Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Majandus 0 816 7241466 7117666 2026-09-25T08:27:25Z ~2026-51693-35 238327 /* */ 7241466 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib majandusest kui inimtegevuse valdkonnast; teadusharu kohta vaata artiklit [[Majandusteadus]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}} '''Majandus''' on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike [[kaup]]ade ja [[teenus]]te [[tootmine|tootmist]], [[vahetus]]t, [[jaotus (majandus)|jaotus]]t ja [[tarbimine|tarbimise]] võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi [[elanik]]konna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu [[toit|toidu]] ja [[rõivastus]]e hankimine, [[elamu]]te ehitamine ja kütmine, [[haridus]]e saamine, [[tervis]]e ja [[kultuur]]iliste vajaduste eest hoolitsemine.<ref>Väike entsüklopeedia, lk. 725</ref> neka neka Majandus hõlmab [[ettevõte|ettevõtte]]id ja [[asutus]]i, mis toodavad [[kaup]]u ja osutavad [[teenus]]eid. Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja osutavad sarnaseid teenuseid, moodustavad [[majandusharu]]. Need on näiteks [[energeetika]], masinatööstus, [[taimekasvatus]], haridus, [[turism]] jne. Majandusharud jaotatakse omakorda [[majandussektor]]iteks, mille ettevõtted ja asutused tegelevad [[tooraine]] hankimisega [[loodus]]est ([[primaarne sektor]]), tooraine töötlemisega ([[sekundaarne sektor]]) ja teenuste osutamisega ([[teenindus]] ehk tertsiaarne sektor). ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Majandusteaduse mõisteid]] *[[E-majandus]] [[Kategooria:Majandus| ]] 3bqdxzxh75ox27ob88t0rihxscvk24h 7241520 7241466 2026-09-25T10:00:11Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-51693-35|~2026-51693-35]] ([[User talk:~2026-51693-35|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]]. 7117666 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib majandusest kui inimtegevuse valdkonnast; teadusharu kohta vaata artiklit [[Majandusteadus]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}} '''Majandus''' on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike [[kaup]]ade ja [[teenus]]te [[tootmine|tootmist]], [[vahetus]]t, [[jaotus (majandus)|jaotus]]t ja [[tarbimine|tarbimise]] võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi [[elanik]]konna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu [[toit|toidu]] ja [[rõivastus]]e hankimine, [[elamu]]te ehitamine ja kütmine, [[haridus]]e saamine, [[tervis]]e ja [[kultuur]]iliste vajaduste eest hoolitsemine.<ref>Väike entsüklopeedia, lk. 725</ref> Majandus hõlmab [[ettevõte|ettevõtte]]id ja [[asutus]]i, mis toodavad [[kaup]]u ja osutavad [[teenus]]eid. Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja osutavad sarnaseid teenuseid, moodustavad [[majandusharu]]. Need on näiteks [[energeetika]], masinatööstus, [[taimekasvatus]], haridus, [[turism]] jne. Majandusharud jaotatakse omakorda [[majandussektor]]iteks, mille ettevõtted ja asutused tegelevad [[tooraine]] hankimisega [[loodus]]est ([[primaarne sektor]]), tooraine töötlemisega ([[sekundaarne sektor]]) ja teenuste osutamisega ([[teenindus]] ehk tertsiaarne sektor). ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Majandusteaduse mõisteid]] *[[E-majandus]] [[Kategooria:Majandus| ]] 8kh2ou53txln8kaqy1mldcuvlwyijfr Ungari 0 1217 7241428 7240466 2026-09-25T07:05:49Z ~2026-51893-62 238324 7241428 wikitext text/x-wiki 7241433 7241428 2026-09-25T07:09:39Z Kuuskinen 33651 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7241428|7241428]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[User talk:~2026-51893-62|arutelu]]) 7241433 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Ungari | omastav = Ungari | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Magyarország | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Hungary.svg | vapi_laius = 60px | asendikaart = Hungary in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[ungari keel|ungari]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Budapest]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[András Baka]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Péter Magyar]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 31. oktoobril 1918 | valuuta = [[Forint|Ungari forint]] (HUF) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Himnusz]]" | usund = | üladomeen = [[.hu]] | telefonikood = 36 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = HUN | märkused = }} '''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]], mis asub [[Doonau]] [[keskjooks]]ul [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). See hõlmab suure osa [[Kesk-Doonau madalik]]ust ning piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga, kirdes [[Ukraina]]ga, idas ja kagus [[Rumeenia]]ga, lõunas [[Serbia]]ga, edelas [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]]ga ning läänes [[Austria]]ga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised [[ungarlased]], lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on [[ungari keel]], mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu [[indoeuroopa keelkond]]a. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Budapest]], mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus. Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas [[keldid]], [[roomlased]], [[hunnid]], [[Germaanlased|germaani hõimud]], avaarid ja [[slaavlased]]. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus [[Ungari vürstiriik|Ungari vürstiriigi]] loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas [[István I Püha]] ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile [[Mohácsi lahing]]us 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta [[Trianoni leping]]uga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire. Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi [[Miklós Horthy]] rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari [[Teljeriigid|Teljeriikidega]] ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal [[Ungari Rahvavabariik]], mis oli [[Varssavi Pakt]]i koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal [[Ungari ülestõus (1956)|ülestõusuni]], mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitus riik 2004. aastal ning [[Schengeni ala]]ga 2007. aastal. [[Viktor Orbán]]i ja erakonna [[Fidesz]] juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut. Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2019. aastal 24,5 miljonit väliskülalist. Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas [[Euroopa Nõukogu]]sse, Euroopa Liitu, [[NATO]]sse, [[ÜRO]]sse, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[Maailmapank]]a, [[Aasia Taristuinvesteeringute Pank]]a ja [[Visegrádi grupp]]i. == Riik == === Haldusjaotus === [[Pilt:Ungari-kaart.png|pisi|350px|Ungari üldkaart]] [[Pilt:Hungary, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|350px|Ungari komitaadid]] Ungari on jaotatud [[pealinn]]aks ([[Budapest]]), 19 [[komitaat|komitaadiks]] (''megye'') ja 24 [[komitaadi õigustega linn]]aks (''megyei jogú város''). Komitaadi õigustega linnad: {{veergude loend|laius=13em| * [[Békéscsaba]] * [[Debrecen]] * [[Dunaújváros]] * [[Eger]] * [[Érd]] * [[Győr]] * [[Hódmezővásárhely]] * [[Kaposvár]] * [[Kecskemét]] * [[Miskolc]] * [[Nagykanizsa]] * [[Nyíregyháza]] * [[Pécs]] * [[Salgótarján]] * [[Sopron]] * [[Szeged]] * [[Székesfehérvár]] * [[Szekszárd]] * [[Szolnok]] * [[Szombathely]] * [[Zalaegerszeg]] * [[Tatabánya]] * [[Veszprém]] }} Komitaadid: {{veergude loend|laius=20em| * [[Bács-Kiskuni komitaat]] * [[Baranya komitaat]] * [[Békési komitaat]] * [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat]] * [[Csongrád-Csanádi komitaat]] * [[Fejéri komitaat]] * [[Győr-Moson-Soproni komitaat]] * [[Hajdú-Bihari komitaat]] * [[Hevesi komitaat]] * [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat]] * [[Komárom-Esztergomi komitaat]] * [[Nógrádi komitaat]] * [[Pesti komitaat]] * [[Somogyi komitaat]] * [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]] * [[Zala komitaat]] * [[Tolna komitaat]] * [[Vasi komitaat]] * [[Veszprémi komitaat]] }} ====Valitsused==== *[[József Antalli valitsus]] *[[Péter Borossi valitsus]] *[[Gyula Horni valitsus]] *[[Viktor Orbáni esimene valitsus]] *[[Péter Medgyessyi valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány esimene valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni kolmas valitsus]] *[[Viktor Orbáni neljas valitsus]] == Majandus == Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090610082839/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/HU.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> !Sektor !! SKT osakaal !! Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,8% || 4,5% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 34,7% || 32,1% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 62,5% || 63,4% |} === Väliskaubandus === Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009). Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009). == Loodus == [[Pilt:Kekesteto1.JPG|pisi|[[Kékes]], 1014 m]] === Pinnamood === Ungari maastik koosneb enamikus [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]]. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]]. Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est. Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015&nbsp;m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]]. === Veekogud === [[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410&nbsp;km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580&nbsp;km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]]. Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70&nbsp;km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó''). === Kliima === [[Pilt:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|pisi|Esterháza]] Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7&nbsp;°C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30&nbsp;°C. Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6&nbsp;°C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2&nbsp;°C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635&nbsp;mm. === Mullad === [[Pilt:Hortobagy-ziehbrunnen.jpg|pisi|[[Hortobágyi rahvuspark]], Ungari [[stepp]] ]] Ungari [[muld|mullad]] on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid [[mustmullad|must-]] ja [[lammimullad|lammimuldi]], kohati ka vähem viljakaid [[liivased mullad|liivaseid muldi]]. Küngastel on keskmiselt viljakad [[pruunid metsamullad]]. === Taimestik === [[Pilt:Colchicum hungaricum.jpg|pisi|left|[[Ungari krookus]] (''Colchicum hungaricum'')]] Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks: * [[Alföld]] oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas [[akaatsia]]id, [[tamm]]esid ja [[pöök]]e, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed; * [[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi; * Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]]. === Loomastik === Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]]. [[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, on nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud [[habitaat|habitaadi]] pindala juba üle 15&nbsp;km². Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisigi kalu. <gallery> Pilt:Magyar szürke.jpg|Ungari hall veisetõug Pilt:PuliDog.jpg|[[Puli]], Ungari lambakoer Pilt:Komondor delvin.jpg|[[Komondor]] Pilt:Vizsla standing Rosie harness.jpg|[[Vizsla]] Pilt:Buffalo-bivaly.JPG|Ungari pühvel [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] asuvas pühvlite reservaadis </gallery> === Loodusvarad === [[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]]. Peamine [[mineraalsed maavarad|mineraalne maavara]] on [[boksiit]], mida ka [[eksport|eksporditakse]]. == Ajalugu == {{Vaata|Ungari ajalugu}} [[Pilt:A Szent Korona elölről 2.jpg|pisi|Ungari kroon]] [[Pilt:Esztergom Basilica.jpg|pisi|[[Esztergom]]]] 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel ning rajasid [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning 1526. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid]]ele. Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]]. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. 1920. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, 1939. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja 1940. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. 1956. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel taastati kommunistlik režiim. 1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriik. == Kultuur == <gallery> Pilt:Arrival of the Hungarians (Árpád Feszty).jpg|Maal "[[Ungarlaste saabumine]]" Pilt:Hungarian folk wrangler.jpg|Ungari rahvapärane karjane ''[[csikós]]'' Pilt:Hungarian Dances in front of the Catholic church of Kelebija.JPG|Ungari rahvatants Pilt:Ancient Hungarian - traditional coppersmith master at work.jpg|Traditsiooniline Ungari meister-vasksepp tööl Pilt:Hungarian horse archers.jpg|Ungari ratsutav vibukütt Pilt:Husaren Elsterwerda Oktober 2007 1.jpg|Ungari husaarid Elsterwerda's Pilt:Paprika Vendor Budapest big hall.jpg|Ungari paprikamüüja [[Budapest]]is Pilt:Szeged-paprika1.jpg|Ungari paprika [[Szeged]]is Pilt:Mangalitsa (Paleo) Festival - Budapest, 2013 (13).JPG|Ungari karjuse (''[[gulyás]]'') traditsioonilised rõivad </gallery> === Ungari köök === {{Vaata|Ungari köök}} Road on maitserikkad, vürtsikad ja sageli ka üpris rasked. Sealsete roogade maitsed põhinevad maitsestamise ja valmistusviiside sajanditevanustel traditsioonidel.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin"/> Kõikjalt laiab [[paprika]]t, [[sibul]]at ja [[küüslauk]]u. [[Keskaeg|Keskajal]] oli kalasupp kõige populaarsem ja armastatum kalaroog Ungaris ning üks aastast 1860 pärinev kokaraamat sisaldab 400 kalatoitude retsepti. Kõige tuntumad Ungari köögile omased road, [[guljašš]], erinevad hautised ja ''[[paprikás]]'', on paprikast punased.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin">Teresa de Noronha Vaz, Peter Nijkamp, Jean-Louis Rastoin. [http://books.google.co.uk/books?id=nxAuyQ1yArUC&pg=PA106&dq=hungarian+cuisine&hl=en&ei=9YdaTp_9EI-j-gbLrby-DA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CDkQ6AEwATgK#v=onepage&q=hungarian%20cuisine&f=false "Traditional food production and rural sustainable development: a European challenge"]. Ashgate Publishing, Ltd. 2009. p. 106.</ref> <gallery> Pilt:Dobos cake (Gerbeaud Confectionery Budapest Hungary).jpg|Tort ''[[dobos]]'' Pilt:Hortobagy palacsinta.JPG|[[Hortobágyi palacsinta|Ungari täidetud pannkook]] Pilt:Gulyas080.jpg|[[Guljašš]] Pilt:Kurtoskalacs.jpg|Kuulus Ungari "korsten-kook" ''[[kürtőskalács]]'' Pilt:Unicum bottle.JPG|Külm pudel [[Unicum]]'i Pilt:Palinka.jpg|[[Pálinka]] Pilt:Tokaji Aszu.JPG|[[Tokaji]] vein: "Vinum Regum, Rex Vinorum" ("Kuningate vein, veinide kuningas") </gallery> === Ungari sport === {{Vaata|Ungari sport}} [[Pilt:Egerszegi Krisztina fortepan 40687.jpg|pisi|left|Ungari ujuja [[Krisztina Egerszegi]] osales kolmedel olümpiamängudel ja on ainus naisujuja, kes on võitnud viis individuaalset olümpiakuldmedalit]] Ungari on üks enim [[suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] kuldasid (187) võitnud riike. 2026. aasta seisuga on Ungari võitnud suveolümpiamängudelt kokku 530 medalit ja taliolümpiamängudelt 10 medalit. [[Pilt:Dezso Gyarmati (cropped).jpg|pisi|[[Dezső Gyarmati]] võitis veepallis viis olümpiamedalit ning viis hiljem peatreenerina Ungari meeste veepallikoondise kolme olümpiamedalini]] Ungarlased on tuntud oma saavutuste poolest veespordialadel, eelkõige [[ujumine|ujumises]], [[veepall]]is ja [[kanuusõit|kanuusõidus]]. Kuigi riigil puudub väljapääs merele, pakuvad kaks suurt jõge ([[Doonau]] ja [[Tisza]]) ning suur järv ([[Balaton]]) suurepäraseid võimalusi veespordiga tegelemiseks. Ajalooliselt on Ungarist pärit mitmed maailma parimad [[espadron]]ivehklejad. Pärast sotsialismi langemist on riigis järjepidevalt kasvanud ka [[golf]]imängijate hulk. [[Ungari korvpallikoondis]] oli Euroopas arvestatav jõud alates 1940. aastate keskpaigast kuni 1960. aastate keskpaigani, mil võideti mitmeid medaleid Euroopa meistrivõistlustel (kuld [[1955. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1955. aastal]], hõbe [[1953. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1953. aastal]] ja pronks [[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1946. aastal]]) ning pääseti korduvalt suveolümpiamängudele. [[Ungari jalgpallikoondis]] on kahel korral tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] teiseks. Jalgpallis on üks kuulsamaid ungarlasi on [[Ferenc Puskás]] (1927–2006), kes lõi Ungari koondise eest 85 mängus 84 väravat ning Ungari ja Hispaania liigades kokku 533 mängus 511 väravat. Puskás mängis ka [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalis Lääne-Saksamaa vastu. [[Ungari jäähokikoondis]] on tulnud maailmameistrivõistlustel 5. kohale (1937) ja [[Ungari võrkpallikoondis]] saavutas [[1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1963. aastal]] [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] teise koha. Ungarlane [[Ernő Rubik]] leiutas [[Rubiku kuubik]]u ning 1982. aastal peeti Ungaris kõige esimesed [[maailmameistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]]. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Ungari valitsejate loend]] * [[Ungari riigipeade loend]] * [[Ungari muusika]] * [[Ungari Kultuuriselts]] * [[Ungari renessanss]] * [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Ungari kirjandus]] * [[Ungari meediasüsteem]] * [[Lõuna-Dunántúl]] * [[Ungari Kommunistlik Partei]] * [[Ungari veinipiirkondade loend]] * [[Ungari 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari sümboolika]] * [[Ungari parlamendihoone]] * [[Ungari kreiside loend]] * [[Ungari 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Ungari näitlejate loend]] * [[Eesti-Ungari suhted]] * [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Jenö Fazekas]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=537 Ungarlus ja Euroopa kultuur], [[Varamu]] nr 10/1939 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=HU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Ungari| ]] phaesjhetqcscu664aq9au5veigsadu 7241434 7241433 2026-09-25T07:10:53Z ~2026-51893-62 238324 7241434 wikitext text/x-wiki 7241436 7241434 2026-09-25T07:11:27Z Pristome 218995 Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[User talk:~2026-51893-62|talk]]) to last version by Kuuskinen 7241436 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Ungari | omastav = Ungari | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Magyarország | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Hungary.svg | vapi_laius = 60px | asendikaart = Hungary in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[ungari keel|ungari]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Budapest]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[András Baka]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Péter Magyar]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 31. oktoobril 1918 | valuuta = [[Forint|Ungari forint]] (HUF) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Himnusz]]" | usund = | üladomeen = [[.hu]] | telefonikood = 36 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = HUN | märkused = }} '''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]], mis asub [[Doonau]] [[keskjooks]]ul [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). See hõlmab suure osa [[Kesk-Doonau madalik]]ust ning piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga, kirdes [[Ukraina]]ga, idas ja kagus [[Rumeenia]]ga, lõunas [[Serbia]]ga, edelas [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]]ga ning läänes [[Austria]]ga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised [[ungarlased]], lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on [[ungari keel]], mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu [[indoeuroopa keelkond]]a. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Budapest]], mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus. Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas [[keldid]], [[roomlased]], [[hunnid]], [[Germaanlased|germaani hõimud]], avaarid ja [[slaavlased]]. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus [[Ungari vürstiriik|Ungari vürstiriigi]] loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas [[István I Püha]] ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile [[Mohácsi lahing]]us 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta [[Trianoni leping]]uga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire. Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi [[Miklós Horthy]] rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari [[Teljeriigid|Teljeriikidega]] ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal [[Ungari Rahvavabariik]], mis oli [[Varssavi Pakt]]i koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal [[Ungari ülestõus (1956)|ülestõusuni]], mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitus riik 2004. aastal ning [[Schengeni ala]]ga 2007. aastal. [[Viktor Orbán]]i ja erakonna [[Fidesz]] juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut. Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2019. aastal 24,5 miljonit väliskülalist. Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas [[Euroopa Nõukogu]]sse, Euroopa Liitu, [[NATO]]sse, [[ÜRO]]sse, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[Maailmapank]]a, [[Aasia Taristuinvesteeringute Pank]]a ja [[Visegrádi grupp]]i. == Riik == === Haldusjaotus === [[Pilt:Ungari-kaart.png|pisi|350px|Ungari üldkaart]] [[Pilt:Hungary, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|350px|Ungari komitaadid]] Ungari on jaotatud [[pealinn]]aks ([[Budapest]]), 19 [[komitaat|komitaadiks]] (''megye'') ja 24 [[komitaadi õigustega linn]]aks (''megyei jogú város''). Komitaadi õigustega linnad: {{veergude loend|laius=13em| * [[Békéscsaba]] * [[Debrecen]] * [[Dunaújváros]] * [[Eger]] * [[Érd]] * [[Győr]] * [[Hódmezővásárhely]] * [[Kaposvár]] * [[Kecskemét]] * [[Miskolc]] * [[Nagykanizsa]] * [[Nyíregyháza]] * [[Pécs]] * [[Salgótarján]] * [[Sopron]] * [[Szeged]] * [[Székesfehérvár]] * [[Szekszárd]] * [[Szolnok]] * [[Szombathely]] * [[Zalaegerszeg]] * [[Tatabánya]] * [[Veszprém]] }} Komitaadid: {{veergude loend|laius=20em| * [[Bács-Kiskuni komitaat]] * [[Baranya komitaat]] * [[Békési komitaat]] * [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat]] * [[Csongrád-Csanádi komitaat]] * [[Fejéri komitaat]] * [[Győr-Moson-Soproni komitaat]] * [[Hajdú-Bihari komitaat]] * [[Hevesi komitaat]] * [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat]] * [[Komárom-Esztergomi komitaat]] * [[Nógrádi komitaat]] * [[Pesti komitaat]] * [[Somogyi komitaat]] * [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]] * [[Zala komitaat]] * [[Tolna komitaat]] * [[Vasi komitaat]] * [[Veszprémi komitaat]] }} ====Valitsused==== *[[József Antalli valitsus]] *[[Péter Borossi valitsus]] *[[Gyula Horni valitsus]] *[[Viktor Orbáni esimene valitsus]] *[[Péter Medgyessyi valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány esimene valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni kolmas valitsus]] *[[Viktor Orbáni neljas valitsus]] == Majandus == Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090610082839/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/HU.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> !Sektor !! SKT osakaal !! Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,8% || 4,5% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 34,7% || 32,1% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 62,5% || 63,4% |} === Väliskaubandus === Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009). Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009). == Loodus == [[Pilt:Kekesteto1.JPG|pisi|[[Kékes]], 1014 m]] === Pinnamood === Ungari maastik koosneb enamikus [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]]. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]]. Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est. Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015&nbsp;m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]]. === Veekogud === [[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410&nbsp;km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580&nbsp;km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]]. Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70&nbsp;km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó''). === Kliima === [[Pilt:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|pisi|Esterháza]] Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7&nbsp;°C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30&nbsp;°C. Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6&nbsp;°C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2&nbsp;°C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635&nbsp;mm. === Mullad === [[Pilt:Hortobagy-ziehbrunnen.jpg|pisi|[[Hortobágyi rahvuspark]], Ungari [[stepp]] ]] Ungari [[muld|mullad]] on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid [[mustmullad|must-]] ja [[lammimullad|lammimuldi]], kohati ka vähem viljakaid [[liivased mullad|liivaseid muldi]]. Küngastel on keskmiselt viljakad [[pruunid metsamullad]]. === Taimestik === [[Pilt:Colchicum hungaricum.jpg|pisi|left|[[Ungari krookus]] (''Colchicum hungaricum'')]] Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks: * [[Alföld]] oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas [[akaatsia]]id, [[tamm]]esid ja [[pöök]]e, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed; * [[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi; * Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]]. === Loomastik === Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]]. [[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, on nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud [[habitaat|habitaadi]] pindala juba üle 15&nbsp;km². Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisigi kalu. <gallery> Pilt:Magyar szürke.jpg|Ungari hall veisetõug Pilt:PuliDog.jpg|[[Puli]], Ungari lambakoer Pilt:Komondor delvin.jpg|[[Komondor]] Pilt:Vizsla standing Rosie harness.jpg|[[Vizsla]] Pilt:Buffalo-bivaly.JPG|Ungari pühvel [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] asuvas pühvlite reservaadis </gallery> === Loodusvarad === [[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]]. Peamine [[mineraalsed maavarad|mineraalne maavara]] on [[boksiit]], mida ka [[eksport|eksporditakse]]. == Ajalugu == {{Vaata|Ungari ajalugu}} [[Pilt:A Szent Korona elölről 2.jpg|pisi|Ungari kroon]] [[Pilt:Esztergom Basilica.jpg|pisi|[[Esztergom]]]] 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel ning rajasid [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning 1526. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid]]ele. Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]]. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. 1920. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, 1939. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja 1940. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. 1956. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel taastati kommunistlik režiim. 1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriik. == Kultuur == <gallery> Pilt:Arrival of the Hungarians (Árpád Feszty).jpg|Maal "[[Ungarlaste saabumine]]" Pilt:Hungarian folk wrangler.jpg|Ungari rahvapärane karjane ''[[csikós]]'' Pilt:Hungarian Dances in front of the Catholic church of Kelebija.JPG|Ungari rahvatants Pilt:Ancient Hungarian - traditional coppersmith master at work.jpg|Traditsiooniline Ungari meister-vasksepp tööl Pilt:Hungarian horse archers.jpg|Ungari ratsutav vibukütt Pilt:Husaren Elsterwerda Oktober 2007 1.jpg|Ungari husaarid Elsterwerda's Pilt:Paprika Vendor Budapest big hall.jpg|Ungari paprikamüüja [[Budapest]]is Pilt:Szeged-paprika1.jpg|Ungari paprika [[Szeged]]is Pilt:Mangalitsa (Paleo) Festival - Budapest, 2013 (13).JPG|Ungari karjuse (''[[gulyás]]'') traditsioonilised rõivad </gallery> === Ungari köök === {{Vaata|Ungari köök}} Road on maitserikkad, vürtsikad ja sageli ka üpris rasked. Sealsete roogade maitsed põhinevad maitsestamise ja valmistusviiside sajanditevanustel traditsioonidel.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin"/> Kõikjalt laiab [[paprika]]t, [[sibul]]at ja [[küüslauk]]u. [[Keskaeg|Keskajal]] oli kalasupp kõige populaarsem ja armastatum kalaroog Ungaris ning üks aastast 1860 pärinev kokaraamat sisaldab 400 kalatoitude retsepti. Kõige tuntumad Ungari köögile omased road, [[guljašš]], erinevad hautised ja ''[[paprikás]]'', on paprikast punased.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin">Teresa de Noronha Vaz, Peter Nijkamp, Jean-Louis Rastoin. [http://books.google.co.uk/books?id=nxAuyQ1yArUC&pg=PA106&dq=hungarian+cuisine&hl=en&ei=9YdaTp_9EI-j-gbLrby-DA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CDkQ6AEwATgK#v=onepage&q=hungarian%20cuisine&f=false "Traditional food production and rural sustainable development: a European challenge"]. Ashgate Publishing, Ltd. 2009. p. 106.</ref> <gallery> Pilt:Dobos cake (Gerbeaud Confectionery Budapest Hungary).jpg|Tort ''[[dobos]]'' Pilt:Hortobagy palacsinta.JPG|[[Hortobágyi palacsinta|Ungari täidetud pannkook]] Pilt:Gulyas080.jpg|[[Guljašš]] Pilt:Kurtoskalacs.jpg|Kuulus Ungari "korsten-kook" ''[[kürtőskalács]]'' Pilt:Unicum bottle.JPG|Külm pudel [[Unicum]]'i Pilt:Palinka.jpg|[[Pálinka]] Pilt:Tokaji Aszu.JPG|[[Tokaji]] vein: "Vinum Regum, Rex Vinorum" ("Kuningate vein, veinide kuningas") </gallery> === Ungari sport === {{Vaata|Ungari sport}} [[Pilt:Egerszegi Krisztina fortepan 40687.jpg|pisi|left|Ungari ujuja [[Krisztina Egerszegi]] osales kolmedel olümpiamängudel ja on ainus naisujuja, kes on võitnud viis individuaalset olümpiakuldmedalit]] Ungari on üks enim [[suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] kuldasid (187) võitnud riike. 2026. aasta seisuga on Ungari võitnud suveolümpiamängudelt kokku 530 medalit ja taliolümpiamängudelt 10 medalit. [[Pilt:Dezso Gyarmati (cropped).jpg|pisi|[[Dezső Gyarmati]] võitis veepallis viis olümpiamedalit ning viis hiljem peatreenerina Ungari meeste veepallikoondise kolme olümpiamedalini]] Ungarlased on tuntud oma saavutuste poolest veespordialadel, eelkõige [[ujumine|ujumises]], [[veepall]]is ja [[kanuusõit|kanuusõidus]]. Kuigi riigil puudub väljapääs merele, pakuvad kaks suurt jõge ([[Doonau]] ja [[Tisza]]) ning suur järv ([[Balaton]]) suurepäraseid võimalusi veespordiga tegelemiseks. Ajalooliselt on Ungarist pärit mitmed maailma parimad [[espadron]]ivehklejad. Pärast sotsialismi langemist on riigis järjepidevalt kasvanud ka [[golf]]imängijate hulk. [[Ungari korvpallikoondis]] oli Euroopas arvestatav jõud alates 1940. aastate keskpaigast kuni 1960. aastate keskpaigani, mil võideti mitmeid medaleid Euroopa meistrivõistlustel (kuld [[1955. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1955. aastal]], hõbe [[1953. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1953. aastal]] ja pronks [[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1946. aastal]]) ning pääseti korduvalt suveolümpiamängudele. [[Ungari jalgpallikoondis]] on kahel korral tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] teiseks. Jalgpallis on üks kuulsamaid ungarlasi on [[Ferenc Puskás]] (1927–2006), kes lõi Ungari koondise eest 85 mängus 84 väravat ning Ungari ja Hispaania liigades kokku 533 mängus 511 väravat. Puskás mängis ka [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalis Lääne-Saksamaa vastu. [[Ungari jäähokikoondis]] on tulnud maailmameistrivõistlustel 5. kohale (1937) ja [[Ungari võrkpallikoondis]] saavutas [[1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1963. aastal]] [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] teise koha. Ungarlane [[Ernő Rubik]] leiutas [[Rubiku kuubik]]u ning 1982. aastal peeti Ungaris kõige esimesed [[maailmameistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]]. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Ungari valitsejate loend]] * [[Ungari riigipeade loend]] * [[Ungari muusika]] * [[Ungari Kultuuriselts]] * [[Ungari renessanss]] * [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Ungari kirjandus]] * [[Ungari meediasüsteem]] * [[Lõuna-Dunántúl]] * [[Ungari Kommunistlik Partei]] * [[Ungari veinipiirkondade loend]] * [[Ungari 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari sümboolika]] * [[Ungari parlamendihoone]] * [[Ungari kreiside loend]] * [[Ungari 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Ungari näitlejate loend]] * [[Eesti-Ungari suhted]] * [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Jenö Fazekas]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=537 Ungarlus ja Euroopa kultuur], [[Varamu]] nr 10/1939 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=HU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Ungari| ]] phaesjhetqcscu664aq9au5veigsadu 7241439 7241436 2026-09-25T07:12:20Z ~2026-51893-62 238324 7241439 wikitext text/x-wiki 7241440 7241439 2026-09-25T07:12:34Z Pristome 218995 Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[User talk:~2026-51893-62|talk]]) to last version by Pristome 7241440 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Ungari | omastav = Ungari | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Magyarország | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Hungary.svg | vapi_laius = 60px | asendikaart = Hungary in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[ungari keel|ungari]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Budapest]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[András Baka]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Péter Magyar]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 31. oktoobril 1918 | valuuta = [[Forint|Ungari forint]] (HUF) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Himnusz]]" | usund = | üladomeen = [[.hu]] | telefonikood = 36 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = HUN | märkused = }} '''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]], mis asub [[Doonau]] [[keskjooks]]ul [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). See hõlmab suure osa [[Kesk-Doonau madalik]]ust ning piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga, kirdes [[Ukraina]]ga, idas ja kagus [[Rumeenia]]ga, lõunas [[Serbia]]ga, edelas [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]]ga ning läänes [[Austria]]ga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised [[ungarlased]], lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on [[ungari keel]], mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu [[indoeuroopa keelkond]]a. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Budapest]], mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus. Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas [[keldid]], [[roomlased]], [[hunnid]], [[Germaanlased|germaani hõimud]], avaarid ja [[slaavlased]]. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus [[Ungari vürstiriik|Ungari vürstiriigi]] loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas [[István I Püha]] ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile [[Mohácsi lahing]]us 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta [[Trianoni leping]]uga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire. Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi [[Miklós Horthy]] rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari [[Teljeriigid|Teljeriikidega]] ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal [[Ungari Rahvavabariik]], mis oli [[Varssavi Pakt]]i koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal [[Ungari ülestõus (1956)|ülestõusuni]], mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitus riik 2004. aastal ning [[Schengeni ala]]ga 2007. aastal. [[Viktor Orbán]]i ja erakonna [[Fidesz]] juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut. Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2019. aastal 24,5 miljonit väliskülalist. Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas [[Euroopa Nõukogu]]sse, Euroopa Liitu, [[NATO]]sse, [[ÜRO]]sse, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[Maailmapank]]a, [[Aasia Taristuinvesteeringute Pank]]a ja [[Visegrádi grupp]]i. == Riik == === Haldusjaotus === [[Pilt:Ungari-kaart.png|pisi|350px|Ungari üldkaart]] [[Pilt:Hungary, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|350px|Ungari komitaadid]] Ungari on jaotatud [[pealinn]]aks ([[Budapest]]), 19 [[komitaat|komitaadiks]] (''megye'') ja 24 [[komitaadi õigustega linn]]aks (''megyei jogú város''). Komitaadi õigustega linnad: {{veergude loend|laius=13em| * [[Békéscsaba]] * [[Debrecen]] * [[Dunaújváros]] * [[Eger]] * [[Érd]] * [[Győr]] * [[Hódmezővásárhely]] * [[Kaposvár]] * [[Kecskemét]] * [[Miskolc]] * [[Nagykanizsa]] * [[Nyíregyháza]] * [[Pécs]] * [[Salgótarján]] * [[Sopron]] * [[Szeged]] * [[Székesfehérvár]] * [[Szekszárd]] * [[Szolnok]] * [[Szombathely]] * [[Zalaegerszeg]] * [[Tatabánya]] * [[Veszprém]] }} Komitaadid: {{veergude loend|laius=20em| * [[Bács-Kiskuni komitaat]] * [[Baranya komitaat]] * [[Békési komitaat]] * [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat]] * [[Csongrád-Csanádi komitaat]] * [[Fejéri komitaat]] * [[Győr-Moson-Soproni komitaat]] * [[Hajdú-Bihari komitaat]] * [[Hevesi komitaat]] * [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat]] * [[Komárom-Esztergomi komitaat]] * [[Nógrádi komitaat]] * [[Pesti komitaat]] * [[Somogyi komitaat]] * [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]] * [[Zala komitaat]] * [[Tolna komitaat]] * [[Vasi komitaat]] * [[Veszprémi komitaat]] }} ====Valitsused==== *[[József Antalli valitsus]] *[[Péter Borossi valitsus]] *[[Gyula Horni valitsus]] *[[Viktor Orbáni esimene valitsus]] *[[Péter Medgyessyi valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány esimene valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni kolmas valitsus]] *[[Viktor Orbáni neljas valitsus]] == Majandus == Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090610082839/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/HU.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> !Sektor !! SKT osakaal !! Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,8% || 4,5% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 34,7% || 32,1% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 62,5% || 63,4% |} === Väliskaubandus === Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009). Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009). == Loodus == [[Pilt:Kekesteto1.JPG|pisi|[[Kékes]], 1014 m]] === Pinnamood === Ungari maastik koosneb enamikus [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]]. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]]. Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est. Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015&nbsp;m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]]. === Veekogud === [[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410&nbsp;km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580&nbsp;km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]]. Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70&nbsp;km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó''). === Kliima === [[Pilt:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|pisi|Esterháza]] Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7&nbsp;°C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30&nbsp;°C. Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6&nbsp;°C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2&nbsp;°C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635&nbsp;mm. === Mullad === [[Pilt:Hortobagy-ziehbrunnen.jpg|pisi|[[Hortobágyi rahvuspark]], Ungari [[stepp]] ]] Ungari [[muld|mullad]] on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid [[mustmullad|must-]] ja [[lammimullad|lammimuldi]], kohati ka vähem viljakaid [[liivased mullad|liivaseid muldi]]. Küngastel on keskmiselt viljakad [[pruunid metsamullad]]. === Taimestik === [[Pilt:Colchicum hungaricum.jpg|pisi|left|[[Ungari krookus]] (''Colchicum hungaricum'')]] Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks: * [[Alföld]] oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas [[akaatsia]]id, [[tamm]]esid ja [[pöök]]e, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed; * [[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi; * Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]]. === Loomastik === Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]]. [[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, on nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud [[habitaat|habitaadi]] pindala juba üle 15&nbsp;km². Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisigi kalu. <gallery> Pilt:Magyar szürke.jpg|Ungari hall veisetõug Pilt:PuliDog.jpg|[[Puli]], Ungari lambakoer Pilt:Komondor delvin.jpg|[[Komondor]] Pilt:Vizsla standing Rosie harness.jpg|[[Vizsla]] Pilt:Buffalo-bivaly.JPG|Ungari pühvel [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] asuvas pühvlite reservaadis </gallery> === Loodusvarad === [[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]]. Peamine [[mineraalsed maavarad|mineraalne maavara]] on [[boksiit]], mida ka [[eksport|eksporditakse]]. == Ajalugu == {{Vaata|Ungari ajalugu}} [[Pilt:A Szent Korona elölről 2.jpg|pisi|Ungari kroon]] [[Pilt:Esztergom Basilica.jpg|pisi|[[Esztergom]]]] 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel ning rajasid [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning 1526. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid]]ele. Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]]. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. 1920. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, 1939. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja 1940. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. 1956. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel taastati kommunistlik režiim. 1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriik. == Kultuur == <gallery> Pilt:Arrival of the Hungarians (Árpád Feszty).jpg|Maal "[[Ungarlaste saabumine]]" Pilt:Hungarian folk wrangler.jpg|Ungari rahvapärane karjane ''[[csikós]]'' Pilt:Hungarian Dances in front of the Catholic church of Kelebija.JPG|Ungari rahvatants Pilt:Ancient Hungarian - traditional coppersmith master at work.jpg|Traditsiooniline Ungari meister-vasksepp tööl Pilt:Hungarian horse archers.jpg|Ungari ratsutav vibukütt Pilt:Husaren Elsterwerda Oktober 2007 1.jpg|Ungari husaarid Elsterwerda's Pilt:Paprika Vendor Budapest big hall.jpg|Ungari paprikamüüja [[Budapest]]is Pilt:Szeged-paprika1.jpg|Ungari paprika [[Szeged]]is Pilt:Mangalitsa (Paleo) Festival - Budapest, 2013 (13).JPG|Ungari karjuse (''[[gulyás]]'') traditsioonilised rõivad </gallery> === Ungari köök === {{Vaata|Ungari köök}} Road on maitserikkad, vürtsikad ja sageli ka üpris rasked. Sealsete roogade maitsed põhinevad maitsestamise ja valmistusviiside sajanditevanustel traditsioonidel.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin"/> Kõikjalt laiab [[paprika]]t, [[sibul]]at ja [[küüslauk]]u. [[Keskaeg|Keskajal]] oli kalasupp kõige populaarsem ja armastatum kalaroog Ungaris ning üks aastast 1860 pärinev kokaraamat sisaldab 400 kalatoitude retsepti. Kõige tuntumad Ungari köögile omased road, [[guljašš]], erinevad hautised ja ''[[paprikás]]'', on paprikast punased.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin">Teresa de Noronha Vaz, Peter Nijkamp, Jean-Louis Rastoin. [http://books.google.co.uk/books?id=nxAuyQ1yArUC&pg=PA106&dq=hungarian+cuisine&hl=en&ei=9YdaTp_9EI-j-gbLrby-DA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CDkQ6AEwATgK#v=onepage&q=hungarian%20cuisine&f=false "Traditional food production and rural sustainable development: a European challenge"]. Ashgate Publishing, Ltd. 2009. p. 106.</ref> <gallery> Pilt:Dobos cake (Gerbeaud Confectionery Budapest Hungary).jpg|Tort ''[[dobos]]'' Pilt:Hortobagy palacsinta.JPG|[[Hortobágyi palacsinta|Ungari täidetud pannkook]] Pilt:Gulyas080.jpg|[[Guljašš]] Pilt:Kurtoskalacs.jpg|Kuulus Ungari "korsten-kook" ''[[kürtőskalács]]'' Pilt:Unicum bottle.JPG|Külm pudel [[Unicum]]'i Pilt:Palinka.jpg|[[Pálinka]] Pilt:Tokaji Aszu.JPG|[[Tokaji]] vein: "Vinum Regum, Rex Vinorum" ("Kuningate vein, veinide kuningas") </gallery> === Ungari sport === {{Vaata|Ungari sport}} [[Pilt:Egerszegi Krisztina fortepan 40687.jpg|pisi|left|Ungari ujuja [[Krisztina Egerszegi]] osales kolmedel olümpiamängudel ja on ainus naisujuja, kes on võitnud viis individuaalset olümpiakuldmedalit]] Ungari on üks enim [[suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] kuldasid (187) võitnud riike. 2026. aasta seisuga on Ungari võitnud suveolümpiamängudelt kokku 530 medalit ja taliolümpiamängudelt 10 medalit. [[Pilt:Dezso Gyarmati (cropped).jpg|pisi|[[Dezső Gyarmati]] võitis veepallis viis olümpiamedalit ning viis hiljem peatreenerina Ungari meeste veepallikoondise kolme olümpiamedalini]] Ungarlased on tuntud oma saavutuste poolest veespordialadel, eelkõige [[ujumine|ujumises]], [[veepall]]is ja [[kanuusõit|kanuusõidus]]. Kuigi riigil puudub väljapääs merele, pakuvad kaks suurt jõge ([[Doonau]] ja [[Tisza]]) ning suur järv ([[Balaton]]) suurepäraseid võimalusi veespordiga tegelemiseks. Ajalooliselt on Ungarist pärit mitmed maailma parimad [[espadron]]ivehklejad. Pärast sotsialismi langemist on riigis järjepidevalt kasvanud ka [[golf]]imängijate hulk. [[Ungari korvpallikoondis]] oli Euroopas arvestatav jõud alates 1940. aastate keskpaigast kuni 1960. aastate keskpaigani, mil võideti mitmeid medaleid Euroopa meistrivõistlustel (kuld [[1955. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1955. aastal]], hõbe [[1953. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1953. aastal]] ja pronks [[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1946. aastal]]) ning pääseti korduvalt suveolümpiamängudele. [[Ungari jalgpallikoondis]] on kahel korral tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] teiseks. Jalgpallis on üks kuulsamaid ungarlasi on [[Ferenc Puskás]] (1927–2006), kes lõi Ungari koondise eest 85 mängus 84 väravat ning Ungari ja Hispaania liigades kokku 533 mängus 511 väravat. Puskás mängis ka [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalis Lääne-Saksamaa vastu. [[Ungari jäähokikoondis]] on tulnud maailmameistrivõistlustel 5. kohale (1937) ja [[Ungari võrkpallikoondis]] saavutas [[1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1963. aastal]] [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] teise koha. Ungarlane [[Ernő Rubik]] leiutas [[Rubiku kuubik]]u ning 1982. aastal peeti Ungaris kõige esimesed [[maailmameistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]]. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Ungari valitsejate loend]] * [[Ungari riigipeade loend]] * [[Ungari muusika]] * [[Ungari Kultuuriselts]] * [[Ungari renessanss]] * [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Ungari kirjandus]] * [[Ungari meediasüsteem]] * [[Lõuna-Dunántúl]] * [[Ungari Kommunistlik Partei]] * [[Ungari veinipiirkondade loend]] * [[Ungari 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari sümboolika]] * [[Ungari parlamendihoone]] * [[Ungari kreiside loend]] * [[Ungari 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Ungari näitlejate loend]] * [[Eesti-Ungari suhted]] * [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Jenö Fazekas]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=537 Ungarlus ja Euroopa kultuur], [[Varamu]] nr 10/1939 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=HU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Ungari| ]] phaesjhetqcscu664aq9au5veigsadu 7241443 7241440 2026-09-25T07:15:15Z ~2026-51893-62 238324 7241443 wikitext text/x-wiki 7241444 7241443 2026-09-25T07:15:25Z NDG 207703 Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[User talk:~2026-51893-62|talk]]) to last version by Pristome: reverting vandalism 7241440 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Ungari | omastav = Ungari | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Magyarország | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Hungary.svg | vapi_laius = 60px | asendikaart = Hungary in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[ungari keel|ungari]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Budapest]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[András Baka]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Péter Magyar]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 31. oktoobril 1918 | valuuta = [[Forint|Ungari forint]] (HUF) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Himnusz]]" | usund = | üladomeen = [[.hu]] | telefonikood = 36 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = HUN | märkused = }} '''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]], mis asub [[Doonau]] [[keskjooks]]ul [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). See hõlmab suure osa [[Kesk-Doonau madalik]]ust ning piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga, kirdes [[Ukraina]]ga, idas ja kagus [[Rumeenia]]ga, lõunas [[Serbia]]ga, edelas [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]]ga ning läänes [[Austria]]ga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised [[ungarlased]], lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on [[ungari keel]], mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu [[indoeuroopa keelkond]]a. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Budapest]], mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus. Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas [[keldid]], [[roomlased]], [[hunnid]], [[Germaanlased|germaani hõimud]], avaarid ja [[slaavlased]]. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus [[Ungari vürstiriik|Ungari vürstiriigi]] loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas [[István I Püha]] ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile [[Mohácsi lahing]]us 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta [[Trianoni leping]]uga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire. Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi [[Miklós Horthy]] rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari [[Teljeriigid|Teljeriikidega]] ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal [[Ungari Rahvavabariik]], mis oli [[Varssavi Pakt]]i koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal [[Ungari ülestõus (1956)|ülestõusuni]], mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitus riik 2004. aastal ning [[Schengeni ala]]ga 2007. aastal. [[Viktor Orbán]]i ja erakonna [[Fidesz]] juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut. Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2019. aastal 24,5 miljonit väliskülalist. Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas [[Euroopa Nõukogu]]sse, Euroopa Liitu, [[NATO]]sse, [[ÜRO]]sse, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[Maailmapank]]a, [[Aasia Taristuinvesteeringute Pank]]a ja [[Visegrádi grupp]]i. == Riik == === Haldusjaotus === [[Pilt:Ungari-kaart.png|pisi|350px|Ungari üldkaart]] [[Pilt:Hungary, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|350px|Ungari komitaadid]] Ungari on jaotatud [[pealinn]]aks ([[Budapest]]), 19 [[komitaat|komitaadiks]] (''megye'') ja 24 [[komitaadi õigustega linn]]aks (''megyei jogú város''). Komitaadi õigustega linnad: {{veergude loend|laius=13em| * [[Békéscsaba]] * [[Debrecen]] * [[Dunaújváros]] * [[Eger]] * [[Érd]] * [[Győr]] * [[Hódmezővásárhely]] * [[Kaposvár]] * [[Kecskemét]] * [[Miskolc]] * [[Nagykanizsa]] * [[Nyíregyháza]] * [[Pécs]] * [[Salgótarján]] * [[Sopron]] * [[Szeged]] * [[Székesfehérvár]] * [[Szekszárd]] * [[Szolnok]] * [[Szombathely]] * [[Zalaegerszeg]] * [[Tatabánya]] * [[Veszprém]] }} Komitaadid: {{veergude loend|laius=20em| * [[Bács-Kiskuni komitaat]] * [[Baranya komitaat]] * [[Békési komitaat]] * [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat]] * [[Csongrád-Csanádi komitaat]] * [[Fejéri komitaat]] * [[Győr-Moson-Soproni komitaat]] * [[Hajdú-Bihari komitaat]] * [[Hevesi komitaat]] * [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat]] * [[Komárom-Esztergomi komitaat]] * [[Nógrádi komitaat]] * [[Pesti komitaat]] * [[Somogyi komitaat]] * [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]] * [[Zala komitaat]] * [[Tolna komitaat]] * [[Vasi komitaat]] * [[Veszprémi komitaat]] }} ====Valitsused==== *[[József Antalli valitsus]] *[[Péter Borossi valitsus]] *[[Gyula Horni valitsus]] *[[Viktor Orbáni esimene valitsus]] *[[Péter Medgyessyi valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány esimene valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni kolmas valitsus]] *[[Viktor Orbáni neljas valitsus]] == Majandus == Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090610082839/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/HU.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> !Sektor !! SKT osakaal !! Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,8% || 4,5% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 34,7% || 32,1% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 62,5% || 63,4% |} === Väliskaubandus === Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009). Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009). == Loodus == [[Pilt:Kekesteto1.JPG|pisi|[[Kékes]], 1014 m]] === Pinnamood === Ungari maastik koosneb enamikus [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]]. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]]. Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est. Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015&nbsp;m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]]. === Veekogud === [[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410&nbsp;km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580&nbsp;km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]]. Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70&nbsp;km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó''). === Kliima === [[Pilt:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|pisi|Esterháza]] Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7&nbsp;°C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30&nbsp;°C. Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6&nbsp;°C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2&nbsp;°C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635&nbsp;mm. === Mullad === [[Pilt:Hortobagy-ziehbrunnen.jpg|pisi|[[Hortobágyi rahvuspark]], Ungari [[stepp]] ]] Ungari [[muld|mullad]] on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid [[mustmullad|must-]] ja [[lammimullad|lammimuldi]], kohati ka vähem viljakaid [[liivased mullad|liivaseid muldi]]. Küngastel on keskmiselt viljakad [[pruunid metsamullad]]. === Taimestik === [[Pilt:Colchicum hungaricum.jpg|pisi|left|[[Ungari krookus]] (''Colchicum hungaricum'')]] Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks: * [[Alföld]] oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas [[akaatsia]]id, [[tamm]]esid ja [[pöök]]e, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed; * [[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi; * Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]]. === Loomastik === Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]]. [[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, on nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud [[habitaat|habitaadi]] pindala juba üle 15&nbsp;km². Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisigi kalu. <gallery> Pilt:Magyar szürke.jpg|Ungari hall veisetõug Pilt:PuliDog.jpg|[[Puli]], Ungari lambakoer Pilt:Komondor delvin.jpg|[[Komondor]] Pilt:Vizsla standing Rosie harness.jpg|[[Vizsla]] Pilt:Buffalo-bivaly.JPG|Ungari pühvel [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] asuvas pühvlite reservaadis </gallery> === Loodusvarad === [[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]]. Peamine [[mineraalsed maavarad|mineraalne maavara]] on [[boksiit]], mida ka [[eksport|eksporditakse]]. == Ajalugu == {{Vaata|Ungari ajalugu}} [[Pilt:A Szent Korona elölről 2.jpg|pisi|Ungari kroon]] [[Pilt:Esztergom Basilica.jpg|pisi|[[Esztergom]]]] 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel ning rajasid [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning 1526. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid]]ele. Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]]. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. 1920. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, 1939. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja 1940. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. 1956. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel taastati kommunistlik režiim. 1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriik. == Kultuur == <gallery> Pilt:Arrival of the Hungarians (Árpád Feszty).jpg|Maal "[[Ungarlaste saabumine]]" Pilt:Hungarian folk wrangler.jpg|Ungari rahvapärane karjane ''[[csikós]]'' Pilt:Hungarian Dances in front of the Catholic church of Kelebija.JPG|Ungari rahvatants Pilt:Ancient Hungarian - traditional coppersmith master at work.jpg|Traditsiooniline Ungari meister-vasksepp tööl Pilt:Hungarian horse archers.jpg|Ungari ratsutav vibukütt Pilt:Husaren Elsterwerda Oktober 2007 1.jpg|Ungari husaarid Elsterwerda's Pilt:Paprika Vendor Budapest big hall.jpg|Ungari paprikamüüja [[Budapest]]is Pilt:Szeged-paprika1.jpg|Ungari paprika [[Szeged]]is Pilt:Mangalitsa (Paleo) Festival - Budapest, 2013 (13).JPG|Ungari karjuse (''[[gulyás]]'') traditsioonilised rõivad </gallery> === Ungari köök === {{Vaata|Ungari köök}} Road on maitserikkad, vürtsikad ja sageli ka üpris rasked. Sealsete roogade maitsed põhinevad maitsestamise ja valmistusviiside sajanditevanustel traditsioonidel.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin"/> Kõikjalt laiab [[paprika]]t, [[sibul]]at ja [[küüslauk]]u. [[Keskaeg|Keskajal]] oli kalasupp kõige populaarsem ja armastatum kalaroog Ungaris ning üks aastast 1860 pärinev kokaraamat sisaldab 400 kalatoitude retsepti. Kõige tuntumad Ungari köögile omased road, [[guljašš]], erinevad hautised ja ''[[paprikás]]'', on paprikast punased.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin">Teresa de Noronha Vaz, Peter Nijkamp, Jean-Louis Rastoin. [http://books.google.co.uk/books?id=nxAuyQ1yArUC&pg=PA106&dq=hungarian+cuisine&hl=en&ei=9YdaTp_9EI-j-gbLrby-DA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CDkQ6AEwATgK#v=onepage&q=hungarian%20cuisine&f=false "Traditional food production and rural sustainable development: a European challenge"]. Ashgate Publishing, Ltd. 2009. p. 106.</ref> <gallery> Pilt:Dobos cake (Gerbeaud Confectionery Budapest Hungary).jpg|Tort ''[[dobos]]'' Pilt:Hortobagy palacsinta.JPG|[[Hortobágyi palacsinta|Ungari täidetud pannkook]] Pilt:Gulyas080.jpg|[[Guljašš]] Pilt:Kurtoskalacs.jpg|Kuulus Ungari "korsten-kook" ''[[kürtőskalács]]'' Pilt:Unicum bottle.JPG|Külm pudel [[Unicum]]'i Pilt:Palinka.jpg|[[Pálinka]] Pilt:Tokaji Aszu.JPG|[[Tokaji]] vein: "Vinum Regum, Rex Vinorum" ("Kuningate vein, veinide kuningas") </gallery> === Ungari sport === {{Vaata|Ungari sport}} [[Pilt:Egerszegi Krisztina fortepan 40687.jpg|pisi|left|Ungari ujuja [[Krisztina Egerszegi]] osales kolmedel olümpiamängudel ja on ainus naisujuja, kes on võitnud viis individuaalset olümpiakuldmedalit]] Ungari on üks enim [[suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] kuldasid (187) võitnud riike. 2026. aasta seisuga on Ungari võitnud suveolümpiamängudelt kokku 530 medalit ja taliolümpiamängudelt 10 medalit. [[Pilt:Dezso Gyarmati (cropped).jpg|pisi|[[Dezső Gyarmati]] võitis veepallis viis olümpiamedalit ning viis hiljem peatreenerina Ungari meeste veepallikoondise kolme olümpiamedalini]] Ungarlased on tuntud oma saavutuste poolest veespordialadel, eelkõige [[ujumine|ujumises]], [[veepall]]is ja [[kanuusõit|kanuusõidus]]. Kuigi riigil puudub väljapääs merele, pakuvad kaks suurt jõge ([[Doonau]] ja [[Tisza]]) ning suur järv ([[Balaton]]) suurepäraseid võimalusi veespordiga tegelemiseks. Ajalooliselt on Ungarist pärit mitmed maailma parimad [[espadron]]ivehklejad. Pärast sotsialismi langemist on riigis järjepidevalt kasvanud ka [[golf]]imängijate hulk. [[Ungari korvpallikoondis]] oli Euroopas arvestatav jõud alates 1940. aastate keskpaigast kuni 1960. aastate keskpaigani, mil võideti mitmeid medaleid Euroopa meistrivõistlustel (kuld [[1955. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1955. aastal]], hõbe [[1953. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1953. aastal]] ja pronks [[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1946. aastal]]) ning pääseti korduvalt suveolümpiamängudele. [[Ungari jalgpallikoondis]] on kahel korral tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] teiseks. Jalgpallis on üks kuulsamaid ungarlasi on [[Ferenc Puskás]] (1927–2006), kes lõi Ungari koondise eest 85 mängus 84 väravat ning Ungari ja Hispaania liigades kokku 533 mängus 511 väravat. Puskás mängis ka [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalis Lääne-Saksamaa vastu. [[Ungari jäähokikoondis]] on tulnud maailmameistrivõistlustel 5. kohale (1937) ja [[Ungari võrkpallikoondis]] saavutas [[1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1963. aastal]] [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] teise koha. Ungarlane [[Ernő Rubik]] leiutas [[Rubiku kuubik]]u ning 1982. aastal peeti Ungaris kõige esimesed [[maailmameistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]]. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Ungari valitsejate loend]] * [[Ungari riigipeade loend]] * [[Ungari muusika]] * [[Ungari Kultuuriselts]] * [[Ungari renessanss]] * [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Ungari kirjandus]] * [[Ungari meediasüsteem]] * [[Lõuna-Dunántúl]] * [[Ungari Kommunistlik Partei]] * [[Ungari veinipiirkondade loend]] * [[Ungari 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari sümboolika]] * [[Ungari parlamendihoone]] * [[Ungari kreiside loend]] * [[Ungari 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Ungari näitlejate loend]] * [[Eesti-Ungari suhted]] * [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Jenö Fazekas]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=537 Ungarlus ja Euroopa kultuur], [[Varamu]] nr 10/1939 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=HU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Ungari| ]] phaesjhetqcscu664aq9au5veigsadu Saint Lucia 0 4402 7241375 7217305 2026-09-25T04:31:36Z Kruusamägi 1530 /* Nimi */ + link 7241375 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Kariibi meres asuvas saareriigist|Lõuna-Aafrika Vabariigi asula|St. Lucia (LAV)}} {{Riik | riiginimi = Saint Lucia | omastav = Saint Lucia | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Saint Lucia | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 125px | vapp = Coat of arms of Saint Lucia.svg | asendikaart = Saint Lucia in its region.svg | deviis = ''The Land, The People, The Light'' | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Castries]] | riigipea_ametinimi2 = Kuningas | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Felix Finisterre]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Philip J. Pierre]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 22. veebruar 1979 | valuuta = [[Ida-Kariibi dollar]] (XCD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] -4 | hümn = "[[Sons and Daughters of St. Lucia]]" | usund = 61,1% [[katoliiklus|katoliiklased]], 10,4% [[adventistid]], 8,8% [[nelipühilased]] | üladomeen = [[.lc]] | telefonikood = 1-758 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = LCA | märkused = }} '''Saint Lucia''' on saareriik [[Kariibi meri|Kariibi meres]] [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]]. Saar asub [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincent ja Grenadiinidest]] [[Põhi|põhja]] pool ja [[Martinique]]'ist [[lõuna]]s. Riik kuulub [[Briti Rahvaste Ühendus]]se. Riigist on pärit kaks [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati, [[Arthur Lewis]] (majandus) ja [[Derek Walcott]] (kirjandus). Saint Lucia on maailma väikseim riik, kust on pärit Nobeli auhinna laureaadid. ==Nimi== Riigi nimi "Saint Lucia" tähendab püha [[Lucia]]t. Nime andsid saarele prantsuse merehädalised, kes pärimuse järgi pääsesid [[pühak]]u nimepäeval, [[13. detsember|13. detsembril]] [[1502]] laevaõnnetusest. Põlisasukad kariibid nimetasid saart nimega "Hewanorra".<ref name="govt.lc">Government of Saint Lucia. [http://www.govt.lc/stluciahistory Lühiülevaade Saint Lucia ajaloost. Saint Lucia valitsuse koduleht.]</ref> Saint Lucia on tänapäeval ainus riik maailmas, mis on ametlikult nimetatud naise järgi. ==Asend== Saint Lucia asub [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]]. Riigist lõunas asuvad [[Saint Vincent ja Grenadiinid]], [[kagu]]s [[Barbados]] ja põhjas [[Prantsusmaa]]le kuuluv [[Martinique]]. Saar piirneb ühelt poolt [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ja teiselt [[Atlandi ookean|Atlandi ookeaniga]]. Riigi rannajoone kogupikkus on 158 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">Central Intelligence Agency. [https://web.archive.org/web/20160130185933/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/st.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Pikim vahemaa maismaal on 43 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 23 kilomeetrit idast läände.<ref name="Ülevaade Saint Lucia loodusest">Nations Encyclopedia. [http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Saint-Lucia.html Ülevaade Saint Lucia loodusest.]</ref> ==Loodus== [[Pilt:Pitons_offshore.jpg|pisi|Gros Pitoni ja Petit Pitoni mäed]] ===Pinnamood=== Saint Lucia hõlmab samanimelise saare ja ümbruskonna väikesaared. Riigi kaguosas asub Maria saarestik, mille suurima saare pindala on 0,1&nbsp;km². Riigi loodeosas asuv 0,18&nbsp;km² suurune Pigeoni saar on Saint Luciaga ühenduses 1972. aastal ehitatud [[tamm (ehitis)|tammiga]]. Saared on vulkaanilise tekkega. Saint Lucia saare keskosas kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik.<ref name="Ülevaade Saint Lucia loodusest" /> Kõrgeim mägi on 950 meetri kõrgune [[Mount Gimie]]. Riigi tuntumad pinnavormid on endise vulkaanikraatri jäänukid, koonusekujulised mäed Gros Piton ja Petit Piton. Vulkaanilise tekke tõttu leidub saarel [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]]. ===Veestik=== Mägedest alguse saavad jõed on lühikesed, kuid moodustavad kokku 37 [[valgla]]t. Riigi pikim jõgi on 12,84 kilomeetri pikkune Roseau jõgi. Teised suuremad jõed on Cul de Sac, Canelles, Dennery, Fond, Piaye, Doree, Canaries ja Marquis.<ref name="Ülevaade Saint Lucia loodusest"/> Saartel puuduvad järved.<ref>Food and Agriculture Organization of the United Nations. [https://web.archive.org/web/20180823170404/http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/LCA/ Ülevaade Saint Lucia loodusest.]</ref> Riigis leidub 8 juga.<ref>Caribya! [https://web.archive.org/web/20170507063807/http://caribya.com/st.lucia/natural.attractions/ Ülevaade Saint Lucia loodusest.]</ref> ===Taimestik=== Kogu riigis on kirjeldatud 1300 kõrgemat taime ja 150 [[sõnajalgtaimed|sõnajalgtaime]].<ref>Plants of Saint Lucia. [http://saintlucianplants.com/ Saint Lucia taimestik.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Maria saarestikus leidub 80 liiki taimi.<ref name="Maria saarestiku loodusreservaat">Saint Lucia National Trust. [http://www.slunatrust.org/sites/maria-island-nature-reserve/ Maria saarestiku loodusreservaat.]</ref> Saint Lucia maismaast 77% on kaetud metsaga.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> ===Loomastik=== [[Pilt:St._Lucia_Warbler_nEO.jpg|pisi|Saintlucia säälik (''Setophaga delicata'')]] Saint Lucias leidub neli liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]].<ref>AmphibiaWeb. [http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Saint Lucia.]</ref> Neist haruldasem ja ohustatum on ''Leptodactylus fallax''. Maria saarestikus elab viit liiki [[roomajad|roomajaid]]. ''Leptotyphlops bilineatus''{{'}}t peeti maailma lühimaks [[maod|maoks]], kuni [[Barbados]]elt leiti hiljuti veelgi lühem liik. Riigis on kohatud 185 linnuliiki,<ref>Avibase. [https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=LC Daniel Lepage. "Bird Checklists of the World Saint Lucia".]</ref> viis neist on [[endeem]]sed. Ametlikku liiginimestikku kuuluv endeemne [[tuhksäälik]] võib praeguseks olla välja surnud, kuna selle liigi viimane usaldusväärselt kinnitatud vaatlus toimus [[1961|1961. aastal]]. Endeemne saint lucia amatsoonpapagoi on riigi rahvuslind. Endeemsetest linnuliikidest elavad riigis veel võrkrästas, tuhk-pilalind ja saintlucia säälik. Riigis elab põliste imetajaliikidena üheksa liiki [[käsitiivalised|käsitiivalisi]].<ref>Biodevirsty Unit. [https://web.archive.org/web/20180302163433/http://biodiversity.govt.lc/Local-Species/Mammals Ülevaade Saint Lucia imetajatest.]</ref> Võõrliikidena on sisse toodud [[kodurott]], [[rändrott]], [[mangust]], opossum (''Didelphis marsupialis'') ja [[aguuti]]. ===Kaitsealad=== Maria saarestikus moodustati [[1982]]. aastal loodusreservaat.<ref name="Maria saarestiku loodusreservaat"/> Reservaadis kaitstakse endeemseid roomajate liike. Saared on ka olulised rändlindude peatuspaigana. [[2007]]. aastal moodustatud Pointe Sables' looduskaitsealal kaitstakse kitsal rannikuribal kasvavat mangroovimetsa. Kaitsealal leidub 17 kalaliiki.<ref>Saint Lucia National Trust. [http://www.slunatrust.org/sites/pointe-sables-environmental-protection-area Pointe Sables' kaitseala.]</ref> === Kliima === Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[mai]]st [[august]]ini, mil saari võivad tabada [[orkaan]]id. [[Jaanuar]]ist [[aprill]]ini on kuivem periood. Rannikul sajab aastas keskmiselt 1300&nbsp;mm sademeid, sisemaal on keskmine sademetehulk 3800&nbsp;mm. ==Riigikord== Saint Lucias valitseb [[parlamentaarne demokraatia]]. Riigipea on [[Suurbritannia]] kuningas [[Charles III]], kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister. [[Seadusandlik võim]] kuulub kahekojalisele parlamendile. Ülemkotta ehk senatisse kuulub 11 liiget, kes määratakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. Alamkotta kuulub 17 liiget, kes saavad ametisse parlamendivalimiste järel 5 aastaks. [[2016]]. aastal peetud parlamendivalimiste järel sai Ühendatud Töölispartei alamkojas 11 ja Saint Lucia Töölispartei 6 kohta. Riigi [[põhiseadus]] jõustus [[1979]]. aastal. Riigi kõrgeim kohus on Ida-Kariibi ülemkohus. ==Haldusjaotus== [[Fail:Saint Lucia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saint Lucia ringkonnad]] Riik on jagatud kümneks ringkonnaks (''district''). # [[Anse-la-Raye ringkond]] # [[Canaries' ringkond]] # [[Castries' ringkond]] # [[Choiseuli ringkond]] # [[Dennery ringkond]] # [[Gros Isleti ringkond|Gros Islet' ringkond]] # [[Laborie ringkond]] # [[Micoud' ringkond]] # [[Soufrière'i ringkond]] # [[Vieux Forti ringkond]] 2010. aasta rahvaloendusel kasutati statistilisi ringkondi, mis ei lange kokku haldusüksustega. 11 statistilise ringkonna hulgas on asustamata Foresti ringkond saare keskel. == Rahvastik == [[Pilt:STLUC-soufriere-piton.jpg|pisi|Soufrière'i ringkond on riigi väikseima rahvastikutihedusega ringkond. Taamal mäed Gros Piton ja Petit Piton]] Riigi suurim linn on pealinn [[Castries]]. ===Rahvaarv=== Saint Lucia hinnanguline [[rahvaarv]] oli [[2012]]. aastal arvestuslikult 169 115 elanikku.<ref>The Central Statistics of St. Lucia. [https://web.archive.org/web/20161119182317/http://192.147.231.244:9090/stats/index.php/statistics/population Saint Lucia statistikaamet.]</ref> Viimane rahvaloendus toimus riigis [[2010|2010. aastal]]. Riigis registreeriti siis 166 526 resideerivat elanikku, neist 82 926 meest ja 83 600 naist. Mitteresideerivaid elanikke hõlmav rahvaarv oli kokku 173 720 inimest.<ref name="192.147.231.244">2010 Population and Housing Census. Preliminary Report. [https://web.archive.org/web/20170108162351/http://192.147.231.244:9090/stats/images/OtherPublications/StLuciaPreliminaryCensusReport2010.pdf 2010. aasta rahvaloenduse tulemused.]</ref> ===Demograafilised näitajad=== Saint Lucia rahvastik on valdavalt koondunud saare põhjaossa. Aastal 2010 oli riigi 10 ringkonna rahvastikutihedus 796 inimest ruutmiili kohta. Kõige tihedam asustus on Castries' ringkonnas, kus elab 2139 inimest ruutmiili kohta. Väikseim rahvastikutihedus on Soufrière'i ringkonnas, kus elab 434 inimest ruutmiili kohta. Foresti reservaadis asustus puudub ja reservaati pole seetõttu statistikasse kaasatud. [[2001|2001.]] ja 2010. aasta rahvastikuloenduste võrdluses oli suurim rahvastikukasv aga Gros Islet' ringkonnas, kus 2010. aastal elas 20,8% rohkem elanikke, kui eelmise loenduse ajal.<ref name="192.147.231.244"/> 2010. aasta rahvaloenduse seisuga elas 40% riigi rahvastikust Castries' ringkonnas. Samas näitas 2010. aasta rahvastikuloendus Castries' piirkonna elanikkonna koguhulga vähenemist võrreldes riigi elanikkonnaga, mis iseloomustas rahvastiku paiknemist riigi teistesse ringkondadesse. 2010. aastal oli sooline vahekord 101,5 naist 100 mehe kohta. Rahvaloenduse andmetel viibis samal aastal vanglas 498 meest ja 9 naist. ===Vanuseline struktuur=== 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike seas<ref name="192.147.231.244"/> *0–4-aastasi 11 810 *5–9-aastasi 13 150 *10–14-aastasi 14 918 *15–19-aastasi 15 921 *20–24-aastasi 13 620 *25–29-aastasi 13 289 *30–34-aastasi 12 253 *35–39-aastasi 12 285 *40–44-aastasi 12 218 *45–49-aastasi 10 963 *50–54-aastasi 8926 *55–59-aastasi 6490 *60–64-aastasi 5484 *65–69-aastasi 4380 *70–74-aastasi 3591 *75–79-aastasi 2565 *80–84-aastasi 1904 *85–89-aastasi 1170 *90–94-aastasi 445 *95–99-aastasi 176 *100–104-aastasi 21 *Vanemaid kui 105-aastasi 15 ===Keeled=== Saint Lucia ametlik riigikeel on [[inglise keel]], kuid mitteametliku keelena kasutatakse saint lucia kreoolikeelt. ===Religioon=== 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli 61,1% elanikkonnast [[katoliiklus|katoliiklased]], 10,4% [[adventistid]], 8,8% [[nelipühilased]], 2,2% evangeelsed kristlased ja 1,6% anglikaanid. Kui katoliiklaste ja anglikaanide osakaal on viimase 50 aasta jooksul vähenenud, siis adventistide ja nelipühilaste osakaal kasvab. Näiteks 1980. aastal tunnistas vaid 4,3% elanikkonnast oma kuuluvust adventistide ja 1,3% nelipühilaste hulka.<ref name="192.147.231.244"/> [[1974|1974. aastal]] moodustati Saint Lucia katoliiklik peapiiskopkond. [[2013|2013. aastal]] tegutses riigis 17 ilmikpreestrit ja 10 regulaarvaimulikku. Riigist on pärit [[kardinal]] [[Kelvin Edward Felix]]. == Riigikaitse == Saint Lucias puudub kaitsevägi ja riik kuulub [[1982|1982. aastal]] loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve. == Majandus == ===Makromajandus=== Saint Lucia majanduse peamised valdkonnad on avamerepangandus ja [[turism]].<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> Riigi peamine tuluallikas on turism, mis hõlmab 65% riigi [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Riigi tööstussektor on Kariibi mere riikide seas kõige mitmekesisem. [[2016|2016. aastal]] hõlmas teenindussektor 83% riigi sisemajanduse kogutoodangust. ===Väliskaubandus=== Riigi peamised ekspordikaubad olid 2010. aastal banaanid, tekstiiltooted, kakao, [[avokaado]]d, [[mango]]d ja kookosõli. Peamised ekspordipartnerid olid [[2015]]. aastal 25,1% ulatuses [[Dominikaani Vabariik]], USA 15,9%, [[Suriname]] 9,1%, [[Antigua ja Barbuda]] 7% ja [[Dominica]] 6,8% ulatuses. Riigi peamised impordipartnerid olid aastal 2015 [[Brasiilia]] 34,9%, USA 25,7%, [[Trinidad ja Tobago]] 14,4% ning [[Colombia]] 10,9% ulatuses. Impordis on tähtsamad kütus, toit, tööstuskaubad ja seadmed. ===Ärikeskkond=== Saint Lucia majandust mõjutas oluliselt [[21. sajand]]i algul [[suur majandussurutis]], mis tõi kaasa riigi peamise sissetulekuallika ehk turismisektori kokkukuivamise. 2012. aastal kehtestas Saint Lucia viimase Kariibi mere riigina 15% [[käibemaks]]u. ===Põllumajandus=== Saint Lucia [[põllumajandus]]e peamine tegevusharu on banaanikasvatus. Lisaks on riigis oluline mango- ja avokaadokasvatus. Varem oli saare peamine põllumajandusartikkel [[suhkruroog]]. ===Energeetika=== 2012. aasta andmetel olid riigi peamiseks energiaallikaks [[fossiilkütus]]ed. 2014. aastal oli riigi elektritarbimine 300 miljonit kWh. Kuna riigis puuduvad fossiilsed maavarad, siis sõltutakse täielikult kütuse impordist.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> == Taristu == Riigi maanteede kogupikkus on 1210 kilomeetrit. Sellest 847 kilomeetrit on kattega teid. Riigis kehtib [[vasakpoolne liiklus]]. Riigis on kaks lennujaama: [[Hewanorra rahvusvaheline lennujaam]] ja [[George F. L. Charlesi lennujaam]]. Pigeoni ja Saint Lucia saari ühendab [[tamm (ehitis)|tamm]]. Riigi peamised [[sadam]]ad on [[Castries]], Cul-de-Sac ja Vieux-Fort. == Ajalugu == [[Pilt:Leopold_Layer_-_Sv._Lucija.jpg|pisi|püsti|"Püha Lucia". Leopold Layeri maal]] Saint Lucia esimesed teadaolevad asukad olid Lõuna-Ameerikast pärit [[aravakid]], kes saabusid saarele aastatel 200–400. Umbes aastal [[800]] saabusid saarele [[kariibid]]. Pärimuse järgi pääsesid [[13. detsember|13. detsembril]] [[1502]] saare lähistel laevahukust prantsuse meremehed. Ent loo muudab kahtlaseks fakt, et samast 1502. aastast on [[Vatikan]]is dateeritud [[gloobus]], millel on märgitud Santa Lucia saar. [[1511|1511. aastal]] on Santa Lucia märgitud [[Hispaania]] valdusena.<ref name="govt.lc"/> [[16. sajand]]i keskel kasutas Saint Luciat oma tugipunktina piraat François le Clerc. Umbes aastal [[1600]] rajasid [[hollandlased]] Vieux Forti lähistele asunduse. [[1605|1605. aastal]] asusid saarele inglise kolonistid, kuid haiguste ja kariibide vaenu tõttu lahkus 19 ellujäänut viis nädalat hiljem. [[17. sajand]]i jooksul ja [[18. sajand]]i alguses pidasid toonased Euroopa koloniaalvõimud [[Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa]] Saint Lucia valdamise üle mitmeid sõdu. Kokku vahetus saarel [[koloniaalvõim]] 14 korral, enne kui [[1814]]. aastal sai saarest lõplikult [[Briti impeerium]]i osa. [[1635|1635. aastal]] kuulutas Prantsusmaa saare oma omandiks. [[1639|Aastal 1639]] üritasid inglased saarele rajada kolooniat, kuid kariibid ajasid nad taas minema. [[1643]]. aastal rajasid prantslased oma koloonia. Aastal [[1664]] üritas inglased taas saart oma valdusse hõivata, kuid [[1674|1674. aastal]] sai Saint Luciast Prantsusmaa kroonikoloonia. [[1723]]. aastal kuulutati saar [[Suurbritannia]] ja Prantsusmaa vaheliseks neutraalseks alaks. [[1743|Aastal 1743]] kuulutasid prantslased saare taas oma kolooniaks, kuid [[1748]]. aastal oli see taas kahe riigi vaheline neutraalne ala. Aastatel [[1756]]–[[1803]] kuulus Saint Lucia vaheaegadega Prantsusmaale. [[1794|1794. aastal]] keelustati [[orjus]]. [[1803|1803. aastal]] hõivasid britid Saint Lucia ja taastasid [[suhkruroog|suhkruroo]] istanduste omanike survel orjuse, mis [[1834]] uuesti kaotati. Osad endised orjad rajasid mägedes oma kommuunid. [[1924]]. aastal rajati põhiseadusega Saint Lucia esimene omavalitsus. [[1956]] loodi ministeeriumid. [[1958]]–[[1962]] kuulus Saint Lucia Lääne-India föderatsiooni. [[1967]]–[[1979]] omas Saint Lucia Suurbritanniaga assotsieerunud piirkonna staatust. Saint Lucia saavutas iseseisvuse [[22. veebruar]]il 1979. Tänapäeval võib alates [[1979]]. aastast iseseisva Saint Lucia külastaja leida jälgi koloniaalajastust – näiteks kohalike poolt sageli räägitav [[kreooli keel]] kõrvuti [[riigikeel]]e staatust omava [[inglise keel]]ega, valdavalt [[prantsuse keel|prantsuskeelsed]] kohanimed, kakaoistandus Prantsuse koloniaalstiili mõjutustega ja vasakpoolne liiklus. == Eesti ja Saint Lucia suhted == [[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Saint Luciaga [[24. september|24. septembril]] [[2009]]. == Haridus == Saint Lucia varaseim haridussüsteem rajati [[1838|1838. aastal]] valdavalt kirikukoolide baasil. Riigi praegune haridussüsteem baseerub briti haridusmudelil.<ref>All About St. Lucia. [https://web.archive.org/web/20170507114518/http://allaboutstlucia.com/education/ Ülevaade Saint Lycia hariduspoliitikast.]</ref> Riigis tegutseb 75 [[põhikool]]i ja 24 [[keskkool]]i. [[Põhiharidus]] on kolmeastmeline.<ref>World Data on Education 2010-2011. [https://web.archive.org/web/20200724221450/http://www.ibe.unesco.org/sites/default/files/Saint_Lucia.pdf Saint Lucia hariduselu ülevaade 2010–2011.]</ref> Põhihariduse esimene aste on [[algharidus]], mida lapsed asuvad omandama alates 5. eluaastast ja mis hõlmab esimesed 3 aastat. Põhihariduse teine aste on 4-aastane põhikool. Põhihariduse kolmas aste on mõeldud õpiraskustega noortele ja võib kesta lisaks kuni 3 aastat. [[Pilt:Derek_Walcott,_VIII_Festival_Internacional.jpg|pisi|püsti|Nobeli kirjandusauhinna laureaat [[Derek Walcott]]]] Keskkoolis õpitakse 5 aastat. Kõrgharidust saab omandada 1985. aastal avatud Sir Arthur Lewise kolledžis. Riigis asub Monroe kolledži kampus. Lisaks tegutsevad riigis mitmed ''offshore'' meditsiini kõrgkoolid. == Kultuur == Saint Lucia kultuur on saanud mõjutusi [[Aafrika]]st, [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartelt, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Riigist on pärit kaks [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati: [[1979]] sai majandusauhinna [[Arthur Lewis]] ja [[1992]] kirjandusauhinna [[Derek Walcott]]. [[Mai]]s toimub iga-aastane Saint Lucia džässifestival. Muusikastiilidest viljeldakse riigis [[kalüpso]]t, ''[[reggae]]''<nowiki>'</nowiki>t ja [[salsa]]t. Enne [[paast]]uaega peetakse suurt [[karneval]]i. Riigi elanike populaarseim spordiala on [[kriket]]. Daren Sammy nimeline kriketiväljak mahutab kuni 15 000 pealtvaatajat. Saint Lucia sportlased osalesid esmakordselt [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s. Sprinter [[Julien Alfred]] võitis [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is 1 kuldmedali ja 1 hõbemedali. Kergejõustiklane Levern Spencer sai [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s naiste kõrgushüppes 6. koha. == Viited == {{viited}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Ameerikariigid}} {{koord}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Kariibi mere saared]] [[Kategooria:Saint Lucia| ]] tgzdkn3ock1d812ecj278n7qycr5zlt 4. mai 0 4483 7241010 7032034 2026-09-24T14:44:45Z Amherst99 15496 /* Sündinud */ 7241010 wikitext text/x-wiki {{Maikalender}} '''4. mai''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 124. ([[liigaasta]]l 125.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 21. aprill ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1343]] – [[Jüriöö ülestõus]]u läbirääkimistel [[Paide]]s tapeti Eesti [[Neli kuningat|neli "kuningat"]]. * [[1918]] – loodi [[Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond]] (ÜENÜTO)<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. *[[1919]] – Tallinnas hakkas tegutsema [[Üle-eestilise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakond]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1934]] – [[Johan Luukas]] valiti [[Türi]] linnapeaks. * [[1935]] – [[Viljandi Ringkonnakohus]] mõistis [[Erich Tarkpea]] pooleteiseks aastaks ja [[Maksim Unt|Max Undi]] kuueks kuuks vanglasse. * [[1936]] – USA suursaadik Moskvas [[William Bullit]] saabus Tallinna. *[[1945]] – valdade allüksustena moodustati 637 [[külanõukogu]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Sellest sai alguse Eesti ala uus administratiivne jaotus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1993]] – Riigikogu kinnitas [[Eesti kaitseväe juhataja]]ks USA armee erukoloneli [[Aleksander Einseln]]i. *[[2012]] – Tallinnas avati [[vabamüürlaste Eesti Suurloož]]i tempel.<ref>[[Alexander Giese]]. Vabamüürlased : sissejuhatus vabamüürlusesse. Tartu, 2015, lk. 111</ref> ===Maailmas=== * [[1493]] – paavst [[Alexander VI]] määras oma bullas "[[Inter caetera]]" kindlaks demarkatsioonijoone [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i valduste vahel [[Ameerika|Uues Maailmas]]. * [[1780]] – [[Inglismaa]]l [[Epson]]is korraldati esimene derbi (ingl ''[[derby]])'' – hobuste võiduajamine. * [[1814]] – [[Napoleon I]] läks [[Elba]] saarele [[eksiil]]i. * [[1912]] – [[Itaalia-Türgi sõda]]: [[Itaalia]] vallutas [[Rhodos]]e saare. * [[1924]] – [[Pariis]]is avati [[1924. aasta suveolümpiamängud]].<ref>[http://corporate.olympics.com.au/games/paris-1924 Paris 1924] corporate.olympics.com.au</ref> * [[1926]] – [[Suurbritannia]]s algas riigi ajaloo esimene üldstreik. * [[1932]] – [[Moskva]]s kirjutati alla [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Eesti-Nõukogude Liidu mittekallaletungileping|mittekallaletungilepingule]] * [[1979]] – [[Margaret Thatcher]] sai Suurbritannia peaministriks.<ref>[http://www.history.com/this-day-in-history/margaret-thatcher-sworn-in Margaret Thatcher sworn in] history.com</ref> * [[1990]] – [[Läti NSV Ülemnõukogu]] võttis vastu deklaratsiooni "Läti Vabariigi iseseisvuse taastamisest".<ref>http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/</ref> * [[1993]] – [[Andorra]]s jõustus uus põhiseadus, millega kaotati 1278. aastast kehtinud [[feodaalkord]] ning viidi sisse [[võimude lahusus]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 4. mail}} * [[1476]] – [[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi ja Oelsi hertsog ning Glatzi krahv * [[1881]] – [[Aleksandr Kerenski]], Venemaa poliitik ja riigitegelane * [[1928]] – [[Hosni Mubarak]], Egiptuse president * [[1929]] – [[Audrey Hepburn]], belgia näitleja * [[1934]] – [[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja * [[1947]] – [[Trivimi Velliste]], Eesti poliitik ja diplomaat * [[1949]] – [[Graham Swift]], inglise kirjanik * [[1950]] – [[Niina Murdvee]], eesti viiuldaja ja pedagoog * [[1955]] – [[Andres Raid]], eesti ajakirjanik * [[1969]] – [[Jaak Jõekallas]], eesti ooperilaulja * [[1988]] – [[Siret Tuula]], eesti laulja, näitleja ja teletöötaja == Surnud == {{vaata|Surnud 4. mail}} *[[1776]] – [[Jacques-François-Joseph Saly]], prantsuse skulptor *[[1938]] – [[Carl von Ossietzky]], saksa patsifist * [[1954]] – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane *[[1964]] – [[Karl Robert Pusta]], Eesti poliitik, publitsist ja diplomaat *[[1980]] – [[Josip Broz Tito]], Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane *[[2011]] – [[Frans Sammut]], Malta kirjanik *[[2014]] – [[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja == Pühad == * [[Ülemaailmne tuletõrjujate päev]] * [[Läti]] [[taasiseseisvumispäev (Läti)|taasiseseisvumispäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Roosi (eesnimi)|Roosi]], [[Rosalie]], [[Saale (eesnimi)|Saale]], [[Saali]], [[Sale]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 192–198</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Mai 04]] 8bixh5gb2tek4cc3d1k424dyf72gszu 4. aprill 0 4600 7241011 7124325 2026-09-24T14:45:22Z Amherst99 15496 /* Sündinud */ 7241011 wikitext text/x-wiki {{Aprillikalender}} '''4. aprill''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 94. ([[liigaasta]]l 95.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 22. märts ([[1900]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1907]] – kinnitati [[Eesti Naisterahva Selts]]i põhikiri.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1919]] – [[Vabadussõda]]: [[Tallinn|Tallinna]] saabus 189-meheline [[Taani vabatahtlike kompanii]]. * [[1930]] – Tallinnas [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänaval]] tehti atentaat Tallinna garnisoni ülemale [[Johan Unt|Johan Undile]]. Ta suri kolm päeva hiljem. * [[1930]] – [[lauatennis]]es maailmameistriks tulnud [[Ungari]] pidas Tallinnas Eestiga maavõistluse, kus Eesti üllatavalt hea mänguga kaotas 6:3.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> * [[1940]] – [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] tegi Vabariigi Presidendile esitise astuda diplomaatilistesse suhetesse [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovakkia Vabariigiga]]. * 1940 – Prantsusmaa saadik [[Roger le Saulnier de Saint-Jouan]] esitas oma volitused president [[Konstantin Päts]]ile. *[[1941]] – asutati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega [[Kommunaalprojekt|Projekteerimise Kontor "Kommunaalprojekt"]] *[[1947]] – [[Kohtla-Järve]]st sai [[vabariikliku alluvusega linn]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1955]] – Rootsis [[Göteborg]]is asutati {{kas|[[Vabade Eestlaste Ühing]]}}. ===Maailmas=== * [[1581]] – Inglise kuninganna [[Elizabeth I]] nimel lõi Prantsusmaa saadik Monsieur de Marchaumont [[Deptford]]is Golden Hinde'i pardal rüütliks ümber maailma purjetanud [[Francis Drake]]'i. * [[1925]] – [[Adolf Hitler]]i ülesandel asutas [[Julius Schreck]] Saal-Schutzi (S.S.), kaitsmaks [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] juhtliikmeid. Hiljem sai see paramilitaarne organisatsioon nimeks [[Schutzstaffel]]. * [[1945]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Punaarmee]] hõivas [[Bratislava]].<ref>http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=4.4.1945{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[1949]] – loodi [[NATO]] ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. * [[1953]] – [[Lavrenti Beria|Lavrenti Pavlovitš Beria]] andis välja käskkirja "Igasuguste sunni- ja füüsilise mõjutamise meetodite kasutamise keelustamisest vahialuste puhul". * [[1964]] – [[USA]] muusikaedetabeli viis esimest kohta kuulusid esimest korda ühele esitajale. Selleks oli ansambel [[The Beatles]] lugudega "[[Can't Buy Me Love]]", "[[Twist and Shout]]", "[[She Loves You]]", "[[I Want to Hold Your Hand]]" ja "[[Please Please Me (laul)|Please Please Me]]". * [[1968]] – USA [[Tennessee]] osariigis [[Memphis (Tennessee)|Memphises]] mõrvati [[Martin Luther King]].<ref>http://www.history.com/this-day-in-history/dr-king-is-assassinated</ref> * [[1969]] – USA [[Texas]]e osariigi [[Houston]]i arstid teostasid esimese [[tehissüda|täistehissüdame]] siirdamise, 47-aastane meespatsient suri nelja päeva pärast. * [[1975]] – [[Bill Gates]] ja [[Paul Allen]] asutasid USA New Mexico osariigis [[Albuquerque|Albuquerque'is]] tarkvarafirma [[Micro-Soft]]. * [[1983]] – kosmosesüstik [[Challenger]] startis oma esimesele missioonile [[STS-6]]. * [[2003]] – [[Haiti]]l tunnustati [[Haiti voodoo|''voodoo'']]'d ametliku usundina.<ref>[http://www.haitilibre.com/en/news-6200-haiti-religion-the-government-wants-to-reassure-the-voodoo-sector.html Haiti - Religion : The Government wants to reassure the voodoo sector]</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 4. aprillil}} * {{tühik}}[[186]] – [[Caracalla]] (Marcus Aurelius Antoninus), Vana-Rooma keiser * [[1818]] – [[Mayne Reid]], iiri-inglise kirjanik * [[1819]] – [[Maria II]], Portugali kuninganna * [[1821]] – [[Linus Yale, Jr.]], ameerika leiutaja * [[1843]] – [[Hans Richter (dirigent)|Hans Richter]], saksa-ungari dirigent * [[1882]] – [[Georgi Karmla]], saarlasest ülempreester ja pedagoog * [[1885]] – [[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane * [[1915]] – [[Muddy Waters]] (McKinley Morganfield), ameerika bluusilaulja * [[1922]] – [[Elmer Bernstein]], ameerika helilooja * [[1923]] – [[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik * [[1932]] – [[Andrei Tarkovski]], vene filmilavastaja * 1932 – [[Anthony Perkins]], ameerika näitleja * [[1938]] – [[Kalju Schaffrik]], eesti füüsikaõpetaja * [[1946]] – [[Dave Hill]], inglise kitarrist ([[Slade]]) * [[1948]] – [[Dan Simmons]], ameerika ulmekirjanik * [[1952]] – [[Rosemarie Ackermann]], saksa kergejõustiklane * 1952 – [[Gary Moore]], Põhja-Iiri kitarrist * [[1956]] – [[David E. Kelley]], ameerika filmiprodutsent * [[1957]] – [[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör * [[1962]] – [[Vahur-Üllar Kersna]], eesti ajakirjanik * [[1965]] – [[Robert Downey Jr.]], ameerika näitleja * [[1969]] – [[Ene-Liis Semper]], eesti lavakunstnik * [[1975]] – [[Thobias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja * [[1979]] – [[Heath Ledger]], austraalia filminäitleja * [[1991]] – [[Jamie Lynn Spears]], ameerika lapsnäitleja ja telesaatejuht == Surnud == {{vaata|Surnud 4. aprillil}} * [[1588]] – [[Frederik II]], [[Taani]] ja [[Norra]] kuningas * [[1617]] – [[John Napier]], šoti matemaatik ja astroloog * [[1841]] – [[William Henry Harrison]], USA 9. president (4. märts – 4. aprill 1841) * [[1930]] – [[Victoria (Rootsi kuninganna)|Victoria]], Rootsi kuninganna *[[1936]] – [[Gotthilf Leonhard Masing]], baltisaksa keeleteadlane * [[1968]] – Dr. [[Martin Luther King]] Jr., ameerika inimõiguste aktivist * [[1979]] – [[Ali Bhutto]], Pakistani president (1971–1973) ja peaminister (1973–1977) * [[1985]] – [[Dinara Assanova]], Vene filmilavastaja * [[1991]] – [[Max Frisch]], Šveitsi kirjanik * [[1997]] – [[Vladimir Solouhhin]], vene proosakirjanik ja luuletaja * [[2002]] – [[Endel Edasi]], eesti ujuja * [[2006]] – [[Peeter Kard]], eesti näitleja ja lavastaja * [[2018]] – [[Andres Ammas]], eesti poliitik * [[2019]] – [[Giorgi Danelia]], gruusia päritolu Venemaa filmirežissöör ja stsenarist * [[2020]] – [[Pertti Paasio]], Soome poliitik == Pühad == *... == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +15,7&nbsp;°C (1953) *Tallinna miinimumtemperatuur –17,3&nbsp;°C (1941) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +15,0&nbsp;°C (1983) *Tartu miinimumtemperatuur –17,1&nbsp;°C (1960) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Aprill 04]] germoamx862k7miihqn99pkxvqru3sv 30. august 0 4955 7241603 7240764 2026-09-25T11:28:41Z Sendrasendra 225202 7241603 wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''30. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 242. ([[liigaasta]]l 243.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 17. august ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1704]] – {{kas|[[Narva]]s sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva liiduleping|liidulepingu]], millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.}} * [[1919]] – [[Tallinn]]as algas kahepäevane [[Bolševikud|bolševike]] organiseeritud ametiühingute kongress, mis kutsus ühinema [[Komintern]]iga. Politsei keelustas kongressi ja saatis 102 aktiivsemat tegelast maalt välja. Nende toimetamisel [[Nõukogude Venemaa]]le hukkasid sõdurid [[Irboska]] lähistel omakohtu korras 25 kongressi delegaati.<ref name="Korela"/> *[[1929]] – Tallinna saabusid neli Saksa torpeedopaati korvetikapten [[Karl Dönitz]]i juhtimisel. *[[1936]] – [[Järva-Madise]]l avati [[Tammsaare monument (Järva-Madise)|Anton Hansen Tammsaare ausammas]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1937]] – riigivanem [[Konstantin Päts]] sõitis visiidile [[Soome]]. *[[1940]] – alguse sai [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] reorganiseerimine [[Punaarmee]] [[22. territoriaalne laskurkorpus|22. territoriaalseks laskurkorpuseks]]. *[[1947]] – avaldati talumajapidamiste maksustamise määrus, milles kehtestati maksutariifid ja toodi välja nimekiri [[kulak]]likest talumajapidamistest.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1991]] – [[Tallinn|Tallinna]] külastas [[Prantsusmaa|Prantsuse]] välisminister [[Roland Dumas]]. *[[1998]] – välisminister [[Toomas-Hendrik Ilves]] lõpetas kaheksat Eesti linna läbinud [[Tiigrituur]]i. ===Maailmas=== * [[1800]] – [[Gabriel Prosser]] juhtis [[USA]]-s esimest orjade ülestõusu. * [[1831]] – [[Michael Faraday]] demonstreeris elektritransformaatorit, millega muuta [[vahelduvvool]]u [[Pinge (elekter)|pinget]]. * [[1862]] – [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjas]] jõudsid lõpule [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|konföderatsioonile]] võidukad [[Richmondi lahing|Richmondi]] ja [[Bull Runi lahing]]. * [[1873]] – austerlased [[Julius von Payer]] ja [[Carl Weyprecht]] avastasid [[Austria-Ungari põhjapooluse ekspeditsioon]]il [[Franz Josephi maa]]. * [[1914]] – [[Esimene maailmasõda]]: lõppes [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] hävitav [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahing]]. * [[1918]] – [[Fanny Kaplan]] tegi atentaadi [[Lenin]]ile.<ref>[http://www.history.com/this-day-in-history/vladimir-lenin-shot Vladimir Lenin shot - Aug 30, 1918 - HISTORY.com<!-- Bot generated title -->]</ref> * [[1922]] – [[Türgi|türklased]] lõid [[Türgi iseseisvussõda|Türgi iseseisvussõjas]] otsustavalt [[Kreeka]] vägesid. Seda päeva tähistatakse Türgis tänini [[Võidupüha (Türgi)|võidupühana]] (''Zafer Bayramı''). * [[1948]] – asutati [[Rumeenia]] salateenistus [[Securitate]]. * [[1963]] – [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] keskvõimude vahel seati sisse nn [[kuum liin]], vältimaks edaspidi [[Kuuba kriis|Kuuba kriisi]] laadseid rahu ohustavaid möödarääkimisi. * [[1984]] – [[kosmosesüstik Discovery]] startis oma esimesele missioonile [[STS-41-D]]. * [[1995]] – [[NATO]] alustas [[Bosnia sõda|Bosnia sõjas]] operatsiooni "[[Deliberate Force]]" õhulöökidega Bosnia serblaste sõjaliste objektide pihta. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 30. augustil}} * [[1797]] – [[Mary Shelley]], inglise kirjanik * [[1860]] – [[Issaak Levitan]], vene maalikunstnik * [[1920]] – [[Arnold Green]], Eesti NSV riigitegelane * [[1929]] – [[Silvia Vissak]], eesti ajakirjanik * [[1930]] – [[Warren Buffett]], USA ärimees ja filantroop, * [[1938]] – [[Ilmar Rattus]], eesti ajakirjanik * [[1945]] – [[Matti Pärk]], eesti graafik ja raamatukunstnik * [[1948]] – [[Einar Kelder]], eesti omavalitsustegelane * [[1957]] – [[Tatjana Peetersoo]], eesti tõlkija ja usutegelane * [[1964]] – [[Ra Luhse]], eesti arhitekt * [[1968]] – [[Kristel Leesmend]], eesti näitleja * [[1972]] – [[Cameron Diaz]], ameerika filminäitleja * 1972 – [[Pavel Nedvěd]], tšehhi jalgpallur * [[1977]] – [[Félix Sánchez]], Dominikaani Vabariigi kergejõustiklane * [[1982]] – [[Andy Roddick]], ameerika tennisist * [[1985]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja * [[1986]] – [[Ryan Ross]], ameerika muusik * [[1988]] – [[Laura Põldvere]], eesti laulja == Surnud == {{vaata|Surnud 30. augustil}} * [[1181]] – [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]], Rooma paavst * [[1483]] – [[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas * [[1874]] – [[Andrei Muravjov]], vene kirjanik ja kirikuajaloolane * [[1899]] – [[Gaston Tissandier]], prantsuse lennunduspioneer * [[1935]] – [[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik * [[1951]] – [[Konstantin Märska]], eesti filmioperaator * [[1964]] – [[Salme Dutt]], eesti päritolu Briti kommunistlik poliitik * [[2006]] – [[Nagib Mahfuz]], egiptuse kirjanik * [[2010]] – [[Alain Corneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist * [[2013]] – [[Seamus Heaney]], iiri luuletaja * [[2022]] – [[Mihhail Gorbatšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ning ühiskonnategelane * 2022 – [[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiajaloolane == Pühad == * [[Türgi]] [[riigipüha]] – [[Võidupüha (Türgi)|võidupüha]] == Nimepäev == * Eestis – [[Urmas]], [[Urmet]], [[Urmo]] == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +25,7 °C ([[1807]]) *Tallinna miinimumtemperatuur +3,7 °C ([[1989]]) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +27,9 °C ([[1919]]) *Tartu miinimumtemperatuur +1,7 °C ([[1955]]) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Korela">{{Netiviide |url=http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm |pealkiri=Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost |vaadatud=2017-09-09 |arhiivimisaeg=2017-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170909142112/http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 30]] c8u791u0i4988oztnag34w9v27ghykb 7241617 7241603 2026-09-25T11:40:12Z Sendrasendra 225202 /* Surnud */ 7241617 wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''30. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 242. ([[liigaasta]]l 243.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 17. august ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1704]] – {{kas|[[Narva]]s sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva liiduleping|liidulepingu]], millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.}} * [[1919]] – [[Tallinn]]as algas kahepäevane [[Bolševikud|bolševike]] organiseeritud ametiühingute kongress, mis kutsus ühinema [[Komintern]]iga. Politsei keelustas kongressi ja saatis 102 aktiivsemat tegelast maalt välja. Nende toimetamisel [[Nõukogude Venemaa]]le hukkasid sõdurid [[Irboska]] lähistel omakohtu korras 25 kongressi delegaati.<ref name="Korela"/> *[[1929]] – Tallinna saabusid neli Saksa torpeedopaati korvetikapten [[Karl Dönitz]]i juhtimisel. *[[1936]] – [[Järva-Madise]]l avati [[Tammsaare monument (Järva-Madise)|Anton Hansen Tammsaare ausammas]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1937]] – riigivanem [[Konstantin Päts]] sõitis visiidile [[Soome]]. *[[1940]] – alguse sai [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] reorganiseerimine [[Punaarmee]] [[22. territoriaalne laskurkorpus|22. territoriaalseks laskurkorpuseks]]. *[[1947]] – avaldati talumajapidamiste maksustamise määrus, milles kehtestati maksutariifid ja toodi välja nimekiri [[kulak]]likest talumajapidamistest.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1991]] – [[Tallinn|Tallinna]] külastas [[Prantsusmaa|Prantsuse]] välisminister [[Roland Dumas]]. *[[1998]] – välisminister [[Toomas-Hendrik Ilves]] lõpetas kaheksat Eesti linna läbinud [[Tiigrituur]]i. ===Maailmas=== * [[1800]] – [[Gabriel Prosser]] juhtis [[USA]]-s esimest orjade ülestõusu. * [[1831]] – [[Michael Faraday]] demonstreeris elektritransformaatorit, millega muuta [[vahelduvvool]]u [[Pinge (elekter)|pinget]]. * [[1862]] – [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjas]] jõudsid lõpule [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|konföderatsioonile]] võidukad [[Richmondi lahing|Richmondi]] ja [[Bull Runi lahing]]. * [[1873]] – austerlased [[Julius von Payer]] ja [[Carl Weyprecht]] avastasid [[Austria-Ungari põhjapooluse ekspeditsioon]]il [[Franz Josephi maa]]. * [[1914]] – [[Esimene maailmasõda]]: lõppes [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] hävitav [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahing]]. * [[1918]] – [[Fanny Kaplan]] tegi atentaadi [[Lenin]]ile.<ref>[http://www.history.com/this-day-in-history/vladimir-lenin-shot Vladimir Lenin shot - Aug 30, 1918 - HISTORY.com<!-- Bot generated title -->]</ref> * [[1922]] – [[Türgi|türklased]] lõid [[Türgi iseseisvussõda|Türgi iseseisvussõjas]] otsustavalt [[Kreeka]] vägesid. Seda päeva tähistatakse Türgis tänini [[Võidupüha (Türgi)|võidupühana]] (''Zafer Bayramı''). * [[1948]] – asutati [[Rumeenia]] salateenistus [[Securitate]]. * [[1963]] – [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] keskvõimude vahel seati sisse nn [[kuum liin]], vältimaks edaspidi [[Kuuba kriis|Kuuba kriisi]] laadseid rahu ohustavaid möödarääkimisi. * [[1984]] – [[kosmosesüstik Discovery]] startis oma esimesele missioonile [[STS-41-D]]. * [[1995]] – [[NATO]] alustas [[Bosnia sõda|Bosnia sõjas]] operatsiooni "[[Deliberate Force]]" õhulöökidega Bosnia serblaste sõjaliste objektide pihta. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 30. augustil}} * [[1797]] – [[Mary Shelley]], inglise kirjanik * [[1860]] – [[Issaak Levitan]], vene maalikunstnik * [[1920]] – [[Arnold Green]], Eesti NSV riigitegelane * [[1929]] – [[Silvia Vissak]], eesti ajakirjanik * [[1930]] – [[Warren Buffett]], USA ärimees ja filantroop, * [[1938]] – [[Ilmar Rattus]], eesti ajakirjanik * [[1945]] – [[Matti Pärk]], eesti graafik ja raamatukunstnik * [[1948]] – [[Einar Kelder]], eesti omavalitsustegelane * [[1957]] – [[Tatjana Peetersoo]], eesti tõlkija ja usutegelane * [[1964]] – [[Ra Luhse]], eesti arhitekt * [[1968]] – [[Kristel Leesmend]], eesti näitleja * [[1972]] – [[Cameron Diaz]], ameerika filminäitleja * 1972 – [[Pavel Nedvěd]], tšehhi jalgpallur * [[1977]] – [[Félix Sánchez]], Dominikaani Vabariigi kergejõustiklane * [[1982]] – [[Andy Roddick]], ameerika tennisist * [[1985]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja * [[1986]] – [[Ryan Ross]], ameerika muusik * [[1988]] – [[Laura Põldvere]], eesti laulja == Surnud == {{vaata|Surnud 30. augustil}} * [[1483]] – [[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas * [[1886]] – [[Philipp Jakob Karell]], eesti arst ja rahvusliku liikumise tegelane * [[1935]] – [[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik * [[1951]] – [[Konstantin Märska]], eesti filmioperaator * [[1975]] – [[Karoly Stern]], Eesti zooloog * [[1991]] – [[Jean Tinguely]], Šveitsi skulptor ja kunstnik * 1994 – [[Eduard Laugaste]], eesti rahvaluuleteadlane * [[2006]] – [[Nagib Mahfuz]], egiptuse kirjanik * 2007 – [[Vello Lattik]], eesti kirjanik * [[2013]] – [[Seamus Heaney]], iiri luuletaja * [[2018]] – [[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa laulja * [[2022]] – [[Mihhail Gorbatšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ning ühiskonnategelane * 2022 – [[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiajaloolane * [[2025]] – [[Toe Nõmm]], eesti sõjaajaloolane * 2025 – [[Andri Parubi]], Ukraina poliitik == Pühad == * [[Türgi]] [[riigipüha]] – [[Võidupüha (Türgi)|võidupüha]] == Nimepäev == * Eestis – [[Urmas]], [[Urmet]], [[Urmo]] == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +25,7 °C ([[1807]]) *Tallinna miinimumtemperatuur +3,7 °C ([[1989]]) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +27,9 °C ([[1919]]) *Tartu miinimumtemperatuur +1,7 °C ([[1955]]) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Korela">{{Netiviide |url=http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm |pealkiri=Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost |vaadatud=2017-09-09 |arhiivimisaeg=2017-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170909142112/http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 30]] mysfdwf8cy6lzhdisfhbzfqo6xtz8wj 24. september 0 4984 7241092 6547256 2026-09-24T17:16:29Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7241092 wikitext text/x-wiki {{Septembrikalender}} '''24. september''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 267. ([[liigaasta]]l 268.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 11. september ([[1901]]–[[2099]]). ---- == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1524]] – [[Tallinna pildirüüste]]: rüüstati Tallinna kirikud: [[Püha Katariina klooster|dominiiklaste kloostrikirikut]], [[Pühavaimu kirik]]ut ja [[Oleviste kirik]]ut.<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 56</ref> * [[1633]] – asutati [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]], teine trükikoda Eestis: Tallinna gümnaasium sõlmis Stockholmi trükkali C. Reusner seenioriga lepingu tema trükikoja ületoomiseks Tallinna gümnaasiumi juurde.<ref>[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> *[[1803]] – keiser [[Aleksander I]] kinnitas [[Tartu Ülikool]]i põhikirja. * [[1889]] – [[Charles Leroux]] hukkus [[Tallinn]]as langevarjuhüppel.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnasober18890922.2.6&srpos=1&e=-----1900--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Leroux---------# Charles Leroux], [[Tallinna Sõber]], vkj 22. september 1889</ref> *[[1922]] – Eesti pidas maha esimese jalgpallimatši Lätiga; mäng lõppes 1:1.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1927]] – asutati [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]. *[[1930]] – üle Eesti lendas Saksa õhulaev [[LZ 127 Graf Zeppelin|Graf Zeppelin]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1934]] – Eestis maandusid Gordon Bennetti karikavõistlusel osalevad Saksa õhupallid Wilhelm von Opel ja Stadt Essen. *[[1937]] – [[riigihoidja]] allkirjastas [[ülikoolide seadus]]e, milles muu hulgas vähendati ülikoolide autonoomsust.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1939]] – Eesti välisminister [[Karl Selter]] kohtus kell 21 [[Moskva Kreml|Kremlis]] [[Vjatšeslav Molotov]]iga, kes esitas nõudmise Nõukogude sõjaväebaaside loomiseks Eestis. Keeldumise korral ähvardati kasutada sõjalist jõudu. * [[1944]] – [[Eesti Teises maailmasõjas|Teine maailmasõda]]: [[Punaarmee]] hõivas [[Haapsalu]] ja [[Paldiski]]. * [[1988]] – [[Tallinn]]as toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. ===Maailmas=== * {{0}}[[622]] – prohvet [[Muḩammad]] jõudis [[Mediina]]sse, lõpetades sellega oma [[hidžra]]. * [[787]] – algas Nikaia II kirikukogi, mis oli viimane Lääne ja Ida ühine kirikukogu<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> * [[1493]] – [[Kolumbus]] asus teisele reisile Uude maailma. * [[1664]] – [[Holland]] andis [[Inglismaa]]le üle [[New York|Nieuw Amsterdam]]i. * [[1724]] – asutati [[Pariisi börs]]. * [[1789]] – Saksa apteeker ja keemik [[Martin Heinrich Klaproth]] eraldasid [[uraniniit|uraniniidist]] esimest korda [[uraan]]i. * [[1841]] – [[Brunei]] sultan loovutas [[Suurbritannia]]le [[Sarawak]]i. * [[1852]] – [[Henri Giffard]] sooritas juhitaval õhulaeval 27-kilomeetrise lennu Pariisist Élancourti. * [[1853]] – [[Prantsusmaa]] omandas [[Uus-Kaledoonia]]. * [[1869]] – esimene [[must reede]] [[New Yorgi börs]]il – kullaspekulatsioonidega esile kutsutud börsikrahh. Spekulantide [[James Fisk]]i ja [[Jay Gould]]i püüd [[kuld|kulla]] hinda oma kontrolli alla saada viis kauplemise kokku kukkumiseni börsil. * [[1890]] – [[mormooni kirik]] loobus ametlikult [[mitmenaisepidamine|mitmenaisepidamisest]]. * [[1929]] – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valitsuse dekreediga kehtestati [[1. oktoober|1. oktoobrist]] viiepäevane nädal. [[Nõukogude revolutsioonikalender|Nõukogude revolutsioonikalendris]] järgnes neljale tööpäevale üks puhkepäev, laupäev ja pühapäev kaotati. Uue kalendriga sooviti tõsta töö produktiivsust. * [[1948]] – asutati Jaapani tööstusettevõte [[Honda]] (Honda Giken Kōgyō Kabushiki-gaisha). * [[1960]] – USA [[Virginia|Virginia osariigi]]s [[Newport News]]is veestati esimene tuuma[[lennukikandja]] [[USS Enterprise (CVN-65)|USS Enterprise]]. * [[1968]] – [[Sapporo ülikool]]is esitleti esimest [[endoskoop|endoskoopilist]] kaamerat. * [[1973]] – [[Guinea-Bissau]] kuulutas end [[Portugal]]ist iseseisvaks. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 24. septembril}} *[[1501]] – [[Girolamo Cardano]], itaalia matemaatik *[[1583]] – [[Albrecht von Wallenstein]], väejuht *[[1717]] – [[Horace Walpole]], inglise kirjanik *[[1872]] – [[Jaan Teemant]], Eesti poliitik ja õigusteadlane *[[1885]] – [[Artur Lemba]], eesti helilooja *[[1896]] – [[Francis Scott Key Fitzgerald]], ameerika kirjanik *[[1896]] – [[Rudolf Paris]], eesti maalikunstnik ja kunstiteadlane *[[1905]] – [[Johannes Käbin]], eesti parteitegelane *[[1911]] – [[Konstantin Tšernenko]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane *[[1926]] – [[Enn Koort]], eesti vabakunstnik *[[1931]] – [[Anthony Newley]], inglise näitleja, laulja ja helilooja *[[1937]] – [[Voldemar Kuslap]], eesti laulja ja näitleja *[[1939]] – [[Aadu Luukas]], eesti firmajuht *[[1941]] – [[Linda McCartney]], ameerika fotograaf *[[1944]] – [[Andres Ellamaa]], Eesti arst ja poliitik *[[1946]] – [[Vjatšeslav Maimussov]], Eesti tantsija *[[1954]] – [[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik ja filosoof *[[1959]] – [[Aleksandr Karavajev]], Eesti korvpallur *[[1964]] – [[Marko Pomerants]], Eesti riigiametnik *[[1969]] – [[Shawn Crahan]], USA muusik *[[1970]] – [[Igor Cavalera]], Brasiilia muusik *[[1970]] – [[Imre Tiidemann]], eesti viievõistleja *[[1972]] – [[Olena Petrova]], ukraina laskesuusataja *[[1980]] – [[Petri Pasanen]], soome jalgpallur *[[1988]] – [[Birgit Õigemeel]], eesti laulja == Surnud == {{vaata|Surnud 24. septembril}} * [[1735]] – [[Petr Brandl]], tšehhi maalikunstnik * [[1896]] – [[Louis Gerhard De Geer]], Rootsi poliitik * [[1945]] – [[Hans Geiger]], saksa füüsik * [[1950]] – [[Valter Lemberg]], eesti fotograaf * [[1996]] – [[Jannes van der Wal]], hollandi kabetaja * [[2004]] – [[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik * [[2005]] – [[Eero Tarjus]], eesti õpetaja ja koorijuht * [[2014]] – [[Madis Kõiv]], eesti kirjanik, füüsik ja filosoof * 2014 – [[Remo Randver]] (Ig Noir), eesti kunstnik ja muusik * [[2026]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja == Pühad ja tähtpäevad == * [[Eesti rahvusvähemuste päev]] == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +21,5 °C (1933) *Tallinna miinimumtemperatuur –4,7 °C (1973) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +22,8 °C (1901) *Tartu miinimumtemperatuur –3,6 °C (1973) ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|September 24]] b0yxzl1xr51pzi14rr5nu89z2nvtmrv 1948. aasta suveolümpiamängud 0 6481 7241253 7104764 2026-09-24T22:16:39Z Kruusamägi 1530 7241253 wikitext text/x-wiki [[Pilt:London Olympics.jpg|pisi]] '''1948. aasta suveolümpiamängud''' olid XIV nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid [[29. juuli|29. juulist]] [[14. august|14. augustini]] [[1948]] [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is. [[1908]]. aastal toimusid seal [[1908. aasta suveolümpiamängud|IV nüüdisaegsed olümpiamängud]]. London kandideeris ka [[1940]]. ja [[1944]]. aasta olümpiamängude korraldamisõigusele, kuid need mängud jäid [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu pidamata. Valik 1944. aastaks tehti [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-i 38. istungil Londonis 1939. aastal. London sai 20, [[Rooma]] 11, [[Detroit]] 2 ja [[Lausanne]] 1 hääle. 39. istungjärgul [[1946]]. aasta märtsis kinnitati Londoni eesõigust mängude korraldamiseks. [[Olümpiatuli|Nüüdisaegsete olümpiamängude tuli]] süüdatakse iidses [[Olümpia]]s, kust see siis pidulikult olümpialinna toimetatakse. Et traditsiooni järgida, tuli 1948. aasta olümpiamängude tule süütamiseks Olümpia kõigepealt vallutada, sest see oli kreeka ülestõusnute valduses. == Medalivõitjad spordialade kaupa == *[[Aerutamine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Aerutamine]] *[[Jalgpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|Jalgpall]] *[[Jalgrattasport 1948. aasta suveolümpiamängudel|Jalgrattasport]] *[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|Kergejõustik]] *[[Korvpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|Korvpall]] *[[Laskmine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Laskmine]] *[[Maadlus 1948. aasta suveolümpiamängudel|Maadlus]] *[[Maahoki 1948. aasta suveolümpiamängudel|Maahoki]] *[[Moodne viievõistlus 1948. aasta suveolümpiamängudel|Moodne viievõistlus]] *[[Poks 1948. aasta suveolümpiamängudel|Poks]] *[[Purjetamine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Purjetamine]] *[[Ratsutamine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Ratsutamine]] *[[Sportvõimlemine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Sportvõimlemine]] *[[Sõudmine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Sõudmine]] *[[Tõstmine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Tõstmine]] *[[Ujumine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Ujumine]] *[[Veepall 1948. aasta suveolümpiamängudel|Veepall]] *[[Vehklemine 1948. aasta suveolümpiamängudel|Vehklemine]] *[[Vettehüpped 1948. aasta suveolümpiamängudel|Vettehüpped]] *[[Kunstikonkurss 1948. aasta suveolümpiamängudel|Kunstikonkurss]] {{Olümpiamängud}} [[Kategooria:1948. aasta suveolümpiamängud| ]] [[Kategooria:London]] n1qfxlhtqnfn392ezxmbsuwzyhfmbdj Väetis 0 7396 7241119 6744432 2026-09-24T18:00:05Z ~2026-51596-89 238284 terere, ,memwoemew 7241119 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}} [[Pilt:Results of Fertilizer test field Tennessee Valley Authority 1942.gif|pisi|[[Tennessee jõgi|Tennessee jõe]] [[Tennessee jõe org|orus]] 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte]] '''Väetis''' ehk '''väepis''' loodustab [[taimed|taim]]e koitumist ja sellega taasnevat tasvamist. Kaime tasvutohale väepise lisamist nimekakakse [[väetamine|väepamiseks]]. Kaim omastab väepist juurte või lehtede kaudu. Väetise koostis võib olla [[orgaaniline aine|orgaaniline]] (sisaldab orgaanilisi aineid) või [[anorgaaniline aine|anorgaaniline]] (valmistatud lihtsatest anorgaanilistest [[kemikaal]]idest või [[mineraal]]idest). Väetis võib olla ka naturaalne (näiteks [[turvas]] ja mineraalide setted), toodetud looduslike ([[kompostimine]]) või keemiliste protsesside (näiteks [[Haberi protsess]]) kaudu. == Väetise liigitamine == Väetis jaguneb kaheks rühmaks: [[orgaanilised väetised|orgaaniline]] ja [[mineraalväetised|mineraalväetis]]. Tähtsamad orgaanilised väetised on [[sõnnik]], [[virts]], [[kompost]] ja [[turvas]]. Turvast kasutatakse esmalt loomadele [[allapanu]]ks ja veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule. Mineraalväetis koosneb taimedele vajalikest toitainetest. Seda saadakse [[maavarad]]est, aga toodetakse ka tööstuslikult. Lämmastikuühendeid sisaldavat väetist nimetatakse [[lämmastikväetised|lämmastikväetiseks]]. Seda vajab taim eriti kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed [[fosforväetised|fosforväetisest]] saadavaid kaaliumi- ja fosforiühendeid. Suure saagi saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi samal ajal. == Vaata ka == * [[guaano]] * [[haljasväetis]] * [[pudrett]] * [[väetamine]] [[Kategooria:Väetised| ]] nstswidvaook4nublzgxgnv8ukqy6pr Sportlaste loend 0 7827 7241248 7240870 2026-09-24T22:06:53Z Sjur 66496 /* P */ 7241248 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Adam Armstrong]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Valentín Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Maximilian Beier]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Jamie Benn]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Orlando Bennett]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Lucas Beraldo]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Ludodvic Blas]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Yannick Bolasie]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Martin Braithwaite]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Taliyah Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Michael Burton]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Leandro Cabrera]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Rayan Cherki]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Jordy Clasie]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Diogo Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Patrick Cutrone]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Mikkel Damsgaard]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Zeno Debast]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Anthony Elanga]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Endrick]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Abdul Fatawu]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Armando González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Archie Gray]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rasmus Højlund]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Jessica Hull]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Larissa Iapichino]] - [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Nestory Irankunda]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Nicolas Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Brennan Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Josip Juranović]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Peep Koidu]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Dominic Lobalu]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Fermín López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Kobbie Mainoo]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Omar Marmoush]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Kurtis Marschall]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Toni Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Gelson Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Jayson Molumby]] - [[Sean Monahan]] - [[Jon Moncayola]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Silinda Morales]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Diogo Moreira]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Bayapo Ndori]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Dani Olmo]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Cole Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Máximo Perrone]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Mathieu van der Poel]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Ludovit Reis]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Vitor Roque]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Alessia Russo]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jelena Rõbakina]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Oihan Sancet]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Abdallah Sima]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Benjamin Šeško]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Jan Štefela]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Marie-Josée Ta Lou-Smith]] - [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Curtis Thompson (odaviskaja)|Curtis Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean-Clair Todibo]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Vanderson]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Luka Vušković]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Lisanne de Witte]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 929fo80h309u1npl66jjvnom6hnywtu Tüvetutik 0 7935 7241528 7218433 2026-09-25T10:16:19Z N1releh 199583 7241528 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Taksonitabel | nimi = Tüvetutik | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik hallsamblik ja tüvetutik.jpg | pildi_seletus = [[Harilik hallsamblik]] ja tüvetutik | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Lehtsammaltaimed]] ''Bryophyta'' | klass = [[Lehtsamblad]] ''Bryopsida'' | selts = [[Tutikulaadsed]] ''Orthotrichales'' | sugukond = [[Tutikulised]] ''Orthotrichaceae'' | perekond = [[Tutik]] ''Orthotrichum'' | liik = '''Tüvetutik''' | binaarne = ''Orthotrichum speciosum'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Tüvetutik''' (''Orthotrichum speciosum'') on [[tutik|tutikute]]u perekonda kuuluv [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] [[samblad|sambla]][[liik (bioloogia)|liik]]. Tüvetutikut leidub [[Eesti|Eestis]] väga sagedasti. See kasvab puutüvedel ja kividel ning eelistab valgusrikkamaid paiku. Samuti talub see mõõdukalt saastatust.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalda, A. |eesnimi=Randlane, T |pealkiri=Väike sammalde ja samblike raamat |aasta=2004 |leheküljed=56 |keel=eesti keel}}</ref> == Tunnused == Tüvetutik kasvab kuni 5 cm kõrguste kohevate padjanditena ning on kollakasrohelist või rohelist, harvemal juhul pruunikat värvi. Lehed on kitsad, lantsetjad, kuivalt püstised või kogu varre ulatuses eemaldunud<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ingerpuu, N |eesnimi=Vellak, K |pealkiri=Eesti sammalde määraja |aasta=1998 |koht=Tartu |leheküljed=180 |keel=eesti keel}}</ref>. Niiskena hoiavad lehed varrest eemale<ref name=":1" />. Tipust on lehed enamasti pikalt ja ühtlaselt ahenenud ning leheserv on peaaegu tipuni allpoole käändunud või lame. Tüvetutiku [[Leherood|rood]] on kitsas ja pikk ning lõpeb enne lehe tippu.<ref name=":0" /> [[Tippkupar|Tippkupralised]] [[Eoskupar|eoskuprad]] jäävad pooleldi kõrglehtede vahele või ulatuvad neist üle.<ref name=":1" /> Kupar on kitsas ja silinderjas, helepruun ning osaliselt või üleni periheetsilehtede kohal. Tanu on helepruun ning tumeda tipuga; pind tihedalt karvane ja vaoline; kuju kitsas ning kooniline. Eosed valmivad varasuvel ja on suuruselt 18–20 µm. <ref name=":0" /> == Rakkude ehitus == Tüvetutiku [[Taimerakk|rakud]] on tugevalt paksenenud kestaga ning ümarad või ebakorrapärased. Roo lähedal on rakud pikemad: need on ristkülikukujulised ja pikivaheseinad on tugevalt sõlmjate paksenditega. <ref name=":0" /> [[Fail:Orthotrichum speciosum (a, 144608-474750) 5433.JPG|pisi|Tüvetutiku eoskuprad]] [[Fail:Orthotrichum speciosum (a, 144608-474750) 5472.JPG|pisi|Tüvetutik mikroskoobi all]] == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Tutikulaadsed]] [[Kategooria:Eesti samblad]] dsclj7wygdwbmw2d3bwnba547vp9weo 7241535 7241528 2026-09-25T10:24:57Z N1releh 199583 7241535 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Taksonitabel | nimi = Tüvetutik | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik hallsamblik ja tüvetutik.jpg | pildi_seletus = [[Harilik hallsamblik]] ja tüvetutik | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Lehtsammaltaimed]] ''Bryophyta'' | klass = [[Lehtsamblad]] ''Bryopsida'' | selts = [[Tutikulaadsed]] ''Orthotrichales'' | sugukond = [[Tutikulised]] ''Orthotrichaceae'' | perekond = [[Tutik]] ''Orthotrichum'' | liik = '''Tüvetutik''' | binaarne = ''Orthotrichum speciosum'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Tüvetutik''' (''Orthotrichum speciosum'') on [[tutik|tutikute]]u perekonda kuuluv [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] [[samblad|sambla]][[liik (bioloogia)|liik]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ingerpuu, N |eesnimi=Vellak, K |pealkiri=Eesti sammalde määraja |aasta=1998 |koht=Tartu |leheküljed=180 |keel=eesti keel}}</ref> Tüvetutikut leidub [[Eesti|Eestis]] väga sagedasti. See kasvab puutüvedel ja kividel ning eelistab valgusrikkamaid paiku. Samuti talub see mõõdukalt saastatust.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalda, A. |eesnimi=Randlane, T |pealkiri=Väike sammalde ja samblike raamat |aasta=2004 |leheküljed=56 |keel=eesti keel}}</ref> == Tunnused == Tüvetutik kasvab kuni 5 cm kõrguste kohevate padjanditena ning on kollakasrohelist või rohelist, harvemal juhul pruunikat värvi. Lehed on kitsad, lantsetjad, kuivalt püstised või kogu varre ulatuses eemaldunud<ref name=":0" />. Niiskena hoiavad lehed varrest eemale<ref name=":1" />. Tipust on lehed enamasti pikalt ja ühtlaselt ahenenud ning leheserv on peaaegu tipuni allpoole käändunud või lame. Tüvetutiku [[Leherood|rood]] on kitsas ja pikk ning lõpeb enne lehe tippu.<ref name=":0" /> [[Tippkupar|Tippkupralised]] [[Eoskupar|eoskuprad]] jäävad pooleldi kõrglehtede vahele või ulatuvad neist üle<ref name=":1" />. Kupar on kitsas ja silinderjas, helepruun ning osaliselt või üleni periheetsilehtede kohal. Tanu on helepruun ning tumeda tipuga; pind tihedalt karvane ja vaoline; kuju kitsas ning kooniline. Eosed valmivad varasuvel ja on suuruselt 18–20 µm.<ref name=":0" /> == Rakkude ehitus == Tüvetutiku [[Taimerakk|rakud]] on tugevalt paksenenud kestaga ning ümarad või ebakorrapärased. Roo lähedal on rakud pikemad: need on ristkülikukujulised ja pikivaheseinad on tugevalt sõlmjate paksenditega.<ref name=":0" /> [[Fail:Orthotrichum speciosum (a, 144608-474750) 5433.JPG|pisi|Tüvetutiku eoskuprad]] [[Fail:Orthotrichum speciosum (a, 144608-474750) 5472.JPG|pisi|Tüvetutik mikroskoobi all]] == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Tutikulaadsed]] [[Kategooria:Eesti samblad]] jae25n7ybz3teos2wp4d3ror0mwssea 1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused 0 10848 7241278 5653237 2026-09-24T23:28:35Z Raamaturott 56450 7241278 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 1986. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = Copa Mundial de Fútbol México '86 | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri= | võõrustaja = [[Mehhiko]] | kuupäev = 31. mai – 29. juuni 1994 (30 päeva) | võistkondi = 24 | konföderatsioone = 5 | väljakud = 12 | linnad = 11 | meister = {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] (2. tiitel) | teine = {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] | kolmas = {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | neljas = {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] | mänge = 52 | väravaid = 132 | pealtvaatajaid = 2394031 | parim_väravakütt = {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Gary Lineker]] (6 väravat) | mängija = {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Diego Maradona]] | noormängija = {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Enzo Scifo]] | väravavaht = | aus_mäng = {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | eelmine = [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] | järgmine = [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] | uuendatud = }} [[Fail:Maradona-Mundial 86 con la copa.JPG|pisi|]] '''1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' olid XIII maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimusid [[31. mai]]st [[29. juuni]]ni [[Mehhiko]]s. Valikturniiril osales 113 koondist. ==Mängukohad== {| class=wikitable |- ! Linn !! Staadion |- | [[Guadalajara]] || Jalisco |- | Guadalajara || Tres de Marzo |- | [[Irapuato]] || Estadio Irapuato |- | [[León (Mehhiko)|León]] || Nou Camp |- | [[México]] || Azteca |- | México || Olimpico 68 |- | [[Monterrey]] || Tecnológico |- | Monterrey || Universitario |- | [[Nezahualcoyotl]] || Neza 86 |- | [[Puebla]] || Cuauhtemoc |- | [[Santiago de Querétaro|Querétaro]] || La Corregidora |- | [[Toluca]] || Bombonera |} ==Tulemused== [[File:1986 world cup.png|thumb|300px|{{legend|#2b42a3|Meister}} {{legend|#34c0be|2. koht}} {{legend|#269c5a|3. koht}} {{legend|#81c846|4. koht}} {{legend|#e4e454|Veerandfinalist}} {{legend|#f4d4ac|Kaheksandikfinaal}} {{legend|#b94954|Alagrupimängud}}]] ===Alagrupimängud=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !colspan=2|Legend |- |bgcolor=#ccffcc style="width: 20px;"| |align=left|Gruppide võitjad, 2. kohad ja [[#Grupis kolmanda koha saanud meeskondade järjestus|neli parima 3. koha saanud meeskonda]] pääsevad [[#Kaheksandikfinaalid|kaheksandikfinaali]] |} ====Grupp A==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=150|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width=20|Punktid |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |3||2||1||0||6||2||+4||'''5''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |3||1||2||0||5||4||+1||'''4''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |3||0||2||1||2||4||&minus;2||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |3||0||1||2||4||7||&minus;3||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 31. mai 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |tulemus = 1:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=459/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |väravad1 = [[Alessandro Altobelli|Altobelli]] {{värav|43}} |väravad2 = [[Nasko Sirakov|Sirakov]] {{värav|85}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 96 000 |kohtunik = [[Erik Fredriksson]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 2. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus = 3:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=395/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1 = [[Jorge Valdano|Valdano]] {{värav|6||46}}<br />[[Oscar Ruggeri|Ruggeri]] {{värav|18}} |väravad2 = [[Park Chang-Sun]] {{värav|73}} |staadion = [[Estadio Olímpico Universitario]], [[México]] |pealtvaatajaid = 60 000 |kohtunik = [[Victoriano Sánchez Arminio]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 5. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |tulemus = 1:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=394/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1 = [[Alessandro Altobelli|Altobelli]] {{värav|6|pen.}} |väravad2 = [[Diego Maradona|Maradona]] {{värav|34}} |staadion = [[Estadio Cuauhtémoc]], [[Puebla]] |pealtvaatajaid = 32 000 |kohtunik = [[Jan Keizer]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 5. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |tulemus = 1:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=460/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1 = [[Plamen Getov|Getov]] {{värav|11}} |väravad2 = [[Kim Jong-Boo]] {{värav|70}} |staadion = [[Estadio Olímpico Universitario]], [[México]] |pealtvaatajaid = 45 000 |kohtunik = [[Fallaj Al Shanar]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 10. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |tulemus = 2:3 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=643/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |väravad2 = [[Alessandro Altobelli|Altobelli]] {{värav|17||73}}<br />[[Cho Kwang-Rae]] {{värav|82|o.v.}} |väravad1 = [[Choi Soon-Ho]] {{värav|62}}<br />[[Huh Jung-Moo]] {{värav|83}} |staadion = [[Estadio Cuauhtémoc]], [[Puebla]] |pealtvaatajaid = 20 000 |kohtunik = [[David Socha]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 10. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=389/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |väravad1 = [[Jorge Valdano|Valdano]] {{värav|3}}<br />[[Jorge Burruchaga|Burruchaga]] {{värav|79}} |staadion = [[Estadio Olímpico Universitario]], [[México]] |pealtvaatajaid = 65 000 |kohtunik = [[Berny Ulloa Morera]] }} ====Grupp B==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=150|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width=20|Punktid |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |3||2||1||0||4||2||+2||'''5''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |3||1||2||0||4||3||+1||'''4''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |3||1||1||1||5||5||0||'''3''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |3||0||0||3||1||4||&minus;3||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 3. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus = 2:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=428/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1 = [[Fernando Quirarte|Quirarte]] {{värav|23}}<br />[[Hugo Sánchez|Sánchez]] {{värav|39}} |väravad2 = [[Erwin Vandenbergh|Vandenbergh]] {{värav|45}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 110 000 |kohtunik = [[Carlos Espósito]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 4. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |tulemus = 1:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=628/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1 = [[Julio César Romero|Romero]] {{värav|35}} |staadion = [[Estadio Nemesio Díez]], [[Toluca]] |pealtvaatajaid = 24 000 |kohtunik = [[Edwin Picon-Ackong]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 7. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus = 1:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=680/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1 = [[Luis Flores]] {{värav|3}} |väravad2 = [[Julio César Romero|Romero]] {{värav|85}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 114 600 |kohtunik = [[George Courtney]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 8. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |tulemus = 1:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=427/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1 = [[Ahmad Radhi|Radhi]] {{värav|59}} |väravad2 = [[Enzo Scifo|Scifo]] {{värav|16}}<br />[[Nico Claesen|Claesen]] {{värav|19|pen.}} |staadion = [[Estadio Nemesio Díez]], [[Toluca]] |pealtvaatajaid = 20 000 |kohtunik = [[Jesús Díaz]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 11. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |tulemus = 2:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=429/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad2 = [[Franky Vercauteren|Vercauteren]] {{värav|30}}<br />[[Daniel Veyt|Veyt]] {{värav|59}} |väravad1 = [[Roberto Cabañas|Cabañas]] {{värav|50||76}} |staadion = [[Estadio Nemesio Díez]], [[Toluca]] |pealtvaatajaid = 16 000 |kohtunik = [[Bogdan Dotchev]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 11. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |tulemus = 0:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=627/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad2 = [[Fernando Quirarte|Quirarte]] {{värav|54}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 103 763 |kohtunik = [[Zoran Petrović]] }} ====Grupp C==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=150|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width=20|Punktid |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |3||2||1||0||9||1||+8||'''5''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |3||2||1||0||5||1||+4||'''5''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |3||1||0||2||2||9||&minus;7||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |3||0||0||3||0||5||&minus;5||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 1. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |tulemus = 0:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=468/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad2 = [[Jean-Pierre Papin|Papin]] {{värav|79}} |staadion = [[Estadio Nou Camp]], [[León (Mehhiko)|León]] |pealtvaatajaid = 36 000 |kohtunik = [[Hernán Silva]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 2. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |tulemus = 6:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=610/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |väravad1 = [[Pavlo Yakovenko|Yakovenko]] {{värav|2}}<br />[[Sergei Aleinikov|Aleinikov]] {{värav|4}}<br />[[Ihor Belanov|Belanov]] {{värav|24|pen.}}<br />[[Ivan Yaremchuk|Yaremchuk]] {{värav|66||75}}<br />[[Sergey Rodionov|Rodionov]] {{värav|80}} |staadion = [[Estadio Sergio León Chavez]], [[Irapuato]] |pealtvaatajaid = 16 500 |kohtunik = [[Luigi Agnolin]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 5. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus = 1:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=571/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |väravad1 = [[Luis Fernández|Fernández]] {{värav|60}} |väravad2 = [[Vasyl Rats|Rats]] {{värav|53}} |staadion = [[Estadio Nou Camp]], [[León (Mehhiko)|León]] |pealtvaatajaid = 36 540 |kohtunik = [[Romualdo Arppi Filho]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 6. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=475/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1 = [[Márton Esterházy|Esterházy]] {{värav|2}}<br />[[Lajos Détári|Détári]] {{värav|75}} |staadion = [[Estadio Sergio León Chavez]], [[Irapuato]] |pealtvaatajaid = 13 800 |kohtunik = [[Jamal Al Sharif]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 9. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus = 0:3 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=567/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad2 = [[Yannick Stopyra|Stopyra]] {{värav|29}}<br />[[Jean Tigana|Tigana]] {{värav|62}}<br />[[Dominique Rocheteau|Rocheteau]] {{värav|84}} |staadion = [[Estadio Nou Camp]], [[León (Mehhiko)|León]] |pealtvaatajaid = 31 420 |kohtunik = [[Carlos Silva Valente]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 9. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=476/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1 = [[Oleg Blokhin|Blokhin]] {{värav|58}}<br />[[Oleksandr Zavarov|Zavarov]] {{värav|74}} |staadion = [[Estadio Sergio León Chavez]], [[Irapuato]] |pealtvaatajaid = 14 200 |kohtunik = [[Idriss Traore]] }} ====Grupp D==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=150|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width=20|Punktid |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |3||3||0||0||5||0||+5||'''6''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |3||2||0||1||5||2||+3||'''4''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] |3||0||1||2||2||6||&minus;4||'''1''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |3||0||1||2||1||5||&minus;4||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 1. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus = 0:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=439/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad2 = [[Sócrates]] {{värav|62}} |staadion = [[Estadio Jalisco]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 35 748 |kohtunik = [[Chris Bambridge]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 3. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |tulemus = 1:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=379/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] |väravad1 = [[Djamel Zidane|Zidane]] {{värav|59}} |väravad2 = [[Norman Whiteside|Whiteside]] {{värav|6}} |staadion = [[Estadio Tres de Marzo]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 22 000 |kohtunik = [[Valeri Butenko]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 6. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus = 1:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=377/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1 = [[Careca]] {{värav|66}} |staadion = [[Estadio Jalisco]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 48 000 |kohtunik = [[Rómulo Méndez]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 7. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] |tulemus = 1:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=551/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1 = [[Colin Clarke|Clarke]] {{värav|46}} |väravad2 = [[Emilio Butragueño|Butragueño]] {{värav|1}}<br />[[Julio Salinas|Salinas]] {{värav|18}} |staadion = [[Estadio Tres de Marzo]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 28 000 |kohtunik = [[Horst Brummeier]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 12. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] |tulemus = 0:3 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=441/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad2 = [[Careca]] {{värav|15||87}}<br />[[Josimar]] {{värav|42}} |staadion = [[Estadio Jalisco]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 51 000 |kohtunik = [[Siegfried Kirschen]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 12. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |tulemus = 0:3 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=378/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad2 = [[Ramón Calderé|Calderé]] {{värav|15||68}}<br />[[Eloy]] {{värav|70}} |staadion = [[Estadio Tecnológico]], [[Monterrey]] |pealtvaatajaid = 23 980 |kohtunik = [[Shizuo Takada]] }} ====Grupp E==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=150|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width=20|{{Lühend|Pts|Goals for}} |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |3||3||0||0||9||1||+8||'''6''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |3||1||1||1||3||4||&minus;1||'''3''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |3||0||2||1||2||7||&minus;5||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |3||0||1||2||1||3||&minus;2||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 4. juuni 1986 |aeg= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |tulemus = 1:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=585/report.html Protokoll ] |meeskond1= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad2 = [[Klaus Allofs|Allofs]] {{värav|84}} |väravad1 = [[Antonio Alzamendi|Alzamendi]] {{värav|4}} |staadion = [[Estadio La Corregidora]], [[Santiago de Querétaro|Querétaro]] |pealtvaatajaid = 30 500 |kohtunik = [[Vojtěch Christov]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 4. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |tulemus = 0:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=517/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |väravad2 = [[Preben Elkjær Larsen|Elkjær Larsen]] {{värav|57}} |staadion = [[Estadio Neza 86]], [[Ciudad Nezahualcóyotl|Nezahualcóyotl]] |pealtvaatajaid = 18 000 |kohtunik = [[Lajos Nemeth]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 8. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |tulemus = 2:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=580/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1 = [[Rudi Völler|Völler]] {{värav|23}}<br />[[Klaus Allofs|Allofs]] {{värav|49}} |väravad2 = [[Gordon Strachan|Strachan]] {{värav|18}} |staadion = [[Estadio La Corregidora]], [[Santiago de Querétaro|Querétaro]] |pealtvaatajaid = 30 000 |kohtunik = [[Ioan Igna]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 8. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus = 6:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=522/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1 = [[Preben Elkjær Larsen|Elkjær Larsen]] {{värav|11||67||80}}<br />[[Søren Lerby|Lerby]] {{värav|41}}<br />[[Michael Laudrup|Laudrup]] {{värav|52}}<br />[[Jesper Olsen|J. Olsen]] {{värav|88}} |väravad2 = [[Enzo Francescoli|Francescoli]] {{värav|45|pen.}} |staadion = [[Estadio Neza 86]], [[Ciudad Nezahualcóyotl|Nezahualcóyotl]] |pealtvaatajaid = 26 500 |kohtunik = [[Antonio Márquez Ramírez]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 13. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=512/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |väravad1 = [[Jesper Olsen|J. Olsen]] {{värav|43|pen.}}<br />[[John Eriksen|Eriksen]] {{värav|62}} |staadion = [[Estadio La Corregidora]], [[Santiago de Querétaro|Querétaro]] |pealtvaatajaid = 36 000 |kohtunik = [[Alexis Ponnet]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 13. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |tulemus = 0:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=712/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1 = |staadion = [[Estadio Neza 86]], [[Ciudad Nezahualcóyotl|Nezahualcóyotl]] |pealtvaatajaid = 20 000 |kohtunik = [[Joël Quiniou]] }} ====Grupp F==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=150|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|GA|GOals against}} !width=20|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width=20|Punktid |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |3||1||2||0||3||1||+2||'''4''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |3||1||1||1||3||1||+2||'''3''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |3||1||1||1||1||3||&minus;2||'''3''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |3||1||0||2||2||4||&minus;2||'''2''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 2. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |tulemus = 0:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=674/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |staadion = [[Estadio Universitario]], [[Monterrey]] |pealtvaatajaid = 19 900 |kohtunik = [[José Luis Martínez Bazán]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 3. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |tulemus = 1:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=538/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1 = [[Carlos Manuel]] {{värav|76}} |staadion = [[Estadio Tecnológico]], [[Monterrey]] |pealtvaatajaid = 23 000 |kohtunik = [[Volker Roth]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 6. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |tulemus = 0:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=533/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad2 = |staadion = [[Estadio Tecnológico]], [[Monterrey]] |pealtvaatajaid = 20 200 |kohtunik = [[Gabriel González]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 7. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus = 1:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=701/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1 = [[Włodzimierz Smolarek|Smolarek]] {{värav|68}} |staadion = [[Estadio Universitario]], [[Monterrey]] |pealtvaatajaid = 19 915 |kohtunik = [[Ali Bin Nasser]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 11. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |tulemus = 3:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=537/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |väravad1 = [[Gary Lineker|Lineker]] {{värav|9||14||34}} |staadion = [[Estadio Universitario]], [[Monterrey]] |pealtvaatajaid = 22 700 |kohtunik = [[André Daina]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 11. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |tulemus = 1:3 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=675/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1 = [[Diamantino Miranda|Diamantino]] {{värav|80}} |väravad2 = [[Abderrazak Khairi|Khairi]] {{värav|19||26}}<br />[[Abdelkrim Merry Krimau|Merry Krimau]] {{värav|62}} |staadion = [[Estadio Tres de Marzo]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 28 000 |kohtunik = [[Alan Snoddy]] }} ====Grupis kolmanda koha saanud meeskondade järjestus==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=20|Group !width=150|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width=20|Punktid |- bgcolor="#ccffcc" |B||align="left"|{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |3||1||1||1||5||5||0||'''3''' |- bgcolor="#ccffcc" |F||align="left"|{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |3||1||1||1||1||3||&minus;2||'''3''' |- bgcolor="#ccffcc" |A||align="left"|{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |3||0||2||1||2||4||&minus;2||'''2''' |- bgcolor="#ccffcc" |E||align="left"|{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |3||0||2||1||2||7||&minus;5||'''2''' |- |C||align="left"|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |3||1||0||2||2||9||&minus;7||'''2''' |- |D||align="left"|{{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] |3||0||1||2||2||6||&minus;4||'''1''' |} ===Väljalangemismängud=== ====Kaheksandikfinaalid==== {{Jalgpallimatš |kuupäev = 15. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=463/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |väravad1 = [[Manuel Negrete Arias|Negrete]] {{värav|34}}<br />[[Raúl Servín|Servín]] {{värav|61}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 114 580 |kohtunik = [[Romualdo Arppi Filho]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 15. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |tulemus = 3:4 |lisaaeg= jah |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=432/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1 = [[Igor Belanov|Belanov]] {{värav|27||70||111|pen.}} |väravad2 = [[Enzo Scifo|Scifo]] {{värav|56}}<br />[[Jan Ceulemans|Ceulemans]] {{värav|77}}<br />[[Stéphane Demol|Demol]] {{värav|102}}<br />[[Nico Claesen|Claesen]] {{värav|110}} |staadion = [[Estadio Nou Camp]], [[León (Mehhiko)|León]] |pealtvaatajaid = 32 277 |kohtunik = [[Erik Fredriksson]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 16. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus = 4:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=444/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |väravad1 = [[Sócrates]] {{värav|30|pen.}}<br />[[Josimar]] {{värav|55}}<br />[[Edino Nazareth Filho|Edinho]] {{värav|79}}<br />[[Careca]] {{värav|83|pen.}} |staadion = [[Estadio Jalisco]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 45 000 |kohtunik = [[Volker Roth]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 16. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus = 1:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=398/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1 = [[Pedro Pasculli|Pasculli]] {{värav|42}} |staadion = [[Estadio Cuauhtémoc]], [[Puebla]] |pealtvaatajaid = 26 000 |kohtunik = [[Luigi Agnolin]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 17. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |tulemus = 0:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=568/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad2 = [[Michel Platini|Platini]] {{värav|15}}<br />[[Yannick Stopyra|Stopyra]] {{värav|57}} |staadion = [[Estadio Olímpico Universitario]], [[México]] |pealtvaatajaid = 70 000 |kohtunik = [[Carlos Espósito]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 17. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |tulemus = 0:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=574/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |väravad2 = [[Lothar Matthäus|Matthäus]] {{värav|87}} |staadion = [[Estadio Universitario]], [[Monterrey]] |pealtvaatajaid = 19 800 |kohtunik = [[Zoran Petrović]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 18. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |tulemus = 3:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=536/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1 = [[Gary Lineker|Lineker]] {{värav|31||73}}<br />[[Peter Beardsley|Beardsley]] {{värav|56}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 98 728 |kohtunik = [[Jamal Al Sharif]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 18. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus = 1:5 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=511/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1 = [[Jesper Olsen|J. Olsen]] {{värav|33|pen.}} |väravad2 = [[Emilio Butragueño|Butragueño]] {{värav|43||56||80||88|pen.}}<br />[[Andoni Goikoetxea Olaskoaga|Goikoetxea]] {{värav|68|pen.}} |staadion = [[Estadio La Corregidora]], [[Santiago de Querétaro|Querétaro]] |pealtvaatajaid = 38 500 |kohtunik = [[Jan Keizer]] }} ====Veerandfinaalid==== {{Jalgpallimatš |kuupäev = 21. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus = 1:1 |lisaaeg= jah |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=440/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1 = [[Careca]] {{värav|17}} |väravad2 = [[Michel Platini|Platini]] {{värav|40}} |staadion = [[Estadio Jalisco]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 65 000 |kohtunik = [[Ioan Igna]] |penaltid1 = [[Sócrates]] {{Penmööda|saved}}<br />[[Ricardo Rogério de Brito (Alemão)|Alemão]] {{Penvärav}}<br />[[Zico]] {{Penvärav}}<br />[[Cláudio Ibrahim Vaz Leal|Branco]] {{Penvärav}}<br />[[Júlio César da Silva|Júlio César]] {{Penmööda}} |penaltitulemus = 3:4 |penaltid2 = {{Penvärav}} [[Yannick Stopyra|Stopyra]]<br />{{Penvärav}} [[Manuel Amoros|Amoros]]<br />{{Penvärav}} [[Bruno Bellone|Bellone]]<br />{{Penmööda|over the crossbar}} [[Michel Platini|Platini]]<br />{{Penvärav}} [[Luis Fernández|Fernández]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 21. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |tulemus = 0:0 |lisaaeg= jah |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=575/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1 = |väravad2 = |staadion = [[Estadio Universitario]], [[Monterrey]] |pealtvaatajaid = 41 700 |kohtunik = [[Jesús Díaz]] |penaltid2 = {{Penvärav}} [[Manuel Negrete Arias|Negrete]]<br />{{Penmööda|saved}} [[Fernando Quirarte|Quirarte]]<br />{{Penmööda|saved}} [[Raúl Servín|Servín]] |penaltitulemus = 4:1 |penaltid1 = [[Klaus Allofs|Allofs]]{{Penvärav}}<br />[[Andreas Brehme|Brehme]] {{Penvärav}}<br />[[Lothar Matthäus|Matthäus]] {{Penvärav}}<br />[[Pierre Littbarski|Littbarski]] {{Penvärav}} }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 22. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus = 2:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=392/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1 = [[Diego Maradona|Maradona]] {{värav|51||55}} |väravad2 = [[Gary Lineker|Lineker]] {{värav|81}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 114 580 |kohtunik = [[Ali Bin Nasser]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 22. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus = 1:1 |lisaaeg= jah |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=421/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad2 = [[Jan Ceulemans|Ceulemans]] {{värav|35}} |väravad1 = [[Juan Antonio Señor|Señor]] {{värav|85}} |staadion = [[Estadio Cuauhtémoc]], [[Puebla]] |pealtvaatajaid = 45 000 |kohtunik = [[Siegfried Kirschen]] |penaltid2 = {{Penvärav}} [[Nico Claesen|Claesen]]<br />{{Penvärav}} [[Enzo Scifo|Scifo]]<br />{{Penvärav}} [[Hugo Broos|Broos]]<br />{{Penvärav}} [[Patrick Vervoort|Vervoort]]<br />{{Penvärav}} [[Leo Van Der Elst|L. Van Der Elst]] |penaltitulemus = 4:5 |penaltid1 = [[Juan Antonio Señor|Señor]] {{Penvärav}}<br />[[Eloy]] {{Penmööda|saved}}<br />[[Chendo]] {{Penvärav}}<br />[[Emilio Butragueño|Butragueño]] {{Penvärav}} <br />[[Víctor Muñoz (sündinud 1957)|Víctor]] {{Penvärav}} }} ====Poolfinaalid==== {{Jalgpallimatš |kuupäev = 25. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus = 0:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=564/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |väravad2 = [[Andreas Brehme|Brehme]] {{värav|9}}<br />[[Rudi Völler|Völler]] {{värav|89}} |staadion = [[Estadio Jalisco]], [[Guadalajara]] |pealtvaatajaid = 45 000 |kohtunik = [[Luigi Agnolin]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 25. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=388/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1 = [[Diego Maradona|Maradona]] {{värav|51||63}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 114 500 |kohtunik = [[Antonio Márquez Ramírez]] }} ====Kolmanda koha mäng==== {{Jalgpallimatš |kuupäev = 28. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus = 4:2 |lisaaeg= jah |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=422/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1 = [[Jean-Marc Ferreri|Ferreri]] {{värav|27}}<br />[[Jean-Pierre Papin|Papin]] {{värav|43}}<br />[[Bernard Genghini|Genghini]] {{värav|104}}<br />[[Manuel Amoros|Amoros]] {{värav|111|pen.}} |väravad2 = [[Jan Ceulemans|Ceulemans]] {{värav|11}}<br />[[Nico Claesen|Claesen]] {{värav|73}} |staadion = [[Estadio Cuauhtémoc]], [[Puebla]] |pealtvaatajaid = 21 000 |kohtunik = [[George Courtney]] }} ====Finaal==== {{Jalgpallimatš |kuupäev = 29. juuni 1986 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus = 3:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=68/results/matches/match=393/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |väravad1 = [[José Luis Brown|Brown]] {{värav|23}}<br />[[Jorge Valdano|Valdano]] {{värav|55}}<br />[[Jorge Burruchaga|Burruchaga]] {{värav|83}} |väravad2 = [[Karl-Heinz Rummenigge|Rummenigge]] {{värav|74}}<br />[[Rudi Völler|Völler]] {{värav|80}} |staadion = [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid = 114 600 |kohtunik = [[Romualdo Arppi Filho]] }} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:1986. aasta spordis‎|Maailmameistrivõistlused, 1986. aasta jalgpalli]] [[Kategooria:Mehhiko jalgpall]] aag264m61jxdqdantiywrf8bl7pqtfj 1984. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis 0 10860 7241277 6282531 2026-09-24T23:27:26Z Raamaturott 56450 7241277 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jalgpallivõistlus | nimi = Euroopa meistrivõistlused jalgpallis | aasta = 1984 | muu_nimi = Championnat d'Europe de football France 1984 {{nobold|''(prantsuse keeles)''}} | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | riik = Prantsusmaa | toimumisaeg = 12.–27. juuni | võistkondade_arv = 8 | väljakud = 7 | linnad = 7 | võitja = FRA | tiitli_nr = 1 | teine = ESP | mänge = 15 | väravaid = 41 | pealtvaatajaid = 599669 | parim_väravakütt = {{Riigi ikoon|FRA}} [[Michel Platini]] {{nowrap|(9 väravat)}} | eelmine = [[1980. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1980]] | järgmine = [[1988. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1988]] }} '''1984. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis''' [[1984]]. aasta EM-finaalturniir [[Prantsusmaa]]l mängiti taas kahes neljaliikmelises alagrupis, kust aga said kaks paremat edasi poolfinaali. Esimest korda EM-ide ajaloos ei toimunud aga kolmanda koha mängu. Ühest alagrupist suutsid ennast poolfinaali mängida korraldaja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] ja [[Taani jalgpallikoondis|Taani]], teisest [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] ja [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]. Prantsusmaa ja Portugali vahelises poolfinaalmängus näitasid meeskonnad publikule ründavat jalgpalli, kus normaalaeg lõppes viigiliselt 1:1. Lisaajal õnnestus Portugalil küll juhtima minna, kuid tänu tollal säranud [[Michel Platini]] kahele tabamusele said ikkagi lõpuks 3:2 võidu võõrustajad. Teises poolfinaalis alistas Hispaania pärast 1:1 lõppenud lisaaega penaltitega Taani koondise. Finaalis alistas [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] tänu Michel Platini ja [[Bruno Bellone]] löödud väravatele [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] tulemusega 2:0. ==Alagrupimängud== ===Alagrupp A=== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |3||3||0||0||9||2||+7||'''6''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |3||2||0||1||8||3||+5||'''4''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |3||1||0||2||4||8||&minus;4||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |3||0||0||3||2||10||&minus;8||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=1 : 0 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3449/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |väravad1=[[Michel Platini|Platini]] {{värav|78}} |väravad2= |staadion=[[Parc des Princes]], Pariis |pealtvaatajaid=47 570 |kohtunik=[[Volker Roth]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |tulemus=2 : 0 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3450/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |väravad1=[[Erwin Vandenbergh|Vandenbergh]] {{värav|28}}<br />[[Georges Grün|Grün]] {{värav|45}} |väravad2= |staadion=[[Stade Félix Bollaert]], [[Lens, Pas-de-Calais|Lens]] |pealtvaatajaid=41 774 |kohtunik=[[Erik Fredriksson]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=5 : 0 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3451/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1=[[Michel Platini|Platini]] {{värav|4}} {{värav|74|pen.}} {{värav|89}}<br />[[Alain Giresse|Giresse]] {{värav|33}}<br />[[Luis Fernández|Fernández]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion=[[Stade de la Beaujoire]], [[Nantes]] |pealtvaatajaid=51 359 |kohtunik=[[Robert Valentine]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=5 : 0 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3452/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |väravad1=[[Frank Arnesen|Arnesen]] {{värav|8}} {{värav|69|pen.}}<br />[[Klaus Berggreen|Berggreen]] {{värav|16}}<br />[[Preben Elkjær|Elkjær]] {{värav|82}}<br />[[John Lauridsen|Lauridsen]] {{värav|84}} |väravad2= |staadion=[[Stade de Gerland]], [[Lyon]] |pealtvaatajaid=34 745 |kohtunik=[[Augusto Lamo Castillo]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=3 : 2 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3453/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |väravad1=[[Michel Platini|Platini]] {{värav|59}} {{värav|62}} {{värav|77}} |väravad2=[[Milos Šestić|Šestić]] {{värav|32}}<br />[[Dragan Stojković|D. Stojković]] {{värav|84|pen.}} |staadion=[[Stade Geoffroy-Guichard]], [[Saint-Étienne]] |pealtvaatajaid=45 789 |kohtunik=[[André Daina]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=3 : 2 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3454/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1=[[Frank Arnesen|Arnesen]] {{värav|41|pen.}}<br />[[Kenneth Brylle Larsen|Brylle]] {{värav|60}}<br />[[Preben Elkjær|Elkjær]] {{värav|84}} |väravad2=[[Jan Ceulemans|Ceulemans]] {{värav|26}}<br />[[Frank Vercauteren|Vercauteren]] {{värav|39}} |staadion=[[La Meinau]], [[Strasbourg]] |pealtvaatajaid=36 911 |kohtunik=[[Adolf Prokop]] }} ===Alagrupp B=== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |3||1||2||0||3||2||+1||'''4''' |- bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |3||1||2||0||2||1||+1||'''4''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |3||1||1||1||2||2||0||'''3''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] |3||0||1||2||2||4||&minus;2||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |tulemus=0 : 0 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3455/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[La Meinau]], [[Strasbourg]] |pealtvaatajaid=44 566 |kohtunik=[[Romualdas Yushka]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] |tulemus=1 : 1 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3456/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1=[[Laszlo Bölöni|Bölöni]] {{värav|35}} |väravad2=[[Francisco José Carrasco|Carrasco]] {{värav|22|pen.}} |staadion=[[Stade Geoffroy-Guichard]], [[Saint-Etienne]] |pealtvaatajaid=17 102 |kohtunik=[[Alexis Ponnet]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |tulemus=2 : 1 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3457/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] |väravad1=[[Rudi Völler|Völler]] {{värav|25}} {{värav|66}} |väravad2=[[Marcel Coraş|Coraş]] {{värav|46}} |staadion=[[Stade Félix Bollaert]], [[Lens, Pas-de-Calais|Lens]] |pealtvaatajaid=31 803 |kohtunik=[[Jan Keizer (referee)|Jan Keizer]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |tulemus=1 : 1 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3458/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1=[[António Sousa|Sousa]] {{värav|52}} |väravad2=[[Santillana]] {{värav|73}} |staadion=[[Stade Vélodrome]], [[Marseille]] |pealtvaatajaid=24 364 |kohtunik=[[Michel Vautrot]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |tulemus=0 : 1 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3459/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2=[[Antonio Maceda|Maceda]] {{värav|90}} |staadion=[[Parc des Princes]], Pariis |pealtvaatajaid=47 691 |kohtunik=[[Vojtěch Christov]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |tulemus=1 : 0 |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3460/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] |väravad1=[[Tamagnini Nené|Nené]] {{värav|81}} |väravad2= |staadion=[[Stade de la Beaujoire]], [[Nantes]] |pealtvaatajaid=24 266 |kohtunik=[[Heinz Fahnler]] }} ==Väljalangemismängud== ===Poolfinaalid=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=3 : 2 ([[Lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3461/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1=[[Jean-François Domergue|Domergue]] {{värav|24}} {{värav|114}}<br />[[Michel Platini|Platini]] {{värav|119}} |väravad2=[[Rui Jordão|Jordão]] {{värav|74}} {{värav|98}} |staadion=[[Stade Vélodrome]], [[Marseille]] |pealtvaatajaid=54 848 |kohtunik=[[Paolo Bergamo]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=1 : 1 ([[Lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll=[http://www.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=206/match=3462/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |väravad1=[[Antonio Maceda|Maceda]] {{värav|67}} |väravad2=[[Søren Lerby|Lerby]] {{värav|7}} |staadion=[[Stade de Gerland]], [[Lyon]] |pealtvaatajaid=47 483 |kohtunik=[[George Courtney]] |penaltid1=[[Santillana]] {{Penvärav}}<br />[[Juan Antonio Señor|Señor]] {{Penvärav}}<br />[[Santiago Urquiaga|Urquiaga]] {{Penvärav}}<br />[[Víctor Muñoz (sündinud 1957)|Víctor Muñoz]] {{Penvärav}}<br />[[Manuel Sarabia|Sarabia]] {{Penvärav}} |penaltitulemus=5 : 4 |penaltid2={{Penvärav}} [[Kenneth Brylle Larsen|Brylle]] <br />{{Penvärav}} [[Jesper Olsen|Olsen]] <br />{{Penvärav}} [[Michael Laudrup|Laudrup]] <br />{{Penvärav}} [[Søren Lerby|Lerby]] <br />{{Penmööda}} [[Preben Elkjær Larsen|Elkjær]] }} ===Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 1984 |aeg= |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=2 : 0 |Protokoll=[http://en.uefa.com/competitions/euro2012/history/season=1984/round=204/match=3463/index.html (Protokoll)] |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1=[[Michel Platini|Platini]] {{värav|57}}<br />[[Bruno Bellone|Bellone]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion=[[Parc des Princes]], Pariis |pealtvaatajaid=47 368 |kohtunik=[[Vojtěch Christov]] }} <br /> {{Mall:JalgpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]] [[Kategooria:1984. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 1984. aasta jalgpallis]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpall]] ot2kch262x64phkyqjlvhwfl8knnnpo Neptuun 0 11766 7241342 7219814 2026-09-25T03:39:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241342 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit [[Neptuun (astroloogia)]].}} {{Infokast planeet |Nimi = |sümbol = [[file:Neptune symbol (bold).svg|24px|♆]] |pilt = Neptune_Voyager2_color_calibrated.png |pildiallkiri = |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 30,33 [[Astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 29,81 aü |pikem_pooltelg = 4 498 252 900 km<br>30,06896348 [[astronoomiline ühik|aü]] |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,009456 |tiirlemisperiood = 164,8 Maa [[aasta]]t |sünoodiline_periood = 67,49 ööpäeva<ref name="fact" /> |orbitaalkiirus = 5,43 km/s |orbiidi_kalle = 1,767975° |diameeter = 49 532 km (ekvatoriaalne) |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 7,6183×10<sup>9</sup> km<sup>2</sup><br>14,98 Maad |ruumala = 6,254×10<sup>13</sup> km<sup>3</sup><br>57,74 Maad |mass = 1,0243x10<sup>26</sup> [[kilogramm]]i<br> 17,147 [[Maa (planeet)|Maa]]d |tihedus = 1,638 g/cm<sup>3</sup> |raskuskiirendus = 11,15 m/s<sup>2</sup> |paokiirus = 23,5 km/s |pöörlemisperiood = 16 tundi ja 7 minutit |pöörlemiskiirus = 2,68 km/s |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 14 |spektriklass = |albeedo = |avastaja = [[Urbain Le Verrier]]<br>[[Johann Gottfried Galle]] |avastamise_aeg = [[23. september]] [[1846]]<ref name="Hamilton" /> }} '''Neptuun''' ehk '''Neptun'''<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Neptuun/1/est sonaveeb.ee]</ref> on [[Päikesesüsteem]]i kaheksas ja [[Päike|Päikesest]] kõige kaugemal asuv [[planeet]]. [[Diameeter|Läbimõõdu]] poolest on see neljas planeet ja [[mass]]i poolest kolmas. Päikesesüsteemi [[hiidplaneet]]idest on Neptuun kõige [[tihedus|tihedam]]. Selle mass on [[Maa (planeet)|Maa]] omast 17 korda suurem. Neptuun tiirleb Päikesest keskmiselt 30,1 [[astronoomiline ühik|aü]] kaugusel. Neptuun on nimetatud [[vanarooma mütoloogia]] vetejumala [[Neptunus]]e järgi. Palja silmaga ei ole Neptuun nähtav ja siiani on see ainus planeet, mis on avastatud matemaatilise ennustuse, mitte [[empiirilisus|empiirilise]] vaatluse põhjal. Prantsuse [[astronoomia|astronoom]] [[Alexis Bouvard]] järeldas [[Uraan (planeet)|Uraani]] [[orbiit|orbiidi]] ootamatute muutuste põhjal, et selle orbiit on [[häiritus|häiritud]] tundmatu planeedi tõttu.<ref>"[https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=4004 Neptune: The first planet discovered by mathematical rather than observational means: discovered simultaneously by Le Verrier and Adams : History of Information]". ''Jeremy Norman's History of Information''. Vaadatud 18. oktoober 2021 </ref><ref>"[https://solarsystem.nasa.gov/planets/neptune/in-depth/ In Depth | Neptune]". ''NASA Solar System Exploration''. Vaadatud 18. oktoober 2021</ref> [[23. september|23. septembril]] [[1846]]<ref name="Hamilton" /> vaatles [[Johann Gottfried Galle]] Neptuuni [[teleskoop|teleskoobiga]] vaid ühe [[kaarekraad|kraad]]i kaugusel asukohast, kus see [[Urbain Le Verrier]]' ennustuse järgi pidi paiknema. Peagi avastati ka Neptuuni suurim [[planeedi kaaslane|kaaslane]] [[Triton (kuu)|Triton]]; ülejäänud 13 kaaslast leiti alles 20. ja 21. sajandil. Neptuuni kauguse tõttu Maast on selle näiv suurus väike, mis teeb ka selle uurimise maapealsete teleskoopidega keeruliseks. Neptuuni on külastanud ainult üks [[kosmosesond]] ([[Voyager 2]]) ja see toimus [[25. august]]il [[1989]].<ref name="NYT-20141018-KC" /> [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] ja suurte [[adaptiivne optika|adaptiivse optikaga]] maapealsete teleskoopide ehitamine on võimaldanud teha täpsemaid [[vaatlus]]i. Koostiselt sarnaneb Neptuun Uraaniga, mõlemad aga erinevad ülejäänud kahest hiidplaneedist [[Jupiter]]ist ja [[Saturn]]ist. Sarnaselt Jupiteri ja Saturni [[planeedi atmosfäär|atmosfääriga]] koosneb ka Neptuuni atmosfäär peamiselt [[divesinik|vesinik]]ust ja [[heelium]]ist ning sisaldab veel väikeses koguses [[süsivesinik]]ke ja võib-olla ka [[dilämmastik|lämmastik]]ku. Madala [[keemistemperatuur]]iga ainete, nagu näiteks [[vesi|vee]], [[ammoniaak|ammoniaagi]] ja [[metaan]]i osakaal on aga Neptuuni atmosfääris suurem. Neptuuni sisemus koosneb peamiselt eelmainitud madala keemistemperatuuriga ainetest ning [[raud|rauast]], [[nikkel|niklist]] ja [[silikaadid|silikaatidest]].<ref name="Podolak Weizman et al. 1995" /> Planeedi välispinnal leiduv metaan on osaliselt planeedi sinise värvuse põhjustajaks.<ref name="bluecolour" /> Erinevalt Uraani hägusest ja suhteliselt ilmetust atmosfäärist on Neptuuni atmosfääris nähtavad aktiivsed ilmastikumustrid. [[Kosmosesond]]i [[Voyager 2]] [[möödalend|möödalennu]] ajal 1989. aastal asus planeedi lõuna[[poolkera]]l [[Suur Tume Laik]], mida võiks võrrelda Jupiteri [[Suur Punane Laik|Suure Punase Laiguga]]. Ilmastikumustreid põhjustavad Neptuunil puhuvad tugevad [[tuul]]ed, mille kiirus võib ulatuda 2100 kilomeetrini tunnis; need on kõige võimsamad tuuled kogu Päikesesüsteemis.<ref name="Suomi1991" /> Suure kauguse tõttu Päikesest on Neptuuni välisatmosfäär Päikesesüsteemis üks külmemaid kohti: seal võib temperatuur [[pilv]]ede ülemisel piiril olla lausa 55 K (−218&nbsp;°C). Planeedi tuuma temperatuur on umbes 5400 K (5100&nbsp;°C).<ref name="hubbard" /><ref name="nettelmann" /> Neptuunil on nõrga heledusega killustunud rõngaste süsteem, mis avastati 1968. aastal tehtud fotode järgi 1982. aastal<ref name="ring1" /> ja mille olemasolu tõestati alles Voyager 2 möödalennuga 1989. aastal. == Ajalugu == === Avastamine === [[Fail:Galileo.arp.300pix.jpg|vasakul|pisi|upright|[[Galileo Galilei]] ]] [[Pilt:Urbain Le Verrier.jpg|pisi|vasakul|upright|[[Urbain Le Verrier]]]] 28. detsembril 1612 ja 27. jaanuaril 1613 tehtud ühtede esimeste ajaloo teleskoopvaatluste põhjal koostas [[Galileo Galilei]] joonised, millel on näha kahte punkti, mis kattuvad nüüdseks avastatud Neptuuni asukohaga. Mõlemal puhul pidas Galilei Neptuuni ekslikult [[kinnistäht|kinnistäheks]], kui see paistis öises taevas Jupiteri lähedal,<ref name="7NKLI" /> mistõttu ei peeta Galileid ka Neptuuni avastajaks. Esimese vaatluse ajal 1612. aasta detsembris paistis Neptuun taevas peaaegu liikumatu, kuna sel ajal muutus Neptuuni Maalt nähtav liikumissuund vastupidiseks. Sellist nähtust põhjustab asjaolu, et Maal kulub Päikese ümber ühe tiiru tegemiseks vähem aega kui Neptuunil.<ref name="PvVWL" /> 2009. aasta juulis avaldas [[Melbourne'i Ülikool]]i [[füüsik]] David Jamieson uusi tõendeid selle kohta, et Galilei siiski vähemalt teadis, et tema vaadeldud täht liikus kinnistähtede suhtes.<ref name="gY9YB" /> 1821. aastal avaldas [[Alexis Bouvard]] Neptuuni naabri Uraani orbiidi astronoomilised tabelid.<ref name="Dx3dC" /> Hilisemad vaatlused ei langenud suures osas tabelitega kokku, mistõttu püstitas Bouvard [[hüpotees]]i, et tundmatu taevakeha [[gravitatsioon]]iline mõju [[häiritus|häirib]] Uraani orbiiti.<ref name="MNRAS7" /> 1843. aastal asus Uraani orbiidi kallal olemasolevaid andmeid kasutades tööle äsja [[Cambridge'i Ülikool]]i lõpetanud 24-aastane [[John Couch Adams]]. [[Cambridge'i Observatoorium]]i juhataja [[James Challis]]e kaudu palus ta lisaandmeid [[Briti kuninglik astronoom|Briti kuninglikult astronoomilt]] [[George Biddell Airy]]lt, kes need 1844. aasta veebruaris üle andis. Adams jätkas aastatel 1845–1846 tööd ja pakkus välja mitu hinnangut uue planeedi kohta.<ref name="NSQ35" /><ref name="WEewj" /> Aastatel 1845–1846 tegi [[Pariisi Observatoorium]]i teadur [[Urbain Le Verrier]] Adamsist sõltumatult oma arvutused, kuid ei pälvinud nendega eriti tähelepanu. Kui Airy oli tutvunud Le Verrier' avaldatud arvutustega Neptuuni geograafilise pikkuse kohta ja märganud nende sarnasust Adamsi arvutusega, veenis ta Challist planeeti otsima. Challis otsis Neptuuni asjatult terve augusti ja septembri.<ref name="MNRAS7" /><ref name="dmrUy" /> Samal ajal õhutas aga Le Verrier kirja teel Berliini Observatooriumi astronoomi [[Johann Gottfried Galle]]t otsima uut planeeti observatooriumi [[refraktor]]iga. Observatooriumis tegutsev üliõpilane [[Heinrich Louis d'Arres]] soovitas Gallel planeedi asukoha erisuste leidmiseks võrrelda omavahel hiljuti joonistatud taevakaarti Le Verrier' ennustatud asukohast sel ajal nähtava pildiga taevas, mitte aga kinnistähe asukohaga. 23. september 1846 ehk sama päeva õhtul, mil Galle oli Le Verrier' kirja kätte saanud, avastas ta Neptuuni ühe kraadi kaugusel asukohast, kus Le Verrier oli selle ennustanud olevat, ja 12 kraadi kaugusel Adamsi ennustatud asukohast. Challis mõistis hiljem, et oli planeeti vaadelnud kaks korda 4. ja 12. augustil, kuid ei tundnud selles ära planeeti, kuna tal puudus ajakohane tähekaart ja ta keskendus rohkem oma samaaegsele tööülesandele, milleks oli [[komeet]]ide vaatlemine.<ref name="MNRAS7" /><ref name="4fNNR" /> Avastuse järel tekkis [[Prantsusmaa|Prantsuse]] ja [[Suurbritannia|Briti]] avastajate vahel tugev vastasseis, mis lahenes lõpuks rahvusvahelise [[konsensus|ühise arvamusega]], et Le Verrier ja Adams mõlemad avastasid Neptuuni. Ameerika astronoom ja [[ajaloolane]] [[Dennis Rawlins]] seadis alates 1966. aastast Adamsi kaasavastaja nõude tõsiseltvõetavuse kahtluse alla ja küsimust arutati uuesti 1998. aastal, kui [[Greenwichi Kuninglik Observatoorium|Greenwichi Kuninglikus Observatooriumis]] avastati ajaloolised dokumendid "Neptune papers".<ref name="Neptdisc" /> Pärast dokumentide läbivaatamist otsustati, et "Adams ei vääri Le Verrier'ga sama suurt avastamisau. Au kuulub ainult isikule, kellel õnnestus ennustada planeedi asukoht ja ka veenda astronoome seda otsima".<ref name="CgEFz" /> === Nimepanek === Algul pärast avastamist räägiti Neptuunist kui lihtsalt Uraanist kaugemal asuvast planeedist või Le Verrier’ planeedist. Esimesena pakkus planeedile nime Galle, kes soovitas [[vanarooma mütoloogia]] [[jumal]]a järgi [[Janus]]t. Challis pakkus nimeks [[Okeanos|Okeanost]].<ref name="xTxhf" /> Le Verrier pakkus kiiresti välja nime Neptuun, põhjendades seda õigusega oma avastus nimetada, väites lisaks vääralt, et Prantsuse teadusasutus [[Bureau des Longitudes]] on selle heaks kiitnud.<ref name="Bzkma" /> Oktoobris soovis ta hoopis planeedi nimetada enda järgi Le Verrier’ks, mida toetas kindlalt observatooriumi juhataja [[François Arago]]. Väljaspool Prantsusmaad oli sellele ettepanekule aga tugev vastasseis.<ref name="H4PMb" /> Prantsuse [[almanahh|almanahhides]] hakati seejärel Uraani nimetama planeedi avastaja [[William Herschel]]i järgi uuesti Herscheliks ja uut planeet Leverrier'ks.<ref name="D9ip0" /> [[Friedrich Georg Wilhelm von Struve]] pooldas 29. detsembril 1846 [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Peterburi Teaduste Akadeemias]] avalikult nime Neptuun.<ref name="2aQlr" /> Peagi sai Neptuunist rahvusvaheliselt tunnustatud nimi. [[Vanarooma mütoloogia]]s oli [[Neptunus]] mere- ja jõgede jumal, keda samastati [[vanakreeka mütoloogia|vanakreeka]] [[Poseidon]]iga. Neptuuni nimetamine mütoloogilise tegelaskuju järgi oli kooskõlas teiste planeetide (välja arvatud Maa) nimedega, mis on tuletatud vanarooma või vanakreeka tegelaskujudest.<ref name="USGS" /> Enamikus keeltest, isegi neis, millel pole Kreeka-Rooma kultuuriga otsest seost, on kasutusel mingi versiooni Neptunuse nimest.<ref name="5gsGj" /> [[Hiina keel|Hiina]], [[jaapani keel|jaapani]] ja [[korea keel]]es tõlgiti planeet merekuninga täheks (海王星), kuna Neptunus oli merejumal. [[Kreeka keel|Uuskreeka keeles]] kutsutakse Neptuuni aga Poseidoniks (Ποσειδώνας: Poseidonas).<ref name="ZPo5w" /> === Staatus === Alates avastamisest 1846. aastal kuni [[Pluuto]] avastamiseni 1930. aastal oli Neptuun kõige kaugem teadaolev planeet. Pluuto avastamise järel sai Neptuunist kauguselt eelviimane planeet, välja arvatud aastatel 1979–1997, mil Pluuto oli oma elliptilise orbiidi tõttu Päikesele lähemal kui Neptuun.<ref name="6EZuP" /> [[Kuiperi vöö]] avastamine 1992. aastal tekitas teadlaste seas arutelu, kas Pluutot peaks pidama planeediks või lihtsalt üheks suuremaks taevakehaks Kuiperi vöös.<ref name="fb7TJ" /><ref name="D94jV" /> 2006. aastal sõnastas [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] esimest korda ametliku [[planeedi definitsioon]]i ja nimetas Pluuto ümber [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]], mistõttu Neptuunist sai taas Päikesesüsteemi viimane planeet.<ref name="gRSbj" /> ==Koostis ja ehitus == [[Pilt:Neptune, Earth size comparison true color.jpg|pisi|Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus]] Neptuuni mass 1,0243×10<sup>26</sup> kg<ref name="fact" /> jääb [[Maa (planeet)|Maa]] ja suurte [[hiidplaneedid|hiidplaneetide]] masside väärtuste vahele. Neptuun on Maast 17 korda massiivsem, aga [[Jupiter]]ist 19 korda väiksema massiga. Neptuuni pinna gravitatsioonist on suurem ainult Jupiteri pinna gravitatsioon.<ref name="Unsöld & Baschek 2001" /> Neptuuni [[raadius]] [[ekvaator]]il on 24 764&nbsp;km<ref name="Seidelmann Archinal A'hearn et al. 2007" />, mis on ligi neli korda suurem kui Maa ekvaatori raadius. [[Eksoplaneet]]ide otsimisel on Neptuuni nime kasutatud [[metonüümia|metonüümina]], mis tähendab, et sarnase massiga planeete on tihtipeale kutsutud Neptuuniks<ref name="NHomf" />, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisega. ===Siseehitus === Siseehituselt meenutab Neptuun [[Uraan (planeet)|Uraani]]. Neptuuni atmosfäär moodustab selle massist umbes 5–10% ja kogu planeedi läbimõõdust umbes 10–20%. Atmosfääri alaosas on [[rõhk]] kuni 10 GPa, mis tähendab, et Neptuuni atmosfääri rõhk on Maa omast umbes 100 000 korda suurem. Atmosfääri alaosas kasvab [[metaan]]i, [[ammoniaak|ammoniaagi]] ja vee osakaal.<ref name="hubbard" /> [[Pilt:Neptune diagram.svg|pisi|vasakul| Neptuuni siseehitus: <br> 1 – atmosfääri ülemine kiht, ülemised pilved; 2 – vesinikust, heeliumist ja metaanist koosnev atmosfäär; 3 – vahevöö; 4 – silikaatidest, niklist ja rauast koosnev tuum]] Neptuuni vahevöö on Maa omast 10–15 korda massiivsem ja sisaldab suures hulgas vett, ammoniaaki ja metaani.<ref name="Hamilton" /> Planeedi vahevöö on kuum ja vedel ning see on väga hea elektrijuhtivusega. Mõnikord kutsutakse seda ka vee-ammoniaagiookeaniks.<ref name="Atreya2006" /> Vahevöö ülemine kiht koosneb peamiselt ioniseeritud veest, milles on veemolekulid lagunenud vesiniku ja hapniku [[ioon]]ideks. Ülemisest kihist allpool asuv vahevöö koosneb superioniseeritud veest, milles on hapnik kristalliseerunud, aga vesiniku ioonid liiguvad hapniku [[kristallstruktuur]]is vabalt ringi.<ref name="VivLP" /> 7000&nbsp;km sügavusel võivad olla sellised tingimused, et metaan moodustab kristalle, mis sajavad allapoole nagu [[rahe]]terad.<ref name="MomDZ" /> Väga kõrgel rõhul tehtud katsetused [[Lawrence'i Livermore'i Riiklik Laboratoorium|Lawrence'i Livermore'i Riiklikus Laboratooriumis]] viitavad sellele, et vahevöö kõige alumine kiht võib olla vedel teemandiookean, kus hõljuvad nn tahked teemandimäed.<ref name="g90UK" /><ref name="3otVk" /> Neptuuni tuum koosneb rauast, niklist ja silikaatidest ning mudeli järgi arvutatuna on selle mass umbes 1,2 korda suurem kui Maa mass.<ref name="pass43" /> Rõhk tuuma keskmes on 700 GPa, mis on kaks korda kõrgem kui Maa keskmes, ja temperatuur võib olla kuni 5400 K.<ref name="hubbard" /><ref name="nettelmann" /> === Atmosfäär === [[Pilt:Neptune-Methane.jpg|pisi|Kombineeritud värvi- ja lähi[[infrapunakiirgus]]e lainepikkusel tehtud foto Neptuunist. Näha on [[planeedi atmosfäär|atmosfääris]] leiduvat [[metaan]]i, Neptuuni nelja loodusliku [[Planeedi kaaslane|kaaslast]] [[Proteus (kuu)|Proteust]], [[Larissa (kuu)|Larissat]], [[Galatea (kuu)|Galateat]] ja [[Despinat]]]] Atmosfääri ülemised kihid koosnevad 80% ulatuses [[vesinik]]ust ja 19% ulatuses [[heelium]]ist.<ref name="hubbard" /> Väga väikeses koguses leidub ka metaani. [[Lainepikkus]]tel üle 600&nbsp;nm ehk [[Elektromagnetspekter|spektri]] punases ja infrapunases osas on metaani neeldumisspekter kõige tugevam, mis põhjustab punase valguse neeldumise ja see omakorda on üks põhjus, miks Neptuun on nagu ka Uraangi sinise värvusega.<ref name="Mvwv4" /> Kuna Uraani sinine värvus on võrreldes Neptuuniga heledam ja tuhmim, arvatakse, et Neptuuni värvust mõjutab veel mingi mitteteadaolev atmosfääri koostisosa.<ref name="bluecolour" /> Neptuuni atmosfäär on jagatud kaheks peamiseks osaks: allpool paiknevaks [[troposfäär]]iks, kus temperatuur kõrguse kasvades langeb, ja [[stratosfäär]]iks, kus temperatuur kõrguse kasvades tõuseb. Piir nende vahel ehk tropopaus asub rõhul 10 kPa.<ref name="Lunine 1993" /> Stratosfäärist ülespoole jääb termosfäär, kus rõhk on vähem kui 1–10 Pa. Troposfäär läheb järk-järgult üle eksosfääriks. [[Pilt:Neptune clouds.jpg|pisi|Neptuuni ülemine ja alumine pilvekiht]] Mudelite põhjal arvatakse, et Neptuuni troposfääri ilmestavad sõltuvalt kõrgusest eri koostisega pilvevöödid. Ülemises kihis paiknevad pilved asuvad rõhul alla 100 kPa, mis on sobilik metaani [[kondensatsioon|kondenseerumiseks]]. Rõhul 100–500 kPa arvatakse paiknevat ammoniaagi- ja [[vesiniksulfiid]]ipilved. Rõhul üle 0,5 MPa võivad pilved koosneda ammoniaagist, ammooniumsulfiidist, vesiniksulfiidist ja veest. Veelgi sügavamal, kus rõhk on 5 Mpa ja temperatuur 273 K (0&nbsp;°C), võib leida jäätunud veest pilvi. Nende all võib omakorda leiduda ammoniaagi- ja vesiniksulfiidipilvi.<ref name="elkins-tanton" /> Vaatlused näitavad, et ülemises kihis paiknevad pilved jätavad allpool asetsevale läbipaistmatule pilvekihile varje. Lisaks on Neptuunil teatud laiuskraadidel pidevad pilvevöödid. Need planeeti ümbritsevad pilvevöödid on laiusega 50–150&nbsp;km ja paiknevad ühtlasest pilvekihist umbes 50–110&nbsp;km kõrgemal.<ref name="apj125" /> Need kõrgused jäävad vahemikku, kus esinevad ilmanähtused. Kõrgemal stratosfääris või termosfääris ilmanähtusi ei esine. Uraaniga võrreldes on Neptuunil suurem ookeanide osakaal ja paksem vahevöö.<ref name="iR26p" /> Neptuuni spektri põhjal võiks järeldada, et stratosfääri alumine kiht on hägune metaani ultravioletse fotolüüsi tulemusel saadud ainete nagu näiteks [[etaan]]i ja [[Atsetüleen|etüüni]] kondenseerumise tõttu.<ref name="hubbard" /><ref name="Lunine 1993" /> Stratosfääris on ka väga väikeses koguses [[vingugaas]]i ja [[sinihape]]t.<ref name="Lunine 1993" /><ref name="Encrenaz 2003" /> Suurema [[süsivesinikud|süsivesinike]] osakaalu tõttu on Neptuuni stratosfäär soojem kui Uraani oma.<ref name="Lunine 1993" /> Teadmata põhjusel on Neptuuni [[termosfäär]] ootamatult kõrge temperatuuriga, milleks on 750 K.<ref name="Broadfoot19989" /><ref name="Herbert & Sandel 1999" /> Planeet asub Päikesest liiga kaugel, et soojust saaks toota [[ultraviolettkiirgus]]. Üheks soojendamismehhanismi võimalikuks põhjustaks peetakse [[magnetväli|magnetosfääri]] ja atmosfääri ioonide [[interaktsioon|vastastikmõju]]. Teiseks võimaluseks peetakse planeedi sisemusest atmosfääri hajuvaid gravitatsioonilisi laineid. Termosfäär sisaldab väga väikeses koguses [[süsihappegaas]]i ja vett, mis võivad pärineda välisallikatest nagu [[meteoriit]]idelt ja tolmust.<ref name="elkins-tanton" /><ref name="Encrenaz 2003" /> === Magnetosfäär === Ka Neptuuni magnetosfäär sarnaneb Uraani omaga. Neptuuni [[magnetväli]] on [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]] suhtes tugevalt kaldus (47°) ja on planeedi füüsilisest keskmest vähemalt 0,55 raadiuse ehk 13 500&nbsp;km võrra kõrvale kaldunud. Enne Voyager 2 möödalendu Neptuunist arvati, et Uraani kaldus magnetosfääri on põhjustanud planeedi nn külili pöörlemine. Kahe planeedi magnetväljade võrdlemise järel arvatakse nüüd, et äärmuslik asend võib olla iseloomulik planeetide sisuses toimuvale ainete voole. Magnetvälja võib põhjustada vedelike [[konvektsioon]]iline liikumine õhukeses elektrit juhtivate vedelikest (ilmselt ammoniaagi, metaani ja vee segust) koosnevas [[sfäär]]is,<ref name="elkins-tanton" /> mille tulemusel tekkib [[alalisvoolugeneraator]]iefekt.<ref name="lCDqa" /> Magnetilisel [[ekvaator]]il on magnetvälja [[dipool]]ne komponent umber 14 μT.<ref name="Connerney1991" /> Neptuuni magnetiline dipoolmoment on umbes 2,2 × 10<sup>17</sup> T·m<sup>3</sup> (14 μT·R<sub>N</sub><sup>3</sup>, kus R<sub>N</sub> Neptuuni raadius). Neptuuni magnetväljal on keeruline geomeetria ja seda mõjutavad tugevalt mittedipolaarsed osad, sealhulgas tetrapoolmoment, mille tugevus võib ületada dipoolmomendi oma. Maal, Jupiteril ja Saturnil on võrdluseks suhteliselt väikesed tetrapoolmomendid ja nende magnetväljad on vähem kaldus. Neptuuni suur tetrapoolmoment võib olla põhjustatud magnetvälja kõrvale kaldumisest planeedi keskmest ja alalisvoolugeneraatoriefektist.<ref name="science4936" /><ref name="5E1lm" /> Magnetosfääri ja ümbritseva magnetiseeritud keskkonna tinglik piir, millest edasi hakkab magnetosfäär [[päikesetuul]]t aeglustama, asub planeedi keskmest 34,9 raadiuse kaugusel. Magnetopaus, kus magnetosfääri rõhk on võrdne päikesetuule rõhuga, asub 23–26,5 raadiuse kaugusel. Magnetosfääri saba ulatub Neptuunist vähemalt 72 raadiuse kaugusele, tõenäoliselt aga veelgi kaugemale.<ref name="science4936" /> ==Rõngad == [[Pilt:neptunerings.jpg|pisi|Voyager 2 tehtud pilt Neptuuni rõngastest]] Nagu teistelgi [[hiidplaneet]]idel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani omade vastu need rõngad suuruse poolest ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni rõngad võivad koosneda jäätunud osakestest, mis on kaetud silikaatidega või [[süsinik]]ust koosnevate ainetega, mis on tõenäoliselt rõngaste punaka värvuse põhjustajaks.<ref name="saMB9" /> Kolm peamist rõngast on kitsas Adamsi rõngas 63 000&nbsp;km kaugusel Neptuuni keskmest, Le Verrier’ rõngas 53 000&nbsp;km kaugusel ning laiem ja vähemmärgatav Galle rõngas 42 000&nbsp;km kaugusel. Le Verrier’ rõngast väljapoole ulatuv väiksema heledusega 57 000&nbsp;km kaugusel ja Arago rõngaga piirnev pikendus on nimetatud Lasselliks.<ref name="Ra2O7" /> Esimese rõnga avastas 1968. aastal Edward Guinani juhitud meeskond.<ref name="ring1" /><ref name="gJ94S" /> 1980. aastate alguses pandi nende andmete uue uurimise ja uute vaatlustega alus hüpoteesile, et see rõngas ei pruugi olla terviklik.<ref name="LqWIC" /> Esimesed tõendid selle kohta, et Neptuuni rõngad võivad sisaldada tühimikke, tulid 1984. aastal tähevarjutuse ajal, kui Neptuuni rõngad varjutasid tähe selle poole liikudes, kuid mitte tähest eemale liikudes.<ref name="Nicholson90" /> Küsimuse lahendasid Voyager 2 tehtud pildid, kust oli näha mitut nõrgema heledusega rõngast. Nendel rõngastel on tüklik struktuur,<ref name="Planetary Society" /> mille põhjus ei ole teada, kuid võib olla seotud rõngaste lähedal tiirlevate väikeste kaaslaste gravitatsioonilise mõjuga .<ref name="iSqzV" /> Kõige välimine Adamsi rõngas koosneb viiest kaarest, mida kutsutakse kui Courage, Liberté, Egalité, Egalité2' ja Fraternité ([[prantsuse keel|pr kl]] sõnadest vaprus, [[Vabadus, võrdsus, vendlus|vabadus, võrdsus ja vendlus]]).<ref name="x2D8K" /> Kaarte olemasolu oli raske seletada, kuna [[Newtoni seadused|Newtoni seaduste]] järgi peaks kaared lühikese aja jooksul ühtlaseks rõngaks jagunema. Astronoomid arvavad nüüd, et kaared on oma praegustes asukohtades rõngast pisut Neptuuni poole jääva [[Galatea (kuu)|Galatea]] gravitatsiooni tõttu.<ref name="xibUz" /><ref name="5ufNJ" /> 2005. aastal avalikustatud Maalt tehtud vaatlused tunduvad tõestavat, et Neptuuni rõngad on varem arvatust palju ebastabiilsemad. [[W. M. Kecki observatoorium]]is 2002. ja 2003. aastal tehtud piltide ja Voyager 2 tehtud piltide võrdlemisel ilmneb, et rõngad on märkimisväärselt lagunenud. Eriti kehtib see Liberté kaare kohta, mis arvatakse sajandi jooksul kaduvat.<ref name="twAk5" /> == Kliima == [[Pilt:Neptune storms.jpg|pisi|Suur Tume Laik (üleval), Scooter (keskmine valge pilv),<ref name="scooter" /> Väike Tume Laik (all). Pildi kontrastsust on suurendatud]] Neptuuni ilmale on iseloomulikud väga dünaamilised tormisüsteemid, milles võib tuulte kiirus tõusta kuni 2100&nbsp;km/h ja vaat et ületada [[ülehelikiirus]]e.<ref name="Suomi1991" /> Püsivate pilvede liikumise jälgimisel on avastatud, et tuulte kiirus võib jääda vahemikku 20&nbsp;m/s ida suunas kuni 325&nbsp;m/s lääne suunas.<ref name="Hammel1989" /> Pilvede ülapiiril puhuvad peamised tuuled liiguvad ekvaatoril kiirusega 400&nbsp;m/s ja poolustel 250&nbsp;m/s.<ref name="elkins-tanton" /> Suurema osa Neptuuni tuulte suund on planeedi pöörlemisega vastupidine.<ref name="burgess2" /> Tuulte üldise mustri järgi puhuvad suurematel [[geograafiline laius|laiustel]] tuuled pöörlemisega samas suunas ja väiksematel laiustel vastupidises suunas.<ref>Lunine, Jonathan I. (September 1993). "The Atmospheres of Uranus and Neptune". ''Annual Review of Astronomy and Astrophysics''. '''31''': 217–63.</ref> Neptuun erineb Uraanist [[meteoroloogia|meteoroloogilise]] aktiivsuse poolest. 1989. aastal toimunud Voyager 2 möödalennu ajal oli Neptuunil näha eri ilmanähtusi,<ref name="spot" /> kuid Uraani möödalennu ajal 1989. aastal selliseid nähtusi ei täheldatud.<ref name="spot" /> 2007. aastal avastati, et Neptuuni lõunapoolkera troposfääri ülemine kiht on 10 K võrra soojem kui ülejäänud planeet, mille keskmine temperatuur on 73 K (−200&nbsp;°C). Temperatuuride erinevus on piisav, et mujal troposfääris jäätunud metaan eralduks pooluse lähedal stratosfääri.<ref name="RCZGK" /> Suhteline kuum täpp on tekkinud, kuna Neptuun on oma viimase veerandaasta (ehk umbes 40 Maa aastat) olnud lõunapoolusega Päikese poole kaldus. Teisele poole Päikest liikudes jääb lõunapoolus järk-järgult enam varju, samas kui põhjapoolus saab rohkem päikesevalgust, mistõttu hakkab metaani stratosfääri eralduma põhjapoolusel.<ref name="VFrKj" /> Aastaaegade vaheldumise tõttu suureneb Neptuuni lõunapoolkera pilvevöötide suurus ja [[albeedo|peegeldumisnäitaja]]. Esimest korda märgati seda 1980. aastal ja arvati, et see kestis umbes aastani 2020. Neptuuni pika tiirlemisperioodi tõttu kestab üks aastaaeg 40 aastat.<ref name="villard" /> === Tormid === [[Pilt:Neptune's Great Dark Spot.jpg|pisi|vasakul|püsti|Voyager 2 pildistatud Suur Tume Laik]] [[NASA]] kosmosesond Voyager avastas 1989. aastal 13 000 × 6600&nbsp;km suuruse [[antitsüklon|kõrgrõhuala]].<ref name="spot" /> Torm sarnanes Jupiteri Suure Punase Laiguga. Umbes viis aastat hiljem, 2. novembril 1994 ei näinud [[Hubble'i kosmoseteleskoop]] enam planeedi pinnal laiku. Selle asemel märgati Suure Tumeda Laiguga sarnast uut tormi planeedi põhjapoolkeral.<ref name="XBhTL" /> Suurest Tumedast Laigust lõuna pool asub veel üks torm Scooter. Hüüdnimi tuli Voyager 2 möödalennule eelnenud kuude jooksul, mil arvutati, et tormi valged pilverühmad liiguvad kiiremini kui Suur Tume Laik (hilisemad pildid on näidanud, et Scooteri pilved liiguvad veelgi kiiremini kui Voyager 2 andmete alusel arvati).<ref name="burgess2" /> [[Fail:Neptune’s shrinking vortex.jpg|pisi|Neptuuni kahanev keeris]] Väike Tume Laik on lõunapoolkera [[tsüklon|madalrõhuala]], mis oli 1989. aasta möödalennu ajal võimsuselt teine vaadeldud torm. Algselt oli see täielikult tume, kuid Voyager 2 lähenedes ilmnes tormi hele kese, mida võib näha pea igal suure [[lahutusvõime]]ga pildil.<ref name="6fvtI" /> Arvatakse, et Neptuuni tumedad laigud paiknevad madalamal troposfääris kui heledad pilvenähtused.<ref name="MCLak" /> Kuna laigud püsivad mitu kuud järjest, arvatakse, et tegu on keeristega.<ref name="apj125" /> Tumedate laikudega seostatakse tihti ka heledamaid püsivaid metaanipilvi, mis moodustuvad tropopausis.<ref name="GEp5e" /> Kaaslaspilvede püsivus näitab, et mõni endine tume laik võib madalrõhualaks jääda isegi siis, kui see ei ole enam vaadeldav tumeda ilmastikunähtusena. Tume laik võib laguneda ekvaatorile liiga lähedale jõudes või ka mõnel muul põhjusel.<ref name="o5GLB" /> ===Sisemine soojus === [[Pilt:Different Faces Neptune.jpg|pisi|püsti| NASA/ESA Hubble'i kosmoseteleskoobi instrumendiga Wide Field Camera 3 mõnetunniste vahedega tehtud neli pilti<ref name="sEajp" />]] Uraaniga võrreldes on Neptuuni ilm osaliselt just tugevama sisemise soojendamismehhanismi tõttu vaheldusrikkam. Kuigi võrreldes Uraaniga asub Neptuun Päikesest 50% kaugemal ja saab tähelt ainult 40% päikesevalgust,<ref name="Lunine 1993" /> on kahe planeedi pinnatemperatuur peaaegu võrdne.<ref name="williams" /> Neptuuni troposfääri ülemistes kihtides on temperatuur 51,8 K (−221,3&nbsp;°C). Sügavusel, kus atmosfääri rõhk võrdub 100 kPa, on temperatuur umbes 72 K (−201,15&nbsp;°C).<ref name="B9uRC" /> Sügavamale gaasikihtide sisse liikudes tõuseb temperatuur pidevalt. Nagu ka Uraani puhul on sisemise soojuse tootmismehhanism teadmata, kuid kahe planeedi vaheline [[soojusvoog|soojusvoo]] erinevus on suur: Uraanist eraldub ainult 1,1 korda nii palju soojust kui see Päikeselt saab,<ref name="upQ0i" /> samas kui Neptuunist eraldub Päikeselt saadud energiaga võrreldes umbes 2,61 korda rohkem energiat.<ref name="kIC8f" /> Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asuv planeet, kuid sellel on piisaval hulgal sisemist soojust, et planeedil puhuksid Päikesesüsteemi tugevaimad tuuled. Neptuuni jääksoojusega on võimalik planeedi praegust soojusvoogu seletada, kuid sel juhul oleks keeruline seletada Uraani suhteliselt vähest soojusvoogu ja säilitada kahe planeedi näiline omavaheline sarnasus.<ref name="qoAzX" /> == Orbiit ja pöörlemine== [[Pilt:Neptune Orbit.gif|pisi|Neptuun (punase joonega) teeb ühe tiiru ümber Päikese (keskme) 164,79 Maa aastaga. Helesinisega on tähistatud Uraan]] Neptuuni ja Päikese vaheline keskmine kaugus on 4,5 miljardit km (umbes 30,1 aü) ja Neptuun teeb ühe tiiru ümber Päikese 164,79 Maa aastaga (+/- 0,1 aastat). [[Periheel]]is on Neptuuni kaugus Päikesest 29,1 aü, [[afeel]]is 30,33 aü.<ref name="AA" /> 11. juuli 2011 tegi Neptuun esimest korda peale täisringi Neptuuni-Päikese barütsentrilisele orbiidile alates planeedi avastamisest 1846. aastal,<ref name="obsjul711" /><ref name="azureworld" /> kuigi see paistis taevas teises asukohas kui avastamise ajal, kuna Maa oli oma orbiidil teises asukohas. Päikese liikumise tõttu Päikesesüsteemi barütsentrilise keskme suhtes ei olnud Neptuun 11. juulil ka Päikese suhtes samas asukohas kui avastamise ajal. Kui kasutada tavapärasemat [[Heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilist]] [[koordinaadisüsteem]]i, jõudis Neptuun avastamispikkusele 12. juulil.<ref name="fact2" /><ref name="UT2010-08" /><ref name="Horizons2011" /> Neptuuni [[Orbiidi ekstsentrilisus|elliptilise]] orbiidi [[inklinatsioon]] on Maaga võrreldes 1,77°. Neptuuni [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]] kalle on 28,32°,<ref name="mbvPY" /> mis sarnaneb Maa ja Marsi pöörlemistelgede kalletega (vastavalt 23° ja 25°). Seetõttu on Neptuunil sarnane aastaaegade vaheldumine. Pika tiirlemisperioodi tõttu kestab üks aastaaeg 40 Maa aastat.<ref name="villard" /> Neptuuni sideeriline pöörlemisperiood (ehk üks ööpäev) on umbes 16,11 tundi.<ref name="fact2" /> Maaga sarnase pöörlemistelje kalde tõttu ei erine ööpäeva pikkus aasta lõikes oluliselt. Kuna Neptuun ei ole tahke taevakeha, pöörlevad selle atmosfääri eri laiused eri kiirusega. Laia ekvatoriaalala pöörlemisperiood on umbes 18 tundi, mis on aeglasem kui planeedi magnetvälja 16,1-tunnine pöörlemisperiood. Polaaralade pöörlemisperiood on 12 tundi. Neptuunil on laiuskraadide pöörlemisperioodide erinevused kõikidest Päikesesüsteemi planeetidest kõige suuremad.<ref name="1OfvI" /> === Orbitaalresonants === Neptuuni orbiit mõjutab tugevalt Neptuunist kaugemale jäävat piirkonda, mida tuntakse [[Kuiperi vöö]] nime all. Kuiperi vöö on väikestest jäistest taevakehadest koosnev sõõr, mis sarnaneb [[asteroidide vöö]]ga, kuid on viimasest palju suurem, jäädes Päikesest 30–50 aü kaugusele.<ref name="jIvy2" /> Nii nagu Jupiteri gravitatsioon mõjutab asteroidide vööd ja kujundab selle struktuuri, mõjutab Neptuuni gravitatsioon Kuiperi vööd. Aja jooksul on Neptuuni gravitatsioon destabiliseerinud mõne piirkonna Kuiperi vöös, mistõttu on tekkinud selle struktuuri tühimikke. Selle näiteks on piirkond vahemikus 40–42 aü.<ref name="U7PU3" /> Tühjades piirkondades on orbiite, millel võivad taevakehad jäädavalt püsida. Need [[orbitaalresonants]]id tekivad, kui Neptuuni tiirlemisperiood on täpne [[murdarv]] taevakeha tiirlemisperioodist (näiteks 1:2 või 3:4). Kui taevakeha teeb Päikesele ühe tiiru peale selle ajaga, mis Neptuunil kulub kahe tiiru tegemiseks, on taevakeha selleks ajaks, kui Neptuun algsesse kohta tagasi jõuab, oma orbiidil alles poole tee peal. Kõige sagedasem resonants Kuiperi vöös on üle 200 teadaoleva taevakehaga<ref name="KOJ7E" /> 2:3 resonants. Selle resonantsi taevakehad teevad kaks tiiru ümber Päikese ajaga, mis Neptuunil kulub kolme tiiru tegemiseks. [[Kääbusplaneet]] [[Pluuto]] kuulub samuti nende taevakehade hulka.<ref name="DGfWO" /> Kuigi Pluuto orbiit ristub korrapäraselt Neptuuni orbiidiga, siis orbitaalresonantsi tõttu kaks taevakeha siiski omavahel kokku ei põrka.<ref name="0NdDW" /> 3:4, 3:5, 4:7 ja 2:5 resonantsid on vähem levinud.<ref name="nwVYk" /> Neptuunil on mitu teadolevat [[troojalased (astronoomia)|troojalast]], mis asuvad Neptuuni-Päikese L4 ja L5 [[Lagrange'i punktid]]e gravitatsiooniliselt stabiilsetes piirkondades.<ref name="AfVNS" /> Neptuuni troojalased on planeediga 1:1 resonantsis. Mõni neist on oma orbiidil ülistabiilne ning on tekkinud ilmselt koos Neptuuniga, mitte ei ole hiljem sinna jõudnud. Esimene ja siiamaani ka ainus teadaolev Neptuuni L5 Lagrange'i punktiga seostatav taevakeha on [[2008 LC18]].<ref name="Sheppard" /> Neptuunil on ka ajutine [[kvaasikaaslane]] [[(309239) 2007 RW10]].<ref name="quasi" /> Taevakeha on Neptuuni kvaasikaaslane olnud umbes 12 500 aastat ja jääb selleks ka järgnevaks 12 500 aastaks.<ref name="quasi" /> == Teke ja praegusse asukohta liikumine == {{main|Päikesesüsteemi teke ja areng}} [[Pilt:Lhborbits.png|pisi|Simulatsioon asteroidide vöö taha jäävatest planeetidest ja Kuiperi vööst: a) enne kui Jupiter ja Saturn saavutasid 2:1 resonantsi; b) pärast Kuiperi vöö taevakehade hajumist Neptuuni orbiidi muutumise järel; c) pärast Kuiperi vöö taevakehade väljatõukamist Jupiteri poolt]] Hiidplaneetide Neptuuni ja Uraani teket on olnud raske täpselt modelleerida. Tänapäevaste mudelite järgi oli aine tihedus Päikesesüsteemi kaugemates piirkondades liiga madal, et nii suured kehad oleks saanud tavapärasel moel tuuma [[akretsioon (astronoomia)|akretsiooni]] teel tekkida. Planeetide tekke kohta on esitatud mitu erinevat [[hüpotees]]i. Ühe järgi moodustusid need hiidplaneedid algse [[protoplanetaarne ketas|protoplanetaarsest kettast]] ja aja möödudes haihtus nende atmosfäär lähedal asuva massiivse [[OB-täht|OB-tähe]] radiatsiooni tõttu.<ref name="Boss" /> Sellele vastanduva hüpoteesi järgi moodustusid Neptuun ja Uraan Päikesele lähemal, kus oli aine tihedus suurem, ja liikusid seejärel praegustele orbiitidele.<ref name="zbZnc" /> Viimast hüpoteesi pooldatakse rohkem, kuna selle abil on paremini võimalik seletada väikeste taevakehade olemasolu Neptuunist kaugemale jäävas piirkonnas.<ref name="0Nf1c" /> Hetkel kõige laialdasemalt tunnustatud<ref name="Crida2009" /><ref name="Desch07" /><ref name="Smith2009" /> hüpoteesi üksikasjade seletust tuntakse [[Nice'i mudel]]ina, mis uurib Neptuuni ja teiste hiidplaneetide liikumise mõju [[Kuiperi vöö]] struktuurile.<ref>{{Raamatuviide|autor=John Hussey|pealkiri=Bang to Eternity and Betwixt: Cosmos|aasta=2018}}</ref> == Kaaslased == {{main|Neptuuni kaaslased}} [[Pilt:Neptune-visible.jpg|pisi|püsti|Hubble'i kosmoseteleskoobi tehtud loomulikku värvi pilt Neptuunist koos Proteuse (üleval), Larissa (all paremal) ja Despinaga (vasakul)]] Neptuunil on 14 teadaolevat [[planeedi kaaslane|kaaslast]].<ref name="fact" /> Viimane neist avastati 2013. aastal<ref name="AJrRX" /> ja sellele anti 2019. aastal nimeks [[Hippocamp]] ehk Neptuun XIV. See on ühtlasi kõige väikesem teadaolev Neptuuni kuu.<ref>[https://novaator.err.ee/912654/neptuuni-pisim-kuu-on-teise-kuu-tukk "Neptuuni pisim kuu on teise kuu tükk"] ERR Novaator, 21. veebruar 2019</ref> Neptuuni esimese ja ühtlasi kõige suurema kaaslase [[Triton (kuu)|Tritoni]] avastas 1846. aastal kõigest 17 päeva pärast Neptuuni avastamist [[William Lassell]]. Tritoni mass moodustab Neptuuni ümber tiirlevast massist rohkem kui 99,5% ja Triton on ainus Neptuuni kaaslane, mis on piisavalt massiivne, et olla [[sfäär]]iline. Triton tiirleb Neptuunile ja teistele kaaslastele vastupidises suunas, mis viitab sellele, et ilmselt oli ta algul Kuiperi vöö kääbusplaneet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu mõjul planeedi kaaslaseks.<ref name="gUW1L" /> Kaaslane asub Neptuunile nii lähedal, et pöörleb sellega sünkroonis. Lisaks liigub Triton aegamisi Neptuunile aina lähemale ja umbes 3,6 miljardi aasta pärast, kui see ületab [[Roche'i piiri]], rebitakse see tükkideks.<ref name="qBta9" /> 1989. aastal hinnati Tritoni pinnatemperatuuriks 38 K (−235&nbsp;°C), mis tähendas, et see oli kõige külmem mõõdetud taevakeha Päikesesüsteemis.<ref name="Hp59D" /><ref name="xlvH4" /> Neptuuni teine kaaslane [[Nereid]] avastati alles 1949. aastal. Nereidil on üks [[orbiidi ekstsentrilisus|ekstsentrilisemaid]] (e = 0,7512) kaaslase orbiite Päikesesüsteemis. Kaaslase [[apsiid (astronoomia)|apsiid]] on Neptuunist seitse korda kaugemal kui periapsiid. [[Pilt:Proteus (Voyager 2).jpg|pisi|püsti|vasakul|Neptuuni kaaslane [[Proteus (kuu)|Proteus]]]] 1989. aasta juulist septembrini avastas Voyager 2 veel kuus Neptuuni kaaslast.<ref name="science4936-2" /> [[Proteus (kuu)|Proteus]] on oma tiheduse kohta võimalikult suur ebakorrapärase kujuga taevakeha.<ref name="Brown" /> Proteus on küll massi poolest teine Neptuuni kaaslane, kuid Tritoni massist moodustab see ainult 0,25%. Neptuunile kõige lähemal asuvad neli kaaslast [[Naiad]], [[Thalassa (kuu)|Thalassa]], [[Despina]] ja [[Galatea (moon)|Galatea]] jäävad kõik Neptuuni rõngaste sisse. Kauguselt järgmine kaaslane [[Larissa (kuu)|Larissa]] avastati 1981. aastal, kui see tähe varjutas. Algselt peeti nähtuse põhjustajaks rõngaid, kuid kui Voyager 1989. aastal Neptuuni vaatles, avastati Larissa. 2004. aastal teatati veel viiest 2002–2003 avastatud ebakorrapärase kujuga kaaslasest.<ref name="HolmanKavelaarsGrav2004" /><ref name="5awuG" /> 2013. aastal avastati Neptuuni seni teadaolev kõige väiksem kaaslane, mis sai algselt nimeks [[S/2004 N 1]]. Kuna Neptuun oli vanarooma vetejumal, on Neptuuni kaaslased nimetatud väiksemate vetejumalate järgi.<ref name="USGS" /> == Vaatlemine == Kuna Neptuuni [[tähesuurus|näiv tähesuurus]] jääb vahemikku +7,7 ja 8,0, ei ole see [[paljas silm|palja silmaga]] nähtav.<ref name="fact" /><ref name="ephemeris" /> Neptuunist võivad taevas heledamad paista Jupiteri [[Jupiter#Galilei kuud|Galilei kuud]], [[kääbusplaneet]] [[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]] ja [[asteroid]]id [[4 Vesta]], [[2 Pallas]], [[7 Iris]], [[3 Juno]] ja [[6 Hebe]]. Väikese teleskoobi või võimsa [[binokkel|binokliga]] vaadates on Neptuun Uraani-sarnane väike sinine ketas.<ref name="yPczG" /> Kuna Neptuun asub Maast nii kaugel, on selle näiv nurkdiameeter ainult 2,2–2,4 s,<ref name="fact" /><ref name="ephemeris" /> mis on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige väiksem väärtus. Väikese näiva suuruse tõttu on Neptuuni keeruline visuaalselt uurida. Suur osa teleskoopidelt saadud andmetest oli kuni [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] ja adaptiivse optikaga teleskoopide ehitamiseni üsna piiratud.<ref name="WHSUG" /><ref name="EsgJE" /> Maa pealt vaadatuna liigub Neptuun iga 367 päeva järel tagurpidi, mistõttu paistab see iga [[opositsioon (astronoomia)|vastasseisu]] ajal tegevat tausttähtede suhtes ringi. 2010. aasta aprillis ja augustis oli Neptuun seetõttu taas lähedal oma kunagisele avastamisasukohale 1846. aastal.<ref name="Horizons2011" /> [[Raadiolained|Raadiolainete]] [[sagedus]]el tehtud vaatlused näitavad pidevat emissiooni kui ka korrapäratuid purskeid. Arvatakse, et mõlemad on põhjustatud pöörlevast magnetväljast.<ref name="elkins-tanton" /> [[Optiline spekter|Spektri]] [[infrapunakiirgus|infrapunapiirkonnas]] paistavad Neptuuni tormid jahedama tausta kõrval heledamad, mistõttu on tormide suurust ja kuju võimalik ajas jälgida.<ref name="YxBjj" /> == Uurimine == [[Pilt:Triton moon mosaic Voyager 2 (large).jpg|pisi|[[Triton (kuu)|Triton]]]] Ainus [[kosmoseaparaat]], mis on Neptuuni külastatud, on [[Voyager 2]]. Kõige lähemale jõudis see planeedile 25. augustil 1989, olles läbinud 4,5 miljardit kilomeetrit. Selleks kulus 12 aastat. Kuna Neptuun oli viimane suur planeet, mida oli võimalik kosmoseaparaadiga külastada, siis otsustati lennata mööda ka Tritonist nagu tehti [[Voyager 1]] puhul, mis lendas mööda nii Saturnist kui selle kaaslasest [[Titan]]ist. Maale tagasi saadetud Voyager 2 pildid oli aluseks 1989. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[telekanal]]il [[PBS]] öö läbi eetris olevale [[telesaade|telesaatele]] "Neptune All Night".<ref name="JPb2i" /> Möödalennu ajal võttis signaali jõudmine kosmoseaparaadilt tagasi Maale 246 minutit. Seetõttu sõltus missioon suuresti eelsalvestatud käsklustest. Enne kui kosmoseaparaat jõudis 25. augustil Neptuuni atmosfäärist 4400&nbsp;km kaugusele, lendas see kaugelt mööda [[Nereid]]ist ja tegi seejärel samuti 25. augustil möödalennu planeedi kõige suuremast kaaslasest [[Triton]]ist.<ref name="burgess" /> Kosmoseaparaat tõestas, et Neptuuni ümbritseb magnetväli, mis on planeedi pöörlemistelje suhtes kaldus nagu Uraani magnetväligi, ja Neptuunil on üllatavalt aktiivne kliima. Raadioemissiooni andmete põhjal leiti Neptuuni pöörlemisperiood. Lisaks avastati kuus kaaslast ja leiti, et planeedil on rohkem kui üks rõngas.<ref name="science4936-2" /><ref name="burgess" /> Möödalennu ajal saadud andmete põhjal tehti esimene täpne Neptuuni massiarvutus, mille tulemusel leiti, et planeedi mass oli arvatust 0,5% väiksem. Uus väärtus lükkas ümber hüpoteesi, mille järgi mõjutas Neptuuni ja Uraani orbiite seniavastamata planeet.<ref name="1Yx5Q" /><ref name="nIu87" /> 2003. aastal esitati Neptune Orbiteri kosmoseaparaadi missioonikavand, mille järgi oleks kosmoseaparaadi võimekus sarnanenud [[Cassini-Huygens]]i kosmoseaparaadi omaga.<ref name="SuNOa" /> Veelgi hiljutisem kavand oli missiooni Argo kohta, mis oleks startinud 2019. aastal ja külastanud Jupiteri, Saturni, Neptuuni ja ühte Kuiperi vöö taevakeha. Põhitähelepanu oleks suunatud Neptuuni ja selle suurima kaaslase Tritoni uurimisele 2029. aasta paiku.<ref name="argho1" /> [[New Horizons 2]] missioon, mis küll samuti ära jäeti, oleks samuti võinud Neptuuni süsteemist mööda lennata.<ref>[https://www.lpi.usra.edu/opag/nh2_final_report.pdf Final report of the New Horizons II] NASA, 2005</ref> Järgmiseks Neptuuni süsteemi uurivaks teaduslikuks missiooniks kavandatakse [[NASA]] [[Flagshipi programm]]i.<ref name="Flagship" /> Missioon võiks eeldatavalt olla võimalik 2020. aastate lõpus või 2030. aastate alguses.<ref name="Flagship" /> [[Neptune Odyssey]] on Neptuuni orbiidi ja atmosfäärisondi praegune missioonikontseptsioon, mida uuritakse NASA võimaliku suure strateegilise teadusmissioonina, mis käivituks aastatel 2031–2033 ja jõuaks Neptuuni 2049. aastaks.<ref>Abigail Rymer; Brenda Clyde; Kirby Runyon (August 2020). "[https://web.archive.org/web/20201215003151/https://science.nasa.gov/science-pink/s3fs-public/atoms/files/Neptune%20Odyssey.pdf Neptune Odyssey: Mission to the Neptune-Triton System]" (PDF).</ref> [[Hiina Riiklik Kosmoseamet]] on välja pakkunud missiooni [[Interstellar Express]], mille raames lennutataks 2024. aastal välja kaks Voyager-laadset kosmosesondi, millest üks võiks 2038. aastal mööduda Neptuunist.<ref>Andrew Jones: [https://spacenews.com/china-to-launch-a-pair-of-spacecraft-towards-the-edge-of-the-solar-system/ "China to launch a pair of spacecraft towards the edge of the solar system"] spacenews.com, 16. aprill 2021</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="fact">{{cite web|last = Williams|first = David R.|date = 1. september 2004|url = https://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/neptunefact.html|title = Neptune Fact Sheet|publisher = NASA|accessdate = 14. augustil 2007|archive-date = 2023-01-03|archive-url = https://web.archive.org/web/20230103004627/https://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/neptunefact.html|url-status = dead}}</ref> <ref name="Hamilton">{{cite web|first = Calvin J.|last = Hamilton|date = 4. august 2001|url=https://solarviews.com/eng/neptune.htm|title = Neptune|publisher = Views of the Solar System|accessdate = 13. augustil 2007}}</ref> <ref name="NYT-20141018-KC">{{cite news |last=Chang |first=Kenneth | title=Dark Spots in Our Knowledge of Neptune | url=https://www.nytimes.com/2014/08/19/science/dark-spots-in-our-knowledge-of-neptune.html | date=18. oktoober 2014 |work=[[New York Times]] |accessdate=21. oktoobril 2014}}</ref> <ref name="Podolak Weizman et al. 1995">{{cite journal| doi = 10.1016/0032-0633(95)00061-5| last1 = Podolak| first1 = M.| last2 = Weizman| first2 = A.| last3 = Marley| first3 = M.| date=detsember 1995 | title = Comparative models of Uranus and Neptune| url = https://archive.org/details/sim_planetary-and-space-science_1995-12_43_12/page/1517| journal = Planetary and Space Science| volume = 43| issue = 12| pages = 1517–1522| pmid = | pmc = | bibcode = 1995P&SS...43.1517P| ref = {{sfnRef|Podolak Weizman et al.|1995}} |issn=0032-0633}}</ref> <ref name="bluecolour">{{cite web|first=Kirk|last=Munsell|author2=Smith, Harman |author3=Harvey, Samantha |date=13. november 2007|url=https://solarsystem.nasa.gov/planets/neptune/overview/|title=Neptune overview|work=Solar System Exploration|publisher=NASA|accessdate=20. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="Suomi1991">{{cite journal|last=Suomi |first=V. E.|author2=Limaye, S. S. |author3=Johnson, D. R. |date=1991|title=High Winds of Neptune: A possible mechanism|url=https://archive.org/details/sim_science_1991-02-22_251_4996/page/928 |journal=[[Science]]|volume=251|issue=4996 |pages=929–932|doi=10.1126/science.251.4996.929|pmid=17847386|bibcode=1991Sci...251..929S}}</ref> <ref name="hubbard">{{cite journal|last=Hubbard|first=W. B.|title=Neptune's Deep Chemistry|url=https://archive.org/details/sim_science_1997-02-28_275_5304/page/1278|journal=Science|date=1997|volume=275|issue=5304|pages=1279–1280|doi=10.1126/science.275.5304.1279|pmid=9064785}}</ref> <ref name="nettelmann">{{cite web|last=Nettelmann|first=N.|author2=French, M.|author3=Holst, B.|author4=Redmer, R.|url=https://www.gsi.de/informationen/wti/library/plasma2006/PAPERS/TT-11.pdf|format=PDF|title=Interior Models of Jupiter, Saturn and Neptune|publisher=University of Rostock|accessdate=25. veebruaril 2008|archive-date=2011-07-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20110718120920/https://www.gsi.de/informationen/wti/library/plasma2006/PAPERS/TT-11.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="ring1">{{cite news|last=Wilford|first=John N.|date=10. juuni 1982|title=Data Shows 2 Rings Circling Neptune|work=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?sec=technology&res=950DE3D71F38F933A25755C0A964948260&n=Top/News/Science/Topics/Space|accessdate=29. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="MNRAS7">{{cite journal|first=G. B. |last=Airy|bibcode=1846MNRAS...7..121A|title=Account of some circumstances historically connected with the discovery of the planet exterior to Uranus|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |pages=121–144 |date=13. november 1846|doi=10.1002/asna.18470251002}}</ref> <ref name="Neptdisc">{{cite web|url=http://www.ucl.ac.uk/sts/nk/neptune/index.htm |title=Neptune's Discovery. The British Case for Co-Prediction.|accessdate=19. märtsil 2007|first=Nick |last=Kollerstrom|date=2001|publisher=University College London|archiveurl=https://web.archive.org/web/20051111190351/http://www.ucl.ac.uk/sts/nk/neptune/|archivedate=11. november 2005}}</ref> <ref name="USGS">{{cite web|first=Jennifer |last=Blue|date=17. detsember 2008|url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Page/Planets|title=Planet and Satellite Names and Discoverers|publisher=USGS|accessdate=18. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="Unsöld & Baschek 2001">{{cite book| last1 = Unsöld| first1 = Albrecht| last2 = Baschek| first2 = Bodo| date = 2001| title = The New Cosmos: An Introduction to Astronomy and Astrophysics| edition = 5th| publisher = Springer | page = 47| isbn = 978-3-540-67877-9}}</ref> <ref name="Seidelmann Archinal A'hearn et al. 2007">{{cite journal| doi = 10.1007/s10569-007-9072-y| last1 = Seidelmann| first1 = P. Kenneth| last2 = Archinal| first2 = Brent A.| last3 = A'Hearn<!-- written A'hearn here, mostly A'Hearn elsewhere -->| first3 = Michael F.| display-authors = 3| last4 = Conrad| first4 = Albert R.| last5 = Consolmagno| first5 = Guy J.| last6 = Hestroffer| first6 = Daniel| last7 = Hilton| first7 = James L.| last8 = Krasinsky| first8 = Georgij A.| last9 = Neumann| first9 = Gregory A.| last10=Oberst | first10=Jürgen | last11=Stooke | first11=Philip J. | last12=Tedesco | first12=Edward F. | last13=Tholen | first13=David J. | last14=Thomas | first14=Peter C. | last15=Williams | first15=Iwan P. | year = 2007| title = Report of the IAU/IAG Working Group on cartographic coordinates and rotational elements: 2006| url = https://archive.org/details/sim_celestial-mechanics-and-dynamical-astronomy_2007_98_3/page/155| journal = Celestial Mechanics and Dynamical Astronomy| volume = 98| issue = 3| pages = 155–180| pmid = | pmc = | bibcode = 2007CeMDA..98..155S| ref = {{sfnRef|Seidelmann Archinal A'hearn et al.|2007}}}}</ref> <ref name="Atreya2006">{{cite journal|last=Atreya|first=S.|author2=Egeler, P.|author3=Baines, K.|title=Water-ammonia ionic ocean on Uranus and Neptune?|journal=Geophysical Research Abstracts|volume=8|page=05179|date=2006|format=PDF|url=http://www.cosis.net/abstracts/EGU06/05179/EGU06-J-05179-1.pdf|access-date=2016-03-03|archive-date=2012-02-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20120205194205/http://www.cosis.net/abstracts/EGU06/05179/EGU06-J-05179-1.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="7NKLI">{{cite book|first=Alan|last=Hirschfeld|title=Parallax: The Race to Measure the Cosmos|date=2001|publisher=Henry Holt|location=New York, New York| isbn = 978-0-8050-7133-7}}</ref> <ref name="pass43">{{cite journal|last=Podolak|first=M.|author2=Weizman, A. |author3=Marley, M. |title=Comparative models of Uranus and Neptune|url=https://archive.org/details/sim_planetary-and-space-science_1995-12_43_12/page/1517|journal=Planetary and Space Science|date=1995|volume=43|issue=12|pages=1517–1522|doi=10.1016/0032-0633(95)00061-5|bibcode=1995P&SS...43.1517P}}</ref> <ref name="PvVWL">{{cite book|first=Mark |last=Littmann|author2=Standish, E. M.|title=Planets Beyond: Discovering the Outer Solar System|date=2004|publisher=Courier Dover Publications| isbn = 978-0-486-43602-9}}</ref> <ref name="Lunine 1993">{{cite journal| doi = 10.1146/annurev.aa.31.090193.001245| last = Lunine| first = Jonathan I.| date=september 1993 | title = The Atmospheres of Uranus and Neptune| journal = Annual Review of Astronomy and Astrophysics| volume = 31| pages = 217–263| bibcode = 1993ARA&A..31..217L}}</ref> <ref name="gY9YB">{{cite web|title=Galileo discovered Neptune, new theory claims|first=Robert Roy|last=Britt|date=2009|publisher=MSNBC News|accessdate=10. juulil 2009|url=http://www.msnbc.msn.com/id/31835303|archive-date=2012-10-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20121019183946/http://www.msnbc.msn.com/id/31835303|url-status=dead}}</ref> <ref name="elkins-tanton">{{cite book| last = Elkins-Tanton|first=Linda T.|date=2006| title = Uranus, Neptune, Pluto, and the Outer Solar System| url = https://archive.org/details/uranusneptuneplu00elki| publisher = Chelsea House|location=New York| isbn = 978-0-8160-5197-7|pages=[https://archive.org/details/uranusneptuneplu00elki/page/79 79]–83}}</ref> <ref name="Dx3dC">{{cite book|first=A. |last=Bouvard|date=1821|title=Tables astronomiques publiées par le Bureau des Longitudes de France|publisher=Bachelier|location=Pariis}}</ref> <ref name="apj125">{{cite journal|author=Max, C. E.|display-authors=4|author2=Macintosh, B. A.|author3=Gibbard, S. G.|author4=Gavel, D. T.|author5=Roe, H. G.|author6=de Pater, I.|author7=Ghez, A. M. |author7-link=Andrea Ghez|author8=Acton, D. S.|author9=Lai, O.|author10=Stomski, P.|author11=Wizinowich, P. L.|title=Cloud Structures on Neptune Observed with Keck Telescope Adaptive Optics|url=https://archive.org/details/sim_astronomical-journal_2003-01_125_1/page/364|journal=The Astronomical Journal|date=2003|volume=125|issue=1|pages=364–375|bibcode=2003AJ....125..364M|doi=10.1086/344943}}</ref> <ref name="NSQ35">{{cite web|first=John J.|last=O'Connor|author2=Robertson, Edmund F.|date=2006|url=http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/~history/Extras/Adams_Neptune.html|title=John Couch Adams' account of the discovery of Neptune|publisher=University of St Andrews|accessdate=18. veebruaril 2008|archive-date=2008-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20080126124928/http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/~history/Extras/Adams_Neptune.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Encrenaz 2003">{{cite journal| doi = 10.1016/S0032-0633(02)00145-9| last1 = Encrenaz| first1 = Thérèse| date=veebruar 2003 | title = ISO observations of the giant planets and Titan: what have we learnt?| journal = Planetary and Space Science| volume = 51| issue = 2| pages = 89–103| bibcode = 2003P&SS...51...89E}}</ref> <ref name="WEewj">{{cite journal|first=J. C. |last=Adams|bibcode=1846MNRAS...7..149A|title=Explanation of the observed irregularities in the motion of Uranus, on the hypothesis of disturbance by a more distant planet|journal=[[Monthly Notices of the Royal Astronomical Society]]|volume=7 |pages=149–152 |date=13. november 1846 |doi=10.1093/mnras/7.9.149}}</ref> <ref name="Broadfoot19989">{{cite journal|last=Broadfoot|first=A.L.|author2=Atreya, S.K. |author3=Bertaux, J.L. |display-authors=etal |title=Ultraviolet Spectrometer Observations of Neptune and Triton|journal=Science|volume=246|pages=1459–1456|date=1999|url=http://www-personal.umich.edu/~atreya/Articles/1989_Voyager_UV_Spectrometer.pdf|format=PDF|doi=10.1126/science.246.4936.1459|pmid=17756000|issue=4936|bibcode=1989Sci...246.1459B}}</ref> <ref name="dmrUy">{{cite journal|first=Rev. J. |last=Challis|bibcode=1846MNRAS...7..145C|title=Account of observations at the Cambridge observatory for detecting the planet exterior to Uranus|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |pages=145–149|date=13. november 1846 |doi=10.1093/mnras/7.9.145}}</ref> <ref name="Herbert & Sandel 1999">{{cite journal| doi = 10.1016/S0032-0633(98)00142-1| last1 = Herbert| first1 = Floyd| last2 = Sandel| first2 = Bill R.| date=august–september 1999 | title = Ultraviolet observations of Uranus and Neptune| journal = Planetary and Space Science| volume = 47| issue = 8–9| pages = 1,119–1,139| bibcode = 1999P&SS...47.1119H}}</ref> <ref name="4fNNR">{{cite journal|first=J. G.|last=Galle|bibcode=1846MNRAS...7..153G|title=Account of the discovery of the planet of Le Verrier at Berlin|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |page=153|date=13. november 1846|doi=10.1093/mnras/7.9.153}}</ref> <ref name="Connerney1991">{{cite journal|last1=Connerney|first1=J. E. P.|last2=Acu?a|first2=Mario H.|last3=Ness|first3=Norman F.|title=The magnetic field of Neptune|date=1991|journal=Journal of Geophysical Research|volume=96|pages=19,023–42|bibcode=1991JGR....9619023C|doi=10.1029/91JA01165}}</ref> <ref name="CgEFz">{{cite journal|author= William Sheehan|author2= Nicholas Kollerstrom|author3= Craig B. Waff| date=detsember 2004|url=http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=the-case-of-the-pilfered|title=The Case of the Pilfered Planet&nbsp;– Did the British steal Neptune?|work=Scientific American|accessdate=20. jaanuaril 2011}}</ref> <ref name="science4936">{{cite journal|last=Ness|first=N. F.|author2=Acu?a, M. H. |author3=Burlaga, L. F. |author4=Connerney, J. E. P. |author5=Lepping, R. P. |author6= Neubauer, F. M.|title=Magnetic Fields at Neptune|url=https://archive.org/details/sim_science_1989-12-15_246_4936/page/1472|journal=Science|date=1989|volume=246|issue=4936|pages=1473–1478|doi=10.1126/science.246.4936.1473|pmid=17756002|bibcode = 1989Sci...246.1473N}}</ref> <ref name="xTxhf">[[#Moore|Moore]] (2000):206</ref> <ref name="Nicholson90">{{cite journal|author=Nicholson, P. D.|display-authors=etal|title=Five Stellar Occultations by Neptune: Further Observations of Ring Arcs|url=https://archive.org/details/icarus_1990-09_87_1/page/1|journal= Icarus|date= 1990|volume= 87|issue=1|pages=1–39|bibcode= 1990Icar...87....1N|doi=10.1016/0019-1035(90)90020-A}}</ref> <ref name="Bzkma">{{cite book| last = Littmann|first=Mark|date=2004| title = Planets Beyond, Exploring the Outer Solar System| publisher = Courier Dover Publications| isbn = 978-0-486-43602-9|page=50}}</ref> <ref name="Planetary Society">{{cite web|url=http://www.planetary.org/explore/topics/our_solar_system/neptune/missions.html|archiveurl=https://web.archive.org/web/20100211211122/http://www.planetary.org/explore/topics/our_solar_system/neptune/missions.html|archivedate=11. veebruar 2010|title=Missions to Neptune|date=2007|publisher=The Planetary Society|accessdate=11. oktoobril 2007}}</ref> <ref name="H4PMb">{{cite book|ref=Baum| last = Baum|first=Richard|author2=Sheehan, William| date = 2003| title = In Search of Planet Vulcan: The Ghost in Newton's Clockwork Universe| publisher = Basic Books|isbn = 978-0-7382-0889-3|pages=109–110}}</ref> <ref name="scooter">{{cite web|first=Sue|last=Lavoie|date=8. jaanuar 1998|title=PIA01142: Neptune Scooter|url=http://photojournal.jpl.nasa.gov/catalog/PIA01142|publisher=NASA|accessdate=26. märtsil 2006}}</ref> <ref name="D9ip0">{{cite journal|first=Owen |last=Gingerich|title=The Naming of Uranus and Neptune|journal=Astronomical Society of the Pacific Leaflets|date=1958 |volume=8 |pages=9–15|bibcode=1958ASPL....8....9G}}</ref> <ref name="Hammel1989">{{cite journal|author=Hammel, H. B.|display-authors=4|author2=Beebe, R. F.|author3=De Jong, E. M.|author4=Hansen, C. J.|author5=Howell, C. D.|author6=Ingersoll, A. P.|author7=Johnson, T. V.|author8=Limaye, S. S.|author9=Magalhaes, J. A.|author10=Pollack, J. B.|author11=Sromovsky, L. A.|author12=Suomi, V. E.|author13=Swift, C. E.|title=Neptune's wind speeds obtained by tracking clouds in ''Voyager 2'' images|url=https://archive.org/details/sim_science_1989-09-22_245_4924/page/1366|journal=Science|date=1989|volume=245|pages=1367–1369|bibcode=1989Sci...245.1367H|doi=10.1126/science.245.4924.1367|pmid=17798743|issue=4924}}</ref> <ref name="2aQlr">{{cite journal|title=Second report of proceedings in the Cambridge Observatory relating to the new Planet (Neptune)|date=1847|journal=Astronomische Nachrichten|volume=25 |issue=21 |pages=309–314|last=Hind|first=J. R.|doi=10.1002/asna.18470252102|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/asna.18470252102/abstract|bibcode = 1847AN.....25..309.}}</ref> <ref name="burgess2">[[#Burgess|Burgess]] (1991):64–70.</ref> <ref name="5gsGj">{{cite web|title=Planetary linguistics|publisher=nineplanets.org|url=http://nineplanets.org/days.html|accessdate=8. aprillil 2010}}</ref> <ref name="spot">{{cite web|last=Lavoie|first=Sue|date=16. veebruar 2000|url=https://photojournal.jpl.nasa.gov/catalog/PIA02245|title=PIA02245: Neptune's blue-green atmosphere|publisher=NASA JPL|accessdate=28. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="ZPo5w">{{cite web|url=http://www.greek-names.info/greek-names-of-the-planets/|title=Greek Names of the Planets|accessdate=14. juulil 2012}}</ref> <ref name="villard">{{cite news|last=Villard|first=Ray|author2=Devitt, Terry|date=15. mai 2003|title=Brighter Neptune Suggests A Planetary Change Of Seasons|publisher=Hubble News Center|url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/2003/17/text/|accessdate=26. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="6EZuP">{{cite news|title=Jan. 21, 1979: Neptune Moves Outside Pluto's Wacky Orbit|work=Wired|url=http://www.wired.com/science/discoveries/news/2008/01/dayintech_0121 |author=Long, Tony |accessdate=13. märtsil 2008|date=21. jaanuar 2008}}</ref> <ref name="williams">{{cite journal|last=Williams|first=Sam|title=Heat Sources Within the Giant Planets|date=24. november 2004|publisher=UC Berkeley|url=http://www.cs.berkeley.edu/~samw/research/projects/ay249/z_heat_sources/Paper_small.doc|format=[[DOC (computing)|DOC]]|accessdate=20. veebruaril 2008}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="fb7TJ">{{cite journal|author=Weissman, Paul R.|title=The Kuiper Belt| bibcode=1995ARA&A..33..327W|doi = 10.1146/annurev.aa.33.090195.001551|date=1995|journal=Annual Review of Astronomy and Astrophysics|volume=33|pages=327–357}}</ref> <ref name="AA">Jean Meeus, ''Astronomical Algorithms'' (Richmond, VA: Willmann-Bell, 1998) 273. Supplemented by further use of VSOP87. Viimased kolm afeeli olid 30,33 aü, järgmine on 30,34 aü. Periheel on püsinud väärtusel 29,81 aü</ref> <ref name="D94jV">{{cite web|date=1999|title=The Status of Pluto:A clarification|work=[[International Astronomical Union]], Press release|url=http://www.iau.org/STATUS_OF_PLUTO.238.0.html|accessdate=25. mail 2006|archiveurl=https://web.archive.org/web/20060615200253/http://www.iau.org/STATUS_OF_PLUTO.238.0.html |archivedate = 15. juuni 2006|url-status=dead}}</ref> <ref name="obsjul711">{{cite news|first=Robin| last=McKie|url=https://www.theguardian.com/science/2011/jul/10/neptune-orbit-anniversary-astronomy|title = Neptune's first orbit: a turning point in astronomy|date = 9. juuli 2011|work = The Guardian}}</ref> <ref name="gRSbj">{{cite news|url=https://www.iau.org/static/resolutions/Resolution_GA26-5-6.pdf|title=IAU 2006 General Assembly: Resolutions 5 and 6|date=24. august 2006|publisher=IAU|format=PDF|access-date=2022-02-13|archive-date=2022-10-09|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/https://www.iau.org/static/resolutions/Resolution_GA26-5-6.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="azureworld">{{cite web|date=1. juuli 2011|url=http://azureworld.blogspot.com/2011/07/neptune-completes-first-orbit-since.html|title=Neptune Completes First Orbit Since Discovery: 11th July 2011 (at 21:48 U.T.±15min)|accessdate=10. juulil 2011}}</ref> <ref name="NHomf">{{cite news| first = C. | last = Lovis| author2 = Mayor, M.| author3 = Alibert Y.| author4 = Benz W.| date = 18. mai 2006| url=http://www.eso.org/public/news/eso0618/| title = Trio of Neptunes and their Belt| publisher = [[European Southern Observatory|ESO]]| accessdate = 25. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="fact2">{{cite web|first=K.| last=Munsell|author2=Smith, H. |author3=Harvey, S.|url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Neptune&Display=Facts|title = Neptune: Facts & Figures|date =13. november 2007|publisher = NASA|accessdate = 14. augustil 2007}}</ref> <ref name="VivLP">[https://www.newscientist.com/article/mg20727764-500-weird-water-lurking-inside-giant-planets/ "Weird water lurking inside giant planets"] New Scientist, 1. september 2010, Magazine issue 2776.</ref> <ref name="UT2010-08">{{cite web|date=26. august 2010|title=Clearing the Confusion on Neptune’s Orbit|publisher=Universe Today|author=Nancy Atkinson|url=https://www.universetoday.com/72088/clearing-the-confusion-on-neptunes-orbit/|accessdate=10. juulil 2011}} [https://twitter.com/elakdawalla/status/21525820626 (Bill Folkner at JPL)]</ref> <ref name="MomDZ">{{cite journal|last=Kerr |first=Richard A.|title=Neptune May Crush Methane Into Diamonds|journal=Science |date=1999 |volume=286|issue=5437 |pages=25a–25|doi=10.1126/science.286.5437.25a|pmid=10532884}}</ref> <ref name="Horizons2011">{{cite web|author=Anonymous|date=16. november 2007|url=http://home.surewest.net/kheider/astro/nept2011.txt|title=Horizons Output for Neptune 2010–2011|accessdate=25. veebruaril 2008}}—Numbers generated using the Solar System Dynamics Group, Horizons On-Line Ephemeris System.</ref> <ref name="g90UK">{{cite web|url=http://news.discovery.com/space/alien-life-exoplanets/diamond-oceans-jupiter-uranus.htm|title=Diamond Oceans Possible on Uranus, Neptune|author=Bland, Eric|publisher=Discovery.com|date=15. jaanuar 2010|accessdate=17. mail 2013|archive-date=2016-03-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303082129/http://news.discovery.com/space/alien-life-exoplanets/diamond-oceans-jupiter-uranus.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="Sheppard">{{Cite journal|last = Sheppard|first = Scott S.|authorlink = Scott S. Sheppard|author2=Trujillo, Chadwick A.|title = Detection of a Trailing (L5) Neptune Trojan|url = https://archive.org/details/sim_science_2010-09-10_329_5997/page/1304|journal = [[Science]]|volume = 329|issue = 5997|page = 1304|date = 10. september 2010|doi = 10.1126/science.1189666|pmid=20705814|bibcode = 2010Sci...329.1304S}}</ref> <ref name="3otVk">{{cite web|url=http://www.astronomynow.com/news/n1001/21diamond/|title=Oceans of diamond possible on Uranus and Neptune|author=Baldwin, Emily|publisher=astronomynow.com|date=21. jaanuar 2010|accessdate=6. veebruaril 2014|archive-date=2013-12-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20131203065217/http://www.astronomynow.com/news/n1001/21diamond/|url-status=dead}}</ref> <ref name="quasi">{{cite journal |name-list-style=amp|title=(309239) 2007 RW10: a large temporary quasi-satellite of Neptune |journal=Astronomy and Astrophysics Letters |volume=545 |pages=L9 |date=2012 |arxiv=1209.1577 |bibcode=2012A&A...545L...9D |doi=10.1051/0004-6361/201219931 |last1=De La Fuente Marcos |first1=C. |last2=De La Fuente Marcos |first2=R.}}</ref> <ref name="Mvwv4">{{cite web|last=Crisp|first=D.|author2=Hammel, H. B.|date=14. juuni 1995|url=https://hubblesite.org/contents/news-releases/1995/news-1995-09.html|title =Hubble Space Telescope Observations of Neptune|publisher = Hubble News Center|accessdate = 22. aprillil 2007}}</ref> <ref name="Boss">{{cite journal| first = Alan P.|last = Boss| title = Formation of gas and ice giant planets| url = https://archive.org/details/earth-and-planetary-science-letters_2002-09-30_202_3-4/page/513| journal = Earth and Planetary Science Letters| date = 2002|volume = 202|issue = 3–4| pages = 513–523|doi = 10.1016/S0012-821X(02)00808-7|bibcode = 2002E&PSL.202..513B}}</ref> <ref name="iR26p">{{cite book|last=Frances|first=Peter|title=DK Universe|date=2008|publisher=DK Publishing|isbn=978-0-7566-3670-8|pages=196–201}}</ref> <ref name="Crida2009">{{cite journal|last=Crida |first=A.|date=2009|title=Solar System formation|journal=Reviews in Modern Astronomy|volume=21 |arxiv=0903.3008|bibcode = 2009RvMA...21..215C|doi=10.1002/9783527629190.ch12|page=3008}}</ref> <ref name="lCDqa">{{cite journal|last=Stanley|first=Sabine|author2=Bloxham, Jeremy|title=Convective-region geometry as the cause of Uranus' and Neptune's unusual magnetic fields|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2004-03-11_428_6979/page/151|journal=Nature|date=11. märts 2004|volume=428|pages=151–153|doi=10.1038/nature02376|pmid=15014493|issue=6979|bibcode = 2004Natur.428..151S}}</ref> <ref name="Desch07">{{cite journal|last=Desch|first=S. J.|date=2007|title=Mass Distribution and Planet Formation in the Solar Nebula|url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_2007-12-10_671_1/page/878|journal=The Astrophysical Journal|volume=671|issue=1|pages=878–893 |doi=10.1086/522825|bibcode=2007ApJ...671..878D}}</ref> <ref name="5E1lm">{{cite web|last=Russell|first=C. T.|author2=Luhmann, J. G.|date=1997|url=http://www-ssc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/nep_mag.html|title=Neptune: Magnetic Field and Magnetosphere|publisher=University of California, Los Angeles|accessdate=10. augustil 2006|archive-date=2019-06-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20190629123808/http://www-ssc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/nep_mag.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Smith2009">{{cite journal|last=Smith|first=R.|display-authors=4|author2=L. J. Churcher |author3=M. C. Wyatt |author4=M. M. Moerchen |author5= C. M. Telesco |date=2009|title=Resolved debris disc emission around ? Telescopii: a young solar system or ongoing planet formation?|journal=Astronomy and Astrophysics|volume=493|issue=1|pages=299–308|doi=10.1051/0004-6361:200810706|bibcode=2009A&A...493..299S|arxiv = 0810.5087}}</ref> <ref name="saMB9">{{cite book| last = Cruikshank|first=Dale P.|title=Neptune and Triton| publisher = [[University of Arizona Press]]|date=1996| isbn = 978-0-8165-1525-7|pages=703–804}}</ref> <ref name="science4936-2">{{cite journal|last=Stone|first=E. C.|author2=Miner, E. D.|title=The Voyager 2 Encounter with the Neptunian System|url=https://archive.org/details/sim_science_1989-12-15_246_4936/page/1416|journal=Science|date=1989|volume=246|issue=4936|pages=1417–1421|doi=10.1126/science.246.4936.1417|pmid=17755996|bibcode=1989Sci...246.1417S}}</ref> <ref name="Ra2O7">{{cite web|last=Blue|first=Jennifer|date=8. detsember 2004|url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Page/Rings|title=Nomenclature Ring and Ring Gap Nomenclature|work=Gazetteer of Planetary|publisher=USGS|accessdate=28. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="Brown">{{cite web|url=http://web.gps.caltech.edu/~mbrown/dwarfplanets/|title=The Dwarf Planets|first=Michael E.|last=Brown|authorlink=Michael E. Brown|publisher=California Institute of Technology, Department of Geological Sciences|accessdate=9. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="gJ94S">{{cite journal|last1=Guinan |first1=E. F.|last2=Harris |first2=C. C.|last3=Maloney |first3=F. P.|title=Evidence for a Ring System of Neptune|journal=Bulletin of the American Astronomical Society|date=1982|volume=14|page=658|bibcode=1982BAAS...14..658G}}</ref> <ref name="HolmanKavelaarsGrav2004">{{cite journal| doi = 10.1038/nature02832| last1 = Holman| first1 = M. J.| authorlink = Matthew J. Holman| last2 = Kavelaars| first2 = J. J.| authorlink2 = John J. Kavelaars| last3 = Grav| first3 = T.| display-authors = 3| year = 2004| last4 = Gladman| first4 = B. J.| authorlink4 = Brett J. Gladman| last5 = Fraser| first5 = W. C.| last6 = Milisavljevic| first6 = D.| last7 = Nicholson| first7 = P. D.| last8 = Burns| first8 = J. A.| last9 = Carruba| first9 = V.| title = Discovery of five irregular moons of Neptune| journal = Nature| volume = 430| issue = 7002| pages = 865–867| pmid = 15318214| pmc = | bibcode = 2004Natur.430..865H| url = https://www.cfa.harvard.edu/~mholman/nature_final.pdf| format = PDF| accessdate = 24. oktoobril 2011}}</ref> <ref name="LqWIC">{{cite journal|last=Goldreich|first=P.|author2=Tremaine, S. |author3=Borderies, N. E. F.|title=Towards a theory for Neptune's arc rings|journal=Astronomical Journal|date=1986|volume=92|pages=490–494|bibcode=1986AJ.....92..490G|doi=10.1086/114178}}</ref> <ref name="ephemeris">{{cite web|last=Espenak|first=Fred|date=20. juuli 2005|url=http://eclipse.gsfc.nasa.gov/TYPE/TYPE.html|title=Twelve Year Planetary Ephemeris: 1995–2006|publisher=NASA|accessdate=1. märtsil 2008}}</ref> <ref name="iSqzV">{{cite news|last=Wilford|first=John Noble|date=15. detsember 1989|title=Scientists Puzzled by Unusual Neptune Rings|publisher=Hubble News Desk|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=950DE7DA1030F936A25751C1A96F948260|accessdate=29. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="burgess">[[#Burgess|Burgess]] (1991):46–55.</ref> <ref name="x2D8K">{{cite book|first=Arthur N.|last=Cox|date=2001|title=[[Clabon Allen|Allen]]'s Astrophysical Quantities|publisher=Springer|isbn = 0-387-98746-0}}</ref> <ref name="Flagship">{{cite news |last=Clark |first=Stephen|url=https://spaceflightnow.com/2015/08/25/uranus-neptune-in-nasas-sights-for-new-robotic-mission/ |title=Uranus, Neptune in NASA’s sights for new robotic mission |work=Spaceflight Now |date=25. august 2015 |accessdate=7.09.2015}}</ref> <ref name="xibUz">{{cite web|last=Munsell|first=Kirk|date=13. november 2007|author2=Smith, Harman |author3=Harvey, Samantha |url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Neptune&Display=Rings|title=Planets: Neptune: Rings|work=Solar System Exploration|publisher=NASA|accessdate=29. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="argho1">{{cite web|url=https://ia800501.us.archive.org/13/items/NeptuneSciencewithArgo-AVoyagethroughtheOuterSolarSystem/CandiceJHansenN.pdf|title=Neptune Science with Argo – A Voyage through the Outer Solar System |author=Candice Hansen|website=solarsystem.nasa.gov|publisher=Argo Mission Concept|date= 27. august 2009|display-authors=etal}}</ref> <ref name="5ufNJ">{{cite journal|last=Salo|first=Heikki|author2=Hänninen, Jyrki|title=Neptune's Partial Rings: Action of Galatea on Self-Gravitating Arc Particles|url=https://archive.org/details/sim_science_1998-11-06_282_5391/page/1102|journal=Science|date=1998|volume=282|issue=5391|pages=1102–1104|doi=10.1126/science.282.5391.1102|pmid=9804544|bibcode=1998Sci...282.1102S}}</ref> <ref name="twAk5">{{cite web|url=http://www.newscientist.com/article/mg18524925.900|title=Neptune's rings are fading away|date=26. märts 2005|work=New Scientist|accessdate=6. augustil 2007}}</ref> <ref name="RCZGK">{{cite journal|title=Evidence for methane escape and strong seasonal and dynamical perturbations of Neptune's atmospheric temperatures|author=Orton, G. S.|display-authors=4|author2=Encrenaz T.|author3=Leyrat C.|author4=Puetter, R.|author5=Friedson, A. J.|name-list-style=amp|doi=10.1051/0004-6361:20078277|date=2007|journal=Astronomy and Astrophysics|volume=473|pages=L5–L8|bibcode=2007A&A...473L...5O}}</ref> <ref name="VFrKj">{{cite news|first=Glenn|last=Orton|author2=Encrenaz, Thér?se|url=https://www.eso.org/public/news/eso0741/|title=A Warm South Pole? Yes, On Neptune!|publisher=ESO|date=18. september 2007|accessdate=20. septembril 2007}}</ref> <ref name="XBhTL">{{cite journal|last=Hammel|first=H. B.|author2=Lockwood, G. W. |author3=Mills, J. R. |author4= Barnet, C. D.|title=Hubble Space Telescope Imaging of Neptune's Cloud Structure in 1994|url=https://archive.org/details/sim_science_1995-06-23_268_5218/page/1740|journal=Science|date=1995|volume=268|issue=5218|pages=1740–1742|doi=10.1126/science.268.5218.1740|pmid=17834994|bibcode=1995Sci...268.1740H}}</ref> <ref name="6fvtI">{{cite web|last=Lavoie|first=Sue|date=29. jaanuar 1996|url=http://photojournal.jpl.nasa.gov/catalog/PIA00064|title=PIA00064: Neptune's Dark Spot (D2) at High Resolution|publisher=NASA JPL|accessdate=28. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="MCLak">{{cite journal|last=S. G.|first=Gibbard|display-authors=4|author2=de Pater, I.|author3=Roe, H. G.|author4=Martin, S.|author5=Macintosh, B. A.|author6=Max, C. E.|title=The altitude of Neptune cloud features from high-spatial-resolution near-infrared spectra|journal=Icarus|date=2003|volume=166|issue=2|pages=359–374|doi=10.1016/j.icarus.2003.07.006|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0019103503002331|format=PDF|accessdate=26. veebruaril 2008|bibcode=2003Icar..166..359G}}</ref> <ref name="GEp5e">{{cite journal|last=Stratman|first=P. W.|author2=Showman, A. P. |author3=Dowling, T. E. |author4= Sromovsky, L. A.|title=EPIC Simulations of Bright Companions to Neptune's Great Dark Spots|journal=Icarus|date=2001|volume=151|issue=2|pages=275–285|doi=10.1006/icar.1998.5918|url=http://www.lpl.arizona.edu/~showman/publications/stratman-etal-2001.pdf|format=PDF|accessdate=26. veebruaril 2008|bibcode=1998Icar..132..239L}}</ref> <ref name="o5GLB">{{cite journal|last1=Sromovsky |first1=L. A.|last2=Fry |first2=P. M.|last3=Dowling |first3=T. E.|last4=Baines |first4=K. H.|title=The unusual dynamics of new dark spots on Neptune|journal=Bulletin of the American Astronomical Society|date=2000|volume=32|page=1005|bibcode=2000DPS....32.0903S}}</ref> <ref name="sEajp">{{cite web|url=http://www.spacetelescope.org/images/ann1115a/|title=Happy birthday Neptune|publisher=ESA/Hubble|accessdate=13. juulil 2011}}</ref> <ref name="B9uRC">{{cite journal|last=Lindal|first=Gunnar F.|title=The atmosphere of Neptune&nbsp;– an analysis of radio occultation data acquired with Voyager 2|journal=Astronomical Journal|date=1992|volume=103|pages=967–982|bibcode=1992AJ....103..967L|doi=10.1086/116119}}</ref> <ref name="upQ0i">{{cite web|title=Class 12&nbsp;– Giant Planets&nbsp;– Heat and Formation|work=3750&nbsp;– Planets, Moons & Rings|date=2004|publisher=Colorado University, Boulder|url=https://scirp.org/reference/referencespapers.aspx?referenceid=3086592|accessdate=13. märtsil 2008|archive-date=2022-02-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20220213172351/https://scirp.org/reference/referencespapers.aspx?referenceid=3086592|url-status=dead}}</ref> <ref name="kIC8f">{{cite journal|last1=Pearl |first1=J. C.|last2=Conrath |first2=B. J.|title=The albedo, effective temperature, and energy balance of Neptune, as determined from Voyager data|journal=Journal of Geophysical Research Supplement|date=1991|volume=96|pages=18,921–18,930|bibcode=1991JGR....9618921P|doi=10.1029/91ja01087}}</ref> <ref name="qoAzX">Imke de Pater and Jack J. Lissauer (2001), ''[https://books.google.com/books?id=RaJdy3_VINQC&pg=PA224&lpg=PA224&dq=planet+neptune+heat+flow&source=bl&ots=ooEcNyQWA0&sig=nuZj0fnt86EkQM2YE1c9xKScQyU&hl=en&sa=X&ei=6e_3UZ-mIo_j4APV04HIDg&ved=0CEUQ6AEwAw#v=onepage&q=planet%20neptune%20heat%20flow&f=false Planetary Sciences]'', 1st edition, page 224.</ref> <ref name="mbvPY">{{cite web|last=Williams|first=David R.|date=6. jaanuar 2005|url=http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/planetfact.html|title=Planetary Fact Sheets|publisher=NASA|accessdate=28. veebruaril 2008|archive-date=2008-09-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20080925071832/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/planetfact.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="1OfvI">{{cite journal|last=Hubbard|first=W. B.|display-authors=4|author2=Nellis, W. J. |author3=Mitchell, A. C. |author4=Holmes, N. C. |author5=McCandless, P. C. |author6= Limaye, S. S.|title=Interior Structure of Neptune: Comparison with Uranus|url=https://archive.org/details/sim_science_1991-08-09_253_5020/page/648|journal=Science|date=1991|volume=253|issue=5020|pages=648–651|doi=10.1126/science.253.5020.648|pmid=17772369|bibcode = 1991Sci...253..648H}}</ref> <ref name="jIvy2">{{cite journal|title=Collisional Erosion in the Primordial Edgeworth-Kuiper Belt and the Generation of the 30–50 AU Kuiper Gap|url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_1997-12-01_490_2/page/878|first=S. Alan|last=Stern|publisher=Geophysical, Astrophysical, and Planetary Sciences, Space Science Department, Southwest Research Institute|doi=10.1086/304912|date=1997|last2=Colwell|first2=Joshua E.|journal=The Astrophysical Journal|volume=490|issue=2|pages=879–882|bibcode=1997ApJ...490..879S}}</ref> <ref name="U7PU3">{{cite journal|title=Large Scattered Planetesimals and the Excitation of the Small Body Belts|first=Jean-Marc|last=Petit|author2=Morbidelli, Alessandro|author3=Valsecchi, Giovanni B.|url=https://www.oca.eu/morby/papers/6166a.pdf|doi=10.1006/icar.1999.6166|date=1999|accessdate=23. juunil 2007|format=PDF|journal=Icarus|volume=141|issue=2|pages=367–387|bibcode=1999Icar..141..367P|archive-date=2007-12-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20071201013047/http://www.oca.eu/morby/papers/6166a.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="KOJ7E">{{cite web|title=List Of Transneptunian Objects|publisher=Minor Planet Center|url=http://www.minorplanetcenter.org/iau/lists/TNOs.html|accessdate=25. oktoobril 2010}}</ref> <ref name="DGfWO">{{cite web|last=Jewitt|first=David|date=2004|url=http://www2.ess.ucla.edu/~jewitt/kb/plutino.html|title=The Plutinos|publisher=UCLA|accessdate=28. veebruaril 2008|archive-date=2007-04-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20070419234021/http://www.ifa.hawaii.edu/~jewitt/kb/plutino.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="0NdDW">{{cite journal|last=Varadi|first=F.|title=Periodic Orbits in the 3:2 Orbital Resonance and Their Stability|url=https://archive.org/details/sim_astronomical-journal_1999-11_118_5/page/2526|journal=The Astronomical Journal|date=1999|volume=118|issue=5|pages=2526–2531|bibcode=1999AJ....118.2526V|doi=10.1086/301088}}</ref> <ref name="nwVYk">{{cite book|title=Beyond Pluto: Exploring the outer limits of the solar system |url=https://archive.org/details/beyondplutoexplo00davi |author=John Davies|publisher=Cambridge University Press|date=2001|page=[https://archive.org/details/beyondplutoexplo00davi/page/104 104]|isbn = 0-521-80019-6}}</ref> <ref name="AfVNS">{{cite journal |title=Resonance Occupation in the Kuiper Belt: Case Examples of the 5 : 2 and Trojan Resonances |url=https://archive.org/details/sim_astronomical-journal_2003-07_126_1/page/430 |first=E. I.|last=Chiang|display-authors=4|author2=Jordan, A. B. |author3=Millis, R. L. |author4=M. W. Buie |author5=Wasserman, L. H. |author6=Elliot, J. L. |author7=Kern, S. D. |author8=Trilling, D. E. |author9=Meech, K. J. |author10= Wagner, R. M. |date=2003 |doi=10.1086/375207 |journal=The Astronomical Journal |volume=126 |pages=430–443 |bibcode=2003AJ....126..430C|arxiv = astro-ph/0301458}}</ref> <ref name="zbZnc">{{cite journal|title=The formation of Uranus and Neptune among Jupiter and Saturn|first=Edward W. |last=Thommes|author2=Duncan, Martin J. |author3=Levison, Harold F. |date=2001|doi=10.1086/339975|journal=The Astronomical Journal|volume=123|issue=5|pages=2862–2883|arxiv=astro-ph/0111290|bibcode=2002AJ....123.2862T}}</ref> <ref name="0Nf1c">{{cite web|title=Orbital shuffle for early solar system|first=Kathryn|last=Hansen|publisher=Geotimes|url=http://www.geotimes.org/june05/WebExtra060705.html|date=7. juuni 2005|accessdate=26. augustil 2007|archive-date=2007-09-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20070927212314/http://www.geotimes.org/june05/WebExtra060705.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="AJrRX">[http://www.news.com.au/technology/sci-tech/hubble-space-telescope-discovers-fourteenth-tiny-moon-orbiting-neptune/story-fn5fsgyc-1226679913807 Hubble Space Telescope discovers fourteenth tiny moon orbiting Neptune | Space, Military and Medicine]. News.com.au (16. juuli 2013). Retrieved on 28. juuli 2013</ref> <ref name="gUW1L">{{cite journal|first=Craig B.|last=Agnor|author2=Hamilton, Douglas P.|title=Neptune's capture of its moon Triton in a binary–planet gravitational encounter|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2006-05-11_441_7090/page/192|journal=Nature|date=2006|volume=441|issue=7090|pages=192–194|doi=10.1038/nature04792|publisher=Nature Publishing Group|pmid=16688170|bibcode=2006Natur.441..192A}}</ref> <ref name="qBta9">{{cite journal|first1=Christopher F. |last1=Chyba|last2=Jankowski |first2=D. G.|last3=Nicholson |first3=P. D.|title = Tidal evolution in the Neptune-Triton system|journal = Astronomy and Astrophysics|date = 1989|volume = 219|issue = 1–2|pages=L23–L26|bibcode = 1989A&A...219L..23C|publisher=EDP Sciences}}</ref> <ref name="Hp59D">{{cite news|last=Wilford|first=John N.|work=The New York Times|date=29. august 1989|title=Triton May Be Coldest Spot in Solar System|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=950DE4DC1138F93AA1575BC0A96F948260|accessdate=29. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="xlvH4">{{cite journal|author=Nelson, R. M.|display-authors=4|author2=Smythe, W. D.|author3=Wallis, B. D.|author4=Horn, L. J.|author5=Lane, A. L.|author6=Mayo, M. J.|title=Temperature and Thermal Emissivity of the Surface of Neptune's Satellite Triton|url=https://archive.org/details/sim_science_1990-10-19_250_4979/page/428|journal=Science|date=1990|volume=250|issue=4979|pages=429–431|doi=10.1126/science.250.4979.429|pmid=17793020|bibcode = 1990Sci...250..429N}}</ref> <ref name="5awuG">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3578210.stm|title=Five new moons for planet Neptune|date=18. august 2004|publisher=BBC News |accessdate=6. augustil 2007}}</ref> <ref name="yPczG">[[#Moore|Moore]] (2000):207.</ref> <ref name="WHSUG">1977. aastal ei olnud isegi Neptuuni tiirlemisperiood teada. {{cite journal|last=Cruikshank|first=D. P.|title=On the rotation period of Neptune|journal=Astrophysical Journal, Part 2&nbsp;– Letters to the Editor|date=1. märts 1978|volume=220|pages=L57–L59|bibcode=1978ApJ...220L..57C|publisher=University of Chicago Press|doi=10.1086/182636}}</ref> <ref name="EsgJE">{{cite journal|last=Max|first=C.|title=Adaptive Optics Imaging of Neptune and Titan with the W.M. Keck Telescope|journal=Bulletin of the American Astronomical Society|date=1999|volume=31|page=1512|bibcode=1999BAAS...31.1512M|display-authors=4|last2=MacIntosh|first2=B.|last3=Gibbard|first3=S.|last4=Roe|first4=H.|last5=De Pater|first5=I.|last6=Ghez|first6=A.|last7=Acton|first7=S.|last8=Wizinowich|first8=P.|last9=Lai|first9=O.}}</ref> <ref name="YxBjj">{{cite journal|author=Gibbard, S. G.|display-authors=4|author2=Roe, H.|author3=de Pater, I.|author4=Macintosh, B.|author5=Gavel, D.|author6=Max, C. E.|author7=Baines, K. H.|author8=Ghez, A.|title=High-Resolution Infrared Imaging of Neptune from the Keck Telescope|journal=Icarus|date=1999|volume=156|issue= 1|pages=1–15|doi=10.1006/icar.2001.6766|bibcode=2002Icar..156....1G}}</ref> <ref name="JPb2i">{{cite web|last=Phillips|first=Cynthia|date=5. august 2003|url=http://www.seti.org/about-us/voices/phillips-080503.php|title=Fascination with Distant Worlds|accessdate=3. oktoobril 2007|publisher=[[SETI Institute]]| archiveurl=https://web.archive.org/web/20071103094424/http://www.seti.org/about-us/voices/phillips-080503.php|archivedate = 3. november 2007}}</ref> <ref name="1Yx5Q">Tom Standage (2000). The Neptune File: A Story of Astronomical Rivalry and the Pioneers of Planet Hunting. New York: Walker. p. 188. ISBN 978-0-8027-1363-6.</ref> <ref name="nIu87">{{cite web|url=http://www.nasaspaceflight.com/2011/08/thirty-four-years-voyager-2-continues-explore/|title=Thirty-four years after launch, Voyager 2 continues to explore|date= 20. august 2011 |author1=Chris Gebhardt |author2=Jeff Goldader|work=NASASpaceflight}}</ref> <ref name="SuNOa">{{cite journal|last1=Spilker |first1=T. R. |last2=Ingersoll |first2=A. P. |title=Outstanding Science in the Neptune System From an Aerocaptured Vision Mission |journal=Bulletin of the American Astronomical Society|date=2004|volume=36|page=1094 |bibcode=2004DPS....36.1412S}}</ref> |colwidth=30em}} == Välislingid == {{commons|Category:Neptune (planet)|Neptuun}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html Interaktiivne astronoomiaõpik "Kosmoloogia". 2. osa: Päikesesüsteem. Neptuun: Veel Neptuunist]. opik.obs.ee {{Neptuun}} {{Päikesesüsteem}} {{Head artiklid}} [[Kategooria:Neptuun| ]] c0u7v7kqyvhwzd8xjos1x5we8di8m0d Riik 0 12107 7241069 7173482 2026-09-24T16:46:45Z ~2026-51795-82 238275 7241069 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib politoloogia mõistest; Platoni dialoogi kohta vaata artiklit [[Politeia]]; taksonoomilisest üksusest vaata artiklit [[ (bioloogia)]]; biogeograafilise üksuse kohta vaata artiklit [[Riikkond]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Riik''' on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud '''ühtne [[õiguskord]]'''. Föderaalses riigis on ühtse õiguskorra üksuseks osariik. Sõltuvalt riigikorraldusest delegeerivad osariigid osa oma õigustest keskvalitsusele (nn alt-üles mudel, näiteks Šveits) või loovutab keskvalitsus osariikidele piiratud omavalitsuse õiguse (nn ülalt-alla mudel). Riigiteadustes mõistetakse riiki inimeste vahendina ühiselu korraldamiseks. Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks, mida iseloomustavad avaliku võimu eristumine, suveräänsus ja legitiimsus, samuti poliitiline ühisruum, valitsetavus ja kodanike subjektsus. Riik on '''[[Iseseisvus|suveräänne]]''', kui selle territooriumil haldusvõimu teostavatel institutsioonidel on täielik vabadus ise otsustada, kuidas seal inimeste elu korraldada. Nõrga haldusvõimega ja/või tahtejõuetu rahvaga riik, mille inimesed ei oska või ei taha ise enda elu korraldada ja kanda sellest tulenevaid kulusid, muutub teise riigi sõltlaseks (hegemooni) või kaotab üldse oma iseotsustamise õiguse. Riigid, mis tunnevad ennast mingi välisjõu poolt ohustatuna, võivad sõlmida vabatahtlikult liidulepinguid ning loovutada osa oma iseotsustamise õigusest institutsioonile, mis korraldab lepinguga määratud ulatuses nende riikide välissuhteid, välispiiri kaitset, sisemist majanduskorraldust jms. Kui lepinguga ühinenud riigil on vabadus igal ajal sellest ühendusest lahkuda, siis nimetatakse seda konföderatsiooniks. Riigis õiguskorda kehtestavad '''[[Institutsioon|institutsioonid]]''' on mõjutatud keskkonnast ja nende vorm on kujunenud ajaloolise arengu tulemina. Riigi olemuse määrab see, kes ja kuidas sõnastab seadused, kuidas kindlustatakse nende järgimine, milline on õigust mõistev kohtusüsteem ning milline mõju on riigi valitsemisele religioossetel ja sõjalistel organisatsioonidel. Riigivõimu teostavatel institutsioonidel on '''võimumonopol''', mis ilmneb õiguses rakendada vägivalda isikute suhtes, kes ohustavad valitsevat õiguskorda või tahavad seda muuta mitte rahumeelsel teel. == Etümoloogia == Maailmas on väga palju sõnu, mis märgivad riiki, ja need sõnad kannavad tähendust, mis viitab selle riigi moodustanud rahva olemusele. Vanad roomlased märkisid oma riiki ladinakeelsete sõnadega ''[[Rooma riik|Res Publica]]'', mis sõna-sõnalt tähendas avalikku asja. Sellega viidati, et riik on rahva ühine asi ning selle korralduse üle otsustab rahvas ühiselt. Sellest mõistest on tuletatud ingliskeelne sõna ''republic'', millega märgitakse enamikku demokraatliku arengutee valinud riike. Inglise keeles kasutatakse selle sünonüümina sõna ''commonwealth'', mis sõna-sõnalt tähendab ühishüve.{{cn}} Mandri-Euroopa lääneosas märgitakse riiki sõnaga ''state'' (itaalia: ''stato'', hispaania ja portugali: ''estado'', prantsuse: ''état,'' saksa: Staat), mis on tuletatud ladina sõnast „status“ ja tähendab püsivat olukorda või tingimusi. Olemuslikult kannab see sõna soovi kinnistada valitsevat olukorda ja viitab konservativismile.{{cn}} [[Vene keel]]es märgib riiki sõna ''государство'', mis viitab (ise)valitseja (государь '(riigi)valitseja') poolt hallatavale territooriumile. Teine samas tähenduses kasutatav sõna ''держава'', tähendab tõlkes võimu, kuid olemuslikult märgib võimukandja domineerimist ja temale kuuluvat omandit. See ilmnebki Moskva Vürstiriigist alguse saanud tavale, et kogu maa ja sellel olev vara kuulub isevalitsejale, kes annab seda kasutada neile, kes on temale ustavad.{{cn}} Eestikeelne sõna „riik“ on välja arenenud rootsikeelsest sõnast „rike“. Rootsi riiki märkiv sõna Sverige on tuletatud algupärasest keelendist ''[[Svea]] rike'', millega märgiti svea hõimu ülemvõimul allutatud alasid, mis kujunes välja keskajal võitluses teise nendel aladel domineeriva göta hõimuga.{{cn}} Soome keeles märgib riiki sõna ''valtio'', mis on tuletatud sõnast ''välta'' ja märgib (valitsus)võimu. See omakorda võib olla tuletatud proto-germaanikeelsest sõnast ''waldą'', mis märkis väge või võimu. Soome riigi nimes sisalduv liiginimetus ''tasavalta'' viitab seega sellele, et sellel maal on kehtestatud „võrdsuse võim“, mis ka ilmneb pea igal sammul selle riigi poliitilises elukorralduses.{{cn}} Eesti riigi ametlikus nimes on liiginimetus „vabariik“ või esimese Vabariigi aegses kirjaviisis „Eesti Vaba Riik“ – millega viidatakse ilmselt soovile olla vaba. „Vaba riigi“ mõiste ja valitsustava pärinevad Lääne-Euroopa, „[[Linnriik|vabalinnade]]“ juriidilisest kontseptsioonist. Sel viisil on märgitakse riiklust aladel, mis on mõjutatud saksa kultuurist, näiteks: [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]] provintsid (Free State), [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Maryland]]i, [[Kansas]]e ja [[Texas]]e osariigis (Sabine Free State, Free State of [[Galveston]]), kus oli suur saksa immigrantide osakaal.{{cn}} Ingliskeelses keskkonnas tekitab palju segadust see, et sõnu "riik" (''state'') ja "valitsus" (''government'') kasutatakse tihti samas tähenduses. Ameerika inglise keeles on sõnad ''state'' (osariik) ja ''government'' (valitsus) sünonüümid, sest mõlemad viitavad organiseerunud, poliitilisele rühmitusele, mis teostab sellel territooriumil võimu. Briti ja Rahvaste Ühenduse riikide inglise keeles märgib selgelt ja üheselt sõna ''state'' riiki ja ''government'' ametnikke, kes kujundavad vastaval territooriumil poliitikat ja esindavad seal elavaid inimesi. Ameerika inglise keeles märgitakse viimaseid sõnaga ''administration''.{{cn}} == Definitsioon == Juriidilises tähenduses märgib sõna „riik“ mittefüüsilist – virtuaalset isikut, mida esindavad inimesed, kes on valitud antud riigis valitsusvõimu teostajateks. Seega valitsus on inimestest moodustatud organisatsioon, kes kannab võimu teostamise monopoli antud territooriumil.<ref>Robinson, E. H. 2013. The Distinction Between State and Government Archived 2 November 2013 at the Wayback Machine. ''The Geography Compass'' 7(8): pp. 556–566.[https://web.archive.org/web/20131102130436/http://www.edwardheath.net/wp-content/uploads/2013/08/State_and_Government.pdf]</ref> Kuna riigi kui mõiste täpse ja kõikehõlmava definitsiooni osas pole suudetud leida kokkulepet,<ref>Cudworth, Erika (2007). The Modern State: Theories and Ideologies. Edinburgh University Press. <nowiki>ISBN 978-0-7486-2176-7</nowiki>.[https://books.google.com/books?id=Pr8tAAAAYAAJ]</ref> siis kasutatakse seda sõna väga erinevates ja vaid kohati kattuvates tähendustes. Selle põhjuseks on nii eri rahvaste ajaloolised tavad kui ka ideoloogilised põhjused.<ref>Barrow, Clyde W. (1993). Critical Theories of State: Marxist, Neo-Marxist, Post-Marxist. University of Wisconsin Press. <nowiki>ISBN 0-299-13714-7</nowiki>.[https://books.google.com/books?id=t3zo8mCl580C]</ref> Erisused algavad sellest, kas riiki nähakse valitseva olukorra kindlustamise vahendina või eesmärgina. Nii ühiskonnateadlane [[Max Weber]] kui ka ajaloolane Charles Tilly käsitlevad riiki sunnivõimuna, mis vägivalda rakendades säilitab valitsevat olukorda. Isemõtlejast [[Karl Marx]] kirjeldas oma „[[Kommunistliku partei manifest|Kommunistliku Partei Manifestis]]“ riiki kui „kapitalistide ühiste asjade haldamise komiteed“.{{cn}} Filosoof [[John Locke]], kes pani aluse liberalismile ja leidis, et riigi ülesandeks on kaitsta inimeste elu ja nende eraomandit, mis on nende vaba eneseteostuse vältimatuks eelduseks. Riigi tugevus sõltub selle kodanike ühtekuuluvuse tundest ja stiimulitest, mis õhutavad neid olema loovad ja suurendama seeläbi ühiskondlikku heaolu.{{cn}} ==Riigi tunnused== ===Kolme elemendi õpetus=== Kuigi riigil ei ole üldtunnustatud definitsiooni, on kõige autoriteetsemaks lähtekohaks [[Georg Jellinek]]i kolme elemendi õpetus (''Drei-Elemente-Lehre''). Selle kohaselt on riigi elementideks territoorium, [[rahvas]] ja valitsus.{{cn}} Kolme elemendi õpetus jõudis ka õigusliku tunnustuseni [[1933]]. aasta [[Montevideo konventsioon|Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis]]. Konventsiooni artikkel 1 sätestab: ::''Riik kui rahvusvahelis-õiguslik isik peaks omama järgmisi tunnuseid: (a) alaline elanikkond; (b) määratletud territoorium; (c) valitsus; ning (d) võime astuda suhetesse teiste riikidega.'' Viimane tunnus on kolme elemendi õpetuse mõttes valitsuse üks aspekte. Montevideo konventsiooni artikli 3 kohaselt ei sõltu riiklus [[riikide tunnustamine|tunnustamisest]].{{cn}} ===Veel võimalikke tunnuste loendeid=== Riigil ei ole üht kindlat definitsiooni. Samuti on riigi tunnuste esitamine keeruline ülesanne. Allpool on loetelu tunnustest, mis riigil peaksid olema. # Maa-ala. # Kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil. Tõenäoliselt on kodanikkond olulisem tunnus, kui territoorium. Püsiv võimu teostamine eeldab mingisugust kontrolli inimeste üle, kes sellele alluvad. Mõningad rändrahvad seevastu on osutunud võimeliseks juhtima suurt hulka inimesi ilma püsiva territooriumita. # Majanduslik tegevus, tihti ka oma [[rahaühik]]. # Sotsiaalsüsteem, sealhulgas haridussüsteem. # Transpordisüsteem inimeste ja kaupade vedamiseks. # Valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (näiteks [[politsei]]) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle. # [[riigi tunnustamine|Rahvusvaheline tunnustus]], olgugi et kõige viimane ei ole ta kõige tähtsusetum. Riik peab olema "klubisse" vastu võetud teiste riikide poolt. # riik tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega Maailmas on riike, mis ei vasta kõigile ülalmainitud tingimustele. Enamasti on tegemist kurioosumitega, mida riigiks nimetatakse ajaloolistel põhjustel või mingil muul põhjusel.{{cn}} Natuke üldisem tunnuste loend: # Maa-ala # Loomisakt (näiteks Põhiseadus) # Inimesed, kes elavad maa-alal ja aktsepteerivad loomisakti # Aparaat maa-alal olevate ja inimeste loodud ressursside ümberjaotamiseks (üldjuhul eesmärgiga täita loomisaktis toodud lubadusi inimeste ees). Aparaadi hulka kuulub alati: * maksukogumissüsteem * kohtuaparaat ja politsei (inimeste omavaheliste lahkhelide lahendamiseks ja ärahoidmiseks) Aparaadi hulka võivad kuuluda: * [[sõjavägi]] (kui muul moel pole inimesi ähvardavat riigivälist ohtu võimalik vältida) * sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (kui põhiseaduses on lubatud inimeste võrdne ja väärikas kohtlemine) * haridussüsteem (kui põhiseaduses on lubatud midagi haridusteemalist) * diplomaatiline korpus Aparaat võib olla suurem kui eelkirjeldatu, sest loomisaktis on rohkem lubadusi antud või on aparaat ise võtnud endale lisafunktsioone (nt transpordi ja majanduse juhtimine). Seda, kas põhimõtte enese pärast (vt [[kommunism]], [[bürokraatia]]), majandusliku otstarbekohasuse pärast või riigi allesjäämiseks pikemas perspektiivis.{{cn}} ==Riigi majanduslikud funktsioonid== Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse [[allokatsioonifunktsioon|allokatsiooni]]-, [[jaotusfunktsioon|jaotus]]- ja [[stabiliseerimisfunktsioon]]i.{{cn}} Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid [[ressurss]]e ([[tööjõud]]u, maad ja [[kapital]]i) kasutataks võimalikult efektiivselt.{{cn}} Jaotusfunktsiooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi [[kodanik]]e enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub [[maksud]]e ning mitmesuguste [[pension]]ide, toetuste ja abirahade kaudu, mida nimetatakse [[ülekandemaks]]eteks ehk [[tulusiire]]teks.{{cn}} Stabiliseerimisfunktsiooni raames on [[riigi]] eesmärgiks saavutada [[majandus]]e optimaalne areng ja pidurdada soovimatuid protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse [[majanduskeskkond|majanduskeskkonna]], kiire [[majanduskasv]]u, madala [[inflatsioon]]i ja kõrge [[tööhõive]] saavutamiseks.{{cn}} ==Maailma riigid== Riikide täpset arvu on keeruline kindlaks määrata. See sõltub sellest, kuidas riiki defineerida. 2011. aasta juuli seisuga on maailmas 194 riiki, mis vastavad peaaegu kõigile riigi tunnustele. Kindlasti ei kuulu riikide hulka mõne riigi territooriumi lahutamatud osad, näiteks [[Inglismaa]] ja [[Šotimaa]], ning mõnele teisele riigile kuuluvad alad, näiteks [[Puerto Rico]] ja [[Bermuda]]. Traditsiooniliselt jäetakse toimivate riikide hulka arvamata ka iseseisvust taotlevad maad, mida kontrollib võõrriik oma sõjaväe abil ([[Tšetšeenia]], [[Tiibet]], [[Balti riigid]] aastail [[1940]]–[[1991]]). Rahvusvaheliselt tunnustatud riikide hulka ei kuulu ka [[Protektoraat|protektoraadid]] ([[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]], [[Transnistria]]). Ilmselt tuleb riigiks lugeda [[Taiwan]] (Hiina Vabariik), kuigi tema riigiks olemine on vaieldav, sest tal napib [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] vastuseisu tõttu rahvusvahelist tunnustust. Riikidena on toiminud ka mõned vaimulikud [[ordu]]d (näiteks [[Liivi ordu]] ja [[Saksa ordu]]). Praegu on terve rida riigi tunnuseid [[Malta ordu]]l. ==Vaata ka== <table><tr valign=top><td> * [[ebaõigusriik]] * [[kodanikuühiskond]] * [[linnriik]] *[[Loomuseisund (inimühiskonnas)|loomuseisund]] * [[maailma maad]] *[[rahvusriigi rajamine]] * [[rahvusriik]] * [[riigi arengutase]] * [[riigiasutused]] <td> * [[riigi järjepidevus]] *[[riigiloome]] * [[riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] * [[riigi õigusjärglus]] * [[riikide klassifikatsioonid]] * [[riikide loend pindala järgi]] * [[sotsiaalriik]] *[[territoriaalriik]] * [[võimude lahusus]] * [[õigusriik]] </table> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaat}} {{vikisõnastikus|riik}} [[Kategooria:Riik| ]] [[Kategooria:Politoloogia]] [[Kategooria:Õigusteadus]] qzzfqic7nkjr89bpbnqhrocllybarak 7241552 7241069 2026-09-25T10:56:00Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7241069|7241069]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-51795-82|~2026-51795-82]] ([[User talk:~2026-51795-82|arutelu]]) 7241552 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib politoloogia mõistest; Platoni dialoogi kohta vaata artiklit [[Politeia]]; taksonoomilisest üksusest vaata artiklit [[Riik (bioloogia)]]; biogeograafilise üksuse kohta vaata artiklit [[Riikkond]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Riik''' on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud '''ühtne [[õiguskord]]'''. Föderaalses riigis on ühtse õiguskorra üksuseks osariik. Sõltuvalt riigikorraldusest delegeerivad osariigid osa oma õigustest keskvalitsusele (nn alt-üles mudel, näiteks Šveits) või loovutab keskvalitsus osariikidele piiratud omavalitsuse õiguse (nn ülalt-alla mudel). Riigiteadustes mõistetakse riiki inimeste vahendina ühiselu korraldamiseks. Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks, mida iseloomustavad avaliku võimu eristumine, suveräänsus ja legitiimsus, samuti poliitiline ühisruum, valitsetavus ja kodanike subjektsus. Riik on '''[[Iseseisvus|suveräänne]]''', kui selle territooriumil haldusvõimu teostavatel institutsioonidel on täielik vabadus ise otsustada, kuidas seal inimeste elu korraldada. Nõrga haldusvõimega ja/või tahtejõuetu rahvaga riik, mille inimesed ei oska või ei taha ise enda elu korraldada ja kanda sellest tulenevaid kulusid, muutub teise riigi sõltlaseks (hegemooni) või kaotab üldse oma iseotsustamise õiguse. Riigid, mis tunnevad ennast mingi välisjõu poolt ohustatuna, võivad sõlmida vabatahtlikult liidulepinguid ning loovutada osa oma iseotsustamise õigusest institutsioonile, mis korraldab lepinguga määratud ulatuses nende riikide välissuhteid, välispiiri kaitset, sisemist majanduskorraldust jms. Kui lepinguga ühinenud riigil on vabadus igal ajal sellest ühendusest lahkuda, siis nimetatakse seda konföderatsiooniks. Riigis õiguskorda kehtestavad '''[[Institutsioon|institutsioonid]]''' on mõjutatud keskkonnast ja nende vorm on kujunenud ajaloolise arengu tulemina. Riigi olemuse määrab see, kes ja kuidas sõnastab seadused, kuidas kindlustatakse nende järgimine, milline on õigust mõistev kohtusüsteem ning milline mõju on riigi valitsemisele religioossetel ja sõjalistel organisatsioonidel. Riigivõimu teostavatel institutsioonidel on '''võimumonopol''', mis ilmneb õiguses rakendada vägivalda isikute suhtes, kes ohustavad valitsevat õiguskorda või tahavad seda muuta mitte rahumeelsel teel. == Etümoloogia == Maailmas on väga palju sõnu, mis märgivad riiki, ja need sõnad kannavad tähendust, mis viitab selle riigi moodustanud rahva olemusele. Vanad roomlased märkisid oma riiki ladinakeelsete sõnadega ''[[Rooma riik|Res Publica]]'', mis sõna-sõnalt tähendas avalikku asja. Sellega viidati, et riik on rahva ühine asi ning selle korralduse üle otsustab rahvas ühiselt. Sellest mõistest on tuletatud ingliskeelne sõna ''republic'', millega märgitakse enamikku demokraatliku arengutee valinud riike. Inglise keeles kasutatakse selle sünonüümina sõna ''commonwealth'', mis sõna-sõnalt tähendab ühishüve.{{cn}} Mandri-Euroopa lääneosas märgitakse riiki sõnaga ''state'' (itaalia: ''stato'', hispaania ja portugali: ''estado'', prantsuse: ''état,'' saksa: Staat), mis on tuletatud ladina sõnast „status“ ja tähendab püsivat olukorda või tingimusi. Olemuslikult kannab see sõna soovi kinnistada valitsevat olukorda ja viitab konservativismile.{{cn}} [[Vene keel]]es märgib riiki sõna ''государство'', mis viitab (ise)valitseja (государь '(riigi)valitseja') poolt hallatavale territooriumile. Teine samas tähenduses kasutatav sõna ''держава'', tähendab tõlkes võimu, kuid olemuslikult märgib võimukandja domineerimist ja temale kuuluvat omandit. See ilmnebki Moskva Vürstiriigist alguse saanud tavale, et kogu maa ja sellel olev vara kuulub isevalitsejale, kes annab seda kasutada neile, kes on temale ustavad.{{cn}} Eestikeelne sõna „riik“ on välja arenenud rootsikeelsest sõnast „rike“. Rootsi riiki märkiv sõna Sverige on tuletatud algupärasest keelendist ''[[Svea]] rike'', millega märgiti svea hõimu ülemvõimul allutatud alasid, mis kujunes välja keskajal võitluses teise nendel aladel domineeriva göta hõimuga.{{cn}} Soome keeles märgib riiki sõna ''valtio'', mis on tuletatud sõnast ''välta'' ja märgib (valitsus)võimu. See omakorda võib olla tuletatud proto-germaanikeelsest sõnast ''waldą'', mis märkis väge või võimu. Soome riigi nimes sisalduv liiginimetus ''tasavalta'' viitab seega sellele, et sellel maal on kehtestatud „võrdsuse võim“, mis ka ilmneb pea igal sammul selle riigi poliitilises elukorralduses.{{cn}} Eesti riigi ametlikus nimes on liiginimetus „vabariik“ või esimese Vabariigi aegses kirjaviisis „Eesti Vaba Riik“ – millega viidatakse ilmselt soovile olla vaba. „Vaba riigi“ mõiste ja valitsustava pärinevad Lääne-Euroopa, „[[Linnriik|vabalinnade]]“ juriidilisest kontseptsioonist. Sel viisil on märgitakse riiklust aladel, mis on mõjutatud saksa kultuurist, näiteks: [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]] provintsid (Free State), [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Maryland]]i, [[Kansas]]e ja [[Texas]]e osariigis (Sabine Free State, Free State of [[Galveston]]), kus oli suur saksa immigrantide osakaal.{{cn}} Ingliskeelses keskkonnas tekitab palju segadust see, et sõnu "riik" (''state'') ja "valitsus" (''government'') kasutatakse tihti samas tähenduses. Ameerika inglise keeles on sõnad ''state'' (osariik) ja ''government'' (valitsus) sünonüümid, sest mõlemad viitavad organiseerunud, poliitilisele rühmitusele, mis teostab sellel territooriumil võimu. Briti ja Rahvaste Ühenduse riikide inglise keeles märgib selgelt ja üheselt sõna ''state'' riiki ja ''government'' ametnikke, kes kujundavad vastaval territooriumil poliitikat ja esindavad seal elavaid inimesi. Ameerika inglise keeles märgitakse viimaseid sõnaga ''administration''.{{cn}} == Definitsioon == Juriidilises tähenduses märgib sõna „riik“ mittefüüsilist – virtuaalset isikut, mida esindavad inimesed, kes on valitud antud riigis valitsusvõimu teostajateks. Seega valitsus on inimestest moodustatud organisatsioon, kes kannab võimu teostamise monopoli antud territooriumil.<ref>Robinson, E. H. 2013. The Distinction Between State and Government Archived 2 November 2013 at the Wayback Machine. ''The Geography Compass'' 7(8): pp. 556–566.[https://web.archive.org/web/20131102130436/http://www.edwardheath.net/wp-content/uploads/2013/08/State_and_Government.pdf]</ref> Kuna riigi kui mõiste täpse ja kõikehõlmava definitsiooni osas pole suudetud leida kokkulepet,<ref>Cudworth, Erika (2007). The Modern State: Theories and Ideologies. Edinburgh University Press. <nowiki>ISBN 978-0-7486-2176-7</nowiki>.[https://books.google.com/books?id=Pr8tAAAAYAAJ]</ref> siis kasutatakse seda sõna väga erinevates ja vaid kohati kattuvates tähendustes. Selle põhjuseks on nii eri rahvaste ajaloolised tavad kui ka ideoloogilised põhjused.<ref>Barrow, Clyde W. (1993). Critical Theories of State: Marxist, Neo-Marxist, Post-Marxist. University of Wisconsin Press. <nowiki>ISBN 0-299-13714-7</nowiki>.[https://books.google.com/books?id=t3zo8mCl580C]</ref> Erisused algavad sellest, kas riiki nähakse valitseva olukorra kindlustamise vahendina või eesmärgina. Nii ühiskonnateadlane [[Max Weber]] kui ka ajaloolane Charles Tilly käsitlevad riiki sunnivõimuna, mis vägivalda rakendades säilitab valitsevat olukorda. Isemõtlejast [[Karl Marx]] kirjeldas oma „[[Kommunistliku partei manifest|Kommunistliku Partei Manifestis]]“ riiki kui „kapitalistide ühiste asjade haldamise komiteed“.{{cn}} Filosoof [[John Locke]], kes pani aluse liberalismile ja leidis, et riigi ülesandeks on kaitsta inimeste elu ja nende eraomandit, mis on nende vaba eneseteostuse vältimatuks eelduseks. Riigi tugevus sõltub selle kodanike ühtekuuluvuse tundest ja stiimulitest, mis õhutavad neid olema loovad ja suurendama seeläbi ühiskondlikku heaolu.{{cn}} ==Riigi tunnused== ===Kolme elemendi õpetus=== Kuigi riigil ei ole üldtunnustatud definitsiooni, on kõige autoriteetsemaks lähtekohaks [[Georg Jellinek]]i kolme elemendi õpetus (''Drei-Elemente-Lehre''). Selle kohaselt on riigi elementideks territoorium, [[rahvas]] ja valitsus.{{cn}} Kolme elemendi õpetus jõudis ka õigusliku tunnustuseni [[1933]]. aasta [[Montevideo konventsioon|Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis]]. Konventsiooni artikkel 1 sätestab: ::''Riik kui rahvusvahelis-õiguslik isik peaks omama järgmisi tunnuseid: (a) alaline elanikkond; (b) määratletud territoorium; (c) valitsus; ning (d) võime astuda suhetesse teiste riikidega.'' Viimane tunnus on kolme elemendi õpetuse mõttes valitsuse üks aspekte. Montevideo konventsiooni artikli 3 kohaselt ei sõltu riiklus [[riikide tunnustamine|tunnustamisest]].{{cn}} ===Veel võimalikke tunnuste loendeid=== Riigil ei ole üht kindlat definitsiooni. Samuti on riigi tunnuste esitamine keeruline ülesanne. Allpool on loetelu tunnustest, mis riigil peaksid olema. # Maa-ala. # Kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil. Tõenäoliselt on kodanikkond olulisem tunnus, kui territoorium. Püsiv võimu teostamine eeldab mingisugust kontrolli inimeste üle, kes sellele alluvad. Mõningad rändrahvad seevastu on osutunud võimeliseks juhtima suurt hulka inimesi ilma püsiva territooriumita. # Majanduslik tegevus, tihti ka oma [[rahaühik]]. # Sotsiaalsüsteem, sealhulgas haridussüsteem. # Transpordisüsteem inimeste ja kaupade vedamiseks. # Valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (näiteks [[politsei]]) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle. # [[riigi tunnustamine|Rahvusvaheline tunnustus]], olgugi et kõige viimane ei ole ta kõige tähtsusetum. Riik peab olema "klubisse" vastu võetud teiste riikide poolt. # riik tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega Maailmas on riike, mis ei vasta kõigile ülalmainitud tingimustele. Enamasti on tegemist kurioosumitega, mida riigiks nimetatakse ajaloolistel põhjustel või mingil muul põhjusel.{{cn}} Natuke üldisem tunnuste loend: # Maa-ala # Loomisakt (näiteks Põhiseadus) # Inimesed, kes elavad maa-alal ja aktsepteerivad loomisakti # Aparaat maa-alal olevate ja inimeste loodud ressursside ümberjaotamiseks (üldjuhul eesmärgiga täita loomisaktis toodud lubadusi inimeste ees). Aparaadi hulka kuulub alati: * maksukogumissüsteem * kohtuaparaat ja politsei (inimeste omavaheliste lahkhelide lahendamiseks ja ärahoidmiseks) Aparaadi hulka võivad kuuluda: * [[sõjavägi]] (kui muul moel pole inimesi ähvardavat riigivälist ohtu võimalik vältida) * sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (kui põhiseaduses on lubatud inimeste võrdne ja väärikas kohtlemine) * haridussüsteem (kui põhiseaduses on lubatud midagi haridusteemalist) * diplomaatiline korpus Aparaat võib olla suurem kui eelkirjeldatu, sest loomisaktis on rohkem lubadusi antud või on aparaat ise võtnud endale lisafunktsioone (nt transpordi ja majanduse juhtimine). Seda, kas põhimõtte enese pärast (vt [[kommunism]], [[bürokraatia]]), majandusliku otstarbekohasuse pärast või riigi allesjäämiseks pikemas perspektiivis.{{cn}} ==Riigi majanduslikud funktsioonid== Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse [[allokatsioonifunktsioon|allokatsiooni]]-, [[jaotusfunktsioon|jaotus]]- ja [[stabiliseerimisfunktsioon]]i.{{cn}} Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid [[ressurss]]e ([[tööjõud]]u, maad ja [[kapital]]i) kasutataks võimalikult efektiivselt.{{cn}} Jaotusfunktsiooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi [[kodanik]]e enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub [[maksud]]e ning mitmesuguste [[pension]]ide, toetuste ja abirahade kaudu, mida nimetatakse [[ülekandemaks]]eteks ehk [[tulusiire]]teks.{{cn}} Stabiliseerimisfunktsiooni raames on [[riigi]] eesmärgiks saavutada [[majandus]]e optimaalne areng ja pidurdada soovimatuid protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse [[majanduskeskkond|majanduskeskkonna]], kiire [[majanduskasv]]u, madala [[inflatsioon]]i ja kõrge [[tööhõive]] saavutamiseks.{{cn}} ==Maailma riigid== Riikide täpset arvu on keeruline kindlaks määrata. See sõltub sellest, kuidas riiki defineerida. 2011. aasta juuli seisuga on maailmas 194 riiki, mis vastavad peaaegu kõigile riigi tunnustele. Kindlasti ei kuulu riikide hulka mõne riigi territooriumi lahutamatud osad, näiteks [[Inglismaa]] ja [[Šotimaa]], ning mõnele teisele riigile kuuluvad alad, näiteks [[Puerto Rico]] ja [[Bermuda]]. Traditsiooniliselt jäetakse toimivate riikide hulka arvamata ka iseseisvust taotlevad maad, mida kontrollib võõrriik oma sõjaväe abil ([[Tšetšeenia]], [[Tiibet]], [[Balti riigid]] aastail [[1940]]–[[1991]]). Rahvusvaheliselt tunnustatud riikide hulka ei kuulu ka [[Protektoraat|protektoraadid]] ([[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]], [[Transnistria]]). Ilmselt tuleb riigiks lugeda [[Taiwan]] (Hiina Vabariik), kuigi tema riigiks olemine on vaieldav, sest tal napib [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] vastuseisu tõttu rahvusvahelist tunnustust. Riikidena on toiminud ka mõned vaimulikud [[ordu]]d (näiteks [[Liivi ordu]] ja [[Saksa ordu]]). Praegu on terve rida riigi tunnuseid [[Malta ordu]]l. ==Vaata ka== <table><tr valign=top><td> * [[ebaõigusriik]] * [[kodanikuühiskond]] * [[linnriik]] *[[Loomuseisund (inimühiskonnas)|loomuseisund]] * [[maailma maad]] *[[rahvusriigi rajamine]] * [[rahvusriik]] * [[riigi arengutase]] * [[riigiasutused]] <td> * [[riigi järjepidevus]] *[[riigiloome]] * [[riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] * [[riigi õigusjärglus]] * [[riikide klassifikatsioonid]] * [[riikide loend pindala järgi]] * [[sotsiaalriik]] *[[territoriaalriik]] * [[võimude lahusus]] * [[õigusriik]] </table> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaat}} {{vikisõnastikus|riik}} [[Kategooria:Riik| ]] [[Kategooria:Politoloogia]] [[Kategooria:Õigusteadus]] 92pr5ka25v4tdrp0cam60xw396vj9cm Taevakehade loend 0 14118 7241625 7188677 2026-09-25T11:54:12Z Sendrasendra 225202 /* A */ 7241625 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taevakeha|taevakehi]].'' ''Sellesse loendisse ei kuulu [[tähtkuju]]d ja inimese valmistatud [[Kosmoseaparaat|kosmoseaparaadid]]. Samuti pole siia nimekirja vaja kanda üldmõisteid, näiteks "[[neutrontäht]]". Küll aga kuuluvad siia peale üksikobjektide ka [[galaktika]]d, [[täheparv]]ed, [[Kaksiktäht|kaksiktähed]] jms.'' __NOTOC__{{tähed}} ==#== *[[1996 JA1]], meteoorkeha *[[1997 XF11]], asteroid *[[2002 NT7]], asteroid *[[2003 QQ47]], asteroid *[[2003 SQ222]], meteoorkeha *[[2004 AS1]] *[[2004 FH]] *[[2008 KV42]] *[[2010 AB78]] *[[486958 Arrokoth]], Neptuuni-tagune objekt *[[2XMM J083026+5243133]] *[[3C58]] *[[3I/ATLAS]], tähtedevaheline objekt *[[67P/Tšurjumov-Gerassimenko]], komeet ==A== *[[Abell 3827]], galaktikaparv *[[Achernar]], täht *[[Acrux]], täht *[[Aldebaran]], täht *[[Algieba]], täht *[[Algol]], tähesüsteem *[[Alioth]], täht *[[Alnilam]], täht *[[Alnitak]], kolmiktähesüsteem *[[Alpha Apodis]], täht *[[Alpha Camelopardalis]], täht *[[Alpha Centauri]], täht *[[Alpha Sculptoris]], täht *[[Alphard]], täht *[[Alphecca]], täht *[[Alpheratz]], täht *[[Altair]], täht *[[Andromeeda galaktika]], galaktika *[[Antares]], täht *[[Anthe (kuu)|Anthe]], Saturni kaaslane *[[Ariel (kuu)|Ariel]], Uraani kaaslane *[[Arktuurus]], täht *[[Atlas (kuu)|Atlas]], Saturni kaaslane ==B== *[[Bebhionn]], Saturni kaaslane *[[Bellatrix]], täht *[[Bergelmir (kuu)|Bergelmir]], Saturni kaaslane *[[Bestla (kuu)|Bestla]], Saturni kaaslane *[[Beta Camelopardalis]], täht *[[Beta Comae Berenices]] *[[Betelgeuse]], täht ==C== *[[C/2025 A6 (Lemmon)]], komeet *[[California udukogu]], emissioonudu *[[Canopus]], täht *[[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]], kääbusplaneet *[[CfA2 Suur Sein]], galaktikate filament *[[10199 Chariklo]], asteroid *[[2060 Chiron]], asteroid ==D== *[[Daphnis (kuu)|Daphnis]], Saturni kaaslane *[[Deeneb]], täht *[[Deimos]], Marsi kaaslane *[[Despina]], Neptuuni kaaslane *[[Dione (Saturni kaaslane)|Dione]], Saturni kaaslane *[[Dwingeloo 1]], varbspiraalgalaktika *[[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] ==E== *[[Elnath]], täht *[[Enceladus]], Saturni kaaslane *[[Epimetheus (kuu)|Epimetheus]], Saturni kaaslane *[[136199 Eris]], kääbusplaneet *[[Erriapus (kuu)|Erriapus]], Saturni kaaslane *[[1541 Estonia]], asteroid ==F== *[[Fenrir (kuu)|Fenrir]], Saturni kaaslane *[[Fomalhaut]], täht ==G== *[[Galatea (kuu)|Galatea]], Neptuuni kaaslane *[[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]], Jupiteri kaaslane *[[300 Geraldina]], asteroid *[[Gliese 12]], täht *[[Gliese 581 c]], eksoplaneet *[[Greip (kuu)|Greip]], Saturni kaaslane *[[9024 Gunnargraps]], asteroid ==H== *[[Hale'i-Boppi komeet]] *[[Halimede (kuu)|Halimede]], Neptuuni kaaslane *[[Halley komeet]] *[[Hati (kuu)|Hati]], Saturni kaaslane *[[Haumea (kääbusplaneet)|Haumea]], kääbusplaneet *[[HD 209458 b]], eksoplaneet *[[HD 40307]] *[[Helixi udukogu]], planetaarudu *[[Hobusepea udu]], udu *[[Hüaadid]], hajusparv *[[Hyperion (kuu)|Hyperion]], Saturni kaaslane ==I== *[[IC 4406]], planetaarudu *[[1566 Icarus]], asteroid *[[243 Ida]], asteroid ==J== *[[Janus (kuu)|Janus]], Saturni kaaslane *[[Jarnsaxa]], Saturni kaaslane *[[3 Juno]], asteroid *[[Jupiter (planeet)|Jupiter]], planeet ==K== *[[4227 Kaali]], asteroid *[[Kalypso (kuu)|Kalypso]], Saturni kaaslane *[[Kamoʻoalewa]] (2016 HO3), asteroid *[[Kapella]], täht *[[29528 Kaplinski]], asteroid *[[Kari (kuu)|Kari]], Saturni kaaslane *[[Kastor (täht)|Kastor]], täht *[[Kiilu udukogu]], udukogu *[[Kotka udukogu]], hajusparv *[[Kujuri galaktikarühm]], galaktikarühm *[[Kuu]], Maa kaaslane ==L== *[[Laguuni udu]], udu *[[Larissa (kuu)|Larissa]], Neptuuni kaaslane *[[LHS 1140 b]], eksoplaneet *[[Linnutee galaktika]], galaktika *[[Lüüra beeta]], täht *[[Lüüra gamma]], täht *[[Lüüra rõngasudu]], planetaarudu ==M== *[[M13]], kerasparv *[[M27]], udukogu *[[M33]], galaktika *[[M51]], galaktika *[[M64]], galaktika *[[M87]], galaktika *[[Öökulli udukogu|M97]], planetaarudu *[[M104]], galaktika *[[Maa (planeet)|Maa]], planeet *[[Makemake (kääbusplaneet)|Makemake]], kääbusplaneet *[[Marss (planeet)|Marss]], planeet *[[Merkuur]], planeet *[[Messier 3]], kerasparv *[[Messier 22]], kerasparv *[[Messier 23]], hajusparv *[[Messier 35]], hajusparv *[[Messier 46]], hajusparv *[[Messier 47]], hajusparv *[[Messier 72]], kerasparv *[[Messier 98]], galaktika *[[Messier 99]], galaktika *[[Methone (kuu)|Methone]], Saturni kaaslane *[[Metis]], Jupiteri kaaslane *[[Mimas (kuu)|Mimas]], Saturni kaaslane *[[Mintaka]], täht *[[Mira]], täht *[[Miranda (kuu)|Miranda]], Uraani kaaslane *[[Mundilfari (kuu)|Mundilfari]], Saturni kaaslane ==N== *[[Naiad]], Neptuuni kaaslane *[[Narvi]], Saturni kaaslane *[[Neptuun]], planeet *[[Neptuuni-tagused objektid]] *[[Nereid]], Neptuuni kaaslane *[[NGC 265]], hajusparv *[[NGC 290]], hajusparv *[[NGC 346]], hajusparv *[[NGC 2244]], hajusparv *[[NGC 3201]], kerasparv *[[NGC 3242]], planetaarudu *[[NGC 2371]], planetaarudu *[[NGC 2403]], galaktika *[[NGC 2419]], kerasparv *[[NGC 2451]], hajusparv *[[NGC 2547]], hajusparv *[[NGC 2899]], planetaarudu *[[NGC 3314]], kaks galaktikat *[[NGC 4414]], galaktika *[[NGC 4874]], galaktika *[[NGC 4889]], galaktika *[[NGC 5195]], galaktika *[[NGC 5986]], kerasparv *[[NGC 6188]], emissioonudu *[[NGC 6193]], hajusparv *[[NGC 6397]], kerasparv *[[NGC 6744]], galaktika *[[NGC 7006]], kerasparv *[[NGC 7331]], galaktika *[[Niburu]] *[[Nõiapea udukogu]], peegeldav udu ==O== *[[Oberon]], Uraani kaaslane *[[Omega Centauri]], kerasparv *[[Orioni udu]], udu *[[Oumuamua]], interstellaarne objekt ==P== *[[2 Pallas]], asteroid *[[Phobos]], Marsi kaaslane *[[Phoebe]], Saturni kaaslane *[[Plejaadid (hajusparv)|Plejaadid]], hajusparv *[[Pliiatsiudu]], emissioonudu *[[Pluuto]], kääbusplaneet *[[Prooküon]], kaksiktäht *[[Proxima Centauri]], täht *[[Proxima Centauri c]], eksoplaneet *[[Proxima Centauri d]], eksoplaneet *[[PSR B1257+12]], pulsar *[[PSR B1257+12 C]], eksoplaneet *[[Põhjanael]], täht *[[Päikesesüsteem]] ==Q== *[[Quaoar]], Kuiperi vöös liikuv taevakeha ==R== *[[R Coronae Borealis]], täht *[[Rhea (kuu)|Rhea]], Saturni kaaslane *[[Roseti udukogu]], H-II-piirkond ==S== *[[S/2004 S 7]], Saturni kaaslane *[[S/2004 S 12]], Saturni kaaslane *[[S/2004 S 17]], Saturni kaaslane *[[S/2007 S 3]], Saturni kaaslane *[[S/2009 S 1]], Saturni kaaslane *[[Sagittarius A*]], raadiolainete allikas *[[28107 Sapar]], asteroid *[[Saturn]], planeet *[[Scorpius X-1]], röntgenikiirguse allikas *[[90377 Sedna]], asteroid *[[Siirius]], täht *[[Sirkli galaktika]], galaktika *[[Skoll]], Saturni kaaslane *[[SN 1572]], supernoova *[[SN 2004dj]], supernoova *[[Spiika]], täht *[[Surtur (kuu)|Surtur]], Saturni kaaslane *[[Suur Magalhãesi Pilv]], galaktika *[[Suttungr (kuu)|Suttungr]], Saturni kaaslane *[[Sõime täheparv]] ==Z== *[[Zuben Elgenubi]] (''α'' Librae) ==T== *[[T Coronae Borealis]], kaksiktäht *[[35347 Tallinn]], asteroid *[[Taranteludu]], hajusudu *[[Tarvos]], Saturni kaaslane *[[Tethys (kuu)|Tethys]], Saturni kaaslane *[[Thalassa (kuu)|Thalassa]], Neptuuni kaaslane *[[Titan]], Saturni kaaslane *[[Titania]] *[[4179 Toutatis]], asteroid *[[TRAPPIST-1]], täht *[[Triton (kuu)|Triton]] *[[Tuleleegi udukogu]], emissioonudu *[[Tõllaratta galaktika]], galaktika ==U== *[[Umbriel]] *[[Unuk]] *[[Uraan (planeet)|Uraan]] *[[Uraani kaaslased]] ==V== *[[Veega]], täht *[[Veenus]], planeet *[[4 Vesta]], asteroid *[[635 Vundtia]], asteroid *[[VY Canis Majoris]], täht ==W== *[[WASP-12b]] *[[274301 Wikipedia]], asteroid *[[Wild 2]], komeet *[[WR 124]] ==Ö== *[[Öökulli udu]], planetaarudu ==Ü== *[[üheksas planeet]] (oletuslik) ==Y== *[[Ymir (kuu)|Ymir]], Saturni kaaslane [[Kategooria:Taevakehad| ]] [[Kategooria:Astronoomia loendid]] 3shgb86hbsvd1sco0eslrxr2nqhkbyq 7241626 7241625 2026-09-25T11:55:46Z Sendrasendra 225202 /* P */ 7241626 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taevakeha|taevakehi]].'' ''Sellesse loendisse ei kuulu [[tähtkuju]]d ja inimese valmistatud [[Kosmoseaparaat|kosmoseaparaadid]]. Samuti pole siia nimekirja vaja kanda üldmõisteid, näiteks "[[neutrontäht]]". Küll aga kuuluvad siia peale üksikobjektide ka [[galaktika]]d, [[täheparv]]ed, [[Kaksiktäht|kaksiktähed]] jms.'' __NOTOC__{{tähed}} ==#== *[[1996 JA1]], meteoorkeha *[[1997 XF11]], asteroid *[[2002 NT7]], asteroid *[[2003 QQ47]], asteroid *[[2003 SQ222]], meteoorkeha *[[2004 AS1]] *[[2004 FH]] *[[2008 KV42]] *[[2010 AB78]] *[[486958 Arrokoth]], Neptuuni-tagune objekt *[[2XMM J083026+5243133]] *[[3C58]] *[[3I/ATLAS]], tähtedevaheline objekt *[[67P/Tšurjumov-Gerassimenko]], komeet ==A== *[[Abell 3827]], galaktikaparv *[[Achernar]], täht *[[Acrux]], täht *[[Aldebaran]], täht *[[Algieba]], täht *[[Algol]], tähesüsteem *[[Alioth]], täht *[[Alnilam]], täht *[[Alnitak]], kolmiktähesüsteem *[[Alpha Apodis]], täht *[[Alpha Camelopardalis]], täht *[[Alpha Centauri]], täht *[[Alpha Sculptoris]], täht *[[Alphard]], täht *[[Alphecca]], täht *[[Alpheratz]], täht *[[Altair]], täht *[[Andromeeda galaktika]], galaktika *[[Antares]], täht *[[Anthe (kuu)|Anthe]], Saturni kaaslane *[[Ariel (kuu)|Ariel]], Uraani kaaslane *[[Arktuurus]], täht *[[Atlas (kuu)|Atlas]], Saturni kaaslane ==B== *[[Bebhionn]], Saturni kaaslane *[[Bellatrix]], täht *[[Bergelmir (kuu)|Bergelmir]], Saturni kaaslane *[[Bestla (kuu)|Bestla]], Saturni kaaslane *[[Beta Camelopardalis]], täht *[[Beta Comae Berenices]] *[[Betelgeuse]], täht ==C== *[[C/2025 A6 (Lemmon)]], komeet *[[California udukogu]], emissioonudu *[[Canopus]], täht *[[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]], kääbusplaneet *[[CfA2 Suur Sein]], galaktikate filament *[[10199 Chariklo]], asteroid *[[2060 Chiron]], asteroid ==D== *[[Daphnis (kuu)|Daphnis]], Saturni kaaslane *[[Deeneb]], täht *[[Deimos]], Marsi kaaslane *[[Despina]], Neptuuni kaaslane *[[Dione (Saturni kaaslane)|Dione]], Saturni kaaslane *[[Dwingeloo 1]], varbspiraalgalaktika *[[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] ==E== *[[Elnath]], täht *[[Enceladus]], Saturni kaaslane *[[Epimetheus (kuu)|Epimetheus]], Saturni kaaslane *[[136199 Eris]], kääbusplaneet *[[Erriapus (kuu)|Erriapus]], Saturni kaaslane *[[1541 Estonia]], asteroid ==F== *[[Fenrir (kuu)|Fenrir]], Saturni kaaslane *[[Fomalhaut]], täht ==G== *[[Galatea (kuu)|Galatea]], Neptuuni kaaslane *[[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]], Jupiteri kaaslane *[[300 Geraldina]], asteroid *[[Gliese 12]], täht *[[Gliese 581 c]], eksoplaneet *[[Greip (kuu)|Greip]], Saturni kaaslane *[[9024 Gunnargraps]], asteroid ==H== *[[Hale'i-Boppi komeet]] *[[Halimede (kuu)|Halimede]], Neptuuni kaaslane *[[Halley komeet]] *[[Hati (kuu)|Hati]], Saturni kaaslane *[[Haumea (kääbusplaneet)|Haumea]], kääbusplaneet *[[HD 209458 b]], eksoplaneet *[[HD 40307]] *[[Helixi udukogu]], planetaarudu *[[Hobusepea udu]], udu *[[Hüaadid]], hajusparv *[[Hyperion (kuu)|Hyperion]], Saturni kaaslane ==I== *[[IC 4406]], planetaarudu *[[1566 Icarus]], asteroid *[[243 Ida]], asteroid ==J== *[[Janus (kuu)|Janus]], Saturni kaaslane *[[Jarnsaxa]], Saturni kaaslane *[[3 Juno]], asteroid *[[Jupiter (planeet)|Jupiter]], planeet ==K== *[[4227 Kaali]], asteroid *[[Kalypso (kuu)|Kalypso]], Saturni kaaslane *[[Kamoʻoalewa]] (2016 HO3), asteroid *[[Kapella]], täht *[[29528 Kaplinski]], asteroid *[[Kari (kuu)|Kari]], Saturni kaaslane *[[Kastor (täht)|Kastor]], täht *[[Kiilu udukogu]], udukogu *[[Kotka udukogu]], hajusparv *[[Kujuri galaktikarühm]], galaktikarühm *[[Kuu]], Maa kaaslane ==L== *[[Laguuni udu]], udu *[[Larissa (kuu)|Larissa]], Neptuuni kaaslane *[[LHS 1140 b]], eksoplaneet *[[Linnutee galaktika]], galaktika *[[Lüüra beeta]], täht *[[Lüüra gamma]], täht *[[Lüüra rõngasudu]], planetaarudu ==M== *[[M13]], kerasparv *[[M27]], udukogu *[[M33]], galaktika *[[M51]], galaktika *[[M64]], galaktika *[[M87]], galaktika *[[Öökulli udukogu|M97]], planetaarudu *[[M104]], galaktika *[[Maa (planeet)|Maa]], planeet *[[Makemake (kääbusplaneet)|Makemake]], kääbusplaneet *[[Marss (planeet)|Marss]], planeet *[[Merkuur]], planeet *[[Messier 3]], kerasparv *[[Messier 22]], kerasparv *[[Messier 23]], hajusparv *[[Messier 35]], hajusparv *[[Messier 46]], hajusparv *[[Messier 47]], hajusparv *[[Messier 72]], kerasparv *[[Messier 98]], galaktika *[[Messier 99]], galaktika *[[Methone (kuu)|Methone]], Saturni kaaslane *[[Metis]], Jupiteri kaaslane *[[Mimas (kuu)|Mimas]], Saturni kaaslane *[[Mintaka]], täht *[[Mira]], täht *[[Miranda (kuu)|Miranda]], Uraani kaaslane *[[Mundilfari (kuu)|Mundilfari]], Saturni kaaslane ==N== *[[Naiad]], Neptuuni kaaslane *[[Narvi]], Saturni kaaslane *[[Neptuun]], planeet *[[Neptuuni-tagused objektid]] *[[Nereid]], Neptuuni kaaslane *[[NGC 265]], hajusparv *[[NGC 290]], hajusparv *[[NGC 346]], hajusparv *[[NGC 2244]], hajusparv *[[NGC 3201]], kerasparv *[[NGC 3242]], planetaarudu *[[NGC 2371]], planetaarudu *[[NGC 2403]], galaktika *[[NGC 2419]], kerasparv *[[NGC 2451]], hajusparv *[[NGC 2547]], hajusparv *[[NGC 2899]], planetaarudu *[[NGC 3314]], kaks galaktikat *[[NGC 4414]], galaktika *[[NGC 4874]], galaktika *[[NGC 4889]], galaktika *[[NGC 5195]], galaktika *[[NGC 5986]], kerasparv *[[NGC 6188]], emissioonudu *[[NGC 6193]], hajusparv *[[NGC 6397]], kerasparv *[[NGC 6744]], galaktika *[[NGC 7006]], kerasparv *[[NGC 7331]], galaktika *[[Niburu]] *[[Nõiapea udukogu]], peegeldav udu ==O== *[[Oberon]], Uraani kaaslane *[[Omega Centauri]], kerasparv *[[Orioni udu]], udu *[[Oumuamua]], interstellaarne objekt ==P== *[[2 Pallas]], asteroid *[[Phobos]], Marsi kaaslane *[[Phoebe]], Saturni kaaslane *[[Plejaadid (hajusparv)|Plejaadid]], hajusparv *[[Pliiatsiudu]], emissioonudu *[[Pluuto]], kääbusplaneet *[[Poolkuu udukogu]], udu *[[Prooküon]], kaksiktäht *[[Proxima Centauri]], täht *[[Proxima Centauri c]], eksoplaneet *[[Proxima Centauri d]], eksoplaneet *[[PSR B1257+12]], pulsar *[[PSR B1257+12 C]], eksoplaneet *[[Põhjanael]], täht *[[Päikesesüsteem]] ==Q== *[[Quaoar]], Kuiperi vöös liikuv taevakeha ==R== *[[R Coronae Borealis]], täht *[[Rhea (kuu)|Rhea]], Saturni kaaslane *[[Roseti udukogu]], H-II-piirkond ==S== *[[S/2004 S 7]], Saturni kaaslane *[[S/2004 S 12]], Saturni kaaslane *[[S/2004 S 17]], Saturni kaaslane *[[S/2007 S 3]], Saturni kaaslane *[[S/2009 S 1]], Saturni kaaslane *[[Sagittarius A*]], raadiolainete allikas *[[28107 Sapar]], asteroid *[[Saturn]], planeet *[[Scorpius X-1]], röntgenikiirguse allikas *[[90377 Sedna]], asteroid *[[Siirius]], täht *[[Sirkli galaktika]], galaktika *[[Skoll]], Saturni kaaslane *[[SN 1572]], supernoova *[[SN 2004dj]], supernoova *[[Spiika]], täht *[[Surtur (kuu)|Surtur]], Saturni kaaslane *[[Suur Magalhãesi Pilv]], galaktika *[[Suttungr (kuu)|Suttungr]], Saturni kaaslane *[[Sõime täheparv]] ==Z== *[[Zuben Elgenubi]] (''α'' Librae) ==T== *[[T Coronae Borealis]], kaksiktäht *[[35347 Tallinn]], asteroid *[[Taranteludu]], hajusudu *[[Tarvos]], Saturni kaaslane *[[Tethys (kuu)|Tethys]], Saturni kaaslane *[[Thalassa (kuu)|Thalassa]], Neptuuni kaaslane *[[Titan]], Saturni kaaslane *[[Titania]] *[[4179 Toutatis]], asteroid *[[TRAPPIST-1]], täht *[[Triton (kuu)|Triton]] *[[Tuleleegi udukogu]], emissioonudu *[[Tõllaratta galaktika]], galaktika ==U== *[[Umbriel]] *[[Unuk]] *[[Uraan (planeet)|Uraan]] *[[Uraani kaaslased]] ==V== *[[Veega]], täht *[[Veenus]], planeet *[[4 Vesta]], asteroid *[[635 Vundtia]], asteroid *[[VY Canis Majoris]], täht ==W== *[[WASP-12b]] *[[274301 Wikipedia]], asteroid *[[Wild 2]], komeet *[[WR 124]] ==Ö== *[[Öökulli udu]], planetaarudu ==Ü== *[[üheksas planeet]] (oletuslik) ==Y== *[[Ymir (kuu)|Ymir]], Saturni kaaslane [[Kategooria:Taevakehad| ]] [[Kategooria:Astronoomia loendid]] jazorizgv7kqn0dfw7v81znifrdw21u Jürgen Habermas 0 15801 7241611 7111286 2026-09-25T11:33:24Z Morel 26171 7241611 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Jürgen Habermas''' ([[18. juuni]] [[1929]] [[Düsseldorf]] – [[14. märts]] [[2026]] [[Starnberg]]) oli saksa [[filosoof]] ja [[sotsioloog]], [[Frankfurdi filosoofiakoolkond|Frankfurdi filosoofiakoolkonna]] teise laine väljapaistvamaid filosoofe. Habermas on olnud mõjutatud [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel|Hegeli]] (hiljem [[Immanuel Kant|Kanti]]), [[Karl Marx|Marxi]], [[Ludwig Wittgenstein|Wittgensteini]] ja [[Talcott Parsons|Parsonsi]] töödest. Ta esindab [[kriitiline teooria|kriitilist teooriat]] ja [[pragmatism]]i. Ta on arvatavasti kõige rohkem tuntud oma [[kommunikatiivne ratsionaalsus|kommunikatiivse ratsionaalsuse]] ja [[avalikkus]]e kontseptsioonide teooria poolest. Tema töö keskendub [[ühiskonnateooria]] ja [[epistemoloogia]] alustele, [[arenenud kapitalism|arenenud kapitalistlike]] [[ühiskond]]ade ja [[demokraatia]] analüüsimisele, [[õigusriik|õigusriigile]] ühiskonna arengu kontekstis ning tänapäeva, eriti [[Saksamaa]] [[poliitika]]le. Habermasi teoreetilise süsteemi eesmärk on avaldada võimalused ratsionaalseks ja kriitiliseks suhtluseks, mis kaasaja [[institutsioon]]ides on varjatud, ning inimkonna võimes kindlaks teha ja järgida ratsionaalseid huvisid. Üks Habermasi tuntud töödest käsitleb [[modernsus]]e kontseptsiooni, mis käsitleb arutelu [[ratsionaliseerumine|ratsionaliseerumise]] üle, mille esimesena käivitas [[Max Weber]]. Kuigi Habermasi on mõjutanud ameerika pragmatism, sotsiaalse tegevuse teooria ja isegi [[poststrukturalism]], on tema paljud kesksed tõekspidamised jäänud olemuselt üldjoontes [[marksism|marksistlikeks]]. Ülemaailmsete küsitluste järgi on Habermas üks tänapäeva juhtivaid intellektuaale. ==Töökäik== [[1961]] sai Habermas [[Marburg]]is [[eradotsent|eradotsendiks]]. [[1962]] pakkus [[Heidelbergi ülikool]] [[Hans-Georg Gadamer]]i ja [[Karl Löwith]]i õhutusel talle erakorralise filosoofiaprofessori kohta – see tähendas professorit ilma [[õppetool]]ita, mis tollal oli Saksamaal väga ebatavaline. [[1964]] läks Habermas [[Theodor Adorno]] õhutusel tagasi [[Maini-äärne Frankfurt|Maini-äärsesse Frankfurti]] ja võttis [[Frankfurdi Goethe Ülikool]]is üle oma õpetaja [[Max Horkheimer]]i koha filosoofia ja sotsioloogia õppetoolis. [[1971]] võttis ta vastu [[München]]i lähedal [[Starnberg]]is [[Max Plancki Teadus-tehnilise Maailma Elutingimuste Uuringute Instituut|Max Plancki Teadus-tehnilise Maailma Elutingimuste Uuringute Instituudi]] kaasdirektori koha (teine kaasdirektor oli [[Carl Friedrich von Weizsäcker]]). 1980. aastal nimetati instituut ümber Max Plancki Sotsiaaluuringute Instituudiks. 1981. aastal lahkus Habermas instituudist. Seejärel läks ta Frankfurti tagasi juhatama Goethe ülikoolis filosoofia õppetooli ja töötas seal kuni emeriteerumiseni 1994. aastal. == Jürgen Habermasi vaated == 1. [[Positivism]]i ja üldse Anglo-Ameerika emoirismi kriitika. 2. H. Marcuse kriitika. J. Habermas paneb kahtluse alla a) tehnika samastamise valitsemisega; b) ratsionaalsuse samastamise rõhumisega. 3. J. Habermas otsib vastuseid K. Marxilt, püüab Marxi teooriat edasi arendada (mitte ainult kritiseerida) uues kultuurilis-ajaloolises situatsioonis. K. Marx räägib tootmisviisist (tootlikud jõud + tootmissuhted). J. Habermasi ühiskonna aluseks on poliitika (juhtimisviis), mitte majandus. 4. Kaasaja ühiskonna põhivastuolu on ideoloogias. Industriaalühiskonna ideoloogiaks on teadus, tehniline ratsionaalsus (klassiväline iseloom). 5. Tehnokraatliku mõtlemise põhiülesanne on eesmärgi saavutamise efektiivsus, mitte klassivõitlus. Tehnokraatlik ratsionaalsus (kui vahend) on aga kaotanud dialektilise seose inimliku mõistuse kui eesmärgiga. Teaduslik-tehniline revolutsioon on kaotanud oma hindamise kriteeriumid. Inimene on muutunud ühemõõtmeliseks. 6. Kaasaja kõige suurem probleem on süsteemi ja elumaailma vaheline vastuolu. Elumaailm tähendab tegelikult inimeste argielu, milles võib eristada eraelu ja avalikku elu. Eraelu alla kuuluvad kõik inimest üksikisikuna puudutavad asjad. Avalik elu võib olla kultuuri- ja poliitikaelu jm. See on kõik see, mis hõlmab inimeste ja ühiskonna vastastikust mõjutamist (interaktsiooni). Elumaailmas on oluline see, et vastastikku mõjutatakse üksteist keele vahendusel; tegevus toimub eeldusel, mida J. Habermas nimetab kommunikatiivseks ratsionalismiks. Kõik see teeb võimalikuks inimestevahelise aruka konsensuse saavutamise. Küsimus on aga elumaailma ja süsteemimaailma vahelistes suhetes. 6.1 Habermas eristab nelja ajaloolist avalikkuse vormi: – hellenistlik avalikkus (polis/oikos); – feodaalne (representatiivne) avalikkus; – kodanlik (kriitiline) avalikkus ja – toodetud avalikkus. Antiik-Kreekas toimus poliitiline elu polises. See moodustas avaliku sfääri debattideks, ühistegevuseks. Kodanikud (kitsas osas ühiskonnas) ei tegelenud tootmisega. Feodaalne avalikkus iseloomustas kesk- ja varauusaegseid feodaalriike, kus kitsas ring võimulolijaid – kuningas ja aadlikud – representeerisid oma võimu publiku ees, ilma igasuguse poliitilise aruteluta. Habermasi avalikkuse ideaaltüübiks ongi 19. sajandi poliitiline avalikkus – eraisikute sfäär, kes on kogunenud publikuks ning kes astuvad avalikku, kriitilis-ratsionaalsesse arutellu suhete üle erasfääris. Poliitiline avalikkus toimib kriitilise häälena, mis analüüsib ja sageli on opositsioonis valitsuse tegevusega, piirab riigi võimuliialdusi (kodanikuühiskond), samas legitimeerib riigi tegevust. Tänapäeval, mil riigi- ja erasfääri piirid on muutunud läbi sotsiaalriigi arengu (vt allpool), on selle vähemalt osaliseks vasteks deliberatiivse demokraatia mudel. S.o poliitiline debatt, kus peale jääb parim, mõistlikem argument. Arutellu astudes jäetakse kõrvale isiklikud huvid, lähtutakse avalikust, st kõigile kõige paremast huvist. Ideaalis toimub nii parlamendidebatt – rahva esindajate arutelu kõrgema hüve nimel, mitte oma huvigrupi huvide esindamine – teiselt poolt kodanikuühiskond tervikuna. Tänapäeval toimib Habermasi hinnangul pigem mitteavalik, manipuleeriv avalikkus, mida samas aga presenteeritakse kui kriitilis-ratsionaalset avalikkust, mis on oma loomult aga võltsavalikkus. 7. K. Marx: dialektika kui vastanditevaheline võitlus ja ühtsus. J. Habermas: uus (hermeneutiline) dialektika, s.o *aktiivne käitumisoskus; *avaliku dialoogi pidamise oskus; *ühiskonna repolitiseerimine: tähelepanu on pööratud haridusele ja kommunikatiivsele tegevusele. 8. K. Marx: töö kui eesmärgipärane tegevus, kus inimene rahuldab oma põhivajadusi. J. Habermas: inimtegevus: *strateegiline tegevus on eesmärgipärane, edule orienteeritud tegevus (vahendi ratsionaalsus, instrumentaalne tegevus); *kvantitatiivne tegevus, mis lähtub töö loogikast; *kommunikatiivne tegevus (uus ratsionaalsus, interaktiivne tegevus) – kvalitatiivne tegevus, mis lähtub inimelu loogikast. Inimene on vahend. Kogu ühiskond rajaneb instrumentaalsel kompetentsusel (mõtlemisel), ka haridus ja koolitus. J. Habermas toob esile inimese teise mõõtme – inimene kui suhtleja: *sotsiaalne kompetentsus on eelduseks kommunikatiivse kompetentsuse saavutamisel; *inimese tegevusalase kompetentsuse arendamiseks (vahendi kompetentsus) tuleb arvestada, et näiteks üliõpilase-õppejõu suhe on asümmeetriline (see, kes teab, õpetab sellele, kes ei tea). Vastuolu – see, mis on õige instrumentaalse kompetentsuse korral, ei sobi kommunikatiivse kompetentsuse puhul; *refleksiivne kompetentsus – inimene ise tegeleb enesega (iseõppimine). Hariduse eesmärk on luua kriitilise mõtlemise tingimused, arendada kõiki nimetatud kompetentsusi. 9. Modernismi projekt on valgustuslik ja mõistuslik, kõigile ühiskonnaliikmetele on tarvis luua võimalused kasutada ühtset kommunikatiivset keelt. ==Tunnustus== *1983 – valiti [[Saksa keele ja kirjanduse akadeemia]] liikmeks<ref name="deut"/> *1984 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks *1986 – [[Gottfried Wilhelm Leibnizi auhind]] *1987 – [[Sonningi auhind]] *1988 – valiti [[Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] välisliikmeks *1989 – valiti [[Academia Europaea]] liikmeks *1994 – valiti [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks *2000 – [[Helmholtzi medal]] *2004 – [[Kyōto kunsti ja filosoofia auhind]] * 2008 – [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] *2013 – [[Erasmuse preemia]] ==Isiklikku== Tema tütar [[Rebekka Habermas]] on [[ajaloolane]]. ==Publikatsioone== ===Põhiteosed=== * ''Teooria ja praktika'' * ''Teadmine ja inimlikud huvid'' * ''Ratsionaalse ühiskonna poole'' * ''Legitimatsiooni kriis'' * ''Kommunikatsioon ja ühiskondlik evolutsioon'' ===Eesti keelde tõlgitud=== ====Raamatud==== * ''Avalikkuse struktuurimuutus: uurimused ühest kodanikuühiskonna kategooriast''. Tõlkinud [[Andres Luure]], järelsõna [[Jaak Kangilaski]]. [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn [[2001]] ====Artikleid==== * "Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika Ühendriikides ja Saksamaa Liitvabariigis". Tõlkinud [[Erki Silmet]], saatesõna [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1992]], nr. 5, lk. 52–64 * "Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?". Tõlkinud [[Leo Metsar]] – Vikerkaar 1992, nr. 9, lk. 36–44 ja nr. 10, lk. 29–40 * "Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet". Tõlkinud [[Marju Luts]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1994]], nr. 12, lk. 2591–2610 * "Modernsus – lõpetamata projekt". Tõlkinud [[Andres Kärssin]] – Akadeemia [[1996]], nr. 1, lk. 75–93 * "Teaduslikustunud poliitika ja avalik arvamus". Tõlkinud Andres Luure – kogumikus ''Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid'', Tartu, [[2002]], lk. 268–282 * "Usk ja teadmine". Tõlkinud [[Tiiu Hallap]] – Vikerkaar [[2004]], nr. 1/2, lk. 109–115 == Vaata ka == * [[Avalikkus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="deut">[https://www.deutscheakademie.de/en/academy/members/juergen-habermas Jürgen Habermas]. deutscheakademie.de</ref> }} == Kirjandus == * [[John B. Thompson]], "Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria". Tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]] – Akadeemia 1996, nr. 1, lk. 94–121 ja nr. 2, lk. 268–290 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * Märt Väljataga, [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=45028&number=404&rubriik=7 "Avalikkuse tõus ja langus" (raamatu "Avalikkuse struktuurimuutus" arvustus)] ([[Postimees]] 18. jaanuar 2002) * [[Rein Ruutsoo]], [http://www.ekspress.ee/viewdoc/C129319DF09A472542256B5700389CEF "Ajalugu – saatus või kohustus?" (raamatu "Avalikkuse struktuurimuutus" arvustus)] ([[Eesti Ekspress]] – Areen 7. veebruar 2002) * [[Tiit Matsulevitš]], [http://www.epl.ee/artikkel/240631 "Habermas – klassik juba eluajal"] ([[Eesti Päevaleht]] – lisa Mõte 17. juuli [[2003]]) * Jürgen Habermas, [[Jacques Derrida]], [http://www.epl.ee/artikkel/240630 "Euroopa taassünd pärast sõda"]. Tõlkinud [[Mati Sirkel]] (Eesti Päevaleht – lisa Mõte 17. juuli 2003) * Jürgen Habermas, [http://www.signandsight.com/features/1714.html Notes on a post-secular society], Signandsight.com {{JÄRJESTA:Habermas, Jürgen}} [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Poliitikafilosoofid]] [[Kategooria:Bonni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Marburgi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2026]] g0vhak3axy2y5itnq2zp5le3xm049dk Donetski oblast 0 15803 7241258 7188472 2026-09-24T22:29:33Z Knižnik 137398 7241258 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest oblastist; aastail 1932–1938 eksisteerinud oblasti kohta vaata artiklit [[Donetski oblast (1932–1938)]]}} {{Provints | nimi = Donetski oblast | omakeelne_nimi_1 = ukraina|Донецька область|(Donetska oblast) | omakeelne_nimi_2 = | vapp = Coat of Arms of Donetsk Oblast.svg | lipu_link = [[Donetski oblasti lipp]] | lipp = Flag of Donetsk Oblast.svg | vapi_link = [[Donetski oblasti vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimi = [[Donetsk]] (''de jure'')<br />[[Kramatorsk]] (''de facto'') | ametlik_keel = [[ukraina keel|ukraina]] | asendikaart = Ukraina }} '''Donetski oblast''' (aastail 1938–1961 ''Stalino oblast'') on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ukraina]] idaosas. Oblast moodustati 1938. aastal, kui vana [[Donetski oblast (1932–1938)|Donetski oblast]] jagati Stalini ja [[Vorošilovgradi oblast]]iks. Oblast on saanud nime [[Donets]]i jõe järgi. Suurim linn on [[Donetsk]]. == Ajalugu == [[2014]]. aasta kevadest on oblasti idaosa Venemaa toetatud mässuliste kontrolli all, kes kuulutasid oblasti territooriumil välja [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]]. [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2014]] andis oblasti kuberner [[Oleksandr Kihtenko]] korralduse viia osa oblasti valitsusasutustest [[Mariupol]]ist üle [[Kramatorsk]]isse ja [[Slovjansk]]isse.<ref>{{Cite web|url=http://donpress.com/news/21-10-2014-oblgosadministraciya-smenila-adres |title= Облгосадминистрация сменила адрес |publisher=DonPress.com |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21.10.2014 }}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/21/7041503/ |title=Донецкая ОГА переехала |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21.10.2014 }}</ref> Vene väed okupeerisid 11. märtsil 2022 [[Volnovahha]].<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/volnovakha/31832211.html Росія показує себе як «спасітєльница» – жителі Волновахи про перші дні під окупацією] (vaadatud: 26.06.2022)</ref> 2022. aasta maikuus lõppes [[Mariupoli lahing (2022)|Mariupoli lahing]], millega Venemaa saavutas kontrolli ka selle piirkonna üle. ==Rahvastik== [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Donetski oblasti elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 56,87%, [[venelased|venelasi]] 38,22%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,92%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,40%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,33%, [[juudid|juute]] 0,18% ja [[aserid|asereid]] 0,17%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/nationality_population/nationality_popul1/select_51/?botton=cens_db&box=5.1W&k_t=14&p=0&rz=1_1&rz_b=2_1%20%20%20%20%20%20&n_page=1 Päring Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse tulemuste andmebaasist]</ref> [[Pilt:DonezkBevölkerung.png|pisi|Donetski oblasti elanike rahvuslik koosseis – kollasega on tähistatud ukrainlaste enamusega omavalitsuste alad ja rohelisega omavalitsuste alad, kus enamuse moodustavad venelased]] [[Pilt:Donetskrepublic.svg|pisi|19. veebruari 2015 seisuga Donetski Rahvavabariigi kontrolli all olnud Donetski oblasti kohalikud omavalitsused]] 2001. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal pidas Donetski oblasti elanikest emakeeleks [[vene keel]]t 74,92% ja [[ukraina keel]]t 24,10%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/nationality_population/nationality_popul1/select_51/?botton=cens_db&box=5.1W&k_t=14&p=0&rz=1_1&rz_b=2_1%20%20%20%20&n_page=1 Päring Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse tulemuste andmebaasist]</ref> Elanike arvult on see Ukraina suurim oblast. Suuremad linnad on [[Donetsk]], [[Slovjansk]], [[Horlivka]], [[Kramatorsk]], [[Makijivka]], [[Mariupol]], [[Jenakijeve]], [[Tšõstjakove]]. ==Haldusjaotus== === Rajoonid === 2020. aastast jaguneb oblast 8 rajooniks, millest 3 oli 2022. aasta alguse seisuga Ukraina võimude kontrolli all: * [[Bahmuti rajoon]] * [[Donetski rajoon]] (okupeeritud) * [[Horlivka rajoon]] (okupeeritud) * [[Kalmiuske rajoon]] (okupeeritud) * [[Kramatorski rajoon]] * [[Mariupoli rajoon]] (okupeeritud) * [[Pokrovski rajoon]] * [[Volnovahha rajoon]] (okupeeritud) === Endine haldusjaotus === Oblast jagunes varem 18 rajooniks: * [[Amvrossijivka rajoon]] * [[Bahmuti rajoon]] * [[Dobropillja rajoon]] * [[Jassõnuvata rajoon]] * [[Kostjantõnivka rajoon]] * [[Krasnoarmiiski rajoon]] * [[Lõmani rajoon]] * [[Marjinka rajoon]] * [[Novoazovski rajoon]] * [[Oleksandrivka rajoon]] * [[Peršotravnevõi rajoon]] * [[Slovjanski rajoon]] * [[Starobeševe rajoon]] * [[Šahtarski rajoon]] * [[Telmanove rajoon]] * [[Velõka Novosilka rajoon]] * [[Volnovahha rajoon]] * [[Volodarske rajoon]] == Vaata ka == * [[Donetsi kõrgustik]] * [[Donetski kubermang]] * [[Donetski oblast (1932–1938)]] == Viited == <references/> ==Välislingid== * [[9. oktoober]] [[2014]]. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/9/7040321/ Почти 1,5 тисячи человек убиты на Донбассе с марта – ОБСЕ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[10. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6302-taruta-bolshe-ne-gubernator-doneckoy-oblasti Тарута больше не губернатор Донецкой области] <small>(''vene keeles'')</small> * 10. oktoober 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3617283-v_donetskuyu_oblast_iz_rossii_zashli_30_edinits_voennoy_tekhniki.htm В Донецкую область из России зашли 30 единиц военной техники] <small>(''vene keeles'')</small> * [[16. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3703815-poroshenko_podpisal_zakon_ob_osobom_statuse_donbassa.htm Порошенко подписал закон об особом статусе Донбасса] <small>(''vene keeles'')</small> {{UKR}} [[Kategooria:Donetski oblast| ]] [[Kategooria:Ukraina oblastid]] okdn69px58l4p6m8k2p8vwv4wc13utq Setu keel 0 16059 7241622 7240751 2026-09-25T11:49:06Z Sendrasendra 225202 7241622 wikitext text/x-wiki [[Pilt:South Estonian today.PNG|pisi|300px|Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega]] '''Setu keel''' ehk '''seto keel''' (setu ja [[võru keel]]es ''seto kiil´'') on Eesti põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oskas Eestis (peamiselt [[Kagu-Eesti]]s, [[Setumaa]]l) setu keelt 12 549<ref>[[Statistikaamet]] 2011 [https://web.archive.org/web/20200703015213/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2]</ref> või 12 532<ref>[[Kutt Kommel]]. [http://www.stat.ee/dokumendid/71338 Eesti murded rahvaloenduse andmetel], kogumikus "Pilte rahvaloendusest", ''Eesti Statistika'', Tallinn 2013</ref> inimest. Setu keel on üks [[lõunaeesti keel]]test ja sarnaneb väga [[võru keel]]ega. Et aga [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev [[identiteet]], siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Teiste käsitluste järgi on setude keel [[eesti keel|eesti]], lõunaeesti või võru keele [[murre]], [[murrak]] või murrakurühm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võru ja võro, setu ja seto: kas murded või keeled? |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51017945/voru-ja-voro-setu-ja-seto-kas-murded-voi-keeled |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Setu :: Murdekiiker |url=https://arhiiv.eki.ee/murded/kiiker/leksikon/setu.html |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=arhiiv.eki.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - Lõuna-Eesti murded |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/L%C3%B5una-Eesti%20murded/1/est |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Setu murre - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/setu_murre |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kure |eesnimi=Kaimo |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Seto keel |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/23/seto-keel/ |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Eesti Rahvakultuuri Keskus |keel=et}}</ref> Setu keel (koos võru keelega) on [[UNESCO]] ohustatud keelte nimekirjas.<ref>[http://www.unesco.org/languages-atlas/index.php UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger]</ref> Sügisest 2021 töötab Värska lasteaias setukeelne rühm.<ref>[[Leevi Lillemäe]], [https://www.err.ee/1608151390/varskas-alustab-sugisel-setukeelne-lasteaiaruhm Värskas alustab sügisel setukeelne lasteaiarühm], ERR, 22. märts 2021</ref> == Murded == [[Pilt:Seto valdo kaupa.jpg|pisi|262x262px|Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel]]Setu keelel on kolm peamist murrakut: Lõunasetu, Põhjasetu ja Idasetu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jõgi |eesnimi=Sigrit |pealkiri=Seto ja Lutsi sõnavara võrdlus |kirjastus=[[Tartu ülikool]] |aasta=2016 |lehekülg=4 |keel=eesti}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=11-12 |keel=eesti|eesnimi2=Paul|perekonnanimi2=Hagu}}</ref> '''Lõunasetu''' (ka läänesetu) murrakut kõneldakse [[Meremäe vald|Meremäe]] ja [[Luhamaa]] ümbruses. Lõunasetu murrak on kõige levinum ja konservatiivsem setu murre. Enamus kirjandust (sh ka ''"Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium"'') on ilmunud lõunasetu murdes. Selle artikli kirjeldus setu grammatikast ja fonoloogiast põhineb lõunasetu murdel. '''Põhjasetu''' murret räägitakse [[Mikitamäe]] ja [[Värska]] ümbruses. [[Anne Vabarna|Anna Vabarna]] setu eepos "[[Peko (eepos)|''Peko'']]" on kirjutatud põhjasetu murrakus. Põhjasetu murret on näha ka 1920ndatel ilmunud [[Paulopriit Voolaine|Paulopriit Voolaise]] setu lugemikes. '''Idasetu''' murre on levinuim [[Petseri|Petserist]] ida- ja kagupool asuvates setu külades. Kirjanduses esineb idasetu murrakut vähe, kuid rahvalauludes seevastu palju hulgalisemalt. Idasetu murrak on teiste murretega võrreldes kõige mõjutatuim [[Vene keel|vene keelest]].<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |+Murrete võrdlus<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jõgi |eesnimi=Sigrit |pealkiri=Seto ja lutsi sõnavara võrdlus |kirjastus=[[Tartu Ülikool]] |aasta=2016 |koht=[[Tartu]] |lehekülg=49-57 |keel=eesti}}</ref> !Eesti keel |'''aeglasemalt''' |'''ametnik''' |'''ihnur''' |'''kaugele''' |'''kelm''' |'''nuga''' |'''palved''' |'''sünnipäev''' |'''tuba''' |'''väiksem''' |- !Põhjasetu |aiguppa |amõtnik |ihnõh |kavvõndahe |vikur |väits |palvuseq |sünnüpäiv |tarõ |vähäp |- !Lõunasetu |aiguppa |kirämiis |ihneh |kavvõntahe |ullikanõ |väits |lugõmisõq |sündünpäiv |tarõ |vähämb |- !Idasetu |tasabahõ |panat |kogihaja |kavvõliistõ |aasanõ |turask |moltvaq |sündüsspäiv |koomot |vähnäb |} == Fonoloogia == ==== Täishäälikud ==== Setu keeles esineb 10 täishäälikut. Neid võib näha järgmises tabelis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=13 |keel=eesti}}</ref> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | ! colspan="2" |Eesvokaal ! colspan="2" |Tagavokaal |- !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümar</small> !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümar</small> |- !Kõrge | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge eesvokaal|i]] (i) | style="text-align: center;" |[[Ümardatud kõrge eesvokaal|y]] (ü) | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]] (õ) | style="text-align: center;" |[[Ümardatud kõrge tagavokaal|u]] (u) |- !Keskkõrge | style="text-align: center;" |[[Ümardamata keskkõrge eesvokaal|e]] (e) | style="text-align: center;" |[[Ümardatud keskkõrge eesvokaal|ø]] (ö) | style="text-align: center;" |[[Ümardamata keskkõrge tagavokaal|ɤ]] (õ) | style="text-align: center;" |[[Ümardatud keskkõrge tagavokaal|o]] (o) |- !Madal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata vaegmadal eesvokaal|æ]] (ä) | | style="text-align: center;" |[[Ümardamata madal tagavokaal|ɑ]] (a) | |} ==== Vokaalharmoonia ja diftongid ==== Setu keele [[Diftong|täishäälikuühendi-]] ja [[Hääldus|hääldusreeglid]] lähtuvad [[Vokaalharmoonia|vokaalharmooniast]]. Vokaalharmoonias on kaks täishäälikutüüpi: ees- ja tagavokaalid. Liigitust võib näha täishääliku tabelis. Ühes sõnas saavad esineda kas tagavokaalid: a, u, õ (ja o, kõrge õ /[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]]/) või eesvokaalid ä, ö, ü (ja e). 'I' tähte võib nii ees-, kui ka tagavokaalidega sõnas kasutada. 'E' ja 'O' tähti võib ka kõikide tähtedega kasutada, tingitud, et E on esisilbis ja et O-le järgnevad ainult tagavokaalid. Samamoodi käituvad ka setu keeles esinevad täishääliku ühendid, mis ilmuvad peamiselt rõhulistes silpides. Näiteid setukeelsetest diftongidest võib näha allpool.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=14-16 |keel=eesti}}</ref><ref>Department of Linguistics, Stanford University https://cims.nyu.edu/~sbowman/setolsaposter.pdf</ref> * I saab kõikide täishäälikutega diftonge moodustada ''(ai, ei, oi, ui, äi, üi, öi, õi, (kõrge õ-ga) õi);'' * U saab kõikide teiste tagavokaalide- ja i-ga diftonge moodustada (au, iu, ou, õu, eu); * Ü saab ainult eesvokaalidega ühendeid moodustada (eü, iü, äü, öü, üi); ==== Kaashäälikud ==== Setu keeles on 13 kaashäälikut, kui välja arvata [[Palatalisatsioon|peenendatud]] (e palataliseeritud) kaashäälikud. Peaaegu kõiki setu kaashäälikuid võib ka peenendada. F ja tugev (venepärane) H ilmnevad ainult laensõnades.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=16 |keel=eesti}}</ref> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | ! colspan="2" |[[Huulhäälik|Bilabiaal]] ! colspan="2" |[[Labio-dentaal]] ! colspan="2" |[[Hambasombuhäälik|Alveolaar]] ! colspan="2" |[[Velaar]] ! colspan="2" |[[Kõrihäälik]] ! rowspan="2" |[[Palataal]] |- !<small>Tavaline</small> !<small>[[Palatalisatsioon|Peenend.]]</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Palatalisatsioon|Peenend.]]</small> !<small>Tavaline</small> ![[Palatalisatsioon|<small>Peenend.</small>]] !<small>Tavaline</small> !<small>[[Palatalisatsioon|Peenend.]]</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Palatalisatsioon|Peenend.]]</small> |- ![[Ninahäälik|Nasaal]] |style="text-align: center;" |[[Bilabiaalne nasaal|m]] |style="text-align: center;" |[[Bilabiaalne nasaal|m]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | | |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]] |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | | | | | |- ![[Sulghäälik]] |style="text-align: center;" |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]] ([[Heliline bilabiaalne sulghäälik|b]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]][[Palatalisatsioon|ʲ]] ([[Heliline bilabiaalne sulghäälik|b]][[Palatalisatsioon|ʲ]]) | | |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]] ([[Heliline alveolaarne klusiil|d]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]][[Palatalisatsioon|ʲ]] ([[Heliline alveolaarne klusiil|d]][[Palatalisatsioon|ʲ]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu velaarne klusiil|k]] ([[Heliline velaarne klusiil|g]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu velaarne klusiil|k]][[Palatalisatsioon|ʲ]] ([[Heliline velaarne klusiil|ɡ]][[Palatalisatsioon|ʲ]]) |style="text-align: center;" |[[Kõrisulghäälik|ʔ]] | | |- ![[Tremulant]] | | | | |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne tremulant|r]] |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne tremulant|r]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | | | | | |- ![[Ahtushäälik|Frikatiiv]] | | |style="text-align: center;" |([[Helitu labiodentaalne frikatiiv|f]]) [[Heliline labiodentaalne frikatiiv|v]] |style="text-align: center;" |[[Heliline labiodentaalne frikatiiv|v]][[Palatalisatsioon|ʲ]] |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne sibilant|s]] |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne sibilant|s]][[Palatalisatsioon|ʲ]] |style="text-align: center;" |([[Helitu velaarne frikatiiv|x]]) | |style="text-align: center;" |[[Glotaalne helitu frikatiiv|h]] |style="text-align: center;" |[[Glotaalne helitu frikatiiv|h]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | |- ![[Afrikaat]] | | | | |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne afrikaat|t͡s]] ([[Heiline alveolaarne afrikaat|d͡z]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne afrikaat|t͡s]][[Palatalisatsioon|ʲ]] ([[Heiline alveolaarne afrikaat|d͡z]][[Palatalisatsioon|ʲ]]) | | | | | |- ![[Lateraal]] | | | | |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]] |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | | | | | |- ![[Poolvokaal]] | | | | | | | | | | |style="text-align: center;" |[[Heliline palataalne poolvokaal|j]] |} == Grammatika == ===== Mitmus ===== Setu keele mitmuse tunnuseks nimetavas käändes on [[Kõrisulghäälik|''ʔ'']].<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=20-22 |keel=eesti}}</ref> * käsi (ainsus) - käe’ (mitmus) * hüä (''hea'' - ainsus) - hüa’ (''head'' - mitmus) * aastak (''aasta'' - ainsus) - aastaga’ (''aastad'' - mitmus) Omastavas (ja ka muudes) käänetes kasutatakse sageli -i lõppu.<ref name=":2" /> * keele’ (mitmus - nimetav) - kiili (mitmus - omastav/osastav) * hüa’ (mitmus - nimetav) - hüvvi (mitmus - omastav/osastav) ==== Asesõnad ==== Setu keeles (nagu eesti keeleski) pole [[Grammatiline sugu|grammatilist sugu]]. Seega on kõik asesõnad (ja ka nimi- omadus- ja tegusõnad) soota. All võib näha isikulisi asesõnu nimetavas ja osastavas käändes.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=24 |keel=eesti}}</ref> ''Nimetav'' # Ainsus: mina / ma’ ''(mina / ma) ||'' Mitmus: mi(’) ''(meie / me);'' # Ainsus: sina / sa’ ''(sina / sa) ||'' Mitmus: ti(’) ''(teie / te);'' # Ainsus: timä / tä ''(tema / ta)'' || Mitmus: nimä’ / nä(’) ''(nemad / nad);'' ''Osastav'' # Ainsus: minno (mind) || Mitmus: meid (meid); # Ainsus: sinno (sind) || Mitmus: teid (teid); # Ainsus: timmä (teda) || Mitmus: näid (neid); ==== Käänded ==== Setu keeles on 13 käänet. Olev kääne langeb tänapäeval kokku seesütleva käändega. Vana oleva käände liidet (-na/-nä) on näha vaid mõnes määrsõnas, nt: ''olõ tervehnä'' (ole tervena).<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=19 |keel=eesti|eesnimi2=Paul|perekonnanimi2=Hagu}}</ref> {| class="wikitable" |+Käänamistabel (lõunasetu murrakus)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=20-21 |keel=eesti|perekonnanimi2=Hagu|eesnimi2=Paul}}</ref><ref name=":0" /> !# !Käände nimi !Liide (üldiselt) !Nimisõna (ains.) !Omadussõna (ains.) !Nimisõna (mitm.) !Omadussõna (mitm.) |- |'''''1.''''' |'''Nimetav''' |''∅'' |tüü ''(eesti k. 'töö')'' |rikas ''(eesti k. 'rikas')'' |tüü-’ |rikka-’ |- |'''''2.''''' |'''Omastav''' |''∅'' |tüü |rikka |töie |rikkidõ |- |'''''3.''''' |'''Osastav''' |''∅'' '', -d, -t, -da, -dä'' |tüü-d |rikas-t |töi-d |rikki-t |- |'''''4.''''' |'''Sisseütlev''' |''∅'' '','' -he |tüü-hhü |rikka-he |töi-hhe |rikki-he |- |'''''5.''''' |'''Seesütlev''' | -h |tüü-h |rikka-h |töi-h / töie-h |rikki-h |- |'''''6.''''' |'''Seestütlev''' | -st |tüü-st |rikka-st |töi-st |rikki-st |- |'''''7.''''' |'''Alaleütlev''' | -le, -lõ |tüü-le |rikka-lõ |töi-le / töie-le |rikki-lõ |- |'''''8.''''' |'''Alalütlev''' | -l |tüü-l |rikka-l |töi-l / töie-l |rikki-l |- |'''''9.''''' |'''Alaltütlev''' | -lt |tüü-lt |rikka-lt |töi-lt / töie-lt |rikki-lt |- |'''''10.''''' |'''Saav''' | -s, -st |tüü-st |rikka-st |töi-st |rikki-st |- |'''''11.''''' |'''Rajav''' | -ni’ |tüü-ni’ |rikka-ni’ |töie-ni’ |rikki-ni’ |- |'''''12.''''' |'''Ilmaütlev''' | -lda’, -ldä’ |tüü-ldä’ |rikka-lda’ |töie-ldä’ / töi-ldä |rikki-lda’ |- |'''''13.''''' |'''Kaasaütlev''' | -ga’ |tüü-ga’ |rikka-ga’ |töie-ga’ |rikkidõ-ga’ |- | colspan="7" |''<small>NB: Selles tabelis pole kõik setukeelsed käändtüübid esindatud.</small>'' |} == Sõnavara == ==== Arvsõnad ==== {| class="wikitable" |+arvsõnad nimetavas käändes<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=22-23 |keel=eesti}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Seto sõnastik |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/setosonastik/index.cgi?Q=neli&F=M&C06=et |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=arhiiv.eki.ee}}</ref> !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 |- | style="text-align: center;" |üt́s/ütś | style="text-align: center;" |kat́s/katś | style="text-align: center;" |kol<sup>ʔ</sup>/kolm | style="text-align: center;" |neĺli/nelli | style="text-align: center;" |viis/viiś | style="text-align: center;" |kuuś | style="text-align: center;" |säidse | style="text-align: center;" |katõsa | style="text-align: center;" |ütesä | style="text-align: center;" |kümme |- ! colspan="2" |11 ! colspan="2" |12 ! colspan="2" |13 ! colspan="2" |14 ! colspan="2" |15 |- | colspan="2" |üt́stõiśskümme(nd) | colspan="2" |kat́stõiśskümme(nd) | colspan="2" |kolmtõiśskümme(nd) | colspan="2" |neĺlitõiśskümme(nd) | colspan="2" |viiśtõiśskümme(nd) |- ! colspan="2" |20 ! colspan="2" |25 ! colspan="2" |50 !100 !1000 !2000 !1 000 000 |- | colspan="2" |katśkümme(nd) | colspan="2" |kat́skümme(nd) viiś | colspan="2" |viiśkümme(nd) | style="text-align: center;" |sada | style="text-align: center;" |tuhat | style="text-align: center;" |katś tuhat | style="text-align: center;" |miljon |} == Võrdlus == * '''Setu keel''' Kõik inemiseq sünnüseq vapost ja ütesugumaidsist uma avvo ja õiguisi poolõst. Näile om annõt mudsu ja süämetun'stus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi kjauma. * '''[[Võru keel]]''' Kõik inemiseq sünnüseq vapos ja ütesugumaidsis uma avvo ja õiguisi poolõst. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä. * '''[[Eesti keel]]''' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. * '''[[Liivi keel]]''' Amād rovzt attõ sindõnd brīd ja īdlizt eņtš vǟrtitõks ja õigiztõks. Näntõn um andtõd mūoštõks ja sidāmtundimi ja näntõn um īdtuoisõ tuoimõmõst veļkub vaimsõ. * '''[[Soome keel]]''' Kaikki ihmiset syntyvät vapaina ja tasavertaisina arvoltaan ja oikeuksiltaan. Heille on annettu järki ja omatunto, ja heidän on toimittava toisiaan kohtaan veljeyden hengessä. ''Eelnev oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri={{!}} OHCHR |url=https://www.ohchr.org/en/search?more_languages=TRUE |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241007150829/https://www.ohchr.org/en/search?more_languages=TRUE |arhiivimisaeg=2024-10-07 |vaadatud=2026-08-06 |väljaanne=OHCHR |keel=en |url-olek=töötab }}</ref>[[File:Lõunaeesti keelepuu.pdf|thumb|Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav [[keelepuu]] ([[Petri Kallio]] järgi)|256x256px]] == Vaata ka == * [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium]] * [[Lõunaeesti keel]] * [[Võru keel]] * [[Tartu keel]] * [[Mulgi keel]] * [[Eesti keel]] == Välislingid == * [http://www.estblul.ee/EST/Keeled/seto.html Setu keel: ülevaade Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu kodulehel] * [http://uudised.err.ee/index.php?06174830 Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust] (ERR, 22. august 2009) * [https://arhiiv.eki.ee/dict/setosonastik/setosonastik.html Seto sõnastik] == Viited == {{viited}} {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Lõunaeesti keeled]] [[Kategooria:Setumaa]] 5lgd78po8wis46oozxhqk87pzl36mf3 Signori-Lippsi efekt 0 16306 7241628 7089874 2026-09-25T11:56:24Z N1releh 199583 7241628 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2023}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Signori-Lippsi efekt''' on [[Paleontoloogia|paleontoloogiline]] idee, mis selgitab, kuidas äkilist [[Väljasuremine|väljasuremist]] võidakse kujutada pikemaajalise protsessina kui see tegelikult on. Efekti kirjeldasid [[1982]]. aastal kaks paleontoloogi [[Jere H. Lipps]] ja [[Philip W. Signor]]. Paleontoloogilised teadmised põhinevad peamiselt leitud [[kivistis]]tel. Nende kadumist [[Stratigraafia|stratigraafilistest]] [[Kiht (geoloogia)|kihtidest]] seostatakse kivistisi ehk fossiile tekitanud organismide väljasuremisega. Kui oletada, et palju organismirühmi suri välja [[Geoloogiline aeg|geoloogilises mõttes]] väga lühikese perioodi jooksul, peaks ka [[settekivim]]itest leidma järsu piiri, kust alates teatud rühmi ei enam esine. Praktikas see nii ei pruugi olla, sest paljusid haruldasemaid rühmi ei pruugita leida ja tehakse järeldus, et need surid välja varem kui laiema levikuga rühmad, kuigi tegelik väljasuremine võis toimuda umbes samal ajal. Lisaks Signori-Lippsi efektile, võivad väljasuremist mõjutada ka teised tegurid. Näiteks [[Kriidi lõpu väljasuremine|kriidiajastu lõpu väljasuremist]], mille kestel surid välja ka [[dinosaurus]]ed, on kaua aega seletatud suure [[Meteoriit|meteoriidi]] langemisega 65 miljonit aastat tagasi. Tänapäeval on selles [[hüpotees]]is aina enam kahtlema hakatud. Näiteks tekib küsimus, kas osad [[sugukond (bioloogia)|sugukonnad]] tundsid katastroofi tulekut ette ning surid seetõttu juba ennetavalt välja. Sellele üritatakse vastata just Signori-Lippsi efektiga. Paljud teadlased usuvad siiski, et väljasuremisprotsess kestis vähemalt 3 miljonit aastat ning oli ilmselt paljude sündmuste kokkulangevus, milles ka meteoriidi langemisel võis olla oma roll. [[Kategooria:Paleontoloogia]] 0k8uvwpgx1gwiin20s7hb3w6ed8tu8o Isemajandava Eesti ettepanek 0 18883 7241037 7194862 2026-09-24T15:37:54Z ~2026-51465-46 238271 /* Vaata ka */ 7241037 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nelja mehe ettepanek Edasi leheküljel.jpg|pisi|Ettepanek ajalehes Edasi]] '''"Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele"''' ehk '''IME ettepanek''' ilmus [[26. september|26. septembril]] [[1987]] [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Selle kirjutise autoriteks olid märgitud [[Siim Kallas]], [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]] ja [[Mikk Titma]] ning nii sai see tuntuks kui '''nelja mehe ettepanek'''. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas [[Eesti NSV]] peaks saavutama majandusliku iseseisvuse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisus. == Ettepaneku koostamine == Ettepaneku väljatöötamise algatas Edgar Savisaar majandusdoktor Jaak Leimanni ettepanekul. Savisaar oli tollal [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] arengustsenaariumidega tegeleva osakonna juhataja. Algatus toetus [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe [[Nikolai Rõžkov]]i vihjele vajadusest üldises [[perestroika]] tuhinas esitada majanduse juhtimise parandamise ideid. Rõžkov oli 19. detsembril 1986 käinud Tallinnas avamas [[Muuga sadam|Muuga sadamat]], mis oli NSV Liidu Euroopasse suunduvale naftaekspordile eluliselt vajalik. Ta oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] majanduse võimaluste suhtes väga pessimistlik ning innustanud Eesti asjamehi, et need pakuksid uusi majanduse korraldamise põhimõtteid. [[Karl Vaino]] oli aga teatanud mõne aja pärast [[Moskva]]sse, et Eesti NSV teadlaskond ei suudaks midagi konstruktiivset välja pakkuda. Leiman ja Savisaar pidasid silmas, et tuleb moodustada ettepaneku väljatöötamiseks töögrupp kuhu kuuluksid akadeemilise kraadiga tollased avalikkusele tuntud ja juba oma töödega nime teinud noorema ja keskmise põlvkonna majandusteadlased, sotsioloogid ja ettevõtete juhtimise ümberkorraldamisega tegelevad teadlased. Savisaar kutsus töögrupi liikmed 18. augustil 1987 kella 10-ks Plaanikomiteesse. Algne ülesande püstitus oli arutada ettevõtete majandamise korrastamise küsimusi mida Eesti võiks Moskva käsu peale või soovituse järgi perestroika vaimus välja pakkuda selleks, et leevendada räiget stagnatsiooni ja üle poole sajandi kestnud [[liiduvabariik]]ide ekspluateerimist NSV Liidu keskvõimu poolt. Liiduvabariigid vajavat suuremat majanduslikku iseseisvust. Plaanikomitee parteikomitee nõupidamisruumi kogunesid Ministrite Nõukogu esimehe abi [[Rein Kaarepere]], Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedri dotsent [[Peeter Kross]], Kvalifikatsiooniinstituudi direktor [[Jaak Leimann]], Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadusdirektor [[Olav Lugus]] ja vanemteadur [[Ivar Raig]], Õpetajate Täiendusinstituudi dotsent Tiit Made ning Tartu Riikliku Ülikooli vanemteadur [[Ivi Proos]]. Arutelu juhatas Savisaar. Ettepaneku koostamine käivitus [[ajurünnak|ajurünnakuna]]. Kahetunniline mõttevahetus oli elav, vabameelseid ideid tuli seinast seina. Jutt keerles selle ümber, kuidas saada [[Moskva Kreml|Kremlilt]] õigus otsustada ise oma majandusasjade üle. Perestroika ideoloogiat nähti tegelikkusest mõnevõrra helgemana. Arutelu tulemusena otsustati koostada ettepanek, mis muudaks üdini Eesti NSV majanduse senist korraldust. [[Pilt:Tiit Made Rein Mägari loodud nelja mehe ettepaneku plakatiga (1987), Tiit Veermäe foto.jpg|pisi|vasakul|Tiit Made [[Rein Mägar]]i loodud nelja mehe ettepaneku plakatiga 1987. aastal]] Lõpliku ettepaneku väljatöötamiseks moodustati väiksemad töörühmad, mille vahel jagati tööülesanded. Lepiti kokku, et septembri alguseks esitatakse Savisaarele ettepanekud. Ivi Proos tegi lindistuste alusel arutelust põhjaliku kokkuvõtte, mis jagati igale osalejale. Kross ja Leimann tegid Eesti NSV majanduse juhtimise ümberkorraldamise ettepanekuid. Made ülesanne oli esitada seisukohti rahvusvahelise turumajanduse põhimõtete juurutamiseks ning vaba ettevõtluse finants-majanduslikuks toimimiseks. Raig tegeles liiduvabariikide vaheliste majandussuhete väljatöötamisega. Pärast esimest kohtumist loobusid osalemast Kaarepere ja Lugus. Leimann oli seotud põhitöökoha tööülesannetega. == Ettepaneku avaldamine == Plaanikomitees Savisaare kabinetis kogunes kokkukuivanud töörühm veel kaks korda. 7. septembril tehti vahekokkuvõtteid ning vormistati lõpptekst, mis kandis esialgu pealkirja "On tulnud idee: läheme üle isemajandamisele". Seda peeti aga liiga lohisevaks ja pikaks. Pärast mõningast vaidlust valiti pealkirjaks "Majandus uude kvaliteeti". 21. septembril kohtusid Savisaar, Proos, Made ja Raig, et otsustada, mida valminud ettepanekuga teha, ehk kus seda avaldada. Esialgne valik [[glasnost]]i vaimu kasutades oli [[EKP Keskkomitee]] ajaleht Rahva Hääl, kus Siim Kallas oli asetoimetaja. Lähtus ju ettepanek partei nõudest teha majanduse juhtimise ümberkorraldamise ettepanekuid. Kuid Kallas teadis, et poliitilise taustaga artiklid kooskõlastatakse ikka veel [[EKP Keskkomitee|EKP Keskkomiteega]]. Sealt võis saada avaldamise keelu. Seega jäi üle edumeelne Tartu ajaleht Edasi. Savisaar otsustas 24. septembril viia ise artikli Tartusse. Artiklile olid soostunud töögrupi liikmetest alla kirjutama ainult Savisaar ja Made. Kallas artikli algteksti koostamisel ei osalenud. Kuid tema allkiri lisandus siis, kui Savisaar tegi katset artikkel Rahva Hääles avaldada ja pöördus Kallase poole. Kallase ettepanekul tehti mõned redaktsioonilised parandused, muudeti töögrupi poolt pakutud pealkirja "Majandus uude kvaliteeti" ja lisati Rahva Hääle vaimus sisutu, kuid konjunktuurne lõik perestroika ülistamiseks. Kolmele allkirjale lisandus veel ka Savisaare ettepanekul sotsioloog Mikk Titma allkiri, kes polnud selle koostamisel üldse osalenud. [[Pilt:Kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele üleviimise ettepaneku originaalkäsikiri.jpg|pisi|Originaalkäsikiri koos ajalehe Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]]u parandustega]] Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]] oli otsekohe valmis artikli avaldama. Käiku läks Rahva Hääle blanketile masinaga kirjutatud trükivalmis tekst. Blanketil on "Rahva Hääl" maha tõmmatud ning "Edasi" käsitsi asemele kirjutatud. Ülaserva löödud templisse on märgitud registreerimisnumbriks 5447 ning saabumise kuupäevaks 25. september. Mart Kadastik on lisanud resolutsiooni "Palun mitte keeleliselt parandada!" ja "Täna". Tekstis on siiski Kadastiku tehtud väikseid redaktsioonilisi parandusi. Parandatud tekst kirjutati uuesti kirjutusmasinaga ja alles siis saadi lõplik pealkiri "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele!". Selle kümme teesi (põhiprintsiipi) olid järgmised: :1. Majanduse juhtimise ja planeerimise aluseks on väärtusseaduse arvestamine ja kaubalis-rahalised suhted. :2. Eesti NSV territooriumil paiknev majandus on Eesti NSV alluvuses. See kehtib ka raudtee, merelaevanduse ja praegu üleliidulises alluvuses olevate ettevõtete kohta. Majanduse struktuur korraldatakse ümber, et tagada eelisareng nendele valdkondadele, mis põhinevad eeskätt kohalikul ressursil, on meile majanduslikult kasulikud, kultuuriliselt vastuvõetavad ja majandamise traditsioonidega kooskõlas. :3. Kaubavahetus nii NSV Liidu teiste liiduvabariikide, [[krai]]de ja [[oblast (NSVL)|oblastite]] kui ka välisriikidega toimub turu kaudu ning on rajatud tootja ja tarbija otsesidemetele. :4. Võetakse kasutusele konverteeritav [[Nõukogude rubla|rubla]] kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud arveldusvahend. Selle abil toimuvad ka kõik arveldused NSV Liidu teiste piirkondadega, asutuste ja ettevõtetega. :5. NSV Liidu eelarvega on suhetes vabariik kui tervik. Vabariigi maksed üleliidulisse eelarvesse kehtestatakse [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] poolt pikaajaliste normatiivide alusel. Üleliidulisest tööjaotusest võtab Eesti NSV osa eeskätt valuutatulude suurendamise kaudu. Eesti NSV eelarve tulude formeerimiseks kujundatakse eri maksusüsteem. Kohalikud eelarved lahutatakse vabariiklikust eelarvest. :6. Täielikule isemajandamisele üleminek viiakse läbi kogu territooriumil ja kõigil majanduse juhtimise tasanditel. Isemajandamisesuhetele rajatakse ka koostöö vabariigi eri piirkondade, linnade ja rajoonide vahel. :7. Majanduses valitseb organisatsiooniline paljusus, kusjuures igati soodustatakse tarbija pärast konkureerivate ettevõtete olemasolu. Laiendatakse kooperatiivset tootmist, osa ettevõtete tegevus rajatakse [[aktsiaselts]]i põhimõttele. Ettevõtete loomiseks ja nende tegevuse korraldamiseks tõmmatakse kaasa nii Eesti NSV elanike rahalised vahendid kui ka väliskapital. Toodete kvaliteeti hinnatakse lähtudes rahvusvahelistest standarditest. :8. Tööjõu liikumist isemajandamisele üle läinud liiduvabariigi ja teiste NSV Liidu osade vahel reguleeritakse tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga.  :9. Juhtimine rajatakse majanduslike meetodite ja ettevõtete iseseisvusele. Ametkonnad, mis pole seotud majanduse üldise arengustrateegia kavandamise ja elluviimisega, likvideeritakse. Plaaniorganid tegelevad ainult üldiste proportsioonide perspektiivse planeerimisega. :10. Otsustamisõigus antakse sinna, kus luuakse tulemusi. Majanduse organisatsiooniline ühitamine areneb alt üles, s.t kõrgemalseisvaid organisatsioone luuakse ettevõtete poolt ja nende algatusel, kui seda peetakse otstarbekaks. == Pärast ettepaneku ilmumist == Ettepanekust kujunes kiiresti eestlastele legaalse opositsiooni ideoloogiline ja teoreetiline nurgakivi. Ettepanek ärritas okupatsioonivõimu, kuid innustas eestlasi laulvale revolutsioonile. Ettepanek sisaldas NSV Liidus põlatud [[turumajandus]]e põhimõtteid ja juhtis avalikult tähelepanu sotsialistliku majanduse lollustele. Kõigile anti selgesti märku, et eestlased kavatsevad hakata ise omal maal asju otsustama. Mitu muud liiduvabariiki said ettepanekust üheti aru, nagu ka Kremli institutsioonid, kes üritasid esialgu ettepanekut maha vaikida, kuid hiljem hakkasid manööverdama ja ettepaneku eesmärke tõlgendama. Autorid ei pidanud vajalikus põhjendada, kuidas on tsentraalses [[Käsumajandus|käsumajanduses]] võimalik viljeleda turumajandust. Mõnda aega esitasid ettepaneku kritiseerijad põhiargumendina nn "ühe suure katla nurgas rammusama supi keetmise". Sisuliselt oli see ju igati tõepärane etteheide, mis aga üldises poliitilises kontekstis ei äratanud laiemat tähelepanu. Pärast [[Loomeliitude ühispleenum]]it hakkasid eestlased 1988. aasta suvel survestama Moskvat isemajandamise ideega. Eesti delegatsioon sai [[NLKP XIX konverents]]ile sõites perestroika tuules ülestõusnud Eesti põlisrahvalt ülesande tutvustada Nõukogude Liidu juhtivatele kommunistidele ja parteilastele regionaalse isemajandamise ideed. [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] Nikolai Rõžkov oli nüüd eestlaste ideele vastu. [[Mihhail Gorbatšov]] suhtus aga ettepanekusse tolerantselt. Lõpuks õnnestuski Eesti NSV delegatsioonil isemajandamise küsimus rahvussuhete resolutsiooni sisse manööverdada. Moskvas sündis tekst, mis muu hulgas ütles: "Üks keskseid ülesandeid on luua tingimused regioonide suuremaks iseseisvuseks [...] Tähelepanu väärib idee, mis näeb ette vabariikide ja regioonide ülemineku isemajandamise põhimõtetele." [[Pilt:Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas ETV saates 1988, foto Harald Leppikson.jpg|pisi|[[Edgar Savisaar]], [[Mikk Titma]], [[Tiit Made]] ja [[Siim Kallas]] 1988. aastal ETV saates. [[Harald Leppikson]]i foto]] Eesti avalikkus asus isemajandamise ettepanekut aktiivselt toetama. [[Rahvarinne]] pani selle oma üheks põhiideeks. Läti, Leedu, Ukraina, Armeenia iseseisvumismeelsed rahvuslased juhindusid samuti eestlaste ettepanekust, nagu ka siin-seal Venemaal. 1988. aasta alguses võttis Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastu otsuse jätkata [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis]] regionaalse isemajandamise kavandi väljatöötamist. Kuid hoopis konsultatsioonifirmast [[Mainor]] kujunes ettepanekust lähtunud [[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]] (IME) programmi käivitaja ning sellega seotud Rahvarinde tegevuste koordineerija. Ettepaneku najal oli nüüd sündinud kaks Isemajandava Eesti majandusprogrammi väljatöötamise töörühma. Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis loodud töörühma juhtis [[Rein Otsason]]. Konsultatsioonifirma Mainor juures loodud Isemajandava Eesti (IME) probleemnõukogu juhtis Edgar Savisaar. Mainori rühmal ei tekkinud erilisi raskusi manööverdada Teaduste Akadeemia töörühm tagaplaanile. Mõlemale töörühmale määrati põhjaliku IME kontseptsiooni tähtajaks 1988. aasta november. Mainor sai ülesandega hakkama. Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudile käis see üle jõu. Eestist valitud eestlastest NSV Liidu rahvasaadikud algatasid [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]il seaduseelnõu liiduvabariikide isemajandamisele üleviimise kohta. Kongress delegeeris selle seaduse arutamise ja vastuvõtmise [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le. 27. novembril 1989 pandi seal isemajandamise seadus hääletusele korraga nii Rahvuste Nõukogus kui ka Liidunõukogus. Hääletamistel osales mõlemas kojas kokku 400 saadikut. Seaduse sai lugeda vastuvõetuks, kui seda toetab mõlemas kojas 136 saadikut. Hääletustulemused tehti teatavaks 27. novembril kell 17.20. Rahvuste Nõukogus läks isemajandamise seadus läbi 23 enamhäälega. Liidunõukogus oli aga vajaliku tulemuse saamine raskem, isemajandamise seadus läks seal läbi kõigest ühe enamhäälega. See oli eestlaste esimene suur võit asjas, millele Nõukogude Liidu keskvõim oli vastu. Kuid Nõukogude riigile jäänud kahe aasta jooksul seda seadust ei rakendatud, sest keskvõim oli ministeeriumidele sellise käsu andnud. Nelja mehe ettepanekust kujunes vaatamata nii mõnegi Eesti NSV autoriteetse institutsiooni ja võimutegelase vastuseisule hoopis tõsine poliitiline aktsioon ning tõeline rahvahariduslik ettevõtmine. Algas senitundmatute turumajanduslike põhimõtete selgitamine. Seni tsentraliseeritud majandamise küsimustega kokku puutunud teadlased, sotsioloogid, filosoofid, ajakirjanikud ja kultuuritegelased hakkasid omandama neile täiesti uusi teadmisi, mida mõne aasta pärast vaja läks. See üldteoreetiline ettevalmistus andiski Eestile võimaluse taastada iseseisvus ja teha kiire ning pikk hüpe [[sotsialism]]ist [[kapitalism]]i. Ettepaneku ja IME programmi teene kokku oli sedavõrd suur, et kui [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] taastas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse, olid tulevase majandus- ja rahandussüsteemi põhimõtted suures plaanis selged, rahvale selgeks räägitud ning esimesteks omapead tegutsemise sammudeks ka läbi harjutatud. Iseseisvuse taastamise eelõhtul ametisse asunud [[Edgar Savisaare valitsus|Savisaare valitsusel]] oli läbimõeldud majandusalase tegutsemise kontseptsioon olemas. Kuid materiaalsed võimalused piirasid tugevalt teoreetilise kontseptsiooni ellurakendamist. Ajaloolasest peaminister Savisaar ise oli läbinud omamoodi kõrgetasemelise majandusülikooli kursuse, mis seda ametit pidavale inimesele on hädavajalik, et valitsust õiges suunas tegutsema suunata. Võrreldes teiste endiste sotsialistlike liiduvabariikidega, eriti Läti ja Leeduga, oli Eesti saanud sedavõrd suure üldteoreetilise edu turumajanduse aluste sisseseadmisel, et just Eestile tehti Balti riikidest esimesena ettepanek astuda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. ==Vaata ka== *[[IME Probleemnõukogu]] *https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605413/tiit-made-siim-kallas-liitus-otsekohe-meie-revolutsioonilise-ettepaneku-autoritega-edasine-on-juba-ajalugu == Välislingid == * [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=51102407/ Terviktekst] Eesti Päevaleht, 26. september 2007 * [http://www.vabaeestisona.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2140:kuulsa-kvarteti-kirjatuekk-artikkel-millest-kasvas-vaelja-vaba-eesti-&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 Kuulsa kvarteti kirjatükk] Vaba Eesti Sõna (Rootsi Eesti Päevalehes ilmunud 5. septembri 2012 artikkel, milles vaadatakse tagasi 25 aasta eest avalikustatud IME programmile). [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Eesti majandus]] [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] 8ylhdipt2dt69dlsb0tybbjizopqdsi 7241040 7241037 2026-09-24T15:42:44Z ~2026-51465-46 238271 7241040 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nelja mehe ettepanek Edasi leheküljel.jpg|pisi|Ettepanek ajalehes Edasi]] '''"Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele"''' ilmus [[26. september|26. septembril]] [[1987]] [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Selle kirjutise autoriteks olid märgitud [[Siim Kallas]], [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]] ja [[Mikk Titma]] ning nii sai see tuntuks kui '''nelja mehe ettepanek'''. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas [[Eesti NSV]] peaks saavutama majandusliku iseseisvuse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisus. == Ettepaneku koostamine == Ettepaneku väljatöötamise algatas Edgar Savisaar majandusdoktor Jaak Leimanni ettepanekul. Savisaar oli tollal [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] arengustsenaariumidega tegeleva osakonna juhataja. Algatus toetus [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe [[Nikolai Rõžkov]]i vihjele vajadusest üldises [[perestroika]] tuhinas esitada majanduse juhtimise parandamise ideid. Rõžkov oli 19. detsembril 1986 käinud Tallinnas avamas [[Muuga sadam|Muuga sadamat]], mis oli NSV Liidu Euroopasse suunduvale naftaekspordile eluliselt vajalik. Ta oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] majanduse võimaluste suhtes väga pessimistlik ning innustanud Eesti asjamehi, et need pakuksid uusi majanduse korraldamise põhimõtteid. [[Karl Vaino]] oli aga teatanud mõne aja pärast [[Moskva]]sse, et Eesti NSV teadlaskond ei suudaks midagi konstruktiivset välja pakkuda. Leiman ja Savisaar pidasid silmas, et tuleb moodustada ettepaneku väljatöötamiseks töögrupp kuhu kuuluksid akadeemilise kraadiga tollased avalikkusele tuntud ja juba oma töödega nime teinud noorema ja keskmise põlvkonna majandusteadlased, sotsioloogid ja ettevõtete juhtimise ümberkorraldamisega tegelevad teadlased. Savisaar kutsus töögrupi liikmed 18. augustil 1987 kella 10-ks Plaanikomiteesse. Algne ülesande püstitus oli arutada ettevõtete majandamise korrastamise küsimusi mida Eesti võiks Moskva käsu peale või soovituse järgi perestroika vaimus välja pakkuda selleks, et leevendada räiget stagnatsiooni ja üle poole sajandi kestnud [[liiduvabariik]]ide ekspluateerimist NSV Liidu keskvõimu poolt. Liiduvabariigid vajavat suuremat majanduslikku iseseisvust. Plaanikomitee parteikomitee nõupidamisruumi kogunesid Ministrite Nõukogu esimehe abi [[Rein Kaarepere]], Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedri dotsent [[Peeter Kross]], Kvalifikatsiooniinstituudi direktor [[Jaak Leimann]], Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadusdirektor [[Olav Lugus]] ja vanemteadur [[Ivar Raig]], Õpetajate Täiendusinstituudi dotsent Tiit Made ning Tartu Riikliku Ülikooli vanemteadur [[Ivi Proos]]. Arutelu juhatas Savisaar. Ettepaneku koostamine käivitus [[ajurünnak|ajurünnakuna]]. Kahetunniline mõttevahetus oli elav, vabameelseid ideid tuli seinast seina. Jutt keerles selle ümber, kuidas saada [[Moskva Kreml|Kremlilt]] õigus otsustada ise oma majandusasjade üle. Perestroika ideoloogiat nähti tegelikkusest mõnevõrra helgemana. Arutelu tulemusena otsustati koostada ettepanek, mis muudaks üdini Eesti NSV majanduse senist korraldust. [[Pilt:Tiit Made Rein Mägari loodud nelja mehe ettepaneku plakatiga (1987), Tiit Veermäe foto.jpg|pisi|vasakul|Tiit Made [[Rein Mägar]]i loodud nelja mehe ettepaneku plakatiga 1987. aastal]] Lõpliku ettepaneku väljatöötamiseks moodustati väiksemad töörühmad, mille vahel jagati tööülesanded. Lepiti kokku, et septembri alguseks esitatakse Savisaarele ettepanekud. Ivi Proos tegi lindistuste alusel arutelust põhjaliku kokkuvõtte, mis jagati igale osalejale. Kross ja Leimann tegid Eesti NSV majanduse juhtimise ümberkorraldamise ettepanekuid. Made ülesanne oli esitada seisukohti rahvusvahelise turumajanduse põhimõtete juurutamiseks ning vaba ettevõtluse finants-majanduslikuks toimimiseks. Raig tegeles liiduvabariikide vaheliste majandussuhete väljatöötamisega. Pärast esimest kohtumist loobusid osalemast Kaarepere ja Lugus. Leimann oli seotud põhitöökoha tööülesannetega. == Ettepaneku avaldamine == Plaanikomitees Savisaare kabinetis kogunes kokkukuivanud töörühm veel kaks korda. 7. septembril tehti vahekokkuvõtteid ning vormistati lõpptekst, mis kandis esialgu pealkirja "On tulnud idee: läheme üle isemajandamisele". Seda peeti aga liiga lohisevaks ja pikaks. Pärast mõningast vaidlust valiti pealkirjaks "Majandus uude kvaliteeti". 21. septembril kohtusid Savisaar, Proos, Made ja Raig, et otsustada, mida valminud ettepanekuga teha, ehk kus seda avaldada. Esialgne valik [[glasnost]]i vaimu kasutades oli [[EKP Keskkomitee]] ajaleht Rahva Hääl, kus Siim Kallas oli asetoimetaja. Lähtus ju ettepanek partei nõudest teha majanduse juhtimise ümberkorraldamise ettepanekuid. Kuid Kallas teadis, et poliitilise taustaga artiklid kooskõlastatakse ikka veel [[EKP Keskkomitee|EKP Keskkomiteega]]. Sealt võis saada avaldamise keelu. Seega jäi üle edumeelne Tartu ajaleht Edasi. Savisaar otsustas 24. septembril viia ise artikli Tartusse. Artiklile olid soostunud töögrupi liikmetest alla kirjutama ainult Savisaar ja Made. Kallas artikli algteksti koostamisel ei osalenud. Kuid tema allkiri lisandus siis, kui Savisaar tegi katset artikkel Rahva Hääles avaldada ja pöördus Kallase poole. Kallase ettepanekul tehti mõned redaktsioonilised parandused, muudeti töögrupi poolt pakutud pealkirja "Majandus uude kvaliteeti" ja lisati Rahva Hääle vaimus sisutu, kuid konjunktuurne lõik perestroika ülistamiseks. Kolmele allkirjale lisandus veel ka Savisaare ettepanekul sotsioloog Mikk Titma allkiri, kes polnud selle koostamisel üldse osalenud. [[Pilt:Kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele üleviimise ettepaneku originaalkäsikiri.jpg|pisi|Originaalkäsikiri koos ajalehe Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]]u parandustega]] Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]] oli otsekohe valmis artikli avaldama. Käiku läks Rahva Hääle blanketile masinaga kirjutatud trükivalmis tekst. Blanketil on "Rahva Hääl" maha tõmmatud ning "Edasi" käsitsi asemele kirjutatud. Ülaserva löödud templisse on märgitud registreerimisnumbriks 5447 ning saabumise kuupäevaks 25. september. Mart Kadastik on lisanud resolutsiooni "Palun mitte keeleliselt parandada!" ja "Täna". Tekstis on siiski Kadastiku tehtud väikseid redaktsioonilisi parandusi. Parandatud tekst kirjutati uuesti kirjutusmasinaga ja alles siis saadi lõplik pealkiri "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele!". Selle kümme teesi (põhiprintsiipi) olid järgmised: :1. Majanduse juhtimise ja planeerimise aluseks on väärtusseaduse arvestamine ja kaubalis-rahalised suhted. :2. Eesti NSV territooriumil paiknev majandus on Eesti NSV alluvuses. See kehtib ka raudtee, merelaevanduse ja praegu üleliidulises alluvuses olevate ettevõtete kohta. Majanduse struktuur korraldatakse ümber, et tagada eelisareng nendele valdkondadele, mis põhinevad eeskätt kohalikul ressursil, on meile majanduslikult kasulikud, kultuuriliselt vastuvõetavad ja majandamise traditsioonidega kooskõlas. :3. Kaubavahetus nii NSV Liidu teiste liiduvabariikide, [[krai]]de ja [[oblast (NSVL)|oblastite]] kui ka välisriikidega toimub turu kaudu ning on rajatud tootja ja tarbija otsesidemetele. :4. Võetakse kasutusele konverteeritav [[Nõukogude rubla|rubla]] kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud arveldusvahend. Selle abil toimuvad ka kõik arveldused NSV Liidu teiste piirkondadega, asutuste ja ettevõtetega. :5. NSV Liidu eelarvega on suhetes vabariik kui tervik. Vabariigi maksed üleliidulisse eelarvesse kehtestatakse [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] poolt pikaajaliste normatiivide alusel. Üleliidulisest tööjaotusest võtab Eesti NSV osa eeskätt valuutatulude suurendamise kaudu. Eesti NSV eelarve tulude formeerimiseks kujundatakse eri maksusüsteem. Kohalikud eelarved lahutatakse vabariiklikust eelarvest. :6. Täielikule isemajandamisele üleminek viiakse läbi kogu territooriumil ja kõigil majanduse juhtimise tasanditel. Isemajandamisesuhetele rajatakse ka koostöö vabariigi eri piirkondade, linnade ja rajoonide vahel. :7. Majanduses valitseb organisatsiooniline paljusus, kusjuures igati soodustatakse tarbija pärast konkureerivate ettevõtete olemasolu. Laiendatakse kooperatiivset tootmist, osa ettevõtete tegevus rajatakse [[aktsiaselts]]i põhimõttele. Ettevõtete loomiseks ja nende tegevuse korraldamiseks tõmmatakse kaasa nii Eesti NSV elanike rahalised vahendid kui ka väliskapital. Toodete kvaliteeti hinnatakse lähtudes rahvusvahelistest standarditest. :8. Tööjõu liikumist isemajandamisele üle läinud liiduvabariigi ja teiste NSV Liidu osade vahel reguleeritakse tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga.  :9. Juhtimine rajatakse majanduslike meetodite ja ettevõtete iseseisvusele. Ametkonnad, mis pole seotud majanduse üldise arengustrateegia kavandamise ja elluviimisega, likvideeritakse. Plaaniorganid tegelevad ainult üldiste proportsioonide perspektiivse planeerimisega. :10. Otsustamisõigus antakse sinna, kus luuakse tulemusi. Majanduse organisatsiooniline ühitamine areneb alt üles, s.t kõrgemalseisvaid organisatsioone luuakse ettevõtete poolt ja nende algatusel, kui seda peetakse otstarbekaks. == Pärast ettepaneku ilmumist == Ettepanekust kujunes kiiresti eestlastele legaalse opositsiooni ideoloogiline ja teoreetiline nurgakivi. Ettepanek ärritas okupatsioonivõimu, kuid innustas eestlasi laulvale revolutsioonile. Ettepanek sisaldas NSV Liidus põlatud [[turumajandus]]e põhimõtteid ja juhtis avalikult tähelepanu sotsialistliku majanduse lollustele. Kõigile anti selgesti märku, et eestlased kavatsevad hakata ise omal maal asju otsustama. Mitu muud liiduvabariiki said ettepanekust üheti aru, nagu ka Kremli institutsioonid, kes üritasid esialgu ettepanekut maha vaikida, kuid hiljem hakkasid manööverdama ja ettepaneku eesmärke tõlgendama. Autorid ei pidanud vajalikus põhjendada, kuidas on tsentraalses [[Käsumajandus|käsumajanduses]] võimalik viljeleda turumajandust. Mõnda aega esitasid ettepaneku kritiseerijad põhiargumendina nn "ühe suure katla nurgas rammusama supi keetmise". Sisuliselt oli see ju igati tõepärane etteheide, mis aga üldises poliitilises kontekstis ei äratanud laiemat tähelepanu. Pärast [[Loomeliitude ühispleenum]]it hakkasid eestlased 1988. aasta suvel survestama Moskvat isemajandamise ideega. Eesti delegatsioon sai [[NLKP XIX konverents]]ile sõites perestroika tuules ülestõusnud Eesti põlisrahvalt ülesande tutvustada Nõukogude Liidu juhtivatele kommunistidele ja parteilastele regionaalse isemajandamise ideed. [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] Nikolai Rõžkov oli nüüd eestlaste ideele vastu. [[Mihhail Gorbatšov]] suhtus aga ettepanekusse tolerantselt. Lõpuks õnnestuski Eesti NSV delegatsioonil isemajandamise küsimus rahvussuhete resolutsiooni sisse manööverdada. Moskvas sündis tekst, mis muu hulgas ütles: "Üks keskseid ülesandeid on luua tingimused regioonide suuremaks iseseisvuseks [...] Tähelepanu väärib idee, mis näeb ette vabariikide ja regioonide ülemineku isemajandamise põhimõtetele." [[Pilt:Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas ETV saates 1988, foto Harald Leppikson.jpg|pisi|[[Edgar Savisaar]], [[Mikk Titma]], [[Tiit Made]] ja [[Siim Kallas]] 1988. aastal ETV saates. [[Harald Leppikson]]i foto]] Eesti avalikkus asus isemajandamise ettepanekut aktiivselt toetama. [[Rahvarinne]] pani selle oma üheks põhiideeks. Läti, Leedu, Ukraina, Armeenia iseseisvumismeelsed rahvuslased juhindusid samuti eestlaste ettepanekust, nagu ka siin-seal Venemaal. 1988. aasta alguses võttis Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastu otsuse jätkata [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis]] regionaalse isemajandamise kavandi väljatöötamist. Kuid hoopis konsultatsioonifirmast [[Mainor]] kujunes ettepanekust lähtunud [[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]] (IME) programmi käivitaja ning sellega seotud Rahvarinde tegevuste koordineerija. Ettepaneku najal oli nüüd sündinud kaks Isemajandava Eesti majandusprogrammi väljatöötamise töörühma. Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis loodud töörühma juhtis [[Rein Otsason]]. Konsultatsioonifirma Mainor juures loodud Isemajandava Eesti (IME) probleemnõukogu juhtis Edgar Savisaar. Mainori rühmal ei tekkinud erilisi raskusi manööverdada Teaduste Akadeemia töörühm tagaplaanile. Mõlemale töörühmale määrati põhjaliku IME kontseptsiooni tähtajaks 1988. aasta november. Mainor sai ülesandega hakkama. Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudile käis see üle jõu. Eestist valitud eestlastest NSV Liidu rahvasaadikud algatasid [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]il seaduseelnõu liiduvabariikide isemajandamisele üleviimise kohta. Kongress delegeeris selle seaduse arutamise ja vastuvõtmise [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le. 27. novembril 1989 pandi seal isemajandamise seadus hääletusele korraga nii Rahvuste Nõukogus kui ka Liidunõukogus. Hääletamistel osales mõlemas kojas kokku 400 saadikut. Seaduse sai lugeda vastuvõetuks, kui seda toetab mõlemas kojas 136 saadikut. Hääletustulemused tehti teatavaks 27. novembril kell 17.20. Rahvuste Nõukogus läks isemajandamise seadus läbi 23 enamhäälega. Liidunõukogus oli aga vajaliku tulemuse saamine raskem, isemajandamise seadus läks seal läbi kõigest ühe enamhäälega. See oli eestlaste esimene suur võit asjas, millele Nõukogude Liidu keskvõim oli vastu. Kuid Nõukogude riigile jäänud kahe aasta jooksul seda seadust ei rakendatud, sest keskvõim oli ministeeriumidele sellise käsu andnud. Nelja mehe ettepanekust kujunes vaatamata nii mõnegi Eesti NSV autoriteetse institutsiooni ja võimutegelase vastuseisule hoopis tõsine poliitiline aktsioon ning tõeline rahvahariduslik ettevõtmine. Algas senitundmatute turumajanduslike põhimõtete selgitamine. Seni tsentraliseeritud majandamise küsimustega kokku puutunud teadlased, sotsioloogid, filosoofid, ajakirjanikud ja kultuuritegelased hakkasid omandama neile täiesti uusi teadmisi, mida mõne aasta pärast vaja läks. See üldteoreetiline ettevalmistus andiski Eestile võimaluse taastada iseseisvus ja teha kiire ning pikk hüpe [[sotsialism]]ist [[kapitalism]]i. Ettepaneku ja IME programmi teene kokku oli sedavõrd suur, et kui [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] taastas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse, olid tulevase majandus- ja rahandussüsteemi põhimõtted suures plaanis selged, rahvale selgeks räägitud ning esimesteks omapead tegutsemise sammudeks ka läbi harjutatud. Iseseisvuse taastamise eelõhtul ametisse asunud [[Edgar Savisaare valitsus|Savisaare valitsusel]] oli läbimõeldud majandusalase tegutsemise kontseptsioon olemas. Kuid materiaalsed võimalused piirasid tugevalt teoreetilise kontseptsiooni ellurakendamist. Ajaloolasest peaminister Savisaar ise oli läbinud omamoodi kõrgetasemelise majandusülikooli kursuse, mis seda ametit pidavale inimesele on hädavajalik, et valitsust õiges suunas tegutsema suunata. Võrreldes teiste endiste sotsialistlike liiduvabariikidega, eriti Läti ja Leeduga, oli Eesti saanud sedavõrd suure üldteoreetilise edu turumajanduse aluste sisseseadmisel, et just Eestile tehti Balti riikidest esimesena ettepanek astuda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. ==Vaata ka== *[[IME Probleemnõukogu]] *https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605413/tiit-made-siim-kallas-liitus-otsekohe-meie-revolutsioonilise-ettepaneku-autoritega-edasine-on-juba-ajalugu == Välislingid == * [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=51102407/ Terviktekst] Eesti Päevaleht, 26. september 2007 * [http://www.vabaeestisona.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2140:kuulsa-kvarteti-kirjatuekk-artikkel-millest-kasvas-vaelja-vaba-eesti-&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 Kuulsa kvarteti kirjatükk] Vaba Eesti Sõna (Rootsi Eesti Päevalehes ilmunud 5. septembri 2012 artikkel, milles vaadatakse tagasi 25 aasta eest avalikustatud IME programmile). [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Eesti majandus]] [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] 5qs4wqbm8bb3kb0b7z0l5ccwxe7bvn8 7241042 7241040 2026-09-24T15:45:44Z ~2026-51465-46 238271 /* Pärast ettepaneku ilmumist */ 7241042 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nelja mehe ettepanek Edasi leheküljel.jpg|pisi|Ettepanek ajalehes Edasi]] '''"Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele"''' ilmus [[26. september|26. septembril]] [[1987]] [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Selle kirjutise autoriteks olid märgitud [[Siim Kallas]], [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]] ja [[Mikk Titma]] ning nii sai see tuntuks kui '''nelja mehe ettepanek'''. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas [[Eesti NSV]] peaks saavutama majandusliku iseseisvuse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisus. == Ettepaneku koostamine == Ettepaneku väljatöötamise algatas Edgar Savisaar majandusdoktor Jaak Leimanni ettepanekul. Savisaar oli tollal [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] arengustsenaariumidega tegeleva osakonna juhataja. Algatus toetus [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe [[Nikolai Rõžkov]]i vihjele vajadusest üldises [[perestroika]] tuhinas esitada majanduse juhtimise parandamise ideid. Rõžkov oli 19. detsembril 1986 käinud Tallinnas avamas [[Muuga sadam|Muuga sadamat]], mis oli NSV Liidu Euroopasse suunduvale naftaekspordile eluliselt vajalik. Ta oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] majanduse võimaluste suhtes väga pessimistlik ning innustanud Eesti asjamehi, et need pakuksid uusi majanduse korraldamise põhimõtteid. [[Karl Vaino]] oli aga teatanud mõne aja pärast [[Moskva]]sse, et Eesti NSV teadlaskond ei suudaks midagi konstruktiivset välja pakkuda. Leiman ja Savisaar pidasid silmas, et tuleb moodustada ettepaneku väljatöötamiseks töögrupp kuhu kuuluksid akadeemilise kraadiga tollased avalikkusele tuntud ja juba oma töödega nime teinud noorema ja keskmise põlvkonna majandusteadlased, sotsioloogid ja ettevõtete juhtimise ümberkorraldamisega tegelevad teadlased. Savisaar kutsus töögrupi liikmed 18. augustil 1987 kella 10-ks Plaanikomiteesse. Algne ülesande püstitus oli arutada ettevõtete majandamise korrastamise küsimusi mida Eesti võiks Moskva käsu peale või soovituse järgi perestroika vaimus välja pakkuda selleks, et leevendada räiget stagnatsiooni ja üle poole sajandi kestnud [[liiduvabariik]]ide ekspluateerimist NSV Liidu keskvõimu poolt. Liiduvabariigid vajavat suuremat majanduslikku iseseisvust. Plaanikomitee parteikomitee nõupidamisruumi kogunesid Ministrite Nõukogu esimehe abi [[Rein Kaarepere]], Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedri dotsent [[Peeter Kross]], Kvalifikatsiooniinstituudi direktor [[Jaak Leimann]], Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadusdirektor [[Olav Lugus]] ja vanemteadur [[Ivar Raig]], Õpetajate Täiendusinstituudi dotsent Tiit Made ning Tartu Riikliku Ülikooli vanemteadur [[Ivi Proos]]. Arutelu juhatas Savisaar. Ettepaneku koostamine käivitus [[ajurünnak|ajurünnakuna]]. Kahetunniline mõttevahetus oli elav, vabameelseid ideid tuli seinast seina. Jutt keerles selle ümber, kuidas saada [[Moskva Kreml|Kremlilt]] õigus otsustada ise oma majandusasjade üle. Perestroika ideoloogiat nähti tegelikkusest mõnevõrra helgemana. Arutelu tulemusena otsustati koostada ettepanek, mis muudaks üdini Eesti NSV majanduse senist korraldust. [[Pilt:Tiit Made Rein Mägari loodud nelja mehe ettepaneku plakatiga (1987), Tiit Veermäe foto.jpg|pisi|vasakul|Tiit Made [[Rein Mägar]]i loodud nelja mehe ettepaneku plakatiga 1987. aastal]] Lõpliku ettepaneku väljatöötamiseks moodustati väiksemad töörühmad, mille vahel jagati tööülesanded. Lepiti kokku, et septembri alguseks esitatakse Savisaarele ettepanekud. Ivi Proos tegi lindistuste alusel arutelust põhjaliku kokkuvõtte, mis jagati igale osalejale. Kross ja Leimann tegid Eesti NSV majanduse juhtimise ümberkorraldamise ettepanekuid. Made ülesanne oli esitada seisukohti rahvusvahelise turumajanduse põhimõtete juurutamiseks ning vaba ettevõtluse finants-majanduslikuks toimimiseks. Raig tegeles liiduvabariikide vaheliste majandussuhete väljatöötamisega. Pärast esimest kohtumist loobusid osalemast Kaarepere ja Lugus. Leimann oli seotud põhitöökoha tööülesannetega. == Ettepaneku avaldamine == Plaanikomitees Savisaare kabinetis kogunes kokkukuivanud töörühm veel kaks korda. 7. septembril tehti vahekokkuvõtteid ning vormistati lõpptekst, mis kandis esialgu pealkirja "On tulnud idee: läheme üle isemajandamisele". Seda peeti aga liiga lohisevaks ja pikaks. Pärast mõningast vaidlust valiti pealkirjaks "Majandus uude kvaliteeti". 21. septembril kohtusid Savisaar, Proos, Made ja Raig, et otsustada, mida valminud ettepanekuga teha, ehk kus seda avaldada. Esialgne valik [[glasnost]]i vaimu kasutades oli [[EKP Keskkomitee]] ajaleht Rahva Hääl, kus Siim Kallas oli asetoimetaja. Lähtus ju ettepanek partei nõudest teha majanduse juhtimise ümberkorraldamise ettepanekuid. Kuid Kallas teadis, et poliitilise taustaga artiklid kooskõlastatakse ikka veel [[EKP Keskkomitee|EKP Keskkomiteega]]. Sealt võis saada avaldamise keelu. Seega jäi üle edumeelne Tartu ajaleht Edasi. Savisaar otsustas 24. septembril viia ise artikli Tartusse. Artiklile olid soostunud töögrupi liikmetest alla kirjutama ainult Savisaar ja Made. Kallas artikli algteksti koostamisel ei osalenud. Kuid tema allkiri lisandus siis, kui Savisaar tegi katset artikkel Rahva Hääles avaldada ja pöördus Kallase poole. Kallase ettepanekul tehti mõned redaktsioonilised parandused, muudeti töögrupi poolt pakutud pealkirja "Majandus uude kvaliteeti" ja lisati Rahva Hääle vaimus sisutu, kuid konjunktuurne lõik perestroika ülistamiseks. Kolmele allkirjale lisandus veel ka Savisaare ettepanekul sotsioloog Mikk Titma allkiri, kes polnud selle koostamisel üldse osalenud. [[Pilt:Kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele üleviimise ettepaneku originaalkäsikiri.jpg|pisi|Originaalkäsikiri koos ajalehe Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]]u parandustega]] Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]] oli otsekohe valmis artikli avaldama. Käiku läks Rahva Hääle blanketile masinaga kirjutatud trükivalmis tekst. Blanketil on "Rahva Hääl" maha tõmmatud ning "Edasi" käsitsi asemele kirjutatud. Ülaserva löödud templisse on märgitud registreerimisnumbriks 5447 ning saabumise kuupäevaks 25. september. Mart Kadastik on lisanud resolutsiooni "Palun mitte keeleliselt parandada!" ja "Täna". Tekstis on siiski Kadastiku tehtud väikseid redaktsioonilisi parandusi. Parandatud tekst kirjutati uuesti kirjutusmasinaga ja alles siis saadi lõplik pealkiri "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele!". Selle kümme teesi (põhiprintsiipi) olid järgmised: :1. Majanduse juhtimise ja planeerimise aluseks on väärtusseaduse arvestamine ja kaubalis-rahalised suhted. :2. Eesti NSV territooriumil paiknev majandus on Eesti NSV alluvuses. See kehtib ka raudtee, merelaevanduse ja praegu üleliidulises alluvuses olevate ettevõtete kohta. Majanduse struktuur korraldatakse ümber, et tagada eelisareng nendele valdkondadele, mis põhinevad eeskätt kohalikul ressursil, on meile majanduslikult kasulikud, kultuuriliselt vastuvõetavad ja majandamise traditsioonidega kooskõlas. :3. Kaubavahetus nii NSV Liidu teiste liiduvabariikide, [[krai]]de ja [[oblast (NSVL)|oblastite]] kui ka välisriikidega toimub turu kaudu ning on rajatud tootja ja tarbija otsesidemetele. :4. Võetakse kasutusele konverteeritav [[Nõukogude rubla|rubla]] kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud arveldusvahend. Selle abil toimuvad ka kõik arveldused NSV Liidu teiste piirkondadega, asutuste ja ettevõtetega. :5. NSV Liidu eelarvega on suhetes vabariik kui tervik. Vabariigi maksed üleliidulisse eelarvesse kehtestatakse [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] poolt pikaajaliste normatiivide alusel. Üleliidulisest tööjaotusest võtab Eesti NSV osa eeskätt valuutatulude suurendamise kaudu. Eesti NSV eelarve tulude formeerimiseks kujundatakse eri maksusüsteem. Kohalikud eelarved lahutatakse vabariiklikust eelarvest. :6. Täielikule isemajandamisele üleminek viiakse läbi kogu territooriumil ja kõigil majanduse juhtimise tasanditel. Isemajandamisesuhetele rajatakse ka koostöö vabariigi eri piirkondade, linnade ja rajoonide vahel. :7. Majanduses valitseb organisatsiooniline paljusus, kusjuures igati soodustatakse tarbija pärast konkureerivate ettevõtete olemasolu. Laiendatakse kooperatiivset tootmist, osa ettevõtete tegevus rajatakse [[aktsiaselts]]i põhimõttele. Ettevõtete loomiseks ja nende tegevuse korraldamiseks tõmmatakse kaasa nii Eesti NSV elanike rahalised vahendid kui ka väliskapital. Toodete kvaliteeti hinnatakse lähtudes rahvusvahelistest standarditest. :8. Tööjõu liikumist isemajandamisele üle läinud liiduvabariigi ja teiste NSV Liidu osade vahel reguleeritakse tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga.  :9. Juhtimine rajatakse majanduslike meetodite ja ettevõtete iseseisvusele. Ametkonnad, mis pole seotud majanduse üldise arengustrateegia kavandamise ja elluviimisega, likvideeritakse. Plaaniorganid tegelevad ainult üldiste proportsioonide perspektiivse planeerimisega. :10. Otsustamisõigus antakse sinna, kus luuakse tulemusi. Majanduse organisatsiooniline ühitamine areneb alt üles, s.t kõrgemalseisvaid organisatsioone luuakse ettevõtete poolt ja nende algatusel, kui seda peetakse otstarbekaks. == Pärast ettepaneku ilmumist == Ettepanekust kujunes kiiresti eestlastele legaalse opositsiooni ideoloogiline ja teoreetiline nurgakivi. Ettepanek ärritas okupatsioonivõimu, kuid innustas eestlasi laulvale revolutsioonile. Ettepanek sisaldas NSV Liidus põlatud [[turumajandus]]e põhimõtteid ja juhtis avalikult tähelepanu sotsialistliku majanduse lollustele. Kõigile anti selgesti märku, et eestlased kavatsevad hakata ise omal maal asju otsustama. Mitu muud liiduvabariiki said ettepanekust üheti aru, nagu ka Kremli institutsioonid, kes üritasid esialgu ettepanekut maha vaikida, kuid hiljem hakkasid manööverdama ja ettepaneku eesmärke tõlgendama. Autorid ei pidanud vajalikus põhjendada, kuidas on tsentraalses [[Käsumajandus|käsumajanduses]] võimalik viljeleda turumajandust. Mõnda aega esitasid ettepaneku kritiseerijad põhiargumendina nn "ühe suure katla nurgas rammusama supi keetmise". Sisuliselt oli see ju igati tõepärane etteheide, mis aga üldises poliitilises kontekstis ei äratanud laiemat tähelepanu. Pärast [[Loomeliitude ühispleenum]]it hakkasid eestlased 1988. aasta suvel survestama Moskvat isemajandamise ideega. Eesti delegatsioon sai [[NLKP XIX konverents]]ile sõites perestroika tuules ülestõusnud Eesti põlisrahvalt ülesande tutvustada Nõukogude Liidu juhtivatele kommunistidele ja parteilastele regionaalse isemajandamise ideed. [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] Nikolai Rõžkov oli nüüd eestlaste ideele vastu. [[Mihhail Gorbatšov]] suhtus aga ettepanekusse tolerantselt. Lõpuks õnnestuski Eesti NSV delegatsioonil isemajandamise küsimus rahvussuhete resolutsiooni sisse manööverdada. Moskvas sündis tekst, mis muu hulgas ütles: "Üks keskseid ülesandeid on luua tingimused regioonide suuremaks iseseisvuseks [...] Tähelepanu väärib idee, mis näeb ette vabariikide ja regioonide ülemineku isemajandamise põhimõtetele." [[Pilt:Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas ETV saates 1988, foto Harald Leppikson.jpg|pisi|[[Edgar Savisaar]], [[Mikk Titma]], [[Tiit Made]] ja [[Siim Kallas]] 1988. aastal ETV saates. [[Harald Leppikson]]i foto]] Eesti avalikkus asus isemajandamise ettepanekut aktiivselt toetama. [[Rahvarinne]] pani selle oma üheks põhiideeks. Läti, Leedu, Ukraina, Armeenia iseseisvumismeelsed rahvuslased juhindusid samuti eestlaste ettepanekust, nagu ka siin-seal Venemaal. 1988. aasta alguses võttis Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastu otsuse jätkata [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis]] regionaalse isemajandamise kavandi väljatöötamist. Kuid hoopis konsultatsioonifirmast [[Mainor]] kujunes ettepanekust lähtunud [[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]] (IME) programmi käivitaja ning sellega seotud Rahvarinde tegevuste koordineerija. Ettepaneku najal oli nüüd sündinud kaks Isemajandava Eesti majandusprogrammi väljatöötamise töörühma. Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis loodud töörühma juhtis [[Rein Otsason]]. Konsultatsioonifirma Mainor juures 1988. aastal loodud Isemajandava Eesti (IME) probleemnõukogu juhtis Edgar Savisaar. Mainori rühmal ei tekkinud erilisi raskusi manööverdada Teaduste Akadeemia töörühm tagaplaanile. Mõlemale töörühmale määrati põhjaliku IME kontseptsiooni tähtajaks 1988. aasta november. Mainor sai ülesandega hakkama. Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudile käis see üle jõu. Eestist valitud eestlastest NSV Liidu rahvasaadikud algatasid [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]il seaduseelnõu liiduvabariikide isemajandamisele üleviimise kohta. Kongress delegeeris selle seaduse arutamise ja vastuvõtmise [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le. 27. novembril 1989 pandi seal isemajandamise seadus hääletusele korraga nii Rahvuste Nõukogus kui ka Liidunõukogus. Hääletamistel osales mõlemas kojas kokku 400 saadikut. Seaduse sai lugeda vastuvõetuks, kui seda toetab mõlemas kojas 136 saadikut. Hääletustulemused tehti teatavaks 27. novembril kell 17.20. Rahvuste Nõukogus läks isemajandamise seadus läbi 23 enamhäälega. Liidunõukogus oli aga vajaliku tulemuse saamine raskem, isemajandamise seadus läks seal läbi kõigest ühe enamhäälega. See oli eestlaste esimene suur võit asjas, millele Nõukogude Liidu keskvõim oli vastu. Kuid Nõukogude riigile jäänud kahe aasta jooksul seda seadust ei rakendatud, sest keskvõim oli ministeeriumidele sellise käsu andnud. Nelja mehe ettepanekust kujunes vaatamata nii mõnegi Eesti NSV autoriteetse institutsiooni ja võimutegelase vastuseisule hoopis tõsine poliitiline aktsioon ning tõeline rahvahariduslik ettevõtmine. Algas senitundmatute turumajanduslike põhimõtete selgitamine. Seni tsentraliseeritud majandamise küsimustega kokku puutunud teadlased, sotsioloogid, filosoofid, ajakirjanikud ja kultuuritegelased hakkasid omandama neile täiesti uusi teadmisi, mida mõne aasta pärast vaja läks. See üldteoreetiline ettevalmistus andiski Eestile võimaluse taastada iseseisvus ja teha kiire ning pikk hüpe [[sotsialism]]ist [[kapitalism]]i. Ettepaneku ja IME programmi teene kokku oli sedavõrd suur, et kui [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] taastas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse, olid tulevase majandus- ja rahandussüsteemi põhimõtted suures plaanis selged, rahvale selgeks räägitud ning esimesteks omapead tegutsemise sammudeks ka läbi harjutatud. Iseseisvuse taastamise eelõhtul ametisse asunud [[Edgar Savisaare valitsus|Savisaare valitsusel]] oli läbimõeldud majandusalase tegutsemise kontseptsioon olemas. Kuid materiaalsed võimalused piirasid tugevalt teoreetilise kontseptsiooni ellurakendamist. Ajaloolasest peaminister Savisaar ise oli läbinud omamoodi kõrgetasemelise majandusülikooli kursuse, mis seda ametit pidavale inimesele on hädavajalik, et valitsust õiges suunas tegutsema suunata. Võrreldes teiste endiste sotsialistlike liiduvabariikidega, eriti Läti ja Leeduga, oli Eesti saanud sedavõrd suure üldteoreetilise edu turumajanduse aluste sisseseadmisel, et just Eestile tehti Balti riikidest esimesena ettepanek astuda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. ==Vaata ka== *[[IME Probleemnõukogu]] *https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605413/tiit-made-siim-kallas-liitus-otsekohe-meie-revolutsioonilise-ettepaneku-autoritega-edasine-on-juba-ajalugu == Välislingid == * [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=51102407/ Terviktekst] Eesti Päevaleht, 26. september 2007 * [http://www.vabaeestisona.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2140:kuulsa-kvarteti-kirjatuekk-artikkel-millest-kasvas-vaelja-vaba-eesti-&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 Kuulsa kvarteti kirjatükk] Vaba Eesti Sõna (Rootsi Eesti Päevalehes ilmunud 5. septembri 2012 artikkel, milles vaadatakse tagasi 25 aasta eest avalikustatud IME programmile). [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Eesti majandus]] [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] h4vlwmfqrt9ufk18vwvrtcxh06cxrnq James Frazer 0 19184 7241605 7229912 2026-09-25T11:30:34Z Morel 26171 7241605 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Sir]] '''James George Frazer''' ([[1. jaanuar]] [[1854]] [[Glasgow]] – [[7. mai]] [[1941]] [[Cambridge]]) oli [[mütoloogia]] uurija, keda on peetud ka üheks moodsa [[kultuurantropoloogia|antropoloogia]] isaks. Ta sündis Glasgow's [[keemia|keemiku]] Daniel F. Frazeri ja Katherine Browni pojana. Ta õppis [[Glasgow' ülikool]]is ja pärast [[Cambridge'i ülikool]]is, mille lõpetas antiigi erialal kiitusega. Tema [[väitekiri]] avaldati aastaid hiljem pealkirja all "[[Platon]]i ideaalide teooria areng". Pärast õppis ta [[London]]is [[õigusteadus]]t, aga ei töötanud [[jurist]]ina kunagi. [[1896]] [[abielu|abiellus]] Frazer [[Lilly Frazer|Elizabeth Grove]]'iga, kes oli pärit [[Elsass]]ist, tema isa oli kaupmees Sigismund Adelsdorfer. Naine oli [[kirjanik]] ja muu hulgas mugandas ta oma mehe peateose "Kuldne oks" lasteraamatuks pealkirjaga "Kuldse oksa lehed". Naine mõistis, et James ei saa seda tunnustust, mis vastaks tema võimetele. Mehel polnud piisavalt pealehakkamist ja auahnust. Sellepärast hakkas naine tegutsema oma mehe mänedžeri ja kirjastajana. Frazeri õde Isabella Katherine Frazer abiellus [[matemaatika|matemaatiku]] [[John Steggall]]iga. James Frazer jäi kogu eluks Cambridge'i ülikooli, välja arvatud õppeaasta 1907–08, mille ta veetis [[Liverpooli ülikool]]is. [[1914]] löödi ta rüütliks. Alates [[1930]] oli ta kas peaaegu või täiesti pime. Ta suri Cambridge'is ja samal päeval mõni tund hiljem suri tema nainegi. James Frazeri tähtsaim teos on "[[Kuldne oks]]" (''The Golden Bough''), mis ilmus [[1890]] (kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites [[1906]]–[[1915]]) ja millest ta hiljem tegi lühendatud variandi (ilmus [[1922]]). "Kuldne oks" sisaldab rikkalikult [[etnograafia|etnograafilist]] ja [[mütoloogia|mütoloogilist]] materjali paljude rahvaste [[uskumus]]test ja [[kombed|kommetest]] ([[viljakusriitus]]ed, [[inimohverdus]]ed, [[surev jumal|sureva jumala]] müüt). "Kuldne oks" on tugevasti mõjutanud teaduse arengut ning ka 20. sajandi kirjandust ([[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]], [[Ezra Pound]], [[T. S. Eliot]] jt). ==Tunnustus== *1920 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks ==Teoseid== * "Totemism" ([[1887]]) * "Kuldne oks" (''The Golden Bough''; esimene väljaanne kahes köites [[1890]]; teine väljaanne kolmes köites [[1900]], kolmas väljaanne 12 köites [[1906]]–[[1915]]; lühendatud üheköiteline väljaanne [[1922]]; ISBN 1-84195-432-2; '''[[eesti keel]]es''': James George Frazer. ''Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist'', katkendid: [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1996]], nr 6–8; raamatuna: [[Tallinn]]: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2001]], 1000 lk, sari [[Avatud Eesti raamat]], [[inglise keel]]est tõlkinud ja järelsõna "J. G. Frazer ja tema kuldne tihnik": [[Triinu Pakk-Allmann]]). ISBN 9985-3-0377-6. * "Totemism ja eksogaamia" (''Totemism and Exogamy; [[1910]]) * "Usk surematusse ja surnutekultus" (''The Belief in Immortality and the Worship of the Dead'; [[1913]]–[[1924]]) * "Folkloor Vanas Testamendis" (''Folk-lore in the Old Testament''; [[1918]]) ISBN 0-7661-3238-2. * "Kuningate maagiline päritolu" (''Magical Origin of Kings''; [[1920]]) ISBN 0-7661-4648-0. * "Loodusekultus" (''The Worship of Nature''; [[1926]]) ISBN 0-7007-1442-1. * "Inimene, Jumal ja surematus" (''Man, God, and Immortality''; [[1927]]) * "Müüdid tule päritolust" (''Myths of the Origin of Fire''; [[1930]]) ISBN 0-7007-1451-0. * "Surnutekartus ürgusundis" (''The Fear of the Dead in Primitive Religion''; [[1933]]–[[1936]]) * "Loomine ja evolutsioon ürgsetes kosmogooniates" (''Creation and Evolution in Primitive Cosmogonies''; [[1935]]) == Kirjandus == * [[Toomas Gross]], "Enne ja pärast Frazerit" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 12, lk 2516–29 * [[Ludwig Wittgenstein]], "Märkused Frazeri "Kuldse oksa" kohta". Tõlkinud [[Jaan Isotamm]] – samas, lk 2530–48 * [[Ott Heinapuu]], "Eakas telliskivi metslaste elust" (raamatu "Kuldne oks" arvustus) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2001]], nr 11/12, lk 146–151 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [[Tiit Kändler]], [http://www.epl.ee/artikkel/83872 "Jälitades Kuldset Oksa"] – [[Eesti Päevaleht]] 25. mai 2001, lk 15 * [[Erkki Luuk]], [http://www.epl.ee/artikkel/83873 "Teadus – religioon. Kultuur – maagia"] – samas {{JÄRJESTA:Frazer, James}} [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Antropoloogid]] [[Kategooria:Glasgow' Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Cambridge'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1854]] [[Kategooria:Surnud 1941]] ja8tbdv7857renyxjz0j0bb0s4kp4x0 Biograafiad (V) 0 24941 7241090 7237825 2026-09-24T17:15:05Z Velirand 67997 /* Vl */ 7241090 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} ''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab V-tähega. ==Va== {{vaata|Biograafiad (Va)}} ==Vd== *[[Aleksei Vdovin]], vene filoloog (1985–) ==Ve== {{vaata|Biograafiad (Ve)}} ==Vi== ''Vaata [[Biograafiad (Vi)]]'' == Vj == *[[Rem Vjahhirev]], vene ettevõtja (1934–2013) *[[Dmitri Vjaltšinov]], Venemaa jalgpallur (1986–) *[[Sergei Vjazmitinov]], Venemaa sõjaväelane ja riigiametnik (1749–1819) *[[Marõna Vjazovska]], ukraina matemaatik (1984–) *[[Vjatško]], Koknese vürst (suri 1224) ==Vl== *[[Ron Vlaar]], hollandi jalgpallur (1985–) *[[Odisseas Vlachodímos]], kreeka jalgpallur (1994–) *[[Vlad Dracul]], Valahhia vürst (suri 1447) *[[Vlad Dracula]], Valahhia vürst, eelmise poeg (suri 1476) *[[Dan Vladař]], Tšehhi jäähokimängija (1997–) *[[Vladimir Monomahh]], Vana-Vene valitseja ja Kiievi suurvürst (1053–1125) *[[Vladimir Püha]], Kiievi suurvürst (suri 1015) *[[Vladimir Aleksandrovitš]], Vene suurvürst (1847–1909) *[[Vladimir Mstislavitš]], Pihkva vürst (12.–13. sajand) *[[Boriss Vladimirski]], kunstnik (1878–1950) *[[Mihhail Vladislavlev]], Eesti teleajakirjanik (1957–) *[[Aleksandr Vladovski]], vene päritolu Eesti arhitekt (1876–1950) *[[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (1953–2024) *[[Juri Vladõtšin]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1917–1994) *[[Marina Vlady]], vene päritolu Prantsuse filminäitleja (1938–2026) *[[Irina Vlah]], Moldova poliitik (1974–) *[[Aurel Vlaicu]], rumeenia insener ja aviaator (1882–1913) *[[Maurice de Vlaminck]], prantsuse kunstnik (1876–1958) *[[Marc-Édouard Vlasic]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Andrei Vlassov]], Nõukogude ja [[Venemaa Vabastusarmee]] sõjaväelane (1901–1946) *[[Jevgeni Vlassov]], Eesti näitleja (1926–2005) *[[Juri Vlassov]], Nõukogude ja Venemaa raskekaalu tõstja, kirjanik ja poliitik (1935–2021) *[[Jüri Vlassov]], eesti näitleja (1948–) *[[Roman Vlassov]], Venemaa maadleja (1990–) *[[Vassili Vlassov]], Sahha riigitegelane (1945–) *[[Blanka Vlašić]], horvaadi kõrgushüppaja (1983–) *[[Petra Vlhová]], slovakki mäesuusataja (1995–) ==Vo== *[[Natalja Vodjanova]], Venemaa modell, filantroop, ettevõtja (1982–) *[[Valery Vodovozov]], Eesti tehnikateadlane (1949–) *[[Eric Voegelin]], saksa päritolu USA poliitikafilosoof (1901–1985) *[[Benno Voelkner]], saksa kirjanik (1900–1974) *[[Eberhard Vogdt]], Eesti purjetaja (1902–1964) *[[Bernhard Alfred Heinrich Adolph Vogel]], saksa arstiteadlane (1829–1890) *[[Matt Vogel]], Ameerika Ühendriikide ujuja ja treener (1957–) *[[Matt Vogel (nukunäitleja)|Matt Vogel]], USA nukunäitleja (1970–) *[[Krista Vogelberg]], eesti keeleteadlane (1955–) *[[Voghjump]], armeenia ajaloolane (2.–1. sajand eKr) *[[Kevin Vogt]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent (1970–2022) *[[Pavel Voicu]], Moldova poliitik (1973–) *[[Vasile Voiculescu]], rumeenia kirjanik (1884–1963) *[[Jon Voight]], USA filminäitleja (1938–) *[[Udo Voigt]], Saksamaa poliitik ja politoloog (1952–2025) *[[Vilmos Voigt]], ungari semiootik, folklorist ja etnoloog (1940–) *[[Wilhelm Voigt]], "Köpenicki kapten" (1849–1922) *[[Pjotr Voikov]], Nõukogude riigiametnik ja diplomaat (1888–1927) *[[Vassili Voinov]], leiutaja ning Eesti ärimees ja ettevõtja (1877–1942) *[[Vladimir Voinovitš]], vene kirjanik (1932–2018) *[[Aurora Voites]], eesti pikaealine (1903–2005) *[[Margarita Voites]], eesti koloratuursopran (1936–2024) *[[Alfred Voitk]], Eesti politseinik (1908–1988) *[[Evald Voitk]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1907–1976) *[[vennad Voitkad]], eesti "metsavennad" *[[Fjodor Voitolovski]], vene politoloog (1979–) *[[Eduard Voitra]], eesti purilendur (1911–1983) *[[Nikolai Vojeikin]], Eesti poliitik (1950–) *[[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]], vene luuletaja ja kriitik (1779–1839) *[[Aleksandr Vojeikov (meteoroloog)|Aleksandr Vojeikov]], vene meteoroloog (1842–1916) *[[Adam Vojtěch]], Tšehhi jurist ja poliitik (1986–) *[[Raivo Vokk]], eesti keemiateadlane (1949–2023) *[[Tomáš Vokoun]], endine Tšehhi jäähokimängija (1976–) *[[August Volberg]], eesti arhitekt ja pedagoog (1896–1982) *[[Karl Volbrück]], töölisaktivist ja ametiühingutegelane (1877–1919) *[[Johann Christoph Wilhelm Volck]], saksa keeleteadlane (1835–1904) *[[Aleksander Voldek]], eesti ja vene elektrotehnikateadlane (1911–1977) *[[Augustinas Voldemaras]], leedu poliitik ja ajaloolane (1883–1942) *[[Burchard de Volder]], Hollandi füüsik ja filosoof (1643–1709) *[[Urmas Volens]], Eesti jurist (1976–2026) *[[Vilja Volens]], eesti klaasikunstnik (1944–2012) *[[Igor Volk]], Nõukogude Liidu katselendur ja kosmonaut (1937–2017) *[[Robert-Rudolf Volk]], eesti skulptor (1921–2021) *[[Ernst Volke]], eesti majandusteadlane (1914–1998) *[[Igor Volke]], eesti ufoloog (1950–2024) *[[Alfred Wilhelm Volkmann]], saksa arstiteadlane (1801–1877) *[[Toomas Volkmann]], eesti fotograaf (1961–) *[[Andrei Volkonski]], vene helilooja, klavessiinimängija ja dirigent (1933–2008) *[[Grigori Grigorjevitš Volkonski]], Eesti diplomaat (1900–1971) *[[Grigori Petrovitš Volkonski]], Venemaa aadlik, Keila-Joa mõisa omanik (1808–1882) *[[Peeter Volkonski]], eesti näitleja ja muusik (1954–) *[[Aleksandr Volkov (Karjala kirjanik)|Aleksandr Volkov]], Karjala kirjanik (1928–2020) *[[Aleksandr Volkov]], Eesti jalgpallur (1994–) *[[Aleksandr Volkov (kosmoselendur)|Aleksandr Volkov]], Nõukogude Liidu kosmoselendur (1948–) *[[Dmitri Volkov]], vene ettevõtja, filosoof ja metseen (1976–) *[[Ike Volkov]], eesti arhitekt ja muusik (1951–) *[[Sergei Volkov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige (1952–) *[[Anna Volkova]], Läti ja Eesti energeetikateadlane (1980–) *[[Julija Volkova]], vene poplaulja (1985–) *[[Hendrik Voll]], eesti tehnikateadlane *[[Toomas Voll]], eesti helilooja ja koorijuht (1958–) *[[Yochanan Vollach]], Iisraeli jalgpallur (1945) *[[Kevin Volland]], saksa jalgpallur (1992–) *[[Knut Vollebæk]], Norra poliitik ja diplomaat (1946–) *[[Albert Vollrat]], Eesti jalgpallikoondise esimene eestlasest peatreener (1903–1978) *[[Arvo Volmer]], eesti dirigent (1962–) *[[Charles Volmer]], eesti apteeker (1898–1944) *[[Hardi Volmer]], eesti filmilavastaja, kunstnik ja laulja (1957–) *[[Leonid Volmer]], eesti arst (1902–1960) *[[Märt Volmer]], Eesti diplomaat (1966–) *[[Omar Volmer]], eesti muuseumitöötaja ja tõlkija (1934–2002) *[[Peeter Volmer]], eesti laulja ja näitleja (1940–2002) *[[Priit Volmer]], eesti ooperilaulja (1978–) *[[Toomas Volmer]], eesti fotoajakirjanik (1962–) *[[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Aleksandr Volodin (maletaja)|Aleksandr Volodin]], Eesti maletaja (1990–) *[[Vjatšeslav Volodin]], Venemaa poliitik (1964–) *[[Vladimir Volohhonski]], Eesti ettevõtja (1948–2013) *[[Andri Volokitin]], ukraina maletaja (1986–) *[[Larissa Volpert]], maletaja ja kirjandusteadlane (1926–2017) *[[Andrew Volstead]], USA poliitik (1860–1947) *[[Olga Voložinskaja]], iluuisutaja ja iluuisutreener (1962–) *[[Cristian Volpato]], Austraalia jalgpallur (2003–) *[[Ivo Volt]], eesti klassikaline filoloog (1975–) *[[Marek Volt]], eesti filosoof (1973–) *[[Mihkel Volt]], eesti raamatukogundustegelane ja õpetaja (1966–) *[[Rein Volt]], eesti maadleja (1894–1965) *[[Vello Volt]], eesti majandusteadlane, spordiajakirjanik ja sporditegelane (1928–2014) *[[Alessandro Volta]], itaalia füüsik (1745–1827) *[[Voltaire]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1694–1778) *[[Kristel Voltenberg]], Eesti jurist ja poliitik (1968–) *[[Vito Volterra]], itaalia matemaatik (1860–1940) *[[Johannes Voltri]], eesti ajakirjanik (1995–) *[[Leonhard Voltri]], eesti loomaarst (1897–1978) *[[Volusianus]] *[[August Vomm]], eesti skulptor ja pedagoog (1906–1976) *[[Benita Vomm]], eesti maalikunstnik (1908–2005) *[[Kristjan Vomm]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Ülar Vomm]], Eesti sõjaväelane (1962–) *[[Von Bomb]], eesti šabloonkunstnik (1981–) *[[Alexandr Vondra]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (1961–) *[[Sisavang Vong]], Luang Prabangi ja Laose kuningas (1885–1959) *[[Johan Vonlanthen]], Šveitsi jalgpallur (1986–) *[[Lindsey Vonn]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Kurt Vonnegut]], USA kirjanik (1922–2007) *[[Jüri Voodla]], eesti suusataja (1947–) *[[Mare Voog]], eesti näitleja (1911–2000) *[[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujumistreener, endine ujuja ja allveeujuja (1937–) *[[Boris Voogas]], eesti arst (1897–1970) *[[Hendrik Voogd]], Hollandi maalikunstnik (1768–1839) *[[Varro Vooglaid]], eesti jurist ja aktivist (1980–) *[[Ülo Vooglaid]], Eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik (1935–) *[[Kurti Vool]], eesti karikaturist (1943–) *[[Leo Vool]], eesti vaimulik (1909–1976) *[[Henn Voolaid]], eesti füüsik (1943–2024) *[[Juhan Voolaid]], eesti kirjanik ja fotograaf (1971–) *[[Julius Voolaid]], Eesti poliitik ja kirikuõpetaja (1900–1966) *[[Kalle Voolaid]], eesti spordiajaloolane (1969–2022) *[[Karel Voolaid]], eesti jalgpallitreener (1977–) *[[Liisi Voolaid]], eesti muusikakuraator ja kolumnist (1988–) *[[Piret Voolaid]], eesti folklorist (1971–) *[[Rasmus Voolaid]], eesti spordiajakirjanik (1994–) *[[Paulopriit Voolaine]], eesti arhivaar, raamatukoguhoidja ja kodu-uurija (1899–1985) *[[Kaljo Voolma]], eesti entomoloog (1948–) *[[Aino Voolmaa]], eesti etnograaf (1920–2000) *[[Riina Voolpriit]], eesti iluvõimleja ja spordipedagoog ja -tegelane (1950–) *[[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (1976–2022) *[[Kadri Voorand]], eesti džässlaulja ja helilooja (1986–) *[[Viivi Voorand]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1950–) *[[Ene Voore]], eesti nahakunstnik (1946–) *[[Marie Voore]], eesti keemik ja õpetaja (1896–1974) *[[Villem Voore]], eesti pedagoog, zooloog ja looduskaitsetegelane (1903–1982) *[[Triin Voorel]], eesti dramaturg (1977–2004) *[[Aksel Erich Vooremaa]], eesti vaimulik (1903–1941) *[[Andres Vooremaa]], eesti maletaja (1944–2022) *[[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (1930–2022) *[[Ilmar Vooremaa]], eesti arst (1906–1976) *[[Salme Vooremaa]], eesti silmaarst (1904–1999) *[[Vaiko Vooremaa]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1962–) *[[Aret Vooremäe]], eesti põllumajandusteadlane (1970–) *[[Johannes Voorhout]], hollandi kunstnik (1647–1723) *[[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija (1989–) *[[Bounnhang Vorachith]], Laose poliitik (1937–) *[[Adolphe Guillaume Vorderman]], Hollandi arst ja teadlane (1844–1902) *[[Michel Vorm]], Hollandi jalgpallur (1983–) *[[Vormsi Enn]], eesti rahvaravitseja (1943–2020) *[[Jelena Vorobei]], vene näitleja (1967–) *[[Pavel Vorobjov]], Eesti maletaja (1981–) *[[Vladimir Voronin]], Moldova poliitik (1941–) *[[Vladimir Voronin (kapten)|Vladimir Voronin]], vene kapten (1890–1952) *[[Pavel Voronov]], Venemaa sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1851–1922) *[[Anžela Voronova]], Eesti laskur (1968–) *[[Nikolai Vorontsov]], vene zooloog, ökoloog, geneetik ja poliitik (1934–2000) *[[Vassili Vorontsov]], vene arstiteadlane (1877–1953) *[[Darja Vorontsova]], Eesti fotograaf ja ökoloog (1971–) *[[Marija Vorontsova]], vene lastearst-endokrinoloog (1985–) *[[Igor Vorontšenko]], Ukraina sõjaväelane (1964–) *[[Wacław Worowski]], nõukogude riigiametnik ja diplomaat (1871–1923) *[[Kliment Vorošilov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigitegelane (1881–1969) *[[Pavel Vorožtsov]], Eesti ja Venemaa teatri- ja filminäitleja (1980–) *[[Cornelis de Vos]], flaami maalikunstnik, joonistaja ja kunstikaupmees (1584–1651) *[[Vladimir Voskoboinikov]], Eesti jalgpallur (1983–) *[[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Augusts Voss]], Nõukogude Liidu ja Läti NSV partei- ja riigitegelane (1919–1994) *[[Immanuel Alexander Voss]], Eesti vaimulik (1832–1899) *[[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja (1963–) *[[Andrei Vostrikov]], vene indoloog ja budoloog (1902–1937) *[[Elíza Vózemberg]], Kreeka jurist ja poliitik (1956–) *[[Andrei Voznessenski]], vene luuletaja ja proosakirjanik (1933–2010) *[[Pjotr Voznessenski]], vene insener (1867–1918) *[[Simon Vouet]], prantsuse maalikunstnik (1590–1649) *[[Laura Voutilainen]], Soome poplaulja (1975–) *[[Níkos Voútsis]], Kreeka poliitik (1951–) ==Vr== *[[Denis Vrain-Lucas]], prantsuse võltsija (1818–1882) *[[Silvi Vrait]], eesti laulja (1951–2013) *[[Jakub Vrána]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Mario Vrančić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1989–) *[[Mateja Vraničar Erman]], Sloveenia jurist ja poliitik (1965–) *[[Franz Vranitzky]], Austria poliitik (1937–) *[[Rade Vrčakovski]], Makedoonia laulja (1980–) *[[Veronika Vrecionová]], Tšehhi poliitik (1965–) *[[Corry Vreeken]], hollandi maletaja (1928–2025) *[[Friedrich Vreemann]], Eesti sõjaväelane (1894–1919) *[[Piia Vreintaal]], eesti arst (1895–1960) *[[Sylvia Vrethammar]], rootsi laulja (1945–) *[[Tarvo Vridolin]], eesti näitleja ja kujundusgraafik (1974–) *[[Axel de Vries]], Eesti poliitik (1892–1963) *[[Hugo de Vries]], hollandi bioloog (1848–1935) *[[Joost de Vries]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (1983–) *[[Nyck de Vries]], hollandi võidusõitja (1995–) *[[Stefan de Vrij]], hollandi jalgpallur (1992–) *[[Šime Vrsaljko]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Dare Vršič]], sloveeni jalgpallur (1984–) *[[Mihhail Vrubel]], vene maalikunstnik (1856–1910) *[[Theodoros Vryzakis]], kreeka kunstnik (1814–1878) *[[Zísis Vrýzas]], kreeka jalgpallur (1973–) ==Vs== *[[David Vseviov]], Eesti ajaloolane (1949–) ==Vu== *[[Jean Vuarnet]], Prantsusmaa mäesuusataja (1933–2017) *[[Jānis Vucāns]], Läti poliitik ja matemaatik (1956–) *[[Vukan Vuchic]], USA transpordiplaneerimise ekspert ja urbanist (1935–) *[[Nikola Vučević]], Montenegro korvpallur (1990–) *[[Aleksandar Vučić]], Serbia jurist ja poliitik (1970–) *[[Martin Vučić]], Makedoonia laulja (1982–) *[[Mirko Vučinić]], Montenegro jalgpallur (1983–) *[[Nenad Vučinić]], Serbia korvpallitreener, endine korvpallur (1965–) *[[Severina Vučković]], Horvaatia laulja (1972–) *[[Édouard Vuillard]], prantsuse maali- ja dekoratiivkunstnik, graafik ja lavakujundaja (1868–1940) *[[Éric Vuillard]], prantsuse kirjanik, stsenarist ja filmirežissöör (1968–) *[[Jean-Baptiste Vuillaume]], prantsuse keelpillimeister (1798–1875) *[[Louis Vuitton]], prantsuse ettevõtja (1821–1892) *[[Filip Vujanović]], Montenegro poliitik (1954–) *[[Zvonimir Vujin]], Serbia ja Jugoslaavia endine poksija (1943–2019) *[[Dušan Vujović]], Serbia poliitik ja majandusteadlane (1951–2025) *[[Čedo Vuković]], Montenegro kirjanik (1920–2014) *[[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja (1992–) *[[Draginja Vuksanović]], Montenegro jurist ja poliitik (1978–) *[[Vitali Vulf]], Venemaa ajaloolane (1930–2011) *[[Aleksandar Vulin]], Serbia poliitik (1972–) *[[David Vunagi]], Saalomoni Saarte anglikaani piiskop ja kindralkuberner (1950–2025) *[[Elle Vunder]], eesti etnoloog (1939–) *[[Lisette Vunder]], eesti pikaealine (1905–2009) *[[Aldur Vunk]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1959–) *[[Aleksander Vunk]], Eesti sõjaväelane (1883–1941) *[[Martin Vunk]], Eesti jalgpallur (sündinud 1984) *[[Triin Vunk]] *[[Uno Vunk]], eesti poksija (1930–2012) *[[Edgar Vunš]], Eesti näitleja ja tantsija (2000–) *[[Emppu Vuorinen]], soome kitarrist (1978–) *[[Hannu Vuorinen]], soome poksija (1959–2016) *[[Vahur Vurm]], eesti klarnetist ja plokkflöödimängija (1956–) *[[Luka Vušković]], Horvaatia jalgpallur (2007–) *[[Jevgeni Vutšetitš]], vene skulptor (1908–1974) *[[Margit Vutt]], Eesti jurist (1968–) ==Vv== *[[Aleksandr Vvedenski]], vene luuletaja ja näitekirjanik (1904–1941) *[[Nikolai Vvedenski]], vene füsioloog (1852–1922) ==Võ== *[[Võ Thị Kim Phụng]], vietnami maletaja (1993–) *[[Johannes Võerahansu]], eesti maalikunstnik (1902–1980) *[[Lev Võgotski]], juudi psühholoog ja eripedagoog (1896–1934) *[[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (1929–2026) *[[August Võhma]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (1912–1984) *[[Tanel Võhma]], Eesti politseinik (1898–?) *[[Anton Võhmar]], eesti õpetaja ja diplomaat (1892–?) *[[Tauno Võhmar]], Eesti omavalitsustegelane (1971–) *[[Evelin Võigemast]], eesti näitleja (1980–) *[[Laura Võigemast]], eesti näitleja (1989–) *[[Priit Võigemast]], eesti näitleja (1980–) *[[Tõnu Võimula]], eesti maadleja ja sporditegelane (1871–1955) *[[Maksim Võlegžanin]], Venemaa murdmaasuusataja (1982–) *[[Richard Võlli]], eesti vaimulik (1911–2002) *[[Johannes Võlumägi]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1930–2002) *[[Volodõmõr Võnnõtšenko]], Ukraina poliitik, ühiskonnategelane, kirjanik ja kunstnik (1880–1951) *[[Gustav Võntso]], eesti sporditegelane (1880–1970) *[[Mihkel Võrang]], eesti jäähokimängija (1990–) *[[Andres Võrk]], eesti majandusanalüütik (1974–) *[[Eduard Võrk]], eesti jalgpallitreener (1951–2012) *[[Eha Võrk]], Eesti poliitik (1962–) *[[Enn Võrk]], eesti helilooja ja koorijuht (1905–1962) *[[Hans Võrk]], eesti tehnikateadlane ja insener (1896–1978) *[[Madis Võrk]], eesti poksija (1905–1991) *[[Peeter Võrk]], Eesti vabadusvõitleja (1925–2013) *[[Rein Võrk]], eesti elektrotehnikateadlane (1934–2013) *[[Vassili Võrk]], eestlasest Nõukogude Liidu sõjaväelane, [[polkovnik]], Tallinna komandant (1898–1977) *[[Villy Võrk]], Eesti omavalitsustegelane ja kogemusnõustaja (1973–) *[[Mart Võrklaev]], Eesti poliitik (1984–) *[[Hannes Võrno]], eesti koomik ja poliitik (1969–) *[[Johannes Võrno]], eesti laskur (1911–1977) *[[Üllar Võrno]], eesti valgustuskunstnik (1955–) *[[Õilme Võro]], eesti sprinter (1996–) *[[Bronislav Võrse]], eesti poksija (sündis 1911) *[[Anna Võrubova]], Venemaa keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]] sõbranna ja õuedaam (1884–1964) *[[Konstantin Võrupajev]], vene maadleja (1930–2012) *[[Aira Võsa]], eesti teoloog (1974–) *[[Hanna-Liina Võsa]], eesti laulja (1981–) *[[Karl-Villem Võsa]], eesti pokkerimängija, (1993–) *[[Peeter Võsa]], eesti teleajakirjanik (1967–) *[[Helmi Võsamäe]], eesti aiandusteadlane (1929–) *[[Helve Võsamäe]], eesti raadioajakirjanik (1938–2017) *[[Andres Võsand]], eesti tennisist (1966–) *[[Rauno Võsaste]], eesti kirjanik, endine politseinik (1971–2024) *[[Vidrik Võsoberg]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Igor Võssotski]], Nõukogude Liidu poksija (1953–2023) *[[Vladimir Võssotski]], vene laulja, luuletaja ja näitleja (1938–1980) *[[Vladimir Võssotski (admiral)|Vladimir Võssotski]], Venemaa sõjaväelane (1954–2021) *[[Arnold Võsu]], eesti vaimulik (1901–1971) *[[August Võsu]], Eesti sõjaväelane (1899–1990) *[[Ester Võsu]], eesti semiootik (1975–) *[[Ferdinand Võsu]], Eesti sõjaväelane (1909–1987) *[[Ingrid Võsu]], eesti sõudja, treener ja spordipedagoog (1962–) *[[Johannes Võsu]], (1887–1948) *[[Maarika Võsu]], eesti vehkleja (1972–) *[[Peeter Võsu]], eesti ettevõtja ja poliitik (1958–) *[[Marian Võsumets]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Andrei Võšinski]], Nõukogude riigiametnik (1883–1954) *[[Tiina Võti]], eesti etnograaf (1919–2007) *[[Aarne Võting]], Eesti sõjaväelane (1905–1994) *[[Tanel Võtti]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Artur Võõbus]], ajaloolane (1909–1988) ==Vä== *[[Villem Väeden]], Eesti sõjaväelane (1886–1942) *[[Everi Vähi]], eesti kunstnik (1961–) *[[Imre Vähi]], eesti kulturist (1977–) *[[Märt Vähi]], Eesti Nelipühi Kiriku piiskop emeeritus ja Lootuse küla rajaja (1947–) *[[Peeter Vähi]], eesti helilooja (1955–) *[[Tiit Vähi]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1947–) *[[Tõnis Vähi]], eesti saalihokimängija (1987–) *[[Villu Vähk]], eesti tantsija ja tantsulooja (1940–1982) *[[Toivo Vähä]], Soomest pärit NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirivalvevägede polkovnik (1901–1984) *[[Arved Väikmeri]], eesti poksija (1941–) *[[Viktor Väin]], Eesti sõjaväelane (1904–1936) *[[Toomas Väinaste]], Eesti poliitik (1950–) *[[Vassili Väinloo]], eesti õigeusu vaimulik (1910–1987) *[[Lauri Väinmaa]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1961–) *[[Viiva Väinmaa]], eesti pianist (1928–2014) *[[Koit Väinsalu]], eesti ühiskonnategelane *[[Lauri Väinsalu]], eesti purjesportlane (1988–) *[[Piret Väinsalu]], eesti kliimaekspert (1988–) *[[Sirli Väinsar]], eesti eripedagoog ja koolijuht (1971–) *[[Väinö I]], Soome kuningas (1868–1940) *[[Kalle Väisälä]], soome matemaatik (1893–1968) *[[Yrjö Väisälä]], soome astronoom ja füüsik (1891–1971) *[[Leo Väisänen]], soome jalgpallur (1997–) *[[Astrid Väizene]], eesti koreograaf, tantsuspetsialist ning rahvakultuuri edendaja (1971–) *[[Kaarlo Väkevä]], Soome poksija (1909–1932) *[[Arthur Väkram]], Eesti sõjaväelane (1905–1964) *[[Maia Väkram]], eesti keeleteadlane ja õpetaja (1932–2024) *[[Anu Välba]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1974–) *[[Jelena Välbe]], vene suusataja (1968–) *[[Jüri (Välbe)]], eesti õigeusu piiskop paguluses (1881–1961) *[[Jüri Välbe (pedagoog)|Jüri Välbe]], eesti õpetaja ja koorijuht (1882–1941) *[[Katrin Välbe]], eesti näitleja (1904–1981) *[[Arder Väli]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1945–) *[[Ekke Väli]], eesti skulptor (1952–) *[[Heino Väli]], eesti kirjanik (1928–) *[[Hugo-Eugen Väli]], eesti jalgpallur (1902–1944) *[[Katre Väli]], eesti semiootik (1984–) *[[Katrin Väli]], eesti luuletaja (1956–) *[[Linda-Mari Väli]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1988–) *[[Maria Väli]], eesti laulja (1988–) *[[Mihail Väli]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Natali Väli]], eesti näitleja (1985–) *[[Neeme Väli]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Silvi Väli]], eesti tõlkija (1931–2017) *[[Toomas Väli]], eesti kirurg (1948–) *[[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]], Eesti sõjaväelane (1972–) *[[Valdemar Väli]], eesti kunstnik (1909–2007) *[[Velvo Väli]], eesti näitleja (1974–) *[[Voldemar Väli]], eesti maadleja (1903–1997) *[[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist, laulukirjutaja ja kultuurikorraldaja (2000–) *[[Meelis Välis]], Eesti poliitik (1964–) *[[Aivo Välja]], eesti dirigent (1968–) *[[Egmont Välja]], eesti tšellist (1963–) *[[Henri Välja]], eesti jalgpallur (2001–) *[[Jaanus Välja]], eesti keskkonnakaitsetegelane (1967–) *[[Johannes Välja]], eesti tšellist (1994–) *[[Leele Välja]], eesti kunstiteadlane (1968–) *[[Margus Välja]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Maria Välja]], eesti maalikunstnik ja illustraator (1989–) *[[Enn Väljak]], Eesti politseinik ja sõjaväelane (1905–1944) *[[Peeter Väljak]], eesti laulja ja kitarrimängija (1951–2013) *[[Silvi Väljal]], eesti graafik (1928–2014) *[[Kaarel B. Väljamäe]], eesti luuletaja (1981–) *[[Jaan Väljaots]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Udo Väljaots]], eesti teatrilavastaja ja koreograaf (1916–1979) *[[Kristina Väljas]], eesti päritolu Kanada rannavõrkpallur (1987–) *[[Len Väljas]], eesti päritolu Kanada suusataja (1988–) *[[Vaino Väljas]], poliitik ja diplomaat (1931–2024) *[[Elme Väljaste]], eesti kirjanik (1952–) *[[Endel Väljataga]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Juhani Väljataga]], eesti majandusteadlane (1932–1982) *[[Mare Väljataga]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–) *[[Märt Väljataga]], eesti kriitik ja tõlkija (1965–) *[[Toomas Väljataga]], eesti kirjastustegelane (1960–) *[[Rain Vändre]], eesti riigiametnik ja ettevõtja (1966–2010) *[[Ants Vändrik]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1958–2025) *[[Anisa Vänikver]], eesti laulja (1995–) *[[Eduard Värav]], eesti ajakirjanik (1906–1962) *[[Ants Väravas]], eesti jalgrattur, jalgrattaspordikohtunik, treener ja sporditegelane (1937–2018) *[[Artur Värik]], eesti viiuldaja (1913–1976) *[[Raido Värik]], eesti kabetaja (1987–) *[[Eike Värk]], eesti teatriteadlane (1956–) *[[Emer Värk]], eesti filmirežissöör, disainer ja VJ (1982–) *[[Leili Värk]], eesti laulja (1934–1988) *[[Luisa Värk]], eesti laulja (1987–) *[[Priit Värk]], Eesti omavalitsustegelane (1985–) *[[René Värk]], eesti õigusteadlane (1977–) *[[Airi Värnik]], eesti psühhiaater ja suitsidoloog (1939–) *[[Andrus Värnik]], eesti odaviskaja (1977–) *[[Rando Värnik]], eesti majandusteadlane (1969–) *[[Eduard Värsi]], Eesti sõjaväelane (sündis 1894) *[[Age Värv]], eesti õigusteadlane (1974–) *[[Heldur Värv]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog (1935–1993) *[[Maarja Värv]], eesti spordiajakirjanik (1985–) *[[Mall Värva]], eesti taime- ja loodusraamatute autor, loodusfotograaf ja looduse tutvustaja (1950–) *[[Riho Västrik]], eesti filmitegija ja ajakirjanik (1965–) *[[Edgar Väär]], eesti rahvusest Kanada krimireporter ja dokumentaalfilmioperaator (1929–2014) *[[Eduard Vääri]], eesti keeleteadlane (1926–2005) *[[Reet Vääri]], eesti keeleteadlane (1943–) *[[Ell Väärtnõu]], eesti arhitekt (1939–) *[[Tõnu Väärtnõu]], eesti muusik (1960–2013) *[[Vello Väärtnõu]], eesti usutegelane ja kunstnik (1951–) *[[Paavo Väyrynen]], Soome poliitik (1946–) ==Vö== *[[Wilhelm Vöge]], saksa kunstiteadlane (1868–1952) *[[Johannes Ambrosius Völcker]], jesuiit (suri 1610) *[[Rudi Völler]], saksa jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1960–) *[[Voldemar Vöölmann]], Eesti kommunistlik poliitik (1887–1937) ==Vü== *[[Priit Vürst]], eesti alpinist (1943–1974) *[[Risto Vürst]], eesti hiphoppar (1989–) ==Vy== *[[Matěj Vydra]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Bronius Vyšniauskas]], leedu skulptor (1923–2015) *[[Ovidijus Vyšniauskas]], leedu laulja (1957–) *[[Vytautas]] [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|V, Biograafiad]] deota1gsieh5xi2nfnsj8d7bti409v9 Gustav Ernesaks 0 27497 7241123 7240292 2026-09-24T18:03:22Z Heakeel 122460 7241123 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib koorijuhist ja heliloojast; tõstja kohta vaata artiklit [[Gustav Ernesaks (tõstja)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} '''Gustav Ernesaks''' ([[12. detsember]] [[1908]] [[Perila]], [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]] – [[24. jaanuar]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[helilooja]], [[koorijuht]], muusikapedagoog ja publitsist. G. Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad [[koorilaul]]ud. [[Lydia Koidula]] luuletusele "[[Mu isamaa on minu arm]]" tema loodud koorilaul on saanud mitteametliku hümni staatuse. Tema tuntumaid koorilaule on veel 1930. aastatel loodud "[[Hakkame, mehed, minema]]". G. Ernesaksa loomingusse kuulub ka viis [[ooper]]it. Samuti filmi- ja näidendimuusikat, soolo- ning lastelaule. ==Elukäik== [[Pilt:Gustav Ernesaksa sünnikoht.jpg|pisi|Gustav Ernesaksa sünnikoht]] G. Ernesaksa isa oli pärit Perila külast ning ka vanavanemad olid maalt pärit. Tallinna kolimise aja kohta on ta öelnud: "''See võis toimuda 1912. a. või veidi varem. Olin siis arvatavasti kolmeaastane''."<ref name="ohC1C" /> Ta elas Tallinnas umbes kahekümnes kohas. Aastal 1953 valmis Oru tänav 10 eramu, kus ta elas surmani. ===Kooliaastad=== G. Ernesaks läks kaheksa-aastaselt [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool|Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli]]. See kool oli esimesed seitse aastat poistekool ning mitu korda kolis ja vahetas nime (1919 Tallinna Linna 2. Reaalkool, 1923 Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium, 1925/26 Riigi Ühistehnika Gümnaasium). Nime vahetustega kaasnes klassinumbrite kohandamine, G. Ernesaks oli seetõttu mitu korda esimeses klassis. G. Ernesaks lõpetas Tehnika Ühisgümnaasiumi ehitusharu, tema lõputöö oli meierei plaan, mida tuli suvel "puuduste likvideerimiseks" veel lisaks ette näidata; lõputunnistus anti alles sügisel.<ref name="QEOJj" /> Kooli lõpuaastail tegutses G. Ernesaks sõpruskonnas Seitsme Klubi. Ta oli Esirimm, klubil oli liikmeid seitse Rimmi. Klubil oli põhikiri, lipp, hümn ning vilesignaal, mille motiiv langeb kokku ooperi "Käsikäes" peateemaga.<ref name="rqKOv" /> G. Ernesaksa koorilaulu kogemus pärineb koolist. Jõuludeks õpiti "Püha öö" ja ta laulis teist häält. Muusika poole kaldumises peab ta oluliseks ema ja isa ning lähisugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi.<ref name="lVfkL" /> ====Sport==== G. Ernesaksale pakkus huvi ka sport – võrk- ja korvpall, hiljem jalgrattasõit, jääpall, uisutamine, kergejõustik ning jalgpall ("''kui klassi au seda nõudis, muidu oli jalgpall minu jaoks liiga jõuline''"). Ta sai võistlustel häid kohti teivas-, kaugus- ja kõrgushüppes. Kontsertide ettevalmistamise põhimõtteid võrdles ta hiljem sportliku vormi tõstmise ja ajastamisega, kontsentreerumisega ning nendeks vajaliku eeltööga. Kunagises pallimatšis leiutatud "''hõbekahvli meetod''" (motivatsiooniks püstitatud eesmärk) aitas hiljemgi elus rasketest olukordadest välja rabeleda.<ref name="k1Ei4" /> ====Muusika==== G. Ernesaksale olid olulised klaverimäng ning näiteringi- ja orkestriproovid, kuid pasunapuhumise hoog vaibus ruttu.<ref name="dP0nB" /> 1920. aastal muretses isa koju harmooniumi ja ka esimene oreli õppimise katse sai tehtud. Oreliklassi astumine "''ei õnnestunud jalgade pedaalideni mitteulatumise tõttu''".<ref name="T8HgU" /> Hiljem oreliõpingud siiski jätkusid. Konservatooriumis nõutud kõrvalainena läks kirja töö J. Tamme metsasarveklassis. 1920. aastate keskel, kui Tallinna hakkasid tekkima džässorkestrid, tekkis mitme kooli poistest (peamiselt I Reaalkool) džässansambel Vivo, mis oli päris edukas koolipidudest suuremate ballideni (ja poistele taskuraha teenimisel). G. Ernesaks mängis trumme ja hiljem ka harmooniumi ning pidas tegevust oluliseks muusikaliste arusaamade selgimise osas.<ref name="WMUxy" /> Kunagises koolikirjandis leidub mõtisklus: "''Tehnikut minust ei saa. (Võib-olla saaks, aga puudub asja vastu köitev huvi). Ka ei saa minust mingit kunstnikku muusika alal. Olen kahjuks tähele pannud, et ainult enesele õnnestub mul hästi mängida, mitte teistele. Loodan, et ma siiski sellele alale jään.''"<ref name="2JNgh" /> Koorilaulu võlu haaras teda juba siis. Klaverit oli G. Ernesaks õppinud Eva Raudkatsi juures ning jõudnud kooli lõpuaastail selgusele, et heaks pianistiks saamiseks oleks pidanud varem alustama (15.a). Klassika maailm avanes Griegi ja järk-järgult esialgu mõistmatuna tundunud Bachi kaudu. Tollased teatrimuljed olid olulised hilisema koorliloomingu mõtestamisel. ===Konservatooriumiõpingud=== 1929. aastal astus G. Ernesaks taas konservatooriumi (1924–1927 klaveriklass ja orel). Ta lõpetas [[Tallinna Konservatoorium]]i [[1931]]. aastal [[muusikapedagoogika]] ja [[1934]]. aastal [[kompositsiooni eriala]] (professor [[Artur Kapp|Artur Kapi]] klass). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta Tallinna koolides muusikaõpetajana ja aastail [[1937]]–[[1941]] konservatooriumis õppejõuna. ==Töö ja loominguline tegevus== 1969. aastal kontrollis ta ansambli [[Laine (ansambel)|Laine]] kava ansambli NSV Liidu kultuuripäevadel Tšehhoslovakkias esinemise tõttu koos [[Eesti Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistliku Partei]] liikmetega. Ta arvustas ansambli võimendust ja esitamise valjusust.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=EESTI NAISE 2021 TOP {{!}} „Musu, sa oled lollakas, me tunneme teineteist liiga hästi.” Vello Orumetsa ja Ada Lundveri armastus |väljaanne=Eesti Naine |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95417491/eesti-naise-2021-top-musu-sa-oled-lollakas-me-tunneme-teineteist-liiga-hasti-vello-orumetsa-ja-ada-lundveri-armastus |vaadatud=2026-01-16}}</ref> ===Laste suvelaagri juhataja=== Raudteelaste laste suvekodu (Kaareperes) juhatajaks kutsuti G. Ernesaks kohe pärast konservatooriumi lõpetamist 1931. aastal. Lastega töötamise kogemust peab ta oluliseks edaspidises kooliõpetaja ametis: "''Ebamugav oli, kui pidin suure hulga laste ees esinema, neile rääkima. Mõtlesin alati varakult, mida öelda. Õppisin eneses käitumise helistikke kuulama, sõna ja selle intensiivsuse mõju hindama, jälgisin rahulikkuse ja ägeduse omavahelisi põimumisi. Kahjuks võisin vahel ootamatult ka plahvatada, ilma et selline vabanenud energiajõud midagi kasulikku oleks korda saatnud. Nüüd arvan, et sellest on küll, kui teatakse, et plahvatuse võimalus on olemas.'' ''Tütarlastega raskusi polnud (nad ju laulsid). Väikeste ja keskmiste poistega ka mitte. Aga eks üks suurem Tootsikene mulle ikka pisut muret tegi. Siis ma ei teadnud veel, et igas kollektiivis on oma kõige ebamugavam sell''."<ref name="yiimO" /> ===Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasium=== Õhtuse õppeaja tõttu tunti kooli kui "Videviku akadeemiat". Kool asus Jaani kiriku vastas, tolleaegse Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Tallinna Kaubanduskooli ruumides. G. Ernesaks töötas algul koorijuhatajana, hiljem lisandusid klassitunnid. Samas koolis olid töötanud [[Konstantin Türnpu]] ja [[August Topman]], kes oli olnud Ernesaksa õpetaja ja soovitas teda kooli direktorile Aleksandrine Pedusaarele. Ernesaks oli lauluõpetaja aastail 1931–1937. ===Tallinna Linna Poeglaste Kommerts- ja Kaubanduskool=== G. Ernesaks töötas poiste muusikaõpetajana aastail 1932–1935 (tütarlastegümnaasiumis õpetamise ajal). Ta juhatas meeskoori, poistekoori ja puhkpilliorkestrit. Orkestriga omandati 1933. aasta üldlaulupeo kava ning osaleti rongkäigus ja esinemistel. Kuna häälemurde tõttu jäävad poisid laulmisest kõrvale ja G. Ernesaksa köitis just laul, ei jäänud ta kooli kauemaks tööle. Kuid poeglaste kooli õpetajate toa harmooniumi ümber tekkinud huvilistest (G. Ernesaks, matemaatik Robert Matiesen ja inglise keele õpetaja Georg Vahrberg ehk hilisem [[Jüri Variste]]) ühtis tal koorilauluhuvi J. Varistega, kellest sai mõne aasta pärast konservatooriumis G. Ernesaksa õpilane. ===Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium=== [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium]]is (mida peeti üldiselt jõukama rahva kooliks) töötas G. Ernesaks aastail 1934–1940. E. Lender oli range ja valju olemisega ning üldiselt teda kardeti. G. Ernesaksa autoriteeti tõstsid tema kontsertkoorid ja esimesed omatehtud laulud. G. Ernesaksast oleks tema enda hinnangul võinud saada tubli õpetaja, kuid koorijuhitöö tõmbas üha enam.<ref name="GC8Ws" /> ====Stella Ernesaks==== Koostöö kooli võimlemisõpetaja Stella Merjamiga (alates 19. märtsist 1935 [[Stella Ernesaks]]) algas koolipeo numbriga, mis esitati Estonia kontserdisaalis. Koor laulis J. Straussi "Ilusal sinisel Doonaul", lauljad hoidsid pikka sinist kangast ja kõigutasid seda lainetena ning pisikesed tüdrukud tantsitasid pisikesi liblikaid, kiile ja põrnikaid. "''Koondusime hiljem ka ühise perekonnanime alla. Õpilased olla meid vaimus juba ammu paari pannud. Ise tulime sellele mõttele hiljem''."<ref name="k8XNy" /> ===Riiklik Inglise Kolledž=== Aastail 1937–1940 töötas G. Ernesaks ka [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. ==Tallinna Konservatoorium== 1937. aastal sai G. Ernesaksast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi]] koorijuhtimise õppejõud, 1946. aastast professor.<ref name="JVP0C" /> ==Koorid== ==="Välgumihklid"=== Koori ametlik nimi oli Tallinna Linna Valgustuse ja Veemuretsemise Osakonna meeskoor (hiljem Tallinna Linnateenijate Meeskoor) ja dokumenteeritud sünniaasta 1930. Samal aastal valiti "sõdurpoiss Ernesaks" ka koori juhiks. Tegelikult oli koor juba varem tegutsenud G. Ernesaksa kursusekaaslase August Pruuli käe all; G. Ernesaks oli käinud A. Pruuli palvel teda kord proovis asendamas. Nii paarikümneliikmeline koor kui ka koorijuht olid algajad, lauljad ka eakad, töö aeglane ja vaevarikas. Tihti tuli järgmises proovis tõdeda, et eelmisest polnud jälgegi alles. Kuid G. Ernesaks hindas tehtud tööd ja nähtud vaeva väärtuslikuks enda kui dirigendi arengus – mis tõi kaasa ka koori edusammud. Tööst kooriga olid tal ka üksikasjalikud märkmed.<ref name="6UZPQ" /> Töö mõtestamisel avaldus G. Ernesaksale omane laiem vaade, mis hõlmas lauljate arendamist, hääleseadet, repertuaari, distsipliini ning koorijuhi osa "tööilmastiku" loomisel ja laulude mõtestamisel.<ref name="fRASU" /> ===Tallinna II Tütarlaste Gümnaasiumi koor=== Osaleti 1933. aasta üldlaulupeol. ===Riikliku Inglise Kolledži segakoor=== G. Ernesaks soovis töötada ka segakooriga ning tulemused olid päris head. ===Tallinna Haridustööliste Naiskoor=== Koor oli pika traditsiooniga, kuid üpris mitme nimega (ametlikult registreeritud 1935. aastal): 1931–1935 Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi vilistlaskogu naiskoor 1935–1936 Tallinna Harju Kesk- ja Kutsekoolide vilistlaskogude naiskoor 1936–1940 Tallinna Naislaulu Selts 1940–1941 Tallinna Töölismuusika Ühingu naiskoor 1941–1944 Tallinna Naislaulu Selts 1944–1951 Riikliku Filharmoonia naiskoor 1955... Tallinna Haridustööliste Naiskoor ?.... Tallinna Naislaulu Seltsi Haridustöötajate Naiskoor<ref name="Eun7M" /> G. Ernesaks töötas kooriga aastatel 1931–1941.<ref name="w78g9" /> ===Tallinna Meestelaulu Selts=== [[Tallinna Meestelaulu Selts]], hilisem K. Türnpu nimeline meeskoor<ref name="H5kO1" /> ja TMS Türnpu koor<ref name="eBGcG" /> oli esimene kogemus teeneka, oma vaimsuse ja aadetega koori juhatamisel.<ref name="J2qbI" /> Koostöö kestis aastatel 1935–1937; Ernesaks loobus dirigenditööst konservatooriumitööd ettekäändeks tuues. Ajendiks olid tekkinud vastuolud kunstilis-muusikaliste taotluste ja väiksema rühma lauljate vahel. G. Ernesaks hindas saadud kogemust ja koostööd siiski kõrgelt.<ref name="iXIny" /> ===ÜENÜTO segakoor=== Ülemaalise Eesti Noorsooühingu Tallinna Osakonna segakoor, hiljem Kaubanduse Tööliste Ametiühingu segakoor, kuulus Tallinna 5 suurema segakoori hulka. Gustav Ernesaks alustas kooriga 1938. aasta sügisel teadmisega, et tingimused ja nõudmised on teised kui esindusmeeskoori puhul ja sooviga segakooriga lähemat tutvust teha. Töö oligi huvitav ja pakkus mõtisklusi häälerühmade tasakaalu, kõlavärvide ja repertuaari kohta.<ref name="W9Psh" /> ===Kaama kraavihallide meeskoor=== Mobiliseeritute tööpataljoni meeskoor, loodi 1941. G. Ernesaks valis lauljad umbes 1200 mehe hulgast, koori liikmeid oli "kolmveerandsada". Mõned mehed (H. Räämet, R. Oolep) olid tuttavad Tallinna Meestelaulu Seltsi koorist, neil oli ka noote kaasas. Tähtsaimad kontserdid anti 1941/42 talvel Kambarka asulas. ===Jaroslavli Kunstiansamblite segakoor=== Ernesaks alustas 1942, koor oli siis juba loodud. Esimene kogemus iga päev töötava kutselise kooriga. ===Jaroslavli Kunstiansamblite meeskoor=== Kooris oli mitmeid varasemates kollektiivides laulnud mehi, solistina alustas [[Georg Ots]] (tollal alles kuulus ujuja ning oma kuulsa isa [[Karl Ots]]a poeg). Dirigendina tuli appi [[Jüri Variste]]. ==Sõja-aastad== 1941. aasta suvel G. Ernesaks [[Eesti Teises maailmasõjas|mobiliseeriti]] ning ta sattus uude üksusse. See oli 791. üksik ehituspataljon Gruusia NSV-s tegevteenistusse kutsutud insener-tehnilise väeosa reservkomandöride juhtimisel. Abikaasa Stellast ja poegadest tuli lahkuda, töö ja kooritöö jäid pooleli. G. Ernesaks ise jaganud oma elu kolmeks vaatuseks: esimene kuni 1931. aastani (õpingute lõpp Juhan Aaviku juures), teises vaatuses muusikaline tegevus kuni sõja alguseni. Kolmas vaatus jaguneks kolmeks pildiks: a) mobiliseeritu Kambarkas, b) tegevus Jaroslavlis, Moskvas, Leningradis; c) muusikaline tegevus pärast kojujõudmist Tallinnas.<ref name="RTncL" /> ===Mobiliseeritu Kambarkas=== Tallinnast viidi mehed laevaga [[Leningrad]]i, sealt juba ehituspataljonina kaubavagunites [[Udmurdi ANSV]]-sse. G. Ernesaks märgib, et tema kaubavagun kandis numbrit 505 567, mis oli meeldejääv [[Kawe]] kommisordi "505" järgi. Teekaaslaseks oli taas [[Boris Kõrver]]. Suurem sekeldus tekkis sellest, et G. Ernesaks istus omaette kaasa võetud [[Kersti Merilaas|K. Merilaasi]] luulekoguga "Maantee tuuled" ja kriipseldas noodipaberile mingeid "salamärke". Valvuritele tundus see kahtlane ja selgitamisega oli hulk vaeva (aga laulust asja ei saanudki). Labidameheks G. Ernesaksa kauaks ei jäetud, edutati "kulturnikuks". Endassetõmbunud G. Ernesaks värvati "kraavihallide meeskoori" juhatama. Esimene laul oli köögitöölise [[Hugo Lepnurm]]e seatud "Pulmalust", kirja pandud köögist leitud lahtilõigatud paberkotile. Lepnurm leidis hiljem ka "klaveri", tõsi küll, ilma keelteta, aga paari oktaavi ulatuses traati kombineeriti instrumendile ise juurde. Esimene nn avalik raadioõhtu on G. Ernesaksa mälestusis elu edukaim esinemine – puupüsti täis muldonnis, saatejaama helisignaaliga "Kaugel, kaugel, kus on minu kodu" (kitarril) ja mehiste ühislauludega ("Kungla rahvas", "Süda tuksub", "Hakkame, mehed, minema"). Kehvad olud, kuid loominguliste kaaslaste seltsis, karastasid meelt ja Kaama kraavihallide meeskoor tõi mõttesse tulevase RAM-i. ''"Hakkas selguma elutarkus: ära viska trummipulki ka siis minema, kui oled ajutiselt ilma trummita. Pulki võib ju kunagi tarvis tulla: võivad saabuda uued trummid''."<ref name="0MGF3" /> 1942. aasta kevadel hakkas koori koosseis kahanema – mehed kutsuti [[7. Eesti Laskurdiviis|Eesti diviisi]] või [[Riiklikud Kunstiansamblid|Riiklike Kunstiansambli]]te käsutusse. Ernesaks jäi esimese kutse järel paigale, kraavihallide juurde, kuid aprillis pidi ikkagi minema ja asus koos [[Paul Luhtein]]iga [[Jaroslavl]]i poole teele. ===Jaroslavl, Moskva, Leningrad=== Riiklike Kunstiansamblite tegevuse olid [[Johannes Semper]] ja [[Ants Lauter]] avanud 22. märtsil 1942. [[Roman Matsov]] juhtis sümfooniaorkestrit. [[Jaan Kornel]], hiljem [[Rostislav Merkulov]] juhtisid džässigruppi. Kultuurirahvast oli palju – [[Vladimir Alumäe]], [[Aleksander Arder]], [[Marta Rungi]], [[Olga Lund]], [[Eugen Kapp]], [[Hugo Lepnurm]], [[Edgar Arro]], [[Boris Kõrver]], [[Leo Normet]], [[Anna Klas]] (ja väike [[Eri Klas]]), [[Bruno Lukk]], [[Tekla Koha]], [[Ants Lauter]], [[Paul Pinna]], [[Priit Põldroos]], [[Kaarel Ird]], [[Epp Kaidu]], [[Eduard Tinn]], [[Alfred Rebane]], [[Valdeko Ratassepp]], [[Leo Martin]], [[Lembit Rajala]], [[Olev Tinn]], [[Ilmar Tammur]], [[Kaarel Toom]], [[Anna Ekston]], [[Nadežda Taarna]] ja tantsijana ka tulevane näitleja [[Jüri Järvet]]; [[Paul Luhtein]], [[Adamson-Eric]], [[Evald Okas]], karikaturistid [[Jaan Jensen]] ja [[Feliks Randel]], [[Priidu Aavik]], [[Richard Sagrits]], [[Märt Bormeister]], [[Arnold Alas]], [[Eugen Vaino]], [[Enno Lehis]], [[Aleksander Pilar]], [[Aino Bach]], [[Eduard Einmann]], [[Enn Põldroos]]. Ernesaks meenutab ("Laine tõuseb"), et kunstnikega suhtlemine tõi esimese aimduse üksiklauludest kontserdi koostamise ja maalidest komponeeritud näituse sarnaste joonte vahel. Jaroslavlist käisid läbi ka peaaegu kõik tagalasse evakueerunud kirjanikud. Kohapeal oli [[Johannes Semper]], lähedane suhtlemine kujunes [[Paul Rummo]]ga. Leningradi-päevil oli Ernesaksal veel kontakte mitmega, nt [[Johannes Vares-Barbarus]], [[August Jakobson]], [[Jaan Kärner]], [[August Alle]], [[Mart Raud]], [[Debora Vaarandi]] jt. Sega- ja meeskoor juba töötasid [[Harri Kõrvits]]a juhatusel. Sõja tõttu oli mehi rohkem "valida" ning segakoori häälerühmad arvuliselt tasakaalus. Koor töötas iga päev. "''Enam ei saanud ainult taidluskooridele omase entusiasmiga läbi. Pidi mõtlema hakkama, kuidas musitseerimise hoogu ja vaimustust jaotada nii, et ükski päev ei jääks ilma emotsionaalse katteta. Tuli hoolikamalt aega ja energiat jagada, et ennast ja koori mitte korraga tühjaks laulda''." <ref name="Iste0" /> Kohe hakati tegelema hääleseade ja noodiõpetusega. Suvel sõitis segakoor esimest korda esinema Rostovi ja meeskoor Moskvasse. Kontserdireise oli veel ja ebakindlus ''[[a cappella]]'' koorilaulu vastuvõtu osas hajus. {{pooleli}} Ta osales [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites]] [[Jaroslavl]]is, kus asutas [[1944]]. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu [[Eesti Rahvusmeeskoor]] ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eesti juhtfiguuriks. [[Fail:A. H. Tammsaare monumendi avamine 78 (09) Gustav Ernesaks.jpg|pisi|Gustav Ernesaks A. H. Tammsaare monumendi avamisel 1978. aastal]] [[Pilt:Ernesaksa haud.jpg|pisi|Gustav Ernesaksa haud]] Aastast [[1945]] töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimise professorina. Tema õpilaste hulgas olid [[Jüri Variste]], [[Harald Uibo]], [[Kuno Areng]], [[Olev Oja]], Silvia Mellik, Alo Ritsing, [[Eri Klas]] ja paljud teised. G. Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.–7. koosseisu saadik, Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige ning 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Kommunistlikku parteisse ta ei kuulunud. Ta on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le, perekonna rahulasse 31. jaanuaril 1993<ref name="Sv8Jx" />. Leinatalitus peeti Estonia kontserdisaalis, mälestuskõne pidas president Lennart Meri. Hüvastijätt jätkus lauluväljakul kooride lauludega. ==Helilooming== {{vaata|Gustav Ernesaksa heliteoste loend}} Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad [[koorilaul]]ud, neist "[[Mu isamaa on minu arm]]" [[Lydia Koidula]] tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis [[ooper]]it ([[Pühajärv (ooper)|Pühajärv]], "[[Tormide rand]]", "[[Käsikäes]]", selle 2. redaktsioon "Mari ja Mihkel", "[[Tuleristsed]]" ja "[[Kosilased Mulgimaalt]]"), neist "[[Tormide rand]]a" on korduvalt lavastatud.<ref name="KZCNu" /> Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "[[Hakkame, mehed, minema]]". ==Isiklikku== Gustav Ernesaks sündis Kustav ja Johanna Ernesaksa peres, [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi vallas]]. Tema vend [[Oswald Ernesaks]] oli Nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud ja hiljem [[USA]]s elanud pangandustegelane. Gustavi onu [[Johannes Ernesaks]] (1876–1952) oli [[Aleksandri vald|Aleksandri valla]] (praegu [[Kose vald]]) [[Äksi (Kose)|Äksi]] küla, hiljem [[Harmi]] küla kolmeklassilise kooli õpetaja. Johannes Ernesaks oli [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] (23. aprill 1919 – 20. detsember 1920) liige. Johannes Ernesaks suri [[1952]]. aastal Kirovi vangilaagris. [[Kadja]] koolis töötas lühikest aega ka Gustavi isa Kustav Ernesaks. Gustav Ernesaksa sugulane [[Voldemar Ernesaks]] oli pangandustegelane ja Pärnu linnapea aastail 1942–1944. G. Ernesaksa abikaasa oli [[Stella Ernesaks]] (1909–1973). Stella Ernesaks oli pärast Berliini Kehakultuuri Ülikooli lõpetamist 1931. aastal [[Ernst Idla]] kõrval esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis. Ta töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumis (1931–1937), [[Riigi Kunsttööstuskool]]is (1931–1940), [[Lenderi tütarlaste eragümnaasium|E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis]] (1934–1940) ja [[Tallinna 8. Keskkool]]is (1940–1941). Oma 35 pedagoogiaastast pühendas ta 29 lasteaiaõpetajate väljaõppele: [[Lenderi Lasteaednike Eraseminar|E. Lenderi Lasteaednike Eraseminaris]] ja [[Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut|Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudis]] (1937–1940), nende likvideerimise järel jätkas ta õppejõuna [[Tallinna Pedagoogiline Kool|Tallinna Pedagoogilises Koolis]] (1940–1966). Stella Ernesaks oli [[Alusharidus|alushariduse]] kehalise kasvatuse metoodika looja ja arendaja Eestis. Tema poeg oli allveeujumise treener [[Ott Ernesaks]]. Gustav Ernesaksa pojapoeg on pianist [[Mart Ernesaks]]. == Tunnustus == * [[1939]] [[Eesti Punase Risti teenetemärk]], V klass * [[1942]] [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] * [[1947]] [[Stalini preemia]] ([[NSV Liidu riiklik preemia]]) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest * [[1947]], [[1948]], [[1949]], [[1950]], [[1959]], [[1965]] [[Nõukogude Eesti preemia]] * 1947 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[1951]] [[Stalini preemia]] ([[NSV Liidu riiklik preemia]]) ooperi "[[Tormide rand]]" muusika eest * [[1950]], [[1967]], [[1974]] [[Lenini orden]] * [[1956]] [[NSV Liidu rahvakunstnik]] * [[1965]] orden [[Austuse märk]] * [[1970]] [[Lenini preemia]] * [[1974]] [[sotsialistliku töö kangelane]] * [[1978]] [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * 1978 [[Tallinna aukodanik]] * [[1984]] [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Laine tõuseb") * [[1988]] [[Austuse orden]] == Publitsistika == Gustav Ernesaks kirjutas viis raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: * "Suu laulab, süda muretseb" [[1971]] (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", [[1983]]) * "Nii ajaratas ringi käib" [[1977]] * "Kutse" [[1980]] * "Laine tõuseb" [[1983]] ([[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] [[1984]]) * "Laul, ava tiivad" [[1985]] Tema artikleid, sõnavõtte, mälestusi ja teisi kirjutisi avaldasid paljud Eesti ajalehed-ajakirjad. Esines nendega raadios ning televisioonis. ==Diplomeeritud õpilased== * 1939 – [[Els Aarne]], Toni-Britta Auer, Salme-Wilhelmine Krull, Mare Kõrboja, Vaido Radamus, Aino Roomere, Evald Tammaru, Friderike Dannenbaum, Parfeni Valgemäe, August Vellomäe, Lehto Võrk * 1941 – Hilja Moik, Arnold Treumuth, Artur Vahter, [[Jüri Variste]] * 1951 – Ira Trilljärv * 1952 – [[Uno Järvela]], Georg Toompea * 1953 – Magda Iline, [[Laine Karindi]] * 1954 – [[Harald Uibo]] * 1956 – Harald Siiak, Sinaida Vollmann * 1958 – Silvia Kosk-Mellik, Taivo Laikre, Helgi Sirmais-Palu, Karl Songi, Valdar Viires * 1959 – [[Kuno Areng]], Lehti Peets, [[Alma Tamm]] * 1960 – Salme Meri-Kaevats * 1963 – Ene-Reet Ehala, [[Olev Oja]] * 1964 – [[Eri Klas]], Epp-Eo Liiksaar, [[Elmo Lööve]] * 1965 – [[Ott Ernesaks]], [[Tiia-Ester Loitme]] * 1966 – Maimo Joonase, Taimi Mersin-Välba, Liidia Reispukk, Vivian Traks * 1967 – Helje Sõber, Raivo Tammik * 1969 – [[Alo Ritsing]] * 1970 – Tiina Kiilaspea, Jaak Moks, Pille Palm, Leo Soots * 1971 – Ene Lillepärk, Ülle Reino-Erik * 1972 – Eva Ers, Ene Kase-Kangron, Sirje Väät-Palm<ref name="ofNMm" /> ==Mälestuse jäädvustamine== [[Pilt:Mälestuskivi G.Ernesaksa sünnikohas.JPG|pisi|Mälestuskivi Gustav Ernesaksa sünnikohas]] [[Pilt:Flickr - tm-tm - Gustav Ernesaks.jpg|pisi|[[Gustav Ernesaksa kuju]] [[Tallinna lauluväljak]]ul]] 1993. aastal asutati [[Gustav Ernesaksa Fond]], mis toetab igal aastal stipendiumidega koorimuusikaalast tegevust. 1993. aasta augustis avati [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Perila|Perila külas]] Mihkli talu asukohas Gustav Ernesaksa sünnikoha tähistamiseks mälestuskivi. 29. juunil 2004<ref name="BJ5s4" /> paigaldati [[Tallinna lauluväljak]]ule skulptorite [[Ekke Väli]] ja [[Vello Lillemets]]a loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv [[Gustav Ernesaksa kuju|Gustav Ernesaksa pronkskuju]].<ref name="PJYGR" /> 17. jaanuaril 2008 andis [[Eesti Post]] Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva tähistamiseks välja postmargi.<ref name="iJb44" /> 2009. aastal avati Kadriorus [[Ernesaksa majamuuseum]]. Alates 3. juulist 2019 sõidab Tallinnas [[Nimelised muusikatrammid|Gustav Ernesaksa nimeline tramm]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/969237/galerii-gustav-ernesaks-sai-laulupeo-eel-nimelise-trammi Gustav Ernesaks sai laulupeo eel nimelise trammi] Õhtuleht.ee, 03.07.2019.</ref> ==Vaata ka== *[[Gustav Ernesaksa heliteoste loend]] *[[Gustav Ernesaksa Fond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ohC1C">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 10–21)</ref> <ref name="QEOJj">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 50)</ref> <ref name="rqKOv">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 67–69)</ref> <ref name="lVfkL">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 70)</ref> <ref name="k1Ei4">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 56–57)</ref> <ref name="dP0nB">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 38)</ref> <ref name="T8HgU">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 72)</ref> <ref name="WMUxy">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 59)</ref> <ref name="2JNgh">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 43)</ref> <ref name="yiimO">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 104–105)</ref> <ref name="GC8Ws">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 126–127)</ref> <ref name="k8XNy">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 127)</ref> <ref name="JVP0C">[http://arhiiv.err.ee/guid/10030 MAAILMAPILT. Gustav Ernesaks.] Tiia Loitme oma õpetajast. Martin Viirand. err arhiiv (kuulatud 27.04.2015)</ref> <ref name="6UZPQ">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 106–117)</ref> <ref name="fRASU">[http://arhiiv.err.ee/guid/15908 Maestro Gustav Ernesaks ja laulupeod.] Meenutused koorijuhi tee algusest. Ivar Trikkel. err arhiiv (kuulatud 26.04.2015)</ref> <ref name="Eun7M">[http://www.rahvakultuur.ee/?t=145&f=10&k=2734 Rahvakultuuri keskus.](vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="w78g9">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 130–137)</ref> <ref name="H5kO1">[https://arhiiv.err.ee/vaata/muusikaline-tund-k-turnpu-nimeline-meeskoor-75 MUUSIKALINE TUND. K. Türnpu nimeline Meeskoor – 75. Age Raa. err.erhiiv.]</ref> <ref name="eBGcG">[http://www.rahvakultuur.ee/?v=182&o=23908 rahvakultuur.ee]</ref> <ref name="J2qbI">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 149–154)</ref> <ref name="iXIny">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 160–164)</ref> <ref name="W9Psh">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 173–174)</ref> <ref name="RTncL">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 196)</ref> <ref name="0MGF3">G. Ernesaks. "Laine tõuseb". Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1983 (lk 14–21)</ref> <ref name="Iste0">G. Ernesaks. "Laine tõuseb". Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1983 (lk 31)</ref> <ref name="Sv8Jx">{{Cite web |url=http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gustav&filter_maetud_perenimi=ernesaks&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |title=Maetute nimekiri: Ernesaks, Gustav |access-date=7. juulil 2013 |archive-date=25. märts 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190325125052/https://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gustav&filter_maetud_perenimi=ernesaks&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |url-status=dead }}</ref> <ref name="KZCNu">[https://arhiiv.err.ee/seeria/gustav-ernesaks-100-laulutaadi-parand/muusika/69 Gustav Ernesaks 100. Laulutaadi pärand. Klassikaraadio arhiiv. (kuulatud 5.04.2015)].</ref> <ref name="ofNMm">H. Uibo. "Killukesi jäämäe veealusest osast", kirjastus Koolibri, Tallinn, 1998 (lk 166–167)</ref> <ref name="BJ5s4">[http://wwx.postimees.ee/290604/online_uudised/138120.php Fotod: Gustav Ernesaksa kuju paigaldamine lauluväljakule]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}, Postimees Online, 29. juuni 2004</ref> <ref name="PJYGR">[[Anneli Ammas]], [http://www.epl.ee/news/eesti/motlik-gustav-ernesaks-vaatab-laulukaart.d?id=50986259 Mõtlik Gustav Ernesaks vaatab laulukaart], Eesti Päevaleht, 11. juuni 2004</ref> <ref name="iJb44">[http://post.ee/index.php?otsi=ernesaks&x=0&y=0]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://arhiiv.err.ee/vaata/teletutvus-gustav-ernesaks ERR arhiiv: Teletutvus: Gustav Ernesaks (1987)] * {{veebi viide |pealkiri= ETV näitab uut dokumentaalfilmi Gustav Ernesaksast|url= https://kultuur.err.ee/300134/tana-naitab-etv-filmi-gustav-ernesaksast|väljaanne=ERR Uudised |aeg=7. detsember 2008}} * [https://www.err.ee/483981/andres-laasik-hirm-saatis-gustav-ernesaksa-elu-lopuni Andres Laasik: hirm saatis Gustav Ernesaksa elu lõpuni] ERR, 10. detsember 2008 * [[Olev Remsu]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8135:seest-siiruviiruline-pealt-punakarvaline&catid=4:film&Itemid=3&issue=3238 Seest siiruviiruline, pealt punakarvaline] Sirp, 6. veebruar 2009 * [https://www.sirp.ee/seest-siiruviiruline-pealt-punakarvaline/ Tähistatakse laulu "Mu isamaa on minu arm" 65. aastapäeva] ERR, 4. märts 2009 * [[Kerttu Kaldoja]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51179937/oru-tanaval-avatakse-ernesaksa-maja Oru tänaval avatakse Ernesaksa maja] epl.ee, 12. oktoober 2009 {{JÄRJESTA:Ernesaks, Gustav}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Gustav Ernesaks| ]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 6x44s262w078ruinrrnk52ahi0rruga 7241130 7241123 2026-09-24T18:14:02Z Heakeel 122460 /* Sõja-aastad */ 7241130 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib koorijuhist ja heliloojast; tõstja kohta vaata artiklit [[Gustav Ernesaks (tõstja)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} '''Gustav Ernesaks''' ([[12. detsember]] [[1908]] [[Perila]], [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]] – [[24. jaanuar]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[helilooja]], [[koorijuht]], muusikapedagoog ja publitsist. G. Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad [[koorilaul]]ud. [[Lydia Koidula]] luuletusele "[[Mu isamaa on minu arm]]" tema loodud koorilaul on saanud mitteametliku hümni staatuse. Tema tuntumaid koorilaule on veel 1930. aastatel loodud "[[Hakkame, mehed, minema]]". G. Ernesaksa loomingusse kuulub ka viis [[ooper]]it. Samuti filmi- ja näidendimuusikat, soolo- ning lastelaule. ==Elukäik== [[Pilt:Gustav Ernesaksa sünnikoht.jpg|pisi|Gustav Ernesaksa sünnikoht]] G. Ernesaksa isa oli pärit Perila külast ning ka vanavanemad olid maalt pärit. Tallinna kolimise aja kohta on ta öelnud: "''See võis toimuda 1912. a. või veidi varem. Olin siis arvatavasti kolmeaastane''."<ref name="ohC1C" /> Ta elas Tallinnas umbes kahekümnes kohas. Aastal 1953 valmis Oru tänav 10 eramu, kus ta elas surmani. ===Kooliaastad=== G. Ernesaks läks kaheksa-aastaselt [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool|Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli]]. See kool oli esimesed seitse aastat poistekool ning mitu korda kolis ja vahetas nime (1919 Tallinna Linna 2. Reaalkool, 1923 Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium, 1925/26 Riigi Ühistehnika Gümnaasium). Nime vahetustega kaasnes klassinumbrite kohandamine, G. Ernesaks oli seetõttu mitu korda esimeses klassis. G. Ernesaks lõpetas Tehnika Ühisgümnaasiumi ehitusharu, tema lõputöö oli meierei plaan, mida tuli suvel "puuduste likvideerimiseks" veel lisaks ette näidata; lõputunnistus anti alles sügisel.<ref name="QEOJj" /> Kooli lõpuaastail tegutses G. Ernesaks sõpruskonnas Seitsme Klubi. Ta oli Esirimm, klubil oli liikmeid seitse Rimmi. Klubil oli põhikiri, lipp, hümn ning vilesignaal, mille motiiv langeb kokku ooperi "Käsikäes" peateemaga.<ref name="rqKOv" /> G. Ernesaksa koorilaulu kogemus pärineb koolist. Jõuludeks õpiti "Püha öö" ja ta laulis teist häält. Muusika poole kaldumises peab ta oluliseks ema ja isa ning lähisugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi.<ref name="lVfkL" /> ====Sport==== G. Ernesaksale pakkus huvi ka sport – võrk- ja korvpall, hiljem jalgrattasõit, jääpall, uisutamine, kergejõustik ning jalgpall ("''kui klassi au seda nõudis, muidu oli jalgpall minu jaoks liiga jõuline''"). Ta sai võistlustel häid kohti teivas-, kaugus- ja kõrgushüppes. Kontsertide ettevalmistamise põhimõtteid võrdles ta hiljem sportliku vormi tõstmise ja ajastamisega, kontsentreerumisega ning nendeks vajaliku eeltööga. Kunagises pallimatšis leiutatud "''hõbekahvli meetod''" (motivatsiooniks püstitatud eesmärk) aitas hiljemgi elus rasketest olukordadest välja rabeleda.<ref name="k1Ei4" /> ====Muusika==== G. Ernesaksale olid olulised klaverimäng ning näiteringi- ja orkestriproovid, kuid pasunapuhumise hoog vaibus ruttu.<ref name="dP0nB" /> 1920. aastal muretses isa koju harmooniumi ja ka esimene oreli õppimise katse sai tehtud. Oreliklassi astumine "''ei õnnestunud jalgade pedaalideni mitteulatumise tõttu''".<ref name="T8HgU" /> Hiljem oreliõpingud siiski jätkusid. Konservatooriumis nõutud kõrvalainena läks kirja töö J. Tamme metsasarveklassis. 1920. aastate keskel, kui Tallinna hakkasid tekkima džässorkestrid, tekkis mitme kooli poistest (peamiselt I Reaalkool) džässansambel Vivo, mis oli päris edukas koolipidudest suuremate ballideni (ja poistele taskuraha teenimisel). G. Ernesaks mängis trumme ja hiljem ka harmooniumi ning pidas tegevust oluliseks muusikaliste arusaamade selgimise osas.<ref name="WMUxy" /> Kunagises koolikirjandis leidub mõtisklus: "''Tehnikut minust ei saa. (Võib-olla saaks, aga puudub asja vastu köitev huvi). Ka ei saa minust mingit kunstnikku muusika alal. Olen kahjuks tähele pannud, et ainult enesele õnnestub mul hästi mängida, mitte teistele. Loodan, et ma siiski sellele alale jään.''"<ref name="2JNgh" /> Koorilaulu võlu haaras teda juba siis. Klaverit oli G. Ernesaks õppinud Eva Raudkatsi juures ning jõudnud kooli lõpuaastail selgusele, et heaks pianistiks saamiseks oleks pidanud varem alustama (15.a). Klassika maailm avanes Griegi ja järk-järgult esialgu mõistmatuna tundunud Bachi kaudu. Tollased teatrimuljed olid olulised hilisema koorliloomingu mõtestamisel. ===Konservatooriumiõpingud=== 1929. aastal astus G. Ernesaks taas konservatooriumi (1924–1927 klaveriklass ja orel). Ta lõpetas [[Tallinna Konservatoorium]]i [[1931]]. aastal [[muusikapedagoogika]] ja [[1934]]. aastal [[kompositsiooni eriala]] (professor [[Artur Kapp|Artur Kapi]] klass). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta Tallinna koolides muusikaõpetajana ja aastail [[1937]]–[[1941]] konservatooriumis õppejõuna. ==Töö ja loominguline tegevus== 1969. aastal kontrollis ta ansambli [[Laine (ansambel)|Laine]] kava ansambli NSV Liidu kultuuripäevadel Tšehhoslovakkias esinemise tõttu koos [[Eesti Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistliku Partei]] liikmetega. Ta arvustas ansambli võimendust ja esitamise valjusust.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=EESTI NAISE 2021 TOP {{!}} „Musu, sa oled lollakas, me tunneme teineteist liiga hästi.” Vello Orumetsa ja Ada Lundveri armastus |väljaanne=Eesti Naine |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95417491/eesti-naise-2021-top-musu-sa-oled-lollakas-me-tunneme-teineteist-liiga-hasti-vello-orumetsa-ja-ada-lundveri-armastus |vaadatud=2026-01-16}}</ref> ===Laste suvelaagri juhataja=== Raudteelaste laste suvekodu (Kaareperes) juhatajaks kutsuti G. Ernesaks kohe pärast konservatooriumi lõpetamist 1931. aastal. Lastega töötamise kogemust peab ta oluliseks edaspidises kooliõpetaja ametis: "''Ebamugav oli, kui pidin suure hulga laste ees esinema, neile rääkima. Mõtlesin alati varakult, mida öelda. Õppisin eneses käitumise helistikke kuulama, sõna ja selle intensiivsuse mõju hindama, jälgisin rahulikkuse ja ägeduse omavahelisi põimumisi. Kahjuks võisin vahel ootamatult ka plahvatada, ilma et selline vabanenud energiajõud midagi kasulikku oleks korda saatnud. Nüüd arvan, et sellest on küll, kui teatakse, et plahvatuse võimalus on olemas.'' ''Tütarlastega raskusi polnud (nad ju laulsid). Väikeste ja keskmiste poistega ka mitte. Aga eks üks suurem Tootsikene mulle ikka pisut muret tegi. Siis ma ei teadnud veel, et igas kollektiivis on oma kõige ebamugavam sell''."<ref name="yiimO" /> ===Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasium=== Õhtuse õppeaja tõttu tunti kooli kui "Videviku akadeemiat". Kool asus Jaani kiriku vastas, tolleaegse Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Tallinna Kaubanduskooli ruumides. G. Ernesaks töötas algul koorijuhatajana, hiljem lisandusid klassitunnid. Samas koolis olid töötanud [[Konstantin Türnpu]] ja [[August Topman]], kes oli olnud Ernesaksa õpetaja ja soovitas teda kooli direktorile Aleksandrine Pedusaarele. Ernesaks oli lauluõpetaja aastail 1931–1937. ===Tallinna Linna Poeglaste Kommerts- ja Kaubanduskool=== G. Ernesaks töötas poiste muusikaõpetajana aastail 1932–1935 (tütarlastegümnaasiumis õpetamise ajal). Ta juhatas meeskoori, poistekoori ja puhkpilliorkestrit. Orkestriga omandati 1933. aasta üldlaulupeo kava ning osaleti rongkäigus ja esinemistel. Kuna häälemurde tõttu jäävad poisid laulmisest kõrvale ja G. Ernesaksa köitis just laul, ei jäänud ta kooli kauemaks tööle. Kuid poeglaste kooli õpetajate toa harmooniumi ümber tekkinud huvilistest (G. Ernesaks, matemaatik Robert Matiesen ja inglise keele õpetaja Georg Vahrberg ehk hilisem [[Jüri Variste]]) ühtis tal koorilauluhuvi J. Varistega, kellest sai mõne aasta pärast konservatooriumis G. Ernesaksa õpilane. ===Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium=== [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium]]is (mida peeti üldiselt jõukama rahva kooliks) töötas G. Ernesaks aastail 1934–1940. E. Lender oli range ja valju olemisega ning üldiselt teda kardeti. G. Ernesaksa autoriteeti tõstsid tema kontsertkoorid ja esimesed omatehtud laulud. G. Ernesaksast oleks tema enda hinnangul võinud saada tubli õpetaja, kuid koorijuhitöö tõmbas üha enam.<ref name="GC8Ws" /> ====Stella Ernesaks==== Koostöö kooli võimlemisõpetaja Stella Merjamiga (alates 19. märtsist 1935 [[Stella Ernesaks]]) algas koolipeo numbriga, mis esitati Estonia kontserdisaalis. Koor laulis J. Straussi "Ilusal sinisel Doonaul", lauljad hoidsid pikka sinist kangast ja kõigutasid seda lainetena ning pisikesed tüdrukud tantsitasid pisikesi liblikaid, kiile ja põrnikaid. "''Koondusime hiljem ka ühise perekonnanime alla. Õpilased olla meid vaimus juba ammu paari pannud. Ise tulime sellele mõttele hiljem''."<ref name="k8XNy" /> ===Riiklik Inglise Kolledž=== Aastail 1937–1940 töötas G. Ernesaks ka [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. ==Tallinna Konservatoorium== 1937. aastal sai G. Ernesaksast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi]] koorijuhtimise õppejõud, 1946. aastast professor.<ref name="JVP0C" /> ==Koorid== ==="Välgumihklid"=== Koori ametlik nimi oli Tallinna Linna Valgustuse ja Veemuretsemise Osakonna meeskoor (hiljem Tallinna Linnateenijate Meeskoor) ja dokumenteeritud sünniaasta 1930. Samal aastal valiti "sõdurpoiss Ernesaks" ka koori juhiks. Tegelikult oli koor juba varem tegutsenud G. Ernesaksa kursusekaaslase August Pruuli käe all; G. Ernesaks oli käinud A. Pruuli palvel teda kord proovis asendamas. Nii paarikümneliikmeline koor kui ka koorijuht olid algajad, lauljad ka eakad, töö aeglane ja vaevarikas. Tihti tuli järgmises proovis tõdeda, et eelmisest polnud jälgegi alles. Kuid G. Ernesaks hindas tehtud tööd ja nähtud vaeva väärtuslikuks enda kui dirigendi arengus – mis tõi kaasa ka koori edusammud. Tööst kooriga olid tal ka üksikasjalikud märkmed.<ref name="6UZPQ" /> Töö mõtestamisel avaldus G. Ernesaksale omane laiem vaade, mis hõlmas lauljate arendamist, hääleseadet, repertuaari, distsipliini ning koorijuhi osa "tööilmastiku" loomisel ja laulude mõtestamisel.<ref name="fRASU" /> ===Tallinna II Tütarlaste Gümnaasiumi koor=== Osaleti 1933. aasta üldlaulupeol. ===Riikliku Inglise Kolledži segakoor=== G. Ernesaks soovis töötada ka segakooriga ning tulemused olid päris head. ===Tallinna Haridustööliste Naiskoor=== Koor oli pika traditsiooniga, kuid üpris mitme nimega (ametlikult registreeritud 1935. aastal): 1931–1935 Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi vilistlaskogu naiskoor 1935–1936 Tallinna Harju Kesk- ja Kutsekoolide vilistlaskogude naiskoor 1936–1940 Tallinna Naislaulu Selts 1940–1941 Tallinna Töölismuusika Ühingu naiskoor 1941–1944 Tallinna Naislaulu Selts 1944–1951 Riikliku Filharmoonia naiskoor 1955... Tallinna Haridustööliste Naiskoor ?.... Tallinna Naislaulu Seltsi Haridustöötajate Naiskoor<ref name="Eun7M" /> G. Ernesaks töötas kooriga aastatel 1931–1941.<ref name="w78g9" /> ===Tallinna Meestelaulu Selts=== [[Tallinna Meestelaulu Selts]], hilisem K. Türnpu nimeline meeskoor<ref name="H5kO1" /> ja TMS Türnpu koor<ref name="eBGcG" /> oli esimene kogemus teeneka, oma vaimsuse ja aadetega koori juhatamisel.<ref name="J2qbI" /> Koostöö kestis aastatel 1935–1937; Ernesaks loobus dirigenditööst konservatooriumitööd ettekäändeks tuues. Ajendiks olid tekkinud vastuolud kunstilis-muusikaliste taotluste ja väiksema rühma lauljate vahel. G. Ernesaks hindas saadud kogemust ja koostööd siiski kõrgelt.<ref name="iXIny" /> ===ÜENÜTO segakoor=== Ülemaalise Eesti Noorsooühingu Tallinna Osakonna segakoor, hiljem Kaubanduse Tööliste Ametiühingu segakoor, kuulus Tallinna 5 suurema segakoori hulka. Gustav Ernesaks alustas kooriga 1938. aasta sügisel teadmisega, et tingimused ja nõudmised on teised kui esindusmeeskoori puhul ja sooviga segakooriga lähemat tutvust teha. Töö oligi huvitav ja pakkus mõtisklusi häälerühmade tasakaalu, kõlavärvide ja repertuaari kohta.<ref name="W9Psh" /> ===Kaama kraavihallide meeskoor=== Mobiliseeritute tööpataljoni meeskoor, loodi 1941. G. Ernesaks valis lauljad umbes 1200 mehe hulgast, koori liikmeid oli "kolmveerandsada". Mõned mehed (H. Räämet, R. Oolep) olid tuttavad Tallinna Meestelaulu Seltsi koorist, neil oli ka noote kaasas. Tähtsaimad kontserdid anti 1941/42 talvel Kambarka asulas. ===Jaroslavli Kunstiansamblite segakoor=== Ernesaks alustas 1942, koor oli siis juba loodud. Esimene kogemus iga päev töötava kutselise kooriga. ===Jaroslavli Kunstiansamblite meeskoor=== Kooris oli mitmeid varasemates kollektiivides laulnud mehi, solistina alustas [[Georg Ots]] (tollal alles kuulus ujuja ning oma kuulsa isa [[Karl Ots]]a poeg). Dirigendina tuli appi [[Jüri Variste]]. ==Sõja-aastad== 1941. aasta suvel G. Ernesaks [[Eesti Teises maailmasõjas|mobiliseeriti]] ning ta sattus uude üksusse. See oli 791. üksik ehituspataljon Gruusia NSV-s tegevteenistusse kutsutud insener-tehnilise väeosa reservkomandöride juhtimisel. Abikaasa Stellast ja poegadest tuli lahkuda, töö ja kooritöö jäid pooleli. G. Ernesaks on jaganud oma elu kolmeks vaatuseks: esimene kuni 1931. aastani (õpingute lõpp Juhan Aaviku juures), teises vaatuses muusikaline tegevus kuni sõja alguseni. Kolmas vaatus jaguneks kolmeks pildiks: a) mobiliseeritu Kambarkas, b) tegevus Jaroslavlis, Moskvas, Leningradis; c) muusikaline tegevus pärast kojujõudmist Tallinnas.<ref name="RTncL" /> ===Mobiliseeritu Kambarkas=== Tallinnast viidi mehed laevaga [[Leningrad]]i, sealt juba ehituspataljonina kaubavagunites [[Udmurdi ANSV]]-sse. G. Ernesaks märgib, et tema kaubavagun kandis numbrit 505 567, mis oli jäänud meelde [[Kawe]] kommisordi "505" järgi. Teekaaslaseks oli taas [[Boris Kõrver]]. Suurem sekeldus tekkis sellest, et G. Ernesaks istus omaette kaasa võetud [[Kersti Merilaas|K. Merilaasi]] luulekoguga "Maantee tuuled" ja kriipseldas noodipaberile mingeid "salamärke". Valvuritele tundus see kahtlane ja selgitamisega oli hulk vaeva (aga laulust asja ei saanudki). Labidameheks G. Ernesaksa kauaks ei jäetud, edutati "kulturnikuks". Endassetõmbunud G. Ernesaks värvati "kraavihallide meeskoori" juhatama. Esimene laul oli köögitöölise [[Hugo Lepnurm]]e "Pulmalust", mis oli kirja pandud köögist leitud lahtilõigatud paberkotile. Lepnurm leidis hiljem ka "klaveri", tõsi küll, ilma keelteta, aga paari oktaavi ulatuses traati kombineeriti instrumendile ise juurde. Esimene nn avalik raadioõhtu on G. Ernesaksa mälestusis elu edukaim esinemine – puupüsti täis muldonnis, saatejaama helisignaaliga "Kaugel, kaugel, kus on minu kodu" (kitarril) ja mehiste ühislauludega ("Kungla rahvas", "Süda tuksub", "Hakkame, mehed, minema"). Kehvad olud, kuid loominguliste kaaslaste seltsis, karastasid meelt ja Kaama kraavihallide meeskoor tõi mõttesse tulevase RAM-i. ''"Hakkas selguma elutarkus: ära viska trummipulki ka siis minema, kui oled ajutiselt ilma trummita. Pulki võib ju kunagi tarvis tulla: võivad saabuda uued trummid''."<ref name="0MGF3" /> 1942. aasta kevadel hakkas koori koosseis kahanema – mehed kutsuti [[7. Eesti Laskurdiviis|Eesti diviisi]] või [[Riiklikud Kunstiansamblid|Riiklike Kunstiansambli]]te käsutusse. Ernesaks jäi esimese kutse järel paigale, kraavihallide juurde, kuid aprillis pidi ikkagi minema ja asus koos [[Paul Luhtein]]iga [[Jaroslavl]]i poole teele. ===Jaroslavl, Moskva, Leningrad=== Riiklike Kunstiansamblite tegevuse olid [[Johannes Semper]] ja [[Ants Lauter]] avanud 22. märtsil 1942. [[Roman Matsov]] juhtis sümfooniaorkestrit. [[Jaan Kornel]], hiljem [[Rostislav Merkulov]] juhtisid džässigruppi. Kultuurirahvast oli palju – [[Vladimir Alumäe]], [[Aleksander Arder]], [[Marta Rungi]], [[Olga Lund]], [[Eugen Kapp]], [[Hugo Lepnurm]], [[Edgar Arro]], [[Boris Kõrver]], [[Leo Normet]], [[Anna Klas]] (ja väike [[Eri Klas]]), [[Bruno Lukk]], [[Tekla Koha]], [[Ants Lauter]], [[Paul Pinna]], [[Priit Põldroos]], [[Kaarel Ird]], [[Epp Kaidu]], [[Eduard Tinn]], [[Alfred Rebane]], [[Valdeko Ratassepp]], [[Leo Martin]], [[Lembit Rajala]], [[Olev Tinn]], [[Ilmar Tammur]], [[Kaarel Toom]], [[Anna Ekston]], [[Nadežda Taarna]] ja tantsijana ka tulevane näitleja [[Jüri Järvet]]; [[Paul Luhtein]], [[Adamson-Eric]], [[Evald Okas]], karikaturistid [[Jaan Jensen]] ja [[Feliks Randel]], [[Priidu Aavik]], [[Richard Sagrits]], [[Märt Bormeister]], [[Arnold Alas]], [[Eugen Vaino]], [[Enno Lehis]], [[Aleksander Pilar]], [[Aino Bach]], [[Eduard Einmann]], [[Enn Põldroos]]. Ernesaks meenutab ("Laine tõuseb"), et kunstnikega suhtlemine tõi esimese aimduse üksiklauludest kontserdi koostamise ja maalidest komponeeritud näituse sarnaste joonte vahel. Jaroslavlist käisid läbi ka peaaegu kõik tagalasse evakueerunud kirjanikud. Kohapeal oli [[Johannes Semper]], lähedane suhtlemine kujunes [[Paul Rummo]]ga. Leningradi-päevil oli Ernesaksal veel kontakte mitmega, nt [[Johannes Vares-Barbarus]], [[August Jakobson]], [[Jaan Kärner]], [[August Alle]], [[Mart Raud]], [[Debora Vaarandi]] jt. Sega- ja meeskoor juba töötasid [[Harri Kõrvits]]a juhatusel. Sõja tõttu oli mehi rohkem "valida" ning segakoori häälerühmad arvuliselt tasakaalus. Koor töötas iga päev. "''Enam ei saanud ainult taidluskooridele omase entusiasmiga läbi. Pidi mõtlema hakkama, kuidas musitseerimise hoogu ja vaimustust jaotada nii, et ükski päev ei jääks ilma emotsionaalse katteta. Tuli hoolikamalt aega ja energiat jagada, et ennast ja koori mitte korraga tühjaks laulda''." <ref name="Iste0" /> Kohe hakati tegelema hääleseade ja noodiõpetusega. Suvel sõitis segakoor esimest korda esinema Rostovi ja meeskoor Moskvasse. Kontserdireise oli veel ja ebakindlus ''[[a cappella]]'' koorilaulu vastuvõtu osas hajus. {{pooleli}} Ta osales [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites]] [[Jaroslavl]]is, kus asutas [[1944]]. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu [[Eesti Rahvusmeeskoor]] ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eesti juhtfiguuriks. [[Fail:A. H. Tammsaare monumendi avamine 78 (09) Gustav Ernesaks.jpg|pisi|Gustav Ernesaks A. H. Tammsaare monumendi avamisel 1978. aastal]] [[Pilt:Ernesaksa haud.jpg|pisi|Gustav Ernesaksa haud]] Aastast [[1945]] töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimise professorina. Tema õpilaste hulgas olid [[Jüri Variste]], [[Harald Uibo]], [[Kuno Areng]], [[Olev Oja]], Silvia Mellik, Alo Ritsing, [[Eri Klas]] ja paljud teised. G. Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.–7. koosseisu saadik, Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige ning 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Kommunistlikku parteisse ta ei kuulunud. Ta on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le, perekonna rahulasse 31. jaanuaril 1993<ref name="Sv8Jx" />. Leinatalitus peeti Estonia kontserdisaalis, mälestuskõne pidas president Lennart Meri. Hüvastijätt jätkus lauluväljakul kooride lauludega. ==Helilooming== {{vaata|Gustav Ernesaksa heliteoste loend}} Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad [[koorilaul]]ud, neist "[[Mu isamaa on minu arm]]" [[Lydia Koidula]] tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis [[ooper]]it ([[Pühajärv (ooper)|Pühajärv]], "[[Tormide rand]]", "[[Käsikäes]]", selle 2. redaktsioon "Mari ja Mihkel", "[[Tuleristsed]]" ja "[[Kosilased Mulgimaalt]]"), neist "[[Tormide rand]]a" on korduvalt lavastatud.<ref name="KZCNu" /> Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "[[Hakkame, mehed, minema]]". ==Isiklikku== Gustav Ernesaks sündis Kustav ja Johanna Ernesaksa peres, [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi vallas]]. Tema vend [[Oswald Ernesaks]] oli Nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud ja hiljem [[USA]]s elanud pangandustegelane. Gustavi onu [[Johannes Ernesaks]] (1876–1952) oli [[Aleksandri vald|Aleksandri valla]] (praegu [[Kose vald]]) [[Äksi (Kose)|Äksi]] küla, hiljem [[Harmi]] küla kolmeklassilise kooli õpetaja. Johannes Ernesaks oli [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] (23. aprill 1919 – 20. detsember 1920) liige. Johannes Ernesaks suri [[1952]]. aastal Kirovi vangilaagris. [[Kadja]] koolis töötas lühikest aega ka Gustavi isa Kustav Ernesaks. Gustav Ernesaksa sugulane [[Voldemar Ernesaks]] oli pangandustegelane ja Pärnu linnapea aastail 1942–1944. G. Ernesaksa abikaasa oli [[Stella Ernesaks]] (1909–1973). Stella Ernesaks oli pärast Berliini Kehakultuuri Ülikooli lõpetamist 1931. aastal [[Ernst Idla]] kõrval esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis. Ta töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumis (1931–1937), [[Riigi Kunsttööstuskool]]is (1931–1940), [[Lenderi tütarlaste eragümnaasium|E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis]] (1934–1940) ja [[Tallinna 8. Keskkool]]is (1940–1941). Oma 35 pedagoogiaastast pühendas ta 29 lasteaiaõpetajate väljaõppele: [[Lenderi Lasteaednike Eraseminar|E. Lenderi Lasteaednike Eraseminaris]] ja [[Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut|Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudis]] (1937–1940), nende likvideerimise järel jätkas ta õppejõuna [[Tallinna Pedagoogiline Kool|Tallinna Pedagoogilises Koolis]] (1940–1966). Stella Ernesaks oli [[Alusharidus|alushariduse]] kehalise kasvatuse metoodika looja ja arendaja Eestis. Tema poeg oli allveeujumise treener [[Ott Ernesaks]]. Gustav Ernesaksa pojapoeg on pianist [[Mart Ernesaks]]. == Tunnustus == * [[1939]] [[Eesti Punase Risti teenetemärk]], V klass * [[1942]] [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] * [[1947]] [[Stalini preemia]] ([[NSV Liidu riiklik preemia]]) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest * [[1947]], [[1948]], [[1949]], [[1950]], [[1959]], [[1965]] [[Nõukogude Eesti preemia]] * 1947 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[1951]] [[Stalini preemia]] ([[NSV Liidu riiklik preemia]]) ooperi "[[Tormide rand]]" muusika eest * [[1950]], [[1967]], [[1974]] [[Lenini orden]] * [[1956]] [[NSV Liidu rahvakunstnik]] * [[1965]] orden [[Austuse märk]] * [[1970]] [[Lenini preemia]] * [[1974]] [[sotsialistliku töö kangelane]] * [[1978]] [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * 1978 [[Tallinna aukodanik]] * [[1984]] [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Laine tõuseb") * [[1988]] [[Austuse orden]] == Publitsistika == Gustav Ernesaks kirjutas viis raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: * "Suu laulab, süda muretseb" [[1971]] (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", [[1983]]) * "Nii ajaratas ringi käib" [[1977]] * "Kutse" [[1980]] * "Laine tõuseb" [[1983]] ([[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] [[1984]]) * "Laul, ava tiivad" [[1985]] Tema artikleid, sõnavõtte, mälestusi ja teisi kirjutisi avaldasid paljud Eesti ajalehed-ajakirjad. Esines nendega raadios ning televisioonis. ==Diplomeeritud õpilased== * 1939 – [[Els Aarne]], Toni-Britta Auer, Salme-Wilhelmine Krull, Mare Kõrboja, Vaido Radamus, Aino Roomere, Evald Tammaru, Friderike Dannenbaum, Parfeni Valgemäe, August Vellomäe, Lehto Võrk * 1941 – Hilja Moik, Arnold Treumuth, Artur Vahter, [[Jüri Variste]] * 1951 – Ira Trilljärv * 1952 – [[Uno Järvela]], Georg Toompea * 1953 – Magda Iline, [[Laine Karindi]] * 1954 – [[Harald Uibo]] * 1956 – Harald Siiak, Sinaida Vollmann * 1958 – Silvia Kosk-Mellik, Taivo Laikre, Helgi Sirmais-Palu, Karl Songi, Valdar Viires * 1959 – [[Kuno Areng]], Lehti Peets, [[Alma Tamm]] * 1960 – Salme Meri-Kaevats * 1963 – Ene-Reet Ehala, [[Olev Oja]] * 1964 – [[Eri Klas]], Epp-Eo Liiksaar, [[Elmo Lööve]] * 1965 – [[Ott Ernesaks]], [[Tiia-Ester Loitme]] * 1966 – Maimo Joonase, Taimi Mersin-Välba, Liidia Reispukk, Vivian Traks * 1967 – Helje Sõber, Raivo Tammik * 1969 – [[Alo Ritsing]] * 1970 – Tiina Kiilaspea, Jaak Moks, Pille Palm, Leo Soots * 1971 – Ene Lillepärk, Ülle Reino-Erik * 1972 – Eva Ers, Ene Kase-Kangron, Sirje Väät-Palm<ref name="ofNMm" /> ==Mälestuse jäädvustamine== [[Pilt:Mälestuskivi G.Ernesaksa sünnikohas.JPG|pisi|Mälestuskivi Gustav Ernesaksa sünnikohas]] [[Pilt:Flickr - tm-tm - Gustav Ernesaks.jpg|pisi|[[Gustav Ernesaksa kuju]] [[Tallinna lauluväljak]]ul]] 1993. aastal asutati [[Gustav Ernesaksa Fond]], mis toetab igal aastal stipendiumidega koorimuusikaalast tegevust. 1993. aasta augustis avati [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Perila|Perila külas]] Mihkli talu asukohas Gustav Ernesaksa sünnikoha tähistamiseks mälestuskivi. 29. juunil 2004<ref name="BJ5s4" /> paigaldati [[Tallinna lauluväljak]]ule skulptorite [[Ekke Väli]] ja [[Vello Lillemets]]a loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv [[Gustav Ernesaksa kuju|Gustav Ernesaksa pronkskuju]].<ref name="PJYGR" /> 17. jaanuaril 2008 andis [[Eesti Post]] Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva tähistamiseks välja postmargi.<ref name="iJb44" /> 2009. aastal avati Kadriorus [[Ernesaksa majamuuseum]]. Alates 3. juulist 2019 sõidab Tallinnas [[Nimelised muusikatrammid|Gustav Ernesaksa nimeline tramm]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/969237/galerii-gustav-ernesaks-sai-laulupeo-eel-nimelise-trammi Gustav Ernesaks sai laulupeo eel nimelise trammi] Õhtuleht.ee, 03.07.2019.</ref> ==Vaata ka== *[[Gustav Ernesaksa heliteoste loend]] *[[Gustav Ernesaksa Fond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ohC1C">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 10–21)</ref> <ref name="QEOJj">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 50)</ref> <ref name="rqKOv">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 67–69)</ref> <ref name="lVfkL">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 70)</ref> <ref name="k1Ei4">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 56–57)</ref> <ref name="dP0nB">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 38)</ref> <ref name="T8HgU">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 72)</ref> <ref name="WMUxy">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 59)</ref> <ref name="2JNgh">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 43)</ref> <ref name="yiimO">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 104–105)</ref> <ref name="GC8Ws">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 126–127)</ref> <ref name="k8XNy">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 127)</ref> <ref name="JVP0C">[http://arhiiv.err.ee/guid/10030 MAAILMAPILT. Gustav Ernesaks.] Tiia Loitme oma õpetajast. Martin Viirand. err arhiiv (kuulatud 27.04.2015)</ref> <ref name="6UZPQ">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 106–117)</ref> <ref name="fRASU">[http://arhiiv.err.ee/guid/15908 Maestro Gustav Ernesaks ja laulupeod.] Meenutused koorijuhi tee algusest. Ivar Trikkel. err arhiiv (kuulatud 26.04.2015)</ref> <ref name="Eun7M">[http://www.rahvakultuur.ee/?t=145&f=10&k=2734 Rahvakultuuri keskus.](vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="w78g9">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 130–137)</ref> <ref name="H5kO1">[https://arhiiv.err.ee/vaata/muusikaline-tund-k-turnpu-nimeline-meeskoor-75 MUUSIKALINE TUND. K. Türnpu nimeline Meeskoor – 75. Age Raa. err.erhiiv.]</ref> <ref name="eBGcG">[http://www.rahvakultuur.ee/?v=182&o=23908 rahvakultuur.ee]</ref> <ref name="J2qbI">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 149–154)</ref> <ref name="iXIny">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 160–164)</ref> <ref name="W9Psh">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 173–174)</ref> <ref name="RTncL">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 196)</ref> <ref name="0MGF3">G. Ernesaks. "Laine tõuseb". Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1983 (lk 14–21)</ref> <ref name="Iste0">G. Ernesaks. "Laine tõuseb". Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1983 (lk 31)</ref> <ref name="Sv8Jx">{{Cite web |url=http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gustav&filter_maetud_perenimi=ernesaks&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |title=Maetute nimekiri: Ernesaks, Gustav |access-date=7. juulil 2013 |archive-date=25. märts 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190325125052/https://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gustav&filter_maetud_perenimi=ernesaks&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |url-status=dead }}</ref> <ref name="KZCNu">[https://arhiiv.err.ee/seeria/gustav-ernesaks-100-laulutaadi-parand/muusika/69 Gustav Ernesaks 100. Laulutaadi pärand. Klassikaraadio arhiiv. (kuulatud 5.04.2015)].</ref> <ref name="ofNMm">H. Uibo. "Killukesi jäämäe veealusest osast", kirjastus Koolibri, Tallinn, 1998 (lk 166–167)</ref> <ref name="BJ5s4">[http://wwx.postimees.ee/290604/online_uudised/138120.php Fotod: Gustav Ernesaksa kuju paigaldamine lauluväljakule]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}, Postimees Online, 29. juuni 2004</ref> <ref name="PJYGR">[[Anneli Ammas]], [http://www.epl.ee/news/eesti/motlik-gustav-ernesaks-vaatab-laulukaart.d?id=50986259 Mõtlik Gustav Ernesaks vaatab laulukaart], Eesti Päevaleht, 11. juuni 2004</ref> <ref name="iJb44">[http://post.ee/index.php?otsi=ernesaks&x=0&y=0]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://arhiiv.err.ee/vaata/teletutvus-gustav-ernesaks ERR arhiiv: Teletutvus: Gustav Ernesaks (1987)] * {{veebi viide |pealkiri= ETV näitab uut dokumentaalfilmi Gustav Ernesaksast|url= https://kultuur.err.ee/300134/tana-naitab-etv-filmi-gustav-ernesaksast|väljaanne=ERR Uudised |aeg=7. detsember 2008}} * [https://www.err.ee/483981/andres-laasik-hirm-saatis-gustav-ernesaksa-elu-lopuni Andres Laasik: hirm saatis Gustav Ernesaksa elu lõpuni] ERR, 10. detsember 2008 * [[Olev Remsu]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8135:seest-siiruviiruline-pealt-punakarvaline&catid=4:film&Itemid=3&issue=3238 Seest siiruviiruline, pealt punakarvaline] Sirp, 6. veebruar 2009 * [https://www.sirp.ee/seest-siiruviiruline-pealt-punakarvaline/ Tähistatakse laulu "Mu isamaa on minu arm" 65. aastapäeva] ERR, 4. märts 2009 * [[Kerttu Kaldoja]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51179937/oru-tanaval-avatakse-ernesaksa-maja Oru tänaval avatakse Ernesaksa maja] epl.ee, 12. oktoober 2009 {{JÄRJESTA:Ernesaks, Gustav}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Gustav Ernesaks| ]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1993]] dlf9ydhv5zfmrnasw56qqk25ohpz5fu Lenna Kuurmaa 0 30706 7241207 7208401 2026-09-24T20:13:50Z ~2026-51533-39 238300 7241207 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Lenna Kuurmaa | pilt = Lenna Kuurmaa 20110716 by Ahsoous (cropped).jpg | pildiallkiri = Lenna [[Tallinna merepäevad]]el (2011) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Lenna Kuurmaa | alias = | sünniaeg = {{süv|1985|9|26}} [[Tallinn]] | surmaaeg = | päritolu = [[Eesti]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[popmuusika]], meloodiline rokk | amet = [[laulja]], [[näitleja]] | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Vanilla Ninja]], [[Katrin Siska]], [[Piret Järvis]], [[Maarja Kivi]], [[Triinu Kivilaan]], [[Mihkel Raud]], [[Reigo Ahven]], [[Vaiko Eplik]] | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = |Pikkus=1,63 cm}} '''Lenna Kuurmaa''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1985]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] poplaulja ja näitleja. Ta sai tuntuks rahvusvahelist karjääri teinud ansambli [[Vanilla Ninja]] lauljana. Selle ansambli koosseisus esindas ta [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Šveitsi (2005) ja Eestit (2026). ==Elukäik== Ta on õppinud [[Tallinna 54. Keskkool]]is [[saksa keel]]e süvaõppeklassis. Juba koolipõlves musitseeris ta ansamblis. Ta kuulus kooli [[korvpall]]inaiskonda ning osales [[riistvõimlemine|võimlemis]]-, [[ujumine|ujumis]]- ja [[kergejõustik]]uvõistlustel. Ta on õppinud ka [[Nõmme Muusikakool]]is [[viiul]]it. Laulmist hakkas Lenna Kuurmaa nelja-aastaselt õppima [[Eesti Televisioon]]i laste laulustuudios, kus laulis ühtlasi eri vanuseastmete koorides kokku 12 aastat ja solistina hiljemgi. ETV laste- ja tütarlastekooriga osales ta paljudel rahvusvahelistel lauluvõistlustel. Kuurmaa on laulnud [[muusikal]]ides "[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]" ning "[[Helisev muusika]]". 16-aastaselt hakkas ta laulma muusikaprodutsent [[Sven Lõhmus]]e asutatud popansamblis Vanilla Ninja. Koolis saadud saksa keele süvaõppest oli tal palju kasu siis, kui Vanilla Ninja kolis [[Saksamaa]]le, esines ja tegi seal stuudiotööd ning hakkas mujalgi [[Euroopa]]s kontserte andma.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-03 |pealkiri=Lenna Kuurmaa: kuni bändi hakkasin tegema, olin väga hea õpilane |url=https://eeter.err.ee/1609846443/lenna-kuurmaa-kuni-bandi-hakkasin-tegema-olin-vaga-hea-opilane |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=detsember}} 2009. aastal töötas ta osalise tööajaga [[Tallinna Laste Turvakeskus]]es.<ref>"Kes? Mis? Kus?". 2010, lk 125</ref> Plaaninud juba 2011. aastal kunagi perega [[Setomaa]]le talu pidama minna,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Lenna Kuurmaa: maaelus on mingi teistmoodi vabastav võlu |url=https://eeter.err.ee/1609543942/lenna-kuurmaa-maaelus-on-mingi-teistmoodi-vabastav-volu |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ostis ta [[koroonapandeemia]] ajal koos näitlejast elukaaslase [[Lauri Mäesepp|Lauri Mäesepaga]] seal [[Obinitsa]] küla lagunenud kirik-koolimaja. Selle baasil rajasid nad Ilmaveere elamuskeskuse, mis hõlmab ka restorani ja hotelli. Ettevõtmise käiku on dokumenteeritud tõsielusarjas "Lenna ja Lauri Ilmaveerel" (2024-2025), mida on näidatud nii telekanalis [[Kanal 2]] kui ka [[Telia Eesti|Telia]] Inspiras.<ref>Heleriin Tamm. [https://digitark.telia.ee/era/intervjuu-lenna-kuurmaa-ja-lauri-maesepp-jagavad-lahemalt-ponevast-projektist-setomaal/ Intervjuu: Lenna Kuurmaa ja Lauri Mäesepp jagavad lähemalt põnevast projektist Setomaal] Digitark, 31.03.2024.</ref><ref>Kadi-Maarja Võsu. [https://sky.ee/rockfm/lenna-naudib-elu-polaarsust-uhel-paeval-napud-mullas-setomaal-jargmisel-suurel-laval Setomaal, järgmisel suurel laval Saksamaal, kolmandal vokalistiks rahvusvahelises koostöös]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 13.09.2024.</ref> Tal on ilmunud mitu soolosinglit ("Saatus naerdes homse toob", "Sellel ööl", "Rapunzel" jt). 2010. aasta mai lõpus ilmus tema debüütalbum "[[Lenna (album)|Lenna]]" ja [[2013]]. aasta lõpus album "[[Teine (album)|Teine]]". Ajakirja [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] lugejad valisid Lenna Kuurmaa 2006. ja 2008. aastal seksikaimaks naiseks. ==Töö ja looming== ===Muusika=== [[File:VanillaNinja.jpg|pisi|[[Vanilla Ninja]] ([[Piret Järvis]], Lenna Kuurmaa, [[Katrin Siska]]) [[Eurolaul 2007]]]] Lenna Kuurmaa osales [[1993]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i saates "[[Laulukarussell]]". [[2002]]. aastal võttis ta osa konkursist "[[Fizz Superstar]]", kus jõudis 15 veerandfinalisti hulka. Sellega jäi ta silma plaadifirmale TopTen ja nii ta Vanilla Ninjasse valitigi.{{lisa viide}} Ansambli [[Vanilla Ninja]] koosseisus esindas ta [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveitsi]] [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]]. [[2006]]. aastal oli Kuurmaa "Laulukarusselli" 7–9-aastaste vanuserühma võistluse saatejuht. [[2007]]. aasta jaanuaris esines ta 2006. aasta [[R2 Aastahitt|R2 Aastahiti]] [[galakontsert|galakontserdil]] [[Unistuste Bänd]]i koosseisus, esitades [[Justin Timberlake]]'i loo "Sexyback". [[24. veebruar]]il 2007 esines Kuurmaa [[Tartu]]s Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva vastuvõtul.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]". 2008, lk 100–101</ref> 2007. aasta sügisel osales ta saatesarja "[[Kaks takti ette]]" eelžüriis.<ref>"Kes? Mis? Kus?". 2008, lk 421</ref> 20. augustil 2008 esitas ta [[Eesti hümn]]i Eesti-Malta jalgpalli sõpruskohtumisel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-08-14 |pealkiri=Eesti hümni esitab Lenna Kuurmaa |url=https://soccernet.ee/artikkel/eesti-humni-esitab-lenna-kuurmaa |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Soccernet.ee - Jalgpall luubi all!}}</ref> ja 12. augustil 2009 Eesti-Brasiilia jalgpallikohtumisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti - Brasiilia mängul esitab Eesti hümni Lenna Kuurmaa |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/51197255/eesti-brasiilia-mangul-esitab-eesti-humni-lenna-kuurmaa |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> 2015. aasta sügisel võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". 2017. aasta [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|noorte laulu- ja tantsupeol]] esitas Lenna Kuurmaa solistina ka peo nimilugu "Mina jään". ====Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor==== [[File:Lenna Kuurmaa 20120529 by Ahsoous.jpg|pisi|Lenna Kuurmaa Tallinnas Raekoja platsil (2012)]] * 2007. aasta [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]us ehk võistlusel [[Eurolaul 2007]] osales ainult 10 laulu, mille [[Eesti Televisioon]] oli tellinud otse valitud autoritelt. [[Elmar Liitmaa]] laulu "Birds of Peace" sõnade autorid olid Lenna Kuurmaa ja [[Piret Järvis]], laulu esitas ansambel Vanilla Ninja. Laul sai neljanda koha. * [[Eesti Laul 2010|2010. aasta Eesti Laulu võistlusel]] sai Lenna Kuurmaa esitatud laul "Rapunzel" (autor [[Vaiko Eplik]]) teise koha. * [[Eesti laul 2012|2012. aastal]] sai tema esitatud laul "[[Mina jään]]" (autorid [[Mihkel Raud]] ja Lenna Kuurmaa) samuti teise koha. * [[Eesti Laul 2014|2014. aastal]] sai tema esitatud laul "Supernoova" (autor Mihkel Raud) neljanda koha. * [[Eesti Laul 2017|2017. aastal]] sai tema esitatud laul "Slingshot" (autorid Lenna Kuurmaa, Nicolas Rebscher, Michelle Leonard) kaheksanda koha.' * [[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026. aastal]] võtab osa Lenna Kuurmaa koos oma bändi [[Vanilla Ninja]]<nowiki/>ga Esindades eestit [[Eurovisioon|eurovisiooni lauluvõistlusel]] lauluga "[https://www.youtube.com/watch?v=iXVguLuMwkI Too epic to be true]" ====Muusikasalvestised==== {| class="wikitable" |+ !Aasta !Album !Väljaandja |- |2010 |"[[Lenna (album)|Lenna]]" |Mortimer Snerd |- |2013 |"[[Teine (album)|Teine]]" |Raud Meedia OÜ |- |2018 |"3X" |Made In Baltics |- |2024 |"Lenn4" |[[Kurvad uudised records|Kurvad Uudised Records]] |- ! !Singel ! |- |2007 |"Saatus naerdes homse toob" | |- |2010 |"Sellel ööl" | |- |2009 |"Rapunzel" | |- | rowspan="2" |2012 |"[[Mina jään]]" | |- |"Naked Harbour" |Jeahbeibe Oy |- | rowspan="3" |2017 |"Slingshot" |Janedoe Music |- |"Dance Alone" |Janedoe Music |- |"Varjud" (koos [[Traffic|Trafficuga]]) |[[Downtown Studios|Downtown]] |- | rowspan="2" |2018 |"Kolm korda" |Made In Baltics |- |"Keeruta" (koos [[Nublu (räppar)|Nubluga]]) |Made In Baltics |- |2020 |"Uues valguses" (koos [[Tanel Padar]]iga) |Padar Production |} ===Filmi- ja telesarjarollid=== * 2007 – Maya, "[[Kuhu põgenevad hinged]]" (režissöör [[Rainer Sarnet]]i [[mängufilm]]) * 2010 – Lili, "[[Kelgukoerad]]" ([[Kanal 2]] telesari) * 2008-2009 – Angela, "[[Kodu keset linna]]" ([[TV3]] telesari) * 2011 – Lenna, "[[Täitsa lõpp!]]" ([[Kinobuss]]i talgufilm) * 2011 – Laulja, "[[IT-planeet]]" ([[TV3]] telesari) * 2011 – Usuõde, "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" ([[Andres Maimik]]u ja [[Rain Tolk|Rain Tolgi]] mängufilm) * 2012 – Pille, "Üksik saar" ("Odinokiy ostrov") ([[Peeter Simm]]i mängufilm) * 2012 – Viivi, "[[Vuosaari (film)|Vuosaari]]" ([[Aku Louhimies|Aku Louhimiehe]] mängufilm) * 2013 – Anna, "8-pallo" (Aku Louhimiehe mängufilm) * 2017 – Ramilda, "[[Kättemaksukontor]]" ([[TV3]] telesari) * 2023 – Lenna (hääl), "[[Tähtsad ninad]]" ([[Ingomar Vihmar]]i mängufilm) * 2024-2025 – "Lenna ja Lauri Ilmaveerel" (tõsielusari) ==Tunnustus== * 2024 – [[Setomaa vald|Setomaa valla]] ettevõtlusauhind ([[Obinitsa kool-kirik|Obinitsa endisest kool-kiriku hoonest]] ümber ehitatud Ilmaveere sündmus- ja majutuskeskuse loomise eest) ==Isiklikku== Lenna Kuurmaa lapsepõlv möödus Tallinnas [[Mustamäe]]l. Kooselust kitarrist [[Robert Vaigla]]ga<ref>"Kes? Mis? Kus?". 2010, lk. 470</ref> on tal kaks tütart (sündinud 2013<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-03-02 |pealkiri=Palju õnne! Lenna Kuurmaal sündis tütar |url=https://elu24.postimees.ee/1156264/palju-onne-lenna-kuurmaal-sundis-tutar |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> ja [[2015]]).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-05-08 |pealkiri=Lenna Kuurmaa: Aeg läheb nii, et ei jõua silmagi pilgutada! |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82314106/lenna-kuurmaa-aeg-laheb-nii-et-ei-joua-silmagi-pilgutada |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> 2021. aastal abiellus ta näitleja Lauri Mäesepaga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-06-21 |pealkiri=Palju õnne! Lenna Kuurmaa ja Lauri Mäesepp abiellusid |url=https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2021/06/21/palju-onne-lenna-kuurmaa-ja-lauri-maesepp-abiellusid/ |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=TV3 |keel=et |arhiivimisaeg=2024-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240216170909/https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2021/06/21/palju-onne-lenna-kuurmaa-ja-lauri-maesepp-abiellusid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Paaril on kaks ühist poega (sündinud 2020<ref name=":0">{{Netiviide |aeg=2. veebruar 2021 |pealkiri=Nunnu valik! Lenna Kuurmaa paljastas, mis tema ja Lauri Mäesepa poeg nimeks sai |url=https://elu.ohtuleht.ee/1024935/nunnu-valik-lenna-kuurmaa-paljastas-mis-tema-ja-lauri-maesepa-poeg-nimeks-sai |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> ja 2025).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Palju õnne! Laulja Lenna Kuurmaa tõi ilmale neljanda lapse |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120376568/palju-onne-laulja-lenna-kuurmaa-toi-ilmale-neljanda-lapse |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Lenna Kuurmaa on [[jalgpall]]ifänn. Koolipõlves oli ta oma kooli tüdrukute jalgpallivõistkonnas [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. Ta on mitu korda esitanud [[Eesti jalgpallikoondis]]e mängu eel [[Eesti hümn]]i ning toetanud 2025. aastal jalgpalliliidu presidendiks kandideerinud [[Ragnar Klavan]]it tema valimiskampaanias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=KLÕPS {{!}} Hoiab pöialt! Lenna Kuurmaa toetab vutikampaanias oma kuulsat ekspeikat |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120372862/klops-hoiab-poialt-lenna-kuurmaa-toetab-vutikampaanias-oma-kuulsat-ekspeikat |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== *[[XII noorte laulu- ja tantsupidu]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=0d988a9f-5615-4644-84ca-296fc05c3979|nimi=Lenna Kuurmaa}} * {{MusicBrainz nimi|id=b3e5b5a8-31c3-4609-bda6-1910a8ad6ea3|nimi=Lenna}} * {{veebi viide |pealkiri= Lenna Kuurmaa sai drum`n`bassi auhinna!|url= http://www.toptop.ee/news/970/lenna-kuurmaa-sai-drumnbassi-auhinna|väljaanne=TopTop.ee |aeg=1. veebruar 2009}} * {{veebi viide |pealkiri= Lenna Kuurmaa keelas oma alastifoto kasutamise näitusel |url= http://www.elu24.ee/?id=121188|väljaanne=Elu24.ee |aeg=19. mai 2009}} {{DEFAULTSORT:Kuurmaa, Lenna}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Vanilla Ninja]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 5oj9xqpjgv1xww3pb1g4ufitt8lrv0w Romaani kunst 0 31610 7241532 7234765 2026-09-25T10:21:55Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7241532 wikitext text/x-wiki [[Fail:Dehio 212 Cluny.jpg|pisi|[[Cluny kloostrikirik]]]] [[Fail:Pons 17 Église portail 2014.jpg|pisi|Romaani kiriku raidportaal. [[Pons]], [[Charente-Maritime]]]] [[Pilt:Bazilika.jpg|thumb|Kristliku basiilika üldine ehitus: kitsam [[kooriruum]] idaseinas, külg[[kabel]]id, hoonemahu jaotus kaheks erineva kõrgusega osaks, mille vahel on [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u aknad]] [[File:Mainzer Dom Ostfassade.jpg|thumb|Vaade [[Mainzi toomkirik]]ule idast: näha on [[kääbusgalerii]]ga ümar [[apsiid]], [[kooriruum]]i otsasein [[petik]]utega ja selle kohal kõrguv [[nelitistorn]], [[transept]]i harud [[transeptitorn]]idega]] [[Pilt:Bóveda de arista.jpg|pisi|Romaani ristvõlv (servjoonvõlv)]] [[File:13 Wartburg Palas-Westfassade.jpg|thumb|Wartburgi keisripalee läänefassaad]] [[File:Gelnhausen, Untermarkt, Romanisches Haus, 001.jpg|thumb|"Romaani maja" Gelnhausenis oli [[Friedrich Barbarossa]] ajal keiserliku foogti ja kohtu asupaik]] '''Romaani kunst''', ka '''romaanika''' või '''romaani stiil''' on [[kunstistiil]], mis oli [[keskaeg|keskaja]]l levinud üle kogu [[Lääne-Euroopa]] ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast [[Vana-Rooma kunst]]i. Ajaliselt järgnes see [[karolingide kunst|karolingide]] ja [[ottode kunst]]ile, mida nimetatakse ka [[eelromaani kunst]]iks (mõni kunstiajalugu paigutab siiski ka ottode kunsti romaanika alla), ja eelnes [[Gooti kunst|gootika]]le, millega arenes umbes pool sajandit paralleelselt. Romaanikat iseloomustavateks joonteks on [[ümarkaar]]e ja [[piilar]]itele toetuvate [[Silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]ide kasutamine, [[skulptuur]][[dekoor]]iga raid[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]id ning ehitiste üldine massiivne proportsioon. Romaanika alguseks loetakse kokkuleppeliselt umbes 11. sajandi keskpaika ja lõpuks 13. sajandi algust; geograafiliselt oli tegemist üleeuroopalise stiiliga, ehkki eksisteerisid regionaalsed omapärad. Romaanika teke on seotud 10.–11. sajandi kloostrireformidega (näiteks [[Cluny klooster]] ja [[Cluny reform|reform]]) ning seetõttu avaldus stiil kõige selgemal kujul [[sakraalarhitektuur]]is.<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref> Romaani kunsti kujunemist toetas tähelepanuväärselt tehnika areng sellel perioodil, ilmusid keerulise planeeringuga ehitised sh erinevad võlvimissüsteemid, [[kivi]][[skulptuur]]id, [[metallehistöö]] ja [[Käsikiri|käsikirjad]]e illumineerimise meisterlikkus saavutas väga kõrge taseme. === Etümoloogia === Eesti keelde on sõna "romaanika" jõudnud [[saksa keel]]e vahendusel (''Romanik'', ''romanische Kunst''). Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaarstiili kohta sõna ''romanesque'' prantsuse õpetlane [[Charles de Gerville]] (1769–1853) 1818. aastal oma kirjas arheoloogist sõbrale<ref>{{Netiviide |url=https://www.gentlemansgazette.com/romanesque-architecture-explained-5th-13th-century/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-29 |arhiivimisaeg=2019-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190529084547/https://www.gentlemansgazette.com/romanesque-architecture-explained-5th-13th-century/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Juba 1819. aastal kasutas terminit oma raamatus "Inquiry into the Origin and Influence of Gothic Architecture" inglise vaimulik ja kirjamees [[William Gunn]]<ref>[https://www.jstor.org/stable/23924288?seq=1#page_scan_tab_contents Marian Bleeke. Romanesque. – Studies in Iconography, Vol. 33, Special Issue Medieval Art History Today—Critical Terms (2012), pp. 257-267]</ref>. Sõna on tuletatud romaani kunsti sarnasusest [[vanarooma]] arhitektuuripärandiga, millest võeti keskajal kasutusele ümarkaar, piilarid, sambad ja silinder- ning ristvõlvid. Sama loogika alusel nimetatakse Euroopas [[ladina keel]]e baasil kujunenud [[rahvuskeel]]i [[Romaani keeled|romaani keelteks]]. == Romaani arhitektuur == Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli [[antiikkunst|antiik-]], [[Eelromaani kunst|varakeskaja]], [[bütsantsi kunst|Bütsantsi]] ja [[armeenia kunst]]ist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), [[ümarkaar]]ed, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt [[sakraalarhitektuur]], mis domineeris ilmaliku üle. Romaani [[profaanarhitektuur]]i on säilinud vähe. ===Sakraalarhitektuur=== [[Pilt:Pisa_Grado_01.jpg|pisi|left|10. sajandi basiilika San Piero a Grado [[Pisa]] lähedal]] Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide [[basiilika]]. Romaani ehitusmeistrid pikendasid [[pikihoone]]t teisele poole [[transept]]i, nii et transepti ja [[apsiid]]i vahele tekkis [[kooriruum]]. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse [[nelitis]]eks. Koori all oli sageli [[krüpt]]. ====Tornid==== Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui ka kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. ====Võlvid==== Vanemad romaani kirikud olid varakristlike basiilikatega sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli [[silindervõlv]], mille kõrval kasutati ka [[ristvõlv]]i. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka [[roidvõlv]]e. ====Sambad==== Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid [[sammas|sambaid]], mis võisid olla ümarad või harvem hulknurkse ristlõikega. Sambaid võisid asendada neljatahulised või [[ristpiilar|ristikujulise läbilõikega]] [[piilar]]id. Lihtsaim [[kapiteel]] oli [[kuupkapiteel]], tellisehitusega aladel [[trapetskapiteel]], [[hilisromaanika]]s lisandus rohke dekooriga [[kuup-karikkapiteel]]. === Profaanarhitektuur === Võrreldes kirikutega on romaani profaanarhitektuuri säilinud vähe, need on põhiliselt linnused ja elumajad. Tuntuimad näited on kuningalossid [[pfalts]]ides: kõige terviklikumalt on säilinud [[Wartburgi linnus]] [[Eisenach]]is ja [[Goslari keisripalee]], [[Braunschweig]]i [[Dankwarderode loss]] on fantaasiarikkalt uuendatud, [[Cheb]]i ja [[Gelnhausen]]i lossid on varemetes. Säilinud on üksikuid elumaju, näiteks kaks 12. sajandi elumaja [[Tournai katedraal]]i juures, majad [[Cluny]]s, [[Gent]]is, [[Rosheim]]is (''Heidenhaus''), [[Köln]]is (''Overstolzenhaus'') ja [[Trier]]is (''Dreikönigenhaus''). == Regionaalsed stiilid arhitektuuris == === Prantsusmaa === [[Prantsusmaa]] oli romaani stiili sünnimaa. Seal asusid ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik (tänapäeval säilinud tükk transepti ja üks torn): viielööviline kahe transeptiga [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] [[basiilika]]. Arhitektuuris eristatakse kümmekond koolkonda. Tähtsamad: * [[Normandia romaanika]] – [[Normandia]] piirkonnas oli ehitustegevus eriti aktiivne ning see oli tugevalt mõjutatud [[Inglismaa]]st. Ehitisi: [[Jumièges' klooster|Jumièges' kloostri]] Notre-Dame'i kiriku (varemeis) vanem osa ning [[Caen]]i Stefanose (St. Étienne) ja kolmainu (Ste-Trinité) kirikud. * [[Champagne'i romaanika]] – Prantsusmaa romaani kunsti süda-ala koos [[Île-de-France]]'iga. Ehitisi: [[Reims]]i [[Reimsi Saint-Remi basiilika|Püha Remigiuse (Saint-Remi) kloostrikirik]] ja [[Châlons]]i Notre-Dame-en-Vaux [[stift]]ikiriku vanem osa. * [[Auvergne'i romaanika]] – iseloomulik on basiilika tüüp [[kooriümbriskäik|kooriümbriskäigu]] ja [[kabelitepärg|kabelitepärjaga]], oktogonaalne nelitistorn ja kõrgendatud [[transept]] nelitise piirkonnas (''[[massif barlong]]''). Ehitisi: [[Saint-Austremoine d'Issoire]], Orcivali basiilika, [[Clermont-Ferrand]]i [[Notre-Dame-du-Port]], [[Saint-Nectaire d'Auvergne]]; kabelipärjata on erandlikult [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]]. * [[Poitou romaanika]] – iseloomulik on [[kodakirik]]u tüüp, need romaani kodakirikud on varaseimad omataolised. Ehitisi: [[Saint-Pierre d'Angoulême]], [[Notre-Dame-Saint-Junien de Lusignan]], [[Saint Pierre d'Aulnay de Saintonge]] ja[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande| Notre-Dame-la-Grande]] [[Poitiers]]'s, viimatinimetatu ülirikkalikult skulptuuridega kaunistatud fassaadiga. * [[Toulouse'i romaanika]] – iseloomulikud on [[tellis]]ehitised, näiteks [[Toulouse'i St-Sernini basiilika]]. * [[Burgundia romaanika]] – seda iseloomustas rikkalik [[ehitusplastika]] kasutamine, traveejaotusega eeskojad, silindervõlvid ja hiljem ka ristvõlvid. Kõrged hooned, ruumitüüp oli [[basiilika]]. Mõjutas saksa romaanikat ja oli üksikelementides gootika eelkäijaks ([[teravkaar]]t kasutati ka [[silindervõlv]]is, rühmitatud piilarid ja varajane [[tugikaar]]te kasutamine). Ehitisi: osaliselt säilinud [[Cluny kloostrikirik]] ja [[Citeaux kloostrikirik]], samuti [[Autuni St. Lazare'i kirik]], [[Vézelay St. Madeleine'i kirik]] ja [[Fontenay kloostrikirik]]. * Erilise rühma moodustavad Lõuna-Prantsusmaal asuvad romaani [[kuppel]]kirikud, mille nelitise ja vahel ka löövide kohale ehitati ristvõlvi asemele [[Bütsantsi arhitektuur]]i pärased [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuvad kuplid: [[Périgueux' katedraal]], [[Angoulême'i katedraal]], [[Fontevraud' kloostrikirik]]. === Saksamaa === [[Saksamaa]]l töötati prantsuse ja itaalia romaanika mõjud ümber monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Eriline tunnus, mis on omane ainult Saksamaa romaani kirikutele, on läänepoolse koori olemasolu paljudes suurtes katedraalides lisaks hoone idaotsas paiknevale [[kooriruum]]ile, mõnikord ka kaks [[krüpt]]i, samuti kaks [[transept]]i idas ja läänes. Põhiline tüüp on basiilika, paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged. Iseloomulik tunnus, mis esineb juba ottode arhitektuuris, on ka romaani basiilikatel esinev [[toevaheldus]]. Tellisehitised ilmuvad hilisromaanikas, eriti Lõuna-Saksamaal, arvatavasti [[Lombardia romaanika]] mõjul. Saksamaal on suhteliselt tihti kasutatud ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Oluline allikas selle aja ehituse kohta on [[Sankt Galleni klooster|Sankt Galleni kloostri]] jaoks koostatud ehitusplaan detailselt välja joonistatud kogu suure kloostrikompleksiga, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos. * [[Reinimaa romaanika]] – tekkis [[Reinimaa]] piiskoppide valdustes, kus püstitati uusi suuri katedraale. Iseloomulik on [[ristvõlv]]idega basiilika tüüp. Ehitisi: [[Mainzi toomkirik]], [[Speyeri toomkirik]] (Kaisersdom), [[Wormsi toomkirik]], [[Limburg an der Lahn|Limburg]]i ja [[Trier]]i katedraalid, kloostrikirikutest [[Maria Laachi kloostrikirik]]. [[Köln]]is püstitatud romaani basiilikatele on iseloomulik [[trikonh]], st [[apsiid]]id ka [[transept]]i mõlemas otsas. * [[Saksimaa romaanika]] – ühe kooriga ja koori all paikneva, kui põranda tasapinnale tõstetud krüptiga basiilika, enamasti võlvimata, ainult puitlaega kaetud. Ehitisi: [[Hildesheimi toomkirik]], Gernrode St. Cyriakuse stiftikirik, [[Goslari toomkirik]]. === Itaalia === [[Pilt:Grubacs Carlo Basilica Di San Marco.jpg|pisi|Vaade [[Veneetsia Püha Markuse kirik]]ule. Autor [[Carlo Grubacs]]. 1849]] Itaalia kirikutele on iseloomulik kellatorni ([[kampaniil]]i) paiknemine eraldi kiriku kõrval. Välis- ja sisedekooris esineb sageli erivärviliste marmorisortide kasutamine kaunistuseks. * [[Lombardia romaanika]] – paljuski mõjutatud ehituskunstist põhja pool Alpe. Iseloomulik on võlvlagede kasutamine rohkem kui lõunapoolsetes regioonides, kääbusgaleriid ja kaarfriisid, palju enam kasutatakse ehitusmaterjalina tellist. Sageli on fassaad kõrgem kui katusehari. Ehitisi: [[Pavia]] [[San Pietro in Ciel d'Oro]], [[Parma toomkirik]]. [[Modena katedraal]] sarnaneb väliselt rohkem [[Toscana]] ehitistega, kuid interjööris on näha rohkesti tellist. *[[Toscana romaanika]] – nii fassaad kui ka külgseinad on sageli rikkalikult kaunistatud või üleni kaetud petikarkaadide ja kääbusgaleriidega. Ehitisi: [[Pisa toomkirik]], [[Lucca toomkirik]], [[Santa Maria della Pieve]] kirik [[Arezzo]]s. * Firenze romaanika – [[Firenze]] ja lõuna poole jääv [[Latium]] erineb muust Toscanast [[antiikarhitektuur]]i eeskujudega sarnanemise poolest. Ehitisi: [[San Miniato al Monte kirik]] ja [[Firenze baptisteerium]] (stiili on nimetatud ka [[protorenessanss|protorenessansiks]]). * Aadria ranniku linnad, Apuulia, Veneetsia ja Horvaatia moodustasid ühe kultuuriruumi, mille romaani ehitistes oli jätkuvalt tugev Bütsantsi mõju. Ehitisi: [[Veneetsia Püha Markuse kirik]], [[Bari]] San Nicola, [[Otranto katedraal]], [[Otranto]] San Pietro kirik. * [[Sitsiilia romaanika]] – selle piirkonna romaani kunstis on segunenud araabia ehituskunsti, Bütsantsi arhitektuuri ja normanni romaanika mõjud. === Hispaania ja Portugal === Hispaania romaanika – [[Pürenee poolsaar]]e põhjaosas on palju väikesi kuningriike, püstitatakse väikesi ehitisi, milles esialgu annavad tunda Lombardia, hiljem Prantsusmaa mõjud, näiteks aamvõlvi eelistamine. Muslimite riikidele kuulunud aladelt tulnud käsitööliste ja ehitajate vahendusel esinevad paljudel Hispaania romaani ehitistel [[mauri kunst]]i jooned, mida nimetatakse ka [[mosaraabia arhitektuur]]iks. === Inglismaa === Inglismaa ja Šotimaa romaani kirikud on proportsioonidelt massiivsed, enamasti väikesed ehitised, iseloomulikud on pikad kooriruumid ja massiivne torn nelitise kohal. Sageli võlviti vaid külglöövid, pealööv on kaetud puitlaega. Väga tüüpiline on rohke geomeetrilise dekoori kasutamine portaalidel, friisidel ja arkaadidel, mõnikord ka sammastel ja piilaritel. Arvatavasti ka anglosakside püstitatud hooned kandsid vararomaani stiili tunnusjooni (normannide-eelne [[Yorki katedraal|Yorki kirik]], [[Edward Usutunnistaja]] püstitatud [[Westminster Abbey]], [[Stow' kloostrikirik]]), kuid pärast Inglismaa vallutamist normannide poolt püstitati hulgaliselt väikesi kirikuid juba kindlasti romaani stiilis (ingliskeelne ''Norman architecture'' tähendab romaani arhitektuuri). Ehitisi: [[Durhami katedraal]] (osaliselt üleminekustiil). === Romaani ehitised Eestis === [[Pilt:Valjala Church-1.JPG|pisi|[[Valjala kirik]]u lääneportaal]] Eestisse jõudis romaanika nn [[üleminekustiil]]i osana (Saksamaal kestsid romaani kunsti mõjud kaua ja valitsesid ehituskunstis gootikaga paralleelselt) 13. sajandi algul, põhjala ristisõdade käigus. Eestis kannab romaani kunsti elemente vaid mõni üksik ehitis. Tuntuim neist on [[Valjala kirik]]u ümarportaal ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali, mis on ehitatud arvatavasti 1230. aastatel. Samuti võib romaanika alla lahterdada Tartumaal asuva [[Võnnu kirik]]u kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. ==Romaani skulptuur== Romaani skulptuur avaldus põhiliselt [[ehitusplastika]]s, eriti [[lamereljeef]]ina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Tuntuimad skulptorid romaani perioodist ja ühed vähestest, kelle nimed on teada, on [[Gislebertus]], [[meister Mateo]] Santiago De Compostelast ja [[Benedetto Antelami]]. ==Romaani maalikunst== [[File:LeMansSaintEtienne 1.jpg|thumb|Romaani vitraaž [[Le Mans]]i Saint-Etienne'i kirikus aastaist 1140–1155]] Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt [[miniatuur]]maali. Säilinud on ka [[fresko]]sid. Romaani ajastul sai alguse [[vitraaž]]ikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn [[Bayeux' vaip]], millele on tikitud [[William Vallutaja]] Inglismaa-retke lugu. == Uusromaani stiil == Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel [[uusromaani stiil|uus-]] ehk neo- ehk [[pseudoromaani stiil]]ina. Selle parimad näited on [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]] Tallinnas ja [[Rapla kirik]] (1901). Omapärane uusromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980. aastatel püstitatud [[Sakala keskus]]e uus korpus (tollase nimega Poliitharidusmaja). {{commonskat|Romanesque architecture}} ==Vaata ka== * [[Uusromaanika]] * [[Gloucesteri küünlajalg]] * [[Burgundia romaanika]] == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} {{Lääne kunst}} {{Romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Romaani kunst| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 6jt3o461mz320b3hcsk9loqqdmhhrv6 7241533 7241532 2026-09-25T10:23:07Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7241533 wikitext text/x-wiki [[Fail:Dehio 212 Cluny.jpg|pisi|[[Cluny kloostrikirik]]]] [[Fail:Pons 17 Église portail 2014.jpg|pisi|Romaani kiriku raidportaal. [[Pons]], [[Charente-Maritime]]]] [[Pilt:Bazilika.jpg|thumb|Kristliku basiilika üldine ehitus: kitsam [[kooriruum]] idaseinas, külg[[kabel]]id, hoonemahu jaotus kaheks erineva kõrgusega osaks, mille vahel on [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u aknad]] [[File:Mainzer Dom Ostfassade.jpg|thumb|Vaade [[Mainzi toomkirik]]ule idast: näha on [[kääbusgalerii]]ga ümar [[apsiid]], [[kooriruum]]i otsasein [[petik]]utega ja selle kohal kõrguv [[nelitistorn]], [[transept]]i harud [[transeptitorn]]idega]] [[Pilt:Bóveda de arista.jpg|pisi|Romaani ristvõlv (servjoonvõlv)]] [[File:13 Wartburg Palas-Westfassade.jpg|thumb|Wartburgi keisripalee läänefassaad]] [[File:Gelnhausen, Untermarkt, Romanisches Haus, 001.jpg|thumb|"Romaani maja" Gelnhausenis oli [[Friedrich Barbarossa]] ajal keiserliku foogti ja kohtu asupaik]] '''Romaani kunst''', ka '''romaanika''' või '''romaani stiil''' on [[kunstistiil]], mis oli [[keskaeg|keskaja]]l levinud üle kogu [[Lääne-Euroopa]] ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast [[Vana-Rooma kunst]]i. Ajaliselt järgnes see [[karolingide kunst|karolingide]] ja [[ottode kunst]]ile, mida nimetatakse ka [[eelromaani kunst]]iks (mõni kunstiajalugu paigutab siiski ka ottode kunsti romaanika alla), ja eelnes [[Gooti kunst|gootika]]le, millega arenes umbes pool sajandit paralleelselt. Romaanikat iseloomustavateks joonteks on [[ümarkaar]]e ja [[piilar]]itele toetuvate [[Silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]ide kasutamine, [[skulptuur]][[dekoor]]iga raid[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]id ning ehitiste üldine massiivne proportsioon. Romaanika alguseks loetakse kokkuleppeliselt umbes 11. sajandi keskpaika ja lõpuks 13. sajandi algust; geograafiliselt oli tegemist üleeuroopalise stiiliga, ehkki eksisteerisid regionaalsed omapärad. Romaanika teke on seotud 10.–11. sajandi kloostrireformidega (näiteks [[Cluny klooster]] ja [[Cluny reform|reform]]) ning seetõttu avaldus stiil kõige selgemal kujul [[sakraalarhitektuur]]is.<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref> Romaani kunsti kujunemist toetas tähelepanuväärselt tehnika areng sellel perioodil, ilmusid keerulise planeeringuga ehitised sh erinevad võlvimissüsteemid, [[kivi]][[skulptuur]]id, [[metallehistöö]] ja [[Käsikiri|käsikirjad]]e illumineerimise meisterlikkus saavutas väga kõrge taseme. === Etümoloogia === Eesti keelde on sõna "romaanika" jõudnud [[saksa keel]]e vahendusel (''Romanik'', ''romanische Kunst''). Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaarstiili kohta sõna ''romanesque'' prantsuse õpetlane [[Charles de Gerville]] (1769–1853) 1818. aastal oma kirjas arheoloogist sõbrale<ref>{{Netiviide |url=https://www.gentlemansgazette.com/romanesque-architecture-explained-5th-13th-century/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-29 |arhiivimisaeg=2019-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190529084547/https://www.gentlemansgazette.com/romanesque-architecture-explained-5th-13th-century/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Juba 1819. aastal kasutas terminit oma raamatus "Inquiry into the Origin and Influence of Gothic Architecture" inglise vaimulik ja kirjamees [[William Gunn]]<ref>[https://www.jstor.org/stable/23924288?seq=1#page_scan_tab_contents Marian Bleeke. Romanesque. – Studies in Iconography, Vol. 33, Special Issue Medieval Art History Today—Critical Terms (2012), pp. 257-267]</ref>. Sõna on tuletatud romaani kunsti sarnasusest [[vanarooma]] arhitektuuripärandiga, millest võeti keskajal kasutusele ümarkaar, piilarid, sambad ja silinder- ning ristvõlvid. Sama loogika alusel nimetatakse Euroopas [[ladina keel]]e baasil kujunenud [[rahvuskeel]]i [[Romaani keeled|romaani keelteks]]. == Romaani arhitektuur == Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli [[antiikkunst|antiik-]], [[Eelromaani kunst|varakeskaja]], [[bütsantsi kunst|Bütsantsi]] ja [[armeenia kunst]]ist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), [[ümarkaar]]ed, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt [[sakraalarhitektuur]], mis domineeris ilmaliku üle. Romaani [[profaanarhitektuur]]i on säilinud vähe. ===Sakraalarhitektuur=== [[Pilt:Pisa_Grado_01.jpg|pisi|left|10. sajandi basiilika San Piero a Grado [[Pisa]] lähedal]] Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide [[basiilika]]. Romaani ehitusmeistrid pikendasid [[pikihoone]]t teisele poole [[transept]]i, nii et transepti ja [[apsiid]]i vahele tekkis [[kooriruum]]. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse [[nelitis]]eks. Koori all oli sageli [[krüpt]]. ====Tornid==== Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui ka kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. ====Võlvid==== Vanemad romaani kirikud olid varakristlike basiilikatega sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli [[silindervõlv]], mille kõrval kasutati ka [[ristvõlv]]i. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka [[roidvõlv]]e. ====Sambad==== Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid [[sammas|sambaid]], mis võisid olla ümarad või harvem hulknurkse ristlõikega. Sambaid võisid asendada neljatahulised või [[ristpiilar|ristikujulise läbilõikega]] [[piilar]]id. Lihtsaim [[kapiteel]] oli [[kuupkapiteel]], tellisehitusega aladel [[trapetskapiteel]], [[hilisromaanika]]s lisandus rohke dekooriga [[kuup-karikkapiteel]]. === Profaanarhitektuur === Võrreldes kirikutega on romaani profaanarhitektuuri säilinud vähe, need on põhiliselt linnused ja elumajad. Tuntuimad näited on kuningalossid [[pfalts]]ides: kõige terviklikumalt on säilinud [[Wartburgi linnus]] [[Eisenach]]is ja [[Goslari keisripalee]], [[Braunschweig]]i [[Dankwarderode loss]] on fantaasiarikkalt uuendatud, [[Cheb]]i ja [[Gelnhausen]]i lossid on varemetes. Säilinud on üksikuid elumaju, näiteks kaks 12. sajandi elumaja [[Tournai katedraal]]i juures, majad [[Cluny]]s, [[Gent]]is, [[Rosheim]]is (''Heidenhaus''), [[Köln]]is (''Overstolzenhaus'') ja [[Trier]]is (''Dreikönigenhaus''). == Regionaalsed stiilid arhitektuuris == === Prantsusmaa === [[Prantsusmaa]] oli romaani stiili sünnimaa. Seal asusid ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik (tänapäeval säilinud tükk transepti ja üks torn): viielööviline kahe transeptiga [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] [[basiilika]]. Arhitektuuris eristatakse kümmekond koolkonda. Tähtsamad: * [[Normandia romaanika]] – [[Normandia]] piirkonnas oli ehitustegevus eriti aktiivne ning see oli tugevalt mõjutatud [[Inglismaa]]st. Ehitisi: [[Jumièges' klooster|Jumièges' kloostri]] Notre-Dame'i kiriku (varemeis) vanem osa ning [[Caen]]i Stefanose (St. Étienne) ja kolmainu (Ste-Trinité) kirikud. * [[Champagne'i romaanika]] – Prantsusmaa romaani kunsti süda-ala koos [[Île-de-France]]'iga. Ehitisi: [[Reims]]i [[Reimsi Saint-Remi basiilika|Püha Remigiuse (Saint-Remi) kloostrikirik]] ja [[Châlons]]i Notre-Dame-en-Vaux [[stift]]ikiriku vanem osa. * [[Auvergne'i romaanika]] – iseloomulik on basiilika tüüp [[kooriümbriskäik|kooriümbriskäigu]] ja [[kabelitepärg|kabelitepärjaga]], oktogonaalne nelitistorn ja kõrgendatud [[transept]] nelitise piirkonnas (''[[massif barlong]]''). Ehitisi: [[Saint-Austremoine d'Issoire]], Orcivali basiilika, [[Clermont-Ferrand]]i [[Notre-Dame-du-Port]], [[Saint-Nectaire d'Auvergne]]; kabelipärjata on erandlikult [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]]. * [[Poitou romaanika]] – iseloomulik on [[kodakirik]]u tüüp, need romaani kodakirikud on varaseimad omataolised. Ehitisi: [[Saint-Pierre d'Angoulême]], [[Notre-Dame-Saint-Junien de Lusignan]], [[Saint Pierre d'Aulnay de Saintonge]] ja[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande| Notre-Dame-la-Grande]] [[Poitiers]]'s, viimatinimetatu ülirikkalikult skulptuuridega kaunistatud fassaadiga. * [[Toulouse'i romaanika]] – iseloomulikud on [[tellis]]ehitised, näiteks [[Toulouse'i St-Sernini basiilika]]. * [[Burgundia romaanika]] – seda iseloomustas rikkalik [[ehitusplastika]] kasutamine, traveejaotusega eeskojad, silindervõlvid ja hiljem ka ristvõlvid. Kõrged hooned, ruumitüüp oli [[basiilika]]. Mõjutas saksa romaanikat ja oli üksikelementides gootika eelkäijaks ([[teravkaar]]t kasutati ka [[silindervõlv]]is, rühmitatud piilarid ja varajane [[tugikaar]]te kasutamine). Ehitisi: osaliselt säilinud [[Cluny kloostrikirik]] ja [[Citeaux kloostrikirik]], samuti [[Autuni St. Lazare'i kirik]], [[Vézelay St. Madeleine'i kirik]] ja [[Fontenay kloostrikirik]]. * Erilise rühma moodustavad Lõuna-Prantsusmaal asuvad romaani [[kuppel]]kirikud, mille nelitise ja vahel ka löövide kohale ehitati ristvõlvi asemele [[Bütsantsi arhitektuur]]i pärased [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuvad kuplid: [[Périgueux' katedraal]], [[Angoulême'i katedraal]], [[Fontevraud' kloostrikirik]]. === Saksamaa === [[Saksamaa]]l töötati prantsuse ja itaalia romaanika mõjud ümber monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Eriline tunnus, mis on omane ainult Saksamaa romaani kirikutele, on läänepoolse koori olemasolu paljudes suurtes katedraalides lisaks hoone idaotsas paiknevale [[kooriruum]]ile, mõnikord ka kaks [[krüpt]]i, samuti kaks [[transept]]i idas ja läänes. Põhiline tüüp on basiilika, paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged. Iseloomulik tunnus, mis esineb juba ottode arhitektuuris, on ka romaani basiilikatel esinev [[toevaheldus]]. Tellisehitised ilmuvad hilisromaanikas, eriti Lõuna-Saksamaal, arvatavasti [[Lombardia romaanika]] mõjul. Saksamaal on suhteliselt tihti kasutatud ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Oluline allikas selle aja ehituse kohta on [[Sankt Galleni klooster|Sankt Galleni kloostri]] jaoks koostatud ehitusplaan detailselt välja joonistatud kogu suure kloostrikompleksiga, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos. * [[Reinimaa romaanika]] – tekkis [[Reinimaa]] piiskoppide valdustes, kus püstitati uusi suuri katedraale. Iseloomulik on [[ristvõlv]]idega basiilika tüüp. Ehitisi: [[Mainzi toomkirik]], [[Speyeri toomkirik]] (Kaisersdom), [[Wormsi toomkirik]], [[Limburg an der Lahn|Limburg]]i ja [[Trier]]i katedraalid, kloostrikirikutest [[Maria Laachi kloostrikirik]]. [[Köln]]is püstitatud romaani basiilikatele on iseloomulik [[trikonh]], st [[apsiid]]id ka [[transept]]i mõlemas otsas. * [[Saksimaa romaanika]] – ühe kooriga ja koori all paikneva, kui põranda tasapinnale tõstetud krüptiga basiilika, enamasti võlvimata, ainult puitlaega kaetud. Ehitisi: [[Hildesheimi toomkirik]], Gernrode St. Cyriakuse stiftikirik, [[Goslari toomkirik]]. === Itaalia === [[Pilt:Grubacs Carlo Basilica Di San Marco.jpg|pisi|Vaade [[Veneetsia Püha Markuse kirik]]ule. Autor [[Carlo Grubacs]]. 1849]] Itaalia kirikutele on iseloomulik kellatorni ([[kampaniil]]i) paiknemine eraldi kiriku kõrval. Välis- ja sisedekooris esineb sageli erivärviliste marmorisortide kasutamine kaunistuseks. * [[Lombardia romaanika]] – paljuski mõjutatud ehituskunstist põhja pool Alpe. Iseloomulik on võlvlagede kasutamine rohkem kui lõunapoolsetes regioonides, kääbusgaleriid ja kaarfriisid, palju enam kasutatakse ehitusmaterjalina tellist. Sageli on fassaad kõrgem kui katusehari. Ehitisi: [[Pavia]] [[San Pietro in Ciel d'Oro]], [[Parma toomkirik]]. [[Modena katedraal]] sarnaneb väliselt rohkem [[Toscana]] ehitistega, kuid interjööris on näha rohkesti tellist. *[[Toscana romaanika]] – nii fassaad kui ka külgseinad on sageli rikkalikult kaunistatud või üleni kaetud petikarkaadide ja kääbusgaleriidega. Ehitisi: [[Pisa toomkirik]], [[Lucca toomkirik]], [[Santa Maria della Pieve]] kirik [[Arezzo]]s. * Firenze romaanika – [[Firenze]] ja lõuna poole jääv [[Latium]] erineb muust Toscanast [[antiikarhitektuur]]i eeskujudega sarnanemise poolest. Ehitisi: [[San Miniato al Monte kirik]] ja [[Firenze baptisteerium]] (stiili on nimetatud ka [[protorenessanss|protorenessansiks]]). * Aadria ranniku linnad, Apuulia, Veneetsia ja Horvaatia moodustasid ühe kultuuriruumi, mille romaani ehitistes oli jätkuvalt tugev Bütsantsi mõju. Ehitisi: [[Veneetsia Püha Markuse kirik]], [[Bari]] San Nicola, [[Otranto katedraal]], [[Otranto]] San Pietro kirik. * [[Sitsiilia romaanika]] – selle piirkonna romaani kunstis on segunenud araabia ehituskunsti, Bütsantsi arhitektuuri ja normanni romaanika mõjud. === Hispaania ja Portugal === Hispaania romaanika – [[Pürenee poolsaar]]e põhjaosas on palju väikesi kuningriike, püstitatakse väikesi ehitisi, milles esialgu annavad tunda Lombardia, hiljem Prantsusmaa mõjud, näiteks aamvõlvi eelistamine. Muslimite riikidele kuulunud aladelt tulnud käsitööliste ja ehitajate vahendusel esinevad paljudel Hispaania romaani ehitistel [[mauri kunst]]i jooned, mida nimetatakse ka [[mosaraabia arhitektuur]]iks. === Inglismaa === Inglismaa ja Šotimaa romaani kirikud on proportsioonidelt massiivsed, enamasti väikesed ehitised, iseloomulikud on pikad kooriruumid ja massiivne torn nelitise kohal. Sageli võlviti vaid külglöövid, pealööv on kaetud puitlaega. Väga tüüpiline on rohke geomeetrilise dekoori kasutamine portaalidel, friisidel ja arkaadidel, mõnikord ka sammastel ja piilaritel. Arvatavasti ka anglosakside püstitatud hooned kandsid vararomaani stiili tunnusjooni (normannide-eelne [[Yorki katedraal|Yorki kirik]], [[Edward Usutunnistaja]] püstitatud [[Westminster Abbey]], [[Stow' kloostrikirik]]), kuid pärast Inglismaa vallutamist normannide poolt püstitati hulgaliselt väikesi kirikuid juba kindlasti romaani stiilis (ingliskeelne ''Norman architecture'' tähendab romaani arhitektuuri). Ehitisi: [[Durhami katedraal]] (osaliselt üleminekustiil). === Romaani ehitised Eestis === [[Pilt:Valjala Church-1.JPG|pisi|[[Valjala kirik]]u lääneportaal]] Eestisse jõudis romaanika nn [[üleminekustiil]]i osana (Saksamaal kestsid romaani kunsti mõjud kaua ja valitsesid ehituskunstis gootikaga paralleelselt) 13. sajandi algul, põhjala ristisõdade käigus. Eestis kannab romaani kunsti elemente vaid mõni üksik ehitis. Tuntuim neist on [[Valjala kirik]]u ümarportaal ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali, mis on ehitatud arvatavasti 1230. aastatel. Samuti võib romaanika alla lahterdada Tartumaal asuva [[Võnnu kirik]]u kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. ==Romaani skulptuur== Romaani skulptuur avaldus põhiliselt [[ehitusplastika]]s, eriti [[lamereljeef]]ina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Tuntuimad skulptorid romaani perioodist ja ühed vähestest, kelle nimed on teada, on [[Gislebertus]], [[meister Mateo]] Santiago De Compostelast ja [[Benedetto Antelami]]. ==Romaani maalikunst== [[File:LeMansSaintEtienne 1.jpg|thumb|Romaani vitraaž [[Le Mans]]i Saint-Etienne'i kirikus aastaist 1140–1155]] Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt [[miniatuur]]maali. Säilinud on ka [[fresko]]sid. Romaani ajastul sai alguse [[vitraaž]]ikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn [[Bayeux' vaip]], millele on tikitud [[William Vallutaja]] Inglismaa-retke lugu. == Uusromaani stiil == Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel [[uusromaani stiil|uus-]] ehk neo- ehk [[pseudoromaani stiil]]ina. Selle parimad näited on [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]] Tallinnas ja [[Rapla kirik]] (1901). Omapärane uusromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980. aastatel püstitatud [[Sakala keskus]]e uus korpus (tollase nimega Poliitharidusmaja). {{commonskat|Romanesque architecture}} ==Vaata ka== * [[Uusromaanika]] * [[Gloucesteri küünlajalg]] == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} {{Lääne kunst}} {{Romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Romaani kunst| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 5dzwzgfw4hzsxjqwic86oo6zjxy5mv3 7241596 7241533 2026-09-25T11:23:32Z Evlper 104506 /* Romaani ehitised Eestis */ 7241596 wikitext text/x-wiki [[Fail:Dehio 212 Cluny.jpg|pisi|[[Cluny kloostrikirik]]]] [[Fail:Pons 17 Église portail 2014.jpg|pisi|Romaani kiriku raidportaal. [[Pons]], [[Charente-Maritime]]]] [[Pilt:Bazilika.jpg|thumb|Kristliku basiilika üldine ehitus: kitsam [[kooriruum]] idaseinas, külg[[kabel]]id, hoonemahu jaotus kaheks erineva kõrgusega osaks, mille vahel on [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u aknad]] [[File:Mainzer Dom Ostfassade.jpg|thumb|Vaade [[Mainzi toomkirik]]ule idast: näha on [[kääbusgalerii]]ga ümar [[apsiid]], [[kooriruum]]i otsasein [[petik]]utega ja selle kohal kõrguv [[nelitistorn]], [[transept]]i harud [[transeptitorn]]idega]] [[Pilt:Bóveda de arista.jpg|pisi|Romaani ristvõlv (servjoonvõlv)]] [[File:13 Wartburg Palas-Westfassade.jpg|thumb|Wartburgi keisripalee läänefassaad]] [[File:Gelnhausen, Untermarkt, Romanisches Haus, 001.jpg|thumb|"Romaani maja" Gelnhausenis oli [[Friedrich Barbarossa]] ajal keiserliku foogti ja kohtu asupaik]] '''Romaani kunst''', ka '''romaanika''' või '''romaani stiil''' on [[kunstistiil]], mis oli [[keskaeg|keskaja]]l levinud üle kogu [[Lääne-Euroopa]] ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast [[Vana-Rooma kunst]]i. Ajaliselt järgnes see [[karolingide kunst|karolingide]] ja [[ottode kunst]]ile, mida nimetatakse ka [[eelromaani kunst]]iks (mõni kunstiajalugu paigutab siiski ka ottode kunsti romaanika alla), ja eelnes [[Gooti kunst|gootika]]le, millega arenes umbes pool sajandit paralleelselt. Romaanikat iseloomustavateks joonteks on [[ümarkaar]]e ja [[piilar]]itele toetuvate [[Silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]ide kasutamine, [[skulptuur]][[dekoor]]iga raid[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]id ning ehitiste üldine massiivne proportsioon. Romaanika alguseks loetakse kokkuleppeliselt umbes 11. sajandi keskpaika ja lõpuks 13. sajandi algust; geograafiliselt oli tegemist üleeuroopalise stiiliga, ehkki eksisteerisid regionaalsed omapärad. Romaanika teke on seotud 10.–11. sajandi kloostrireformidega (näiteks [[Cluny klooster]] ja [[Cluny reform|reform]]) ning seetõttu avaldus stiil kõige selgemal kujul [[sakraalarhitektuur]]is.<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref> Romaani kunsti kujunemist toetas tähelepanuväärselt tehnika areng sellel perioodil, ilmusid keerulise planeeringuga ehitised sh erinevad võlvimissüsteemid, [[kivi]][[skulptuur]]id, [[metallehistöö]] ja [[Käsikiri|käsikirjad]]e illumineerimise meisterlikkus saavutas väga kõrge taseme. === Etümoloogia === Eesti keelde on sõna "romaanika" jõudnud [[saksa keel]]e vahendusel (''Romanik'', ''romanische Kunst''). Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaarstiili kohta sõna ''romanesque'' prantsuse õpetlane [[Charles de Gerville]] (1769–1853) 1818. aastal oma kirjas arheoloogist sõbrale<ref>{{Netiviide |url=https://www.gentlemansgazette.com/romanesque-architecture-explained-5th-13th-century/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-29 |arhiivimisaeg=2019-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190529084547/https://www.gentlemansgazette.com/romanesque-architecture-explained-5th-13th-century/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Juba 1819. aastal kasutas terminit oma raamatus "Inquiry into the Origin and Influence of Gothic Architecture" inglise vaimulik ja kirjamees [[William Gunn]]<ref>[https://www.jstor.org/stable/23924288?seq=1#page_scan_tab_contents Marian Bleeke. Romanesque. – Studies in Iconography, Vol. 33, Special Issue Medieval Art History Today—Critical Terms (2012), pp. 257-267]</ref>. Sõna on tuletatud romaani kunsti sarnasusest [[vanarooma]] arhitektuuripärandiga, millest võeti keskajal kasutusele ümarkaar, piilarid, sambad ja silinder- ning ristvõlvid. Sama loogika alusel nimetatakse Euroopas [[ladina keel]]e baasil kujunenud [[rahvuskeel]]i [[Romaani keeled|romaani keelteks]]. == Romaani arhitektuur == Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli [[antiikkunst|antiik-]], [[Eelromaani kunst|varakeskaja]], [[bütsantsi kunst|Bütsantsi]] ja [[armeenia kunst]]ist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), [[ümarkaar]]ed, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt [[sakraalarhitektuur]], mis domineeris ilmaliku üle. Romaani [[profaanarhitektuur]]i on säilinud vähe. ===Sakraalarhitektuur=== [[Pilt:Pisa_Grado_01.jpg|pisi|left|10. sajandi basiilika San Piero a Grado [[Pisa]] lähedal]] Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide [[basiilika]]. Romaani ehitusmeistrid pikendasid [[pikihoone]]t teisele poole [[transept]]i, nii et transepti ja [[apsiid]]i vahele tekkis [[kooriruum]]. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse [[nelitis]]eks. Koori all oli sageli [[krüpt]]. ====Tornid==== Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui ka kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. ====Võlvid==== Vanemad romaani kirikud olid varakristlike basiilikatega sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli [[silindervõlv]], mille kõrval kasutati ka [[ristvõlv]]i. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka [[roidvõlv]]e. ====Sambad==== Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid [[sammas|sambaid]], mis võisid olla ümarad või harvem hulknurkse ristlõikega. Sambaid võisid asendada neljatahulised või [[ristpiilar|ristikujulise läbilõikega]] [[piilar]]id. Lihtsaim [[kapiteel]] oli [[kuupkapiteel]], tellisehitusega aladel [[trapetskapiteel]], [[hilisromaanika]]s lisandus rohke dekooriga [[kuup-karikkapiteel]]. === Profaanarhitektuur === Võrreldes kirikutega on romaani profaanarhitektuuri säilinud vähe, need on põhiliselt linnused ja elumajad. Tuntuimad näited on kuningalossid [[pfalts]]ides: kõige terviklikumalt on säilinud [[Wartburgi linnus]] [[Eisenach]]is ja [[Goslari keisripalee]], [[Braunschweig]]i [[Dankwarderode loss]] on fantaasiarikkalt uuendatud, [[Cheb]]i ja [[Gelnhausen]]i lossid on varemetes. Säilinud on üksikuid elumaju, näiteks kaks 12. sajandi elumaja [[Tournai katedraal]]i juures, majad [[Cluny]]s, [[Gent]]is, [[Rosheim]]is (''Heidenhaus''), [[Köln]]is (''Overstolzenhaus'') ja [[Trier]]is (''Dreikönigenhaus''). == Regionaalsed stiilid arhitektuuris == === Prantsusmaa === [[Prantsusmaa]] oli romaani stiili sünnimaa. Seal asusid ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik (tänapäeval säilinud tükk transepti ja üks torn): viielööviline kahe transeptiga [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] [[basiilika]]. Arhitektuuris eristatakse kümmekond koolkonda. Tähtsamad: * [[Normandia romaanika]] – [[Normandia]] piirkonnas oli ehitustegevus eriti aktiivne ning see oli tugevalt mõjutatud [[Inglismaa]]st. Ehitisi: [[Jumièges' klooster|Jumièges' kloostri]] Notre-Dame'i kiriku (varemeis) vanem osa ning [[Caen]]i Stefanose (St. Étienne) ja kolmainu (Ste-Trinité) kirikud. * [[Champagne'i romaanika]] – Prantsusmaa romaani kunsti süda-ala koos [[Île-de-France]]'iga. Ehitisi: [[Reims]]i [[Reimsi Saint-Remi basiilika|Püha Remigiuse (Saint-Remi) kloostrikirik]] ja [[Châlons]]i Notre-Dame-en-Vaux [[stift]]ikiriku vanem osa. * [[Auvergne'i romaanika]] – iseloomulik on basiilika tüüp [[kooriümbriskäik|kooriümbriskäigu]] ja [[kabelitepärg|kabelitepärjaga]], oktogonaalne nelitistorn ja kõrgendatud [[transept]] nelitise piirkonnas (''[[massif barlong]]''). Ehitisi: [[Saint-Austremoine d'Issoire]], Orcivali basiilika, [[Clermont-Ferrand]]i [[Notre-Dame-du-Port]], [[Saint-Nectaire d'Auvergne]]; kabelipärjata on erandlikult [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]]. * [[Poitou romaanika]] – iseloomulik on [[kodakirik]]u tüüp, need romaani kodakirikud on varaseimad omataolised. Ehitisi: [[Saint-Pierre d'Angoulême]], [[Notre-Dame-Saint-Junien de Lusignan]], [[Saint Pierre d'Aulnay de Saintonge]] ja[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande| Notre-Dame-la-Grande]] [[Poitiers]]'s, viimatinimetatu ülirikkalikult skulptuuridega kaunistatud fassaadiga. * [[Toulouse'i romaanika]] – iseloomulikud on [[tellis]]ehitised, näiteks [[Toulouse'i St-Sernini basiilika]]. * [[Burgundia romaanika]] – seda iseloomustas rikkalik [[ehitusplastika]] kasutamine, traveejaotusega eeskojad, silindervõlvid ja hiljem ka ristvõlvid. Kõrged hooned, ruumitüüp oli [[basiilika]]. Mõjutas saksa romaanikat ja oli üksikelementides gootika eelkäijaks ([[teravkaar]]t kasutati ka [[silindervõlv]]is, rühmitatud piilarid ja varajane [[tugikaar]]te kasutamine). Ehitisi: osaliselt säilinud [[Cluny kloostrikirik]] ja [[Citeaux kloostrikirik]], samuti [[Autuni St. Lazare'i kirik]], [[Vézelay St. Madeleine'i kirik]] ja [[Fontenay kloostrikirik]]. * Erilise rühma moodustavad Lõuna-Prantsusmaal asuvad romaani [[kuppel]]kirikud, mille nelitise ja vahel ka löövide kohale ehitati ristvõlvi asemele [[Bütsantsi arhitektuur]]i pärased [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuvad kuplid: [[Périgueux' katedraal]], [[Angoulême'i katedraal]], [[Fontevraud' kloostrikirik]]. === Saksamaa === [[Saksamaa]]l töötati prantsuse ja itaalia romaanika mõjud ümber monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Eriline tunnus, mis on omane ainult Saksamaa romaani kirikutele, on läänepoolse koori olemasolu paljudes suurtes katedraalides lisaks hoone idaotsas paiknevale [[kooriruum]]ile, mõnikord ka kaks [[krüpt]]i, samuti kaks [[transept]]i idas ja läänes. Põhiline tüüp on basiilika, paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged. Iseloomulik tunnus, mis esineb juba ottode arhitektuuris, on ka romaani basiilikatel esinev [[toevaheldus]]. Tellisehitised ilmuvad hilisromaanikas, eriti Lõuna-Saksamaal, arvatavasti [[Lombardia romaanika]] mõjul. Saksamaal on suhteliselt tihti kasutatud ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Oluline allikas selle aja ehituse kohta on [[Sankt Galleni klooster|Sankt Galleni kloostri]] jaoks koostatud ehitusplaan detailselt välja joonistatud kogu suure kloostrikompleksiga, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos. * [[Reinimaa romaanika]] – tekkis [[Reinimaa]] piiskoppide valdustes, kus püstitati uusi suuri katedraale. Iseloomulik on [[ristvõlv]]idega basiilika tüüp. Ehitisi: [[Mainzi toomkirik]], [[Speyeri toomkirik]] (Kaisersdom), [[Wormsi toomkirik]], [[Limburg an der Lahn|Limburg]]i ja [[Trier]]i katedraalid, kloostrikirikutest [[Maria Laachi kloostrikirik]]. [[Köln]]is püstitatud romaani basiilikatele on iseloomulik [[trikonh]], st [[apsiid]]id ka [[transept]]i mõlemas otsas. * [[Saksimaa romaanika]] – ühe kooriga ja koori all paikneva, kui põranda tasapinnale tõstetud krüptiga basiilika, enamasti võlvimata, ainult puitlaega kaetud. Ehitisi: [[Hildesheimi toomkirik]], Gernrode St. Cyriakuse stiftikirik, [[Goslari toomkirik]]. === Itaalia === [[Pilt:Grubacs Carlo Basilica Di San Marco.jpg|pisi|Vaade [[Veneetsia Püha Markuse kirik]]ule. Autor [[Carlo Grubacs]]. 1849]] Itaalia kirikutele on iseloomulik kellatorni ([[kampaniil]]i) paiknemine eraldi kiriku kõrval. Välis- ja sisedekooris esineb sageli erivärviliste marmorisortide kasutamine kaunistuseks. * [[Lombardia romaanika]] – paljuski mõjutatud ehituskunstist põhja pool Alpe. Iseloomulik on võlvlagede kasutamine rohkem kui lõunapoolsetes regioonides, kääbusgaleriid ja kaarfriisid, palju enam kasutatakse ehitusmaterjalina tellist. Sageli on fassaad kõrgem kui katusehari. Ehitisi: [[Pavia]] [[San Pietro in Ciel d'Oro]], [[Parma toomkirik]]. [[Modena katedraal]] sarnaneb väliselt rohkem [[Toscana]] ehitistega, kuid interjööris on näha rohkesti tellist. *[[Toscana romaanika]] – nii fassaad kui ka külgseinad on sageli rikkalikult kaunistatud või üleni kaetud petikarkaadide ja kääbusgaleriidega. Ehitisi: [[Pisa toomkirik]], [[Lucca toomkirik]], [[Santa Maria della Pieve]] kirik [[Arezzo]]s. * Firenze romaanika – [[Firenze]] ja lõuna poole jääv [[Latium]] erineb muust Toscanast [[antiikarhitektuur]]i eeskujudega sarnanemise poolest. Ehitisi: [[San Miniato al Monte kirik]] ja [[Firenze baptisteerium]] (stiili on nimetatud ka [[protorenessanss|protorenessansiks]]). * Aadria ranniku linnad, Apuulia, Veneetsia ja Horvaatia moodustasid ühe kultuuriruumi, mille romaani ehitistes oli jätkuvalt tugev Bütsantsi mõju. Ehitisi: [[Veneetsia Püha Markuse kirik]], [[Bari]] San Nicola, [[Otranto katedraal]], [[Otranto]] San Pietro kirik. * [[Sitsiilia romaanika]] – selle piirkonna romaani kunstis on segunenud araabia ehituskunsti, Bütsantsi arhitektuuri ja normanni romaanika mõjud. === Hispaania ja Portugal === Hispaania romaanika – [[Pürenee poolsaar]]e põhjaosas on palju väikesi kuningriike, püstitatakse väikesi ehitisi, milles esialgu annavad tunda Lombardia, hiljem Prantsusmaa mõjud, näiteks aamvõlvi eelistamine. Muslimite riikidele kuulunud aladelt tulnud käsitööliste ja ehitajate vahendusel esinevad paljudel Hispaania romaani ehitistel [[mauri kunst]]i jooned, mida nimetatakse ka [[mosaraabia arhitektuur]]iks. === Inglismaa === Inglismaa ja Šotimaa romaani kirikud on proportsioonidelt massiivsed, enamasti väikesed ehitised, iseloomulikud on pikad kooriruumid ja massiivne torn nelitise kohal. Sageli võlviti vaid külglöövid, pealööv on kaetud puitlaega. Väga tüüpiline on rohke geomeetrilise dekoori kasutamine portaalidel, friisidel ja arkaadidel, mõnikord ka sammastel ja piilaritel. Arvatavasti ka anglosakside püstitatud hooned kandsid vararomaani stiili tunnusjooni (normannide-eelne [[Yorki katedraal|Yorki kirik]], [[Edward Usutunnistaja]] püstitatud [[Westminster Abbey]], [[Stow' kloostrikirik]]), kuid pärast Inglismaa vallutamist normannide poolt püstitati hulgaliselt väikesi kirikuid juba kindlasti romaani stiilis (ingliskeelne ''Norman architecture'' tähendab romaani arhitektuuri). Ehitisi: [[Durhami katedraal]] (osaliselt üleminekustiil). === Romaani ehitised Eestis === [[Pilt:Valjala Church-1.JPG|pisi|[[Valjala kirik]]u lääneportaal]] Eestisse jõudis romaanika nn [[üleminekustiil]]i osana (Saksamaal kestsid romaani kunsti mõjud kaua ja valitsesid ehituskunstis gootikaga paralleelselt) 13. sajandi algul, [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] käigus. Eestis kannab romaani kunsti elemente vaid mõni üksik ehitis. Tuntuim neist on [[Valjala kirik]]u ümarportaal ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali, mis on ehitatud arvatavasti 1230. aastatel. Romaani ümarkaart leiab varasemate ehitiste jäänukina [[Pöide kirik]]u ja [[Kaarma kirik]]u müürides. Samuti võib romaanika alla lahterdada Tartumaal asuva [[Võnnu kirik]]u kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. ==Romaani skulptuur== Romaani skulptuur avaldus põhiliselt [[ehitusplastika]]s, eriti [[lamereljeef]]ina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Tuntuimad skulptorid romaani perioodist ja ühed vähestest, kelle nimed on teada, on [[Gislebertus]], [[meister Mateo]] Santiago De Compostelast ja [[Benedetto Antelami]]. ==Romaani maalikunst== [[File:LeMansSaintEtienne 1.jpg|thumb|Romaani vitraaž [[Le Mans]]i Saint-Etienne'i kirikus aastaist 1140–1155]] Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt [[miniatuur]]maali. Säilinud on ka [[fresko]]sid. Romaani ajastul sai alguse [[vitraaž]]ikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn [[Bayeux' vaip]], millele on tikitud [[William Vallutaja]] Inglismaa-retke lugu. == Uusromaani stiil == Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel [[uusromaani stiil|uus-]] ehk neo- ehk [[pseudoromaani stiil]]ina. Selle parimad näited on [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]] Tallinnas ja [[Rapla kirik]] (1901). Omapärane uusromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980. aastatel püstitatud [[Sakala keskus]]e uus korpus (tollase nimega Poliitharidusmaja). {{commonskat|Romanesque architecture}} ==Vaata ka== * [[Uusromaanika]] * [[Gloucesteri küünlajalg]] == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} {{Lääne kunst}} {{Romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Romaani kunst| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 6eic117yivoe4ivqqwdwbw7i27vnsru Pius V 0 33201 7240990 6994279 2026-09-24T14:12:27Z Kask 77839 Viited 7240990 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Pius V |pilt = Bartolomeo Passarotti - Pius V.jpg |sünninimi = Antonio Ghislieri (mungana Michele Ghislieri) |valitsemisaja algus= [[7. jaanuar]] [[1566]] |valitsemisaja lõpp= [[1. mai]] [[1572]] |eelkäija = [[Pius IV]] |järeltulija = [[Gregorius XIII]] |sünnikuupäev = [[17. jaanuar]] [[1504]] |sünnikoht = [[Bosco]] |surmakuupäev = 1. mai 1572 |surmakoht = [[Rooma]] |alma mater = |deviis = ''Utinam dirigantur viæ meæ ad custodiendas justificationes tuas''<!--<br>("O that my ways may be directed to keep thy justifications")--><ref>{{cite book|author=Canonici regolari di sant'Agostino : Congregazione del santissimo Salvatore|title=Bullarium Canonicorum regularium Rhenanæ congregationis sanctissimi Salvatoris, seu Congeries privilegiorum ab Apostolica Sancta Sede, & ab episcopis eisdem concessorum: item decreta sacrarum congregationum, aliorumque tribunalium declarationes in ipsorum favorem emanata, cuncta in duas partes divisa ... Opus utile, non modò præfatæ, sed etiam aliis canonicorum regularium congregationibus, quod eidem sanctissimo domino nostro Benedicto 13. pontifici maximo consecrat domnus Apollonius Lupi abbas generalis eorundem canonicorum regularium, & episcopus Himeriensis: Secunda pars privilegiorum sub titulo oneroso, necnon declarationum, cum indice in fine|url=https://books.google.com/books?id=3evK2TwePkoC&pg=PA87|year=1730|publisher=typographia Reverendæ Cameræ apostolicæ|page=87}}{{cite book|title=R.P.D. Thomae Del Bene clerici regularis, ... De officio S. Inquisitionis circa hæresim: cum bullis, tam veteribus, quam recentioribus, ad eandem materiam, seu ad idem officium spectantibus; & locis theologicis in ordine ad qualificandas propositiones, pars prior \-posterior!, synopsi materiarum, et indice rerum, notabilium in hoc volumine contentarum illustrata|url=https://books.google.com/books?id=1_EwSwoiGNAC&pg=PA665|year=1680|page=665}}{{cite web|url=https://www.biblegateway.com/passage/?search=ps%20118%3A5&version=VULGATE;DRA|title=Ps 118:5 VULGATE;DRA - utinam dirigantur viae meae ad - Bible Gateway|publisher=Bible Gateway|access-date=17 March 2016}}</ref> |autogramm = Signature of Pope Pius V.svg |vapp = C o a Pius V.svg }} '''Pius V''' ('''Antonio Ghislieri''', mungana '''Michele Ghislieri'''; [[17. jaanuar]] [[1504]] – [[1. mai]] [[1572]]) oli [[paavst]] [[1566]]–1572. Ta oli 225. paavst. Antonio Ghislieri sündis Paolo Ghislieri ja Domenica Augeria ainsa pojana [[Bosco]]s. Ta oli lambakarjus, kuid liitus [[1518]] [[dominiiklased|dominiiklastega]], võttes endale [[munk|munganimeks]] Michele. Pärast õpingute lõpetamist [[Bologna ülikool]]is [[1528]] [[ordinatsioon|ordineeriti]] ta [[preester|preestriks]]. 1528–[[1544]] õpetas ta [[Pavia ülikool]]is [[filosoofia]]t ja oli lühikest aega Bologna ülikoolis [[teoloogia]] lektor. Mungana vastutas ta [[noviits]]ide kasvatamise eest, kuid määrati peagi oma mitmekülgsete võimete tõttu mitme [[klooster|kloostri]] [[prior]]iks. Ta järgis nii munga, [[kardinal]]i kui paavstina [[askees|askeet]]likke eluviise, rõhutas pidevalt evangeelseid väärtusi ja pooldas [[tsölibaat]]i. Ta külastas sageli vaestemaju ja [[leprosoorium]]e, mille juures mõjus teistele [[vaimulik]]ele tavatuna, kui ta embas [[pidalitõbi]]seid. Mungana taunis noor Ghislieri [[katoliku kirik]]u üldpõhimõtteid eiravaid vaateid, mille tõttu määrati ta peagi [[inkvisiitor]]iks, kus tema agar tegevus kiriku põhimõtete kaitsmisel jättis sügava mulje kardinal [[Paulus IV|Gian Pietro Carafa]]le, kelle soovitusel määras paavst [[Julius III]] ta [[Rooma inkvisitsioon]]i komissariks. Kardinal Ghislieri taunis vaimulike väärituid eluviise ja kritiseeris ägedalt [[Pius IV]]-t, kui too soovis nimetada kardinaliks veel alaealise [[Fernando de' Medici]]. Dominiiklasena eelistas ta paavstiks saanult kanda endiselt [[valge]]t ordurõivastust (ka paljud hilisemad paavstid on eelistanud rõivastuda valgesse). Kardinal Ghislieri osales kahel [[konklaav]]il: [[1559]] ja [[1565]]–1566. == Ametid == *San Pietro di Vigevano, San Giacomo di Soncino ja San Domenico di Alba [[klooster|kloostrite]] [[prior]] *[[Lombardia]] provintsi [[superior]] *[[Pavia]], [[Como]] ja [[Bergamo]] [[inkvisiitor]] *[[1551]] [[Rooma inkvisitsioon]]i komissar *[[4. september]] [[1556]] – [[17. märts]] [[1560]] [[Nepi piiskop|Nepi]] ja [[Sutri piiskop]] (pühitseti ametisse [[14. september|14. septembril]] 1556) *1556 [[Milano]] ja [[Lombardia]] inkvisiitor *[[15. märts]] [[1557]] [[kardinal]]preester *[[24. märts]] 1557 – 14. aprill 1561 ja [[15. mai]] [[1565]] – [[7. jaanuar]] 1566 [[Santa Maria sopra Minerva]] kardinalpreester *[[14. detsember]] [[1558]] – 7. jaanuar 1566 Rooma inkvisitsiooni [[suurinkvisiitor]] *[[9. august]] [[1559]] San Spirito de Columbella kloostri ülevaataja *[[17. märts]] [[1560]] – 7. jaanuar 1566 Mondovi piiskop ja [[barnabiidid|barnabiitide]] [[protektor]] *[[14. aprill]] [[1561]] – 15. mai 1565 Santa Sabina kardinalpreester == Konklaav 1565–1566 == Pius V valiti paavstiks [[7. jaanuar]]il 1566 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti oma sünnipäeval 17. jaanuaril 1566 kardinal [[Giulio Feltrio della Rovere]] poolt. Ta oli esimene paavst, kes valiti pärast [[Trento kirikukogu]] sulgemist. Ta oli kolmas dominiiklane, kes sai paavstiks; enne teda valiti dominiiklastest paavstiks [[Innocentius V]] ja [[Benedictus XI]], pärast teda [[Benedictus XIII]]. Pius IV surma järel oli [[kardinalide kolleegium]]is 70 kardinali. See arv ületati alles [[1963]]. aasta [[konklaav]]il. [[20. detsember|20. detsembrist]] [[1565]] 7. jaanuarini 1566 toimunud konklaavi viimases voorus osales 49 kardinali. Pius V valiti paavstiks kardinal [[Carlo Borromeo]] initsiatiivil pärast seda, kui kardinal [[Guglielmo Sirleto]] ei saanud piisavalt hääli. ==Välispoliitika== Pius V initsiatiivil tunnustati Trento kirikukogu otsuseid 1566 [[Itaalia]]s, [[Saksamaa]]l, [[Poola]]s ja [[Portugal]]is, kuid tagasilöök tuli [[Prantsusmaa]]lt, kus usurahutuste tõttu jäeti oikumeenilise kirikukogu otsused esialgu kinnitamata. [[Hispaania kuningas]] [[Felipe II]] nõustus Trento otsuseid tunnustama vaid sel määral, kui need ei piiranud tema volitusi kuningana.<ref name="Felipe2" /> Pius V avaldas [[1568]] bulla "In coena Domini", milles kinnitas kiriku mõjuvõimu riigi üle. Selles avaldatud veendumuste tõttu halvenesid paavsti suhted peaaegu kõigi [[Euroopa]] katoliiklike valitsejatega. ===Suhted Inglismaaga=== [[27. aprill]]il (või [[25. veebruar]]il) [[1570]] avaldatud bullas "Regnans in excelsis" pani ta [[ekskommunikatsioon|kirikuvande]] alla [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninganna]] [[Elizabeth I]]. See jäi viimaseks juhtumiks, kui paavst langetas valitsevale monarhile nii karmi otsuse. ===Suhted Prantsusmaaga=== Pius V toetas [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningat]] [[Charles IX]]-t rahaliselt ja sõjaliselt võitluses [[hugenotid|hugenottide]] vastu. Ta saatis [[1569]] Prantsusmaale 6000 meest [[Santa Fiore krahv]]i juhtimisel. [[28. märts]]il 1569 toetas paavst kirjas [[Caterina de' Medici]]le võitluse jätkamist ja palus [[Moncontour'i lahing]]u järel kuningal oma riigis sallida ainult katoliiklust, kuna vastasel juhul puhkeb [[kodusõda]]. Seetõttu taunis Pius V teravalt hugenottidega 1570 sõlmitud [[Saint-Germain'i rahu]]. Kaitsmaks kiriku vaateid, määras ta [[1571]] Prantsusmaale [[nuntsius]]eks [[Antonmaria Salviati]] ja 1572 saatis Prantsusmaale [[legaat|legaadina]] kardinal [[Michele Bonelli]]. ===Suhted Saksamaaga=== Pius V suhted [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]]-ga halvenesid, kui paavst nimetas [[Cosimo I|Cosimo de' Medici]] keisrile kuuluva [[Toscana suurhertsogkond|Toscana]] suurhertsogiks. ===Suhted Hispaaniaga=== Pius V soosis [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe II]] võitlust [[Madalmaad]]es, kuid 1568 avaldatud bulla "In coena Domini" tõttu nende suhted halvenesid ja tõsine tüli välditi vaid tänu [[nuntsius]] [[Urbanus VII|Giambattista Castagna]] tegevusele.<ref name="Felipe2" /> ===Sõda türklastega=== Pius V oli kogenud nägemust, mille mõjul ta kuulutas [[Euroopa]]t ohustavate türklaste pealetungi tagasilöömiseks nende vastu [[ristisõda|ristisõja]], moodustades [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ja [[Hispaania]]ga [[Püha Liiga (1571)|Püha Liiga]] võitluseks türklaste vastu. Paavsti soovitusel mehitati 300 [[sõjalaev]]a, mille ta andis Jumalaema kaitse alla, paludes kõiki kristlasi [[palvetamine|palvetada]] ja [[paastumine|paastuda]] ristisõdijate eest. Kui liitlasväed purustasid [[Lepanto merelahing]]us [[7. oktoober|7. oktoobril]] 1571 türklaste väe, oli see eurooplaste esimene suur võit türklaste üle varauusajal, mille tähistamiseks pühitses Pius V võidupäeva Jumalaemale ja järgmine paavst [[Gregorius XIII]] kuulutas selle päeva [[roosipärja päev]]aks.<ref name="Maarja1" /> ==Sisepoliitika== Pius V taunis [[29. märts]]il 1567 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Admonet nos" Kirikuriigi valduste [[lään]]istamist ja keelas taasläänistada tagasivõetud valdusi. Ta rehabiliteeris [[26. september|26. septembril]] 1567 Pius IV ajal hukatud kardinali [[Carlo Carafa]] ja pühitses järgmisel [[konsistoorium]]il kardinaliks [[Antonio Carafa]]. Ta keelustas [[veebruar]]is 1567 ja [[jaanuar]]is 1570 avaldatud bullades [[kvestorlus]]e. == Kiriku institutsioonide reformid == [[Pilt:Saint_Pius_V_Bust.JPG|pisi|Pius V [[büst]] [[Malta]]l]] Pius V lubas [[29. mai]]l 1566 avaldatud bullas "Circa pastoralis" [[klausuur]]i eiramist vaid kolmel juhul: [[tulekahju]], [[pidalitõbi|pidalitõve]] ja [[nakkushaigus]]e tõttu. Ühtlasi nõudis ta [[Bonifatius VIII]] sätestatud nõuete kasutamist klausuuri kehtestamisel.<ref name="Klausuur" /> Ta mõistis [[31. mai]]l 1570 avaldatud bullas "Durum nimis" hukka piiskoplikud ja paavstlikud [[kapitulatsioon]]id. Ta saatis [[8. veebruar]]il 1571 laiali [[humiliaadid|humiliaatide ordu]].<ref name="Humil" /> '''Ambrosiaanid''' Ta kinnitas ambrosiaani [[nunn]]ade [[kongregatsioon]]i [[Lombardia]]s.<ref name="Ambros" /> '''Benediktlased''' Ta taunis [[1569]] [[benediktlaste]] [[kamalduleeslased|kamalduleeslaste]] Murano kongregatsiooni konventuaalide tegevust.<ref name="Kamal" /> '''Dominiiklased''' Ta kinnitas 1571 [[La Valletta]]s Porto Salvo kloostri dominiiklaste privileegid. '''Frantsisklased''' Ta kinnitas [[16. aprill]]il 1567 avaldatud bullas "Superioribus mensibus" [[frantsisklased|frantsiskaani]] [[konventuaal]]ide õigused sarnaselt teiste [[ordu]]de konventuaalide õigustele.<ref name="Franciscus" /> [[8. juuni]]l 1568 avaldatud bullas "Ad extirpandos" julgustas ta frantsiskaani [[observant]]e järgima askeetlikke eluviise ja kinnitas seda [[23. juuni]]l 1568 avaldatud bullas "Illa nos cura", liites observantidega [[amadeiidid]]e ja [[klareenid]]e [[kongregatsioonid]].<ref name="Ordu" /> Tema käsul lammutati [[Porziuncola]]s asuv pühakoda, välja arvatud kong, kus suri [[Franciscus Assisist|Franciscus]], ja 1569 asuti sinna rajama basiilikat.<ref name="Porz" /> '''Hieronümiidid''' 1568 lubas ta tegutseda hieronümiitide kongregatsioonil.<ref name="Hiero" /><ref name="Emilian" /> '''Jesuiidid''' Pius V käskis [[25. mai]]l 1568 [[Kölni peapiiskop]]ile saadetud kirjas abistada [[jesuiidid|jesuiite]] ja [[7. juuli]]l 1571 avaldatud bullas "Dum indefessae" kinnitas jesuiitide privileegid.<ref name="Jesuiit" /> '''Karmeliidid''' Ta kinnitas Antonio Velasco poolt [[Sevilla]]s rajatud [[Konvent (klooster)|konvendi]] tegevuse.<ref name="Merts" /> '''Rüütliordud''' Ta kinnitas 1570 [[Ristisõdijate Selts]]i privileegid ja kohustas neid kaitsma inkvisitsiooni tegevust. Pius V toetas [[Malta ordu]] rüütleid, kuid tühistas [[Pius IV]] poolt [[Mauritiuse rüütliordu]]le antud privileegid ja võimaldas 1571 [[Püha Hieronymuse rüütliordu]] liikmetele täieliku [[absolutsioon]]i. == Rooma inkvisitsiooni reformimine == Pius V rajas [[Rooma inkvisitsiooni]] jaoks uue peakorteri, sest eelmine oli Paulus IV surma järel puhkenud rahutustes hävitatud. Ta lootis inkvisitsiooni tõhusamat tegevust protestantismi leviku takistamiseks ja külastas sageli selle istungeid. Ta sätestas 1566 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Cum felicis record" Rooma inkvisitsiooni volitused. 1571 rajas ta [[Index Librorum Prohibitorum|keelatud raamatute nimekirja kongregatsiooni]] (Indeksi kongregatsioon), mille tegevuse tõttu põgenesid paljud [[trükkal]]id [[Itaalia]]st [[Saksamaa]]le või [[Šveits]]i.<ref name="Tsensuur" /> Tema ajal olid inkvisitsiooni otsusega vangistuses näiteks [[Toledo peapiiskop]] [[Bartolomé Carranza]] ja [[Pietro Carnesecchi]]. == Liturgilised reformid == [[Pilt:TridentineEpistle.jpg|pisi|[[Preester]] [[Trento missa]]l]] Pius V alustas valitsemist vaestele [[almus]]te jagamisega ja kuulutas oma esimese valitsemisaasta [[juubeliaasta]]ks. Ta keelas kirikus almuste andmise ja palumise, seda lubati teha vaid kiriku ukse ees. 1566 määras ta ametisse komisjoni, mis pidi revideerima [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] [[koodeks]]it. Tema tegevuse tulemusena avaldati 1566 [[Rooma katekismus]], 1568 anti uuesti välja [[breviaarium]]i parandatud väljaanne<ref name="Maarja2" /> ja [[1570]] [[Rooma missaal]]. Pius V kinnitas [[8. veebruar]]il 1566 avaldatud bullas "Superna dispositione" [[karmeliidid|karmeliitide]] [[sabatiini privileeg]]i.<ref name="Sabat" /> Ta kohustas [[prelaat]]e resideerima oma ametikohtadel ja määras [[3. mai]]l [[1567]] ametisse komisjoni, mis pidi kontrollima ametissemääratavaid piiskoppe. Ta määras ametisse komisjoni, mille eesmärk oli [[kirikukihelkond]]ade [[visitatsioon|visiteerimine]], ja külastas seejuures ise väga sageli Rooma [[basiilika]]id. [[11. aprill]]il [[1568]] nimetas ta [[Kiriku doktor]]iteks [[Aquino Thomas]]e, [[Athanasios]]e, [[Basileios]]e, [[Johannes Kuldsuu]] ja [[Gregorios Naziansenos]]e.<ref name="Aquino" /><ref name="Doktor" /> Ta taastas [[9. juuli]]l 1568 avaldatud [[bulla]]s vahepeal lakanud [[indulgents]]ide kasutamise, määrates 100-päevase indulgentsi kõikidele, kes loevad [[breviaarium]]is sätestatud palveid [[neitsi Maarja]]le. Ta avaldas [[17. september|17. septembril]] 1569 bulla "Consueverunt romani", milles rõhutas [[roosipärg|roosipärja]] [[palve]]te tähtsust ja pühade tekstide lugemist päevaste palvetundide ajal. [[14. juuli]]l [[1570]] avaldas ta apostelliku konstitutsiooni "Quo primum", milles kinnitas Trento [[liturgia]] pühitsemist, samuti rooma riituses viie liturgilise põhivärvi kasutamise ning sellest ajast on katoliku kirikus ametlikult [[Liturgilised värvid|liturgilisteks värvideks]] [[valge]], [[punane]], [[roheline]], [[violett]] ja [[must]].<ref name="Värv" /> Ta tutvustas liturgias uusi [[hümn]]e "O sola magnarum urbium", "Salvete flores martyrum" ja "Audit tyrannus anxius". [[1569]] määras ta komisjoni revideerima "[[Vulgata]]t". [[5. aprill]]il [[1571]] kinnitas ta neitsi Maarja austamiseks [[tunnipalved]] (''Officium Beate Marie Virginis''), kuid ilma [[litaania]] kasutamiseta.<ref name="Loreto" /> Ta kuulutas [[5. august]]i neitsi Maarja auks peetavaks pühaks, millega mälestatakse paavst [[Liberius]]e nägemust [[Santa Maria Maggiore basiilika]] rajamise eel.<ref name="Maarja3" /> ==Teoloogilised vaidlused== [[1. oktoober|1. oktoobril]] 1567 mõistis Pius V bullas "Ex omnibus afflictionibus" hukka [[Michael Baius]]e 79 teesi, mis toetusid augustiinlikule teoloogiale armust ja langusest.<ref name="Baius" /><ref name="Konk" /> == Suhtumine juutidesse == Pius V kinnitas [[19. aprill]]il 1566 avaldatud bullas "Romanus pontifex" Paulus IV poolt [[juudid|juutidele]] sätestatud kohustused. [[19. jaanuar]]il 1567 avaldatud bullaga "Cum nos nuper" keelas ta juutidel omada [[kinnisvara]]. Ta süüdistas [[26. veebruar]]il 1569 avaldatud bullas "Hebraeorum gens" juute [[liigkasuvõtmine|liigkasuvõtmises]], [[röövimine|röövimises]] ja [[prostitutsioon]]i vahendamises, lubas neil elada [[geto]]des Roomas ja [[Ancona]]s, kuid kohustas neid mujalt [[Kirikuriik|Kirikuriigist]] lahkuma. Tema ajal sai Rooma [[rabi|pearabi]] katoliiklaseks. ==Kristlik eetika ja moraal== [[30. august]]il 1567 avaldas Pius V apostelliku konstitutsiooni "Romani pontificis", milles keelas [[India]] katoliiklastel [[polügaamia|mitmenaisepidamise]] ja [[bigaamia]].<ref name="Tooma" /> Ta keelustas [[1. november|1. novembril]] 1567 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "De salute" [[härjavõitlus]]ed ja taunis [[loom]]ade väärkohtlemist.<ref name="Härg" /> Ta avaldas 30. augustil 1568 bulla "Horrendum illud secelus", milles mõistis karmilt hukka preestrid ja mungad, keda süüdistati seksuaalsetes pattudes. Ta andis korralduse vaestemajade rajamiseks. ==Uued piiskopkonnad== Pius V rajas 1570 [[Itaalia]]s [[Ortona piiskopkond|Ortona piiskopkonna]], [[10. mai]]l 1570 [[Cordoba piiskopkond|Cordoba piiskopkonna]] [[Argentina]]s, [[9. juuni]]l 1570 [[Elvasi piiskopkond|Elvasi piiskopkonna]] [[Portugal]]is ja taastas [[18. juuli]]l 1571 [[Jaca piiskopkond|Jaca piiskopkonna]]. 1. augustil 1571 rajas ta Itaalias [[Ripatransone piiskopkond|Ripatransone piiskopkonna]]. == Onupojapoliitika== Pius V pühitses oma õetütre poja [[Michele Bonelli]] kardinaliks, kuid teised sugulased said temalt vähest majanduslikku abi. == Kardinalide pühitsemised == [[Pilt:S.Maria.degli.Angeli08.jpg|pisi|Pius V [[Baldassare Croci]] maalil. [[1602]]–[[1603]]]] Pius V pühitses 21 kardinali 3 konsistooriumil, sealhulgas hilisema paavsti [[Sixtus V]]. Lisaks itaallastele sai kardinalideks 3 prantslast ja 3 hispaanlast. Ta avaldas [[21. detsember|21. detsembril]] 1566 apostelliku konstitutsiooni "Inter multiplices", milles kinnitas Paulus IV nõudeid konklaavi otsuse tühistamiseks, kui valituks osutub kardinal, keda on varem süüdistatud [[ketserlus]]es. Ta kinnitas 1571. aastal konklaavil osalemise õiguse neil kardinalidel, kes on ametisse nimetatud, kuid keda pole veel jõutud ametisse pühitseda. [[8. veebruar]]il 1566 rajas ta [[San Girolamo dei Croati titulaarkirik]]u. # konsistoorium [[6. märts]] 1566 ## [[Michele Bonelli]] # konsistoorium [[24. märts]] [[1568]] ## [[Antonio Carafa]] ## [[Gianpaolo Della Chiesa]] ## [[Diego Espinosa Arévalo]] ## [[Jérôme Souchier]] # konsistoorium [[17. mai]] 1570 ## [[Giulio Acquaviva d'Aragona]] ## [[Gian Girolamo Albani]] ## [[Giovanni Aldobrandini]] ## [[Charles d'Angennes de Rambouillet]] ## [[Archangelo de' Bianchi]] ## [[Paolo Burali d'Arezzo]] ## [[Gaspar Cervantes de Gaete]] ## [[Pierdonato Cesi]] ## [[Vincenzo Giustiniani]] ## [[Carlo Grassi]] ## [[Marco Antonio Maffei]] ## [[Nicolas de Pellevé]] ## [[Sixtus V|Felice Peretti Montalto]] (Sixtus V) ## [[Girolamo Rusticucci]] ## [[Giulio Antonio Santorio]] ## [[Gaspar de Zúñiga y Avellaneda]] ==Pius V kultuuriloos== Inkvisitsiooni surve ja [[Index Librorum Prohibitorum|Keelatud raamatute nimekirja kongregatsiooni]] tegevuse tõttu põgenesid [[Kirikuriik|Kirikuriigist]] paljud trükkalid. Ta lubas 1568 laiendada [[Rooma botaanikaaed]]a.<ref name="Ülikool" /> 1570 avaldati [[Aquino Thomas]]e teoste uus väljaanne.<ref name="Aquino" /> Ta kinnitas [[25. juuli]]l 1571 avaldatud apostellikus kirjas "Exponi nobis nuper" [[Lima ülikool]]i privileegid. Ta sätestas, et ükski arstija ei tohi saada [[arst|doktoriks]], kui ta pole andnud vannet külastada haigeid ilma [[pihiisa]]ta rohkem kui kolm päeva.<ref name="Arst" /> [[El Creco]] on maalinud tema [[portree]] ja [[Baldassare Croci]] on teda kujutanud oma [[maal]]il. [[Ambrogio Oliva]] on paavsti kujutanud [[1580]]. aasta paiku [[Occimiano]] Santi Nome di Gesù e del Rosario kiriku maalil. ==Surm== [[Pilt:Roma-Santa_Maria_Maggiore01.jpg|pisi|Pius V haud]] Pius V suri 1. mail 1572 Roomas [[neerukivid|neeru-]] või [[sapikivid]]e tõttu tekkinud tüsistustesse ja maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. [[9. jaanuar]]il [[1588]] maeti tema säilmed ümber [[Rooma Santa Maria Maggiore basiilika]]sse. ==Pius V kanoniseerimine== Pius V kuulutati õndsaks 1. mail [[1672]] [[Clemens X]] poolt ja kanoniseeriti [[22. mai]]l [[1712]] [[Clemens XI]] poolt. Tema mälestuspäev on [[30. aprill]]. Pius V on [[Malta]] [[patroon]]. ==Hinnang== Kirikuajaloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] iseloomustab teda kui otsekohest ja vaga, kuid ketserite tagakiusamisel karmi isiksust. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Ambros">{{cite web |last= Besse|first=Jean|date=1907|title=Ambrosians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01403a.htm}}</ref> <ref name="Emilian">{{cite web |last= Mershman|first= Francis|date=1910|title= St. Jerome Emiliani. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08343a.htm}}</ref> <ref name="Franciscus">{{cite web |last= Robinson|first= Paschal|date=1908|title=Order of Friars Minor Conventuals. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04344a.htm}}</ref> <ref name="Baius">{{cite web |last= Sollier|first= Joseph|date=1907|title= Michel Baius. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02209c.htm}}</ref> <ref name="Felipe2">{{cite web |last= Kurth|first= Godefroid|date=1911|title=Philip II. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12002a.htm}}</ref> <ref name="Humil">{{cite web |last= Rudge|first= F.M.|date=1910|title= Humiliati. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07543a.htm}}</ref> <ref name="Härg">{{cite web |last= Amadó|first= Ramón Ruiz|date=1908|title=The Spanish Bull-Fight. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03051a.htm}}</ref> <ref name="Jesuiit">{{cite web |last= Pollen|first=John Hungerford|date=1912|title=The Society of Jesus. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14081a.htm}}</ref> <ref name="Kamal">{{cite web|last1= Butler|first1= Richard Urban|last2= Toke|first2= Leslie |date=1908|title=Camaldolese. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03204d.htm}}</ref> <ref name="Doktor">{{cite web |last= Chapman|first= John|date=1909|title=Doctors of the Church. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05075a.htm}}</ref> <ref name="Ordu">{{cite web |last= Jarrett|first= Bede|date=1912|title= Third Orders. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14637b.htm}}</ref> <ref name="Merts">{{cite web |last=Besse|first= Jean|date=1911|title=Mercedarians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10197b.htm}}</ref> <ref name="Tooma">{{cite web |last= Medlycott|first= Adolphus|date=1912|title=St. Thomas Christians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14678a.htm}}</ref> <ref name="Tsensuur">{{cite web |last= Hilgers|first= Joseph|date=1908|title= Censorship of Books. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03519d.htm}}</ref> <ref name="Konk">{{cite web |last= Ming|first= John|date=1908|title=Concupiscence. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04208a.htm}}</ref> <ref name="Värv">{{cite web |last= Morrisroe|first= Patrick|date=1908|title=Liturgical Colours. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04134a.htm}}</ref> <ref name="Klausuur">{{cite web |last= Vermeersch|first=Arthur|date=1908|title=Cloister. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04060a.htm}}</ref> <ref name="Loreto">{{cite web |last= Santi|first= Angelo de|date=1910|title= Litany of Loreto. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09287a.htm}}</ref> <ref name="Arst">{{cite web |last= Fanning|first= William|date=1911|title=Medicine and Canon Law. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10142a.htm}}</ref> <ref name="Maarja1">{{cite web |last= Holweck|first= Frederick|date=1911|title=Feast of Our Lady, Help of Christians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11360c.htm}}</ref> <ref name="Maarja2">{{cite web |last= Toke|first= Leslie|date=1910|title= Little Office of Our Lady. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09294a.htm}}</ref> <ref name="Maarja3">{{cite web |last=Ott|first= Michael|date=1911|title=Our Lady of the Snow. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11361c.htm}}</ref> <ref name="Porz">{{cite web |last= Bihl|first= Michael|date=1911|title= Portiuncula. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12286a.htm}}</ref> <ref name="Hiero">{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1910|title=Hieronymites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07345a.htm}}</ref> <ref name="Aquino">{{cite web |last= Kennedy|first= Daniel|date=1912|title=St. Thomas Aquinas. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14663b.htm}}</ref> <ref name="Ülikool">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title=University of Rome. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13177a.htm}}</ref> <ref name="Sabat">{{cite web |last= Hilgers|first= Joseph|date=1912|title= Sabbatine Privilege. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13289b.htm}}</ref> }} ==Allikad== *Bologna arhiiv I.17500. *''Magnum Bullarium Romanum''. IV/3 *[[Louis Joseph Antoine de Potter]]: ''Lettres de Saint Pie V: sur les affaires religieuses de son temps''. 1827. *W. E. Schwarz: ''Der Briefwechsel Maximilians II. mit Pius V''. Paderborn, 1889. *[[Luciano Serrano]]: ''Correspondencia diplomática entre España y la Santa Sede durante el pontificado de San Pío V''. Madrid, 1914. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1566-1572-_Pius_V,_Sanctus.html Pius V dokumendid.] ==Kirjandus== *[[Robin Anderson]]: ''St. Pius V: a brief account of his life, times, virtues and miracles''. Rockford, Tan Books, 1989. *[[Catherine Mary Antony]]: ''Saint Pius V: Pope of the holy rosary''. New York, 1911. *[[Lorenzo Bartolini Salimbeni]]: ''La Basilica di San Pio V''. P. Messa, "San Francesco e la Porziuncola: dalla "chiesa piccola e povera" alla Basilica di Santa Maria degli Angeli". Santa Maria degli Angeli, 2008: 301–324. *[[Lillian Browne-Olf]]: ''The Sword of St. Michael: St. Pius V''. Milwaukee, 1943. *[[Pier Luigi Bruzzone]]: ''I Ghislieri davanti alla giustizia penale''. "Rivista di Storia, Arte, Archeologia della Provincia di Alessandria", 12, 1903: 99–105. *[[Ernest José Burrus]]: ''Pius V and Francisco Borgia: Their Efforts on Behalf of the American Indians''. "Archivum Historicum Societatis Iesu", 41, 1972: 207–226. *[[Dorigon Caldwell]]: ''Between Council and Court: Aspects of Medici Patronage in Rome during the Pontificate of Pius V''. F. Cervini, C. E. Spantigati, "Il tempo di Pio V, Pio V nel tempo". Alessandria, 2006: 135–164. *[[Juan María Canals]]: ''Comparación de dos leccionarios. El de Pio V y el de Pablo VI. Continuidad y novedad''. "Phase" 50, 2010: 45–58. *[[Girolamo Catena]]: ''Vita del gloriosissimo papa Pio quinto''. Roma, 1586. *[[Fulvio Cervini]], [[Carla Enrica Spantigati]]: ''Il tempo di Pio V, Pio V nel tempo''. Alessandria, 2006. *[[Rita Cosma]]: ''Due brevi di Pio V''. "Studi latini e italiani" 4, 1990: 271–276. *[[Dominik Daschner]]: ''Vom Diözesanmessbuch zum Missale Romanum Pius' V. (1570): Die Übernahme des Missale Romanum in den Diözesen des südlichen deutschen Sprachgebietes''. "Archiv für Liturgiewissenschaft" 37, 1995: 304–346. *Dominik Daschner: ''Die gedruckten Meßbücher Süddeutschlands bis zur Übernahme des Missale Romanum Pius V. (1570)''. Frankfurt, 1995. *[[Louis Delplace]]: ''Joannis Polanci S. J. de S. Pio V litterae quatuor''. "Analecta Bollandiana" 7, 1888: 45–73. *[[Thomas Austin Dyson]]: ''The life of Saint Pius the Fifth''. New York, 1887. *[[Frédéric Alfred Pierre de Falloux du Coudray]]: ''Histoire de Saint Pie V: Pape de l'Ordre des Frères Prêcheurs''. 1844. *[[Giorgio Fea]]: ''Immagini di Pio V su monete e medaglie del Cinquecento''. R. Comba, G. Fea, "Identità del Piemonte: fra Medioevo ed età moderno". Guneo, 2004: 79–96. *[[Jean Baptist Feuillet]]: ''La vie du très-saint pape Pie V''. 1672. *[[Antonio de Fuenmayor]]: ''Vida y hechos de Pío V''. Zaragoza, 1633. *[[Giovanni Antonio Gabuzio]] (Gabutius): ''De vita et rebus gestis Pii V''. Roma, 1605. *[[Maurizio Gattoni]]: ''Pio V e la politica iberica dello Stato Pontificio (1566–1572)''. Roma, 2006. *[[Georges Grente]]: ''Le Pape des grands combats. Saint Pie V''. Paris, 1956. *[[Emil Göller]]: ''Die päpstliche Pönitentarie von ihrem Ursprung bis zur ihrer Umgestaltung unter Pius V''. Roma, 1907–1911. *[[Enrique García Hernán]]: ''Pío V y el mesianismo profético''. "Hispania Sacra", 45, 1993: 83–102. *[[Charles Hirschauer]]: ''La politique de Saint Pie V en France (1566–1572)''. Paris, 1922. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Martin Klöckener]]: ''Die Bulle "Quo primum" Papst Pius' V. vom 14. Juli 1570 zur Promulgation des nachtridentinischen "Missale Romanum"''. "Archiv für Liturgiewissenschaft" 48, 2006: 41–51. *[[Angelo Lameri]]: ''Le "benedictiones" in appendice al Messale di Pio V''. "Rivista Liturgica" 95, 2008: 150–154. *[[Nicole Lemaître]]: ''Saint Pie V''. Paris 1994. *[[León Lopetegui]]: ''San Francisco de Borja y el plan misionero de San Pío V. Primeros pasos de un congregación de Propaganda Fide''. "Archivum Historicum Societatis Iesu", 11, 1942: 1–26. *[[Paolo Alessandro Maffei]]: ''Vita di San Pio V''. Roma, 1712. *R. Maiocchi: ''Frate Michele Ghisleri (s. Pio V) commissario inquisitore a Pavia''. "Rivista di Scienze Storiche", 4, 1907: 62–64. *[[Joseph Mendham]]: ''The life and pontificate of Saint Pius V''. London, 1832. *[[Angelo Mercati]]: ''Pio V e l'arte antica secondo un documento ignorato''. "Rendiconti della Pontificia Accademia Romana di Archeologia", 6, 1930: 114–121. *[[Elisabetta Mori]]: ''I Ghislieri a Roma da Pio V all'Ottocento: vicende familiari e patrimoniali ricostruite attraverso il riordinamento del loro archivio''. "Bollettino dei Musei Comunali di Roma", 2, 1988: 35–46. *[[Giovanni di Napoli]]: ''Il "Proprium de tempore" e l'anno liturgico nel Messale di Pio V''. "Rivista Liturgica" 95, 2008: 79–91. *[[François Ortroy]]: ''Le pape saint Pie V''. "Analecta Bollandiana", 33, 1914: 187–216. *[[José Antonio Goñi Beásoain de Paulorena]]: ''La continuidad entre el misal de San Pío V y el misal de Pablo VI''. "Phase" 50, 2010: 5–9. *Poilly: ''Le sanctoral de Saint Pie V et la tradition latine''. "Questions liturgiques et paroissiales" 14, 1929: 223–232. *[[Roberto Rezzaghi]]: ''Cronaca di un conclave: l'elezione di Pio IV (1559)''. "Salesianum", 48, 1986: 539–581. *[[Pedro Rodríguez]]: ''La riforma della Penitenzieria Apostolica all'epoca di San Pio V''. M. Sodi, "La Penitenzieria Apostolica e il sacramento della penitenza". Città del Vaticano, 2009: 135–148. *''San Pio V e la problematica del suo tempo''. Alessandria, 1972. *[[Mario Scaduto]]: ''Tra inquisitori e riformati. Le missioni dei Gesuiti tra Valdesi della Calabria e delle Puglie, con un carteggio inedito del cardinale Alessandrino (san Pio V) (1561–1566)''. "Archivum Historicum Societatis Iesu", 15, 1946: 1–76. *Mario Scaduto: ''Pio V, Alfonso II d'Este e il Borgia''. "Archivum Historicum Societatis Iesu" 53, 1984: 31–54. *[[June di Schino]]: ''Parola di pesce. Lo storione e il pescato sulla tavola rinascimentale di Bartolomeo Scappi cuoco segreto di papa Pio V''. "Pesci, barche, pescatori nell'area mediterranea dal Medioevo all'età contemporanea". Milano, 2010: 538–571. *[[Luciano Serrano]]: ''Primeras negociaciones de Felipe II con el papa san Pío V''. "Hispania", 1, 1940–1941: 83–124. *[[Antonino Silli]]: ''San Pio V. Note agiografiche ed iconografiche''. Roma, 1979. *[[Agazio di Somma]]: ''La vie du pape Pie V''. Paris, 1672. *[[Pietro Sorci]]: ''Il Lezionario del Messale di Pio V''. "Rivista Liturgica" 95, 2008: 92–107. *[[Carla Enrica Spantigati]]: ''Pio V e Santa Croce di Bosco: aspetti di una committenza papale''. Alessandria, 1985. *[[Alexander Zerfass]], [[Angelus Häußling]]: ''Die Bulle "Quad a nobis" Papst Pius V. vom 9. Juli 1568 zur Promulgation des nachtridentinischen "Breviarium Romanum"''. "Archiv für Liturgiewissenschaft" 48, 2006: 334–353. *[[Ignasi Fernández Terricabras]]: ''Religión y milicia en el siglo XVI. La polémica entre Felipe II y Pio V por la revitalización de la Orden Militar de San Lázaro (1567–1572)''. "Nobleza hispana, nobleza cristiana" 2. Madrid, 2009: 1243–1273. *[[Paolo Tomatis]]: ''Le messe votive del Messale di Pio V, specchio della "devotio" personale ed ecclesiale''. "Rivista Liturgica" 1, 2008: 133–141. *P.A. Uccelli: ''Dell'eresia in Bergamo nel sec. XVI e di frate Michele Ghislieri inquisitore in detta città''. "La Scuola Cattolica" (LSC), 27, 1875: 222–236; LSC 30: 558–569; LSC 33: 249–262. *''Vita e cultura a Mondovì nell'età del vescovo Michele Ghislieri (s. Pio V)''. Torino, 1967. *[[Josef Wicki]]: ''Nuovi documenti attorno ai piani missionari di Pio V nel 1568''. "Archivum Historicum Societatis Iesu", 37, 1968: 408–417. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/12130a.htm Artikkel Pius V kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1557.htm#Ghislieri Pius V elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1566 Konklaav 1565–1566.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1566.html Konklaav 1565–1566.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#PiusV Pius V määratud kardinalid.] *[https://neitsimaarja.ee/pyhakud-ja-pyhad/aprill/30-aprill Eestpalved.] *[https://www.newadvent.org/library/docs_pi05qp.htm "Quo primum" 14. juulil 1570.] *[https://tudorhistory.org/primary/papalbull.html Bulla "Regnans in excelsis" 27. aprillil 1570.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Pius IV]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1566]]–[[1572]] |järgnev = [[Gregorius XIII]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Dominiiklased]] [[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1504]] [[Kategooria:Surnud 1572]] cjfuhvwnio0fq7oebsarfyl2b2ligx6 Treenerite loend 0 34364 7241020 7233075 2026-09-24T14:51:14Z Sjur 66496 /* M */ 7241020 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[treener]]eid. {{tähed}} ==A== [[Harald Aabrekk]] – [[Uno Aavola]] – [[Aleksander Abel]] – [[Erna Abel]] – [[Herbert Abel]] – [[Viktors Adamovičs]] – [[Dick Advocaat]] – [[Viktor Agudin]] – [[Javier Aguirre]] – [[Rein Ahun]] – [[Mati Alaver]] – [[Gustavo Alfaro]] – [[Riho Aljand]] – [[Ilmar Aluvee]] – [[Carlo Ancelotti]] – [[Olle Anderberg]] – [[Vasile Andrei]] – [[Sven Andresoo]] – [[Kaimo Andresson]] – [[Adolf Andruškevitš]] – [[Nikolai Anikin]] – [[Oļegs Antropovs]] – [[Hannu Aravirta]] – [[Emili Arm]] – [[Mikk-Mihkel Arro]] – [[Aita Artma]] – [[Hugo-Herbert Artma]] – [[Harry Arumeel]] – [[Kristjan Arusoo]] – [[Harry Aumere]] – [[Tarvo Avaste]] ==B== [[Hans Backe]] – [[Antanas Bagdonavičius]] – [[Helmuts Balderis]] – [[Ksenia Balta]] – [[Sergej Barbarez]] – [[Aleksandr Barkov]] – [[Marco van Basten]] – [[Franz Beckenbauer]] – [[Rafael Benítez]] – [[Frank Bernhardt]] – [[Toomas Bernstein]] – [[Marcelo Bielsa]] – [[Slaven Bilić]] – [[Larry Bird]] – [[Oleg Blohhin]] – [[Frank de Boer]] – [[Tudor Bompa]] – [[Valeri Bondarenko]] – [[Andrei Borissov]] – [[Vicente del Bosque]] – [[Inge Bråten]] – [[Karmen Braun]] – [[Algimantas Briaunys]] – [[Hugo Broos]] – [[Eduard Brovko]] – [[Harry Buddel]] – [[Rene Busch]] – [[Edvard Bužinskij]] ==C== [[Phillip Cocu]] – [[Andrew Cole]] – [[Paul Cole]] – [[Antonio Conte]] – [[Eduardo Coudet]] – [[Gheorghe Crețu]] ==D== [[Anatoli Dalidovitš]] – [[Roberto Di Matteo]] – [[Roman Dmitrijev]] – [[Dimitǎr Dobrev]] – [[Allan Dorbek]] - [[Boriss Družinin‎‎]] – [[Jaroslav Dudkin]] – [[Boriss Dugan]] ==E== [[Ernst Ehaveer]] – [[Heino Enden]] – [[Rein Enden]] – [[Imre Erik]] – [[Uwe Erkenbrecher]] – [[Ott Ernesaks]] – [[Jarmo Eskelinen]] – [[Kati Esna]] ==F== [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] – [[Emerse Faé]] – [[Dawn Fraser]] – [[Alex Ferguson]] – [[Patrick Fischer]] – [[Robbie Fowler]] – [[Sergei Frantsev]] – [[Anne Freimuth]] – [[Joe Friel]] – [[Getúlio Aurelio Fredo]] – [[Luis de la Fuente]] ==G== [[Louis van Gaal]] – [[Santi García]] – [[Pablo Giacopelli]] – [[Jelle Goes]] – [[Aleksandr Gomelski]] – [[Konstantin Gradopolov]] – [[Avram Grant]] – [[Arne Graumann]] – [[Vadim Gri]] – [[Pep Guardiola]] – [[Ruud Gullit]] – [[Peet Gustel]] – [[Karel Gut]] – [[Jaan Gutmann]] – [[Viiu Gutmann]] – [[Şenol Güneş]] ==H== [[Kert Haavistu]] – [[Rolf Haikkola]] – [[Kaja Haljaste]] – [[Haljand Hallismaa]] – [[Niilo Halonen]] – [[Jaan Hansla]] – [[Arkadi Harlampijev]] – [[Andrej Hauptman]] – [[Vladimir Heerik]] – [[Henry Hein]] – [[Hillar Hein]] – [[Raivo Heinaru]] – [[Raimo Helminen]] – [[Jürgen Henn]] – [[Urmas Hepner]] – [[Jupp Heynckes]] – [[Guus Hiddink]] – [[Nina Hoekman]] – [[Jaroslav Holík]] – [[Aino Huimerind]] – [[Esa Hukkanen]] – [[Norbert Hurt]] – [[Jaan Härms]] – [[Voldemar Hünerson]] – [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Aleksander Illi]] – [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] – [[Joel Indermitte]] – [[Kaire Indrikson]] – [[Aivar Israel]] – [[Dinibek Izbatõrov]] ==J== [[Urmas Jaamul]] – [[Tatjana Jaanson]] – [[Aleksei Jagudin]] – [[Nikolai Jakovenko]] – [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] – [[Ants Jeret]] – [[Aleksei Jerjomenko]] – [[Ain Joala]] – [[Raivo Johanson]] – [[Aili Jõgi]] – [[Urmas Jõgi]] – [[Nikolai Järveoja]] – [[Jaan Jürimäe]] ==K== [[Kaido Kaaberma]] – [[Heidi Kaasik]] – [[Vello Kade]] – [[Merike Kahk]] – [[Hans Kaiva]] – [[Uno Kajak]] – [[Valter Kalam]] – [[Ago Kalde]] – [[Tiit Kaldma]] – [[Elmar Kaljot]] – [[Rein Kaljula]] – [[Jüri Kalmus]] – [[Rein Kamarik]] – [[Olav Karikosk]] – [[Martin Karis]] – [[Roman Kariste]] – [[Ramiz Karitšev]] – [[Silver Karjus]] – [[Valeri Karpin]] – [[Enno Karrisoo]] – [[Viktor Kass]] – [[Vladimir Kazatšonok]] – [[Tõnu Kaukis]] – [[Roy Keane]] – [[Avo Keel]] – [[Kaimu Keerak]] – [[Alfred Keerd]] – [[Mart Keersalu]] – [[Üllar Kerde]] – [[Märt Kermon]] – [[Fritz Kerr]] – [[Aksel Kersna]] – [[Uno Kiiroja]] – [[Ants Kiisa]] – [[Tarmo Kikerpill]] – [[Matti Killing]] – [[Oleg Kim]] – [[Priidik Kippar]] – [[Dmitri Kiritšenko]] – [[Meinhard Kirm]] – [[Petǎr Kirov]] – [[Urmas Kirs]] – [[Mall Kirsipuu]] – [[Rein Kirsipuu]] – [[Peeter Kirt]] – [[Tevfik Kış]] – [[Karl Kivastik]] – [[Raul Kivilo]] – [[Alfred Kivisaar]] – [[Janno Kivisild]] – [[Vahur Kivisild]] – [[Kalle Klandorf]] – [[Romuald Klim]] – [[Vladimir Klinkov]] – [[Jürgen Klinsmann]] – [[Vladimir Klotškov]] – [[Valentin Klõšeiko]] – [[Ferenc Kocsis]] – [[Harri Koiduste]] – [[Tiit Koitnurm]] – [[Hannes Koivunen]] – [[Marko Koks]] – [[Aivar Kommisaar]] – [[Irina Kononova]] – [[Ferenc Kónya]] – [[Veli Koota]] - [[Kaido Koppel]] – [[Tapio Korjus]] – [[Johannes Kotkas]] – [[Alvin Kraenzlein]] – [[Evald Kree]] – [[Leo Kreinin]] – [[Rudolf Krestinov]] – [[Heino Krevald]] – [[Jaanus Kriisk]] – [[Anatoli Krikun]] – [[Marko Kristal]] – [[Nils Kroon]] – [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Ranno Krusta]] – [[Heino Kruus]] – [[Juri Kudrjašov]] – [[Fred Kudu]] – [[Milvi Kuivkaev]] – [[Ille Kukk]] – [[Ilmar Kullam]] – [[Gert Kullamäe]] – [[Urmas Kulp]] – [[Martin Kutman]] – [[Roman Kuura]] – [[Aivar Kuusmaa]] – [[Aarne Kõiv]] – [[Karl Käbi]] – [[Mait Käbin]] – [[Jüri Käen]] – [[Uno Källe]] – [[Enn Kääni]] – [[Arved Külanurm]] – [[Mait Künnap]] ==L== [[Aare Laas]] – [[Viktor Laats]] – [[Emma Laine]] – [[Risto Lall]] – [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] – [[Ülar Lauk]] – [[Tiina Laurisson]] – [[Anneliis-Mall Leius]] – [[Toomas Leius]] – [[Marko Lelov]] – [[Karl Leman]] – [[Harry Lemberg]] – [[Mark Lenzi]] – [[Ranet Lepik]] – [[Evi Leppik]] – [[Mihkel Leppik]] – [[Allar Levandi]] – [[Anna Levandi]] – [[Jaanus Levkoi]] – [[Ervin Liebert]] – [[Jaanus Liivak]] – [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]] – [[Kalle Liivamägi]] – [[Harri Lill]] – [[Heino Lill]] – [[Aivar Lillevere]] – [[Rein Lindmäe]] – [[Curt Lindström]] – [[Aarne Link]] – [[Henno Linn]] – [[Martin Linnamägi]] – [[Marcello Lippi]] – [[Valdo Lips]] – [[Jaak Lipso]] – [[Oleg Ljadov]] – [[Valeri Lobanovskõi]] – [[Erhard Loit]] – [[Meelis Loit]] – [[Johannes Looaru]] – [[Néstor Lorenzo]] – [[Mihkel-Matteus Luik]] – [[Laos Lukas]] – [[Laur Lukin]] – [[Andrei Luzgin]] – [[Andres Lutsar]] – [[Vanderlei Luxemburgo]] – [[Joann Lõssov]] – [[Oliver Lüütsepp]] ==M== [[Nigul Maatsoo]] – [[Tiit Madalvee]] – [[Erkki Mallenius]] – [[Antal Mally]] – [[Roberto Mancini]] – [[Pekka Marjamäki]] – [[Mart Markus]] – [[Jesse Marsch]] – [[Gerardo Martino]] – [[Bert van Marwijk]] – [[Walter Mazzarri]] – [[Veselin Matić]] – [[Jarmo Matikainen]] – [[Tuuli Matinsalo]] – [[Juho Matsalu]] – [[Peeter Matsov]] – [[Eve-Mai Maurer]] – [[Lembit Maurer]] – [[Tõnu Meijel]] – [[Boris Meos]] – [[Toomas Merila]] – [[Emanuel Merins]] – [[Ülle Merisalu]] – [[Gabriel Milito]] – [[Gustavo Morínigo]] – [[Steve Morison]] – [[Michael Mørkøv]] – [[Marek Morozov]] – [[Thiago Motta]] – [[José Mourinho]] – [[Emilia Muhhina]] – [[Selma Multer]] – [[Aniss Murtazin]] – [[Koit Muru]] – [[Kalmer Musting]] – [[Raiko Mutle]] – [[Arvo Mõttus]] – [[Janika Mölder]] – [[Jutta Müller]] – [[Martin Müürsepp]] ==N== [[Edgar Naarits]] – [[Julian Nagelsmann]] – [[Ferenc Nagy]] – [[Andrei Nazarov]] – [[Remigija Nazarovienė]] – [[Iivo Nei]] – [[Arturs Neikšāns]] – [[Tiiu Neiland]] – [[Endel Nelis]] – [[Lembit Nelke]] – [[Ondrej Nepela]] – [[Harri Neppi]] – [[Richard Møller Nielsen]] – [[Meinhard Niglas]] – [[Jaan Niinep]] – [[Eino Niineste]] – [[Viktor Nikulin]] – [[Ants Nisu]] – [[Jüri Nisumaa]] – [[Olev Nisumaa]] – [[Martin Noodla]] – [[Johannes Noormägi]] – [[Peeter Noppel]] – [[Brett Nõmm]] ==O== [[Verner Oamer]] – [[Silvia Oja]] – [[Heino Ojasoo]] – [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] – [[Gert Olesk]] – [[Ülo Ollis]] – [[Olaf Olmann]] – [[Villi Olumets]] – [[Karl Oole]] – [[Alessandro Orefice]] – [[Margus Oro]] – [[Lale Orta]] – [[Hillar Otto]] – [[Rein Ottoson]] – [[Ivan O'Konnel-Bronin]] ==P== [[Mart Paama]] – [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] – [[Mikk Pahapill]] – [[Marians Pahars]] – [[Bob Paisley]] – [[Rein Pajur]] – [[Ando Palginõmm]] – [[Ramaz Paliani]] – [[Vello Palm]] – [[Uno Palu]] – [[Walter Pandiani]] – [[Mati Pari]] – [[Martin Parmas]] – [[Salme Parming]] – [[Eva Peebo]] – [[Rauno Pehka]] – [[Rudolf Pehka]] – [[Magnus Pehrsson]] – [[Viljar Pennert]] – [[Kalev Pensa]] – [[Momir Petković]] – [[Vladimir Petković]] – [[Antonio Pettigrew]] – [[‎Uno Piir]] – [[Tarmo Piirmann]] – [[Olev Piirsalu]] – [[Arno Pijpers]] – [[Ain Pinnonen]] – [[Mehmet Akif Pirim]] – [[Martin Plaser]] – [[Mauricio Pochettino]] – [[Õnne Pollisinski]] – [[Mart Poom]] – [[Mati Poom]] – [[Ahmed Porkveli]] - [[Renato Portaluppi]] – [[Ange Postecoglou]] -[[Cesare Prandelli]] – [[Viktor Preiman]] – [[Larissa Preobraženskaja]] – [[Voldemar Press]] – [[Aleksander Prikk]] – [[Igor Prins]] – [[Aleksei Prokurorov]] – [[Jakob Proovel]] – [[Igor Prosvirnin]] – [[Raimund Pundi]] – [[Aleksandr Puštov]] – [[Edgar Puusepp]] – [[Heino Puuste]] – [[Aavo Põhjala]] – [[Aita Põldma]] – [[Jüri Põldoja]] – [[Henn Põlluste]] – [[Siiri Põlluveer]] – [[Marko Pärnpuu]] – [[Aita Pääsuke]] – [[Tõnu Pääsuke]] – [[Eduard Pütsep]] ==Q== [[Carlos Queiroz]] ==R== [[Helmut Raamat]] – [[Lea Rand]] – [[Ralf Rangnick]] – [[Claudio Ranieri]] – [[Raul Rannaveer]] – [[Heiko Rannula]] – [[Ahto Raska]] – [[Liina Raska]] – [[Sergei Ratnikov]] – [[Pasi Rautiainen]] – [[Heino Rebane]] – [[Lembit Rebane]] – [[Harry Redknapp]] – [[Otto Rehhagel]] – [[Martin Reim]] – [[Olev Reim]] – [[Bernhard Rein]] – [[Indrek Reinbok]] – [[Mauri Repo]] – [[Carles Rexach]] – [[Mait Riisman]] – [[Frank Rijkaard]] – [[Brendan Rodgers]] – [[Oksana Romanenkova]] – [[Meelis Rooba]] – [[Enn Roosi (treener)|Enn Roosi]] – [[Sergei Rublevski]] – [[Marge Rull]] – [[Harri Russak]] – [[Bill Russell]] – [[Rain Ruuder]] – [[Raivo Ruukel]] – [[Tõnu Rähn]] – [[Tarmo Rüütli]] ==S== [[Aksel Saal]] – [[Elmar Saar]] – [[Pentti Saarman]] – [[Arrigo Sacchi]] – [[Arseni Sajankin]] – [[Bernhard Salong]] – [[Jaak Salumets]] – [[Jorge Sampaoli]] – [[Gennadi Sapunov]] – [[‎Aavo Sarap]] – [[Jüri Schmidt]] – [[Luiz Felipe Scolari]] – [[Evald Seepere]] – [[Arnold Selge]] – [[Heido Selmet]] – [[Raimund Felix Sepp]] – [[Rocky Seto]] – [[Bill Shankly]] – [[Alan Shearer]] – [[Alfred Shrubb]] – [[Rein Siim]] – [[Rita Sild]] – [[Tõnis Sildaru]] – [[Olle Sildre]] – [[Mart Siliksaar]] – [[Ester Sillaste]] – [[Victor Silva]] – [[Tapio Sipilä]] – [[Kersti Sirel]] – [[Helmuth Sirgemets]] – [[Viktor Skrõpnõk]] – [[Andres Skuin]] – [[Hugo Soasepp]] – [[August Sokk]] – [[Tiit Sokk]] – [[Ståle Solbakken]] – [[Nikolai Solovjov]] – [[Leonhard Soom]] – [[Riho Soonik]] – [[Peet Soosaar]] – [[Luciano Spalletti]] – [[Gary Speed]] – [[Teófilo Stevenson]] – [[Ivan Stojković]] – [[Marco Sturm]] – [[Alpo Suhonen]] – [[Alo Suurna]] – [[Toomas Suurväli]] – [[Gunde Svan]] – [[Andres Sõber]] – [[Peep Sõber]] – [[Aimur Säärits]] – [[Boris Sülluste]] ==Š== [[Aleksandra Ševoldajeva]] – [[Boriss Šilkov]] – [[Anatoli Šmigun]] ==Z== [[Aleksandra Zabelina]] – [[Mário Zagallo]] – [[Hillar Zahkna]] – [[Vladimir Zažogin]] – [[Indrek Zelinski]] – [[Therese Zenz]] – [[Zico]] – [[Juhan Zimmermann]] – [[Ryszard Zub]] ==Ž== ==T== [[Mati Tabur]] – [[Urmas Tali]] – [[Valdo Tali]] – [[Jüri Talu]] – [[Jaan Tamm (treener)|Jaan Tamm]] – [[Piibe Tammemäe]] – [[Aleksander Tammert]] – [[Aleksander Tammert seenior]] – [[Eeri Tammik]] – [[Ireen Tarm]] – [[Jüri Tarto]] – [[Imre Taveter]] – [[Liis Teemusk]] – [[Harry Teeveer]] – [[Artemi Tepp]] – [[Carlos Tévez]] – [[Monica Theodorescu]] – [[Teitur Þórðarson]] – [[Jaanus Teppan]] – [[Viktor Tihhonov]] – [[Esa Tikkanen]] – [[Jukka Toijala]] – [[Gennadi Tolmatšov]] – [[Aavo Tomingas]] – [[Mait Toom]] – [[Joosep Toome]] – [[Heiki Toots]] – [[Hans Torim]] – [[Tiina Torop]] – [[Curro Torres]] – [[Kalmer Tramm]] – [[Giovanni Trapattoni]] – [[Väino Treiman]] – [[Ivar Troost]] – [[Tõnu Truus]] – [[Monika Tsõganova]] – [[Aleksander Tšikin]] – [[Svetlana Tširkova]] – [[Aleksander Tšutšelov]] – [[Enn Tupp]] – [[Raimond Turja]] – [[Monika Tuvi]] – [[Lembit Tõemäe]] – [[Toomas Tõnise]] – [[Enn Tõnisson]] – [[Gunnar Tõnning]] – [[Uno Tõnnus]] – [[Herik Tölpt]] – [[Rain Tölpus]] – [[Heldur Tüüts]] ==U== [[Roman Ubakivi]] – [[Pertti Ukkola]] – [[Frank Ullrich]] – [[Jaak Uudmäe]] – [[Ervin Uuk]] ==V== [[Ruth Vaar]] - [[Lembit Vahesaar]] - [[Viktor Vaiksaar]] – [[Boris Valdek]] – [[Uno Valdmets]] – [[Rein Valdru]] – [[Tiiu Valgemäe]] – [[Kalju Valgus]] – [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] – [[Marina Vallik]] – [[Milvi Vares]] – [[Francisc Vaștag]] – [[Jan Važinski]] – [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]] – [[Rivo Vesik]] – [[Vésteinn Hafsteinsson]] – [[Jaak Vettik]] – [[Mare Vierland]] – [[Jüri Viigipuu]] – [[Margit Viilep]] – [[Hans-Davis Viirmaa]] – [[Tito Vilanova]] – [[André Villas-Boas]] – [[Jüri Villemson]] – [[Heino Villum]] – [[Mehis Viru]] – [[Nikolai Viru]] – [[Indrek Visnapuu]] – [[Milvi Visnapuu]] – [[Ossie Vitt]] – [[Matt Vogel]] – [[Albert Vollrat]] – [[Ulvi Voog-Indrikson]] – [[Nenad Vučinić]] – [[Tõnu Võimula]] – [[Eduard Võrk]] – [[Ants Vändrik]] – [[Rudi Völler]] ==W== [[Ryszard Wolny]] ==Õ== ==Ä== ==Ö== ==Ü== ==X== ==Y== [[Murat Yakin]] ==Välislingid== * [https://www.spordiregister.ee/et/treener Eesti treenerite register] [[Kategooria:Treenerid| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] 91i6aa917s5jsu8maadjjjm37vp1yvb Välismaa sildade loend 0 37151 7241564 7077443 2026-09-25T11:04:58Z Sendrasendra 225202 /* M */ 7241564 wikitext text/x-wiki ''See loend loetleb [[sild]]u, välja arvatud [[Eesti]] sillad, mis on loetletud [[Eesti sildade loend]]is. On ka [[sildade loend riigiti]]. {{tähed}} ==A== [[Akashi-Kaikyō sild]] - [[Alberti sild]] - [[Alcántara sild]] - [[Aleksander III sild]] - [[Aleksander Nevski sild]] - [[Amuri sild]] - [[Anitškovi sild]] - [[Anpingi sild]] - [[Anshuni sild]] - [[Antonivka sild]] - [[Atatürki sild]] ==B== [[Blagoveštšenski sild]] - [[Bolšoi Moskvoretski sild]] - [[Bosporuse sild]] - [[Britannia sild]] - [[Broadway sild]] - [[Brooklyni sild]] - [[Brömsebro]] - [[Bryggebroen]] ==C== [[Čevljarski most]] - [[Chaudière'i sild]] - [[Chelsea sild]] - [[Cliftoni rippsild]] - [[Colossus Bridge]] - [[Conwy raudteesild]] - [[Conwy rippsild]] ==D== [[Danyangi-Kunshani sild]] - [[Darnõtsja sild]] - [[Darnõtsja raudteesild]] - [[Daugavpilsi raudteesild]] - [[Djavolski most]] - [[Draakoni sild]] - [[Dvortsovõi sild]] ==E== [[Eshima Ohashi sild]] ==F== [[Forthi maanteesild]] - [[Franz Josephi sild]] - [[Forthi sild]] ==G== [[Grammene raudteesild]] - [[Gupo sild]] ==H== [[Alexander Hamiltoni sild]] - [[Hammersmithi sild]] - [[Hangzhou lahe sild]] - [[Henry Hudsoni sild]] - [[Hongkongi-Zhuhai-Macau sild]] - [[Humberi sild]] - [[Höga Kusteni sild]] ==I== [[Iroise'i sild]] ==J== [[Jaapani sild]] - [[Johannese sild]] ==K== [[Kertši väina sild]] - [[Kierbedźi sild]] - [[Kingsgate'i sild]] - [[Krimmi sild (Moskva)]] - [[Krjukivi sild]] - [[Krki sild]] - [[Kuldīga tellissild]] - [[Kuldvärava sild]] - [[Kvalsundi sild]] ==L== [[Laekeni raudteesild]] - [[Lambethi sild]] - [[Langfangi-Qingxiani viadukt]] - [[Liteinõi sild]] - [[Londoni sild]] ==M== [[Magdeburgi veesild]] - [[Mala Rijeka viadukt]] - [[Manhattani sild]] - [[McCall's Ferry Bridge]] - [[Mehmed-paša Sokolovići sild]] - [[Menai rippsild]] - [[Merefa-Hersoni sild]] - [[Millau viadukt]] – [[Minnesundi raudteesild]] - [[Minnesundi vana sild]] - [[Minnesundi uus sild]] - [[Morandi sild]] - [[Msta sild]] ==N== [[Nanjing Shi Jangtse sild]] - [[Nikolai kettsild]] - [[Novovolžski sild]] ==O== [[Ohete sild]] ==P== [[Palmburgi sild]] - [[Pelješaci sild]] - [[Permanent Bridge]] - [[Pinzano sild]] - [[Plougasteli sild]] - [[Pont de Cassagne]] - [[Pont de Fontpédrouse]] - [[Pontcysyllte akvedukt]] - [[Ponte Vecchio]] - [[Ponte Sant'Angelo]] - [[Pont d'Avignon]] - [[Pont Neuf]] - [[Port Depositi sild]] - [[Postbridge'i sild]] - [[Puente Romano sobre el río Guadiana]] - [[Punane sild (Peterburi)|Punane sild]] ==Q== [[Quebeci sild]] - [[Queensboro sild]] ==R== [[Raippaluoto sild]] - [[Raudteesild Volga raudteejaama juures]] - [[Raudteesild üle Luga jõe Tolmatšovo raudteejaama juures]] - [[Rialto sild]] - [[Riia raudteesild]] - [[Royal Border Bridge]] - [[Rževi raudteesild]] - [[Russki saare sild]] ==S== [[Saami sild]] - [[Schuylkilli kettsild]] - [[Sinine sild]] - [[Sotra sild]] - [[Széchenyi kettsild]] - [[Starovolžski sild]] - [[Storstrømi sild]] - [[Struve raudteesild]] - [[Sundi sild]] - [[Sundsvalli sild]] - [[Suur-Beldi sild]] - [[Sõzrani sild]] ==Š== [[Šeher-Ćehaja sild]] - [[Štefániki sild]] ==Z== [[Zelenodolski raudteesild]] - [[Zubizuri]] ==T== [[Tacoma Narrowsi sild]] - [[Tarr Stepsi sild]] - [[Tianjini sild]] - [[Tiberiuse sild]] - [[Toledo sild]] - [[Topologi sild]] - [[Toweri sild]] - [[Traianuse sild]] - [[Tsurunomai sild]] - [[Tšonhari raudteesild]] - [[Tšonhari sild]] - [[Tutškovi sild]] - [[Tveri raudteesild]] - [[Tähtiniemi sild]] ==U== [[Uddevalla sild]] ==V== [[Vabadussild (Budapest)|Vabadussild]] - [[Vasco da Gama sild]] - [[Vauxhalli sild]] - [[Verebja sild]] - [[Verrazano–Narrowsi sild]] - [[Västerbron]] ==W== [[George Washingtoni sild]] - [[Waterloo sild]] - [[Westminsteri sild]] - [[Williamsburgi sild]] ==Ö== [[Ölandi sild]] - [[Sundi sild|Öresundi sild]] ==Vaata ka== *[[Peterburi sillad]] *[[Eesti sildade loend]] [[Kategooria:Sillad| ]] [[Kategooria:Ehitiste loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] gvm2vrq1kqqrni0vv60mkw92q4gm3u0 Psychoterror 0 39144 7240963 6673469 2026-09-24T13:06:12Z ~2026-47219-86 236541 /* Praegune koosseis */ 7240963 wikitext text/x-wiki [[File:Psychoterror1.jpg|thumb|right|Psychoterrori vokalist [[Freddy Grenzmann|Freddy]] 2012. aastal.]] '''Psychoterror''' on [[Eesti]] [[Punk rock|punk]][[Ansambel (muusika)|ansambel]]. Esimese kontserdi andis ansambel [[20. september|20. septembril]] [[1991]]. Bändi laulutekstid on nii [[inglise keel|inglise]] kui ka [[eesti keel]]es. ==Praegune koosseis== *Freddy (vokaal; [[Freddy Grenzmann]], sündinud 1. mail 1972) *Liba (trummid; [[Sven Liba]], sündinud 15. septembril 1976) *Uims (bass; [[Lauri Leis (muusik)|Lauri Leis]], sündinud 29. septembril 1971) *???? (kitarr; Richard Jerbach, sündinud 8. märtsil 2005) ==Diskograafia== *"[[Tusk. Töötus. Armetus.]]" (1995; [[Fucking Cunt Records]]) *"[[Viva La Revoluci&ograve;n]]" (1995; [[Khaos Control]]) *"[[Chaos City]]" (1996; Fucking Cunt Records) *"[[Live in Bremen]]" (1996; Fucking Cunt Records) *"[[Waste and Insanity]]" (1997; Fucking Cunt Records) *"[[Cheap Holidays]]" (2000; Fucking Cunt Records) *"[[Mikrokosmos (Psychoterror)|Mikrokosmos]]" (2002; Kaljukotkas) *"[[Punks in the City]]" (2002; Disco Hater Records) *"[[Greatest Shits]]" (2002; Kaljukotkas/Psychoterror) *"[[Straight to the Point]]" (2004; Karma Mira Records/Szarapow Sound System) *"[[Freddy, löö esimesena!]]" (2005; Kaljukotkas/Psychoterror) *"[[Anarhia ja dekadents]]" (2006; Psychoterror/Inglikala Grupp) *"[[Estonian Survivors]]" (2006; [[Revel Yell Music]]) *"[[Parmakarma]]" (2010; [[Satisfactory]]) *"[[XX]]" (2011) * "Vaenlaste aeg" (2013) * "Streik" (2016) *"Käärid" (2018) *"Punk pole moes" (2022; [[Tallinn Old Town Records]]) == Vaata ka == *[[Fucking Cunt Records]] ==Välislingid== *[http://www.psychoterror.org.ee/ Koduleht] *[http://disco-hater.de/ Disco Hater Records] *[http://www.diy.spb.ru/ Karma Mira Records] *[http://sxsxs.cjb.net/ Szarapow Sound System] *[http://www.revelyellmusic.com/ Revel Yell Music] *"[http://www.epl.ee/artikkel/401540 Psychoterroril täitub 16 tegevusaastat]", Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 26. september 2007 [[Kategooria:Eesti punkansamblid]] [[Kategooria:Psychoterror| ]] 30bov3orw6arzsrocf9kaw9nmlmas2z Edwin Abbott Abbott 0 42477 7241540 7110700 2026-09-25T10:34:56Z Morel 26171 7241540 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Abbott older-medium.gif|pisi|Edwin Abbott Abbott]] '''Edwin Abbott Abbott''' ([[20. detsember]] [[1838]] – [12. oktoober]] [[1926]]) oli inglise kooliõpetaja, teoloog ja Shakespeare'i-uurija. Ta on tuntud eelkõige 1884. aastal ilmunud romaani "Flatland" (eesti keeles "[[Lapikmaa]]") autorina. Teoses on [[ulme]], [[filosoofia]] ja [[satiir]]i elemente. ==Kõrvalist== *[[Ken Wilber]] on kasutanud mõistet "flatland" (eestikeelsetes tõlgetes "lauskmaa") oma [[integraalne teooria|integraalses teoorias]]. *Esmatrükist alates on romaani "Flatland" järjest juurde trükitud. Eesti keeles on teos ilmunud ka e-raamatuna. ==Bibliograafia== *''Lapikmaa: mitmemõõtmeline lugu'', [[Loomingu Raamatukogu]] nr 9-10, 2006 (Tallinn: SA Kultuurileht 2006), tõlkinud [[Märt Väljataga]], ISBN 9985-853-84-9 ==Välislingid== *[http://www.eldritchpress.org/eaa/FL.HTM Flatland – ingliskeelne tekst] {{DEFAULTSORT:Abbott, Edwin Abbott}} [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1838]] [[Kategooria:Surnud 1926]] 22hocdjrpg5f20rmmmyn4d3222ev3su Arutelu:Televisioon 1 44601 7241113 7231401 2026-09-24T17:49:17Z Eiusmod 200998 /* */ Vastus 7241113 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist Nipkowi ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) ::Sealjuures Konstantin Perski idee ei olnud uus, prantslane Maurice Leblanc kirjeldas kahel pöörataval peeglil põhinevat süsteemi kujutise elektriliseks edastamiseks (kasutades seleenist andurit) ja taasesitamiseks 1880. aastal, mis oli teadaolevalt esimene idee sellise süsteemi valmistamiseks.[https://www.histv.net/leblanc] Konstantin Perski propageeris seda ideed, ning kasutas esimenena mõistet ''televisioon''. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. september 2026, kell 20:49 (EEST) :Kunagise resolutsiooniga televisioonikujutise edastamiseks saab sealjuures täielikult kasutada mehaanilist meetodit, kasutades pöörlevaid peegleid. Mitmed projektorid tänapäeval töötavad sellisel mehaanilisel meetodil. Seda televisiooni algusaegadel ei kasutatud, kuna see nõuab võrdlemisi keerukat elektroonikat, mistõttu kasutati Nikpowi ketast, kus on tarvis ainult mootorit ja fotoandurit. Ning hiljem kasutati elektronkiiretoru. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 20:33 (EEST) ::Tekstist ei tule see välja. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 23:26 (EEST) :::Jah võibolla. Inglise keeles kasutatakse mõisteid mehaaniline televisioon ja elektrooniline televisioon ning sellises tähenduses nagu ma kirjeldasin. Mehaanilisel televisioonil on sealjuures ainult ajalooline tähtsus, kuna elektrooniline televisioon tõrjus selle täielikult välja juba 1930. aastate keskel. Väljaarvatud mõned kes selliste asjadega hobina veel tänapäeval mängivad. Kuid mehaaniline televisioon võib olla vajalik mingiks otstarbeks ka tänapäeval, kuna see võimaldab kasutada väga tundlikku andurit. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. september 2026, kell 03:24 (EEST) 2w6u2lzzfb1gmta48qgupgqggw4rjpe 7241121 7241113 2026-09-24T18:01:35Z Eiusmod 200998 7241121 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist [[Nipkowi ketas]]t. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) ::Sealjuures Konstantin Perski idee ei olnud uus, prantslane Maurice Leblanc kirjeldas kahel pöörataval peeglil põhinevat süsteemi kujutise elektriliseks edastamiseks (kasutades seleenist andurit) ja taasesitamiseks 1880. aastal, mis oli teadaolevalt esimene idee sellise süsteemi valmistamiseks.[https://www.histv.net/leblanc] Konstantin Perski propageeris seda ideed, ning kasutas esimenena mõistet ''televisioon''. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. september 2026, kell 20:49 (EEST) :Kunagise resolutsiooniga televisioonikujutise edastamiseks saab sealjuures täielikult kasutada mehaanilist meetodit, kasutades pöörlevaid peegleid. Mitmed projektorid tänapäeval töötavad sellisel mehaanilisel meetodil. Seda televisiooni algusaegadel ei kasutatud, kuna see nõuab võrdlemisi keerukat elektroonikat, mistõttu kasutati Nikpowi ketast, kus on tarvis ainult mootorit ja fotoandurit. Ning hiljem kasutati elektronkiiretoru. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 20:33 (EEST) ::Tekstist ei tule see välja. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 23:26 (EEST) :::Jah võibolla. Inglise keeles kasutatakse mõisteid mehaaniline televisioon ja elektrooniline televisioon ning sellises tähenduses nagu ma kirjeldasin. Mehaanilisel televisioonil on sealjuures ainult ajalooline tähtsus, kuna elektrooniline televisioon tõrjus selle täielikult välja juba 1930. aastate keskel. Väljaarvatud mõned kes selliste asjadega hobina veel tänapäeval mängivad. Kuid mehaaniline televisioon võib olla vajalik mingiks otstarbeks ka tänapäeval, kuna see võimaldab kasutada väga tundlikku andurit. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. september 2026, kell 03:24 (EEST) bpgtt1qo85pzjilaul3yvbh1e6pino1 7241122 7241121 2026-09-24T18:02:40Z Eiusmod 200998 7241122 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist [[Nipkowi ketas]]t. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) ::Sealjuures Konstantin Perski idee ei olnud uus, prantslane Maurice Leblanc kirjeldas kahel pöörataval peeglil põhinevat süsteemi kujutise elektriliseks edastamiseks (kasutades seleenist andurit) ja taasesitamiseks 1880. aastal, mis oli teadaolevalt esimene idee sellise süsteemi valmistamiseks.[https://www.histv.net/leblanc] Konstantin Perski propageeris seda ideed, ning kasutas esimenena mõistet ''televisioon''. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. september 2026, kell 20:49 (EEST) :Kunagise resolutsiooniga televisioonikujutise edastamiseks saab sealjuures täielikult kasutada mehaanilist meetodit, kasutades pöörlevaid peegleid. Mitmed projektorid tänapäeval töötavad sellisel mehaanilisel meetodil. Seda televisiooni algusaegadel ei kasutatud, kuna see nõuab võrdlemisi keerukat elektroonikat, mistõttu kasutati Nikpowi ketast, kus on tarvis ainult mootorit ja fotoandurit. Ning hiljem kasutati elektronkiiretoru. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 20:33 (EEST) ::Tekstist ei tule see välja. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 23:26 (EEST) :::Jah võibolla. Inglise keeles kasutatakse mõisteid mehaaniline televisioon ja elektrooniline televisioon ning sellises tähenduses nagu ma kirjeldasin. Mehaanilisel televisioonil on sealjuures ainult ajalooline tähtsus, kuna elektrooniline televisioon tõrjus selle täielikult välja juba 1930. aastate keskel. Väljaarvatud mõned kes selliste asjadega hobina veel tänapäeval mängivad. Kuid mehaaniline televisioon võib olla vajalik mingiks otstarbeks ka tänapäeval, kuna see võimaldab kasutada väga tundlikku andurit. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. september 2026, kell 03:24 (EEST) 03rqdf7bpiugqborbp606srrl6pf377 Gustav Ernesaksa heliteoste loend 0 44679 7241043 7056095 2026-09-24T15:54:38Z Trikisipelgas 90658 7241043 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} ''Siin on loetletud [[Gustav Ernesaks]]a [[heliteos]]eid. Enamik loetletud teostest on käsikirjadena hoiul [[Teatri- ja muusikamuuseum]]is (TMM) või [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s (RR). ==Ooperid== *[[1946]] '''„'''Pühajärv'''“''' (libreto [[Juhan Sütiste]]; käsikiri TMMis) *[[1949]] '''„'''Tormide rand'''“''' (libreto [[Juhan Smuul]]; käsikiri TMMis) *[[1955]] '''„'''Käsikäes'''“''' (libreto [[Paul Rummo]], [[Kersti Merilaas]]; käsikiri TMMis) *[[1956]] '''„'''Tuleristsed'''“''' (libreto [[Kaarel Ird]], Kersti Merilaas) *[[1959]] '''„'''Kosilased Mulgimaalt'''“''' (libreto Kersti Merilaas [[Eduard Vilde]] ainetel) *[[1965]] '''„'''Mari ja Mihkel'''“''', ooperi '''„'''Käsikäes'''“''' 2. redaktsioon (Kersti Merilaasi, [[August Sang]]a ja [[Ardi Liives]]e libreto) ==Teatri- ja filmimuusika== *[[1949]] Salme Luide lastenäidendile '''„'''Kuutõrvajad" *[[1950]] lühifilmile '''„'''Uus elu'''“''' *[[1954]] Nikolai Dolinski dokumentaalfilmile '''„'''Fr. R. Kreutzwald'''“''' (käsikiri TMMis) *[[1955]] [[Evald Tammlaan|Evald Tammlaane]] näidendile '''„'''Raudne kodu'''“''' *[[1956]] filmile '''„'''Jahid merel'''“'''(käsikiri RRs) *[[1956]] [[Juhan Smuul]]i näidendile '''„'''Atlandi ookean'''“''' *[[1957]] filmile '''„'''Pöördel'''“''' (käsikiri TMMis) *[[1964]] Juhan Smuuli näidendile '''„'''Kihnu-Jõnn ehk Metskapten'''“''' (käsikiri RRs) ==Kantaadid== *[[1943]] '''„'''Sõjasarv'''“''' baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ('''„'''Kalevipoeg'''“;''' käsikiri RRs) [lõpetamata] *[[1948]] '''„'''Laula, vaba rahvas'''“''' ühendkoorile ([[Debora Vaarandi]]) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel] *[[1954]] '''„'''Tuhandeist südameist'''“''' ühendkoorile (Paul Rummo) *[[1963]] '''„'''Laul, ava tiivad'''“''' ühendkoorile ([[Enn Vetemaa]]) *[[1964]] '''„'''Kuulge, oh kuulge mu kõnet'''“''' segakoorile ('''„'''Kalevipoeg'''“''') *'''[[1964]]''' '''„'''Puhuge, sarved'''“''' ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) *[[1967]] '''„'''Laululavalt lahkuvatele kooridele'''“''' ühendkoorile ([[Mart Raud]]) ==Soololaulud klaverisaatega== *[[1932]] **'''„'''Mingem käoks kuusikusse'''“''' ([[Gustav Suits]]; käsikiri RRs) **'''„'''Hulkur'''“''' (Gustav Ernesaks) **'''„'''Hämardunud rannal'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) *[[1933]] **'''„'''Alla valgete kaskede'''“''' (Gustav Ernesaks) **'''„'''Üle vabanenud vete'''“''' (Gustav Ernesaks) **'''„'''Kellele?'''“''' (Gustav Ernesaks) **'''„'''Pää kohal toomeke'''“''' (Gustav Ernesaks) *[[1934]] **'''„'''Punased need nelgid'''“''' (Arne Jõger; käsikiri RRs) *[[1936]] **'''„'''Lõoke'''“''' (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **'''„'''Rändaja õhtulaul'''“''' ([[Ernst Enno]]; käsikiri RRs) *[[1938]] **'''„'''Muistne sepp'''“''' (J. Maksim; käsikiri RRs) **'''„'''Veel õdakune õõtsub tuul'''“''' (H. Adamson; käsikiri RRs) *[[1939]] **'''„'''Tuulised tähed'''“''' ([[Henrik Visnapuu]]; käsikiri RRs) **'''„'''Meri'''“''' ([[Juhan Liiv]]; käsikiri TMMis) **'''„'''Ööl'''“''' (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **'''„'''Tuuliku laul'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) *[[1946]] **'''„'''Pappel linnuga'''“''' (Debora Vaarandi) *[[1955]] **'''„'''Hõbepurjeses paadis'''“''' näidendist '''„'''Raudne kodu'''“''' (Evald Tammlaan) **'''„'''Ja mind kannab laine'''“''' näidendist '''„'''Raudne kodu'''“''' (Evald Tammlaan) **'''„'''Meie kodu on kumisevast rauast'''“''' näidendist '''„'''Raudne kodu'''“''' (Evald Tammlaan) *[[1956]] **'''„'''Meie kolhoosis on pulmad'''“''' (Juhan Smuul) *[[1961]] **'''„'''Saanid ja Jaanid'''“''' (V. Semerkin; tõlkija [[Heljo Mänd]]) *[[1984]] **'''„'''Vaikigem'''“''' ([[Pablo Neruda]]) *[[1986]] **'''„'''Tiit Pärnu aastalaadal'''“''' (Arno Vihalemm; pühendatud [[Tiit Kuusik]]ule) '''Loomisaasta teadmata:''' **'''„'''Oh taevas'''“''' ([[Milvi Laid]]) **'''„'''Kui õitseb toomingas'''“''' (Henrik Visnapuu) **'''„'''Tundma ma pean'''“''' **'''„'''Pean rändama'''“''' (Gustav Ernesaks) ==Koorilaulud== ===Meeskoorile=== *[[1932]] **'''„'''Akvarell'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **'''„'''Rannal'''“''' (Gustav Ernesaks) *[[1933]] **'''„'''Hakkame, mehed, minema'''“''' ('''„'''Vana kannel"; käsikiri RRs) **'''„'''Mehed'''“''' (Gustav Suits; käsikiri RRs) **'''„'''Sireli, kas mul õnne'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **'''„'''Tulen, tulen'''“''' (Juhan Liiv; käsikiri RRs) [2. variant 1954] **'''„'''Sügisel'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **'''„'''Põhjatalv'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) *[[1934]] **'''„'''Tuled on vaarade tipul'''“''' (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **'''„'''Rändaja laul'''“''' ([[Jaan Kärner]]; käsikiri RRs) *[[1935]] **'''„'''Ants ablas'''“''' ([[Betti Alver]]; käsikiri TMMis) **'''„'''Harjulaste laul'''“''' (E. Remmelgas) **'''„'''Hõi, karupojad'''“''' (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **'''„'''Päike vajus pärnapuule'''“''' ([[Eduard Visnapuu]]) **'''„'''Rabamaastik'''“''' ([[August Alle]]) **'''„'''Rännakulaul'''“''' ('''„'''Sõduri lohutus'''“'''; J.W. Goethe, tõlkija [[Marie Under]]; käsikiri RRs) **'''„'''Langevate lehtede laul'''“''' (E. Remmelgas; käsikiri RRs) **'''„'''Merele'''“''' (Henrik Visnapuu) *[[1936]] **'''„'''Kojuigatsus'''“''' ([[Ernst Enno]]; käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) **'''„'''Tasa, tasa, tuuleke'''“''' ([[Elise Aun]]) [seatud K. Türnpu laulu järgi] **'''„'''Ühte laulu'''“''' ([[Gustav Suits]]; käsikiri RRs) *[[1939]] **'''„'''Otsekui laante koha'''“''' ([[Erni Hiir]]; käsikiri RRs) [kirjutatud tõenäoliselt 1939] *[[1942]] **'''„'''Laine veereb'''“''' ('''„'''Kalevipoeg"; käsikiri RRs) *[[1943]] **'''„'''Jüriöö marss'''“''' ([[Johannes Barbarus]]) **'''„'''Eesti olema peab vaba'''“''' (Johannes Barbarus; käsikiri RRs) **'''„'''Külmad ahjud'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Sõjalaul'''“''' ('''„'''Süüdake tuled; Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Oi, häbi, hanevaras'''“''' (rahvaluule; käsikiri RRs) *[[1944]] **[[Eesti NSV hümn|ENSV hümn]] ('''„'''Jää kestma, Kalevite kange rahvas'''“'''; [[Johannes Semper]]) {{audio|National Anthem of the Estonian SSR.ogg|kuula}} **'''„'''Kui tume veel kauaks ka sinu maa'''“''' (Juhan Liiv; käsikiri RRs) **'''„'''Mu isamaa on minu arm'''“''' ([[Lydia Koidula]]) **'''„'''Mu püha Eesti kodumuld'''“''' (Johannes Barbarus) **'''„'''Taas ööst saab päev'''“''' (Johannes Barbarus; käsikiri RRs) **'''„'''Võitluste maa'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) *[[1945]] **'''„'''Meil on laulda'''“''' (Mart Raud) *[[1946]] **'''„'''Laul männile'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) **'''„'''Uued vaod'''“''' (Mart Raud; käsikiri TMMis) **'''„'''Rahva süda'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1947]] **'''„'''Suusasõit'''“''' ([[Ralf Parve]]; käsikiri RRs) **'''„'''Krati tegemine'''“''' ([[Muia Veetamm]]; käsikiri RRs) **'''„'''Laul Kalevipojast'''“''' ('''„'''Kalevi kuulutus'''“''') **'''„'''Laul Stalinist'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri RRs) *[[1948]] **'''„'''Ennem Kesselaid võib liiku'''“''' (Juhan Smuul) **'''„'''Lõoke'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Soovituseks baritoni soologa'''“''' ('''„'''Kalevipoeg"; käsikiri RRs) **'''„'''Lähme lauldes nurmedele'''“''' (Debora Vaarandi) **'''„'''Mai tuli'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri TMMis) **'''„'''Turbalõikajad'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Eesti muld ja eesti süda'''“''' (Lydia Koidula; käsikiri RRs) *[[1949]] **'''„'''Rannakolhoosis'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri TMMis) *[[1950]] **'''„'''Rahu eest'''“''' ([[Lea Rummo]]; käsikiri RRs) **'''„'''Randlased'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri TMMis) **'''„'''Virgad viiulile'''“''' (Muia Veetamm; käsikiri TMMis) **'''„'''Õhtu rannas'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri RRs) **'''„'''Kombain'''“''' ('''„'''Kalamees naerab'''“'''; Kersti Merilaas; käsikiri RRs) *[[1951]] **'''„'''Näärisokk'''“''', rahvalauluseade (teksti seadnud Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Lennaku laul'''“''' ([[Ilmar Sikemäe]]; käsikiri RRs) **'''„'''Töölaul'''“''' ([[Jaan Kärner]]; käsikiri RRs) **'''„'''Sääl, kus kõrged mäed'''“''' *[[1952]] **'''„'''Ehitaja laul'''“''' (Mart Raud) **'''„'''Laul kevadest'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) **'''„'''Mind kutsuti pulma'''“''' meeskoorile ja roopillile (rahvaluule; käsikiri TMMis) **'''„'''Tuhandeid tulesid sädeleb tee'''“''' (Paul Rummo; käsikiri TMMis) **'''„'''Öisel vahipostil'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1953]] **'''„'''Jaanike, ae'''“''' (ilma tekstita; käsikiri RRs) **'''„'''Kalevite joogilaul'''“''' ('''„'''Kalevipoeg"; käsikiri RRs) **'''„'''Ükskord algab aega'''“''' ('''„'''Kalevipoeg"; käsikiri RRs) **'''„'''Mehed olge nii kui müüri'''“''' ("Kalevipoeg") **'''„'''Töömehe laul'''“''' (Mart Raud) **'''„'''Jõe kaldal'''“''' ([[Otto Roots]]) **'''„'''Kuidas kalamehed elavad'''“''', süit [Osad: '''„'''Hommik'''“''', '''„'''Meri laulab'''“''', '''„'''Mehe töö'''“''', '''„'''Kalamees naerab'''“''', '''„'''Laine tõuseb, laine vaob'''“''', '''„'''Paadivanem'''“''', '''„'''Miks sa, Ott, nii vaikne oled'''“''', '''„'''Kalamees tuleb koju'''“''', '''„'''Päev on lõpul'''“'''] (Juhan Smuul) *[[1954]] **'''„'''Kevadelaul'''“''' ([[Ellen Niit]]) **'''„'''Kodu katuseks tuuled ja tormid'''“''' (Juhan Smuul) **'''„'''Lindude kevad'''“''' ('''„'''Lõõritades lendas lõo'''“''') (Mart Raud) **'''„'''Üksinda armastan, Jaanike, sind'''“''' (rahvaluule) **'''„'''Madruste laul'''“''' (Juhan Smuul) **'''„'''Üles, üles, hellad vennad'''“''' (rahvaluule) *[[1955]] **'''„'''Lauliku talveüksindus'''“''' (Juhan Liiv; käsikiri RRs) **'''„'''Mutionu pidu'''“''' meeskoorile, poistekoorile ja roopillile (Alide Dahlberg) **'''„'''Meie kodu on kumisevast rauast'''“''' näidendist '''„'''Raudne kodu'''“''' (Evald Tammlaan) *[[1956]] **'''„'''Meremeeste kvartett'''“''' filmist '''„'''Jahid merel'''“''' (August Sang) **'''„'''Tiideratas'''“''' meeskoorile/oktetile (rahvaluule) *[[1957]] **'''„'''Purikas'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) **'''„'''Sinna väljade vahele'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) **'''„'''Olge iki ütel meelel'''“''' ('''„'''Vana kannel"; käsikiri RRs) **'''„'''Oi seda hüva õluta'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Kui sul sõpru poleks'''“''' (Johannes Semper; käsikiri RRs) **'''„'''Kutse'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri RRs) **'''„'''Meie laul'''“''' (A. Virgius) *[[1958]] **'''„'''Mahtra marss'''“''' (Paul Rummo) *[[1960]] **'''„'''Vanapoisi laul'''“''' ([[Arvo Ratassepp]]) *[[1961]] **'''„'''Tütarlaps ja surm'''“''', poeem ([[Maksim Gorki]]) **'''„'''Me Sakala'''“''' (M. Säde; pühendatud Sakala koorile Jakobsoni 120. sünniaastapäevaks) **'''„'''Kuulake'''“''' (Evald Tults) **'''„'''Ah-ah-haa'''“''' **'''„'''Tuhandeaastane Lenin'''“''' (Johannes Becher) **'''„'''Kalevipojad laulmas'''“''' ('''„'''Kalevipoeg") *[[1962]] **'''„'''Viru laulik'''“''' (Friedrich Reinhold Kreutzwald; käsikiri RRs) **'''„'''Nad tulevad hommiku kandist'''“''' (Aleksander Suuman; käsikiri RRs) **'''„'''On maa peal taeva talapuud'''“''' (Pulma naljalaul; [[Uno Laht]]; käsikiri TMMis) **'''„'''Uhtina'''“''' ([[Ain Kaalep]]; käsikiri RRs) **'''„'''Hei, pidage kinni'''“''' ([[Aleksander Suuman]]; käsikiri TMMis) **'''„'''Toost'''“''' ([[Kalju Kangur]]; käsikiri RRs) **'''„'''Trepid'''“''' ([[Arvi Siig]]; originaal naiskoorile) *[[1963]] **'''„'''Kandlemängija müüril'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Rahvaküsitlus'''“''' (Johannes Becher; käsikiri TMMis) **'''„'''Muinasteaduse muuseum'''“''' *[[1964]] **'''„'''Salapärane pasunapuhuja'''“''', poeem meeskoorile ja trompetile (Walt Whitman; tõlkinud Boris Kabur) *[[1965]] **'''„'''Tõsine laul'''“''' ('''„'''Naljalaul'''“'''; Aleksander Suuman; käsikiri TMMis) **'''„'''Kullerkupud'''“''' (Aleksander Suuman; käsikiri RRs) **'''„'''Suvi puhkab'''“''' (Aleksander Suuman; käsikiri RRs) **'''„'''Vanad paadid'''“''', poeem (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1968]] **'''„'''Üürgasid hiie orelid'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) *[[1970]] **'''„'''Viies ratas'''“''' (Kalju Kangur; käsikiri RRs) **'''„'''Ma arvasin'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) *[[1971]] **'''„'''Kratt'''“''' (Ain Kaalep; käsikiri RRs) **'''„'''Laulud ei lõpe'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) *[[1972]] **'''„'''Vanade kaptenite kalmudel'''“''' ([[Manivald Kesamaa]]). Esiettekanne [[Ants Lauter]]i matusel (Lauter suri 30.10.1973) *[[1975]] **'''„'''Tuhat tänu'''“''' ([[Ilmar Sikemäe]]; käsikiri RRs) **'''„'''Mõte'''“''' (Ilmar Sikemäe; käsikiri TMMis) **'''„'''Sõprusele'''“''' (koos poistekooriga; O. Roots; käsikiri RRs) **'''„'''Teretus'''“''' (koos sega- ja naiskooriga; Lydia Koidula; käsikiri RRs) *[[1976]] **'''„'''Näärid käes'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1977]] **'''„'''Veart kellad'''“''' (Ilmar Sikemäe; käsikiri TMMis) **'''„'''Tee tööd ja näe vaeva'''“''' (Ilmar Sikemäe) **'''„'''Jüripäeva eel'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) **'''„'''Poisid Optimistidel'''“''' (koos poistekooriga; Manivald Kesamaa; käsikiri RRs) **'''„'''Kes selle tamme istutas'''“''' (koos poistekooriga; L. Andre; käsikiri RRs) **'''„'''Külalood'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Laul kotkast'''“''' (Maksim Gorki) (käsikiri RRs) *[[1979]] **'''„'''Sibeliuse ausamba jalamil'''“''' ([[Minni Nurme]]) **'''„'''Tervitab Tallinn'''“''' (Harri Vilpart; käsikiri RRs) *[[1981]] **'''„'''Paekivi laul'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) *[[1983]] **'''„'''Lendab laul'''“''' (Manivald Kesamaa; käsikiri RRs) **'''„'''Mahtra lugu'''“''' ([[Arvi Siig]]; käsikiri RRs) **'''„'''Hang nagu härg'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri RRs) **'''„'''Ütlevad'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Siis aga ilmub'''“''' ([[Anna Haava]]; käsikiri RRs) **'''„'''Minu maa'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Maa sügavas põues'''“''' (Manivald Kesamaa; käsikiri RRs) **'''„'''Laul laulust'''“''' (Ralf Parve; käsikiri RRs) **'''„'''Rändaja õhtulaul'''“''' ([[Ernst Enno]]; käsikiri RRs) *[[1985]] **'''„'''Emajõgi'''“''', süit (osad: Allikal, Pühajärv, Tartu) (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Kui vana ma ole’?'''“''' (rahvaluule; käsikiri RRs) **'''„'''Langevad hange nad'''“''' ([[Helvi Jürisson]]; käsikiri RRs) *[[1988]] **'''„'''Mägiste Mart'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) ===Segakoorile=== *[[1930]] **Läbi sahiseva lume (Julius Janson; käsikiri RRs) **Mina väike (Gustav Ernesaks) *[[1931]] **Kiigu, liigu laevuke (rahvalaul; käsikiri RRs) *[[1932]] **Kella hääl (Varemeil; Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) *[[1934]] **Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks; käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) *[[1935]] **Hakkame, mehed, minema ("Vana kannel") **Tuld südamesse (Arne Jõger) **Väike sõsar vellega ([[Artur Adson]]) **Rabamaastik ([[August Alle]]; käsikiri RRs) **Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu) **Merele (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **Ohvrituli ([[Aino Kallas]]) **Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel") **Me tuleme (A. Jõger; käsikiri RRs) **Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) *[[1936]] **Kalev Kuningas nii kuuleb ([[Karl Eduard Sööt]]; käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) **Pääsuke (Juhan Liiv) **Emale (Eduard Visnapuu) **Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) **Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs) *[[1937]] **Esimese lille (E. Treffner) **Harjulaste laul (Erich Remmelgas) **Kannikene emale (Julius Oro) *[[1938]] **Ühte laulu (Gustav Suits) **Me purjetame merele (Arne Jõger; käsikiri TMMis) **Meri (Juhan Liiv; käsikiri TMMis) **Noor kevade (Juhan Liiv) **Saaremaa, rahvaviisiseade (rahvaluule; käsikiri RRs) **Päev laulab õites (Johannes Semper; käsikiri RRs) *[[1939]] **Pisuhänd (Eduard Visnapuu; käsikiri RRs) *[[1943]] **Ära kipu kiltereksi (rahvaluule; käsikiri RRs) **Laul Mihhail Žukovskist (käsikiri TMMis) **Tulge jaaniku tulele (rahvaluule; käsikiri TMMis) **Tere, tibukene (rahvaluule; (J. Jürme laulu järgi); käsikiri RRs) *[[1944]] **ENSV hümn (Johannes Semper) **Matkalaul (Paul Rummo; käsikiri RRs) **Hiivake ankrud (Meremeeste kojutulek; Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **Mu põhjamaine kodumaa (käsikiri RRs) **Nõukogude laul (Töö ja võitlus, meremüha; Hilda Kivi; käsikiri RRs) **Ma kuulutan (Johannes Barbarus) **Kus Läänemeri vastu kallast lööb (Mart Raud; käsikiri RRs) **Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula) **Puhtad pihud (Isamaale mehi vaja; Lydia Koidula; käsikiri RRs) **Töölaul (Maa kutsub; Mart Raud; käsikiri RRs) **Mu püha eesti kodumuld (Johannes Barbarus; käsikiri RRs) **Randlaste laul (käsikiri RRs) **Läki tööle (Minni Nurme, M. Raudsepp; käsikiri RRs) **Sa hoidnud võitlustuld (Paul Rummo) **Me sünnimaa (Hilda Kivi) **Ma kuulatan (Johannes Barbarus; käsikiri RRs) **Koduteel (Kevadisel koduteel; Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **Põlvelt põlvele (Võit kutsub nüüd õnnele; Mart Raud; käsikiri RRs) **On olnud (Jaan Kärner; käsikiri RRs) **Pääsuke (Juhan Liiv) *[[1947]] **Lõikuslaul, rahvaviisiseade (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) **Rõõmus pidu (Ilmar Sikemäe; käsikiri RRs) **Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul; käsikiri RRs) **Suusatajate laul (Suusasõit; Aino Otto; käsikiri RRs) **Meie laulud (O. Roots) **Laul Stalinile (Mart Raud; ka vene keeles, tõlkinud P. Anton; käsikiri RRs) **Laululind (Marie Under) *[[1948]] **Lindude laul (?) *[[1951]] **Näärisokk, rahvalauluseade (teksti seadnud Mart Raud) *[[1952]] **Töömehe laul (Mart Raud; käsikiri TMMis) *[[1953]] **Laulja (Kristjan Jaak Peterson; käsikiri RRs) [2. variant 1957; 3. variant 1973] *[[1954]] **Ma kuulen, kuidas kohisevad metsad (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1955]] **Hõbepurjeses paadis näidendist "Raudne kodu" (E. Tammlaan) *[[1956]] **Suvelaul (Keset luhti rohelisi; Kersti Merilaas) *[[1957]] **Suvelaul (Keset luhti rohelisi; Kersti Merilaas; käsikiri RRs) [2. variant] **Minul on üks raamat (Gustav Suits; käsikiri RRs) **Arm tuli (Juhan Liiv; käsikiri RRs) **Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv; originaal naiskoorile; käsikiri RRs) **Kiigun kõrgel (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **Ilugeme kui me võime (rahvaluule; käsikiri RRs) **Vanaema utt (Ellen Niit) **Üks puri on sinisel lahel (August Sang) [filmist "Jahid merel"; origin. soololaul] **Jaanipäeva laulud, süit (Kersti Merilaas) [osad: Kutse jaaniõhtule. Tõuse, me tuluke (naishäältele). Käi kõrgelt, kiigekene. Helendub järve vesi (naishäältele). Oi, seda hüva õluta (meeshäältele). Jaaniööl] **Helendab järve vesi (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) *[[1958]] **Kevadisel pööripäeval (Tallinna 16. Keskkooli laul) (Anne Hachfeldt) (käsikiri RRs) *[[1959]] **Leelomeistrile (Muia Veetamm) (käsikiri RRs) *[[1961]] **Draudzibas dziesma (Sõpruslaul) (Kaldupes) (käsikiri RRs) **Niidulaul (Ain Kaalep) (käsikiri RRs) **Kas kuulete kevade kutset (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) *[[1962]] **Giordano Bruno tuleriit (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri TMMis) **Sügis (J. Becher) (käsikiri RRs) *[[1963]] **Kalevlaste laul, massilaul orelisaatega (Manivald Kesamaa) *[[1970]] **Rukkivihud (Juhan Liiv) **Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) **Meri on tõusnud (Marie Under) (käsikiri TMMis) **Tartu valgel ööl (Ernst Enno) (käsikiri RRs) **Külm (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) *[[1972]] **Ilus on vilulla veerda (rahvaluule) (käsikiri RRs) **Ühte läevad meie hääled (rahvaluule) (käsikiri RRs) *[[1973]] **Kuulajale (Betti Alver) (käsikiri RRs) **Nõmmelill (Anna Haava) (käsikiri RRs) **Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) **Äiu lahke lapsukene (rahvaluule) (käsikiri RRs) **Eidekene ketras (rahvaluule) (käsikiri RRs) **Helin (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) **Kõige ilusam luule (Anna Haava) **Nii kui valguse allikas (Kristjan Jaak Peterson) (käsikiri RRs) *[[1975]] **Teretus koos nais- ja meeskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs) *[[1977]] **Muusikale (G. Byron) (käsikiri RRs) *[[1981]] **Teel (Arvi Siig) (käsikiri RRs) **Keda seal väraval ootad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) **Peahoone kell (Lehte Hainsalu) (käsikiri RRs) [kirjutatud TRÜ 350. juubeli puhul] *[[1983]] **Ood laulupeole (Mart Raud) (käsikiri RRs) **Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs) **Suvi (Betti Alver) (käsikiri RRs) **Kullateraga inime (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **Meie (Anna Haava) (käsikiri RRs) *[[1984]] **Kas te’i kuule? (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs) **Kui Arno isaga koolimajja jõudis (Ellen Niit) *[[1986]] **Luiged (Manivald Kesamaa) '''Loomisaasta teadmata:''' **Hüüdis Kalevite sarv (?) **Kanarbik (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) **Tere toomingas ja kullerkupp (?) (käsikiri RRs) **Küll kõik ladvad lähenevad (A. Sang) (käsikiri RRs) **Kuuleb laste laululugu (?) (käsikiri RRs) **Minu pisikene paju (?) (käsikiri RRs) **Täis karme heitlusi on sinu teed (?) (käsikiri RRs) [kirjutatud tõenäoliselt 1940ndatel] **Öö sopranile, aldile, tenorile, baritonile ja bassile (?) (käsikiri RRs) **Ei humala vihata virret või keeta (Kersti Merilaas) ===Naiskoorile=== *[[1932]] **Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) **Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) *[[1933]] **Punased kobarad (E. Tiidemann) (käsikiri RRs) **Tuul jutustas (Gustav Ernesaks) **Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel") **Videviku viis (rahvaluule) *[[1934]] **Kevade laul (Gustav Suits) (käsikiri RRs) **Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs) *[[1935]] **Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs) **Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) **Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) **Õhtulaul (Eduard Visnapuu) [2 varianti] **Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu) **Väike sõsar vellega (Artur Adson) *[[1936]] **Noor kevade (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) **Valge on suveöö (Virve Rännang) **Pääsuke (Juhan Liiv) **Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) **Vastla laul (Mart Raud) **Kui valge kajakas (Jaan Kärner) **Meelespea (Juhan Liiv) **Punane õunapuu õis (Juhan Liiv) **Emale (Eduard Visnapuu) *[[1937]] **Rivilaul (Meil on pikad põllepaelad) (Juhan Sütiste) **Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) (käsikiri RRs) **Heinaliste laul (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis) **Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikiri RRs) *[[1938]] **Minu hella vellekene (rahvaluule) *[[1939]] **Elutuli (Gustav Suits) **Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) **Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs) **Laululind (Marie Under) (käsikiri TMMis) *[[1943]] **Karjapoiss on suuri meesi (rahvaluule) (käsikiri TMMis) **Sõda sõitnud (Johannes Semper) (käsikiri RRs) **Eideratas (rahvaluule) (käsikiri TMMis) *[[1945]] **Vaenu jäljed sula uhub (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Vaba rahvas (Mart Raud) **Külvaja (Paul Viiding) *[[1947]] **Rand (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) *[[1948]] **ENSV hümn (Johannes Semper) originaal aastast 1944 *[[1949]] **Laul Stalinist (M. Rölski) *[[1953]] **Laisad poisid (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri TMMis) *[[1954]] **Laul, kutsu peole (Ralf Parve) (käsikiri RRs) **Mõistu (Debora Vaarandi) **Tulge kaasa (Ilmi Kolla) *[[1956]] **Laulame, sõsarad (O. Roots) *[[1957]] **Unelaul (Jaan Kärner) **Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) (2. red. 1975) **Tõuse, me tuluke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) *[[1959]] **See kauge hääl (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) *[[1961]] **Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **Kallist kallim (Ellen Niit) **Rannapääsuke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) **Sinu aknal tuvid (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis) *[[1962]] **Trepid (Arvi Siig) (käsikiri RRs) **Väheke vikerkaart (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri RRs) **Kindakiri (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) *[[1963]] **Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula) **Väike laul (?) (käsikiri RRs) *[[1964]] **Neli Tetermatsi laulu (Ain Kaalep) (käsikiri TMMis) **Udu sees magab tuul (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs) **Heinamaal ujub udu (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis) *[[1965]] **Laulame, sõsarad (O. Roots) (käsikiri RRs) **Kullerkupud (A. Suuman) *[[1969]] **Kutse (Juhan Smuul) *[[1971]] **Laulud ei lõpe (Mart Raud) *[[1975]] **Ööviiul (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Teretus koos mees- ja segakooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs) **Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis) **Sarapuud on tare taga (O. Roots) (käsikiri RRs) *[[1981]] **Noortele (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) *[[1983]] **Muinasjutt (K. Habicht) (käsikiri RRs) **Kaldal kaldu on halapuud (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Tuule valgel (Debora Vaarandi) *[[1985]] **Hakkame kinni päeva turjast (H. Muller) (käsikiri RRs) **Kaldasel teel (Friedebert Tuglas) **Sinilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) **Nurmenukk (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) **Karikakar (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) ===Lastekoorile ning 1- ja 2-häälsed laulud=== *[[1927]] **RJM (Raba jalust maha), 7-klubi hümn *[[1934]] **Järve jääle (Henrik Visnapuu) **Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) *[[1935]] **Mehised mehed (Ervin Uibo) (käsikiri RRs) **Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) **Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) **Väike sõsar vellega (Artur Adson) (käsikiri TMMis) **Küll on soe päikse pai (J. Truupõld) **Õhtulaul (Eduard Visnapuu) **'''Lastesüit''' [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (J. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman)] (käsikiri RRs) *[[1936]] **Heinaliste laul (Eduard Visnapuu) **Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu) **Vastlalaul (Mart Raud) (käsikiri RRs) *[[1937]] **Lõokese laul (Karl Eduard Sööt) (käsikiri TMMis) **Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) **Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis) **Rivilaul (Juhan Sütiste) (käsikiri RRs) **Oleks mul oma hobune (rahvaluule) (käsikiri TMMis) **Päev läheb puudele punane (rahvaluule) (käsikiri RRs) **Kannikene emale (Julius Oro) (käsikiri RRs) **Esimese lille (E. Treffner) (käsikiri RRs) **Tahaks laulda (?)(käsikiri RRs) *[[1938]] **Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri TMMis) **Emale (Eduard Visnapuu) **Kurja vastu (Karl Eduard Sööt) **Sõjamees (Karl Eduard Sööt) (käsikiri RRs) *[[1939]] **Elutuli (Gustav Suits) (käsikiri RRs) *[[1944]] **Me sünnimaa (H. Kivi) **Maa kutsub (Mart Raud) (käsikiri RRs) **ENSV hümn *[[1945]] **Külvaja (Paul Viiding) (käsikiri TMMis) *[[1948]] **Vaba rahvas (Mart Raud) (käsikiri TMMis) *[[1950]] **Tervitus matkal (N. Laanepõld) (käsikiri RRs) **Vanem vend (O. Roots) (käsikiri RRs) **Ema eeskujul (A. Taar) (käsikiri RRs) **Armsas lapsepõlve kodus (H. Rohtsalu) (käsikiri RRs) **Meie laulud (O. Roots) *[[1951]] **Tõuse laul ja võimsalt kaja (A. Hansschmidt) **Me ei väsi matkateel (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs) **Tihane (Mart Raud) **Meile rahu kallis (K. Korsen) (käsikiri RRs) **Tema pole väike (Ralf Parve) (käsikiri TMMis) *[[1952]] **Minu vanaema (Muia Veetamm) **Pioneerid lähevad (Manivald Kesamaa) *[[1953]] **Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs) **Kalamees naerab (Juhan Smuul) *[[1954]] **Tõuse laul ja võimsalt kaja (Al. Hanschmidt) (käsikiri RRs) **Tulge kaasa (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs) *[[1955]] **Hõbepurjeses paadis (E. Tammlaan) (käsikiri RRs) *[[1956]] **Rongisõit (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **Pidupäev koolis (K. Korsen) *[[1957]] **Ilutegija, rahvalauluseade (käsikiri RRs) **Unelaul (J. Kärner) **Ketramislaul (rahvaluule) *[[1959]] **Lõkke juures (Ilmi Kolla) *[[1961]] **Saanid ja Jaanid lastekoorile klaverisaatega (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri TMMis) **Istuta, poeg, isa iluks (Magajate mälestuseks) ('''„'''Kalevipoeg") (käsikiri RRs) **Meie memmel kitsekene (Erika Esop) (käsikiri TMMis) *[[1964]] **Kalevlaste laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) *[[1965]] **Kaie sussid (Erika Esop) (käsikiri TMMis) *[[1966]] **'''Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele:''' **Pähklist paat **Kurekell **Hea rohi **Silmapesu laul **Raske kott **Kati karu **Ilus vaikne unetund **Jalli sall **Kleit jäi väikseks **Riidepanemise laul **Hapukapsapea **Pillimäng **Abimees (1965-1966; käsikiri TMMis) **Pidupäev **Muri mure **Tammetõru **Õunakorjamise õpetus **Ninatark **Kreegipuu **Võilill **Kevadkuul **Kalad **Jussi suss **Lõok **Karupätsu sünnipäev (käsikiri TMMis) **Rongid, rongid (Erika Esop; käsikiri TMMis) **Kõnelus kuuga (Heljo Mänd; käsikiri RRs) **Vikerkaar (Heljo Mänd; käsikiri RRs) **Külalised Jonnilast (Heljo Mänd; käsikiri RRs) **Meelespea (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Tiritamm (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Mai seelik (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Õhulaev (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Head teed, kel jalad kannavad (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Kirsisöömise õpetus (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Marsilaul (A. Aguraiuja; käsikiri RRs) **Pidupäev (S. Maršak) **Kangelane (Erika Esop; käsikiri RRs) **Kimbuke, süit (osad: Lumikelluke, Sinilill, Ülane, Takjas, Kullerkupp, Kõrvenõges, Meelespea, Kellukas (Heljo Mänd; käsikiri RRs)) *[[1971]] **Tibukese unenägu (Ernst Enno) **Õhtulaul (Ernst Enno) **Lindude jutt (norra lastelaul) **Juba liigub lingi juurde (Karl Eduard Sööt) **Lõokesed (Anna Haava) **Vihmasadu (Kalju Kangur) **Seeneline (Juta Kaidla) **Kes on valge, kes on must (Kersti Merilaas) **Põrsas mudaravil (H. Ant; käsikiri RRs) **Piginina Piine ja Lagina Liine (Heljo Mänd) **Näärimees teel (A. Käär) **Kiigel (Julius Oro) **Linnukese küsimine (Jaan Bergmann) **Teeme seda, mida pole vaja teha (O. Vacietes; Riho Pätsi ainetel; käsikiri RRs) **Igal lapsel oma pill (Uno Leies) **Karu talvelaul (Ellen Niit) **Tikk-takk (E. Tael) **Öökull (soome lastelaul) **Uhkat-tuhkat (Hando Runnel) **Koma (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **Eile olin alles väike (Ellen Niit) **Sügis (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **'''Aasta, süit:''' Näärikuu. Küünlakuu. Linnukuu. Jürikuu. Lehekuu. Jaanikuu. Heinakuu. Lõikuskuu. Mihklikuu. Viinakuu. Mardikuu. Talvekuu (Ellen Niit; käsikiri TMMis) **Pani timmi viiul (Venda Sõelsepp) **Kolm kihulast (Venda Sõelsepp) **Parm pani suule parmupilli (Venda Sõelsepp) **Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs) **Kes? (H. Tali) **Aastaajad (saksa rahvalaul) **Vedurijuhi laul (A. Vedenski) (käsikiri RRs) **Õiekuu (J. Kaidla) **Laul lume lagunemisest (August Sang) **Sõitis muinasjututaat (M. Tank) **Millest küll tehtud on väikesed poisid (inglise rahvaluule) **Silgulaul (Hando Runnel) **Unekott (Kalju Kangur) **Seitse sokku (Kalju Kangur) **Iitsi-kass ja Kiitsi-kass (Ernst Enno) **Hiiretips läks putru keetma (Ernst Enno) **Lestad (Helve Jürisson) **Pottseppmees (Heljo Mänd) (käsikiri RRs) **Kuninganna sõi roosamannat (Ain Kaalep) (käsikiri RRs) **Halvad külalised (Heljo Mänd) **Mu koduke (August Kiiss) **Kevade tulek (Jaan Kärner) '''Loomisaasta teadmata:''' **Tuul jutustas (?) (käsikiri RRs) **Aeg leina lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs) ==Instrumentaalmuusika== *[[1934]] **Sümfooniline süit (I ja II osa) **Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile *[[1935]] **Võimlemismuusika poistele klaverile *[[1947]] **Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis) *[[1952]] **Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul) **Võimlemismuusika tütarlastele klaverile *[[1958]] **"Sindlitants" klaverile *[[1959]] **"Härjatants" klaverile *[[1961]] **"Randlaste tants" klaverile (käsikiri TMMis) *[[1962]] ** "Randlaste tants" rahvapilliorkestrile *[[1965]] **Pidulik avamäng puhkpilliorkestrile (rahvakunstiõhtu avapala) (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis) *[[1966]] **"Tõistre Tõnul torupill" sümfooniaorkestrile (partituuri käsikiri RRs) *[[1975]] **"Tere-tere" klaverile, rahvatantsu saatemuusika (käsikiri TMMis) [[Kategooria:Eesti muusika loendid]] 7yevoikvs75m524jc5h02egeurn2psq 7241044 7241043 2026-09-24T15:55:37Z Trikisipelgas 90658 7241044 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} ''Siin on loetletud [[Gustav Ernesaks]]a [[heliteos]]eid. Enamik loetletud teostest on käsikirjadena hoiul [[Teatri- ja muusikamuuseum]]is (TMM) või [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s (RR). ==Ooperid== *[[1946]] '''„'''Pühajärv'''“''' (libreto [[Juhan Sütiste]]; käsikiri TMMis) *[[1949]] '''„'''Tormide rand'''“''' (libreto [[Juhan Smuul]]; käsikiri TMMis) *[[1955]] '''„'''Käsikäes'''“''' (libreto [[Paul Rummo]], [[Kersti Merilaas]]; käsikiri TMMis) *[[1956]] '''„'''Tuleristsed'''“''' (libreto [[Kaarel Ird]], Kersti Merilaas) *[[1959]] '''„'''Kosilased Mulgimaalt'''“''' (libreto Kersti Merilaas [[Eduard Vilde]] ainetel) *[[1965]] '''„'''Mari ja Mihkel'''“''', ooperi '''„'''Käsikäes'''“''' 2. redaktsioon (Kersti Merilaasi, [[August Sang]]a ja [[Ardi Liives]]e libreto) ==Teatri- ja filmimuusika== *[[1949]] Salme Luide lastenäidendile '''„'''Kuutõrvajad" *[[1950]] lühifilmile '''„'''Uus elu'''“''' *[[1954]] Nikolai Dolinski dokumentaalfilmile '''„'''Fr. R. Kreutzwald'''“''' (käsikiri TMMis) *[[1955]] [[Evald Tammlaan|Evald Tammlaane]] näidendile '''„'''Raudne kodu'''“''' *[[1956]] filmile '''„'''Jahid merel'''“''' (käsikiri RRs) *[[1956]] [[Juhan Smuul]]i näidendile '''„'''Atlandi ookean'''“''' *[[1957]] filmile '''„'''Pöördel'''“''' (käsikiri TMMis) *[[1964]] Juhan Smuuli näidendile '''„'''Kihnu-Jõnn ehk Metskapten'''“''' (käsikiri RRs) ==Kantaadid== *[[1943]] '''„'''Sõjasarv'''“''' baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ('''„'''Kalevipoeg'''“;''' käsikiri RRs) [lõpetamata] *[[1948]] '''„'''Laula, vaba rahvas'''“''' ühendkoorile ([[Debora Vaarandi]]) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel] *[[1954]] '''„'''Tuhandeist südameist'''“''' ühendkoorile (Paul Rummo) *[[1963]] '''„'''Laul, ava tiivad'''“''' ühendkoorile ([[Enn Vetemaa]]) *[[1964]] '''„'''Kuulge, oh kuulge mu kõnet'''“''' segakoorile ('''„'''Kalevipoeg'''“''') *[[1964]] '''„'''Puhuge, sarved'''“''' ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) *[[1967]] '''„'''Laululavalt lahkuvatele kooridele'''“''' ühendkoorile ([[Mart Raud]]) ==Soololaulud klaverisaatega== *[[1932]] **'''„'''Mingem käoks kuusikusse'''“''' ([[Gustav Suits]]; käsikiri RRs) **'''„'''Hulkur'''“''' (Gustav Ernesaks) **'''„'''Hämardunud rannal'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) *[[1933]] **'''„'''Alla valgete kaskede'''“''' (Gustav Ernesaks) **'''„'''Üle vabanenud vete'''“''' (Gustav Ernesaks) **'''„'''Kellele?'''“''' (Gustav Ernesaks) **'''„'''Pää kohal toomeke'''“''' (Gustav Ernesaks) *[[1934]] **'''„'''Punased need nelgid'''“''' (Arne Jõger; käsikiri RRs) *[[1936]] **'''„'''Lõoke'''“''' (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **'''„'''Rändaja õhtulaul'''“''' ([[Ernst Enno]]; käsikiri RRs) *[[1938]] **'''„'''Muistne sepp'''“''' (J. Maksim; käsikiri RRs) **'''„'''Veel õdakune õõtsub tuul'''“''' (H. Adamson; käsikiri RRs) *[[1939]] **'''„'''Tuulised tähed'''“''' ([[Henrik Visnapuu]]; käsikiri RRs) **'''„'''Meri'''“''' ([[Juhan Liiv]]; käsikiri TMMis) **'''„'''Ööl'''“''' (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **'''„'''Tuuliku laul'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) *[[1946]] **'''„'''Pappel linnuga'''“''' (Debora Vaarandi) *[[1955]] **'''„'''Hõbepurjeses paadis'''“''' näidendist '''„'''Raudne kodu'''“''' (Evald Tammlaan) **'''„'''Ja mind kannab laine'''“''' näidendist '''„'''Raudne kodu'''“''' (Evald Tammlaan) **'''„'''Meie kodu on kumisevast rauast'''“''' näidendist '''„'''Raudne kodu'''“''' (Evald Tammlaan) *[[1956]] **'''„'''Meie kolhoosis on pulmad'''“''' (Juhan Smuul) *[[1961]] **'''„'''Saanid ja Jaanid'''“''' (V. Semerkin; tõlkija [[Heljo Mänd]]) *[[1984]] **'''„'''Vaikigem'''“''' ([[Pablo Neruda]]) *[[1986]] **'''„'''Tiit Pärnu aastalaadal'''“''' (Arno Vihalemm; pühendatud [[Tiit Kuusik]]ule) '''Loomisaasta teadmata:''' **'''„'''Oh taevas'''“''' ([[Milvi Laid]]) **'''„'''Kui õitseb toomingas'''“''' (Henrik Visnapuu) **'''„'''Tundma ma pean'''“''' **'''„'''Pean rändama'''“''' (Gustav Ernesaks) ==Koorilaulud== ===Meeskoorile=== *[[1932]] **'''„'''Akvarell'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **'''„'''Rannal'''“''' (Gustav Ernesaks) *[[1933]] **'''„'''Hakkame, mehed, minema'''“''' ('''„'''Vana kannel"; käsikiri RRs) **'''„'''Mehed'''“''' (Gustav Suits; käsikiri RRs) **'''„'''Sireli, kas mul õnne'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **'''„'''Tulen, tulen'''“''' (Juhan Liiv; käsikiri RRs) [2. variant 1954] **'''„'''Sügisel'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **'''„'''Põhjatalv'''“''' (Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) *[[1934]] **'''„'''Tuled on vaarade tipul'''“''' (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **'''„'''Rändaja laul'''“''' ([[Jaan Kärner]]; käsikiri RRs) *[[1935]] **'''„'''Ants ablas'''“''' ([[Betti Alver]]; käsikiri TMMis) **'''„'''Harjulaste laul'''“''' (E. Remmelgas) **'''„'''Hõi, karupojad'''“''' (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **'''„'''Päike vajus pärnapuule'''“''' ([[Eduard Visnapuu]]) **'''„'''Rabamaastik'''“''' ([[August Alle]]) **'''„'''Rännakulaul'''“''' ('''„'''Sõduri lohutus'''“'''; J.W. Goethe, tõlkija [[Marie Under]]; käsikiri RRs) **'''„'''Langevate lehtede laul'''“''' (E. Remmelgas; käsikiri RRs) **'''„'''Merele'''“''' (Henrik Visnapuu) *[[1936]] **'''„'''Kojuigatsus'''“''' ([[Ernst Enno]]; käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) **'''„'''Tasa, tasa, tuuleke'''“''' ([[Elise Aun]]) [seatud K. Türnpu laulu järgi] **'''„'''Ühte laulu'''“''' ([[Gustav Suits]]; käsikiri RRs) *[[1939]] **'''„'''Otsekui laante koha'''“''' ([[Erni Hiir]]; käsikiri RRs) [kirjutatud tõenäoliselt 1939] *[[1942]] **'''„'''Laine veereb'''“''' ('''„'''Kalevipoeg"; käsikiri RRs) *[[1943]] **'''„'''Jüriöö marss'''“''' ([[Johannes Barbarus]]) **'''„'''Eesti olema peab vaba'''“''' (Johannes Barbarus; käsikiri RRs) **'''„'''Külmad ahjud'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Sõjalaul'''“''' ('''„'''Süüdake tuled; Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Oi, häbi, hanevaras'''“''' (rahvaluule; käsikiri RRs) *[[1944]] **[[Eesti NSV hümn|ENSV hümn]] ('''„'''Jää kestma, Kalevite kange rahvas'''“'''; [[Johannes Semper]]) {{audio|National Anthem of the Estonian SSR.ogg|kuula}} **'''„'''Kui tume veel kauaks ka sinu maa'''“''' (Juhan Liiv; käsikiri RRs) **'''„'''Mu isamaa on minu arm'''“''' ([[Lydia Koidula]]) **'''„'''Mu püha Eesti kodumuld'''“''' (Johannes Barbarus) **'''„'''Taas ööst saab päev'''“''' (Johannes Barbarus; käsikiri RRs) **'''„'''Võitluste maa'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) *[[1945]] **'''„'''Meil on laulda'''“''' (Mart Raud) *[[1946]] **'''„'''Laul männile'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) **'''„'''Uued vaod'''“''' (Mart Raud; käsikiri TMMis) **'''„'''Rahva süda'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1947]] **'''„'''Suusasõit'''“''' ([[Ralf Parve]]; käsikiri RRs) **'''„'''Krati tegemine'''“''' ([[Muia Veetamm]]; käsikiri RRs) **'''„'''Laul Kalevipojast'''“''' ('''„'''Kalevi kuulutus'''“''') **'''„'''Laul Stalinist'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri RRs) *[[1948]] **'''„'''Ennem Kesselaid võib liiku'''“''' (Juhan Smuul) **'''„'''Lõoke'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Soovituseks baritoni soologa'''“''' ('''„'''Kalevipoeg"; käsikiri RRs) **'''„'''Lähme lauldes nurmedele'''“''' (Debora Vaarandi) **'''„'''Mai tuli'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri TMMis) **'''„'''Turbalõikajad'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Eesti muld ja eesti süda'''“''' (Lydia Koidula; käsikiri RRs) *[[1949]] **'''„'''Rannakolhoosis'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri TMMis) *[[1950]] **'''„'''Rahu eest'''“''' ([[Lea Rummo]]; käsikiri RRs) **'''„'''Randlased'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri TMMis) **'''„'''Virgad viiulile'''“''' (Muia Veetamm; käsikiri TMMis) **'''„'''Õhtu rannas'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri RRs) **'''„'''Kombain'''“''' ('''„'''Kalamees naerab'''“'''; Kersti Merilaas; käsikiri RRs) *[[1951]] **'''„'''Näärisokk'''“''', rahvalauluseade (teksti seadnud Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Lennaku laul'''“''' ([[Ilmar Sikemäe]]; käsikiri RRs) **'''„'''Töölaul'''“''' ([[Jaan Kärner]]; käsikiri RRs) **'''„'''Sääl, kus kõrged mäed'''“''' *[[1952]] **'''„'''Ehitaja laul'''“''' (Mart Raud) **'''„'''Laul kevadest'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) **'''„'''Mind kutsuti pulma'''“''' meeskoorile ja roopillile (rahvaluule; käsikiri TMMis) **'''„'''Tuhandeid tulesid sädeleb tee'''“''' (Paul Rummo; käsikiri TMMis) **'''„'''Öisel vahipostil'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1953]] **'''„'''Jaanike, ae'''“''' (ilma tekstita; käsikiri RRs) **'''„'''Kalevite joogilaul'''“''' ('''„'''Kalevipoeg"; käsikiri RRs) **'''„'''Ükskord algab aega'''“''' ('''„'''Kalevipoeg"; käsikiri RRs) **'''„'''Mehed olge nii kui müüri'''“''' ("Kalevipoeg") **'''„'''Töömehe laul'''“''' (Mart Raud) **'''„'''Jõe kaldal'''“''' ([[Otto Roots]]) **'''„'''Kuidas kalamehed elavad'''“''', süit [Osad: '''„'''Hommik'''“''', '''„'''Meri laulab'''“''', '''„'''Mehe töö'''“''', '''„'''Kalamees naerab'''“''', '''„'''Laine tõuseb, laine vaob'''“''', '''„'''Paadivanem'''“''', '''„'''Miks sa, Ott, nii vaikne oled'''“''', '''„'''Kalamees tuleb koju'''“''', '''„'''Päev on lõpul'''“'''] (Juhan Smuul) *[[1954]] **'''„'''Kevadelaul'''“''' ([[Ellen Niit]]) **'''„'''Kodu katuseks tuuled ja tormid'''“''' (Juhan Smuul) **'''„'''Lindude kevad'''“''' ('''„'''Lõõritades lendas lõo'''“''') (Mart Raud) **'''„'''Üksinda armastan, Jaanike, sind'''“''' (rahvaluule) **'''„'''Madruste laul'''“''' (Juhan Smuul) **'''„'''Üles, üles, hellad vennad'''“''' (rahvaluule) *[[1955]] **'''„'''Lauliku talveüksindus'''“''' (Juhan Liiv; käsikiri RRs) **'''„'''Mutionu pidu'''“''' meeskoorile, poistekoorile ja roopillile (Alide Dahlberg) **'''„'''Meie kodu on kumisevast rauast'''“''' näidendist '''„'''Raudne kodu'''“''' (Evald Tammlaan) *[[1956]] **'''„'''Meremeeste kvartett'''“''' filmist '''„'''Jahid merel'''“''' (August Sang) **'''„'''Tiideratas'''“''' meeskoorile/oktetile (rahvaluule) *[[1957]] **'''„'''Purikas'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) **'''„'''Sinna väljade vahele'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) **'''„'''Olge iki ütel meelel'''“''' ('''„'''Vana kannel"; käsikiri RRs) **'''„'''Oi seda hüva õluta'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Kui sul sõpru poleks'''“''' (Johannes Semper; käsikiri RRs) **'''„'''Kutse'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri RRs) **'''„'''Meie laul'''“''' (A. Virgius) *[[1958]] **'''„'''Mahtra marss'''“''' (Paul Rummo) *[[1960]] **'''„'''Vanapoisi laul'''“''' ([[Arvo Ratassepp]]) *[[1961]] **'''„'''Tütarlaps ja surm'''“''', poeem ([[Maksim Gorki]]) **'''„'''Me Sakala'''“''' (M. Säde; pühendatud Sakala koorile Jakobsoni 120. sünniaastapäevaks) **'''„'''Kuulake'''“''' (Evald Tults) **'''„'''Ah-ah-haa'''“''' **'''„'''Tuhandeaastane Lenin'''“''' (Johannes Becher) **'''„'''Kalevipojad laulmas'''“''' ('''„'''Kalevipoeg") *[[1962]] **'''„'''Viru laulik'''“''' (Friedrich Reinhold Kreutzwald; käsikiri RRs) **'''„'''Nad tulevad hommiku kandist'''“''' (Aleksander Suuman; käsikiri RRs) **'''„'''On maa peal taeva talapuud'''“''' (Pulma naljalaul; [[Uno Laht]]; käsikiri TMMis) **'''„'''Uhtina'''“''' ([[Ain Kaalep]]; käsikiri RRs) **'''„'''Hei, pidage kinni'''“''' ([[Aleksander Suuman]]; käsikiri TMMis) **'''„'''Toost'''“''' ([[Kalju Kangur]]; käsikiri RRs) **'''„'''Trepid'''“''' ([[Arvi Siig]]; originaal naiskoorile) *[[1963]] **'''„'''Kandlemängija müüril'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Rahvaküsitlus'''“''' (Johannes Becher; käsikiri TMMis) **'''„'''Muinasteaduse muuseum'''“''' *[[1964]] **'''„'''Salapärane pasunapuhuja'''“''', poeem meeskoorile ja trompetile (Walt Whitman; tõlkinud Boris Kabur) *[[1965]] **'''„'''Tõsine laul'''“''' ('''„'''Naljalaul'''“'''; Aleksander Suuman; käsikiri TMMis) **'''„'''Kullerkupud'''“''' (Aleksander Suuman; käsikiri RRs) **'''„'''Suvi puhkab'''“''' (Aleksander Suuman; käsikiri RRs) **'''„'''Vanad paadid'''“''', poeem (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1968]] **'''„'''Üürgasid hiie orelid'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) *[[1970]] **'''„'''Viies ratas'''“''' (Kalju Kangur; käsikiri RRs) **'''„'''Ma arvasin'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) *[[1971]] **'''„'''Kratt'''“''' (Ain Kaalep; käsikiri RRs) **'''„'''Laulud ei lõpe'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) *[[1972]] **'''„'''Vanade kaptenite kalmudel'''“''' ([[Manivald Kesamaa]]). Esiettekanne [[Ants Lauter]]i matusel (Lauter suri 30.10.1973) *[[1975]] **'''„'''Tuhat tänu'''“''' ([[Ilmar Sikemäe]]; käsikiri RRs) **'''„'''Mõte'''“''' (Ilmar Sikemäe; käsikiri TMMis) **'''„'''Sõprusele'''“''' (koos poistekooriga; O. Roots; käsikiri RRs) **'''„'''Teretus'''“''' (koos sega- ja naiskooriga; Lydia Koidula; käsikiri RRs) *[[1976]] **'''„'''Näärid käes'''“''' (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1977]] **'''„'''Veart kellad'''“''' (Ilmar Sikemäe; käsikiri TMMis) **'''„'''Tee tööd ja näe vaeva'''“''' (Ilmar Sikemäe) **'''„'''Jüripäeva eel'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) **'''„'''Poisid Optimistidel'''“''' (koos poistekooriga; Manivald Kesamaa; käsikiri RRs) **'''„'''Kes selle tamme istutas'''“''' (koos poistekooriga; L. Andre; käsikiri RRs) **'''„'''Külalood'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Laul kotkast'''“''' (Maksim Gorki) (käsikiri RRs) *[[1979]] **'''„'''Sibeliuse ausamba jalamil'''“''' ([[Minni Nurme]]) **'''„'''Tervitab Tallinn'''“''' (Harri Vilpart; käsikiri RRs) *[[1981]] **'''„'''Paekivi laul'''“''' (Ellen Niit; käsikiri RRs) *[[1983]] **'''„'''Lendab laul'''“''' (Manivald Kesamaa; käsikiri RRs) **'''„'''Mahtra lugu'''“''' ([[Arvi Siig]]; käsikiri RRs) **'''„'''Hang nagu härg'''“''' (Juhan Smuul; käsikiri RRs) **'''„'''Ütlevad'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Siis aga ilmub'''“''' ([[Anna Haava]]; käsikiri RRs) **'''„'''Minu maa'''“''' (Mart Raud; käsikiri RRs) **'''„'''Maa sügavas põues'''“''' (Manivald Kesamaa; käsikiri RRs) **'''„'''Laul laulust'''“''' (Ralf Parve; käsikiri RRs) **'''„'''Rändaja õhtulaul'''“''' ([[Ernst Enno]]; käsikiri RRs) *[[1985]] **'''„'''Emajõgi'''“''', süit (osad: Allikal, Pühajärv, Tartu) (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **'''„'''Kui vana ma ole’?'''“''' (rahvaluule; käsikiri RRs) **'''„'''Langevad hange nad'''“''' ([[Helvi Jürisson]]; käsikiri RRs) *[[1988]] **'''„'''Mägiste Mart'''“''' (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) ===Segakoorile=== *[[1930]] **Läbi sahiseva lume (Julius Janson; käsikiri RRs) **Mina väike (Gustav Ernesaks) *[[1931]] **Kiigu, liigu laevuke (rahvalaul; käsikiri RRs) *[[1932]] **Kella hääl (Varemeil; Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) *[[1934]] **Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks; käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) *[[1935]] **Hakkame, mehed, minema ("Vana kannel") **Tuld südamesse (Arne Jõger) **Väike sõsar vellega ([[Artur Adson]]) **Rabamaastik ([[August Alle]]; käsikiri RRs) **Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu) **Merele (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) **Ohvrituli ([[Aino Kallas]]) **Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel") **Me tuleme (A. Jõger; käsikiri RRs) **Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu; käsikiri RRs) *[[1936]] **Kalev Kuningas nii kuuleb ([[Karl Eduard Sööt]]; käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) **Pääsuke (Juhan Liiv) **Emale (Eduard Visnapuu) **Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) **Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs) *[[1937]] **Esimese lille (E. Treffner) **Harjulaste laul (Erich Remmelgas) **Kannikene emale (Julius Oro) *[[1938]] **Ühte laulu (Gustav Suits) **Me purjetame merele (Arne Jõger; käsikiri TMMis) **Meri (Juhan Liiv; käsikiri TMMis) **Noor kevade (Juhan Liiv) **Saaremaa, rahvaviisiseade (rahvaluule; käsikiri RRs) **Päev laulab õites (Johannes Semper; käsikiri RRs) *[[1939]] **Pisuhänd (Eduard Visnapuu; käsikiri RRs) *[[1943]] **Ära kipu kiltereksi (rahvaluule; käsikiri RRs) **Laul Mihhail Žukovskist (käsikiri TMMis) **Tulge jaaniku tulele (rahvaluule; käsikiri TMMis) **Tere, tibukene (rahvaluule; (J. Jürme laulu järgi); käsikiri RRs) *[[1944]] **ENSV hümn (Johannes Semper) **Matkalaul (Paul Rummo; käsikiri RRs) **Hiivake ankrud (Meremeeste kojutulek; Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **Mu põhjamaine kodumaa (käsikiri RRs) **Nõukogude laul (Töö ja võitlus, meremüha; Hilda Kivi; käsikiri RRs) **Ma kuulutan (Johannes Barbarus) **Kus Läänemeri vastu kallast lööb (Mart Raud; käsikiri RRs) **Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula) **Puhtad pihud (Isamaale mehi vaja; Lydia Koidula; käsikiri RRs) **Töölaul (Maa kutsub; Mart Raud; käsikiri RRs) **Mu püha eesti kodumuld (Johannes Barbarus; käsikiri RRs) **Randlaste laul (käsikiri RRs) **Läki tööle (Minni Nurme, M. Raudsepp; käsikiri RRs) **Sa hoidnud võitlustuld (Paul Rummo) **Me sünnimaa (Hilda Kivi) **Ma kuulatan (Johannes Barbarus; käsikiri RRs) **Koduteel (Kevadisel koduteel; Gustav Ernesaks; käsikiri RRs) **Põlvelt põlvele (Võit kutsub nüüd õnnele; Mart Raud; käsikiri RRs) **On olnud (Jaan Kärner; käsikiri RRs) **Pääsuke (Juhan Liiv) *[[1947]] **Lõikuslaul, rahvaviisiseade (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) **Rõõmus pidu (Ilmar Sikemäe; käsikiri RRs) **Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul; käsikiri RRs) **Suusatajate laul (Suusasõit; Aino Otto; käsikiri RRs) **Meie laulud (O. Roots) **Laul Stalinile (Mart Raud; ka vene keeles, tõlkinud P. Anton; käsikiri RRs) **Laululind (Marie Under) *[[1948]] **Lindude laul (?) *[[1951]] **Näärisokk, rahvalauluseade (teksti seadnud Mart Raud) *[[1952]] **Töömehe laul (Mart Raud; käsikiri TMMis) *[[1953]] **Laulja (Kristjan Jaak Peterson; käsikiri RRs) [2. variant 1957; 3. variant 1973] *[[1954]] **Ma kuulen, kuidas kohisevad metsad (Debora Vaarandi; käsikiri RRs) *[[1955]] **Hõbepurjeses paadis näidendist "Raudne kodu" (E. Tammlaan) *[[1956]] **Suvelaul (Keset luhti rohelisi; Kersti Merilaas) *[[1957]] **Suvelaul (Keset luhti rohelisi; Kersti Merilaas; käsikiri RRs) [2. variant] **Minul on üks raamat (Gustav Suits; käsikiri RRs) **Arm tuli (Juhan Liiv; käsikiri RRs) **Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv; originaal naiskoorile; käsikiri RRs) **Kiigun kõrgel (Kersti Merilaas; käsikiri RRs) **Ilugeme kui me võime (rahvaluule; käsikiri RRs) **Vanaema utt (Ellen Niit) **Üks puri on sinisel lahel (August Sang) [filmist "Jahid merel"; origin. soololaul] **Jaanipäeva laulud, süit (Kersti Merilaas) [osad: Kutse jaaniõhtule. Tõuse, me tuluke (naishäältele). Käi kõrgelt, kiigekene. Helendub järve vesi (naishäältele). Oi, seda hüva õluta (meeshäältele). Jaaniööl] **Helendab järve vesi (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) *[[1958]] **Kevadisel pööripäeval (Tallinna 16. Keskkooli laul) (Anne Hachfeldt) (käsikiri RRs) *[[1959]] **Leelomeistrile (Muia Veetamm) (käsikiri RRs) *[[1961]] **Draudzibas dziesma (Sõpruslaul) (Kaldupes) (käsikiri RRs) **Niidulaul (Ain Kaalep) (käsikiri RRs) **Kas kuulete kevade kutset (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) *[[1962]] **Giordano Bruno tuleriit (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri TMMis) **Sügis (J. Becher) (käsikiri RRs) *[[1963]] **Kalevlaste laul, massilaul orelisaatega (Manivald Kesamaa) *[[1970]] **Rukkivihud (Juhan Liiv) **Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) **Meri on tõusnud (Marie Under) (käsikiri TMMis) **Tartu valgel ööl (Ernst Enno) (käsikiri RRs) **Külm (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) *[[1972]] **Ilus on vilulla veerda (rahvaluule) (käsikiri RRs) **Ühte läevad meie hääled (rahvaluule) (käsikiri RRs) *[[1973]] **Kuulajale (Betti Alver) (käsikiri RRs) **Nõmmelill (Anna Haava) (käsikiri RRs) **Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) **Äiu lahke lapsukene (rahvaluule) (käsikiri RRs) **Eidekene ketras (rahvaluule) (käsikiri RRs) **Helin (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) **Kõige ilusam luule (Anna Haava) **Nii kui valguse allikas (Kristjan Jaak Peterson) (käsikiri RRs) *[[1975]] **Teretus koos nais- ja meeskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs) *[[1977]] **Muusikale (G. Byron) (käsikiri RRs) *[[1981]] **Teel (Arvi Siig) (käsikiri RRs) **Keda seal väraval ootad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) **Peahoone kell (Lehte Hainsalu) (käsikiri RRs) [kirjutatud TRÜ 350. juubeli puhul] *[[1983]] **Ood laulupeole (Mart Raud) (käsikiri RRs) **Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs) **Suvi (Betti Alver) (käsikiri RRs) **Kullateraga inime (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **Meie (Anna Haava) (käsikiri RRs) *[[1984]] **Kas te’i kuule? (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs) **Kui Arno isaga koolimajja jõudis (Ellen Niit) *[[1986]] **Luiged (Manivald Kesamaa) '''Loomisaasta teadmata:''' **Hüüdis Kalevite sarv (?) **Kanarbik (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) **Tere toomingas ja kullerkupp (?) (käsikiri RRs) **Küll kõik ladvad lähenevad (A. Sang) (käsikiri RRs) **Kuuleb laste laululugu (?) (käsikiri RRs) **Minu pisikene paju (?) (käsikiri RRs) **Täis karme heitlusi on sinu teed (?) (käsikiri RRs) [kirjutatud tõenäoliselt 1940ndatel] **Öö sopranile, aldile, tenorile, baritonile ja bassile (?) (käsikiri RRs) **Ei humala vihata virret või keeta (Kersti Merilaas) ===Naiskoorile=== *[[1932]] **Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) **Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) *[[1933]] **Punased kobarad (E. Tiidemann) (käsikiri RRs) **Tuul jutustas (Gustav Ernesaks) **Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel") **Videviku viis (rahvaluule) *[[1934]] **Kevade laul (Gustav Suits) (käsikiri RRs) **Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs) *[[1935]] **Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs) **Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) **Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) **Õhtulaul (Eduard Visnapuu) [2 varianti] **Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu) **Väike sõsar vellega (Artur Adson) *[[1936]] **Noor kevade (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) **Valge on suveöö (Virve Rännang) **Pääsuke (Juhan Liiv) **Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) **Vastla laul (Mart Raud) **Kui valge kajakas (Jaan Kärner) **Meelespea (Juhan Liiv) **Punane õunapuu õis (Juhan Liiv) **Emale (Eduard Visnapuu) *[[1937]] **Rivilaul (Meil on pikad põllepaelad) (Juhan Sütiste) **Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) (käsikiri RRs) **Heinaliste laul (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis) **Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikiri RRs) *[[1938]] **Minu hella vellekene (rahvaluule) *[[1939]] **Elutuli (Gustav Suits) **Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) **Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs) **Laululind (Marie Under) (käsikiri TMMis) *[[1943]] **Karjapoiss on suuri meesi (rahvaluule) (käsikiri TMMis) **Sõda sõitnud (Johannes Semper) (käsikiri RRs) **Eideratas (rahvaluule) (käsikiri TMMis) *[[1945]] **Vaenu jäljed sula uhub (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Vaba rahvas (Mart Raud) **Külvaja (Paul Viiding) *[[1947]] **Rand (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) *[[1948]] **ENSV hümn (Johannes Semper) originaal aastast 1944 *[[1949]] **Laul Stalinist (M. Rölski) *[[1953]] **Laisad poisid (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri TMMis) *[[1954]] **Laul, kutsu peole (Ralf Parve) (käsikiri RRs) **Mõistu (Debora Vaarandi) **Tulge kaasa (Ilmi Kolla) *[[1956]] **Laulame, sõsarad (O. Roots) *[[1957]] **Unelaul (Jaan Kärner) **Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) (2. red. 1975) **Tõuse, me tuluke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) *[[1959]] **See kauge hääl (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) *[[1961]] **Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **Kallist kallim (Ellen Niit) **Rannapääsuke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) **Sinu aknal tuvid (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis) *[[1962]] **Trepid (Arvi Siig) (käsikiri RRs) **Väheke vikerkaart (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri RRs) **Kindakiri (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) *[[1963]] **Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula) **Väike laul (?) (käsikiri RRs) *[[1964]] **Neli Tetermatsi laulu (Ain Kaalep) (käsikiri TMMis) **Udu sees magab tuul (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs) **Heinamaal ujub udu (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis) *[[1965]] **Laulame, sõsarad (O. Roots) (käsikiri RRs) **Kullerkupud (A. Suuman) *[[1969]] **Kutse (Juhan Smuul) *[[1971]] **Laulud ei lõpe (Mart Raud) *[[1975]] **Ööviiul (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Teretus koos mees- ja segakooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs) **Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis) **Sarapuud on tare taga (O. Roots) (käsikiri RRs) *[[1981]] **Noortele (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) *[[1983]] **Muinasjutt (K. Habicht) (käsikiri RRs) **Kaldal kaldu on halapuud (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Tuule valgel (Debora Vaarandi) *[[1985]] **Hakkame kinni päeva turjast (H. Muller) (käsikiri RRs) **Kaldasel teel (Friedebert Tuglas) **Sinilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) **Nurmenukk (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) **Karikakar (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) **Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) ===Lastekoorile ning 1- ja 2-häälsed laulud=== *[[1927]] **RJM (Raba jalust maha), 7-klubi hümn *[[1934]] **Järve jääle (Henrik Visnapuu) **Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) *[[1935]] **Mehised mehed (Ervin Uibo) (käsikiri RRs) **Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) **Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) **Väike sõsar vellega (Artur Adson) (käsikiri TMMis) **Küll on soe päikse pai (J. Truupõld) **Õhtulaul (Eduard Visnapuu) **'''Lastesüit''' [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (J. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman)] (käsikiri RRs) *[[1936]] **Heinaliste laul (Eduard Visnapuu) **Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu) **Vastlalaul (Mart Raud) (käsikiri RRs) *[[1937]] **Lõokese laul (Karl Eduard Sööt) (käsikiri TMMis) **Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) **Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis) **Rivilaul (Juhan Sütiste) (käsikiri RRs) **Oleks mul oma hobune (rahvaluule) (käsikiri TMMis) **Päev läheb puudele punane (rahvaluule) (käsikiri RRs) **Kannikene emale (Julius Oro) (käsikiri RRs) **Esimese lille (E. Treffner) (käsikiri RRs) **Tahaks laulda (?)(käsikiri RRs) *[[1938]] **Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri TMMis) **Emale (Eduard Visnapuu) **Kurja vastu (Karl Eduard Sööt) **Sõjamees (Karl Eduard Sööt) (käsikiri RRs) *[[1939]] **Elutuli (Gustav Suits) (käsikiri RRs) *[[1944]] **Me sünnimaa (H. Kivi) **Maa kutsub (Mart Raud) (käsikiri RRs) **ENSV hümn *[[1945]] **Külvaja (Paul Viiding) (käsikiri TMMis) *[[1948]] **Vaba rahvas (Mart Raud) (käsikiri TMMis) *[[1950]] **Tervitus matkal (N. Laanepõld) (käsikiri RRs) **Vanem vend (O. Roots) (käsikiri RRs) **Ema eeskujul (A. Taar) (käsikiri RRs) **Armsas lapsepõlve kodus (H. Rohtsalu) (käsikiri RRs) **Meie laulud (O. Roots) *[[1951]] **Tõuse laul ja võimsalt kaja (A. Hansschmidt) **Me ei väsi matkateel (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs) **Tihane (Mart Raud) **Meile rahu kallis (K. Korsen) (käsikiri RRs) **Tema pole väike (Ralf Parve) (käsikiri TMMis) *[[1952]] **Minu vanaema (Muia Veetamm) **Pioneerid lähevad (Manivald Kesamaa) *[[1953]] **Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs) **Kalamees naerab (Juhan Smuul) *[[1954]] **Tõuse laul ja võimsalt kaja (Al. Hanschmidt) (käsikiri RRs) **Tulge kaasa (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs) *[[1955]] **Hõbepurjeses paadis (E. Tammlaan) (käsikiri RRs) *[[1956]] **Rongisõit (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **Pidupäev koolis (K. Korsen) *[[1957]] **Ilutegija, rahvalauluseade (käsikiri RRs) **Unelaul (J. Kärner) **Ketramislaul (rahvaluule) *[[1959]] **Lõkke juures (Ilmi Kolla) *[[1961]] **Saanid ja Jaanid lastekoorile klaverisaatega (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri TMMis) **Istuta, poeg, isa iluks (Magajate mälestuseks) ('''„'''Kalevipoeg") (käsikiri RRs) **Meie memmel kitsekene (Erika Esop) (käsikiri TMMis) *[[1964]] **Kalevlaste laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) *[[1965]] **Kaie sussid (Erika Esop) (käsikiri TMMis) *[[1966]] **'''Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele:''' **Pähklist paat **Kurekell **Hea rohi **Silmapesu laul **Raske kott **Kati karu **Ilus vaikne unetund **Jalli sall **Kleit jäi väikseks **Riidepanemise laul **Hapukapsapea **Pillimäng **Abimees (1965-1966; käsikiri TMMis) **Pidupäev **Muri mure **Tammetõru **Õunakorjamise õpetus **Ninatark **Kreegipuu **Võilill **Kevadkuul **Kalad **Jussi suss **Lõok **Karupätsu sünnipäev (käsikiri TMMis) **Rongid, rongid (Erika Esop; käsikiri TMMis) **Kõnelus kuuga (Heljo Mänd; käsikiri RRs) **Vikerkaar (Heljo Mänd; käsikiri RRs) **Külalised Jonnilast (Heljo Mänd; käsikiri RRs) **Meelespea (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Tiritamm (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Mai seelik (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Õhulaev (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Head teed, kel jalad kannavad (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Kirsisöömise õpetus (Ellen Niit; käsikiri RRs) **Marsilaul (A. Aguraiuja; käsikiri RRs) **Pidupäev (S. Maršak) **Kangelane (Erika Esop; käsikiri RRs) **Kimbuke, süit (osad: Lumikelluke, Sinilill, Ülane, Takjas, Kullerkupp, Kõrvenõges, Meelespea, Kellukas (Heljo Mänd; käsikiri RRs)) *[[1971]] **Tibukese unenägu (Ernst Enno) **Õhtulaul (Ernst Enno) **Lindude jutt (norra lastelaul) **Juba liigub lingi juurde (Karl Eduard Sööt) **Lõokesed (Anna Haava) **Vihmasadu (Kalju Kangur) **Seeneline (Juta Kaidla) **Kes on valge, kes on must (Kersti Merilaas) **Põrsas mudaravil (H. Ant; käsikiri RRs) **Piginina Piine ja Lagina Liine (Heljo Mänd) **Näärimees teel (A. Käär) **Kiigel (Julius Oro) **Linnukese küsimine (Jaan Bergmann) **Teeme seda, mida pole vaja teha (O. Vacietes; Riho Pätsi ainetel; käsikiri RRs) **Igal lapsel oma pill (Uno Leies) **Karu talvelaul (Ellen Niit) **Tikk-takk (E. Tael) **Öökull (soome lastelaul) **Uhkat-tuhkat (Hando Runnel) **Koma (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **Eile olin alles väike (Ellen Niit) **Sügis (Ellen Niit) (käsikiri RRs) **'''Aasta, süit:''' Näärikuu. Küünlakuu. Linnukuu. Jürikuu. Lehekuu. Jaanikuu. Heinakuu. Lõikuskuu. Mihklikuu. Viinakuu. Mardikuu. Talvekuu (Ellen Niit; käsikiri TMMis) **Pani timmi viiul (Venda Sõelsepp) **Kolm kihulast (Venda Sõelsepp) **Parm pani suule parmupilli (Venda Sõelsepp) **Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs) **Kes? (H. Tali) **Aastaajad (saksa rahvalaul) **Vedurijuhi laul (A. Vedenski) (käsikiri RRs) **Õiekuu (J. Kaidla) **Laul lume lagunemisest (August Sang) **Sõitis muinasjututaat (M. Tank) **Millest küll tehtud on väikesed poisid (inglise rahvaluule) **Silgulaul (Hando Runnel) **Unekott (Kalju Kangur) **Seitse sokku (Kalju Kangur) **Iitsi-kass ja Kiitsi-kass (Ernst Enno) **Hiiretips läks putru keetma (Ernst Enno) **Lestad (Helve Jürisson) **Pottseppmees (Heljo Mänd) (käsikiri RRs) **Kuninganna sõi roosamannat (Ain Kaalep) (käsikiri RRs) **Halvad külalised (Heljo Mänd) **Mu koduke (August Kiiss) **Kevade tulek (Jaan Kärner) '''Loomisaasta teadmata:''' **Tuul jutustas (?) (käsikiri RRs) **Aeg leina lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs) ==Instrumentaalmuusika== *[[1934]] **Sümfooniline süit (I ja II osa) **Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile *[[1935]] **Võimlemismuusika poistele klaverile *[[1947]] **Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis) *[[1952]] **Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul) **Võimlemismuusika tütarlastele klaverile *[[1958]] **"Sindlitants" klaverile *[[1959]] **"Härjatants" klaverile *[[1961]] **"Randlaste tants" klaverile (käsikiri TMMis) *[[1962]] ** "Randlaste tants" rahvapilliorkestrile *[[1965]] **Pidulik avamäng puhkpilliorkestrile (rahvakunstiõhtu avapala) (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis) *[[1966]] **"Tõistre Tõnul torupill" sümfooniaorkestrile (partituuri käsikiri RRs) *[[1975]] **"Tere-tere" klaverile, rahvatantsu saatemuusika (käsikiri TMMis) [[Kategooria:Eesti muusika loendid]] 5ssusq7dh82y0y2863rr1q21yc38aty Arhitektuuri mõisteid 0 50235 7241526 7240150 2026-09-25T10:09:35Z Sendrasendra 225202 /* L */ 7241526 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[brüsseliseerimine]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] h88kl6runx76mlt7z6hv2rtlbskookt 7241529 7241526 2026-09-25T10:16:47Z Sendrasendra 225202 /* B */ 7241529 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] *[[brüsseliseerimine]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] f14a21ik0dq0rfxj14w0h7nqe48c7gl 7241531 7241529 2026-09-25T10:19:48Z Sendrasendra 225202 /* B */ 7241531 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[brüsseliseerimine]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] ssvugo4am8li7tihx7dd46pobpefasr Burgundia 0 50944 7241536 6848914 2026-09-25T10:26:35Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7241536 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib endisest haldusüksusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Burgundia (täpsustus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} {{Provints | nimi = Burgundia piirkond | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Région Bourgogne | lipp = Flag of Bourgogne.svg | lipu_link = [[Burgundia lipp]] | vapp = Blason fr Bourgogne.svg | vapi_link = [[Burgundia vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimi = [[Dijon]] | asendikaardi_pilt = Bourgogne in France.svg }} [[Fail:Carte_de_la_Bourgogne_(Relief).svg|pisi|Burgundia piirkonna kaart]] '''Burgundia''' (prantsuse keeles ''Bourgogne'') oli [[piirkond (Prantsusmaa)|piirkond]] ([[1. järgu haldusüksus]]) Prantsusmaa keskosas. Ajalooline Burgundia on peamiselt põllumajanduslik piirkond ja tuntud veinipiirkond. Piirkond jagunes neljaks departemanguks: [[Yonne'i departemang|Yonne]], [[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]], [[Nièvre'i departemang|Nièvre]] ja [[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]. 2016. aastal liideti Burgundia ja [[Franche-Comté]] piirkond [[Burgundia-Franche-Comté]] piirkonnaks. == Nimi == Nimi tuleb [[burgundid]]elt, [[Bornholm]]ilt pärit olevalt iidselt germaani rahvalt, kes asusid piirkonda [[Varakeskaeg|varakeskajal]]. [[Vanapõhja keel|Vanapõhjakeelne]] nimi Bornholmile oli ''Burgundaholmr''. Näiteks samaväärne nimi tänapäeva [[Skandinaavia]]s on [[Borgundi püstpalkkirik|Borgund]] [[Norra]]s. == Geograafia == Burgundia piirkond oli suurem kui vana [[Burgundia hertsogkond]] ja väiksem kui [[Burgundia hertsog|Burgundia hertsogite]] valitsetud ala tänapäeva [[Holland]]ist kuni [[Auvergne]]'i piirini. Tänapäeval koosneb Burgundia järgmistest vanadest provintsidest: * Burgundia: [[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]], [[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]] ja [[Yonne'i departemang|Yonne'i]] lõunapoolne osa. See vastab vanale [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]] (hiljem ''Burgundia provints''). Siiski pole vana [[Burgundia krahvkond]] (hiljem ''Franche-Comté provints'') arvatud Burgundia piirkonda, vaid moodustab [[Franche-Comté]] piirkonna. Samuti on väike osa Burgundia hertsogkonnast (Burgundia provintsist) nüüd [[Champagne-Ardenne]] piirkonnas. * [[Nivernais]]: nüüd [[Nièvre'i departemang]] * Yonne'i põhjapoolne osa on territoorium, mis ei olnud Burgundia osa (vähemalt mitte 11. sajandist alates), ning oli piiriala [[Champagne (provints)|Champagne'i]], [[Île-de-France (province)|Île-de-France'i]] ja [[Orléanais]]i vahel, sõltudes kõigist neist provintsidest eri aegadel ajaloos. === Suured omavalitsused === * [[Autun]] * [[Auxerre]] * [[Beaune]] * [[Chalon-sur-Saône]] * [[Dijon]] * [[Le Creusot]] * [[Mâcon]] * [[Montceau-les-Mines]] * [[Nevers]] * [[Prémery]] * [[Sens]] == Kliima == Selle piirkonna kliima on sisuliselt mereline (Cfb [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]is), kontinentaalse mõjuga ("poolkontinentaalne kliima"). == Ajalugu == {{vaata|Burgundia ajalugu}} [[Pilt:Blason fr Bourgogne.svg|pisi|Teise Burgundia hertsogkonna ja hiljem Prantsusmaa Burgundia provintsi [[vapp]]]] [[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|pisi|'''Burgundia tekkimine''' – piirkond tervikuna koosnes peaaegu kogu oma ajaloo jooksul aladest, mis näidatud kui '''Bourgogne''' ja ''Provence'', paiknedes Lombardiast Põhja-Itaalias läänes. Siiski sisaldasid Burgundia valdused meesliini hääbumise ajal palju maid frankide piirkonnas Neustrias – läksid pärast seda [[Felipe II]]-le, ala sai tuntuks kui [[Lõuna-Madalmaad|Hispaania Madalmaad]], reformatsiooni ajal toimus [[Hollandi mäss]]]] Burgundiat asustasid järgemööda [[keldid]], [[roomlased]] ([[galloroomlased]]) ja 4. sajandil Rooma liitlased [[burgundid]], võib-olla Bornholmilt (Läänemeri) pärit [[Germaanlased|germaani]] rahvas, kes asus sinna ja rajas oma kuningriigi. See burgundide kuningriik vallutati 6. sajandil ühe teise germaani hõimu, [[Frangid|frankide]] poolt, kes jätkasid Burgundia kuningriigiga oma võimu all. Hiljem jagati piirkond [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonna]] (läänes) ja [[Burgundia krahvkond|Burgundia krahvkonna]] (idas) vahel. Burgundia hertsogkond on kahest paremini tuntud, kuna sellest sai hiljem Prantsusmaa Burgundia provints, samas Burgundia krahvkonnast sai Prantsusmaa [[Franche-Comté]] provints, mis sõna-sõnalt tähendab ''vabakrahvkonda''. [[Burgundid]] olid üks [[Germaanlased|germaani]] rahvas, kes täitis [[Rooma riik|Rooma riigi]] lääneosa [[Rooma riigi langus|kokkukukkumisega]] jäetud võimuvaakumi. 411. aastal ületasid nad [[Rein]]i jõe ja rajasid kuningriigi [[Worms]]is. Keset korduvaid kokkupõrkeid roomlaste ja [[hunnid]]e vahel hõlmas burgundide kuningriik lõpuks ala, mis tänapäeval on piiriala [[Šveits]]i, Prantsusmaa ja [[Itaalia]] vahel. 534. aastal alistasid [[frangid]] viimase burgundide kuninga [[Godomar]]i ja neelasid territooriumi oma kasvavasse impeeriumisse. Burgundia tänapäevane olemasolu põhineb [[Frangi riik|Frangi riigi]] lagunemisel. 880. aastatel oli neli Burgundiat: # [[Ülem-Burgundia]] kuningriik [[Genfi järv]]e ümbruses, # [[Alam-Burgundia]] kuningriik Provence'is, # [[Burgundia hertsogkond]] [[Saône]] jõest läänes, # [[Burgundia krahvkond]] Saône jõest idas. Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriigid ühendati uuesti 937. aastal ja neelati 1032. aastal [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] ajal [[Saksa-Rooma riik]]i kui [[Arelaat|Arles'i kuningriik]]. Burgundia hertsogkonna annekteeris Prantsusmaa 1004. aastal. Burgundia krahvkond jäi [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]] lõdvalt seotuks (vahelduvalt sõltumatu, sellest nimi "[[Franche-Comté]]") ja liidendati [[Nijmegeni leping]]uga 1678. aastal lõplikult Prantsusmaaga. [[Keskaeg|Keskajal]] oli Burgundia mõne väga tähtsa läänekiriku ja [[klooster|kloostri]] asukoht, nende seas [[Cluny klooster|Cluny]], [[Cîteaux klooster|Cîteaux]] ja [[Vézelay klooster|Vézelay]]. [[Pilt:Shepherd-c-076.jpg|pisi|left|Burgundia 14. sajandi Prantsusmaal, [[William Robert Shepherd]]i kaart]] [[Pilt:Map France 1477-en.svg|pisi|Burgundia hertsogkonna (''Bourgogne'') territoorium 1477. aastal kollasega]] [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ajal andis Prantsusmaa kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] hertsogkonna oma nooremale pojale [[Philippe Julge]]le, mitte ei jätnud seda oma järglasele Prantsuse troonil. Varsti muutus hertsogkond troonile suurimaks rivaaliks, kuna Burgundia hertsogitel õnnestus koostada riik, mis ulatus [[Šveits]]ist [[Põhjameri|Põhjamereni]], suures osas abielude kaudu. Burgundia territooriumid koosnesid arvukatest läänidest mõlemal pool (siis suuresti sümboolset) piiri Prantsusmaa kuningriigi ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vahel. Selle majanduslik süda oli [[Madalmaad]]es, eriti [[Flandria krahvkond|Flandrias]] ja [[Brabanti hertsogkond|Brabantis]]. Õukond [[Dijon]]is varjutas Prantsuse õukonda nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. [[Belgia]]s ja [[Holland]]i lõunaosas tähendab "Burgundia elustiil" nüüdki "elu, hea toidu ja pillava vaatemängu nautimist". [[Burgundia sõjad|Burgundia sõdade]] ajal tapeti [[Nancy lahing]]us 1477. aastal viimane hertsog [[Charles Südi]] ja hertsogkond ise annekteeriti Prantsusmaa poolt. 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul pakkusid teised Burgundia territooriumid võimubaasi [[Habsburgid]]e tõusuks, pärast seda, kui Austria [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian]] abiellus hertsogi ainsa tütre [[Marie (Burgundia)|Mariega]]. Pärast viimase surma viis tema abikaasa õukonna algul Mecheleni ja siis [[Coudenberg]]i lossi Brüsselis ning valitses siit riigi jäänuseid, Madalmaid ([[Burgundia Madalmaad]]) ja [[Franche-Comté]]d, mis oli veel keiserlik lään. Viimase territoorium loovutati Prantsusmaale [[Nijmegeni leping]]uga 1678. aastal. Prantsuse revolutsiooniga 18. sajandi lõpul piirkondade haldusüksused kaotati, kuid taastati viienda vabariigi ajal 1970. aastatel. Tänapäeva piirkond koosneb suuremas osas endisest hertsogkonnast. == Kultuur == [[Pilt:Bourgogne-charolais-cattle.jpg|pisi|Karjamaa Burgundias]] === Vein === [[Pilt:Meursault,Burgundy.jpg|pisi|[[Chardonnay]] viinamäed [[Côte de Beaune]] lõunaosas [[Meursault]] linna ümbruses]] {{vaata|Burgundia vein}} Burgundia on üks Prantsusmaa peamisi veinitootmise piirkondi. See on väga tuntud nii punaste kui ka valgete veinide poolest, mis enamasti tehtud vastavalt [[Pinot Noir|Pinot Noiri]] ja [[Chardonnay]] viinamarjadest, kuigi leidub ka muid viinamarjasorte (nt [[Gamay]], [[Aligote]], [[Pinot Blanc]] ja [[Sauvignon Blanc]]). Piirkond jaguneb [[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Oriks]], kus leiduvad kõige kallimad ja hinnatumad Burgundia veinid, ning [[Beaujolais (vein)|Beaujolais]]'ks, [[Chablis]]'ks, [[Côte Chalonnaise]]'iks ja [[Mâcon]]iks. Tippveinide maine ja kvaliteet koos faktiga, et neid toodetakse sageli väikese partiina, on kaasa toonud suure nõudluse ja kõrged hinnad, kus mõned Burgundia veinid on kõige kallimate veinide hulgas maailmas. === Köök === Kuulsad Burgundia toidud on ''[[coq au vin]]'', ''[[beef bourguignon]]'' ja [[Époisses de Bourgogne|Époisses de Bourgogne'i]] juust. ==Vaata== *[[Burgundia romaanika]] == Välislingid == *[http://www.bourgogne-tourisme.com/ Turismileht] (''prantsuse, inglise'' ja ''saksa keeles'') {{koord|type=adm1st |region=FR-D}} [[Kategooria:Prantsusmaa endised piirkonnad]] [[Kategooria:Burgundia| ]] 0fye9tepzcc8ueme3jar0p857307ucd Meie Mees 0 57611 7241102 6932907 2026-09-24T17:35:12Z ~2026-51803-62 238279 /* */ 7241102 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti ansamblist; Eesti teleseriaali kohta vaata [[Meie mees (seriaal)]]}} [[Fail:KE Aivar Riisalu.jpg|pisi|326x326px|Solist Aivar Riisalu]] '''Meie Mees''' on eesti ansambel, mis hakkas koos musitseerima 1980. aastatel Eesti Üliõpilasmalevas. Täpsemalt Ööbikuoru rühmas [[19. aprill]]il [[2007]] sai Meie Mees auhinnavõistlusel "[[Kuldne Plaat]]" 2007. aasta ansambli auhinna. Pärast seda veel Kristliku Pere raadio hõberisti == Koosseis == * [[Tarvi Jaago]] (klahvpillid, laul) * [[Ivar Kannelmäe|Ivar Kannelmäe]] (kitarrid, laul) * [[Toomas Pae]] (trummid, laul) * [[Aivar Riisalu]] (laul) * [[Vahur Parve]] (basskitarr, laul) * [[Emil Oja]] (mandoliin, tamburiin, laul) == Diskograafia == === Albumid === * 1997 "Ära näe vaeva" BGM Records * 1998 "Piraat plaat" BGM Records * 1999 "Sina oled minu sõber" BGM Records * 1999 "Pest of 2000" BGM Records * 2000 "Teen tapeeti" BGM Records * 2001 "Pööning põleb" BGM Records * 2001 "Pühi kogu perele" BGM Records * 2002 "Lastelaulud" BGM Records * 2002 "Kutse napsule" BGM Records * 2003 "Klounide rünnak" BGM Records * 2004 "Eesti mees on tantsulõvi" BGM Records * 2004 "Pest off 2004" BGM Records * 2005 "Meieh rullaadid" BGM Records * 2005 "Jookse, põder!" BGM Records * 2006 "Vaba mees" BGM Records * 2006 "Pest of the Pest" BGM Records * 2006 "Anekdoodid" BGM Records * 2006 "Laulud lastele" BGM Records * 2008 "Megamix 2015" BGM Records * 2008 "Parimad 1" EAA * 2008 "Hallo Maa" BGM Records * 2008 "Parimad 2" BGM Records * 2008 "Parimad 3" BGM Records * 2009 "[[Täiesti olemas]]" BGM Records * 2009 "Eesti kuld ja Eesti süda" EAA * 2012 "Meie Mees 15" BGM Records * 2013 "Puhas kuld" 2CD, BGM Records === DVD === * 2004 "KaraOke" BGM Records * 2008 "Viimane lend" EAA == Vaata ka == * [[Mees (ansambel)]] == Välislingid == * [http://www.meiemees.ee Meie Mehe koduleht] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 9lftdngg5tuow3875eg3s5mew5ypxhd 7241500 7241102 2026-09-25T09:26:45Z ~2026-51803-62 238279 /* Koosseis */ 7241500 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti ansamblist; Eesti teleseriaali kohta vaata [[Meie mees (seriaal)]]}} [[Fail:KE Aivar Riisalu.jpg|pisi|326x326px|Solist Aivar Riisalu]] '''Meie Mees''' on eesti ansambel, mis hakkas koos musitseerima 1980. aastatel Eesti Üliõpilasmalevas. Täpsemalt Ööbikuoru rühmas [[19. aprill]]il [[2007]] sai Meie Mees auhinnavõistlusel "[[Kuldne Plaat]]" 2007. aasta ansambli auhinna. Pärast seda veel Kristliku Pere raadio hõberisti == Koosseis == * [[Tarvi Jaago]] (klahvpillid, laul) * Jaanus Kana (kõrilaul) * [[Ivar Kannelmäe|Ivar Kannelmäe]] (kitarrid, laul) * [[Toomas Pae]] (trummid, laul) * [[Aivar Riisalu]] (laul) * [[Vahur Parve]] (basskitarr, laul) * [[Emil Oja]] (mandoliin, tamburiin, laul) == Diskograafia == === Albumid === * 1997 "Ära näe vaeva" BGM Records * 1998 "Piraat plaat" BGM Records * 1999 "Sina oled minu sõber" BGM Records * 1999 "Pest of 2000" BGM Records * 2000 "Teen tapeeti" BGM Records * 2001 "Pööning põleb" BGM Records * 2001 "Pühi kogu perele" BGM Records * 2002 "Lastelaulud" BGM Records * 2002 "Kutse napsule" BGM Records * 2003 "Klounide rünnak" BGM Records * 2004 "Eesti mees on tantsulõvi" BGM Records * 2004 "Pest off 2004" BGM Records * 2005 "Meieh rullaadid" BGM Records * 2005 "Jookse, põder!" BGM Records * 2006 "Vaba mees" BGM Records * 2006 "Pest of the Pest" BGM Records * 2006 "Anekdoodid" BGM Records * 2006 "Laulud lastele" BGM Records * 2008 "Megamix 2015" BGM Records * 2008 "Parimad 1" EAA * 2008 "Hallo Maa" BGM Records * 2008 "Parimad 2" BGM Records * 2008 "Parimad 3" BGM Records * 2009 "[[Täiesti olemas]]" BGM Records * 2009 "Eesti kuld ja Eesti süda" EAA * 2012 "Meie Mees 15" BGM Records * 2013 "Puhas kuld" 2CD, BGM Records === DVD === * 2004 "KaraOke" BGM Records * 2008 "Viimane lend" EAA == Vaata ka == * [[Mees (ansambel)]] == Välislingid == * [http://www.meiemees.ee Meie Mehe koduleht] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] d67eq007dc1q4tyof5qjlvdqp16gbn3 275 0 57817 7241502 3503596 2026-09-25T09:28:20Z Raamaturott 56450 7241502 wikitext text/x-wiki {{Aasta artikkel}} '''275. aasta''' ('''CCLXXV''') oli [[3. sajand]]i 75. aasta. == Sündmused == * september või oktoober – Mõrvati Vana-Rooma keiser [[Aurelianus]]. [[Rooma Senat]] valis uueks keisriks [[Tacitus (keiser)|Tacituse]]. == Sündinud == * ... == Surnud == * september või oktoober – [[Aurelianus]], Vana-Rooma keiser [[Kategooria:275| ]] mx5vw2vclmjstn4wpaeb2cmg4330902 Richard J. Evans 0 64066 7241604 7119501 2026-09-25T11:28:43Z Morel 26171 7241604 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Richard John Evans''' (sündinud [[1947]]) on [[Suurbritannia]] ajaloolane. Evans uurib [[Saksamaa]] ajalugu, peamiselt sotsiaalsest aspektist. Ta on kirjutanud ka tuntud raamatu "In Defence of History", mis kaitseb ajalugu kui distsipliini [[postmodernism|postmodernistlike]] rünnakute eest. == Välislingid == *[http://www.richardjevans.com Richard J. Evansi koduleht] {{JÄRJESTA:Evans, Richard}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolased]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] fmcc8c5e4q2z86u841tvaru5gwi33lh Edward Hallett Carr 0 64149 7241571 7120055 2026-09-25T11:11:53Z Morel 26171 7241571 wikitext text/x-wiki '''Edward Hallett Carr''' ([[28. juuni]] [[1892]] – [[5. november]] [[1982]]) oli [[Suurbritannia]] [[ajaloolane]]. Carr sündis [[London]]is. [[1916]]–[[1936]] töötas ta diplomaadina, viibides muuhulgas ka [[Riia]]s. Samal ajal tegeles ta ka ajalooga, kirjutades suure hulga teoseid Vene revolutsioonist ja [[bolševikud|bolševike]] valitsemisest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pandi ta juhtima komisjoni, mis pidi uurima [[rahvuslus]]e olemust. Komisjoni töö tulemuseks oli tõdemus, et rahvuslus on niivõrd keerukas asi, et selle üldolemust on võimatu leida. Carr on tuntud ajaloolise empirismi vastasena, ta uskus, et ajaloolane jõuab tõeni mitte võimalikult suure hulga allikatega töötades, vaid iseennast täiustades ning ajaloo üle analüütilis-filosoofiliselt mõeldes. Ta uskus ka, et ajaloos on oma loogika ning et põhimõtteliselt on olemas progress. Need põhimõtted esitas ta [[1961]]. aastal oma kuulsas teoses "What is History", mis on siiani jäänud üheks loetuimaks ja tunnustatumaks ajalooteaduse ülevaateraamatuks. Carri vaadetele oponeeris [[Geoffrey Rudolph Elton]] oma raamatuga "The Practice of History", mis tähtsustas just empirismi osa. ==Teosed== *''Dostoevsky (1821-1881): a New Biography'', New York: Houghton Mifflin, 1931. *''The Romantic Exiles: a Nineteenth Century Portrait Gallery'', London: Victor Gollancz, 1933. *''Karl Marx: a Study in Fanaticism'', London: Dent, 1934. *''Michael Bakunin'', London: Macmillan, 1937. *''The Twenty Years Crisis, 1919-1939: an Introduction to the Study of International Relations'', London: Macmillan, 1939, revideeritud väljaanne, 1946. *''Conditions of Peace'', London: Macmillan, 1942. *''Nationalism and After'', London: Macmillan, 1945. *''A History of Soviet Russia'', 14 köidet, London: Macmillan, 1950-1978. *''What is History?'', 1961, R.W. Daviese poolt revideeritud väljaanne , Harmondsworth: Penguin, 1986. *''The Russian Revolution: From Lenin to Stalin (1917-1929)'', London: Macmillan, 1979. *''From Napoleon to Stalin and Other Essays'', New York: St. Martin's Press, 1980. *''The Twilight of the Comintern, 1930-1935'', London: Macmillan, 1982. {{JÄRJESTA:Carr, Edward Hallett}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolased]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1982]] a2qmz9iobtptti8m0irf741umewj4nj Mona Lisa 0 67088 7241196 7071318 2026-09-24T19:45:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241196 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maalist; teiste asjade kohta vaata lehekülge [[Gioconda]]}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=november}} {{Maal| pildi_fail=Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg | pealkiri="Mona Lisa" | kunstnik=[[Leonardo da Vinci]] | aasta=[[1503]]–[[1507]] | tüüp=õlimaal puidul | kõrgus=77 | laius=53 | kõrgus_toll= | laius_toll = | diameeter_cm = | diameeter_toll = | linn=[[Pariis]] | muuseum=[[Louvre'i muuseum]]}} [[Fail:Mona Lisa detail eyes.jpg|pisi|304x304px|Näodetail maalilt]] '''"Mona Lisa"''' ehk '''"La Gioconda"''' on [[Leonardo da Vinci]] maal, mis valmis aastatel [[1503]]–[[1519]].<ref> Kunstnik alustas maalimist umbes 1503.&nbsp;aastal Firenzes, Itaalias. 1516.&nbsp;aastal võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas selle viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.<br />Vt ka [https://web.archive.org/web/20170911115913/http://www.theartnewspaper.com/articles/Louvre%20confirms%20redating%20of%20the%20Mona%20Lisa/26116 Louvre kinnitab Mona Lisa ümberdateerimist] (inglise keeles) vaadatud 2012-04-02</ref> Praegu asub see [[Pariis]]is [[Louvre|Louvre'is]]. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal. Teos on maalitud [[õlivärvid]]ega [[pappel|paplipuust]] alusele. Selle mõõdud on 77 × 53 cm. == Maali kirjeldus == Maalil on kujutatud rikka [[Firenze]] siidikaupmehe ja kunstimetseeni [[Francesco del Giocondo]] naine [[Lisa del Giocondo]] (neiuna Gherardini; 15. juuni 1479 – 15. juuli 1542). Uuringute põhjal kinnitati 2005. aastal lõplikult, et Lisa del Giocondo on tuvastatud "Mona Lisa" [[modell]]ina.<ref name="Mona">[https://web.archive.org/web/20110508121954/http://www.ub.uni-heidelberg.de/Englisch/news/monalisa.html Mona Lisa – Heidelberg discovery confirms identity.] University Library Heidelberg. Arhiveeritud 8. mai 2011. Vaadatud 22.11.2022.</ref> Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (selle kaudu ka pildi vaatajale). Naeratuse põhjuse üle on palju juureldud ja Leonardo kaasaegsed asusid seda kohe jäljendama. Mona Lisal on sarnasus paljude [[Renessanss|renessansi]]<nowiki>aegsete</nowiki> neitsi [[Maarja]] kujutistega, keda sellel ajal peeti naise ideaaliks.<ref>[https://books.google.ee/books?id=fq8IHuJIKmoC&pg=PA71&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Leonardo Da Vinci, 1452–1519.] Frank Zöllner (2000), ISBN 978-3-8228-5979-7</ref> Naine istub tugitoolis, käed kokku pandud, mis on märk tema reserveeritusest ning tema pilk on suunatud vaatajale. Mona Lisa parem käsi toetub vasakule ning selle žestiga kujutab Leonardo teda voorusliku ja truu abielunaisena.<ref> Claire J. Farago (1999). Leonardo's projects 1500–1519. Oxford, England: Taylor & Francis. ISBN 978-0-8153-2935-0.</ref> Portreteeritav näib ebatavaliselt elavana, selle saavutab Leonardo oma loodud [[sfumato]] maalimistehnikaga, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine. See avaldub eriti silmade ja suunurkade juures.<ref>[https://web.archive.org/web/20130624042349/http://artchive.com/artchive/L/leonardo/monalisa_text.jpg.html The Story of Art.] E.H. Gombrich, arhiveeritud 3. juuni 2013. Vaadatud 22.11.2022.</ref> [[Harvardi ülikool]]i professori Margaret Livingstone'i 2003. aastal tehtud uurimistöö selgitas, et Mona Lisa naeratus kaob, kui vaataja pilk on suunatud otse huultele, mida seletatakse inimsilma foveaalse eripäraga.<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/2775817.stm BBC NEWS – Entertainment – Mona Lisa smile secrets revealed.] Arhiveeritud 18 veebruar 2003. Vaadatud 22.11.2022.</ref> Maal on üks esimesi portreesid, kus istuja asub kujuteldava maastiku ees, ning siinjuures oli Leonardo üks esimesi kunstnikke, kes on kasutanud oma töös õhuperspektiivi.<ref>[https://www.bbc.co.uk/science/leonardo/gallery/monalisa.shtml The Mona Lisa (La Gioconda).] BBC. 25 oktoober 2009. Vaadatud 22.11.2022.</ref> Leonardo asetas horisondi joone mitte kaelale, nagu ta oli varem teinud, vaid naise silmadega samale kõrgusele, sidudes nii figuuri maastikuga ja rõhutades maali salapärast olemust. Mona Lisal pole selgelt nähtavaid kulme ega ripsmeid, kuigi kaasaegsed kirjeldavad kulme üksikasjalikult.<ref>[https://archive.org/details/livesofartists0000vasa_k5j0/page/294/mode/2up The Lives of the Artists.] Giorgio Vasari. Oxford World's Classics. Vaadatud 22.11.2022.</ref> 2007. aastal teatas prantsuse insener Pascal Cotte, et on teinud maalist ülisuure eraldusvõimega skaneeringuid. Nende käigus selgus, et Mona Lisa maaliti algselt ripsmete ja kulmudega, kuid need olid aja jooksul, ilmselt maali puhastamiste käigus järk-järgult kadunud. Cotte avastas ka, et maali on mitu korda ümber töödeldud, mis on muutnud Mona Lisa näo suurust ja tema pilgu suunda. Ta leidis ühtlasi, et ühes värvikihis on naist kujutatud kandmas juuksenõelu ja pärlitega kaunistatud peakatet, mis on hiljem üle maalitud.<ref>[https://www.livescience.com/53038-hidden-painting-real-mona-lisa.html Lurking Beneath the 'Mona Lisa' May Be the Real One.] Tia Ghose (2015)</ref> == Maali ajaloost == Leonardo da Vinci teostest on "Mona Lisa" ainus portree ja üks väheseid maale (ka "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", "Püha Hieronymus", "Kuningate kummardamine"), mille autentsus pole vaidlusi tekitanud.<ref> Angela Ottino della Chiesa (1967). The Complete Paintings of Leonardo da Vinci. Penguin Classics of World Art. London, England: Penguin Books. ISBN 978-0-14-008649-2.</ref> Arvatavasti alustas Leonardo tööd Lisa del Giocondo portree kallal 1503. aasta oktoobris.<ref name="Mona"></ref> On arvamusi, et see on maalitud aastatel 1503–1506, dokumentide järgi on pakutud ka 1513. aastat.<ref> Alessandro Vezzosi (2007). "The Gioconda mystery – Leonardo and the common vice of painters". Polistampa. ISBN 978-88-596-0258-3.</ref> 1516. aastal kutsus kuningas [[François I]] Leonardo tööle Prantsusmaale ning arvatakse, et ta võttis "Mona Lisa" endaga kaasa ja jätkas seal tööd maaliga. Kunstiteadlased on jõudnud järeldusele, et maal on iseloomulik Leonardo stiilile tema elu viimastel aastatel ning et Leonardo jätkas portree viimistlemist kuni 1517. aastani.<ref>Leonardo da Vinci, master draftsman. New York: Metropolitan Museum of Art. p. 234. ISBN 1-58839-033-0</ref> Kuningas [[François I]] ostis selle ära ja paigutas oma vannituppa. Seda hoiti hiljem [[Fontainebleau]] lossis, kuni [[Louis XIV]] viis selle [[Versailles' loss]]i, kuhu see jäi kuni [[Prantsuse revolutsioon]]ini.<ref>Peter Russell (2017). The History of Art in 50 Paintings (Illustrated). Delphi Classics. ISBN 978-1-78656-508-2.</ref> 1797. aastal viidi maal Louvre'i alalisele väljapanekule. Pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i toimumist kuulutati Louvre ja "Mona Lisa" nagu kõik teisedki Louvre'is olevad kunstiteosed riigi omandiks.<ref>[[Gerhard Feix]]. "Pariisi suur kõrv". [[Tallinn]], [[Eesti Raamat]] [[1988]], lk. 112</ref> Hiljem oli maal lühikest aega ka [[Tuileries' palee]]s [[Napoleon I]] magamistoas. "Mona Lisa" ei olnud väljaspool kunstiringkondi kuigi laialt tuntud, alles [[1860. aastad|1860. aastatel]] hakkas osa prantsuse intelligentsist seda renessansi maalikunsti meistriteoseks pidama.<ref>[https://www.npr.org/2011/07/30/138800110/the-theft-that-made-the-mona-lisa-a-masterpiece The Theft That Made The 'Mona Lisa' A Masterpiece.] NPR. 30. juuli 2011. Vaadatud 22.11.2022.</ref> == Vargus, vandalism == [[Fail:After photo for the return of Gioconda at the Louvre Museum 1914.jpg|pisi|302x302px|Maali tagasitoomine Louvre`i muuseumi]] [[21. august]]il [[1911]] varastas maali Louvre'i töötaja [[Vincenzo Peruggia]]. Peruggial oli väärarvamus, et "Mona Lisa" oli sajandeid [[Itaalia]]s olnud, kuni [[Napoleon]] selle Prantsusmaale viis, mistõttu soovis ta selle Itaaliasse tagasi viia. [[1913]]. aasta lõpul võttis Peruggia ühendust Leonardo sünnilinna [[Firenze]] [[antikvaar]]i Alfredo Geriga ja pakkus talle "Mona Lisat" müüa. Geri kutsus Peruggia Firenzesse, veendus maali ehtsuses ja võttis ühendust politseiga. Peruggia vahistati samal päeval, [[11. detsember|11. detsembril]] 1913, ja sama aasta [[31. detsember|31. detsembril]] jõudis maal Louvre'isse tagasi. Teos ei olnud vahepealse kahe aasta jooksul kahjustada saanud.<ref>Gerhard Feix. "Pariisi suur kõrv", lk. 116</ref> [[1956]]. aastal visati maalile hapet, hiljem visati seda kiviga.<ref name="xinhua">[https://web.archive.org/web/20120302172144/http://news.xinhuanet.com/english/2009-08/12/content_11868974.htm Mona Lisa attacked by Russian woman] Xinhua, 12. august 2009 (inglise keeles)</ref> Kummalgi juhul ei saanud maal palju kannatada. Praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is [[kuulikindel klaas|kuulikindla klaasi]] taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. Näiteks [[12. august]]il [[2009]] viskas üks vene naine seda kruusiga protestiks selle vastu, et talle ei antud Prantsusmaa kodakondsust. Maal ei saanud kannatada ja selle vaatamine oli keelatud üksnes lühikest aega, mis kulus kildude kokkukorjamiseks.<ref name=xinhua/> == Eksponeerimine == Aastatel [[1962]]–[[1963]] oli "Mona Lisa" näitusel [[New York|New Yorgis]] ja [[Washington]]is. Enne seda hinnati kindlustuse jaoks maali väärtuseks 100 miljonit [[USA dollar|USA dollarit]], mis 2005. aastal oleks inflatsiooni arvestades olnud 645 miljonit dollarit. [[1974]]. aastal oli maal näitusel [[Moskva]]s ja [[Tōkyō]]s. 2019. aastal võeti Louvre'is kasutusele uus maali vaatamise kord. Muuseumi külastajad peavad maali nägemiseks järjekorras ootama ning pärast järjekorra läbimist on grupil aega maali vaadata umbes 30 sekundit. [[Avangardism]]is ja [[popkunst]]is on "Mona Lisa" muutunud ikooniks, mida on oma teostes kasutanud [[Marcel Duchamp]], [[Salvador Dalí]], [[Fernand Léger]], [[Andy Warhol]] ja paljud teised kunstnikud. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50989688/mona-lisa-kuulsa-naeratuse-saladus-leidis-lahenduse Mona Lisa kuulsa naeratuse saladus leidis lahenduse.] Eesti Päevaleht, 03. august 2004. *[https://ajalugu.ohtuleht.ee/974230/minevikuhetk-21-august-itaalia-patrioot-varastas-louvrei-muuseumist-mona-lisa Itaalia patrioot varastas Louvre'i muuseumist „Mona Lisa“.] Õhtuleht, 21. august 2020. [[Kategooria:Itaalia kunst]] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Leonardo da Vinci]] e9jumfb4rze6wore5j88uz4n07726x9 Michael Jackson 0 71506 7241096 7213906 2026-09-24T17:20:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 5 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241096 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on lauljast; õlleeksperdi kohta vaata artiklit [[Michael Jackson (õlleekspert)]].}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Muusikute info |nimi = Michael Jackson |pilt = Michael Jackson 1984.jpg |pildiallkiri = Michael Jackson (1984) |pildi_suurus = 215 |taust = soolo_laulja |sünninimi = Michael Joseph Jackson<ref name="Legal name" /> |alias = Michael Joe Jackson, MJ, Popmuusika kuningas |sünniaeg = {{Sünniaeg|1958|8|29|mf=yes}} |sünnikoht = [[Gary]], [[Indiana]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] |surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2009|6|25|1958|8|29|mf=yes}} |surmakoht = [[Los Angeles]], USA |pill = [[klaver]], [[trummid]], [[kitarr]] |stiil = [[Rhythm and blues|R&B]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[funk]], [[elektrooniline muusika|elektrooniline]], ''[[tantsumuusika|dance]]'', ''[[new jack swing]]'', [[diskomuusika]] |amet = [[laulja]]-[[laululooja]], [[muusikaprodutsent]], [[helilooja]], [[muusik]], [[tantsija]], [[koreograaf]], [[näitleja]] |tegev = 1964–2009 |plaadifirma = [[Motown]], [[Epic Records|Epic]], [[Legacy Recordings|Legacy]], [[Sony Music Entertainment|Sony]] |seotud_esitajad = [[The Jackson 5]], [[Janet Jackson]], [[Slash]] |URL = [http://www.michaeljackson.com michaeljackson.com] }} '''Michael Joseph Jackson''' ([[29. august]] [[1958]] [[Gary]], [[Indiana]] – [[25. juuni]] [[2009]] [[Los Angeles]]) oli [[afroameeriklased|afroameerika]] päritolu [[poplaulja]], [[laululooja]], [[tantsija]] ja filantroop. Teda on peetud popmuusika kuningaks ja ta on üks kõigi aegade edukaimaid meelelahutajaid.{{lisa viide}} Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialdaselt kajastatud eraeluga tegid Michael Jacksonist aastakümneteks üle maailma tuntud popmuusika ikooni.{{lisa viide}} [[Jacksonite perekond|Jacksonite perekonna]] seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal perebändis [[The Jackson 5]]. Tema soolokarjäär sai alguse [[1971]]. aastal. Michael Jacksoni muusikavideotest kujunes 1980. aastatel uus kunstiliik, mis pani ühtlasi aluse nende tähtsusele muusika reklaamimisel. Video populaarsus aitas saada kuulsaks toona suhteliselt uuel telekanalil [[MTV]]-l. [[1990. aastad|1990. aastatel]] tegid videod "[[Black or White]]", "[[Scream/Childhood|Scream]]" jt Jacksonist MTV raudvara. Tema muusika uudne kõla ja laulmisstiil on mõjutanud paljusid pop-, rokk-, R&B- ja [[hiphop]]muusikuid üle kogu maailma. Jacksoni esinemised tegid populaarseks mitu keerukat tantsustiili, näiteks ''[[robot (tants)|robot]]'' ja ''[[moonwalk]]''. Jacksoni [[1982]]. aastal ilmunud "[[Thriller (album)|Thriller]]" on ostetud eksemplaride arvu poolest kõigi aegade menukaim [[muusikaalbum]]. Ka albumid "[[Off the Wall]]" ([[1979]]), "[[Bad]]" ([[1987]]), "[[Dangerous]]" ([[1991]]) ja "[[HIStory: Past, Present and Future, Book I|HIStory]]" ([[1995]]) on kõige menukamate seas. Jackson on üks väheseid artiste, kes on kaks korda valitud [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. Jackson on ka [[Dance Hall of Fame]]'is, kus ta on seniajani ainus popi ja ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> viljeleja. Jackson pälvis 13 [[Grammy]] auhinda (sealhulgas [[Grammy legendiauhind]] ja [[Grammy elutööauhind]]) ja kõige rohkem [[Ameerika muusikaauhinnad|Ameerika muusikaauhindu]] (koos sajandi artisti auhinnaga 26). Ta sai veel sadu auhindu, rohkem kui ükski teine laulja.{{lisa viide}} Jackson oli USA popmuusika singlite edetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist [[Billboard Hot 100|Hot 100]] ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari.{{lisa viide}} Michael Jackson astus oma loomingus selgelt ja jõuliselt vastu vägivallale, ülekohtule ja eelarvamustele, toonitas kõigi inimeste ühtekuuluvust, pööras tähelepanu hüljatutele ja vigastele, kannatajatele ja abivajajatele, loodusele ja keskkonnale: "Black or White", "Heal the World", "Earth Song", "They Don't Care About Us", "We Are the World", "Will You Be There", "Man In the Mirror" jpt. Ta tegi suuri annetusi kümnetele heategevusorganisatsioonidele ning asutas ja algatas ise fonde ja projekte vaeste ja kodutute, näljahädaliste ja õnnetuste ohvrite abistamiseks ("Heal the World Foundation", "We Are the World", "United We Stand: What More Can I Give"). Kõigil oma turneedel külastas ta haiglaid ja hooldekodusid, julgustas ja aitas vigaseid ja kannatanuid, tegi annetusi ja jagas kingitusi, ootamata tunnustust või tähelepanu, tihtipeale pigem sellest hoidudes, jäädes märkamatult tagaplaanile.<ref>Tõnn Sarv. Vendluse revolutsioon. - "Teater. Muusika. Kino" nr 7/8, 2020.</ref> Michael Jacksoni isiklik elu, sealhulgas tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine tekitasid palju kõmu ja poleemikat. Jackson suri 25. juunil 2009 mõni nädal enne turnee "[[This Is It]]" kavandatud algust ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma põhjustamises. Washington Posti ja Nielseni reitingu andmetel vaatas [[Michael Jacksoni mälestusteenistus]]e teleülekannet 2,5 miljardit inimest.<ref name="tJRXe" /> == Elulugu ja muusikukarjäär == === Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958–1975) === [[Pilt:2300 Jackson Street Yuksel.jpg|pisi|Jacksoni lapsepõlvekodu [[Indiana]]s [[Gary]]s. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma]] Michael Jackson sündis [[29. august]]il [[1958]] seitsmenda lapsena üheksalapselises [[afroameeriklased|afroameerika]] töölisperes, kes elas väikeses kolmetoalises majas [[Chicago linnastu]] [[Gary]] linnas, Indiana osariigis USA-s. Linn oli tollal terasetootmise keskus.<ref name="Moonwalk" /> Ema [[Katherine Jackson|Katherine Esther Scruse]] oli koduperenaine ja tõsimeelne [[Jehoova tunnistaja]] ning isa [[Joe Jackson|Joseph Walter Jackson]] töötas terasetehases kraanajuhina. Mõlemad vanemad olid musikaalsed.<ref name="iNZhD" /> 1950. aastate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud.<ref name="www.jwjackson.com" /> Siiski teenis ta oma [[R&B]] ansambliga kohalikes klubides esinedes perekonnale lisaraha. Ansambli proovid toimusid Jacksonite elutoas, nii et lapsed kasvasid muusika keskel.<ref name="P9f4O" /> Ema Katherine mängis klarnetit ja klaverit ning oli andekas laulja.<ref name="lP4vC" /> Jacksonil oli kolm õde: [[Rebbie Jackson|Rebbie]], [[La Toya Jackson|La Toya]] ja [[Janet Jackson|Janet]], ning viis venda: [[Jackie Jackson|Jackie]], [[Tito Jackson|Tito]], [[Jermaine Jackson|Jermaine]], [[Marlon Jackson|Marlon]] ja [[Randy Jackson|Randy]].<ref name="Nelson George overview 20" /> Kuues vend Brandon suri imikuna.<ref name="60o4Q" /> Joseph Jackson oli karm ja autoritaarne. Ta nõudis perelt täielikku kuulekust, ei lubanud lastel teiste lastega mängida ega väljaspool kooli sõpradega kohtuda.<ref name="P9f4O" /> Jacksoni isa Joseph avastas kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5, veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedžer.<ref name="www.jwjackson.com" /> Jacksoni suhted isaga olid keerulised.<ref name="tara 20-22" /><ref name="news.bbc.co.uk" /> Esimest korda rääkis Jackson väärkohtlemisest, mis talle lapsepõlves osaks sai, [[Oprah Winfrey]] jutusaates veebruaris 1993. Ta ütles, et nuttis tihti üksindusest ja et isa nägemine ajas teda oksele. Hiljem meenutas Jackson, kuidas isa teda pikkade ansambliproovide ajal lisaks füüsilisele karistamisele ka solvas, öeldes näiteks korduvalt, et tal on suur nina. Isa olevat istunud poegade lauluproovis, rihm käes, ja löönud neid sellega, kui poisid ei laulnud õigesti. Samas leidis Jackson, et range distsipliin aitas tal edu saavutada.<ref name="OW5Yl" /><ref name="lewis 165-168" /> 2003. aastal tunnistas ka isa avalikult, et peksis Michaelit, kui too oli laps.<ref name="news.bbc.co.uk" /> Arvatavasti oli lapsena kogetud väärkohtlemine üks põhjusi, miks Jacksonit saatsid hiljemgi õudusunenäod ja kroonilised unehäired, ta jäi alati allaheitlikuks – eriti isaga suheldes –, ei olnud rahul oma välimusega ning käitus kohati lapselikult ka täiskasvanueas.<ref name="xQiGi" /> [[1964]]. aastal liitus Michael ansambliga The Jackson Brothers, mille olid loonud vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine, ka Michael ja Marlon, kes hakkasid esinema taustamuusikutena, mängides [[konga]]sid ja [[tamburiin]]i. Michael hakkas peagi esinema ka taustalaulja ja tantsijana. Kaheksa-aastaselt sai ta Jermaine'i kõrval solistiks. Bändi nimeks sai [[The Jackson 5]].<ref name="Nelson George overview 20" /> Aastatel [[1966]]–[[1968]] tegi bänd pikki turneesid kesklääne osariikides. Michael Jackson rääkis hiljem, et ta kannatas väga selle pärast, et ei saanud öösiti magada, sest vanemad vennad tõid nende ühisesse hotellituppa tüdrukuid.<ref name="SusanFast" /> Sageli esineti ''[[Chitlin' circuit]]''<nowiki>'</nowiki>i klubides ja mõnikord isegi enne [[striptiis]]ietendusi. Michael Jackson meenutas hiljem ühe transvestiidist strippari esinemist ja lisas: "Sain mina vast hariduse. Põhjalikuma kui enamik lapsi. Võib-olla andis see mulle täiskasvanuna vabaduse keskenduda elu muudele aspektidele."<ref name="KYa7v" /> 1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma [[Motown]] hittidest ja [[James Brown]]i laulust "[[I Got You (I Feel Good)]]"; solist oli Michael.<ref name="RRHF" /> Sealt avastas poistepundi [[Diana Ross]], kellest sai Michaeli [[mentor]] ja sõbranna aastateks.<ref name="Eelrand" /> [[1967]]. aastal lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas loo "[[Big Boy]]", mille andis välja kohalik plaadifirma [[Steeltown Records|Steeltown]]. Aastal [[1968]] sõlmiti leping plaadifirmaga [[Motown Records]] ja pereansambel kolis California osariiki.<ref name="Nelson George overview 20" /> Uue kodu otsinguil elasid Michael ja Marlon vahepeal Diana Rossi juures. Edaspidi lindistati juba kodustuudios ja plaadifirma lugude kõrval hakkasid poisid ise heliloojatena kätt proovima. Nad olid esimene mustanahaliste ansambel, mis tõmbas ligi sedavõrd suure hulga valget publikut.<ref name="Eelrand" /> Aastal 2004 nimetas [[The New York Times]]i ajakirjanikust muusikakriitik [[Jon Pareles]] noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks.<ref name="rollingstone" /> Bändi neli esimest singlit ("[[I Want You Back]]", "[[ABC (laul)|ABC]]", "[[The Love You Save]]" ja "[[I'll Be There]]") tõusid edetabelis [[Billboard Hot 100]] esikohale, mis oli enneolematu saavutus.<ref name="Nelson George overview 20" /> Aastatel [[1972]]–[[1975]] ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "[[Got to Be There]]" ja "[[Ben (album)|Ben]]", mis anti välja osana The Jackson 5 [[frantsiis]]ist. Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon [[Bobby Day]] laulust "[[Rockin' Robin]]". Aastal 1973 hakkas bändi plaatide läbimüük vähenema. Mitu laulu jõudis siiski edetabelites 40 parema hulka, sealhulgas [[diskomuusika|diskosingel]] "[[Dancing Machine]]" esiviisikusse ja "[[I Am Love]]" esikahekümne hulka. Jackson 5 salvestas Motowni plaadifirma all 450 laulu, nendest 174 avaldati. Kokku tehti kümme stuudioalbumit, esineti korduvalt televisioonis ja tehti mitu kontserditurneed Ameerikas.<ref name="qHKeB" /> Kuna Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975. aastal Motowni alt.<ref name="Nelson George overview 22" /> === Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (1975–1981) === Juunis [[1975]] sõlmis The Jackson 5 lepingu plaadifirmaga [[Epic Records]], mis on [[Sony Music Entertainment|CBS Recordsi]] tütarettevõte,<ref name="Nelson George overview 22" /> ja võttis uueks nimeks The Jacksons. Umbes samal ajal sai ansambli liikmeks pere noorim vend Randy; Jermaine aga lahkus bändist, et alustada soolokarjääri.<ref name="tara 138–144" /> Ansambel esines kontsertidega nii USA-s kui ka teistes riikides ning andis aastatel 1976–1984 välja kuus albumit. Sel ajal oli bändi peamine laulukirjutaja Michael, kelle loodud on muuhulgas hitid "[[Shake Your Body (Down to the Ground)]]", "[[This Place Hotel]]" ja "[[Can You Feel It]]".<ref name="RRHF" /> [[1978]]. aastal mängis Jackson muusikalfilmis "[[The Wiz]]" [[Hernehirmutis]]t (The Scarecrow). Võtetel tutvus ta [[Quincy Jones]]iga, kes tegeles filmi muusikalise poolega. Jones nõustus produtseerima Jacksoni järgmist sooloalbumit "[[Off the Wall]]".<ref name="Nelson George overview 23" /> Aastal [[1979]] murdis Jackson keerulist tantsunumbrit tehes ninaluu. Talle tehti [[rinoplastika|rinoplastiline]] operatsioon, mis hästi ei õnnestunud: Jacksonil tekkisid hingamisraskused, mis hakkasid laulmist segama. Talle soovitati ilukirurg [[Steven Hoefflin]]it, kes tegi ninale veel mitu operatsiooni.<ref name="tara 205–210" /> [[1979]]. aastal ilmunud albumi "Off the Wall" produtseerisid Jones ja Jackson ühiselt. Peale Jacksoni kirjutasid albumi jaoks laule ka [[Rod Temperton]], [[Stevie Wonder]] ja [[Paul McCartney]]. Sellest sai esimene sooloalbum, millelt jõudis neli laulu USA edetabelite esikümnesse. Nende hulgas olid "[[Don't Stop 'til You Get Enough]]" ja "[[Rock with You]]".<ref name="Nelson George overview 37-38" /><ref name="MichaelJacksonIsBorn" /> Album jõudis [[Billboard 200]] edetabelis kolmandale kohale ja seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni eksemplari.<ref name="Off the Wall {{Nowrap|20 million}}" /> Aastal [[1980]] võitis Jackson kolm [[Ameerika muusikaauhinnad|Ameerika muusikaauhinda]]: parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ning parim souli ja R&B singel laulu "Don't Stop 'til You Get Enough" eest.<ref name="AMAs 1980" /><ref name="AMAs 1980 2" /> Samal aastal sai ta [[Billboard Year-End]]i parima R&B ja mustanahalise meesartisti ning parima R&B ja mustanahalise artisti albumi ("Off the Wall") auhinna, samuti [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima R&B vokaalesituse auhinna lauluga "Don't Stop 'til You Get Enough".<ref name="Nelson George overview 37-38" /> Aastal [[1981]] võitis Jackson kaks Ameerika muusikaauhinda: parima souli ja R&B albumi eest ning parima souli ja R&B meesartisti auhinna.<ref name="AMAs 1981" /> Headest müügitulemustest hoolimata tundis Jackson, et albumit "Off The Wall" oleks võinud saata palju suurem edu. Järgmise albumiga tahtis ta kõigi ootused ületada.<ref name="b6KJn" /> [[1980]]. aastal sai Jackson plaadifirmaga kokkuleppele muusikatööstuse kõrgeimas autoritasumääras: 37% albumi hulgimüügi kasumist.<ref name="olzW7" /> === "Thriller" ja "Motown 25" (1982–1983) === [[1982]]. aastal luges Jackson sisse audioraamatu "[[E.T. the Extra-Terrestrial (album)|E.T. the Extra-Terrestrial]]", kus ta laulis ka laulu "[[Someone In the Dark]]". Salvestis võitis [[1984]]. aastal Grammy auhinna parima lastealbumi eest. Samal aastal võitis Jackson veel seitse Grammyt<ref name="MJ Grammy's" /> ja kaheksa Ameerika muusikaauhinda<ref name="AMAs 1984" /> (sealhulgas teeneteauhinna, mille saajatest on ta noorim); ta püstitas mõlema puhul ühel aastal võidetud auhindade arvu rekordi. Need auhinnad sai ta albumi "[[Thriller (album)|Thriller]]" eest, mis anti välja [[1982]]. aasta lõpus. See oli [[1983]]. aastal maailmas müüduim album<ref name="Thriller best seller 1" /> ning sellest sai kõigi aegade müüduim album nii USA-s kui ka mujal maailmas: "Thrillerit" on müüdud üle 110 miljoni eksemplari.<ref name="Thriller {{Nowrap|110 million}} copies" /> Album oli Billboard 200 edetabelis 37 nädalat esikohal ja 80 nädalat järjest esikümnes. See oli esimene album, millelt oli seitse singlit edetabeli [[Billboard Hot 100]] esikümnes, nende seas "[[Billie Jean]]", "[[Beat It]]" ja "[[Wanna Be Startin' Somethin']]".<ref name="reJiv" /> [[RIAA]] tunnistas "Thrilleri" USA-s topeltteemantalbumi vääriliseks (29 miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka [[1983]]. aasta parima mitteklassikalise muusika salvestise helirežissööritöö eest ([[helirežissöör]] [[Bruce Swedien]]).<ref name="Bruce Grammy's" /> Tegelikult ei ilmunud "Thriller" oma esialgsel kujul. Plaadifirma hakkas Jacksonile albumi valmimise teemal tohutult survet avaldama ning paljude lugude puhul tuli teha kompromisse. Jackson ei olnud sellise albumiga rahul ja lasi helistada CBS-i teatamaks, et albumit ei anta välja. Plaadifirma inimesed olid väga ärritatud. Pärast lühikest puhkust hakati uuesti albumiga tegelema, miksiti kõik uuesti kokku ja jõuti tulemuseni, millega olid kõik rahul. Koos albumiga tuli välja ka kolm muusikavideot: "Billie Jean", "Beat It" ja "Thriller". "Beat Iti" ja "Thrilleri" videote eest maksis Jackson ise, seega kuulusid ka nende õigused temale. Kuigi CBS ei olnud selle poolt, anti "Beat It" singlina välja juba siis, kui "Billie Jean" oli alles esikohal. CBS arvas, et nii langeb "Billie Jean" edetabeli eesotsast välja, kuid tegelikult oli see suurepärane otsus, sest mõlemad lood püsisid samal ajal esikümnes.<ref name="Moonwalk" /> Jacksoni advokaat [[John Branca]] märkis, et Michaelil oli sellal kõige kõrgem autoritasumäär muusikatööstuses: umbes 2 [[dollarit]] igalt müüdud albumilt. Ka oma salvestiste müügilt teenis ta rekordilist kasumit. John Brancal tekkis mõte, et "Thrilleri" tegemisest võiks teha dokumentaalfilmi.<ref name="Moonwalk" /> See anti välja 1984. aasta veebruaris.<ref name="Moonwalk" /> Filmi "[[The Making of Michael Jackson's Thriller]]" videokassette müüdi mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais ilmusid müügile ka Michael Jacksoni nukud, mis maksid 12 dollarit.<ref name="TIME" /> Biograaf [[J. Randy Taraborrelli]] kirjutab, et "Thrillerit" ei ostetud nagu vabaajakaupa, nagu ajakirja, mänguasja või menufilmi pileteid, vaid seda hakati ostma nagu hädavajalikku majapidamistarvet.<ref name="tara 226" /> Aastal [[1985]] sai "Making of Michael Jackson's Thriller" Grammy auhinna parima videoalbumi kategoorias.<ref name="MJ Grammy's" /> [[2009]]. aasta detsembris valis [[USA Kongressi raamatukogu]] "Thrilleri" muusikavideo [[National Film Registry]]sse; see oli esimene muusikavideo, mis sinna võeti.<ref name="Michael Jackson Thriller Induction" /><ref name="Reuters: U.S. registry 2009-12-30" /> Ajakiri [[Time]] kirjeldas Jacksoni tollast mõjukust nii: "Salvestiste, raadio, rokivideote staar. Muusikaäri ühemehe-päästemeeskond. Laululooja, kes paneb paika kümnendi rütmi. Kõige fantastilisemate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes ületab kõik maitse-, stiili- ja värvipiirid".<ref name="TIME" /> The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on kõige tähtsam Michael Jackson ja alles siis tulevad kõik ülejäänud.<ref name="NYTimes" /> [[1983]]. aasta märtsis tulid vennad Jacksonid jälle kokku ning esinesid legendaarsel telekontserdil "[[Motown 25: Yesterday, Today, Forever]]". Saade läks eetrisse [[16. mai]]l [[1983]], kuid oli tegelikult lindistatud juba kuu aega varem. Seda vaatas üle 50 miljoni inimese.<ref name="Moonwalk" /> Saates esinesid ansambel The Jacksons ja teised plaadifirma Motown artistid. Kõige meeldejäävam oli Michael Jacksoni laulu "[[Billie Jean]]" sooloesitus. Jacksoni esinemine oli Emmy auhinna nominent muusika kategoorias, kuid auhinna sai Ameerika päritolu ooperilaulja Leontyne Prince. Jacksoni sõnul oli aga tema jaoks parim auhind see, et pärast saadet helistas talle [[Fred Astaire]] ja kiitis tema esinemist.<ref name="Moonwalk" /> === Pepsi Cola reklaamvõtted ja heategevussingel "We Are the World" (1984–1985) === [[27. jaanuar]]il [[1984]] oli Michael koos teiste ansambli The Jacksons liikmetega [[Los Angeles]]es [[Shrine Auditorium]]is [[Pepsi-Cola|Pepsi Cola]] reklaami võtetel, mida juhtisid reklaamiagentuuri [[BBDO]] loominguline juht [[Phil Dusenberry]]<ref name="nytt" /> ja Pepsi Cola ülemaailmne loominguline juht [[Alan Pottasch]]. [[pürotehnika|Pürotehnikute]] vea tõttu süttisid Jacksonil saalitäie fännide ees esinedes juuksed põlema. Ta sai [[peanahk|peanahale]] [[teise astme põletushaav]]u, mille varjamiseks lasi Jackson teha kosmeetilist ravi.<ref name="tara 205–210" /> Jacksoni peanahk ei paranenud täielikult kunagi. [[PepsiCo|Pepsi]] jõudis Jacksoniga [[kohtuväline kokkulepe|kohtuvälisele kokkuleppele]] ja kahjutasuks saadud 1,5 miljonit dollarit annetas ta [[Culver City]]s asuvale Brotmani meditsiinikeskusele, mis muutis tänutäheks oma nime [[Michael Jackson Burn Center]]iks.<ref name="tara 279–287" /> Dusenberry kirjutas hiljem sellest juhtumist oma memuaarides "[[Then We Set His Hair on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame Career in Advertising]]" (2005). 1984. aastal sai Jackson eelmise aasta saavutuste eest kaheksa Grammy auhinda. Erinevalt tema järgmistest albumitest ei olnud "Thrilleril" oma kontserditurneed, ent 1984. aasta kontserditurneel [[Victory Tour]] esitas ansambel The Jacksons rohkem kui kahele miljonile ameeriklasele albumitelt "Thriller", "Destiny", "Triumph" ja "Off the Wall" pärit lugusid ning Michael Jacksoni uut soolomaterjali. 1985. aastal kirjutas Jackson koos [[Lionel Richie]]ga heategevussingli "[[We Are the World]]", mis anti välja koos 46 teise tuntud pop- ja rocklauljaga Aafrikas nälga kannatavate inimeste abistamiseks. Seda on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ja see on üks kõigi aegade menukamaid singleid. 1986. aastal sai "We Are the World" neli Grammy auhinda (üks läks laulu loojatele Jacksonile ja Richiele aasta laulu kategoorias). Ameerika muusikaauhindade ürituse korraldajad otsustasid heategevuslaulu võistlusest välja jätta ning tunnustasid seda eriauhindadega, millest ühe sai Jackson. See on ainus Ameerika muusikaauhind, mille Jackson on saanud mittesooloartistina.<ref name="USA for Africa Grammy's" /><ref name="AMAs 1986" /><ref name="tXXSK" /> === Tabloidid, "Bad" ja filmid (1986–1987) === [[Pilt:Michael Jackson, 1988 (46845017052).jpg|pisi|Jackson kaks aastat pärast [[vitiliigo]] diagnoosimist, haiguse varajases staadiumis]] Uudised Jacksoni kohta muutusid üha sensatsioonilisemateks. [[1986]]. aastal kirjutasid tabloidid, et Jackson magab [[hapnikukamber|hapnikukambris]], et aeglustada vananemisprotsessi; uudise juures oli ka klaaskastis lamava Jacksoni pilt.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /> Hiljem selgus, et see lugu ei olnud tõene ja tabloidide arvates oli Jackson ise seda levitanud.<ref name="tara 355-361" /> Kui Jackson ostis ühest laborist omale [[šimpans]]i, kahtlustati, et ta on üha enam reaalsustaju kaotamas.<ref name="gLhWp" /> Kuulujutt Jacksoni soovist osta elevantmehe [[Joseph Merrick]]i luid ei vastanud küll tõele, ent Jackson ei lükanud seda ka ümber.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /><ref name="tara 355-361" /> Ühel hetkel muutusid uudised liialt sensatsioonilisteks ja meedia hakkas ise lugusid välja mõtlema.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /><ref name="tara 370–373" /> Lugude tõttu sai ta meedias hüüdnimeks Wacko Jacko (Veidrik-Jacko).<ref name="ks9Uv" /> Kuulujuttude kohta kommenteeris Jackson Taraborrellile: "Miks mitte lihtsalt öelda inimestele, et ma olen tulnukas Marsilt. Ütle neile, et ma söön elusaid kanu ja tantsin keskööl ''voodoo''<nowiki>'</nowiki>d. Nad usuvad kõike, mida sa ütled, sest sa oled ajakirjanik. Aga kui mina, Michael Jackson, ütleksin: "Ma olen tulnukas Marsilt ja ma söön elusaid kanu ning tantsin keskööl ''voodoo''<nowiki>'</nowiki>d," siis ütleksid inimesed: "Küll see Michael Jackson on ikka segane. Ta on hulluks läinud. Me ei saa uskuda mitte ühtegi sõna, mida ta ütleb.""<ref name="63YH0" /> [[Pilt:Michael Jackson's "Bad" Jacket and Belt.jpg|pisi|püsti|Jackson kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki "Badi" ajastul]] Jackson mängis [[Francis Ford Coppola]] 17-minutilises [[3D-film|3D]]-[[film]]is "[[Captain EO]]" peaosa. Film esilinastus [[1986]]. aasta septembris [[Disneyland]]is ja [[Epcot]]is ning väljaspool Ameerikat [[1987]]. aasta märtsis [[Tokyo]] Disneylandis, tõustes populaarseks tõmbenumbriks kõigis kolmes lõbustuspargis. Filmiteemaline atraktsioon püstitati hiljem ka [[Disneylandi Park (Pariis)|Euro Disneylandi]]. Need atraktsioonid jäid avatuks kuni 1990. aastate lõpuni; viimasena suleti [[1998]]. aastal Pariisis asunud ülespanek.<ref name="Nelson George overview 41" /> Fännide tungival nõudmisel püstitati Captain EO atraktsioon [[2010]]. aasta jooksul taas kõigis neljas kohas.<ref name="fwxVQ" /> Pärast ülimenukat "Thrilleri" albumit olid muusikatööstuse ootused uuele albumile "[[Bad (album)|Bad]]" (1987) kõrged.<ref name="TIME2" /> Kuigi kriitikute arvates ei küündinud "Bad" "Thrilleri" tasemele, oli see siiski väga edukas. Albumilt "[[Bad (album)|Bad]]" ilmus USA-s seitse singlit, millest viis ("[[I Just Can't Stop Loving You]]", "[[Bad (Michael Jacksoni laul)|Bad]]", "[[The Way You Make Me Feel]]", "[[Man in the Mirror]]" ja "[[Dirty Diana]]") jõudsid [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohale. Nii palju singleid polnud kunagi varem üheltki albumilt, k.a "Thrillerilt", Hot 100 edetabelis esikohale jõudnud.<ref name="wLNpp" /> Albumi nimiloo video, mis sarnanes tema varasema loo "Beat It" videoga, filmiti [[New Yorgi metroo]]s. Selle koreograafia ja kostüümid olid inspireeritud "[[West Side Story]]st". Aastaks 2008 oli albumit "Bad" müüdud üle kogu maailma 30 miljonit eksemplari. Album on pälvinud mitu auhinda: 1988. aastal võitis "Bad" Ameerika muusikaauhinna aasta parima souli/[[Rhythm and blues|RnB]] singli kategoorias,<ref name="ufhQ2" /> 1989. aastal võitis Jackson [[Grammy]] auhinna parima muusikavideo eest loole "Leave Me Alone"<ref name="ckGGd" /> ning samal aastal pärjati Jackson saavutuse auhinnaga (Award of Achievement), sest "Bad" oli müüduim album 25 riigis, maailma müüduim album 1987–1988 ja esimene album, millelt ilmus USA-s viis esikohasinglit.<ref name="muAGP" /><ref name="q5OCb" /> Albumi maailmaturnee [[Bad World Tour]] kestis 1988. aasta septembrist järgneva aasta jaanuarini. Kokku anti 123 kontserti 4,4 miljonile inimesele.<ref name="ttkZg" /> Turnee käigus püstitati [[Guinnessi maailmarekord]], kui [[Wembley staadion]]il anti seitse väljamüüdud kontserti kokku 504 000 külastajale. === Elulooraamat "Moonwalk" ja Neverland (1988–1990) === [[Pilt:Michael Jackson The Way You Make Me Feel.jpg|pisi|püsti|Jackson esitab laulu "[[The Way You Make Me Feel]]"]] 1988. aastal andis Jackson välja oma ainsa elulooraamatu "[[Moonwalk (raamat)|Moonwalk]]", mille kirjutamiseks oli kulunud neli aastat. Raamatut müüdi 200 000 eksemplari.<ref name="cxSAx" /> Jackson kirjutas raamatus lapsepõlvest, ansamblist [[The Jackson 5]] ja kogetud vägivallast.<ref name="gn9rR" /> Ta kirjutas ka näolõikustest, öeldes, et on käinud kahel ninalõikusel ja lasknud teha lõualohu. Näojoonte muutumist selgitas ta [[puberteet|puberteedi]], kaalulanguse, taimetoitlase range dieedi, soengu muutmise ja lavavalgustuse mõjuga.<ref name="nfuap" /> "Moonwalk" jõudis [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite]] nimekirjas esikohale.<ref name="Nelson George overview 42" /> {{cquote|Ma olen alati tahtnud rääkida lugusid. Lugusid, mis tulevad otse südamest. Mulle meeldiks istuda kamina ääres ja rääkida inimestele lugusid, manada nende silme ette pilte, panna nad nutma ja naerma, viia nad pealtnäha lihtsate vahenditega – sõnadega – mingisugusesse emotsionaalsesse seisundisse. Ma tahaksin rääkida lugusid, mis puudutaksid nende hinge ja muudaksid neid. Ma olen seda alati teha tahtnud. Kujutage ette, mida võib tunda mõni kuulus kirjanik, kes teab, et tal on see võime olemas. Ma tunnen vahel, et suudan seda sama. See on midagi, mida tahaksin enda puhul arendada. Mõnes mõttes nõuab muusika kirjutamine neid samu oskusi, tekitab emotsionaalseid tõuse ja mõõnasid, aga lugu ise on sketš. See on etteaimamatu. Jutustamisest on kirjutatud väga vähe raamatuid; sellest, kuidas haarata kaasa publikut, kuidas inimesi kokku saada, nende meelt lahutada. Ei mingeid kostüüme, jumestust, mitte midagi, ainult sina ja su hääl ja su võime nad siit eemale viia, muuta nende elu, kas või mõneks hetkeks.<ref name="M17JG" />}} Aastal 1988 valmis fantaasiafilm "[[Moonwalker]]", mille [[stsenarist]] ja peategelane oli Jackson ise. Film sisaldas Jacksoni suurima läbimüügiga albumi "Bad" muusikavideoid ja film ei ole üks pidev jutustus, vaid koosneb mitmest lühikesest loost. Film linastus Euroopa ja Lõuna-Ameerika kinodes. Põhja-Ameerikas ja Kanadas oli film kättesaadav videokassetina. Film tõusis kohe Billboardi muusikavideokassettide edetabelis esikohale, püsides seal 22 nädalat. Lõpuks langes "Moonwalker" edetabelis allapoole, sest selle asemel tõusis esikohale "[[Michael Jackson: The Legend Continues]]".<ref name="Nelson George overview 43-44" /> Ligi poole aastaga (1989. aasta 17. aprilliks) oli filmi "Moonwalker" USA-s müüdud 800 000 eksemplari, saades sellega plaatina sertifikatsiooni. Film kandideeris neljale auhinnale, millest võitis kaks: Home Entertainment Awardi ja Young Artist Awardi.<ref name="K5aFe" /> [[Pilt:Aerial-NeverlandTrainStation.jpg|pisi|Neverlandi rantšo. Michael Jacksoni kodu aastatel 1988–2005.]] 1988. aasta märtsis ostis Jackson [[California|California osariiki]] [[Santa Barbara]] maakonna lähedale kinnisvara, mille ta nimetas [[:w:Neverland Ranch|Neverlandi rantšoks]] ja mille eest maksis eri andmetel 16,5–30 miljonit dollarit. Neverland (eesti keeles Eikunagimaa) on nime saanud [[Šotimaa|šoti]] romaanikirjaniku J. M. Barrie loodud tegelaskuju [[Peeter Paan]]i kodu, väikse saare Eikunagimaa järgi. Jackson oli kiindunud Peeter Paani tegelaskujusse, sest samastas end temaga ja nagu ka Peeter, keeldus ka Jackson täiskasvanuks saamast.<ref name="XeulP" /> Ta lasi umbes 1200-hektarilisele maa-alale ehitada lõbustuspargi, loomaaia, kino ja kaks raudteed. Lisaks kaunistasid valdust mitmed kujud lastest ja muud kunstiteosed. Seda kõike valvas ligi 40 turvatöötajat. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100 miljonit dollarit.<ref name="rollingstone" /><ref name="usatoday finances" /> Neverland oli Jacksoni koduks kuni aastani 2005. Ainuüksi 1989. aastal oli Jacksoni albumite müügi, reklaamide ja kontsertide tulu umbes 125 miljonit dollarit.<ref name="World Records" /><ref name="KOP achievements" /> Temast sai esimene lääneriikidest pärit inimene, kes esines [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] telereklaamis.<ref name="Nelson George overview 43-44" /> Jackson oli nii edukas, et teda hakati nimetama popikuningaks.<ref name="Browne" /> Hüüdnime populariseeris [[Elizabeth Taylor]], kui ta andis 1989. aastal Jacksonile üle Soul Traini auhinna, kuulutades ta tõeliseks popi-, roki- ja soulikuningaks.<ref name="C9hFW" /> President [[George H. W. Bush]] andis Jacksonile [[Valge Maja]] aastakümne artisti auhinna.<ref name="georgebush" /> Jacksoni ''live''-tõlgendus laulust "You Were There" Sammy Davis juuniori 60. sünnipäeva pidustustel sai Emmy auhinna nominatsiooni.<ref name="Nelson George overview 43-44" /> === "Dangerous" ja 27. Super Bowl (1991–1993) === Märtsis 1991 sõlmis Jackson Sonyga uue plaadilepingu, mille väärtus oli rekordiliselt 65 miljonit dollarit.<ref name="Eccentric"/> Jacksoni kaheksas album "[[Dangerous]]" valmis samal aastal; 2008. aasta seisuga oli seda üle maailma müüdud 32 miljonit eksemplari. Kuna albumi üks kaasprodutsentidest oli ''[[new jack swing]]''{{'}}i muusikastiili looja [[Teddy Riley]], otsustas Jackson esimest korda oma albumil kasutada [[räpp]]<nowiki/>muusika tuge; see kooslus osutus väga populaarseks ning "Dangerous" on seni selle muusikastiili enim müüdud album.<ref name="Gold and Platinum" /><ref name="New jack swing" /> Samuti tegi Jackson koostööd [[Guns N' Roses|Guns N'Roses]]'i kitarristi [[Slash]]'iga, nt lugudes "[[Black or White]]" ja "Give In to Me". Albumi kõige edukam singel USA-s oli selle esiksingel "[[Black or White]]", mis püsis [[Billboard Hot 100]] edetabeli esikohal seitse nädalat; ka mujal maailmas saatis laulu sarnane edu.<ref name="New jack swing" /> Albumi teine singel "[[Remember the Time]]" püsis USA edetabelites viie parima laulu seas kaheksa nädalat ja Billboard Hot 100 edetabelis oli selle parimaks kolmas koht. [[Suurbritannia]]s ja mujal Euroopas osutus albumi populaarseimaks lauluks "[[Heal the World]]", mida müüdi Suurbritannias 450 000 eksemplari ning mis püsis edetabelites teisel kohal kokku viis nädalat. Albumile pühendatud maailmaturnee [[Dangerous World Tour]] kestis 1992. aasta jaanuarist 1993. aasta novembrini ja tõi sisse 100 miljonit dollarit. Jackson andis turnee käigus 67 kontserti 3,5 miljonile inimesele.<ref name="WQmJs" /> Turnee ülekandeõigused müüdi telekanalile [[HBO]] rekordilise 20 miljoni dollari eest.<ref name="a0QAn" /> 1992. aasta Billboardi muusikaauhindade jagamisel pärjati "[[Dangerous]]" maailma müüduima albumi auhinnaga ja laul "Black or White" maailma müüduima singli auhinnaga. Lisaks sai Jackson 1980. aastate müüduima artisti auhinna.<ref name="Garth Brooks ropes in most Billboard awards" /> 1993. aasta Grammyde jagamisel autasustati Jacksonit elava legendi auhinnaga (Living Legend Award). Album "Dangerous" võitis Grammy parima produktsiooni (Best Engineered – Non Classical) kategoorias, mis oli tunnustus [[Bruce Swedien]]i ja [[Teddy Reily]] tehtud tööle. Ühe nominatsiooni sai "Black and White" parima vokaalesituse kategoorias ning kaks nominatsiooni "[[Jam (Michael Jacksoni laul)|Jam]]" parima R&B vokaalesituse ja parima R&B laulu kategoorias. Samal aastal võitis Jackson ka kolm Ameerika muusikaauhinda: parim ''pop-rock''<nowiki>'</nowiki>i album, parim souli-R&B singel ("[[Remember the Time]]") ning esimest korda välja antud rahvusvahelise artisti auhind (International Artist Award). Edaspidi hakkas see auhind kandma Jacksoni nime.<ref name="Cyrus, Bolton please the fans" /> 1992. aastal ilmus Jacksoni teine raamat, luuletuste ja esseede kogu [[:w:Dancing the Dream|"Dancing the Dream"]]. Peamised kirjatööde teemad olid lapsed, loomad ja keskkond. Samuti sisaldas raamat palju pilte. Raamat ei pälvinud [[kirjanduskriitika|kriitikute]] tunnustust ja ka müüginumbrid ei olnud suured, kuid raamat oligi mõeldud pigem fännidele kingituseks. Pärast Jacksoni surma ilmus raamatu uus tiraaž.<ref name="First 'instant' Jackson biography hits shelves in China" /> 1993. aasta jaanuaris astus Jackson 27. [[Super Bowl]]i poolajal üles meeldejääva etendusega. See oli esimene Super Bowl, mil vaatajanumbrid poolaja etteaste ajal tõusid ning seda vaatas kokku 135 miljonit ameeriklast. Pärast Super Bowli tõusis "Dangerous" albumite müügiedetabelis 90 kohta.<ref name="campbell (1995) 14-16" /> 1993. aasta veebruaris andis Jackson [[Oprah Winfrey]]le 90-minutilise intervjuu. Ta ei olnud andnud ühtegi intervjuud alates 1979. aastast. Jackson rääkis, kuidas ta isa oli lapsepõlves temaga vägivaldne olnud, ja tunnistas, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas kuulujutte selle kohta, et on ostnud [[Joseph Merrick|Elevandimehe]] luud, maganud hapnikukambris või oma nahka heledamaks pleegitanud. Ta tunnistas esimest korda, et tal diagnoositi [[vitiliigo]]. Intervjuud vaatas umbes 90 miljonit Ameerika televaatajat. "Dangerous" jõudis taas albumite edetabelis esikümnesse, kuigi oli välja antud juba aasta tagasi.<ref name="lewis 165-168" /><ref name="campbell (1995) 14-16" /><ref name="Nelson George overview 45-46" /> === "HIStory", "Blood on the Dance Floor" ja "Ghosts" (1995–1997) === 1995. aastal andis Jackson välja topeltalbumi "[[HIStory: Past, Present and Future, Book&nbsp;I]]". Esimene plaat "HIStory Begins" oli 15 lauluga parimate hittide album ja anti 2001. aastal uuesti välja nime all "[[Greatest Hits: HIStory, Volume I]]". Teine plaat "HIStory Continues" sisaldas aga 15 uut laulu. Album debüteeris edetabelites esikohal ning on sertifitseeritud 7 miljoni eksemplari müümise eest USA-s.<ref name="sVpxv" /> See on kõigi aegade müüduim mitmest plaadist koosnev album – maailmas on seda müüdud 20 miljonit eksemplari.<ref name="KOP achievements" /><ref name="HIStory {{Nowrap|20 million}} copies" /> "HIStory" sai Grammy auhinna aasta albumi kategoorias.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> [[Pilt:Michael Jackson Cannescropped.jpg|pisi|püsti|Michael Jackson 1997. aasta Cannes'i filmifestivalil]] Esimene singel, mis albumilt välja anti, oli topelt A-poolega "[[Scream/Childhood]]". "Scream" on koos noorima õe [[Janet Jackson|Janetiga]] esitatud duett. Laul võitleb selle vastu, kuidas meedia Jacksonit lapse ärakasutamise süüdistuste ajal kujutas. Singel oli edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimale kohale tõusnud uustulnukas, debüteerides viiendal kohal, ning laul sai Grammy nominatsiooni parima popmuusika-koostöö eest.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> "[[You Are Not Alone]]" oli teine singel albumilt "HIStory". Laul hoiab Guinnessi maailmarekordit selle eest, et debüteeris esimese singlina üldse edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimal kohal.<ref name="World Records" /> Seda nähti suure kunstilise ja ärilise eduna ning singel sai Grammy nominatsiooni parima poplaulu eest.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> 1995. aasta lõpu poole viidi Jackson kiiresti haiglasse, kui ta televisioonis esinemisproovide ajal kokku kukkus. Selle intsidendi põhjustas stressist tulenev paanikahoog.<ref name="mij86" /> Albumi kolmas singel "[[Earth Song]]" oli 1995. aasta jõulude ajal Suurbritannia singliedetabelis esikohal kuus nädalat järjest. Seda müüdi miljon eksemplari ja see oli Suurbritannias Jacksoni kõige edukam singel.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> Laulule järgnes ülevoolav video, mille süžee keskendub probleemidele, mis viivad Maa hävingule, sh keskkonnareostus, vihmametsade raie, sõda, nälg. Laul "[[They Don't Care About Us]]" tekitas skandaali, kui Laimuvastane Liiga ja teised organisatsioonid kritiseerisid selle väidetavalt [[antisemitism|antisemiitlike]] laulusõnu. Jackson andis laulust kiiresti välja muudetud versiooni, millest jäid välja väidetavalt solvavad laulusõnad.<ref name="ADL" /> 1996. aastal võitis Jackson laulu "Scream" muusikavideo eest Grammy ja Ameerika Muusikaauhinna parima pop- ja rokklaulja kategoorias.<ref name="MJ Grammy's" /><ref name="AMAs 1996" /> Albumit promoti kontserditurneega [[HIStory World Tour]]. See algas 7. septembril 1996 ja lõppes 15. oktoobril 1997. Jackson esines 82 kontserdil 58 linnas rohkem kui 4,5 miljonile fännile ja teenis kontserditurneega 165 miljonit dollarit. Turneel külastati viit kontinenti ja 35 riiki ning see oli pealtvaatajate arvu poolest Jacksoni kõige edukam kontserditurnee.<ref name="lewis 95-96" /> 1996. aastal arvas Forbes Jacksoni iga-aastase sissetuleku olevat 35 miljonit ja 1997. aastal 20 miljonit dollarit.<ref name="usatoday finances" /> 1997. aastal ilmus Jacksoni album "[[Blood on the Dance Floor: HIStory in the Mix]]", mis sisaldas remikse tema hittsinglitest albumilt "HIStory" ja viit uut laulu. Maailmas on müüdud seda 2007. aasta seisuga 6 miljonit eksemplari, olles sellega suurima läbimüügiga remiksalbum.<ref name="Rojek2007" /> Album jõudis Suurbritannias esikohale, nagu ka singel "[[Blood on the Dance Floor (laul)|Blood on the Dance Floor]]".<ref name="Rojek2007" /><ref name="tara 610–611" /> USA-s sai album plaatina sertifikatsiooni, aga parim edetabelikoht oli ainult 24.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /><ref name="RIAA certifications" /> 1997. aastal ilmus ka lühifilm/pikk muusikavideo [["Ghosts"]], kus olid kokku koondatud mitmed lood albumitelt "HIStory" ja "Blood on the Dance Floor". Filmi režissöör oli Stan Winston ja stsenaarium valmis Michael Jacksoni ning ulme- ja õudusulmekirjaniku [[Stephen King]]i koostööna. Filmi süžee räägib sellest, kuidas ühe väikese linna elanikud on häiritud seal elava kummalise mehe (osatäitja Michael Jackson) olemasolust. Mees on üksik ja elab vanas lossis, kus arvatakse kummitavat. Ühel päeval läheb linnapea (osatäitja Michael Jackson) koos linnarahvaga mehe juurde, et veenda teda linnast lahkuma. "Ghosts" võitis 1997. aastal Bob Fosse auhinna parima koreograafia eest muusikavideos ja see lisati 2002. aasta Guinnessi rekordite raamatusse kui pikim muusikavideo (kestus 38 minutit). ==== Kontsert Eestis aastal 1997 ==== Jackson esines ka [[Tallinna lauluväljak]]ul 22. augustil 1997. Kontsert oli osa maailmaturneest "HIStory World Tour" ja selle korraldas IS Music Group.<ref name="eGpkY" /> Jackson saabus Tallinna mõned tunnid enne kontserti ja kohtus lühidalt peaminister [[Mart Siimann]]i ja Tallinna linnapea [[Ivi Eenmaa]]ga.<ref name="6f2jR" /><ref name="F4yRw" /> Jacksoni kontsert pakkus palju kõneainet, sest varem polnud Eestis ega teistes [[Baltimaad]]es esinenud ühtegi Jacksoni mõõtu [[staar]]i ega toimunud sellist ''show''<nowiki>'</nowiki>d.<ref name="1KJGg" /> Seepärast ei läinud kontserdile ainult Jacksoni fännid, vaid ka paljud, kes tahtsid lihtsalt ''show''<nowiki>'</nowiki>st osa saada. Meediakajastus pidas kontserti õnnestunuks. Kiideti nii heatasemelist heli kui ka esineja professionaalsust. Meedias pöörati palju tähelepanu ka tehnilistele ettevalmistustele.<ref name="6f2jR" /> Näiteks loodi spetsiaalne piletimüügisüsteem Piletilevi, mis toimib ja töötab tänini.<ref name="FWJPi" /> Kogu vajalik tehnika toodi Eestisse väljastpoolt. Seitsmekorruselise maja kõrguse lava ehitamiseks ja tehnika ülespanemiseks kulus mitu päeva.<ref name="eGpkY" /> Kontserdist oodati suurejoonelist valgus- ja heliefektidega vaatemängu, mida sai jälgida suurtelt ekraanidelt.<ref name="yLem1" /><ref name="RuyKi" /> Publiku arvult ületas kontsert Eesti tolleaegsed rahvarohkeimad suurüritused, sh [[Laulupidu|laulupeo]] ja [[Rock Summer]]i.<ref name="i0rCr" /> Korraldajate sõnul oli kohal umbes 70 000 inimest, kellest paar tuhat olid seotud kontserdi korraldamise ja pressiga.<ref name="YGeoP" /> Kirjutati isegi, et tegu oli selle turnee suurima vaatajaskonnaga esinemisega.<ref name="rSw4M" /> Arvatavasti tuli kontserdile palju inimesi ka Lätist ja Soomest.<ref name="1KJGg" /> === Tüli plaadifirmaga ja "Invincible"(2000–2003) === [[2001. aasta Ameerika muusikaauhinnad|2001. aasta Ameerika muusikaauhindade]] jagamisel kuulutati Jackson 1980. aastatel [[kümnendi artist]]iks.<ref name="AMAs Poll" /> 2000. ja 2001. aastal töötas Jackson stuudios koos Teddy Riley, [[Rodney Jerkins]]i ja teistega, mille tulemusena ilmus 2001. aasta oktoobris album "[[Invincible (Michael Jacksoni album)|Invincible]]". "Invincible" oli Jacksoni esimene täispikk album kuue aasta jooksul ja viimane uute lauludega album, mis anti välja tema eluajal. Albumi väljaandmisele eelnes tüli Jacksoni ja tema plaadifirma [[Sony Music Entertainment]]i vahel. Jackson oli eeldanud, et saab eelmiste albumite algsalvestiste õigused 2000. aastate alguses tagasi. Õiguste omanikuna saanuks ta albumite materjali oma äranägemise järgi reklaamida ja kogu kasumi endale jätta. Lepingust selgus aga, et õiguste tagasisaamisega läheb veel mitu aastat. Jackson avastas, et tema advokaat esindas ka Sonyt.<ref name="tara 610–611" /> Jacksonit ärritas veel teinegi [[huvide konflikt]]: Sony oli aastaid Jacksonile survet avaldanud, et ta müüks oma osa [[muusikakataloog]]ist, kuid Jacksonile tundus, et Sony ei ole huvitatud tema ''comeback''-albumi edust ega reklaami seda küllaldase innukusega, sest ebaedu korral peaks Jackson müüma oma osa kataloogist madalama hinnaga.<ref name="tara 614–617" /> Huvide konflikti tuvastamine andis Jacksonile võimaluse leping varem lõpetada.<ref name="tara 610–611" /> Vahetult enne plaadi "Invincible" ilmumist informeeris Jackson Sony Music Entertainmenti juhti [[Tommy Mottola]]t, et ta lahkub Sonyst.<ref name="tara 610–611" /> Seepeale katkestas Sony albumi "Invincible" reklaamimise, singlite väljaandmise ja videote salvestamise. Septembris 2001 tähistati kahe kontserdiga [[Madison Square Garden]]is Jacksoni soololauljakarjääri 30. aastapäeva. Esimest korda pärast 1984. aastat esines Jackson laval koos vendadega. Teiste hulgas esinesid kontserdil [[Mýa]], [[Usher]], [[Whitney Houston]], [['N Sync]], [[Destiny's Child]], [[Monica]], [[Luther Vandross]] ja [[Slash]].<ref name="Nelson George overview 50-53" /> Teine kontsert anti päev enne [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]].<ref name="guardian" /> Pärast terrorirünnakuid aitas Jackson korraldada heategevuskontserti "[[United We Stand: What More Can I Give]]" RFK staadionil [[Washington D.C.|Washingtonis]]. See toimus 21. oktoobril 2001 ning üles astus lisaks Jacksonile teisigi artiste. Jackson esitas lõpulauluna "[[What More Can I Give]]".<ref name="tara 614–617" /> Kontserdi televersioonist olid Jacksoni esitatud laulud välja jäetud, kuigi teda võis näha taustalauljana. Tema väljajätmine oli seotud heategevuskontsertidele eelnenud 30. aastapäeva kontsertide lepinguprobleemidega. Albumi avaldamisele eelnenud sündmustest hoolimata ilmus "Invincible" 2001. aasta oktoobris ning sellest sai hitt – album debüteeris 13 riigi edetabeli tipus ja seda müüdi üle maailma 13 miljonit eksemplari. "Invincible" sai USA-s topeltplaatinaplaadi sertifikaadi.<ref name="KOP achievements" /><ref name="RIAA certifications" /> Siiski olid selle albumi müügitulemused madalamad kui eelmistel plaatidel, mida mõjutasid nii vähene reklaam, maailmaturnee puudumine kui ka tülid plaadifirmaga. Album anti välja muusikatööstuse jaoks üldiselt halval ajal.<ref name="tara 614–617" /> Albumi salvestamine läks reklaamilepingute kulusid arvestamata maksma 30 miljonit dollarit.<ref name="guardian-02-07-08" /> Plaadilt "Invincible" ilmus kolm singlit: "[[You Rock My World]]", "[[Cry (Michael Jacksoni laul)|Cry]]" ja "[[Butterflies (Michael Jacksoni laul)|Butterflies]]", viimane ilma muusikavideota. Jackson väitis 2002. aasta juulis, et Mottola on saatan ja rassist, kes ei toetanud oma afroameerika artiste ning kasutas neid ainult isikliku kasusaamise eesmärgil.<ref name="tara 614–617" /> Ta väitis, et Mottola oli oma kolleegi [[Irv Gotti]]t kutsunud paksuks [[neegrid|neegriks]].<ref name="ConnieChungTonight" /> Sony keeldus Jacksoni lepingut pikendamast ja väitis, et 25 miljonit maksnud reklaamikampaania oli läbi kukkunud, sest Jackson keeldus minemast USA kontserditurneele.<ref name="guardian-02-07-08" /> 2002. aastal sai Jackson oma 22. Ameerika muusikaauhinna, võites sajandi artisti kategoorias.<ref name="AMAs 2002" /> Sony andis CD ja DVD-na välja Jacksoni kogumiku "[[Number Ones (Michael Jacksoni album)|Number Ones]]". USA-s sai album kolmekordseks plaatinaalbumiks. Suurbritannias sai album vähemalt 1,2 miljoni eksemplari müümise eest kuuekordse plaatinaplaadi staatuse.<ref name="RIAA certifications" /><ref name="BPI" /> === Viimased aastad (2006–2009) === [[Pilt:Michael Jackson2 2006 cropped.jpg|pisi|Jackson oma lastega Pariisi Disneylandis 2006. aastal]] 2006. aasta märtsis suleti väljaminekute kärpimiseks Neverlandi rantšo põhimaja.<ref name="p25VK" /> Tol ajal oli kuulda mitmeid väiteid, et Jacksonil oli rahalisi raskusi. Jacksonil olid 270 miljoni dollari suuruse laenu tagasimaksed tasumata, kuigi tagatiseks olnud muusikaavaldamise osakute pealt teenis ta väidetavalt kuni 75 miljonit dollarit aastas.<ref name="cPLhg" /> Bank of America müüs võla investeerimisfirmale Fortress Investment Group. Sony tegi ettepaneku leping ümber korraldada, mis annaks neile tulevikus eesõiguse osta pooled Jacksoni osakud nende ühises kirjastusfirmas, jättes Jacksonile 25% osakutest.<ref name="sonydeal" /> Jackson nõustus 2006. aasta aprillis Sony tagatud refinantseerimise lepinguga, kuigi täpseid detaile ei avalikustatud.<ref name="mUueG" /> Jacksonil polnud tollal plaadilepingut ei Sony ega ühegi teise plaadifirmaga. 2006. aasta alguses teatati, et Jackson oli sõlminud plaadilepingu Bahreinis asuva plaadifirmaga Two Seas Records. Siiski ei tulnud sellest lepingust midagi välja ja Two Seas Recordsi tegevdirektor Guy Holmes ütles hiljem, et lepingut ei vormistatudki.<ref name="2seas-billboard" /><ref name="2seas-bbc" /> 2006. aasta jooksul andis Sony välja 20 singlit 1980. ja 1990. aastatest kui osa seeriast "[[Visionary: The Video Singles|Michael Jackson: Visionary]]", millest hiljem sai ''[[box set]]''. Selle tulemusel sisenes enamik neist singlitest jälle edetabelitesse. 2006. aasta oktoobris teatas Fox Newsi Roger Friedman, et Jackson salvestab laule Iirimaal Westmeathis. Tol ajal ei teatud, mille kallal Jackson töötas või kes nende sessioonide eest maksab, sest tema pressiesindaja oli hiljuti välja andnud teate, et Jackson oli lahkunud Two Seasi plaadifirmast.<ref name="2seas-bbc" /><ref name="D6w1K" /> 2006. aasta novembris kutsus Jackson "[[Access Hollywood]]i" filmimeeskonna oma stuudiosse Westmeathi ja [[MSNBC]] andis teada, et ta töötab uue albumi kallal, mille produtsent on [[will.i.am]] ansamblist [[The Black Eyed Peas]].<ref name="KOP achievements" /> 15. novembril 2006 esines Jackson Londonis Maailma Muusikaauhindade galal ja võttis vastu Teemantauhinna rohkem kui 100 miljoni albumi müügi eest.<ref name="KOP achievements" /><ref name="2006 World Music Awards" /> Pärast 2006. aasta jõule läks Jackson tagasi USA-sse, et osaleda [[James Brown]]i matustel [[Augusta (Georgia)|Augustas]]. Jackson pidas seal kõne, öeldes, et James Brown on tema suurim inspiratsioon.<ref name="jb" /> 2007. aasta kevadel salvestas Jackson New Yorgis palju laulukirjutaja ja produtsendi will.i.amiga ning Las Vegases ka produtsentide [[Akon]]i ja [[RedOne]]'iga.<ref name="telegraph-june09" /><ref name="hitquarters.com" /> 2007. aasta märtsis andis Jackson Tokyos lühikese intervjuu [[Associated Press]]ile, kus ta ütles: "Olen olnud meelelahutusäris kuuendast eluaastast peale ning nagu [[Charles Dickens]] ütleks: "See on olnud parim aeg, see on olnud halvim aeg." Siiski ei muudaks ma oma karjäärivalikut ... Samal ajal kui mõned on tahtlikult püüdnud mulle haiget teha, ei lase ma end sellest häirida, sest mul on armastav perekond, tugev usk ja võrratud sõbrad ning fännid, kes on ja jäävad mind toetama."<ref name="JRXYB" /> Septembris 2007 ilmusid teated selle kohta, et Jackson töötab edasi will.i.amiga, kuid album jäi lõpetamata.<ref name="iAgho" /> 2008. aastal andsid Jackson ja Sony välja albumi "[[Thriller 25]]", et tähistada 25 aasta möödumist originaalalbumi "[[Thriller (album)|Thriller]]" väljaandmisest. Album sisaldas varem ilmumata lugu "For All Time" (originaalsessioonide väljavõte) ja remikse, kus Jackson tegi koostööd nooremate artistidega, keda tema töö oli inspireerinud.<ref name="National certifications for Thriller 25" /> Kahte singlina välja antud remiksi saatis tagasihoidlik edu: "[[The Girl Is Mine 2008]]" (koos [[will.i.am]]iga) ja "[[Wanna Be Startin' Somethin' 2008]]" (koos [[Akon]]iga). Esimene singel põhines varasel demoversioonil, mis oli ilma [[Paul McCartney]]ta. Album ise oli sellest hoolimata hitt.<ref name="National certifications for Thriller 25" /> Jacksoni 50. sünnipäeva eel andis Sony BMG välja seeria parimate hittide albumeid pealkirjaga "[[King of Pop (album)|King of Pop]]". Mitmes riigis anti välja veidi erinevad versioonid, mis põhinesid kohalike fännihääletuste tulemustel.<ref name="KOP announced" /> "King of Pop" jõudis enamikus riikides, kus album välja anti, plaadimüügi edetabelite esikümnesse ning müüs teistes riikides, nagu näiteks USA-s, hästi importkaubana.<ref name="BhA81" /><ref name="KOP chart positions at ultratop" /> [[2009]]. aasta märtsis andis Jackson Londoni O<sub>2</sub> areenil pressikonverentsi, kus teatas tagasitulekust kontserdisarjaga "[[This Is It (Michael Jacksoni kontsertid)|This Is It]]". Kontserdid oleksid olnud Jacksoni esimesed suuremad esinemised pärast 1997. aastal lõppenud maailmaturneed HIStory World Tour. Jackson viitas võimalikule tagasitõmbumisele pärast kontserte ja nimetas neid oma viimaseks esinemiseks. Algul plaaniti Londonis kümmet kontserti, millele oleksid järgnenud esinemised Pariisis, New Yorgis ja [[Mumbai]]s. Kontserte korraldava firma AEG Live president ja juht Randy Phillips väitis, et ainuüksi esimesed kümme kontserti oleks lauljale sisse toonud umbes 50 miljonit naela.<ref name="hgTNq" /> Londoni kontsertide hulk suurendati 50 esinemisele pärast rekordeid murdvat piletimüüki: vähem kui kahe tunniga müüdi üle miljoni pileti.<ref name="Rolling Stone 50 dates, {{Nowrap|1 million}} tickets" /> Jackson harjutas turneele eelnenud nädalatel Los Angeleses koreograafi [[Kenny Ortega]] juhtimise all. Enamik proovidest toimusid [[Staples Center]]is, mille omanik on AEG.<ref name="877Hr" /> Kontserdid oleks alanud 13. juulil 2009 ning lõppenud 6. märtsil 2010. Vähem kui kolm nädalat enne esimest Londoni kontserti, kui kõik piletid olid juba välja müüdud, suri Jackson südame seiskumise tõttu.<ref name="Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest" /> Mõni aeg enne tema surma liikusid kuulujutud, et Jackson loob [[Christian Audigier]]iga oma rõivabrändi. Tema surma tõttu on brändi praegune seis teadmata.<ref name="VQzDR" /><ref name="MN0BW" /> Jacksoni esimene postuumne singel oli "[[This Is It (Michael Jacksoni laul)|This Is It]]", mille ta kirjutas 1980. aastatel koos [[Paul Anka]]ga. Laul polnud kontserdil esitatavate lugude nimekirjas ja lindistus põhines vanal demokassetil. Ülejäänud vennad tulid esimest korda pärast 1989. aastat stuudios kokku, et lindistada taustalaulupartiisid. 28. oktoobril 2009 anti proovidest välja dokumentaalfilm "[[Michael Jackson: kogu lugu]]".<ref name="o8jgG" /> Hoolimata sellest et film jooksis kinodes ainult kaks nädalat, sai sellest ajaloo suurima piletituluga dokumentaal- või kontsertfilm, mille ülemaailmne tulu oli üle 260 miljoni dollari.<ref name="boxofficemojo" /> Jacksoni pärand sai 90% tuludest.<ref name="11qWh" /> Filmiga koos tuli välja ka [[Michael Jackson's This Is It (album)|samanimeline kogumikalbum]]. Plaadil on uuest laulust kaks versiooni ja see sisaldab ka originaalsalvestisi Jacksoni varasematest hittidest sellises järjekorras, nagu nad on filmis. Album sisaldab ka boonusplaati, millel on varem avaldamata versioonid Jacksoni hittidest ja luuletus "Planet Earth".<ref name="XDJbF" /> 2009. aasta Ameerika muusikaauhindadest võitis Jackson neli postuumset auhinda: kaks endale ja kaks albumi "Number Ones" eest. Seega on ta kokku võitnud 26 Ameerika muusikaauhinda.<ref name="AMAs MJ" /> Märtsis [[2010]] sõlmis [[Sony Music Entertainment]] Jacksoni pärijatega 250 miljoni dollarilise lepingu, millega firma jättis endale õigused tema muusika avaldamiseks [[2017]]. aastani ja seitsme postuumse albumi väljaandmiseks kümne aasta jooksul pärast laulja surma.<ref name="5sDzD" /> == Surm == [[Pilt:Michael Jackson Star on Hollywood Blvd (cropped).jpg|pisi|Leina- ja kaastundeavaldused Michael Jacksoni tähe juures [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l pärast surmateadet]] Jackson suri 25. juunil 2009 Los Angeleses 50-aastaselt [[propofool]]i üleannustamisest tingitud hingamise seiskumise tagajärjel. Illusionist [[Ed Alonzo]] sõnul oli Jackson tulnud kolmapäeval, 24. juunil kohaliku aja järgi kell 18.30 [[Staples Center]]isse proovi. Laulja olevat kurtnud kõripõletiku üle ega alustanud proovi enne kella 9 õhtul. "Ta nägi hea ja energiline välja,"<ref name="LATimesRehearsal" /> ütles Alonzo. Proov jätkus pärast südaööd.<ref name="LATimesRehearsal" /> Järgmisel hommikul ei väljunud Jackson oma kodu magamistoast.<ref name="PeopleJune29" /> Jacksoni ihuarst [[Conrad Murray]] leidis ta pärastlõunal voodist – Jacksoni hingamine oli lakanud ja ta pulss oli nõrk.<ref name="McCartneyJune28" /> Murray püüdis teda väidetavalt elustada, kuid tulemusteta.<ref name="Times6580897" /> Murray väitis, et helistamine oli raskendatud, sest majas ei olnud telefoniliini. Murray ei saanud enda sõnul ka oma mobiiltelefonilt abi kutsuda, sest ta ei teadnud täpset aadressi. Murray ütles, et helistas turvateenistusse, ent ta kõnele ei vastatud. Lõpuks jooksis Murray alumisele korrusele ja hüüdis appi ning seejärel lasi kokal kohale kutsuda turvamehe.<ref name="SitRoomJune29" /> Selleks ajaks kui turvamees oli abi kutsunud, oli möödunud pool tundi.<ref name="SitRoomJune29" /> Tunnistuste järgi olevat Murray püüdnud Jacksonit elustada ebastandardsete elustamisvõtete abil. Hädaabikõne salvestises, mis avaldati 26. juunil, võis kuulda kirjeldusi sellest, kuidas Murray Jacksonit voodi peal elustas, ja mitte kõva pinna, näiteks põranda peal, mis olnuks standardne praktika.<ref name="GumbelJune28" /><ref name="Telegraph911" /> Arsti advokaadi sõnul asetas Murray ühe käe Jacksoni alla ja kasutas teist kätt rindkerele vajutamiseks, ent standardne praktika näeb elustamisel ette kahe käega rinnale surumist.<ref name="PeopleJune29" /><ref name="ChildsSchlief" /> Kell 12.21 kohaliku aja järgi said väljakutse päästeteenistuse [[parameedik]]ud, kes jõudsid Jacksoni juurde kell 12.26 ning tuvastasid, et ta ei hinga enam.<ref name="LATimesMobileJune25" /><ref name="Rayner" /> Parameedikud elustasid Jacksonit tema kodus 42 minutit.<ref name="BBCRuda" /> Murray advokaadi sõnul oli Jacksonil endiselt pulss olemas, kui ta majast välja viidi ja kiirabisse toimetati.<ref name="PeopleJune29" /> Los Angelese kiirabi esindaja väitis aga, et parameedikute kinnitusel oli Jacksoni süda selleks ajaks juba seiskunud ja tema seisund [[Ronald Reagan UCLA Medical Center]]i haiglasse sõites ei muutunud.<ref name="JEMSJune26" /> Kiirabiauto saabus haiglasse umbes kell 13.14. Haigla personal püüdis Jacksonit elustada üle tunni. Neil ei õnnestunud teda teadvusele tuua ja Jackson kuulutati surnuks kell 14.26.<ref name="FoxNewsJune26" /><ref name="HarveyJune26" /><ref name="Tourtellotte" /> === Kajastus === Jacksoni surmale järgnes ülemaailmne lein.<ref name="Times6580897" /> Internetis levis uudis Jacksoni surmast kiiresti ja veebiliiklus oli seetõttu tavalisest 11–20% tihedam.<ref name="crash" /><ref name="J7lff" /> Mitmed veebilehed avanesid ülekoormuse tõttu aeglaselt või lakkasid töötamast. Häiritud oli näiteks [[Los Angeles Times]]i kodulehe ja USA meelelahutustööstuse kõmu-uudiste portaali [[TMZ.com|TMZ]] töö.<ref name="Rawlinson" /> Kui miljonid kasutajad sisestasid otsingusse Michael Jacksoni nime, arvati [[Google]]'is algul, et tegu on [[Teenusetõkestamise rünne|DoS-ründega]]. AOL Instant Messenger kukkus 40 minutiks kokku. AOL-i teatel polnud nii suurt riket kunagi varem ette tulnud.<ref name="WoodJune27" /> Ka [[Twitter]] ja Vikipeedia olid rivist väljas.<ref name="pnebr" /> Vikipeedias vaatas vaid tunni aja jooksul pea miljon inimest Jacksoni elulugu. Ilmselt pole ühtegi Vikipeedia artiklit kunagi nii lühikese aja jooksul nii palju kordi loetud.<ref name="Vi65M" /> Pärast seda, kui uudis Jacksoni surmast teatavaks sai, mainiti teda umbes 15% Twitteri postitustest, mis teeb 5000 säutsu minutis. Sama aasta alguses palju tähelepanu pälvinud Iraani presidendivalimised ja gripipandeemia märgiti ära vaid 5 protsendis säutsudest.<ref name="crash" /><ref name="Wortham" /> MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni muusikavideote eriprogrammi.<ref name="mtvjackson" /> Paljudes maailma telekanalites näidati temast erisaateid. Briti telesarja "EastEnders" 26. juuni seeriale lisati viimasel minutil stseen, kus üks tegelaskuju räägib teisele Jacksoni surmast.<ref name="hpprH" /> Kahe nädala jooksul pärast tema surma pühendasid suurte USA telekanalite uudistesaated [[American Broadcasting Company|ABC]] World News, CBS Evening News ja NBC Nightly News Jacksonile keskmiselt 34% õhtuste uudistesaadete eetriajast.<ref name="7pH2V" /> Samal ajal ei möödunud päevagi, kui Jackson poleks figureerinud Briti tabloidi [[The Sun (ajaleht)|The Sun]] esikaanel.<ref name="SunHeadlines" /> Mitmed ajakirjad, nende hulgas [[Time]], avaldasid Jacksoni mälestuseks eriväljaande.<ref name="L4FoW" /> Austusest Jacksoni pere vastu lõigati Briti komöödiafilmist "[[Brüno]]" välja stseen, kus tegi kaasa tema õde La Toya ja mainiti ka Michaelit.<ref name="nBeol" /> === Mälestusteenistus === Jacksoni mälestusteenistus peeti 7. juulil 2009 Los Angeleses [[Staples Center]]is. Sellele eelnes kinnine perekondlik mälestustalitus Forest Lawn Memorial Parki surnuaias. Mälestusteenistusel meenutasid oma kõnedes Jacksonit [[Berry Gordy]] ja [[Smokey Robinson]]. [[Queen Latifah]] luges ette luuletuse "We Had Him", mille [[Maya Angelou]] oli just selleks puhuks kirjutanud. Veel esinesid [[Mariah Carey]], [[Stevie Wonder]], [[Lionel Richie]], [[John Mayer]], [[Jennifer Hudson]], [[Usher]], [[Jermaine Jackson]] ja [[Shaheen Jafargholi]].<ref name="2osxZ" /> Vaimulik [[Al Sharpton]] ütles Jacksoni lastele: "Teie isas polnud midagi imelikku. Imelik oli vaid see, mida tal tuli läbi elada. Aga ta sai sellega siiski hakkama." Neid sõnu tervitati aplausi ja kiidusõnadega.<ref name="GcEYm" /> Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine ütles publikule pisarsilmil: "Issi oli mu sünnist saati parim isa, keda oskaksite ette kujutada ... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda ... nii väga."<ref name="oKn5m" /> Lõpupalve ütles vaimulik Lucious Smith.<ref name="YAE6W" /> Mitteametlikel andmetel vaatas mälestusteenistust televiisorist umbes miljard inimest.<ref name="bucci" /><ref name="bucci" /><ref name="fnbYs" /> Ameerika Ühendriikides oli vaatajaid umbes 31,1 miljonit. See on võrreldav [[Ronald Reagan]]i ja [[printsess Diana]] matustega, mida vaatas vastavalt 35,1 miljonit ja 33,1 miljonit ameeriklast.<ref name="0nyHq" /> === Juurdlus === Jacksoni surnukeha viidi helikopteriga Los Angelesse [[Lincoln Heights]]i, kus seda 26. juunil lahkas kolm tundi koroner [[Lakshmanan Sathyavagiswaran]].<ref name="1CoHx" /> Jacksoni perekonna nõudmisel korraldati ka teine lahang, mis võimaldas kiireid, ent piiratud tulemusi.<ref name="ysHb4" /> Pärast esialgset lahkamist ütles Los Angelese koroner Craig Harvey, et lahkamisel ei ilmnenud märke traumast ega kuritööst. 28. augustil 2009 kuulutas Los Angelese maakonna koroner surma mõrvajuhtumiks.<ref name="7droj" /><ref name="Kinyh" /> Vahetult enne surma oli Jackson võtnud ihuarst Conrad Murray soovitusel [[propofool]]i ja kaht ärevusevastast [[bensodiasepiin]]i: [[lorasepaam]]i ja [[midasolaam]]i.<ref name="Doheny" /><ref name="WebMD" /> Jackson maeti 3. septembril 2009 Forest Lawn Memorial Parki surnuaeda.<ref name="rest" /> Conrad Murrayle esitati 8. veebruaril 2010 süüdistus ettekavatsemata tapmises.<ref name="mmIUt" /><ref name="pMvlv" /> [[Pilt:Forest Lawn2010.jpg|pisi|Fännide austusavaldused Forest Lawn Memorial Parkis Jacksoni esimesel surma-aastapäeval]] 25. juunil 2010, Jacksoni esimesel surma-aastapäeval, tulid fännid tervest maailmast Los Angelesse Forest Lawn Memorial Parki talle austust avaldama. Paljud tõid kaasa päevalilli või mälestusesemeid. Haual käisid ka Jacksoni pereliikmed ja lähedased sõbrad.<ref name="eLjxY" /><ref name="I2Zqa" /> Indiana osariigis Garys avas Michael Jacksoni ema Katherine poja lapsepõlvekodu õuel graniidist mälestusmärgi. Õhtul mälestati Jacksonit sealsamas küünlavalgel lauluga "We Are the World".<ref name="TnvtA" /><ref name="elorF" /> 26. juunil toimus Los Angelese politseijaoskonna mõrvauurimisosakonna ees, vanas Parker Centeri majas, protestimarss ja anti üle tuhandete inimeste allkirjaga petitsioon, milles nõuti õiglust ja karmimat karistust Murrayle.<ref name="lmT1e" /><ref name="9H83X" /> Samal päeval toimus ka The Jackson Family Foundationi ja Voiceplate'i korraldatud üritus "Forever Michael", mis tõi kokku Jacksoni pereliikmed, kuulsused, fännid, toetajad ja kogukonna, et ülistada ja austada tema pärandit. Osa ürituse tuludest läks Jacksoni lemmikutele heategevusorganisatsioonidele. Katherine esitles ka oma uut raamatut "Never Can Say Goodbye".<ref name="IjvN8" /> 7. novembril 2011 mõisteti Murray Los Angelese kohtus süüdi ettekavatsemata tapmises ja 29. novembril 2011 määrati talle nelja-aastane vanglakaristus.<ref name="SOkBf" /><ref name="3U85s" /> Pärast kaheaastast vangistust sai kardioloog Conrad Murray 2013. aastal vabaks.<ref name="dqdOm" /> == Äri == Aastal [[1984]] pani [[Robert Holmes à Court]] müügile ettevõtte [[ATV Music Publishing]], millel olid autoriõigused rohkem kui 4000 laulule, sealhulgas ka [[Northern Songs]]i kataloogile, mis sisaldas enamikku ansambli [[The Beatles]] salvestatud [[Lennon-McCartney|Lennoni-McCartney]] teostest.<ref name="hilburn" /> Jackson hakkas [[muusikakataloog]]ide omamise vastu huvi tundma pärast koostööd [[Paul McCartney]]ga 1980. aastate alguses: Jackson sai teada, et McCartney teenis teiste kirjutatud laulude pealt umbes 40 miljonit dollarit aastas.<ref name="jdoyle" /> Aastal 1981<ref name="tara 333-338" /> pakuti McCartneyle ATV muusikakataloogi 20 miljoni naelsterlingi eest.<ref name="jdoyle" /><ref name="mcca atv" /> McCartney jutu järgi võttis ta ühendust [[Yoko Ono]]ga ja tegi talle ettepaneku osta see ühiselt, jagades summa pooleks, kuid Ono arvas, et nad saaksid selle osta poole väiksema summa eest.<ref name="jdoyle" /><ref name="mcca atv" /> Et nad ühist ostu ei teinud, loobus McCartney pakkumisest, sest ta ei tahtnud olla biitlite laulude ainuomanik.<ref name="tara 333-338" /><ref name="mcca atv" /> [[1984]]. aasta müügiläbirääkimistel ütles üks Holmes à Courti esindaja: "Olime andnud Paul McCartneyle [[ostueesõigus]]e, aga Paul seda seekord ei tahtnud."<ref name="ch7news" /> Samuti kinnitas üks McCartney advokaat Jacksoni advokaadile [[John Branca]]le, et McCartney ei olnud ülepakkumise tegemisest huvitanud: ta olevat öelnud, et see on liiga kallis.<ref name="jdoyle" /><ref name="tara 333-338" /> Küll aga tegid pakkumisi muud ettevõtted ja investorid. Septembris 1984 sai Jackson Branca käest esimest korda müügist teada ja saatis [[20. november|20. novembril]] [[1984]] 46 miljoni dollari suuruse pakkumise.<ref name="hilburn" /> Jacksoni agendid arvasid, et nad olid kokkuleppe sõlmimisele lähedal, kuid ikka ja jälle ilmus välja uusi ülepakkujaid ja tekkis uusi vaidlusküsimusi.<ref name="hilburn" /> Mais 1985 katkestasid Jacksoni esindajad läbirääkimised, olles kulutanud nelja kuu jooksul [[ostueelne analüüs|ostueelsele analüüsile]] ja läbirääkimistele üle miljoni dollari.<ref name="hilburn" /> Juunis 1985 said Jackson ja Branca teada, et [[Charles Koppelman]]i ja [[Marty Bandier]]i [[The Entertainment Co.]] oli sõlminud Holmes à Courtiga eellepingu, et osta ATV Music 50 miljoni dollari eest.<ref name="hilburn" /> Augusti alguses võtsid Holmes à Courti esindajad Jacksoniga ühendust ja läbirääkimised jätkusid. Jackson tõstis oma pakkumise 47,5 miljoni dollari peale, mis võeti vastu, sest ta oli võimeline tehingu kiiremini lõpule viima, kuna ostueelne analüüs oli tehtud.<ref name="hilburn" /> Ta leppis kokku, et läheb Holmes à Courtile Austraaliasse külla ning osaleb heategevusüritusel [[Channel Seven Perth Telethon]].<ref name="hilburn" /><ref name="ch7news" /> Jacksoni ATV Musicu ost vormistati lõplikult [[10. august]]il [[1985]].<ref name="hilburn" /> 1988. aasta märtsis ostis Jackson California osariiki kinnisvara, mille nimetas Neverlandi rantšoks ja mille eest maksis erinevatel andmetel 16,5–30 miljonit dollarit. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100 miljonit dollarit.<ref name="rollingstone" /><ref name="usatoday finances" /> 1995. aastal ühendas Jackson oma ATV Music kataloogi Sony muusika kirjastamise osakonnaga, luues [[Sony/ATV Music Publishing]]i. Jackson säilitas poole firma omandist, teenides algul nii 95 miljonit dollarit kui ka õigused rohkematele lauludele.<ref name="sonydeal" /><ref name="1995 music deal" /> 2007. aasta kevadel ühendasid Jackson ja plaadifirma Sony jõud, et osta veel üks muusikakirjastamisfirma: [[Famous Music]] LLC, mille omanik oli enne [[Viacom]]. See leping andis talle õigused [[Eminem]]i, [[Shakira]], [[Beck]]i ja teiste artistide lauludele.<ref name="2007 music deal" /> 2008. aasta sügisel ähvardas investeerimisfirma Fortress Investments sulgeda Neverlandi rantšo, mida Jackson kasutas miljonitesse dollaritesse ulatuvate laenude tagatisena. Kuid Fortress otsustas Jacksoni võla müüa [[Colony Capital]] LLC-le. Novembris läks Neverlandi rantšo Sycamore Valley Ranch Company LLC omandisse; tegu oli Jacksoni ja Colony Capital LLC ühisettevõttega. Leping vabastas Jacksoni võlast ja väidetavalt sai ta isegi 35 miljonit dollarit kasumit. Oma surma ajal oli Jacksonil ikka osalus Neverland/Sycamore Valleys, kuid pole teada, kui suur see osa oli.<ref name="Collectibles" /> 2008. aasta septembris alustas Jackson läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga, et näitusele ja oksjonile välja panna suur mälestusesemete kogu, umbes 1390 eset. Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahel.<ref name="MtDF9" /> Esemete näitus avati plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti Jacksoni palvel ära.<ref name="LF9CO" /> == Heategevus == Filantroobina annetas ja kogus Jackson [[heategevus]]eks sadu miljoneid [[dollar]]eid ning toetas kümneid heategevusorganisatsioone.<ref name="pgvOS" /><ref name="niMqc" /> 2000. aastal märgiti tema tegevus ära ka [[Guinnessi rekordite raamatu]]s, nimetades Jacksonit kõige rohkem heategevusorganisatsioone toetanud popstaariks.<ref name="ecN2g" /> Kokku toetas ta 39 heategevusorganisatsiooni.<ref name="lntA6" /> [[Pilt:Michael Jackson with the Reagans.jpg|pisi|Michael Jackson Valge Maja lõunaportikuse ees koos president [[Ronald Reagan]]i ja esimese leedi [[Nancy Reagan]]iga 1984. aastal]] [[14. mai]]l [[1984]] võttis Jackson [[Valge Maja|Valges Majas]] president [[Ronald Reagan]]ilt vastu auhinna selle eest, et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja uimastisõltuvusest.<ref name="mUyg7" /> Jackson annetas heategevuseks kogu 1984. aasta kontserditurneelt Victory Tour saadud tulu (umbes 8 miljonit dollarit).<ref name="VQnYe" /> Jacksoni kõige tuntum heategevusprojekt on 1985. aastal koos [[Lionel Richie]]ga kirjutatud laul "We are the World", mille abil koguti miljoneid dollareid näljahäda leevendamiseks Aafrikas.<ref name="pgvOS" /> 1985–1990 annetas Jackson 500 000 dollarit United Negro College'i fondile ja kogu tema singli "Man in the Mirror" tulu läks heategevuseks.<ref name="Blacks who give back" /><ref name="OKeSz" /> Pärast [[Ryan White]]'i surma osales Jackson kampaaniates, mis suurendasid teadlikkust [[HIV]]-st ja [[AIDS]]-ist. Tegu oli tol ajal endiselt vastuoluliste teemadega. Jackson esitas president [[Bill Clinton|Bill Clintonile]] avaliku palve, et valitsus jagaks rohkem raha HIV-i ja AIDS-iga tegelevatele heategevusorganisatsioonidele ning nende haiguste uuringuteks.<ref name="vXEtK" /><ref name="d4qaD" /> Jackson külastas mitut [[Aafrika]] riiki, sealhulgas [[Gabon]]it ja [[Egiptus]]t. Gabonis tervitasid teda 100 000 inimest, kes hoidsid plakateid kirjaga "Tere tulemast koju, Michael". [[Elevandiluurannik]]ul kroonis kohalik hõimupealik Jacksoni suure tseremoonia saatel Kuningas Saniks.<ref name="Michael Jackson: crowned in Africa" /> Nagu kogu tema ülejäänud elugi, põhjustasid ka Jacksoni heategevusprojektid poleemikat.<ref name="pgvOS" /> 1992. aastal asutas Jackson [[heategevus]]organisatsiooni [[Heal the World Foundation]], mis korraldas eluraskuste käes kannatanud lastele reise Jacksoni [[rantšo]]sse, kus asus ka neile ehitatud [[lõbustuspark]]. Samas suunas see organisatsioon miljoneid dollareid maailma probleemkohtadesse, et aidata [[sõda|sõja]], vaesuse ja haiguste käes kannatavaid lapsi. Kogu 1999. aasta juuni oli Jackson seotud eri heategevusüritustega. Ta ühines [[Luciano Pavarotti]] heategevuskontserdiga [[Itaalia]]s [[Modena]]s. Üritust toetas mittetulundusühing War Child ja seal koguti miljoneid dollareid [[Kosovo]] ja endise [[Jugoslaavia]] Vabariigi põgenike ning [[Guatemala]] laste jaoks.<ref name="Charity concert Italy" /> Samal kuul korraldas Jackson [[Saksamaa]]l ja [[Lõuna-Korea|Koreas]] mitu heategevuskontserti "Michael Jackson & Friends". Sellega olid seotud ka teised artistid, näiteks [[Slash]], [[Scorpions]], [[Boyz II Men]], [[Luther Vandross]], [[Mariah Carey]], [[A. R. Rahman]], [[Prabhu Deva]] Sundaram, [[Shobana]], [[Andrea Bocelli]] ja [[Luciano Pavarotti]]. Tulud läksid [[Nelson Mandela]] lastefondile, [[Rahvusvaheline Punane Rist|Punasele Ristile]] ja [[UNESCO]]-le.<ref name="Jackson & Friends" /> == Stiil == === Mõjutajad === [[Pilt:Michael Jackson sculpture.jpg|pisi|püsti|Üks identsetest kujudest, mis paigutati üle kogu Euroopa, et reklaamida turneed "HIStory"]] Jacksoni muusika juured on R&B-s, popis ja soulmuusikas. Teda on mõjutanud sellised muusikud nagu [[Little Richard]], [[James Brown]], [[Jackie Wilson]], [[Diana Ross]], [[David Ruffin]], [[Gene Kelly]], [[Fred Astaire]], [[Sammy Davis, Jr.]], [[The Isley Brothers]], [[Bee Gees]] ja [[West Side Story]] tantsijad, kellele ta avaldas austust videotes "[[Beat It]]" ja "Bad".<ref name="ntAr1" /> Koreograaf David Winters, kes kohtus ja sõbrunes Jacksoniga 1971. aastal [[Diana Ross]]i televisiooni erisaates "[[Diana!]]" (mis oli ka Jacksoni esimene sooloesinemine eraldi [[The Jackson 5]]-st), on öelnud, et Jackson vaatas "[[West Side Story]]t" peaaegu igal nädalal ning see oli tema lemmikfilm.<ref name="Magickpapers.com" /><ref name="nDj8G" /><ref name="3fuAh" /> Little Richardil oli Jacksonile suur mõju,<ref name="Michael Jackson saved my life" /><ref name="B2ymd" /> kuid enim inspireeris Jacksonit James Brown. Browni kohta on ta öelnud: "Juba väikese lapsena, hiljemalt kuueaastaselt äratas mind ema olenemata kellaajast, kui ma magasin, või mida iganes ma tegin, ning kutsus mu teleri ette, et näeksin meistrit tegutsemas. Ja kui ma nägin teda liikumas, olin hüpnotiseeritud. Ma ei olnud kunagi näinud kedagi esinemas nagu James Brown, ning siis ma teadsin, et just seda tahan ma kogu oma ülejäänud elu teha. See kõik on tänu James Brownile."<ref name="BE9cG" /> Noor Michael Jackson võlgnes oma vokaaltehnika suuresti Diana Rossile. Oktoobris 1969 otsustati, et Jackson hakkab elama Rossi juures. Jackson on hiljem öelnud: "Ma õppisin teda hästi tundma. Ta õpetas mulle nii palju. Tavatsesin lihtsalt nurgas istuda ja vaadata, kuidas ta liigub. Ta oli kunst liikumises. Ma analüüsisin, kuidas ta liikus, kuidas ta laulis – teda tema loomulikus olekus." Jackson ütles talle: "Ma tahan olla täpselt sinu moodi, Diana." Ross vastas: "Ole lihtsalt sina ise."<ref name="pt6LX" /> Jackson võlgnes osa oma stiilist, eriti hüüatuse "''oooh''" kasutamise Rossile. Noorest peale katkestas Jackson sageli lauluridu ootamatu hüüatusega "''oooh''". Diana Ross oli seda efekti kasutanud mitmes oma [[The Supremes]]iga salvestatud laulus.<ref name="mSCLl" /> === Muusika ainestik ja žanrid === Erinevalt paljudest teistest artistidest ei kirjutanud Jackson oma laule paberile. Ta laulis makilindile, kusjuures laulusõnad olid tal peas.<ref name="QcbZ4" /> Mitmes laulus, nagu "Billie Jean", "Who Is It" ja "Tabloid Junkie", "Stranger In Moscow" Jackson [[beatboxis|''beatbox''<nowiki/>'is]], jäljendades nii suu abil muusikainstrumentide kõla ja eri helisid. Jacksoni meelest oli kergem trummi- või bassipartiid jäljendada, kui instrumenti ennast mängida. Mitmed kriitikud on öelnud, et Jacksoni eriline hääl võimaldas iga instrumendi kõla veenvalt jäljendada. Veebiväljaande [[Allmusic]] ajakirjanik Steve Huey nentis, et Jacksoni mitmekülgsus võimaldas tal soolokarjääri jooksul eksperimenteerida eri teemade ja žanritega.<ref name="allmusic" /> Huey sõnul oli "Thriller" "Off the Walli" edasiarendus, kus tantsu- ja rokipalad olid agressiivsemad, samas kui popi- ja [[ballaad]]ipalad olid pehmemad ja souli sugemetega.<ref name="allmusic" /> Väljapaistvamad ballaadid olid "The Lady in My Life", "Human Nature" ja "The Girl Is Mine"; fungilood "Billie Jean" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"; ning post-disko lood "Baby Be Mine" ja "P.Y.T. (Pretty Young Thing)".<ref name="allmusic" /><ref name="AMG Thriller" /><ref name="RS Thriller" /> Albumi nimiloos "Thriller" väljendas Jacksoni oma huvi üleloomulike nähtuste vastu – teema, mille juurde ta järgnevatel aastatel naasis.<ref name="allmusic" /> 1985. aastal kirjutas Jackson koos [[Lionel Richie]]ga heategevusliku singli "We Are the World", kusjuures tulevikus läbisid humanitaarsed teemad tema laulusõnu ja avalikku elu sageli.<ref name="allmusic" /> Albumi "Bad" esiksingel "I Just Can't Stop Loving You" on tavaline armastusballaad; rokipalas "Dirty Diana" kujutas Jackson nn kiskjalikku armastajat; "Man in the Mirror" on hümnilik ballaad, mille sõnad räägivad pihtimustest ja lubadustest, ning "Smooth Criminal" käsitles uimastite ja gangsterite teemat. Veebiväljaande Allmusic esindaja [[Stephen Thomas Erlewine]] arvas, et album "Dangerous" näitab Jacksonit vastuolulise inimesena.<ref name="ALG Dangerous" /> Ta märgib, et see album on mitmekesisem kui eelmine album "Bad", sest see meeldib urbanistlikule publikule ja meelitab ka keskklassi hümnidega, nagu näiteks "Heal the World".<ref name="ALG Dangerous" /> Sellel Jacksoni albumil olid esimest korda põhiteemaks sotsiaalsed probleemid, näiteks "Why You Wanna Trip on Me" protesteerib maailmas leviva [[AIDS]]-i, kodutuse, uimastite ja näljahäda vastu.<ref name="NYT Dangerous" /> Album "HIStory" loob paranoilise atmosfääri.<ref name="ALG HIStory" /> See keskendub raskustele, mida Jackson oli pidanud enne selle avaldamist üle elama. Lugudega "Scream/Childhood", "Tabloid Junkie" ja "You Are Not Alone" annab Jackson vastulöögi ebaõiglusele ja isolatsioonile, mida tunneb, ning suunab oma viha meedia vastu.<ref name="RS HIStory" /> Album "Invincible" valmis Jacksoni koostöös produtsent Rodney Jerkinsiga.<ref name="allmusic" /> See plaat koosneb urbanistlikust soulmuusikast ("Cry" ja "The Lost Children"), ballaadidest ("Speechless", "Break of Dawn" ja "Butterflies") ning hiphopi, popi ja R&B segust ("2000 Watts", "Heartbreaker" ja "Invincible").<ref name="ALG Invincible" /><ref name="NME Invincible" /> === Hääl ja laulustiil === Jackson hakkas lauljana esinema varases lapsepõlves ning tema hääl ja laulustiil muutusid aja jooksul märgatavalt. Vahemikus 1971–1975 toimunud häälemurdega muutus Jacksoni [[hääleliik]] poisilikust [[sopran]]ist kõrgeks [[tenor]]iks.<ref name="brac 414" /> Kõige tõenäolisemalt muutus Michael Jacksoni hääl 1973. aastal, kui [[The Jackson 5]] salvestas singlit "Dancing Machine".<ref name="XYSKC" /><ref name="LEQUk" /> Tuntud hääleseadja laulupedagoog [[Seth Riggs]]i sõnul oli Michael Jacksoni hääleulatus 3,6 [[oktaav|oktavi]], E – h² (Ameerika helikõrguste süsteemis E2 – B5). 1990. aastatel lisandusid veel mõned alumised noodid, nii et hääleulatus kasvas 4 oktavini. Ta suutis laulda kõrgeid noote täis- ehk rinnahäälega. Tavalise hääletekitamisviisiga kättesaadavatele nootidele lisandus [[falsett]]. Jacksoni madal register oli meeldivalt ümar ja pehme. Jacksoni hääle parim omadus oli liikuvus, mis võimaldas laulda keerulisi [[melism]]e. Nii ''staccato''<nowiki>'</nowiki>s kui ka ''[[legato]]''<nowiki>'</nowiki>s lauldes jäi ta erksalt rütmitäpseks. Puudustena nimetatakse hääle nõrkust, lapselikkust ja vähest resoneerivust,<ref name="Q1Idl" /> eriti keskmisele ja kõrgele registrile võib ette heita õhukest tämbrit.<ref name="Yjul0" /> Jacksoni häält peetakse üheks erakordsemaks popmuusikas. Selle arendamise ja töökorras hoidmisega tuli järjekindlalt tegelda. Tuntud lauluõpetaja Seth Riggs töötas Michael Jacksoni häälega 32 aasta jooksul. Jackson pöördus tema poole 1978. aastal ja Riggs muutus peagi Jacksonile asendamatuks kolleegiks.<ref name="XYSKC" /><ref name="LEQUk" /> Seth Riggs meenutab, et nad kohtusid kuus korda nädalas, harjutades iga päev kaks tundi. Kontserditurneede ajal tehti hääleharjutusi kolm korda päevas: kell 12–13, seejärel 16–16.30 ja hääle lahtilaulmiseks vahetult enne seda, kui Jackson lavale astus: 20.15–20.30.<ref name="mDuwl" /> Michael Jackson kasutas enamasti hääleulatuse kõrgemat osa ning falsetti, lauldes harva noote, mille kirjapanekuks on vaja kasutada bassivõtit. 1973. aastal kasutas Jackson esimest korda n-ö vokaalse luksumise tehnikat laulus "It's Too Late to Change the Time" [[The Jackson 5]] albumil "G.I.T.: Get It Together".<ref name="cUrw6" /> Seda tehnikat hakkas ta rohkem kasutama albumil "Off the Wall", eriti "Shake Your Body (Down to the Ground)" reklaamvideos.<ref name="Nelson George overview 22" /> 1970. aastate lõpus ilmunud "Off the Walli" ajaks hinnati Jacksoni vokaaltehnikat kõrgelt. Ajakiri Rolling Stone võrdles tema häält [[Stevie Wonder]]i uneleva häälega, kirjutades muu hulgas: "Jacksoni sulgkerge tenorihääl on imekauni tämbriga. See läheb sujuvalt üle võrratuks falsetiks, mida laulja julgelt kasutab." Jacksonile oli omane sõnapaari ''come on'' vale hääldamine, mis kõlas kui "cha'mone" või "shamone".<ref name="Lewarne" /> Ajakiri Rolling Stone märkis albumi "Invincible" arvustuses, et 43-aastaselt kasutas Jackson esinedes ikka suurepäraseid rütmipartiisid ja vibreerivat vokaalharmooniat.<ref name="RS Invincible" /> Nelson George iseloomustab Jacksoni lauluhäält nii: "Graatsilisus, agressiivsus, urisemine, loomulik poisilikkus, falsett, pehmus – see kõik teeb temast suurepärase vokalisti."<ref name="Nelson George overview 24" /> === Esinemisstiil === Jackson kandis [[1983]]. aasta märtsis legendaarsel telekontserdil "[[Motown 25: Yesterday, Today, Forever]]" omapärast musta litritega jakki ja [[võltsteemant]]idega [[golfikinnas]]t. Ta demonstreeris esimest korda oma tulevast leivanumbrit – tantsukõndi ''moonwalk'' ('kuukõnd'), mida endine televarietee [[Soul Train]] tantsija ja ansambli [[Shalamar]] liige [[Jeffrey Daniel]] oli talle kolm aastat varem õpetanud. The Jacksonsi esinemist võrreldi [[Elvis Presley]] ja [[The Beatles]]i esinemisega saates "[[The Ed Sullivan Show]]".<ref name="kpPPC" /> [[Anna Kisselgoff]] The New York Timesist kirjutas hiljem: ''Moonwalk'', mille ta kuulsaks tegi, on hea metafoor tema tantsustiilile. Kuidas ta seda teeb? Tehnilises mõttes on ta suurepärane illusionist, tõeline miim. Tema võime hoida üht jalga sirgena, kui ta libiseb, sellal kui teine jalg on kõverdatud ja tundub astuvat, nõuab täpset ajastamist."<ref name="Dancing feet of Michael Jackson" /> 1993. aasta jaanuaris tuli Jackson 27. [[Super Bowl]]i poolajal ilutulestiku saatel lavale, seljas musta värvi ja kuldsega militaarstiilis kostüüm ning ees päikeseprillid, ja jäi pooleteiseks minutiks liikumatult käsi rusikas seisma. Seejärel eemaldas ta prillid ja esitas neli laulu: "Jam", "Billie Jean", "Black or White" ja "Heal the World". Etteaste oli väga menukas. == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * "[[Got to Be There]]" (1972) * "[[Ben (album)|Ben]]" (1972) * "[[Music & Me]]" (1973) * "[[Forever, Michael]]" (1975) * "[[Off the Wall (album)|Off the Wall]]" (1979) * "[[Thriller (album)|Thriller]]" (1982) * "[[Bad (album)|Bad]]" (1987) * "[[Dangerous (Michael Jacksoni album)|Dangerous]]" (1991) * "[[HIStory: Past, Present and Future, Book I]]" (1995) * "[[Invincible (Michael Jacksoni album)|Invincible]]" (2001) === Postuumsed albumid === * "[[Michael (album)|Michael]]" (2010) * "[[Xscape]]" (2014) === Esikohahitid USA-s === * 1972 – "[[Ben (laul)|Ben]]" (1 nädal) * 1979 – "[[Don't Stop 'Til You Get Enough]]" (1 nädal) * 1980 – "[[Rock with You]]" (4 nädalat) * 1983 – "[[Billie Jean]]" (7 nädalat) * 1983 – "[[Beat It]]" (3 nädalat) * 1983 – "[[Say Say Say]]" (koos [[Paul McCartney]]ga) (6 nädalat) * 1987 – "[[I Just Can't Stop Loving You]]" (koos [[Siedah Garrett]]iga) (1 nädal) * 1987 – "[[Bad]]" (2 nädalat) * 1987 – "[[The Way You Make Me Feel]]" (1 nädal) * 1988 – "[[Man in the Mirror]]" (2 nädalat) * 1988 – "[[Dirty Diana]]" (1 nädal) * 1991 – "[[Black or White]]" (7 nädalat) * 1995 – "[[You Are Not Alone]]" (1 nädal) == Kontserditurneed == * [[Bad World Tour]] (1987–1989) * [[Dangerous World Tour]] (1992–1993) * [[HIStory World Tour]] (1996–1997) * [[This Is It]] (2009–2010) (jäeti ära) == Auhinnad == {{Vaata ka|Michael Jacksoni auhindade ja nominatsioonide loend}} Michael Jackson on võitnud sadu auhindu. Tähtsaimad neist on näiteks 22 Ameerika muusikaauhinda, 40 Billboardi auhinda, 7 Briti muusikaauhinda, 1 Kuldgloobus, 19 Grammyt, 13 MTV auhinda ja 12 Maailma muusikaauhinda.<ref name="kPn6x" /> == Eraelu == === Abielud ja lapsed === [[Pilt:Lisa Marie Presley at car race.jpg|pisi|Jackson abiellus [[Elvis Presley]] tütre [[Lisa Marie Presley]]ga 1994. aastal]] 1994. aasta mais abiellus Jackson [[Elvis Presley]] tütre [[Lisa Marie Presley]]ga. Nad kohtusid esimest korda 1975. aastal Las Vegases, kui seitsmeaastane Presley ühel Jackson 5-e esinemisel käis. Uuesti said nad kokku ühise sõbra kaudu.<ref name="tara 500-507" /> Presley sõbra väitel algas nende täiskasvanulik sõprus 1992. aasta novembris Los Angeleses.<ref name="gliatto" /> Nad suhtlesid telefoni teel iga päev. Kui 1993. aastal süüdistati Jacksonit lapse seksuaalses ärakasutamises, muutus Jackson sõltuvaks Presley emotsionaalsest toest. Presley oli mures Jacksoni tervise ja [[uimastisõltuvus|ravimisõltuvus]]e pärast.<ref name="tara 518–520" /> Presley sõnul uskus ta, et Jackson polnud midagi valesti teinud ja teda süüdistati alusetult. Presley on öelnud, et armus Jacksonisse, tahtis teda päästa ning tundis, et suudab seda teha.<ref name="FNNey" /> Ta veenis Jacksonit sõlmima kohtuvälist kokkulepet ja minema taastusravile.<ref name="tara 518–520" /> Jackson tegi 1993. aasta sügisel Presleyle telefoni teel abieluettepaneku. Ta küsis, kas Presley abielluks temaga, kui ta seda paluks.<ref name="tara 518–520" /> Nad abiellusid salaja [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] ja eitasid sündmust peaaegu kaks kuud.<ref name="MJ & Presley divorce" /> Nende abielu oli Presley sõnul "abielupaari elu ... mis oli seksuaalselt aktiivne".<ref name="pQPhd" /> Sel ajal spekuleeris kõmuajakirjandus, et abielu oli võte Jacksoni maine parandamiseks.<ref name="MJ & Presley divorce" /> Abielu kestis vähem kui kaks aastat ja lõppes rahumeelse lahutuslepinguga.<ref name="tara 580–581" /> 2010. aastal Oprah'le antud intervjuus tunnistas Presley, et nende suhe kestis veel neli aastat pärast lahutust, mil nad olid kord koos ja läksid taas lahku, kuni Presley otsustas, et see peab lõppema.<ref name="lmpoprah" /> 14. novembril 1996 kontserditurnee ajal abiellus Jackson [[Austraalia]]s [[Sydney]]s ette valmistamata tseremoonial oma kauaaegse nahaarstist sõbra [[Debbie Rowe|Deborah Rowe'iga]]. Rowe ootas sel ajal umbes kuuendat kuud paari esimest last. Algul polnud Rowe'il ega Jacksonil plaanis abielluda, aga Jacksoni ema veenis neid seda tegema.<ref name="SRTz4" /> Michael Joseph Jackson Jr (tuntud ka kui Prince) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde Paris-Michael Katherine Jackson sündis 3. aprillil 1998.<ref name="tara 580–581" /><ref name="N0d4D" /> Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson sai laste täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli üsna rahumeelne, aga hilisema hooldusõiguse taotlusega ei jõutud kokkuleppele enne kui 2006. aastal.<ref name="tara 599-600" /><ref name="Jackson settles with Ex wife" /> Septembris 2006 kinnitasid nii Jackson kui ka tema eksabikaasa Debbie Rowe, et nad jõudsid laste hooldusõiguses kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas nende kahe lapse hooldajaks olemist.<ref name="Jackson settles with Ex wife" /> 2002. aastal sündis Jacksoni kolmas laps Prince Michael Jackson II (hüüdnimega Blanket).<ref name="3kI3g" /> Lapse ema isik on teadmata, aga Jackson on öelnud, et tema laps on saadud kunstliku viljastamise teel, kasutades [[surrogaatema]] ja Jacksoni spermat.<ref name="tara 599-600" /> 20. novembril 2002 näitas Jackson imikust poega [[Berliin]]is asuva hotelli Adlon rõdult fännidele. Ta hoidis last paremal käel, üle lapse näo oli õrnalt laotatud riie. Laps rippus lühikest aega üle neljanda korruse rõdu ääre, mis tekitas meedias laialdast kriitikat. Jackson vabandas hiljem intsidendi pärast, nimetades seda kohutavaks veaks.<ref name="Balcony incident" /> === Süüdistused laste seksuaalses ärakasutamises === 1993. aasta suvel süüdistasid 13-aastane Jordan Chandler ja tema hambaarstina töötav isa Evan Chandler Michael Jacksonit [[lapse seksuaalne kuritarvitamine|lapse seksuaalses kuritarvitamises]].<ref name="looking back on 1993" /><ref name="tara 485-486" /><ref name="tara 477-478" /> Chandlerite perekond nõudis Jacksonilt kahjutasu, kuid Michael Jackson keeldus maksmast. Jordan Chandler läks lõpuks politseisse ja ütles, et laulja oli teda seksuaalselt ära kasutanud.<ref name="tara 496-498" /> Lindistati doktor Chandleri juttu, kus ta arutas kavatsusi süüdistustega jätkata. Chandler ütles, et kui ta süüdistusega lõpuni läheb, siis võidab ta suurelt. "Pole mingit võimalust, et ma kaotan. Ma saan kõik, mida tahan, ja nemad on igaveseks hävitatud ... Michaeli karjäär saab läbi." Jordani ema oli siiski kindel, et Jackson polnud midagi valesti teinud.<ref name="tara 477-478" /> Jackson kasutas hiljem seda lindistust väitmaks, et ta oli kadeda isa ohver ja doktor Chandleri ainus eesmärk oli lauljalt raha välja petta.<ref name="tara 477-478" /> Sama aasta 20. detsembril otsis politsei Michael Jacksoni kodu läbi ja laulja pidi läbiotsimiseks lahti riietuma.<ref name="tara 534-540" /> Jordan Chandler oli väidetavalt politseile andnud Jacksoni intiimsete kehaosade kirjelduse. Ta väitis, et laulja pleekinud suguti oli ümberlõigatud, kuid alasti läbiotsimine näitas, et see nii ei olnud.<ref name="5GfES" /> Sama kinnitas 2009. aasta lahkamine.<ref name="Vw6hS" /> Jacksoni sõbrad ütlesid, et laulja ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes alasti läbiotsimisega. Uurimiseks ei olnud piisavalt tõendeid ja süüdistust ei esitatud.<ref name="STsQ4" /><ref name="82YK7" /> Jackson kirjeldas läbiotsimist emotsionaalses avalikus teadaandes ja kinnitas enda süütust.<ref name="looking back on 1993" /><ref name="tara 534-540" /><ref name="campbell (1995) 47-50" /> 1. jaanuaril 1994 sõlmis Jacksoni kindlustusfirma Chandlerite perega kohtuvälise kokkuleppe ning neile maksti 22 miljonit dollarit. Santa Barbara ja Los Angelese maakonna vandemeeste kogu saadeti 1994. aasta 2. mail laiali, ilma et Michael Jacksonile oleks süüdistust esitatud.<ref name="XNfxn" /> Chandlerite pere lõpetas kriminaaluurimisega koostöö 6. juulil 1994.<ref name="subpoena-objection" /><ref name="tara 540-545" /> Kohtuvälise kokkuleppe dokumendid ütlesid sõnaselgelt, et Jackson ei ole midagi valesti teinud ja et ta ei ole vastutav. Chandlerid ja nende pereadvokaat Larry Feldman kirjutasid sellele alla ilma mingite vastuväideteta.<ref name="JmIGw" /> Chandlerite advokaat ütles ka selgesõnaliselt, et tegu ei olnud maksmisega vaikimise eest.<ref name="TY3Bg" /> Umbes kümme aastat pärast seda juhtumit, teise lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistuste ajal, teatasid Jacksoni advokaadid, et 1994. aasta kokkulepe oli sõlmitud ilma laulja nõusolekuta.<ref name="subpoena-objection" /> 2002. aasta mai alguses lubas Jackson dokumentaalfilmi meeskonnal eesotsas briti meedianäo [[Martin Bashir]]iga ennast jälgida kõikjal, kuhu ta läks. Bashiri filmimeeskond oli Michael Jacksoniga ka Berliinis, kui toimus intsident, kus ta oma last üle rõduääre hoidis. Saade "[[Elu koos Michael Jacksoniga]]" läks eetrisse 2003. aasta märtsis ja maalis lauljast erakordselt ebameeldiva pildi. Dokumentaalfilmi ühes eriti skandaalses stseenis hoidis Michael Jackson noore poisi käest kinni ja arutas ööbimise korraldamist.<ref name="tara 640" /> Kohe kui dokumentaalfilm eetrisse läks, alustas Santa Barbara maakonna prokurör kriminaalmenetlust. Seoses filmis näidatud 13-aastase poisi juhtumiga arreteeriti Jackson 2003. aasta novembris. Lauljale esitati seitse süüdistust lapse ärakasutamises ja kaks süüdistust uimastava aine annustamises.<ref name="tara 640" /> Jackson eitas neid süüdistusi, öeldes, et ööbimised polnud mingil moel seksuaalset laadi. [[Michael Jacksoni 2005. a kohtuprotsess|Kohtuprotsess]] Jacksoni üle algas 31. jaanuaril 2005 California osariigis Santa Marias ja kestis viis kuud, kuni mai lõpuni. 13. juunil 2005 mõisteti Jackson kõigis süüdistustes õigeks. <ref name="rG1PL" /><ref name="jury" /> Pärast kohtuprotsessi kolis ta laialdase meediakajastuse saatel [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] saareriiki [[Bahrein]]i, kus oli [[Abdullah Bin Hamad Bin Isa Al-Khalifa|Sheikh Abdullah']] külaline.<ref name="mdxjG" /> 2014. aastal algatas James Safechuck kohtuasja Jacksoni õigusjärgsete ettevõtete vastu, väites, et Michael Jackson olevat palju kordi teda lapsena seksuaalselt ära kasutanud. 2020. aasta 20. oktoobril langetas California apellatsioonikohus otsuse, millega need süüdistused ümber lükati.<ref>"Lawsuit of Michael Jackson sexual abuse accuser dismissed". AP NEWS. October 22, 2020. Retrieved November 2, 2020.</ref><ref>"Michael Jackson: Court dismisses lawsuit from accuser James Safechuck". BBC News. October 21, 2020. Retrieved November 2, 2020.</ref> === Välimus ja tervis === ==== Näooperatsioonid ==== 1979. aastal murdis Jackson tantsuharjutust tehes ninaluu. Fikseeriva operatsiooniga algas lõikuste ja paranduste jada, mille põhjuseks Jackson ka aastakümneid hiljem ütles, et esimene lõikus lihtsalt ebaõnnestus ja opereerida tuli uuesti. Michael ise kinnitas, et on teinud kaks näooperatsiooni, kuid tema fotosid vaadanud ilukirurgid arvavad, et Jacksonit lõigati 30–40 korda. Lahkamine näitas, et Jacksonile oli tehtud vähemalt 13 iluoperatsiooni.<ref name="Jv9Gk" /> Doktor Wallace Goodsteini sõnul oli popstaar 1990. aastatel korduvalt ka tema juures lõikustel käinud, lausa iga paari kuu tagant. Kliinikusse tuli Jackson alati õhtuti, kui enamik personalist oli lahkunud ning keegi poleks saanud tema kohalolekut märgata. Nahaarst Arnold Klein ütleb tagantjärele, et palus Jacksonil enesega eksperimenteerimine lõpetada, kuid mees olevat operatsiooni tulemuste üle iga kord väga õnnelik olnud. Rohkesti on spekuleeritud põhjuste üle, mis Jacksoni ilukirurgiasõltlaseks muutsid. Seda on seostatud isa pilgetega Jacksoni lapsepõlves, Jacksoni sooviga olla õe La Toya või imetletud Diana Rossi sarnane, vastumeelsusega näha peeglis isa nägu, sooviga välja näha nagu naine, nagu murdeealine poiss või Peeter Paan.<ref name="CczBk" /> [[Deepak Chopra|Doktor Deepak Chopra]], kes sõbrustas Jacksoniga aastakümneid, on öelnud: "See, mida ta oma välimusega tegi, oli lugupidamise täielik puudumine iseenda vastu." <ref name="Eelrand(2009) 42" /> ==== Vitiliigo ja luupus ==== Jacksoni nahk, mis oli tema nooruses olnud helepruun, hakkas alates 1980. aastate keskpaigast järk-järgult muutuma heledamaks. See muutus pälvis laialdast meediakajastust ja levisid kahtlused, et Jackson pleegitas oma nahka.<ref name="campbell (1995) 14-16" /> [[J. Randy Taraborrelli]] kirjutatud elulooraamatu järgi diagnoositi Jacksonil [[1986]]. aastal [[vitiliigo]] ja [[luupus]]. Vitiliigo on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. Meedikute kinnitusel on see haigus midagi sarnast kui albinism. Melanotsüüdid ehk rakud, mis toodavad ja koguvad nahavärvi tekitavat ainet [[melaniin]]i, hakkavad järjest hävima. Mida vähem melanotsüüte, seda rohkem valgeid laike nahale ilmub, ning lõpuks on inimene valiku ees: kas käia ringi laigulise näoga või peita ihuvead puudrikrohvi alla.<ref name="Morna (1997) 33" /> Nii vitiliigo kui ka selle ravi muutsid Jacksoni nahka heledamaks, mida ta omakorda rõhutas nahatooni ühtlustamiseks kasutatud kahvatu jumestusega.<ref name="Taraborrelli" /> Vitiliigokahtlus sai kinnitust ka Jacksoni [[lahkamine|lahkamisel]].<ref name="PxH0K" /> ==== Kehakaalu langemine ==== 1980. aastate alguses langes Jacksoni kehakaal märgatavalt. Jacksoniga kokku puutunud inimeste sõnul käis tal tihti pea ringi, mistõttu arvati, et ta põeb [[anoreksia]]t. 1993. aastal tunnistas Jackson, et tarbib regulaarselt ravimeid [[Vicodin]], [[Xanax]] ja [[Ativan]], põhjendades seda nii lapsepõlves saadud hingeliste traumade, pingelise töö kui ka tantsimisel saadud vigastustega. Lisaks lakkas ta söömast.<ref name="Eelrand (2009) 115" /> Jackson ise ütles, et oli väiksena paksude põskedega hästi toidetud laps. Suuremaks saades muutis ta oma toidusedelit, sest tahtis parem välja näha ja olla tervislik loobudes rasvasest toidust ja pidades dieete mille tagajärjel muutus Jackson väga kõhnaks. Olukord läks isegi nii hulluks, et ta varises ühe kontserdi peaproovis kokku, misjärel soovitasid arstid tal hakata sööma rohkem kala- ja kanaliha.<ref name="Morna (1997) 34" /> Kõik need jätkuvad ninamuutused, dramaatiline kaalukaotus, seejärel äkki tekkinud põsesarnad ja tätoveeritud silmajoon leidsid 1980. aastatel kergemini sallimist. Mida aga mustanahaline publik Michaelile iial ei andestanud, oli pidevalt valgenev nahatoon. "Ainult Ameerikas saab juhtuda, et sünnid mustanahalise mehena ja lõpetad valge naisena," lõõbiti avalikkuses.<ref name="Eelrand (2009) 41" /> === Hapnikukamber === 1986. aastal avaldas ajakiri [[National Enquirer]] esikaanel foto hapnikukambris lamavast Michaelist. Fotoallkiri oli "Michael Jacksoni veider plaan elada 150-aastaseks". Lugejaid taheti veenda selles, et vananemise kartuses magab Michael hapnikukambris. Jackson kinnitas, et see on puhas jama. Ta ütles, et ostis tõepoolest säärase aparaadi, kuid mitte enda, vaid põletushaavadega haigete jaoks. Michael kinkis hapnikukambri Brotmani meditsiinikeskusele-haiglale, kus kunagi tema enda põletushaavu oli ravitud. Kumu levis põhjusel, et Michael ronis vastostetud kambrisse ise sisse, et demonstreerida, kui mugav seal lamada on. Keegi tegi sellest foto, mis jõudis meediasse. Michael väitis 1993. aastal [[Oprah Winfrey]] telesaates, et pole hapnikukambris kordagi maganud, ja oli šokeeritud, et temast nii mõeldi.<ref name="Morna (1997) 33" /> === Sõbrad === Jacksoni talendist olid vaimustuses nii filminäitlejad, kuningakodade liikmed kui ka riigimehed, tema muusikat hinnati ning sooviti tema sõber olla. Jackson oli loomult erak, kuid tema sõprade hulka kuulusid paljud kuulsused.<ref name="celebfriends" /> 1966. aastal sai Jacksoni mentoriks ja kauaaegseks sõbrannaks [[Diana Ross]]. Jacksoni sõprade hulka on kuulunud veel teisigi kuulsusi, nagu näiteks [[Elizabeth Taylor]], [[Usher]], [[Jamie Foxx|Eddie Murphy, Jamie Foxx]], [[Quincy Jones]], [[Brooke Shields]], [[Madonna (laulja)|Madonna]], [[Britney Spears]] ja [[Chris Tucker|Justin Timberlake, Chris Tucker]].<ref name="FZccq" /> Eriti lähedane oli ta [[printsess Diana]]ga. Nad kohtusid esimest korda 1988. aastal Wembley kontserdil. Kuni Diana surmani 1997. aastal kulutas Jackson temaga peetud telefonikõnedele tuhandeid dollareid kuus. Jackson on öelnud, et nad said rääkida kõigest, Dianal oli vaja rääkida kellegagi, kes teadis täpselt, mida ta läbi elas. Pärast Diana surma ütles Jackson: "See oli kõige kurvem sündmus, mida mul eales läbi elada on tulnud. See murdis mu südame. Ma lihtsalt nutsin ja nutsin."<ref name="celebfriends" /> Filmitäht [[Elizabeth Taylor]] oli üks Jacksoni lähedasematest sõpradest. Temalt pärineb ka Jacksoni hüüdnimi Popikuningas. Taylor annetas Neverlandi loomaaiale elevandi ja abiellus rantšos oma seitsmenda abikaasa [[Larry Fortensky]]ga. Kui Jacksonit süüdistati laste seksuaalses ärakasutamises, siis Taylor kaitses Jacksonit. Samuti sõbrustas Jackson ja tegi koostööd ka [[The Beatles]]'i legendi [[Paul McCartney]]'ga, luues 3 duetti: "The Girl Is Mine", "Say Say Say" ja "The Man". Paraku mõranes nende sõprus pärast seda, kui 14. augustil 1985 ostis Michael Jackson ATV Music kataloogi, mis sisaldas muuhulgas enam kui 250 Beatlesi loo avaldamisõigusi, hinnaga 47,5 miljonit dollarit. Omandamine toimus pärast seda, kui Paul McCartney oli nõustanud Jacksonit muusika välja andmise väärtuse osas. Jacksoni lähedane sõber oli kunagi ka [[Uri Geller]], kellele Jackson oli abielutõotuse uuendamisel 2001. aastal isameheks. Kuid nende sõprus purunes, kui Jackson tegi aasta hiljem väidetavalt [[Oxford Union]]is antisemiitlikke märkusi.<ref name="celebfriends" /> Filmimogul [[Steven Spielberg]], kes samuti kuulus Jacksoni sõprade hulka, on tema kohta öelnud nii: "Ma pole näinud kedagi Michaeli-sarnast. Ta on emotsionaalne lapstäht, kuid kontrollib end jäägitult. Vahel paistab ta muutuvat liiga dramaatiliseks, aga on kõik enne hoolega läbi mõelnud. Ta on oma karjääri ja valikute suhtes väga taibukas."<ref name="Roberts38" /> Jacksoni eluaegne sõber [[Lionel Richie]] oli laulu "We Are the World" kaasautor.<ref name="Roberts38" /> == Vaata ka == * [[Michael Jacksoni auhindade ja nominatsioonide loend]] * "[[Michael (film 2026)|Michael]]" (2026. aasta film) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Legal name">County of Los Angeles Department of Health Services (2009) [[:Pilt:Michael Jackson death certificate.jpg|Michael Jacksoni surmatunnistus]]</ref> <ref name="Moonwalk">Michael Jackson. ''[[Moonwalk (raamat)|Moonwalk]]'', (2009) [esmatrükk [[1988]] ], [[Random House]], lk 26, ISBN 0-307-71698-8</ref> <ref name="www.jwjackson.com">[https://web.archive.org/web/20140911104210/http://www.jwjackson.com/?page_id=2 Joseph Walter Jacksoni elulugu tema ametlikul kodulehel]. Vaadatud 3.03.2012.</ref> <ref name="Nelson George overview 20">George, lk 20</ref> <ref name="SusanFast">[[Susan Fast]]. Difference That Exceeded Understanding: Remembering Michael Jackson. "Popular Music and Society" 33.2 (2009): 259–66.</ref> <ref name="tara 20-22">Taraborrelli, lk 20–22</ref> <ref name="Eelrand">[[Helen Eelrand]]. ''Michael Jackson popikuningas 1958–2009''. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, [[2009]], lk 12.</ref> <ref name="news.bbc.co.uk">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/8121599.stm Can Michael Jackson's demons be explained?], BBC, 27. juuni 2009.</ref> <ref name="Michael Jackson Thriller Induction">[http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Movies/12/30/national.film.registry/index.html|work=CNN Michael Jackson], [[CNN]], 30. detsember 2009, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="lewis 165-168">Lewis, lk 165–168</ref> <ref name="Reuters: U.S. registry 2009-12-30">[[Alex Dobuzinskis]]. [http://www.reuters.com/article/idUSTRE5BT43W20091230?type=musicNews Jackson "Thriller" film picked for U.S. registry], [[Reuters]], 30. detsember 2009, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="RRHF">[http://www.rockhall.com/inductees/the-jackson-five The Jackson Five], [[Rock and Roll Hall of Fame]]. Vaadatud 29.05.2007.</ref> <ref name="USA for Africa Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=&title=We+Are+The+World&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 8.06.2011.</ref> <ref name="rollingstone">[https://web.archive.org/web/20080220071720/http://www.rollingstone.com/artists/michaeljackson/biography Michael Jackson: Biography], Rolling Stone. Vaadatud 1.02.2011</ref> <ref name="AMAs 1986">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=MRgiAAAAIBAJ&sjid=7aUFAAAAIBAJ&pg=1658,3425033&dq=american+music+awards&hl=en Bruce shows who's Boss], [[The Montreal Gazette]], 28. jaanuar 1986, vaadatud 7.06.2011.</ref> <ref name="Nelson George overview 22">George, lk 22</ref> <ref name="Browne">{{Cite journal|first=David|last=Browne|date=29. november 1991|title=Michael Jackson's Black or White Blues|journal=Entertainment Weekly}}</ref> <ref name="tara 138–144">Taraborrelli, lk 138–144</ref> <ref name="Gold and Platinum">http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?table=SEARCH_RESULTS&artist=Michael%20Jackson&format=ALBUM&go=Search&perPage=100</ref> <ref name="Nelson George overview 23">George, lk 23</ref> <ref name="New jack swing">{{Netiviide |url=http://articles.chicagotribune.com/2008-08-10/news/0808080318_1_new-edition-new-jack-city-swing |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-14 |arhiivimisaeg=2012-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120507154347/http://articles.chicagotribune.com/2008-08-10/news/0808080318_1_new-edition-new-jack-city-swing |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tara 205–210">Taraborrelli, lk 205–210</ref> <ref name="AMAs 1996">{{cite web|url=http://news.google.co.uk/newspapers?id=LWUwAAAAIBAJ&sjid=YzMDAAAAIBAJ&pg=5552,8128572&dq=american+music+awards&hl=en|title=Brooks turns down award for favorite artist of the year|work=Rome News-Tribune|date=30. jaanuar 1996|accessdate16. juuni 2010}}</ref> <ref name="Nelson George overview 37-38">George, lk 37–38</ref> <ref name="RIAA certifications">{{cite web|url=http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?table=SEARCH_RESULTS&artist=Michael%20Jackson&format=ALBUM&go=Search&perPage=100|title=Gold and Platinum|publisher=Recording Industry Association of America|accessdate=27. aprillil 2008}}</ref> <ref name="MichaelJacksonIsBorn">[http://www.history.com/this-day-in-history/michael-jackson-is-born Michael Jackson is born], history.com, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="guardian-02-07-08">{{Cite news|author=Burkeman, Oliver|title=Jacko gets tough: but is he a race crusader or just a falling star?|newspaper=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/world/2002/jul/08/oliverburkeman|date=8. juuli 2002|accessdate=23. juulil 2008|location=London}}</ref> <ref name="Off the Wall {{Nowrap|20 million}}">[https://web.archive.org/web/20131014010941/http://www.virginmedia.com/music/classicalbums/michaeljackson-offthewall.php Michael Jackson: Off the Wall], [[Virgin Media]]. vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ConnieChungTonight">{{cite web|url=http://transcripts.cnn.com/TRANSCRIPTS/0212/31/cct.00.html|title=Interview with Jermaine Jackson|accessdate=2. juulil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1980">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=wYEsAAAAIBAJ&sjid=0_oDAAAAIBAJ&pg=6776,1201107&dq=american+music+awards&hl=en Donna Summer and Michael Jackson sweep Annual American Music Awards], ''[[Lakeland Ledger]]'', 20. jaanuar 1980, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="AMAs MJ">{{Cite news|url=http://latimesblogs.latimes.com/music_blog/2009/10/taylor-swift-michael-jackson-dominate-american-music-awards-nominations.html|title=Taylor Swift, Michael Jackson dominate American Music Awards nominations (Updated)|publisher=Tribune Company|work=Los Angeles Times|date=13. oktoober 2009|accessdate=14. oktoobril 2009}}</ref> <ref name="AMAs 1980 2">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=EaMkAAAAIBAJ&sjid=Zf4FAAAAIBAJ&pg=3100,419518&dq=american+music+awards&hl=en Donna No. 1, Pop and Soul; Michael Jackson King of Soul], ''[[The Afro American]]'', 2. veebruar 1980, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="AMG Thriller">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r10089/review|title=Thriller Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1981">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=sPIcAAAAIBAJ&sjid=3GcEAAAAIBAJ&pg=6226,95260&dq=american+music+awards&hl=en Few Surprises In Music Awards], [[Sarasota Herald]], 1. veebruar 1981, vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="RS Thriller">{{Cite news|first=Christopher|last=Connelly|title=Michael Jackson: Thriller|work=Rolling Stone|date=28. jaanuar 1983}}</ref> <ref name="MJ Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Michael+Jackson&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ALG Dangerous">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r10095|title=Dangerous Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1984">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=eQUbAAAAIBAJ&sjid=E0gEAAAAIBAJ&pg=5127,2841948&dq=american+music+awards&hl=en Michael Jackson sweeps American Music Awards], [[The Daily News (Kentucky)|Daily News]], 17. jaanuar 1984, vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ALG HIStory">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r216079|title=Michael Jackson HIStory Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="Thriller best seller 1">[http://news.google.com/newspapers?id=d9EfAAAAIBAJ&sjid=cdYEAAAAIBAJ&pg=1419,4981079&dq=best+selling+album+1983+worldwide&hl=en Cash register's ring sweet music to record industry], [[Gasden Times]], 26. märts 1984, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="ALG Invincible">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r553140/review|title=Michael Jackson:Invincible|work=Allmusic|accessdate=9. septembril 2007}}</ref> <ref name="Thriller {{Nowrap|110 million}} copies">[http://www.bbc.co.uk/china/learningenglish/specials/1430_jackson_photo/page7.shtml Michael Jackson Photo Gallery 迈克•杰克逊影集], [[BBC News|BBC China]], vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="NME Invincible">{{cite web|first=Mark|last=Beaumont|url=http://www.nme.com/reviews/michael-jackson/5780|title=Michael Jackson: Invincible|work=[[NME]]|date=30. november 2001|accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="Bruce Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Bruce+Swedien&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="bucci">Bucci, Paul and Wood, Graeme.[https://web.archive.org/web/20110307033117/http://www.vancouversun.com/Entertainment/Michael+Jackson+billion+people+estimated+watching+gold+plated+casket+memorial+service/1767503/story.html Michael Jackson RIP: One billion people estimated watching for gold-plated casket at memorial service]. The Vancouver Sun, July 7, 2009.</ref> <ref name="TIME">[[Jay Cocks]]. [https://web.archive.org/web/20121022090852/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,950053-1,00.html Why He's a Thriller], [[Time]], 19. märts 1984, vaadatud 4.06.2011.</ref> <ref name="allmusic">{{cite web|last=Huey|first=Steve|title=Michael Jackson–Biography|url=http://www.allmusic.com/artist/p4576|work=[[Allmusic]]|accessdate=11. novembril 2006}}</ref> <ref name="tara 226">Taraborrelli, lk 226</ref> <ref name="telegraph-june09">{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5656918/Michael-Jackson-the-unreleased-album.html|title=Michael Jackson: the unreleased album|newspaper=The Daily Telegraph|date=27. juuni 2009|accessdate=19. märtsil 2010|location=London|first=Murray|last=Wardrop}}</ref> <ref name="NYTimes">[[John Pareles]]. [http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F40F10FB3A5C0C778DDDA80894DC484D81 Michael Jackson at 25: A Musical Phenomenon], The New York Times, 14. jaanuar 1984, vaadatud 4.06.2011.</ref> <ref name="Collectibles">{{cite web|first=Susan|last=Adams|url=http://www.forbes.com/2009/04/14/michael-jackson-auction-lifestyle-collecting-michael-jackson.html|title=Ten Most Expensive Michael Jackson Collectibles|work=Forbes|date=14. aprill 2009|accessdate=14. aprillil 2009|archiveurl=https://archive.today/20120525231159/http://www.forbes.com/2009/04/14/michael-jackson-auction-lifestyle-collecting-michael-jackson.html|archivedate=2012-05-25|url-status=live}}</ref> <ref name="nytt">[[Louise Story]]. [http://www.nytimes.com/2007/12/31/business/media/31dusenberry.html Philip B. Dusenberry, 71, Adman, Dies], The New York Times, 31. detsember 2007, vaadatud 4. 06.2011.</ref> <ref name="National certifications for Thriller 25">{{cite web|url=http://zm.nu/detalle.php?base=zmnews&lay=cgi&form=detalle&tok4=notici&tok5=Noticias&id=17840|title=Zona Musical|publisher=zm.nu|accessdate=5. aprillil 2008|language=Spanish|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080329232427/http://zm.nu/detalle.php?base=zmnews&lay=cgi&form=detalle&tok4=notici&tok5=Noticias&id=17840|archivedate=2008-03-29|url-status=live}}</ref> <ref name="tara 279–287">Taraborrelli, lk 279–287</ref> <ref name="jury">{{Cite news|url=http://www.guardian.co.uk/jackson/story/0,15819,1505806,00.html|title=Michael Jackson jury reaches verdict|agency=Associated Press|date=13. juuni 2005|accessdate=12. juulil 2008|work=The Guardian|location=London}}</ref> <ref name="BBC, Jackson's image problems">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/music/4584367.stm Music's misunderstood superstar], BBC, 13. juuni 2005, vaadatud 10.06.2011]</ref> <ref name="looking back on 1993">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/august/24/newsid_2512000/2512077.stm|title=1993: Michael Jackson accused of child abuse|date=8. veebruar 2003|publisher=BBC|accessdate=11. novembril 2006}}</ref> <ref name="tara 355-361">Taraborrelli, lk 355–361</ref> <ref name="AMAs 2002">{{cite web|url=http://news.google.co.uk/newspapers?id=Oc40AAAAIBAJ&sjid=GyEGAAAAIBAJ&pg=5669,889435&dq=american+music+awards+michael+jackson&hl=en|title=Keys, Destiny's Child, McGraw win at American Music Awards|work=Lodi-News Sentinel|date=10. jaanuar 2002|accessdate=16. juunil 2010}}</ref> <ref name="tara 370–373">Taraborrelli, lk 370–373</ref> <ref name="Michael Jackson: crowned in Africa">{{Netiviide |url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n7_v47/ai_12288831/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-14 |arhiivimisaeg=2007-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070503021540/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n7_v47/ai_12288831 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nelson George overview 41">George, p. 41</ref> <ref name="Jackson & Friends">{{cite web|url=http://www.vh1.com/news/articles/1429785/19990527/guns_n_roses.jhtml|title=Slash, Scorpions, Others Scheduled For 'Michael Jackson & Friends'|publisher=VH1|date=27. mai 1999|accessdate=30. mail 2008|archive-date=2010-02-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20100221074225/http://www.vh1.com/news/articles/1429785/19990527/guns_n_roses.jhtml|url-status=dead}}</ref> <ref name="TIME2">Cocks, Jay. [https://web.archive.org/web/20090502020318/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,965452-2,00.html The Badder They Come], Time, September 14, 1987.</ref> <ref name="NYT Dangerous">{{Cite news|first=Jon|last=Pareles|authorlink=Jon Pareles|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9D0CE2D6143DF937A15752C1A967958260&n=Top%2fReference%2fTimes%20Topics%2fPeople%2fJ%2fJackson%2c%20Michael|title=Michael Jackson in the Electronic Wilderness|work=The New York Times|date=24. november 1991|accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="Nelson George overview 42">George, p. 42</ref> <ref name="Lewarne">{{cite web|first=Rory|last=Lewarne|url=http://www.music-news.com/ShowReview.asp?nReviewID=363&nType=4|title=Pink Grease|work=Music News|date=26. juuli 2004|accessdate=10. augustil 2008}}</ref> <ref name="Nelson George overview 43-44">George, pp. 43–44</ref> <ref name="RS Invincible">{{Cite news|first=James|last=Hunter|title=Michael Jackson: Invincible|work=Rolling Stone|date=6. detsember 2001}}</ref> <ref name="usatoday finances">{{Cite news|url=http://www.usatoday.com/life/2003-11-24-jackson-finances_x.htm |title=For Jackson, scandal could spell financial ruin |last=Gunderson, |first=Edna |work=[[USA Today]] |publisher=Gannett Co. Inc |date=19. veebruar 2007 |accessdate=14. märtsil 2010}}</ref> <ref name="rest">{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/6136376/Michael-Jackson-finally-laid-to-rest-in-Los-Angeles.html|title= Michael Jackson finally laid to rest in Los Angeles|accessdate=8. septembril 2009|work=The Daily Telegraph|location=London|date=4. september 2009|first=Mark|last=Coleman}}</ref> <ref name="World Records">{{cite web |url=http://uk.news.launch.yahoo.com/dyna/article.html?a=%2F14112006%2F344%2Fjackson-receives-world-records.html&e=l_news_dm |title=Jackson receives his World Records |publisher=[[Yahoo!]] |date=14. november 2006 |accessdate=16. novembril 2006 |archive-date=2011-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110527045635/http://uk.news.launch.yahoo.com/dyna/article.html?a=%2F14112006%2F344%2Fjackson-receives-world-records.html&e=l_news_dm |url-status=dead }}</ref> <ref name="KOP achievements">{{cite web |url=http://www.msnbc.msn.com/id/15529981/ |title=The return of the King of Pop |publisher=[[MSNBC]] |date=2. november 2006 |accessdate=8. juunil 2008 |archive-date=2009-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090903122740/http://www.msnbc.msn.com/id/15529981/ |url-status=dead}}</ref> <ref name="georgebush">[https://web.archive.org/web/20120505003722/http://www.presidency.ucsb.edu/ws/index.php?pid=18331 Remarks on the Upcoming Summit With President Mikhail Gorbachev of the Soviet Union], April 5, 1990.</ref> <ref name="Garth Brooks ropes in most Billboard awards">http://news.google.com/newspapers?id=w7QiAAAAIBAJ&sjid=DbUFAAAAIBAJ&pg=3124,2012493&dq=best+selling+album+1992+worldwide&hl=en</ref> <ref name="Eccentric">{{Netiviide |url=http://www.mtv.com/news/articles/1615214/michael-jacksons-life-amp-legacy-19861999.jhtml |pealkiri=Michael Jackson's Life & Legacy: The Eccentric King Of Pop (1986–1999) – News Story |vaadatud=2012-04-14 |arhiivimisaeg=2011-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110903125657/http://www.mtv.com/news/articles/1615214/michael-jacksons-life-amp-legacy-19861999.jhtml |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Cyrus, Bolton please the fans">http://news.google.co.uk/newspapers?id=mBIVAAAAIBAJ&sjid=TQMEAAAAIBAJ&pg=6811,6756235&dq=american+music+awards&hl=en</ref> <ref name="First 'instant' Jackson biography hits shelves in China">{{cite web|url=http://www.guardian.co.uk/books/2009/jul/07/first-instant-jackson-biography|title=First 'instant' Jackson biography hits shelves in China|last=Pauli|first=Michelle|date=7. juuli 2009|publisher=[[The Guardian]]|accessdate=14. novembril 2009}}</ref> <ref name="Nelson George overview 45-46">George, pp. 45–46</ref> <ref name="HIStory {{Nowrap|20 million}} copies">{{cite web|first=Laura |last=Putti |url=http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/08/24/il-nuovo-michael-jackson-fa-un-tuffo.html |title=Il nuovo Michael Jackson fa un tuffo nel passato |work=[[La Repubblica]] |date=24. august 2001 |accessdate=10. mail 2009}}</ref> <ref name="Ultimate booklet 48–50">George, pp. 48–50</ref> <ref name="ADL">{{cite web |url=http://www.adl.org/PresRele/ASUS_12/2471_12.asp |title=ADL happy with Michael Jackson decision |publisher=[[Anti-Defamation League]] |date=22. juuni 1995 |accessdate=1. juulil 2008 |archive-date=2012-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120506110256/http://www.adl.org/PresRele/ASUS_12/2471_12.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="lewis 95-96">Lewis, pp. 95–96</ref> <ref name="Rojek2007">{{Cite book|last=Rojek |first=Chris |title=Cultural Studies |url=https://archive.org/details/culturalstudies0000roje |year=2007 |publisher=Polity |page=[https://archive.org/details/culturalstudies0000roje/page/74 74] |isbn=0-7456-3683-7}}</ref> <ref name="tara 610–611">Taraborrelli, pp. 610–612</ref> <ref name="AMAs Poll">{{cite web |url=http://www.mtv.com/news/articles/1425174/20000118/backstreet_boys.jhtml |title=Lauryn Hill, Backstreet Boys, DMX Honored With American Music Awards |publisher=MTV |date=18. jaanuar 2000 |accessdate=16. juunil 2010 |archive-date=2010-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100109040701/http://www.mtv.com/news/articles/1425174/20000118/backstreet_boys.jhtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="tara 614–617">Taraborrelli, pp. 614–617</ref> <ref name="Nelson George overview 50-53">George pp. 50–53</ref> <ref name="guardian">{{Cite news|author=Branigan, Tania|title=Jackson spends £20m to be Invincible|newspaper=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/uk/2001/sep/08/taniabranigan|date=8. september 2001|accessdate=23. juulil 2008 |location=London}}</ref> <ref name="BPI">{{Cite news|title=BPI Searchable database–Gold and Platinum |publisher=[[British Phonographic Industry]] }}</ref> <ref name="2seas-billboard">{{cite web |url=http://www.billboard.com/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673#/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673 |title=Michael Jackson Sails With Two Seas |work=Billboard |publisher=Nielsen Business Media, Inc |accessdate=25. aprillil 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120525231140/http://www.billboard.com/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673%23/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673#/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673 |archivedate=25.05.2012 |url-status=live }}</ref> <ref name="2seas-bbc">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/5380654.stm |title=Jackson parts with Bahrain label |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=26. september 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="2006 World Music Awards">{{cite web |title = 2006 World Music Awards |work = Chiff |url = http://www.chiff.com/pop-culture/world-music-awards.htm |accessdate = 13. veebruaril 2008 |archive-date = 2008-02-04 |archive-url = https://web.archive.org/web/20080204051554/http://www.chiff.com/pop-culture/world-music-awards.htm |url-status = dead }}</ref> <ref name="sonydeal">{{Cite news|last=Leeds |first=Jeff |url=http://www.nytimes.com/2006/04/13/business/media/13music.html?ex=1302580800&en=45bff2f7a4da68fe&ei=5088&partner=rssnyt&emc=rss |title=Michael Jackson Bailout Said to Be Close|work=The New York Times |date=13. aprill 2006 |accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="jb">Reid, Shaheem. [https://web.archive.org/web/20120124213057/http://www.mtv.com/news/articles/1549061/jackson-speaks-at-james-brown-funeral.jhtml James Brown Saluted By Michael Jackson at Public Funeral Service], MTV, December 30, 2006.</ref> <ref name="hitquarters.com">{{cite web|url=http://www.hitquarters.com/index.php3?page=intrview/opar/intrview_RedOne_Interview.html |title=Interview With RedOne |publisher=[[HitQuarters]]|date=23. märts 2009 |accessdate=19. märtsil 2010}}</ref> <ref name="KOP announced">{{cite web |url=http://www.sonybmg.com.au/news/details.do;.tomcat2?newsId=20030829005656 |title=Choose The Tracks On Michael Jackson's 50th Birthday Album! |publisher=Sony BMG |date=20. juuni 2008 |accessdate=20. juunil 2008 |archive-date=2009-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090630012839/http://www.sonybmg.com.au/news/details.do;.tomcat2?newsId=20030829005656 |url-status=dead }}</ref> <ref name="KOP chart positions at ultratop">{{cite web|url=http://www.ultratop.be/nl/search.asp?search=king+of+pop&cat=a |title=King of Pop |work=www.ultratop.be |accessdate=5. septembril 2008}}</ref> <ref name="Rolling Stone 50 dates, {{Nowrap|1 million}} tickets">{{Cite news|first=Daniel |last=Kreps |title=Michael Jackson's "This Is It!" Tour Balloons to 50-Show Run Stretching Into 2010 |publisher=Jann Wenner LLC |work=Rolling Stone |date=12. märts 2009 }}</ref> <ref name="Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest">{{Cite news|url=http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Music/06/25/michael.jackson/index.html |title=Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest |publisher=CNN |date=25. juuni 2009 |accessdate=31. augustil 2009}}</ref> <ref name="boxofficemojo">{{cite web|url=http://www.boxofficemojo.com/movies/?id=michaeljacksonthisisit.htm|title=This is It (2009) |work=[[Box Office Mojo]] |accessdate=16. jaanuaril 2010}}</ref> <ref name="LATimesRehearsal">Lee, Chris, and Ryan, Harriet. [http://www.latimes.com/entertainment/news/la-et-jackson-rehearsal27-2009jun27,0,4699249.story Michael Jackson's last rehearsal: just beaming with gladness], The Los Angeles Times, June 27, 2009.</ref> <ref name="PeopleJune29">Lang, Anne, and Jones, Oliver. [https://web.archive.org/web/20120515154540/http://www.people.com/people/package/article/0,,20287787_20288368,00.html Attorney Defends Michael Jackson's Doctor], People, June 29, 2009.</ref> <ref name="McCartneyJune28">{{cite web | title=Lawyer for Doctor: Jackson Had Pulse When Found | work=Connecticut Post | date=28. juuni 2009 | author=McCartney, Anthony (Associated Press)}}</ref> <ref name="Times6580897">{{Cite news|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece|title=Fans mourn artist for whom it didn't matter if you were black or white|first=Michael|last=Harvey|newspaper=The Times|date=26. juuni 2009|accessdate=26. juunil 2009|location=London|archive-date=2011-09-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20110920052143/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece|url-status=dead}}</ref> <ref name="SitRoomJune29">Chernoff, Ed., ''The Situation Room,'' CNN, June 29, 2009. [http://transcripts.cnn.com/TRANSCRIPTS/0906/29/sitroom.01.html Transcript]</ref> <ref name="GumbelJune28">Gumbel, Andrew. [http://www.guardian.co.uk/music/2009/jun/28/michael-jackson-doctor-lawyer Michael Jackson doctor hires lawyer as family hires pathologist], The Guardian, June 28, 2009.</ref> <ref name="Telegraph911">[http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5654048/Michael-Jackson-transcript-of-911-call.html Michael Jackson: transcript of 911 call], The Telegraph, June 26, 2009.</ref> <ref name="ChildsSchlief">Childs, Dan; Schlief, Michelle. [http://abcnews.go.com/Health/MichaelJackson/Story?id=7960413&page=1 Could Better CPR Have Saved Michael Jackson?], ABC News, June 30, 2009.</ref> <ref name="LATimesMobileJune25">Blankstein, Andrew, and Willon, Phil. [https://web.archive.org/web/20090923180718/http://mobile.latimes.com/inf/infomo?view=page8&feed:a=latimes_1min&feed:c=topstories&feed:i=47712153&nopaging=1 Michael Jackson dead at 50], The Los Angeles Times, June 25, 2009.</ref> <ref name="Rayner">Rayner, Gordon and Singh, Anita. [http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5653140/Michael-Jackson-the-final-days-and-how-TMZ.com-scooped-the-world.html Michael Jackson: the final days and how TMZ.com scooped the world], The Telegraph, June 26, 2009.</ref> <ref name="BBCRuda">Ruda, Steve. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/8120084.stm Paramedic on Jackson 911 call], BBC News, June 25, 2009.</ref> <ref name="JEMSJune26">Eckstein, Marc. [https://web.archive.org/web/20110724095117/http://connect.jems.com/forum/topics/michael-jackson-ems-response Michael Jackson EMS Response Details Emerge], ''JEMS (Journal of Emergency Medical Services)'', June 26, 2009.</ref> <ref name="FoxNewsJune26">McGevna, Allison. [https://web.archive.org/web/20091107105220/http://www.foxnews.com/entertainment/2009/06/26/tape-released-michael-jackson-autopsy-way/ Tape of 911 Call Released as Michael Jackson Autopsy Under Way], Fox News, June 26, 2009.</ref> <ref name="HarveyJune26">Harvey, Michael. [https://web.archive.org/web/20110920052143/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece Fans mourn artist for whom it didn't matter if you were black or white], The Times, June 26, 2009.</ref> <ref name="Tourtellotte">Tourtellotte, Bob. [http://www.reuters.com/article/idUSTRE55O6AK20090626 King of Pop Michael Jackson is dead: official], Reuters, June 25, 2009.</ref> <ref name="crash">Skok, David, [https://web.archive.org/web/20090703075357/http://www.vancouversun.com/Entertainment/Internet+stretched+limit+fans+flock+Michael+Jackson+news/1736311/story.html Internet stretched to limit as fans flock for Michael Jackson news], The Vancouver Sun, June 26, 2009.</ref> <ref name="Rawlinson">Rawlinson, Linnie and Nick Hunt. [http://www.cnn.com/2009/TECH/06/26/michael.jackson.internet/index.html Jackson Dies, almost takes Internet With Him], CNN, June 27, 2009.</ref> <ref name="WoodJune27">Wood, Daniel B. [http://www.csmonitor.com/2009/0627/p25s09-usgn.html Outpouring over Michael Jackson unlike anything since Princess Di], Christian Science Monitor, June 27, 2009.</ref> <ref name="Wortham">Wortham, Jenna. [http://bits.blogs.nytimes.com/2009/06/25/michael-jackson-tops-the-charts-on-twitter/ Michael Jackson Tops the Charts on Twitter], The New York Times, June 25, 2009.</ref> <ref name="mtvjackson">Stelter, Brian. [http://artsbeat.blogs.nytimes.com/2009/06/26/the-michael-jackson-channel/?scp=2&sq=MTV&st=cse MTV's Jackson Marathon] The New York Times, June 26, 2009.</ref> <ref name="campbell (1995) 14-16">Campbell (1995), lk 14–16</ref> <ref name="SunHeadlines">[[The Sun (ajaleht)|The Sun]], July 8, 2009, pp. 10–11.</ref> <ref name="Doheny">{{cite news|author=Alan Duke |url=http://www.cnn.com/2011/CRIME/01/07/california.conrad.murray.hearing |title=Coroner's investigator testifies about propofol in Jackson's room |publisher=CNN |date=8. jaanuar 2011}}</ref> <ref name="WebMD">{{Cite news |first=Kathleen |last=Doheny |authorlink= |title=Propofol Linked to Michael Jackson's Death |date=24. august 2009 |work=[[WebMD]] |url=http://www.webmd.com/pain-management/news/20090824/propofol-linked-to-michael-jacksons-death |pages= |accessdate=25. augustil 2009 |language= |last2=Louise Chang, Hector Vila Jr}}</ref> <ref name="hilburn">[[Robert Hilburn]]. [https://web.archive.org/web/20120610025245/http://www.latimes.com/entertainment/news/music/la-et-hilburn-michael-jackson-sep22,0,540678,full.story The long and winding road], [[Los Angeles Times]], 22. september 1985.</ref> <ref name="jdoyle">[[Jack Doyle]]. [http://www.pophistorydig.com/?p=2517 Michael & McCartney, 1990s-2009], 7. juuli 2009, The Pop History Dig.</ref> <ref name="tara 333-338">Taraborrelli, lk 333–338</ref> <ref name="mcca atv">[http://mjjinfo.blogspot.com/2010/11/paul-mccartney-refused-to-buy-atv.html Paul McCartney refused an offer to buy the ATV Catalog for £20 million], 13. november 2010, McCartney pressikonverentsi helisalvestis ja üleskirjutus (1990).</ref> <ref name="tJRXe">[https://web.archive.org/web/20120411025907/http://www.mostintheworld.com/most-popular-shows Top 10 Most Popular Shows in the World] Vaadatud 01.05.2012</ref> <ref name="ch7news">[http://www.youtube.com/watch?v=3htpIVyUtec Michael Jackson 1958–2009], [[Today Tonight]], 25. juuni 2009 (2:36), vaadatud 7.06.2011.</ref> <ref name="iNZhD">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop. ABDO Publishing Company, 2010, lk 19, 20</ref> <ref name="1995 music deal">[http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9B01E7DD1439F93BA35752C1A963958260 Michael Jackson sells Beatles songs to Sony], The New York Times, November 8, 1995.</ref> <ref name="P9f4O">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 18</ref> <ref name="2007 music deal">{{Cite news|title=Michael Jackson buys rights to Eminem tunes and more, |work=Rolling Stone |publisher=Wenner Media LLC |date=31. mai 2007 }}</ref> <ref name="lP4vC">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 20</ref> <ref name="Blacks who give back">{{Cite news |url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n5_v45/ai_8540117 |title=Blacks who give back' |work=[[Ebony]] |date=märts 1990 |accessdate=14. märtsil 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120708095410/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n5_v45/ai_8540117/ |archivedate=2012-07-08 |url-status=live }}</ref> <ref name="60o4Q">Taraborrelli, lk 14</ref> <ref name="Charity concert Italy">{{cite web |url=http://www.vh1.com/news/articles/1426933/19990505/carey_mariah.jhtml |title=Ricky Martin, Mariah Carey, Michael Jackson, Others To Join Pavarotti For Benefit |publisher=VH1 |date=5. mai 1999 |accessdate=30. mail 2008 |archive-date=2011-10-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111018125558/http://www.vh1.com/news/articles/1426933/19990505/carey_mariah.jhtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="OW5Yl">Taraborrelli, lk 602</ref> <ref name="Magickpapers.com">{{cite web |url=http://www.magickpapers.com/blog/?p=400 |title=David Winters remembers Michael Jackson « Magick Papers & Nightlife Thailand |publisher=Magickpapers.com |date= |accessdate=16. mail 2011 |archive-date=2015-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150702033511/http://www.magickpapers.com/blog/?p=400 |url-status=dead }}</ref> <ref name="xQiGi">[[Daniel Schechter]], [[Erica Willheim]]. The Effects of Violent Experience and Maltreatment on Infants and Young Children. – [[Charles H. Zeanah]] (toim). ''Handbook of Infant Mental Health'', 3. trükk, New York: Guilford Press, Inc., [[2009]], lk 197–214.</ref> <ref name="Michael Jackson saved my life">{{cite web|url=http://www.scarborougheveningnews.co.uk/news/39Michael-Jackson-saved-my-life39.5407768.jp|work=Scarborough Evening News|title=Michael Jackson saved my life|accessdate=28. juunil 2009|archive-date=2009-06-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20090628193111/http://www.scarborougheveningnews.co.uk/news/39Michael-Jackson-saved-my-life39.5407768.jp|url-status=dead}}</ref> <ref name="KYa7v">Jackson, Michael. Moonwalk. New York: Doubleday, 1988, lk 39</ref> <ref name="RS HIStory">{{Cite news|first=James |last=Hunter |title=Michael Jackson HIStory |work=Rolling Stone |date=10. august 1995 }}</ref> <ref name="qHKeB">{{Netiviide |url=http://www.allmichaeljackson.com/era/jackson5/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-15 |arhiivimisaeg=2012-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120424172044/http://www.allmichaeljackson.com/era/jackson5/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="brac 414">Brackett, pp. 414</ref> <ref name="b6KJn">Taraborrelli, lk 188</ref> <ref name="Nelson George overview 24">George, p.24</ref> <ref name="olzW7">Taraborrelli, lk 191</ref> <ref name="Dancing feet of Michael Jackson">[[Anna Kisselgoff]]. [http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=940DE7DE1539F935A35750C0A96E948260&sec=&spon=&partner=permalink&exprod=permalink Dancing feet of Michael Jackson], The New York Times, 6. märts 1988.</ref> <ref name="reJiv">Lewis, lk 47</ref> <ref name="tara 500-507">Taraborrelli, pp. 500–507</ref> <ref name="tXXSK">Taraborrelli, lk 340–344</ref> <ref name="gliatto">{{cite web |url=http://www.people.com/people/archive/article/0,,20103653,00.html |title=Neverland Meets Graceland |author=Gliatto, Tom |date=15. august 1994 |work=People}}</ref> <ref name="gLhWp">[[Michael Goldberg]], [[David Handelman]]. Is Michael Jackson for Real?, [[Rolling Stone]], 24. september 1987.</ref> <ref name="tara 518–520">Taraborrelli, pp. 518–520</ref> <ref name="ks9Uv">Michael Jacksoni intervjuu [[Barbara Walters]]ile, ABC, 12. september 1997.</ref> <ref name="MJ & Presley divorce">{{Cite news|url=http://www.cnn.com/US/9601/jacko_presley/ |title=She's Out Of His Life |work=CNN |date=18. jaanuar 1996 |accessdate=24. juulil 2008}}</ref> <ref name="63YH0">Taraborrelli, lk vii</ref> <ref name="tara 580–581">Taraborrelli, pp. 580–581</ref> <ref name="fwxVQ">{{cite web|url=http://movies.ign.com/articles/107/1071393p1.html?RSSwhen2010-02-23_111800&RSSid=1071393 |title=Captain EO is Back to Change the World – Movies News at IGN |publisher=Movies.ign.com |date=23. veebruar 2010 |accessdate=22.08.2010}}</ref> <ref name="lmpoprah">[https://web.archive.org/web/20120505050200/http://www.oprah.com/oprahshow/Lisa-Marie-Presley-Opens-Up-About-Michael-Jackson/print/1 Lisa Marie Presley Opens Up About Michael Jackson]. Oprah.com. 2010-10-21.</ref> <ref name="wLNpp">{{Netiviide |url=http://edition.cnn.com/2005/SHOWBIZ/Music/01/30/jackson.life/ |pealkiri=Michael Jackson: A life in the spotlight |vaadatud=2011-05-14 |arhiivimisaeg=2012-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120713223358/http://edition.cnn.com/2005/SHOWBIZ/Music/01/30/jackson.life/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tara 599-600">Taraborrelli, pp. 599–600</ref> <ref name="ufhQ2">Winners of the American Music Awards]http://news.google.co.uk/newspapers?id=pqxAAAAAIBAJ&sjid=sDIHAAAAIBAJ&pg=4496,2784310&dq=american+music+awards&hl=en]</ref> <ref name="Jackson settles with Ex wife">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/5394792.stm |title=Jackson child custody battle ends |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=30. september 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="ckGGd">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Michael+Jackson&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search]</ref> <ref name="Balcony incident">{{cite web|first=Jennifer|last=Vineyard|url=http://www.mtv.com/news/articles/1458799/20021120/jackson_michael.jhtml|title=Michael Jackson Calls Baby-Dangling Incident A 'Terrible Mistake'|publisher=MTV|date=20. november 2002|accessdate=3. märtsil 2009|archive-date=2010-11-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20101120224336/http://www.mtv.com/news/articles/1458799/20021120/jackson_michael.jhtml|url-status=dead}}</ref> <ref name="muAGP">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=lZozAAAAIBAJ&sjid=lTIHAAAAIBAJ&pg=4477,3617735&dq=american+music+awards&hl=en Michael, Travis top Music Award winners]</ref> <ref name="tara 485-486">Taraborrelli, pp. 485–486</ref> <ref name="q5OCb">[http://news.google.com/newspapers?id=mfIqAAAAIBAJ&sjid=39cFAAAAIBAJ&pg=3513,3619658&dq=michael+jackson+american+music+awards&hl=en American Music Awards Monday]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="tara 477-478">Taraborrelli, pp. 477–478</ref> <ref name="ttkZg">{{Netiviide |pealkiri=Jackson To Make First US Tour |url=http://pqasb.pqarchiver.com/washingtonpost/access/73555081.html?dids=73555081:73555081&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Jan+12%2C+1988&author=Richard+Harrington&pub=The+Washington+Post+(pre-1997+Fulltext)&edition=&startpage=b.03&desc=Jackson+to+Make+First+Solo+U.S.+Tour |vaadatud=2011-05-14 |arhiivimisaeg=2009-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090903214220/http://pqasb.pqarchiver.com/washingtonpost/access/73555081.html?dids=73555081:73555081&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Jan+12%2C+1988&author=Richard+Harrington&pub=The+Washington+Post+(pre-1997+Fulltext)&edition=&startpage=b.03&desc=Jackson+to+Make+First+Solo+U.S.+Tour |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tara 496-498">Taraborrelli, pp. 496–498</ref> <ref name="cxSAx">{{Cite news |url=http://www.boston.com/ae/celebrity/articles/2009/06/27/writer_stephen_davis_remembers_michael_jackson |title=Remembering Michael |work=The Boston Globe |author=Shanahan, Mark and Golstein, Meredith |date=27. juuni 2009 |accessdate=14. märtsil 2010 |archive-date=2009-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090701101518/http://www.boston.com/ae/celebrity/articles/2009/06/27/writer_stephen_davis_remembers_michael_jackson/ |url-status=dead}}</ref> <ref name="tara 534-540">Taraborrelli, pp. 534–540</ref> <ref name="gn9rR">Jackson, pp. 29–31</ref> <ref name="campbell (1995) 47-50">Campbell (1995), pp. 47–50</ref> <ref name="nfuap">Jackson, pp. 229–230</ref> <ref name="subpoena-objection">{{cite web|url=http://www.sbscpublicaccess.org/docs/ctdocs/032205mjmemospprtobj.pdf|title=Objection to Subpoena of Settlement Document|author=Attorneys for Michael Jackson|publisher=Superior Court of California|date=22. märts 2005|access-date=2011-05-19|archive-date=2012-08-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20120802224838/http://www.sbscpublicaccess.org/docs/ctdocs/032205mjmemospprtobj.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="M17JG">{{Netiviide |url=http://www.michaeljackson.com/us/bio |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-06 |arhiivimisaeg=2011-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110412060058/http://www.michaeljackson.com/us/bio |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tara 540-545">Taraborrelli, pp. 540–545</ref> <ref name="K5aFe">IMDb: [http://www.imdb.com/title/tt0095655/ "Moonwalker"]</ref> <ref name="tara 640">Taraborrelli, p. 640</ref> <ref name="XeulP">Michael Jacksoni intervjuu Martin Bashirile, "Living with Michael Jackson: A Tonight Special", 2003.</ref> <ref name="Eelrand(2009) 42">Eelrand, lk 42</ref> <ref name="C9hFW">Campbell (1993) pp. 260–263</ref> <ref name="Morna (1997) 33">Morna, lk 33</ref> <ref name="WQmJs">Jackson to tour overseas. The Washington Post. 05.02.1992.</ref> <ref name="Taraborrelli">Taraborrelli, lk 434–436</ref> <ref name="a0QAn">Taraborrelli, lk 452–454</ref> <ref name="Eelrand (2009) 115">Helen Eelrand. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 115</ref> <ref name="sVpxv">{{cite web|title=Top 100 Albums (Page 2)|url=http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?resultpage=2&table=tblTop100&action=|publisher=Recording Industry Association of America|accessdate=16. aprillil 2008}}</ref> <ref name="Morna (1997) 34">Morna, lk 34</ref> <ref name="mij86">Taraborrelli, pp. 576–577</ref> <ref name="Eelrand (2009) 41">Eelrand, lk 41</ref> <ref name="eGpkY">http://www.ohtuleht.ee/696 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="celebfriends">Michael Jackson and his celebrity friends. http://www.mirror.co.uk/3am/celebrity-news/michael-jackson-and-his-celebrity-friends-402993. Vaadatud 6.05.2012</ref> <ref name="6f2jR">http://www.ohtuleht.ee/8113 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="Roberts38">C. Roberts, lk 38</ref> <ref name="F4yRw">https://web.archive.org/web/20070627052702/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/08/23/kuum.htm#neljas Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="1KJGg">http://www.postimees.ee/leht/97/08/22/kuum.htm#kymnes{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="FWJPi">http://www.ohtuleht.ee/335341 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="yLem1">http://www.postimees.ee/leht/97/07/26e/muusika.htm#kolmas{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="RuyKi">http://www.ohtuleht.ee/7729 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="i0rCr">http://www.epl.ee/news/kultuur/michael-jackson-seljatas-laulupeo.d?id=50742994 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="YGeoP">http://www.ohtuleht.ee/8105 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="rSw4M">http://www.ohtuleht.ee/2472 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="p25VK">{{Cite news |last=McNamara |first=Melissa |url=http://www.showbuzz.cbsnews.com/stories/2006/03/17/people/main1414450.shtml |title=Jackson Closes Neverland House |work=CBS News |date=17. märts 2006 |accessdate=25. aprillil 2010 |archive-date=2009-05-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090502055802/http://www.cbsnews.com/stories/2006/03/17/entertainment/main1414450.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="cPLhg">{{cite web|first=Dan |last=Ackman |title=Really Odd Facts About Michael Jackson |url=http://www.forbes.com/2005/06/14/jackson-celebrity-trial-cx_da_0614topnews.html |work=Forbes |date=14. juuni 2005 |accessdate=7. oktoobril 2009}}</ref> <ref name="mUueG">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/4909412.stm |title=Jackson strikes deal over loans |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=14. aprill 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="D6w1K">{{Cite news |last=Friedman |first=Roger |url=http://www.foxnews.com/story/0,2933,222797,00.html |title=Who's Funding Jackson's Retreat to Irish Recording Studio? |publisher=FOX News |date=21. oktoober 2006 |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2012-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121014150552/http://www.foxnews.com/story/0,2933,222797,00.html |url-status=dead}}</ref> <ref name="JRXYB">Talmadge, Eric. [http://www.usatoday.com/life/music/2007-03-08-2208485574_x.htm Michael Jackson 'wouldn't change anything'], Associated Press, 2007. Retrieved July 25, 2008.</ref> <ref name="iAgho">{{Cite news|title= Will.i.am On Working With Michael Jackson |publisher=Wenner Media LLC |work=Rolling Stone |date=24. september 2007 }}</ref> <ref name="BhA81">{{cite web|url=http://acharts.us/album/37399 |title=Michael Jackson–King of Pop |work=acharts.us |accessdate=11. septembril 2008}}</ref> <ref name="hgTNq">{{Cite news |first=Patrick |last=Foster |url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/article5854735.ece |title=Michael Jackson grand finale curtain-raiser |newspaper=The Times |date=6. märts 2009 |accessdate=24. märtsil 2009 |location=London |archive-date=2011-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110811020431/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/article5854735.ece |url-status=dead }}</ref> <ref name="877Hr">{{cite web |url=http://www.life.com/image/88744450/in-gallery/29532/michael-jackson-the-last-rehearsal |title=Michael Jackson: The Last Rehearsal |work=Life |date=29. juuni 2009 |accessdate=28. augustil 2009 |archive-date=2009-07-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090704103521/http://www.life.com/image/88744450/in-gallery/29532/michael-jackson-the-last-rehearsal |url-status=dead }}</ref> <ref name="VQzDR">{{cite web|title=Christian Audigier Michael Jackson Clothing Collection Confirmed|work=Popcrunch.com|date=24. juuni 2008|url=http://www.popcrunch.com/christian-audigier-michael-jackson-clothing-collection-confirmed/|accessdate=4. jaanuaril 2011|archive-date=2015-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20150426225218/http://www.popcrunch.com/christian-audigier-michael-jackson-clothing-collection-confirmed/|url-status=dead}}</ref> <ref name="MN0BW">{{cite web|title=Michael Jackson Christian Audigier Clothing Line Was In The Works|work=Popcrunch.com|date=2. juuli 2009|url=http://www.popcrunch.com/michael-jackson-christian-audigier-clothing-line-was-in-the-works|accessdate=4. jaanuaril 2011|archive-date=2010-11-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20101113173320/http://www.popcrunch.com/michael-jackson-christian-audigier-clothing-line-was-in-the-works/|url-status=dead}}</ref> <ref name="o8jgG">{{Cite news|author=Joyce Eng |title=Judge Approves Michael Jackson Film |url=http://www.tvguide.com/News/Michael-Jackson-Film-1008827.aspx |work=TV Guide |date=10. august 2009 |accessdate=10. augustil 2009}}</ref> <ref name="11qWh">{{Cite news |url=http://www.msnbc.msn.com/id/32360110 |title=Judge OKs Jackson performance film deal |agency=Associated Press |work=[[MSNBC]] |date=10. august 2009 |accessdate=3. märtsil 2010 |archive-date=2009-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091107141820/http://www.msnbc.msn.com/id/32360110 |url-status=dead}}</ref> <ref name="XDJbF">{{cite web|url=http://www.billboard.com/#/news/new-michael-jackson-song-album-due-in-october-1004015054.story |title=New Michael Jackson Song, Album Due In October |last=Herrera |first=Monica |date=23. september 2009 |work=Billboard.com |publisher=Nielsen Business Media, Inc |accessdate=3. märtsil 2010}}</ref> <ref name="5sDzD">[[Daniel Kreps]]. [https://web.archive.org/web/20171107025248/https://www.rollingstone.com/music/news/michael-jackson-estate-sony-strike-massive-250-million-deal-to-release-king-of-pops-music-20100316 Michael Jackson Estate, Sony Strike Massive 250 Million Deal to Release King of Pop's Music &#124; Music News], [[Rolling Stone]], 16. märts 2010.</ref> <ref name="J7lff">Krazit, Tim and McCullagh, Declan. [https://web.archive.org/web/20120823224724/http://news.cnet.com/8301-1023_3-10273854-93.html Debate: Can the Internet handle big breaking news?], cnet.com, June 26, 2009.</ref> <ref name="pnebr">Shiels, Maggie. [http://news.bbc.co.uk/1/hi/technology/8120324.stm Web slows after Jackson's death], BBC News, June 26, 2009.</ref> <ref name="Vi65M">Phoebe. [[:en:Wikipedia:Wikipedia Signpost/2009-06-29/News and notes|The King of Pop vs. Wikipedia]], ''The Wikipedia Signpost'', June 29, 2009; see {{Stats.grok.se|Michael Jackson|year=2009|month=6|text = October 2009 stats}}</ref> <ref name="hpprH">{{cite web|title=Jacko news spreads to Eastenders |work=[[MSN|MSN Entertainment]] |date=28. juuni 2009 |accessdate=1.04.2010}}</ref> <ref name="7pH2V">[https://web.archive.org/web/20130725070047/http://newsbusters.org/blogs/jeff-poor/2009/07/10/jacko-telethon-primetime-broadcast-network-coverage-devotes-one-third-all Jacko Telethon: Primetime Broadcast Network Coverage Devotes One Third of All News to Pop Star's Death], ''newsbusters.org'', July 10, 2009.</ref> <ref name="L4FoW">[https://web.archive.org/web/20121018223826/http://www.people.com/people/package/article/0,,20287787_20288156,00.html Time Magazine to Publish Special Jackson Issue], People, June 27, 2009.</ref> <ref name="nBeol">Hill, Catey. [https://web.archive.org/web/20090721195319/http://www.nydailynews.com/money/2009/06/26/2009-06-26_scene_with_michael_jackson_and_laytoya_jackson_cut_from_sacha_baron_cohens_bruno.html Scene with Michael Jackson, LaToya Jackson cut from Sacha Baron Cohen's "Bruno"], New York Daily News, June 26, 2009.</ref> <ref name="2osxZ">Allen, Nick. [http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5771156/Michael-Jackson-memorial-service-the-biggest-celebrity-send-off-of-all-time.html Michael Jackson memorial service: the biggest celebrity send-off of all time], The Daily Telegraph, July 7, 2009.</ref> <ref name="GcEYm">[http://www2.macleans.ca/2009/07/07/there-was-nothing-strange-about-your-daddy/ Video of Sharpton's eulogy], ''Macleans'', July 7, 2009.</ref> <ref name="oKn5m">[http://www.guardian.co.uk/news/blog/2009/jul/07/michaeljackson Liveblogging Michael Jackson's funeral and memorial service], The Guardian, July 7, 2009.</ref> <ref name="YAE6W">[https://web.archive.org/web/20170510140323/http://www.radiolive.co.nz/Rev-Lucious-Smith-on-conducting-the-memorial-service-for-Michael-Jackson/tabid/506/articleID/14351/Default.aspx Interview with Reverend Lucious Smith, one year since the death of Michael Jackson].</ref> <ref name="fnbYs">Leopold, todd. [http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Music/07/03/jackson.spectacle/index.html?eref=rss_latest Jackson spectacle likely a world event]. CNN, July 6, 2009.</ref> <ref name="0nyHq">{{cite web |last=Scott |first=Andrew |url=http://television.aol.com/insidetv/2009/07/09/michael-jackson-memorial-earns-31-million-viewers/ |title=Michael Jackson Memorial Earns {{Nowrap|31 Million}} Viewers & More TV News&nbsp;– Inside TV Blog |work=Television.aol.com |date= |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2009-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090714105954/http://television.aol.com/insidetv/2009/07/09/michael-jackson-memorial-earns-31-million-viewers/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="1CoHx">Adams, James. [http://www.theglobeandmail.com/news/world/a-tortured-stars-last-days/article1199387/ A tortured star's last days], The Globe and Mail, June 27, 2009. (NB! Peab kuuluma tellijate hulka)</ref> <ref name="ysHb4">[http://www.smh.com.au/lifestyle/people/jackson-2nd-autopsy-underway-20090628-d0uc.html Jackson: 2nd autopsy 'underway'], Sydney Morning Herald, June 28, 2009; Blankstein, Andrew et al. [http://www.latimes.com/news/local/la-me-michael-jackson28-2009jun28,0,6934324.story Michael Jackson's doctor interviewed by LAPD], Los Angeles Times, June 27, 2009.</ref> <ref name="7droj">{{Cite news|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6808546.ece|title=LA coroner to treat Michael Jackson's death as a homicide|work=The Times|date=24. august 2009|accessdate=24. augustil 2009|first=Kaya|last=Burgess|location=London|archive-date=2011-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20110924151131/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6808546.ece|url-status=dead}}</ref> <ref name="Kinyh">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/8219362.stm|title=Jackson 'had lethal drug levels'|date=25. august 2009|accessdate=25. augustil 2009|work=BBC News}}</ref> <ref name="mmIUt">{{cite web|url=http://www.daytondailynews.com/entertainment/music/ap-source-coroner-rules-jacksons-death-homicide-263808.html|title= Michael Jackson Homicide Ruling|accessdate=24. augustil 2009}}</ref> <ref name="pMvlv">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/americas/8499143.stm |title= Michael Jackson's doctor charged with manslaughter |work=BBC News |publisher=BBC Online |accessdate=8. veebruaril 2010 |date=9. veebruar 2010}}</ref> <ref name="eLjxY">{{Cite news |url=http://www.glendalenewspress.com/news/tn-gnp-0626-jackson,0,4723051.story |title=One year later: Fans gather to pay tribute to Michael Jackson |accessdate=25. juunil 2010 |work=Glendale News-Press |location=Los Angeles |date=25. juuni 2010 |first=Jason |last=Wells |archive-date=2021-05-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210508223625/http://www.glendalenewspress.com/news/tn-gnp-0626-jackson,0,4723051.story |url-status=dead }}</ref> <ref name="I2Zqa">{{Cite news |url=http://www.lavanguardia.es/cultura/noticias/20100625/53952933686/familia-y-fans-de-jackson-le-recuerdan-en-el-aniversario-de-su-muerte-los-angeles-michael-jackson-nu.html |title=Familia y fans de Jackson le recuerdan en el aniversario de su muerte |accessdate=26. juunil 2010 |work=La Vanguardia |location=Los Angeles |date=26. juuni 2010 |last=EFE |archive-date=2011-01-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110103025725/http://www.lavanguardia.es/cultura/noticias/20100625/53952933686/familia-y-fans-de-jackson-le-recuerdan-en-el-aniversario-de-su-muerte-los-angeles-michael-jackson-nu.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="TnvtA">{{Cite news |url=http://www.nowpublic.com/culture/gary-indiana-hosts-michael-jackson-tribute-june-25-2010-2633317.html |title=Gary Indiana Hosts Michael Jackson Tribute June 25, 2010 |accessdate=25. juunil 2010 |work=Glendale News-Press |location=Gary, Indiana |date=25. juuni 2010 |first=Amy |last=Judd |archive-date=2010-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100628000913/http://www.nowpublic.com/culture/gary-indiana-hosts-michael-jackson-tribute-june-25-2010-2633317.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="elorF">{{Cite news|url=http://abclocal.go.com/wls/story?section=news%2Flocal&id=7519910|title=Fans honor Michael Jackson in Gary, Indiana|accessdate=25. juunil 2010|work=WLS|location=Gary, Ind.|date=25. juuni 2010|first=Ravi|last=Baichwal|archive-date=2010-06-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20100628022928/http://abclocal.go.com/wls/story?section=news%2Flocal&id=7519910|url-status=dead}}</ref> <ref name="lmT1e">{{Cite news|url=http://blog.taragana.com/e/2010/06/23/a-year-after-michael-jacksons-death-fan-base-remains-committed-to-keeping-memory-alive-143386|title=A year after Michael Jackson's death, fan base remains committed to keeping memory alive|accessdate=23. juunil 2010 |agency=Associated Press|location=Los Angeles|date=23. juuni 2010 |first=Anthony|last=Mccartney}}</ref> <ref name="9H83X">{{Cite news|url=http://www.michaeljackson.com/us/node/841578|title=MJ fans plan to march in downtown L.A. one day after anniversary|accessdate=5. juunil 2010|work=LAWeekly|location=Los Angeles|date=4. juuni 2010|first=Dennis|last=Romero|archive-date=2011-07-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20110722224542/http://www.michaeljackson.com/us/node/841578|url-status=dead}}</ref> <ref name="IjvN8">{{Cite news|url=http://wn.com/M4MJ_'Forever_Michael'_4_For_fans_use_ONLY!|title= M4mj 'forever Michael' 4 For Fans Use Only! from WN|accessdate=20. juulil 2010 |work=WN|location=Los Angeles|date=26. juuni 2010 |first=Lydia|last=Gimenez-Llort}}</ref> <ref name="SOkBf">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/index.php?06238489|title= Michael Jacksoni arst mõisteti kohtus süüdi|accessdate=5. märtsil 2012}}</ref> <ref name="3U85s">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/index.php?06240043|title= Michael Jacksoni arst mõisteti neljaks aastaks vangi |accessdate=5. märtsil 2012}}</ref> <ref name="dqdOm">[http://www.postimees.ee/2577464/michael-jacksoni-arst-paases-vangist Michael Jacksoni arst pääses vangist], Postimees, 28. oktoober 2013</ref> <ref name="MtDF9">{{cite web |url=http://www.juliensauctions.com/auctions/2009/michael-jackson/index.html |title=Michael Jackson Exhibition&nbsp;– 2009 |publisher=Juliensauctions.com |date=25. aprill 2009 |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2009-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090828061635/http://www.juliensauctions.com/auctions/2009/michael-jackson/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="LF9CO">{{Cite news|url=http://www.independent.co.uk/news/world/americas/michael-jackson-auction-cancelled-after-lawsuit-1668969.html |title=Michael Jackson: The fantastic possessions revealed&nbsp;– Americas, World |newspaper=The Independent |date=26. juuni 2009 |accessdate=2. septembril 2009 |location=London}}</ref> <ref name="pgvOS">Ian Wilhelm: [https://web.archive.org/web/20120806170530/http://philanthropy.com/blogs/giveandtake/michael-jacksonphilanthropy/10192 "Michal Jackson and Philanthropy"]</ref> <ref name="niMqc">{{Netiviide |url=http://www.mjfanclub.net/home/index.php?option=com_content&view=article&catid=122%3Abeyond-the-dance&id=409%3Acharity&Itemid=124 |pealkiri="Charitable Acts" |vaadatud=2012-04-15 |arhiivimisaeg=2012-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120513175751/http://mjfanclub.net/home/index.php?option=com_content&view=article&id=409:charity&catid=122:beyond-the-dance&Itemid=124 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ecN2g">[http://www.usatoday.com/life/people/2009-06-26-jackson-faces_N.htm Antony Berznican, Gary Strauss]</ref> <ref name="lntA6">http://www.allmichaeljackson.com/charities.htm{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mUyg7">Taraborrelli, lk 304–307</ref> <ref name="VQnYe">Taraborrelli, lk 315–320</ref> <ref name="OKeSz">Taraborrelli, p. 382</ref> <ref name="vXEtK">Stars line up for Clinton celebration. Daily News of Los Angeles. 19.01.1993</ref> <ref name="d4qaD">Facing the music and the masses at the presidential gala. The Boston Globe. 20.01.1992</ref> <ref name="ntAr1">{{Cite book|url=http://books.google.com/?id=LuEPnk7irOMC&printsec=frontcover |title=Michael Jackson, the king of pop&nbsp;...&nbsp;– Google Books |publisher=Books.google.com |year=2005 |accessdate=2. septembril 2009 |isbn=978-0-9749779-0-4}}</ref> <ref name="nDj8G">{{cite web|url=http://www.democraticunderground.com/discuss/duboard.php?az=show_mesg&forum=389&topic_id=5935191&mesg_id=5935451 |title=Thank you BigBearJohn: here's also David Winters |publisher=Democratic Underground |date= |accessdate=16. mail 2011}}</ref> <ref name="3fuAh">{{cite web|url=http://www.indiewire.com/article/michael_jackson_on_screen/ |title=Remembering Michael Jackson, On Screen |publisher=indieWIRE |date= |accessdate=16. mail 2011}}</ref> <ref name="B2ymd">[http://www.imdb.com/find?s=all&q=michael+jackson IMDb Search<!-- Bot generated title -->]</ref> <ref name="BE9cG">{{cite web |url=http://www.contactmusic.com/news.nsf/article/jackson%20attends%20browns%20public%20funeral_1017673 |title=James Brown&nbsp;– Jackson Attends Brown's Public Funeral&nbsp;– Contactmusic News |work=Contactmusic.com |date=2. jaanuar 2007 |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2012-05-26 |archive-url=https://archive.today/20120526203937/http://www.contactmusic.com/news/jackson-attends-browns-public-funeral_1017673 |url-status=dead }}</ref> <ref name="pt6LX">Taraborrelli, p. 60</ref> <ref name="mSCLl">Taraborrelli, p. 64</ref> <ref name="QcbZ4">Taraborrelli, pp. 209–210</ref> <ref name="XYSKC">Warwick, Jacqueline. "You Can't Win, Child, but You Can't Get out of the Game": Michael Jackson's Transition from Child Star to Superstar, lk 19 http://dal.academia.edu/JacquelineWarwick/Papers. Vaadatud 2.05.2012</ref> <ref name="LEQUk">Tarraborrelli, lk 116</ref> <ref name="Q1Idl">http://www.barkbiteblog.com/2011/11/ranking-the-voices-of-10-men-in-pop.html{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 4.05.2012</ref> <ref name="Yjul0">http://www.divadevotee.com/2012/01/michael-jackson-vocal-profile-range.html. Vaadatud 4.05.2012</ref> <ref name="mDuwl">Sara Levy intervjuu Seth Riggsiga. Vaadatud 4.05.2012. http://www.youtube.com/watch?v=IxhNThXf7Wg</ref> <ref name="cUrw6">''The Complete Guide To The Music of Michael Jackson & The Jackson Family'' by Geoff Brown. 164 pages, Omnibus Press</ref> <ref name="kpPPC">Taraborrelli, lk 238–241.</ref> <ref name="kPn6x">Eelrand, Helen. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 127</ref> <ref name="FNNey">Taraborrelli, p. 510</ref> <ref name="pQPhd">Taraborrelli, pp. 562–564</ref> <ref name="SRTz4">Taraborrelli, pp. 570–586</ref> <ref name="N0d4D">Taraborrelli, p. 597</ref> <ref name="3kI3g">{{cite web|url=http://www.mirror.co.uk/topics/michael-jackson/ |title=Michael Jackson |work=Daily Mirror |accessdate=29. mail 2009}}</ref> <ref name="5GfES">{{cite web|title=Michael Jackson Never Recovered from 1993 Police Strip Search|publisher=Blogspot.com|date=2. juuli 2009|url=http://wendyista.blogspot.com/2009/07/michael-jackson-never-recovered-from.html}}</ref> <ref name="Vw6hS">{{cite web|title=MJ Autopsy|url=http://i2.cdn.turner.com/cnn/2010/images/02/09/mj_autopsy.pdf|format=PDF}}</ref> <ref name="STsQ4">{{cite web |url=http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/photos-may-contradict-michael-s-accuser-1994.pdf |title=Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994 |format=PDF |accessdate=25.06.2010 |archive-date=4.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101204031346/http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/photos-may-contradict-michael-s-accuser-1994.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="82YK7">{{Cite news |url=http://pqasb.pqarchiver.com/USAToday/access/55226686.html?did=55226686&FMT=ABS&FMTS=FT&desc=Photos+may+contradict+Michael%27s+accuser1 |title=Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994 |publisher=Pqasb.pqarchiver.com |date=28. jaanuar 1994 |accessdate=25.06.2010 |archive-date=22.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101222145113/http://pqasb.pqarchiver.com/USAToday/access/55226686.html?did=55226686&FMT=ABS&FMTS=FT&desc=Photos+may+contradict+Michael%27s+accuser1 |url-status=dead }}</ref> <ref name="XNfxn">{{cite web |url=http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/jackson-grand-jury-disbanded-1994.pdf |title=Jackson Grand Jury Disbanded – 1994. May 2, 1994 |format=PDF |accessdate=26.10.2010 |archive-date=14.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110714103125/http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/jackson-grand-jury-disbanded-1994.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="JmIGw">{{cite web |url=http://www.thesmokinggun.com/archive/0616041jacko5.html |title=Michael Jackson's Big Payoff. Agreed to pay {{Nowrap|$15 million}} to settle boy's 1993 sex abuse claim. The Smoking Gun, June 16 |work=Thesmokinggun.com |date= |accessdate=25.06.2010 |archive-date=27.02.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100227074725/http://www.thesmokinggun.com/archive/0616041jacko5.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="TY3Bg">{{Cite news|url=http://articles.latimes.com/1994-02-05/local/me-19273_1_santa-barbara/2 |title=Grand Jury to convene in Jackson Case Law: Sources close to the investigation say a panel in Santa Barbara will hear testimony next week about alleged molestation of boy. February 05, 1994&#124;Jim Newton, Times Staff Writer |work=latimes.com |date=5. veebruar 1994 |accessdate=25.06.2010}}</ref> <ref name="rG1PL">Taraborrelli, p. 661</ref> <ref name="mdxjG">{{cite web|first=Habib |last=Toumi |url=http://archive.gulfnews.com/articles/06/01/23/10013403.html |title=Jackson settles down to his new life in the Persian Gulf |accessdate=11. novembril 2006 |work= [[Gulf News]] |date=23. jaanuar 2006}}</ref> <ref name="Jv9Gk">Autopsy Report. https://web.archive.org/web/20150723104926/https://cnninsession.files.wordpress.com/2011/11/autopsyreportofjackson.pdf. Vaadatud 3.05.2012</ref> <ref name="CczBk">Bailey, J. Michael. Michael Jackson: Erotic Personality Disorder. http://www.science20.com/j_michael_bailey/michael_jackson_erotic_identity_disorder-55152. Vaadatud 3.05.2012</ref> <ref name="PxH0K">[https://web.archive.org/web/20210215085143/http://tmz.vo.llnwd.net/o28/newsdesk/tmz_documents/0208_mj_case_report_wm.pdf Michael Jackson case report], TMZ.com, vaadatud 10.09.2010.</ref> <ref name="FZccq">Michael Jackson's Famous Fans, Friends React to 'King of Pop's' Death. http://abcnews.go.com/Entertainment/MichaelJackson/story?id=7933976&page=1#.T6aSUlJSgWN. Vaadatud 6.05.2012</ref> }} == Kirjandus == * Erik Morna "Michael Jackson". BNS-i kirjastus, 1997. * Helen Eelrand "Michael Jackson. Popikuningas 1958–2009". [[Fookus Meedia]], 2009. * Chris Roberts "Michael Jackson – Popikuningas 1958–2009". Lauri Jürisoo ja Kirjastus Pegasus OÜ, 2009. * Lewis (Jones), Jel D. "Michael Jackson the King of Pop: The Big Picture; The Music! the Man! the Legend! The Interviews: An Anthology". Amber Communications Group, Inc., 2005. ISBN 978-0974977904. * Taraborrelli, J. Randy. "Michael Jackson: The Magic, The Madness, The Whole Story, 1958–2009". Terra Alta, WV: Grand Central Publishing, 2009. ISBN 0-446-56474-5, 9780446564748. * George, Nelson. "Michael Jackson: The Ultimate Collection booklet". Sony BMG, 2004. * [[Tõnn Sarv]]. Vendluse revolutsioon. – [[Teater. Muusika. Kino]] nr 7/8, 2020.[https://www.temuki.ee/archives/2318] * Randall Sullivan. "Untouchable: The Strange Life and Tragic Death of Michael Jackson". Grove, 2011. ISBN 9781611856033. == Välislingid == * [http://www.michaeljackson.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Jackson, Michael}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] [[Kategooria:Surnud 2009]] 07yi3pylyph1ppm79gwsp4tuk8pnex5 Caater 0 81758 7241107 7071258 2026-09-24T17:42:02Z ~2026-51803-62 238279 /* */ 7241107 wikitext text/x-wiki {{viita}}'''Caater''' on Eesti ''[[eurodance|euro-dance]]''<nowiki>'i</nowiki> ansambel, kuhu kuuluvad [[Kalle Kukk]], Jaanus Kana, [[Markku Tiidumaa]], Andrus Lang. Caater on sõlminud plaadilepingu [[Sony Music]]uga. Aastal [[1999]] pälvis Caater [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] "Kuldse Plaadi" singliga "O Si Nene". Samal aastal nimetati Caater ka aasta ansambliks ning nende albumit aasta albumiks. ==Diskograafia== ===Albumid=== * "I" (1997) * "II Level" (1997) * "Contact" (1998) * "Freakshow" (1998) * "Space Invasion" (1998) * "Millennium: The Best Of Caater" (1999) * "Connected" (2000) * "King Size" (2001) * "Club Space" (2002) * "[[The Queen of Night]] (with [[Triin Sommer|Trinity]])" (2003) * "Eesti Kullafond" (2017) ===Singlid=== * "O Si Nene" (1999) * "Hold That Sucker Down" (2000) * "Phantom" (2000) * "Dance With You" (2000) * "Free My Body" (2001) * "King Size" (2001) * "Enjoy the Silence" (2002) * "Master Tune" (2002) * "The Queen of Night" (2003) * "Endless Summer" (2004) ==Välislingid== * [http://www.estmusic.com/index.php?013221357717 Sissekanne leheküljel Estmusic]{{Kõdulink}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] p30q0fx7f9mkplal4n3wqotnjv55986 Marina Vlady 0 83678 7241084 7126525 2026-09-24T17:11:38Z Velirand 67997 7241084 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marina Vlady-2009.jpg|pisi|Marina Vlady (2009)]] '''Marina Vlady''' (õieti '''Marina de Poliakoff-Baïdaroff'''; [[10. mai]] [[1938]] [[Clichy]], [[Prantsusmaa]] – [[24. september]] [[2026]]) oli [[venelased|vene]] päritolu [[Prantsusmaa|Prantsuse]] näitleja. Marina Vlady õed on näitlejad [[Hélène Vallier]], [[Odile Versois]] ja [[Olga Varen]]. Õed olid temast vastavalt 6, 8 ja 10 aastat vanemad. Tema isa oli vene päritolu maalikunstnik. Noorena oli isa olnud [[ooper]]ilaulja ja ema [[baleriin]]. Nagu õedki, alustas Marina näitlemist lapseeas ning tegeles lühikest aega balletitantsuga. Ta sai filmirollide kaudu rahvusvaheliselt tuntuks. Varjunime Vlady valis ta endale pärast isa surma isa nime (Vladimir) järgi. Ta võitis [[1963]]. aastal [[Cannes'i filmifestival]]il parima naisnäitleja auhinna Itaalia-Prantsusmaa filmis "L'Ape Regina" ("Mesilasema"), mille režissöör oli [[Marco Ferreri]]. ==Looming== Vlady on tegelenud ka [[laul]]mise ja [[skulptuur]]iga ning kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas [[ilukirjandus]]likku. *"''Vladimir ou le vol arrêté''". Librairie Arthème Fayard. Paris 1987 **Марина Влади. "''Владимир или прерванный полёт''". Vene keelde tõlkinud [[Julia Abdulova]] ja Marina Vlady. Progress. Moskva 1989 **"Katkenud lend. Vladimir Võssotski lugu". Eesti keelde tõlkinud [[Asta Blumenfeld]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1991]]. 160 lk ===Filme=== Alates [[1949]]. aastast on ta teinud 102 filmirolli, neist viimase [[2001]]. aastal. *[[1953]] "Enne veeuputust" *[[1956]] "Nõid" *[[1963]] "Kaalukad tõendid" *[[1963]] "Mesilasema" *[[1969]] "Lühijutu süžee" *[[1969]] "Aeg elada" ==Mälestuse jäädvustamine== [[Jekaterinburg]]is avati [[2006]]. aastal [[mälestussammas]] [[Vladimir Võssotski]]le ja Marina Vladyle. ==Isiklikku== Aastatel [[1955]]–[[1959]] oli ta abielus näitleja ja [[režissöör]]i [[Robert Hossein]]iga. Sellest abielust sündis kaks poega Pierre ja Igor. Igor elab [[Haiti|Haitil]] ja kasvatab [[pärl]]e, Pierre elab Lõuna-Prantsusmaal ning tegutseb [[kitarr]]i- ja [[balalaika]]mängijana. [[1963]]–[[1966]] oli ta abielus kahe [[Aafrika]] lennuettevõtte omaniku Jean-Claude Brouillet'ga, kes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli olnud [[vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] liige. Teisest abielust sündis poeg Vladimir, kes elab [[Paraguay|Paraguays]] ja tegeleb [[karjakasvatus]]ega. Marina Vlady oli aastail [[1970]]–[[1980]] abielus Nõukogude vene laulja [[Vladimir Võssotski]]ga. Abielu kestis kuni Võssotski surmani. Mõlemad olid varem abielus olnud ning Marinal oli enne abielu 3 last, Vladimiril 2. Nende abielu oli kirglik ja impulsiivne ning seda kütsid Marina eksootiline staatus välismaalasena ja Vladimiri võrreldamatu kuulsus [[NSVL|NSV Liidus]]. Kuid nad ei kolinud kokku, vaid mõlemad jäid elama oma kodumaale, käies aeg-ajalt teineteisel külas. NSV Liidu kodanikel oli raske [[välisviisa]]t saada ja ka välismaalastele ei antud väga kergesti viisat. Seetõttu astus Marina [[Prantsusmaa Kommunistlik Partei|Prantsusmaa Kommunistlikku Parteisse]], mis andis talle piiramatu pääsu NSV Liitu ja pakkus Vladimirile teatud kaitset võimude tagakiusamise vastu tema laulude varjatud riigivastasuse tõttu. Kaugsuhte probleemid kajastusid paljudes Võssotski lauludes. [[1981]]–[[2003]] oli Vlady abielus [[onkoloog]] Leon Schwarzenbergiga. == Kirjandus == *Triin Tael. [https://www.ohtuleht.ee/264276 "Võssotski abikaasa Marina Vlady ei suuda kuulata omaaegset Vene laululegendi"]. SL Õhtuleht, 29. jaanuar 2008. Lk 16–17 *[https://www.ohtuleht.ee/264274 "Vlady peab rollidest armsaimaks Hamletit"]. SL Õhtuleht, 29. jaanuar 2008 ==Välislingid== {{Commonscat}} *{{imdb nimi|id=0900557|nimi=Marina Vlady}} {{JÄRJESTA:Vlady, Marina}} [[Kategooria:Prantsusmaa näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] aoe0glqsw696amx1c2m8rpljrqf7kf4 7241086 7241084 2026-09-24T17:12:30Z Velirand 67997 + kategooria 7241086 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marina Vlady-2009.jpg|pisi|Marina Vlady (2009)]] '''Marina Vlady''' (õieti '''Marina de Poliakoff-Baïdaroff'''; [[10. mai]] [[1938]] [[Clichy]], [[Prantsusmaa]] – [[24. september]] [[2026]]) oli [[venelased|vene]] päritolu [[Prantsusmaa|Prantsuse]] näitleja. Marina Vlady õed on näitlejad [[Hélène Vallier]], [[Odile Versois]] ja [[Olga Varen]]. Õed olid temast vastavalt 6, 8 ja 10 aastat vanemad. Tema isa oli vene päritolu maalikunstnik. Noorena oli isa olnud [[ooper]]ilaulja ja ema [[baleriin]]. Nagu õedki, alustas Marina näitlemist lapseeas ning tegeles lühikest aega balletitantsuga. Ta sai filmirollide kaudu rahvusvaheliselt tuntuks. Varjunime Vlady valis ta endale pärast isa surma isa nime (Vladimir) järgi. Ta võitis [[1963]]. aastal [[Cannes'i filmifestival]]il parima naisnäitleja auhinna Itaalia-Prantsusmaa filmis "L'Ape Regina" ("Mesilasema"), mille režissöör oli [[Marco Ferreri]]. ==Looming== Vlady on tegelenud ka [[laul]]mise ja [[skulptuur]]iga ning kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas [[ilukirjandus]]likku. *"''Vladimir ou le vol arrêté''". Librairie Arthème Fayard. Paris 1987 **Марина Влади. "''Владимир или прерванный полёт''". Vene keelde tõlkinud [[Julia Abdulova]] ja Marina Vlady. Progress. Moskva 1989 **"Katkenud lend. Vladimir Võssotski lugu". Eesti keelde tõlkinud [[Asta Blumenfeld]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1991]]. 160 lk ===Filme=== Alates [[1949]]. aastast on ta teinud 102 filmirolli, neist viimase [[2001]]. aastal. *[[1953]] "Enne veeuputust" *[[1956]] "Nõid" *[[1963]] "Kaalukad tõendid" *[[1963]] "Mesilasema" *[[1969]] "Lühijutu süžee" *[[1969]] "Aeg elada" ==Mälestuse jäädvustamine== [[Jekaterinburg]]is avati [[2006]]. aastal [[mälestussammas]] [[Vladimir Võssotski]]le ja Marina Vladyle. ==Isiklikku== Aastatel [[1955]]–[[1959]] oli ta abielus näitleja ja [[režissöör]]i [[Robert Hossein]]iga. Sellest abielust sündis kaks poega Pierre ja Igor. Igor elab [[Haiti|Haitil]] ja kasvatab [[pärl]]e, Pierre elab Lõuna-Prantsusmaal ning tegutseb [[kitarr]]i- ja [[balalaika]]mängijana. [[1963]]–[[1966]] oli ta abielus kahe [[Aafrika]] lennuettevõtte omaniku Jean-Claude Brouillet'ga, kes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli olnud [[vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] liige. Teisest abielust sündis poeg Vladimir, kes elab [[Paraguay|Paraguays]] ja tegeleb [[karjakasvatus]]ega. Marina Vlady oli aastail [[1970]]–[[1980]] abielus Nõukogude vene laulja [[Vladimir Võssotski]]ga. Abielu kestis kuni Võssotski surmani. Mõlemad olid varem abielus olnud ning Marinal oli enne abielu 3 last, Vladimiril 2. Nende abielu oli kirglik ja impulsiivne ning seda kütsid Marina eksootiline staatus välismaalasena ja Vladimiri võrreldamatu kuulsus [[NSVL|NSV Liidus]]. Kuid nad ei kolinud kokku, vaid mõlemad jäid elama oma kodumaale, käies aeg-ajalt teineteisel külas. NSV Liidu kodanikel oli raske [[välisviisa]]t saada ja ka välismaalastele ei antud väga kergesti viisat. Seetõttu astus Marina [[Prantsusmaa Kommunistlik Partei|Prantsusmaa Kommunistlikku Parteisse]], mis andis talle piiramatu pääsu NSV Liitu ja pakkus Vladimirile teatud kaitset võimude tagakiusamise vastu tema laulude varjatud riigivastasuse tõttu. Kaugsuhte probleemid kajastusid paljudes Võssotski lauludes. [[1981]]–[[2003]] oli Vlady abielus [[onkoloog]] Leon Schwarzenbergiga. == Kirjandus == *Triin Tael. [https://www.ohtuleht.ee/264276 "Võssotski abikaasa Marina Vlady ei suuda kuulata omaaegset Vene laululegendi"]. SL Õhtuleht, 29. jaanuar 2008. Lk 16–17 *[https://www.ohtuleht.ee/264274 "Vlady peab rollidest armsaimaks Hamletit"]. SL Õhtuleht, 29. jaanuar 2008 ==Välislingid== {{Commonscat}} *{{imdb nimi|id=0900557|nimi=Marina Vlady}} {{JÄRJESTA:Vlady, Marina}} [[Kategooria:Prantsusmaa näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ks4akfteo1s41r48pnevusyib4dik0o Kõrgepalu 0 83857 7241346 6985456 2026-09-25T03:55:51Z ~2026-51639-74 238320 /* Vaata ka */ 7241346 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kõrgepalu | pindala = | elanikke = | maakond = Võru }} '''Kõrgepalu''' ([[võru keel]]es '''Korgõpalu''') on [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Varstu vald]]a. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas külas 87 inimest. Neist 85 olid eestlased.<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-02-23 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> Külas asub [[Kõrgepalu ohvrikivi|ohvrikivi]]. Külas on olnud [[Kõrgepalu mõis]], mille hooned on osaliselt säilinud. Seal kasvas üks [[Eesti]] jämedamaid [[harilik mänd|mände]]. Suvel 2006 oli see kaheharuline puuhiid juba kuivanud. 20. sajandi keskpaiku raiuti Kõrgepalu metsades mitu võimast mändi. Erinevatel andmetel oli kõrgeim neist 48- või 52-meetrine. Rahva seas on varasemal ajal olnud liikvel jutt, et eriti hea ilmaga olla selle männi otsast [[Soome laht]] näha olnud. == Vaata ka == *[[Kõrgepalu mõis]] *[[Kõrgepalu mänd]] *[[Kõrgepalu puiestee]] *[[Kõrgepalu vald]] == Viited == {{viited}} {{Rõuge vald}} [[Kategooria:Rõuge valla külad]] jxz96wn5ac21b1eh1enwlh0unsgovi1 Normandia dessant 0 85935 7241538 6994084 2026-09-25T10:27:40Z Kuuskinen 33651 7241538 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Normandia dessant |osa=[[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|läänerinde]] lahingutegevusest |pilt=1944 NormandyLST.jpg |pildiallkiri=USA vägede maabumine Omaha Beachil 6. juunil 1944 |aeg=6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944 |koht= [[Normandia]] rannik |tulemus= liitlasvägede võit |osaline1={{PisiLipp|USA}}<br/>{{PisiLipp|Suurbritannia}}<br/>[[File:Canadian Red Ensign (1921–1957).svg|27px]] [[Kanada]]<br/>{{PisiLipp|Austraalia}}<br/>[[Pilt:Flag of Free France (1940-1944).svg|27px]] [[Vaba Prantsusmaa]]<br/>{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}<br/>{{PisiLipp|Holland}}<br/>{{PisiLipp|Norra}}<br/>{{PisiLipp|Poola}} [[Poola eksiilvalitsus|eksiilvalitsus]] |osaline2=[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Saksa Riik]] |väejuht1= |väejuht2= |jõud1= 1 000 000 (4. juuliks) |jõud2= 380 000 (23. juuliks) |kaotused1='''D-päev:'''<br>'''USA''': 1465 surnut; 5138 haavatut, kadunut või vangi langenut |kaotused2='''D-päev:'''<br>'''Saksamaa''': 4000 kuni 9000 surnut, haavatut või vangi langenut }} '''Normandia dessandiks''' nimetatakse [[6. juuni]]l [[1944]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Suurbritannia]], [[Kanada]] ja teiste [[Teise maailmasõja liitlased|liitlasriikide]] relvajõudude maabumist [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poolt okupeeritud [[Normandia]]s. Dessandi koodnimi oli operatsioon "Neptuun" ja on sõjaväetermini järgi tuntud eelkõige D-päevana. See on ajaloo suurim dessantoperatsioon.<ref name="War" /> Operatsioon tähistas Prantsusmaa ja ülejäänud [[Lääne-Euroopa]] vabastamise algust ning pani aluse liitlaste võidule läänerindel.<ref name="Fact" /> Operatsiooni planeerimine algas 1943. aastal. Sissetungile eelnenud kuudel viisid liitlased läbi [[Operatsioon Ihukaitsja|operatsiooni "Ihukaitsja"]] ehk ulatusliku pettemanöövri, et eksitada sakslasi peamise dessandi toimumisaja ja -koha osas. D-päevaks oli algselt valitud 5. juuni, kuid kuna valitud kuupäeval polnud ilmastikuolud ideaalsed, lükati operatsiooni 24 tunni võrra edasi.<ref name="Weather" /> Edasine viivitus oleks tähendanud vähemalt kahenädalast pausi, kuna planeerijate nõudmised [[Kuu]] faasi, tõusu-mõõna ja kellaaja osas tähendasid, et sobivaid päevi oli kuus vaid mõni üksik. Sissetung algas 6. juuni varajastel tundidel, vahetult pärast südaööd, ulatusliku õhu- ja mererünnakuga ning õhudessandiga, mille käigus maandati 25 000 Ameerika, Briti ja Kanada dessantväelast. Varahommikusele õhurünnakule järgnesid peagi liitlaste dessandid [[Prantsusmaa]] rannikule, mis algasid umbes kell 06.30. Sihtmärgiks olnud 80-kilomeetrine lõik Normandia rannikust jagati viieks sektoriks: Utah, Omaha, Gold, Juno ja Sword. Tugev tuul kandis [[dessantlaev]]ad kavandatud maabumiskohtadest ida poole, eriti Utah' ja Omaha sektoris. Dessantväelased maabusid randa olukorras, kus neid tulistati ägedalt kõrgematel positsioonidel asuvatest suurtükipesadest; lisaks oli rannariba mineeritud ning täidetud mitmesuguste takistustega, näiteks puitvaiad, metallist kolmjalad ja okastraat, mis muutis ranna puhastamise üksuste töö keeruliseks ja ohtlikuks. Enim dessantväelasi hukkus Omaha sektoris.<ref name="EBSCO" /> Liitlastel õnnestus juba esimesel päeval luua sillapead kõigis viies maabumiskohas, kuid [[Carentan]], [[Saint-Lô]] ja [[Bayeux]] jäid sakslaste kätte. Oluline sihtmärk [[Caen]] vallutati alles 9. juulil.<ref name="Liberation" /> Esimesel päeval õnnestus omavahel ühendada vaid kaks rannalõiku (Juno ja Gold) ning kõik viis sillapead liideti ühtseks rindeks alles 12. juuniks. Sakslaste kaotusi dessantpäeval hinnatakse 4000–9000 mehele. Liitlaste kaotused ulatusid vähemalt 10 000 meheni, kellest 4414 hukkusid. ==Eellugu== Esimese katse Prantsusmaa rannikul maabuda tegid Briti, Kanada ja USA väed juba [[19. august]]il [[1942]] [[Dieppe]]’i juures ([[operatsioon Jubilee]]), kuid see löödi tagasi. [[1943]]. aasta novembris ja detsembris toimunud [[Teherani konverents]]il otsustati teise rinde avamine [[Lääne-Euroopa]]s, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu – Normandia dessanti (D-päev, teine rinne, teise rinde avamine). '''D-päeva''' kavandamist alustati juba kolm aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme dessandi planeerimisel oli maabumiskoha valik. Valikutena tulid kõne alla [[Biskaia laht|Biskaia lahe]] rannik, [[Bretagne]]'i põhjarannik, [[Normandia]], [[Seine]]'i suudmeala [[Le Havre]]'i ümbruses, [[Pas de Calais]]' ja [[Holland]]i ning [[Belgia]] rannik. Nagu teame ajaloost, valiti rünnakuks Normandia rannik, mis osutus igati õnnestunud valikuks, sest sakslased ei uskunud viimase hetkeni, et Normandia ranniku ründamine ongi suurdessandi algus, vaid pidasid seda pettemanöövriks. [[Fail:The True Glory, 1945 (restored).webm|pisi|Suurbritannia arhiivkaadrid 1944.–1945. sõjategevusest, Normandia dessandist, selle ettevalmistusest ja korraldusest]] Teise probleemina kerkis esile maabumispäeva valik. [[La Manche|La Manche'i väina]] rannikul on tugevad [[tõus ja mõõn|tõusud ja mõõnad]], maabumiseks on vaja mõõna, mil rannikuäärne merepõhi koos sakslaste ehitatud dessanditõketega paljastub. Mõõn peaks olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääks aega terve pikk suvepäev. Ja muidugi on dessandi maabumiseks vaja võrdlemisi vaikset ilma. 1944. aasta juunis oli kaks kolmepäevast perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule – 5.–7. ja 18.–20. juunil. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris [[Dwight Eisenhower|Eisenhoweri]] staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime Overlord, kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower (hilisem Ameerika Ühendriikide president aastatel 1953–1961) käsu operatsiooni Overlord algus 24 tundi edasi lükata. [[File:Allied Invasion Force.jpg|pisi|left|]] Kolmanda, kuid mitte väiksema probleemina kerkis esile sõdurite varustamine kõige vajalikuga ja sõjatehnika viimine üle La Manche'i väina, sest varustuse toimetamine rindel võitlevate meesteni on strateegiliste otsuste langetamisel üks tähtsamaid tegureid. Planeerijate probleem seisnes selles, et iga lahingus osalev diviis vajas umbes 600 tonni varustust päevas. Seepärast tuli pikaajalise lahendusena rajada korralik sadam. Sellekohased projektid, mis kokku said koodnime Mulberry, nägid ette tuua kohale 50 000 tonni teraskonstruktsioone, 1 000 000 tonni betooni, 10 kilomeetrit sadamasildu ja panna La Manche'i põhja 193 kilomeetrit kaableid. Ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. juunil 1944, kaks päeva pärast dessandi algust, ja nädala lõpuks olid need juba kasutusel. ==D-päev== [[File:101st Airborne drop pattern, D-Day, 6 June 1944.JPG|pisi|left|USA [[101. õhudessantdiviis]]i dessanteerumisalad]] [[File:82nd Airborne drop pattern, D-Day, 6 June 1944.JPG|pisi|USA [[82. õhudessantdiviis]]i dessanteerumissalad]] [[File:Naval Bombardments on D-Day.png|pisi|left|Briti pommitajate pommirünnak mererannikule]] [[File:Hms arethusa map.png|pisi|Liitlasvägede dessantlaevastik]] Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, [[6. juuni]]l 1944 [[Prantsusmaa]]l Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti. Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt. Esimesed rajaleidjad saabusid kella 0.15 ajal, neile järgnes kohe ka Briti 6. õhudessantdiviis. Kella 0.48 ja 1.40 vahel hüppasid C-47 transpordilennukitelt alla Ameerika 101. õhudessantdiviisi langevarjurid, neile järgnes kella 1.51 ja 2.44 vahel 82. diviis. Õhudessantväed maandusid [[Orne]]'i jõe ja [[Sainte-Mère-Église]]'i linna vahelisel alal. Kokku maandus õhust umbes 25 000 meest, neist umbes 15 000 [[langevari|langevarjudel]] ja ülejäänud [[plaaner]]eil. [[File:D-day-landing-map-beaches.png|pisi|left]] Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 [[kergetank]]i ja 362 kergesuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale, samuti hõivata sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel. Kell 3.14 öösel algas Briti raskepommitajate Lancaster pommirünnak mererannikul paiknevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile. Järgnes 329 Ameerika Ühendriikide raskepommitaja [[B-24]] Liberator pommirünnak ameeriklaste idapoolsel maabumispaigal, nn Omaha Beachil paiknevaile sakslaste kaitsepositsioonidele, 360 keskmise pommituslennuki rünnak nn Utah Beachile ja samuti pommirünnakud inglaste maabumisrandadele, mis kandsid koodnimesid Gold, Juno ja Sword. Operatsioonis osalevad laevad jagunesid kahte suurde ossa, mida eesti keeles võiks nimetada Ida ja Lääne lahingukoondisteks. Ida lahingukoondis, mida juhatas [[kontradmiral]] [[Philip Vian]], pidi tagama Briti 2. armee maabumise Goldi, Juno ja Swordi rannale. Lääne lahingukoondis, mida juhatas [[viitseadmiral]] [[A. G. Kirk]], pidi aga tagama USA 1. armee maabumise Omaha ja Utah Beachile. Kell 5.30 hakkasid Ida lahingukoondise tuletoetuslaevad rannikut tulistama, kell 5.50 avas tule Lääne lahingukoondis. Otse esimese dessandilaine maalejõudmise eel anti kaldale massiline raketilöök. Nagu varem mainitud, oli kokku viis erinevat maabumislõiku: Utah, Omaha, Gold, Juno, Sword, vaadatuna läänest itta. ;Utah (maabumise algus 6.30) Ameeriklaste maabumine rannalõigul Utah ei kohanud erilist vastupanu, osalt ehk seepärast, et see toimus 1,5 kilomeetrit planeeritust lõuna pool. Keskööks vastu 7. juunit oli kogu ameeriklaste 4. diviis (21 328 meest) maabunud. Juba samal päeval ühines 4. diviis langevarjuritega, kelle ülesandeks oli võtta enda alla sillad ja lüüsid Douve'i jõel – nii moodustus umbes 15 km lai ja 12 km sügav hõivatud ala. [[File:Map of the D-Day landings.svg|pisi|USA ja [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede maabumisalad]] ;Omaha (maabumise algus 6.30) Sealne maabumine pidi esialgu koguni läbi kukkuma. Kuna see oli ainus sobiv rannalõik Vire'i jõe ja Arromanches'i vahel, teadsid sakslased rünnakut oodata ja kindlustasid end seal tugevasti. Hukkus umbes 3800 meest. Siiski õnnestus keskpäevaks rannikule jõuda ja sama päeva õhtuks moodustus rannale tugiala, mille laius oli 10 km, kuid sügavus vaid 2 km. ;Gold (maabumise algus 7.25) Sellel lõigul ei saanud brittide vägedele osaks nii suurt vastupanu, osalt tänu spetsiaalsetele AVRE tankidele, mis mängisid suurt rolli La Hameli lähedal kindlustatud tugipunktiks muudetud sanatooriumi vallutamisel. Lõik Gold oli keskpäevaks vaenlastest puhas ja Briti väed alustasid edasitungi sisemaale. [[File:British D-Day assault area.jpg|pisi|[[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede maabumisalad]] ;Juno (maabumise algus 7.35) Sellel lõigul olid kanadalaste väed veelgi edukamad ja täitsid päeva lõpuks peaaegu kõik seatud eesmärgid. Kanada tankid jõudsid välja Caeni-Bayeux' maanteele, aga kuna jalaväe toetus puudus, olid nad sunnitud tagasi tõmbuma. Juba esimesel päeval ühinesid dessandid Juno ja Gold ühiseks tugialaks, mille laius oli 22 km ja sügavus 10 km. ;Sword (maabumise algus 7.30) See brittide vägede lõik oli kõige lühem, et saaks anda tugeva koondlöögi [[Caen]]i suunas ja linn vallutada. Sakslased olid end seal aga hästi kindlustanud ja nagu Omaha puhul, seisis ka seal ees palju ränka võitlust, et hõivata püsitulepunktid. Keskhommikul teatati, et Saksa tankid koonduvad ja sellele järgneski kell 16.30 tankirünnak. Vastase soomusmasinatega silmitsi jäänud britid pidid loobuma mõttest Caen samal päeval vallutada. Siiski õnnestus sama päeva õhtuks luua umbes 8 km lai ja sama sügav tugiala. == Dessandi edasine kulg== [[File:Operations Greenwood and Pomegranate Normandy July 1944 EN.svg|pisi|Rindejoon Normandias 16. juunil 1944]] Järgmisel päeval, 7. juunil, läks maabujate vastu rünnakule [[Relva-SS]]-i 12. tankidiviis, kuid ka selle 177 tanki ja 28 liikursuurtüki pealetung takerdus. Dessandi kolmandal päeval, 8. juunil, jõudis lahingusse õppetankidiviis Lehr, kuid dessandi arvukus ja lahingujõud kasvas kiiremini kui selle ründajate oma ja dessanti ei õnnestunud merre pühkida. Normandia dessandi seitsmendal päeval, 12. juunil, tõusis maabunute arv 362 547 meheni. Samal päeval ühinesid üksikud tugialad üheks 80 kilomeetri laiuseks rindeks. 18. juunil tõusis Normandias maabunud meeste arv 619 000-ni. 27. juunil vallutasid ameeriklased [[Cherbourg]]i linna [[Cotentini poolsaar]]e põhjaotsal. Sellega langes liitlaste kätte esimene arvestatava läbilaskevõimega tõeline sadam. 30. juunil tõusis Normandias maabunute arv 850 000-ni, juuli algul aga ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus Normandiast peagi üle kogu Prantsusmaa, [[Belgia]] ja [[Holland]]i ning jõudis Saksamaale. [[File:Pursuit to the German border.jpg|pisi|Sõjategevus Prantsusmaal augustis-septembris 1944]] ==Pärast dessanti== Liitlasvägedel õnnestus [[1944]]. aasta septembriks vabastada [[Prantsusmaa]] ning liita see jälle ühtseks riigiks. [[8. mai]]l [[1945]] Saksamaa kapituleerus tingimusteta. {{commonskat|Maps of the Battle of Normandy}} ==Vaata ka== *[[Operatsioon Overlord]] *[[Mulberry sadam]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="War">{{netiviide |pealkiri=Remembering D-Day |väljaanne=U.S Department of War |url=https://www.war.gov/Multimedia/Experience/Remembering-D-Day/ |vaadatud=2026-09-25}}</ref> <ref name="Fact">{{netiviide |pealkiri=D-Day Fact Sheet |väljaanne=National WWII Museum |url=https://www.nationalww2museum.org/media/press-releases/d-day-fact-sheet-0 |vaadatud=2026-09-25}}</ref> <ref name="Weather">{{netiviide |pealkiri=How a weather forecast made history - the D-Day Landings |väljaanne=Royal Meteorological Society |url=https://www.rmets.org/metmatters/how-weather-forecast-made-history-d-day-landings |vaadatud=2026-09-25}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Omaha Beach |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/military-history-and-science/omaha-beach/ |vaadatud=2026-09-25}}</ref> <ref name="Liberation">{{netiviide |pealkiri=The Liberation of Caen |väljaanne=Normandy Tourism |url=https://en.normandie-tourisme.fr/discover/d-day-and-the-battle-of-normandy/first-towns-liberated-1944/liberation-of-caen-1944/ |vaadatud=2026-09-25}}</ref> }} == Kirjandus == *Tim Newark, "Murrangulised lahingud: viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu". (Tallinn: Varrak, 2002), lk 144–147 *Olev Remsu, "D-päev. Putin La Manche'i ääres. Kogumik Aja Kirju", Petrone Print, 2016 ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=a4kmRTZrgMQ& D-Day to Germany: Cameraman Jack Lieb comments on original footage of 1944-45] 10. detsember 2016 [[Kategooria:Dessandid]] [[Kategooria:Prantsusmaa Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Suurbritannia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid Teises maailmasõjas‎]] [[Kategooria:1944]] [[Kategooria:Läänerinne (Teine maailmasõda)‎]] pf6evwl4ag1tsmk770mqnd92k2ld8j1 Poola ajalugu 0 86159 7241402 7170415 2026-09-25T05:53:11Z Kruusamägi 1530 /* Mongolite invasioon */ seda faili enam pole 7241402 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|aasta=2010|kuu=juuli}}{{vikinda}} '''Poola ajalugu''' on ülevaade tänapäevase [[Poola]] riigi alade ajaloost. [[Pilt:Poland in European Union.svg|pisi|Poola 21. sajandil]] Ehkki 1. aastatuhandel eKr asustasid hilisema Poola alasid alul [[keldid]] ja seejärel [[germaanlased]], peetakse tänapäeva [[poolakad|poolakate]] eelkäijaiks eelkõige [[Slaavi hõimud|slaavi hõime]], kes saabusid praeguse Poola aladele 5.–6. sajandil pKr. Nende poliitilistest ühendustest kujuneski 10. sajandil Poola riik. [[Piastide dünastia]] valitsusajal, [[966]]. aastal võeti Poolas vastu [[kristlus]] ja rajati keskaegne monarhia. [[Jagelloonid|Jagelloonide dünastia]] tõi kaasa tihedad sidemed [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigiga]], kultuurilise arengu ja territoriaalse laienemise, mis päädis Poola-Leedu ühisriigi [[Rzeczpospolita]] loomisega [[1569]]. aastal. Oma varases arengujärgus oli Rzeczpospolita jätk Jagielloonide aegsele õitsengule. [[17. sajand]]i keskpaigast algas ent suurriigi allakäik, mille põhjustasid laastavad sõjad ja valitsussüsteemi murenemine. [[18. sajand]]i lõpul alustati ulatuslikke sisereforme, kuid reformid ei jõudnud lõpuni, kuna rea sissetungide ja [[anneksioon]]ide käigus lõpetasid [[Vene keisririik]], [[Preisi kuningriik]] ja [[Habsburgid]]e valitsetud [[Austria keisririik]] [[1795]]. aastal Poola sõltumatuse. Nii polnudki iseseisvat Poola riiki üle sajandi, [[1918]]. aastani. [[1864]]. aastani korraldasid poolakad hooti ülestõuse. Pärast viimase vastuhaku luhtumist säilitas poola rahvas oma identiteedi haridustegevuse, majanduse ja ühiskonna moderniseerimise toel. Uus võimalus vabaduseks avanes alles [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpul, kui Poola jaganud suurriigid nõrgenesid sõja ja revolutsioonide mõjul. Teine Poola Vabariik loodi 1918. aastal ja püsis [[1939]]. aastani, mil selle hävitasid koostöös [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit]], mis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul Poolasse tungisid. Miljonid Poola kodanikud hukkusid [[Saksa okupatsioon Poolas|Saksa okupatsioon]]i ajal. [[Poola eksiilvalitsus]] korraldas Poola väeosade tööd niihästi lääne- kui ka idarindel, andes oma panuse liitlasvägede võitu. Kui [[Wehrmacht]]i väed [[Punaarmee]] surve all Poolast lahkusid, loodi Nõukogude mõjutsoonis [[Sotsialistlik riik|sotsialistlik]] [[satelliitriik]] [[Poola Rahvavabariik]]. Sõjajärgsete piirimuudatuste käigus nihkus Poola geograafiline asend läände. Riik kaotas suure osa oma traditsioonilisest [[paljurahvuslus]]est. [[1980. aastad|1980. aastate]] teisel poolel haaras reformiliikumine [[Solidarność]] Poola ühiskonnas võtmerolli, mis võimaldas sel siirduda kommunistlikust riigikorrast rahumeelselt [[kapitalism]]i ja [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarsesse demokraatiasse]]. Selle protsessi tulemusel sündis tänapäevane Poola Vabariik. ==Esiaeg== [[Pilt:Hallstatt LaTene.png|pisi|Ülevaade Hallstatti ja La Tène'i kultuuride levikust {{legend|#f6bc0a|[[Hallstatti kultuur]]i ala (800 eKr) kollane }} {{legend|#d5c089|Hallstatti kultuuri mõjuala (u 500 eKr) helekollane}} {{legend|#80da34|[[La Tène'i kultuur]]i ala (450 eKr) roheline }} Märgitud on suuremate keldi hõimude asualad La Tène'i perioodi lõpuks]] Vanimad märgid inimasustusest tänapäeva Poola aladel pärinevad ajast ligikaudu 500 000 aastat tagasi. Üleminek [[paleoliitikum]]i ja [[neoliitikum]]i vahel toimus selles piirkonnas umbes 8000–4500 aastat tagasi. [[Pronksiaeg]] algas umbes 2400–2300 eKr ja [[rauaaeg]] umbes 750–700 eKr. Arheoloogilised andmed kinnitavad, et tänapäeva Poola aladele asusid rauaajal [[Määrimaa]]lt [[keldid]] umbes 400. aasta eKr paiku. Keldi tsivilisatsioon kerkis esile umbes [[700 eKr]] [[Austria]]s – [[Hallstatti kultuur]]ina. Esimesed asunikud saabusid [[Alam-Sileesia]] aladele, tänapäeva [[Wrocław]]i linnast lõuna pool. Teine rühm kelte asustas alasid tänapäeva [[Kraków]]i linna lähedal ja [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]]<ref name="CLQW0" />. Arheoloogilised väljakaevamised on leidnud keltide kalmeid [[Odra]] jõe vasakult kaldalt ajavahemikust 400–120 eKr ja [[Sani jõgi|Sani jõe]] piirkonnast Krakówi linna lähedal, ajavahemikust 270–170 eKr. {{Vaata|Keldid}} [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] alguses rändasid [[germaanlased|germaanlaste]] hõimud [[goodid]] Scandzast, milleks peetakse Lõuna-[[Skandinaavia]]s asuvat [[Götaland]]i ja ka [[Ojamaa]]d (Gotlandi), [[Wisła]] ülemjooksule, maale, mis hakkas kandma nime Gotiscandza. Edasi viis nende tee maale nimega Oium (Aujom ehk Vetemaa), mis arvatavasti asus [[Dnepr]]i keskjooksul. {{Vaata|Goodid}} Varasel rauaajal jõudsid [[Läänemeri|Läänemere]] rannikule, sealhulgas nüüdsesse Kirde-Poolasse, [[balti hõimud]]e esivanemad. ==Vanaaeg== Ehkki [[Rooma riik]] otseselt Poola aladele ei ulatunud, mõjutas sealset elanikkonda siiski Rooma kultuur ja germaani hõimude sõjad Roomaga. Nii näiteks on Poolast leitud umbes 70 000 Rooma münti. Poolat puudutas ka [[Suur rahvasteränne]], mille tagajärjel kuulus 400. aasta paiku Lõuna-Poola suurde [[hunnid|hunni]] hõimuliitu. ==Varakeskaeg== {{vaata|Poola keskaeg}} [[Pilt:Slavic peoples 9c map.jpg|pisi|vasakul|Slaavlaste asualad [[9. sajand]]il]] [[Pilt:West slavs 9th-10th c..png|pisi|vasakul|Lääneslaavlaste asualad [[9. sajand|9.]]–10. sajandil]] Esimesed märgid slaavi hõimude saabumisest Poola aladele pärinevad 5.–6. sajandist. 7. sajandi paiku eraldusid lääneslaavlased keeleliselt ja kultuuriliselt teistest slaavlaste harudest. Enne Poola aladel asuvate lääne[[slaavlased|slaavlaste]] hõimude ühendamist ühise valitsemise alla elasid aladel [[Läänemeri|Läänemerest]] [[Visla]] ja [[Odra]] vahel kuni [[Karpaadid|Karpaatideni]] erinevad slaavlaste hõimud. Lääneosas, Läänemere ääres elasid [[polaabid]]e hõimud: [[polaabi slaavlased]], kes asusid [[Elbe]] ääres; [[vagrid]] (hilisema Ida-[[Holstein]]i aladel) ja [[obodriidid]]<ref name="GRibW" />[[Elbe]] alamjooksul ja Läänemere ääres (hilisema [[Mecklenburg]]i aladel). [[Vendid]], kes elasid [[Visla]] ääres ja sellest ida pool. Elbe jõe keskjooksust idas, [[Odra]]ni ulatuvatel aladel asusid [[ljuutitšid]]. Üks neist hõimudest asus ka [[Rügen]]i saarel, kus asus [[kultus]]paik [[Arkona neem]]el (Jaromarsburg). (Vt [[Vendi ristisõda]]) [[Peene]] jõest ida pool asusid [[pomoraanid]], kelle asuala ulatus [[Recknitz]]i jõe ja [[Visla]] alamjooksu vahelisele alale<ref name="jTEaT" />. Pomoraanid jagunesid hiljem mitmeks hõimuks ([[kašuubid]] ja 20. sajandi keskel lõplikult hääbunud [[slovintsid]]). Polaabidest arenesid hiljem kõrvuti mitme teise rahvaga välja ka tänapäeva [[Lausitz]]i piirkonnas elavad [[sorbid]] – tänapäevani eksisteeriv rahvus. [[Visla]] jõe keskjooksul elasid masuurlased, (tänapäeva [[Masuuria]] aladel), kes oma geograafilise asukoha tõttu olid vaenulikes suhetes neid ümbritsevate [[balti hõimud]]e [[preislased|preislaste]], [[leedulased|leedulaste]] ja [[jatvingid|jatvingitega]]. Karpaatide ääres Visla, [[Sana]] ja [[Dnestr]]i jõe ülemjooksul elasid [[horvaadid]], kes praegusele asualale [[Horvaatia]]s asusid ümber [[7. sajand]]i alguses. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: [[Dalmaatsia provints|Dalmaatsia]] ja [[Pannoonia]] põhjas. [[Serbid]] aga liikusid Kagu-[[Serbia]] aladele ja laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse, kus moodustasid Serbia kuningriigi, millest [[11. sajand]]il ja [[14. sajand]]il sai suurriik. [[Odra]] jõe ülemjooksul (tänapäeva Poola ja [[Tšehhi]] piirialadel) asuv [[Sileesia]] kuulus 7. sajandil esimesse teadaolevasse slaavlaste poliitilisse liitu [[Samo]] riiki, mis laius Sileesiast Sloveeniani. [[9. sajand]]i lõpuks oli Sileesias moodustunud Suur-[[Morava|Moravia]] riik. [[10. sajand]]il liideti Sileesia peagi varase [[Poola kuningriik|Poola kuningriigiga]]. == Poola vürstiriik 960–1025 == [[File:Poland under Mieszko I (65606021).jpg|pisi|[[Ida-Euroopa]] ja [[Skandinaavia]] alad [[10. sajand]]i lõpul]] {{vaata|Poola Vürstiriik}} {{vaata|Poola keskaeg}} [[Pilt:Polska 960 - 992.png|pisi|vasakul|Poola alad [[960]]. aastal]] [[Pilt:Sächsische Ostmark.PNG|pisi|vasakul|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] idamarkide ja Poola piirialad, u 1000]] [[Pilt:Poland under Boleslaw Chrobry.jpg|pisi|Poola alad [[Poola kuningas|kuningas]] (1000–1025) [[Bolesław I Chrobry]] valitsemisajal 11. sajand]] [[Pilt:Polska 1039 - 1058.png|pisi|Poola alad [[1039]]. aastal]] [[Polaanid]]e hõim, kes elas [[Warta]] jõgikonnas, hõimukeskusega [[Gniezno]] linnuses, pidas [[vürst]] [[Mieszko I]] (u [[960]]–[[992]]) juhtimisel 10. sajandil vallutussõdu oma [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] naabrite vastu ja ühendas keelelt ja kultuurilt lähedased hõimud lõpuks oma võimu alla. Nii liideti [[Odra]] ja [[Bug]]i jõe ning [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Karpaadid|Karpaatide]] vahel elavad [[lehhiitid]]e hõimud, [[kujaavlased]] keskusega [[Kruszwica]]s, [[Masoovia]] (keskus [[Plock]]), [[Ledzie]] [[Sandomierz]]iga, [[Pommeri]] ([[Gdańsk]] ja [[Wolin]]), [[Sileesia]] hõimud ([[Wroclaw]], [[Opole]] ja [[Legnica]]) ning [[vislaanid]] ([[Kraków]]). Mieszko I liidendas esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola riigi, mida juhtis [[Piastide dünastia]]. [[Saksi Idamark]]i markkrahv [[Gero]] sundis sõjaga tunnistama [[Mieszko I]] vasallisõltuvust [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-st ja maksma talle andamit. [[965]]. aastal võttis [[pagan]]lik [[Mieszko I]] naiseks [[Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend|kuninga]] [[Boleslav I]] Julma tütre [[Dąbrówka]]. Uue kuningannaga koos tulid Poolasse [[katoliiklus|katoliku]] vaimulikud, kes võtsid oma õlule misjonitöö. Vürst ise laskis end ristida [[966]]. aastal, [[968]]. aastal astus [[Poznań]]is, [[Poznańi piiskopkond|Poznańi piiskopkonnas]] ametisse esimene Poola piiskop Jordan. Mieszko I poeg [[Bolesław I Chrobry]] (Bolesław Vapper, 992–1025) jätkas isa poliitikat, tunnistades [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] ülemvõimu. Saksa-Rooma keiser [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] püüdis rajada universaalset kristlikku ühendust, kus oma koht oleks ka [[Sclavinia]]l, mida pidi esindama Bolesław I. [[999]]. aastal hõivas [[Poola Kuningriik|Poola]] [[Morava]], mis taasvallutati alles Tšehhi hertsogi (1035–1055) [[Břetislav I]] poolt. Aastal 1000 toimus püha [[Wojciech]]i haual [[Gniezno]]s valitsejate kohtumine, kus keiser nimetas [[Bolesław I]] keisririigi [[patriits]]iks, andis talle üle [[püha Mauritius]]e oda koopia ja kroonis ta keisri[[diadeem]]iga. Paavstiriigi nõusolekul andis Otto III ühtlasi loa asutada Gnieznosse Poola kiriku keskus, [[Gniezno peapiiskopkond]]. Kirikul ja esimestel [[benediktiinid|benediktiini]] kloostritel oli tähtis roll riigi poliitilises ülesehitamises. == Poola keskaeg 1025–1569 == {{vaata|Poola keskaeg}} {{vaata|Poola kuningriik (1025–1385)}}, ''[[Poola kuningriik]], [[Sileesia]]'' [[Pilt:Europe mediterranean 1190.jpg|pisi|300px|Euroopa poliitiline kaart [[12. sajand]]il. Pisipildil [[Welfid]]e, [[Askania dünastia|Askania]] ja [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal]] Seoses muutustega keisririigi poliitikas pärast [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] surma tuli Poolal kaitsta oma poliitilist sõltumatust [[Poola-Saksa sõda|Poola-Saksa sõjas]] ([[1002]]–[[1018]]). Võit ja edukas sõjakäik Kiievisse 1018. aastal kindlustasid [[Bolesław I]] võimu [[Kesk-Euroopa]]s. Kasutades olukorda saksa aladel (kus [[Saksa kuningas]] [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] sõdis Baieri [[Nordgau]] markkrahvi (994–1017) [[Heinrich von Schweinfurt]]iga [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] kontrolli üle), liitis ta riigiga ka [[Lausitz]]i ja [[Meißeni markkrahvkond|Maisseni margi]] ning [[Morava]]. 11. sajandi alguses liideti ka [[Pommeri]] piirkond Poola kuningriigiga. Poola sõltumatust tunnistasid valitsejate kroonimised: [[1025]]. aastal laskis end kroonida [[Bolesław I Chrobry]], end samal aastal kroonida lasknud troonipretendent [[Mieszko II]] pidi aga [[1031]]. aastal kaotatud sõja tõttu kroonist loobuma. Bolesławi surma järel (1025) aga kaotas Poola need alad. Peatselt puhkenud kodusõda, suurmaaomanike ja vägivaldselt ristitute vastuhakud sundisid noort troonipärijat [[Kazimierz I|Kazimierz]]i Poolast põgenema. Pärast pagulusest naasmist taastas ta riigi (1040–1058) ja pälvis sellega nime Odnowiciel ('Uuendaja'). Tema poeg [[Bolesław II]] Julge (Bolesław Śmiały, 1057–1079) võitles mitmes edukas sõjas endale krooni tagasi (1076). Suuremad linnad olid Poola aladel 10.–12. sajandil [[Wrocław]], [[Poznań]], [[Sandomierz]], [[Kraków]] ja [[Gniezno]]. Gniezno oli Poola esimese kuningadünastia [[Piastide dünastia|Piastide]] ajal üks võimukeskusi, 10. sajandi allikad (nt "Dagome Iudex") nimetasid seda Piastide Poola pealinnaks. Gnieznos rajati ka 1000. aastal [[Rooma-katoliku kirik|roomakatoliku kirik]]u [[Gniezno peapiiskopkond]]. Kuningas [[Bolesław II]] sattus hiljem konflikti Poola suurnikega, kes omakorda kartsid tugevat keskvõimu. Võitluses opositsiooniga laskis ta surmata opositsiooniliidri, [[Krakówi piiskop]]i Stanistawi ja oli seetõttu sunnitud kuningakroonist uuesti loobuma. Tema vend, troonipärija [[Władysław Herman]] leppis vürstitiitliga ja tunnistas [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik|Saksa keisririigi]] ülemvõimu. Ka Bolesław II Smiały poeg [[Bolesław III]] Krzywousty ([[1102]]–[[1138]]) jäi vaid vürsti tiitliga, vaatamata oma võitudele ja Saksa pealetungi tagasitõrjumisele. [[1109]]. aastal ühendas ta Poola suurnikud ja lihtrüütelkonna [[Pomorze]] vabastamiseks, hiljem aitas läbi viia selle ala elanike ristimist. Riik ja selle tugev keskvõim murenesid seoses feodaalsuhete arenguga ühiskonnas. ==Piastide valitsetud killustunud Poola == {{vaata|Poola keskaeg}} [[Pilt:Poland Fragmentation Period map.jpg|pisi|vasakul|Poola jagatuna (1138) [[Bolesław III Krzywousty]] poegade vahel]] {{Vaata|Piastid}}, ''[[Poola Piastide ajal]]'' Poola jaotamisele pani 1138. aastal aluse Bolesław III Krzywousty [[Bolesław III statuut]], mis juriidiliselt kinnitas riigi jagamise 4 poja vahel ([[Sileesia]] [[Sileesia hertsogkond|hertsogkond]], [[Suur-Poola]] [[Suur-Poola hertsogkond|hertsogkond]], [[Masoovia]] [[Masoovia hertsogkond|hertsogkond]], [[Kujaavia]] [[Kujaavia hertsogkond|hertsogkond]], [[Sandomierz]]i [[Sandomierzi hertsogkond|hertsogkond]]) suguvõsa vanim sai suurvürsti tiitli [[Krakówi hertsogkond|Krakówi hertsogkonna]] ehk Senionaarprovintsi piirkonnaga ning riigi pealinnaks määrati [[Kraków]]. Bolesław III Krzywousty surmaga (1138) algasid kodusõjad tema järglaste, Piastide dünastiaharude esindajate vahel. Järgmisel perioodil süvenes killustatus veelgi ja [[13. sajand]]i keskel oli Poolas juba ligi 20 [[vürstiriik]]i. Keskvõimu nõrgenemine andis suurema iseseisvuse kirikule ja suurnikele. [[Pilt:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|pisi|Kesk-Euroopa poliitiline kaart 1190. aastal]] [[Pilt:Mon Henrykow Slaskich (1201-1241).png|pisi|Poola alad [[1201]]–[[1241]] killustumise [[Sileesia hertsogkonnad|hertsogkondade ajajärgul]]]] {{Vaata|Sileesia hertsogkond}}, ''[[Suur-Poola hertsogkond]], [[Masoovia hertsogkond]], [[Kujaavia hertsogkond]], [[Sandomierzi hertsogkond]], [[Alam-Sileesia]], [[Ülem-Sileesia]]'' [[Bolesław III Krzywousty testament|Bolesław III Krzywousty testamendi]] kohaselt kontrollis aastatel 1138–1146 [[Poola monarhide loend|Poola ülemhertsog]], Bolesławi esmasündinud poeg [[Władysław II Wygnaniec]], [[Sileesia hertsogkond]]a ja ka Krakówi hertsogkonda. Testament ei suutnud siiski ära hoida vägivaldset pärandikonflikti Władysławi ja tema nooremate poolvendade vahel, kes tema vastu liitusid. Pärast tema ebaõnnestunud katset haarata aastal 1146 kontroll [[Poola kuningriik (1025–1385)|terves kuningriigis]], kaotas ta oma staatuse ülemhertsogina, heideti [[Gniezno peapiiskopkond|Gniezno]] peapiiskopi Jakub ze Żnina poolt kirikust välja ja põgenes [[Saksa-Rooma riik]]i. [[1146]]. aastal korraldas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] sõjakäigu Poola vastu. Keiser [[Friedrich I Barbarossa]] toetusel, kes korraldas aastal 1157 kampaania Suur-Poolas ja sundis [[Bolesław IV]] loovutama Sileesia, said Władysław II-e pojad aastal 1163 võimaluse hertsogkonda tagasi tulla. Seni, kui nad olid ülemhertsog Bolesław IV surve all, valitsesid nad ühiselt [[Wrocław]]ist, kuni pinged nende vahel kasvasid aastal 1172 avalikuks konfliktiks. Selle tulemusel jagasid vennad hertsogkonna endi vahel; esimene jagamine paljudest, mis viis järgnevatel sajanditel arvukate [[Sileesia hertsogkonnad|Sileesia hertsogkondade]] loomiseni. {{Vaata|Sileesia hertsogkonnad}} [[1157]]. aastal Poola nõrgenemise ja kodusõja ajal alustasid sakslased pealetungi [[Läänemeri|Läänemere-]]äärsetele [[polaabid]]ele ja Läänemere-äärsetele [[Pommeri]] slaavlastele. 1157. aastal vallutas [[Brandenburgi mark|Brandenburgi markkrahv]] [[Albrecht Karu]] Branibori (saksa [[Brandenburg]]). 1170. aastate lõpuks allutati [[polaabid]]e ja Läänemere-äärsete slaavlaste territooriumid ning neil aladel moodustus [[Saksa-Rooma riik|Püha-Rooma keisririigi]] [[Brandenburgi mark]], mille keskuseks oli [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]]. [[1181]]. aastal tunnistas Lääne-[[Pommeri]] vasallisõltuvust Saksa-Rooma riigist. 12. ja 13. sajand tõid kaasa ka rahvaarvu kiire kasvu, tekkis uusi asulaid ja linnu. Muudatused Poolasse tulid Läänest: [[Flandria]]st ja eelkõige Saksamaalt rändas sisse soodsamaid elutingimusi otsivaid uusasunikke. Poola suurnikest maaomanike antud privileegid lubasid neil rajada uusi linnu ja asulaid. Uusasunikega jõudis Poolasse ka uus, asunike elu korraldav [[magdeburgi õigus]]. Peale uue õiguse tõid asunikud kaasa kaubanduskapitali, käsitöö- ja põlluharimistehnika. Põllumajanduses kasutati üha laiemalt [[kolmeväljasüsteem]]i ja ehitati vesiveskeid. Majanduse arenguga kaasnes ka elanikkonna arvukuse kasv. Saksa uusasunike tulekuga muutus ka Poola rahvuslik koosseis. 12. sajandini elas Poola aladel peamiselt slaavi päritolu rahvas. Uustulnukaid, sealhulgas saksa, prantsuse ja itaalia päritolu vaimulikke, erinevat päritolu rüütelkonda, saksa ja juudi kaupmehi oli suhteliselt vähe. 13. sajandist peale suurenes eriti linnades saksa päritolu elanike arv. ===Sõjad Saksa ordu ja Brandenburgiga=== [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksa ordu]] rünnakud laastasid Poola riiki kuulunud preislaste alasid. [[1223]]. aastal kutsus [[Masoovia hertsogkond|Masoovia hertsogkonna]] hertsog [[Konrad I Masooviast|Konrad I]] Läänemere-äärsete paganatest [[preislased|preislaste]] alistamiseks (vt [[Preisi ristisõda]]) appi [[Saksa ordu]], kellele eraldas vastuteenena [[Kulmimaa]] (poola ''Chełmno'') piirkonna. [[1230]]. aastail [[Chełmnomaa]]le asunud [[Saksa ordu]] rajas [[Preisimaa]]l [[1234]]. aastal tugeva [[Rooma paavst]]i ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] toetust omava orduriigi, millest kujunes Poolale tõsine oht. 1237. aastal liitus Saksa ordu [[Vana-Liivimaa]]l tegutsenud [[Liivi ordu]]ga. [[Rooma-katoliku kirik|Roomakatoliku kirik]] asutas Vana-Liivimaal ja Preisimaal [[1243]]. aastal [[Riia peapiiskopkond|Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna]]: [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], [[Kulmi piiskopkond|Kulmi]], [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania]] ja [[Samlandi piiskopkond|Samlandi piiskopkonnad]], mis peagi langesid Saksa ordu võimu alla. Saksa ordust kujunes Poolale tõsine oht. {{vaata|Preisi ristisõda}} ===Mongolite invasioon=== {{Vaata|Mongolite invasioon Euroopasse}}, ''[[Mongolite invasioon Venemaale]]'' 13. sajandi keskel toimus [[Kesk-Euroopa]]sse kolm mongolite sissetungi (aastail 1241, [[1259]], [[1287]]). Poola oli killunenud omavahel vaenutsevateks regionaalseteks [[vürstkond]]adeks ühest ja samast [[Piastid]]e dünastiast vürstide võimu all. Kuningat ei olnud, kuid [[Sileesia hertsogkond|Sileesia]] vürst [[Henryk II Vaga]] oli ametliku [[ülemvürst]]ina suutnud oma võimule allutada ka suurema osa [[Suur-Poola|Suur-]] ja [[Väike-Poola]]st (kuid mitte [[Masoovia]]t, [[Kujaavia]]t ja [[Pommeri]]t). [[Mongolite riik|Mongoli vägede]] sissetung Euroopasse sundis Euroopa kristlikke riike ja valitsejaid tegema koostööd ühise vaenlase vastu. [[Batu-khaan]]i väed (milles olid ka [[vasall]]idena [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]] väed) tungisid kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas [[1240]]. aastal [[Sileesia]] alad, jaanuaris vallutasid mongoli väed [[Lublin]]i linna, purustasid 3. veebruaril Poola väed [[Tursk]]i all ja vallutasid veebruari lõpul [[Sandomierz]]i linna. [[9. aprill]]il 1241 purustasid nad [[Sileesia hertsogkond|Sileesia]] väed [[Legnica lahing]]us, milles hukkus ka [[Sileesia vürst]] [[Henryk II Vaga]]. Legnica lahingu järel liikusid nad läbi [[Moraavia]] [[Slovakkia]]sse, mis kuulus juba [[Ungari kuningriik]]i, vallutades osa teele jäänud kindluseid ja linnu. [[Pilt:Bitwa pod Legnicą.jpg|pisi|[[Legnica lahing]], [[Matthäus Merian vanem]]a vasegravüür]] Teine osa tungis 1241. aastal läbi Poola ja ületas [[Karpaadid]], kolmas osa liikus [[Doonau]] kallast mööda [[Ungari kuningriik|Ungarisse]] ja [[Transilvaania]]sse. [[11. aprill]]il 1241 purustati [[Mohi lahing]]us [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[Béla IV]], horvaatide ja [[Templiordu]] väed. [[Pilt:Russian lands to 1250.jpg|pisi|Poola, [[Vana-Liivimaa]], [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik#13. sajand|Leedu]], Vene, Ukraina, Valgevene ning [[Kuldhord]]i alad 1250]] Mongolid tungisid pidurdamatult edasi [[Boheemia]]sse, [[Serbia]]sse ja [[Saksa-Rooma riik]]i,<ref name="msV3M" /><ref name="nCqaf" /> aga enne kui mongolitel oli võimalik vallutada [[Viin]], peatas [[Mongolite riik|Mongolite]] suurkhaani [[Ugedei-khaan]]i surm detsembris 1241 vallutusretke.<ref name="Weatherford. p. 158" /><ref name="b1v8M" /> [[Pilt:Duernkrut3.jpg|pisi|vasakul|[[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa valitseja]] [[Otakar II]] [[Tšehhi kuningriik]] aastal 1273 ning piirialad Poolaga ja [[Ungari kuningriik|Ungariga]]]] [[1259]]. aastal tungisid Poola aladele mongolite väed teist korda ning laastasid maa. Aastatel [[1285]]–[[1287]] toimus mongoli vägede viimane sõjaretk Poolasse, Sileesiasse. [[Pilt:Karte Mark Brandenburg 1320.png|pisi|vasakul|[[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja Poola piirialad [[1320]]. aasta paiku]] [[Pilt:Polska za W Lokietka (1304-1333).png|pisi| Poola alad [[1304]]. aastal]] Varakeskaegses Poolas arenes riigivalitsemiskorraldus, päritava kuningavõimu järel oli ''palatinus'' kuninga järel järgmine auaste. Kuna ta oli ka kuninga armee ülemjuhataja, ühendati auaste ''[[Vojevood|wojewoda]]'' (vojevood) auastmega, viimane asendas tiitli ''[[palatiin]]''. Poola killustumise ajal oli igal vürstil oma vojevood. Kui mõni nendest [[vürstkond]]adest taasühendati Poola kuningriigiga, [[lään]]istati palatiinid koos nendega, nad ei olnud enam kohalikud vürstid. Või sattusid pigem kuninga alluvusse, kellele kõik need vürstlikud tiitlid läksid. Vürstkonnad tehti seega [[vojevoodkond]]adeks (mõnikord kutsuti [[palatinaat]]ideks). Kogu oma ajaloo jooksul jäi amet mittepäritavaks või poolpäritavaks. Feodaalse killustatuse positiivne külg oli majanduse, ühiskonna ja kultuuri areng. Killustatud riik osutus aga kergeks saagiks röövvallutajaile. Aastatel [[1242]]–[[1248]] jätkasid Saksa ordu väed Lääne-Pommeri vallutusi preislaste vastu, pärast nende ülestõusu. [[1283]]. aastal alistasid Saksa ordu väed allutasid lõplikult preislased. Aastatel [[1291]]–[[1292]] vallutas [[Böömimaa kuningas]] [[Václav II]] [[Väike-Poola]]. [[1294]]. aastal liideti Ida-[[Pommeri]] [[Suur-Poola]]ga. [[1295]]. aastal krooniti Suur-Poola vürst [[Przemysł II]] Poola kuningaks ning alustas Poola maade koondamist ühise valitsemise alla, kuid [[1296]]. aastal Poola kuningas [[Przemysł II]] tapeti. [[1300]]. aastal vallutas Böömimaa kuningas [[Václav II]] [[Suur-Poola]]. Aastatel [[1308]]–[[1309]] hõivas orduriik Ida-[[Pomorze]] (koos [[Gdańsk]]iga). [[Pilt:Poland under Jagello (134038053).jpg|pisi|Poola alad [[14. sajand]]il]] 13. sajandi lõpul muutus elu killustatud riigis üha raskemaks. Linnade ja asulate elanikke ähvardas pidevalt võõra kallaletungi oht. Kõigele vaatamata säilisid siiski mõned ühtsuse elemendid, sest enamikus väikeriikidest valitsesid sellesama [[Piastide dünastia]] esindajad. Väikeste vürstiriikide ühendamine osutus väga keeruliseks ülesandeks. Iga piastivürst tahtis ühendusprotsessi etteotsa astuda. Lõpuks tuli sellega toime Suur-Poola vürst [[Przemysław II]], kes krooniti [[1295]]. aastal kuningaks, varsti pärast seda aga tapeti. Järgmised pretendendid olid vürstid [[Henryk Głogowski]], [[Władysław Łokietek]] ja Tšehhi kuningas [[Wacław II]]. Viimane laskis end [[1300]]. aastal Poola kuningaks kroonida. Pärast Wacław II ja tema poja [[Wacław III]] varajast surma pääses [[1306]]. aastal võimule [[Väike-Poola]]s [[Władysław I Łokietek]], kes tänu paavsti toetusele ja [[Ungari kuningriik|Ungari]] sõjalisele abile liitis osa Poola aladest. [[1309]]. aastal vallutas Władysław I Łokietek [[Kraków]]i ja [[Suur-Poola]]. Tema riigi piiridest jäi välja [[Sileesia]], mis allus [[Luxemburgi dünastia]]st [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi]] [[Böömimaa valitsejate loend|kuningatele]], kes suurendasid taas märgatavalt Tšehhi maid: kuningas [[Jan Lucemburský|Jan Pime]] alistas enamiku Poola [[Sileesia Piastid|Piastide]] [[Sileesia]] hertsogeid. [[Masoovia hertsogiriik|Masoovia]] säilitas iseseisvuse. [[1308]]. aastal vallutasid [[Brandenburgi mark]]krahvid [[Lääne-Pommeri]], [[Saksa ordu]] poolt vallutati 1309. aastal [[Pommeri|Pomorze]], Pomorze kaotus tähendas ühtlasi Poolale merepiirist ilmajäämist. Aastatel [[1315]]–[[1317]] sõdis Poola [[Brandenburgi mark]]iga. [[1320]]. aastal krooniti Władysław I Łokietek taasühendatud [[Poola kuningriik#14. sajand|Poola kuningriigi]] kuningaks. == Rzeczpospolita 1569–1791 == [[Pilt:Rzeczpospolita2nar.png|pisi|Poola kuningriigi ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi maa-alad 1619. aastal koos vasalliriikide: [[Preisimaa hertsogkond|Preisimaa hertsogkonna]], [[Kuramaa hertsogkond|Kuramaa hertsogkonna]] ning [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnaga]]]] [[Pilt:Borders of Poland before 1660 (128904766).jpg|pisi|Poola 1660. aastate piirides, pärast [[Oliwa rahu|Oliwa]] ja [[Andrussovo rahuleping]]uid]] [[1. juuli]]l [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi, ''Rzeczpospolita Obojga Narodów'', mis eksisteeris föderatiivse riigina aastatel [[1569]]–[[1795]]. See oli [[riik]], mis koosnes [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigist]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]], Poola kuningas oli ühtlasi [[Leedu suurvürst]]. Riiki juhtis riigi aadelkonna [[šlahta]] valitav kuningas ja riiki valitses ühine [[Seim (Rzeczpospolita)|seim]]. Poola-Leedu piirnes põhjas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]], idas [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]], lõunas [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]] ning läänes [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]], hilisema [[Preisimaa hertsogiriik|Preisi hertsogiriigi]] ja [[Lääne-Pommeri hertsogiriik|Lääne-Pommeri hertsogiriigiga]]. {{vaata|Rzeczpospolita}} Rzeczpospolita ekspansioon suundus [[16. sajand]]il põhja ja itta: [[Poola kuningas|Poola kuningad]] [[Zygmunt II August]], [[Stefan Batory]] ja [[Zygmunt III]] Waza liidendasid [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] Moskva tsaaririigiga ([[Vene-Poola sõda (1562–1582)|1562–1582]]) ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]] [[1561]]–[[1582]] [[Liivimaa]], 1561 vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]]. Moskoovia [[Segaduste aeg|segaduste ajal]], [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|Vene-Poola sõjas 1609–1618]] ja [[Vale-Dmitri I|dmitriaad]]ide ajal toimunud Poola ja Rootsi interventsiooni ajal Venemaale hõivati [[Smolensk]]i, [[Tšernigiv]]i ja muud alad. Sõjategevuse lõpetas [[Deulino vaherahu]] 1618. aastal. [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] ajal oli [[Władysław IV Waza]] [[Moskva tsaar]] ja [[27. september|27. septembrist]] [[1610]] kuni [[4. november|4. novembrini]] [[1612]] kuulus Moskva tsaaririik Rzeczpospolita koosseisu. [[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad [[Rootsi-Poola sõda|sõjad]], [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]] ([[1600]]–[[1629]]), [[Vene-Poola sõda|sõjad]] laieneva Moskva tsaaririigiga ([[1632]]–[[1634]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|1654–1667]]) ja sõjad [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] ([[Poola–Türgi sõda (1620–1621)|1620–1621]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)|1633–1634]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)|1666–1671]] ning [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|1672–1676]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)|1683–1699]]. ===Sõjad Rootsiga=== {{Vaata|Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõda}}, mida võidakse omakorda jagada neljaks eraldi sõjaks; {{Vaata|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|(1600–1611)}}, ''[[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|(1617–1618)]]'', ''[[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|(1621–1625)]]'', ''[[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|(1626–1629)]]'' ===Vene-Poola sõda=== {{Vaata|Poola-Vene sõda (1654–1667)}} ehk ''[[Kolmeteistkümneaastane sõda]]'', ''[[Andrussovo rahuleping]]'' [[1648]]. aastal alustas [[hetman]] [[Bogdan Hmelnõtski]] võitlust [[Ukraina ajalugu#Uusaeg|Ukraina iseseisvumiseks Poolast]], kuid pöördus varsti abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole. Sõjalise abi eest nõustus Ukraina 1654. aastal [[Perejaslavi raada]]l andma Ukraina alad Moskva tsaaririigi [[protektoraat|protektoraadi]] alla: [[1654]]. aastal otsustati Perejaslavi raadal, et edaspidi ei allu kasakad [[Poola kuningas|Poola kuningale]], vaid [[Moskva tsaar]]ile. Samal aastal puhkes [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|Poola-Vene sõda]], mis kujunes [[Rzeczpospolita]] jaoks katastroofiliseks. Järgmisel aastal hõivas [[Moskva tsaaririik]] [[Pinsk]]i ja [[Vilno]], kasakad Bogdan Hmelnõtski juhtimisel tungisid [[Lviv]]i alla. 1657. aastal hetmaniks (1657–1659) saanud [[Ivan Võgovski]] alustas [[Vene Suurvürstiriik (1658–1659)|Vene suurvürstiriigiga]] uuesti sõjategevust Venemaaga?, kuid sellele järgnenud [[Vene-Poola sõda (1657-1667)|Vene-Poola sõda (1657]]–[[Vene-Poola sõda (1657-1667)|1667)]] lõppes Ukraina jaoks kaotusega. [[1658]]. aastal sõlmisid Rzeczpospolita esindajad ja Võgovski [[Gadjatš]]i linnas (tänapäeval [[Poltaava oblast]]is) [[Gadjatši leping]]u. Selle kohaselt asendati Poola–Leedu kaksikmonarhia Poola-Leedu-Vene kolmikmonarhiaga. [[1659]]. aastal ratifitseeris Gadjatši lepingu [[Seim (Poola)|Poola Seim]], kuid Poola ühiskondliku surve ja [[paavst]]i rangete nõudmiste tulemusena tegi seim lepingusse ratifitseerimise käigus muudatusi. Nimelt jäeti lepingust välja Vene Suurvürstiriigi ja kolmikmonarhia idee. Muudeti teisigi artikleid. Ratifitseeritud kujul lepinguga pidid poolakad tagasi saama neilt konfiskeeritud varanduse ja Vene Suurvürstiriigi riigiusuks pidi jääma [[katoliiklus]]. Lepingu ratifitseerimine muudetud kujul tähendas Võgovski langust. Venemaa ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest ida pool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jaotati kahe riigi vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. {{Vaata|Vene Suurvürstiriik (1658–1659)}}, ''[[Ukraina ajalugu]]'' ===Teine Põhjasõda=== [[Pilt:RP 1701.JPG|pisi|Rzeczpospolita territoorium [[Põhjasõda|Põhjasõja]] alguses 1701. aastal]] {{mitu pilti|laius=200|pilt1=Great Northern War Part1.png|pilt2=Great Northern War Part2.png|jalus=Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}} Rzeczpospolitat ohustas [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja ajal]] [[1655]]. aastal Rootsi kuninga [[Karl X Gustav]]i juhitud rootslaste sissetung, nn [[Uputus (Poola)|Uputus]], mille käigus ägedalt rüüstati Lääne-Poolat. Uputus lõppes alles [[1660]]. aastal. [[Oliwa rahu]]ga loobus Rzeczpospolita Liivimaast. {{Vaata|Teine Põhjasõda}} (1655–1660), ''[[Uputus (Poola)]]'', ''[[Oliwa rahu]]'' ===Põhjasõda=== {{Vaata|Põhjasõda}} Aastatel 1697–1704 ja 1709–1733 oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst [[August II Tugev]] ning ka [[Saksimaa kuurvürst]] Friedrich August I Tugev (1670–1733), kelle juhtimisel osales Rzeczpospolita ja [[Saksimaa kuurvürstiriik]] [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] liitlasena [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vastu. Aastatel [[1733]]–[[1735]] toimunud [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] ajal tungisid Poolasse vene väed, sundisid lahkuma Poola troonilt [[Stanisław Leszczyński]] ja toetasid Poola kuningana [[Saksimaa kuurvürst]]i Friedrich August II Paksu (1696–1763), kes valitses seejärel Rzeczpospolitat [[August III (Poola)|August III]] nime all Poola kuninga ja Leedu suurvürstina. [[1763]]. aastal, pärast [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August III]] surma, saavutas [[Katariina II]] koostöös [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]-ga diplomaatiliste võtete ja sõjalise [[demarš]]iga Poola uueks kuningaks ([[1764]]–[[1795]]) oma endise favoriidi [[Stanisław August Poniatowski]] valimise. {{vaata|Bari konföderatsioon}} ''(1768–1772)'' [[Pilt:Rpon1793wojew.png|pisi|vasakul|Rzeczpospolita haldusjaotus 1793. aastal]] [[Pilt:Karte polnischeteilungen4.jpg|pisi|Poola jagamised]] [[Pilt:Map of Russia's war with the Rzeczpospolita in 1792 (be-tarask).png|pisi|Venemaa keisririigi [[interventsioon]] 1792. aastal Rzeczpospolitasse]] == Jagatud Poola 1795–1918 == ===Rzeczpospolita jagamised=== {{vaata|Poola jagamised}} [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] algatusel toimus [[1772]]. aastal [[esimene Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja [[Austria ertshertsogiriik|Austria ertshertsogiriigi]] juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vahel. Kuninga [[Stanisław August Poniatowski]] ja [[Patriootlik Erakond|Patriootliku Erakonna]] ([[Hugo Kołłątaj]], [[Ignacy Potocki]]) katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta [[privileeg]]e (liit Preisiga [[1790]], [[Nelja-aastane seim|Nelja-aastase seimi]] reformid [[1788]]–[[1792]], Euroopa esimese [[põhiseadus]]e vastuvõtmine [[3. mai]]l [[1791]], [[haridus]]e ja [[kultuur]]i edendamine) lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792. aastal ning [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamisega]] [[1793]]. aastal Venemaa keisririigi ja Preisimaa vahel. [[Tadeusz Kościuszko]] juhitud [[Kościuszko ülestõus|ülestõusu]] mahasurumisele [[Aleksander Suvorov]]i vägede poolt järgnes [[1795]]. aastal [[kolmas Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola [[iseseisvus|sõltumatusele]] lõpu 12 aastaks, kuni [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] loomiseni [[Prantsusmaa keiser|Prantsusmaa keisri]] [[Napoleon I]] poolt. ===Napoleoni sõjad=== [[Pilt:Map of the partition of the Kingdom of Poland and the Grand Duchy of Lithuania from 1799.jpg|pisi|Jaotatud Rzeczpospolita pärast 1799. aastat]] [[Pilt:Duchy of Warsaw and Republic of Danzig.JPG|pisi|[[Varssavi hertsogiriik]] ja [[Danzigi vabalinn]], [[1809]]]] [[Pilt:Karte_kongresspolen.png|pisi|Poola jagamine 1815. aasta Viini kongressi järel]] {{Vaata|Napoleoni sõjad}}, ''[[Neljanda koalitsiooni sõda]]'', ''[[1812. aasta isamaasõda]]'' 1806. aastal alanud [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljandas koalitsioonisõjas]] võitis [[Napoleon]] [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] vägesid otsustavalt välkkampaanias, mis kulmineerus [[Jena ja Auerstedti lahing]]uga 14. oktoobril 1806. Prantsuse väed Napoleoni juhtimisel okupeerisid Preisimaa, jälitades purustatud Preisi armee riismeid ja vallutades 25. oktoobril 1806 Berliini. Siis edenesid nad [[Ida-Preisimaa]]le, Poolasse ja Venemaa piirile, kus nad 7.–8. veebruaril 1807 [[Eylau lahing|Eylau]] all võitlesid otsustamatus lahingus venelaste vastu. Napoleoni edenemist Venemaa piiril kontrolliti lühidalt kevadel, kui ta taaselustas oma armee. Venelaste väed purustati prantslaste poolt lõpuks 14. juunil 1807 [[Friedlandi lahing|Friedlandi]] all ja kolm päeva hiljem küsis [[Venemaa keisririik]] rahu. [[Tilsiti rahu]]ga juulis 1807 tegi Prantsusmaa rahu Venemaaga, kes nõustus ühinema [[Kontinentaalblokaad]]iga. Leping oli siiski eriti karm Preisimaa jaoks, kui Napoleon nõudis enamikku Preisimaa territooriumidest piki [[Rein]]i alamjooksu ja [[Elbe]]st läänes, ja selle, mis oli endise [[Rzeczpospolita]] osa. Need alad liidendati vastavalt tema venna [[Jérôme Bonaparte]]'i uue [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigiga]] ja loodud [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogkonnaga]] (seda valitses tema uus liitlane [[Saksimaa kuningas]]). {{vaata|Varssavi Hertsogiriik}} (1807–1813), ''[[Danzigi vabalinn]]'' (1807–1813). [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta Prantsusmaa-Venemaa sõda]] algas [[22. juuni]]l 1812 Napoleon I sõja kuulutamisega Venemaale ja ööl vastu [[24. juuni]]t 1812 ületas 640 000-meheline [[Prantsuse Suur armee]] [[Neemen]]i jõe ja sellega [[Preisimaa]]-Venemaa piiri. Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast pärast [[Kościuszko ülestõus]]u ([[1794]]. aastal) ja [[Kolmas Poola jagamine|Poola kolmandat jagamist]] lahkunud poolakate ja [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] väeosad, hõivasid [[Vilno]] ja [[Vitebsk]]i. 1. juulil 1812 kuulutati välja [[Poola]] alasid ühendava Leedu suurvürstiriigi taasloomine. == 1815–1831, Kongressi-Poola == [[Kuuenda koalitsiooni sõda|Kuuenda koalitsiooni sõja]], järel toimunud [[Viini kongress]]il (septembrist 1814 kuni juunini 1815) jagati [[Kolmas Poola jagamine|Rzeczpospolita kolmandat korda]]: [[Varssavi Hertsogiriik|Varssavi Hertsogiriigist]] moodustati [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]ga [[reaalunioon]]is olev Poola Kuningriik (nn [[Kongressi-Poola]]), [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] sai [[Suur-Poola]] ([[Poseni suurhertsogkond]]), [[Kraków]]ist ja selle ümbruskonnast moodustati [[Krakówi Vabariik]] (''Rzeczpospolita Krakowska''), mis 1846. aastal liideti [[Austria keisririik|Austriaga]]. Keiser [[Aleksander I]] andis välja 27. novembril ([[vkj]] 15. novembril) [[1815]] Poola kuningriigi ja selle elanike põhiõigusi määrava konstitutsiooni, mistõttu nimetati Venemaa Keisririigi koosseisus ning keisri asemiku (keiserliku perekonna [[suurvürst]]i) poolt valitsetavat Poola osa Kongressi-Poolaks. Suurvürsti juhtimisel osalesid Poola valitsemises [[Riiginõukogu]] ja Haldusnõukogu. Haldusnõukogu oli kuningriigi kõrgeim täidesaatev organ, kellele allusid: sõjaministeerium, kohtuministeerium, sise- ja politseiministeerium, haridus- ning usuasjade ministeerium. Rahvaesinduseks oli poola aadlike ja linnakodanike valitav kahekojaline ''Seadusinõustav seim''. Esimene koda oli senaatorite ja teine saadikute esindajate koda. Senaatorite kotta kuulusid aadlikud, kelle määras eluaegsetena keiser; Saadikutekoja moodustasid [[šlahta]] ja rahvakogude esindajad. Seimil ei olnud seadusandliku initsiatiivi õigust, vaid see arutas seaduseprojekte, mille olid esitanud keiser või Riiginõukogu. [[1830]]. aastal aga kuulutati Poola Venemaa Keisririigi osaks, mis oli ka [[1831. aasta Poola ülestõus]]u põhjuseks. {{vaata|Kongressi-Poola}} (1815–1867), ''[[Krakówi Vabariik]]'' (1815–1846) === Poola ülestõusud === {{vaata|Novembriülestõus}} [[1830]]. aastal, ''[[Jaanuariülestõus (Poola)|Jaanuariülestõus]]'' [[1863]].–[[1864]]. aastal [[29. november|29. novembril]] [[1830]] puhkes Venemaale kuuluvas [[Kongressi-Poola]]s [[Novembriülestõus]]. Seda juhtisid [[konservatism|konservatiivid]] [[Józef Grzegorz Chłopicki]], [[Adam Jerzy Czartoryski]], [[Jan Krukowiecki]] jt, kes lootsid välisriikide sekkumisele ja hoidusid reformidest, mida nõudsid [[Patriootide Ühing]]usse koondunud [[demokraatia|demokraadid]] ([[Joachim Lelewel]]). [[1831]]. aasta veebruaris alanud sõjas saavutasid Vene väed [[kindralfeldmarssal]]i [[Ivan Paskevitš]]i juhtimisel maiks ülekaalu. [[6. september|6.]]–[[8. september|8. septembril]] langes Varssavi, mäss lõppes sama aasta oktoobris. See lõpetas Poola sõltumatuse 32 aastaks. [[22. jaanuar]]il [[1863]] puhkes Kongressi-Poolas [[Jaanuariülestõus (Poola)|Jaanuariülestõus]]. Selle algatas [[revolutsioon]]ilis-demokraatlik [[Punased (Poola)|Punaste]] rühmitus ([[Jarosław Dabrowski]], [[Ignacy Chmieleński]], [[Stefan Bobrowski]] jt), kelle mõjul [[Rahvuslik Keskkomitee]] (maist 1863 [[Rahvuslik Valitsus]]) kuulutas [[1864]]. aasta jaanuaris [[Maa (majandus)|maa]] talupoegade [[omand]]iks. 1863. aasta märtsist septembrini kuulus võim konservatiiv-[[aristokraatia|aristokraatlikule]] [[Valged (Poola)|Valgete]] rühmitusele ([[Karol Majewski]] valitsus), kes ootas asjatult Euroopa riikide sekkumist. Septembris järgnenud uus Punaste valitsus, mida alates oktoobrist juhtis [[Romuald Traugutt]], ei suutnud vältida mässu mahasurumist 1864. aasta kevadeks (Vene vägesid juhtis [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]]). {{vaata|Varssavi kindralkubermang}} (1867–1918), ''[[Vislaäärne piirkond]]'', {{vaata|Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik}} [[Pilt:Godło Królestwa Polskiego (1916-1918).svg|pisi|Poola kuningriigi 1916–1918 vapp]] === Poola Esimeses maailmasõjas === [[Pilt:OberOstMap.png|pisi|Ober Ost kontrollitud territoorium]] [[File:EasternFront1915b.jpg|pisi|left|Saksamaa-Venemaa [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]] 1915. aastal, pärast Gorlice-Tarnówi pealetungioperatsiooni]] {{vaata|Poola Esimeses maailmasõjas}} [[I maailmasõda|I maailmasõjas]] okupeeris [[Gorlice-Tarnówi lahing]]u tulemusel [[Saksa Riik]] [[1915]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigile]] kuulunud Poola alad ([[Ciechanów]]i, [[Kalisz]]i, [[Łódź]]i, [[Łomża]], [[Płock]]i, [[Siedlce]], [[Varssav]]i ja [[Włocławek]]i piirkonna) ning moodustasid algselt [[Varssavi kindralkubermang]]u (saksa k. ''Generalgouvernement Warschau''), mida valitses jalaväekindral [[Hans von Beseler]], keskusega [[Łódź]]is. Saksa sõjaväe kindralkubermang keskusega [[Varssavi]]s haaras kaugelt suurema loodeosa. Saksa Idarinde sõjaväelisele valitsusele allusid 1915. aastal algselt kuus piirkonda: [[Kuramaa]], Kesk-Leedu, [[Suwałki]], Vilno, [[Hrodna|Grodno]] ja [[Białystok]]i piirkonnad. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1916]] moodustati aga [[Kongressi-Poola]] aladel [[nukuriik|marionetlik]] Poola Kuningriik. Saksa keisririigi I maailmasõja aegne sõjaväeline valitsus ''[[Ober Ost|Oberbefehlshabers der gesamten deutschen Streitkräfte im Osten]]'' juhtis suurt osa Saksa keisririigi Saksa maaväe [[Saksa okupatsioon Venemaa keisririigis|poolt okupeeritud piirkondadest]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] aladel. Ober Ost kontrollitud territooriumi suurus oli 108 808 km², hallates: [[Eesti]]t, [[Läti]]t, [[Leedu]]t ning osa [[Venemaa]]d, [[Valgevene]]t, [[Ukraina]]t ja [[Poola]] osi ([[Augustów]]is ja [[Suwałki]]s). {{vaata|Ober Ost}}, ''[[Saksa okupatsioon Poolas (1915–1918)]]'' [[File:OkupacjaKP1914-18.PNG|pisi|left|Saksamaa keisririigi ja Austria-Ungari sõjaväe okupatsioonipiirkonnad ja kindralkubermangud]] Austria-Ungari vallutas suure osa [[Galiitsia]] aladest ja [[Austria-Ungari]] moodustas okupeeritud Poola aladel [[Lublini kindralkubermang]]u (saksa k. ''Generalgouvernement Lublin''), Austria-Ungari keiserlik-kuninglik sõjaväe kindralkubermang hõlmas kagupoolsed Poola alad. Lühikest aega eksisteerisid kolm eraldi juhitud Austria-Ungari sõjaväekubermangu ning 25. augustil 1915 liideti need üheks sõjaväe kindralkubermanguks. Kindralkubermangu keskus viidi sama aasta 1. oktoobril [[Kielce]]st üle [[Lublin]]isse. Aprillis 1915 sõlmitud [[Katowice]] kokkuleppega liideti [[Jasna Góra]] klooster koos kloostrivaldustega Austria-Ungari kui tunnustatud katoliikliku suurvõimuga ja muutus niiviisi [[enklaav]]iks Saksa haldusala sees. Austria-Ungari keiserlik-kuninglik sõjaväe kindralkubermang jagunes järgmisteks haldusüksusteks (''Verwaltungskreis''): [[Biłgoraj]], [[Busk]], [[Chełm]], [[Dąbrowa]], [[Hrubieszów]], [[Janów]], [[Jędrzejów]], [[Kielce]], [[Końsk]], [[Kozienice]], [[Krasnostaw]], [[Lubartów]], [[Lublin]], [[Miechów]], [[Noworadomsk]], [[Olkusz]], [[Opatów]], [[Opoczno]], [[Pińczów]], [[Piotrków]], [[Puławy]], [[Radom]], [[Sandomierz]], [[Tomaszów]], [[Wierzbnik]], [[Włoszczowa]] ja [[Zamość]].<ref>Tamara Scheer, [https://www.researchgate.net/publication/312295610_Austria-Ungari_okupatsioonivoim_Vene-Poolas_I_maailmasoja_ajal_1915-1918 Austria-Ungari okupatsioonivõim Vene-Poolas I maailmasõja ajal (1915–1918)], I MAAILMASÕDA IDA-EUROOPAS – TEISTSUGUNE KOGEMUS, TEISTSUGUSED MÄLESTUSED. Eesti Sõjamuuseum Tallinna Ülikooli KirjastusViimsi–Tallinn 2015</ref> Juba 1915. aastal moodustas [[Józef Piłsudski]] [[Saksa Keisririik|Saksa keisririigi]] kontrollile allunud Poola osas, mille keskuseks oli [[Kraków]], Poola Kõrgema Rahvusliku Nõukogu, mille eesmärgiks oli riiklik sõltumatus [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigist]]. Pärast Saksa vägede poolset ajaloolise Poola territooriumi vallutamist Venemaalt tunnustas Saksamaa 5. novembril 1916 [[Poola Kuningriik]]i ning seal moodustati Riiginõukogu. Kuna lubatud muudatused oli ainult formaalsed, siis sakslastele ebasoovitav rahvusliku liikumise juht Piłsudski vangistati ning viibis kuni 1918. aasta [[Novembrirevolutsioon]]ini Saksamaal [[Magdeburg]]i linnas vangis. Oktoobris 1918 moodustas Saksamaa Poolas [[Regentnõukogu]], millesse kutsuti ka vabastatud Pilsudski. Samal ajal soodustasid Prantsuse võimud oma poliitilistel eesmärkidel tekkiva Poola riigi võimuorganeid ning Pariisis moodustati [[Poola rahvuskomitee]], mille juhiks oli [[Roman Dmovsk]], hiljem [[Ignacy Jan Paderewski]]). 6. novembril 1918 moodustasid ka Poola sotsialistid [[Lublin]]is valitsuse, mis tegutses kuni jaanuarini 1919. [[Pilt:PBW June 1920.png|pisi|Poola alad [[1920]]. aastal]] == II Rzeczpospolita 1918–1939 == [[Pilt:Jozef Pilsudski1.jpg|pisi|vasakul|[[Józef Piłsudski]], 1918–1922 Poola riigipea. Aastatel 1926–1935 Poola diktaator]] {{vaata|II Rzeczpospolita}} Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuulutas Regentnõukogu [[3. november|3. novembril]] [[1918]] Poola iseseisvaks, misjärel andis võimu üle [[Józef Piłsudski|Józef Klemens Piłsudskile]] ja lõpetas tegevuse. 1918. aastal korraldati Poolas valimised ning jaanuaris 1919 võeti vastu Poola põhiseadus, mis kuulutas Poola riigi iseseisvaks ja sõltumatuks 1772. aasta [[Rzeczpospolita]] piirides. Poola presidendiks sai Piłsudski. {{vaata|Nõukogude-Poola sõda}}, ''[[Vilniuse piirkond]]'' ===Poola-Saksa suhted=== [[Pilt:Poola koridor.png|pisi|Poola koridor 1923–1939]] {{vaata|Poola koridor}}, ''[[Danzigi vabalinn]]'', ''[[Ida-Preisimaa]]'' === Poola II maailmasõjas 1939–1945 === [[Pilt:Ribbentrop-Molotov-et.svg|pisi|Plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939–1940]] {{vaata|Molotovi-Ribbentropi pakt}}, ''[[Poola II maailmasõjas]]'', ''[[Kummaline sõda]]'' [[23. august]]il [[1939]] sõlmiti [[Moskva]]s [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vahel [[mittekallaletungileping]] ja lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid, mis [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates jaotas [[Vahe-Euroopa]] NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile. 1. septembril 1939 marssis [[Wehrmacht]] ilma eelneva sõjakuulutuseta II Poola Vabariigi lääneossa. Vastloodud [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovaki vabariigi]] [[Slovakkia sissetung Poolasse (1939)|väed tungisid]] Poola lõunaossa. Kampaania lõppes 6. oktoobril viimaste Poola väeosade kapitulatsiooniga. Poola valitsus põgenes eksiili. Poola väeosad lääneliitlaste või Nõukogude alluvuses jätkasid Saksamaa vastu võitlemist kuni 1945. aastani. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia vastavalt oma lepingutele Poolaga Saksamaale sõja. Peale lühikese Prantsuse vägede sissetungi [[Saarimaa]]le, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud. Vastavalt Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile, mille järgi kuulus Ida-Poola Nõukogude mõjusfääri, marssis 17. septembril Ida-Poolasse sisse Punaarmee. {{vaata|NSV Liidu kallaletung Poolale}}, ''[[Orzeł]]'', ''[[Katõni massimõrv]]'' == Poola Rahvavabariik == [[Pilt:PL Bolesław Bierut (1892-1956).jpg|pisi|[[Bolesław Bierut]], [[Poola Ühendatud Töölispartei]] liider aastatel 1948–1956. 1947–1952 Poola Rahvavabariigi president ning Riiginõukogu esimees. 1952–1954 [[Poola Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu]] esimees]] {{vaata|Poola Rahvavabariik}} poola k. ''Polska Rzeczpospolita Ludowa '' ''(1952–1989)'', ''[[Poola Ühinenud Töölispartei]]'' {{vaata|Bolesław Bierut}}, ''[[Władysław Gomułka]]'', ''[[Wojciech Jaruzelski]]'', ''[[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]]'' {{vaata|Varssavi Lepingu Organisatsioon}} [[Pilt:Karte_viertepolnischeteilung.png|pisi|vasakul|Poola alad 1945. aastal]] Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati [[Poola Rahvavabariik]]. Sõjajärgse riigipiiri muudatustega [[Jalta konverents]]i alusel, liideti Poolaga läänesuunalt Ida-[[Sileesia]] [[Wroclaw]]iga ja Ida-[[Pommeri]] [[Gdańsk]]iga ja [[Ida-Preisimaa]] lõunapoolne osa, poolapäraselt [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Masuuria]]. [[Ida-Preisimaa]] liideti NSV Liiduga [[Kaliningradi oblast|Königsbergi oblast]]ina. NSV Liidu ja lääneliitlaste poolt sõlmitud [[Jalta konverents]]i otsuste tulemusena kinnitati ka NSV Liidu poolt 1939. aastal vallutatud [[Lääne-Ukraina]] ([[Lviv]]) ja [[Lääne-Valgevene]] ([[Brest-Litovsk]]) alade liitmine Nõukogude Liiduga. Piiride muutmise, sõjaaegse ja sõjajärgse massilise rände ja etnilise puhastuse tagajärjel muutus Poola rahvuslikult homogeensemaks kui iial varem: 1950. aasta detsembris toimunud rahvaloenduse andmeil oli poolakaid Poolas 97,6%. [[Pilt:Map of Poland (1945) corr.png|pisi|Poola piiride muudatused pärast Teist maailmasõda]] [[Pilt:Poland-USSR 1951 territory exchange.jpg|pisi|Poola piiride muudatused 1951. aastal]] 1946. aasta juunis korraldas kommunistlik [[Poola Töölispartei]] [[referendum]]i, millega legitimeeris oma valitseva seisundi Poola poliitikas. Ehkki Jalata konverentsil lepiti kokku vabades valimistes, kontrollisid 1947. aasta jaanuaris toimunud valimisi kommunistid ning neil osalenud üksikud demokraatlikud poliitikud ei suutnud tulemusi mõjutada. Valimiste järel lõpetas tegevuse [[Poola rahvuslik ühtsusvalitsus]] ja riigis hakkas valitsema osaliselt mitmeparteiline, kuid kommunistide täieliku kontrolli all olev sotsialistlik "[[rahvademokraatia]]". Samal aastal lükati tagasi USA pakutud osalus [[Marshalli plaan]]is. ===Stalinism=== 1947. aastal "Poola tee sotsialismile" välja kuulutanud Poola Töölispartei sõjaaegne juht [[Władysław Gomułka]] võeti 1948. aastal ametist maha ja vangistati. Detsembris liideti Poola Töölispartei ja Järgnenud Poola Sotsialistlik Partei [[Poola Ühinenud Töölispartei|Poola Ühendatud Töölisparteiks]], mis jäi riiki valitsema kuni [[sotsialism]]i kukutamiseni. Uue [[põhiseadus]]ega 1952. aastal muutus Poola nimi ametlikult Poola Rahvavabariigiks (''Polska Rzeczpospolita Ludowa''). [[Stalinism]]iajastu sügavaimas faasis 1948–1953 toimusid Poolas ulatuslikud [[repressioon]]id, [[Rahvuslus|rahvus]]lik liikumine suruti maha ning riiki valitsesid NSV Liidust määratud [[funktsionäär]]id nagu [[Bolesław Bierut]], [[Jakub Berman]] ja [[Konstantin Rokossovski]], enamik Poolat puudutavaid olulisi otsuseid langetati Nõukogude Liidus. Ehkki [[katoliku kirik]]ut otseselt ei keelatud, [[konfiskeerimine|konfiskeeri]]ti ulatuslikult kiriku vara ning 1950. aastal sunniti [[Poola katoliku kirik]] sõlmima valitsusega koostöölepingu. Eriti tugevnes kiriku tagakiusamine pärast Stalini surma 1953. aastal, mil kirikupea, [[kardinal]] [[Stefan Wyszyński]], arreteeriti ning jaanuaris peeti avalik kohtuprotsess Krakówi [[kuuria]] üle. 1955. aastal sõlmiti [[Varssavi pakt]] sotsialismileeri riikide sõjaliseks koostööks, mille osaliste seas oli Poolal suuruselt teine armee NSV Liidu järel. 1944. aastal suurfarmide ja tööstuse konfiskeerimisega alanud [[kollektiviseerimine]] jätkus [[Poola kolmaastakuplaan|kolmaastakuplaaniga]] 1947–1949, mil sõjast räsitud majandus restruktureeriti sotsialistlikuks, ja [[Poola kuusaastakuplaan|kuusaastakuplaaniga]] 1950–1955, mille vältel eelisarendati [[rasketööstus]]t ja sõjandust. Sõjajärgseil aastail lubatud [[tööliskooperatiiv]]id ja [[Väikeettevõte|väikeettevõtted]] kaotati hiljem kui ebapiisavalt sotsialistlikud. Kultuuris ja hariduseks sai valdavaks kommunistlik [[propaganda]]. Reformidega juurutati peaaegu täielik [[tööhõive]], üleüldine [[koolikohustus]] ja riiklik [[tervishoiusüsteem]]. Ehitati üles mitmed sõjas purustatud [[kultuurimälestis]]ed, sealhulgas [[Varssavi vanalinn|Varssavi]] ja [[Gdański vanalinn]]. Tööstuse eelisarendamine tõi kaasa [[linnastumine|linnastumise]] ja masselamuehituse, mille käigus rajatud [[kortermaja]]des elab tänini suur osa Poola linnarahvastikust. ===Sula ja reformid=== 1956. aasta märtsis, kui [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XX kongress]] kutsus üles [[destaliniseerimine|destaliniseerimisele]], määrati Poola Ühendatud Töölispartei juhiks [[Edward Ochab]]. Alanud reformide käigus vabastati hulgaliselt [[poliitvang]]e ja tagakiusatud [[Rehabiliteerimine|rehabiliteeri]]ti. [[1956. aasta töölisrahutused Poznań]]is suruti küll vägivaldselt maha, ent neist sai alguse parteisisene reformiliikumine. Nn "[[Poola oktoober|Poola oktoobr]]i" käigus vahetati samal aastal välja partei juhtkond, mille etteotsa naasis reformist [[Władysław Gomułka]]. Poola sõltuvus NSV Liidust leevenes mõnevõrra ning riigi suhted kirikuga paranesid. NSV Liiduga sõlmiti [[Repatrieerimine|repatrieer]]umisleping, mille alusel naasid kodumaale tuhanded poolakad, kes olid olnud Nõukogude vangilaagrites või asumisel. Lõpetati ka põllumajanduse [[kollektiviseerimine]], mille tulemusel sai Poolast [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] ainus liikmesriik, kus põllumajandusmaa jäi valdavalt perekondlikku [[eraomand]]isse. Leevendati põllumajandustoodete kohustusliku riikliku kokkuostu kunstlikult madalaid hindu ning 1972. aastal loobuti riiklikust toiduvarumissüsteemist sootuks. 1957. aasta valimistele järgnes mitu aastat poliitilist stabiilsust, millega kaasnes aga majanduse [[Stagnatsioon|stagn]]eerumine ning reformid peatusid. Üks viimaseid algatusi oli Poola välisministri [[Adam Rapacki]] 1957. aastal tehtud ettepanek luua [[Kesk-Euroopa]]sse tuumavaba tsoon. Kultuuris toimus [[tsensuur]]i säilimisele vaatamata märkimisväärne areng. Poola hakkas jõudma Lääne [[popkultuur]] ning mitmete kanalite kaudu edastasid infot ka Läände põgenenud välispoolakad. Olulisteks muutusid Pariisis trükitav ajakiri [[Kultura]] ja [[Raadio Vaba Euroopa]] poolakeelne programm. 1966. aastal tähistati Poola ristimise 1000. aastapäeva, pidustused muutusid massiliseks toetusavalduseks [[katoliku kirik]]ule. ===Stagnatsioon=== 1960. aastate lõpul toimus pööre, mille käigus visati Töölisparteist välja "marksistlikud revisjonistid". [[Praha kevad]]est sai Poolas alguse [[1968. aasta poliitiline kriis Poolas|poliitiline kriis]], kui üleriiklikud meeleavaldused suruti maha, nende korraldajad vallandati ning parteijuht Gomułka algatas [[Antisemitism|antisemi]]itliku kampaania. Poola osales ka samal aastal toimunud [[Varssavi Lepinguorganisatsiooni]] vägede sissetungis [[Tšehhoslovakkia]]sse, millega sealsed reformid said vägivaldse lõpu. 1970. aasta detsembris sõlmisid Poola ja [[Lääne-Saksamaa]] [[Varssavi leping (1970)|Varssavi leping]]u, millega taastati diplomaatilised suhtes ning Lääne-Saksamaa tunnistas Teise maailmasõja järgset ''de facto'' piiri Poola ja [[Ida-Saksamaa]] vahel. ===Giereki reformid ja Solidaarsus=== {{Vaata ka|1970. aasta Poola protestid}} 1970. aastal puhkesid Poolas protestid esmatarbekaupade hinnatõusu vastu. Detsembris algas streik kolmes Läänemere sadamalinnas: [[Gdańsk]]is, [[Gdynia]]s ja [[Szczecin]]is, eelkõige sealsetes laevatehastes. Streikide mahasurumine sõjaväe jõul, mille kiitsid heaks Gomułka ja kaitseminister [[Wojciech Jaruzelski]], viis kümnete tööliste hukkumiseni. Seetõttu vahetati välja Töölispartei juht, uueks esimeseks sekretäriks sai [[Edward Gierek]], kes oli algselt populaarne, kuna temalt loodeti reforme. Majanduse taaselavdamiseks algataski Gierek ulatuslikud reformid, millega kaasnesid suured välislaenud. Lääne laenude toel saavutas Poola maailma mastaabis silmapaistva [[majanduskasv]]u, kuid [[plaanimajandus]] ei võimaldanud raha tõhusalt kasutada ja suur osa rahast kulus sihtotstarbetult. [[1973. aasta naftakriis]] põhjustas ülemaailmse [[majanduslangus]]e ja [[laenuintress]]id tõusid järsult. Nii paraneski tarbijate olukord algselt, kuid mõne aasta järel saabus taas seisak ja 1976. aastal toimusid jälle tarbijate meeleavaldused. 1979. aastaks hakkas majandus kahanema. 1978. aasta oktoobris valiti [[Krakówi peapiiskop]], kardinal [[Karol Józef Wojtyła]], [[Rooma paavst]]iks [[Johannes Paulus II]] nime all. 1979. aasta juunis tervitati tema visiiti Poolasse ülevoolava vaimustusega (ta oli ka ajaloo vältel esimene Poolat külastanud paavst). Kokku külastas Johannes Paulus II Poolat paavstina üheksal korral. Tänini on Poola täis mälestusmärke paavsti külaskäikudele ja varasematele elusündmustele. Uued hinnatõusud viisid [[1980. aasta üldstreik Lublinis|1980. aastal üldstreigini Lublinis]]. Augustis järgnesid streigile Gdański laevatehases streigid, mis seiskasid majanduse kogu Läänemere rannikul kuu lõpuks ning viisid esmakordselt ka söekaevanduste seiskumiseni [[Sileesia]]s. 31. augustil 1980 sõlmisid valitsusega kokkuleppe streigi lõpetamiseks Gdański laevatehase töölised, keda juhtis elektrik [[Lech Wałęsa]]. Samasugused lepingud sõlmiti [[Szczecin]]is ja Sileesias. Kogu riigis loodi sõltumatud [[ametiühing]]ud, mis 17. septembril sõlmisid ühinemislepingu, luues üleriigilise sõltumatu ametiühingu Solidaarsus ([[Solidarność]]). Nõukogude Liit süüdistas Gierekit liigses pehmuses, mis lubas esile kerkida "sotsialismivastastel elementidel", ning vahetas ta Töölispartei eesotsas 5. septembril välja [[Stanisław Kania]] vastu. Riik hakkas valmistama ette [[sõjaseadus]]e kehtestamist ja repressioone. Pärast Varssavi pakti tippkohtumist Moskvas koondas NSV Liit Poola piiri äärde suured väeüksused, ent Kania vaidles NSV Liidu juhile [[Leonid Brežnev]]ile vastu, otsese sekkumise eest hoiatasid NSV Liitu ka lääneriigid ning sissetung jäi ära. 1981. aasta veebruaris astus kaitseminister Wojciech Jaruzelski ametisse ka peaministrina. Kui varem polnud Solidaarsuse liikmete vastu vägivalda rakendatud, siis märtsis peksis salapolitsei [[Bydgoszcz]]is läbi kolm aktivisti. 9,5 miljoni liikmeni kasvanud Solidaarsus kavandas hoiatus[[streik]]i, ent 30. märtsil sõlmis Wałęsa valitsusega kokkuleppe ja streik tühistati. Solidaarsuse esimese kongressil septembris-oktoobris valiti Wałęsa ametiühingu esimeheks. Nõukogude juhtide silmis oli kongress "sotsialismi- ja nõukogudevastane orgia" ning ka Poola juhtkond oli valmis rakendama jõudu. Sama aasta oktoobris valiti Jaruzelski Töölispartei esimeseks sekretäriks häältega 180:4. Ta palus parlamendil keelustada streigid ja anda talle erakorralised volitused, kuid mõlemad ettepanekud lükati tagasi. ===Sõjaseisukord=== Tagasilükkamisest hoolimata kuulutas Jaruzelski 12.–13. detsembril Poolas välja [[Sõjaseisukord Poolas|sõjaseisukorra]], riiki asus juhtima [[Rahvusliku Päästmise Sõjaväeline Nõukogu]]. Nõukogude Liit nõudis, et ta suruks [[opositsioon]]i maha oma jõududega. Kogu Solidaarsuse juhtkond ja paljud haritlased arreteeriti, vaba ajakirjandus läks põranda alla ning Solidaarsus kahanes mõne tuhande aktivistini. Lääneriigid kuulutasid välja [[sanktsioonid]] Poola ja NSV Liidu vastu. Pärast suhtelise stabiilsus saavutamist riigis tühistati sõjaseisukord ametlikult juulis 1983, kuid palju aktivistid jäid endiselt vangi. 1984. aasta oktoobris rööviti ja tapeti populaarne preester, Solidaarsuse toetaja [[Jerzy Popiełuszko]]. [[Mihhail Gorbatšov]]i võimuletuleku järel algas Nõukogude Liidus uus [[Perestroika|poliitiline sula]], mis jõudis ka Poola. 1986. aasta septembris kuulutati välja üldine [[amnestia]], vabastati peaaegu kõik [[poliitvang]]id. Riik oli ebastabiilses seisus: majandusraskused kestsid, suhetes opositsiooniga püsis [[patiseis]] ning katoliku kiriku vahenduskatsed ei kandnud vilja. 1988. aasta veebruaris algasid üliõpilaste meeleavaldused. Aprillis, mais ja augustis järgnesid streigid. Samavõrd ebastabiilne NSV Liit ei toetanud oma [[nukurežiim]]i jõuga. Septembris alustas valitsus läbirääkimisi Solidaarsusega ning novembris tunnistas esmakordselt avalikult oma vigu teledebatis Solidaarsuse ja riikliku ametiühinguliidu juhtide vahel. 1989. aastal loodi läbirääkimisteks ümarlaud, millele juunis järgnenud [[1989. aasta valimised Poolas|esimesed vabad valimised]] pärast Teist maailmasõda viisid kommunismi kukutamiseni. == III Rzeczpospolita == {{vaata|III Rzeczpospolita}}, ''[[Lech Wałęsa]]'' Kolmandaks Vabariigiks ehk III Rzeczpospolitaks nimetatakse Poolas sotsialistliku riigikorra langemise järel taastatud [[Kapitalism|kapitalis]]tlikku Poola riiki. ===Üleminekuaastad=== [[Kapitalism]]ile ülemineku juhatas Poolas sisse kommunistide läbikukkumine osaliselt vabadel valimistel 1989. aastal. Senine [[Poola Seim]] kuulutas välja valimised 4. ja 18. juunil, kus seimi ([[Alamkoda|alamko]]ja) kohtadest lubati vabalt valida 35% ja [[Poola Senat|senat]]i ([[Ülemkoda|ülemko]]ja) kohtadest kõik; 65% seimi kohtadest reserveeriti kommunistidele. Peaaegu kõigi nende kohtade üleminek opositsiooni kätte kutsus esile poliitilise [[kriis]]i. Aprillis võeti vastu uuendatud [[põhiseadus]], millega taastati presidendi [[ametikoht]]. 19. juulil valis [[rahvusassamblee]] presidendiks kommunistide juhi, kindral Wojciech Jaruzelski, kelle toetus oli aga nõrk. 19. augustil andis president Jaruzelski valitsuse moodustamise ajakirjaniku ja Solidaarsuse aktivisti [[Tadeusz Mazowiecki]] kätte, kelle valitsuse seim 12. septembril ka heaks kiitis. Poolast sai esimene idabloki riik, mille valitsust ei juhtinud kommunistid. Mazowiecki jättis majandusreformide tegemise asepeaminister [[Leszek Balcerowicz]]i juhitud [[Liberaalid|liberaal]]ide hooleks, kes pooldasid kiireid reforme ja "[[Šokiteraapia (majandus)|šokiteraapia]]t". Aasta lõpuks kerkis [[inflatsioon]] küll 900 protsendini, kuid sellega võideldi järsult. Detsembris kiitis seim heaks [[Balcerowiczi plaan]]i üleminekuks [[Vaba turumajandus|vabale turumajandus]]ele. Põhiseadusest kustutati viited kommunistliku partei "juhtivale rollile" ja riik nimetati tagasi Poola Vabariigiks. Poola Ühendatud Töölispartei läks 1990. aasta jaanuaris laiali, selle asemele loodi [[Poola Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. 1990. aasta märtsis taastati [[territoriaalne omavalitsus]], mis oli likvideeritud 1950. aastal. 1990. aastal sõlmiti piirileping Poola ja [[Saksamaa ühendamine|ühendatud Saksamaa]] vahel. Sama aasta novembris valiti presidendiks Lech Wałęsa, esimesed täielikult vabad [[1991. aasta Poola parlamendivalimised|Poola valimised]] toimusid 1991. aasta oktoobris. ===Taasühinemine lääneriikidega ja tänapäev=== Esimest korda pärast kommunismi kukutamist tulid vasakpoolsed parteid Poolas võimule 1993. aasta valimistel. Samal aastal lahkusid riigist Venemaa, endised Nõukogude väed. 1997. aastal kehtestati uus põhiseadus, mis vahetas välja 1992. aastal parandatud kommunismiaegse põhiseaduse. 1999. aastal astus Poola [[NATO]]sse, Poola sõjajõud on osalenud koos liitlastega [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]] ja [[Afganistani sõda (2001–)|Afganistani sõjas]]. 2004. aastal liitus Poola [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. [[Euroala]]ga ühinemist on Poolas kaalutud, kuid siiani kehtib riigis traditsiooniline rahvusvaluuta [[zlott]], mis on ka rahvaküsitlustes ülekaalukalt populaarsem kui [[euro]]. 2010. aastal hukkusid mitmed Poola poliitilise eliidi liikmed [[Smolenski lennuõnnetus]]es, nende seas tollane president [[Lech Kaczyński]]. Poola praeguse valitsuse liikmed on korduvalt nimetanud õnnetust Venemaa [[vandenõu]]ks Poola vastu. ===Tänapäev=== 2015. aastast on Poolas võimul mitme partei ühendusena sündinud [[Õigus ja Õiglus]] (Prawo i Sprawedliwość), mis juhtis [[koalitsioonivalitsusus]]t ka 2005–2007. Tollast [[Poola peaminister|Poola peaminist]]rit ja nüüdset parteijuhti, Lech Kaczyński venda [[Jarosław Kaczyński]]t on laialdaselt peetud kogu riigi tegelikuks juhiks. Õigus ja Õiglus on teinud mitmeid reforme, millega on tugevdanud valitsuse võimu kohtusüsteemi ja ajakirjanduse üle ning pälvinud ohtralt rahvusvahelist kriitikat, eelkõige Euroopa Liidus, kuid vaatamata Poola samavõrd teravale kriitikale Euroopa Liidu suhtes ei ole valitsus siiski ilmutanud soovi liidust lahkuda. Poola majandus on üks tugevamaid endise idabloki riikide seas, selles on suur osakaal tööstusel. Samas on üleminek taastuvatele energiaallikatele Poolas aeglane ning pika ajaloolise traditsiooniga söetööstus jätkuvalt populaarne. Kommunismijärgsetel aastakümnetel, eriti aga pärast Euroopa Liiduga liitumist on paljud poolakad rännanud välja Lääne-Euroopasse, moodustades näiteks [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] ühe arvukamatest [[rahvusvähemus]]test, mis omakorda ähvardab [[Brexit]] Poolat tugevalt mõjutada. Odavat tööjõudu on Poolasse rännanud peamiselt Ukrainast. Kultuurielu on Poolas jätkuvalt rikkalik, mida näitab ka rahvusvaheline tunnustus. Viimati pälvis poola kirjanikest [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhin]]na 2018. aastal [[Olga Tokarczuk]], saades viiendaks [[Henryk Sienkiewicz]]i, [[Władysław Reymont]]i, [[Czesław Miłosz]]i ja [[Wisława Szymborska]] järel. Traditsiooniliste kultuurivaldkondade nagu muusika, filmi ja kujutava kunsti kõrval paistavad silma ka [[Poola kultuur]]i uued harud nagu arvutimängutööstus. [[Euroopa kultuuripealinn]]ade seas on olnud 2000. aastal [[Kraków]] ja 2016. aastal [[Wrocław]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CLQW0">[http://www.ancient-origins.net/history-important-events/forgotten-celtic-history-ancient-poland-005584#sthash.JAAciVhA.dpuf The Forgotten Celtic History of Ancient Poland]</ref> <ref name="GRibW">[http://www.herder-institut.de/?id=260&lang=es&sach=Sotsiaal-%20ja%20majandusajalugu%20%C3%9Cldiselt&ober=Etnilised%20ja%20rahvusgruppid Üldmőiste: Etnilised ja rahvusgrupid], www.herder-institut.de</ref> <ref name="jTEaT">Andrus Mölder, [http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n2l9.html KASZËBË], Horisont, 2/2002</ref> <ref name="msV3M">Weatherford. p. 157.</ref> <ref name="nCqaf">Howorth. pp. 55–62.</ref> <ref name="Weatherford. p. 158">Weatherford. p. 158.</ref> <ref name="b1v8M">Matthew Paris. ''English history'' (trans. by J.A.Giles). p. 348.</ref> }} ==Kirjandus== * [[Władysław Anders]] "Armee paguluses: Teise Poola armeekorpuse arengulugu" Tõlkinud Viktor Konsa. Tallinn: Olion, 2006 * "Eesti suhted Leedu ja Poolaga. Balti konverentsid 1920–1925" Koostanud Heino Arumäe. Dokumentide kogumik sarjast "Ad Fontes". Umara. 2001 * [[Margus Laidre]] "Loengud Poola ajaloost (1. osa): kuni 1668.a." Tartu: Tartu Ülikool, 1990 == Välislingid == * [http://tallinn.mfa.gov.pl/et/p/tallin_ee_a_et/bilateral_cooperation/poolast/poola_ajalugu/ Poola ajalugu], Poola Vabariigi Suursaatkonna Tallinnas kodulehel * [[Marceli Handelsman]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=643 Poola vabadusvõitlus 1795–1914], [[Olion]] nr 9 [[1930]] * [http://www.postimees.ee/290608/esileht/valisuudised/338902_print.php BNS 29. juuni 2008: Brzezinski: 1981. aastal nõukogude sissetungi ohtu Poolasse polnud @ postimees.ee] * Marta Kurkowska-Budzan [http://www.folklore.ee/tagused/nr56/kurkowska_budzan.pdf ''Ajaloo tunnistaja'' ehk Poola suulise ajaloo spetsiifikast] Mäetagused, nr 56 [[Kategooria:Poola ajalugu| ]] ohyppbsfftq7cmji9rkvcwpv5d4iuv6 John Finnis 0 86219 7241607 7225857 2026-09-25T11:31:02Z Morel 26171 7241607 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:John Finnis on After Dark 26th June 1987.jpg|pisi|John Finnis (1987)]] '''John Mitchell Finnis''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1940]]) on Austraalia päritolu õigusfilosoof. Ta on University College'i, [[Oxfordi ülikool|Oxfordi]] ja [[Notre Dame'i ülikool]]i professor. Tema peateos "[[Natural Law and Natural Rights]]" järgib Oxfordi ja katoliku loomuõiguslikku-tomistlikku filosoofilisi traditsioone, vastandudes [[John Austin]]i ja [[H. L. A. Hart]]i [[positivism]]ile. ==Looming== ===Abordi õigsused ja väärused=== Artikkel " The Rights and Wrongs of Abortion: A Reply to Judith Thomson" polemiseerib [[Judith Jarvis Thomson]]i artikliga "[[A Defense of Abortion]]". Õnneks ei pea ühtki [[argument]]i [[abort|abordi]] kasuks või kahjuks tingimata sõnastama [[subjektiivne õigus|õigus]]te kaudu. Thomson peaaegu möönab seda. Et ta argumenteerib, vastandades [[õigus elule|õiguse elule]] õigusele otsustada, mis toimub subjekti kehas ja kehaga, püüab Finnis näidata, et selline lähenemine teeb probleemi tarbetult keeruliseks ja segaseks. Teatud juhtudel on õigustest rääkimine kohane, kuid see on väga ebamugav ja kohatu, kui jutt on näiteks abortidest, mida tehakse soovita tappa. Thomson näitab üht probleemide sõlme seoses sellega, millele annavad õigused (eriti õigus elule) õiguse; näitab üht probleemide sõlme seoses õiguse allikaga, öeldes muuhulgas, et paljudel juhtudel peab õiguse talle keegi andma; möönab, et tema argument abordi kohta puudutab ainult seda, mis on moraalselt nõutav või moraalselt lubatav, kuigi õigupoolest on küsimuse all [[ema]] [[vastutus]] ning alles teiseselt sündimata lapse õiguste ulatus ja allikas. Kuidas täpsustada õiguse sisu? Thomson mainib 9 õigust, millest 7 puhul on tegu väidetava õigusega isiku teo või tegevusetuse suhtes, mis võib teist isikut mõjutada. Mõnel juhtumil on tegu tegija või tegematajätja õigusega (mida [[Wesley Newcomb Hohfeld]] nimetas privileegiks ja tema järgijad nimetavad vabaduseks). Teistel juhtudel on tegu teise isiku õigusega (mida Hohfeldi järgijad nimetavad pretensioonõiguseks (''claim-right''). Kõigil 7 juhul on tegu "Hohfeldi õigusega" – kolmekohalise [[suhe (filosoofia)|suhtega]] kahe isiku ning nendest ühe isiku teo vahel, kusjuures see tegu puudutab teist inimest. Ülejäänud kahel õigusel, mida Thomson mainib, on teistsugune struktuur. Neil juhtudel käib õigus oma keha või oma elu kohta. See on kahekohaline suhe isiku ja asja või [[asjade seis]]u vahel. Õigusi selles mõttes ei saa täielikult analüüsida Hohfeldi õiguste ühe kindla kombinatsioonina ([[Tony Honoré|A. M. Honoré]]. "Rights of Exclusion and Immunities against Divesting"). Õiguse asjale saab tagada (ja tavaliselt peaks tagama), andes õiguse subjektile või teistele Hohfeldi õigusi; aga see, milline Hohfeldi õiguste kombinatsioon selle õiguse kõige paremini tagab, sõltub ajast, kohast, isikust ja asjaoludest. Et [[moraaliotsustus]]ed puudutavad keskselt tegusid, siis moraali kontekstis on tarvis need Hohfeldi õigused paika panna, mitte lihtsalt viidata õigustele asjadele. Thomson keskendub sellele, et õigus elule on problemaatiline, aga ta peaks pidama õigust oma kehale sama problemaatiliseks. Thomson räägib "õiglasest eelnevast pretensioonist oma kehale" ja "õigusest otsustada, mis toimub oma kehast". Aga mõlemat tuleb oluliselt täpsustada, enne kui nende põhjal saab moraaliotsustusi teha. (Ebapiisav täpsustamine tekitab teisigi tarbetuid probleeme. Näiteks sõna "õigus" kasutamisele nii, et sellest, et ''A'' peaks ''B'' heaks midagi tegema, järeldub, et ''B''-l on ''A'' suhtes õigus, et ''A'' seda tema eest teeks, väidab Thomson vastu, et niisugune tarvitus paneb selle, kas inimesel on millelegi õigus, sõltuvusse sellest, kui kerge on talle seda enda ning lisab, et šokeeriv on mõelda, et kellegi õigused kahanevad ja kaovad, kui läheb aina raskemaks neid realiseerida. Näiteks ei olevat tal "õigust" Henry Fonda jaheda käe puudutusele, sest kuigi ta peaks tulema toa teisest otsast, et tema kulmu puudutada (ja päästa tema elu), ei ole tal moraalset kohustust tulla Ameerika teisest otsast seda tegema. Aga see vastuväide põhineb lihtsalt sellel, et õigus Henry Fonda vastu pole adekvaatselt täpsustatud. Sest kui me ütleme, et tal on õigus, et Henry Fonda tuleks teisest toa otsast, kuid pole õigust, et Henry Fonda tuleks Ameerika teisest otsast, siis saame soovi korral endiselt tuletada õigusi kohustest.) Näiteks õigus otsustada võib olla kas õigus (Hohfeldi vabadus) teha midagi oma kehaga (eemaldada sealt neerujuhtmed, loode; mis veel? mitte tõsta kätt, et helistada ja teatada vägivallast akna all?) või õigus (Hohfeldi pretensioonõigus), et teised ei teeks (vähemalt mitte ilma minu loata) minu kehaga (lõpetaksid selle elushoidmise, elaksid selles; mis veel?) või nende õigusevormide kombinatsioon omavahel või teiste õigusevormidega, nagu näiteks õigus (Hohfeldi võim) muuta teise isiku õigust (vabadust) oma keha kasutada, lubades tal seda kasutada, või õigus (Hohfeldi immuniteet) mitte lasta oma õigust (pretensioonõigust) olla vaba sellest, et teised oma keha kasutavad, vähendada või mõjutada kolmandate isikute väidetavatel lubadel. Nüüd on selge, et teod, mida õigus endal või teistel lubab, keelab või nõuab, sõltuvad iga konkreetse Hohfeldi õiguse korral sellest, kellega on tegu ja millised on asjaolud. Ja kuigi Thomson seda ei tunnistanud, leidis ta ka sellepärast, et õigus elule on problemaatiline. {{pooleli}} ==Publikatsioone== * The Rights and Wrongs of Abortion: A Reply to Judith Thomson. – ''Philosophy and Public Affairs'', [[1973]], 2:2, lk 117–145. {{JÄRJESTA:Finnis, John}} [[Kategooria:Austraalia filosoofid]] [[Kategooria:Õigusfilosoofid]] [[Kategooria:Adelaide'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] atdnwlwk3zslxc8x5u56y5vi19by9sn Georg Henrik von Wright 0 86338 7241270 6949129 2026-09-24T23:03:48Z Morel 26171 7241270 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Georg Henrik von Wright''' [vrikt] ([[14. juuni]] [[1916]] [[Helsingi]] – [[16. juuni]] [[2003]] Helsingi) oli [[Soome]] filosoof. Tema esivanemad olid pärit [[Šotimaa]]lt ning tema esiisa pälvis 17. sajandil Eestis Rootsi kuningalt aadliseisuse. Ta oli filosoofiaprofessor Helsingi Ülikoolis aastatel [[1946]]–[[1961]] ja [[Cambridge'i Ülikool]]is aastatel [[1948]]–[[1951]] ([[Ludwig Wittgenstein]]i ametijärglasena). Samuti õpetas ta 12 aastat [[Cornelli ülikool]]is ja oli mitmel pool külalisõppejõud. Ta on kirjutanud muu hulgas [[loogika]]st (eriti [[modaalloogika]]st), [[teadusfilosoofia]]st, [[vaimufilosoofia]]st ja [[eetika]]st. Von Wright õppis [[Helsingi Ülikool]]is. Õpingute ajal mõjutasid teda [[Viini ring]]i [[loogiline positivism|loogilised positivistid]], [[Ludwig Wittgenstein]], [[Jacob Burkhardt]] ja [[Oswald Spengler]]. Aastast 1938 jätkas ta õpinguid Cambridge'i Ülikoolis, kus temast sai Ludwig Wittgensteini õpilane, lähedane sõber, kolleeg, alaline korrespondent ja testamenditäitja. Ta kaitses doktoritöö "The Problem of Induction". Ta tegeles palju [[deontiline loogika|deontilise loogikaga]], lähendas [[analüütiline filosoofia|analüütilist filosoofiat]] ja [[teadusfilosoofia]]t [[moraalifilosoofia]] ja [[sotsiaalfilosoofia]]ga ning uuris teadusliku ja [[kavatsus]]el põhineva [[seletus]]e erinevusi ning [[loodusteadus]]e ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteaduse]] erinevusi. Ta tegeles spetsiaalselt ka poliitika ja [[väärtusteooria]]ga. Soomes oli ta [[avaliku elu tegelane]], esines poliitilises debatis pessimistlike sõnavõttudega, oli skeptiline inimkonna progressi suhtes ning teaduse ja tehnika rolli suhtes poliitikas. Publitsistina kirjutas ta ka vene kirjandusest ja paljust muust. Aastatel 1959 ja 1960 pidas ta kahe seeriana [[Giffordi loengud]], millest kasvasid välja raamatud "Norm and Action" ja "The Varieties of Goodness". Filosoofi 100. sünniaastapäevaks emiteeris Soome 2016. a oktoobris 2-eurose [[mälestusmünt|mälestusmündi]]. Mündi keskel on antiikne dooria sammas ja vasakul tammeoks. Vasakult paremale jookseb poolkaares kiri „GEORG HENRIK VON WRIGHT” ja paremal ülal on käibelelaskmise aasta 2016. Vasakul ülal paikneb käibelelaskva riigi tähis FI ja rahapaja tunnus. Emissiooni maht: 1 miljon münti. ==Tunnustus== *Georg Henrik von Wright valiti [[1960]]. aastal Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks. *[[1993]] [[Selma Lagerlöfi auhind]] ==Publikatsioone== *[[1941]] ''The Problem of Induction'' (doktoritöö) *1951 Deontic Logic. – ''[[Mind]]''. *[[1963]] ''[[The Varieties of Goodness]]'' *''[[Norm and Action]]'' *[[1971]] ''[[Explanation and Understanding]]'' *[[1980]] ''[[Freedom and Determination]]'' === Teoseid eesti keeles === *"Minerva öökull", esseed, Vagabund 1996. *"Filosoofia, loogika ja normid", koostanud ja järelsõna kirjutanud [[Jaan Kangilaski]]. Vagabund 2001. *"Seletamine ja mõistmine. Põhjuslikkus ja determinism", tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Hallap]], toimetanud [[Piret Kuusk]]. [[Tartu Ülikooli kirjastus|Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2024. ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/kahekoned-jaan-kaplinski-ja-georg-henrik-von-wright "Kahekõned: Jaan Kaplinski ja Georg Henrik von Wright"], ERR arhiiv, 1991. {{JÄRJESTA:Wright, Georg Henrik von}} [[Kategooria:Soome filosoofid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2003]] f727ynp2ptb5pbiz86bhda4hfbaawga Vikipeedia:Pressiülevaade 4 90343 7241505 7231366 2026-09-25T09:31:08Z Kruusamägi 1530 /* 2024 */ 7241505 wikitext text/x-wiki '''Pressiülevaade [[Vikipeedia]]st''' sisaldab linke artiklitele, kus on kirjutatud Vikipeedia [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse]] ja/või [[ingliskeelne Vikipeedia|ingliskeelse versiooni]] teemadel või mainitud neid tekstis. Artikleid, mis kasutavad Vikipeediat ja Wikipediat allikana, on loetletud selles artiklis: [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas]]. '''Sissekande formaat:'''<br/> <nowiki> * Autor: [http://www.aadress.ee/ "Artikli pealkiri"] Väljaande nimetus, päev. kuu aasta. Tsitaat: ''Info tsitaadi kohta.''</nowiki> Varasemad aastad on arhiveeritud: [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2004-2012|2004–2012]], [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2013–2019|2013–2019]]. == 2020 == *[https://maailm.postimees.ee/6873686/turgi-tuhistas-wikipedia-keelu "Türgi tühistas Wikipedia-keelu"] Postimees, 15. jaanuar 2020 *[https://novaator.err.ee/1028521/galerii-2019-aasta-eesti-parimad-teadusfotod "Galerii: 2019. aasta Eesti parimad teadusfotod"] ERR Novaator, 27. jaanuar 2020 *[https://www.ut.ee/et/uudised/moodunud-aasta-eesti-parim-teadusfotograaf-tavo-romann-0 "Möödunud aasta Eesti parim teadusfotograaf on Tavo Romann"] Tartu Ülikool, 27. jaanuar 2020 *[[Jan Rahman]]: [https://umaleht.ee/article/soomougrilaso-saiva-vikioppust/ "Soomõugrilasõ saiva vikioppust"] Uma Leht, 30. jaanuar 2020 * [https://www.facebook.com/eestiekspress/posts/10156754274961651 Ühe sodimise näitel juhiti tähelepanu sellele, et igaüks saab Vikipeediat täiendada] – Eesti Ekspressi Facebook'i leht, 3. veebruar 2020 * [https://tartu.postimees.ee/6889338/selgus-eelmise-aasta-vikipeedia-sober "Selgus eelmise aasta Vikipeedia sõber"] Tartu Postimees, 4. veebruar 2020 * [https://forte.delfi.ee/news/tarkvara/maailma-suuruselt-teise-wikipedia-koostas-peamiselt-uks-autor-kes-pole-isegi-inimene?id=89062259 "Maailma suuruselt teise Wikipedia koostas peamiselt üks autor, kes pole isegi inimene"] Delfi Forte, 27. veebruar 2020 * [https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-ttu-konetuvastus-ja-tu-masintolge-rahvaauhinna-voitis-oigekirjagurmaan "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan"] Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020 * [http://www.kylauudis.ee/2020/03/26/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Kylauudis.ee]], 26. märts 2020 ** [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-n251941 "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounaeestlane.ee/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Lõunaeestlane.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounapostimees.postimees.ee/6934508/kriisi-ajal-saab-panustada-digikultuurile "Kriisi ajal saab panustada digikultuurile"] lounapostimees.postimees.ee, 27. märts 2020 *[https://www.err.ee/1080478/krimmi-venemaa-osana-kujutanud-opik-kutsutakse-tagasi "Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi"] ERR, 21. aprill 2020 * Jaano Martin Ots: [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 * [https://opleht.ee/2020/05/avatud-oppematerjalide-idee-muudab-eesti-hariduse-mitmekesisemaks-ja-vordsemaks/ "Avatud õppematerjalide idee muudab Eesti hariduse mitmekesisemaks ja võrdsemaks"] Õpetajate Leht, 22. mai 2020 :Tsitaat: ''E-koolikotti võib võrrelda Vikipeediaga – see on võimalus teha avatud sisulitsentside abil ühisloomet, millesse panustavad paljud.'' * [https://www.err.ee/1102230/maakohus-muutis-oma-varasemat-seisukohta-ja-lubas-uhingule-nimeks-suvariik Maakohus muutis oma varasemat seisukohta ja lubas ühingule nimeks "Süvariik"] ERR, 15. juuni 2020 : Kohtuvaidlus keskendus olulises osas küsimusele, kas Vikipeedias antud definitsioon on kohane: "Ringkonnakohus nõustus põhimõtteliselt määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on sõna "süvariik" tähenduse tõlgendamisel valesti lähtunud Vikipeedias avaldatud mõiste "riik riigis" tähendusest." * [https://novaator.err.ee/1130540/fotod-eestlased-noppisid-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-teist-kohta "Fotod: eestlased noppisid Vikipeedia fotovõistlusel mitu teist kohta"] ERR Novaator, 3. september 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7055065/talgulised-keeletoimetasid-ule-poole-tuhande-vikipeedia-artikli "Talgulised keeletoimetasid üle poole tuhande Vikipeedia artikli"] Tartu Postimees, 4. september 2020 * [https://www.ut.ee/et/uudised/selgusid-parimad-vikipeedia-keeletoimetajad "Selgusid parimad Vikipeedia keeletoimetajad"] Tartu Ülikool, 4. september 2020 * Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/eesti-teadlased-wikipedial-on-turismile-vaga-suur-moju?id=91082999 "Eesti teadlased: Wikipedial on turismile väga suur mõju"] Eesti Ekspress, 18. september 2020 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/vaata-jarele-wikipedia-saab-disainivarskenduse-ja-mitu-uut-kasulikku-funktsiooni/ "Vaata järele: Wikipedia saab disainivärskenduse ja mitu uut kasulikku funktsiooni"] digi.geenius.ee, 25. september 2020 * [[Jaak Jõerüüt]]: [https://epl.delfi.ee/arvamus/jaak-joeruut-eesti-valitsus-poliitika-semantika-ja-mustika?id=91410507 "Jaak Jõerüüt: Eesti valitsus – poliitika, semantika ja müstika"] Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2020 ** Tsitaat: ''[...] tõe levitamisele pretendeeriv globaalne netinähtus Wikipedia sisaldab vähesel, ent piisavalt detoneerival või mürgitaval määral ka ohtlikku faktivalet, hoiakuid kujundavaid ütlematajätmisi ja tendentslikke rõhutamisi.'' * [https://www.etag.ee/ootame-osalema-vikipeedia-teadusartiklite-konkursil/ "Ootame osalema Vikipeedia teadusartiklite konkursil"] Eesti Teadusagentuur, 6. november 2020 * [[Aivar Põldvee]]: [https://vikerraadio.err.ee/1151149/eesti-lugu-kes-rajas-forseliuse-seminari Eesti lugu. Kes rajas Forseliuse seminari?], Vikerraadio, 7. november 2020 ** Tsitaat: [...] ''kõik need niisugused ebatäpsused ja pooltõed ringlevad veel tänase päevani ja eriti kui usaldada selliseid kahtlasi allikaid nagu näiteks Vikipeedia.'' (alates 14:50) * [https://www.ut.ee/et/uudised/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Tartu Ülikool, 3. detsember 2020 ** [https://jarvateataja.postimees.ee/7124815/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Järva Teataja, 3. detsember 2020 * [https://jupiter.err.ee/1199125/keeletoimetamistalgud Terevisioon: Keeletoimetamistalgud] ERR, 7. detsember 2020 ==2021== *[https://maaelu.postimees.ee/7146973/entusiastid-soovivad-refotograafia-viia-massidesse "Entusiastid soovivad refotograafia viia massidesse"] maaelu.postimees.ee, 4. jaanuar 2021 * Sharyl Attkisson, tlk Magnus Nirgi [https://fonte.news/maailm/vikipeedia-on-katkine-susteem-ning-erihuvide-ja-pahalaste-poolt-juhitud-utleb-kaasasutaja/ "Vikipeedia on katkine süsteem ning erihuvide ja pahalaste poolt juhitud, ütleb kaasasutaja"] Fonte News, 9. jaanuar 2021 (artiklile viitab - "Otsing kallutatud[1] Vikipeedia entsüklopeediast" - ka Magnus Nirgi artikkel [https://fonte.news/uus-uhiskond/sotsiaalmeedia-teejuht-bitipoletuse-ajastul/ "Sotsiaalmeedia teejuht bitipõletuse ajastul"], Fonte News, 15. jaanuar 2021, milles on ka sellised soliidsed allikated nagu Objektiiv ja Breitbart) * Mark Baer, tlk [[Saale Kareda]] [https://fonte.news/luhidalt/vikipeedia-kohtu-ees-kas-nuud-vallandub-hagide-laine/ "Vikipeedia kohtu ees: kas nüüd vallandub hagide laine?"] Fonte News, 15. jaanuar 2021 *[[Jaan Undusk]] ja [[Marek Tamm]]: [https://vikerraadio.err.ee/1226374/ooulikool-jaan-undusk-ja-marek-tamm-digimaailm-ja-monda "Digimaailm ja mõnda"] Ööülikool, 16. jaanuar 2021 *[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1608076954/inimkonna-uhismalu-sunnist-moodus-20-aastat "Inimkonna ühismälu sünnist möödus 20 aastat"] ERR Novaator, 18. jaanuar 2021 *[https://leht.postimees.ee/7165310/wikipedia-sund-ja-hingehinnaga-esimene-apple-i-arvuti-kilde-jaanuarikuisest-tehnoloogiaajaloost "Wikipedia sünd ja hingehinnaga esimene Apple'i arvuti: kilde jaanuarikuisest tehnoloogiaajaloost"] Postimees, 27. jaanuar 2021 **Tsitaat: ''15. jaanuaril 2001 alustas tegevust Wikipedia. Jimmy Walesi (s 1966) ja Larry Sangeri (s 1968) loodud vaba ligipääsuga ning kollektiivsel toimetamisel põhinev infosüsteem on praegu kättesaadav 317 keeles ning ühtekokku on selles 55 miljonit artiklit. Igakuiselt kasutab wiki-süsteeme 1,7 miljardit inimest. Eestikeelses Vikipeedias on jaanuari lõpu seisuga rohkem kui 215 000 artiklit.'' *[[Priit Põhjala]]: [https://opleht.ee/2021/01/sonal-sabast-viki/ "Sõnal sabast: Viki"] Õpetajate Leht, 29. jaanuar 2021 *[https://www.nlib.ee/et/uudised/veebiarhiiv-ootab-infot-koroonaviirust-kajastavate-veebilehtede-kohta "Eesti veebiarhiiv ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta"] Eesti Rahvusraamatukogu uudised, 1. veebruar 2021 **Tsitaat: ''Esmase üleskutse järel möödunud kevadel saabus info ligi 60 veebiallika kohta, mis olid otseselt seotud uue viirusega. Nende hulgas oli näiteks teadusasutuste veebisaite, nõuandvaid lehekülgi eriolukorraga toimetulekuks, Vikipeedia artikleid, avalikke Facebooki gruppe, Youtube’i videosid jm.'' *[https://lounaeestlane.ee/vikipeedia-sobraks-valiti-ungari-paritolu-louna-eesti-filmitegija-edina-csullog/ "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu lõuna-eesti filmitegija Edina Csüllög"] lounaeestlane.ee, 3. veebruar 2021 * [https://bioneer.ee/vikipeedia-s%C3%B5braks-valiti-ungari-p%C3%A4ritolu-filmitegija-edina-cs%C3%BCll%C3%B6g "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu filmitegija Edina Csüllög"] Bioneer, 3. veebruar 2021 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7172671/vikipeedia-valis-uue-sobra "Vikipeedia valis uue sõbra"] lounapostimees.postimees.ee, 5. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608083656/huvitaja-vikipeedia-20-ja-eesti-e-lahendused-valismaal "Huvitaja. Vikipeedia 20 ja Eesti e-lahendused"] Vikerraadio, 5. veebruar 2021 * [https://majandus24.postimees.ee/7177846/wikipedia-segaduses-pilt-uhest-lillest-saab-iga-paev-90-miljonit-paringut "Wikipedia segaduses: pilt ühest lillest saab iga päev 90 miljonit päringut"] Postimees, 11. veebruar 2021 * [https://www.err.ee/1608118924/wikipedia-asutaja-tegemist-pole-enam-neutraalse-entsuklopeediaga "Wikipedia asutaja: tegemist pole enam neutraalse entsüklopeediaga"] ERR, 22. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608103813/uudis-mirko-ojakivi/1202272 "Uudis+"] Vikerraadio, 23. veebruar 2021 (umbes 10 min pikkune intervjuu Vikipeedia jt eestikeelsete entsüklopeediate teemal [[Tarmo Soomere]]ga, lõigu algus saates u 12:40) * [https://kultuur.err.ee/1608128059/uhepaevanaitus-kalamaja-korvad-kolis-taies-mahus-vikipeediasse "Ühepäevanäitus "Kalamaja kõrvad" kolis täies mahus Vikipeediasse"] ERR kultuur, 2. märts 2021 * [https://umaleht.ee/article/kau-vorokiilne-vikipeedia-artiklivoistlus/ "Käü võrokiilne Vikipeediä artiklivõistlus"] Uma Leht, 8. aprill 2021 * [[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/7225086/kunst-hakkab-silma-ja-ka-korva-kui-teha-kirjeldustolked "Kunst hakkab silma ja ka kõrva, kui teha kirjeldustõlked"] Tartu Postimees, 15. aprill 2021 * [https://www.ut.ee/et/uudised/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Tartu Ülikool, 21. mai 2021 ** [https://kultuur.postimees.ee/7253650/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Postimees kultuur, 21. mai 2021 * [https://www.postimees.ee/7321950/eestikeelne-vikipeedia-saab-19 "Eestikeelne Vikipeedia saab 19"] Postimees, 24. august 2021 * [https://pealinn.ee/2021/08/24/eestikeelne-vikipeedia-saab-tana-19-aastaseks/ "Eestikeelne Vikipeedia saab täna 19. aastaseks"] Pealinn, 24. august 2021 * [[Aime Jõgi]]: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7335523/vikipeedia-argitab-inimesi-saatma-neile-fotosid-kultuurimalestistest "Vikipeedia ärgitab inimesi saatma neile fotosid kultuurimälestistest"] Tartu Postimees, 11. september 2021 * [https://maailm.postimees.ee/7340758/wikipedia-blokeeris-hiina-huve-artiklitesse-kirjutanud-toimetajaid "TOIMETUSSÕDA ⟩ Wikipedia blokeeris Hiina huve artiklitesse kirjutanud toimetajaid"] Postimees, 18. september 2021 * [[Raul Vinni]]: [https://saartehaal.postimees.ee/7340879/avjoska-paneb-kokku-igavest-puslet "SAARLANE ⟩ Avjoska paneb kokku igavest puslet"] Saarte Hääl, 18. september 2021 * [[Asso Ladva]]: [https://www.ohtuleht.ee/1044598/kuidas-sunnivad-wikipedia-artiklid-takistusi-seavad-absurdsed-autorioigused "KUIDAS SÜNNIVAD WIKIPEDIA ARTIKLID? Takistusi seavad absurdsed autoriõigused"] Õhtuleht, 29. september 2021 * [https://naine.ohtuleht.ee/1044987/osale-ja-voida-oktoobris-toimub-vikipeedias-eesti-kunsti-teemaline-artiklivoistlus "OSALE JA VÕIDA! Oktoobris toimub Vikipeedias eesti kunsti teemaline artiklivõistlus"] Õhtuleht, 4. oktoober 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7352784/oktoobris-toimub-vikipeedias-kunstikuu-raames-artiklivoistlus "Oktoobris toimub Vikipeedias kunstikuu raames artiklivõistlus"] Järva Teataja, 4. oktoober 2021 * [https://etv.err.ee/1608355772/valimisstuudio "Valimisstuudio": Tartu linnapeakandidaadid] ERR, 13. oktoober 2021 **Tsitaat: "Vikipeedia pealinn on tegelikult Tartu" – [[Tõnis Lukas]] (1:14:43) * [https://novaator.err.ee/1608391823/eesti-teadusfoto-konkurss-ootab-voistlustoid "Eesti teadusfoto konkurss ootab võistlustöid"] ERR Novaator, 4. november 2021 * [https://teadus.postimees.ee/7378356/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Postimees, 4. november 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7377917/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Järva Teataja, 5. november 2021 *[https://www.miks.ee/index.php/uudised/osale-voistkondlikul-vikipeedia-artiklivoistlusel "Osale võistkondlikul Vikipeedia artiklivõistlusel"] miks.ee Uudised, 26. november 2021 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-algavad-taas/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud algavad taas"] Sirp, 29. november 2021 * [https://www.err.ee/1608423401/iga-keelehuviline-saab-aidata-eestikeelset-vikipeediat-ladusamaks-muuta "Iga keelehuviline saab aidata eestikeelset Vikipeediat ladusamaks muuta"] ERR, 2. detsember 2021 * [https://opleht.ee/2021/12/vikiartikli-valkvoistlus-ootab-osalejaid/ "Vikiartikli välkvõistlus ootab osalejaid"] Õpetajate Leht, 2. detsember 2021 * [https://haridus.postimees.ee/7402273/vikipeedia-artikli-kirjutamise-valkvoistlus-opilastele-lahkab-omavalitsusi "Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlus õpilastele lahkab omavalitsusi"] Postimees Haridus, 6. detsember 2021 * [https://menu.err.ee/1608442262/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2021-on-virgo-siil "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2021 on Virgo Siil"] ERR menu, 21. detsember 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7416428/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-on-tartlane "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf on tartlane"] Tartu Postimees, 26. detsember 2021 == 2022 == * [https://elu24.postimees.ee/7430933/wikipedias-visati-raivo-e-tamme-keskmise-nime-ule-korralikult-nalja "FOTOD ⟩ Wikipedias visati Raivo E. Tamme keskmise nime üle korralikult nalja"] Postimees elu24, 15. jaanuar 2022 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95648503/foto-olete-moelnud-mis-on-raivo-e-tamme-keskmine-nimi-mehe-wikipedia-lehekulg-sai-naljaka-taienduse "FOTO | Olete mõelnud, mis on Raivo E. Tamme keskmine nimi? Mehe Wikipedia lehekülg sai naljaka täienduse"] Kroonika, 15. jaanuar 2022 * [https://tartu.postimees.ee/7434083/wikimedia-eesti-kuulutas-tartu-kunstimuuseumi-vikipeedia-sobraks-2021 "Wikimedia Eesti kuulutas Tartu kunstimuuseumi Vikipeedia sõbraks 2021"] Tartu Postimees, 19. jaanuar 2022 * [https://novaator.err.ee/1608482546/galerii-vikipeedia-teadusfoto-konkursi-voitjad "Galerii: Vikipeedia teadusfoto konkursi võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2022 * [https://opleht.ee/2022/02/kadrina-keskkooli-opilased-vikipeedia-artikli-kirjutamine-arendas-mitmesuguseid-oskusi/ "Kadrina Keskkooli õpilased: Vikipeedia artikli kirjutamine arendas mitmesuguseid oskusi"] Õpetajate Leht, 16. veebruar 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/125560 "Kuku pärastlõuna: Ragnar Kaasik ja Sven-Erik Soosaar"] Kuku raadio, 14. märts 2022 * [https://maailm.postimees.ee/7495619/valgevenes-pandi-vikipeedia-toimetaja-kaheks-aastaks-vangi "Valgevenes pandi vikipeedia toimetaja kaheks aastaks vangi"] Postimees, 7. aprill 2022 * [https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed/ "Millised on Wikipedia kõige veidramad leheküljed?"] Digitark, 11. aprill 2022 * [https://opleht.ee/2022/04/teises-klassis-koostatud-referaadist-sai-aastaid-hiljem-vikipeedia-artikkel/ "Teises klassis koostatud referaadist sai aastaid hiljem Vikipeedia artikkel"] Õpetajate Leht, 14. aprill 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/96585533/video-totalitaarne-diktatuur-venemaal-suveneb-putin-andis-kasu-luua-oma-vikipeedia "VIDEO | Totalitaarne diktatuur Venemaal süveneb: Putin andis käsu luua oma Vikipeedia"] Delfi Forte, 6. mai 2022 * [https://haridus.postimees.ee/7526173/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-auhinnad "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said auhinnad"] Postimees haridus, 19. mai 2022 * [https://majandus.postimees.ee/7550781/google-noustus-wikipediale-sisu-eest-maksma "Google nõustus Wikipediale sisu eest maksma"] Postimees, 22. juuni 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120029586/hiina-koduperenaine-tegeles-wikipedias-kumme-aastat-venemaa-ajaloo-valjamotlemisega "Hiina koduperenaine tegeles Wikipedias kümme aastat Venemaa ajaloo väljamõtlemisega"] Delfi Forte, 1. juuli 2022 * [https://raamatud.postimees.ee/7557189/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] Postimees raamatud, 4. juuli 2022 ** [https://kultuur.err.ee/1608645511/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] ERR kultuur, 1. august 2022 * Käbi Laan, Ragnar Kaasik: [https://60pluss.postimees.ee/7562494/seenioridest-vabatahtlikud-toimetavad-vikipeedias "Seenioridest vabatahtlikud toimetavad Vikipeedias"] Postimees 60+, 12. juuli 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608681472/vikerhommik-taavi-libe-ja-janek-luts/6ae67ba0f8951d8bd611484888b37bc2 Arko Olesk. Eestikeelse vikipeedia sünnipäev] Vikerraadio, 24. august 2022 ** [https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama"] ERR menu, 25. august 2022 * [https://bioneer.ee/eestikeelne-vikipeedia-t%C3%A4histab-20-s%C3%BCnnip%C3%A4eva "Kolmapäeval, 24. augustil tähistab eestikeelne Vikipeedia 20. sünnipäeva"] Bioneer, 24. august 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/136093 "Sihik"] Kuku raadio, 24. august 2022 * [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/selge-vikikeele-suunas/ "Selge vikikeele suunas"] Sirp, 30. september 2022 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7633471/opilased-saavad-end-proovile-panna-kirjutades-oopaevaga-artikli-lindudest "Õpilased saavad end proovile panna, kirjutades ööpäevaga artikli lindudest"] Järva Teataja, 24. oktoober 2022 * [https://kylauudis.ee/2022/11/15/nadalavahetusel-kirjutati-vikipeediasse-eesti-lindudest/ Nädalavahetusel kirjutati Vikipeediasse Eesti lindudest] kylauudis.ee, 15. november 2022 * [https://virumaateataja.postimees.ee/7648631/haljala-noored-kirjutasid-vikipeediasse-hea-linnuartikli "Haljala noored kirjutasid Vikipeediasse hea linnuartikli"] Virumaa Teataja, 15. november 2022 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7648535/nadalavahetusel-kirjutati-vikipeediasse-eesti-lindudest "Nädalavahetusel kirjutati Vikipeediasse Eesti lindudest"] Järva Teataja, 18. november 2022 * [https://novaator.err.ee/1608796456/vikipeediat-vaevanud-rostripettuse-paljastas-15-aastane-koolipoiss "Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss"] ERR Novaator, 22. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608795175/labor-ideesahvatused-mottemaastikul/2fa8045651903853a324d40656fa68d5 "Ivo Kruusamägi. Teadusartiklivõistlus Vikipeedias", Labor] Vikerraadio, 4. detsember 2022 * [https://novaator.err.ee/1608818923/galerii-vikipeedia-teadusfoto-voistluse-voitjad-2022 "Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse võitjad 2022"] ERR Novaator, 13. detsember 2022 == 2023 == * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120127990/spetsialistid-murravad-pead-wikipedias-on-kaimas-kleopatra-buum "Spetsialistid murravad pead: Wikipedias on käimas Kleopatra-buum!"] Forte, 14. jaanuar 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1608837304/vikerhommik-kaja-karner/6ad4f23376d6b120250f3f1d69e87ec1 Tanel Tammet. Rahvusvaheline Vikipeedia päev] Vikerraadio, 15. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608851951/pruunsild-vikipeedia-peab-vastutama-seal-avaldatud-laimu-eest "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest"] ERR, 16. jaanuar 2023 ** [https://news.err.ee/1608852323/businessman-wikipedia-must-be-responsible-for-slander-published-there "Businessman: Wikipedia must be responsible for slander published there"] ERR News, 16. jaanuar 2023 * [[Sulev Vedler]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/120128718/isamaa-suurrahastaja-pankur-parvel-pruunsild-kaebas-vikipeedia-laimu-eest-kohtusse "Isamaa suurrahastaja pankur Parvel Pruunsild kaebas Vikipeedia laimu eest kohtusse"] Delfi, 16. jaanuar 2023 * [[Asso Ladva]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078277/arimees-parvel-pruunsild-suudistab-eesti-wikipedia-juhti-ivo-kruusamagit-laimus "Ärimees Parvel Pruunsild süüdistab Eesti Wikipedia juhti Ivo Kruusamägit laimus"] Õhtuleht, 17. jaanuar 2023 * [[Asso Ladva]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078331/pruunsilla-advokaat-ei-pea-kohtuvoitu-vikipeedia-vastu-sugugi-voimatuks "Pruunsilla advokaat ei pea kohtuvõitu Vikipeedia vastu sugugi võimatuks"] Õhtuleht, 18. jaanuar 2023 * [[Margus Martin]]. [https://www.postimees.ee/7694013/arimees-pruunsild-tahab-vikipeedia-koos-ligi-ja-ansipiga-liistule-tommata "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata"] Postimees, 19. jaanuar 2023 * [[Siim Randla]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078693/laimuhagi-kohtus-jurgen-ligi-torjub-suudistusi "Laimuhagi kohtus: Jürgen Ligi tõrjub süüdistusi"] Õhtuleht, 25. jaanuar 2023 * [https://lasteekraan.err.ee/1608852965/nova-raagime-wikipediast Räägime Vikipeediast] Nova (ERR), jaanuar 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/olukorrast-ajakirjanduses/142200 "Olukorrast ajakirjanduses: Miks Parvel Pruunslid ärritub Wikipedia peale ja mis see üldse on?"] Kuku raadio, 23. jaanuar 2023 *[https://haridus.postimees.ee/7703519/uliopilasi-oodatakse-osalema-vikipeedia-artikli-kirjutamise-voistlusel "Üliõpilasi oodatakse osalema Vikipeedia artikli kirjutamise võistlusel"] Postimees, 1. veebruar 2023 **[https://tartu.postimees.ee/7703552/uliopilased-saavad-end-proovile-panna-vikipeedia-valkvoistlusel "Üliõpilased saavad end proovile panna Vikipeedia välkvõistlusel"] Tartu Postimees, 1. veebruar 2023 * [https://maailm.postimees.ee/7705763/pakistan-blokeeris-vikipeedia-vaidetava-puhadust-teotava-sisu-tottu "Pakistan blokeeris Vikipeedia väidetava pühadust teotava sisu tõttu"] Postimees, 4. veebruar 2023 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/moni-minut-muusikata/152118 Mõni minut muusikata: Käbi Laan Vikipeediast] Elmar, 16. veebruar 2023 * [https://maaelu.postimees.ee/7714579/eesti-looduse-peatoimetaja-sai-vikipeedia-sobra-aunimetuse "Eesti Looduse peatoimetaja sai Vikipeedia sõbra aunimetuse"] Maa Elu, 17. veebruar 2023 * [https://tartu.postimees.ee/7717991/uliopilased-taiendasid-vikipeedias-eesti-arhitektuuri-ajalugu "Üliõpilased täiendasid Vikipeedias Eesti arhitektuuri ajalugu"] Tartu Postimees, 22. veebruar 2023 * [[Raul Rebane]]: [https://www.err.ee/1608935651/raul-rebane-kui-sind-pole-vikipeedias-pole-sind-olemas "Kui sind pole Vikipeedias, pole sind olemas"] ERR, 3. aprill 2023 * [[Ivo Kruusamägi]]: [https://www.err.ee/1608936794/ivo-kruusamagi-vaba-entsuklopeedia-ei-tahenda-reeglivaba-entsuklopeediat "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat"] ERR, 4. aprill 2023 * [https://www.err.ee/1608937136/vene-inimoiguste-noukoja-juht-tahab-vikipeedia-venemaal-keelustada "Vene inimõiguste nõukoja juht tahab Vikipeedia Venemaal keelustada"] ERR, 4. aprill 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/153331 Sihik: Vahur Puik. MTÜ Ajapaik] Kuku raadio, 6. aprill 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1608932732/huvitaja-rahatarkus-ja-vikivoistlus/a28bae01ad0f0acd6d3bb35346a75c36 Huvitaja. "Rahatarkus ja vikivõistlus" (alates 30:45)] Vikerraadio, 13. aprill 2023 * Aleksander Algo, Jasper Käänik, Joonatan Allandi. [https://forte.delfi.ee/artikkel/120176936/video-see-on-nagu-soltuvus-saa-tuttavaks-meestega-kes-on-vikipeedias-toimetanud-ule-250-000-artikli "VIDEO | „See on nagu sõltuvus.“ Saa tuttavaks meestega, kes on Vikipeedias toimetanud üle 250 000 artikli"] Delfi, 22. aprill 2023 * [https://etunnid.tagasikooli.ee/e-tund/kuidas-luua-uheskoos-entsuklopeediat Ivo Kruusamägi - Kuidas luua üheskoos entsüklopeediat?] Tagasi Kooli e-tunnid, 3. mai 2023 * [https://keel.ut.ee/et/sisu/premeeriti-parimaid-vikipeedia-keeletoimetajaid "Premeeriti parimaid Vikipeedia keeletoimetajaid"] Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, 11. mai 2023 * [https://teadus.postimees.ee/7785951/kits-karneriks-uro-kliimakonverentsi-president-puuab-vikipeedias-oma-nime-naftast-puhtaks-pesta "Kits kärneriks: ÜRO kliimakonverentsi president püüab Vikipeedias oma nime naftast puhtaks pesta"] Postimees Teadus, 31. mai 2023 * [https://novaator.err.ee/1609028366/uuring-vikipeedia-otsib-uldhariduskooli-oppetoos-alles-oma-kohta "Uuring: Vikipeedia otsib üldhariduskooli õppetöös alles oma kohta"] ERR Novaator, 7. juuli 2023 * Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest "Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest"] Eesti Ekspress, 30. august 2023 * [https://teadus.postimees.ee/7868268/vikipeedia-kutsub-terminivoistlusele-eestikeelsetest-oskussonadest-kirjutama "Vikipeedia kutsub terminivõistlusele eestikeelsetest oskussõnadest kirjutama"] Postimees Teadus, 3. oktoober 2023 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7872451/eesti-korgkoolid-kutsuvad-huvilisi-osalema-vikipeedia-arendamises "Eesti kõrgkoolid kutsuvad huvilisi osalema Vikipeedia arendamises"] Järva Teataja, 13. oktoober 2023 * [https://www.sirp.ee/online-uudised/eesti-korgkoolid-kutsuvad-osalema-vikipeedia-arendamises/ "Eesti kõrgkoolid kutsuvad osalema Vikipeedia arendamises"] Sirp, 23. oktoober 2023 * Pille Priks. [https://opleht.ee/2023/10/meediapadevuse-harjutused-vikipeedias/ "Meediapädevuse harjutused Vikipeedias"] Õpetajate Leht, 24. oktoober 2023 * Ivo Kruusamägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120242016/keila-edestab-berliini-roomat-ja-tokyot "Keila edestab Berliini ja Tokyot. Eestikeelse Vikipeedia administraator kirjutab, milles Keila suurlinnadele ära teeb"] Eesti Ekspress, 24. oktoober 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609141460/labor/c7d849aa3c7561bb74f6ac03086280da Ivo Kruusamägi. Vikivõistlused] Labor. Vikerraadio, 5. november 2023 * Ann Siiman. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/11/siiman.pdf "Vikipeedia koolitunnis 1. Kuidas kasutada Vikipeedia sõsarprojekte õppetöös"] Oma Keel 47 / sügis 2023 * [https://novaator.err.ee/1609157485/vikipeedia-ootab-teadusfotosid-ja-teadusartikleid "Vikipeedia ootab teadusfotosid ja teadusartikleid"] ERR Novaator, 7. november 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609155548/keelesaade-oskussonad-vikipeedias Keelesaade. Oskussõnad Vikipeedias] Vikerraadio, 19. november 2023 * [https://elu24.postimees.ee/7913319/edetabelis-on-ullatusi-mida-vaadati-wikipediast-2023-aastal-enim "EDETABELIS ON ÜLLATUSI ⟩ Mida vaadati Wikipediast 2023. aastal enim?"] elu24 (Postimees), 7. detsember 2023 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-on-alanud/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud on alanud"] Sirp, 7. detsember 2023 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7916205/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023 "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023"] Järva Teataja, 14. detsember 2023 == 2024 == * [https://jarvateataja.postimees.ee/7940034/vikipeedia-sober-on-riina-reinsalu "Vikipeedia sõber on Riina Reinsalu"] Järva Teataja, 21. jaanuar 2024 * [https://novaator.err.ee/1609236591/galerii-vikipeedia-teadusfoto-voistluse-paremad-pildid "Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse paremad pildid"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2024 * [https://novaator.err.ee/1609236579/selgusid-vikipeedia-teadusfoto-ja-teadusartikli-voistluse-voitjad "Selgusid Vikipeedia teadusfoto ja teadusartikli võistluse võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2024 * [https://teadus.postimees.ee/7949130/fotod-ja-video-aasta-teadusfotograafiks-valiti-eesti-maaulikooli-vanemteadur-enno-merivee "FOTOD JA VIDEO ⟩ Aasta teadusfotograafiks valiti Eesti Maaülikooli vanemteadur Enno Merivee"] Postimees Teadus, 30. jaanuar 2024 * [https://teadus.postimees.ee/7954110/terminivoistlus-aitas-tuua-vikipeediasse-217-uut-artiklit "Terminivõistlus aitas tuua Vikipeediasse 217 uut artiklit"] Postimees Teadus, 6. veebruar 2024 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7953222/vikipeedia-terminivoistlus-aitas-tuua-vikipeediasse-217-uut-artiklit "Vikipeedia terminivõistlus aitas tuua Vikipeediasse 217 uut artiklit"] Järva Teataja, 7. veebruar 2024 * [https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/vikipeedia-voistlus-ootab-artikleid-laanemere-teemal/ "Vikipeedia võistlus ootab artikleid Läänemere teemal"] Rohegeenius, 9. veebruar 2024 * [https://opleht.ee/2024/02/kes-oskab-otsida-see-leiab-infootsingud-uldhariduskoolis/ "Kes oskab otsida, see leiab. Infootsingud üldhariduskoolis"] Õpetajate Leht, 13. veebruar 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609251275/okoskoop "Ökoskoop. Läänemere lood, Negavatt ja kliimanutika tuleviku keskus"] Vikerraadio, 26. veebruar 2024 * [https://sonumid.ee/2024/03/10/artikkel-okta-centrumist-tunnistati-voistluse-parimaks/ "Artikkel Okta Centrumist tunnistati võistluse parimaks"] Raplamaa Sõnumid, 10. märts 2024 * [https://tartu.postimees.ee/7986610/vikipeedia-kasutajad-saavad-monda-aega-voistelda-spordilugude-kirjutamises "Vikipeedia kasutajad saavad mõnda aega võistelda spordilugude kirjutamises"] Tartu Postimees, 25. märts 2024 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/04/04/ivo-kruusamagi-kasvatada-eesti-turismikaivet-kolmandiku-vorra-tehtav "Ivo Kruusamägi: kasvatada Eesti turismikäivet kolmandiku võrra? Tehtav!"] Äripäev, 4. aprill 2024 * [https://novaator.err.ee/1609303476/uuring-opetaja-teavitustoota-usaldab-eesti-opilane-vikipeediat-pimesi "Uuring: õpetaja teavitustööta usaldab Eesti õpilane Vikipeediat pimesi"] ERR Novaator, 5. aprill 2024 ** [https://news.err.ee/1609304091/study-without-teacher-guidance-estonian-students-place-blind-faith-in-wikipedia "Study: Without teacher guidance, Estonian students place blind faith in Wikipedia"] ERR News, 8. aprill 2024 * [https://www.loodusajakiri.ee/kogumistoo-see-on-mu-eluteele-kibuvitsa-puistanud-kogukonna-kaasamine-uhisloomesse-jakob-hurda-kaastooliste-aegu/ "Kogumistöö – „see on mu eluteele kibuvitsa puistanud“. Kogukonna kaasamine ühisloomesse Jakob Hurda kaastööliste aegu"] Horisont, 11. aprill 2024 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120286333/saagimi-wiki-lehelt-tuli-valja-ta-minevikust-teadmata-fakt-oh-my-god-ma-ei-teadnudki-et-see-seal-kirjas-on "Saagimi Wiki lehelt tuli välja ta minevikust teadmata fakt: oh my god, ma ei teadnudki, et see seal kirjas on"] Delfi Kroonika, 17. aprill 2024 * [https://www.postimees.ee/8013214/tallinnas-algab-rahvusvaheline-wikimedia-hakaton "Tallinnas algab rahvusvaheline Wikimedia häkaton"] Postimees, 3. mai 2024 ** [https://www.am.ee/node/8949 "Tallinnas algas rahvusvaheline Wikimedia häkaton"] Arvutimaailm, 3. mai 2024 * [https://r2.err.ee/1609333601/wikimedia-eesti-tegevjuht-ivo-kruusamagi-eestis-on-vahe-vikipeedia-toimetajaid "Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi: Eestis on vähe Vikipeedia toimetajaid"] R2, 6. mai 2024 * Maigi Vija. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2024/05/Maigi-Vija_Vikipeedia-koolitunnis-2.pdf "Vikipeedia koolitunnis 2"] Oma Keel, 1/2024, lk 72–77 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8021000/raamatukogu-ullatab-teadusfotodega "Raamatukogu üllatab teadusfotodega"] Virumaa Teataja, 15. mai 2024 * [https://lounaeestlane.ee/algas-vikipeedia-suvine-pildikogumiskampaania-kulast-kulla/ "Algas Vikipeedia suvine pildikogumiskampaania „Külast külla”"] lounaeestlane.ee, 3. juuni 2024 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8047466/teadusfoto-piilub-embruosse-ja-kosmosesse "Teadusfoto piilub embrüosse ja kosmosesse"] Virumaa Teataja, 26. juuni 2024 * [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-kogub-fotosid-eesti-kuladest/ "Vikipeedia kogub fotosid Eesti küladest"] Eesti Loodus, 8. juuli 2024 * [https://maailm.postimees.ee/8061758/ulevaade-vene-valitsus-peatas-putini-alternatiivse-vikipeedia-projekti-rahastamise "ÜLEVAADE ⟩ Vene valitsus peatas Putini «alternatiivse Vikipeedia» projekti rahastamise"] Postimees, 19. juuli 2024 * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1115730/tosi-voi-fannide-unelm-eesti-staarid-reageerivad-koige-veidramatele-vikipeedia-faktidele-mis-nende-kohta-kirja-on-pandud "TÕSI VÕI FÄNNIDE UNELM? Eesti staarid reageerivad kõige veidramatele Vikipeedia faktidele, mis nende kohta kirja on pandud"] Õhtuleht, 9. oktoober 2024 * [https://haridus.postimees.ee/8112230/taas-algab-vikipeedia-terminivoistlus "Taas algab Vikipeedia terminivõistlus"] Postimees, 10. oktoober 2024 * [https://teadus.postimees.ee/8113560/wikikogukond-alustab-voitlust-tehisaru-vastu-oigemini-selle-rumaluse-vastu "Wikikogukond alustab võitlust tehisaru vastu – õigemini selle rumaluse vastu"] Postimees, 11. oktoober 2024 * [https://opleht.ee/2024/10/viie-klikiga-infopadevaks-vikipeedia-voimalustest-koolides/ "Viie klikiga infopädevaks. Vikipeedia võimalustest koolides"] Õpetajate Leht, 22. oktoober 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120338343/toomas-alatalu-ehk-uritaks-vikipeedias-loobuda-ekp-keskkomitee-juurutatud-eesti-loovisikute-tuhistamise-kultuurist "Toomas Alatalu: ehk üritaks Vikipeedias loobuda EKP keskkomitee juurutatud Eesti loovisikute tühistamise kultuurist?"] Eesti Päevaleht, 23. november 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609524149/labor-alla-16-keelatud-kivistunud-eesti/ed5c48495985dde379dcd96a88ad2ad1 Ivo Kruusamägi. Võistlused ja korje] Labor (Vikerraadio), 1. detsember 2024 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120340512/algasid-vikipeedia-keeletoimetamistalgud "Algasid Vikipeedia keeletoimetamistalgud"] Delfi Forte, 2. detsember 2024 ** [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-on-alanud/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud on alanud"] Sip, 7. detsember 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120342268/ivo-kruusamagi-vikipedistid-ei-salli-viidete-puudumist-anonuumsed-viideteta-muudatused-tuhistatakse "Ivo Kruusamägi: vikipedistid ei salli viidete puudumist. Anonüümsed viideteta muudatused tühistatakse!"] Eesti Päevaleht, 9. detsember 2024 * Jaan-Juhan Oidermaa. [https://novaator.err.ee/1609552675/fotod-eesti-teaduspiltnikud-said-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-tunnustust "Fotod: Eesti teaduspiltnikud said Vikipeedia fotovõistlusel mitu tunnustust"] ERR Novaator, 16. detsember 2024 * [https://tartu.postimees.ee/8161777/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograafiks-valiti-tartlane-olari-pilnik "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafiks valiti tartlane Olari Pilnik"] Tartu Postimees, 29. detsember 2024 == 2025 == * [[Raul Rebane]]. [https://www.err.ee/1609568068/raul-rebane-kes-on-kuhja-all-peab-karjuma-koige-kovemini "Kes on kuhja all, peab karjuma kõige kõvemini"] ERR, 6. jaanuar 2025 * [[Ivo Kruusamägi]]. [https://novaator.err.ee/1609572502/ivo-kruusamagi-mida-otsiti-2024-aastal-vikipeediast "Mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?"] ERR Novaator, 10. jaanuar 2025 * Raul Veede. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/taat-istu-tsitaat/ "Taat, istu! Tsitaat!"] Sirp, 10. jaanuar 2025 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/198290 Ivo Kruusamägi. 2024. aasta Vikipeedias] Kuku pärastlõuna, 13. jaanuar 2024 * [https://elu24.postimees.ee/8178226/video-elon-muski-ja-wikipedia-vastasseis-milline-on-tode-skandaalse-zesti-taga "VIDEO ⟩ Elon Muski ja Wikipedia vastasseis – milline on tõde skandaalse žesti taga"] Elu24, 24. jaanuar 2025 * [https://tartu.ee/et/uudised/terminivoistlus-taiendas-vikipeediat-72-uue-terminiartikliga "Terminivõistlus täiendas Vikipeediat 72 uue terminiartikliga"] tartu.ee, 4. veebruar 2025 * [https://www.err.ee/1609598366/konservatiivid-suudistavad-vikipeediat-parempoolse-meedia-tsenseerimises "Konservatiivid süüdistavad Vikipeediat parempoolse meedia tsenseerimises"] ERR, 7. veebruar 2025 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/proovi-jarele-vikipeedia-artikleid-on-nuud-voimalik-avastada-tiktoki-stiilis/ "Proovi järele: Vikipeedia artikleid on nüüd võimalik avastada TikToki stiilis"] digigeenius, 10. veebruar 2025 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8192455/raul-rebane-palvis-aunimetuse-vikipeedia-sober-2024 "Raul Rebane pälvis aunimetuse "Vikipeedia sõber 2024""] Virumaa Teataja, 14. veebruar 2024 ** [https://www.am.ee/node/9128 "Vikipeedia sõber 2024 on Raul Rebane"] arvutimaailm, 15. veebruar 2025 * [https://r4.err.ee/1609630667/v-jyhvi-est-svoi-geroi-vikipedii "В Йыхви есть свои герои "Википедии""] Raadio4, 12. märts 2025 * [https://tartu.ee/et/uudised/algab-vikipeedia-artiklivoistlus-treenerid-vikiajalukku "Algab Vikipeedia artiklivõistlus "Treenerid (viki)ajalukku""] tartu.ee, 31. märts 2025 **[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/vikipeedia-artiklivoistlus-treenerid-viki-ajalukku-kutsub-kaasa-looma "Vikipeedia artiklivõistlus “Treenerid (viki)ajalukku” kutsub kaasa lööma"] EOK, 10. aprill 2025 *[https://goodnews.ee/vikipeedia-kutsub-kirjutama-hispaania-teemadel/ "Vikipeedia kutsub kirjutama Hispaania teemadel"]Goodnews, 7. aprill 2025 * [[Kalevi Kull]]. [https://edasi.org/252813/kalevi-kull-vikipeediast-biosemiootiku-ja-tasaarengu-vaates/ "Vikipeediast, (bio)semiootiku ja tasaarengu vaates"] Edasi, 23. aprill 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120373292/trumpi-valitud-prokuror-on-votnud-sihikule-vikipeedia "Trumpi valitud prokurör on võtnud sihikule Vikipeedia"] Delfi Forte, 27. aprill 2025 * [https://www.sirp.ee/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-preemiad/ "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said preemiad"] Sirp, 9. mai 2025 * Lennart Ruuda. [https://www.levila.ee/raadio/nohikute-tulipesa-pilk-vikipeedia-tagatuppa "Nohikute tüli. Pilk Vikipeedia tagatuppa"] Levila, mai 2025 ** Lennart Ruuda. [https://www.levila.ee/video/solvamine-on-inimoigus-draama-eesti-vikipeedias “Solvamine on inimõigus”: draama Eesti Vikipeedias] Levila, juuni 2025 (videolugu) * [[Virgo Siil]]. [https://www.muurileht.ee/isetegija-eneseoigustus/ Isetegija eneseõigustus] Sirp, juuni 2025 *[https://www.tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-ootab-2025-aasta-laulu-ja-tantsupeo-fotosid "Vikipeedia ootab 2025. aasta laulu- ja tantsupeo fotosid"] tartu.ee, 14. juuli 2025 * Raul Veede. [https://www.loodusajakiri.ee/teatmekirjandusse-saabub-internetiajastu/ "Teatmekirjandusse saabub internetiajastu"] Horisont, 29. august 2025 * [https://online.le.ee/2025/09/11/fotovoistlus-jaadvustab-rongasrist-ja-legend-sitakoti-matsist/ "Fotovõistlus jäädvustab: rõngasrist ja legend Sitakoti Matsist"] Lääne Elu, 11. september 2025 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8322324/rakvere-riigigumnaasium-aitab-noortel-avastada-viru-vage "Rakvere riigigümnaasium aitab noortel avastada Viru väge"] Virumaa Teataja, 12. september 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120408310/wikipedia-hoia-alt-elon-musk-teatas-et-kaivitab-peagi-oma-grokipedia "Wikipedia, hoia alt! Elon Musk teatas, et käivitab peagi oma Grokipedia"] Delfi Forte, 6. oktoober 2025 * [https://tehnika.postimees.ee/8335545/wikpedia-andmed-muudetakse-tehisarule-paremini-seeditavaks "Wikpedia andmed muudetakse tehisarule paremini seeditavaks"] Postimees, 19. oktoober 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120418894/elon-muski-grokipedia-allikate-hulgas-on-neonatsistlikud-ja-musta-nimekirja-kantud-veebisaidid "Elon Muski Grokipedia allikate hulgas on neonatsistlikud ja musta nimekirja kantud veebisaidid"] Delfi Forte, 22. november 2025 * [https://vikerraadio.err.ee/1609853638/labor-kutt-korilase-keerukas-elu/febfc2ad177216e8161711b20290bcee Ivo Kruusamägi. Trükiviki] Labor. Vikerraadio, 23. november 2025 * [https://www.sirp.ee/teadusfotode-konkurss-kutsub-osalema/ "Teadusfotode konkurss kutsub osalema"] Sirp, 24. november 2025 * [[Aime Jõgi]]. [https://tartu.postimees.ee/8368115/elu-ise-vikipedist-ivo-kruusamagi-trukkis-omal-moel-valja-eestikeelse-vikipeedia "ELU ISE ⟩ Vikipedist Ivo Kruusamägi trükkis omal moel välja eestikeelse Vikipeedia"] Tartu Postimees, 26. november 2025 * [[Darja Lavõgina]]. [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-teaduspohisus-kui-meie-tuleviku-vaetis/ "Vikipeedia teaduspõhisus kui meie tuleviku väetis"] Horisont, 12. detsember 2025 * [https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/12/29/vaata-fotovoistluse-wiki-loves-monuments-10-parimat-eesti-fotot "Vaata fotovõistluse Wiki Loves Monuments 10 parimat Eesti fotot"] Imeline Teadus, 29. detsember 2025 * [https://www.am.ee/node/9399 "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2025 on Janek Lass"] Arvutimaailm, 31. detsember 2025 ** [https://rus.err.ee/1609898654/luchshim-fotografom-goda-jestonskoj-vikipedii-priznali-janek-lassa "Лучшим фотографом года эстонской "Википедии" признали Янек Ласса"] ERR, 31. detsember 2025 * [https://digi.geenius.ee/eksklusiiv/infosoda-vabas-entsuklopeedias-vene-narratiivide-ja-variisikute-vaitel-ei-sundinud-kaja-kallas-ott-tanak-ja-carmen-kass-eestis/ "Infosõda vabas entsüklopeedias: Vene narratiivide ja variisikute väitel ei sündinud Kaja Kallas, Ott Tänak ja Carmen Kass Eestis"] digi.geenius.ee, 31. detsember 2025 == 2026 == * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikipedias-kaib-praegu-sustemaatiline-infosoda-eesti-vastu/ "Wikipedias käib praegu süstemaatiline infosõda Eesti vastu"] digi.geenius.ee, 5. jaanuar 2026 * [https://novaator.err.ee/1609903111/vikipedist-vabatahtlikel-on-raske-vikipeediat-vene-propaganda-eest-kaitsta "Vikipedist: vabatahtlikel on raske Vikipeediat Vene propaganda eest kaitsta"] ERR Novaator, 7. jaanuar 2026 ** [https://news.err.ee/1609903256/estonian-volunteers-struggling-to-protect-wikipedia-from-russian-propaganda "Estonian volunteers struggling to protect Wikipedia from Russian propaganda"] ERR News, 7. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/arvamus/ronald-liive-wikipedia-infosojas-on-kaja-kallase-ja-veel-ligi-600-profiili-petmine-vaid-jaamae-tipp/ "Ronald Liive: Wikipedia infosõjas on Kaja Kallase ja veel ligi 600 profiili petmine vaid jäämäe tipp"] digi.geenius.ee, 7. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/riigikantselei-ja-valisministeerium-hakkavad-uurima-mida-teha-wikipedias-oleva-eesti-vastase-infosojaga/ "Riigikantselei ja välisministeerium hakkavad uurima, mida teha Wikipedias oleva Eesti-vastase infosõjaga"] digi.geenius.ee, 7. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/1148233/halastamatu-infosoda-kremli-trollid-kirjutavad-wikipedias-umber-eesti-ajalugu "HALASTAMATU INFOSÕDA! Kremli trollid kirjutavad Wikipedias ümber Eesti ajalugu"] Õhtuleht, 8. jaanuar 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/1609903901/ronald-liive-wikipedias-toimuvast-eesti-vastasest-infosojast "Ronald Liive Wikipedias toimuvast Eesti-vastasest infosõjast"] Vikerraadio, 8. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/1148301/infosoda-vene-trollid-saastavad-ingliskeelset-vikipeediat-oma-propagandaga "Infosõda: vene trollid saastavad ingliskeelset Vikipeediat oma propagandaga"] Õhtuleht, 8. jaanuar 2026 * [https://arvamus.postimees.ee/8393289/juhtkiri-kubersoda-ajaloo-parast "JUHTKIRI ⟩ Kübersõda ajaloo pärast"] Postimees, 8. jaanuar 2026 * [https://www.postimees.ee/8393341/vikipeedias-kiputakse-eesti-ajalugu-umber-kirjutama "Vikipeedias kiputakse Eesti ajalugu ümber kirjutama"] Postimees, 9. jaanuar 2026 ** [https://www.mke.ee/et/uudised-et/vikipeedias-kiputakse-eesti-ajalugu-umber-kirjutama/ "Vikipeedias kiputakse Eesti ajalugu ümber kirjutama"] MK-Estonija, 9. jaanuar 2026 ** [https://www.mke.ee/sobytiya/v-vikipedii-pytayutsya-perepisat-istoriyu-estonii/ "В Википедии пытаются переписать историю Эстонии"] MK-Estonija, 9. jaanuar 2026 * [https://tv.delfi.ee/artikkel/120428351/video-vene-valeinfo-wikipeedias-voib-mojutada-ka-seda-kuidas-ai-mudelid-ajalugu-tunnevad-tapselt-see-mida-venemaa-on-alati-taotlenud "VIDEO | Vene valeinfo Wikipedias võib mõjutada seda, kuidas AI-mudelid ajalugu tunnevad. „Täpselt see, mida Venemaa on alati taotlenud!“"] Delfi, 9. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/noored/1148501/mis-toimub-valismaal-iraani-rahutused-ja-kremli-trollid "MIS TOIMUB VÄLISMAAL? Iraani rahutused ja Kremli trollid"] Õhtuleht, 12. jaanuar 2026 * [https://jupiterpluss.err.ee/1609911535/vikipedii-segodnja-ispolnjaetsja-25-let Кофе+: "Википедии" сегодня исполняется 25 лет] ERR Jupiter, 15. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikipedia-vedajad-pesevad-eesti-vastases-infosojas-kaed-puhtaks-muudatuste-taga-on-kogukonna-konsensus/ "Wikipedia vedajad pesevad Eesti-vastases infosõjas käed puhtaks: muudatuste taga on kogukonna konsensus"] digi.geenius.ee, 15. jaanuar 2026 * [https://novaator.err.ee/1609912972/galerii-selgusid-teadusfoto-2025-konkursi-voitjad "Galerii: selgusid teadusfoto 2025 konkursi võitjad"] ERR Novaator, 16. jaanuar 2026 ** [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-teadusfotod-2025/ "Eesti teadusfotod 2025"] Horisont, 22. jaanuar 2026 * Kristjan Port. [https://novaator.err.ee/1609914817/wikipedia-kulastatavuse-langus-kuulutab-mottelaiskuse-ajastu-algust "Wikipedia külastatavuse langus kuulutab mõttelaiskuse-ajastu algust"] ERR Novaator, 19. jaanuar 2026 * [https://www.youtube.com/watch?v=A9KjvCWvlTs 19.01 Geeniuse digisaade: Wikipedia infosõja jätk ja Honori kallis telefon] Geenius Meedia, 19. jaanuar 2026 (helifail YouTube keskkonnas) * [https://r4.err.ee/1609905506/podrobnosti/8fb1854ca6a646d28aefb42e4f3704f2 "Как защищают Википедию от информационного влияния?"] R4, 20. jaanuar 2026 * [https://nova.err.ee/1609914041/eesti-lugu-raamatuaasta-eestikeelne-entsuklopeedia-2 Eesti lugu. Raamatuaasta. Eestikeelne entsüklopeedia 2] 31. jaanuar 2026 ([https://nova.err.ee/1609907192/eesti-lugu-raamatuaasta-eestikeelne-entsuklopeedia-1 1. osa]) * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikimedia-juurdlus-ei-tuvastanud-wikipedias-eesti-vastast-koordineeritud-infosoda/ "Wikimedia juurdlus ei tuvastanud Wikipedias Eesti-vastast koordineeritud infosõda"] digi.geenius.ee, 3. veebruar 2026 * [https://tartu.postimees.ee/8416157/tartu-ulikooli-lektor-ann-siiman-sai-vikipeedia-sobra-tiitli "Tartu ülikooli lektor Ann Siiman sai Vikipeedia sõbra tiitli"] Tartu Postimees, 14. veebruar 2026 ** [https://tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-sober-2025-ann-siiman "Vikipeedia sõber 2025 on Ann Siiman"] tartu.ee, 16. veebruar 2026 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120566030/kurioosum-tehisarubot-tulitses-wikipedias-ja-solvus-parast-blokeerimist "Kurioosum: tehisarubot tülitses Wikipedias ja solvus pärast blokeerimist"] Delfi Forte, 7. aprill 2026 * Ivo Kruusamägi. [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-andmemeres-mida-ja-millal-loetakse/ "Vikipeedia andmemeres: mida ja millal loetakse?"] Horisont, 10. aprill 2026 * [https://tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-ootab-fotosid-eesti-loodusest "Vikipeedia ootab fotosid Eesti loodusest"] tartu.ee, 11. mai 2026 * [https://tehnika.postimees.ee/8471295/halupeedia-valmis-tehisaru-hallutsinatsioonidest-tehti-teatmeteos "Halupeedia valmis – tehisaru hallutsinatsioonidest tehti teatmeteos"] Postimees, 14. mai 2026 * [https://teadus.postimees.ee/8510443/pruunkaru-ja-rabahommik-toid-voidu-wiki-loves-earth-fotovoistlusel "Pruunkaru ja rabahommik tõid võidu Wiki Loves Earth fotovõistlusel"] Postimees teadus, 17. juuli 2026 * [[Janek Vaab]]. [https://www.loodusajakiri.ee/miks-on-olemas-vorukeelne-vikipeedia/ "Miks on olemas võrukeelne Vikipeediä?"] Horisont, 3. august 2026 * [https://novaator.err.ee/1610131915/tehisaru-ahnus-ajab-kvaliteetse-info-keelumargi-taha "Tehisaru ahnus ajab kvaliteetse info keelumärgi taha"] ERR Novaator, 8. september 2026 ==Välislingid== * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?hl=en&ie=UTF-8&q=vikipeedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: vikipeedia] * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?as_q=wikipedia&num=10&hl=en&ie=UTF-8&ctz=-120&c2coff=1&as_epq=&as_oq=&as_eq=&as_drrb=q&as_qdr=a&as_mind=1&as_minm=1&as_miny=2000&as_maxd=4&as_maxm=2&as_maxy=2010&lr=lang_et&safe=active&q=wikipedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: wikipedia, otsitakse ainult eestikeelsetelt lehtedelt] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus|{{PAGENAME}}]] jxnzbby20uu6doojpwuhc8mn4nvy78z Vikipeedia:Nädala piltide valimine 4 90927 7241218 7230171 2026-09-24T20:43:37Z Kruusamägi 1530 7241218 wikitext text/x-wiki {{Sisukord paremale}} {{Nädala pildid}} Nädala pilte valitakse eestikeelsesse Vikipeediasse või Commonsisse üleslaaditud piltide hulgast. Võimaluse korral peaks nädala pilt temaatiliselt kokku sobima [[Vikipeedia:Nädala artiklid|nädala artikliga]]. See lehekülg on mõeldud nädala piltide kandidaatide esitamiseks ja sobivate väljavalimiseks. Leheküljel [[Vikipeedia:Nädala pildid]] esitletakse juba välja valitud pilte. === Nädala pildile esitatavad nõudmised === *Pilt peab sobima entsüklopeediasse, olema informatiivne. *Väga hea kvaliteediga. *Piisava suurusega (pikem külg vähemalt 1200 px ja soovitavalt enam kui 2000 px). *Autor peaks olema Eesti kodanik, pilt peaks pärinema Eesti arhiivist või olema muul moel Eestiga seotud. *Pildil peavad olema sobivad õigused Vikipeedias kasutamiseks. == Sobilikke pilte == '''Pildid, mis on pandud siia alajaotusse, ei vaja enam poolthääli''' (kui mõni neist ei ole saanud just vastuhääli ja leiad, et pilt siiski sobiks esilehele). Küll võib anda vastuhääli, aga siis tuleb lisada põhjus. See, et pilti üheski artiklis ei kasutata, pole vastuhääl, kuid soovitatav on kasutamata pildid ikkagi vastavalt tähistada. <gallery> Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|{{poolt}} Taivo Lepa-noolöölane.jpg|{{poolt}} Ivo Ekspositsioon - Tiit Pääsuke.jpg Carpocoris purpureipennis - Kulna.jpg Ctenolepisma longicaudatum head.jpg Pupae of the parasitoid Paracodrus apterogynus.jpg Nõelasilma värav 12092022.jpg Soorebane maikuu ööl tuledes.jpg| Pootsi veinimõis.jpg Vesilest.jpg Röövkärbes.jpg Inimese peatäi.jpg Albu mõisa lagi.jpg| Vesilest (Hydrachnidia).jpg Mikrofotol on kõrvuti kaks karpvähilist ehk ostrakoodi (Ostracoda).jpg </gallery> === Sobilikke pilte: ootavad artiklit === <gallery> Metsosi ja harilik jänesekapsas.JPG Valgetäpp-kuldtiib.jpg|{{poolt}} Ivo Jägala juga, Jõelähtme, Estonia, 2012-08-12, DD 36.JPG Haapsalu piiskopiliinnuse müür, vaade põhjast.jpg|<ref name=ei>Ei kasutata üheski artiklis (pildi autori isikuartikkel ei loe)</ref> Osmussaar. 35.jpg|{{poolt}} Taivo<ref name=ei/> Manilaid 2015 07 03.jpg|{{poolt}} Ivo<ref name=ei/> Laanekuklase pesa.jpg|<ref name=ei/> Kivikalme "Soamägi".jpg|<ref name=ei/> Harilik talvik.jpg|<ref name=ei/> Tallinn University of Technology 360 academicans-alley.jpg|<ref name=ei/> Eesti Lennuakadeemia 360-9.jpg|<ref name=ei/> EL foto, Eimar Kull - PILT6519 kasekirilased.jpg|<ref name=ei/> Geoloog Riho Mõtlep.jpg|<ref name=ei/> Cucumis metuliferus fruit cross section.jpg|<ref name=ei/> Calliteara pudibunda caterpillar - Keila1.jpg|<ref name=ei/> Saturnia pavonia caterpillar (side view) - Niitvälja bog.jpg|<ref name=ei/> Soomerahu-5-OlariPilnik.jpg|<ref name=ei/> Kilukarbisaali lakke kinnitatud kilukarbid.jpg|<ref name=ei/> Stachys sylvatica seeds.jpg|<ref name=ei/> </gallery> == Kandidaadid nädala piltideks == Kui tead mõnda head pilti (näiteks enda oma), mis sobiks nädala pildiks, siis lisa see julgelt siia. Hääletamisel kasuta malle: {{poolt}} (<code><nowiki>{{poolt}}</nowiki></code>) – {{vastu}} (<code><nowiki>{{vastu}}</nowiki></code>) – {{erapooletu}} (<code><nowiki>{{erapooletu}}</nowiki></code>). Kommentaarid ei ole vajalikud. Küll on aga vaja lõppu lisada kasutajanimi, ent tildedega allkirjastamine galeriides ei tööta. === Uued kandidaadid === Siia asetatakse uued kandidaadid. <gallery> Nikolai Triik TKM 0204M.jpg| Ectophasia crassipennis male - Keila.jpg Carpocoris purpureipennis fifth instar nymph (top view) - Kulna.jpg Vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus) külgvaates.jpg Ludmilla Siim. Heinavedu.jpg Valga Pühavaimu kirik 2023 01.jpg Water mite.jpg Sangaste mõisa peahoone 2024 04.jpg Crescent nebula from Estonia.jpg Moon mosaic.jpg Oktoobrikuu viimased õitsejad.jpg Tartu University in golden autumn.jpg Ibuprofen-crystals-polarized-light-microscopy.jpg Stromatoliit2.jpg Juminda Loojang.jpg Pidula veskioja 01.jpg Suur Munamägi 2014 11.jpg Valgesoo raba 2010 01.jpg Vabaduse väljak (140) 01.10.08.jpg Bastionikäigud (27) 2009.jpg Auroras in Estonia.jpg 5th season in the Soomaa- 5. Aastaaeg Soomaal.jpg A BEAR.tif Owl flying.jpg </gallery> === Nõrgemad kandidaadid === Siit ei tohi avalehele pilte valida. <gallery> </gallery> == Märkused == <references/> {{Commonscat|Featured_pictures_of_Estonia|Eeskujulikud pildid Eestist}} {{Commonscat|Valued images of Estonia|Väärtuslikud pildid Eestist}} {{Commonscat|Quality_images_of_Estonia|Head pildid Eestist}} [[Kategooria:Nädala pildid]] c3d8mw8u08asef00xdl0b3emdnvxgfq Laulupidu 0 92108 7241178 7240388 2026-09-24T19:17:07Z Heakeel 122460 /* Eellugu */ 7241178 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=juuli}} [[File: Laulupidu 07072019.jpg|pisi|[[XXVII üldlaulupidu]] [[Tallinna lauluväljak]]ul (2019)]] '''Laulupidu''' on muusikapidustus, kus suur hulk [[Koor (muusika)|kooridesse]] koondunud lauljaid esitab peo eeskavva valitud koori- või ühislaule. Eesti laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi keskel ning laulupeost on kujunenud eestlaste rahvusliku ühtekuuluvuse olulisi väljendajaid. Laulupeod on Eesti muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud nüüdseks juba enam kui poolteise sajandi vältel. Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] laulu- ja [[rahvatantsupidu|tantsupidude]] traditsioon on kantud 2003. aastal [[UNESCO]] inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.<ref>[https://web.archive.org/web/20090629112626/http://www.laulupidu.ee/est/sepikoda/unesco/ UNESCO]. Laulu- ja Tantsupeo SA. {{väiksem|Kasutatud 24.04.2009}}</ref><ref>[http://www.unesco.org/culture/ich/index.php?RL=50 The Baltic Song and Dance Celebrations]. UNESCO. {{väiksem|Kasutatud 8.07.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref> ==Eesti laulupeod== === Eellugu === 18. sajandi lõpul Eestisse jõudnud [[herrnhuutlus|vennastekoguduste liikumise]] tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, millest suurem osa oli Saksamaal kirjutatud. See tõi kaasa varasemast erineva laulutava, sest vennastekoguduste vaimuliku äratustegevusega kaasnes vaen eestlaste varasemate kommete, sealhulgas [[regivärss|regivärsiliste]] [[rahvalaul]]ude vastu. Samal ajal õpetasid ametlik [[luterlus|luteri kirik]] ja [[külakool]]id omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset [[koorilaul]]u. Juba Rootsi ajal, 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset [[koraal]]iraamatut, mida kasutati [[köster|köstrikoolides]]. Esimene teade eestlaste neljahäälselt kooris laulmise kohta pärineb 1818. aastast [[Kanepi kihelkond|Kanepi]] kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati [[Laiuse kihelkond|Laiuse]]l oma aja kohta väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti [[baltisakslased|baltisakslastelt]] ja riigisakslastelt, kelle hulgas levis mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu harrastavate lauluseltside liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (''[[Liedertafel]]'') olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. aastal Tallinnas asutatud ''Revaler Verein für Männergesang''. Esimene laulupeoga sarnanev baltisaksa muusikapidu Balti provintsides toimus 1836. aastal [[Riia]]s. Esimeseks baltisaksa laulupeoks loetakse 1857. aastal Tallinnas toimunud pidu.<ref name="laulupidu.ee" /> [[Johann Voldemar Jannsen]] kirjutas oma ajalehes [[Perno Postimees]], et "Saksamaal on igas külas lauluseltsid" ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal tõi Jannsen eeskujuks [[Šveits]]i: "[[Zürich]]i linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid. Mu meele teeb haigeks, kui selle peale mõtlen, kui vaesed meie laulu poolest oleme!"<ref name="130 aastat" /> Šveitsis peeti aastatel 1843–1912 22 üldlaulupidu, 1922–2015 13 üldlaulupidu, mille toimumiskoht vaheldus. Viimatised laulupeod toimusid 2015. aastal [[Meiringen]]is ja 2022. aastal [[Gossau]]s. Lauljaid oli Šveitsi 2015. aasta laulupeol 12 000. Millal toimus esimene saksa üldlaulupidu, on vaieldav, sest erinevaid sellesarnaseid üritusi korraldati alates vähemalt 1838. aastast. ''Deutscher Sängerbund'' pidas aastatel 1865–1912 8 üldlaulupidu, ''Deutscher Sängerbund'' ja selle järeltulija ''Deutschen Chorverband'' 1924–2016 15 üldlaulupidu, samuti eri paigus, neist kaks (1890 ja 1928) [[Viin]]is. Viimatine saksa üldlaulupidu oli 2016. aastal [[Stuttgart|Stuttgardis]]. Lauljaid oli 2012. aasta laulupeol 20 000. Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Venemaa Keisririigi Balti kubermangudes kandis endas ka Euroopat haaranud [[rahvusromantism]]i ideid. 19. sajandil hakati Euroopa mitmes piirkonnas pöörama enam tähelepanu rahvuslikule ühtekuuluvusele ja isamaa-armastusele. Saksamaa [[Sakslased|sakslaste]] ja seejärel ka baltisakslaste rahvusteadvuse tõusule vastukaaluks tekkis peagi ka eestlaste ja lätlaste rahvuslik iseteadvus. Eestis võeti kasutusele mõiste ''[[eestlased|eesti rahvas]]'' ning Johann Voldemar Jannsen ja teised Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelased hakkasid sakslaste eeskujul samasuguseid lauluseltse looma ning sakslaste ''Sängerfest''-idele sarnaseid eesti laulupidusid korraldama. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud [[Revalia (selts 1863)|Revalia]] ning 1865. aastal asutatud [[Estonia (selts)|Estonia]] ja [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]].<ref name="Tagused">{{netiviide|URL=http://www.folklore.ee/tagused/nr1/internet.htm|Pealkiri=Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana|Autor=Kristin Kuutma|Väljaanne=Mäetagused|online=6.04.2009}}</ref><ref>{{netiviide|URL=http://www.laulupidu.ee/est/ajalugu/pidude_ajalugu|Pealkiri=Laulu- ja tantsupidude ajaloolisest taustast|Väljaanne=Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA|online=6.04.2009|arhiivimisaeg=25.01.2009|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090125025628/http://laulupidu.ee/est/ajalugu/pidude_ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref> === Eesti üldlaulupeod === {{vaata|Üldlaulupidu}} [[I üldlaulupidu|Esimene üle-eestiline laulupidu]] toimus 1869. aastal [[Tartu]]s. Alates kuuendast üldlaulupeost on see alati Tallinnas toimunud. Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod iga viie aasta tagant. Kohalike kooride ühislaulmisi leidis aset juba enne [[I üldlaulupidu]]. Esimesed mitme eestlaste koori kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal [[Põlva]]s. Esimene laiema kõlapinnaga laulupüha peeti 1863. aastal [[Anseküla]]s, kus osales 500 lauljat.<ref name="Tagused" /> Enne üldlaulupidu toimusid laulupäevad teadaolevalt veel [[Jõhvi]]s, [[Simuna]]s, [[Virumaa]]l, [[Laiuse]]l, [[Hiiumaa]]l, [[Pärnu kihelkond|Pärnu kihelkonnas]] ja [[Uulu mõis]]as. Üldlaulupidude tava juurdudes muutusid ka maakondlikud ja kohalikud laulupeod aina sagedasemaks. Nii toimus [[VI üldlaulupidu|VI]] ja [[VII üldlaulupidu|VII üldlaulupeo]] vahel teadaolevalt 23 laulupäeva eri paigus ning [[X üldlaulupidu|X]] ja [[XI üldlaulupidu|XI peo]] vahel juba 104 laulupäeva.<ref name="130 aastat">''130 aastat eesti laulupidusid'', 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}</ref> === Eesti öölaulupeod === {{vaata|öölaulupidu}} Eesti ajaloos on tähelepanuväärsed [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] eelsed öölaulupeod [[Tallinna lauluväljak]]ul. Esimesed neist toimusid spontaanselt 1987. aasta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 29 juuni 2017 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20170629.2.9.3 |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> juunis [[Tallinna vanalinna päevad]]e ajal – alustati [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsil]], kuid suure osavõtjate hulga tõttu koliti peagi lauluväljakule. Meediakajastus puudus, rahvas kogunes suust suhu levinud info põhjal. Lähtudes varasema aasta kogemustest olid öölaulupeod 1988. aasta juunis juba ametlikult Vanalinna päevade programmi lülitatud. 1988. aasta öölaulupidude ajal lehvitati just äsja "lubatuks" muutunud sinimustvalgeid lippe. Öölaulupeod leidsid kajastust ka raadios. Soe ja kuiv ilm neil öödel soodustas rahva rohket osavõttu. Need öölaulupeod läksid ajalukku rahvusliku meeleavaldusena ning neist ajendatult sündis ka mõiste "[[laulev revolutsioon]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp ja Vasar 17 juuni 1988 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880617.1.3 |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Toonaste öölaulupidude meenutamiseks on korraldatud öölaulupidusid ka hiljem. Neist pikima traditsiooniga on [[Tartu tudengipäevad]]e kevadfestivalil aset leidev öölaulupidu, mis sai alguse 2003. aastal [[Kassitoome]] orust, kuhu kogunesid tuhanded üliõpilased. === Muud eestlaste korraldatud laulupeod === 1956. aastal peeti esimest korda Baltimaade üliõpilaslaulupidu [[Gaudeamus (laulupidu)|Gaudeamus]]. 1962. aastast peetakse Eestis iga viie aasta tagant [[noorte laulu- ja tantsupidu]]sid. 2000. aastal toimus [[Eesti-Soome ühislaulupidu]].<ref name="EE 12">EE 12. kd, 2003, lk 284. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-70-141-0}}}}</ref> Esimesed suuremad eestlaste laulupeod [[pagulus]]es toimusid 1946. aastal [[Saksamaa]]l [[Altenstadt]]is ja 1947. aastal [[Augsburg]]is. Veel on neid peetud [[Rootsi]]s, Ameerika Ühendriikides, [[Kanada]]s, [[Austraalia]]s, [[Inglismaa]]l, [[Uus-Meremaa]]l ning [[ESTO päevad]]e raames.<ref name="EE 12" /> <gallery> Pilt:Baltisaksa laulupidu, 1866, Tallinn.tif|Baltisaksa laulupidu (''Sängerfest'') Tallinnas (18. juuli 1866) Pilt:Pirmojidaina.jpg|Esimene Leedu üldlaulupidu [[Kaunas]]es (1924) Pilt:Tallinna lauluväljak 1980.jpg|1980. aasta üldlaulupidu [[Tallinna lauluväljak]]ul Pilt:XXV laulupidu (2).jpg|Laulukaare alune XXV üldlaulupeol Tallinnas Pilt:XXV laulupidu (1).jpg|XXV üldlaulupeo kuulajad Tallinnas Pilt:Latvian song festival by Dainis Matisons, 2008.jpg|Läti 2008. aasta laulupidu </gallery> == Vaata ka == *[[Väikesaarte laulupidu]] * [[rahvatantsupidu]] * [[Laulupeomuuseum]] * [[Noorte laulu- ja tantsupidu]] * [[Rahvamuusikapidu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="laulupidu.ee">[https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i-laulupidu/ laulupidu.ee: I LAULUPIDU (1869)], vaadatud 10. juuli 2024</ref> }} == Kirjandus == * A. Tamarkin. ''Lauluga läbi aegade''. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. * A. Ratassepp. ''Eesti laulupeod''. Tallinn: Perioodika, 1985. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{laulupidu}} [[Kategooria:Laulupeod| Laulupidu]] [[Kategooria:Eesti rahvakultuur]] ooeg3ei2pq3jpzcr2lcgqo4b635qzsg Tartu Ülikooli peahoone 0 96082 7241204 7134043 2026-09-24T20:02:48Z Kruusamägi 1530 7241204 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ülikooli peahoonest Tartus; samanimelise litograafia kohta vaata [[Tartu ülikooli peahoone (litograafia)]]}} [[Pilt:Tartu Ülikooli peahoone 2012.jpg|pisi|Tartu Ülikooli peahoone]] [[Pilt:Tartu University in golden autumn.jpg|pisi|Ülikooli peahoone ja Tartu vanalinn]] '''[[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] peahoone''' asub [[Tartu]] kesklinnas aadressil [[Ülikooli tänav]] 18. See on üks silmapaistvamaid [[Klassitsism|klassitsistliku]] [[arhitektuur]]i näiteid [[Eesti]]s.{{lisa viide}} Traditsiooniliselt on peahoones asunud [[rektoraat]] ja muud haldusüksused ja humanitaarteaduskonnad. Viimastel aastakümnetel{{millal}} on ülikooli peahoones tegutsenud eesti jt filoloogid, õigusteadlased, ajakirjandusõpe ning tänini peahoone põhiosa põhjaotsa kõrgeimal korruseil töötav [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]]. Rektoraat paikneb tänapäeval hoone lõunatiivas. Viimasel kümnendil{{millal}} on õppetegevus hajutatud üha enam ülikooli teistesse hoonetesse, andes peahoones maad ülikooli administratsioonile. Tartu Ülikooli peahoone aulas toimuvad traditsiooniliselt ülikooli aktused, samuti on see esinduslik kontserdipaik. == Ajalugu == [[File:Tartu ülikool 1914.jpg|thumb|left|[[Tartu ülikooli peahoone]] (1914). Katusel on õigeusu kabeli tornike, mis pärast ülikooli eestikeelseks muutmist lammutati. Foto: [[Johannes Pääsuke]]]] Ülikooli peahoone projekteeris [[Johann Wilhelm Krause]]. Projekt valmis 1805. aastal ja hoone nurgakivi pandi 15. septembril (30. augustil?) 1805. Peahoone avati aktusega 31. juulil 1809, kuigi sisetööd kestsid veel 1811. aastani. Hiljem lisati tiibhooned ja [[Tartu Ülikooli kirik|ülikooli kirik]] (1856–1959).<ref>Tartu Ülikooli ajalugu II. 1798-1918. Koostanud Karl Siilivask. Eesti Raamat, Tallinn, 1982.</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli peahoone |url=https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/E7B88F7684E02714422568E800480AA4 |vaadatud=2023-12-09 |väljaanne=info.raad.tartu.ee |arhiivimisaeg=2021-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210919140534/https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/E7B88F7684E02714422568E800480AA4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ööl vastu [[21. detsember|21. detsembrit]] [[1965]] oli [[Tartu ülikooli peahoone tulekahju|peahoones tulekahju]]. Tulekahju sai alguse umbes keskööl, tuletõrje alustas kustutamist enne kella viit hommikul. Tules hävis peahoone keskmine osa, katus ja pööning ning seal asunud kaks kartserit ja kolmanda kartseri sein, aula ja sellega külgnenud teise ja kolmanda korruse ruumid. Kogu peahoone 6255 m² põrandapinnast hävis 900 m². Eeluurimise käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis tekkinud elektririkkest. Peahoone taastati [[1. september|1. septembriks]] [[1966]], [[aula]] aga [[28. aprill]]iks [[1967]]<ref>Ando Leps. [http://kultuur.elu.ee/ke499_tulekahju.htm#top Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust.] Kultuur ja Elu</ref>. Ajakirjas Akadeemia 12/2025 ilmus Terje Lõbu pikem artikkel põlengust, tagajärgedest ja põhjustest. Ka 1829. aastal oli hoones põleng, kuid õnneks väike ning aulat ei kahjustanud. 1997. aastani tegutses peahoone keldris kohvik Sophokles. Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. [[2007]]. aastal uuendati hoone katust, pööningut ja välispiirdeid. <gallery> Pilt:TÜ peahoone põleng 1965. aasta detsembris.jpg|Ülikooli peahoone põleng 1965. aastal Pilt:Tartu Ülikool (1991).jpg|Ülikooli peahoone 1991. aastal Pilt:Tartu Ülikooli peahoone 2014-12.JPG|Tartu Ülikooli peahoone detsembris 2014 </gallery> == Arheoloogilised uuringud == [[Fail:Jalutuskäik ümber Tartu ülikooli peahoone 2019. aasta jaanuaris.gif|pisi|Jalutuskäik ümber Tartu ülikooli peahoone 2019. aasta jaanuaris]] Ülikooli peahoone on rajatud endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]]u varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati [[Rahvaste mälestussammas|Rahvaste monument]]. [[2010]]. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>. Leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a kuuluv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda. ==Mälestustahvlid ja monumendid== [[Pilt:Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel Tartu Ülikooli peahoones, 20. september 2011.jpg|pisi|Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel]] Ülikooli peahoone põhjatiiva otsaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud [[nobelist]]ile, keemik [[Wilhelm Ostwald]]ile. Lõunatiiva otsaseinale paigaldas [[Poola suursaatkond Tallinnas]] 3. mail 2005 (uuendatud tahvel avati 27. septembril 2021) mälestustahvli [[Poola-Leedu]] kuningale [[Stefan Batory]]le, kes 1583. aastal andis Tartu linnale selle praegused lipuvärvid ning rajas ülikooli eelkäija, [[Tartu jesuiitide gümnaasium]]i. Peahoone taguses väikses pargis [[Kuningaplats]]il seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuninga [[Gustav II Adolfi monument]], mis on sõjaeelse mälestusmärgi koopia. Peahoone vasemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele Tartu Ülikoolis eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele [[Nikolai Maim]]ule, [[Ants Piip|Ants Piibule]] ja [[Jüri Uluots]]ale. 9. aprillil 2012 avati peahoones mälestustahvel [[Ferenc Liszt]]ile, kes andis aulas täpselt 170 aastat varem (1842) kaks kontserti. Auditooriumile nr 139 on antud [[Johannes Voldemar Veski]] nimi. Varem on olnud peahoone koridoris ka mälestustahvel Teises maailmasõjas (toona Isamaasõda) hukkunud õppejõududele. ==Ülikooli peahoone kunstis== <gallery> TKM 4538G,Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|[[Georg Friedrich Schlater]]i [[litograafia]] 1845. aastast Album von Dorpat, TKM 0031H 08.jpg|[[Louis Höflinger]]i litograafia 1860. aastast TKM 1271G, Tartu Ülikool, Louis Höflinger.jpg|Louis Höflingeri litograafia 1860. aastast Tartu ylikooli peahoone joonisel.jpg|Höflingeri litograafia reproduktsioon [[Von Bocki maja]] otsaseinal </gallery> ==Pildid== <gallery> Tartu ylikooli 375.jpg|Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks Gustav II Adolfi monument Tartu Ülikooli peahoone taguses pargis, 20. september 2011.jpg|Gustav II Adolfi monument peahoone taga TÜ kunstimuuseum, sinine saal.JPG|Peahoones asub ka [[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]] Tartu asv2022-04 img22 University main building.jpg|Peahoone aula Tartu Ülikooli peahoone lõunatiib.JPG|Lõunapoolne tiibhoone Tartu Ülikooli peahoone interjöör 06.JPG|Peatrepp Tartu Ülikooli peahoone portikus.JPG|Portikus </gallery> == Vaata ka == * [[Tartu Ülikooli kartser]] * [[Tartu ülikooli peahoone tulekahju]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Niina Raid "Tartu Ülikooli peahoone" Tartu: AS RAHKOI, 1993 ==Välislingid== {{commons|Category:Main building of Tartu University}} *[http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/E7B88F7684E02714422568E800480AA4 Tartu Ülikooli peahoone] *{{kultuurimälestis|ID=6913}} * Varje Sootak: [http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1584 "Kuue samba taga"] Universitas Tartuensis, oktoober 2015 * [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2100.6.531:2 E. V. Tartu Ülikooli Keemia-instituudi ja Polikliinikute ühine KÕ kava (sisaldab muuhulgas ülikooli peahoone kirjelduse ja seal töötavate ametnike nimistu 1939. aastal)] {{Coordinate|NS=58.381052|EW=26.720016|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli hooned]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Tartu kultuurimälestised]] sm1qteciscdo8yj26nr6n432cus11nx Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti 0 96542 7241623 7226894 2026-09-25T11:49:19Z The Prince of Tartu 901 /* 2026 */ 7241623 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.'' ==1957== *1. [[Pentti Haanpää]]. "Elu suurelt maanteelt". Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]] *2. [[William Jacobs]]. "Säravad suled". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *3. [[Friedebert Tuglas]]. "Ühe Norra reisi kroonika". *4. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ivan Tšuprovi langemine". Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]] *5. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. "Tsirkuses". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *7. [[Alberto Moravia]]. "Rooma novelle". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *8. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *9. [[Konstantin Paustovski]]. "Suvepäevad". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *10. "Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *11. [[Vera Panova]]. "Serjoža". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *12. [[Elsa Triolet]]. "Avignoni armastajad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]] *13. [[John Steinbeck]]. "Pärl". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Guy de Maupassant]]. "Valik novelle". Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]] *15. [[Branislav Nušitš]]. "Humoreske ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]] *16. [[Antanas Vienuolis]]. "Uppunu". Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]] *17. [[Halldór Laxness]]. "Hea preili ja härrasmaja". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *18. "Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi". *19. [[Kazimierz Brandys]]. "Olevikumälestusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. "40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat". Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]] *21. [[Aleksander Siivas]]. "Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel". *22. [[Karel Čapek]]. "Jutte ühest ja teisest taskust". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. "Valik novelle". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *24. [[Erni Krusten]]. "Õnnetu armastus". ==1958== *1. "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]] *2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. "Elavad nukud". *3. [[Leonhard Frank]]. "Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *4. [[Egon Rannet]]. "Kadunud poeg". *5–6. [[Graham Greene]]. "Vaikne ameeriklane". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *7. [[Svetoslav Minkov]]. "Õlgveltveebel". Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *8. [[Aleksei Tolstoi]]. "Siug". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Martin Andersen Nexø]]. "Tühjade kohtade reisijad". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. "Kolumbus kinnitab otsad". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *11. [[Heikki Lounaja]]. "Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *13. "Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat". Koostanud [[Ralf Parve]] *14. [[Vercors]]. "Mere vaikus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *15. [[Jerzy Andrzejewski]]. "Kuldne rebane". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *16. [[Jaroslav Hašek]]. "Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. "Legendi järg: noormehe märkmeid". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *18. Anatoli Kuznetsov. "Legendi järg: noormehe märkmeid (II)". Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina *19. [[Gottfried Keller]]. "Kolm Seldwyla juttu". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *20. [[John Galsworthy]]. "Forsyte'i pääsmine". Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. "Valencia lood". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *22. [[Bernhard Seeger]]. "Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]] *23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. "Inimeste maa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]] *24. [[Domenico Rea]]. "Pildikesi Napolist". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Heinrich Böll]]. "Jällenägemine puiesteel". Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *26. [[Lilli Promet]]. "Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste". *27. "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *28. [[Pavel Kohout]]. "Niisugune armastus". Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. "Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *30. [[Artur Lundkvist]]. "Vindinge valss". Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *31. [[Mihhail Koltsov]]. "Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. "Isa Browni lugusid". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *33. [[Zsigmond Móricz]]. "Seitse kreutserit". Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]] *34. [[Premendro Mitro]]. "Robinson Crusoe oli tüdruk". Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]] *35. [[Øivind Bolstad]]. "Toska saare vembumees". Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]] *36. "Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]] ==1959== *1. [[Ludvik Aškenazy]] "Laste-etüüdid". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. "Merejutte". Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt *3. [[Robert Burns]]. "Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme". Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *4. [[William Saroyan]]. "Terves ilmas ja lausa taevas". Inglise keelest tõlkinud A. Bergman *5. [[Vera Inber]]. "Ööbik ja roos". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *6. "Rumeenia novelle". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7. [[Šolom Aleihhem]]. "Kuuskümmend kuus". Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]] *8. [[François Mauriac]]. "Ussipesa. I osa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *9. François Mauriac. "Ussipesa. II osa". Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski *10. [[Arnold Zweig]]. "Vikerkaar". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *11. "Poiss ja päike. Armeenia novelle". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] *12. [[Hans Kirk]]. "Tütarlaps tamburiiniga". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Sergei Antonov]]. "Uus töötaja". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. "Hiina tähtede all. I osa". *15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. "Hiina tähtede all. II osa". *16. [[W. Somerset Maugham]]. "Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *17. [[Stepan Vassiltšenko]]. "Mustlanna". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *18. [[Bertolt Brecht]]. "Kalendrijutud". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]] *19. [[Einar Maasik]]. "Koduküla teel". *20. [[Pierre Courtade]]. "Kõrgemad loomad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *21. [[Ivar Lo-Johansson]]. "Vili valmib nüüd Dakotas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *22. [[Aleksander Grin]]. "Punased purjed". Vene keelest tõlkinud O. Mamers *23–24. [[Ray Bradbury]]. "451° Fahrenheiti". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *25. [[Nikolai Gribatšov]]. "Augustikuu tähed". Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]] *26. "Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *27. [[William Heinesen]]. "Nõiutud valgus". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *28. [[Vance Palmer]]. "Laskem linnud vabadusse". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *29. [[Paul Guimard]]. "Le Havre'i tänav". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *30. [[Aleksander Dovženko]]. "Poeem merest". Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *31. [[Karlludwig Opitz]]. "Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *32. [[Vassili Ardamatski]]. "Kohtumised". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *33. [[Sadek Hedajät]]. "Hadži-aga". Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]] *34. [[Theun de Vries]]. "Friisi postitõld". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *35. [[Aleksander Kozatšinski]]. "Roheline vanker". Vene keelest tõlkinud [[Henno Meriste]] *36. [[Veikko Huovinen]]. "Havukka-Aho mõtleja". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37. "Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist". Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]] *38. [[Ernö Urban]]. "Kaks vaati rummi". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Ernest Hemingway]]. "Mehed ilma naisteta". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]] *40. [[Sigurd Hoel]]. "Nad armastasid teineteist". Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]] *41. [[Juri Nagibin]]. "Öine külaline". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *42. [[Marie Pujmanová]]. "Õde Alena". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Aafrika jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *44. [[Konstantin Simonov]]. "Kaugel idas". Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]] *45. [[Angus Wilson]]. "Halb seltskond". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *46. [[Juliusz Słowacki]]. "Maria Stuart: ajalooline draama". Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]] *47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. "Suvepuhkuste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]] *48. [[John Osborne]]. "Vaata raevus tagasi". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *49. [[Ostap Višnja]]. "Jahimees muheleb". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *50. [[Miguel Ángel Asturias]]. "Nädalalõpp Guatemaalas". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *51. [[Katri Vala]]. "Maa rinnal". Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *52. "Levanti. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]] ==1960== *1. [[Mart Raud]]. "Igaviku lävel". *2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. "Bismarck ja neeger". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3. [[Wolfgang Borchert]]. "Ukse taga". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *4. [[Anton Tšehhov]]. "Orus". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *5. [[Tô Hoái]]. "Muong Gion". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *6. [[Johannes Barbarus]]. "Kolm juttu". *7. [[Halldór Stefánsson]]. "Tasu päästmise eest". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *8. [[Eduard Vilde]]. "Casanova jätab jumalaga". *9. [[John O'Hara]]. "Perekondlik koosviibimine". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *10. [[Venjamin Kaverin]]. "Tundmatu sõber". Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]] *11. [[Olavi Siippainen]]. "Sinise jakiga tüdruk". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Spordilugusid". *13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Rõõmus poiss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *14. [[Frigyes Karinthy]]. "Palun, härra õpetaja!" Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. "Džamilja". Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]] *16. [[Sofja Vinogradskaja]]. "Esimesed aastad". Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]] *17. [[Mark Twain]]. "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *18. [[Rein Sepp]]. "Viimne üksiklane". *19. [[Carlo Montella]]. "Kiri Giuliale". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. [[Premtšand]]. "Kaotuse võit". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. "Legend van Cliburnist". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22. [[Johannes R. Becher]]. "Luuletaja päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *23. [[Bruno Traven]]. "Tänukiri". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "Kuuldud jutustusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Mihhail Prišvin]]. "Phacelia". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *26. [[Jan Otčenášek]]. "[[Romeo, Julia ja pimedus]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Erskine Caldwell]]. "Tagasi Lavinia juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *28. "Laule Eestist". Koostanud [[Paul Rummo]] *29. [[Stephen Leacock]]. "Defektiivne detektiiv". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *30. [[Pavel Nilin]]. "Kohtumine Tiškoviga". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *31. [[Henriette van Eyk]]. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]] *32. Henriette van Eyk. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)". Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere *33. [[Aapeli]]. "Meie issanda sipelgad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *34–35. [[Olav Duun]]. "Olsøy poisid". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *36. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37. [[Sergei Lvov]]. "Päästke meie hinged!" Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *38. [[Friedrich Wolf]]. "Pariisi õngitseja". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *39. [[Uno Laht]]. "Selle suve värsid". *40. [[Henri Crespi]]. "Sigaret". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *41. [[Pál Szabó]]. "Teispool Doonaud, Tisza taga ...". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]] *42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Avarii. Sügisõhtul". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *43. [[Peter Karvaš]]. "Kesköö-missa". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *44. [[Aleksander Tvardovski]]. "Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt. *45. "Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist". Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]] *46. [[Anna Seghers]]. "Varjupaik ja teisi jutte". Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]] *47. "Küla ilma meesteta. Iiri jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *48. [[Peer Schaldemose]]. "Vanemate patud". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *49. "Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist". Koostanud [[Ain Kaalep]] *50. [[Ivan Jefremov]]. "Cor Serpentis. Mao süda". Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]] *51. [[Sinclair Lewis]]. "Pajude allee". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *52. "Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]] ==1961== *1. [[Ludvik Aškenazy]]. "Armunud kastis". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. [[Pierre Gamarra]]. "Päikesekonservid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *3. [[Sakari Pälsi]]. "Mina olin veel väikene". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4. "Muusikalisi hetki". Koostanud [[Ain Kaalep]] *5. [[Ilja Ehrenburg]]. "Pariis". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *6. [[Corrado Alvaro]]. "Öised sõnad". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7–8. [[Olga Bergholz]]. "Päevased tähed". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Egon Erwin Kisch]]. "Pöörane reporter". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *10. [[Leon Kruczkowski]]. "Vabaduse esimene päev". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Tarjei Vesaas]]. "Imelik tunne". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *12. [[Mihhail Zoštšenko]]. "Kauba kvaliteet". Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *13. [[Edward Morgan Forster]]. "Teine kuningriik". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Vladimir Bogomolov]]. "Ivan". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. "Halli kivi jutud". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]] *16. "Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Juhan Peegel]] *17. [[Rabindranath Tagore]]. "Lahendatud mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *18. [[Jaroslav Putík]]. "Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]] *19. [[Gábor Goda]]. "Murdvaras". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *20–21. [[Veera Panova]]. "Sentimentaalne romaan". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *22. [[Ivo Andrić]]. "Janu". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *23. [[Armand Lanoux]]. "133-nda reisijad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]] *24–25. [[Victor Stafford Reid]]. "Leopard". Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]] *26. [[Janka Brõl]]. "Viimne kohtumine". Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. "Valed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *29. [[Erik Asklund]]. "Manne". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *30. [[Evald Tammlaan]]. "Jänkimehe kroonika". *31. [[Fjodor Abramov]]. "Ilma isata". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–34. [[Jerome David Salinger]]. "[[Kuristik rukkis]]". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *35. "Vihm mere kohal. Venetsueela novelle". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–38. [[Martti Larni]]. "Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. "Konstantinoopoli tähed". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik". Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *44. [[Cezar Petrescu]]. "Dacia Felix". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *45. "Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle". Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]] *46. [[Sherwood Anderson]]. "Mahavaikitud vale". Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]] *47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. "Romansse tähtedele". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]] *48. [[Max Frisch]]. "Härra Biedermann ja tulesüütajad". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49–51. [[Graham Greene]]. "Meie mees Havannas". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *52. "Oma maja. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]] ==1962== *1–2. [[Viktor Nekrassov]]. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *3. [[John Bell Clayton]]. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]] *4. [[Ain Kaalep]]. "Samarkandi vihik". *5. [[Stanisław Dygat]]. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Upendranath Ašk]]. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *7–9. [[Konstantin Fedin]]. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10. [[James Aldridge]]. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]] *11–12. [[Luchino Visconti]] jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *13. [[Minni Nurme]]. "Valus küsimus". *14. [[János Fülöp]]. "Botond". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Halldór Laxness]]. "Napoleon Bonaparte". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *16–17. [[Truman Capote]]. "Rohukannel". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *18. [[Vladimir Voinovitš]]. "Meie elame siin". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Ita Gassel]]. "Alphonsine". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]] *20–21. "13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt". Koostanud [[Villem Gross]] *22. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *23–25. [[Folke Fridell]]. "Piiga hallis". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[John Morrison]]. "Pandaloopi prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]] *27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. "Päevavalgel". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *28–31. [[John Braine]]. "Tee ülesmäge". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *32. [[Regīna Ezera]]. "Latgale jutustusi". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]] *33. [[Josef Reding]]. "Üksinda Paabelis". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]] *34–36. [[O. Henry]]. "Kapsad ja kuningad". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37–38. "Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Huko Lumet]] *39. [[Marcel Aymé]]. "Teise mehe pea". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *40. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *41. [[Ēvalds Vilks]]. "Ma ei või sind üksi jätta". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *42–43. [[Jiři Fried]]. "Ajahäda". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *44. [[Leonid Pervomaiski]]. "Armastuslaulu asemel". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. "Sevilla täht". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *46. [[Juri Gontšarov]]. "Tervitus avamerelt". Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]] *47. [[Betti Alver]]. "Mõrane peegel". *48–50. [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51. [[Sergei Jessenin]]. "Lüürika". Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] *52. "Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]] ==1963== *1–3. [[Iris Uurto]]. "Armastus ja kartus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4–5. [[Georgi Vladimov]]. "Rikas maak". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Alan Sillitoe]]. "Tublid naised". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *7. [[Bertolt Brecht]]. "Kolmekrossiooper". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *8–9. [[Vladimir Pozner]]. "Hukkamise paik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *10. [[Marie Under]]. "Kolmteist ballaadi". *11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Üks päev Ivan Denissovitši elus". Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]] *13. [[Slavko Kolar]]. "Migudac ehk arguse apoloogia". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *14. [[Fjodor Knorre]]. "Omad lapsed". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. "Mänd, mis naeris". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *17. [[Stefan Heym]]. "Batsill". Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]] *18. [[Ion Drutse]]. "Ühe doina jälgedes". Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *19. [[Juhan Saar]]. "Värviline mõte". *20–22. [[Sara Lidman]]. "Mina ja mu poeg". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[Vassil Bõkav]]. "Kolmas rakett". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *25–26. [[Heinrich Böll]]. "…ega lausunud ühtegi sõna". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *27–28. [[Lucia Demetrius]]. "Viimane tauber". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *29. "Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *30. [[Imre Sarkadi]]. "Argus". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *31. [[Vladimir Maksimov]]. "Inimene on elus". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–33. [[Karel Michal]]. "Viirastused päise päeva ajal". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. "Neli meest". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]] *35. [[André Maurois]]. "Kulla needus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–37. [[Joseph Conrad]]. "Pimeduse süda". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]] *38. [[Allan Jokinen]]. "Kummituskoer". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Hans Christian Branner]]. "Punased hobused lumes". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–41. [[Maciej Patkowski]]. "Skorpionid". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *42. [[Jaan Kross]]. "Tuule-Juku". *43–46. [[Albert Camus]]. "Katk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *47. [[Venjamin Kaverin]]. "Viltune vihm". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–51. [[John Steinbeck]]. "Me tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *52. "Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] ==1964== *1. [[Stig Dagerman]]. "Öö mängud". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *2. [[Vladimir Voinovitš]]. "Tahan olla aus". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *3–5. [[Alain-Fournier]]. "Suur Meaulnes". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]] *6. [[Aleksander Tvardovski]]. "Tjorkin teises ilmas". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] *7–8. "13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat". *9. [[Johan Borgen]]. "Mesinädalad". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. "Taevas on selge". Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–13. [[Juan Goytisolo]]. "Mõõn". Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]] *14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Füüsikud". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *15. [[Bill Naughton]]. "Hilisöö Watlingi maanteel". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *16–18. [[Ferenc Sánta]]. "20 tunni reportaaž". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *19. "Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule". Koostanud [[Ruth Mirov]] *20–23. [[Erich Maria Remarque]]. "Lissaboni öö". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Per Olof Sundman]]. "Trummilööja". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *25. [[Edesio Alvarado]]. "Põgenik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *26. [[Josef Nesvabda]]. "Einsteini aju". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Unto Seppänen]]. "Seda sorti mees". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *28–29. [[Icchokas Meras]]. "Viik kestab silmapilgu". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Juri Kazakov]]. "Aadam ja Eeva". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *31–32. [[Jurij Brĕzan]]. "Ühe armastuse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *33–34. [[Vil Lipatov]]. "Võõras". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *35. [[Arvo Turtiainen]]. "Soome sari". Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]] *36. [[István Szabó]]. "Kõik niisama nagu vanasti". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *37. [[Sławomir Mrożek]]. "Elevant". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Asja huvides". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *42. [[Juhan Peegel]]. "Saaremaa motiive". *43. [[John Updike]]. "Vetelpäästja". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *44. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks". Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]] *45–46. [[Irina Grekova]]. "Naistejuuksur". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *47. [[Viktor Bezorudko]]. "Suhhi Mlõntsi musketärid". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *48–50. [[William Golding]]. "Kärbeste jumal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Italo Calvino]]. "Olematu rüütel". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ==1965== *1. [[Enn Vetemaa]]. "Monument". *2–5. [[John Braine]]. "Õnne tipul". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *6. [[Jānis Sudrabkalns]]. "Kas teie usute amulettidesse?" Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. "Adami jälil". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. "Meri ja mürk". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *11. [[Jacques Prévert]]. "Kuidas portreteerida lindu". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *12. [[Arthur Omre]]. "Armastuse auto". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Walter Macken]]. "Jumal lõi pühapäeva". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *14. [[William Faulkner]]. "Ümberpöörd". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *15–16. [[Andrei Bitov]]. "Kutsealune". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *17–18. [[Pär Lagerkvist]]. "Kääbus". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. "Minevik". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Otia Iosseliani]]. "Mäng". Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]] *23. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni kolmas seadus". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *24. [[Vassili Aksjonov]]. "Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija". Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sõnad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *27. [[Dimitrios Hadzis]]. "Õpetaja testament". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] *28. [[Jevgeni Švarts]]. "Draakon". Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *29–31. [[Ernest Hemingway]]. "Pidu sinus eneses". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *32–35. [[Jorge Semprún]]. "Suur reis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *36–38. [[Endre Fejes]]. "Vanarauahoov". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Milan Kundera]]. "Naljakad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *40. [[Hermann Hesse]]. "Klingsori viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]] *41–42. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". *43. [[Leo Ågren]]. "Ballaad". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *44–46. [[Max Frisch]]. "Homo faber". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *47–48. [[Isaac Asimov]]. "Kadunud robot". Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]] *49. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *50. [[Martin Walser]]. "Lennuk maja kohal". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *51. [[Mirdza Bendrupe]]. "Piibussaare". Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]] *52. "Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle". Tõlkinud [[Hans Luik]] ==1966== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Neli novelli". *3. [[Jerome David Salinger]]. "Parim päev banaanikala püügiks". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *4. "Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet". Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]] *5–6. [[Vitali Sjomin]]. "Seitsmekesi majas". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *7. [[Artur Alliksaar]]. "Nimetu saar". *8–9. [[Veijo Meri]]. "Manillaköis". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *10. [[Utuy Tatang Sontani]]. "Dogerid". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *11–13. [[Kōbō Abe]]. "Neljas jääaeg". Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]] *14. [[James Baldwin]]. "Keegi ei tea minu nime". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *15–16. [[Tarjei Vesaas]]. "Jääloss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *17–18. [[Peter Weiss]]. "Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Lumevalgus...lumepimedus". – [[Enn Vetemaa]]. "Lumesõda". *24–25. [[Isaak Babel]]. "Odessa lood". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *26. [[Herman Melville]]. "Billy Budd, fokkmarsimadrus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *27–30. [[Karl Ristikivi]]. "Imede saar". *31–32. [[Bernard Malamud]]. "Idioodid kõigepealt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33. "Mina meesi... Valik eesti rahvalaule". Koostanud [[Ülo Tedre]] *34. [[Herbert George Wells]]. "Võlupood". Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]] *35. [[Werner Bergengruen]]. "Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *36. [[Peter Karvaš]]. "Suur parukas". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *37. [[Corey Ford]]. "Mötlemise õpetus". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]] *38–39. [[Antti Hyry]]. "Kodus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *40–43. [[Franz Kafka]]. "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *44. [[Kornel Filipowicz]]. "Antikangelase päevik". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *45. [[Albert Camus]]. "Võõras". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *46–48. [[Johannes Bobrowski]]. "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *49–52. [[Grigori Baklanov]]. "Juuli 1941". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ==1967== *1–2. [[Jules Feiffer]]. "Karmuella-armuella ja Nunnu". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]] *3. [[Margareta Ekström]]. "Kallaletung". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *4. [[Mati Unt]]. "Elu võimalikkusest kosmoses". *5–6. [[Fazil Iskander]]. "Kitstuuri tähtkuju". Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]] *7. [[Carson McCullers]]. "Kurva kohviku ballaad". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8–10. [[Jaan Oks]]. "Vaevademaa". Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]] *11–13. [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *14. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ühepäevaliblikas". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *15. [[Arnošt Lustig]]. "Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *16. [[Enn Vetemaa]]. "Pillimees". *17. [[Sławomir Mrożek]]. "Tango". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *18. [[John Wain]]. "Onuke". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *19–20. [[Nikolai Dubov]]. "Põgenik". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *21–22. [[Paavo Haavikko]]. "Isiklikud asjad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *23. [[Anatole France]] (?). "Roosipuumööbel". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *24. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Tolmust ja värvidest]]". *25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Tõotus". Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]] *27. [[Ivan Klíma]]. "Armastajad üheks ööks". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *28–29. "Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat". Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]] *30. [[Ralph D. Paine]]. "Kadunud laevad". Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]] *31. [[Vassili Grossman]]. "Mõned kurvad päevad". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *32–34. [[Rex Stout]]. "[[Uksekell helises]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *35–36. [[Charles Baudelaire]]. "Kurja lilled". Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt *37. [[Mats Traat]]. "Irdinimene". *38–39. [[Arthur van Schendel]]. "Fregatt «Johanna Maria»". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *40–41. [[Bertolt Brecht]]. "Pagulasvestlused". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *42–43. [[Michael Frayn]]. "Plekkmehed". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *44–46. "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest". Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *47–48. [[Luigi Pirandello]]. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy mälestused". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *50–52. [[Veniamin Kaverin]]. "Kaksikportree". Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]] ==1968== *1. [[Arvo Valton]]. "Kaheksa jaapanlannat". *2–3. [[Jean Anouilh]]. "Becket ehk jumala au". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]] *4. [[Elmer Diktonius]]. "Maine hellus". Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. "Ajastu ahistavad asjad". Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]] *8. [[Georges Perec]]. "Asjad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *9–10. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]] *11–12. [[Saul Bellow]]. "Püüa päeva". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *13. [[Marie Under]]. "Uneretk". *14–16. [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *17. [[Willy Kyrklund]]. "Solange". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *18. [[Volter Kilpi]]. "«Albatrossi» lugu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Václav Havel]]. "Teade". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Saatuslikud munad". Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *22–24. [[Agatha Christie]]. "Tuhkur hobune". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. "Olid ju prohvet, kullake". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *27. [[Jānis Ezeriņš]]. "Salakaubavedaja". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *28–29. [[Jaroslava Blažková]]. "Nailonkuu". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *30. [[Ott Kangilaski]]. "Jutulõng". *31–34. [[Truman Capote]]. "Külmavereliselt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *35–38. [[Karl August Hindrey]]. "Ja oli kunagi keegi...". Eessõna [[Ülo Tedre]] *39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Romulus Suur". Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]] *41–42. [[Jean Ribillard]]. "Isand M’Saudi elu ja mõtted". Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *43. [[Aziz Nesin]]. "Hull pääses lahti". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *44. [[Hans Erich Nossack]]. "Lülituslaud". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *45. [[Viivi Luik]]. "Hääl". *46. [[Nikolai Jevdokimov]]. "Vajalik inimene". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *47–50. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Pär Lagerkvist]]. "Sibüll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1969== *1–2. [[Mati Unt]]. "Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg". *3. [[Andrei Platonov]]. "Gradovi linn". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *4–5. [[Peter Weiss]]. "Juurdlus". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *6. [[Vassili Šukšin]]. "Vanja, kuidas sina siia said?" Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *7. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Tuhkatriinumäng". *8–10. [[Olli]]. "Kui Simson olnuks soomlane". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *11. [[Jevgen Gutsalo]]. "Belle Parisienne". Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]] *12–13. [[Paul Viiding]]. "Elu aseaine". *14–17. [[Rolf Hochhuth]]. "Asemik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *18–19. "Pappa Jannseni postipaunast". *20–21. [[Mika Waltari]]. "Fine van Brooklyn". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Friedebert Tuglas]]. "Kirjandusloolisi pisivesteid". *23–26. [[Viktor Šklovski]]. "Sentimentaalne teekond". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *27. [[Samuel Beckett]]. "Õnnelikud päevad". Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]] *28–29. [[Albert Bels]]. "Uurija". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *30–33. [[William Golding]]. "Vaba langemine". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *34. [[Franz Grillparzer]]. "Vaene mängumees". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *35–36. [[Jacek Bocheński]]. "Tabu". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *37–39. [[James Joyce]]. "Dublinlased". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]] *40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. "Nelja tiivaga lind". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *41. [[Mahatma Gandhi]]. "Maailm on väsinud vihkamast". Inglise keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–44. [[Max Frisch]]. "Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng". Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]] *45–47. [[Norbert Wiener]]. "Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond". Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *48. [[André Gide]]. "Halvasti aheldatud Prometheus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *49–50. [[Veijo Meri]]. "Suguvõsa". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. "7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ==1970== *1. [[Vaino Vahing]]. "Lugu". *2. [[Harold Pinter]]. "Sünnipäevapidu". Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *3–5. [[Vassili Belov]]. "Igapäine asi". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *6. [[Marguerite Duras]]. "Moderato cantabile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *7–9. [[Aleksander Tassa]]. "Saalomoni sõrmus". *10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. "Talihari". Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]] *13. [[Erni Hiir]]. "Kui tulevad käod". *14. [[Hermann Hesse]]. "Unenäokingitus". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *15. [[Jaan Kross]]. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". *16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Agoonia". Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *20–21. [[Eduard Petiška]]. "Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *22–23. [[Edgar Allan Poe]]. "Kaev ja pendel". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]] *24–26. [[Väinö Linna]]. "Must armastus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *27. [[Hando Runnel]]. "Avalikud laulud". *28. [[Natalja Baranskaja]]. "Nädalast nädalasse". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *29–30. "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule". Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]] *31–33. [[Lars Gyllensten]]. "Sokratese surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *34–35. [[James D. Watson]]. "Kaksikspiraal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *36–39. [[Bertolt Brecht]]. "Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *40–41. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *42. [[Dylan Thomas]]. "Piimmetsa vilus". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *43. [[Heimito von Doderer]]. "Jeeriku pasunad". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *44. [[Andris Jakubāns]]. "Hakkas sadama kell neli üksteist". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *45. [[Peter Handke]]. "Kaspar". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *46–47. [[Aleksandr Herzen]]. "Teiselt kaldalt". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–49. [[Ernst Penzoldt]]. "Squirrel". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *50. [[Milo Urban]]. "Vyšny Mlyni taga". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *51–52. [[Bernard Shaw]]. "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] ==1971== *1. [[Andres Ehin]]. "Uks lagendikul". *2–3. [[Juri Oleša]]. "Kadedus". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *4. [[Jaan Kross]]. "Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel". *5–7. [[Arthur Miller]]. "Pärast pattulangemist. Hind". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8. [[István Örkény]]. "Tótid". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *9–11. [[Viljo Kojo]]. "Sinise kambri unenägu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12–13. [[August Strindberg]]. "Surmatants". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *14. [[Heinrich Mann]]. "Kobes". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]] *15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. "Tigu nõlvakul". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". *18. [[Juozas Grušas]]. "Anupras kukkus kõrgelt". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *19–21. [[Pentti Holappa]]. "Pärija omadused". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Vésteinn Ludviksson]]. "Kaheksa torustikust kostvat häält". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *23–26. [[Michael Frayn]]. "Hommikupooliku lõpu poole". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *27. [[Pär Lagerkvist]]. "Ahasveeruse surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *28–29. [[Valmar Adams]]. "Sinu sekundid". *30. [[César Vallejo]]. "Inimlikud luuletused". Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]] *31. [[Teet Kallas]]. "Verine padi". *32. [[Kåre Holt]]. "Vana tee «Armastuse» juurde". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *33–35. "Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora". *36–38. [[Vassil Bõkav]]. "Sotnikov". Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]] *39. "Lahtine laegas. Valimik aforisme". Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]] *40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. "Valge laev". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *42. [[John Osborne]]. "Luther". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *43. [[Gunnar Lunde]]. "Must naer". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *44. [[Fjodor Abramov]]. "Pelageja". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *45–47. [[William Faulkner]]. "Kui ma olin suremas". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. "Ülestähendusi põranda alt". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *50–51. [[Andrei Bitov]]. "Apteekrisaar". Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *52. [[Nelly Sachs]]. "Eeli". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]] ==1972== *1–2. [[Arvo Valton]]. "Õukondlik mäng". *3–4. [[Erich Segal]]. "Armastuse lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]] *5–6. [[Jorge Luis Borges]]. "Hargnevate teede aed". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *7–8. [[Eugene O'Neill]]. "Pikk päevatee kaob öösse". Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]] *9–10. [[Sivar Arnér]]. "Pime ja valge". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *11. [[Anna Haava]]. "Väikesed pildid Eestist". *12.–13. [[Robert Musil]]. "Kolm naist". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *14. [[Donald Barthelme]]. "Tavatud kombed, koletud teod". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]] *15. [[Daniil Granin]]. "Kaks lugu". Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]] *16–17. [[Jean Giraudoux]]. "Trooja sõda ei tule". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *18–19. "Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik". Kokku pannud [[Ülo Tedre]] *20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. "Julio Jurenito". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *24–26. [[Sigurd Hoel]]. "Patused suvepäikese all". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *27. [[Lembit Vahak]]. "Karske õhtupoolik". *28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]] *29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *32–34. [[H. J. Eysenck]]. "Tunne oma võimeid". Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]] *35–36. [[Pentti Haanpää]]. "Üheksa mehe saapad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37–39. [[Per Olof Sundman]]. "Ekspeditsioon". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. [[Albert Paris Gütersloh]]. "Austria-elamus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *41–42. [[Hando Runnel]]. "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks". *43. [[Isaak Babel]]. "Maria". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *44–45. [[Peter Brook]]. "Tühi ruum". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *46. [[Albert Schweitzer]]. "Aukartus elu ees". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *47–49. [[Valentin Rasputin]]. "Viimne tärmin". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *50. "Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus". Koostanud [[Ain Kaalep]] *51–52. [[Albert Camus]]. "Sisyphose müüt". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] ==1973== *1–2. [[Fernando Pessoa]]. "Autopsühhograafia". Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]] *3–4. [[Joseph Heller]]. "Me pommitasime New Havenit". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *5. [[Juri Nagibin]]. "Metsavahimajas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Julian Stryjkowski]]. "Siirius". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]] *7. [[Kersti Merilaas]]. "Kaks viimast rida". *8–11. [[Saul Bellow]]. "Mr. Sammleri planeet". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. "Kartoteek. Veider vanake". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]] *14. [[Veikko Huovinen]]. "Joodiku eetika". Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *15. [[Vaino Vahing]]. "Sina". *16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. "Närilised". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *18–19. [[Nathalie Sarraute]]. "Kas te kuulete neid?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *20–21. [[T. S. Eliot]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Mari Saat]]. "Katastroof". *23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. "Koormahobused". Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]] *25–26. [[Andrei Platonov]]. "Džan". Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *27–30. [[Miroslav Skála]]. "Pulmareis Jiljisse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *31–32. [[Kazys Saja]]. "Polüglott. Abstinent. Maniakk". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *33. [[Jüri Üdi]]. "Käekäik". *34–35. [[Ödön von Horvath]]. "Jumalata noorus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *36. [[Ernst Enno]]. "Minu sõbrad". *37–38. [[Marģers Zariņš]]. "Loojangu orel". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *39. [[Elias Canetti]]. "Marrakeši hääled". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *40. [[Richard Bach]]. "Johathan Livingston Merikajakas". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *41–44. [[August Kitzberg]]. "Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused". *45–46. [[Georg Büchner]]. "Dantoni surm". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kevadviretused". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *49–52. [[Hermann Hesse]]. "Stepihunt". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]] ==1974== *1–2. "Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi". Koostanud [[Mall Hiiemäe]] *2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *3. [[Daniil Granin]]. "Vihm võõras linnas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *4–5. [[Nikolai Baturin]]. "Varahilisel ajal". *6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Teed ja kohtumised". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *8. [[Mats Traat]]. "Kohvioad". *9–10. [[Mkrtitš Armen]]. "Heghnari allikas". Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]] *11–13. [[Günter de Bruyn]]. "Auhind". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *14. "Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules". Koostanud [[Vaime Kabur]] *15. [[Anatole France]]. "Crainquebille". Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt *16. [[Ota Pavel]]. "Ilusate sokkude surm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Uno Laht]]. "Bordelli likvideerimine". *18–19. [[Saulius Šaltenis]]. "Pähklileib. Henrik Monte". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *20. [[Jerzy Szaniawski]]. "Professor Tutka lood". Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]] *21. [[Aleksandr Puškin]]. "Luulet. Uusi eestindusi". Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]] *22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. "Raudrohi". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]] *24. [[Eha Lättemäe]]. "Metsamarju. Mõtsamarju". *25–26. [[Vladimir Lidin]]. "Lillede kastmise tund". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *27–30. [[William Faulkner]]. "Isaac McCaslini lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *31. [[Arvo Valton]]. "Pööriöö külaskäik". *32. "Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet". Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]] *33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. "Aforisme". Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]] *34. [[Viivi Luik]]. "Salamaja piir". *35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. "Sirelisuru". Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *36. [[Enn Vetemaa]]. "Püha Susanna ehk Meistrite kool". *37–39. [[Sven Fagerberg]]. "Valgeks võõbatud süda". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40–41. [[Vassili Aksjonov]]. "Teekond tühjade tünnidega". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *42–43. [[Luigi Pirandello]]. "Heinrich IV". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *44. [[Rein Saluri]]. "Külalised". *45–46. [[Rabindranath Tagore]]. "Aednik". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *47–48. [[Elisabeth Aspe]]. "Ennosaare Ain". *49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. "Barbara". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] ==1975== 1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber "Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu". Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)</ref> aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras "Niidermaadega". Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga "Loomingu raamatukogu" sarjas. *1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. "Niidermaad". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *3–4. [[Anatol Kudravets]]. "Mälestamispäev". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *5. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kutsikad". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *6. [[Anar]]. "Dante juubel". Tõlkinud [[Ly Seppel]] *7–8. [[Thornton Wilder]]. "San Luis Rey sild". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *9. [[Mati Unt]]. "Via regia". *10–11. [[Aleksandr Borin]]. "Avarii". Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]] *12–13. [[Antonin Artaud]]. "Esseid ja kirju". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–16. [[Redik Soar]]. "Esimesilt päevilt". *17–20. [[Konstantin Simonov]]. "Kakskümmend päeva sõjata". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *21. [[Mihhail Šolohhov]]. "Keeris". Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]] *22. [[Jüri Üdi]]. "Armastuskirjad". *23. [[Thomas Mann]]. "Seadus". Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]] *24. [[Roald Dahl]]. "Musi mopsti". Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *25–26. [[Jüri Jürison]]. "Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal". Kokku pannud [[Juhan Peegel]] *27. [[Italo Svevo]]. "Kaks novelli". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *28–31. [[Taisto Huuskonen]]. "Terasetorm Karjala kannasel". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *32–33. [[Pascal Lainé]]. "Irrevolutsioon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *34. [[Toomas Vint]]. "Ringmäng". *35. [[Kurt Vonnegut]]. "Õnne sünnipäevaks, Wanda June". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *36–37. [[Mykolas Sluckis]]. "Neidude pühapäev". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. "Doktor Glas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. "Trükkal J. W. Lackneri tapmine". Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]] *41. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle häda mõistuse pärast". *42. [[August Strindberg]]. "Preili Julie". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *43–46. [[Veijo Meri]]. "Aleksis Stenvalli elu". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. "Juttud ja teggud". ==1976== *1. [[Riho Lahi]]. "Vanaisa jutud". *2. [[Jack London]]. "Lõke". Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]] *3–4. [[Rabindranath Tagore]]. "Gitandžali". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *5. [[Bruno Traven]]. "Bandiitide tohter". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]] *6. [[Arvo Valton]]. "Muinasjutt Grandi leidmisest". *7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. "Tule taltsutamine". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *10–11. [[Olev Remsu]]jev. "Homne karikakar". *12–13. [[Nikolai Baturin]]. "Oaas". *14. [[Hando Runnel]]. "Mõru ning mööduja". *15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. "Noore W. uued kannatused". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *17–20. [[Andres Saal]]. "Vambola". *21. [[Aleksandrs Čaks]]. "Minu armastus". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *22. [[Pierre Gascar]]. "Naised". Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]] *23–25. [[Otia Iosseliani]]. "Tähesadu". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *26. [[Romualdas Granauskas]]. "Loojanguvana". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *27. [[Paavo Haavikko]]. "Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada". Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]] *28–29. [[Evelyn Waugh]]. "Kallis kadunuke". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *30–31. [[Willy Sørensen]]. "Kummalised lood". Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *32. [[Enn Vetemaa]]. "Roosiaed". *33. [[Karl Ernst von Baer]]. "[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]". Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]] *34–37. [[Boriss Balter]]. "Nägemiseni, poisid!" Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *38–39. [[Curzio Malaparte]]. "Kriket Poolas". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Retk Hispaaniasse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]] *42. [[Vladimir Anikanov]]. "Miniatuur". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *43. [[Eila Pennanen]]. "Saladus". Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]] *44–45. [[L'udo Zúbek]]. "Varjatud allikas". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. "Kahekordne vikerkaar". Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]] *48. [[Jón Óskar]]. "Minu nägu ja sinu nägu". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *49. [[Ants Paikre]]. "Kirjeldamatu, asendamatu". *50. [[Jorge Luis Borges]]. "Kunsttükid". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *51. [[Riho Mesilane]]. "Veterinaari esimene nädal". *52. [[Kaissõn Kulijev]]. "Niikaua kui püsivad mäed". Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]] ==1977== *1. [[Asta Põldmäe]]. "Me". *2–3. [[Richard Brautigan]]. "Arbuusisuhkrus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4. "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»". *5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. "Vabastatud Don Quijote". Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *7–8. [[Maximilian Põdder]]. "Bob Ellerhein". *9. [[Juri Vlassov]]. "Välkvalge hetk". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]] *10–13. [[Ákos Kertész]]. "Makra". Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *14–15. [[Pu Songling]]. "Libarebased". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *16. [[Ustav Mikelsaar]]. "Ohver". *17–19. [[Juri Trifonov]]. "Teine elu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *20–21. [[Camilo José Cela]]. "Apelsin on talvine vili". Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]] *22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Ja ei olnud paremat venda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. "[[Dhammapada]]". Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *25–26. [[Regīna Ezera]]. "Zooloogilised novellid". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27. [[Teet Kallas]]. "Insener Paberiti juhtum". *28–31. [[Carlo Cassola]]. "Bube pruut". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *32–33. [[Viktoria Tokareva]]. "Tüütu tüüp". Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *34. "Vastutus: Soomerootsi novelle". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *35. [[Algirdas Pocius]]. "Hommikul, kui vaevas uni". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *36. [[Salvador Espriu]]. "Labürindi lõpp". Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]] *37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. "Kuulus tugitool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *40. [[Nodar Dumbadze]]. "Päike". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *41–43. [[Anatoli Koni]]. "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast". Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]] *44–45. [[Paul Kuusberg]]. "Linnukesega". *46–47. [[Joyce Carol Oates]]. "Neli suve". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]] *48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. "Sugemata mõtted". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]] *49. [[Aino Pervik]]. "Umimetsades". *50–52. [[Günter Kunert]]. "Sorida laekais". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1978== *1–3. [[A. H. Tammsaare]]. "Mõtteid ja mõtisklusi". *4–5. [[Ronald David Laing]]. "Omadega puntras". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *6. [[Aulikki Oksanen]]. "Kirsivargad". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Eyvind Johnson]]. "Oli aasta 1914". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *9–10. [[Jordan Radičkov]]. "Püssirohuaabits". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Ludvig Holberg]]. "Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Daniil Granin]]. "Nimekaim". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *14. [[Hubert Matve]]. "Karedad lood". *15–17. [[Jean Cocteau]]. "Kolm näidendit". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]] *18. [[Kalju Saaber]]. "Mees, naine ja bernhardiin". *19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. "Kaktantši ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. "Hüvasti, mu arm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrei Balabuhha]]. "Eelkäijad". Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]] *24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. "India avastamine". Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]] *27–28. [[Vytautas Martinkus]]. "Tuulelipp perekonnapeoks". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *29. [[Boriss Lavrenjov]]. "Tuul". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]] *30–33. [[Jerome K. Jerome]]. "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *35. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool". *36–37. [[Ingmar Bergman]]. "Stseenid ühest abielust". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *38. [[Timur Pulatov]]. "Valdused". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *39. [[Vahagn Grigorjan]]. "Lukkupandud tuba". Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]] *40. [[Katre Ligi]]. "Kõigest ei kõnni ära". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Tagasiside". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. "Hammasrattad". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *45. [[Galina Kornilova]]. "Kesköised jalutuskäigud". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *46–47. [[Martin Walser]]. "Kõrvalhaak. Toalahing". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *48–49. [[Andrei Bitov]]. "Lahkuv Monahhov". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *50–51. [[Nikolai Pärna]]. "Rütm, elu ja looming". *52. [[Vicente Aleixandre]]. "Südame ajalugu". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]] ==1979== *1. [[Rein Saluri]]. "Mees teab". *2–3. [[Patrick White]]. "Hiilija öö. Kakaduud". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4–5. [[Juri Oleša]]. "Ei ühtki päeva reata". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *6. [[Günter Herburger]]. "Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *7. [[Imants Ziedonis]]. "Epifaaniad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *8. [[Pio Baroja]]. "Vagabund Elizabide". Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]] *9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11–13. [[Jakob Pärn]]. "Oma tuba, oma luba. Must kuub". *14–15. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *16. [[Viktor Konetski]]. "Viimast korda Antverpenis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17. "Lugusid vanast Tallinnast". Koostanud [[Isidor Goldman]] *18–19. "Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]] *20–21. [[Erno Paasilinna]]. "Kadunud armee". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *22. [[Juozas Aputis]]. "Ah, Teofilis!" Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Leonardo Sciascia]]. "Igati". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25–26. [[Ivan Maiski]]. "Bernard Shaw ja teised". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]] *27. [[Lao-zi]]. "Daodejing. Kulgemise väe raamat". Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]] *28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *30–32. [[Hans Scherfig]]. "Idealistid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–36. [[Konstantin Simonov]]. "Me ei saa enam kokku ...". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *37–38. "Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]". Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *39. [[Ike Volkov]]. "Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976". *40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. "Meierhold meierholdluse vastu". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]] *43–46. [[Mario Soldati]]. "Näitleja". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]] *47–48. [[Revaz Inanišvili]]. "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *49–51. [[Jüri Tuulik]]. "Vares" *52. [[Christopher Geiser]]. "Tuba hommikueinega". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1980== *1–2. "Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule". Koostanud [[Hilja Kokamägi]] *3. [[Flannery O'Connor]]. "Tõusuteel kohtuvad kõik". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *4. [[Nikolai Bulgakov]]. "Ma lähen õue". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *5–8. [[Robert Merle]]. "Kaitstud mehed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *9–10. [[Harijs Gāliņš]]. "Surma oksjon". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *11–12. [[Stig Claesson]]. "Kes armastab Yngve Frejd". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13. [[Sergei Voronin]]. "Kümme juttu". Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]] *14. [[Anastass Mikojan]]. "Mälestusi Leninist". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. "Mootorratturid". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *18–19. [[Jaan Kross]]. "Kajalood". *20. [[Azorín]]. "Väikese filosoofi pihtimused". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *21–22. [[Sergei Zalõgin]]. "Minajutud". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *23–24. [[Alpo Ruuth]]. "Uudishimulikud". Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]] *25–26. "Sõna 1: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *27. [[Oralhan Bokejev]]. "Ardak".; [[Rollan Seisenbajev]]. "Rindelaulud".; [[Muhtar Magauin]]. "Hämarus": Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]] *28–29. [[Pavel Vežinov]]. "Barjäär". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *30. [[Aleksandr Grin]]. "Rotipüüdja". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *31–32. [[Juri Araktšejev]]. "Segadus". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *33. [[Andres Ehin]]. "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama". *34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. "Ruth" *36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. "Armastatud Lydia". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *40–41. "Bhagavadgītā". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–45. [[Gabriel García Márquez]]. "Kadunud aja meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *46–47. "Sõna 2: noorte loomingut". *48–49. [[Odisseas Elitis]]. "Õige on". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. "Surnud moosekant". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] ==1981== *1. [[Mihkel Mutt]]. "Mehed". *2–3. [[Janusz Glowacki]]. "Paradiis". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. "Amarcord". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Herakles ja Augeiase tall". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]] *7–9. [[Viktor Astafjev]]. "Karjapoissi-karjapiigat". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. "Uusaasta Balzaciga". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. "Saška". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Matti Mazajev]]. "Triumfivärav". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *16–17. [[John Fowles]]. "Eebenipuust torn". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *18–20. [[Ivan Bunin]]. "Suure paastu esmaspäev". Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *21–22. [[Vilhelm Moberg]] "Kohtunik". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23. [[Anar]]. "Kontakt". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. [[Vladimirs Kaijaks]]. "Ämblik". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *25–26. [[Arvo Valton]]. "Arvidi maailmareis". *27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. "Inimene on saladus". Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]] *31. "Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut". Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]] *32–33. [[Natalia Ginzburg]]. "See oli nii. Ambur". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]] *34–35. [[Theodor Kallifatides]]. "Armastus". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *36. [[Juri Sbitnev]]. "Põdrajaht". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *37–38. [[Jón Helgason]]. "Sõnade jäljed tänaval". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. "Kentaurivapi suguvõsa". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]]. *40. [[Rein Saluri]]. "Kala metsas". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Meie, allakirjutanud". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Juhani Peltonen]]. "Märtsiudu". Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]] *45–46. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *47. "Sõna 4: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. "Lõpp ja algus". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *52. [[Jaan Kross]]. "Ülesõidukohad". ==1982== *1. [[Teet Kallas]]. "Arvi kamin". *2. [[Sergei Narovtšatov]]. "Absoluut". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3–4. [[Šāntideva]]. "Bodhitšarjāvatāra". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *5–7. [[Viktor Kazko]]. "Kohtupäev". Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *8. [[Thomas Mann]]. "Mario ja võlur". Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]] *9–10. "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]] *11. <nowiki>[</nowiki>[[Endel Nirk]]<nowiki>]</nowiki>. "Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas" *12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kuuskümmend küünalt". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Joaquín Grau]]. "Diktaatori surm". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. "Trepp". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *19. [[Hans Laansalu]]. "Tuuline saar". *20–21. [[Josef Frais]]. "Mehed maa-aluselt mandrilt". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *22. [[Banguolis Balaševičius]]. "Kümme tuhat Einsteini". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Grigori Baklanov]]. "Vähem vendade seast". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *25–26. [[Aivars Kalve]]. "Hüvastijätt". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27–29. [[Leonid Andrejev]]. "Saatana päevik". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Joan Didion]]. "Meie ühised palved". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33–35. "Grettir Ásmundripoja saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *36–37. [[Anatoli Agranovski]]. "Oma ala meister". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. "Sõna 5: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *40. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. "Inimlikud imetabasused". Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *44–46. [[James Aldridge]]. "Viimne pilguheit". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *47–48. [[Timo K. Mukka]]. "Laul Sipirja lastest". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Maateadus ja armastus". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50–51. [[Ernesto Sábato]]. "Tunnel". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *52. [[Juri Trifonov]]. "Äraspidi maja". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ==1983== *1. [[Joel Sang]]. "Abisõnad". *2–3. [[Stendhal]]. "Lamiel". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *4. [[Boriss Jekimov]]. "Tohuvabohu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *5–7. [[Virginia Woolf]]. "Tuletorni juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]] *8–9. [[Leonid Zorin]]. "Peateema". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10–11. [[Elias Canetti]]. "Maailm peas". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *12–13. "[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Sissid". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *18. [[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi". Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]] *19. [[Veera Saar]]. "Ira". *20–21. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *22–23. [[Peet Vallak]]. "Hinge taud". *24–25. [[Vadim Šefner]]. "Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *26. [[Hugo Raudsepp]]. "Sinimandria". *27. [[Franz Kafka]]. "Öösel". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *28. [[Vladimir Majakovski]]. "Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga". Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]] *29. "Sõna 6: noorte loomingut". Koostanud [[Mihkel Mutt]] *30–33. [[Lidia Seifullina]]. "Seaduserikkujad". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *34–35. [[Johan Bargum]]. "Eradetektiiv". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *36–39. [[Abel Posse]]. "Daimon". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *40. "Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet". Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt. *41–43. [[Vladimir Levi]]. "Kunst olla ise". Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]] *44–45. [[Jean Giono]]. "Külajutud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *46. [[Danielius Mušinskas]]. "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *47–49. [[Doris Lessing]]. "Ellujäänu mälestused". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *50. [[Rezo Tšeišvili]]. "Luca Pacioli viimased eluaastad". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *51–52. [[Áron Tamási]]. "Talv orus". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] ==1984== *1–2. [[Gustav Suits]]. "Noor Kreutzwald". *3. [[Juri Bondarev]]. "Hetked". Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]] *4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "[[Inglite Joanna]]". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *9. [[Kōbō Abe]]. "Härra S. Karma kuritöö". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *10–11. [[Māra Svīre]]. "Õdus õhtu kahekesi". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Õnneliku lõpuga lugu". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *14–15. [[Christiane Baroche]]. "Süvavesi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *16. [[Mihhail Roštšin]]. "Täiskasvanute maailm". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17–19. [[Fernando Namora]]. "Pühapäeva õhtupoolikul". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Daniil Granin]]. "Veel nähtav on me jälg". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. "Oo laupäev!" Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *25. [[Per Olov Enquist]]. "Vihmausside elust". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[Rosen Bosev]]. "Taevane maja". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]] *27–28. [[Anatoli Kim]]. "Gurini utoopia". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *29–32. [[William Heinesen]]. "Kadunud moosekandid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–34. [[Mihhail Veller]]. "Ühesõiduhobu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]] *35. [[Truman Capote]]. "Hommikueine [[Tiffany]] juures". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]] *36. "Sõna 7". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *37. [[Jevgeni Bogat]]. "Kuristiku kohal. Õppetund". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. [[Mati Unt]]. "Räägivad". *40–41. [[Juri Štšerbak]]. "Väike jalgpallimeeskond". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *42. [[Octavio Paz]]. "Alati on olevik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]] *43.–46. [[Robert Walser]]. "Abiline". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *47. [[Juri Tšernjakov]]. "Punt". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *48. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *49.–52. [[Mihály Sükösd]]. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] ==1985== *1–2. [[Valmar Adams]]. "Oomega: esseid ja murdmemuaare". *3. [[Karel Čapek]]. "[[RUR. Rossum's Universal Robots]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *4–5. [[Valeri Brjussov]]. "Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *6–7. [[Pentti Saarikoski]]. "On või ei ole. Euroopa serval". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *8–9. [[Anatoli Makarov]]. "Kevadtalveöö". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *10–11. "Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet". Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *12–13. [[Boriss Šubin]]. "Doktor Tšehhov". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *14–16. [[Karin Boye]]. "Kallokaiin". Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]] *17–18. [[Dale Wasserman]]. "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19–21. [[Boriss Vassiljev]]. "Sõda algas homme". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *22. [[Paul Kuusberg]]. "Kes ta oli?" *23. [[Julio Cortázar]]. "Tseremooniad". Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *24. [[Sattor Tursun]]. "Elu punaste küngaste jalamil". Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *25–26. [[Marie Cardinal]]. "Võti väljaspool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]] *27. [[Valter Udam]]. "Vastutus". *28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. "Mõrv metsatalus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31. [[Graham Greene]]. "Kaotaja teeb puhta töö". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *32. [[Ilja Varšavski]]. "Veel üks lask". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *33–34. [[Ryszard Klyć]]. "«Kakaduu»". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *35–38. [[Gertrude Stein]]. "Alice B. Toklase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *39. [[Stasys Kašauskas]]. "Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa". Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]] *40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. "Mulle meeldib meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *43–44. [[Kurt Tucholsky]]. "Pärast". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *45–47. [[Peter Seeberg]]. "Karjased. Novelle". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *48. [[John Cheever]]. "Oi mis paradiis see näib". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *49–50. [[Jüri Talvet]]. "Teekond Hispaaniasse". *51–52. "Sõna 8: noori tõlkijaid". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1986== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Valik kirju". *3–4. [[Märta Tikkanen]]. "Sajandi armastuslugu". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. "Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–8. [[Mihkel Mutt]]. "Kallid generatsioonid". *9. [[Alberto Moravia]]. "Paradiis". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *10–11. [[Grigori Danilevski]]. "Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan". Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *12–13. [[Henri Troyat]]. "Leinav lumi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–15. "Sõna 9". Koostaja [[Toomas Haug]] *16–18. [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *19. [[Jorge Amado]]. "Quincas Vesikuradi kolm surma". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Maxie Wander]]. "Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *22–24. [[Vladimir Makanin]]. "Hingekosutus". Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt *25–26. [[Per Gunnar Evander]]. "Ängi eluasemed". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *27. "Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]] *28–30. [[Susan Hill]]. "Kevadkirkal aastaajal". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31. [[Svava Jakobsdóttir]]. "Pidu ilumüüri ääres". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *32–33. [[Mihály Babits]]. "Kurgkaliif". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *34–37. [[Vladimír Páral]]. "Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *38. [[Guram Dotšanašvili]]. "Water(po)loo ehk taastamistööd". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *39. [[Aleksandr Borin]]. "Lootusetu kohtuasi". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *40–42. [[Hermann Hesse]]. "Siddhartha. Hommikumaaränd". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]] *43–45. [[François Mauriac]]. "Ohvritall". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]] *46–47. [[Vladimir Levi]]. "Vestlus kirjades". Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]] *48. [[Elsa Morante]]. "Andaluusia sall". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]] *49–50. [[Hella Wuolijoki]]. "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904". Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]] *51. [[Nikolae Jesinenku]]. "Maja põleb!" Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *52. [[Rein Veidemann]]. "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". ==1987== *1–2. [[Oskar Luts]]. "Kirjad Maariale. Harald teotseb". *3. [[Šolem Alejchem]]. "Ülemlaul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4. [[Ramūnas Klimas]]. "Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *5–6. [[Heinrich Böll]]. "Iiri päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. "Iha". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9-11. [[Valentin Rasputin]]. "Raha Mariale. Tulekahi". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]] *12–13. [[Enn Vetemaa]]. "Tulnuk". *14–15. [[Raija Siekkinen]]. "Elu keskpunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *16. [[Edmunds Rudzītis]]. "Möödakäijad ja läbikäijad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *17–18. [[Jorge Luis Borges]]. "Aleph". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *19–21. [[Pavel Gurevitš]]. "Müstika ja tänapäev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *22. [[Hagar Olsson]]. "Siidimaal. Kojutulek". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Neitsi ja mustlane". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *25–26. "Valik I: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–30. [[Giorgio Bassani]]. "Finzi-Continide aed". Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]] *31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. "Aga kirsipuu on olemas". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *34. [[Jaak Jõerüüt]]. "Teateid surmast". *35. [[Fazil Iskander]]. "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *36. [[John Milton]]. "Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *37–38. [[Vennad Vainerid]]. "Allaaetud kassid ja koerad". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *39. [[Torgny Lindgren]]. "[[Mao tee kalju peal]]". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40–42. [[Karl Ristikivi]]. "[[Lohe hambad]]". *43–44. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]] *45. [[Indrek Hirv]]. "Uneraev". *46. [[Hugo Wormsbecher]]. "Koduõu". Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]] *47–50. [[Arto Paasilinna]]. "Ulguv mölder". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]] *51–52. [[Daphne du Maurier]]. "Õunapuu". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ==1988== *1–2. [[Uku Masing]]. "Ehatuule maa". *3–5. [[Carson McCullers]]. "Laulatuse lummas". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *6–7. "Aken sadama poole: norra novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]] *8–10. [[Antti Tuuri]]. "Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *11–12. [[George Orwell]]. "Loomade farm". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13. [[Sergei Kaledin]]. "Rahupaik". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *14–16. [[Ain Kalmus]]. "Juudas". *17. [[Dino Buzzati]]. "Merekoll". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *18–19. [[Aldous Huxley]]. "Pärast tulevärki". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *20. [[Gabriela Adameșteanu]]. "Anna endale üks vaba päev". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *21–22. [[Aapeli]]. "Pisikese Peetruse hoov". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *23–24. [[Günter Grass]]. "Kass ja hiir". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *25–26. "Valik II: artikleid eestluse ajaloost". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–29. [[Andrei Platonov]]. "Auk". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolm teed järve äärde". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *33–35. [[Jennifer Johnston]]. "Varjud me palgeil". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *36. [[Petrus Alfonsi]]. "Elutarkusest (Disciplina clericalis)". Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *37. [[Jaan Lattik]]. "Koolipoisid". *38. [[Max Frisch]]. "Sinihabe". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. "Totaalne riik – totaalne inimene". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]] *40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. "Koera süda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *43. [[Kenkô]]. "Jõudeaja võrsed". Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *44–46. [[Hando Runnel]]. "Laulud eestiaegsetele meestele". *47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. "Pinocchio paberid". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50. [[Johannes Aavik]]. "Rahvustunde nõrkusest Eestis". *51–52. "Valik III: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1989== *1–2. [[Jakob Hurt]]. "Kõned ja kirjad". *3–6. [[Erik Virbsoo]]. "Lugusid möödunud aegadest". *7–9. [[Heino Susi]]. "Kojutulek". *10. [[Ana Blandiana]]. "Minevikuplaanid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *11–12. [[Marguerite Duras]]. "Armuke". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *13. [[Aleksandr Blok]]. "Keisrivõimu viimased päevad". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *14–15. [[Šolem Alejchem]]. "Piimamees Tevje". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16–17. "Ex Oriente: tõlkekogumik". Koostanud [[Jaan Kaplinski]] *18–19. [[Kiril Topalov]]. "Ole sa õnnistatud". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *20–23. [[Stig Dagerman]]. "Kes kõrvetada saanud ...". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *24–26. [[Käbi Laretei]]. "Peotäis mulda, lapike maad". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *27–28. [[Erich Fromm]]. "Armastuse kunst". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]] *29–30. [[Miguel de Unamuno]]. "Abel Sánchez: lugu kirest". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *31. [[Martin Walser]]. "Põgenev hobune". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *36. "Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid". Koostanud [[Pekka Erelt]] *37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. "Barbarite ootel". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu I". *42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu II". *44–46. [[Fazil Iskander]]. "Küülikud ja maod". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *47–48. [[Jean Genet]]. "Toatüdrukud. Palkon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *49–50. [[Yasunari Kawabata]]. "Lumine maa". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *51. [[Georges Simenon]]. "Kiri emale". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *51. [[Václav Havel]]. "Keskendumisraskused". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] ==1990== *1–2. [[Helmut Tarand]]. "Epitaaf" *3–5. [[Raymond Carver]]. "Üks hea asi: jutud". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *6. "Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat". Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]] *7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. "Teoreem". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *10. [[Andres Küng]]. "Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11. [[Njörður P. Njarðvik]]. "Surmamõistetud: ajalooline romaan". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Gorbatšovism". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *14–15. [[Mircea Eliade]]. "Mîntuleasa tänavas". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *16–18. [[Vassili Grossman]]. "Kõik voolab". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *19–21. [[Vladimir Nabokov]]. "Lužini kaitse". Tõlkinud [[Mare Mauer]] *22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. "Ühele nimetule kalmule". Tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–25. [[Juli Daniel]]. "Lunastus: jutustused". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *26. [[Dr. Bertram]]. "Kolm Tartu balli". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *27–30. [[Graham Swift]]. "Sulgpall". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31–32. [[Joseph Roth]]. "Lõputu põgenemine: aruanne". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *33–36. [[Olli Jalonen]]. "Hotell elavatele". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *37–39. [[Juri Dombrovski]]. "Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist". Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]] *40. [[John Banville]]. "Newtoni kiri: vahepala". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *41–42. [[Gustaf Fröding]]. "Valik luulet". Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]] *43–44. [[Jaan Rummo]]. "Kõneoskus". *45–46. [[Anita Brookner]]. "Hôtel du Lac". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *47. [[Endel Nirk]]. "Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos". *48–51. [[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]". Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]] *52. [[Ilmar Talve]]. "See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954". ==1991== *1–3. [[Bernard Kangro]]. "Seitsmes päev" *4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Katastroika". Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]] *7–8. [[Vasile Voiculescu]]. "Maagiline armastus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. "India-reisid". Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Gustave Le Bon]]. "Hulkade psühholoogia". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson *14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. "Igatsus Trooja järele". [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]] *18–21. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. "Maal sees". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Bô Yin Râ]]. "Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest". Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]] *27–28. [[Joseph Brodsky]]. "Täiel määral mitte keegi". Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]] *29–32. [[Kingsley Amis]]. "Roheline mees". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *33–35. [[Hando Runnel]]. "Isamaavajadus". *36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. "Kui mitte veel kõrgemale ...". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *38–39. [[Antonio Tabucchi]]. "India nokturn". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *40. [[Elem Treier]]. "Anton Hansen Tammsaare kui saladus". *41–42. [[Jonas Gardell]]. "Tahan koju". Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]] *43. [[Gabriel García Márquez]]. "Merehädalise jutustus". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Ela!" Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. "Neitsi Orsola. Neitsi Anna". Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *49. [[Pandelis Prevelakis]]. "Ühe linna kroonika". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[C. S. Lewis]]. "Lihtsalt kristlus". Inglise keelest tõlkinud K. Konsman ==1992== *1–2. [[Fanny de Sivers]]. "Mateeriasse kootud palve" *3–5. [[Mircea Eliade]]. "Maitreyi". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *6–8. [[Christoph Hein]]. "Tangomängija". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *9. [[Doris Kareva]]. "Maailma asemel". *10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. "Sredni Vashtar". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–13. [[Daniel Katz]]. "Kui vanaisa Soome suusatas". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *14–16. [[Alison Lurie]]. "Tõelised inimesed". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *17–18. [[Vladimir Nabokov]]. "Läbipaistvad asjad". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19. [[Abraham B. Jehošua]]. "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *20–22. [[Antanas Škema]]. "Valge palakas". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. "Mälestuste otsija". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–26. [[Katrin Jakobi]]. "Suvekodumaa: novelle". *27–28. [[Romain Gary]]. "Kodanik Tuvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *29–32. [[Manolis Karagatsis]]. "Kastropirgose pealik". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–36. [[Paul Goma]]. "Kalidor: lapsepõlv Basarabias". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–39. [[Ernst Turmann]]. "Pikva". Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]] *40–43. [[Ruth Rendell]]. "Kui mõrtsukas on töö teinud". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *44. [[Indrek Hirv]]. "Võhumõõk". *45–48. [[Käbi Laretei]]. "Mineviku heli". Autori tõlge rootsi keelest *49–50. [[John Fowles]]. "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *51–52. [[Annika Idström]]. "Kirjad Trinidadi". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] ==1993== *1–2. [[Karl Ristikivi]]. "Mälestusi ja reisikirju" *3–4. [[Saul Bellow]]. "Vargus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *5–6. [[Elza Stērste]]. "Armastusjutt ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *7–8. [[Giovanni Verga]]. "Talupoja au". Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]] *9–10. [[Ismail Kadare]]. "Loorikaravan". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Graham Greene]]. "Kümnes mees". Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *13. [[Liisi Ojamaa]]. "Myyrid & wärawad". *14–16. [[Henry James]]. "Kruvi keere". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *17–18. [[Elmar Salumaa]]. "Kierkegaard". *19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. "Maurice". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23. [[Antoine Chalvin]]. "Punapäine tüdruk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]] *24. [[José Donoso]]. "«Chattanooga choochoo»". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *25–26. [[Amos Oz]]. "Kurja nõu mägi". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *27–28. [[Cees Nooteboom]]. "Järgmine lugu". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *29–32. [[Manuel Puig]]. "Mingitud musikesed". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *33–36. [[Herbert Salu]]. "Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704". *37–39. [[Isaak Dinesen]]. "Aafrika äärel". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *40. [[Boriss Falkov]]. "Kolgas". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *41–43. [[Rein Veidemann]]. "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". *44–45. [[Erno Paasilinna]]. "Lugemist kõigile". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *46–47. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *48–50. [[Per Agne Erkelius]]. "Päevapiltnik". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. "Mälestusi Eestimaalt: katkendeid". Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]] ==1994== *1–4. [[Daniel Palgi]]. "Murduvas maailmas: mälestusi". *5–7. [[Hermann Hesse]]. "Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. "Teine nägu: jutte armastusest". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *10. [[Kathy Page]]. "Vana siddalane". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11. [[Jaan Kross]]. "Järelehüüd". *12–13. [[Marcel Schwob]]. "Monelle'i raamat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *14–15. [[André Kaminski]]. "Mina ja inimsööjad: novelle". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]] *16. [[Daniel Boulanger]]. "Kas te tunnete Maronne'i?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]] *17–19. [[Vassili Aksjonov]]. "Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *20–22. [[Lillian Hellman]]. "Pentimento: portreeraamat". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23–26. [[Juhani Salokannel]]. "Päästja". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Härra Stone ja rüütlite kaaslane". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]] *30–32. [[Jens Bjørneboe]]. "Mooramees". Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]] *33–36. [[Heljo Mänd]]. "Roheline hääl". *37–39. [[Per Agne Erkelius]]. "Unistus Johannesest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40–42. [[Arvo Mägi]]. "Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89". *43. [[Isak Dinesen]]. "Varjud rohul". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *44–45. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *46–48. [[David Šahar]]. "Suvi prohvetite tänaval". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *49–51. [[Antti Tuuri]]. "Mehed koos naistega". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *52. [[Lars Andersson]]. "Katkukuninga legend". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1995== *1–2. "Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]" *3. [[Michael Bullock]]. "Kaev ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]] *5. [[Arthur Koestler]]. "Pühendatud". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *6–7. [[Jaan Kaplinski]]. "Jää ja Titanic". *8–9. [[Truman Capote]]. "Sünnipäevalapsed". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *10. [[Henry Miller]]. "Naeratus redeli jalamil". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–12. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *13. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale: luuletusi". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]] *14. [[Marina Palei]]. "Ringkanali Cabiria". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. "Koja valvurid". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–20. [[Jerzy Kosiński]]. "Kirgas lind". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *21. [[Antonio Tabucchi]]. "Taevarand". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *22–23. [[Heinrich Böll]]. "Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]] *24. [[Yaşar Kemal]]. "Madu maha tappa!" Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *25–27. [[Graham Greene]]. "Armastusloo lõpp". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *28–30. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *31–34. [[Arthur Koestler]]. "Keskpäevapimedus". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]] *35. [[Hermann Hesse]]. "Fantaasiad". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *36. [[Rein Saluri]]. "Tobukesed: kolm nukrat janti". *37–38. [[Henry James]]. "Asperni kirjad". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. [[Herman Lindqvist]]. "Üks Euroopa puha" Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]] ==1996== *1. [[Eeva Park]]. "Palveränd" *2–4. [[Rosa Montero]]. "Hurm ja pimedus". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *5–6. [[Dag Solstad]]. "Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *7. [[Mihai Eminescu]]. "Cezara. Vaene Dionis". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *8–9. [[Daniil Harms]]. "Maaõlm". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *10. [[Jehuda Amichai]]. "Tagurpidi armastus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11. [[Indrek Hirv]]. "Põuasinine". *12–15. [[Jörn Donner]]. "President". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]] *16–17. [[Eustathios]]. "Hysmine & Hysminias". Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18. [[Astrid Ivask]]. "Leiud". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *19. [[Kjell Westö]]. "Bruusi juhtum". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *20. [[Edzard Schaper]]. "Maailma lõpp Hiiumaal". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]] *21. [[Henry James]]. "Daisy Miller". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *22–23. [[Torgny Lindgren]]. "Kumalasemesi". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *24. [[Kathy Page]]. "Vabaduse teine kevad". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *25–26. [[Kerstin Ekman]]. "Koer". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] *27–30. [[Franz Kafka]]. "Kirjad Milenale". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *31–32. [[Mika Waltari]]. "Neli päevaloojakut: romaan romaanist". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. "Kilpkonn ja õlgmarssal". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]] *37. [[Arthur Schnitzler]]. "Kreeka tantsijatar". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *38. [[Mircea Eliade]]. "Doktor Honigbergeri saladus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. "«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat". ==1997== *1–3. [[Linnar Priimägi]]. "Kommentaarium". *4. "Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet". Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]] *5–6. [[Willa Cather]]. "Kadunud daam". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *7–8. [[Ingmar Bergman]]. "Pühapäevalapsed". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *9–10. [[Joseph Roth]]. "Savoy hotell". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *11. [[Franz Kafka]]. "Kiri isale". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *12–13. [[Kurt Tucholsky]]. "Gripsholmi loss". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *14–15. [[Paul Sayer]]. "Hullumeelsuse mõnud". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *16. [[Andrus Kivirähk]]. "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel". *17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. "Mõrtsukas". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Kjell Askildsen]]. "Suur tühi väli ja teisi novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *20. [[Géza Csáth]]. "Võluri surm ja teisi novelle". Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]] *21–26. [[George Du Maurier]]. "Trilby". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27. [[Timo K. Mukka]]. "Tabu". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *28–30. [[Ilona Laaman]]. "Vesi ahjus: Elu kommentaaridega". *31–34. [[Virginia Woolf]]. "Orlando". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *35. [[Olev Remsu]]. "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". *36. [[Nathanael West]]. "Preili Südamevalu". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *37–38. [[Iring Fetscher]]. "Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *39–40. [[Ingeborg Johansen]]. "Joaveski". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] ==1998== *1–3. [[Leonid Trett]]. "A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin" *4–6. [[Anne Brontë]]. "Agnes Grey". Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]] *7–8. [[Stig Dagerman]]. "Saksamaa sügis". Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]] *9–10. [[Géza Ottlik]]. "Katused varavalges". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *11–12. [[Milan Kundera]]. "Romaanikunst". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *13–16. [[Virginia Woolf]]. "Proua Dalloway". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *17–19. [[Enel Melberg]]. "Üheteistkümnes päev". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]] *20. [[Indrek Hirv]]. "Fuugamust". *21–22. [[Ingmar Bergman]]. "Erakõnelused". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *23–26. [[Paul Sayer]]. "Jumala laps". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27–28. [[Villy Sørensen]]. "Ragnarok: jumalate lugu". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *29–30. [[Sergei Dovlatov]]. "Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *31–32. [[Sherwood Anderson]]. "Mees, kellel pea töötas". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *33–34. [[Øystein Lønn]]. "Mida me täna teeme?" Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *35–36. [[Adelaida García Morales]]. "Lõunas. Bene". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *37–38. [[Per Olov Enquist]]. "Hamsun". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *39. [[David Herbert Lawrence]]. "Mees, kes suri". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *40. [[Sigmund Freud]]. "[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ==1999== *1–2. [[Aino Kallas]]. "Elukaaslane". Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]] *3–6. [[Virginia Woolf]]. "Lained". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *7. [[Joseph Roth]]. "Legend pühast joodikust". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *8. [[Tayyib Salih]]. "Zaini pulmad". Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]] *9. [[Jüri Ehlvest]]. "Elli lend". *10. [[Iwan Goll]]. "Eurokokid". Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]] *11. [[Lao She]]. "Teemaja". Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]] *12. [[Vitório Káli]]. "Tupárize mõõk". Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]] *13–15. [[Šulamit Hareven]]. "Päevi näinud linn". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16. [[Steen Steensen Blicher]]. "Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *17. [[Dr. Bertram]]. "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *18–20. [[Czesław Miłosz]]. "Vangistatud mõistus". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *21–24. [[Italo Svevo]]. "Raugaiga". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *25–26. [[Ingeborg Johansen]]. "Proua Teil Tallinnas". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *27. [[Rein Saluri]]. "Katked 1958–1999". *28–29. [[Graham Greene]]. "Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Pierre Bourdieu]]. "Televisioonist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *31. [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *32–34. [[Georges Bernanos]]. "Karmeliitide dialoogid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]] *35–36. [[Ronald Firbank]]. "Valmouth". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–40. [[Ingmar Bergman]]. "Hea tahe". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2000== *1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. "Kaarel, kas mäletad?" *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohveti aed". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. "Üliõpilasaeg". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]] *7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Lepatriinu". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]] *8–10. [[Saxo Grammaticus]]. "Taanlaste vägiteod". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11–13. [[Katherine Mansfield]]. "Tass teed". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *14. [[David Vogel]]. "Sanatooriumis". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Arthur Schnitzler]]. "Unenäonovell". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *17–19. [[Peter Nilson]]. "Puujalaga messias ja teisi jutte". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *20. [[Toomas Liiv]]. "Achtung". *21–24. [[Willa Cather]]. "Minu Ántonia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Cora Sandel]]. "Krane kohvik". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *28–29. [[Jaan Kross]]. "Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop". *30. [[Joseph d'Arbaud]]. "Vacarési peletis". Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *31–32. [[Monika Hunnius]]. "Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Mika Waltari]]. "Feliks Õnnelik". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *35–38. [[Nathanael West]]. "Rändtirtsu päev". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *39–40. [[Agneta Pleijel]]. "Talv Stockholmis". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] ==2001== *1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. "Teatriromanss" *2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. "Rikas noormees". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *4–5. [[Savjon Liebrecht]]. "Õunad kõrbest ja teisi jutte". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]] *6–7. [[Luigi Pirandello]]. "Sitsiilia sidrunid". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *8. [[Agota Kristof]]. "Eile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *9–10. [[Hermann Broch]]. "Esperance". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Jonas Gardell]]. "Koomiku lapsepõlv". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *14. [[Gianni Celati]]. "Õnneliku lõpuga lood". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *15–17. [[Damon Runyon]]. "Armulõõm tormakail neljakümnendail". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–19. [[Pentti Haanpää]]. "Taivalvaara näitleja". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *20. [[Mati Unt]]. "Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis" *21–24. [[Joseph Conrad]], "Salakuulaja: lihtne lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Stephen Crane]]. "Vapruse punane pitser". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *28. [[Kahlil Gibran]]. "Liiv ja vaht". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *29–30. [[Anna Žigure]]. "Läti maa ja taevas". Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31–32. [[Mehis Heinsaar]]. "Härra Pauli kroonikad" *33. [[Felicitas Hoppe]]. "Juuksurite piknik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *34–35. [[Alain Besançon]]. "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *36–37. [[Jerzy Pilch]]. "Muud mõnud". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. "Üheksa unenägu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *40. [[Heinrich Böll]]. "Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ==2002== *1. [[Tandem]]. "Pegasus on pisut pervers" *2. [[Ferdinand von Saar]]. "Reekviem armastusele". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *3–5. [[Kate Chopin]]. "Virgumine". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *6–7. [[Gustav Janouch]]. "Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *8–10. [[Aharon Appelfeld]] "Imede aeg". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Thomas More]]. "Utoopia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *13–15. [[Leif Panduro]]. "Heinanohu". Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]] *16–17. [[Dezsö Kosztolányi|Dezső Kosztolányi]]. "Häälitsev loodus". Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]] *18–19. [[Claes Andersson]]. "Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]] *20. [[Peeter Sauter]]. "Pori: filmilugu" *21–23. [[Henry James]]. "Eurooplased". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Bernhard Kellermann]]. "Jangtse". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–27. [[Per Olov Enquist]]. "Tribaadide öö. Pildimeistrid". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. "Poliitik ja poeet". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *31. [[Ülar Ploom]]. "Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast" *32–33. [[Mircea Eliade]]. "Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *34–35. [[John Galsworthy]]. "Villa Rubein". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *36–38. [[Torgny Lindgren]]. "Värvi-Piltide vees: kujusid". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. "Nekropol". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] ==2003== *1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest" *3–6. [[Allen Ginsberg]]. "Ameerika: valik luuletusi 1947–1996". Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]] *7–8. "Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *9–10. [[Edith Wharton]]. "Ethan Frome". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *11–14. [[Samuel Butler]]. "Eikugasil!". Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]] *15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. "Pikkade juustega Merovingid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *17. [[Hermann Hesse]]. "Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *18. [[Hugo Raudsepp]]. "Vaheliku vapustused" *19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. "Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001". Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]] *21–23. [[Andonis Samarakis]]. "Viga". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *24–25. [[Lena Jackson]]. "Päikeseratta all: reisikirju aedadest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]] *26. [[Sven Kivisildnik]]. "Päike, mida sa õhtul teed?" *27–29. [[Katia Mann]]. "Minu kirjutamata memuaarid". Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *30. [[Fleur Jaeggy]]. "Vangipõlve õndsad aastad". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *31–32. [[Fredrik Lång]]. "Soome mehe mure". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33–34. [[Jaan Undusk]]. "Quevedo" *35–38. [[Göran Hägg]]. "Praktiline kõnekunst". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *39–40. [[Thomas Mann]]. "Peremees ja koer". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]] ==2004== *1–3. [[Vaino Vahing]]. "Noor Unt" *4. [[Ingmar Bergman]]. "Saraband". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *5–6. [[Ring Lardner]]. "Unetus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. "Kahekõne: neli päeva 1989-ndal". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *10. [[Jacques Cazotte]]. "Armunud kurat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–14. [[Dido Sotiriu]]. "Verega joodetud maa". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. "Sobib küll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]] *17. [[Thomas Wolfe]]. "Kadunud poiss". Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]] *18. [[Ilmar Jaks]]. "Pleenum Heaolu Keskasutuses" *19–20. [[Juri Buida]]. "Preisi pruut". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *21–23. [[Joseph Conrad]]. "Salajane kaaslane. Varjujoon". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Peter Altenberg]]. "Uut vana". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. "Härra Bachmanni brošüüri jaoks". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *27–28. [[Jerzy Pilch]]. "Kange ingli tiiva all". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *29–30. [[Olev Mikiver]]. "Heites pilku tagasi" *31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. "Aldo Moro juhtum". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *33–35. "Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *36. [[Jean Paul]]. "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *37–39. [[Lars Norén]]. "Öö on päeva ema. Vaikne muusika". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40. [[Francis Bacon]]. "Uus Atlantis. Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] ==2005== *1–2. [[Bernhard Linde]]. "«Noor-Eesti» kümme aastat" *3–4. [[Menis Kumandareas]]. "Nende lõhn ajab mind nutma". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *5–7. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *8–10. [[Konstantin Vaginov]]. "Sokulaul". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *11–12. [[Hans Christian Andersen]]. "Peer Õnneseen". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. "Apokrüüfid". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *15. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]] *16–17. [[Andrei Gelassimov]]. "Janu". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *18–20. [[Robert Girardi]]. "Vaporetto 13". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *21–23. [[Guðbergur Bergsson]]. "Luik". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]] *28. [[Urmas Vadi]]. "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" *29–30. [[Gaito Gazdanov]]. "Õhtu Claire'i pool". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *31–32. [[Hiner Saleem]]. "Minu isa püss". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–34. [[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale". Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]] *35–37. [[Joseph Roth]]. "Kaputsiinide hauakamber". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *38–39. [[Adalbert Stifter]]. "Graniit. Mäekristall". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *40. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] ==2006== *1–2. [[Mati Unt]]. "Vend Antigone, ema Oidipus" *3–4. [[Antti Tuuri]]. "Kuidas ma kirjutan romaani". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *5–6. [[Hasso Krull]]. "Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast" *7–8. [[Thomas Mann]]. "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *9–10. [[Edwin A. Abbott]]. "Lapikmaa". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. "Must ämblik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *16–18. [[Bo Carpelan]]. "Suve varjud". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *19. [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *20. [[Andrei Hvostov]]. "Henrik" *21–23. [[Mare Kandre]]. "Naene ja dr. Dreuf". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *24. [[Bettina Balàka]]. "Jahimeeste seas". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25. "Carmina Burana" [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. "Teekond säravatele tippudele". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *27–30. [[Slavenka Drakulić]]. "Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *31. [[Michel Lambert]]. "Kolmas trepiaste". Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]] *32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Tõmba sobimatu maha". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *34. [[Saalomon]]. "Laulude laul". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] *35. [[Johannes Aavik]]. "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst) *36. [[Jevgeni Griškovets]]. "Kuidas ma koera sõin". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *37–40. "Loomingu raamatukogu" 50 aastat ==2007== *1–2. [[Tiina Sepp]]. "Peregrina päevik". *3–4. [[Raija Siekkinen]]. "See oli siin". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *5. [[Enn Soosaar]]. "Isa ja aeg". *6. [[Juris Kronbergs]]. "Maa-alune luule". Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]] *7. [[Valentin Kuik]]. "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev". *8–9. [[Juri Lotman]]. "Valik kirju". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]] *10. "Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan". Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Ingmar Bergman]]. "Lärmab ja veiderdab". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. "Mälu hoiab meid eluaeg koos". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *17–18. [[Jaakov Šabtai]]. "Onu Perets tõuseb lendu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19–20. [[Amar Annus]]. "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast". *21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], "Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]] *23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. "Armastusest". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *25–26. [[Walter Benjamin]]. "Ühesuunaline tänav". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *27. [[Tomas Tranströmer]]. "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]] *28–29. [[Anu Saluäär]]. "Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri". *30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *31–32. [[Manfred Kyber]]. "Pooles mastis". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. "Öö vastu sünget homset". Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]] *35–36. [[Marcel Gauchet]]. "Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *37–40. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2008== *1. [[Ain Kaalep]]. "Jumalatosin" *2. [[Nikos Kazantzakis]]. "Askees. Salvatores Dei". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *3–4. [[Giacomo Leopardi]]. "Mõtted". Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *5. [[Hindrik Prants]]. "Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul" *6. [[Andrei Hvostov]]. "Projektijuht Posse" *7–8. "Valik [[upanišadid|upanišade]]". Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]] *9–10. [[Arthur Japin]]. "Suur maailm". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *11–12. "Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *13. [[Jakob Wassermann]]. "Caxamalca kuld". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *14. [[Miguel de Unamuno]]. "Püha Manuel hea, märter". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *15–17. [[Jehošua Kenaz]]. "Maastik kolme puuga. Muusikaline moment". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18–20. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]] *21–23. [[Billy Collins]]. "Allegooria surm". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]] *24–25. [[Jürg Amann]]. "Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *26. [[János Háy]]. "Géza-poisike". Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]] *27–30. [[Elin Toona]]. "Ella" *31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. "Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *33–34. [[George Steiner]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]] *35–36. [[Maimu Berg]]. "Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!" *37–39. [[Milorad Pavić]]. "Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest". Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *40. [[Kuningas Taavet]]. "Laulud". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] ==2009== *1–2. [[Toomas Paul]]. "Uskmatu Tooma lugu" *3–5. [[Vladimir Kantor]]. "Krokodill". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–7. [[Aphra Behn]]. "Oroonoko ehk kuninglik ori". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] *8–10. [[Dag Solstad]]. "Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Nikolai Gogol]]. "Revident". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *13–15. [[Holger Kaints]]. "Lennukivaatleja" *16. [[Judith Katzir]]. "Schlafstunde. Fellini kingad". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *17–18. [[Urs Widmer]]. "Ema kallim". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *19–20. [[Per Olov Enquist]]. "Allatõugatud ingel". Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *21–24. [[Israel Joshua Singer]]. "Jobu-Joše". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *25–27. [[Aleksei Gastev]]. "Töölislöögi poeesia: valik tekste". Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]] *28–30. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *31–34. [[Marta Sillaots]]. "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade" *35–36. [[Pascal Quignard]]. "Ekslevad varjud: viimne kuningriik I". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]] *37–40. [[Olavi Paavolainen]]. "Külalisena Kolmandas Reich'is". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] ==2010== *1–2. [[Tiit Hennoste]]. "Kommikoer ja pommikoer" *3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Väikesi vaatlusi". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *5–6. [[Tiitus]]. "Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Minu Taani onuke. Tuhk". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "Ujedus ja väärikus". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11. "Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *12–13. [[Alona Kimhi]]. "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *14–15. [[Ricarda Huch]]. "Viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *16. [[Veikko Huovinen]]. "Poja surm". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *17–19. [[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]] *20. [[Tiit Aleksejev]]. "Leegionärid" *21. "Johannese ilmutus". Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] *22–25. [[Ain Kalmus]]. "Päästa meid ära kurjast" *26–29. [[Walter Benjamin]]. "Valik esseid". Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]] *30. [[Claude Duneton]]. "Punaste metsade taga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *31–33. [[Kärgatav Kõu]]. "Ühe indiaanlase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *34–35. [[Antti Hyry]]. "Ait". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *36–37. [[Ilmar Mikiver]]. "Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest" *38–40. [[Javier Marías]]. "Kirjapandud elud". Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]] ==2011== *1–2. [[Hando Runnel]]. "Vee peal käimine keelatud" *3. [[Moše Cordovero]]. "Deboora palmipuu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4–6. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *7–8. [[Osamu Dazai]]. "Inimeseks kõlbmatu". Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "17. romaan". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Georges Perec]]. "Ruumiliigid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *13–14. [[Nora Ikstena]]. "Neitsi õpetus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]] *17–18. [[Ismail Kadare]]. "Kuri aasta". Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Vladimir Glotser]]. "Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *20. [[Ülo Mattheus]]. "Vabanemine kuulmise läbi" *21–23. [[Paul Bourget]]. "Esseid kaasaja psühholoogiast". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]] *26–28. [[Katarzyna Grochola]]. "Armastuse avaldus". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]] *29–30. [[Juhani Aho]]. "Üksi". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sein". Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]] *35–37. [[Urs Widmer]]. "Isa raamat". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *38–39. [[Torgny Lindgren]]. "Mälestused". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40. [[Gabriel Zaid]]. "Liiga palju raamatuid". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] ==2012== *1–2. [[Andrus Kivirähk]]. "Kevadine Luts". *3–6. [[W. H. Auden]]. "39 luuletust ja 5 esseed". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *7. [[Václav Havel]]. "Lahkumine". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *8–10. [[Miranda July]]. "Siin oledki sa kõige rohkem oma". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]] *11–12. [[August Strindberg]]. "Üksi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. "Issi, kus me lähme?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *15. [[Marina Palei]]. "Küla". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna *16–17. [[Norman Manea]]. "Klounidest: diktaator ja kunstnik". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18. [[Peter Handke]]. "Kirjaniku õhtupoolik". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *19–20. [[Hasso Krull]]. "Jumalanna pesa" *21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. "Naine, nagu ta seal seisis". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]] *24–27. [[Nancy Huston]]. "Murrangujooned". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *28–30. [[Marek Tamm]]. "Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist" *31–32. [[Karl Ristikivi]]. "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *33–35. [[Paolo Nori]]. "Tuubat ei ole". Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]] *36–37. [[Kristina Carlson]]. "Härra Darwini aednik". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *38–39. [[Doris Lessing]]. "Vanaemad". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *40. [[Hjalmar Söderberg]]. "Lookesed". Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]] ==2013== *1–3. [[Madis Kõiv]]. "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned" *4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. "Maarjamaa". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *6–8. [[Alexander Genis]]. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *9–10. [[André Breton]]. "Nadja". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *11–12. [[Jüri Valge]]. "Kas siis selle maa keel...?" *13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. "Reisid Herodotosega". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]] *17–18. [[Winfried Georg Sebald]] "Õhusõda ja kirjandus". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *19–20. "Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]] *21–23. [[Juan José Millás]]. "Asjad kutsuvad meid". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]] *24–27. [[Bohumil Hrabal]]. "Ma teenindasin Inglise kuningat". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *28–30. [[Pepetela]]. "Platoo ja stepp". Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Vestlused professor Y-iga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]] *33–35. [[Virginia Woolf]]. "Olemise hetked. Märkmed möödanikust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] *36–37. [[Roberto Bolaño]]. "Tšiili nokturn". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. "Siber: tiivuline autoportree". Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2014== *1. [[Tiit Aleksejev]]. "Kuningad. Näidend aastast 1343". *2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. "Ei mingit Baden-Badenit". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]] *4–5. [[Joel Haahtela]]. "Kadumispunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. "Õnne põik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *9–11. [[Walter Benjamin]]. "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku". Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *12–13. [[Kristīne Želve]]. "Juukselõikaja-tüdruk". Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]] *14–15. [[Richard Millet]]. "Märkmeid Eestist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]] *16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. "Anna Édes". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]] *20. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart" *21–23. [[Mercè Rodoreda]]. "Teemandi väljak". Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]] *24–25. [[Bruno Schulz]]. "Kaneelipoed". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *26–27. [[Boriss Jevsejev]]. "Kitsas elulint". Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]] *28–29. [[Kim Thúy]]. "Ru". Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]] *30. [[Charles Baudelaire]]. "Mu alasti kistud süda". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]] *31–33. [[Marusja Klimova]]. "Siniveri". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] *34. [[Ivan Turgenev]]. "Senilia". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. "Pariisile ei tule iial lõppu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *39. [[Maria Jotuni]]. "Kõik õige on vastupidav". Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]] *40. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2015== *1. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Neljakuningapäev]]". *2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]. *3–4. [[Benjamín Prado]]. "Lumes on tühjus". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]. *5–6. [[Emmanuel Bove]]. "Minu sõbrad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *7. [[Theodor Kallifatides]]. "Uus maa minu akna taga". Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]]. *8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *10–11. [[Heinrich von Kleist]]. "Berliini õhtulehed". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *12–14. [[Šolem Aš]]. "Oru laul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *15–16. [[Lydia Davis]]. "Arved klaariks". Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]]. *17–18. [[Christa Wolf]]. "Mis jääb. August". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *19–20. [[Mia Couto]]. "Iga inimene on omaette rass". Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]]. *21–23. [[Ugo Foscolo]]. "Jacopo Ortise viimased kirjad". Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]]. *24–27. [[Vladimír Macura]]. "Bonne". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *28–30. [[Marcel Proust]]. "Esseid kirjandusest ja kunstist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. *31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Rasmus Hanseni kirjutuskera". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *34. [[Maria Jotuni]]. "Armastus". Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]]. *35–36. [[Witold Gombrowicz]]. "Neitsilikkus ja teisi jutte". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *37–39. [[Roberto Bolaño]]. "Liuväli". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *40. [[Alf Henrikson]]. "Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2016== *1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. "Kolmteist eesti kirja". *2–5. [[Alexander Genis]]. "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. *6–8. [[Jaan Undusk]]. "Teekond Hispaania". *9–10. [[Eugen Ruge]]. "Cabo de Gata". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *11–13. [[Djuna Barnes]]. "Öömets". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]. *14. [[Eeva Park]]. "Geeniuste algkursus". *15–16. [[Michel Faber]]. "Fahrenheiti kaksikud". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. "Eelmisel suvel". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]. *19–20. [[Danilo Kiš]]. "Boriss Davidovitši hauakamber". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *21–24. [[Nancy Huston]]. "Loomispäevik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *25–28. [[Olli Jalonen]]. "Poisiraamat". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. "Armutud legendid". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]]. *31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. "Curtea-Veche kuningad". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *33. [[Elo Viiding]]. "Lühikesed ja lihtsad lood". *34–37. [[Marusja Klimova]]. "Majake Bois-Colombes'is". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *38–39. [[Michel Houellebecq]]. "Maailma vastu, elu vastu". Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik. *40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. "Hulluarst". Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. ==2017== * [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. "Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost". *1–2. "Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu". Koostanud [[Arvo Krikmann]] *3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. "Jutustused". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. "Tung ja kannatlikkus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *6–7. [[Mihkel Mutt]]. "Mõtted". *8–10. [[Kirmen Uribe]]. "Bilbao-New York-Bilbao". Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]] *11–12. [[Aki Ollikainen]]. "Must muinasjutt". Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]] *13–14. [[H. G. Wells]]. "Venemaa pimeduses". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *15–17. [[Charles Baudelaire]]. "Kunstlikud paradiisid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] *18–20. [[Péter Esterházy]]. "Hrabali raamat". Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]] *21–22. [[Ernst Jünger]]. "Marmorkaljudel". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *23–24. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *25–26. [[Virginia Woolf]]. "Kirjutamata romaan ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]] *27–29. [[Albert Engström]]. "Anders Zorni elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *30–32. [[Herman Bang]], "Tee ääres". Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]] *33–34. [[Nikolai Baturin]], "Fööniksbergi karussell". *35. [[Clarice Lispector]]. "Tähetund". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *36–39. [[Martin Luther]], "Lauakõned". Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]]. *40. [[Kęstutis Navakas]]. "Kala peeglis". Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]]. ==2018== *1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. "Kuusteist Eesti kirja". *3–4. [[Patrik Ouředník]]. "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Émile Zola]]. "Kuidas surrakse". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. *6–9. [[Robert Walser]]. "Õed-vennad Tannerid". Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]]. *10–11. [[Jossif Brodski]]. "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]]. *12–14. [[Inga Gaile]]. "Klaas". Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]]. *15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]]. *18. [[László Krasznahorkai]]. "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]. *19–20. [[Sergio Pitol]]. "Mefisto valss ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *21. [[Ingmar Bergman]]. "Puumaaling. Pärast proovi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]]. *22. [[Doris Lessing]]. "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *23–24. [[Georges Rodenbach]]. "Surnud Brugge". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *25. [[Jüri Kolk]]. "Esimene malbe päev sel aastal". *26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Zürichis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. *30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. "Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *33–35. [[Annie Saumont]]. "Aeg elada ja teisi jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]]. *36–37. [[Pirkko Saisio]]. "Kaini tütar". Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]]. *38. [[Khalil Gibran]]. "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused". Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]]. *39–40. [[Theodor Kallifatides]]. "Veel üks elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2019== *1–3. [[Mare Kandre]]. "Kurat ja jumal". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *4–5. [[David Foster Wallace]]. "Teatavate piiride poorsusest". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]]. *6–9. [[Urmas Vadi]]. "Ballettmeister". *10–12. [[Bruno Schulz]]. "[[Liivakella sanatoorium]]". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *13–15. [[Alain Mabanckou]]. "Katkine Klaas". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]] *16. [[Werner Bergengruen]]. "Poplavkin ja teised jutud". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. "Vanapoiss". *19–20. [[Jorgos Seferis]]. "Müütiline jutustus. Logiraamat III". tõlkinud [[Kaarina Rein]]. *21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Petrogradis". Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]] *24–26. [[Zakes Mda]]. "Suremise viisid". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *27–29. [[Etgar Keret]]. "Kissingeri igatsedes". Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *30–31. [[Claudio Magris]]. "Teine meri". Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]]. *32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. "Valik esseid kirjandusest". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]. *35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. "Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]. *37. [[Jean Echenoz]]. "Jooks". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *38–40. "[[Roomlaste teod]]". Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]]. ==2020== *1–3. [[Jaan Kross]]. "Tiit Pagu". Järelsõna [[Jaan Undusk]]. *4–5. [[Max Blecher]]. "Valgustatud urg". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *6–7. [[Bohumil Hrabal]]. "Liiga vali üksindus". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *8–9. [[Samanta Schweblin]]. "Nähtamatu niit". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]]. *10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. "Tahan tunda, et elan". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *12–13. [[Jitshak Šami]]. "Isade kättemaks". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *14–15. [[Albert Engström]]. "Moskoviidid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *16–17. [[Yōko Tawada]]. "Kahtlased kujud öises rongis". Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]]. *18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kaks Praha lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. "Vereimeja". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *21–23. [[Don DeLillo]]. "Kosmopolis". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *24–26. [[Sergi Žadan]]. "Depeche Mode". Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. *27–28. [[Armin Kõomägi]]. "Perifeeria kangelased". *29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. "Bartleby & Co". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *32–33. [[Ilya Kaminsky]]. "Kurtide vabariik". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]. *34–35. [[Gustave Flaubert]]. "November". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *36. [[Péter Esterházy]]. "Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest". Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]. *37–40. [[Margaret Atwood]]. "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]]. ==2021== *1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "''Untermensch'': minu lõhkikistud elu". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *3. [[Vivant Denon]]. "Ei mingit homset". Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]]. *4–5. [[Anna Žīgure]]. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]]. *6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. "Romaanijõe forsseerimine". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *10–12. [[José Luís Peixoto]]. "Ei ühtki pilku". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *13. [[Willem Frederik Hermans]]. "Hoitud maja". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *14–16. [[Peeter Sauter]]. "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas". *17–18. [[Lukianos]]. "Kõnelused surnutega". Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]]. *19–20. [[Marcin Wicha]]. "Asjad, mida ma ära ei visanud". Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *21–22. [[Anton Tšehhov]]. "Elu igavus ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]]. *23–25. [[Nellie Bly]]. "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *26–28. [[Lotta Olsson]]. "Surnute tõeline arv". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]]. *29–30. [[Theodor Kallifatides]]. "Taplus Trooja pärast". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. "Närvilised olud". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *35–36. [[Thomas Bernhard]]. "Hukkasaaja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *37–38. [[Éric Vuillard]]. "[[Päevakord]]". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. "Vene sõjavang prantslaste seas". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]]. ==2022== *1–2. [[Mehis Heinsaar]]. "Ööpäevik". *3–6. [[Carlo Levi]]. "Kristus jäi pidama Ebolis". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]]. *7. [[Byung-Chul Han]]. "Läbipaistvusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *8–9. [[Bernardo Atxaga]]. "Need taevad". Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]]. *10. [[Tõnis Vilu]]. "Kõik linnud valgusele". *11–12. [[Patti Smith]]. "Pühendumus". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]]. *13–15. [[Justus Lipsius]]. "Laimamisest. Meelekindlusest". Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]]. *16–17. [[Tiziano Scarpa]]. "Stabat Mater". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]]. *18–19. [[Guntis Berelis]]. "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Contra]]. *20. [[Michael Köhlmeier]]. "Idüll uppuva koeraga". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]]. *21–23. [[Jelena Tšižova]]. "Naiste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *24–25. [[Peedu Saar]]. "Loomad". *26–27. [[Mircea Cărtărescu]]. "Ruletimängija". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *28. [[Hella S. Haasse]]. "Uruq". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *29–31. [[Natsume Sōseki]]. "Noorsand". Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]]. *32–34. [[Samuel Beckett]]. "Molloy". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *35–37. [[Mihhail Šiškin]]. "Sõda või rahu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Krista Räni]]. *38–40. [[Carl Hermann Hesse]]. "Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiiu Relve]]. ==2023== *1. [[Kalju Kruusa]]. "Üleelamiste vanake". *2–3. [[Ilja Prozorov]]. "''D train''. Roheline piinapink". Vene keelest tõlkinud [[Katrin Hallas]]. *4–5. [[Miljenko Jergović]]. "Sarajevo Marlboro". Horvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *6. "Vana bambuseraiduri lugu". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Alari Allik]]. *7–8. [[Kate Chopin]]. "Désirée laps ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] ja [[Janela Tähepõld-Tammert]]. Saatesõna kirjutanud Krista Mits. *9−10. [[Oscar Wilde]]. "Salomé". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Linnar Priimägi]]. *11−13. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolmekümnes aasta". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *14−15. [[Marcel Schwob]]. "Kujuteldavad elud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. Saatesõna kirjutanud [[Tiit Aleksejev]]. *16−18. [[Jari Järvelä]]. "Kahele poole koske". Soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]]. *19−20. [[Krisztina Tóth]]. "Piksel". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lea Kreinin]]. *21−23. [[Felisberto Hernández]]. "Üleujutatud maja ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *24−25. [[Sigrid Nunez]]. "Mitz. Bloomsbury marmosett". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Silvia Maine]]. *26. [[Siegfried von Vegesack]]. "Jaschka ja Janne". Saksa keelest tõlkinud [[Silvia Lilleorg]]. Saatesõna kirjutanud [[Liina Lukas]]. *27−28. [[Dominique Fortier]]. "Paberlinnad". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Laura Christine Arba]]. *29. [[Teffi]]. "Lenin ja Rasputin". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *30−31. [[Oksana Zabužko]]. "Ukraina seksi väliuuringud". Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Veronika Einberg]]. *32−34. [[Kōbō Abe]]. "Kastimees". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maret Nukke]]. *35. [[Georg Büchner]]. "Leonce ja Leona. Hesseni sõnumitooja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *36−38. [[Tanya Tagaq]]. "Lõhkine hammas". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *39−40. [[Raymond Guérin]]. "Visa hing". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Allik]]. ==2024== *1−2. [[Carolina Pihelgas]]. "Lõikejoon". *3. [[Heinrich Eisenschmidt]]. "Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus". Saksa keelest tõlkinud [[Ene Kuus]]. Saatesõna kirjutanud [[Katrin Kern]]. *4−5. [[Friedrich Nietzsche]]. "Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jaan Undusk]]. *6. [[Félix Guattari]]. "Kolm ökoloogiat". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ott Puumeister]]. *7−8. [[Mart Kangur]]. "Pöörduks". *9−11. [[Nii Ayikwei Parkes]]. "Sinise linnu saladus". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *12−13. [[Sophokles]]. "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]". Vanakreeka keelest tõlkinud [[Anne Lill]]. *14−15. [[Bora Ćosić]]. "Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni". Serbia keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *16−17. [[Andri Krasnjaštšõhh]]. "Jumal on. +/-". Vene ja ukraina keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *19−21. [[Alice Zeniter]]. "Kes neid jõuaks lahuta". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Esko]]. *22−25. [[Doris Lessing]]. "Suvi enne pimedust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *26−28. [[Ondjaki]]. "VanaemaÜheksa ja soveti saladus". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *29–31. [[Inga Gaile]]. "Ilusad". Läti keelest tõlkinud [[Merle Vare]]. *32. [[Pierre Michnon]]. "Rimbaud, poeg". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Leena Tomasberg]]. *33−35. [[Philip Roth]]. "Nemesis". Inglise keelest tõlkinud [[Liisa Ady Oks]]. Saatesõna kirjutanud Liisa Ady Oks ja [[Katrin Kern]]. *36−37. [[Jáchym Topol]]. "Saatana värkstuba". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *38−39. [[Max Blecher]]. "Juhtumusi vahetus ebatõeluses". Rumeenia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Riina Jesmin]]. *40. [[Péter Nádas]]. "Piibel". Ungari keelest tõlkinud [[Mihkel Rünkla]]. ==2025== *1−3. [[Kairi Look]]. "Tantsi tolm põrandast". *4−5. [[Yu Miri]]. "Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maarja Jaanits]]. *6. [[Byung-Chul Han]]. "Väsimusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *7−9. [[Han Kang]]. "Taimetoitlane". Korea keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anni Arukask]]. *10–11. [[Brigitta Davidjants]]. "Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte". *12–13. [[Bruce Chatwin]]. "Utz". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Inga Kukk]]. *14–17. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Päevad". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *18–20. [[Mariana Enríquez]]. "Asjad, mis me tules kaotasime". Hispaania keelest tõlkinud [[Eva-Stina Randoja]]. *21–23. [[Sabahattin Ali]]. "Kasukaga madonna". Türgi keelest tõlkinud [[Kai-Mai Aja]]. Saatesõna kirjutanud [[Helen Geršman]]. *24–26. [[Nikolai Pirogov]]. "Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Georg Loogna]]. Saatesõna kirjutanud Ilona Martson. *27–28. [[Aurora Venturini]]. "Täditütred". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *29. [[Aliis Aalmann]]. "Pääsulinn". *30–31. [[Muriel Spark]]. "Juhiiste". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Andrus Lauringson]]. *32. [[Joseph Brodsky]]. "Veepervel". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jan Kaus]]. *33–34. [[Pavel Vilikovský]]. "Sulelumi". Slovaki keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Margus Alver]]. *35–38. [[Jurgis Kunčinas]]. "Tūla". Leedu keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiina Kattel]]. *39–40. [[Hasso Krull]]. "Igavene taastulek". ==2026== *1. [[Triin Soomets]]. "Jäälind". *2−3. [[Leena Krohn]]. "Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kadri Jaanits]]. *4−7. [[Natalia Ginzburg]]. "Perekonnaleksikon". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Saatesõnad kirjutanud [[Carlo Ginzburg]] ja [[Kristiina Rebane]]. *8−10. [[Daša Drndić]]. "Doppelgänger". Horvaadi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Madis Vainomaa]]. *11−13. [[Maria Matios]]. "Magus Darusja". Ukraina keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. Saatesõna kirjutanud [[Mariia Ivanova]]. *14−16. [[Anthony Powell]]. "Venusberg". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mirt Vissak]]. *17−18. [[Guillaume Apollinaire]]. "Süda Kroon Peegel. Valik luuletusi". Koostanud ja tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Alustõlked prantsuse keelest [[Triinu Tamm]]. *19−20. [[Lilli Luuk]]. "Lühike sõjaajalugu". *21. [[Émilie du Châtelet]]. "Arutlus õnnest. Valik kirju". Koostanud ja saatesõna kirjutanud [[Sophie Turner]]. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *22−24. [[Jim Ashilevi]]. "Inimese kostüüm". *25−26. [[Lukas Bärfuss]]. "Jahikull". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lauri Eesmaa]]. *27−28. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Semmelweis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]]. *29−31. [[Boris Vildé]]. "Vanglapäevik- ja kirjad. 1941−1942". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. ''Ilmumas''. *32. [[Ene Mihkelson]]. "Kõnelev piir". Eessõna kirjutanud [[Marin Laak]], järelsõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. ''Ilmumas''. ==LR kuldsari== ===2020=== *1. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot. Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]]. *2. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *3. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]. *4. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]. *6. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]]. ===2021=== *1. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart". *2. [[Ilf ja Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]. *3. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *4. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]. *5. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *6. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]]. ===2022=== *1. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]]. *2. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. *3. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]]. *4. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. *5. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]]. *6. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. * LR eriväljaanne – [[Serhi Žadan]]. „Depeche Mode“. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. ===2023=== *1. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. *2. [[Jüri Üdi]], [[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. *3. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merike Riives]]. *4. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare’i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *5. [[Torgny Lindgren]]. "Mao tee kalju peal". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *6. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. ===2024=== *1. [[Mati Unt]]. "Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Uustrüki saatesõna [[Tiit Hennoste]]. *2. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Anne Lange]]. *3. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Relve]]. *4. [[Mihhail Bulgakov]]. "Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], uue väljaande saatesõna [[Irina Belobrovtseva]]. *5. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], uue väljaande saatesõna [[Ruth Sepp]]. *6. [[Kenkō]]. "Jõudeaja võrsed". Koostanud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]], kuldsarja väljaandesse on lisatud uusi tõlkeid ja uus saatesõna. *Erinumber. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]. ===2025=== *1. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega. *2. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju ka olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]], saatesõnad kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja [[Leo Metsar]], uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada, samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna. *3. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]], saatesõna kirjutanud [[Raili Marling]]. *4. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell. Tunnete virvarr". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] ja [[Tiiu Relve]]. *5. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Hanno Rajandi]]. *6. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] ja [[Maarja Siiner]]. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Maarja Siiner]]. ===2026=== *1 [[Anu Lamp]]. "Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmattu kurv". *2 [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *3 [[Ágota Kristóf]]. "Eile. Mathias, kus sa oled? Line, aeg. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *4 [[John Steinbeck]]. "Mu tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]. *5 [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *6 [[Saki (täpsustus)|Saki]]. "Sredni Vashtar ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] ja [[Katrin Kern]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] 9149bgg4e0904h1p5wu869b8fylsgjp Mazirbe 0 99532 7240945 7203572 2026-09-24T12:46:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240945 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mazirbe | hääldus = | nimi1_keel = liivi | nimi1 = Irē, Irai | nimi2_keel = läti | nimi2 = Mazirbe | pilt = Mazirbe - panoramio (1).jpg | pildiallkiri = Mazirbe rand | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 2,62 | elanikke = 75 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Mazirbe''' (vanasti ka ''Maģiere'' või ''Maģirve'', {{keel-liv|Irē}}, ''Piški Īra'' või ''Irai'', {{keel-de|Klein-Irben}}) on [[liivlased|liivi]] [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3082 Vietvārdu datubāze]</ref> Mazirbe asub [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Kolka vald|Kolka vallas]] (101 elanikku). Osa külast asub ka sama piirkonna [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] (kiriku ümbruskond, 13 elanikku moodustab samuti [[Mazirbe (Dundaga vald)|Mazirbe]] küla), kuigi ametlikult loetakse neid eri küladeks. Külas asuvad Mazirbes tautas namsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5688 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Mazirbe bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5654 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on kirjalikult esmamainitud 1387. aastal (''Minor Irva'').<ref name="kolkas-pag">Kolkas pagasta teritorijas plānojums ar grozījumiem 2010. a lk. 25</ref> Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla [[Dundaga mõis]]ale. Aastal 1894 viidi sinna üle varem [[Ģipka]]s tegutsenud Dundaga merekool. Kool tegutses seal esimese maailmasõjani, mil see evakueeriti algul [[Tartu]]sse ja seejärel [[Taganrog]]i.<ref>Latvijas Jūrniecības enciklopēdija, Rīga, 1998.</ref> 1939. aastal avati külas [[Soome]], [[Ungari]] ja [[Eesti]] toetusel valminud [[liivi rahvamaja]]. Külas on ka raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/dundagas-novada-kolkas-pagasta-mazirbes-biblioteka</ref> Tol perioodil olid külas kirik, kool, apteek, posti- ja telegraafikontor, metsamajand, raudteejaam, saekaater, telliselööv. külmhoone, leivatehas ja mitu poodi.<ref name="kolkas-pag" /> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. Mazirbe jääb [[Slītere rahvuspark]]i. Külas kasvavad Jaunvalgani pärn, Maģirve mänd (kõrgus 16 m), veel seitse mändi, hobukastan (ümbermõõt 3,61 m), hall lepp (ümbermõõt 1,63 m) ja kolm sangleppa on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Mazirbe keskaegne kalmistu on regionaalse mälestisena muinsuskaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2219 Mazirbes viduslaiku kapsēta]</ref> Külas asuv [[Liivi rahvamaja]] on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8576 Līvu tautas nams]</ref> Kuigi külakeskus pole otseselt muinsuskaitse all, on omavalitsus tunnistanud külasüdame kultuuriväärtuslikuks piirkonnaks. Väärtuslikeks loetakse Siliņi kalurite, põllumeeste ja laevnike majapidamist - elumaju, talle, aitasid, keldreid ja võrgukuure. Ķesteri on vana [[Mazirbe kirik]]u köstrite majapidamine, kust on pärit Staltside (Staltede) pere. Sudrabkalni oli varem küla apteek, aastast 2000 asub seal algkool. Varem asus koolimaja [[Indriķis Blankenburgs]]i projekti järgi aastal 1939 valminud majas. Selle juures asuvad veel vanema maakividest koolimaja varemed ja XIX sajandist pärit ait. Vanas koolimajas asub etnograafiline kogu, kus talletatakse vanu liivlaste tööriistasid. Gundegas on kalurite elumaja, mis oli üks esimesi projekti järgi rajatud taluhooneid Lätis. Stūrīši elumaja pärineb aastast 1888, ait aga aastast 1895. Kalši on kalalaeva kapteni eluase, mida ümbritseb vanapärane piirdeaed ja mille juures asub laevavraki tükkidest meisterdatud suitsutuskuur. Sepi talu rajas aastal 1925 saarlane Jakob Jaga. Sellest on säilinud elumaja, kelder ja Lätis ainulaadse konstruktsiooniga ait. Zembahi on Mazirbe kalurite kooperatiivi juhataja majapidamine, millest on säilinud elumaja, tall ja laevavaraki tükkidest meisterdatud suitsutuskuur. Veel kuulub kompleksi endise Mazirbe merekooli aastal 1893 valminud hoone, kus aastast 1914 kuni uue kooli valmimiseni töötas sealne põhikool. Hiljem oli hoone nõukogude piirivalvurite käsutuses.<ref>Kolkas pagasta teritorijas plānojums ar grozījumiem 2010. a lk. 25-26</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 250 (1826) * 438 (1935) * 229 (1970) * 161 (1979) * 145 (1989) <td> * 119 (2000) * 106 (2011) * 114 (2015) * 75 (2021) * 75 (2025) </table> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://novads.dundaga.lv/_media/dokumenti/kolka/terpl/kartes/ciemos/mazirbe.pdf Küla kaart] {{Liivi külad}} {{Kolka vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] [[Kategooria:Liivi külad]] 6t3lz39px7hw1dsxeertau0rryb23x7 Vikipeedia:Üldine arutelu 4 101354 7241177 7237140 2026-09-24T19:14:20Z Taivo 268 7241177 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) :Küllap on on WMF muutnud kuskil mingeid serveriseadeid. Wikimedia serverid on juba pikemalt üsna suure surve all tulenevalt AI päringute suuremast hulgast, millest tulenevalt on sagenenud häired serverite töös ning erinevaid asju on kinni keeratud (nt API päringute limiite piiratud), et süsteemi toimimas hoida. :Võib-olla teab küll [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] mõnda kohta, kus ka teised selle üle kaevanud, sest vaevalt on eestikeelne Vikipeedia sel juhul ainus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:38 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) 3mqtnwvefka2lxdh90d4aqy60768mkm Veeõitseng 0 105331 7241200 7211493 2026-09-24T19:53:45Z Kruusamägi 1530 7241200 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:River algae Sichuan.jpg|pisi|Veeõitseng ühes [[Hiina]] küla jões]] [[Fail:Явище «цвітіння води» на прикладі Каховського водосховища.jpg|pisi|Veeõitseng [[Dnepr]]i jõel [[Ukraina]]s. Kunstvärvides satelliidipilt [[Kahhovka veehoidla]]st, mis saadi satelliidi Sentinel-2 abil]] [[Fail:Oktoobrikuu viimased õitsejad.jpg|pisi|Droonipilt sügisesest sinivetikate õitsengust [[Peipsi järv]]e põhjarannikul]] '''Veeõitseng''' (ka: '''veeõitsemine''', '''vee õitseng''') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s. Vanemas kirjanduses kasutatakse sageli mõistet "'''vetikate õitsemine'''", mis on aga sisuliselt vale, sest vetikatel pole [[õis]]i ja nad ei [[õitsemine|õitse]]. Veeõitsengu peamine põhjus on [[toitaine]]te, eriti [[fosfaat]]ide üleküllus. See omakorda võib olla tingitud [[väetis]]te kasutamisest [[põllumajandus]]es, samuti [[majapidamine|majapidamistes]] fosforit sisaldavatest puhastusvahenditest. Kui niisugused ained on loodusesse sattunud, võivad nad vihmaveega veekogusse kokku kanduda. Veeõitsengu soodustajateks on peetud ka [[süsinik]]u ja [[lämmastik]]u üleküllust. Veeõitseng võib ilmneda nii [[magevesi|magedas]], [[riimvesi|riimvees]] kui ka [[soolane vesi|soolases vees]]. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks [[fütoplankton]]i liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee [[värvus]]e muutus. Vesi võib muutuda hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja veekogu režiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on [[bakterid]]. Ehkki puudub veeõitsengu üldtunnustatud määramispiir, loetakse tavaliselt veeõitsenguks seda, kui milliliitris vees on 1000–10 000 vetikarakku. Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all. == Veeõitsengud Eestis == Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt [[eutroofne järv|eutroofsetes]] ja [[düseutroofne järv|düseutroofsetes järvedes]]. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Eesti suurjärvedes: [[Peipsi]]s ja [[Võrtsjärv]]es, samuti [[Läänemeri|Läänemeres]]. Eesti veekogudes on veeõitsengute põhjustajateks sageli sinivetikad, sageli ainult üks liik. Eestis teadaolevast umbes 100 sinivetikaliigist on veeõitsengutega seotud 20 liiki.<ref name="Rakko, 2009"/> == Vaata ka == *[[Kahjulik veeõitseng]] (inglise ''harmful algal bloom'', HAB) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Rakko, 2009">A. Rakko, [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2839_2837.html Veeõitsengud Eesti järvedes] "[[Eesti Loodus]]" 2009, 7: 6-14</ref>}} [[Kategooria:Ökoloogia]] lltm9imdzvztio26k7v1qnuyj6nrkqf Märtsiküüditamine Eestis 0 105388 7241262 7223880 2026-09-24T22:44:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241262 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Märtsiküüditamine | osa = [[Teine maailmasõda|Teisele maailmasõjale]] järgnenud [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] okupatsioonist [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s | pilt = File:Lithuania. Vilnius. Naujoji Vilnia 005.JPG | pildiallkiri = Inimeste küüditamiseks kasutatud kaubavagunid (muuseumieksponaatidena [[Vilnius]]es) | aeg = märts [[1949]] | koht = Eesti, Läti, Leedu | tulemus = [[Eesti NSV|Okupeeritud Eestist]] küüditati 20 702 inimest.<br />[[Läti NSV|Lätist]] küüditati 42 149 inimest.<br />[[Leedu NSV|Leedust]] küüditati 31 917 inimest.<br />Kolmest okupeeritud riigist kokku ligi 95 000 inimest.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. (Kirjutanud [[Ago Pajur]], [[Tõnu Tannberg]], [[Lauri Vahtre]] jt, tegevtoimetajad [[Ago Pajur]] ja [[Tõnu Tannberg]], peatoimetaja [[Sulev Vahtre]]). Õpetatud Eesti Selts, Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 278.</ref> | osaline1 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] NSV Liidu [[NLKP|Kommunistlik Partei]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude armee]] <br />[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu Siseministeerium]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] Eestimaa [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistlik partei]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Siseministeerium]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[ÜK(b)P KK]]/[[NLKP KK]] sekretär [[Jossif Stalin]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[EKP KK]] I sekretär [[Nikolai Karotamm]]<br /> [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] ENSV MN esimees [[Arnold Veimer]] | kaotused1 = | kaotused2 = 1949. aasta märtsiküüditamise kaotused [[Eesti NSV|Eestis]] olid<br> 2,5% elanikkonnast }}{{viita}}'''Märtsiküüditamine (1949)''' oli [[25. märts|25.]]–[[28. märts]]il [[1949]] [[diktaator]] [[Jossif Stalin]]i korraldusel [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] juhtide ja relvajõudude poolt okupeeritud Eestis läbi viidud kohalike elanike [[Küüditamine|massiline sunniviisiline ümberasustamine]] kodumaast kaugetesse piirkondadesse, eelkõige [[Vene NFSV|Vene NFSV-s]] [[Siber|Siberisse]] ja vähemal määral ka [[Kasahhi NSV]]-sse.<ref>http://lood.wordpress.com/2007/04/05/koolivaheajal-algas-soit-kulmale-maale/#more-105</ref> See oli osa Eestit, Lätit ja Leedut hõlmanud suuremast salastatud sõjalisest [[operatsioon Priboi|operatsioonist Priboi]] (eesti k. 'murdlaine'). 1949. aasta märtsiküüditamine oli NSV Liidu kommunistliku režiimi kõige massilisem inimsusvastane kuritegu Eesti kodanikkonna vastu. Nelja ööpäeva jooksul võtsid Nõukogude repressiivorganid relvastatud valve alla ja paigutasid Siberisse saatmiseks rongidele üle 20 700 inimese, sadu inimesi saadeti hiljem Siberisse järgi ja sadu sündis asumisel. Arvestades ka neid, keda oli plaanis küüditada, aga ei õnnestunud kinni võtta, on kannatanuid üle 30 000 inimese. Koos nende kõigi sugulastega, kelle elu ei jäänud samuti endiseks, tabas küüditamine olulist osa Eesti rahvastikust.<ref name="toimik-pri">Toimik "Priboi": artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. (Toimetajad [[Meelis Saueauk]], [[Meelis Maripuu]]). Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019, lk 7.</ref> Märtsiküüditamine oli ka Eestit okupeerinud NSV Liidu korraldatud kõige massilisem küüditamine ja kohtuväline represseerimine. See haaras korraga suurt osa Eesti, Läti ja Leedu rahvastikust. Ainuüksi küüditamise ajal (25.–28. märtsil 1949) kinni võetud ja kodunt ära viidud inimeste arv ulatus kolme [[Baltimaad|Balti riigi]] peale kokku ligi 37 000 pere ja 95 000 inimeseni.<ref name="toimik-pri" /> Teadaolevate andmete järgi viidi Eestist ära 20 702 inimest (neist 49,4% naised, 29,8% lapsed ja 20,8% mehed), kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000 inimest.<ref>Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 1994, lk 200.</ref> Noorim teadaolev küüditatu oli kolmepäevane Anne Ojaäär [[Hiiumaa]]lt, vanim 85-aastane Maria Räägel [[Abja vald (1939)|Abja vallast]].{{lisa viide}} Esimest korda mainis märtsiküüditatute enamlevinud arvu (20 702) [[Tartu Ülikool]]i parteiajaloolane [[Ervin Kivimaa]] oma [[1970]]. aastal kaitstud [[kandidaadiväitekiri|kandidaadiväitekirjas]], kuid käsikirjana ei olnud see uurimus avalikkusele kättesaadav.<ref name="tuna_2010-2-137"/> Esimene rong 992 küüditatuga läks sihtkohta teele [[Tapa raudteejaam]]ast 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane 1064 inimesega [[Võru raudteejaam]]ast 29. märtsil kell 21.10.<ref name="Sabbo_2_857"/> == Eellugu == === Maaühiskonna lammutamine === [[Fail:Placing the candles to commemorate the people deported in March 1949 to Siberia (Tallinn, Estonia, 2015) (17920992440).jpg|pisi|Märtsiküüditatute mälestamine 2015. aastal Tallinnas]] 1944. aasta sügisel asendus Eestis Saksa okupatsioon NSV Liidu okupatsiooniga. Nõukogude võim jätkas 1941. aastal pooleli jäänud maareformi, mille eesmärk oli näidata, nagu oleks Nõukogude võim Eestis huvitatud eramajapidamiste säilimisest, koguni uute väiketalude loomisest. Ühe perekonna kasutuses oleva maa ülemmääraks oli seatud 30 hektarit. 16. oktoobri 1944 EK(b)P KK määruse nr 189 järgi võis eeskujulike majapidamiste kasutuses olla isegi üle 30 hektari, seda tõukarja pidamiseks, vilja- ja heinaseemnesortide aretamiseks. Maareformi lõpus anti talupidajatele akt maa põliskasutamise kohta. Tegelikult oli see üksnes talupidajate ajutiseks rahustamiseks. [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] 17. augusti 1947 määruse alusel andis [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] 30. augustil 1947 välja määruse nr 654 talumajapidamiste maksustamise kohta. Edukamatele majapidamistele (n-ö [[kulak]]utele) määrati kõrgendatud maksud. Valdade täitevkomiteed pidid selgitama välja n-ö kulaklikud majapidamised. Selle kõige eesmärk oli, et talupidaja loobuks oma maast ja tootmisvahenditest ning astuks kollektiivmajapidamisse – [[kolhoos|kolhoosi]]. Kolhoosid olid täielikult allutatud riigi ja partei võimule, seal polnud vähimatki omaalgatust ega ühistegevust. Kolhoosid kujunesid kõikjal halvasti majandavateks, äärmuseni vaesunud nälgivate inimeste kollektiivideks. Kolhoosikorra sügav majanduslik mõte oli põllumajandus riiklike müügikohustuste ja maksude abil täiesti tühjaks imeda, et saada ressursse riigi [[industrialiseerimine|industrialiseerimiseks]] ning võimsa raske- ja sõjatööstuse ülesehitamiseks. Kolhoosikord oli vahend, millega võim allutas ühiskonna suure osa – talurahva – piiramatult oma tahtele. Hoolimata sellest, et mitu korda tõstetud makse polnud talud sageli enam võimelised kandma ning laostumine oli paratamatu, kulges kolhoosidesse astumine vaevaliselt – 1949. aasta alguseks oli kolhoosidesse ühinenud vaid 5,8% taludest. Võimuladviku nägemuse järgi oli tarvis rakendada terrorit. 17. jaanuaril 1949 kirjutas [[Nikolai Karotamm]] Moskvasse, et kollektiviseerimise teostamiseks on vajalik "kulakluse kui klassi likvideerimine", milleks peaks n-ö kulakud Eesti NSV-st välja saatma. === Vastupanuliikumine === Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1944. aasta sügisel tõi kaasa [[metsavennad|relvastatud vastupanuliikumise]]. 1949. aastaks oli vastupanuliikumise selgroog murtud. Jõud olid muutunud järjest ebavõrdsemaks, lootus [[läänemaailm|Läänest]] tulevale abile oli hakanud kustuma. See andis okupatsioonivõimule olulise eelduse küüditamise korraldamiseks. Kuna [[operatsioon Priboi]] oli logistiliselt üpris keeruline, siis varem oleks küüditamine olnud võimudele liiga riskantne. == Operatiivplaan Priboi == <!-- Märtsiküüditamise aluseks oli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[1948]]. aasta 26. novembril välja antud seadlus. [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]is koostati spetsiaalne [[Operatiivplaan "Priboi"]] (vene keeles "Murdlainetus") projekt.!--> *[[29. jaanuar]]il [[1949]] võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse nr 390-138ss: [[:s:et:NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrus nr 390-138ss|"Kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgete ajal tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ning nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ning Eesti territooriumilt väljasaatmise kohta".]] (''"О выселении с территории Литвы, Латвии и Эстонии кулаков с семьями, семей бандитов и националистов, находящихся на нелегальном положении, убитых при вооруженных столкновениях и осужденных, легализованных бандитов, продолжающих вести вражескую работу, и их семей, а также семей репрессированных пособников бандитов"''). *[[12. märts]]il [[1949]] ilmus [[NSV Liidu Siseministeerium|NSV Liidu siseministri]] [[:s:et:NSV Liidu siseministri käskkiri nr 00225|käskkiri nr 00225: "Leedu, Läti ja Eesti territooriumilt kulakute, nende perede, bandiitide perede ja natsionalistide väljasaatmise kohta"]] (''Приказ министра внутренних дел СССР № 00225 от 12 марта 1949 г."О выселении с территории Литвы, Латвии и Эстонии кулаков с семьями, семей бандитов и националистов"''). *[[14. märts]]il [[1949]] ilmus [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrus nr 014: "[[:s:et:Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 014|Kulakute ja nende perede välja saatmise kohta Eesti NSV-st]]" (''Постановление Совета Министров ЭССР № 014 от 14 марта 1949 г. "О выселении кулаков и их семей из пределов Эстонской ССР"''). *[[22. märts]]il 1949 ilmus [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrus nr 015 "Kulakute perede väljasaatmise kohta Eesti NSV-st", (''Постановление Совета Министров ЭССР № 015 от 22 марта 1949 г. "О выселении кулацких семей из пределов Эстонской ССР"''). *[[23. märts]]il 1949 ilmus [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrus nr 016: "Konfiskeeritud kulakute majapidamiste realiseerimise ja kolhoosidele üleandmise korrast Eesti NSV-s", (''Постановление Совета Министров ЭССР № 016 от 23 марта 1949 г)''). == Küüditamise ettevalmistamine == === Küüditatavate kindlaksmääramine === ==== Küüditatavate arvu kindlaksmääramine ==== <div style="float: right;"> {{Graph:Chart|width=320|height=250|xAxisTitle=|yAxisTitle=Väljasaadetute arv|legend=|type=stackedrect |x=Eesti,Läti,Leedu |y1=4566,11135,8929 |y2=9866,19535,11287 |y3=6048,11038,8440 |y1Title=Mehed|y2Title=Naised|y3Title=Lapsed (alla 16 a.) }} <small>Balti riikidest väljasaadetute arv. Allikas [https://twitter.com/J_Hermanis/status/845642762133405696 Janis Hermanis]</small> </div> Mastaapse küüditamise korraldamise esmaülesanne oli kindlaks määrata küüditatavad perekonnad. NSV Liidu Ministrite Nõukogu 29. jaanuari 1949 määrusega nr 390-138ss oli määratud kindlaks küüditatavate arv Baltimaades: Eesti NSV-s 7500 perekonda, 22 500 inimest; Läti NSV-s 13 000 perekonda, 39 000 inimest ning Leedu NSV-s 8500 perekonda, 25 500 inimest. Kokku oli määratud küüditada 29 000 perekonda ja 87 000 inimest. ==== Küüditamise põhjenduse tõendamine ==== [[ENSV RJM|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium (RJM)]] koostas iga perekonna küüditamisega seotud dokumentidest arvestustoimiku. RJM oli oma olemuselt sõjaväeline ja tsentraliseeritud asutus. RJM-i linna- ja maakonnaosakonnad tegutsesid RJM-i juhtkonna korralduste ja juhendite alusel.<ref name="uuem_2009-42"/> NSV Liidu Ministrite Nõukogu 29. jaanuari määruse järgi olid küüditamisele määratud need inimesed, kelle perekonnas oli n-ö natsionaliste, bandiite või kelle perekonnal oli n-ö [[kulak|kulaklik]] majapidamine. RJM-l oli kohustus seda dokumentidega tõendada. Selle ülesande täitmisel osalesid peale RJM-i linna- ja maakonnaosakondade veel RJM-i A(arvestus)-osakond ning sõjaväe- ja piirivalvesalkade [[vastuluure]]osakonnad. Keskne ja koordineeriv roll oli aga eelkõige RJM-i A-osakonnal, mis hakkas dokumente välja otsima veebruari algul. Regionaalosakondades alustati selle tööga veebruari keskel. 15. märtsiks oli info arvestustoimikutesse kogutud.<ref name="uuem_2009-43"/> RJM-i Saaremaa osakond pidi koostama arvestustoimikud 370 majapidamise kohta, Valgamaa osakond 487, Võrumaa osakond 854 ja Tartumaa osakond 1653 perekonna kohta.<ref name="uuem_2009-43"/> Väljasaatmise põhjenduse dokumenteeris RJM-i A-osakond [[TSN Täitevkomitee|TSN-i täitevkomiteid]], parteiorganeid ja kohalikku miilitsat kaasamata.<ref name="uuem_2009-45"/> '''N-ö natsionalistide ja bandiitide kohta kasutatud dokumendid jm teabeallikad'''<ref name="uuem_2009-44-45"/> #RJM-i keskaparaadist ja sõjaväe vastuluureosakondadest pärit dokumendid: n-ö natsionalistide ja bandiitide kohta langetatud [[sõjatribunal]]i otsuste koopiad, arreteerimismäärused, väljakirjutused RJM-i erinõupidamiste otsustest, õiendid ''kompromiteerivate'' materjalidega. #RJM-i regionaalosakonnast saadud dokumendid: arreteerimismääruste koopiad, ülekuulamisprotokollide koopiad ja väljavõtted ning õiendid RJM-i A-osakonnalt saadud teatisest arreteeritud n-ö natsionalisti karistamise kohta. #RJM-i regionaalosakonna koostatud kokkuvõtted osakonna käsutuses olnud [[agentuurmaterjalid]]e (ehk luureagentidelt saadud andmete) põhjal, väljavõtted agentuurasjadest; [[agentuurteade|agentuurteadete]], [[tšekistlik-sõjaväeline operatsioon|tšekistlike-sõjaväeliste operatsioonide]] aruannete, ülekuulamisprotokollide ja isiku tuvastamise protokollide koopiad. #[[NSV Liidu piirivalve Eestis|Piirivalvesalkade]] vastuluureosakondadelt saadud memorandumid n-ö emigreerunud natsionalistide kohta kogutud agentuurteadetest. '''N-ö kulaklike perede kohta kasutatud dokumendid jm teabeallikad'''<ref name="uuem_2009-44-45"/> #Maakonna [[Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] (TSN TK) kinnitatud maakonna kulakute nimekiri. #Väljavõtted maakonna TSN TK otsustest pere kulakuks tunnistamise kohta. #Valla TSN TK dokumendid valla kulaklike perede kohta. #Agentuurteated (ehk luureagentide teated) kompromiteerivate andmetega kulaklike perede kohta. #Muud dokumendid kulakliku pere liikmete nõukogudevastase tegevuse kohta – ülekuulamisprotokollide, arreteerimismääruste, süüdistuskokkuvõtete koopiad, prokuratuuri teated pereliikmete karistamise kohta. Pärast n-ö natsionalistide, bandiitide ja kulakute majapidamiste väljaselgitamist tehti kindlaks nendega seotud pereliikmed koos elukohaga. Uuriti ka, kas on küüditamist välistavaid asjaolusid, need olid kas erilised teened Nõukogude riigi ees (teenistus [[Nõukogude armee]]s või riiklikud autasud) või töövõimetus. Kogu eelkirjeldatud tegevus kajastub RJM-i asjaajamises koondnime all "tuvastused" (''установки''). "Tuvastustega" tegelesid RJM-i regionaalosakonnad.<ref name="uuem_2009-48"/> Küüditamisele määratud perede liikmete ja elukohtade andmete põhjal kavandati küüditamist vahetult teostavate nn operatiivgruppide tegevus: komplekteeriti grupid ja planeeriti transport. "Tuvastuste" täpsusest sõltus, kui palju küüditamisele määratud inimesi võetakse kinni. Mida kiiremini jõudsid küüditajad neile määratud taludesse, seda suurema tõenäosusega ei olnud küüditatavad toimuvast aimu saanud ega põgenenud. Ebatäpse "tuvastuse" korral tuli küüditajatel "tühjalt" ringi sõita. Küüditamisega seotud aruannetes on nimetatud RJM-i töötajaid, kelle tööga ei jäädud rahule.<ref name="uuem_2009-48"/> RJM-i regionaalosakond lõpetas enda menetluse kokkuvõtva õiendiga, mille kinnitas maakonnaosakonna ülem või tema asetäitja.<ref name="uuem_2009-48"/> ===== Tuvastamine RJM-i Saaremaa osakonna näitel ===== RJM-i regionaalosakonda laekunud materjalid andis osakonna juhtkonna esindaja edasi [[operatiivtöötaja]]le, kes pidi sisse seadma toimiku ja tuvastama vajalikud andmed n-ö natsionalisti, bandiidi või kulaku pereliikme kohta. Tuvastuse tulemused kajastati kirjalikes õiendites või aruannetes, mis koostati osakonna ülemalt või asetäitjalt saadud trükitud vormi põhjal.<ref name="uuem_2009-48-52"/> Kui selgus, et mõni küüditamisele määratud pereliige elab mujal, teavitati sellest isiku elukohajärgse RJM-i regionaalosakonna ülemat ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakond|5. osakonda]].<ref name="uuem_2009-48-52"/> Pärast ülesande täitmist andis tuvastaja tehtud tööd kajastavad õiendid või aruanded üle osakonna juhtkonna esindajale, kes edastas need toimikute vormistamisele spetsialiseerunud operatiivtöötajale. Viimane koostas tuvastuste põhjal samasisulised osakonna juhtkonna õiendid ning ilmselt kohe ka kogutud teavet kokkuvõtva koondõiendi. Valmis õiendid anti masinakirjutajatele ümbertrükkimiseks, ja kui need olid trükitud, köideti toimik kokku ning viidi allkirjastamiseks kellelegi osakonna juhtkonnast.<ref name="uuem_2009-48-52"/> Arvestustoimikute vormistamisel on regionaalosakondades täheldatav selge tööjaotus: üks osa töötajaid tegeles andmete tuvastamise, teine osa dokumentide vormistamisega.<ref name="uuem_2009-48-52"/> Tuvastamisse rakendati enamasti eesti keelt valdavad operatiivvolinikud. Tuvastajatel on olnud ilmselt ka oma tööpiirkonnad. Vormistajate ülesanne oli koondõiendi koostamine, toimiku lõplik vormistamine (lehtede nummerdamine, köitmine). Samuti pidid nad tegema järelepärimisi teistesse osakondadesse ja ametiasutustesse. Seetõttu rakendati vormistamisel usaldusväärsemaid, haritumaid ja parema vene keele kirjaoskusega töötajaid.<ref name="uuem_2009-48-52"/> Tuvastusi iseloomustavad sagedased vead, eriti isikuandmete (nimi, sünniaasta, elukoht) puhul. Kurioossemaid juhtumeid on samanimeliste ja lähestikku elavate inimeste segi ajamine, mitme toimiku loomine ühe ja sama pere kohta, sugulussidemete ekslik tuvastamine. Kui elukohtade ja pereliikmete tuvastamise vead on tingitud kiirustamisest, siis teenete tuvastamise puhul on ebatäpsus [[Andres Kahar]]i arvates sihilik.<ref name="uuem_2009-48-52"/> ==== Kokkuvõtete koostamine, otsuste sanktsioneerimine ja kinnitamine ==== Valmis toimikud saadeti regionaalosakondadest kokkuvõtte koostamiseks RJM-i keskaparaati, mis asus Tallinnas [[Pagari tänav|Pagari tänav 1]].<ref name="uuem_2009-52-55"/> Kokkuvõtted koostati (arvestustoimikud vormistati lõplikult) RJM-i peamaja 5. korruse suures saalis. Selle tarbeks oli loodud töögrupp operatiivvolinikest, uurijatest, jaoskondade ülematest ja asetäitjatest ning mujalt NSV Liidu RJM-i valitsustest appi saadetud töötajatest.<ref name="uuem_2009-52-55"/> Kokkuvõtete koostamisega tegeles korraga kümneid RJM-i ohvitsere, kelle vahel jaotas viis kuni seitse RJM-i töötajat laiali regionaalosakondadest saabunud toimikud ja kokkuvõtete blanketid. Regionaalosakondade toimikud jaotati laiali läbisegi, see tähendab, et mõne koostaja nime võib leida õige mitme maakonna toimikute kokkuvõtetelt. Kokkuvõtete blanketid tuli pärast täitmist tagastada samadele isikutele, kellelt need olid saadud. Nii tuli toimida ka juhul, kui keegi tahtis vahepeal ruumist lahkuda.<ref name="uuem_2009-52-55"/> Kokkuvõtted (v.a üksikud erandid) on trükitud blanketile, mille ülemisel poolel on suurelt trükitähtedega ''заключение'' (kokkuvõte). Sellele järgnevad regionaalosakonna kogutud andmed. Lehe alumisel poolel on RJM-i operatiivtöötaja ettepanek saata perekond Eesti NSV-st välja asumisele, sõnastusega: "Panen ette perekond aadressiga [elukoht] isikkoosseisus [nimed] saata eriasumisele (''спецпоселение'')". Ettepaneku on kinnitanud mõne RJM-i keskosakonna ülem või asetäitja. Kõikidele kokkuvõtetele on trükitud RJM-i 5. osakonna ülema Nikolski nimi, kuid tegelikult on nõusoleku andnud peaaegu kõik sel ajal Tallinnas viibinud RJM-i keskosakondade ülemad ja nende asetäitjad, seda saab järeldada antud allkirjadest.<ref name="uuem_2009-52-55"/> Kokkuvõte saadeti edasi [[Boris Kumm]]ile ja [[Kaarel Paas]]ile,<ref name="uuem_2009-52-55"/> kes on lisanud lehe ülaserva resolutsiooni. Boris Kumm on kirjutanud ülemisse vasakusse nurka vene keeles "Kinnitan, Eesti NSV RJM minister kindralmajor /KUMM/" ning lisanud kuupäeva, allkirja ja RJM-i pitsati. N-ö natsionalistide ja bandiitide puhul on ülal paremas nurgas ka prokurör Kaarel Paasi resolutsioon "sanktsioneerin" koos pitsati, kuupäeva ja allkirjaga. Pärast kinnitamist ja sanktsioneerimist lisas RJM-i A-osakond toimikule registreerimisnumbri ning saatis tagasi maakonda.<ref name="uuem_2009-52-55"/> === Organisatsiooniline ettevalmistus === Paralleelselt tohutu paberitööga valmistati küüditamist tehniliselt ette. Julgeolekuministeerium pidi tagama, et küüditamisele määratud inimesed võetakse kinni ja toimetatakse jaamadesse. Siseministeerium pidi tagama konvoeerimise, transpordi ning küüditatute paigutamise ja järelevalve Siberi sihtkohtades. [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] kolme täiesti salajase määrusega määrati n-ö [[kulak]]ute väljasaatmine, ümberasustamine ja majapidamiste likvideerimine. Esimese määrusega määrati maakonna- ja linnanõukogude täitevkomiteede kinnitatud nimekirjade alusel küüditamisele 3824 perekonda. Teise määrusega lisati veel 128 perekonda ning kolmandaga sätestati konfiskeeritud n-ö kulaklike majapidamiste realiseerimise kord. N-ö kulakute vara ja kariloomad (v.a isiklikud väärisesemed, kodused asjad, riided, nõud, väikeinventar ja toidutagavara) konfiskeeriti riiklike kohustuste võla katteks või selle puudumisel anti tasuta kolhoosidele. Muu vara aga kanti riigi tuludesse. Umbes kümme päeva enne küüditamise algust kutsuti igasse maakonda määratud volinikud [[EK(b)P Keskkomitee]]sse instrueerimisele, mille viis läbi EK(b)P Keskkomitee esimene sekretär [[Nikolai Karotamm]]. Volinikele teatati, et nad on määratud EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikeks n-ö kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel. [[Arnold Meri]] ütluste järgi oli instrueerimine suuline; volinike ülesanne oli kontrollida, et küüditamine toimuks vastavalt ÜK(b)P KK ja NSV Liidu MN 29. jaanuari 1949 ühismäärusele. Volinikud pidid aitama julgeolekuorganeid küüditamisel, kontrollima koos maakondade parteikomiteede esimeste sekretäridega küüditatavate dokumente ja veenduma, et küüditamise vajadus oleks tõendatud, et nimekirjades ''ei oleks lohakusest, valedest arusaamadest või pahatahtlikkusest perekondi'', kes tegelikult küüditamisele ei kuulu. Mingeid dokumente volinike määramise või instrueerimise kohta pole leitud, kuid Karotamme märkmetes on 9. märtsi 1949 lehel ülestähendused: "KK liikmete instr", "50 kõnelejat (instr.)." ja "kõnelejate instrueerimine". EK(b)P KK ja Eesti NSV MN volinikud 1949. aasta kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel.<ref name="PM_24052008" /> === Tehniline ettevalmistus === [[Pilt:Kaheteljeline vagun.JPG|pisi|300px|Kaheteljelist inimestele kohandatud loomavagunit, mida kasutati [[juuniküüditamine|deporteerimisel 1941. aastal]], kasutati ka 1949. aastal. 1938. aasta väljalaske GAZ veoauto asemel kasutati [[Teine maailmasõda|maailmasõja käigus]] [[lend-lease|ameeriklastelt saadud]] Studebakeri tüüpi autosid]] Eestis koordineerisid küüditamist Eesti NSV julgeolekuminister Boris Kumm ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinik Eesti NSV-s|NSV Liidu RJM]] volinik Eesti NSV-s kindralmajor Ivan Jermolin, kellele allus 12-liikmeline operatiivstaap. [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] (RJM) vastutas küüditamise esimese osa eest, alustades nimekirjade koostamisest (veebruaris [[1949]]). Eestisse saabus NSV Liidu Julgeolekuministeeriumi volinik [[kindralmajor]] [[Ivan Jermolin]] ning Eesti NSV riikliku julgeoleku ministrile [[Boris Kumm]]ile tehti teatavaks tema ülesanded. Julgeoleku rajooniosakondade töötajad said salajase ülesande teha kindlaks n-ö kulakute ja natsionalistide perekonnad ning vormistada küüditamiseks vajalikud dokumendid. Igasse maakonda saadeti RJM-i volinik. Iga maakonna kohta kehtestati küüditatavate perede arv ja "reserv". [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu|NSV Liidu MN]] 29. jaanuari otsusega nr 390-138ss oli juba kindlaks määratud igast Balti liiduvabariigist küüditatavate arv ja kategooriad. Eestist tuli selle otsuse järgi küüditada 7500 perekonda 22 500 inimesega. Järgmises etapis pidi RJM küüditatavad arreteerima ja toimetama lähtejaamadesse. [[Eesti NSV Siseministeerium]] (SM) vastutas ešelonide koostamise ja sihtpunktidesse saatmise ehk küüditamise teise poole eest. [[Eesti NSV Siseministeerium]]isse saadeti [[NSV Liidu Siseministeerium]]i kindralmajor [[Vladimir Rogatkin]]. [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|Eesti NSV RJM-]]i allüksuste tegevust juhtis minister [[Boris Kumm]], [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV SM-]]i [[Aleksander Resev]], RJM-i sisevägede tegevust juhtis küüditamise ajal [[Riia]]s [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi siseväed|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi sisevägede]] juht [[kindralleitnant]] [[Pjotr Burmak]] (1901–1973''). 5. märtsiks selgus Eesti NSV Siseministeeriumi järelepärimiste tulemusena, et Siberi tööstuspiirkondadesse on võimalik majutada 29 467 perekonda, mis tegelikult juba NSV Liidu MN otsusega nr 390-138ss paika pandud suurusjärku silmas pidades oli muidugi ennustatav tulemus. Kõik tähtsamad otsused langetatigi [[Moskva]]s [[NLKP|ÜK(b)P) Keskkomitee]]s. Küüditamise üldiseks juhtimiseks paigutati Riiga staap, eesotsas [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|NSV Liidu riikliku julgeoleku]] ministri 1. asetäitja kindralleitnant [[Sergei Ogoltsov|Ogoltsoviga]]. Küüditamine oli plaanis Baltimaades viia läbi ühe päeva jooksul. Eestis olid Eesti NSV RJM-i koostanud küüditavate plaanid 17. märtsiks ning [[EK(b)P KK]] komandeeris kõikidesse maakondadesse [[EK(b)P KK]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] volinikud, kes pidid suunama kohalike allasutuste tööd. [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV Siseministeeriumil]] tuli küüditamise ajaks viia kõrgendatud valmidusse talle alluvad [[raudtee]]valve, [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]], [[miilits]]a, [[vangla]]te ja [[tuletõrje]]üksused. Eesti NSV Siseministeeriumi ülesanne oli ešelonikomandode komplekteerimine, mis lõpetati 21. märtsiks. Vastavalt NSV Liidu RJM-i kavandatud 19 ešelonile ja 16 lähtejaamale pandi paika 19 lähtejaama ja 19 ešeloni ülemat koos asetäitjatega operatiiv- ja varustusalal. Kokku kuulus ešelonide koosseisu 76 ohvitseri, 456 konvoivägede sõdurit ning 57 meditsiinitöötajat – igasse ešeloni üks [[arst]] ja kaks [[meditsiiniõde]]. 10 ešeloniülemat ja kogu meditsiinipersonal komandeeriti Eestisse NSV Liidu teistest piirkondadest. Küüditamise ajaks saabus Eestisse ka ligi 1200 spetsialisti-operatiivtöötajat. Küüditatavate tabamiseks ja transpordiks moodustati 1987 operatiivgruppi, kuhu kuulus 23024 inimest (operatiivtöötajad ja sisevägede sõdurid, lisaks kohalik aktiiv). Käsu saamisel tuli viivitamata välja saata 2772 autot ja 12&nbsp;400 voori, määrati ka kindlaks teed ja liikumisskeemid.<ref name="Tartu linnamuuseum">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://linnamuuseum.tartu.ee/pdf/1949.marts.pdf |vaadatud=2007-10-14 |arhiivimisaeg=2007-06-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613124113/http://linnamuuseum.tartu.ee/pdf/1949.marts.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Suurem osa ešeloniülemaid ja siseministeeriumi konvoivägesid oli väljastpoolt Eestit. Ajaloolase [[Tõnu Tannberg]]i andmetel oli Eestist küüditamiseks nähtud ette kasutada 20 254 isikut: 2198 operatiivtöötajat, 5953 sõjaväelast, 3665 hävituspataljonlast ja 8438 parteiaktivisti.<ref name="PM_24032009"/> == Küüditamise vahetu toimepanek == Küüditamise ettevalmistamist püüti hoida saladuses lõpuni. Raadiojaamad ning enamasti ka küüditamisele määratud inimeste nimekirjad saadeti vallakeskustesse ja koondamispunktidesse alles mõni tund enne küüditamise algust. 25. märtsi varahommikul siirdusid ešelonikomandod neile määratud tööpostidele. Nendega liitusid lähtejaamade ja ešelonide ülemad ning operatiivgrupid said oma tegevust alustada. Eesti NSV siseministri [[Aleksander Resev]]i [[12. aprill]]i ettekandes NSV Liidu siseministrile [[Sergei Kruglov]]ile on teatatud, et Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi operatiivgrupid hakkasid küüditamisele määratud perekondi kinni võtma [[25. märts]]il kell kuus varahommikul, Tallinnas juba kell neli. Küüditatavate paigutamisel lähtuti normist 48–50 inimest neljateljelisse ja 24–25 inimest kaheteljelisse vagunisse. Kui selgus, et plaan ei tule täis, paigutati 40–44 inimest neljateljelisse ja 20–22 inimest kaheteljelisse vagunisse. Kogu Eestis jäi tühjaks 112 vagunit. Enne väljumist määrati veel vene ja eesti keelt rääkivate küüditatavate seast vagunivanemad, kes pidid koostama nn vaguninimekirjad. Mõnel vagunisse paigutatud inimesel õnnestus põgeneda, mõni viidi ravile. 27. märtsi lõunaks lõpetati kõik ettevalmistused ja ešelonid väljusid Siberi poole teele, [[Tartu|Tartust]] väljunud rong näiteks [[Omsk]]i poole. Kokku oldi teel 11 ööpäeva 27. märtsist 7. aprillini. Mõned põgenesid teel. Andmed ešelonidesse paigutatud inimeste arvu kohta on vastukäivad. Näiteks kindralmajor Kumm teatas Karotammele, et vagunitesse oli paigutatud kokku 20 498 meest, naist ja last. Polkovnik Mihhailov <!-- Eesti NSV RJM ministri asetäitja !--> teatas Karotammele hoopis arvu 20&nbsp;702, kindralmajor Resev Moskva eriasumisosakonnale 20&nbsp;723 ning kindralpolkovnik Kruglov Stalinile, Molotovile, Beriale, Malenkovile 20&nbsp;713.<ref name="memento_4-74" /> Kõigist Balti riikidest küüditati neil päevil oma kodudest Siberisse üle 92&nbsp;000 inimese. Küüditamise korraldamisse kaasati üle 76&nbsp;000 isiku.<ref name="Tartu linnamuuseum"/> '''Eesti NSV Siseministeeriumi 1. eriosakonna (arvestusosakond) ülema alampolkovnik [[Oskar Avik]]u teatis väljasaadetud ešelonidest''' {| class="wikitable sortable" |- ! Ešeloni nr !! Lähtejaam !! Algne vagunite arv !! Teele saadetud vagunite arv !! Inimesi !! Väljumine !! Sihtkoht (linn) !! Saabumine |- | 97301 || [[Rakvere]] || 68 || 49 || 931 || {{kpv|27032325|27.03 23:25}} || [[Abakan]] || 12.04 |- | 97302 || [[Jõhvi]] || 68 || 68 || 1277 || {{kpv|26031315|26.03 13:15}} || [[Abakan]] || 08.04 |- | 97303 || [[Tapa]] || 64 || 56 || 992 || {{kpv|26031232|26.03 12:32}} || [[Barabinsk]] || 07.04 |- | 97304 || [[Kehra]] || 57 || 49 || 922 || {{kpv|27031647|27.03 16:47}} || [[Abakan]], [[Son]] || 10.04 |- | 97305 || [[Ülemiste]] || 62 || 68 || 1327 || {{kpv|28031915|28.03 19:15}} || [[Šira]], [[Son]], [[Užur]] || 13.04 |- | 97306 || [[Ülemiste]] || 62 || 54 || 1137 || {{kpv|26031847|26.03 18:47}} || [[Atšink]], [[Adadõm]], [[Užur]] || 08.04 |- | 97307 || [[Keila]] || 62 || 65 || 1369 || {{kpv|29030350|29.03 3:50}} || [[Tšerepanovo]] || 13.04 |- | 97308 || [[Risti]] || 67 || 51 || 965 || {{kpv|27031541|27.03 15:41}} || [[Tšerepanovo]] || 07.04 |- | 97309 || [[Haapsalu]] || 62 || 62 || 1174 || {{kpv|26031335|26.03 13.35}} || [[Tšulõmskaja]] || 09.04 |- | 97310 || [[Paldiski]] || 62 || 70 || 1729 || {{kpv|29031435|29.03 14:35}} || [[Barabinsk]] || 12.04 |- | 97311 || [[Jõgeva]] || 62 || 50 || 926 || {{kpv|27031424|27.03 14:24}} || [[Ubinskaja]], [[Karagat]] || 07.04 |- | 97312 || [[Jõgeva]] || 62 || 48 || 935 || {{kpv|27031434|27.03 14:34}} || [[Tatarskaja]], [[Karsuk]] || 08.04 |- | 97313 || [[Veriora]] || 62 || 47 || 938 || {{kpv|27031540|27.03 15.40}} || [[Barabinsk]], [[Tšanõ]] || 06.04 |- | 97314 || [[Tartu]] || 62 || 47 || 955 || {{kpv|27031657|27.03 16:57}} || [[Omsk]] || 10.04 |- | 97315 || [[Elva]] || 64 || 42 || 714 || {{kpv|27031458|27.03 14:58}} || [[Ljubimskaja]], [[Kalantšinskaja]] || 09.04 |- | 97316 || [[Keeni]] || 62 || 59 || 1045 || {{kpv|26031932|26.03 19:32}} || [[Novosibirsk]] || 10.04 |- | 97317 || [[Puka]] || 62 || 51 || 960 || {{kpv|26031615|26.03 16:15}} || [[Novosibirsk]] || 07.04 |- | 97318 || [[Võru]] || 32 || 34 || 1064 || {{kpv|29032110|29.03 21:10}} || [[Mihhailovo]] || 22.04 |- | 97319 || [[Võru]] || 62 || 57 || 1175 || {{kpv|27030015|27.03 0:15}} || [[Kitoi]], [[Tulun]] || 16.04 |-class="sortbottom" | KOKKU:|| 19 ešeloni || 1169 || 1057 || 20 535 || |-class="sortbottom" |colspan="8" |Allikas: Hilda Sabbo, "Võimatu vaikida II" lk 856–857, [[Leo Õispuu]], "Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 1. osa" lk 75. |-class="sortbottom" |colspan="8" |Märkused: Sihtkohta jõudnute arv (tabelis "inimesi") ei märgi lähtejaamas vagunitesse paigutatud inimeste arvu. |} == Küüditajate autasustamine "lahinguliste" teenete eest == NSV Liidu kommunistliku partei juhtkond autasustas 24. augustil 1949 [[Aleksander Resev]]it [[Punalipu orden]]iga toimepandud [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastase kuriteo]] – küüditamise – juhtimise eest Eestis. Punalipu ordeniga autasustati ka [[kindralmajor]] [[Boriss Kumm]]i ning [[polkovnik|polkovnikuid]] [[Pavel Pastelnjak]] (Пастельняк Павел Пантелеймонович) ja [[Dmitri Taever]] (Таевер Дмитрий Дмитриевич). 1. järgu [[Isamaasõja orden]]iga autasustati [[kindralleitnant]] [[Sergei Ogoltsov]]i ning 2. järgu Isamaasõja ordeniga [[alampolkovnik]] [[Oskar Avik]]ut (Авик Оскар Иосифович). [[Punatähe orden]]iga autasustati alampolkovnikuid [[Alfred Pressman]] (Прессман Альфред Гетлибович) ja [[Idel Jakobson]]. == Asumiselt vabanemine == Mõnel üksikjuhul vabaneti Siberist üsna varsti pärast küüditamist. Muutus saabus pärast [[Stalin]]i surma 1953. aastal. Vabastamine hakkas kulgema etappide, kategooriate kaupa. 1953. aasta märtsis võttis [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse [[amnestia]]st, mille alusel hakati vabastama poliitilistel põhjustel kuni viieks aastaks vangimõistetuid. [[juuniküüditamine|1941. juunis represseerituile]] see amnestia ei laienenud. 1953. aasta suvel kavatseti lõdvendada eriasumisele saadetute administratiivset järelevalvet, kuid selleni ei jõutud. Samas oli selge, et miljonite küüditatute kinnihoidmiseks ei ole poliitilisi ega majanduslikke põhjuseid. Esimesed ulatuslikumad eriasumiselt vabastamise otsused tehti 1954. aastal. Veel 1953. aastal oli [[NSV Liidu Siseministeerium]] seisukohal, et alla 16-aastased isikud tuleb alatiseks asumisele jätta ning üldtingimuste korras arvele võtta. Aasta pärast otsus laste kohta siiski leebus. 16. juulil 1954 andis [[NSV Liidu Siseministeerium]] välja käskkirja nr&nbsp;00597, mis oli kooskõlas [[NSVL Ülemnõukogu|NSV Liidu Ülemnõukogu]] 5. juuli 1954 määrusega nr&nbsp;1439-649ss. Käskkirja järgi tuli kuu aja jooksul arvelt maha kanda kõigi eriasumisel viibijate lapsed, kes olid sündinud pärast 31. detsembrit 1937. Alla 16-aastased isikud vabastati asumisel viibijate piirangutest ja vanematel kui 16-aastastel lubati minna õppima vabalt valitud õppeasutusse. Eestisse tagasipöördumine sõltus sellest, kas ja kui lähedased sugulased olid kodumaale maha jäänud ning kas nad nõustusid need lapsed enda juurde võtma, sest laste vanemaid koju veel ei lastud.<ref name="rahi_1998-119"/> 16. juulil 1954 andsid ka NSV Liidu peaprokurör, siseminister ja [[KGB|NSV Liidu MN juures asuv Riiklik Julgeoleku Komitee]] esimees välja ühiskäskkirja nr&nbsp;127s/0391/078, millega muudeti julgeoleku ja prokuratuuri 26. novembri 1948 direktiivi nr 66/241ss "Isamaasõja ajal erinevatesse NSV Liidu piirkondadesse väljasaadetute kohustuslikest ja püsivatest asukohtadest põgenenute kriminaalvastutusele võtmise kohta". Isikud, kes viibisid selle direktiivi alusel asumisel, vabastati asumiselt ja kanti arvelt maha. Punkti 7 järgi tuli sulgeda asumiselt põgenenud isikute uurimistoimikud ja lõpetada nende tagaotsimine.<ref name="rahi_1998-119"/> Siberist vabanemise murrang saabus 1956. aastal, kuid ka siis ei vabastatud kõiki kohe. Küüditatu või mõni tema sugulane pidi kirjutama vabastamise avalduse. 1953. aastal laekus [[Eesti NSV Siseministeerium]]ile 1967 avaldust, 1954. aastal 5542 avaldust. Avalduste arvu pideva suurenemise tõttu hakkas nende läbivaatamine venima, ulatudes kuuest kuust kuni aastani. Eesti NSV Siseministeeriumi esimese eriosakonna ülema Kuropatkini <!-- KUROPATKIN, Pavel Andrei (1911) !--> 25.01.1955 teatisest nr 9/0490 selgub, et see oli tingitud personalinappusest. Avalduse läbivaatajaks sobis üksnes eriväljaõppe, tšekisti teadmiste ja operatiiv-jälitustöö praktiliste kogemustega töötaja. Iga avalduse puhul oli tarvis kontrollida faktide tõesust dokumentide või pealtnägijate tunnistuste abil. Avalduste läbivaatamisel ilmnes ka mõningad probleeme. Selgus, et siseministeeriumile laekunud avalduste põhjal viibib asumisel rohkem inimesi kui neid oli nimekirjadesse kantud. See puudutas eriti 1949. aastal küüditatud n-ö [[kulak]]uid.<ref name="rahi_1998-121-123"/> Küüditatute vabastamine jätkus pärast [[Hruštšovi sula]] üldiselt langevas tempos. Viimased vabastamisotsused tehti 1965. aastal. 1960. aasta veebruariks oli aastail 1941–1951 Eestist küüditatutest vabastatud:<ref name="rahi_1998-124"/> # Eesti NSV Siseministeeriumi, prokuratuuri ja ülemkohtu otsustega 9047 isikut; # Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsusega 2029 isikut; # Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi komisjoni otsusega 2010 isikut; # põhjendamatult väljasaadetud 1256 isikut; # NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 19. mai 1958 ja 7. jaanuari 1960 seadustega 2265 isikut; # NSV Liidu valitsuse seaduste ja määruste alusel 11 228 isikut. 1. jaanuari 1960 seisuga viibis ametlikel andmetel eriasumisel veel 377 Eestist küüditatut, neist 126 olid n-ö [[bandiit|bandiidid]]-[[natsionalist]]id, 225 nende perekonnaliikmed, 6 [[Operatsioon Sever|Jehoova tunnistajad]] ja 20 [[juuniküüditamine|küüditatud 1941. aastal]].<ref name="rahi_1998-124"/> === Vabastamisel seatud piirangud === Eestisse saabunud eriasumiselt vabastatutele olid kehtestatud piirangud. [[ENSV MN|Eesti NSV MN]] 1. oktoobri 1957 määrus nr 332 nägi ette, et isikud, kes on eriasumiselt vabastatud [[NSVL MN|NSV Liidu MN]] 24. novembri 1955 määrusega või [[NSVL Ülemnõukogu Presiidium|NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i 13. detsembri 1955 seadlusega ning kelle edaspidine asumisel viibimine oli osutunud ebaotstarbekaks, võivad Eestis elada ükskõik kus, v.a [[Tallinn]]as, piiritsoonides ja linnarajoonides, kust nad küüditati. Kohalikel rajoonikomiteedel oli õigus lubada vanuritel, töövõimetutel ja end ülalpidavatel isikutel elada samas rajoonis, kust nad küüditati. Eesti NSV MN määrust eiranuid karistati passirežiimi rikkumise eest ja nad võeti kriminaalvastutusele. 12. oktoobril 1957 andis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] välja seadluse "Eesti NSV-sse tagasipöördumise keelamisest isikutele, kes on karistatud eriti raskete riiklike kuritegude eest, samuti Eesti endiste kodanlike valitsuste liikmetele, kodanlike poliitiliste parteide ja natsionalistlike organisatsioonide, politsei ning riigiasutuste juhtivate tegelastele ja eesti natsionalistlikust põrandaalusest tegevusest aktiivseile osavõtjaile". Eestisse omavoliliselt tagasipöördunuid karistati rahvakohtu otsusega vabaduskaotusega ühest kuni kolme aastani koos järgneva väljasaatmisega Eestist. Selle seadlusega kaasnenud instruktsioonis täpsustati seadlusega hõlmavate isikute kategooriat. Eestisse tagasipöördumine oli keelatud ka neile, keda oli karistatud nõukogude kodaniku tapmise või piinamise, spioneerimise, terroristlike ja diversiooniaktide ning banditismi eest. Sellesse gruppi kuulunuid vabastati osaliselt 25. märtsi 1961 ja 6. detsembri 1963 seadlustega, kuid täielikult tunnistati seadlus kehtetuks alles 1965. aastal.<ref name="rahi_1998-123"/> Vabastamisega ei tagastatud äravõetud vara. Küüditatutel oli sageli tõsiseid raskusi elamispinna leidmisega, neile rakendati ka ametikeelde.<ref name="rahi_1998-123-125"/> == Kohtupidamised küüditajate üle == === Saaremaa=== * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Saaremaa osakonna operatiivvolinikku [[Stepan Nikejev]]it süüdistati [[1949]]. aasta [[25. märts]]il toimunud deporteerimisoperatsioonist Priboi osavõtmises ja 12 [[Kaarma vald|Kaarma valla]] elaniku küüditamises. * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Saaremaa osakonna uurija/tõlk [[August Kolk]] mõisteti 7. oktoobril 2006 süüdi Saaremaa elanike küüditamises. * [[Vello Paltmann]], [[Jaan Pähna]], [[Arnold Meri]].<ref>http://uudised.err.ee/index.php?06134459</ref> * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Saaremaa osakonna operatiivvolinikku [[Rudolf Sisask]]it süüdistati 1949. aasta 25. märtsil toimunud deporteerimisoperatsioonist Priboi osavõtmises, [[Muhu]] saarelt 6 inimese küüditamises ja 207 Saaremaa elaniku küüditamise ettevalmistamises.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohus määras küüditajale ekspertiisi |url=http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=19629&term=Sisask |vaadatud=2009-04-17 |arhiivimisaeg=2016-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160318222802/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=19629&term=Sisask |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Saaremaa osakonna [[kriminaaljälitus]]e jaoskonna vanem[[operatiivvolinik]]ku [[Vladimir Kask]]e, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Saaremaa osakonna sekretariaadi inspektorit [[Pjotr Kislõi]]d, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Saaremaa osakonna [[vastuluure]] jaoskonna operatiivvolinikku [[Viktor Martson]]it ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Saaremaa osakonna miilitsa piirkonnavolinikku, miilitsa[[seersant]] [[Heino Laus]]i süüdistati 26 Saaremaa elaniku küüditamises ja nelja elaniku küüditamiskatses. Heino Laus, Albert Kolga ja Viktor Martson surid enne kohtuotsuseni jõudmist.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06180211 Kohtupidamine väidetava küüditaja üle lükkus veebruarisse]</ref> *[[August Kolk]] ja Pjotr Kislõi kaebasid Saare Maakohtu otsuse edasi [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]] ja jäid kaotajaks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.coe.ee/?arc&op=body&LaID=1&id=207&art=501&setlang=est |pealkiri=Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus |vaadatud=2008-10-27 |arhiivimisaeg=2020-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200602152526/https://www.impresaitalia.info/ |url-olek=ei tööta}}</ref> === Hiiumaa=== *Jaan Pähna, kes töötas [[ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Hiiumaa osakonna [[operatiivvolinik]]una, osales [[1949]]. aasta veebruaris ja märtsis 46 väljasaatmisele ja ümberasustamisele kuuluva isiku tuvastamisel. Ta kogus andmeid ning koostas 14 perekonna ja 46 isiku kohta salajased õiendid, mis olid aluseks nende väljasaatmisotsuse tegemisele. Ise võttis ta kinni kaks isikut. Välja saadeti Pähna tegevuse tulemusena 41 isikut.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/494700&page=1 Prokuratuur saatis genotsiidis süüdistatavana kohtusse 86-aastase mehe], Eesti Päevaleht, 6. aprill 2010</ref> === Harjumaa=== * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Harju maakonna osakonna vanem[[operatiivvolinik]] [[Juri Karpov]] mõisteti 31. oktoobril 2002 süüdi küüditavate nimekirjade koostamises, 41 Harju maakonna elaniku toimetamises küüditamispunkti Keila raudteejaamas ning küüditamises [[Novosibirski oblast]]isse ja [[Krasnojarski krai]]sse.{{lisa viide}} === Tartumaa === * [[Väino Pehk]] oli [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna]] tõlk 1948. aasta juulini, märtsiküüditamise ajal teenis Tartu osakonna [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N|metsavendade vastase võitlusega tegelenud jaoskonna]] abi[[operatiivvolinik]]una. Pärast [[Juuliküüditamine|küüditamist ehk 1949. aasta juulis]] sai Pehkist juba Tartu osakonna metsavendade vastase võitlusega tegelenud jaoskonna [[operatiivvolinik]].<ref>[http://www.tartupostimees.ee/?id=131678 Lõpusirgele on jõudnud Vana-Tartumaal 1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamises ja läbiviimises kahtlustatava Väino Pehki tegevuse uurimisega]</ref> * [[Vassili Beskov]], [[Viktor Martson]], [[Albert Kolga]], [[Vladimir Penart]], [[Rudolf Tuvi]], [[Karl Leonhard Pauls]].{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[Juuniküüditamine]] | [[Risttuules]] *[[Küüditamine]] *[[Küüditamisohvrite mälestuspäev]] *[[Märtsiküüditamine Hiiumaal]] *[[Märtsiküüditamine Saaremaal]] *[[Märtsiküüditamine Võrumaal]] *[[Märtsiküüditamine Tartumaal]] *[[Märtsiküüditamine Virumaal]] *[[Märtsiküüditamine Järvamaal]] *[[Märtsiküüditamine Läänemaal]] *[[Märtsiküüditamine Pärnumaal]] *[[Märtsiküüditamine Valgamaal]] *[[Märtsiküüditamine Põlvamaal]] *[[Märtsiküüditamine Raplamaal]] <!-- * [[Sergei Ogoltsov]] (''Огольцов Сергей Иванович, 29. august 1900 ([[vkj]].) – 26.10.1976'').!--> * [[Operatsioon "Kevad"]] (''Операция «Весна»'') oli [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[21. veebruar]]i [[1948]] otsus nr 417-160ss Leedust "bandiitide ning nende käsilaste" väljasaatmise kohta. Küüditamisoperatsioon viidi läbi 22.-[[23. mai]]l [[1948]] ning küüditati 39&nbsp;766 inimest. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tuna_2010-2-137">Valdur Ohmann, "Eesti Ajaloomuuseum lähiajaloo radadel". Ajakiri Tuna, 2/2010, lk 136–137.</ref> <ref name="Sabbo_2_857">Hilda Sabbo, Võimatu vaikida. II (Tallinn: H. Sabbo, 1996 (Tallinn: Ühiselu)), lk 857–858.</ref> <ref name="uuem_2009-42">Olev Liivik, Hiljar Tammela. ''Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest'' (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2009), lk 42.</ref> <ref name="uuem_2009-43">Olev Liivik, Hiljar Tammela. ''Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest'', lk 43.</ref> <ref name="uuem_2009-45">Olev Liivik, Hiljar Tammela. ''Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest'', lk 45.</ref> <ref name="uuem_2009-44-45">Olev Liivik, Hiljar Tammela. ''Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest'', lk 44–45.</ref> <ref name="uuem_2009-48">Olev Liivik, Hiljar Tammela. ''Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest'', lk 47.</ref> <ref name="uuem_2009-48-52">Olev Liivik, Hiljar Tammela. ''Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest'', lk 48–52.</ref> <ref name="uuem_2009-52-55">Olev Liivik, Hiljar Tammela. ''Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest'', lk 52–55.</ref> <ref name="PM_24052008">[http://www.postimees.ee/240508/esileht/ak/332728.php Küüditamine kui genotsiidikuritegu: teadlik rünnak sotsiaalse grupi vastu]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – Postimees, 25. mai 2008</ref> <ref name="PM_24032009">[http://www.postimees.ee/?id=97966 Teekond Siberisse: küüditamine kui logistikaoperatsioon] – Postimees, 24. märts 2009</ref> <ref name="memento_4-74">Leo Õispuu, "Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949." 1. osa (Tallinn: Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento", 2003), lk 74.</ref> <ref name="rahi_1998-119">Aigi Rahi, ''1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas'' (Tartu: Kleio, 1998), lk 119.</ref> <ref name="rahi_1998-121-123">Aigi Rahi, ''1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas'' (Tartu: Kleio, 1998), lk 121–123.</ref> <ref name="rahi_1998-124">Aigi Rahi, ''1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas'' (Tartu: Kleio, 1998), lk 124.</ref> <ref name="rahi_1998-123">Aigi Rahi, ''1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas'' (Tartu: Kleio, 1998), lk 123.</ref> <ref name="rahi_1998-123-125">Aigi Rahi, ''1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas'' (Tartu: Kleio, 1998), lk 123–125.</ref> }} ==Kirjandus== ===Allikapublikatsioonid=== *Dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. (Koostanud: [[Valdur Ohmann]], [[Tõnu Tannberg]]) – Akadeemia, 1999, nr 3–12. *Eesti NSV põllumajanduse kollektiviseerimine. Dokumentide ja materjalide kogumik. Tallinn, 1978. *[[Evald Laasi]]. Vastupanuliikumine Eestis 1944-1949. Dokumentide kogu. Tallinn, 1992. *Märtsivapustused. Avaldamata arhiividokumente aastaist 1949 ja 1950. (Koostanud [[Mart Arold]]). Tartu, 1995. *[[Hilda Sabbo]]. Võimatu vaikida. II. Tallinn, 1996. *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-4.pdf Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 1. osa] / Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB), (koostanud [[Leo Õispuu]], toimetanud Ülo Ojatalu ja [[Arvi Prikk]], eessõnad: [[Lennart Meri]], [[Mart Laar]]), Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003. *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-5.pdf Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 2. osa] / Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB), (koostanud [[Leo Õispuu]], toimetanud Ülo Ojatalu ja [[Arvi Prikk]]), Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1999. *Toimik "Priboi". Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. (Toimetajad [[Meelis Saueauk]], [[Meelis Maripuu]]). Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. ===Monograafiad ja temaatilised artiklikogumikud=== [[File:1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas.jpg|thumb|[[Aigi Rahi]] "1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas" (1998)]] *Kultuur ja Elu, 1999, nr 2/3. *"Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas: artiklid ja elulood". Korp! Filiae Patriae. (toimetus: [[Ene Andresen]] jt., elulugude toimetaja [[Riina Reinvelt]], eessõna: [[Karolina Johanson]]), Tartu: FP Kinnisvara, 2004. *[[Aigi Rahi]]. 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas. Kirjastus Kleio 1998 *"[[Valge raamat]] eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991". (Teos on valminud [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon|Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjon]]i töö tulemusena ning Riigikogu, Eesti Vabariigi valitsuse ja Justiitsministeeriumi toetusel. Komisjoni esimees: [[Vello Salo]]. Autorid: [[Jaak Kangilaski]], [[Virve Kask]], [[Kalev Kukk]], [[Jaan Laas]], [[Heino Noor]], [[Aigi Rahi-Tamm]], [[Rein Ratas]], [[Anto Raukas]], [[Enn Sarv]], [[Peep Varju]]. Peatoimetaja Vello Salo. Toimetajad Ülo Ennuste, Erast Parmasto, Peep Varju (Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees). Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005 ISBN 9985-70-194-1 [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12707/ValgeRaamat.pdf] *Eesti NSV aastatel 1940-1953. Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed NSV Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. (Koostanud [[Tõnu Tannberg]]). Tartu, 2007. *Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest: Eesti Ajaloomuuseumi teaduskonverentsi materjale / Eesti Ajaloomuuseum, (koostanud ja toimetanud: [[Olev Liivik]], [[Hiljar Tammela]]), Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2009. *Siberis: vangistuses ja asumisel = In Siberia: imprisoned and exiled. (koostanud [[Aigi Rahi-Tamm]] ja [[Lauri Suurmaa]]; eessõna: [[Mart Laar]]), Tallinn: Grenader, c2021. ===Uurimuslikud artiklid=== *[[Terje Anepaio]]. Trauma ja mälu. Mineviku ületamisest represseeritute kogemuses. – Kultuur ja mälu. Konverentsi materjale. Studia Ethnologica Tartuensia. 4. Tartu, 2001, lk 198-215. *[[Margit-Mariann Koppel]]. Märtsiküüditamine Jõhvi vallas. – Kultuur ja Elu, 1999, nr 4, lk 43-51. *[[Pearu Kuusk]]. 1949. aasta märtsisündmused küüditajate ettekannetes Tartu näitel. – Tartu Linnamuuseumi aastaraamat. VIII. Tartu, 2002, lk 5-18. *[[Herbert Ligi]]. Ääremärkusi küüditamise ajaloole: N. Karotamm ja küüditamine. – Kleio, 1991, nr 3, lk 6-10. *[[Aadu Must]]. Küüditatud eestlaste ajalugu Tomski arhiivis. – Ajalooline Ajakiri, 2000, nr 4, lk 55-86. *[[Vladimir Pool]]. Operatsioon "Priboi". Hilinenud reportaaž märtsiküüditamisest. – Õhtuleht, 23.03-27.03.1992. *[[Aigi Rahi-Tamm]]. Sündmus eri allikate valguses (küüditatute näite varal). – Kultuur ja mälu. Konverentsi materjale. Studia Ethnologica Tartuensia. 4. Tartu, 2001, lk 216-225. *[[Aigi Rahi-Tamm]]. Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis. Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 9. Tartu Ülikool, 2004. *[[Aigi Rahi-Tamm]], [[Andres Kahar]]. Deportation Operation Priboy in 1949. – Estonia since 1944. Reports of the Estonian Internation Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. (Eds: [[Toomas Hiio]], [[Meelis Maripuu]], [[Indrek Paavle]]). Tallinn, 2009, lk 429-460. *[[Aigi Rahi-Tamm]]. "1949. aasta märtsiküüditamine". – Kannatuste aastad 1940-1991. (Toimetanud [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]), Tallinn, 2012, lk 125-152. *[[Lembit Raid]]. Peremees või käsualune? Ülevaade Parteiarhiivi materjalidest. – Kleio, 1992, nr 5/6, lk 54-60; 1993, nr 8, lk 41-47; 1995, nr 2, lk 42-55. *[[Edgar Saar]]. Eesti Rahva Muuseumi materjalid 1949. aasta küüditamisest ja küüditatute elust asumisel. – Lee. 10. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne. Tartu, 2004, lk 53-73. *[[Enn Sarv]]. Märtsiküüditamine kui tšekistlik ebaõnnestumine. – Akadeemia 1999, nr 12, lk 2543-2561; 2000, nr 1, lk 158-172. *[[Hanno Talving]]. 1949. aasta märtsiküüditamisega seotud varalised protsessid. – Suitsutare. 4. Valitud artiklid. Tallinn, 2007, lk 170-228. *[[Meelis Saueauk]]. Märtsiküüditamine NSV Liidu sõjajärgsete massideporteerimiste kontekstis. – Tuna, nr 4 (2019), lk 80-97. ===Mälestused, päevikud, kirjavahetus=== *[[Jüri Kindel]]. Vana mesipuu saladus. Metsavenna päevik. Tartu, 2008. *[[Kalev Mõttus]]. Pool sajandit märtsiküüditamisest Võrumaal 1949. Võru, 1999. *[[Voldemar Pinn]]. 25. märts 1949. Punane terror ja Läänemaa. VII. Haapsalu, 1992. *[[Aigi Rahi-Tamm]]. "Oh et seda uut võimu poleks tulnudki..." [järelsõna romaanile]. – [[Heino Kiik]]. Maria Siberimaal. Eesti Lugu. 35. 2009, lk 243-256. *[[Jaan Roos]]. Läbi punase öö. III. 1948. ja 1949. aasta päevik. Tartu, 2001. *Sa ära möödu mineviku valust. II, III. (Koostanud: [[Tiiu Teesalu]]). Valga, 2004-2006. *[[Hans Sissas]]. Meenutused. I, IV, V, VI. Võru, 1990-2003. *[[Tiiu Vadi]]. Me olime Tartu tudengid. – Akadeemia, 2007, nr 8-9. *Vaikimise väraval. Kooliõpilaste kogutud mälestusi küüditamisest. (Toimetanud: [[Krista Mõisnik]], [[Eneken Helme]]). Tallinn, 2001. *[[Uno Aan]], ''Need aastad ei unune...''. Koeru Vallavalitsus, 2001 (Tallinn: Multico). *"Küüditatud 1949: Lääne-Virumaa". Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento", Rakvere Ühing. (Toimetanud ja eessõna: [[Õilme Nurk]]), Rakvere: Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento", 1999. *"Siberi karm kool: küüditatute koolilood: kooliõpilaste kogutud mälestused". Eesti Memento Liit, Eesti Represseeritute Abistamise Fond; (toimetaja [[Ainu Purje]]; eessõna: [[Toomas Liivamägi]]), Tallinn: Eesti Represseeritute Abistamise Fond, 2011. *"Siberi kodu: küüditatute lood". Okupatsioonide Muuseum, Eesti Memento Liit, MTÜ Siberi Lood, (toimetaja [[Ainu Purje]], eessõna: [[Peep Varju]]). Tallinn: Okupatsioonide Muuseum, 2014. *"Siberist tagasi koju: küüditatute lood". MTÜ Siberi Lood, Okupatsioonide Muuseum; (eessõna: [[Peep Varju]]), Tallinn: Siberi Lood, 2015. ===Ilukirjandus=== *[[Heino Kiik]]. "[[Maria Siberimaal]]". (Romaan.) Tallinn, Eesti Raamat 1988. ISBN 5450002017. Ka raamat: "Maria Siberimaal. Elupadrik." (Romaanid.) Tallinn, Eesti Raamat 2007. ISBN 9789985655788. *[[Arvo Valton]]. "[[Masendus ja lootus]]". (Romaan.) Arvo Valton Vallikivi. Kogutud teosed, 9. kd. Järelsõna: [[Kalle Kurg]]. Tallinn, Kirjastuskeskus 2006. ISBN 9985961277. Ka raamat: [[Masendus ja lootus]]". (Romaan.) Tallinn, Virgela 2006. ISBN 9985862546. == Välislingid == *[http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/nimekiri99/nimekiri/a_e-A.html okupatsioon.ee: küüditamisnimekiri] *[http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_5.pdf Leo Õispuu, "Küüditamine Eesti Venemaale. Märtsiküüditamine 1949." 1. osa. Memento raamat nr 4, Tallinn, 2003] *[http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_5.pdf Leo Õispuu, "Küüditamine Eestis Venemaale. Märtsiküüditamine 1949." 2. osa. Memento raamat nr 5, Tallinn, 1999] *[http://vip.latnet.lv/lpra/priboi.htm Heinrihs Strods. "The USSR MGB’s Top Secret Operation "Priboi" for the Deportation of Population from the Baltic Countries, 25. february – 23. august 1949"]. * [http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-RAHVA.html#Heading493 1949. aasta märtsiküüditamine] * [https://www.ohtuleht.ee/927 Küüditamine ja kollektiviseerimine] – Õhtuleht, 25. märts 1997 *[http://www.ohtuleht.ee/22142/klaassepp-polnud-supermen Klaassepp polnud supermen] (Eestis toimunud suurküüditamisest anonüümse kirjutaja käe läbi) Sõnumileht 26.05.1998 *[http://www.epl.ee/artikkel/49346 Küüditaja mõisteti tingimisi süüdi] – Eesti Päevaleht, 11. märts 1999 *[http://www.epl.ee/artikkel/49992 Stalini välksõda Balti rahvaste vastu] – Eesti Päevaleht, 25. märts 1999 *[http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_5.pdf Küüditamine Eestist Venemaale 1949], [[Memento]] raamat nr5 *[https://www.ohtuleht.ee/131509 «Nad võiks saata sinnasamma, kuhu nad omal ajal meid saatsid!»] – Õhtuleht, 20. november 2002 * [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=2542 Olen saadetud Siberisse igaveseks...] – Kesknädal, 26. märts 2003 * [http://www.epl.ee/artikkel/247496 Süüdi mõistetud Saaremaa küüditajad ei kahetse tehtut] – Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2003 *[http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&id=11412&number=605&rubriik=85 Mulgimaal pääses küüditamisest rohkem inimesi kui mujal] – Sakala, 27. märts 2004 * [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=6058 Küüditatud taotlevad 25. märtsi kuulutamist leinapäevaks] – Põhjarannik, 25. märts 2005 *[http://www.parnupostimees.ee/070406/esileht/artiklid/10063318.php Tulevastel põlvedel on õigus tõde teada] – Pärnu Postimees, 25. märts 2006 *[[Henn Põlluaas]], [http://uus.saue.ee/public/files/ss228.pdf Märtsiküüditamise 57. aastapäev] – Saue Sõna, 31. märts 2006 *[[Igor Gräzin]]. [http://www.reform.ee/et/uudised/1871/igor-grazin-kas-kuuditamise-aastapaev-on-lobutsemiseks-vali-uudised Kas küüditamise aastapäev on lõbutsemiseks?], 13. veebruar 2009 *[http://www.jt.ee/?id=88023 Koerulased meenutavad küüditamist] – Järva Teataja, 28. veebruar 2009 *[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20090320IPR52244+0+DOC+XML+V0//EN European Parliament marks 60th anniversary of deportation of Baltic citizens to Siberia] – Euroopa Parlamendi avaldus märtsiküüditamisest 23. märtsil 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=98336 ERR.ee: Kahari sõnul polnud küüditamine eestlaste omavaheline arveteõiendus] – Postimees, 24. märts 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=98369 Küüditamise mälestuseks taastatakse «külmale maale» reisimise vagunid] – Postimees, 24. märts 2009 *[http://www.valgamaalane.ee/?id=97758 60 aastat suurküüditamisest] – Valgamaalane, 24. märts 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=98140 Aadu Must: küüditamismälestused on muutunud helgemateks] – Postimees, 25. märts 2009 * [http://www.parnupostimees.ee/?id=98363 Märtsiküüditamine vajutas jälje rahva mällu] – Pärnu Postimees, 25. märts 2009 *[http://www.elu24.ee/?id=98401 Köitev küüditamisfilm valmis ülemuste vastuseisu kiuste] – Elu24, 25. märts 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=98468 Siberisse saatis inimesi tuim süsteem] – Postimees, 25. märts 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=232533 Eakas küüditaja palub pisarsilmi vabandust] – Postimees, 4. märts 2010 * [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13163610 Riigikogu 24. märtsi 2009. a avaldus: Meenutagem, mälestagem, püsigem] *[http://www.postimees.ee/?id=233400 Tšekisti siiras kahetsus] – Postimees, 6. märts 2010 *[http://www.postimees.ee/?id=237047 Andres Kahar: miks tšekistid nutavad?] – Postimees, 15. märts 2010 *[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=240514 Noored loodavad küüditatute mälestuseks süüdata üle 20 000 küünla] – Tallinna Postimees, 23. märts 2010 *[https://www.ohtuleht.ee/371974 Me peame teadma ja mäletama] – Õhtuleht, 25. märts 2010 *[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=241758 Noored süütasid Vabaduse väljakul üle 22 000 küünalt] – Tallinna Postimees, 25. märts 2010 **[http://www.postimees.ee/?g=1081&art=241758#41201 Galerii: Vabaduse väljakul mälestati küüditatuid] === Küüditatute mälestused === *[http://www.saartehaal.ee/2006/12/08/jaagu-mardi-talu-peretutar-unistas-ajaloolase-kutsest/ Jaagu-Mardi talu peretütar unistas ajaloolase kutsest] – Oma Saar, 8. detsember 2006 *[http://www.eestikirik.ee/node/4819 Igaveseks ümber asustatud. Juta Siiraku mälestusi] – Eesti Kirik, 27. märts 2008 *[http://kultuur.elu.ee/ke495_kyydirong.htm Küüdirongil kommunismi ülikooli] – Kultuur ja Elu, 1/2009 *[http://www.postimees.ee/?id=96983 Ma tundsin neid] – Postimees, 21. märts 2009 *[http://www.tartupostimees.ee/?id=97901 Küüditamisest võis päästa inimlikkus ja juhus] – Postimees, 24. märts 2009 *[http://www.tartupostimees.ee/?id=97904 Punavõim tegi lapsegi kulakuks] – Postimees, 24. märts 2009 *[http://www.risti.ee/doc.php?id=386 Mälestusi Risti valla elanikelt] – 25. märts 2009 *[https://naistekas.delfi.ee/artikkel/30007285 Küüditatud lapse lugu: Täna algas mu lapsepõlv!] – Delfi Naistekas, 25. märts 2010 === Eesti Vabariigi president küüditamisest === * [http://www.president.ee/et/k6ned/k6ned.php?gid=111313 Vabariigi President märtsiküüditamise aastapäeval 25. märtsil 2008 Toompeal, Tallinnas] * [http://www.president.ee/et/k6ned/k6ned.php?gid=126351 Vabariigi President märtsiküüditamise 60. aastapäeva mälestuskonverentsil Okupatsioonide muuseumis Tallinnas] ===Videod=== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-aja-lood-okupatsioonid-kevad-1949 Eesti aja lood. Okupatsioonid: Kevad 1949] (ERR 2010) [[Kategooria:Küüditamine Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:1949. aasta Eestis]] 9wodm3scaaxi9w8s3b4teru4m7mlsfq Babrujsk 0 106321 7241343 6865712 2026-09-25T03:43:33Z Kruusamägi 1530 /* Pilte */ seda pilti enam pole 7241343 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Babrujsk | hääldus = babr'uisk | omakeelne_nimi_1 = valgevene | Бабруйск * / Babrujsk |*transkriptsioon: Babruisk | omakeelne_nimi_2 = vene | Бобруйск |(Bobrujsk) | omakeelne_nimi_3 = | | | pilt = Babrujsk_Montage.jpg | pildisuurus = 240px | lipp = Flag of Babruisk, Belarus.svg | lipu_link = [[Babrujski lipp]] | vapp = Coat of Arms of Babruisk, Belarus.svg | vapi_link = [[Babrujski vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Valgevene }} '''Babrujsk''' (ka Babruisk; [[Valgevene keel|valgevene]] ''Бабруйск'') on oblastilise alluvusega linn [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Babrujski rajoon]]i halduskeskus. Elanike arv on 219 100 ([[2006]]). Linn asub [[Biarezina]] jõe ääres, 110 kilomeetri kaugusel oblasti keskusest [[Mahiloŭ]] linnast. Linn on tähtis raudteesõlm, sealt hargnevad raudteed [[Asipovičy]], [[Žłobin]]i ja [[Akciabrski]] suunas. Babrujskis asub ka jõesadam. [[1970]]. aastast tegutseb Babrujski linnas teater. Linnas on neli raamatukogu, kaks kino ja koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel Babrujski vanalinn (säilinud osaliselt), aastal [[1901]] valminud [[sünagoog]], aastail [[1807]]–[[1836]] valminud [[Babrujski kindlus|kindlus]], õigeusu kirikud (valmimisajad [[1905]]–[[1907]] ja [[1892]]) ning katoliku kirikud (valmimisajad [[1746]]–[[1780]] ja [[1906]]). Babrujski linna on oma loomingus kasutanud mitu kirjanikku. Neist tuntumad on [[Ilf ja Petrov]] (linna on mainitud ka romaanis "Kuldvasikas"). Babrujskis asub ka üks seriaali "[[Star Trek: Uus põlvkond]]" maapealseid sidejaamu. == Ajalugu == Arheoloogiliste andmete põhjal rajati Babrujski kohale asula V–VI sajandil pKr. Sealt leitud ohtrad kivist tööriistad viitavad aga võimalusele, et seal asus asula ka juba kiviajal. === Linn Leedu suurvürstiriigis === Esimesed kirjalikud teated Babrujski linna kohta pärinevad [[27. aprill]]ist [[1387]]. Aastast [[1392]] hakkas see kuuluma [[Vytatutas]]ele. Samast aastast pärinevad ka esimesed teated sealse lossi ja linna omavalitsuse kohta. XV sajandil – XVI sajandi algul rüüstasid linna korduvalt [[tatarlased]]. Samuti käisid Babrujskit rüüstamas Mihhail Lvovits Glinski juhitud [[Moskva suurvürstiriik|Moskva]] väed [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507.-1508. aasta sõjas]]. Taas rüüstasid venelased Babrujskit [[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)|viienda Moskva-Leedu sõja]] ajal. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas linn kuuluma [[Minski vojevoodkond]]a ja [[Rečyca maakond]]a. Aastal [[1618]] tulid [[Niasviž]]ist Babrujskisse [[jesuiidid]], kes rajasid sinna kooli. Aastal [[1626]] oli linnas kaks õigeusu kirikut ja üks katoliku kirik. Seda ümbritses puittaraga palistatud muldvall, mida tugevdasid kahekorruselised tornid. Linnamüüris oli viis väravat.<ref name="4z4tM" /> Aastal [[1639]] sai Babrujsk õiguse pidada kaks korda aastas [[laat]]a. Aastal [[1648]] rüüstasid linna [[kasakad]]. Nendega liitusid ka kohalikud ülestõusnud, koos purustati linna kaitsnud väed ja uputati kohalik staarost Biarezina jõkke. Aastal [[1649]] vallutasid [[Rzeczpospolita]] väed linna tagasi. Ka [[Uputus (Poola)|uputuse]] ajal rüüstasid kasakad korduvalt linna, põletades selle aastail [[1655]] ja [[1665]] ka maha. XVII sajandi teisel poolel sai laastatud Babrujskist [[alev]]. Aastal [[1692]] kaotas sealne loss sõjalise tähtsuse. Asula kannatas ka [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], mil sealt suundusid läbi nii Vene kui ka Rootsi väed. Aastal [[1772]] viidi sinna üle venelaste hõivatud [[Rečyca]] arhiiv ja valitsusasutused. === Linn Venemaa koosseisus === [[Pilt:01-минские-ворота-025-a.jpg|pisi|vasakul|Babrujski kindlus]] Aastal [[1793]] läks alev [[teine Poola jagamine|Poola teisel jagamisel]] [[Venemaa keisririik|Vene impeeriumi]] koosseisu. Linn hakkas kuuluma [[Minski kubermang]]u. Aastal [[1794]] hõivasid Babrujski mõneks ajaks Poola ülestõusust osavõtjad. Aastal [[1800]] loodi plaan Babrujski ülesehitamiseks. Aastal [[1810]] alustati sealse kindluse rajamist. Aastal [[1812]] toimus osaliselt valminud kindluse juures lahing, seejärel piirasid Prantsuse väed kindlust neli kuud, suutmata seda vallutada. Kindluses paiknenud väeosas, 9. jalaväediviisis, teeninud ohvitseridest olid paljudel head sidemed [[dekabrist]]idega. Sealse väeosa abil kavatseti aastal [[1823]] kinni võtta tsaar [[Aleksander I]]. Hiljem see plaan hüljati. [[Pilt:Bobrujsk railway station1 BY.jpg|pisi|Babrujski raudteejaam]] Linn hakkas intensiivsemalt arenema pärast [[Liibavi-Romno raudtee|Liibavi–Romno raudtee]] valmimist XIX sajandi teisel poolel. Babrujskisse tekkisid erinevad tööstusettevõtted, seal hakati valmistama piiritust, õli, telliseid, tekkisid metsatööstusettevõtted. Linn oli ka tähtis trükitööstuskeskus. Aastal [[1902]] kaotas suures tulekahjus kodu üle 2500 Babrujski pere, pärast seda asendasid tellistest hooned linnas sinna seni valdavalt ehitatud puidust maju. Aastal [[1914]] jäi linn rindejoonele ja hiljem hõivasid selle korduvalt erinevad väed. === Linn pärast Esimest maailmasõda === Linn läks ametlikult [[Valgevene NSV]] koosseisu aastal [[1920]]. Pärast seda hakati seal intensiivselt tööstust arendama. Sinna rajati mööblivabrik, aastal [[1929]] valmis seal puitu töötlev vabrik, mis oli suurim omalaadne [[Euroopa]]s. Aastal [[1930]] hakkas seal tegutsema Valgevene suurim õmblusvabrik. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks oli üks Babrujsk tähtsamaid tööstuslinnu Valgevene NSV territooriumil. [[Pilt:Бабруйскія_краявіды_05.jpg|pisi|Babrujski modernne arhitektuur]] Saksa väed hõivasid linna [[28. juuni]]l [[1941]]. Sõjategevus ([[Smolenski lahing (1941)]]) jätkus linna all siiski ka veel juulis, mil [[NSV Liit]] alustas vasturünnakut. Kohe pärast linna okupeerimist rajasid Saksa väed sinna kaks sõjavangide laagrit, kus oli kokku 44 000 sõjavangi. Kokku oli linnas neli laagrit, vange üle 100 000. Linnas elanud arvukad juudid sunniti elama sealses [[geto]]s, suurem osa neist hukkus sõja ajal. Linn vabastati [[29. juuni]]l [[1944]] pärast viis päeva kestnud lahinguid. Linn kaotas sõjas üle poole oma elanikest. 1944. aastal sai linnast samanimelise oblasti keskus. Oblast likvideeriti aastal [[1954]]. [[1949]]. aastal tegi [[Georgi Malenkov]] ettepaneku nimetada linn ümber Stalinskiks, aga see ei läinud läbi.<ref name="aHU9g" /> [[2005]]. aastast tegutseb linnas õigeusu kiriku nunnaklooster. ==Rahvastik== [[Pilt:Babrujsksynahoha2.JPG|pisi|vasakul|Babrujski sünagoog (1901)]] [[Pilt:Babrujskcathedral.jpg|pisi|vasakul|Püha Nikolai katedraal (1892)]] [[1897]]. aastal oli Babrujskis 34 336 elanikku, kellest 20 795 ehk 60,5% olid juudid. [[1939]]. aastal elas Babrujskis 84 107 elanikku, neist umbes 25 000 ehk ligi 30% olid juudid. Teise maailmasõja ajal mõrvasid hitlerlased umbes 20 000 kohalikku juuti, kes olid langenud natsivõimu kätte. [[1999]]. aasta andmete põhjal oli juutide osa Babrujski elanikkonnast 0,6 protsenti. Vaatamata sellele, et pärast Teist maailmasõda on linna jäänud üsna vähe juute, süüdistas [[Valgevene president]] [[Alaksandr Łukašenka]] neid linnas kujunenud keerulises olukorras, öeldes, et nad olevat muutnud linna [[sigala]]ks. ''"...Juudid, erinevalt [[Moskva]] venelastest, ei armastavat [[muru niitmine|muru niita]]..."''<ref name="wFyFy" /> [[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Babrujski elanikest [[valgevenelased|valgevenelasi]] 83,06%, [[venelased|venelasi]] 13,22%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,89%, [[juudid|juute]] 0,27%, [[poolakad|poolakaid]] 0,27% ja muudest rahvustest inimesi 1,29%. == Majandus == Nõukogude perioodil on Babrujsk arenenud suureks tööstuslinnaks. Linnas on keemiatööstus ([[Biełšyna|AAT «Biełšyna»]] – suur [[rehv]]e tootev ettevõte, mille tooteid turustatakse põhiosas [[Venemaa]]l, üks kahest [[hüdrolüüs]]i kasutavast vabrikust Valgevenes), mitu metalli töötlemisega tegelevat ettevõtet (põhiliselt valmistatakse põllumajandustehnikat, kuid ka veoautodele mõeldud pidureid ja traktorite detaile), metsandusettevõtted, puidutöötlemisega tegelevad firmad, kergetööstusettevõtted ja toiduainetetööstuse ettevõtted (kondiitritoodete vabrik, [[õlu|õlle]] valmistamine).<ref name="rripc" /> == Haridus == Linnas on 27 [[keskkool]]i, kaks [[põhikool]]i ja kolm [[gümnaasium|gümnaasiumi]]. Lisaks tegutsevad 12 spordikooli, kolm muusikakooli ning kunstikool ja kunstikallakuga kolledž. Keskeriharidust annavad seitse kolledžit ja kaks tehnikumi. Babrujskis on ka kahe ülikooli filiaalid, kus on võimalik omandada kõrgharidust. Mõlemad annavad majandusalast haridust. == Sõpruslinnad == Babrujski linnal on sõprussidemed üheksa linnaga.<ref name="3H19q" /> Lisaks on sõlmitud koostöölepe Moskva linna Sokolniki rajooniga. <table><tr valign=top><td> * {{Riigi ikoon|Moldova}} [[Anenii-Noi]], [[Moldova]] * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi]], Venemaa * {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Kamjanske]], [[Ukraina]] * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Murom]], Venemaa * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Naro-Fominsk]], Venemaa <td> * {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Púchov]], [[Slovakkia]] * {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Sevlievo]], [[Bulgaaria]] * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladimir]], Venemaa * {{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Öskemen]], [[Kasahstan]] </table> == Pilte == <gallery> Бабруйскія краявіды. Сабор.jpg|Püha Jüri õigeusu kirik (1905–1907) Roman-Catholic church of St. Peter and Paul (Babrujsk, modern condition)-2.JPG|Babrujski vana katoliku kirik Babrujsk-Maryja catholic church-1.JPG|Katoliku kirik aastast 1906 Internatsionalnaya Street in Babruysk.JPG|Babrujsk Bobruisk city statue2 BY.jpg|Tank [[T-34]] Babrujskis У архітэктуры дома прысутнічаюць рысы нэакласіцызму і стылю мадэрн.jpg|Maja aadressil Puškini 211 Ледовый дворец, Бобруйск, Беларусь, июль 2013.jpg|Babrujski jäähall Babrujsksynahoha.JPG|Sünagoogi varemed Babrujski linnas Площадь_Ленина_в_Бобруйске.jpg|Babrujsk, Lenini väljak </gallery> == Tuntud elanikke == Babrujskist on pärit Valgevene popmuusikaansambel [[Bi-2]]. [[Pilt:Fyodor_Konyukhov_3.jpg|pisi|Fjodor Konjuhov]] [[Pilt:Berl_Katznelson_1934.jpg|pisi|Berl Katznelson]] [[Pilt:Arlovski.png|pisi|Andrej Arłoŭski]] [[Pilt:Karl Opperman (1766–1831).jpg|pisi|Karl Opperman]] [[Pilt:Andrei_Mikhnevich_Daegu_2011.jpg|pisi|Andrei Mihnevitš]] * [[Aleksandr Bjalozor]] – Vene õigeusu piiskop * [[Mikałaj Azbukin]] – Valgevene geograaf ja koduloolane * [[Siamion Valfson]] – Valgevene filosoof * [[Viera Charužaja]] – Valgevene partisan * [[Eduard Biełahuraŭ]] – Valgevene kunstnik * [[Taciana Arciušyna]] – Valgevene riigitegelane * [[Anatol Hałuza]] – Valgevene käsipallur * [[Andrei Mihnevitš]] – Valgevene kuulitõukaja * [[Alesia]] – Valgevene laulja * [[Rusłan Alachno]] – Valgevene laulja * [[Załman Harelik]] – Valgevene geoloog * [[Maksim Neofit Buinitski]] – Ukraina filmirežissöör * [[Dzmitryj Alisiejka]] – Valgevene jalgpallur * [[Alena Amielusik]] – Valgevene jalgrattur * [[Andrej Arłoŭski]] – Valgevene võitluskunstide asjatundja * [[Isidar Bałocin]] – Valgevene tenor * [[Arciom Bułojčyk]] – Valgevene jalgpallur * [[Michaił Navumavič Hierčyk]] – Valgevene luuletaja * [[Jevgeni Golant]] – Vene pedagoog * [[Siarhiej Košal]] – Valgevene jalgpallur * [[Ihar Bokij]] – Valgevene ujuja * [[Florian Czarnyszewicz]] – Poola kirjanik * [[Michaś Kukabaka]] – Valgevene dissident * [[Celia Dropkin]] – USA juudi luuletaja * [[Arkadi Duchin]] – Iisraeli muusik * [[Berl Katznelson]] – Iisraeli poliitik * [[Kadish Luz]] – Iisraeli poliitik * [[Grigorijs Ņemcovs]] – Läti ajakirjanik * [[Jelena Piskun]] – Valgevene võimleja * [[Yitzhak Tabenkin]] – Iisraeli poliitik * [[Gary Vaynerchuk]] – USA ärimees * [[Iryna Miadzviedzieva]] – Valgevene näitleja * [[Aleksandr Orlov (luuraja)|Aleksandr Orlov]] – Nõukogude salateenistuse agent * [[Alaksandr Prakapienka]] – Valgevene jalgpallur * [[Victor Reneischi]] – Moldova sõudja * [[Vladimir Sanin]] – Nõukogude kirjanik * [[Efraim Sevela]] – Vene kirjanik * [[Yosef Tunkel]] – juudi humorist * [[David Shimoni]] – Iisraeli luuletaja * [[Uładzimir Uładamirski]] – Valgevene näitlejanna * [[Michaś Łyńkoŭ]] – Valgevene kirjanik * [[Karl Opperman]] – Saksa-Vene arhitekt * [[Fjodor Konjuhov]] – Vene rändur ja kirjanik * [[Pimien Pančanka]] – Valgevene luuletaja * Ritšard Jazvinski – Vene riigitegelane * Aleksandr Bloh – Vene jurist * Aron Gaister – Nõukogude riigi- ja majandustegelane * Barys Mikulič – Valgevene kirjanik * Dźmitry (Drazdoŭ) – Valgevene õigeusu piiskop * Źmicier Jackievič – Valgevene ajaloolane * Ilja Abelev – Vene võimlemistreener * Biarnard Bychoŭski – Valgevene filosoof * Uładzimir Ałoŭnikaŭ – Valgevene helilooja * Andrej Vajciachovič – Valgevene arheoloog * Isak Davidovič – Valgevene graafik * Siamion Damarad – Valgevene kunstnik * Anatol Kalinin – Valgevene matemaatik * Aron Kastalanski – Valgevene kunstnik * Mikałaj Łazakovič – Valgevene matemaatik * Dzianis Lebiedzieŭ – Valgevene jalgpallur * Alhierd Mališeŭski – Valgevene kunstnik * Jakaŭ Hordzin – Valgevene kabetaja * Ruslan Kogan – Austraalia ärimees * Samuil Lozinski – Vene ajaloolane * Sergei Sikorski – Vene sõjaväelane * Viktar Ciemušaŭ – Valgevene ajaloolane * Sciapan Ciemušaŭ – Valgevene ajaloolane * Leonid Švab – Vene luuletaja * Fjodor Nikitin – Vene sõjaväelane == Viited == {{viited|allikad= <ref name="4z4tM">Валерый Грынявецкі. Бабруйск // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Т. 1: Абаленскі — Кадэнцыя. — Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. С. 273.</ref> <ref name="aHU9g">Нарыс гісторыі беларускай дзяржаўнасці. Мінск, «Беларуская навука», 2008. — С. 416</ref> <ref name="wFyFy">[http://www.epl.ee/artikkel/404582 Lukašenka: juudid ei hoolitse oma elukoha eest]</ref> <ref name="rripc">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://bobruisk.by/economics/promko/ |vaadatud=2015-05-29 |arhiivimisaeg=2015-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150513090551/http://www.bobruisk.by/economics/promko/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3H19q">{{Netiviide |url=http://www.bobruisk.by/economics/foreigneconomic/?curPos=3 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-08-24 |arhiivimisaeg=2011-08-24 |arhiivimisurl=https://www.webcitation.org/61AyrDpwE?url=http://www.bobruisk.by/economics/foreigneconomic/?curPos=3 |url-olek=töötab }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|Babruysk}} *[http://www.Bobruisk.by Babrujski linnavalitsuse koduleht] (vene keeles) *[http://radzima.org/pub/miesta.php?lang=en&miesta_id1=mabababr Babrujskist portaalis Radzima.org] (inglise, valgevene, vene ja poola keeles) *[http://www.fotobel.by/goroda/bobrujsk/ Babrujsk Valgevene fotoentsüklopeedias] (vene keeles) {{Mahiloŭ oblast}} [[Kategooria:Valgevene linnad]] [[Kategooria:Mahiloŭ oblast]] 17uuuw17ivt6y14sq0rab1y8rpvrogt Michael Walzer 0 114089 7241268 7008035 2026-09-24T23:03:18Z Morel 26171 7241268 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MichaelWalzer-USNA-Lecture.jpg|pisi|Michael Walzer (2002)]] '''Michael Laban Walzer''' (sündinud [[3. märts]]il [[1935]] [[New York|New Yorgis]]) on [[USA]] [[poliitikafilosoofia|poliitikafilosoof]]. Ta on emeriitprofessor instituudis Institute for Advanced Study [[Princeton]]is [[New Jersey]]s ja vasakliberaalse poliitilise kvartaliaajakirja Dissent toimetaja. Ta on kirjutanud paljudel teemadel, näiteks õiglane ja ebaõiglane sõda, [[natsionalism]], [[rahvuskuuluvus]], [[majanduslik õiglus]], [[sotsiaalne kriitika]], [[radikalism]], [[tolerants]] ja poliitiline kohustus. Ta on kaastoimetaja ajakirjas The New Republic, toimetuse liige ajakirjas Philosophy & Public Affairs. Ta on kirjutanud 27 raamatut ja avaldanud üle 300 artikli, essee, ja retsensiooni. Ta on mitme filosoofiaühenduse (nt American Philosophical Society) liige. Michaeli vanem vend on [[ajaloolane]] [[Judith Walzer Leavitt]]. Walzerit teatakse kui [[kommunitaristlik]]u poliitilise teooria suuna pooldajat koos [[Alasdair MacIntyre]] ja [[Michael Sandel]]iga. Ta on arutlenud teemal, et poliitiline teooria peaks põhinema traditsioonil ja konkreetse ühiskonna kultuuril ning ei poolda liigseid abstraktsioone poliitilises filosoofias. Tema oluline vaimne panus on õiglase sõja teooria, mis väidab, et sõjaaja eetika on oluline ning sealjuures väldib ta [[patsifism]]i. "Keerulise võrdsuse" teooria. Kui mõõta üksikjuhtudel vaid võrdsust, siis ei pruugi see moraalselt õige olla vaid egalitaarne õiglus nõuab, et iga hüve peaks olema jaotatud vastavalt oma sotsiaalsele tähendusele ja et ükski hüve (nagu raha või poliitiline jõud) ei või domineerida või moonutada hüvede levikut teise sfääri. Walzeril on väide, et õiglus on peamiselt konkreetse rahva ja ühiskonna moraalne standard ja seda ei saa universaalses abstraktsioonis käsitleda. Eesti keeles on ilmunud raamat "Sallivusest", mille on tõlkinud [[Märt Väljataga]] ja mis ilmus 1998 kirjastuses Vagabund. ==Tunnustus== Michael Walzer valiti [[1990]]. aastal [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks. {{DEFAULTSORT:Walzer, Michael}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Natsionalism]] [[Kategooria:Harvardi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] kn8uq4n7wumzayijoz46ywr25fl16w5 Peter Burke 0 124769 7241569 7003209 2026-09-25T11:10:17Z Morel 26171 7241569 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peter Burke.jpg|pisi|püsti|Professor Peter Burke aastal 2009.]] '''Ulick Peter Burke''' (sündinud [[16. august]]il [[1937]] [[Stanmore]]'is) on [[Suurbritannia]] ajaloolane. Burke on iiri-juudi päritolu perekonnast ning teenis aega [[Sri Lanka]]l Briti koloniaalvägedes. Seetõttu olid kultuuridevahelised eripärad talle algusest peale tuttavad ning hiljem, ajaloolaseks saades asus ta oma vaateid edukalt uurimistöös rakendama. Burke on üks [[uus kultuuriajalugu|uue kultuuriajaloo]] loojatest ning siiani üks peamiseid teoreetikuid ja praktikuid. Kitsamalt on tema uurimisalaks varauusaegne Itaalia, aga ta on tegelenud ka teiste teemade, näiteks [[Louis XIV]] kajastamisega tema kaasaegsetel piltidel, kirjutistes ja rahva kujutlustes. ==Looming== ===Ajalugu kui ühiskondlik mälu=== Artiklis "History and Social Memory" esitab Burke [[ühiskondlik mälu|ühiskondliku mälu]] mõiste. Traditsioonilise arusaama järgi on [[ajaloolane|ajaloolase]] ülesanne talletada [[avalik elu|avaliku elu]] suured teod ja sündmused, et mälestus nendest saaks ajaloos püsida asjaosaliste auks ja kuulsuseks ning õpetuseks tulevastele põlvedele. Tänapäeval ei tundu mälestused ja ajalood enam objektiivsed: need sisaldavad teadlikke ja alateadlikke valikuid, tõlgendusi ja moonutusi, mis on tingitud või mõjutatud nii üksikisikute kui ka ühiskonnagruppide poolt. [[Émile Durkheim]]i õpilane [[Maurice Halbwachs]] rääkis "mälu ühiskondlikust raamistikust": kuigi mäletajad on üksikisikud, määravad grupid, mis on "mälestusväärne" ja kuidas seda mäletada. Mäletatakse oma grupile olulisi sündmusi, mida pole isiklikult kogetud. Mälu on mineviku kollektiivne rekonstrueerimine. [[Frederick Bartlett]] omistas Halbwachsile ekslikult vaate, et grupid mäletavad samas mõttes nagu üksikisikud, ja mõnede Briti ajaloolased omistasid talle ja teistele Prantsuse uurijatele "[[kollektiivne mentaliteetkollektiivsete mentaliteetide]]" pidamise üksikisikutest eraldi eksisteerivateks. [[Marc Bloch]] juhtis tähelepanu sellele, et on ohtlik moodustada mõisteid, lisades isikupsühholoogia terminile sõna "kollektiivne", nt "[[kollektiivne mälu]]"; siiski hakkas ta viimast terminit ise kasutama. Halbwachs tegi rangelt vahet ühiskondlikult konstrueeritud sotsiaalse mälu ja objektiivse kirjapandud ajaloo vahel. Paljud uuemad uurimused käsitavad ka ajalookirjutust teatud ühiskonnagruppide kollektiivse mäluna (seda vaadet jagab ka Burke). Ajaloolased on eri aegadel ja eri kohtades pidanud mälestusväärseteks erinevaid asju ning keskendunud vastavalt oma grupi vaateviisile kas sündmustele või struktuuridele, kas suurkujudele või tavainimestele. Seda väljendab termin "[[ühiskondlik mälu]]". See termin on problemaatiline, sest ta toetub hägusale analoogiale grupi ja üksikisiku mõtlemise vahel ning tekitab mõiste esemestamise ohu; ometi on ilma selleta raske märgata, kuidas grupid üksikisikute mõtlemist mõjutavad. Teine probleem on [[ajalooline relativism]]: [[minevik]] (nagu ka olevik) on kättesaadav ainult "[[kollektiivne representatsioon|kollektiivsete representatsioonide]]" (st oma kultuuri kategooriate ja skeemide) kaudu. Mälu peaks ajaloolasi huvitama esiteks sellepärast, et tuleb uurida mälu kui ajalooallika usaldusväärsust. Teiseks on mälu ise ajaloonähtus, nii et võiks rääkida "mäletamise sotsiaalajaloost": uuritakse ühiskondliku mälu valikupõhimõtteid ning nende varieerumist ja muutumist. Need teemad hakkasid ajaloolasi huvitama 1970. aastate lõpust, väljapaistvat tööd on teinud [[Pierre Nora]]. [[Mäletamise sotsiaalajalugu]] küsib, 1) kuidas ühiskondlikke mälestusi edasi antakse ja kuidas need viisid muutuvad, 2) kuidas ühiskondlikke mälestusi kasutatakse ja kuidas see on muutunud, ja 3) kuidas kasutatakse unustamist. Mälestusi mõjutavad nende edasiandmise ühiskondlik korraldus ning vahenduskanalid. Viimaste seas on 1) [[suuline pärimus]] ([[Jan Vansina]]), mille juures on hakatud huvituma rohkem narratiivi sümbolilistest aspektidest ja vähem faktiväärtusest, 2) [[memuaarid]] ja muud kirjalikud ülestähendused, mis on pigem katsed teiste mälu vormida, ning on mälestuste teisendused (kuid ka suulisel pärimusel on stiliseerimise viisid), 3) kujutised, sealhulgas hauakivid, skulptuurid (monumendid), medalid ja suveniirid, 4) mälestamisrituaalid ja 5) ruum (Halbwachs; ruumi ümberkorraldamine kustutab mälestused ja valmistab ette uue vastuvõtuks; võib-olla siiski suudavad ühiskonnagrupid ja nende mälestused teatud tingimustes kodupaiga hävitamise üle elada). Igal kanalil on tugevad ja nõrgad küljed. [[Frederick Bartlett]], [[Aby Warburg]], [[Ernst Gombrich]] ja [[Albert Lord]] räägivad "skeemist", st kalduvusest kujutada (ja mõnikord meenutada) mõnd sündmust teise kaudu ([[Paul Fussell]], "[[The Great War and Modern Memory]]"). Varauusajal nähti sündmusi sageli läbi Piibli prillide. Ka Piibel ise on skeeme täis. Nii muutub mäletatav minevik müüdiks, st looks, millel on sümboolne tähendus ja üleelusuurused tegelased. Ajaloolased küsivad, miks müüdid on seotud just teatud isikutega ja teistega mitte. Seda ei saa seletada üksnes tegelike saavutuste ja isikuomadustega. Burke'i arvates on seletuseks see, et isikut peetakse, teadlikult või mitte, sobivaks mõne kehtiva stereotüübiga. Tema kohta hakkavad levima [[kuulujutt|kuulujutud]], mis teda moonutavad, näiteks "siluvad" või "teravdavad". Toimuvad ka tihendused ja nihked, mida kirjeldab [[Sigmund Freud]]i "[[Traumdeutung]]". Inimese elu sulab kokku stereotüübiga. "Kristalliseerumine" seostab rahvajuttude motiivid uue tegelasega. Raske on öelda, millised on ühiskondliku mälu funktsioonid. Näiteks jurist võib rääkida [[tava]]de ja [[pretsedent]]ide tähtsusest, tänaste tegude legitimeerimisest mineviku kaudu, [[tunnistaja]]te mälestuste rollist [[kohtuprotsess]]is, "[[muistsetest aegadest peale]]"-põhimõttest ja sellest, kuidas kiri on muutnud suhtumist mälestustesse kui tõenditesse. Kui monarhi valitsemisajale järgnevad katastroofid, siis on tal head väljavaated kangelaseks saada. Küsitakse ka, miks ühed kultuurid (Hiina, Iirimaa, Poola), meenutavad minevikku rohkem kui teised (India, Inglismaa, Ameerika Ühendriigid). Inglased põevad "[[struktuurne amneesia|struktuurset amneesiat]]", mida Burke nimetab ühiskondlikuks amneesiaks. Selle seletuseks võiks olla, et võitjatel on vähem põhjust mäletada kui kaotajatel ning need, kelle juured ei ole ohus olnud, võtavad neid enesestmõistetavatena. Iirlased ja poolakad on eredad näited, kuidas [[rahvuslik identiteet|rahvuslikku identiteeti]] määratletakse mineviku, ühiskondliku mälu ja müütide abil. [[Eric Hobsbawm]]i järgi on 19. sajandi lõpp "[[traditsioon]]i leiutamise" ajastu. See pidi legitimeerima [[rahvusriik|rahvusriigi]] olemasolu. Selle aja märki kannab ka [[Émile Durkheim]]i sotsioloogia, mis rõhutab [[kogukond]]a, [[konsensus]]t ja [[kokkukuuluvus]]t. Durkheim ja Halbwachs ignoreerivad konflikte ja lahkarvamusi, konflikti mäletamist ja mälestuste konflikti. Oleks viljakas välja töötada pluralistlik käsitlus, mis näitaks, kuidas eri ühiskonnagrupid oma mälestusi kasutavad. Nii nagu [[Stanley Fish]] räägib [[tõlgenduskollektiiv]]idest, võib ühiskonnast leida "[[mälukollektiiv]]e". Tuleb küsida, kes tahab, et kes mäletaks mida ja miks ning kelle minevikuversioon läheb kirja ja kuulub säilitamisele. Mitteametlikud mälestused võivad olla ajaloo iseseisvaks tõukejõuks. Ülestõusud hävitavad ametlikke dokumente võib-olla sellepärast, et usutakse, et dokumendid valetavad ja tavalised inimesed mäletavad õigesti. Ühiskondliku mälu mõistmiseks tasub uurida ka ühiskondlikku amneesiat: millised on unustamise (väljajätmise, mahavaikimise, tõrjumise) reeglid ning küsida, kes tahab, et kes unustaks mida ja miks. Amneesia on seotud "[[amnestia]]ga", st konfliktsete mälestuste ametliku kustutamisega ühiskonna terviklikkuse huvides. Entsüklopeediates vaikitakse sündmusi ja isikuid maha. Revolutsioonilistele ja kontrrevolutsioonilistele režiimidele meeldib tänavaid ümber nimetada, kuid mitteametlikud mälestused naljalt ei kustu. Individuaalne ja kollektiivne mälu on analoogsed: [[Sigmund Freud]] rääkis "tsensorist" meis enestes analoogselt riikliku [[tsensuur]]iga. [[Peter Berger]] on arvanud, et me kirjutame oma elulugu aina ümber nagu nõukogude entsüklopeediad. Peale avaliku ja isikliku tsensori on ka kollektiivne mitteavalik tsensor. Kas ka grupid saavad ebamugavaid mälestusi maha salata, ja kui jah, siis kuidas? Minevikku kasutatakse oleviku legitimeerimiseks ja müüdid on institutsioonide "hartad" ([[Bronisław Malinowski]]). Ka kirjaga ühiskondades on vastuolusid mõne ühiskonnagrupi kujutluste ja säilinud kirjalike allikate vahel. Näiteks nähakse [[Martin Luther]]is [[protestantism]]i ja [[Émile Durkheim]]is [[sotsioloogia]] rajajat, muutes ettekavatsemata tagajärjed teadlikeks eesmärkideks. Kiri ei peata selliste müütide levikut, kuid säilitab tunnistused, mis müüte õõnestavad. Nendega tuttav olles võidaks vabaneda illusioonist, et minevik on võitlus hea ja kurja, õige ja vale vahel. Müüte ei maksa põlastada, kuid ka mitte sõna-sõnalt võtta. Kiri tugevdab mälu vastupanuvõimet manipulatsioonidele. Ajaloolased peaksid valvama ühiskondliku mälu kappidesse peidetud luukeresid ehk "anomaaliaid" ([[Thomas Kuhn]], "[[Teadusrevolutsioonide struktuur]]"). Ajaloolase üks tähtsamaid kohustusi on tuletada meelde asju, mida parema meelega oleks unustatud. ==Teoseid== *''Popular Culture in Early Modern Europe'', 1978 *''Sociology and History'', 1980; ümbertöötatud trükk: ''History and Social Theory'', 1992 *''The Historical Anthropology of Early Modern Italy'', 1987 *''Varieties of Cultural History'', Cornell University Press, [[1997]] **History as Social Memory, lk 43–59. Eesti keeles: Ajalugu kui ühiskondlik mälu, ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', 2003, nr 10–11, lk 69–82, tõlkinud [[Ainiki Väljataga]]. *''Languages and Communities in Early Modern Europe'', 2004 ===Eesti tõlked=== *''Kultuuride kohtumine: esseid uuest kultuuriajaloost''. ([[Ajalugu. Sotsiaalteadused]].) [[Tallinn]]: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2006]]. *''Mis on kultuuriajalugu?'' Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2011 {{Vikitsitaadid}} {{DEFAULTSORT:Burke, Peter}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] 3zaxajhwzm4oylw5yorjvbgkj90pijt Monsanto 0 132847 7241201 7203733 2026-09-24T19:55:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241201 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{See artikkel| räägib agrokeemiaettevõttest; Vormel 1 ringraja kohta vaata artiklit [[Monsanto Park]]}} {{Ettevõte | nimi = Monsanto Company | tüüp = börsiettevõte ({{nyse|MON}}) | asutamisaeg = 1901 ([[Saint Louis]], [[Missouri osariik|Missouri]], USA) | peakorter = Creve Coeur Missouri, [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | võtmeisikud = [[John Francis Queeny]] (1859&ndash;1933), asutaja<br />[[Hugh Grant (ärijuht)|Hugh Grant]] esimees, president & CEO<br />Terrell K. Crews, finantsdirektor (CFO)<br />[[Robb Fraley]], tehnoloogiadirektor<br /> | valdkonnad = põllumajandus | töötajaid = 20 600 (august 2011) | tooted = [[herbitsiid]]id, [[pestitsiid]]id, [[Seeme|seemned]], [[rBST]] | käive = {{kasum}} 11,822 mld [[Ameerika Ühendriikide dollar|$]] (2011) | net_income = {{kasum}} 1,659 mld [[Ameerika Ühendriikide dollar|$]] (2011) | logo = }} '''Monsanto Company''' on rahvusvaheline [[agrokeemia]]le spetsialiseerunud [[biotehnoloogia]]ettevõte. Monsanto on maailma suurim herbitsiidi [[glüfosaat|glüfosaadi]] tootja. Monsanto on ka maailma juhtivaid [[geenmuundatud organism|geenmuundatud seemnete]] tootjaid. Märtsis [[2005]] omandas Monsanto [[Seminis]]e, saades sellega maailma suurimaks tavaseemeid turustavaks firmaks. Monsantol on üle maailma ligi 21 000 töötajat. Ettevõtte [[2011]]. aasta käive oli 11,822 miljardit [[USA dollar|dollarit]].<ref name="pcVNb" /> Ettevõtte asutas [[1901]]. aastal [[John Francis Queeny]]. Ettevõtte oli esimene, kes alustas [[Valgusdiood|LED]]ide masstootmist (1968). ==Tooted== Monsanto on tootnud muu hulgas insektitsiidi [[DDT]]-d ja [[Polüklooritud bifenüülid|PCB]]-d. Monsanto koos Dow Chemicaliga tootis USA Kaitseministeeriumi tarvis [[keemiarelv]]ana kasutatavat [[Agent Orange]]'i. ===POSILAC=== [[1994]]. aastal tõi ettevõte turule POSILAC-i veise (''bovine'')[[somatotropiin]]i ehk bST (Eestis 2000. a seisuga keelatud ainete nimekirjas<ref name="xyoXo" />), mille eesmärk on suurendada piimatoodangut ja kiirendada kasvu.<ref name="MG" /> Hiljem müüs ettevõte toote Eli Lilly and Companyle. ==L-DOPA (Monsanto)== Monsanto toodab ka [[levodopa]]t. [[2001]]. aastal sai Monsantos töötav [[William Standish Knowles]] [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] L-DOPA tööndusliku sünteesimise eest.<ref name="gl967" /> ===Kaubamärk Roundup=== [[1973]]. aastal hakkas Monsanto glüfosaati sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama [[Roundup]]i nime all.<ref name="AfCQt" /><ref name="95oSD" /> ===Seemned ja kaubamärgid=== Monsanto müüb agrotehnikaga tegelevatele ettevõtetele ja põllumeestele laias valikus [[sojauba|sojaoa]], [[puuvill]]a, [[nisu]], [[mais]]i, [[raps]]i ja [[suhkruroog|suhkruroo]] jpt [[põllukultuurid]]e seemneid, muu hulgas kaubamärkide Asgrow, Dekalb, Deltapine, Fontanelle, Gold Contry Seed, Channel, Hubner Seed, Jung Seed Genetics, Kruger, Lewis Hybrids, Rea Hybrids, Specialty, Stewart ja WestBred all.<ref name="apXAU" /> Alates 1996. aastast toodab Monsanto geneetiliselt muundatud seemneid.<ref name="fBRo3" /> Seemnete eripäraks on resistentsus glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes. Nii on võimalik põllul hävitada kõik umbrohulised. Monsanto toodetavate geneetiliselt muundatud Roundupi suhtes resistentsete taimesortide kaubamärk on Roundup Ready. Geenid, mis taime Roundupi suhtes resistentseks teevad, on Monsanto poolt patenteeritud. ==Poliitilised saavutused ja lobitöö== ===Ameerika Ühendriigid=== Arvatakse, et suuresti tänu Monsanto [[lobitöö]]le [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]is ja USA Põllumajandusministeeriumis on õnnestunud kehtestada mitmed regulatsioonid, mille tulemusel kiireneb geneetiliselt muundatud toodete tootmine ja müük.<ref name="wJLtS" /> Monsanto tippjuhtidel on pikaajalised head suhted mitme USA valitsusasutuse ja muudes asutustes või organisatsioonides vastutaval ametikohal töötavate isikutega.<ref name="Y0MBN" />. Monsanto tutvustab oma tooteid kõikjal maailmas ning nende lobi- ja müügitöö on edukad. ==Mujal maailmas== ===Euroopa=== Jaanuaris 2011 teatas [[John Vidal]] ([[The Guardian]]) [[WikiLeaks]]i dokumendist, mis avab pisut Ameerika Ühendriikide diplomaatide, Hispaania ametkondade ning rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtte Monsanto igapäevatööga seotut. Dokumendis räägitakse igakülgsest ja kiireloomulisest abist seoses [[MON810]]-[[mais]]i kasvatamisega.<ref name="07Paris4723" /><ref name="cbc.ca" /><ref name="07Paris4723" /><ref name="09MADRID482" /> ===Suhted keskkonnaorganisatsioonidega=== Agressiivse lobitöö tegijana ning keskkonnale ohtlike kemikaalide, veise kasvuhormooni ja geneetiliselt muundatud seemnete tootjana on Monsanto pälvinud keskkonnaaktivistide ja -organisatsioonide kõrgendatud tähelepanu. Ettevõttele on antud halvustav hüüdnimi Mutanto.<ref name="neF3U" /> ==Vaata ka== *[[Agent Orange]] *[[Roundup]] *[[geneetiliselt muundatud organism]] *[[geneetiliselt muundatud toit]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MG">[https://web.archive.org/web/20080101123956/http://www.monsantodairy.com/about/general_info/index.html General information – Posilac]. Monsanto, 2007.</ref> <ref name="cbc.ca">[http://www.cbc.ca/news/technology/story/2011/03/08/genetically-modified-food.html U.S. targeted EU on GM foods: WikiLeaks]. Canadian Broadcasting Corporation, 9. märts 2011</ref> <ref name="07Paris4723">Vidal, John. [http://www.guardian.co.uk/world/2011/jan/03/wikileaks-us-eu-gm-crops WikiLeaks: US targets EU over GM crops. The Guardian, 3. jaanuar 2011.</ref> <ref name="09MADRID482">[https://web.archive.org/web/20110721080152/http://www.wikileaks.ch/cable/2009/05/09MADRID482.html Spain's biotech crop under threat (Wikileaks telegram 09MADRID482)]. U.S. Department of State, 19. mai 2009.</ref> <ref name="pcVNb">[http://pdf.secdatabase.com/2347/0000950123-11-101537.pdf 2011 Annual Report, Form 10-K/A, Monsanto Company, Filing Date December 1, 2011]</ref> <ref name="xyoXo">EV Põllumajandusministri määrus, "Põllumajandusloomade kasvu kiirendamiseks ja produktiivsuse tõstmiseks keelatud biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri", Vastu võetud 18.02.2000 nr 6, [https://www.riigiteataja.ee/akt/81818 Veebiversioon (vaadatud 05.08.2013]</ref> <ref name="gl967">Knowles, William S. (1983),[http://www.chem.wisc.edu/areas/reich/syntheses/dopa-monsanto-knowles.htm "Asymmetric hydrogenation".], doi:10.1056/NEJM196907312810518. PMID 5791298 Accounts of Chemical Research 16 (3): 106, Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="AfCQt">[http://www.monsanto.com/weedmanagement/Pages/history-roundup-ready.aspx The History of Roundup]</ref> <ref name="95oSD">{{Netiviide |url=http://www.roundup.com.au/safety-data-sheets.aspx |pealkiri=Materials Safety Data Sheets |vaadatud=2013-07-29 |arhiivimisaeg=2013-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130609025603/http://www.roundup.com.au/safety-data-sheets.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="apXAU">[http://www.monsanto.com/products/Pages/monsanto-product-brands.aspx Monsanto Seed Brands]</ref> <ref name="fBRo3">[http://www.monsanto.com/products/Pages/monsanto-agricultural-seeds.aspx Agricultural Seeds]</ref> <ref name="wJLtS">[https://web.archive.org/web/20120110044613/http://www.businessweek.com/ap/financialnews/D9RL51J81.htm Monsanto spent $2 million lobbying gov't in 3Q], [[Associated Press]] December 15, 2011, ©2012 BLOOMBERG L.P.</ref> <ref name="Y0MBN">[http://www.sueddeutsche.de/wirtschaft/hilfe-von-us-diplomaten-fuer-monsanto-daemonen-und-depeschen-1.1720712 Hilfe von US-Diplomaten für Monsanto], ''Dämonen und Depeschen'', 13. juuli 2013.</ref> <ref name="neF3U">{{netiviide | URL = http://www.businessweek.com/magazine/content/07_51/b4063034300400.htm| Pealkiri = Monsanto: Winning the Ground War| Autor = Brian Hindo| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = BusinessWeek| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise keeles}}</ref> }} == Välislingid == *EV Põllumajandusministri määrus nr 37,14.12.1999, ''Eriluba nõudvate taimekaitsevahendite nomenklatuuri ning sisse- ja väljaveo korra kinnitamine'', [https://www.riigiteataja.ee/akt/81208 Eriluba nõudvate taimekaitsevahendite nomenklatuuri ning sisse- ja väljaveo korra kinnitamine] * [http://www.monsanto.com/ Ettevõtte koduleht] * [[Erkki Mäeorg]]: [http://paber.maaleht.ee/print.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=15523&print=1 "Kas võim toidu üle muutub massihävitusrelvaks?"] [[Maaleht]], 19. august 2009, nr 34 (1141), lk 17 * [http://forte.delfi.ee/news/varia/article.php?id=23280055 "Maailm nagu Monsanto tahab (dokumentaalfilm)"] Forte.ee, 10. mai 2009 * [http://exuyum.nw.eenet.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=99&Itemid=40 "Monsanto ja Pioneer võitlevad seemneturu pärast"] GMO-vaba Eesti * [http://exuyum.nw.eenet.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=682&Itemid=40 "Monsanto kaebas Saksa Valitsuse GMO keelu kohtusse"] [[Reuters]] (vahendab GMO-vaba Eesti), 22. aprill 2009 * [http://tv.wolnemedia.net/?p=140&lang=et Kriitiline video Montesanto tegevusest seageenide patenteerimisel] *Arjun Walia, "Scientists Discover Bt Toxins Found In Monsanto Crops Damage Red Blood Cells", May 11, 2013, [http://www.collective-evolution.com/2013/05/11/scientists-discover-bt-toxins-found-in-monsanto-crops-damage-red-blood-cells/#_ "Scientists Discover Bt Toxins Found In Monsanto Crops Damage Red Blood Cells"] * [http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/3135.htm EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO), Scientific Opinion on an application from Pioneer Hi-Bred International and Dow AgroSciences LLC (EFSA-GMO-NL-2005-23) for placing on the market of genetically modified maize 59122 for food and feed uses, import, processing and cultivation under Regulation (EC) No 1829/2003 European Food Safety Authority (EFSA)]], EFSA Journal 2013;11(3):3135 [103 pp.]. doi:10.2903/j.efsa.2013.3135 Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013) * [http://rt.com/news/smartstax-maize-germany-approval-428/Monsanto’s SmartStax maize ‘to be approved for growth in October’ in EU, August 13, 2013 13:08 veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)] * [http://www.thecommonsenseshow.com/2014/08/04/the-monsanto-sponsored-ebola-vaccine-will-kill-more-people-than-the-ebola-itself/ The Monsanto Sponsored Ebola Vaccine Will Kill More People Than the Ebola Itself], veebiversioon (vaadatud 12.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.monsanto.com/products/pages/genuity-roundup-ready-2-yield-soybeans.aspx Genuity Roundup Ready 2 Yield Soybeans], veebiversioon (vaadatud 06.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.monsanto.com/iarc-roundup/pages/default.aspx IARC's Report on Glyphosate] [[Kategooria:Biotehnoloogia]] [[Kategooria:Põllumajandusettevõtted]] [[Kategooria:Keemiatööstus]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] 394elmk5gl2kupthyh9r1owwxsf7u3d Ian Hacking 0 133264 7241612 6974394 2026-09-25T11:34:20Z Morel 26171 7241612 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ian Hacking (cropped).jpg|pisi|Ian Hacking (2009)]] '''Ian MacDougall Hacking''' ([[18. veebruar]] [[1936]] [[Vancouver]] – [[10. mai]] [[2023]]) oli [[Kanada]] [[filosoof]] ja [[teadusajaloolane]], [[Balzani auhind|Balzani auhinna]] laureaat. Hacking on toonud [[teadusfilosoofia]]sse ajaloolist lähenemist ning on olnud koos [[John Dupré]], [[Nancy Cartwright (filosoof)|Nancy Cartwrighti]] ja [[Peter Galison]]iga üks [[reduktsionism|reduktsionistlikku]] [[ühtsustatud teadus]]e ideaali vastustava [[Stanfordi koolkond|Stanfordi koolkonna]] tähtsamaid esindajaid. Tema huvivaldkonnad olid [[teadusfilosoofia]], [[keelefilosoofia]], [[loogikafilosoofia]], [[matemaatikafilosoofia]], tõenäosusteooria ja statistika ajalugu ning [[psühholoogiafilosoofia]] ja [[vaimufilosoofia]] ([[psühhopatoloogia]] filosoofilised probleemid). Ta tundis [[Thomas Kuhn]]i jälgedes käies suurt huvi ajalooliste [[teadusrevolutsioon|revolutsioon]]ide vastu [[teadus]]es. Oma ajaloolistes vaatlustes kirjeldas ta paljudel näidetel mitmekesiseid vahekordi [[vaatlus]]e, [[eksperiment|eksperimendi]] ja [[teooria]] vahel. ==Entiteedirealism== {{vaata|Entiteedirealism}} Ta kaitses üht pragmaatilist [[realism (teadus)|realism]]i varianti, nn [[entiteedirealism]]i, mille kohaselt näiteks [[elektron]] on [[reaalsus|reaalne]], sest inimesed kasutavad teda. Entiteedid on reaalsed, s.o olemasolevad parajasti siis, kui neid saab kasutada instrumentidena, millel on [[eksperiment]]ides selge kausaalne käitumine. Entiteetide kohta, mida me kasutame kausaalsete agentidena, on meil ulatuslik teadmine. Nad on saanud selle instrumentaariumi osaks, millega me maailma uurime. Elektronid on Hackingi järgi säärased kausaalsed agendid. Entiteedirealism soovitab realismi küpsetes teadustes postuleeritud [[entiteet]]ide suhtes, kuid on [[skeptitsism|skeptiline]] teaduses postuleeritud [[loodusseadus|seadus]]te suhtes. Hacking vastandab oma entiteedirealismi klassikalisele realismile kui [[teooriarealism]]ile. Erinevalt teooriate reaalsuse küsimusest ei ole entiteetide reaalsuse küsimus mitte [[tõesus]]e või [[väärus]]e küsimus, vaid [[olemasoluküsimus]]. Hacking eitas [[Norwood Russell Hanson]]i, [[Thomas Kuhn]]i, [[Paul Feyerabend]]i ja teiste [[relastivism|relativistide]] vastuväidet, et igasugune [[kogemus]] on [[teooriaga koormatus|teooriaga koormatud]]. Teooriat on tarvis küll füüsikaliste instrumentide valmistamiseks, kuid vaade [[mikroskoop]]i on teooriast vaba. Et kasutada mikroskoopi, ei vaja bioloog füüsiku ega inseneri teadmisi, nii nagu võhik ei vaja [[televiisor]]i vaatamiseks mingeid teadmisi televiisori ehitusest. Mikroskoobiga vaadeldava objekti reaalsuse tekitab asjaolu, et sama objekti saab vaadelda ka teistsuguse ehitusega mikroskoobiga. [[Elektronmikroskoop|Elektronmikroskoobiga]] [[trombotsüüt]]ides vaadeldavate väikeste punktide [[artefakt]]ilisuse välistab asjaolu, et needsamad punktid on nähtavad ka [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobi]] abil. Vaatluse reaalsuse kahtluse alla panemine nõuaks suure kokkusattumuse eeldamist. Nagu [[Nancy Cartwright (filosoof)|Nancy Cartwright]] ning erinevalt traditsioonilise realismi esindajatest omistas Hacking [[seletus]]tele kõrvalise tähtsuse. Ülalmainitud punktide olemasolu tõestamine ei seleta neid. Samuti ei nõua see olemasolutõestus teooria osalust. ==Psühhopatoloogia== 1990. aastatel nihkus tema huvi osalt [[Michel Foucault]]' mõjul [[füüsika]]lt [[psühholoogia]]le. Foucault mõjutas ka juba Hackingi [[1975]]. aasta raamatut "[[The Emergence of Probability]]", milles väidetakse, et tänapäevane vahetegemine [[subjektiivne tõenäosus|subjektiivse tõenäosuse]] ning sagedusest lähtuvalt tõlgendatud tõenäosuse vahel sai alguse varauusajal epistemoloogilise lõhena kahe [[määramatus]]e ja [[juhus]]e kahe ühitamatu mudeli vahel. Foucault' lähenemine teadmissüsteemidele ja võimule annab tunda Hackingi töödes psühhiaatriliste häirete sotsiaalse konstrueerimise ning statistilise mõtlemise institutsiooniliste rollide kohta 19. sajandil. ==Mõtlemisstiilid== Hacking on välja arendanud [[teadusliku mõtlemise stiil]]ide teooria, mis jätkab ja modifitseerib [[A. C. Crombie]] teadusliku mõtlemise stiilide teooriat Euroopa traditsioonis. Igal mõtlemisstiilil on oma arutlusstiil ja oma objektid. * Matemaatilise arutlemise meetodid: ühelt poolt kreeka päritolu geomeetriline meetod, teiselt poolt araabia päritolu kombinatoorne ja algebraline meetod. Need pärinevad legendide järgi vastavalt [[Thales]]elt ja [[Al-Khwarizmi]]lt. Ajalooliselt on [[matemaatika]] läänemaise teadusliku arutlemise esimene meetod. Matemaatilised tõestused teevad Hackingi järgi võimalikuks kõik teised teadusliku arutlemise meetodid, sest nendest pärineb tunnetuse [[objektiivsus]]e mõiste. Siis on võimalikud kahte tüüpi matemaatilised tõestused: karesiaanlikud, mis apelleerivad intuitsioonile ja tõe haaramisele, ja leibniziaanlikud, mis rajanevad tõestuse verifitseerimisel arvutamise ning algoritmide rakendamise teel. * Galileilik arutlemismeetod hüpoteetilise modelleerimise teel. Töötatakse välja hüpoteesid, mis toimivad mudelitena. See oli kasutusel juba väga ammu (näiteks [[Demokritos]]e ja [[Leukippos]]e [[atomistika]]s), aga [[Galileo Galilei|Galilei]] võttis kasutusele matemaatilise esituse ning vaatluse ([[vaatlus]] võib olla otsene või olla vahendatud tehniliste instrumentidega, näiteks teleskoobiga, kuid kaudsel vaatlusel ei ole keskset rolli nagu laboratoorse meetodi puhul, millega õnnestub tekitada nähtusi, mida looduslikes tingimustes ei eksisteeri). * Eksperimentaalne ja laboratoorne arutlemismeetod. See meetod kasutab vaatlust ja [[eksperiment]]i. Ta on väga ammune, kuid Hacking nimetab [[Francis Bacon]]it "esimeseks ja peaaegu viimaseks eksperimentide filosoofiks". Teadlaste seas on Hackingi valitud näide [[Robert Boyle]]. Seda 17. sajandil kujunenud meetodit analüüsib Hacking raamatus "[[Representing and Intervening]]". Hackingi järgi ei piirdu teadused kaugeltki teooriatega, mis representeerivad maailma, vaid analüüsivad ka teaduslikke praktikaid, mis maailma muudavad. * Tõenäosuslik ja statistiline arutlemismeetod tekkisid vastavalt 17. ja 19. sajandil. Neil on kasvav koht teadustes, mis eio tunnista [[determinism]]i ("[[The Taming of Chance]]" ja "[[The Emergence of Probability]]"). * Taksonoomilise arutlemise meetod on tüüpiline bioloogiateadustele. Selle esiisaks võib pidada [[Karl Linné]]d. Humanitaarteadustes mõjutab indiviidide klassifitseerimise fakt nende käitumist ja muudab [bumerangiefekt]]i tõttu klassifikatsiooni. Loodusteadustes see nii ei ole. Hacking on teinud [[juhtumiuuring]]uid muu hulgas laste väärkohtlemise ja vaimuhaiguste kohta "[[Mad Travellers: Reflections on the Reality of Transient Mental Illness]]" ja "[[Historical ontology]]". Paistab keeruline laiendada [[sotsiaalne konstrueeritus|sotsiaalse konstrueerituse]] ideed loodusteadustele, nagu mõned sotsioloogid teevad ("[[Social construction of what?]]). * Ajaloolis-geneetilise mõtlemise meetod. Althusser omistab selle [[Karl Marx|Marx]]ile, Foucault [[Franz Bopp|Bopp]]ile, [[David Ricardo|Ricardo]]le ja [[Cuvier]]'le. ==Tunnustus== *1986 – valiti [[Kanada Kuninglik Selts|Kanada Kuningliku Seltsi]] liikmeks *1991 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks *1995 – valiti [[Briti Akadeemia]] liikmeks *2009 – [[Holbergi auhind]] *2014 – [[Balzani auhind]] ==Raamatud== * ''[[The Logic of Statistical Inference]]'' ([[1965]]) * ''[[A Concise Introduction to Logic]]'' (1972) * ''[[The Emergence of Probability]]'' ([[1975]]) * ''[[Why Does Language Matter to Philosophy?]]'' ([[1975]]) * ''[[Representing and Intervening]] Introductory Topics in the Philosophy of Natural Science'' ([http://books.google.ee/books?id=4hIQ5fGf-_oC&dq=%22representing+and+intervening%22&pg=PP1&ots=5g0Hs_ynLu&sig=D1VxcgX9HVGeSI1WG1xExaYQvxI&hl=et&sa=X&oi=book_result&resnum=1&ct=result#PPR1,M1]; [[1983]]) * ''[[The Taming of Chance]]'' ([[1990]]) * ''[[Scientific Revolutions]]'' ([[1990]]) * ''[[Le Plus pur nominalisme. L'énigme Goodman: 'Vleu' et usages de 'Vleu']]'' ([[1993]]) * ''[[Rewriting the Soul: Multiple Personality and the Sciences of Memory]]'' ([[1995]]) * ''[[Mad Travellers: Reflections on the Reality of Transient Mental Illness]]'' ([[1998]]) * ''[[The Social Construction of What?]]'' ([[1999]]) * ''[[An Introduction to Probability and Inductive Logic]]'' ([[2001]]) * ''[[Historical Ontology]]'' ([[2002]]) ==Tsitaate raamatust "Representing and Intervening"== "Eksperimenteerimine mingi entiteediga ei kohusta uskuma, et ta on olemas. Seda nõuab üksnes manipuleerimine mingi entiteediga selleks, et eksperimenteerida millegi muuga." (263) "Elektronid ei ole enam meie mõtete organiseerimise ega vaadeldud nähtuste päästmise viisid. Nad on mingis muus looduse valdkonnas nähtuste loomise viisid. Elektronid on tööriistad." (263) "Pikaealised teoreetilised entiteedid, millega manipuleerimine ei lõpe, osutuvad tavaliselt imelisteks eksitusteks." (275) "Õppetund on see: mõtle praktikast, mitte teooriast." (274) ==Välislingid== ====Hackingi kirjutised veebis==== *[http://www.thenation.com/article/root-and-branch Root and Branch], ''[[The Nation]]., 8. oktoober 2007 *[http://www.interdisciplines.org/medias/confs/archives/archive_3.pdf "The Complacent Disciplinarian"], ''Rethinking Interdisciplinarity''. *[http://chomikuj.pl/renvox/Filozofia+Umys*c5*82u/Hacking+Ian+-+Les+Mots+et+les+choses+Forty+years+on,1782323875.pdf "''Les Mots et les choses'', forty years on"], loeng *[http://www.mitpressjournals.org/doi/abs/10.1162/daed.2006.135.4.81#.VD-sUGeSy24 "Genetics, biosocial groups & the future of identity"], ''Daedalus'', Fall 2006, Vol. 135, No. 4: 81–95 *[http://commonknowledge.dukejournals.org/cgi/reprint/11/1/160 "Truthfulness"], ''Common Knowledge'', Vol. 11, No. 1. (2005), pp. 160–172. {{JÄRJESTA:Hacking, Ian}} [[Kategooria:Kanada filosoofid]] [[Kategooria:Kanada ajaloolased]] [[Kategooria:Teadusajaloolased]] [[Kategooria:Briti Columbia Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2023]] 84li2qx151ivuzwuh9227plvtmxhfj0 Tallinna muldkindlustusvöönd 0 134497 7241217 7221698 2026-09-24T20:41:58Z Kruusamägi 1530 7241217 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|Tallinna muldkindlustused enne 1710. aastat]] '''Tallinna muldkindlustusvöönd''' on 17. ja 18. sajandil rajatud<ref>Rein Zobel, "Tallinna linnamüür". 1966, lk 5. Kirjastus Eesti Raamat</ref> keskaegse, 13 ja 14. sajandil rajatud Tallinna linna kaitserajatiste osa, kuhu kuulusid looduslikud ja kaitse-eesmärgil rajatud rajatised: [[linnamüür]], kaitsetornid ja kaitstavad väravad ning erinevad pinnasemoodustised. ==Kindlustusvööndi loomine== Pärast tulirelvade kasutuselevõttu täiendati varasemaid [[Tallinna linnamüür]]i kaitserajatiste süsteemi nende ees olevate muldkindlustuste täiendamisega. Mingil määral võib muldkindlustuste eelkäijaiks pidada aga ka juba [[14. sajand]]il ida- ja lõunapoolsete müüride ette rajatud [[vallikraav]]i. Muldkindlustuste rajamine algas Tallinnas [[16. sajand]]i keskel, kui seni kehtinud [[vertikaalkaitse]] põhimõtetelt mindi üle [[horisontaalkaitse]] põhimõtetele. Esimese suurema tööna rajati Tallinnas 16. sajandi alguses linna edelaküljele, [[Kiek in de Kök]]i ette 15–18 meetri kõrgune [[Kõrge Rondeel]], mis ümbritseti vallikraaviga. [[1538]]. aastal jätkati valli pikendamist ida suunas, millega seoses rajati [[Karja vallivärav]] koos selle juurde kuulunud [[Lurenburgi torn|Lurenburgi suurtükitorniga]] (valmis [[1554]], lammutati [[1767]]). [[Harju värav]] suleti, [[Viru värav]]a ette püstitati [[Uus Rondeel]] ning [[Viru värav]]a ja [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärav]]a vahele rajati uus muldvall. Muldvall (nn [[Nunnavall]]) rajati ka läänepoolse müüri ette, täiendades seda kahe [[vana-itaalia bastionisüsteem|vana-itaalia süsteemis]]<ref name="LyuOt" /> [[bastion]]iga. [[File:Reval im Jahre 1650.png|pisi|left|Tallinn 1650]] [[Pilt:All-linna kindlustused4.JPG|pisi|250px|1980. aastatel [[Väikese Rannavärava bastion]]i kohale ehitatud [[bastion]]ilaadne ehitis ([[Väike Rannavärav (tänav)|Väikse Rannavärava]], [[Rannamäe tee]], [[Kanuti tänav]]a, [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]]a ja [[Uus tänav (Tallinn)|Uue tänava]] vahelisel alal)]] Tõsisemad muldkindlustustööd võeti [[Tallinna ajalugu#Rootsi valitsusaeg Tallinnas|Tallinnas]] ette [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] [[17. sajand]]i alguses, kui rajati [[Nunnavärav]]a ja [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] [[vallivärav]]ad ning sellega koos ka vahimajad. Rootsi valitsuse ülesandel 1634. aastal koostati Tallinna kindlustusvööndi projekt. [[Tallinna gümnaasium#Gümnaasiumi asutamine ja Rootsi aeg|Tallinna gümnaasium]]i matemaatika professori, linnaarsti ja apteekri ja 1647. aastast linnainseneri ja kindlustustööde juhataja [[Gebhard Himsel]]i järelevalve all alustati [[Tallinna bastionid|bastionitevööndi]] ehitamist<ref>[[Jaak Juske]]. [https://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-lugu-uhest-unustusse-vajunud-tallinna-linnavaravast?id=81834299 Lugu ühest unustusse vajunud Tallinna linnaväravast]. forte.delfi.ee, 22. aprill 2018</ref> 1630. aastatel alustati [[Toompea]] lõunaküljel [[vana Wismari raveliin]]i ehitamist. 1640. aastatel rajati [[Paks Margareeta|Paksu Margareeta]] kirdeküljele, [[Roosiaed|Roosiaia]] kohale [[Hornbastion]], millega seoses rekonstrueeriti [[Virumägi|eesvall]] [[Viru värav]]a [[rondeel]]i ja [[bastion]]i vahel. Himseliuse koostatud projekte korrigeeris ja kinnitas Tallinnas 1652. aastal Rootsi sõjaväe [[kindralkortermeister]] (1644–1674) [[Johan Wärnschiöld]]h. Seejärel ehitati [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärava]] ja [[Viru värav]]a vahele kaks uut nn hollandi süsteemi bastioni. Väikese Rannavärava asemele kavandati [[Liivimaa bastion]] ja selle ette [[Julichi ravelliin]], kuid see plaan jäi vahendite puudusel teostamata. Eesvallile rajati kaks [[hollandi bastionisüsteem|hollandi süsteemis bastion]]i, nn [[Himseliuse bastion]]id (neist põhjapoolse, [[Väikese Rannavärava bastion]]i kohale ehitati 1980. aastatel bastionilaadne ehitis). Valli ja [[Tallinna linnamüür]]i vahele jäi sellega seoses vaba ala, mis kasutati ära uuteks ehituskruntideks. Sinna tekkis 1652. aastal [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]]. ==Toompead ja vanalinna ümbritsevad bastionid, reduudid ja eelkindlustised== [[Pilt:Erik Dahlberg, 1625-1703 (David Klöcker Ehrenstrahl) - Nationalmuseum - 15366.tif|pisi|left|Erik Dahlberg (1625–1703) David Klöcker Ehrenstrahli maalil]] [[File:Õhuvaade vanalinna servast.jpg|pisi|250px|Õhuvaade [[Tallinna vanalinn]]a servast, [[Rannamäe tee]] äärsest [[Skoone bastion]]ist ja Väikese Rannavärava bastionist]] [[Pilt:All-linna kindlustused (1).jpg|pisi|Vaade [[Harjumägi|Harjumäele]] (endisele [[Ingeri bastion]]ile) [[Vabaduse väljak]]ult]] 17. sajandi lõpul alustati [[Venemaa]]lt lähtuva sõjaohu kartuses uute ja senisest hoopiski võimsamate muldkindlustiste planeerimist<ref>Ludwig Munthe. [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6c/Kongl._fortifikationens_historia_%28IA_konglfortifikati02munt%29.pdf Kongl. fortifikationens historia] [https://archive.org/details/konglfortifikati01munt], II. FORTIFIKATIONSSTATEN UNDER ÖRNEHUFWUDII OCH WÄRNSCHIÖLDH. 1641—1674. Stockholm: P.A. Norstedt & Söner, 1904, s. 539.</ref><ref>Ludwig Munthe. Kongl. fortifikationens historia. [https://archive.org/details/konglfortifikati01munt/page/n5/mode/2up?ref=ol I SVENSKA FORTIFIKATIONSVÄSENDET FRÅN NYARE TIDENS BÖRJAN TILL INRÄTTANDET AF EN SÄRSKILD FORTIFIKATION STAT ÅR 1641.]. Stockholm: P.A. Norstedt & Söner, 1902</ref>. [[1686]]. aastal kinnitati [[Rootsi]] riigi kõigi kindlustuste ülema [[Erik Dahlberg]]i ja Tallinna komandandi [[Paul von Essen]]i projekt, mis nägi ette [[Bastionaalsüsteem|bastionaalsüsteem]]i 11 võimsa bastioni (mis pidid olema ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega) ja 6 [[raveliin]]i ehitamist, millega oleks muldkindlustusvööndiga ümbritsetud kogu tollane linn. Erik Dahlbergi jooniste järgi ehitati [[bastion]]e Tallinnas, [[Narva]]s, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Kuressaare]]s jm. Enne Tallinna kapituleerumist Vene vägedele [[1710]]. aastal ehitada valmis [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]] linna edelaküljel (kõrgusega kuni 22 m) ja uus [[Wismari raveliin]] nende ees. Nende kahe bastioni vahele rajati barokne [[Toompea vallivärav]] (lammutati 19. sajandil), mis sarnanes Pärnus säilinud [[Tallinna värav]]aga. Linna loodeküljele rajati ka eeltoodud kahe bastioniga sarnane [[Skoone bastion]], bastionide muldkehade sisse ja alla rajati mitmesuguseid kaitseotstarbelisi maa-aluseid ruume ja käike. Ülejäänud bastionide asendamiseks rajati rida väiksemaid kindlustisi. Ehitati ka Toompea uus vallikraav koos kahe pika puusillaga, mis kulgesid üle Wismari raveliini. Uued sillad rajati ka [[Karjavärav]]a, [[Uus Viru värav|Uue Viru värav]]a, [[Väike Rannavärav|Väikese]] ja [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärav]]a ette, kusjuures üks lülidest oli neil tõstetav. === Kavandatud kaitserajatiste loetelu === Kavandatud bastionidest jõuti valmis ehitada: Ingeri, Rootsi ja Skoone bastion. {{Vaata|Suure Rannavärava bastion}} {{Vaata|Väikese Rannavärava bastion}} <table><tr valign=top><td> '''Bastionid''' *[[Skoone bastion]] ([[Rannamägi]]) *[[Ingeri bastion]] ([[Harjumägi]]) *[[Rootsi bastion]] ([[Lindamägi]])<ref name="H1g12" /> *[[Vendide bastion]] *[[Soomemaa bastion]] *[[Eestimaa bastion]] *[[Liivimaa bastion]] *[[Karjala bastion]] *[[Breemeni bastion]] *[[Pommeri bastion]]<ref name="8kNrg" />, [[Karjavärav]]a ees <td> '''Reduudid''' *[[De la Gardie reduut]], [[Wismari raveliin]]i ees <br/> (tänapäeva [[Tallinna Kaarli kirik]]u põhjaosas) *[[Gootide reduut]], Toompea lääneküljel, <br/> [[Toompuiestee]] ääres<ref name="H1g12" /> *[[Patkuli reduut]], [[Toompea]] lääneküljel [[vallikraav]]i ees <br/> Reduut oli nime saanud viimase Rootsi-aegse <br/> asekuberneri [[Dietrich Friedrich von Patkul]]i järgi *[[Palmqvisti reduut]]<ref name="R2Uo8" />, linna lääneküljel *[[Stuarti reduut]], <br/> asetseb [[Tallinna elektrijaam|Tallinna elektri-]] ja [[Tallinna Gaasijaam|gaasijaama]] vahel *Schlippenbachi reduut, Viru väravas *[[Strömbergi reduut]] <td> '''Raveliinid''' *[[Wismari raveliin]] *[[Svantepolgi raveliin]] *[[Beyerni raveliin]] *[[Jülichi raveliin]] *[[Kleve raveliin]] *[[Berghi raveliin]] <td> </table> === Avatud kaitsepositsioonid === Tänapäeva [[Suur-Patarei tänav]]a majade 17 ja 19 vahel asunud [[Wachteni patarei|Wachteni]]<ref name="SAYZG" /> ja [[Köismäe Ükssarvepatarei]].[[File:Ingeri.jpg|pisi|Ingeri bastioni kaitsekäik]] ==Muldkindlustusvööndi kaitserajatised pärast 1710. aastat== [[Pilt:Revali muldkindlustused 1780. aastal.jpg|left|pisi|Tallinna muldkindlustused 1780. aastal]] Pärast linna alistumist Vene vägedele 1710 täiendati bastione ning uuendati vallikraave veel ligi sajandi jooksul. 1777 rajati uus Väikese Rannavärava vallivärav ja 1781 Viru värava vallivärav. 1760–1770 kaevati uus veega täidetav vallikraav Toompea lääneküljele, mis oli seni püsinud igasuguste muldkindlustusteta. See vallikraavi osa on säilinud ja kannab [[Schnelli tiik|Schnelli tii]]gi nime. [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal rajati [[1853]]. aastal [[Tallinna sõjasadam]]a kaitseks [[Baranovi patarei]], mis asetses sadama[[muul]]i ja [[Stuarti reduut|Stuarti reduudi]] vahel. Patarei ehitati kivivooderdisega [[muldvall]]ist, millel paiknesid 8 [[suurtükk]]i ning selle taga asetses püssirohuhoidla. Patarei lammutati [[1854]]. aastal. [[File:Reval, general view, 1890 - 1900 - edited.jpg|left|pisi|Skoone bastion, u 1890–1897]] Oma lõplikul kujul, enne Tallinna kindluslinnade nimekirjast väljaarvamist [[1857]]. aastal, hõlmasid vallkindlustused 77.8 ha. Tänini on sellest säilinud Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (praegu tuntud kui [[Harjumägi]], [[Lindamägi]] ja [[Rannavärava mägi]]) koos pooltasandatud vallikraaviga, samuti Toompea läänekülje vallikraav ehk Schnelli tiik koos [[Gooti reduut|Gooti]]de ja [[Patkuli reduut|Patkuli reduu]]diga. 1930. aastatel eraldati Skoone bastion seoses [[Rannamäe tee]] ehitamisega linnamüürist, rikkudes sellega bastioni algset konfiguratsiooni ja lammutades ka osa bastionist. Osaliselt on säilinud ka Viru värava ja Suure Rannavärava bastionid ning teisi väiksemaid ehitisi, ülejäänud muldkindlustused on 19. sajandi lõpul tasandatud. Ingeri (Harjumägi) ja Rootsi (Lindamägi) bastionide all on kokku neid omavahel ühendavad maa-alused käigud, mille üldpikkus on ligi 2 kilomeetrit. Enamikul endisest bastionidevööndist paikneb tänapäeval park, see eraldab vanalinna uusasumitest. Ainult vanalinna kaguküljel asunud muldkindlustuste asemele tekkis 20. sajandi esimesel poolel hoonestus ning sealt on vanalinn uute asumitega ka kokku kasvanud. ==Tallinna muldkindlustuste maa-alused ühenduskäigud== [[Fail:Bastionikäigud (27) 2009.jpg|pisi|Bastionikäigud 2009. aastal]] Tallinna muldkindlustuste arvukad maa-alused ühenduskäigud ehitati koos Tallinna muldkindlustuste bastionidega 17.–18. sajandi jooksul. Kõige varasemad ühenduskäigud rajati alates [[1630]]. aastaist seoses [[Tõnismägi|Tõnismäe]] küljele püstitatud muldkindlustuste, esmajärjekorras vana [[Wismari raveliin]]i ehitamisega. Teine etapp ühenduskäikude rajamisel oli alates [[1672]]. aastast, kui rajati Rootsi bastion ja [[Ingeri poolbastion]], mis valmisid [[1710]]. aastaks koos Wismari raveliini ja raveliini ees oleva [[De la Gardie reduut|De la Gardie reduudiga]]. Maa-aluste ühenduskäikude eesmärgiks oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamised vaenlase eest peidetuks ning tema tule eest kaitstuks. Varjatud käikudel oli ka luureülesanne – neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. Maa-alused käigutunnelid on kujundatud [[paekivi]]st, reeglina 1,5 m laiad ja 2,5–3 m kõrged, kaetud [[silindervõlv]]idega, seinte paksus ulatub u nelja meetrini. Piki [[eskarbimüür]]i kulgevates käikudes on kuni 2,5 m laiad kambrid – [[kasematt|kasemat]]id. Käikude lagedes on [[ventilatsioon]]iavad, eri tasandeid ühendavad trepid, tunnelite kogupikkus ulatub sadade meetriteni. Maa-alused käigud ühendavad linna kaitserajatisteks olnud Ingeri ja Rootsi bastione ja Wismari raveliini ning järgivad maapõues nende kunagisi piirjooni. Eesti Vabariigi lõpuaastatel, alates [[1936]]. aastast, kohandati bastionide maa-alused käigud [[õhukaitse]] varjenditeks. [[Eesti NSV]] ajal said need iseseisva elektri- ja ventilatsioonisüsteemi, ehitati välja veevarustus ja telefonside. Tegemist oli maa-aluse linnakesega koos magamis- ja tualettruumidega. Pärast [[Eesti NSV Tsiviilkaitse]]organisatsiooni likvideerimist objekti rohkem ei kasutatud ning [[2005]]. aastal rüüstati käigud<ref name="vsIn1" />. 25. veebruaril 2007 avati tutvumiseks käigud Rootsi ja Ingeri bastionide all ning [[Kiek in de Kök]]i [[Tallinna Linnamuuseum]]i külastajatel on võimalus osaleda sealsetes ekskursioonides, eksponaadiks olevate käikude pikkus on 380 m<ref name="Zu6G8" />. ==Vaata ka== * [[Tallinna linnamüür]] * [[Tallinna kindlus]] * [[Tallinna reduudid]] * [[Tartu muldkindlustusvöönd]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="LyuOt">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html |pealkiri=Fortifikatsioon |vaadatud=2011-05-19 |arhiivimisaeg=2008-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081227205900/http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="H1g12">[http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011084.pdf ÜVSÜ "Tööjõuresevid" Eesti Vabariikliku Nõukogu staadioni olmehoone tehnilise projekti arhitektuursele osale eelnenud ajalooline uurimus], 1982</ref> <ref name="8kNrg">[http://www.epl.ee/artikkel/242337 Rahvusooper Estonia eest leiti Põhjasõja-aegne müür]. Eesti Päevaleht, 8. august 2003</ref> <ref name="R2Uo8">[http://www.neljas.ee/est/tallinn/kesklinn/?news=962452 Balti jaama ootab ees Vabaduse väljaku auklik saatus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Neljas.ee, 16.10.2008</ref> <ref name="SAYZG">[[Askur Alas]], [http://www.arhliit.ee/uudised/2629/ Kalamajast leiti Krimmi sõja kaitserajatis]. Eesti Päevaleht, 31. juuli 2003</ref> <ref name="vsIn1">[http://www.epl.ee/artikkel/294212 Vanalinna maa-alustest käikudest varastati kümneid tonne metalli]</ref> <ref name="Zu6G8">{{Netiviide |url=http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&id=258 |pealkiri=BASTIONIDE KÄIGUD |vaadatud=2009-11-27 |arhiivimisaeg=2010-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100104060804/http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&id=258 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/article/AKhorisont/2020/09/0/17 Tallinna muldkindlustused täielikult väljaehitatud kujul 18.–19. sajandi vahetuse paiku]. Horisont nr 5, september 2020 [[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd| ]] [[Kategooria:Tallinna ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] 7tqzora7ilb161eu6c78xyf6v9syulm Jevgeni Tarle 0 137744 7240956 7013070 2026-09-24T13:03:53Z Morel 26171 7240956 wikitext text/x-wiki [[Pilt:E V Tarle.jpg|pisi|Jevgeni Tarle (1903)]] '''Jevgeni Viktorovitš Tarle''' ([[vene keel]]es Евгений Викторович Тарле) ([[8. november]] <small>(27. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1874]] [[Kiiev]] – [[5. jaanuar]] [[1955]] [[Moskva]]) oli [[Juudid|juudi]] päritolu Venemaa ja NSV Liidu [[ajalugu|ajaloolane]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik ([[1927]]). Jevgeni Tarle oli [[kaupmees|kaupmehe]] poeg. Talle pandi isapoolse vanaisa järgi nimeks Grigori, kuid [[1893]]. aastal võttis endale uueks eesnimeks Jevgeni, kui astus [[õigeusk]]u ja laskis end [[ristimine|ristida]], et saaks abielluda Olga Mihhailovaga, kes kuulus vene [[aadel|aadlisse]]. Jevgeni ja Olga elasid koos üle 60 aasta, aga nende ainus laps, poeg Viktor suri kolmeaastaselt [[1899]]. aastal. Tarle lõpetas [[1892]]. aastal [[Herson]]is [[gümnaasium]]i ja astus ajaloolase [[Fjodor Uspenski]] soovitusel [[Odessa ülikool]]i, mida tollal nimetati Novorossija ülikooliks. Järgmisel aastal jätkas ta õpinguid [[Kiievi ülikool]]is ajaloo-[[filosoofia]]teaduskonnas. Pärast bakalaureusekraadi kaitsmist [[1896]] jätkas ta samas magistriõppes. Üliõpilaspõlves sai Tarlest [[marksism|marksist]] ja ta osales [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikus]] liikumises. Tihti kohtus ta Kiievi tehasetöölistega niihästi lektori kui agitaatorina. [[1. mai]]l [[1900]] vahistati ta [[Anatoli Lunatšarski]] kõne ajal. Ta saadeti Hersonisse politsei järelevalve alla ning tal keelati õpetada keiserlikes ülikoolides ja gümnaasiumides. Augustis sõitis ta koos oma naisega [[Varssavi]]sse, kus avaldas ajakirjanduses artikleid ajaloo kohta. [[1901]] lubati tal 2 päevaks [[Peterburi]] sõita, et ta saaks kaitsta [[magistrikraad]]i. Magistritöö kirjutas ta [[Inglismaa|inglise]] utopistist [[Thomas More]]'ist. Ta oli aastatel [[1903]]–[[1917]] [[Peterburi Riiklik Ülikool|Peterburi Ülikool]]i eradotsent ja [[1913]]–[[1918]] [[Tartu Ülikool]]i [[üldajalugu|üldajaloo]] professor. Hiljem töötas ta [[Peterburi Ülikool]]is ja [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]]. Ta uuris Euroopa, eelkõige [[Prantsusmaa]] ajalugu (peamiselt [[Prantsuse revolutsioon]]i ja [[Napoleon]]i ajajärku) ning [[diplomaatia]] ajalugu, hiljem ka [[Krimmi sõda]]. ==Teoseid== *"Падение абсолютизма в Западной Европе" ([[1924]]) *"Рабочий класс во Франции в первые времена машинного производства от конца Империи до восстания рабочих в Лионе" ([[1928]]) *"Европа в эпоху империализма" (1927) *"Европа от Венского конгресса до Версальского мира, [[1814]]–[[1919]]" (1927) *"Наполеон" ([[1936]]) *"Жерминаль и прериаль" (1936) *"Нашествие Наполеона на Россию 1812 г." ([[1938]]) *"Талейран" ([[1939]]) *"Отечественная война [[1812]]" ([[1941]]) *"Крымская война" (1941–[[1943]]) On ilmunud tema kogutud teosed: "Сочинения: в двенадцати томах" (Moskva [[1957]]–[[1962]]). ===Eesti keelde tõlgitud teosed=== *"[[Napoleon I|Napoleon]]". Tõlkinud [[Karl Luksep]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. [[Tallinn]] [[1964]]. 460 lk *"[[Talleyrand]]". Tõlkinud [[Meta Maksing]], eessõna [[Rein Helme]]. [[Olion]]. Tallinn [[1993]]. 176 lk; ISBN 5460000408 ==Kirjandus== *Ljudmila Dubjeva. "Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle – Tartu Ülikooli üldajaloo professor 1913–1918". // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 14(21). Tartu 2006 ==Välislingid== *[http://193.40.4.177/search~S1?/.b1729872/.b1729872/1,1,1,B/l856~b1729872&FF=&1,0,,1,0 Jevgeni Tarle. Rindportree] {{DEFAULTSORT:Tarle, Jevgeni}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Venemaa sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu ajaloolased]] [[Kategooria:NSV Liidu Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1955]] 2qptcigrujqq7te2683rb0mi1gftj9z 7240976 7240956 2026-09-24T13:39:53Z ~2026-51457-86 238261 7240976 wikitext text/x-wiki [[Pilt:E V Tarle.jpg|pisi|Jevgeni Tarle (1903)]] '''Jevgeni Viktorovitš Tarle''' ([[vene keel]]es Евгений Викторович Тарле) ([[8. november]] <small>(27. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1874]] [[Kiiev]] – [[5. jaanuar]] [[1955]] [[Moskva]]) oli [[Juudid|juudi]] päritolu Venemaa ja NSV Liidu [[ajalugu|ajaloolane]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik ([[1927]]). Jevgeni Tarle oli [[kaupmees|kaupmehe]] poeg. Talle pandi isapoolse vanaisa järgi nimeks Grigori, kuid [[1893]]. aastal võttis endale uueks eesnimeks Jevgeni, kui astus [[õigeusk]]u ja laskis end [[ristimine|ristida]], et saaks abielluda Olga Mihhailovaga, kes kuulus vene [[aadel|aadlisse]]. Jevgeni ja Olga elasid koos üle 60 aasta, aga nende ainus laps, poeg Viktor suri kolmeaastaselt [[1899]]. aastal. Tarle lõpetas [[1892]]. aastal [[Herson]]is [[gümnaasium]]i ja astus ajaloolase [[Fjodor Uspenski]] soovitusel [[Odessa ülikool]]i, mida tollal nimetati Novorossija ülikooliks. Järgmisel aastal jätkas ta õpinguid [[Kiievi ülikool]]is ajaloo-[[filosoofia]]teaduskonnas. Pärast bakalaureusekraadi kaitsmist [[1896]] jätkas ta samas magistriõppes. Üliõpilaspõlves sai Tarlest [[marksism|marksist]] ja ta osales [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikus]] liikumises. Tihti kohtus ta Kiievi tehasetöölistega niihästi lektori kui agitaatorina. [[1. mai]]l [[1900]] vahistati ta [[Anatoli Lunatšarski]] kõne ajal. Ta saadeti Hersonisse politsei järelevalve alla ning tal keelati õpetada keiserlikes ülikoolides ja gümnaasiumides. Augustis sõitis ta koos oma naisega [[Varssavi]]sse, kus avaldas ajakirjanduses artikleid ajaloo kohta. [[1901]] lubati tal 2 päevaks [[Peterburi]] sõita, et ta saaks kaitsta [[magistrikraad]]i. Magistritöö kirjutas ta [[Inglismaa|inglise]] utopistist [[Thomas More]]'ist. Ta oli aastatel [[1903]]–[[1917]] [[Peterburi Riiklik Ülikool|Peterburi Ülikool]]i eradotsent ja [[1913]]–[[1918]] [[Tartu Ülikool]]i [[üldajalugu|üldajaloo]] professor. Hiljem töötas ta [[Peterburi Ülikool]]is ja [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]]. Ta uuris Euroopa, eelkõige [[Prantsusmaa]] ajalugu (peamiselt [[Prantsuse revolutsioon]]i ja [[Napoleon]]i ajajärku) ning [[diplomaatia]] ajalugu, hiljem ka [[Krimmi sõda]]. 1931–1935 oli ta asumisel Almatõs. ==Teoseid== *"Падение абсолютизма в Западной Европе" ([[1924]]) *"Рабочий класс во Франции в первые времена машинного производства от конца Империи до восстания рабочих в Лионе" ([[1928]]) *"Европа в эпоху империализма" (1927) *"Европа от Венского конгресса до Версальского мира, [[1814]]–[[1919]]" (1927) *"Наполеон" ([[1936]]) *"Жерминаль и прериаль" (1936) *"Нашествие Наполеона на Россию 1812 г." ([[1938]]) *"Талейран" ([[1939]]) *"Отечественная война [[1812]]" ([[1941]]) *"Крымская война" (1941–[[1943]]) On ilmunud tema kogutud teosed: "Сочинения: в двенадцати томах" (Moskva [[1957]]–[[1962]]). ===Eesti keelde tõlgitud teosed=== *"[[Napoleon I|Napoleon]]". Tõlkinud [[Karl Luksep]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. [[Tallinn]] [[1964]]. 460 lk *"[[Talleyrand]]". Tõlkinud [[Meta Maksing]], eessõna [[Rein Helme]]. [[Olion]]. Tallinn [[1993]]. 176 lk; ISBN 5460000408 ==Kirjandus== *Ljudmila Dubjeva. "Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle – Tartu Ülikooli üldajaloo professor 1913–1918". // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 14(21). Tartu 2006 ==Välislingid== *[http://193.40.4.177/search~S1?/.b1729872/.b1729872/1,1,1,B/l856~b1729872&FF=&1,0,,1,0 Jevgeni Tarle. Rindportree] {{DEFAULTSORT:Tarle, Jevgeni}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Venemaa sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu ajaloolased]] [[Kategooria:NSV Liidu Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1955]] m9z2ld6wh5zf77wedos6idkgn22hezw 7240977 7240976 2026-09-24T13:42:12Z ~2026-51457-86 238261 bakalaureus 1896. aasta Venemaal? 7240977 wikitext text/x-wiki [[Pilt:E V Tarle.jpg|pisi|Jevgeni Tarle (1903)]] '''Jevgeni Viktorovitš Tarle''' ([[vene keel]]es Евгений Викторович Тарле) ([[8. november]] <small>(27. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1874]] [[Kiiev]] – [[5. jaanuar]] [[1955]] [[Moskva]]) oli [[Juudid|juudi]] päritolu Venemaa ja NSV Liidu [[ajalugu|ajaloolane]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik ([[1927]]). Jevgeni Tarle oli [[kaupmees|kaupmehe]] poeg. Talle pandi isapoolse vanaisa järgi nimeks Grigori, kuid [[1893]]. aastal võttis endale uueks eesnimeks Jevgeni, kui astus [[õigeusk]]u ja laskis end [[ristimine|ristida]], et saaks abielluda Olga Mihhailovaga, kes kuulus vene [[aadel|aadlisse]]. Jevgeni ja Olga elasid koos üle 60 aasta, aga nende ainus laps, poeg Viktor suri kolmeaastaselt [[1899]]. aastal. Tarle lõpetas [[1892]]. aastal [[Herson]]is [[gümnaasium]]i ja astus ajaloolase [[Fjodor Uspenski]] soovitusel [[Odessa ülikool]]i, mida tollal nimetati Novorossija ülikooliks. Järgmisel aastal jätkas ta õpinguid [[Kiievi ülikool]]is ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas [[1896]]. aastal. Üliõpilaspõlves sai Tarlest [[marksism|marksist]] ja ta osales [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikus]] liikumises. Tihti kohtus ta Kiievi tehasetöölistega niihästi lektori kui agitaatorina. [[1. mai]]l [[1900]] vahistati ta [[Anatoli Lunatšarski]] kõne ajal. Ta saadeti Hersonisse politsei järelevalve alla ning tal keelati õpetada keiserlikes ülikoolides ja gümnaasiumides. Augustis sõitis ta koos oma naisega [[Varssavi]]sse, kus avaldas ajakirjanduses artikleid ajaloo kohta. [[1901]] lubati tal 2 päevaks [[Peterburi]] sõita, et ta saaks kaitsta [[magistrikraad]]i. Magistritöö kirjutas ta [[Inglismaa|inglise]] utopistist [[Thomas More]]'ist. Ta oli aastatel [[1903]]–[[1917]] [[Peterburi Riiklik Ülikool|Peterburi Ülikool]]i eradotsent ja [[1913]]–[[1918]] [[Tartu Ülikool]]i [[üldajalugu|üldajaloo]] professor. Hiljem töötas ta [[Peterburi Ülikool]]is ja [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]]. Ta uuris Euroopa, eelkõige [[Prantsusmaa]] ajalugu (peamiselt [[Prantsuse revolutsioon]]i ja [[Napoleon]]i ajajärku) ning [[diplomaatia]] ajalugu, hiljem ka [[Krimmi sõda]]. 1931–1935 oli ta asumisel Almatõs. ==Teoseid== *"Падение абсолютизма в Западной Европе" ([[1924]]) *"Рабочий класс во Франции в первые времена машинного производства от конца Империи до восстания рабочих в Лионе" ([[1928]]) *"Европа в эпоху империализма" (1927) *"Европа от Венского конгресса до Версальского мира, [[1814]]–[[1919]]" (1927) *"Наполеон" ([[1936]]) *"Жерминаль и прериаль" (1936) *"Нашествие Наполеона на Россию 1812 г." ([[1938]]) *"Талейран" ([[1939]]) *"Отечественная война [[1812]]" ([[1941]]) *"Крымская война" (1941–[[1943]]) On ilmunud tema kogutud teosed: "Сочинения: в двенадцати томах" (Moskva [[1957]]–[[1962]]). ===Eesti keelde tõlgitud teosed=== *"[[Napoleon I|Napoleon]]". Tõlkinud [[Karl Luksep]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. [[Tallinn]] [[1964]]. 460 lk *"[[Talleyrand]]". Tõlkinud [[Meta Maksing]], eessõna [[Rein Helme]]. [[Olion]]. Tallinn [[1993]]. 176 lk; ISBN 5460000408 ==Kirjandus== *Ljudmila Dubjeva. "Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle – Tartu Ülikooli üldajaloo professor 1913–1918". // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 14(21). Tartu 2006 ==Välislingid== *[http://193.40.4.177/search~S1?/.b1729872/.b1729872/1,1,1,B/l856~b1729872&FF=&1,0,,1,0 Jevgeni Tarle. Rindportree] {{DEFAULTSORT:Tarle, Jevgeni}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Venemaa sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu ajaloolased]] [[Kategooria:NSV Liidu Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1955]] 3nus7768bfpm5wa6tu85lluwgghq16z 7240978 7240977 2026-09-24T13:43:39Z ~2026-51457-86 238261 7240978 wikitext text/x-wiki [[Pilt:E V Tarle.jpg|pisi|Jevgeni Tarle (1903)]] '''Jevgeni Viktorovitš Tarle''' ([[vene keel]]es Евгений Викторович Тарле) ([[8. november]] <small>(27. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1874]] [[Kiiev]] – [[5. jaanuar]] [[1955]] [[Moskva]]) oli [[Juudid|juudi]] päritolu Venemaa ja NSV Liidu [[ajalugu|ajaloolane]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik ([[1927]]). Jevgeni Tarle oli [[kaupmees|kaupmehe]] poeg. Talle pandi isapoolse vanaisa järgi nimeks Grigori, kuid [[1893]]. aastal võttis endale uueks eesnimeks Jevgeni, kui astus [[õigeusk]]u ja laskis end [[ristimine|ristida]], et saaks abielluda Olga Mihhailovaga, kes kuulus vene [[aadel|aadlisse]]. Jevgeni ja Olga elasid koos üle 60 aasta, aga nende ainus laps, poeg Viktor suri kolmeaastaselt [[1899]]. aastal. Tarle lõpetas [[1892]]. aastal [[Herson]]is [[gümnaasium]]i ja astus ajaloolase [[Fjodor Uspenski]] soovitusel [[Odessa ülikool]]i, mida tollal nimetati Novorossija ülikooliks. Järgmisel aastal jätkas ta õpinguid [[Kiievi ülikool]]is ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas [[1896]]. aastal. Üliõpilaspõlves sai Tarlest [[marksism|marksist]] ja ta osales [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikus]] liikumises. Tihti kohtus ta Kiievi tehasetöölistega niihästi lektori kui agitaatorina. [[1. mai]]l [[1900]] vahistati ta [[Anatoli Lunatšarski]] kõne ajal. Ta saadeti Hersonisse politsei järelevalve alla ning tal keelati õpetada keiserlikes ülikoolides ja gümnaasiumides. Augustis sõitis ta koos oma naisega [[Varssavi]]sse, kus avaldas ajakirjanduses artikleid ajaloo kohta. [[1901]] lubati tal 2 päevaks [[Peterburi]] sõita, et ta saaks kaitsta [[magistrikraad]]i. Magistritöö kirjutas ta [[Inglismaa|inglise]] utopistist [[Thomas More]]'ist. Ta oli aastatel [[1903]]–[[1917]] [[Peterburi Riiklik Ülikool|Peterburi Ülikool]]i eradotsent ja [[1913]]–[[1918]] [[Tartu Ülikool]]i [[üldajalugu|üldajaloo]] professor. Hiljem töötas ta [[Peterburi Ülikool]]is ja [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]]. Ta uuris Euroopa, eelkõige [[Prantsusmaa]] ajalugu (peamiselt [[Prantsuse revolutsioon]]i ja [[Napoleon]]i ajajärku) ning [[diplomaatia]] ajalugu, hiljem ka [[Krimmi sõda]]. 1931–1932 oli ta asumisel Almatõs. ==Teoseid== *"Падение абсолютизма в Западной Европе" ([[1924]]) *"Рабочий класс во Франции в первые времена машинного производства от конца Империи до восстания рабочих в Лионе" ([[1928]]) *"Европа в эпоху империализма" (1927) *"Европа от Венского конгресса до Версальского мира, [[1814]]–[[1919]]" (1927) *"Наполеон" ([[1936]]) *"Жерминаль и прериаль" (1936) *"Нашествие Наполеона на Россию 1812 г." ([[1938]]) *"Талейран" ([[1939]]) *"Отечественная война [[1812]]" ([[1941]]) *"Крымская война" (1941–[[1943]]) On ilmunud tema kogutud teosed: "Сочинения: в двенадцати томах" (Moskva [[1957]]–[[1962]]). ===Eesti keelde tõlgitud teosed=== *"[[Napoleon I|Napoleon]]". Tõlkinud [[Karl Luksep]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. [[Tallinn]] [[1964]]. 460 lk *"[[Talleyrand]]". Tõlkinud [[Meta Maksing]], eessõna [[Rein Helme]]. [[Olion]]. Tallinn [[1993]]. 176 lk; ISBN 5460000408 ==Kirjandus== *Ljudmila Dubjeva. "Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle – Tartu Ülikooli üldajaloo professor 1913–1918". // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 14(21). Tartu 2006 ==Välislingid== *[http://193.40.4.177/search~S1?/.b1729872/.b1729872/1,1,1,B/l856~b1729872&FF=&1,0,,1,0 Jevgeni Tarle. Rindportree] {{DEFAULTSORT:Tarle, Jevgeni}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Venemaa sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu ajaloolased]] [[Kategooria:NSV Liidu Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1955]] 1vx1q224328o06rhdo4m60smrm1g722 Kleptomaania 0 143291 7241326 5911209 2026-09-25T02:56:23Z Kruusamägi 1530 seda pilti pole 7241326 wikitext text/x-wiki '''Kleptomaania''' ehk '''vargustõbi''' on haiguslik vastupandamatu tung midagi [[vargus|varastada]], mille juurest puudub materiaalse kasu saamise motiiv. Kleptomaania all kannatajaid nimetatakse '''kleptomaanideks'''. ==Välislingid== *[http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/60k-haired.htm#Kleptomaania] *[http://woman.delfi.ee/tervis/tervis/article.php?id=18001657 Kleptomaania kimbutab just naisi] [[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]] ihzi20xy7uiqbdzl0x8nevj4etzplhh Ottniell Jürissaar 0 151695 7241546 6730541 2026-09-25T10:47:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241546 wikitext text/x-wiki '''Ottniell Jürissaar''' ([[27. märts]] [[1924]] [[Tartu]] – [[7. september]] [[2014]]) oli eesti luuletaja, muusik ja [[soomepoiss]]. Ta lõpetas [[1943]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i.<ref>http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1943 {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Ottniell Jürissaar [[soomepoisid|soomepoiss]]. Pärast sõda oli ta [[metsavennad|metsavend]], seejärel vangilaagris ja sundasumisel. [[1960]]–[[1971]] töötas Jürissaar [[Kohtla-Järve]]l vene koolides õpetajana. Tema taktikepi all laulsid segakoor Heli ja naiskoor Kaja. Kohtla-Järvelt siirdus Jürissaar [[Tallinn|Tallinna]] (Eestimaale, nagu ta oma mälestustes kirjutab). 1990. aastate alguses juhtis ta [[Memento]] Liidu Tallinna Ühenduse ansamblit Memento. Jürissaar on kirjutanud luulekogusid, vesteid ja meenutusteraamatuid, viimaste seas ka metsavennaperioodist ja vangilaagri ajast. Tema jutustusi ja luulet on tõlgitud soome ja inglise keelde. Ottniell Jürissaar oli alates 2013. aastast [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige. ==Tunnustus== * 2001 [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] == Raamatud == * "Alleaa-Kallermaa" Tallinn: Eesti Raamat, 1990 (sonetid nooremale koolieale; illustreerinud [[Asta Vender]]) * "Kaduviku sillal: kirjutatud metsas, vanglas, laagris" ''s.l.'', 1990 (luuletused; koostanud ja toimetanud Urve Hermann, kujundanud A. Ilo) * "Kevadetüdrukud" Tallinn: O. Jürissaar, 1993 (jutustused; kujundus ja illustratsioonid: A. Mesikäpp) * "Rännulugusid ja vemmalvärsse" ''s.l.'', 1991 (kujundanud Aarne Mesikäpp) * "Sada sonetti" Tallinn, 1992 (kujundus ja illustratsioonid: A. Mesikäpp) * "Suupillilugu" Tallinn, 2000 (luuletused; kunstnik Heli Kase) == Noodid == * "Laule trellide ja okastraadi tagant", 2. vihik. Tallinn: Eesti Raamat, 1989 (koostaja ja eessõna: I. Madisson; muusikaline toimetaja: A. Põldmäe; kaanekujundaja: A. Mesikäpp; noodigraafika: L. Ehala; lauluseaded: Milvi Rookäär) * "Metsavennalaulud" Tallinn: Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus, 1990 * "Noorusmälestusi Soomest: 20 akordionipala" Tallinn, 1991 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$639 Muusika- ja kirjamees Ottniel Jürissaar], virumaa.ee {{JÄRJESTA:Jürissaar, Ottniel}} [[Kategooria:Eesti metsavennad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Soomepoisid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2014]] mdow6uwjxdzsztzrvs3x2rxwt6e9k9z Ants Laasi 0 152014 7241347 7219497 2026-09-25T03:56:00Z CommonsDelinker 1930 Fail Ants_Laasi_1976.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No license since 17 September 2026. 7241347 wikitext text/x-wiki '''Ants Laasi''' (kuni 1937 '''Hans Laasi'''; [[5. september]] [[1909]] [[Riisipere vald]], [[Harjumaa]] – [[18. veebruar]] [[1989]] [[Santa Rosa]], [[California]], [[USA]]) oli eesti [[geograaf]]. Lõpetas [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]], õppis aastatel 1926–1935 [[Tartu ülikool]]is [[geograafia]]t, lõpetas [[1935]] ''[[cum laude]]'', [[1937]] kaitses samas [[magistrikraad|magistritöö]] [[loodusteadused|loodusteaduste]] alal ([[Vormsi]] maastikuline kirjeldus). [[Üliõpilasselts Raimla|Üliõpilaste Seltsi Raimla]] vilistlane. Ta oli ajakirja [[Eesti Loodus]] ja koguteose "Eesti" peatoimetaja ning 1940–1944 Tartu Ülikooli geograafia instituudi assistent. Põgenes [[1944]]. aastal [[Saksamaa]]le, sealt siirdus [[1949]] USA-sse. ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=7754 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.geni.com/people/Ants-Hans-Laasi/6000000026978585607 Genis] linkidega TÜ toimikutele jm {{DEFAULTSORT:Laasi, Ants}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1989]] iawm0n27056st1m7u30f5w0ayhswou1 Sündinud 19. jaanuaril 0 155061 7241251 7215644 2026-09-24T22:10:05Z Sjur 66496 7241251 wikitext text/x-wiki {{sündinud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[19. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1544]] – [[François II]], Prantsusmaa kuningas *[[1717]] – [[Johann Georg Eisen]], baltisaksa publitsist *[[1736]] – [[James Watt]], šoti insener *[[1798]] – [[Auguste Comte]], prantsuse matemaatik, filosoof ja sotsioloog *[[1807]] – [[Robert E. Lee]], USA ja CSA sõjaväelane *[[1809]] – [[Edgar Allan Poe]], ameerika kirjanik *[[1823]] – [[Oswald Schmidt]], baltisaksa õigusteadlane *[[1839]] – [[Paul Cézanne]], prantsuse maalikunstnik *[[1844]] – [[Gustav von Bunge]], baltisaksa füsioloog ja biokeemik *[[1848]] – [[Leonid Arbusow vanem]], baltisaksa ajaloolane *[[1856]] – [[Louise Rebenitz]], eesti pedagoog *[[1865]] – [[Peeter Hiion]], eesti viiulimeister * 1865 – [[Valentin Serov]], vene kunstnik *[[1867]] – [[Jean Delville]], Belgia kunstnik *[[1868]] – [[Gustav Meyrink]], austria kirjanik *[[1882]] – [[John Cain]], Victoria provintsi peaminister ([[1943]], [[1945]]–[[1947]], [[1952]]–[[1955]]) *[[1883]] – [[Hermann Abendroth]], saksa dirigent *[[1890]] – [[Elmer Niklander]], Soome kergejõustiklane *1890 – [[Theodor Petai]], eesti pedagoog *1890 – [[Rudolf Krupp]], eesti sõjaväelane *1890 – [[Albert Borkvell]], eesti matemaatik *[[1893]] – [[Johannes Dieckmann]], Saksa poliitik ja Saksa DV Rahvakoja president * 1893 – [[Karl Saarmann]], eesti õigusteadlane *[[1894]] – [[Henrik Olvi]], eesti maalikunstnik *[[1896]] – [[Villem Daniel]], eesti õigusteadlane *[[1897]] – [[Paavo Talvela]], Soome sõjaväelane *[[1902]] – [[Leon Šabad]], arstiteadlane *[[1907]] – [[Salme Karell]], eesti organist *[[1912]] – [[Jaroslav Stetsko]], Ukraina poliitik * 1912 – [[Evald Uustalu]], eesti ajaloolane * 1912 – [[Roberto Murolo]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja näitleja *[[1913]] – [[Mall Künnapuu]], eesti kirjanik *[[1920]] – [[Albert Trummal]], eesti kirjandusteadlane * 1920 – [[Javier Pérez de Cuéllar]], Peruu diplomaat *[[1921]] – [[Hille Taevere]], eesti teatrijumestaja *[[1923]] – [[Franklin Andrew Merrifield Baron]], Dominica valitsusjuht ([[1960]]–[[1961]]) * 1923 – [[Markus Wolf]], Saksa DV riigitegelane *[[1926]] – [[Jüri Linnus]], eesti etnoloog * 1926 – [[Maie Aasa]], eesti muusikapedagoog * 1926 – [[Hans Massaquoi]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kirjanik *[[1927]] – [[Urve Alas]], eesti arhitekt *[[1929]] – [[Sergei Pavlov]], Nõukogude Liidu riigi- ja sporditegelane *[[1930]] – [[Silvia Russak]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog *[[1931]] – [[Ingrid Agur]], eesti teatrikunstnik *[[1932]] – [[Aleksandr Tšikvaidze]], Gruusia välisminister ([[1992]]–[[1995]]) * 1932 – [[Aleks Milits]], eesti kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik *[[1935]] – [[Valdo Raun]], eesti ajakirjanik ja bibliofiil * 1935 – [[Leida Tarvas]], eesti kujunduskunstnik * 1935 – [[Aleksandr Dmitrijev (dirigent)|Aleksandr Dmitrijev]], Venemaa dirigent * 1935 – [[Leo Tivas]], eesti maletaja, treener ja kohtunik *[[1936]] – [[Vello Kõllu]], eesti teatrikriitik * 1936 – [[Eino-Jüri Laarmann]], Eesti teede- ja sillaehitusinsener, ettevõtja ja poliitik *[[1937]] – [[Printsess Birgitta]], Rootsi kuningliku perekonna liige *[[1942]] – [[Paul-Eerik Rummo]], eesti kirjanik ja poliitik * 1942 – [[Santiago Lovell]], Argentina poksija * 1942 – [[Ants Pihlak]], eesti keeleteadlane * 1942 – [[Viivi Dikson]] (Rändsaar), eesti näitleja *[[1943]] – [[Janis Joplin]], USA rokklaulja ja laulukirjutaja *[[1945]] – [[Vadim Abdrašitov]], tatari päritolu Nõukogude Liidu ja Venemaa filmirežissöör *[[1946]] – [[Dolly Parton]], USA kantrilaulja * 1946 – [[Gennadi Kuzmin]], ukraina maletaja ja maletreener * 1946 – [[Julian Barnes]], inglise kirjanik *[[1947]] – [[Ingegerd Wärnersson]], Rootsi poliitik * 1947 – [[Frank Aarebrot]], norra politoloog * 1947 – [[Leszek Balcerowicz]], Poola põllumajandusteadlane ja poliitik *[[1950]] – [[Igor Volke]], eesti ufoloog * 1950 – [[Pier Carlo Padoan]], Itaalia ökonomist ja poliitik *[[1951]] – [[Vladimir Bogatkin (filmioperaator)|Vladimir Bogatkin]], eesti filmioperaator *[[1953]] – [[Anna Hagwall]], Rootsi poliitik *[[1954]] – [[Hillar Hein]], eesti suusahüppaja ja treener * 1954 – [[Thierry Jonquet]], prantsuse kirjanik * 1954 – [[Katey Sagal]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[1955]] – [[Abraham Burg]], Iisraeli poliitik *[[1957]] – [[Mati Tolmoff]], Eesti sporditegelane ja poliitik *[[1958]] – [[Valdur Lahtvee]], Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik *[[1960]] – [[Andres Tomasberg]], eesti diplomaat *[[1961]] – [[Yoshimasa Hayashi]], Jaapani poliitik *[[1962]] – [[Villu Veski]], eesti saksofonist * 1962 – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik * 1962 – [[Ave Nahkur]], eesti kunstnik *[[1963]] – [[John Bercow]], Suurbritannia poliitik *[[1964]] – [[Leelo Viil]], eesti vandeadvokaat * 1964 – [[Urmas Raudsepp]], eesti geofüüsik *[[1965]] – [[Piret Rips-Laul]], eesti helilooja *[[1966]] – [[Aare Tamme]], eesti sööstlaskuja * 1966 – [[Stefan Edberg]], rootsi tennisist * 1966 – [[Lena Philipsson]], rootsi laulja *[[1968]] – [[Steffi Lemke]], Saksamaa poliitik *[[1969]] – [[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik * 1969 – [[Anne Velt]], eesti kultuurikorraldaja, vabakutseline näitleja ja lavastaja *[[1970]] – [[Beatrice]], Eesti modell * 1970 – [[Windland Smith Rice]], Ameerika Ühendriikide loodusfotograaf, looduskaitsja ja näitleja *[[1971]] – [[Kristjan Hänni]], eesti väärtpaberispetsialist *[[1972]] – [[Drea de Matteo]], USA filminäitleja * 1972 – [[Anton Aunma]], eesti maalikunstnik *[[1973]] – [[Wang Junxia]], Hiina kergejõustiklane *[[1974]] – [[Timo Loorits]], eesti sõudja * 1974 – [[Gina Viliūnė]], leedu kirjanik. *[[1976]] – [[Christoph Sumann]], Austria laskesuusataja *[[1977]] – [[Margus Maiste]], eesti arhitekt * 1977 – [[Nicole (Tšiili laulja)|Nicole]], Tšiili laulja ja näitleja * 1977 – [[Margit Mald]], eesti keraamik *[[1978]] – [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]], USA kergejõustiklane * 1978 – [[Laura Närhi]], soome laulja *[[1979]] – [[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1980]] – [[Jenson Button]], Suurbritannia vormel 1 piloot * 1980 – [[Leonard Scott]], USA kergejõustiklane * 1980 – [[Reemo Veski]], eesti korvpallur * 1980 – [[Monika Kuszyńska]], poola laulja ja laulutekstide autor *[[1982]] – [[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik * 1982 – [[Pete Buttigieg]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[1983]] – [[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja * 1983 – [[Hikaru Utada]], jaapani laulja * 1983 – [[Fabio Strinati]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja esperantist * 1983 – [[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja * 1983 – [[Glen Moss]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[1984]] – [[Karun Chandhok]], India vormelisõitja *[[1985]] – [[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija *[[1986]] – [[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur *[[1994]] – [[Matthias Ginter]], saksa jalgpallur *[[1995]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja * 1995 – [[Mathieu van der Poel]], Hollandi jalgrattur *[[1996]] – [[Jakub Jankto]], tšehhi jalgpallur * 1996 – [[Rodrigo Becão]], Brasiilia jalgpallur * 1996 – [[Kristlyn Liier]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator *[[1997]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[2003]] – [[Maksim Paskotši]], Eesti jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 19.]] nygw9z4gug6ysp97tj09e2njibq2r56 Sündinud 4. aprillil 0 155184 7241018 7238017 2026-09-24T14:50:02Z Amherst99 15496 /* */ Parandasin Georg Karmla sünnikuu. 7241018 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[4. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}[[186]] – [[Caracalla]], Vana-Rooma keiser *[[1818]] – [[Mayne Reid]], iiri-inglise kirjanik *[[1819]] – [[Maria II]], Portugali kuninganna *[[1821]] – [[Heinrich Band]], saksa pillimeister *[[1838]] – [[Ivan Ševitš]], serbia päritolu Venemaa riigitegelane *[[1842]] – [[Édouard Lucas]], prantsuse matemaatik *[[1843]] – [[Hans Richter (dirigent)|Hans Richter]], saksa-ungari dirigent *[[1846]] – [[Lautréamont]], prantsuse kirjanik *[[1853]] – [[Just Knud Qvigstad]], norra keeleteadlane, folklorist ja pedagoog *[[1882]] – [[Georgi Karmla]], saarlasest ülempreester ja pedagoog *[[1883]] – [[Hendrik Suuder]], Eesti ja nõukogude poliitik ja parteitegelane * 1883 – [[Gyula Juhász]], ungari luuletaja *[[1884]] – [[Isoroku Yamamoto]], Jaapani admiral *[[1885]] – [[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane *[[1886]] – [[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija *[[1887]] – [[Wacław Grzybowski]], Poola poliitik ja diplomaat *[[1891]] – [[Paul Keerdo]], Eesti poliitik ja kirjanik *[[1893]] – [[Jaagup Leeman]], Vabadussõja veteran *[[1898]] – [[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja * 1898 – [[Ašaltši Oki]], udmurdi naisluuletaja *[[1903]] – [[Willy Rumpf]], Saksa DV riigitegelane *[[1905]] – [[Erika Nõva]], eesti arhitekt *[[1908]] – [[Nikolai Firjubin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat *[[1911]] – [[Václav Čtvrtek]], tšehhi kirjanik *[[1913]] – [[Ia Uudelepp]], eesti ooperilaulja *[[1914]] – [[Helmut Hagar]], eesti etnoloog *[[1915]] – [[Jan Drda]], tšehhi kirjanik * 1915 – [[Muddy Waters]], ameerika bluusilaulja *[[1916]] – [[Udo Väljaots]], eesti teatrilavastaja ja koreograaf *[[1917]] – [[Sinikka Kuula]], soome pianist * 1917 – [[Ott Valgemäe]], eesti rahvatantsupedagoog ja tantsujuht *[[1922]] – [[Elmer Bernstein]], ameerika helilooja *[[1923]] – [[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik * 1923 – [[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1928]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1928 – [[Einar Himma]], eesti päritolu USA sõjaväelane * 1928 – [[Cesare Segre]], itaalia kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja semiootik *[[1929]] – [[Rada Adžubei]], vene ajakirjanik ja publitsist * 1929 – [[Koit Püss]], eesti maalikunstnik * 1929 – [[Toimi Alatalo]], soome murdmaasuusataja *[[1931]] – [[Jüri Pärg]], eesti laulja *[[1932]] – [[Andrei Tarkovski]], vene filmilavastaja * 1932 – [[Anthony Perkins]], ameerika näitleja * 1932 – [[Richard Lugar]], Ameerika Ühendriikide poliitik * 1932 – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent, plaadifirma juht ja jurist *[[1934]] – [[Heiki Potter]], eesti geodeet ja kartograaf * 1934 – [[Joachim Latacz]], saksa klassikaline filoloog *[[1935]] – [[Ülo Sirk]], eesti orientalist ja keeleteadlane * 1935 – [[François-Bernard Mâche]], prantsuse helilooja ja muusikateadlane *[[1936]] – [[Tarmo Timm]], eesti bioloog ja zooloog * 1936 – [[Milvi Hirvlaane]], eesti ajaloolane *[[1937]] – [[Lajos Portisch]], ungari maletaja *[[1938]] – [[Kalju Schaffrik]], eesti füüsikaõpetaja * 1938 – [[Enn Kääni]], eesti endine ujuja, veepallur ja treener *[[1939]] – [[Enn Realo]], eesti füüsik * 1939 – [[Arvo Sirendi]], Eesti poliitik *[[1941]] – [[Henn Elmet]], eesti majandusteadlane *[[1942]] – [[Ants Käärma]], Eesti poliitik ja põllumajandustegelane * 1942 – [[Uno Anton]], Eesti majandijuht ja poliitik *[[1943]] – [[David Alexandre Winter]], Hollandi laulja *[[1944]] – [[Washington Rodríguez]], Uruguay poksija *[[1946]] – [[Dave Hill]], inglise kitarrist ([[Slade]]) * 1946 – [[Mikko Saarinen]], soome endine poksija * 1946 – [[Krista Piirimäe]], eesti kunstiajaloolane ja pedagoog * 1946 – [[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt *[[1948]] – [[Dan Simmons]], ameerika ulmekirjanik *[[1952]] – [[Gary Moore]], Põhja-Iiri kitarrist * 1952 – [[Rosemarie Ackermann]], saksa kergejõustiklane * 1952 – [[Kaie Karpa]], eesti õpetaja * 1952 – [[Villy Søvndal]], Taani poliitik *[[1953]] – [[Muḩammad Bāsindwah]], Jeemeni poliitik *[[1956]] – [[David E. Kelley]], ameerika filmiprodutsent *[[1957]] – [[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör * 1957 – [[Peter Englund]], rootsi ajaloolane ja kirjanik *[[1959]] – [[Aare Tark]], eesti vandeadvokaat *[[1960]] – [[Hugo Weaving]], Briti-Austraalia filmi- ja teatrinäitleja * 1960 – [[Marin Mõttus]], eesti tõlkija ja diplomaat *[[1962]] – [[Vahur Kersna]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija *[[1964]] – [[Rune Hagestrand]], Norra poliitik * 1964 – [[David Cross]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ja koomik * 1964 – [[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik * 1964 – [[Roman Prymula]], Tšehhi arst-epidemioloog, maletaja ja poliitik * 1964 – [[Satoshi Furukawa]], jaapani arst ja JAXA astronaut * 1964 – [[Sergei Butin]], Venemaa diplomaat * 1964 – [[Tõnu Tuulas]], eesti vandeadvokaat *[[1965]] – [[Robert Downey juunior]], USA filminäitleja * 1965 – [[Aleksei Polujan]], vene teatri- ja filminäitleja * 1965 – [[Jaak Prozes]], soome-ugri hõimuliikumise edendaja * 1965 – [[Varvara Jerilova]], Eesti metsosopran *[[1968]] – [[Sven Kuntu]], eesti helilooja ja lavastaja *[[1969]] – [[Ene-Liis Semper]], eesti lavakunstnik * 1969 – [[Jorge Julio]], Colombia endine poksija *[[1970]] – [[Paavo Matsin]], eesti õppejõud, kirjanduskriitik ja kirjanik * 1970 – [[Katrin Roots]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja *[[1973]] – [[Imre Vallikivi]], eesti keemik *[[1974]] – [[Dave Mirra]], Ameerika Ühendriikide BMXi-sõitja ja ärimees * 1974 – [[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani endine poksija * 1974 – [[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik * 1974 – [[Renata Sõukand]], eesti bioloog, kultuuriantropoloog ja semiootik * 1974 – [[Iñaki Sandoval]], baski rahvusest Hispaania džässpianist ja helilooja * 1974 – [[Derek Kolstad]], Ameerika Ühendriikide stsenarist ja filmiprodutsent *[[1975]] – [[Meelis Rämmeld]], eesti näitleja * 1975 – [[Thobias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja * 1975 – [[Mart Hiob]], eesti linnaplaneerija *[[1976]] – [[James Roday]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1976 – [[Jaroslav Neverovič]], poola päritolu Leedu poliitik ja diplomaat *[[1978]] – [[Carri Ginter]], eesti jurist, õigusteadlane ja õppejõud *[[1979]] – [[Heath Ledger]], austraalia filminäitleja * 1979 – [[Toomas Verrev]], eesti kirjanik *[[1981]] – [[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja *[[1982]] – [[Brandon Bochenski]], Kasahstani-USA jäähokimängija *[[1983]] – [[Ben Gordon]], USA korvpallur *[[1986]] – [[Eneli Sarv]], eesti jalgpallur *[[1987]] – [[Lauri Pedaja]], eesti näitleja, teletäht ja juuksur * 1987 – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur * 1987 – [[Júnior Moraes]], Brasiilia jalgpallur *[[1989]] – [[Jens Toornstra]], hollandi jalgpallur *[[1991]] – [[Jamie Lynn Spears]], ameerika lapsnäitleja ja telesaatejuht * 1991 – [[Magnus Hellberg]], rootsi jäähokimängija *[[1992]] – [[Nathan Trent]], Austria laulja * 1992 – [[Christína Metaxá]], Küprose laulja *[[1996]] – [[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija *[[1997]] – [[Mārtiņš Dzierkals]], läti jäähokimängija * 1997 – [[Ketlin Oja]], eesti baleriin [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 04.]] likox81oscoa1sds0wqwg1cu7bh7j50 Sündinud 30. aprillil 0 155210 7241005 7231573 2026-09-24T14:32:19Z Sjur 66496 7241005 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[30. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1245]] – [[Philippe III]], Prantsusmaa kuningas *[[1662]] – [[Mary II]], Inglismaa ja Šotimaa kuninganna *[[1777]] – [[Carl Friedrich Gauss]], saksa matemaatik ja teadlane *[[1820]] – [[Auguste Saget]], prantsuse keele lektor Tartu Ülikoolis *[[1834]] – [[John Lubbock]], inglise arheoloog, etnoloog ja poliitik *[[1835]] – [[Franz Defregger]], austria maalikunstnik *[[1839]] – [[Floriano Peixoto]], Brasiilia president *[[1857]] – [[Eugen Bleuler]], Šveitsi psühhiaater *[[1864]] – [[Juhan Liiv]], eesti kirjanik *[[1867]] – [[Louis Thal]], õigusteadlane *[[1869]] – [[Aleksander Silberg]], Eesti sõjaväelane *[[1870]] – [[Ferenc Lehár]], ungari helilooja *[[1874]] – [[Mart Pukits]], eesti kunstnik *[[1877]] – [[Alice Toklas]], kirjaniku Gertrude Steini armastatu *[[1879]] – [[Jaan Sihver]], sõjaväelane, Ajutise Maanõukogu liige *[[1883]] – [[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik *[[1884]] – [[Sergei Malõšev]], vene loodusteadlane *[[1885]] – [[Luigi Russolo]], itaalia futuristlik maalikunstnik, avangardistlik helilooja ja publitsist *[[1893]] – [[Joachim von Ribbentrop]], Saksa diplomaat *[[1894]] – [[Johannes Veidermann]], Eesti sõjaväelane *[[1896]] – [[Otto Jaanso]], Eesti sõjaväelane *[[1900]] – [[Erni Krusten]], eesti kirjanik *[[1904]] – [[Ella Mätik]], eesti graafik *[[1908]] – [[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]], Islandi poliitik ja jurist *[[1909]] – [[Juliana (Madalmaade kuninganna)|Juliana]], Madalmaade kuninganna * 1909 – [[Eduard Sillaots]], Eesti arhitekt ja sõjaväelane *[[1912]] – [[Lydia Auster]], eesti helilooja *[[1913]] – [[Elmar Tepp]], eesti jalgpallur *[[1916]] – [[Paul Kuusberg]], eesti kirjanik * 1916 – [[Claude Shannon]], ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija *[[1921]] – [[Georgi Ilivitski]], Nõukogude Liidu maletaja *[[1922]] – [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]], eesti poksija *[[1924]] – [[Uno Laht]], eesti kirjanik *[[1925]] – [[Uno Loit]], eesti näitleja *[[1926]] – [[Cloris Leachman]], USA näitleja *[[1927]] – [[Ellen Alaküla]], eesti näitleja ja teatripedagoog *[[1928]] – [[Uno Laur]], eesti kapten *[[1930]] – [[Félix Guattari]], prantsuse filosoof, psühhoterapeut ja semiootik *[[1934]] – [[Udo Tarve]], eesti biokeemik ja maletaja *[[1935]] – [[Vaike Org-Tammur]], eesti kirjandus- ja kinotegelane *[[1938]] – [[Tanel Moora]], eesti arheoloog * 1938 – [[Juraj Jakubisko]], russiini päritolu Slovakkia filmilavastaja *[[1940]] – [[Ülo Õun]], eesti skulptor * 1940 – [[Marutei Tsurunen]], Jaapani poliitik *[[1943]] – [[Ly Seppel]], eesti kirjanik ja tõlkija * 1943 – [[Frederick Chiluba]], Sambia poliitik *[[1944]] – [[Vilja Volens]], eesti klaasikunstnik *[[1945]] – [[Annie Dillard]], USA naiskirjanik * 1945 – [[Michael J. Smith]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[1946]] – [[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas * 1946 – [[Sven Nordqvist]], rootsi lastekirjanik, joonistaja ja illustraator *[[1947]] – [[Kalle Kaldma]], eesti näitleja *[[1948]] – [[Perry King]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1949]] – [[António Guterres]], Portugali poliitik *[[1951]] – [[Liina Saari]], eesti ooperilaulja (sopran) ja näitleja *[[1953]] – [[Tõnis Tarbe]], eesti arhitekt *[[1955]] – [[Nicolas Hulot]], Prantsusmaa fotograaf, ajakirjanik, teleprodutsent, ökoloog ja poliitik *[[1956]] – [[Lars von Trier]], taani filmirežissöör * 1956 – [[Matti Maimets]], eesti arst *[[1956]] – [[Luule Sakkeus]], eesti rahvastikuteadlane *[[1959]] – [[Indrek Patte]], eesti muusik * 1959 – [[Stephen Harper]], Kanada poliitik *[[1962]] – [[Paul Annus]], eesti tehnikateadlane *[[1964]] – [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane * 1964 – [[Lorenzo Staelens]], Belgia endine jalgpallur *[[1965]] – [[Ilmārs Rimšēvičs]], Läti pangandustegelane *[[1966]] – [[Jaanus Adamson]], eesti kirjanduskriitik *[[1967]] – [[Zoja Golubeva]], Läti kabetaja * 1967 – [[Filipp Kirkorov]], vene-armeenia poplaulja ja laulukirjutaja * 1967 – [[Heidi Soosalu]], eesti vulkanoloog * 1967 – [[Hasso Uuetoa]], eesti kardioloog *[[1968]] – [[Kalle Klein]], eesti saksofonimängija *[[1970]] – [[Halit Ergenç]], türgi teatri- ja filminäitleja * 1970 – [[Gert Raudsep]], eesti näitleja *[[1971]] – [[John Boyne]], iiri romaanikirjanik *[[1973]] – [[Akon]], muusik * 1973 – [[Naomi Novik]], Ameerika kirjanik ja programmeerija *[[1974]] – [[Hendrik Vestmann]], eesti dirigent * 1974 – [[Andrei Gubin]], vene poplaulja *[[1975]] – [[Annika Strandhäll]], Rootsi ametiühingutegelane ja sotsiaaldemokraatlik poliitik * 1975 – [[Raul Siniallik]], eesti kirjanik *[[1976]] – [[Kadri Simm]], eesti filosoof ja eetikateoreetik * 1976 – [[Taavi Kerikmäe]], eesti helilooja, muusik ja muusikaõpetaja * 1976 – [[Victor Glover]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut *[[1977]] – [[Kersti Tombak]], eesti näitleja * 1977 – [[Vladislav Goranov]], Bulgaaria poliitik * 1977 – [[Eva Eensaar]], eesti näitleja * 1977 – [[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane *[[1978]] – [[Eve Runno]], eesti põllumajandusteadlane, fütopatoloog *[[1980]] – [[Astrid Böning-Nõlvak]], eesti rahvamuusik * 1980 – [[Martin Saar]], New Yorgis elav eesti kunstnik * 1980 – [[Eve-Liis Roosmaa]], eesti sotsioloog * 1980 – [[Andris Vaņins]], läti jalgpallur * 1980 – [[Monika Rogenbaum]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane *[[1981]] – [[John O'Shea]], Iirimaa jalgpallur * 1981 – [[Kristin Størmer Steira]], norra suusataja * 1981 – [[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja *[[1982]] – [[Kirsten Dunst]], ameerika näitleja *[[1983]] – [[Helena Virt]], eesti laulja * 1983 – [[Nikola Selaković]], Serbia jurist ja poliitik *[[1984]] – [[Marko Rohtlaan]], eesti motosportlane * 1984 – [[Risto Mätas]], eesti odaviskaja * 1984 – [[Kristina Lõuk]], eesti filmi- ja kostüümikunstnik *[[1985]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitlejanna ja modell * 1985 – [[Michael Mørkøv]], taani jalgrattur *[[1986]] – [[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja *[[1987]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja * 1987 – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija *[[1988]] – [[Ana de Armas]], Kuuba-Hispaania päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja * 1988 – [[Lassi Etelätalo]], Soome odaviskaja *[[1990]] – [[Zakaria Beglarišvili]], Gruusia jalgpallur * 1990 – [[Kaarel Kiidron]], eesti jalgpallur *[[1991]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja ja suusahüppaja * 1991 – [[Chris Kreider]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1992]] – [[Pavlo Ištšenko]], Ukraina ja Iisraeli poksija * 1992 – [[Kenny Agostino]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1993]] – [[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur *[[1997]] – [[Margaret Sarv]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1999]] – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija * 1999 – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane *[[2001]] – [[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 30.]] 9fe3umk5cb0l7tcvjjdhsehdg8vxqmh Sündinud 4. mail 0 155696 7241014 7224662 2026-09-24T14:48:20Z Amherst99 15496 /* */ 7241014 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[4. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1654]] – [[Kangxi]], Hiina keiser *[[1704]] – [[Christian Kelch (Tartu raehärra)|Christian Kelch]], Tartu raehärra *[[1718]] – [[Philippe Loys de Chéseaux]], Šveitsi astronoom *[[1825]] – [[Thomas Huxley]], inglise loodusteadlane *[[1837]] – [[Theodor Rosetti]], Rumeenia poliitik *[[1852]] – [[Alice Liddell]], [[Lewis Carroll]]i muusa *[[1862]] – [[Ado Masing]], eesti talunik, [[Uku Masing]]u isa *[[1873]] – [[Georg Bölau]], eesti litograaf *[[1881]] – [[Aleksandr Kerenski]], Venemaa riigitegelane ja poliitik *[[1884]] – [[Juuli Suits]], eesti keraamik ja tarbekunstnik *[[1910]] – [[Eha Ruven]], eesti õpetaja *[[1911]] – [[Evald Seepere]], eesti poksija * 1911 – [[Arnold Tulik]], eesti lastekirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik *[[1912]] – [[Elvi Sinervo]], soome proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija *[[1914]] – [[Hilgard Muller]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik *[[1927]] – [[Laine Roht]], eesti ravitseja * 1927 – [[Udo Kolk]], eesti folklorist *[[1928]] – [[Ḩusnī Mubārak]], Egiptuse poliitik *[[1929]] – [[Audrey Hepburn]], belgia näitleja * 1929 – [[Ronald Golias]], Brasiilia näitleja *[[1930]] – [[Uno Nõmm]], eesti füüsik *[[1931]] – [[Ants Ander]], eesti filmi- ja teatrinäitleja * 1931 – [[Gennadi Roždestvenski]], vene dirigent *[[1934]] – [[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja *[[1937]] – [[Thomas Nagel]], juudi päritolu USA filosoof *[[1938]] – [[Janusz Woda]], poola malekohtunik ja -tegelane *[[1939]] – [[Amos Oz]], Iisraeli kirjanik *[[1941]] – [[Reet Made]], eesti ajakirjanik ja kirjanik *[[1943]] – [[Enn Pärtel]], eesti füüsik ja pedagoog *[[1947]] – [[Trivimi Velliste]], Eesti poliitik ja diplomaat * 1947 – [[Andres Öpik]], eesti keemik *[[1948]] – [[George Tupou V]], Tonga kuningas *[[1949]] – [[Graham Swift]], inglise kirjanik *[[1950]] – [[Niina Murdvee]], eesti viiuldaja ja pedagoog *[[1954]] – [[Rutt Šmigun]], eesti suusataja *[[1955]] – [[Andres Raid]], eesti teleajakirjanik *[[1957]] – [[Mall Hellam]], eesti kultuuri- ja hõimuliikumise tegelane * 1957 – [[Jaak Huimerind]], eesti arhitekt *[[1958]] – [[Ando Pehme]], eesti sporditeadlane * 1958 – [[Keith Haring]], Ameerika Ühendriikide kunstnik ja sotsiaalne aktivist *[[1959]] – [[Arvi Niglas]], Eesti sõjaväelane *[[1966]] – [[Hardo Pajula]], eesti majandusteadlane *[[1967]] – [[Ilmo Maaroos]], eesti vandeadvokaat *[[1969]] – [[Jaak Jõekallas]], eesti ooperilaulja *[[1970]] – [[Ove Sander]], eesti vaimulik *[[1971]] – [[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija * 1971 – [[Florian Illies]], saksa kunstiajaloolane, kirjastaja, ajakirjanik ja kirjanik * 1971 – [[Bent Høie]], Norra poliitik *[[1972]] – [[Mike Dirnt]], USA muusik * 1972 – [[Mart Aas]], eesti näitleja ja näitekirjanik * 1972 – [[Eneken Laanes]], eesti kirjandusteadlane * 1972 – [[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane *[[1976]] – [[Indrek Visnapuu]], eesti korvpallitreener *[[1977]] – [[John Tripp]], Saksa-kanada jäähokimängija * 1977 – [[Emma Nylén]], Rootsi muusik *[[1978]] – [[Erin Andrews]], Ameerika Ühendriikide spordiajakirjanik *[[1979]] – [[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka * 1979 – [[Riin Sirkel]], eesti filosoof *[[1981]] – [[Curtis Millage]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[1983]] – [[Michael Rösch]], saksa laskesuusataja * 1983 – [[Marko Jänes]], eesti odaviskaja * 1983 – [[Sanni Grahn-Laasonen]], Soome poliitik *[[1984]] – [[Mihkel Kama]], eesti astrofüüsik *[[1985]] – [[Marcin Przybyłowicz]], poola helilooja *[[1987]] – [[Cesc Fàbregas]], Hispaania jalgpallur * 1987 – [[Jorge Lorenzo]], Hispaania endine Mootorrataste Grand Prix' võidusõitja *[[1988]] – [[Radja Nainggolan]], Belgia jalgpallur * 1988 – [[Ruben Yttergård Jenssen]], norra jalgpallur *[[1989]] – [[Sandra Pihlak]], eesti tekstiilikunstnik * 1989 – [[Dániel Gyurta]], ungari ujuja *[[1990]] – [[Koba Jass]], läti jäähokimängija *[[1992]] – [[Rasmus Mägi]], eesti kergejõustiklane *1992 – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane *[[1994]] – [[Sophia Kircher]], Austria poliitik *[[1997]] – [[Jimmy Gressier]], prantsuse jooksja *[[2001]] – [[Katrina Merily Reimand]], eesti laulja, laulukirjutaja ja viiuldaja *[[2003]] – [[Saga Vanninen]], soome seitsmevõistleja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 04.]] eauebt6dnfgpc91fcrp8ghs3vhie4kv Ago Pärtelpoeg 0 158774 7241179 6479218 2026-09-24T19:17:28Z Juhan242 213253 7241179 wikitext text/x-wiki '''Ago Pärtelpoeg''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1969]] [[Tartu]]s) on eesti [[ajakirjanik]], raamatukogutöötaja, [[biograaf]] ja [[kirjastaja]]. ==Töö== *[[1987]]–1993 [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]], raamatukoguhoidja *[[1993]]–1994 AS [[Tartu Televisioon]], [[reporter]], [[toimetaja]] *[[1994]]–1995 AS [[Tartu Raadio]], uudistetoimetaja *[[1995]]–1996 [[Q-raadio]], uudistetoimetaja *[[1996]]–1997 Tartu linnavalitsus, [[pressiesindaja]] *[[1997]]–1999 [[Eesti Raadio]] Tartu stuudio, uudistetoimetaja *[[1999]]–2004 [[Kuku raadio]], uudistetoimetaja *[[2004]]–[[2009]] [[Tartumaa Raadio]] / [[Tartu FM]] / [[Sun FM]], uudistetoimetaja *[[2009]]– [[Tartu Linnaraamatukogu]], ametnik *[[2018]]– MTÜ Mõttesild juhataja Ta on teinud kaastööd [[Eesti Televisioon]]ile (regionaalsaade Lõunakanal), [[Reklaamitelevisioon]]ile (Äriuudised), [[BNS]]-ile ning [[Õhtuleht|Õhtulehe]], [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ja [[Postimees|Postimehe]] veebitoimetustele. Ta on olnud saatejuht raadios [[Raadio Elmar|Elmar]]{{lisa viide}} ja hommikuprogrammijuht Tartu [[Pereraadio]]s{{lisa viide}}. ==Tunnustus== * [[2003]] – [[Kuku Raadio]] aukiri "Aasta saavutus 2003" tunniajalise intervjuu eest [[Eesti president|president]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ja [[Ingrid Rüütel|Ingrid Rüütliga]]. * [[2011]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Ivi Tingre]] nimelise stipendiumi esimene laureaat. ==Looming== [[2010]]. aastal andis välja enda koostatud raamatu oma vanaonust – anatoomist ja mükoloogist [[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpojast]] – "Üks ja ainus härra "Manna"". [[2016]]. aastal ilmus tema raamat "[[Laine Peep]]: direktriss" (kirjastus [[Hea Lugu]]). [[2018]]. aastal andis ta välja enda koostatud raamatu "Elamise pikad varjud" doktor [[Heino Noor]]est. [[2022]]. aastal andis välja raamatu “[[Tiina Talvik]]: armastusega läbi elu” (kirjastus Mõttesild). ==Välislingid== * [https://www.facebook.com/ago.partelpoeg Facebook] * [[Martin Pau]]. [https://tartu.postimees.ee/1853709/malbe-raadiohaal-vahetab-kao-pesa Malbe raadiohääl vahetab käo pesa]. [[Tartu Postimees]], 1. märts 2001 * [[Kaie Päike]]. [http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=6713&old_art=28877&old_num=826 Hommikust õhtuni meediatööl]. [[Maaleht]], 7. august 2003 * [[Raimu Hanson]]. [https://archive.today/20130701095832/http://www.tartupostimees.ee/323793/kuulus-ja-kummaline-harra-manna-joudis-kovade-kaante-vahele Kuulus ja kummaline härra «Manna» jõudis kõvade kaante vahele]. [[Tartu Postimees]], 8. oktoober 2010 * [[Aime Jõgi]]. [http://tartu.postimees.ee/3951993/vaervikas-laine-peep-sai-raamatusse Värvikas Laine Peep sai raamatusse]. [[Tartu Postimees]], 19. detsember 2016 * [[Aime Jõgi]]. [https://tartu.postimees.ee/4456435/juri-kuke-malestuskonverentsil-jutustas-ago-partelpoeg-doktor-heino-noore-loo Jüri Kuke mälestuskonverentsil jutustas Ago Pärtelpoeg doktor Heino Noore loo]. [[Tartu Postimees]], 31. märts 2018 {{DEFAULTSORT:Pärtelpoeg, Ago}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 2f1ong01m6770c0esvszzovvuc1aigh Henry Winkler 0 159489 7241412 4682878 2026-09-25T06:20:02Z Kruusamägi 1530 7241412 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib näitlejast, perekonnanime kohta vaata artiklit [[Winkler (perekonnanimi)]].}} [[Pilt:Henry Winkler at the AIDS Project Los Angeles (APLA) benefit cropped.jpg|thumb|Henry Winkler <br><small>Foto: Alan Light, september 1990</small>]] '''Henry Franklin Winkler''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1945]] [[New York|New Yorgis]]) on ameerika filminäitleja, -režissöör ja -produtsent. Winkler õppis teatrikunsti nii Emersoni kolledžis kui ka Yale'i draamakoolis ning töötas poolteist aastat Yale'i repertuaariteatris. Pärast väikest rolli sarjas "The Mary Tyler Moore Show" sai ta tuntuks tänu Fonzie rollile komöödiasarjas "Happy Days", mis kestis 1974–1984. Hiljem aitas ta luua algupärase telesarja "[[MacGyver]]" ning lavastas filmid "Memories of Me" (1988) ja "Cop and a Half" (1993). Ta on mänginud filmides nagu "Heroes" (1977), "Night Shift" (1982), "Scream" (1996), "The Waterboy" (1998), "Click" (2006), "The French Dispatch" (2021) ja "Black Adam" (2022). Samuti sai ta uue hoo sisse oma telekarjäärile kehastades selliseid tegelasi nagu Barry Zuckerkorn sarjas "Arrested Development" (2003–2019), Eddie R. Lawson sarjas "Royal Pains" (2010–2016), dr Saperstein sarjas "Parks and Recreation" (2013–2015) ja Gene Cousineau sarjas "Barry" (2018–2023). Viimase rolli eest pälvis ta [[Primetime Emmy]] auhinna parima meeskõrvalosatäitja kategoorias komöödiasarjas. Winkler kuulus ka tõsielusarja "Better Late Than Never" (2016–2018) põhikoosseisu. ==Filmograafia== ===Filmid=== * ''[[Crazy Joe (film)|Crazy Joe]]'' (1974) * ''[[The Lords of Flatbush]]'' (1974) * ''[[Katherine (film)|Katherine]]'', tuntud ka kui ''The Radical'' (1975) * ''[[Heroes (1977 film)|Heroes]]'' (1977) * ''[[The One and Only (1978 film)|The One and Only]]'' (1978) * ''[[Night Shift (film)|Night Shift]]'' (1982) * ''[[Scream (1996 film)|Scream]]'' (1996) (krediteerimata) * ''[[Ground Control (film)|Ground Control]]'' (1998) * ''[[The Waterboy]]'' (1998) * ''[[P.U.N.K.S.]]'' (1999) * ''[[Dill Scallion]]'' (1999) * ''[[Little Nicky]]'' (2000) * ''[[Down to You]]'' (2000) * ''[[Holes (film)|Holes]]'' (2003) * ''[[Berkeley (film)|Berkeley]]'' (2005) * ''[[The Kid & I]]'' (2005) * ''[[Unbeatable Harold]]'' (2006) * ''[[Click (2006 film)|Click]]'' (2006) * ''[[I Could Never Be Your Woman]]'' (2007) * ''[[A Plumm Summer]]'' (2007) * ''[[You Don't Mess with the Zohan]]'' (2008) * ''[[The Most Wonderful Time of the Year (film)|The Most Wonderful Time of the Year]]'' (2008) * ''[[Group Sex (film)|Group Sex]]'' (2010) * ''[[Adventures of Serial Buddies]]'' (2011) * ''[[Beatles Stories]]'' (2012) (mängis ennast; dokumentaal) * ''[[Here Comes the Boom]]'' (2012) * ''[[Larry Gaye: Renegade Male Flight Attendant]]'' (2015) ===Televisioon=== * ''[[Happy Days]]'' (1974–1984) * ''[[MacGyver]]'' (1985–1992) ==Välislingid== * [http://www.imdb.com/name/nm0001857/ Henry Winkler] @imdb.com {{DEFAULTSORT:Winkler, Henry}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] 884k35mwimarrljz2urhbxqjlby0iu1 Maaema mess 0 162525 7241304 7240517 2026-09-25T01:36:36Z Loomine 238138 muutmine ja täiendamine viidetega 7241304 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Maaema mess''' oli aastatel 1994–2015 Eestis korraldatud ürituste sari, mille programmi kuulusid konverentsid, näitused, laadad ja kultuuriüritused. Messi eesmärk oli lähendada inimest loodusele, tutvustada ja toetada Eesti pärimus- ja looduskultuuri ning käsitleda inimese ja looduse vahelisi suhteid, tervislikku eluviisi, alternatiivseid tervisekäsitlusi ja säästvat arengut. Maaema messi üritusi korraldati peamiselt Tallinnas. Seal tutvustati ja müüdi mahepõllumajandussaadusi ning sünteetiliste taimekaitsevahenditeta kasvatatud toitu, mahe- ja ökotooteid, looduslikest materjalidest käsitööd, looduskosmeetikat ja vaimset kirjandust. Messidel osales ka külalisi teistest riikidest. Esimeseks välismaiseks koostööpartneriks sai Soomes tegutsev „Hengen ja Tiedon messut“. Eesti huvilised käisid Soome messil ning Soome osalejad külastasid Maaema messi Eestis. Maaema messi peakorraldaja oli aastatel 1994–2015 Helve Laksberg. Ürituste sarja viimane sündmus „Maaema Sõbrapäev 2015“ toimus 14. veebruaril 2015 Eesti Rahvusraamatukogus. Programmi kuulusid sõbrapäeva ettekanded, kontserdid ja müük. == Korraldus == Maaema mess kasvas välja [[Tallinna Lastepolikliinik]]u keldris tegutsenud AS Teelehe taimetoidubaarist, mida juhtisid alates 1992. aastast Helve ja Margus Laksberg. Söögikohast kujunes külastajate ja huviliste kooskäimiskoht ning seal tekkinud mõtetest sai alguse Maaema mess. Aastate jooksul kujunes Maaema mess traditsiooniliseks laia osavõtuga rahvaürituseks. Messi sümboolikas ja eriti kevadiste ürituste sisus olid tähtsal kohal [[Maaema]], [[päike]], looduse tärkamine ning austus looduse vastu. Esimene toimkond koosnes huvilistest, kes hääletasid ürituse nime üle ja jagasid omavahel korraldusülesanded. Sellesse kuulusid Helve Laksberg, Margus Laksberg, Külli Reinup, Heldur Haldre, Mart Parmas, Kaia Kristjuhan, Priit Ojavool, Tiit Välja, Meelis Piller, Hans Raudsik, Viktor Kerge, Kalle Pungas, Peep Sõber, Anne-Liis Õigus, Ene Kallas, Aime Sügis, Arvo Purga, Jüri Henno, Mercedes Merimaa, Leo Maigre jt. 18. detsembril 1996 registreeriti kaubamärk „Maaema mess“ Helve Laksbergi nimele. Patendiamet andis välja kaubamärgitunnistuse nr 21794 klassis 41 kultuuri- ja haridusalaste näituste korraldamiseks. Maaema messi temaatilisi konverentse juhtisid eri aegadel Meelis Piller, Reet Priiman, Ülo Meresmäe, Väino Liiman, Voldemar Vain, Enn Parve, Rein Ratas, Anto Raukas ja Lembit Reimal. Rahva lemmikesinejate hulka kuulusid [[Aleksander Heintalu]], [[Gunnar Aarma]], [[Luule Viilma]],[[Jüri Lina]], [[Igor Mang]] ja [[Igor Volke]]. Pikaajaliste ja aateliste korraldajate hulka erinevatel aegadel ja ülesannete täitmisel kuulusid peakorraldaja Helve Laksberg, arvutikunstnik ja operaator Aimar Laksberg, filmioperaator Leo Maigre, tehnik Kalle Pungas, messi teadmiste kogu liikmed ja konverentsijuhid Anto Raukas, Rein Ratas, Lembit Reimal ja kultuuriprogrammijuht Tiiu Anton. Maaema mess kujunes pikaajaliseks laia osavõtuga rahvaürituseks. Huvi messi vastu kasvas suuresti inimeste endi algatusel ja erinevates gruppides ning teave ürituste kohta levis osalejate ja külastajate kaudu. Esimese Maaema messi korraldamist toetas Põllumajandusministeerium. Messid olid valdavalt isemajandavad ning osalustasud ja piletitulu aitasid katta korralduskulusid. Ürituste ettevalmistamisel osalesid toimkonna liikmed ja vabatahtlikud. Avaliku sektori ning toetusfondide rahaline panus oli vähene. Messi korraldamise jätkamiseks registreeriti AS-i Teeleht kõrvale Mittetulundusühing Maaema, mis jäi hiljem ürituse peamiseks korraldajaks. Maaema messi 20. aastapäeva tähistamist ning viimast üritust „Maaema Sõbrapäev 2015“ toetas Tallinna linn. Messi sündmusi jäädvustas kümne aasta jooksul Leo Maigre, hiljem jätkas filmimist Olev Viitmaa. Maaema messist on säilinud aastatel 1994–2015 kogutud filmi- ja loengusalvestiste arhiiv. == Messi sümboolika ja väljaanded == Nime „Maaema“ valikul lähtuti esivanemate loodustunnetusest ja inimese elust kooskõlas loodusseadustega. Korraldajate käsitluses tähistas Maaema ürgset eluandjat ja kogu looduse kaitsjat. Messi nime ja sümboolika algse tähenduse sõnastamisel osalesid toimkonna liikmed. Maaema messi logo sümboliseerib avatud päikest 21 lainetava kiirega. Korraldajate tõlgenduses väljendas südamikust väljapoole lainetav päikesekujund teadmiste tulva, arenguteed ning inimese ja looduse harmooniat. Päikese keskmes asetseb [[kaheksakand]] ehk Muhu mänd, mida Eesti rahvakultuuris on kasutatud õnne-, kaitse- ja päikesemärgina ning seostatud ilmakaarte ja suunanäitamisega.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608825313/mark-soosaar-las-muhulased-usuvad-et-nemad-leiutasid-kaheksakanna Ester Vilgats. „Mark Soosaar: las muhulased usuvad, et nemad leiutasid kaheksakanna“]. ERR, 19. detsember 2022. Vaadatud 23. septembril 2026.</ref> Maaema messi varasem tunnuslause oli „Toetamaks loodussõbralikku ja ökoloogiliselt puhtamat elukeskkonda“. Hilisematel aastatel kasutati tunnusnimetust „Eluterve keskkonna ja teadmiste mess“. Maaema messi hümni „Püha Maaema iidne jõud“ sõnad ja viisi kirjutas 2005. aastal Peeter Kaber.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/340386/onnemeistri-lahkumine Eve Heinla. „Õnnemeistri lahkumine“]. Õhtuleht, 4. august 2009. Vaadatud 22. septembril 2026.</ref> Aastatel 1994–1999 andsid AS Teeleht ja hiljem OÜ Teeleht välja Maaema messi teatmikke. Need sisaldasid muu hulgas konverentsiettekannete teese ning esinejate lühitutvustusi. Osa sisust avaldati ka inglise ja saksa keeles. Maaema messiga oli pikaajaliselt seotud ka luuletaja Silvia Kelle, kelle luulekogu „Loitsusõnad Maaemale“ ilmus 2005. aastal. 2015. aastal valmisid dokumentaalfilmid „Maaema mess – 20 aastat tervist ja teadmisi“ ja „Maaema Sõbrapäev 2015“. Filmid koostas Helve Laksberg, nõuandjana osales Priit Ojavool ning montaaži ja tehnilise teostuse tegi Aimar Laksberg.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=dO2JojKk26g „Maaema mess – 20 aastat tervist ja teadmisi“]. YouTube. Vaadatud 21. septembril 2026.</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=eKUNwfIes-U „Maaema Sõbrapäev 2015“]. YouTube. Vaadatud 21. septembril 2026.</ref> == Ajalugu == * '''16.–17. aprill 1994''' – Maaema Mess 1994, Eesti Projekti hoone. Konverents „Tagasipöördumine looduse juurde“. * '''6.–7. mai 1995''' – Maaema Mess 1995, Eesti Projekti hoone. Konverents „Armastus, andestamine ja tervis“. * '''27.–28. aprill 1996''' – Maaema Kevadmess 1996, [[Salme Kultuurikeskus]]. * '''13. oktoober 1996''' – Maaema Sügismess 1996, Salme Kultuurikeskus.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19961012.1.5 „Salme keskuses tuleb Maaema mess“]. ''Eesti Päevaleht'', 12. oktoober 1996. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> * '''16.–18. mai 1997''' – Maaema Mess 1997, Salme Kultuurikeskus. Rahvusvaheline konverents „Unustatud tehnoloogiad tööstuse, energeetika ja põllumajanduse loodussõbralikuks kasutamiseks“. Messi raames toimusid ka kunstinäitus ja kunstioksjon, mille kohta anti välja eraldi kataloog.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19970513.2.10.3 „Maaema mess varasemast suurem“]. ''Õhtuleht'', 13. mai 1997. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> * '''24.–26. aprill 1998''' – Maaema Mess 1998, Salme Kultuurikeskus. Rahvusvaheline kaubandusmess ja temaatiline konverents propageerimaks loodussõbralikku ning ökoloogiliselt puhtamat elukeskkonda. * '''17.–25. aprill 1999''' – Maaema Mess 1999, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus aadressil Rävala puiestee 8 ning Tallinna Lillepaviljon. 17.–18. aprillil toimus konverents „Loodus ja tervis uuel aastatuhandel“, 19.–21. aprillil loodusfilmide programm ning 22. aprillil ökoloogiaseminar. Lillepaviljonis toimusid 23. aprillil loodustarkuste seminar, 24. aprillil seminar „Anomaalne maailm ja inimene“ ning 25. aprillil seminar „Kodukant, liikumine ja rahvuslik käsitöö“.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=maaleht19990408.1.35 „Maaema mess 99 ja ökoseminar“]. ''Maaleht'', 8. aprill 1999. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> * '''27.–30. aprill 2000''' – Maaema Mess 2000, [[Tallinna Lillepaviljon]]. Konverents „Eluterve Eesti“.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=maaleht20000127.2.18 „Maaema Mess ootab huvilisi“]. ''Maaleht'', 27. jaanuar 2000. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> * '''5.–7. aprill 2001''' – Maaema Mess 2001, Tallinna Lillepaviljon. Konverents „Maa ja inimene“. * '''6.–8. juuli 2001''' – Maaema Suvepäevad 2001, [[Aegviidu]], Uueveski. * '''10.–11. mai 2002''' – Maaema Mess 2002, Tallinna Lillepaviljon. * '''23.–24. mai 2003''' – X Maaema Juubelimess, Tallinna Lillepaviljon. Konverents „Maa, meie elu õnne ja ohtude allikas“. * '''15.–16. mai 2004''' – Maaema Kevadmess 2004, [[Tallinna lauluväljak]]. Konverents „Loodusest tulenev terve elu“. * '''9.–10. oktoober 2004''' – Maaema Mess ja Sügislaat 2004, Tallinna lauluväljak. Konverents „Kuldne sügis!“. * '''4.–5. detsember 2004''' – Maaema messi jõulud 2004, Tallinna lauluväljak. Konverents, mess ja kultuuriprogramm. * '''16.–17. aprill 2005''' – Maaema Kevadmess 2005, Tallinna lauluväljak. * '''11.–12. juuni 2005''' – Maaema Mess Rakvere 2005, Rakvere Spordikeskus. Konverents „Mineviku tarkus – meie aja pärisosa“. * '''27. august 2005''' – Maaema Suvelõpulaat simmaniga „Saue 12“, Saue linna tammik. * '''8.–9. oktoober 2005''' – Maaema Mess ja Sügislaat 2005, Tallinna lauluväljak. * '''29.–30. aprill 2006''' – Maaema Kevadmess 2006 – eluterve keskkonna ja teadmiste mess, Tallinna lauluväljak. Konverents „Olla või mitte olla – kas Eesti rahval on tulevikku?“. * '''3.–4. juuni 2006''' – Maaema Mess Rakvere 2006, Rakvere Spordikeskus. Konverentsid „Omandireform ja loodussõbralik kodukolle“ ning „Inimese tervis ja loodussõbralik kodukolle“. * '''7.–8. oktoober 2006''' – Maaema Mess ja Sügislaat 2006, Tallinna lauluväljak. * '''10.–11. mai 2008''' – Maaema Kevadmess 2008 – eluterve keskkonna ja teadmiste mess, Tallinna lauluväljak. Konverents „Unikaalne Eestimaa“. * '''25.–26. aprill 2009''' – XX Maaema Kevadmess, [[Skoone bastion]]. Konverents „Eluterve keskkond“. * '''5. september 2009''' – Maaema Looduslaat 2009, Elva kultuurikeskuse Sinilind parkla. * '''19.–20. september 2009''' – Maaema Viljapäevad 2009, Tallinna lauluväljak. Konverents „Tervis kõigile!“. * '''15.–16. mai 2010''' – Maaema Kevadmess 2010, Skoone bastioni park. Konverents „Maaroheline Tallinn“. * '''21.–22. mai 2011''' – Maaema Kevadmess 2011, Skoone bastioni staadion. Konverents „Energia meis endis ja meie ümber“. * '''12. mai 2012''' – Maaema Kevadmess 2012, Eesti Rahvusraamatukogu. Konverents „Kas maaelu Eestis on veel võimalik?“. * '''6. oktoober 2012''' – Maaema Sügismess 2012, Eesti Rahvusraamatukogu. Konverents „Tervis puhtast loodusest“. * '''21. september 2013''' – Maaema Sügismess 2013, Eesti Rahvusraamatukogu. Konverents „Eesti maaelu olevik ja tulevik“. * '''14. veebruar 2015''' – Maaema Sõbrapäev 2015, Eesti Rahvusraamatukogu. Ettekanded, kontserdid ja müük. == Viited == {{viited}} f30afmlt4vs0bwcfq7if6nojq91ra02 7241305 7241304 2026-09-25T01:47:34Z Loomine 238138 täiendame viiteid 7241305 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Maaema mess''' oli aastatel 1994–2015 Eestis korraldatud ürituste sari, mille programmi kuulusid konverentsid, näitused, laadad ja kultuuriüritused. Messi eesmärk oli lähendada inimest loodusele, tutvustada ja toetada Eesti pärimus- ja looduskultuuri ning käsitleda inimese ja looduse vahelisi suhteid, tervislikku eluviisi, alternatiivseid tervisekäsitlusi ja säästvat arengut. Maaema messi üritusi korraldati peamiselt Tallinnas. Seal tutvustati ja müüdi mahepõllumajandussaadusi ning sünteetiliste taimekaitsevahenditeta kasvatatud toitu, mahe- ja ökotooteid, looduslikest materjalidest käsitööd, looduskosmeetikat ja vaimset kirjandust. Messidel osales ka külalisi teistest riikidest. Esimeseks välismaiseks koostööpartneriks sai Soomes tegutsev „Hengen ja Tiedon messut“. Eesti huvilised käisid Soome messil ning Soome osalejad külastasid Maaema messi Eestis. Folklorist Mare Kõiva on käsitlenud Maaema messi kahekümne aasta vältel toimunud mitmetasandilise üritusena, mis toetas ökoloogiliselt tasakaalustatud eluviisi ning tutvustas permakultuuri, ökokülade liikumist, vaimseid praktikaid ja alternatiivmeditsiini suundi. Messi tegevusse kaasati ametlike institutsioonide esindajaid, loodus- ja humanitaarteadlasi, praktikuid, rahvaravijaid, kunstnikke ning loomeinimesi.<ref>[https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2015/krzwld/teesid.pdf Mare Kõiva. „Dialoogid paralleelmaailmadega“]. ''59. Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi teesid'', Eesti Kirjandusmuuseum, 2015, lk 24–26. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> Maaema messi peakorraldaja oli aastatel 1994–2015 Helve Laksberg. Ürituste sarja viimane sündmus „Maaema Sõbrapäev 2015“ toimus 14. veebruaril 2015 Eesti Rahvusraamatukogus. Programmi kuulusid sõbrapäeva ettekanded, kontserdid ja müük. == Korraldus == Maaema mess kasvas välja [[Tallinna Lastepolikliinik]]u keldris tegutsenud AS Teelehe taimetoidubaarist, mida juhtisid alates 1992. aastast Helve ja Margus Laksberg. Söögikohast kujunes külastajate ja huviliste kooskäimiskoht ning seal tekkinud mõtetest sai alguse Maaema mess. Aastate jooksul kujunes Maaema mess traditsiooniliseks laia osavõtuga rahvaürituseks. Messi sümboolikas ja eriti kevadiste ürituste sisus olid tähtsal kohal [[Maaema]], [[päike]], looduse tärkamine ning austus looduse vastu. Esimene toimkond koosnes huvilistest, kes hääletasid ürituse nime üle ja jagasid omavahel korraldusülesanded. Sellesse kuulusid Helve Laksberg, Margus Laksberg, Külli Reinup, Heldur Haldre, Mart Parmas, Kaia Kristjuhan, Priit Ojavool, Tiit Välja, Meelis Piller, Hans Raudsik, Viktor Kerge, Kalle Pungas, Peep Sõber, Anne-Liis Õigus, Ene Kallas, Aime Sügis, Arvo Purga, Jüri Henno, Mercedes Merimaa, Leo Maigre jt. 18. detsembril 1996 registreeriti kaubamärk „Maaema mess“ Helve Laksbergi nimele. Patendiamet andis välja kaubamärgitunnistuse nr 21794 klassis 41 kultuuri- ja haridusalaste näituste korraldamiseks. Maaema messi temaatilisi konverentse juhtisid eri aegadel Meelis Piller, Reet Priiman, Ülo Meresmäe, Väino Liiman, Voldemar Vain, Enn Parve, Rein Ratas, Anto Raukas ja Lembit Reimal. Rahva lemmikesinejate hulka kuulusid [[Aleksander Heintalu]], [[Gunnar Aarma]], [[Luule Viilma]],[[Jüri Lina]], [[Igor Mang]] ja [[Igor Volke]]. Pikaajaliste ja aateliste korraldajate hulka erinevatel aegadel ja ülesannete täitmisel kuulusid peakorraldaja Helve Laksberg, arvutikunstnik ja operaator Aimar Laksberg, filmioperaator Leo Maigre, tehnik Kalle Pungas, messi teadmiste kogu liikmed ja konverentsijuhid Anto Raukas, Rein Ratas, Lembit Reimal ja kultuuriprogrammijuht Tiiu Anton. Maaema mess kujunes pikaajaliseks laia osavõtuga rahvaürituseks. Huvi messi vastu kasvas suuresti inimeste endi algatusel ja erinevates gruppides ning teave ürituste kohta levis osalejate ja külastajate kaudu. Esimese Maaema messi korraldamist toetas Põllumajandusministeerium. Messid olid valdavalt isemajandavad ning osalustasud ja piletitulu aitasid katta korralduskulusid. Ürituste ettevalmistamisel osalesid toimkonna liikmed ja vabatahtlikud. Avaliku sektori ning toetusfondide rahaline panus oli vähene. Messi korraldamise jätkamiseks registreeriti AS-i Teeleht kõrvale Mittetulundusühing Maaema, mis jäi hiljem ürituse peamiseks korraldajaks. Maaema messi 20. aastapäeva tähistamist ning viimast üritust „Maaema Sõbrapäev 2015“ toetas Tallinna linn. Messi sündmusi jäädvustas kümne aasta jooksul Leo Maigre, hiljem jätkas filmimist Olev Viitmaa. Maaema messist on säilinud aastatel 1994–2015 kogutud filmi- ja loengusalvestiste arhiiv. == Messi sümboolika ja väljaanded == Nime „Maaema“ valikul lähtuti esivanemate loodustunnetusest ja inimese elust kooskõlas loodusseadustega. Korraldajate käsitluses tähistas Maaema ürgset eluandjat ja kogu looduse kaitsjat. Messi nime ja sümboolika algse tähenduse sõnastamisel osalesid toimkonna liikmed. Maaema messi logo sümboliseerib avatud päikest 21 lainetava kiirega. Korraldajate tõlgenduses väljendas südamikust väljapoole lainetav päikesekujund teadmiste tulva, arenguteed ning inimese ja looduse harmooniat. Päikese keskmes asetseb [[kaheksakand]] ehk Muhu mänd, mida Eesti rahvakultuuris on kasutatud õnne-, kaitse- ja päikesemärgina ning seostatud ilmakaarte ja suunanäitamisega.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608825313/mark-soosaar-las-muhulased-usuvad-et-nemad-leiutasid-kaheksakanna Ester Vilgats. „Mark Soosaar: las muhulased usuvad, et nemad leiutasid kaheksakanna“]. ERR, 19. detsember 2022. Vaadatud 23. septembril 2026.</ref> Maaema messi varasem tunnuslause oli „Toetamaks loodussõbralikku ja ökoloogiliselt puhtamat elukeskkonda“. Hilisematel aastatel kasutati tunnusnimetust „Eluterve keskkonna ja teadmiste mess“. Maaema messi hümni „Püha Maaema iidne jõud“ sõnad ja viisi kirjutas 2005. aastal Peeter Kaber.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/340386/onnemeistri-lahkumine Eve Heinla. „Õnnemeistri lahkumine“]. Õhtuleht, 4. august 2009. Vaadatud 22. septembril 2026.</ref> Aastatel 1994–1999 andsid AS Teeleht ja hiljem OÜ Teeleht välja Maaema messi teatmikke. Need sisaldasid muu hulgas konverentsiettekannete teese ning esinejate lühitutvustusi. Osa sisust avaldati ka inglise ja saksa keeles. Maaema messiga oli pikaajaliselt seotud ka luuletaja Silvia Kelle, kelle luulekogu „Loitsusõnad Maaemale“ ilmus 2005. aastal. 2015. aastal valmisid dokumentaalfilmid „Maaema mess – 20 aastat tervist ja teadmisi“ ja „Maaema Sõbrapäev 2015“. Filmid koostas Helve Laksberg, nõuandjana osales Priit Ojavool ning montaaži ja tehnilise teostuse tegi Aimar Laksberg.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=dO2JojKk26g „Maaema mess – 20 aastat tervist ja teadmisi“]. YouTube. Vaadatud 21. septembril 2026.</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=eKUNwfIes-U „Maaema Sõbrapäev 2015“]. YouTube. Vaadatud 21. septembril 2026.</ref> == Ajalugu == * '''16.–17. aprill 1994''' – Maaema Mess 1994, Eesti Projekti hoone. Konverents „Tagasipöördumine looduse juurde“. * '''6.–7. mai 1995''' – Maaema Mess 1995, Eesti Projekti hoone. Konverents „Armastus, andestamine ja tervis“. * '''27.–28. aprill 1996''' – Maaema Kevadmess 1996, [[Salme Kultuurikeskus]]. * '''13. oktoober 1996''' – Maaema Sügismess 1996, Salme Kultuurikeskus.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19961012.1.5 „Salme keskuses tuleb Maaema mess“]. ''Eesti Päevaleht'', 12. oktoober 1996. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> * '''16.–18. mai 1997''' – Maaema Mess 1997, Salme Kultuurikeskus. Rahvusvaheline konverents „Unustatud tehnoloogiad tööstuse, energeetika ja põllumajanduse loodussõbralikuks kasutamiseks“. Messi raames toimusid ka kunstinäitus ja kunstioksjon, mille kohta anti välja eraldi kataloog.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19970513.2.10.3 „Maaema mess varasemast suurem“]. ''Õhtuleht'', 13. mai 1997. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> * '''24.–26. aprill 1998''' – Maaema Mess 1998, Salme Kultuurikeskus. Rahvusvaheline kaubandusmess ja temaatiline konverents propageerimaks loodussõbralikku ning ökoloogiliselt puhtamat elukeskkonda. * '''17.–25. aprill 1999''' – Maaema Mess 1999, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus aadressil Rävala puiestee 8 ning Tallinna Lillepaviljon. 17.–18. aprillil toimus konverents „Loodus ja tervis uuel aastatuhandel“, 19.–21. aprillil loodusfilmide programm ning 22. aprillil ökoloogiaseminar. Lillepaviljonis toimusid 23. aprillil loodustarkuste seminar, 24. aprillil seminar „Anomaalne maailm ja inimene“ ning 25. aprillil seminar „Kodukant, liikumine ja rahvuslik käsitöö“.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=maaleht19990408.1.35 „Maaema mess 99 ja ökoseminar“]. ''Maaleht'', 8. aprill 1999. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> * '''27.–30. aprill 2000''' – Maaema Mess 2000, [[Tallinna Lillepaviljon]]. Konverents „Eluterve Eesti“.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=maaleht20000127.2.18 „Maaema Mess ootab huvilisi“]. ''Maaleht'', 27. jaanuar 2000. Vaadatud 25. septembril 2026.</ref> * '''5.–7. aprill 2001''' – Maaema Mess 2001, Tallinna Lillepaviljon. Konverents „Maa ja inimene“. * '''6.–8. juuli 2001''' – Maaema Suvepäevad 2001, [[Aegviidu]], Uueveski. * '''10.–11. mai 2002''' – Maaema Mess 2002, Tallinna Lillepaviljon. * '''23.–24. mai 2003''' – X Maaema Juubelimess, Tallinna Lillepaviljon. Konverents „Maa, meie elu õnne ja ohtude allikas“. * '''15.–16. mai 2004''' – Maaema Kevadmess 2004, [[Tallinna lauluväljak]]. Konverents „Loodusest tulenev terve elu“. * '''9.–10. oktoober 2004''' – Maaema Mess ja Sügislaat 2004, Tallinna lauluväljak. Konverents „Kuldne sügis!“. * '''4.–5. detsember 2004''' – Maaema messi jõulud 2004, Tallinna lauluväljak. Konverents, mess ja kultuuriprogramm. * '''16.–17. aprill 2005''' – Maaema Kevadmess 2005, Tallinna lauluväljak. * '''11.–12. juuni 2005''' – Maaema Mess Rakvere 2005, Rakvere Spordikeskus. Konverents „Mineviku tarkus – meie aja pärisosa“. * '''27. august 2005''' – Maaema Suvelõpulaat simmaniga „Saue 12“, Saue linna tammik. * '''8.–9. oktoober 2005''' – Maaema Mess ja Sügislaat 2005, Tallinna lauluväljak. * '''29.–30. aprill 2006''' – Maaema Kevadmess 2006 – eluterve keskkonna ja teadmiste mess, Tallinna lauluväljak. Konverents „Olla või mitte olla – kas Eesti rahval on tulevikku?“. * '''3.–4. juuni 2006''' – Maaema Mess Rakvere 2006, Rakvere Spordikeskus. Konverentsid „Omandireform ja loodussõbralik kodukolle“ ning „Inimese tervis ja loodussõbralik kodukolle“. * '''7.–8. oktoober 2006''' – Maaema Mess ja Sügislaat 2006, Tallinna lauluväljak. * '''10.–11. mai 2008''' – Maaema Kevadmess 2008 – eluterve keskkonna ja teadmiste mess, Tallinna lauluväljak. Konverents „Unikaalne Eestimaa“. * '''25.–26. aprill 2009''' – XX Maaema Kevadmess, [[Skoone bastion]]. Konverents „Eluterve keskkond“. * '''5. september 2009''' – Maaema Looduslaat 2009, Elva kultuurikeskuse Sinilind parkla. * '''19.–20. september 2009''' – Maaema Viljapäevad 2009, Tallinna lauluväljak. Konverents „Tervis kõigile!“. * '''15.–16. mai 2010''' – Maaema Kevadmess 2010, Skoone bastioni park. Konverents „Maaroheline Tallinn“. * '''21.–22. mai 2011''' – Maaema Kevadmess 2011, Skoone bastioni staadion. Konverents „Energia meis endis ja meie ümber“. * '''12. mai 2012''' – Maaema Kevadmess 2012, Eesti Rahvusraamatukogu. Konverents „Kas maaelu Eestis on veel võimalik?“. * '''6. oktoober 2012''' – Maaema Sügismess 2012, Eesti Rahvusraamatukogu. Konverents „Tervis puhtast loodusest“. * '''21. september 2013''' – Maaema Sügismess 2013, Eesti Rahvusraamatukogu. Konverents „Eesti maaelu olevik ja tulevik“. * '''14. veebruar 2015''' – Maaema Sõbrapäev 2015, Eesti Rahvusraamatukogu. Ettekanded, kontserdid ja müük. == Viited == {{viited}} sqe054rvfaza10236j6ges74e5wjfp9 Ernest Gellner 0 174521 7241608 7226883 2026-09-25T11:31:30Z Morel 26171 7241608 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ernestgellner2.jpg|pisi|Ernest Gellner (1977).]] '''Ernest André Gellner''' ([[9. detsember]] [[1925]] [[Pariis]] – [[5. november]] [[1995]] [[Praha]]) oli juudi filosoof, sotsioloog ja sotsiaalantropoloog. Ta oli üks tähtsamaid kaasaegse ühiskonna teoreetikuid, kelle mõju ulatus paljudesse teadusvaldkondadesse. Ta oli [[kriitiline ratsionalism|kriitilise ratsionalismi]] esindaja. Tuntud on ta modernse [[identiteet|identiteedi]] ja [[rahvuslus]]teooria rajajana. == Elukäik == Ta sündis saksakeelsete Tšehhimaalt pärit juudi emigrantide Rudolfi ja Anna lapsena. Vanemad kolisid peatselt Prahasse tagasi, kus Ernest lõpetas tšehhikeelse algkooli ja ingliskeelse põhikooli. [[1939]] kolis pere [[natsism|natside]] eest [[Inglismaa]]le, [[London]]ist pisut põhjas asuvasse [[St. Albans]]isse, kus ta sai keskhariduse. Praha oli Gellneri jaoks unistuste linn, kuid [[raudne eesriie|raudse eesriide]] tõttu ei saanud ta seal elada. Alles [[1993]] sai ta Prahasse tagasi kolida. Seal elas ta oma surmani. Ta oli 1962–1984 [[London School of Economics and Political Science]]'i filosoofiaprofessor ja 1984–1993 [[Cambridge'i Ülikool]]i sotsiaalantropoloogia professor. Ta oli 1993. aastast [[George Soros]]i rahastatud [[Kesk-Euroopa Ülikool]]i õppejõud ja selle natsionalismi uurimiskeskuse direktor. Ta valiti [[1974]] [[Briti Akadeemia]] liikmeks. Ta oli [[Anthony D. Smith]]i õpetaja. Gellner suri südamerabanduse tagajärjel. == Teoseid == *"Words and Things" (1959) *"Thought and Change" (1964) *"The Devil in Modern Philosophy" (1974) *"Nations and Nationalism" (1983) == Teosed eesti keeles == * "Rahvused ja rahvuslus". Tõlkinud [[Anneli Andresson]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1994]], nr 10, lk 2207–38; nr 11, lk 2429–2462; nr 12, lk 2653–86; [[1995]], nr 1, lk 197–222; nr 2, lk 419–446 ja nr 3, lk 643–670. Toimetaja eessõna: [[Jaan Isotamm]], 1994/10, lk 2209–18. Järelsõna: [[Eero Loone]], "Rahvus. Rahvuslus. Rahvas. Riik. Ühiskond. Kultuur", 1995/3, lk 665–670 * "Religioon ja profaansus". Tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2002]], nr 2/3, lk 141–148 == Kirjandus == * [[Leonidas Donskis]], "Ernest Gellner: tsivilisatsioonianalüüs ajalooteooriana" (tõlgitud käsikirjast ''Ernest Gellner. Civilization Analysis as a Theory of History''). Tõlkinud [[Triinu Pakk-Allmann]] – Akadeemia [[1999]], nr 5, lk 1031–50 ja nr 6, lk 1228–45; ka L. Donskise raamatus "Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest", inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann, [[Tallinn]], [[2010]], lk 41–88; ISBN 9789985587003 == Välislingid == * Ernest Gellner, [http://www.sirp.ee/archive/1999/19.02.99/Sots/sots1-5.html "Islam" (1. osa)] ja [http://www.sirp.ee/archive/1999/26.02.99/Sots/sots1-7.html (2. osa)]. Tõlkinud [[Jan Kaus]] – [[Sirp]] [[19. veebruar]] [[1999]], lk 18; järg: [[26. veebruar]] * [[Raivo Vetik]], [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4516 "Rahvusluse mõtestamisest" (Ernest Gellneri ja Anthony D. Smithi rahvusluse teooriatest). Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga] – Vikerkaar [[2007]], nr 3, lk 54–63 {{DEFAULTSORT:Gellner, Ernest}} [[Kategooria:Suurbritannia filosoofid]] [[Kategooria:Suurbritannia sotsioloogid]] [[Kategooria:Juudid]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1995]] 1cxkqk57s4zswor0we32yd0iqnvbnve Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev 0 175220 7241125 7081284 2026-09-24T18:07:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241125 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Valentinovitš Šahhovskoi''' ([[1864]]. aastast '''Šahhovskoi-Glebov-Strešnev''', Михаил Валентинович Шаховской-Глебов-Стрешнев; [[22. september]] [[1836]] – [[2. veebruar]] [[1892]] [[Aachen]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ja riigitegelane. [[Vürst]]. Mihhail Šahhovskoi sündis [[Valentin Mihhailovitš Šahhovskoi|Valentin Šahhovskoi]] (1801–1850) ja tema esimese naise Jelizaveta Aleksandrovna Muhhanova (1803–1836) pojana. Tal oli õde Natalja Šahhovskaja <ref>[http://www.rulex.ru/rpg/portraits/25/25818.htm Шаховская Наталья Валентиновна (1848)]</ref> ning tema vanem vend [[Aleksandr Valentinovitš Šahhovskoi|Aleksandr Šahhovskoi]] (1831–1906) oli õuemeister ja salanõunik. [[1869]]. aastal määrati Mihhail [[polkovnik]]u auastmes [[Riia sõjaväeringkond|Riia sõjaväeringkonna]] staabiülemaks, seejärel oli ta aastail [[1870]]–[[1875]] [[Eestimaa kuberner]] ja ülendati [[kindralmajor]]iks. [[15. jaanuar]]il [[1875]] kanti ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] matriklisse suguvõsana nr 284.<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3,: Estland, Bd.:3'', Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=320 lk.311]</ref> <ref>[[Carl Arvid von Klingspor]]: ''Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter''. Stockholm 1882 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000445/images/index.html?id=00000445&nativeno=98 vapp] [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000445/images/index.html?seite=96 info]</ref> [[1. jaanuar|1. jaanuarist]] [[1876]] kuni [[11. veebruar|11. veebruarini]] [[1879]] oli ta [[Tambovi kuberner]]. [[12. märts]]il [[1879]] nimetati ta keisrinna Maria Fjodorovna asutatud heategevusühingu Moskva osakonna usaldusisikuks (''почетный опекун Московского присутствия Опекунского совета ведомства императрицы Марии Федоровны'') ja ta jäi sellele ametikohale kuni surmani.<ref>[http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=136176 Biografija.ru: Шаховской-Глебов-Стрешнев князь Михаил Валентинович] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Pärast usaldusisikuks määramist elas ta peamiselt Moskvas. [[1881]]. aastal ülendati ta [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]] ja talle anti [[Valge Kotka orden (Venemaa keisririik)|Valge Kotka orden]]. Viimastel eluaastatel oli ta raskelt haige ja [[1891]]. aasta lõpus läks ravile [[Saksamaa]]le. Sealt ta tagasi enam ei tulnudki ja suri 55-aastaselt 2. veebruaril 1892 [[Aachen]]is. ==Autasud== *[[Püha Stanislavi orden]] *[[Püha Anna orden]] 1. klass *[[Valge Kotka orden (Venemaa keisririik)|Valge Kotka orden]] ==Perekond== [[Pilt:Pokrov-Streshnevo.jpg‎|thumb|[[Pokrovskoje-Strešnevo]] mõisa härrastemaja [[Moskva]]s]] Ta oli [[1862]]. aastast abielus [[Eugenie von Brevern]]iga (Евгения Федоровна (фон Бреверн) Шаховская-Стрешнева-Глебова; u 1841 – 1924), kes oli [[Jägala mõis]]ast pärit kindralmajor [[Ludwig Magnus Ferdinand von Brevern|Ferdinand von Brevern]]i (Федор Логгинович Бреверн; 1799/1802 – u 1863) ja Natalja Petrovna Glebova-Strešneva (Наталья Петровна Глебова-Стрешнева) tütar.<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3,: Estland, Bd.:3'', Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=52 lk.43]</ref> Abikaasa ema oli Pjotr Fjodorovitš Glebovi ja Jelizaveta Petrovna Strešneva (surn. 1793) tütar, nende järgi sai Mihhail 1864. aastal õiguse kasutada kõigi kolme perekonnanime järgi vürst '''Šahhovskoi-Glebov-Strešnev'''i nime. 1864. aastal päris 23-aastane abikaasa Eugenie oma ema esivanematele Glebovitele kuulunud [[Pokrovskoje-Strešnevo mõis]]a [[Moskva]]s<ref>{{Netiviide |url=http://www.helikon.ru/tree/?lang=rus&id=9 |pealkiri=ГЕЛИКОН-ОПЕРА: История дома на Никитской |vaadatud=2009-06-11 |arhiivimisaeg=2009-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090201142205/http://helikon.ru/tree/?lang=rus&id=9 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref>[[:ru:Покровское-Стрешнево (усадьба)|:ru:Усадьба Покровское-Стрешнево]]</ref> [[File:Вокзал.jpg‎|thumb|[[Šahhovskaja]] raudteejaam [[Moskva oblast]]is]] Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva järgi on nimetatud [[1901]]. aastal valminud [[Moskva–Vindavi raudtee]]<nowiki>lõigul</nowiki> ([[:ru:Московско-Виндаво-Рыбинская железная дорога|:ru:Московско-Виндаво железная дорога]]) asuv [[Šahhovskaja]] asula ja [[Šahhovskaja raudteejaam]] (''Железнодорожная станция Шаховская'').<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://ia-shah.mosoblonline.ru/fotoalbum/211.html |vaadatud=2009-06-11 |arhiivimisaeg=2008-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080921115209/http://ia-shah.mosoblonline.ru/fotoalbum/211.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Pärast abikaasa surma ostis riigidaam ja vürstinna Eugenie endale 275 000 [[rubla]] eest [[9. märts]]il [[1911]] [[Haapsalu]] külje alla, [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] asunud [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]a koos [[Vilkla mõis|Vilkla]]ga, mis jäid tema valduseks, kuni [[1919. aasta maareform]]iga mõisad võõrandati.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16543 Uuemõisa mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris]</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mihhail Nikolajevitš Galkin-Vraskoi]] | nimi=[[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberner]] | aeg=[[1870]]–[[1875]] | järgnev= [[Viktor Petrovitš Polivanov]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Mihhail}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Vene Eestimaa kubernerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1836]] [[Kategooria:Surnud 1892]] emyq9cwjl2ifanlspn05gh30wjz13kd Nikolai Bogdanovitš 0 176675 7241376 7163367 2026-09-25T04:37:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241376 wikitext text/x-wiki [[Pilt:NM Bogdanovich.jpg|pisi|Nikolai Bogdanovitš]] '''Nikolai Modestovitš Bogdanovitš''' (vene Николай Модестович Богданович; [[1856]] – [[19. mai]] <small>(6. mai [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1903]] [[Ufa]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] riigitegelane. Ta oli [[kolleegiuminõunik]], [[Łomża kubermang|Łomża]] asekuberner [[18. oktoober|18. oktoobrist]] [[1887]] kuni 15. märtsini 1890, [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] asekuberner [[15. märts]]ist [[1890]] kuni 15. detsembrini 1892, [[Tobolski kubermang|Tobolski]] kuberner [[10. detsember|10. detsembrist]] [[1892]] kuni [[8. märts]]ini [[1896]], [[Ufaa kubermang|Ufa]] kuberner [[19. oktoober|19. oktoobrist]] (29. okt.) [[1896]] kuni mõrvamiseni [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] poolt [[6. mai]]l (28. mai) [[1903]] ja [[tõeline riiginõunik]] (1903).<ref>[http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?ID=11506 biografija.ru: Богданович Николай Модестович] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref>[http://www.rusk.ru/st.php?idar=104347 Мученик долга: 19 мая день памяти Уфимского губернатора Н.М.Богдановича, злодейски убитого в 1903 году]</ref> ==Perekond== Tema isa oli Peterburi sõjaakadeemia sõjandusajaloo professor, kindralleitnant ja sõjakirjanik [[Modest Ivanovitš Bogdanovitš|Modest Bogdanovitš]] (1805–1882), kes oli luuletaja [[Ippolit Bogdanovitš]]i (1743–1803) sugulane.<ref>[[:de:Modest Iwanowitsch Bogdanowitsch]]</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mihhail Nikolajevitš Sevastjanov|Mihhail Sevastjanov]] | nimi=[[Łomża kubernerid|Łomża asekuberner]] | aeg=[[1887]]–[[1890]] | järgnev= [[Dionizy Nikolajevitš Łabudziński|Dionizy Łabudziński]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Hermann von Tobiesen]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa asekuberner]] | aeg=[[1890]]–[[1892]] | järgnev= [[Aleksandr Nikolajevitš Bulõgin|Aleksandr Bulõgin]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vladimir Aleksandrovitš Troinitski|Vladimir Troinitski]] | nimi=[[Tobolski kubernerid|Tobolski kuberner]] | aeg=[[1892]]–[[1896]] | järgnev= [[Leonid Mihhailovitš Knjazev|Leonid Knjazev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Hristoforovitš Logvinov|Nikolai Logvinov]] | nimi=[[Ufaa kubernerid|Ufaa kuberner]] | aeg=[[1896]]–[[1903]] | järgnev= [[Ivan Nikolajevitš Sokolovski|Ivan Sokolovski]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Bogdanovitš, Nikolai Modestovitš}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Liivimaa viitsekubernerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1856]] [[Kategooria:Surnud 1903]] ehznqyrm3xccoq38ps35lz7t2078ogu Idritsa 0 184321 7241496 7176592 2026-09-25T09:24:04Z Velirand 67997 7241496 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Idritsa | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Идрица | | pilt = Idrytsa-pasiolak.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 3862 (2025) | asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast }} '''Idritsa''' on alev [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Sebeži rajoon]]is. Asub [[Idritsa jõgi|Idritsa jõe]] ääres. Alevit läbib [[Moskva–Riia raudtee]]. [[Kategooria:Pihkva oblasti alevid]] [[Kategooria:Sebeži rajoon]] bn5okpgzwj9kpnc6eiormkwdtkgs3wa Mihhail Paškov 0 186207 7241117 7080402 2026-09-24T17:59:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241117 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mikhail Pashkow.jpg|pisi|Mihhail Paškov]] '''Mihhail Aleksejevitš Paškov''' ([[saksa keel]]es Michael Paschkow; [[vene keel]]es Михаил Алексеевич (Александрович<ref>{{Netiviide |url=http://www.rusarchives.ru/guide/lf_ussr/pash_pip.shtml |pealkiri=rusarchives.ru: ПАШКОВ Михаил Александрович (1853-1908), ген.-лейтенант, лифляндский губернатор (1901-1905). СПбФ ИРИ РАН, ф. 238, в составе коллекции Н. П. Лихачева, 14 ед. хр., 1871-1905 |vaadatud=2009-09-29 |arhiivimisaeg=2009-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091126053744/http://www.rusarchives.ru/guide/lf_ussr/pash_pip.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref>) Пашков; [[1853]] – jaanuar [[1908]] [[Bern]]<ref>[http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/?event_id=822 Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb.: 1908 Jaanuaris sureb Bernis Liivimaa kuberner M. A. Paškov.]</ref>) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ja riigitegelane. Ta oli [[kindralmajor]] ([[31. detsember]] [[1901]]), [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[Liivimaa tsiviilkuberner|tsiviilkuberner]] [[27. jaanuar]]ist [[1901]] kuni [[27. juuni]]ni [[1905]] ja [[Püha Vladimiri orden]]i kavaler.<ref>http://www.worldstatesmen.org/Latvia.htm</ref> ==Perekond== Tema vanemad olid [[Peterburi]]s elanud [[alampolkovnik]] Aleksei Jegorovitš Paškov (1821–1896; Алексей Егорович Пашков) ja Julia Muravjova (1825–1878; Юлия Николаевна Муравьева).<ref>{{Netiviide |url=http://r-g-d.ru/P/pashkov.htm#%D0%9F%D0%90%D0%A8%D0%9A%D0%9E%D0%92%20%D0%90%D0%9B%D0%95%D0%9A%D0%A1%D0%95%D0%99%20%D0%95%D0%93%D0%9E%D0%A0%D0%9E%D0%92%D0%98%D0%A7%201821-1896 |pealkiri=r-g-d.ru: ПАШКОВ АЛЕКСЕЙ ЕГОРОВИЧ 1821-1896 |vaadatud=2009-09-29 |arhiivimisaeg=2009-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091019134522/http://www.r-g-d.ru/P/pashkov.htm#%D0%9F%D0%90%D0%A8%D0%9A%D0%9E%D0%92%20%D0%90%D0%9B%D0%95%D0%9A%D0%A1%D0%95%D0%99%20%D0%95%D0%93%D0%9E%D0%A0%D0%9E%D0%92%D0%98%D0%A7%201821-1896 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref>[http://forum.svrt.ru/index.php?showtopic=1748 Форум Союза Возрождения Родословных Традиций: Пашковы]</ref> Tema ema oli [[Novgorodi kubermang|Novgorodi]] kuberneri (1814–1818), riigisekretäri, salanõuniku ja arheoloogi [[Nikolai Nazarovitš Muravjov|Nikolai Murajov]]i (1775–1845; Николай Назарович Муравьёв) ja [[Tallinn]]as sündinud Elisabeth Charlotte Beata von [[Möller]]i (1807–1877) tütar, admirali ja Riiginõukogu liikme (1821) [[Berend Otto von Möller|Otto von Möller]]i (1764–1848) tütretütar.<ref>''Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft'', Görlitz, 1935 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?seite=216 lk.216]</ref> Mihhaili vanem vend [[Aleksei Aleksejevitš Paškov|Aleksei]] (1849–1903; Алексей Алексеевич Пашков) oli tallmeister ja [[1874]]. aastast abielus krahvitar Alexandra [[Cancrin]]iga (1854–1899; Александра Александровна Канкрина), kelle isa [[Franz Fabian von Cancrin|Aleksandr von Cancrin]] (1822–1891; Александр-Фабиан Егорович Канкрин) oli [[Jekaterinoslav]]i kreisi aadelkonna peamees, ning vanaisa krahv [[Georg von Cancrin|Georg Ludwig Daniel von Cancrin]] (1774–1845) [[Raikküla mõis|Raikküla]] ja [[Reola mõis|Reola]] mõisa omanik ja Venemaa rahandusminister.<ref>{{Netiviide |url=http://r-g-d.ru/P/pashkov.htm#%D0%9F%D0%90%D0%A8%D0%9A%D0%9E%D0%92%20%D0%90%D0%9B%D0%95%D0%9A%D0%A1%D0%95%D0%99%20%D0%90%D0%9B%D0%95%D0%9A%D0%A1%D0%95%D0%95%D0%92%D0%98%D0%A7%201849-1903 |pealkiri=r-g-d.ru: ПАШКОВ АЛЕКСЕЙ АЛЕКСЕЕВИЧ 1849-1903 |vaadatud=2009-09-29 |arhiivimisaeg=2009-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091019134522/http://www.r-g-d.ru/P/pashkov.htm#%D0%9F%D0%90%D0%A8%D0%9A%D0%9E%D0%92%20%D0%90%D0%9B%D0%95%D0%9A%D0%A1%D0%95%D0%99%20%D0%90%D0%9B%D0%95%D0%9A%D0%A1%D0%95%D0%95%D0%92%D0%98%D0%A7%201849-1903 |url-olek=ei tööta }}</ref> Mihhail Paškovi sugulane [[Vassili Aleksandrovitš Paškov|Vassili Paškov]] (1764–1834; Василий Александрович Пашков)<ref>[http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=104728 biografija.ru: Пашков Василий Александрович] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> oli ülemjäägermeister (1819), Riiginõukogu liige (1821) ja [[Püha Andrease orden]]i kavaler (1830), kelle tütred, Tatjana (1793–1875; Татьяна Васильевна Пашкова) ja Jevdokija (1796–1868; Евдокия Васильевна Пашкова), olid [[Eestimaa rüütelkond]]a kuulunud kindraladjutantide vürst [[Illarion Vassiltšikov]]i (1776–1847)<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 3: Estland, Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=312 lk.303]</ref> ja krahv [[Vassili Vassiljevitš Levašov|Vassili Levašov]]i (1783–1848; [[:ru:Левашов, Василий Васильевич|ru]])<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 3: Estland, Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=313 lk.304]</ref> abikaasad, ning poegadest [[Aleksandr Vassiljevitš Paškov|Aleksandr]] (1792–1868; Александр Васильевич Пашков) oli kindralmajor ja [[Mihhail Vassiljevitš Paškov|Mihhail]] (1802–1863; Михаил Васильевич Пашков) kindralleitnant, ning 1829. aastast abielus Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneriks olnud krahv [[Johann Eduard von Baranoff]]i vanema õe Mariaga (1807–1887).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2: Estland'', Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=800 lk.30]</ref> ==Vaata ka== *[[Paškovi maja]] [[Moskva]]s ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Asekuberner<br/> [[Aleksandr Nikolajevitš Bulõgin|Aleksandr Bulõgin]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa tsiviilkuberner]] | aeg=[[1901]]–[[1905]] | järgnev=Asekuberner<br/> [[Pjotr Petrovitš Nekljudov|Pjotr Nekljudov]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Paškov, Mihhail Aleksejevitš}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Liivimaa kubernerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1853]] [[Kategooria:Surnud 1908]] pqudpdl3sjm0fvmocb43alrr994993w Natalja Lopuhhina 0 186292 7241330 7014553 2026-09-25T03:10:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241330 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lopuhina Nataliya Fedorovna.jpg|pisi|Natalja Lopuhhina. [[Lavrenti Serjakov]]i [[gravüür]]]] '''Natalja Lopuhhina''' (enne abielu '''von Balk'''; [[vene keel|vene]] Наталья Фёдоровна Лопухина (фон Балк); [[11. november]] [[1699]] – [[11. mai]] [[1763]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa päritolu]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] keisrinnade [[Anna Ivanovna]] ja [[Jelizaveta Petrovna]] õukonna riigidaam.<ref>{{Netiviide |url=http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=78972 |pealkiri=biografija.ru: Лопухина Наталья Федоровна |vaadatud=2009-09-30 |arhiivimisaeg=2008-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080503090410/http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=78972 |url-olek=ei tööta}}</ref> Teda süüdistati vandenõus nn. [[Lopuhhini afäär]]is ja pagendati [[Siber]]isse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?ID=7631 |pealkiri=biografija.ru: Балк Наталья Федоровна |vaadatud=2009-09-30 |arhiivimisaeg=2012-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120308124958/http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?ID=7631 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Perekond== Tema vanemad olid [[Liivimaa]] [[aadel|aadlik]] ja hilisem [[Riia]] kuberner [[Theodor von Balk]] (1670–1739) ja [[Matrjona Balk|Matrjona Mons]], kes oli [[Peeter I]] lähedaste [[Anna Mons]]i ja [[Villim Mons]]i õde ja [[1724]]. aastast [[Katariina I]] riigidaam.<ref>[[Valeri Fedortšenko]] (Валерий Иванович Федорченко): ''Дворянские роды, прославившие Отечество : энциклопедия дворянских родов'', Москва: ОЛМА-Пресс, 2003, ISBN 5786700569 [http://books.google.ee/books?id=2ERh-2oQaeIC&lpg=PT30&ots=aDOTkzZ6VO&dq=%D0%A4%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D1%80%20%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87%20%D1%84%D0%BE%D0%BD%20%D0%91%D0%B0%D0%BB%D0%BA&hl=en&pg=PT30#v=onepage&q=&f=false lk.31]</ref> <ref>{{Netiviide |url=http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?ID=7628 |pealkiri=biografija.ru: Балк Матрена Ивановна |vaadatud=2009-09-30 |arhiivimisaeg=2022-06-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220630070906/http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?ID=7628 |url-olek=ei tööta}}</ref> Tema vennad [[Pavel von Balk|Pavel]] (1690–1743/60) ja [[Pjotr von Balk|Pjotr]] (1712–1762) olid Venemaa sõjaväelased, kammerhärrad ja [[Püha Aleksandr Nevski orden]]i kavalerid. Natalja abiellus [[Jevdokija Lopuhhina]] sugulase, [[viitseadmiral]]i ja Astrahani kuberneri [[Stepan Vassiljevitš Lopuhhin|Stepan Lopuhhin]]iga (surnud 1748). Abielust sündis poeg [[Ivan Stepanovitš Lopuhhin|Ivan]], kes koos emaga küüdidati [[Siber]]isse.<ref>[http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=78950 biografija.ru: Лопухин Иван Степанович] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Lopuhhina, Natalja}} [[Kategooria:Lopuhhinid]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1699]] [[Kategooria:Surnud 1763]] ravz9sheo3inzc5dxwdkc31ior7znis Bežanitsõ 0 187159 7241495 6517608 2026-09-25T09:23:14Z Velirand 67997 7241495 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bežanitsõ | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Бежаницы | | pilt = Бежаницы_-_главная_улица.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 3468 (2025) | asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast }} '''Bežanitsõ''' [bež'aanitsõ] on alev [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Bežanitsõ rajoon]]i keskus. Alevit läbib [[Pihkva]]–[[Velikije Luki]] maantee. Bežanitsõ sai alevi staatuse [[1961]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20130506090838/http://bezhanicy.reg60.ru/orajone/istorija История] Бежаницкий район</ref> ==Elanike arvu dünaamika== * 4700 (2008) * 4600 (2009) * 4300 (2011) * 4100 (2013) * 3900 (2014) * 3600 (2016) * 3620 (2023) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://www.bezhanitsy.narod.ru/ [[Kategooria:Pihkva oblasti alevid]] b2mvqdwr9cwlh5zsgn45tpq342tdx25 Väike-Õismäe 0 188723 7241325 7111649 2026-09-25T02:55:29Z Kruusamägi 1530 /* Arhitektuur */ seda pilti enam pole 7241325 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=detsember}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=detsember}} {{linn | nimi = Väike-Õismäe | pilt = Väike-Õismäe asumi kaart.png | pindala = 2,18<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 26 178 (1.1.2022)<ref name="Tallinn arvudes 2022">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2022], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2022</ref> | asendikaardi_pilt = Tallinn vaike-oismae asum.png | Väike Õismäe üldplaneering = }} '''Väike-Õismäe''' on asum [[Tallinn]]as Haabersti linnaosas. See piirneb [[Veskimetsa]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka,]] [[Astangu]] ja [[Pikaliiva]] asumiga. Asumi pindala on 2,18 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> Väike-Õismäe sai nime 1960. aastal, nimi pandi asumist põhja poole jääva [[Õismäe]] asumi järgi. Väike-Õismäe nimevalik oli arvatavasti mõjutatud tolle aja ''mäe''-lõpuga nimede moest.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Sõna "väike" viitab planeeringu peegeldamise läbi laiendamise võimalusele. == Elanikkond == {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv # jaanuari seisuga<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /> <ref>https://statistika.tallinn.ee/</ref> |- |2023 |26 272 |- |2022 |26 178 |- |2020 |26 769 |- |2017 |27 150 |- |2016 |27 284 |- |2015 |27 481 |- |2014 |27 507 |- |2013 |27 337 |- |2012 |27 172 |- |2011 |27 685 |} Väike-Õismäe on Haabersti linnaosa kõige rahvarohkem asum.<ref name="Tallinn arvudes 2020" /> Väike-Õismäe elanikkonnas moodustavad 0–17-aastased 12–17% ja üle 68-aastased 20–31%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref> [[File:Õhuvaade Väike-Õismäe asumile.png|300px|thumb|right|Õhuvaade Väike-Õismäe asumile]] ==Territoorium== Väike-Õismäe paikneb Veskimetsa (Loomaaia) ja Harku järv rohealade vahel. Väike-Õismäe asumi põhilise elamumahud moodustavad 5-, 9- ja 16-korruselised elamud, mis ehitati [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadi]] (Tallinna EEK) poolt. Elamurajooni keskel asub [[Väike-Õismäe tiik]], mis on ümmargune tehisjärv. Elurajooni n-ö selgrooks on kohalik ringtee ([[Õismäe tee]]).<ref name=":0" /> Asumis asub [[Lääne-Tallinna Keskhaigla|Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti tervisekeskus]] ja Õismäe Sportmängude hall. Asumi territooriumi läbivad [[Järveotsa oja]] ja [[Soone oja]]. === Väike-Õismäe asumi tänavad === Asumis asuvad [[Akadeemia tee]], [[Astangu tänav]], [[Ehitajate tee]], [[Järveaasa tänav]], [[Järveotsa tee]], [[Mihkli tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Päevalille tänav]], [[Randma tänav]] ja [[Õismäe tee]]. == Haridus ja kultuur == Väike-Õismäe asumis asub kokku 4 kooli: [[Tallinna Õismäe Gümnaasium]] (algselt Tallinna 9. Keskkool, seejärel Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium), [[Haabersti Vene Gümnaasium]] (endine Tallinna 5. Keskkool), [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]] ja [[Tallinna Järveotsa Gümnaasium]]. Asumis on [[Väike-Õismäe raamatukogu]] ja [[Nurmenuku raamatukogu]]. == Arhitektuur == Modernistlik stiil, saledad tüüppaneelelamud. Juhtmõte - "keskkond elamiseks". Planeeringu teeb eriliseks selle ehitamise ajastu - projekteerimine ja ehitamine piiramatute ressursside ja maakasutuse tingimustes. Selge üldkompositsioon ühes arvukate pikkade planeeringut läbivate arhitektuuriliste joontega. Elamumahud kuldses proportsioonis "ɸ" (6-, 10-, 18-korrust ühes pealmise ja alumise tehnokorrusega; 5-, 9-, 16-elamisotstarbelise korrusega). 16-korruseliste arhitektuurilised jooned, tipnevusega Väike-Õismäe III. Keskuse alal 5 kõrghoonete paiknevus logaritmilises spiraalis mille kasvu/vähenemise faktor on „ɸ“. Puuduvat maastikureljeefi püüti korvata 1-, 2-, 4-, 5-, 9- ja 16-korruseliste ehitiste modelleerimisega, nii et tekiksid võimalikult mitmekesised kooslused ja meeldejääv siluett paljudest vaatepunktidest. Et hõlbustada orienteerumist ühelaadsete paneelelamute rägastikus, peeti ainuõigeks ülevaatliku ja selge üldkompositsiooni loomist. Mitmest töövariandist osutus kõige lootustandvamaks neljas: rangelt kontsentriliste ovaalidena komponeeritud hoonegrupid, tänavad, jalgteed ja pargiala. Tehisjärv kõige eelneva keskpunktis, millel peegelduks erineva kõrgusega hoonestus. Seejuures 16-korruselised saledad tornelamud tingimata madalate 5-korruseliste, mitte 9-korruseliste taustal. Keskse tehisveekogu kaldad lameda koonusena, millel muruala päevitamiseks ja rahulikuks puhkuseks. Selle ümber tihe metsapark, mis eraldab lasteasutused ja koolid rahulikku jalakäijate tsooni, mida ei häiri mingid liiklusvahendid. Eeskujuks vanade linnaosade looklevad kitsad kodused tänavad. Hoonete paiknevus valiti viisil et kõikidesse korteritesse jõuaks piisavalt päikesevalgust ja kõikidest korteritest mitmekesised ja avarad vaated lõpmatusse. Tänava laiuse optiliseks vähendamiseks vastas-külgede hooneid on nihutatud nii, et nende piki-küljed ei jäänud kohastikku. See lubas ehitusjoonte vahekaugust vähendada. Kaarjad puuderidadega ääristatud tänavad ja väljakud omandasid nii inimlikuma mastaabi kui paljudes teistes uusrajoonides. Võrreldes töövariantidega (kus arvukad tänavad eraldasid üksteisest kolme-nelja mikrorajooni) andis ühe ringtänavaga lahendus mitme miljonilise kokkuhoiu. Vähenesid kulutused tänavate väljaehitamisele ja tehnovõrkude rajamisele. Suurenes hoonestuse alla võetav hinnaline linnaterritoorium, elamispind ja haljastatud ala. Väike-Õismäel püüti taastada mitteläbitavad, valguseküllased haljastatud õued, mis looksid eeldused kollektiivsustunde tekkimisele. Ühise hoole ja vastutuse tekkimiseks korra, puhtuse ja haljastuse seisundi eest oma kodu juures. Teiste sõnadega võeti eeskujuks pigem vanalinna traditsioonilised kvartalid kui värsked linnaehituse käsiraamatud, mis ei jäänud ekspertidel märkamata ja autoritele ette heitmata.<ref>{{Netiviide|Autor=Mart Port|URL=https://drive.google.com/open?id=1rO6NPVjM3cUtms4o5ISPzspU7Zehiyns|Pealkiri=Ehitus ja arhitektuur 2-1987, Väike Õismäest ja ajategurist - MartPort|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Ajalugu == Väike-Õismäe asub Harku tasandikul, mis kunagi oli osa [[Kakumäe laht|Kakumäe lahe]] põhjast. Mere taandumise mõjul kuivenes ala umbes 9000 aastat tagasi. Väike-Õismäel asus kunagi Järve küla, mis kuulus [[Haabersti mõis]]ale.<ref name=":0" /> [[File:TLA_1465_1_6953_vaade_oismaele_linnulennult.jpg|pisi|Vaade Väike-Õismäele linnulennult]] Suurem osa Väike-Õismäest liideti Tallinnaga 1968. aastal, Järveotsa osa lisati 1975. aastal. Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968–1977. [[Järveotsa tee]] ehitusplaneering, mille koostajateks olid arhitektid [[Kalju Luts]] ja [[Inessa Põldma]], valmis 1984. aastal. Väike-Õismäe loodi Rahvamajanduse saavutuste näituse tellimusel ({{Keel-ru|Выставка Достижений Народного Хозяйства – Заказ № 2443|Vystavka Dostizhenii Narodnogo Khoziaistva - zakaz № 2443}}), projekteeriti mahutama 45 000 elanikku 11 500 korterisse. Arhitektid said orgaanilise funktsionaalse laiendatava mudel-linna rakukese eest 1986. aastal [[NSV Liidu riiklik preemia|NSV Liidu riikliku preemia]] ({{Keel-ru|Лауреаты Государственной премии СССР в области литературы, искусства и архитектуры № 20|Laureaty Gosudarstvennoi premii SSSR v oblasti literatury, isskustva i arkhitektury № 20}}).<ref name=":0" /> Väike-Õismäe parkasum on maailma kultuuripärand 1972 Pariisi konventsiooni mõistes ja Euroopa arhitektuuripärand 1985. aasta Granada konventsiooni mõistes. 2009. aastal on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti koostöös Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programmi raames arhitektuuriajaloolane Epp Lankots leidnud Väike-Õismäe olevat arhitektuuriliselt väärtuslik ning tegi ettepaneku võtta Väike-Õismäe kohalikul tasandil kaitse alla „miljööväärtuslikuna“ (planeering ja hoonestusmahud)“.<ref>{{Netiviide|Autor=Epp Lankots|URL=http://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf|Pealkiri=Tallinna Nõukogudeaegne Ehituspärand|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>,<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 54</ref> Väike-Õismäe on kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse XX sajandi arhitektuuri objektina nr 1397.<ref>{{Netiviide|Autor=Muinsuskaitseamet|URL=http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1397|Pealkiri=Väike Õismäe kultuurimälestiste registris|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|Väike-Õismäe asumi tüüpilised 9-korruselised elamud Fail:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|Väike-Õismäe asumi tüüpilised 5-korruselised elamud Fail:EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG Fail:TLN-view to Järveotsa from Väike-Õismäe.JPG Fail:Väike-Õismäe.JPG Fail:TLA 1465 1 8168 Tallinna 44. 8-klassiline kool, Paldiski mnt 187 1960.jpg|Tallinna 44. 8-klassiline kool, Paldiski mnt 187 (1960) </gallery> {{commonscat|Väike-Õismäe}} ==Viited== {{viited}} {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa]] [[Kategooria:Väike-Õismäe| ]] 6bqrmk0i71011vztrg8gb8tm16mh471 Carl Friedrich Gauss 0 189691 7240928 7240900 2026-09-24T12:12:42Z Nimelik 60716 /* Elulugu */ 7240928 wikitext text/x-wiki {{Teadlane | pilt = Carl Friedrich Gauss.jpg | pildiallkiri = Carl Friedrich Gauss | sündinud = 30. aprill 1777 | sünnikoht = [[Braunschweig]] | surnud = {{Surmaaeg ja vanus|1855|2|23|1777|4|30}} | surmakoht = [[Göttingen]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = sakslane | tegevusala = [[matemaatika]]<br>[[füüsika]] | töökoht = [[Göttingeni ülikool]] | haridus = [[Braunschweigi Tehnikaülikool]]<br>Göttingeni ülikool<br>[[Helmstedti Ülikool]] | alma_mater = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | autasud = [[Copley medal]] (1838) | abikaasa = | lapsed = | allkiri = Carl Friedrich Gauß signature.svg | veebileht = | märkused = | muu = }} '''Johann Carl Friedrich Gauss''' (sündinud 30. aprillil 1777 Braunschweigis, Braunschweigi-Wolfenbütteli vürstiriik; surnud 23. veebruaril 1855 Göttingenis, Hannoveri kuningriik) oli saksa matemaatik, statistik, astronoom, geodeet, elektrotehnik ja füüsik. Tema töö ulatus puhtast matemaatikast kaugemale, sealjuures ka rakendusvaldkondadesse; näiteks telliti temalt Hannoveri kuningriigi mõõdistamine, ta oli üks esimesi, kes koos Wilhelm Eduard Weberiga leiutas elektromagnetilise [[telegraaf]]i, ja nad olid esimesed, kes seda pikkade vahemaade tagant rakendasid. Ta töötas välja [[msgnetomeetrer |magnetomeetreid ja organiseeris ülemaailmse observatooriumide võrgustiku Maa magnetvälja mõõtmiseks. == Pöördelise tähendusega saavutused == Juba 18-aastaselt lõi Gauss tänapäevase [[andmepunktide lähendamine |andmepunktide lähendamise]] arvutusmeetodi ja [[matemaatiline statistika |matemaatilise statistika]] alused ([[vähimruutude meetod]]), mis võimaldasid 1801. aastal taasavastada asteroidi [[Ceres (kääbusplaneet) |Cerese]]. Gaussi loometöö hõlmab [[mitteeukleidiline geomeetria |mitte-eukleidilist geomeetriat]], arvukaid matemaatilisi funktsioone, [[Gaussi-Ostrogradski teoreem]]i, [[normaaljaotus]]t, elliptiliste integraalide esimeste lahendite ja Gaussi kõveruse teooria loomist. Lisaks [[arvuteooria]]le ja [[potentsiaaliteooria]]le uuris ta muuhulgas ka [[Maa magnetväli |Maa magnetvälja]]. Kuna Gauss avaldas vaid murdosa oma avastustest, sai tema töö täielik sügavus ja ulatus järeltulevatele põlvedele ilmsiks alles siis, kui 1898. aastal avastati tema kirjavahetus ja päevik ja tema tööd avalikustati. Gaussi järgi on nimetatud paljud matemaatilised ja füüsikalised nähtused ja lahendused, nagu ka mitmed maamõõtmistornid, arvukad koolid, uurimiskeskused ja teadusautasud, näiteks Braunschweigi Teadusseltsi poolt alates 1949. aastast välja antav Carl Friedrich Gaussi medal ja pidulik Gaussi loeng, mis on alates 2001. aastast toimunud igal semestril erinevas Saksa ülikoolis. == Elulugu == Carl Friedrich sündis 30. aprillil 1777 Braunschweigis. Ta kasvas seal üles oma vanemate ainsa lapsena. Tema isa, Gebhard Dietrich Gauss (1744–1808) töötas aednikuna, lihunikuna, müürsepana, ametnikuna ja väikese kindlustusseltsi laekurina. Ema Dorothea Bentze (1743–1839) töötas enne abiellumist teenijana ja temast sai Gebhard Dietrichi teine naine. Teda kirjeldatakse kui intelligentset, rõõmsameelset ja tahtejõulist naist] Gaussi suhted emaga jäid kogu eluks lähedaseks. Anekdoodid räägivad, et jubba kolmeaastane Carl Friedrich parandas oma isa palgaarvestust. Gauss ütles hiljem naljatades enda kohta, et ta õppis arvutama enne, kui ta rääkima hakkas. Anne teha peast ka kõige keerulisemaid arvutusi säilis kuni vanaduseni. Noore Carl Friedrichi matemaatiline anne tuli ilmsiks, kui ta pärast kahte aastat algkooli astus Catherine'i algkooli aritmeetikaklassi. Seal oli õpetaja Büttner harjunud oma õpilasi pikkade aritmeetikaülesannetega hõivatuna hoidma, samal ajal piits käes edasi-tagasi kõndides. Üks ülesanne oli aritmeetilise rea liitmine; igaüks, kes selle lõpetas, asetas oma tahvli lahendustega lauale. Üheksa-aastane Gauss asetas oma tahvli hämmastava kiirusega lauale; sellel oli ainult üks number. Elegantne meetod, mille abil väike Gauss lahenduse nii kiiresti peas arvutas, on tänapäeval tuntud kui Gaussi summeerimisvalem. Aritmeetilise rea, näiteks naturaalarvude 1 kuni 100 summa arvutamiseks moodustatakse võrdsete osasummade paarid, siin 50 paari summaga 101 (1 + 100, 2 + 99, ..., 50 + 51) annavad kiiresti tulemuseks 5050. Braunschweigi hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi rahaline toetus võimaldas Gaussil õppida aastatel 1792–1795 Braunschweigi Collegium Carolinumis, mis tasemelt asus keskkooli ja ülikooli vahel. Seal märkas professor Eberhard August Wilhelm von Zimmermann tema matemaatilist annet, edendas seda ja sai tema isalikuks sõbraks. Oktoobris 1795 siirdus Gauss Göttingeni Georg-Augusti üÜlikooli. Seal kuulas ta Christian Gottlob Heyne'i loenguid klassikalisest filoloogiast, mis teda sel ajal sama palju huvitas kui matemaatika. 1796. aasta suvesemestril kuulas ta Georg Christoph Lichtenbergi eksperimentaalfüüsika loenguid ja järgmisel talvesemestril suure tõenäosusega ka astronoomia loenguid. 18-aastaselt tõestas Gauss esimesena, et korrapärast seitseteistnurka on võimalik konstrueerida ainult sirkli ja joonlaua abil, tuginedes puhtalgebralisele arutluskäigule; antiikajast peale polnud keegi selles valdkonnas peaaegu mingit edu saavutatud. Seejärel keskendus ta matemaatikaõpingutele, mille ta lõpetas 1799. aastal Helmstedti ülikoolis doktoritööga. Novembris 1804 kihlus ta Johanna Elisabeth Rosina Osthoffiga (sündinud 18. mail 1780), kes oli Braunschweigi nahaparkali tütar ja nad abiellusid 9. oktoobril 1805. Nende esimene laps, Joseph Gauss sündis Braunschweigis 21. augustil 1806. Varsti pärast perekonna kolimist Göttingeni sündis neil 29. veebruaril 1808 tütar Wilhelmine ja seejärel poeg Louis 10. septembril 1809. Kuu aega hiljem, 11. oktoobril 1809, suri Johanna lapsevoodipalaviku tagajärjel ja Louis suri mõni kuu hiljem, 1. märtsil 1810. Johanna surma järel langes Gaussi depressiooni. 4. augustil 1810 abiellus lesk, kellel oli ülal pidada kaks väikest last, Friederica Wilhelmine Waldeckiga, Göttingeni õigusteadlase Johann Peter Waldecki tütrega, kes oli olnud tema surnud naise parim sõber. Neil oli kolm last: Eugen, Wilhelm ja Therese. Pärast doktorikraadi saamist elas Gauss Braunschweigis hertsogi väikese palga eest ja töötas oma teose "Disquisitiones Arithmeticae" kallal. Pärast Braunschweigi hertsogi ootamatut surma Jena-Auerstedti lahingus sai Gaussist Göttingeni ülikooli professor ja novembris 1807 Göttingeni observatooriumi direktor. Alates 1804. aastast oli ta Teaduste Akadeemia korrespondentliige ja alates 1820. aastast Akadeemia assotsieerunud liige. Samuti sai temast 1804. aastal Kuningliku Seltsi ja 1820. aastal Edinburghi Kuningliku Seltsi liige. 1808. aastal valiti ta Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ning 1822. aastal Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia liikmeks. Brüsseli Kuninglik Akadeemia võttis ta välisliikmeks 1841. aastal. 1846. aastal sai temast kolmandat korda filosoofiateaduskonna dekaan. 1849. aastal tähistas ta oma doktorikraadi saamise kuldjuubelit ning temast sai Braunschweigi ja Göttingeni aukodanik. Tema viimane teaduslik kirjavahetus oli 1853. aastal Alexander von Humboldtile saadetud kiri Foucault' pendli täiustamise kohta. Ta jäi teaduslikult aktiivseks ka elu lõpupoole ja pidas aastatel 1850/51 loenguid [[vähimruutude meetod]]i kohta. Oma hilisematel aastatel kannatas Gauss südamepuudulikkuse ja unetuse all. Juunis 1854 reisis ta koos oma tütre Therese Staufenauga Hannoverist Göttingeni suunduva raudtee ehitusplatsile. Mööduv rong ehmatas hobuseid ja ajas vankri ümber; kutsar sai raskelt vigastada, kuid Gauss ja tema tütar pääsesid vigastusteta. Gauss osales siiski raudteeliini avamisel 31. juulil 1854, misjärel haigus sundis teda üha enam koju jääma. Ta suri 78-aastaselt oma tugitoolis Göttingenis 23. veebruaril 1855. == Teadustegevus == === Panus mitte-eukleidilisse geomeetriasse=== Juba kaheteistkümneaastaselt ei usaldanud Gauss elementaargeomeetrias kasutatavaid tõestusi ja kuueteistkümneaastaselt kahtlustas ta, et lisaks eukleidilisele geomeetriale peab eksisteerima ka [[mitteeukleidiline geomeetria |mitte-eukleidiline geomeetria]]. Ta jätkas seda tööd 1820. aastatel. Sõltumatult [[János Bolyai]]st ja [[Nikolai Lobatševski]]st märkis ta, et [[Eukleidese paralleelide aksioom]] ei ole loogiliselt vajalik. Ta ei avaldanud oma mõtteid mitte-eukleidilise geomeetria kohta, oma usaldusaluste sõnul arvatavasti kartuses, et kaasaegsed teda valesti mõistavad. Kui tema kunagine õpingukaaslane Wolfgang Bolyai, kellega ta kirjavahetust pidas, rääkis talle oma poja János Bolyai tööst, kiitis ta teda, kuid ei suutnud jätta mainimata, et ta ise oli sama idee peale jõudnud palju varem. Alexander Halameisär ja Helmut Seibt viitavad oma lühikeses Lobatševski elulooraamatus, et Gaussi peamine eesmärk oli vältida vaidlusi tolleaegse üldtunnustatud Immanuel Kanti loodusfilosoofia pooldajatega, kelle süsteemis peeti kolmemõõtmelist eukleidilist geomeetriat absoluutselt hädavajalikuks. Gauss pidas Lobatševski tööd nii huvitavaks, et õppis hilisematel aastatel vene keelt, et seda uurida. === Algarvude jaotus ja vähimruutude meetod === 18-aastaselt avastas ta mõned [[algarvude jaotus]]e omadused ja töötas välja [[vähimruutude meetod]]i, mis hõlmab hälvete ruutude summa minimeerimist. Esialgu hoidus ta oma leidude avaldamisest. Kui [[Adrien-Marie Legendre]] avaldas 1805. aastal oma töö "Méthode des moindres carrés" ja Gauss avalikustas oma tulemused alles 1809. aastal, tekkis prioriteedivaidlus. Vähimruutude meetod võimaldab näiteks uue mõõtmise kõige tõenäolisema tulemuse määrata piisavalt suure hulga varasemate mõõtmiste põhjal. Sellest lähtuvalt uuris ta hiljem kõveraaluste pindalade arvutamise teooriaid (numbriline integreerimine), mis viis Gaussi kellukakujulise kõverani. Vastavat funktsiooni tuntakse normaaljaotuse tõenäosustiheduse funktsioonina. Seda [[Gaussi funktsioon]]i kasutatakse paljudes tõenäosusülesannetes, kus see on keskväärtuse ümber juhuslikult jaotatud andmete summa. Gauss ise kasutas seda muuhulgas Göttingeni ülikooli leskede ja orbude fondi edukaks haldamiseks. Mitme aasta jooksul viis ta läbi põhjaliku analüüsi, jõudes järeldusele, et pensione saab hõlpsasti tõsta. Sellega pani Gauss ühtlasi aluse kindlustusmatemaatikale. === Elliptiliste funktsioonide tutvustus === 19-aastaselt, 1796. aastal, uurides [[lemniskaat |lemniskaadi]] (8-kujulise kõvera) kaarepikkust kõvera punkti kauguse funktsioonina alguspunktist, võttis ta kasutusele esimesed tuntud [[elliptiline funktsioon |elliptilised funktsioonid]], lemniskaadi siinusfunktsioonid. Kuid ta ei avaldanud oma märkmeid selle kohta. See töö oli seotud tema aritmeetilise-geomeetrilise keskmise uurimisega. Elliptiliste funktsioonide teooria töötasid tegeliku välja [[Niels Henrik Abel]] (1827) ja [[Carl Gustav Jacobi]]. === Algebra põhiteoreem ja kompleksarvude kasutamine === Gauss tunnistas juba varakult kompleksarvude kasulikkust, nagu oma 1799. aasta doktoritöös, mis sisaldab [[algebra põhiteoreem]]i tõestust. See teoreem väidab, et igal nullist suurema astme algebralisel võrrandil on vähemalt üks reaalne või kompleksarvuline lahend. Gauss pidas Jean-Baptiste le Rond d’Alemberti varasemat tõestust ebapiisavaks, kuid ka tema enda tõestus ei vastanud veel hilisematele topoloogilise ranguse nõuetele. Gauss pöördus mitu korda põhiteoreemi tõestamise juurde tagasi ja esitas uusi tõestusi aastatel 1815 ja 1816. Hiljemalt 1811. aastaks tundis Gauss kompleksarvude geomeetrilist esitust. Ta aga ei avaldanud selle kohta midagi, kuni 1831. aastal tutvustas oma arvuteooria essees „Theoria biquadratorum“ terminit kompleksarv. [[Augustin-Louis Cauchy]] oli juba avaldanud kompleksanalüüsi alused (1821, 1825). 1849. aastal avaldas Gauss oma algebra põhiteoreemist tehtud dissertatsiooni täiustatud versiooni, milles ta erinevalt esimesest versioonist kasutas selgesõnaliselt kompleksarve. === Panus arvuteooriasse === 30. märtsil 1796, kuu aega enne oma üheksateistkümnendat sünnipäeva, tõestas ta korrapärase seitseteistnurga konstrueeritavuse, pakkudes seega esimese olulise täienduse eukleidiliste konstruktsioonide teooriale 2000 aasta jooksul. See oli aga vaid kõrvaltulemus, kui ta töötas oma palju ulatuslikuma arvuteoreetilise traktaadi "Disquisitiones Arithmeticae" kallal. Traktaat avaldai 1801. aastal ja sellest sai [[arvuteooria]] edasise arengu alus. Suur osa selles on pühendatud ruutvormide teooriale. Siiski võib teosest leida palju muid olulisi tulemusi, mida sageli vaid lühidalt mainitakse, mis aga mõjutasid hilisemate arvuteoreetikute põlvkondade tööd mitmel moel. Sama kehtib ka kahe biruutarvude vastastikkuse seadusi käsitleva artikli kohta aastatest 1825 ja 1831, milles ta tutvustab [[Gaussi arvud |Gaussi arve]] (täisarvude võrk komplekstasandil). === Panus astronoomiasse === Pärast traktaadi "Disquisitiones Arithmeticae" lõpetamist hakkas Gauss tähelepanu pöörama astronoomiale. Tõukejõuks sai Giuseppe Piazzi poolt kääbusplaneedi Cerese avastamine 1. jaanuaril 1801. Selle asukoha taevas oli astronoom varsti pärast avastamist kaotanud. 24-aastasel Gaussil õnnestus asteroidi orbiit välja arvutada uue kaudse orbiidi määramise meetodi ja oma vähimruutude arvutuste abil, mis võimaldas Franz Xaver von Zachil selle taasavastada 7. detsembril 1801. Cerese taasavastamise probleem seisnes selles, et vaatlused ei näidanud ei selle asukohta, osa orbiidist ega kaugust, vaid ainult vaatlussuundi. Need osutasid ellipsile, mitte ringile, nagu pakkusid välja Gaussi konkurendid. Üks ellipsi fookustest on teada (Päike ise) ja Cerese orbiidi kaared vaatlussuundade vahel läbitakse Kepleri teise seaduse kohaselt, mis tähendab, et läbimise ajad on võrdelised juhtkiire poolt läbitud pindaladega. Lisaks on arvutusliku lahenduse jaoks teada, et vaatlused ise pärinevad koonuselõikest kosmoses, nimelt Maa orbiidilt. Põhimõtteliselt viib probleem kaheksanda astme võrrandini, mille triviaalne lahend on Maa enda orbiit. Tänu ulatuslikele piirangutele ja Gaussi väljatöötatud vähimruutude meetodile õnnestus tal arvutada Cerese orbiidi asukoht 25. novembrist kuni 31. detsembrini 1801. See võimaldas Zachil ennustuse viimasel päeval Ceres uuesti üles leida. Asukoht oli vähemalt 7° ida pool kohast, kus teised astronoomid olid arvanud Cerese olevat. See töö, mille Gauss juba enne Göttingeni observatooriumi direktoriks nimetamist ette võttis, tegi ta Euroopas ühe hoobiga kuulsaks, isegi rohkem kui tema arvuteooria. Gaussi poolt sealjuures avastatud iteratiivset meetodit kasutatakse tänapäevalgi, sest ühelt poolt võimaldab see kaasata kõik teadaolevad jõud füüsikalis-matemaatilisse ja teiselt poolt on seda arvutitehnoloogia abil lihtne töödelda. Oma kogemused taevakehade orbiitide määramise alal võttis Gauss kokku 1809. aastal ilmunud teoses "Theoria motus corporum coelestium in sectionibus conicis solem ambientium" (Taevakehade liikumise teooria Päikest ümbritsevatel koonuselõigetel). === Panus potentsiaaliteooriasse === [[Potentsiaaliteooria]]s ja füüsikas on [[Gaussi-Ostrogradski teoreem |Gaussi integraalteoreem]] (1835, esmakordselt avaldatud 1867) fundamentaalse tähtsusega. See seob pidevalt diferentseeruva vektorvälja voo läbi suletud pinna ja selle välja hajumise integraali üle selle pinnaga piiratud ruumala. Valemit kasutatakse ruumintegraali teisendamiseks integraaliks üle suletud pinna ja vastupidi. === Gaussi kõverus ja geodeesia === Gauss sai oma esimese kogemuse geodeesia valdkonnas aastatel 1797–1801, kui ta oli kindral Lecoqi nõunik Vestfaali hertsogiriigi maamõõtmise ajal. Aastatel 1820–1826, vastutas Gauss Hannoveri kuningriigi maamõõtmise eest. Nendel aastatel töötas ta geodeesiast ja kaarditeooriast inspireerituna pindade [[diferentsiaalgeomeetria]] teooria kallal, tutvustas muuhulgas [[täiskõverus |Gaussi kõverust]] ja tõestas oma ''Theorema Egregium''i. See väidab, et Gaussi kõverust, mis on defineeritud pinna [[põhikõverus]]e abil ruumis, saab määrata ainult [[sisegeomeetria]] mõõtmiste abil, s.t pinna sees tehtud mõõtmiste abil. Seetõttu on Gaussi kõverus sõltumatu pinna painutamisest kolmemõõtmelisse ruumi. Sel põhjusel ei saa luua mõõtkavatruud (ühes kindlas mõõtkavas) maailmakaarti. === Magnetism, elekter ja telegraafia === Alates 1831. aastast töötas ta koos Wilhelm Eduard Weberiga [[magnetism]]i alal. 1833. aastal leiutasid nad [[relee]] põhimõttel toimiva elektromagnetilise [[telegraaf]]isüsteemi, mis ühendas tema Göttingeni observatooriumi füüsikainstituudiga 1100 meetri kaugusel. Nad kasutasid telegraafi jaoks kohandatud [[galvanomeeter |galvanomeetreid]] ja [[magnetomeeter |magnetomeetreid]], luues mitu versiooni. 1832. aastal töötas ta välja mõõtühikute süsteem elektriliste ja magnetiliste suuruste kirjeldamiseks. Hiljem töötati välja mitu selle süsteemi varianti ning 1881. aastal võetiPariisis toimunud rahvusvahelisel kongressil vastu elektrotehniliste mõõtühikute süsteem baasühikutega sentimeeter, gramm ja sekund. Teoreetilises elektrodünaamikas kasutatakse Gaussi CGS-süsteemi ühikuid [[erg]] ja [[gauss]] mingil määral endiselt. Gauss avastas oma 1833. aasta elektrialaste katsete tulemusel olulised seosed elektriahelate kohta, mis hiljem (1845) said tuntuks [[Kirchhoffi seadused |Kirchhoffi sedustena]].<ref>Guy Waldo Dunnington: ''Carl Friedrich Gauss. Titan of Science'', Washington, DC: Mathematical Association of America, 2004</ref> == Tartu Ülikooli kandideerimine == Gauss kandideeris aastatel [[1803]] ja [[1809]] [[Tartu Ülikool]]i astronoomia- ja matemaatikaprofessori kohale. Esimene kord Tartu Ülikool ei pannud tema kandidatuuri hääletusele, sest rektor professor [[Georg Friedrich Parrot]] ([[1767]]–[[1852]]) soovis leida õppejõude oma tutvusringkonnast, ning esitas kirjaliku avalduse, kus selgitas, et Gauss ei lahku Braunschweigist. Valituks sai Parroti soovi kohaselt [[J. W. A. Pfaff]], kuid kes ei olnud huvitatud teaduslikust tööst ja lahkus võlgu tasumata aastal 1809. 1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud [[Göttingen]]i, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda ja tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles viie teenistusaasta järel; [[Göttingeni]] jäädes saaks ta pensioni kohe ja kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud suurema osa ajast kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, kuid see ei kataks kulusid, ning pakutud 2500-rublase palgaga halveneks tema olukord vene raha madala väärtuse tõttu, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor [[Heinrich Christian Schumacher]]i ([[1780]]–[[1850]]). Valituks osutus siiski põdur professor [[Johann Sigismund Huth]] ([[1763]]–[[1818]]), kes Tartus ka suri<ref> Müürsepp, Peeter. Carl Fr. Gauss (elu ja tegevus). Tallinn, Valgus, 1985, lk 48–53</ref>. == Vaata ka == *[[Normaaljaotus |Gaussi funktsioon]] *[[ Gaussi-Ostrogradski teoreem |Gaussi valem]] *[[Gaussi kõverus]] *[[Gaussi optika]] *[[Gaussi seadus magnetvälja jaoks]] *[[Gaussi seadus elektrivälja jaoks]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Peeter Müürsepp]], "Gauss and Tartu University" – "Historia mathematica", november [[1978]], p.&nbsp;455–459; loetav ka [http://www.sciencedirect.com/science/journal/03150860 ajakirja kodulehel] * Peeter Müürsepp, "Poeetide kuningas ja esimene matemaatik" – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] [[1981]], nr 5, lk 30–31 *{{cite book|last=Müürsepp|first=Peeter|title=Carl Fr. Gauss|year=1985|publisher=Valgus|location=Tallinn}} * [[Daniel Kehlmann]]. "Maailma mõõtmine" (originaalpealkiri "Die Vermessung der Welt"; ilukirjanduslik fiktiivne topeltbiograafia, mille keskmes on [[Alexander von Humboldt]] ja matemaatik Carl Friedrich Gauss). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Kristel Kaljund]]. [[Atlex]], [[Tartu]] 2008, ISBN 978-9949441358 * Gaussian Curvature: the Theorema Egregium. [veebileht]. <nowiki>https://thatsmaths.com/2018/12/27/gaussian-curvature-</nowiki> *(ИГ. (13.10.2014). “Johann Carl Friedrich Gauss”.[veebileht]. <nowiki>http://istgeodez.com/gauss-karl-fridrih/</nowiki> * O'Connor J. J., Robertson E. F. (December 1996). Mactutor.- ''Johann Carl Friedrich Gauss.'' [veebileht]. <nowiki>https://mathshistory.st-andrews.ac.uk/Biographies/Gauss/</nowiki> * Gsusigmanu. [veebileht]<nowiki>https://et.gsusigmanu.org/379-carl-friedrich-gauss-and-applied-mathematics.html</nowiki> * Rodger F. (1993) Survey History.- ''Carl Friedrich Gauss'' <nowiki>http://www.surveyhistory.org/carl_friedric.htm</nowiki> * Carl Friedrich Gauss [e-ajakiri] <nowiki>https://www.encyclopedia.com/science/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/carl-friedrich-gauss-0</nowiki> * TheFamousPeople.com. /Carl F. Gauss Biography [e-ajakiri] <nowiki>https://www.thefamouspeople.com/profiles/carl-f-gauss-442.php</nowiki> {{JÄRJESTA:Gauss, Carl Friedrich}} [[Kategooria:Saksamaa matemaatikud]] [[Kategooria:Saksamaa astronoomid]] [[Kategooria:Saksamaa füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1777]] [[Kategooria:Surnud 1855]] p5k5v7tkse3splo8djwxwna7j9x6uo7 7240929 7240928 2026-09-24T12:13:18Z Nimelik 60716 7240929 wikitext text/x-wiki {{Teadlane | pilt = Carl Friedrich Gauss.jpg | pildiallkiri = Carl Friedrich Gauss | sündinud = 30. aprill 1777 | sünnikoht = [[Braunschweig]] | surnud = {{Surmaaeg ja vanus|1855|2|23|1777|4|30}} | surmakoht = [[Göttingen]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = sakslane | tegevusala = [[matemaatika]]<br>[[füüsika]] | töökoht = [[Göttingeni ülikool]] | haridus = [[Braunschweigi Tehnikaülikool]]<br>Göttingeni ülikool<br>[[Helmstedti Ülikool]] | alma_mater = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | autasud = [[Copley medal]] (1838) | abikaasa = | lapsed = | allkiri = Carl Friedrich Gauß signature.svg | veebileht = | märkused = | muu = }} '''Johann Carl Friedrich Gauss''' (sündinud 30. aprillil 1777 [[Braunschweig]]is, Braunschweigi-Wolfenbütteli vürstiriik; surnud 23. veebruaril 1855 Göttingenis, Hannoveri kuningriik) oli saksa matemaatik, statistik, astronoom, geodeet, elektrotehnik ja füüsik. Tema töö ulatus puhtast matemaatikast kaugemale, sealjuures ka rakendusvaldkondadesse; näiteks telliti temalt Hannoveri kuningriigi mõõdistamine, ta oli üks esimesi, kes koos Wilhelm Eduard Weberiga leiutas elektromagnetilise [[telegraaf]]i, ja nad olid esimesed, kes seda pikkade vahemaade tagant rakendasid. Ta töötas välja [[msgnetomeetrer |magnetomeetreid ja organiseeris ülemaailmse observatooriumide võrgustiku Maa magnetvälja mõõtmiseks. == Pöördelise tähendusega saavutused == Juba 18-aastaselt lõi Gauss tänapäevase [[andmepunktide lähendamine |andmepunktide lähendamise]] arvutusmeetodi ja [[matemaatiline statistika |matemaatilise statistika]] alused ([[vähimruutude meetod]]), mis võimaldasid 1801. aastal taasavastada asteroidi [[Ceres (kääbusplaneet) |Cerese]]. Gaussi loometöö hõlmab [[mitteeukleidiline geomeetria |mitte-eukleidilist geomeetriat]], arvukaid matemaatilisi funktsioone, [[Gaussi-Ostrogradski teoreem]]i, [[normaaljaotus]]t, elliptiliste integraalide esimeste lahendite ja Gaussi kõveruse teooria loomist. Lisaks [[arvuteooria]]le ja [[potentsiaaliteooria]]le uuris ta muuhulgas ka [[Maa magnetväli |Maa magnetvälja]]. Kuna Gauss avaldas vaid murdosa oma avastustest, sai tema töö täielik sügavus ja ulatus järeltulevatele põlvedele ilmsiks alles siis, kui 1898. aastal avastati tema kirjavahetus ja päevik ja tema tööd avalikustati. Gaussi järgi on nimetatud paljud matemaatilised ja füüsikalised nähtused ja lahendused, nagu ka mitmed maamõõtmistornid, arvukad koolid, uurimiskeskused ja teadusautasud, näiteks Braunschweigi Teadusseltsi poolt alates 1949. aastast välja antav Carl Friedrich Gaussi medal ja pidulik Gaussi loeng, mis on alates 2001. aastast toimunud igal semestril erinevas Saksa ülikoolis. == Elulugu == Carl Friedrich sündis 30. aprillil 1777 Braunschweigis. Ta kasvas seal üles oma vanemate ainsa lapsena. Tema isa, Gebhard Dietrich Gauss (1744–1808) töötas aednikuna, lihunikuna, müürsepana, ametnikuna ja väikese kindlustusseltsi laekurina. Ema Dorothea Bentze (1743–1839) töötas enne abiellumist teenijana ja temast sai Gebhard Dietrichi teine naine. Teda kirjeldatakse kui intelligentset, rõõmsameelset ja tahtejõulist naist] Gaussi suhted emaga jäid kogu eluks lähedaseks. Anekdoodid räägivad, et jubba kolmeaastane Carl Friedrich parandas oma isa palgaarvestust. Gauss ütles hiljem naljatades enda kohta, et ta õppis arvutama enne, kui ta rääkima hakkas. Anne teha peast ka kõige keerulisemaid arvutusi säilis kuni vanaduseni. Noore Carl Friedrichi matemaatiline anne tuli ilmsiks, kui ta pärast kahte aastat algkooli astus Catherine'i algkooli aritmeetikaklassi. Seal oli õpetaja Büttner harjunud oma õpilasi pikkade aritmeetikaülesannetega hõivatuna hoidma, samal ajal piits käes edasi-tagasi kõndides. Üks ülesanne oli aritmeetilise rea liitmine; igaüks, kes selle lõpetas, asetas oma tahvli lahendustega lauale. Üheksa-aastane Gauss asetas oma tahvli hämmastava kiirusega lauale; sellel oli ainult üks number. Elegantne meetod, mille abil väike Gauss lahenduse nii kiiresti peas arvutas, on tänapäeval tuntud kui Gaussi summeerimisvalem. Aritmeetilise rea, näiteks naturaalarvude 1 kuni 100 summa arvutamiseks moodustatakse võrdsete osasummade paarid, siin 50 paari summaga 101 (1 + 100, 2 + 99, ..., 50 + 51) annavad kiiresti tulemuseks 5050. Braunschweigi hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi rahaline toetus võimaldas Gaussil õppida aastatel 1792–1795 Braunschweigi Collegium Carolinumis, mis tasemelt asus keskkooli ja ülikooli vahel. Seal märkas professor Eberhard August Wilhelm von Zimmermann tema matemaatilist annet, edendas seda ja sai tema isalikuks sõbraks. Oktoobris 1795 siirdus Gauss Göttingeni Georg-Augusti üÜlikooli. Seal kuulas ta Christian Gottlob Heyne'i loenguid klassikalisest filoloogiast, mis teda sel ajal sama palju huvitas kui matemaatika. 1796. aasta suvesemestril kuulas ta Georg Christoph Lichtenbergi eksperimentaalfüüsika loenguid ja järgmisel talvesemestril suure tõenäosusega ka astronoomia loenguid. 18-aastaselt tõestas Gauss esimesena, et korrapärast seitseteistnurka on võimalik konstrueerida ainult sirkli ja joonlaua abil, tuginedes puhtalgebralisele arutluskäigule; antiikajast peale polnud keegi selles valdkonnas peaaegu mingit edu saavutatud. Seejärel keskendus ta matemaatikaõpingutele, mille ta lõpetas 1799. aastal Helmstedti ülikoolis doktoritööga. Novembris 1804 kihlus ta Johanna Elisabeth Rosina Osthoffiga (sündinud 18. mail 1780), kes oli Braunschweigi nahaparkali tütar ja nad abiellusid 9. oktoobril 1805. Nende esimene laps, Joseph Gauss sündis Braunschweigis 21. augustil 1806. Varsti pärast perekonna kolimist Göttingeni sündis neil 29. veebruaril 1808 tütar Wilhelmine ja seejärel poeg Louis 10. septembril 1809. Kuu aega hiljem, 11. oktoobril 1809, suri Johanna lapsevoodipalaviku tagajärjel ja Louis suri mõni kuu hiljem, 1. märtsil 1810. Johanna surma järel langes Gaussi depressiooni. 4. augustil 1810 abiellus lesk, kellel oli ülal pidada kaks väikest last, Friederica Wilhelmine Waldeckiga, Göttingeni õigusteadlase Johann Peter Waldecki tütrega, kes oli olnud tema surnud naise parim sõber. Neil oli kolm last: Eugen, Wilhelm ja Therese. Pärast doktorikraadi saamist elas Gauss Braunschweigis hertsogi väikese palga eest ja töötas oma teose "Disquisitiones Arithmeticae" kallal. Pärast Braunschweigi hertsogi ootamatut surma Jena-Auerstedti lahingus sai Gaussist Göttingeni ülikooli professor ja novembris 1807 Göttingeni observatooriumi direktor. Alates 1804. aastast oli ta Teaduste Akadeemia korrespondentliige ja alates 1820. aastast Akadeemia assotsieerunud liige. Samuti sai temast 1804. aastal Kuningliku Seltsi ja 1820. aastal Edinburghi Kuningliku Seltsi liige. 1808. aastal valiti ta Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ning 1822. aastal Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia liikmeks. Brüsseli Kuninglik Akadeemia võttis ta välisliikmeks 1841. aastal. 1846. aastal sai temast kolmandat korda filosoofiateaduskonna dekaan. 1849. aastal tähistas ta oma doktorikraadi saamise kuldjuubelit ning temast sai Braunschweigi ja Göttingeni aukodanik. Tema viimane teaduslik kirjavahetus oli 1853. aastal Alexander von Humboldtile saadetud kiri Foucault' pendli täiustamise kohta. Ta jäi teaduslikult aktiivseks ka elu lõpupoole ja pidas aastatel 1850/51 loenguid [[vähimruutude meetod]]i kohta. Oma hilisematel aastatel kannatas Gauss südamepuudulikkuse ja unetuse all. Juunis 1854 reisis ta koos oma tütre Therese Staufenauga Hannoverist Göttingeni suunduva raudtee ehitusplatsile. Mööduv rong ehmatas hobuseid ja ajas vankri ümber; kutsar sai raskelt vigastada, kuid Gauss ja tema tütar pääsesid vigastusteta. Gauss osales siiski raudteeliini avamisel 31. juulil 1854, misjärel haigus sundis teda üha enam koju jääma. Ta suri 78-aastaselt oma tugitoolis Göttingenis 23. veebruaril 1855. == Teadustegevus == === Panus mitte-eukleidilisse geomeetriasse=== Juba kaheteistkümneaastaselt ei usaldanud Gauss elementaargeomeetrias kasutatavaid tõestusi ja kuueteistkümneaastaselt kahtlustas ta, et lisaks eukleidilisele geomeetriale peab eksisteerima ka [[mitteeukleidiline geomeetria |mitte-eukleidiline geomeetria]]. Ta jätkas seda tööd 1820. aastatel. Sõltumatult [[János Bolyai]]st ja [[Nikolai Lobatševski]]st märkis ta, et [[Eukleidese paralleelide aksioom]] ei ole loogiliselt vajalik. Ta ei avaldanud oma mõtteid mitte-eukleidilise geomeetria kohta, oma usaldusaluste sõnul arvatavasti kartuses, et kaasaegsed teda valesti mõistavad. Kui tema kunagine õpingukaaslane Wolfgang Bolyai, kellega ta kirjavahetust pidas, rääkis talle oma poja János Bolyai tööst, kiitis ta teda, kuid ei suutnud jätta mainimata, et ta ise oli sama idee peale jõudnud palju varem. Alexander Halameisär ja Helmut Seibt viitavad oma lühikeses Lobatševski elulooraamatus, et Gaussi peamine eesmärk oli vältida vaidlusi tolleaegse üldtunnustatud Immanuel Kanti loodusfilosoofia pooldajatega, kelle süsteemis peeti kolmemõõtmelist eukleidilist geomeetriat absoluutselt hädavajalikuks. Gauss pidas Lobatševski tööd nii huvitavaks, et õppis hilisematel aastatel vene keelt, et seda uurida. === Algarvude jaotus ja vähimruutude meetod === 18-aastaselt avastas ta mõned [[algarvude jaotus]]e omadused ja töötas välja [[vähimruutude meetod]]i, mis hõlmab hälvete ruutude summa minimeerimist. Esialgu hoidus ta oma leidude avaldamisest. Kui [[Adrien-Marie Legendre]] avaldas 1805. aastal oma töö "Méthode des moindres carrés" ja Gauss avalikustas oma tulemused alles 1809. aastal, tekkis prioriteedivaidlus. Vähimruutude meetod võimaldab näiteks uue mõõtmise kõige tõenäolisema tulemuse määrata piisavalt suure hulga varasemate mõõtmiste põhjal. Sellest lähtuvalt uuris ta hiljem kõveraaluste pindalade arvutamise teooriaid (numbriline integreerimine), mis viis Gaussi kellukakujulise kõverani. Vastavat funktsiooni tuntakse normaaljaotuse tõenäosustiheduse funktsioonina. Seda [[Gaussi funktsioon]]i kasutatakse paljudes tõenäosusülesannetes, kus see on keskväärtuse ümber juhuslikult jaotatud andmete summa. Gauss ise kasutas seda muuhulgas Göttingeni ülikooli leskede ja orbude fondi edukaks haldamiseks. Mitme aasta jooksul viis ta läbi põhjaliku analüüsi, jõudes järeldusele, et pensione saab hõlpsasti tõsta. Sellega pani Gauss ühtlasi aluse kindlustusmatemaatikale. === Elliptiliste funktsioonide tutvustus === 19-aastaselt, 1796. aastal, uurides [[lemniskaat |lemniskaadi]] (8-kujulise kõvera) kaarepikkust kõvera punkti kauguse funktsioonina alguspunktist, võttis ta kasutusele esimesed tuntud [[elliptiline funktsioon |elliptilised funktsioonid]], lemniskaadi siinusfunktsioonid. Kuid ta ei avaldanud oma märkmeid selle kohta. See töö oli seotud tema aritmeetilise-geomeetrilise keskmise uurimisega. Elliptiliste funktsioonide teooria töötasid tegeliku välja [[Niels Henrik Abel]] (1827) ja [[Carl Gustav Jacobi]]. === Algebra põhiteoreem ja kompleksarvude kasutamine === Gauss tunnistas juba varakult kompleksarvude kasulikkust, nagu oma 1799. aasta doktoritöös, mis sisaldab [[algebra põhiteoreem]]i tõestust. See teoreem väidab, et igal nullist suurema astme algebralisel võrrandil on vähemalt üks reaalne või kompleksarvuline lahend. Gauss pidas Jean-Baptiste le Rond d’Alemberti varasemat tõestust ebapiisavaks, kuid ka tema enda tõestus ei vastanud veel hilisematele topoloogilise ranguse nõuetele. Gauss pöördus mitu korda põhiteoreemi tõestamise juurde tagasi ja esitas uusi tõestusi aastatel 1815 ja 1816. Hiljemalt 1811. aastaks tundis Gauss kompleksarvude geomeetrilist esitust. Ta aga ei avaldanud selle kohta midagi, kuni 1831. aastal tutvustas oma arvuteooria essees „Theoria biquadratorum“ terminit kompleksarv. [[Augustin-Louis Cauchy]] oli juba avaldanud kompleksanalüüsi alused (1821, 1825). 1849. aastal avaldas Gauss oma algebra põhiteoreemist tehtud dissertatsiooni täiustatud versiooni, milles ta erinevalt esimesest versioonist kasutas selgesõnaliselt kompleksarve. === Panus arvuteooriasse === 30. märtsil 1796, kuu aega enne oma üheksateistkümnendat sünnipäeva, tõestas ta korrapärase seitseteistnurga konstrueeritavuse, pakkudes seega esimese olulise täienduse eukleidiliste konstruktsioonide teooriale 2000 aasta jooksul. See oli aga vaid kõrvaltulemus, kui ta töötas oma palju ulatuslikuma arvuteoreetilise traktaadi "Disquisitiones Arithmeticae" kallal. Traktaat avaldai 1801. aastal ja sellest sai [[arvuteooria]] edasise arengu alus. Suur osa selles on pühendatud ruutvormide teooriale. Siiski võib teosest leida palju muid olulisi tulemusi, mida sageli vaid lühidalt mainitakse, mis aga mõjutasid hilisemate arvuteoreetikute põlvkondade tööd mitmel moel. Sama kehtib ka kahe biruutarvude vastastikkuse seadusi käsitleva artikli kohta aastatest 1825 ja 1831, milles ta tutvustab [[Gaussi arvud |Gaussi arve]] (täisarvude võrk komplekstasandil). === Panus astronoomiasse === Pärast traktaadi "Disquisitiones Arithmeticae" lõpetamist hakkas Gauss tähelepanu pöörama astronoomiale. Tõukejõuks sai Giuseppe Piazzi poolt kääbusplaneedi Cerese avastamine 1. jaanuaril 1801. Selle asukoha taevas oli astronoom varsti pärast avastamist kaotanud. 24-aastasel Gaussil õnnestus asteroidi orbiit välja arvutada uue kaudse orbiidi määramise meetodi ja oma vähimruutude arvutuste abil, mis võimaldas Franz Xaver von Zachil selle taasavastada 7. detsembril 1801. Cerese taasavastamise probleem seisnes selles, et vaatlused ei näidanud ei selle asukohta, osa orbiidist ega kaugust, vaid ainult vaatlussuundi. Need osutasid ellipsile, mitte ringile, nagu pakkusid välja Gaussi konkurendid. Üks ellipsi fookustest on teada (Päike ise) ja Cerese orbiidi kaared vaatlussuundade vahel läbitakse Kepleri teise seaduse kohaselt, mis tähendab, et läbimise ajad on võrdelised juhtkiire poolt läbitud pindaladega. Lisaks on arvutusliku lahenduse jaoks teada, et vaatlused ise pärinevad koonuselõikest kosmoses, nimelt Maa orbiidilt. Põhimõtteliselt viib probleem kaheksanda astme võrrandini, mille triviaalne lahend on Maa enda orbiit. Tänu ulatuslikele piirangutele ja Gaussi väljatöötatud vähimruutude meetodile õnnestus tal arvutada Cerese orbiidi asukoht 25. novembrist kuni 31. detsembrini 1801. See võimaldas Zachil ennustuse viimasel päeval Ceres uuesti üles leida. Asukoht oli vähemalt 7° ida pool kohast, kus teised astronoomid olid arvanud Cerese olevat. See töö, mille Gauss juba enne Göttingeni observatooriumi direktoriks nimetamist ette võttis, tegi ta Euroopas ühe hoobiga kuulsaks, isegi rohkem kui tema arvuteooria. Gaussi poolt sealjuures avastatud iteratiivset meetodit kasutatakse tänapäevalgi, sest ühelt poolt võimaldab see kaasata kõik teadaolevad jõud füüsikalis-matemaatilisse ja teiselt poolt on seda arvutitehnoloogia abil lihtne töödelda. Oma kogemused taevakehade orbiitide määramise alal võttis Gauss kokku 1809. aastal ilmunud teoses "Theoria motus corporum coelestium in sectionibus conicis solem ambientium" (Taevakehade liikumise teooria Päikest ümbritsevatel koonuselõigetel). === Panus potentsiaaliteooriasse === [[Potentsiaaliteooria]]s ja füüsikas on [[Gaussi-Ostrogradski teoreem |Gaussi integraalteoreem]] (1835, esmakordselt avaldatud 1867) fundamentaalse tähtsusega. See seob pidevalt diferentseeruva vektorvälja voo läbi suletud pinna ja selle välja hajumise integraali üle selle pinnaga piiratud ruumala. Valemit kasutatakse ruumintegraali teisendamiseks integraaliks üle suletud pinna ja vastupidi. === Gaussi kõverus ja geodeesia === Gauss sai oma esimese kogemuse geodeesia valdkonnas aastatel 1797–1801, kui ta oli kindral Lecoqi nõunik Vestfaali hertsogiriigi maamõõtmise ajal. Aastatel 1820–1826, vastutas Gauss Hannoveri kuningriigi maamõõtmise eest. Nendel aastatel töötas ta geodeesiast ja kaarditeooriast inspireerituna pindade [[diferentsiaalgeomeetria]] teooria kallal, tutvustas muuhulgas [[täiskõverus |Gaussi kõverust]] ja tõestas oma ''Theorema Egregium''i. See väidab, et Gaussi kõverust, mis on defineeritud pinna [[põhikõverus]]e abil ruumis, saab määrata ainult [[sisegeomeetria]] mõõtmiste abil, s.t pinna sees tehtud mõõtmiste abil. Seetõttu on Gaussi kõverus sõltumatu pinna painutamisest kolmemõõtmelisse ruumi. Sel põhjusel ei saa luua mõõtkavatruud (ühes kindlas mõõtkavas) maailmakaarti. === Magnetism, elekter ja telegraafia === Alates 1831. aastast töötas ta koos Wilhelm Eduard Weberiga [[magnetism]]i alal. 1833. aastal leiutasid nad [[relee]] põhimõttel toimiva elektromagnetilise [[telegraaf]]isüsteemi, mis ühendas tema Göttingeni observatooriumi füüsikainstituudiga 1100 meetri kaugusel. Nad kasutasid telegraafi jaoks kohandatud [[galvanomeeter |galvanomeetreid]] ja [[magnetomeeter |magnetomeetreid]], luues mitu versiooni. 1832. aastal töötas ta välja mõõtühikute süsteem elektriliste ja magnetiliste suuruste kirjeldamiseks. Hiljem töötati välja mitu selle süsteemi varianti ning 1881. aastal võetiPariisis toimunud rahvusvahelisel kongressil vastu elektrotehniliste mõõtühikute süsteem baasühikutega sentimeeter, gramm ja sekund. Teoreetilises elektrodünaamikas kasutatakse Gaussi CGS-süsteemi ühikuid [[erg]] ja [[gauss]] mingil määral endiselt. Gauss avastas oma 1833. aasta elektrialaste katsete tulemusel olulised seosed elektriahelate kohta, mis hiljem (1845) said tuntuks [[Kirchhoffi seadused |Kirchhoffi sedustena]].<ref>Guy Waldo Dunnington: ''Carl Friedrich Gauss. Titan of Science'', Washington, DC: Mathematical Association of America, 2004</ref> == Tartu Ülikooli kandideerimine == Gauss kandideeris aastatel [[1803]] ja [[1809]] [[Tartu Ülikool]]i astronoomia- ja matemaatikaprofessori kohale. Esimene kord Tartu Ülikool ei pannud tema kandidatuuri hääletusele, sest rektor professor [[Georg Friedrich Parrot]] ([[1767]]–[[1852]]) soovis leida õppejõude oma tutvusringkonnast, ning esitas kirjaliku avalduse, kus selgitas, et Gauss ei lahku Braunschweigist. Valituks sai Parroti soovi kohaselt [[J. W. A. Pfaff]], kuid kes ei olnud huvitatud teaduslikust tööst ja lahkus võlgu tasumata aastal 1809. 1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud [[Göttingen]]i, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda ja tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles viie teenistusaasta järel; [[Göttingeni]] jäädes saaks ta pensioni kohe ja kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud suurema osa ajast kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, kuid see ei kataks kulusid, ning pakutud 2500-rublase palgaga halveneks tema olukord vene raha madala väärtuse tõttu, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor [[Heinrich Christian Schumacher]]i ([[1780]]–[[1850]]). Valituks osutus siiski põdur professor [[Johann Sigismund Huth]] ([[1763]]–[[1818]]), kes Tartus ka suri<ref> Müürsepp, Peeter. Carl Fr. Gauss (elu ja tegevus). Tallinn, Valgus, 1985, lk 48–53</ref>. == Vaata ka == *[[Normaaljaotus |Gaussi funktsioon]] *[[ Gaussi-Ostrogradski teoreem |Gaussi valem]] *[[Gaussi kõverus]] *[[Gaussi optika]] *[[Gaussi seadus magnetvälja jaoks]] *[[Gaussi seadus elektrivälja jaoks]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Peeter Müürsepp]], "Gauss and Tartu University" – "Historia mathematica", november [[1978]], p.&nbsp;455–459; loetav ka [http://www.sciencedirect.com/science/journal/03150860 ajakirja kodulehel] * Peeter Müürsepp, "Poeetide kuningas ja esimene matemaatik" – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] [[1981]], nr 5, lk 30–31 *{{cite book|last=Müürsepp|first=Peeter|title=Carl Fr. Gauss|year=1985|publisher=Valgus|location=Tallinn}} * [[Daniel Kehlmann]]. "Maailma mõõtmine" (originaalpealkiri "Die Vermessung der Welt"; ilukirjanduslik fiktiivne topeltbiograafia, mille keskmes on [[Alexander von Humboldt]] ja matemaatik Carl Friedrich Gauss). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Kristel Kaljund]]. [[Atlex]], [[Tartu]] 2008, ISBN 978-9949441358 * Gaussian Curvature: the Theorema Egregium. [veebileht]. <nowiki>https://thatsmaths.com/2018/12/27/gaussian-curvature-</nowiki> *(ИГ. (13.10.2014). “Johann Carl Friedrich Gauss”.[veebileht]. <nowiki>http://istgeodez.com/gauss-karl-fridrih/</nowiki> * O'Connor J. J., Robertson E. F. (December 1996). Mactutor.- ''Johann Carl Friedrich Gauss.'' [veebileht]. <nowiki>https://mathshistory.st-andrews.ac.uk/Biographies/Gauss/</nowiki> * Gsusigmanu. [veebileht]<nowiki>https://et.gsusigmanu.org/379-carl-friedrich-gauss-and-applied-mathematics.html</nowiki> * Rodger F. (1993) Survey History.- ''Carl Friedrich Gauss'' <nowiki>http://www.surveyhistory.org/carl_friedric.htm</nowiki> * Carl Friedrich Gauss [e-ajakiri] <nowiki>https://www.encyclopedia.com/science/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/carl-friedrich-gauss-0</nowiki> * TheFamousPeople.com. /Carl F. Gauss Biography [e-ajakiri] <nowiki>https://www.thefamouspeople.com/profiles/carl-f-gauss-442.php</nowiki> {{JÄRJESTA:Gauss, Carl Friedrich}} [[Kategooria:Saksamaa matemaatikud]] [[Kategooria:Saksamaa astronoomid]] [[Kategooria:Saksamaa füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1777]] [[Kategooria:Surnud 1855]] lka7rtsxu95ie3dtg4pqzs4zgagak0t Uglovka 0 192691 7241397 7176547 2026-09-25T05:24:42Z Velirand 67997 7241397 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Uglovka | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Угловка | nimi1_latin = (Uglovka) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2131 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Uglovka''' on [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Okulovka rajoon]]is [[Valdai kõrgustik]]ul. Ugoli nime all on küla esmamainitud [[1495]]. aastal. [[1933]]. aastal sai aleviks. Alevit läbib Moskva–Peterburi raudtee. Peamine tööstusettevõte on lubjatehas. <gallery> Pilt:Церковь Рождества Христова в Угловке.jpg|Kirik Uglovkas Pilt:Uglovka.jpg|Uglovka Pilt:Railway station Uglovka. 17.jpg|Raudteejaam </gallery> == Välislingid == * [http://www.okulovka.narod.ru/uglovka.htm Угловка] (''vene keeles'') [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] fbob74zwa3fvss99da6j5j9ves0b6m7 Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused 0 193731 7240992 7240513 2026-09-24T14:19:28Z Eiusmod 200998 7240992 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib raamatust; selle järgi tehtud filmi kohta vaata lehekülge [[Buratino seiklused]]}} "'''Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused'''" on [[Aleksei Tolstoi]] lasteraamat, mis on loodud [[Carlo Collodi]] teose "[[Pinocchio seiklused]]" motiividel. Raamatu esmaväljaanne ilmus [[1936]]. aastal. See lugu on sarnane Pinocchio looga, mõningate erinevustega, kuni Pinocchio müntide varastamiseni. Pärast seda on lood täiesti erinevad, [[Buratino]] püüab leida kuldvõtit, kuid Pinocchio soovib saada inimeseks, milleks ta, tehes häid tegusid, lõpuks ka saab. [[Kategooria:Lasteraamatud]] [[Kategooria:Vene kirjandus]] [[Kategooria:1936. aasta kirjandusteosed]] 6x4nf37magvgy3tydjaxhmh3l7dkceu Roman Baskin 0 202742 7241457 7212854 2026-09-25T08:00:52Z Kuriuss 38125 7241457 wikitext text/x-wiki '''Roman Baskin''' ([[25. detsember]] [[1954]] – [[13. september]] [[2018]] [[Tallinn]]) oli Eesti näitleja ja lavastaja. Ta lõpetas 1973. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja 1980. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] 9. lennu. Baskin töötas aastatel 1980–1992 teatris [[Vanalinnastuudio]] näitlejana ja lavastajana, 1992. aastast oli vabakutseline näitleja ja lavastaja. [[Euroopa Filmiakadeemia]] kutsel{{lisa viide}} pidas ta režiiloenguid Berliini Kunstiakadeemias, näitlemisloengud [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is ning režiiloengud [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. 2003. aastal asutas projektiteatri [[Kell Kümme]]. == Looming == === Filmitegijana === {{veergude loend|laius=29em| * 1975 "[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]" I–II jagu (mängufilm) – rekvisiitor * 1976 "[[Suvi (film)|Suvi]]" (mängufilm) – vanemadministraator * 1988 "[[Vernanda]]" (lühimängufilm) – režissöör * 1991 "[[Rahu tänav (film)|Rahu tänav]]" (mängufilm) – režissöör * 2006 "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (mängufilm) – režissöör ja stsenarist }} === Telesarjad ja -filmid === {{veergude loend|laius=29em| * 1984 "[[Kaks paari ja üksindus]]" (telemängufilm) – restorani peremees * 1994 "[[Vabariigi valvur]]", filmi režissöör * 1995 "[[M Klubi]]", filmi režissöör * 2003 "[[Kodu keset linna]]", filmi režissöör * 2010 "[[Teise mehe pea]]", filmi režissöör * 2018 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]", Fred Raudsepp * "Tuleb tuttav ette" * "Paradoks" * "Tema majesteet komödiant" * "Squirrel" * "Plekkmehed" * "Viimane suvi" * "Vabariigi valvur" (12-osaline telesari) }} === Filmirollid === {{veergude loend|laius=29em| * 1957 "[[Juunikuu päevad]]" (mängufilm) – Peeter lapsena * 1986 "[[Keskea rõõmud]]" (mängufilm) – Tõnu klient * 1997 "[[Minu Leninid]]" (mängufilm) – bolševik * 2007 "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" (mängufilm) – teatrilavastaja * 2010 "[[Taevavõti]]" (mängufilm) – Sebastian * 2011 "[[Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta]]" (mängufilm) – Santana * 2011 "[[Kirjad inglile]]" (mängufilm) – Hull Kolonel * 2011 "[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" (mängufilm) – Totski * 2013 "[[Free Range]]" (mängufilm) – Susanna isa * 2016 "[[Perekonnavaled]]" (mängufilm) – Paul * 2017 "[[Minu näoga onu]]" (mängufilm) – Raivo * 2019 "[[Lotte ja kadunud lohed]]" (animafilm) – Roberto (hääl)<ref>[https://web.archive.org/web/20230830100623/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/207/filmograafia/page/1 Roman Baskin] Eesti Filmi Andmebaas.</ref> }} === Teatrilavastused === {{veergude loend|laius=29em| *[[Friedrich Dürrenmatt]] “Füüsikud” *[[John Patrick]] „Grupipilt” *[[Ferenc Molnár]] “Lilia” *[[Tom Stoppard]] “Rosencrantz ja Guildenstern...” *[[Henrik Ibsen]] “[[Peer Gynt]]” *[[Molière]] “[[Tartuffe (näidend)|Tartuffe]]” *[[Israel Horovitz]] “Öö-öö” *[[Jean-Paul Sartre]] “Kean” *[[Joseph Kesserling]] “Pihlakavein” *[[Bernard Shaw]] “Südamete murdumise maja” *[[Alan Bennett]] “Õuedaam” *[[Federico Fellini]] “Orkestriproov” *[[John Fowles]] „Eebenipuust torn” *[[Alan Ayckbourn]] „Täiskuu” *[[Edward Albee]] „Kõik aias” *[[Ingmar Bergman]] „Lärmab ja veiderdab” *[[Emily Brontë]] „[[Vihurimäe]]” *[[John Patrick]] „Augustikuu teemaja“ *[[Alan Ayckbourn]] „Aiapidu“ *[[Eugene O'Neill]] „Iha jalakate all“ *[[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]" *[[William Somerset Maugham]] „Ring“ *[[Bernard Shaw]] "Mesallianss" *[[William Shakespeare]] "[[Hamlet]]" *[[August Strindberg]] "Preili Julie" }} === Teatrirollid === {{veergude loend|laius=29em| *1981 Ludovic ([[Pierre Chenot|Chenot']] „Kes aevastas?”) *1982 Tarelkin ([[Aleksandr Suhhovo-Kobõlin|Suhhovo-Kobõlin]]i „Toimik”) *1984 Kobalava ([[Aleksandr Tšhaidze|Tšhaidze]] „Kolmest kuueni”) *1984 Fabrice ([[Jean Anouilh|Anouilh']] „Tuuleiil”) *1985 Masure ([[Claude Magnier|Magnier']] „Unerohi”) *1986 Cyrano ([[Edmond Rostand|Rostandi]] „Cyrano de Bergerac”) *1987 Hlestakov ([[Nikolai Gogol|Gogoli]] „Revident”) *1988 AA ([[Sławomir Mrożek|Mrożek]]i „Emigrandid”) *1994 Jago ([[William Shakespeare|Shakespeare]]’i „[[Othello]]”, [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]]) *1994 Professor ([[Madis Kõiv|Kõiv]]u „Filosoofipäev“, Draamateatris) *1995 Richelieu ([[Alexandre Dumas vanem|Dumas]]’ ja [[Elmo Nüganen|Nüganen]]i „[[Kolm musketäri]]”, [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]) *2003 Shotover ([[Bernard Shaw|Shaw]]' „Südamete murdumise maja”) *2004 Dirigent ([[Federico Fellini|Fellini]] „Orkestriproov”) *2006 Norman ([[Alan Ayckbourn|Ayckbourni]] „Täiskuu”) *2007 Sõdur ([[Mart Kivastik|Kivastik]]u „Sõdur”) *2007 Laudisi ([[Luigi Pirandello|Pirandello]] „Nagu teile näib...”) *2009 Teddy ([[Alan Ayckbourn|Ayckbourn]]i „Aiapidu”) *2011 J. Tarleton ([[Bernard Shaw]] "Mesallianss") }} ==Tunnustus== *1987 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] *2005 – [[stipendium "Ela ja sära"]] *2017 – [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil) *2018 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19589}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanemad olid näitleja ja lavastaja [[Eino Baskin]] ning näitleja [[Ita Ever]]. Ta oli abielus spordipedagoogi ja -füsioloogi [[Karin Baskin]]iga, nende lapsed on Alfred ja Mirjam. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Piret Kooli]], [http://kultuur.postimees.ee/3309431/roman-baskin-me-elame-kahkukate-ajastul Roman Baskin: me elame kähkukate ajastul] Postimees Arter, 3. september 2015 *[http://www.kell10.ee/ Kell Kümme – projektiteater] *Irina Tokareva, [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=6632 Roman Baskin: "Ma ei võrdle ennast Felliniga"], Põhjarannik, 19. juuni 2004 *Aarne Mäe, [http://www.virumaateataja.ee/250105/esileht/15022234.php Roman Baskin ja tema orkester], 25. jaanuar 2005 *Helju Keskpalu, [http://www.valgamaalane.ee/140107/esileht/arvamus/25008542.php Lavastaja Roman Baskin talub oma näitlejakapriise], Valgamaalane, 13. jaanuar 2007 *[http://kultuur.err.ee/631905/roman-baskin-miks-me-ei-oska-iseseisvusega-midagi-peale-hakata Roman Baskin: miks me ei oska iseseisvusega midagi peale hakata?] ERR, 22. september 2017 * [https://www.postimees.ee/6404925/suri-naitleja-ja-lavastaja-roman-baskin Suri näitleja ja lavastaja Roman Baskin], [[Postimees]], 13. september 2018 {{JÄRJESTA:Baskin, Roman}} [[Kategooria:Vanalinnastuudio näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2018]] <!--* [https://kultuur.err.ee/861193/suri-naitleja-ja-lavastaja-roman-baskin Suri näitleja ja lavastaja Roman Baskin]--> e1vzc2j4odeea9t5nkdyxgj2jov26ob 7241460 7241457 2026-09-25T08:14:23Z Kuriuss 38125 7241460 wikitext text/x-wiki '''Roman Baskin''' ([[25. detsember]] [[1954]] – [[13. september]] [[2018]] [[Tallinn]]) oli Eesti näitleja ja lavastaja. Ta lõpetas 1973. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja 1980. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (9. lend). Baskin töötas aastatel 1980–1992 teatris [[Vanalinnastuudio]] näitlejana ja lavastajana, 1992. aastast oli vabakutseline näitleja ja lavastaja. [[Euroopa Filmiakadeemia]] kutsel{{lisa viide}} pidas ta režiiloenguid Berliini Kunstiakadeemias, näitlemisloengud [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is ning režiiloengud [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. 2003. aastal asutas projektiteatri [[Kell Kümme]] ja oli selle juht. == Looming == === Filmitegijana === {{veergude loend|laius=29em| * 1975 "[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]" I–II jagu (mängufilm) – rekvisiitor * 1976 "[[Suvi (film)|Suvi]]" (mängufilm) – vanemadministraator * 1988 "[[Vernanda]]" (lühimängufilm) – režissöör * 1991 "[[Rahu tänav (film)|Rahu tänav]]" (mängufilm) – režissöör * 2006 "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (mängufilm) – režissöör ja stsenarist }} === Telesarjad ja -filmid === {{veergude loend|laius=29em| * 1984 "[[Kaks paari ja üksindus]]" (telemängufilm) – restorani peremees * 1994 "[[Vabariigi valvur]]", filmi režissöör * 1995 "[[M Klubi]]", filmi režissöör * 2003 "[[Kodu keset linna]]", filmi režissöör * 2010 "[[Teise mehe pea]]", filmi režissöör * 2018 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]", Fred Raudsepp * "Tuleb tuttav ette" * "Paradoks" * "Tema majesteet komödiant" * "Squirrel" * "Plekkmehed" * "Viimane suvi" * "Vabariigi valvur" (12-osaline telesari) }} === Filmirollid === {{veergude loend|laius=29em| * 1957 "[[Juunikuu päevad]]" (mängufilm) – Peeter lapsena * 1986 "[[Keskea rõõmud]]" (mängufilm) – Tõnu klient * 1997 "[[Minu Leninid]]" (mängufilm) – bolševik * 2007 "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" (mängufilm) – teatrilavastaja * 2010 "[[Taevavõti]]" (mängufilm) – Sebastian * 2011 "[[Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta]]" (mängufilm) – Santana * 2011 "[[Kirjad inglile]]" (mängufilm) – Hull Kolonel * 2011 "[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" (mängufilm) – Totski * 2013 "[[Free Range]]" (mängufilm) – Susanna isa * 2016 "[[Perekonnavaled]]" (mängufilm) – Paul * 2017 "[[Minu näoga onu]]" (mängufilm) – Raivo * 2019 "[[Lotte ja kadunud lohed]]" (animafilm) – Roberto (hääl)<ref>[https://web.archive.org/web/20230830100623/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/207/filmograafia/page/1 Roman Baskin] Eesti Filmi Andmebaas.</ref> }} === Teatrilavastused === {{veergude loend|laius=29em| *[[Friedrich Dürrenmatt]] “Füüsikud” *[[John Patrick]] „Grupipilt” *[[Ferenc Molnár]] “Lilia” *[[Tom Stoppard]] “Rosencrantz ja Guildenstern...” *[[Henrik Ibsen]] “[[Peer Gynt]]” *[[Molière]] “[[Tartuffe (näidend)|Tartuffe]]” *[[Israel Horovitz]] “Öö-öö” *[[Jean-Paul Sartre]] “Kean” *[[Joseph Kesserling]] “Pihlakavein” *[[Bernard Shaw]] “Südamete murdumise maja” *[[Alan Bennett]] “Õuedaam” *[[Federico Fellini]] “Orkestriproov” *[[John Fowles]] „Eebenipuust torn” *[[Alan Ayckbourn]] „Täiskuu” *[[Edward Albee]] „Kõik aias” *[[Ingmar Bergman]] „Lärmab ja veiderdab” *[[Emily Brontë]] „[[Vihurimäe]]” *[[John Patrick]] „Augustikuu teemaja“ *[[Alan Ayckbourn]] „Aiapidu“ *[[Eugene O'Neill]] „Iha jalakate all“ *[[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]" *[[William Somerset Maugham]] „Ring“ *[[Bernard Shaw]] "Mesallianss" *[[William Shakespeare]] "[[Hamlet]]" *[[August Strindberg]] "Preili Julie" }} === Teatrirollid === {{veergude loend|laius=29em| *1981 Ludovic ([[Pierre Chenot|Chenot']] „Kes aevastas?”) *1982 Tarelkin ([[Aleksandr Suhhovo-Kobõlin|Suhhovo-Kobõlin]]i „Toimik”) *1984 Kobalava ([[Aleksandr Tšhaidze|Tšhaidze]] „Kolmest kuueni”) *1984 Fabrice ([[Jean Anouilh|Anouilh']] „Tuuleiil”) *1985 Masure ([[Claude Magnier|Magnier']] „Unerohi”) *1986 Cyrano ([[Edmond Rostand|Rostandi]] „Cyrano de Bergerac”) *1987 Hlestakov ([[Nikolai Gogol|Gogoli]] „Revident”) *1988 AA ([[Sławomir Mrożek|Mrożek]]i „Emigrandid”) *1994 Jago ([[William Shakespeare|Shakespeare]]’i „[[Othello]]”, [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]]) *1994 Professor ([[Madis Kõiv|Kõiv]]u „Filosoofipäev“, Draamateatris) *1995 Richelieu ([[Alexandre Dumas vanem|Dumas]]’ ja [[Elmo Nüganen|Nüganen]]i „[[Kolm musketäri]]”, [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]) *2003 Shotover ([[Bernard Shaw|Shaw]]' „Südamete murdumise maja”) *2004 Dirigent ([[Federico Fellini|Fellini]] „Orkestriproov”) *2006 Norman ([[Alan Ayckbourn|Ayckbourni]] „Täiskuu”) *2007 Sõdur ([[Mart Kivastik|Kivastik]]u „Sõdur”) *2007 Laudisi ([[Luigi Pirandello|Pirandello]] „Nagu teile näib...”) *2009 Teddy ([[Alan Ayckbourn|Ayckbourn]]i „Aiapidu”) *2011 J. Tarleton ([[Bernard Shaw]] "Mesallianss") }} ==Tunnustus== *1987 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] *2005 – [[stipendium "Ela ja sära"]] *2017 – [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil) *2018 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19589}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanemad olid näitleja ja lavastaja [[Eino Baskin]] ning näitleja [[Ita Ever]]. Ta oli abielus spordipedagoogi ja -füsioloogi [[Karin Baskin]]iga, nende lapsed on Alfred ja Mirjam. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Piret Kooli]], [http://kultuur.postimees.ee/3309431/roman-baskin-me-elame-kahkukate-ajastul Roman Baskin: me elame kähkukate ajastul] Postimees Arter, 3. september 2015 *[http://www.kell10.ee/ Kell Kümme – projektiteater] *Irina Tokareva, [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=6632 Roman Baskin: "Ma ei võrdle ennast Felliniga"], Põhjarannik, 19. juuni 2004 *Aarne Mäe, [http://www.virumaateataja.ee/250105/esileht/15022234.php Roman Baskin ja tema orkester], 25. jaanuar 2005 *Helju Keskpalu, [http://www.valgamaalane.ee/140107/esileht/arvamus/25008542.php Lavastaja Roman Baskin talub oma näitlejakapriise], Valgamaalane, 13. jaanuar 2007 *[http://kultuur.err.ee/631905/roman-baskin-miks-me-ei-oska-iseseisvusega-midagi-peale-hakata Roman Baskin: miks me ei oska iseseisvusega midagi peale hakata?] ERR, 22. september 2017 * [https://www.postimees.ee/6404925/suri-naitleja-ja-lavastaja-roman-baskin Suri näitleja ja lavastaja Roman Baskin], [[Postimees]], 13. september 2018 {{JÄRJESTA:Baskin, Roman}} [[Kategooria:Vanalinnastuudio näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2018]] <!--* [https://kultuur.err.ee/861193/suri-naitleja-ja-lavastaja-roman-baskin Suri näitleja ja lavastaja Roman Baskin]--> nc3oeedv4cmzm2hz60xy1tc5dm6wcrw Pankovka 0 202995 7241394 7176542 2026-09-25T05:20:18Z Velirand 67997 7241394 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pankovka | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Панковка | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 10 283 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Pankovka''' on alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Novgorodi rajoon]]is. Asub [[Veliki Novgorod]]ist 7 km edelas [[Verjaža jõgi|Verjaža jõe]] paremal kaldal. Pankovo varasem nimi oli '''Mostištši''', mida on esmamainitud [[1412]]. aastal, kui sinna ehitati puukirik ja klooster. Aleviks sai [[1977]]. aastal. [[Pilt:Pankovka school.JPG|pisi|left|Kool Pankovkas]] [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] eip2c5kz9bh33xrut2rf6eunix14o1c Moore'i seadus 0 205417 7241202 6801026 2026-09-24T20:01:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241202 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=mai|aasta=2020}} [[Pilt:Transistor Count and Moore's Law - 2011 Estonian.png|pisi|317x317px|Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga]] '''Moore'i seadus''' põhineb [[Riistvara|arvutiriistvara]] ajalool ning ütleb, et [[mikrokiip|mikrokiibil]] olevate [[transistor]]ide arv kahekordistub iga kahe aasta järel. Seaduspära kannab [[Intel]]i kaasasutaja [[Gordon E. Moore]]'i nime, kes kirjeldas seda oma 1965. aastal avaldatud teadustöös.<ref name="Lus" /><ref name="Luts" /> Tema ennustus on osutunud täpseks, kuigi osaliselt seetõttu, et [[Pooljuht|pooljuhtide]] tootjad sellest ise lähtuvad.<ref name="S0f1W" /> Moore'i seadust võib kirjeldada kui tehnoloogia arengut tagant sundivat seaduspära.<ref name="IDAqx" /> Kuigi Moore'i seaduse kohaselt kahekordistub transistorite arv iga kahe aasta tagant, on laialt levinud Inteli juhi [[David House]]'i levitatud arusaam, et see toimub hoopis iga pooleteise aasta ehk 18 kuu järel.<ref name="Ls" /> Paljude [[Elektroonikaseade|elektroonikaseadmete]] võimekus on tihedalt seotud Moore'i seadusega – näiteks protsessorite kiirus ([[taktsagedus]]), [[operatiivmälu]] maht ja isegi [[piksel|pikslite]] arv [[digikaamera]]te [[sensor]]ites on ligikaudu [[eksponentsiaalne kasvamine|eksponentsiaalselt kasvavad]] suurused.<ref name="HVEbC" /> [[Elektroonika]] eksponentsiaalne areng on tohutult suurendanud selle mõju pea igale [[Majandussektor|majandussektorile]].<ref name="fXhKB" /> Kuigi Moore'i seadus on kehtinud juba üle poole sajandi, tuleks seda käsitleda kui oletust, mitte [[Loodusseadus|loodus-]] ega füüsikaseadust. 2005. aastal ennustati, et seaduspära jääb kehtima vähemalt aastani [[2015]] või [[2020]].<ref name="zKtoU" /> [[2010]]. aastal hindas pooljuhtide tööstuse ekspertidest koosnev kolleegium ''International Technology Roadmap for Semiconductors'', et [[2013]]. aasta lõpus transistoride arvu ja tiheduse kasv aeglustub ning kahekordistumine toimub edaspidi iga kolme aasta järel.<ref name="MDD0O" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Gordon Moore.jpg|pisi|190px|Gordon Moore 2004. aastal]] Mõiste "Moore’i seadus" võttis 1970. aastal kasutusele ettevõtja ja [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] professor [[Carver Mead]].<ref name="Luts" /> Transistorite arvu kasvu kohta oli ennustusi tehtud siiski varemgi. 1950. aastal ennustas [[Alan Turing]] artiklis "Computing Machinery and Intelligence", et [[2000]]. aastaks kasvab arvutite mälumaht umbes 10<sup>9</sup> bitini (ligikaudu 0,12 GB).<ref name="39JN0" /> Tegelikult tuli [[Western Digital]] napilt pärast tuhandivahetust välja 40 GB [[Kõvaketas|kõvakettaga]], aasta lõpuks oli valmis juba 120 GB kõvaketas.<ref name="0wyPx" /> Moore võis inspiratsiooni saada ka tänapäevase [[Arvutihiir|arvutihiire]] leitajalt [[Douglas Engelbart|Douglas Engelbartilt]], kes pidas 1960. aastal loengu [[Mikrolülitus|mikrolülituste]] kahandamisest.<ref name="jT6Hc" /> 2009. aastal [[The New York Times|The New York Timesis]] ilmunud artikli kohaselt avastas Engelbart transistorite arvu kasvu seaduspära juba 1959. aastal, seega mitu aastat enne Moore’i.<ref name="JnoJr" /> Moore väitis [[19. aprill|19. aprillil]] [[1965]] ajakirjas Electronics Magazine ilmunud artiklis "Cramming more components onto integrated circuits", et transistoride arv kahekordistub iga aasta järel. Aluseks võttis ta andmed aastast 1958, mil mikrokiibid leiutati, aastani 1965.<ref name="Lus" /> 1975. aastal pakkus Moore välja, et kahekordistumine toimub hoopis iga kahe aasta tagant.<ref name="Luts" /> Moore on kinnitanud, et väide kahekordistumise toimumisest iga 18 kuu järel pärineb David House'ilt, kusjuures House’i ennustus käib kiipide jõudluse, mitte pelgalt transistoride kohta.<ref name="Ls" /> 2005. aasta aprillis pakkus Intel 10 000 [[USA dollar|USA dollarit]] Moore'i artiklit sisaldava ajakirja originaaleksemplari eest.<ref name="8Em2l" /> Tasu pälvis [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] elav [[insener]].<ref name="Mcw39" /> ==Sarnased seadused== [[Pilt:Hard drive capacity over time.svg|pisi|350px|Kõvaketaste mahutavuse kasv logaritmilises skaalas]] Mitmete digitaaltehnoloogia komponentide areng on eksponentsiaalne analoogselt Moore'i seaduspärasusele. Sealhulgas näiteks komponentide suurus, maksumus ja kiirus. Moore’i enda väide puudutab ainult komponentidel paiknevate transistoride arvu. '''[[Transistor]]ide tihedus [[mikrokiip|mikrokiibil]].''' Levinuim formuleering on transistoride arvu kahekordistumine mikrokiibil iga kahe aasta järel. 1970. aastate lõpul sai Moore’i seadus tuntuks kui transistoride arvu piirnäitaja kõige keerukamatel kiipidel. Ülemiselt graafikult on näha, kuidas see trend jätkub tänapäevalgi. '''Transistoride tihedus minimaalse maksumuse korral.''' Selle formuleeringu esitas Moore oma 1965. aasta publikatsioonis.<ref name="Lus" /> Tuleb tähele panna, et oluline ei ole mitte ainult transistoride tihedus mikrokiibil – st kui mitu transistori on võimalik ühele kiibile mahutada, vaid transistoride tihedus kiibil, mille juures on ühe transistori maksumus väikseim. Mida rohkem transistore kiibile panna, seda odavamaks läheb iga järgneva transistori maksumus, samas suureneb võimalus, et kiip ei tööta, sest liiga suure transistoride tiheduse korral võib esineda kiibil defekte.<ref name="wFIrA" /> 1965. aastal uuris Moore transistoride tihedust kiibil ning leidiski, et [[nanolitograafia|fotolitograafia]] meetod, mille abil transistore kiibile kanti, arenes nii kiiresti, et iga aasta möödudes oli võimalik transistori suurust 2 korda vähendada. Tänapäevaste fotolitograafia meetodite puhul kasutatakse madala [[lainepikkus]]ega [[ultraviolettkiirgus]]t (deep ultraviolet – DUV) kombineerituna [[eksimeerlaser]]iga, kasutatavad lainepikkused on 193&nbsp;nm ja 248&nbsp;nm. Seda tehnoloogiat kutsutakse eksimeerlaserlitograafiaks ja selle abil suudeti juba 2010. aastal valmistada mikrokiipidele komponente, mille suurused jäävad alla 45&nbsp;nm, võrdluseks aastal 1990 oli väikseima komponendi suurus 500&nbsp;nm.<ref name="kan" /> Ennustatakse sellise trendi jätkumist ning eeldatakse, et käesoleva kümnendi jooksul jõutakse komponentideni, mille suurus on 10&nbsp;nm.<ref name="Ig7Hu" /> '''Kõvaketta maksumus informatsiooniühiku kohta.''' Seda iseloomustab Kryderi seadus, mis kirjeldab Mark Kryderi tööd ning selle käigus välja tulnud fakti, et kõvakettas oleva magnetketta informatsiooni mahutavus pinnaühiku kohta kasvab tänapäevaste tehnoloogiate abil väga kiiresti, pea kaks korda kiiremini Moore’i seadusest. Kryderi töö ning tema seadus avaldati esmalt 2005. aastal ajakirjas Scientific American, sel aastal suudeti magnetketta ühele ruutmillimeetrile salvestada 170 megabitti (21,25 MB) infot, võrdluseks 1956. aastal oli vastav näitaja umbes 300 bitti (0,036 kB). Seega on pärast 50-aastast arengut suudetud magnetketta ühe pinnaühiku mahutavust kasvatada ligi miljon korda.<ref name="zRrHT" /> '''Võrgu läbilaskevõime.''' Vastavalt Lucent Optical Networking Groupi endisele juhile Gerald Buttersile eksisteerib Buttersi fotoonika seadus, mis ütleb, et optilist fiibrit läbiv andmemaht kahekordistub iga üheksa kuu järel. Seega andmete ülekande maksumus [[passiivne optiline võrk|optilises võrgustikus]] kahaneb iga üheksa kuu järel poole võrra.<ref name="83NwM" /> Taani teadlane Jakob Nielsen on tulnud välja omanimelise Nielseni seadusega, kus ta väidab, et internetiühenduse kiirused kahekordistuvad ''high-end'' kodukasutajate jaoks iga 21 kuu tagant.<ref name="zPlVY" /> '''Piksleid dollari kohta.''' Kodakis töötav Barry Hendy arvutas välja mõõtühiku "piksleid dollari kohta", et määrata digitaalkaamera väärtust. Sellega demonstreeris ta selle ühiku ajalooliselt lineaarset kasvu (logaritmilisel skaalal) ning võimalust selle abil hinnata digikaamerate hinda ning LCD- ja LED-ekraanide arengut.<ref name="mAfJb" /><ref name="d4LPW" /> '''Tarkvara ''vs.'' riistvara.''' 1995. aastal tuli Niklaus Wirth välja Wirthi seadusega, n-ö arvutialase kõnekäänuga, mis väitis, et riistvara areng ei ole niivõrd kiire, kui seda on tarkvara aeglustumine. Sellest tulenevalt esines omapoole väitega [[Microsoft]]i asutaja [[Bill Gates]] ning sõnastas Gatesi seaduse, mis väidab, et kommertsiaalselt saadav tarkvara aeglustub poole võrra iga 18 kuu järel, seega nullides Moore'i seaduse kasulikkuse. 2008. aastal katsetas Randall C. Kennedy erinevaid kontoritarkvara [[Microsoft Office]] pakette ning tõdes, et tänapäevasesse arvutisse installitud [[Office Assistant|Office]] 2007-ga operatsioonide teostamine võtab kaks korda rohkem aega kui 2000. aasta ekvivalentse arvutikomplektiga, kuhu on installitud Office 2000.<ref name="ZRfaJ" /><ref name="D6Pb1" /> '''Carlsoni kõver''' on seaduspära, mille tõi välja ajakiri The [[Economist]], et kirjeldada Moore’i seaduse biotehnoloogia alast ekvivalenti. See on nimetatud Washingtoni ülikooli teadlase Rob Carlsoni järgi, kes ennustas täpselt DNA järjestamise tehnoloogiate arengukiirust. Ta pakkus, et see on vähemalt sama kiire kui Moore’i seadus. Carlsoni kõver illustreerib kiiret (mõnel juhul hüpereksponentsiaalset) kulude vähenemist ja jõudluse suurenemist mitmete [[DNA]] tehnoloogiate jaoks.<ref name="9EVdd" /> ==Sihiks tööstusele== Kuigi Moore’i seadus tulenes olemasoleva protsessi vaatlusest ning selle baasil tehtud ennustusest, siis mida enam hakkas maailm seda aktsepteerima, seda enam sai sellest pooljuhtide tööstuse eesmärk. See tähendab, et terve tööstusharu seadis ühe empiirilise seaduspära endale sihiks ning kasutas tohutuid ressursse selleks, et seda täita. Seetõttu võib öelda, et Moore'i seadus on mõneti isetäituv ennustus.<ref name="FHm52" /> ===Moore'i teine seadus=== Moore'i seaduse üheks tulemiks on see, et üha võimsamad arvutid muutuvad lõpp-tarbija jaoks odavamaks ja kättesaadavamaks. Samas tootjate jaoks on Moore'i seaduse järgimine ja aina võimsamate arvutite tootmine üha kallim ja keerulisem. See on viinud teise Moore'i seaduse ehk Rocki seaduse kujunemiseni. Ehkki seda on maininud Gordon E. Moore 1990. aastate keskel, on selle autoriks tegelikult Arthur Rock, üks varajasi Inteli investoreid. Rock pani tähele, et kiipide tootmiseks vajaliku varustuse ja seadmete maksumus on pidevas tõusus. Seadus ütleb, et pooljuhtkiipide tehaste maksumus kahekordistub iga nelja aasta tagant ehk kapitalikulu pooljuhtkiipide tehastele kasvab ajas eksponentsiaalselt, teisisõnu läheb uute ja võimsamate kiipide tootmine üha kallimaks, kuna tehnoloogia muutub keerukamaks ning väiksemaks.<ref name="LLNfp" /> Selle loogika järgi oleks pidanud mikrokiibi tehas maksma 1990. aastate lõpus ligi 5 miljardit ja 2003. aastaks 10 miljardit USA dollarit. Kuid päris nii ei ole läinud. Näiteks Inteli viimane Fab 42 nime kandev tehas, mis on 2013. aastal veel ehitusjärgus, nõudis umbes 5 miljardi USA dollarit suurust investeeringut.<ref name="WcDtl" /> Rocki seadus paneb rõhu tootmissisendite maksumusele, kuid jätab arvestamata tööefektiivsuse kasvu. Ränivahvlite (''silicon wafer'') tootmise tootlikkus on olnud pidevas kasvutempos, praegu valmistatakse tunnis 4–5 korda rohkem ränivahvleid kui 1990. aastate alguses. Seega võibki tehaste maksumus suureneda, oluline on see, et tootmine selle investeeringu ka ära tasub.<ref name="ZCxzi" /> ==Peamised soodustavad tegurid ja tulevikutrendid== Moore'i seaduse eelduseks on olnud paljude teadlaste ja inseneride töö ning leiutised. Absoluutset eelduste nimekirja on keeruline koostada, kuid järgnevalt on välja toodud mõned olulised läbimurded, mis on mänginud kriitilist rolli mikroskeemide kiires arengus: * [[Mikrokiip|Mikrokiibi]] leiutamine, millega said hakkama [[Jack Kilby]] [[Texas Instruments]]ist ja Robert Noyce Fairchild Semiconductorist. Kusjuures 2000. aastal pälvis Kilby leiutise eest [[Nobeli auhind|Nobeli füüsikaauhinna]].<ref name="HyKFk" /><ref name="9PDP3" /><ref name="7WpTB" /> * [[CMOS]] ehk komplementaarse metalloksiid-pooljuhi leiutamine Frank Wanlassi poolt 1963. aastal. Paljud CMOS-tehnoloogia arengud võimaldavad valmistada tänapäevaseid suure jõudlusega mikrokiipe.<ref name="CaBVF" /> * [[Dünaamiline muutmälu|Dünaamilise muutmälu]] ehk DRAM-i leiutamine Robert Dennardi poolt [[IBM]]-is 1967. aastal.<ref name="0sfN4" /> * Madala [[lainepikkus]]ega [[UV-kiirgus|UV-]][[eksimeerlaser]][[nanolitograafia|fotolitograafia]] leiutamine Kanti Jaini poolt [[IBM]]-is 1982. aastal. Selle tehnoloogia abil on võimalik valmistada üliväikseid mikrokiibi etaile.<ref name="kan" /> 2012. aastal jäid nende detailide mõõtmed 22&nbsp;nm juurde. Ennustatakse, et sellel kümnendil suudetakse valmistada detaile, mille mõõtmed jäävad alla 10&nbsp;nm.<ref name="eT4Mf" /> Arvutikomponentide tööstus ennustab Moore’i seaduse jätkumist veel mitme mikrokiipide generatsiooni jooksul. Näiteks Intel ennustas 2008. aastal, et praegune trend võib jätkuda hea majandusliku olukorra puhul kuni 2029. aastani.<ref name="jI5dB" /> Mõned uued arengusuunad, mis võimaldavad Moore’i seadusel jätkuda: * [[IBM]] ja Georgia Techi teadlased tegid uue kiirusrekordi, kui nad heeliumis jahutatud (−268,65&nbsp;°C) [[räni]]/[[germaanium]]i transistori kiirendasid 500 [[herts|gigahertsini]]. Simulatsioonid näitasid, et antud transistor oleks võinud töötada isegi 1 terahertsisel (1000&nbsp;GHz) sagedusel.<ref name="iKeYg" /> Kuid peab silmas pidama, et katse leidis aset ülimadalal temperatuuril üheainsa transistoriga. Võrdluseks, tänapäevase laiatarbe arvuti taktsagedus jääb 2–3 gigahertsi juurde. * 2008. aasta aprillis teatasid [[HP]] teadlased töötavast [[memristor]]ist, mis on neljas põhiline passiivne vooluelement, mille varasem eksistents oli puhtteoreetiline. [[Memristor]]i unikaalsete omaduste abil saab luua väiksemaid ja võimsamaid elektroonikaseadmeid.<ref name="X8dmQ" /> * 2011. aasta aprillis teatasid USA Pittsburghi ülikooli teadlased [[oksiid]]idel baseeruvast 1,5&nbsp;nm diameetriga ühe[[elektron]]ilise transistori loomisest.<ref name="kfqOJ" /> * 2012. aasta veebruaris teatas [[Uus-Lõuna-Walesi ülikool]]i teadusgrupp esimese ühe[[aatom]]ilise transistori arendusest. Antud transistoris paigutub üksik [[aatom]] täpselt ränikristalli. Moore'i seaduse järgi oleks pidanud selline saavutus aset leidma alles 2020. aastal.<ref name="PCyaG" /> * [[Nanotehnoloogia]] areng, mis viiks väiksemate komponentide loomiseni.<ref name="5SPbl" /> ==Seaduse lõplik piir== 1995. aasta jaanuaris oli 64-bitisel oma aja tipp-protsessoril Digital Alpha 21164 9,3 miljonit transistori. Kuus aastat hiljem loodi protsessor 40 miljoni transistoriga. Aastaks 2015 peaks see arv teoreetiliselt jõudma 15 miljardini ning 2020. aastaks tasemeni, kus iga molekul paigutatakse kiipi individuaalselt. 2003. aastal ennustas Intel, et Moore'i seaduse lõpp jõuab kätte aastatel 2013–2018, kui kasutusel on 16-nanomeetriste kiipide tootmisprotsessid ning transistorid lähevad mõõtmetelt nii väikesteks, et edasist vähendamist piiravad [[kvantmehaanika|kvantnähtused]], näiteks tunnelleerumine.<ref name="d723f" /> Tänaseks on Intel jõudnud 22&nbsp;nm protsessorite tootmiseni ning [[elektron]]ide tunnelleerumise vältimiseks on valmistatud nn 3D- ehk [[mitmepaisuline seade|mitmepaisulised transistorid]]. Intel vihjab vastavas pressiteates Moore'i seadusele ning on näha, et püüab järjepidevalt selle seadusega kaasas käia.<ref name="0cywQ" /> 13. aprillil 2005 aset leidnud intervjuus väitis Gordon Moore, et Moore'i seadus ei saa jätkuda lõpmatult. Ta märkis, et transistoride suurus jõuab lõpuks teatud piirini, kust enam pole võimalik edasi minna.Tema arvates on selleks fundamentaalseks piiriks aatomtasand ehk aatomite suurus, kuid selleni jõudmiseks läheb veel 10–20 aastat, mille järel on lahenduseks suuremate kiipide valmistamine.<ref name="eHbgY" /> Samas on selle seaduse teel juba praeguseks olnud palju takistusi, kuid need on suudetud ületada. Gordon Moore lisab, et selles mõttes on tema seadus ilusam, kui ta kunagi varem oleks osanud arvata: "Moore'i seadus on Murphy seaduse täielik rikkumine, kõik läheb aina paremaks ja paremaks."<ref name="5yUks" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Lus">{{netiviide | url = http://www.cs.utexas.edu/~fussell/courses/cs352h/papers/moore.pdf | pealkiri = Cramming More Components onto Integrated Circuits | autor = Gordon E. Moore | failitüüp = pdf| täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="Luts">{{netiviide | url = http://large.stanford.edu/courses/2012/ph250/lee1/docs/Excepts_A_Conversation_with_Gordon_Moore.pdf | pealkiri = Excerpts from A Conversation with Gordon Moore: Moore’s Law | autor = | failitüüp = pdf| täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="S0f1W">{{netiviide | url = http://books.google.ee/books?id=1khslZ-jbgEC&pg=PA206&lpg=PA206&ots=D38v82mSkm&output=html&sig=ACfU3U2jPixZgKq-PYwVPHDpwO2Zt31puQ&redir_esc=y | pealkiri = Getting New Technologies Together: Studies in Making Sociotechnical Order | autor = Disco, Cornelius; van der Meulen, Barend | failitüüp =| täpsustus = lk 206–207 | väljaanne = ISBN 3-11-015630-X | aeg = | koht = | väljaandja = New York: Walter de Gruyter | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="Ls">{{netiviide | url = http://news.cnet.com/2100-1001-984051.html | pealkiri = Moore's Law to roll on for another decade | autor = Michael Kanellos | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = | aeg = 10. veebruar 2003| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="HVEbC">{{netiviide | url = http://www.nytimes.com/2006/06/07/technology/circuits/07essay.html?_r=0 | pealkiri = Moore's Law Corollary: Pixel Power | autor = Nathan Myhrvold | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = New York Times | aeg = 7. juuni 2006| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="fXhKB">{{netiviide | url = http://www.theatlantic.com/past/docs/issues/2001/01/rauch.htm| pealkiri = The New Old Economy: Oil, Computers, and the Reinvention of the Earth | autor = Jonathan Rauch | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = | aeg = jaanuar 2001| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="IDAqx">{{netiviide | url = http://ieeexplore.ieee.org/xpl/freeabs_all.jsp?arnumber=4785857 | pealkiri = The Impact of Moore's Law | autor = Keyes, R.W | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = Solid-State Circuits Society Newsletter, IEEE (Volume:11, Issue: 5) | aeg = september 2006| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="zKtoU">{{netiviide | url = http://news.cnet.com/New-life-for-Moores-Law/2009-1006_3-5672485.html | pealkiri = New life for Moore's law. | autor = Michael Kanellos | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = | aeg = 19. aprill 2005| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="MDD0O">{{netiviide | url = http://www.itrs.net/Links/2010ITRS/2010Update/ToPost/2010Tables_ORTC_ITRS.xls | pealkiri = Overall Technology Roadmap Characteristics | autor = International Technology Roadmap for Semiconductors | failitüüp = xls | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 2010 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2013-03-09 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130309013956/http://www.itrs.net/Links/2010ITRS/2010Update/ToPost/2010Tables_ORTC_ITRS.xls | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="39JN0">{{netiviide | url = http://loebner.net/Prizef/TuringArticle.html | pealkiri = Computing Machinery And Intelligence | autor = A. M. Turing | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 1950 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2008-07-02 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080702224846/http://loebner.net/Prizef/TuringArticle.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="0wyPx">{{netiviide | url = http://www.xbitlabs.com/articles/storage/display/hdd-2001.html | pealkiri = Hard Disk Drives in 2001: Annual Overview | autor = Ilya Gavrichenkov | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 30. jaanuar 2002 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2013-12-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131220013323/http://www.xbitlabs.com/articles/storage/display/hdd-2001.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="jT6Hc">{{netiviide | url = http://www.nytimes.com/2005/04/18/technology/18moore.html | pealkiri = It's Moore's Law, but Another Had the Idea First | autor = John Markoff | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = New York Times | aeg = 18. aprill 2005| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="JnoJr">{{netiviide | url = http://www.nytimes.com/2009/09/01/science/01trans.html?ref=science | pealkiri = After the Transistor, a Leap Into the Microcosm | autor = John Markoff | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = New York Times | aeg = 31. august 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="8Em2l">{{netiviide | url = http://www.zdnet.com/news/intel-offers-10000-for-moores-law-magazine/142261 | pealkiri = Intel offers $10,000 for Moore's Law magazine | autor = Michael Kanellos | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = ZDNet | aeg = 11. aprill 2005| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="Mcw39">{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/4472549.stm | pealkiri = Moore's Law original issue found | autor = | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = BBC News | aeg = 22. aprill 2005| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="wFIrA">{{netiviide | url = http://arstechnica.com/gadgets/2008/09/moore/ | pealkiri = Classic.Ars: Understanding Moore’s Law | autor = Jon Stokes | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = arstechnica | aeg = 27. september 2008| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="kan">{{netiviide | url = http://ieeexplore.ieee.org/xpl/freeabs_all.jsp?arnumber=1482581 | pealkiri = Ultrafast deep UV Lithography with excimer lasers | autor = Jain, K. ; Willson, C.G. ; Lin, B.J. | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = Electron Device Letters, IEEE (Volume:3, Issue: 3) | aeg = märts 1982| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="Ig7Hu">{{netiviide | url = http://spie.org/x42152.xml | pealkiri = Lasers and Moore's Law | autor = Bruno La Fontaine | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = SPIE | aeg = oktoober 2010| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="zRrHT">{{netiviide | url =http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=kryders-law&ref=sciam | pealkiri = Kryder's Law | autor = Chip Walter | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = Scientific American | aeg = 25. juuli 2005| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="83NwM">{{netiviide | url = http://www.eetimes.com/document.asp?doc_id=1142186 | pealkiri = Speeding Net Traffic With Tiny Mirrors | autor = Gail Robinson | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = EE Times | aeg = 26. september 2000| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="zPlVY">{{netiviide | url = http://www.nngroup.com/articles/law-of-bandwidth/ | pealkiri = Nielsen's Law of Internet Bandwidth | autor = Jakob Nielsen | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = | aeg = 15. aprill 1998| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="mAfJb">{{netiviide | url = http://www.theaustralian.com.au/archive/news/trust-the-power-of-technology/story-e6frg6q6-1225696991379 | pealkiri = Trust the power of technology | autor = Ziggy Switkowski | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = The Australian | aeg = 9. aprill 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="d4LPW">{{netiviide | url = http://www.cs.cornell.edu/people/egs/papers/lesser-known-laws.pdf | pealkiri = Some lesser known laws of computer science. | autor = Emin Gün Sirer; Rik Farrow | failitüüp = pdf| täpsustus = | väljaanne = LOGIN Vol32, Nr4 | aeg = august 2007| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="ZRfaJ">{{netiviide | url = http://antranik.org/using-moores-law-to-predict-future-memory-trends/ | pealkiri = Using Moore’s Law to Predict Future Memory Trends | autor = | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = | aeg = 24. november 2011| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="D6Pb1">{{netiviide | url = http://www.infoworld.com/t/applications/fat-fatter-fattest-microsofts-kings-bloat-278?page=0,0 | pealkiri = Fat, fatter, fattest: Microsoft's kings of bloat | autor = Randall C. Kennedy | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = InfoWorld | aeg = 14. aprill 2008| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="9EVdd">{{netiviide | url = http://www.economist.com/node/7854314 | pealkiri = Life 2.0 | autor = | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = The Economist | aeg = 31. august 2006| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="FHm52">{{netiviide | url = http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1014782/gordon-moore-aloha-moore-law | pealkiri = Gordon Moore says aloha to Moore's Law | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = New York Times | aeg = 7. juuni 2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. aprillil 2005 | keel = | arhiivimisaeg = 2009-11-06 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20091106055601/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1014782/gordon-moore-aloha-moore-law | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="LLNfp">{{netiviide | url = http://www.infoworld.com/t/hardware/chips-moores-law-not-problem-707 | pealkiri = With chips, Moore's Law is not the problem | autor = Sumner Lemon; Tom Krazit | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = InfoWorld | aeg = 19. aprill 2005| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="WcDtl">{{netiviide | url = http://newsroom.intel.com/community/intel_newsroom/blog/2011/02/18/intel-to-invest-more-than-5-billion-to-build-new-factory-in-arizona | pealkiri = Intel to Invest More than $5 Billion to Build New Factory in Arizona | autor = Patrick Darling | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = Intel Newsroom | aeg = 18. veebruar 2011 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2011-11-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111105011611/http://newsroom.intel.com/community/intel_newsroom/blog/2011/02/18/intel-to-invest-more-than-5-billion-to-build-new-factory-in-arizona | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="ZCxzi">{{netiviide | url = http://spectrum.ieee.org/semiconductors/materials/5-commandments/2 | pealkiri = 5 Commandments | autor = Philip E. Ross | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = IEEE Spectrum | aeg = 1. detsember 2013 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2013-12-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131220055442/http://spectrum.ieee.org/semiconductors/materials/5-commandments/2 | url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="HyKFk">{{netiviide | url =http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/2000/kilby-facts.html | pealkiri = Jack S. Kilby – Facts | autor = | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = Nobelprize.org | aeg = | koht = | väljaandja = Nobel Media AB 2013 | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="9PDP3">{{netiviide | url = http://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio?CC=US&NR=2981877&KC=&FT=E&locale=en_EP | pealkiri = Miniaturized electronic circuits | autor = Jack Kilby | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 25. aprill 1961 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2015-05-01 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150501073519/http://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio?CC=US&NR=2981877&KC=&FT=E&locale=en_EP | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="7WpTB">{{netiviide | url = http://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio;jsessionid=3CC803284A4B6AF66EF91ED83A962EBD.espacenet_levelx_prod_2?FT=D&date=19640623&DB=&locale=en_EP&CC=US&NR=3138743A&KC=A&ND=1 | pealkiri = Semiconductor device-and-lead structure | autor = Robert Noyce | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 23. juuni 1964 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="CaBVF">{{netiviide | url = http://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio?CC=US&NR=3356858&KC=&FT=E&locale=en_EP | pealkiri = Low stand-by power complementary field effect circuitry | autor = Frank Wanlass | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 5. detsember 1967 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2017-05-11 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170511090834/https://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio?CC=US&NR=3356858&KC=&FT=E&locale=en_EP | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="0sfN4">{{netiviide | url = http://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio?CC=US&NR=3356858&KC=&FT=E&locale=en_EP | pealkiri = Field-effect transistor memory | autor = Robert Dennard | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 4. juuni 1968 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2017-05-11 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170511090834/https://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio?CC=US&NR=3356858&KC=&FT=E&locale=en_EP | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="eT4Mf">{{netiviide | url = http://spie.org/Documents/AboutSPIE/SPIE%20Laser%20Luminaries.pdf | pealkiri = 50 Years advancing the laser | autor = | failitüüp = pdf| täpsustus = | väljaanne = SPIE | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="jI5dB">{{netiviide | url = http://java.sys-con.com/node/557154 | pealkiri = "Moore's Law: "We See No End in Sight," Says Intel's Pat Gelsinger" | autor = Jeremy Geelan | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = JDJ | aeg = 1. mai 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2013-12-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131220005519/http://java.sys-con.com/node/557154 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="iKeYg">{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/5099584.stm | pealkiri = Chilly chip shatters speed record | autor = | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = BBC News | aeg = 20. juuni 2006| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="X8dmQ">{{netiviide | url = http://www.nature.com/nature/journal/v453/n7191/full/nature06932.html | pealkiri = The missing memristor found | autor = Dmitri B. Strukov; Gregory S. Snider; Duncan R. Stewart; R. Stanley Williams | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = Nature 453, lk 80–83 (1. mai 2008) | aeg = 2008| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="kfqOJ">{{netiviide | url = http://www.sciencedaily.com/releases/2011/04/110418135541.htm | pealkiri = Super-Small Transistor Created: Artificial Atom Powered by Single Electrons | autor = | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = Science Daily | aeg = 19. aprill 2011| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="PCyaG">{{netiviide | url = http://www.nature.com/nnano/journal/v7/n4/full/nnano.2012.21.html | pealkiri = A single-atom transistor | autor = Martin Fuechsle; Jill A. Miwa; Suddhasatta Mahapatra; Hoon Ryu; Sunhee Lee; Oliver Warschkow; Lloyd C. L. Hollenberg; Gerhard Klimeck; Michelle Y. Simmons | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = Nature Nanotechnology 7, lk 242–246 (2012) | aeg = 2012| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="5SPbl">{{netiviide | url = http://www.forbes.com/2007/06/05/nanotech-geim-graphene-pf-guru-in_jw_0605adviserqa_inl.html | pealkiri = Rejuvenating Moore's Law With Nanotechnology | autor = Josh Wolfe | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = Forbes | aeg = 5. juuni 2007| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="d723f">{{netiviide | url = http://news.cnet.com/2100-1008-5112061.html | pealkiri = Intel scientists find wall for Moore's Law | autor = Michael Kanellos | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = CNET | aeg = 1. detsember 2003| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> <ref name="0cywQ">{{netiviide | url = http://newsroom.intel.com/community/intel_newsroom/blog/2011/05/04/intel-reinvents-transistors-using-new-3-d-structure | pealkiri = Intel Reinvents Transistors Using New 3-D Structure | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = Intel Newsroom | aeg = 4. mai 2011 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2016-01-19 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160119011411/http://newsroom.intel.com/community/intel_newsroom/blog/2011/05/04/intel-reinvents-transistors-using-new-3-d-structure | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="eHbgY">{{netiviide | url = http://news.techworld.com/operating-systems/3477/moores-law-is-dead-says-gordon-moore/ | pealkiri = Moore's Law is dead, says Gordon Moore | autor = Manek Dubash | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = TechWorld | aeg = 13. aprill 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel = | arhiivimisaeg = 2014-07-06 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140706081110/http://news.techworld.com/operating-systems/3477/moores-law-is-dead-says-gordon-moore/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="5yUks">{{netiviide | url = http://www.economist.com/node/3798505 | pealkiri = Moore's Law at 40 Happy birthday | autor = | failitüüp =| täpsustus = | väljaanne = The Economist | aeg = 23. märts 2005| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. detsembril 2013 | keel =}}</ref> }} == Välislingid == * [[Villu Päärt]]. [http://www.novaator.ee/ET/idee/kas_moorei_seadus_kehtib_ka_teaduses/ "Kas Moore'i seadus kehtib ka teaduses?"] Novaator, 23. september 2010 [[Kategooria:Infotehnoloogia]] 2is9qllkadi92cdi4zastjtt0gbdbv7 Võrkpalli Balti liiga 0 205978 7240942 7107419 2026-09-24T12:42:40Z Angmar Brekker 94578 7240942 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|meeste liigast|Naiste liiga|Naiste Balti liiga (võrkpall)}} {{Spordiliiga | nimi = Võrkpalli Balti liiga | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | praegune hooaeg = Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg | viimane hooaeg = | järgmine hooaeg = | sport = Võrkpall | asutatud = 2005 | moto = | meeskondi = 12 (2005–2007)<br>13 (2007–2009)<br>9 (2009–2010)<br> 10 (2011–2014)<br> 12 (2014–2015)<br> 13 (2015–2016)<br>14 (2016–2018)<br>11 (2018–2019)<br>9 (2019–2020)<br>10 (2020–2021)<br>9 (2021–2022)<br>7 (2022–2023)<br>8 (2023–2024)<br>7 (2024–2025)<br>9 (2025–) | esimene hooaeg = 2005–06 | riik = {{PisiLipp|Eesti}}<br>{{PisiLipp|Läti}}<br>{{PisiLipp|Leedu}} (–2018, 2020–2022, 2023–2024, 2025–) | regioon = | lõpetatud = | meister = [[Pärnu VK]] (2025/26) | enim meistritiitleid = [[Tallinna Selver]] (7 tiitlit) | kvalifikatsioon = | TV = [[Telia Company|Inspira]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] | koduleht = [https://baltiliiga.ee/ Võrkpalli Balti liiga] | kõrgem liigaaste = | madalam liigaaste = | seotud võistlused = | asutaja = | märkused = }} '''Võrkpalli Balti liiga''' (sponsornimega '''Elme Messer Balti liiga''') on Balti riikide võrkpalliliiga. Liiga alustas 1. oktoobril 2005 Eesti ja Läti ühisliigana.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/11284017/vorkpallis-kaivitub-eesti-ja-lati-uhisliiga Võrkpallis käivitub Eesti ja Läti ühisliiga] Delfi, 28.09.2005.</ref> Osalejateks on [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] võrkpalliklubid. Hooajal [[Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg|2026/27]] osaleb liigas 9 meeskonda – 5 Eestist ([[Audentes/Solarstone]], [[Bigbank Tartu]], [[Pärnu VK]], [[Selver x TalTech]] ja [[Barrus Võru VK]]), 3 Lätist ([[Daugavpils Universitate|Ezerzeme/DU/Homelike]], [[Jēkabpils Lūši]] ja [[RTU/Robežsardze|Robežsardze/RSU]]) ja 1 Leedust ([[Šiauliai Elga-Grafaitė-S-Sportas]]).<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionHome.aspx?ID=29 Elme Messer Men`s Baltic League 2026/2027 Teams] dataproject, 24.09.2026.</ref> ==Ajalugu== Eesti-Läti võrkpalli ühisliiga loodi 2005. aasta sügisest Schenker Eesti ja [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] eestvedamisel.<ref>Berit Nuka. [https://www.aripaev.ee/uudised/2005/07/07/schenker-tegi-eesti-lati-uhisliiga Schenker tegi Eesti-Läti ühisliiga] Äripäev arhiiv, 08.07.2005.</ref> Liiga sai suursponsori järgi nimetuse Schenker Liiga ning esimese hooaja ([[Võrkpalli Balti liiga 2005/06 hooaeg|2005/06]]) esimesed mängud toimusid 1. oktoobril 2005.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/11284017/vorkpallis-kaivitub-eesti-ja-lati-uhisliiga Võrkpallis käivitub Eesti ja Läti ühisliiga] Delfi, 29.09.2005.</ref> ===Sponsornimed=== * '''Schenker Liiga''' ('''Schenker League''') (2005–2015) * '''Saja Liiga''' ('''League of Hundred''') (2015/2016) * '''Credit24 Meistriliiga''' ('''Credit24 Champions League''') (2016–2022) * '''Võrkpalli Balti liiga''' ('''Baltic League''') (2022/2023) * '''Cronimet liiga''' ('''Cronimet League''') (2023–2025) * '''Elme Messer Balti liiga''' ('''Elme Messer Baltic League''') (2025–) Alates liiga asutamisest kandis 10 hooaega liiga nime suursponsori Schenkeri järgi. Hooajal 2015/16 nimetati liiga ümber Saja liigaks, millega toimus suur muutus liiga rahastamises. Sellega toodi esile eraisikutest võrkpalli toetajaid, keda Eesti Võrkpalli Liit lootis Eesti võrkpalli sajandaks aastapäevaks saada sada (kõik eraisikutest toetajad pidid idee kohaselt panustama võrdselt 1000€ aastas, millega kaetakse liiga võistluse korralduskulusid).<ref>[https://sport.err.ee/77165/saja-liiga-uhendab-fannide-joud-vorkpalliliiga-uhiseks-rahastamiseks Saja liiga ühendab fännide jõud võrkpalliliiga ühiseks rahastamiseks] ERR arhiiv, 20.10.2015.</ref> Hooajast 2016/17 sai liiga nimisponsoriks Credit24, kes oli taustajõuna toetanud võrkpalli aastast 2010.<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/credit24-saab-baltimaade-vorkpalliliiga-nimisponsoriks Credit24 saab Baltimaade võrkpalliliiga nimisponsoriks] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, 11.10.2016.</ref> Credit24 oli liiga nimisponsor 6 hooaega. Hooajal 2022/23 liigal nimisponsorit polnud. Hooajast 2023/24 tuli liiga nimisponsoriks ringmajandusettevõte Cronimet Nordic, kelle järgi kandis liiga nime kaks hooaega.<ref>[https://cronimet.ee/uudised/cronimet-on-vorkpalli-balti-liiga-nimisponsor/ Cronimet on võrkpalli Balti Liiga nimisponsor] Cronimet, 26.09.2023.</ref> Hooajast 2025/26 sai nii meeste kui naiste Balti liiga nimisponsoriks Elme Messer Gaas AS.<ref>[https://volley.ee/elme-messer-gaas-on-naiste-ja-meeste-balti-liiga-uus-nimisponsor/ Elme Messer Gaas on naiste ja meeste Balti liiga uus nimisponsor] Eesti Võrkpalli Liit, 29.09.2025.</ref> ==Tulemused== {| class="wikitable" |- ! Hooaeg ! Võitja ! Finaali lõppskoor ! Teine ! Kolmas |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2005/06 hooaeg|2005/06]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[Biolars Ozolnieki]] |align="center" | 3 : 1 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[SK Riga/ LU Inčukalns]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2006/07 hooaeg|2006/07]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] |align="center" | 3 : 2 | {{riigi ikoon|Läti}} [[LĀSE-R/Rīga]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[SK Riga]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg|2007/08]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] |align="center" | 3 : 1 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[LĀSE-R/Rīga]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg|2008/09]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] |align="center" | 3 : 1 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[LĀSE-R/Rīga]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2009/10 hooaeg|2009/10]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] |align="center" | 3 : 0 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[LĀSE-R/Rīga]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2010/11 hooaeg|2010/11]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] |align="center" | 3 : 0 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[Poliurs/Ozolnieki]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2011/12 hooaeg|2011/12]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]] |align="center" | 3 : 2 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |- |[[Schenkeri Liiga hooaeg 2012–2013|2012/13]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech VK|TTÜ]] |align="center" | 3 : 2 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[LĀSE-R/Rīga]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2013/14 hooaeg|2013/14]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] |align="center" | 3 : 1 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Bigbank]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[RTU/Robežsardze]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2014/15 hooaeg|2014/15]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Bigbank]] |align="center" | 3 : 2 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech VK|TTÜ]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2015/16 hooaeg|2015/16]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |align="center" | 3 : 0 |{{riigi ikoon|Läti}} [[VK Biolars Jelgava]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Poliurs/Ozolnieki]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2016/17 hooaeg|2016/17]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere VK]] |align="center" | 3 : 2 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Bigbank]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2017/18 hooaeg|2017/18]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Saaremaa VK]] |align="center" | 3 : 2 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[SK Jēkabpils Lūši]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2018/19 hooaeg|2018/19]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Bigbank]] |align="center" | 3 : 2 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Saaremaa VK]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2019/20 hooaeg|2019/20]] | colspan=4|''Jäeti peale veerandfinaale koroonapandeemia tõttu pooleli.'' |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2020/21 hooaeg|2020/21]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna Selver]] |align="center" | 3 : 2 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Saaremaa VK]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[SK Jēkabpils Lūši]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2021/22 hooaeg|2021/22]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] |align="center" | 3 : 0 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech VK]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2022/23 hooaeg|2022/23]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] |align="center" | 3 : 2 |{{riigi ikoon|Läti}} [[RTU/Robežsardze/Jūrmala]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Ezerzeme/DU]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2023/24 hooaeg|2023/24]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver/TalTech]] |align="center" | 3 : 2 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[SK Jēkabpils Lūši|Jēkabpils Lūši]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg|2024/25]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] |align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |- |[[Võrkpalli Balti liiga 2025/26 hooaeg|2025/26]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Läti}} [[RTU/Robežsardze|Robežsardze/RSU]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis]] *[[Eesti karikavõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://baltiliiga.ee/ Ametlik koduleht] * [https://volley.ee/voistlus/saalivorkpall/mehed/credit24-meistriliiga/ Võrkpalli Balti liiga] Eesti Võrkpalli Liidu kodulehel * [http://www.cev.lu/ CEV koduleht] {{Mall:Võrkpalli Balti liiga}} {{Mall:Võrkpalli Balti liiga hooajad}} [[Kategooria:Võrkpallivõistlused]] [[Kategooria:Eesti võrkpallivõistlused]] [[Kategooria:Läti sport]] [[Kategooria:Leedu sport]] [[Kategooria:Baltimaade spordivõistlused]] [[Kategooria:Võrkpalli Balti liiga| ]] 9dpyuuuf1fgbejex179f3zvgr29mnbc Otto Heinrich Igelström 0 209059 7241548 7075351 2026-09-25T10:51:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241548 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Levitsky Igelstrom.jpg|thumb|Otto Heinrich Igelström <br> <small>[[Dmitri Levitski]] õlimaal [[Pavlovsk]]i [[Pavlovski palee|palee]]s</small>]] '''Otto Heinrich Igelström''' (Jossif (Ossip) Igelström; [[18. mai]] ([[vkj]] 7. mai) [[1737]] – [[18. veebruar]] [[1823]] [[Gargždai|Garsden]] [[Klaipėda|Memel]]i lähedal) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväelane ja riigitegelane, [[riigikrahv]].<ref name="Amburger">[http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=69128 Erik-Amburger-Datenbank: Otto Heinrich Baron RGraf Igelström]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Elulugu== Otto Heinrich Igelström sündis [[Tartumaa]] [[Kärevere mõis (Äksi)|Kärevere]], [[Laeva mõis|Laeva]] ja [[Ropka mõis|Ropka]] mõisniku, hilisema [[Liivimaa maamarssal]]i (1747–1759) vabahärra [[Gustav Heinrich von Igelström]]i (1695–1771) ja [[Turaida-Lēdurga kihelkond|Ledurga-Turaida kihelkonna]] [[Lode mõis]]ast pärit Elisabeth von [[Albedyll]]i (1705–1765) pojana.<ref>[[Igelström]] / ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,1: Estland'', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=840 lk. 69-70]</ref> Ta sõdis [[1768]]–[[1774]] toimunud [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]], ülendati [[1770]] [[kindralmajor]]iks ja sai enda vanemadjutandiks [[Magnus Gustav von Essen]]i. [[Iași]], İşmasıli ([[Izmail]]i), [[Bilgorod-Dnistrovskõi|Akkerman]]i ja [[Kilija]] vallutamise eest sai [[Püha Georgi orden]]i 3. järgu kavaleriks ja ülendati [[1775]] [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]]. [[1784]] määrati ta [[Simbirski asehaldurkond|Simbirsk]]i ja [[Ufa asehaldurkond|Ufa]] asehaldurkonna kindralkuberneriks ning samal aastal vangistas ta viimase [[Krimmi khaan]]i [[Šagin-Girei]] ([[Şahin Giray]]).<ref>[http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=135566 Biografija.ru: Шагин-Гирей] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[1787]]. aastast osales ta [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] ja järgmisel aastal alanud [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõja]]s. [[1790]]. aasta aprillist augustini oli ta keisrinna [[Katariina II]] täievoliline esindaja rahuläbirääkimistel ja sõja lõpetanud [[Värälä rahu]] sõlmimisel [[Soome]]s<ref>[[Nordisk familjebok]], 1910, [http://runeberg.org/nfbl/0221.html v. 378-379]</ref>, mille eest sai [[Püha Andrease orden]]i ja ülendati seejärel 8. septembril 1790 [[kindral en chef|kindral ''en chef''<nowiki/>'iks]]. [[1791]] sai temast ülemkomandant [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]]. [[1792]] määrati ta [[Pihkva asehaldurkond|Pihkva]] ja [[Smolenski asehaldurkond|Smolensk]]i asehaldurkonna kindralkuberneriks. 29. juunil 1792 andis [[Saksi kuurvürst]] [[Friedrich August I|Friedrich August III]] riigivikaarina [[Dresden]]is talle ja ta kammerhärradest vendadele [[Harald Gustav Igelström|Harald Gustav]] ja [[Jakob Johann Igelström]]ile [[riigikrahv]]itiitli.<ref>[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=198 Aadlivapid Ajalooarhiivis: von Igelstrom (Igelström)]</ref> [[1793]]. aastast oli ta [[Kiievi asehaldurkond|Kiievi]], [[Tšernigivi asehaldurkond|Tšernigivi]] ja [[Novgorod-Siverski asehaldurkond|Novgorod-Siverski]] kindralkuberner, ning saadeti samal aastal saadikuks [[Rzeczpospolita|Poola]], kus juhtis [[Varssavi]] komandandina ebaõnnestunult Vene vägesid [[1794]]. aasta aprillis toimunud [[Varssavi ülestõus]]u ([[Kościuszko ülestõus]]) ajal, mille tõttu alandati karistuseks tema auastet. [[1796]] ülendati [[jalaväekindral]]iks ja keiser [[Paul I]] määras ta sõjakuberneriks [[Orenburgi kubermang]]us. Samal ajal oli ta ka [[Rõlski musketäripolk|Rõlski musketäripolgu]] (Рыльский мушкетерский полк; 1797. aastast Igelströmi musketäripolk) ülem. ==Mõisad== 1773. aastal ostis ta [[Gulbene]] staarostkonna, 1777 [[Unipiha mõis|Unipiha]] ja 1781 [[Meeri mõis]]a [[Tartumaa]]l [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonnas]]<ref>[[Leonhard von Stryk]]: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Teil 1, Der ehstnische District., Dorpat: C. Mattiesen, 1877, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=122 lk. 105-107]</ref>, ning oli 1795. aastast ka [[Riia]] juures asunud [[Šampētera mõis|Šampētera]] (''Champetre''), [[Anniņmuiža mõis|Anniņmuiža]] (''Annenhof'') ja [[Zolitūde mõis|Zolitūde]] (''Solitude''), ning [[Memel]]i lähedal asuva [[Gargždai mõis]]a (Garsden; Gargždų dvaras) omanik. ==Autasud== <ref name="Amburger"/> *[[Püha Georgi orden]] 3. järk (12. september 1770) *[[Püha Aleksander Nevski orden]] (1. jaanuar 1784) *[[Püha Vladimiri orden]] 1. järk (22. september 1787) *[[Püha Andrease orden]] (august 1790) *Preisi [[Musta Kotka orden]] (7. oktoober 1793) ==Perekond== [[1801]]. aastast oli tema abikaasaks krahvinna Honorata Stempkowska (u.1740 [[Kraków]] – 1819 Gargždai), kes oli [[Lublin]]i kuberneri [[Józef Stempkowski]] tütar, ning varem abielus olnud Poola magnaadi vürst [[Marcin Jerzy Lubomirski]] ja [[Ojcówi loss]]i omaniku [[Teofil Załuski]]ga (1760–1831; [[:pl:Teofil Załuski|pl]]).<ref>http://www.oginskidynasty.com/Tales%20Main%20Text%202.htm{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tema vanem vend, Kärevere ja Laeva pärushärra, vabahärra [[Harald Gustav Igelström]] (1733–1804) oli Vene keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] (1709–1762) usaldusisiku, ülemõuemeistri ja salanõuniku, Luunja, Põlgaste ja Mooste vabahärra [[Christian Wilhelm von Münnich]]i (1686–1768) väimees ja õde vabapreili Margarethe Elisabeth Wilhelmine Igelström (sünd.1745) [[Johann von Michelsohnen]]i esimene abikaasa. ==Vaata ka== *[[Igelström]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Akim Ivanovitš Apuhtin|Akim Apuhtin]] | nimi=[[Simbirski ja Ufa kindralkuberner]] | aeg=[[1784]]–[[1792]] | järgnev=Vabahärra [[Alexander von Peutling]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Vürst [[Nikolai Vassiljevitš Repnin|Nikolai Repnin]] | nimi=[[Pihkva kubernerid|Pihkva asehaldurkonna kindralkuberner]] | aeg=[[1792]]–[[1793]] | järgnev=[[Grigori Ossipov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= ... | nimi=[[Kiievi, Tšernigivi ja Novgorod-Siverski kindralkuberner]] | aeg=[[1793]]–[[1794]] | järgnev=...}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Jacob Johann von Sievers]] | nimi=[[Venemaa Keisririigi saadik Poolas]] | aeg=[[1793]]–[[1794]] | järgnev=Vabahärra [[Johann Friedrich von Asch]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= Simbirski ja Ufa kindralkuberner | nimi=[[Orenburgi sõjakuberner]] | aeg=[[1796]]–[[1798]] | järgnev=[[Nikolai Nikolajevitš Bahmatjev|Nikolai Bahmatjev]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Igelström, Otto Heinrich}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Igelströmid]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi diplomaadid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi kindral en chef´id]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi väejuhid]] [[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1737]] [[Kategooria:Surnud 1823]] tgu2rcmsic0avw4jc9bcpfqpikg7392 Gregory Currie 0 213266 7241587 5250664 2026-09-25T11:18:57Z Morel 26171 7241587 wikitext text/x-wiki [[Pilt:GregoryCurrie.jpg|pisi|Gregory Currie esinemas Tartus 2010]] '''Gregory Currie''' (sündinud [[1950]]) on inglise filosoof. Ta töötab [[Nottinghami Ülikool]]is. Ta on tegelenud [[narratoloogia]] teooriaga. ==Teosed== *Currie, G. 1990. ''The Nature of Fiction''. Cambridge: Cambridge University Press. {{JÄRJESTA:Currie, Gregory}} [[Kategooria:Inglise filosoofid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] g555ayzluo4ww7uvuqm4aw1k6fmiaac Nancy Cartwright (filosoof) 0 213480 7241581 7217627 2026-09-25T11:17:38Z Morel 26171 7241581 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nancy Cartwright 1990s.jpg|pisi|Nancy Cartwright 1990. aastatel]] '''Nancy Cartwright''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1944]] [[Pennsylvania]]s) on ameerika teadusfilosoof. ==Tunnustus== Nancy Cartwright valiti [[2004]]. aastal [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks. ==Publikatsioone== *Do the Laws of Physics State the Facts? – ''Pacific Philosophical Quarterly'', [[1980]], kd 61, nr 1–2, lk 75–84. *''[[How the Laws of Physics Lie]]'', [[Oxford University Press]] [[1983]]. ISBN 978-0-19-824704-3 **Tõlgitud hiina keelde. * ''[[Nature's Capacities and Their Measurement]]'', [[Oxford University Press]] [[1989]]. ISBN 0-19-824477-0 * XII—Fundamentalism vs. the Patchwork of Laws. – ''Proceedings of the Aristotelian Society'', [[1994]], kd 94, nr 1, lk 279–292. * ''[[The Dappled World]]: A Study of the Boundaries of Science'', [[Cambridge University Press]] 1999, ISBN 0-521-64411-9. *What Is Wrong With Bayes Nets? – ''Monist'', [[2001]], kd 84, nr 2, lk 242–264. *Causation: One Word, Many Things. – ''Philosophy of Science'', [[2004]], kd 71, nr 5, lk 805–820. [http://sas-space.sas.ac.uk/970/1/N_Cartwright_Causation.pdf Veebiversioon]. * ''[[Hunting Causes and Using Them]]: Approaches in Philosophy and Economics'', [[Cambridge University Press]] [[2007]], ISBN 0-521-86081-4. **Tõlgitud hiina keelde. * A philosopher's view of the long road from RCTs to effectiveness. – ''The Lancet'', [[2011]], kd 377, lk 1400–1401. * koos [[Jeremy Hardie]]ga. ''[[Evidence Based Policy]]: A Practical Guide to Doing It Better'', [[Oxford University Press]] [[2012]] *koos [[John Pemberton (filosoof)|John Pemberton]]iga. ''Aristotelian Powers: Without Them, What Would Modern Science Do?'' – [[Ruth Groff]], [[John Greco]] (toim). Powers and Capacities in Philosophy: The New Aristotelianism, Routledge [[2013]], lk 93–112. * koos [[Eleonora Montuschi]]ga. ''[[Philosophy of Social Science: A New Introduction]]'', [[Oxford University Press]] [[2014]] * koos E. Munro, J. Hardie ja [[Eleonora Montuschi]]ga. ''Improving Child Safety: deliberation, judgement and empirical research'' [[2017]] * ''[[Nature, the Artful Modeler]]: Lectures on Laws, Science, How Nature Arranges the World and How We Can Arrange It Better (The Paul Carus Lectures)'', [[Open Court Publishing Company|Open Court]] [[2019]] {{JÄRJESTA:Cartwright, Nancy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Pittsburghi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] nhym0p0c55a32o5ukahlydsr5bem9tz Mohe 0 219217 7241191 6134242 2026-09-24T19:38:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241191 wikitext text/x-wiki '''Mohe''' ([[hiina keel]]es 漠河 (''Mòhé'')) on [[küla]] [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingi ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] [[Mohe maakond|Mohe maakonnas]] [[Mohe vald|Mohe vallas]] [[Amuur]]i jõe ja [[Venemaa]] piiri ääres. [[Geograafilised koordinaadid]] on 53°28' N, 122°17' E<ref>[http://www.geonames.org/search.html?q=mohe&country= Geonames]</ref>. Teisel pool jõge on [[Ignašino]] küla. See on Hiina põhjapoolseim küla. Teda nimetatakse Hiina arktiliseks külaks, põhjapoolusekülaks ja öödeta külaks ("valge öö" kestab kuus tundi)<ref name="chinatravelz">[https://web.archive.org/web/20100101200916/http://chinatravelz.com/china/Heilongjiang/Daxinanling/mohe/index.asp Mohe and North Pole Village], chinatravelz.com</ref>. Mohes on [[1956]]. aastal registreeritud Hiina [[külmarekord]] –52,3 °C. Tavalistel talvedel on külma kuni 40 kraadi.<ref>[[Damian Harper]], [[Steve Fallon]], [[Katja Gaskell]]. ''China'', [[Lonely Planet]], 2005, lk 389. </ref> Mohes on maailma põhjapoolseimad riisipõllud. ==Ajalugu== Küla rajati 1860. Sinna tekkis postijaam teel [[Yanzhi]] lohku.<ref name="chinatravelz" /> ==Turism ja vaatamisväärsused== Küla ümbritseb maa poolt tihe mets. Taamal paistab [[Suur-Hingan]]. Mohes käivad turistid [[virmalised|virmalisi]] ja "valgeid öid" vaatamas.<ref name="chinaview">[https://web.archive.org/web/20091101230256/http://news.xinhuanet.com/english/2005-07/15/content_3222301.htm China's "Arctic Village" to build airport], www.chinaview.cn, 15. juuli 2005.</ref> Varem pääses külasse ainult mööda Amuuri jõge, praegu käib ühendus peamiselt raudtee kaudu. Raudteejaam on 34 km kaugusel ja sinna saab bussiga<ref>[[Damian Harper]], [[Steve Fallon]], [[Katja Gaskell]]. ''China'', [[Lonely Planet]], 2005, lk 389. </ref>. Raudteesõit lähimasse sõlmjaama [[Jagdaqi]]sse kestab 10 tundi ja sõit [[Harbin]]i umbes 30 tundi. Septembris 2005 hakati külla rajama [[Mohe lennujaam]]a, et hõlbustada turistide ligipääsu. Maandumisraja pikkuseks planeeriti 2100 m ja laiuseks 45 m. Aastas oli kavas teenindada 122 000 reisijat.<ref name="chinaview" />. Lennujaam avati [[2008]]. Vaatamisväärsuste seas on "Põhjapooluse valvur", "Jumaliku maa Põhjapooluse-steel" ja "Äärmise põhja punkt".<ref name="chinatravelz" /> Suvise pööripäeva ajal on lõkkepeod.<ref name="chinatravelz" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.harbin2009.org/system/2008/12/10/000094333.shtml Koiduvärvid Mohes] *[http://english.dbw.cn/system/2010/04/15/000222513.shtml Mohe Arctic Village has become a famous tourist town with Chinese characteristics and landscapes], english.dbw.cn, 15. aprill 2010 *[http://www1.chinaculture.org/focus/focus/2010xiazi/2010-06/21/content_383272.htm Viewing the Magical Aurora in Mohe] [[Kategooria:Hiina asulad]] 4n16qkewsql5ffo8wlvv0clz4arnile Philippa Foot 0 224001 7241606 7225882 2026-09-25T11:30:49Z Morel 26171 7241606 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Philippa Ruth Foot''' (sünninimi '''Philippa Judith Bosanquet'''; [[3. oktoober]] [[1920]] [[Owston Ferry]], [[Lincolnshire]] – [[3. oktoober]] [[2010]]) oli Briti filosoof, üks tänapäevase [[Vooruseetika|vooruseetika]] rajajaid. Footi hilisemad teosed erinesid vaadetelt tema [[1950. aastad|1950]].–[[1960. aastad|1960]]. aastate töödest. Neis võib näha katset moderniseerida [[Aristotelese eetika|Aristotelese eetikateooriat]] ning näidata, et seda saab kohandada tänapäevase maailmavaatega. Nii võib aristotellik eetika võistelda moodsa [[deontoloogiline eetika|deontoloogilise]] ja [[Utilitarism|utilitaristliku]] eetikaga. Footi tööl, eriti [[Konsekventsialism|konsekventsialistlike]] moraaliteooriate kriitikal oli otsustav roll selles, et [[normatiivne eetika]] [[Analüütiline filosoofia|analüütilises filosoofias]] taas esile kerkis. Tuntud näide on Footi nn [[rongiprobleem]] (''trolley problem''). Footi filosoofilisi seisukohti mõjutasid [[Ludwig Wittgenstein|Wittgenstein]]i hilised teosed, ehkki Foot ise Wittgensteini töid harva otsesõnu käsitles. Foot alustas oma filosoofiaõpinguid [[Oxfordi ülikool]]i [[Somerville'i kolledž (Oxfordi ülikool)|Somerville'i kolledž]]is filosoofia, poliitika ja majandusteaduse õppekaval. Seal veenis [[G. E. M. Anscombe]] teda [[mittekognitivism]]i alusetuses. Tema õpingukaaslaste seas olid veel [[Mary Warnock]] ja [[Iris Murdoch]]. Aastal 1942 sai ta sealt bakalaureusekraadi, 1947 hakkas ta seal õpetama ja 1976 sai seal asedirektoriks. Hiljem oli ta külalisprofessor muu hulgas [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]], [[Cornelli Ülikool]]is, [[Princetoni Ülikool]]is ja [[Stanfordi Ülikool]]is. Aastast 1976 oli ta pikka aega oli Foot [[Los Angeles]]es [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikoolis Los Angeleses]] [[Griffini filosoofiaprofessor]]. Foot oli vaesusevastase rahvusvahelise organisatsiooni [[Oxfam International]] üks varajasi liikmeid. (Ehkki teda sageli peetakse asutajaks, liitus ta tegelikult Oxfamiga umbes pool aastat pärast selle asutamist.) Philippa Foot oli abielus ajaloolase [[M. R. D. Foot]]iga. Tema vanaisa oli [[USA president]] [[Grover Cleveland]] ja ema esimene tegevale presidendile Valges Majas sündinud laps Esther Cleveland. ==Looming== ===Moraaliuskumused=== Artiklis "Moral Beliefs" püüab Foot naturalismi moraalifilosoofias taaselustada. Paljudele tundub, et viimase viiekümne aasta suurim edusamm [[moraalifilosoofia]]s on olnud [[naturalism (eetika)|naturalism]]i kummutamine, ning taaselustamise katse paistab nagu [[ringi kvadratuur]]i katse. Kogu moraalifilosoofia, nagu seda laialdaselt õpetatakse, põhineb [[faktiväide]]te ja [[hinnang]]ute vastandamisel, mis käib umbes nii. Faktiväidete [[tõesus]]t või [[väärus]]t näidatakse [[tõendid|tõendite]] abil. Selle, mida pidada tõenditeks, määrab faktiväites esinevate [[väljend]]ite [[tähendus]]. Järelikult ei saa kaks inimest väita sama ja pidada tõenditeks täiesti erinevaid asju; siis pidi keegi tegema keelelise vea. Ja see, kellele on antud head tõendid, ei saa seetõttu faktijäreldust tagasi lükata põhjendusega, et tema arusaama järgi need pole tõendid. Seevastu hinnangutel puudub loogiline seos faktiväidetega, millel see põhineb. Üks inimene võib mingi fakti tõttu öelda, mingi asi on hea, ja teise meelest see ei pruugi olla tõend, sest sõna "hea" tähenduses pole midagi, mis seoks seda ühe tõendiga ja teisega mitte. Järelikult võib moraaliekstsentrik tõendada moraalijäreldusi täiesti omapäraste eeldustega ning kummutada kellegi teise hinnangu, öeldes, et tema tõend pole tõend. Fakt sõna "hea" kohta, mis võimaldab ekstsentrikul seda sõna tähenduslikult kasutada, on selle "tegusid suunav", "praktiline" funktsioon. Nagu teisedki, peab ekstsentrik valima asju, mida ta nimetab heaks, mitte neid, mida ta nimetab halvaks. Nagu teisedki, kasutab ta sõna "hea" ainult "[[poolthoiak]]uga", ainult et tal on poolthoiakud hoopis teiste asjade suhtes. Siin on hinnangute kohta kaks eeldust. Eeldus 1 on see, et keegi võib ilma [[loogikaviga|loogikaveata]] rajada oma [[uskumus]]ed väärtusasjades täielikult [[eeldus]]tele, mida keegi teine ei tunnistaks tõendavateks. Eeldus 2 on see, et ta ei pruugi väitest, mida teised peavad hinnangujärelduse tõendiks, seda järeldust teha, kui tema ei pea seda tõendiks. Eeldus 1 sõltub võimalikkusest hoida sõna "hea" tähendust muutumatuna hoolimata muutustes faktidest, mida võiks pidada millegi headuse kasuks rääkivaks. {{pooleli}} ===Abordiprobleem ja topelttagajärje doktriin=== Artiklis "The Problem of Abortion and the Doctrine of the Double Effect" ütleb Foot, et [[abordiprobleem]] teeb meid nõutuks osalt sellepärast, et me tahame ja ei taha möönda sündimata lapsele õigusi, mis on täiskasvanutel ja lastel. Tundub absurdne arvata, et sündimine muudab tema staatust nii radikaalselt, aga kui me loote elus tagasi läheme, siis me tahame üha vähem öelda, et ta on inimene ning teda tuleks sellena kohelda. Peale selle tekitab segadust üldine küsimus, mida inimeste konflikti korral tohib teha, mida mitte. Meil on tugev [[intuitsioon]], et haridustaset riigis tohib tõsta, kuigi see tõstab [[enesetapp]]ude sagedust, aga vähiuuringuteks nõrgamõistuslikke tappa ei tohi. Pole aga kerge aru saada, mis printsiibid siin on mängus, ja üks viis abordiküsimusele valgust heita on tõmmata paralleele täiskasvanute ja sündimata lastega. Nii saab isoleerida [[võrdõiguslikkus]]e probleemi ning pisut edasi liikuda. Kuidas siin toimib [[topelttagajärje doktriin]]? Abordidebatis on see sageli tundunud mittekatoliiklastele täieliku sofistikana (vrd [[H. L. A. Hart]], "Intention and Punishment"). Ometi on see tundunud ka mõnedele mittekatoliiklastele ainsa kaitsena päris mitteaktsepteeritavate otsuste vastu. Kui selle konflikti saab lahendada, on sellest abordiküsimuses abi. Topelttagajärje doktriin põhineb eristusel selle vahel, mida inimene oma tahtliku teo tagajärjena ette näeb, ja selle vahel, mida ta ranges mõttes kavatseb. Kõige rangemas mõttes kavatseb ta nii neid asju, mis on tal eesmärgiks, kui ka neid asju, mida ta taotleb kui vahendeid eesmärkide jaoks. Viimaseid võidakse pidada küll iseeneses kahetsusväärseteks, kuid eesmärgi pärast ikkagi soovida, nagu näiteks seda, et ohtlikke hullumeelseid meie turvalisuse pärast luku taga hoitaks. Aga inimene ei kavatse rangelt ehk otseselt oma tahtlike tegude ettenähtavaid tagajärgi, kui need pole eesmärgid ega vahendid eesmärkide saavutamiseks. Pole muidugi oluline, kas mõlemal juhul peaks kasutama sõna "[[kavatsus]]": [[Jeremy Bentham]] rääkis [[kaudne kavatsus|kaudsest kavatsusest]], vastandades seda eesmärkide ja vahendite [[otsene kavatsus|otsesele kavatsusele]], ja me võime sama hästi järgida seda terminoloogiat. "Topelttagajärg" tähendab teo kahesuguseid tagajärgi: neid, mis on eesmärgiks, ja neid, mida nähakse ette, kuid ei soovita. Topelttagajärje doktriin ütleb, et mõnikord on lubatav kaudse kavatsusega esile kutsuda seda, mida otseselt ei kavatseta. Teatud keerulistel juhtudel peetakse seda erinevust moraaliotsuse seisukohalt oluliseks. Näiteks öeldakse, et [[hüsterokteemia]] puhul peetakse loote surma ettenähtavaks, kuid mitte otseselt kavatsetavaks tagajärjeks, teiste operatsioonide puhul peetakse lapse tapmist otseselt kavatsetud süütu elu võtmiseks. Mittekatoliiklased on selle peale eriti nördinud olnud. Kui on lubatud lapse surma põhjustada, mis seal siis vahet on, kuidas seda tehakse? Topelttagajärje doktriini abil näidatakse ka, miks juhul, kui sünnitav naine sureb, kui [[kraniotoomia]]t ei tehta, tuleb naisel surra lasta. Naise surm ei ole otseselt kavatsetud, küll aga lapse surm, kui tema kolju purustatakse. ([[Glanville Williams]], ''The Sanctity of Life and the Criminal Law''; N. [[St. John Stevas]], ''The Right to Life''.) Harti meelest ei ole lapse surm rangelt võttes vahend ema elu päästmiseks, vaid soovimatu, kuigi ettenähtav tagajärg. Niisuguse sõnastuse puhul on selline tõlgendus täiesti mõistlik, aga see teeks topelttagajärje doktriini algusest peale mõttetuks. Üht ja sedasama sündmust võidakse ühe kirjelduse all soovida, teise all mitte, aga seda ei saa võtta kahe sündmusena, millest üks on eesmärgiks, teine mitte. Ja isegi kui väita, et siin on kaks sündmust, on need liiga lähedased, et topelttagajärje doktriini rakendada. Et näha, kui veider see oleks, vaatame filosoofidele tuttavat lugu paksust mehest, kes on koopasuhu kinni jäänud. Koopauurijad on tema taha lõksu jäänud. Õige on ilmselt oodata, kuni paks mees kõhnaks jääb, aga filosoofid on nii korraldanud, et koopas vesi tõuseb. Koopauurijatel on kaasas dünamiit, millega nad saavad paksu mehe koopasuust õhku lasta. Nad kas kasutavad dünamiiti või upuvad. Ühes versioonis upub paks mees, kelle pea on koopas, koos nendega; teises versioonis ta lõpuks päästetakse. Kas nad tohivad dünamiiti kasutada? Kui koopauurijad ütleksid, et paksu mehe surm on kõigest tema õhkulaskmise ettenähtav tagajärg, siis see oleks naeruväärne. Topelttagajärje pooldajad lükkaksid sellise arutluse muidugi tagasi, aga neil oleks päris raske selgitada, kuhu joon tuleb tõmmata. Kuidas otsustada, millal üks sündmus on teisele nii lähedal, et neid ei saa eesmärkidena lahutada? Piirdume nüüd selgete juhtumitega ja vaatame argumente topelttagajärje doktriini poolt ja vastu. Keegi ei ütle, et pole tähtis, mida sa põhjustad, kui sa seda otseselt ei kavatse. Võrdleme näiteks kaupmehi, kes müüvad toidu valmistamiseks õli, millest nad teavad, et see on mürgine, nii et selle tõttu paljud surevad, ja töötuid hauakaevajaid, kes müüvad või annavad seda õli, et oleks, kellele hauda kaevata. Ainult viimased kavatsevad otseselt kellegi surma. Topelttagajärje doktriini pooldajad ei pea eitama, et siin pole moraalset erinevust. Nemad ütlevad ainult, et mõnikord on teo lubatavuse seisukohast oluline, et see tegu pole otseselt kavatsetud. Elatise teenimine ei ole niisugune eesmärk, mis õigustaks isegi kaudselt kavatsetud süütute inimeste surma, aga teatud juhtudel ollakse õigustatud teadvalt esile kutsuma seda, mida otseselt ei saaks kavatseda. Topelttagajärje doktriin on külgetõmbav sellepärast, et põhjendab vastuseisu mõnedele päris kaitstamatutele vaadetele, nagu näiteks järgmise näite puhul. Oletame, et mässajad nõuavad, et teatud kuriteole süüdlane leitaks, muidu nad maksavad teatud inimrühmale veriselt kätte. Et tegelik süüdlane pole teada, leiab kohtunik, et ta saab verevalamist ära hoida ainult mõnd süütut inimest surma mõistes. Teises näites on lennuk alla kukkumas ja piloot otsustab, kas juhtida lennuk vähem asustatud piirkonda. Et teha paralleeli lähedasemaks, oletame hoopis, et ta juhib piduriteta trammi, mille ta saab ainult ühtedelt rööbastelt teistele pöörata. Ühel tunnelirööbasteel töötab viis inimest, teisel üks. Trammi ette jäävad inimesed saavad vältimatult surma. Rahutuste puhul on rahvahulga käes viis pantvangi, nii et mõlemal juhul on mängus üks inimelu viie vastu. Küsimus on selles, miks me ütleme kõhklematult, et tramm tuleks juhtida rööbastele, kus on vähem inimesi, aga enamik meist oleks kohkunud mõttest, et tuleks süütu inimene surma mõista. Võidakse öelda, et teise näite eripära on see, et seal on ebaaus kohtunik, ja see on tõesti väga tähtis. Aga kui me selle eripära ära jätame, oletades, et eraisik tahab süütut inimest tappa, lavastades teda kurjategijaks, oleks see mõte ikkagi kohutav. Topelttagajärje doktriin päästab meid hädast välja, öeldes, et üks asi on juhtida tramm kellegi suunas, nähes ette, et ta saab surma, teine asi on teha kellegi surm oma plaani osaks. Pealegi saab tegelikus elus vaevalt olla kindel, et inimene tunnelirööbasteel saab surma. Võib-olla ta saab kuidagi tunneli seina külge klammerduda. Siis juht ei karga välja, et tema pead kangiga lömastada. Aga kohtunikul on tarvis süütu inimese surma. Kui ohvrit on raske puua, siis ta peab vaatama, et ta sureks teistmoodi. Otsese ja kaudse kavatsuse erinevus on siin otsustav ning on määramatus maailmas väga tähtis. Siiski ei saa topelttagajärje doktriini niimoodi kaitsta. Küsimus on selles, kas otsese ja kaudse kavatsuse erinevus on moraaliotsustuste puhul iseenesest oluline, mitte selles, kas see on tähtis siis, kui hea ja kurja tasakaalus on kindluse erinevus. Pealegi, kui meid huvitab eriti topelttagajärje doktriini rakendamine abordiküsimuses ning meditsiinis on mõnikord nii täielik kindlus, et ühe või teise teo tõenäolisest tagajärjest rääkimine oleks lihtsalt puiklemine. Sellepärast ei paku mitte ainult filosoofilist huvi, kui me määramatuse kõrvale jätame. Miks me ei või trammijuhi näite analoogia põhjal otsustada kohtuniku näite üle? Veel kaks näidet tekitavad sarnase probleemi. Haige elu päästmiseks on tarvis suurt annust defitsiitset ravimit. Tuleb aga veel viis haiget, kellest igaühte saab päästa viis korda väiksema annusega. Me ütleme, et ei saa kogu ravimivaru ühele haigele kulutada. Üks inimene tuleb surema jätta, kui see on ainus võimalus. Miks meil siis pole tunnet, et inimesi tohiks tappa vähiuurimise jaoks või varuelundite saamiseks? Samamoodi oletame, et mitu haiget, kelle elu on ohus, saab päästa ainult juhul, kui me ühe inimese tapame ja teeme tema surnud kehast seerumit. Miks ei või defitsiitse ravimi näidet siia üle kanda? Topelttagajärje doktriin pakub siin jälle seletuse. Ühtedel juhtudel on süütu inimese surm eesmärgiks, teistel juhtudel mitte. Üks argument ütleb, et kui topelttagajärje doktriin tagasi lükata, jätab see meid lootusetul kombel halbade inimeste meelevalda. Oletame näiteks, et türann ähvardab piinata viit inimest, kui me ise ei piina ühte. Kui me seda usume, kas siis pole mitte meie kohus seda teha, sest see ei erineks ühe asemel viie inimese päästmisest piinajate käest? Sel juhul võiks igaüks, kes tahab, et me teeksime midagi, mida me peame vääraks, lihtsalt ähvardada, et muidu ta teeb ise midagi, mis on meie meelest hullem. Hullumeelne mõrtsukas, kellest on teada, et ta peab oma lubadusi, saab siis teha meie kohuseks tappa mõni süütu kodanik, et tema ei tapaks kahte. Sellest järeldusest päästab meid topelttagajärje doktriin: kui me keeldume, siis me näeme ette, et tapetakse rohkem inimesi, aga meie seda otseselt ei kavatse. Foot arvas varem, et need argumendid topelttagajärje doktriini kaitseks on otsustavad, nüüd aga usub, et konflikt tuleks teisiti lahendada. Selle doktriini tugevus paistab olevat see, et ta eristab seda, mida me teeme, (otsene kavatsus) ja seda, mida me lubame juhtuda (kaudne kavatsus). Tõepoolest, huvitaval kombel kiputakse vaidlema selle üle, kas meid tuleb pidada selle eest, mida me lubame juhtuda, sama vastutavaks kui selle eest, mida me teeme. (Näiteks [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], "Whatever the Consequences" ja [[G. E. M. Anscombe]]'i vastus. Ka Anscombe'i "[[Modern Moral Philosophy]]".) Pole aga ilmne, et arutada tuleb seda, sest tegemise ja juhtuda lubamise erinevus erineb otsese ja kaudse kavatsuse erinevusest. Saab ju meelega lubada millelgi juhtuda, seades selle eesmärgiks millegi enda pärast või osana plaanist millegi muu nimel. Inimene võib tahta, et keegi teine oleks surnud, ja meelega lasta tal surra. Ja võidakse teha midagi, mis pole eesmärgiks, näiteks trammijuht võib alla ajada mehe, kes on rööbastel. Pealegi on palju asju, mille kohta öeldakse, et neid kutsutakse esile [''bring about''], mitte ei tehta ega lubata juhtuda. Näiteks võidakse kutsuda esile inimese surm, pannes ta lekkiva paadiga merele, ja tema surma kavatsus võib olla otsene või kaudne. Foot jätab kõrvale [[luba|loa]] andmise juhtumi, mis eeldab võimu, ning vaatleb juhtuda lubamise kaht põhilist juhtumit. Esimene juhtum on ärahoidmisest hoidumine. Midagi on juba juhtumas; subjekt saaks selle ära hoida, aga ei tee seda. Meid huvitab just see juhtum. Teisel juhtumil võimaldatakse asjal juhtuda, kõrvaldades takistuse, mis seda enne juhtuda ei lasknud. Esimesel juhtumil tuleb midagi tegemata jätta, aga muud üldist korrelatsiooni tegemata jätmise ja juhtuda lubamise, tegemisest hoidumise ja esile kutsumise või tegemise vahel ei ole. Kui näitleja ei tule etendusele, siis ta üldiselt nurjab etenduse, mitte ei lase etendusel nurjuda. Foot jätab tegematajätmise ja tegemisest hoidumise erinevuse kõrvale. Kui mõelda esimest tüüpi juhtuda lubamisest (ärahoidmisest hoidumine), siis tuleb küsida, kas on moraalne erinevus selle vahel, mida tehakse või põhjustatakse, ja mida lihtsalt lubatakse juhtuda. Tundub selge, et mõnedel juhtudel on üks sama halb kui teine, nagu tunnistavad nii moraal kui ka õigus. Inimene võib oma lapse või elatanud sugulased mõrvata niihästi neid nälga jättes kui ka mürgitades, ja mõlemal juhul võidakse teda mõrvas süüdi mõista. Mõnel teisel juhul aga teeksime vahet. Enamik meist laseb India ja Aafrika näljahädalistel surra ja selles on kindlasti midagi väära, aga oleks absurdne teha nägu, et ainult õigus teeb vahet, kas me lubame arengumaade inimestel nälga surra või saadame neile mürgitatud leiba. Meie moraalisüsteem teeb vahet, mida me võlgneme inimestele abi näol ja mida me võlgneme neile mittesekkumise näol. [[John Salmond]] ütleb raamatus "Jurisprudence", et [[positiivne õigus]] vastab [[positiivne kohus|positiivsele kohusele]] ning see nõuab, et õiguse subjektile tehtaks mingi positiivne tegu; [[Negatiivne õigus]] vastab [[negatiivne kohus|negatiivsele kohusele]] ning et hoidutaks õiguse subjekti kahjustamisest. Õiguste ja kohuste üldiseks teooriaks sellest ei piisa, sest kõik ei ole kasu ja kahjuga nii tihedalt seotud, aga siin sellest piisab. Laiendame positiivse kohuse mõistet nii, et arvame selle alla ka asjad, mida rangelt võttes kohuseks ei nimetata, nagu heategevus. Neid asju võlgnetakse vähem ranges mõttes, nii et siin kaldume sõnade tavapruugist kõrvale. Vaatame nüüd, kas negatiivsete ja positiivsete kohuste eristame seletab, miks me näeme erinevalt trammijuhi ja kohtuniku tegu, defitsiitse ravimi andmata jätmist ja keha vägivaldset kasutamist meditsiinilisteks eesmärkideks, ühe asemel viie päästmist piinamisest ja ühe piinamist viie päästmiseks. Kõigil juhtudel on tegu kohuste konfliktiga, aga mis tüüpi kohused need on? Trammijuhil on negatiivsete kohuste konflikt. Ta ei saa vältida ühtaegu viie kahjustamist ja ühe kahjustamist ning tundub selge, et ta peab kahjustama nii vähe kui võimalik. Kohtunikul on aga negatiivne kohus mitte kahjustada ja positiivne kohus aidata. Ta tahab päästa surmaohus olevaid süütuid inimesi, aga selleks ta peab ise kahjustama. Et inimesel ei ole üldiselt samasugune kohus aidata kui kohus hoiduda kahjustamast, siis ei saa kasutada analoogiat trammijuhi aitamisega. Isegi kui on kõige rangem positiivse abi kohus, ei kaalu see nii palju kui negatiivne kohus. Näiteks ei tohi mõrvata, et oma nälgivatele lastele toitu saada. Kui on valida, kas kahjustada ühte või mitut, siis tundub, et on ainult üks mõistuspärane teguviis; kui on valida, kas aidata kedagi selle arvel, et teisi kahjustatakse, või kahjustamisest loobuda, siis on küsimus lahtine. Pole vastuoluline arvata, et trammijuht peab pöörama teele, kus on ainult üks inimene, aga kohtunik ei tohi rahutuste vaigistamiseks tappa süütut inimest. Kui üks inimene vajab suurt ravimiannust ja me ei anna seda, et saaks päästa viit inimest, siis me kaalume abi abi vastu. Aga kui jutt on inimese tapmisest, et tema keha abil teisi päästa, siis on tegu tema kahjustamisega, et teisi aidata. Ühes huvitavas variandis võib eeldada, et tapmise asemel laseme kellelgi meelega surra. Siin tundub oluline, et me laseme tal surra selleks, et ta sureks, kuid küllap me kaldume seda pidama negatiivse, mitte positiivse kohuse täitmata jätmiseks. Kui see nii on, siis on arusaadav, miks me ei saa kummalgi juhul pidada seda analoogseks defitsiitse ravimi juhtumiga. Kui me aitame inimesi, päästes neid piinamisest, siis me ilmselt peame päästma väiksema rühma asemel suurema. Aga sellest ei järeldu, et meil oleks õigustus viie inimese päästmiseks kedagi kahjustada või lasta kellelgi teisel seda teha. Sellepärast me võime keelduda pahade inimeste ähvarduste peale tegutsemisest. Ise kahjustamisest hoiduda on rangem kohus kui hoida ära, et teised kedagi kahjustaksid, kuigi ka viimane on väga range kohus. Seni on järeldused samad mis topelttagajärje doktriini järgimise puhul, aga teistel juhtudel on need erinevad, ja tundub, et alternatiivne teooria on parem. Oletame näiteks, et haiglas on viis haiget, kelle elu saaks päästa teatud gaasi valmistades, aga see toob palatisse, kus on haige, keda ei saa transportida, surmavat suitsu. Tema surm on kõrvaltagajärg, mida otseselt ei kavatseta. Mille poolest see siis erineb defitsiitse ravimi juhtumist, kuigi mõlemal juhul me nägime ette, kuigi otseselt ei kavatsenud, ühe haige surma? Kui asi välja tuleb, siis mürgitatud patsiendi omaksed võidaksid kohtuasja haigla vastu. Me ei taha aitamise pärast niimoodi kahjustada, ükskõik kas tegu on otsese või kaudse kavatsusega. Foot jõuab järeldusele, et meie otsustusi nende juhtumite puhul kaudse ja otsese kavatsus eristus kuigi palju ei mõjuta, küll aga on suur tähtsus eristusel kahju vältimise ja aitamise vahel. Mitte et teisi printsiipe ei oleks. Näiteks on ilmselt oluline, kas meie positiivne kohus on range kohus või heategevuse akt: oma laste toitmine või kaugete maade laste toitmine. Oluline on ka see, kas seda, keda ohverdatakse, peetakse ähvardavas õnnetuses kõrvalseisjaks ja kas tema kohalolek ongi teistele ohuks. Paljudel juhtudel tundub väga raske otsustada, ja Foot ei esita mingit üldist järeldust, et näiteks mitte kunagi, olenemata hea ja kurja tasakaalust, ei tohi teiste aitamiseks kedagi kahjustada nii, et see viib surmani. Foot püüdis lihtsalt näidata, et isegi kui topelttagajärje doktriin tagasi lükata, ei pea tingimata alati juhinduma kurjuse suurusest. Abordil meditsiinilistel näidustustel on erinevaid juhtumeid. Esimene juhtum on see, kus ei saa päästa last ja ema, kuid last tappes saab ema elu päästa. See on nagu koopasuus oleva paksu mehe juhtum, kus ta upub koos teistega, kui midagi ette ei võeta. Et tagajärg on kindel, siis siin tõsist huvide konflikti ei ole, sest paks mees hukkub niikuinii ja on mõistlik, et kellegi päästmiseks võetakse midagi ette. See on hea vastuväide neile, kes väidavad, et süütu inimese surma otsene kavatsemine pole kunagi õigustatud. Katoliiklik abordidoktriin on siin enamiku mõistlike inimeste seisukohaga vastuolus. Ja lapse tapmine on siin õigustatud olenemata meetodist, ja see, et hüsterektoomia puhul ei ole lapse surm otseselt kavatsetud, ei ole selle juhtumi paratamatu ega hea õigustus. Mis vahe seal on, kuidas surm põhjustatakse? Teine juhtum on see, kus on võimalik teha operatsioon, mis päästab ema ja tapab lapse või tapab ema ja päästab lapse. See sarnaneb kuulsa juhtumiga, kus keegi tuleb päästepaadist merre visata, et paat tormis põhja ei läheks, ja kuulsa juhtumiga, kus toiduta merehädalistest madrused [[Dudley ja Stephens]] tapsid laevateenri ja sõid ära. Siin pole huvide konflikti teo enda suhtes, vaid ainult selles, keda päästa. Jällegi oleks mõistlik tegutseda, kuigi oleks austusväärne, kui keegi sellest hoiduks, leides, et parem on surra kui midagi niisugust teha, või pidades vastu ka siis, kui mõistlikku lootust enam pole. Tegelikus elus on sellist kindlust, nagu filosoofid postuleerivad, vaevalt olemas, ning Dudley ja Stephens päästeti peagi pärast seda juhtumit. Sellegipoolest tundub, et kui kindlus oleks absoluutne, nagu abordi puhul võib olla, siis oleks parem päästa üks kui mitte kumbagi. Tõenäoliselt oleks parem otsustada ema kasuks, aga huvitaval kombel on võib-olla nii, et mõni aasta hiljem me otsustaksime teistmoodi. Kõige raskem dilemma tekib kolmandal juhtumil, kui ema päästmiseks tuleb tappa laps näiteks tema koljut lömastades, aga kui midagi ei tehta, siis ema sureb, aga laps saab pärast ema surma turvaliselt sündida. Siin on topelttagajärje doktriini abil põhjendatud, et sekkuda ei tohi, sest lapse surma kavatsetaks otseselt, ema surma aga mitte. Analoogia põhjal võib leida, et järeldus on õige, kuigi põhjendus mitte. Oletame näiteks, et hilisemas elus põhjustaks lapse kohalolu kindlalt ema surma. Vaevalt me arvaksime, et meil on õigustus ema lapsest vabastada niimoodi, et see tooks kaasa ema surma. Üldiselt me ju ei arva, et me võime ühe süütu inimese teise päästmiseks tappa, rääkimata tundest, et laste eest tuleb eriliselt hoolitseda. Teine asi on see, mida me siis oleksime nõus tegema, kui paljude elu oleks ohuks. See võib aidata mõista, miks need, kes sündimata lapse õigusi tõsiselt võtavad, võivad siiski otsustada ema kasuks. Tõenäoliselt on neil tunne, et kui paljude elu on ohus, siis üks tuleb ohverdada, ja ema elu võrreldes loote eluga on nende meelest just nagu paljude elu ühe elu vastu. Paljud inimesed küll sellele üldse nii ei vaata, vaid võrdsustavad sündimata lapse staatuse tavalise inimese staatusega. ==Teosed== *The Philosopher's Defence of Morality. – ''Philosophy'', [[1952]], 27(103), lk 311–328. *[[N. R. Murphy]]. ''The Interpretation of Plato's Republic'', arvustus. – ''Mind'', [[1954]], 63(249), lk 270–274. *When is a Principle a Moral Principle? – ''Aristotelian Society Supplementary Volume'', [[1954]], 28, lk 95–110. *Freewill as Involving Determinism. – ''Philosophical Review'', [[1957]], 66(4), lk 439–450. Ümbertrükid: [[Sidney Morgenbesser]], [[James Walsh]] (toim). ''Free Will'', Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall 1962, lk 71–80; [[Bernard Berofsky]] (toim). ''Free Will and Determinism'', Sources in Contemporary Philosophy, New York & London: Harper & Row, 1966, lk 95–108. *[[D. H. Monro]]. ''Godwin's Moral Philosophy'', arvustus. – ''Mind'', [[1957]], 66(262), lk 279–280. *Moral Arguments. – ''Mind'', [[1958]], 67(268), lk 502–513. *Moral Beliefs. – ''Proceedings of the Aristotelian Society'' (1958-59), 59, lk 83–104. Ümbertrükk: [[Philippa Foot]] (toim). ''Theories of Ethics'', Oxford Readings in Philosophy, London: Oxford University Press, 1967, lk 83–100. *Goodness and Choice. – ''Aristotelian Society Supplementary Volume'', [[1961]], 35, lk 45–60. *Hart, Honoré. ''Causation in the Law'', arvustus. – ''Philosophical Review'', [[1963]], 72(4), lk 505–515. *Hume on Moral Judgment. – ''[[David Pears]] (toim). ''David Hume: A Symposium'', London: Macmillan; New York: St. Martin's Press, [[1963]], lk 67–76. *G.H. von Wright's The Varieties of Goodness, arvustus. – ''Philosophical Review'', [[1965]], 74(2), lk 240–244. *Immoralist, arvustus raamatutele: [[R. J. Hollingdale]]. ''Nietzsche: The Man and His Philosophy''; [[Arthur Danto]]. ''Nietzsche as Philosopher''. – ''New York Review of Books'', [[1966]], 6(2), lk 8, 10. *The Problem of Abortion and the Doctrine of the Double Effect. – ''Oxford Review'', [[1967]], nr 5. [http://www.pitt.edu/~mthompso/readings/foot.pdf Veebiversioon]. *''Virtues and Vices and Other Essays in Moral Philosophy'', [[1978]]. *''Moral Dilemmas: and Other Topics in Moral Philosophy'', [[2002]] *''[[Natural Goodness]]'', Clarendon Press, Oxford [[2001]]. **[[Michael Slote]]. ''Mind'', 2003, 1, lk 130–139. ==Kirjandus== *[[Rosalind Hursthouse]], [[Gavin Lawrence]], [[Warren Quinn]] (toim). ''Virtues and Reasons: Philippa Foot and Moral Theory: Essays in Honour of Philippa Foot'', Clarendon Press: Oxford [[1995]]. **[[James Klagge|James G. Klagge]]. ''Ethics'', 1997, lk 743–746. *[[Laura Cortés]]. Philippa Foot, "in memoriam". – ''Convivium'', [[2011]], nr 24. *P. Plaisance. Virtue Ethics and Digital ‘Flourishing’: An Application of Philippa Foot to Life Online. – ''Journal of Mass Media Ethics'', [[2013]], 28(2), lk 91–102. {{JÄRJESTA:Foot, Philippa}} [[Kategooria:Suurbritannia filosoofid]] [[Kategooria:Analüütilised filosoofid]] [[Kategooria:Eetikud]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2010]] f9brs2upsvqtpzb6pcvs1vrw3xfyf2z Kresttsõ 0 225144 7241386 6695556 2026-09-25T05:10:10Z Velirand 67997 7241386 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kresttsõ | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Крестцы | lipp = | lipu_link = | vapp = Kresttsy COA (Novgorod Governorate) (1781).gif | vapi_link = <small>Linna vapp, mis pärineb 1781. aastast</small> | pindala = | elanikke = 7811 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} [[Pilt:Дом_купца_В.П._Петрова_(белый).jpg|pisi]] '''Kresttsõ''' on alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Kresttsõ rajoon]]i keskus. Asub [[Veliki Novgorod]]ist 77 km kagus [[Holova jõgi|Holova jõe]] kaldal. Alevit läbib [[Moskva]] ja [[Peterburi]] vaheline kiirtee [[M10 (maantee)|M10]]. Kirjalikes allikates on asulat esmamainitud [[1393]]. aastal. Aastatel [[1776]]–[[1926]] oli Kresttsõ maakonnalinn. == Välislingid == {{Commonscat|Krestsy}} * [http://krestcy.h1.ru/ krestcy.h1.ru] (''vene keeles'') [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] 1n830o3mdptyx3800z9f46x2tsa9lgm Parfino 0 225871 7241395 7176543 2026-09-25T05:22:00Z Velirand 67997 7241395 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Parfino | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Парфино | lipp = | lipu_link = | vapp = NovParfinoRgerb.gif | vapi_link = [[Parfino vapp]] | pindala = | elanikke = 6187 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Parfino''' on alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Parfino rajoon]]i keskus. Asub [[Veliki Novgorod]]ist 64 km lõunas [[Lovati jõgi|Lovati jõe]] kaldal. Alevit läbib [[Bologoje]] ja [[Dno]] vaheline raudtee. Kirjalikes allikates on asulat esmamainitud [[1495]]. aastal. [[1938]]. aastal sai aleviks. Alevis tegutses vineerikombinaat. <gallery> Pilt:Par Par 1.JPG|Kirik Parfinos Pilt:Lovat Most Parfino.jpg|Sild üle Lovati jõe </gallery> {{Commons|Category:Parfino}} [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] 2rimfiz5ohsyrny64cabn7wqts11tmj Judith Jarvis Thomson 0 226215 7240958 6964185 2026-09-24T13:04:28Z Morel 26171 7240958 wikitext text/x-wiki '''Judith Jarvis Thomson''' ([[4. oktoober]] [[1929]] [[New York]] – [[20. november]] [[2020]]) oli [[USA]] [[filosoof]]. Ta lõpetas 1946. aastal [[New York|New Yorgis]] asuva keskkooli [[Hunter College High School]]. Seejärel õppis ta mitmes ülikoolis filosoofiat ning 1959. aastal sai filosoofiadoktori kraadi [[Columbia ülikool]]ist New Yorgis. Ta õpetas põhiliselt [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]] ning oli selle ülikooli [[emeriitprofessor]]. ==Looming== === Aborditeemaline bioeetika võtmetekst === {{vaata|A Defense of Abortion}} Tuntud artiklis "[[A Defense of Abortion]]" (e.k "Abordi kaitseks" – Bioeetika võtmetekste. Antoloogia. Koost K. Simm, tlk K. Hein. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 9–32) esitab Thomson argumendid selle kasuks, et naisel on paljudel juhtudel õigus [[abort|abordile]], eeldusel, et [[loode]] on [[isik]]. ===Õigused ja surmad=== ==Publikatsioone== *[[A Defense of Abortion]]. – ''[[Philosophy and Public Affairs]]'', kd 1, nr 1, [[1971]], lk 47–66 (e.k "Abordi kaitseks" – ''[[Bioeetika võtmetekste. Antoloogia]]''. Koost K. Simm, tlk K. Hein. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], [[2018]], lk 9–32) *[[Rights and Deaths]]. – ''[[Philosophy and Public Affairs]]'', kd 2, nr 2, [[1973]], lk 146–159. *''Preferential Hiring'', 1973 *''The Right to Privacy'', 1975 *''Killing, Letting Die and the Trolley Problem'', 1976 *''Acts and Other Events'', 1977 *''Rights, Restitution, and Risk'', 1986 *''The Realm of Rights'', 1990 *''Moral Relativism and Moral Objectivity'', 1996 *''Goodness and Advice'', 2003 *''[[Normativity]]'', 2008 *Normativity. – ''[[Analysis]]'', [[2010]], kd 70, nr 4, lk 713–715. *Reply to Critics. – ''[[Analysis]]'', [[2010]], kd 70, nr 4, lk 753–764. ==Isiklikku== Ta oli abielus filosoof [[James F. Thomson]]iga. {{JÄRJESTA:Thomson, Judith Jarvis}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2020]] dmqvda2y443fz7ulw3n84rz31vbg2ya Miķeļtornis 0 227469 7241187 7205265 2026-09-24T19:28:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241187 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Miķeļtornis | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = liivi | Pizā | | omakeelne_nimi_2 = läti | Miķeļtornis | | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 2,91 | elanikke = 24 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Miķeļbāka.JPG|200px|thumb|left|[[Miķeļbāka tuletorn]]]] '''Miķeļtornis''' ({{keel-liv|Pizā}}) on [[liivlased|liivi]] [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s. Küla asub [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3383 Vietvārdu datubāze]</ref> Külas asub Miķeļtornise bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12200 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas asub kirik (kus 1930. aastatel pidas liivikeelseid teenistusi [[Helle Kalervo Erviö]]). Küla suurim ehitis on aastal [[1884]] ehitatud 62 meetri kõrgune [[Miķeļbāka tuletorn]]. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla [[Pope mõis]]ale. Muinsuskaitse all on Cīruļi muinaskalmed.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2549 Cīruļu senkapi]</ref> Ka küla lõunapiiril asuv Nabeļkalnsi piirimägi on regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2552 Nabeļkalns - robežkalns]</ref> Küla jääb Ovīši hoiualale.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 30 (2015) * 34 (2019) * 24 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{commonscat|Miķeļtornis}} {{Liivi külad}} {{Tārgale vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] [[Kategooria:Liivi külad]] [[Kategooria:Kuramaa]] f65z16zmyylfr064j4dq38mb0asdwxc Lascelles Abercrombie 0 233745 7241541 5871125 2026-09-25T10:35:24Z Morel 26171 7241541 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Lascelles Abercrombie''' ([[9. jaanuar]] [[1881]] [[Ashton upon Mersey]] – [[27. oktoober]] [[1938]] [[London]]) oli inglise kirjanik ja kirjandusteadlane, [[Lesley Patrick Abercrombie]] vend. Rakubioloog [[Michael Abercrombie]] oli tema poeg. ==Teoseid== *"[[Thomas Hardy: A Critical Study]]" *"[[The Sale of Saint Thomas]]" (värssdraama; [[1930]]) ==Välislingid== *[http://en.wikisource.org/wiki/An_Essay_Towards_a_Theory_of_Art "An Essay Towards a Theory of Art"] Vikitekstides *[http://www.gutenberg.org/browse/authors/a#a3649 Lascelles Abercrombie Gutenbergi tekstikogus] {{JÄRJESTA:Abercrombie, Lascelles}} [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surnud 1938]] 0umqi23lkkcggxuhelrv9cyz5jes7ee Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur 0 237802 7240911 6902922 2026-09-24T12:01:37Z Annikr 87690 7240911 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[File:Seal of the United States Information Agency.svg|200px|pisi|Embleem]] [[File:UnitedStatesInformationAgency-Logo.svg|200px|pisi|Logo]] '''Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur''' ([[inglise keel]]es ''United States Information Agency'', lühend USIA) oli 1953–1999 tegutsenud [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]]us moodustatud [[Psühholoogiline sõda|Psühholoogilise]]- ja [[infosõda|infosõja]] keskasutus. ==Informatsiooniagentuuri juhid ja organisatsioon== Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuuri organisatsiooni kuulusid televisiooni- ja [[raadiojaam]]ad, mis levitasid Ameerika Ühendriikide valitsust ja selle poliitikat toetavat informatsiooni. Agentuuri juhtkonnaks olid agentuuri direktor ja asedirektorid. Agentuuri kuulusid informatsiooni kogumise ja levitamise osakonnad, mis kogusid konkreetsete piirkondade kohta käivat informatsiooni, mida seejärel levitati Ameerika valitsusele soodsast vaatenurgast. ;Regionaalsed osakonnad: *[[Aafrika]] osakond; *[[Euroopa]] osakond, mis jagunes välisesindusteks; *[[Kagu-Aasia]] ja [[Kaug-Ida]] osakond; *[[Ameerika]] riikide osakond; *[[Põhja-Aafrika]], [[Lähis-Ida]] ja [[Lõuna-Aafrika]] osakond. ;Haridus- ja kultuuribüroo *[[Kultuurikeskus]]te ja ressursside osakond; *Väliskülaliste osakond; *Akadeemiliste programmide osakond; *Eraprogrammide osakond; *Täidesaatev osakond; ;Programmide Büroo *Uuringute osakond; *Programmide väljatöötamise ja koordineerimise osakond; *Näituste osakond; *[[Ajakirjandus]]e- ja publikatsioonide osakond; *[[Pressikeskus]]ed välismaal; *Täidesaatev osakond; ;Televisiooni- ja filmitalitus *Poliitika planeerimise ja regionaalse koordineerimise osakond; *Rahvusvaheliste tehingute osakond; *Uudiste osakond; *Saatetehnika osakond; ;[[Ameerika Hääl]] *Programmide osakond; *Tehnika osakond; *Tagasiside osakond; *Haldusosakond; *Kaadriosakond; *[[Radio Marti]] ==Vaata ka== *[[Vabadusraadio]] *[[Raadio Vaba Euroopa]] {{JÄRJESTA:Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]] [[Kategooria:Külm sõda]] 1uzjym9hav7h1fv7x80dwkyghx5fx3f Meistriliiga 2011 0 237863 7240983 7232793 2026-09-24T13:56:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240983 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Meistriliiga]] | hooaeg = 2011 | meeskondi = 10 | võitja = [[Tallinna FC Flora]] | ülendati = | kukkus välja = [[Lasnamäe FC Ajax]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2012–2013|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Flora]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Nõmme JK Kalju]]<br>[[Narva JK Trans]]<br>[[Tallinna FC Levadia]] | turniir3 = [[Balti Liiga 2012–13|Balti Liiga]] | turniir3 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Flora]]<br>[[Nõmme JK Kalju]]<br>[[Narva JK Trans]]<br>[[Tallinna FC Levadia]]<br>[[JK Sillamäe Kalev]] | mänge = 180 | väravaid = 615 | parim väravakütt = [[Aleksandrs Čekulajevs]] <small>(46 väravat)</small> | suurim koduvõit = [[Narva JK Trans]] 14:0 [[Lasnamäe FC Ajax]] | suurim võit võõrsil = [[Lasnamäe FC Ajax]] 0:12 [[Narva JK Trans]] | väravaterohkeim mäng = [[Tallinna FC Flora]] 13:1 [[Lasnamäe FC Ajax]]<br>[[Narva JK Trans]] 14:0 [[Lasnamäe FC Ajax]] | pikim võiduseeria = [[Nõmme JK Kalju]] <br>(9 mängu) | pikim kaotuseta seeria = [[Tallinna FC Flora]] <br>(21 mängu) | pikim võiduta seeria = [[Lasnamäe FC Ajax]]<br> (36 mäng) | pikim kaotusseeria = [[Lasnamäe FC Ajax]]<br> (11 mängu) | suurim publikunumber = 2730 <small>([[Nõmme JK Kalju|KLJ]]–[[FC Flora|FLO]]; 10. september 2011)</small> | madalaim publikunumber = 15 <small>([[FC Viljandi|VIL]]–[[Lasnamäe FC Ajax|AJX]]; 22. oktoober 2011)</small> | keskmine publikunumber = 203 <ref name="MZDK0" /> | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2010|2010]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2012|2012]] }} '''Meistriliiga 2011''' oli Eesti jalgpalli kõrgliiga [[Meistriliiga]] hooaeg, mis algas 5. märtsil ning lõppes novembris [[2011]]. ==Hooaja eel== Tiitlikaitsjana alustab hooaega [[FC Flora]]. Esiliigast tõusis kõrgliigasse [[Lasnamäe Ajax]], asendades viimaseks jäänud [[Kohtla-Järve Lootus]]t.<ref name="8BRqP" /> FC Flora andis tütarklubi [[Viljandi Tulevik]]u kohaliku võimu kätte, mistõttu alustab Tulevik mängimist II liigast ning ajutiselt jätkab kõrgliigas mängu vastloodud [[FC Viljandi]].<ref name="d4qBT" /><ref name="S07kA" /><ref name="nyBn2" /> ==Meeskonnad== {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus ! Peatreener |- |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinn]] |[[A. Le Coq Arena]] |align=right|9692 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Reim]] |- |[[Nõmme JK Kalju]] |[[Tallinn]] |[[Hiiu staadion]] |align=right|500 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |- |[[FC Kuressaare]] |[[Kuressaare]] |[[Kuressaare linnastaadion]] |align=right|2000 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]] |- |[[Lasnamäe FC Ajax]] |[[Tallinn]] |[[Ajaxi staadion]] |align=right|1500 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Boriss Dugan]] |- |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Tallinn]] |[[Kadrioru staadion]] |align=right|5000 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Hohlov-Simson]] |- |[[Paide Linnameeskond]] |[[Paide]] |[[Paide Ühisgümnaasiumi staadion]] |align=right|268 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] |- |[[JK Sillamäe Kalev|Sillamäe Kalev]] |[[Sillamäe]] |[[Sillamäe Kalevi staadion]] |align=right|2000 |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladimir Kazachyonok]] |- |[[Tartu JK Tammeka]] |[[Tartu]] |[[Tamme staadion]] |align=right|2000 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tiirik]] |- |[[Narva JK Trans]] |[[Narva]] |[[Narva Kreenholmi staadion]] |align=right|3000 |{{riigi ikoon|Kasahstan}} [[Aleksei Jagudin]] |- |[[FC Viljandi]] |[[Viljandi]] |[[Viljandi linnastaadion]] |align=right|1006 |{{riigi ikoon|Gruusia}} [[Zaur Tšilingarašvili]] |} ===Treenerivahetused=== * Ajax: [[Andrei Borissov]] → [[Andrei Šapovalov]] (1. jaanuar)<ref name="xwPvL" /> * Trans: [[Aleksei Jagudin]] → [[Juri Svirkov]] (3. veebruar – Transi abitreener Jagudin asendas eelmist võistkonna peatreenerit [[Valeri Bondarenko]]t)<ref name="8w6mg" /> * Ajax: [[Andrei Šapovalov]] → [[Boriss Dugan]] (10. juuli 2011)<ref name="TuyUN" /> * Levadia: [[Aleksandr Puštov]] → [[Sergei Hohlov-Simson]] (26. juuli)<ref name="CqNBX" /> * Tammeka: [[Marko Kristal]] → [[Kristjan Tiirik]] (15. september)<ref name="lVUVW" /> * Levadia: [[Sergei Hohlov-Simson]] → [[Marko Kristal]] (29. november)<ref name="rVyCI" /> ==Liigatabel== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=30px|Koht !width=150px|Klubi !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=400px|Kvalifitseerumine ja väljalangemine |-bgcolor="#D0F0C0" ||1. ||style="text-align:left;"|[[Tallinna FC Flora]] '''(C)''' ||36||26|| 8|| 2||100|| 24|| +76||'''86'''|| [[UEFA Meistrite Liiga 2012–2013|UEFA Meistrite Liiga 2012–13 teine kvalifikatsiooni ring]] |-bgcolor="#BBEBFF" ||2. ||style="text-align:left;"|[[Nõmme JK Kalju]] ||36||24|| 7|| 5|| 82|| 23|| +59||'''79'''||[[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|UEFA Euroopa Liiga 2012–13 esimene kvalifikatsiooni ring]] |-bgcolor="#BBEBFF" ||3. ||style="text-align:left;"|[[Narva JK Trans]] ||36||22|| 7|| 7||107|| 23|| +84||'''73'''||[[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|UEFA Euroopa Liiga 2012–13 esimene kvalifikatsiooni ring]] |-bgcolor="#BBEBFF" ||4. ||style="text-align:left;"|[[Tallinna FC Levadia]] ||36||21||10|| 5|| 76|| 25|| +51||'''73'''||[[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|UEFA Euroopa Liiga 2012–13 esimene kvalifikatsiooni ring]]<sup>1</sup> |- ||5. ||style="text-align:left;"|[[JK Sillamäe Kalev]] ||36||17|| 3||16|| 77|| 59|| +18||'''54''' |- ||6. ||style="text-align:left;"|[[Paide Linnameeskond]] ||36||13|| 6||17|| 40|| 51|| −11||'''45''' |- ||7. ||style="text-align:left;"|[[Tartu JK Tammeka]] ||36||11|| 6||19|| 57|| 75|| −18||'''39''' |- ||8. ||style="text-align:left;"|[[FC Viljandi]] ||36|| 8|| 6||22|| 37|| 69|| −32||'''30''' |-bgcolor="#FFE6E6" ||9. ||style="text-align:left;"|[[FC Kuressaare]] '''(O)''' ||36|| 7|| 5||24|| 28|| 68|| −40||'''26'''||Kvalifitseerumine [[Meistriliiga 2011#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]] |-bgcolor="#FFCCCC" ||10.||style="text-align:left;"|[[Lasnamäe FC Ajax]] '''(R)''' ||36|| 0|| 4||32|| 11||192||−181||'''4'''||Langemine [[Esiliiga]]sse |- !colspan="11"|<small>Allikas: [http://www.jalgpall.ee/league.php?b=ML&year=2011 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} <small><sup>1</sup> [[Eesti Karikas 2011/12]] võitja (FC Levadia) kvalifitseerus [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|UEFA Euroopa Liiga 2012–2013 esimene kvalifikatsiooni ringi]].<br> '''(C)''' = Meister; '''(R)''' = Kukkus madalamasse liigassee; '''(P)''' = Edutatud; '''(O)''' = Üleminekumängude võitja; </small> ===Meistriliiga üleminekumängud=== Hooaja lõpus osalevad Meistriliiga 9. koht ja [[Esiliiga 2011]] 2. koht üleminekumängudel, kahe mängu kokkuvõtte võitja mängib tulevasel aastal [[Meistriliiga 2012]] ja kaotaja [[Esiliiga 2012]]. {{Jalgpallimatš kokkupandav | kuupäev = 13. november 2011 | nobars = | aeg = 13:00 [[Eastern European Time|EET]] ([[GMT+2]]) | meeskond1 = [[Tallinna FC Infonet]] | tulemus = 0 : 1 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=41586 Protokoll] | meeskond2 = [[FC Kuressaare]] | väravad1 = | väravad2 = {{värav|2|ov}} [[Andrei Borissov]] | staadion = [[Lasnamäe KJH kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 187 | kohtunik = Jaan Roos }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 19. november 2011 | aeg = 13:00 [[Eastern European Time|EET]] ([[GMT+2]]) | meeskond1 = [[FC Kuressaare]] | tulemus = 4 : 1 | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=41601 Protokoll] | meeskond2 = [[Tallinna FC Infonet]] | väravad1 = [[Martti Pukk]] {{värav|41}}<br>[[Elari Valmas]] {{värav|60}}<br>[[Sander Viira]] {{värav|85}}<br>[[Märten Pajunurm]] {{värav|87}} | väravad2 = {{värav|61}} [[Andrei Timofejev]] | staadion = [[Kuressaare linnastaadion]] | asukoht = [[Kuressaare]] | pealtvaatajaid = 135 | kohtunik = Eiko Saar }} *'''FC Kuressaare''' säilitas oma koha Meistriliigas, võites kahe mängu kokkuvõttes 5:1. ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:90%;" !width=150px|Kodus/Võõrsil<sup>1</sup> !width=30px|[[Lasnamäe FC Ajax|AJX]] !width=30px|[[Tallinna FC Flora|FLO]] !width=30px|[[Nõmme JK Kalju|KLJ]] !width=30px|[[FC Kuressaare|KUR]] !width=30px|[[Tallinna FC Levadia|LEV]] !width=30px|[[Paide Linnameeskond|PAI]] !width=30px|[[JK Sillamäe Kalev|SIL]] !width=30px|[[Tartu JK Tammeka|TAM]] !width=30px|[[Narva JK Trans|TRS]] !width=30px|[[FC Viljandi|VIL]] |- !style="text-align:right;"|[[Lasnamäe FC Ajax]] ! |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 5 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 7 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Flora]] |bgcolor="#CCEECC"|6 : 0 ! |bgcolor="#FFFFDD"|3 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Nõmme JK Kalju]] |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 ! |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[FC Kuressaare]] |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 ! |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 5 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Levadia]] |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 ! |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Paide Linnameeskond]] |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 ! |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[JK Sillamäe Kalev]] |bgcolor="#CCEECC"|7 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|2 : -<sup>2</sup> ! |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tartu JK Tammeka]] |bgcolor="#CCEECC"|5 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 5 |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 5 ! |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Narva JK Trans]] |bgcolor="#CCEECC"|7 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 1 ! |bgcolor="#CCEECC"|5 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[FC Viljandi]] |bgcolor="#CCEECC"|3 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 ! |} <small> Allikas: [http://jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2011 Eesti Jalgpalli Liit]<br> <sup>1</sup>Kodu meeskond on vasakus tulbas<br> <sup>2</sup>Sillamäe Kalev võitis kohtumise 2:0 kuid protokolli läheb 2:-, sest Paide vahetas väljakule protokolli kandmata mängija Mait Nõmme.<ref name="z9vQT" /><br> Värvid: Roheline = Kodu meeskonna võit; Kollane= viik; Punane = võõrsil meeskonna võit.</small> | ===Hooaja teine pool=== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:90%;" !width=150px|Kodus/Võõrsil<sup>1</sup> !width=35px|[[Lasnamäe FC Ajax|AJX]] !width=35px|[[Tallinna FC Flora|FLO]] !width=35px|[[Nõmme JK Kalju|KLJ]] !width=35px|[[FC Kuressaare|KUR]] !width=35px|[[Tallinna FC Levadia|LEV]] !width=35px|[[Paide Linnameeskond|PAI]] !width=35px|[[JK Sillamäe Kalev|SIL]] !width=35px|[[Tartu JK Tammeka|TAM]] !width=35px|[[Narva JK Trans|TRS]] !width=35px|[[FC Viljandi|VIL]] |- !style="text-align:right;"|[[Lasnamäe FC Ajax]] ! |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 11 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 7 |bgcolor="#FFEEEE"|3 : 5 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 7 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 6 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 7 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 12 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Flora]] |bgcolor="#CCEECC"|13 : 1 ! |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |- !style="text:align:right;"|[[Nõmme JK Kalju]] |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 ! |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |- !style="text:align:right;"|[[FC Kuressaare]] |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 ! |bgcolor="#CCEECC"|0 : -<sup>2</sup> |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |- !style="text:align:right;"|[[Tallinna FC Levadia]] |bgcolor="#CCEECC"|6 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 ! |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |- !style="text:align:right;"|[[Paide Linnameeskond]] |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 5 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 ! |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[JK Sillamäe Kalev]] |bgcolor="#CCEECC"|7 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 6 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 ! |bgcolor="#CCEECC"|5 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 5 |bgcolor="#CCEECC"|5 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tartu JK Tammeka]] |bgcolor="#CCEECC"|9 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 ! |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 3 |- !style="text-align:right;"|[[Narva JK Trans]] |bgcolor="#CCEECC"|14 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 ! |bgcolor="#CCEECC"|5 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[FC Viljandi]] |bgcolor="#CCEECC"|8 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 3 ! |} <small> Allikas: [http://jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2011 Eesti Jalgpalli Liit]<br> <sup>1</sup>Kodu meeskond on vasakus tulbas<br> <sup>2</sup>Originaalne tulemus oli 0:2, kuid Kuressaare sai kirja 0:- võidu kuna Levadia kasutas keelustatud mängijat.<ref name="wWcGP" /><br> Värvid: Roheline = Kodu meeskonna võit; Kollane= viik; Punane = võõrsil meeskonna võit.</small> |} ==Parimad väravakütid== {| class="wikitable" style="font-size:95%; text-align:left;" |- !width="30"|Koht !width="205"|Nimi !width="205"|Meeskond !width="50"|Väravaid |- ||1.||{{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Aleksandrs Cekulajevs]]'''||'''[[Narva JK Trans]]'''||'''46''' |- ||2.||{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Tarmo Neemelo]]'''||'''[[Nõmme JK Kalju]]'''||'''22''' |- ||3.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]]||[[Tartu JK Tammeka]]||'''22''' |- ||4.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Anier]]||[[Tallinna FC Flora]]||'''21 |- ||5.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Leitan]]||[[Tallinna FC Levadia]]||'''20 |- ||6.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]]||[[Narva JK Trans]]||'''17 |- ||7.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristen Viikmäe]]||[[Nõmme JK Kalju]]||'''16 |- ||8.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jüri Jevdokimov]]||[[Nõmme JK Kalju]]||'''16 |- ||9.||{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Aleksejev (jalgpallur)|Alexey Alekseev]]||[[JK Sillamäe Kalev]]||'''14 |- ||10.||{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Alexander Nikulin]]||[[JK Sillamäe Kalev]]||'''14 |- !colspan="5"|<small>Allikas: [http://jalgpall.ee/top10.php?b=ML&year=2011 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} ==Ülekanded== [[TV6]] teeb 31 kohtumisest otseülekande.<ref name="aEsjA" /> ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2011]] *[[II liiga 2011]] *[[III liiga 2011]] *[[IV liiga 2011]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="MZDK0">{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/attendance.php?b=ML&year=2011 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-09 |arhiivimisaeg=2012-09-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120910152519/http://www.jalgpall.ee/attendance.php?b=ML&year=2011 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="8BRqP">[http://www.soccernet.ee/lasnamae-ajax-kindlustas-paasu-meistriliigasse Lasnamäe Ajax kindlustas pääsu Meistriliigasse] [[Soccernet.ee]], 3. oktoober 2010</ref> <ref name="d4qBT">[https://www.ohtuleht.ee/410481 Viljandi Tulevik läheb kohalike pallurite kätte ja hakkab mängima II liigas] [[Õhtuleht]], 14. jaanuar 2011</ref> <ref name="S07kA">[http://www.soccernet.ee/viljandi-tulevik-antakse-kohalike-katte Viljandi Tulevik antakse kohalike kätte] [[Soccernet.ee]], 14. jaanuar 2011</ref> <ref name="nyBn2">[http://sport.postimees.ee/?id=372126 Viljandi Tulevik lahkub Eesti meistriliigast] [[Postimees]], 14. jaanuar 2011</ref> <ref name="xwPvL">[http://soccernet.ee/lasnamae-ajax-vahetas-treenerit Lasnamäe Ajax vahetas treenerit ] [[Soccernet.ee]], 4. jaanuar 2011</ref> <ref name="8w6mg">[http://soccernet.ee/transi-uueks-peatreeneriks-valgevenelane Transi uueks peatreeneriks valgevenelane] [[Soccernet.ee]], 3. veebruar 2011</ref> <ref name="TuyUN">[https://web.archive.org/web/20160315175940/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=2709 Andrei Šapovalov sai sule sappa] jalgpall.ee, 10. juuli 2011</ref> <ref name="CqNBX">[http://fclevadia.ee/news/3368 Sergei Hohlov-Simson võtab Levadia tüüri üle]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} FCLevadia.ee, 26. juuli 2011</ref> <ref name="lVUVW">[https://web.archive.org/web/20170321165909/http://www.jktammeka.ee/uudised/632/ Kristal lahkub Tammekast] jktammeka.ee, 15. september 2011</ref> <ref name="rVyCI">[http://soccernet.ee/marko-kristal-levadiasse-naasmisest-hea-on-tagasi-olla Marko Kristal Levadiasse naasmisest: hea on tagasi olla] [[soccernet.ee]], 29. november 2011</ref> <ref name="z9vQT">{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2266 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-09 |arhiivimisaeg=2011-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110525174924/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2266 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="wWcGP">http://soccernet.ee/levadia-nadalalopp-varvus-mustaks</ref> <ref name="aEsjA">http://www.soccernet.ee/meistriliiga-kolis-uueks-hooajaks-tv6-ekraanile</ref> }} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2011. aasta Eesti spordis]] dut2k73gllveod3pnn7so423l06s9td Meistriliiga 2010 0 239922 7240982 6510276 2026-09-24T13:54:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240982 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Meistriliiga]] | hooaeg = 2010 | meeskondi = 10 | võitja = [[Tallinna FC Flora]] (8. tiitel) | ülendati = | kukkus välja = [[Kohtla-Järve FC Lootus]], <br>[[Viljandi JK Tulevik]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Flora]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga 2011–2012|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Levadia]]<br>[[Narva JK Trans]]<br>[[Nõmme JK Kalju]] | turniir3 = [[Balti Liiga 2011–12|Balti Liiga]] | turniir3 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Flora]]<br>[[Tallinna FC Levadia]]<br>[[Narva JK Trans]]<br>[[Nõmme JK Kalju]]<br>[[JK Sillamäe Kalev]]<br> | mänge = 180 | väravaid = 576 | parim väravakütt = [[Sander Post]] <small>(24 väravat)</small> | suurim koduvõit = [[Tallinna FC Levadia|LEV]] 6:0 [[Paide Linnameeskond|PAI]] <small>(23. märts)</small><br>[[Tallinna FC Flora|FLO]] 6:0 [[FC Kuressaare|KUR]] <small>(17. juuli)</small><br>[[Tallinna FC Levadia|LEV]] 6:0 [[Tartu JK Tammeka|TAM]] <small>(6. november)</small> | suurim võit võõrsil = [[Kohtla-Järve FC Lootus|LOO]] 0:8 [[Tallinna FC Flora|FLO]] <small>(15. september)</small> | väravaterohkeim mäng = [[Paide Linnameeskond|PAI]] 1:8 [[JK Sillamäe Kalev|S.K]]<small>(10. juuli)</small><br>[[Tallinna FC Flora|FLO]] 6–3 [[Tartu JK Tammeka|TAM]] <small>(31. juuli)</small> | pikim võiduseeria = [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] (11 mängu)<br>(31. juuli – 25. september) | pikim kaotuseta seeria = [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] (24 mängu)<br>(10. aprill – 25. september) | pikim võiduta seeria = [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] (15 mängu)<br>(13. märts – 12. juuni) | pikim kaotusseeria = [[FC Kuressaare]] (11 mängu)<br>(15. juuni – 21. august) | suurim publikunumber = 3250 – [[Tallinna FC Levadia|LEV]]–[[Tallinna FC Flora|FLO]]<br> (25. juuli) | madalaim publikunumber = 30 – [[Kohtla-Järve FC Lootus|LOO]]-[[Tartu JK Tammeka|TAM]]<br> (16. oktoober)<br>[[Tallinna FC Levadia|LEV]]-[[Kohtla-Järve FC Lootus|LOO]]<br> (23. oktoober) | keskmine publikunumber = 161 | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2009|2009]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2011|2011]] }} '''Meistriliiga 2010''' oli Eesti jalgpalli kõrgliiga [[Meistriliiga]] [[2010]]. aasta hooaeg. ==Hooaja eel== Tiitlikaitsjana alustas hooaega [[FC Levadia]]. Esiliigast tõusis kõrgliigasse [[Kohtla-Järve Lootus]], asendades eelmisel hooajal viimaseks jäänud [[Tallinna Kalev]]it.<ref name="MUNQw" /> ==Meeskonnad== {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus ! Peatreener |- |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinn]] |[[A. Le Coq Arena]] |align=right|9692 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Reim]] |- |[[Nõmme JK Kalju]] |[[Tallinn]] |[[Hiiu staadion]] |align=right|500 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |- |[[FC Kuressaare]] |[[Kuressaare]] |[[Kuressaare linnastaadion|K. linnastaadion]] |align=right|2000 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]] |- |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Tallinn]] |[[Maarjamäe staadion]] |align=right|500 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Puštov]] |- |[[Kohtla-Järve FC Lootus]] |[[Kohtla-Järve]] |[[Kohtla-Järve spordikeskuse staadion]] |align=right|500 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Škaleta]] |- |[[Paide Linnameeskond]] |[[Paide]] |[[Paide Ühisgümnaasiumi staadion]] |align=right|268 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] |- |[[JK Sillamäe Kalev]] |[[Sillamäe]] |[[Sillamäe Kalevi staadion]] |align=right|2000 |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladimir Kazachyonok]] |- |[[Tartu JK Tammeka]] |[[Tartu]] |[[Tamme staadion]] |align=right|2000 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |- |[[Narva JK Trans]] |[[Narva]] |[[Narva Kreenholmi staadion]] |align=right|3000 |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Valeri Bondarenko]] |- |[[Viljandi JK Tulevik]] |[[Viljandi]] |[[Viljandi linnastaadion]] |align=right|1006 |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]] |} ===Treenerivahetused=== * Kalju: [[Fredo Getulio Aurelio]] → [[Kaarel Voolaid]] (18. mai)<ref name="AL8pM" /> * Paide: [[Erki Kesküla]] → [[Meelis Rooba]] (12. juuli)<ref name="Si2Hy" /> * Levadia: [[Igor Prins]] → [[Aleksandr Puštov]] (3. august)<ref name="Ogjvs" /> * Kalju: [[Kaarel Voolaid]] → [[Igor Prins]] (31. august)<ref name="8bNpO" /> * Trans: [[Valeri Bondarenko]] → [[Aleksei Jagudin]] (29. oktoober)<ref name="WUYUC" /> ==Liigatabel== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=30px|Koht !width=|Klubi !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=400px|Kvalifitseerumine ja väljalangemine |-bgcolor="#D0F0C0" ||1. ||style="text-align:left;"|[[Tallinna FC Flora]] '''(C)''' ||36||29||4|| 3||104|| 32||+72||'''91'''|| [[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|UEFA Meistrite Liiga 2011–12 Teine kvalifikatsiooni ring]] |-bgcolor="#97DEFF" ||2. ||style="text-align:left;"|[[Tallinna FC Levadia]] ||36||26||8|| 2||100|| 16||+84||'''86'''||[[UEFA Euroopa Liiga 2011–2012|UEFA Euroopa Liiga 2011–12 Teine kvalifikatsiooni ring]] |-bgcolor="#BBEBFF" ||3. ||style="text-align:left;"|[[Narva JK Trans]] ||36||23||7|| 6|| 67|| 31||+36||'''76'''||[[UEFA Euroopa Liiga 2011–2012|UEFA Euroopa Liiga 2011–12 Esimene kvalifikatsiooni ring]]<sup>1</sup> |-bgcolor="#BBEBFF" ||4. ||style="text-align:left;"|[[Nõmme JK Kalju]] ||36||18||8||10|| 59|| 42||+17||'''62'''||[[UEFA Euroopa Liiga 2011–2012|UEFA Euroopa Liiga 2011–12 Esimene kvalifikatsiooni ring]]<sup>1</sup> |- ||5. ||style="text-align:left;"|[[JK Sillamäe Kalev]] ||36||18||5||13|| 79|| 52||+27||'''59''' |- ||6. ||style="text-align:left;"|[[Tartu JK Tammeka]] ||36||11||7||18|| 50|| 66||−16||'''30''' |- ||7. ||style="text-align:left;"|[[Viljandi JK Tulevik]] ||36|| 8||5||23|| 33|| 62||−29||'''29''' |- ||8. ||style="text-align:left;"|[[Paide Linnameeskond]] ||36|| 6||7||23|| 30|| 79||−49||'''25''' |-bgcolor="#FFE6E6" ||9. ||style="text-align:left;"|[[FC Kuressaare]] ||36|| 7||3||26|| 32|| 93||−61||'''24'''|| [[Meistriliiga 2010#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]] |-bgcolor="#FFCCCC" ||10.||style="text-align:left;"|[[Kohtla-Järve FC Lootus]] '''(R)''' ||36|| 6||2||28|| 22||103||−81||'''20'''||Langemine [[Esiliiga]]sse |- !colspan="11"|<small>Allikas: [http://www.jalgpall.ee/league.php?b=ML&year=2010 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} <small><sup>1</sup> Meistrite Liigasse kvalifitseerunud Flora võitis Eesti Karika Transi vastu, seega Levadia kvalifitseerus teise kvalifikatsiooni ringi. Trans ja Kalju võtsid esimese kvalifikatsiooni ringi kohad.<br> '''(C)''' = Meister; '''(R)''' = Kukkus madalamasse liigasse; '''(P)''' = Edutatud; '''(O)''' = Üleminekumängude võitja; </small> ===Meistriliiga üleminekumängud=== Hooaja lõpus osalevad Meistriliiga 9. koht ja [[Esiliiga 2010]] 2. koht üleminekumängudel, kahe mängu kokkuvõtte võitja mängib tulevasel aastal [[Meistriliiga 2011]] ja kaotaja [[Esiliiga 2011]]. {{Jalgpallimatš kokkupandav | nobars = | kuupäev = 14. november 2010 | aeg = 13:00 | meeskond1 = [[Kiviõli Tamme Auto]] | tulemus = 2 : 1 | protokoll = | meeskond2 = [[FC Kuressaare]] | väravad1 = [[Erik Šteinberg]] {{värav|60}}<br>[[Dmitri Kirilov]] {{värav|79}} | väravad2 = {{värav|15}} [[Rene Aljas]] | staadion = [[Sportland Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 70 | kohtunik = Mart Martin }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 20. november 2010 | aeg = 13:00 | meeskond1 = [[FC Kuressaare]] | tulemus = 3 : 0 | protokoll = | meeskond2 = [[Kiviõli Tamme Auto]] | väravad1 = [[Dmitri Skiperski]] {{värav|27}}<br>[[Sander Viira]] {{värav|31}}<br>[[Martti Pukk]] {{värav|36}} | väravad2 = | staadion = [[Salme staadion]] | asukoht = [[Salme alevik|Salme]] | pealtvaatajaid = 32 | kohtunik = Martin Salong }} *Kahe mängu kokkuvõttes oli parem '''FC Kuressaare''' (1:2 ja 3:0) ning säilitas järgmiseks hooajaks koha Meistriliigas.<ref name="Tcbx5" /> ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:90%;" !width=150px|Kodus/Võõrsil<sup>1</sup> !width=30px|[[Tallinna FC Flora|FLO]] !width=30px|[[Tallinna FC Levadia|LEV]] !width=30px|[[Narva JK Trans|TRS]] !width=30px|[[Nõmme JK Kalju|KLJ]] !width=30px|[[JK Sillamäe Kalev|SIL]] !width=30px|[[Tartu JK Tammeka|TAM]] !width=30px|[[Viljandi JK Tulevik|TUL]] !width=30px|[[Paide Linnameeskond|PAI]] !width=30px|[[FC Kuressaare|KUR]] !width=30px|[[Kohtla-Järve FC Lootus|LOO]] |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Flora]] ! |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Levadia]] |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 ! |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|6 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|5 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Narva JK Trans]] |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 ! |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Nõmme JK Kalju]] |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 ! |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[JK Sillamäe Kalev]] |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 ! |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|- : 0<sup>2</sup> |bgcolor="#CCEECC"|3 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Tartu JK Tammeka]] |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 ! |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Viljandi JK Tulevik]] |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 ! |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Paide Linnameeskond]] |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 ! |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[FC Kuressaare]] |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 7 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 ! |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |- !style="text-align:right;"|[[Kohtla-Järve FC Lootus]] |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 5 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 5 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|5 : 2 ! |} <small>Allikas: [http://jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2010 Eesti Jalgpalli Liit]<br> <sup>1</sup>Kodu meeskond on vasakus tulbas.<br> <sup>2</sup>Sellest kohtumisest sai võidu kirja Kuressaare ilma ühegi väravata, kuna Sillamäe Kalev kasutas keelatud mängijat. Originaalne tulemus oli 6-0.<ref name="oc0LH" /><br> Värvid: Roheline = Kodu meeskonna võit; Kollane= viik; Punane = võõrsil meeskonna võit.</small> | ===Hooaja teine pool=== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:90%;" !width=150px|Kodus/Võõrsil<sup>1</sup> !width=30px|[[Tallinna FC Flora|FLO]] !width=30px|[[Tallinna FC Levadia|LEV]] !width=30px|[[Narva JK Trans|TRS]] !width=30px|[[Nõmme JK Kalju|KLJ]] !width=30px|[[JK Sillamäe Kalev|SIL]] !width=30px|[[Tartu JK Tammeka|TAM]] !width=30px|[[Viljandi JK Tulevik|TUL]] !width=30px|[[Paide Linnameeskond|PAI]] !width=30px|[[FC Kuressaare|KUR]] !width=30px|[[Kohtla-Järve FC Lootus|LOO]] |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Flora]] ! |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|6 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|6 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|6 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|5 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Levadia]] |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 ! |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|6 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|5 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Narva JK Trans]] |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 ! |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|0 : -<sup>2</sup> |bgcolor="#CCEECC"|5 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Nõmme JK Kalju]] |bgcolor="#FFFFDD"|3 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 5 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 ! |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[JK Sillamäe Kalev]] |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 5 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 3 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 1 ! |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|5 : 2 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tartu JK Tammeka]] |bgcolor="#CCEECC"|2 : 1 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 3 ! |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|5 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Viljandi JK Tulevik]] |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 6 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 3 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 ! |bgcolor="#CCEECC"|1 : 0 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 1 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Paide Linnameeskond]] |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 8 |bgcolor="#FFEEEE"|3 : 4 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 ! |bgcolor="#CCEECC"|3 : 0 |bgcolor="#FFFFDD"|1 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[FC Kuressaare]] |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 5 |bgcolor="#FFFFDD"|2 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|3 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|4 : 2 |bgcolor="#FFEEEE"|2 : 3 ! |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 1 |- !style="text-align:right;"|[[Kohtla-Järve FC Lootus]] |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 8 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 5 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 4 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 6 |bgcolor="#FFEEEE"|0 : 5 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 3 |bgcolor="#FFFFDD"|0 : 0 |bgcolor="#FFEEEE"|1 : 2 |bgcolor="#CCEECC"|2 : 0 ! |} <small>Allikas: [http://jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2010 Eesti Jalgpalli Liit]<br> <sup>1</sup>Kodu meeskond on vasakus tulbas.<br> <sup>2</sup>Sellest kohtumisest sai võidu kirja Trans ilma ühegi väravata, kuna Paide LM kasutas keelatud mängijat. Originaalne tulemus oli 0-0.<ref name="cIN6K" /><br> Värvid: Roheline = Kodu meeskonna võit; Kollane= viik; Punane = võõrsil meeskonna võit.</small> |} ==Parimad väravakütid== {| class="wikitable" style="font-size:95%; text-align:left;" |- !width="30"|Koht !width="205"|Nimi !width="205"|Meeskond !width="50"|Väravaid |- ||1.||{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Sander Post]]'''||'''[[Tallinna FC Flora]]'''||'''24''' |- ||2.||{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Jüri Jevdokimov]]'''||'''[[Nõmme JK Kalju]]'''||'''21''' |- ||3.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]]||[[Tallinna FC Levadia]]||'''20''' |- ||4.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Leitan]]||[[Tallinna FC Levadia]]||'''16 |- ||5.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Deniss Malov]]||[[Tallinna FC Levadia]]||'''14 |- ||6.||{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Marius Bezykornovas]]||[[Narva JK Trans]]||'''13 |- ||7.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Anier]]||[[Tallinna FC Flora]]||'''13 |- ||8.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]]||[[Tartu JK Tammeka]]||'''12 |- ||9.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]]||[[Tallinna FC Levadia]]||'''12 |- ||10.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Skiperski]]||[[FC Kuressaare]]||'''9 |- !colspan="5"|<small>Allikas: [http://jalgpall.ee/top10.php?b=ML&year=2010 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} ==Ülekanded== [[TV14]] tegi iga vooru ühest mängust otseülekande. ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2010]] *[[II liiga 2010]] *[[III liiga 2010]] *[[IV liiga 2010]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="MUNQw">{{netiviide | url = http://www.soccernet.ee/kohtla-jarve-lootus-tousis-meistriliigasse | pealkiri = Kohtla-Järve Lootus tõusis Meistriliigasse! | aeg = 1. november 2009 | väljaandja = [[Soccernet.ee]] | vaadatud = 24. veebruaril 2011 | keel =}}</ref> <ref name="AL8pM">{{netiviide | url = http://www.soccernet.ee/nomme-kalju-uus-peatreener-on-karel-voolaid | pealkiri = Nõmme Kalju uus peatreener on Karel Voolaid | aeg = 18. mai 2010 | väljaandja = [[Soccernet.ee]] | vaadatud = 24. veebruaril 2011 | keel =}}</ref> <ref name="Si2Hy">{{netiviide | url = http://sport.postimees.ee/?id=287876 | pealkiri = Meelis Rooba asus Paide linnameeskonna peatreeneriks | aeg = 15. juuli 2010 | väljaandja = [[Postimees]] | vaadatud = 24. veebruaril 2011 | keel =}}</ref> <ref name="Ogjvs">{{netiviide | url = http://sport.postimees.ee/?id=295060 | pealkiri = Levadia lõpetas peatreener Igor Prinsiga lepingu | aeg = 3. august 2010 | väljaandja = [[Postimees]] | vaadatud = 24. veebruaril 2011 | keel =}}</ref> <ref name="8bNpO">{{netiviide | url = http://www.soccernet.ee/igor-prinsist-sai-nomme-kalju-peatreener | pealkiri = Igor Prinsist sai Nõmme Kalju peatreener | aeg = 31. august 2010 | väljaandja = [[Soccernet.ee]] | vaadatud = 24. veebruaril 2011 | keel =}}</ref> <ref name="WUYUC">{{netiviide | url = http://www.soccernet.ee/bondarenko-loobus-transi-juhendamisest | pealkiri = Bondarenko loobus Transi juhendamisest | aeg = 29. oktoober 2010 | väljaandja = [[Soccernet.ee]] | vaadatud = 24. veebruaril 2011 | keel =}}</ref> <ref name="Tcbx5">{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2049 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-09 |arhiivimisaeg=2011-11-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111103001941/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2049 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="oc0LH">{{Netiviide |url=http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=1512 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-09 |arhiivimisaeg=2011-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927125454/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=1512 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="cIN6K">{{Netiviide |url=http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=1987 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-09 |arhiivimisaeg=2012-03-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120320071715/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=1987 |url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2010. aasta Eesti spordis]] 3ve514dkgvll9me9pepqbe6wyoe3xzo George Curzon 0 240397 7241588 7225972 2026-09-25T11:19:13Z Morel 26171 7241588 wikitext text/x-wiki [[Pilt:George Curzon2.jpg|pisi|George Curzon India asekuningana]] '''George Nathaniel Curzon, esimene markii Curzon of Kedleston''' ([[11. jaanuar]] [[1859]] [[Kedleston]], [[Derbyshire]] – [[20. märts]] [[1925]] [[London]]) oli Suurbritannia poliitik. Ta oli India asekuningas 1899–1905 ja Suurbritannia välisminister 1919–1924. Ta esitas Poola ja NSV Liidu eraldusjoone, mida tuntakse tema nime järgi [[Curzoni liin|Curzoni liinina]]. Curzon lõpetas [[Eton College]]'i ja [[Oxfordi Ülikool]]i [[Balliol College]]'i. {{JÄRJESTA:Curzon, George Nathaniel}} [[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]] [[Kategooria:Suurbritannia välisministrid]] [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1859]] [[Kategooria:Surnud 1925]] c7f2c0tf4epyj4338bzwhwghi031ndo Nikita Koljajev 0 240594 7241371 6348230 2026-09-25T04:29:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241371 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=mai|aasta=2020}} {{Jalgpallur | nimi = Nikita Koljajev | pilt = | täisnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1989|7|23}} | sünnilinn = | sünnimaa = | pikkus = | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[FC Levadia]] | särginumber = 11 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 2010 | mänge1 = 17 | väravaid1 = 9 | klubi1 = [[JK Sillamäe Kalev]] | aastad2 = 2011– | mänge2 = 1 | väravaid2 = 2 | klubi2 = [[FC Levadia]] | klubi_seisuga = 5. märts 2011 | koondiseaastad1 = | koondisemänge1 = | koondiseväravaid1 = | koondis1 = | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Nikita Koljajev''' (sündinud [[23. juuli]]l [[1989]]) on [[Venemaa]]<ref>https://int.soccerway.com/players/nikita-kolyaev/135401/</ref> [[jalgpallur]], kes mängib Eesti [[Meistriliiga]]s klubis [[FC Levadia]]. ==Klubikarjäär== ===JK Sillamäe Kalev=== 23. mail 2010 tegi Koljajev [[III liiga]]s [[Sillamäe Kalev]]i duubelmeeskonnas debüüdi, olles mängus täpne kaheksal korral.<ref>{{netiviide | URL = http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=34504&b=III.E | Pealkiri = JK Sillamäe Kalev II - FC A&A Kinnisvara 15:0 (6:0) | Väljaandja = [[Eesti Jalgpalli Liit]] | Kasutatud = 5. märts 2011 | arhiivimisaeg = 2016-03-15 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160315161547/http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=34504&b=III.E | url-olek = ei tööta }}</ref> Ühtekokku lõi Venemaa mängumees viies duubelmeeskonna mängus 20 väravat<ref>{{netiviide | URL = http://jalgpall.ee/db/getplayergoal.php?reg=ellermaasoft&player=25918&sid=1&year=2010 | Pealkiri = Nikita Kolyaev → Väravad | Väljaandja = [[Eesti Jalgpalli Liit]] | Kasutatud = 5. märts 2011 | arhiivimisaeg = 2016-03-15 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160315132221/http://jalgpall.ee/db/getplayergoal.php?reg=ellermaasoft&player=25918&sid=1&year=2010 | url-olek = ei tööta }}</ref> ning lõpetas hooaja III liiga idatsooni väravalööjate edetabelis kolmanda kohaga.<ref>{{netiviide | URL = http://jalgpall.ee/top10.php?b=III.E&year=2010 | Pealkiri = III.E » Väravalööjate edetabel (2010) | Väljaandja = [[Eesti Jalgpalli Liit]] | Kasutatud = 5. märts 2011 | arhiivimisaeg = 2016-03-15 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160315134900/http://jalgpall.ee/top10.php?b=III.E&year=2010 | url-olek = ei tööta }}</ref> 10. juulil 2010, esindusmeeskonna debüütmängus [[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskonna]] vastu, sai mängija hakkama kübaratrikiga.<ref>{{netiviide | URL = http://www.fcsillamae.ee/?a=news_view&id=266 | Pealkiri = Разгром в Пайде | Väljaandja = [[JK Sillamäe Kalev]] | Aeg = 10. juuli 2010 | Kasutatud = 5. märts 2011 | Keel = Vene | arhiivimisaeg = 2016-03-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160305013306/http://www.fcsillamae.ee/?a=news_view&id=266 | url-olek = ei tööta }}</ref> ===FC Levadia=== 28. veebruaril 2011 sõlmis 21-aastane ründaja üheaastase lepingu [[Meistriliiga]] klubiga [[FC Levadia]].<ref>{{netiviide | URL = http://fclevadia.ee/news/3138 | Pealkiri = FC Levadia sõlmis lepingu Nikita Koljajeviga | Väljaandja = [[FC Levadia]] | Aeg = 28. veebruar 2011 | Kasutatud = 5. märts 2011 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta lõi hooaja avamängus kaks väravat, kui Levadia alistas [[Lasnamäe Ajax]]i 3–0.<ref>{{netiviide | URL = http://fclevadia.ee/news/3151 | Pealkiri = Nikita Koljajevi duubel tõi FC Levadiale võidu | Väljaandja = [[FC Levadia]] | Aeg = 5. märts 2011 | Kasutatud = 5. märts 2011 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ===Statistika=== 5. märtsi 2011 seisuga. {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:90%;" !width=60px rowspan="2"|Hooaeg !width=150px rowspan="2"|Klubi !width=60px colspan="2"|Liiga !width=60px colspan="2"|Karikavõistlused !width=60px colspan="2"|Euroopa !width=60px colspan="2"|Kokku |- !width=30px|Mängud !width=30px|Väravad !width=30px|Mängud !width=30px|Väravad !width=30px|Mängud !width=30px|Väravad !width=30px|Mängud !width=30px|Väravad |- |[[Meistriliiga 2010|2010]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |17 |9 |1 |1 |2 |1 !20 !11 |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] |[[FC Levadia]] |1 |2 |0 |0 |0 |0 !1 !2 |- |} ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://soccernet.ee/eesti-meistriliiga-2011/tallinna-fc-levadia/nikita-koljajev Nikita Koljajev] [[Soccernet.ee]] portaalis {{DEFAULTSORT:Koljajev, Nikita}} [[Kategooria:Venemaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Sillamäe Kalevi jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Välismaa jalgpallurid Eestis]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] tdxgzreh39jfpoaspft2hh0yog5xf19 Nikita Baranov 0 245313 7241369 6910703 2026-09-25T04:26:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241369 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2018}} {{Jalgpallur | nimi = Nikita Baranov | pilt = Nikita Baranov 1.jpg | täisnimi = Nikita Baranov | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1992|8|19}} | sünnilinn = | sünnimaa = | pikkus = 184 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Kristiansund BK]] | särginumber = 27 | noorteaastad1 = 2002–2008 | noorteklubi1 = [[Tallinna FC Puuma]] | aastad1 = 2008 | mänge1 = 13 | väravaid1 = 1 | klubi1 = [[Tallinna FC Ararat]] | aastad2 = 2009 | mänge2 = 33 | väravaid2 = 2 | klubi2 = [[Valga FC Warrior]] | aastad3 = 2009 | mänge3 = 3 | väravaid3 = 0 | klubi3 = → [[FC Elva]] | aastad4 = 2010–2016 | mänge4 = 159 | väravaid4 = 4 | klubi4 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad5 = 2010–2013 | mänge5 = 45 | väravaid5 = 6 | klubi5 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad6 = 2017– | mänge6 = 26 | väravaid6 = 0 | klubi6 = [[Kristiansund BK]] | aastad7 = | mänge7 = | väravaid7 = | klubi7 = | klubi_seisuga = 22. november 2017 | koondiseaastad1 = 2009 | koondisemänge1 = 3 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad2 = 2010–2011 | koondisemänge2 = 14 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti U19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad3 = 2012–2014 | koondisemänge3 = 14 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = [[Eesti U21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad4 = 2012–2015 | koondisemänge4 = 3 | koondiseväravaid4 = 0 | koondis4 = [[Eesti U23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad5 = 2015– | koondisemänge5 = 28 | koondiseväravaid5 = 0 | koondis5 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 9. juuni 2018 }} '''Nikita Baranov''' (sündinud [[19. august]]il [[1992]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). Ta mängib Norra [[Eliteserien]]i klubis [[Kristiansund BK]]. ==Klubikarjäär== ===Varajane karjäär=== Baranov alustas mängimist [[Tallinna FC Puuma|Puuma]] noortevõistkonnas. Hiljem mängis ta [[Tallinna FC Ararat|Araratis]], [[Valga FC Warrior|Warrioris]] ja [[FC Elva|Elvas]]. ===Flora=== 2010 liitus Baranov [[Tallinna FC Flora|Floraga]]. Ta võitis oma esimese [[Meistriliiga]] tiitlit Floraga [[Meistriliiga 2011|2011. aasta hooajal]] ja teise [[Meistriliiga 2015|2015. aasta hooajal]]. ===Kristiansund=== 15. veebruaril 2017 liitus Baranov Norra klubiga [[Kristiansund BK|Kristiansund]].<ref>{{cite web|title=Ametlik: Baranov siirdus Norra kõrgliigasse|language=Eesti|date=15. veebruar 2017|publisher=Soccernet.ee|url=http://soccernet.ee/artikkel/ametlik-baranov-siirdus-norra-korgliigasse}}</ref> ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Baranov [[11. november|11. novembril]] [[2015]] sõpruskohtumises [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu.<ref>http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=1288 {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Samas mängus tegi oma debüüdi ka [[Rauno Sappinen]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 22. november 2017'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Tipneri karikas]], [[NM-Cup]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Ararat]] |[[II liiga 2008|2008]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |13||1||0||0||colspan="2"|–|| || ||13||1 |- |rowspan="1"|[[Valga FC Warrior]] |[[Esiliiga 2009|2009]] |[[Esiliiga]] |33||2||4||0||colspan="2"|–||0||0||37||2 |- |rowspan="1"|[[FC Elva]] (duubel) |[[II liiga 2009|2009]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- |rowspan="8"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Meistriliiga 2010|2010]] |[[Meistriliiga]] |2||0||0||0||0||0||0||0||2||0 |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] |Meistriliiga |21||1||4||0||2<ref group="lower-alpha" name="UML">Kõik mängud [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]</ref>||0||0||0||27||1 |- |[[Meistriliiga 2012|2012]] |Meistriliiga |22||0||5||0||2<ref group="lower-alpha" name="UML"/>||0||1||0||30||0 |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] |Meistriliiga |32||1||5||0||0||0||0||0||37||1 |- |[[Premium liiga 2014|2014]] |[[Premium liiga]] |19||0||1||0||0||0||0||0||20||0 |- |[[Premium liiga 2015|2015]] |Premium liiga |31||1||3||0||2<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||36||1 |- |[[Premium liiga 2016|2016]] |Premium liiga |32||1||5||0||2<ref group="lower-alpha" name="UML"/>||0||1||0||40||1 |- !colspan="2"|Kokku !159!!4!!23!!0!!8!!0!!2!!0!!192!!4 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora II]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2010|2010]] |[[Esiliiga]] |32||3||2||0||colspan="2"|–||0||0||34||3 |- |[[Esiliiga 2011|2011]] |Esiliiga |10||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||2 |- |[[Esiliiga 2012|2012]] |Esiliiga |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- |[[Esiliiga 2013|2013]] |Esiliiga |1||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||1 |- !colspan="2"|Kokku !45!!6!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!47!!6 |- |rowspan="1"|[[Kristiansund BK]] |[[Eliteserien 2017|2017]] |[[Eliteserien]] |26||0||3||0||colspan="2"|–||0||0||29||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !279!!13!!32!!0!!8!!0!!2!!0!!321!!13 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 9. juuni 2018'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2015||2||0 |- |2016||14||0 |- |2017||9||0 |- |2018||3||0 |- !Kokku||28||0 |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Flora: * [[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2011|2011]], [[Meistriliiga 2015|2015]] * [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2011|2011]], [[Tipneri karikavõistlused 2013|2013]], [[Tipneri karikavõistlused 2016|2016]] * [[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2011|2011]], [[Eesti Superkarikas 2012|2012]], [[Eesti Superkarikas 2014|2014]], [[Eesti Superkarikas 2016|2016]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/8276 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://www.transfermarkt.com/nikita-baranov/profil/spieler/133770 Transfermarkti profiil] *[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/8276 Koondise mängud] {{JÄRJESTA:Baranov, Nikita}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Ararati jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Elva jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 8ud4e53b3vvmc5pse5upypmh3z2gsj2 Mikael Granlund 0 247093 7241134 7165033 2026-09-24T18:20:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241134 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Mikael Granlund 2010 WJC.jpg | pildisuurus = 200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|Sotši 2014]]|}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Slovakkia 2011]]|}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Soome 2022]]|}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Venemaa 2016]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|U18 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2009. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|USA 2009]]|}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|Valgevene 2010]]|}} }} '''Mikael Antero Granlund''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1992]] [[Oulu]]s) on [[Soome]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Anaheim Ducks]] == Klubikarjäär == Soome kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2008–09 [[Kärpät]]e meeskonnas. Aastatel 2009–2011 mängis ta [[HIFK Hockey|HIFK]]-is. Hooajal 2009–10 oli Soome kõrgliigas resultatiivseim uustulnukas (13+27) ning valiti hooaja parimaks uustulnukaks. 2009. aastal valiti ta Soome aasta noorsportlaseks. 2011. aastal tuli ta HIFK-iga Soome meistriks. 2010. aastal valis [[Minnesota Wild]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is üheksanda valikuna. Wildi meeskonnas asus ta NHL-is mängima hooajal [[NHL-i hooaeg 2012–2013|2012–13]]. 2019. aasta veebruaris kaubeldi ta Wildist [[Kevin Fiala]] vastu [[Nashville Predators]]i.<ref>[https://www.tsn.ca/predators-acquire-granlund-from-wild-for-fiala-1.1263409 "Predators acquire Granlund from Wild for Fiala"]. tsn.ca. 25.2.2019. Vaadatud 21.10.2021</ref> 2023. aasta märtsis kaubeldi Granlund Predatorsist [[Pittsburgh Penguins]]i.<ref>{{cite web |title=Penguins Acquire Granlund from the Predators for a 2023 2nd Round Pick |url=https://www.nhl.com/penguins/news/penguins-acquire-granlund-from-the-predators-for-a-2023-2nd-round-pick/c-341692280 |website=NHL.com |access-date=3 March 2023 |date=1 March 2023 |archive-date=2023-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230302085515/https://www.nhl.com/penguins/news/penguins-acquire-granlund-from-the-predators-for-a-2023-2nd-round-pick/c-341692280 |url-status=dead}}</ref> Ta mängis seal vaid hooaja lõpuni. 2023. aasta augustis kaubeldi Granlund suurema tehingu raames Penguinsist San Jose Sharksi.<ref>{{cite web |last1=Satriano |first1=David |title=Karlsson goes to Penguins in 3-team trade with Sharks, Canadiens |url=https://www.nhl.com/news/erik-karlsson-traded-to-pittsburgh-in-3-team-trade/c-345528364 |website=NHL.com |access-date=6 August 2023 |date=6 August 2023 |archive-date=2023-10-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231031160423/https://www.nhl.com/news/erik-karlsson-traded-to-pittsburgh-in-3-team-trade-345528364 |url-status=dead}}</ref> == Koondisekarjäär == Ta on esindanud Soomet U18- ja U20-koondises. 2010. aastast kuulub ta ka [[Soome jäähokikoondis|Soome esindusmeeskonda]]. [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste]] poolfinaalis lõi ta [[Venemaa jäähokikoondis|Venemaa]] vastu värava, tõstes värava tagant tulles litri hokikepi laba peale ja selle värava ülemisse nurka visates. [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el võitis ta Soome koondisega pronksmedali ja Granlund valiti turniiri sümboolsesse koosseisu. [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta hõbemedali ja valiti taas turniiri sümboolsesse koosseisu. 2022. aastal tuli ta Soome koondisega teist korda maailmameistriks. Finaalis lõi ta [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] vastu kaks väravat. ==Isiklikku== Tema noorem vend Markus Granlund on samuti jäähokimängija. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nhl.com/player/mikael-granlund-8475798 Mikael Granlund NHL.com lehel] *[http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=118389 Mikael Granlund hockeydb.com lehel] {{San Jose Sharksi mängijad}} {{JÄRJESTA:Granlund, Mikael}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Oulun Kärpäte mängijad]] [[Kategooria:HIFK jäähokimängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] qt5vhru4zhpc8lzkflyng2fr597fapi Mikko Koivu 0 247095 7241140 7220338 2026-09-24T18:27:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241140 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = MikkoKoivu2008IIHF.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Taliolümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]|[[jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|jäähoki]]}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]]|[[jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|jäähoki]]}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]]|jäähoki}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]]|jäähoki}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|jäähoki}} {{Pronksmedal|[[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]]|jäähoki}} {{Pronksmedal|[[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]]|jäähoki}} }} [[File:NHL 2010 Face Off Hurricanes @ Wild in Helsinki.jpg|thumb|right|Koivu ja [[Jussi Jokinen]] (2010)]] '''Mikko-Sakari Koivu''' (sündinud [[12. märts]]il [[1983]] [[Turu]]s) on [[Soome]] endine [[jäähoki|jäähokimängija]] ([[keskründaja (jäähoki)|keskründaja]]). Ta alustas klubikarjääri kodulinnaklubis [[HC TPS]], mille meeskonnas debüteeris ta Soome kõrgliigas hooajal 2000–01 2001. aastal valis [[Minnesota Wild]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is kuuenda valikuna. Wildi meeskonda kuulus ta alates hooajast 2005–06. Kokku mängis ta Wildis viisteist hooaega. Wildi kapteniks sai ta esimest korda 2008. aastal. Püsivalt oli ta Wildi kapten aastatel 2009–2020. Koivu on Wildi läbi aegade resultatiivseim (709 punkti) ja enim väravasööte andnud mängija (504). Tema edukaim hooaeg Wildis oli [[NHL-i hooaeg 2009–2010|2009–10]] (22+49). 2020. aasta oktoobris sõlmis ta üheaastase lepingu [[Columbus Blue Jackets]]iga, kuid 2021. aasta veebruaris otsustas ta sportlaskarjääri lõpetada.<ref>[https://web.archive.org/web/20210209190047/https://www.nhl.com/bluejackets/news/koivu-retires/c-321239888 "CBJ C Mikko Koivu Announces Retirement"]. NHL.com. 9.2.2021. Vaadatud 10.2.2021</ref> 2000 tuli ta juuniorite maailmameistriks ja 2011 maailmameistriks [[Soome jäähokikoondis|Soome koondise]] kaptenina. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Torino]]s võitis ta Soome koondisega hõbemedali ja [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is pronksi. == Isiklikku == Tema vanem vend on [[Saku Koivu]]. Mikko on olnud abielus [[Helena Koivu|Helena Koivuga]]. Nad lahutasid 2020 kuni 2024. Nad on elanud Ameerika Ühendriikides Minnesotas. Nad elavad praegu Turu linnas Kakskertas samal kinnistul, Mikko peamajas ja Helena külalistemajas. Neil on kolm last. Mikko praegune abikaasa on [[Natalie Koivu]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mikko Koivu puhuu vihdoin vuosia jatkuneesta eroriidasta Helenan kanssa |url=https://www.iltalehti.fi/mieli/a/e2dcd07c-58af-4abf-8573-a4521a365aa9 |vaadatud=2025-02-15 |väljaanne=www.iltalehti.fi |keel=fi}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/8469459 Mikko Koivu NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=56074 Mikko Koivu hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Koivu, Mikko}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:HC TPS-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] m9fq814xxln7ot1icpougrc7265rcfj Šimsk 0 247141 7241396 7176546 2026-09-25T05:23:48Z Velirand 67997 7241396 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šimsk | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Шимск | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 3356 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Šimsk''' on alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Šimski rajoon]]i keskus. Asub [[Veliki Novgorod]]ist 48 km edelas [[Šelon]]i jõe kaldal, 10 km kaugusel [[Ilmeni järv]]est. Alevit läbib Veliki Novgorodi ja [[Pihkva]] vaheline maantee. Šimsk asutati [[1878]]. aastal raudteejaama juurde. [[1981]] sai Šimsk aleviks. Alevis tegutseb tarbekaupade tehas "Võmpel". <gallery> Pilt:Shimsk busstation.JPG|Bussijaam Pilt:Poliklinika Shimsk.JPG|Polikliinik Pilt:Shimsk dk.jpg|Kultuurimaja Pilt:Shimsk cerkov.jpg|Õigeusu kirik </gallery> == Välislingid == *http://рпшимск.рф/glavnaya/ [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] qa0ufdmm54id4tkkvvdh9dov6bmuhut Kaar (täpsustus) 0 247611 7241045 7236962 2026-09-24T15:56:45Z Evlper 104506 7241045 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} '''Kaar''' on mitmetähenduslik sõna: *'''[[Kaar]]''' on [[geomeetria]]s [[kõverjoon]]e kahe eri punkti vaheline osa. *'''[[Kaar (arhitektuur)|Kaar]]''' on [[arhitektuur]]is kividest või tellistest ehitustarind, mis sildab nendevahelise avause, [[ehitus]]es kõvera varda kujuline tasandiline [[Ehitustarind|sildetarind]]. *'''[[Kaar (merendus)|Kaar]]''' on [[merendus]]es [[laev|laeva]] ribi. *'''[[Orvand (geomorfoloogia)|Kaar]]''' (omastavas käändes 'kaari', saksa keeles ''Kar'') on [[geograafia]]s sama mis [[Orvand (geomorfoloogia)|orvand]] (nišitaoline järskude veergudega süvend [[mäeahelik]]u nõlval). *'''[[Kaar (graafiteooria)|Kaar]]''' on [[graafiteooria]]s [[suunatud graaf]]i [[serv]]. *'''[[Kaar (anatoomia)|Kaar]]''' on kaarekujuline anatoomiline struktuur. *'''[[Kaar (diakriitik)|Kaar]]''' on üks [[diakriitik]]. Perekonnanimena: *[[Kaar (perekonnanimi)]] **[[Aleksander Kaar]] (1892–1943) oli eesti poliitik. == Vaata ka == *[[Suur kaar]], tänav [[Tartu]]s *[[Kesk kaar]], tänav Tartus *[[Väike kaar]], tänav Tartus *[[Looduslik kaar]], geoloogias *[[Vulkaaniline kaar]], geoloogias *[[Saarkaar]], geoloogias ki1duhd41hekgsjqkrnkbjzq4uzdila 7241047 7241045 2026-09-24T15:58:14Z Evlper 104506 7241047 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} '''Kaar''' on mitmetähenduslik sõna: *'''[[Kaar]]''' on [[geomeetria]]s [[kõverjoon]]e kahe eri punkti vaheline osa. *'''[[Kaar (arhitektuur)|Kaar]]''' on [[arhitektuur]]is [[kõverjoon]]eline kividest või tellistest ehitustarind, mis sildab [[tugi|tugede]] vahemiku või seinaava, [[ehitus]]es kõvera varda kujuline tasandiline [[Ehitustarind|sildetarind]]. *'''[[Kaar (merendus)|Kaar]]''' on [[merendus]]es [[laev|laeva]] ribi. *'''[[Orvand (geomorfoloogia)|Kaar]]''' (omastavas käändes 'kaari', saksa keeles ''Kar'') on [[geograafia]]s sama mis [[Orvand (geomorfoloogia)|orvand]] (nišitaoline järskude veergudega süvend [[mäeahelik]]u nõlval). *'''[[Kaar (graafiteooria)|Kaar]]''' on [[graafiteooria]]s [[suunatud graaf]]i [[serv]]. *'''[[Kaar (anatoomia)|Kaar]]''' on kaarekujuline anatoomiline struktuur. *'''[[Kaar (diakriitik)|Kaar]]''' on üks [[diakriitik]]. Perekonnanimena: *[[Kaar (perekonnanimi)]] **[[Aleksander Kaar]] (1892–1943) oli eesti poliitik. == Vaata ka == *[[Suur kaar]], tänav [[Tartu]]s *[[Kesk kaar]], tänav Tartus *[[Väike kaar]], tänav Tartus *[[Looduslik kaar]], geoloogias *[[Vulkaaniline kaar]], geoloogias *[[Saarkaar]], geoloogias jontvtw7vi0skk45d8lm9zdiyy5fjrc Nahkkilpkonn 0 249363 7241311 7072493 2026-09-25T02:04:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241311 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nahkkilpkonn | selts = [[Kilpkonnalised]] ''Testudines'' | levikukaart = Dermochelys coriacea map.svg | binaarse_autor = [[Domenico Agostino Vandelli|Vandelli]], 1761 | binaarne = ''Dermochelys coriacea'' | liik = '''Nahkkilpkonn''' | perekond = '''''Dermochelys''''' | perekonna_autor = [[Henri Marie Ducrotay de Blainville|Blainville]], 1816 | sugukond = [[Nahkkilpkonlased]] ''Dermochelyidae'' | klass = [[Roomajad]] ''Reptilia'' | värvus = loomad | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pildi_seletus = Nahkkilpkonn (''Dermochelys coriacea'') | seisund = VU | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=6494 |nimi=Dermochelys coriacea |hindaja=Wallace, B.P., Tiwari, M. & Girondot, M. |aasta=2013 |IUCN_aasta=2013 }}</ref> | pilt = Leatherback sea turtle Tinglar, USVI (5839996547).jpg | levikukaardi_seletus = Nahkkilpkonna levila }} '''Nahkkilpkonn''' (''Dermochelys coriacea'') on [[nahkkilpkonlased|nahkkilpkonlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nahkkilpkonn (perekond)|nahkkilpkonna]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kilpkonn]].<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 144-145, tahvel 16</ref> Nahkkilpkonn on [[puudukilbilised|puudukilbiliste]] [[alamselts]]i ainus tänapäevane esindaja. Nähtavasti lahknes tema arengutee teistest kilpkonnadest juba [[triias]]es.<ref name="Loomade elu" /> == Levik ja elupaik == Nahkkilpkonnad on kõige laialdasema levikuga merikilpkonnad.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Sea Turtle Conservancy |aeg= |pealkiri=Information About Sea Turtles: Leatherback Sea Turtle |url=https://conserveturtles.org/information-about-sea-turtles-leatherback-sea-turtle/ |vaadatud=29.03.2020 |väljaanne=}}</ref> Neid võib leida nii [[Troopikavööde|troopilistest]] ookeanidest ([[Atlandi ookean|Atlandi]], [[India ookean|India]] ja [[Vaikne ookean|Vaikne]] ookean), kuid ka [[Vahemeri|Vahemerest.]]<ref name=":1">{{Netiviide |autor=Department of Energy and Environmental Protection |aeg= |pealkiri=Leatherback Sea Turtle |url=https://portal.ct.gov/DEEP/Wildlife/Fact-Sheets/Leatherback-Sea-Turtle |vaadatud=29.03.2020 |väljaanne=}}</ref> [[Läänemeri|Läänemerest]] on leitud kaks nahkkilpkonna, neist esimene Saksamaa rannikult kalavõrgust, teine aga 2024. juulis surnult [[Saaremaa]] randa uhutult.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-04 |pealkiri=Nahkkilpkonn, eksootiline tulnukas Saaremaa rannas |url=https://teadus.postimees.ee/8335537/nahkkilpkonn-eksootiline-tulnukas-saaremaa-rannas |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=Teadus |keel=et}}</ref> == Välimus == Nahkkilpkonn on maailma suurim kilpkonn. Tema luurüü võib kasvada 2 meetri pikkuseks ja mass ulatuda 600 kiloni.<ref name="Loomade elu" /> Nahkkilpkonn on ainus merikilpkonn, kellel on luise kilprüü asemel must või pruun nahkjas seljakilp.<ref name=":2">{{Netiviide |autor=The National Wildlife Federation |aeg= |pealkiri=Leatherback Sea Turtle |url=https://www.nwf.org/Educational-Resources/Wildlife-Guide/Reptiles/Sea-Turtles/Leatherback-Sea-Turtle |vaadatud=29.03.2020 |väljaanne=}}</ref> Seljakilp on piklik ja painduv ning kolmnurkse kujuga. Heledad laigud katavad tervet keha.<ref name=":1" /> Esiloivad on tagumistest pikemad ning neil puuduvad [[Küünis|küünised]] ja [[soomused]]. Tagumised loivad on lühemad ning aerukujulised.<ref name=":3">{{Netiviide |autor=National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA) |aeg= |pealkiri=Leatherback Turtle |url=https://www.fisheries.noaa.gov/species/leatherback-turtle#overview |vaadatud=29.03.2020 |väljaanne=}}</ref> Pikkade lamedate eesloibade siruulatus küündib kolme meetrini.<ref name="Loomade elu" /> Nahkkilpkonnadel on õrnad, kuid teravate servadega lõuad ning nende suus ja kurgus on tahapoole suunatud ogad.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> == Eluviis == Noored merikilpkonnad püsivad rannikuäärsetel aladel, troopilistes vetes, mis on soojemad kui 26 °C. Täiskasvanud on [[Pelagiaal|pelagiaalsed]] ning elavad ookeanis. Nahkkilpkonnad rändavad kõikidest merikilpkonnadest kõige pikemaid vahemaid oma pesitsuspaikade ja toitumispiirkondade vahel<ref name=":4">{{Netiviide |autor=National Geographic |aeg= |pealkiri=Leatherback Sea Turtle |url=https://www.nationalgeographic.com/animals/reptiles/l/leatherback-sea-turtle/ |vaadatud=29.03.2020 |väljaanne=Nationalgeographic.com |arhiivimisaeg=15.10.2016 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161015223138/http://www.nationalgeographic.com/animals/reptiles/l/leatherback-sea-turtle/ |url-olek=ei tööta}}</ref>. Nahkkilpkonnad on võimelised elama vees, mille temperatuur on jahedam kui 10 °C.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=The World Wide Fund for Nature (WWF)|url=https://wwf.panda.org/knowledge_hub/endangered_species/marine_turtles/leatherback_turtle/|pealkiri=Leatherback turtle|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.03.2020}}</ref> Nad suudavad külmas vees tõsta ja säilitada oma kehatemperatuuri tänu ainulaadsetele [[Kohastumus|kohastumustele]] nagu suur keha, paks rasvakiht ning võime reguleerida [[vereringe]] kiirust.<ref name=":4" /> Nahkkilpkonnade toidulaud koosneb väikese valgusisaldusega pehme kehaga olenditest, näiteks [[Kalmaarilised|kalmaaridest]] ja [[Meduus|meduusidest]]<ref name=":5" />. [[Meduus|Meduusid]] moodustavad kõige suurema osa nende toidust, kuid nad söövad ka merevetikaid, [[Kalad|kalu]], [[Vähilaadsed|koorikloomi]] ja muid [[Mereselgrootud|mereselgrootuid]]<ref name=":2" />. == Paljunemine == [[Fail:Leatherbacks crawling to the sea.jpg|alt=|pisi|Vastkoorunud nahkkilpkonnad]] Nahkkilpkonnad veedavad suurema osa oma elust ja paarituvad meres ning seejärel naasevad emasloomad tagasi rannale, et muneda.<ref name=":4" /> Leides sobiva koha, kaevavad nad augu ning munevad 60–120 muna, kattes need liivaga ning suundudes siis tagasi vette. Ühe pesitsusperioodi jooksul võib emasloom muneda 4–5 korda ning ta naaseb iga 2–3 aasta tagant liivaranda, et muneda<ref name=":5" />. Nagu enamiku roomajate puhul, määrab ka nahkkilpkonnade soo temperatuur, kui pesas on soe, siis kooruvad emased, kui pesas on jahedam, siis kooruvad isased<ref name=":2" />. Ühest pesast võivad kooruda nii emas- kui ka isasloomad, kui pesa temperatuur on ligikaudu 29,5 °C.<ref name=":4" />Pojad kooruvad umbes kahe kuu pärast. Kohe pärast koorumist liiguvad vastkoorunud merre.<ref name=":2" /> == Ohustatus == Nahkkilpkonnade suurimaks ohuteguriks on inimtegevus<ref name=":2" />. Oletatakse, et umbes üks tuhandest koorunud nahkkilpkonnast jõuab täiskasvanuikka<ref name=":4" />. Nende mune korjatakse söögiks ning täiskasvanud merikilpkonnad võivad langeda [[Salaküttimine|salaküttide]] ohvriks. Koorunud merikilpkonnad võivad roomata valgustatud rannakuurordi poole ning liiguvad seetõttu hoopis merest kaugemale. Väga suur osa merikilpkonni hukkub ka kalurite võrkudesse takerdudes.<ref name=":2" /> Suureks probleemiks on ka merereostus, sest merikilpkonnad peavad vette sattunud plasti meduusideks<ref name=":3" />. Ohuks on ka [[Kliimamuutus|kliimamuutused]], sest tormide sagenemine ning nende intensiivsuse suurenemine räsib pesitsuspaiku. Pesitsuspaigad on ohustatud ka meretaseme tõusu tõttu. Temperatuuri soojenemine mõjutab isas- ja emasloomade arvukust, soojenenud temperatuur viib isasloomade arvukuse vähenemiseni.<ref name=":2" /> Atlandi ookeanis elavate nahkkilpkonnade arvukus tundub olevat stabiilne või on isegi suurenemas, kuid Vaikse ookeani populatsioon on kiiresti vähenemas, munade korjamise, kalavõrkude ja rannaalade arendamise tõttu. Näiteks on selliste probleemide tõttu nahkkilpkonnad kadunud [[Malaisia|Malaisiast]].<ref name=":4" /> == Viited == {{viited}} {{Commons|Dermochelys conacea}} [[Kategooria:Kilpkonnalised]] cu6cvhmvcfqbyggcajbau7x0sthe6se Ungarlased 0 252571 7241429 7061834 2026-09-25T07:07:17Z ~2026-51893-62 238324 7241429 wikitext text/x-wiki 7241431 7241429 2026-09-25T07:08:24Z ~2026-51893-62 238324 7241431 wikitext text/x-wiki 7241432 7241431 2026-09-25T07:09:15Z ~2026-51893-62 238324 7241432 wikitext text/x-wiki 7241435 7241432 2026-09-25T07:11:11Z Kuuskinen 33651 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7241432|7241432]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[User talk:~2026-51893-62|arutelu]]) 7241435 wikitext text/x-wiki 7241437 7241435 2026-09-25T07:11:28Z Kuuskinen 33651 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7241431|7241431]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[User talk:~2026-51893-62|arutelu]]) 7241437 wikitext text/x-wiki 7241438 7241437 2026-09-25T07:11:42Z Kuuskinen 33651 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7241429|7241429]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[User talk:~2026-51893-62|arutelu]]) 7241438 wikitext text/x-wiki {{Infokast etniline grupp |pilt=Map of the Hungarian Diaspora in the World.svg |pildi_alltekst=Ungarlaste [[diasporaa]] |subetnosed=[[Seekelid]], [[Tšaangod]] |keeled=[[ungari keel]] |endanimetus=Magyarok|endanimetus_keelekood=hun|lipp=Flag_of_Hungary.svg |lipu_alltekst=[[Ungari]] riigilipp, mida sageli kasutatakse ka rahvuslipuna<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pettai |eesnimi=Vello |autor-link=Vello Pettai |kuupäev=märts 2024 |pealkiri=NATIONAL MINORITY SYMBOLS AND HOLIDAYS: COMPARATIVE EUROPEAN PERSPECTIVES: Romania |url=https://www.ecmi.de/fileadmin/redakteure/publications/Serbia_giz_project/Symbols___Holidays_study_May2025_FINAL2__2___2_.pdf |ajakiri=[[European Centre for Minority Issues]] |lehekülg=16-17}}</ref> }} '''Ungarlased''' ehk '''madjarid''' ([[ungari keel]]es ''magyarok'') on [[Euroopa]]s elav [[rahvas]], [[Ungari]] põhirahvas ja suurim [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvas]].<ref name=":0" /> Ungarlaste üldarv maailmas on 13,2–14,5 miljonit.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=Ungarlased |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ungarlased3 |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]]}}</ref> Osa traditsioonilisest ungarlaste asualast jääb tänapäeval Ungari naaberriikide territooriumile, mistõttu elab kuni 3,5 miljonit ungarlast vähemusrahvusena Ungari naaberriikides.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ungarlased |url=https://fennougria.ee/rahvad/ungarlased/ |vaadatud=2025-09-13 |väljaanne=[[MTÜ Fenno-Ugria Asutus]]}}</ref> Ungarlased kõnelevad peamiselt [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] [[Ugri keeled|ugri rühma]] kuuluvat [[ungari keel]]t. Ungarlaste lähim sugulasrahvas keele kaudu on ugri keeli rääkivad [[handid]] ja [[mansid]].<ref name=":1" /> Usundilt on ungarlased valdavalt [[katoliiklased]], märkimisväärselt on ka [[Kalvinism|kalviniste]] ja vähesemal määral [[Luterlus|luterlasi]].<ref name=":0" /> 2022. aasta seisuga ei järginud 27% Ungari rahvast ühtegi usku.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2025-09-13 |pealkiri=Hungary: People |url=https://www.britannica.com/place/Hungary |vaadatud=2025-09-13 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:A_magyarok_vandorlasa.jpg|pisi|Ungarlaste tee [[Pannoonia tasandik]]ule|vasakul]] Ungarlaste rahvas sai alguse [[Lääne-Siber]]is elanud [[Ugrilased|ugri]] ja [[Turgi rahvad|turgi rahvaste]] segunemisest. 5. sajandiks pKr olid nad asunud liikunud edelasse ja elasid [[Kaspia meri|Kaspia mere]] läheduses. 830. aastaks olid nad [[Doni jõgi|Doni jõe]] ääres ja [[896]]. aastaks olid ungarlased ületanud [[Karpaadid]] ning jõudnud oma praegustele asualadele.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2025-07-31 |pealkiri=Hungarian people |url=https://www.britannica.com/topic/Hungarian-people |vaadatud=2025-09-16 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=1976 |pealkiri=Ungarlased |url=http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%208.%20k%C3%B6ide.%20Tink%E2%80%93Yver%20(1976)/NENE8_page_0226.jpg |väljaanne=[[Eesti Nõukogude Entsüklopeedia]] |lehekülg=216}}</ref> Pärast [[Kesk-Doonau madalik]]u vallutamist rajasid ungarlaste eelkäijad oma [[Ungari kuningriik|riigi]] ja segunesid seal varem elanud [[Avaarid (Euraasia)|avaari]], [[Gepiidid|gepiidi]] ja [[Slaavid|slaavi]] rahvastega.<ref name=":22">{{Netiviide |kuupäev=2025-09-13 |pealkiri=Hungary: History |url=https://www.britannica.com/place/Hungary |vaadatud=2025-09-16 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Kesk- ja uusajal lisandusid Ungari kultuuri mõjud kuningriigi vallutanud [[Osmanite riik|türgi]] ja saksa (eriti [[Austria keisririik|austria]]) kultuuriruumist.<ref name=":4" /> Ungarlased [[Austria-Ungari kompromiss|said autonoomia]] Austrias 1867. aastal ja täieliku iseseisvuse sai Ungari riik taas 1918. aastal.<ref name=":3" />[[Fail:MagyarsOutsideHungary.png|pisi|Ungarlaste asualad, kus nad on enamuses (tumerohelisega [[Ungari]]s, helerohelisega naaberriikides)]] == Hajala == [[Fail:Voivodina_Hungarians_national_costume_and_dance_6.jpg|pisi|[[Vojvodina]] ungarlased rahvariietes (2007)]] {{Vaata|Ungarlaste diasporaa}} Ungaris moodustavad ungarlased 9,6 miljonit elanikust (2022. aasta seisuga) 94% riigi rahvastikust.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hungary |url=https://data.who.int/countries/348 |vaadatud=2025-09-13 |väljaanne=[[WHO]]}}</ref> [[Rumeenia]]s (peamiselt [[Transilvaania]]s, umbes 1,5 miljonit), [[Slovakkia]]s (umbes 0,5 miljonit), [[Ukraina]]s (peamiselt [[Taga-Karpaatia]]s), [[Serbia]]s ([[Vojvodina]]s) ja vähemal määral [[Horvaatia]]s.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Eestis === {{Vaata|Eesti ungarlased}} [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas [[Eesti]]s 380 ungarlast (208 meest ja 172 naist). Neist 279 emakeel oli ungari keel ja 103 olid Eesti kodanikud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika andmebaas.RL21442 |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21442/table/tableViewLayout2 |vaadatud=2022-06-05 |väljaanne=[[Eesti Statistikaamet]]}}</ref> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 165 ungarlast, neist [[Tallinn]]as 63.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist: Ungarlased |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119141038/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31.+DETSEMBER+2011&path=..%2FDatabase%2FRahvaloendus%2FREL2011%2F07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad%2F08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded%2F&lang=2 |arhiivimisaeg=2017-11-19 |vaadatud=2013-06-02 |väljaanne=[[Eesti Statistikaamet]]}}</ref> ==Vaata ka== * [[Seekelid]] * [[Tšaangod]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} ==Viited== <references responsive="1"></references> {{Uurali rahvad}} [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] 00ilnhefkd403q0nhzdsmd7e42m2rvo 7241441 7241438 2026-09-25T07:14:10Z ~2026-51893-62 238324 7241441 wikitext text/x-wiki 7241442 7241441 2026-09-25T07:14:24Z Làm Việc Thiện 235456 Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[User talk:~2026-51893-62|talk]]) to last version by Kuuskinen: reverting vandalism 7241442 wikitext text/x-wiki {{Infokast etniline grupp |pilt=Map of the Hungarian Diaspora in the World.svg |pildi_alltekst=Ungarlaste [[diasporaa]] |subetnosed=[[Seekelid]], [[Tšaangod]] |keeled=[[ungari keel]] |endanimetus=Magyarok|endanimetus_keelekood=hun|lipp=Flag_of_Hungary.svg |lipu_alltekst=[[Ungari]] riigilipp, mida sageli kasutatakse ka rahvuslipuna<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pettai |eesnimi=Vello |autor-link=Vello Pettai |kuupäev=märts 2024 |pealkiri=NATIONAL MINORITY SYMBOLS AND HOLIDAYS: COMPARATIVE EUROPEAN PERSPECTIVES: Romania |url=https://www.ecmi.de/fileadmin/redakteure/publications/Serbia_giz_project/Symbols___Holidays_study_May2025_FINAL2__2___2_.pdf |ajakiri=[[European Centre for Minority Issues]] |lehekülg=16-17}}</ref> }} '''Ungarlased''' ehk '''madjarid''' ([[ungari keel]]es ''magyarok'') on [[Euroopa]]s elav [[rahvas]], [[Ungari]] põhirahvas ja suurim [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvas]].<ref name=":0" /> Ungarlaste üldarv maailmas on 13,2–14,5 miljonit.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=Ungarlased |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ungarlased3 |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]]}}</ref> Osa traditsioonilisest ungarlaste asualast jääb tänapäeval Ungari naaberriikide territooriumile, mistõttu elab kuni 3,5 miljonit ungarlast vähemusrahvusena Ungari naaberriikides.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ungarlased |url=https://fennougria.ee/rahvad/ungarlased/ |vaadatud=2025-09-13 |väljaanne=[[MTÜ Fenno-Ugria Asutus]]}}</ref> Ungarlased kõnelevad peamiselt [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] [[Ugri keeled|ugri rühma]] kuuluvat [[ungari keel]]t. Ungarlaste lähim sugulasrahvas keele kaudu on ugri keeli rääkivad [[handid]] ja [[mansid]].<ref name=":1" /> Usundilt on ungarlased valdavalt [[katoliiklased]], märkimisväärselt on ka [[Kalvinism|kalviniste]] ja vähesemal määral [[Luterlus|luterlasi]].<ref name=":0" /> 2022. aasta seisuga ei järginud 27% Ungari rahvast ühtegi usku.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2025-09-13 |pealkiri=Hungary: People |url=https://www.britannica.com/place/Hungary |vaadatud=2025-09-13 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:A_magyarok_vandorlasa.jpg|pisi|Ungarlaste tee [[Pannoonia tasandik]]ule|vasakul]] Ungarlaste rahvas sai alguse [[Lääne-Siber]]is elanud [[Ugrilased|ugri]] ja [[Turgi rahvad|turgi rahvaste]] segunemisest. 5. sajandiks pKr olid nad asunud liikunud edelasse ja elasid [[Kaspia meri|Kaspia mere]] läheduses. 830. aastaks olid nad [[Doni jõgi|Doni jõe]] ääres ja [[896]]. aastaks olid ungarlased ületanud [[Karpaadid]] ning jõudnud oma praegustele asualadele.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2025-07-31 |pealkiri=Hungarian people |url=https://www.britannica.com/topic/Hungarian-people |vaadatud=2025-09-16 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=1976 |pealkiri=Ungarlased |url=http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%208.%20k%C3%B6ide.%20Tink%E2%80%93Yver%20(1976)/NENE8_page_0226.jpg |väljaanne=[[Eesti Nõukogude Entsüklopeedia]] |lehekülg=216}}</ref> Pärast [[Kesk-Doonau madalik]]u vallutamist rajasid ungarlaste eelkäijad oma [[Ungari kuningriik|riigi]] ja segunesid seal varem elanud [[Avaarid (Euraasia)|avaari]], [[Gepiidid|gepiidi]] ja [[Slaavid|slaavi]] rahvastega.<ref name=":22">{{Netiviide |kuupäev=2025-09-13 |pealkiri=Hungary: History |url=https://www.britannica.com/place/Hungary |vaadatud=2025-09-16 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Kesk- ja uusajal lisandusid Ungari kultuuri mõjud kuningriigi vallutanud [[Osmanite riik|türgi]] ja saksa (eriti [[Austria keisririik|austria]]) kultuuriruumist.<ref name=":4" /> Ungarlased [[Austria-Ungari kompromiss|said autonoomia]] Austrias 1867. aastal ja täieliku iseseisvuse sai Ungari riik taas 1918. aastal.<ref name=":3" />[[Fail:MagyarsOutsideHungary.png|pisi|Ungarlaste asualad, kus nad on enamuses (tumerohelisega [[Ungari]]s, helerohelisega naaberriikides)]] == Hajala == [[Fail:Voivodina_Hungarians_national_costume_and_dance_6.jpg|pisi|[[Vojvodina]] ungarlased rahvariietes (2007)]] {{Vaata|Ungarlaste diasporaa}} Ungaris moodustavad ungarlased 9,6 miljonit elanikust (2022. aasta seisuga) 94% riigi rahvastikust.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hungary |url=https://data.who.int/countries/348 |vaadatud=2025-09-13 |väljaanne=[[WHO]]}}</ref> [[Rumeenia]]s (peamiselt [[Transilvaania]]s, umbes 1,5 miljonit), [[Slovakkia]]s (umbes 0,5 miljonit), [[Ukraina]]s (peamiselt [[Taga-Karpaatia]]s), [[Serbia]]s ([[Vojvodina]]s) ja vähemal määral [[Horvaatia]]s.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Eestis === {{Vaata|Eesti ungarlased}} [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas [[Eesti]]s 380 ungarlast (208 meest ja 172 naist). Neist 279 emakeel oli ungari keel ja 103 olid Eesti kodanikud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika andmebaas.RL21442 |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21442/table/tableViewLayout2 |vaadatud=2022-06-05 |väljaanne=[[Eesti Statistikaamet]]}}</ref> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 165 ungarlast, neist [[Tallinn]]as 63.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist: Ungarlased |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119141038/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31.+DETSEMBER+2011&path=..%2FDatabase%2FRahvaloendus%2FREL2011%2F07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad%2F08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded%2F&lang=2 |arhiivimisaeg=2017-11-19 |vaadatud=2013-06-02 |väljaanne=[[Eesti Statistikaamet]]}}</ref> ==Vaata ka== * [[Seekelid]] * [[Tšaangod]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} ==Viited== <references responsive="1"></references> {{Uurali rahvad}} [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] 00ilnhefkd403q0nhzdsmd7e42m2rvo Sven Tumba 0 258617 7241421 7104399 2026-09-25T06:49:46Z Kruusamägi 1530 7241421 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Sven Tumba 1960.jpg|200px]]<br>Sven Tumba (vasakul, 1960) |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1952. aasta taliolümpiamängud|1952]] || [[jäähoki]] |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964]] || jäähoki |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1953. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis|1953]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1957. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis|1957]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1962. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis|1962]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1963. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis|1963]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[1954. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis|1954]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[1958. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis|1958]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[1965. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis|1965]] || jäähoki |} '''Sven Tumba''' (kuni [[1965]] '''Sven Olof Gunnar Johansson'''; [[28. august]] [[1931]] [[Stockholm]] – [[1. oktoober]] [[2011]] Stockholm) oli [[Rootsi]] [[jäähoki]]mängija, [[jalgpall]]ur ja [[golf]]imängija. Et [[Johansson]] on [[Rootsi]]s väga levinud [[perekonnanimi]], sai ta esialgu hüüdnime oma kodulinna [[Tumba]] järgi. 1960. aastal [[abielu|abiellus]] ta Monaga ning 1965. aastal muutsid nad perekonnanime ametlikult. Aastatel 1950–1966 tuli ta klubis [[Djurgårdens IF Hockey]] mängides 8 korda Rootsi meistriks, nimelt aastail 1954, 1955 ja 1958–1963. Djurgården ei anna tema auks särki number 5 enam kellelegi välja. 1955 leiutas Tumba hokimängijate jaoks [[kiiver|kiivri]]. Tumba oli esimene eurooplane, kes osales [[NHL]]-i meeskonna treeninglaagris. 1957 mängis ta [[Bostoni Bruins]]i laagris ja talle pakuti lepingut, aga ta polnud sellega nõus, sest pärast seda poleks ta enam tohtinud Rootsi koondises mängida. Ta tuli Rootsi meistriks ka jalgpallis (1959 Djurgårdeni meeskonnas) ja osales ühes koondisemängus [[Norra jalgpallikoondis]]e vastu 1956. aastal. Aastal 1968 lõpetas Tumba oma jäähokikarjääri ja tegeles seejärel eelkõige [[golf]]i populariseerimisega Rootsis. Ta rajas golfiradu ning korraldas võistlusi ja treeninguid. == Koondisekarjäär == Tumba esimesed suurvõistlused olid [[1952. aasta taliolümpiamängud]] [[Oslo]]s. Üheksa meeskonda mängisid üheringilise turniiri. Rootsi alustas nelja suureskoorilise võiduga autsaiderite üle, järgnesid puhkepäev ja vaba voor. Seejärel alistas Rootsi [[USA jäähokikoondis]]e 4:2 ja see oli USA ainus kaotus sel olümpial. Siis tuli vastu võtta 2:3 kaotus [[Kanada jäähokikoondis]]elt, edasi võideti [[Šveitsi jäähokikoondis]]t 5:2. Viimases voorus [[Tšehhoslovakkia jäähokikoondis]]e vastu andnuks võit hõbemedali, aga Rootsi kaotas 0:4. Rootsil ja Tšehhoslovakkial oli ühepalju 12 punkti ja ka ühesugune väravate vahe +29, Rootsi oli löönud 1 värava rohkem. Korraldajad otsustasid pidada eraldi pronksikohtumise, kus Tšehhoslovakkia läks 3:0 juhtima, aga Rootsi võitis 5:3. [[1953. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid [[Šveits]]is [[Basel]]is. Turniirist loobusid Kanada, USA ja NSV Liit. Kanada teatas, et nad on nii tugevad, et ei taha oma mängustiili eurooplastele näidata. Tšehhoslovakkia jättis turniiri pooleli, sest nende riigipea [[Klement Gottwald]] suri [[Stalin]]i matustel saadud [[kopsupõletik]]ku. Seejärel oli Rootsil lihtne esimest korda maailmameistriks tulla, alistades kõik vastased ülekaalukalt (võitis ka Tšehhoslovakkia). Järgnesid [[Lääne-Saksa jäähokikoondis|Lääne-Saksamaa]] ja Šveits. [[1954. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid [[Stockholm]]is. 8 meeskonda pidasid üheringilise turniiri. Tippmeeskondadest puudus USA. Kolmandas voorus sai Rootsi suure 0:8 kaotuse Kanadalt ja vajas kuuendas voorus hädasti võitu [[NSV Liidu jäähokikoondis]]e üle, aga ei suutnud enamat 1:1 viigist. Viimases voorus alistas Rootsi Tšehhoslovakkia 4:2 ja korraldajad hakkasid müüma juba pileteid hõbemedalimängule Rootsi ja NSV Liidu vahel eeldusel, et Kanada võidab turniiri nagunii, kuid NSV Liit alistas üllatuslikult Kanada 7:2 ja tuli ise maailmameistriks, jättes Rootsi pronksile. [[1955. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid [[Lääne-Saksamaa]]l. 9 meeskonda pidasid üheringilise turniiri. Rootsi kaotas NSV Liidule, Tšehhoslovakkiale ja Kanadale ning viigistas USA-ga, ülejäänuid võitis. See andis Rootsile 5. koha. [[Pilt:Sven Tumba 1956.jpg|pisi|Sven Tumba (1956)]] [[1956. aasta taliolümpiamängud]] toimusid [[Itaalia]]s [[Cortina d'Ampezzo]]s. Rootsi pidi kõigepealt kolmeliikmelises alagrupis kahe parema sekka jõudma. Rootsi kaotas Rootsi NSV Liidule 1:5, kuid võitis Šveitsi 6:5 ja tuli alagrupis teiseks. Seevastu kuueliikmelises finaalgrupis sai Rootsi üheainsa võidu, nimelt 5:0 Tšehhoslovakkia üle, ja viigi Lääne-Saksamaaga. See andis Rootsile neljanda koha. [[Olümpiavõitja]]ks tuli NSV Liit USA ja Kanada ees. [[1957. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid esimest korda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Moskva]]s. Need olid viimased maailmameistrivõistlused, mis peeti looduslikul jääl. Äsja oli Nõukogude Liit maha surnud [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ning protesti märgiks loobusid Kanada, USA, Norra, Lääne-Saksamaa, Itaalia ja Šveits. 8 meeskonda pidasid üheringilise turniiri. Kolmandas voorus alistas Rootsi 2:0 Tšehhoslovakkia, seevastu viiendas voorus viigistasid NSV Liit ja Tšehhoslovakkia 2:2. Viimases voorus vaatas NSV Liidu ja Rootsi vahelist kohtumist umbes 55 000 inimest, mis oli kõigi aegade rekord hokimatši pealtvaatajate osas kuni 2001. aastani. Rootsi läks 2:0 juhtima, jäi siis 2:4 taha ja suutis 4:4 viigistada. Rootsi tuli maailmameistriks ja Sven Tumba valiti turniiri parimaks ründajaks. [[1958. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid [[Oslo]]s. 8 meeskonda mängisid üheringilise turniiri. Rootsi kaotas neljandas voorus Kanadale 2:10 ja kuuendas voorus NSV Liidule 3:4, aga alistas ülejäänud vastased, sealhulgas viimases voorus Tšehhoslovakkia pronksimängus 7:1 ja tuli kolmandaks. [[1959. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid [[Tšehhoslovakkia]]s. Kõigepealt olid meeskonnad neljaliikmelistes alagruppides, kust 4 paremat edasi pääsesid. Rootsi võitis suurelt Itaalia ja Lääne-Saksamaa, viigistas teises voorus [[Soome jäähokikoondis]]ega ja pääses finaalturniirile. Kuid seal sai Rootsi vaid ühe võidu (2:1 Soome üle) ja 4 kaotust ning jäi 5. kohale. [[1960. aasta taliolümpiamängud]] toimusid [[USA]]-s [[Squaw Valley]]s. 9 meeskonda olid jaotatud kolmestesse alagruppidesse, kust kaks paremat finaalturniirile pääsesid. Rootsi kaotas Kanadale 2:5, aga võitis [[Jaapani jäähokikoondis]]e 19:0 ja pääses edasi. Ent finaalturniiril tuli leppida ühe viigiga (teises voorus NSV Liidu vastu) ja ühe võiduga (viimases voorus Lääne-Saksamaa üle) ning 5. kohaga. [[1961. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid [[Šveits]]is. 8 meeskonda mängisid üheringilise turniiri. Rootsi alustas kohe kaotustega Kanadale 1:6 ja NSV Liidule 2:6, võitis ülejäänud vastased kuni viimase vooruni, kus Rootsi jaoks tähtsusetus mängus kaotati ka Tšehhoslovakkiale 2:5 ja see andis 4. koha. Võitis Kanada Tšehhoslovakkia ja NSV Liidu ees. [[1962. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid USA-s [[Colorado Springs]]is. Kogu sotsialismileer [[boikott|boikoteeris]] neid mänge. 8 meeskonda pidasid üheringilise turniiri. Rootsi oli selgelt parima rünnakuga meeskond, võites näiteks avavoorus Šveitsi 17:2 ja viiendas voorus [[Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritanniat]] 17:0. Teises voorus alistas Rootsi USA 2:1 ja neljandas voorus Kanada 5:3 ning tuli täiseduga kolmandat korda maailmameistriks. Tumba nimetati turniiri parimaks ründajaks. [[1963. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid Stockholmis. 8 meeskonda mängisid üheringilise turniiri. Juba teises voorus alistas Rootsi 2:1 NSV Liidu, neljandas voorus võideti USA koguni 17:2 ja kuuendas voorus ka Kanada 4:1. Kuid viimases voorus kaotas Rootsi Tšehhoslovakkiale 2:3. Rootsi ja NSV Liit kogusid võrdselt punkte ja NSV Liit tuli parema väravate vahe tõttu maailmameistriks. [[1964. aasta taliolümpiamängud]] toimusid [[Austria]]s [[Innsbruck]]is. Olümpiale saamiseks tuli pidada valikmäng, milles Rootsi võitis [[Itaalia jäähokikoondis|Itaalia]] 12:2. Finaalturniiril mängisid 8 meeskonda üheringilise turniiri. Avavoorus kaotas Rootsi Kanadale 1:3, aga võitis teises voorus tiitlikaitsja USA 7:4. Kuuendas voorus kaotas Rootsi NSV Liidule 2:4 ja võitis viimases voorus Tšehhoslovakkia 8:3. NSV Liit tuli täiseduga olümpiavõitjaks. Rootsi, Tšehhoslovakkia ja Kanada vahel tekkis [[surnud ring]], kus väravate vahe põhjal sai Rootsi hõbeda ja Tšehhoslovakkia pronksi. Kogu turniiri kaks kõige resultatiivsemat mängijat olid Sven Tumba (8 väravat + 3 [[resultatiivne sööt|resultatiivset söötu]]) ja [[Ulf Sterner]] (6 väravat + 5 resultatiivset söötu). [[1965. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis]] toimusid [[Soome]]s [[Tampere]]s. Tumbale jäid need viimasteks. Esimeses voorus alistas Rootsi 5:2 USA, seevastu kolmandas voorus vääratas, viigistades Soomega 2:2. Neljandas voorus kaotas Rootsi NSV Liidule 3:5, kuuendas võitis Kanada 6:4 ja hõbemedalit otsustavas mängus kaotas Tšehhoslovakkiale 2:3. NSV Liit võitis täiseduga, järgnesid Tšehhoslovakkia ja Rootsi. Tumba on tänapäevani Rootsi jäähokikoondise kõige resultatiivsem mängija. Ta on visanud 245 mängus 186 väravat. Ta mängis Rootsi eest 14 maailmameistrivõistlustel ja 4 olümpiamängudel. Aastal [[1999]] valiti Sven Tumba Rootsi kõigi aegade parimaks jäähokimängijaks. [[1997]] valiti ta [[IIHF-i kuulsuste hall]]i. == Vaata ka == *[[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel]] ==Välislingid== {{Commonscat}} * [http://www.sventumba.se/tumba_cv.php?p=cv Koduleht] *Jaan Franclin Perlitz. [http://online.le.ee/2011/10/05/sven-tumba-on-surnud/ Sven Tumba on surnud], Lääne Elu, 5. oktoober 2011 {{JÄRJESTA:Tumba, Sven}} [[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Rootsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2011]] n62ut7znzxn6y8t5druk54ywd77wvrt XGP 0 263844 7241511 7141306 2026-09-25T09:42:37Z Andreas003 7485 7241511 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} '''XGP''' (''Extreme Game Player'' ehk '''ekstreemmängude mängimise seade''') oli kontseptsioon kaasaskantavast [[mängukonsool]]ist, mille süsteem loodi Korea firma [[GamePark]] poolt ning oli järg [[GP32]]-le. Algselt välja kuulutatud 2005,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dybwad |eesnimi=Barb |kuupäev=2005-08-17 |pealkiri=Gamepark XGP handheld game console |url=https://www.engadget.com/2005-08-17-gamepark-xgp-handheld-game-console.html |vaadatud=2011-11-13 |väljaanne=[[Engadget]] |keel=en-US}}</ref> sai lõplikult välja kuulutatud märtsis 2006 koos sarnase '''XGP mini-ga'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blass |eesnimi=Evan |kuupäev=2006-03-03 |pealkiri=Gamepark announces redesigned XGP and surprise XGP Mini |url=https://www.engadget.com/2006-03-02-gamepark-announces-redesigned-xgp-and-surprise-xgp-mini.html |vaadatud=2011-11-13 |väljaanne=[[Engadget]] |keel=en-US}}</ref> ja '''XGP Kids-iga'''. Firma pankrotistus enne, kui ükski mudel turule jõudis. XGP-d oli plaanis müüa kolme mudelina: XGP, XGP Mini ja XGP Kids. Gameparki sõnul ei soovitud võistelda [[Sony]] [[PSP]] ja [[Nintendo DS]] konsoolidega. XGP Kids oli suunatud lastele ja sellest tulenevalt oli sellel ka märkimisväärselt madalama hind. Konsool oli mõeldud käitama lihtsamaid mänge, kohaldades mängud kõikidele, mitte ainult "tõsistele mänguritele". Kui GP32 konsool oli saadaval ainult valitud turgudel – Koreas ja osades Euroopa ning Aasia riikides – või tuli importida, siis XGP-d oli plaanitud turustada ülemaailmselt. ==Mudelid== GamePark planeeris lasta tootmisse kolm XGP mudelit; tippklassi XGP, keskklassi XGP mini ja odavama klassi XGP Kids. ===XGP=== XGP süsteem keskendus laaditavatele kommertsmängudele, samuti ka tasuta isetehtud ehk "''homebrew''" videomängudele. Võimalusest kasutada [[Linux]]it oli ametlikult teatatud, samuti ka [[Windows CE]]-d ja [[Gamepark]]i enda minimalistlikku operatsioonisüsteemi [[GPOS]]-i. Konsool oli mõeldud multimeediaks nagu filmid, MP3-d ning mobiilse televisiooni [[T-DMB]] jaoks. Koosneb 4-tollisest, 16:9 suhtega laiekraanist, resolutsiooniga 480 × 272. '''Detailne kirjeldus''' * '''Rajatud''': MagicEyes VRENDER-3D Süsteemi kiibile (SoC) * '''Ekraan''': 480*272, 1,6 miljonit värvi, 4-tolline TFT LCD, laiekraan (16:9) * '''Keskprotsessor''': [[ARM arhitektuur|ARM920T]] reklaamitud kui 266&nbsp;MHz (tegelik "VRENDER-3D SoC"-i süsteem sisaldab 200&nbsp;MHz ARM920T kiibistikku.) * '''Operatsioonisüsteem''': Uuendatud GPOS, [[Linux]] ja " WindowsCE " valikuvõimalus * '''Graafikakiirendi''': 1,5 miljonit polügooni sekundis ([[OpenGL ES]] tugi) *'''Heli''': 64Polys 44,1&nbsp;kHz, 16-bitine stereoheli *'''Võrk''': [[WiFi]] – [[IEEE 802.11|802.11 b/g]], [[WiBro]] *'''NAND-tüüpi välkmälu ''': 64 MB *'''RAM''': 64 MB DDR SDRAM (128 MB väidetavalt väljalaskmisel) *'''Mälukaart''': [[Secure Digital card]] *'''Aku''': Sisseehitatud laetav [[Lithium ion battery]] *'''Ülejäänud lisad: TV-Out, USB 2.0, open sdk *'''Kilendile suunatud hind''': $300 ( ~219.78€) ===XGP Mini=== XGP Mini näitajad on sarnased XGP omadega, kuid seade oli palju väiksem kui XGP – sama kui võrrelda [[Game Boy Micro]]-t [[Game Boy Advance]]'iga. Ei võimalda juhtmevaba ühendust ning poole vähem [[Double data rate|DDR SDRAM]] mälu e 32 MB. '''Detailne kirjeldus''' *'''Rajatud''': " MagicEyes VRENDER-3D Süsteemi kiibile" (SoC) *'''Ekraan''': 2.2" 320*240, 256k värvi, 4:3 vaatenurk. *'''Keskprotsessor''': [[ARM arhitektuur|ARM920T]] reklaamitud kui 266&nbsp;MHz (tegelik VRENDER-3D SoC-i süsteem sisaldab 200&nbsp;MHz ARM920T kiibistikku.) *'''Operatsioonisüsteem''': GPOS *'''Graafikakiirendi''': 1,5 miljonit polügooni sekundis ([[OpenGL ES]] tugi) *'''Heli''': 64Polys 44,1&nbsp;kHz, 16-bitine stereoheli *'''NAND-tüüpi välkmälu''': 64 MB *'''RAM''': 32 MB DDR SDRAM (juttude põhjal 96 MB väljalaskmisel) *'''Mälukaart''': [[Secure Digital card]] *'''Aku''': Sisseehitatud laetav liitiumioonaku [[Lithium ion battery]] *'''Ülejäänud lisad''': USB 2.0, open SDK *'''Kliendile suunatud hind''': $150 (~109.89€) ===XGP Kids=== XGP Kids oli tehniliselt sarnane GP32-ga. Kahe konsooli erinevus tuleneb ekraani suurusest, resolutsioonist, saadaolevast mälust (Kidsil lisandub 2 MB NOR Välkmälu), protsessori tüübist ja mälukaardist. Need erinevused ennetavad ühilduvust GP32-ga, vaatamata sellele, saab GP32 tarkvara ümber programmeerida, et ta töötaks XGP Kidsiga. Seade tõotas tulla suhteliselt odav, et anda võimalus ka neile, kes jäid ilma limiteeritud GP32 toodangust, saades midagi väga sarnast [[GP32#BLU+|BLU+]]-ga. XGP Kids-il, nagu ka XGP Mini-l, on väiksem ekraan (ainult 2,2-tolline) kui XGP-l ja GP32-l. '''Detailne kirjeldus''' *'''Ekraan''': 2.2" 220*176, 65k värvi, 4:3 vaatenurk *'''CPU (keskprotsessor)''': [[ARM architecture|ARM940T]] 140&nbsp;MHz *'''Operatsioonisüsteem''': GPOS *'''Heli''': 64Polys 44,1&nbsp;kHz, 16-bitine stereoheli *'''Mälukaart''': [[Secure Digital card]] *'''RAM''': 8 MB DDR SDRAM + 2 MB NOR Flash *'''Aku'': 2 AA-patareid *'''Ülejäänud lisad''': USB 1.1, open SDK *'''Kliendile suunatud hind''': $75 (~54.52€) ==Vaata ka== *[[GP32]] – GP32 eelkäija *[[GP2X]] – mitteametlik GP32 mudel, loodud GamePark Holdings poolt *[[GamePark Holdings]] – GP2X looja *[[Game Park]] – GP32 & XGP looja *[[GP2X Wiz]] – ametlik GP2X järeltulija *[[OpenPandora]] – mitteametlik GP2X järeltulija ==Viited== {{Viited}} == Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20150205231624/http://gp32x.com/ GP32X] – Inglise kommuuni uudised ja foorum. * [https://web.archive.org/web/20130424010024/http://gp32spain.com/ GP32Spain] – Hispaania uudised ja kommuuni veebileht. * [http://web.archive.org/web/20080619083955/http://gp32club.consolemul.com/index.php?op=edito GP32Club] – Prantslaste uudised ja kommuuni veebileht. * [https://web.archive.org/web/20120214212850/http://gpnewbie.com/ Gamepark Newbie] – KKK, juhendid ja informatsioon XGP konsoolide GP32 ja GP2X kohta. * [https://web.archive.org/web/20060719161059/http://www.derekscholte.nl/GP2XForum/ gp2x.info | gp2x and xgp forums] – info, uudised ja arendusfoorum. * [http://web.archive.org/web/20070222122100/http://www.gamepark.com/xgp.htm Official GamePark product page for the XGP] *[http://www.engadget.com/2005/08/17/gamepark-xgp-handheld-game-console/ Engadget: XGP 2005 report] *[http://www.engadget.com/2006/03/02/gamepark-announces-redesigned-xgp-and-surprise-xgp-mini/ Engadget: 2006 XGP and XGP Mini announcement] *[http://web.archive.org/web/20060826124905/http://www.digitalworldtokyo.com/2006/05/e3_06_game_park_xgp_aiming_hig_1.php Digital World Tokyo: E3 '06: Game Park XGP aiming high] [[Kategooria:Mängukonsoolid]] gjmvmjcunjq1g9uwv7v9ugfabpvxvwb Monarch (1991) 0 264355 7241197 7198542 2026-09-24T19:46:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241197 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast laev |nimi=Monarch |pilt=Monarch of the Seas - IMO 8819500 (3333242515).jpg |pildisuurus=300px |pildiallkiri=Monarch of the Seas Bahama lipu all (2009) |teised nimed=Monarch of the Seas (1991–2013) |klass=Sovereign-klass |tüüp=[[ristluslaev]] |IMO=8819500 |kutsung=C6FZ9 |tellitud= |ehitaja=[[Chantiers de l'Atlantique|Ch. de L'Atlantique (Alsthom)]], [[Saint-Nazaire]] |kiil pandud=31. juulil 1989<ref name="dnv.com">[http://exchange.dnv.com/exchange/main.aspx?extool=myvi&vesselid=16251 Det Norske Veritas]</ref> |vette lastud=22. septembril 1990<ref>[http://exchange.dnv.com/exchange/main.aspx?extool=vessel&subview=yard&vesselid=16251 Det Norske Veritas]</ref> |ristitud= |üle antud= |teenistuse algus= 17. novembril 1991 |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad= [[Majesty of the Seas]], [[Sovereign of the Seas]] |liin= |omanik= Monarch of the Seas Shipping Inc.<ref name="dnv.com" /> |staatus=Käigus |lipuriik= [[Pilt: Flag of the Bahamas.svg|20px]] [[Bahama]] |kodusadam= 1991–2004: [[Oslo]] [[Pilt:Flag of Norway.svg|20px]]<ref>[https://web.archive.org/web/20140328023534/http://marinecasualty.com/documents/monarch.pdf Report of Investigation into the Circumstances Surrounding the Grounding of the Monarch of the Seas] (inglise keeles)</ref> <br>2005. aastast: [[Nassau]] [[Pilt:Civil Ensign of the Bahamas.svg|20px]] |veeväljasurve= |pikkus=268,32 m<ref name="dnv.com" /> |laius=36,00 m<ref name="dnv.com" /> |süvis=7,55 m<ref name="dnv.com" /> |peamasin=4 [[Pielstick-Alsthom]]i 9-silindrilist diiselmasinat 21,844 MW |käiturid= |kiirus=21,5 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |GT=73 937 |laevapere= 858<ref>[https://web.archive.org/web/20111115075047/http://royalcaribbean.de/monarch_of_the_seas.htm Laev Royal Caribbean Internationali kodulehel] (saksa keeles)</ref> |tekke=12 |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=2744 |kajuteid= |kajutikohti= 2744 |jääklass= }} '''Monarch''' (kuni 2013 '''Monarch of the Seas''') on teine Sovereign-klassi [[ristluslaev]], mis kuulub firmale Monarch of the Seas Inc. [[Royal Caribbean Cruises Ltd.]] ja mida kuni 2013. aastani opereeris laevakompanii [[Royal Caribbean International]]. Laev ehitati [[Chantiers de l'Atlantique]] laevatehases [[Saint-Nazaire]]s [[Prantsusmaa]]l [[1991]]. aastal. == Ehitamine == [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi laevale tehasenumbriga A30 Chantiers de l'Atlantique laevatehases [[31. juuli|31. juulil]] [[1989]]. Vettelaskmistseremoonia toimus [[21. september|21. septembril]] [[1990]]. [[1991]]. aasta sügisel sai laev valmis ja anti omanikele Royal Caribbean Cruises Ltd. üle. Laeva ristiemaks sai Lauren Bacall.<ref>[http://boards.cruisecritic.com/archive/index.php/t-903431.html Laevade ristiemad] (inglise keeles)</ref> Laev asus oma [[esmareis]]ile [[17. november|17. novembril]] [[1992]]. Aastail 1991–2004 sõitis Monarch of the Seas Norra lipu ning sai seejärel [[Bahama]] lipu all. Aastail 2007–2010 oli laeva Monarch of the Seas kapten rootslanna Karin Stahre Janson ainus kruiisilaevade naiskapten. Laeva kasutati kruiisidel [[Cape Canaveral (linn) |Cape Canaveral]]ist Bahama saartele, sealhulgas ka Royal Caribbeani omanduses Coco Cay supelranna äärde. == Juhtumid == *[[15. detsember|15. detsembril]] [[1998]] pärast kokkupõrget rifiga (18° 1,01' N ja 63° 2,49' W) sai Monarch of the Seas 40 x 2 meetrit suure augu paremasse pardasse, laeva kolm sektsiooni täitusid veega.<ref>[https://web.archive.org/web/20120421102826/http://www.incidentnews.gov/incident/7361 Monarch of the Seas Incident Summary] (inglise keeles)</ref> *Augustis [[2005]] suri [[Los Angeles]]es 3 laevapereliiget [[Vesiniksulfiid|väävelvesinik]]u tõttu, 19 laevapereliiget sai vigastusi.<ref>[https://web.archive.org/web/20110525132556/http://pqasb.pqarchiver.com/latimes/access/891270051.html?dids=891270051:891270051&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Sep+03,+2005&author=Hector+Becerra+and+David+Pierson&pub=Los+Angeles+Times&desc=Gas+Kills+3+Crewmen+on+Ship%3B+Sewage+bursts+from+a+pipe+during+repair+on+a+cruise+liner+at+the+Port+of+L.A.+Twenty+others+are+injured,+but+no+passengers+are+hurt.&pqatl=google Gas Kills 3 Crewmen on Ship] (inglise keeles)</ref> *[[30. jaanuar|30. jaanuaril]] [[2006]] leiti oma kajutis [[Norra]] kapteni Joern Rene Klauseni surnukeha.<ref>[https://web.archive.org/web/20121015183538/http://nl.newsbank.com/nl-search/we/Archives?p_product=LB&p_theme=lb&p_action=search&p_maxdocs=200&p_topdoc=1&p_text_direct-0=10F8CD1165D4E408&p_field_direct-0=document_id&p_perpage=10&p_sort=YMD_date:D&s_trackval=GooglePM Cruise ship captain dies on trip] (inglise keeles)</ref> *Vana-aastaõhtul, [[31. detsember|31. detsembril]] [[2009]] hüppas 23aastane Neha Chhikara 11. tekilt merre.<ref>[http://www.foxnews.com/us/2010/01/03/search-called-cruise-ship-passenger-bahamas/?test=latestnews#ixzz1dvH4Ohh7 Search Called Off for Cruise Ship Passenger in Bahamas] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (inglise keeles)</ref> == Vaata ka == *[[Kruiisilaevade loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.royalcaribbean.com/findacruise/ships/class/ship/home.do;jsessionid=0000aRmOEESyKKfXrHjpPvIyuj7:12hdhu6tq?br=R&shipClassCode=SS&shipCode=MN Laeva andmed Royal Caribbean Internationali kodulehel] (inglise keeles) *[http://www.cbsnews.com/stories/1998/12/16/world/main25357.shtml?source=search_story Disaster Averted On Luxury Line] (inglise keeles) [[Kategooria:Reisilaevad]] 47bmevzj6z2ret3se78aif7mfncxrth Laine Merikalju 0 264509 7241580 7240768 2026-09-25T11:17:12Z Sendrasendra 225202 7241580 wikitext text/x-wiki '''Laine Merikalju''' ( [[3. detsember]] [[1928]] [[Tallinn]] - [[30. august]] [[Saku]]) oli eesti [[Geograafia|geograaf]] ja õpetaja.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 13-14.</ref> ==Elulugu== Laine Merikalju oli riigiametniku tütar.<ref name="ETBL" /> 1948. aastal lõpetas ta [[Tallinna 8. Keskkool]]i, 1950 [[Tallinna Õpetajate Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudi]] loodus-maateaduse osakonna, 1956 [[Tartu Ülikool]]i geograafiaosakonna (kaugõppes). Merikalju oli 1950–52 Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1951–62 [[Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogiline Kool|Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogilise Kooli]] (hilisem Tallinna Pedagoogiline Seminar) geograafia, loodusteaduse ja keemia õpetaja (1957–62 kohakaasluse alusel), 1957–2002 [[Eesti Geograafia Selts]]i teadussekretär.<ref name="ETBL" /> Laine Merikalju suri 30. Augustil 2026 98 aasta vanuselt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=EGS |kuupäev=2026-09-03 |pealkiri=Lahkus Laine Merikalju {{!}} Eesti Geograafia Selts I Estonian Geographical Society |url=http://egs.ee/2026/09/lahkus-laine-merikalju/ |vaadatud=2026-09-24 |keel=et}}</ref> ==Teadustöö== Laine Merikalju on avaldanud Eesti ja rahvusvahelise geograafiateaduse ülevaateid, kroonikat ja [[personaalia]]t, osalenud EGS [[terminoloogia]]komisjoni töös erialaterminoloogia ja kohanimede korrastamisel. Ta oli [[Eesti Nõukogude Entsüklopeedia]] geograafia märksõnastiku üks koostajaid ja kaasautor.<ref name="ETBL" /> Ta on olnud Eesti Geograafia Seltsi teadustöö koordinaator, konverentside jt (ka rahvusvaheliste) teadusürituste korraldaja, koolinoorte vabariiklike geograafiapäevade korraldamise algataja ning EGS-i algatatud õpilaste [[geograafiaolümpiaad]]ide korraldajaid. Merikalju on esinenud geograafiaalaste ettekannete ja loengutega ning ülevaadetega EGS-i tegevusest, olnud 33 [[Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat|EGS-i aastaraamat]]u, teadustööde seeriate "Eesti Geograafia Seltsi Publikatsioonid", "Estonia" jm väljaannete toimetaja. [[ENSV TA Kodu-uurimise Komisjon]]i asutamise algatajaid (1957), korraldanud komisjoni ja EGS koostööd. Ta on avaldanud üle 40 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> Merikalju oli EGS-i liige (1957, aastast 1993 auliige), [[Loodusuurijate Selts]]i (1956) ja [[Eesti Kodu-uurimise Selts]]i liige (1990).<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Eesti Geograafia Selts 1955–1975. // [[Eesti Geograafia Selts]]i aastaraamat]] 1975/76. Tallinn, 1977. * Estonian Geographical Society (kaasautor E. Varep). // Estonia: Nature. Man. Economy. Tallinn, 1984. * Eesti Geograafia Selts 1976–1985. // EGS-i aastaraamat 20 (1989). * Русское географическое общество и Эстония: научные аспекты (kaasautorid O. Kurs, J.-M. Punning). // География на пороге третьего тысячелетия. Peterburi, 1995. * Nelikümmend aastat Eesti Geograafia Seltsi. // EGS-i aastaraamat 31 (1998). * [[Endel Varep]] ja Eesti Geograafia Selts. // Professor Endel Varep. Artikleid ja mälestusi. Tartu, 1999. * Eesti Geograafia Selts (kaasautorid J.-M. Punning, S. Alumäe). Teadusseltsid ühiskonnas. Tallinn, 2000. * [[Viktor Masing]] 11. IV 1925 – 18. III 2001. // EGS-i aastaraamat 33 (2001). * [[Ants Raik]]i hea sõnaga meenutades. // Ants Raik. Tartu, 2001. * [[Jaan-Mati Punning]] ja Eesti Geograafia Selts. // EGS-i aastaraamat 36 (2007). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide * Punning, J-.M. Eesti Geograafia Seltsi looja ja hoidja Laine Merikalju 75. // EGS aastaraamat 34 (2005), 181 * Maaring, E. Laine Merikalju käsikäes kodu-uurijatega. // Eesti Kodu-uurimise Seltsi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2008. Tallinn, 2009 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Merikalju, Laine}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] kd4cemdf7u9gj2yyf3gbwm2df7bnv5t 7241592 7241580 2026-09-25T11:20:07Z Sendrasendra 225202 7241592 wikitext text/x-wiki '''Laine Merikalju''' ([[3. detsember]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[30. august]] [[Saku]] [[2026]]) oli eesti [[Geograafia|geograaf]] ja õpetaja.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 13-14.</ref> ==Elulugu== Laine Merikalju oli riigiametniku tütar.<ref name="ETBL" /> 1948. aastal lõpetas ta [[Tallinna 8. Keskkool]]i, 1950 [[Tallinna Õpetajate Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudi]] loodus-maateaduse osakonna, 1956 [[Tartu Ülikool]]i geograafiaosakonna (kaugõppes). Merikalju oli 1950–52 Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1951–62 [[Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogiline Kool|Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogilise Kooli]] (hilisem Tallinna Pedagoogiline Seminar) geograafia, loodusteaduse ja keemia õpetaja (1957–62 kohakaasluse alusel), 1957–2002 [[Eesti Geograafia Selts]]i teadussekretär.<ref name="ETBL" /> Laine Merikalju suri 30. Augustil 2026 98 aasta vanuselt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=EGS |kuupäev=2026-09-03 |pealkiri=Lahkus Laine Merikalju {{!}} Eesti Geograafia Selts I Estonian Geographical Society |url=http://egs.ee/2026/09/lahkus-laine-merikalju/ |vaadatud=2026-09-24 |keel=et}}</ref> ==Teadustöö== Laine Merikalju on avaldanud Eesti ja rahvusvahelise geograafiateaduse ülevaateid, kroonikat ja [[personaalia]]t, osalenud EGS [[terminoloogia]]komisjoni töös erialaterminoloogia ja kohanimede korrastamisel. Ta oli [[Eesti Nõukogude Entsüklopeedia]] geograafia märksõnastiku üks koostajaid ja kaasautor.<ref name="ETBL" /> Ta on olnud Eesti Geograafia Seltsi teadustöö koordinaator, konverentside jt (ka rahvusvaheliste) teadusürituste korraldaja, koolinoorte vabariiklike geograafiapäevade korraldamise algataja ning EGS-i algatatud õpilaste [[geograafiaolümpiaad]]ide korraldajaid. Merikalju on esinenud geograafiaalaste ettekannete ja loengutega ning ülevaadetega EGS-i tegevusest, olnud 33 [[Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat|EGS-i aastaraamat]]u, teadustööde seeriate "Eesti Geograafia Seltsi Publikatsioonid", "Estonia" jm väljaannete toimetaja. [[ENSV TA Kodu-uurimise Komisjon]]i asutamise algatajaid (1957), korraldanud komisjoni ja EGS koostööd. Ta on avaldanud üle 40 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> Merikalju oli EGS-i liige (1957, aastast 1993 auliige), [[Loodusuurijate Selts]]i (1956) ja [[Eesti Kodu-uurimise Selts]]i liige (1990).<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Eesti Geograafia Selts 1955–1975. // [[Eesti Geograafia Selts]]i aastaraamat]] 1975/76. Tallinn, 1977. * Estonian Geographical Society (kaasautor E. Varep). // Estonia: Nature. Man. Economy. Tallinn, 1984. * Eesti Geograafia Selts 1976–1985. // EGS-i aastaraamat 20 (1989). * Русское географическое общество и Эстония: научные аспекты (kaasautorid O. Kurs, J.-M. Punning). // География на пороге третьего тысячелетия. Peterburi, 1995. * Nelikümmend aastat Eesti Geograafia Seltsi. // EGS-i aastaraamat 31 (1998). * [[Endel Varep]] ja Eesti Geograafia Selts. // Professor Endel Varep. Artikleid ja mälestusi. Tartu, 1999. * Eesti Geograafia Selts (kaasautorid J.-M. Punning, S. Alumäe). Teadusseltsid ühiskonnas. Tallinn, 2000. * [[Viktor Masing]] 11. IV 1925 – 18. III 2001. // EGS-i aastaraamat 33 (2001). * [[Ants Raik]]i hea sõnaga meenutades. // Ants Raik. Tartu, 2001. * [[Jaan-Mati Punning]] ja Eesti Geograafia Selts. // EGS-i aastaraamat 36 (2007). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide * Punning, J-.M. Eesti Geograafia Seltsi looja ja hoidja Laine Merikalju 75. // EGS aastaraamat 34 (2005), 181 * Maaring, E. Laine Merikalju käsikäes kodu-uurijatega. // Eesti Kodu-uurimise Seltsi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2008. Tallinn, 2009 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Merikalju, Laine}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] 7b24e795nj41trjy5m800akxjejae5k 7241597 7241592 2026-09-25T11:23:49Z Sendrasendra 225202 7241597 wikitext text/x-wiki '''Laine Merikalju''' ([[3. detsember]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[30. august]] [[2026]] [[Saku]] ) oli eesti [[Geograafia|geograaf]] ja õpetaja.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 13-14.</ref> ==Elulugu== Laine Merikalju oli riigiametniku tütar.<ref name="ETBL" /> 1948. aastal lõpetas ta [[Tallinna 8. Keskkool]]i, 1950 [[Tallinna Õpetajate Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudi]] loodus-maateaduse osakonna, 1956 [[Tartu Ülikool]]i geograafiaosakonna (kaugõppes). Merikalju oli 1950–52 Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1951–62 [[Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogiline Kool|Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogilise Kooli]] (hilisem Tallinna Pedagoogiline Seminar) geograafia, loodusteaduse ja keemia õpetaja (1957–62 kohakaasluse alusel), 1957–2002 [[Eesti Geograafia Selts]]i teadussekretär.<ref name="ETBL" /> Laine Merikalju suri 30. Augustil 2026 98 aasta vanuselt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=EGS |kuupäev=2026-09-03 |pealkiri=Lahkus Laine Merikalju {{!}} Eesti Geograafia Selts I Estonian Geographical Society |url=http://egs.ee/2026/09/lahkus-laine-merikalju/ |vaadatud=2026-09-24 |keel=et}}</ref> ==Teadustöö== Laine Merikalju on avaldanud Eesti ja rahvusvahelise geograafiateaduse ülevaateid, kroonikat ja [[personaalia]]t, osalenud EGS [[terminoloogia]]komisjoni töös erialaterminoloogia ja kohanimede korrastamisel. Ta oli [[Eesti Nõukogude Entsüklopeedia]] geograafia märksõnastiku üks koostajaid ja kaasautor.<ref name="ETBL" /> Ta on olnud Eesti Geograafia Seltsi teadustöö koordinaator, konverentside jt (ka rahvusvaheliste) teadusürituste korraldaja, koolinoorte vabariiklike geograafiapäevade korraldamise algataja ning EGS-i algatatud õpilaste [[geograafiaolümpiaad]]ide korraldajaid. Merikalju on esinenud geograafiaalaste ettekannete ja loengutega ning ülevaadetega EGS-i tegevusest, olnud 33 [[Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat|EGS-i aastaraamat]]u, teadustööde seeriate "Eesti Geograafia Seltsi Publikatsioonid", "Estonia" jm väljaannete toimetaja. [[ENSV TA Kodu-uurimise Komisjon]]i asutamise algatajaid (1957), korraldanud komisjoni ja EGS koostööd. Ta on avaldanud üle 40 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> Merikalju oli EGS-i liige (1957, aastast 1993 auliige), [[Loodusuurijate Selts]]i (1956) ja [[Eesti Kodu-uurimise Selts]]i liige (1990).<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Eesti Geograafia Selts 1955–1975. // [[Eesti Geograafia Selts]]i aastaraamat]] 1975/76. Tallinn, 1977. * Estonian Geographical Society (kaasautor E. Varep). // Estonia: Nature. Man. Economy. Tallinn, 1984. * Eesti Geograafia Selts 1976–1985. // EGS-i aastaraamat 20 (1989). * Русское географическое общество и Эстония: научные аспекты (kaasautorid O. Kurs, J.-M. Punning). // География на пороге третьего тысячелетия. Peterburi, 1995. * Nelikümmend aastat Eesti Geograafia Seltsi. // EGS-i aastaraamat 31 (1998). * [[Endel Varep]] ja Eesti Geograafia Selts. // Professor Endel Varep. Artikleid ja mälestusi. Tartu, 1999. * Eesti Geograafia Selts (kaasautorid J.-M. Punning, S. Alumäe). Teadusseltsid ühiskonnas. Tallinn, 2000. * [[Viktor Masing]] 11. IV 1925 – 18. III 2001. // EGS-i aastaraamat 33 (2001). * [[Ants Raik]]i hea sõnaga meenutades. // Ants Raik. Tartu, 2001. * [[Jaan-Mati Punning]] ja Eesti Geograafia Selts. // EGS-i aastaraamat 36 (2007). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide * Punning, J-.M. Eesti Geograafia Seltsi looja ja hoidja Laine Merikalju 75. // EGS aastaraamat 34 (2005), 181 * Maaring, E. Laine Merikalju käsikäes kodu-uurijatega. // Eesti Kodu-uurimise Seltsi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2008. Tallinn, 2009 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Merikalju, Laine}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] pq8eav6ksr5rywvdd0324eetzduh93o Nintendo 3DS 0 264842 7241381 7214168 2026-09-25T04:57:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241381 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Nintendo-3DS-AquaOpen.png|pisi|Avatud Aqua Blue Nintendo 3DS]] '''Nintendo 3DS''' (ニンテンドー3DS, Nintendō Surī Dīesu, lühendina '''3DS''') on [[Nintendo]] valmistatud [[pihuarvuti]]-[[mängukonsool]], [[Nintendo DS]]-i järglane ja esimene kaheksanda generatsiooni pihukonsool. Konsooli nimi, nagu ka tema eelkäija puhul, viitab sellele, et seadmel on kaks ekraani (DS – ''Dual Screen'', inglise 'kahe ekraaniga') ja lisaks ka sellele, et üks ekraanidest on autostereoskoopiline 3D-ekraan, mis lubab näha [[Stereofotograafia|stereoskoopilisi kujutisi]] ilma 3D-prillide või muude abivahenditeta. == Ajalugu == Nintendo kuulutas konsooli välja märtsis 2010 ja ametlikult avaldati see 2010. aasta juunis [[Electronic Entertainment Expo 2010|E3 2010]]l.<ref name="iVPR9" /> Konsool toodi [[Jaapan]]is müügile 26. veebruaril 2011 hinnaga 25 000 jeeni, [[Euroopa]]s 25. märtsil 2011 hinnaga 250 eurot, [[Põhja-Ameerika]]s 27. märtsil 2011 hinnaga 250 USA dollarit ja [[Austraalia]]s 31. märtsil 2011 hinnaga 349,99 USA dollarit. 28. juulil 2011 teatas Nintendo, et oodatust väiksema läbimüügi tõttu langetavad nad 12. augustist 2011 konsooli hinda. Lisaks sellele said enne hinnaalandust konsooli ostnud kasutajad tasuta ligipääsu kümnele [[Nintendo Entertainment System]]i mängule varem kui nad jõudsid tavakasutajateni Nintendo e-poe kaudu. Konsooli uus hind Jaapanis oli 15 000 jeeni, Põhja-Ameerikas 169,99 USA dollarit, Euroopas 169,99 eurot ja Austraalias 250 dollarit.<ref name="nnslJ" /> == Riistvara == Väliselt sarnaneb Nintendo 3DS oma eelkäija Nintendo DS Lite'iga. Korpus koosneb kahest poolest, mis on omavahel hingedega ühendatud ja mille peal asuvad kaks ekraani, mis konsooli kokkupanekul jäävad sissepoole. ===Korpus=== Nintendo 3DS on saadaval kolmes värvivariandis: sinine (''Aqua Blue''), must (''Cosmo Black'') ja punane (''Flame Red''). Lisaks nendele on välja antud eriväljalasked – valge (''Ice White'') mänguga "Super Mario 3D Land"<ref name="xcqaa" /> ja roosa (''Coral Pink'') mänguga "Nintendogs + Cats".<ref name="rO6pg" /> Olenemata korpuse värvist on ülemine ekraan ümbritsetud musta raamiga, et võimendada 3D-efekti. ===Protsessor ja graafikakiip=== 2010. aasta juunis teatas arvutimängudeteemaline veebileht IGN, et "mitmete arendajate" andmetel on konsool jõudluselt "palju võimsam kui [[Nintendo Wii]]" ja 3D ''shaderite'' abiga on võimalik luua mänge, mille visuaalid sarnaneksid [[Xbox 360]] ja [[Playstation 3]] konsoolide omadega. Nintendo 3DS kasutab Nintendo ARM protsessorit ja Digital Media Professionals PICA200 graafikakaarti. Protsessori täpsed näitajad pole avalikustatud. Graafikaprotsessoril on üks tuum, mille maksimaalne taktsagedus on 400&nbsp;MHz, ja OpenGL ES 1.1 tugi, mis teevad selle funktsionaalselt võrdväärseks DirectX 7+ ~ 8.0 graafikakaartidega, mis olid populaarsed personaalarvutite turul aastatel 1999–2000. Samas OpenGLi ja tootjafirma ainulaadsed laiendused võimendavad selle tajustamisvõimalusi ning teevad selle sarnasemaks DirectX 9.0c ~ DirectX 10.1 graafikakaartidega. ===Traadita ühendus=== Nintendo 3DS-il on sisseehitatud 2,4 [[GHz]] [[802.11g]] traadita side ühenduse ja [[infrapuna]] tugi. WiFi-adapter toetab muuhulgas tugevdatud WPA2 turvalisust. Traadita side ühenduse abil on võimalik alla laadida mänge ja tarkvarauuendusi, surfata internetis ja mängida mitme mängija mänge üle kohaliku võrgu või üle interneti. Lisaks sellele kasutab konsool StreetPass süsteemi, mis otsib läheduses olevaid konsoole isegi aku säästmise režiimis ja vahetab nendega andmeid – näiteks [[Mii]] avatare. ===Sisendseadmed=== Nintendo 3DS-il on olemas kõik selle eellastel olnud nupud mängimiseks – [[D-pad]], XYAB-nupud ja kaks õlanuppu. Neile on lisandunud Circle Pad, liugur traadita ühenduse sisse-ja väljalülitamiseks ja liugur 3D-efekti tugevuse määramiseks. Konsooli [[stiilus]] on erinevalt eelmistest versioonidest valmistatud metallist ja muudetava pikkusega (7–10&nbsp;cm). Nintendo 3DS on esimene kaasaskantav liikumisanduriga mängukonsool. Seadmesse on sisse ehitatud kolmeteljeline [[kiirendusandur]] ja [[güroskoop]], mida kasutavad ka mitmed eelpaigaldatud mängud konsooli liikumise tuvastamiseks. Nagu eelmiselgi versioonil, on Nintendo 3DS-il [[mikrofon]] ja kaamerad. Erinevalt eelkäijatest on kaameraid seekord kolm – üks on suunatud mängija poole ja kaks välja, 3D-fotode tegemiseks. Kõigil kaameratel on 0,3 [[megapiksel|MP]] ([[VGA]]) lahutus. Eelpaigaldatud Nintendo 3DS Camera rakenduse abil saab teha 2D- ja 3D-fotosid ja lisada neile soovitud efekte. Tarkvarauuendus, mis tehti novembris 2011, võimaldab salvestada kuni 10 minutit 3D-videot<ref name="KbWI9" /> ja teha ''stop motion'' animatsiooni. ===Ekraanid=== [[Pilt:Parallax barrier vs lenticular screen.svg|pisi|Parallaksbarjääri ja lentikulaarläätse võrdlus]] Nintendo 3DS-il on kaks ekraani – alumine, nagu ka eelkäijate puhul, on rõhutundlik [[puuteekraan]] [[QVGA]] (400*240 pikslit) lahutusega ja ülemine on autostereoskoopiline 90&nbsp;mm diagonaaliga ekraan lahutusega 800*240 pikslit (iga silma jaoks 400*240 pikslit). Aku eluea säästmiseks on võimalik valida viie eredusastme vahel, mis rakendatakse mõlemale ekraanile. Ülemine ekraan võimaldab näidata stereoskoopilist 3D-pilti ilma 3D-prillideta ja teiste abivahenditeta, kasutades parallaksbarjääri tehnoloogiat. Parallaksbarjäär on seade, mis paigutatakse ekraanile ja see koosneb õhukesest kihist materjalist, kuhu on lõigatud vertikaalsed pilud, mis lubavad igal silmal näha erinevaid pilte, tekitades sügavuse illusiooni. Tehnoloogia puuduseks on see, et efekti näeb ainult teatud kauguselt ja kindla vaatenurga alt, seetõttu ei kasutata tehnoloogiat näiteks [[3D televiisor|3D-teler]]ites. Teine puudus seisneb selles, et horisontaalselt näeb iga silmaga ainult pooli piksleid, mistõttu on ekraani efektiivne lahutus poole väiksem. Tehnoloogia uusimas disainis paigutatakse barjäär mitte ekraani peale, vaid alampikslite ja taustvalgustuse vahele. Nii saavutatakse suurem vaatenurk, parem pildikvaliteet ja optimaalne aku eluiga (varasemad variandid, kus barjäär asus alampikslite peal, vajasid kaks korda rohkem taustvalgustust kui tavalised ekraanid, aga praegune tehnoloogia kasutab ainult 20–25% rohkem). Sellist tehnoloogiat kasutatakse ka mitmetes [[nutitelefon]]ides, näiteks [[LG]] Optimus 3D, [[HTC]] EVO 3D, lennujaamades, molekulaarmodelleerimisel ja mujal. ===Tarvikud=== Konsooliga on kaasas [[stiilus]], 2 GB [[Secure Digital|SD]]-mälukaart fotode, internetist laaditud mängude ja muude failide hoidmiseks ja dokklaadur konsooli mugavamaks laadimiseks. 2011. aasta septembris kuulutas Nintendo välja lisadoki Nintendo 3DS jaoks, mis lisab konsoolile teise Circle Padi paremale ja lisakomplekti õlanuppe. Dokk Circle Pad Pro toodi Jaapanis turule 2011. aasta detsembris ja Põhja-Ameerikas 2012. aasta veebruaris ning seda hakatakse müüma koos Monster Hunter 3D-mänguga.<ref name="I0eJh" /> ===Võrdlus=== {| class="wikitable" |- ! !! Nintendo 3DS !! Nintendo DSi XL !! Nintendo DS Lite |- | Pilt || [[Pilt:Nintendo-3DS-AquaOpen.jpg|155px]] || [[Pilt:Nintendo DSi XL-edit.jpg|155px]] || |- | Mass || 235 g || 314 g || 218 g |- | Mõõtmed || 134 mm × 74 mm × 21 mm || 161 mm × 91.4 mm × 21.2 mm || 133 mm × 73.9 mm × 21.5 mm |- | rowspan=3|Ekraan || 5 heledusastet || 5 heledusastet || 4 heledusastet |- | 77 mm diagonaal || 107 mm diagonaal || 79 mm diagonaal |- | 800 × 240 px WQVGA || 256 × 192 px || 256 × 192 px |- | Kaamera || 0,3 MP || 0,3 MP || – |- | rowspan=3|Ühenduvus || Sisseehitatud 802.11b/g || Sisseehitatud 802.11b/g || Sisseehitatud 802.11b |- | Mikrofon || (ühilduv vaid WEP või avatud võrkudega) || (ühilduv vaid WEP või avatud võrkudega) |- | Infrapuna port || Mikrofon || Mikrofon |- | Mahutavus||Sisemälu 2 GB(1,5 GB võimalik kasutada) || Sisemälu 256 MB || Sisemälu 256 kB |- | rowspan=3|Aku * || 3 – 5 h || 13–17 h madalamail heledustasemel || 15–19 h madalamail heledustasemel |- | 5–8 h DS ühilduvusrežiimis || 4–5 h kõrgeimal heledustasemel || 5–8 h kõrgeimal heledustasemel |- | 1300 mAh || 1050 mAh || 1000 mAh |} (* – tegelik akukestus sõltub ekraani heledusest, Wi-Fi-st, helitugevusest ja 3D-efektide kasutusest) == Tarkvara == Nintendo 3DS operatsioonisüsteem on eelkäijate omast täiustatum: mängust väljumiseks ei pea konsooli sulgema, tarkvara toetab multitegumtööd ja palju muud. Tarkvara saab perioodiliselt uuendusi, mida on võimalik traadita internetiühendust kasutades otse konsooli laadida. Süsteem kasutab sisseehitatud liikumisandurit [[pedomeeter|pedomeetrina]] ja näitab kasutajale statistikat tehtud sammude arvu kohta. Sammude eest annab konsool kasutajale ''Play Coin''e, mille eest saab mängudes osta boonussisu. Nintendo väidab, et konsool kasutab kõrgetasemelist piraatlusvastast tehnoloogiat, mis peaks oluliselt vähendama mängude ebaseaduslikku kopeerimist, mis muutus välkmälu ja failijagamismeetodite arenguga pihukonsoolide turul tõsiseks probleemiks.<ref name="jJXHC" /> Lisaks sellele on kõik Nintendo 3DS konsoolid regionaalselt lukustatud, mis tähendab, et mõnes regioonis ostetud konsooliga saab mängida ainult selles regioonis müüdavaid mänge. Vanemad Nintendo DS ja DS-i mängud pole regioonipiirangutest mõjutatud. ===Eelinstallitud tarkvara=== ; Nintendo 3DS Sound : Rakendus, mille abil saab kuulata mälukaardile salvestatud muusikat ja salvestada heli. Ülemisel ekraanil näidatakse interaktiivseid animatsioone, mis liiguvad muusika rütmis. Kasutaja saab ka muuta heli esitamise kiirust ja kõrgust. ; Nintendo 3DS Camera : Selle rakenduse abil saab teha 2D- ja 3D-fotosid ja neid fotosid kergesti töödelda – näiteks nendele joonistada või lisada seepiaefekti. ; Mii Maker : Mii Makeri abil saab teha [[Mii]] avatare, mida kasutatakse mõningates Nintendo 3DS mängudes. ; Activity Log : Selles rakenduses võib vaadata, milliseid mänge, millal ja kui palju on kasutaja mänginud ja mitu sammu on teatud ajal läbinud. ; StreetPass Mii Plaza : Selles rakenduses näitab kõiki Mii avatare, mida konsool on teiste konsoolidega StreetPass tehnoloogia abil vahetanud. Mida rohkem avatare kohtad, seda rohkem minimänge ja auhindasid on avatud. ; DS Download Play : Download Play abil saab mängida mitut mitme mängijaga mängu, mis laaditakse teiselt konsoolilt traadita ühenduse abil. Nii saab mitu inimest korraga mängida mängu, mis on ostetud neist ainult ühel. ; Internet Browser : Kasutab traadita internetiühendust veebi sirvimiseks. Veebilehitseja on ehitatud Mozilla 5.0 baasil ning saab 120 punkti 450st [http://html5test.com HTML5 testis] ja 92 punkti 100st [[Acid3]] testis. ; Nintendo eShop : Nintendo eShopi abil saab internetist osta ja alla laadida Nintendo 3DS mänge ja lugeda uudiseid veel väljatulemata mängude ja filmide kohta. Erinevalt [[Wii Shop Channel]]ist ja [[DSi Shop]] teenustest kasutatakse Nintendo eShopis punktide asemel reaalset raha. Mängude eest saab maksta krediitkaardiga või kasutades poest ostetud kaarte. Lisaks 3DS mängudele on poes saadaval ka mõned [[Nintendo Game Boy]] ja [[Game Boy Color]] mängud ning ka mõned vanemad mängud, näiteks [[Excite Bike]], mida on uuendatud 3D-graafikaga. ====Mängud==== ; Face Raiders : Face Raiders kasutab konsooli liikumisandureid ja kaameraid, et luua [[augmenteeritud reaalsus]], kus mängija saab tulistada vaenlasi, mis genereeritakse inimeste nägudest tehtud fotode järgi. ; Nintendo 3DS AR Games : Konsooliga tuleb kaasa komplekt AR kaarte, mida kaamerad suudavad tuvastada ja tekitavad augmenteeritud reaalsuse. Komplektis on kuus kaarti. Viiel neist on kuulsate Nintendo arvutimängude tegelaste pildid – [[Mario]], [[Link (videomängu tegelane)|Link]], [[Kirby (tegelane)|Kirby]], [[Pikmin]] ja [[Samus Aran]]. Nende abil saab näha augmenteeritud reaalsuses karakterite kolmemõõtmelisi mudeleid. Kuuendal kaardil on kujutatud küsimärgiga kast mängust [[Super Mario Bros.]], millega saab mängida mõningaid minimänge. AR kaardid ühilduvad ka teiste 3DS mängudega, näiteks Nintendogs + Cats ja Pokédex 3D. ====Tagasiulatuv ühilduvus==== Nintendo 3DS konsooliga saab mängida kõiki varasematele konsoolidele mõeldud mänge. Ühilduvusrežiimis kasutatakse ülemisel ekraanil väiksemat pinda, kuna vanematel konsooli versioonidel olid mõlemad ekraanid ühesuurused. Lisaks sellele pole ühilduvusrežiimis saadaval kõik konsooli operatsioonisüsteemi võimalused – näiteks ei saa mängust väljumata peamenüüsse minna. == Reaktsioonid == 3DS sai pärast väljatulekut enamjaolt positiivset vastukaja. IGN nimetas selle disaini "loomulikuks Nintendo DSi süsteemi arenguks"<ref name="FVa5g" /> ja kiitis 3D-ekraani, kirjeldades seda "terava ja puhtana" ning muljetavaldavalt paremaks eelkäijate omast.<ref name="jZmcf" /><ref name="ign1" /> Kõige tavalisem kaebus on konsooli aku kestvus. Olenevalt helitugevusest, ekraani ereduse astmest, traadita ühendusest ja 3D-efektist on aku kestvus 3–5 tundi või 5–8 tundi DS ühilduvuse režiimis. ===Võimalik terviseoht=== Nintendo teatas avalikult, et 3D-režiim pole mõeldud kuueaastastele ega noorematele lastele, kuna see võib kahjustada nende nägemist.<ref name="reuters1" /> Sellepärast soovitab Nintendo noorematel mängijatel kasutada selle asemel 2D-režiimi ja konsooli seadetes on võimalik 3D-režiim ära keelata. Võimalikku ohtu pole tõestatud ühegi teadusliku uurimusega ja Ameerika Optomeetriaühingu arstid väidavad, et 3D-mängude mängimine mõistlikus koguses ei tekita mingit kahju.<ref name="kotaku2" /> Mõned mängijad on siiski kaevanud peavalude ja uimasuse üle, mida nad kogesid pärast 3D-efektiga mängude mängimist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="iVPR9">{{cite web |url=http://www.e3expo.com/media/86/e3-expo-fact-sheet/ |title=Nintendo to Make 3-D Version of Its DSi Handheld Game |first=Hiroko |last=Tabuchi |date=23. märts 2010 |accessdate=24.04.2010 |quote=It takes place June 15~17, 2010, at the Los Angeles Convention Center. |archive-date=16.01.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100116015556/http://www.e3expo.com/media/86/e3-expo-fact-sheet/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="nnslJ">{{cite web | url = http://www.eurogamer.net/articles/2011-07-28-nintendo-announces-3ds-price-cut | title = Nintendo announces huge 3DS price cut | publisher = Eurogamer}}</ref> <ref name="xcqaa">[http://mynintendonews.com/2011/10/25/nintendo-3ds-nintendo-announces-ice-white-nintendo-3ds-bundle-with-super-mario-3d-land/ Nintendo 3DS: Nintendo Announces Ice White Nintendo 3DS Bundle With Super Mario 3D Land]</ref> <ref name="rO6pg">[http://www.officialnintendomagazine.co.uk/31857/coral-pink-3ds-uk-release-date-first-pictures/ Coral Pink 3DS coming to UK next month, first pictures]</ref> <ref name="KbWI9">{{cite web|url=http://andriasang.com/comype/|title=Record 10 Minutes of 3D Video on 3DS With November Firmware Update|archiveurl=https://archive.today/20120709055735/http://andriasang.com/comype/|archivedate=9.07.2012|access-date=27.11.2011|url-status=live}}</ref> <ref name="I0eJh">{{cite web|last=Leo |first=Jonathan |url=http://www.gamespot.com/news/6333078/3ds-to-receive-right-analog-pad-monster-hunter-report?tag=updates%3Beditor%3Ball%3Btitle%3B9 |title=3DS to receive right analog pad, Monster Hunter – Report – News at GameSpot |publisher=Gamespot.com |date=6. september 2011 |accessdate=1.11.2011}}</ref> <ref name="jJXHC">{{cite web|url=http://www.computerandvideogames.com/255298/news/3ds-fixes-nintendos-piracy-problem-thq/ |title=3DS fixes Nintendo's piracy problem – THQ |first=Tim |last=Ingham |date=9. juuli 2010 |work=[[Computer and Video Games|CVG]] |publisher=Future Publishing |accessdate=16.07.2010 |quote='I actually asked Nintendo to explain the technology and they said it's very difficult to do so because it's so sophisticated,' he [THQ's executive VP of global publishing Ian Curran] continued.}}</ref> <ref name="FVa5g">{{cite web|url=http://ds.ign.com/articles/109/1098014p1.html|title=E3 2010: 3DS: Our First Hands-on|accessdate=10.10.2010|first=Craig |last=Harris| date=15. juuni 2010| publisher=IGN}}</ref> <ref name="jZmcf">{{cite web |url=http://reviews.cnet.com/consoles/nintendo-3ds-cosmo-black/4505-10109_7-34469175.html |title=Nintendo 3DS (Cosmo Black) |publisher=Reviews.cnet.com |date= |accessdate=1.11.2011 |archive-date=3.11.2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211103090503/https://www.cnet.com/reviews/nintendo-3ds-review/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="ign1">{{cite web |url=http://uk.gear.ign.com/articles/115/1155978p2.html |title=IGN Nintendo 3DS Review |publisher=Uk.gear.ign.com |date= |accessdate=1.11.2011 |archive-date=1.10.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111001220354/http://uk.gear.ign.com/articles/115/1155978p2.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="reuters1">{{cite web |url=http://www.reuters.com/article/2011/01/03/us-nintendo-idUSTRE7020UL20110103 |title=Nintendo warns children not to play new player in 3D |publisher=Reuters |date=3. jaanuar 2011 |accessdate=6.01.2011 |archive-date=18.06.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120618192257/http://www.reuters.com/article/2011/01/03/us-nintendo-idUSTRE7020UL20110103 |url-status=dead }}</ref> <ref name="kotaku2">{{cite web |url=http://kotaku.com/5725770/doctors-say-the-3ds-is-safe-potentially-beneficial-to-children |title=Doctors Say The 3DS Is Safe, Potentially Beneficial To Children |publisher=Kotaku |date=5. jaanuar 2011 |accessdate=7.01.2011 |archive-date=24.11.2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181124063548/https://kotaku.com/5725770/doctors-say-the-3ds-is-safe-potentially-beneficial-to-children |url-status=dead}}</ref> }} [[Kategooria:Mängukonsoolid]] 9q76r4gxcxxbwn8fe7j54bheai56sno Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff 0 271766 7241269 7225993 2026-09-24T23:03:34Z Morel 26171 7241269 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wilamowitz.jpg|pisi|Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (1902)]] '''Enno''' (ka '''Emmo''') '''Friedrich Wichard Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff''' ([[22. detsember]] [[1848]] Markowitz ([[Markowice]]) – [[25. september]] [[1931]] [[Berliin]]) oli saksa [[klassikaline filoloog]], eelkõige [[vanakreeka kirjandus]]e spetsialist. Ta oli professor [[Greifswaldi ülikool|Greifswaldi]] (1876–1883), [[Göttingeni ülikool|Göttingeni]] (1883–1897) ja [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikoolis]] (1897–1921). Oma tekstiväljaannete, tekstikriitiliste ja tõlgenduslike uuenduste ning teadusorganisatoorse tegevuse tõttu oli ta oma aja tuntumaid klassikalisi filolooge ning on 20. sajandi alguse klassikalise filoloogia arengule avaldanud väga suurt mõju. [[Preisi Teaduste Akadeemia]] presidendina algatas ta mitmeid suurprojekte, sealhulgas kreeka [[raidkiri|raidkirjade]] jätkväljaande "[[Inscriptiones Graecae]]", mis tänaseni jäädvustab ja avaldab kreekakeelseid inskriptsioone. == Perekond == [[Wilamowitz-Moellendorffid]]e nime viimane pool pärineb [[Generalfeldmarschall]] [[Wichard von Möllendorff]]ilt (1724–1816), kes ise lastetuks jäänuna lapsendas kõrges eas preisi majori Theodor von Wilamowitzi (1768–1837) ning seeläbi kaudselt ka tema kolm poega. Hugo, Ottokar ja Arnold kandsid alates aastast 1815 kuningliku loaga topeltnime ''von Wilamowitz-Moellendorff''. Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff oli mõisnik Arnold von Wilamowitz-Moellendorffi (1813–1888) ja tema naise Ulrike (sündinud Calbo, 1820–1874) viiest lapsest kolmas ning poegadest teine. Tema vennad olid hilisem [[Poseni provints]]i ülempresident [[Hugo von Wilamowitz-Moellendorff]] (1840–1905), [[husaar]] Tello von Wilamowitz-Moellendorff (1843–1903) ning hilisem major Georg Wichard von Wilamowitz-Moellendorff (1852–1910). Tal oli ka õde Maria, kes aga suri varakult (16.–24. november 1847). == Elu == [[Pilt:Gut Markowitz Sammlung Duncker.jpg|pisi|Markowitzi mõis, 1860 ([[Alexander Duncker]]i kogu)]] Wilamowitz veetis lapsepõlve [[Kujawy]]s (saksapäraselt Kujawien) isale kuulunud Markowitzi mõisas (tänapäeval [[Markowice]] [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]).<ref name="WAAb3" /> Ta sai alghariduse koduõpetajalt. 24. aprillil 1862 sai temast kuulsa [[Landesschule Pforta]] (Schulpforta) õpilane. Koolis kohtus Wilamowitz endast vanema [[Friedrich Nietzsche]]ga ning oli sarnaselt temaga eeskujulik õpilane.<ref name="ogsGI" /> Wilamowitz leeritati 28. veebruaril 1864, aga oli kogu elu pigem [[agnostik]]. Koolidirektor [[Karl Ludwig Peter]], kelle juures Wilamowitz elas, ja õpetaja [[Karl August Koberstein]] äratasid temas vaimustuse antiigiuuringute vastu. Wilamowitz luges kreeka ja rooma autoreid, eriti tõmbasid teda ligi kreeka tragöödiakirjanikud. Karl Ludwig Peter soovitas õpilasel lugeda ka [[Theodor Mommsen]]i "Rooma ajalugu", ehkki ta ise oli sellesse suhtunud kriitiliselt. === Õpingud Bonnis ja Berliinis === [[Pilt:Diels Robert Kaibel Wilamowitz.jpg|pisi|Wilamowitz (keskel, kaabuga) koos kaastudengitega (Bonn, suvesemester 1869). Pildil on veel (vasakult) Heinrich Christensen, Hermann Diels, Georg Kaibel, Walther Engel, August Fritzsche (Fritze), Gustav Scholz, Carl Robert ja Hermann Dettmer]] Septembris 1867 sai Wilamowitz Schulpfortast küpsustunnistuse ning suundus [[Bonni Ülikool]]i klassikalist filoloogiat õppima. Seal avaldasid talle suurt mõju nn [[Bonn]]i klassikalise filoloogia koolkonna liikmed [[Otto Jahn]] ja [[Hermann Usener]]. Wilamowitz osales ka kunstiajaloolase [[Anton Springer]]i õppetöös ning õppis kolm semestrit eradotsent [[Johannes Schmidt]]i juures [[sanskrit]]i keelt.<ref name="aNW02" /> Ta kuulas ka filoloogide [[Jacob Bernays]]i ja [[Friedrich Gottlieb Welcker]]i loenguid. Wilamowitz on kiitnud ka ajaloolast [[Heinrich Nissen]]it, kelle üht seminari ta oli külastanud. Õpingute ajal Bonnis sõbrustas Wilamowitz oma eakaaslase [[Hermann Diels]]iga ning sai tuttavaks ka nooremate kaasõpilaste [[Georg Kaibel]]i ja [[Carl Robert]]iga, kellega teda hiljem sidus tugev sõprus. Dielsi, Roberti ning hilisemate gümnaasiumiõpetajate Walther Engeli ja August Fritzschega kohtus Wilamowitz regulaarselt oma Bonni korteris, kus sai kokku üliõpilaste nn ''[[contubernium]]'' ('telkkond').<ref name="aq0up" /> Tugevnev vastasseis Bonni professorite Otto Jahni ja [[Friedrich Wilhelm Ritschl]]i vahel, mis tipnes 1865. aastal nn [[Bonni filoloogitüli]]ga, jagas suurema osa Bonni filoloogiaüliõpilastest kahte leeri. Hulk Bonni üliõpilasi läks koos Ritschliga [[Leipzigi Ülikool]]i, nende hulgas Nietzsche ja [[Erwin Rohde]]. Pärast Jahni surma septembris 1869 suundus Wilamowitz alates 1869/1870 talvesemestrist koos Dielsiga samamoodi traditsioonide poolest rikkasse [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini Friedrich Wilhelmi Ülikooli]], kus tema õpetajaks oli moodsa tekstikriitika pioneere [[Moriz Haupt]]. Seal kaitses ta 28. juulil 1870 väitekirja "Observationes criticae in comoediam Graecam selectae" ("Valitud kriitilised märkused kreeka komöödia kohta"), mille peajuhendaja oli Haupt. === Sõjaväeteenistus, reisid ja tüli Nietzschega === [[Pilt:Rohde Gersdorff Nietzsche-2.JPG|pisi|Vasakult paremale: Erwin Rohde, Carl von Gersdorff ja Friedrich Nietzsche, oktoober 1871]] Veel samal kuul astus Wilamowitz aastasesse vabatahtlikku sõjaväeteenistusse Preisi sõjaväes. Mõni päev varem puhkenud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] osales ta teise kaardiväerügemendi reservpataljoni kaardiväegrenaderina. Tema suureks pettumuseks ei avanenud tal kordagi võimalust end võitluses tõestada.<ref name="OsA3G" /> 20. juulil 1871, mõni kuu pärast sõja lõppu, lõppes Wilamowitzi aastane sõjaväeteenistus ning ta naasis Berliini. Sel perioodil kohtus ta esmakordselt isiklikult kuulsa ajaloolase [[Theodor Mommsen]]iga, kellele meeldis Wilamowitzi töö ning kes mõni aasta hiljem tegi talle ülesandeks manalateele läinud Moritz Haupti kirjutiste kogumiku ("Kleine Schriften") väljaandmise. Augustis 1872 võttis Wilamowitz koos Georg Kaibeliga ette pooleteistaastase õppereisi Itaaliasse ja Kreekasse, mille kestel ta kopeeris arvukalt käsikirju. 1872. aastal tekkis konflikt Friedrich Nietzschega. Nietzsche, kes oli alates 1869. aastast professor Baselis, oli 1872. aasta maikuus avaldanud kirjutise "[[Tragöödia sünd muusika vaimust]]" ja sellega valla päästnud avaliku vaidluse. Tegemist oli [[Euripides]]e põlastamisega, kelle arvele Nietzsche pani tragöödia hävingu. Nietzsche pani toonase filoloogia klassitsistliku või historitsistliku lähenemise vastu intuitiivse, irratsionaalse elemendi. Saksamaa etableerunud filoloogid eirasid Nietzsche rünnakut, kuna nad ei võtnud tema tööd tõsiselt; ka Nietzsche poolt austatud professor Ritschl distantseeris end sellest kirjutisest. Ainus avalik kriitika filoloogide seast tuli noorelt Wilamowitzilt, kes väljendas end mais 1872 [[Rudolf Schöll]]i õhutusel loodud poleemilises kirjatükis "Zukunftsphilologie!" ("Tulevikufiloloogia!") nii:<ref name="DBE1" /> "härra Nietzsche ei esine ju teadusliku uurijana: intuitsiooni teel saadud tarkust esitatakse osalt kantslistiilis, osalt põhjendusega, mis on liigagi omane ajakirjanikele." Poleemikale, millega Wilamowitz Nietzsche filoloogia vaatenurgast ebapuhast teaduslikku lähenemist ilma selle teesidesse sisuliselt süvenemata kritiseeris, Nietzsche ei reageerinud. Tema sõber Erwin Rohde aga avaldas vastuseks kirjutise "Afterphilologie", milles ka tema Wilamowitziga lihtsalt polemiseeris; avaliku kirja kirjutas ka [[Richard Wagner]]. Veebruaris 1873 ilmus Wilamowitzi vasturepliik "Zukunftsphilologie!, zweites Stück. Eine erwidrung auf die rettungsversuche für Fr. Nietzsches ‚Geburt der Tragoedie‘". Sellega lõppes tüli ilma üksmeelt saavutamata. Erialateadlased jälgisid vaidlust vaikimise ja peavangutusega. Suuremalt jaolt Wilamowitzi ja Rohde esitatud kirglikke vastastikuseid süüdistusi iseloomustas teineteisest möödarääkimine ning poleemiline põhiteemade vältimine.<ref name="TqWw5" /> Nietzsche pöördus oma sümpaatiat järgides lõplikult klassikalisest filoloogiast eemale, mida Wilamowitz tervitas. Alles aastakümneid hiljem avaldus Nietzsche valdkondadeülene mõju, sellal kui Wilamowitzi antiklassitsistliku vaatenurga tõrjus alates 1920. aastatest kõrvale nn [[kolmas humanism]]. 50 aastat hiljem kirjutatud "Mälestustes" põhjendab Wilamowitz oma poleemilise kirjutise loomist eelkõige vajadusega tuua esile Nietszche filoloogia vaatenurgast sobimatu lähenemisviis, aga ka muu hulgas Nietzsche terava poleemikaga Wilamowitzi poolt austatud Otto Jahni suhtes tolle kriitilise suhtumise pärast Richard Wagnerisse. 1873. aasta aprillis sai Wilamowitzist [[Rooma]]s [[Saksa Arheoloogiainstituut|Saksa Arheoloogiainstituudi]] korrespondentliige. Seal tugevdas ta kontakte Kaibeli ja Robertiga ning sai sõbraks oma hilisema Göttingeni kolleegi [[Friedrich Leo]]ga. Lisaks muutusid reeglipäraseks kontaktid Theodor Mommseniga, kellega Wilamowitzil oli kogu elu kestev usalduslik, ehkki pingeline suhe.<ref name="DBE1" /> Erutus, mida [[Heinrich Schliemann]] sel ajal oma nn [[Priamose aare|Priamose aarde]] leidmisega põhjustas, sai vastukaja ka Roomas. Teadusmaailma fantaasiale ja sarkasmile andis tiivad eriti lugu Schliemanni naisest, kes olevat aarde oma salli sees valvuritest mööda smugeldanud. Saksa Arheoloogiainstituudi 1873. aasta jõulupeol riietas Wilamowitz end Schliemanni naiseks ja taasesitas kõigi rõõmuks selle stseeni.<ref name="m8irl" /> Hilisematel aastatel ta kahetses seda "sündsusetut travestiat".<ref name="mbdKX" /> === Õppetöö === Pärast reise pühendus Wilamowitz Berliinis habilitatsioonile, mille ta saavutas 30. juulil 1875 Theodor Mommsenile pühendatud tööga "Analecta Euripidea". 7. augustil 1875 pidas ta ametisseastumisloengu. ==== Greifswald ==== [[Pilt:Wilamowitz Young.jpg|pisi|Wilamowitz Greifswaldis (1878)]] Wilamowitz loobus kutsest [[Breslau Ülikool]]i erakorralise professori kohale ning läks selle asemel 1876. aasta lihavõtete ajal [[Eduard Hiller]]i järeltulijana [[Greifswaldi ülikool|Greifswaldi ülikooli]], saades koha, mis oli tegelikult olnud mõeldud Friedrich Nietzschele. Greifswaldi jäi ta kuni 1883. aastani. 20. septembril 1878 abiellus Wilamowitz [[Charlottenburg]]is Theodor Mommseni vanima tütre, 23-aastase Marie Mommseniga (1855–1936). Wilamowitz kirjutas hiljem, et abieluga "algas uue parem elu".<ref name="86Scr" /> Paaril sündis kolm poega ja neli tütart: Dorothea (1879–1972), Adelheid (1881–1954), Gottfried Hermann (*/† 1882), [[Tycho von Wilamowitz-Moellendorff|Tycho]] (1885–1914), Hermann (1887–1938) ja Hildegard (1892–1989). Tycho kaksikõde suri nädal pärast sündi.<ref name="Familienfeier" /> Greifswaldis tundis Wilamowitz end ebamugavalt kahel põhjusel: linn ja ülikool olid väikesed ja tema jaoks unised, kolleegide hulgas aga oli ta oma terava tooni ja halastamatu kriitika tõttu isolatsioonis, eriti kuna ta näiteks ajaloolase [[Otto Seeck]]iga, keda Mommsen oli talle soovitanud, läbi ei saanud. Tema esimesed suuremad publikatsioonid ei pälvinud soovitud tähelepanu. Samal ajal tegeles Wilamowitz koos kolleegi [[Adolph Kießling]]iga sarja "[[Philologische Untersuchungen]]" väljaandmisega, mida aastail 1880–1925 ilmus 30 köidet,<ref name="M2ycf" /><ref name="DrägerKern" /> samuti aitas ta Mommsenit tolle "Rooma ajaloo" 5. köite ettevalmistamisel. Ta avaldas ka artikleid ajakirjades [[Philologus]] ja [[Hermes (ajakiri)|Hermes]]; viimase sisu suunasidki Mommsen ja Wilamowitz. Pärast 1881. aastal tekkinud tüli ajakirja toimetaja [[Emil Hübner]]iga värbas Wilamowitz Hermese uuteks toimetajateks oma õpinguaegsed sõbrad Carl Roberti ja Georg Kaibeli.<ref name="8gvrR" /> ==== Göttingen ==== [[Pilt:Wilamowitz Sauppe.jpg|pisi|Wilamowitz (vasakul) ja [[Hermann Sauppe]] Göttingenis, talvesemester 1887/88. Sauppe oli Otto Jahni sõber]] Greifswaldist lahkumise tegi võimalikuks Wilamowitzi sõbrast ministeeriumiametniku [[Friedrich Althoff]]i abil saadud kutse [[Göttingeni Ülikool]]i 1883. aasta juulis. 1883. aasta talvesemestril läks Wilamowitz emeriteerunud [[Ernst von Leutsch]]i järetulijana Göttingeni. Wilamowitzi õhutusel kutsuti Greifswaldi tema järeltulijaks Georg Kaibel. Juba 1877, kui Göttingeni Ülikooli klassikalise filoloogia õppetool oli vabaks jäänud, arutas ülikooli juhtkond Erwin Rohde ja [[Karl Dilthey]] kõrval Wilamowitzi kandidatuuri. Kuna Ernst von Leutsch oli Wilamowitzi värbamise vastu, kutsuti professoriks Dilthey.<ref name="71K0E" /> Kuna Leutsch ja Sauppe ei saanud vanuse tõttu väga palju õppetöös osaleda ja Dilthey oli sageli haige, püüdis Wilamowitz Göttingeni kutsuda kompetentseid kolleege. 1889 tulid Göttingeni Friedrich Leo ja [[Wilhelm Meyer]]. Ajaloolase [[Christian August Volquardsen]]i ebakompetentsuse tõttu tegeles Wilamowitz ka antiikajaloo-alase õppetööga. Pärast pikki püüdlusi vahetas Volquardsen 1897 viimaks kohad Kieli ajaloolase [[Georg Busolt]]iga, kes õpetas ja töötas Göttingenis kuni oma surmani (1920). Göttingenis veedetud aega hindas Wilamowitz hiljem sageli kui oma elu õnnelikemat.<ref name="xqCDB" /> Suhted kolleegidega, eelkõige [[Hermann Sauppe]] ja Freidrich Leoga, aga ka Althoffi kaasabil 1892. aastal tööle võetud [[Vana Testament|Vana Testamendi]] uurija [[Julius Wellhausen]]iga, olid väga head. Viimasele, kes oli olnud tema kolleeg Greifswaldis, pühendas Wilamowitz 1884. aastal raamatu "Homerische Untersuchungen". Göttingenis olles sai Wilamowitz mitmeid kutseid teistesse ülikoolidesse, millest kõigist ta loobus: 1885 [[Straßburgi Ülikool|Straßburgi]], 1886 [[Heidelbergi Ülikool|Heidelbergi]] ja 1889 [[Bonni Ülikool]]i. Bonni kutsuti teda surnud [[Eduard Lübbert]]i järglaseks. Juba 1880 arutati Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Wilamowitzi kandidatuuri 1877 surnud [[Friedrich Heimsoeth]]i järglasena, ent finantsilistel põhjustel otsustati Lübberti kasuks. Õppeaastal 1891/1892 oli Wilamowitz Göttingeni Ülikooli prorektor. Jaanuaris 1892 valiti ta Göttingeni Kuningliku Teaduste Seltsi (hilisema [[Göttingeni Teaduste Akadeemia]]) korraliseks liikmeks ning pärast Hermann Sauppe surma septembris 1893 sai Wilamowitzist 1894. aastal seltsi sekretär. Samal aastal nimetati ta Saksa Arheoloogiainstituudi korraliseks liikmeks. ==== Berliin ==== Juba alates 1895. aastast püüdis Friedrich Althoff Berliinis saavutada seda, et Wilamowitz kutsutaks Berliini Ülikooli professoriks. Tema õpinguteaegne sõber Hermann Diels, kes oli sealsamas alates 1882 erakorraline, alates 1886 korraline professor, toetas neid pingutusi. Ühelt poolt tundis Wilamowitz süüd Göttingenist lahkumise pärast, ent olulisemaks takistuseks oli Berliini professorite [[Ernst Curtius]]e, [[Adolf Kirchhoff]]i ja [[Johannes Vahlen]]i vastuseis.<ref name="berufungspolitik" /> Alles pärast Curtiuse surma juulis 1896 sai Wilamowitz võtta vastu Berliini Ülikooli professorikoha alates 1897. aasta suvesemestrist. Nagu 1883 Greifswaldis, soovitas ta Göttingeni professoriks enda asemel Georg Kaibelit. Berliinis oli Wilamowitzi teaduslik tegevus väga aktiivne. Ta tegutses Mommseni eeskujul rahvusvahelise teadusorganisaatori ja vahendajana. Tänu Althoffi eestkostele kuulus Wilamowitzi õppetooli töötingimuste hulka vabastus eksamite vastuvõtmisest, aga ka muinasteaduste instituudi asutamine, mille eesotsas olid Wilamowitz ja Diels, samuti reeglipärased avalikud loengud, mida Wilamowitz pidas igal esmaspäeval ja neljapäeval ning mille külastatavus oli alati hea. Peale selle toimus tema Berliini Westendis asunud elukohas (aadressil Eichenallee 12, kus ta oli filosoof [[Leonard Nelson]]i vanemate naaber) iga kahe nädala järel kokkusaamine, mille käigus loeti kreeka alliktekste ning mida kutsuti "Graeca". 1899 sai Wilamowitzist Saksa Arheoloogiainstituudi juhatuse liige. [[Preisi Teaduste Akadeemia]], mille korrespondentliikmeks Wilamowitz oli saanud 1891, valis ta 1899 pärast [[Heinrich Kiepert]]i surma korraliseks liikmeks. Wilamowitz mängis akadeemias olulist rolli ning võttis 1902 üle selle juhtimise. [[Pilt:Liebermann Wilamowitz.jpg|pisi|Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff. [[Max Liebermann]]i [[litograafia]], mis on loodud 1915. aastal preisi patriootide portreeseeria raames<ref name="WD0MS" />]] Saatuse löögiks oli Wilamowitzi lähedase sõbra Georg Kaibeli surm 1901. aastal. Vaid kaks aastat hiljem suri kõrges eas Mommsen. Wilamowitz jätkas nendele kaotustele vaatamata katkematult tööd. 1910 nimetati ta valitsuse salanõunikuks. Ta pidas külalisloenguid [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi]] (1908) ja [[Uppsala Ülikool]]is (1912). Talvesemestril 1912/1913 loobus ta külalisprofessuurist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kuna ta ei pidanud sealset isikkoosseisu piisavalt kõrgetasemeliseks. Aprillis 1913 võttis ta osa kolmandast rahvusvahelisest ajaloolaste kongressist [[London]]is, 1915/1916. õppeaastal oli ta Berliini Ülikooli rektori ametis. === Vanadusaastad === Otsustavaks sündmuseks sai Wilamowitzi jaoks [[Esimene maailmasõda]]. Suurmaaomaniku rangelt konservatiivse pojana oli ta tulvil patriotismi oma Preisi isamaa suhtes. Ta pidas patriootilisi ettekandeid, mis ilmusid 1915 ka trükis. Aastal 1914 koostati tema initsiatiivil "[[:de:s:Erklärung der Hochschullehrer des Deutschen Reiches|Erklärung der Hochschullehrer des Deutschen Reiches]]", ta oli ka "[[93 manifest]]i" üks allkirjastajaist. Samal ajal langes ta poeg Tycho idarindel. Wilamowitzi suhtumine ja tegevus mõjus kohati halvasti tema renomeele välismaal. Aastal 1915 ei võetud teda Pariisi organisatsiooni [[Académie des Inscriptions et Belles-Lettres]] liikmeks. Wilamowitzi suhtumine sõjasse muutus, kui ta tajus moodsa hävitussõja ulatust. Aastal 1917/1918 kuulus Wilamowitz [[Preußisches Herrenhaus]]i ([[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] parlamendi esimesse kotta). [[Wilhelm II]] juhitud riigi kokkuvarisemine 1918 ning sõprade Dielsi ja Roberti surm 1922 tekitas temas kibestumust. Tema loengud olid toona pettumuse tõttu kaotanud varem tavapärase emotsionaalsuse, avalikke loenguid ja ettekandeid ei pidanud ta enam peaaegu üldse.<ref name="Gnomon" /> Emeriteerumist aastal 1921 pidas ta liiga varaseks ja ebaõiglaseks. Wilamowitzi järeltulija õppetoolil oli ta õpilane [[Werner Jaeger]] (1888–1961), kes oli küll juba mitmes mõttes oma õpetajast eemaldunud. Sellest hoolimata pidas Wilamowitz jätkuvalt ülikoolis loenguid, kuni tervis seda enam ei võimaldanud.<ref name="1Luyq" /> 1925. aastal esines ta ettekannetega [[Kopenhaagen]]is. 1928 õnnitlesid ajakirjad Philologus, Hermes, Die Antike ja [[Gnomon (ajakiri)|Gnomon]] teda 80. sünnipäeval, Berliini üliõpilased korraldasid tema auks tõrvikurongkäigu. [[Pilt:Gedenktafel Eichenallee 12 (Weste) Ulrich von Wilamowitz-Moellendorf.jpg|pisi|Mälestustahvel Wilamowitzi elukohas Berliini Westendis (Eichenallee 12)]] 1927. aasta paiku hakkas Wilamowitzi tervis kiiresti halvenema. Septembris pidas ta oma viimase ettekande Göttingeni filoloogide kokkutulekul.<ref name="gPPbb" /> Tema viimane suurem töö on "Glaube der Hellenen", mis oli vastus Hermann Useneri teosele "Götternamen" (Bonn 1896). Neeruhaigus oli Wilamowitzi voodisse aheldanud, nii et ta dikteeris raamatu valuvaigistite mõju all olles oma tütrele Dorotheale, kes oli alates 1905 abielus epigraafiku [[Friedrich Hiller von Gaertringen]]iga. 1929 pidi Wilamowitz töö katkestama; raamatu andis välja epigraafik [[Günther Klaffenbach]]. 17. ja 18. juulil 1931 võttis Wilamowitz viimast korda osa Saksa Arheoloogiainstituudi koosolekust. 25. septembril suri Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff 83. eluaastal, olles olnud mitu kuud koomas. Tema soovil maeti ta vabahärra von Wilamowitz-Moellendorffi perekonnaplatsile Möllendorffis (tänapäeval [[Wymysłowice]] [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]), kuhu ta poeg Hermann urni isa tuhaga viis ja kus see koos ta naise tuhaga puhkab poeg Tychole püstitatud kenotaafi kõrval. Hauakoha eest on hoolt kandnud ümbruskonna õpilased ja üliõpilased.<ref name="Familienfeier" /><ref name="5QYlP" /> ==Mõju ja tähtsus== Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff avaldas klassikalise filoloogia arengule mõju mitmel moel. Tema teeneid on raske ülehinnata: ta kasutas [[Friedrich August Wolf]]i tekstikriitika-alaseid ideid [[vanakreeka tragöödia]] ja [[bukoolika]] käsitlemisel, temalt pärinevad arvukad editsioonid, kommentaarid ja tõlked tragöödiast, komöödiast, [[Platon]]ist, [[arhailine kreeka lüürika|arhailisest]] ja [[hellenistlik lüürika|hellenistlikust lüürikast]]. Tema teos "Griechische Verskunst" ("Kreeka värsikunst") viis uurimistöö selles vallas uutele, veel tänagi kehtivatele alustele.<ref name="gjaeger" /> Kokkuvõttes on klassikaline filoloogia Wilamowitzile tänu võlgu eel- ja järelklassikaliste autorite kui uurimisobjektide "avastamise" eest, nagu ka arheoloogia, papüroloogia, võrdleva keeleteaduse, epigraafika ja vana ajaloo tulemuste ja meetodite sidumise eest filoloogilise tööga.<ref name="Gnomon" /> === Teaduspoliitika ja teadusorganisatoorne tegevus === Ministeeriumidirektori Friedrich Althoffi nõuandjana oli Wilamowitzil suur mõju sellele, keda Preisimaa kõrgkoolides mingile ametikohale kutsuti. Nii juhtis ta oma sõbra Kaibeli karjääri ja takistas hävitava retsensiooniga filoloog [[Paul Cauer]]i akadeemilist töökäiku. Wilamowitzi tegevuse kohta retsensendina võib täpsemalt lugeda Althoffile saadetud kirjade kogumikus"Berufungspolitik innerhalb der Altertumswissenschaft im wilhelminischen Preußen" (Frankfurt am Main, 1989).<ref name="berufungspolitik" /> Teadusorganisaatorina püüdis Wilamowitz arendada koostööd nii kodu- kui välismaal.<ref name="OCv9B" /> Ta algatas Friedrich Leo juhitud "[[Thesaurus Linguae Latinae]]" leksikoniprojekti, mille raames valmib alates 1894. aastast antiikaja ladina keele põhjalik sõnaraamat. Ta saavutas selle, et Preisi Teaduste Akadeemia jätkas kreeka inskriptsioonide editeerimist, mille tulemusel loodi väljaande "[[Corpus Inscriptionum Graecarum]]" järeltulijana sari "[[Inscriptiones Graecae]]". Wilamowitz osales aktiivselt ka ladinakeelse kristliku korpuse "[[Corpus scriptorum ecclesiasticorum Latinorum]]" väljaandmisel, pöörates seejuures suurt tähelepanu projekti filoloogilisele poolele. Alates 1926. aastast oli ta [[Lund]]is ilmunud retsensiooniajakirja [[Litteris]] kaastoimetaja. Ta osales ka [[eelsokraatikud|eelsokraatikute]] fragmentide kogumiku "[[Die Fragmente der Vorsokratiker]]" väljaandmises. === Õpetamistegevus === Loengutes ja ettekannetes haaras Wilamowitz kuulajaid kaasa oma karisma, sõnaosavuse ja nakkava antiigivaimustusega. Tema arvukate õpilaste hulka kuulusid näiteks [[Werner Jaeger]], [[Eduard Fraenkel]], [[Hermann Fränkel]], [[Paul Friedländer]], [[Johannes Geffcken]], [[Alfred Gercke]], [[Felix Jacoby]], [[Paul Maas]], [[Max Pohlenz]], [[Karl Reinhardt]], [[Wolfgang Schadewaldt]], [[Eduard Schwartz]] ja [[Ludwig Traube]].<ref name="QjA0S" /> Anglosaksi maailmas avaldasid Wilamowitz ideed klassikalisest filoloogiast kui etableerunud teadusalast mõju eelkõige [[Gilbert Murray]]le Suurbritannias ja [[Basil Lanneau Gildersleeve]]'ile Ameerika Ühendriikides, mistõttu teda saab vähemalt USAs pidada selle eriala aluspanijaks. Mõned Wilamowitzi õpilased (Eduard Fraenkel, Hermann Fränkel, Jacoby, Jaeger ja Maas) pidid [[natsionaalsotsialism]]i perioodil Saksamaalt emigreeruma ning tugevdasid seeläbi klassikalise filoloogia arengut USAs ja Suurbritannias. {{pooleli}} == Kirjutisi == * "In wieweit befriedigen die Schlüsse der erhaltenen griechischen Trauerspiele? Ein ästhetischer Versuch [1867]". Edited by William M. Calder III, Leiden 1974. * "Observationes criticae in comoediam Graecam selectae" (dissertatsioon), Berlin: Schade 1870. * "Analecta Euripidea" (habilitatsiooniväitekiri), Berlin: Borntraeger 1875. * "Aus Kydathen", Berlin 1880. * "Antigonos von Karystos", Berlin: Weidmann 1881. 2. väljaanne 1966. * "Homerische Untersuchungen", Berlin: Weidmann 1884. * "Aristoteles und Athen", Berlin: Weidmann 1893. 2 köidet. 3. väljaanne 1985. * "Einleitung in die attische Tragödie (Euripides Herakles erklärt, Bd. 1)." Berlin: Weidmann 1889. * "Die Textgeschichte der griechischen Lyriker", Berlin: Weidmann 1900. 2. väljaanne 1970. * "Reden und Vorträge", Berlin: Weidmann 1901. 4., ümbertöötatud väljaanne 1925–1926. * "Griechisches Lesebuch", Berlin: Weidmann 1902. 2 köidet. * "Die Textgeschichte der griechischen Bukoliker", Berlin: Weidmann 1906. * "Einleitung in die griechische Tragödie", Berlin: Weidmann 1907. Muutmata ümbertrükk väljaandest "Euripides Herakles," Band 1, Kapitel 1–4. * Paul Hinneberg (toim.): "Die Kultur der Gegenwart". Wilamowitzilt pärinevad selles sarjas alljärgnevad köited: ** "Die griechische und lateinische Literatur und Sprache", Berlin: Teubner 1907. 2., parandatud ja täiendatud väljaanne. 3., tugevalt parandatud ja täiendatud väljaanne 1912. Ümbertrükk 1995. ** "Staat und Gesellschaft der Griechen und Römer", Berlin: Teubner 1910. 2. väljaanne 1923. Ümbertrükk 1979. * "Sappho und Simonides: Untersuchungen über griechische Lyriker", Berlin: Weidmann 1913. Ümbertrükk 1966, 1985. * "Aischylos: Interpretationen", Berlin: Weidmann 1914. 2. väljaanne Zürich/ Dublin 1967. * "Reden aus der Kriegszeit", Berlin: Weidmann 1915. * "Die Ilias und Homer", Berlin: Weidmann 1916. 3. väljaanne 1966. * "Der griechische und der platonische Staatsgedanke", Berlin: Weidmann 1919. * "Platon. Leben und Werke/ Beilagen und Textkritik", Berlin: Weidmann 1919. 2 köidet. 2. väljaanne 1920, 3. väljaanne 1929, 4. väljaanne 1948, 5. väljaanne 1969, ümbertrükk 1992. * "Griechische Verskunst", Berlin: Weidmann 1921. 3. väljaanne 1975. * "Geschichte der Philologie", Berlin/Leipzig: Teubner 1921. Leipzig 1959. Stuttgart/Leipzig 1998. (Tõlge inglise keelde: "History of classical scholarship", translated from the German by Alan Harris. Edited with Introduction and Notes by [[Hugh Lloyd-Jones]], London 1982.) * "Hellenistische Dichtung in der Zeit des Kallimachos", Berlin: Weidmann 1924. 2 köidet. 2. väljaanne 1973. * "Die Heimkehr des Odysseus: Neue homerische Untersuchungen", Berlin: Weidmann 1927. * "Erinnerungen 1848–1914", Leipzig: Koehler 1928. (Tõlge inglise keelde: "My recollections, 1848–1914", tõlkinud George Chatterton Richards, London 1930.) * "Kyrene". Berlin: Weidmann 1928. * "Der Glaube der Hellenen", 2 köidet. Berlin: Weidmann 1931–1932. 2. väljaanne Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1955, ümbertrükid 1959, 1984, 1994. * "Kleine Schriften", toim. Paul Maas jt. Berlin: Weidmann 1935–1972. 6 köidet. * Friedrich Hiller von Gaertringen (toim.): "ΕΛΕΓΕΙΑ [ELEGEIA]", Berlin 1938. === Kriitilised väljaanded ja tõlked === * "Callimachi hymni et epigrammata", Berlin: Weidmann 1882. 2. väljaanne 1897. * "Aischylos Agamemnon Griechischer Text und deutsche Übersetzung", Berlin: Weidmann 1885. * "Isyllos von Epidauros", Berlin: Weidmann 1886. * "Euripides Herakles", Berlin: Weidmann 1889. 3 köidet. 2. väljaanne 1895. 3. väljaanne 1910. 4. väljaanne 1959. * "Euripides Hippolytos. Griechisch und deutsch", Berlin: Weidmann 1891. * (koos Georg Kaibeliga): "Aristotelis Politeia Athēnaiōn", Berlin: Weidmann 1891. 3. väljaanne 1898. * "Orestie: Griechisch und deutsch", Berlin: Weidmann 1896. * "Bakchylides", Berlin: Weidmann 1898. * "Griechische Tragoedien", Berlin: Weidmann, alates 1899. 14 köidet. * "Die Reste des Landmannes von Menandros", Berlin: 1899. * "Adonis / Bion von Smyrna. Deutsch und Griechisch", Berlin: Weidmann 1900. * "Der Timotheos-Papyrus gefunden bei Abusir am 1. Februar 1902", Leipzig: Hinrichs 1903. * "Bucolici graeci", Oxford: Clarendon Press 1905. * Wilhelm Schubart, Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (toim.): "Epische und elegische Fragmente", Berlin: Weidmann 1907. * "Aeschyli tragoediae", Berlin: Weidmann 1914. [[Editio minor]] 1915. * "Pindaros", Berlin: Weidmann 1922. 2. väljaanne 1966. * "Menander: Das Schiedsgericht", Berlin: Weidmann 1925. Ümbertrükk 1958. ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="WAAb3">Paul Dräger: ''An der Geburtsstätte und am Grabe Ulrich von Wilamowitz-Moellendorffs. Eine Dokumentation zu seinem 150. Geburtstag.'' In: ''Gymnasium'' 106, 1999, lk 97–151. Włodzimierz Appel (toim.): ''"Origine Cujavus". Beiträge zur Tagung anläßlich des 150. Geburtstags Ulrich von Wilamowitz-Moellendorffs (1848–1931)'' (= ''Xenia Toruniensia.'' 4). Toruń 1999.</ref> <ref name="ogsGI">Vaata: ''Die Großen Deutschen'', Band 5, lk 416.</ref> <ref name="aNW02">Schmidti tunnustas ta 1928. aastal avaldatud mälestusteraamatus ''Erinnerungen 1848–1914''.</ref> <ref name="aq0up">[[Otto Kern]]: ''Hermann Diels und Carl Robert''. Leipzig 1927, lk 33.</ref> <ref name="OsA3G">Vt autobiograafia ''Erinnerungen 1848–1914. IV. Krieg'', Berlin 1928, lk 105–126.</ref> <ref name="DBE1">''Deutsche Biographische Enzyklopädie'', Band 10 (1999), lk 494.</ref> <ref name="TqWw5">''Der Streit um Nietzsches "Geburt der Tragödie". Die Schriften von E. Rohde, R. Wagner, U. v. Wilamowitz-Möllendorff'' [sic]. Zusammengestellt und eingeleitet von Karlfried Gründer, Hildesheim 1969; [[Joachim Latacz]], ''Fruchtbares Ärgernis: Nietzsches ‚Geburt der Tragödie’ und die gräzistische Tragödienforschung'' (= ''Basler Universitätsreden.'' 94. Heft). Basel 1998.</ref> <ref name="m8irl">''Erinnerungen 1848–1914'', lk 148.</ref> <ref name="mbdKX">Detailne kirjeldus: William M. Calder III: ''Wilamowitz on Schliemann''. In: ''Philologus'' 124 (1980), lk 146–151.</ref> <ref name="86Scr">Wilamowitz, ''Erinnerungen 1848–1914'', lk 178.</ref> <ref name="Familienfeier">Paul Dräger: ''Eine Familienfeier im Hause Wilamowitz (28. Juni 1925).'' In: ''Eikasmos'' 19, 2008, lk 397–450.</ref> <ref name="M2ycf">Paul Dräger: ''Die ambivalente Freundschaft: Wilamowitz und Adolf Kießling.'' In: ''Wilamowitz in Greifswald.'' Hildesheim 1998, lk 216–261.</ref> <ref name="DrägerKern">Paul Dräger, [[Otto Kern]]: ''Wilamowitz in Greifswald.'' In: ''Eikasmos'' 14, 2003, lk 331–392.</ref> <ref name="8gvrR">Greifswaldi-aja kohta vaata ka Wilamowitz, ''Erinnerungen,'' lk 178–197, samuti [[William M. Calder III]] [jt] (toim.): ''Wilamowitz in Greifswald. Akten der Tagung zum 150. Geburtstag Ulrich von Wilamowitz-Moellendorffs in Greifswald, 19.–22. Dezember 1998'' (= ''[[Spudasmata]].'' 81). Hildesheim [etc.] 2000.</ref> <ref name="71K0E">[[Jochen Bleicken]]: ''Die Herausbildung der Alten Geschichte in Göttingen.'' In: [[Carl Joachim Classen]] (toim.): ''Die klassische Altertumswissenschaft an der Georg-August-Universität Göttingen: Eine Ringvorlesung zu ihrer Geschichte.'' Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen 1989, lk 117,&nbsp;m. 44.</ref> <ref name="xqCDB">Wilamowitz, ''Erinnerungen'', lk 239</ref> <ref name="berufungspolitik">''Berufungspolitik innerhalb der Altertumswissenschaft im wilhelminischen Preußen'', Frankfurt am Main, 1989, lk 112&nbsp;j.&nbsp;m. 475.</ref> <ref name="WD0MS">Vrd. Wilt Aden Schröder, Wilamowitz-Bildnisse, ''[[Philologus]]'' 151, 2007, lk 335–374.</ref> <ref name="Gnomon">Vt järelehüüet ajakirjas ''Gnomon'' 7 (1931), lk 557–560. Vrd ka esimese avaldatud loenguga: ''U.v.W.-M.: Homers Ilias (Vorlesung WS 1887/1888 Göttingen)'', herausgegeben und kommentiert von Paul Dräger, Hildesheim [etc.] 2006, 2., täiendatud väljaanne 2008; seal lk 17–30: ''Wilamowitz als Lehrer''. Retsensioonid: Edith Foster, ''[[Bryn Mawr Classical Review]]'' 2007-02-35 ([http://ccat.sas.upenn.edu/bmcr/2007/2007-02-35.html online]); Herbert Bannert, ''[[Wiener Studien]]'' 120, 2007, lk 297–300; William M. Calder III, ''Classical Review'' 58, 2008, lk 302–304. Vt ka [[Walther Ludwig]]: ''Ulrich von Wilamowitz-Moellendorffs unbekannte Vorlesung "Einleitung in die Philologie"''. In: ''Studien zur Philologie und zur Musikwissenschaft'', Göttingen 2009 (''Abhandlungen der Akademie der Wissenschaften'', Neue Folge: Band 7). lk 53–102.</ref> <ref name="1Luyq">Vt: ''Die Großen Deutschen'', Band 5, lk 418.</ref> <ref name="gPPbb">''[[:de:s:Geschichte der griechischen Sprache|Geschichte der griechischen Sprache]]'', ilmus trükis Weidmanni kirjastuse kaudu 1928.</ref> <ref name="5QYlP">D. Alfred Fischer: ''Rede am Sarge von Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff'', hg. von Paul Dräger, ''Eikasmos'' 11, 2000, lk 381–400.</ref> <ref name="gjaeger">Gerhard Jäger: ''Einführung in die klassische Philologie'', München 1975, lk 25 j.</ref> <ref name="OCv9B">[[Wolfhart Unte]]: ''Wilamowitz als wissenschaftlicher Organisator''. In: ''Wilamowitz nach 50 Jahren''. Darmstadt 1985, lk 720–770.</ref> <ref name="QjA0S">Õpilaste loetelusid vt R. L. Fowler, ''Classical Scholarship – A Biographical Encyclopedia'', 1990, lk 511; [[Friedrich Solmsen]], ''Wilamowitz in his Last Ten Years''. In: ''Greek, Roman and Byzantine Studies'' 20 (1979), lk 92–92; [[Walther Ludwig]], ''Würzburger Jahrbücher'', Neue Folge, Band 12 (1986), lk 232; [[Joachim Latacz]], ''Reflexionen Klassischer Philologen auf die Altertumswissenschaft der Jahre 1900–1930''. In: [[Hellmut Flashar]], ''Altertumswissenschaft in den 20er Jahren: Neue Fragen und Impulse'', Stuttgart 1995, lk 41–64.</ref> }} {{JÄRJESTA:Wilamowitz-Moellendorff, Ulrich Von}} [[Kategooria:Saksa klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Greifswaldi ülikooli professorid]] [[Kategooria:Berliini Humboldti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Punase Kotka II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] [[Kategooria:Surnud 1931]] qhng162mkq4qjp22gby65k0o8w49pfy Franco Alfano 0 273704 7241551 6655787 2026-09-25T10:55:36Z VillaK 44375 7241551 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Franco Alfano circa 1919 Emporium.jpg|pisi|Franco Alfano umbes 1919.]] '''Franco Alfano''' ([[8. märts]] [[1875]] Posillipo – [[27. oktoober]] [[1954]] [[Sanremo]]) oli itaalia helilooja. Franco Alfano sündis [[Napoli]] lähedal [[Posillipo]]s. Ta õppis Napolis klaverit [[Alessandro Longo]] ja kompositsiooni [[Paolo Serrao]] ning [[Leipzigi konservatoorium]]is [[Hans Sitt]]´i ja [[Salomon Jadassohn]]i juures. Alates 1896. aastast reisis pianistina Euroopas. Ta oli Bologna muusikakooli professor 1916–1919, direktor 1919–1923, Torino muusikakooli direktor 1923–1939, Palermo teatri "Massimo" juht 1940–1942 ja Pesaro muusikakooli direktor 1947–1950. == Looming == Lõi peamiselt prantsuse impressionismist, verismist ja Wagnerist mõjutatud oopereid. 1925 lõpetas Puccini ooperi "Turandot". Kokku lõi Alfano 11 ooperit: "Ülestõusmine" L. Tolstoi samanimelise romaani järgi (1904 Torino), "Miranda" (1986), "La fonte di Enschir" (1898), "Il principe Zilah" (1909 Genova), "I cavalieri e la bella" (1910; lõpetamata), "Cyrano de Bergerac" (1936 Rooma), "Doktor Antonio" (1949 Rooma), indiateemaline "Legend Sakuntalist" Caladasi poeemi järgi (1921 Bologna; II redaktsioon 1952 Rooma), "Don Juani vari" (1914 Milano), "Madonna Imperia" H. Balzaci järgi (1927 Torino), "Viimane lord" (1930 Napoli). Balletid "Napoli" (1901 Pariis), "Lorenza" (1901 Pariis) ja "Vesuuv" (1933 San Remo) 2 sümfooniat (sh E 1910, C 1933) ja 2 intermezzot keelpilliorkestrile (1931) ning 3 keelpillikvartetti (1918, 1926, 1945). Klaverikvintett (1936), viiulisonaate, tšellosonaate, klaveripalu, soololaule. {{JÄRJESTA:Alfano, Franco}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1875]] [[Kategooria:Surnud 1954]] nxt85jn8pip91rr8tmj3vjzc9x1kmn7 Esra Rahula 0 276875 7241170 7124530 2026-09-24T18:57:25Z Velirand 67997 7241170 wikitext text/x-wiki '''Esra Rahula''' ([[26. veebruar]] [[1926]] [[Aranküla]] – [[29. mai]] [[2013]] [[Rapla]]) oli eesti luterlik vaimulik. Ta lõpetas aastal [[1945]] hõbemedaliga [[Rapla Keskkool]]i. Seejärel õppis ta aastatel [[1945]]–[[1946]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]], kuid aastal [[1946]] asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut]]i. Ordineeriti [[14. detsember|14. detsembril]] [[1949]] peapiiskop [[Jaan Kiivit seenior|Jaan Kiiviti]] poolt (koos [[Hermann Nirk|Hermann Nirgi]], [[Karl Tuvike]]se, [[Raoul Ok]]i, [[August Ruus]]i, [[Eduard Salumäe]] ja [[Hartvig Helilaid]]iga) aseõpetajaks<ref>{{Netiviide |url=http://kirikuleht.eelkrapla.ee/kirikuleht_36-1-2010.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-03-09 |arhiivimisaeg=2022-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220125221945/https://kirikuleht.eelkrapla.ee/kirikuleht_36-1-2010.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta oli aastatel [[1948]]–[[1949]] [[Juuru Mihkli kogudus]]e jutlustaja, aastal [[1949]] oli ta [[Pilistvere Andrease kogudus]]e jutlustaja (pastor [[Herbert Kuurme]] vastutusel); pärast ordineerimist oli ta aastatel [[1949]]–[[1957]] sama koguduse aseõpetaja. Aastatel [[1957]]–[[1960]] oli ta [[Torma Maarja kogudus|Torma]] ja [[Mustvee kogudus]]e õpetaja. Aastatel [[1960]]–[[1962]] oli ta [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuressaare Laurentiuse]] ja [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus]]e õpetaja. Aastatel [[1962]]–[[1991]] oli ta [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja, hooldades ka [[Järvakandi Peetri kogudus]]t. Ta oli ka [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju praostkonna]] praost ja EELK Konsistooriumi assessor. Emerituuri jäi ta novembris [[1991]]. == Tunnustus == * 1998 [[Kodanikupäeva aumärk]] * [[1999]] Rapla valla aukodanik * [[2006]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * [[2006]] [[EELK teeneterist]] (II klass) == Koostatud raamatud == * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 2, 1. ilmumisaja pühapäev - 5. paastuaja pühapäev: 12 jutlust: perikoopide IV rida; [eessõna: Peeter Karma]. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1993 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 3., Paastumaarjapäev - 5, ülestõusmispühajärgne pühapäev: 11 jutlust; perikoopide IV rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 4., Taevaminemispüha - 6, kolmainupühajärgne pühapäev: 11 jutlust: perikoopide IV rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 6., 18. kolmainupühajärgne pühapäev - viimane pühapäev: 10 jutlust: perikoopide IV rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 7., Advendiaja esimene pühapäev - teine ilmumisaja pühapäev: 12 jutlust: perikoopide V rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 8., Kolmas ilmumisaja pühapäev - paastumaarjapäev: 11 jutlust: perikoopide V rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 9., Neljas paastuaja pühapäev - neljas ülestõusmispühajärgne pühapäev: 11 tekstikäsitlust: perikoopide V rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1995 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 10., Viies ülestõusmispühajärgne pühapäev - neljas kolmainujärgne pühapäev: 11 tekstikäsitlust: perikoopide V rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1995 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.eestikirik.ee/node/909 Esra Rahula: Jumal on mind memuaaride kirjutamisest vabastanud] "Eesti Kirik" 1. märts 2006 * [http://www.eestikirik.ee/node/8422 Jumala halastuse kaudu antud amet] "Eesti Kirik" 15. detsember 2009 * [http://www.eestikirik.ee/node/12046 Esra Rahula soov kirikule: jätkata ustavalt!] 23. veebruar 2011 {{JÄRJESTA:Rahula, Esra}} [[Kategooria:Kuressaare Laurentiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustvee koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Ida-Harju praostid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rapla kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2013]] n0ecllfblzkd2in66io4z5setmj53a9 Alik Tseiko 0 279099 7241430 7240228 2026-09-25T07:07:55Z ~2026-51581-26 238325 /* */ 7241430 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2026}} {{Sportlane | nimi = Alik Tseiko | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = [[8. oktoober]] [[1982]] (34-aastane) | sünnikoht = Tapa | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 180 cm | kaal = 77,11 kg | spordiklubi= 3D Treening, American Top Team | treener = Allan Vinter (maadlus) | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} '''Alik Tseiko''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]]) on eesti [[maadleja]] ja vabavõitleja. He is the subject of three ongoing criminal proceedings in Phuket, Thailand, relating to allegations of theft, assault of a pregnant woman and use of '''non-consensual''' revenge porn for blackmail Ta on lõpetanud 2001. aastal [[Audentese Erakool]]i.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/108032 Koolilõpetajad 2001], SL Õhtuleht, 20. juuni 2001</ref> Tema profikonto [[MMA|MMAs]] on 9–6–1 (9 võitu, 6 kaotust ja 1 viik).<ref>[http://www.sherdog.com/fighter/Alik-Tseiko-61018 Alik Tseiko sherdog.com lehel]</ref> Alustas sportliku vabavõitlusega 2009. aastal. Enne profikarjääri algust pidas Soomes ühe amatöörmatši, alistades teises raundis nokaudiga soomlase Lauri Rusama. 2011. aastal sõlmis viieaastase lepingu maailma ühe suurema võitlusspordi klubiga American Top Team. 2014. aastal naasis finantsprobleemide tõttu kodumaale ja hakkas treenima Tallinna klubis 3D-Treening. ==Saavutused Kreeka-Rooma ja vabamaadluses== === Eesti meistrivõistlused === 2001. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 76 kg – 3. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused vabamaadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2005. aastal Eesti meistrivõistlused absoluutkaalus 2. koht. 2006. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2007. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2008. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. Ta on [[2009. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|2009. aasta Eesti meister]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]es kaalus 96 kg. 2010. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. 2012. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 10. koht 2012. aasta Eesti meister [[vabamaadlus]]es kehakaalus 96 kg. === Rahvusvahelised võistlused === [[Põhjamaade meistrivõistlused]] 2001. aastal – 4. koht (juuniorid) [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlused]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 2008. aastal – 8. koht. 2011. aastal – 9. koht.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |pealkiri=Kristjan Palusalu mälestusvõistlused 2011 |vaadatud=2011-11-10 |arhiivimisaeg=2011-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110180140/http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |url-olek=töötab }}</ref> 2008. aastal [[Euroopa meistrivõistlused vöömaadluses ]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} – 2. koht ja 3. koht. === [[Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2002. aasta – {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Subotica]] kehakaalus 76 kg – 18. koht (juuniorid); === [[Maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2001. aasta – {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]] kehakaalus 76 kg – 36. koht (juuniorid); ==MMA karjäär== {|class="wikitable" !Tulemus !Profikonto !Vastane !Meetod !Üritus !Kuupäev !Raund !Aeg !Asukoht |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–6–1 |Petr Knize |Kohtunike otsus (ühehäälne) |XFN Fight Night N.2 |18. detsember 2016 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Praha]], [[Tšehhi]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–5–1 |Pavel Kusch |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 5 |13. mai 2016 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|9–4–1 |Manuel Garcia |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 4 |4. detsember 2015 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#C0C0C0" | Viik |align=center|8–4–1 |Mindaugas Verzbickas | |KOK World GP 2015 Tallinn |17. oktoober 2015 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|8–4 |Esteban Mendoza |Alistus |XFS – Xplosion Fight Series |9. mai 2015 |align=center|2 |align=center|2:39 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–4 |Baudin Egoluev |KO |XFS – Xplosion Fight Series |15. november 2014 |align=center|1 |align=center|1:23 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–3 |Bartosz Fabinski |Kohtunike otsus (jagatud) |MMA Raju 14 |18. oktoober 2014 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–2 |Valdir Araujo |KO |CFA 11 – Kyle vs. Wiuff |24. mai 2013 |align=center|3 |align=center|3:47 |[[Florida]], [[Ameerika Ühendriigid]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|7–1 |Eric Cebarec |TKO |MMA Raju 10 |13. oktoober 2012 |align=center|1 |align=center|0:40 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|6–1 |Martin Wojcik |Alistus |MMA Raju 9 |14. aprill 2012 |align=center|1 |align=center|2:24 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|5–1 |Madis Pedai |Alistus |MMA Raju 8 |22. oktoober 2011 |align=center|2 |align=center|2:23 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|4–1 |Markus Halkosaari |TKO |TF – Turku Sport & Extreme Expo |2. aprill 2011 |align=center|2 |align=center|0:00 |[[Turku]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|3–1 |Saku Heikkola |KO |MMA Raju 7 |19. veebruar 2011 |align=center|3 |align=center|3:29 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|2–1 |[[Denis Smoldarev]] |TKO |MMA Raju 5 |29. mai 2010 |align=center|2 |align=center|0:26 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|2–0 |Kalle da Silva |Alistus |Cage 13 – Spring Break |8. mai 2010 |align=center|1 |align=center|4:39 |[[Vantaa]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|1–0 |Denis Nikulin |Alistus |MMA Raju 4 |13. veebruar 2010 |align=center|1 |align=center|0:58 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |} ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://sport.delfi.ee/artikkel/31102497 Saa tuttavaks: Sportlik vabavõitleja Alik Tseiko peab enda tugevuseks maadlustausta (VIDEO)] Delfi *[https://www.youtube.com/playlist?list=PL0F7449C25FCB070F Alik Tseiko Higlights] (Kreeka-Rooma maadlus ja MMA) * [http://maadlusliit.ee/ Maadlusliit] {{JÄRJESTA:Tseiko Alik}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] mbzl4z9piw8knqimok2nte93k5llzdc 7241458 7241430 2026-09-25T08:05:01Z Kruusamägi 1530 7241458 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2026}} {{Sportlane | nimi = Alik Tseiko | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = [[8. oktoober]] [[1982]] (34-aastane) | sünnikoht = Tapa | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 180 cm | kaal = 77,11 kg | spordiklubi= 3D Treening, American Top Team | treener = Allan Vinter (maadlus) | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} '''Alik Tseiko''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]]) on eesti [[maadleja]] ja vabavõitleja. Ta on lõpetanud 2001. aastal [[Audentese Erakool]]i.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/108032 Koolilõpetajad 2001], SL Õhtuleht, 20. juuni 2001</ref> Tema profikonto [[MMA|MMAs]] on 9–6–1 (9 võitu, 6 kaotust ja 1 viik).<ref>[http://www.sherdog.com/fighter/Alik-Tseiko-61018 Alik Tseiko sherdog.com lehel]</ref> Alustas sportliku vabavõitlusega 2009. aastal. Enne profikarjääri algust pidas Soomes ühe amatöörmatši, alistades teises raundis nokaudiga soomlase Lauri Rusama. 2011. aastal sõlmis viieaastase lepingu maailma ühe suurema võitlusspordi klubiga American Top Team. 2014. aastal naasis finantsprobleemide tõttu kodumaale ja hakkas treenima Tallinna klubis 3D-Treening. ==Saavutused Kreeka-Rooma ja vabamaadluses== === Eesti meistrivõistlused === 2001. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 76 kg – 3. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused vabamaadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2005. aastal Eesti meistrivõistlused absoluutkaalus 2. koht. 2006. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2007. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2008. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. Ta on [[2009. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|2009. aasta Eesti meister]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]es kaalus 96 kg. 2010. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. 2012. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 10. koht 2012. aasta Eesti meister [[vabamaadlus]]es kehakaalus 96 kg. === Rahvusvahelised võistlused === [[Põhjamaade meistrivõistlused]] 2001. aastal – 4. koht (juuniorid) [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlused]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 2008. aastal – 8. koht. 2011. aastal – 9. koht.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |pealkiri=Kristjan Palusalu mälestusvõistlused 2011 |vaadatud=2011-11-10 |arhiivimisaeg=2011-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110180140/http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |url-olek=töötab }}</ref> 2008. aastal [[Euroopa meistrivõistlused vöömaadluses ]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} – 2. koht ja 3. koht. === [[Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2002. aasta – {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Subotica]] kehakaalus 76 kg – 18. koht (juuniorid); === [[Maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2001. aasta – {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]] kehakaalus 76 kg – 36. koht (juuniorid); ==MMA karjäär== {|class="wikitable" !Tulemus !Profikonto !Vastane !Meetod !Üritus !Kuupäev !Raund !Aeg !Asukoht |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–6–1 |Petr Knize |Kohtunike otsus (ühehäälne) |XFN Fight Night N.2 |18. detsember 2016 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Praha]], [[Tšehhi]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–5–1 |Pavel Kusch |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 5 |13. mai 2016 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|9–4–1 |Manuel Garcia |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 4 |4. detsember 2015 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#C0C0C0" | Viik |align=center|8–4–1 |Mindaugas Verzbickas | |KOK World GP 2015 Tallinn |17. oktoober 2015 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|8–4 |Esteban Mendoza |Alistus |XFS – Xplosion Fight Series |9. mai 2015 |align=center|2 |align=center|2:39 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–4 |Baudin Egoluev |KO |XFS – Xplosion Fight Series |15. november 2014 |align=center|1 |align=center|1:23 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–3 |Bartosz Fabinski |Kohtunike otsus (jagatud) |MMA Raju 14 |18. oktoober 2014 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–2 |Valdir Araujo |KO |CFA 11 – Kyle vs. Wiuff |24. mai 2013 |align=center|3 |align=center|3:47 |[[Florida]], [[Ameerika Ühendriigid]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|7–1 |Eric Cebarec |TKO |MMA Raju 10 |13. oktoober 2012 |align=center|1 |align=center|0:40 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|6–1 |Martin Wojcik |Alistus |MMA Raju 9 |14. aprill 2012 |align=center|1 |align=center|2:24 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|5–1 |Madis Pedai |Alistus |MMA Raju 8 |22. oktoober 2011 |align=center|2 |align=center|2:23 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|4–1 |Markus Halkosaari |TKO |TF – Turku Sport & Extreme Expo |2. aprill 2011 |align=center|2 |align=center|0:00 |[[Turku]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|3–1 |Saku Heikkola |KO |MMA Raju 7 |19. veebruar 2011 |align=center|3 |align=center|3:29 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|2–1 |[[Denis Smoldarev]] |TKO |MMA Raju 5 |29. mai 2010 |align=center|2 |align=center|0:26 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|2–0 |Kalle da Silva |Alistus |Cage 13 – Spring Break |8. mai 2010 |align=center|1 |align=center|4:39 |[[Vantaa]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|1–0 |Denis Nikulin |Alistus |MMA Raju 4 |13. veebruar 2010 |align=center|1 |align=center|0:58 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |} ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/playlist?list=PL0F7449C25FCB070F Alik Tseiko Higlights] (Kreeka-Rooma maadlus ja MMA) * [http://maadlusliit.ee/ Maadlusliit] ;Meedias * [https://sport.delfi.ee/artikkel/31102497 Saa tuttavaks: Sportlik vabavõitleja Alik Tseiko peab enda tugevuseks maadlustausta (VIDEO)] Delfi * [https://elu24.postimees.ee/4682805/motomehe-ebameeldiv-kogemus-vabavoitlejaga-kui-ma-teda-keelama-laksin-muutus-ta-fuusiliselt-agressiivseks "Motomehe ebameeldiv kogemus vabavõitlejaga: kui ma teda keelama läksin, muutus ta füüsiliselt agressiivseks"] Elu24, 11. juuli 2018 {{JÄRJESTA:Tseiko Alik}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] itbsg1k2y3zri9d7vb68n9vk8rp5u8v Vesinikioon 0 279214 7241413 6109201 2026-09-25T06:21:54Z Kruusamägi 1530 7241413 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hydron.svg|pisi|Vesinikiooni kolm [[isotoop]]i]] '''Vesinikioon''' on termin, millega tähistatakse [[vesinik]]u kõikvõimalikke [[ioon]]e<ref>''Compendium of Chemical Terminology'', 2nd edition McNaught, A.D. and Wilkinson, A. Blackwell Science, 1997. ISBN 0-86542-684-8 ([http://www.iupac.org/publications/compendium/index.html veebis])</ref>. Üldiselt võib eristada negatiivse ja positiivse [[elektrilaeng|laenguga]] vesinikioone. Tihti peetakse vesinikiooni all aga silmas just kergeima isotoobi katiooni <sup>1</sup>H<sup>+</sup> ja mõistet "vesinikioon" kasutatakse vaheldumisi mõistega "[[prooton]]". [[Vesilahus]]tes liitub vesinikioon vee molekuliga ja moodustub H<sub>3</sub>0<sup>+</sup>-ioon ([[hüdrooniumioon]]). == Katioonid == Vesiniku [[katioonid]] saadakse vesiniku aatomist [[elektron]]i eemaldamisel, mis jätab alles vastava isotoobi [[aatomituum]]a: * [[Prooton]]: H<sup>+</sup>, <sup>1</sup>H<sup>+</sup>, p, p<sup>+</sup> * [[Deuteron]]: <sup>2</sup>H<sup>+</sup>, D<sup>+</sup> * [[Triiton]]: <sup>3</sup>H<sup>+</sup>, T <sup>+</sup> == Anioonid == Vesiniku [[anioonid]] saadakse vesiniku aatomile elektronide lisamisel. Sel on kolm isotoopi: * [[Hüdriid]] on vesiniku aniooni (H<sup>&minus;</sup>) üldnimetus. * [[Deutriid]]: <sup>2</sup>H<sup>&minus;</sup>, D<sup>&minus;</sup> * [[Tritiid]]: <sup>3</sup>H<sup>&minus;</sup>, T <sup>&minus;</sup> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ioonid]] otn9qse0nne0lto6g52ydia9le21gab Ilmar Tomusk 0 279275 7241046 7232439 2026-09-24T15:57:21Z Kuriuss 38125 Raadioteatri unejutud 2026 7241046 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]] '''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor. Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024). ==Haridus== Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html</ref> Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).<ref name="ilmar-tomu">Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.</ref> 2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis" (juhendaja [[Ülo Kaevats]]<ref>http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf</ref>) ning sai [[doktorikraad]]i. ==Töö== Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.<ref name="ilmar-tomu" /> Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: "Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin."] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.</ref> Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.</ref> ja kohanimenõukogu liige.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.</ref> Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.<ref>[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.</ref> Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.</ref> iga-aastase võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" žürii esimees.<ref>[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.</ref> ==Loominguline tegevus== Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] "[[Meelejahutaja]]s". Ta on olnud ka ETV huumorisarja "Teeveejahutaja" (2004) kaas[[stsenarist]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja "Teeveejahutaja" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.</ref> 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile "Naeris", kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade "Kajalood. Ilmar Tomusk"] ERR Arhiiv, 30.03.2024.</ref> Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.<ref name="maalehe-la">Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.</ref> Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.<ref name="ilmar-tomu" /><ref name="ReferenceA">Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.</ref> Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.<ref>Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.</ref> Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.<ref name="ReferenceA" /> {{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud"<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk "Kõrvalised isikud"] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.</ref>}} Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski "Kullakallis kass" auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.</ref> [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: "Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik."<ref>[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.</ref> Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).<ref>[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.</ref> ==Poliitiline ja usutegevus== Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.</ref> Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus] veebisaidil Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.<ref>[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ] veebisaidil Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.<ref name="ilmar-tomu" /> ==Isiklikku== Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.<ref name="ilmar-tomu" /> 1950. aastatel aretatud porgandisordi "Tomuski porgand" autor on Ilmar Tomuski vanaisa.<ref name="ReferenceA" /> Tomusk on varem jooksnud maratone<ref>Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.</ref> ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.<ref name="ReferenceA" /> == Tunnustus == * 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4519}}</ref> * 2008 – Aasta rahvuslane<ref>[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas<ref>[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja "Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja"] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.</ref> * 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" ("Paul hakkab inseneriks")<ref>[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.</ref> * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.</ref> ===Kirjandusauhinnad=== * 2011 – Maalehe laureaat<ref name="maalehe-la" /> * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Volli vanad vigurid")<ref>http://www.kulka.ee/?module=news&id=141</ref> * 2012 – [[Järje Hoidja]] ("Kolmanda A kriminalistid")<ref name="jarje-hoid">[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminalistide" sari: "Kolmanda A kriminalistid"; "Kriminaalsed viineripirukad"; "Kriminaalne koolipapa" * 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi")<ref name="jarje-hoid" /> * 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminaalne suvevaheaeg"; "Kriminaalsed automatkajad"; "Kriminaalne pangapresident" ("Kriminalistide" sari; 2014–2015))<ref>http://www.elk.ee/?p=20826</ref> * 2016 – Apollo lugejate lemmik<ref>Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.</ref> * 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias ("Algaja ajaränduri seiklused"; "Seiklused paralleelmaailmas")<ref>http://www.elk.ee/?p=28661</ref> * 2019 – [[Aasta Rosin]] ("Kõrvalised isikud")<ref>https://www.elk.ee/?p=35917</ref> * 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias ("Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid")<ref>https://www.elk.ee/?p=39134</ref> * 2022 – Järje Hoidja ("Kullakallis kass")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.</ref> * 2023 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Marss Marsile")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.</ref> * 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Julius, mida sina suvel tegid?")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.</ref> * 2023 – Hea Tuju Raamat ("Tere, Volli!")<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.</ref> * 2023 – Hea Noorteraamat ("Uks")<ref>[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.</ref> * 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)<ref>https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/</ref> * 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)<ref>[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.</ref> * 2024 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.</ref> * 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind<ref>[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.</ref> * 2026 – [[Nukitsa konkurss]], kolmas koht kirjanike kategoorias ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 23.05.2026.</ref> ==Teosed== === Lasteraamatud === <table><tr valign=top><td> *"Tere, Volli!", [[Tänapäev]] 2007 *"Vend Johannes", Tänapäev 2009 *"Lõpuaktus", [[Tammerraamat]] 2010 *"Pöörane puhkus Parakatkus", Tammerraamat 2010 *"Inglid kuuendas B-s", Tammerraamat 2011 *"Volli vanad vigurid", Tänapäev 2011 *"Kolmanda A kriminalistid", Tammerraamat 2012 *"Volli kasvab suureks", Tänapäev 2013 *"Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid", Tammerraamat 2014 *"Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass", Tammerraamat 2014 *"Nuustik", Tammerraamat 2014 *"Volli läheb tööle", Tänapäev 2014 *"Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi", Tammerraamat 2015 *"Digipöörane kool", Tammerraamat 2015 *"Rasmuse vuntsid", Tammerraamat 2015 *"Amanda patsid", Tammerraamat 2016 *"Algaja ajaränduri seiklused", Tammerraamat 2016 *"Seiklused paralleelmaailmas", Tammerraamat 2017 *"Triinu tomat", Tammerraamat 2017 *"Isamoodi unejutud", Tammerraamat 2017 *"Universumi saladused", Tammerraamat 2018 *"Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle", Tammerraamat 2018 *"Hundi sõbrad", Tammerraamat 2018 *"Kõik emad on head", Elford Press 2018 *"Kõrvalised isikud", Tammerraamat 2019 *"Tulnukate rünnak", Tammerraamat 2019 *"Porgandipirukas", Tammerraamat 2019 *"Väike Vunts", Tammerraamat 2019 <td> *"Kes tahab saada kummituseks?", Tammerraamat 2020 *"Linnutee südames", Tammerraamat 2020 *"Vapper siil", Tammerraamat 2020 *"Footoni seiklused", Tammerraamat 2020 *"Kõik isad teevad pannkooke", Elford Press 2020 *"Matemaatiline sõber. Ajukiip", Tammerraamat 2021 *"Kops läks üle maksa", Tammerraamat 2021 *"Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss", Tammerraamat 2021 *"Päästetud jõulud" (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021 *"Kullakallis kass", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine", Tammerraamat 2022 *"Julius, mida sina suvel tegid?", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Marss Marsile", Tammerraamat 2023 *"Isa preemia", Tammerraamat 2023 *"Uks", Tammerraamat 2023 *"Matemaatiline sõber. Uus õpetaja", Tammerraamat 2024 *"Kukeleegu", Tammerraamat 2024 *"Karmeli lapsed", EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024 *"Paul hakkab inseneriks", Rahva Raamat 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad", Tammerraamat 2024 *"Kohev ja Tibu", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Kuldplaneet", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Tagasi koju", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja", Tammerraamat 2025 *"Seiklus raamatumetsas", Tammerraamat 2025 *"Kui me oleksime väiksed", Tammerraamat 2026 *"Esimene õpetaja", Tammerraamat 2026 *"Tähed ja loomad", Tammerraamat 2026 </table> ====Neist ka punktkiriväljaandes==== *"Pöörane puhkus Parakatkus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011 *"Kolmanda A kriminalistid" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Lõpuaktus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Kriminaalne pangapresident" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016 *"Inglid kuuendas b-s" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017 *"Triinu tomat", Eesti Pimedate Raamatukogu 2018 *"Kõrvalised isikud", Eesti Pimedate Raamatukogu 2020 *"Digipöörane kool" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Julius, mida sina suvel tegid?" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Nuustik" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kukeleegu!", Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kõik emad on head", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 *"Footoni seiklused", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 === Tema teoste tõlked === *"Привет, Волли!" ("Tere, Volli!"), Aleksandra 2012 *"Криминалисты из третьего "A"" ("Kolmanda A kriminalistid"), Aleksandra 2017 *"Криминальные пирожки с сосисками" ("Kriminaalsed viineripirukad"), Aleksandra 2017 *"Друзі Вовчика" ("Hundi sõbrad"), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020 *"All Mothers Are Good" ("Kõik emad on head"), Elford Press, 2020 *"Datordullā skola" ("Digipöörane kool"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Vĺčik a jeho kamaráti" ("Hundi sõbrad"), Ikar (Slovakkia), 2021 *"Vilka draugi" ("Hundi sõbrad"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Izmeklētāji no 3.A" ("Kolmanda A kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2023 *"Mieliausias Katinėlis“ ("Kullakallis kass"), Žalias kalnas (Leedu), 2024 *"Vilko bičiuliai" ("Hundi sõbrad"), Nieko rimto (Leedu), 2024 *"Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A" ("Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2024 *"Freunde" ("Hundi sõbrad"), Picus Verlag (Austria), 2026 ====Tõlked võru keelde==== *"Väiku Vunts". Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021 === Muud teosed === *"Soome keel: õpik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Soome keel: töövihik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis", doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 *"Keel ja poliitika". Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004 *"Keel ja poliitika II". Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009 *"Kuue kuuga tankistiks". Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013 *"Juriidiliselt on kõik korrektne", Tänapäev 2013 *"Kiisaelmar. Kangelaseepos" (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015 *"Keel ja poliitika III". Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017 *"Keel ja poliitika IV". Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021 *"Keel ja poliitika V". Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026 ===Artikleid=== * [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 * [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 * [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil "Eesti keele kaitseks" peetud ettekandel) * [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022 * [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024 * [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025 ===Teosed raadiosaadetena=== * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/ilmar-tomusk-isamoodi-unejutud "Ilmar Tomusk. Isamoodi unejutud"]. 14 saadet = 14 juttu sarjas "Õhtujutt". Esitab [[Peeter Tammearu]]. [[Vikerraadio]], jaanuar 2026. ===Kontsertetendus=== * "Trikiga küsimus" – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas "Noorte filharmoonia" (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)<ref>[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates "[[Kukul külas]]", 19. september 2010 * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. "Tere, Volli!"] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv * [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. "Vend Johannes"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009 * Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011 * Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011 * [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011 * Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani "Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani"] ETV saade, 19. märts 2012 * Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: "pigi" on selgelt solvavam kui "neeger"] Delfi.ee, 9. juuni 2013 * [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015 * Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016 * Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016 * Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017 * Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017 * [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017 * Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018 * Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019 * [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn "Kõrvalised isikud"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019 * Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 * [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk "Vapper siil"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020 * Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: "Mauno salapärane kadumine" on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020 * Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 * [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, "Mauno saladuslik kadumine"] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk "Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk"] ETV2 saade, 24. september 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures"] ETV saade, 18. oktoober 2022 * [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ "Otse uudistemajast": Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022 * Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023 * [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023 * [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024 * [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut "Traktor, printsess ja teised putukad". Postimees.ee, 20. oktoober 2024 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks "Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks"] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025 * [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025 * [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu "Kukeleegu" loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025 * Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] ivop6tx7o4jg77i3efkz9q5g2o1fvqa 7241054 7241046 2026-09-24T16:22:49Z Kuriuss 38125 7241054 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]] '''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor. Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024). ==Haridus== Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html</ref> Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).<ref name="ilmar-tomu">Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.</ref> 2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis" (juhendaja [[Ülo Kaevats]]<ref>http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf</ref>) ning sai [[doktorikraad]]i. ==Töö== Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.<ref name="ilmar-tomu" /> Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: "Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin."] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.</ref> Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.</ref> ja kohanimenõukogu liige.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.</ref> Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.<ref>[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.</ref> Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.</ref> iga-aastase võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" žürii esimees.<ref>[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.</ref> ==Loominguline tegevus== Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] "[[Meelejahutaja]]s". Ta on olnud ka ETV huumorisarja "Teeveejahutaja" (2004) kaas[[stsenarist]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja "Teeveejahutaja" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.</ref> 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile "Naeris", kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade "Kajalood. Ilmar Tomusk"] ERR Arhiiv, 30.03.2024.</ref> Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.<ref name="maalehe-la">Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.</ref> Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.<ref name="ilmar-tomu" /><ref name="ReferenceA">Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.</ref> Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.<ref>Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.</ref> Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.<ref name="ReferenceA" /> {{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud"<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk "Kõrvalised isikud"] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.</ref>}} Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski "Kullakallis kass" auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.</ref> [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: "Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik."<ref>[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.</ref> Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).<ref>[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.</ref> ==Poliitiline ja usutegevus== Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.</ref> Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus]. Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.<ref>[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ]. Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.<ref name="ilmar-tomu" /> ==Isiklikku== Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.<ref name="ilmar-tomu" /> 1950. aastatel aretatud porgandisordi "Tomuski porgand" autor on Ilmar Tomuski vanaisa.<ref name="ReferenceA" /> Tomusk on koolipõlves treeninud [[Andres Lutsar]]i juhendamisel [[džuudo]]t,<ref>Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1151692/ilmar-tomuski-vend-vahe-on-inimesi-kes-on-eesti-keele-huvanguks-nii-palju-teinud-kui-tema Ilmar Tomuski vend: vähe on inimesi, kes on eesti keele hüvanguks nii palju teinud kui tema]. Õhtuleht.ee / ajakiri Tiiu, 04.03.2026.</ref> hiljem jooksnud maratone<ref>Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.</ref> ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.<ref name="ReferenceA" /> == Tunnustus == * 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4519}}</ref> * 2008 – Aasta rahvuslane<ref>[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas<ref>[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja "Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja"] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.</ref> * 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" ("Paul hakkab inseneriks")<ref>[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.</ref> * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.</ref> ===Kirjandusauhinnad=== * 2011 – Maalehe laureaat<ref name="maalehe-la" /> * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Volli vanad vigurid")<ref>http://www.kulka.ee/?module=news&id=141</ref> * 2012 – [[Järje Hoidja]] ("Kolmanda A kriminalistid")<ref name="jarje-hoid">[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminalistide" sari: "Kolmanda A kriminalistid"; "Kriminaalsed viineripirukad"; "Kriminaalne koolipapa" * 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi")<ref name="jarje-hoid" /> * 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminaalne suvevaheaeg"; "Kriminaalsed automatkajad"; "Kriminaalne pangapresident" ("Kriminalistide" sari; 2014–2015))<ref>http://www.elk.ee/?p=20826</ref> * 2016 – Apollo lugejate lemmik<ref>Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.</ref> * 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias ("Algaja ajaränduri seiklused"; "Seiklused paralleelmaailmas")<ref>http://www.elk.ee/?p=28661</ref> * 2019 – [[Aasta Rosin]] ("Kõrvalised isikud")<ref>https://www.elk.ee/?p=35917</ref> * 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias ("Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid")<ref>https://www.elk.ee/?p=39134</ref> * 2022 – Järje Hoidja ("Kullakallis kass")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.</ref> * 2023 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Marss Marsile")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.</ref> * 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Julius, mida sina suvel tegid?")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.</ref> * 2023 – Hea Tuju Raamat ("Tere, Volli!")<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.</ref> * 2023 – Hea Noorteraamat ("Uks")<ref>[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.</ref> * 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)<ref>https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/</ref> * 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)<ref>[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.</ref> * 2024 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.</ref> * 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind<ref>[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.</ref> * 2026 – [[Nukitsa konkurss]], kolmas koht kirjanike kategoorias ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 23.05.2026.</ref> ==Teosed== === Lasteraamatud === <table><tr valign=top><td> *"Tere, Volli!", [[Tänapäev]] 2007 *"Vend Johannes", Tänapäev 2009 *"Lõpuaktus", [[Tammerraamat]] 2010 *"Pöörane puhkus Parakatkus", Tammerraamat 2010 *"Inglid kuuendas B-s", Tammerraamat 2011 *"Volli vanad vigurid", Tänapäev 2011 *"Kolmanda A kriminalistid", Tammerraamat 2012 *"Volli kasvab suureks", Tänapäev 2013 *"Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid", Tammerraamat 2014 *"Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass", Tammerraamat 2014 *"Nuustik", Tammerraamat 2014 *"Volli läheb tööle", Tänapäev 2014 *"Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi", Tammerraamat 2015 *"Digipöörane kool", Tammerraamat 2015 *"Rasmuse vuntsid", Tammerraamat 2015 *"Amanda patsid", Tammerraamat 2016 *"Algaja ajaränduri seiklused", Tammerraamat 2016 *"Seiklused paralleelmaailmas", Tammerraamat 2017 *"Triinu tomat", Tammerraamat 2017 *"Isamoodi unejutud", Tammerraamat 2017 *"Universumi saladused", Tammerraamat 2018 *"Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle", Tammerraamat 2018 *"Hundi sõbrad", Tammerraamat 2018 *"Kõik emad on head", Elford Press 2018 *"Kõrvalised isikud", Tammerraamat 2019 *"Tulnukate rünnak", Tammerraamat 2019 *"Porgandipirukas", Tammerraamat 2019 *"Väike Vunts", Tammerraamat 2019 <td> *"Kes tahab saada kummituseks?", Tammerraamat 2020 *"Linnutee südames", Tammerraamat 2020 *"Vapper siil", Tammerraamat 2020 *"Footoni seiklused", Tammerraamat 2020 *"Kõik isad teevad pannkooke", Elford Press 2020 *"Matemaatiline sõber. Ajukiip", Tammerraamat 2021 *"Kops läks üle maksa", Tammerraamat 2021 *"Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss", Tammerraamat 2021 *"Päästetud jõulud" (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021 *"Kullakallis kass", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine", Tammerraamat 2022 *"Julius, mida sina suvel tegid?", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Marss Marsile", Tammerraamat 2023 *"Isa preemia", Tammerraamat 2023 *"Uks", Tammerraamat 2023 *"Matemaatiline sõber. Uus õpetaja", Tammerraamat 2024 *"Kukeleegu", Tammerraamat 2024 *"Karmeli lapsed", EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024 *"Paul hakkab inseneriks", Rahva Raamat 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad", Tammerraamat 2024 *"Kohev ja Tibu", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Kuldplaneet", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Tagasi koju", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja", Tammerraamat 2025 *"Seiklus raamatumetsas", Tammerraamat 2025 *"Kui me oleksime väiksed", Tammerraamat 2026 *"Esimene õpetaja", Tammerraamat 2026 *"Tähed ja loomad", Tammerraamat 2026 </table> ====Neist ka punktkiriväljaandes==== *"Pöörane puhkus Parakatkus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011 *"Kolmanda A kriminalistid" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Lõpuaktus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Kriminaalne pangapresident" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016 *"Inglid kuuendas b-s" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017 *"Triinu tomat", Eesti Pimedate Raamatukogu 2018 *"Kõrvalised isikud", Eesti Pimedate Raamatukogu 2020 *"Digipöörane kool" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Julius, mida sina suvel tegid?" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Nuustik" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kukeleegu!", Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kõik emad on head", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 *"Footoni seiklused", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 === Tema teoste tõlked === *"Привет, Волли!" ("Tere, Volli!"), Aleksandra 2012 *"Криминалисты из третьего "A"" ("Kolmanda A kriminalistid"), Aleksandra 2017 *"Криминальные пирожки с сосисками" ("Kriminaalsed viineripirukad"), Aleksandra 2017 *"Друзі Вовчика" ("Hundi sõbrad"), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020 *"All Mothers Are Good" ("Kõik emad on head"), Elford Press, 2020 *"Datordullā skola" ("Digipöörane kool"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Vĺčik a jeho kamaráti" ("Hundi sõbrad"), Ikar (Slovakkia), 2021 *"Vilka draugi" ("Hundi sõbrad"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Izmeklētāji no 3.A" ("Kolmanda A kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2023 *"Mieliausias Katinėlis“ ("Kullakallis kass"), Žalias kalnas (Leedu), 2024 *"Vilko bičiuliai" ("Hundi sõbrad"), Nieko rimto (Leedu), 2024 *"Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A" ("Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2024 *"Freunde" ("Hundi sõbrad"), Picus Verlag (Austria), 2026 ====Tõlked võru keelde==== *"Väiku Vunts". Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021 === Muud teosed === *"Soome keel: õpik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Soome keel: töövihik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis", doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 *"Keel ja poliitika". Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004 *"Keel ja poliitika II". Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009 *"Kuue kuuga tankistiks". Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013 *"Juriidiliselt on kõik korrektne", Tänapäev 2013 *"Kiisaelmar. Kangelaseepos" (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015 *"Keel ja poliitika III". Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017 *"Keel ja poliitika IV". Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021 *"Keel ja poliitika V". Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026 ===Artikleid=== * [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 * [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 * [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil "Eesti keele kaitseks" peetud ettekandel) * [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022 * [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024 * [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025 ===Teosed raadiosaadetena=== * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/ilmar-tomusk-isamoodi-unejutud "Ilmar Tomusk. Isamoodi unejutud"]. 14 saadet = 14 juttu sarjas "Õhtujutt". Esitab [[Peeter Tammearu]]. [[Vikerraadio]], jaanuar 2026. ===Kontsertetendus=== * "Trikiga küsimus" – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas "Noorte filharmoonia" (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)<ref>[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates "[[Kukul külas]]", 19. september 2010 * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. "Tere, Volli!"] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv * [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. "Vend Johannes"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009 * Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011 * Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011 * [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011 * Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani "Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani"] ETV saade, 19. märts 2012 * Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: "pigi" on selgelt solvavam kui "neeger"] Delfi.ee, 9. juuni 2013 * [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015 * Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016 * Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016 * Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017 * Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017 * [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017 * Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018 * Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019 * [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn "Kõrvalised isikud"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019 * Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 * [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk "Vapper siil"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020 * Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: "Mauno salapärane kadumine" on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020 * Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 * [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, "Mauno saladuslik kadumine"] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk "Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk"] ETV2 saade, 24. september 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures"] ETV saade, 18. oktoober 2022 * [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ "Otse uudistemajast": Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022 * Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023 * [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023 * [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024 * [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut "Traktor, printsess ja teised putukad". Postimees.ee, 20. oktoober 2024 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks "Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks"] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025 * [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025 * [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu "Kukeleegu" loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025 * Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] roobl1445i3h5hkuccxw0c3a6j6rfzm 7241062 7241054 2026-09-24T16:39:55Z Kuriuss 38125 7241062 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]] '''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor. Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024). ==Haridus== Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html</ref> Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).<ref name="ilmar-tomu">Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.</ref> 2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis" (juhendaja [[Ülo Kaevats]]<ref>http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf</ref>) ning sai [[doktorikraad]]i. ==Töö== Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.<ref name="ilmar-tomu" /> Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: "Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin."] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.</ref> Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.</ref> ja kohanimenõukogu liige.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.</ref> Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.<ref>[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.</ref> Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.</ref> iga-aastase võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" žürii esimees.<ref>[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.</ref> ==Loominguline tegevus== Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] "[[Meelejahutaja]]s". Ta on olnud ka ETV huumorisarja "Teeveejahutaja" (2004) kaas[[stsenarist]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja "Teeveejahutaja" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.</ref> 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile "Naeris", kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade "Kajalood. Ilmar Tomusk"] ERR Arhiiv, 30.03.2024.</ref> Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.<ref name="maalehe-la">Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.</ref> Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.<ref name="ilmar-tomu" /><ref name="ReferenceA">Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.</ref> Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.<ref>Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.</ref> Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.<ref name="ReferenceA" /> {{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud"<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk "Kõrvalised isikud"] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.</ref>}} Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski "Kullakallis kass" auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.</ref> [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: "Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik."<ref>[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.</ref> Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).<ref>[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.</ref> ==Poliitiline ja usutegevus== Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.</ref> Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus]. Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.<ref>[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ]. Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.<ref name="ilmar-tomu" /> ==Isiklikku== Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.<ref name="ilmar-tomu" /> 1950. aastatel aretatud porgandisordi "Tomuski porgand" autor on Ilmar Tomuski vanaisa.<ref name="ReferenceA" /> Tomusk on koolipõlves treeninud [[Andres Lutsar]]i juhendamisel [[džuudo]]t,<ref>Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1151692/ilmar-tomuski-vend-vahe-on-inimesi-kes-on-eesti-keele-huvanguks-nii-palju-teinud-kui-tema Ilmar Tomuski vend: vähe on inimesi, kes on eesti keele hüvanguks nii palju teinud kui tema]. Õhtuleht.ee / ajakiri Tiiu, 04.03.2026.</ref> hiljem jooksnud maratone<ref>Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.</ref> ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.<ref name="ReferenceA" /> == Tunnustus == * 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4519}}</ref> * 2008 – Aasta rahvuslane<ref>[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas<ref>[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja "Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja"] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.</ref> * 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" ("Paul hakkab inseneriks")<ref>[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.</ref> * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.</ref> ===Kirjandusauhinnad=== * 2011 – Maalehe laureaat<ref name="maalehe-la" /> * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Volli vanad vigurid")<ref>http://www.kulka.ee/?module=news&id=141</ref> * 2012 – [[Järje Hoidja]] ("Kolmanda A kriminalistid")<ref name="jarje-hoid">[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminalistide" sari: "Kolmanda A kriminalistid"; "Kriminaalsed viineripirukad"; "Kriminaalne koolipapa" * 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi")<ref name="jarje-hoid" /> * 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminaalne suvevaheaeg"; "Kriminaalsed automatkajad"; "Kriminaalne pangapresident" ("Kriminalistide" sari; 2014–2015))<ref>http://www.elk.ee/?p=20826</ref> * 2016 – Apollo lugejate lemmik<ref>Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.</ref> * 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias ("Algaja ajaränduri seiklused"; "Seiklused paralleelmaailmas")<ref>http://www.elk.ee/?p=28661</ref> * 2019 – [[Aasta Rosin]] ("Kõrvalised isikud")<ref>https://www.elk.ee/?p=35917</ref> * 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias ("Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid")<ref>https://www.elk.ee/?p=39134</ref> * 2022 – Järje Hoidja ("Kullakallis kass")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.</ref> * 2023 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Marss Marsile")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.</ref> * 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Julius, mida sina suvel tegid?")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.</ref> * 2023 – Hea Tuju Raamat ("Tere, Volli!")<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.</ref> * 2023 – Hea Noorteraamat ("Uks")<ref>[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.</ref> * 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)<ref>https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/</ref> * 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)<ref>[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.</ref> * 2024 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.</ref> * 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind<ref>[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.</ref> * 2026 – [[Nukitsa konkurss]], kolmas koht kirjanike kategoorias ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 23.05.2026.</ref> ==Teosed== === Lasteraamatud === <table><tr valign=top><td> *"Tere, Volli!", [[Tänapäev]] 2007 *"Vend Johannes", Tänapäev 2009 *"Lõpuaktus", [[Tammerraamat]] 2010 *"Pöörane puhkus Parakatkus", Tammerraamat 2010 *"Inglid kuuendas B-s", Tammerraamat 2011 *"Volli vanad vigurid", Tänapäev 2011 *"Kolmanda A kriminalistid", Tammerraamat 2012 *"Volli kasvab suureks", Tänapäev 2013 *"Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid", Tammerraamat 2014 *"Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass", Tammerraamat 2014 *"Nuustik", Tammerraamat 2014 *"Volli läheb tööle", Tänapäev 2014 *"Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi", Tammerraamat 2015 *"Digipöörane kool", Tammerraamat 2015 *"Rasmuse vuntsid", Tammerraamat 2015 *"Amanda patsid", Tammerraamat 2016 *"Algaja ajaränduri seiklused", Tammerraamat 2016 *"Seiklused paralleelmaailmas", Tammerraamat 2017 *"Triinu tomat", Tammerraamat 2017 *"Isamoodi unejutud", Tammerraamat 2017 *"Universumi saladused", Tammerraamat 2018 *"Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle", Tammerraamat 2018 *"Hundi sõbrad", Tammerraamat 2018 *"Kõik emad on head", Elford Press 2018 *"Kõrvalised isikud", Tammerraamat 2019 *"Tulnukate rünnak", Tammerraamat 2019 *"Porgandipirukas", Tammerraamat 2019 *"Väike Vunts", Tammerraamat 2019 *"Kes tahab saada kummituseks?", Tammerraamat 2020 <td> *"Linnutee südames", Tammerraamat 2020 *"Vapper siil", Tammerraamat 2020 *"Footoni seiklused", Tammerraamat 2020 *"Kõik isad teevad pannkooke", Elford Press 2020 *"Matemaatiline sõber. Ajukiip", Tammerraamat 2021 *"Kops läks üle maksa", Tammerraamat 2021 *"Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss", Tammerraamat 2021 *"Päästetud jõulud" (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021 *"Kullakallis kass", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine", Tammerraamat 2022 *"Julius, mida sina suvel tegid?", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Marss Marsile", Tammerraamat 2023 *"Isa preemia", Tammerraamat 2023 *"Uks", Tammerraamat 2023 *"Matemaatiline sõber. Uus õpetaja", Tammerraamat 2024 *"Kukeleegu", Tammerraamat 2024 *"Karmeli lapsed", EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024 *"Paul hakkab inseneriks", Rahva Raamat 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad", Tammerraamat 2024 *"Kohev ja Tibu", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Kuldplaneet", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Tagasi koju", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja", Tammerraamat 2025 *"Seiklus raamatumetsas", Tammerraamat 2025 *"Kui me oleksime väiksed", Tammerraamat 2026 *"Esimene õpetaja", Tammerraamat 2026 *"Tähed ja loomad", Tammerraamat 2026 </table> ====Neist ka punktkiriväljaandes==== *"Pöörane puhkus Parakatkus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011 *"Kolmanda A kriminalistid" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Lõpuaktus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Kriminaalne pangapresident" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016 *"Inglid kuuendas b-s" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017 *"Triinu tomat", Eesti Pimedate Raamatukogu 2018 *"Kõrvalised isikud", Eesti Pimedate Raamatukogu 2020 *"Digipöörane kool" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Julius, mida sina suvel tegid?" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Nuustik" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kukeleegu!", Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kõik emad on head", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 *"Footoni seiklused", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 === Tema teoste tõlked === *"Привет, Волли!" ("Tere, Volli!"), Aleksandra 2012 *"Криминалисты из третьего "A"" ("Kolmanda A kriminalistid"), Aleksandra 2017 *"Криминальные пирожки с сосисками" ("Kriminaalsed viineripirukad"), Aleksandra 2017 *"Друзі Вовчика" ("Hundi sõbrad"), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020 *"All Mothers Are Good" ("Kõik emad on head"), Elford Press, 2020 *"Datordullā skola" ("Digipöörane kool"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Vĺčik a jeho kamaráti" ("Hundi sõbrad"), Ikar (Slovakkia), 2021 *"Vilka draugi" ("Hundi sõbrad"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Izmeklētāji no 3.A" ("Kolmanda A kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2023 *"Mieliausias Katinėlis“ ("Kullakallis kass"), Žalias kalnas (Leedu), 2024 *"Vilko bičiuliai" ("Hundi sõbrad"), Nieko rimto (Leedu), 2024 *"Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A" ("Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2024 *"Freunde" ("Hundi sõbrad"), Picus Verlag (Austria), 2026 ====Tõlked võru keelde==== *"Väiku Vunts". Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021 === Muud teosed === *"Soome keel: õpik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Soome keel: töövihik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis", doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 *"Keel ja poliitika". Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004 *"Keel ja poliitika II". Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009 *"Kuue kuuga tankistiks". Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013 *"Juriidiliselt on kõik korrektne", Tänapäev 2013 *"Kiisaelmar. Kangelaseepos" (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015 *"Keel ja poliitika III". Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017 *"Keel ja poliitika IV". Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021 *"Keel ja poliitika V". Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026 ===Artikleid=== * [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 * [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 * [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil "Eesti keele kaitseks" peetud ettekandel) * [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022 * [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024 * [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025 ===Teosed raadiosaadetena=== * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/ilmar-tomusk-isamoodi-unejutud "Ilmar Tomusk. Isamoodi unejutud"]. 14 saadet = 14 juttu sarjas "Õhtujutt". Esitab [[Peeter Tammearu]]. [[Vikerraadio]], jaanuar 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=K%C3%B5ik%20isad%20teevad%20pannkooke "Kõik isad teevad pannkooke"]. 16 osa. Ilmar Tomuski jutte loeb [[Laura Prits]]. Vikerraadio, august 2026 ===Kontsertetendus=== * "Trikiga küsimus" – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas "Noorte filharmoonia" (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)<ref>[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates "[[Kukul külas]]", 19. september 2010 * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. "Tere, Volli!"] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv * [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. "Vend Johannes"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009 * Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011 * Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011 * [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011 * Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani "Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani"] ETV saade, 19. märts 2012 * Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: "pigi" on selgelt solvavam kui "neeger"] Delfi.ee, 9. juuni 2013 * [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015 * Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016 * Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016 * Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017 * Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017 * [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017 * Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018 * Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019 * [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn "Kõrvalised isikud"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019 * Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 * [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk "Vapper siil"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020 * Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: "Mauno salapärane kadumine" on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020 * Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 * [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, "Mauno saladuslik kadumine"] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk "Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk"] ETV2 saade, 24. september 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures"] ETV saade, 18. oktoober 2022 * [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ "Otse uudistemajast": Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022 * Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023 * [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023 * [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024 * [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut "Traktor, printsess ja teised putukad". Postimees.ee, 20. oktoober 2024 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks "Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks"] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025 * [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025 * [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu "Kukeleegu" loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025 * Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/1610100278/reedene-intervjuu-janek-luts-ja-ilmar-tomusk Reedene intervjuu. Janek Luts ja Ilmar Tomusk] Vikerraadio, 14. august 2026 {{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] s2hz7nrl8at4hj364qtd4nqw0pz68j2 7241068 7241062 2026-09-24T16:46:29Z Kuriuss 38125 7241068 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]] '''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor. Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024). ==Haridus== Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html</ref> Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).<ref name="ilmar-tomu">Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.</ref> 2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis" (juhendaja [[Ülo Kaevats]]<ref>http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf</ref>) ning sai [[doktorikraad]]i. ==Töö== Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.<ref name="ilmar-tomu" /> Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: "Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin."] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.</ref> Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.</ref> ja kohanimenõukogu liige.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.</ref> Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.<ref>[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.</ref> Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.</ref> iga-aastase võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" žürii esimees.<ref>[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.</ref> ==Loominguline tegevus== Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] "[[Meelejahutaja]]s". Ta on olnud ka ETV huumorisarja "Teeveejahutaja" (2004) kaas[[stsenarist]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja "Teeveejahutaja" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.</ref> 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile "Naeris", kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade "Kajalood. Ilmar Tomusk"] ERR Arhiiv, 30.03.2024.</ref> Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.<ref name="maalehe-la">Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.</ref> Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.<ref name="ilmar-tomu" /><ref name="ReferenceA">Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.</ref> Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.<ref>Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.</ref> Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.<ref name="ReferenceA" /> {{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud"<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk "Kõrvalised isikud"] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.</ref>}} Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski "Kullakallis kass" auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.</ref> [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: "Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik."<ref>[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.</ref> Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).<ref>[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.</ref> ==Poliitiline ja usutegevus== Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.</ref> Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus]. Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.<ref>[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ]. Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.<ref name="ilmar-tomu" /> ==Isiklikku== Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.<ref name="ilmar-tomu" /> 1950. aastatel aretatud porgandisordi "Tomuski porgand" autor on Ilmar Tomuski vanaisa.<ref name="ReferenceA" /> Tomusk on koolipõlves treeninud [[Andres Lutsar]]i juhendamisel [[džuudo]]t,<ref>Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1151692/ilmar-tomuski-vend-vahe-on-inimesi-kes-on-eesti-keele-huvanguks-nii-palju-teinud-kui-tema Ilmar Tomuski vend: vähe on inimesi, kes on eesti keele hüvanguks nii palju teinud kui tema]. Õhtuleht.ee / ajakiri Tiiu, 04.03.2026.</ref> hiljem jooksnud maratone<ref>Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.</ref> ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.<ref name="ReferenceA" /> == Tunnustus == * 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4519}}</ref> * 2008 – Aasta rahvuslane<ref>[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas<ref>[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja "Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja"] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.</ref> * 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" ("Paul hakkab inseneriks")<ref>[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.</ref> * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.</ref> ===Kirjandusauhinnad=== * 2011 – Maalehe laureaat<ref name="maalehe-la" /> * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Volli vanad vigurid")<ref>http://www.kulka.ee/?module=news&id=141</ref> * 2012 – [[Järje Hoidja]] ("Kolmanda A kriminalistid")<ref name="jarje-hoid">[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminalistide" sari: "Kolmanda A kriminalistid"; "Kriminaalsed viineripirukad"; "Kriminaalne koolipapa" * 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi")<ref name="jarje-hoid" /> * 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminaalne suvevaheaeg"; "Kriminaalsed automatkajad"; "Kriminaalne pangapresident" ("Kriminalistide" sari; 2014–2015))<ref>http://www.elk.ee/?p=20826</ref> * 2016 – Apollo lugejate lemmik<ref>Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.</ref> * 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias ("Algaja ajaränduri seiklused"; "Seiklused paralleelmaailmas")<ref>http://www.elk.ee/?p=28661</ref> * 2019 – [[Aasta Rosin]] ("Kõrvalised isikud")<ref>https://www.elk.ee/?p=35917</ref> * 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias ("Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid")<ref>https://www.elk.ee/?p=39134</ref> * 2022 – Järje Hoidja ("Kullakallis kass")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.</ref> * 2023 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Marss Marsile")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.</ref> * 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Julius, mida sina suvel tegid?")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.</ref> * 2023 – Hea Tuju Raamat ("Tere, Volli!")<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.</ref> * 2023 – Hea Noorteraamat ("Uks")<ref>[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.</ref> * 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)<ref>https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/</ref> * 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)<ref>[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.</ref> * 2024 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.</ref> * 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind<ref>[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.</ref> * 2026 – [[Nukitsa konkurss]], kolmas koht kirjanike kategoorias ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 23.05.2026.</ref> ==Teosed== === Lasteraamatud === <table><tr valign=top><td> *"Tere, Volli!", [[Tänapäev]] 2007 *"Vend Johannes", Tänapäev 2009 *"Lõpuaktus", [[Tammerraamat]] 2010 *"Pöörane puhkus Parakatkus", Tammerraamat 2010 *"Inglid kuuendas B-s", Tammerraamat 2011 *"Volli vanad vigurid", Tänapäev 2011 *"Kolmanda A kriminalistid", Tammerraamat 2012 *"Volli kasvab suureks", Tänapäev 2013 *"Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid", Tammerraamat 2014 *"Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass", Tammerraamat 2014 *"Nuustik", Tammerraamat 2014 *"Volli läheb tööle", Tänapäev 2014 *"Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi", Tammerraamat 2015 *"Digipöörane kool", Tammerraamat 2015 *"Rasmuse vuntsid", Tammerraamat 2015 *"Amanda patsid", Tammerraamat 2016 *"Algaja ajaränduri seiklused", Tammerraamat 2016 *"Seiklused paralleelmaailmas", Tammerraamat 2017 *"Triinu tomat", Tammerraamat 2017 *"Isamoodi unejutud", Tammerraamat 2017 *"Universumi saladused", Tammerraamat 2018 *"Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle", Tammerraamat 2018 *"Hundi sõbrad", Tammerraamat 2018 *"Kõik emad on head", Elford Press 2018 *"Kõrvalised isikud", Tammerraamat 2019 *"Tulnukate rünnak", Tammerraamat 2019 *"Porgandipirukas", Tammerraamat 2019 *"Väike Vunts", Tammerraamat 2019 *"Kes tahab saada kummituseks?", Tammerraamat 2020 <td> *"Linnutee südames", Tammerraamat 2020 *"Vapper siil", Tammerraamat 2020 *"Footoni seiklused", Tammerraamat 2020 *"Kõik isad teevad pannkooke", Elford Press 2020 *"Matemaatiline sõber. Ajukiip", Tammerraamat 2021 *"Kops läks üle maksa", Tammerraamat 2021 *"Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss", Tammerraamat 2021 *"Päästetud jõulud" (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021 *"Kullakallis kass", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine", Tammerraamat 2022 *"Julius, mida sina suvel tegid?", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Marss Marsile", Tammerraamat 2023 *"Isa preemia", Tammerraamat 2023 *"Uks", Tammerraamat 2023 *"Matemaatiline sõber. Uus õpetaja", Tammerraamat 2024 *"Kukeleegu", Tammerraamat 2024 *"Karmeli lapsed", EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024 *"Paul hakkab inseneriks", Rahva Raamat 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad", Tammerraamat 2024 *"Kohev ja Tibu", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Kuldplaneet", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Tagasi koju", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja", Tammerraamat 2025 *"Seiklus raamatumetsas", Tammerraamat 2025 *"Kui me oleksime väiksed", Tammerraamat 2026 *"Esimene õpetaja", Tammerraamat 2026 *"Tähed ja loomad", Tammerraamat 2026 </table> ====Neist ka punktkiriväljaandes==== *"Pöörane puhkus Parakatkus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011 *"Kolmanda A kriminalistid" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Lõpuaktus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Kriminaalne pangapresident" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016 *"Inglid kuuendas b-s" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017 *"Triinu tomat", Eesti Pimedate Raamatukogu 2018 *"Kõrvalised isikud", Eesti Pimedate Raamatukogu 2020 *"Digipöörane kool" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Julius, mida sina suvel tegid?" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Nuustik" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kukeleegu!", Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kõik emad on head", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 *"Footoni seiklused", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 === Tema teoste tõlked === *"Привет, Волли!" ("Tere, Volli!"), Aleksandra 2012 *"Криминалисты из третьего "A"" ("Kolmanda A kriminalistid"), Aleksandra 2017 *"Криминальные пирожки с сосисками" ("Kriminaalsed viineripirukad"), Aleksandra 2017 *"Друзі Вовчика" ("Hundi sõbrad"), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020 *"All Mothers Are Good" ("Kõik emad on head"), Elford Press, 2020 *"Datordullā skola" ("Digipöörane kool"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Vĺčik a jeho kamaráti" ("Hundi sõbrad"), Ikar (Slovakkia), 2021 *"Vilka draugi" ("Hundi sõbrad"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Izmeklētāji no 3.A" ("Kolmanda A kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2023 *"Mieliausias Katinėlis“ ("Kullakallis kass"), Žalias kalnas (Leedu), 2024 *"Vilko bičiuliai" ("Hundi sõbrad"), Nieko rimto (Leedu), 2024 *"Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A" ("Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2024 *"Freunde" ("Hundi sõbrad"), Picus Verlag (Austria), 2026 ====Tõlked võru keelde==== *"Väiku Vunts". Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021 === Muud teosed === *"Soome keel: õpik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Soome keel: töövihik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis", doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 *"Keel ja poliitika". Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004 *"Keel ja poliitika II". Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009 *"Kuue kuuga tankistiks". Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013 *"Juriidiliselt on kõik korrektne", Tänapäev 2013 *"Kiisaelmar. Kangelaseepos" (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015 *"Keel ja poliitika III". Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017 *"Keel ja poliitika IV". Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021 *"Keel ja poliitika V". Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026 ===Artikleid=== * [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 * [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 * [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil "Eesti keele kaitseks" peetud ettekandel) * [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022 * [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024 * [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025 ===Teosed raadiosaadetena=== * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/ilmar-tomusk-isamoodi-unejutud "Ilmar Tomusk. Isamoodi unejutud"]. 14 saadet = 14 juttu sarjas "Õhtujutt". Esitab [[Peeter Tammearu]]. [[Vikerraadio]], jaanuar 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=K%C3%B5ik%20isad%20teevad%20pannkooke "Kõik isad teevad pannkooke"]. 16 osa. Ilmar Tomuski jutte loeb [[Laura Prits]]. Vikerraadio, august 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=K%C3%B5ik%20emad%20on%20head "Kõik emad on head"]. 16 osa. Ilmar Tomuski jutte loeb Laura Prits. Vikerraadio, august 2026 ===Kontsertetendus=== * "Trikiga küsimus" – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas "Noorte filharmoonia" (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)<ref>[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates "[[Kukul külas]]", 19. september 2010 * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. "Tere, Volli!"] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv * [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. "Vend Johannes"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009 * Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011 * Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011 * [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011 * Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani "Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani"] ETV saade, 19. märts 2012 * Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: "pigi" on selgelt solvavam kui "neeger"] Delfi.ee, 9. juuni 2013 * [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015 * Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016 * Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016 * Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017 * Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017 * [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017 * Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018 * Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019 * [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn "Kõrvalised isikud"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019 * Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 * [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk "Vapper siil"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020 * Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: "Mauno salapärane kadumine" on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020 * Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 * [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, "Mauno saladuslik kadumine"] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk "Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk"] ETV2 saade, 24. september 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures"] ETV saade, 18. oktoober 2022 * [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ "Otse uudistemajast": Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022 * Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023 * [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023 * [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024 * [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut "Traktor, printsess ja teised putukad". Postimees.ee, 20. oktoober 2024 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks "Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks"] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025 * [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025 * [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu "Kukeleegu" loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025 * Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/1610100278/reedene-intervjuu-janek-luts-ja-ilmar-tomusk Reedene intervjuu. Janek Luts ja Ilmar Tomusk] Vikerraadio, 14. august 2026 {{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 46cmnybozd2quaolk08bspdobt7gliq Elem Treier 0 279637 7241467 7072606 2026-09-25T08:30:13Z Kuriuss 38125 7241467 wikitext text/x-wiki '''Elem Treier''' ([[12. september]] [[1927]] [[Karula vald (Karula kihelkond)|Karula vald]], [[Valgamaa]] – [[21. märts]] [[2012]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] kirjandusloolane, teatrikriitik, näitekirjanik ja stsenarist. Treier sündis raamatupidaja peres. Alghariduse omandas [[Valga]]s. [[1948]]. aastal lõpetas [[Tartu Tamme Gümnaasium|Tartu 5. Keskkooli]] ja [[1953]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]], kus õppis ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonnas. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta [[Eduard Vilde Muuseum|Eduard Vilde Memoriaalmuuseumis]]. Aastatel [[1971]]–[[2003]] oli ta Eduard Vilde Memoriaalmuuseumi ja [[1978]]–[[2003]] ühtlasi [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi]] direktor. Treieri kirjandusloolise uurimistöö keskmes oli [[A. H. Tammsaare]] elu ja looming. Tema eestvedamisel loodi ka 1978. aastal Tammsaare viimasesse elukohta [[Kadriorg|Kadriorus]] kirjaniku majamuuseum. Treier on avaldanud kirjanikust uurimusi ja kommentaare, tema silmapaistvaim Tammsaare-aineline töö on [[2002]]. aastal ilmunud monograafia "Tammsaare elu härra Hansenina". Tema sulest pärineb ka kirjaniku loomingu filosoofilist tausta avav kogumik "Tammsaare ja tema "Tõde ja õigus"" ([[2000]]). Ta on koostanud aforismikogu "A. H. Tammsaare mõtteid ja mõtisklusi" ([[1981]]) ja kogumiku "Tammsaare maailmakirjanikuna" ([[2001]]). Vilde muuseumi teaduri ja direktorina tegeles Treier ka kirjanik [[Eduard Vilde]] tegevuse ja pärandi uurimisega, [[1960]]. aastal ilmus tal raamat "Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes" (kaasautor [[Karl Mihkla]]). Kirjanikuna on Treier olnud mitme sellise näidendi ja filmistsenaariumi autor, mis on puudutanud tema uurimisobjektide Tammsaare ja Vilde elu. Trükis on ilmunud Elem Treieri näidendid "On põgenenud madu" ([[1964]]), "Anton Hansen Tammsaare kui saladus" ([[1991]]) ning "Anton Hansen-Tammsaare ja Virumaa tüdruk" ([[1997]]). Eduard Vilde noorust kajastab tema kirjutatud kuuldemäng "Kurjal teel" ([[1965]]) ja Tammsaare elust räägib ETV telelavastuse aluseks olnud näidend "Imeline inimene" ([[1978]]). Tema stsenaariumide põhjal on valminud [[dokumentaalfilm]]id "Tõe ja vabaduse nimel" ([[1958]]), "Eduard Vilde" ([[1961]], [[1965]]) ja "Tammsaare talu" ([[1998]]). ==Tunnustus== *1989 – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *2000 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3388}}</ref> *2003 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Tammsaare elu härra Hansenina") ==Isiklikku== Kunstiteadlane [[Heie Treier]] oli tema tütar. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Elem Treier 12. IX 1927 – 21. III 2012 : [nekroloog]. – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 30. märts 2012, lk 28. {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Treier, Elem}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2012]] cz9v2rqr91gzijpdlsbbufk411aie8o John Bowlby 0 280412 7241561 6990366 2026-09-25T11:02:13Z Morel 26171 7241561 wikitext text/x-wiki '''Edward John Mostyn Bowlby''' ([[27. veebruar]] [[1907]] – [[2. september]] [[1990]]) oli Briti [[psühholoog]], [[psühhiaater]] ja [[psühhoanalüütik]], kes on uurinud laste arengut ja pannud aluse [[kiindumusteooria]]le. ==Elulugu== Bowlby sündis Londonis kõrgema keskklassi peres. Tema vanemad tegelesid temaga vähe, arvates, et liigne tähelepanu ja hellitamine rikub lapse ära. Esimestel eluaastatel kasvatas teda põhiliselt lapsehoidja, kes lahkus pere juurest, kui Bowlby oli nelja-aastane. See oli tema elu esimene suurem kaotus. Seitsmeaastaselt saadeti ta internaatkooli, mida Bowlby kirjeldas ise hiljem traumaatilise kogemusena. Ta õppis Cambridge'is psühholoogiat ja töötas samal ajal ka raskesti kasvatatavate lastega. Hiljem täiendas Bowlby ennast veel meditsiinis ja psühhiaatrias. Psühhoanalüütikuks sai ta 1937. aastal. Aasta pärast abiellus Bowlby Ursula Longstaffiga ja nad said neli last. Pärast teist maailmasõda töötas Bowlby Tavistocki kliiniku direktorina ja 1950. aastast [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i (WHO) vaimse tervise konsultandina. ==Karjäär== Bowlby varajased teadustööd lastega süvendasid ta huvi nende arengu vastu. Eriti huvitas teda see, kuidas mõjub lastele hooldajast eraldamine. Bowlby arvas, et vaimne tervis ja käitumisprobleemid on tihedalt seotud varajase lapsepõlvega. Ta oletas, et lapsed on justkui eelprogrammeeritud looma kiindumussuhteid, sest see aitab neil ellu jääda. Bowlbyt mõjutas etoloogiline teooria, eriti [[Konrad Lorenz]]i (1935) [[Vermimine (bioloogia)|vermimine]]. Ta leidis, et kiindumuslik käitumine on instinktiivne ja see esineb lähedussuhet ohustavate olukordade puhul, nt eraldatus, ebakindlus ja hirm. Pärast hoolikaid uuringuid hakkas ta välja arendama oma teooriat kiindumussuhte tähtsuse kohta lapse arengus. Ta toetus [[Tunnetusteadus|kognitiivteadus]]ele, [[arengupsühholoogia]]le ja [[evolutsioonibioloogia]]le ning kujundas kiindumusteooria (''attachment theory''). Bowlby väitis, et evolutsiooni käigus on ellu jäänud need inimlapsed, kes püsisid rohkem emade läheduses ja sellest kasvas välja hüpotees, et nii lastel kui ka emadel on tekkinud vajadus üksteisega kontaktis olla. ==Kiindumusteooria== 1. '''Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti''' Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda '''monotroopsuseks'''. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, sealhulgas psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes '''emaliku deprivatsiooni hüpotees''', mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. 2. '''Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt kahel esimesel eluaastal''' Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all. Selline risk võib kesta isegi viieaastaseks saamiseni. Bowlby kasutas terminit emalik deprivatsioon, et viidata ema kaotusele või temast eraldamisele, samuti kiindumussuhte mittetekkimisele. Emaliku deprivatsiooni hüpotees rõhutab, et pidevad häired kiindumussuhtes põhjustavad lapsel pikaaegseid kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi. 3. '''Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed''' * Alaealiste õigusrikkumised * Vähenenud [[intelligentsus]] * Suurenenud [[agressiivsus]] * [[Depressioon]] * [[Psühhopaatia]] (st võimetus näidata kiindumust või hoolivust teiste suhtes, käitumine impulsi ajel, süü mittetundmine) 4. '''Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga soodustab sisemise töömudeli arengut''' See mudel on kognitiivne raamistik, mis hõlmab [[representatsioon]]e, mille kaudu mõistetakse maailma, iseennast ja teisi. Bowlby (1969) järgi on esmane hooldaja tulevaste suhete prototüüp, mida vahendab sisemine töömudel. Bowlby teooriad on tugevalt mõjutanud psühholoogiat, haridust, laste eest hoolitsemist ja vanemlikkust. ==Bowlby teooria kriitika== Teooria peamine kritiseerija on olnud [[J. R. Harris]], kes arvab, et vanemad ei vormi oma lapse iseloomu ega isiksust, vaid laste eakaaslastel on suurem mõju. Harris ei leia, et kasvatus peaks olema keskkonna sünonüüm. Tõestuseks näitab ta, et see, mida laps õpib kodus, võib olla väljaspool kodu täiesti tähtsusetu. Näiteks eri peredes kasvanud identsetel kaksikutel on tõenäoliselt sarnasemad hobid, huvid, harjumused ja stiilid kui neil, kes kasvasid koos. See näitab looduse, mitte kasvatuse mõjujõudu. Harrise väitel nähtub lahutatud kaksikute uurimustest, et suur osa isiksusest tuleb [[geen]]idest, mitte kasvatusest. Lapsed ei kasuta paljutki sellest, mida nad on vanematelt õppinud. Mõnes keskkonnas võivad need käitumised olla täiesti sobimatud. Lapsed õpivad käitumist pigem oma sotsiaalse grupi liikmetelt. Isegi kui vanemad püüavad kahte last ühesuguselt kasvatada, käituvad nad ikkagi isemoodi. Harris leiab, et kui laps on seadusvastaselt käitunud, siis ei tohiks süüdistada vanemaid. Samuti juhul, kui vanemad on last kasvatanud armastusega, siis võib ta teha ikkagi vägivaldseid või kuritegelikke tegusid. ==Bowlby pärand== Kuigi Bowlby kiindumusteooriat on kritiseeritud, on see ometigi üks tähtsamaid lähenemisi lapse arengu mõistmisel ja see teooria on aidanud paljusid edasisi empiirilisi uurimusi selles valdkonnas. Bowlby on oma teoorias rõhutanud eriti järgmisi tähelepanekuid. # 6–30-kuused lapsed loovad tõenäoliselt emotsionaalseid suhteid tuttavate hooldajatega, ennekõike kui täiskasvanud on tundlikud ja vastavad lapse suhtlemispüüdele. # Väikesed lapsed näitavad käitumuslikult, et nad eelistavad luua emotsionaalseid suhteid just ühe kindla tuttava inimesega – nad kalduvad otsima selle inimese lähedust, eeskätt düstressi olukorras. Samuti kasutavad nad tuttavat täiskasvanut kui turvalist baasi, millelt teha tutvust ümbruskonnaga. # Emotsionaalse suhte loomine varajases lapseeas on hilisema emotsioonide ja isiksuse arengu alus ning väikelapse käitumine suhetes leiab mõneti jätku ka edaspidistes sotsiaalsetes suhetes. # Sellistel sündmustel nagu äkiline väikelapse lahutamine tuttavast täiskasvanust või täiskasvanu võimetus olla tähelepanelik ja vastutustundlik lapse suhtes, on lühiajaline, kuid mõnikord ka pikaajaline negatiivne mõju lapse emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule. ==Teosed== * "Maternal Care and Mental Health", 1946 * "Child Care and the Growth of Love", 1965 * "Attachment. Attachment and Loss vol. 1", 1969 * "Separation: Anxiety & Anger. Attachment and Loss vol. 2", 1973 * "Loss: Sadness & Depression. Attachment and Loss vol. 3", 1980 * "A Secure Base: Parent-Child Attachment and Healthy Human Development", 1988 * "Charles Darwin: A New Life", 1991 ==Välislingid== * http://psychology.about.com/od/profilesal/p/john-bowlby.htm * http://www.simplypsychology.org/bowlby.html * http://www.personalityresearch.org/papers/lee.html {{JÄRJESTA:Bowlby, John}} [[Kategooria:Suurbritannia psühholoogid]] [[Kategooria:Psühhoanalüütikud]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1990]] iz3qqdt85le4jtr1kvh9ty2puydspxq Mehitamata õhusõiduk 0 282194 7240975 7223470 2026-09-24T13:35:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240975 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:PIC 1280(s).jpg|pisi|Stardust II Mini]] [[Fail:Eyes in the sky- A look at drones for emergency response in Vanuatu.webm|pisi|Vanuatul kasutatakse droone kuritegevuse ohjeldamiseks ja ravimite kohaletoimetamiseks]] '''Mehitamata õhusõiduk''' ehk '''droon''', ka '''UAV''' ([[inglise keel]]es ''unmanned aerial vehicle'') on [[õhusõiduk]], mille pardal ei ole lennu ajal [[inimene|inimest]] – drooni juhitakse kaugjuhtimisega või on selle lennuteekond varem mällu programmeeritud.<ref name="ElSQ3" /> UAV-d on kasutusel nii sõjanduses kui ka tsiviilvaldkonnas, kus neid kasutatakse kaugseireks (jälgimiseks/luureks), transpordiks, video- ja fotoandmete kogumiseks, äri- ja hobilennunduses (sealhulgas võistlustel) ja mujal. UAV eelised mehitatud õhusõidukite ees on nende madalam käitamise hind, sõjanduses suhteliselt märkamatuks jäämine, pikem lennuaeg võrreldes lenduri füsioloogilise vastupidavusega ning võimalus lennata ohtlikesse kohtadesse inimese tervise või eluga riskimata. ==Oskussõnavara== Õigusaktides ja tootedokumentatsioonis ning rahvasuus kasutatakse sageli erinevat sõnavara. * UAS (''unmanned aircraft system'') – mehitamata lennuvahendite süsteem. Peamine Ameerika Ühendriikides kehtiv FAA termin, mille alla kõik muud mehitamata õhusõidukid kuuluvad. * UAV (''unmanned aerial vehicle'') – mehitamata õhusõiduk. Levinud tootjate ja rahva seas, peamiselt mingi kindla drooni kirjeldamisel. * Droon (''drone'') – levinud üldnimetus enamikule mehitamata õhusõidukitele. * UCAV (''unmanned combat aerial vehicle'') – {{ill|d|ründedroon|Q1195578|mehitamata ründedroon}}. Kasutusel, kuid regulatsioonide täienedes kasutatakse rohkem terminit ''armed UAV'' – relvastatud mehitamata õhusõiduk. * RPA (''remotely piloted aircraft'') – kaugjuhitav õhusõiduk. * RPAS (''remotely piloted aircraft system'') – kaugjuhitav lennuvahendite süsteem. * FPV (''First-person view'') – tõlgi... = ''video piloting'', [[rallidroon]] * RPV (''Remote-person view'') – tõlgi... = ''video piloting'' Termineid on veelgi, aga nimetatud on levinumad. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide regulatsioonides on olulisimad UAS ja UAV. [[Eesti Lennuamet]] kasutab terminit "mehitamata õhusõiduk".<ref name="https://www.faa.gov/uas/"/><ref name="https://www.faa.gov/airports/southwest/airports_news_events/2018_conference/media/session-a-uas-update.pdf"/><ref name="https://www.ecaa.ee/et/lennundustehnika-ja-lennutegevus/mehitamata-ohusoidukid-sealhulgas-droonid"/><ref name="http://dronerules.eu/en/"/><ref name="http://dronerules.eu/et/"/><ref name="http://termcoord.eu/2018/06/iate-term-of-the-week-uav-drone/"/> UAV ehk eesti keeles "mehitamata õhusõiduk" on vaid üks paljudest nimetustest, millega droone on eri aegadel ja eri riikides nimetatud. Alates 2005. aastast võtsid [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]] ja [[Föderaalne Lennundusamet]] (FAA) kasutusele termini '''mehitamata lennundussüsteem''' ehk '''UAS''' (inglise keeles ''unmanned aerial system''), mis rõhutab lisaks õhusõidukile ka süsteemiga seotud teiste osade olulisust, milleks on maapealne kontrolljaam, kommunikatsiooniühendused ja õhkutõusuks ning drooni tagasisaamiseks vajalikud tugisüsteemid. Muude nimetuste seas on levinumad '''kaugjuhitav õhusõiduk''' ja '''kaugjuhitav lennundussüsteem'''. Mehitamata õhusõidukid võivad olla lennukid, helikopterid, [[aerostaat|aerostaadid]] jne, mis on ruumi kolme telje suhtes juhitavad. Arvestusse ei kuulu klassikalised kuumaõhupallid, raketid, [[miinipildujamiin]]id, [[satelliit|satelliidid]], torpeedod jmt.<ref name="ElSQ3" /> ==Ajalugu== ===Kuumaõhupallid=== Idee kasutada mehitamata õhusõidukeid sõjategevuses on pea sama vana kui [[lennundus]] ise. Kuigi [[kuumaõhupall]]id ei vasta eelpool nimetatud drooni definitsioonile, võib esimeseks sammuks mehitamata õhusõidukite poole pidada [[Austria]] õhurünnakut mässava [[Veneetsia]] vastu [[22. august]]il [[1849]]. Austerlased kasutasid 200 kuumaõhupalli, mille pardal olid [[viitsütik]]uga vabastatavad [[pomm]]id, mis plahvatasid maapinnale kukkumisel. Tuule suuna muutumine vähendas rünnaku efektiivsust, kuid väidetavalt olid mõned õhupallidest ühendatud [[vask]]traatide abil maaga, mis võimaldas pommitamist juhtida [[elektromagnetiline kiirgus|elektromagnet]]signaali teel. [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] ajal soovis kuumaõhupalle [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|konföderaatide]] vastu kasutada [[Charles Perley]]. Perley sai [[patent|patendi]] mehitamata [[pommitaja]] jaoks, mis ei leidnud aga kunagi kasutust, kuna lahendust peeti hullumeelseks.<ref name="beginnings" /> ===Esimene maailmasõda=== Esimene tõeline droon valmis [[Suurbritannia]]s [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal. Briti [[Kuninglik Lennukorpus]] (ühendati pärast esimest maailmasõda [[Kuninglikud Õhujõud|Kuninglike Õhujõududega]]) palus professor [[A. M. Low]]'d konstrueerida väike piloodita lennuk, mis oleks lenduri asemel pommid, et säästa oma lendurite elusid juba niigi palju ohvreid toonud sõjas. Low' [[prototüüp]] ei tõusnudki õhku, sest selle konstruktsioon oli puudulik; peamiseks hädade põhjuseks olid mootori süütesüsteemi tekitatud raadiohäired, mis segasid lennuki raadio teel juhtimist. Täiustatud mootori süütesüsteemiga piloodita lennukeid ehitati esimese katsetuse järel veel mitmeid, aga ühtegi neist ei kasutatud lahingutes.<ref name="britain" /> ===Teine maailmasõda=== [[pilt:Norma-Jean.jpg|pisi|Norma Jeane Dougherty (hiljem filminäitlejana tuntud [[Marilyn Monroe]]) töötamas esimeses UAV-sid tööstuslikult tootnud ettevõttes Radioplane]] Kahe maailmasõja vahel tegelesid UAV-de arendamisega nii [[britid]] kui [[ameeriklased]]. Esimene edukas mehitamata lennuriist oli Suurbritannia [[Fairey IIIF]], mille hüüdnimi oli [[Fairey Queen]]. Fairey Queenile järgnesid ka [[Bee Queen]] ja [[Wasp Queen]] ning siit arvatakse pärinevat sõna droon (inglise keeles ''drone'' – isasputukas [[ühiselulised putukad|ühiseluliste putukate]] seas) kasutamine UAV-de sünonüümina.<ref name="beginnings" /><ref name="britain" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal algas droonide tööstuslik tootmine. Esimene ettevõte, mis selliseid lennukeid valmistama asus, oli Ameerika Ühendriikide ettevõte [[Radioplane]]. Ameerika Ühendriikide sõjaväe tellimusel ehitati mudelit [[Radioplane OQ2]] kokku 15 000 [[eksemplar]]i. Radioplane'i lennukid olid mõeldud õhutõrje harjutussihtmärkideks. Radioplane'i asutas briti päritolu näitleja [[Reginald Denny]], kuid huvitaval kombel ei ole see ettevõte ainuke seos filmitööstusega: 1945. aastal algas nende tehasest ka [[Norma Jeane Dougherty]] tähelend [[Hollywood]]is [[Marilyn Monroe]]na. Sellega aga kokkusattumused ei piirdu, sest Norma Jeane'i pildistanud sõjafotograafi saatis tehasesse [[kapten]] [[Ronald Reagan]] – Denny näitlejast sõber ja hilisem [[Ameerika Ühendriikide president]].<ref name="iFLA4" /><ref name="uhQdp" /> [[pilt:Interstate TDR-1 on display at Naval Aviation Museum.jpg|pisi|Interstate TDR-1 lendtorpeedo oli esimene droon, mille pardal oli kaamera]] Teise maailmasõja ajal kasutati droone peamiselt [[lendtorpeedo]]dena, st lõhkepeaga varustatud piloodita õhusõidukitena, mis lendavad vaenlase territooriumil sihtmärkidesse. Neid arendasid nii Ameerika Ühendriikide õhujõud kui ka britid ja sakslased. Hiljem on sama idee arendamise tulemusel saadud tänapäeva raketid. Suureks uuenduseks droonide kasutamise vallas teise maailmasõja ajal oli [[RCA Corporation|RCA]] televisioonikaamerate rakendamine ameeriklaste [[TDR-1]] pardal. Pilt oli aga kehv, nii et tuvastada sai ainult suuri sihtmärke, ning droonid leidsid kokkuvõttes piiratud kasutust vaid [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rindel.<ref name="ZXRpU" /> ===Külm sõda=== [[Pilt:QH-50C DD-692 1969.jpg|pisi|QH-50 DASH on helikopteril põhinev droon]] [[Külm sõda]] laiendas UAV-de kasutusala oluliselt. Droone hakati rakendama peibutistena, et suunata rünnakut eemale mehitatud lennukitelt. Esimesena olid selles vallas edukad [[McDonnell ADM-20 Quail]] droonid, mida kandsid peibutisena kaasas [[B-52 pommitaja]]d.<ref name="WsACc" /> Tuumakatsetuste jätkumine pärast teise maailmasõja lõppu andis mehitamata õhusõidukitele veel ühe olulise tegevusvaldkonna: [[radiatsioon]]itaseme mõõtmise plahvatusele järgnevas pilveseenes. Sel eesmärgil kohandati mitmeid Ameerika lennukeid droonideks: nt [[B-17]] "lendavaid kindlusi" kasutati [[1946]]. aastal [[Bikini atoll]]i kohal operatsioonis [[Crossroads]].<ref name="nO2SI" /> Nii ameeriklased kui ka [[Nõukogude Liit]] taipasid, et droonid on ideaalsed luurelendudeks. Mõlemad külma sõja supervõimud arendasid oma salajasi projekte. Ameerika Ühendriikides töötati välja esimene luuredroon [[SD-1]] ehk [[MQM-57 Falconer]], mis kaameraga varustatuna võimaldas kuni 30-minutisi lende. Pärast seda, kui Nõukogude Liit lasi [[1960]]. aastal alla USA luurelennuki [[U-2]], ning sarnane intsident kordus kaks aastat hiljem sama tüüpi lennukiga [[Kuuba]]s, taipas kõrgem USA sõjaväejuhtkond, et mehitamata luurelennukitesse tasub investeerida suuremal määral. Järgnes [[Ryani mudel 147]], mis sai hüüdnimeks [[Lightning Bug]]. Lightning Bug on esimene UAV, mis vastab selle mõiste tänapäevastele standarditele ning selle versioone on kasutusel tänini. Külma sõja perioodil kasutasid ameeriklased Ryan 147-t ka [[Hiina]] ja [[Vietnam]]i kohal. Lisaks lennukitele arendas Ameerika Ühendriikide merevägi ka [[helikopter]]itel põhinevaid droone, millest tuntuim on [[QH-50 DASH]]; selle mehitamata kopteri peaülesandeks oli allveelaeva-vastaste süvaveepommide heitmine, kuid helikopterit kasutati ka luures, lasti vedamiseks jm. Samal ajal arendasid venelased [[TBR]] ja [[DBR]] enesetapu droone, mis osutusid kulukaks. Hiljem läks Nõukogude Liit üle [[Tu-141]] ja [[Tu-143]] luuredroonidele. Külma sõja ajal ei lennanud droonid kummalgi mandril reeglina baasi tagasi, vaid maandusid [[langevari|langevarju]] abil ettenähtud kohas, mille järgi neid oli kergem tuvastada.<ref name="Wy5B6" /> ===Liibanoni sõda=== [[Iisrael]] kasutas oma militaardroone 1982. aastal [[Liibanon]]i sõjas operatsioonis [[Mole Cricket 19]], kus nende UAV-del oli täita oluline osa [[Süüria]] õhutõrjesüsteemi hävitamisel. Väidetavalt inspireeris sealne UAV-de edukas rakendamine Ameerika Ühendriikide mereväe juhatajat John Lehmani hankima ka Ameerika mereväele UAV-võimekuse. See lahing oli UAV-de jaoks kaasaegses tähenduses murdepunktiks, millest algas võidujooks UAV-de arendamisele eesotsas Ameerika Ühendriikides ja ka ülejäänud maailmas. Iisrael kasutas UAV-sid ka 2006. aasta Liibanoni sõjas.<ref name="http://www.rubincenter.org/2010/09/rodman-2010-09-07/"/><ref name="https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1982/06/14/war-and-missiles/12b4abf6-9aa5-44a2-990f-33d08a99dcf4/?noredirect=on&utm_term=.2419d7ca0074"/> ==Klassifikatsioon== [[pilt:DragonEye-903.jpg|pisi|Mikro-UAV Dragon Eye on üks kõige kergemaid droone]] UAV-sid klassifitseeritakse kahel põhimõttel: tehniliste parameetrite ja UAV missiooni tüübi järgi. ===Tehnilised parameetrid=== Võrreldavate tehniliste parameetrite alla kuuluvad kaal (sh kasuliku koormise kaal), lennu kestus, lennuulatus, maksimaalne lennukõrgus, kiirus, tiivaulatus, tiiva pinnakoormus, mootori tüüp, võimsus ja hind. Kaalu järgi liigitatakse droonid viide rühma: * väga rasked (> 2 tonni), * rasked (> 200&nbsp;kg), * keskmised (> 50&nbsp;kg), * kerged (> 5&nbsp;kg) ja * mikro-UAV-d (< 5&nbsp;kg). Tänapäeval on väga raskeid mehitamata droone vähe: mainimist väärib [[Global Hawk]] oma 11 tonniga. Mikro-UAV-de seas on üks kergemaid [[Dragon Eye]], millel kaalu vaid 2&nbsp;kg. Lennu kestuse ja -ulatuse järgi jaotatakse droonid kolme klassi: pika, keskmise ja lühikese lennukestusega UAV-d. Esimesi iseloomustab kestus üle 24 tunni ja sellest lähtuvalt ka suur lennuulatus (1500 – 22 000&nbsp;km). Enamik UAV-sid on keskmise lennukestusega, kuid mõned on ka lühikese, alla 5-tunnise kestusega ja seega mõeldud lühikeste, alla 100&nbsp;km ulatusega (nn. järgmise künka taha vaatamise) ülesande jaoks. Ka maksimaalse lennukõrguse järgi jaotatakse UAV-d kolme rühma: madalal lendavad mikro-UAV-d (alla 1000&nbsp;m kõrgusel), keskmistel kõrgustel (kuni 10&nbsp;km) on kõige enam drooni tüüpe ning viimaks suurel kõrgusel lendavad eriülesandega droonid. Viimaste puhul on oht, et need võivad kommerts- või sõjalennukitele otsa lennata, seetõttu on uued UAV-d varustatud süsteemidega, mis aitavad tiheda õhuliiklusega ruumis otsalende vältida. Tiiva pinnkoormus ehk mass (kg) 1 m<sup>2</sup> tiivapinna kohta mõjutab drooni manööverdamisvõimet. Väiksema tiiva pinnakoormusega lennukid (<50&nbsp;kg/m<sup>2</sup>) on aeglsemad kui suure tiiva pinnakoormusega droonid. (>100&nbsp;kg/m<sup>2</sup>). Kõige levinum mootoritüüp, mida UAV-del tänapäeval kasutatakse, on [[elektrimootor|elektri-]] (väikestel droonidel) ja [[kolbmootor]] (suurtel droonidel). Veel on rakendust leidnud erilahendusega droonid [[kahetaktiline mootor|kahetaktilised]], turboventilaatormootor (''turbofan''), tiivikuga (''rotary''), [[turbopropellermootor|turbopropeller-]], [[propellermootor|propeller-]] ja "edasi-tagasi" (''push-pull'') propellermootorid.<ref name="group" /> [[Ukraina]]s on [[Venemaa sissetung Ukrainasse|sõja ajal]] kasutusel [[Austraalia]] ettevõtte SYPAQ toodetud droonid, mis on valmistatud [[kartong]]ist.<ref name=papp>[https://mil.in.ua/en/news/ukrainian-troops-use-disposable-australian-drones-made-of-cardboard/ Ukrainian troops use disposable Australian drones made of cardboard]. [[Militarnõi]], 20. märts 2023</ref> ===Missioon=== [[Pilt:USAF Desert Hawk prepare.jpg|pisi|[[Desert Hawk]]i ettevalmistamine lennuks. Desert Hawk võimaldab kiiresti hinnata ohte sõjaväebaasi ümbruses]] Kuna enamikku UAV-sid kasutatakse siiani militaarotstarbel, on oluline kategoriseerida mehitamata õhusõidukeid nende abil läbiviidavate missioonide (missioonielementide) alusel. Droonide missioonid liigitatakse laias laastus 6 rühma: * [[ISTAR]] (ingl ''Intelligence, Surveillance, Target Acquisition, Reconnaissance'') ehk üldnimetusega luuretegevus, * lahingutegevus, * mitmeotstarbelised missioonid, * vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega missioonid, * [[radar]]i- ja sidemissioonid ning * varustuse transport. Jätkuvalt on kõige levinum droonide kasutamine luureotstarbel. Sellesse rühma kuuluvad nt [[Silver Fox]], Global Hawk, [[Brevel]], [[Dark Star]], Dragon Eye, [[Hummingbird Warrior]], [[Luna (UAV)|Luna]], [[Pioneer (UAV)|Pioneer]] jpt. Lahingudroonid peavad olema kiiremad, parema manööverdusvõimega, kuid selle tulemusel ka lühema lennukestusega kui teised UAV-d, sest nad peavad suutma pidada õhulahinguid ning samuti täpselt ründama sihtmärke maismaal. Lahingudroone ei ole seni veel sõjas kasutatud, kuid kontseptsioonmudelina on välja töötatud [[Boeing X-45]]. Lahingudroone peab saama õhus tankida, nad peavad olema paindlikud ja autonoomsed kiiresti muutuvate situatsioonidega hakkama saamiseks ning kohandatavad koostööks mehitatud lennukitega. Mitmeotstarbelised UAV-d, nt [[MQ-1 Predator]], on luurelennukid, mis on modifitseeritud relvastuse kandmiseks, et sooritada ründeid. Vertikaalseks õhkutõusuks ja maandumiseks võimelised mehitamata õhusõidukid (nt [[Killer Bee]]) on olulised rasketes maastikutingimustes; see missioonielement ei ole iseseisev ja kuulub kokku mõnega eelpool nimetatutest. Radarseiret ja kommunikatsiooniühendusi pakkuvad droonid on tihti tegelikult modifitseeritud õhupallid. Neid kasutatakse lisaks radariplatvormile ka raadio- või televisioonisignaali edastamiseks. Sellesse klassi kuulub teiste seas [[NSMV]] (''Near Space Maneuvering Vehicle''), mis tegutseb 30–35&nbsp;km kõrgusel ehk kõrgemal kui teised õhusõidukid või raketid ning madalamal kui satelliidid. Varustuse (toidu või relvastuse) täppiskohaleveoga eriüksustele tegeleb [[CQ-10 Snow Goose]].<ref name="group" /> ==Tootmine ja arendus== UAV-sid toodetakse üle maailma mitmes riigis ning kuna nende kasutusvaldkonnad on väga erinevad ja näiteks militaarvaldkonna info ei ole avalikkusele sageli kättesaadav, ei ole info kogu maailma UAV-tootjate ega mudelite kohta täielik või on seda mingi ajalise nihkega tagantjärele. Militaarvaldkonna UAV-de ühed suuremad tootjad on USA, Iisrael ja Hiina. Tootmise ja arendusega tegelevad aga ka paljud teised riigid, [https://et.wikipedia.org/wiki/Mehitamataõhusõiduk#Eesti|sh. Eesti]. UAV-de tootmiseks kasutatakse [[komposiitmaterjal]]e, mis on väikese tihedusega, kuid väga tugevad. Nii sõjaliste kui tsiviilrakenduste seas on kõige suurem potentsiaal mikro-UAV-de tootmisel, kus on viimastel aastatel toimunud suur areng tänu [[mikroelektromehaaniline süsteem|mikroelektromehaanilistele süsteemidele]] (MEMS), mis võimaldavad valmistada väga väikseid [[kiirendusmõõtur]]eid, [[güroskoop]]e, [[infrapunasensor]]eid ja [[CCD-kaamer]]aid. Jätkuvalt on väga väikeste droonide peaprobleemiks energia salvestamine ja piisava mootorivõimsuse saavutamine. Väga suuri UAV-sid on seni kasutatud vaid sõjalisel otstarbel, kuid [[NASA]] on valmistanud [[päikesepaneel]]ide abil töötava drooni [[Helios (UAV)|Helios]], mille kõrgusrekordiks on 36&nbsp;km. Heliost kasutatakse Maa [[kaugseire]]s toetuseks satelliitidega tehtavatele mõõtmistele. ===USA=== [[File:MQ-9 Reaper UAV (cropped).jpg|pisi|[[MQ-9 Reaper]]]] USA militaardroonide turuosa hinnatakse u 77%-le maailmas, sh investeeringud arendusse, tootmisse ja testimisse. Üks peamisi tooteid on Predator-seeria droon [[General Atomics MQ-9 Reaper|MQ-9 Reaper]], mida toodab General Atomics. Samuti tegeleb USA [[tehisintellekt]]i arendamisega militaardroonides kasutamiseks, parves lendavate väikedroonide arendusega ning ka anti-UAV süsteemide väljatöötamisega.<ref name="https://www.techemergence.com/unmanned-aerial-vehicles-uavs/"/><ref name="http://magazine.uc.edu/editors_picks/recent_features/alpha.html"/> ===Iisrael=== Usaldusväärseid andmeid Iisrael oma militaarvaldkonna investeeringute kohta ei avalda. Info tootmist ja arendust puudutava teabe kohta levib mitmete allikate kombineerimisel ja ka oletustel. Iisrael on UAV-sid arendanud ja lahingus kasutanud alates 1982. aasta Liibanoni sõjast ning on üks suuremaid militaarotstarbeliste UAV-de eksportijaid maailmas. Üks suurimaid tootjaid on riiklik ettevõte Israel Aerospace Industries, kes toodab [[IAI Heron|Heron]]-seeria droone ja [[IAI Searcher|Searcherit]]. Lisaks Elbit Systems, kelle olulisim UAV on [[Elbit Hermes 450]]. Peamiselt eksporditakse Aasiasse ja ka Indiasse, kuid Iisraeli droone on ostnud ka Venemaa ja veel mitu riiki. Iisrael arendab samuti anti-UAV süsteeme. Tootja Rafael on välja töötanud anti-UAV süsteemi Drone Dome<ref name="http://insideunmannedsystems.com/israels-rafael-advanced-defense-systems-unveils-drone-detection-neutralization-system/"/>, mis suudab tootja sõnul 360-kraadises vaateväljas ja kuni 30 km raadiuses (sh minimaalse suurusega objekt 2 mm kuni 3,2 km raadiuses) vastase droonid leida ja need mitme kilomeetri kauguselt ka hävitada, kasutades selleks laserit.<ref name="http://www.rubincenter.org/2010/09/rodman-2010-09-07/"/><ref name="https://www.techemergence.com/unmanned-aerial-vehicles-uavs/"/><ref name="https://www.timesofisrael.com/israeli-arms-sales-skyrocket-increasing-41-5-in-one-year/"/><ref name="http://drones.cnas.org/reports/a-perspective-on-israel/"/> ===Hiina=== Lisaks tsiviildroonidele toodab Hiina ka militaardroone. Hiina militaareelarve on maailmas USA järel suuruselt teine ning militaarvaldkonna UAV arendus ja eksport on tugevalt tõusuteel. Peamised eelised USA ees on madalad tootmiskulud. Üks suurimaid tootjaid on China Aerospace Science and Technology Corporation, kes toodab CASC Rainbow seeria UAV-sid ja kelle mudel [https://en.wikipedia.org/wiki/CASC_Rainbow#CH-5 CH-5] on välimuselt praktiliselt väljavahetamiseni sarnane USA UAV lipulaevaga MQ-9 Reaper, kuid mitu korda odavam<ref name="https://www.reuters.com/article/us-singapore-airshow-drones/u-s-israeli-drone-makers-keep-wary-eye-on-rising-chinese-idUSKBN1FS1E7"/>. Eksporditakse üle maailma, suuremates mahtudes Aafrikasse ja Lähis-Ida riikidesse. Hiina arendab samuti militaarvaldkonnas rakendatavat tehisintellekti, kuid täpsemat sellekohast arenduse infot ei ole avalikustatud. Lisaks on arenduses ka parves lendavad UAV süsteemid, sh. 119 UAV suurune parv tootjalt China Electronics Technology Group Corporation<ref name="https://www.realcleardefense.com/2017/06/22/china_launches_record-breaking_uav_swarm_294247.html"/>.<ref name="https://www.techemergence.com/unmanned-aerial-vehicles-uavs/"/><ref name="https://www.wetalkuav.com/china-boosts-military-drone-production/"/> ===Autonoomia ulatus=== Droonid kasutavad [[autopiloot]]süsteeme ja/või on raadio teel juhitavad. Autonoomia vaatepunktist jagunevad UAV-d autonoomseteks, poolautonoomseteks ja kaugjuhitavateks. Tänapäeva mehitamata õhusõidukitel peavad ohutuse huvides olema väga head kontrollsüsteemid. Reeglina on suured UAV-d autonoomsemad kui väikesed, sest nad mahutavad rohkem ja keerulisemat tehnoloogiat. Väikesed UAV-d ei saa kasutada [[globaalne navigatsiooni satelliitsüsteem|globaalset navigatsiooni satelliitsüsteemi]], vaid peavad toime tulema MEMS-sensoritega ja [[CMOS-kaamera]]tega. Ümbritsevast keskkonnast ja drooni asukohast parima info saamiseks on vaja ühildada [[GPS]], [[inertsisensor]]ite, visuaalsete ja radarmõõtmiste tulemused. Sensorite infot kasutatakse sisendina mitmes mudelis ([[Kalmani filter|Kalmani]] või [[Monte Carlo filter]], pehme ehk [[ähmane andmetöötlus]]) õhusõiduki asukoha leidmiseks. Kokkupõrgete vältimiseks on hakatud uurima, kuidas suudavad infotöötlusega toime tulla putukad, kes lendavad oma mõõtkavas üsna sarnastes tingimustes mikro-UAV-dega (viimased peavad hakkama saama siseruumides ja kitsastel tänavatel). Oluline tegur autonoomsuse suurendamisel on asukoha tuvastamine ja samaaegne kaardi uuendamine, et parandada sensorite andmeid. Uute arengute seas on tähtsal kohal mitme autonoomse sõiduki (nii õhu-, maismaa- kui ka [[veesõiduk]]ite) koostöö missiooni täitmiseks.<ref name="9v4fE" /> ==Rakendused== ===Militaarrakendused=== UAV-d on militaarvaldkonnas kasutusel juba vähemalt 48 riigis, relvastatud UAV-d on olemas vähemalt 28 riigil. Vähemalt 9 riiki on oma relvastatud UAV-sid lahingus juba ka kasutanud. Peamised rakendused on luures ja õhutoetuses.<ref name="https://www.techemergence.com/unmanned-aerial-vehicles-uavs/"/> ====Luure==== Luure on seni olnud ja on tõenäoliselt ka edaspidi UAV-de kõige tähtsam ja enim rahastatud rakendusvaldkond. Ameerika Ühendriikides hakati [[mehitamata luurelennuk]]eid kasutama 1960. aastatel. Sellega oli seotud [[riiklik luureamet]] ([[NRO]]) ning nende salajasteks projektideks kulutati miljardeid [[USA dollar|dollareid]]. Droonide eelis luuresatelliitide ees on parem ligipääs varjatud aladele: mikro-UAV-sid on võimalik kasutada ka tiheasustuses, metsakatte all ja isegi siseruumides. Mehitatud luurelennukitest on droonid aga palju ohutumad, sest puudub risk inimelude kaotamiseks. Mõningaid droonide missioone ei olekski võimalik mehitatud lennukite abil teha, sest keskkond võib olla liiga saastatud (nt tuumakatsetused). Teiseks eeliseks nii mehitatud õhusõidukite kui satelliitide ees on võimalus jälgida üht objekti pikka aega järjest (ka siis, kui see vahepeal liigub). UAV-de puuduseks on läbi ajaloo olnud suured arenduskulud, kuid moodsad mikro-UAV-d ja [[masstootmine]] on seda muidugi muutnud. Teine probleem on lennuulatus ja kestus, sest vaid suured droonid jõuavad vastase territooriumil sügavale liikuda. Asukoha täpne tuvastamine oli suurte õhusõidukite jaoks probleem kuni GPS-i kasutuselevõtuni 1990. aastatel ning on väikeste droonide jaoks kohati problemaatiline siiamaani. Samuti on probleeme olnud autonoomsete õhusõidukite juhtimise kontrollalgoritmidega: 2011. aastal avastati, et [[Afganistan]]is kasutatavate UAV-de Predatori ja [[Reaper]]i arvutitesse on tunginud viirus, mis võib potentsiaalselt luureinfot vaenlastele lekitada.<ref name="gKZne" /><ref name="zKbWx" /> ====Relvastatud lahingud==== Droonide kasutamine lahingus võib olla nii pettemanöövriks kui otseseks rünnakuks. 1982. aastal Liibanoni sõjas kasutas Iisrael droone peibutistena hävituslennukite ees nii, et kui Süüria droone õhus hävitas, sai Iisrael teada hävitusrakettide juhtimiseks kasutatud raadiosagedused, mis võimaldas Süüria õhutõrjesüsteemi droonide järel tulnud hävituslennukitega hävitada.<ref name="https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1982/06/14/war-and-missiles/12b4abf6-9aa5-44a2-990f-33d08a99dcf4/?noredirect=on&utm_term=.2419d7ca0074"/> 2001. aasta Afganistani sõjas kasutati relvastatud drooni teadaolevalt esimene kord inimese tapmiseks. USA droon MQ-1L Predator nr. 3034 oli relvastatud [[AGM-114 Hellfire]] raketiga ja kaugelt juhitav.<ref name="https://www.wired.com/2015/12/how-rogue-techies-armed-the-predator-almost-stopped-911-and-accidentally-invented-remote-war/"/> Drooni opereeris 2 sensorisüsteemi operaatorit ja juhtis üks piloot, kes sooritas ka lasu. Kogu süsteem (UAS) on aga suurem. Nt Predator MQ-1 UAS-i 24-tunniseks operatsiooniks moodustas UAS-i kokku 4 UAV-d koos pardal olevate anduri- ja sihikusüsteemidega, maapealne kontrolljaam, kaugjuhtimist võimaldav raadiosidesüsteem (sh. satelliitsidesüsteem) ning kokku ligi 55 inimese suurune meeskond.<ref name="https://www.norton-marchaircrew.org/assets/MQ-1_Predator_Fact_Sheet.pdf"/> Kaasaegne UAV-de pardal kasutatav sihtmärgi tuvastussüsteem (MTS – Multi-Spectral Targeting System) võimaldab HD videopilti ja inimese infrapunasignatuuri tuvastamist sihtmärgist mitme kilomeetri kauguselt. Näiteks tootja [https://www.raytheon.com/capabilities/products/mts/ Raytheon] MTS lahendused koosnevad elektrooptilisel<ref name="http://www.ausairpower.net/TE-EO-Systems.html"/>, infrapunal ja laseril põhinevast otsimis-, tuvastus- ja jälitussüsteemist ning vajadusel ka HD-kaameratest.<ref name="https://www.pilotopolicial.com.br/Documentos/Artigos/Airborne-Imaging-in-2011.pdf"/><ref name="https://www.militaryaerospace.com/articles/2017/03/multi-spectral-software-unmanned.html"/> Relvastatud UAV-de pardal kasutatav [https://en.wikipedia.org/wiki/AGM-114_Hellfire Hellfire] raketi laskeulatus on kuni 8&nbsp;km. Lisaks inimese poolt kaugjuhitavatele droonidele rakendatakse lahingutes ka väiksemal või suuremal määral tehisintellekti lahendusi. Näiteks Pakistanis läbi viidud USA droonirünnakud on vähemalt osaliselt kasutanud masinõppe algoritmide abi, st sihtmärkide tuvastamine ja hävitamine ei toimunud ainult inimeste tehtud järelduste põhjal.<ref name="https://www.theguardian.com/science/the-lay-scientist/2016/feb/18/has-a-rampaging-ai-algorithm-really-killed-thousands-in-pakistan"/><ref name="https://arstechnica.com/information-technology/2016/02/the-nsas-skynet-program-may-be-killing-thousands-of-innocent-people/"/> Täielikud autonoomsuse ulatust kirjeldavad andmed konkreetsete rünnakute kohta siiski veel tuvastamata. Arenduses olevaid süsteeme, mille kohta tootjapoolne info on kättesaadav, on rohkem. Näiteks Psibernetixi arendatav ALPHA on mõeldud just [https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Air_Force USAF]-i relvastatud UAV-de jaoks.<ref name="http://magazine.uc.edu/editors_picks/recent_features/alpha.html"/><ref name="http://www.psibernetix.com/projects/"/> Relvastatud lahingutes ja seotud piirkondades kasutatakse lisaks militaarotstarbelistele UAV-dele ka igasuguses suuruses tsiviilkasutuseks toodetud ja isetehtud droone, mis on samuti modifitseeritud relvastatud rünnakute läbiviimiseks. Nt Süürias ja Iraagis on 2015. ja 2016. aastal tuvastatud vähemalt 32 eri tüüpi UAV-d, millest 8 olid tsiviilotstarbelised hobidroonid ja mõned identifitseerimata või isetehtud.<ref name="http://dronecenter.bard.edu/drones-operating-in-syria-and-iraq/"/> Alati ei ole relvaks surmav laskemoon. Nt 15. mail 2018. aastal ajas Iisraeli droon Gazas laiali palestiinlastest meeleavaldajaid, kasutades pisargaasi. Seda nii otse droonilt pihustades kui ka gaasigranaate rahva sekka puistates. Rakendatud droonid arvatakse olevat modifitseeritud tsiviilotstarbelised piisava kandevõimega UAV-d või midagi sarnast.<ref name="http://www.middleeasteye.net/news/israeli-drones-pose-new-threat-palestinian-protesters-1730935753"/> ====Roll kaitsepoliitikas==== 2012. aastal kehtestatud USA uue sõjalise strateegia ("[[USA globaalse juhtrolli säilitamine: 21. sajandi kaitse prioriteedid]]") kohaselt tuleb vähendada armee isikkoosseisu (mis jääb siiski [[11. september 2001|11. septembri]] aegsest tasemest suuremaks) ning keskenduda droonirünnakutele ja [[eriüksus]]te [[välkoperatsioon]]idele. Droonirünnakute arv konkreetsete isikute tapmiseks on alates [[Barack Obama]] ametisse astumisest mitmekümnekordistunud. Sellest on saanud eelistatud vahend terroristidega võitlemiseks [[Somaalia]]s, [[Pakistan]]is ja [[Liibüa]]s. Välkoperatsioonide (nt pantvangide vabastamine Somaalia piraatide käest jaanuaris [[2012]], [[Osama bin Laden]]i tapmine [[2011]]) eelduseks on samuti hea luureinfo, mida pakuvad UAV-d. Selline strateegia eeldab konfliktikolde läheduses baasi või sõjalaeva olemasolu. Analüütikute hinnangul keskendub USA kaitsepoliitika edaspidi [[Ida-Aasia|Ida-]] ja [[Kagu-Aasia]]le kui tuleviku väljakutsetele ning üritab vähendada kohaolu [[Lähis-Ida]]s.<ref name="7PSkl" /><ref name="bq96m" /> USA on 2018. aasta USAF-i raporti kohaselt alustanud hävituslennukite pilootide integreerimist droonipilootide hulka. See ei tähenda, et hävituslendureid enam ei vajata, vaid et hävituslenduri oskusi vajatakse mõlemal suunal, nii mehitatud kui mehitamata lendudel. Ning kui mehitamata õhusõidukite osakaal suureneb, on õhuvägi valmis mõlemal suunal paindlikult ressursse kasutama. Üks probleem, mille tõttu USAF ei näe veel mehitatud õhusõidukite asendamist igas olukorras UAV-dega, on ajaline viide, mis on kaugjuhtimise puhul võib olla kohati ligi 2 sekundit. Kiirete manöövrite tegemisel on need paar sekundit missioonis määrava tähtsusega ja on olukordi, kus mehitatud hävituslennukitel on siin siiski veel eelis UAV-de ees.<ref name="https://www.military.com/daily-news/2015/05/19/air-forces-new-unmanned-strategy-has-f35-pilots-flying-drones.html"/> ===Tsiviilrakendused=== [[Fail:Hard Rock Laager 2016 - Rattler.jpg|pisi|Droon lennus kontserdil, Hard Rock Laager 2016]] ====Kaugseire ==== Droonid on ideaalsed kandidaadid paljudes kaugseire valdkondades. Nende abil on võimalik tuvastada [[maastikupõleng]]uid, [[maavärin]]aid ja suuremaid saasteallikaid. Veel võimaldavad mehitamata õhusõidukid seirata põllumaad ning avastada maismaal ja meres uusi [[maardla]]id. UAV-sid kasutatakse ka ilmavaatlusteks ning rannajoone ja maapiiride kontrollimiseks [[piirivalve]] poolt. Oluline on ka [[elektrivõrk|elektrivõrgu]] ja [[torujuhe|torujuhtmete]] monitooring.<ref name="history" /><ref name="element" /><ref name="91W6J" /> Droone rakendati puhtteaduslikult esmakordselt 1946. aastal USA-s, kus uuriti [[äike]]setormide tekkimist.<ref name="group" /> ====Muud rakendused==== Kuigi mehitamata õhusõidukeid on seni valdavalt kasutatud sõjalisel otstarbel, on neil üha enam ka tsiviilrakendusi. USA ja [[Euroopa Liit]] kaaluvad droonide kasutamist sisejulgeoleku suurendamiseks kriminogeensetes piirkondades<ref name="element" />. UAV-d on osutunud vajalikeks '''kriisikolletes''': neid saab kasutada ajutiselt [[telekommunikatsioon]]i taastamiseks ning uudisteagentuuride jaoks video- ja pildimaterjali kogumiseks ohtlikest piirkondadest, samuti on uusimad droonid võimelised tuvastama lõhkemata miine ja muid lõhkeseadeldisi. '''Põllumajanduses''' rakendatakse UAV-sid põldude väetamiseks ning [[pestitsiid]]ide või [[herbitsiid]]ide laotamiseks.Lisaks tehakse droonidega seiret taimede olukorrast. Põllumajandusdroonid teevad üle põllu lennates 3-4 pilti sekundis ning mõõdavad piltide värvi järgi [[fotosüntees]]ivate taimede massi. Saadud informatsiooni põhjal joonistab vastav programm kaardi, kust on värvidega näha, millised põlluosad vajavad suuremat [[Väetamine|väetamist]] või paremat [[taimekaitse]]t. Saadud informatsiooni saab drooni programmilt kanda ka vastavaid töid teostava masina GPS seadmele, mis jälgib drooni kogutud informatsiooni. Sellisel viisil põlde väetades saadakse parem ja ühtlasemalt valmiv saak. Mehitamata õhusõidukid aitavad lahendada '''liikluses''' probleeme, mis seotud mehitatud sõidukitega nii maismaal ([[kiirtee]]de liikluskontroll) kui ka õhus ([[lennujuhtimiskeskus]]).<ref name="history" /> ==Tulevik== Ennustuste kohaselt muutuvad droonid tulevikus (veelgi) väiksemaks, kergemaks, odavamaks, lihtsamini programmeeritavaks, kuid samal ajal autonoomsemaks ja täpsemaks. Uue põlvkonna mehitamata luurelennukitelt oodatakse suurt võimekushüpet: UAV-sid võiks edaspidi kasutada [[bioloogiline relv|bioloogiliste]], [[keemiline relv|keemiliste]] ja [[tuumarelva]]de tuvastamiseks, muuhulgas ka "nähes" läbi mitmerindelisest [[džungel|džunglist]]. Lahinguväljal võiksid droonid lisaks luurele tegeleda üksustevahelise kiire ja odava [[side]] ning [[andmevahetus]]e tagamisega. Kindlasti laieneb UAV-de kasutamine tsiviilotstarbel. Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennundusamet on seni piiranud kommertsrakendusi, kuid 2012. aasta on selles vallas toonud seadusandluses murrangu.<ref name="YcqLA" /> Ka [[Euroopa Komisjon]] ootab mehitamata õhusõidukite turu suurt laienemist kommertsrakenduste suunas alates 2012. aastast.<ref name="element" /> ==Eesti== ===Eesti UAV/UAS-i tootjad=== [[Fail:Droon EOS C VTOL (03).jpg|pisi|Eestis toodetud Threod Eos C VTOL<ref name="Threod_Systems_web">[http://threod.com Threod Systems]</ref> ]] [[Eesti]]s valmistatakse mitut mudelit UAV-d. Nt [[Eli Military Simulations]]<ref name="ELI_web">[http://www.eli.ee/ ELI] </ref> valmistatud mehitamata õhusõiduki mudel UAV [[Swan (UAV)|Swan]] valmis koostöös [[kaitseministeerium]]i ja [[Eesti kaitsevägi|kaitseväega]]; Swan droone kasutati [[2006]]. aastal [[Kevadtorm]]is. Arendamisel oli ka täiustatud mudel [[Swan II]], kuid kaitsevägi ei leidnud sellele enam hiljem rakendust.<ref name="uIpB7" /><ref name="leht" /> Euroopa Komisjoni analüüsi kohaselt puudub Eestil võimekus hankida suuremaid mehitamata õhusõidukeid, kuid potentsiaali nähakse kohaliku mini-UAV tootmises ja rakendamises piirikontrollis.<ref name="element" /> Pärast Liibüa konflikti ilmnes, et Euroopas on tugev puudus mehitamata õhusõidukitest ja sõltutakse ülemäära palju ameeriklaste abist. Seetõttu otsustasid 13 [[NATO]] liikmesriiki, sh Eesti, osta USA-st Global Hawki droone, mida hakatakse ühiselt kasutama.<ref name="6rDEW" /> Eesti Politsei- ja Piirivalveamet kasutab droone nii idapiiri seireks kui ka pääste- ja piirivalvejuhtumitele reageerimiseks.<ref name="https://www.err.ee/653704/ppa-sai-idapiiri-valvamiseks-poole-miljoni-euro-eest-droone"/> 2012. aasta aprillis puhkes uinunud Swani projekti ümber skandaal, kui sai teatavaks, et [[Gruusia]] presidendi [[Mihheil Saakašvili]] äsja demonstreeritud "esimene oma mehitamata õhusõiduk" on kahtlaselt sarnane Eesti Swaniga. Eriti kummaline tundub Eesti kaitseväele ainuomase [[kamuflaaž]]imustri kasutamine UAV kontrolljaama arvutil.<ref name="mZGCL" /> Nii Gruusia kui ka EL-i esindajad on eitanud Eesti seost Gruusia drooniga.<ref name="leht" /> === Võistlused === Droonidega võistlemine on [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s ja [[Skandinaavia|Skandinaavias]] populaarne ja mõnede hinnangul tulevane [[Olümpiamängud|olümpiaspordiala]]. Võistlustel võivad droonid lennata kuni 150 km/t ja konkurentidega võidu läbitakse keerukas rada. 2017. aastal toimus üritusel [[Robotex]] droonivõistlus. 2018. aastal algas Eestis Elisa Drone Racing League võistlussari [[Otepää|Otepääl]], võisteldi muuhulgas [[Autoremonditöökoda|autoremonditöökojas]] ja golfikeskuses. Võistluse võitjast sai professionaalne ja sponsoreeritud droonipiloot, kes osales droonide maailmameistrivõistlustel.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.am.ee/Droonide-voistlussari|pealkiri=Eestis stardib suurejooneline droonide võistlussari|väljaanne=Arvutimaailm|aeg=14. juuni 2018|vaadatud=05.02.2021}}</ref> Liiga esimene võistlussari toimus aasta varem [[Soome|Soomes]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://tehnikamaailm.ee/artikkel/elisa-drooniliiga-stardib-uus-etapp-nadalavahetusel|pealkiri=Elisa drooniliiga stardib: uus etapp nädalavahetusel|väljaanne=Tehnikamaailm|aeg=30. mai 2019|vaadatud=05.02.2021}}</ref> 2019. aastal toimus võistlus [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] juurde rajatud spetsiaalsel droonide katserajal.<ref name=":0" /> ===Õigusraamistik=== Eesti õigusruumis (kas ka EL õigusruumis?) kuuluvad mehitamata õhusõidukite alla raadio teel juhitavad [[Mudellennuk|mudellennukid]], [[Mudelkopter|mudelkopterid]], [[Multirootor|multirootorid]] kui ka autonoomselt lendavad piloodita õhusõidukid. Mehitamata õhusõidukite lennutamine on seadusandlusega reguleeritud ja <=150&nbsp;kg UAV-de lennutamiseks Eesti õhuruumis on vaja Lennuameti luba ja lennu kooskõlastust. Seda nii ärilisteks kui mitteärilisteks lendudeks. Täpsem info õhuruumi piirkondadest, tingimustest ja lubade taotlusvormid on [https://www.ecaa.ee Lennuameti] lehel. == Vaata ka == *[[Droonisõda]] *[[Droonifotograafia]] * [[Aerofotograafia]] *[[Lennundus]] *[[Aerofotomõõdistamine]] *[[Fotogramm-meetria]] *[[nEUROn]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ElSQ3">Dalamagkidis, K., Valavanis, K. P., Piegl, L.&nbsp;A. On Integrating Unmanned Aircraft Systems into the National Aerspace System. 2nd Edition. Springer. 2012. lk 1–2.</ref> <ref name="beginnings">{{netiviide | url =http://www.ctie.monash.edu/hargrave/rpav_home.html#Beginnings | pealkiri =Remote Piloted Aerial Vehicles : An Anthology | autor =Naughton, Russell | failitüüp = | täpsustus =Beginnings | väljaanne =Monash University | aeg =02.02.2003 | koht = | väljaandja =The Centre for Telecommunications and Information Engineering | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles | arhiivimisaeg =20.05.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170520003034/http://www.ctie.monash.edu/hargrave/rpav_home.html#Beginnings | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="britain">{{netiviide | url =http://www.ctie.monash.edu.au/hargrave/rpav_britain.html | pealkiri = The 'Aerial Target' and 'Aerial Torpedo' in Britain | autor =Naughton, Russell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Monash University | aeg = 22.10.2002| koht = | väljaandja =The Centre for Telecommunications and Information Engineering | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles}}</ref> <ref name="iFLA4">{{netiviide | url =http://www.ctie.monash.edu.au/hargrave/rpav_radioplane.html | pealkiri =The Radioplane Target Drone RP-1, 2 and 3 | autor =Naughton, Russell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Monash University | aeg =25.11.2006 | koht = | väljaandja =The Centre for Telecommunications and Information Engineering | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles}}</ref> <ref name="uhQdp">{{netiviide | url =http://www.ctie.monash.edu.au/hargrave/rpav_radioplane4.html| pealkiri =The Radioplane Target Drone OQ-3 / TDD-2 and OQ-14 / TDD-3| autor =Naughton, Russell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Monash University | aeg =25.07.2005 | koht = | väljaandja =The Centre for Telecommunications and Information Engineering | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles}}</ref> <ref name="https://www.faa.gov/uas/">https://www.faa.gov/uas/</ref> <ref name="ZXRpU">{{netiviide | url =http://www.vectorsite.net/twcruz_1.html | pealkiri =The Aerial Torpedo | autor =Goebel, Greg | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Vectorsite | aeg =1.03.2012 | koht = | väljaandja = | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles | arhiivimisaeg =13.08.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070813001620/http://www.vectorsite.net/twcruz_1.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="https://www.faa.gov/airports/southwest/airports_news_events/2018_conference/media/session-a-uas-update.pdf">https://www.faa.gov/airports/southwest/airports_news_events/2018_conference/media/session-a-uas-update.pdf</ref> <ref name="WsACc">{{netiviide | url =http://www.nationalmuseum.af.mil/factsheets/factsheet.asp?id=384 | pealkiri =MCDONNELL ADM-20 QUAIL | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =National Museum of the USAF | aeg =11.10.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles | arhiivimisaeg =15.11.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20071115211719/http://www.nationalmuseum.af.mil/factsheets/factsheet.asp?id=384 | url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="https://www.ecaa.ee/et/lennundustehnika-ja-lennutegevus/mehitamata-ohusoidukid-sealhulgas-droonid">{{Netiviide |url=https://www.ecaa.ee/et/lennundustehnika-ja-lennutegevus/mehitamata-ohusoidukid-sealhulgas-droonid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2018-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628044301/https://www.ecaa.ee/et/lennundustehnika-ja-lennutegevus/mehitamata-ohusoidukid-sealhulgas-droonid |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nO2SI">{{netiviide | url =http://www.af.mil/information/heritage/spotlight.asp?id=123105132 | pealkiri =Operation Crossroads | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =United States Air Force | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles | arhiivimisaeg =8.09.2009 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20090908020736/http://www.af.mil/information/heritage/spotlight.asp?id=123105132 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="http://dronerules.eu/en/">{{Netiviide |url=http://dronerules.eu/en/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2017-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171112012547/http://dronerules.eu/en/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Wy5B6">Dalamagkidis, K., Valavanis, K. P., Piegl, L.&nbsp;A. On Integrating Unmanned Aircraft Systems into the National Aerspace System. 2nd Edition. Springer. 2012. lk 16–20.</ref> <ref name="http://dronerules.eu/et/">{{Netiviide |url=http://dronerules.eu/et/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2020-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201127020322/https://dronerules.eu/et/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="group">{{netiviide | url =http://personal.mecheng.adelaide.edu.au/maziar.arjomandi/Aeronautical%20Engineering%20Projects/2006/group9.pdf | pealkiri =CLASSIFICATION OF UNMANNED AERIAL VEHICLES | autor =Agostino, Shane; Mammone, Matthew; Nelson, Matthieu; Zhou, Tong | failitüüp =pdf | täpsustus = | väljaanne =University of Adelaide | aeg =05.10.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles | arhiivimisaeg =21.10.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20121021021237/http://personal.mecheng.adelaide.edu.au/maziar.arjomandi/aeronautical%20engineering%20projects/2006/group9.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="http://termcoord.eu/2018/06/iate-term-of-the-week-uav-drone/">{{Netiviide |url=http://termcoord.eu/2018/06/iate-term-of-the-week-uav-drone/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2018-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628044257/http://termcoord.eu/2018/06/iate-term-of-the-week-uav-drone/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9v4fE">{{netiviide | url =http://www.insidegnss.com/auto/janfeb08-wp.pdf | pealkiri =Unmanned Aerial Vehicles: An Overview | autor =Bento, Maria de Fátima | failitüüp =pdf | täpsustus = | väljaanne =InsideGNSS | aeg =jaanuar/veebruar 2008 | koht =Eugene, Oregon, USA | väljaandja =Gibbons Media & Research LLC | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles}}</ref> <ref name="http://www.rubincenter.org/2010/09/rodman-2010-09-07/">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.rubincenter.org/2010/09/rodman-2010-09-07/ |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2018-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628044302/http://www.rubincenter.org/2010/09/rodman-2010-09-07/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="history">{{netiviide | url =http://www.list.ufl.edu/uav/UAVHstry.htm | pealkiri =Brief History of UAVs | autor =Latchman, Haniph | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =LIST lab | aeg =17.01.2003 | koht = | väljaandja =University of Florida | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles | arhiivimisaeg =21.04.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120421092210/http://www.list.ufl.edu/uav/UAVHstry.htm | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="gKZne">{{netiviide | url =http://www.afa.org/mitchell/reports/MS_UAV_0710.pdf | pealkiri =Air Force UAVs: The Secret History | autor =Ehrhard, Thomas P. | failitüüp =pdf | täpsustus = | väljaanne =Air Force Association | aeg =juuli 2010 | koht =Arlington, Virginia, USA | väljaandja =Mitchell Institute Press | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles | arhiivimisaeg =9.06.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120609174426/http://afa.org/Mitchell/Reports/MS_UAV_0710.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="element">{{netiviide | url =http://ec.europa.eu/enterprise/policies/security/files/uav_study_element_2_en.pdf | pealkiri =Study Analysing the Current Activities in the Field of UAV | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus = | väljaanne =European Commission | aeg =2007 | koht = | väljaandja =European Commission Enterprise And Industry Directorate-General | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles}}</ref> <ref name="zKbWx">{{netiviide | url =http://forte.delfi.ee/archive/print.php?id=59468680reports/MS_UAV_0710.pdf | pealkiri =Ameeriklaste droonid on nakatunud eemaldamatu arvutiviirusega | autor =Jürisoo, Lauri | failitüüp =pdf | täpsustus = | väljaanne =Forte | aeg =10.10.2011 | koht = | väljaandja =AS Delfi | vaadatud =29.05.2012 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="leht">{{netiviide | url =http://www.ohtuleht.ee/473577 | pealkiri =Kas grusiinid joonistasid oma luurelennuki Eesti pealt maha? | autor =Haravee, Juhan | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =20.04.2012 | koht = | väljaandja =AS SL Õhtuleht | vaadatud =29.05.2012 | keel =}}</ref> <ref name="7PSkl">{{netiviide | url =http://news.yahoo.com/blogs/envoy/obama-roll-defense-strategy-154127240.html | pealkiri =Obama, Panetta unveil new Defense plan for leaner, more agile force | autor =Rozen, Laura | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Yahoo! News | aeg =05.01.2012 | koht = | väljaandja =Yahoo! Inc | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles}}</ref> <ref name="bq96m">Kopli, Kaivo. USA seab sihiks droonirünnakud ja eriüksuste välkoperatsioonid. Eesti Päevaleht 28.01.2012</ref> <ref name="91W6J">{{netiviide | url =http://www.thestar.com/printarticle/1166329 | pealkiri =Unmanned aerial drone being tested in Quebec for civilian uses | autor =Brennan, Richard J. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =The Star | aeg =23.04.2012 | koht = | väljaandja =Toronto Star | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="YcqLA">{{netiviide | url =http://defense.aol.com/2012/03/08/faa-takes-first-step-to-allow-uavs-to-fly-in-u-s/ | pealkiri =FAA Takes First Step To Allow UAVs To Fly In U.S. | autor =Whittle, Richard | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Aol Defense | aeg =08.03.2012 | koht = | väljaandja =AOL Inc. | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles | arhiivimisaeg =14.04.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120414160822/http://defense.aol.com/2012/03/08/faa-takes-first-step-to-allow-uavs-to-fly-in-u-s | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="uIpB7">{{netiviide | url =http://www.eava.ee/wp-content/uploads/2010/12/Tõnu-Vaher-ELI.pdf | pealkiri =Swan | autor =Vaher, Tõnu | failitüüp =pdf | täpsustus = | väljaanne =Eesti Lennuakadeemia | aeg =detsember 2010 | koht = | väljaandja = | vaadatud =27.04.2012 | keel =inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="6rDEW">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=63927883 | pealkiri =Eesti osaleb NATO droonide hankes | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Delfi | aeg =15.02.2012 | koht = | väljaandja =AS Delfi | vaadatud =29.05.2012 | keel = | arhiivimisaeg =22.07.2015 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20150722072523/http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=63927883 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="mZGCL">{{netiviide | url =http://www.eurasianet.org/node/65287 | pealkiri =Is Georgia's Homemade Drone Actually Estonian? | autor =Kucera, Joshua | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eurasianet.org | aeg =19.04.2012 | koht = | väljaandja =The Open Society Institute | vaadatud =29.05.2012 | keel =inglise keeles}}</ref> <ref name="https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1982/06/14/war-and-missiles/12b4abf6-9aa5-44a2-990f-33d08a99dcf4/?noredirect=on&utm_term=.2419d7ca0074">https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1982/06/14/war-and-missiles/12b4abf6-9aa5-44a2-990f-33d08a99dcf4/?noredirect=on</ref> <ref name="https://www.techemergence.com/unmanned-aerial-vehicles-uavs/"/> <ref name="http://magazine.uc.edu/editors_picks/recent_features/alpha.html">{{Netiviide |url=http://magazine.uc.edu/editors_picks/recent_features/alpha.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2018-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628072333/http://magazine.uc.edu/editors_picks/recent_features/alpha.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="https://www.techemergence.com/unmanned-aerial-vehicles-uavs/"/> <ref name="https://www.timesofisrael.com/israeli-arms-sales-skyrocket-increasing-41-5-in-one-year/">https://www.timesofisrael.com/israeli-arms-sales-skyrocket-increasing-41-5-in-one-year/</ref> <ref name="http://insideunmannedsystems.com/israels-rafael-advanced-defense-systems-unveils-drone-detection-neutralization-system/">http://insideunmannedsystems.com/israels-rafael-advanced-defense-systems-unveils-drone-detection-neutralization-system/</ref> <ref name="http://drones.cnas.org/reports/a-perspective-on-israel/">http://drones.cnas.org/reports/a-perspective-on-israel/</ref> <ref name="http://www.rubincenter.org/2010/09/rodman-2010-09-07/"/> <ref name="https://www.reuters.com/article/us-singapore-airshow-drones/u-s-israeli-drone-makers-keep-wary-eye-on-rising-chinese-idUSKBN1FS1E7">https://www.reuters.com/article/us-singapore-airshow-drones/u-s-israeli-drone-makers-keep-wary-eye-on-rising-chinese-idUSKBN1FS1E7</ref> <ref name="https://www.techemergence.com/unmanned-aerial-vehicles-uavs/">https://www.techemergence.com/unmanned-aerial-vehicles-uavs/</ref> <ref name="https://www.wetalkuav.com/china-boosts-military-drone-production/">{{Netiviide |url=https://www.wetalkuav.com/china-boosts-military-drone-production/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2018-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628044109/https://www.wetalkuav.com/china-boosts-military-drone-production/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="https://www.realcleardefense.com/2017/06/22/china_launches_record-breaking_uav_swarm_294247.html">https://www.realcleardefense.com/2017/06/22/china_launches_record-breaking_uav_swarm_294247.html</ref> <ref name="https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1982/06/14/war-and-missiles/12b4abf6-9aa5-44a2-990f-33d08a99dcf4/?noredirect=on&utm_term=.2419d7ca0074"/> <ref name="https://www.wired.com/2015/12/how-rogue-techies-armed-the-predator-almost-stopped-911-and-accidentally-invented-remote-war/">https://www.wired.com/2015/12/how-rogue-techies-armed-the-predator-almost-stopped-911-and-accidentally-invented-remote-war/</ref> <ref name="https://www.norton-marchaircrew.org/assets/MQ-1_Predator_Fact_Sheet.pdf">{{Netiviide |url=https://www.norton-marchaircrew.org/assets/MQ-1_Predator_Fact_Sheet.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2020-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200924164707/https://www.norton-marchaircrew.org/assets/MQ-1_Predator_Fact_Sheet.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="http://www.ausairpower.net/TE-EO-Systems.html">http://www.ausairpower.net/TE-EO-Systems.html</ref> <ref name="https://www.pilotopolicial.com.br/Documentos/Artigos/Airborne-Imaging-in-2011.pdf">{{Netiviide |url=https://www.pilotopolicial.com.br/Documentos/Artigos/Airborne-Imaging-in-2011.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2018-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628044228/https://www.pilotopolicial.com.br/Documentos/Artigos/Airborne-Imaging-in-2011.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="https://www.militaryaerospace.com/articles/2017/03/multi-spectral-software-unmanned.html">https://www.militaryaerospace.com/articles/2017/03/multi-spectral-software-unmanned.html</ref> <ref name="https://www.theguardian.com/science/the-lay-scientist/2016/feb/18/has-a-rampaging-ai-algorithm-really-killed-thousands-in-pakistan">https://www.theguardian.com/science/the-lay-scientist/2016/feb/18/has-a-rampaging-ai-algorithm-really-killed-thousands-in-pakistan</ref> <ref name="https://arstechnica.com/information-technology/2016/02/the-nsas-skynet-program-may-be-killing-thousands-of-innocent-people/">https://arstechnica.com/information-technology/2016/02/the-nsas-skynet-program-may-be-killing-thousands-of-innocent-people/</ref> <ref name="http://www.psibernetix.com/projects/">{{Netiviide |url=http://www.psibernetix.com/projects/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2018-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628044301/http://www.psibernetix.com/projects/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="http://magazine.uc.edu/editors_picks/recent_features/alpha.html"/> <ref name="http://dronecenter.bard.edu/drones-operating-in-syria-and-iraq/">http://dronecenter.bard.edu/drones-operating-in-syria-and-iraq/</ref> <ref name="http://www.middleeasteye.net/news/israeli-drones-pose-new-threat-palestinian-protesters-1730935753">http://www.middleeasteye.net/news/israeli-drones-pose-new-threat-palestinian-protesters-1730935753</ref> <ref name="https://www.military.com/daily-news/2015/05/19/air-forces-new-unmanned-strategy-has-f35-pilots-flying-drones.html">https://www.military.com/daily-news/2015/05/19/air-forces-new-unmanned-strategy-has-f35-pilots-flying-drones.html</ref> <ref name="https://www.err.ee/653704/ppa-sai-idapiiri-valvamiseks-poole-miljoni-euro-eest-droone">https://www.err.ee/653704/ppa-sai-idapiiri-valvamiseks-poole-miljoni-euro-eest-droone</ref> }} == Välislingid == * [http://mt.legaltext.ee/militerm/concept.asp?conceptID=27445 MILITERM: mehitamata lahinguõhusõiduk] * [https://en.wikipedia.org/wiki/Dassault_nEUROn Dassault nEUROn] * 22/01/2012, [http://psk.blog.24heures.ch/archive/2012/01/22/presentation-du-drone-neuron.html Présentation du Drone Neuron!] * [http://www.postimees.ee/teema/droon/ postimees.ee/teema/droon/] ** [http://www.postimees.ee/1060268/print/euroopa-lahingudrooni-prototuup-tegi-esimese-lennu/ Euroopa lahingudrooni prototüüp tegi esimese lennu], 1. detsember 2012, postimees.ee * [http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-2242247/Europes-stealth-drone-takes-skies-time.html? The ultimate warplane? First flight for European stealth drone that can remotely bomb targets with unprecedented accuracy, DailyMail] * Näitlik videomaterjal mõningate UAV-de ja nende kasutuse kohta: * [http://english.people.com.cn/n/2014/0919/c98649-8784782.html Gallery: Blue-sky thinking colors China's drone industry] * [http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/aerospace/uas/ Remotely Piloted Aircraft Systems (RPAS)], ec.europa.eu * [http://www.icao.int/meetings/RPAS/Pages/default.aspx ICAO: Remotely Piloted Aircraft Systems (RPAS) Symposium ] * [https://www.eurocontrol.int/remotely-piloted-aircraft-system-rpas EUROCONTROL is one of the main contributors to the European Remotely Piloted Aircraft Systems (RPAS) roadmap.] * [http://dronecenter.bard.edu/ Militaardroone maailmas kaardistav Bard College] * [https://www.theatlantic.com/international/archive/2015/05/america-first-drone-strike-afghanistan/394463/ USA esimene droonirünnak Afganistanis] * [https://www.thebureauinvestigates.com/stories/2017-01-01/drone-wars-the-full-data Täienev andmestik USA relvastatud droonirünnakute (aka Drone Wars) statistikast Afganistanis, Pakistanis, Somaalias ja Jeemenis] * [https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_aerial_vehicle Unmanned Aerial Vehicle (UAV)] * [https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_combat_aerial_vehicle Unmanned Combat Aerial Vehicle (UCAV)] * [https://en.wikipedia.org/wiki/UAVs_in_the_U.S._military UAV-s in the U.S. military] * [https://www.faa.gov/uas/ www.faa.gov/uas] * [http://dronerules.eu/en/professional/eu_regulations_updates dronerules.eu/en/professional/eu_regulations_updates] *[https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/news/doc/2015-03-06-drones/2015-03-06-riga-declaration-drones.pdf RIGA DECLARATIONON REMOTELY PILOTED AIRCRAFT (drones) "FRAMING THE FUTURE OF AVIATION"], europa.eu, 6. märts 2015 [[Kategooria:Robootika]] [[Kategooria:Mehitamata õhusõidukid| ]] [[Kategooria:Mehitamata sõidukid]] [[Kategooria:Luure]] [[Kategooria:Sõjatehnika]] tp27twlxd84nzqw0fbt7j7mhh8o9xae Jan Tinbergen 0 286595 7240959 5264978 2026-09-24T13:04:41Z Morel 26171 7240959 wikitext text/x-wiki {{Infobox majandusteadlane |nimi = Jan Tinbergen |pilt = [[File:Jan Tinbergen 1982.jpg|200px]] |sünniaeg = {{birth date|1903|4|12|mf=y}} |sünnikoht = [[Haag]], [[Holland]] |surmaaeg = {{death date and age|1994|6|9|1903|4|12|mf=y}} |surmakoht = [[Haag]], [[Holland]] |päritolu = [[Holland]] |ala = [[Majandusteadus]] |auhinnad = [[Nobeli majandusauhind]] (1969) }} '''Jan Tinbergen''' ([[12. aprill]] [[1903]] – [[9. juuni]] [[1994]]) oli hollandi majandusteadlane. ==Pere== Tema vend oli etoloog [[Niko Tinbergen]] ning teine vend [[Luuk Tinbergen]] (1915–1955) ornitoloog ja etoloog. {{nobelmajandus}} {{JÄRJESTA:Tinbergen, Jan}} [[Kategooria:Majandusteadlased]] [[Kategooria:Hollandi teadlased]] [[Kategooria:Nobeli majandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1994]] jhk1mi4rx2bk95itcmc77j3gvzjohad Michael Mørkøv 0 291934 7241001 6091959 2026-09-24T14:30:38Z Sjur 66496 7241001 wikitext text/x-wiki {{Jalgrattur | nimi = Michael Mørkøv | pilt = Michael Morkov.jpg | täisnimi = Michael Mørkøv | hüüdnimi = |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|4|30}} |sünnikoht = [[Kokkedal]] | pikkus = 183 cm | kaal = 71 kg | riik = {{Pisilipp|Taani}} | hetketiim = | ala = trekk<br>maantee | roll = rattur | ratturitüüp = lahtivedaja |amatööraastad1 = |amatöörtiimid1 = |profiaastad1 = 2005–2008<br>2009–2015<br>2016–2017<br>2018–2023<br>2024 |profitiimid1 = [[Team GLS]]<br>[[Team Saxo Bank]]<br>[[Team Katusha]]<br>[[Quick-Step Floors]]<br>[[Astana Qazaqstan Team]] |saavutused = '''Suurtuurid''' :'''[[Vuelta a España]]''' ::1 etapivõit (2013) '''Ühepäevasõidud''' : [[File:MaillotDinamarca.svg|20px]] [[Taani meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus|Taani meister]] grupisõidus (2013, 2018, 2019) |medalid = |updated = 24.09.2026 }} {{medalitabel | nimi = ei | pilt = | pildisuurus = | medalid = {{Võistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Medal|kuld|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 2020]]|[[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Madison|Madison]]}} {{Medal|hõbe|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Peking 2008]]|[[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 km meeskondlik jälitussõit|Meeskondlik jälitussõit]]}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]]|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Madison|Madison]]}} {{Võistlus|[[Trekisõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Pruszków 2009]]|Madison}} {{Medal|kuld|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Pruszków 2009]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|kuld|[[2020. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Berliin 2020]]|Madison}} {{Medal|kuld|[[2021. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Roubaix 2021]]|Madison}} {{Medal|pronks|[[2007. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Palma de Mallorca 2007]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|pronks|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Manchester 2008]]|Madison}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Ballerup 2024]]|Madison}} {{Võistlus|[[Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2019]]|Madison}} {{Medal|hõbe|[[2011. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2011]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2024]]|Madison}} }} [[Pilt:Michael Mørkøv.jpg|pisi|Michael Mørkøv 2009. aastal Douais.]] '''Michael Mørkøv Christensen''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1985]] [[Kokkedal]]) on [[taani]] elukutseline jalgrattur. Ta võistles nii [[trekisõit|treki-]] kui ka maanteesõidus. Ta oli tippmaanteeratturite seas hinnatud meeskonnakaaslane, eelkõige sprinterite lahtivedaja. [[Mark Cavendish]], tema tiimikaaslane [[Deceuninck–Quick-Step|Quick-Stepi]] ja [[Astana Qazaqstan Team|Astana]] meeskondades, nimetas teda maailma parimaks lahtivedajaks. Endise tippsprinteri [[Marcel Kittel]]i arvates suutnuks paljud sprinterid jõuda [[Tour de France]]'il etapivõitudeni, kui nende viimane lahtivedaja olnuks Mørkøv.<ref name="manx">{{Cite web |title=Michael Mørkøv: The man making Tour de France history with Mark Cavendish |url=https://velo.outsideonline.com/road/road-racing/tour-de-france/michael-morkov-the-man-making-tour-de-france-history-with-mark-cavendish/?scope=anon |access-date=24 September 2026 |website=outsideonline.com }}</ref> Mørkøv on tulnud kolmel korral maanteesõidus Taani meistriks. [[2013. aasta Vuelta a España|2013. aasta Vueltal]] võitis ta 6. etapi. Trekisõidus on ta võitnud arvukalt tiitlivõistluste medaleid. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is võitis ta Taani meeskonna koosseisus hõbemedali [[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel|4 km meeskondlikus jälitussõidus]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s tuli Mørkøv koos [[Lasse Norman Hansen]]iga [[Madison (jalgrattasport)|madisoni]] olümpiavõitjaks. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta koos [[Niklas Larsen]]iga madisonis pronksmedali. Ta on tulnud neli korda maailmameistriks ja ühel korral Euroopa meistriks. Ta lõpetas sportlaskarjääri 2024. aastal. Alates 2025. aastast töötab ta Taani jalgrattakoondise treenerina. == Isiklikku == Michael Mørkøvi vennad Jacob ja Jesper Mørkøv on samuti elukutselised jalgratturid. Mørkøv on 183 cm pikk ja kaalub 69 kg. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ProCyclingStats}} {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Morkov, Michael}} [[Kategooria:Taani jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] qcaxdx462t2b6t37qd8s4e9xixfh7gu 7241003 7241001 2026-09-24T14:30:56Z Sjur 66496 7241003 wikitext text/x-wiki {{Jalgrattur | nimi = Michael Mørkøv | pilt = Michael Morkov.jpg | täisnimi = Michael Mørkøv | hüüdnimi = |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|4|30}} |sünnikoht = [[Kokkedal]] | pikkus = 183 cm | kaal = 71 kg | riik = {{Pisilipp|Taani}} | hetketiim = | ala = trekk<br>maantee | roll = rattur | ratturitüüp = lahtivedaja |amatööraastad1 = |amatöörtiimid1 = |profiaastad1 = 2005–2008<br>2009–2015<br>2016–2017<br>2018–2023<br>2024 |profitiimid1 = [[Team GLS]]<br>[[Team Saxo Bank]]<br>[[Team Katusha]]<br>[[Quick-Step Floors]]<br>[[Astana Qazaqstan Team]] |saavutused = '''Suurtuurid''' :'''[[Vuelta a España]]''' ::1 etapivõit (2013) '''Ühepäevasõidud''' : [[File:MaillotDinamarca.svg|20px]] [[Taani meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus|Taani meister]] grupisõidus (2013, 2018, 2019) |medalid = |updated = 24.09.2026 }} {{medalitabel | nimi = ei | pilt = | pildisuurus = | medalid = {{Võistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Medal|kuld|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 2020]]|[[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Madison|Madison]]}} {{Medal|hõbe|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Peking 2008]]|[[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 km meeskondlik jälitussõit|Meeskondlik jälitussõit]]}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]]|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Madison|Madison]]}} {{Võistlus|[[Trekisõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Pruszków 2009]]|Madison}} {{Medal|kuld|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Pruszków 2009]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|kuld|[[2020. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Berliin 2020]]|Madison}} {{Medal|kuld|[[2021. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Roubaix 2021]]|Madison}} {{Medal|pronks|[[2007. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Palma de Mallorca 2007]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|pronks|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Manchester 2008]]|Madison}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Ballerup 2024]]|Madison}} {{Võistlus|[[Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2019]]|Madison}} {{Medal|hõbe|[[2011. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2011]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2024]]|Madison}} }} [[Pilt:Michael Mørkøv.jpg|pisi|Michael Mørkøv 2009. aastal Douais.]] '''Michael Mørkøv Christensen''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1985]] [[Kokkedal]]is) on [[taani]] elukutseline jalgrattur. Ta võistles nii [[trekisõit|treki-]] kui ka maanteesõidus. Ta oli tippmaanteeratturite seas hinnatud meeskonnakaaslane, eelkõige sprinterite lahtivedaja. [[Mark Cavendish]], tema tiimikaaslane [[Deceuninck–Quick-Step|Quick-Stepi]] ja [[Astana Qazaqstan Team|Astana]] meeskondades, nimetas teda maailma parimaks lahtivedajaks. Endise tippsprinteri [[Marcel Kittel]]i arvates suutnuks paljud sprinterid jõuda [[Tour de France]]'il etapivõitudeni, kui nende viimane lahtivedaja olnuks Mørkøv.<ref name="manx">{{Cite web |title=Michael Mørkøv: The man making Tour de France history with Mark Cavendish |url=https://velo.outsideonline.com/road/road-racing/tour-de-france/michael-morkov-the-man-making-tour-de-france-history-with-mark-cavendish/?scope=anon |access-date=24 September 2026 |website=outsideonline.com }}</ref> Mørkøv on tulnud kolmel korral maanteesõidus Taani meistriks. [[2013. aasta Vuelta a España|2013. aasta Vueltal]] võitis ta 6. etapi. Trekisõidus on ta võitnud arvukalt tiitlivõistluste medaleid. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is võitis ta Taani meeskonna koosseisus hõbemedali [[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel|4 km meeskondlikus jälitussõidus]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s tuli Mørkøv koos [[Lasse Norman Hansen]]iga [[Madison (jalgrattasport)|madisoni]] olümpiavõitjaks. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta koos [[Niklas Larsen]]iga madisonis pronksmedali. Ta on tulnud neli korda maailmameistriks ja ühel korral Euroopa meistriks. Ta lõpetas sportlaskarjääri 2024. aastal. Alates 2025. aastast töötab ta Taani jalgrattakoondise treenerina. == Isiklikku == Michael Mørkøvi vennad Jacob ja Jesper Mørkøv on samuti elukutselised jalgratturid. Mørkøv on 183 cm pikk ja kaalub 69 kg. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ProCyclingStats}} {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Morkov, Michael}} [[Kategooria:Taani jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] k63rawx62zwo52za7efp59x4zf7d68x 7241019 7241003 2026-09-24T14:50:12Z Sjur 66496 7241019 wikitext text/x-wiki {{Jalgrattur | nimi = Michael Mørkøv | pilt = Michael Morkov.jpg | täisnimi = Michael Mørkøv Christensen | hüüdnimi = |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|4|30}} |sünnikoht = [[Kokkedal]] | pikkus = 183 cm | kaal = 71 kg | riik = {{Pisilipp|Taani}} | hetketiim = | ala = trekk<br>maantee | roll = rattur | ratturitüüp = lahtivedaja |amatööraastad1 = |amatöörtiimid1 = |profiaastad1 = 2005–2008<br>2009–2015<br>2016–2017<br>2018–2023<br>2024 |profitiimid1 = [[Team GLS]]<br>[[Team Saxo Bank]]<br>[[Team Katusha]]<br>[[Quick-Step Floors]]<br>[[Astana Qazaqstan Team]] |saavutused = '''Suurtuurid''' :'''[[Vuelta a España]]''' ::1 etapivõit (2013) '''Ühepäevasõidud''' : [[File:MaillotDinamarca.svg|20px]] [[Taani meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus|Taani meister]] grupisõidus (2013, 2018, 2019) |medalid = |updated = 24.09.2026 }} {{medalitabel | nimi = ei | pilt = | pildisuurus = | medalid = {{Võistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Medal|kuld|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 2020]]|[[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Madison|Madison]]}} {{Medal|hõbe|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Peking 2008]]|[[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 km meeskondlik jälitussõit|Meeskondlik jälitussõit]]}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]]|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Madison|Madison]]}} {{Võistlus|[[Trekisõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Pruszków 2009]]|Madison}} {{Medal|kuld|[[2020. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Berliin 2020]]|Madison}} {{Medal|kuld|[[2021. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Roubaix 2021]]|Madison}} {{Medal|pronks|[[2007. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Palma de Mallorca 2007]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|pronks|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Manchester 2008]]|Madison}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Ballerup 2024]]|Madison}} {{Võistlus|[[Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2019]]|Madison}} {{Medal|hõbe|[[2011. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2011]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused trekisõidus|Apeldoorn 2024]]|Madison}} }} [[Pilt:Michael Mørkøv.jpg|pisi|Michael Mørkøv 2009. aastal Douais.]] '''Michael Mørkøv Christensen''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1985]] [[Kokkedal]]is) on [[taani]] elukutseline jalgrattur. Ta võistles nii [[trekisõit|treki-]] kui ka maanteesõidus. Ta oli tippmaanteeratturite seas hinnatud meeskonnakaaslane, eelkõige sprinterite lahtivedaja. [[Mark Cavendish]], tema tiimikaaslane [[Deceuninck–Quick-Step|Quick-Stepi]] ja [[Astana Qazaqstan Team|Astana]] meeskondades, nimetas teda maailma parimaks lahtivedajaks. Endise tippsprinteri [[Marcel Kittel]]i arvates suutnuks paljud sprinterid jõuda [[Tour de France]]'il etapivõitudeni, kui nende viimane lahtivedaja olnuks Mørkøv.<ref name="manx">{{Cite web |title=Michael Mørkøv: The man making Tour de France history with Mark Cavendish |url=https://velo.outsideonline.com/road/road-racing/tour-de-france/michael-morkov-the-man-making-tour-de-france-history-with-mark-cavendish/?scope=anon |access-date=24 September 2026 |website=outsideonline.com }}</ref> Mørkøv on tulnud kolmel korral maanteesõidus Taani meistriks. [[2013. aasta Vuelta a España|2013. aasta Vueltal]] võitis ta 6. etapi. Trekisõidus on ta võitnud arvukalt tiitlivõistluste medaleid. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is võitis ta Taani meeskonna koosseisus hõbemedali [[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel|4 km meeskondlikus jälitussõidus]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s tuli Mørkøv koos [[Lasse Norman Hansen]]iga [[Madison (jalgrattasport)|madisoni]] olümpiavõitjaks. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta koos [[Niklas Larsen]]iga madisonis pronksmedali. Ta on tulnud kolm korda maailmameistriks ja ühel korral Euroopa meistriks. Ta lõpetas sportlaskarjääri 2024. aastal. Alates 2025. aastast töötab ta Taani jalgrattakoondise treenerina. == Isiklikku == Michael Mørkøvi vennad Jacob ja Jesper Mørkøv on samuti elukutselised jalgratturid. Mørkøv on 183 cm pikk ja kaalub 69 kg. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ProCyclingStats}} {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Morkov, Michael}} [[Kategooria:Taani jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] sdbwb40e2yky65dutjmviz4b7a9iqs1 Tartu vana Maarja kirik 0 294975 7240932 7240873 2026-09-24T12:16:07Z ~2026-51457-86 238261 /* Koguduse vaimulikud */ 7240932 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kõneleb Tartu Ülikooli praeguse peahoone kohal asunud kirikust, mis põles 1704; kirikust Pepleri ja Kuperjanovi tänava nurgal loe artiklist [[Tartu Maarja kirik]].}} [[Pilt:Tartu vana Maarja kiriku rekonstruktsioonijoonised.jpg|thumb|Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. [[Reinhold Guleke]], Alt-Livland, [[1896]]]] '''Tartu vana Maarja kirik''' oli [[Tartu]] kirik, mis hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] ning mille krundile 19. sajandi algul ehitati [[Tartu Ülikooli peahoone|Tartu Ülikooli uus peahoone]]. ==Ajalugu== Kirik ehitati arvatavasti [[14. sajand]]il Tartu saksa koguduse kirikuks (eesti kogudus kasutas [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirikut]]). 1525. aastal sai Maarja kiriku luterlik kogudus. Poola ajal kasutasid vana Maarja kirikut [[jesuiidid]]. Rootsi ajal oli Maarja kirik korraga nii Rootsi garnisoni, rootsi-soome koguduse kui ka vastavatud [[Academia Gustaviana]] [[kogudus]]te kirik,<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2020/koguduse-lugu-tartu-maarja/ Koguduse lugu: Tartu Maarja], e-kirik.eelk.ee, 25. sept. 2020</ref>, aastail [[1640]]–[[1642]] kasutas seda [[Tartu ülikool]]<ref>''Eesti arhitektuur 4''. Tallinn, 1999, lk 18.</ref>. Rootsi ajal samuti toimus aastatel [[1638]]–[[1641]] osa ülikooli õppetööst kiriku kooriruumides<ref>[[Villu Päärt]]. [http://et.wikisource.org/wiki/Ajaloo_ja_keemia_vahel "Ajaloo ja keemia vahel"] Tarkade Klubi, jaanuar 2008, lk 41–43.</ref>. [[2010]]. aastal toimunud [[Arheoloogia|arheoloogilistel uuringutel]] tuli peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]isse, kaela pandud helmeste järgi<ref>[[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]] [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010.</ref>. Kaevamistel leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. [[1656]]. aastal peideti Maarja kiriku kooriruumi-alustesse [[hauakamber|hauakambritesse]] [[Moskva tsaaririik|Vene]] vägede eest ülikooli arhiiv, raamatukogu ja trükimasinad. Välja toodi need alles 30 aasta pärast. Ajaloolase [[Malle Salupere]] arvates võis just sellest tekkida legend, mille järgi peidetud ühte Maarja kiriku hauakambrisse või kaevu [[Liivi sõda|Liivi sõja]] aegu varandus.<ref name="Salupere">Malle Salupere. ''Tuhandeaastane Tartu''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 96–97.</ref> [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõ]]ja lõpuks olid Maarja kirikust alles vaid varemed, selle telliskive kasutati [[Püssirohukelder|Püssirohukeld]]ri ehitusel. [[1763]]. aastal valminud jooniste järgi oli Maarja kirik 3-lööviline tellis[[basiilika]] [[Hulknurk|polügonaalse]] [[Koorilõpmik|lõpmikuga]] [[Kooriruum|koori]], läänetorni, kahe väikese trepitorniga [[pikihoone]] läänenurkades ja [[kabel]]itega koori ja pikihoone külgedel. Nagu enamik teisi [[Tartu vanalinn]]a ehitisi, oli ka Maarja kirik ehitatud parvedele.{{lisa viide}} Uus Tartu Maarja kirik valmis 1841. aasta lõpul ning pühitseti sisse 11. jaanuaril 1842. Saksakeelne [[Tartu Jaani kogudus|Tartu Jaani linnakogudus]] jäi edasi [[Tartu Jaani kirik]]usse ning eestikeelne Tartu kihelkonnakogudus valminud uues [[Tartu Maarja kirik]]us. === Koguduse vaimulikud === Maarja kirikus on teeninud: Katoliku koguduse vaimulikud: *1345 Hinricus *1358 Everhardus Cruse *1514–1519 Mathias Lemmeken Evangeelse koguduse vaimulikud: *1525–1552, [[Herman Marsow]], ülempastor * 1553–1558, Johann Crispinus<ref>Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=391 lk. 375]</ref> ** 1521, Christian Löwemann, kaplan * 1530–1558, Joachim Mulzow, *1539, Petrus Kind, *1546, Albanus Krüger, *1553–1556, Johann Wettermann. *Balthasar Gothardi, [[Poola aeg|Poola a]]jal katoliku preester, [[praost]] *Olaus Alginus<ref>[[Eduard Philipp Körber]], [https://core.ac.uk/download/pdf/79112803.pdf Materialien zur Kirchen- und Prediger-Chronik der Stadt Dorpat], Dorpat, 1860, seite 16</ref>. *[[Johannes Jonas]], [[Rootsi aeg|Rootsi aegne]] luterlik pastor *[[Petrus Schomerus|Petrus Schomer]], *1630, [[Heinrich Kemner]] (fi: [[:fi:Henricus Martini Kemner|Henricus Martini Kemner]]) (surn. 1638<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&ocr=true s. 219]-220, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), (rootsi)-soome koguduse pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref> ja Tartu rootsi [[garnison]]i kaplan *[[Michael Bostadius]], *[[Nicolaus Martin Lavonius]], *1665–1668, [[Peter Lanzelius]] *[[Herlacus Buthelius]], *[[Jeremias Raumstadius]]<ref>[https://kansallisbiografia.fi/paimenmuisto/henkilo/2067 Raumstadius, Jeremias Gregorii (1628–1673)], kansallisbiografia.fi</ref>, *[[Andreas Riesener]], * [[Chilian Rauschert|Johannes Chilian Rauschert]], Rootsi garnisoni kaasõpetaja *1688–1693, [[Johann Tomptelius]] *[[Lorenz Quist]], *[[Lorenz Johann Ekroth]]<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA22&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA25#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". An der St. Marienkirche], 1843 seite 25 </ref>, *[[Johann Hartmann Creidius]] (ka Kreidij; 1655–1709)<ref>Georg Adelheim : Das Revaler Bürgerbuch: 1710-1786., Reval 1934 lk. 8</ref>. ==Häving== Malle Salupere kinnitust mööda jäi Maarja kirik varemetesse juba [[1667]]. aasta põlengus, mil hävis torn ja kellad üles sulasid<ref name="Salupere" />. Kirikuhoone kannatas ka [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[1704]]. aastal<ref name="pyss" /> ja [[1775. aasta tulekahju Tartus|1775. aasta tulekahjus]]{{lisa viide}}. Maarja kiriku ja [[1708]]. aastal [[Toomemägi|Toomemäel]] õhitud [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]]e tellistest rajati Toomemäe nõlva sisse – praeguse Lossi tänava poole – aastatel [[1768]]–[[1778]] [[püssirohukelder]], kus [[1982]]. aastast peale töötab restoran.<ref name="pyss">[http://www.pyss.ee/?page=19 Püssirohukelder. Ajalugu] www.pyss.ee Kasutatud 23.08.2012.</ref> Lõplikult lammutati kirikuhoone [[19. sajand]]i algul. ==Hilisemad ehitised samal kohal== [[Pilt:Rahvaste mälestussammas Tartus.JPG|pisi|Tartu Ülikooli peahoone ehitamise käigus samas asukohas varem olnud Tartu vanasse Maarja kirikusse ja surnuaeda maetud inimeste luud maeti 1806. aastal ümber Toomemäe vallikraavi, kuhu püstitati Krause jooniste järgi neljakandiline punastest tellistest monument, [[Rahvaste mälestussammas]].]] Nüüdne Tartu Ülikooli peahoone ehitati aastatel [[1804]]–[[1809]] ülikooli arhitekti [[Johann Wilhelm Krause]] projekti järgi endise Maarja kiriku kohale. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber [[Toomeorg]]u, kuhu püstitati [[Rahvaste monument]].{{lisa viide}} [[1860]]. aastal ehitati ülikooli peahoone taha [[Tartu Ülikooli kirik|uus kirik]] [[Tartu Ülikooli kogudus|ülikooli koguduse]] tarbeks, tänapäeval paikneb selles hoones [[Tartu Elektriteater]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/DF3DFDE74DA61C30C22568B600544BEE Keskaegne Maarja kirik] * [[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]]. [http://www.tartupostimees.ee/302834/torutood-toid-tartus-lagedale-maarja-kiriku-muurid/ "Torutööd tõid Tartus lagedale Maarja kiriku müürid"] Postimees, 23. august 2010. * Jüri Saar. [http://www.tartupostimees.ee/300206/arheoloogid-leidsid-hulga-luustikke/ "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010. [[Kategooria:Tartu piiskopkonna kirikud]] [[Kategooria:Tartu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:Tartu endised kirikud]] [[Kategooria:Kristlus Eestis]] k14p6b4xn7z5j7n9g6jgjjob6tewk19 John Chadwick 0 296727 7241585 5927428 2026-09-25T11:18:33Z Morel 26171 7241585 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''John Chadwick''' ([[21. mai]] [[1920]] – [[24. november]] [[1998]]) oli briti [[keeleteadlane]] ja [[klassikaline filoloog]]. Koos [[Michael Ventris]]ega dešifreeris ta [[Lineaarkiri B|lineaarkirja B]]. {{JÄRJESTA:Chadwick, John}} [[Kategooria:Suurbritannia keeleteadlased]] [[Kategooria:Suurbritannia klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1998]] rng2qbjtrtmoi7enhu34u5alz8xjoj4 Mērnieki 0 298296 7241295 7040056 2026-09-25T00:49:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241295 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Heinaste valla külast; Maliena valla küla kohta vaata artiklit [[Mērnieki (Maliena vald)]]}} {{linn | nimi = Mērnieki | pindala = 0,52 | elanikke = 40 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2561 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mērnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Vidzeme]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Salatsi piirkond]]a. Mērniekis läheb üle [[Salatsi jõgi|Salatsi jõe]] kaks puusilda: üks kooli juures, teine kalakasvanduse juures. Salatsi jõel on ka vesiveski, mille pais on varemetes. Mērniekisse jäävad Mērnieki ja Mērnieku skola bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=Aina%C5%BEu%20pagasts&PlanningRegionId= Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mērniekis on raamatukogu. Küla asub osaliselt [[Salatsi oru looduspark|Salatsi oru looduspargis]]. Mērniekist viib ida suunas looduskaitsealune [[Mērnieki kaseallee]]. Ka üks külas kasvav põline tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Mērnieki keskaegne kalmistu on kohaliku mälestisena muinsuskaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6148 Mērnieku viduslaiku kapsēta]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 52 (2015) * 45 (2021) * 40 (2025) </table> ==Vaata ka== *[[Mērnieki punased kaljud]] == Viited == {{viited}} {{Heinaste vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] oafzd5yyoh3tzm28jzkshjkypcfeexl Biograafiad (Me) 0 299163 7241595 7234658 2026-09-25T11:22:49Z Sendrasendra 225202 /* Mer */ 7241595 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Me)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Me". ==Mea== *[[George Herbert Mead]], USA filosoof, sotsioloog ja psühholoog (1863–1931) *[[Margaret Mead]], ameerika kultuuriantropoloog (1901–1978) *[[Richelle Mead]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1976–) *[[Donella Meadows]], keskkonnateadlane (1941–2001) *[[Ray Meagher]], Austraalia näitleja (1944–) *[[Russell Means]], indiaanlaste aktivist USA-s (1939–2012) *[[George Meany]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1894–1980) *[[Anne Meara]], USA näitleja ja koomik (1929–2015) *[[Gilbert Laing Meason]], šoti kunstihuviline *[[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1947–2022) ==Mec== *[[Pierre Méchain]], prantsuse astronoom (1744–1804) *[[Brandon Mechele]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Vladimír Mečiar]], Slovakkia poliitik (1942–) *[[Jakob Meck]], Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik (16. sajand) *[[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog (1952–) *[[Henrique Mecking]], Brasiilia maletaja (1952–) *[[Ernst Mecklenburg]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–) ==Med== *[[Petra Mede]], rootsi tantsija, näitleja ja saatejuht (1970–) *[[Gary Medel]], Tšiili jalgpallur (1987–) *[[Carl Justus Wilhelm Meder]], eesti vaimulik (1769–1820) *[[Gottlieb Georg Heinrich Meder]], eesti vaimulik (1767–1849) *[[Johan Caspar Meder]], eesti vaimulik (1703–1771) *[[Leopold Friedrich Meder]], eesti vaimulik (1803–1878) *[[Oskar Gerhard Guido Meder]], Eesti ja Saksamaa vaimulik (1885–1947) *[[Wilhelm Johann Benedikt Meder]], eesti vaimulik (1802–1874) *[[Mirjana Medić]], horvaatia maletaja (1964–) *[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1519–1589) *[[Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1389–1464) *[[Giuliano di Lorenzo de' Medici]], Firenze faktiline valitseja ja Nemoursi hertsog (1479–1516) *[[Lorenzo de' Medici]] ehk Lorenzo Tore, Firenze faktiline valitseja, kultuurimetseen ja pankur (1449–1492) *[[Maria de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1575–1642) *[[Piero di Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1416–1469) *[[Piero di Lorenzo de' Medici]] (1471–1503) *[[Eero Medijainen]], eesti ajaloolane (1959–) *[[Joseph Medill]], Kanada-Ameerika ajalehetoimetaja ja poliitik (1823–1899) *[[Medina]], taani muusik (1982–) *[[Cristian Medina]], Argentina jalgpallur (2002–) *[[Danilo Medina]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1951–) *[[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Lina Medina]], maailma noorim ema (1933–) *[[Ramón Medina Bello]], Argentina endine jalgpallur (1966–) *[[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist (1982–) *[[Vladimir Medinski]], Venemaa poliitik *[[Pjotr Jefimovitš Medovikov]], vene ajaloolane (1816–1855) *[[Manuel Medrano]], Colombia laulja ja laulukirjutaja (1987–) *[[Betty Medsger]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, kirjanik ja uuriv ajakirjanik (1942–) *[[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist (1996–) *[[Dmitri Medvedev]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedev]], Venemaalt pärit kurjategija (1981–2002) *[[Sergei Medvedev]], Venemaa ajakirjanik, tele- ja raadiosaatejuht ning politoloog (1966–) *[[Vassili Medvedev]], vene balletitantsija, ballettmeister ja tantsupedagoog (1957–) *[[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], vene suusataja (1976–) *[[Olga Medvedtseva]], vene laskesuusataja (1975–) ==Mee== *[[Ben Mee]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Francis J. Meehan]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1924–2022) *[[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja (1979–) *[[Jeremy Meeks]], Ameerika Ühendriikide kurjategija ja modell (1984–) *[[Aadu Meeksi]], eesti vaimulik (1909–1989) *[[Raul Meel]], eesti graafik ja maalikunstnik (1941–) *[[Indrek Meelak]], eesti prokurör ja poliitik (1960–2025) *[[Malle Meelak]], eesti arhitekt (1929–1997) *[[Cliff Meely]], USA korvpallur (1947–2013) *[[Mikael Meema]], eesti püstijalakoomik (1991–) *[[Vladimir Meema]], Eesti alpinist (1962–) *[[Malle Meentalo]], eesti agronoom (1903–1940) *[[Mari Meentalo]], eesti muusik, arranžeerija, produtsent, manager, ürituste korraldaja ja õpetaja (1988–) *[[Simon van der Meer]], hollandi füüsik (1925–2011) *[[Heiki Meeri]], eesti teletegija (1952–2007) *[[Joosep Meeri]], eesti vaimulik (1870–1929) *[[Artur Meerits]], eesti arst (1901–1941) *[[Heldur Meerits]], eesti majandusteadlane (1959–2025) *[[Marko Meerits]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Maarja Meeru]], eesti teatrikunstnik (1968– *[[Mart Meeru]], eesti rallisportlane (1977–) *[[Märt Meesak]], Eesti poliitik (1981–) *[[Mauno Meesit]], eesti laulja (1983–) *[[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur (2005–) *[[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1986–) *[[Janek Meet]], eesti jalgpallur (1974–) ==Mef== *[[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur (1963–) ==Meg== *[[Jaycob Megna]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Vladimir Megre]] (1950–) ==Meh== *[[Jaanus Mehikas]], eesti näitleja ja kaitseliitlane (1983–) *[[Marko Mehine]], eesti võistlustantsija (1987–) *[[Emilie Enger Mehl]], Norra jurist ja poliitik (1993–) *[[Lev Mehlis]], juudi rahvusest Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1889–1953) *[[Mehmed I]], Türgi sultan 1403/1413–1421 *[[Mehmed II]], Türgi sultan 1451–1481 *[[Baitullah Mehsud]], Pakistani sõjapealik (1974–2009) *[[Ḩakīmullāh Mehsūd]], Pakistani poliitik (suri 2013) *[[Shekhar Mehta]], [[Uganda]] päritolu [[Keenia]] autorallisõitja (1945–2006) *[[Shivang Mehta]], India loodusfotograaf (1981–) *[[Zubin Mehta]], India dirigent (1936–) ==Mei== *[[Aksel Mei]], Eesti riigiametnik (1896–1964) *[[Emo Mei]], eesti kirjanik (1905–1992) *[[Kristine Mei]], eesti skulptor ja raamatukujundaja (1895–1969) *[[Lydia Mei]], eesti kunstnik (1896–1965) *[[Natalie Mei]], eesti teatrikunstnik ja raamatugraafik (1900–1975) *[[Peeter Mei]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Joosep Meibaum]], Eesti poliitaktivist (1895–1941) *[[Rexhep Meidani]], Albaania poliitik (1944–) *[[Eha Meidla]], eesti muusikaõpetaja *[[Tõnu Meidla]], eesti geoloog (1959–) *[[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1975–) *[[Tanel Meiel]], eesti vaimulik (1974–) *[[Sergei Meien]], vene paleontoog ja bioloogiateoreetik (1935–1987) *[[Arnold Meier]], eesti pikaealine (1918–) *[[Egon Meier]], eesti tennisist ja keemik (1914–1995) *[[Keity Meier]], eesti mootorrattasportlane (1995) *[[Maaris Meier]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Mart Meier]], nõukogude sõjaväelane (1902–1939) *[[Max Meier]], Šveitsi poksija (1936–) *[[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (1939–2018) *[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija (1996–) *[[Vilho Meier]], eesti muusik (1983–) *[[Zigfrīds Anna Meierovics]], Läti riigitegelane (1887–1925) *[[Helo Meigas]], eesti majandustegelane (1965–) *[[Julius Ernst Meigas]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1882–1968) *[[Kalju Meigas]], eesti tehnikateadlane (1951–) *[[Leonardo Meigas]], eesti disainer ja tarbekunstnik (1952–) *[[Voldemar Meigas]], eesti arhitekt ja Eesti NSV riigitegelane (1910–1984) *[[Rein Meijel]], eesti sporditegelane (1945–) *[[Rudolf Meijel]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1914–2006) *[[Toni Meijel]], eesti ujuja ja sporditegelane (1975–) *[[Tõnu Meijel]], eesti ujuja, viievõistleja, ujumistreener, sporditegelane ja -ajakirjanik (1948–) *[[Viesturs Meijers]], läti maletaja (1967–2024) *[[Silver Meikar]], Eesti poliitik (1978–) *[[Toivo Meikar]], eesti metsandusajaloolane (1947–) *[[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane (1931–2012) *[[Minda Meikup]], Eesti riigiametnik (1902–1991) *[[Eva Meil]], eesti näitleja (1917–1922) *[[Marie-Louise Meilleur]], Kanada pikaealine (1880–1998) *[[Rūta Meilutytė]], Leedu ujuja (1997–) *[[Johan Meimer]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1904–1944) *[[Henrik Meinander]], soomerootsi ajaloolane (1960–) *[[Margus Meinart]], eesti kunstnik (1969–) *[[Rainer Meinart]], eesti löökpillimängija (1980–) *[[Doris Meinbek]], eesti sõudja (2004–) *[[Eugen Meindl]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1951) *[[Klaus Meine]], saksa laulja (1948–) *[[Beate Meinl-Reisinger]], Austria jurist ja poliitik (1978–) *[[Alexius Meinong]], Austria filosoof ja psühholoog (1853–1920) *[[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut (1977–) *[[Fernando Meira]], Portugali jalgpallur (1978–) *[[Raul Meireles]], portugali jalgpallur (1983–) *[[Meinhard]], Liivimaa piiskop (suri 1196) *[[Ulrike Meinhof]], saksa ajakirjanik, publitsist, poliitaktivist ja terrorist (1934–1976) *[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör-günekoloog (1928–1974) *[[Golda Me'ir]], Iisraeli riigitegelane, peaminister (1898–1978) *[[Randy Meisner]], USA muusik, laulja ja laulukirjutaja (1946–2023) *[[Kimmie Meissner]], USA iluuisutaja (1989–) *[[Otto Meissner]], Saksamaa riigisekretär (1880–1953) *[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]], prantsuse kunstnik (1815–1891) *[[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (1938–2025) *[[Annes Meister]], harrastusluuletaja (1988–) *[[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor (1937–2016) *[[Erki Meister]], eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik (1967–) *[[Lylian Meister]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Viktor Meister]], eesti agronoom ja majandijuht (1925–2018) *[[Ülle Meister]], eesti graafik (1948–2021) *[[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Jaak Meitern]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1957–) *[[Lise Meitner]], Austria füüsik (1878–1968) *[[Enelin Meiusi]], eesti ettevõtja (1955–2011) ==Mej== *[[Boriss Mejerovski]], vene filosoof (1922–1996) *[[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik (1923–1998) *[[Marie Mejzlíková I]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1902–1981) *[[Marie Mejzlíková II]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1903–1994) *[[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (1928–2015) ==Mek== *[[Adolfas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1925–2011) *[[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1922–) *[[Souad Mekhennet]], Saksamaa ajakirjanik (1978–) *[[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1985–) *[[Aleksander Mekkart]], Eesti poliitik (1893–1983) *[[Dragan Mektić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Mel== *[[Philipp Melanchthon]], saksa filosoof (1497–1560) *[[Vladimir Melanin]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (1933–1994) *[[Ilari Melart]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Erkki Melartin]], soome helilooja (1875–1937) *[[Dace Melbārde]], Läti poliitik (1971–) *[[Enel Melberg]], eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija (1943) *[[Guri Melby]], Norra poliitik (1981–) *[[Daniela Melchior]], Portugali näitleja (1996–) *[[Simone Melchior]], prantsuse ookeaniuurija ja sukelduja (1919–1990) *[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Katrin-Helena Melder]], eesti luterlik vaimulik (1971–) *[[Mati Meldorf]], eesti elektrotehnikateadlane (1939–) *[[Jean-Luc Mélenchon]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Teodor Meleșcanu]], Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist (1941–) *[[Heino Melesk]], eesti õigusteadlane ja omavalitsustegelane (1904–1969) *[[Helen Melesk]], eesti fotokunstnik (1980–) *[[Krisli Melesk]], eesti alpinist (1986–) *[[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja (1982–) *[[Melete]], Saaremaa maavanem *[[Eleonóra Meléti]], Kreeka ajakirjanik ja poliitik (1978–) *[[Sergei Melgunov]], Venemaa poliitik ja kirjanik (1879–1956) *[[Nika Melia]], Gruusia poliitik (1979–) *[[Georges Méliès]], prantsuse illusionist ja filmimees (1861–1938) *[[Väinö Immanuel Melin]], Eesti ja Soome vaimulik (1874–1945) *[[André Mélinon]], prantsuse kabetaja (1914–1986) *[[Antoine Mélinon]], prantsuse kabetaja (1913–2000) *[[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane (1975–) *[[Martin Melioranski]], eesti arhitekt (1971–) *[[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (1947–2026) *[[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur (1977–) *[[Werner von Melle]], Hamburgi poliitik (1853–1937) *[[Lea Meller]], eesti sumomaadleja (1961–) *[[Ants Melles]], eesti jurist (1908–1992) *[[Ants Mellik]], eesti arhitekt (1926–2005) *[[Silvia Mellik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1933–) *[[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt (1934–1993) *[[Voldemar Mellik]], eesti kujur ja pedagoog (1887–1949) *[[Enn Mellikov]], eesti keemik (1945–2018) *[[Berend Mellin]], Rootsi sõjaväelane (1608–1690) *[[Ludwig August Mellin]], baltisaksa kartograaf (1754–1835) *[[Ene Mellov]], Eesti filmikunstnik (1950–) *[[Zoja Mellov]], eesti näitleja (1950–) *[[Oussama Mellouli]], Tuneesia ujuja (1984–) *[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007) *[[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1945–2016) *[[Oleg Melnik]], Eesti laulja (1949–2011) *[[Priit Melnik]], eesti alpinist ja arst (1961–) *[[Aleksei Melnikov]], Vene poliitik ja jurist (1867–1934) *[[Ontropo Melnikov]], isuri runolaulik (1834–1915) *[[Pavel Melnikov (insener)]], vene insener ja riigimees (1804–1880) *[[Pavel Melnikov-Petšerski]], vene proosakirjanik ja etnograaf (1818–1883) *[[Villi Melnikov]], vene polüglott (1962–2016) *[[Kaspars Melnis]], Läti põllumees, ärimees ja poliitik (1989–) *[[Raivis Melnis]], Läti sõjaväelane (1977–) *[[Andrei Melnitšenko]], vene oligarh (1972–) *[[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja (1992–) *[[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja (1972–) *[[Nuno Melo]], Portugali poliitik (1966–) *[[Giorgia Meloni]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1977–) *[[Melozzo da Forlì]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1438–1494) *[[Monique Melsen]], Luksemburgi laulja (1951–) *[[Madis Melzar]], Eesti politseiohvitser (1970–) *[[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht (1976–) *[[Andreas Melts]], eesti muusik, koomik, sisulooja ja meelelahutaja (1997–) *[[Brita Melts]], eesti kirjandusteadlane ja toimetaja (1984–) *[[Boris Melts]], eesti advokaat (1901–1977) *[[Eduard Melts]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Katie Melua]], gruusia päritolu Briti muusik (1984–) *[[Herman Melville]], ameerika kirjanik (1819–1891) *[[James Desmond Melville]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ==Mem== *[[Hans Memling]], Saksa-Flaami maalikunstnik (u 1430–1440 – 1494) *[[Mempricius]], brittide kuningas ==Men== *[[Aleksandr Men]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja teoloog (1935–1990) *[[Ana Mena]], hispaania laulja (1997–) *[[Luis Mena]], Nicaragua poliitik *[[Maria Mena]], norra poplaulja (1986–) *[[Rigoberta Menchú]], Guatemala inimõiguslane (1959–) *[[Carlos Mencia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1967–) *[[Vera Menchik]], Suurbritannia maletaja (1906–1944) *[[Otto Mencke]], Saksa filosoof ja teadlane (1644–1707) *[[Villem Mend]], Eesti sõjaväelane (1890–1978) *[[Lambert Mende Omalanga]], Kongo DV poliitik (1952–) *[[Gregor Mendel]], geneetik (1822–1884) *[[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik (1986–) *[[Dmitri Mendelejev]], vene keemik (1834–1907) *[[Ludwig Johann August Peter Mendelsohn]], saksa filoloog (1852–1896) *[[Reinhold Mendelsohn]], eesti vaimulik (1880–1941) *[[Toomas Mendelson]], Eesti ettevõtja ja endine poliitik (1951–) *[[Fanny Mendelssohn]], juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja (1805–1847) *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], saksa helilooja ja dirigent (1809–1847) *[[Adnan Menderes]], Türgi poliitik (1899–1960) *[[Duarte Mendes]], portugali laulja (1947–) *[[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (1922–2015) *[[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur (2002–) *[[Ryan Mendes]], Roheneemesaarte jalgpallur (1990–) *[[Sam Mendes]], inglise filmirežissöör ja teatrilavastaja (1965–) *[[Thiago Mendes]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Alberto Méndez]], jalgpallur (1974–) *[[Brais Méndez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur (1999–) *[[Héctor Méndez]], Argentina poksija (1897–?) *[[Íñigo Méndez de Vigo y Montojo]], Hispaania poliitik (1956–) *[[Leopoldo Méndez]], Mehhiko kunstnik (1902–1969) *[[Idoia Mendia]], baski rahvusest Hispaania poliitik (1965–) *[[Lina Mendoni]], Kreeka arheoloog ja poliitik (1960–) *[[Marília Mendonça]], Brasiilia laulja (1995–2021) *[[Natalie Mendoza]], Hongkongi päritolu Austraalia filminäitleja, laulja ja tantsija (1978–) *[[Jānis Mendriks]], läti katoliku preester (1907–1953) *[[Édouard Mendy]], Senegali jalgpallur (1992–) *[[Carlos Menem]], Argentina poliitik (1930–2021) *[[Osleidys Menéndez]], Kuuba kergejõustiklane (1979–) *[[Menes]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Jean Meneses]], Tšiili jalgpallur (1993–) *[[Paul Menesius]], šoti päritolu Vene diplomaat ja sõjaväelane (1637–1694) *[[Žanis Mēness]], läti ehitusinsener (1909–1991) *[[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Fradique de Menezes]] *[[Claude François de Méneval]], Prantsusmaa keisri lähikondlane ja omavalitsustegelane (1778–1850) *[[Engelbrecht von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1587–1648) *[[Ernst von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1598–1655) *[[Gustav von Mengden]], kirjanik, helilooja, sõjaväelane, poliitik ja mõisnik (1627–1688) *[[Johann von Mengeden]], Liivi ordumeister (15. sajand) *[[Josef Mengele]], saksa arst (1911–1979) *[[Līga Meņģelsone]], Läti ärinaine ja poliitik (1972–) *[[Mengistu Haile Mariam]], Etioopia poliitik (1937–) *[[Argentina Menis]], rumeenia kettaheitja (1948–2023) *[[Sergei Menjailo]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1960–) *[[Menkaura]], Egiptuse vaarao (valitses umbes 2532–2504 eKr) *[[Meñli Giray I]], Krimmi khaan (1455-1515) *[[Pietro Mennea]], Itaalia kergejõustiklane ja poliitik *[[Māra Mennika]], läti näitleja (1978–) *[[Karl Menning]], eesti teatrijuht, lavastaja ja diplomaat (1874–1941) *[[Ludvig Menning]], eesti näitleja (1855–1888) *[[Menocchio]] ehk Domenico Scandella, itaalia mölder ja ketser (1532–1599) *[[Gideon Mensah]], Ghana jalgpallur (1998–) *[[Karl von Mensenkampff]], Tarvastu mõisnik *[[Aleksandr Menšikov]], Venemaa sõjaväelane ja riigimees (1673–1729) *[[Vitali Menšikov]], Eesti keemiainsener ja poliitik (1946–) *[[Vladimir Menšov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1939–2021) *[[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1971–) *[[Jiří Menzel]], tšehhi filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1938–2020) *[[Robert Menzies]], Austraalia poliitik (1894–1978) *[[Vjatšeslav Menžinski]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1874–1934) *[[Merilen Mentaal]], eesti aiakujundaja (1972–) *[[Friedrich Mentz]], Narva kullassepp ==Meo== *[[Oskar Meoma]], eesti advokaat (1899–1978) *[[Jüri Meomuttel]], eesti pedagoog (1868–1948) *[[Boris Meos]], eesti maadleja ja treener (1916–1992) *[[August Meos]], Jõgeva alevivanem (1886–1946) *[[Aleksander Meos]], eesti päritolu keemik (1897–1971) *[[Indrek Meos]], eesti filosoof (1969–) *[[Mati Meos]], Eesti poliitik ja insener (1946–) *[[Märt Meos]], eesti näitleja (1968–) ==Mer== *[[Ivane Merabišvili]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Umut Meraş]], türgi jalgpallur (1995–) *[[Ulf Merbold]], saksa füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1941–) *[[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja (1795–1870) *[[María Mercader]], hispaania filminäitleja (1918–2011) *[[Gabriel Mercado]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Emiliano Mercado del Toro]], pikaealine (1891–2007) *[[Giuseppe Mercalli]], itaalia geoloog (1850–1914) *[[Gerardus Mercator]], flaami kartograaf (1512–1594) *[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Natalie Merchant]], USA laulja (1963–) *[[Tamzin Merchant]], inglise näitleja (1987–) *[[Michèle Mercier]], prantsuse filminäitleja (1939–) *[[Heinrich Eugen Ludwig Mercklin]], baltisaksa filoloog (1816–1863) *[[Axel Merckx]], belgia jalgrattasportlane (1972–) *[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja (1965–) *[[Freddie Mercury]], rokkmuusik (1946–1991) *[[Charles-André Merda]], Prantsuse sõjaväelane (1770–1812) *[[Ain Mere]], Eesti sõjaväelane (1903–1969) *[[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane (1981–) *[[Valev Mere]], Eesti sõjaväelane (1893–1949) *[[Martin Meredith]], Briti ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist *[[Anneli Merelaid]], eesti muusik, organist (1966–) *[[Olev Meremaa]], eesti nudist (1936–2021) *[[Tiit Meren]], eesti arst ja sõjaväelane (1955–) *[[Andres Merend]], eesti arst (1896–1969) *[[Triinu Meres]], eesti kirjanik ja toimetaja (1980–) *[[Argo Meresaar]], eesti võrkpallur (1980–) *[[Getter Meresmaa]], eesti näitleja (1994–) *[[Asta Meressoo]], eesti majandusteadlane (1924–2010) *[[Uno Mereste]], eesti akadeemik (1928–2009) *[[Dmitri Merežkovski]], vene kirjanik, tõlkija, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1865–1941) *[[Alex Meret]], itaalia jalgpallur (1997–) *[[Kirill Meretskov]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968) *[[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja (1991–) *[[Arnold Meri]], Eesti poliitikategelane (1919–2009) *[[Enn Meri]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1942–) *[[Georg Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja tõlkija *[[Harald Meri]], eesti vaimulik (1917–1990) *[[Heinrich Meri]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja dirigent (1887–1980) *[[Helle Meri]], eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa (1949–2024) *[[Hindrek Meri]], Eesti riigitegelane (1934–2009) *[[Juta Meri]], eesti korvpallur (1928–2017) *[[Leena Meri]], Soome jurist ja poliitik (1968–) *[[Lennart Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja riigimees *[[Mart Meri]], eesti poliitik ja filoloog (1959–) *[[Otto Meri]], Eesti ühiskonnategelane (1861–1942) *[[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (1932–2020) *[[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator (1647–1717) *[[Laine Merikalju]], eesti geograaf (1928–2026) *[[Oskar Merikanto]], soome helilooja (1868–1924) *[[Anu Merila]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Herkki-Erich Merila]], eesti fotograaf (1964–) *[[Toomas Merila]], eesti kergejõustikutreener (1939–) *[[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (1928–) *[[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja *[[Arne Merilai]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1961–) *[[Johannes Merilai]], eesti kommunikatsiooniekspert (1987–) *[[Karl Merilaid-Schnell]], eesti maalikunstnik ja karikaturist (1882–1948) *[[Boris Merilain]], eesti iluuisutaja (1932–) *[[Merike Merilain]], eesti sünoptik (1949–) *[[Eero Merilind]], eesti arst (1971–) *[[Andrus Merilo]], Eesti sõjaväelane (1973–) *[[Jaanika Merilo]], Eesti majandustegelane (1979–) *[[August Meriloo]], Eesti sõjaväelane (1902–1966) *[[Peeter Meriläinen]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1929–2009) *[[Mercedes Merimaa]], eesti taimetark (1954–) *[[Otto Merimaa]], eesti kommunist ja riigitegelane (1920–2001) *[[Prosper Mérimée]], prantsuse kirjanik (1803–1870) *[[Alfred Mering]], eesti näitleja (1903–1988) *[[Mai Mering]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2004) *[[Mikel Merino]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Emanuel Merins]], kabetaja (1946–) *[[Heiki Merirand]], (1955–) *[[Maret Merisaar]], Eesti poliitik (1958–) *[[Outi Merisalo]], soome keeleteadlane, romanist ja klassikaline filoloog (1959–) *[[Katrin Merisalu]], eesti alpinist (1968–) *[[Merilyn Merisalu]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja teatrikriitik (1986–) *[[Ülle Merisalu]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Henno Meriste]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1984) *[[Maris Meriste]], eesti tehnoloogiainsener (1962–) *[[Mart Meriste]], eesti arahnoloog *[[Triinu Meriste]], eesti näitleja (1972–) *[[Aldo Meristo]], eesti džässpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikapedagoog (1944–2017) *[[Toomas Meritam]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Toomas Meritam (arst)|Toomas Meritam]], eesti arst (1933–2017) *[[Ando Meritee]], eesti rendžumängija (1974–) *[[Andres Merits]], eesti viroloog (1967–) *[[August Merits]], Eesti riigiametnik ja ärimees (1887–1942) *[[Karl Merits]], eesti lavastaja ja näitleja (1885–1979) *[[Kuido Merits]], eesti vabakutseline kolumnist ja endine diplomaat (1962–) *[[Mait Merivald]], eesti näitleja (1940–2019) *[[Enno Merivee]], eesti bioloog (1950–) *[[Ermer Merivee]], eesti bioloog, entomoloog (1941–1972) *[[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1986–) *[[Ilmar Merivälja]], Eesti sõjaväelane (1915–1939) *[[Maria Merjanskaja]], eesti näitleja (1896–1969) *[[Nil Merjanski]], vene näitleja ja literaat (1846–1937) *[[Madis Merk]], eesti muusik (1986–) *[[Angela Merkel]], Saksamaa poliitik (1954–) *[[Garlieb Merkel]], valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil (1769–1850) *[[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog (1827–1885) *[[Kazys Merkis]], Leedu poksija (1905–1980) *[[Rostislav Merkulov]], eesti viiuldaja ja dirigent (1912–1978) *[[Sergei Merkurov]], kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor (1881–1952) *[[Nikolai Merkuškin]], Venemaa poliitik (1951–) *[[Antanas Merkys]], Leedu poliitik (1887–1955) *[[Maurice Merleau-Ponty]], prantsuse filosoof (1908–1961) *[[Emmanuel de Mérode]], Belgia looduskaitsja ja antropoloog (1970–) *[[Nives Meroi]], itaalia alpinist (1961–) *[[Erkki Meronen]], soome endine poksija (1952–) *[[Kari Meronen]], Soome endine poksija (1947–) *[[Risto Meronen]], Soome endine poksija (1945–) *[[Merovech]], saali frankide hõimupealik (suri 456) *[[Floyd Merrell]], USA semiootik (1937–) *[[Catherine Merridale]], inglise ajaloolane (1959–) *[[Jeroen van Merriënboer]], Hollandi haridusteadlane (1959–2023) *[[M. David Merrill]], USA pedagoogikateadlane (1937–) *[[Aries Merritt]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[LaShawn Merritt]], USA kergejõustiklane (1986–) *[[Marin Mersenne]], prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik (1588–1648) *[[Laura Mersini-Houghton]], albaania kosmoloog ja füüsik *[[Friedrich Merz]], Saksamaa poliitik (1955–) *[[Hans-Rudolf Merz]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Carol Merzin]], Eesti ametnik (1965–2021) *[[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja (1972–) *[[Ilona Merzin]], eesti arhitekt (1959–) *[[Leonhard Merzin]], eesti näitleja (1934–1990) *[[Elvis Merzļikins]], Läti jäähokimängija (1994–) *[[Juri Merzljakov]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Antero Mertaranta]], soome spordiajakirjanik (1956–) *[[Olaf Mertelsmann]], saksa ajaloolane (1969–) *[[Dries Mertens]], Belgia jalgpallur (1987–) *[[Robert Mertens]], saksa herpetoloog (1894–1975) *[[Verena Mertens]], Saksamaa jurist ja poliitik (1981–) *[[Thomas Merton]], Ameerika Ühendriikide katoliiklik kirjanik ja müstik (1915–1968) *[[Christoph Mertzig]], eesti vaimulik (1704–1763) *[[Claudio Merulo]], itaalia hilisrenessansi helilooja ja organist (1533–1604) *[[Kalle Merusk]], eesti õigusteadlane (1949–) ==Mes== *[[Carlos Mesa]], Boliivia poliitik (1953–) *[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–) *[[Mihajlo Mesarovič]], serbia süsteemiteoreetik ja globaalprobleemide modelleerija (1928–) *[[Paul Mescal]], iiri näitleja (1996–) *[[Luka Mesec]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1987) *[[Stjepan Mesić]], Horvaatia poliitik (1934–) *[[Edgar Mesikep]], Eesti sõjaväelane (1907–1985) *[[Arvo Mesikepp]], eesti arst (1944–2023) *[[Aarne Mesikäpp]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1939–) *[[Laine Mesikäpp]], eesti näitleja (1917–2012) *[[Ingrid Mesila]], eesti korvpallur (1959–) *[[Kalle Mesila]], eesti vaimulik (1940–2022) *[[Riho Mesilane]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1949–1993) *[[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja (1983–) *[[Meeli Mesipuu]], eesti botaanik ja looduskaitsespetsialist (1975–) *[[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1928–2019) *[[Jim Meskimen]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1959–) *[[Franz Mesmer]], saksa astroloog ja arst (1734–1815) *[[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja (1977–) *[[Daniel Mesotitsch‎]], Austria laskesuusataja (1976–) *[[André Messager]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja dirigent (1853–1929) *[[Willy Messerschmitt]], saksa lennukikonstruktor (1898–1978) *[[Lionel Messi]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Olivier Messiaen]], prantsuse helilooja, organist ja ornitoloog (1908–1992) *[[Charles Messier]], prantsuse astronoom (1730–1817) *[[Mark Messier]], endine Kanada jäähokimängija (1961–) *[[Antonello da Messina]], itaalia kunstnik (1430–1479) *[[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja (1981–) *[[Debra Messing]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Wolf Messing]], Poola juudi päritolu meedium (1899–1966) *[[Reinhold Messner]], Itaalia alpinst (1944–) *[[Márta Mészáros]], Ungari filmirežissöör (1931–) *[[Vassili Mestnikov]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1908–1958) ==Meš== *[[Ņikita Meškovs]], Läti maletaja (1994–) *[[Ivan Meštrović]], horvaadi skulptor, arhitekt ja kirjanik (1883–1962) *[[Vladimir Meštšerski]], Venemaa ühiskonnategelane ja kirjanik (1838–1914) ==Mež== *[[Nikolai Meževitš]], vene politoloog ja majandusteadlane (1966–) ==Met== *[[Ilir Meta]], Albaania poliitik (1969–) *[[Christína Metaxá]], Küprose laulja (1992–) *[[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur (1999–) *[[Tracee Metcalfe]], ameerika arst ja alpinist (1974–) *[[Pat Metheny]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1954–) *[[Method Man]], USA räppar (1971–) *[[Bernhard Methusalem]], eesti advokaat (1903–1984) *[[Sergei Metlev]], Õpilasesinduste Assamblee peasekretär *[[Lubomír Metnar]], Tšehhi poliitik ja endine politseinik (1967–) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *[[Ave Mets]], eesti teadusfilosoof (1980–) *[[Hardi Mets]], eesti autosportlane ja purjetaja (1952–) *[[Hillar Mets]], eesti karikaturist, illustraator ja animaator (1954–) *[[Jaan Mets]], eesti põllumajandusteadlane (1891–1969) *[[Karol Mets]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1921–2007) *[[Lembi Mets]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1958–) *[[Mait Mets]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Margus Mets]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Marje Mets]], eesti psühholoog (1977–) *[[Martin Mets]], Eesti poliitik (1990–) *[[Mihkel Mets]], eesti karateka (2003–) *[[Milvi Mets]], eesti tekstiiliinsener (1933–) *[[Natalie Mets]], Eesti kultuurikorraldaja ja poliitik (1991–) *[[Raivo Mets]], eesti näitleja (1956–) *[[Reimo Mets]], eesti jurist ja geiaktivist *[[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]], eesti metallikunstnik (1942–2011) *[[Rein Mets (pianist)|Rein Mets]], eesti pianist (1957–2003) *[[Rein Mets (usutegelane)|Rein Mets]], eesti varieteetantsija, usutegelane ja tantsuõpetaja (1951–) *[[Sander Mets]], eesti laulja *[[Silvi Mets]], eesti pedagoog ja koolijuht (1949–) *[[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (1930–2018) *[[Toomas Mets]], eesti veemootorisportlane (1959–) *[[Toomas Mets (ettevõtja)|Toomas Mets]], eesti ettevõtja (1969 –) *[[Udo Mets]], eesti autosportlane ja lauatennisist (1946–2023) *[[Vambola Mets]], eesti skulptor ja filmitegija (1949–) *[[Ülo Mets]], eesti füüsik (1958–) *[[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (1931–2008) *[[Mikk Metsa]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Lehti Metsaalt]], eesti literaat ja ajakirjanik (1933–2003) *[[Metsakutsu]], eesti muusik *[[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (1934–2015) *[[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) *[[Mait Metsanurk]], eesti kirjanik *[[Linda Metsaorg]], eesti looduspedagoog (1936–) *[[Jüri Metsar]], eesti tõlkija (1928–2004) *[[Leo Metsar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1924–2010) *[[Nino Metsar]], eesti endine naisujuja (1987–) *[[Peeter Metsar]], eesti korvpallur (1940–2003) *[[Oskar Metsavaht]], eesti päritolu Brasiilia moelooja (1961–) *[[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane (1980–) *[[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (1933–2024) *[[Mati Metsaviir]], eesti entomoloog, lepidopterioloog ning raamatu- ja eksliibrisehuviline (1937–1991) *[[Märten Metsaviir]], eesti näitleja (1994–) *[[Anne Metsis]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Anne Metsis (õpetaja)|Anne Metsis]], eesti spordipedagoog (1949–) *[[Väino Metsis]], eesti poksija (1957–2023) *[[Helle Metslang]], eesti keeleteadlane (1950–) *[[Linda Metslang]], eesti raamatukogutegelane (1894–1985) *[[Nikolaus Metslov]], eesti advokaat ja ajakirjanik (1903–1992) *[[Evi Metsmaaker]], eesti haridusjuht (1962–) *[[Jakob Metsmäe]], eesti metsavend (1907–1949) *[[Andres Metsoja]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak-Albert Metsoja]] *[[Juha Metsola]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Roberta Metsola]], Malta poliitik (1979–) *[[Andres Metspalu]], eesti geeniteadlane (1951–) *[[Ene Metspalu]], eesti geneetik (1950–) *[[Mait Metspalu]], eesti evolutsioonigeneetik (1975–) *[[Jüri Metssalu]], eesti ajaloolane *[[Maili Metssalu]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1988–) *[[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Marje Metsur]], eesti näitleja (1941–) *[[Merili Metsvahi]], eesti folklorist (1973–) *[[Ilja Metšnikov]], Venemaa bioloog (1845–1916) *[[Lothar Metz]], endise Saksa DV maadleja (1939–2021) *[[Tilly Metz]], Luksemburgi poliitik (1967–) *[[Heinrich Christian Metzhold]], eesti vaimulik (1676–1730) *[[Johann Quirinius Metzhold]], eesti vaimulik (1681–1737) *[[Jean Metzinger]], prantsuse maalikunstnik, teoreetik, proosakirjanik ja luuletaja (1883–1956) *[[Emil Moritz Metzler]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1820–1902) *[[‎Friedrich August Samuel Metzler]], saksa rahvusest Eesti vaimulik (1783–1857) *[[Arend Metztacken]], Eestimaa aadlik (maetud 1650) *[[Reinhold von Metztacken]], Eestimaa mõisnik ja Rootsi sõjaväelane *[[Aleksander Mette]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1913–1983) *[[Mette-Marit]], Norra kroonprintsess (1973–) *[[Georg Mettenius]], botaanik (1823–1866) *[[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]], Austria kantsler (1773–1859) *[[Valter Metti]], eesti õpetaja (1902–1989) *[[Juhan Mettis]], eesti judoka (1990–) *[[Eduard Mettus]], Eesti NSV riigitegelane (1908–2001) *[[Jaan Metua]], eesti teatrikunstnik, lavastaja ja dramaturg (1889–1945) *[[Kirsti Metusala]], eesti disainer (1937–2025) *[[Tiit Metusala]], eesti energeetik ja tehnikateadlane (1937–) ==Meu== *[[Antonio Meucci]], itaalia leiutaja (1808–1889) *[[Thomas Meunier]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Pim Meurs]], hollandi kabetaja (1988–) *[[Jean-Baptiste Marie Meusnier]], prantsuse matemaatik, sõjaväelane ja insener (1754–1793) *[[Jörg Meuthen]], Saksa majandusteadlane ja poliitik (1961–) ==Mew== *[[Nikolai von Mewes]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (suri 1831) ==Mey== *[[Johan Mey]] (Juhan Mei), eesti hüdrograaf ja sõjaväelane (1867–1927) *[[Wennemar Mey]], Tartu toomhärra (16. sajand) *[[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur (1979–) *[[Franz Julius Ferdinand Meyen]], saksa botaanik (1804–1840) *[[Alexander von Meyendorff]], baltisaksa päritolu Venemaa jurist ja poliitik (1869–1964) *[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)|Kasimir von Meyendorff]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane (1749–1813) *[[Carl Friedrich Meyer]], õigusteadlane (1757–1817) *[[Friedrich Ferdinand Meyer]], eesti vaimulik (1799–1871) *[[‎Georg Julius Theodor Meyer]], eesti vaimulik (1822–1907) *[[Gunnar Meyer]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1942–2003) *[[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog (1853–1939) *[[Johannes Meyer]], baltisaksa arstiteadlane (1858–1945) *[[Karl Heinrich Leo Meyer]], keeleteadlane (1830–1910) *[[Karl Wilhelm von Meyer]], Venemaa sõjaväelane (suri 1767) *[[Mary Pinchot Meyer]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja kunstnik (1920–1964) *[[Stephenie Meyer]], USA kirjanik (1973–) *[[Theodor Woldemar Meyer]], eesti vaimulik (1886–1947) *[[Andreas Meyer-Landrut]], Saksamaa diplomaat (1929–) *[[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja (1991–) *[[Augustin Meyerberg]], Saksa-Rooma riigi diplomaat (1622–1688) *[[Giacomo Meyerbeer]], juudi päritolu saksa-prantsuse helilooja (1791–1864) *[[Otto Fritz Meyerhof]], saksa arst ja biokeemik (1884–1951) *[[Seth Meyers]], Ameerika Ühendriikide koomik ja saatejuht (1973–) *[[William Meyers]], Lõuna-Aafrika poksija (1943–2014) *[[Émile Meyerson]], Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof (1859–1933) *[[Ottomar Johann Friedrich Meykow]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1894) *[[Gustav Meyrink]], Austria kirjanik (1868–1932) *[[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas (1931–2008) *[[Edgar Meywald]], eesti arst (1901–1935) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Me, Biograafiad]] llxii8yr5ro6kmbsvus47q5qn3vwmof Ouya 0 299674 7241568 6064029 2026-09-25T11:10:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241568 wikitext text/x-wiki '''Oyua''' on [[mängukonsool]], mille on välja töötanud [[Boxer8]] [[2013]]. aasta [[märts|märtsis]]. Ouya töötab [[operatsioonisüsteem|operatsioonisüsteemis]] [[Android|Android (operatsioonisüsteem)]] 4.0. Ouyat on lihtne avada, [[kuup]]i meenutavat [[kast]]i saab lahti võtta tavalise [[kruvikeeraja]] abil. Android on lubanud, et Ouya toetab nii [[riist|riistvara]]- kui ka [[tarkvara]]täiendusi. Oyua võimaldab [[1080p]] ehk Full HD kvaliteediga [[pilt]]i edastada telerisse [[HDMI]]-liidese kaudu. Oyua toetab kõiki Androidi poes leiduvaid [[rakendus]]i. == Riistvara == Tehnilised andmed:<ref name="esimene">[https://web.archive.org/web/20120913233847/http://kotaku.com/5924657/an-all+star-plan-to-build-a-new-99-hackable-video-game-console-requires-950000-of-your-money/ "An All-Star Plan to Build a New $99 Hackable Video Game Console Requires $950,000 Of Your Money"], Totilo, Stephen.</ref> * [[Nvidia]] [[Tegra]] 3 (T33) [[SoC]] ** Quad-core [[ARM Cortex-A9 CPU]] ** Nvidia ULP GeForce [[Graafikaprotsessor|GPU]] * 1 GB [[muutmälu]] (RAM) * 8 GB välkmälu (sisemälu) * HDMI-ühendus teleriga, lisaks võimaldab see üle kanda 1080p (HD) kvaliteediga videot * [[Wi-Fi]] 802.11 b/g/n * [[Infrapunaliides]] LE 4.0 * [[Internet]]i võrguliides * Üks [[USB]] 2.0 koht * Juhtmevaba [[pult]], mis ühendub kahe pistiku sisse, [[d-pad]], kaheksa nuppu, süsteeminupp ja puutetundlik ekraan * Android 4.0 IceCream Sandwich == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://ouya.tv Ouya koduleht] [[Kategooria:Mängukonsoolid]] 0c8ds2gs8s80kcz46ybm5ue7wu5hj5o Demjansk 0 304738 7241384 7176538 2026-09-25T05:08:47Z Velirand 67997 7241384 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Demjansk | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Демянск | nimi1_latin = (Demjansk) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 14,6 | elanikke = 4368 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} [[Pilt:Demyansk.jpg|pisi]] '''Demjansk''' on alev ja linna-asundus [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Demjanski rajoon]]i keskus. Asub [[Valdai kõrgustik]]u põhjaserval [[Pola]] lisajõe [[Javon]]i ääres. Alevis on umbes 5000 elanikku. Demjanskit on kroonikates mainitud esimest korda nimega '''Demon''' [[1406]]. aastal. 1824–1927 oli Demjansk linn. == Välislingid == * [http://demadm.ru/ Demjanski koduleht] (''vene keeles'') [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] laivi9wfi59fdejmm9rupupslenps8n Toomas Hussar 0 305219 7241475 7075534 2026-09-25T08:52:11Z Kuriuss 38125 7241475 wikitext text/x-wiki '''Toomas Hussar''' (sündinud [[1. mai]]l [[1962]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja, lavastaja, näitekirjanik ja režissöör. Ta on lõpetanud [[1980]]. aastal [[Tallinna 16. Keskkool]]i. Aastatel 1980–1981 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikat]], 1981–1983 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]] usuteadust ning 1986–1988 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] näitlemist, kuid ei lõpetanud. Aastatel 1988–1996 oli ta Gregori Trupi juht ja lavastas 11 enda kirjutatud näidendit (neist nelja on etendatud teatrifestivalil [[Baltoscandal]]). Aastatel 1994–1996 töötas Hussar [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] kirjandusala juhatajana. Samal perioodil kirjutas ja lavastas ta koos [[Ervin Õunapuu|Ervin Õunapuuga]] näidendid "Ilma sisulise mõtteta riiklik püha" ja "Immelmanni sõlm". 1. jaanuaril 1998 jõudis ekraanile tandemi telelavastus "Linnapea ehk Hirmu põhivormid" (nimiosas [[Arvo Kukumägi]]). Hussar on [[Eesti Lavastajate Liit|Eesti Lavastajate Liidu]] liige (1994). Ta on kirjutanud ja lavastanud näidendeid ja telelavastusi, tema jutustusi on ilmunud mitmes novellikogumikus. Tema esimeseks filmitööks režissöörina oli [[Tallinnfilm]]is valminud lühifilm "Mis juhtus, Waldemar?" (1990, [[Peeter Sirge]] diplomitöö Moskva filmikoolis, peaosas [[Mait Lepik]]). 2012. aastal lavastas Hussar täispika mängufilmi "[[Seenelkäik]]", mille eest pälvis [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind|Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhinna Neitsi Maali]] (koos [[Sulev Keedus]]e dokumentaalfilmiga "Varesesaare venelased"). {{pooleli}} ==Looming== === Lavastusi === * 1989 Hussar, Saarepera "Viimane öö" * 1990 "Roike taust" * 1991 "Lågmälda" * [[2012]] [[Tammsaare]] "Uurimise all" ===Filmiloojana=== * [[1990]] "Mis juhtus, Waldemar?" (lühimängufilm) – režissöör * 1993 "Tallinn pimeduses" – teine režissöör * 1998 "Armastuse kahur" (telesari) – stsenarist, dialoogide autor * [[2012]] "[[Seenelkäik]]" (mängufilm) – režissöör, stsenarist * [[2016]] "[[Luuraja ja luuletaja]]" (mängufilm) – režissöör, stsenarist ===Filminäitlejana=== * 1992 "Daam autos" – Sass * 1994 "[[Tulivesi]]" – tudeng * == Tunnustus == * 1997 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] III preemia ("Tule minuga lendama", koos [[Ervin Õunapuu]]ga) * 1999 – Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse I preemia televisiooninäidendite kategoorias ("Romanss trompetile", koos Ervin Õunapuuga) * 2012 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Piret Tibbo-Hudgins]]iga; aasta menufilm "[[Seenelkäik]]") {{JÄRJESTA:Hussar, Toomas}} [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 918seowifmvfjs9x6f4qvqdcb0r6jof 7241484 7241475 2026-09-25T09:11:41Z Kuriuss 38125 7241484 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} '''Toomas Hussar''' (sündinud [[1. mai]]l [[1962]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja, lavastaja, näitekirjanik ja režissöör. Ta on lõpetanud [[1980]]. aastal [[Tallinna 16. Keskkool]]i. Aastatel 1980–1981 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikat]], 1981–1983 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]] usuteadust ning 1986–1988 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] näitlemist, kuid ei lõpetanud. Aastatel 1988–1996 oli ta Gregori Trupi juht ja lavastas 11 enda kirjutatud näidendit (neist nelja on etendatud teatrifestivalil [[Baltoscandal]]).{{lisa viide}} Aastatel 1994–1996 töötas Hussar [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] kirjandusala juhatajana. Samal perioodil kirjutas ja lavastas ta koos [[Ervin Õunapuu]]ga näidendid "Ilma sisulise mõtteta riiklik püha" ja "Immelmanni sõlm". 1. jaanuaril 1998 jõudis ekraanile tandemi telelavastus "Linnapea ehk Hirmu põhivormid" (nimiosas [[Arvo Kukumägi]]). Hussar on [[Eesti Lavastajate Liit|Eesti Lavastajate Liidu]] liige (1994). Ta on kirjutanud ja lavastanud näidendeid, tema jutustusi on ilmunud mitmes novellikogumikus. Tema esimene filmitöö režissöörina oli [[Tallinnfilm]]is valminud lühimängufilm "Mis juhtus, Waldemar?" (1990, [[Peeter Sirge]] diplomitöö Moskva filmikoolis, peaosas [[Mait Lepik]]). 2012. aastal lavastas Hussar täispika mängufilmi "[[Seenelkäik]]", mille eest pälvis [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind|Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhinna Neitsi Maali]] (koos [[Sulev Keedus]]e dokumentaalfilmiga "Varesesaare venelased"). Ühtlasi valis Eesti Oscari-komisjon selle filmi kandideerima Ameerika Filmiakadeemia parima võõrkeelse filmi auhinnale.<ref>[https://www.sirp.ee/qseenelkaeikq-ja-qkeha-maeluq-on-eesti-kandidaadid-oscarile/ “Seenelkäik” ja “Keha mälu” on Eesti kandidaadid Oscarile] Sirp, 24.09.2012.</ref> {{pooleli}} ==Looming== === Lavastusi === * 1989 Hussar, Saarepera "Viimane öö" * 1990 "Roike taust" * 1991 "Lågmälda" * [[2012]] [[Tammsaare]] "Uurimise all" ===Filmiloojana=== * [[1990]] "Mis juhtus, Waldemar?" (lühimängufilm) – režissöör * 1993 "Tallinn pimeduses" – teine režissöör * 1998 "Armastuse kahur" (telesari) – stsenarist, dialoogide autor * [[2012]] "[[Seenelkäik]]" (mängufilm) – režissöör, stsenarist * [[2016]] "[[Luuraja ja luuletaja]]" (mängufilm) – režissöör, stsenarist ===Filminäitlejana=== * 1992 "Daam autos" – Sass * 1994 "[[Tulivesi]]" – tudeng * == Tunnustus == * 1997 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] III preemia ("Tule minuga lendama", koos [[Ervin Õunapuu]]ga) * 1999 – Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse I preemia televisiooninäidendite kategoorias ("Romanss trompetile", koos Ervin Õunapuuga) * 2012 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Piret Tibbo-Hudgins]]iga; aasta menufilm "[[Seenelkäik]]") ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hussar, Toomas}} [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 7mtyihawnz5v9blx31hhv145wjq1tma 7241492 7241484 2026-09-25T09:19:40Z Kuriuss 38125 7241492 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} '''Toomas Hussar''' (sündinud [[1. mai]]l [[1962]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja, lavastaja, näitekirjanik ja režissöör. Ta on lõpetanud [[1980]]. aastal [[Tallinna 16. Keskkool]]i. Aastatel 1980–1981 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikat]], 1981–1983 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]] usuteadust ning 1986–1988 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] näitlemist, kuid ei lõpetanud. Aastatel 1988–1996 oli ta Gregori Trupi juht ja lavastas 11 enda kirjutatud näidendit (neist nelja on etendatud teatrifestivalil [[Baltoscandal]]).{{lisa viide}} Aastatel 1994–1996 töötas Hussar [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] kirjandusala juhatajana. Samal perioodil kirjutas ja lavastas ta koos [[Ervin Õunapuu]]ga näidendid "Ilma sisulise mõtteta riiklik püha" ja "Immelmanni sõlm". 1. jaanuaril 1998 jõudis ekraanile tandemi telelavastus "Linnapea ehk Hirmu põhivormid" (nimiosas [[Arvo Kukumägi]]). Hussar on [[Eesti Lavastajate Liit|Eesti Lavastajate Liidu]] liige (1994). Ta on kirjutanud ja lavastanud näidendeid, tema jutustusi on ilmunud mitmes novellikogumikus. Tema esimene filmitöö režissöörina oli [[Tallinnfilm]]is valminud lühimängufilm "Mis juhtus, Waldemar?" (1990, [[Peeter Sirge]] diplomitöö Moskva filmikoolis, peaosas [[Mait Lepik]]). 2012. aastal lavastas Hussar täispika mängufilmi "[[Seenelkäik]]", mille eest pälvis [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind|Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhinna Neitsi Maali]] (koos [[Sulev Keedus]]e dokumentaalfilmiga "Varesesaare venelased"). Ühtlasi valis Eesti [[Oscar]]i-komisjon selle filmi kandideerima Ameerika Filmiakadeemia parima võõrkeelse filmi auhinnale.<ref>[https://www.sirp.ee/qseenelkaeikq-ja-qkeha-maeluq-on-eesti-kandidaadid-oscarile/ “Seenelkäik” ja “Keha mälu” on Eesti kandidaadid Oscarile] Sirp, 24.09.2012.</ref> {{pooleli}} ==Looming== === Lavastusi === * 1989 Hussar, Saarepera "Viimane öö" * 1990 "Roike taust" * 1991 "Lågmälda" * [[2012]] [[Tammsaare]] "Uurimise all" ===Filmiloojana=== * [[1990]] "Mis juhtus, Waldemar?" (lühimängufilm) – režissöör * 1993 "Tallinn pimeduses" – teine režissöör * 1998 "Armastuse kahur" (telesari) – stsenarist, dialoogide autor * [[2012]] "[[Seenelkäik]]" (mängufilm) – režissöör, stsenarist * [[2016]] "[[Luuraja ja luuletaja]]" (mängufilm) – režissöör, stsenarist ===Filminäitlejana=== * 1992 "Daam autos" – Sass * 1994 "[[Tulivesi]]" – tudeng * == Tunnustus == * 1997 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] III preemia ("Tule minuga lendama", koos [[Ervin Õunapuu]]ga) * 1999 – Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse I preemia televisiooninäidendite kategoorias ("Romanss trompetile", koos Ervin Õunapuuga) * 2012 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Piret Tibbo-Hudgins]]iga; aasta menufilm "[[Seenelkäik]]") ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hussar, Toomas}} [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] ho4lo0ov9lvwbjo4k9fafxzec2g53sn Org (Tolkien) 0 305532 7241321 5873124 2026-09-25T02:46:30Z Kruusamägi 1530 7241321 wikitext text/x-wiki '''Org''' ehk '''Oru kuningriik''' on riik [[J. R. R. Tolkien]]i [[Keskmaa]]-raamatute ("[[Kääbik, ehk sinna ja tagasi|Kääbik]]", "[[Sõrmuste isand]]" jm) sarjas. Riigi rajasid [[Keskmaa paigad#Rhovanion|Rhovanioni]] kuningriigi pagulased [[Keskmaa paigad|Keskmaa]] kirdeossa Kolmanda Ajastu teisel poolel. Riigi ja seal elava rahva [[Bardlased|bardlaste]] ajaloost pole palju räägitud. Esialgu saadi suurt tulu kauplemisel [[Üksildane Mägi|Erebori]] päkapikkudega, kuid kui lohe [[Smaug]] Kolmanda ajastu 2770. aastal Orulinna ja Erebori ründas, põgenesid elanikud Orust lõunas asuva Pikkjärve äärde, kus asus [[Esgaroth]]. Pärast [[Viie Väe lahing]]ut Oru ja Erebori kuningriigid taastati ning mõlema võim hakkas kasvama. Koos elasid need riigid üle ka [[Sõrmuse Sõda|Sõrmuse sõja]] ning õitsesid sellele järgnevatel aastatel. {{Endine riik |nimi = Oru Kuningriik |asendikaart = |algusaasta = ~1851 |lõppaasta = 2770 |valitsusvorm = monarhia |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = bardlaste keel |peamised-keeled = lääne keel, bardlaste keel |pealinn = [[Orulinn]] |riigipea = Kuningas |riigipea-nimi = [[Bard Vibukütt]] |riigipea2 = Kuningas |riigipea-nimi2 = Bard II |pindala = 50 000 km² |rahvaarv = ? |eelnes = |järgnes = }} Nagu ka [[Rohan|rohirrimid]], kõnelesid ka bardlased isekeskis oma keelt, mis pärines põhjalaste iidsest keelest ja ei erinenud paljus tollest, mida räägiti [[Rohan]]is. Loomulikult oskasid nad rääkida ka läänekeelt, ning see oli kasutusel teise riigikeelena. ==Asustus== Antud teemast teame väga vähe, kuid midagi võib aimata tihedama asustusega piirkondade kohta: * Orulinn oli riigi pealinn, mis asus Üksildase Mäe läheduses Orus. See oli suur ja jõukas linn, mis langes Smaugi rünnaku järel varemeisse. Linna taastas [[Bard Vibukütt]] ja see sai veelgi ilusamaks ja võimsamaks kui enne. * Esgaroth oli linn Pikkjärve lõunaosas (ehitatud suurtele vaiadele järvevee kohale), kus elasid bardlaste hõimlased, samuti Rhovanioni põgenikud. Girioni ajal oli see iseseisev linn ja ei allunud Oru Kuninga võimule. Et linn hävis Smaugi rünnakus ja lohe surnukeha kohale ei soovitud uut püstitada, ehitati uus linn järve põhjakaldale. Võimalik, et Bardi ja tema järglaste ajal neelati Uus Esgaroth laieneva Oru Kuningriigi alla (vähemalt liitlased olid need kaks linna küll, raske on aga määrata Järvelinna ülemate sõltumatust Oru Kuningast). * [[Sünklaas|Sünklaane]] kirdeserv oli ala, kus elasid mitmed lõunast põgenenud metsamehed. Võimalik, et pärast Oru Kuningate liini restauratsiooni neelati ka nemad laienevasse kuningriiki. * Celduini ja Carneni vahelised alad. Pole teada, kas nad allusid Oru Kuningale ka Girioni ja tema eelkäijate ajal, kuid kindlasti allusid nad Kuningale pärast Restauratsiooni. * [[Raudmäed]] – arvatakse, et Raudmägedes võis olla päris mitu bardlaste või nende sugulasrahvaste asundust, mis sel juhul olid kindlasti tugevates kaubanduslikes sidemetes nii Orulinna kui Raudmägede päkapikkudega. Sel juhul neelati ka nemad pärast Restauratsiooni Oru Kuningriigi alla. * [[Dorwinion]] – ainus viide sellele salapärasele kohale tuleb “Kääbikust”: ==Loodus== Orulinna ümbruskonna maad olid enne Smaugi rünnakut viljakad ja elutingimuste kohalt vägagi sobivad. See ala asus meie mõistes parasvöötmes ja kuigi [[J.R.R. Tolkien|Tolkien]] on kaardil märkinud vaid Sünklaant, võib julgelt oletada, et väiksemaid metsi oli noil maadel Carneni ja Celduini ümbruses palju rohkem. Peamisteks sealkasvavateks puudeks olid kindlasti mänd ja kuusk, kuid esines ka õistaimi. Tõenäoliselt katsid aga enamuse sellest alast avarad tasased rohumaad, kus olid suurepärased tingimused põllupidamiseks. Pärast Smaugi rünnakut läbis kant suured muutused ja suur osa Üksildasele Mäele lähedale jäävatest aladest kõrbestusid. Pole päris täpselt teada, kuidas need alad taastusid, kuid vähemalt [[Balin]]i jutu järgi jättis see piirkonna loodusele igatahes kustumatu mõju. Vetevõrk oli selles maanurgas tihe, kahele suuremale jõele (Celduin ja Carnen) lisandus veel Pikkjärv, Laanejõgi ja kindlasti ka mitu teist suuremat või väiksemat lisajõge, mida Tolkien ei pidanud vajalikuks kaardile märkida. Kuigi enamaltjaolt oli see kant tasane, leidus ka siin mägesid. Parimad näited on kindlasti Üksildane Mägi ja Raudmäed. Läheduses oli mäemassiive aga teisigi, näiteks [[Hallmäed]] või Sünklaane Mäed. ==Rahvastik== Oru Kuningriigi rahvastiku ja etnilise koosseisu kohta pole eriti midagi teada. Lõviosa rahvast moodustasid kindlasti põhjalaste hõimud, kes olid Rhovanionist põhja poole liikunud. Võimalik, et nendega segunes ka õige vähe muid rahvaid, võib-olla mõned väiksemad kohalikud idalaste või mägilaste hõimud, kes sisserännanud põhjalastega segunesid. ==Valitsemisvorm== Nagu ka enamus teisi Keskmaa inimeste riike, oli ka Orulinnas päritava piiramatu võimuga monarhia. Aadlikest ja riigiametnikest pole meil aga peaaegu mitte kui midagi teada, mistõttu jääb valitsuse struktuur paljuski selgusetuks. Pärast Orulinna hävingut pagesid selle elanikud Esgarothi ning sulandusid sealsesse ühiskonda. Järvelinna juhiks oli valitav linnaülem, keda abistasid arvukad nõunikud. Bardi päevil oli linnaülemaks üks väga rahaahne mees, kes võlgnes oma ametikoha just oma heale ärivaistule. Monarhia ja kuninglik liin taastati pärast Smaugi tapmist ja Viie Väe lahingut ning kuningaks sai Bard Vibukütt. Oru Kuninga võim suurenes sel ajal tublisti ja piirid laienesid nii Bardi kui tema järeltulijate ajal väga kaugele pealinnast. ==Majandus== Orulinna elanikud tegelesid peamiselt kaubanduse, kalanduse ja põllundusega. Kuna ümberringi laiuvad maad olid põllunduseks vägagi sobivad (tihe vetevõrk, parasvöötmeline kliima) ja väga viljakad, tegeldi põllumajandusega ohtralt. Tõenäoliselt olid peaaegu kõik laiad maad Oru ümbruses põldude all. Ka nõudlus põllumajandusliku toodangu järele oli suur. Vaja oli toita nii Oru enda paisuvat rahvastikku, kui ka Erebori päkapikke, kellelt saadi vastutasuks ehitustöid, mitmesuguseid ehteid, relvi ning ilu- ja tarbeesemeid. Osa neist kasutati oma tarbeks, osa läks kaubandusse. Smaugi rünnakul oli aga nii laastav mõju, et ümbruskond muutus viljakatest rohumaadest viljatuks Lohekõrbeks. Selle tulemusena pidid bardlased pärast Orulinna restauratsiooni oma endisi põllumaid tõsiselt turgutama ja nende eest hoolt kandma, kuna Balini jutu järgi oli 8 aastat hiljem org jälle üles haritud ja jõukas. Kaubandus oli bardlaste jaoks väga oluline, kuna veeteede olemasolu tõttu sai vahendada kaupu ka kaugemate maade ja ostjatega. Et Celduini ja Carnenit mööda võisid liikuda ka suured laevad, võisid kaubalaadungid olla üpris suured. Kindlasti käis elav kaubandus Dorwinioniga, kust saadud veini vahendati Sünklaane haldjatele. Orulinna kaupmehed said seetõttu kiirelt rikkaks ja linn muutus aina uhkemaks. Võimalik, et Girion ja tema eelkäijad olid suure kaubandusliku võrgu formaalsed juhid ja just selline riiklik osalus tegi kaubandusest sedavõrd olulise majandusteguri. ==Kombed ja tavad== Oru ja Järvelinna inimesed olid nagu ka muud põhjalased, uhked ja õiglased. Nad ei olnud just üleliia iidsete tarkuste hoidjad ja teadusemeistrid (nagu seda oldi [[duunedainid]]e hulgas), kuid ka nende hulgas leidus palju tarku ja mõistlikke inimesi. Orulinna rahva hulgas oli levinud lugude ja laulude vestmine või esitamine ning neid hoiti ikka ja jälle meeles. Kõikidest suurematest sündmustest tehti laule ja muistendeid, mis küll aja jooksul oma usutavuses kõvasti kaotasid, käies läbi mitmeid ettekandjaid, kes midagi omalt poolt lisasid või ära jätsid. Enamasti oli selliste asjade mälusoppi talletamine vananaiste töö. Parimaks näiteks selliste folklooriilmingute puhul on see, et [[Thorin TammisKilp|Thorini]] päkapikkude saabumisel Järvelinna puhkes kohe suur vaimustusepuhang ja võeti üles kõik vanad laulud, mida Mäealuse kuningast osati või teati. ==Relvajõud== Orulinna relvajõud sõltusid suuresti Ereboris elavatest päkapikkudest, kes varustasid neid suurepäraste relvade ja muude sõjaks vajalike riistadega. [[Thror]]i valitsusajal Ereboris oli seega põhjalastel arvukaid konflikte idalastega, kes olid tõenäoliselt Vankrisõitjate ja Balchothide jäänukrahvad. Samad vaenlased ohustasid Kuningas Brandi ka Sõrmuse Sõja ajal. Võib arvata, et nagu ka mujal Keskmaal, oli ka Oru sõjaväe kõrgeim juht Kuningas, kuid üldiselt pole bardlaste armeede ega nende varustuse kohta midagi teada. Esgarothi sõjaväe kohta teame seda, et peamised relvaüksused olid amburid ja mõõgamehed. Lisaks kasutati ka odasid. Kui Smaugi rünnaku ajal olid peamiselt liikvel vibuküttide salgad, siis Viie Väe Lahingus võideldi peamiselt pikkade mõõkadega. ==Ehituskunst== Oru arhitektuurinäiteid on meil teada vähe ja enamus on ehitatud päkapikkude poolt või nende abiga. Võib arvata, et tänu päkapikkude erakordsetele kivitöötlemisoskustele oli enamik Orulinna hooneid kivist, mitte puust, nagu tavaliselt põhjalaste asulates kombeks. Tolkieni kirjutatud vihjavatest tsitaatidest võib kokku panna sellise oletusliku pildi: Tõenäoliselt ümbritses linna suur kivist müür, millel asusid mitmed vahitornid. Kusagil tornides või väravatel asusid häirekellad, mida kasutati hädajuhtudel inimeste alarmeerimiseks ja sõjaväe operatiivseks kokkukutsumiseks. Müürist sissepoole jäid kivist majad, mõned neist elumajad, teised kauba paigutamise jaoks vajalikud laohooned. Linna keskel asus kuningapalee või raekoda, mille ees väljakul oli suur turg. Sealt viis kahtlemata vankrite jaoks piisavalt lai kivist plaatidega sillutatud tee kusagile Celduini kaldal paiknevasse sadamasse, kust võis kaupa nii linna kui sealt välja viia. Järvelinna arhitektuuri ja ehitiste kohta on meil palju konkreetsemad näited. Linn asus suurtel puust taladel järve kohal ja sinna viis üks lai sild. Silda valvasid mõned valvurid väikses puust onnis, teisel pool silda asus aga linnavärav. Järvelinna majad olid enamuses puupalkidest ja kaetud roogkatustega. Kusagil linna keskmes paiknes turuplats ja raekoda, mille trepp viis otse järvepinnani. ==Reliikviad== Reliikviaid, mida me bardlaste puhul teame, on ainult kaks: Must Nool oli Bard Vibuküti nool, millega ta tappis Smaugi. Võimalik, et see nool kuulus kunagi Girionile ja tema oli saanud selle kas Erebori Kuningalt kingituseks või siis oli valmistatud tema enda eritellimusel. Teiseks selliseks esemeks on Girioni kaelaehe, mis koosnes viiesajast rohurohelisest smaragdist (selle eest ostis ta päkapikkude meisterdatud rõngassärgi, mille sarnast polnud varem tehtud – see oli valmistatud hõbedast, kuid kolmekordse terase tugevuse ja vastupidavusega; ta andis selle oma vanimale pojale). Bard sai kaelakee hiljem tänu [[Dain Raudjalg|Dain]]ile enda valdusse ja andes selle Haldjakuningale, hüvitas tema rahva vaeva ja tasus talle abi eest rasketel päevadel. ==Ajalugu== Orulinna rajamise aeg on Tolkieni teostes erinev – “Kääbikus” väidab ta, et see rajati Thorini vanaisa (Throri) päevil, [[Lõpetamata Lood|"Lõpetamata Lugudes"]] jutustab aga, et Orulinn eksisteeris juba enne Vankrisõitjate rünnakuid Rhovanionile ja [[Gondor]]ile (1851). Riigis ei toimunudki midagi Keskmaa ajaloos väga tähtsat, kuni valitseja Girioni ametiajal laskus Ereborile Smaug Kuldne, oma ajastu suurim lohe, ning hävitas nii Mäeluse kuningriigi kui Orulinna. Valvepostid olid pikkadel rahupäevadel sisuliselt unustatud ning keegi ei osanud lohe rünnakut oodata. Lohe süütas linna leekidesse ja purustas mitmed hooned. Kuigi Girion üritas tõenäoliselt sõjameestega talle vastu hakata, jäi Lohe võim peale ja Girion sai surma. Ka päkapikkude kuningriik Üksildase Mäe all tehti asukatest täiesti tühjaks. Nii mõnigi päkapikk langes, osa sai põgenema. Smaug kõrvaldas kõik ohustajad, kuhjas päkapikukuningas Throri varandused kokku ja heitis aardekuhilale magama. Mõni aeg pärast seda jätkas ta veel Orulinna rüüstamist, süües sealt välja kõik elanikud, viimase isendini. Orulinn hüljati ja see langes varemeisse, mitmekümne kilomeetri raadiuses ei elanud aga enam mitte ühtki inimolendit. Enamus ellujäänuid Orulinna elanikkonnast põgenesid Pikkjärve kaldal asuvasse Esgarothi, kus olid elanud juba vanast ajast Oru rahva liitlased ja hõimukaaslased. Uustulnukad sulandusid sealse rahva hulka ja nii elasid nad kahanevas lohehirmus u. 150 aastat. Selle aja jooksul hakkas tegelikkus müüdiks muutuma ja paljud nooremad inimesed ei suutnud enam uskuda, et Üksildase Mäe all mõni lohe olla võiks ning pidasid seda vaid vanaeitede jutuks. Vahel Smaug küll käis oma urust väljas, et tõestada oma kohaolekut, kuid seda juhtus harva. Kolmanda Ajastu 2941. aastal aga naasis kodumaale Mäealuse Kuninga Throri pärija Thorin Tammiskilp, kes Orulinna rahva abiga asus Smaugilt varandust ja endisi maid tagasi võitma. Kuid tema plaan läks veidi “nihu”, sest Smaug ründas Esgarothi ja linna sildadel ning nende kohal toimus lahing. Girioni pärija Bard Vibuküti sihitud nool tappis Smaugi ning tema korjus lendas Pikkjärve, mattes enda alla ka Esgarothi linna. Hävinud Järvelinna elanikud läksid ühes Sünklaane haldjatega Erebori osa varandusest kompensatsiooniks endale nõudma. Thorin keeldus ja kutsus Raudmägedest abivägesid. Kuid nende kahe armee vahel kokkupõrget siiski ei toimunud; tänu võlur [[Gandalf]]ile ühendati jõud ja seisti ühiselt Gundabadi mäelt ootamatult saabunud orkivägede vastu. Orus toimus Viie Väe Lahing, kus Järvelinna, Erebori, Raudmägede ja Laanekuninga väed alistasid [[Beorn]]i ja Kotkaste abiga Gundabadi orki- ja vargiväed. Selle lahingu järel olid [[Udumäed]] mõnda aega taas turvalisemad, sest orkide kaotused olid väga suured. Varemetes Orulinn taasrajati 2944. aastal ja ehitati ilusamaks kui kunagi varem ning Bard Vibuküti valitsuse all oli riik pikas õitsengus ning kõik ümbruskonna elanikud rikastusid kaubandusest ja äritsemisest Erebori päkapikkudega. Ka Järvelinn ehitati uuesti üles, kuigi mitte enam samale kohale, kus ta ennist oli asunud. Uus ja kaunim linn rajati Pikkjärve põhjakaldale. Järve lõunaosas lebava Lohe surnukeha viimset puhkepaika julgesid hiljem paadiga ületada vähesed, kuna arvati, et see paik on neetud. Kuid aeg veeres lähemale Sõrmuse Sõjale ja Bardi järel valitses tema poeg Bain ja tema järel tema poeg Brand, kelle ajal ulatusid Orulinna valdused kaugele lõunasse ja itta. Sõrmuse Sõja ajal saatis [[Sauron]] suure idalaste väe üle Carneni Oru ja Mäe vastu ning Orus toimunud lahingus said päkapikud ja inimesed lüüa. Nad tõmbusid tagasi Erebori ja pidasid piiramisele vastu niikaua, kuni Lõunast tulid rõõmusõnumid ning Sauroni väed taganema lõid. Bard II saatis saadikud Elessari kroonimisele ja saavutas seega alatise sõpruse Gondoriga, niikaua kui tema riik kestis; ja nad olid Lääne Kuninga krooni ja kaitse all. ==Tähtsamad isikud== *Bladorthin – Bladorthin on üks suur mõistatus Tolkieni teostes, mille kohta otsest ja tõest vastust on raske leida. Tõenäoliselt oli ta mõni põhjalaste soost kuningas, kes Erebori läheduses elas. Inimesed on tema puhul pakkunud välja mitmeid teooriaid, kuid kõige loomulikumad oleksid, et ta oli kas Dorwinioni või Oru valitseja. *Girion – esimene Oru valitseja, kellest konkreetselt juttu on. Tema ajal ründas Orulinna Smaug ja ta ise hukkus rünnakus. Tema naine ja üks laps olid põgenema pääsenud ja seetõttu säilis tema sugu. *Bard Vibukütt – Girioni pärija, kes tappis oma noolelasuga Smaug Kuldse ning juhtis eufoorias Järvelinna väed Erebori ning hiljem Gundabadi orkiväe vastu. Ta taastas Orulinna ning sai Oru Kuningaks. *Bain – Bardi poeg ja troonipärija. *Brand – Baini poeg ja troonipärija, kelle valitsuse all olid kuningriigi piirid laienenud kaugele itta ja lõunasse. Ta osales Oru lahingus Sõrmuse Sõja ajal ja langes Erebori väraval, kus Dain Raudjalg tema surnukeha vapralt kaitses. *Bard II – Brandi poeg ja troonipärija, kelle ajal elas Oru kuningriik õndsas rahus ja [[Aragorn|Elessari]] kaitse all. ==Tähtsamad sündmused== *1856 – vankrisõitjad vallutavad Rhovanioni ja osa põhjalastest pagevad riigist. Mõned neist jõuavad Pikkjärve äärde ja neist saavad Järvelinna ja Orulinna elanikud. *1999 – [[Thrain I]] rajab Erebori ning alustab kaubavahetust läheduses elavate inimestega. *2210 – Enamus Erebori rahvast suundub Hallmägedesse ja Üksildane Mägi hüljatakse mõneks ajaks. *2590 – Thror naaseb Erebori ja seab uuesti sisse kaubanduse lähedalolevate inimestega. *2770 – Smaug Kuldne laskub Ereborile ning hävitab Orulinna ja Mäealuse kuningriigi. Kuningas Girion langeb, tema naine ja laps põgenevad koos osa rahvaga Esgarothi. *2941 – Throri pärija Thorin Tammiskilp naaseb Erebori. Smaug ründab Esgarothi ja langeb Bard Vibuküti noole läbi. Viie Väe Lahing Orulinnas. Thorini surm. Mäealuse kuningaks saab Dain Raudjalg. *2944 – Bard ehitab Orulinna uuesti üles ning saab Kuningaks. *3019 – Sõrmuse Sõda. Idalased tungivad üle Carneni. Oru Lahing. Kuningas Brand ja Kuningas Dain Raudjalg langevad. Paljud päkapikud ja inimesed lähevad Erebori varjule ning piiratakse sisse. Piiratud tungivad välja ja löövad vaenuväe puruks. Erebori kuningaks saab [[Thorin Kivikaap|Thorin III Kivikaap]], Orus kroonitakse Bard II.<ref name="TlIfw" /><ref name="j0J4P" /><ref name="GZU5p" /><ref name="ilq07" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="TlIfw">J.R.R. Tolkien, "Kääbik, ehk Sinna ja tagasi" Peatükid 14–19</ref> <ref name="j0J4P">J.R.R. Tolkien "Sõrmuste Isand: Sõrmuse Vennaskond" Lisad A, B, F, Kaardid</ref> <ref name="GZU5p">J.R.R. Tolkien "Lõpetamata Lood" Cirion and Eorl ISBN 978-9985-55-229-2</ref> <ref name="ilq07">David Day "Tolkieni entsüklopeedia" lk 180 "Org" ISBN 9985-3-0642-2</ref> }} [[Kategooria:Keskmaa paigad]] [[Kategooria:Sõrmuste Isand]] lus5478rl08r5lzr3b7dzdggv9ywlis Mudelorganism 0 306312 7241216 7142135 2026-09-24T20:40:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241216 wikitext text/x-wiki '''Mudelorganism''' on [[organism]], mida kasutatakse [[bioloogia|bioloogiliste]] protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Aastakümnetepikkuse uurimisega on nende kohta kogunenud väga palju teavet, mistõttu on kindlate mudelorganismidega töötamine veelgi kasulikum<ref name="teine" />.<ref name="esimene" /> Tänu kõikide elusorganismide ühisele põlvnemisele, [[metabolism|metaboolsetele]] ja arengulistele radadele ning [[genoom|geneetilise materjali]] säilimisele [[evolutsioon]]i käigus saab mudelorganismidel tehtud avastusi üldistada teistegi, raskemini uuritavate organismide kohta<ref name="kolmas" />. Mudelorganisme kasutatakse laialdaselt [[haigus]]te uuringutes, kui inimkatsed oleksid liiga keerulised või ebaeetilised<ref name="kolmas" />. Siiski tuleb saadud teabe üldistamisel ühelt [[liik (bioloogia)|liigilt]] teisele olla ettevaatlik.<ref name="Fox" /> == Mudelorganismide tüübid== [[Pilt:Caenorhabditis elegans Oil-Red-o.tif|pisi|Varbuss on väga levinud mudelorganism molekulaarbioloogias, sest tema keharakkude arv on determineeritud ning rakud on läbipaistvad. Tema genoomiga on lihtne manipuleerida, võimaldades visualiseerida kindlaid rakutüüpe ja rakustruktuure. Sellel fotol on metsiktüüpi ussiliini N2 värvitud Oil-Red-O-ga, mis toob esile [[triglütseriid]]ide varud. Näha on tüüpilised rasvadepood [[gonaad]]is, [[muna]]des ja [[hüpodermis]]es]] Mudelorganismid võib üldistatult jagada kolme gruppi. Geneetilised mudelorganismid on liigid, millega on lihtne [[geenitehnoloogia|geneetiliselt manipuleerida]]. Nende eeliseks on arvukas järglaskond ja lühike [[generatsiooniaeg]], nii et korraldada saab ulatuslikke [[ristamine|ristamisi]] üle mitme põlvkonna. Tavaliselt on ühest liigist olemas mitut sorti [[mutant]]e, mis on detailselt [[geneetiline kaardistamine|geneetiliselt kaardistatud]]. Sellised organismid on näiteks [[pagaripärm]] (''Saccharomyces cerevisiae''), [[puuviljakärbes]] ja [[varbuss]].<ref name="teine" /> Eksperimentaalsed mudelorganismid ei pea olema tingimata geneetiliselt lihtsalt manipuleeritavad. Näiteks kodu[[kana]]l ja [[suur kannuskonn|suurel kannuskonnal]] (''Xenopus laevis'') on selles osas puudusi, kuid see-eest on neil robustsed [[embrüo]]d, millega on kerge manipuleerida ja mida on lihtne uurida. [[Arengubioloogia]]s kasutataksegi neid liike laialdaselt mudelorganismidena.<ref name="teine" /> Genoomsete mudelorganismide uurimine on oluline sellepärast, et nad on huvipakkuvas positsioonis [[fülogeneesipuu]]s või nende [[genoom]]is on mingi vajalik omadus. Näiteks [[kerakala]]l (''Fugu rubripes'') on inimese omaga suuruselt sarnane [[geen]]ide kogum, kuid palju väiksem genoom (400 miljonit [[aluspaar]]i inimese 3 miljardi asemel). Genoomide suuruse erinevus tuleneb peamiselt inimese genoomi mittefunktsionaalsete geenide suuremast hulgast: kordustest, pikematest [[DNA]] lõikudest geenide vahel ja suurematest [[intron]]itest.<ref name="teine" /> == Mudelorganismid ja inimene == Mudelorganisme kasutatakse laialdaselt inimese haiguste uuringuteks. Selleks, et neid ravida ja ennetada, on vaja inimese bioloogiat palju paremini tunda. Lisaks võib ühe haiguse kulg inimesel võtta mitu tosinat aastat, lihtsamate mudelorganismidega saab aga haigusi jäljendada ja teadlased saavad neid palju kiiremini uurida. Neidsamu tõbesid inimesel uurida oleks mõnikord peaaegu võimatult keeruline või väga tihti ebaeetiline.<ref name="esimene" /> Rohkem kui 60 protsendil humaanhaigusi põhjustavatel geenidel, mis tänapäevaks on kindlaks määratud, on vaste nii [[kärbes|kärbse]] kui ka [[uss]]i geenides, paljastades umbes 1500 geeniperekonnast koosneva tuumiku, mis on olemas kõikidel loomadel<ref name="teine" />. Kui teadlased avastavad mingi kindla geeni seotuse kindla haigusega, siis üks esimesi reaktsioone on uurida välja, mis on selle geeni funktsioon mudelorganismis. See teadmine võib anda tähtsaid vihjeid, mõistmaks haiguse põhjuseid ja arendamaks ravivõimalusi<ref name="esimene" />. Puuviljakärbeste ja [[mesilane|mesilaste]] uurimine annab teavet geenide ja [[keskkond|keskkonna]] mõjust [[käitumine|käitumisele]].<ref name="esimene" /> Uuringud puuviljakärbeste, [[Hallitusseened|leivahallituse]] ja [[koduhiir|hiirtega]] on aidanud defineerida peamisi seaduspärasusi, mis on seotud [[bioloogiline kell|bioloogilise kella]] või [[tsirkadiaanne rütm|tsirkadiaansete rütmidega]], mis valitsevad [[uni|une]] ja keha muude oluliste funktsioonide üle.<ref name="esimene" /> Pärmide uurimisel on saadud selgust sündmuste järjekorrast [[rakutsükkel|rakutsüklis]], mille jooksul [[rakk]] kahekordistab oma sisaldisi ja [[rakujagunemine|jaguneb]] kaheks. Need teadmised on aidanud miljoneid inimesi, kuna paljud [[vähiravi]]l kasutatavad [[ravim]]id töötavad rakutsükli häirimise põhimõttel.<ref name="esimene" /> Katsetest pärmiga on selgunud ka, kuidas geene sisse ja välja lülitatakse. See teadmine aitab mõista, kuidas saavad rakud, mis sisaldavad samu geene, üksteisest nii palju erineda. Nii on omakorda võimalik mõista nii normaalseid arenguprotsesse kui ka haigusi, mis ilmnevad, kui geeni aktiivsuses esineb häireid.<ref name="esimene" /> == Arvutimudelid == [[Arvuti|Arvuteid]] saab rakendada [[virtuaallabor]]itena, kus teadlased saavad teostada eksperimente, mis päriselus oleksid väga keerulised. Näiteks saab arvuti simuleeritud keskkonnas luua määratud omadustega [[viirus]]e [[asurkond|asurkonna]], jälgida selle arengut ning seeläbi analüüsida ja ennustada [[nakkushaigus]]te levikut. Kuna sellised mudelid on keerulised, on nende genereerimiseks vaja [[kõrgjõudlusklaster|kõrgjõudlusklastreid]]. Tihti töötavad need arvutid nädalaid, et genereerida miljoneid tulemusi. Mitte ükski tulemuste kogum ega mudel ei anna absoluutse kindlusega õigeid tulemusi, seetõttu peavad teadlased samu probleeme testima erinevate mudelitega. Mida rohkem sarnaseid tulemusi saadakse, seda kindlamalt võib ennustustesse suhtuda. Virtuaalsete mudelitega pole aga võimalik loomkatseid täielikult asendada, kuna arvutimudelid koostatakse nende teadmiste põhjal, mis on juba olemas. Pigem on tegu väärtuslike tööriistadega, mille abil teadlased saavad katsetada ideesid, mida edaspidi päris organismides testida. Kaks erinevat mudelit toetavad teineteist, et täiustada meie teadmisi bioloogilistest protsessidest.<ref name="esimene" /> == Tähtsamad mudelorganismid== === Viirused === *[[Lambda faag]] *[[Phi X 174]] on esimene DNA-l baseeruv genoom, mis [[sekveneerimine|sekveneeriti]]. Rõngasgenoom koosneb 11 geenist ja selles on 5386 aluspaari.<ref name="X" /> *[[tubaka mosaiikviirus]] === Prokarüoodid === *''[[Escherichia coli]]'' ehk [[Gramnegatiivsed bakterid|gramnegatiivne]] soolebakter on kõige laiemalt uuritud organism [[molekulaargeneetika]]s<ref name="coli" /> *''[[Bacillus subtilis]]'' *''[[Caulobacter crescentus]]'' on [[bakter]], mis jaguneb kaheks erinevaks [[tütarrakk|tütarrakuks]]. Seda kasutatakse [[rakujagunemine|rakujagunemise]] uurimiseks.<ref name="caulo" /> *''[[Mycoplasma genitalium]]'' on väikseima teadaoleva genoomiga bakter. *''[[Aliivibrio fischeri]]'' on võtmeorganism [[biolouminestsents]]i, ''quorum sensingu'' ehk [[hulgatunnetus]]e ning bakteri ja looma vahelise [[sümbioos]]i uurimises. *''[[Synechocystis]]'' on [[fotosüntees]]iv [[tsüanobakter]], mida kasutatakse fotosünteesi uuringutes. *''[[Pseudomonas fluorescens]]'' === Eukarüoodid === ==== Protistid ==== *''[[Chlamydomonas reinhardtii]]'' on üherakuline [[rohevetikas]], mille põhjal uuritakse fotosünteesi, [[vibur]]eid ja liikuvust, [[ainevahetus]]e regulatsiooni, [[adhesioon]]i, reageerimist [[toitaine]]te puudusele ning palju teisi teemasid. Tema geenid on hästi läbi uuritud. On teada ja kaardistatud mutante ja [[ekspresseeritud järjestuse märgis]]eid. Samuti on olemas arenenud meetodid [[geneetiline transformatsioon|geneetiliseks transformatsiooniks]] ja geenide valikuks.<ref name="genome" /> *''[[Dictyostelium discoideum]]'' on [[protistid|protist]], mida kasutatakse [[molekulaarbioloogia]]s ja [[geneetika]]s. Tema genoomi järjestus on määratud ning teda uuritakse teabe saamiseks [[rakkude signaliseerimine|rakkude signaliseerimise]], jagunemise ja [[apoptoos|programmeeritud rakusurma]] kohta.<ref name="dicto" /> *''[[Tetrahymena thermophila]]'' *''[[Emiliania huxleyi]]d'' on laialdaselt uuritud [[fütoplankton]]i liikide mudelina. *''[[Thalassiosira pseudonana]]'' on üherakuline mere [[ränivetikas]], mida on laialdaselt uuritud mere ränivetikate mudelina. ==== Seened ==== *''[[Ashbya gossypii]]'' on [[puuvill]]a [[patogeen]], mille peal uuritakse [[Polaarsus (bioloogia)|polaarsust]] ja rakutsüklit. *''[[Aspergillus nidulans]]'' *''[[Coprinus cinereus]]'' ([[seen]]te arengu ja [[meioos]]i geneetilised uuringud) *''[[Cunninghamella elegans]]'' on seenmudel [[imetajad|imetajate]] ravimite [[metabolism]]i uurimiseks.<ref name="seen" /> *''[[Neurospora crassa]]t'' ehk oranži leivahallitust kasutatakse meioosi, metabolismi regulatsiooni ja [[tsirkadiaansed rütmid|tsirkadiaansete rütmide]] uurimiseks.<ref name="Davis" /> *''Saccharomyces cerevisiae'' ehk [[pagaripärm]] *''[[Schizophyllum commune]]'' on mudel seene [[viljakeha]]de moodustamiseks.<ref name="c. elegans" /> [[Pilt:Schizosaccharomyces pombe tsentrosoom.jpg|pisi|''Schizosaccharomyces pombe'' rakk duplitseeritud [[tsentrosoom]]iga. Pilt on tehtud [[Tartu Ülikool]]is [[Transmissioonelektronmikroskoop|läbivkiirguse elektronmikroskoobi]] abil]] *''[[Schizosaccharomyces pombe]]'' abil uuritakse [[rakutsükkel|rakutsüklit]], -polaarsust, [[RNA inteferents]]i, [[tsentromeerid]]e struktuuri ja funktsioone ning [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]].<ref name="pombe" /> *''[[Ustilago maydis]]'' on [[dimorfism|dimorfne]] [[mais]]i patogeen. Uuritakse dimorfismi, transkriptsiooni ja taimepatogeene.<ref name="maisipatogeen" /> ==== Taimed ==== [[Pilt:Müürlooga õis.jpg|pisi|Fluorestseeruvate värvidega töödeldud müürlooga [[õis]]: [[emakasuue]], [[kroonleht|kroonlehed]], [[tolmutera]]d. Pilt: [[Heiti Paves]], [[TTÜ]]]] [[Harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'') on tänapäeval kõige populaarsem taimne mudelorganism. Müürlook on lähedalt sugulane [[sinepitaim]]ega. Tänu väikesele kasvule ja lühikesele generatsiooniajale on kaardistatud palju [[fenotüüp]]e ja biokeemilisi mutante. Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom sekveneeriti (avaldati [[2000]]. aastal). [[Isetolmlemine]] teeb müürlooga iseäranis heaks mudelorganismiks: järglased ([[seeme|seemned]]) tulevad kõrvalise abita ja taimeliinide omavahelist [[ristumine|ristumist]] on lihtne ära hoida. Müürlooka kasutatakse [[taimefüsioloogia]], arengubioloogia, [[molekulaargeneetika]], [[populatsioonigeneetika]], [[tsütoloogia]] ja molekulaarbioloogia uurimustes.<ref name="lill" /> ''[[Selaginella moellendorffii]]'' on jäänuk evolutsiooniliselt vanast [[soontaimed]]e liinist ja võtmeelement [[maismaataimed]]e [[fülogenees]]i mõistmisel. ''[[Brachypodium distachyon]]'' on [[aruluste]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv hea mudel [[parasvööde|parasvöötme]] [[teravili|teraviljade]] uurimiseks. ''[[Lotus japonicus]]'' on [[liblikõielised|liblikõieliste]] taimede mudelorganism, mille abil uuritakse [[lämmastikusidumine|lämmastiku fikseerimise]] eest vastutavat sünteesi. [[Küürlemmel]] (''Lemna gibba'') on [[üheidulehelised|üheiduleheline]] [[veetaim]], üks väiksemaid [[õistaim]]i. [[Ökotoksikoloogia]]s kasutatakse lemle kasvu-uuringuid, hindamaks [[kemikaal]]ide toksilisust taimedele. Kuna taime saab kasvatada [[puhaskultuur]]ina, saab arvata välja mikroobsed tegurid. Lemlet kasutatakse [[rekombinant|rekombinandina]] [[geeniekspressioon]]i uurimisel bio[[kompleksravim]]ite majanduslikuks tootmiseks. Ta on ka hea näide asurkonna suuruse kasvukõverate koostamiseks.<ref name="lemna" /> [[Mais]]i (''Zea mays'') 10 suurt [[kromosoom]]ipaari on mikroskoobi all väga hästi uuritavad. Geneetilised omadused, sealhulgas teadaolevad ja kaardistatud fenotüübilised mutandid ning suur järglaste arv ristamisel aitasid avastada [[transponeeruvad elemendid]]. Kaardistatud on [[geneetiline marker|DNA markereid]] ja ka genoomi järjestus on määratud. Mais on oluline mudelorganism geneetikas, molekulaarbioloogias ja [[agronoomia]]s.<ref name="mais" /> ''[[Medicago truncatula]]'' on liblikõieliste mudelorganism, mis on lähedalt suguluses [[harilik lutsern|hariliku lutserniga]]. Seda kasutatakse [[lämmastik]]u sidumise eest vastutava sümbioosi uurimiseks. [[Pärdiklill]] (''Mimulus'') on mudelorganism evolutsioonilistes ja funktsionaalsetes genoomiuuringutes.<ref name="mimulus" /> [[Tubakas (perekond)|Tubakat]] (''[[Nicotiana benthamiana]]'') kasutatakse mudelorganismina taimpatogeenide uuringutes.<ref name="tubakas" /> ''Tobacco BY-2 cells'' on [[tubakas|tubaka]] (''Nicotiana tabaccum'') [[rakususpensioon]]. Seda kasutatakse üldisteks taimefüsioloogiaalasteks uuringuteks rakutasandil. [[Riis]]i (''Oryza sativa'') kasutatakse mudelorganismina teraviljaliste bioloogias. Tal on üks väiksemaid genoome teraviljaliikide seas ja see on ka sekveneeritud. ''[[Physcomitrella patens]]'' on [[Sammaltaimed|sammaltaim]], mida kasutatakse üha enam taimede arengu ja molekulaarse evolutsiooni uurimiseks. Siiani on see ainus [[soonteta taimed|soonteta taim]], mille genoom on täielikult sekveneeritud <ref name="sammal" />. Siiani on tegu ka ainsa maismaataimega, mille kohta on leiutatud tõhus geenide väljalülitamise metoodika<ref name="sammal2" />. [[Pappel]] (''Populus'') on perekond, mida kasutatakse mudelorganismina [[metsageneetika]]s ja [[puittaimed]]e uuringutes. Papli genoom on küllalt väike ja kasv kiire. ==== Loomad ==== *''[[Amphimedon queenslandica]]'' on [[käsnad]]e [[hõimkond]]a kuuluv [[päriskäsn]]. Teda kasutatakse evolutsioonilise arengubioloogia ja võrdleva genoomika mudelina.<ref name="käsn" /> *[[Merisiilik]] (''Arbacia punctulata, Strongylocentrotus purpuratus'') on klassikaline uurimisalune [[embrüoloogia|embrüoloogilistes]] uuringutes ja arengubioloogias. *''[[Aplysia]]'' on mere[[nälkjas]], kelle tindinõre väljutamisvastus on hea mudel [[neurobioloogia]]s. Tema [[kasvukoonus]]eid kasutatakse mudelina [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorralduste uurimisel. *''[[Branchiostoma floridae]]'' *[[Ümarussid|Ümaruss]] ''[[Varbuss|Caenorhabditis elegans]]'' on hea mudelorganism arengu geneetilise kontrolli ja [[füsioloogia]] mõistmiseks. Teda on mugav kasutada tänu lühikesele elutsüklile, väikesele genoomile, lihtsale käsitsemisele ja odavusele.<ref name="nematood" /> *[[Meritupp]] (''Ciona intestinalis'') [[Pilt:Daphnia Longispina 1.JPG|pisi|Vesikirp ''[[Daphnia longispina]]'']] *[[Vesikirp]] ''[[Daphnia longispina]]'' on [[zooplankton]]isse kuuluv väike [[vähiline]] ja väga tundlik [[keskkonnareostus]]e suhtes. Tema põhjal hinnatakse keskkonnas leiduvate kemikaalide mürgisust veeselgrootutele.<ref name="vesikirp" /> *[[Puuviljakärbes]] (''Drosophila melanogaster'') on tuntud mudelorganism [[Thomas Morgan]]i geneetilistest eksperimentidest. Ta on laboritingimustes lihtsasti kasvatatav, lühikese elutsükliga, mutatsioone on lihtne indutseerida ja on olemas palju lihtsalt jälgitavaid muteeruvaid tunnuseid.<ref name="kärbes" /> *Kalmaariline ''[[Euprymna scolopes]]'' on mudeliks looma ja bakteri vahelise sümbioosi uurimisel. *[[Hüdra (perekond)|Hüdra]] (''Hydra'') on [[ainuõõssed|ainuõõsne]], kelle peal uuritakse [[regeneratsioon]]i ja [[morfogenees]]i ning [[kahekülgsed|kahekülgse]] [[kehaplaan]]i evolutsiooni.<ref name="hydra" /> *Kalmaar ''[[Loligo pealei]]'' on väga hea mudel [[närv]]ifunktsioonide uurimiseks, kuna tal on gigantsed, peaaegu ühemeetrised [[akson]]id, mis on peaaegu tuhat korda suuremad kui imetajate aksonid tavaliselt.<ref name="loligo" /> *[[Merevesi|Merevees]] elav [[lameussid|lameuss]] ''[[Macrostomum lignano]]'' on hea mudel [[tüvirakk]]ude, regeneratsiooni, [[vananemine|vananemise]], geeni funktsioonide ja [[sugu]]de evolutsiooni uurimisel.<ref name="lameuss" /> *[[Kammloomad|Kammloom]] ''[[Mnemiopsis leidyi]]'' *[[Meriroosilised|Meriroos]] ''[[Nematostella vectensis]]'' *''[[Oikopleura dioica]]'' *''[[Oscarella carmela]]'' *''[[Parhyale hawaiensis]]'' *[[Mererõngasuss]] (''Platynereis dumerilii'') *''[[Pristionchus pacificus]]'' *''[[Schmidtea mediterranea]]'' *''[[Symsagittifera roscoffensis]]'' *[[Jahumardikas]] (''Tribolium castaneum'') *[[Naastloom]] (''Trichoplax adhaerens'') *[[Harilik mudatupp]] (''Tubifex tubifex'') Levinumad [[selgroogsed]] mudelorganismid on järgmised. [[Koer]]a (''Canis lupus familiaris'') geenide uurimine on koera kauaaegse [[tõuaretus]]e tõttu väga kasulik, mõistmaks [[pärilikud haigused|pärilikke haigusi]] ja geenide toimimist<ref name="koer1" />, samuti vananemise geneetikat<ref name="koer2" />. [[Merisiga]] (''Cavia porcellus'') oli väga levinud laboriloom [[20. sajand]]i teise pooleni<ref name="merisiga1" />. Neid kasutati [[vaktsiin]]ide väljatöötamisel ja [[antikeha]]uuringutes<ref name="merisiga2" />. Tänapäeval merisigu enam nii laialdaselt mudelloomadena ei kasutata<ref name="merisiga1" />. [[Hamster]] (''Cricetus'') ja teised [[närilised]] on [[imetajad|imetajatest]] kõige tavalisemad katseloomad. Laialt levinud rakukultuuriks on [[hiina hamstri munasarja rakud]], mille abil toodetakse suures mahus terapeutilisi valke. [[Sebrakala]] (''Danio rerio'') on varasel arenguperioodil peaaegu läbipaistva kehaga, mis tagab unikaalse visuaalse juurdepääsu looma siseanatoomiale.<ref name="sebrakala" /> [[Kass]] (''Felis sylvestris catus'') on oluline mudelorganism võrdlevas imetajate [[genoomika]]s, kuna on obligatoorne [[karnivoor]].<ref name="kass1" /> Ka biomeditsiinis on kassid olulised, eriti [[neuroteadus]]tes, [[käitumisbioloogia]]s, [[reproduktiivne psühholoogia|reproduktiivses psühholoogias]] ja [[endokrinoloogia]]s.<ref name="kass2" /> [[Kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'') kasutatakse arengubioloogilistes uuringutes, kuna ta on [[amnioot]] ning väga sobiv mikromanipulatsioonideks ja geeniproduktide üleekspresseerimiseks. Ta on kasulik ka [[toksikoloogia|toksikoloogilistes]] uuringutes tänu ägedale reageeringule [[keskkonnamürgid|keskkonnamürkidele]], mille väljendumist saab määrata väliste indikaatoritega: munetud munade arv, koore paksus jne.<ref name="kana" /> [[Reesusmakaak]]i (''Macaca mulatta'') kasutatakse laialdaselt inimese haiguste uurimiseks ja uute ravimite väljatöötamiseks, kuna ta sarnaneb väga inimesega nii geneetiliselt, füsioloogiliselt kui ka ainevahetuslikult. Ta on oluline ka [[primaat]]ide evolutsiooni mõistmisel.<ref name="Makaak" /> [[Pilt:Neuroscience 1.jpg|pisi|[[Laborihiir]]ed Tartu Ülikoolis [[Biomeedikum]]is]] [[Koduhiir]] (''Mus musculus'') on inimesele lähedane. Geenijärjestused, mis kodeerivad elutähtsate bioloogiliste protsesside eest vastutavaid [[valk]]e, on inimesel ja hiirel väga sarnased. Seepärast on hiir kasulik arengubioloogilistes, geneetilistes ja [[immunoloogia|immunoloogilistes]] uuringutes. Hiire genoomi sekveneerimine aitab mõista ka inimhaigusi ja töötada välja ravistrateegiaid, mille testimine poleks lubatud inimese peal<ref name="hiir/rott">{{Netiviide |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/About/model/mammal.html |pealkiri=What Is a Model Organism? |vaadatud=2012-11-18 |arhiivimisaeg=2012-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121118093839/http://www.ncbi.nlm.nih.gov/About/model/mammal.html |url-olek=ei tööta}}</ref>. Hiir pole levinuim imetajast mudelorganism mitte ainult genoomi suure sarnasuse tõttu inimese genoomiga, vaid ka põhjusel, et temaga on lihtne töötada, ta on kättesaadav, viljakas ja suhteliselt odav.<ref name="hiir2" />. [[Silmulised|Silmulisi]] (''Petromyzontiformes'') uuritakse selgroogsete evolutsiooni mudelorganismina.<ref name="silm" /> [[Medaka]] (''Oryzias latipes'') on [[kala]], mis on kasvava tähtsusega eksperimentaalbioloogias.<ref name="Medaka" /> [[Rott]]ide (''Rattus norvegicus'') kasutamine mudelorganismina on väga levinud, mistõttu on kogunenud suur hulk andmeid, mille põhjal uurida inimese [[tervis]]t ja haigusi<ref name="hiir/rott"/>. Aastakümneid on rotte kasutatud ravimite testimiseks. Väga palju teadmistest [[Vähk (haigus)|vähki]] tekitavate molekulide kohta on saadud just uuringutest rottidega.<ref name="esimene" /> [[Sigmodon hispidus|''Sigmodon hispidus'''<nowiki/>'t]] on varem kasutatud [[poliomüeliit|poliomüeliidi]] uurimisel. [[Sebraamadiin]] (''Taeniopygia guttata'') on laululindude, laulusüsteemide ja mitteimetajate [[kuulmine|kuulmise]] uurimisel kasutatav linnuliik.<ref name="amadiin" /> [[Kerakala]] (''Takifugu rubripes'') on hea geeniuuringuteks tänu väikesele genoomile, kus on vähe "rämps-DNAd", kuid mis on suuruselt sarnane inimese genoomiga.<ref name="teine" /> [[Suur kannuskonn|Suure kannuskonna]] (''Xenopus laevis'') [[konnakudu|kudu]] ja [[embrüo]]id kasutatakse arengubioloogias, rakubioloogias, toksikoloogias ja neuroteadustes.<ref name="konn1" /><ref name="konn2" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="teine">[http://genome.wellcome.ac.uk/doc_WTD020803.html What are 'model organisms'?]</ref> <ref name="esimene">{{Netiviide |url=http://www.nigms.nih.gov/Education/modelorg_factsheet.htm |pealkiri=Using Model Organisms to Study Health and Disease |vaadatud=2012-11-18 |arhiivimisaeg=2012-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121127122637/http://www.nigms.nih.gov/Education/modelorg_factsheet.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolmas">E.C. Griffiths (2010). [https://web.archive.org/web/20120312220527/http://www.emily-griffiths.postgrad.shef.ac.uk/models.pdf What is a model?]</ref> <ref name="Fox">Michael Allen Fox (1986). "''The Case for Animal Experimention: An Evolutionary and Ethical Perspective''". Berkeley ja Los Angeles: University of California Press. ISBN 0-520-05501-2</ref> <ref name="X">David Goodsell. [https://web.archive.org/web/20131202231754/http://www.rcsb.org/pdb/101/motm.do?momID=2 Bacteriophage phiX174]</ref> <ref name="coli">Kenneth Todar. [https://web.archive.org/web/20121016191516/http://textbookofbacteriology.net/themicrobialworld/E.coli.html All About E. coli]</ref> <ref name="caulo">[http://www.genomenewsnetwork.org/articles/03_01/Caulobacter_crescentus.shtml Genome sequence of the bacterium Caulobacter crescentus]</ref> <ref name="genome">[http://genome.jgi-psf.org/chlamy/chlamy.info.html Chlamydomonas reinhardtii resources at the Joint Genome Institute]</ref> <ref name="dicto">{{Netiviide |url=http://old.genedb.org/genedb/dicty/ |pealkiri=Dictyostelium discoideum GeneDB |vaadatud=2012-11-18 |arhiivimisaeg=2012-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121018094848/http://old.genedb.org/genedb/dicty/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="seen">Joanna D. Moody, Donglu Zhang, Thomas M. Heinze, Carl E. Cerniglia1. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC92200/ Transformation of Amoxapine by Cunninghamella elegans] Applied Environmetal Microbiology. 2000 August; 66(8): 3646–3649</ref> <ref name="Davis">Rowland H. Davis (2000). "''Neurospora: contributions of a model organism''". Oxford University Press. ISBN 0-19-512236-4</ref> <ref name="c. elegans">R. Ohm, J. De Jong, L. Lugones, A. Aerts, E. Kothe, J. Stajich, R. De Vries, E. Record jt. (2010). "''Genome sequence of the model mushroom Schizophyllum commune''". Nature Biotechnology28 (9): 957–963. doi:10.1038/nbt.1643. PMID 20622885</ref> <ref name="pombe">[http://fungi.ensembl.org/Schizosaccharomyces_pombe/Info/Index]</ref> <ref name="maisipatogeen">{{Netiviide |url=http://www.kew.org/plants-fungi/Ustilago-maydis.htm |pealkiri=Ustilago maydis (maize smut) |vaadatud=2012-11-18 |arhiivimisaeg=2012-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120913150213/http://www.kew.org/plants-fungi/Ustilago-maydis.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lill">[http://www.arabidopsis.org/portals/education/aboutarabidopsis.jsp#hist About Arabidopsis]</ref> <ref name="lemna">Bruce M. Greenberg, Xino-Dong Huang, D. George Dixon. "''Applications of the aquatic higher plant Lemna gibba for ecotoxicological assessment''" ''Journal of Aquatic Ecosystem Stress And Recovery'' (endine ''Journal of Aquatic Ecosystem Health''), 1. kd., number 2 (1992), 147–155, DOI: 10.1007/BF00044046</ref> <ref name="mais">J. Strable, M.J. Scanlon. "''Maize (Zea mays): a model organism for basic and applied research in plant biology''" ''Cold Spring Harb Protoc. Oct. 2009''</ref> <ref name="mimulus">{{Netiviide |pealkiri=mimulusevolution.org |url=http://www.mimulusevolution.org/ |vaadatud=2012-11-18 |arhiivimisaeg=2020-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200810062803/http://www.mimulusevolution.org/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tubakas">Michael Goodin, David Zaitlin, Rayapati Naidu, Steven Lommel (2008). "''Nicotiana benthamiana: its history and future as a model for plant-pathogen interactions''". Molecular Plant-Microbe Interactions 21 (8): 1015–1026. doi:10.1094/MPMI-21-8-1015</ref> <ref name="sammal">Stefan A. Rensinget jt. [http://www.sciencemag.org/content/319/5859/64.abstract The Physcomitrella Genome Reveals Evolutionary Insights into the Conquest of Land by Plants] Science 4. jaanuar 2008: Vol. 319 no. 5859 lk. 64–69</ref> <ref name="sammal2">Ralf Reski (1998): Physcomitrella and Arabidopsis: the David and Goliath of reverse genetics. In: Trends in Plant Science. 3:209–210. doi:10.1016/S1360-1385(98)01257-6</ref> <ref name="käsn">M. Srivastava, O. Simakov, J. Chapman, B. Fahey, M.E.A. Gauthier, T. Mitros, G. S. Richards, C. Conaco jt. (2010). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3130542/ The Amphimedon queenslandica genome and the evolution of animal complexity], Nature 466 (7307): 720–6. Bibcode 2010Natur.466..720S. doi:10.1038/nature09201. PMC 3130542. PMID 20686567</ref> <ref name="nematood">Adam H. Hart, Roddie Reventar, Alan Bernstein. "''Genetic analysis of ETS genes in C. elegans''", Oncogene (2000) 19, 6400–6408</ref> <ref name="vesikirp">H.G. Müller (1982). "''Sensitivity of Daphnia magna straus against eight chemotherapeutic agents and two dyes''". Bull. Environ. Contam. Toxicol. 28: 1–2. doi:10.1007/BF01608403</ref> <ref name="kärbes">[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Drosophila_melanogaster/]</ref> <ref name="hydra">J. A. Chapman, E.F. Kirkness, O. Simakov, S. E. Hampson, T. Mitros, T. Weinmaier, T. Rattei, P.G. Balasubramanian jt. (2010). "''The dynamic genome of Hydra''". Nature 464 (7288): 592–6.</ref> <ref name="loligo">Susan E. Wilson-Sanders. [https://web.archive.org/web/20120601055307/http://dels-old.nas.edu/ilar_n/ilarjournal/52_2/PDFs/v5202Wilson-Sanders.pdf Invertebrate Models for Biomedical Research, Testing, and Education]</ref> <ref name="lameuss">P. Ladurner, L. Schärer, W. Salvenmoser, R. Rieger (2005). "''A new model organism among the lower Bilateria and the use of digital microscopy in taxonomy of meiobenthic Platyhelminthes: Macrostomum lignano, n. sp. (Rhabditophora, Macrostomorpha)''". ''Journal of Zoological Systematics and Evolutionary Research'' 43: 114–126</ref> <ref name="koer1">Jeremy R. Shearman ja Alan N. Wilton (2010). [https://web.archive.org/web/20141012202042/http://www.hindawi.com/journals/gri/2011/579308/ Origins of the Domestic Dog and the Rich Potential for Gene Mapping]</ref> <ref name="koer2">Sarah Christine Canterberry (2006). [http://repository.tamu.edu/handle/1969.1/4870 Understanding the genetics of aging: a canine model]</ref> <ref name="merisiga1">Shayne C. Gad (2007). ''Animal Models in Toxicology'', 2. tr. Taylor & Francis, lk. 334–402</ref> <ref name="merisiga2">Mary Elizabeth Reid, (1958). ''The Guinea Pig in Research''. Human Factors Research Bureau. lk. 62–70</ref> <ref name="sebrakala">J.M. Spitsbergen, M.L. Kent (2003). [https://web.archive.org/web/20150428202502/http://tpx.sagepub.com/content/31/1_suppl/62.long The state of the art of the zebrafish model for toxicology and toxicologic pathology research—advantages and current limitations] Toxicol Pathol 31 (Suppl): 62–87</ref> <ref name="kass1">J.W. Bradshaw, D. Goodwin, V. Legrand-Defretin, H.M. Nott: Food selection by the domestic cat, an obligate carnivore. ''Comp Biochem Physiol A Physiol'' 1996, 114(3):205–209</ref> <ref name="kass2">{{Netiviide |url=http://blogs.nature.com/spoonful/2011/09/new_model_organism_could_be_th.html |pealkiri=New model organism could be the cat’s meow for studying human disease |vaadatud=2012-11-18 |arhiivimisaeg=2013-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130405092804/http://blogs.nature.com/spoonful/2011/09/new_model_organism_could_be_th.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kana">Janice M. Bahr (2008). [http://www.springerlink.com/content/p5773903n46x0013/ The Chicken as a Model Organism]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Makaak">NewScientist: [http://www.newscientist.com/article/dn11589-macaque-joins-the-genome-hall-of-fame.html Macaque joins the genome Hall of Fame] 12. aprill 2007</ref> <ref name="hiir2">Danielle Simmons (2008) [http://www.nature.com/scitable/topicpage/the-use-of-animal-models-in-studying-855The Use of Animal Models in Studying Genetic Disease: Transgenesis and Induced Mutation]</ref> <ref name="silm">Morgan Reginald O., Silvia Martin-Almedina, Gracia Montserrat, Jorge Jhoncon-Kooyip, Maria-Pilar Fernandez (2006).[http://www.une.edu.pe/docentesune/jjhoncon/Descargas/Papers/Deciphering%20Function.pdf Deciphering function and mechanism of calcium-binding proteins from their evolutionary imprints]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Medaka">I. Werneburg, S.T. Hertwig (2009). [https://web.archive.org/web/20160304191942/http://www.zora.uzh.ch/18564/ Head morphology of the ricefish, Oryzias latipes (Teleostei: Beloniformes)] Journal of Morphology, 270:1095–1106.</ref> <ref name="amadiin">{{Netiviide |url=http://genome.wustl.edu/genomes/view/taeniopygia_guttata |pealkiri=Taeniopygia guttata |vaadatud=2012-11-18 |arhiivimisaeg=2012-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120412004700/http://www.genome.wustl.edu/genomes/view/taeniopygia_guttata/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="konn1">J. Wallingford, K. Liu ja Y. Zheng (2010). Current Biology v. 20, p. R263-4</ref> <ref name="konn2">R.M. Harland ja R.M. Grainger (2011). Trends in Genetics v. 27, p 507-15</ref> }} [[Kategooria:Mudelorganismid| ]] 5wfne8nkivp88sdomnrnm51fhkg1ec4 Sündinud 1985 0 306629 7241006 7239280 2026-09-24T14:32:47Z Sjur 66496 /* Aprill */ 7241006 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1985]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1985}} == Jaanuar == *[[7. jaanuar]] – [[Maria Albert]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Mairis Briedis]], läti poksija *[[14. jaanuar]] – [[Nadežda Kossintseva]], Vene maletaja *[[15. jaanuar]] – [[Harri Olli]], soome suusahüppaja * 15. jaanuar – [[Elo Ellermaa]], eesti teleajakirjanik *[[19. jaanuar]] – [[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija *[[20. jaanuar]] – [[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja *20. jaanuar – [[Tanel Sokk]], Eesti korvpallur *[[22. jaanuar]] – [[Jaanus Koort]], eesti teleajakirjanik ja ettevõtja *[[22. jaanuar]] – [[Mohamed Lamine Sissoko Gillan]], Mali jalgpallur (poolkaitsja) *22. jaanuar – [[Karl Siim]], Eesti mäesuusataja *22. jaanuar – [[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit *[[23. jaanuar]] – [[Dong Fangzhuo]], Hiina jalgpallur *[[25. jaanuar]] – [[Tina Karol]], ukraina laulja *[[27. jaanuar]] – [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Lisbeth Constance Lenton]], Austraalia ujuja * 28. jaanuar – [[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija * 28. jaanuar – [[Eduardo Aranda]], Paraguay jalgpallur == Veebruar == *[[5. veebruar]] – [[Cristiano Ronaldo]], portugali jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Philippe Senderos]], šveitsi jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja *[[20. veebruar]] – [[Tamara Sky]], Puerto Rico modell * 20. veebruar – [[Julia Volkova]], Vene laulja, [[t.A.T.u.]] liige * 20. veebruar – [[Aleksei Vdovin]], vene filoloog *[[21. veebruar]] – [[Dame N'Doye]], Senegali jalgpallur *[[22. veebruar]] – [[Kein Einaste]], Eesti murdmaasuusataja *[[23. veebruar]] – [[Vasilis Kostakis]], kreeka teadlane * 23. veebruar – [[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija *[[25. veebruar]] – [[Anatoli Tafitšuk]], ukraina päritolu Eesti näitleja ning telesaatejuht *[[26. veebruar]] – [[Sanya Richards-Ross]], USA jooksja * 26. veebruar – [[Aare Külama]], eesti laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Janković]], Serbia tennisist == Märts == *[[14. märts]] – [[Ana Vasconcelos Martins]], Portugali jurist, politoloog ja poliitik *[[15. märts]] – [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane *[[19. märts]] – [[Sean Wroe]], Austraalia sprinter *[[20. märts]] – [[Martin Sildos]], eesti dirigent *[[22. märts]] – [[Berit Petolai]], eesti kirjanik *[[25. märts]] – [[Diana Rennik]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Keira Knightley]], Briti näitleja * 26. märts – [[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija *[[28. märts]] – [[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur * 28. märts – [[Nele Trepp]], Eesti ujuja == Aprill == *[[3. aprill]] – [[Tomi Nybäck]], Soome maletaja * 3. aprill – [[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja *[[5. aprill]] – [[Margit Lõhmus]], eesti kunstnik ja kirjanik * 5. aprill – [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], eesti veemootorisportlane *[[17. aprill]] – [[Urmas Põldma]], Eesti motosportlane *[[18. aprill]] – [[Liisa Lilleste]], eesti endine jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Andrus Niit]], Eesti kergejõustiklane * 20. aprill – [[Robert Vaigla]], Eesti kitarrist * 20. aprill – [[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist *[[23. aprill]] – [[Rachel Skarsten]], Kanada näitleja *[[24. aprill]] – [[Erko Aabrams]], Eesti veemotosportlane * 24. aprill – [[Flo Kasearu]], Tallinnas tegutsev kunstnik *25. aprill – [[Lewis Baker]], Inglismaa jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur *[[27. aprill]] – [[Argo Vooremaa]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja *[[28. aprill]] – [[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik *[[30. aprill]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitleja ja modell * 30. aprill – [[Michael Mørkøv]], taani jalgrattur == Mai == *[[1. mai]] – [[Maris Jõeveer]], Eesti kikkpoksija *[[3. mai]] – [[Kadri Lehtla]], Eesti laskesuusataja *3. mai – [[Miko Mälberg]], Eesti ujuja *[[4. mai]] – [[Marcin Przybyłowicz]], poola helilooja *[[6. mai]] – [[Aleksandr Smirnov (lauatennisist)|Aleksandr Smirnov]], Eesti lauatennisist * 6. mai – [[Chris Paul]], USA korvpallur *[[7. mai]] – [[Erge Nugis]], Eesti sumomaadleja *[[10. mai]] – [[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur *[[11. mai]] – [[Breann McGregor]], USA modell * 11. mai – [[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja *[[16. mai]] – [[Piret Pormeister]], Eesti murdmaasuusataja *[[17. mai]] – [[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf *[[20. mai]] – [[Marta Laan]], Eesti näitleja *[[22. mai]] – [[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur *[[23. mai]] – [[Jaan Laos]], Eesti sõudja * 23. mai – [[Sander Vaher]], Eesti orienteeruja *[[28. mai]] – [[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik *[[29. mai]] – [[Ignacio Scocco]], Argentina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Vladimir Latin]], Eesti sõudja * 30. mai – [[Sergei Rumjantsev]], Eesti tõstja *[[31. mai]] – [[Uku Vainik]], eesti psühholoog == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia kergejõustiklane * 1. juuni – [[Tanel Leok]], Eesti mootorrattasportlane *[[3. juuni]] – [[Łukasz Piszczek]], Poola jalgpallur *3. juuni – [[Johannes Tralla]], Eesti ajakirjanik *[[4. juuni]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur *[[10. juuni]] – [[Kaia Kanepi]], Eesti tennisist *[[12. juuni]] – [[Liisa Pulk]], eesti näitleja *[[13. juuni]] – [[Züleyxa Izmailova]], Eesti keskkonnaaktivist ja poliitik * 13. juuni – [[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor) *[[20. juuni]] – [[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija *[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[23. juuni]] – [[Kristo Aab]], Eesti korvpallur *23. juuni – [[Kristina Kask]], Eesti laskur *[[27. juuni]] – [[Svetlana Kuznetsova]], Vene tennisist *[[30. juuni]] – [[Michael Phelps]], USA ujuja == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Léa Seydoux]], Prantsuse näitleja * 1. juuli – [[Mait Joorits]], eesti näitleja *[[2. juuli]] – [[Ashley Tisdale]], USA laulja ja näitleja *[[8. juuli]] – [[Berit Aljand]], Eesti ujuja * 8. juuli – [[Triin Aljand]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Piret Laos]], Eesti saatejuht *[[15. juuli]] – [[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur * 15. juuli – [[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *15. juuli – [[Sif Atladóttir]], Islandi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Allan Kasuk]], eesti muusik, laulukirjutaja, laulja ja produtsent *[[25. juuli]] – [[Salomėja Zaksaitė]], leedu maletaja *[[26. juuli]] – [[Gaël Clichy]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane == August == *[[2. august]] – [[Marjaliisa Umb]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja * 2. august – [[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur *[[3. august]] – [[Ats Purje]], eesti jalgpallur *[[9. august]] – [[Aigar Leok]], eesti mootorrattasportlane * 9. august – [[Anna Kendrick]], USA filminäitleja *[[13. august]] – [[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja *[[14. august]] – [[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija *[[15. august]] – [[Emil Jönsson]], rootsi murdmaasuusataja * 15. august – [[Nipsey Hussle]], Ameerika räppar *[[18. august]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik *[[23. august]] – [[Juss Haasma]], eesti näitleja ja muusik *[[25. august]] – [[Igor Burzanović]], Montenegro jalgpallur *[[27. august]] – [[Nikica Jelavić]], Horvaatia jalgpallur ja jalgpallitreener *[[30. august]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja == September == *[[3. september]] – [[Tagne Tähe]], Eesti laskesuusataja *[[4. september]] – [[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur * 4. september – [[Jekaterina Novosjolova]], Eesti näitleja * [[9. september]] – [[Luka Modrić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. september]] – [[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija *[[15. september]] – [[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja *[[19. september]] – [[Sofia Rubina]], eesti laulja *[[26. september]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]]) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane *[[8. oktoober]] – [[Bruno Mars]], ameerika laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[9. oktoober]] – [[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja *[[11. oktoober]] – [[Michelle Trachtenberg]], ameerika näitleja * 11. oktoober – [[Margaret Berger]], Norra laulja * 11. oktoober – [[Wang Mingjuan]], Hiina tõstja *[[12. oktoober]] – [[Anna Iljuštšenko]], Eesti kergejõustiklane * 12. oktoober – [[Michelle Carter]], USA kuulitõukaja *[[14. oktoober]] – [[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja * 14. oktoober – [[Martial Mbandjock]], Prantsusmaa sprinter * 14. oktoober – [[Liina Luik]], eesti jooksja * 14. oktoober – [[Lily Luik]], eesti jooksja *[[15. oktoober]] – [[Denõss Bigus]], Ukraina ajakirjanik ja saatejuht *[[21. oktoober]] – [[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[22. oktoober]] – [[Silver Laas]], eesti laulja *[[24. oktoober]] – [[Wayne Rooney]], Inglise jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Andrea Bargnani]], itaallasest elukutseline korvpallur * 26. oktoober – [[Tauri Tuvikene]], eesti linnageograaf *[[30. oktoober]] – [[Ragnar Klavan]], Eesti jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane == November == *[[17. november]] – [[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur *[[18. november]] – [[Tiidrek Nurme]], Eesti kergejõustiklane * 18. november – [[Allyson Felix]], USA kergejõustiklane *[[21. november]] – [[Jesús Navas]], Hispaania jalgpallur *21. november – [[Carly Rae Jepsen]], Kanada laulja ja laulukirjutaja *[[23. november]] – [[Hyun-Soo Ahn]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (lühidistantsid) *[[30. november]] – [[Kaley Cuoco]], USA näitleja *30. november – [[Chrissy Teigen]], USA fotomodell == Detsember == *[[3. detsember]] – [[Amanda Seyfried]], USA filminäitleja *[[4. detsember]] – [[Krista Siegfrids]], Soome laulja *[[5. detsember]] – [[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur *[[10. detsember]] – [[Vincent Bueno]], filipiini päritolu Austria laulja *[[13. detsember]] – [[Frida Hansdotter]], Rootsi mäesuusataja * 13. detsember – [[Vassili Titarenko]], Eesti jäähokimängija * 13. detsember – [[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik *[[19. detsember]] – [[Lady Sovereign]], Inglise räppar *[[21. detsember]] – [[Kairit Olenko]], eesti kergejõustiklane *[[22. detsember]] – [[Edurne]], hispaania laulja ja näitleja *[[27. detsember]] – [[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur *[[30. detsember]] – [[Madis Arro]], eesti laulja <!-- ==Teadmata kuupäev== --> [[Kategooria:Sündinud 1985| ]] 82pxv9cly4x7vc08wlbk29gm6t3n273 Napoli laht 0 317416 7241318 6835832 2026-09-25T02:36:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241318 wikitext text/x-wiki <!-- it wi "Massa d'acqua" infoboxi tabel html-is--> <table align="right" width="260" class="wikitable" style="margin-left:15px; float:right;"> <tr><th colspan="2" style="background-color:blue; color:white; font-size:132%;">Napoli laht</th></tr> <tr><td colspan="2" align="center" style="font-size:90%;">[[Pilt:Naples from the Castello Sant Elmo with Abbazia San Martino the port and the Vesuv.jpg|260px]]<br />Vaade lahele ja [[Vesuuv]]ile (tagaplaanil)</td></tr> <tr><th>Veekogu</th><td>[[Türreeni meri]]</td></tr> <tr><th>Riik</th><td>{{Pisilipp|Itaalia}}</td></tr> <tr><th>Maakond</th><td>[[Campania]]</td></tr> <tr><th>Provints</th><td>[[Napoli provints|Napoli]]</td></tr> <tr><th colspan="2" style="background-color:blue; color:white;">Mõõtmed</th></tr> <tr><th>[[Pindala]]</th><td>870 km²</td></tr> <tr><th>Keskmine sügavus</th><td>170 m</td></tr> <tr><th colspan="2" style="background-color:blue; color:white;">Hüdrograafia</th></tr> <tr><th>Suubuvad jõed</th><td>[[Sarno jõgi]]</td></tr> <tr><th>[[Saar]]ed</th><td>[[Capri]], [[Ischia]], [[Nisida]], [[Procida]], [[Vivara]]</td></tr> <tr><th>Liigendus</th><td>[[Pozzuoli laht]]<!-- golfo di Pozzuoli --></td></tr> <tr><td colspan="2" align="center" style="font-size:90%;">[[Pilt:Napoli laht.png|260x170px]]<br />Asendikaart<br />[[Pilt:Isla_de_Isquia_Bah%C3%ADa_de_N%C3%A1poles_y_Vesubio.jpg|260x172px]]<br />Vaade satelliidilt<br />[[Pilt:Vesuvius SRTM3.png|260px]]<br />Topograafiline kaart</td></tr></table> '''Napoli laht''' ([[itaalia keel]]es ''Golfo di Napoli'') on [[laht]] [[Itaalia]]s [[Türreeni meri|Türreeni mere]] [[Calabria]] rannikul. Umbes 15 km laiune laht asub Edela-[[Itaalia]]s [[Campania]] maakonnas [[Napoli provints]]is. Lahe põhjakaldal asuvad [[Napoli]] ja [[Pozzuoli]], rannikust umbes 5 km kaugusel idas asub [[Vesuuv]]i [[vulkaan]]. Lahe lõunakaldal eraldab [[Sorrento poolsaar]] Napoli lahte lõuna pool asuvast [[Salerno laht|Salerno lahest]]. Lahes asuvad [[Capri]], [[Ischia]], [[Nisida]], [[Procida]] ja [[Vivara]] saared.<!-- ref 3 saare kohta --><ref>[https://web.archive.org/web/20110713024833/http://www.incampania.com/en/assets/allegati/Gulf%20of%20Naples%20Islands.pdf Gulf of Naples islands] (PDF).</ref> 195 km pikkuse rannajoonega lahe kallastel on 28 sadamat.<ref>{{Netiviide |url=http://www.difesa.suolo.regione.campania.it/content/view/19/36/ |pealkiri=Difesa Suolo Regione Campania |vaadatud=2013-02-25 |arhiivimisaeg=2014-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140530164906/http://www.difesa.suolo.regione.campania.it/content/view/19/36/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Napoli lahe ääres asuvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kantud [[Pompei]], [[Herculaneum]]i ja [[Torre Annunziata]] [[Arheoloogia|arheoloogilised]] piirkonnad. Napoli lahel peeti [[1960. aasta suveolümpiamängud]]e purjeregatt. [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri]] väitel asetas [[Nõukogude Liit|nõukogude]] November-klassi ründe-[[tuumaallveelaev]] [[10. jaanuar]]il [[1970]] <!-- [[Külm sõda|Külma sõja]] -->Napoli lahte 20 tuumalõhkepeaga varustatud [[meremiin]]i. Lõhkepead arvatakse olevat merepõhjas tänini.<ref>[https://web.archive.org/web/20130215065253/http://www.independent.co.uk/news/world/europe/soviet-navy-left-20-nuclear-warheads-in-bay-of-naples-6150280.html "Soviet Navy left 20 nuclear warheads in the Bay of Naples"], ''The Independent''.</ref> ==Vaata ka== *[[Itaalia lahtede loend]] ==Viited== <references/> ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|Gulf of Naples}} *[http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1960/OR1960v1.pdf 1960 Summer Olympics official report.] Volume 1. p.&nbsp;86. *[http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1960/OR1960v2pt2.pdf 1960 Summer Olympics official report.] Volume 2. Part 2. pp.&nbsp;963–1023. * {{cite web |url=http://pleiades.stoa.org/places/433059 |title=Places: 433059 (Puteolanus Sinus/Crater) |author=Purcell, N., R. Talbert, T. Elliott, S. Gillies |accessdate=25. veebruar 2013<!-- 11:22 am -->|publisher=Pleiades}} <!--be wi{{Panoraampilt|Napoli da Castel Sant Elmo.jpg|600px|Vaade lahele [[Castel Sant'Elmo]] lossist, tagaplaanil vasakul paistab [[Vesuuv]]i vulkaan}}--> {{Coordinate |NS=40.735278 |EW=14.275278 |type=waterbody |region=IT |dim=50000}} [[Kategooria:Türreeni mere vesikond]] [[Kategooria:Vahemere lahed]] [[Kategooria:Itaalia lahed]] 8iul9nmyss38xp7zxfdu8d19xn9ex59 Meistriliiga 2013 0 318444 7240984 6510290 2026-09-24T14:00:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 4 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240984 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Meistriliiga|Premium Liiga]] | hooaeg = 2013 | meeskondi = 10 | võitja = [[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] | kukkus välja = [[FC Kuressaare|FC Kuressaare]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Nõmme JK Kalju]] [[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] | mänge = 180 | väravaid = 510 | parim väravakütt = [[Vladimir Voskoboinikov]] <small>(23 väravat)</small> | suurim koduvõit = | suurim võit võõrsil = | väravaterohkeim mäng = | pikim võiduseeria = | pikim kaotuseta seeria = | pikim võiduta seeria = | pikim kaotusseeria = | suurim publikunumber = | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2012|2012]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2014|2014]] }} '''Meistriliiga 2013''' ehk '''Premium liiga 2013''', liiga suurtoetaja [[A. Le Coq]] järgi, oli [[Meistriliiga|Eesti jalgpalli kõrgeima liiga]] 23. hooaeg, mis algas 3. märtsil 2013 ning lõppes 9. novembril 2013. Tiitlikaitsja oli [[Nõmme JK Kalju|Nõmme Kalju]]. Kaks vooru enne hooaja lõppu kindlustas oma kaheksanda meistritiitli [[Tallinna FC Levadia|FC Levadia]]. ==Meeskonnad== {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus ! Peatreener |- |[[Tallinna FC Flora]] | [[Tallinn]] | [[A. Le Coq Arena]] | align="center" | 9692 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] |- |[[Nõmme JK Kalju]] | Tallinn | [[Kadrioru staadion]] | align="center" | 5000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |- |[[FC Kuressaare]] | [[Kuressaare]] | [[Kuressaare linnastaadion]] | align="center" | 2000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]] |- |[[Tallinna FC Levadia]] | Tallinn | Kadrioru staadion | align="center" | 5000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |- |[[Paide Linnameeskond]] | [[Paide]] | [[Paide linnastaadion]] | align="center" | 268 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | [[Sillamäe]] | [[Sillamäe Kalevi staadion]] | align="center" | 2000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]] |- |[[JK Tallinna Kalev]] | Tallinn | [[Kalevi Keskstaadion]] | align="center" | 11 500 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Frank Bernhardt]] |- |[[Tartu JK Tammeka]] | [[Tartu]] | [[Tartu Tamme staadion]] | align="center" | 1600 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Uwe Erkenbrecher]] |- |[[Narva JK Trans]] | [[Narva]] | [[Kreenholmi staadion]] | align="center" | 3000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]] |- |[[FC Infonet]] | Tallinn | [[Sportland Arena]] | align="center" | 500 | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksander Puštov]] |} ===Treenerivahetused=== *Tallinna Kalev: [[Sergei Ratnikov]] → [[Frank Bernhardt]] (18. november 2012)<ref>{{netiviide | URL = http://soccernet.ee/ametlik-bernhardtist-saab-kalevi-peatreener | Pealkiri = Ametlik: Bernhardtist saab Kalevi peatreener | 04. detsember 2012 | Väljaandja = [[Soccernet.ee]] | Kasutatud = 2. aprill 2013 }}</ref> *Tammeka: [[Joti Stamatopoulos]] → [[Uwe Erkenbrecher]] (8. jaanuar 2013)<ref>{{netiviide | URL = http://www.soccernet.ee/tammeka-uus-peatreener-joudis-parale | Pealkiri = Tammeka uus peatreener jõudis pärale | 08. jaanuar 2013 | Väljaandja = [[Soccernet.ee]] | Kasutatud = 2. aprill 2013 }}</ref> *Sillamäe Kalev: [[Algimantas Briaunys]] → [[Sergei Ratnikov]] (02. aprill 2013)<ref>{{netiviide | URL = http://www.soccernet.ee/ratnikovist-sai-sillamae-uus-peatreener | Pealkiri = Ratnikovist sai Sillamäe uus peatreener | 02. aprill 2013 | Väljaandja = [[Soccernet.ee]] | Kasutatud = 2. aprill 2013 }}</ref> *Narva Trans: [[Aleksei Jagudin]] → [[Valeri Bondarenko]] (08. aprill 2013)<ref>{{netiviide | URL = http://www.soccernet.ee/trans-andis-jagudinile-kinga-bondarenko-tagasi | Pealkiri = Trans andis Jagudinile kinga, Bondarenko tagasi! | 08. aprill 2013 | Väljaandja = [[Soccernet.ee]] | Kasutatud = 8. aprill 2013 }}</ref> *Flora: [[Marko Lelov]] → [[Norbert Hurt]] (kohusetäitja) ( 21. juuli 2013)<ref>{{netiviide | URL = http://soccernet.ee/flora-vallandas-lelovi-ja-otsib-asendust-valismaalt | Pealkiri = Flora vallandas Lelovi ja asendust otsitakse välismaalt | 21. juuli 2013 | Väljaandja = [[Soccernet.ee]] | Kasutatud = 8. aprill 2013 }}</ref> ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p= 1.|t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] |w=30 |d=1 |l=5 |gf=69 |ga=24 |bc=#D0F0C0 |meister=y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga|2014–15 UEFA Meistrite Liiga esimene kvalifikatsiooni ring]]}} {{Fb cl team |p= 2.|t=[[Nõmme JK Kalju]] |w=26 |d=6 |l=4 |gf=78 |ga=23 |bc=#CCF3FF}} {{Fb cl3 qr |rows=2 |võistlus=[[UEFA Euroopa Liiga|2014–15 UEFA Euroopa Liiga esimene kvalifikatsiooni ring]]}} {{Fb cl team |p= 3.|t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |w=23 |d=6 |l=7 |gf=75 |ga=22 |bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 4.|t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |w=21 |d=5 |l=10 |gf=83 |ga=40 }} {{Fb cl team |p= 5.|t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] |w=15 |d=2 |l=19 |gf=43 |ga=58 }} {{Fb cl team |p= 6.|t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] |w=10 |d=8 |l=18 |gf=36 |ga=56 }} {{Fb cl team |p= 7.|t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] |w=11 |d=3 |l=22 |gf=39 |ga=55 }} {{Fb cl team |p= 8.|t=[[JK Tallinna Kalev|JK Tallinna Kalev]] |w=10 |d=4 |l=22 |gf=35 |ga=77 }} {{Fb cl team |p= 9.|t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] |w=8 |d=8 |l=20 |gf=30 |ga=68 |bc=#FFE6E6 |üleminekumängude võitja = y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=Kvalifitseerub [[#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[FC Kuressaare|FC Kuressaare]] |w=2 |d=5 |l=29 |gf=22 |ga=87 |bc=#FFCCCC |langes välja=y}} {{Fb cl3 qr |relegation=y |rows=1 |võistlus=[[Esiliiga]]sse}} |- |colspan="11"|<small>'''Allikas:''' [http://www.jalgpall.ee/league.php?b=ML&year=2013 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Fb cl footer |Meistriliiga=y |märkus1= [[Eesti jalgpalli 2013/2014. aasta karikavõistlused|2013–14 Eesti karikavõistluste]] võitja kvalifitseerub 2014–15 UEFA Euroopa Liiga esimesse kvalifikatsiooni ringi.}} ===Meistriliiga üleminekumängud=== 2013 hooaja lõpus osalesid Meistriliiga 9. koht ja Esiliiga 2. koht üleminekumängudel, mis selgitas välja järgmisel hooajal Meistriliigas ja Esiliigas mängiva võistkonna. {{Jalgpallimatš kokkupandav | kuupäev = 17. november 2013 | nobars = 1 | aeg = 13:00 [[EET]] ([[UTC+2]]) | meeskond1 = [[Rakvere JK Tarvas]] | tulemus = 1 : 2 | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=51129&b=%C3%9Cleminek.meeste&year=2013 Protokoll] | meeskond2 = [[Tartu JK Tammeka]] | väravad1 = [[Tarmo Rebane|Rebane]] {{värav|83}} | väravad2 = [[Tauno Tekko|Tekko]] {{värav|26}}<br/>[[Rasmus Tomson|Tomson]] {{värav|68}} | staadion = Rakvere Kunstmurustaadion | asukoht = [[Rakvere]] | pealtvaatajaid = 350 | kohtunik = Jaan Roos }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 23. november 2013 | aeg = 13:00 [[EET]] ([[UTC+2]]) | meeskond1 = [[Tartu JK Tammeka]] | tulemus = 4 : 1 | lisaaeg = | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=51139&b=%C3%9Cleminek.meeste&year=2013 Protokoll] | meeskond2 = [[Rakvere JK Tarvas]] | väravad1 = [[Heiko Tamm|Tamm]] {{värav|9||62}}<br/>[[Jüris Sahkur|Sahkur]] {{värav|13|o.g.}}<br/>[[Rasmus Tomson|Tomson]] {{värav|21}} | väravad2 = [[Henri Hang|Hang]] {{värav|51}} | penaltiseeria = | penaltid1 = | penaltid2 = | staadion = [[Valga Keskstaadion]] | asukoht = [[Valga]] | pealtvaatajaid = 174 | kohtunik = Kristo Külljastinen }} :'''''Tartu JK Tammeka''' säilitas koha Meistriliigas, võites kahe mängu kokkuvõttes 6:2. Rakvere JK Tarvas jäi teist hooaega järjest Esiliigasse pidama.'' ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Nõmme JK Kalju|KFC]] |[[FC Kuressaare|KUR]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] |[[JK Tallinna Kalev|T.K]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Narva JK Trans|TRS]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r }}style="background: #FFDFDF;"|- : 1<sup>2</sup> <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Nõmme JK Kalju]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=4|ga=3}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=0}} {{fb r team |t=[[FC Kuressaare|FC Kuressaare]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=3|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=6|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=2}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev|JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u= |s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2013 Eesti Jalgpalli Liit] |nt=<sup>2</sup>FC Infoneti võistkonna koosseisus osales mänguõigust mitte omanud mängija. |date=november 2013}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Nõmme JK Kalju|KFC]] |[[FC Kuressaare|KUR]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] |[[JK Tallinna Kalev|T.K]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Narva JK Trans|TRS]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=2}} {{fb r team |t=[[Nõmme JK Kalju]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[FC Kuressaare|FC Kuressaare]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=3}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev|JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=9}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=4}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u= |s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2013 Eesti Jalgpalli Liit] |nt=|date=november 2013}} {{Col-end}} ==Parimad väravakütid== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Nimi !width="170"|Meeskond !width="50"|Väravaid |- |rowspan="1"|1. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Voskoboinikov]] |align="left"|[[JK Nõmme Kalju]] |23 |- |rowspan="1"|2. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] |align="left"|[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] |22 |- |rowspan="1"|3. |align="left"|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kassim Aidara]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |17 |- |rowspan="2"|4. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |16 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |16 |- |rowspan="1"|6. |align="left"|{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]] |align="left"|[[JK Nõmme Kalju]] |15 |- |rowspan="1"|7. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |14 |- |rowspan="1"|8. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]] |align="left"|[[JK Nõmme Kalju]] |11 |- |rowspan="1"|9. |align="left"|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |10 |- |rowspan="3"|10. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |9 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikolai Mašitšev]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |9 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Rättel]] |align="left"|[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] |9 |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://www.jalgpall.ee/top10.php?b=ML&year=2013 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} ==Auhinnad== {| class="wikitable" |- !rowspan="2"|Kuu !colspan="2"|Kuu parim peatreener !colspan="2"|Kuu parim mängija |- !Peatreener !Klubi !Mängija !Klubi |- |Märts<ref>{{cite web|title=Premium liiga 5. vooru järel asus ainuliidriks FC Flora|accessdate=6. aprill 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=4754|archive-date=2014-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20140426201232/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=4754|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |[[Tallinna FC Levadia]] |{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]] |[[Nõmme JK Kalju]] |- |Aprill<ref>{{cite web|title=Premium liiga aprilli parimaks valiti Meelis Rooba|accessdate=3. mai 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=4853}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] |[[Paide Linnameeskond]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] |[[Tallinna FC Levadia]] |- |Mai<ref>{{cite web|title=Premium liiga parimateks Bondarenko ja Voskoboinikov|accessdate=14. juuni 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=5100|archive-date=2013-10-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20131021191504/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=5100|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]] |[[Narva JK Trans]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Voskoboinikov]] |[[Nõmme JK Kalju]] |- |Juuni<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad olid Mašitšev ja Erkenbrecher|accessdate=3. juuli 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=5183}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Uwe Erkenbrecher]] |[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikolai Mašitšev]] |[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |- |Juuli<ref>{{cite web|title=Premium liiga juulikuu parimad Sergei Ratnikov ja Lauri Varendi|accessdate=20. august 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=5441}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Lauri Varendi]] |[[Paide Linnameeskond]] |- |August<ref>{{cite web|title=Premium liiga juulikuu parimad Sergei Ratnikov ja Lauri Varendi|accessdate=4. september 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=5530|archive-date=2013-10-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20131021191406/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=5530|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |[[Tallinna FC Levadia]] |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kassim Aidara]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |- |September<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad olid Kimbaloula ja Prins|accessdate=1. oktoober 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=5697}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |[[Nõmme JK Kalju]] |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Allan-Axel Kimbaloula]] |[[Nõmme JK Kalju]] |- |Oktoober<ref>{{cite web|title=Kuu parimad tulid meistermeeskonnast|accessdate=29. oktoober 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=5833|archive-date=2013-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20131030013843/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=5833|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |[[Tallinna FC Levadia]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] |[[Tallinna FC Levadia]] |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2013]] *[[Esiliiga B 2013]] *[[II liiga 2013]] *[[III liiga 2013]] *[[IV liiga 2013]] ==Viited== {{viited}} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2013. aasta Eesti spordis]] lvj5u8ylzxyt6tdquku1tu3xx8ib062 Hvoinaja 0 320923 7241385 6695554 2026-09-25T05:09:29Z Velirand 67997 7241385 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Hvoinaja | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Хвойная | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Khvoyninsky_district.png | vapi_link = Hvoinaja vapp | pindala = 11,4 | elanikke = 5884 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Hvoinaja''' on alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Hvoinaja rajoon]]i keskus. Asub [[Veliki Novgorod]]ist 290 km idas [[Pesi jõgi|Pesi jõe]] kaldal. Alevit läbib [[Sonkovo]] ja [[Peterburi]] vaheline raudtee. Asula tekkis 1918. aastal rajatava raudtee äärde ning sai ametliku staatuse 1927. aastal. 1935 nimetati töölisaleviks. Hvoinajas on puidutööstusettevõtted ning õlle- ja karastusjookide tehas. Alevis on kaks keskkooli, haigla ja laste tuberkuloosisanatoorium. == Välislingid == *http://admhvoinaya.ru [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] 8lgkxgh8c2kd3vwkd1teokrtdojuq5w Merilen Mentaal 0 323350 7241033 7077767 2026-09-24T15:26:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241033 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mentaal, Merilin.IMG_0232.JPG|pisi|Merilen Mentaal oma raamatu "Aia kujundamine mõtetes ja praktikas" esitlusel autogramme jagamas [[Viru Keskus]]e [[Rahva Raamat]]u kaupluses]] '''Merilen Mentaal''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1972]]) on eesti aiakujundaja. Ta on lõpetanud Inglismaal Oxfordi aiadisaini kolledži.<ref>Tiina Kolk, [https://web.archive.org/web/20111104223920/http://aedjakodu.tarbija24.ee/467486/aiakunst-vottis-suuna-lihtsusele-ja-otstarbekusele/ Aiakunst võttis suuna lihtsusele ja otstarbekusele], Tarbija24, 11.06.2011.</ref> Kui 2011. aastal ilmus kirjastuse Forma Media kaudu tema koostatud raamatuke "Terrassi- ja rõduaed", siis paar aastat hiljem juba vägagi mahukas nõuanderaamat "Aia kujundamine mõtetes ja praktikas" ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2013), kus tema tekste näitlikustavad muude fotode kõrval ka ta enda tehtud pildid. Tema tekste ja fotosid leidub ka raamatus "Söödav aed: ilu ja kasu üheskoos" ([[Ühinenud Ajakirjad]], 2018) ning fotosid veel mitmes iluaianduseteemalises raamatus.<ref>[https://web.archive.org/web/20241221172246/https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=a&searcharg=Mentaal%20Merilen&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Merilin Mentaali teosed] andmebaasis Ester. Vaadatud 16.08.2023.</ref> Aastatel 2000–2022 oli ta [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige. Aastast 2022 kuulub [[Erakond Parempoolsed|erakonda Parempoolsed]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 44 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://naistekas.delfi.ee/artikkel/13107965 Geomeetria aias], Delfi, 9. juuni 2006 * [https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/85845987/aiadisainer-merilen-mentaal-laineid-loovad-julge-joonega-elegantsed-aiad Aiadisainer Merilen Mentaal: laineid löövad julge joonega elegantsed aiad] Moodne Kodu, 11. aprill 2019 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/aiatark-merilen-mentaal-aia-kujundamisest Aiatark. Merilen Mentaal aia kujundamisest] Järelkuulatav raadiosaade, esmaeeter: 28. aprill 2020. ERR Arhiiv * Merilen Mentaal. [https://kodus.ee/artikkel/kuidas-luua-aed-kortermaja-juurde Kuidas luua aed kortermaja juurde?] Tallinnas Kopli 76a Fisk Residentsi elukeskkonna haljastamise põhimõtted ja näited. Veebiajakiri Kodus.ee {{JÄRJESTA:Mentaal, Merilen}} [[Kategooria:Eesti aednikud]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] d66og4vypsxp8zlz1p0ghu46vqho8cm Naukšēni 0 324847 7241333 7111773 2026-09-25T03:19:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241333 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Naukšēni valla külast; Jaunpiebalga valla küla kohta vaata artiklit [[Naukšēni (Jaunpiebalga vald)]]}} {{linn | nimi = Naukšēni | pindala = 1,88 | elanikke = 577 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=3006 Vietvārdu datubāze]</ref>) | asendikaardi_pilt = }} '''Naukšēni''' (eesti keeles ka '''Nausküla''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonna]]s, [[Naukšēni vald|Naukšēni valla]] halduskeskus. Külas on [[keskkool]], postkontor, kultuurimaja, raamatukogu<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-02-09 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> ja inimesemuuseum. Seal asuvad Naukšēni ja Naukšēnu vidusskola bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=Nauk%C5%A1%C4%93nu%20pagasts&PlanningRegionId= |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-13 |arhiivimisaeg=2024-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241216164721/http://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=Nauk%C5%A1%C4%93nu%20pagasts&PlanningRegionId= |url-olek=ei tööta}}</ref> Naukšēni on tekkinud endise [[Naukšēni mõis]]a (''Naukschen'') keskuse juurde. Kui Liivi sõjas hävis vana mõisakompleks, siis tükeldasid [[Fürstenberg (Vestfaali aadlisuguvõsa)|Fürstenberg]]id osa mõisa maadest, jagasid seda talunikele ja panid nii aluse külale.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 95-96 lk.</ref> Kuni Teise maailmasõjani asus küla põhjaservas [[Nausküla raudteejaam]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonda]], olles selle halduskeskus. Naukšēni mõisa hoonetekompleks (kus on kaitse all häärber,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6914 Pils]</ref> park,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6917 Parks]</ref> ait<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6916 Klēts]</ref> ja kellatorn-juustukoda<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6915 Pulksteņu tornis (siernīca)]</ref>) on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6913 Naukšēnu muižas apbūve]</ref> Ka mõisa pargis asuv Naukšēni linnamägi on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all, kuid jääb küla piiridest väljapoole.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2469 Naukšēnu Kābele - pilskalns]</ref> Külas on mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud valla elanikele.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Looduskaitse all on Naukšēni mänd, Naukšēni vabaõhulava tamm ümbermõõduga 4,1 meetrit, kaks [[Dauuria lehis]]t, kaks [[Euroopa lehis]]t, seitse mändi, kaks tamme, [[künnapuu]] ja haab ümbermõõduga 3,65 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 696 (1970) * 780 (1979) * 841 (1989) * 886 (2000) * 711 (2011) <td> * 869 (2016) * 656 (2020) * 630 (2022) * 577 (2025) </table> <gallery> Pilt:Naukšēnu muižas pils 2000-11-11.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Naukšēni vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] k45gkakv9fdafo26jxqqerxo8pc15lg Ljubõtino 0 325340 7241390 7176540 2026-09-25T05:11:42Z Velirand 67997 7241390 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ljubõtino | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Любытино | lipp = | lipu_link = | vapp = Coats_of_arms_of_Lyubytino.png | vapi_link = [[Ljubõtino vapp]] | pindala = | elanikke = 2275 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Ljubõtino''' on alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus. Asub [[Msta jõgi|Msta jõe]] paremal kaldal. Alevit läbib [[Neboltši]] ja [[Okulovka]] vaheline raudtee. Asulat on esmamainitud [[1581]]. aastal [[Bežetski viiendik]]u maksuraamatus. [[1931]]. aastani oli küla nimi '''Beloje'''. [[1965]]. aastal sai aleviks. [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] smrw2f67plbszbzh4kfzphw1bcteubh Matīši 0 325841 7240933 7045338 2026-09-24T12:19:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240933 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Matīši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Matīši | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,38 | elanikke = 439 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=37116 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Matīši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]], [[Matīši vald|Matīši valla]] halduskeskus. Matīši asub 9 km kaugusel Burtniekist ja 138 km kaugusel [[Riia]]st. Seal on Matīši bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/4009 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-05-06 |arhiivimisaeg=2021-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507121601/http://www.atd.lv/pieturvietas/4009 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külas on [[raamatukogu]].<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-05-07 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Matīšit on allikates esimest korda mainitud [[1678]]. aastal. Matīši kirik on pühitsetud evangelist [[Matteus]]ele. Looduskaitse all on Apteegi kask, küla piiri taha jääb kalmistu juures kasvav Matīši mänd.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastail 2006–2021 kuulus küla [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonda]]. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 565 (1935) * 514 (1970) * 504 (1979) * 571 (1989) * 592 (2000) <td> * 580 (2007) * 502 (2011) * 486 (2015) * 442 (2021) * 439 (2025) </table> <gallery> Matīši.JPG Matīšu galvenā iela (P16).jpg|Peatänav Matīši kirik suvel.JPG|[[Matīši Matteuse kirik]] Matīši kirik (2012).JPG|Kirik eestvaates </gallery> == Viited == {{commons|Category:Matīši}} {{viited}} {{Matīši vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] rf6s1748a45xa0vmbld1tz9rsyq6yn5 Urdu keel 0 328991 7241223 7055429 2026-09-24T20:52:47Z ~2026-49449-44 237696 7241223 wikitext text/x-wiki '''Urdu keel''' (omanimetus: اردو‎‎) on [[hindustani keel]]e üks kahest standarditud kirjakeelsest vormist. See on [[riigikeel]] ja ''[[lingua franca]]'' [[Pakistan]]is, lisaks ametlik keel viies India osariigis. Urdu kirjakeeles on kasutusel [[araabia kiri]] (täiendustega). 2007. aastal rääkis urdu keelt emakeelena 66 miljonit inimest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://eki.ee/teatmik/pakistani-nimed/ Pakistani nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:India keeled]] [[Kategooria:Keeled]] 8pea85r2x0vvt8tkkot3dinuc337vdr 7241229 7241223 2026-09-24T21:05:05Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-49449-44|~2026-49449-44]] ([[User talk:~2026-49449-44|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Estopedist1|Estopedist1]]. 7055429 wikitext text/x-wiki '''Urdu keel''' (omanimetus: اردو‎‎) on [[hindustani keel]]e üks kahest standarditud kirjakeelsest vormist. See on [[riigikeel]] ja ''[[lingua franca]]'' [[Pakistan]]is, lisaks ametlik keel viies India osariigis. Kui kõrvale jätta erinev sõnavara, on urdu keel täielikult arusaadav hindustani keele teise registri, [[hindi keel]]e rääkijatele ja vastupidi. Urdu kirjakeeles on kasutusel [[araabia kiri]] (täiendustega). 2007. aastal rääkis urdu keelt emakeelena 66 miljonit inimest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://eki.ee/teatmik/pakistani-nimed/ Pakistani nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:India keeled]] [[Kategooria:Keeled]] 766q8t7mkskip4wddgowptasfbkzug0 Oslo ooperimaja 0 330361 7241563 6971169 2026-09-25T11:04:39Z Kuuskinen 33651 7241563 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Oslo ooperimaja |omakeelne nimi = Operahuset |pilt = Oslo Opera House - 2025.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Oslo]], [[Norra]] |stiil = |ehituse algus = |ehituse lõpp = 2007 |avamine = 12. aprill 2008 |aadress = Kirsten Flagstads plass 1, 0150 Oslo, Norra |kõrgus = |arhitekt = [[Snøhetta (firma)|Snøhetta]] |sisearhitekt = |omanik = |peatöövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} '''Oslo ooperimaja''' ([[norra keel]]es ''Operahuset'') on kultuurihoone Oslos. Seal asuvad [[Norra Rahvusooper ja -ballett]] (seda nimetatakse ka [[Norra]] Rahvusooperiks). Hoone paikneb [[Oslo]] kesklinnas [[Sentrum|Sentrumis]] [[Bjørvika]] lahe ääres, mis on osa [[Oslo fjord|Oslo fjordist]]. Ooperimaja haldab Norra valitsuse nimel valitsusasutus Statsbygg. Maja üldpind on 38 500 m² ja seal asub 1100 ruumi. Teatri suures saalis on 1364 istekohta, kahes väiksemas saalis on vastavalt 200 ja 400 vaatajakohta. Pealava laius on 16 m ja lavasügavus 40 m.<ref name="operaen">{{cite web|url=http://www.oslooperahouse.com/|title=Welcome to the New Oslo Opera House|publisher=Operaen.no|date=|accessdate=16. november 1020|archive-date=2018-03-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20180308090132/http://www.oslooperahouse.com/|url-status=dead}}</ref> Omapärase kujuga hoone, mille välispind on kaetud [[Itaalia]] marmoriga ja Norra valgest graniidist plaatidega, jätab mulje otsekui veest välja kerkivast hiiglaslikust jääpangast. Oslo ooperimaja on pärast [[Trondheim|Trondheimis]] asuva [[Nidarosi toomkirik|Nidarosi toomkiriku]] (norra keeles ''Nidarosdomen'') rajamist (ehitus lõpetati 14. sajandil)<ref>{{cite web|url=http://www.visitnorway.com/uk/Articles/Theme/What-to-do/Attractions/Norways-new-Opera-House/ |title=Norway’s Opera House - Norway official travel guide |publisher=visitnorway.com |date=21. aprill 2010 |accessdate=24.05.2010}}</ref> üldse suurim kultuuriasutuseks ehitatud hoone Norras. ==Ajalugu== [[Pilt:Operahuset.jpg|300px|thumb|Vaade ooperimajale õhust, 2007]] Pärast pikki arutelusid langetas Norra parlament [[Storting]] 1999. aastal otsuse ehitada Oslos uus ooperimaja. Arhitektuurikonkursile laekunud 350 võistlustöö põhjal kuulutas žürii võitjaks Norra firma [[Snøhetta (firma)|Snøhetta]]. Hoone ehitus algas 2003. aastal ja ehitusgraafikut ennetavalt jõudsid need lõpule 2007. aastal. Ehitise maksumuseks kujunes 4,1 miljardit Norra krooni (ehk 707 miljonit USA dollarit). Ooperimaja pidulikul avamisel 12. aprillil 2008 osalesid teiste seas ka Norra kuningas [[Harald V]], [[Taani]] kuninganna [[Margrethe II]], [[Soome]] president [[Tarja Halonen]] ja [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]]. Ooperimaja esimesel tegutsemisaastal külastas seda 1,3 miljonit inimest.<ref name="operaen"/> Oslo ooperimaja on võitnud arhitektuuriauhindu nii kodu- kui ka välismaal, sealjuures auhinna ülemaailmselt arhitektuurifestivalilt [[Barcelona|Barcelonas]] 2008. aastal ning Euroopa Liidu auhinna kaasaegse arhitektuuri eest ([http://www.miesbcn.com/en/award.html Mies van der Rohe award]) 2009. aastal.<ref>{{cite web |url=http://www.operaforlag.no/books/operaen_eng.htm |title=Opera Forlag |publisher=Operaforlag.no |date= |accessdate=24.05.2010 |archive-date=7.07.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707234415/http://operaforlag.no/books/operaen_eng.htm |url-status=dead }}</ref> ==Hoone arhitektuur == [[Pilt:OsloOperaHouse.interior.JPG|thumb|right|160px|Oslo ooperimaja sisekujundus]] Ooperimaja katus on liigendatud ning ulatub mitmes kohas kaldpinnana maapinnani, moodustades laia tee, mis meelitab jalakäijaid jalutama üles katusele, et nautida seal üldvaadet linnale. Hea sileda kattega tasapinnad võimaldavad mõnel pool ka rulasõitjatel sõita.<ref name="operaen"/> Hoone välispind on valdavalt kaetud valgete graniitplaatide ja Itaalia [[Carrara marmor|Carrara marmoriga]], seevastu lavatorn on kaetud valge alumiiniumplekiga. Kuna plekitahvlid on toonilt ebaühtlased, siis loovad need üheskoos lavatorni seintele otsekui vana koemustri. Avarast klaasseintega fuajeest avaneb suurepärane vaade lahele. Ka peened, katust toetavad sambad fuajees ei sega vaatamist. Maja sisekujunduses on kasutatud tammepuitu, mille soojana mõjuv värvitoon on kontrastiks hoone jahedalt mõjuvatele valget värvi välispindadele. Suur saal on hobuserauakujuline ja valgustatud ovaalse laelühtriga, milles on 5800 käsitsi valmistatud kristallklaasihelmest. Norra suurima laelühtri läbimõõt on 7 m ja kaal 8,5 tonni. Istekohad on varustatud elektroonilise süsteemiga, võimaldades teatrikülastajatel jälgida ooperi libretot kas norra, inglise või ka ooperi originaalkeeles. ==Ooperimaja kaunistavaid kunstiteoseid== [[Pilt:Oslo Opera She Lies.jpg|thumb|Oslo ooperimaja ja [[Monica Bonvicini]] skulptuur "She Lies" ([[norra keel]]es "Hun ligger")]] [[Pilt:OsloOperaBjørvika2008-03-25-10.jpg|thumb|200px|Ooperimaja kroonlühter]] Ooperimaja sise- ja väliskujundusele on pühendatud mitmed kunstiprojektid. Kõige silmapaistvam neist on [[Monica Bonvicini]] roostevabast terasest ja klaaspaneelidest skulptuur "She Lies" (norra k "Hun ligger"). See seisab betoonist platvormil Bjørvika lahes ooperimaja ees. Skulptor on saanud teose loomisel inspiratsiooni saksa maalikunstniku [[Caspar David Friedrich|Caspar David Friedrichi]] maalist “Jäämeri” ([[saksa keel]]es "Eismeer"). Skulptuuri avas [[Sonja (Norra kuninganna)|Norra kuninganna Sonja]] 11. mail 2010.<ref name="koro">{{cite web| publisher= koro| url= http://www.koro.no/en/press/press_releases/?module=Articles;action=Article.publicShow;ID=1472| date= 11. mai 2010| title= H.M. Queen Sonja Takes Part in the Unveiling of ''She Lies'' at The Opera| accessdate= 16. november 2010| archive-date= 2011-07-24| archive-url= https://web.archive.org/web/20110724181152/http://www.koro.no/en/press/press_releases/?module=Articles;action=Article.publicShow;ID=1472| url-status= dead}}</ref> Tuntud on ka [[Olafur Eliasson|Olafur Eliassoni]] [[installatsioon (kunst)|installatsioon]] “Teine sein” fuajees: see on suur dekoratiivne, geomeetrilise mustriga ja avaustega seinapaneel, mille juures kasutatakse valgusmängu. Pealava eesriie on valmistatud USA kunstniku Pae White'i kavandi järgi. Villasest, puuvillasest ja polüesterlõngast kootud eesriide muster näeb välja kolmemõõtmeline ja aimab järele jääpinda. Eesriide mõõtmed on 23x11 m ja see kaalub 500 kg.<ref name="gerriets">{{cite web| title=Gerriets Equips New Oslo Opera House| date=21. oktoober 2008| publisher=gerriets.com| url=http://www.gerriets.com/en/company/press_releases/2008/Opera-house-Oslo.php| accessdate=13.04.2011| archive-date=9.05.2011| archive-url=https://web.archive.org/web/20110509043220/http://www.gerriets.com/en/company/press_releases/2008/Opera-house-Oslo.php| url-status=dead}}</ref> ==Pildigalerii== <gallery> Pilt:OsloOperaBjørvika2008-03-25-12.jpg|Fuajee üldvaade Pilt:OsloOperaBjørvika2008-03-25-04.jpg|Fuajee. Vaade rõdult Pilt:OsloOperaBjørvika2008-03-25-02.jpg|Dekoratiivsein (kunstnik Olafur Eliasson) fuajees File:OsloOperaBjørvika2008-03-25-01.jpg|Ooperimaja interjöör [[Pilt:OsloOperaBjørvikaMainStageAuditorium2008-03-25-01.jpg|Suur teatrisaal]] </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.operaen.no/ Norra Rahvusooperi ja -balleti koduleht] * [http://www.snohetta.com/#/projects/15/true/all/image/743/ Snøhetta veebilehed Oslo ooperimaja kohta] * [http://www.statsbygg.no/FilSystem/files/opera/publikasjoner/NorwegianOperaEnglishBrochure.pdf Statsbyggi brošüür Oslo ooperimaja kohta] * [http://www.dagbladet.no/kultur/2008/04/05/531639.html Hoone kolmeminutiline kiirülevaade (video)] {{koord}} [[Kategooria:Oslo]] [[Kategooria:Norra ehitised]] [[Kategooria:Norra ooperiteatrid]] [[Kategooria:Norra teatrid]] oh94sg8s50co4u6yk3qrhyyn0x4pcnn Fekaalid 0 338070 7241023 4646122 2026-09-24T15:00:29Z Estopedist1 278 liita? 7241023 wikitext text/x-wiki {{Liita|Roe}} {{toimeta}} '''Fekaalid''' on inimeste väljaheited ja eritised (suuremalt jaolt [[roe]] ja [[kusi]]). ==Vaata ka== *[[pudrett]] [[Kategooria:Inimene]] 9bpab0hb6pwtm8ml6eekro6he9ct2qx Abdullah Öcalan 0 342181 7241417 6738041 2026-09-25T06:31:09Z Kruusamägi 1530 7241417 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Abdullah Öcalan.png|pisi|Abdullah Öcalan (1997)]] '''Abdullah Öcalan''' (ka '''Apo''',<ref name="US State Dept">{{cite book|title=Political Violence against Americans 1999|publisher=[[Bureau of Diplomatic Security]]|isbn=9781428965621|page=[http://books.google.com/books?id=B6aqciIXBdQC&pg=PA123&dq=Abdullah+%C3%96calan+Apo&hl=en&sa=X&ei=FfrhUajbHcW34AOvv4CYCQ&ved=0CDgQ6AEwAg#v=onepage&q=Abdullah%20%C3%96calan%20Apo&f=false 123]|date=detsember 2000}}</ref><ref>{{cite web|title=Kurdistan Workers’ Party (PKK)|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/325238/Kurdistan-Workers-Party-PKK#ref1106877|publisher=[[Encyclopædia Britannica]]|accessdate=25. juuli 2013}}</ref> mis on lühend nimest Abdullah ja "onu" [[kurdi keel]]es<ref>{{cite book|last=Mango|first=Andrew|title=Turkey and the War on Terror: 'For Forty Years We Fought Alone'|year=2005|publisher=London|location=Routledge|isbn=9780203687185|page=32|quote=The most ruthless among them was Abdullah Öcalan, known as Apo (a diminutive for Abdullah; the word also means 'uncle' in Kurdish).}}</ref><ref>{{cite book|last=Jongerden|first=Joost|title=The Settlement Issue in Turkey and the Kurds: An Analysis of Spatical Policies, Modernity and War|year=2007|publisher=Brill|location=Leiden, the Netherlands|isbn=9789004155572|page=57|quote=In 1975 the group settled on a name, the Kurdistan Revolutionaries (Kurdistan Devrimcileri), but others knew them as Apocu, followers of Apo, the nickname of Abdullah Öcalan (apo is also Kurdish for uncle).}}</ref>; sündinud [[4. aprill]]il [[1948]]) on üks [[Türgi]]s 1978. aastast tegutseva [[paramilitaarsed organisatsioonid|paramilitaarse]] ja rahvusvaheliselt (sealhulgas ÜRO, NATO, USA ja ELi poolt) [[terrorism|terroristlikuks]] peetud organisatsiooni [[Kurdistani Tööpartei]] loojaid.<ref name="USTerrorList2">{{cite web| url=http://www.state.gov/s/ct/rls/crt/2006/82738.htm| work=Country Reports on Terrorism| title=Chapter 6—Terrorist Groups| date=27.04.2005| publisher=[[United States Department of State]] <!--use in case of emergency|archiveurl=http://web.archive.org/web/20050526080545/http://www.state.gov/s/ct/rls/45394.htm| archivedate=26.05.2005 -->| accessdate=23.07.2008| archiveurl=https://web.archive.org/web/20070505081932/http://www.state.gov/s/ct/rls/crt/2006/82738.htm| archivedate=5.05.2007| url-status=live}}</ref><ref name="DoS">{{cite web |last=Powell |first=Colin |title=2001 Report on Foreign Terrorist Organizations |url=http://www.state.gov/s/ct/rls/rpt/fto/2001/5258.htm |work=Foreign Terrorist Organizations |publisher=Bureau of Public Affairs, U.S. State Department |location=Washington, DC |date=05.10.2001 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20020213042110/http://www.state.gov/s/ct/rls/rpt/fto/2001/5258.htm |archivedate=13.02.2002 |access-date=22.08.2013 |url-status=live }}</ref> 1999. aastal arreteerisid Türgi julgeolekujõud Öcalani [[Keenia]] pealinnas [[Nairobi]]s ning viisid Türki, kus ta mõisteti surma karistusseadustiku paragrahvi 125<ref>{{Netiviide |url=http://www.belgenet.com/dava/gerekce19.html |pealkiri=Belgenet Öcalan Davası Gerekçeli Karar |vaadatud=2013-08-22 |arhiivimisaeg=2012-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120403111851/http://www.belgenet.com/dava/gerekce19.html |url-olek=ei tööta }}</ref> alusel, mis käsitleb relvastatud jõukude loomist. Kohtuotsus muudeti eluaegseks vangistuseks, kui Türgi kaotas surmanuhtluse, püüdes saada [[Euroopa Liit]]u. 1999–2009 oli ta üksikvangistuses<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/303045.stm]</ref> [[İmralı]] saarel [[Marmara meri|Marmara meres]].<ref>Marlies Casier, Joost Jongerden, ''Nationalisms and Politics in Turkey: Political Islam, Kemalism and the Kurdish Issue'', Taylor & Francis, 2010, [http://books.google.com.tr/books?id=_sG-NVapmrkC&pg=PA146&dq=%C3%96calan+%C4%B0mral%C4%B1&hl=tr&ei=XF3gTLC4AYWSuwO7xsW8Dg&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=7&ved=0CEIQ6AEwBjgU#v=onepage&q=%C3%96calan%20%C4%B0mral%C4%B1&f=false lk 146.]</ref> Öcalan on tunnistanud, et Kurdi Tööpartei on vägivaldne<ref>Council of Europe, ''Parliamentary Assembly Documents 1999 Ordinary Session (fourth part, September 1999), Volume VII'', Council of Europe, 1999, [http://books.google.co.uk/books?id=EkgXi4vNFjAC&pg=PA18&dq=#v=onepage&q&f=false lk 18]</ref>, kuid tema sõnul relvastatud vastuhakk ei aidanud ning Kurdistani küsimusele tuleks leida poliitiline lahendus.<ref name="MKK">Mag. Katharina Kirchmayer, ''The Case of the Isolation Regime of Abdullah Öcalan: A Violation of European Human Rights Law and Standards?'', GRIN Verlag, 2010, [http://books.google.co.uk/books?id=E8ACMAY1rRgC&pg=PA37&dq=#v=onepage&q&f=false lk 37]</ref> Konfliktis Türgi ja Tööpartei vahel on hukkunud üle 40 000 inimese, sealhulgas Tööpartei liikmed, Türgi sõjaväelased ja tsiviilisikud, nii kurdid kui ka türklased.<ref name=hurriyet9914612>{{cite news|url=http://www.hurriyet.com.tr/gundem/9914612.asp?gid=0&srid=0&oid=0&l=1 |accessdate=17.09.2008 |title=Bir dönemin acı bilançosu |work=[[Hürriyet]] |date=16.09.2008 |language=türgi}}</ref> Öcalanil on ilmunud üle 40 raamatu. Neist mitmed on ilmunud tema vangistuse jooksul. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Öcalan, Abdullah}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Terroristid]] [[Kategooria:Kurdid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 8c0hnxx1qplrfdxi9jivnspfryq72w1 Nogale 0 344421 7241392 7202964 2026-09-25T05:16:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241392 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nogale | pindala = 0,67 | elanikke = 46 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Nogale''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=18181 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 55 meetri kõrgusel valla idaosas, valla keskusest [[Valdemārpils]]ist 11, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 21 ja [[Riia]]st 137 kilomeetri kaugusel. Asulas asub endise [[Nogale mõis]]a (''Nogallen'') keskus. Aastani [[1949]] oli seal Nogale valla, aastani 1954 aga Nogale külanõukogu halduskeskus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas asuvad rahvamaja ja raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-20 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Sinna jääb Nogale bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6034 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nogale mõisa süda,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6775 Nogales muižas apbūve]</ref> sealhulgas park,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6783 Parks]</ref> pruulikoda,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6780 Alus darītava]</ref> tallid,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6782 Stallis]</ref><ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6781 Stallis]</ref> teenijate maja,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6778 Kalpu māja]</ref> kõrts,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6779 Krogs]</ref> häärber,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6776 Pils]</ref> häärberi kümme lage,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4376 https://mantojums.lv/cultural-objects/4376]</ref> kamin<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4377 Kamīns]</ref> ja kaks kamin-ahju.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4378 Krāsnis - kamīni (2)]</ref> Neli mõisa pargis kasvavat tamme on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 71 (1989) * 55 (2000) * 55 (2006) * 51 (2011) <td> * 49 (2017) * 49 (2020) * 46 (2025) </table> <gallery> Pilt:Nogales pils 1999-07-17.jpg </gallery> ==Viited == {{viited}} {{Commonskat|Nogale}} {{Ārlava vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 0uz9x9d3yxg326hfthy16lm5c8jr3gh Milzkalne 0 344960 7241159 7201683 2026-09-24T18:45:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241159 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Milzkalne | pilt = Skats uz Milzkalni.jpg | pildiallkiri = Vaade Milzkalnele | pindala = 0,975 | elanikke = 400 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Milzkalne''' (vanasti ka '''Šlokenbeka''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=24883 Vietvārdu datubāze]</ref> Nimi tuleb lähedal asuvast 119 meetri kõrgusest Milzkalnsi mäest. Külas asub Milzkalne bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9748 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Seal asub ka raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-30 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Külast idas asub Milzkalne kalmistu. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Šlokenbeka vasallilinnus]]<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2324 Šlokenbekas viduslaiku pils]</ref> ja [[Šlokenbeka mõis]]a hoonetekompleks,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6838 Šlokenbekas muižas apbūve]</ref> sealhulgas tõllakuurid,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6840 Mazā un lielā ratnīca]</ref> mõisa elumaja,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6841 Muižas dzīvojamā ēka]</ref> aidad,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6839 Klētis (2)]</ref> keskaegse müüri lõigud, väravad ja väravatornid.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6842 Nocietinājuma mūra fragmenti ar 2 vārtu torņiem un caurbrauktuvi.]</ref> Kohaliku kaitse all on külast põhjas asuv hiiepaik Milzkalne Kirikumägi<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2320 Milzkalnes Baznīcas kalns - kulta vieta]</ref> ja külast lõunas asuv hiiepaik Sēravoti Terviseallikas.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2321 Sēravotu Veselības avots - kulta vieta]</ref> 2001. aastal rajati vesiveski juurde kolme turbiiniga väike [[hüdroelektrijaam]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a. Šlokenbeka mõis on keskaegne kindlusmõis, mis rajati 15. sajandil. 17. sajandil ehitati mõis ümber ja lisati tornid. 1841–1845 ehitati põhjamüüri äärde uus peahoone. Tänapäeval asub mõisas Läti Teedemuuseum. Külas kasvav Šlokenbeka hobukastan on looduskaitse all, lisaks on kaitse all kolm külas kasvavat mändi.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 212 (1970) * 354 (1979) * 474 (1989) * 457 (2000) <td> * 391 (2011) * 532 (2015) * 329 (2021) * 400 (2026) </table> <gallery> Slokenbekas udensdzirnavas.jpg|Šlokenbeka veski Milzkalnes pamatskola.jpg|Koolimaja </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Milzkalne}} {{Smārde vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] quowrkb869a9iy8jxe5z27xq7hhyww8 Jaap van Ginneken 0 345235 7241408 6749334 2026-09-25T06:07:51Z Kruusamägi 1530 7241408 wikitext text/x-wiki '''Jaap van Ginneken''' (sündinud [[8. september]] [[1943]] [[Hilversum]]is [[Holland]]is) on hollandi psühholoog ja meediauurija. == Teosed == *''Climate, chaos and collective behaviour – A rising fickleness.''(Frontiers of globalisation series). London: Palgrave MacMillan, 2022 {{ISBN|9783031152368}}. *''Kurt Baschwitz - A Pioneer of Communication Studies and Social Psychology.'' Amsterdam: Amsterdam University Press 2017. {{ISBN|978-94-6298-604-6}} (Also in Dutch). *''The Profile of Political Leaders - Archetypes of Ascendancy''. London, Palgrave MacMillan 2016. {{ISBN|978-3-319-29475-9}} *''The Psychology of Power - Temptations at the top'', London, Palgrave Macmillan 2014. {{ISBN|978-1-137-45402-7}} *''Mood Contagion - Mass Psychology and Collective Behaviour Sociology in the Internet Age '', The Hague, Netherlands: [http://www.elevenpub.com Eleven International Publishing] 2013. {{ISBN|978-94-6236-085-3}} *''Stranger Danger and the Epidemic of Fear - On the Psychology of Recent Western Reactions to Others'', The Hague, Netherlands: [http://www.elevenpub.com Eleven International Publishing] 2013. {{ISBN|978-94-90947-903}} *''Screening difference – How Hollywood blockbusters imagine race, ethnicity and culture'', Lanham, Maryland: Rowman & Littlefield 2007. {{ISBN|0-7425-5584-4}} *''Mass movements'', [[Apeldoorn]]: Spinhuis 2007. {{ISBN|978-90-5589-279-2}} *''Collective behavior and public opinion'', Mahwah, NJ: Erlbaum 2003. {{ISBN|0-8058-4386-8}} *''Understanding global news'', London: Sage 1998. {{ISBN|0-7619-5709-X}} *''Crowds, psychology and politics'', New York: Cambridge University Press 1992. {{ISBN|0-521-40418-5}} *''The third Indochina war'', Zug, Switzerland: Inter Documentation Company 1985. *''The rise and fall of Lin Piao'', Harmondsworth, UK: Pelican (Penguin) 1976. {{ISBN|0-14-021917-X}} Also New York: Discus/ Avon (Hearst) 1977. {{ISBN|0-380-00988-9}} {{JÄRJESTA:Ginneken, Jaap van}} [[Kategooria:Hollandi teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] lkkjz8lz5fn1gcqjwxzwjt3ztm8sd1o Neboltši 0 346428 7241393 7176541 2026-09-25T05:19:25Z Velirand 67997 7241393 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Neboltši | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Неболчи | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1687 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Neboltši''' on alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Ljubõtino rajoon]]is. Asub [[Veliki Novgorod]]ist 215 km kirdes [[Mda]] jõe ääres. See on raudteesõlm, mida läbib [[Moskva–Peterburi raudtee]] kõrvalharu ja kust saab alguse [[Okulovka]]sse viiv raudteeharu. Asulat on esmamainitud [[1564]]. aastal [[Äänise viiendik]]u [[pogost]]ina. 19. sajandi algusest kandis nime Nebolotskoi. [[1916]]. aastal rajati Neboltši raudteejaam. [[1962]]. aastal nimetati asula töölisaleviks. Neboltši peamine tööstusharu on metsa- ja puidutööstus. Alevis on lasteaed ja keskkool. == Välislingid == *http://nebolchi.lubitino.ru [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] d4u6xa0uqmgrvpns58e4yckyj8tupf3 Mārciena 0 347351 7241286 7098182 2026-09-25T00:14:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241286 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mārciena | pindala = 1,38 | elanikke = 580 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Mārciena''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2676 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Mārciena vald|Mārciena valla]] halduskeskus. Mārcienast voolab läbi [[Arona jõgi]]. Asulas asub üks [[Mārciena mõis]]a (''Martzen'') peahoonetest, põhikool, postkontor, apteek, kultuurimaja ja raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-12-14 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Bussipeatustest jäävad sinna Mārcienas stacija,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12369 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mārciena 1,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5092 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218091631/https://www.atd.lv/pieturvietas/5092 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mārciena 2<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5093 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Mārciena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/16247 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218091620/https://www.atd.lv/pieturvietas/16247 |url-olek=ei tööta}}</ref> Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Mārciena mõisa hoonetekompleks,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6478 Mārcienas muižas apbūve]</ref> sealhulgas kasvuhooned<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6479 Dārzniecības siltumnīcas]</ref> ja park.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6481 Parks]</ref> Vaatamisväärsus on veel [[õigeusk|õigeusu]] kirik. Külas asub teises maailmasõjas langenud sõdurite ühishaud, mis on tähistatud mälestusmärgiga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Esimest korda mainitud [[1213]]. aastal. Aastal 1903 avati [[Mārciena raudteepeatus]]. Esimese maailmasõja eel rajati sinna linavabrik.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. XIII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 25 774. sleja.</ref> Teise maailmasõja järel oli Mārciena kohaliku [[kolhoos]]i keskasulaks.<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1957 rajati sinna sõjaväebaas, kus toodeti [[droon]]e. Aastal 1964 muudeti endise linavabriku hooned Riias asuva keemiatehase Aerosols tsehhiks. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 392 (1970) * 1590 (1979) * 965 (1989) * 811 (2000) * 860 (2008) <td> * 638 (2011) * 641 (2015) * 576 (2021) * 580 (2025) </table> [[Pilt:Vecais Mārcienas tautas nams, 30.07.16 - panoramio.jpg|pisi|tühi|Mārciena vana rahvamaja]] ==Viited== {{viited}} {{Mārciena vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] d1wk2rfuqeu6p4d1of9eilzft23fnup Eesti sportlaste loend 0 349406 7241022 7235957 2026-09-24T14:54:33Z Velirand 67997 /* K */ 7241022 wikitext text/x-wiki Heiki Kask, kergejõustiklane, mitmekordne Eesti meister, Balti matsi vöitja{{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Erkki Aadli]], orienteeruja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Toomas Aaliste]], motosportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane, Soome meister, Soome karika võitja * [[Erika Aas]], laskur, Eesti koondislane, Eesti rekordi püstitaja * [[Erkki Aas]], võistlustantsija, Eesti koondislane, kahekordne Eesti meister * [[Lembit Aasamets]], poksija * [[Vambola Aasaots]], maadleja, Eesti meister * [[Ahto Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Erik Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, Euroopa meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Maie Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Sanna Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Uku Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Antti Aasma]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Maria Aasmets]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Meelis Aasmäe]], murdmaasuusataja * [[Sverre Aav]], korvpallur * [[Ago Aava]], suusataja, kergejõustiklane ja laskesportlane * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Rašid Abeljanov]], korvpallur * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Alar Abram]], orienteeruja * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Rein Ader]], poksija * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Rein Ahun]], kergejõustiklane * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Madis Ainso]], vasaraheitja * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Ottomar Alas]], tennisist * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Eik Albri]], poksija * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Alvar Johannes Alev]], murdmaasuusataja * [[Illar Algna]], motosportlane * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Aliis Allas]], ''squash''<nowiki/>'i-mängija * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Markus Allast]], jalgpallur * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Valev-Heiki Allik]], sõudja * [[Georg Allikas]], motokrossisõitja * [[Merit Alliku]], käsipallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Kevin Aloe]], jalgpallur * [[Vilve Alt]], sõudja * [[Edgar-Karl Altmäe]], poksija * [[Erich Altosaar]], korv- ja võrkpallur * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Ilmar Aluvee]], kahevõistleja * [[Alar Alve]], jalgpallur * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Kaimo Andresson]], maadleja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Laura Anga]], lumalaudur * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Mihkel Anmann]], poksija * [[Koit Annamaa]], kergejõustiklane * [[Aivar Anniste]], jalgpallur * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Juhan Anupõld]], autosportlane * [[Henri Apri]], teivashüppaja * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Stefan Arand]], veemotosportlane * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Helle Aro]], kergejõustiklane * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Kaupo Arro]], eesti poksija * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Eduard Artna]], laskesportlane * [[Aksel Artus]], purjetaja * [[Marx Aru]], võrkpallur * [[Harry Arumeel]], suusataja * [[Enno Aruniit]], poksija * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Kristjan Arusoo]], ujuja ja veepallur * [[Henn Arvo]], kergejõustiklane ja jalgpallur * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Aino Asszonyi]], laskesportlane * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Martin Aun]], jalgrattur * [[Rein Aun]], kümnevõistleja * [[Erik Aunapuu]], tennisist * [[Heino-Karl Aunin]], eesti võrkpallur ja sulgpallur * [[Lauri Aus]], jalgrattur * [[Grete Ayache]], ratsutaja == B == * [[Sergei Babenko]], korvpallur * [[Hilja Bakhoff]], kergejõustiklane * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Rinald Bamberg]], poksija * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Valentin Beljajev]], jalgpallur ja käsipallitreener * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Laine Beljajeva]], sportvõimleja * [[Inta Belov]], võrkpallur * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Toomas Berendsen]], kergejõustiklane * [[Evelyn Bernard]], jalgpallur * [[Toomas Bernstein]], autosportlane * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Mati-Ants Biene]], aerutaja, suusataja ja laskesuusataja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Valter Biiber]], jalgpallur * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Gustav Boesberg]], raskejõustiklane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Mariangela Boitšuk]], ujuja * [[Ilmar Bork]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Berle Brant]], jalgpallur * [[Karmen Braun]], ujuja * [[Johannes Brenner]], jalgpallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Harry Buddel]], poksija * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Albert Burmeister]], maletaja * [[Christfried Burmeister]], kiiruisutaja, jääpallur ja kergejõustiklane * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur * [[Leemet Böckler]], korvpallur == C == * [[Andris Celminš]], käsipallur == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur * [[Harri Drell]], korvpallur * [[Henri Drell]], korvpallur * [[Kevin Dubrovski]], jalgpallur == E == * [[Endel Edasi]], ujuja ja veepallur * [[Adolf Edur]], veemootorisportlane * [[Mark Edur]], jalgpallur * [[Valter Eenmaa]], poksija * [[Leo Eentalu]], veemootorisportlane * [[Arnold Eentamm]], jalgpallur ja kergejõustiklane * [[Aleksander Eerma]], võrkpallur * [[Karel Eerme]], jalgpallur * [[Ergo Eessaar]], jalgpallur * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Kristjan Ehman]], suusahüppaja * [[Alar Eiche]], karateka * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Koidu Einla]], sõudja ja aerutaja * [[Raimond Eino]], jalgpallur * [[Ago Elbing]], poksija * [[Trevor Elhi]], jalgpallur * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Rein Ellermaa]], kõrgus- ja kolmikhüppaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Heino Enden]], korvpallur * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[August Englas]], maadleja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Laine Erik]], kergejõustiklane * [[Tõnu Erin]], ujuja * [[Andres Erm]], viievõistleja * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Tõnis Erm]], orinteeruja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Regina Ermits]], laskesuusataja * [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], tõstja * [[Tõnis Ervin]], maadleja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja * [[Etriin Etverk]], triatleet * [[Joosep Everts]], poksija == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Hilja Freimann-Labent]], ujuja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Magnar Freimuth]], kahevõitleja * [[Harry Frey]], poksija * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Valeria Gansvind]], maletaja * [[Evald Gering]], laskesportlane * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister * [[Paul Gnadeberg]], veemootorisportlane * [[Julius Golding]], jalgrattur * [[Arne Graumann]], sõudja * [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Georg Gross]], autorallisõitja * [[Rein Grünberg]], korvpallur * [[Evert Grünvald]], jalgpallur * [[Leonid Gulov]], sõudja * [[Peet Gustel]], motosportlane * [[Viiu Gutmann]], kergejõustiklane == H == * [[Tiit Haagma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], kergejõustiklane * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Georg Hackenschmidt]], maadleja * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Maldon Haljas]], kabetaja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Timo Hallist]], ujuja * [[Viola Hambidge]], tõkkejooksja * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Endrik Hansen]], sõudja * [[Jaan Hansla]], poksija * [[Andres Hantson]], kabetaja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Mart Haruoja]], eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Vladimir Heerik]], kergejõustiklane * [[Jander Heil]], kergejõustiklane * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Kätlin Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Heino-Olaf Heinlo]], kergejõustiklane * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Helger Helemäe]], kabetaja * [[Peter Heli]], kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Jürgen Henn]], jalgpallur * [[Johannes Henno]], poksija * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], maadleja * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Margus Hernits]], iluuisutaja * [[Reinhold-Heinrich Heuer]], maadleja * [[Armo Hiie]], orienteeruja * [[Andreas Hiiemägi]], motokrossisõitja * [[Eduard Hiiop]], kergejõustiklane, iluuisutaja, jääpallur ja tennisist * [[Aksel Himma]], poksija * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Alvar Hirtentreu]], motosportlane * [[Eleri Hirv]], orienteeruja ja rogainija * [[Eliise Hollas]], võrkpallur * [[Salme Adeele Hollas]], võrkpallur * [[Aivar Hommik]], kergejõustiklane * [[Jüri Hool]], sõudja ja veemotosportlane * [[Imbi Hoop]], jalgpallur * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], Ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Albert Hurt]], võrkpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Karel Hussar]], pikamaajooksja * [[Kristo Hussar]], jalgpallur * [[Karl Huuk]], kergejõustiklane * [[Oskar Hõim]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Eugen Härms]], jalgpallur * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Märt Ibrus]], korvpallur * [[Karl-Richard Idlane]], jalgpallur ja veepallur * [[Mati Idlane]], korvpallur * [[Sten-Erik Iir]], kettaheitja * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Aleksander Illi]], korvpallur * [[Markus Ilver]], korvpallur * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Anti Ingel]], kabetaja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Aivar Israel]], jalgpallur * [[Märt Israel]], kettaheitja * [[Jaak Issak]], tennisist == J == * [[Elar Jaakson]], sõudja * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija ja veemootorisportlane * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Villem-Johannes Jaanson]], laskur * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Heinar Jahu]], kabetaja * [[Alo Jakin]], jalgrattur * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Konstantin Jalari]], poksija * [[Triinu Jalg]], kabetaja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Richard Jan]], poksija * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Georg Janson]], jalgrattur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Andres Jefanov]], võrkpallur * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Ants Jeret]], jalgrattur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ain Joala]], veemootorisportlane * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Ernst Joll]], jalgpallur * [[Jürgen Joonas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Martti Juhkami]], võrkpallur * [[Ants Juhvelt]], tennisist * [[Bruno Junk]], käija * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Mikk Jurkatamm]], korvpallur * [[Tiiu Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Martin Jurtom]], korvpallur * [[Elisabeth Juudas]], laskesuusataja * [[Eduard Jõepere]], jalgpallur * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Urmas Jõgi]], poksija * [[Jüri Jõul]], veemootorisportlane * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Rivo Jõõras]], veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Rein Järva]], korvpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Mihkel Järviste]], jalgpallur * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Enver Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Carlos Jürgens]], korvpallur * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Sulev Jürgenson]], poksija * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja * [[Janno Jürisson]], jalgpallur * [[Peeter Jürisson]], jahilaskur * [[Uku Jürjendal]], kikkpoksija * [[Helen Jürjo]], jooksja ja orienteeruja * [[Vello Jürjo]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Ademar Jürlau]], kergejõustiklane == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Vello Kaaristo]], poksija ja murdmaasuusataja * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Andres Kahk]], ammulaskur * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kaarel Kais]], rannavõrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Uno Kajak]], kahevõistleja ja suusahüppaja * [[Riina Kajari]], kergejõustiklane * [[Indrek Kajupank]], korvpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Valter Kalam]], kergejõustiklane (sprinter) * [[Paul Kalberg]], poksija ja maadleja * [[Juhan Kalde]], maadleja * [[Sten Kalder]], veemootorisportlane * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Toomas Kaldma]], jalgpallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Christopher Kalev]], murdmaasuusataja * [[Leelo Kalju]], tennisist * [[Avo Kaljulaid]], võrkpallur ja sõudja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kalle Kaljurand]], sulgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Merli Kaljuve]], jalgpallur * [[Margit Kalk]], mitmevõistleja * [[Gustav Kalkun]], kergejõustiklane * [[Johannes Kalla]], tõstja ja raskejõustiklane * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Miina Kallas]], jalgpallur * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Toomas Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Marek Kalmus]], kulturist ja jalgrattur * [[Rein Kamarik]], vehkleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Aadu Kana]], korvpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Toomas Kandimaa]], korvpallur * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Anton Kanepi]], poksija * [[Harald Kanepi]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Sigrid Kapanen]], taipoksija * [[Oskar Kaplur]], maadleja * [[Sander Kapper]], jalgpallur * [[Liis Kapten]], triatleet * [[Aleksandr Karavajev]], korvpallur * [[Anu Karavajeva]], võrkpallur * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Oskari Kargu]], jalgrattur * [[Martin Karis]], saalihokimängija * [[Roman Kariste]], poksija * [[Henn Karits]], võrkpallur * [[Nigul Karits]], poksija * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Friedrich Karm]], jalg- ja jääpallur * [[Edmund Karp]], jalgpallur * [[Kenneth Karp]], kabetaja * [[Andra Karpin]], jalgpallur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Kristin Karu]], kergejõustiklane * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Kärt Kaseorg]], jalgpallur * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], tõstja * [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]], veepallur * [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], jalgpallur * [[Ants Kass]], kergejõustiklane * [[Leonhard Kass]], jalgpallur * [[Elmo Kassin]], murdmaasuusataja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Johannes Kaubi]], maadleja * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Vello Kaunismäe]], poksija * [[Valter Kaup]], poksija * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Eerik Kedars]], tennisist * [[Erik Keedus]], korvpallur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Mark-Markos Kehva]], laskesuusataja * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Adam Kelly]], vasaraheitja * [[Aksel Kersna]], tõstja ja kuulitõukaja * [[Silver Kerna]], jäähokimängija * [[Lembit Kesa]], poksija * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Reinhold Kesküll]], kergejõustiklane * [[Felix Kibbermann]], maletaja * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Endel Kiisa]], motosportlane * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Juhan Kikas]], tõstja * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Priidik Kippar]], poksija * [[Marco Kirm]], kergejõustiklane * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Mall Kirsipuu]], ratsutaja * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Robert Kirss]], jalgpallur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Mihkel Kirves]], korvpallur * [[Keio Kits]], jooksja * [[Kristjan Kitsing]], korvpallur * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Andero Kivi]], jalgpallur * [[Ann Marii Kivikas]], kergejõustiklane * [[Arvo Kivikas]], orienteeruja * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Kaur Kivila]], jalgpallur * [[Raul Kivilo]], vibulaskur * [[Liis Kiviloo]], võrkpallur * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Kätlin Kivisild]], purjetaja * [[Vahur Kivisild]], kümnevõistleja * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Kaur Kivistik]], kergejõustiklane * [[Elmar Klaos]], jalgpallur * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Karl Klein]], ujuja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Margus Klementsov]], orienteeruja ja rogainija * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Karel-Sander Kljuzin]], kergejõustiklane ja orienteeruja * [[Aleksander Klumberg]], kergejõustiklane * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Arvo Kohv]], sõudja * [[Peep Koidu]], murdmaasuusataja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Lembit Koik]], veepallur * [[Tiit Koitnurm]], jalgrattur * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Peeter Kokk]], korvpallur * [[Jan Kokla]], jalgpallur * [[Marko Koks]], käsipallur * [[Ivo Kolk]], karateka ja kergejõustiklane * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Edgar Kolmpere]], kergejõustiklane ja jääpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Kaja Komissarov]], ujuja * [[Aivar Kommisaar]], veemotosportlane * [[Robert Kompus]], kergejõustiklane * [[Tiina Kompus]], allveesportlane * [[Artur Konontšuk]], korvpallur * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Tristan Konso]], kümnevõistleja * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Ferdinand Koorits]], poksija * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Lovise Harriette Koppel]], orienteeruja * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Greta Korju]], võistlustantsija * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Elmar Korko]], sõudja ja jääpallur * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Peeter Koval]], mootorrattasportlane * [[Arvo Kraam]], jalgpallur * [[Argos Kracht]], ujuja * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Fjodor Krassikov]], poksija ja suusataja * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Aleksander Kreek]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Theodor Osvald Kreekmaa]], poksija * [[Kristiina Kresmer]], murdmaasuusataja * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Heino Krevald]], korvpallur * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Anatoli Krikun]], korvpallur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Heinrich Kristal]], maadleja * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Uku Renek Kronbergs]], kergejõustiklane * [[Heldur Kroon]], poksija * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Piret Krutob]], allveeujuja * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Heino Kruus]], korvpallur * [[Helgi Kruusa]], sõudja * [[Herman Kruusenberg]], maadleja * [[Jaan Kruusma]], laskesportlane * [[Toomas Krõm]], jalgpallur * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Riko Raimond Kubja]], sõudja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Raul Kudre]], orienteeruja * [[Fred Kudu]], kergejõustiklane * [[Heino Kuivjõgi]], purjetaja * [[Milvi Kuivkaev]], lauatennisist * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Margus Kukk (ujuja)|Margus Kukk]], ujuja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Õilme Kukk]], eesti sõudja ja koroonamängija * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Anna Kula]], purjetaja * [[Jakob Kulbin]], laskesuusataja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Jüri Kull]], murdmaasuusataja * [[Kaia Kulla]], ujuja * [[Ilmar Kullam]], korvpallur * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Gert Kullamäe]], korvpallur * [[Kristian Kullamäe]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Alma Kullerkupp]], kergejõustiklane * [[Karl Kullisaar]], maadleja * [[Peeter Kulm]], ujuja ja veepallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Tanel Kurbas]], korvpallur * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Elgi Kurul]], sõudja * [[Heinrich Kurvet]], poksija * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Martin Kutman]], kergejõustiklane * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Gregor Kuuba]], korvpallur * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Mati Kuulmann]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Roman Kuura]], poksija * [[Ken Kuusk]], jäähokimängija * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Henn Kuuskme]], poksija * [[Aivar Kuusmaa]], korvpallur * [[Kaisa Kuusnõmm]], kulturist * [[Aarne Kõiv]], maadleja * [[Karl Kõiv]], tõstja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Küllo Kõiv]], maadleja * [[Vaike Kõresaar]], kergejõustiklane * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Uku Kõrre]], jalgpallur * [[Mait Käbin]], korvpallur * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Lauri Käi]], ujuja * [[Mattias Käit]], jalgpallur * [[Uno Källe]], jooksja * [[Martin Käos]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Rain Kärner]], korvpallur * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Enn Kääni]], ujuja ja veepallur * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kaido Külaots]], maletaja * [[Susan Külm]], laskesuusataja * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Rudolf Künnapas]], poksija * [[Grete-Lilijane Küppas]], jalgpallur * [[Herbert Kütt]], poksija * [[Johannes Kütt]], kiiruisutaja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Osvald Laan]], maadleja * [[Aleksander Rudolf Laane]], tõstja * [[Rait-Riivo Laane]], korvpallur * [[René Laane]], jõutõstja ja poksija * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Kunnar Laansalu]], vasaraheitja * [[Maario Laansoo]], jalgpallur * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Karl Laas]], kergejõustiklane * [[Martin Laas]], jalgrattur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Ülo Laaspere]], kergejõustiklane * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Mart Laga]], korvpallur * [[Aina Lagus]], sõudja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Arnold Laidva]], poksija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Tormis Laine]], mäesuusataja * [[Toivo Laitamm]], poksija * [[Mark Lajal]], tennisist * [[Mart Lajal]], motosportlane * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Karli Lambot]], rogainija * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]], poksija * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Nataly Langerbaur]], iluuisutaja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Jaan Laos]], sõudja * [[Kristen Lapa]], jalgpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Rauno Laumets]], jooksja * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Helen Laupa]], tennisist * [[Emil Laur]], tennisist * [[Paul Richard Laur]], veemotosportlane * [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]], poksija * [[Leho Laurine]], maletaja * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Vallo Leet]], poksija ja pesapallur * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Uno Leist]], murdmaasuusataja * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Märt Lelle]], sõudja * [[Johannes Lello]], jalgpallur * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Jaan Lember]], kümnevõistleja * [[Nora Lember]], võrkpallur * [[Veiko Lember]], võrkpallur * [[Anneken Lemberg]], rogainija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Laura Lepasalu]], jalgrattur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Tõnu Lepik]], kaugushüppaja * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Tõnno Lepmets]], korvpallur * [[Voldemar Lepperk]], kergejõustiklane ja sõudja * [[Evi Leppik]], sõudja * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Taavet Leppik]], võrkpallur * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Ferdinand Lester]], poksija * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Annely Levandi]], sõudja * [[Arlet Levandi]], iluuisutaja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Mirjam Liimask]], tõkkejooksja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Haldur Liinar]], poksija * [[Aivo Liiv]], ujuja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Aivi Liiv-Kulla]], ujuja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Jaanus Liivak]], korvpallur * [[Kadri Liivak]], iluvõimleja * [[Kalle Liivamägi]], ujuja * [[Aleksander Lilender]], poksija * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Tõnu Lillelaid]], kergejõustiklane, rogainija ja seiklussportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Jaanus Lillepuu]], võrkpallur * [[Robin Limberg]], jalgpallur * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Alari Lindmäe]], lauatennisist * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Henno Linn]], võrkpallur * [[Sander Linnus]], triatleet ja orienteeruja * [[Marko Lipp]], jalgpallur * [[Karl Johan Lips]], korvpallur * [[Valdo Lips]], korvpallur * [[Jaak Lipso]], korvpallur * [[Li Lirisman]], karateka * [[Oleg Ljadov]], jalgrattur ja triatleet * [[Erhard Loit]], poksija * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Meelis Loit]], vehkleja * [[Priit Lokutšievski]], korvpallur * [[Pavel Londak]], jalgpallur * [[Katrin Loo]], jalgpallur * [[Martin Loo]], jalgrattur * [[Rudolf Loo]], maadleja * [[Johannes Looaru]], maadleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Grigori Loorand]], poksija * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Arvo Loorits]], jalgrattur, suusataja ja sõudja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Dominik Lopuhhin]], laskesuusataja * [[Jürgen Lorenz]], jalgpallur * [[Hillar Loskit]], poksija * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Jüri Lossmann]], pikamaajooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Arnold Luhaäär]], tõstja * [[Olaf Luiga]], tõstja * [[Helmuth Luik]], maletaja * [[Juhan Luik]], mäesuusataja * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Margus Luik]], käija * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Jan Lukats]], jäähokimängija * [[Marco Lukka]], jalgpallur * [[Tiit Luman]], automudelisportlane * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Erm Lund]], tõstja * [[Liisa-Maria Lusti]], mitmevõistleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Toivo Luts]], poksija * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Janika Lõiv]], jalgrattur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Villem Lüüs]], kabetaja * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Alfred Maasik]], kergejõustiklane * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Tiit Madalvee]], maadleja * [[Merike Madar]], kulturist * [[Alla Madisson]], allveesportlane * [[Reimo Madissoo]], jalgpallur * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Meelis Maiste]], sulgpallur * [[Erik Makke]], korvpallur * [[Kristjan Makke]], korvpallur * [[Ülo Mallene]], kergejõustiklane * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Karl Malve]], poksija * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Juhan Mandre]], kergejõustiklane * [[Siim Mandre]], maletaja ja poksija * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Kristo Mangelsoo]], korvpallur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Kalev Margus]], sõudja * [[Herol Marjak]], ujuja * [[Mati Mark]], laskesportlane * [[Reno Mark]], jalgpallur * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Mart Markus]], kiiruisutaja * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Roman Martõnenko]], iluuisutaja * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Juho Matsalu]], jalgpallur * [[Martin Matsi]], poksija * [[Peeter Matsov]], poksija * [[Ain Matvere]], sulgpallur * [[Eve-Mai Maurer]], ujuja * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Triin-Karoliina McGonigle]], ujuja * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Rihard Meesit]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Toni Meijel]], ujuja * [[Tõnu Meijel]], ujuja ja viievõistleja * [[Johan Meimer]], kergejõustiklane * [[Lea Meller]], sumomaadleja * [[Argo Meresaar]], võrkpallur * [[Juta Meri]], korvpallur * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Enn Meriväli]], laskur * [[Hardi Mets]], autosportlane ja purjetaja * [[Karol Mets]], jalgpallur * [[Mihkel Mets]], karateka * [[Udo Mets]], autosportlane ja lauatennisist * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Vello Metsis]], poksija * [[Väino Metsis]], poksija * [[Margus Metstak]], korvpallur * [[Kaupo Metsur]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Juhan Mettis]], judoka * [[Mihkel Migasto]], poksija * [[Madis Mihkels]], jalgrattur * [[Markus Miiter]], jalgpallur * [[Jakob Miil]], tõstja ja maadleja * [[Mairo Miil]], jalgpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Elmar Mike]], poksija * [[Maarija Mikiver]], jalgpallur * [[Gunnar Mikk]], korv- ja võrkpallur * [[Eliise Mikomägi]], jõutõstja * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Martin Miller]], jalgpallur * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Aleksander Mitt]], kiiruisutaja * [[Enrico-Egon Mitt]], mäesuusataja * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Johannes Moor]], motosportlane * [[Aino Moorlat]], jalgrattur * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Allika Inkeri Moser]], teivashüppaja * [[Selma Multer]], korvpallur * [[Janne Mumme]], kabetaja * [[Peeter Munitsõn]], sulgpallur * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Mehis Muru]], orienteeruja * [[Olvi Murumets]], kergejõustiklane * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Raiko Mutle]], jalgpallur * [[Guido Muttikas]], ujuja * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Vally Mõistlik]], korvpallur * [[Julija Mõnnakmäe]], võrkpallur * [[Erich Mõtlik]], ujuja ja veepallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Ain Mõttus]], maadleja * [[Arvo Mõttus]], maadleja * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Janar Mägi]], käsipallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Voldemar Mägi]], maadleja * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Miko Mälberg]], ujuja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Kalle Männama]], jalgrattur * [[Silver Mäoma]], jalgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Conrad Mölder]], jäähokimängija * [[Janika Mölder]], iluvõimleja * [[Markus Mölder]], tennisist * [[Marleen Mülla]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Mihkel Müller]], maadleja * [[Peeter Mürk]], tõstja * [[Valter Mürk]], poksija * [[Martin Müürsepp]], korvpallur == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Virge Naeris]], kergejõustiklane * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Gerlin Naisson]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Ingrid Neel]], tennisist * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Leopold Neeme]], poksija * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Martin Neerot]], sõudja * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Tiiu Neiland]], tennisist * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Lembit Nelke]], käsipallur * [[Harri Neppi]], tennisist * [[Artur Neuman-Tarimäe]], jalgpallur * [[Kelly Nevolihhin]], pikamaajooksja * [[Meinhard Niglas]], maadleja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Hugo Nigol]], jääpurjetaja * [[Heiko Niidas]], korvpallur * [[Herbert Niiler]], korvpallur * [[Jaan Niinep]], laskur * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Johannes Niks]], jalgpallur * [[Aarne Nirk]], kergejõustiklane * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Jüri Nisumaa]], maadleja * [[Martin Noodla]], käsipallur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Aivo Noormets]], kergejõustiklane * [[Marek Noormets]], korvpallur * [[Voldemar Noormägi]], tõstja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Tiiu Nurmberg]], mäesuusataja * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Laura Nuudi-Da Silva]], ujuja * [[Kristi Nõlvak]], võrkpallur * [[Kusti Nõlvak]], rannavõrkpallur * [[Brett Nõmm]], korvpallur * [[Karl-Romet Nõmm]], jalgpallur * [[Ott Nõmm]], jalgpallur * [[Reigo Nõmm]], korvpallur * [[Aare Nõmme]], poksija * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Oliver Ojakäär]], tennisist * [[Grete Ojala]], jalgpallur * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Artur Ojaste]], poksija * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Annely Ojastu]], kergejõustiklane ja invasportlane * [[Eino Ojastu]], kergejõustiklane * [[Linda Ojastu]], kergejõustiklane * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Arved Oksaar]], jooksja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Grete Olde]], maletaja * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Margareth Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Gert Olesk]], jalgpallur * [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]], laskesportlane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Ervin Ollik]], jalgpallur * [[Ülo Ollis]], jalgpallur * [[Sten Olmre]], korvpallur * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Karl Oole]], poksija ja tõstja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Oliver Orav]], võrkpallur * [[Saara Orav]], tennisist * [[Vello Orav]], laskesportlane * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja * [[Anatoli Org]], ujuja * [[Karl Orren]], jalgpallur * [[Jüri Otsmaa]], kergejõustiklane * [[Miia Ott]], kergejõustiklane * [[Rein Ottoson]], purjesportlane == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aarne Paal]], sõudja * [[Aino Paal]], suusataja * [[Heinrich Paal]], jalg- ja jääpallur * [[Rudolf Paal]], jalgpallur * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Merilin Paalo]], võrkpallur * [[Sten-Egert Paap]], jalgpallur * [[Martin Paasoja]], korvpallur * [[Ain Paavo]], tõstja ja kulturist * [[Matti Paavo]], laskesuusataja * [[Marko Pachel]], ujuja * [[Raiko Pachel]], ujuja * [[Martin Padar]], judoka * [[Enri Pahapill]], kümnevõistleja * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Tiit Pahapill]], kõrgushüppaja * [[Enna Paikre]], iluvõimleja ja kergejõustiklane * [[Signe Paisjärv]], lauatennisist * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Karl Pajumäe]], maadleja * [[Märten Pajunurm]], jalgpallur * [[Rein Pajur]], poksija * [[Aino-Eliise Pajusalu]], sõudja * [[Kaisa Pajusalu]], sõudja * [[Raimo Pajusalu]], võrkpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Ando Palginõmm]], kergejõustiklane * [[Katre Sofia Palm]], mitmevõistleja * [[Valter Palm]], poksija * [[Uno Palu]], kergejõustiklane * Sten Palu, kergejõustiklane * [[Kevor Palumets]], jalgpallur * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Hannula-Katrin Pandis]], orienteeruja * [[Ingmar Krister Paplavskis]], jalgpallur * [[Egon Parbo]], jalg- ja korvpallur * [[Enn Parbo]], korvpallur * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Jaak Parmas]], tennisist * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Salme Parming]], iluvõimleja * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Kaija Parve]], laskesuusataja * [[Martti Parve]], laskesuusataja ja orienteeruja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Raivo Peetsmann]], veemotosportlane * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Rauno Pehka]], korvpallur * [[Triin Peips]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Nette Peit]], võrkpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Liis Pello]], jalgpallur * [[Kalev Pensa]], tõstja * [[Juku Pent]], suusataja * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Sten Perillus]], võrkpallur * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija * [[Andres Petrov]], snuukrimängija * [[Niina Petrõkina]], iluuisutaja * [[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Mats Piho]], suusahüppaja * [[Raigo Piho]], eesti lohesurfar, endine karateka ja kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Linda Piiper]], kabetaja * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Uno Piir]], jalgpallur * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Eugen Piisang]], kergejõustiklane * [[August Pikker]], maadleja * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Ahto Pilisner]], sõudja * [[Aado Pind]], sõudja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Ain Pinnonen]], käsipallur * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Kalju Pitksar]], maletaja * [[Martin Plaser]], maadleja * [[Tarvo Ploom]], motosportlane * [[Otto Pohla]], maadleja * [[Õnne Pollisinski]], ujuja ja allveesportlane * [[Albert Poom]], poksija * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Ahmed Porkveli]], käsipallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Johan Possul]], maadleja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Helmut Praks]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Endel Press]], ujuja ja veepallur * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Aivar Priidel]], jalgpallur * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Mariel Merlii Pulles]], murdmaasuusataja * [[Raimund Pundi]], võrkpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Eino Puri]], jalgpallur * [[Oliver Puri]], kergejõustiklane ja maadleja * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Toomas Putmaker]], autosportlane * [[Helmut Puur]], maadleja * [[Alfred Puusaag]], tõstja * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Ingrid Puusta]], purjesportlane * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Raimond Põder]], jalgpallur * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Tiina Põldmaa-Talv]], võrkpallur * [[Kristofer Põldme]], jalgpallur * [[Endel Põldsalu]], tõstja ja jõutõstja * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Aalo Põvvat]], maletaja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Hubert Pärnakivi]], kergejõustiklane * [[Reena Pärnat]], vibulaskur * [[Georg Pärnpuu]], lauatennisist * [[Marko Pärnpuu]], jalgpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Armi Pärt]], käsipallur * [[Tõnu Pääsuke]], laskesuusataja * [[Johannes Pürn]], kergejõustiklane * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Pille Raadik]], jalgpallur * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Kaljo Raag]], tõstja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Helmut Raamat]], kergejõustiklane * [[Kerttu Rahe]], karateka * [[Ilse Rahnel]], kergejõustiklane * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Ülo Raidma]], võrkpallur * [[Erich Raidvee]], poksija * [[Sander Raieste]], korvpallur * [[Robin-Christopher Raimo]], lumelaudur * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Arvi Raja]], sõudja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Ülo Rammo]], poksija * [[Ellen Rand]], sõudja * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Tõnis Randala]], korvpallur * [[Jüri Randla]], mootorrattasportlane * [[Rein Randlane]], karateka * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Jüri Randviir]], maletaja * [[Maari Randväli]], ujuja * [[Valdu Rannaleet]], purilendur * [[Raul Rannaveer]], ujuja * [[Heiko Rannula]], korvpallur * [[Toomas Rapp]], sõudja * [[Ahto Raska]], maadleja * [[Andres Raska]], kergejõustiklane * [[Liina Raska]], ujuja * [[Gregor Rasva]], triatleet * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Priit Raud]], lauatennisist * [[Kalju Raudjalg]], poksija * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Pavo Raudsepp]], murdmaasuusataja * [[Raimo Raudsepp]], triatleet * [[Art Raudva]], veemootorisportlane * [[Ago Rebane]], purjetaja * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Lembit Rebane]], korvpallur * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Katrin Rehemaa]], kergejõustiklane * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Elmar Reiman]], kergejõustiklane * [[Julius Reinans]], jalgpallur * [[Aleksander Reino]], poksija * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Harald Reinvald]], poksija * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Edgar Remmel]], lauatennisist * [[Vambola Remmel]], kergejõustiklane * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Enn Riisalu]], poksija * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Joonas Riismaa]], korvpallur * [[Mait Riisman]], veepallur * [[Jorgen Rikberg]], korvpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Arvo Rist]], kabetaja * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Raivo Rist]], kabetaja * [[Taivo Rist]], kabetaja * [[Ranet Ristikivi]], jalgpallur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Leelo Rivis]], käsipallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Aino Roht]], aerutaja ja sõudja * [[Hillar Rohtaru]], võrkpallur * [[Johan Rohtla]], ujuja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Meelis Rooba]], jalgpallur * [[Robert Rooba]], jäähokimängija * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Voldemar Roolaan]], maadleja * [[Boris Roolaid]], ujuja * [[Egon Roolaid]], ujuja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Henri Roos]], murdmaasuusataja * [[Riivo Roose]], orienteeruja ja rogainija * [[Rasmus Roosleht]], kümnevõistleja * [[Sulev Roosma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Salme Rootare]], maletaja * [[Vidrik Rootare]], maletaja * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Ilmar Rootsi]], jooksja * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Inna Rose]], laskur * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Märt Rosenthal]], korvpallur * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Ernst Rull]], laskur * [[Arp Rullingo]], kergejõustiklane * [[Indrek Rumma]], korvpallur * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Raivo Russmann]], viievõistleja * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Marie Ruumet]], taipoksija * [[Maido Ruusmann]], mootorisportlane * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Aivar Räni]], vasaraheitja * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Artur Rättel]], jalgpallur * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Helmuth Räästas]], jalgpallur * [[Alfred Röding]], poksija * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist * [[Henri Rüütli]], jalgpallur == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Oskar Saag]], poksija * [[Kristo Saage]], korvpallur * [[Berit Saar]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Alex Saaremaa]], võrkpallur * [[Rivo Saaremäe]], lauatennisist * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Henn Saarmann]], maletaja * [[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Kaido Saks]], korvpallur * [[Kairi Saks]], sulgpallur * [[Ivo Saksakulm]], korvpallur * [[Raivo Saldre]], viievõistleja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Jaak Salumets]], korvpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Ago Samoson]], orienteeruja * [[Aleksander Sannik]], maadleja * [[Arvi Sapas]], motosportlane * [[Taivo Sapas]], auto- ja motosportlane * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Eneli Sarv]], jalgpallur * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maarja Saulep]], jalgpallur * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Jaak Savvi]], ujuja * [[Alfred Schmidt]], tõstja * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Jüri Schmidt]], kergejõustiklane, suusataja ja orienteeruja * [[Aleksander Schneider]], tõstja ja maadleja * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Kristin Seier]], sõudja * [[Georg Seim]], tõstja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Aleksandr Selevko]], iluuisutaja * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Märt Sepik]], korvpallur * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Markkus Seppik]], jalgpallur * [[Rocco Robert Shein]], jalgpallur * [[Viktor Sieger]], jalgpallur * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Morten Siht]], pikamaajooksja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Kristo Siimer]], laskesuusataja * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Jüri Sikkut]], maadleja * [[August Martin Silber]], jalgpallur * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Heino Sild]], kergejõustiklane, kuulitõukaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Joonas Sild]], jalgpallur * [[Rita Sild]], korvpallur * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Ramol Sillamaa]], jalgpallur * [[Annika Sillaots]], jalgpallur * [[Ester Sillaste]], ujuja * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Juhan Simovart]], viievõistleja * [[Sander Sinilaid]], jalgpallur * [[Vlasi Sinjavski]], jalgpallur * [[Kersti Sirel]], korvpallur * [[Janis Sirelpuu]], võrkpallur * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Johann Sirmann]], tõstja * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Janar Soo]], korvpallur * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Hannes Soomer]], mootorrattasportlane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Marti Soosaar]], kergejõustiklane * [[Martti Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Peet Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Kustav Soosild]], poksija * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Stefan Sorokin]], vigursuusataja * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Rein Stint]], autosportlane * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Getriin Strigin]], jalgpallur * [[Arvo Strikholm]], sõudja * [[Ivar Stukolkin]], ujuja * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Edgar-Theodor Susi]], kiiruisutaja, jalgrattur ja laskur * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Alo Suurna]], korvpallur * [[Kasper Suurorg]], korvpallur * [[Oliver Suurorg]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Tanel Suurväli]], ujuja * [[Toomas Suurväli]], kergejõustiklane * [[Andres Sõber]], korvpallur * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Peep Sõber]], laskesportlane * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Voldemar Särak]], murdmaasuusataja * [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija * [[Boris Sülluste]], maadleja == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Rene Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Margret Zimmermann]], orienteeruja * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Dārta Zunte]], skeletonisõitja * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Mati Tabur]], jalgrattur * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Valdo Tali]], poksija * [[Johan Talihärm]], laskesuusataja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Johannes Talmre]], kergejõustiklane * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Evelin Talts]], jooksja * [[Jaan Talts]], tõstja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Urmas Talve]], poksija * [[Peep Talving]], vehkleja * [[Ernst Tamberg]], poksija * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], tõstja * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Reimo Tamm]], korvpallur * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Piibe Tammemäe]], orienteeruja * [[Timmo Tammemäe]], orienteeruja * [[Harald Tammer]], atleet ja jõutõstja * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Eeri Tammik]], sõudja * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Aleksei Tammiste]], korvpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Hardo Tann]], poksija * [[Toomas Tarm]], maratonijooksja * [[Aadu Tarmak]], kergejõustiklane * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Sulev Tarros]], tõstja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Evald Tasane]], sõudja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Matthias Tass]], korvpallur * [[Kristin Tattar]], murdmaasuusataja ja kettagolfimängija * [[Imre Taveter]], purjetaja * [[Peep Teder]], korvpallur * [[Ruubert Teder]], kahevõistleja * [[Alfred Teearu]], maadleja ja poksija * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], autosportlane * [[Harry Teeveer]], poksija * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Tanel Tein]], korvpallur * [[Rubin Teitelbaum]], tõstja * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Vladimir Tell]], jalgpallur * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Timo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Artemi Tepp]], poksija * [[Elmar Tepp]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Tiia Teppan]], suusataja * [[Vahur Teppan]], murdmaasuusataja * [[Maris Terno]], orienteeruja ja rogainija * [[Aksel Teär]], kabetaja * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Rudolf Tihane]], tõstja * [[Raimond Tiidermann]], jalgpallur * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Heino Tiik]], kergejõustiklane * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Mart Tiisaar]], rannavõrkpallur * [[Ronaldo Tiismaa]], jalgpallur * [[Julius Tiisväli]], kergejõustiklane * [[Edgar Tiits]], veemotosportlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Mihkel Tiks]], korvpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Toomas Tiru]], kahevõistleja * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Ene Tohv]], sõudja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Kert Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Hugo Toom]], korvpallur * [[Karl Toom]], käsipallur * [[Mait Toom]], jalgpallur * [[Merily Toom]], jalgpallur * [[Alari Toome]], sõudja * [[Joosep Toome]], korvpallur * [[Marek Toome]], autosportlane ja rallisõitja * [[Toomas Toome]], mootorrattasportlane * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Taaniel Tooming]], orienteeruja * [[Arvi Toominga]], kabetaja * [[Aivar Toomiste]], korvpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Adalbert Toots]], maadleja * [[Heiki Toots]], maadleja * [[Valdur Topaasia]], tennisist * [[Hans Torim]], kergejõustiklane * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Arnold Torpel]], poksija * [[Aleksander Transtok]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Uno Trei]], kergejõustiklane * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Jan Treier]] laskesuusataja * [[Kaspar Treier]], korvpallur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Veronika Triisa]], kuulitõukaja * [[Ingeborg Trofimova]], kiiruisutaja ja hakgrattur * [[Ivar Troost]], tennisist * [[Arnold Trummer]], võrk- ja korvpallur * [[Egle Trump]], sõudja * [[Tiina Trutsi]], jalgpallur * [[Bernhard Truuberg]], poksija * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Julia Trynova]], vehkleja * [[Alik Tseiko]], maadleja ja vabavõitleja * [[Monika Tsõganova]], maletaja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Aleksander Tulk]], allveesportlane * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Toomas Turb]], kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja ning murdmaajooksja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Laine Turja]], kergejõustiklane * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Indrek Tustit]], kergejõustiklane * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane * [[Heldur Tuulemäe]], kergejõustiklane * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Kalev Tõll]], veemootorisportlane * [[Toomas Tõnise]], viievõistleja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Gunnar Tõnning]], ujuja * [[Uno Tõnnus]], eesti ujuja, veepallur ja lauatennisist * [[Feliks Tõnuri]], tennisist * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Erko Jonne Tõugjas]], jalgpallur * [[Tagne Tähe]], laskesuusataja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Tristan Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Rein Tölp]], kergejõustiklane * [[Ülo Tölp]], sõudja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Rain Tölpus]], jalgpallur * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Heldur Tüüts]], kergejõustiklane * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Reginald Uba]], kergejõustiklane (keskmaajooksja) * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Aivo Udras]], laskesuusataja * [[Grete Udras]], kõrgushüppaja * [[Valdek Udris]], mägimatkaja, mäesuusataja ja lumelaudur * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Olavi Ulm]], jalgrattur ja autosportlane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Erki Urvik]], korvpallur * [[Olga Usar]], kergejõustiklane * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Andrus Utsar]], tõstja * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Eugen Uuemaa]], kergejõustiklane * [[Margo Uusorg]], kergejõustiklane * [[Mia Mireia Uusorg]], kergejõustiklane * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane * [[Arno Uutma]], kabetaja == V == * [[Vello Vaaderpass]], mootorrattasportlane * [[Stefan Vaaks]], korvpallur * [[Kristo Enn Vaga]], võidusõidurattur * [[Kaimar Vagul]], suusahüppaja * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Gustav Vahar]], maadleja * [[Andreas Vaher]], jalgpallur * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Lembit Vaher]], eesti automudelisportlane * [[Maret Vaher]], orienteeruja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Janis Vahter]], korvpallur * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Kaija Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Oskar Vahtra]], poksija * [[Vahur Vahtramäe]], jalgpallur * [[Häli Vahula]], võrkpallur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Kristo Vaikmaa]], kettagolfar * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Georg Vain]], jalgpallur * [[Betti Vainküla]], purjetaja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Joonas Vaino]], korvpallur * [[Hendrik Vainu]], jalgpallur * [[Lea Vakra]], kergejõustiklane * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Richard Valdov]], jalgpallur * [[Robert Valge]], korvpallur * [[Heldur Valgmäe]], maletaja * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Marina Vallik]], ujuja * [[Virgo Vallik]], jalgpallur * [[Manivald Vallikivi]], kergejõustiklane * [[Henn Vallimäe]], kergejõustiklane * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Karl Andre Vallner]], jalgpallur * [[Mikk Valtna]], jalgpallur ja korvpallur * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Eduard Vanaaseme]], tõstja * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Tõnis Vanna]], jalgpallur * [[Indrek Varblane]], korvpallur * [[Mihkel Varblane]], võrkpallur * [[Kert Varik]], motokrossisõitja * [[Tony Varjund]], jalgpallur * [[Alar Varrak]], korvpallur * [[Ülo Varul]], korvpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Jaan Veanes]], epeevehkleja * [[Artur Veborn]], suusataja * [[Enrico Veensalu]], jalgpallur * [[Jaanus Veensalu]], jalgpallur * [[Robert Veering]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Henri Veesaar]], korvpallur * [[Erich Veetõusme]], kesk- ja pikamaajooksja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Arnold Voldemar Veiss]], kergejõustiklane * [[Oskar Veldemann]], eesti motosportlane, purilendur ja suusahüppaja * [[Taavi Vellemaa]], jalgpallur * [[Mihail Velsvebel]], kergejõustiklane * [[Hanno Velt]], mootorrattasportlane * [[Kent-Kaarel Vene]], korvpallur * [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]], korvpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Kreete Verlin]], kergejõustiklane * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Viljar Veski]], korvpallur * [[Heino Veskila]], korvpallur * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vetkal]], jalgpallur * [[Mare Vierland]], ujuja * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Martin Viiask]], korvpallur * [[Robert Viiber]], võrkpallur * [[Terje Viidebaum]], ujuja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Jüri Viigipuu]], korvpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Raul Viik]], autosportlane * [[Karmen Viikmaa]], maletaja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Margit Viilep]], ujuja * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Hans-Davis Viirmaa]], jalgpallur ja jäähokimängija * [[Margit Viirmaa]], korvpallur * [[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja * [[Alar Viitmaa]], orienteeruja * [[Marcus Viks]], sõudja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Ralf Viksten]], eesti korv- ja võrkpallur * [[Maksim Vilde]], poksija * [[Martin Vilismäe]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Leonhard Viljus]], laskur * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Heldur Villemson]], maadleja * [[Johannes Villemson]], kergejõustiklane ja kiiruisutaja * [[Raido Villers]], korvpallur * [[Sten Villmann]], sõudja * [[Mathias Villota]], jalgpallur * [[Mati Villsaar]], sõudja * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Lembit Virkus]], kergejõustiklane * [[Nikolai Viru]], laskesportlane * [[Andres Virumann]], veemotosportlane * [[Tanel Visnap]], kergejõustiklane * [[Indrek Visnapuu]], korvpallur * [[Milvi Visnapuu]], käsipallur * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Maret-Mai Višnjova]], korvpallur * [[Eduard Voitra]], purilendur ja motosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Jüri Voodla]], suusataja * [[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujuja, allveesportlane ja ujumistreener * [[Riina Voolpriit]], iluvõimleja * [[Endel Vooremaa]], jääpurjetaja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Uno Vunk]], poksija * [[Tõnu Võimula]], maadleja * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Madis Võrk]], poksija * [[Johannes Võrno]], laskur * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Lauri Väinsalu]], purjesportlane * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Hugo-Eugen Väli]], jalgpallur * [[Voldemar Väli]], maadleja * [[Henri Välja]], jalgpallur * [[Ants Vändrik]], korvpallur * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Jan Õun]], jalgpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Toivo Õunap]], kolmikhüppaja ja kümnevõistleja * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == *[[Ardo Ärmpalu]], korvpallur *[[Eevald Äärma]], teivashüppaja == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] 8554y4kpsdjc7fo7qxyfkzvswgimg4s Emporis Skyscraper Award 0 352827 7241322 6600305 2026-09-25T02:49:36Z Kruusamägi 1530 seda pilti enam pole 7241322 wikitext text/x-wiki '''Emporis Skyscraper Award''' ('Emporise pilvelõhkujate auhind') on kinnisvarainfot koguva ettevõtte [[Emporis]] [[Arhitektuur|arhitektuuriauhind]], mida antakse välja alates [[2000]]. aastast. Kuni 2000. aastani oli auhind tuntud nimega Skyscrapers.com Award. Auhinnaga tunnustatakse väljapaistvaid saavutusi kõrghoonete disaini ja funktsionaalsuse alal. Auhinnale kandideerimiseks peab hoone olema valminud auhinna kätteandmise eelsel aastal ning olema vähemalt 100 meetri kõrgune. Võitjad kuulutatakse välja järgneva aasta jaanuaris ning auhinnad antakse üle kevadel või suvel. Nominendid ja võitjad valitakse Emporise toimetajate poolt, kelleks on arhitektuurieksperdid kogu maailmast. Kümne sõelalejäänu seast valitakse esimese, teise ja kolmanda koha saaja. == Emporis Skyscraperi auhinna laureaadid == {| class="wikitable" |- bgcolor="#efefef" !rowspan=2| Aasta !colspan=3 | I koht !colspan=3 width="200px"| II koht !colspan=3 width="200px"| III koht |- !width="200px" colspan=2| Hoone !width="120px"|Linn !width="200px" colspan=2| Hoone !width="120px"|Linn !width="200px" colspan=2| Hoone !width="120px"|Linn |- ! [[2000]] | [[Sofitel New York Hotel]] | [[Pilt:Sofitel New York2.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[New York]] | align="center" |– | align="center" |– | align="center" |– | align="center" |– | align="center" |– | align="center" |– |- ! [[2001]] | [[One Wall Centre]] | [[Pilt:Onewallcentre.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Kanada}}, [[Vancouver]] | [[Millennium Point (New York City)|Millennium Point]] | [[Pilt:Ritz Carlton Hotel Battery Park (3435247781).jpg|100px]] | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[New York City|New York]] | [[Plaza 66]] | [[Pilt:Plaza 66 2008.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Hiina}}, [[Shanghai]] |- ! [[2002]] | [[Kingdom Centre]] | | {{Pisilipp|Saudi Araabia}}, [[Ar-Riyāḑ]] | [[Post Tower]] | [[Pilt:Post Tower Bonn 2009-06-25.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Saksamaa}}, [[Bonn]] | [[111 Huntington Avenue]] | [[Pilt:111HuntingtonBoston.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[Boston]] |- ! [[2003]] | [[30 St Mary Axe]] | [[Pilt:SwissReHQ.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Suurbritannia}}, [[London]] | [[Highcliff]] | [[Pilt:Highcliff 13 January 2007.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Hongkong}} [[Hongkong]] | [[Skybridge, Chicago|Skybridge]] | [[Pilt:Skybridge-Chicago.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[Chicago]] |- ! [[2004]] | [[Taipei 101]] | [[Pilt:Taipei 101 2009 amk-EditMylius.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Taiwan}}, [[Taipei]] | [[Torre Agbar]] | [[Pilt:Torre Agbar - Barcelona, Spain - Jan 2007.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Hispaania}}, [[Barcelona]] | [[World Tower]] | [[Pilt:World tower, Sydney.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Austraalia}}, [[Sydney]] |- ! [[2005]] | [[Turning Torso]] | [[Pilt:Turning Torso 2.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Rootsi}}, [[Malmö]] | [[Q1 (hoone)|Q1]] | [[Pilt:Q1 Gold Coast.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Austraalia}}, [[Gold Coast]] | [[Montevideo Tower]] | [[Pilt:Rotterdam montevideotoren.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Holland}}, [[Rotterdam]] |- ! [[2006]] | [[Hearst Tower (New York City)|Hearst Tower]] | [[Pilt:Hearstowernyc.JPG|100px]] | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[New York]] | [[The Wave (pilvelõhkuja)|The Wave]] | [[Pilt:The Wave Apartments, Gold Coast, QLD, AU.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Austraalia}}, [[Gold Coast]] | [[Eureka Tower]] | [[Pilt:Eureka Tower, Melbourne - Nov 2008.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Austraalia}}, [[Melbourne]] |- ! [[2007]] | [[Het Strijkijzer]] | [[Pilt:Het Strijkijzer The Hague cropped.JPG|100px]] | {{Pisilipp|Holland}}, [[Haag]] | [[Newton Suites]] | [[Pilt:Newton Suites.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Singapur}}, [[Singapur]] | [[Ontario Tower]] | [[Pilt:Ontario Tower, London.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Suurbritannia}}, [[London]] |- ! [[2008]] | [[Mode Gakuen Cocoon Tower]] | [[Pilt:Cocoontower.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Jaapan}}, [[Tokyo]] | [[Boutique Monaco]] | align="center" |– | {{Pisilipp|Lõuna-Korea}}, [[Seoul]] | [[Shanghai World Financial Center]] | [[Pilt:SWFC Jul08.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Hiina}}, [[Shanghai]] |- ! [[2009]] | [[Aqua (pilvelõhkuja)|Aqua]] | [[Pilt:AquaChicago071209.JPG|100px]] | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[Chicago]] | [[O-14 (Dubai)|O-14]] | align="center" |– | {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}, [[Dubai]] | [[The Met (pilvelõhkuja)|The Met]] | [[Pilt:The Met.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Tai}}, [[Bangkok]] |- ! [[2010]] | [[Hotel Porta Fira]] | [[Pilt:Barcelona 2010 August 005 Hotel.JPG|100px]] | {{Pisilipp|Hispaania}}, [[Barcelona]] | [[Burj Khalīfah]] | align="center" |–<!-- [[Pilt:Burj Khalifa building.jpg|100px]]--> | {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}, [[Dubai]] | [[CMA CGM Tower|Tour CMA CGM]] | | {{Pisilipp|Prantsusmaa}}, [[Marseille]] |- ! [[2011]] | [[8 Spruce Street]] | [[Pilt:Beekman Tower fr BB jeh.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[New York]] | [[Al-Ḩamrā' torn]] | | {{Pisilipp|Kuveit}}, [[Al-Kuwayt]] | [[Etihad Towers]] | align="center" |–<!-- [[Pilt:EtihadTowers, Abu Dhabi, November 2012.jpg|100px]]--> | {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}, [[Abu Dhabi]] |- ! [[2012]] | [[Absolute World|Absolute World Towers]] | [[Pilt:AbsoluteWorld070915a.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Kanada}}, [[Mississauga]] | [[Al Bahr Towers]] | align="center" |– | {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}, [[Abu Dhabi]] | [[Burj Qatar]] | align="center" |– | {{Pisilipp|Qatar}}, [[Doha]] |- ! [[2013]] | [[The Shard]] | [[Pilt:London 01 2013 the Shard London Bridge 5205.JPG|100px]] | {{Pisilipp|Suurbritannia}}, [[London]] | [[DC Towers|DC Tower 1]] | [[Pilt:DC Tower 1 Vienna from SSW on 2013-09-24 perspective controlled.png|100px]] | {{Pisilipp|Austria}}, [[Viin]] | [[Sheraton Huzhou Hot Spring Resort]] | [[Pilt:Starwoodhotels_in_Huzhou.jpg|200px]] | {{Pisilipp|Hiina}}, [[Huzhou]] |- ! [[2014]] | [[Wangjing SOHO]] | [[Pilt:Wangjing Soho by Zaha Hadid.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Hiina}}, [[Peking]] | [[Bosco Verticale]] | | {{Pisilipp|Itaalia}}, [[Milano]] | [[Tour D2]] | | {{Pisilipp|Prantsusmaa}}, [[Courbevoie]] |- ! [[2015]] | [[Shanghai Tower]] | [[Pilt:Shanghai Tower 2015.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Hiina}}, [[Shanghai]] | [[Evolution Tower]] | [[Pilt:Moscow International Business Center A 02.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Venemaa}}, [[Moskva]] | [[CityLife_(Milan)#Il_Dritto_.2F_The_Straight_One_.2F_Allianz_Tower|Il Dritto]] | | {{Pisilipp|Itaalia}}, [[Milano]] |- ! [[2016]] | [[VIA 57 West]] | [[Pilt:VIA 57 West - exterior.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[New York]] | [[Torre Reforma]] | [[Pilt:Torre Reforma1707.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Mehhiko}}, [[México]] | [[Oasia Hotel Downtown]] | | {{Pisilipp|Singapur}}, Singapur |- ! [[2017]] | [[Lotte World Tower]] | [[File:Lotte World Tower from Seongsu Bridge.jpg|100px]] | {{Pisilipp|Lõuna-Korea}}, [[Seoul]] | [[Generali Tower]] | [[File:Torre Hadid.png|100px]] | {{Pisilipp|Itaalia}}, [[Milano]] | [[150 North Riverside]] | | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} [[Chicago]] |- ! [[2018]] | [[MGM Cotai]] | [[File:MC 澳門 Macau 路氹城 Cotai 澳門美獅美高梅 MGM Cotai hotel 商場 shopping mall lobby morning March 2019 SSG 02.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Macau}}, [[Macau]] | [[Tour La Marseillaise]] | | {{PisiLipp|Prantsusmaa}}, [[Marseille]] | [[The Scalpel|52 Lime Street (The Scalpel)]] | [[File:The Scalpel, August 2018.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Suurbritannia}}, [[London]] |- ! [[2019]] | [[Lakhta Center]] | [[File:Das Lachta Zentr- Лахта Центр 2H1A5980WI.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Venemaa}}, [[Saint Petersburg]] | [[Leeza SOHO]] | [[File:Leeza SOHO.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Hiina}}, [[Peking]] | [[35 Hudson Yards]] | [[File:Hudson Yards Plaza March 2019 09.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[New York City]] |- ! [[2020]] | [[Crown Sydney]] | [[File:Crown Sydney from Millers Point, NSW, May 2021, 02.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Austraalia}}, [[Sydney]] | [[Telus Sky]] | [[File:Telus Sky May.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Kanada}}, [[Calgary]] | [[One Vanderbilt]] | [[File:One Vanderbilt April 2021.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[New York]] |- ! [[2021]] | [[Valley Amsterdam]] | [[File:The Valley complex in Amsterdam under construction.jpg|100px]] | {{PisiLipp|Holland}}, [[Amsterdam]] | [[111 West 57th Street]] | [[File:111 West 57th Street (4to3).jpg|100px]] | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}, [[New York]] | [[NV Tower]] | | {{PisiLipp|Bulgaaria}}, [[Sofia]] |- |} == Välislingid == *[http://www.emporis.com/awards Auhinnasaajad Emporise kodulehel] [[Kategooria:Arhitektuuriauhinnad]] <!-- [[Category:Architecture awards]] --> [[Kategooria:Pilvelõhkujad| Loend]] 9rn50alun2eq8ebokoc3al7yl70mak0 Kasutaja:Neptuunium 2 355027 7241464 7162351 2026-09-25T08:23:28Z Neptuunium 58653 7241464 wikitext text/x-wiki {{Mall:Kasutaja:Administraator-üla}} {| style="border-width: 3px 3px 3px 3px; border-spacing: 3px; border-style: solid solid solid solid; border-color: Blue; border-collapse: collapse; background-color: #white;" |- | colspan=2 valign=top style="border-width: 0px 0px 3px 0px; padding: 0px 0px 0px 0px; border-style: none none solid none; border-color:Blue; background-color: #white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | <div style="border-width: 0px; border-style:solid; padding-left: 1em 0 0; background-color: #white;"> <div id="EnWpMpSearch" style="white-space: ; margin-bottom: 0; background-color: white;"> <div id="EnWpMpSearchInner"> {{kasutajaleht}} </div><!-- end date code --> </div> </div> |- | valign=top style="border-width: 0px 6px 0px 0px; padding: 10px 10px 10px 10px; border-style: none double none none; border-color: Blue background-color: #white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | [[File:Runonlaulajan kädet.svg|center]] <div style="padding:10px; text-align: right; margin-bottom:-11px;"></div> {| cellpadding="1" cellspacing="1" style="width: 100%; background-color: white; vertical-align: top;" | colspan="2" style="padding: 0;" | |- | style="width: 100%; vertical-align: top;" | {| border="0" cellspacing="0" cellpadding="0" width="100%" | style="background-color:#white" width="0" | {| style="width="30%"; font-size:100%; text-align: justify;" padding:-2px; background:white" cellpadding="0" cellspacing="0" | rowspan="1" width="30%" colspan="2" height="37px" valign="top" style="background:white; border:2px solid blue; border-bottom:0; padding:0; padding-right:1em; margin:0; -moz-border-radius-topright:1em" | [[Image:cartella_viola.jpg|none]]<div style="margin-top:-35px; padding-left:8px">[[File:Jumiois, symbol of Taaraism-Maausk.svg|30px]]</div><div style="padding-left:45px; margin-top:-29px; font-size:120%">Tervist!</div> |} | style="border-bottom:2px solid Blue; background:#white;" width="8" | &nbsp; | style="border-bottom:2px solid Blue; background:#white;" width="100%"| &nbsp; |} {| style="width:100%; margin-bottom:.5em; font-size:95%; text-align: justify;" padding:-2px; background:FFFFFF" cellpadding="0" cellspacing="0" | rowspan="1" width="100%" colspan="2" valign="top" style="background:#FFFFFF; border:2px solid Blue; border-bottom:0; border-top:0; padding:0; margin:0" | <div style="padding:10px; text-align: justify;"> Kirjutan ja tõlgin peamiselt [[ajalugu|ajaloost]], [[sõjandus]]est (erihuviga õhuvägedel) ja [[rahvaluule]]st, pidades seejuures eriti oluliseks just [[Eesti]] ja laiemalt [[soome-ugri rahvas]]tega seotu kajastamist. Huvialana võib esile tuua ka [[aadel]]konna ja [[monarhia]], eelkõige (aga mitte ainult) [[Ühendkuningriik|Yhendkuningriigi]] oma. Hooti tegelen aga ka muude teemade ja riikidega (mh nt [[Jaapani luule]] ja [[Jaapani ajalugu|vanem ajalugu]], [[meditsiin]]), et entsyklopeedia saaks värvikirevam ja emakeeles saaks lugeda igasugustest asjadest. Konto sai loodud 16. aprillil 2013, kuid aktiivset kaastööd hakkasin tegema alles 2016. aasta oktoobris. Alates 19. oktoobrist 2017 olen administraator. <br><br> :: – ''Neptuunium'' {| align="center" style="border-collapse:collapse; border-style:none; background-color:{{{bgcolor|transparent}}}; {{{ #if: {{{bgcolor|}}} | border: 1px solid #AAAAAA; }} {{#if:{{{4|}}}{{{5|}}}| {{!}} colspan="3" style="padding-top: 10px" {{!}} {{#if:{{{4|}}}|<p style="font-size:smaller;line-height:1em;text-align: right"><cite style="font-style:normal;">—{{{4}}}{{#if:{{{5|}}}|, {{{5}}}}}</cite></p>}} }} |}</center> </div> |- | colspan="2" class="radius_bottom" style="background:whitr; border:1px solid Blue | |} |} {| cellpadding="1" cellspacing="2" style="width: 100%; background-color: white; vertical-align: top;" | colspan="2" style="padding: 0;" | |- |} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Valik alustatud/täiendatud artikleid</font></div> <!-- Valik alustatud ja/või täiendatud lehekülgi. --> {{div col|laius=14em}} * [[2018. aasta õhu- ja raketirünnak Damaskuses ja Homsis|2018. aasta õhu- ja raketirynnak Damaskuses ja Homsis]] * [[Æthelstan]] * [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān]] * [[AIM-9 Sidewinder]] * [[Airbus A220]] * [[Aḩmad ash-Sharʻ]] * [[Alma Ostra-Oinas]] * [[Ameerika karmiinleevike]] * [[Ameerika Ühendriikide Postiteenistus]] * [[Andrus Merilo]] * [[Arhippa Perttunen]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et ca 1/3 Soome rahvuseeposest "Kalevala" põhineb Karjala rahvalaulik Arhippa Perttunenilt kogutud runolauludel?]] * [[Ariwara no Narihira]] * [[Artists Rifles]] * [[Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog]] * [[Aspartaam]] * [[Atholli hertsog]] * [[Austraalia sebra-amadiin]] * [[Barad-dûr]] * [[Battenbergi printsess Alice]] * [[B-R5RB lahing]] [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et arvutimängus "EVE Online" toimunud, 21 tundi kestnud, virtuaalses B-R5RB lahingus osales üle 7500 mängija?"]] <!-- * [[Blade Runner 2049]] --> * [[Bernard Montgomery]] * [[Cato Noorem]] * [[Christian VII]] (I pool) * [[Christopher Tolkien]] * [[Codex Regius]] * [[Dwarf Fortress]] * [[D. B. Cooper]] * [[DEFCON]] * [[Delta Force]] * [[Eadred]] * [[Erich von Falkenhayn]] * [[Edinburghi hertsog]] * [[Edinburghi hertsoginna]] * [[Edmund I]] * [[Edward Märter]] * [[Eesti Varude Keskus]] * [[EVE Online]] * [[Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II]] * [[Franjo Tuđman]] * [[Frederik VII]] * [[Freeman Dyson]] * [[Fujiwara no Kintō]] * [[Fujiwara no Teika]] * [[Gebhard Leberecht von Blücher]] * [[George A. Romero]] * [[George S. Patton]] * [[Gina Haspel]] * [[Graftoni hertsog]] * [[GRB 080319B]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Gammasähvatus GRB 080319B on seni siiani kaugeim palja silmaga nähtud taevakeha, asudes Maast 7,5 miljardi valgusaasta kaugusel?"]] * [[Half-Life]] * [[Helmī Stalte]] * [[Helmi Vill]] * [[Himeji linnus]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Jaapanis Himeji linnas asuvat Himeji linnust nimetatakse selle säravvalgete välisseinte tõttu "Valge haigru linnuseks"?"]] * [[HMS Belfast]] * [[Ise (luuletaja)]] * [[Iiri kodusõda]] * [[Indrek Sirel]] * [[Infraheli]] * [[James Mattis]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 26. Ameerika Ühendriikide kaitseministril, erukindral James Mattisel, on üle 7000 raamatuga isiklik raamatukogu?"]] * [[Johan Lagos]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et rahvuseepose "Kalevipoeg" X & XVI peatüki koostas Kreutzwald maamõõtja Johan Lagose kogutud rahvaluule põhjal?"]] * [[John Henry Newman]] * [[John J. Pershing]] * [[John Moses Browning]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et USA relvameister John M. Browning ehitas oma esimese tulirelva 13-aastaselt & sai esimese oma 128 patendist 24-aastaselt?"]] * [[Joseph Dunford]] * [[Joseph-Louis Lagrange]] * <!-- [[Kakinomoto no Hitomaro]] --> * "[[Kaleva hääled]]" * "[[Kalevala]]" [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Soome rahvuseepos "Kalevala" on tõlgitud ligi 60 keelde"]] * [[Kamakura ajastu]] * [[Ki no Tsurayuki]] * [[Kodade virvendus]] * [[Kokkai]] * [[Kolmkümmend kuus luulepühakut|Kolmkymmend kuus luulepyhakut]] * [[Krabi pulsar]] * [[Kuldne riigitõld]] * [[Käomardi laht]] * [[Lainokk-todi]] * [[Larin Paraske]] * [[Leiko]] * [[LGM-30 Minuteman]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et LGM-30G Minuteman III on ainuke USA relvastuses olev maapealne mandritevaheline ballistiline rakett?"]] * [[Liktor]] * [[Linnutee tuuled]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Lennart Meri dokumentaalfilm "Linnutee tuuled" oli Tallinnfilmi esimene rahvusvaheline koostööprojekt?"]] * [[Lockheed AC-130]] * [[Louis Mountbatten, 1. Birma krahv Mountbatten]] * [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)]] * [[Lõõdla järv]] [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] * [[M142 HIMARS]] * [[Maratoni lahing]] * [[Marawi lahing]] * [[Marco Rubio]] * [[Margot Künnapuu|Margot Kynnapuu]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et aastatel 2019–2024 Vahipataljoni juhtinud Margot Künnapuu on üks esimesi Eestis kõrgema sõjalise hariduse saanud naisi ja esimene Eesti naissoost pataljoniülem?"]] * [[Martin Herem]] * [[McMurdo polaarjaam]] * [[MGM-140 ATACMS]] * [[Minamoto no Yorimasa]] * [[Miyamoto Musashi]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Jaapani mõõgavõitleja Miyamoto Musashi võitis oma elu jooksul kordagi kaotamata 60 kahevõitlust?"]] * [[Naloksoon]] * [[Narva-Jõesuu sanatoorium]] <!-- * [[Nathanael Greene]] --> <!-- * [[Noor paavst]] --> * [[Noroviirus]] * [[Northrop Grumman E-2 Hawkeye]] * "[[Nõiahaamer]]" * [[Omar Bradley]] * [[Ōshikōchi no Mitsune]] * [[Pataljoni taktikaline grupp]] * [[Papüüruste villa|Papyyruste villa]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Itaalias Ercolanos asuv nn Papüüruste villa on ainuke terviklikult säilinud antiikmaailma raamatukogu?"]] * [[Pirita kloostrikirik]] * [[Prantsuse-Preisi sõda]] * [[Primogenituur]] * [[Promagistraat]] * [[Proteus (kuu)]] * [[Põlde Liisu]] * [[Püha Edwardi kroon|Pyha Edwardi kroon]] * "[[Raua needmine]]" * [[Raudkuppel]] * [[Robert A. Heinlein]] * [[Robert Swan Mueller III]] * [[Saigyō]] * [[Salu-tikksaba]] * [[Sanae Takaichi]] * [[Semmeni Olli]] * "[[Spacewar!]]" * [[Special Activities Division]] * [[Special Air Service]] * [[Sudaani kodusõda (2023–)]] * [[Suitsuti]] * [[Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus|Syyria Inimõiguste Vaatluskeskus]] * [[Šamaan (film)]] * [[Tallinna piiskopkond (Rooma-Katoliku Kirik Eestis)]] * [[Team Fortress 2]] * [[Ted Kaczynski]] * [[Teresa Ávilast]] * [[Termopüülide lahing|Termopyylide lahing]] * "[[Toorumi pojad]]" * [[Tsentuurio]] * [[Tšulõmid]] * [[Tuva Rahvavabariik]] * [[Uesugi Kenshin]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 16. sajandil elanud jaapani daimjot Uesugi Kenshinit kutsuti tema sõjandusalase asjatundlikkuse tõttu hüüdnimega "Sõjajumalaks"?"]] * [[Ultra]] * [[Valve Jaagus]] * [[Vatikani I kirikukogu]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 1869. aastal kogunenud Vatikani I kirikukogu suleti ametlikult alles 1962. aastal?"]] * [[Vatsakeste virvendus]] * "[[Veelinnurahvas]]" *[[Veiko-Vello Palm]] * [[Villa Tammekann]] (koos [[Kasutaja:Nefriil|Nefriiliga]]) [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] * [[Vsevolod I]] * <!-- [[William Pitt noorem]] --> * [[Välja-safiirlind]] * [[Völuspaa]] * [[William Tecumseh Sherman]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et USA kindral William Tecumseh Shermanile on pühendatud rohkem postmarke kui enamikule USA presidentidest?"]] * [[Ühistöö|Yhistöö]] & [[Ühistöö teenetemärk|Yhistöö teenetemärk]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Yhistöö I järgu teenetemärk anti ainult 16 inimesele, mis teeb sellest yhe kõige haruldasema Eesti teenetemärgi?"]] {{div col end}} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Esteetika</font></div> <gallery mode=packed heights=200px> Fail:StoneCistGraves.jpg|[[Kivikirstkalmed]] [[Jõelähtme]]s File:Tammealuse hiis.JPG|[[Tammealuse hiis]] File:Saaremaa_peremärgid.png|[[Saaremaa]] [[peremärgid|peremärke]] File:Kalevipoja sõit Põhjamaale 1935 Raud.jpg|''[[Kalevipoeg|Kalevipoja]] sõit Põhjamaale'' – [[Kristjan Raud]], 1935 </gallery> <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Lingid</font></div> {| style="width:100%" | style="width:50%; vertical-align:top;" | ; Asjalikku * [[Kasutaja:Neptuunium/Tööriistad]] * [[Kasutaja:Neptuunium/Teha]] * [[Vikipeedia:Kas teadsid]] ** [[Vikipeedia:Kas teadsid/Faktide loend]] | ; Lõbusat * [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]] * [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Artiklite illustreerimise ohtudest seenemürgituse näitel]] * [[Arutelu:Mahavango#Vahekokkuv%C3%B5te|Arutelu:Mahavango]] * [[Yvonne (lehm)]] |} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Tunnustus</font></div> {| style="border: 5px solid black; margin-top:.8em" | {| style="border: 1px solid #8B8989; background-color: #EEE8CD; |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Reviewer's Barnstar Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | <big>'''Tunnustäht kaastöö eest'''</big> |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Tunnustus Vikipeedia heaks tehtud töö eest. Jõudu edaspidiseks! [[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 18. november 2017, kell 23:28 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; ; align:center; background-color: {{{color|#F2D479}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid grey;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] veebruaris 2018. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 16. märts 2018, kell 21:10 (EET) |} | {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Openmohaa icon.svg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.0em;" | '''Medal patrullimise eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Silmapaistva töö eest viimaste muudatuste patrullimisel. [[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. mai 2019, kell 15:36 (EEST) |} <gallery mode="packed"> ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud </gallery> |} | valign=top style="border-width: px 3px 0px 0px; padding: 10px 10px 0px 0px; border-style: none ridge none none; border-color: blue blue blue blue; background-color: white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | {| name="userboxes" id="userboxes" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 240px; border: {{{bordercolor|blue}}} solid 0px;" align="{{{2|{{{align|center}}}}}}" ! <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Kasutajamallid</font></div> |- align="center" | {{Vikipeedias alates|aasta=2016|kuu=10|päev=13}} {{Kasutajaaktiivsus|35}} {{Kasutajaartiklid|4}} {{Mall:Kasutaja:Administraator}} {{Kasutaja abi}} {{Mall:Kasutaja:Üliõpilane}} {{Mall:Kasutaja:Astronoom}} {{Mall:Kasutaja:Arhitekt}} {{Mall:Kasutaja:MuinasEesti}} {{Mall:Kasutaja:Vabadussõda}} {{Mall:Kasutaja:Vanad kultuurid}} {{Mall:Kasutaja:Kunstihuviline}} {{Mall:Kasutaja fotograafia}} {{Mall:Kasutaja psühholoogia}} {{Mall:Kasutaja:LOTR}} {{Mall:Kasutaja:Firefox}} {{Mall:Kasutaja:Poliitilised avaldused}} {{babel-3|et|vro-2|en-4|de-1|}} {{Userboxbottom}} <hr> [[File:Dazbog symbol red.svg|center|150px]] [[File:Thunder mark (3).svg|center|150px]] [[File:Belobog symbol red.svg|center|150px]] |} {{JÄRJESTA:Neptuunium}} [[Kategooria:Vikipeedia tõlkijad]] gzvo577zkwqocftsb77ghu24chn0j5z Olli Määttä 0 356670 7241483 7102239 2026-09-25T09:09:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241483 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Olli_Maatta_2018-12-19_3.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|Sotši 2014]]|}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Läti 2021]]|}} }} '''Olli Määttä''' (sündinud [[22. august]]il [[1994]] [[Jyväskylä]]s) on [[Soome]] [[jäähoki|jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Detroit Red Wings]] [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]]. Põhja-Ameerikasse suundus Määttä 2011. aastal, mängides seejärel kaks hooaega [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[London Knights]]. 2012. aastal valis [[Pittsburgh Penguins]]i ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 22. valikuna. Penguinsis mängis ta aastatel 2013–2019 kokku kuus hooaega. Aastatel 2016 ja 2017 võitis ta Penguinsiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019–20]] mängis ta [[Chicago Blackhawks]]is. 2020. aasta oktoobris siirdus ta [[Los Angeles Kings]]i, kus mängis kaks hooaega. 2022. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Detroit Red Wingsiga.<ref>{{cite web |url=https://www.nhl.com/redwings/news/detroit-signs-olli-maata-to-one-year-contract/c-334980502 |title=Detroit signs Olli Maatta to one-year contract |website=NHL.com |first=Thomas |last=Roth |date=July 14, 2022 |access-date=July 14, 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220714133637/https://www.nhl.com/redwings/news/detroit-signs-olli-maata-to-one-year-contract/c-334980502 |archive-date=2022-07-14 |url-status=dead}}</ref> [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el võitis ta [[Soome jäähokikoondis]]ega pronksmedali. [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/olli-maatta-8476874 Olli Määttä NHL.com lehel] *[http://www.eliteprospects.com/player.php?player=43543 Olli Määttä – Eliteprospects] *[http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=145065 Olli Määttä hockeydb.com lehel] {{Detroit Red Wingsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Määttä, Olli}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]] [[Kategooria:Los Angeles Kingsi mängijad]] [[Kategooria:Detroit Red Wingsi mängijad]] [[Kategooria:Utah Mammothi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 0y619fb2o2aoqtmxc7wy9abqbdy6rxm Katelok 0 358358 7241485 4207991 2026-09-25T09:11:56Z Suwa 141 7241485 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BW-Essgeschirr1.jpg|pisi]] '''Katelok''' (ka ''ätel'') on peamiselt välitingimustes kasutamiseks valmistatud kompaktne söögi- ja toiduvalmistamisnõu. Katelok on tavaliselt kahepoolne, sügava kaanega ja riputussangaga. Sügavat kaant on võimalik kasutada näiteks joogikruusina ja sang võimaldab kandmist või lahtise tule kohale riputamist. Kateloki juurde võib kuuluda spetsiaalne või sobitatud [[priimus]]e komplekt. Samuti peavad kasutajal kaasas olema söögiriistad. Katelokki kasutavad peamiselt [[sõjavägi|sõjaväelased]] ja [[matkamine|matkajad]], kes kannavad seda endaga kaasas seljakotis või jalaväe[[rakmed|rakmete]] taskus. ==Galerii== <gallery> Pilt:BW-Essgeschirr2.jpg Pilt:Kochstelle mit Gamelle.jpg Pilt:Schweizer Armee - Gamelle (Feldessgeschirr).JPG Pilt:Feldbesteck Bundeswehr TSR 81 front.jpg | TS 81 Pilt:Feldbesteck Bundeswehr TSR 81 back.jpg | TS 81 </gallery> [[Kategooria:Toidunõud]] [[Kategooria:Sõjaväe varustus]] [[Kategooria:Matkamine]] fom3emsv4frazvql66pirn7io6f7htk 7241486 7241485 2026-09-25T09:13:43Z Suwa 141 7241486 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BW-Essgeschirr1.jpg|pisi]] '''Katelok''' (ka ''ätel'') on peamiselt välitingimustes kasutamiseks valmistatud kompaktne söögi- ja toiduvalmistamisnõu. Katelok on tavaliselt kahepoolne, sügava kaanega ja riputussangaga. Sügavat kaant on võimalik kasutada näiteks joogikruusina ja sang võimaldab kandmist või lahtise tule kohale riputamist. Kateloki juurde võib kuuluda komplekti kuuluv või sobitatud põleti komplekt, mida köetakse piirtuse või gaasiga, vt pikemalt[[priimus]]e. Samuti peavad kasutajal kaasas olema söögiriistad. Katelokki kasutavad peamiselt [[sõjavägi|sõjaväelased]] ja [[matkamine|matkajad]], kes kannavad seda endaga kaasas seljakotis või jalaväe[[rakmed|rakmete]] taskus. ==Galerii== <gallery> Pilt:BW-Essgeschirr2.jpg Pilt:Kochstelle mit Gamelle.jpg Pilt:Schweizer Armee - Gamelle (Feldessgeschirr).JPG Pilt:Feldbesteck Bundeswehr TSR 81 front.jpg | TS 81 Pilt:Feldbesteck Bundeswehr TSR 81 back.jpg | TS 81 </gallery> [[Kategooria:Toidunõud]] [[Kategooria:Sõjaväe varustus]] [[Kategooria:Matkamine]] 4bhjjouakkojxnsh08cwd79v1vivh1u Peter Brown (ajaloolane) 0 359485 7241565 6759093 2026-09-25T11:09:44Z Morel 26171 7241565 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peter_Brown_Balzan_Prize_Ceremony_2011.JPG|pisi|Peter Brown (2011)]] '''Peter Robert Lamont Brown''' (sündinud [[26. juuli]]l [[1935]] [[Dublin]]is) on [[Princetoni ülikool]]i emeriitprofessor. Tema uurimisteemadeks on olnud [[hilisantiik]]aeg ning Rooma impeeriumi ja keskaegse Euroopa usuline kultuur. ==Tunnustus== *1971 – [[Briti Akadeemia]] liige *1996 – [[Ordre des Arts et des Lettres]], rüütliklass *2011 – [[Balzani auhind]] *2015 – [[Dan Davidi auhind]] ==Teosed== *''Augustine of Hippo: A Biography'' (1967/2000) * "The Rise and Function of the Holy Man in Late Antiquity", ''The Journal of Roman Studies'', 61 (1971): 80-101. *''The World of Late Antiquity: AD 150-750'' (1971/1989) *''The Making of Late Antiquity'' (1978) *''The Cult of the Saints: Its Rise and Function in Latin Christianity'' (1981; eesti tõlge: ''Pühakute kultus kristluses,'' 2002) {{JÄRJESTA:Brown, Peter}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajaloolased]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] gb29cx1vq9c5uhzlpzif0a4twg4dosz Brüsseliseerimine 0 365559 7241530 6469223 2026-09-25T10:18:44Z Sendrasendra 225202 7241530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:20050918BruxellisationA.jpg|pisi|Brüsselis lammutati paljud ajaloolised hooned ning asendati need ühetaoliste kaasaegsete hoonetega. See pilvelõhkuja seisab kohas, kus varem asus arhitekt [[Victor Horta]] loodud [[juugend]]stiilis hoone [[Maison du Peuple]]. Foto on tehtud Rue Samaritaine'i tänavalt.]] '''Brüsseliseerimine''' ([[inglise keel]]es ''Brusselization'', [[prantsuse keel|prantsuse]] ''bruxellisation'', [[hollandi keel|hollandi]] ''verbrusseling'') tähistab [[Linnaplaneerimine|linnaplaneerimises]] kaasaegsete kõrghoonete valimatut ja hooletut kasutuselevõttu [[gentrifikatsioon]]i mõjutatud ümbruskondades ning sellest on saanud juhusliku linnaarengu ja ümberkorraldamiste musternäide.<ref name="State">State, Paul F. (2004). "Brusselization". ''Historical dictionary of Brussels''. Historical dictionaries of cities of the world 14. Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5075-0.</ref><ref name="Stubbs-Makaš">Stubbs, John H.; Makaš, Emily G. (2011). "Belgium, Luxembourg, and the Netherlands". ''Architectural Conservation in Europe and the Americas''. John Wiley and Sons. ISBN 978-0-470-90099-4.</ref> Brüsseliseerimine seostub Brüsseliga, mõistet kasutatakse 1960. ja 1970. aastate [[Brüssel|Brüsseli]] mustrit jätkava linnaplaneerimise kirjeldamiseks. See oli [[detailplaneering]]ute kohta käivate eeskirjade puudumise ja linnavõimu linnaplaneerimisse mittesekkumise tagajärg.<ref name="State" /><ref name="Beghain-Gabilliet">Béghain, Véronique; Gabilliet, Jean-Paul. (2004). ''The cultural shuttle: the United States in/of Europe''. European contributions to American studies 57. VU University Press. ISBN 978-90-5383-949-2.</ref><ref>Papadopoulos, A. G. (1996). ''Urban regimes and strategies: building Europe's central executive district in Brussels''. University of Chicago Press. ISBN 978-0-226-64559-9.</ref> ==Brüssel== ===1960.–1980. aastad=== Esialgu määratleti brüsseliseerimisena seda tüüpi linnaplaneerimist, nagu kasutati Brüsselis seoses [[1958]]. aasta [[maailmanäitus]]ega. Et valmistada linna näituseks ette, lammutati hooneid nende arhitektuurilisest või ajaloolisest tähtsusest hoolimata<ref name="Elliot-Cole">Elliott, Mark; Cole, Geert. (2010). "Brussels". ''Belgium and Luxembourg''. Country Guide Series (4th ed.). Lonely Planet. ISBN 978-1-74104-989-3.</ref>, ehitati suure mahutavusega büroohooneid/kortermaju, tekitati puiesteid ja kaevati tunneleid. Kõikide nende muudatuste projekteerimise põhjuseks on linnas töötavate ja elavate inimeste arvu kiire suurendamine ja transpordi parandamine. Täiendavad muudatused tulenesid Brüsseli rollist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] keskuseks olemisel<ref name="State" /><ref name="Elliot-Cole" /> ning see hõlmas muu hulgas ka [[Euroopa Komisjon]]i peahoone ([[Berlaymont]]) ehitamise planeerimist 1959. aastal.<ref name="Stubbs-Makaš" /> Need muudatused kutsusid Brüsseli elanike ning keskkonna- ja looduskaitseorganisatsioonide seas esile pahameeletormi. Protestide üks keskpunkte oli see, kui lammutati [[Victor Horta]] loodud kuulus [[juugend]]stiilis hoone [[Maison du Peuple]] 1965. aastal ning ehitati 1978. aastal IBM Tower.<ref name="State" /> Selle vastu protesteerisid paljud arhitektid ja just nemad mõtlesid välja brüsseliseerimise termini. Sellised arhitektid nagu [[Léon Krier]] ja [[Maurice Culot]] sõnastasid antikapitalistliku linnaplaneerimise teooria Brüsselit tabanud modernismi mittetunnustamisena.<ref name="Beghain-Gabilliet" /><ref>Lagrou, Evert. (2003). "Brussels: A superimposition of social, cultural, and spatial layers". In Salet, W. G. M.; Kreukels, Anton; Thornley, Andy. ''Metropolitan governance and spatial planning: comparative case studies of European city-regions''. Taylor & Francis. ISBN 978-0-415-27449-4.</ref> ===Ajalooline pretsedent ja põhjendused Brüsseli nüüdisajastamiseks=== Tegemist ei olnud esimese korraga, kus Brüsselit jõuliselt ümber planeeriti. Pariisi eeskujul [[Zenne]] jõe kinnikatmise järel 19. sajandil loodud uued avenüüd ning linna põhja- ja lõunaosa ühendamine 1930. aastatel olid eelmised radikaalsed muudatused Brüsseli struktuuris. André De Vries väidab, et analoogseid eeskujusid leiab ka varasemast ajast: isegi juba kuningas [[Leopold II (Belgia kuningas)|Leopold II]] valitsemisajast 19. sajandi teisel poolel ja [[Brüsseli pommitamine|linna pommitamisest]] [[1695]]. aastal. Tema andmetel on ajast enne 1695. aastat linnas püsti vaid üks maja (kui välja arvata mõned kirikud ja raekoda).<ref name="De Vries">De Vries, André (2003). ''Brussels: a cultural and literary history''. Signal Books. ISBN 978-1-902669-47-2.</ref> Leopold II püüdis anda Brüsselile koloniaalvõimu suurejoonelise pealinna muljet. [[20. sajand]]i keskpaigaks oli tekkinud sõnatu liit linnas arendusega tegelevate ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse vahel: neil oli modernistlik reeglistik ja nende pilk oli kindlalt suunatud suuremahulistele arendusprojektidele. Brüsseli elanikud jäeti sellest protsessist suuresti kõrvale.<ref>Swyngedouw, Erik; Moyersoen, Johan (2006). "Reluctant Globalizers: The Paradoxes of "Glocal" Development in Brussels". In Amen, Michael Mark. ''Relocating global cities: from the center to the margins''. Reference, Information and Interdisciplinary Subjects Series G. Rowman & Littlefield. ISBN 978-0-7425-4122-1.</ref> ===1990. aastad: brüsseliseerimisest fassadismini=== 1990. aastate alguses võeti vastu seadused, millega piirati arhitektuuriliselt või ajalooliselt oluliseks peetavate hoonete lammutamist. Aastal [[1999]] linnavõimude kehtestatud linna arenguplaan nägi ette, et kõrghooned ei sobi kokku linnakeskuses säilinud esteetikaga.<ref name="State" /><ref name="Stubbs-Makaš" /> See aga viis [[fassadism]]i tekkimiseni – ajaloolise hoone kogu sisemus lõhuti ja säilitati vaid [[fassaad]].<ref name="Stubbs-Makaš" /><ref name="De Vries" /><ref>Hein, Carola. (2004). ''The capital of Europe: architecture and urban planning for the European Union''. Perspectives on the twentieth century. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-97874-7.</ref> Mainitud seaduste näol oli tegemist [[1991]]. aastast pärineva linnaplaneerimise seadusega, mis andis kohalikule võimule volitused luua arhitektuurilise pärandi tsoone ning keelduda lammutamisest hoone ajaloolise, esteetilise või kultuurilise tähtsuse tõttu. Samuti [[1993]]. aasta pärandi säilitamise seadusega, mis andis [[Pealinna Brüsseli piirkond|Pealinna Brüsseli piirkonna]] valitsusele voli kindlustada hooned, mida tuleks kaitsta nende ajaloolisuse tõttu. Samas olid sel süsteemil puudusi. Kui pealinna piirkonnavalitsus võis ajaloolisi hooneid määrata, olid lammutuslubade eest vastutavad hoopis 19 piirkonda kuuluvat munitsipaalametkonda. Alles hilisem ''permis unique''<nowiki/>'i süsteem lahendas selle vastastikku kahjustava konflikti.<ref name="Stubbs-Makaš" /> ==Vaata ka== * [[Veneetsia harta]] * [[Fassadism]] ==Viited== {{Viited}} ==Täiendav kirjandus== * Claus Käpplinger (1993). "Façadisme et Bruxellisation". ''Bauwelt'', 84 (40–41): 2166–2175. <small>(saksa keeles)</small> * François Robert. [https://www.lesoir.be/art/un-sacre-chancre-en-voie-de-disparition_t-20090710-00P0C6.html "La dent creuse de Batraco, rue du Marché-aux-Herbes, devrait faire place à un hôtel de 49 chambres et 23 logements: Un "sacré" chancre en voie de disparition"]. ''Le Soir'', 10. juuli 2009. <small>(prantsuse keeles)</small> * François Robert. [http://archives.lesoir.be/urbanisme-polemique-a-la-rue-des-pierres-l-%EElot_t-20090709-00NZWW.html?queryand=ilot+falstaff&firstHit=0&by=10&when=-1&begYear=1989&begMonth=01&begDay=01&endYear=2012&endMonth=11&endDay=15&sort=datedesc&rub=TOUT&pos=7&all=13&nav=1 "L’îlot Falstaff submergé par la brique"]. ''Le Soir'', 9. juuli 2009. <small>(prantsuse keeles)</small> * "Le façadisme: conservation ou bruxellisation?". ''Les Nouvelles du Patrimoine'', (49), 05.1993. <small>(prantsuse keeles)</small> [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Brüssel]] 94wy2r8xzzeh23o7hogq2wt2l1pn4hv Meistriliiga 2014 0 366185 7240985 7232797 2026-09-24T14:02:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 7 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240985 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Premium liiga]] | hooaeg = 2014 | meeskondi = 10 | võitja = | kukkus välja = | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Levadia]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[JK Sillamäe Kalev]]<br>[[Tallinna FC Flora]]<br>[[Nõmme Kalju FC]] | mänge = 180 | väravaid = 516 | parim väravakütt = [[Jevgeni Kabajev]]<br/>(29 väravat) | suurim koduvõit = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] 9:0 [[JK Tallinna Kalev|T. Kalev]]<br/>(15. juuni)<br/>[[Tallinna FC Infonet|Infonet]] 10:1 [[Jõhvi FC Lokomotiv|LOKO]]<br/>(1. august)<br/>[[Nõmme Kalju FC|Kalju]] 9:0 [[Jõhvi FC Lokomotiv|LOKO]]<br/>(16. september) | suurim võit võõrsil = [[JK Tallinna Kalev|Kalev]] 0:8 [[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br/>(15. märts) | väravaterohkeim mäng = [[Tallinna FC Infonet|Infonet]] 10:1 [[Jõhvi FC Lokomotiv|LOKO]]<br/>(1. august) | pikim võiduseeria = | pikim kaotuseta seeria = | pikim võiduta seeria = | pikim kaotusseeria = | suurim publikunumber = | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2013|2013]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2015|2015]] }} '''Meistriliiga 2014''' (ametlikult sponsornimega '''Premium liiga 2014''') on [[Meistriliiga|Eesti jalgpalli kõrgeima liiga]] 24. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal. Hooaeg kestis 1. märtsist 8. novembrini 2013. Liigas osales 10 meeskonda, tiitlikaitsja oli [[Tallinna FC Levadia|Tallinna Levadia]].<ref name="fMzKC" /><ref name="pvHbb" /> ==Meeskonnad== Eelmise hooaja 10. lõpetanud [[FC Kuressaare|Kuressaare]] relegeeriti pärast viit järjestikust Meistriliiga hooaega [[Esiliiga]]sse. 2014. aasta hooajal asendab neid Esiliigast tõusnud [[Jõhvi FC Lokomotiv|Jõhvi Lokomotiv]], kelle jaoks on käesoleva hooaja näol tegu nende esimesega Eesti jalgpalli kõrgeimas liigas.<ref name="7q2Nb" /> Meistriliiga 2013 väljalangemismängudes kohtusid omavahel Meistriliiga 9. [[Tartu JK Tammeka|Tartu Tammeka]] ja Esiliiga 4. [[Rakvere JK Tarvas|Rakvere Tarvas]]. [[Tartu JK Tammeka|Tartu Tammeka]] võitis peetud kohtumised üldskooriga 6–2, säilitas seeläbi oma koha kõrgliigas.<ref name="UPyxS" /> 2013. aasta hooaja teisel poolel sattus [[Tartu JK Tammeka|Tartu Tammeka]] majandusraskustesse, kuid keeldus Eesti Jalgpalli Liidu poolt pakutud saneerimisettepanekust.<ref name="4qTAF" /><ref name="cvST2" /> 2014. aasta veebruaris kaotas klubi oma Meistriliiga litsentsi, kuna ei suutnud täita selleks vastavaid tingimusi.<ref name="qfHEJ" /> 2014. hooaja litsents anti Tammeka Jalgpallikoolile, finantsiliselt iseseisvale klubi osale, mida juhivad endise [[Tartu JK Tammeka|Tartu Tammeka]] töötajad.<ref name="M13Vc" /> ===Staadionid ja asukohad=== {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus |- |[[Tallinna FC Flora]] | [[Tallinn]] | [[A. Le Coq Arena]] | align="center" | 10 210 |- |[[Tallinna FC Infonet]] | [[Tallinn]] | [[Sportland Arena]] | align="center" | 800 |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | [[Sillamäe]] | [[Sillamäe Kalevi staadion]] | align="center" | 600 |- |[[JK Tallinna Kalev]] | [[Tallinn]] | [[Kalevi Keskstaadion]] | align="center" | 11 500 |- |[[Nõmme Kalju FC]] | [[Tallinn]] | [[Kadrioru staadion]] | align="center" | 4880 |- |[[Tallinna FC Levadia]] | [[Tallinn]] | [[Kadrioru staadion]] | align="center" | 4880 |- |[[Jõhvi FC Lokomotiv]] | [[Jõhvi]] | [[Jõhvi linnastaadion]] | align="center" | 500 |- |[[Paide Linnameeskond]] | [[Paide]] | [[Paide linnastaadion]] | align="center" | 368 |- |[[Tartu JK Tammeka]] | [[Tartu]] | [[Tartu Tamme staadion]] | align="center" | 2500 |- |[[Narva JK Trans]] | [[Narva]] | [[Kreenholmi staadion]] | align="center" | 2200 |- |} ===Personal ja võistlusvormid=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" ! Klubi ! Peatreener ! Kapten ! Võistlusvorm ! Särgisponsor |- |[[Tallinna FC Flora]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]] | [[Nike (ettevõte)|Nike]] | [[Tele2]]<ref name="NZFtR" /> |- |[[Tallinna FC Infonet]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Puštov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Avilov]] | [[Joma]] | Infonet |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] | [[Uhlsport]] | [[Alexela Oil|Alexela]] |- |[[JK Tallinna Kalev]] | [[Pilt:Flag of None.svg|22x20px|border|Kodakondsusetu]] [[Sergei Zamogilnõi]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Daniil Savitski]] | [[Jako]] | [[Viking Line]] |- |[[Nõmme Kalju FC]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Alo Bärengrub]] | [[Adidas]] | [[Optibet]]<ref name="felNV" /> |- | [[Tallinna FC Levadia]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Smiško]] | [[Adidas]] | [[Viimsi Keevitus]] |- | [[Jõhvi FC Lokomotiv]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Tihhomirov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Smelkov]] | [[Adidas]] | [[Spacecom]]<ref name="mqhMo" /> |- | [[Paide Linnameeskond]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Mägi]] | [[Nike (ettevõte)|Nike]] | [[Verston]] |- | [[Tartu JK Tammeka]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Koser]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Lorenz]] | [[Nike (ettevõte)|Nike]] | [[Goldtime]] |- | [[JK Narva Trans]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Nesterovski]] | [[Nike (ettevõte)|Nike]] | [[Fama]]<ref name="xNoEa" /> |- |} ===Treenerivahetused=== {| class="wikitable" |- ! Klubi ! Lahkunud peatreener ! Lahkumise põhjus ! Lahkumise kuupäev ! Koht ! Asendaja ! Asendaja ametisse määramise kuupäev |- | [[JK Tallinna Kalev]] | {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Frank Bernhardt]] | Kokkulepe | 13. detsember 2013 |rowspan=2 align="center"| Enne hooaega | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]] | 13. detsember 2013<ref name="jDcX5" /> |- | [[Tartu JK Tammeka|Tartu Tammeka]] | {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Uwe Erkenbrecher]] | Lepingu lõpp | align="center"| 31. detsember 2013 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Koser]] | 14. veebruar 2014<ref name="fbK0p" /> |- | [[JK Tallinna Kalev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]] | Sõlmis lepingu [[Pavlodari Irtõš]]iga | 6. märts 2014<ref name="3wjdH" /> |align="center" |9. |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]] | 10. märts 2014<ref name="Ytg7t" /> |- | [[Jõhvi FC Lokomotiv|FC Lokomotiv]] | {{riigi ikoon|Läti}} [[Viktors Ņesterenko]] | Vallandati | 22.aprill 2014<ref name="QOsiy" /> |align="center" |10. |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Tihhomirov]] | 23. aprill 2014<ref name="zwJS3" /> |- | [[JK Sillamäe Kalev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]] | Kokkulepe | 26. aprill 2014<ref name="Ratnikov ei soovinud ise jätkata" /> |align="center" |1. |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Vadim Dobiža]] | 26. aprill 2014<ref name="Ratnikov ei soovinud ise jätkata" /> |- | [[Jõhvi FC Lokomotiv|FC Lokomotiv]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Tihhomirov]] | Kokkulepe | 3. juuni 2014<ref name="OFymX" /> |align="center" |10. |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Škaleta]] | 6. juuni 2014<ref name="cJ30O" /> |- | [[Narva JK Trans|Narva Trans]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]] | Vallandati | 14. juuni 2014<ref name="6SmVl" /> |align="center" |7. |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]] | 14. juuni 2014 |- | [[JK Sillamäe Kalev]] | {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Vadim Dobiža]] | Kohusetäitja aeg sai läbi | 13. juuli 2014 |align="center" |4. |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | 13. juuli 2014<ref name="k1cCo" /> |- | [[Jõhvi FC Lokomotiv|FC Lokomotiv]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Škaleta]] | Kokkulepe | 6. august 2014<ref name="Soccernet.ee" /> |align="center" |10. |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Tihhomirov]] | 6. august 2014<ref name="Soccernet.ee" /> |} ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p= 1.|t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] |w=26|d=6 |l=4 |gf=112|ga=19|bc=#D0F0C0|meister=y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liiga 2015/16 esimene kvalifikatsiooni ring]]}} {{Fb cl team |p= 2.|t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |w=25|d=4 |l=7 |gf=108|ga=34|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl3 qr |rows=3 |võistlus=[[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liiga 2015/16 esimene kvalifikatsiooni ring]]<sup>1</sup>}} {{Fb cl team |p= 3.|t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |w=24|d=7 |l=5 |gf=88|ga=36|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 4.|t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] |w=24|d=6 |l=6 |gf=85|ga=19|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 5.|t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] |w=19|d=9 |l=8 |gf=80|ga=44}} {{Fb cl team |p= 6.|t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] |w=9 |d=8 |l=19|gf=39|ga=67}} {{Fb cl team |p= 7.|t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] |w=7 |d=7 |l=22|gf=37|ga=83}} {{Fb cl team |p= 8.|t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] |w=6 |d=10|l=20|gf=37|ga=79}} {{Fb cl team |p= 9.|t=[[Jõhvi FC Lokomotiv|Jõhvi FC Lokomotiv]] |w=4 |d=6 |l=26|gf=35|ga=115|bc=#FFE6E6|langes välja=y}} {{Fb cl3 qr |relegation=y|võistlus=Kvalifitseerub [[#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[JK Tallinna Kalev|JK Tallinna Kalev]] |w=3 |d=3 |l=30|gf=21 |ga=146|bc=#FFCCCC|langes välja=y}} {{Fb cl3 qr |rows=1 |võistlus=[[Esiliiga]]sse}} |- |colspan="11"|<small>'''Viimati uuendatud pärast''' 27. septembri 2014 mänge. '''Allikas:''' [http://www.jalgpall.ee/league.php?b=ML&year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Fb cl footer |Meistriliiga=y |märkus1= [[Nõmme Kalju FC]] kvalifitseerus UEFA Euroopa Liiga 2015/16 esimesse kvalifikatsiooni ringi [[Tipneri karikavõistlused 2015|Tipneri karikavõistluste]] võiduga.}} ===Meistriliiga üleminekumängud=== Hooaja lõpus mängis [[Jõhvi FC Lokomotiv]], Premium-liiga 9. koht ja [[Viljandi JK Tulevik]], Esiliiga 2. koht (iseseisvate klubide arvestuses), üleminekumänge järgmise hooaja Premium-liiga koha peale. {{Jalgpallimatš kokkupandav | kuupäev = 16. november 2014 | nobars = 1 | aeg = 13:00 | meeskond1 = [[Viljandi JK Tulevik]] | tulemus = 0 : 0 | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=56514&b=%C3%9Cleminek.meeste Protokoll] | meeskond2 = [[Jõhvi FC Lokomotiv]] | väravad1 = | väravad2 = | staadion = [[Viljandi linnastaadion]] | asukoht = [[Viljandi]] | pealtvaatajaid = 260 | kohtunik = [[Kristo Tohver]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 22. november 2014 | aeg = 13:00 | meeskond1 = Jõhvi FC Lokomotiv | tulemus = 1 : 1 | lisaaeg = | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=56525&b=%C3%9Cleminek.meeste Protokoll] | meeskond2 = Viljandi JK Tulevik | väravad1 = [[Stanislav Jablokov|Jablokov]] {{värav|52}} | väravad2 = [[Indrek Ilves|Ilves]] {{värav|71}} | penaltiseeria = | penaltid1 = | penaltid2 = | staadion = [[Ahtme Gümnaasiumi kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Kohtla-Järve]] | pealtvaatajaid = 96 | kohtunik = [[Eiko Saar]] }} :''Kahe mängu kokkuvõttes 1:1, [[Viljandi JK Tulevik]] võitis võõrsil väravaga ja kindlustas koha [[Meistriliiga 2015|2015. aasta Premium liigas]].'' ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] |[[JK Tallinna Kalev|T.K]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Jõhvi FC Lokomotiv|LOK]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Narva JK Trans|TRS]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=0}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r }}style="background: #FFDFDF;"|- : 0<sup>2</sup> <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=9|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Jõhvi FC Lokomotiv|Jõhvi FC Lokomotiv]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=6|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=0}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev|JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=8}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=6}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=7}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=22. august 2014 |s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]|nt=<sup>2</sup>Kaljule määrati tehniline kaotus, kuna meeskond kasutas mänguõigust mitte omanud mängijat. |date=märts 2014}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] |[[JK Tallinna Kalev|T.K]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Jõhvi FC Lokomotiv|LOK]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Narva JK Trans|TRS]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=6|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=6|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=10|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=5|ga=2}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=8|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=7|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev|JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=8}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=7}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=7}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=9|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=9|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=7|ga=0}} {{fb r team |t=[[Jõhvi FC Lokomotiv|Jõhvi FC Lokomotiv]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=5}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=2}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=5}} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=8}} <!-- Lokomotiv --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=8. november 2014 |s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-end}} ==Isiklikud tulemused== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Parimad väravakütid=== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Väravaid |- |rowspan="1"|1. |align="left"|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |36 |- |rowspan="1"|2. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]] |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |32 |- |rowspan="3"|3. |align="left"|{{riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Fabrice Elysée Kouadio Kouakou|Manucho]] |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |30 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |22 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]] |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] |21 |- |rowspan="1"|6. |align="left"|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladislav Ivanov]] |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |19 |- |rowspan="1"|7. |align="left"|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Stanislav Murihhin]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |16 |- |rowspan="1"|8. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |15 |- |rowspan="1"|9. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]] |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] |15 |- |rowspan="2"|10. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tiirik]] |align="left"|[[Tartu JK Tammeka]] |14 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Jaroslav Kvassov]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |13 |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/premium/layout_tables.php#jumpgoals Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} ===Kübaratrikid=== {| class="wikitable" |- ! Mängija !! Klubi !!Vastasklubi !! style="text-align:center"| Tulemus !! Kuupäev |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tiirik]] || [[Tartu JK Tammeka]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62333 6:1] || 29. märts 2014 |- |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]] || [[Tallinna FC Flora]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62351 4:1] || 19. aprill 2014 |- |{{riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Fabrice Elysée Kouadio Kouakou|Manucho]] || [[Tallinna FC Infonet]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62354 6:0] || 25. aprill 2014 |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladislav Ivanov]] || [[Tallinna FC Levadia]] || [[Tallinna FC Infonet]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62367 4:0] || 12. mai 2014 |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Stanislav Murihhin]] || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=6680 6:0] || 20. mai 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Tomson]] || [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62375 6:2] || 20. mai 2014 |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladislav Ivanov]]<sup>4</sup> || [[Tallinna FC Levadia]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62386 7:0] || 10. juuni 2014 |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladislav Ivanov]] || [[Tallinna FC Levadia]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62392 9:0] || 15. juuni 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]] || [[Tallinna FC Levadia]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62392 9:0] || 15. juuni 2014 |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=62401 6:1] || 7. juuli 2014 |- |{{riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Fabrice Elysée Kouadio Kouakou|Manucho]]<sup>4</sup> || [[Tallinna FC Infonet]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=6942 5:0] || 13. juuli 2014 |- |{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]] || [[Nõmme Kalju FC]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=6942 3:0] || 14. juuli 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jarmo Ahjupera]] || [[Nõmme Kalju FC]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7012 5:0] || 28. juuli 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Robert Kirss]] || [[Nõmme Kalju FC]] || [[Jõhvi FC Lokomotiv|FC Lokomotiv]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7158 5:1] || 22. august 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] || [[Tallinna FC Flora]] || [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7158 3:0] || 23. august 2014 |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Stanislav Murihhin]] || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7205 8:0] || 30. august 2014 |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]]<sup>4</sup> || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7205 8:0] || 30. august 2014 |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]]|| [[JK Sillamäe Kalev]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=55151&b=ML 0:8] || 13. september 2014 |- |- |{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Felipe Nunes]]<sup>4</sup> || [[Nõmme Kalju FC]] || [[Jõhvi FC Lokomotiv|FC Lokomotiv]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=55297&b=ML 9:0] || 16. september 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]]|| [[Nõmme Kalju FC]] || [[Jõhvi FC Lokomotiv|FC Lokomotiv]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=55297&b=ML 9:0] || 16. september 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]]<sup>4</sup>|| [[Tallinna FC Levadia]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=55371&b=ML 5:0] || 19. september 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]]|| [[Nõmme Kalju FC]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=56312&b=ML 0:7] || 25. oktoober 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]]<sup>4</sup>|| [[Tallinna FC Levadia]] || [[Jõhvi FC Lokomotiv|FC Lokomotiv]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=56417&b=ML 9:0] || 2. november 2014 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]]<sup>4</sup>|| [[Tallinna FC Levadia]] || [[Narva JK Trans|Narva Trans]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=56461&b=ML 1:8] || 8. november 2014 |- |{{riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Fabrice Elysée Kouadio Kouakou|Manucho]]|| [[Tallinna FC Infonet]] || [[JK Tallinna Kalev]] || style="text-align:center;"| [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=56442&b=ML 0:4] || 8. november 2014 |- |} * <small><sup>4</sup> Mängija lõi 4 väravat.</small> {{Col-2}} ===Parimad väravavahid=== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Koht !Mängija !Klubi !Nullimänge |- |rowspan="1"|1. |align="left"|{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Smiško]] |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |24 |- |rowspan="1"|2. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] |21 |- |rowspan="1"|3. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Matvei Igonen]] |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |13 |- |rowspan="1"|4. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Stanislav Prins]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |10 |- |rowspan="1"|5. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |9 |- |rowspan="1"|6. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mart-Mattis Niinepuu]] |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |5 |- |rowspan="4"|7. |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Starodubtsev]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |4 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Lepmets]] |align="left"|[[Narva JK Trans]] |4 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Nikita Tokaitšuk]] |align="left"|[[Narva JK Trans]] |4 |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim-Sten Palm]] |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |4 |- |} {{Col-end}} ==Auhinnad== {| class="wikitable" |- !rowspan="2"|Kuu !colspan="2"|Kuu parim peatreener !colspan="2"|Kuu parim mängija |- !Peatreener !Klubi !Mängija !Klubi |- |Märts<ref name="kAFZV" /> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]] | [[JK Sillamäe Kalev]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] |[[Tallinna FC Flora]] |- |Aprill<ref name="H2iAe" /> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mikk Reintam]] |[[Nõmme Kalju FC]] |- |Mai<ref name="dAJfl" /> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Daniil Ratnikov]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |- |Juuni<ref name="vSBWL" /> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |[[Tallinna FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Lasha Omanidze]] |[[JK Tallinna Kalev]] |- |Juuli<ref name="L7EM3" /> |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Puštov]] |[[Tallinna FC Infonet]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl-Eerik Luigend]] |[[Tallinna FC Flora]] |- |August<ref name="FyLMb" /> |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |- |September<ref name="s48w0" /> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Smiško]] |[[Tallinna FC Levadia]] |- |Oktoober<ref name="vzHcg" /> |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |{{riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Fabrice Elysée Kouadio Kouakou|Manucho]] |[[Tallinna FC Infonet]] |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2014]] *[[Esiliiga B 2014]] *[[II liiga 2014]] *[[III liiga 2014]] *[[IV liiga 2014]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ratnikov ei soovinud ise jätkata">{{cite web|title=Ratnikov ei soovinud ise jätkata |date=26. aprill 2014|accessdate=26. aprill 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://soccernet.ee/ratnikov-ei-soovinud-ise-jatkata}}</ref> <ref name="Soccernet.ee">{{cite web|title=Ida-Virumaa oma headuses: Tihomirov tagasi |date=6. august 2014|accessdate=6. august 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://soccernet.ee/ida-virumaa-oma-headuses-tihomirov-tagasi}}</ref> <ref name="fMzKC">{{cite web|title=Kodune tippjalgpall saab peatoetaja|date=26. veebruar 2013|accessdate=11. detsember 2013|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=4629|archive-date=2021-02-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20210220112302/https://fonts.googleapis.com/css?family=Titillium+Web:200,200i,300,300i,400,400i,600,600i,700,700i,900|url-status=dead}}</ref> <ref name="pvHbb">{{cite web |url=http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2014 |title=ML» MÄNGUDE KALENDER (2014) |accessdate=16. jaanuar 2014 |publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]] |archive-date=2017-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170929135155/http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2014 |url-status=dead }}</ref> <ref name="7q2Nb">{{cite web |url=http://soccernet.ee/sk-10-hoidis-unistuse-elus-ja-aitas-johvi-meistriliigasse |title=SK 10 hoidis unistuse elus ja aitas Jõhvi meistriliigasse |publisher=Soccernet.ee |accessdate=11. detsember 2013 |date=20. oktoober 2013}}</ref> <ref name="UPyxS">{{cite web|title=Valga Tammeka jättis kõrgliiga Tartusse |url=http://soccernet.ee/valga-tammeka-jattis-korgliiga-tartusse|publisher=Soccernet.ee|accessdate=11. detsember 2013|date=23. november 2013}}</ref> <ref name="4qTAF">{{cite web|title=Tammeka mängijad ei saanud neli kuud palka |url=http://soccernet.ee/tammeka-mangijad-ei-saanud-neli-kuud-palka|publisher=Soccernet.ee|accessdate=1. veebruar 2014 |date=29. november 2013}}</ref> <ref name="cvST2">{{cite web|title=Tammeka keeldus vaikides saneerimisest |url=http://www.soccernet.ee/tammeka-keeldus-vaikides-saneerimisest|publisher=Soccernet.ee|accessdate=1. veebruar 2014 |date=16. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="qfHEJ">{{cite web |title=Tammeka ei täitnud litsentseerimistingimusi |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=6169 |publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]] |accessdate=1. veebruar 2014 |date=1. veebruar 2014}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="M13Vc">{{cite web|title=Jalgpallikool Tammeka osaleb Premium liigas| url=http://soccernet.ee/jalgpallikool-tammeka-osaleb-premium-liigas |publisher=Soccernet.ee|accessdate=14. veebruar 2014|date=14. veebruar 2014}}</ref> <ref name="NZFtR">http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/fc-flora-sai-endale-uue-vormi-ja-peasponsori.d?id=69822273{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="felNV">{{cite web|title=Nõmme Kalju sõlmis Eesti klubijalgpalli ühe suurima lepingu|url=http://www.jkkalju.ee/nomme-kalju-solmis-eesti-klubijalgpalli-uhe-suurima-lepingu/|accessdate=14. veebruar 2014|date=7. veebruar 2014|publisher=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]]}}</ref> <ref name="mqhMo">{{cite web|title=Jõhvi Lokomotivi president: kevadel mängime meistriliigas|url=http://sport.err.ee/v/jalgpall/9af2b111-882d-479b-801c-45a363e478d6/|accessdate=21. veebruar 2014|date=19. august 2013|publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]}}</ref> <ref name="xNoEa">{{cite web|title=Uus mänguvorm|url=http://fctrans.ee/et/main/47-klubi-uudised/meeskond/601-uus-m-nguvorm|accessdate=7. märts 2014|publisher=[[JK Narva Trans]]|archive-date=2014-03-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20140307170241/http://fctrans.ee/et/main/47-klubi-uudised/meeskond/601-uus-m-nguvorm|url-status=dead}}</ref> <ref name="jDcX5">{{cite web |url=http://www.soccernet.ee/ruutli-asub-tallinna-kalevi-etteotsa|title=Rüütli asub Tallinna Kalevi etteotsa|language=Estonian |date=13. detsember 2013 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=13. detsember 2013}}</ref> <ref name="fbK0p">{{cite web|title=Tiirik: Koserist saab peatreener |url=http://soccernet.ee/tiirik-koserist-saab-peatreener|accessdate=14. veebruar 2014|date=14. veebruar 2014|publisher=Soccernet.ee}}</ref> <ref name="3wjdH">{{cite web|title=Rüütli lahkubki Kasahstani |date=6. märts 2014|accessdate=6. märts 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://soccernet.ee/ruutli-lahkubki-kasahstani}}</ref> <ref name="Ytg7t">{{cite web|title=Rüütli koha täidab Zamogilnõi |date=10. märts 2014|accessdate=10. märts 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://soccernet.ee/ruutli-koha-taidab-zamogilnoi}}</ref> <ref name="QOsiy">{{cite web|title=Treeneritevahetused Ida-Virumaal: ka Jõhvi Lokomotiv vahetab peatreenerit|date=22. aprill 2014|accessdate=22. aprill 2014|publisher=Delfi.ee|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/treeneritevahetused-ida-virumaal-ka-johvi-lokomotiv-vahetab-peatreenerit.d?id=68491489|archive-date=2014-09-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20140907214813/http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/treeneritevahetused-ida-virumaal-ka-johvi-lokomotiv-vahetab-peatreenerit.d?id=68491489|url-status=dead}}</ref> <ref name="zwJS3">{{cite web|title=Mängijad kinnitavad: Tihomirov Jõhvil pukis |date=23. aprill 2014|accessdate=23. aprill 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://www.soccernet.ee/mangijad-kinnitavad-tihomirov-johvil-pukis}}</ref> <ref name="OFymX">{{cite web|title=Jõhvis käärib: peatreener taas läinud |date=3. juuni 2014|accessdate=3. juuni 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://soccernet.ee/johvis-kaarib-peatreener-taas-lainud}}</ref> <ref name="cJ30O">{{cite web|title=Lokomotiv aktiivselt uut treenerit ei otsi |date=6. juuni 2014|accessdate=6. juuni 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://www.soccernet.ee/lokomotiv-aktiivselt-uut-treenerit-ei-otsi}}</ref> <ref name="6SmVl">{{cite web|title=Trans vallandas Bondarenko |date=14. juuni 2014|accessdate=14. juuni 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://www.soccernet.ee/trans-vallandas-bondarenko}}</ref> <ref name="k1cCo">{{cite web|title=Sillamäe sai uue peatreeneri |date=13. juuli 2014|accessdate=13. juuli 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://www.soccernet.ee/sillamae-sai-uue-peatreeneri}}</ref> <ref name="kAFZV">{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad on Prosa ja Ratnikov|language=Eesti|accessdate=4. aprill 2014|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=6437|archive-date=2014-10-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006130118/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=6437|url-status=dead}}</ref> <ref name="H2iAe">{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad on Prins ja Reintam|language=Eesti|accessdate=1. mai 2014|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=6573|archive-date=2014-10-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006173037/http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=6573|url-status=dead}}</ref> <ref name="dAJfl">{{cite web|title=Maikuu parimateks tunnistati Hurt ja Ratnikov|language=Eesti|accessdate=10. juuni 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=6801|archive-date=2014-08-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20140819090312/http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=6801|url-status=dead}}</ref> <ref name="vSBWL">{{cite web|title=Kuu parimateks Kristal ja Omanidze|language=Eesti|accessdate=7. juuli 2014|publisher=Soccernet.ee|url=http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=6915|archive-date=2014-07-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20140714215342/http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=6915|url-status=dead}}</ref> <ref name="L7EM3">{{cite web|title=Meistriliiga juulikuu parimad olid Puštov ja Luigend|language=Eesti|accessdate=17. august 2014|publisher=Õhtuleht|url=http://www.ohtuleht.ee/589750/meistriliiga-juulikuu-parimad-olid-pustov-ja-luigend|date=1. august 2014}}</ref> <ref name="FyLMb">{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Sillamäelt|language=Eesti|accessdate=12. september 2014|publisher=Õhtuleht|url=http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7307|date=12. september 2014}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="s48w0">{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Sillamäelt|language=Eesti|accessdate=2. oktoober 2014|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7421|date=2. oktoober 2014|archive-date=2014-10-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006070843/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7421|url-status=dead}}</ref> <ref name="vzHcg">{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad on Manucho ja Frantcev|language=Eesti|accessdate=6. november 2014|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=7605|date=6. november 2014|archive-date=2014-11-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20141108140123/http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=7605|url-status=dead}}</ref> }} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2014. aasta Eesti spordis]] 4p99xzfq66ebctsnpnllzezc5jmfx0i Jens-Erik Madsen 0 369359 7241015 5179927 2026-09-24T14:49:01Z Sjur 66496 7241015 wikitext text/x-wiki {{Jalgrattur | nimi = Jens-Erik Madsen | pilt = Jens Erik Madsen.jpg | täisnimi = | hüüdnimi = |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|3|30}} |sünnikoht = [[Randers]] | pikkus = | kaal = | riik = {{Pisilipp|Taani}} | hetketiim = | ala = trekk<br>maantee | roll = rattur | ratturitüüp = |amatööraastad1 = |amatöörtiimid1 = |profiaastad1 = 2005–2008<br>2009–2015<br>2016–2017<br>2018–2023<br>2024 |profitiimid1 = [[Team GLS]]<br>[[Team Saxo Bank]]<br>[[Team Katusha]]<br>[[Quick-Step Floors]]<br>[[Astana Qazaqstan Team]] |saavutused = }} {{medalitabel | nimi = ei | pilt = | pildisuurus = | medalid = {{Võistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Medal|hõbe|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Peking 2008]]|[[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 km meeskondlik jälitussõit|Meeskondlik jälitussõit]]}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]]|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Madison|Madison]]}} {{Võistlus|[[Trekisõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Pruszków 2009]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|hõbe|[[2008. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Manchester 2008]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|pronks|[[2007. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Palma de Mallorca 2007]]|Meeskondlik jälitussõit}} }} '''Jens-Erik Madsen''' (sündinud [[30. märts]]il [[1981]] [[Randers]]is) on elukutseline [[Taani]] jalgrattur. Ta on Taani koondisega võitnud trekisõidu meeskondlikus jälitussõidus maailmameistrivõistlustel kuld-, hõbe- ja pronksmedali ning [[olümpiamängud]]e hõbemedali Ta lõpetas karjääri 2012. aastal. Hiljem on ta töötanud [[Team Trefor]]i spordidirektorina. == Välislingid == {{commonscat}} * {{ProCyclingStats}} {{JÄRJESTA:Madsen, Jens-Erik}} [[Kategooria:Taani jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] hcf1e32k00s5lk7j76vgf3jxce7a867 7241016 7241015 2026-09-24T14:49:31Z Sjur 66496 7241016 wikitext text/x-wiki {{Jalgrattur | nimi = Jens-Erik Madsen | pilt = Jens Erik Madsen.jpg | täisnimi = | hüüdnimi = |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|3|30}} |sünnikoht = [[Randers]] | pikkus = | kaal = | riik = {{Pisilipp|Taani}} | hetketiim = | ala = trekk<br>maantee | roll = rattur | ratturitüüp = |amatööraastad1 = |amatöörtiimid1 = |profiaastad1 = |profitiimid1 = }} {{medalitabel | nimi = ei | pilt = | pildisuurus = | medalid = {{Võistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Medal|hõbe|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Peking 2008]]|[[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 km meeskondlik jälitussõit|Meeskondlik jälitussõit]]}} {{Medal|pronks|[[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]]|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Madison|Madison]]}} {{Võistlus|[[Trekisõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2009. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Pruszków 2009]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|hõbe|[[2008. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Manchester 2008]]|Meeskondlik jälitussõit}} {{Medal|pronks|[[2007. aasta trekisõidu maailmameistrivõistlused|Palma de Mallorca 2007]]|Meeskondlik jälitussõit}} }} '''Jens-Erik Madsen''' (sündinud [[30. märts]]il [[1981]] [[Randers]]is) on elukutseline [[Taani]] jalgrattur. Ta on Taani koondisega võitnud trekisõidu meeskondlikus jälitussõidus maailmameistrivõistlustel kuld-, hõbe- ja pronksmedali ning [[olümpiamängud]]e hõbemedali Ta lõpetas karjääri 2012. aastal. Hiljem on ta töötanud [[Team Trefor]]i spordidirektorina. == Välislingid == {{commonscat}} * {{ProCyclingStats}} {{JÄRJESTA:Madsen, Jens-Erik}} [[Kategooria:Taani jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] q11yuxes9o2m81i7m60glwhc3dyitat Robin Dunbar 0 370015 7241601 7226082 2026-09-25T11:27:40Z Morel 26171 7241601 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Robin Ian MacDonald Dunbar''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1947]] [[Liverpool]]is) on briti antropoloog. Ta töötab [[Oxfordi Ülikool]]is. Tema järgi on nimetatud [[Dunbari arv]]. {{JÄRJESTA:Dunbar, Robin}} [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Antropoloogid]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] ne6awgbx5ivleeq2ff5tirq6er8bftp Megyn Kelly 0 372601 7240973 7008420 2026-09-24T13:29:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240973 wikitext text/x-wiki [[File:MegynKelly.jpg|thumb]] '''Megyn Marie Kelly''' (varem ka '''Megyn Kendall'''<ref>[https://web.archive.org/web/20141021164403/http://www.mediabistro.com/fishbowldc/new-year-new-name_b4801 "New Year, New Name – FishbowlDC"]. Mediabistro.com. 02.01.2007.</ref>; sündinud [[18. november|18. novembril]] [[1970]]) on [[USA]] [[ajakirjanik]]. Ta on endine [[Fox News Channel|Fox News Channeli]] ja praegune [[NBC News|NBC Newsi]] saatejuht ja poliitikakommentaator. Ta oli 2014. aastal ajakirja [[Time]] maailma saja mõjukaima inimese nimekirjas.<ref>[https://web.archive.org/web/20150201004507/http://time.com/70888/megyn-kelly-2014-time-100/ "Time 2014 100 Most Influential People"]. Time.com. 23.04.2014.</ref> ==Elukäik== Kelly õppis [[Syracuse'i ülikool]]is [[politoloogia]]t ja seejärel Albany õiguskoolis [[õigusteadus]]t.<ref>[http://www.foxnews.com/on-air/personalities/megyn-kelly/bio/#s=h-l On Air Personalities – Megyn Kelly]. Fox.</ref> Pärast ülikooli lõpetamist 1995. aastal töötas ta Bickel & Brewer LLP advokaadibüroos [[Chicago|Chicagos]] ning hiljem oli advokaat prestiižses Jones Day advokaadibüroos.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ZARY MAREKH, on behalf of herself and others similarly situated, Plaintiff-Appellant, v. EQUIFAX; EXPERIAN, formerly, TRW; TRANS UNION,, (2nd Cir. 2001) |url=http://federal-circuits.vlex.com/vid/zary-marekh-herself-equifax-experian-trw-18531486 |vaadatud=2014-06-13 |arhiivimisaeg=2016-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160202120441/http://federal-circuits.vlex.com/vid/zary-marekh-herself-equifax-experian-trw-18531486 |url-olek=ei tööta }}</ref> Advokaaditöö kõrvalt osales Kelly ajakirjanduskursustel. 2003. aastal kolis ta [[Washington]]i, kus asus tööle telekanali WJLA-TV reporterina.<ref name="Kurtz">Howard Kurtz. [https://web.archive.org/web/20141006073217/http://alb.merlinone.net/mweb/wmsql.wm.request?oneimage&imageid=6546634 For Megyn Kelly, a quick rise at Fox]. Washington Post. 16.04.2008.</ref> 2004. aastal alustas ta tööd Fox Entertainment Groupi reporterina ja lõi edaspidi kaasa mitmes Foxi saates, kommenteerides poliitikat ja õigusloomet. Uudistesaate "American Newsroom" kaassaatejuhiks saanult kolis Kelly [[New York]]i. 1. veebruaril 2010 hakkas ta juhtima kahetunnist saadet "America Live". 2010. aastal vaatas saadet keskmiselt 1 293 000 inimest.<ref>[http://www.businessinsider.com/megyn-kelly-sees-biggest-year-to-year-ratings-increase-at-fox-news-2010-11 "Megyn Kelly Sees Biggest Year to Year Ratings Increased at Fox News"]. Business Insider.30.11.2010.</ref> 7. oktoobrist 2013 juhib Kelly argipäeviti tunniajast saadet "The Kelly File". Detsembris 2013 tekitas poleemikat see, kui Kelly ütles reaktsioonina ühele [[Slate]]'is ilmunud blogipostitusele,<ref>Aisha Harris. [http://www.slate.com/articles/life/holidays/2013/12/santa_claus_an_old_white_man_not_anymore_meet_santa_the_penguin_a_new_christmas.html "Santa Claus Should Not Be a White Man Anymore"]. Slate. 10.12.2013.</ref> et [[jõuluvana]] on valgenahaline (ja ei saa olla näiteks mustanahaline). Ta ütles ka, et [[Jeesus]] oli valgenahaline.<ref>[https://web.archive.org/web/20151209002402/http://www.foxnews.com/us/2013/12/13/megyn-kelly-responds-to-critics-over-santa-is-white-flap/?intcmp=features Megyn Kelly says 'Santa is white' remarks were tongue-in-cheek]. Fox News. 13.12.2013.</ref> Teiste seas tegid Kelly sõnade üle nalja [[Jon Stewart]],<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2013/12/17/jon-stewart-megyn-kelly_n_4459151.html "Jon Stewart Hits Back At Megyn Kelly's 'White Santa' Defense"]. Huffington Post. 17.12.2013.</ref> [[Stephen Colbert]]<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2013/12/13/colbert-megyn-kelly-santa-white_n_4440467.html "Stephen Colbert Mocks Megyn Kelly's Santa Comments"]. Huffington Post. 13.12.2013.</ref> ja [[Rachel Maddow]].<ref>[http://www.msnbc.com/rachel-maddow-show/week-god-86 "The Rachel Maddow Show. This Week in God"]. MSNBC. 14.12.2013.</ref> Kaks päeva hiljem ütles Kelly, et oli rääkinud seda naljaga pooleks<ref>[http://www.csmonitor.com/The-Culture/TV/2013/1215/Megyn-Kelly-said-Santa-and-Jesus-are-white.-Really-video "Megyn Kelly said Santa and Jesus are white. Really?"]. Christian Science Monitor. 15.12.2013</ref> ning möönis, et Jeesuse nahavärvi osas puudub lõplik kokkulepe.<ref>[https://web.archive.org/web/20140714193913/http://www.stuttgartdailyleader.com/article/20131214/NEWS/312149985 "Today's News: Our Take - Megyn Kelly Stands By "Santa Is White" Remarks"]. Stuttgart Daily Leader. 14.12.2013.</ref> 6. augustil 2015 [[Cleveland|Clevelandis]] toimunud [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaatide debatis, kus Kelly osales debati moderaatorina, avaldas ta arvamust, et [[Donald Trump]]i sugune mees ei peaks olema president. Pärast seda asus Trump teda oma [[Twitter]]i kontol ründama.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.huffingtonpost.com/entry/trump-megyn-kelly-debate-fox-news_us_55c5f6b3e4b0f73b20b989a7|Pealkiri=Here Are All The Ugly Remarks Trump Has Made About Megyn Kelly|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Trump keeldus osalemast 28. jaanuaril 2016 [[Des Moines|Des Moinesis]] toimunud debatis, mille üks moderaatoreid oli Kelly. Kelly leping Foxiga lõppes 2016. aastal, viimane "Kelly File" läks eetrisse 6. jaanuaril 2017. Pärast seda läks ta üle NBC Newsi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nytimes.com/2017/01/03/business/media/megyn-kelly-nbc-fox-news.html|Pealkiri=Megyn Kelly’s Jump to NBC From Fox News Will Test Her, and the Networks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.hollywoodreporter.com/news/megyn-kelly-says-goodbye-kelly-file-i-am-better-having-been-961725|Pealkiri=Megyn Kelly Says Goodbye on 'The Kelly File': "I Am Better for Having Been Here"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Isiklikku== 2006. aastal lahutas Kelly oma esimesest abikaasast Daniel Kendallist ja võttis tagasi oma neiupõlvenime.<ref name=Kurtz/> 2008. aastal abiellus ta Douglas Bruntiga.<ref>[http://www.nytimes.com/2008/03/16/fashion/weddings/16vows.html?_r=0 "Vows – Megyn Kelly and Douglas Brunt]. New York Times. 16.03.2008.</ref> Neil on kolm last: Yates, Yardley ja Thatcher.<ref>[http://www.mediaite.com/tv/fox-news-introduces-megyn-kellys-third-child-to-viewers-thatcher-bray/ "Fox News Introduces Megyn Kelly’s Third Child To Viewers: Thatcher Bray"]. Mediate. 26.07.2013.</ref> Kelly peab end poliitiliselt sõltumatuks ning on hääletanud nii [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide]] kui ka [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklaste]] poolt.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://variety.com/2015/tv/news/fox-news-megyn-kelly-independent-1201525083/|Pealkiri=Fox News Anchor Megyn Kelly Comes Out as an Independent|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 15. novembril 2016 ilmus [[HarperCollins|HarperCollinsi]] kirjastuses Kelly elulooraamat "Settle for More". Raamatus käsitles ta ka oma vaenusuhteid Donald Trumpiga. Seda ründasid Trumpi toetajad, pannes sellele ühetärniseid hinnanguid Amazon.comi arvustustes. Kuigi raamat ilmus suhteliselt väikese tiraažiga, kogus teos suhteliselt palju negatiivseid arvustusi. Väidetavalt olid ründajad saanud üleskutse negatiivsete hinnangute panemiseks [[Reddit|Redditist]] Trumpi toetajate subredditist "r/The_Donald".<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.latimes.com/business/hollywood/la-fi-ct-kelly-trump-20161116-story.html|Pealkiri=Trump supporters try to undermine Megyn Kelly's book with an onslaught of negative reviews on Amazon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kelly, Megyn}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Syracuse'i ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] jqjegsd8v84oau3p7tdznzyy4w4ezje Mõõkvaal 0 376996 7241272 6744573 2026-09-24T23:11:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241272 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mõõkvaal | värvus = loomad | seisund = DD | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = | pilt = Killerwhales jumping.jpg | pilt2 = Orca size-2.svg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Vaalalised]] ''Cetacea'' | sugukond = [[Delfiinlased]] ''Delphinidae'' | perekond = '''''Orcinus''''' | perekonna_autor = [[Leopold Fitzinger|Fitzinger]], 1860 | liik = '''Mõõkvaal''' | binaarne = ''Orcinus orca'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | levikukaart = Cypron-Range Orcinus orca.svg | levikukaardi_seletus = }} '''Mõõkvaal''' (''Orcinus orca''), keda varem kutsuti ka mõõkdelfiiniks<ref name="Miljutin">Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 269</ref>, on suurim [[Delfiinlased|delfiinlaste]] sugukonda kuuluv [[Vaalalised|vaalaline]]. Ta on tippkiskja, kes on tuntud oma mustvalge mustri poolest. Sarnaselt [[delfiin]]idega on mõõkvaalad targad ja väga sotsiaalsed loomad, kes elavad perekondlikes gruppides.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/o/orca/|pealkiri=Orca|väljaanne=https://www.nationalgeographic.com, National Geographic|aeg=|vaadatud=07.11.2020|arhiivimisaeg=4.02.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170204232412/http://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/o/orca/|url-olek=ei tööta}}</ref> Mõõkvaalad on suutlikud õppima üksteiselt, salgana isegi ründama väiksemaid [[veesõiduk]]eid.<ref name="ERR">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1608987509/mookvaalad-oppisid-gibraltari-lahistel-jahte-rundama|pealkiri=Mõõkvaalad õppisid Gibraltari lähistel jahte ründama|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=|vaadatud=25.05.2023}}</ref><ref name="Postimees">{{Netiviide|autor=|url=https://maailm.postimees.ee/7794408/teadlased-segaduses-hispaania-rannikul-on-mookvaalad-ramminud-ligi-poolt-tuhandet-purjekat|pealkiri=Hispaania rannikul on mõõkvaalad ramminud ligi poolt tuhandet purjekat|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=13.06.2023}}</ref> == Välimus == [[Fail:Killer Whale Types.jpg|pisi|vasakul|Mõõkvaalade tüübid]] Mõõkvaaladel on must selg ja valge kõhualune. Silma kohal asub neil valge laik ja kõhtmine osa jaguneb saba pool kolmeks. Kirjeldatud on kolm kuni viis eri tüüpi. *'''A-tüüp –''' suur, üleni must-valge loom, keskmise suurusega laik silma kohal *'''B-tüüp –''' keskmise suurusega, tumehalli ja valge mustriga (vahel ka kollakas) ning suure laiguga silma kohal; neil on tumedam peaaegu must “selgmine keep” (''dorsal cape''), mis ulatub laubalt seljauimeni; *'''C-tüüp –''' kõige väiksem; sarnaselt B-tüübile on nad tumehalli ja valge mustriga ning tumedama keebiga; nende silma kohal olev laik on ettepoole viltu *'''D-tüüp –''' keskmise suurusega, väikese laiguga silma kohal; toitub põhiliselt [[Patagoonia hammaskala]]st; ümaram pea, kitsam ja madalam seljauim ning väiksemad hambad. == Levila == Mõõkvaalad elavad kogu maailmameres, kuid on leitud, et nende populatsioonid on suuremad külmemates vetes, kus nende toidulaual on rohkem suuri saakloomi. Troopilistes vetes kasutavad nad ära hooajalist toiduküllust.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://iwc.int/killer-whale|pealkiri=Killer whale|väljaanne=Internationa Whaling Comission, Whales|aeg=|vaadatud=07.11.2020}}</ref> Elustiili poolest võib mõõkvaalu jagada kolmeks: ranniku ääres, avamerel ja ülemineku aladel elavad. Mõõkvaalade perekondlikest gruppidest on põhjalikumalt uuritud ranniku ääres elavad grupid.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.fisheries.noaa.gov/species/killer-whale#overview|pealkiri=Killer whale|väljaanne=NOAA|aeg=|vaadatud=07.11.2020}}</ref> == Toitumine == [[Pilt: Killer Whales Hunting a Seal.jpg|pisi|Mõõkvaalad [[Antarktika]] vetes jahtimas jääpangale roninud [[krabihüljes]]t]] Mõõkvaal on tippkiskja, tema toidulaual on kalad, [[Veelind|veelinnud]], [[mereimetajad]] ning isegi teised [[vaalad]] ja [[Hailaadsed|haid]]. Nad hangivad toitu gruppides ja jagavad seda isekeskis. Nende toidulaua koosseis sõltub osaliselt sellest, mis saakloomi nende vetes leidub ning suurt rolli mängib ka perekonna sisene kultuur ja jahitaktikad. <ref name=":3" /> Ranniku aladel elavate mõõkvaalade juures on täheldatud, et põhiliseks toiduks on kalad ja kalade hulgast erilist rolli mängib [[lõhe]]. Ülemineku alade elavad isendid söövad põhiliselt mereimetajaid ja teisi vaalu. Avamere gruppide toidulaud on vaheldusrikas ning nende hulgas on nii ainult kaladest toitujaid kui ka mereimetajatele ja vaaladele keskendunud perekondi. <ref name=":2" /> == Paljunemine ja elukäik == Mõõkvaaladel puudub kindel paaritumisaeg, pojad võivad sündida aasta läbi. Tavaline tiinus kestab 15–18 kuud. Ema imetab poega umbes aasta. Pärast piimast võõrutamist on vaalapojad siiski väga sõltuvad oma emast ning saavad iseseisvuse alles nelja aasta pärast, kui ema on uuesti sünnitanud.<ref name=":2" /> Emased saavutavad suguküpsuse 10–13-aastaselt. Nad võivad elada 50-aastaseks, vahel ka 90-aastaseks. Nad on poegimisvõimelised umbes 25 aastat. Mõõkvaalad on ühed vähestest loomadest, kellel eksisteerib menopaus. Menopausi ajal hoolitsevad nad teiste sama grupi emaste poegade eest. Isased elavad keskmiselt 30-aastaseks, vahel ka 60-aastaseks.<ref name=":3" /> == Mõõkvaalad vangistuses == Mõõkvaalad on arenenud ujuma pikki vahemaid ja sukelduma sügavale (mõõkvaal suudab ujuda lühikest vahemaad kiirusega kuni 45 km/h, sukelduda kuni 1000 m sügavusele ning olla vee all kuni 21 minutit), kuid vangistuses elavatele isenditele eraldatakse nende loomuliku elupaigaga võrreldes liiga väike ala. See tekitab neis stressi ja igavustunnet. Paljudel mõõkvaaladel kujuneb välja harjumus ennast vigastada või jääda lihtsalt ühe koha peale õõtsuma. Olukorda halvendab ka asjaolu, et isendeid viiakse pidevalt ühest keskusest teise, lõhkudes nende loodud sõprussidemed või on nad hoopis sunnitud üksilduses elama.<ref name=":0" /> Vangistuses elavate mõõkvaalade eluiga on umbes 20 aastat ning neil esineb tihti tõsiseid haigusi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.err.ee/1608987509/mookvaalad-oppisid-gibraltari-lahistel-jahte-rundama Mõõkvaalad õppisid Gibraltari lähistel jahte ründama] ERR, 24. mai 2023 [[Kategooria:Delfiinlased]] kntrh4ciafjkp0wyqw1ks24jp74tofk Mālpils 0 377122 7241284 6954076 2026-09-24T23:57:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241284 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mālpils | elanikke = 1970 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2834 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mālpils''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Mālpilsi vald|Mālpilsi valla]] halduskeskus. Asulas oli [[Mālpilsi mõis]]a (''Lemburg'') süda, lisaks asub seal Mālpilsi luteri kirik. Mālpilsi on esimest korda mainitud aastal [[1386]], mil [[Saksa ordu]] rajas sinna [[Mālpilsi ordulinnus|Lemburgi kindluse]]. Asula nimi on [[liivi keel]]es ''Lemburga'', mis tuleb ilmselt sõnadest ''lembit'' ehk pealik ja ''urga'' ehk jõgi. [[Saksa keel]]es mõisteti asula nime kui "savilinna" (''lehm'' on savi ja ''burg'' on linn). Mālpilsi nimi tähendab aga savilinna [[läti keel]]es. Asulas asub [[keskkool]], lisaks on seal kutsekool, internaadiga [[põhikool]] ja laste muusikakool ning kunstikool. Mālpilsis asuvad ka postkontor, [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]].<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-12-11 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla lähistel asub [[Mālpilsi lennuväli]]. Mālpilsi jäävad Slimnīca,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6151 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Sauleskalnsi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/6149 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807075514/https://www.atd.lv/pieturvietas/6149 |url-olek=ei tööta}}</ref> Dravantase,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/6147 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807075611/https://www.atd.lv/pieturvietas/6147 |url-olek=ei tööta}}</ref> Pastsi<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/15735 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807075516/https://www.atd.lv/pieturvietas/15735 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Mālpilsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12048 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807075515/https://www.atd.lv/pieturvietas/12048 |url-olek=ei tööta}}</ref> Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all [[Mālpilsi kirik]],<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8488 Mālpils luterāņu baznīca]</ref> [[Mālpilsi mõis]]a hoonetekompleks,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6702 Mālpils muižas apbūve]</ref> sealhulgas park<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6704 Parks]</ref> ja häärber,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6703 Kungu māja]</ref> ning [[Mālpilsi ordulinnus]]e ase.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2124 Mālpils viduslaiku pils]</ref> Regionaalse kaitse all on Mālpilsi kiriku keskaegne kalmistu<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2123 Mālpils baznīcas viduslaiku kapsēta]</ref> ja Mālpilsi linnamägi ehk Viinamägi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2120 Mālpils pilskalns (Vīnakalns)]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestusmärgi ja obeliskiga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Sealsed Gunta tamm ja Sporta iela tamm on looduskaitse all. Kaitse all on veel üks [[arukask]], [[raagremmelgas]], mänd, vaher ja kaksteist tamme.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 279 (1935) * 900 (1967) * 2520 (1989) * 2294 (2000) * 2168 (2006) <td> * 1921 (2015) * 1838 (2020) * 1807 (2022) * 1970 (2025) </table> <gallery> Mālpils manor house.JPG|[[Mālpilsi mõis]]a peahoone Mālpilsi ordulinnuse asupaik 02.JPG|Endise [[Mālpilsi ordulinnus]]e asukoht Lutheran church in Mālpils.JPG|[[Mālpilsi luteri kirik]] Mālpilsi kultuurimaja.JPG|Mālpilsi kultuurimaja </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.malpils.lv/pub/ Mālpilsi koduleht] (''läti keeles'') {{Mālpilsi piirkond}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] nqhd58wvx5nj1ncu2bvto0qwmla8ygi Nurmiži 0 377127 7241410 7055017 2026-09-25T06:12:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241410 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nurmiži | pindala = 0,16 | elanikke = 87 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Nurmiži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2885 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kirdeosas merepinnast 100 meetri kõrgusel ning jääb valla keskusest [[Sigulda]]st 9 ja [[Riia]]st 59 kilomeetri kaugusele. Asulas oli [[Nurmiži mõis]]a (''Nurmis'') süda. [[Nurmiži mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas kasvuhoone<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6711 Oranžērija]</ref> ja talli varemed,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6712 Staļļa drupas]</ref> on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6710 Nurmižu muižas apbūve]</ref> 1927. aastal oli seal [[Nurmiži vald|Nurmiži valla]] halduskeskus, aastail 1945–1951 aga Nurmiži külanõukogu halduskeskus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas asub Nurmiži bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/9616 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807154356/https://www.atd.lv/pieturvietas/9616 |url-olek=ei tööta}}</ref> Nurmiži jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Külla jääb looduskaitsealune Nurmiži park. Osaliselt jääb sinna ka Svīķupīte ja Kautraksi kraav, Looduskaitse all on Angotiņase tamm, Ceplīši hiidtamm, Euroopa lehis, pärn ja saar.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 58 (1970) * 140 (1979) * 102 (1989) * 103 (2000) <td> * 93 (2006) * 114 (2017) * 106 (2020) * 87 (2025) </table> <gallery> Pilt:Nurmižu_muiža_2004-11-06.jpg|Nurmiži mõisakompleks </gallery> == Viited == {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] br4vz9tmnz5e2aj8mb2fm6mzf2kk4yu Merihobuke 0 377354 7241031 7133199 2026-09-24T15:18:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241031 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Taksonitabel | värvus = loomad | pilt = Seahorse.jpg | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | infrahõimkond = [[Lõugsuused]] ''Gnathostomata'' | ülemklass = [[Luukalad]] ''Osteichthyes'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Merinõelalised]] ''Syngnathiformes'' | sugukond = [[Merinõellased]] ''Syngnathidae'' | alamsugukond = ''[[Hippocampinae]]'' | perekond = '''Merihobuke''' ''Hippocampus'' | perekonna_autor = [[Constantine Samuel Rafinesque|Rafinesque]], 1810 }} '''Merihobuke''' (''Hippocampus'') on [[Merinõellased|merinõellaste]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[Alamsugukond|alamsugukonnast]] ''[[Hippocampinae]]''. Merihobukesel on ebatavalise kujuga keha, tema niverdunud pea meenutab [[male]]mängu ratsut. Keha on kaetud ogade ja nahajätketega. Keha pikkus sõltuvalt [[Liik (bioloogia)|liigist]] jääb vahemikku 1,5–35 sentimeetrit.<ref name="NGeogr" /> Merihobukesed elavad [[Troopilised vöötmed|troopilistes]] ja [[Subtroopilised vöötmed|subtroopilistes]] meredes. Neil on väheliikuv eluviis, enamasti on nad kinnitunud oma haardesabaga taimede varte külge. Keha värv muutub neil nii, et toimub kokkusulamine ümbritseva taustaga. Sel viisil kaitsevad nad end röövloomade eest ning maskeeruvad toidujahil. Nad toituvad väikestest [[koorikloom]]adest ([[Vähilaadsed|vähilaadsetest]] ja [[krevett]]idest) imedes neid oma toruja koonuga sisse koos veega. Noored merihobukesed võivad süüa 10 tundi päevas, neelates selle aja jooksul alla kuni 3600 väikest lehtjalalist vähikest<ref name="lelu" />. Merihobukese loomulik keha asend vees on püstine, sest [[ujupõis]] paikneb piki kogu keha. Ujupõies on vahesein, millega [[kala]] peaosa eraldatakse ülejäänud kehaosast. Peaosa ujupõis on kõhuosa ujupõiest suurem – see tagabki merihobukeste püstise asendi ujumisel. Edasiliikumine vees toimub pisikese seljauime abil. Nad ei suuda kiiresti liikuda ja loodavad seetõttu röövkalu petta oma maskeeringu abil. Merihobukesed orienteeruvad [[Looded|loodete]] järgi. Anatoomilised, molekulaarsed ja geneetilised uuringud on näidanud, et merihobukesel on palju ühist [[merinõel (perekond)|merinõeltega]]. [[Fossiil]]sed leide on väga vähe. Kõige varasemad merihobukeste fossiilid on avastatud [[Sloveenia]]s. Nende vanus on hinnanguliselt 13 miljonit aastat. [[Molekulaarne kell|Molekulaarse kella]] alusel lahknesid merinõelad ja merihobukesed hilis[[oligotseen]]is. ==Paljunemine== Merihobukesed on [[Monogaamia (zooloogia)|monogaamsed]], kuid sarnaselt teiste merinõellastega on nende eripäraks see, et lõimetise eest kannavad hoolt isaskalad. Pärast paaritustantsu, mille vältel nii isane kui emane muudavad oma värvi, ujub isaskala emaskala juurde. Seejärel suruvad mõlemad end kõhtupidi teineteise vastu; sel ajal avab isaskala oma [[haudetasku]] ja marjast tulvil emaskala heidab sinna oma marjad. Kurnatuna oma tööst, ujub emaskala seejärel minema – kogu järgnevas protsessis tal enam asja ei ole. Lõimetishooldus jääb täielikult isaskala kanda. Taskus varjul olevad marjad viljastab isaskala otsekohe ning seejärel haub neid 2–3 nädalat. Selle aja vältel paisub isase kõht sedavõrd, et ta näeb välja tiine. Haudetasku [[limaskest]]al moodustavad paljude [[veresoon]]tega karvakesed, mille külge marjaterad kinnituvad. Limaskest varustab neid [[hapnik]]u ja toitainetega umbes samamoodi nagu imetajate [[platsenta]] loodet.<ref name="becker" /> Pärast koorumist jäävad maimud veel mõneks ajaks haudetaskusse. Kui maimud on piisavalt arenenud, siis põimib isaskala oma saba vetika varre külge ja väljutab ühe-kahe päeva jooksul kõik maimud suureks puhetunud tasku kokkutõmmete abil merre.<ref name="sugu" /> Merihobukesed on üsna viljakad loomad. Isase haudetaskus võib vastseid olla kuni 2500, keskmiselt sõltuvalt liigist siiski 100–1000.<ref name="foster" /> Kohe pärast sündi algab kalamaimude iseseisev elu. Osa liikide maimud liiguvad vooluga kaasa ja leiavad endale uued elupaigad, osa aga jääb paikseks sünnikoha juurde. Merihobukese eluiga võib küündida 4–5 aastani. ==Ohustatus== Tänapäeval on merihobukesed väljasuremisohus. Nende isendite arv väheneb kiiresti. Arvatakse, et [[populatsioon]] on kahanenud ligi 50%, mõnes [[Filipiinid]]e piirkonnas koguni 85%<ref name="pun" />. Punasesse raamatusse on kantud 38 merihobukese liiki.<ref name="puna" /> Isendite arvu kiire vähenemise põhjuseks on merihobukeste massiline merest väljapüük [[Tai]], [[Malaisia]], [[Austraalia]] ja Filipiinide rannikul. Sageli püütakse võrkudega, kuid kasutatakse ka palju ohtlikumaid vahendeid, näiteks [[dünamiit]]i või [[tsüaniid]]iga mürgitamist<ref name="pun" />. Palju merihobukesi saab surma krevetivõrkudesse sattudes. Merihobukeste elupaigad on ohustatud [[Vee saastumine|vee saastumise]], [[süvendustööd]]e ja rannikurajatiste tõttu<ref name="morgan" />. Neid püütakse mitmel põhjusel. Nende eksootilise välisilme tõttu püütakse neid ohtralt [[akvaristika|akvaristide]] tarbeks ja müüakse kuivatatud kujul suveniiridena. Sarnaselt käitusid ka [[Must meri|Musta mere]] külastajad, kes üritasid lahkudes tingimata kaasa võtta suveniirina kuivatatud merihobukese. 1980. aastate lõpu- ja 1990. aastate algusaastatel püüti Mustast merest välja sadu tuhandeid merihobukese isendeid. See tõi kaasa nende peaaegu täieliku kadumise [[rekreatsioon]]ipiirkondades. Seepärast kanti 1994. aastal [[pikkkoon-merihobuke]] (varem tuntud kui musta mere merihobuke) [[Ukraina punane raamat|Ukraina punasesse raamatusse]] ja tema väljapüük merest keelustati<ref name="ukr" />. Kuivatatud merihobukesed leiavad jahvatatult laialdast kasutust [[rahvameditsiin]]is, eelkõige [[Hiina meditsiin]]is. Selle kala maitse on [[gurmaan]]ide seas kõrges hinnas. Nende sõnul on merihobukese [[maks]] ja [[silmad]] väga maitsvad. Roog serveeritakse viigilehega ja seda pakutakse kõige kallimates mereäärsetes [[restoran]]ides. [[CITES]] reguleerib [[loomastik]]u ja [[taimestik]]u [[ohustatud liik]]ide rahvusvahelist [[kaubandus]]t ning riikidevahelist liikumist lubade ja tõendite alusel. Merihobukesed on lülitatud ohustatud liikide teise (II) lisasse. Eesti tollipiirangutest võib mainida näiteks seda, et ilma CITESi lubadeta võib [[Eesti]]sse saabuv reisija oma pagasi hulgas kaasa tuua mitte rohkem kui 3 surnud merihobukese isendit.<ref name="toll" /> ==Merihobukese kääbusvormid== [[Pilt: Hippocampus bargibanti3.JPG|pisi|''[[Hippocampus bargibanti]]'']] Merihobukese kääbusvormide ([[inglise keel]]es ''pygmy seahorses('pügmee-merihobukesed'), [https://en.wikipedia.org/wiki/Pygmy_seahorse vt]) hulka arvatakse mitmed merihobukese pisimõõdulised liigid, kes elavad [[Kagu-Aasia]] [[Korallikolmnurk|Korallikolmnurgas]]. Nende suurus jääb vahemikku 1,4–2,7 sentimeetrit<ref name="realm" />. Esimene miniatuurse merihobukese liik kirjeldati alles 1970. aastal. See oli ''[[Hippocampus bargibanti]]''. Pärast 2000. aastat on leitud ja kirjeldatud veel 6 liiki. Nad elutsevad [[korall]]idel ja vetikate tihnikutes. Nende väiksuse ja täiusliku [[mimikri]] tõttu on neid väga raske avastada. [[Morfoloogia (bioloogia)|Morfoloogiliselt]] on kääbusvormidel kaks erisust, millega nad ''Hippocampus''<nowiki/>'e ülejäänud liikidest erinevad. Esiteks on neil erinevalt ülejäänud merihobukestest kahe pea külgedel paikneva lõpuseava asemel üks ja see asub kukla taga. Teiseks, kääbusvormide isaskaladel haudetasku ei asu mitte sabajuure piirkonnas vaid kere piirkonnas. Kääbusvormide hulka loetakse: * ''Hippocampus bargibanti'' <small>Whitley, 1970</small><ref name="pygmy" /> * ''[[Hippocampus denise]]'' <small>[[Sara A. Lourie|Lourie]] & [[John Ernest Randall|J. E. Randall]], 2003</small> * ''[[Hippocampus pontohi]]'' <small>[[Sara A. Lourie|Lourie]] & Kuiter, 2008</small> * ''[[Hippocampus satomiae]]'' <small>Lourie & Kuiter, 2008</small> * ''[[Hippocampus severnsi]]'' <small>Lourie & Kuiter, 2008</small> * ''[[Hippocampus waleananus]]'' <small>M. F. Gomon & Kuiter, 2009</small> * ''[[Hippocampus colemani]]'' <small>Kuiter, 2003</small> ===Merihobukese teised miniatuursed vormid=== Merihobukese kääbuslike vorme, kus eespool toodud morfoloogilised erisused puuduvad, ei loeta kalarühma "pygmy seahorses" hulka, vaid vaadeldakse vajadusel kui "dwarf seahorses" ('pöialpoiss-merihobukesed') esindajaid. Siia alla kuuluvad näiteks ''[[Hippocampus debelius]]'', ''[[Hippocampus minotaur]]'', ''[[Hippocampus paradoxus]]'' ja ''Hippocampus zosterae'' ([[kääbusmerihobuke]]). ==Taksonoomia== [[Pilt:PotbellySeahorse TNAquarium.jpg|pisi|[[Rippkõht-merihobuke]]sed (''Hippocampus abdominalis'') [[Tennessee okeanaarium]]is [[Chattanooga]]s]] Merihobukese (''Hippocampus'') perekonda kuuluvad järgmised liigid<ref name="worms" />: * ''Hippocampus abdominalis'' ([[rippkõht-merihobuke]]<ref name="atlas" />) <small>[[René Primevère Lesson|Lesson]], 1827</small> * ''[[Hippocampus alatus]]'' <small>[[Rudie Hermann Kuiter|Kuiter]], 2001</small> * ''[[Hippocampus algiricus]]'' <small>[[Johann Jakob Kaup|Kaup]], 1856</small> * ''[[Hippocampus angustus]]'' <small>[[Albert Günther|Günther]], 1870</small> * ''[[Hippocampus barbouri]]'' <small>[[David Starr Jordan|D. S. Jordan]] & [[Robert Earl Richardson|R. E. Richardson]], 1908</small> * ''Hippocampus bargibanti'' <small>Whitley, 1970</small><ref name="pygmy" /> Levila hõlmab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosa troopilisi piirkondi * ''[[Hippocampus biocellatus]]'' <small>Kuiter, 2001</small> * ''[[Hippocampus borboniensis]]'' <small>[[Auguste Henri André Duméril|A. H. A. Duméril]], 1870</small> * ''[[Hippocampus breviceps]]'' <small>[[Wilhelm Peters|W. K. H. Peters]], 1869</small> * ''[[Hippocampus camelopardalis]]'' <small>[[Giovanni Giuseppe Bianconi|Bianconi]], 1854</small> * ''[[Hippocampus capensis]]'' <small>[[George Albert Boulenger|Boulenger]], 1900</small> * ''Hippocampus colemani'' <small>Kuiter, 2003</small> * ''Hippocampus comes'' ([[vööt-merihobuke]]<ref name="pun" />) <small>[[Theodore Edward Cantor|Cantor]], 1850</small> * ''[[Hippocampus coronatus]]'' <small>[[Coenraad Jacob Temminck|Temminck]] & [[Hermann Schlegel|Schlegel]], 1850</small> * ''[[Hippocampus curvicuspis]]'' <small>[[Ronald Fricke|R. Fricke]], 2004</small> * ''Hippocampus debelius'' <small>[[Martin F. Gomon|M. F. Gomon]] & Kuiter, 2009</small> * ''Hippocampus denise'' <small>[[Sara A. Lourie|Lourie]] & [[John Ernest Randall|J. E. Randall]], 2003</small> * ''Hippocampus erectus'' ([[täpp-merihobuke]]<ref name="pun" />) <small>[[George Perry (naturalist)|Perry]], 1810</small> * ''[[Hippocampus fisheri]]'' <small>D. S. Jordan & [[Barton Warren Evermann|Evermann]], 1903</small> * ''[[Hippocampus fuscus]]'' <small>[[Eduard Rüppell|Rüppell]], 1838</small> * ''[[Hippocampus grandiceps]]'' <small>Kuiter, 2001</small> * ''Hippocampus guttulatus'' ([[pikk-koon merihobuke]]<ref name="1000k" />) <small>[[Georges Cuvier|G. Cuvier]], 1829 </small>. Levila hõlmab [[Atlandi ookean]]i kirdeosa, [[Vahemeri|Vahemerd]], [[Must meri|Musta]] ja [[Aasovi meri|Aasovi]] merd. * ''[[Hippocampus hendriki]]'' <small>Kuiter, 2001</small> * ''Hippocampus hippocampus'' ([[harilik merihobuke]]<ref name="1000k" />, ka euroopa merihobuke<ref name="sugu" />) <small>([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758)</small>. Levila hõlmab Vahemerd ja Atlandi ookeani kirdeosa. * ''[[Hippocampus histrix]]'' <small>Kaup, 1856</small> * ''[[Hippocampus ingens]]'' <small>[[Charles Frédéric Girard|Girard]], 1858</small> * ''[[Hippocampus jayakari]]'' <small>Boulenger, 1900</small> * ''[[Hippocampus jugumus]]'' <small>Kuiter, 2001</small> * ''[[Hippocampus kelloggi]]'' <small>D. S. Jordan & [[John Otterbein Snyder|Snyder]], 1901</small> * ''Hippocampus kuda'' ([[kuda merihobuke]]<ref name="1000k" />) <small>[[Pieter Bleeker|Bleeker]], 1852</small> Levila hõlmab [[India ookean|India]] ja Vaikse ookeani troopilisi piirkondi * ''[[Hippocampus lichtensteinii]]'' <small>Kaup, 1856</small> * ''Hippocampus minotaur'' <small>M. F. Gomon, 1997</small> [[Pilt:Seahorse, Turneffe Islands, Belize.jpg|pisi|Merihobuke [[Turneffe atoll]]i rannavetes [[Kariibi meri|Kariibi meres]]]] * ''Hippocampus mohnikei'' ([[jaapani merihobuke]]<ref name="lelu" />) <small>Bleeker, 1854</small> * ''[[Hippocampus montebelloensis]]'' <small>Kuiter, 2001</small> * ''[[Hippocampus multispinus]]'' <small>Kuiter, 2001</small> * ''Hippocampus paradoxus'' <small>[[Ralph Foster (ichthyologist)|Foster]] & M. F. Gomon, 2010</small> * ''[[Hippocampus patagonicus]]'' <small>[[Gabriela Laura Maria Piacentino|Piacentino]] & [[Diego César Luzzatto|Luzzatto]], 2004</small> * ''Hippocampus pontohi'' <small>[[Sara A. Lourie|Lourie]] & Kuiter, 2008</small> * ''[[Hippocampus procerus]]'' <small>Kuiter, 2001</small> * ''[[Hippocampus pusillus]]'' <small>[[Ronald Fricke|R. Fricke]], 2004</small> * ''[[Hippocampus queenslandicus]]'' <small>[[Michelle L. Horne|Horne]], 2001</small> * ''[[Hippocampus reidi]]'' ([[täpiline merihobu]]<ref name="1000k" />)<small>[[Isaac Ginsburg|Ginsburg]], 1933</small> * ''Hippocampus satomiae'' <small>Lourie & Kuiter, 2008</small> * ''[[Hippocampus semispinosus]]'' <small>Kuiter, 2001</small> * ''Hippocampus severnsi'' <small>Lourie & Kuiter, 2008</small> * ''[[Hippocampus sindonis]]'' <small>D. S. Jordan & Snyder, 1901</small> * ''[[Hippocampus spinosissimus]]'' <small>[[Max Carl Wilhelm Weber|M. C. W. Weber]], 1913</small> * ''Hippocampus subelongatus'' ([[lääne-austraalia merihobuke]]<ref name="1000k" />) <small>[[Francis de Laporte de Castelnau|Castelnau]], 1873</small> * ''[[Hippocampus trimaculatus]]'' <small>[[William Elford Leach|Leach]], 1814</small> * ''[[Hippocampus tyro]]'' <small>[[John Ernest Randall|J. E. Randall]] & Lourie, 2009</small> * ''Hippocampus waleananus'' <small>M. F. Gomon & Kuiter, 2009</small> * ''[[Hippocampus whitei]]'' <small>Bleeker, 1855</small> * ''[[Hippocampus zebra]]'' <small>Whitley, 1964</small> * ''Hippocampus zosterae'' (kääbusmerihobuke<ref name="morgan" /><ref name="ook" />) <small>D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1882</small> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="NGeogr">[https://web.archive.org/web/20160925024931/http://animals.nationalgeographic.com/animals/fish/sea-horse/ Seahorse] National Geographic</ref> <ref name="lelu">[[Loomade elu]], kd 4, lk 306–307</ref> <ref name="becker">Geneviève De Becker. "100 tavatut looma". Sinisukk, 2011</ref> <ref name="sugu">[[John Sparks]]. "Sugupoolte heitlus". Varrak, 2001</ref> <ref name="foster">Foster S. J, Vincent C. J. (2004). "[http://www.equilibrioazul.org/documentos/life%20history%20of%20the%20sea%20horse%20management.pdf Life history and ecology of seahorses: implications for conservation and management] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}". ''Journal of Fish Biology'' 65: 1–61.</ref> <ref name="pun">"Punane raamat". Tänapäev, 2012</ref> <ref name="puna">[http://www.iucnredlist.org/search Hippocampus spp.] [[IUCNi punane nimistu]]</ref> <ref name="morgan">[[Sally Morgan]]. "Ohustatud loomaliikide atlas". Koolibri, 2007</ref> <ref name="ukr">[http://redbook-ua.org/ru/item/hippocampus-guttulatus-cuvier/ Морской конек длиннорылый Hippocampus guttulatus Cuvier, 1829] Червона книга України</ref> <ref name="toll">[http://www.emta.ee/index.php?id=1402&highlight=cites Ohustatud taime- ja loomaliigid] [[Maksu- ja Tolliamet]]</ref> <ref name="realm">[http://oceanrealmimages.com/blog/10/04/11/pygmy-seahorse-facts-images Pygmy seahorse facts & images] Ocean Realm Images</ref> <ref name="pygmy">Raamatus "1000 kala" on eestikeelseks vasteks toodud "kääbusmerihobuke", kuid teistel andmetel on see nimi kasutusel teise liigi (''Hippocampus zosterae'') eestikeelse vastena</ref> <ref name="worms">[http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=126224 ''Hippocampus''] [[World Register of Marine Species]]</ref> <ref name="atlas">[[John Farndorn]]. "Loomaelu atlas". Varrak, 2012</ref> <ref name="1000k">[[Andreas Vilcinskas]]. "1000 kala". Sinisukk, 2006</ref> <ref name="ook">[[Jinny Johnson]]. "Ookeanielu entsüklopeedia". Koolibri, 2007</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid|Merihobu}} *[http://www.youtube.com/watch?v=JwlZAFoidpw Seahorse having babies then mating] Video. youtube.com *[http://www.youtube.com/watch?v=MsHCqrrU-Gk Male seahorse giving birth at The Deep Hull] Video. youtube.com [[Kategooria:Merinõellased]] rskvpgnfqyf2knsznsche5jtbfy9xjc Krimulda mõis 0 377812 7241504 7134280 2026-09-25T09:29:05Z RobertRSMN 5495 /* Helmersenid 1664−1817 */ 7241504 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit [[Krimulda piiskopilinnus]].}} [[File:Krimulda kihelkonna mõisad (1905).jpg|thumb|Krimulda mõis 1905. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Rigaschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1905). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 11]] '''Krimulda mõis''' ([[saksa keel]]es ''Schloß Kremon'', [[läti keel]]es ''Krimuldas muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Riia kreis]]is [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]]. Tänapäeval asub mõisasüda [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda]] [[Krimulda]] linnaosas. Mõisa peahoone ('''Krimulda loss''') asub aadressil Mednieku iela 3. ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== Krimulda mõis kujunes [[Krimulda piiskopilinnus]]e linnuseläänist. Poola võimuperioodil kuulus see riiginõunik Bertram [[Holdschuer]]ile, kelle valduses on mõisa nimetatud [[1592]]. aastal. Ta [[pandivaldus|pantis]] mõisa Poola [[ooberst]]ile Leonhard Kittlitzile (suri 1600). XVII sajandi algupoolel langes valdus [[Rootsi kuningas|Rootsi kroon]]ile.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 16.</ref> [[File:Greve Oxenstierna af Korsholm och Wasa.jpg|pisi|150px|Oxenstierna suguvõsa krahvivapp]] ===Oxenstiernad 1625−1664=== [[1625]]. aasta 27. aprillil annetas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] lagunenud linnuse juures asuva Krimulda mõisa koos [[Englārte mõis]]aga [[Oxenstierna]]dele: riiginõunik ja admiral krahv [[Gabriel Bengtsson Oxenstierna|Gabriel Oxenstierna af Korsholm och Wasa]]le (1586−1656); mõlemal mõisal olid ühised omanikud (vaheajaga) [[1817]]. aastani. Pärast tema surma päris valduse tema poeg riiginõunik ja [[riigimarssal]] krahv [[Gabriel Gabrielsson Oxenstierna|Gabriel Oxenstierna af Korsholm och Wasa]] (1619−1673). [[1664]]. aasta 20. märtsil pantis ta mõisa kuninga nõusolekul [[Helmersen]]idele − alguses oli kaasvaldajaks ka raehärraproua Güldenfeldt; tema suguvõsa kätte jäi see pooleteiseks sajandiks.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 16−17.</ref> ===Helmersenid 1664−1817=== [[File:Helmerseni suguvõsa aadlivapp.png|pisi|125px|left|Helmerseni suguvõsa aadlivapp]] Mõisa pandivaldajaks sai Helmerseni suguvõsa nooremast liinist pärit assistent-nõunik [[Johann von Helmersen]] (1622−u 1670). [[Mõisate reduktsioon]]i ajal võeti mõis tagasi riigile ja sellest sai [[riigimõis]]. Pärast [[Uusikaupunki rahu]] (1721) restitueeriti mõis Oxenstiernadele, kuid riigimarssal Gabrieli pojapoeg krahv [[Göran Oxenstierna]] af Korsholm och Wasa (1699−1788) loovutas mõisa omandiõiguse 22. augustil 1726 Johann von Helmerseni pärijatele. Viimased jagasid vara ära ja Krimulda valdajaks sai suguvõsa vanemast liinist pärit [[kapten]] Karl von Helmersen (1686−1740). Temalt päris mõisa poeg maakohtu assessor Karl von Helmersen (1711−1780). 1757. aasta 15. märtsil müüs ta selle oma sugulasele kapten [[Claudius Magnus von Helmersen]]ile (1721−1802) ja mõis siirdus sellega taas noorema liini kätte; suguvõsa valduste keskuseks jäi siiski Englārte mõis. Magnus von Helmersen oli 1780. aastal mõlema mõisa omanik. 17. oktoobril 1801 loovutas ta mõisad juba eluajal oma pojale major [[Jakob Johann von Helmersen]]ile (1764−1806). Pärast viimase surma olid valdajateks tema pärijad, kes 1807. aasta augustis vara ära jagasid; uueks omanikuks sai Jakob Johanni noorem vend [[Karl Christer Dietrich von Helmersen]] (1775−1840). Ta läks aga pankrotti ja mõisad võeti 1817. aastal oksjonile, kust Krimulda mõisa omandasid enampakkumisel [[Lieven]]id.<ref name="stryk-leon">Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 17.</ref> [[File:Lieveni suguvõsa vürstivapp.jpg|pisi|150px|Lieveni suguvõsa vürstivapp]] ===Lievenid 1817−1920=== Oksjonilt mõisa omandanud [[kindralleitnant]] krahv (a-st 1826 [[hiilguslik vürst]]) [[Johann von Lieven|Johann Georg von Lieven]] (1775−1848), kes pidas ennast liivlaste [[Kaupo]] suguvõsast pärinevaks, lunastas mõisa välja 1817. aasta 17. jaanuaril ja sama aasta 1. juunil kirjutati see tema nimele päriseks. Pärast tema surma pärisid mõisa tema lapsed, kes 12. novembril [[1848]] vara omavahel ära jagasid. Omanikuks sai selle tehinguga hilisem [[salanõunik]] ja keiserliku õukonna [[ülemtseremooniameister]] hiilguslik vürst [[Paul von Lieven|Paul Hermann von Lieven]] (1821−1881), kes kohustus oma neljale õele igaühele maksma 164 000 hõberubla.<ref name="stryk-leon" /> Pärast tema surma pärisid valduse lesk hiilguslik vürstinna Natalie von Lieven (sündinud krahvinna von der [[Pahlen]]) (1842−1920) ja poeg hiilguslik vürst Paul Iwan von Lieven (1875−1963). [[Lieven]]ite valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal [[1920]]. ==Mõisaansambel== [[Pilt:Palace_in_Krimulda.JPG|pisi|left|Krimulda mõisa peahoone]] ===Peahoone=== Mõisa [[klassitsism|klassitsistlik]] peahoone valmis [[1848]]. aastal. Toona oli mõisa omanik Paul von Lieven. Hoone ehitati varasema peahoone asemele, seda ehib massiivne nelja sambaga [[portikus]]. Sambad on [[joonia stiil]]is. Kui [[1921]]. aasta maareformiga mõisavaldus endistelt omanikelt konfiskeeriti ja [[1922]]. aastal [[Läti Punane Rist|Läti Punasele Ristile]] üle anti, siis asutati professor Jankausko initsiatiivil sinna tuberkuloosisanatoorium. Ühtlasi tehti hoone mansardkorrusel ümberehitusi, sealhulgas lisati ka puidust konstruktsioon, mis on kasutusel suvepaviljonina. Aastal [[2002]] organiseeriti sanatoorium ümber sihtasutuseks – Krimulda Rehabilitatsioonikeskuseks. Ühtlasi hakkas sihtasutuse valdusse kuuluma ka endise piiskopilinnuse asukoht. [[Pilt:Krimulda Palace 02.jpg|pisi|right|Mõisa peahoone esikülg]] ===Kõrvalhooned=== Mõisakompleks jagati XIX sajandil kahte ossa, tol ajal valmisid ka kõrvalhooned. Ühes pooles asuvad tootmishooned, kus asuvad tall, tõllakuur, ait, teenijate maja, söödahoidla, mille teisele korrusele viib sammastega kaldtee. Veidi eemal seisab küün, aga peahoonele lähemal asub mõisavalitseja maja. Teine pool oli paraadpool. Seal asusid peahoone, park ja hiljem, XIX sajandi lõpus, piiskopilinnuse juurde rajatud Šveitsi majake. ===Park=== Aastal [[1853]] rajati mõisa juurde [[romantism|romantilises]] stiilis park. [[1854]] külastas Krimulda mõisa ja linnusevaremeid Liivimaa kindralkuberner Aleksandr Suvorov. [[1861]]–[[1863]] korraldas vürst Lieveni ülesandel pargis asuvas Krimulda piiskopilinnuses väljakaevamisi ajaloolane K. Bruinings. Kaevamistega avati põhjatorn, väravad ja pealinnuse elukorpus. Vanu linnuseid matkides ehitati kaitsemüüri elukorpuse kohal gooti stiilis kõrged aknad. [[1862]]. aasta 11.–12. juulil tutvus von Lievenite kuulsa ja ilusa Krimulda mõisa ja varemetepargiga ka Vene tsaar [[Aleksander II]], kelle suure saatjaskonnaga visiidi ajaks lasti ehitada üle vallikraavi sild ning rajada vaadete nautimiseks maaliline käänuline jalgtee. <gallery> Krimuldas mõisa majandushoone 09.JPG|Karjakastell Krimuldas mõisa majandushoone 01.JPG|Mõisavalitseja maja Krimulda mõisa park 02.JPG|Park Krimulda Swiss house.jpg|Šveitsi maja Krimuldas mõisa majandushoone 05.JPG|Tallid Krimulda manor, guardsman house 02.JPG|Valvurimaja </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 16-17. ==Välislingid== {{Commons|Category:Krimulda Manor}} *[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=4086&prop_id=211 Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod] (''läti keeles'') {{koord}} {{Krimulda kihelkond}} [[Kategooria:Läti mõisad]] [[Kategooria:Vidzeme]] [[Kategooria:Krimulda kihelkond]] [[Kategooria:Sigulda]] [[Kategooria:Lievenite mõisad]] [[Kategooria:Oxenstiernade mõisad]] [[Kategooria:Helmersenide mõisad]] fwm273t99j2zgdkbsempo4xky7k7od7 Mūrmuiža 0 378520 7241301 7045354 2026-09-25T01:20:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241301 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mūrmuiža | pindala = 2,02 | elanikke = 436 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=42933 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mūrmuiža''' (vanasti ka ''Kaugurieši'') on [[Küla (Läti)|küla]] ([[läti keel]]es ''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]], [[Kauguri vald|Kauguri valla]] halduskeskus. Küla asub [[Miegupe]] jõe kaldal, merepinnast 60 meetri kõrgusel. Asulas oli [[Mūri mõis]]a (''Muremoise'') süda. Külas asuv [[Mūrmuiža vasallilinnus]] on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6902 Mūrmuižas nocietinātais tornis]</ref> Looduskaitse all on külas kasvav Brīvzemnieki tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Asula on tekkinud Mūrmuiža mõisakompleksi juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Beverīna piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks. Külas on [[raamatukogu]].<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-04-04 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Mūrmuižas asuvad Strautmaļi<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/4953 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-04-03 |arhiivimisaeg=2025-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250222224701/http://www.atd.lv/pieturvietas/4953 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Mūrmuiža bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/12093 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-04-03 |arhiivimisaeg=2025-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250222224754/http://www.atd.lv/pieturvietas/12093 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külas tegutseb Mūrmuiža rahvaülikool. Külast on pärit [[Riia Polütehniline instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] direktor ja põllumajandusprofessor [[Johann Karl Woldemar von Knieriem]]. Mõisa pargis asub [[Zenta Mauriņa]] muuseum. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 162 (1970) * 265 (1979) * 442 (1989) * 530 (2000) <td> * 461 (2011) * 490 (2015) * 440 (2021) * 436 (2025) </table> <gallery> Mūrmuiža 02.jpg Mūrmuiža 03.jpg Mūrmuiža 06.jpg Mūrmuiža 09.jpg </gallery> == Viited == {{Viited}} {{Kauguri vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] hl05lo97avkvd7iuewuat8g6g4phagd Mērsrags 0 379116 7241296 7203753 2026-09-25T01:02:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 6 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241296 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mērsrags | pindala = 11,9 | elanikke = 1268 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Mērsrags''' ([[saksa keel]]es ''Markgrafen'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s, [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Mērsragsi vald|Mērsragsi valla]] halduskeskus. Küla asub [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal, merepinnast 4 meetri kõrgusel. Mērsragsile on nime andnud samanimeline neem, mille varjus asub praegusel ajal puidu väljaveole spetsialiseerunud Mērsragsi sadam. Küla läbib ka [[Engure järv]]est väljuv Mērsragsi kanal. Seal asuvad Laukgaļi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15661 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Bērnudārzsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15448 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Pienotava,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6002 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ķīsteri,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5790 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mērsraga skola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15688 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Mērsragsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5778 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Asulat on esmamainitud XV sajandil. [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] ajal toodeti seal seepi. Aastal [[1809]] valmis sealne puidust kirik, mis on üks vanemaid puitkirikuid Lätis. Asula hakkas kasvama XIX sajandi lõpus, mil sinna rajati majakas ja seal hakati ehitama laevu. Aastal [[1926]] sai asula [[raudtee]]ühenduse, järgmisel aastal süvendati sadamat. Aastail 2009–2010 kuulus küla [[Roja piirkond]]a, aastail 2010–2021 asus seal aga [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonna]] halduskeskus. Tänapäeval annavad elanikele peale sadama elatist kalapüük ja suitsukala tootmine, külas on ka kämping. Lisaks piirkonnavalitsusele asuvad külas ka kultuurikeskus, vabaõhulava, raamatukogu<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-21 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> ja piirkonna muuseum. Küla jääb osaliselt Mērsragsi metsade hoiualale ja [[Engure järve looduspark]]i. Kaitse all on Rozu iela 12 sanglepad ja veel üks nimetu sanglepp, üks pärn, kaks saart, seitseteist mändi, Bākas iela 13 tammed, kaks vahtrat ja üks hobukastan.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 25.10 2025</ref> Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mērsragsi tuletorn.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8565 Mērsraga bākas tornis]</ref> Regionaalse kaitse all on [[Mērsragsi kirik]]<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9126 Mērsraga luterāņu baznīca]</ref> koos oreliga.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8515 Ērģeles]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 1640 (1970) * 1850 (1979) * 1861 (1989) * 1780 (2000) * 1692 (2007) <td> * 1464 (2011) * 1532 (2015) * 1242 (2021) * 1268 (2025) </table> <gallery> Pilt:Enter_Mersrags.jpg|Mērsrags Pilt:Mērsraga_baznīca_2000-06-24.jpg|Mērsragsi kirik </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Mērsragsi piirkond}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 0kanal2wie193lsgobq3vuec6uoc8e5 Armeenia rahvuskangelane 0 379376 7241339 6286307 2026-09-25T03:29:14Z Kruusamägi 1530 seda pilti enam pole 7241339 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Fatherland Armenia.svg|pisi|150px|Armeenia rahvuskangelase aunimetusega kaasnev [[Isamaa orden]]]] [[Pilt:Վազգեն Սարգսյան.jpg|pisi|150px|[[Vazgen Sargsjan]], Armeenia rahvuskangelane (1999)]] '''Armeenia rahvuskangelane''' ([[armeenia keel]]es Հայաստանի ազգային հերոս) on [[Armeenia Vabariik|Armeenia Vabariigi]] kõrgeim riiklik aunimetus. Armeenia rahvuskangelase aunimetus asutati 1994. aastal. See antakse erakordsete teenete eest Armeenia Vabariigi ees riigi- ja õiguskaitse valdkonnas ning oluliste rahvuslike väärtuste loomisel. Aunimetusega käib kaasas [[Isamaa orden]]. Seisuga september 2014 on aunimetus antud 15 inimesele, üheksale neist postuumselt. ==Rahvuskangelased== * [[1994]] – [[Vazgen I]] (1908–1994), [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kirik]]u [[katolikoss]] (1955–1994) – "eriliste teenete eest rahvuslike ja vaimsete väärtuste säilitamisel ja kasvatamisel". * 1994 – [[Viktor Hambardzumjan]], rahvusvahelise mainega [[astrofüüsik]] – "ülemaailmse tähtsusega teaduslike väärtuste loomise ja [[teadus]]e organiseerimisel osutatud eriliste teenete eest ning ühiskondliku tegevuse eest rahvuse hüvanguks". * 1994 – [[Alex Manoogian]] (1901–1996), [[Armeenlased|armeenia päritolu]] [[USA]] ettevõtja ja [[filantroop]], tegeles [[heategevus]]ega [[Armeenlased|armeenia rahva]] kasuks – "rahvusliku tähtsusega eriliste teenete eest ja pikaajalise ning viljaka tegevuse eest [[rahvus]]e hüvanguks". * [[1996]] – [[Monthe Melkhonjan]] (1957–'''1993'''), USAs sündinud [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi]] sõjast osavõtja (üksuse komandör). Hukkus lahingus. [[Artshahhi kangelane]] (postuumselt 1999). * 1996 – [[Dživan Abrahamjan]] (1961–'''1991'''), [[Mägi-Karabahhi sõda|Mägi-Karabahhi sõjast]] osavõtja (üksuse komandör). Hukkus lahingus. * 1996 – [[Vitja Ajvazjan]] (1955–'''1990'''), Mägi-Karabahhi sõjast osavõtja, tapeti [[Jerevan]]is koos Geghaznik Mikhajeljaniga. * 1996 – [[Movses Gorgisjan]] (1961–'''1990'''), vabadusvõitluse juhte ja [[poliitik]], Armeenia kaitseväe eelkäija "Iseseisvuse armee" looja. Tapeti [[Erash]]is. * 1996 – [[Thathul Krpejan]] (1965–'''1991'''), Mägi-Karabahhi sõjast osavõtja (üksuse komandör). Hukkus lahingus. * 1996 – [[Geghaznik Mikhajeljan]] (1951–'''1990'''), Mägi-Karabahhi sõjast osavõtja (üksuse komandör). Tapeti Jerevanis koos Vitja Ajvazjaniga. * 1996 – [[Jura Poghosjan]] (1961–'''1992'''), Mägi-Karabahhi sõjast osavõtja (üksuse komandör). Hukkus lahingus. Artshahhi kangelane (postuumselt 2002). * [[1999]] – [[Karen Demirtšjan]] (1932–'''1999'''), [[Armeenia Rahvuskogu]] esimees. Hukkus [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1999]] terrorirünnakus Armeenia parlamendihoones. Maetud [[Komitasi panteon]]i. * 1999 – [[Vazgen Sargsjan]] (1959–'''1999'''), Armeenia kaitseminister (1995–1999), alates juunist 1999 [[peaminister]]. Hukkus 27. oktoobril 1999 terrorirünnakus Armeenia parlamendihoones. Artshahhi kangelane (1998). Maetud [[Jerlabur]]i. * [[2004]] – [[Charles Aznavour]] (1924–'''2018'''), armeenia päritolu [[Prantsuse]] [[laulja]] ja ühiskonnategelane – "panuse eest [[Armeenia Vabariik|Armeenia]] esindamisel laias maailmas ja eriliste teenete eest riigi ees, ühtlasi ka seoses 80. sünniaastapäevaga". * 2004 – [[Kirk Kerkorian]] (1917–'''2015'''), armeenia päritolu USA ettevõtja, [[miljardär]]. Toetas Artshahhi võitlust iseseisvuse eest, annetas Artshahhi fondi miljoneid dollareid. Rahvuskangelaseks sai "eriliste teenete eest ja Armeenia ülesehitusele suunatud tegevuse eest". * [[2008]] – [[Nikolai Rõžkov]] (s. 1929), [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] [[Föderatsiooninõukogu]] liige, oli [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees (1985–1990) – "olulise panuse eest [[1988. aasta Spitaki maavärin]]a tagajärgede kõrvaldamisel ja maavärinajärgses ülesehitustöös". *[[2017]] – [[Eduardo Eurnekián]] (s. 1932), [[Armeenlased|armeenia]] päritolu [[Argentina]] miljardär *2017 – [[Hovhannes Tšhekhidžjan]] (s. 1928), [[dirigent]], koorimeister ja helilooja, professor, [[NSV Liidu rahvakunstnik]] ==Märkus== * Paksus kirjas aastaarvud on postuumselt aunimetuse saanud hukkunud rahvuskangelaste surma-aastad. ==Välislingid== *[http://www.mayrhayastan.am/Rus/nationalheroesra.html Национальные герои Армении] mayrhayastan.am<small> (vene keeles)</small> *[http://www.newsarmenia.ru/arm1/20081206/41994649.html Николаю Рыжкову присвоено звание "Национальный Герой Армении"] newsarmenia.ru<small> (vene keeles)</small> *[http://www.youtube.com/watch?v=-YBegm0WlPE Monte Melkonian video Tribute] youtube.com<small> (inglise keeles)</small> *[http://www.youtube.com/watch?v=3dsa2zWAD9c Vazgen Sargsyan] youtube.com<small> (armeenia keeles)</small> *[http://www.youtube.com/watch?v=9N13_cZbTTc Terrorirünnak 27.10.1999 Armeenia parlamendihoones] youtube.com<small> (armeenia keeles)</small> [[Kategooria:Armeenia]] [[Kategooria:Aunimetused]] 01nrfkugktav7rf26mutjvjinpnn3tx 7241340 7241339 2026-09-25T03:30:45Z Kruusamägi 1530 täpsustus 7241340 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Fatherland Armenia.svg|pisi|150px|Armeenia rahvuskangelase aunimetusega kaasnev [[Isamaa orden]]]] [[Pilt:Վազգեն Սարգսյան.jpg|pisi|150px|[[Vazgen Sargsjan]], Armeenia rahvuskangelane (1999)]] '''Armeenia rahvuskangelane''' ([[armeenia keel]]es Հայաստանի ազգային հերոս) on [[Armeenia Vabariik|Armeenia Vabariigi]] kõrgeim riiklik aunimetus. Armeenia rahvuskangelase aunimetus asutati 1994. aastal. See antakse erakordsete teenete eest Armeenia Vabariigi ees riigi- ja õiguskaitse valdkonnas ning oluliste rahvuslike väärtuste loomisel. Aunimetusega käib kaasas [[Isamaa orden]]. 2017. aasta seisuga on aunimetus antud 17 inimesele, üheksale neist postuumselt. ==Rahvuskangelased== * [[1994]] – [[Vazgen I]] (1908–1994), [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kirik]]u [[katolikoss]] (1955–1994) – "eriliste teenete eest rahvuslike ja vaimsete väärtuste säilitamisel ja kasvatamisel". * 1994 – [[Viktor Hambardzumjan]], rahvusvahelise mainega [[astrofüüsik]] – "ülemaailmse tähtsusega teaduslike väärtuste loomise ja [[teadus]]e organiseerimisel osutatud eriliste teenete eest ning ühiskondliku tegevuse eest rahvuse hüvanguks". * 1994 – [[Alex Manoogian]] (1901–1996), [[Armeenlased|armeenia päritolu]] [[USA]] ettevõtja ja [[filantroop]], tegeles [[heategevus]]ega [[Armeenlased|armeenia rahva]] kasuks – "rahvusliku tähtsusega eriliste teenete eest ja pikaajalise ning viljaka tegevuse eest [[rahvus]]e hüvanguks". * [[1996]] – [[Monthe Melkhonjan]] (1957–'''1993'''), USAs sündinud [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi]] sõjast osavõtja (üksuse komandör). Hukkus lahingus. [[Artshahhi kangelane]] (postuumselt 1999). * 1996 – [[Dživan Abrahamjan]] (1961–'''1991'''), [[Mägi-Karabahhi sõda|Mägi-Karabahhi sõjast]] osavõtja (üksuse komandör). Hukkus lahingus. * 1996 – [[Vitja Ajvazjan]] (1955–'''1990'''), Mägi-Karabahhi sõjast osavõtja, tapeti [[Jerevan]]is koos Geghaznik Mikhajeljaniga. * 1996 – [[Movses Gorgisjan]] (1961–'''1990'''), vabadusvõitluse juhte ja [[poliitik]], Armeenia kaitseväe eelkäija "Iseseisvuse armee" looja. Tapeti [[Erash]]is. * 1996 – [[Thathul Krpejan]] (1965–'''1991'''), Mägi-Karabahhi sõjast osavõtja (üksuse komandör). Hukkus lahingus. * 1996 – [[Geghaznik Mikhajeljan]] (1951–'''1990'''), Mägi-Karabahhi sõjast osavõtja (üksuse komandör). Tapeti Jerevanis koos Vitja Ajvazjaniga. * 1996 – [[Jura Poghosjan]] (1961–'''1992'''), Mägi-Karabahhi sõjast osavõtja (üksuse komandör). Hukkus lahingus. Artshahhi kangelane (postuumselt 2002). * [[1999]] – [[Karen Demirtšjan]] (1932–'''1999'''), [[Armeenia Rahvuskogu]] esimees. Hukkus [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1999]] terrorirünnakus Armeenia parlamendihoones. Maetud [[Komitasi panteon]]i. * 1999 – [[Vazgen Sargsjan]] (1959–'''1999'''), Armeenia kaitseminister (1995–1999), alates juunist 1999 [[peaminister]]. Hukkus 27. oktoobril 1999 terrorirünnakus Armeenia parlamendihoones. Artshahhi kangelane (1998). Maetud [[Jerlabur]]i. * [[2004]] – [[Charles Aznavour]] (1924–'''2018'''), armeenia päritolu [[Prantsuse]] [[laulja]] ja ühiskonnategelane – "panuse eest [[Armeenia Vabariik|Armeenia]] esindamisel laias maailmas ja eriliste teenete eest riigi ees, ühtlasi ka seoses 80. sünniaastapäevaga". * 2004 – [[Kirk Kerkorian]] (1917–'''2015'''), armeenia päritolu USA ettevõtja, [[miljardär]]. Toetas Artshahhi võitlust iseseisvuse eest, annetas Artshahhi fondi miljoneid dollareid. Rahvuskangelaseks sai "eriliste teenete eest ja Armeenia ülesehitusele suunatud tegevuse eest". * [[2008]] – [[Nikolai Rõžkov]] (s. 1929), [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] [[Föderatsiooninõukogu]] liige, oli [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees (1985–1990) – "olulise panuse eest [[1988. aasta Spitaki maavärin]]a tagajärgede kõrvaldamisel ja maavärinajärgses ülesehitustöös". *[[2017]] – [[Eduardo Eurnekián]] (s. 1932), [[Armeenlased|armeenia]] päritolu [[Argentina]] miljardär *2017 – [[Hovhannes Tšhekhidžjan]] (s. 1928), [[dirigent]], koorimeister ja helilooja, professor, [[NSV Liidu rahvakunstnik]] ==Märkus== * Paksus kirjas aastaarvud on postuumselt aunimetuse saanud hukkunud rahvuskangelaste surma-aastad. ==Välislingid== *[http://www.mayrhayastan.am/Rus/nationalheroesra.html Национальные герои Армении] mayrhayastan.am<small> (vene keeles)</small> *[http://www.newsarmenia.ru/arm1/20081206/41994649.html Николаю Рыжкову присвоено звание "Национальный Герой Армении"] newsarmenia.ru<small> (vene keeles)</small> *[http://www.youtube.com/watch?v=-YBegm0WlPE Monte Melkonian video Tribute] youtube.com<small> (inglise keeles)</small> *[http://www.youtube.com/watch?v=3dsa2zWAD9c Vazgen Sargsyan] youtube.com<small> (armeenia keeles)</small> *[http://www.youtube.com/watch?v=9N13_cZbTTc Terrorirünnak 27.10.1999 Armeenia parlamendihoones] youtube.com<small> (armeenia keeles)</small> [[Kategooria:Armeenia]] [[Kategooria:Aunimetused]] pjllaaua2gp5fvmmncslcqkp7nirblm Surnud 24. septembril 0 379971 7241093 6986039 2026-09-24T17:17:28Z Velirand 67997 7241093 wikitext text/x-wiki {{surnud septembris}} ''Siin loetletakse [[24. september|24. septembril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1143]] – [[Innocentius II]], paavst aastatel 1130–1143 * [[1735]] – [[Petr Brandl]], tšehhi maalikunstnik * [[1802]] – [[Aleksandr Radištšev]], vene filosoof ja kirjanik * [[1834]] – [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro I]], Brasiilia keiser aastatel 1822–1831 * [[1889]] – [[Charles Leroux]], USA lennunduspioneer * [[1896]] – [[Louis Gerhard De Geer]], Rootsi poliitik * [[1917]] – [[Johannes Jaks]], eesti luuletaja ja tõlkija * [[1920]] – [[Peter Carl Fabergé]], Venemaa kullassepp * 1920 – [[Inessa Armand]], prantsuse päritolu Venemaa kommunist * [[1936]] – [[Elmar Kumari]], Eesti sõjaväelane * [[1942]] – [[Andrievs Niedra]], Läti ühiskonnategelane, vaimulik, kirjanik ja poliitik * [[1944]] – [[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane * [[1945]] – [[Hans Geiger]], saksa füüsik * [[1950]] – [[Valter Lemberg]], eesti fotograaf * [[1958]] – [[Jüri Pärson]], eeti advokaat * [[1972]] – [[Henrik Olvi]], eesti maalikunstnik * [[1973]] – [[August Kippasto]], eesti maadleja * [[1980]] – [[Theodor Luts]], eesti filmioperaator ja filmilavastaja * 1980 – [[Jakov Gabovitš]], Eesti matemaatik * [[1985]] – [[Henno Sepmann]], eesti arhitekt * [[1988]] – [[Eduard Viirsoo]], eesti põllumajandusteadlane * [[1990]] – [[Zlata Kolarić-Kišur]], horvaadi kirjanik * [[1991]] – [[Uno Kopvillem]], eesti füüsik * [[1993]] – [[Bruno Pontecorvo]], juudi päritolu Itaalia ja Nõukogude Liidu füüsik * [[1996]] – [[Jannes van der Wal]], hollandi kabetaja * 1996 – [[Pavel Sudoplatov]], Nõukogude Liidu luuraja, sõjaväelane * [[1999]] – [[Tarmo Manni]], soome näitleja * [[2003]] – [[Jordi Petit Fontserè]], katalaani majandusteadlane * 2003 – [[Derek Prince]], rahvusvaheline Piibliõpetlane * [[2004]] – [[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik * [[2005]] – [[Eero Tarjus]], eesti õpetaja ja koorijuht * [[2006]] – [[Henry Townsend]], USA helilooja, kitarrist ja pianist * 2006 – [[Sally Gray]], briti näitleja * 2006 – [[Tetsuro Tamba]], jaapani näitleja * 2006 – [[Patmini]], india näitlejanna * 2006 – [[Patrick Quinn]], USA näitlejA * 2006 – [[Arvo Reinsalu]], Eesti sõjaväelane * [[2007]] – [[André Gorz]], austria-juudi päritolu Prantsusmaa filosoof * 2007 – [[Natalja Pivovarova]], vene laulja, ansambli "Kolibri" endine solist * [[2008]] – [[Uno Laht]], eesti kirjanik * 2008 – [[Peter Derham]], Austraalia ärimees ja filantroop * 2008 – [[Vice Vukov]], Horvaatia laulja ja poliitik * 2008 – [[Alberts Kauls]], läti põllumajandustegelane ja poliitik * 2008 – [[Teodors Eniņš]], läti arst ja poliitik * 2008 – [[Ruslan Jamadajev]], tšetšeeni sõjaväelane * [[2009]] – [[Rogers McVaugh]], USA botaanik * 2009 – [[Emile Norman]], USA kunstnik * 2009 – [[Egon Solymossy]], ungari kergejõustiklane * 2009 – [[Terry Bly]], Briti jalgpallur * 2009 – [[Forrest Church]], USA teoloog * 2009 – [[Nelly Arcan]], Kanada kirjanik * [[2010]] – [[Gennadi Janajev]], NSV Liidu riigitegelane * 2010 – [[Helle Juksar]], eesti modell ja filminäitleja * [[2012]] – [[Mikk Tammsoo]], eesti jetisportlane * [[2013]] – [[Diana Krull]], eesti helilooja ja keeleteadlane * 2013 – [[Boris Karvasarski]], Venemaa psühhiaater * 2013 – [[Viktor Zinger]], vene jäähokimängija * [[2014]] – [[Madis Kõiv]], eesti kirjanik, füüsik ja filosoof * 2014 – [[Christopher Hogwood]], briti dirigent, klavessiinimängija ja muusikateadlane * 2014 – [[Remo Randver]] (Ig Noir), eesti kunstnik ja muusik * [[2015]] – [[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik * 2015 – [[Jüri-Rivaldo Pastarus]], eesti tehnikateadlane * [[2020]] – [[Dan Asplund]], Soome tehnikateadlane, bioenergeetika asjatundja ja eestkõneleja * [[2023]] – [[Silvi Liiva]], eesti graafika * [[2025]] – [[Ann Granger]], inglise kirjanik * [[2026]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|September, 24.]] ke8whbgnuz08v8khf2zcu1r7te3m15b Nītaure 0 384062 7241427 7051693 2026-09-25T07:05:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241427 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nītaure | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Nītaure | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,26 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Nītaure''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2156 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Nītaure vald|Nītaure valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 155 meetri kõrgusel ning jääb endisest piirkonna keskusest [[Ausmas|Ausmast]] 32 ja [[Riia]]st 80 km kaugusele. Külas on luteri kirik, õigeusu kirik, kool, lasteaed, muusika- ja kunstikool ning raamatukogu. Seal asuvad Ķikuti<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/230 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-07 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907145309/https://www.atd.lv/pieturvietas/230 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Nītaure bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/69 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-07 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907143259/https://www.atd.lv/pieturvietas/69 |url-olek=ei tööta}}</ref> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Nītaure ordulinnus]]<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/499 Nītaures viduslaiku pils]</ref> ja küla lähistel asuv Nītaure muinaslinnus ehk Vallimägi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/497 Nītaures pilskalns (Vaļņa kalns)]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu, mida tähistab obelisk.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> [[Pilt:Nītaures luterāņu baznīca 2000-08-19.jpg|left|pisi|Nītaure luteri kirik]] ==Ajalugu== Nītauresse (saksa keeles ''Nitau'') rajati [[1277]]. aastal [[Liivi ordu]] [[Nītaure ordulinnus]], mis 17. sajandil lagunes. [[1759]]. aastal kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] Venemaa kindral [[Wilhelm von Fermor]]ile [[Nītaure mõis]]a, kus kindral [[1771]]. aastal suri. 1845. aastal moodustati Nītaure õigeusu kihelkond, kuhu neli aastat hiljem ka puidust õigeusu kirik ehitati. 1877. aastal ehitati selle asemele praegune õigeusu kirikuhoone. Nītaures on sündinud president [[Andris Bērziņš]]. 1897. aastal oli külas 560 elanikku, seal peeti kolm korda aastas laata. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 560 (1897) * 362 (1935) * 403 (1970) * 365 (1979) * 629 (1989) * 530 (2000) <td> * 450 (2007) * 427 (2011) * 485 (2015) * 447 (2019) * 365 (2021) * 427 (2025) </table> ==Vaata ka== *[[Nītaure ordulinnus]] *[[Nītaure kihelkond]] {{commonskat|Nītaure}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Nītaure vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] [[Kategooria:Nītaure kihelkond]] env3vgvd1wre6sg2lyf1lexrqy0qt32 Bas van Fraassen 0 384591 7241264 7051258 2026-09-24T22:59:44Z Morel 26171 7241264 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Bastiaan Cornelis van Fraassen''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1941]] [[Holland]]is [[Goes]]is) on [[USA]]-s tegutsev hollandi päritolu [[filosoof]]. Tema perekond emigreerus 1956 [[Kanada]]sse. Tema tuntuim teos on "[[Teaduslik pilt]]" (The Scientific Image, [[1980]]), milles ta esitab [[konstruktiivne empirism|konstruktiivseks empirismiks]] nimetatava [[antirealism|antirealistliku]] [[filosoofiline positsioon|positsioon]]i: "''[[Teadus]]e (''science'') eesmärk on anda [[teooria]]id, mis on [[empiiriline adekvaatsus|empiiriliselt adekvaatsed]]; ja [[teooria aktsepteerimine]] ei kätke muud [[uskumus]]t, kui et teooria on empiiriliselt adekvaatne.'' See formuleering väljendab antirealistlikku positsiooni, mida mina pooldan; ma nimetan selle ''konstruktiivseks empirismiks''."<ref>''Science aims to give us theories which are empirically adequate; and acceptance of a theory involves as belief only that it is empirically adequate. This is the statement of the anti-realist position I advocate; I shall call it constructive empiricism.''</ref> (lk 12). Peale [[teadusfilosoofia]] on ta tegelnud peamiselt [[epistemoloogia]] ja [[filosoofiline loogika|filosoofilise loogikaga]]. ==Looming== ===Seletuse pragmaatika=== {{Vaata|The Pragmatics of Explanation}} Artiklis "The Pragmatics of Explanation" ütleb van Fraassen, et seletusega on kaks probleemi: millal midagi seletatakse ja miks või mis mõttes seletus on voorus. Eeldatavasti meil ei ole head [[seletus]]t ilma hea [[teooria]]ta, mis sõltumatult väärib aktsepteerimist. Aga mis voorus seletamisel peale selle veel on? Van Fraasseni arvates on ekslikud vaated teise probleemi kohta esimese probleemiga tegelemist põhjalikult eksitanud. ==Tunnustus== *[[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liige *1986 [[Lakatosi auhind]] *2012 [[Hempeli auhind]] ==Publikatsioone== *Facts and Tautological Entailments. – ''The Journal of Philosophy'', [[1969]], kd 66 lk 477-487. Ümbertrükk: A. R. Anderson jt (toim). ''Entailment'', Princeton 1975. * ''[[Formal Semantics and Logic]]'', Macmillan, New York [[1971]]. *Bas van Fraassen, [[Karel Lambert]]. ''Derivation and Counterexample: An Introduction to Philosophical Logic'', Dickenson Publishing Company, Inc. [[1972]]. * Extension, Intension, and Comprehension. – [[Milton Munitz]] (toim). ''Logic and Ontology'', New York [[1973]]. *Theoretical Entities: The Five Ways. – ''[[Philosophia (ajakiri)|Philosophia]]'', [[1974]], 4, lk 95–109. *Wilfrid Sellars on Scientific Realism. – ''[[Dialogue]], [[1975]], xv, 4, lk 606–616. *[[To Save the Phenomena]]. – ''[[Journal of Philosophy]]'', [[1976]], 73, 18, lk 623–632. *The Only Necessity Is Verbal Necessity. – ''[[Journal of Philosophy]]'', [[1977]], LXXIV, 2. *[[The Pragmatics of Explanation]]. – ''American Philosophical Quarterly'', [[1977]], 14, lk 143-150. * ''[[The Scientific Image]]'', Oxford University Press [[1980]]. * ''[[Laws and Symmetry]]'', Oxford University Press [[1989]]. * ''Quantum Mechanics: An Empiricist View'', Oxford University Press, [[1991]]. * ''The Empirical Stance'', Yale University Press, [[2002]]. * ''Scientific Representation: Paradoxes of Perspective'', OUP, [[2008]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Paul Churchland|Paul M. Churchland]]. The Anti-Realist Epistemology of Bas van Fraassen's The Scientific Image. – ''[[Pacific Philosophical Quarterly]]'', [[1982]], nr 63. ==Välislingid== *[http://www.princeton.edu/~fraassen/ Koduleht Princetoni Ülikooli saidil] {{JÄRJESTA:Fraassen, Bas van}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Alberta Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Pittsburghi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] k040hbk66v762o05f8x9ezbm5z5a76m Valga Pühavaimu kirik 0 387687 7241186 6171228 2026-09-24T19:26:54Z Kruusamägi 1530 parem pilt 7241186 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Valga Pühavaimu kirik 2023 01.jpg|pisi|Valga Pühavaimu kirik 2023. aastal]] [[Pilt:Valga katoliku kirik.jpg|pisi]] [[Pilt:Valga katoliku kirik 2004.jpg|pisi|Kirik 2004. aastal]] '''Valga Pühavaimu kirik''' on [[katoliiklus|katoliku]] [[kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Valga]]s aadressil [[Maleva tänav (Valga)|Maleva tänav]] 8. Kirik on arvele võetud [[ehitismälestis]]ena. [[Uusgootika|Uusgooti stiilis]] kirik on ehitatud [[maakivi]]dest ja telliskividest ning dekoreeritud punaste tellistega. Ehitajate hulgas olid leedulastest ja poolakatest raudteelased. Kirik valmis [[1907]]. Torn puudub, sest võimud ei andnud selle ehitamiseks luba. Kirik tegutses 1940. aastani. 1945. aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. 1995. aastal valmis juurdeehitis, kus peetakse jumalateenistusi. ==Vaata ka== *[[Valga Püha Vaimu kogudus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Kultuurimälestis|23330}} [[Kategooria:Valga maakonna kultuurimälestised]] {{koord|NS=57.7771502424|EW=26.0549105871|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Valga kirikud]] [[Kategooria:Uusgooti ehitised Eestis]] [[Kategooria:Katoliku kirik Eestis]] 1fzkxjzeaw7ompea9j7aq1zh0yytht2 One World Trade Center 0 388218 7241490 6930292 2026-09-25T09:18:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241490 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuli}} {{Suunamine|Vabaduse torn}} {{Hoone |nimi = One World Trade Center 1 |omakeelne nimi = One World Trade Center |pilt =OneWorldTradeCenter.jpg |pildisuurus=221px |Pildiallkiri = One World Trade Center 1 (juuli 2017) |asukoht = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br />[[New York]] |stiil =[[modernism]] |ehituse algus = [[27. aprill]] [[2006]] |ehituse lõpp = [[10. mai]] [[2013]]<ref>{{cite news |last=Stanglin |first=Doug |title=Spire permanently installed on WTC tower | work=USA Today |date=10. mai 2013|url=http://www.usatoday.com/story/news/nation/2013/05/10/world-trade-center-spire/2149449/ |accessdate=10. mai 2013}}</ref> |sissepühitsemine = |avamine = [[3. november]] [[2014]]<ref name="Thewallstreetjournal 20141023">{{cite web |url=http://blogs.wsj.com/developments/2014/10/23/one-world-trade-to-open-nov-3-but-ceremony-is-tbd/ |title=One World Trade to Open Nov. 3, But Ceremony is TBD |author=Josh Dawsey |date=23. oktoober 2014 |work=The Wall Street Journal |accessdate=23. oktoober 2014}}</ref> |maksumus = 3,9 [[miljard]]it [[USD|dollarit]]<ref name=Forbes2012Cost>{{cite news|url=http://www.forbes.com/sites/morganbrennan/2012/04/30/1-world-trade-center-officially-new-yorks-new-tallest-building/|title=1 World Trade Center Officially New York's New Tallest Building|work=Forbes|date=30. aprill 2012|accessdate=26. juuli 2013|first=Morgan|last=Brennan}}</ref><ref name="WSJPriceTag"><!-- -->[http://online.wsj.com/article/SB10001424052970203920204577191371172049652.html?mod=WSJ_hp_LEFTTopStories "Tower Rises, And So Does Its Price Tag"]. ''[[The Wall Street Journal]]''. 30. jaanuar 2012. Retrieved February 2, 2012.</ref> |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = 285 [[Fulton Street]], [[Manhattan]], [[New York]] 10007 |kõrgus = 417,0 m (katus)<ref>{{cite web |url=http://www.foxnews.com/us/2012/04/29/one-world-trade-center-to-retake-title-nyc-tallest-building/ |title=One World Trade Center to retake title of NYC's tallest building |publisher=Fox News Channel |agency=Associated Press |date=29. aprill 2012 |accessdate=1. mai 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141210104753/http://www.foxnews.com/us/2012/04/29/one-world-trade-center-to-retake-title-nyc-tallest-building/ |archive-date=2014-12-10 |url-status=dead}}</ref><br />386,5 m (ülemine korrus)<ref name="skyscraperCenter">{{cite web |url=http://skyscrapercenter.com/new-york-city/one-world-trade-center/98/ |title=One World Trade Center&nbsp;– The Skyscraper Center |publisher=Council on Tall Buildings and Urban Habitat |accessdate=14. aprill 2014}}</ref><br />541,3 m (arhitektuuriline)<ref name="skyscraperCenter"/><ref name="emporis">{{cite web|url=http://www.emporis.com/application/?nav=building&lng=3&id=201521|title=One World Trade Center|publisher=Emporis.com|accessdate=14. jaanuar 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20110516140814/http://www.emporis.com/application/?nav=building&lng=3&id=201521|archive-date=2011-05-16|url-status=dead}}</ref><br />546,2 m (tipp)<ref name="skyscraperCenter"/> |vundamendi pindala = |korruseid = 94 (+5 keldrikorrust)<ref name="skyscraperCenter"/><ref name="leasing">{{cite web |url=http://onewtc.com/leasing |title=Office Leasing| publisher=One World Trade Center |accessdate=3. november 2014}}</ref><br />Katusealuse korruse nr on 104<br />325&nbsp;279 m² põrandapinda<ref name="skyscraperCenter"/> |lifte = 73 lifti,<ref name="skyscraperCenter"/> 11 [[eskalaator]]it<ref name="emporis" /> |ehitusmaterjal = [[betoon]], [[teras]], [[klaas]]<ref name="emporis" /> |liigitus = |arhitekt = [[David Childs]]<br />[[Daniel Libeskind]] (2002)<ref>[https://web.archive.org/web/20131105221632/http://www.wtc.com/about/freedom-tower/freedom-tower-Freedom "1 World Trade Center"]. WTC.com. Vaadatud 17. detsember 2012.</ref> |omanik = [[Port Authority of New York and New Jersey]] |töövõtja = [[Tishman Construction]] |ehitusinsener = [[WSP Group|WSP Cantor Seinuk]] |laiuskoord = 40/42/46.8/N |pikkuskoord = 74/0/48.6/W |kaart = pind |veel = }} '''One World Trade Center''' ([[inglise keel|inglise]] 'maailma kaubandus&shy;keskus üks'), tuntud ka kui '''1 World Trade Center''', '''One WTC''' ja '''1 WTC''', on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgi]] linnas [[Manhattan]]i linnaosas [[Lower Manhattan]]il asuva [[World Trade Center]]i kompleksi peahoone. [[2015]]. aasta alguse seisuga oli see [[läänepoolkera]] kõrgeim [[pilvelõhkuja]]<ref>{{cite news |url=http://nypost.com/2014/11/03/1-world-trade-center-is-open-for-business/ |title=1 World Trade Center is open for business |last=DeGregory|first=Priscilla|publisher=[[New York Post]] |date=3. november 2014 |accessdate=18. november 2014}}</ref> ja kõrguselt neljas pilvelõhkuja maailmas.<ref name="bbc1">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/culture/story/20141216-skyscrapers-the-race-to-the-top |title=Skyscrapers: The race to the top|publisher=[[BBC News Online]] |date=5. jaanuar 2015|accessdate=6. jaanuar 2015}}</ref> World Trade Centeri eesmärk on tuua firmasid ja inimesi omavahel kokku ning edendada omavahel kauplemist. Mitmed firmad omavad peakontoreid tornis number üks peamiselt prestiižse poole pealt, et edendada enda firma imagot ja brändi. Antud hoonega on ka tegemist kui turisti atraktsiooniga, hea ilma korral on võimalik vaadata hoone ülemiselt korrusel ümardatult ligi 100 km kaugusele. Lisaks pakub hoone tööd sadadele inimestele ja on aidanud ka parandada ühistranspordi liiklust antud kesklinna osas New Yorgis. 2002. aastal kuulutati välja ideekonkurss uue pilvelõhkuja ehitamiseks. Võitis David Childsi ideekavand. Hoone esialgseks maksumuseks hinnati ligikaudu 3 miljardit, kuid lõplik hind kerkis 3,9 miljardini. 6,5 hektaril asuva World Trade Centeri kompleksi loodenurgas asuva hoone maa-aluse osa ehk vundamendiga tehti algust [[27. aprill]]il [[2006]].<ref>{{cite news |title=Building of N.Y. Freedom Tower begins |url=http://www.usatoday.com/news/nation/2006-04-27-ny-development_x.htm |agency=Associated Press |accessdate=1. veebruar 2009 |work=USA Today |date=28. aprill 2006}}</ref> 30. aprillil 2012 sai uuest World Trade Centeri tornist number üks New Yorgi kõige kõrgem pilvelõhkuja, ületades kõrguselt Empire State Buildingu. [[2013]]. aasta [[10. mai]]l lisatud tipukonstruktsiooniga saavutas hoone kavandatud sümboolse kõrguse, [[1776]] [[Jalg (pikkusühik)|jalga]] (1776. aastal [[Ratifitseerimine|ratifitseeriti]] [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon]]) ehk 541,3 meetrit. Hoone stiil on modernistlik ning arhitektuurselt hoone välisilme koosneb kaheksast kolmnurgast. Hoone disaini elemente on laenatud Empire State Buildingust, The Chrysler Buildingult ning nüüdseks hävinenud kaksiktornidelt. Hoone ehitusel on lähtutud ka väga rangetest turvanõuetest, hoone esimesed korrused on varustatud kaitsega välistada terrorismi rünnak läbi autorünnaku. Pilvelõhkuja arhitektiks on [[David Childs]]. Sama nime, 1 World Trade Center, kandis ka üks [[1973]]. valminud ja [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutes]] hävitatud kaksiktornidest. Praeguse, ametliku nime sai hoone [[2009]]. aastal. Enne seda kavatseti nimetada hoone '''Vabaduse torniks''' (''Freedom Tower'').<ref name="bbc1" /> ===Korruste kasutus=== * Maa-alused korrused – garaažid/laod/sõidukid * Esimene korrus – põhikorrus (ei ole korruste numeratsioonis arvestatud) * 1.–20. korrus – (turvakaalutlustel kinnised) * 21.–63. korrus – bürood * 64. korrus – Sky hall * 65.–88. korrus – bürooruumid * 89. ja 90. korrus – retranslatsiooniseadmed * 91.–100. korrus – teenindusruumid * 100.–101. korrus – restoranid * 102. korrus – esimene vaatluspunkt * 103.–104. korrus – teenindusruumid (vabad) * Hoone kõrgeim punkt – teine vaatluspunkt <gallery mode="packed"> Downtown Manhattan from heli-April2012.jpg|Ehitusjärgus hoone (pildil vasakul), vaade helikopterilt [[Lower Manhattan]]ile 30. aprillil 2012 </gallery> ==Vaata ka== * [[Two World Trade Center]] * [[Three World Trade Center]] * [[Four World Trade Center]] * [[Five World Trade Center]] * [[Six World Trade Center]] * [[Seven World Trade Center]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * [https://commons.wikimedia.org/wiki/One_World_Trade_Center Galerii Wikimedia Commonsis] * [http://onewtc.com/ Hoone koduleht] * [http://www.panynj.gov/wtcprogress/index.html WTC Progress]&nbsp;– Maintained by the Port Authority of New York and New Jersey * [http://www.wtc.com/ World Trade Center]&nbsp;– Maintained by [[Silverstein Properties]] * [http://skyscrapercenter.com/new-york-city/one-world-trade-center/98/ One World Trade Center] [[CTBUH]] Skyscraper Center andmebaasis * [http://www.emporis.com/building/one-world-trade-center-new-york-city-ny-usa One World Trade Center] [[Emporis]]e andmebaasis * [http://www.earthcam.com/usa/newyork/groundzero/ Ground Zero Cams]&nbsp;– Live camera and time lapse photos of the WTC site * [https://web.archive.org/web/20051230043258/http://lowermanhattan.info/ LowerManhattan.Info]&nbsp;– Official site for Lower Manhattan Construction Command Center * [http://glasssteelandstone.com/BuildingDetail/439.php Glass, Steel and Stone]&nbsp;– Hoone ajalugu [[Kategooria:Lower Manhattani pilvelõhkujad]] 2nupktpgcp2wkofxzo0zi9itys8qg0k Natalie Dormer 0 388861 7241328 6449344 2026-09-25T03:04:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241328 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Näitleja info | nimi = Natalie Dormer | pilt = Natalie_Dormer_by_Gage_Skidmore_2.jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = Natalie Dormer (2015) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1982|2|11}} | sünnikoht = [[Reading]], [[Berkshire]], Suurbritannia | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = | aktiivne = 2005. aastast }} '''Natalie Dormer''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1982]] [[Suurbritannia]] [[Berkshire]]'i krahvkonnas [[Reading]]is) on inglise näitleja. Tema tuntumad rollid on [[Anne Boleyn]] sarjas "[[Tudorid (telesari)|Tudorid]]" ("The Tudors"), [[Irene Adler]] / [[Jamie Moriarty]] sarjas "[[Sherlock New Yorgis]]" ("Elementary") ja [[Margaery Tyrell]] sarjas "[[Troonide mäng (TV-sari)|Troonide mäng]]". ==Elulugu== Ta käis Chiltern Edge Secondary Schoolis ja 6. klassist Reading Blue Coat Schoolis (mis on poiste erakool, kuid kus võivad alates 6. klassist käia ka tüdrukud). Ta kasvas üles peres, kuhu kuulusid ema, kasuisa, õde Samantha ja vend Marku. <ref name="paton">Paton, Maureen. [http://www.dailymail.co.uk/home/you/article-1081189/Boho-Boleyn-girl-Actress-Natalie-Dormer.html Boho Boleyn girl: Actress Natalie Dormer's dramatic entrance], ''Daily Mail'', 7. november 2008. Kasutatud 11. jaanuar 2015.</ref> Ta ütles, et teda kiusati kooli ajal, kuid ta ei ta siiani, miks.<ref name=golden>Gilbert, Gerard. [https://web.archive.org/web/20150821072814/http://www.independent.co.uk/news/people/profiles/golden-girl-how-natalie-dormer-became-the-new-queen-of-the-screen-2354626.html Golden girl: How Natalie Dormer became the new queen of the screen], ''The Independent'', 17. september 2011. Kasutatud 11. jaanuar 2015</ref> Pärast kooli lõpetamist kolis ta [[London]]isse, kus ta õppis [[Webber Douglase Akadeemia|Webber Douglase Akadeemias]]. 2011. aastal kihlus ta lavastaja [[Anthony Byrne|Anthony Byrne'i]]ga, kellega ta tutvus 2007. aastal [[Dublin]]is, kus filmiti telesarja "Tudorid". ==Filmograafia== ===Filmid=== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Originaalpealkiri ! Eestikeelne pealkiri ! Roll ! class="unsortable" | Märkused |- |2005 |"Casanova" |"[[Casanova (film 2005)|Casanova]]" |Victoria | |- |2007 |"[[Flawless]]" | |Cassie | |- |2009 |"[[City of Life]]" | |Olga | |- |2011 |"W.E." |"[[ME. Usume armastusse]]" |[[Elizabeth Bowes-Lyon]] | |- |2011 |"Captain America: The First Avenger" |"[[Kapten Ameerika: Esimene tasuja]]" |Private Lorraine | |- |2012 |"Electric Cinema: How to Behave" | |[[Lauren Bacall]] |Lühifilm |- |2013 |"A Long Way from Home" | |Suzanne | |- |2013 |"Rush" |"[[Võidu nimel]]" |Nurse Gemma | |- |2013 |"The Counselor" |"[[Advokaat (film 2013)|Advokaat]]" |The Blonde | |- |2013 |"The Ring Cycle" | |Millie |Lühifilm |- |2014 |"[[The Riot Club]]" | |Charlie | |- |2014 |"The Hunger Games: Mockingjay – Part 1" |"[[Näljamängud: Pilapasknäär - Osa 1]]" |Cressida | |- |2015 |"The Hunger Games: Mockingjay – Part 2" |"[[Näljamängud: Pilapasknäär - Osa 2]]" |Cressida | |} ===Sarjad=== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Eestikeelne pealkiri ! Originaalne pealkiri ! Roll ! class="unsortable" | Märkused |- |2005 | |''[[Distant Shores]]'' |Mobile Woman |1 osa: "Episode #1.1" |- |2007 | |''[[Rebus]]'' |Cassie |1 osa: "The Falls" |- |2007–10 |"[[Tudorid (telesari)|Tudorid]]" |''The Tudors'' |[[Anne Boleyn]] |21 osa |- |2009 | |''Masterwork'' |Mo Murphy |Avaosa |- |2009 | |''[[Marple]]'' |Moira Nicholson |1 osa: "[[Why Didn't They Ask Evans?]]" |- |2011 | |''[[Silk (telesari)|Silk]]'' |Niamh Cranitch |6 osa |- |2011 | |''[[The Fades]]'' |Sarah Etches |6 osa |- |2011 | |''Poe'' |Celeste Chevalier |Avaosa |- |2012– |"[[Troonide mäng (TV-sari)|Troonide mäng]]" |Game of Thrones |Margaery Tyrell |Peaosa<br>16 osa |- |2013–14 |"Sherlock New Yorgis" |''Elementary'' |[[James Moriarty]]/[[Irene Adler]] |5 osa |- |2015 | |''The Woman in Red'' |Seymour Worsley |Telefilm |- |} ===Teater=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkused |- |2010 |''Sweet Nothings'' |Mizi |[[Young Vic]] |- |2010 |''.45'' |Pat |[[Hampstead Theatre]] |- |2012 |''After Miss Julie'' |Miss Julie |Young Vic |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Dormer, Natalie}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 3bt8a81hrbbb81je8i2p05ixb95g69n Meistriliiga 2015 0 389002 7240986 6883068 2026-09-24T14:03:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 8 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240986 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Premium liiga]] | hooaeg = 2015 | meeskondi = 10 | võitja = [[Tallinna FC Flora]]<br>(10. tiitel) | kukkus välja = [[Viljandi JK Tulevik]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Flora]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Levadia]]<br>[[Nõmme Kalju FC]]<br>[[Tallinna FC Infonet]] | mänge = 180 | väravaid = 544 | parim väravakütt = [[Ingemar Teever]]<br>(24 väravat) | suurim koduvõit = [[Tallinna FC Flora|Flora]] 7:0 [[Tartu JK Tammeka|Tartu]]<br><small>(26. mai)</small> | suurim võit võõrsil = [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu]] 1:6 [[JK Sillamäe Kalev|S. Kalev]] <br> <small>(10. aprill)</small><br>[[Tartu JK Tammeka|Tartu]] 0:5 [[JK Sillamäe Kalev|S. Kalev]]<br><small>(8. may)</small><br>[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu]] 0:5 [[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br><small>(1. august)</small><br>[[Tartu JK Tammeka|Tartu]] 1:6 [[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br><small>(18. august)</small> | väravaterohkeim mäng = [[Paide Linnameeskond|Paide]] 5:4 [[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br><small>(14. august)</small> | pikim võiduseeria = 13 mängu<br>[[Tallinna FC Flora]]<br><small>(14. aug-31. okt)</small> | pikim kaotuseta seeria = 20 mängu<br>[[Tallinna FC Levadia]]<br><small>(25. aprill-4. august)</small> | pikim võiduta seeria = 12 mängu<br>[[Paide Linnameeskond|Paide LM]]<br><small>(6. märts-22. mai)</small><br>[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]]<br><small>(21. märts-2. juuni)</small> | pikim kaotusseeria = 11 mängu<br>[[Viljandi JK Tulevik]]<br><small>(6. juuli-21. august)</small> | suurim publikunumber = 1847<br>[[Tallinna FC Flora|Flora]]-[[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br><small>(29. august)</small> | madalaim publikunumber = 40<br>[[Tallinna FC Infonet|Infonet]]-[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]<br><small>(14. aprill)</small> | keskmine publikunumber = 325 | publikut kokku = 58 536 | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2014|2014]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2016|2016]] }} '''Meistriliiga 2015''' (ametlik sponsornimi '''Premium liiga 2015''')<ref>https://web.archive.org/web/20210220112302/https://fonts.googleapis.com/css?family=Titillium+Web:200,200i,300,300i,400,400i,600,600i,700,700i,900 Kodune tippjalgpall saab peatoetaja</ref> on [[Meistriliiga|Eesti jalgpalli kõrgeima liiga]] 25. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal. Hooaeg kestis 7. märtsist 7. novembrini 2015.<ref>http://www.jalgpall.ee/docs/Eesti%202014.%20a%20meistriv%F5istluste%20Premium%20ja%20Esiliiga%20juhend.pdf Eesti 2014.a meistrivõistluste Meistri- ja Esiliiga juhend</ref> Hooajast võttis osa 10 meeskonda, tiitlikaitsja oli [[Tallinna FC Levadia|Tallinna Levadia]]. Meistriks tuli [[Tallinna FC Flora]]. ==Meeskonnad== Liiga koosnes 10 meeskonnast, kellest 8 meeskonda olid samad mis [[Meistriliiga 2014|eelmisel hooajal]] ja kaks edutatud meeskonda [[Esiliiga 2014|Esiliigast]]. [[JK Tallinna Kalev]] langes Meistriliigast pärast kolme hooaega ja neid asendab [[Pärnu Linnameeskond]], kes oli parim iseseisvate klubide arvestuses [[Esiliiga 2014|2014. aasta Esiliigas]], Pärnu tegi oma tagasituleku kõrgliigasse pärast 6 aastat madalamates liigades. [[Jõhvi FC Lokomotiv]] langes pärast esimest hooaega, nad kaotasid [[Meistriliiga 2014#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudel]] [[Viljandi JK Tulevik]]ule, kes tulid tagasi Meistriliigasse pärast neli aastat eemalolekut. ===Staadionid ja asukohad=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=350|ujuvjoondus=paremal |seletus =Premium liiga 2015 meeskondade asukohad |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4333|long=24.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=vasakul |silt=[[Tallinna FC Flora|Flora]]<br>[[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br>[[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br>[[Tallinna FC Infonet|Infonet]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.8856 |long=25.5572 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[Paide Linnameeskond|Paide LM]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3833 |long=26.7166 |sildi_suurus=80 |paigutus=all |silt=[[Tartu JK Tammeka|Tammeka]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4000 |long=27.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=[[JK Sillamäe Kalev|Kalev]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.3833 |long=28.2000 |sildi_suurus=80 |paigutus=7 |silt=<span style="position:relative;right:5px;">[[JK Narva Trans|Trans]]</span>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3666 |long=25.6000 |sildi_suurus=80 |paigutus=ülal|silt=[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.4100 |long=24.5000 |sildi_suurus=80 |paigutus=ülal|silt=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]]}} }} {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus |- |[[Tallinna FC Infonet]] | [[Tallinn]] | [[Lasnamäe KJH kunstmuruväljak]] | align="center" | |- |[[Tallinna FC Levadia]] | Tallinn | [[Kadrioru staadion]] | align="center" | 5000 |- |[[Tartu JK Tammeka]] | [[Tartu]] | [[Tartu Tamme staadion]] | align="center" | 1500 |- |[[Viljandi JK Tulevik]] | [[Viljandi]] | [[Viljandi linnastaadion]] | align="center" | 2500 |- |[[Tallinna FC Flora]] | Tallinn | [[A. Le Coq Arena]] | align="center" | 9692 |- |[[Pärnu Linnameeskond]] | [[Pärnu]] | [[Pärnu Raeküla staadion]] | align="center" | 1900 |- |[[JK Narva Trans]] | [[Narva]] | [[Narva Kreenholmi staadion]] | align="center" | 1065 |- |[[Nõmme Kalju FC]] | Tallinn | [[Hiiu kunstmurustaadion]] | align="center" | 300 |- |[[Paide Linnameeskond]] | [[Paide]] | [[Paide linnastaadion]] | align="center" | 268 |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | [[Sillamäe]] | [[Sillamäe Kalevi staadion]] | align="center" | 2000 |- |} ===Personal ja võistlusvormid=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" ! Klubi ! Peatreener ! Kapten ! Võistlusvorm ! Särgisponsor |- |[[Tallinna FC Infonet]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Puštov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Jevgeni Gurtšioglujants]] | [[Joma]] | [[Infonet]] |- |[[Tallinna FC Levadia]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Pareiko]] | [[Adidas]] | [[AS Viimsi Keevitus]] |- |[[Tartu JK Tammeka]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Koser]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Lorenz]] | [[Nike]] | [[Goldtime]] |- |[[Viljandi JK Tulevik]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]] | [[Joma]] | [[Bestra]] |- |[[Tallinna FC Flora]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Kams]] | [[Nike]] | [[Tele2]] |- |[[Pärnu Linnameeskond]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Joel Vabrit]] | [[Adidas]] | [[Wendre]]<ref name="pärnu">{{cite web|title= Pärnu läheb uue peatreeneri ja peasponsoriga tähtede poole |url=http://soccernet.ee/parnu-laheb-uue-peatreeneri-ja-peasponsoriga-tahtede-poole |language=Eesti |date=22. detsember 2014 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=22. detsembril 2014}}</ref> |- |[[JK Narva Trans]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Adiam Kuziaev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Nesterovski]] | [[Nike]] | [[Fama]] |- |[[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] | [[Adidas]] | [[Optibet]] |- |[[Paide Linnameeskond]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Lauri Varendi]] | [[Nike]] | [[Verston]] |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Deniss Ugarov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Sidorenkov]] | [[Uhlsport]] | [[Alexela]] |- |} ===Treenerivahetused=== {| class="wikitable" |- ! Klubi ! Lahkunud peatreener ! Lahkumise põhjus ! Lahkumise kuupäev ! Koht ! Asendaja ! Asendaja ametisse määramise kuupäev |- | [[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | Vallandati | 2. detsember 2014<ref>{{cite web|title= Ametlik: Prinsi aeg Kaljus sai läbi |url=http://www.soccernet.ee/ametlik-prinsi-aeg-kaljus-sai-labi |language=Eesti |date=2. detsember 2014 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=2. detsembril 2014}}</ref> |rowspan=2 align="center"| Enne hooaega | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]] | 10. detsember 2014<ref>{{cite web|title= Ametlik: Kalju peatreeneriks asub Terehhov |url=http://soccernet.ee/ametlik-kalju-peatreeneriks-asub-terehhov |language=Eesti |date=10. detsember 2014 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=10. detsembril 2014}}</ref> |- | [[Pärnu Linnameeskond]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Olesk]] | Vastastikusel kokkuleppel | 22. detsember 2014<ref name="pärnu"/> | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]] | 22. detsember 2014<ref name="pärnu"/> |- | [[JK Narva Trans]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]] | Vastastikusel kokkuleppel | 20. mai 2015<ref name="trans">{{cite web|title="Las ta puhkab natuke" – Trans eemaldas Jagudini|url=http://www.soccernet.ee/-las-ta-puhkab-natuke-trans-eemaldas-jagudini|language=Eesti|date=20. mai 2015|publisher=Soccernet.ee |accessdate=22. mail 2015}}</ref> |align="center"| 7. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nikolai Toštšev]] (Kohusetäitja) | 20. mai 2015<ref name="trans"/> |- | [[JK Sillamäe Kalev]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | Vallandati | 29. mai 2015<ref name="sillamäe">{{cite web|title=Sillamäe vallandas Frantsevi|url=http://soccernet.ee/sillamae-vallandas-frantsevi|language=Eesti |date=29. mai 2015|publisher=Soccernet.ee |accessdate=29. mail 2015}}</ref> |align="center"| 4. | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Deniss Ugarov]] | 29. mai 2015<ref name="sillamäe"/> |- | [[JK Narva Trans]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nikolai Toštšev]] | Kohusetäitja aeg sai läbi | 6. juuli 2015<ref name="trans2">{{cite web|title=Trans vahetas taas peatreenerit|url=http://www.soccernet.ee/trans-vahetas-taas-peatreenerit|language=Eesti |date=6. juuli 2015|publisher=Soccernet.ee |accessdate=6. juulil 2015}}</ref> |align="center"| 6. | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Adiam Kuziaev]] | 6. juuli 2015<ref name="trans2"/> |- | [[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]] | Lahkus ametist | 12. september 2015<ref name="kalju">{{cite web|title=Sergei Terehhov astus peatreeneri kohalt tagasi |url=http://www.jkkalju.ee/sergei-terehhov-astus-peatreeneri-kohalt-tagasi/ |language=Eesti |date=14. september 2015 |publisher=jkkalju.ee |accessdate=14. septembril 2015}}</ref> |align="center"| 3. | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Getulio Aurelio Fredo]] (Kohusetäitja) | 12. september 2015<ref name="kalju" /> |- | [[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Getulio Aurelio Fredo]] | Kohusetäitja aeg sai läbi | 4. november 2015<ref name="kalju2">{{cite web|title=Nõmme Kalju uus peatreener on Sergei Frantsev |url=http://www.jkkalju.ee/nomme-kalju-uus-peatreener-on-sergei-frantsev/ |language=Eesti |date=4. november 2015 |publisher=jkkalju.ee |accessdate=4. novembril 2015}}</ref> |align="center"| 3. | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | 4. november 2015<ref name="kalju2" /> |- | [[Tallinna FC Levadia]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | Vallandati | 7. november 2015<ref>{{cite web|title=AMETLIK: Kristal ja Zelinski Levadia eesotsas ei jätka, uus peatreener selgub homme |url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/ametlik-kristal-ja-zelinski-levadia-eesotsas-ei-jatka-uus-peatreener-selgub-homme?id=72894437 |language=Eesti |date=7. november 2015 |publisher=delfi.ee |accessdate=7. novembril 2015}}</ref> |align="center"| 2. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]]<ref>{{cite web|title=Levadia kinnitas Sergei Ratnikovi ametisse |url=http://www.soccernet.ee/levadia-kinnitas-sergei-ratnikovi-ametisse |language=Eesti |date=7. november 2015 |publisher=soccernet.ee |accessdate=7. novembril 2015}}</ref> | 7. november 2015 |} ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p= 1.|t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |w=27|d=3|l=6|gf=72|ga=24|bc=#D0F0C0|meister=y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liiga 2016/17 esimene kvalifikatsiooni ring]]}} {{Fb cl team |p= 2.|t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] |w=22|d=10|l=4 |gf=78|ga=32|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl3 qr |rows=3 |võistlus=[[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liiga 2016/17 esimene kvalifikatsiooni ring]]<sup>1</sup>}} {{Fb cl team |p= 3.|t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] |w=22|d=5|l=9 |gf=69|ga=36|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 4.|t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] |w=17|d=11|l=8|gf=50|ga=32|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 5.|t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |w=17|d=8|l=11 |gf=63|ga=43}} {{Fb cl team |p= 6.|t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] |w=14|d=7 |l=15|gf=50|ga=46}} {{Fb cl team |p= 7.|t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] |w=9|d=6 |l=21|gf=50|ga=73}} {{Fb cl team |p= 8.|t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] |w=6|d=8 |l=22|gf=38|ga=87}} {{Fb cl team |p= 9.|t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] |w=7|d=4|l=25|gf=39|ga=96|bc=#FFE6E6|üleminekumängude võitja = y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=Kvalifitseerumine [[#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] |w=6|d=4 |l=26|gf=35|ga=75|bc=#FFCCCC|langes välja=y}} {{Fb cl3 qr |rows=1 |võistlus=Taandamine [[Esiliiga]]sse}} |- |colspan="11"|<small>'''Viimati uuendatud peale'''7. november 2015 '''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/premium/ Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Fb cl footer |Meistriliiga=y |märkus1=[[Tallinna FC Flora]] kvalifitseerus [[Tipneri karikavõistlused 2016|Tipneri karikavõistluste]] võiduga Euroopa Liiga esimesse kvalifikatsiooni ringi, kuid kuna nad juba kvalifitseerusid Euroopa võistlustele liiga kohaga, siis anti karikavõistluste euroopa pääse esimesele mitte kvalifitseerunud meeskonnale liigas, kelleks oli [[Tallinna FC Infonet]].}} ===Tabelikohad voorude kaupa=== Selles tabelis on väljatoodud meeskondade positsioonid peale igat vooru. {| class="wikitable sortable" style="font-size: 74%; text-align:center;" |- ! rowspan="2" style="width:100px;"|Meeskond \ Voor ! align=center|1 !! align=center|2 !! align=center|3 !! align=center|4 !! align=center|5 !! align=center|6 !! align=center|7 !! align=center|8 !! align=center|9 !! align=center|10 !! align=center|11 !! align=center|12 !! align=center|13 !! align=center|14 !! align=center|15 !! align=center|16 !! align=center|17 !! align=center|18 !! align=center|19 !! align=center|20 !! align=center|21 !! align=center|22 !! align=center|23 !! align=center|24 !! align=center|25 !! align=center|26 !! align=center|27 !! align=center|28 !! align=center|29 !! align=center|30 !! align=center|31 !! align=center|32 !! align=center|33 !! align=center|34 !! align=center|35 !! align=center|36 |- ! style="text-align:center; height:20px;"| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] ||5 ||6 ||5 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||4 ||4 ||5 ||5 ||4 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 |- align=center |align=left|[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] ||4 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] ||6 ||7 ||7 ||7 ||5 ||5 ||bgcolor=#CC9966|3 ||5 ||5 ||4 ||4 ||5 ||5 ||5 ||5 ||4 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 |- align=center |align=left|[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||4 ||4 ||5 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||4 ||4 ||5 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||5 ||5 ||5 ||6 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 |- align=center |align=left|[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] ||bgcolor=gold|1 ||4 ||4 ||5 ||6 ||6 ||6 ||7 ||8 ||7 ||7 ||7 ||7 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||5 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 |- align=center |align=left|[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]]||8 ||bgcolor=#FFCCCC|10||8 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||8 ||7 ||7 ||7 ||7 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||8 ||7 ||7 ||7 |- align=center |align=left|[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]]||7 ||5 ||6 ||6 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||8 ||8 ||8 |- align=center |align=left|[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||7 ||7 ||7 ||6 ||7 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||8 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||7 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 |- align=center |align=left|[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||8 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||8 ||8 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||7 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10 |} ===Meistriliiga üleminekumängud=== Premium liiga 9. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil Esiliiga 2. kohaga. Mängud peetakse peale hooaega novembris. {{Jalgpallimatš kokkupandav | nobars = | kuupäev = 18. november | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[Tartu JK Tammeka]] | tulemus = 4 : 1 | lisaaeg = | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=61916&b=%C3%9Cleminek.meeste Protokoll] | meeskond2 = [[JK Tallinna Kalev]] | väravad1 = [[Kaarel Kiidron|Kiidron]] {{värav|55}}<br/>[[Kristjan Tiirik|Tiirik]] {{värav|59}}<br/>[[Martin Hurt|Hurt]] {{värav|64}}<br/>[[Andre Paju|Paju]] {{värav|89}} | väravad2 = {{värav|54}} [[Aleksei Larin|Larin]] | penaltiseeria = | penaltid1 = | penaltid2 = | staadion = [[Tartu Annelinna kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Tartu]] | pealtvaatajaid = 151 | kohtunik = [[Kristo Tohver]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | kuupäev = 21. november | nobars = 1 | aeg = 13:00 | meeskond1 = [[JK Tallinna Kalev]] | tulemus = 1 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=61923&b=%C3%9Cleminek.meeste Protokoll] | meeskond2 = [[Tartu JK Tammeka]] | väravad1 = [[Gregor Wahl|Wahl]] {{värav|50}} | väravad2 = | staadion = [[Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 54 | kohtunik = [[Eiko Saar]] }} *[[Tartu JK Tammeka]] võitis üleminekumängud koondtulemusega 4:2 ja jätkab järgmine hooaeg [[Meistriliiga 2016|Meistriliigas]]. ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Viljandi JK Tulevik|TUL]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Pärnu Linnameeskond|PÄR]] |[[Narva JK Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=5}} {{fb r team |t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=5|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=7|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=6}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=5|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=6|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=|s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2015 Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Viljandi JK Tulevik|TUL]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Pärnu Linnameeskond|PÄR]] |[[Narva JK Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=6}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=4}} {{fb r team |t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=3}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=5|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=|s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2015 Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-end}} ==Hooaja statistika== ===Individuaalne=== {{col-begin|width=100%}} |- | ====Parimad väravakütid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Väravaid |- |rowspan="1"|1. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |24 |- |rowspan="1"|2. |align="left"|{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Jaroslav Kvasov]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |19 |- |3 |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond]] |17 |- |rowspan="2"|4. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Ats Purje]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="2"|16 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |- |6 |align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} [[Vitalijs Zils]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |13 |- |7 |align="left"|{{riigi ikoon|Läti}} [[Vladislav Kozlovs]] |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |12 |- |rowspan="4"|8. |align="left"| {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="4"|11 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Luts]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Laurits]] |align="left"| [[Pärnu Linnameeskond]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |- |rowspan="4"|12. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Daniil Ratnikov]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |rowspan="4"|10 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Joonas Tamm]] |align="left"| [[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]/[[Tallinna FC Flora|Flora]]<sup>1</sup> |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tiirik]] |align="left"| [[Tartu JK Tammeka]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} [[Sakari Ilmari Tukiainen]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora|Flora]]/[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]<sup>2</sup> |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/premium/layout_tables.php#jumpgoals Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} <sup>1</sup><small>9 väravat [[Viljandi JK Tulevik]]us, 1 värava [[Tallinna FC Flora]]s.</small><br> <sup>2</sup><small>4 väravat [[Tallinna FC Flora]]s, 6 väravat [[Viljandi JK Tulevik]]us.</small> {{Col-2}} ====Parimad väravavahid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Koht !Mängija !Klubi !Nullimänge |- |rowspan="2"|1. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Lavrentjev]] |align="left"| [[FC Infonet]] |rowspan="2"|16 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mait Toom]] |align="left"| [[FC Flora]] |- |rowspan="1"|3. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |15 |- |rowspan="1"|4. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Pareiko]] |align="left"| [[FC Levadia]] |13 |- |rowspan="2"|5. |align="left"| {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Smishko]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |rowspan="2"|11 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mikhail Starodubtsev]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |- |rowspan="1"|7. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mart-Mattis Niinepuu]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] |4 |- |rowspan="4"|8. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Matrossov]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |rowspan="4"|3 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tamme]] |align="left"| [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl-Romet Nõmm]] |align="left"| [[Viljandi JK Tulevik]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karli Kütt]] |align="left"| [[Tartu JK Tammeka]] |} {{Col-end}} ====Kübaratrikid==== {| class="wikitable sortable" |- ! Mängija !! Klubi !!Vastasklubi !! style="text-align:center"| Tulemus !! Kuupäev |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Laurits]] || [[Pärnu Linnameeskond]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68637 4 : 2] || 14. märts 2015 |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Jaroslav Kvasov]] || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[Pärnu Linnameeskond]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68649 6 : 1] || 10. aprill 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Joonas Tamm]] || [[Viljandi JK Tulevik]] || [[Paide Linnameeskond]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68683 3 : 0] || 2. mai 2015 |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Jaroslav Kvasov]] || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68680 5 : 0] || 8. mai 2015 |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[Vitālijs Ziļs]] || [[JK Narva Trans]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68706 6 : 0] || 2. juuni 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaimar Saag]] || [[Tallinna FC Levadia]] || [[JK Narva Trans]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68720 3 : 1] || 4. juuli 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ats Purje]] || [[Nõmme Kalju FC]] || [[Viljandi JK Tulevik]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=59153&b=ML&year=2015 4 : 0] || 20. juuli 2015 |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[Vladislavs Kozlovs]]<sup>4</sup> || [[Tallinna FC Infonet]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=59670&b=ML 4 : 2] || 18. august 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] || [[Tallinna FC Levadia]] || [[Paide Linnameeskond]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68766 4 : 2] || 28. august 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] || [[Paide Linnameeskond]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=61555&b=ML 4 : 0] || 18. oktoober 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] || [[Paide Linnameeskond]] || [[Viljandi JK Tulevik]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=61647&b=ML 3 : 2] || 24. oktoober 2015 |} * <small><sup>4</sup> Mängija lõi 4 väravat.</small> ===Meeskondlik=== {{col-begin|width=100%}} |- | ====Seeriad==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Meeskond !width=30px|{{Lühend|Võ|Pikim võiduseeria}} !width=30px|{{Lühend|Ks|Pikim kaotuseta seeria}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Pikim kaotuste seeria}} !width=30px|{{Lühend|Vs|Pikim võiduta seeria}} |- |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |'''13''' |13 |2 |3 |- |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |8 |'''20''' |1 |3 |- |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] |9 |9 |3 |3 |- |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |3 |7 |2 |4 |- |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |4 |5 |3 |5 |- |align="left"|[[Narva JK Trans]] |4 |5 |2 |8 |- |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |4 |4 |7 |'''12''' |- |align="left"|[[Pärnu Linnameeskond]] |3 |3 |5 |'''12''' |- |align="left"|[[Tartu JK Tammeka]] |2 |2 |3 |8 |- |align="left"|[[Viljandi JK Tulevik]] |3 |5 |'''11''' |11 |} {{Col-2}} ====Külastatavus==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Meeskond !width=30px|{{Lühend|En|Enim pealtvaatajaid}} !width=30px|{{Lühend|Vä|Vähim pealtvaatajaid}} !width=30px|{{Lühend|Ko|Kokku pealtvaatajaid}} !width=30px|{{Lühend|Ke|Kesmiselt pealtvaatajaid}} |- |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |'''1847''' |256 |'''11398''' |'''633''' |- |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] |1050 |193 |8729 |485 |- |align="left"|[[Tartu JK Tammeka]] |637 |'''263''' |7623 |424 |- |align="left"|[[Pärnu Linnameeskond]] |620 |190 |6334 |352 |- |align="left"|[[Viljandi JK Tulevik]] |435 |130 |5307 |295 |- |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |850 |84 |4555 |253 |- |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |327 |150 |4106 |228 |- |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |415 |40 |3818 |212 |- |align="left"|[[Narva JK Trans]] |450 |85 |3402 |189 |- |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |330 |102 |3402 |181 |} {{Col-end}} ==Auhinnad== {| class="wikitable" |- !rowspan="2"|Kuu !colspan="2"|Kuu parim peatreener !colspan="2"|Kuu parim mängija |- !Peatreener !Klubi !Mängija !Klubi |- |Märts<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad on Hurt ja Kallaste|language=Eesti|accessdate=2. aprillil 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8248|archive-date=2016-03-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20160315151142/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8248|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | [[Tallinna FC Flora]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ken Kallaste]] | [[Nõmme Kalju FC]] |- |Aprill<ref>{{cite web|title=Premium liiga parimateks valiti Terehhov ja Zahovaiko|language=Eesti|accessdate=6. mail 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8394|archive-date=2016-03-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20160315124537/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8394|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]] | [[Nõmme Kalju FC]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] | [[Paide Linnameeskond]] |- |Mai<ref>{{cite web|title=Premium liiga maikuu parimateks valiti Lillevere ja Teever|language=Eesti|accessdate=5. juunil 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8549|archive-date=2015-07-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20150707004036/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8549|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]] | [[Viljandi JK Tulevik]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |Juuni<ref>{{cite web|title=Juuni parimateks valiti Marko Kristal ja Jevgeni Harin|language=Eesti|accessdate=1. juulil 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8641|archive-date=2016-03-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20160315150558/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8641|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | [[Tallinna FC Levadia]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jevgeni Harin]] | [[Tallinna FC Infonet]] |- |Juuli<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parimateks valiti Terehhov ja Luts|language=Eesti|accessdate=6. augustil 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8772}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]] | [[Nõmme Kalju FC]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Luts]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |August<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parima tiitli said Kristal ja Teever|language=Eesti|accessdate=9. septembril 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8953|archive-date=2016-03-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20160315130102/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8953|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | [[Tallinna FC Levadia]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |September<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Transist ja Levadiast|language=Eesti|accessdate=2. oktoobril 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9053|archive-date=2016-03-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20160315125104/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9053|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Adiam Kuziaev]] | [[JK Narva Trans]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Luts]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |Oktoober<ref>{{cite web|title=Hurt ja Sappinen teenisid kuu parima autasu|language=Eesti|accessdate=5. novembril 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9248|archive-date=2016-01-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20160105205824/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9248|url-status=dead}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | [[Tallinna FC Flora]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] | [[Tallinna FC Flora]] |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2015]] *[[Esiliiga B 2015]] *[[II liiga 2015]] *[[III liiga 2015]] *[[IV liiga 2015]] ==Viited== {{viited}} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2015. aasta Eesti spordis]] onc7e5302aybdm8740cbg767hmsd2pb 7241517 7240986 2026-09-25T09:54:32Z Cyberpower678 85305 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]] ([[User talk:InternetArchiveBot|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6883068 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Premium liiga]] | hooaeg = 2015 | meeskondi = 10 | võitja = [[Tallinna FC Flora]]<br>(10. tiitel) | kukkus välja = [[Viljandi JK Tulevik]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Flora]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Levadia]]<br>[[Nõmme Kalju FC]]<br>[[Tallinna FC Infonet]] | mänge = 180 | väravaid = 544 | parim väravakütt = [[Ingemar Teever]]<br>(24 väravat) | suurim koduvõit = [[Tallinna FC Flora|Flora]] 7:0 [[Tartu JK Tammeka|Tartu]]<br><small>(26. mai)</small> | suurim võit võõrsil = [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu]] 1:6 [[JK Sillamäe Kalev|S. Kalev]] <br> <small>(10. aprill)</small><br>[[Tartu JK Tammeka|Tartu]] 0:5 [[JK Sillamäe Kalev|S. Kalev]]<br><small>(8. may)</small><br>[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu]] 0:5 [[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br><small>(1. august)</small><br>[[Tartu JK Tammeka|Tartu]] 1:6 [[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br><small>(18. august)</small> | väravaterohkeim mäng = [[Paide Linnameeskond|Paide]] 5:4 [[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br><small>(14. august)</small> | pikim võiduseeria = 13 mängu<br>[[Tallinna FC Flora]]<br><small>(14. aug-31. okt)</small> | pikim kaotuseta seeria = 20 mängu<br>[[Tallinna FC Levadia]]<br><small>(25. aprill-4. august)</small> | pikim võiduta seeria = 12 mängu<br>[[Paide Linnameeskond|Paide LM]]<br><small>(6. märts-22. mai)</small><br>[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]]<br><small>(21. märts-2. juuni)</small> | pikim kaotusseeria = 11 mängu<br>[[Viljandi JK Tulevik]]<br><small>(6. juuli-21. august)</small> | suurim publikunumber = 1847<br>[[Tallinna FC Flora|Flora]]-[[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br><small>(29. august)</small> | madalaim publikunumber = 40<br>[[Tallinna FC Infonet|Infonet]]-[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]<br><small>(14. aprill)</small> | keskmine publikunumber = 325 | publikut kokku = 58 536 | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2014|2014]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2016|2016]] }} '''Meistriliiga 2015''' (ametlik sponsornimi '''Premium liiga 2015''')<ref>http://jalgpall.ee/premium/news.php?id=4629 Kodune tippjalgpall saab peatoetaja</ref> on [[Meistriliiga|Eesti jalgpalli kõrgeima liiga]] 25. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal. Hooaeg kestis 7. märtsist 7. novembrini 2015.<ref>http://www.jalgpall.ee/docs/Eesti%202014.%20a%20meistriv%F5istluste%20Premium%20ja%20Esiliiga%20juhend.pdf Eesti 2014.a meistrivõistluste Meistri- ja Esiliiga juhend</ref> Hooajast võttis osa 10 meeskonda, tiitlikaitsja oli [[Tallinna FC Levadia|Tallinna Levadia]]. Meistriks tuli [[Tallinna FC Flora]]. ==Meeskonnad== Liiga koosnes 10 meeskonnast, kellest 8 meeskonda olid samad mis [[Meistriliiga 2014|eelmisel hooajal]] ja kaks edutatud meeskonda [[Esiliiga 2014|Esiliigast]]. [[JK Tallinna Kalev]] langes Meistriliigast pärast kolme hooaega ja neid asendab [[Pärnu Linnameeskond]], kes oli parim iseseisvate klubide arvestuses [[Esiliiga 2014|2014. aasta Esiliigas]], Pärnu tegi oma tagasituleku kõrgliigasse pärast 6 aastat madalamates liigades. [[Jõhvi FC Lokomotiv]] langes pärast esimest hooaega, nad kaotasid [[Meistriliiga 2014#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudel]] [[Viljandi JK Tulevik]]ule, kes tulid tagasi Meistriliigasse pärast neli aastat eemalolekut. ===Staadionid ja asukohad=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=350|ujuvjoondus=paremal |seletus =Premium liiga 2015 meeskondade asukohad |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4333|long=24.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=vasakul |silt=[[Tallinna FC Flora|Flora]]<br>[[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br>[[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br>[[Tallinna FC Infonet|Infonet]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.8856 |long=25.5572 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[Paide Linnameeskond|Paide LM]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3833 |long=26.7166 |sildi_suurus=80 |paigutus=all |silt=[[Tartu JK Tammeka|Tammeka]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4000 |long=27.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=[[JK Sillamäe Kalev|Kalev]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.3833 |long=28.2000 |sildi_suurus=80 |paigutus=7 |silt=<span style="position:relative;right:5px;">[[JK Narva Trans|Trans]]</span>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3666 |long=25.6000 |sildi_suurus=80 |paigutus=ülal|silt=[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.4100 |long=24.5000 |sildi_suurus=80 |paigutus=ülal|silt=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]]}} }} {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus |- |[[Tallinna FC Infonet]] | [[Tallinn]] | [[Lasnamäe KJH kunstmuruväljak]] | align="center" | |- |[[Tallinna FC Levadia]] | Tallinn | [[Kadrioru staadion]] | align="center" | 5000 |- |[[Tartu JK Tammeka]] | [[Tartu]] | [[Tartu Tamme staadion]] | align="center" | 1500 |- |[[Viljandi JK Tulevik]] | [[Viljandi]] | [[Viljandi linnastaadion]] | align="center" | 2500 |- |[[Tallinna FC Flora]] | Tallinn | [[A. Le Coq Arena]] | align="center" | 9692 |- |[[Pärnu Linnameeskond]] | [[Pärnu]] | [[Pärnu Raeküla staadion]] | align="center" | 1900 |- |[[JK Narva Trans]] | [[Narva]] | [[Narva Kreenholmi staadion]] | align="center" | 1065 |- |[[Nõmme Kalju FC]] | Tallinn | [[Hiiu kunstmurustaadion]] | align="center" | 300 |- |[[Paide Linnameeskond]] | [[Paide]] | [[Paide linnastaadion]] | align="center" | 268 |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | [[Sillamäe]] | [[Sillamäe Kalevi staadion]] | align="center" | 2000 |- |} ===Personal ja võistlusvormid=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" ! Klubi ! Peatreener ! Kapten ! Võistlusvorm ! Särgisponsor |- |[[Tallinna FC Infonet]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Puštov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Jevgeni Gurtšioglujants]] | [[Joma]] | [[Infonet]] |- |[[Tallinna FC Levadia]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Pareiko]] | [[Adidas]] | [[AS Viimsi Keevitus]] |- |[[Tartu JK Tammeka]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Koser]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Lorenz]] | [[Nike]] | [[Goldtime]] |- |[[Viljandi JK Tulevik]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]] | [[Joma]] | [[Bestra]] |- |[[Tallinna FC Flora]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Kams]] | [[Nike]] | [[Tele2]] |- |[[Pärnu Linnameeskond]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Joel Vabrit]] | [[Adidas]] | [[Wendre]]<ref name="pärnu">{{cite web|title= Pärnu läheb uue peatreeneri ja peasponsoriga tähtede poole |url=http://soccernet.ee/parnu-laheb-uue-peatreeneri-ja-peasponsoriga-tahtede-poole |language=Eesti |date=22. detsember 2014 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=22. detsembril 2014}}</ref> |- |[[JK Narva Trans]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Adiam Kuziaev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Nesterovski]] | [[Nike]] | [[Fama]] |- |[[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] | [[Adidas]] | [[Optibet]] |- |[[Paide Linnameeskond]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Lauri Varendi]] | [[Nike]] | [[Verston]] |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Deniss Ugarov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Sidorenkov]] | [[Uhlsport]] | [[Alexela]] |- |} ===Treenerivahetused=== {| class="wikitable" |- ! Klubi ! Lahkunud peatreener ! Lahkumise põhjus ! Lahkumise kuupäev ! Koht ! Asendaja ! Asendaja ametisse määramise kuupäev |- | [[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | Vallandati | 2. detsember 2014<ref>{{cite web|title= Ametlik: Prinsi aeg Kaljus sai läbi |url=http://www.soccernet.ee/ametlik-prinsi-aeg-kaljus-sai-labi |language=Eesti |date=2. detsember 2014 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=2. detsembril 2014}}</ref> |rowspan=2 align="center"| Enne hooaega | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]] | 10. detsember 2014<ref>{{cite web|title= Ametlik: Kalju peatreeneriks asub Terehhov |url=http://soccernet.ee/ametlik-kalju-peatreeneriks-asub-terehhov |language=Eesti |date=10. detsember 2014 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=10. detsembril 2014}}</ref> |- | [[Pärnu Linnameeskond]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Olesk]] | Vastastikusel kokkuleppel | 22. detsember 2014<ref name="pärnu"/> | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]] | 22. detsember 2014<ref name="pärnu"/> |- | [[JK Narva Trans]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]] | Vastastikusel kokkuleppel | 20. mai 2015<ref name="trans">{{cite web|title="Las ta puhkab natuke" – Trans eemaldas Jagudini|url=http://www.soccernet.ee/-las-ta-puhkab-natuke-trans-eemaldas-jagudini|language=Eesti|date=20. mai 2015|publisher=Soccernet.ee |accessdate=22. mail 2015}}</ref> |align="center"| 7. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nikolai Toštšev]] (Kohusetäitja) | 20. mai 2015<ref name="trans"/> |- | [[JK Sillamäe Kalev]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | Vallandati | 29. mai 2015<ref name="sillamäe">{{cite web|title=Sillamäe vallandas Frantsevi|url=http://soccernet.ee/sillamae-vallandas-frantsevi|language=Eesti |date=29. mai 2015|publisher=Soccernet.ee |accessdate=29. mail 2015}}</ref> |align="center"| 4. | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Deniss Ugarov]] | 29. mai 2015<ref name="sillamäe"/> |- | [[JK Narva Trans]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nikolai Toštšev]] | Kohusetäitja aeg sai läbi | 6. juuli 2015<ref name="trans2">{{cite web|title=Trans vahetas taas peatreenerit|url=http://www.soccernet.ee/trans-vahetas-taas-peatreenerit|language=Eesti |date=6. juuli 2015|publisher=Soccernet.ee |accessdate=6. juulil 2015}}</ref> |align="center"| 6. | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Adiam Kuziaev]] | 6. juuli 2015<ref name="trans2"/> |- | [[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]] | Lahkus ametist | 12. september 2015<ref name="kalju">{{cite web|title=Sergei Terehhov astus peatreeneri kohalt tagasi |url=http://www.jkkalju.ee/sergei-terehhov-astus-peatreeneri-kohalt-tagasi/ |language=Eesti |date=14. september 2015 |publisher=jkkalju.ee |accessdate=14. septembril 2015}}</ref> |align="center"| 3. | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Getulio Aurelio Fredo]] (Kohusetäitja) | 12. september 2015<ref name="kalju" /> |- | [[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Getulio Aurelio Fredo]] | Kohusetäitja aeg sai läbi | 4. november 2015<ref name="kalju2">{{cite web|title=Nõmme Kalju uus peatreener on Sergei Frantsev |url=http://www.jkkalju.ee/nomme-kalju-uus-peatreener-on-sergei-frantsev/ |language=Eesti |date=4. november 2015 |publisher=jkkalju.ee |accessdate=4. novembril 2015}}</ref> |align="center"| 3. | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | 4. november 2015<ref name="kalju2" /> |- | [[Tallinna FC Levadia]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | Vallandati | 7. november 2015<ref>{{cite web|title=AMETLIK: Kristal ja Zelinski Levadia eesotsas ei jätka, uus peatreener selgub homme |url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/ametlik-kristal-ja-zelinski-levadia-eesotsas-ei-jatka-uus-peatreener-selgub-homme?id=72894437 |language=Eesti |date=7. november 2015 |publisher=delfi.ee |accessdate=7. novembril 2015}}</ref> |align="center"| 2. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]]<ref>{{cite web|title=Levadia kinnitas Sergei Ratnikovi ametisse |url=http://www.soccernet.ee/levadia-kinnitas-sergei-ratnikovi-ametisse |language=Eesti |date=7. november 2015 |publisher=soccernet.ee |accessdate=7. novembril 2015}}</ref> | 7. november 2015 |} ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p= 1.|t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |w=27|d=3|l=6|gf=72|ga=24|bc=#D0F0C0|meister=y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liiga 2016/17 esimene kvalifikatsiooni ring]]}} {{Fb cl team |p= 2.|t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] |w=22|d=10|l=4 |gf=78|ga=32|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl3 qr |rows=3 |võistlus=[[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liiga 2016/17 esimene kvalifikatsiooni ring]]<sup>1</sup>}} {{Fb cl team |p= 3.|t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] |w=22|d=5|l=9 |gf=69|ga=36|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 4.|t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] |w=17|d=11|l=8|gf=50|ga=32|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 5.|t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |w=17|d=8|l=11 |gf=63|ga=43}} {{Fb cl team |p= 6.|t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] |w=14|d=7 |l=15|gf=50|ga=46}} {{Fb cl team |p= 7.|t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] |w=9|d=6 |l=21|gf=50|ga=73}} {{Fb cl team |p= 8.|t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] |w=6|d=8 |l=22|gf=38|ga=87}} {{Fb cl team |p= 9.|t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] |w=7|d=4|l=25|gf=39|ga=96|bc=#FFE6E6|üleminekumängude võitja = y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=Kvalifitseerumine [[#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] |w=6|d=4 |l=26|gf=35|ga=75|bc=#FFCCCC|langes välja=y}} {{Fb cl3 qr |rows=1 |võistlus=Taandamine [[Esiliiga]]sse}} |- |colspan="11"|<small>'''Viimati uuendatud peale'''7. november 2015 '''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/premium/ Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Fb cl footer |Meistriliiga=y |märkus1=[[Tallinna FC Flora]] kvalifitseerus [[Tipneri karikavõistlused 2016|Tipneri karikavõistluste]] võiduga Euroopa Liiga esimesse kvalifikatsiooni ringi, kuid kuna nad juba kvalifitseerusid Euroopa võistlustele liiga kohaga, siis anti karikavõistluste euroopa pääse esimesele mitte kvalifitseerunud meeskonnale liigas, kelleks oli [[Tallinna FC Infonet]].}} ===Tabelikohad voorude kaupa=== Selles tabelis on väljatoodud meeskondade positsioonid peale igat vooru. {| class="wikitable sortable" style="font-size: 74%; text-align:center;" |- ! rowspan="2" style="width:100px;"|Meeskond \ Voor ! align=center|1 !! align=center|2 !! align=center|3 !! align=center|4 !! align=center|5 !! align=center|6 !! align=center|7 !! align=center|8 !! align=center|9 !! align=center|10 !! align=center|11 !! align=center|12 !! align=center|13 !! align=center|14 !! align=center|15 !! align=center|16 !! align=center|17 !! align=center|18 !! align=center|19 !! align=center|20 !! align=center|21 !! align=center|22 !! align=center|23 !! align=center|24 !! align=center|25 !! align=center|26 !! align=center|27 !! align=center|28 !! align=center|29 !! align=center|30 !! align=center|31 !! align=center|32 !! align=center|33 !! align=center|34 !! align=center|35 !! align=center|36 |- ! style="text-align:center; height:20px;"| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] ||5 ||6 ||5 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||4 ||4 ||5 ||5 ||4 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 |- align=center |align=left|[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] ||4 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] ||6 ||7 ||7 ||7 ||5 ||5 ||bgcolor=#CC9966|3 ||5 ||5 ||4 ||4 ||5 ||5 ||5 ||5 ||4 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 |- align=center |align=left|[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||4 ||4 ||5 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||4 ||4 ||5 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||5 ||5 ||5 ||6 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 |- align=center |align=left|[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] ||bgcolor=gold|1 ||4 ||4 ||5 ||6 ||6 ||6 ||7 ||8 ||7 ||7 ||7 ||7 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||5 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 |- align=center |align=left|[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]]||8 ||bgcolor=#FFCCCC|10||8 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||8 ||7 ||7 ||7 ||7 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||8 ||7 ||7 ||7 |- align=center |align=left|[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]]||7 ||5 ||6 ||6 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||8 ||8 ||8 |- align=center |align=left|[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||7 ||7 ||7 ||6 ||7 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||8 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||7 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 |- align=center |align=left|[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||8 ||8 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||8 ||8 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||7 ||8 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10 |} ===Meistriliiga üleminekumängud=== Premium liiga 9. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil Esiliiga 2. kohaga. Mängud peetakse peale hooaega novembris. {{Jalgpallimatš kokkupandav | nobars = | kuupäev = 18. november | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[Tartu JK Tammeka]] | tulemus = 4 : 1 | lisaaeg = | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=61916&b=%C3%9Cleminek.meeste Protokoll] | meeskond2 = [[JK Tallinna Kalev]] | väravad1 = [[Kaarel Kiidron|Kiidron]] {{värav|55}}<br/>[[Kristjan Tiirik|Tiirik]] {{värav|59}}<br/>[[Martin Hurt|Hurt]] {{värav|64}}<br/>[[Andre Paju|Paju]] {{värav|89}} | väravad2 = {{värav|54}} [[Aleksei Larin|Larin]] | penaltiseeria = | penaltid1 = | penaltid2 = | staadion = [[Tartu Annelinna kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Tartu]] | pealtvaatajaid = 151 | kohtunik = [[Kristo Tohver]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | kuupäev = 21. november | nobars = 1 | aeg = 13:00 | meeskond1 = [[JK Tallinna Kalev]] | tulemus = 1 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=61923&b=%C3%9Cleminek.meeste Protokoll] | meeskond2 = [[Tartu JK Tammeka]] | väravad1 = [[Gregor Wahl|Wahl]] {{värav|50}} | väravad2 = | staadion = [[Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 54 | kohtunik = [[Eiko Saar]] }} *[[Tartu JK Tammeka]] võitis üleminekumängud koondtulemusega 4:2 ja jätkab järgmine hooaeg [[Meistriliiga 2016|Meistriliigas]]. ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Viljandi JK Tulevik|TUL]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Pärnu Linnameeskond|PÄR]] |[[Narva JK Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=5}} {{fb r team |t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=5|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=7|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=6}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=5|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=6|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=|s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2015 Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Viljandi JK Tulevik|TUL]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Pärnu Linnameeskond|PÄR]] |[[Narva JK Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=6}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=4}} {{fb r team |t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans|Narva JK Trans]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=3}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=5|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=|s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2015 Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-end}} ==Hooaja statistika== ===Individuaalne=== {{col-begin|width=100%}} |- | ====Parimad väravakütid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Väravaid |- |rowspan="1"|1. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |24 |- |rowspan="1"|2. |align="left"|{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Jaroslav Kvasov]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |19 |- |3 |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond]] |17 |- |rowspan="2"|4. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Ats Purje]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="2"|16 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |- |6 |align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} [[Vitalijs Zils]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |13 |- |7 |align="left"|{{riigi ikoon|Läti}} [[Vladislav Kozlovs]] |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |12 |- |rowspan="4"|8. |align="left"| {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="4"|11 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Luts]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Laurits]] |align="left"| [[Pärnu Linnameeskond]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |- |rowspan="4"|12. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Daniil Ratnikov]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |rowspan="4"|10 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Joonas Tamm]] |align="left"| [[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]/[[Tallinna FC Flora|Flora]]<sup>1</sup> |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tiirik]] |align="left"| [[Tartu JK Tammeka]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} [[Sakari Ilmari Tukiainen]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora|Flora]]/[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]<sup>2</sup> |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/premium/layout_tables.php#jumpgoals Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} <sup>1</sup><small>9 väravat [[Viljandi JK Tulevik]]us, 1 värava [[Tallinna FC Flora]]s.</small><br> <sup>2</sup><small>4 väravat [[Tallinna FC Flora]]s, 6 väravat [[Viljandi JK Tulevik]]us.</small> {{Col-2}} ====Parimad väravavahid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Koht !Mängija !Klubi !Nullimänge |- |rowspan="2"|1. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Lavrentjev]] |align="left"| [[FC Infonet]] |rowspan="2"|16 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mait Toom]] |align="left"| [[FC Flora]] |- |rowspan="1"|3. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |15 |- |rowspan="1"|4. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Pareiko]] |align="left"| [[FC Levadia]] |13 |- |rowspan="2"|5. |align="left"| {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Smishko]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |rowspan="2"|11 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mikhail Starodubtsev]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |- |rowspan="1"|7. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mart-Mattis Niinepuu]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] |4 |- |rowspan="4"|8. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Matrossov]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |rowspan="4"|3 |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tamme]] |align="left"| [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl-Romet Nõmm]] |align="left"| [[Viljandi JK Tulevik]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karli Kütt]] |align="left"| [[Tartu JK Tammeka]] |} {{Col-end}} ====Kübaratrikid==== {| class="wikitable sortable" |- ! Mängija !! Klubi !!Vastasklubi !! style="text-align:center"| Tulemus !! Kuupäev |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Laurits]] || [[Pärnu Linnameeskond]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68637 4 : 2] || 14. märts 2015 |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Jaroslav Kvasov]] || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[Pärnu Linnameeskond]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68649 6 : 1] || 10. aprill 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Joonas Tamm]] || [[Viljandi JK Tulevik]] || [[Paide Linnameeskond]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68683 3 : 0] || 2. mai 2015 |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Jaroslav Kvasov]] || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68680 5 : 0] || 8. mai 2015 |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[Vitālijs Ziļs]] || [[JK Narva Trans]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68706 6 : 0] || 2. juuni 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaimar Saag]] || [[Tallinna FC Levadia]] || [[JK Narva Trans]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68720 3 : 1] || 4. juuli 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ats Purje]] || [[Nõmme Kalju FC]] || [[Viljandi JK Tulevik]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=59153&b=ML&year=2015 4 : 0] || 20. juuli 2015 |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[Vladislavs Kozlovs]]<sup>4</sup> || [[Tallinna FC Infonet]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=59670&b=ML 4 : 2] || 18. august 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] || [[Tallinna FC Levadia]] || [[Paide Linnameeskond]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/premium/gameinfo-protocoll.php?cal_id=68766 4 : 2] || 28. august 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] || [[Paide Linnameeskond]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=61555&b=ML 4 : 0] || 18. oktoober 2015 |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] || [[Paide Linnameeskond]] || [[Viljandi JK Tulevik]] || style="text-align:center;"| [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=61647&b=ML 3 : 2] || 24. oktoober 2015 |} * <small><sup>4</sup> Mängija lõi 4 väravat.</small> ===Meeskondlik=== {{col-begin|width=100%}} |- | ====Seeriad==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Meeskond !width=30px|{{Lühend|Võ|Pikim võiduseeria}} !width=30px|{{Lühend|Ks|Pikim kaotuseta seeria}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Pikim kaotuste seeria}} !width=30px|{{Lühend|Vs|Pikim võiduta seeria}} |- |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |'''13''' |13 |2 |3 |- |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |8 |'''20''' |1 |3 |- |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] |9 |9 |3 |3 |- |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |3 |7 |2 |4 |- |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |4 |5 |3 |5 |- |align="left"|[[Narva JK Trans]] |4 |5 |2 |8 |- |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |4 |4 |7 |'''12''' |- |align="left"|[[Pärnu Linnameeskond]] |3 |3 |5 |'''12''' |- |align="left"|[[Tartu JK Tammeka]] |2 |2 |3 |8 |- |align="left"|[[Viljandi JK Tulevik]] |3 |5 |'''11''' |11 |} {{Col-2}} ====Külastatavus==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Meeskond !width=30px|{{Lühend|En|Enim pealtvaatajaid}} !width=30px|{{Lühend|Vä|Vähim pealtvaatajaid}} !width=30px|{{Lühend|Ko|Kokku pealtvaatajaid}} !width=30px|{{Lühend|Ke|Kesmiselt pealtvaatajaid}} |- |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |'''1847''' |256 |'''11398''' |'''633''' |- |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] |1050 |193 |8729 |485 |- |align="left"|[[Tartu JK Tammeka]] |637 |'''263''' |7623 |424 |- |align="left"|[[Pärnu Linnameeskond]] |620 |190 |6334 |352 |- |align="left"|[[Viljandi JK Tulevik]] |435 |130 |5307 |295 |- |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |850 |84 |4555 |253 |- |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |327 |150 |4106 |228 |- |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |415 |40 |3818 |212 |- |align="left"|[[Narva JK Trans]] |450 |85 |3402 |189 |- |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |330 |102 |3402 |181 |} {{Col-end}} ==Auhinnad== {| class="wikitable" |- !rowspan="2"|Kuu !colspan="2"|Kuu parim peatreener !colspan="2"|Kuu parim mängija |- !Peatreener !Klubi !Mängija !Klubi |- |Märts<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad on Hurt ja Kallaste|language=Eesti|accessdate=2. aprillil 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8248}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | [[Tallinna FC Flora]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ken Kallaste]] | [[Nõmme Kalju FC]] |- |Aprill<ref>{{cite web|title=Premium liiga parimateks valiti Terehhov ja Zahovaiko|language=Eesti|accessdate=6. mail 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8394}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]] | [[Nõmme Kalju FC]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] | [[Paide Linnameeskond]] |- |Mai<ref>{{cite web|title=Premium liiga maikuu parimateks valiti Lillevere ja Teever|language=Eesti|accessdate=5. juunil 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8549}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]] | [[Viljandi JK Tulevik]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |Juuni<ref>{{cite web|title=Juuni parimateks valiti Marko Kristal ja Jevgeni Harin|language=Eesti|accessdate=1. juulil 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8641}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | [[Tallinna FC Levadia]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jevgeni Harin]] | [[Tallinna FC Infonet]] |- |Juuli<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parimateks valiti Terehhov ja Luts|language=Eesti|accessdate=6. augustil 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8772}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]] | [[Nõmme Kalju FC]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Luts]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |August<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parima tiitli said Kristal ja Teever|language=Eesti|accessdate=9. septembril 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8953}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | [[Tallinna FC Levadia]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |September<ref>{{cite web|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Transist ja Levadiast|language=Eesti|accessdate=2. oktoobril 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9053}}</ref> |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Adiam Kuziaev]] | [[JK Narva Trans]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Luts]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |Oktoober<ref>{{cite web|title=Hurt ja Sappinen teenisid kuu parima autasu |language=Eesti|accessdate=5. novembril 2015|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9248}}</ref> |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | [[Tallinna FC Flora]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] | [[Tallinna FC Flora]] |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2015]] *[[Esiliiga B 2015]] *[[II liiga 2015]] *[[III liiga 2015]] *[[IV liiga 2015]] ==Viited== {{viited}} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2015. aasta Eesti spordis]] 2pxsjypohjpurn5pn3ggn38d86hy7sc Aarne Michaël Tallgren 0 393255 7240955 7109345 2026-09-24T13:03:37Z Morel 26171 7240955 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mikko-Tallgren-1914.jpg|pisi|A. M. Tallgren 1914. aastal]] '''Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren''' ([[8. veebruar]] [[1885]] [[Ruovesi]] – [[13. aprill]] [[1945]] [[Helsingi]]) oli eesti ja soome [[arheoloog]]. Aarne Tallgren oli esimene [[Tartu Ülikool]]i [[arheoloogia]] [[professor]], aastatel 1920–1923. Teda nimetatakse ka [[Eesti arheoloogia]] isaks, sest ta oli Eesti [[Arheoloogia|arheoloogiateaduse]] rajaja. 1923.–1925. aastatel oli ta [[arheoloogia]] [[professor]] [[Helsingi ülikool|Helsingi ülikoolis]]. == Elulugu == 1906. aastast töötas Aarne Tallgren [[Soome rahvusmuuseum|Soome Rahvusmuuseumi]] assistendina. 1919. aastal nimetati ta [[Helsingi Ülikool]]i Uurali-Altai [[arheoloogia]] [[Dotsent|dotsendiks]]. 1920. aastal tehti talle ettepanek [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[arheoloogia]] [[professor]]i kohale. Nii sai temast esimene [[Eesti]] [[arheoloogia]] [[professor]] ja [[arheoloogia]]teaduse rajaja. Ta tegeles peamiselt [[Ida-Euroopa]], [[Must meri|Musta mere ranniku]], [[Kaukaasia]] ja [[Siber|Siberi]] [[Pronksiaeg|pronksiaja]] uurimisega. Ta jõudis Eestisse sügisel ja õppis kiiresti selgeks [[Eesti keel|eesti keele]]. 21. septembril alustas ülikoolis õpetamist [[loeng]]usarjaga "Sissejuhatus üleüldisesse [[muinasteadus]]tesse", mis oli väga populaarne. Oma teadmisi täiendas ta suviti korraldatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogiliste väljakaevamistega]]. 1921. aasta sügisel täiendas Tallgren arheoloogia [[õppekava]] kursustega "Eesti antikvaarne [[topograafia]]" ja "[[Eesti rauaaeg]]". Ta pühendus ka kinnismuististe registreerimisele ja [[Mälestis|mälestiste]] kaitsmisele, milleks loodi 1921. aastal kinnimälestiste [[register]]. Sellest tulenevalt rakendus 1925. aastal [[Muinasjäänus|muinasjäänuste kaitse]] [[seadus]]. 1921. aastal rajas ta Tartu Ülikooli juurde arheoloogiakabineti ja arheoloogiamuuseumi. Samal ajal kuulutati Helsingi Ülikoolis vabaks arheoloogiaprofessuur, millele ta kandideeris, aga jätkas tööd Tartus. 1922. aastal kirjutas "''Zur Archäologie Eestis I''", mis oli esimene üldistav käsitlus eesti arheoloogiast. Teos oli suureks abiks tema õpilasele [[Harri Moora]]le. 1923. aastal palus end vabastada Tartu Ülikooli arheoloogia professori ametikohalt ja siirdus tööle Soome, kus sai temast esimene arheoloogia professor. Aastatel 1930–1942 oli Tallgren [[Soome Muinasmälestiste Ühing]]u esimees. 1932. aastal sai ta [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli filosoofia audoktoriks]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> 1936. aastal oli ta [[Soome Eesti-seltside Liit|Soome-Eesti-Seltsi]] asutamise liige. Aarne Michaёl Tallgren suri 13. aprillil 1945. aastal Helsingis. Ta on maetud [[Turu]] Maaria kalmistule. Hauakivil on tema öeldud sõnad: "TEHTY TYÖ ELÄÄ" ("tehtud töö elab"). == Teosed == * ''Zur Archäologie Eestis I. Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr.'' – [[Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1922. *''Führer durch das Museum des Archäologischen Kabinets der Universität Dorpat.'' [[Tartu|Dorpat]] ([[Tartu]]) 1923. * Ein wichtiger eisenzeitlicher Fund aus Kunilepa Ksp. Juuru (Jörden). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Übersicht über die Vorzeit der Inseln Ösel und Moon''. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr.'' – [[Tartu Ülikooli toimetised|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1925. *''Euroopa muinasaeg pronksiaja algusest ajaloolise ajani.'' [[Tartu]], [[Eesti Kirjanduse Selts]] 1927. == Artiklid ajakirjanduses == *''Rahvuslised olud esiajaloolisel ajal Ida-Baltikumis ja põhjapoolses Ida-Euroopas''. – [[Eesti Kirjandus]], 17, 1923. ==Viited == # ''Eesti Entsüklopeedia'' 14, lk. 507. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3 # {{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html | pealkiri = Aarne Michaёl Tallgren | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 04.05.2018 | keel = et }} # "[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19850208.1.12 Aarne Michaёl Tallgren 100]" Sirp ja Vasar, 8. veebruar 1985. Vaadatud 08.03.2020. # "[https://arheoloogia100.ut.ee/aarne-micha%D1%91l-tallgren-1885-1945 Aarne Michaёl Tallgren (1885-1945)]" TÜ arheoloogia 100. Vaadatud 08.03.2020. # {{JÄRJESTA:Tallgren, Aarne Michael}} [[Kategooria:Soome inimesed]] [[Kategooria:Arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1945]] gyo3tl3suwdv2q2ewdbukz048e40izd 7240966 7240955 2026-09-24T13:10:21Z ~2026-51457-86 238261 /* Elulugu */ 7240966 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mikko-Tallgren-1914.jpg|pisi|A. M. Tallgren 1914. aastal]] '''Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren''' ([[8. veebruar]] [[1885]] [[Ruovesi]] – [[13. aprill]] [[1945]] [[Helsingi]]) oli eesti ja soome [[arheoloog]]. Aarne Tallgren oli esimene [[Tartu Ülikool]]i [[arheoloogia]] [[professor]], aastatel 1920–1923. Teda nimetatakse ka [[Eesti arheoloogia]] isaks, sest ta oli Eesti [[Arheoloogia|arheoloogiateaduse]] rajaja. 1923.–1925. aastatel oli ta [[arheoloogia]] [[professor]] [[Helsingi ülikool|Helsingi ülikoolis]]. == Elulugu == 1906. aastast töötas Aarne Tallgren [[Soome rahvusmuuseum|Soome Rahvusmuuseumi]] assistendina. 1919. aastal nimetati ta [[Helsingi Ülikool]]i Uurali-Altai [[arheoloogia]] [[Dotsent|dotsendiks]]. 1920. aastal tehti talle ettepanek [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[arheoloogia]] [[professor]]i kohale. Nii sai temast esimene [[Eesti]] [[arheoloogia]] [[professor]] ja [[arheoloogia]]teaduse rajaja. Ta tegeles peamiselt [[Ida-Euroopa]], [[Must meri|Musta mere ranniku]], [[Kaukaasia]] ja [[Siber|Siberi]] [[Pronksiaeg|pronksiaja]] uurimisega. Ta jõudis Eestisse sügisel ja õppis kiiresti selgeks [[Eesti keel|eesti keele]]. 21. septembril alustas ülikoolis õpetamist [[loeng]]usarjaga "Sissejuhatus üleüldisesse [[muinasteadus]]tesse", mis oli väga populaarne. Oma teadmisi täiendas ta suviti korraldatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogiliste väljakaevamistega]]. 1921. aasta sügisel täiendas Tallgren arheoloogia [[õppekava]] kursustega "Eesti antikvaarne [[topograafia]]" ja "[[Eesti rauaaeg]]". Ta pühendus ka kinnismuististe registreerimisele ja [[Mälestis|mälestiste]] kaitsmisele, milleks loodi 1921. aastal kinnimälestiste [[register]]. 1925. aastal võeti vastu [[Muinasvarade kaitse seadus (1925)|Muinasvarade kaitse seadus]].<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/01/6</ref> 1921. aastal rajas ta Tartu Ülikooli juurde arheoloogiakabineti ja arheoloogiamuuseumi. Samal ajal kuulutati Helsingi Ülikoolis vabaks arheoloogiaprofessuur, millele ta kandideeris, aga jätkas tööd Tartus. 1922. aastal kirjutas "''Zur Archäologie Eestis I''", mis oli esimene üldistav käsitlus eesti arheoloogiast. Teos oli suureks abiks tema õpilasele [[Harri Moora]]le. 1923. aastal palus end vabastada Tartu Ülikooli arheoloogia professori ametikohalt ja siirdus tööle Soome, kus sai temast esimene arheoloogia professor. Aastatel 1930–1942 oli Tallgren [[Soome Muinasmälestiste Ühing]]u esimees. 1932. aastal sai ta [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli filosoofia audoktoriks]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> 1936. aastal oli ta [[Soome Eesti-seltside Liit|Soome-Eesti-Seltsi]] asutamise liige. Aarne Michaёl Tallgren suri 13. aprillil 1945. aastal Helsingis. Ta on maetud [[Turu]] Maaria kalmistule. Hauakivil on tema öeldud sõnad: "TEHTY TYÖ ELÄÄ" ("tehtud töö elab"). == Teosed == * ''Zur Archäologie Eestis I. Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr.'' – [[Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1922. *''Führer durch das Museum des Archäologischen Kabinets der Universität Dorpat.'' [[Tartu|Dorpat]] ([[Tartu]]) 1923. * Ein wichtiger eisenzeitlicher Fund aus Kunilepa Ksp. Juuru (Jörden). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Übersicht über die Vorzeit der Inseln Ösel und Moon''. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr.'' – [[Tartu Ülikooli toimetised|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1925. *''Euroopa muinasaeg pronksiaja algusest ajaloolise ajani.'' [[Tartu]], [[Eesti Kirjanduse Selts]] 1927. == Artiklid ajakirjanduses == *''Rahvuslised olud esiajaloolisel ajal Ida-Baltikumis ja põhjapoolses Ida-Euroopas''. – [[Eesti Kirjandus]], 17, 1923. ==Viited == # ''Eesti Entsüklopeedia'' 14, lk. 507. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3 # {{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html | pealkiri = Aarne Michaёl Tallgren | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 04.05.2018 | keel = et }} # "[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19850208.1.12 Aarne Michaёl Tallgren 100]" Sirp ja Vasar, 8. veebruar 1985. Vaadatud 08.03.2020. # "[https://arheoloogia100.ut.ee/aarne-micha%D1%91l-tallgren-1885-1945 Aarne Michaёl Tallgren (1885-1945)]" TÜ arheoloogia 100. Vaadatud 08.03.2020. # {{JÄRJESTA:Tallgren, Aarne Michael}} [[Kategooria:Soome inimesed]] [[Kategooria:Arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1945]] 4q2nf27hj7gn63oftauw9qs1nakyx05 7240967 7240966 2026-09-24T13:11:18Z ~2026-51457-86 238261 /* Elulugu */ 7240967 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mikko-Tallgren-1914.jpg|pisi|A. M. Tallgren 1914. aastal]] '''Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren''' ([[8. veebruar]] [[1885]] [[Ruovesi]] – [[13. aprill]] [[1945]] [[Helsingi]]) oli eesti ja soome [[arheoloog]]. Aarne Tallgren oli esimene [[Tartu Ülikool]]i [[arheoloogia]] [[professor]], aastatel 1920–1923. Teda nimetatakse ka [[Eesti arheoloogia]] isaks, sest ta oli Eesti [[Arheoloogia|arheoloogiateaduse]] rajaja. 1923.–1925. aastatel oli ta [[arheoloogia]] [[professor]] [[Helsingi ülikool|Helsingi ülikoolis]]. == Elulugu == 1906. aastast töötas Aarne Tallgren [[Soome rahvusmuuseum|Soome Rahvusmuuseumi]] assistendina. 1919. aastal nimetati ta [[Helsingi Ülikool]]i Uurali-Altai [[arheoloogia]] [[Dotsent|dotsendiks]]. 1920. aastal tehti talle ettepanek [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[arheoloogia]] [[professor]]i kohale. Nii sai temast esimene [[Eesti]] [[arheoloogia]] [[professor]] ja [[arheoloogia]]teaduse rajaja. Ta tegeles peamiselt [[Ida-Euroopa]], [[Must meri|Musta mere ranniku]], [[Kaukaasia]] ja [[Siber|Siberi]] [[Pronksiaeg|pronksiaja]] uurimisega. Ta jõudis Eestisse sügisel ja õppis kiiresti selgeks [[Eesti keel|eesti keele]]. 21. septembril alustas ülikoolis õpetamist [[loeng]]usarjaga "Sissejuhatus üleüldisesse [[muinasteadus]]tesse", mis oli väga populaarne. Oma teadmisi täiendas ta suviti korraldatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogiliste väljakaevamistega]]. 1921. aasta sügisel täiendas Tallgren arheoloogia [[õppekava]] kursustega "Eesti antikvaarne [[topograafia]]" ja "[[Eesti rauaaeg]]". Ta pühendus ka kinnismuististe registreerimisele ja [[Mälestis|mälestiste]] kaitsmisele, milleks loodi 1921. aastal kinnimälestiste [[register]]. 1925. aastal võeti vastu [[Muinasvarade kaitse seadus (1925)|Muinasvarade kaitse seadus]].<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/01/6 (Muinasvarade kaitse seadus (RT 1925, 111/112, 70)</ref> 1921. aastal rajas ta Tartu Ülikooli juurde arheoloogiakabineti ja arheoloogiamuuseumi. Samal ajal kuulutati Helsingi Ülikoolis vabaks arheoloogiaprofessuur, millele ta kandideeris, aga jätkas tööd Tartus. 1922. aastal kirjutas "''Zur Archäologie Eestis I''", mis oli esimene üldistav käsitlus eesti arheoloogiast. Teos oli suureks abiks tema õpilasele [[Harri Moora]]le. 1923. aastal palus end vabastada Tartu Ülikooli arheoloogia professori ametikohalt ja siirdus tööle Soome, kus sai temast esimene arheoloogia professor. Aastatel 1930–1942 oli Tallgren [[Soome Muinasmälestiste Ühing]]u esimees. 1932. aastal sai ta [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli filosoofia audoktoriks]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> 1936. aastal oli ta [[Soome Eesti-seltside Liit|Soome-Eesti-Seltsi]] asutamise liige. Aarne Michaёl Tallgren suri 13. aprillil 1945. aastal Helsingis. Ta on maetud [[Turu]] Maaria kalmistule. Hauakivil on tema öeldud sõnad: "TEHTY TYÖ ELÄÄ" ("tehtud töö elab"). == Teosed == * ''Zur Archäologie Eestis I. Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr.'' – [[Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1922. *''Führer durch das Museum des Archäologischen Kabinets der Universität Dorpat.'' [[Tartu|Dorpat]] ([[Tartu]]) 1923. * Ein wichtiger eisenzeitlicher Fund aus Kunilepa Ksp. Juuru (Jörden). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Übersicht über die Vorzeit der Inseln Ösel und Moon''. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr.'' – [[Tartu Ülikooli toimetised|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1925. *''Euroopa muinasaeg pronksiaja algusest ajaloolise ajani.'' [[Tartu]], [[Eesti Kirjanduse Selts]] 1927. == Artiklid ajakirjanduses == *''Rahvuslised olud esiajaloolisel ajal Ida-Baltikumis ja põhjapoolses Ida-Euroopas''. – [[Eesti Kirjandus]], 17, 1923. ==Viited == # ''Eesti Entsüklopeedia'' 14, lk. 507. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3 # {{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html | pealkiri = Aarne Michaёl Tallgren | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 04.05.2018 | keel = et }} # "[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19850208.1.12 Aarne Michaёl Tallgren 100]" Sirp ja Vasar, 8. veebruar 1985. Vaadatud 08.03.2020. # "[https://arheoloogia100.ut.ee/aarne-micha%D1%91l-tallgren-1885-1945 Aarne Michaёl Tallgren (1885-1945)]" TÜ arheoloogia 100. Vaadatud 08.03.2020. # {{JÄRJESTA:Tallgren, Aarne Michael}} [[Kategooria:Soome inimesed]] [[Kategooria:Arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1945]] q13z5gabth3nmkrqtpk5bxm0l7gwdk5 7240968 7240967 2026-09-24T13:11:44Z ~2026-51457-86 238261 /* Elulugu */ 7240968 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mikko-Tallgren-1914.jpg|pisi|A. M. Tallgren 1914. aastal]] '''Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren''' ([[8. veebruar]] [[1885]] [[Ruovesi]] – [[13. aprill]] [[1945]] [[Helsingi]]) oli eesti ja soome [[arheoloog]]. Aarne Tallgren oli esimene [[Tartu Ülikool]]i [[arheoloogia]] [[professor]], aastatel 1920–1923. Teda nimetatakse ka [[Eesti arheoloogia]] isaks, sest ta oli Eesti [[Arheoloogia|arheoloogiateaduse]] rajaja. 1923.–1925. aastatel oli ta [[arheoloogia]] [[professor]] [[Helsingi ülikool|Helsingi ülikoolis]]. == Elulugu == 1906. aastast töötas Aarne Tallgren [[Soome rahvusmuuseum|Soome Rahvusmuuseumi]] assistendina. 1919. aastal nimetati ta [[Helsingi Ülikool]]i Uurali-Altai [[arheoloogia]] [[Dotsent|dotsendiks]]. 1920. aastal tehti talle ettepanek [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[arheoloogia]] [[professor]]i kohale. Nii sai temast esimene [[Eesti]] [[arheoloogia]] [[professor]] ja [[arheoloogia]]teaduse rajaja. Ta tegeles peamiselt [[Ida-Euroopa]], [[Must meri|Musta mere ranniku]], [[Kaukaasia]] ja [[Siber|Siberi]] [[Pronksiaeg|pronksiaja]] uurimisega. Ta jõudis Eestisse sügisel ja õppis kiiresti selgeks [[Eesti keel|eesti keele]]. 21. septembril alustas ülikoolis õpetamist [[loeng]]usarjaga "Sissejuhatus üleüldisesse [[muinasteadus]]tesse", mis oli väga populaarne. Oma teadmisi täiendas ta suviti korraldatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogiliste väljakaevamistega]]. 1921. aasta sügisel täiendas Tallgren arheoloogia [[õppekava]] kursustega "Eesti antikvaarne [[topograafia]]" ja "[[Eesti rauaaeg]]". Ta pühendus ka kinnismuististe registreerimisele ja [[Mälestis|mälestiste]] kaitsmisele, milleks loodi 1921. aastal kinnimälestiste [[register]]. 1925. aastal võeti vastu [[Muinasvarade kaitse seadus (1925)|Muinasvarade kaitse seadus]].<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/01/6 Muinasvarade kaitse seadus (RT 1925, 111/112, 70)</ref> 1921. aastal rajas ta Tartu Ülikooli juurde arheoloogiakabineti ja arheoloogiamuuseumi. Samal ajal kuulutati Helsingi Ülikoolis vabaks arheoloogiaprofessuur, millele ta kandideeris, aga jätkas tööd Tartus. 1922. aastal kirjutas "''Zur Archäologie Eestis I''", mis oli esimene üldistav käsitlus eesti arheoloogiast. Teos oli suureks abiks tema õpilasele [[Harri Moora]]le. 1923. aastal palus end vabastada Tartu Ülikooli arheoloogia professori ametikohalt ja siirdus tööle Soome, kus sai temast esimene arheoloogia professor. Aastatel 1930–1942 oli Tallgren [[Soome Muinasmälestiste Ühing]]u esimees. 1932. aastal sai ta [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli filosoofia audoktoriks]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> 1936. aastal oli ta [[Soome Eesti-seltside Liit|Soome-Eesti-Seltsi]] asutamise liige. Aarne Michaёl Tallgren suri 13. aprillil 1945. aastal Helsingis. Ta on maetud [[Turu]] Maaria kalmistule. Hauakivil on tema öeldud sõnad: "TEHTY TYÖ ELÄÄ" ("tehtud töö elab"). == Teosed == * ''Zur Archäologie Eestis I. Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr.'' – [[Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1922. *''Führer durch das Museum des Archäologischen Kabinets der Universität Dorpat.'' [[Tartu|Dorpat]] ([[Tartu]]) 1923. * Ein wichtiger eisenzeitlicher Fund aus Kunilepa Ksp. Juuru (Jörden). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Übersicht über die Vorzeit der Inseln Ösel und Moon''. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr.'' – [[Tartu Ülikooli toimetised|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1925. *''Euroopa muinasaeg pronksiaja algusest ajaloolise ajani.'' [[Tartu]], [[Eesti Kirjanduse Selts]] 1927. == Artiklid ajakirjanduses == *''Rahvuslised olud esiajaloolisel ajal Ida-Baltikumis ja põhjapoolses Ida-Euroopas''. – [[Eesti Kirjandus]], 17, 1923. ==Viited == # ''Eesti Entsüklopeedia'' 14, lk. 507. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3 # {{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html | pealkiri = Aarne Michaёl Tallgren | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 04.05.2018 | keel = et }} # "[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19850208.1.12 Aarne Michaёl Tallgren 100]" Sirp ja Vasar, 8. veebruar 1985. Vaadatud 08.03.2020. # "[https://arheoloogia100.ut.ee/aarne-micha%D1%91l-tallgren-1885-1945 Aarne Michaёl Tallgren (1885-1945)]" TÜ arheoloogia 100. Vaadatud 08.03.2020. # {{JÄRJESTA:Tallgren, Aarne Michael}} [[Kategooria:Soome inimesed]] [[Kategooria:Arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1945]] m3tl4khl8di47msq4u4ie5pn21kaipf 7240970 7240968 2026-09-24T13:13:10Z ~2026-51457-86 238261 /* Teosed */ 7240970 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mikko-Tallgren-1914.jpg|pisi|A. M. Tallgren 1914. aastal]] '''Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren''' ([[8. veebruar]] [[1885]] [[Ruovesi]] – [[13. aprill]] [[1945]] [[Helsingi]]) oli eesti ja soome [[arheoloog]]. Aarne Tallgren oli esimene [[Tartu Ülikool]]i [[arheoloogia]] [[professor]], aastatel 1920–1923. Teda nimetatakse ka [[Eesti arheoloogia]] isaks, sest ta oli Eesti [[Arheoloogia|arheoloogiateaduse]] rajaja. 1923.–1925. aastatel oli ta [[arheoloogia]] [[professor]] [[Helsingi ülikool|Helsingi ülikoolis]]. == Elulugu == 1906. aastast töötas Aarne Tallgren [[Soome rahvusmuuseum|Soome Rahvusmuuseumi]] assistendina. 1919. aastal nimetati ta [[Helsingi Ülikool]]i Uurali-Altai [[arheoloogia]] [[Dotsent|dotsendiks]]. 1920. aastal tehti talle ettepanek [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[arheoloogia]] [[professor]]i kohale. Nii sai temast esimene [[Eesti]] [[arheoloogia]] [[professor]] ja [[arheoloogia]]teaduse rajaja. Ta tegeles peamiselt [[Ida-Euroopa]], [[Must meri|Musta mere ranniku]], [[Kaukaasia]] ja [[Siber|Siberi]] [[Pronksiaeg|pronksiaja]] uurimisega. Ta jõudis Eestisse sügisel ja õppis kiiresti selgeks [[Eesti keel|eesti keele]]. 21. septembril alustas ülikoolis õpetamist [[loeng]]usarjaga "Sissejuhatus üleüldisesse [[muinasteadus]]tesse", mis oli väga populaarne. Oma teadmisi täiendas ta suviti korraldatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogiliste väljakaevamistega]]. 1921. aasta sügisel täiendas Tallgren arheoloogia [[õppekava]] kursustega "Eesti antikvaarne [[topograafia]]" ja "[[Eesti rauaaeg]]". Ta pühendus ka kinnismuististe registreerimisele ja [[Mälestis|mälestiste]] kaitsmisele, milleks loodi 1921. aastal kinnimälestiste [[register]]. 1925. aastal võeti vastu [[Muinasvarade kaitse seadus (1925)|Muinasvarade kaitse seadus]].<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/01/6 Muinasvarade kaitse seadus (RT 1925, 111/112, 70)</ref> 1921. aastal rajas ta Tartu Ülikooli juurde arheoloogiakabineti ja arheoloogiamuuseumi. Samal ajal kuulutati Helsingi Ülikoolis vabaks arheoloogiaprofessuur, millele ta kandideeris, aga jätkas tööd Tartus. 1922. aastal kirjutas "''Zur Archäologie Eestis I''", mis oli esimene üldistav käsitlus eesti arheoloogiast. Teos oli suureks abiks tema õpilasele [[Harri Moora]]le. 1923. aastal palus end vabastada Tartu Ülikooli arheoloogia professori ametikohalt ja siirdus tööle Soome, kus sai temast esimene arheoloogia professor. Aastatel 1930–1942 oli Tallgren [[Soome Muinasmälestiste Ühing]]u esimees. 1932. aastal sai ta [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli filosoofia audoktoriks]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> 1936. aastal oli ta [[Soome Eesti-seltside Liit|Soome-Eesti-Seltsi]] asutamise liige. Aarne Michaёl Tallgren suri 13. aprillil 1945. aastal Helsingis. Ta on maetud [[Turu]] Maaria kalmistule. Hauakivil on tema öeldud sõnad: "TEHTY TYÖ ELÄÄ" ("tehtud töö elab"). == Teosed == * ''Zur Archäologie Eestis I. Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr.'' – [[Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1922. *''Führer durch das Museum des Archäologischen Kabinets der Universität Dorpat.'' [[Tartu|Dorpat]] ([[Tartu]]) 1923. * Ein wichtiger eisenzeitlicher Fund aus Kunilepa Ksp. Juuru (Jörden). – [[Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft]]. [[Tartu]] 1924. *''Übersicht über die Vorzeit der Inseln Ösel und Moon''. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. [[Tartu]] 1924. *''Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr.'' – [[Tartu Ülikooli toimetised|Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)]]. [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] 1925. *''Euroopa muinasaeg pronksiaja algusest ajaloolise ajani.'' [[Tartu]], [[Eesti Kirjanduse Selts]] 1927. == Artiklid ajakirjanduses == *''Rahvuslised olud esiajaloolisel ajal Ida-Baltikumis ja põhjapoolses Ida-Euroopas''. – [[Eesti Kirjandus]], 17, 1923. ==Viited == # ''Eesti Entsüklopeedia'' 14, lk. 507. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3 # {{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html | pealkiri = Aarne Michaёl Tallgren | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 04.05.2018 | keel = et }} # "[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19850208.1.12 Aarne Michaёl Tallgren 100]" Sirp ja Vasar, 8. veebruar 1985. Vaadatud 08.03.2020. # "[https://arheoloogia100.ut.ee/aarne-micha%D1%91l-tallgren-1885-1945 Aarne Michaёl Tallgren (1885-1945)]" TÜ arheoloogia 100. Vaadatud 08.03.2020. # {{JÄRJESTA:Tallgren, Aarne Michael}} [[Kategooria:Soome inimesed]] [[Kategooria:Arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1945]] jy3tl3qsobol6estgbdugr8ew3z9fnk Melnsils 0 398369 7241008 7203764 2026-09-24T14:40:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241008 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Melnsils | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = liivi | Mustānum | | omakeelne_nimi_2 = läti | Melnsils | | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 0,678 | elanikke = 144 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Melnsils''' (ka Mellsils, [[liivi keel]]es Mustānum) on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Roja vald|Roja vallas]]<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3118 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Ajalooliselt oli see küla [[liivlased|liivlaste]] asualal. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla [[Dundaga mõis]]ale. Melnsils asub [[Riia]]st 150 ja valla keskusest [[Roja]]st 22 kilomeetri kaugusel merepinnast 13 meetri kõrgusel. Külas on kalatööstus, seal asub postkontor. Melnsilsi jääb ka Melnsilsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5794 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas asub kalmistu, kus asuvad ka teises maailmasõjas langenute ühishauad.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Melnsilsi piiril asuv hiiepaik Baķi Kirikumägi on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2252 Baķu Baznīcas kalns - kulta vieta]</ref> Tromeļise lossiks kutsutav keskaegsete kindlustiste piirkond on regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2253 Tromeļa pils - viduslaiku nocietinājuma vieta]</ref> [[XIX sajand]]il asus Melnsilsis kõrts. [[XIX sajand]]i alguses jäid Melnsilsi alad Kruste külla. Kruste ulatus aastal 1826 [[Ģipka]]st [[Kolka]] lähistel oleva Sēņi mäeni. Hiljem jagunes Kruste [[Uši]], Ēvaži, [[Aizklāņi]] ja Melnsilsi küladeks. Aastal 1935 oli külas 307 elanikku, neist 15 olid liivlased. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Roja piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 307 (1935) * 417 (1970) * 317 (1979) * 207 (1989) * 224 (2000) <td> * 164 (2011) * 164 (2015) * 159 (2017) * 138 (2020) * 144 (2025) </table> [[Pilt:Melnsila kempings pie jūras.jpg|pisi|tühi|Melnsilsi kämping]] ==Viited== {{viited}} {{Roja piirkond}} {{Liivi külad}} [[Kategooria:Liivi külad]] [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] t64e7jjeiqbxuacyikk17udlkhkzr45 AS Olerex 0 398603 7240981 6905073 2026-09-24T13:50:42Z Sillerkiil 58396 7240981 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sõle 51B Olerex tankla.jpg|pisi|[[Sõle tänav]]a Olerexi tankla]] [[Pilt:Jõgeva bussijaam.JPG|pisi|Olerexi tankla [[Jõgeva bussijaam]]a juures]] '''AS Olerex''' on [[1994]]. aastal asutatud Eesti kütusefirma.<ref name="ettevõtte koduleht, 2015">http://www.olerex.ee/eraklient/meist/ajalugu (vaadatud 20.03.2015)</ref> Ettevõtte omanikud on [[Antti Moppel]] ja [[Andres Linnas]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohus mõistis Olerexi omaniku Andres Linnase valeandmete esitamises süüdi |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/09/24/kohus-moistis-olerexi-omaniku-andres-linnase-valeandmete-esitamises-suudi |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref>.<ref name="lukoili">[https://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/03/olerex-ostab-lukoili "Olerex ostab Lukoili"] Äripäev, 3. juuni 2015</ref> Ettevõtte kuulub kontserni, mille valdusfirmaks on 1996. aastal asutatud [[Aqua Marina]] (selle alla kuuluvad ka AS Olerex Terminal ja Kool Latvija).<ref name="latis">[https://www.err.ee/1609394071/eesti-kutusefirma-kerkis-latis-viie-suurima-tanklaketi-sekka "Eesti kütusefirma kerkis Lätis viie suurima tanklaketi sekka"] ERR, 11. juuli 2024</ref> == Ajalugu == [[Venemaa]] naftafirma [[Lukoil]]i Eesti tanklate omandamise järel 2015. aastal kasvas Olerex Eesti suurimaks tanklaketiks.<ref name="lukoili" /> Hiljem omandati ka väiksem [[Favora]] kett.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/07/olerex-ostab-favora-tanklad "Olerex ostab Favora tanklad"] Äripäev, 7. juuli 2017</ref> 2016. aastal sisenes Olerex ka [[Leedu]] turule. 2019. aasta seisuga on ettevõttel Leedus kolm tanklat ja sealhulgas ka nende suurima käibega tankla. Välismaal tangitud kütuse osakakaal kogukäibest oli tõusnud 14 protsendini.<ref name="suurt-kasvupotentsiaali" /> Kui [[Alexela Oil]] omandas 2018. aastal [[Euro Oil]]i tanklakett, siis tõusti sellega tanklate arvult Eesti turuliidriks<ref>Hans Lõugas: [https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-suurimaks-tanklaketiks-saanud-alexela-varvib-koik-tanklad-ule/ "Eesti suurimaks tanklaketiks saanud Alexela värvib kõik tanklad üle"] auto.geenius.ee, 5. märts 2018</ref>, aga käibelt on Olerex endiselt suurim ning Alexela Oili edestavad käibelt ka [[Circle K]] ja [[Neste]].<ref>Tõnis Oja: [https://majandus24.postimees.ee/4239349/vaata-kes-on-eesti-suurimad-kutusefirmad "Vaata, kes on Eesti suurimad kütusefirmad"] Postimees, 11. september 2017</ref> 2018. aasta lõpu seisuga kuulus ettevõttele Eestis 95 [[tankla]]t ning seal töötas üle 650 inimese. Ettevõtte sama aasta käive oli 384,1 miljonit eurot ja selle juures teeniti kasumit 2,3 miljonit eurot.<ref name="suurt-kasvupotentsiaali">[https://www.err.ee/968041/olerex-naeb-leedus-suurt-kasvupotentsiaali "Olerex näeb Leedus suurt kasvupotentsiaali"] ERR, 6. august 2019</ref> 2019. aastal omandab ettevõtte ka [[Muuga sadam]]as naftaterminali.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/08/01/olerex-sai-naftaterminali-ostuks-loa "Olerex sai naftaterminali ostuks loa"] Äripäev, 1. august 2019</ref> 2023. aastal määras [[Keskkonnaamet]] Olerexile [[biokütus]]te osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest 8 miljoni eurose rahatrahvi.<ref>[https://www.err.ee/1609197781/keskkonnaamet-maaras-olerexile-kaheksa-miljonit-eurot-trahvi "Keskkonnaamet määras Olerexile kaheksa miljonit eurot trahvi"] ERR, 18. detsember 2023</ref> Tartu maakonnakohus vähendas 2024. aasta kevadel trahvisumma 1 miljoni euroni ja Riigikohus sama aasta sügisel 300 000 euroni. Samas mõistis Riigikohus Olerexi süüdi liiga väikse hulga biokütuse turule toomises 2022. aastal.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120339821/peab-maksma-300-000-eurot-riigikohus-moistis-olerexi-loplikult-suudi-kuid-vahendas-trahvisummat "Peab maksma 300 000 eurot. Riigikohus mõistis Olerexi lõplikult süüdi, kuid vähendas trahvisummat"] Delfi Ärileht, 28. november 2024</ref> AS Olerexi müügitulu 2023. aastal oli ligi 560 miljonit eurot ja ärikasum oli 5,9 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609392658/mitme-eesti-tanklaketi-muugitulu-mullu-vahenes "Mitme Eesti tanklaketi müügitulu mullu vähenes"] ERR, 10. juuli 2024</ref> Ettevõtte sõsarfirma [[Läti]]s on Kool Latvija, mille alla kuulus 2024. aasta keskpaiga seisuga 70 tanklat, millega oldi Läti viie suurima tanklaketi seas.<ref name="latis" /> == Sotsiaalne vastutus == Olerex on Eesti [[rallikross]]i meistrivõistluste nimisponsor.<ref>[https://rallikross.ee/ rallikross.ee]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://olerex.ee/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Kütusefirmad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] n7uqpa1gbr9tiaaxrjxcw0qi25o7sz3 7241273 7240981 2026-09-24T23:19:50Z Kruusamägi 1530 7241273 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sõle 51B Olerex tankla.jpg|pisi|[[Sõle tänav]]a Olerexi tankla]] [[Pilt:Jõgeva bussijaam.JPG|pisi|Olerexi tankla [[Jõgeva bussijaam]]a juures]] '''AS Olerex''' on [[1994]]. aastal asutatud Eesti kütusefirma.<ref name="ettevõtte koduleht, 2015">http://www.olerex.ee/eraklient/meist/ajalugu (vaadatud 20.03.2015)</ref> Ettevõtte omanikud on [[Antti Moppel]] ja [[Andres Linnas]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohus mõistis Olerexi omaniku Andres Linnase valeandmete esitamises süüdi |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/09/24/kohus-moistis-olerexi-omaniku-andres-linnase-valeandmete-esitamises-suudi |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref>.<ref name="lukoili">[https://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/03/olerex-ostab-lukoili "Olerex ostab Lukoili"] Äripäev, 3. juuni 2015</ref> Ettevõtte kuulub kontserni, mille valdusfirmaks on 1996. aastal asutatud [[Aqua Marina]] (selle alla kuuluvad ka AS Olerex Terminal ja Kool Latvija).<ref name="latis">[https://www.err.ee/1609394071/eesti-kutusefirma-kerkis-latis-viie-suurima-tanklaketi-sekka "Eesti kütusefirma kerkis Lätis viie suurima tanklaketi sekka"] ERR, 11. juuli 2024</ref> == Ajalugu == [[Venemaa]] naftafirma [[Lukoil]]i Eesti tanklate omandamise järel 2015. aastal kasvas Olerex Eesti suurimaks tanklaketiks.<ref name="lukoili" /> Hiljem omandati ka väiksem [[Favora]] kett.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/07/olerex-ostab-favora-tanklad "Olerex ostab Favora tanklad"] Äripäev, 7. juuli 2017</ref> 2016. aastal sisenes Olerex [[Leedu]] turule. 2019. aasta seisuga oli ettevõttel Leedus kolm tanklat ja sealhulgas ka nende suurima käibega tankla. Välismaal tangitud kütuse osakakaal kogukäibest oli tõusnud 14 protsendini.<ref name="suurt-kasvupotentsiaali" /> Kui [[Alexela Oil]] omandas 2018. aastal [[Euro Oil]]i tanklakett, siis tõusti sellega tanklate arvult Eesti turuliidriks<ref>Hans Lõugas: [https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-suurimaks-tanklaketiks-saanud-alexela-varvib-koik-tanklad-ule/ "Eesti suurimaks tanklaketiks saanud Alexela värvib kõik tanklad üle"] auto.geenius.ee, 5. märts 2018</ref>, aga käibelt on Olerex endiselt suurim ning Alexela Oili edestavad käibelt ka [[Circle K]] ja [[Neste]].<ref>Tõnis Oja: [https://majandus24.postimees.ee/4239349/vaata-kes-on-eesti-suurimad-kutusefirmad "Vaata, kes on Eesti suurimad kütusefirmad"] Postimees, 11. september 2017</ref> 2018. aasta lõpu seisuga kuulus ettevõttele Eestis 95 [[tankla]]t ning seal töötas üle 650 inimese. Ettevõtte sama aasta käive oli 384,1 miljonit eurot ja selle juures teeniti kasumit 2,3 miljonit eurot.<ref name="suurt-kasvupotentsiaali">[https://www.err.ee/968041/olerex-naeb-leedus-suurt-kasvupotentsiaali "Olerex näeb Leedus suurt kasvupotentsiaali"] ERR, 6. august 2019</ref> 2019. aastal omandas ettevõtte naftaterminali [[Muuga sadam]]as.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/08/01/olerex-sai-naftaterminali-ostuks-loa "Olerex sai naftaterminali ostuks loa"] Äripäev, 1. august 2019</ref> 2023. aastal määras [[Keskkonnaamet]] Olerexile [[biokütus]]te osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest 8 miljoni eurose rahatrahvi.<ref>[https://www.err.ee/1609197781/keskkonnaamet-maaras-olerexile-kaheksa-miljonit-eurot-trahvi "Keskkonnaamet määras Olerexile kaheksa miljonit eurot trahvi"] ERR, 18. detsember 2023</ref> Tartu maakonnakohus vähendas 2024. aasta kevadel trahvisumma 1 miljoni euroni ja Riigikohus sama aasta sügisel 300 000 euroni. Samas mõistis Riigikohus Olerexi süüdi liiga väikse hulga biokütuse turule toomises 2022. aastal.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120339821/peab-maksma-300-000-eurot-riigikohus-moistis-olerexi-loplikult-suudi-kuid-vahendas-trahvisummat "Peab maksma 300 000 eurot. Riigikohus mõistis Olerexi lõplikult süüdi, kuid vähendas trahvisummat"] Delfi Ärileht, 28. november 2024</ref> AS Olerexi müügitulu 2023. aastal oli ligi 560 miljonit eurot ja ärikasum oli 5,9 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609392658/mitme-eesti-tanklaketi-muugitulu-mullu-vahenes "Mitme Eesti tanklaketi müügitulu mullu vähenes"] ERR, 10. juuli 2024</ref> Ettevõtte sõsarfirma [[Läti]]s on Kool Latvija, mille alla kuulus 2024. aasta keskpaiga seisuga 70 tanklat, millega oldi Läti viie suurima tanklaketi seas.<ref name="latis" /> 2026. aasta septembris mõistis Tartu maakohus kütusefirma ning selle suuromaniku ja juhatuse liikme Andres Linnase süüdi riigile valeandmete esitamises. Nimelt toodi 2022. aasta lõpus Eestisse 9000 tonni fossiilset päritolu diislikütust, mille kohta märgiti teadlikult deklaratsioonides nagu oleks see olnud taastuvtoorainel põhinev diislikütus jätmaks muljet biokohustusreeglite täitmisest.<ref>[https://www.err.ee/1610146885/maakohus-moistis-olerexi-ja-selle-omaniku-valeandmete-esitamises-suudi "Maakohus mõistis Olerexi ja selle omaniku valeandmete esitamises süüdi"] ERR, 25. september 2026</ref> == Sotsiaalne vastutus == Olerex on Eesti [[rallikross]]i meistrivõistluste nimisponsor.<ref>[https://rallikross.ee/ rallikross.ee]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://olerex.ee/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Kütusefirmad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] 7cyew5s51kr0exqvet0up5omwdot747 Andri Aganits 0 400191 7240918 7217389 2026-09-24T12:04:26Z Angmar Brekker 94578 7240918 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Andri Aganits | pilt = 2022065164922 2022-03-06 DVV Pokalfinale - Sven - 1D X MK II - 2456 - B70I1571.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = Andri Aganits (2022) | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1993|9|7}} | sünnikoht = [[Põlva]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 207 cm | kaal = | hüpe = 352 cm | blokk = 345 cm | positsioon = keskblokeerija | koduklubi = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] | särginumber = 9 | aastad1 = 2010–2011 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Valio Võru]] | aastad2 = 2011–2013 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad3 = 2013–2014 | klubi3 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[TV Bühl]] | aastad4 = 2014–2015 | klubi4 = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Altotevere]] | aastad5 = 2015–2017 | klubi5 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Stade Poitevin Poitiers]] | aastad6 = 2017–2018 | klubi6 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Montpellier'i Volley|Montpellier]] | aastad7 = 2018–2020 | klubi7 = {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] | aastad8 = 2020–2021 | klubi8 = {{riigi ikoon|Kreeka}} [[PAOK Thessaloniki]] | aastad9 = 2021–2022 | klubi9 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[VfB Friedrichshafen]] | aastad10 = 2022– | klubi10 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] | koondiseaastad1 = 2008–2013 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2012– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | uuendatud = 24.09.2026 }} '''Andri Aganits''' (sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1993]] [[Põlva]]s) on eesti võrkpallur. Ta on õppinud [[Orava Põhikool|Orava Põhikoolis]] ja lõpetanud 2012. aastal [[Audentese Spordigümnaasium|Audentese Spordigümnaasiumi]].<ref name="lounaleht" /><ref name="esbl" /> Alates 2012. aastast kuulub ta [[Eesti võrkpallikoondis]]se ja mängib alates 2022/2023. hooajast Eesti meistriliiga klubis [[Selver x TalTech]], kus ta on ka võistkonna kapten.<ref>[https://www.instagram.com/p/CifJyEVthXS/ Tähelepanu! Kaua oodatud Selver/TalTechi meeskond on komplekteeritud ja valmis tutvustamiseks!] TalTech Volleyball Instagram, 14.09.2022.</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Noorteklassid=== Aganits alustas võrkpalliga tegelemist 2004. aastal [[Orava spordiklubi]]s [[Vendu Suurmann]]i õpilasena. [[Audentese Spordigümnaasium]]is õppides osaleti kooli võistkonnaga [[Eesti võrkpalli esliiga|Eesti esiliigas]], kus esimesel hooajal (2009/10) saadi kolmas koht, teisel hooajal (2010/11) teine koht ja võideti kolmandal hooajal (2011/12).<ref name=lounaleht>Nikolai Järveoja. [http://lounaleht.ee/index.php?page=1&id=9831&print=1 Eesti võrkpalli tulevikumees Andri Aganits] Lõunaleht, 31.05.2012.</ref> Audenteses oli ta treeneriks [[Raul Reiter]].<ref name="esbl"/> Aastatel 2008–2013 kuulus ta Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1993 ja hiljem), kelle treenerid olid [[Urmas Tali]], [[Raul Reiter]] ja [[Toomas Jasmin]].<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=e449b9317dad920c0dd5ad0a2a2d5e49&l=est Poisid 93] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> Koondise suurim saavutus oli 2013. aastal pääsu tagamine U21 MM-finaalturniirile, kus saadi 20 meeskonna konkurentsis 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] ERR arhiiv, 31.08.2013.</ref> ===Eesti võrkpallikoondis=== Aganits kutsuti esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondisse]] 2012. aastal ning tegi debüüdi sama aasta augustis sõpruskohtumises [[Soome võrkpallikoondis]]e vastu.<ref>[https://leht.postimees.ee/829366/keel-kutsus-koondisesse-kuus-uut-meest#_ga=2.238566144.1472253342.1673462211-1707804523.1670949992 Keel kutsus koondisesse kuus uut meest] Postimees arhiiv, 04.05.2012.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/64872058/fotod-eesti-vorkpallimeeskond-kaotas-soomele-2-0-eduseisust FOTOD: Eesti võrkpallimeeskond kaotas Soomele 2:0 eduseisust] Delfi, 25.08.2012.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu kuuel korral ([[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]], [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] ja [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]]). Ta on võitnud kahel korral koondisega [[Meeste Euroopa liiga võrkpallis|Euroopa liiga]] ([[2016. aasta võrkpalli Euroopa liiga (mehed)|2016]] ja [[2018. aasta võrkpalli Euroopa liiga (mehed)|2018]]) ning korra saanud kolmanda koha ([[2021. aasta võrkpalli Euroopa liiga (mehed)|2021]]). Ta on esindanud Eestit ka [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017. aastal Maailmaliiga]] kolmandas tugevusgrupis ja [[2018. aasta võrkpalli Challenger Cup (mehed)|2018. aasta Challenger Cupil]].<ref>[https://sport.err.ee/602934/voidukas-vorkpallikoondis-saabub-teisipaeval-kodumaale Võidukas võrkpallikoondis saabub teisipäeval kodumaale] ERR arhiiv, 19.06.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] ERR, 19.06.2018.</ref> Alates 2023. aastast on ta koondises mängides kandnud kapteni rolli.<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120229526/delfi-video-anconast-koondise-kapten-andri-aganits-tulevikust-elasin-poolteist-aastat-em-i-nimel-kaugemaid-plaane-hetkel-pole DELFI VIDEO ANCONAST | Koondise kapten Andri Aganits tulevikust: elasin poolteist aastat EM-i nimel. Kaugemaid plaane hetkel pole] Delfi, 05.09.2023.</ref> ===Klubivõrkpall=== Hooajal 2011/12 kuulus Aganits Eesti meistriliiga klubisse [[Selver Tallinn]], kus ta noormängijana kuulus pigem varumeeste hulka.<ref>Oliver Lomp. [https://sport.postimees.ee/607064/selverit-tabas-tagasilook-baburovs-jaab-korduskohtumisest-eemale#_ga=2.203857040.1472253342.1673462211-1707804523.1670949992 Selverit tabas tagasilöök: Baburovs jääb korduskohtumisest eemale] Postimees arhiiv, 21.10.2011.</ref> Klubi võitis [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ning sai [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liigas]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] teise koha. Osaleti ka [[CEV Cup]]il, kus eelringist edasi ei pääsetud ja [[CEV Challenge Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali. Andri jätkas meeskonnas ka järgneval hooajal (2012/13), kui CEV Cupil taas eelringist edasi ei jõutud ning CEV Challenge Cupil jõuti 1/16 finaali. Kohalikel võistlustel võideti Eesti meistrivõistlused ja saadi teine koht Eesti karikavõistlustel. Balti liigas medalile ei jõutud, kuid Aganits oli liiga parim blokeerija (113 blokipunkti).<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=3dd9424294b0292b6e89ea2bba2e1144&l=est 2012/2013 hooaeg] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> Hooajaks 2013/14 liitus Aganits [[Saksamaa]] meistriliiga klubiga [[TV Bühl]], kus mängis samal hooajal ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e nurgaründaja [[Martti Juhkami]].<ref>[https://sport.err.ee/34144/andri-aganits-liitub-saksamaa-tippklubiga Andri Aganits liitub Saksamaa tippklubiga] ERR arhiiv, 14.05.2013.</ref> Klubi jõudis [[CEV Cup]]il veerandfinaali, kus kaotati [[Ardo Kreek|Ardo Kreegi]] koduklubile [[Pariisi Volley]].<ref>[https://sport.err.ee/50155/ardo-kreegi-koduklubi-joudis-eurosarjas-poolfinaali Ardo Kreegi koduklubi jõudis eurosarjas poolfinaali] ERR arhiiv, 13.02.2014.</ref> Kohalikel võistlustel jõuti [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|karika-]] ja [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlustel]] poolfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/53103/martti-juhkami-hooajast-saksamaal-hooaja-lopuga-vois-rahule-jaada Martti Juhkami hooajast Saksamaal: hooaja lõpuga võis rahule jääda] ERR arhiiv, 14.04.2014.</ref> Aganits oli üks meeskonna põhimängijaid. Hooajaks 2014/15 siirdus ta [[Itaalia]] meistriliiga klubisse [[Altotevere]], kus mängis ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e diagonaalründaja [[Renee Teppan]].<ref>[https://sport.err.ee/56764/teppan-ja-aganits-hakkavad-mangima-itaalia-korgliigas Teppan ja Aganits hakkavad mängima Itaalia kõrgliigas] ERR arhiiv, 02.07.2014.</ref> Klubi lõpetas hooaja Itaalia meistriliigas viimasel kohal ning langes järgmiseks hooajaks esiliigasse. Aganits kuulus meeskonna põhimängijate hulka.<ref>[https://sport.err.ee/69290/aganits-esimest-korda-olen-vaba-mees Aganits: esimest korda olen vaba mees] ERR arhiiv, 21.04.2015.</ref> Hooajaks 2015/16 liitus ta [[Prantsusmaa]] meistriliiga klubiga [[Poitiers Stade Poitevin]], kus mängis kaks hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/74065/veel-uks-eesti-vorkpallikoondislane-siirdub-prantsusmaa-tippliigasse Veel üks Eesti võrkpallikoondislane siirdub Prantsusmaa tippliigasse] ERR arhiiv, 12.08.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/84687/veerandfinaalid-prantsusmaal-kreek-tousis-aganits-langes Veerandfinaalid Prantsusmaal: Kreek tõusis, Aganits langes] ERR arhiiv, 14.04.2016.</ref> Klubi jõudis mõlemal hooajal [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistrivõistlustel]] veerandfinaali ning samas faasis jäädi pidama ka [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlustel]].<ref>[https://sport.err.ee/589215/timo-tammemaa-koduklubi-joudis-prantsusmaal-poolfinaali Timo Tammemaa koduklubi jõudis Prantsusmaal poolfinaali] ERR arhiiv, 10.04.2017.</ref> Aganits oli mõlemal hooajal meeskonna põhimängijate hulgas. Hooajaks 2017/18 vahetas ta [[Prantsusmaa]]l klubi ning liitus [[Montpellier' Volley]]ga.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/78264290/blokihunt-andri-aganits-loi-kaed-tugeva-klubiga Blokihunt Andri Aganits lõi käed tugeva klubiga] Delfi, 18.05.2017.</ref> Klubi osales [[CEV Cup]]il, kus jõuti veerandfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/683306/venno-ja-tammemaa-said-eurosarjades-voidu Venno ja Tammemaa said eurosarjades võidu] ERR, 15.02.2018.</ref> [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistrivõistlustel]] jõuti veerandfinaali, kus tuli tunnistada [[Pariisi Volley]] paremust.<ref>[https://sport.err.ee/822199/kreek-ja-miilen-joudsid-prantsusmaal-poolfinaali Kreek ja Miilen jõudsid Prantsusmaal poolfinaali] ERR, 18.04.2018.</ref> Aganits kuulus meeskonna põhimängijate hulka. Hooajaks 2018/19 liitus ta [[Belgia]] meistriliiga klubiga [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]], kus mängisid ka [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondislased]] [[Timo Tammemaa]] ja [[Keith Pupart]].<ref>[https://twitter.com/vcgreenyardmsk/status/993823584232583168?lang=de Newsflash : new middle-blocker Andri Aganits (°7 Sep ’93, 207cm)...] VC GREENYARD Maaseik twitter, 08.05.2018.</ref> Hooaja esimeses pooles pidi Aganits õlavigastuse tõttu minema operatsioonile ning oli mängupausil peaaegu hooaja lõpuni.<ref>[https://sport.err.ee/878616/noa-alla-mineva-vorkpallikoondise-pohimehe-jaoks-voib-hooaeg-olla-loppenud Noa alla mineva võrkpallikoondise põhimehe jaoks võib hooaeg olla lõppenud] ERR, 20.11.2018.</ref> Klubi sai hooaja alguses [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarikavõistlustel]] teise koha ja võitis hooaja lõpus [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]].<ref>[https://sport.err.ee/938836/tammemaa-aitas-maaseiki-uliponevas-finaalseerias-belgia-meistriks Tammemaa aitas Maaseiki ülipõnevas finaalseerias Belgia meistriks] ERR, 12.05.2019.</ref> Klubi osales ka [[CEV Meistrite liiga]]s, kuid Andri seal vigastuse tõttu ei osalenud. Ta jätkas Maaseikis ka järgneval hooajal (2019/20), meeskonnakaaslaseks hooaja teisest poolest [[Eesti võrkpallikoondis]]e diagonaalründaja [[Renee Teppan]].<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20220506051113/https://vorkpall24.ee/operatsioonist-taastuv-aganits-on-uueks-hooajaks-valisklubiga-juba-kaed-loonud/ Operatsioonist taastuv Aganits on uueks hooajaks välisklubiga juba käed löönud] Võrkpall24, 25.02.2019.</ref> Klubi sai hooaja alguses taas Belgia superkarikavõistlustel teise koha ja jõudis [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlustel]] poolfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/991827/nadal-piiri-taga-vorkpalli-klubihooaeg-kogub-euroopas-hoogu Nädal piiri taga: võrkpalli klubihooaeg kogub Euroopas hoogu] ERR, 14.10.2019.</ref><ref>Reijo Mälton. [https://web.archive.org/web/20230112131818/https://vorkpall24.ee/viiendat-korda-belgia-karikafinaali-joudnud-aalst-alistus-esikohamatsis-roeselarele/ Viiendat korda Belgia karikafinaali jõudnud Aalst alistus esikohamatšis Roeselarele] Võrkpall24, 16.02.2020.</ref> Klubi osales ka CEV Meistrite liigas, kus veerandfinaali ei jõutud ja Belgia meistrivõistlustel, mis peatati [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref>[https://sport.err.ee/1055191/robert-taht-ja-perugia-joudsid-meistrite-liigas-veerandfinaali Robert Täht ja Perugia jõudsid Meistrite liigas veerandfinaali] ERR, 20.02.2020.</ref><ref>Reijo Mälton. [https://web.archive.org/web/20230323204919/https://vorkpall24.ee/belgias-pandi-hooajale-punkt-aganits-eestisse-me-tulla-ei-saa/ Belgias pandi hooajale punkt. Aganits: Eestisse me tulla ei saa] Võrkpall24, 14.03.2020.</ref> Aganits oli sellel hooajal meeskonna üks põhimängijaid. Hooajaks 2020/21 sõlmis Aganits lepingu [[Kreeka]] meistriliiga klubiga [[Thessaloniki PAOK]], kus ta kuulus meeskonna põhimängijate hulka.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/90579477/andri-aganits-leidis-uue-koduklubi Andri Aganits leidis uue koduklubi] Delfi, 28.07.2020.</ref> Klubi jõudis kohalikel [[Kreeka karikavõistlused võrkpallis|karika-]] ja [[Kreeka meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlustel]] poolfinaali, kuid medaleid ei võidetud.<ref>[https://sport.err.ee/1608183355/nadal-piiri-taga-enardile-kuld-juhkamile-ja-treialile-hobe Nädal piiri taga: Enardile kuld, Juhkamile ja Treialile hõbe] ERR, 19.04.2021.</ref> [[File:2022065171223 2022-03-06 DVV Pokalfinale - Sven - 1D X MK II - 2634 - B70I1749.jpg|thumb|Aganits (paremal) ja [[Lukas Maase|Maase]] (vasakul) 2022. aasta [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistluste finaalis]] [[VfB Friedrichshafen]]i ridades]] Hooajaks 2021/22 siirdus ta [[Saksamaa]] meistriliiga klubisse [[VfB Friedrichshafen]].<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20220506051120/https://vorkpall24.ee/tammearu-korval-naeb-uuel-hooajal-meistrite-liigas-valjakul-veel-uht-eestlast/ Tammearu kõrval näeb uuel hooajal Meistrite liigas väljakul veel üht eestlast] Võrkpall24, 03.08.2021.</ref> Klubi osales [[CEV Meistrite liiga]]s, kus alagrupist edasi pääseda ei õnnestunud.<ref>[https://sport.err.ee/1608503747/tammearu-klubi-meistrite-liiga-hooaeg-loppes-kaotusega Tammearu klubi Meistrite liiga hooaeg lõppes kaotusega] ERR, 17.02.2022.</ref> Võideti [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistlused]] ja saadi [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlustel]] teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608523931/andri-aganits-krooniti-saksamaa-karikavoitjaks Andri Aganits krooniti Saksamaa karikavõitjaks] ERR, 07.03.2022.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608584089/teppani-ja-aganitsa-hooajad-loppesid-hobedaselt-taht-voitleb-pronksi-eest Teppani ja Aganitsa hooajad lõppesid hõbedaselt, Täht võitleb pronksi eest] ERR, 02.05.2022.</ref> Alates hooajast 2022/23 on Aganits mänginud Eesti meistriliiga klubis [[Selver/TalTech]], kus ta on meeskonna kapten.<ref>Tarmo Tiisler. [https://sport.err.ee/1608733837/aganits-selveriga-liitumisest-oige-koht-kus-uuesti-jalad-alla-saada Aganits Selveriga liitumisest: õige koht, kus uuesti jalad alla saada] ERR, 29.09.2022.</ref> Kahel korral on kroonitud klubiga [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]] (2023 ja 2024) ja korra [[Võrkpalli Balti liiga|Balti meistriks]] (2024).<ref>[https://web.archive.org/web/20230406073049/https://volley.ee/uskumatu-mang-selver-taltech-alistas-tartu-bigbanki-32-ja-krooniti-eesti-meistriks/ Uskumatu mäng! Selver/TalTech alistas Tartu Bigbanki 3:2 ja krooniti esmakordselt Eesti meistriks!] Eesti Võrkpalli Liit, 05.04.2023.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609307793/selver-taltech-tuli-teist-aastat-jarjest-eesti-meistriks Selver/TalTech tuli teist aastat järjest Eesti meistriks] ERR, 09.04.2024.</ref><ref>Debora Saarnak. [https://sport.err.ee/1609270638/aganits-kogu-mang-oli-meie-poolt-kannatamine-aga-olime-meeskondlikud Aganits: kogu mäng oli meie poolt kannatamine, aga olime meeskondlikud] ERR, 03.03.2024.</ref> Kahel korral on saadud [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlustel]] teine koht (2022 ja 2023).<ref>[https://sport.err.ee/1608823966/tartu-bigbank-krooniti-aadu-luukase-karika-voitjaks Tartu Bigbank krooniti Aadu Luukase karika võitjaks] ERR, 17.12.2022.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609196875/tartu-bigbank-kaitses-ponevusmangu-jarel-vorkpallikarikat Tartu Bigbank kaitses põnevusmängu järel võrkpallikarikat] ERR, 16.12.2023.</ref> Aganits on olnud üks meeskonna põhimängijaid ning valitud kahel korral [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20240418150959/https://volley.ee/kapten-raadik-vedas-parnu-tahtis-rohkem-ja-alistas-pronksiseerias-tartu-bigbanki/ Kapten Raadik vedas, Pärnu tahtis rohkem ja alistas pronksiseerias Tartu Bigbanki] Eesti Võrkpalli Liit, 15.04.2024.</ref><ref>[https://volley.ee/taiusliku-hooaja-teinud-parnu-krooniti-kodupubliku-ees-eesti-meistriks/ Täiusliku hooaja teinud Pärnu krooniti kodupubliku ees Eesti meistriks] Eesti Võrkpalli Liit, 19.04.2026.</ref> ==Saavutused== ===Klubivõrkpall=== '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2011/12 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga '''Riikide meistrivõistlused''' *2011/12 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2012/13 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2013/14 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlused]] [[TV Bühl]]iga *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]iga *2021/22 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlused]] [[VfB Friedrichshafen]]iga *2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2025/26 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver x TalTech]]iga '''Riikide karikavõistlused''' *2011/12 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2012/13 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2018/19 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarikas]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]iga *2019/20 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarikas]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]iga *2021/22 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistlused]] [[VfB Friedrichshafen]]iga *2022/23 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga ===Koondis=== *2016 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] *2017 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Maailmaliiga võrkpallis|Maailmaliiga]] tugevuselt kolmas grupp *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]] *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] ===Individuaalsed auhinnad=== *2012/13 [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] parim blokeerija *2018 [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Kuldliiga]] parim keskblokeerija<ref>[https://sport.err.ee/839561/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-kuldliiga Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa Kuldliiga] ERR, 14.06.2018.</ref> *2023/24 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim temporündaja *2025/26 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim temporündaja ==Tunnustus== *'''2012''' Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest<ref>[http://www.evf.ee/failid/2012_paremad.pdf Paremad hooajal 2011/2012] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid Eesti võrkpallikoondise eest rahvusvahelistel turniiridel |- !Aasta !Turniir !Koondis !Mänge<br>(geime) !Punkte<br>kokku !Rünnaku-<br>punkte !Blokke !Äss-<br>pallinguid !Allikad |- |2013 |align="left"|[[2013. aasta U21 noormeeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|U21 maailmameistrivõistlused]] |Eesti U21 | 4 (17) || 59 || 37 || 19 || 3 !<ref>[https://www.fivb.org/EN/volleyball/competitions/U21/2013/Statistics.asp Men's U21 World Championship Turkey 2013 Statistics] FIVB (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2015 |align="left"|[[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (12) || 21 || 8 || 10 || 3 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=700 2015 CEV Volleyball European Championship - Men Statistics] CEV (vaadatud 20.12.2023).</ref> |- |2017 |align="left"|[[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 3 (13) || 20 || 13 || 7 || 0 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=840 2017 CEV Volleyball European Championship - Men Statistics] CEV (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2019 |align="left"|[[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (10) || 16 || 8 || 5 || 3 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1052 CEV EuroVolley 2019 | Men Statistics] CEV (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2021 |align="left"|[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 3 (13) || 21 || 15 || 4 || 2 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1247 CEV EuroVolley 2021 | Men Statistics] CEV (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2023 |align="left"|[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (14) || 23 || 16 || 5 || 2 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1376 CEV EuroVolley 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2026 |align="left"|[[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (15) || 26 || 22 || 4 || 0 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 24.09.2026).</ref> |} ==Isiklikku== Aganits kasvas [[Põlvamaa]]l, [[Orava vald|Orava vallas]] koos ema, isa ja kahe õega.<ref name=lounaleht/><ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Andri_Aganits Aganits, Andri] ESBL biograafia (vaadatud 23.12.2023).</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.esbl.ee/biograafia/Andri_Aganits Aganits, Andri] ESBL biograafia *[https://eurovolley.cev.eu/ro/2021/men-2021/teams/team/11799-estonia/player/32663-aganits-andri Andri Aganits] Mängija profiil CEV kodulehel *[https://www.volleyball-bundesliga.de/popup/teamMember/teamMemberDetails.xhtml?teamMemberId=751726850&hideHistoryBackButton=true Aganits, Andri] Mängija profiil Bundesliga kodulehel *[https://www.legavolley.it/player/AGA-AND-93 Aganits Andri] Mängija profiil Legavolley kodulehel *[https://volleybox.net/andri-aganits-p381 Andri Aganits] Volleybox *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/andri-aganits/ Andri Aganits] Eesti Võrkpalli Liit {{Navmallid | päis = Eesti koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2016 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2026 EM}} }} {{JÄRJESTA:Aganits, Andri}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 8jxd2v20k8xqb8y2a4lm1gzmpiz0bcn Norman Davies 0 400329 7241591 7173343 2026-09-25T11:19:56Z Morel 26171 7241591 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Norman Davies B 11-2013.jpg|pisi|Norman Davies (2013)]] '''Ivor Norman Richard Davies''' (sündinud [[8. juuni]]l [[1939]]) on [[Briti]] ja [[Poola]] [[ajaloolane]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=The News, 5. juuli 2014 |url=http://www.thenews.pl/1/9/Artykul/175480,UK-historian-Norman-Davies-granted-Polish-citizenship |vaadatud=2015-04-05 |arhiivimisaeg=2014-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141012020006/http://www.thenews.pl/1/9/Artykul/175480,UK-historian-Norman-Davies-granted-Polish-citizenship |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[http://www.independent.co.uk/opinion/commentators/we-must-not-forget-the-real-causes-of-the-war-1778973.html The Independent, Saturday, 29. august 2009]</ref>, kes on spetsialiseerunud [[Euroopa ajalugu|Euroopa]], [[Poola ajalugu|Poola]] ja [[Suurbritannia ajalugu|Suurbritannia ajaloole]]. Ta on üks silmapaistvamaid [[Kesk-Euroopa]] ja Ida-Euroopa ajaloo spetsialiste.{{lisa viide}} Davies on [[UNESCO]] professor [[Jagelloonide Ülikool]]is, [[emeriitprofessor]] Londoni [[University College London|University College'is]], [[külalisprofessor]] [[Euroopa Kolledž]]is. ==Tunnustus== * 2008 [[Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|797}}</ref> ==Teosed eesti keeles== *"Euroopa sõjas 1939–1945. Lihtsat võitu ei ole". Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2009, lk 439. ISBN 9789985628201 *"Kadunud riigid". Tõlkinud [[Tõnis Värnik]]. Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] 2013, 912 lk. ISBN 9789985327050. *"Euroopa ajalugu". Tõlkinud [[Rein Turu]]. Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] 2014, 1255 lk. ISBN 9789985329269. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Davies, Norman}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] 66k5kirzmo2h0rxremqx9106m2qlwbx Mercedes Benz 0 401093 7241025 6218910 2026-09-24T15:03:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241025 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|on singlist; autotootja kohta vaata artiklit [[Mercedes-Benz]].}} {{Singli info | Nimi = Mercedes Benz | Kaas = | Kaane suurus = | Raam = | Pildi kirjeldus = | Esitaja = [[Janis Joplin]]i | Album = "[[Pearl]]" | A-pool = | B-pool = | Väljaantud = | Formaat = | Lindistatud = 1. oktoober 1970 | Stiil = ''[[a cappella]]'', [[bluus]], [[Folkmuusika|folk]] | Pikkus = | Plaadifirma = [[Columbia Records]] | Autor = [[Janis Joplin]]<br>[[Michael McClure]]<br>[[Bob Neuwirth]] | Produtsent = | Muusika näide = | Sertifikatsioon = | Eelmine singel = | See singel = "'''Mercedes Benz'''"<br>(1970) | Järgmine singel = | Edetabeli koht = | Veel = }} "'''Mercedes Benz'''" on [[Janis Joplin]]i kirjutatud ja esitatud laul. Laulu sõnad on lihtsad ja meeldejäävad, palutakse [[Jumal]]al osta [[Mercedes-Benz]]i auto, [[värviteleviisor]] ja "öö linnas". [[Bobby Womack]]i kohaselt sai Joplin laulu sõnade jaoks inspiratsiooni autosõidul [[Mercedes-Benz 600]]-ga.<ref>{{cite web|url=http://panachereport.com/channels/old_school_update/BobbyJanis.htm|author=Bobby Womack with Robert Ashton|title=Midnight Mover: Autobiography|publisher=John Blake Publishing|year=2006|quote="We rode a couple of blocks while she fixed a tune in her head and then started singing. A line just spilled out. 'Oh Lord, won't you buy me a Mercedes Benz. 'My friends all drive Porsches, I must make amends.' "|access-date=2015-04-10|archive-date=2016-03-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303170847/http://panachereport.com/channels/old_school_update/BobbyJanis.htm|url-status=dead}}</ref> Joplin salvestas selle laulu 1. oktoobril 1970. See oli tema viimane salvestis.<ref>[https://web.archive.org/web/20220617065426/https://www.superseventies.com/joplinjanis.html ''Pearl'' album by Janis Joplin], ''Superseventies.com''</ref> Ta suri kolm päeva hiljem, 4. oktoobril. Laul avaldati 1971. aasta albumil "[[Pearl]]". Laulu on kaverdanud ka [[Elton John]], [[The Dave Clark Five|Dave Clark & Friends]], [[Goose Creek Symphony]], [[Swan Arcade]], [[Taj Mahal (muusik)|Taj Mahal]], [[Bob Rivers]], [[T-Spoon]] koos Jean Shy'ga, [[P!nk]] jt. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:1970. aasta singlid]] iyylkwlkelz2n4he2asrdpissuxzc82 Arthur Balfour 0 402111 7241558 6634959 2026-09-25T11:01:32Z Morel 26171 7241558 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Arthur James Balfour | pilt = Portrait of Arthur Balfour, 1st Earl of Balfour.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | amet = [[Suurbritannia peaminister]] | ametiajaalgus = [[11. juuli]] [[1902]] | ametiajalõpp = [[5. detsember]] [[1905]] | predecessor = [[Robert Gascoyne-Cecil]] | järgmine = [[Henry Campbell-Bannerman]] | amet2 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1848|7|25}} | sünnikoht = Whittingehame, [[Šotimaa]] | surmaaeg = [[11. märts]] [[1930]] | surmakoht = Fishers Hill House, [[Surrey]], [[Inglismaa]] | partei = konservatiivne partei }} '''Arthur James Balfour''' ([[25. juuli]] [[1848]] – [[19. märts]] [[1930]]) oli [[Suurbritannia]] riigimees ja aastatel 1902–1905 [[Suurbritannia peaminister]]. Teda tuntakse ka [[Balfouri deklaratsioon]]i väljaandjana, millega ta andis [[sionism|sionistliku]] liikumise esindajale [[lord Rotschild]]ile [[Palestiina]]s maad sionistliku rahvusliku kodukoha rajamiseks. 29. aprillil 1925 anti talle Eesti I liigi 3. järgu [[Vabadusrist]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Robert Gascoyne-Cecil]]|nimi=[[Suurbritannia peaminister]]|aeg=[[1902]]–[[1905]]|järgnev= [[Henry Campbell-Bannerman]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Balfour, Arthur James}} [[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]] [[Kategooria:Suurbritannia peaministrid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] [[Kategooria:Surnud 1930]] 5vln70jx8jbfl0rjvo4gtw931qj4fgy Owen Jones 0 402724 7241578 7226090 2026-09-25T11:16:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241578 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Owen Jones at Policy Exchange.jpg|pisi|Owen Jones (2013)]] '''Owen Peter Jones''' (sündinud [[8. august]]il [[1984]] [[Sheffield]]is) on [[Suurbritannia|Briti]] kolumnist, publitsist, poliitikakommentaator ja aktivist. Ta kirjutab regulaarselt arvamusartikleid ajalehele [[The Guardian]]. Esindab [[vasakpoolsus|vasakpoolset]] [[maailmavaade]]t. ==Taust ja noorpõlv== Jones sündis [[Sheffield]]is ja kasvas üles [[Manchester]]i lähedal asuvas Stockporti linnas,<ref name="FxLvE" /> kaks aastat oma lapsepõlvest veetis ka [[Šotimaa]]l [[Falkirk]]is.<ref name="ubh7J" /> Jonesi isa töötas kohalikus omavalitsuses ja oli sealse [[ametiühing]]u usaldusisik, ema pidas [[infotehnoloogia]] loenguid.<ref name="r4fx0" /> Jones kirjeldab end neljanda põlvkonna [[sotsialist]]ina – ta vedurijuhist vanavanaisa osales 1926. aasta üldstreigis,<ref name="Mancunion" /> vanaisa kuulus kommunistlikku parteisse ja ta vanemad kohtusid [[trotskism|trotskistliku]] grupi liikmetena.<ref name="e2ZW8" /> Jones on öelnud, et lisaks perekondlikule taustale on tema vaateid mõjutanud see, et ta kasvas üles töölisklassi piirkondades, mida [[Margaret Thatcher|Thatcheri]] reformid valusalt puudutasid.<ref name="Mancunion" /> Jones õppis [[Oxfordi Ülikool]]is [[ajalugu]]. 2005. aastal sai ta [[Bakalaureus|bakalaureusekraadi]] ja 2007. aastal [[magistrikraad]]i, tema põhieriala oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] ajalugu. Enne ajakirjandusse suundumist töötas ühe ametiühingu lobistina ja [[Leiboristlik Partei|Tööpartei]] teadurina. ==Kirjatöö ja ühiskondlik tegevus== [[Pilt:Owen Jones 2013.jpg|pisi|2013. aastal rahva ees kõnelemas]] Alates märtsist 2014 kirjutab Jones iga nädal arvamusartikleid ajalehe The Guardian jaoks. Enne seda töötas ajalehes [[The Independent]]. Tema artikleid on avaldanud ka näiteks väljaanded [[New Statesman]], [[Sunday Mirror]] ja [[Le Monde diplomatique]]. Lisaks on ta esinenud mitmes telekanalis poliitikakommentaatorina. 2011. aastal ilmus Jonesi esimene raamat "Chavs: The Demonization of the Working Class". Jones uurib seal briti [[töölisklass]]i kohta käibel olevaid [[stereotüüp]]e, sh vaatleb halvustava termini ''"chavs"'' kasutamist töölisklassi teatud liikmetele viitamiseks (eesti keeles võrreldav sõnaga "ossid"). Raamat sai bestselleriks ja pälvis tähelepanu nii Suurbritannias kui ka väljaspool. Pühapäevaleht The Independent on Sunday märkis Jonesi ära 2011. aasta 50 olulisema briti nimekirjas.<ref name="w9adK" /> Ajalehe [[The Daily Telegraph]] 2013. aastal koostatud saja Suurbritannia mõjukaima vasakpoolse loetelus oli Jones seitsmendal kohal.<ref name="2K9Ah" /> Veebruaris 2013 andis poliitikast kirjutajatele auhindu jagav algatus Political Book Awards Jonesile parima noore autori – Young Writer of the Year – auhinna. Jones annetas poole auhinnaks saadud rahast Tööpartei parlamendikandidaadi [[Lisa Forbes]]i kampaaniale ja teise poole [[puue]]tega inimesi esindavale kärbetevastasele ühingule Disabled People Against Cuts.<ref name="6z6TE" /> Jones on üks kasinuspoliitika vastase liikumise People's Assembly Against Austerity eestvedajaid. Ta esines 26. märtsil 2013 liikumise väljakuulutamiseks korraldatud pressikonverentsil.<ref name="XQRY2" /> Liikumine on korraldanud mitmeid kümnete tuhandete osavõtjatega suur[[meeleavaldus]]i.<ref name="jx5rp" /><ref>[https://www.ibtimes.co.uk/peoples-assembly-protest-50000-demand-conservative-leader-david-cameron-resigns-1555219 People's Assembly protest: '150,000' demand Conservative leader David Cameron resigns]. International Business Times. 16.04.2016</ref> Jones kuulub ka vasakpoolse mõttekoja Centre for Labour and Social Studies (CLASS) tegevust nõustavasse paneeli.<ref name="C4dzt" /> Septembris 2014 tuli välja Jonesi teine raamat "The Establishment: And How They Get Away With It", milles autor kirjeldab, kuidas eliit ühiskonnas võimul püsib.<ref name="RZdwC" /> ===Seisukohti=== Jones on öelnud, et pooldab demokraatlikku sotsialismi. [[Kapitalism|Kapitalistlik]] ühiskonnakorraldus on tema sõnul ebaratsionaalne, orienteeritud lühiajalistele eesmärkidele ega tee tulevikuplaane. Jonesi nägemuses peaksid ühiskonda juhtima tööd tegevad inimesed pidades silmas töötavate inimeste huve. Demokraatia põhimõtted tuleks laiendada kõigisse eluvaldkondadesse – ka töökohtades ja majanduses tuleks otsuste tegemisel lähtuda demokraatiast. Ühiskonna juhtimisel tuleks võtta aluseks inimeste vajadused, mitte väikese vähemuse kasumisoov.<ref name="b5xeS" /> Jones on kirjutanud, et kui "konservatiivid soosivad hoolimatut individualismi, halastamatut [[konkurents]]i ja erakasumi ülemvõimu," siis tema usub "[[solidaarsus|solidaarsusse]], kollektiivsesse tegutsemisse ja jõukuse ja võimu fundamentaalsesse ümberjaotamisse".<ref name="history" /> Jonesi sõnul põhineb konservatiivide ajaloonägemus müüdil, nagu jagaks heatahtlik ja suuremeelne eliit inimestele hoolikalt läbikaalutud muutusi. Tema nägemus ajaloost on teistsugune. Ühiskondlike muudatuste saavutamiseks on vaja, et tavalised inimesed need (tihti läbi suurte raskuste ja ohverduste) võimu omavate inimeste vastu võideldes kätte võitleksid. Kui muudatused viiakse ellu, siis ajalugu tagantjärele alahindab tavainimeste rolli nende saavutamisel.<ref name="history" /> Jones tahab, et ajakirjanike ja poliitikute seas oleks rohkem töölisklassi esindajaid. Sellega seoses on ta vastu tasustamata praktikakohtadele, mille kaudu pääsevad meediaettevõtetesse tööle eeskätt noored, kelle vanemad on piisavalt jõukad, et neid praktika ajal ülal pidada.<ref name="Mancunion" /> Jones usub, et [[monarhia]] on oma aja ära elanud ja Suurbritannia peaks saama rahva poolt valitava riigipeaga vabariigiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20190328114837/https://www.republic.org.uk/what-we-do/news-and-updates/republicans-gear-biggest-anti-monarchy-protest-living-memory Republicans gear up for "biggest anti-monarchy protest in living memory"]. Republic 24.05.2014</ref><ref>[https://www.lbc.co.uk/radio/presenters/owen-jones/owen-we-need-to-talk-about-the-monarchy/ Owen: We Need To Talk About The Monarchy]. LBC. 20.08.2017</ref> ==Isiklikku== Jones elab [[London]]is. 2014. aastal teatas ta, et on [[gei]]. Jones peab oluliseks [[homofoobia]] vastu võitlemist ja on kirjutanud: "[[Seksism]]ist ja homofoobiast vabas ühiskonnas ei emantsipeeru mitte ainult naised ja geimehed: seal saavad vabaks ka [[heteroseksuaalsus|heteroseksuaalsed]] mehed."<ref name="cLx6F" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Mancunion">[http://mancunion.com/2012/10/04/an-interview-with-owen-jones/ An interview with Owen Jones]. Mancunion. 04.10.2012.</ref> <ref name="history">Owen Jones. [http://www.theguardian.com/commentisfree/2014/jun/15/david-cameron-british-history-values?CMP=fb_gu Sorry, David Cameron, but your British history is not mine]. The Guardian. 15.06.2014.</ref> <ref name="FxLvE">[https://web.archive.org/web/20130116084930/http://www.independent.co.uk/biography/owen-jones Owen Jones]. The Independent.</ref> <ref name="ubh7J">[http://www.independent.co.uk/voices/comment/owen-jones-what-a-fairer-scotland-would-look-like-9109887.html Owen Jones: What a fairer Scotland would look like]. The Independent. 05.02.2014.</ref> <ref name="r4fx0">[http://www.independent.co.uk/voices/commentators/owen-jones-my-father-and-the-reality-of-losing-your-job-in-middle-age-7546015.html Owen Jones: My father, and the reality of losing your job in middle age]. The Independent. 09.03.2012.</ref> <ref name="e2ZW8">[https://web.archive.org/web/20130928192233/http://www.varsity.co.uk/news/5556 Interview: Owen Jones]. Varsity. 08.02.2013.</ref> <ref name="w9adK">[http://www.independent.co.uk/news/people/news/ios-great-britons-2011-6278640.html IoS Great Britons 2011]. The Independent. 18.12.2011.</ref> <ref name="2K9Ah">[http://www.telegraph.co.uk/news/politics/labour/10331110/Top-100-most-influential-Left-wingers-50-1.html Top 100 most influential Left-wingers: 50-1]. The Telegraph. 24.09.2013.</ref> <ref name="6z6TE">[http://www.newstatesman.com/politics/2013/02/watch-lord-ashcroft-tries-pwn-owen-jones-fails Watch: Lord Ashcroft tries to pwn Owen Jones, fails]. New Statesman. 07.02.2013.</ref> <ref name="XQRY2">Owen Jones. [http://www.independent.co.uk/voices/comment/how-the-peoples-assembly-can-challenge-our-suffocating-political-consensus--and-why-its-vital-that-we-do-8547507.html How the People's Assembly can challenge our suffocating political consensus - and why it's vital that we do]. The Independent. 24.03.2013.</ref> <ref name="jx5rp">[http://www.thepeoplesassembly.org.uk/21_june_videos 21 June Demo Videos - Speakers & Performers]. The People's Assembly.</ref> <ref name="C4dzt">[https://web.archive.org/web/20141026162315/http://classonline.org.uk/about/panel/owen-jones Owen Jones]. Class.</ref> <ref name="RZdwC">[http://www.theguardian.com/books/2014/sep/10/the-establishment-how-they-get-away-with-it-owen-jones-review The Establishment: And How They Get Away With It by Owen Jones – review]. The Guardian. 10.09.2014.</ref> <ref name="b5xeS">[https://web.archive.org/web/20150518075459/http://www.lookleftonline.org/2014/01/from-militant-to-apathy-and-back-again-an-interview-with-owen-jones/ From Militant to apathy and back again – an interview with Owen Jones]. Look Left. 07.01.2014.</ref> <ref name="cLx6F">Owen Jones. [http://www.theguardian.com/commentisfree/2014/jun/01/homophobia-deep-rooted-rife-ultimately-doomed Homophobia is deep-rooted, rife – and ultimately doomed]. The Guardian. 01.06.2014.</ref> }} ==Välislingid== *[https://twitter.com/OwenJones84 Owen Jones Twitteris] *[https://www.facebook.com/owenjones84?fref=ts Owen Jones Facebookis] *[http://www.independent.co.uk/biography/owen-jones Artiklid: The Independent] *[http://www.theguardian.com/profile/owen-jones Artiklid: The Guardian] *[http://www.newstatesman.com/writers/owen_jones Artiklid: New Statesman] *[http://www.theguardian.com/commentisfree/video/2015/may/05/no-normal-election-dont-let-your-voice-be-taken-away-owen-jones Jonesi videopöördumine enne 2015. aasta valimisi]. The Guardian {{JÄRJESTA:Jones, Owen}} [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 0q40oy6qokan37wcf78jz6y9avygd55 Avshalom Caspi 0 405830 7241583 7186039 2026-09-25T11:18:21Z Morel 26171 7241583 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Avshalom Caspi''' (sündinud [[9. mai]]l [[1960]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[psühholoog]]. Ta kasvas üles [[Iisrael]]is ja omandas hariduse USA-s. [[Bakalaureus]]ekraadi sai Caspi 1981. aastal California Ülikoolis Santa Cruzis. Magistrikraadi sai ta [[Cornelli Ülikool]]is [[1983]]. ja doktorikraadi [[1986]]. aastal. Praegu{{millal}} töötab Caspi [[professor]]ina [[psühholoogia]] ja [[neuroteadus]]te alal [[Duke'i Ülikool]]is ning sotsiaalgeneetika ja arengupsühhiaatria osakonnas King’s College’is Londonis. Tema uurimisalad on psühholoogia, [[epidemioloogia]] ja [[geneetika]]. Caspi on nimetanud oma peamisteks uurimisküsimusteks:<ref name="neli">No authorship indicated. (1996). Avshalom Caspi. American Psychologist. 1996: 313-315.</ref> * Kuidas lapseea kogemused kujundavad ja mõjutavad tervist elu jooksul? * Kuidas geneetilised erinevused mõjutavad seda, kuidas inimene reageerib oma keskkonnale? * Millised on parimad viisid hinnata ja mõõta inimestevahelisi isiksuste erinevusi? == Elukäik == Ta elas lapsena Iisraelis, [[Brasiilia]]s ja USA-s. Caspi oli pere ainus laps, tema esimesed õpetajad olid vanaema, vanaisa ja vanemad.<ref name="neli"/> Caspi läks esimest korda USA-sse, kui ta isa jätkas õpinguid [[California Ülikool Berkeleys|Berkeleys]]. Seal omandas Caspi inglise keele. Algul tahtis Caspi saada [[ajakirjanik]]uks, kuid tema vilets kirjakeel sai takistuseks. Saanud inspiratsiooni sotsiaalteadlastest [[Brewster Smith]]ist ja [[Tom Pettigrew]]’st asus ta õppima psühholoogiat. Edasi viis tee Cornelli Ülikooli, kus ta tutvus kestvusuuringute võimalustega. Tulemuseks oli raamistik, millega uurida isiksuse muutumist elu jooksul. Arhiiviandmeid kasutades uuris ta kooli, töö, abielu ja vanemluse kulgemist isiksuse foonil. 1986. aastal sai Caspist assisteeriv professor [[Harvardi ülikool]]is. Caspi asus uurima isiksuse püsivust ajas. Tema sihtrühmaks olid pikaajalised abielupaarid.<ref name="neli"/> Ühel arengut käsitleval konverentsil kohtus Caspi [[Terrie Moffitt]]iga. 1989. aastal liitus Caspi Moffitti tööga [[Wisconsini ülikool]]is. Alustati Uus-Meremaa Dunedini kestvusuuringuga, mis hõlmas 1000 last. See võimaldas Caspil uurida isiksuse põhjuslikke seoseid ja selektsiooni, ehk eristada sündmusi ja kogemusi, mis viivad nende laste elus teatud resultaadini. Samuti uuris ta, mis vanuses saab hakata isiksuse näitajaid ja viiteid isiksusstiilile eristama. Edaspidi on teadlaste paar teinud väga palju ühiseid uurimusi ka antisotsiaalsuse ja geenide ning keskkonna interaktsioonist. Kaks tähtsamat tööd ilmusid 2002 <ref name="viies">Caspi A, McClay J, Moffitt TE, et al. Role of genotype in the cycle of violence in maltreated children. Science. Aug 2002;297(5582):851-854.</ref> ja 2003.<ref name="kuues">Caspi A, Sugden K, Moffitt TE, et al. Influence of life stress on depression: Moderation by a polymorphism in the 5-HTT gene. Science. Jul 2003;301(5631):386-389.</ref> ==Tunnustus== Uurimuste eest on ta pälvinud auhindu ja tunnustust järgmistelt assotsiatsioonidelt ja fondidelt: * American Psychological Association * The Society for Research in Adolescence * The American Public Health Association * The International Society for the Study of Behavioral Development * The Mortimer D. Sackler MD Prize for Distinguished Achievement in Developmental Psychobiology * The NARSAD Ruane Prize for Outstanding Child and Adolescent Psychiatric Research * The Klaus J. Jacobs Research Prize for Productive Youth Development.<ref name="üks">http://www.moffittcaspi.com</ref> == Uuemaid publikatsioone (2014)<ref name="kolm">https://kclpure.kcl.ac.uk/portal/en/persons/avshalom-caspi%28cde49e6f-7951-41c6-9aa9-6067a8d707fe%29/publications.html</ref> == * Is Chronic Asthma Associated with Shorter Leukocyte Telomere Length at Midlife? Belsky, D. W., Shalev, I., Sears, M. R., Hancox, R. J., Harrington, H. L., Houts, R., Moffitt, T. E., Sugden, K., Williams, B., Poulton, R. & Caspi, A. 15 Aug 2014 In : American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine. 190, 4, p.&nbsp;384-391. * The Behavioural Genetics of Personality Development in Adulthood-Classic, Contemporary, and Future Trends. Bleidorn, W., Kandler, C. & Caspi, A. May 2014 In : EUROPEAN JOURNAL OF PERSONALITY. 28, 3, p.&nbsp;244-255. * Response to Bora: Developmental Lag and Course of Cognitive Deficits From the Premorbid to Postonset Period in Schizophrenia Meier, M. H., Moffitt, T. E., Caspi, A. & Poulton, R. Mar 2014 In : The American Journal of Psychiatry. 171, 3, p.&nbsp;369-370. * Translating Personality Psychology to Help Personalize Preventive Medicine for Young Adult Patients Israel, S., Moffitt, T. E., Belsky, D. W., Hancox, R. J., Poulton, R., Roberts, B., Thomson, W. M. & Caspi, A. Mar 2014 In : Journal of Personality and Social Psychology. 106, 3, p.&nbsp;484-498. * Neuropsychological decline in schizophrenia from the premorbid to the postonset period: evidence from a population-representative longitudinal study. Meier, M. H., Caspi, A., Reichenberg, A., Keefe, R. S. E., Fisher, H., Harrington, H., Houts, R., Poulton, R., Moffitt, T. E. & Fisher, H. 1 Jan 2014 In : The American Journal of Psychiatry. 171, 1, p.&nbsp;91-101. * Internalizing disorders and leukocyte telomere erosion: a prospective study of depression, generalized anxiety disorder and post-traumatic stress disorder. Shalev, I., Moffitt, T. E., Braithwaite, A. W., Danese, A., Fleming, N. I., Goldman-mellor, S., Harrington, H. L., Houts, R. M., Israel, S., Poulton, R., Robertson, S. P., Sugden, K., Williams, B. & Caspi, A. 2014 In : Molecular Psychiatry. * Social Isolation and Mental Health at Primary and Secondary School Entry: A Longitudinal Cohort Study. Matthews, T., Danese, A., Wertz, J., Ambler, A., Kelly, M., Diver, A., Caspi, A., Moffitt, T. E. & Arseneault, L. 2014 In : Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Caspi, Avshalom}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühholoogid]] [[Kategooria:Cornelli Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] sry5w1ui8heidqcvg41h37xbsthjjoo Olga Einasto 0 409036 7241182 6857411 2026-09-24T19:23:52Z Juhan242 213253 /* */ 7241182 wikitext text/x-wiki '''Olga Einasto''' (neiupõlvenimega '''Pavlova'''; sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1965]] [[Venemaa]]l [[Magadani oblast|Magadani oblastis]]) on [[Eesti]] raamatukogundustegelane, [[giid]] ja kultuuritegelane. Olga Einasto lõpetas [[1986]]. aastal [[Moskva Riiklik Kultuuriinstituut|Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi]] raamatukogunduse ja bibliograafia erialal (''cum laude''). 2005. aastal sai ta [[Tartu Ülikool]]is [[magistrikraad]]i [[kultuurikorraldus]]es tööga "Ülikooli raamatukogu teenuse kvaliteedi monitooring kasutaja tolerantsustsoonis". [[2016]]. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is [[doktoritöö]] [[hdl:10062/53446|"Academic Library E-service Quality and Working User: Conceptual Model / Raamatukogu e-teenuse kvaliteet ja kasutaja: kontseptuaalne mudel"]]. Alates [[1991]]. aastast töötab Olga Einasto [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]s, aastast [[2000]] teenindusosakonna juhatajana. Ta on ka Tartu linna giid ja [[Tartu Giidide Ühing]]u juhatuse liige, [[Prima Vista]] kirjandusfestivali venekeelse programmi koordinaator<ref>[https://tartu.postimees.ee/4278265/venelanna-tartus-tahan-naidata-hoopis-teistsugust-venemaad [[Aime Jõgi]]. Venelanna Tartus: tahan näidata hoopis teistsugust Venemaad.] [[Tartu Postimees]], 16. oktoober 2017.</ref> ning [[Tartu]] vene kultuurielu edendaja. Ta on osalenud Tartu parima teenindaja konkursi korraldamisel. == Tunnustus == * 2015 – [[Tartu medal]] * 2023 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Einasto, Olga}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] qimrh1dou53wivrtzc9naus03u14mxh 7241184 7241182 2026-09-24T19:26:44Z Juhan242 213253 /* */ 7241184 wikitext text/x-wiki '''Olga Einasto''' (neiupõlvenimega '''Pavlova'''; sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1965]] [[Venemaa]]l [[Magadani oblast|Magadani oblastis]]) on [[Eesti]] raamatukogundustegelane, [[giid]] ja kultuuritegelane. Olga Einasto lõpetas [[1986]]. aastal [[Moskva Riiklik Kultuuriinstituut|Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi]] raamatukogunduse ja bibliograafia erialal (''cum laude''). 2005. aastal sai ta [[Tartu Ülikool]]is [[magistrikraad]]i [[kultuurikorraldus]]es tööga "Ülikooli raamatukogu teenuse kvaliteedi monitooring kasutaja tolerantsustsoonis". [[2016]]. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is [[doktoritöö]] [[hdl:10062/53446|"Academic Library E-service Quality and Working User: Conceptual Model / Raamatukogu e-teenuse kvaliteet ja kasutaja: kontseptuaalne mudel"]]. Aastatel 1986–1991 oli ta Moskva Riikliku Füüsika-Tehnika Instituudi raamatukoguhoidja. Alates [[1991]]. aastast töötab Olga Einasto [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]s, algul vanemraamatukoguhoidjana ning aastast [[2000]] teenindusosakonna juhatajana. Ta on ka Tartu linna giid ja [[Tartu Giidide Ühing]]u juhatuse liige, [[Prima Vista]] kirjandusfestivali venekeelse programmi koordinaator<ref>[https://tartu.postimees.ee/4278265/venelanna-tartus-tahan-naidata-hoopis-teistsugust-venemaad [[Aime Jõgi]]. Venelanna Tartus: tahan näidata hoopis teistsugust Venemaad.] [[Tartu Postimees]], 16. oktoober 2017.</ref> ning [[Tartu]] vene kultuurielu edendaja. Ta on osalenud Tartu parima teenindaja konkursi korraldamisel. == Tunnustus == * 2015 – [[Tartu medal]] * 2023 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Einasto, Olga}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] b0ar7ykgejp3i3isd89kehvde5wuv64 Tadeusz Zieliński 0 409129 7241271 6865815 2026-09-24T23:04:03Z Morel 26171 7241271 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tadeusz_Zieliński_pocztówka_(cropped).jpg|pisi|Tadeusz Zieliński (1933)]] '''Tadeusz Stefan Zieliński''' ([[14. aprill]] [[1859]] [[Skriptšintsi]], [[Kanivi maakond]], [[Kiievi kubermang]] – [[8. mai]] [[1944]] [[Schondorf am Ammersee]], [[Baieri]]) oli [[poolakas|poola]] [[klassikaline filoloog]], tõlkija. Ta sündis [[Skriptšinsi]]s [[Kanivi maakond|Kanivi maakonnas]] [[Kiievi kubermang]]us (praeguse haldusjaotuse järgi [[Korsun-Sevtšenko rajoon]]is [[Tšerkassõ oblast]]is). Ta kaotas nelja-aastaselt ema, seejärel asus ta elama [[Peterburi]]. Ta õppis aastatel 1869–1876 Peterburi Anna gümnaasiumis ning 1876–1881 [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi]], [[Müncheni ülikool|Müncheni]] ja [[Viini Ülikool]]is. 1887 kaitses ta [[Tartu ülikool]]is [[filosoofiadoktor]]i kraadi. Tema töö pealkiri oli "Die Gliederung der altattischen Komödie". {{pooleli}} ==Bibliograafia== *Tadeusz Zieliński "Vana-kreeka kirjandus" (Tõlkinud Linda Metslang) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1. osa 1926, 2. osa 1927 {{JÄRJESTA:Zieliński, Tadeusz}} [[Kategooria:Poola teadlased]] [[Kategooria:Klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Poola tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1859]] [[Kategooria:Surnud 1944]] 3835fpajiy8297t8rhphir4nx4e4nk9 New Horizons 0 410444 7241348 6987664 2026-09-25T03:57:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241348 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast kosmoselend | nimi = New Horizons | nimeloend = <!--eelmiste nimede loend, kui kosmoseaparaat on ümber nimetatud. Võimalusel kirjuta ka ümbernimetamise aeg. Iga nimi eraldi reale. Kui kosmoseaparaati on teatud vaid ühe nime all, siis ära seda välja kasuta. Ära kasuta Harvardi, COSPAR/NSSDC või SATCAT/NORAD/NASA tähiseid alternatiivsete nimedena--> <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = New Horizons spacecraft model 1.png | pildiallkiri = Kunstniku kujutis kosmosesondist New Horizons. | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = <!--näit. tehnoloogia katsetamise, luure, ISS-i kooste missioon jms--> | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = 2006-001A | SATCAT = 28928 | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 17 aastat 3 kuud 1 päeva (seisuga 23. aprill 2023) | läbitud_vahemaa = <!--kui kaugele kosmoseaparaat reisis (kui see on teada)--> | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = <!--kosmoseaparaadi nimi/seerianumber (nt kosmosesüstik Discovery, Apollo CM-118)--> | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = <!--satelliidi ehitanud ettevõte/ettevõtted--> | stardimass = 478 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--mass pärast maandumist (ainult tagasi saadud kosmoseaparaadi puhul)--> | kuivmass = 401 kg | lasti_mass = 30,4 kg | mõõtmed = 2,2 × 2,1 × 2,7 m | võimsus = 228 W | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|2006|1|19|19|00|00|UTC}} | kanderakett = [[Atlas V]] | stardikompleks = [[Cape Canaverali stardikompleks 41]] | starditeenuse_osutaja = [[International Launch Services]] | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävis (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Orbiidi elemendid--> | orbiidi_kese = <!--geotsentriline, selenotsentriline jms orbiit. Lisa lingina (nt [[geotsentriline orbiit]])--> | orbiidi_reziim = <!--kõrge, madal, keskmine, molniya, GSO. Lisa lingina (nt [[Maa-lähedane orbiit]])--> | orbiidi_pikkuskraad = <!--ainult geosünkroonsete satelliitide korral--> | orbiidi_pesa = <!--Orbiidi asukoha või pesa tähis, kui see pole pikkuskraad (nt GPS-satelliidi tasand ja asukoht)--> | orbiidi_suur_pooltelg = <!--sama, mis orbiidi pikem pooltelg?--> | orbiidi_ekstsentrilisus = <!--orbiidi ekstsentrilisus--> | orbiidi_periapsiid = <!--periapsiidi kõrgus--> | orbiidi_apoapsiid = <!--apoapsiidi kõrgus--> | orbiidi_kalle = <!--orbiidi kalle ehk inklinatsioon --> | orbiidi_periood = <!--ühele orbiidile kuluv aeg--> | tõususõlme_pikkus = <!--tõususõlme otsetõus--> | orbiidi_periapsiidi_arg = <!--perigee/periapsiidi argument--> | keskmine_anomaalia = <!--keskmine anomaalia epohhi ajal, kasutamiseks ainult koos epohhi väärtusega--> | orbiidil_liikumise_kiirus = <!--satelliidi keskmine liikumine, harilikult mõõdetuna orbiitides päeva kohta--> | orbiidi_kordus = <!--kordusintervall/taaskülastuse aeg--> | orbiidi_kiirus = <!--kosmoseaparaadi liikumise kiirus epohhi ajal. kasutatakse vaid madala ekstsentrilisusega kosmoseaparaadi korral--> | orbiidi_epohh = <!--kuupäev, mil orbiidi elemendid kehtivad--> | orbiidi_pöörete_arv = <!--tiiru arv--> | apsiid = apsiid <!--Teleskoobi andmed--> | seadme_tüüp = <!--võimaldab alajaotuse pealkirja kohandada. Nt 'kaamera' annab pealkirjaks 'Põhikaamera'. Vaikimisi 'teleskoop'--> | teleskoobi_nimi = <!--nimi, kui see erineb tehiskaaslase nimest--> | teleskoobi_tüüp = <!--teleskoobi tüüp, peeglite seadistus jne--> | teleskoobi_läbimõõt = <!--teleskoobi läbimõõt--> | teleskoobi_fookuskaugus = <!--teleskoobi fookuskaugus--> | teleskoobi_suhteline_ava = <!--teleskoobi suhteline ava--> | teleskoobi_kogumispindala = <!--kogumispindala--> | teleskoobi_lainepikkus = <!--lainepikkus(ed), mida teleskoop kasutab--> | teleskoobi_lahutusvõime = <!--teleskoobi lahutusvõime--> | mõõteriistad = <!--satelliidi küljes olevate mõõteriistade loend--> <!--Transpondri parameetrid--> | trans_sagedusala = <!--transpondri sagedusala(d)--> | trans_sagedus = <!--konkreetsed sagedused--> | trans_ribalaius = <!--ribalaius ehk läbilaskevõime--> | trans_võimsus = <!--transpondrite võimsus--> | trans_katteala = <!--kaetud alad--> | trans_TWTA = <!--TWTA väljundvõimsus--> | trans_EIRP = <!--efektiivne kiirgusvõimsus--> | trans_HPBW = <!--poole võimsusega kiire laius (half power beamwidth)--> <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[New Frontiers]] | eelnev_missioon = | järgnev_missioon = [[Juno (kosmosesond)|Juno]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = New Horizons - Logo2 big.png | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''New Horizons''' on [[NASA]] planeetidevaheline [[automaatjaam]], mis uurib [[Pluuto]]t, [[Pluuto kaaslased|selle kaaslasi]] ja [[Kuiperi vöö]]d.<ref name="Missed" /> New Horizons startis [[19. jaanuar]]il [[2006]]<ref name="At Last" /> ja selle viis orbiidile kanderakett [[Atlas V]].<ref name="Info" /> Kanderakett kiirendas automaatjaama kiiruseni 16,26&nbsp;km/s (58 536&nbsp;km/h) ja asetas selle otsekohe Päikesesüsteemist lahkumise trajektoorile. See on suurim kiirus, millega kosmoseaparaat on Maa [[Orbiit|orbiidilt]] lahkunud ja viies kosmoseaparaat, mis on saavutanud Päikesesüsteemist lahkumiseks vajaliku [[Paokiirus|kiiruse]].<ref name="Depth" /> Pärast pooljuhuslikku kohtumist asteroidiga [[132524 APL]], asus New Horizons teele [[Jupiter]]i suunas millest möödus [[28. veebruar]]il [[2007]] 2,3 miljoni kilomeetri kauguselt.<ref name="Boost" /> Möödalend Jupiterist andis [[linguefekt]]i abil automaatjaamale kiirust juurde<ref name="First" /> ja planeedist möödumisel katsetati New Horizonsi teadusseadmeid, millega koguti andmeid planeedi atmosfääri, kaaslaste ja magnetosfääri kohta. Pärast Jupiterist möödumist lülitati enamik kosmoseaparaadi süsteeme välja, et need kosmosekeskkonnale paremini vastu peaksid ja lülitati uuesti sisse detsembris [[2014]], et teadlased saaksid süsteemide tööd enne Pluutost möödalendu kontrollida.<ref name="Encounter" /> [[2015]]. aasta jaanuaris hakkas automaatjaam Pluutole lähenema ja [[14. juuli]]l [[2015]], kell 11:49 [[Maailmaaeg|maailmaaja]] järgi möödus New Horizons Pluutost 12 500&nbsp;km kauguselt.<ref name="Conducts" /> Kinnitus New Horizonsi edukast möödalennust saabus 15. juulil 2015, kell 3:53.<ref name="Elus" /><ref name="Terve" /> Kuna automaatjaam asub Maast väga kaugel, kulus möödalennul kogutud andmete saatmiseks 16 kuud ja viimased andmed saabusid 25. oktoobril 2016.<ref name="No More" /> New Horizons seni ainus kosmoseaparaat, mis on Pluutot uurinud.<ref name="Conducts" /><ref name="Sends" /> Pärast Pluutost möödumist liikus New Horizons Kuiperi vöös asuva [[taevakeha]] [[486958 Arrokoth]] suunas<ref name="Post-Pluto" /><ref name="Probe" /><ref name="Uus" /> ja möödus sellest 1. jaanuaril 2019 kell 7:33 Eesti aja järgi.<ref name="Ultima" /> ==Ajalugu== {{Pikemalt artiklis|Pluuto uurimise ajalugu}} [[Pilt:Pluto by LORRI and Ralph, 13 July 2015.jpg|pisi|13. juulil 2015 tehtud foto Pluutost]] Detsembris 2000 moodustas [[Stamatios Krimigis]] koos [[Alan Stern]]iga New Horizonsi meeskonna ja osales NASA [[New Frontiers]]i programmi esimese missiooni valimisel. New Horizonsi meeskonna plaan saata Pluutole kosmoseaparaat pääses viie parema hulka ja lõppvooru, kus konkureeriti teise analoogse projekti, [[POSSE]] (Pluto and Outer Solar System Explorer) meeskonnaga. 2001. aastal valiti New Horizons ametlikult New Frontiers programmi esimeseks missiooniks. NASA peadirektor [[Sean O'Keefe]] ei toetanud missiooni ja eemaldas selle NASA 2003. aasta eelarvest, mis sisuliselt tühistas selle.<ref name="Stern" /> NASA teadusmissioonide osakonna asedirektor [[Ed Weiler]] õhutas Sterni tegema lobitööd, et missioon pääseks Riikliku Teadusnõukogu keskmise suurusega kosmosemissioonide nimekirja. Nimekiri avaldati suvel 2002 ja New Horizons oli selles esikohal, edestades isegi [[Kuu]] ja [[Jupiter]]i uurimismissioone. NASA andis survele järgi ning taastas projekti rahastamise, et Sterni meeskond saaks asuda aparaati ehitama. Automaatjaam startis Pluuto suunas 2006. aastal ja jõudis selle juurde 2015. aasta juulis. ==Missiooni lühikirjeldus== "New Horizons" on esimene New Frontiersi programmi raames toimuv missioon. Projekti eelarve on 700 miljonit dollarit ja see on jagatud 15 aasta peale ([[2001]]–[[2016]]). Seade ehitati peamiselt [[Southwest Research Institute]]'is ja [[John Hopkinsi rakendusliku füüsika laboratoorium]]is.<ref name="APL" /> Projekti juht on [[Alan Stern]].<ref name="Fact" /> Pärast automaatjaama eraldumist kanderaketist võttis juhtimise üle USA-s [[Maryland]]i osariigis rakendusliku füüsika laboris asuv juhtimiskeskus. Teadusinstrumente juhitakse [[Colorado]] osariigist ja navigatsiooni eest vastutavad mitmed [[NASA]] alltöövõtjad. Algsete plaanide kohaselt pidi New Horizons sooritama möödalennu [[Päikesesüsteem]]i ainsast uurimata [[Planeet|planeedist]] ‒ sest kui New Horisons startis, oli Pluuto veel ametlikult planeet. Hiljem sai temast [[kääbusplaneet]]. Mitmed New Horizonsi meeskonnaliikmed, sealhulgas Alan Stern, pole sellega nõus ja nimetavad Pluutot endiselt 9. planeediks. Lisaks teadusseadmetele on automaatjaama pardal mitmed kultuuriesemed. Nende hulgas on [[CD-plaat]] 434 738 nimega, tükike kosmoselaevast [[SpaceShipOne]] ja USA lipp. Lisaks on pardal umbes 30 g Pluuto avastanud [[Clyde Tombaugh]] tuhka, et mälestada tema planeedi avastust. Peale selle on üks instrument, tolmuloendur, nimetatud [[Venetia Burney]] järgi, kes pakkus lapsena uuele avastatud planeedile nimeks Pluuto, mis saigi planeedi nimeks. ==Eesmärgid== [[Pilt:15-150-NasaTeam-NewHorizonsCallsHomeAfterPlutoFlyby-20150714.jpg|pisi|350px|Teadlased missiooni juhtimiskeskuses juubeldamas, kui New Horizons saatis 14. juulil kinnituse, et sooritas Pluutost edukalt möödalennu]] Missiooni eesmärkideks on saada teadmisi Pluuto ja tema kuude, Kuiperi vöö ja Päikesesüsteemi ajaloo varajase staadiumi kohta. Kosmoseaparaat uuris Pluuto ja tema kuude atmosfääre, pealispindu ja keskkondi. Lisaks uurib ta Kuiperi vööd.<ref name="New Horizons" /> New Horizons kogus Pluuto kohta umbes 5000 korda rohkem infot kui [[Marineri programm|Mariner]] [[Marss|Marsil]].<ref name="Map" /> Mõned küsimused, millele missioon üritas vastust leida, olid järgmised:<ref name="Instruments" /> * Millest Pluuto atmosfäär koosneb ja kuidas see käitub? * Milline näeb välja Pluuto pind? * Kuidas käituvad päikesetuule osakesed kokkupuutel Pluuto atmosfääriga? Täpsemad eesmärgid olid järgmised: * kaardistada Pluuto ja Charoni pinda * uurida nende geoloogiat * uurida Pluuto atmosfääri koostist * otsida Charoni atmosfääri * otsida Pluuto juures võimalikke uusi kaaslasi * kirjeldada Pluuto ja Charoni pinnal esinevaid temperatuure * viia läbi sarnased uurimised vähemalt ühe Kuiperi vöös oleva objektiga ==New Horizonsi ehitus ja alamsüsteemid== ===Alamsüsteemid=== [[Pilt:New Horizons 1.jpg|pisi|New Horizons 2005. aastal [[Kennedy Kosmosekeskus]]es]] New Horizons on suuruselt ja kujult võrreldav tiibklaveriga ja seda on võrreldud klaveriga, millele on külge pandud suur sideantenn. Projekteerimisel võeti eeskujuks kosmoseaparaat [[Ulysses (kosmosesond)|Ulysses]], mis kasutas samuti [[radioisotoopgeneraator]]it (RTG) ja mitmed New Horizonsi pardal olevaid seadmeid oli varem kasutatud kosmoseaparaadil [[CONTOUR]]. New Horizonsi kere on kolmnurgakujuline ja on valmistatud alumiiniumist torudest ja plaatidest. Automaatjaama mõõtmed on suuremad kui vajalik ning see jätab New Horizonsi sisemusse tühja ruumi. Ehitamisel on arvestatud, et see peab kaitsma seadmeid radiatsiooni eest, et vähendada RTG-st pärineva kiirguse kahjulikku mõju seadmetele. ===Elekter=== [[Pilt:RTG and New Horizons in background.jpg|pisi|New Horizonsi radioisotoopgeneraator]] Silindrilise kujuga RTG eendub New Horizonsi kolmnurgakujulise kere ühest tipust ja stardi ajal oli selle tootlikkus 245,7 [[vatt]]i. Arvestuste kohaselt langeb RTG tootlikkus umbes 5% võrra aastas ning Pluutost möödalennu ajaks oli selle tootlikkus 200 W.<ref name="Components" /> NASA hinnangul peaks New Horizonsi töö lõpetama 2030. aastatel<ref name="Happens" /><ref name="Closest" />, mil RTG võimsus on langenud nii madalale, et sond ei suuda oma sideantenni käigus hoida. Missioonil kasutatav radioisotoopgeneraator oli üle jäänud [[Cassini–Huygens]]i missioonilt<ref name="Block" /> ning see sisaldab 9,75&nbsp;kg plutooniumi<ref name="Overview" />. Esialgu pidi plutooniumi olema 10,9&nbsp;kg, kuid [[USA Energeetikaministeerium]]is tekkinud viivitused ei võimaldanud nii suurt RTG-d kasutada. Automaatjaam tuli planeeritust väiksema RTG tõttu ümber ehitada, kuid ka pärast seda ei saa aparaat kasutada kõiki oma teadusseadmeid korraga. New Horizonsi pardal on 2/3 võrra vähem tuumakütust, kui oli kosmoseaparaadil Cassini-Huygensi startides. USA Energeetikaministeerium hindas ebaõnnestunud stardi korral tekkida võiva radioaktiivse lekke tõenäosuseks 1:350<ref name="Draws" /> ja jälgis tavapäraselt starti.<ref name="Scrubbed" /> ===Arvutid=== New Horizonsi pardal on neli arvutisüsteemi, millest kaks on varusüsteemid. Arvutite protsessoriteks on kiirguse vastu tugevdatud 12&nbsp;MHz taktsagedusega [[Mongoose-V]].<ref name="MIPS" /> Arvutid kasutavad vigade vältimiseks mitut kella ja soojuse säilitamiseks on kõik seadmed paigutatud moodulitesse. Arvutite operatsioonisüsteemiks on [[Nucleus RTOS]].<ref name="Inside" /> ===Telekommunikatsioon ja andmetöötlus=== [[Pilt:New Horizons - REX.jpeg|pisi|New Horizonsi antennid]] New Horizonsiga peetakse sidet NASA [[Süvakosmose sidevõrk|Süvakosmose sidevõrgu]] DSN kaudu, kasutades [[X-riba]] sagedusi.<ref name="Send" /><ref name="Exactly" /> Andmeside kiirus Jupiteri juures oli 38 kbit/s ja Pluuto juurde jõudmise ajaks oli see umbes 1 kbit/s.<ref name="Exactly" /> Madala andmeside kiiruse tõttu saabusid kõik Pluutost möödumisel kogutud andmed umbes 16 kuuga. Automaatjaam oli sel ajal Maast rohkem kui 4,7 miljardi kilomeetri kaugusel ning seetõttu kulus [[raadiosignaal]]idel Maa ja New Horizonsi vahelise vahemaa läbimiseks 4 tundi ja 25 minutit.<ref name="Beam" /> Andmete edastamine on aeglane osaliselt ka seetõttu, et andmete kogumiseks ja hiljem nende edastamiseks, tuleb kogu automaatjaama asendit muuta, sest kõik seadmed ja antennid on jäigalt kere külge kinnitatud. Sel põhjusel ei pea New Horizons Maaga pidevalt ühendust. Lisaks suure võimendusega antennile, on automaatjaamal varusidesüsteemideks väikese- ja keskmise võimendusega antennid. Suure võimendusega antennil on [[Cassegraini reflektor]] ja selle diameeter on 2,1 meetrit. Keskmise võimendusega antenn on kinnitatud peaantenni tagavara reflektori taha. Suure ja keskmise võimendusega antennid asuvad kosmoseaparaadi ees ja madala võimendusega antenn on paigutatud aparaadi taha. Madala võimendusega antenni kasutati siis, kui New Horizons oli Maa lähedal ning edaspidi kasutatakse seda ainult siis kui automaatjaam on sattunud hädaolukorda. New Horizons salvestab igal taevakehast möödumisel kogutud informatsiooni kõigepealt 8 GB mahutavusega [[Pooljuhtketas|pooljuhtkettale]] ning saadab info hiljem Maale. Pooljuhtkettaid on automaatjaamale paigaldatud kaks ning need töötavad madalal pingel. ===Teadusseadmed=== [[Pilt:New Horizons LORRI.jpg|pisi|LORRI kaamera]] [[Pilt:New Horizons SWAP.jpg|pisi|SWAP]] New Horizonsi pardal on seitse instrumenti<ref name="Instruments" />: kolm optilist seadet, kaks plasma seadet, tolmuloendur ja radiomeeter. Need analüüsivad Pluuto ja ta kaaslaste geoloogiat, atmosfääri rõhku, pinna koostist ja atmosfääri. Süsteemi võimsus on 21 vatti ja kõiki seadmeid ei kasutata üheaegselt. New Horizonsi teaduslikeks seadmeteks on * '''Long-Range Reconnaissance Imager (LORRI)'''. Kaugseire teleskoopkaamera, mis kogub geoloogilisi andmeid. * '''Solar Wind At Pluto (SWAP)'''. SWAP mõõdab päikesetuult ja analüüsib, kuidas Pluuto Päikeselt saabuvatele osakestele reageerib. * '''Pluto Energetic Particle Spectrometer Science Investigation (PEPSSI)'''. Osakeste spektromeeter, mis uurib atmosfäärist eralduva plasma koostist. * '''Alice'''. Ultraviolettspektromeeter, mis analüüsib Pluuto atmosfääri keemilist koostist. * '''Ralph'''. Infrapunaspektromeeter, mis mõõdab temperatuuri ja määrab Pluuto pinna koostist. * '''Venetia Burney Student Dust Counter (VBSDC)'''. Tolmuloendur, mis ehitati Colorado Boulderi ülikooli üliõpilaste poolt ja mõõdab pidevalt kosmilise tolmu jaotumist. ==Kiirus== New Horizons liigub [[Päike]]se suhtes kiirusega 17,1&nbsp;km/s<ref name="Today" /> ja Pluuto suhtes kiirusega 13,77&nbsp;km/s.<ref name="Näitab" /><ref name="Flyby" /> New Horizons ei jõua kunagi järgi automaatjaamadele [[Voyager 1]] ja [[Voyager 2]], sest Voyagerid kogusid kiirust mitme planeedi juures, aga New Horizons ainult [[Jupiter]]i juures. Kui New Horizons jõuab 100 AÜ kaugusele Päikesest, liigub automaatjaam kiirusega 13&nbsp;km/s, olles 4&nbsp;km/s võrra aeglasem kui Voyager 1.<ref name="Salutes" /> ==Galerii== <gallery> Pilt:New Horizons on work stand.jpg|Ehitusjärgus New Horizons Pilt:New Horizons encapsulation.jpg|New Horizonsi paigutamine kanderaketi lastiruumi Pilt:Atlas V 551 with New Horizons on Launch Pad 41.jpg|Kanderakett Atlas stardi ootel Pilt:Atlas V 551 climbing into the sky.jpg|Start Pilt:Encounter 01 lg.jpg|Kunstniku kujutis Pluutost möödalennust Pilt:Pluto encounter.png|Pluutost möödalennu trajektoor </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Missed">[http://www.nytimes.com/2015/07/19/us/the-long-strange-trip-to-pluto-and-how-nasa-nearly-missed-it.html?_r=0 NY Times:The Long, Strange Trip to Pluto, and How NASA Nearly Missed It]</ref> <ref name="At Last">[http://www.airspacemag.com/space/pluto-last-180953941/ Air&Space Magazine:Pluto at Last]</ref> <ref name="Info">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/launch/index.html |pealkiri=NASA:New Horizons Launch Information |vaadatud=2017-01-09 |arhiivimisaeg=2016-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161102221925/http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/launch/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Depth">{{Netiviide |url=http://solarsystem.nasa.gov/missions/newhorizons/indepth |pealkiri=NASA: New Horizons: In Depth |vaadatud=2017-01-11 |arhiivimisaeg=2017-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170113101914/http://solarsystem.nasa.gov/missions/newhorizons/indepth |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Boost">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/news/jupiter_flyby.html |pealkiri=NASA: Grand Theft Pluto: New Horizons Gets a Boost From Jupiter Flyby |vaadatud=2017-01-16 |arhiivimisaeg=2016-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160308061923/http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/news/jupiter_flyby.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="First">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/overview/index.html |pealkiri=NASA:New Horizons: The First Mission to the Pluto System and the Kuiper Belt |vaadatud=2017-01-09 |arhiivimisaeg=2017-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171015000814/https://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/overview/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Encounter">[http://pluto.jhuapl.edu/News-Center/News-Article.php?page=20141206 On Pluto's Doorstep, NASA's New Horizons Spacecraft Awakens for Encounter]</ref> <ref name="Conducts">[https://www.nasaspaceflight.com/2015/07/new-horizons-pluto-historic-kuiper-encounter/ New Horizons conducts flyby of Pluto in historic Kuiper Belt encounter]</ref> <ref name="Elus">[http://maailm.postimees.ee/3261115/signaal-naeitas-et-new-horizons-jaei-pluutost-moeoedalennul-ellu Postimees:Signaal näitas, et New Horizons jäi Pluutost möödalennul ellu]</ref> <ref name="Terve">[http://novaator.err.ee/v/universum/dc93cba8-f444-4649-aef0-628d9909b2a8/new-horizons-paases-pluuto-mojuvaljast-terve-nahaga ERR Novaator:New Horizons pääses Pluuto mõjuväljast terve nahaga]</ref> <ref name="No More">[http://www.nytimes.com/2016/10/29/science/pluto-nasa-new-horizons.html NY Times:No More Data From Pluto]</ref> <ref name="Sends">[http://www.nytimes.com/2015/07/15/science/space/nasa-new-horizons-spacecraft-reaches-pluto.html NY Times:NASA’s New Horizons Spacecraft Sends Signal From Pluto to Earth]</ref> <ref name="Post-Pluto">{{Netiviide |url=http://apnews.excite.com/article/20151022/us-sci--pluto-next_stop-3b1bf3f8fc.html |pealkiri=Excite News:NASA's New Horizons on new post-Pluto mission |vaadatud=2017-01-10 |arhiivimisaeg=2015-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151028230840/http://apnews.excite.com/article/20151022/us-sci--pluto-next_stop-3b1bf3f8fc.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Probe">[http://www.space.com/30415-new-horizons-pluto-mission-next-target.html Space.com:Beyond Pluto: 2nd Target Chosen for New Horizons Probe]</ref> <ref name="Uus">[http://elu24.postimees.ee/3311195/video-new-horizons-uurimissond-sai-uue-missiooni Video: New Horizons uurimissond sai uue missiooni]</ref> <ref name="Ultima">{{netiviide |pealkiri=NASA sond möödus Ultima Thulest |väljaanne=ERR Novaator |url=https://novaator.err.ee/888850/nasa-sond-moodus-ultima-thulest |vaadatud=1. jaanuar 2019}}</ref> <ref name="Stern">[http://www.sciencemag.org/news/2015/06/feature-how-alan-stern-s-tenacity-drive-and-command-got-nasa-spacecraft-pluto Science Magazine:Feature: How Alan Stern’s tenacity, drive, and command got a NASA spacecraft to Pluto]</ref> <ref name="APL">[https://www.nasa.gov/sites/default/files/files/NHMissionFS082114HiPrint.pdf APL Fact Sheet:New Horizons]</ref> <ref name="Fact">[https://www.nasa.gov/sites/default/files/atoms/files/nh-fact-sheet-2015_1.pdf NASA Fact Sheet:New Horizons]</ref> <ref name="New Horizons">{{Netiviide |url=http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=2006-001A |pealkiri=NSSDC:New Horizons |vaadatud=2017-01-09 |arhiivimisaeg=2016-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161202135430/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=2006-001A |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Map">[http://www.bbc.com/news/science-environment-33440926 BBC News: New Horizons: Pluto map shows 'whale' of a feature]</ref> <ref name="Instruments">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/spacecraft/index.html |pealkiri=NASA New Horizons: Spacecraft and Instruments |vaadatud=2017-01-09 |arhiivimisaeg=2019-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190328001246/https://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/spacecraft/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Components">[http://pluto.jhuapl.edu/Mission/Spacecraft/Systems-and-Components.php New Horizons:Spacecraft Systems and Components]</ref> <ref name="Happens">[http://www.iflscience.com/space/new-horizons-pluto-what-happens-next/ IFL Science: New Horizons At Pluto: What Happens Next?]</ref> <ref name="Closest">[http://www.npr.org/sections/thetwo-way/2015/07/14/422840586/nasa-zooms-in-on-pluto-for-closest-views-yet NPR: NASA Zooms In On Pluto, For Closest Views Yet]</ref> <ref name="Block">{{Netiviide |url=http://spaceflight101.com/newhorizons/spacecraft-overview/ |pealkiri=Spaceflight 101: Spacecraft Overview:Spacecraft Block Diagram |vaadatud=2017-01-13 |arhiivimisaeg=2017-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170805150100/http://spaceflight101.com/newhorizons/spacecraft-overview/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Overview">[http://www.boulder.swri.edu/~tcase/Ottman-Hersman_IECEC_paper.pdf The Pluto-New Horizons RTG and Power System Early Mission Performance II.Power System Overview]</ref> <ref name="Draws">{{Netiviide |url=http://www.foxnews.com/story/2006/01/16/pluto-probe-plutonium-fuel-draws-protesters.html |pealkiri=Fox News:Pluto Probe's Plutonium Fuel Draws Protesters |vaadatud=2017-01-13 |arhiivimisaeg=2017-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170118042312/http://www.foxnews.com/story/2006/01/16/pluto-probe-plutonium-fuel-draws-protesters.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Scrubbed">{{Netiviide |url=http://www.foxnews.com/story/0,2933,181880,00.html |pealkiri=Fox News: Pluto Probe Launch Scrubbed for Tuesday |vaadatud=2011-03-09 |arhiivimisaeg=2011-03-09 |arhiivimisurl=https://www.webcitation.org/5x3s2FqQW?url=http://www.foxnews.com/story/0,2933,181880,00.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="MIPS">{{Netiviide |url=https://imgtec.com/blog/mips-goes-to-pluto/ |pealkiri=MIPS goes to Pluto |vaadatud=2017-01-15 |arhiivimisaeg=2017-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170116175957/https://imgtec.com/blog/mips-goes-to-pluto/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Inside">{{Netiviide |url=https://imgtec.com/blog/mips-in-space-inside-nasa-new-horizons-mission-to-pluto/ |pealkiri=MIPS in space: Inside NASA’s New Horizons mission to Pluto |vaadatud=2017-01-15 |arhiivimisaeg=2017-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170116180043/https://imgtec.com/blog/mips-in-space-inside-nasa-new-horizons-mission-to-pluto/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Send">[http://gizmodo.com/why-itll-take-new-horizons-16-months-to-send-us-this-we-1717769317 Why It'll Take New Horizons 16 Months to Send Us This Week's Data]</ref> <ref name="Exactly">[http://hub.jhu.edu/2015/07/17/new-horizons-data-transmission/ Hub: How exactly does New Horizons send all that data back from Pluto?]</ref> <ref name="Beam">[http://www.businessinsider.com/why-it-takes-so-long-for-new-horizons-to-send-images-2015-7 Buisness Insider:Here's why it takes so long to beam data back from Pluto]</ref> <ref name="Today">[http://www.universetoday.com/13911/new-horizons-mission-to-pluto/ Universe Today:New Horizons Mission to Pluto]</ref> <ref name="Näitab">{{Netiviide |url=http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosebueroo/uudised/artikkel/420-new-horizons-naeitab-pluuto-suesteemi-laehedalt |pealkiri=Kosmosebüroo:New Horizons näitab Pluuto süsteemi lähedalt |vaadatud=2017-01-15 |arhiivimisaeg=2017-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170116173320/http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosebueroo/uudised/artikkel/420-new-horizons-naeitab-pluuto-suesteemi-laehedalt |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Flyby">[http://remanzacco.blogspot.com.ee/2015/07/new-horizons-pluto-flyby-on-14-july.html Rezmanzacco Observatory: New Horizons’ Pluto flyby on 14 July]</ref> <ref name="Salutes">{{Netiviide |pealkiri=New Horizons Salutes Voyager |url=http://pluto.jhuapl.edu/news_center/news/081706.php |vaadatud=2017-01-15 |arhiivimisaeg=2014-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141113224847/http://pluto.jhuapl.edu/news_center/news/081706.php |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:New Horizons}} * [http://pluto.jhuapl.edu/ Koduleht] [[Kategooria:Kosmoseaparaadid]] [[Kategooria:Pluuto]] [[Kategooria:NASA kosmosesondid]] [[Kategooria:Jupiteri missioonid]] [[Kategooria:2006]] 8acdc6z0bsmou3ek8ur8rse1e9sneh4 Luik (tähtkuju) 0 417865 7241194 6300742 2026-09-24T19:43:38Z Kruusamägi 1530 7241194 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cygnus constellation map inv.png|pisi|Luige tähtkuju on hästi nähtav ka palja silmaga]] [[Fail:Crescent nebula from Estonia.jpg|pisi|Luige tähtkujus asuv [[NGC 6888]], mida tuntakse laiemalt Poolkuu udu või vahel ka Euromärgi udu all]] '''Luige tähtkuju''' (ladina ''Cygnus'') on [[tähtkuju]] [[põhjataevas]]. See on üks tuntumaid tähtkujusid põhjataevas. Luik on üks [[Ptolemaios]]e kirjeldatud 48 tähtkujust ning kuulub 88 tänapäeva tähtkuju hulka. See on suuruselt 16. tähtkuju, kattes 804 [[ruutkraad]]i.<ref name="Cygnus" /> Tähtkujus moodustab täht [[Deneb]] koos [[Veega]] ja [[Altair]]iga [[Suve Kolmnurk|Suve Kolmnurga]].<ref name="Summer" /> Luiges asub ka üks tuntumaid [[kaksiktäht]]i [[Albireo]] (β Cyg). Lisaks on heledamad tähed veel [[γ Cyg]] (Sadr), [[δ Cyg]] ja [[ε Cyg]] (Glenah). [[P Cygni]] on 5300 valgusaasta kaugusel asuv [[hüperhiid]], üks [[Linnutee]] heledamaid tähti. [[Cygnus X-1]] on massiivne [[röntgenikiirgus]]e allikas, mis koosneb ülihiiust HDE 226868 ka [[must auk|mustast august]]. [[Cygnus X-3]] on mikrokvasar. [[Udukogu]]dest on Luige tähtkujus näiteks [[Põhja-Ameerika udukogu]], [[Messier 39]] ja [[NGC 6826]]. Luiges on ka [[hajusparv]]ed [[Messier 29]] ja [[NGC 6910]]. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Cygnus">{{netiviide |pealkiri=Cygnus Constellation |väljaanne=Constellation Guide |url=http://www.constellation-guide.com/constellation-list/cygnus-constellation/ |vaadatud=6. juuli 2018}}</ref> <ref name="Summer">{{netiviide |pealkiri=Summer Triangle |väljaanne=Constellation Guide |url=http://www.constellation-guide.com/summer-triangle/ |vaadatud=6. juuli 2018}}</ref> }} {{Vikitsitaadid}} {{Tähtkujud}} [[Kategooria:Tähtkujud]] [[Kategooria:Luik (tähtkuju)| ]] 1ddje11f56d17n5vvdeet4ww0472mkh Naiste Meistriliiga 2015 0 421054 7241312 5349327 2026-09-25T02:12:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241312 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg |pilt = |pildiallkiri = |võistlus = [[Naiste Meistriliiga|Meistriliiga]] |hooaeg = 2015 |meeskondi = 8 |võitja = [[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] |ülendati = |kukkus välja = |turniir1 = |turniir1 kvalifitseerunud = |turniir2 = |turniir2 kvalifitseerunud = |turniir3 = |turniir3 kvalifitseerunud = |mänge = 80 |väravaid = 411 |parim väravakütt = |suurim koduvõit = |suurim võit võõrsil = |väravaterohkeim mäng = |pikim võiduseeria = |pikim kaotuseta seeria = |pikim võiduta seeria = |pikim kaotusseeria = |suurim publikunumber = |madalaim publikunumber = |keskmine publikunumber = |eelmine hooaeg = [[Naiste Meistriliiga 2014|2014]] |järgmine hooaeg = [[Naiste Meistriliiga 2016|2016]] }} '''Naiste Meistriliiga 2015''' oli [[Eesti]] naiste jalgpalli kõrgeima liiga 23. hooaeg, mis algas 4. märtsil 2015 ja lõppes 18. oktoobril 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20151123133202/http://jalgpall.ee/calendar.php?autumn=1&b=N.ML&year=2015 Naiste Meistriliiga mängukalender</ref> ===Staadionid ja asukohad=== {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Peatreener |- |[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] | [[Pärnu]] | [[Pärnu Raeküla staadion]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jüri Saar]] |- |[[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] | [[Tallinn]] | [[FC Flora Lilleküla väljak]] | {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Richard Barnwell]] |- |[[Tallinna FC Levadia (naised)|Tallinna FC Levadia]] | Tallinn | [[Maarjamäe staadion]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Rõtškov]] |- |[[Tartu JK Tammeka (naised)|Tartu JK Tammeka]] | [[Tartu]] | [[Tartu Tamme kunstmuruväljak]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandra Ševoldajeva]] |- |[[Tartu SK 10 Premium (naised)|Tartu SK 10 Premium]] | Tartu | [[Kambja staadion]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mariliis Limbak]] |- |[[JK Tallinna Kalev (naised)|JK Tallinna Kalev]] | Tallinn | [[Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pirjo Orn]] |- |[[Nõmme Kalju FC (naised)|Nõmme Kalju FC]] | Tallinn | [[Hiiu kunstmurustaadion]] | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Getulio Aurelio Fredo]] |- |[[Noortekoondis (naised)|Noortekoondis]] | Tallinn | [[EJL TNTK]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Katrin Kaarna]] |} ==Liiga formaat== Pärast 14. vooru kui kõik naiskonnad olid omavahel mänginud kaks korda iga vastasega, jagati liigatabel pooleks ning algas teine kaheringiline turniir, kus esimesed neli naiskonda ([[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]], [[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]], [[Tallinna FC Levadia (naised)|Tallinna FC Levadia]], [[Tartu JK Tammeka (naised)|Tartu JK Tammeka]]) pidasid omavahel kohtumisi ning alumised neli naiskonda ([[Tartu SK 10 Premium (naised)|Tartu SK 10 Premium]], [[JK Tallinna Kalev (naised)|JK Tallinna Kalev]], [[Nõmme Kalju FC (naised)|Nõmme Kalju FC]] ja [[Noortekoondis (naised)|Noortekoondis]]) mängisid omavahel. Kõik punktid ja tulemused võeti teise ringi kaasa.<ref>https://web.archive.org/web/20151123143756/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_w.css&news_id=8901 Expert liiga alustab teise etapiga</ref> ==Esimene ring== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=30px|Koht !width=150px|Klubi !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=250px|Kvalifitseerumine ja väljalangemine |-bgcolor="#D0F0C0" ||1 ||align="left"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] ||14||14||0|| 0||109||2||+107||'''42'''||rowspan="4"| [[Naiste Meistriliiga 2015#1.-4. koht|Teine ring 1.–4. koht]] |-bgcolor="#D0F0C0" ||2 ||align="left"|[[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] ||14||11||0|| 3||61||15||+46||'''33''' |-bgcolor="#D0F0C0" ||3 ||align="left"|[[Tallinna FC Levadia (naised)|Tallinna FC Levadia]] ||14|| 8||0|| 6||47||27||+20||'''24''' |-bgcolor="#D0F0C0" ||4 ||align="left"|[[Tartu JK Tammeka (naised)|Tartu JK Tammeka]] ||14|| 7||1|| 6||25||17||+8||'''22''' |-bgcolor="#FFCCCC" ||5 ||align="left"|[[Tartu SK 10 Premium (naised)|Tartu SK 10 Premium]] ||14|| 6||1|| 7||23||45||−22||'''19'''||rowspan="4"| [[Naiste Meistriliiga 2015#5.-8. koht|Teine ring 5.–8. koht]] |-bgcolor="#FFCCCC" ||6 ||align="left"|[[JK Tallinna Kalev (naised)|JK Tallinna Kalev]] ||14|| 5||0|| 9||16||46||−30||'''15''' |-bgcolor="#FFCCCC" ||7 ||align="left"|[[Nõmme Kalju FC (naised)|Nõmme Kalju FC]] ||14|| 3||0||11||8||44||−36||'''9''' |-bgcolor="#FFCCCC" ||8 ||align="left"|[[Noortekoondis (naised)|Noortekoondis]] ||14|| 1||0||13||10||103||−93||'''3''' |} ===Mängutulemused=== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:90%;" !width=165px|Kodus/võõrsil<sup>1</sup> !width=35px|[[Tartu SK 10 Premium (naised)|PRE]] !width=35px|[[Tallinna FC Flora (naised)|FLO]] !width=35px|[[Tallinna FC Levadia (naised)|LEV]] !width=35px|[[Noortekoondis (naised)|NOO]] !width=35px|[[Nõmme Kalju FC (naised)|NÕM]] !width=35px|[[Pärnu JK (naised)|PJK]] !width=35px|[[JK Tallinna Kalev (naised)|KAL]] !width=35px|[[Tartu JK Tammeka (naised)|TAM]] |- !style="text-align:right;"|[[Tartu SK 10 Premium (naised)|Tartu SK 10 Premium]] ! <!-- Flora -->|bgcolor="FFEEEE"|2 : 4 <!-- Levadia -->|bgcolor="CCEECC"|3 : 2 <!-- Noorte -->|bgcolor="CCEECC"|3 : 1 <!-- Kalju -->|bgcolor="CCEECC"|3 : 0 <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 11 <!-- Kalev -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 3 <!-- Tammeka -->|bgcolor="CCEECC"|1 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] <!-- Premium -->|bgcolor="CCEECC"|3 : 0 ! <!-- Levadia -->|bgcolor="CCEECC"|5 : 0 <!-- Noorte -->|bgcolor="CCEECC"|10 : 0 <!-- Kalju -->|bgcolor="CCEECC"|1 : 0 <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 2 <!-- Kalev -->|bgcolor="CCEECC"|6 : 0 <!-- Tammeka -->|bgcolor="CCEECC"|1 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Levadia (naised)|Tallinna FC Levadia]] <!-- Premium -->|bgcolor="CCEECC"|6 : 0 <!-- Flora -->|bgcolor="CCEECC"|1 : 0 ! <!-- Noorte -->|bgcolor="CCEECC"|9 : 1 <!-- Kalju -->|bgcolor="CCEECC"|6 : 0 <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 3 <!-- Kalev -->|bgcolor="CCEECC"|2 : 1 <!-- Tammeka -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 2 |- !style="text-align:right;"|[[Noortekoondis (naised)|Noortekoondis]] <!-- Premium -->|bgcolor="FFEEEE"|2 : 4 <!-- Flora -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 13 <!-- Levadia -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 10 ! <!-- Kalju -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 3 <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 19 <!-- Kalev -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 3 <!-- Tammeka -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 4 |- !style="text-align:right;"|[[Nõmme Kalju FC (naised)|Nõmme Kalju FC]] <!-- Premium -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 2 <!-- Flora -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 7 <!-- Levadia -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 3 <!-- Noorte -->|bgcolor="CCEECC"|2 : 1 ! <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 9 <!-- Kalev -->|bgcolor="CCEECC"|2 : 0 <!-- Tammeka -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 2 |- !style="text-align:right;"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] <!-- Premium -->|bgcolor="CCEECC"|9 : 0 <!-- Flora -->|bgcolor="CCEECC"|7 : 1 <!-- Levadia -->|bgcolor="CCEECC"|6 : 0 <!-- Noorte -->|bgcolor="CCEECC"|16 : 0 <!-- Kalju -->|bgcolor="CCEECC"|6 : 0 ! <!-- Kalev -->|bgcolor="CCEECC"|3 : 0 <!-- Tammeka -->|bgcolor="CCEECC"|4 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[JK Tallinna Kalev (naised)|JK Tallinna Kalev]] <!-- Premium -->|bgcolor="CCEECC"|3 : 1 <!-- Flora -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 7 <!-- Levadia -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 5 <!-- Noorte -->|bgcolor="FFEEEE"|2 : 3 <!-- Kalju -->|bgcolor="CCEECC"|1 : 0 <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 12 ! <!-- Tammeka -->|bgcolor="CCEECC"|1 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tartu JK Tammeka (naised)|Tartu JK Tammeka]] <!-- Premium -->|bgcolor="FFFFDD"|1 : 1 <!-- Flora -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 3 <!-- Levadia -->|bgcolor="CCEECC"|4 : 2 <!-- Noorte -->|bgcolor="CCEECC"|5 : 0 <!-- Kalju -->|bgcolor="CCEECC"|2 : 0 <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 2 <!-- Kalev -->|bgcolor="CCEECC"|4 : 1 ! |} ==Teine ring== {{col-begin|width=90%}} |- | ===1.–4. koht=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=30px|Koht !width=150px|Klubi !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=300px|Kvalifitseerumine ja väljalangemine |-bgcolor="#D0F0C0" ||1 ||style="text-align:left;"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] '''(M)''' ||20||20||0|| 0||145||5||+140||'''60'''|| [[UEFA Naiste Meistrite Liiga 2016/17|UEFA Meistrite Liiga]] |- ||2 ||style="text-align:left;"|[[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] ||20||15||0|| 3||74||27||+47||'''45''' |- ||3 ||style="text-align:left;"|[[Tallinna FC Levadia (naised)|Tallinna FC Levadia]] ||20|| 9||0|| 6||57||55||+2||'''27''' |- ||4 ||style="text-align:left;"|[[Tartu JK Tammeka (naised)|Tartu JK Tammeka]] ||20|| 8||1|| 6||30||38||−8||'''25''' |- |colspan="11"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/league_autumn.php?b=N.ML&year=2015 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} | ===Mängutulemused=== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:90%;" !width=165px|Kodus/võõrsil<sup>1</sup> !width=35px|[[Tallinna FC Flora (naised)|FLO]] !width=35px|[[Tallinna FC Levadia (naised)|LEV]] !width=35px|[[Pärnu JK (naised)|PJK]] !width=35px|[[Tartu JK Tammeka (naised)|TAM]] |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] ! <!-- Levadia -->|bgcolor="CCEECC"|3 : 1 <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 5 <!-- Tartu -->|bgcolor="CCEECC"|2 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tallinna FC Levadia (naised)|Tallinna FC Levadia]] <!-- Flora -->|bgcolor="FFEEEE"|2 : 6 ! <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|1 : 7 <!-- Tartu -->|bgcolor="FFEEEE"|2 : 3 |- !style="text-align:right;"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] <!-- Flora -->|bgcolor="CCEECC"|4 : 0 <!-- Levadia -->|bgcolor="CCEECC"|7 : 1 ! <!-- Tartu -->|bgcolor="CCEECC"|7 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Tartu JK Tammeka (naised)|Tartu JK Tammeka]] <!-- Flora -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 1 <!-- Levadia -->|bgcolor="FFEEEE"|2 : 3 <!-- Pärnu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 6 ! |} |} {{col-begin|width=90%}} |- | ===5.–8. koht=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=30px|Koht !width=150px|Klubi !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=300px|Kvalifitseerumine ja väljalangemine |- ||5 ||style="text-align:left;"|[[Tartu SK 10 Premium (naised)|Tartu SK 10 Premium]] ||14|| 6||1|| 7||23||45||−22||'''19''' |- ||6 ||style="text-align:left;"|[[JK Tallinna Kalev (naised)|JK Tallinna Kalev]] ||14|| 5||0|| 9||16||46||−30||'''15''' |-bgcolor="#FFE6E6" ||7 ||style="text-align:left;"|[[Nõmme Kalju FC (naised)|Nõmme Kalju FC]] ||14|| 3||0||11||8||44||−36||'''9'''|| [[Naiste Meistriliiga 2015#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängud]] |-bgcolor="#FFCCCC" ||8 ||style="text-align:left;"|[[Noortekoondis (naised)|Noortekoondis]] ||14|| 1||0||13||10||103||−93||'''3'''|| [[Naiste Esiliiga 2016|Esiliigasse]] |- |colspan="11"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/league_autumn.php?b=N.ML&year=2015 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} | ===Mängutulemused=== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:90%;" !width=165px|Kodus/võõrsil<sup>1</sup> !width=35px|[[Tartu SK 10 Premium (naised)|PRE]] !width=35px|[[Noortekoondis (naised)|NOO]] !width=35px|[[Nõmme Kalju FC (naised)|NÕM]] !width=35px|[[JK Tallinna Kalev (naised)|KAL]] |- !style="text-align:right;"|[[Tartu SK 10 Premium (naised)|Tartu SK 10 Premium]] ! <!-- Noorte-->|bgcolor="CCEECC"|7 : 0 <!-- Kalju -->|bgcolor="CCEECC"|6 : 0 <!-- Kalev -->|bgcolor="CCEECC"|4 : 0 |- !style="text-align:right;"|[[Noortekoondis (naised)|Noortekoondis]] <!-- Tartu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 3 ! <!-- Kalju -->|bgcolor="FFFFDD"|0 : 0 <!-- Kalev -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 2 |- !style="text-align:right;"|[[Nõmme Kalju FC (naised)|Nõmme Kalju FC]] <!-- Tartu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 3 <!-- Kalju -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 1 ! <!-- Kalev -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 6 |- !style="text-align:right;"|[[JK Tallinna Kalev (naised)|JK Tallinna Kalev]] <!-- Tartu -->|bgcolor="FFEEEE"|0 : 7 <!-- Noorte-->|bgcolor="CCEECC"|5 : 0 <!-- Kalju -->|bgcolor="CCEECC"|3 : 1 ! |} |} ==Meistriliiga üleminekumängud== ==Parimad väravakütid== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Rank !Player !Club !Goals |- |1 |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Anastassia Morkovkina]] |align="left"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] |34 |- |2 |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristina Bannikova]] |align="left"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] |27 |- |3 |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Merily Toom]] |align="left"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] |20 |- |rowspan=2|4 |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Liis Pello]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] |rowspan=2|18 |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Margarita Žernosekova]] |align="left"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] |- |6 |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kairi Himanen]] |align="left"|[[Pärnu JK (naised)|Pärnu JK]] |17 |- |7 |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kelly Rosen]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] |16 |- |8 |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Lisette Tammik]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] |13 |- |rowspan=3|9 |align="left"|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Anastasia Dodeltseva]] |align="left"|[[Tallinna FC Levadia (naised)|Tallinna FC Levadia]] |rowspan=3|12 |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Cathy Pärnamets]] |align="left"|[[Tartu JK Tammeka (naised)|Tartu JK Tammeka]] |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Renita Roopalu]] |align="left"|[[Tartu SK 10 Premium (naised)|Tartu SK 10 Premium]] |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/statistics.php?b=N.ML&year=2015 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} ==Vaata ka== ==Viited== {{viited}} {{Eesti jalgpall}} {{Naiste Meistriliiga hooajad}} {{JÄRJESTA:Meistriliiga 2015, Naiste}} [[Kategooria:2015. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:Naiste Meistriliiga|2015]] ims6nv5n4ystrgs2gylu25khgvrzjkm Meistriliiga 2016 0 423446 7240987 6542377 2026-09-24T14:08:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 8 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240987 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Premium liiga]] | hooaeg = 2016 | meeskondi = 10 | võitja = [[Tallinna FC Infonet]] | kukkus välja = [[Rakvere JK Tarvas]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2017/18|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Infonet]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Levadia]]<br>[[Nõmme Kalju FC]]<br>[[Tallinna FC Flora]] | mänge = 180 | väravaid = 582 | parim väravakütt = [[Evgeny Kabaev]]<br><small>(25 väravat)</small> | suurim koduvõit = [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] 7:0 [[Rakvere JK Tarvas|Tarvas]]<br><small>(23. august)</small><ref>https://web.archive.org/web/20161122222108/http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=65310&b=ML Paide Linnameeskond - Rakvere JK Tarvas 7:0</ref> | suurim võit võõrsil = [[Rakvere JK Tarvas|Tarvas]] 0:6 [[JK Narva Trans|Trans]]<br><small>(1. oktoober)</small><ref>https://web.archive.org/web/20161122223545/http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=66514&b=ML Rakvere JK Tarvas - JK Narva Trans 0:6</ref><br>[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]] 1:7 [[JK Narva Trans|Trans]] <br> <small>(29. oktoober)</small><ref name="jalgpall.ee">https://web.archive.org/web/20161030001350/http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=66943&b=ML Pärnu Linnameeskond - JK Narva Trans 1:7</ref> | väravaterohkeim mäng = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] 7:1 [[Paide Linnameeskond|Paide]] <br> <small>(24. juuli)</small><ref>https://web.archive.org/web/20161123052823/http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=64603&b=ML Tallinna FC Levadia - Paide Linnameeskond 7:1</ref><br>[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]] 1:7 [[JK Narva Trans|Trans]] <br> <small>(29. oktoober)</small><ref name="jalgpall.ee"/> | pikim võiduseeria = | pikim kaotuseta seeria = | pikim võiduta seeria = | pikim kaotusseeria = | suurim publikunumber = 80<ref>https://web.archive.org/web/20161123053620/http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=66812&b=ML Rakvere JK Tarvas - Pärnu Linnameeskond, 15. oktoober 2016</ref> | madalaim publikunumber = 920<ref>https://web.archive.org/web/20161123132722/http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=64521&b=ML Pärnu Linnameeskond - Tallinna FC Levadia 10. juuli 2016</ref> | keskmine publikunumber = 248 | publikut kokku = 44 559 | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2015|2015]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2017|2017]] }} '''Meistriliiga 2016''' (ametlik sponsornimi '''Premium liiga 2016''')<ref>https://web.archive.org/web/20210220112302/https://fonts.googleapis.com/css?family=Titillium+Web:200,200i,300,300i,400,400i,600,600i,700,700i,900 Kodune tippjalgpall saab peatoetaja</ref> oli [[Meistriliiga|Eesti jalgpalli kõrgeima liiga]] 26. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal. Hooaeg algas 4. märtsil 2016 ning lõppes 5. novembril 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20151222151934/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9440 Premium liiga avakohtumine toimub 4. märtsil</ref> Hooajast võttis osa 10 meeskonda, tiitlikaitsja oli [[Tallinna FC Flora]]. Meistriks tuli [[Tallinna FC Infonet]]. ==Meeskonnad== Liiga koosnes kümnest meeskonnast, kellest 9 meeskonda olid samad mis [[Meistriliiga 2015|eelmisel hooajal]] ja üks edutatud meeskond [[Esiliiga 2015|Esiliigast]]. [[Viljandi JK Tulevik]] langes Meistriliigast pärast esimest hooaega ja neid asendas [[Rakvere JK Tarvas]], kes oli parim iseseisvate klubide arvestuses [[Esiliiga 2015|2015. aasta Esiliigas]]. Rakvere jaoks oli tegemist debüüthooajaga meistriliigas. [[Tartu JK Tammeka]] alistas [[Meistriliiga 2015#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudel]] [[JK Tallinna Kalev]]i, ning jäi meistriliigasse püsima. ===Staadionid ja asukohad=== {| |-valing="top" | {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus |- |- |[[Tallinna FC Flora]] | Tallinn | [[A. Le Coq Arena]] | align="center" | 10 340 |- |[[Tallinna FC Infonet]] | [[Tallinn]] | [[Infoneti Lasnamäe staadion]] | align="center" | 400 |- |[[Tallinna FC Levadia]] | Tallinn | [[Kadrioru staadion]] | align="center" | 5000 |- |[[Paide Linnameeskond]] | [[Paide]] | [[Paide linnastaadion]] | align="center" | 268 |- |[[Pärnu Linnameeskond]] | [[Pärnu]] | [[Pärnu Rannastaadion]] | align="center" | 1501 |- |[[Tartu JK Tammeka]] | [[Tartu]] | [[Tartu Tamme staadion]] | align="center" | 1750 |- |[[Rakvere JK Tarvas]] | [[Rakvere]] | [[Rakvere linnastaadion]] | align="center" | 1785 |- |[[JK Narva Trans]] | [[Narva]] | [[Narva Kreenholmi staadion]] | align="center" | 1065 |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | [[Sillamäe]] | [[Sillamäe Kalevi staadion]] | align="center" | 800 |- |[[Nõmme Kalju FC]] | Tallinn | [[Hiiu kunstmurustaadion]] | align="center" | 300 |- |} | {{Asendikaart+ |Eesti |laius=350 |ujuvjoondus=paremal |seletus =Premium liiga 2016 meeskondade asukohad |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4333|long=24.7500|sildi_suurus=80 |paigutus=vasakul |silt=[[Tallinna FC Flora|Flora]]<br>[[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br>[[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br>[[Tallinna FC Infonet|Infonet]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.8856 |long=25.5572 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[Paide Linnameeskond|Paide LM]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3833 |long=26.7166 |sildi_suurus=80 |paigutus=all |silt=[[Tartu JK Tammeka|Tammeka]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4000 |long=27.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=[[JK Sillamäe Kalev|Kalev]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.3833 |long=28.2000 |sildi_suurus=80 |paigutus=7 |silt=<span style="position:relative;right:5px;">[[JK Narva Trans|Trans]]</span>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.3437 |long=26.3583 |sildi_suurus=80 |paigutus=ülal|silt=[[Rakvere JK Tarvas|Tarvas]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.4100 |long=24.5000 |sildi_suurus=80 |paigutus=ülal|silt=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]]}} }} |} ===Personal ja võistlusvormid=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" ! Klubi ! Peatreener ! Kapten ! Võistlusvorm ! Särgisponsor |- |[[Tallinna FC Infonet]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Puštov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Kalimullin]] | [[Joma]] | [[Infonet]] |- |[[Tallinna FC Levadia]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] | [[Adidas]] | [[AS Viimsi Keevitus]] |- |[[Tartu JK Tammeka]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Koser]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaarel Kiidron]] | [[Nike]] | [[Sportland]] |- |[[Rakvere JK Tarvas]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Kirs]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaarel Saar]] | [[Nike]] | [[Aqva Hotel & Spa]] |- |[[Tallinna FC Flora]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arbeiter]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Kams]] | [[Nike]] | [[Tele2]] |- |[[Pärnu LM]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Palatu]] | [[Hummel]] | [[Wendre]] |- |[[JK Narva Trans]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Adiam Kuziaev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Nesterovski]] | [[Nike]] | [[Sportland]] |- |[[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] | [[Adidas]] | [[Optibet]] |- |[[Paide LM]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Lauri Varendi]] | [[Nike]] | [[Enemat]] |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | {{riigi ikoon|Leedu}} [[Algimantas Briaunys]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Starodubtsev]] | [[Uhlsport]] | [[Alexela]] |- |} ===Treenerivahetused=== {| class="wikitable" |- ! Klubi ! Lahkunud peatreener ! Lahkumise põhjus ! Lahkumise kuupäev ! Koht ! Asendaja ! Asendaja ametisse määramise kuupäev |- | [[Tallinna FC Levadia]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] | Vallandati | 7. november 2015<ref name="ratnikov">{{cite web|title= Levadia kinnitas Sergei Ratnikovi ametisse |url=http://soccernet.ee/levadia-kinnitas-sergei-ratnikovi-ametisse|language=Eesti|date=7. november 2015 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=}}</ref> |rowspan=2 align="center"| Enne hooaega | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]] | 7. november 2015<ref name="ratnikov"/> |- | [[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Getulio Aurelio Fredo]] | Kohusetäitja aeg sai läbi | 7. november 2015<ref name="frantsev">{{cite web|title= Kalju palkas Sergei Frantsevi |url=http://soccernet.ee/kalju-palkas-sergei-frantsevi |language=Eesti|date=4. november 2015 |publisher=Soccernet.ee |accessdate=}}</ref> | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | 7. november 2015<ref name="frantsev" /> |- | [[JK Sillamäe Kalev]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Denis Ugarov]] | Vallandati | 24. mai 2016<ref>{{cite web|title=Ametlik: Sillamäe Kalev andis Ugarovile kinga|url=http://soccernet.ee/artikkel/sillamae-kalev-andis-ugarovile-kinga|language=Eesti|date=24. mai 2016|publisher=Soccernet.ee}}</ref> |align="center"| 8. | {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Algimantas Briaunys]] (kohusetäitja) | 24. mai 2016 |- | [[Rakvere JK Tarvas]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]] | Vallandati | 4. juuni 2016<ref>{{cite web|title=Rakvere Tarvas vahetab peatreenerit|url=http://soccernet.ee/artikkel/rakvere-tarvas-vahetab-peatreenerit|language=Eesti|date= 4. juuni 2016|publisher=Soccernet.ee}}</ref> |align="center"| 10. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Kirs]] | 4. juuni 2016 |- | [[Tallinna FC Flora]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | Lahkus ametist | 8. juuli 2016<ref>{{cite web|title=Norbert Hurt paneb Flora peatreeneri ameti maha|url=http://soccernet.ee/artikkel/norbert-hurt-paneb-flora-peatreeneri-ameti-maha|language=Eesti|date= 8. juuli 2016|publisher=Soccernet.ee}}</ref> |align="center"| 4. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Henn]] (kohusetäitja) | 8. juuli 2016 |- | [[Tallinna FC Levadia]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]] | Vallandati | 11. juuli 2016<ref>{{cite web|title=Levadiast lahkunud Ratnikov: klubi otsus ei tulnud üllatusena|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/levadiast-lahkunud-ratnikov-klubi-otsus-ei-tulnud-ullatusena?id=75037695|language=Eesti|date= 11. juuli 2016|publisher=Delfi.ee}}</ref> |align="center"| 2. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | 11. juuli 2016<ref>{{cite web|title=Ratnikov lahkus Levadiast, uus peatreener on Prins|url=http://soccernet.ee/artikkel/ratnikov-lahkus-levadiast-uus-peatreener-on-prins|language=Eesti|date= 11. juuli 2016|publisher=Soccernet.ee}}</ref> |- | [[Tallinna FC Flora]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Henn]] | Kohusetäitja aeg sai läbi | 13. juuli 2016 |align="center"| 4. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arbeiter]] | 13. juuli 2016<ref>{{cite web|title=Flora nimetas uueks peatreeneriks Argo Arbeiteri|url=http://soccernet.ee/artikkel/flora-nimetas-uueks-peatreeneriks-argo-arbeiteri|language=Eesti|date=13. juuli 2016|publisher=Soccernet.ee}}</ref> |- |} ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p= 1.|t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] |w=24|d=8 |l=4 |gf=74|ga=33|bc=#D0F0C0|meister=y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liiga 2017/18 esimene kvalifikatsiooni ring]]}} {{Fb cl team |p= 2.|t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] |w=24|d=6 |l=6 |gf=77|ga=30|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl3 qr |rows=3 |võistlus=[[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liiga 2017/18 esimene kvalifikatsiooni ring]]<ref group="lower-alpha"> Kuna [[Tipneri karikavõistlused 2017|2016/2017 hooaja Eesti karika võitja]] FCI Tallinn kvalifitseerus Meistrite Liigasse, siis karika võitjate koht anti edasi liiga neljandale klubile Florale.</ref>}} {{Fb cl team |p= 3.|t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] |w=22|d=9 |l=5 |gf=70|ga=28|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 4.|t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |w=21|d=10|l=5 |gf=96|ga=31|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 5.|t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |w=14|d=9 |l=13|gf=65|ga=55}} {{Fb cl team |p= 6.|t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] |w=14|d=6 |l=16|gf=58|ga=61}} {{Fb cl team |p= 7.|t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] |w=12|d=5 |l=19|gf=43|ga=65}} {{Fb cl team |p= 8.|t=[[JK Narva Trans|JK Narva Trans]] |w=11|d=8 |l=17|gf=60|ga=68}} {{Fb cl team |p= 9.|t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] |w=5 |d=2 |l=29|gf=24|ga=98 |bc=#FFE6E6|üleminekumängude võitja=y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=Kvalifitseerumine [[#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[Rakvere JK Tarvas|Rakvere JK Tarvas]] |w=0 |d=3 |l=33|gf=15|ga=113|bc=#FFCCCC|langes välja=y}} {{Fb cl3 qr |rows=1 |võistlus=Taandamine [[Esiliiga]]sse}} |- |colspan="11"|<small> '''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/league.php?b=ML&year=2016 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Fb cl footer |Meistriliiga2=y |märkus1=}} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Tabelikohad voorude kaupa=== Selles tabelis on meeskondade kohad pärast iga vooru. {| class="wikitable sortable" style="font-size: 74%; text-align:center;" |- ! rowspan="2" style="width:100px;"|Meeskond \ Voor ! align=center|1 !! align=center|2 !! align=center|3 !! align=center|4 !! align=center|5 !! align=center|6 !! align=center|7 !! align=center|8 !! align=center|9 !! align=center|10 !! align=center|11 !! align=center|12 !! align=center|13 !! align=center|14 !! align=center|15 !! align=center|16 !! align=center|17 !! align=center|18 !! align=center|19 !! align=center|20 !! align=center|21 !! align=center|22 !! align=center|23 !! align=center|24 !! align=center|25 !! align=center|26 !! align=center|27 !! align=center|28 !! align=center|29 !! align=center|30 !! align=center|31 !! align=center|32 !! align=center|33 !! align=center|34 !! align=center|35 !! align=center|36 |- ! style="text-align:center; height:20px;"| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] ||bgcolor=#CC9966|3 || bgcolor="gold" |1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] ||6 ||4 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 |- align=center |align=left|[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] ||bgcolor=silver|2 ||6 ||4 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 ||bgcolor=#CC9966|3 |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] ||7 ||bgcolor=silver|2 ||bgcolor=silver|2 ||4 ||5 ||5 ||5 ||6 ||5 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 |- align=center |align=left|[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] ||8 ||8 ||5 ||6 ||6 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||8 ||8 ||8 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 |- align=center |align=left|[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||7 ||6 ||6 ||5 ||6 ||6 ||7 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||5 ||6 ||7 ||7 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 ||6 |- align=center |align=left|[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] ||5 ||bgcolor=#CC9966|3 ||6 ||5 ||bgcolor=#CC9966|3 ||4 ||4 ||4 ||4 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||6 ||5 ||6 ||6 ||7 ||7 ||7 ||7 ||7 ||8 ||7 ||8 ||7 ||7 ||8 ||8 ||7 ||8 ||7 |- align=center |align=left|[[JK Narva Trans|JK Narva Trans]]||4 ||7 ||8 ||7 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||6 ||7 ||7 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||7 ||8 ||7 ||8 ||8 ||7 ||7 ||8 ||7 ||8 |- align=center |align=left|[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] ||bgcolor=gold|1 ||5 ||7 ||8 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 ||bgcolor=#FFE6E6|9 |- align=center |align=left|[[Rakvere JK Tarvas|Rakvere JK Tarvas]] ||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10||bgcolor=#FFCCCC|10 |} ===Meistriliiga üleminekumängud=== Premium liiga 9. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil [[Esiliiga 2016|Esiliiga]] 2. kohaga. Mängud peetakse pärast hooaega novembris. {{Jalgpallimatš kokkupandav | kuupäev = 12. november 2016 | nobars = | aeg = 13:00 | meeskond1 = [[Maardu Linnameeskond]] | tulemus = 1 : 5 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=67026&b=%C3%9Cleminek.meeste Protokoll] | meeskond2 = [[Pärnu Linnameeskond]] | väravad1 = [[Ilja Zelentsov]] {{värav|59|pen}} | väravad2 = {{värav|8|ov}} [[Anton Aristov]]<br>{{värav|30||54}} [[Kristen Saarts]]<br>{{värav|45}} [[Rauno Tutk]]<br>{{värav|71}} [[Tõnis Vihmoja]] | staadion = [[Maardu kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Maardu]] | pealtvaatajaid = 86 | kohtunik = [[Juri Frischer]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 19. november 2016 | aeg = 13:00 | meeskond1 = [[Pärnu Linnameeskond]] | tulemus = 4 : 3 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=67065&b=%C3%9Cleminek.meeste Protokoll] | meeskond2 = [[Maardu Linnameeskond]] | väravad1 = [[Kristen Saarts]] {{värav|22}}<br>[[Klimentii Boldyrev]] {{värav|37|ov}}<br>[[Risto Pärnat]] {{värav|43}}<br>[[Martin Vunk]] {{värav|88}} | väravad2 = {{värav|27}} [[Šahrijar Abdullajev]]<br>{{värav|53}} [[Maksim Krivošein]]<br>{{värav|89}} [[Ilja Zelentsov]]<br> | staadion = [[Pärnu kunstmurustaadion]] | asukoht = [[Pärnu]] | pealtvaatajaid = 135 | kohtunik = [[Kristo Tohver]] }} :''Kahe mängu (5:1 ja 4:3) kokkuvõttes säilitas Pärnu LM koha Premium liigas.'' ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Rakvere JK Tarvas|TAR]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Pärnu Linnameeskond|PÄR]] |[[JK Narva Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=4|ga=0}} {{fb r team |t=[[Rakvere JK Tarvas|Rakvere JK Tarvas]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tarvas --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=6}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} {{fb r team |t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[JK Narva Trans|JK Narva Trans]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=3}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=3}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=|s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2016 Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Rakvere JK Tarvas|TAR]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Pärnu Linnameeskond|PÄR]] |[[JK Narva Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=4|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=4|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=7|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} {{fb r team |t=[[Rakvere JK Tarvas|Rakvere JK Tarvas]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Tarvas --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=3}} {{fb r team |t=[[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=6}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=7}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=5}} {{fb r team |t=[[JK Narva Trans|JK Narva Trans]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r }}style="background: #FFDFDF;"|-:2<sup>2</sup> <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=3}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=7|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tarvas --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u= |s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2016 Eesti Jalgpalli Liit]|nt=<sup>2</sup>Mängutulemus tühistatud - JK Narva Trans võistkonna koosseisus osales mänguõigust mitteomav mängija German-Guri Lvov.}} {{Col-end}} ==Hooaja statistika== ===Individuaalne=== {{col-begin|width=100%}} |- | ====Suurimad väravakütid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Väravaid |- |rowspan="1"|1. |align="left"| {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |'''25''' |- |rowspan="2"|2. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |rowspan="2"|'''19''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond]] |- |rowspan="1"|4. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |'''15''' |- |rowspan="4"|5. |align="left"| {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Anton Mirantšuk]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |rowspan="4"|'''14''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Ats Purje]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Prošin]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} [[Sakari Ilmari Tukiainen]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |- |rowspan="2"|9. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tiirik]] |align="left"| [[Tartu JK Tammeka]] |rowspan="2"|'''12''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Voskoboinikov]] |align="left"| [[Tallinna FC Infonet]] |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/statistics.php?b=ML&year=2016 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Col-2}} ====Suurimad söötjad==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Sööte |- |rowspan="1"|1. |align="left"| {{riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarishvili]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |'''16''' |- |rowspan="2"|2. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond]] |rowspan="2"|'''12''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Svjatoslav Jakovlev]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |- |rowspan="1"|4. |align="left"| {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kobzar]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |'''11''' |- |rowspan="2"|5. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Nikolay Mashichev]] |align="left"| [[Tallinna FC Infonet]] |rowspan="2"|'''10''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Kruglov]] |align="left"| [[Tallinna FC Infonet]] |- |rowspan="2"|7. |align="left"| {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Anton Mirantšuk]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |rowspan="2"|'''9''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |- |rowspan="2"|9. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Mööl]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="2"|'''8''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Lipin]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |} {{Col-end}} {{col-begin|width=100%}} |- | ====Kübaratrikid==== {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; |- ! Mängija !! Klubi !!Vastasklubi !! style="text-align:center"| {{Lühend|Tul.|Tulemus}} !! Kuupäev !! Viide |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Sakari Ilmari Tukiainen|Sakari Tukiainen]]<sup>5</sup> || [[Tallinna FC Flora]] || [[Rakvere JK Tarvas]] || style="text-align:center;"|6 : 0|| 8. märts||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=62150&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] || [[Tallinna FC Flora]] || [[JK Sillamäe Kalev]] || style="text-align:center;"|4 : 2||13. mai||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=63137&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] || [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] || [[Rakvere JK Tarvas]] || style="text-align:center;"|4 : 2||13. mai||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=63138&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Rizvan Umarov]] || [[JK Narva Trans]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"|4 : 1||19. juuni||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=64363&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]]<sup>4</sup> || [[Tallinna FC Flora]] || [[Rakvere JK Tarvas]] || style="text-align:center;"|5 : 0||19. juuni||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=64362&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] || [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"|3 : 0||9. juuli||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=64503&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ats Purje]] || [[Nõmme Kalju FC]] || [[Rakvere JK Tarvas]] || style="text-align:center;"|6 : 1||10. juuli||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=64520&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Anton Mirantšuk]] || [[Tallinna FC Levadia]] || [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] || style="text-align:center;"|7 : 1||24. juuli||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=64603&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Sakari Ilmari Tukiainen|Sakari Tukiainen]] || [[Tallinna FC Flora]] || [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] || style="text-align:center;"|3 : 0||29. juuli||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=64645&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]]<sup>4</sup> || [[JK Sillamäe Kalev]] || [[Tartu JK Tammeka]] || style="text-align:center;"|5 : 1||30. juuli||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=64656&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] || [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] || [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]] || style="text-align:center;"|4 : 1||9. september||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=65861&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaspar Paur]] || [[Tartu JK Tammeka]] || [[Rakvere JK Tarvas]] || style="text-align:center;"|5 : 0||9. september||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=65862&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Sidorenkov]] || [[Nõmme Kalju FC]] || [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]] || style="text-align:center;"|5 : 1||17. september||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=66121&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]] || [[Tallinna FC Flora]] || [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]] || style="text-align:center;"|6 : 1||1. oktoober||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=66515&b=ML] |- |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Barkov]] || [[JK Narva Trans]] || [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu LM]] || style="text-align:center;"|7 : 1||29. oktoober||[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_m.css&proto_id=66943&b=ML] |} * <small><sup>4</sup> Mängija lõi 4 väravat.</small> * <small><sup>5</sup> Mängija lõi 5 väravat.</small> {{Col-2}} ====Parimad väravavahid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Koht !Mängija !Klubi !Nullimänge |- |rowspan="1"|1. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Lepmets]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |rowspan="1"|'''18''' |- |rowspan="2"|2. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="2"|'''16''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Matvei Igonen]] |align="left"| [[Tallinna FC Infonet]] |- |rowspan="3"|4. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Richard Aland]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |rowspan="3"|'''10''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Johan Pecher]] |align="left"| [[Tartu JK Tammeka]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Starodubtsev]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |- |rowspan="1"|7. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kert Kütt]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond]] |rowspan="1"|'''9''' |- |rowspan="1"|8. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mait Toom]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |rowspan="1"|'''8''' |- |rowspan="1"|9. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Matrossov]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |rowspan="1"|'''5''' |- |rowspan="2"|10. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eduard Orehov]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |rowspan="2"|'''2''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tamme]] |align="left"| [[Pärnu Linnameeskond]] |- |rowspan="3"|12. |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Priit Pikker]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |rowspan="3"|'''1''' |- |align="left"| {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Arnold Kreger]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |- |align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Henrik Vainu]] |align="left"| [[Pärnu Linnameeskond]] |} {{Col-end}} ===Meeskondlik=== {{col-begin|width=100%}} |- | ====Seeriad==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Meeskond !width=30px|{{Lühend|Võ|Pikim võiduseeria}} !width=30px|{{Lühend|Ks|Pikim kaotuseta seeria}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Pikim kaotuste seeria}} !width=30px|{{Lühend|Vs|Pikim võiduta seeria}} |- |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] | | | | |- |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] | | | | |- |align="left"|[[Tartu JK Tammeka]] | | | | |- |align="left"|[[Pärnu Linnameeskond]] | | | | |- |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] | | | | |- |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] | | | | |- |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] | | | | |- |align="left"|[[Rakvere JK Tarvas]] | | | | |- |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] | | | | |- |align="left"|[[JK Narva Trans]] | | | | |} {{Col-2}} ====Külastatavus==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Meeskond !width=30px|{{Lühend|En|Enim pealtvaatajaid}} !width=30px|{{Lühend|Vä|Vähim pealtvaatajaid}} !width=30px|{{Lühend|Ko|Pealtvaatajaid kokku}} !width=30px|{{Lühend|Ke|Pealtvaatajaid kesmiselt}} |- |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |808 |'''172''' |'''6977''' |'''388''' |- |align="left"|[[Nõmme Kalju FC]] |920 |80 |5776 |321 |- |align="left"|[[Tartu JK Tammeka]] |625 |143 |5348 |297 |- |align="left"|[[Pärnu Linnameeskond]] |'''940''' |92 |5128 |285 |- |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |644 |62 |4220 |234 |- |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |405 |124 |3989 |222 |- |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |352 |86 |3707 |206 |- |align="left"|[[Rakvere JK Tarvas]] |467 |60 |3692 |205 |- |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |263 |84 |3128 |174 |- |align="left"|[[JK Narva Trans]] |320 |54 |2594 |144 |} {{Col-end}} ==Auhinnad== {| class="wikitable" |- !rowspan="2"|Kuu !colspan="2"|Kuu parim peatreener !colspan="2"|Kuu parim mängija |- !Peatreener !Klubi !Mängija !Klubi |- |Märts |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Puštov]] | [[Tallinna FC Infonet]] |{{riigi ikoon|Ghana}} [[Ofosu Appiah]] | [[Tallinna FC Infonet]] |- |Aprill |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] | [[Paide Linnameeskond]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Sidorenkov]] | [[Nõmme Kalju FC]] |- |Mai |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Puštov]] | [[Tallinna FC Infonet]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Anton Mirantšuk]] | [[Tallinna FC Levadia]] |- |Juuni |rowspan="2"|{{riigi ikoon|Leedu}} [[Algimantas Briaunys]] |rowspan="2"| [[JK Sillamäe Kalev]] |rowspan="2"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Kruglov]] |rowspan="2"| [[Tallinna FC Infonet]] |- |Juuli |- |August |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arbeiter]] | [[Tallinna FC Flora]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Kams]] | [[Tallinna FC Flora]] |- |September |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | [[Tallinna FC Levadia]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] | [[Paide Linnameeskond]] |- |Oktoober |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | [[Nõmme Kalju FC]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] | [[JK Sillamäe Kalev]] |- |colspan="5" align="center"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/premium/best.php Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2016]] *[[Esiliiga B 2016]] *[[II liiga 2016]] *[[III liiga 2016]] *[[IV liiga 2016]] ==Viited== {{viited}} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2016. aasta Eesti spordis]] swv0opq1enmoe5hsr0cz2yenbwurz71 Märts 2016 0 425398 7241259 7205476 2026-09-24T22:38:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241259 wikitext text/x-wiki '''Märts 2016''', kroonika [[2016]]. aasta märts algas [[teisipäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[neljapäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|märts}} ==[[1. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] oli niinimetatud [[superteisipäev]], mil toimusid üheaegselt eelvalimised 13 osariigis. [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklastest]] oli edukaim ettevõtja [[Donald Trump]], kes võitis valimised kokku seitsmes osariigis; senaator [[Ted Cruz]] võitis valimised kahes ja senaator [[Marco Rubio]] ühes osariigis. [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatidest]] võitis [[Hillary Clinton]] valimised seitsmes ja senaator [[Bernie Sanders]] neljas osariigis.<ref name="b6Oo2" /><ref name="4quCh" /> * Ameerika Ühendriikides [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Ripley]] linnas sõitis teel välja ettevõtte [[Norfolk Southern]] 34 vaguniga kaubarongi 16 vagunit. Kahes lekkima hakanud tsisternvagunis veeti [[etanool]]i. Järgmise päeva varahommikul evakueeriti enam kui 50 õnnetuse piirkonda jäänud maja elanikud.<ref name="8XQre" /> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] parlamendis toimus hääletus korruptsioonis kahtlustatava president [[Jacob Zuma]] umbusaldamiseks. Presidendi umbusaldamist toetas 99 saadikut, vastu oli 225, seega sai ta ametis jätkata.<ref name="rulers" /> * [[Omaan]]is toimunud bussiõnnetuses hukkus 18 ja sai vigastada veel 16 inimest. Hukkunute seas olid lisaks omaanlastele ka [[Jeemen]]i, [[Pakistan]]i ja [[Saudi Araabia]] kodanikud.<ref name="6AZAJ" /> * [[Suurbritannia]] kaitseminister [[Michael Fallon]] teatas, et saadab [[Tuneesia]]sse umbes 20 Suurbritannia sõdurit, kelle ülesanne on aidata ja koolitada Tuneesia sõdureid illegaalse piiriületamise tõkestamisel [[Liibüa]]st.<ref name="LfpsP" /> * [[Sõda Donbassis]]: [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novotoškivske]] ja [[Hirne]] küla vahel lasti õhku Ukraina sõdureid transportinud veoauto. Hukkus kolm ja sai vigastada veel kaks sõdurit.<ref name="gMLjI" /> * [[Ukraina]] valitsus andis välja määruse, millega keelati riigiametnikel avalikult kritiseerida riigiasutuste ja teiste riigiametnike tööd. Keeld on osa ametnike uuest eetikakoodeksist.<ref name="8mXzR" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as tõusis [[Tallinna ühistransport|ühistranspordis]] müüdavate ükspiletite hind.<ref name="6iyiC" /> * [[Kaitsepolitseiamet]] pidas 48 tunniks kinni [[Eesti Raudtee]] side- ja turvanguameti juhataja [[Indrek Süld|Indrek Sülla]], keda kahtlustati hanketegevuse reeglite rikkumises.<ref name="VNcUG" /> * [[Tallinna Sadam]]a juhatuse esimehena alustas tööd [[Valdo Kalm]].<ref name="t2tyX" /> ==[[2. märts]]== * [[Euroopa rändekriis]]: [[Euroopa Liit]] teatas otsusest eraldada kolme aasta kestel liikmesriikidele rändekriisiga toimetulekuks kokku 700 miljonit eurot erakorralist humanitaarabi. Abi andmisel prioriseeritakse vähemalt esialgu [[Kreeka]]t, mida tabanud põgenike tulv on kõige suurem.<ref name="6g3Yw" /> * [[Hispaania]] parlament ei kinnitanud [[Pedro Sánchez]]t riigi uueks peaministriks; tema kandidatuuri toetas 130 ja vastu oli 219 parlamendi liiget.<ref name="rulers" /> * [[Indoneesia]]le kuuluvat [[Sumatra]] saart tabas 7,8-magnituudine [[maavärin]]. Tsunamiohu tõttu evakueeriti suur osa [[Padang]]i sadamalinnast, kuid tsunamit ei tekkinud. Maavärina [[epitsenter]] asus Padangi linnast 808 km edelas.<ref name="Xy1Yu" /> * [[Liibanon]]i parlamendis toimus 36. katse [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|riigile presidenti valida]], mis kvoorumi puudumisel taas ebaõnnestus. Järgmine valimiste voor määrati [[Märts 2016#23. märts|23. märtsiks]].<ref name="rulers" /> * [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelisest Kosmosejaamast]] jõudsid [[Maa]]le tagasi seal 340 päeva veetnud astronaudid [[Scott Kelly]] ja [[Mihhail Kornijenko]].<ref name="t40EQ" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Tveri oblast]]i kuberneri [[Andrei Ševeljov]]i tagasiastumispalve ja määras kuni valimisteni kuberneri kohusetäitjaks [[Igor Rudenja]].<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s algasid Eesti džässi päevad.<ref name="VV10" /> * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i kõrge ametnik avaldas anonüümselt oma hinnangu, mille kohaselt on kaks aastat kestnud [[Lõuna-Sudaan]]i kodusõjas hukkunud vähemalt 50 000 inimest ja veel 2,2 miljonit inimest olnud sunnitud põgenema oma kodudest.<ref name="B1jak" /> * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kiitis ühehäälselt heaks uued majandussanktsioonid [[Põhja-Korea]] vastu. Edaspidi on kogu Põhja-Koreasse sisenev ja sealt väljuv kaup allutatud rahvusvahelisele kontrollile. Täiendavalt lisati nn "musta nimekirja" 16 Põhja-Korea füüsilist ja 12 juriidilist isikut.<ref name="Dde2t" /> * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Läti]] peaminister [[Māris Kučinskis]], kes kohtus visiidi raames Eesti peaministri [[Taavi Rõivas]]ega ja presidendi [[Toomas Hendrik Ilves]]ega. Tegemist oli Läti peaministri esimese ametliku välisvisiidiga.<ref name="VV10" /> * Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas viis päeva kestnud töövisiiti [[Suurbritannia]]s [[London]]is, mille raames ta külastas [[Cambridge'i Ülikool]]is õppivaid Eesti üliõpilasi ja pidas ettekande rahvusvahelises mõttekojas [[Chatham House]].<ref name="ZPx6z" /> * Eesti suursaadik [[Ungari]]s [[Rein Oidekivi]] esitas [[Budapest]]is Ungari presidendile [[János Áder]]ile oma volikirja.<ref name="5WWDv" /> * Eestis anti üle [[Friedebert Tuglase novelliauhind|Friedebert Tuglase novelliauhinnad]], mille pälvisid seekord [[Maimu Berg]] ja [[Jüri Kolk]].<ref name="HGKEW" /> * [[Tallinn]]as toimus [[Eesti Tööandjate Liit|Eesti Tööandjate Liidu]] aastakonverents [[Tuulelohe Lend]].<ref name="VV10" /> ==[[3. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Michigan]]i osariigis [[Detroit]]is toimus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadi kandidaatide 11. valimisdebatt, kus osalesid [[Donald Trump]], [[Ted Cruz]], [[Marco Rubio]] ja [[John Kasich]]. Debati kandis üle telekanal [[Fox News Channel]] ja seda vaatas 16,9 miljonit inimest.<ref name="XIbhF" /><ref name="GPTw3" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] pikendas ühe aasta võrra [[Venemaa]]le kehtestatud majandussanktsioone.<ref name="MH05p" /> * [[Jamaica]] peaministrina astus ametisse [[Andrew Holness]].<ref name="rulers" /> * [[Süüria]]t tabas ulatuslik üleriigiline elektrikatkestus.<ref name="ECIFT" /> * [[Türgi]]s [[İstanbul]]is [[Bayrampașa]] linnaosas ründasid kaks relvastastud naist politseijaoskonda. Tulevahetuses politseinikega said mõlemad ründajad surma, haavata sai ka kaks politseinikku. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusvasakpoolne liikumine [[Revolutsiooniline Rahvavabastusarmee-Rinne]].<ref name="Tct2L" /> * [[Uus-Meremaa]]l algas rahvahääletuse teine voor [[Uus-Meremaa lipp|riigilipu]] valimiseks. Hääletuse teises voorus saavad inimesed valida esimeses voorus enim hääli kogunud uue lipu kavandi ja praeguse riigilipu vahel.<ref name="Fw7Vh" /> * [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] pidas väljasõiduistungi [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Narva]]s.<ref name="VV10" /> Istungil langetati mitu Ida-Virumaa majandusolukorda puudutavat otsust nagu põlevkivi kaevandamisega seotud ressursi- ja keskkonnatasude ajutine vähendamine 2016. aasta juulist kuni 2018. aasta alguseni.<ref name="9LH4h" /> * [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]] alustas kahepäevast visiiti [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is, et osaleda [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i rahvusvahelisel õpetajahariduse tippkohtumisel.<ref name="VV10" /> * Eesti suursaadik [[Tuneesia]]s [[Alar Streimann]] andis Tuneesia presidendile [[Muḩammad al-Bājī Qā‘id as-Sabsī]]le üle oma volikirja.<ref name="1nFmB" /> * [[Eesti Advokatuur]]i üldkogu tühistas vandeadvokaadi vanemabi [[Alla Raudsepp|Alla Raudsepa]] advokatuurist väljaheitmise. Raudsepp oli kohtulikult süüdi mõistetud oma kliendi vassimisele kihutamises.<ref name="Goiu2" /> ==[[4. märts]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] keeldus [[Alabama]] osariigi ülemkohus menetlusse võtmast taotlust, millega sooviti tõkestada [[samasooliste abielu]] sõlmimist osariigi territooriumil. Osariigi ülemkohtunike enamus leidis, et taotluse rahuldamine tähendaks [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu]] 2015. aasta otsuse sihilikku eiramist.<ref name="bBCjc" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnanõukogu istung, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].<ref name="VV10" /> * [[Brasiilia]]s peeti riikliku naftafirmaga [[Petrobras]] seotud korruptsiooni uurimise käigus kinni riigi endine president [[Luiz Inácio Lula da Silva]].<ref name="2OFU9" /> * [[Euroopa Liit]] ühines [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kehtestatud täiendavate sanktsioonidega [[Põhja-Korea]] vastu.<ref name="tZ17g" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Sloveenia]] parlament kiitis heaks seadusemuudatuse, mis peaks oluliselt kiirendama [[asüül]]itaotluste menetlemist.<ref name="yUoiP" /> * [[Hispaania]] peaministrikandidaat [[Pedro Sánchez]] ei saanud ka teistkordsel hääletusel parlamendis ametisse astumiseks vajalikku toetust; tema kandidatuuri toetas 131 ja selle vastu oli 219 parlamendi liiget.<ref name="rulers" /> * [[Jeemen]]is [[Aden]]i linnas ründasid neli relvastatud meest vanadekodu. Rünnakus hukkus vähemalt 15 inimest, nende seas ka neli vanadekodus töötanud [[India]] päritolu katoliku nunna.<ref name="LMNGy" /> * [[Moldova]] konstitutsioonikohus tunnistas vajalikuks senise presidendivalimiste korra muutmise. Kui seni valis presidendi riigi parlament ja valimiste võitmiseks oli vajalik 60-protsendiline häälteenamus, siis kohus asendas senise süsteemi üldrahvalike otsevalimistega.<ref name="viiV2" /> * [[Põhja-Korea]] kõrgeim juht [[Kim Chŏng-un]] andis korralduse seada riigi tuumarelvad sellisesse valmisolekusse, et neid oleks võimalik igal ajal kasutada.<ref name="G9bEb" /> * [[Samoa]]s toimusid [[2016. aasta Samoa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Absoluutse enamuse sai [[Inimõiguste Kaitse Partei]], mis võitis 49-kohalises parlamendis 44 kohta. Kolm kohta sai [[Tautua Samoa Partei]] ja kaks kohta läks parteitutele kandidaatidele.<ref name="rulers" /> * [[Türgi]]s võeti prokuratuuri korraldusel riigi kontrolli alla Ameerika Ühendriikides resideeriva islami vaimuliku [[Fethullah Gülen]]iga seotud ajaleht [[Zaman]], mis on ühtlasi riigi suurim päevaleht. Ajalehe toimetuse ees toimunud Güleni toetajate meeleavalduse ajas politsei pisargaasi ja veekahuritega laiali.<ref name="RU1iO" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] oli visiidil [[Lääne maakond|Läänemaal]].<ref name="VV10" /> ==[[5. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] viies osariigis toimusid järjekordsed eelvalimised, sündmus, mis on tuntud [[superlaupäev]]a nime all. [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] eelvalimised võitis [[Louisiana]] ja [[Kentucky]] osariigis ettevõtja [[Donald Trump]], [[Kansas]]e ja [[Maine]]'i osariigis senaator [[Ted Cruz]]. [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] eelvalimised võitis Kansase ja [[Nebraska]] osariigis senaator [[Bernie Sanders]], Louisiana osariigis [[Hillary Clinton]].<ref name="z9A0A" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] õhujõud korraldasid rünnaku [[Somaalia]]s tegutseva äärmusliku islamiliikumise [[Ash-Shabāb]] väljaõppelaagrile. Väidetavalt hukkus rünnakus üle 150 islamiliikumise võitleja.<ref name="vRPJJ" /> * [[Honduras]]e pealinnas [[Tegucigalpa]]s avasid politseivormidesse riietatud mehed tule linna kirdeosa ühes piljardisaalis. Tulistamises hukkus kaheksa inimest, lisaks suri kaks haavatut veel hiljem haiglas. Vigastatute koguarvu ei avalikustatud.<ref name="hCibA" /> * [[Slovakkia]]s toimusid [[2016. aasta Slovakkia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud erakond [[Suund – Sotsiaaldemokraatia]], mis kaotas küll üksi valitsemiseks vajaliku enamuse, saades 150-kohalises parlamendis 49 kohta (28,3% häältest). Paremuselt teise tulemuse saavutas erakond [[Vabadus ja Solidaarsus]], mis sai 12,1% häältest ja 21 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 59,8%.<ref name="rulers" /> * [[Türgi]] peaminister [[Ahmet Davutoğlu]] viibis ametlikul visiidil [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is.<ref name="jxVMu" /> * Türgis [[İstanbul]]is jätkusid meeleavaldused valitsuse poolt üle võetud suurima päevalehe [[Zaman]] toimetuse hoone ees. Politsei kasutas meeleavaldajate vastu pisargaasi ja kummikuule.<ref name="2HBaf" /> * [[Tallinn]]as [[Saku Suurhall]]is toimunud lauluvõistluse [[Eesti Laul 2016]] finaali võitis [[Jüri Pootsmann]] lauluga "[[Play]]". See laul esindab Eestit ka [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el.<ref name="RhNRZ" /> ==[[6. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: ** [[Maine]]'i osariigis toimusid [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] eelvalimised ja [[Puerto Rico]]s Vabariikliku Partei eelvalimised. Demokraatidest võitis senaator [[Bernie Sanders]], vabariiklastest senaator [[Marco Rubio]]. ** [[Saksamaa]] asekantsler ja majandusminister [[Sigmar Gabriel]] nimetas ajalehes [[Die Welt]] ilmunud intervjuus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadi seni populaarseimat kandidaati [[Donald Trump]]i parempopulistiks, kelle vaated ohustavad maailma rahu ja õitsengut.<ref name="8BLTl" /> * [[Benin]]is toimusid [[2016. aasta Benini presidendivalimised|presidendivalimised]]. Algselt veebruari lõpus toimuma pidanud valimised lükati nädala võrra edasi venituste tõttu valijakaartide jagamisel.<ref name="aMlSW" /> Valimistel ei kogunud ükski kandidaat võitmiseks vajalikku absoluutset hääleenamust; [[Märts 2016#20. märts|20. märtsil]] toimuvasse valimiste teise vooru pääsesid edasi 28,4% valijate toetuse pälvinud [[Lionel Zinsou]] ja 24,8% häältest saanud [[Patrice Talon]]. Valimisaktiivsus oli 64%.<ref name="rulers" /> * [[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s toimus tuhandete osavõtjatega meeleavaldus, millel protesteeriti Gruusia valitsuse ja [[Venemaa]] riikliku gaasiettevõtte [[Gazprom]] vahel sõlmitud lepingu vastu. Meeleavalduse korraldas poliitiline opositsioon, mille sõnul seab gaasitarnete leping Gruusia sõltuvusse Venemaast.<ref name="WhGCe" /> * [[Iraak|Iraagis]] [[Bagdad]]ist lõunas [[Al-Ḩillah]]' linna juures asuvas politsei kontrollpunktis korraldatud autopommi plahvatuses hukkus vähemalt 60 inimest ja veel üle 70 inimese sai vigastada. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="7tvIA" /> * [[Iraan]]is mõisteti surma 2013. aastal maksupettuste ja korruptsiooni süüdistuse alusel vahistatud miljardär [[Babak Zanjani]]. Tegemist oli siiski madalama astme kohtu otsusega, mida on võimalik edasi kaevata.<ref name="06TDM" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul toimus meeleavaldus, millega avaldati toetust Venemaal vangistuses olevale [[Ukraina]] õhujõudude piloodile [[Nadija Savtšenko]]le. Suur meeleavaldus Savtšenko toetuseks toimus samaaegselt Ukraina pealinnas [[Kiiev]]is, kus meeleavaldajad liikusid [[Maidan Nezaležnosti]] väljakult Venemaa saatkonna ette ja loopisid seda munadega.<ref name="yn5B2" /> ==[[7. märts]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Ülemkogu]] erakorraline kohtumine, kus osales ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]]. Kohtumisel kiideti põhimõtteliselt heaks [[Türgi]] plaan Euroopa Liitu saabuva immigratsiooni piiramiseks, mille kohaselt võtab Türgi edaspidi tagasi kõik oma territooriumilt saabuvad pagulased ning saab vastutasuks Euroopa Liidult suuremat rahalist toetust, kiirendatud korras viisavabaduse sisseseadmise ja liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga.<ref name="VV11" /><ref name="Zzswu" /> * Belgias Brüsselis algas [[euroala]] ja Euroopa Liidu rahandusministrite kahepäevane kohtumiste sari, kus Eestit esindasid rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].<ref name="VV11" /> * [[El Salvador]]i ülemkohus otsustas, et riigi endine president [[Antonio Saca]] peab minema kohtu alla süüdistatuna ebaseaduslikus rikastumises. Saca oli oma ametiaja lõpuks omandanud 5 miljonit USA dollarit, mille päritolu ta ei suutnud selgitada.<ref name="N2DJX" /> * [[Haiti]] peaminister [[Fritz Jean]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu, kus ta võttis endale ühtlasi ka kaitse- ja siseministri portfelli.<ref name="rulers" /> * [[Jamaica]]l vannutati ametisse peaminister [[Andrew Holness]]i valitsuskabinet, kus peaministrile endale kuulub ka kaitseministri portfell.<ref name="rulers" /> * [[Põhja-Korea]] riiklik uudisteagentuur [[KCNA]] nimetas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Lõuna-Korea]] iga-aastast ühist sõjaväeõppust ettekäändeks sõjategevusele Põhja-Korea vastu ning lubas anda muuhulgas tuumarelvi kasutades mõlemale riigile ennetava sõjalise löögi.<ref name="LeFwU" /> * [[Tuneesia]]s [[Liibüa]] piiri lähistel asuvas [[Ben Guerdan]]i linnas ründasid islamistid sõjaväe ja politsei kontrollpunkte. Rünnakutes hukkus kokku 50 inimest, kelle seas oli ka mitmeid tsiviilisikuid.<ref name="kPLnD" /> * [[Türgi]] võimud võtsid [[İstanbul]]is oma kontrolli alla Ameerika Ühendriikides resideeriva islami vaimuliku [[Fethullah Gülen]]iga seotud uudisteagentuuri [[Cihan]].<ref name="MkrGh" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kutsus tagasi Eesti suursaadiku [[Montenegro]]s ja [[Serbia]]s [[Arti Hilpus]]e ning nimetas tema asemele [[Daniel Erik Schaer]]i. Samuti kutsus ta tagasi Eesti suursaadiku [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] [[Andre Pung]]a ja nimetas tema asemel uueks suursaadikuks [[Sander Soone]].<ref name="j7Qf0" /><ref name="7jo5r" /> * [[Eesti]]s [[Tallinna Ülikool]]is algas kahepäevane narkokriminaalpoliitika konverents "Uimastid, kuritegu ja karistus – kuhu tõmmata piirid?", mille avas justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="VV11" /> ==[[8. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimuvad järjekordsed eelvalimised – [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] eelvalimised [[Hawaii osariik|Hawaii]], [[Idaho]], [[Michigan]]i ja [[Mississippi osariik|Mississippi osariigis]], [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] eelvalimised Michigani ja Mississippi osariigis. Vabariiklastest võitis Hawaii, Michigani ja Mississippi osariigis ettevõtja [[Donald Trump]], Idaho osariigis senaator [[Ted Cruz]]; demokraatidest võitis Mississippis [[Hillary Clinton]] ja Michiganis senaator [[Bernie Sanders]].<ref name="ATASo" /> * [[Iisrael]]is [[Jaffa]]s ja [[Tel Aviv]]is toimunud palestiinlaste noarünnakutes hukkus üks ameerika turist ja sai haavata veel 12 inimest. Samal päeval oli Iisraeli visiidile saabunud Ameerika Ühendriikide asepresident [[Joe Biden]], kelle perekond oli rünnaku ajal einestamas samas piirkonnas.<ref name="uaDru" /> * [[Lõuna-Korea]] kehtestas ühepoolsed sanktsioonid 30 ettevõtte ja 40 eraisiku vastu, keda peetakse seotuks [[Põhja-Korea]] tuuma- ja raketiprogrammidega. Sanktsioonide hulka kuulub nende äri- ja finantstegevuse keelustamine Lõuna-Koreas, samuti kõigi nende Lõuna-Koreas asuvate varade külmutamine. Tegemist oli esimese korraga, mil Lõuna-Korea kehtestas välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu nimelised sanktsioonid.<ref name="WP8032016" /> * [[Eesti]] välisminister [[Marina Kaljurand]] kohtus [[Washington]]is Ameerika Ühendriikide riigisekretäri [[John Kerry]]ga.<ref name="VM11" /> ==[[9. märts]]== * [[Brasiilia]] riigiprokuratuur esitas riigi endisele presidendile [[Luiz Inácio Lula da Silva]]le ametliku süüdistuse. Lula oli kinni peetud [[Märts 2016#4. märts|4. märtsil]]. Süüdistuse sisu ei avalikustatud, kuid see esitati käimasoleva üleriigilise rahapesu juurdluse raames.<ref name="lMhAb" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] politsei teatas, et sulges täielikult Makedoonia piiri illegaalsetele immigrantidele. Makedoonia otsus järgnes [[Horvaatia]], [[Serbia]] ja [[Sloveenia]] eelmise päeva teadaandele, mille kohaselt otsustasid need kolm riiki kehtestada migrantide sisenemisele täiendavad piirangud.<ref name="kITKL" /> * [[Iraan]]i [[Islamirevolutsiooni Valvurite Armee]] testis taas kord kahte ballistilist raketti, mis eliitüksuse enda sõnul on võimelised tabama [[Iisrael]]i territooriumi. Sarnased raketikatsetused viidi läbi ka eelmisel päeval.<ref name="xNdc6" /> * [[Kanada]] peaminister [[Justin Trudeau]] alustas riigivisiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Trudeau oli pärast 19-aastast vaheaega esimene Kanada peaminister, kes Ameerika Ühendriike ametlikult külastas.<ref name="c8OrZ" /> * [[Kiribati]]l toimusid [[2016. aasta Kiribati presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis umbes 60% häältest [[Taneti Maamau]], tema vastaskandidaadid [[Rimeta Beniamina]] ja [[Tianeti Ioane]] said vastavalt 38,5% ja 1,5% häältest.<ref name="rulers" /> * [[Palestiina]] halduskeskuses [[Rām Allāh]]'s kohtusid Ameerika Ühendriikide asepresident [[Joe Biden]] ja Palestiina omavalitsuse president [[Maḩmūd ‘Abbās]]. Kohtumise üheks keskseks teemaks oli palestiinlaste ja juutide vahel oktoobris 2015 vallandunud ja jätkuvalt kestev vägivallalaine.<ref name="iL9f9" /> * [[Peruu]] keskvalimiskomisjon tühistas tehnilistel põhjustel [[Julio Guzmán]]i kandidatuuri [[2016. aasta Peruu presidendivalimised|presidendivalimistel]]. Guzmán oli peamine rivaal samuti presidendiks kandideerivale [[Keiko Fujimori]]le, kes on riigi endise presidendi [[Alberto Fujimori]] tütar.<ref name="e9dbI" /> * [[Poola]] konstitutsiooniline tribunal tunnistas valitsuse sisse viidud muutused tribunali koosseisus ja tegevuses põhiseadusega vastuolus olevaks.<ref name="5tb02" /> * [[Portugal]]is astus ametisse president [[Marcelo Rebelo de Sousa]].<ref name="CpabJ" /> * [[Prantsusmaa]]l toimusid üliõpilaste ja ametiühingute ulatuslikud meeleavaldused valitsuse kavandatavate tööturureformide vastu. Siseministeeriumi hinnangul osales meeleavaldustel kokku umbes 224 000 inimest.<ref name="q2kkD" /> * [[Põhja-Korea]] riiklik uudisteagentuur [[KCNA]] teatas, et riigi teadlased on suutnud välja töötada piisavalt väikesed tuumalõhkekehad, mida saab sihtmärki toimetada ballistiliste rakettidega. Nimetatud väidete paikapidavuse kohta sõltumatud andmed puuduvad.<ref name="WP8032016" /> * [[Saksamaa]]l vabastas [[Hannoveri Meditsiinikool]] [[plagiaat|plagiaadikahtlustusest]] riigi kaitseministri [[Ursula von der Leyen]]i. Leyenit oli süüdistatud mitmete teiste autorite lõikude kasutamises oma doktoritöös ilma neile autoritele viitamata.<ref name="S6l0H" /> * [[Slovakkia]] president [[Andrej Kiska]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks ka seni peaministri ametit pidanud [[Robert Fico]]le.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]sse saabus kolmepäevasele visiidile [[Ukraina]] aseministrite delegatsioon. Visiidi üks eesmärke on Ukraina eurointegratsiooni- ja reformiprotsessi arutamine ning Eesti kogemustega tutvumine.<ref name="VM11" /> * [[Eesti Advokatuur]]i juhatus teatas, et otsustas siiski kohtulikus korras süüdi mõistetud vandeadvokaadi abi [[Alla Raudsepp|Alla Raudsepa]] advokatuurist välja heita. Advokatuuri üldkogu oli juhatuse varasema väljaheitmisotsuse tühistanud, kuid ei seadnud juhatusele piirangut uue samasuguse otsuse langetamiseks.<ref name="a36M7" /> * [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s toimus [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u aastakoosolek, kus tunnustati 2015. aasta parimaid raamatukogutöötajaid. Ühingu aastapreemia sai [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e direktor [[Triin Soone]], teenetepreemia pälvis [[Kõrveküla Raamatukogu]] kauaaegne direktor [[Hele Ellermaa]]. Üritusel viibis ja esines sõnavõtuga ka kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="AtwUW" /> * [[Ekspress Grupp]] teatas, et alates [[Aprill 2016#11. aprill|11. aprillist]] alustab [[Eesti Ekspress]]i peatoimetajana tööd [[Erik Moora]].<ref name="KiEzp" /> * [[Teabeamet]] avaldas oma esimese avaliku julgeolekuteemalise raporti "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2016". Raporti ametlik esitlus toimus Tallinna hotellis [[Palace]], esitluse peaesinejaks oli Teabeameti peadirektor [[Mikk Marran]].<ref name="xOEIE" /> * [[Tallinna Linnavalitsus]] nimetas [[Põhja-Tallinn]]a linnaosa vanemaks [[Raimond Kaljulaid]]i.<ref name="V5Cds" /> ==[[10. märts]]== * [[Araabia Liiga]] uueks peasekretäriks valiti [[Egiptus]]e diplomaat [[Aḩmad Abū al-Ghayţ]]. Tema ametiaeg algab juulis 2016.<ref name="rulers" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, millel Eestit esindab esimesel päeval siseminister [[Hanno Pevkur]] ja teisel päeval justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="VV11" /> * [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] nõukogu otsustas laiendada senist [[kvantitatiivne lõdvendamine|kvantitatiivse lõdvendamise]] (sisuliselt raha juurdetrükkimise) programmi ja alandada kommertspankade üleööhoiustele makstava intressi negatiivseks, –0,4 protsendile.<ref name="OjNVR" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] piirivalveagentuur [[Frontex]] teatas, et [[Kreeka]]sse saabus 2015. aasta neljandas kvartalis 484 000 illegaalset immigranti. Samal ajal sisenes [[Serbia]]–[[Horvaatia]] piiri kaudu Euroopa Liidu territooriumile 466 000 illegaalset immigranti.<ref name="aILs3" /> * [[Iirimaa]] parlamendis ei saanud peaministri kohusetäitja, erakonna [[Fine Gael]] esimees [[Enda Kenny]] vajalikku toetust uue valitsuse moodustamiseks. Samuti ei saanud vajalikku toetust valitsuse moodustamiseks erakonna [[Fianna Fáil]] esimees [[Micheál Martin]].<ref name="xcEIc" /> * [[Põhja-Korea]] tulistas vaatamata [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] hoiatustele ja sanktsioonidele 500 km kaugusele merre kaks [[Scud]]-seeriasse kuuluvat ballistilist raketti.<ref name="Xg5lG" /> * [[Venemaa]]l vabastas [[Komi]] presidendi kohusetäitja [[Sergei Gaplikov]] ametist Komi valitsusjuhi [[Vladimir Tukmakov]]i. Ajutiselt asus valitsust juhtima peaministri esimene asetäitja [[Larissa Maksimova]].<ref name="rulers" /> * [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] kinnitas 2016. aasta riikliku pensioni indekseerimismääraks 1,057. Selle tulemusel tõusevad pensionid alates [[Aprill 2016#1. aprill|1. aprillist]] keskmiselt 5,7%.<ref name="M7nHB" /> * Eesti valitsus kiitis heaks ja otsustas [[XIII Riigikogu]]sse menetlemiseks saata [[haldusreformi seadus]]e eelnõu.<ref name="IrKOC" /> ==[[11. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: ** [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadi endine kandidaat, neurokirurg [[Ben Carson]] teatas oma toetusest ettevõtja [[Donald Trump]]ile ja kutsus oma toetajaid tema poolt hääletama. Varem on Trumpile toetust avaldanud ka [[New Jersey]] kuberner [[Chris Christie]].<ref name="2mwtv" /> ** [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suurim ametiühingute föderatsioon [[Ameerika Tööföderatsioon – Tööstusorganisatsioonide Kongress]] teatas, et alustab internetis ulatuslikku reklaamikampaaniat Vabariikliku Partei presidendikandidaadi populaarseima kandidaadi Donald Trumpi vastu.<ref name="BB8aa" /> * [[Belgia]] kohus vabastas [[Saientoloogia Kirik]]u süüdistustest organiseeritud kuritegevuses. Belgia prokurörid süüdistasid kiriku Belgia haru, Euroopa peakorterit ja tervet hulka kiriku liikmeid kuritegeliku organisatsiooni moodustamises, mis tegeles väidetavalt pettuste, väljapressimiste, meditsiini ebaseadusliku praktiseerimisega ja privaatsuse rikkumisega.<ref name="ZZ691" /> * [[Kiribati]] presidendina astus ametisse [[Taneti Maamau]].<ref name="rulers" /> * [[Peruu]] pealinnas [[Lima (Peruu)|Limas]] avaldasid tuhanded inimesed meelt presidendikandidaadi [[Keiko Fujimori]] vastu ja nõudsid keskvalimiskomisjonilt tema eemaldamist [[2016. aasta Peruu presidendivalimised|presidendivalimistelt]]. Varem samal nädalal oli keskvalimiskomisjon kehtestanud kandideerimiskeelu Fujimori kahele peamisele rivaalile.<ref name="OKY82" /> * [[Rumeenia]] valitsus tutvustas rahandusministeeriumi algatatud programmi, mis võimaldab edaspidi kõigil huvilistel jälgida kõigi riigiasutuste tulusid ja kulusid. Programm on üks osa Rumeenia valitsuse korruptsioonivastase võitluse meetmetest.<ref name="uk1pc" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] külastas [[Tartu]]t, kohtudes sealse linnavalitsuse ja kultuuriasutuste esindajatega.<ref name="VV11" /> * Eesti välisministeeriumi asekantsler [[Annely Kolk]] avas [[Poola]]s [[Białystok]]is Eesti aukonsulaadi, kus aukonsulina alustas tööd [[Iwona Wrońska]].<ref name="VM11" /> ==[[12. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Washington]]is ja [[Wyoming]]is toimusid [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] eelvalimised, mille Washingtonis võitis senaator [[Marco Rubio]] ja Wyomingis senaator [[Ted Cruz]]. [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] eelvalimised [[Põhja-Mariaanid]]el võitis [[Hillary Clinton]].<ref name="5cKt6" /> * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] kutsus maailma riike üles vastama [[Iraan]]i ballistiliste rakettide katsetustele uute sanktsioonide kehtestamisega.<ref name="Wme0b" /> * [[Itaalia]] [[Alpid]]es [[Monte Nevoso]] mäel toimunud lumelaviinis hukkus vähemalt 6 inimest.<ref name="l4ezN" /> * [[Kosovo]] pealinnas [[Priština]]s ründasid maskides isikud varahommikul kella 4 ajal riigi presidendi ametiruume, lõhkudes selle aknad ja püüdes läbi lõhutud akna sisse visata süütepudeli, mis aga ebaõnnestus. Rünnaku eest keegi vastutust ei võtnud, ründajatel õnnestus sündmuskohalt põgeneda.<ref name="0EDOw" /> * [[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s toimus poliitilise opositsiooni korraldatud meeleavaldus, millel kutsuti [[Beata Szydło]] valitsust üles austama riigi põhiseadust. Meeleavaldusel osales kümneid tuhandeid inimesi.<ref name="z7YLR" /> * [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s toimus rahvaliikumise [[Joukkovoima]] korraldatud meeleavaldus valitsuse kärpemeetmete vastu.<ref name="tNCyh" /> * [[Venezuela]] pealinnas [[Caracas]]es toimusid tuhandete osavõtjatega meeleavaldused nii president [[Nicolás Maduro]] vastu kui ka tema toetuseks. Opositsiooni meeleavaldused toimusid ka [[San Cristóbal (Venezuela)|San Cristóbali]] linnas.<ref name="PDgYu" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] [[Tartu]] piirkonna esimeheks valiti 98 poolthäälega tagasi ajaloolane [[Aadu Must]], tema vastaskandidaat [[Oudekki Loone]] sai 70 häält. Tartu piirkonna valimised kerkisid tähelepanu keskpunkti seetõttu, et piirkonda viidi valimiste eel uusi inimesi mitmetest teistest Keskerakonna piirkondadest, et tagada erakonna esimehe [[Edgar Savisaar]]e soosikuks tõusnud Oudekki Loone ülekaal valimistel.<ref name="QeC5W" /> ==[[13. märts]]== * [[Boliivia]] kirdeosas [[Santa Ana del Yacuma]] linnas kukkus kohalikule turule [[Cessna 206]] väikelennuk. Õnnetuses hukkus seitse inimest, kellest neli viibisid lennukis. Lisaks sai vigastada veel 15 inimest.<ref name="M9Mci" /> * [[Brasiilia]] enam kui 150 linnas toimusid meeleavaldused, millel nõuti president [[Dilma Rousseff]]i tagasiastumist. Rousseffi paljud lähikondlased on segatud riikliku naftafirmaga [[Petrobras]] seotud korruptsiooniskandaali. hinnangul osales meeleavaldustel kokku umbes 3 miljonit inimest.<ref name="AxEE5" /> * [[Elevandiluurannik]]ul [[Grand Bassam]]i kuurortlinnas ründasid kuus relvastatud isikut kohalikke rannahotelle. Rünnakus hukkus 16 inimest, nende seas ka neli eurooplast. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusliku islamiliikumise [[Al-Qā‘idah]] Põhja-Aafrika haru.<ref name="Wq4Pc" /> * [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i, [[Rheinland-Pfalz]]i ja [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal toimusid liidumaa parlamentide valimised. Baden-Württembergis võitis valimised erakond [[Liit 90/Rohelised]], mis sai 30,3% häältest ja 47 kohta 143-kohalises parlamendis; Rheinland-Pfalzis oli edukaim [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis sai 36,2% häältest ja 36 kohta 101-liikmelises parlamendis; Saksi-Anhaltis võitis [[Kristlik-Demokraatlik Liit]], saades 29,8% häältest ja 30 kohta 87-kohalises parlamendis. Valimiste suurimaks võitjaks võib pidada aga seni nende liidumaade parlamentides esindamata immigratsioonivastast erakonda [[Alternatiiv Saksamaale]], mis sai parlamentides vastavalt 23, 14 ja 24 kohta.<ref name="rulers" /> * [[Süüria kodusõda]]: [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]] teatas, et Venemaal on kindlaid andmeid Türgi maavägede viibimisest [[Süüria]] territooriumil. Lavrovi hinnangul näitab see, et Türgi püüab varjatult sõjategevust Süürias laiendada.<ref name="NB2Bj" /> * [[Türgi]] pealinna [[Ankara]] kesklinnas toimunud autopommiplahvatuses hukkus 37 inimest ja veel 71 vigastatut toimetati haiglaravile. Türgi julgeolekuametkondade hinnangul korraldas rünnaku [[Kurdistani Töölispartei]]. 17. märtsil võttis rünnaku eest vastutuse kurdide rühmitus [[Kurdistani Vabaduspistrikud]].<ref name="shHdO" /><ref name="e8bB8" /> * [[Valgevene]]s vahistati maksupettustes kahtlustatuna mõjukas ärimees [[Juri Tšõž]]. Tšõži on peetud president [[Alaksandr Łukašenka]]le lähedalseisvaks isikuks, kuid viimastel kuudel oli ta oma soosingu kaotanud.<ref name="la6EF" /> ==[[14. märts]]== * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 49:40 uueks haridusministriks senise haridusministri kohusetäitja [[John King, Jr.]].<ref name="rulers" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti maaelu minister [[Urmas Kruuse]].<ref name="VV12" /> * Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]]. Kohtumise teemad olid olukord [[Iraan]]is ja [[Liibüa]]s, Lähis-Ida rahuprotsess ning Euroopa Liidu ja [[Venemaa]] suhted.<ref name="VV12" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] ründasid kolm palestiinlast [[Kiryat Arba]] asunduse lähedal juute. Kaks palestiinlast avasid tule bussipeatuses seisnud inimeste pihta, haavates ühte [[Iisrael]]i sõdurit. Mõlemad ründajad lasti sündmuskohal maha. Veidi hiljem rammis kolmas palestiinlane samas kohas autoga Iisraeli sõjaväemasinat ja lasti samuti maha; selles rünnakus sai vigastada kaks Iisraeli sõdurit.<ref name="gW0ft" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] andis korralduse alustada järgmisel päeval Venemaa vägede väljatoomist [[Süüria]]st, põhjendades seda relvajõududele antud missiooni eduka lõpuleviimisega. Venemaa väed, eelkõige õhujõud, osalesid [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]] president [[Bashshār al-Asad]]i poolel alates septembrist 2015.<ref name="4hQIe" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] pani nurgakivi [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Sakala maleva uuele staabi- ja tagalakeskuse hoonele.<ref name="VV12" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] andis [[XIII Riigikogu]]le üle [[haldusreformi seadus]]e eelnõu ja tegi sellega seoses Riigikogu täiskoosseisu ees poliitilise avalduse.<ref name="VV12" /> * Eesti ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]] alustas neli päeva kestvat visiiti [[Colombia]]s, et osaleda [[Medellín]]is toimuval rahvusvahelise ettevõtluse foorumil.<ref name="VV12" /> ==[[15. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Florida]], [[Illinois]]', [[Missouri osariik|Missouri]], [[Ohio]] ja [[Põhja-Carolina]] osariigis toimusid nii [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] kui ka [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] eelvalimised. Demokraatidest võitis kõikides osariikides [[Hillary Clinton]]. Vabariiklastest võitis kõigis osariikides peale Ohio ettevõtja [[Donald Trump]], Ohios võitis eelvalimised sealne kuberner [[John Kasich]]. Pärast valimistulemuste selgumist teatas senaator [[Marco Rubio]], et lõpetab oma valimiskampaania.<ref name="QRDcO" /> * [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is läbi viidud politseioperatsioonis [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakutega]] seotud isikute tabamiseks tapeti üks kahtlusalune, 35-aastane alžeerlane. Lisaks peeti kinni veel kaks inimest.<ref name="PdhOm" /> * [[Ecuador]]is [[Pastaza provints]]is kukkus alla langevarjurite õppusel osalenud sõjaväelennuk. Kõik pardal viibinud 22 inimest hukkusid.<ref name="x8Ea6" /> * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] valitud president [[Cai Yingwen]] nimetas peaministri kandidaadiks [[Lin Chuan]]i.<ref name="rulers" /> * [[Holland]]i parlament võttis vastu resolutsiooni, millega kutsutakse Hollandi valitsust üles loobuma relvade müügist [[Saudi Araabia]]le. Resolutsioon on ajendatud Saudi Araabia vägede poolt [[Jeemen]]is toime pandud inimõiguste rikkumistest.<ref name="cJkgm" /> * [[Itaalia]] politsei teatas, et on vahistanud 12 inimest, keda kahtlustatakse seotuses novembris 2015 [[Verona]]s toime pandud kunstirööviga. Toona varastati [[Castelvecchio loss]]ist 17 maali koguväärtusega ligi 15 miljonit eurot.<ref name="0Pbtf" /> * [[Myanmar]]i parlament valis 360 poolthäälega riigi uueks presidendiks [[Htin Kyaw]]. Samuti presidendiks kandideerinud [[Myint Swe]] ja [[Henry Van Thio]] saavad vastavalt esimeseks ja teiseks asepresidendiks.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s otsustas [[XIII Riigikogu]] majanduskomisjon lõpetada [[Eesti Arengufond]]i tegevuse. Kui Arengufondi investeerimistegevus oli otsustatud viia juba varem sihtasutuse [[KredEx]] alla, siis nüüd otsustati arenguseire läbiviimiseks luua uus üksus Riigikogu struktuuris ja sellega kaotas Arengufond oma viimase ülesande.<ref name="3BLhH" /> * XIII Riigikogu võttis vastu avalduse, millega nõutakse [[Venemaa]]lt ebaseaduslikult kinnipeetava [[Ukraina]] naispiloodi ja [[Ukraina Ülemraada]] liikme [[Nadija Savtšenko]] vabastamist. Avalduse poolt hääletas 72 Riigikogu liiget.<ref name="7XMwc" /> * [[Riigiprokuratuur]] esitas [[Tallinn]]a linnapeale ja [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] esimehele [[Edgar Savisaar]]ele kahtlustuse rahapesus ja erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.<ref name="L0y32" /> * [[Eesti Betooniühing]] kuulutas 2015. aasta [[Aasta betoonehitis]]eks [[Ihaste sild|Ihaste silla]] [[Tartu]]s.<ref name="unpwo" /> ==[[16. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Florida]] osariigi kuberner [[Rick Scott]] teatas, et toetab [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadina ettevõtja [[Donald Trump]]i.<ref name="suUxz" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] nimetas [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ülemkohtu]] liikmekandidaadiks [[Washington]]i apellatsioonikohtu kohtuniku [[Merrick Garland]]i.<ref name="DbXtu" /> * [[Austraalia]] ja [[Indoneesia]] kaubandusministrid teatasid, et jõudsid kokkuleppele kahepoolsete läbirääkimiste jätkamises eesmärgiga sõlmida 18 kuu jooksul kahepoolne kaubanduskokkulepe.<ref name="wrxy6" /> * [[Brasiilia]] president [[Dilma Rousseff]] nimetas riigi endise presidendi [[Luiz Inácio Lula da Silva]] oma personaliülemaks, et tagada Lulale juriidiline puutumatus talle esitatud korruptsioonikahtlustuste uurimisel. Presidendi otsus vallandas mitmetes Brasiilia linnades uued rahutused.<ref name="VYBJL" /> * [[Nigeeria]] kirdeosas [[Maiduguri]] linna lähistel [[Ummarari]]s tapsid kaks naissoost enesetaputerroristi mošee juures 22 inimest ja vigastasid veel 18 inimest. Tõenäoliselt korraldas rünnaku islamistlik äärmusorganisatsioon [[Boko Haram]].<ref name="xz4cf" /> * [[Pakistan]]is [[Peshawar]]i linnas plahvatas valitsusametnikke vedanud bussis pomm. Plahvatuses hukkus 15 ja sai vigastada 35 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis islamistlik äärmusorganisatsioon [[Lashkar-e-Islam]].<ref name="3yzpf" /> * Pakistani ülemkohus tühistas riigi endisele sõjaväe ülemjuhatajale ja presidendile [[Pervez Musharraf]]ile alates 2013. aastast kehtinud reisikeelu.<ref name="oG0ny" /> * [[Põhja-Korea]] ülemkohus mõistis 21-aastase Ameerika Ühendriikide üliõpilase [[Otto Warmbier]]i riigivastase kuriteo eest 15 aastaks sunnitööle. Turismireisi ajal jaanuaris 2016 vahistatud Warmbier oli hotellist üritanud omavoliliselt kaasa võtta propagandaplakati.<ref name="siub2" /> Samal päeval kehtestasid Ameerika Ühendriigid Põhja-Koreale täiendavad sanktsioonid, külmutades kõik Põhja-Korea valitsuse varad Ameerika Ühendriikide territooriumil ja keelustades Ameerika Ühendriikide kaupade ekspordi Põhja-Koreasse.<ref name="aCbQA" /> ==[[17. märts]]== * [[Aserbaidžaan]]i president [[İlham Əliyev]] andis armu 148 vangile, kelle seas oli mitmeid ajakirjanikke, poliitilisi aktiviste ja poliitilise opositsiooni esindajaid.<ref name="ocheW" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Ülemkogu]] kahepäevane kohtumine, millel Eestit esindas peaminister [[Taavi Rõivas]].<ref name="VV12" /> * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] presidentuuri esimehena alustas tööd [[Bakir Izetbegović]].<ref name="rulers" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] pussitasid kaks palestiinlast juudi naist, kes sai rünnakus vigastada; mõlemad ründajad lasti sündmuskohal maha.<ref name="Dwfi0" /> * [[Prantsusmaa]] valitsus astus sammu oma tööturureformide pehmendamise suunas, tühistades kuus aastat kehtinud avaliku sektori palkade külmutamise. Sellega kaasnev palgatõus nõuab riigieelarvest 2,4 miljardit eurot.<ref name="mjdm0" /> * [[Saksamaa]] sulges suurenenud rünnakuohu tõttu oma suursaatkonna [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s ja konsulaadi Türgi suurimas linnas [[İstanbul]]is.<ref name="MvcUj" /> * [[Süüria]] põhjaosas otsustasid kolm [[kurdid]]e kontrolli all olevat piirkonda vaatamata Süüria ja [[Türgi]] valitsuse protestidele kehtestada ühepoolselt föderatiivse halduskorralduse ja asuda ennast sisuliselt iseseisvalt juhtima.<ref name="6ET6d" /> * [[Ukraina]]s [[Zaporižžja]]s võeti maha riigi suurim [[Vladimir Lenin]]i monument. Alates 2013. aastast on Ukrainas maha võetud ligi tuhat Lenini mälestussammast.<ref name="PJPmP" /> * [[Eesti]] maaelu minister [[Urmas Kruuse]] oli ametlikul visiidil [[Soome]]s, kus ta kohtus oma Soome kolleegi [[Kimmo Tiilikainen]]iga ja külastas [[Helsingi]]s toidumessi Gastro.<ref name="VV12" /> * [[Tallinn]]as [[Olümpia hotell]]is toimus ajalehe [[Postimees]] korraldatud arvamusliidrite lõuna, kus osalesid teiste seas mitmed valitsuse liikmed. Lõunasöögil anti üle ka Postimehe 2015. aasta arvamusliidri tiitel, mille pälvis diplomaat [[Jaak Jõerüüt]].<ref name="VV12" /><ref name="gdqAs" /> * [[Saue]] linnavolikogus moodustati uus koalitsioon [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ning [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] vahel. Volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Tõnu Urva]]le ja valis uueks linnapeaks [[Harry Pajundi]].<ref name="hk2Ga" /> ==[[18. märts]]== * [[Austraalia]] parlamendi ülemkoda kiitis pärast 28 tundi kestnud istungit heaks peaminister [[Malcolm Turnbull]]i valimisseaduste muudatused, mis võimaldab peaministril parlamendi mõlemad kojad laiali saata ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised.<ref name="ETUyu" /> * [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is viidi läbi neljatunnine politseioperatsioon, mille käigus peeti kokku kinni viis islamiäärmuslast. Kinnipeetute seas oli ka üks [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakute]] organiseerijaid [[Salah Abdeslam]].<ref name="GApVy" /><ref name="z03ey" /> * Belgias Brüsselis lõppenud [[Euroopa Ülemkogu]]l kiideti lõplikult heaks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Türgi]] kokkulepe illegaalse immigratsiooni piiramiseks. Vastavalt leppele kohustub Türgi piirama migratsiooni Euroopa Liitu ja võtma tagasi Türgi territooriumilt sinna jõudnud migrandid. Vastutasuks saab Türgi Euroopa Liidult rahalist abi, kiirema liikumise viisavaba reisimise suunas ja senisest kiiremad liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga.<ref name="BEyWH" /> * [[Brasiilia]] ülemkohtu kohtunik Gilmar Mendes otsustas, et riigi endine president [[Luiz Inácio Lula da Silva]] tuleb vabastada presidendi personaliülema ametikohalt, et saaks jätkata talle esitatud korruptsioonikahtlustuste uurimist. Lula nimetati presidendi personaliülemaks kaks päeva varem ja see tõi kaasa ka ulatuslikud meeleavaldused.<ref name="x5pZH" /> * [[Holland]]is [[Amsterdam]]is algas kohtuprotsess immigratsioonivastase poliitiku [[Geert Wilders]]i üle, keda süüdistatakse muslimite diskrimineerimises ja nende vastu viha õhutamises.<ref name="sPLwl" /> * [[Pakistan]]i endine sõjaväeline diktaator [[Pervez Musharraf]] lahkus riigist, et suunduda ravile [[Dubai]]sse. Kaks päeva varem oli ülemkohus tühistanud talle seni kehtinud reisikeelu.<ref name="bcGQd" /> * [[Saint Helena]] kuberneri kohuseid asus ajutiselt täitma [[Sean Burns]].<ref name="rulers" /> * [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s toimus kaks tulistamist, milles hukkus kokku neli inimest. Hiljem selgus, et juhtumid ei olnud omavahel seotud ja kummalgi juhul ei olnud tegemist ka kurdide terrorirünnakuga.<ref name="SUGbb" /><ref name="vOIq4" /> * [[Eesti]] tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]] külastas [[Järva maakond]]a.<ref name="VV12" /> ==[[19. märts]]== * [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]e põhjaosas rünnati politsei kontrollpunkti, rünnakus hukkus 13 politseinikku. Vastutuse rünnaku eest võttis islamistlik äärmusliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="nQQ5O" /> * [[Flydubai lend 981]]: [[Venemaa]]l [[Rostov Doni ääres|Rostovis Doni ääres]] kukkus lennuväljal teisel maandumiskatsel alla [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] odavlennufirmale [[Flydubai]] kuulunud reisilennuk [[Boeing 737]]. Hukkusid kõik pardal viibinud 62 inimest, kellest seitse olid meeskonnaliikmed. Õnnetus juhtus kohaliku aja järgi kell 3.40 hommikul.<ref name="HI48g" /> * [[Türgi]] suurima linna [[İstanbul]]i kesklinna ühel peatänaval [[İstiklâl Caddesi]] toimunud enesetapurünnakus hukkus viis ja sai vigastada 39 inimest. Türgi võimude algsel hinnangul korraldas rünnaku [[Kurdistani Töölispartei]], hiljem teatati, et ennast õhkinud mehel olid sidemed äärmusliku islamiorganisatsiooniga [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="cFmHp" /><ref name="qFjZx" /> * [[Eesti]]s [[Narva]]s avati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Alutaguse maleva Narva malevkonna renoveeritud hoone.<ref name="VV12" /> ==[[20. märts]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] alustas 48-tunnilist ametlikku visiiti [[Kuuba]]l. Viimati külastas Ameerika Ühendriikide president ametlikult Kuubat 88 aastat tagasi.<ref name="VDGV4" /> * [[Benin]]is toimus [[2016. aasta Benini presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis 65,4% [[Patrice Talon]], tema vastaskandidaat [[Lionel Zinsou]] sai 34,6% häältest. Valimisaktiivsus oli 65,6%.<ref name="rulers" /> * [[Haiti]] parlamendi alamkoda lükkas tagasi peaminister [[Fritz Jean]]i poliitilise programmi. Peaministri programmi toetas 38 saadikutekoja liiget, vajalik oleks olnud vähemalt 60 liikme toetus.<ref name="rulers" /> * [[Hispaania]]s [[Valencia]] ja [[Barcelona]] vahel maanteel toimus liiklusõnnetus [[Erasmus (programm)|Erasmuse]] programmi välisüliõpilasi vedanud bussiga. Õnnetuses sai surma 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="u6Ays" /> * [[Indoneesia]]s [[Sulawesi]] saare keskosas kukkus alla sõjaväe helikopter. Pardal viibinud 13 sõjaväelasest hukkus vähemalt 10 inimest, kaks jäid esialgu kadunuks.<ref name="2Y2KA" /> * [[Kasahstan]]is toimusid [[2016. aasta Kasahstani parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Valimised võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud erakond [[Nur Otan]], mis sai umbes 82% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 77,1%.<ref name="rulers" /> * [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]] toimusid [[2016. aasta Kongo Vabariigi presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis senine president [[Denis Sassou-Nguesso]], keda toetas 60,4% valimistel osalenud inimestest. Valimisaktiivsus oli 71%.<ref name="rulers" /> * [[Niger]]is toimus [[2016. aasta Nigeri presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis senine president [[Mahamadou Issoufou]], kes pälvis 92,5% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 59,8% ja opositsioonierakonnad boikoteerisid valimisi.<ref name="rulers" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] kutsus [[palmipuudepüha]] jutluses riike ja rahvaid üles mitte pöörama selga pagulastele. Arvatakse, et paavsti jutlus oli muuhulgas ajendatud Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppest illegaalse immigratsiooni ohjeldamiseks.<ref name="fW3Wm" /> * [[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] toimusid [[2016. aasta Roheneemesaarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel saavutas absoluutse võidu erakond [[Liikumine Demokraatia Eest]], mis sai 54,4% antud häältest ja vähemalt 38 kohta 72-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 65,9%.<ref name="rulers" /> * [[Senegal]]is toimus rahvahääletus riigi põhiseaduse muutmiseks. 63% hääletanud inimestest toetas hääletusele pandud muudatusi, muuhulgas presidendi ametiaja lühendamist seitsmelt aastalt viiele aastale (muudatus jõustub 2019. aastast) ja presidendikandidaatidele 75 aasta vanusepiiri kehtestamist. Osavõtt refererendumist oli siiski tagasihoidlik, sellel osales vaid 38% hääleõiguslikust elanikkonnast.<ref name="8d8EZ" /> * [[Tansaania]]le kuuluvas poolautonoomses [[Sansibar]]is toimusid [[2016. aasta Sansibari üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendiks valiti 91,4% valijate häältega tagasi senine president [[Ali Mohamed Shein]]. Tema erakond [[Chama Cha Mapinduzi]] võitis ka kõik 54 kohta regionaalses parlamendis. Valimisaktiivsus oli 67,9%.<ref name="rulers" /> ==[[21. märts]]== * [[Mali]] pealinnas [[Bamako]]s ründasid relvastatud isikud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] sõjalise missiooni peakorteriks olevat hotelli. Peakorteri personali seas kannatanuid ei olnud, tulevahetuses hukkus üks ründaja ja veel kaks ründajat võeti vahi alla.<ref name="JaRMa" /> * [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] mõistis [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo DV]] endise asepresidendi [[Jean-Pierre Bemba]] süüdi talle allunud relvarühmituse [[Kongo Vabastamisliikumine]] sõdurite toime pandud vägistamistes ja mõrvades [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] territooriumil.<ref name="4J7a0" /> * [[Serbia]] pealinna [[Belgrad]]i ühes kondiitriäris õhkis mees käsigranaadi. Plahvatuses hukkus vaid mees ise, ka vigastatuid ei olnud. Kauplus kuulus endisele kultuuriministrile [[Bratislav Petković]]ile.<ref name="dyoxA" /> * [[Venemaa]]l mõistis kohus [[Ukraina]] piloodi [[Nadija Savtšenko]] süüdi Venemaa riigipiiri ebaseaduslikus ületamises ja kahe Venemaa ajakirjaniku tapmises. Järgmisel päeval määras kohus Savtšenkole karistuseks 22 aastat vangistust.<ref name="WLxtP" /><ref name="n7Mmk" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast riigivisiiti [[Horvaatia]]s. Presidenti saatvasse delegatsiooni kuulusid ka siseminister [[Hanno Pevkur]], ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]], välisminister [[Marina Kaljurand]] ja kaitseväe juhataja [[Riho Terras]].<ref name="VV13" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas koos 23 ettevõtte esindajatest koosneva äridelegatsiooniga töövisiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Visiidi raames kohtus peaminister muuhulgas ka [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] spiikri [[Paul Ryan]]iga ja pidas loengu [[Harvardi Ülikool]]is.<ref name="VV13" /> ==[[22. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] ja [[Utah]]' osariigis toimusid [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] ja [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] eelvalimised, lisaks toimusid veel Demokraatliku Partei eelvalimised ka [[Idaho]] osariigis. Demokraatidest võitis Idaho ja Utah' osariigis senaator [[Bernie Sanders]], Arizona osariigis [[Hillary Clinton]]. Vabariiklastest võitis Arizonas ettevõtja [[Donald Trump]] ja Utah's senaator [[Ted Cruz]].<ref name="VruG0" /> *[[2016. aasta Brüsseli plahvatused]]: Pisut enne kella 8 hommikul toimus [[Belgia]]s [[Brüsseli lennujaam]]as kaks plahvatust, mille tagajärjel hukkus vähemalt 11 inimest. Kell 9.11 toimus [[Brüsseli metroos]] rongis plahvatus, mille tagajärjel hukkus vähemalt 20 inimest. Kõigis kolmes rünnakus sai kokku vigastada veel üle 200 inimese. Plahvatuste eest on võtnud vastutuse [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="BRdRf" /> * [[Brasiilia]] president [[Dilma Rousseff]] teatas, et ei kavatse vaatamata süvenevale poliitilisele kriisile mingil juhul ise ametist tagasi astuda. Paljud Rousseffi lähikondlased on sattunud uurimise alla riikliku naftafirmaga [[Petrobras]] seotud korruptsioonijuhtumite tõttu.<ref name="R5i3k" /> * [[Elevandiluurannik]]u riigiprokuratuur teatas, et on vahistanud 15 inimest, keda kahtlustatakse seotuses [[Märts 2016#13. märts|13. märtsi]] terrorirünnaku korraldamise ja läbiviimisega [[Grand Bassam]]i kuurortlinnas.<ref name="fK2tb" /> * [[Haiti]] uueks peaministriks nimetati [[Enex Jean-Charles]].<ref name="rulers" /> * [[Slovakkia]]s allkirjastas peaminister [[Robert Fico]] erakond [[Suund – Sotsiaaldemokraatia]] uue koalitsioonilepingu kolme tsentristliku ja rahvusliku väikeparteiga. Uus koalitsioonileping võimaldab Ficol peaministriks saada ka kolmandaks ametiajaks.<ref name="7brjV" /> * [[Soome]] president [[Sauli Niinistö]] kohtus [[Moskva]]s [[Venemaa]] presidendi [[Vladimir Putin]]iga. Kahe presidendi kohtumise üks keskseid teemasid oli pagulaste liikumise piiramine Venemaa–Soome piiril. Kohtumisel lepiti kokku, et [[Salla piiripunkt|Salla]] ja [[Raja-Jooseppi]] piiripunktid on järgmise 180 päeva kestel avatud vaid Soome, Venemaa ja [[Valgevene]] kodanikele ning nende pereliikmetele.<ref name="xI28s" /> * [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] teatas, et Ukraina kaitsejõud mobiliseerivad tegevteenistusse täiendavalt umbes 10 000 meest. Reservide täiendav mobiliseerimine võimaldab asendada osa 45 000 kaitseväelasest, kes on olnud tegevteenistuses ja suures osas ka rindel juba üle aasta. Samuti teatas president, et kaitseväelastele loodetakse täiendust ka uute vabatahtlike näol.<ref name="2KDD4" /> * [[Uus-Meremaa]] uueks kindralkuberneriks nimetati [[Patsy Reddy]], kelle ametiaeg algab [[September 2016#14. september|14. septembril]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] esines oma Ameerika Ühendriikide visiidi raames sealses populaarses telesaates "[[The Daily Show]]".<ref name="J3MNv" /> * Eestis [[Paide]] kultuurikeskuses toimus teraviljafoorum, mille avas maaeluminister [[Urmas Kruuse]].<ref name="VV13" /> ==[[23. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadi endine kandidaat ja [[Florida]] endine kuberner [[Jeb Bush]] teatas oma toetusest senaator [[Ted Cruz]]ile kui Vabariikliku Partei presidendikandidaadile.<ref name="Yf1vZ" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] lubas avalikustada seni salastatud dokumendid, mis puudutavad Ameerika Ühendriikide rolli [[Argentina]] [[1976]]. aasta sõjaväelise riigipöörde läbiviimisel. Obama teatas sellest oma riigivisiidi ajal Argentinas.<ref name="IxXws" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Poola]] peaminister [[Beata Szydło]] teatas, et tema valitsus ei pea pärast [[2016. aasta Brüsseli plahvatused|Brüsseli terrorirünnakuid]] enam võimalikuks osaleda [[Euroopa Komisjon]]i skeemis immigrantide kvootide alusel ümberjagamiseks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikide vahel.<ref name="osmoD" /> * [[Liibanon]]i parlament tegi järjekordse katse riigile [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidenti valida]], kuid ka see, 37. katse kukkus kvoorumi puudumise tõttu läbi. Presidendivalimised määrati nüüd [[Aprill 2016#18. aprill|18. aprilliks]].<ref name="rulers" /> * [[Slovakkia]]s andis ametivande peaminister [[Robert Fico kolmas valitsus]]. Enamik võtmepositsioone võrreldes valitsuse eelmise koosseisuga ei muutunud.<ref name="rulers" /> * [[Somaalia]] peaminister [[Cumar Cabdirashiid Cali Sharmaarke]] astus esimese tipp-poliitikuna Somaalias avalikult välja naiste suguelundite rituaalse vigastamise vastu. Kuigi nimetatud praktika on vastuolus Somaalia põhiseadusega, ei ole seda eraldi seadusega keelatud ja seda praktiseeritakse riigis laialdaselt.<ref name="X8NvK" /> * [[Eesti]]s pälvis kirjanik [[Peeter Sauter]] [[Virumaa kirjandusauhind|28. Virumaa kirjandusauhinna]].<ref name="1rjp1" /> * [[XIII Riigikogu]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] fraktsioon valis esimeheks tagasi ka seni fraktsiooni juhtinud [[Kadri Simson]]i, keda toetas salajasel hääletamisel 14 fraktsiooni liiget. Erakonna esimehe [[Edgar Savisaar]]e toetusel kandideerinud [[Jaanus Karilaid]]i toetas 12 fraktsiooni liiget. Keskerakonna peasekretär [[Priit Toobal]] nimetas valimisi õigustühiseks, sest valimiskoosoleku algul olevat muudetud ebaseaduslikult fraktsiooni kodukorda ning seetõttu kaaluvat Simsoni vastu hääletanud fraktsiooni liikmed oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumist. Toobal ise Keskerakonna fraktsiooni ei kuulu.<ref name="WmZva" /> ==[[24. märts]]== * [[Belgia]] politsei vahistas kuus isikut, keda kahtlustatakse seotuses [[2016. aasta Brüsseli plahvatused|Brüsseli terrorirünnakutega]]. Kõik vahistatud tabati pealinnas [[Brüssel]]is.<ref name="belgium2403" /> * Belgia siseminister [[Jan Jambon]] ja justiitsminister [[Koen Geens]] esitasid Brüsseli terrorirünnakute tõttu tagasiastumispalve. Peaminister [[Charles Michel]] jättis nende avaldused rahuldamata.<ref name="buw5C" /> * [[Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal]] mõistis [[Bosnia ja Hertsegoviina]] serblaste endise juhi [[Radovan Karadžić]]i süüdi [[Srebrenica massimõrv]]a korraldamises 1995. aastal ja määras talle karistuseks 40-aastase vangistuse. 70-aastase Karadžići advokaat kinnitas, et kaebab otsuse edasi.<ref name="GdfBO" /> * [[Haiti]] parlamendi ülemkoda kiitis ühehäälselt heaks peamininister [[Enex Jean-Charles]]i poliitilise programmi. Järgmisel päeval tegi seda vaid ühe vastuhäälega ka parlamendi alamkoda.<ref name="rulers" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] üritasid kaks palestiinlast pussitada [[Iisrael]]i sõdurit; mõlemad ründajad lasti sündmuskohal maha. Üks palestiinlaste pihta tulistanud Iisraeli sõdur kõrvaldati ajutiselt teenistusest ja tema suhtes algatati uurimine, sest sündmuse videosalvestusest selgus, et ta tulistas veel mitmel korral ka juba kahjutuks tehtud ja maaslamavat palestiinlast.<ref name="DF21w" /> * [[Prantsusmaa]] siseminister [[Bernard Cazeneuve]] teatas, et julgeolekuorganitel õnnestus jälile saada ja väärata järjekordne islamistide kavandatav rünnak. Sellega seoses vahistati pealinnas [[Pariis]]is vähemalt üks islamiäärmuslane.<ref name="belgium2403" /> * [[Eesti]] justiitsministeerium kuulutas välja ideekonkursi [[Maarjamäe]]le kommunismiohvrite memoriaali rajamiseks.<ref name="VV13" /> * [[XIII Riigikogu]] esimeheks valiti tagasi [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige [[Eiki Nestor]], kelle jätkamist ametis toetas 53 Riigikogu liiget. Ametisse valiti tagasi ka XIII Riigikogu aseesimehed [[Helir-Valdor Seeder]] ja [[Jüri Ratas]], keda toetas vastavalt 49 ja 36 Riigikogu liiget. Nestori vastu kandideerinud [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsiooni liige [[Krista Aru]] pälvis 38 Riigikogu liikme toetuse.<ref name="ttt5N" /> * [[Narva Aleksandri kogudus]]e võlausaldajad otsustasid koosolekul koguduse võlgade katteks müüa enampakkumisel [[Narva Aleksandri Suurkirik]]u hoone. Kirikuhoone alghinnaks määrati 500 000 eurot.<ref name="wqV0w" /> * [[Tallinn]]as [[A. Le Coq Arena]]l kohtusid [[Eesti jalgpallikoondis]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]. Eesti koondise 2016. aasta esimene kodumäng lõppes ilma väravateta viigiga.<ref name="1v2F2" /> ==[[25. märts]]== * [[Benin]]i presidendivalimiste võitja [[Patrice Talon]] lubas kehtestada presidendile väga range ametiaegade piirangu, mis lubaks ühel inimesel presidendiametis olla vaid ühe viieaastase ametiaja.<ref name="Pl3h3" /> * [[Iraak|Iraagis]] [[Bagdad]]i lähistel pargis korraldatud enesetapurünnakus hukkus 26 ja sai vigastada 71 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="296LH" /> * [[Iraan]]i president [[Ḩasan Rūḩānī]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Pakistan]]i pealinnas [[Islamabad]]is. Kohtumisel Pakistani peaministri [[Nawaz Sharif]]iga jõuti kokkuleppele Iraani ja Pakistani iga-aastase kaubavahetuse suurendamises 5 miljardi USA dollarini 2021. aastaks.<ref name="fAIKm" /> * Iraani keskosas [[Fārsi provints]]is kukkus alla patsienti transportinud meditsiinihelikopter. Hukkusid kõik seitse pardal viibinud inimest – patsient, neli meedikut ja kaks meeskonnaliiget.<ref name="me1qJ" /> * [[Kasahstan]]i parlament kiitis heaks peaminister [[Kärim Mäsimov]]i valitsuse ametis jätkamise.<ref name="rulers" /> * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] kohus mõistis kuni seitsmeks aastaks vangi kuus islamisti, kelle seas oli ka üks [[imaam]]. Kõik kohtualused olid käinud kas võitlemas islamistide poolel Iraagis ja [[Süüria]]s või värvanud võitlejaid nendesse konfliktipiirkondadesse.<ref name="4HKub" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] presidendi [[Ramzan Kadõrov]]i kuni uute valimiste toimumiseni presidendi kohusetäitjaks. Kadõrovi senine korraline ametiaeg lõpeb aprilli alguses.<ref name="rulers" /> ==[[26. märts]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Alaska]], [[Hawaii osariik|Hawaii]] ja [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] osariigis toimusid [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] eelvalimised. Kõigis kolmes osariigis osutus võidukaks senaator [[Bernie Sanders]]. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama]] osariigis kukkus alla autoõnnetuse ohvrit transportinud meditsiinihelikopter. Hukkusid kõik helikopteri pardal viibinud neli inimest – piloot, arst, õde ja patsient.<ref name="McNCY" /> * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] peamine opositsioonierakond [[Guomindang]] valis oma uueks esimeheks [[Hiina]]ga taasühinemist toetava [[Hung Hsiu-chu]].<ref name="6ooX5" /> * [[Suurbritannia]]s ilmus ajalehe [[The Independent]] viimane trükitud number. Edaspidi ilmub ajaleht ainult internetis.<ref name="WYSqU" /> * [[Sõda Donbassis]]: [[Venemaa]] võimud eitasid järjekordselt Venemaa sõjaväelaste viibimist Ida-Ukrainas, kuid möönsid, et seal viibivad Venemaa kodanikest vabatahtlikud võitlejad.<ref name="yxXe2" /> ==[[27. märts]]== * [[Alžeeria]] lõunaosas kukkus alla sõjaväe helikopter, hukkus vähemalt 12 ja sai vigastada kaks sõdurit.<ref name="zqQda" /> * [[Aserbaidžaan]]i võimude teatel üritasid [[Armeenia]] sõdurid tungida Aserbaidžaani territooriumile. Puhkenud tulevahetuses hukkus kaks Aserbaidžaani sõdurit. Armeenia kaitseministeerium süüdistas tulevahetuse puhkemises Aserbaidžaani poolt ja teatas, et Aserbaidžaani sõjavägi oli rünnanud mitmeid kahe riigi piiril asuvaid armeenlaste külasid.<ref name="0CQDb" /> * [[Moldova]] pealinnas [[Chișinău]]s nõudsid tuhanded inimesed meeleavaldusel Moldova taasühinemist [[Rumeenia]]ga.<ref name="D2w4V" /> * [[Pakistan]]is [[Lahore|Lahore'i]] linna pargis toimunud enesetapurünnakus hukkus 72 inimest, nende seas ka 29 last. Rünnak oli suunatud ülestõusmispühi tähistavate kristlaste vastu ja selle eest võttis vastutuse äärmusliku islamiliikumise [[Ţālebān]] üks Pakistani harudest.<ref name="9O5R6" /> * [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria]] valitsusväed saavutasid täieliku kontrolli äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kontrolli all olnud ajaloolise [[Palmyra]] linna üle.<ref name="IxeGo" /> * [[Eesti]]s [[Teater NO99|Teatris NO99]] anti üle [[eesti teatri aastaauhinnad]]. Parimaks teatrikunstnikuks tunnistati [[Illimar Vihmar]], parimaks lavastajaks [[Artjom Garejev]], parimaks meespeaosatäitjaks [[Jaak Prints]] ja parimaks naispeaosatäitjaks [[Marika Vaarik]].<ref name="EScaO" /> ==[[28. märts]]== * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is tulistas äärmuslik islamiliikumine [[Ţālebān]] riigi uut parlamendihoonet rakettidega. Rünnak toimus ajal, mil parlament valmistus kuulama siseministri ettekannet. Väidetavalt rünnakus keegi vigastada ei saanud.<ref name="hQ5f2" /> * [[Bangladesh]]i ülemkohus loobus arutamast rühma kodanikuaktivistide esitatud taotlust tühistada 1988. aastal põhiseadusesse sisse viidud parandus, mis andis [[islam]]ile riigiusundi staatuse.<ref name="tiHLj" /> * [[Guatemala]] lääneosas sõitis teelt välja ja kukkus 200 meetri sügavusele orgu reisijaid vedanud autobuss. Hukkus vähemalt 19 inimest, üle 20 inimese vajas haiglaravi.<ref name="Oiifl" /> * [[Haiti]]l astus ametisse peaminister [[Enex Jean-Charles]]i valitsuskabinet.<ref name="rulers" /> * [[Hiina]] president [[Xi Jinping]] alustas kahepäevast riigivisiiti [[Tšehhi]]s. Visiidi eesmärk oli arendada kahe riigi vahelisi majandussuhteid ja seda peeti Tšehhi presidendi [[Miloš Zeman]]i Hiina-sõbraliku poliitika üheks tippsaavutuseks.<ref name="exKqv" /> * [[Iisrael]]i parlamendis [[Knesset]]is läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mis võimaldab peatada nende parlamendiliikmete volitused, kes on toetanud Iisraeli vaenlasi või osalenud muus riigivastases tegevuses.<ref name="MH71G" /> * [[Iraak|Iraagi]] parlament andis peaministrile [[Ḩaidar al-‘Ibādī]]le kolm päeva aega uue parteideülese valitsuse moodustamiseks. Peaministrilt oodatakse senisest efektiivsemat võitlust korruptsiooniga, ähvardades teda vastasel juhul umbusaldamisega.<ref name="IQb43" /> * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Ukraina]] välisminister [[Pavlo Klimkin]]. Visiidi raames kohtus minister Eesti presidendi [[Toomas Hendrik Ilves]]e, peaministri [[Taavi Rõivas]]e, välisministri [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] ja [[XIII Riigikogu]] eimehe [[Eiki Nestor]]iga.<ref name="VV14" /> * Eestis algas [[2. jalaväebrigaad]]i viis päeva kestev sõjaline õppus [[Lõunatorm]].<ref name="VV14" /> ==[[29. märts]]== * [[Brasiilia]] suurim erakond [[Brasiilia Demokraatliku Liikumise Partei]] teatas, et lahkub presidendi [[Dilma Rousseff]]i valitsuskoalitsioonist.<ref name="5hi97" /> * [[Egiptus]]es kaaperdati lennufirmale [[EgyptAir]] kuulunud reisilennuk [[Airbus 320]], mis oli teel [[Aleksandria]]st [[Kairo]]sse. Lennuki pardal oli 81 inimest, nende seas 15 meeskonnaliiget. Lennuki kaaperdanud mees, kes väitis ennast kandvat pommivööd, sundis lennuki lendama [[Küpros]]ele, kus ta alistus sealsetele võimudele. Keegi lennukis viibinutest toimunu käigus füüsiliselt kannatada ei saanud.<ref name="CUKXx" /> * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i kesklinnas toimunud enesetapurünnakus hukkus kolm ja sai vigastada 27 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="urFgD" /> * [[Iraan]]i president [[Ḩasan Rūḩānī]] tühistas viimasel hetkel oma kahepäevase riigivisiidi [[Austria]]sse, põhjendades seda turvalisuskaalutlustega. Täpsemaid kommentaare president ega tema administratsioon ei jaganud.<ref name="7P0y7" /> * [[Läti]] võimud sulgesid [[Venemaa]] uudisteagentuuri [[Sputnik (uudisteagentuur)|Sputnik]] lätikeelse veebilehe, tuues põhjuseks, et uudisteagentuuri kohaliku veebidomeeni registreerimine Lätis rikub Euroopa Liidu Venemaa-vastaseid majandussanktsioone.<ref name="pr5nY" /> * [[Tai]] sõjaväehunta poolt moodustatud ekspertkomisjon, mille ülesandeks oli uue põhiseaduse väljatöötamine, andis valitsusele üle uue põhiseaduse kavandi. Kavand jõustub, kui rahvas selle augustis 2016 toimuval rahvahääletusel heaks kiidab.<ref name="gaTzA" /> * [[Ukraina Ülemraada]] kiitis heaks riigi peaprokuröri [[Viktor Šokin]]i tagasiastumispalve. Šokini tagasiastumist toetas 289 parlamendiliiget. Mitmete läänemeelsete poliitiliste jõudude esindajad on Šokinit pidanud oluliseks takistuseks korruptsioonivastases võitluses edu saavutamisele.<ref name="liYcp" /> * [[Venezuela]] lääneosas [[San Cristóbal (Venezuela)|San Cristóbali]] linnas toimunud valitsusvastasel meeleavaldusel, kus protesteeriti ühistranspordi piletite hinnatõusu vastu, sai surma kaks ja vigastada neli politseinikku. Politseinikud jäid ärandatud bussi alla, millega mõned noored meeleavaldajad üritasid politseiahelast läbi murda.<ref name="xbr08" /> * [[Eesti]]sse tegi kiirvisiidi ametist lahkuv [[NATO]] Euroopa vägede ülemjuhataja kindral [[Philip Breedlove]]. Visiidi käigus andis Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] kindralile üle [[Kotkarist]]i I klassi teenetemärgi. Lisaks president Ilvesele kohtus kindral Breedlove ka Eesti kaitseväe juhataja [[Riho Terras]]ega.<ref name="NVXwF" /> * Eestisse saabusid [[Kreeka]]st esimesed seitse Euroopa Liidu rändekava alusel ümber paigutatud sõjapõgenikku. Siseministeeriumi kinnitusel on tegemist viieliikmelise Iraagi perekonna, ühe [[Süüria]]st pärit mehe ja ühe [[Jeemen]]ist pärit mehega.<ref name="ARIW7" /> * Eesti finantsettevõte [[LHV Pank]] teatas oma kavatsusest korraldada mais 2016 aktsiate avalik emissioon ja hakata nendega kauplema [[Tallinna börs]]il.<ref name="Ogtsq" /> * [[Tallinn]]as [[A. Le Coq Arena]]l toimus [[Eesti jalgpallikoondis]]e ja [[Serbia jalgpallikoondis]]e sõpruskohtumine. Mängu võitis tulemusega 1:0 Serbia rahvuskoondis.<ref name="naUV5" /> ==[[30. märts]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitsejõudude Euroopa väejuhatus teatas, et paigutab veebruaris 2017 Ida-Euroopasse alaliselt ühe soomusbrigaadi, mille meeskond hakkab roteeruma üheksakuulise intervalliga. Brigaadi lahinguüksused hakkavad osalema sõjalistel õppustel Ida-Euroopa riikides Eestist kuni Bulgaariani.<ref name="838TW" /> * [[Colombia]] valitsus ja riigi suuruselt teine vasakpoolne relvarühmitus [[Rahvusliku Vabastamise Armee]] jõudsid [[Venezuela]] välisministeeriumi vahendatud kõnelustel kokkuleppele ametlike rahuläbirääkimiste alustamises.<ref name="si0qb" /> * [[Iirimaa]]l teatas [[Roheline Partei (Iirimaa)|Roheline Partei]] oma lahkumisest valitsusläbirääkimistelt.<ref name="SSKS3" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] presidendina astus ametisse [[Faustin Archange Touadéra]].<ref name="rulers" /> * [[Myanmar]]is vannutati ametisse president [[Htin Kyaw]]. Tegemist on esimese presidendiga enam kui 50 aasta kestel, kes ei ole seotud Myanmari armeega.<ref name="7IQkg" /> * [[Peruu]] president [[Ollanta Humala]] teatas [[2016. aasta Peruu presidendivalimised|presidendivalimiste]] eel, et tõstab 13% miinimumpalka. Vastavalt presidendi otsusele tõuseb miinimumpalk alates 1. maist 850 [[Peruu uus sol|Peruu uue solini]] ehk 252 USA dollarini.<ref name="9Xmq0" /> * [[Prantsusmaa]] linnades avaldasid sajad tuhanded töölised ja üliõpilased meelt valitsuse kavandatavate tööturureformide vastu. [[Lyon]]is, [[Nantes]]'is ja [[Pariis]]is puhkesid meeleavaldajate ja politsei vahel kokkupõrked, vahistati kümneid inimesi.<ref name="8yAQC" /> * [[Suurbritannia]] suurim terasetootja, [[India]] omanikele kuuluv [[Tata Steel]] teatas, et plaanib kahjumi vähendamiseks müüa kogu oma tootmise Suurbritannias.<ref name="6tsiF" /> * [[Eesti]] keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] külastas [[Lääne-Viru maakond]]a ja pidas [[Rakvere]]s avaliku loengu 2016. aasta kevadel aktuaalsetest keskkonnateemadest.<ref name="VV14" /> * Eesti maaeluminister [[Urmas Kruuse]] alustas kahepäevast visiiti [[Leedu]]s, et külastada põllumajandusnäitust [[AgroBalt]].<ref name="VV14" /> ==[[31. märts]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is algas kahepäevane [[tuumajulgeoleku tippkohtumine]], mille üks keskseid teemasid oli [[Põhja-Korea]] tuumarelvade poliitika. Tippkohtumise raames toimusid ka president [[Barack Obama]] ja asepresident [[Joe Biden]]i kitsamas ringis kohtumised mitmete teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega. Põhja-Korea küsimuses pidas president Obama ühe kohtumise [[Jaapan]]i peaministri [[Shinzō Abe]] ja [[Lõuna-Korea]] presidendi [[Park Geun-hye]]ga, teise kohtumise aga [[Hiina]] presidendi [[Xi Jinping]]iga. Asepresident Joe Biden kohtus teiste seas [[Ukraina]] presidendi [[Petro Porošenko]]ga ja lubas kohtumisel Ukrainale 335 miljonit USA dollarit täiendavat julgeolekuabi.<ref name="2xIti" /><ref name="rVQ2d" /> * [[Argentina]] parlamendi ülemkoda kiitis varahommikul häältega 54:16 heaks leppe, millega makstakse rahvusvahelistele võlausaldajatele tagasi ligi 5 miljardi USA dollari väärtuses võlgu. Seni oli Argentina võlgade tasumisest keeldunud ja kohtuvaidlused selles küsimuses kestsid kokku 14 aastat, alates 2002. aastast oli Argentinale võlamaksete mittetasumise tõttu suletud juurdepääs rahvusvahelistele finantsturgudele.<ref name="iuUG8" /> * [[Belgia]] kohus kiitis heaks [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakute]] ühe korraldaja [[Salah Abdeslam]]i väljaandamise [[Prantsusmaa]]le.<ref name="HVP3d" /> * [[Brasiilia]] ülemkohus otsustas hakata ise menetlema riigi endise presidendi [[Luiz Inácio Lula da Silva]] korruptsioonijuhtumit. Samal ajal toimusid Brasiilia linnades valitsuse toetajate meeleavaldused, kus avaldati toetust president [[Dilma Rousseff]]i ametis jätkamisele ja nimetati tema umbusaldamise protsessi demokraatlike protseduuridega maskeeritud riigipöördeks.<ref name="SkrRW" /> * [[Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal]] mõistis [[Serbia Radikaalne Partei|Serbia Radikaalse Partei]] esimehe [[Vojislav Šešelj]] õigeks talle esitatud süüdistustes sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes.<ref name="Eawfs" /> * [[Euroopa Liit]] kehtestas Põhja-Korea vastu täiendavad majandus- ja finantssanktsioonid, lähtudes [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] varasemast samasisulisest otsusest.<ref name="YQbND" /> * [[Iraak|Iraagi]] peaminister [[Ḩaidar al-‘Ibādī]] avalikustas vastavalt parlamendi nõudmistele moodustatud uue valitsuskabineti koosseisu. Tegemist on valdavalt tehnokraatide valitsusega, mis peaks suutma senisest efektiivsemalt võidelda riigis lokkava korruptsiooniga.<ref name="4cYeU" /> * [[Kanada]] immigratsiooniminister [[John McCallum]] teatas, et Kanada võtab lisaks algselt lubatud 25 000 [[Süüria]] pagulasele sel aastal vastu veel täiendavalt 10 000 Süüria kodusõja eest põgenenud inimest.<ref name="nX3TO" /> * [[Liibüa]]s [[Tripoli]]s hästi turvatud mereväebaasis alustas tööd [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i vahendusel kokku pandud rahvusliku ühtsuse valitsus.<ref name="J2Fx2" /> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] konstitutsioonikohus langetas otsuse, mille kohaselt peab president [[Jacob Zuma]] riigile tagastama osa 16 miljonist USA dollarist, mida kasutati tema eraresidentsi remondiks. Täpse summa jättis kohus rahandusministeeriumi otsustada.<ref name="yUhHg" /> * [[Türgi]] kaguosas, valdavalt [[kurdid]]est elanikkonnaga [[Diyarbakır]]i linnas toimunud autopommi plahvatuses hukkus seitse politseiametnikku, vigastada sai kokku 27 inimest.<ref name="W7GAY" /> * [[Eesti]]t külastas [[Norra]] Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade minister [[Elisabeth Aspaker]]. Visiidi raames kohtus Aspaker Eesti rahandusministri [[Sven Sester]]iga.<ref name="VV14" /> * Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] kiitsid [[Saue]] linna, [[Saue vald|Saue valla]], [[Kernu vald|Kernu valla]] ja [[Nissi vald|Nissi valla]] volikogud heaks nelja kohaliku omavalitsuse ühinemise. Uue omavalitsuse nimeks saab vastavalt rahvahääletuse tulemustele Saue vald ja selles elab kokku umbes 21 000 inimest. Uus omavalitsus alustab tegevust pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]].<ref name="NOmjg" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="b6Oo2">[http://www.nytimes.com/2016/03/02/us/politics/republican-primary-results.html Donald Trump Overwhelms G.O.P. Rivals From Alabama to Massachusetts] New York Times, 1.03.2016 (vaadatud 2.03.2016)</ref> <ref name="4quCh">[http://www.cnbc.com/2016/03/01/super-tuesday-democratic-results-latest-news.html Sanders surprises with 4 projected wins: NBC News] CNBC, 1.03.2016 (vaadatud 2.03.2016)</ref> <ref name="8XQre">[http://www.reuters.com/article/us-new-york-derailment-idUSKCN0W418C Dozens of homes evacuated after train derails in New York] Reuters, 2.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="rulers">[http://www.rulers.org/2016-03.html March 2016] Rulers.org (vaadatud 2.03.2016)</ref> <ref name="6AZAJ">[http://abcnews.go.com/International/wireStory/oman-police-18-killed-14-injured-bus-crash-37298878 Oman Police Say 18 Killed, 16 Injured in Bus Crash] ABC News, 1.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="LfpsP">[https://web.archive.org/web/20190401175906/https://uk.reuters.com/article/uk-britain-tunisia-libya-idUKKCN0W33OY UK to send troops to Tunisia to help stop ISIS crossing Libyan border] Reuters, 1.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="gMLjI">[http://uatoday.tv/news/military-truck-blown-up-in-luhansk-region-three-killed-two-injured-601879.html Military truck blown up in Luhansk region: three killed, two injured] Ukraine Today, 1.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="8mXzR">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-censorship-idUSKCN0W351A Ukraine bans officials from criticizing government] Reuters, 1.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="6iyiC">[https://web.archive.org/web/20160115161904/http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/hinnatous-tallinna-uhistranspordis-pileti-ostmine-laheb-kallimaks?id=73413473 Hinnatõus: Tallinna ühistranspordis pileti ostmine läheb kallimaks] Delfi, 13.01.2016 (vaadatud 13.01.2016)]</ref> <ref name="VNcUG">[http://uudised.err.ee/v/majandus/9e2168d3-6fff-4703-862f-78b9949c58a6 Kapo pidas kinni Eesti Raudtee kõrge ametniku] ERR Uudised, 3.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="t2tyX">[http://uudised.err.ee/v/majandus/44b97224-c9e0-4f54-a38d-18c0cc0e58fe/tallinna-sadamat-hakkab-martsist-juhtima-valdo-kalm Tallinna Sadamat hakkab märtsist juhtima Valdo Kalm] ERR Uudised, 14.01.2016 (vaadatud 14.01.2016)]</ref> <ref name="6g3Yw">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/22832205-1e84-47d5-bdbb-5f4c3fe42340 Euroopa Liit eraldab 700 miljonit eurot rändekriisiga toimetulekuks] ERR Uudised, 2.03.2016 (vaadatud 2.03.2016)</ref> <ref name="VV10">[https://web.archive.org/web/20160305201043/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W10 Eelinfo (10. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 2.03.2016)</ref> <ref name="Xy1Yu">[http://www.reuters.com/article/us-indonesia-quake-idUSKCN0W41J2 Aftershocks rock Indonesia after massive quake, calls for calm] Reuters, 2.03.2016 (vaadatud 3.03.2016)</ref> <ref name="VV11">[https://web.archive.org/web/20160308160843/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W11 Eelinfo (11. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="t40EQ">[http://www.bbc.com/news/science-environment-35651665 Astronaut twin Scott Kelly returns after year in space] BBC News, 2.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="WP8032016">[https://www.washingtonpost.com/world/south-korea-imposes-new-sanctions-on-north-tells-pyongyang-it-must-change/2016/03/08/15b0d29e-490a-4697-9742-3c81dde5eb5f_story.html North Korea says it can fit nuclear warheads on ballistic missiles] The Washington Post, 8.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="B1jak">[http://www.reuters.com/article/us-southsudan-unrest-un-idUSKCN0W503Q U.N. official says at least 50,000 dead in South Sudan war] Reuters, 2.03.2016 (vaadatud 3.03.2016)</ref> <ref name="VM11">[https://web.archive.org/web/20160308155313/http://www.vm.ee/et/eelinfo?week=2016-W11 Eelinfo (11. nädal)] Välisministeerium (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="Dde2t">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-nuclear-un-idUSKCN0W41Z2 U.N. imposes harsh new sanctions on North Korea over its nuclear program] Reuters, 2.03.2016 (vaadatud 3.03.2016)</ref> <ref name="VV12">[https://web.archive.org/web/20160315203200/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W12 Eelinfo (12. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 15.03.2016)</ref> <ref name="ZPx6z">[https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12066-2016-03-02-15-04-33/layout-visit.html President Ilves kõneleb Briti mõttekojas Chatham House ja kohtub Eesti tudengitega Cambridge’is]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vabariigi Presidendi Kantselei, 2.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="VV13">[https://web.archive.org/web/20160403062104/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W13 Eelinfo (13. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 21.03.2016)</ref> <ref name="5WWDv">[https://web.archive.org/web/20160308185104/http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-ungaris-andis-ule-volikirja-1 Eesti suursaadik Ungaris andis üle volikirja] Välisministeerium, 3.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="belgium2403">[http://www.reuters.com/article/us-belgium-blast-idUSKCN0WO0LB Belgian police arrest six in bombing probe, French foil Paris plot] Reuters, 24.03.2016 (vaadatud 25.03.2016)</ref> <ref name="HGKEW">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/4a8c1dd7-2ed3-4a3f-9bb7-c6c7c4c30406 Tuglase novelliauhinnad võitsid Maimu Berg ja Jüri Kolk] ERR Kultuur, 2.03.2016 (vaadatud 2.03.2016)</ref> <ref name="VV14">[https://web.archive.org/web/20160410162459/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W14 Eelinfo (14. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="XIbhF">[http://www.foxnews.com/live-coverage/fox-news-gop-debate Fox News GOP Debate] Fox News (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="GPTw3">[http://www.hollywoodreporter.com/news/tv-ratings-fox-news-gop-872681 TV Ratings: Fox News' GOP Debate Surges to 2016 High, 16.9 Million Viewers] Hollywood Reporter, 4.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="MH05p">[http://abcnews.go.com/International/obama-extends-sanctions-russia-ukraine-crisis/story?id=37362950 Obama Prolongs Sanctions on Russia Over Ukraine Crisis] ABC News, 3.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="ECIFT">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/47238882-bff4-4ac5-aa99-706f476e0da0 Kogu Süüria on elektrita] ERR Uudised, 3.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="Tct2L">[https://www.washingtonpost.com/world/istanbul-security-forces-kill-2-women-suspected-in-police-attack/2016/03/03/4e07cacc-e131-11e5-8d98-4b3d9215ade1_story.html Istanbul security forces kill 2 women suspected in police attack] Washington Post, 3.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="Fw7Vh">[http://www.bbc.com/news/world-asia-35704127 New Zealand flag referendum enters final stage] BBC News, 3.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="9LH4h">[http://uudised.err.ee/v/majandus/7364cd4e-4304-4f41-9490-0e5e4568c78a Rõivas: valitsus langetab ajutiselt ressursi- ja keskkonnatasusid] ERR Uudised, 3.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="1nFmB">[https://web.archive.org/web/20160308183635/http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-tuneesias-andis-ule-volikirja Eesti suursaadik Tuneesias andis üle volikirja] Välisministeerium, 4.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="Goiu2">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b85c6ac3-da2d-4d64-9b23-e15b648c2820 Üldkogu tühistas klienti vassimisele kihutanud advokaadi advokatuurist välja heitmise] ERR Uudised, 3.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="bBCjc">[http://www.msnbc.com/msnbc/alabama-supreme-court-refuses-challenge-gay-marriage Alabama Supreme Court refuses challenge to gay marriage] MSNBC, 5.03.2016 (vaadatud 6.03.2016)</ref> <ref name="2OFU9">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-corruption-lula-profile-idUSKCN0W62DA Arrest of Lula, hero to millions, in corruption probe stuns Brazil] Reuters, 4.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="tZ17g">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-nuclear-eu-idUSKCN0W61V1 EU extends sanctions against North Korea] Reuters, 4.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="yUoiP">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-slovenia-idUSKCN0W62PO Slovenia parliament passes law to quicken processing of asylum seekers] Reuters, 4.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="LMNGy">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security-attack-idUSKCN0W616Q Gunmen kill at least 15 in old people's home in Yemen] Reuters, 4.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="viiV2">[http://www.reuters.com/article/us-moldova-constitution-president-idUSKCN0W61W5 Moldovan top court rules for direct elections to choose president] Reuters, 4.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="G9bEb">[https://web.archive.org/web/20160304100406/http://www.skynews.com.au/news/world/asiapacific/2016/03/04/north-korea-fires-shots-after-un-sanctions.html North Korea readies nuclear weapons] Sky News, 4.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="RU1iO">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-politics-gulen-idUSKCN0W60FB Turkish authorities seize newspaper close to cleric Gulen: state media] Reuters, 5.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="z9A0A">[http://www.nytimes.com/2016/03/06/us/politics/primary-elections.html Ted Cruz Keeps Up Pressure on Donald Trump; Bernie Sanders Takes 2 on ‘Super Saturday’] The New York Times, 5.03.2016 (vaadatud 6.03.2016)</ref> <ref name="vRPJJ">[http://www.reuters.com/article/us-usa-somalia-dronestrike-idUSKCN0W91XW U.S. strikes al Shabaab training camp in Somalia, more than 150 killed] Reuters, 7.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="hCibA">[http://www.reuters.com/article/us-honduras-attack-idUSKCN0W802E Gun attack in Honduran capital kills at least 10] Reuters, 5.03.2016 (vaadatud 6.03.2016)</ref> <ref name="jxVMu">[http://www.reuters.com/article/us-iran-turkey-visit-idUSKCN0W70DB Rivals Turkey and Iran seek to 'manage differences', boost trade] Reuters, 5.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="2HBaf">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-media-idUSKCN0W70IN Turkish police fire tear gas at protesters, EU laments rights record] Reuters, 5.03.2016 (vaadatud 6.03.2016)</ref> <ref name="RhNRZ">[http://menu.err.ee/v/eestilaul/c7ab128a-0425-4e8e-a705-52581e3f5431 Eesti Laulu võitis Jüri Pootsmann] ERR Menu, 5.03.2016 (vaadatud 6.03.2016)</ref> <ref name="8BLTl">[http://www.reuters.com/article/us-usa-election-trump-germany-idUSMTZSAPEC36LTD4ZC German vice chancellor says Trump poses threat to peace and prosperity] Reuters, 6.03.2016 (vaadatud 6.03.2016)</ref> <ref name="aMlSW">[http://www.reuters.com/article/us-benin-election-idUSKCN0W61R1 Benin to choose new president amid economic, logistical concerns] Reuters, 4.03.2016 (vaadatud 5.03.2016)</ref> <ref name="WhGCe">[http://www.rferl.org/content/anti-russia-rally-georgia-gazprom/27592474.html Thousands Attend Anti-Russian Rally In Georgian Capital] Radio Free Europe / Radio Liberty, 6.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="7tvIA">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-blast-idUSKCN0W80G3 Islamic State truck bomb kills at least 60 people south of Baghdad] Reuters, 6.03.2016 (vaadatud 6.03.2016)</ref> <ref name="06TDM">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-35739377 Iran billionaire Babak Zanjani sentenced to death] BBC News, 6.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="yn5B2">[http://uudised.err.ee/v/eesti/8e3f8a18-c6d6-41a0-b011-250e345097e2 Vabaduse väljakul avaldati toetust Venemaal vangistatud Nadja Savtšenkole] ERR Uudised, 6.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="Zzswu">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-eu-idUSKCN0W8111 EU welcomes bold Turkey plan to stop migrants, defers decision] Reuters, 8.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="N2DJX">[http://www.reuters.com/article/us-el-salvador-corruption-idUSKCN0W92FR Ex-president of El Salvador Saca set for graft trial] Reuters, 7.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="LeFwU">[http://www.washingtontimes.com/news/2016/mar/6/north-korea-threatens-nuclear-strike-against-us-so/ North Korea threatens pre-emptive nuclear strikes against U.S., South Korea] The Washington Times, 6.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="kPLnD">[http://www.reuters.com/article/us-tunisia-security-idUSKCN0W90J6 Militants attack Tunisian forces near Libyan border, 50 killed] Reuters, 7.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="MkrGh">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-politics-gulen-idUSKCN0WA0O6 Turkey seizes control of news agency close to cleric Gulen: agency] Reuters, 8.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="j7Qf0">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/12074-750-d-e-schaeri-nimetamine-ja-a-hilpuse-tagasikutsumine/index.html#sthash.8WjAu5ab.dpuf D. E. Schaeri nimetamine ja A. Hilpuse tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 7.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="7jo5r">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/12073-749-s-soone-nimetamine-ja-a-punga-tagasikutsumine S. Soone nimetamine ja A. Punga tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 7.03.2016 (vaadatud 8.03.2016)</ref> <ref name="ATASo">[http://www.nytimes.com/2016/03/09/us/politics/primary-elections-michigan.html Bernie Sanders Wins Michigan Primary; Donald Trump Takes 3 States] The New York Times, 8.03.2016 (vaadatud 9.03.2016)</ref> <ref name="uaDru">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKCN0WB0WR Biden says his family was near scene of Tel Aviv attack] Reuters, 9.03.2016 (vaadatud 9.03.2016)</ref> <ref name="lMhAb">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-corruption-lula-idUSKCN0WC16L Brazil prosecutors charge Lula in money laundering probe] Reuters, 10.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="kITKL">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-macedonia-idUSKCN0WB0Z0 Macedonia closes border to illegal migrants: police official] Reuters, 9.03.2016 (vaadatud 9.03.2016)</ref> <ref name="xNdc6">[http://www.reuters.com/article/us-iran-missiles-idUSKCN0WB0I9 Iran tests more missiles, says capable of reaching Israel] Reuters, 9.03.2016 (vaadatud 9.03.2016)</ref> <ref name="c8OrZ">[http://www.cbc.ca/news/politics/trudeau-official-visit-washington-live-1.3483940 Justin Trudeau arrives in Washington for official visit] CBC News, 9.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="iL9f9">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-biden-idUSKCN0WC052 Biden, Palestinian leader Abbas meet, discuss violence: White House] Reuters, 9.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="e9dbI">[http://www.reuters.com/article/us-peru-election-idUSKCN0WB235 Peru bars Fujimori's biggest rival from presidential race] Reuters, 9.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="5tb02">[http://www.reuters.com/article/us-poland-politics-court-idUSKCN0WB1VY Polish constitutional crisis deepens as judges reject court reform] Reuters, 10.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="CpabJ">[http://www.reuters.com/article/us-portugal-politics-idUSKCN0WB1B0 President says Portugal must respect EU, avoid return to crisis] Reuters, 9.03.2016 (vaadatud 9.03.2016)</ref> <ref name="q2kkD">[http://www.reuters.com/article/us-france-protests-idUSKCN0WB0GW French students, unions protest against labor reforms] Reuters, 9.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="S6l0H">[http://www.reuters.com/article/us-germany-minister-plagiarism-idUSKCN0WB2C2 German defense minister cleared of plagiarism accusations] Reuters, 9.03.2016 (vaadatud 9.03.2016)</ref> <ref name="a36M7">[http://uudised.err.ee/v/eesti/48dd909a-4cb7-4715-996d-6df13e8aff06 Advokatuuri juhatus: Alla Raudsepp ei saa jätkata advokaadina] ERR Uudised, 9.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="AtwUW">[https://web.archive.org/web/20170725021825/http://www.eru.lib.ee/www/ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing tunnustas parimaid] Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 10.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="KiEzp">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb2c85dd-761d-4347-b071-abf9c27f8f38 Eesti Ekspressi peatoimetajaks saab Erik Moora] ERR Uudised, 9.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="xOEIE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/a89c7217-e07f-4c03-bd7f-3fba705929e2 Teabeamet avaldas raporti Eesti rahvusvahelise julgeolekuolukorra kohta] ERR Uudised, 9.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="V5Cds">[https://web.archive.org/web/20160313025833/http://ajaleht.epl.ee/uudised/raimond-kaljulaid-kinnitati-pohja-tallinna-vanemaks?id=73902155 Raimond Kaljulaid kinnitati Põhja-Tallinna vanemaks] Eesti Päevaleht, 9.03.2016 (vaadatud 12.03.2016)</ref> <ref name="OjNVR">[http://www.bloomberg.com/news/articles/2016-03-10/ecb-cuts-all-rates-as-qe-boosted-to-80-billion-euros-a-month European Central Bank to Expand QE, Cuts Interest Rates Further] Bloomberg, 10.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="aILs3">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-frontex-idUSKCN0WC10K Nearly 500,000 migrants reached Greece in fourth-quarter: EU border agency] Reuters, 10.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="xcEIc">[http://www.reuters.com/article/us-ireland-politics-idUSKCN0WC26U Irish post-election stalemate persists as no prime minister elected] Reuters, 10.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="Xg5lG">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-missiles-idUSKCN0WB2S1 North Korea fires missiles, to 'liquidate' South Korean assets] Reuters, 10.03.2016 (vaadatud 10.03.2016)</ref> <ref name="M7nHB">[http://uudised.err.ee/v/eesti/1eeb9e7f-31ab-43ea-ae3c-2e0a0c3f4088 Pensionid tõusevad aprillist keskmiselt 5,7 protsenti] ERR Uudised, 10.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="IrKOC">[https://web.archive.org/web/20160401180518/https://valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-haldusreformi-eelnou Valitsus kiitis heaks haldusreformi eelnõu] Vabariigi Valitsus, 10.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="2mwtv">[https://www.washingtonpost.com/news/post-politics/wp/2016/03/10/ben-carson-plans-to-endorse-trump/ Ben Carson backs Trump, saying combative billionaire has ‘cerebral’ side] The Washington Post, 11.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="BB8aa">[http://www.reuters.com/article/us-usa-election-unions-exclusive-idUSKCN0WD1ZV Exclusive: U.S. labor powerhouse to launch anti-Trump ad campaign] Reuters, 11.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="ZZ691">[http://www.reuters.com/article/us-belgium-court-scientology-idUSKCN0WD1HZ Belgium court acquits scientology of organized crime charges] Reuters, 11.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="OKY82">[http://www.reuters.com/article/us-peru-election-protests-idUSKCN0WE05B Peruvians march against Fujimori after rivals barred from elections] Reuters, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="uk1pc">[http://www.reuters.com/article/us-romania-corruption-idUSKCN0WD1RW Romania makes all state finances public to deter graft] Reuters, 11.03.2016 (vaadatud 11.03.2016)</ref> <ref name="5cKt6">[http://www.nytimes.com/2016/03/13/us/politics/election-results.html Cruz Takes Delegates in Wyoming, and Rubio Wins in Washington, D.C.] The New York Times, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="Wme0b">[http://www.reuters.com/article/us-israel-iran-idUSKCN0WE0W5 Israel calls on powers to punish Iran for its missile tests] Reuters, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="l4ezN">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/edb6fecf-240e-4d49-b476-d3f9400fca80 Itaalia Alpides hukkus laviini tõttu kuus inimest] ERR Uudised, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="0EDOw">[http://www.reuters.com/article/us-kosovo-attack-idUSKCN0WE0LF Kosovo president's office attacked with petrol bomb] Reuters, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="z7YLR">[http://www.reuters.com/article/us-europe-poland-constitution-idUSKCN0WE0JK Thousands rally against Polish govt as constitutional crisis deepens] Reuters, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="tNCyh">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/871ae48d-d17c-4c02-9bf5-e3625fafeea1 Soomlased protestisid kärpekava vastu] ERR Uudised, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="PDgYu">[http://www.reuters.com/article/us-venezuela-politics-idUSKCN0WE0UX Venezuela opposition launches protests, Maduro counters] Reuters, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="QeC5W">[http://uudised.err.ee/v/eesti/95aaa450-1b5c-4bc2-a828-029e62771079/ Keskerakonna Tartu piirkonna juhina jätkab Aadu Must] ERR Uudised, 12.03.2016 (vaadatud 13.03.2016)</ref> <ref name="M9Mci">[http://www.reuters.com/article/us-bolivia-airplane-crash-idUSKCN0WF0WV Small plane crashes into rural Bolivian market, kills seven] Reuters, 13.03.2016 (vaadatud 14.03.2016)</ref> <ref name="AxEE5">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-rousseff-protests-idUSKCN0WF0IX Record Brazil protests put Rousseff's future in doubt] Reuters, 13.03.2016 (vaadatud 14.03.2016)</ref> <ref name="Wq4Pc">[http://www.reuters.com/article/us-ivorycoast-attack-idUSKCN0WF0L9 Al Qaeda gunmen kill 16 in Ivory Coast beach attack] Reuters, 14.03.2016 (vaadatud 14.03.2016)</ref> <ref name="NB2Bj">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-russia-turkey-idUSKCN0WF0I3 Russia has evidence Turkish troops in Syria, Lavrov says] Reuters, 13.03.2016 (vaadatud 14.03.2016)</ref> <ref name="shHdO">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-blast-idUSKCN0WF0PP Death toll in Turkish car bomb attack rises to 37: health minister] Reuters, 14.03.2016 (vaadatud 14.03.2016)</ref> <ref name="e8bB8">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-blast-idUSKCN0WJ0ON Kurdish TAK militant group says it was behind Ankara bombing that killed 37] Reuters, 17.03.2016 (vaadatud 17.03.2016)</ref> <ref name="la6EF">[http://www.reuters.com/article/us-belarus-businessman-detention-idUSKCN0WF0G0 Belarus detains prominent businessman formerly close to president] Reuters, 13.03.2016 (vaadatud 14.03.2016)</ref> <ref name="gW0ft">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-violence-idUSKCN0WG0EL Three Palestinians attack Israelis in West Bank, shot dead: army] Reuters, 14.03.2016 (vaadatud 14.03.2016)</ref> <ref name="4hQIe">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-35807689 Syria conflict: Russia's Putin orders 'main part' of forces out] BBC News, 14.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="QRDcO">[http://www.nytimes.com/2016/03/16/us/politics/republican-primary-results.html Donald Trump Takes 3 States; John Kasich Wins Ohio] The New York Times, 15.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="PdhOm">[http://www.reuters.com/article/us-france-shooting-brussels-idUSKCN0WI10F Belgium names dead gunman, holds two suspects after raid linked to Paris attacks] Reuters, 16.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="x8Ea6">[http://www.reuters.com/article/us-ecuador-airplane-accident-idUSKCN0WH2VP Ecuador says military plane crashes in jungle, 22 dead] Reuters, 15.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="cJkgm">[http://www.reuters.com/article/us-netherlands-saudi-arms-idUSKCN0WH2U4 Dutch parliament votes to ban weapon exports to Saudi Arabia] Reuters, 15.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="0Pbtf">[http://www.reuters.com/article/us-italy-art-arrests-idUSKCN0WH2OD Italy arrests 12 over $17 million Verona art theft in November] Reuters, 15.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="3BLhH">[http://uudised.err.ee/v/majandus/5fa1dcce-ba41-4596-9f15-00c89def3672 Majanduskomisjon otsustas Arengufondi sulgeda] ERR Uudised, 15.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="7XMwc">[http://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-avalduse-nadia-savtsenko-vabastamiseks/ Riigikogu võttis vastu avalduse Nadia Savtšenko vabastamiseks] Riigikogu, 15.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="L0y32">[http://uudised.err.ee/v/eesti/f3850278-f682-49d8-80bc-dea803bc41e6 Savisaar sai kahtlustuse rahapesus ja erakonnale keelatud annetuse võtmises] ERR Uudised, 16.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="unpwo">[http://www.betoon.org/uudiste-arhiiv/2016-2/aasta-betoonehitis-on-ihaste-sild/ Aasta betoonehitis on Ihaste sild] pressiteade, 15.03.2016</ref> <ref name="suUxz">[https://web.archive.org/web/20160318074812/http://www.redstate.com/california_yankee/2016/03/16/gov.-rick-scott-announces-presidential-endorsement/ Gov. Rick Scott Announces Presidential Endorsement] Red State, 16.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="DbXtu">[http://www.nytimes.com/2016/03/17/us/politics/obama-supreme-court-nominee.html Obama Chooses Merrick Garland for Supreme Court] The New York Times, 16.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="wrxy6">[http://www.reuters.com/article/us-australia-indonesia-idUSKCN0WI12T Australia, Indonesia renew push for trade deal amid warming ties] Reuters, 16.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="VYBJL">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-rousseff-idUSKCN0WI1T0 Brazilians protest after Lula named chief of staff, gains immunity] Reuters, 16.03.2016 (vaadatud 17.03.2016)</ref> <ref name="xz4cf">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-blast-idUSKCN0WI15W Two suicide bombers kill 22 at mosque in northeast Nigeria's Maiduguri] Reuters, 16.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="3yzpf">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-busblast-idUSKCN0WI0DH Bomb on bus kills 15 government employees in Pakistan] Reuters, 16.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="oG0ny">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-musharraf-idUSKCN0WI10W Pakistani court lifts travel ban on former military ruler Musharraf] Reuters, 16.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="siub2">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-usa-student-idUSKCN0WI0BN North Korea sentences U.S. student to 15 years hard labor] Reuters, 16.03.2016 (vaadatud 16.03.2016)</ref> <ref name="aCbQA">[http://www.reuters.com/article/us-usa-northkorea-sanctions-idUSKCN0WI2VH Obama slaps new sanctions on North Korea after tests] Reuters, 16.03.2016 (vaadatud 17.03.2016)</ref> <ref name="ocheW">[http://www.reuters.com/article/us-azerbaijan-rights-pardon-idUSKCN0WJ29W Azerbaijan frees dissidents in amnesty] Reuters, 17.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="Dwfi0">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKCN0WJ14V Two Palestinians stab Israeli woman and are shot dead: military] Reuters, 17.03.2016 (vaadatud 17.03.2016)</ref> <ref name="mjdm0">[http://www.reuters.com/article/us-france-protests-idUSKCN0WJ28N French public sector gets pay rise as government courts angry unions, students] Reuters, 17.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="MvcUj">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-blast-germany-idUSKCN0WJ0TI Germany closes embassy, consulate in Turkey on attack fears] Reuters, 17.03.2016 (vaadatud 17.03.2016)</ref> <ref name="6ET6d">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-federalism-idUSKCN0WJ1EP Syria's Kurdish-controlled regions declare federal system] Reuters, 17.03.2016 (vaadatud 17.03.2016)</ref> <ref name="PJPmP">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-lenin-idUSKCN0WJ24B Ukraine tears down giant Lenin statue, live on YouTube] Reuters, 17.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="gdqAs">[http://www.postimees.ee/3621185 Postimehe aasta arvamusliidri tiitli sai Jaak Jõerüüt] Postimees, 17.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="hk2Ga">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6cb7eb44-a34a-4623-a0b0-5d508060562f Sauel avaldati linnapeale umbusaldust ja loodi uus koalitsioon] ERR Uudised, 17.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="ETUyu">[http://www.reuters.com/article/us-australia-politics-idUSKCN0WK0CF Australia passes voting reforms, paves way for early election] Reuters, 18.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="GApVy">[http://www.reuters.com/article/us-france-shooting-five-idUSKCN0WK2PA Belgian federal prosecutor says five people in total held in Brussels raids] Reuters, 18.03.2016 (vaadatud 19.03.2016)</ref> <ref name="z03ey">[http://www.reuters.com/article/us-france-shooting-michel-idUSKCN0WK2MP Belgian premier confirms Belgian police caught Paris attacks prime suspect] Reuters, 18.03.2016 (vaadatud 19.03.2016)</ref> <ref name="BEyWH">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-turkey-deal-analysis-idUSKCN0WK2JE Shaky EU-Turkey deal faces tough reality checks] Reuters, 18.03.2016 (vaadatud 19.03.2016)</ref> <ref name="x5pZH">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-politics-idUSKCN0WK1IF Top Brazil judge strips Lula of office after he rallies supporters] Reuters, 18.03.2016 (vaadatud 19.03.2016)</ref> <ref name="sPLwl">[http://www.reuters.com/article/us-netherlands-wilders-discrimination-idUSKCN0WK0TZ Dutch politician Wilder on trial for alleged discrimination] Reuters, 18.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="bcGQd">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-musharraf-idUSKCN0WJ35M Former ruler Musharraf leaves Pakistan after government lifts travel ban] Reuters, 17.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="SUGbb">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-shooting-idUSKCN0WK0YX Gunman kills two people, including police officer, in Turkish capital: report] Reuters, 18.03.2016 (vaadatud 18.03.2016)</ref> <ref name="vOIq4">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/eb8b6e35-a22d-412c-9f62-6be6c84d961e Ankaras lasti maha neli inimest, nende seas ka politseinik] ERR Uudised, 18.03.2016 (vaadatud 19.03.2016)</ref> <ref name="nQQ5O">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-35854404 Egypt: 'IS attack' kills 13 policemen in Sinai] BBC News, 19.03.2016 (vaadatud 20.03.2016)</ref> <ref name="HI48g">[http://www.reuters.com/article/us-russia-crash-idUSKCN0WL036 Plane crashes in Russia, all 62 people on board killed] Reuters, 19.03.2016 (vaadatud 19.03.2016)</ref> <ref name="cFmHp">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-blast-idUSKCN0WL0D5 Five killed, 36 wounded in suicide bombing in central Istanbul] Reuters, 19.03.2016 (vaadatud 19.03.2016)</ref> <ref name="qFjZx">[http://www.hurriyetdailynews.com/istanbul-bomber-isil-linked-says-interior-minister.aspx?pageID=238&nID=96674&NewsCatID=509 Istanbul bomber ISIL-linked, says Interior minister] Hürriyet Daily News, 20.03.2016 (vaadatud 20.03.2016)</ref> <ref name="VDGV4">[http://www.reuters.com/article/us-usa-cuba-idUSKCN0WM04H Cuba to welcome Obama on historic trip despite hatred of embargo] Reuters, 20.03.2016 (vaadatud 20.03.2016)</ref> <ref name="u6Ays">[http://www.bbc.com/news/world-europe-35855850 Spain Erasmus student bus crash 'kills 14'] BBC News, 20.03.2016 (vaadatud 20.03.2016)</ref> <ref name="2Y2KA">[http://www.reuters.com/article/us-indonesia-crash-idUSKCN0WM0NU Indonesian military helicopter crash kills 10: official] Reuters, 21.03.2016 (vaadatud 21.03.2016)</ref> <ref name="fW3Wm">[http://www.reuters.com/article/us-pope-palmsunday-idUSKCN0WM0FU Don't turn backs on refugees, pope says at Palm Sunday service] Reuters, 20.03.2016 (vaadatud 20.03.2016)</ref> <ref name="8d8EZ">[http://www.bbc.com/news/world-africa-35885465 Senegal referendum approves shorter presidential terms] BBC News, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="JaRMa">[http://www.reuters.com/article/us-mali-attack-idUSKCN0WN234 Gunmen attack EU military mission HQ in Mali; one attacker killed] Reuters, 21.03.2016 (vaadatud 22.03.2016)</ref> <ref name="4J7a0">[http://www.reuters.com/article/us-warcrimes-congodemocratic-bemba-idUSKCN0WN1K8 Congo ex-vice president guilty in landmark ICC war rape ruling] Reuters, 21.03.2016 (vaadatud 22.03.2016)</ref> <ref name="dyoxA">[http://www.reuters.com/article/us-serbia-blast-idUSKCN0WN1FY Man dies in hand grenade blast in Serbia's capital] Reuters, 21.03.2016 (vaadatud 22.03.2016)</ref> <ref name="WLxtP">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-russia-savchenko-idUSKCN0WN0O5 Russian court: Ukrainian pilot Savchenko guilty of killing reporters] Reuters, 21.03.2016 (vaadatud 21.03.2016)</ref> <ref name="n7Mmk">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-russia-savchenko-idUSKCN0WO1S8 Russian court sentences Ukrainian pilot to 22 years in jail] Reuters, 22.03.2016 (vaadatud 23.03.2016)</ref> <ref name="VruG0">[http://www.bbc.com/news/election-us-2016-35869785 US election 2016: Primary results 22 March] BBC News, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="BRdRf">[http://www.reuters.com/article/us-belgium-blast-idUSKCN0WO0LB Belgians hunt Islamic State suspect after blasts kill 30] Reuters, 22.03.2016 (vaadatud 23.03.2016)</ref> <ref name="R5i3k">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-politics-idUSKCN0WO2LU Brazil's Rousseff says 'will never resign' in deepening crisis] Reuters, 22.03.2016 (vaadatud 23.03.2016)</ref> <ref name="fK2tb">[http://www.reuters.com/article/us-ivorycoast-attack-idUSKCN0WO2JY Ivory Coast arrests 15, seeks leader of al Qaeda beach attack] Reuters, 22.03.2016 (vaadatud 23.03.2016)</ref> <ref name="7brjV">[http://www.reuters.com/article/us-slovakia-politics-idUSKCN0WO24S Slovak parties sign pact to give PM Fico third term] Reuters, 22.03.2016 (vaadatud 23.03.2016)</ref> <ref name="xI28s">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-finland-russia-idUSKCN0WO32P Finland and Russia agree on temporary border restrictions] Reuters, 22.03.2016 (vaadatud 23.03.2016)</ref> <ref name="2KDD4">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-military-idUSKCN0WO1PG Ukraine to call up 10,000 soldiers in new mobilization drive] Reuters, 22.03.2016 (vaadatud 23.03.2016)</ref> <ref name="J3MNv">[http://menu.err.ee/v/uudised/tele/5e1f86ad-f985-4ee3-aed4-5534c751dac6 Taavi Rõivas "The Daily Shows" e-riigist: eelmised parlamendivalimised läksid väga hästi, minu partei võitis] ERR Menu, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="Yf1vZ">[http://www.bbc.com/news/world-us-canada-35883899 Jeb Bush endorses Ted Cruz over 'vulgar' Donald Trump] BBC News, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="IxXws">[http://www.bbc.com/news/world-latin-america-35886584 Argentina 'Dirty War': Obama to release secret US files] BBC News, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="osmoD">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/f95cc130-1884-4e63-924c-6430e0303c33 Poola ei taha pärast Brüsseli terrorirünnakuid ühtki põgenikku] ERR Uudised, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="X8NvK">[http://www.bbc.com/news/world-africa-35882404 Somalia Prime Minister Sharmarke backs anti-FGM campaign] BBC News, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="1rjp1">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/ca439f6f-db9f-44b6-b070-ecb0a6dc7a33 Virumaa kirjandusauhinna võitis Peeter Sauter] ERR Kultuur, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="WmZva">[http://uudised.err.ee/v/eesti/ca398397-bddf-4c3d-9017-34a91b87956e Keskerakonna fraktsioon riigikogus valis esimeheks Kadri Simsoni] ERR Uudised, 23.03.2016 (vaadatud 24.03.2016)</ref> <ref name="buw5C">[http://www.reuters.com/article/us-belgium-blast-minister-resignation-idUSKCN0WQ1AJ Belgian ministers offer to quit over security lapses] Reuters, 24.03.2016 (vaadatud 25.03.2016)</ref> <ref name="GdfBO">[http://www.reuters.com/article/us-warcrimes-bosnia-karadzic-idUSKCN0WP2ZW Karadzic guilty of Bosnia genocide, jailed for 40 years] Reuters, 24.03.2016 (vaadatud 25.03.2016)</ref> <ref name="DF21w">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKCN0WQ0LX Two Palestinians who stabbed Israeli soldier shot dead in West Bank: army] Reuters, 24.03.2016 (vaadatud 25.03.2016)</ref> <ref name="ttt5N">[http://uudised.err.ee/v/eesti/c3959288-c740-4331-9825-cdb87a7cc91d Riigikogu esimeheks valiti uuesti Eiki Nestor] ERR Uudised, 24.03.2016 (vaadatud 25.03.2016)</ref> <ref name="wqV0w">[http://uudised.err.ee/v/majandus/e33effbd-987f-4eb8-aabe-055af36d3260 Narva Aleksandri kirik läheb võlgade katteks haamri alla] ERR Uudised, 24.03.2016 (vaadatud 25.03.2016)</ref> <ref name="1v2F2">[http://sport.err.ee/v/jalgpall/5b3defa9-2c26-4a92-91e5-745553739898 Eesti ja Norra mängisid väravateta viiki] ERR Sport, 24.03.2016 (vaadatud 25.03.2016)</ref> <ref name="Pl3h3">[http://www.reuters.com/article/us-benin-election-idUSKCN0WS08X Newly-elected Benin president aims to reduce presidential terms] Reuters, 26.03.2016 (vaadatud 26.03.2016)</ref> <ref name="296LH">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-violence-idUSKCN0WR1CC Suicide bomber kills 26, wounds 71 south of Baghdad: official] Reuters, 26.03.2016 (vaadatud 26.03.2016)</ref> <ref name="fAIKm">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-iran-idUSKCN0WS0F5 Pakistan, Iran aim to boost trade to $5 billion] Reuters, 26.03.2016 (vaadatud 26.03.2016)</ref> <ref name="me1qJ">[http://www.reuters.com/article/us-iran-helicopter-crash-idUSKCN0WR1GE Iran air ambulance helicopter crashes, killing all on board] Reuters, 25.03.2016 (vaadatud 26.03.2016)</ref> <ref name="4HKub">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-macedonia-idUSKCN0WR14X Macedonian court jails six Islamists, five more on trial] Reuters, 25.03.2016 (vaadatud 26.03.2016)</ref> <ref name="McNCY">[http://www.reuters.com/article/us-alabama-helicopter-idUSKCN0WT04J Four killed in crash of medical helicopter in Alabama] Reuters, 27.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="6ooX5">[http://www.reuters.com/article/us-taiwan-politics-idUSKCN0WS0EX Taiwan's Hung makes Nationalist Party comeback with party chief win] Reuters, 26.03.2016 (vaadatud 26.03.2016)</ref> <ref name="WYSqU">[http://news.sky.com/story/1667395/independent-newspaper-prints-final-edition Independent Newspaper Prints Final Edition] Sky News, 26.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="yxXe2">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-russia-military-idUSKCN0WS0EV Kremlin: No Russian troops in Ukraine's Donbass, but there are Russian 'citizens' - RIA] Reuters, 26.03.2016 (vaadatud 26.03.2016)</ref> <ref name="zqQda">[http://www.reuters.com/article/us-algeria-crash-idUSKCN0WT0RJ Algeria helicopter crash kills at least 12 soldiers: ministry] Reuters, 27.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="0CQDb">[http://www.reuters.com/article/us-azerbaijan-armenia-conflict-idUSKCN0WU115 Azerbaijan says two of its servicemen killed in clashes with Armenian army] Reuters, 28.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="D2w4V">[http://www.rferl.org/content/moldova-rally-romania-unification/27638163.html Thousands In Moldova Rally For Unification With Romania] Radio Free Europe / Radio Liberty, 27.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="9O5R6">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-blast-idUSKCN0WT0HR Pakistan plans new paramilitary crackdown; Easter bombing kills 70] Reuters, 28.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="IxeGo">[http://news.sky.com/story/1667695/assad-hails-armys-recapture-of-palmyra-from-is Assad Hails Army's Recapture Of Palmyra From IS] Sky News, 27.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="EScaO">[http://www.teatriliit.ee/uudised/rahvusvahelisel-teatripaeval-anti-ule-teatri-aastaa Rahvusvahelisel teatripäeval anti teatris N099 üle aastaauhinnad 2016] Eesti Teatriliit, 27.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="hQ5f2">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-attack-idUSKCN0WU0G5 Taliban rockets hit Afghan parliament compound, no one reported hurt] Reuters, 28.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="tiHLj">[http://www.reuters.com/article/us-bangladesh-islam-state-idUSKCN0WU0UT Bangladesh dismisses case to drop Islam as state religion] Reuters, 28.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="Oiifl">[http://www.reuters.com/article/us-guatemala-accident-idUSKCN0WU195 At least 19 killed in Guatemala as bus plunges into ravine] Reuters, 28.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="exKqv">[http://www.reuters.com/article/us-czech-china-idUSKCN0WU01J Czech courtship pays off with landmark visit from Chinese leader] Reuters, 28.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="MH71G">[http://www.reuters.com/article/us-israeli-palestinians-bill-idUSKCN0WU1PG Israeli law to allow suspension of Arab legislators passes first hurdle] Reuters, 28.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="IQb43">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-politics-idUSKCN0WU0N4 Iraq's parliament gives PM until Thursday on new cabinet amid unrest] Reuters, 28.03.2016 (vaadatud 29.03.2016)</ref> <ref name="5hi97">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-politics-idUSKCN0WU1AC Brazil's biggest party quits ruling coalition, Rousseff isolated] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="CUKXx">[http://www.reuters.com/article/us-egypt-airplane-hijacking-idUSKCN0WV0CP EgyptAir hijack ends with passengers freed] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="urFgD">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-security-idUSKCN0WV0AC Islamic State claims central Baghdad bombing] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="7P0y7">[http://www.reuters.com/article/us-iran-austria-idUSKCN0WV1Z0 Iran's Rouhani calls off Austria visit at last minute, citing security] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="pr5nY">[http://www.reuters.com/article/us-latvia-sputnik-idUSKCN0WV2CE Latvia shuts down pro-Kremlin website Sputnik, drawing Moscow rebuke] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="gaTzA">[http://www.reuters.com/article/us-thailand-politics-idUSKCN0WV0QF All in good time: draft Thai charter handed over ahead of August vote] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="liYcp">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-prosecutor-idUSKCN0WV0P2 Ukraine parliament approves resignation of chief prosecutor] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="xbr08">[http://www.reuters.com/article/us-venezuela-protests-idUSKCN0WV2K3 Two Venezuelan police officers killed in protest] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="NVXwF">[http://uudised.err.ee/v/eesti/dd19fa19-7632-4690-86db-0fc88248ab7c NATO Euroopa vägede ülemjuhataja tegi kiirvisiidi Eestisse] ERR Uudised, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="ARIW7">Mihkels, Dagne. Eestisse jõudsid esimesed seitse sõjapõgenikku. – Postimees, 30.03.2016, lk 3.</ref> <ref name="Ogtsq">[http://uudised.err.ee/v/majandus/ebd46761-6c87-4782-93de-a2193d0105b6 LHV läheb mais börsile] ERR Uudised, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="naUV5">[http://sport.err.ee/v/jalgpall/5d825e07-db31-4fd0-bb83-8e2410d69d80 Serbia koondis alistas Eesti 81. minuti väravaga] ERR Sport, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="838TW">[http://www.reuters.com/article/us-usa-military-europe-idUSKCN0WW23P U.S. to deploy armored brigade combat teams to Europe] Reuters, 30.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="si0qb">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-rebels-eln-idUSKCN0WW22V Colombia to open formal peace talks with ELN rebels: statement] Reuters, 30.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="SSKS3">[http://www.reuters.com/article/us-ireland-politics-idUSKCN0WW2HF Ireland's Green party pulls out of government talks] Reuters, 30.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="7IQkg">[http://www.reuters.com/article/us-myanmar-politics-idUSKCN0WW0CA Tears flow as Myanmar swears in first president with no army ties in over 50 years] Reuters, 30.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="9Xmq0">[http://www.reuters.com/article/us-peru-minimumwage-idUSKCN0WW2TB Peru's Humala hikes minimum wage 13 percent ahead of elections] Reuters, 30.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="8yAQC">[http://www.reuters.com/article/us-france-protests-idUSKCN0WX1EE Hundreds of thousands protest at French labor reforms] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="6tsiF">[http://www.reuters.com/article/tata-britain-steel-idINKCN0WV2KH Tata Steel says puts entire UK business up for sale] Reuters, 29.03.2016 (vaadatud 30.03.2016)</ref> <ref name="2xIti">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/682468a3-958c-40fa-8a6c-a3631a20e1f6 Washingtonis algab tuumajulgeoleku tippkohtumine] ERR Uudised, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="rVQ2d">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-biden-poroshenko-idUSKCN0WX32W Biden tells Ukraine's Poroshenko U.S. to give $335 million in security aid] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="iuUG8">[http://www.reuters.com/article/us-argentina-debt-senate-idUSKCN0WX08X Argentine Senate approves deal to end debt dispute, re-enter markets] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="HVP3d">[http://www.reuters.com/article/us-france-shooting-abdeslam-idUSKCN0WX239 Belgium to extradite Paris suspect Abdeslam to France] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="SkrRW">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-politics-lula-idUSKCN0WX2L5 Brazil's Rousseff gets relief from Supreme Court, supporters] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="Eawfs">[http://www.reuters.com/article/us-warcrimes-warcrimes-acquittal-idUSKCN0WX10D U.N. tribunal acquits Serbian firebrand Seselj of war crimes] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="YQbND">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-nuclear-eu-sanctions-idUSKCN0WX2IM EU expands sanctions against North Korea to match U.N. move] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="4cYeU">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-politics-idUSKCN0WX1CG Iraqi PM names new cabinet to fight corruption] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="nX3TO">[http://www.reuters.com/article/us-canada-syria-migrants-idUSKCN0WX2I0 Canada to take in 10,000 more Syrian refugees] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="J2Fx2">[http://www.reuters.com/article/us-libya-security-politics-idUSKCN0WX2EI Libyan unity government starts work from 'secured' Tripoli naval base] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="yUhHg">[http://www.reuters.com/article/us-safrica-zuma-idUSKCN0WW1EM South Africa's top court orders Zuma to reimburse state] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="W7GAY">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-blast-idUSKCN0WX1XL Car bomb kills seven police officers in Turkey's Diyarbakir: officials] Reuters, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> <ref name="NOmjg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b6562b12-0ad5-47ab-8d62-bf3dc2ca75d2 Volikogud kiitsid heaks 21 000 elanikuga Saue valla loomise] ERR Uudised, 31.03.2016 (vaadatud 1.04.2016)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2016| 2016-03]] 37q5c17t1wegrmygxdczc5t38mofu7u Oktoober 2016 0 425706 7241462 7201048 2026-09-25T08:17:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241462 wikitext text/x-wiki '''Oktoober 2016''', eelvaade [[2016]]. aasta aprill algas [[reede]]l ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[laupäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} == [[1. oktoober]] == * [[Ecuador]]i valitsev erakond [[Alianza PAIS]] nimetas oma presidendikandidaadiks riigi endise asepresidendi [[Lenín Moreno]].<ref name="6Ne4D" /> * [[Hispaania]]s astus ametist tagasi [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Sotsialistliku Töölispartei]] esimees [[Pedro Sánchez]].<ref name="ghnHb" /> * Hispaania lõunaosas [[Vélez-Málaga]] linna ühes restoranis plahvatas gaasiballoon. Toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud põlengus sai vigastada 77 inimest, neist viis raskelt.<ref name="WvDOL" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] külastas [[Gruusia]]t ja pidas pealinnas [[Thbilisi]]s missa, millel osales erakordselt vähe inimesi (umbes 3000), sest [[Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik]] oli keelanud oma liikmetel paavsti jumalateenistusel osaleda.<ref name="qnXmR" /> * [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Marino Riccardi]] ja [[Fabio Berardi]].<ref name="VDNKM" /> * [[Eesti]]s [[Tartu]]s avati külastajatele [[Eesti Rahva Muuseum]]i uus hoone. * Eesti riigile kuuluva [[AS Tallinna Sadam|Tallinna Sadama]] tütarettevõte [[TS Laevad]] alustas parvlaevaliikluse opereerimist mandri ja suursaarte vahel. Kuna ettevõtte tellitud uued laevad tähtajaks ei valminud, alustati liinide teenindamist renditud laevadega.<ref name="VRDbT" /> * Eestis jagati rahvusvahelise muusikapäeva puhul muusikapreemiaid. [[Muusikapreemia (Eesti Muusikanõukogu)|Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] pälvisid heliloomingu eest [[Ülo Krigul]] ja interpretatsiooni eest [[Vello Pähn]]. [[Helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] pälvisid [[Ain Agan]], [[Ansambel U]], [[Eesti Muusika Infokeskus]], [[Imbi Tarum]], [[Jüri Kruus]], [[Kalle Randalu]], [[Maria Kõrvits]], [[Priit Kuusk]] ja [[Risto Joost]].<ref name="YLpV1" /> * [[Tartu linnamaraton]]i võitis ajaga 2.28.09 Tartu Ülikooli doktorant [[Raivo Alla]], poolmaratoni distantsi võitis ajaga 1.14.32 laskesuusataja [[Indrek Tobreluts]].<ref name="4voQm" /> ==[[2. oktoober]]== * [[Brasiilia]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised.<ref name="x8tGd" /> * [[Bulgaaria]] valitsev erakond [[GERB]] nimetas oma presidendikandidaadiks parlamendi esimehe [[Cecka Cačeva]].<ref name="HLiiG" /> * [[Colombia]]s toimus rahvahääletus valitsuse ja vasakpoolse relvarühmituse [[FARC]] vahel sõlmitud rahulepingu heakskiitmiseks. Napi häälteenamusega lükati rahuleping tagasi. Referendumil osales seejuures vaid 37% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="N2KZS" /><ref name="WA4iI" /> * [[Gruusia]]s [[Gori]] linnas ründasid relvastatud isikud parlamendi kandideerivat endist kaitseministrit [[Irakli Okruašvili]]t. Rünnakus sai kaks inimest haavata, kuid minister pääses vigastusteta.<ref name="DDwtf" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] lõpetas oma visiidi Kaukaasia riikidesse [[Aserbaidžaan]]i külastamisega. Paavst pidas pealinna [[Bakuu]] katoliku kirikus missa ja külastas ka mošeed, kus kutsus üles lõpetama vägivalda, mida õigustatakse Jumala nimega.<ref name="hnm38" /> * [[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] toimusid [[2016. aasta Roheneemesaarte presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis 74% valimistel osalenud inimeste häältega senine president [[Jorge Carlos Fonseca]]. Valimisaktiivsus oli umbes 40%.<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]] peaminister [[Theresa May]] teatas, et käivitab Euroopa Liidust lahkumise protsessi hiljemalt 2017. aasta märtsi lõpuks.<ref name="m6nEO" /> * [[Ungari]]s toimus rahvahääletus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikidele kehtestatud põgenikekvootide üle. Kuigi 98% hääletanutest andis hääle põgenikekvootide rakendamise vastu, osales referendumil ainult umbes 43% hääleõiguslikest kodanikest ja seetõttu kukkus see läbi. Referendumi õnnestumiseks pidanuks osalema vähemalt 50% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="H0UBO" /><ref name="Xj9xM" /> * [[2016. aasta Eesti presidendivalimised]]: [[Vabariigi Valimiskomisjon]] registreeris ametlikult presidendikandidaadiks [[Kersti Kaljulaid]]i.<ref name="rmYSe" /> ==[[3. oktoober]]== * [[Rootsi]] [[Karolinska Instituut]] kuulutas 2016. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaadiks jaapani rakubioloogi [[Yoshinori Ōsumi]].<ref name="FlsmS" /> * [[Türgi]] asepeaminister [[Numan Kurtulmuş]] teatas, et valitsus pikendab pärast juulis 2016 toimunud riigipöördekatset kehtestatud erakorralist seisukorda veel kolme kuu võrra.<ref name="SlceC" /> * [[Poola]]s toimus [[Poola üleriigiline naiste streik|üleriigiline naiste streik]] parlamendis arutatava täieliku [[abort|abordikeelu]] vastu.<ref name="PdCaw" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] peatas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] sõlmitud vastastikuse plutooniumikäitlusleppe, süüdistades Ameerika Ühendriike [[plutoonium]]i käitlemises viisil, mis lubab seda jätkuvalt kasutada tuumarelvade valmistamiseks.<ref name="pvVRr" /> * [[2016. aasta Eesti presidendivalimised]]: [[XIII Riigikogu]] valis 81 poolthäälega presidendiks ainsa kandidaadina üles seatud [[Kersti Kaljulaid]]i.<ref name="FkBh6" /> * [[Eesti]]s algas sügisene ajateenistusse kutsumise periood, mil kahe päeva vältel alustab kaitseväeteenistust üle tuhande kutsealuse.<ref name="VV41" /> * Eestis algas [[ettevõtlusnädal]]. Nädala avaseminar toimus [[Rakvere]]s ja sellest võttis osa ka ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]].<ref name="VV41" /> * [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektor [[Marek Helm]] teatas, et lahkub jaanuaris 2017 ametist ja siirdub tööle IT-firmasse [[Nortal]].<ref name="VSESw" /> ==[[4. oktoober]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: Ameerika Ühendriikide asepresidendikandidaadid [[Tim Kaine]] ja [[Mike Pence]] pidasid [[Virginia]] osariigis [[Longwoodi Ülikool]]is oma esimese ja ainsa teledebati enne novembris toimuvaid valimisi.<ref name="uO10W" /> * [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Filipiinid]] alustasid oma iga-aastaseid ühiseid sõjaväeõppusi. Filipiinide uus, ameerikavastaste seisukohtadega silma paistnud president [[Rodrigo Duterte]] on öelnud, et tema ametiajal rohkem selliseid ühisõppusi ei korraldata.<ref name="5LIon" /> * [[Curaçao]]s astus seoses eesseisvate valimistega ametist tagasi peaminister [[Bernard Whiteman]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Dominikaani Vabariik]]i, [[Haiti]]t ja [[Kuuba]]t, samuti mitmeid teisi Kariibi mere piirkonna saari ja riike tabas orkaan [[Matthew (orkaan)|Matthew]], mille tuulekiirus ulatus kuni 230 km/h. Orkaaniga kaasnesid paduvihmad ja üleujutused, Dominikaani Vabariigis hukkus esialgsetel andmetel neli ja Haitis kaks inimest. Hiljem tõusis ohvrite arv Haitis ligi 900 inimeseni; lisaks tormikahjustustele põhjustas inimeste surma ka orkaani järel levima hakanud [[koolera]].<ref name="2vdRH" /><ref name="cT2WM" /> * [[Man]]i parlament valis 21 poolthäälega saare uueks peaministriks [[Howard Quayle]]'i.<ref name="rulers" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] tegi üllatusvisiidi Kesk-Itaalia linnadesse ja küladesse, et toetada ja lohutada augustis 2016 piirkonda tabanud maavärina ohvreid.<ref name="tN38I" /> * [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas 2016. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaatideks [[Suurbritannia]] päritolu teadlased [[David Thouless]]i, [[Duncan Haldane]]'i ja [[Michael Kosterlitz]]i, kes kõik töötavad Ameerika Ühendriikide ülikoolides.<ref name="2S9Lq" /> * Suurbritannias astus ametist tagasi euroskeptilise [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] esimees [[Diane James]], kes oli ametis olnud vaid 18 päeva ja polnud ametlikult isegi parteijuhina veel registreeritud. James põhjendas oma tagasiastumist piisava toetuse ja autoriteedi puudumisega partei sisereformide läbiviimiseks.<ref name="eWDzR" /> * [[Türgi]]s vabastati ametist 12 801 politseiametnikku, keda kahtlustatakse sidemetes juulikuise riigipöördekatse peamiseks organiseerijaks peetava islami vaimuliku [[Fethullah Gülen]]iga.<ref name="6mjeC" /> ==[[5. oktoober]]== * [[Curaçao]]s toimusid [[2016. aasta Curaçao parlamendivalimised|parlamendivalimised]].<ref name="rulers" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] kohtus [[Inglismaa Kirik]]u vaimuliku pea [[Justin Welby]]ga. Kirikupead nõustusid vaatamata erimeelsustele mitmetes sotsiaal- ja õpetuslikes küsimustes tegema koostööd vaeste abistamisel ja keskkonna hoidmisel.<ref name="gI7Hh" /> * [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja 2016. aasta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadid. Auhinna pälvisid prantslane [[Jean-Pierre Sauvage]], šotlane [[J. Fraser Stoddart]] ja hollandlane [[Bernard Feringa]].<ref name="nliRU" /> * [[Sambia]] politsei vahistas peamise opositsioonierakonna [[Rahvusliku Arengu Ühendpartei]] esimehe [[Hakainde Hichilema]] ja aseesimehe [[Geoffrey Mwamba]]. Erakond on keeldunud tunnistamast [[Edgar Lungu]] võitu [[2016. aasta Sambia üldvalimised|presidendivalimistel]] ja üritas takistada tema ametisse vannutamist.<ref name="xm4Zc" /> * [[Venemaa]]l nimetati [[Sahha|Sahha Vabariigi]] peaministri kohusetäitjaks [[Aleksei Kolodeznikov]].<ref name="rulers" /> * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] esitas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peasekretäri kandidaadiks [[Portugal]]i endise peaministri [[António Guterres]]i.<ref name="FbAtM" /> * [[Eesti]] rahandusminister [[Sven Sester]] alustas viiepäevast visiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], et osaleda [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekul.<ref name="VV41" /> * Eesti välisminister [[Jürgen Ligi]] tegi tutvumisvisiidi [[Läti|Lätti]]. Visiidi raames kohtus ta Läti peaministri [[Māris Kučinskis]]e, välisministri [[Edgars Rinkēvičs]]i ja parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga.<ref name="VV41" /> ==[[6. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] evakueeriti orkaani [[Matthew (orkaan)|Matthew]] eest [[Florida]] ja [[Lõuna-Carolina]] osariigis sadu tuhandeid inimesi. President [[Barack Obama]] kuulutas Florida osariigis välja [[eriolukord|eriolukorra]].<ref name="hLJNV" /><ref name="tuwlY" /> * [[Läti]]s [[Bauska]]s algas Baltimaade regionaalarengu ministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindab regionaalminister [[Arto Aas]] koos rahandusministeeriumi asekantsleri [[Kaia Sarnet]]iga.<ref name="VV41" /> * [[Prantsusmaa]] välisminister [[Jean-Marc Ayrault]] tegi visiidi [[Venemaa]]le ja siirdus sealt edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], et veenda mõlemat riiki järgima [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsiooni vaherahu kohta [[Süüria]]s.<ref name="4W0UT" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Kaliningradi oblast]]i kuberneri kohusetäitja [[Jevgeni Zinitšev]]i tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Anton Alihhanov]]i.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] välisminister [[Jürgen Ligi]] tegi tutvumisvisiidi [[Leedu|Leetu]], kus ta kohtus oma Leedu kolleegi [[Linas Linkevičius]]ega.<ref name="VV41" /> ==[[7. oktoober]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[WikiLeaks]] avaldas üle 2000 e-kirja, mille autor on väidetavalt presidendikandidaat [[Hillary Clinton]]i kampaaniajuht [[John Podesta]].<ref name="St4Iy" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] tühistas [[Myanmar]]i suhtes kehtinud majandussanktsioonid.<ref name="TqHOt" /> * [[Aruba]] kuberneriks nimetati [[Alfonso Boekhoudt]], kelle ametiaeg algab 1. jaanuaril 2017.<ref name="rulers" /> * [[Maroko]]s toimusid [[2016. aasta Maroko parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Parima tulemuse saavutas islamistlik [[Õigluse ja Arengu Partei (Maroko)|Õigluse ja Arengu Partei]], mis sai 395-kohalises parlamendis 125 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas 102 kohaga rojalistlik [[Autentsuse ja Modernsuse Partei]].<ref name="rulers" /> * [[Norra]] Nobeli auhinna komitee kuulutas 2016. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaadiks [[Colombia]] presidendi [[Juan Manuel Santos]]e.<ref name="byici" /> * [[Sint Maarten]]i kuberneriks sai teiseks kuueaastaseks ametiajaks [[Eugene Holiday]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] külastas [[Lääne-Viru maakond]]a ja [[Narva]]t.<ref name="VV41" /> * Eestisse saabus kahepäevasele visiidile [[Ukraina]] kaitseminister [[Stepan Poltorak]].<ref name="VV41" /> ==[[8. oktoober]]== * [[Gruusia]]s toimusid [[2016. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Tšehhi]]s toimusid maakondlikud valimised, mille võitis rahandusminister [[Andrej Babiš]]i tsentristlik erakond [[ANO 2011]].<ref name="EhtcO" /> * [[Eesti]]s algas kuni [[Oktoober 2016#18. oktoober|18. oktoobrini]] kestev vene teatri festival "[[Kuldne Mask]]".<ref name="GU4S7" /> * [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Jõhvi kontserdimaja]]s toimus [[Aasta õpetaja]] auhinnagala, mille kandis üle ka [[Eesti Televisioon]].<ref name="VV41" /> == [[9. oktoober]] == * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Saint Louis]]es [[Washingtoni Ülikool Saint Louises|Washingtoni Ülikoolis]] toimus presidendikandidaatide [[Hillary Clinton]]i ja [[Donald Trump]]i teine teledebatt, mille kandis üle telekanal [[CNN]].<ref name="cYDJ4" /> * Ameerika Ühendriikides [[Põhja-Carolina]] osariigis tekitas orkaan [[Matthew (orkaan)|Matthew]] ulatuslikke üleujutusi. Päästeteenistused päästsid üleujutatud piirkondadest sadu inimesi.<ref name="JU4w6" /> * [[Etioopia]] peaminister [[Hailemariam Desalegn]] kuulutas riigis välja kuuekuulise erakorralise olukorra, põhjendades seda viimastel kuudel toimunud ulatuslike meeleavaldustega, mis on kahjustanud üleüldist poliitilist stabiilsust riigis.<ref name="fae5S" /> * [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as avas palestiinlane tänaval tule, tappes kaks inimest. Seejärel lahkus tulistaja autoga sündmuskohalt, kuid politsei lasi ta hiljem teda jälitades maha.<ref name="rPOod" /> * [[Leedu]]s toimus [[2016. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor, millega täideti 70 kohta 141-kohalisest parlamendist. Valimised võitis konservatiivne erakond [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]], mis sai 21,7% häältest ja 20 kohta parlamendis. Paremuselt teise tulemuse saavutas 21,5% ja 19 kohaga [[Leedu Talupoegade ja Roheliste Liit]]. Valimisaktiivsus oli 50,6%.<ref name="rulers" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] nimetas 17 uut [[kardinal]]i.<ref name="4HTnn" /> ==[[10. oktoober]]== * [[Horvaatia]] president [[Kolinda Grabar-Kitarović]] tegi valitsuse moodustamise ülesandeks [[Andrej Plenković]]ile.<ref name="rulers" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kalandus- ja põllumajandusnõukogu istung, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]]. Istungil kinnitati [[Läänemeri|Läänemere]] 2017. aasta kalapüügikvoodid.<ref name="VV42" /> * Luksemburgis algas Euroopa Liidu ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria, millel osales ka Eesti rahandusminister [[Sven Sester]].<ref name="VV42" /> * [[Maroko]] peaministriks nimetati uuesti senine valitsusjuhit [[Abdelilah Benkirane]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s astus ametisse [[Eesti president|president]] [[Kersti Kaljulaid]]. * Eestis algas esmakordselt toimuv avatud toidutööstuste nädal, mille raames on huvilistel võimalik külastada 18 toiduainetööstuse ettevõtet.<ref name="VV42" /> * [[Rõuge]] [[Ööbikuorg|Ööbikuoru]] juures avati Võrumaa kõrgeim vaatetorn [[Rõuge vaatetorn|Pesapuu]].<ref name="LadIs" /> ==[[11. oktoober]]== * [[Prantsusmaa]]l [[Strasbourg]]is toimus [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] alalise komitee istung, millel Eestit esindas välisminister [[Jürgen Ligi]].<ref name="VV42" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas koos äridelegatsiooniga kahepäevast ametlikku visiiti [[Rootsi]]s, kus ta kohtus kroonprintsess [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Victoria]] ja peaminister [[Stefan Löfven]]iga.<ref name="VV42" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kutsus ametist tagasi suursaadiku [[Gruusia]]s ja [[Armeenia]]s [[Priit Turk|Priit Turgi]], suursaadiku [[Filipiinid]]el [[Andres Unga]] ja suursaadiku [[Valgevene]]s [[Mait Martinson]]i. Uuteks suursaadikuteks nimetas president Gruusias ja Armeenias [[Kai Kaarelson]]i, Filipiinidel [[Jaak Lensment|Jaak Lensmendi]] ja Valgevenes [[Merike Kokajev]]i.<ref name="OjBW1" /> ==[[12. oktoober]]== * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas koos äridelegatsiooniga kolmepäevast ametlikku visiiti [[Taani]]s, kus ta kohtus kuninganna [[Margrethe II]], peaminister [[Lars Løkke Rasmussen]]i ja kaitseminister [[Peter Christensen]]iga.<ref name="VV42" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] volikogu esimees [[Kalev Kallo]] teatas ajalehe [[Kesknädal]] vahendusel, et erakonna ühtsuse säilitamise huvides ei kandideeri ta enam uuesti volikogu esimehe ametikohale.<ref name="Z3ApF" /> ==[[13. oktoober]]== * [[Tai]]s suri 88-aastaselt kuningas [[Bhumibol Adulyadej]]. Kuna kroonprints [[Maha Vajiralongkorn]] palus oma kroonimise edasi lükata, asus regendina täitma riigipea kohuseid endine peaminister ja salanõukogu esimees [[Prem Tinsulanonda]].<ref name="rulers" /> * Tais [[Bangkok]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i välisministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister [[Jürgen Ligi]].<ref name="VV42" /> * [[ÜRO Peaassamblee]] kinnitas organisatsiooni uueks peasekretäriks [[António Guterres]]i, kelle ametiaeg algab 1. jaanuaril 2017.<ref name="rulers" /> * [[Tallinn]]as algas [[NATO]] iga-aastane kahepäevane tuumapoliitika sümpoosion.<ref name="VV42" /> ==[[14. oktoober]]== * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseministrite mitteametlik kohtumine, kus Eestit esindas justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="VV42" /> * [[Malaisia]] uueks kuningaks valiti [[Kelantan]]i sultan [[Muhammad V ibni Sultan Ismail Petra]]. Ta astub ametisse [[Detsember 2016#13. detsember|13. detsembril]].<ref name="rulers" /> * [[Tšehhi]]s algas parlamendi ülemkoja vahevalimiste teine voor, mis kestis kaks päeva. Esimene kahepäevane voor toimus 7.–8. oktoobrini. Kokku valiti ümber 27 kohta 81-kohalisest senatist. Valimistel oli edukaim konservatiivne erakond [[Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei]], mis sai kokku 9 kohta.<ref name="rulers" /> * [[Toompea loss]]is [[Riigikogu]] hoone konverentsisaalis toimub teaduspoliitika konverents "Teadus kui riigi arengumootor", mille avab haridus- ja teadusminister [[Maris Lauri]].<ref name="VV42" /> * [[Ruhnu]] saarel vaadeldi esmakordselt Eestis [[siberi raat]]i. Tegemist on 387. Eestis kohatud linnuliigiga. Hiljem vaadeldi seda veel [[Kabli]]s ja [[Sõrve säär]]el.<ref name="pnU7E" /> ==[[15. oktoober]]== * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikides algas üle-euroopaline [[programmeerimine|programmeerimist]] tutvustav ja propageeriv nädalane ürituste seeria [[Code Week]].<ref name="VV42" /> ==[[16. oktoober]]== * [[Montenegro]]s toimusid [[2016. aasta Montenegro parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim [[Demokraatlik Sotsialistide Partei]], mida toetas 41,4% valijatest ja mis sai 81-liikmelises parlamendis 36 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas [[Demokraatlik Rinne (Montenegro)|Demokraatlik Rinne]], mida toetas 20,3% valijatest ja mis sai parlamendis 18 kohta. Valimisaktiivsus oli 73,3%.<ref name="rulers" /> * [[Portugal]]is [[Assoorid]]el toimusid [[2016. aasta Assooride parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis ülekaalukalt vasakpoolne [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]] (46,4% häältest; 30 kohta 57-kohalises parlamendis). Valimisaktiivsus oli 40,8%.<ref name="rulers" /> * [[Seišellid]]el astus presidendina ametisse [[Danny Faure]].<ref name="rulers" /> ==[[17. oktoober]]== * [[Turks ja Caicos|Turksi ja Caicose]] kubernerina astus ametisse [[John Freeman]].<ref name="rulers" /> ==[[19. oktoober]]== * [[Dominica]] parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus peaminister [[Roosevelt Skerrit]]i vastu.<ref name="rulers" /> * [[Horvaatia]] parlament kinnitas häältega 91:45 ametisse peaminister [[Andrej Plenković]]i valitsuse.<ref name="rulers" /> ==[[20. oktoober]]== * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli töövisiidil [[Soome Vabariik|Soome Vabariigis]], kus kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]], parlamendi esimehe [[Maria Lohela]] ja [[Soome välisminister|välisminister]] [[Timo Soini]]ga. Soomest suundus president Kaljulaid visiidile [[Riia|Riiga]], kus kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja [[Seim (Läti)|seimi]] spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga.<ref name="dE8JF" /> == [[23. oktoober]] == * [[Leedu]]s toimus [[2016. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. Tervikuna võitis valimised [[Leedu Talupoegade ja Roheliste Liit]], mis sai 141-liikmelises parlamendis 54 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas konservatiivne erakond [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]], mis sai kokku 31 kohta parlamendis.<ref name="rulers" /> ==[[25. oktoober]]== * [[Hispaania]] kuningas [[Felipe VI]] tegi peaministri kohusetäitjale [[Mariano Rajoy]]le ettepaneku moodustada uus valitsus, mille viimane ka vastu võttis.<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]]l valis [[Sahha]] parlament peaministriks [[Jevgeni Tšekin]]i.<ref name="rulers" /> == [[26. oktoober]] == * [[Kõrgõzstan]]is esitas tagasiastumispalve peaminister [[Sooronbaj Džeenbekov]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Montenegro]] peaminister [[Milo Đukanović]] esitas tagasiastumispalve, sest [[2016. aasta Montenegro parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud [[Demokraatlik Sotsialistide Partei]] nimetas tema asemel peaministrikandidaadiks [[Dusko Marković]]i.<ref name="rulers" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli töövisiidil [[Leedu]]s, kus kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.<ref name="uDzK2" /> ==[[27. oktoober]]== * [[Hispaania]] parlament ei andnud [[Mariano Rajoy]]le volitusi uue valitsuse moodustamiseks. Tema peaministriks kinnitamist toetas 170, selle vastu oli 180 parlamendiliiget. Uus hääletus Rajoy peaministriks kinnitamiseks toimus kaks päeva hiljem, [[Oktoober 2016#29. oktoober|29. oktoobril]]. Siis toetas Rajoy peaministriks kinnitamist taas 170 parlamendiliiget, kuid vastu hääletas vaid 111 parlamendiliiget. 68 liiget jättis hääletamata.<ref name="rulers" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas oma esimest ametlikku siseriiklikku visiiti, külastades [[Lääne-Viru maakond]]a. Järgmisel päeval suundus ta tuvuma [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnaga]].<ref name="6izbp" /> ==[[28. oktoober]]== * [[Curaçao]] peaministrikandidaadiks nimetati [[Kenneth Gijsbertha]].<ref name="rulers" /> == [[29. oktoober]] == * [[Island]]il toimusid [[2016. aasta Islandi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis paremtsentristlik [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]], mis sai 29% valijate toetuse ja 21 kohta 63-liikmelises parlamendis. Valimiste võitjaks ennustatud [[Piraadipartei]] jäi 14,5% häältega kolmandaks ja sai 10 kohta. Valimisaktiivsus oli 79,2%.<ref name="rulers" /> * [[Seišellid]]el astus ametisse president [[Danny Faure]]'i juhitav uus valitsus, milles Faure võttis endale ühtlasi välis- ja kaitseministri portfelli.<ref name="rulers" /> ==[[30. oktoober]]== * [[Gruusia]]s toimus [[2016. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. Kahes voorus kokku oli edukaim erakond [[Gruusia Unistus – Demokraatlik Gruusia]], mis pälvis 48,7% valijate toetuse ja 115 kohta 150-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli esimeses voorus 51,6%, teises voorus 37,5%.<ref name="rulers" /> * [[Island]]il astus seoses eelmisel päeval toimunud parlamendivalimistega ametist tagasi peaminister [[Sigurður Ingi Jóhannsson]].<ref name="rulers" /> * [[Moldova]]s toimus [[2016. aasta Moldova presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor, mille võitis 48% häältega [[Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei]] kandidaat [[Igor Dodon]]. Teiseks jäi 38% häältega [[Aktsiooni ja Solidaarsuse Partei]] esimees [[Maia Sandu]]. Kuna kumbki kandidaat ei kogunud võiduks vajalikku häälteenamust, korraldatakse [[November 2016#13. november|13. novembril]] valimiste teine voor.<ref name="rulers" /> ==[[31. oktoober]]== * [[Hispaania]]s astus ametisse peaminister [[Mariano Rajoy]].<ref name="rulers" /> * [[Islami Koostöö Organisatsioon]]i peasekretär [[Iyad Madani]] astus ametist tagasi. [[Saudi Araabia]] nimetas organisatsiooni eesistujana uueks peasekretäriks [[Yusuf al-Othaimeen]]i.<ref name="rulers" /> * [[Liibanon]]i parlament valis pärast kahte ja poolt aastat 46. katsel [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|riigile uue presidendi]]. Teises valimisvoorus valis parlament presidendiks kristlase [[Michel Aoun]]i, kes vannutati ka samal päeval ametisse.<ref name="rulers" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rulers">[http://rulers.org/2016-10.html October 2016] Rulers.org (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="VV41">[https://web.archive.org/web/20161005115209/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W41 Eelinfo] Vabariigi Valitsus (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="VV42">[https://web.archive.org/web/20161011225541/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W42 Eelinfo (42. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 11.10.2016)</ref> <ref name="6Ne4D">[http://www.reuters.com/article/us-ecuador-elections-idUSKCN1213MI Ecuador ruling party chooses Correa ally as presidential candidate] Reuters, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="ghnHb">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/b013be3d-aa46-4cb5-bcfd-677b3da18a0c Hispaania sotsialistide esimees pani ameti maha] ERR Uudised, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="WvDOL">[http://www.reuters.com/article/us-spain-blast-idUSKCN1213OY At least 77 hurt after gas cylinder explodes in southern Spain] Reuters, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="qnXmR">[http://www.reuters.com/article/us-pope-georgia-idUSKCN12134V Orthodox officials shun pope's Mass in Tbilisi, few Catholics turn out] Reuters, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="VDNKM">[http://www.ipu.org/parline-e/reports/2273.htm San Marino] IPU PARLINE database (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="VRDbT">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb4bf3d8-6d64-414a-89df-8150cbec8d5f Virtsu-Kuivastu liinil vabagraafik, parvlaev Hiiumaa naaseb liinile pühapäeval, Ionas võib jääda kauemaks] ERR Uudised, 30.09.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="YLpV1">[http://kultuur.err.ee/v/muusika/bc3d2c98-761c-489c-807a-4b546ce81fd3 Muusikapreemiad jagatud!] ERR Kultuur, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="4voQm">[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/92e210fb-15b9-4043-bd26-092b60269d9f Tartu linnamaratoni võitis Raivo Alla, poolmaratoni parim oli Indrek Tobreluts] ERR Sport, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="x8tGd">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-politics-idUSKCN12203Y Brazil's Workers Party faces major setback in local elections] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="HLiiG">[http://www.reuters.com/article/uk-bulgaria-election-president-idUSKCN1220IL Bulgaria's ruling party backs parliament speaker for presidential bid] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="N2KZS">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-peace-idUSKCN12204M Colombians vote in referendum on peace deal, 'yes' win likely] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="WA4iI">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-peace-idUSKCN1230BH Colombia's peace deal in limbo after shock referendum] Reuters, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="DDwtf">[http://maailm.postimees.ee/v2/3858145 Relvastatud isikud ründasid Gruusia endist kaitseministrit]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="hnm38">[http://www.reuters.com/article/us-pope-azerbaijan-idUSKCN1220BV No more violence in God's name, Pope says on visit to mosque] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="m6nEO">[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-may-article-idUSKCN12208C Britain's May says to trigger EU divorce by end of March] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="H0UBO">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/54876566-bb10-42aa-ba86-a1990a211f1a Ungarlased hääletavad EL-i põgenikekvootide üle] ERR Uudised, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="Xj9xM">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/98c3fd10-acb4-4961-a49d-7346a7d4cb8f Ungari rahvahääletusel ei osalenud piisavalt inimesi] ERR Uudised, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="rmYSe">[http://www.postimees.ee/v2/3857933 Vabariigi valimiskomisjon registreeris Kersti Kaljulaidi presidendikandidaadiks]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)</ref> <ref name="FlsmS">[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-medicine-idUSKCN1230TX Japanese scientist wins Nobel medicine prize for work on 'self-eating' cell mechanism] Reuters, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="SlceC">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-emergencyrule-idUSKCN1231NO Turkey to extend state of emergency for another three months: spokesman] Reuters, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="pvVRr">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/858ee004-c71a-4768-9d09-68bbd005eb25 Putin peatas plutooniumikäitlusleppe "ebasõbraliku" USA-ga] ERR Uudised, 3.10.2016 (vaadates 3.10.2016)</ref> <ref name="FkBh6">[http://www.postimees.ee/3856591 Kersti Kaljulaid valiti Eesti presidendiks] Postimees, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="VSESw">[http://uudised.err.ee/v/majandus/d52de5a6-5ad2-422d-8772-495425d86f2c Maksuameti juht Marek Helm lahkub ametist] ERR Uudised, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="PdCaw">[https://web.archive.org/web/20161009120813/http://maailm.postimees.ee/v2/3858709/mustal-esmaspaeeval-on-poolas-tulnud-taenavatele-tuhandeid-naisi Mustal esmaspäeval on Poolas tulnud tänavatele tuhandeid naisi] AP/BNS/BBC/Postimees, 3.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="uO10W">[http://www.reuters.com/article/us-usa-election-farmville-idUSKCN1240WJ Pence takes harder line than Trump on Russia at contentious VP debate] Reuters, 4.10.2016 (vaadatud 5.10.2016)</ref> <ref name="5LIon">[http://www.bbc.com/news/world-asia-37548695 US and the Philippines begin war games] BBC News, 4.10.2016 (vaadatud 4.10.2016)</ref> <ref name="2vdRH">[http://www.reuters.com/article/us-storm-matthew-idUSKCN1250G2 urricane Matthew hits Haiti and Cuba, takes aim at Bahamas, U.S.] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 5.10.2016)</ref> <ref name="cT2WM">[http://www.reuters.com/article/us-storm-matthew-haiti-idUSKCN12719D Hurricane Matthew death toll nears 900 in Haiti, cholera takes lives] Reuters, 8.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)</ref> <ref name="tN38I">[http://www.reuters.com/article/us-italy-quake-pope-idUSKCN1240LN Pope, in surprise visit, comforts survivors of Italian earthquake] Reuters, 4.10.2016 (vaadatud 5.10.2016)</ref> <ref name="2S9Lq">[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-physics-idUSKCN1240VO Bagel, pretzel show twists of Nobel Prize-winning work in physics] Reuters, 4.10.2016 (vaadatud 5.10.2016)</ref> <ref name="eWDzR">[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-ukip-idUSKCN1242KG Leader of Britain's pro-Brexit UKIP party quits after just 18 days] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="6mjeC">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-police-idUSKCN12408Z Turkey suspends 12,800 police, tightening clampdown after failed coup] Reuters, 4.10.2016 (vaadatud 4.10.2016)</ref> <ref name="gI7Hh">[http://www.reuters.com/article/us-pope-anglicans-idUSKCN12524U Pope, Anglican leader, vow joint action on poverty and environment] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="nliRU">[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-chemistry-idUSKCN1250WA Trio wins Nobel chemistry prize for 'world's smallest machines'] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="xm4Zc">[http://www.reuters.com/article/us-zambia-politics-idUSKCN1251YP Top Zambia opposition leaders arrested: police] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="FbAtM">[http://edition.cnn.com/2016/10/05/world/un-secretary-general-antonio-guterres Portugal's Antonio Guterres poised to become next UN secretary-general] CNN, 5.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)</ref> <ref name="hLJNV">[http://www.miamiherald.com/news/weather/hurricane/article106421797.html Obama signs Florida emergency declaration to deal with Hurricane Matthew] Miami Herald, 6.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)</ref> <ref name="tuwlY">[http://www.usatoday.com/story/weather/2016/10/05/hurricane-matthew-leaves-11-dead-path-toward-us/91596552 Hurricane Matthew marches closer to U.S.; forces mass evacuations] USA Today, 6.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)</ref> <ref name="4W0UT">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-france-idUSKCN1251RM France's Ayrault travels to Russia, U.S. to push Syria U.N. resolution] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="St4Iy">[https://web.archive.org/web/20161104171215/http://www.foxnews.com/politics/2016/10/07/wikileaks-releases-emails-allegedly-from-clinton-campaign-chair.html Wikileaks releases emails allegedly from Clinton campaign chair] Fox News, 7.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)</ref> <ref name="TqHOt">[http://www.reuters.com/article/us-usa-myanmar-sanctions-idUSKCN127262?il=0 Obama announces lifting of U.S. sanctions on Myanmar] Reuters, 7.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)</ref> <ref name="byici">[https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/2016/press.html The Nobel Peace Prize for 2016] The Official Website of the Nobel prize, 7.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)</ref> <ref name="EhtcO">[http://www.reuters.com/article/us-czech-election-idUSKCN1280R7 Czech finance minister's party wins regional elections] Reuters, 8.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)</ref> <ref name="GU4S7">[http://kultuur.err.ee/v/teater/e61b8111-64a5-4ea0-b3b5-1995a001dd85 Kuldne Mask toob Eestisse ebatavalise vene teatri] ERR Kultuur, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)</ref> <ref name="cYDJ4">[http://www.reuters.com/article/us-usa-election-debate-idUSKCN1290AS Pressure on Trump likely to be intense at second debate with Clinton] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)</ref> <ref name="JU4w6">[http://www.reuters.com/article/us-storm-matthew-idUSKCN129063 Matthew swamps North Carolina before turning out to sea] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)</ref> <ref name="fae5S">[http://www.reuters.com/article/us-ethiopia-unrest-idUSKCN1290EC Ethiopia declares state of emergency to restore order after protests] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)</ref> <ref name="rPOod">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-violence-idUSKCN129070 Palestinian kills two people in Jerusalem, then shot dead: police] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)</ref> <ref name="4HTnn">[http://www.reuters.com/article/us-pope-cardinals-idUSKCN1290C9 Pope names new group of cardinals, adding to potential successors] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)</ref> <ref name="LadIs">[https://web.archive.org/web/20161229103348/http://www.looduskalender.ee/n/node/737 "Avatakse Rõuge Ööbikuoru uus vaatetorn"]looduskalender.ee, 9. oktoober 2016</ref> <ref name="OjBW1">[http://www.postimees.ee/3868455 President Kaljulaid nimetas ametisse kolm suursaadikut] Postimees, 11.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)</ref> <ref name="Z3ApF">[http://www.postimees.ee/3869297 Kalev Kallo ei kandideeri enam Keskerakonna volikogu esimeheks] Postimees, 12.10.2016 (vaadatud 12.10.2016)</ref> <ref name="pnU7E">Eno-Gerrit Link: [http://parnu.postimees.ee/3878025/ornitoloogid-silmasid-parnumaal-euroopas-uliharuldast-linnuliiki "Ornitoloogid silmasid Pärnumaal Euroopas üliharuldast linnuliiki"] Pärnu Postimees, 19. oktoober 2016</ref> <ref name="dE8JF">[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12577-2016-10-17-11-08-47 President Kaljulaid teeb esimesed välisvisiidid naaberriikidesse] Vabariigi Presidendi Kantselei, 17.10.2016 (vaadatud 6.11.2016)</ref> <ref name="uDzK2">[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12629-2016-10-26-12-16-54 President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse] Vabariigi Presidendi Kantselei, 26.10.2016 (vaadatud 6.11.2016)</ref> <ref name="6izbp">[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12590-2016-10-19-06-36-52 Vabariigi President külastab järgmisel nädalal Lääne- ja Ida-Virumaad] Vabariigi Presidendi Kantselei, 19.10.2016 (vaadatud 6.11.2016)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2016| 2016-10]] 0w8gxt00tt1tl5izxhcoaiinve2sc2f Mõru vahulill 0 435579 7241267 5629350 2026-09-24T23:01:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241267 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mõru vahulill | värvus = taimed | pilt = Polygala amarella1a.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 275 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales'' | sugukond = [[Vahulillelised]] ''Polygalaceae'' | perekond = [[Vahulill]] ''Polygala'' | liik = '''Mõru vahulill''' | binaarne = ''Polygala amarella'' Crantz}} '''Mõru vahulill''' (''Polygala amarella'') on [[Vahulillelised|vahulilleliste]] sugukonda [[vahulill]]e perekonda kuuluv mitmeaastane [[Rohttaimed|rohttaim]]. ==Nimetus== Vahulille eesti rahvapärased nimetused on '''seebilill, linnurohi, päevituslill, teehein, äraunustamiselill, põldkaetis, päevalill, päevitusrohi.'''<ref name="a">C-F. Lundevall, G. Björkman. ''Põhjamaa õistaimed'', Tallinn: Varrak, 2007, lk 152–153</ref><ref name="b">http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mvahulill2.htm 27.04.2016</ref> == Levila ja kasvukohad == Levila kese asub [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas]] ja [[Skandinaavia]] lõunaosas kuni [[Siber|Siberi]] läänepoolseima osani. Paiguti leidub teda ka [[Türgi|Türgis]] ja [[Suurbritannia|Suurbritannias]]. Kasvab peamiselt lubjarikastel kuivadel ja niisketel niitudel, [[Puisniit|puisniitudel]], teeservades, karjamaadel ning turbapinnasel. Eestis kasvab paiguti, saartel harva<ref name="c" />. ==Morfoloogia== Mõru vahulill kasvab suuremate või väiksemate kogumikena. Taim on 5–15 cm kõrge juurmise [[Lehekodarik|lehekodarikuga]], mille ovaalsed kuni [[Äraspidimunajas leht|äraspidimunajad]] [[Leht|lehed]] on suuremad kui varrelehed (pikkus kuni 2 cm, laius 2–4 mm)<ref name="a" />. Kodariku keskelt kasvab välja mitu [[Vars|vart]], mille [[Süstjas leht|kitsassüstjad]] lehed asetsevad [[Vahelduv leheseis|vahelduvalt]]<ref name="c">H. Krall, T. Tuulik, T. Kukk, T. Kull, V. Kuusk, M. Leht, T. Oja, Ü. Reier, S. Sepp, H. Zingel. "Eesti Taimede Määraja", Tartu: Eesti Loodusfoto, 2007, lk 187.</ref>. Varte tipus on [[Kobarõisik|kobarõisikutesse]] koondunud väikesed [[Õis|õied]] (5–6 mm pikad<ref name="c" />), mis on sinised, harva roosad, violetsed või valged<ref>T. Kukk. "Eesti taimede kukeaabits", Tallinn: Varrak, 2005, lk 170</ref>. Õitel on kaks suurt [[Tupplehed|tupplehte]], mis on sama värvi nagu [[Kroonlehed|kroonlehedki]], samas on ülejäänud kolm tuppleht rohelised ja väikesed. Neil on alusel kolm kokku kasvanud kroonlehte, mis moodustavad kahe külgmise hõlmaga toruja krooni. Lisaks on neil paatjas keskmine hõlm, mis ümbritseb ühte kahest õielehest moodustunud [[Emakas (botaanika)|emakat]] ja kaheksat [[Tolmukas|tolmukat]]<ref name="a" />. Mõru vahulill õitseb maist augustini<ref name="c" />. [[Vili|Viljad]] on äraspidisüdajad kaheseemnelised [[Kupar|kuprad]] (pikkus 4 mm, laius 3,5 mm). [[Seeme|Seemned]] on heledad ja karvased ning levivad sipelgate abiga<ref name="a" />. [[Juur]] on peenike, kuid suhteliselt palju harunenud<ref name="b" />.<gallery> File:Polygala amarella3 W.jpg|Vars File:Polygala amarella2 W.jpg|Õisik File:Polygala amarella 1.jpg| File:Polygala amarella2a.jpg| File:Na horách (15).jpg| </gallery> ==Kasutamine == === Rahvameditsiinis === Nimetuse on vahulill saanud tänu sellele, et tema veega märjaks tehtud lehed, õied ja varred tekitavad käte vahel hõõrudes vahtu nagu seepki. Seega arvas vanarahvas, et kui vahulille vahuga nägu pesta, siis kaob näolt päevitus. Samuti pidi ta tööst pargitud käed hästi puhtaks ja valgeks tegema ning niimoodi on võideldud ka näo[[Kõõm|kõõma]] vastu<ref name="b" />. Nimetuse osa "mõru" on tulnud lehtedes ja juurtes olevate mõruainete tõttu, mis aitavad köha ja [[Bronhiit|bronhiidi]] korral<ref>L. Raudsepp. "Eesti õistaimi", Tallinn: Valgus, 1981, lk 56–57</ref>. Vahulille teed joodi, et suurendada rinnapiima kogust<ref>http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=1581 27.04.2016</ref>. Vahulillel on tugev puhastav toime. [[Droog|Droogina]] kasutatakse põhiliselt vahulille juuri, kuid ka maapealset osa, mida korjatakse õitsemise ajal. Taimes leiduvad mõruained mõjuvad hästi [[köha]] ja bronhiidi ning osaliselt ka [[Bronhiaalastma|astma]] vastu. Taime jahvatatud juuri soovitatakse kasutada neeruhaiguste, halva söögiisu, seedeprobleemide, tursete ja luuvalu korral.<ref name="d">https://web.archive.org/web/20160304090802/http://www.herbal-supplement-resource.com/dwarf-milkwort.html 27.04.2016</ref> Tee valmistamiseks tuleb võta üks supilusikatäis kuivatatud juuri ühe klaasi vee kohta. Keeda kümme minutit, jahuta ning kurna. Sisse võtta üks supilusikatäis korraga, neli kuni viis korda päevas<ref>http://epl.delfi.ee/news/tervis/taimetarkus-moru-vahulill?id=73829049 27.04.2016</ref>. Liiga suurte koguste tarvitamisel tekitab [[Mürgistus|mürgistust]]<ref name="d" />. ===Keemiline koostis=== Taim sisaldab peamiselt triterpeen[[Saponiinid|saponiine]], [[Mõnuaine|mõruaineid]] (polügamariini), tanniine ja [[Salitsülaadid|salitsülaatidega]] [[Eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]]. Saponiinide ja mõruainete sisalduse tõttu on taimel rögaeristust soodustavad, seedenõrede sekretsiooni stimuleerivad ja söögiisu suurendavad omadused<ref name="d" />. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Vahulillelised]] [[Kategooria:Eesti katteseemnetaimed]] afk12rkw8c9ntmuieyllwgrbhvpziit Albaania vürstkond 0 437547 7241341 7016900 2026-09-25T03:33:23Z Kruusamägi 1530 /* Poliitiline olukord */ seda pilti enam pole 7241341 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:mai}} 2016}} {{See Artikkel|Albaania vürstkonnast|Keskaegse vürstkonna|Albaania vürstkond (keskaegne)|Albaania keskaegsete vürstkondade|Albaania vürstkonnad}} {{Endine riik |nimi = ''Principata e Shqipnis`'' <br> Albaania vürstkond |lipp = Flag of Albania (1914-1920).svg |lipp-tekst = Albaania lipp |vapp = Great Arms of Prince Wilhelm of Wied.svg |vapp-tekst = Albaania vapp |asendikaart = Principality of Albania (1914).svg |asendikaart-tekst = Albaania vürstkond aastal 1914. |algusaasta = 1914 |lõppaasta = 1925 |valitsusvorm = [[vürstkond]] |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Albaania keel|albaania]] |peamised-keeled = |pealinn = [[Durrës]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[sunniidid]]<br>[[katoliiklus]]<br>[[Albaania autokefaalne õigeusu kirik|õigeusk]]<br>[[bektaši]] |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = kuldfrank |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} [[Pilt:Prince Wilhelm of Albania.jpg|pisi|[[Wilhelm (Albaania vürst)]] ja tema naine [[Sophie von Schönburg-Waldenburg|printsess Sophie]] saabumas 7. märtsil 1914 Albaaniasse [[Durrës]]i]] '''Albaania vürstkond''' ([[Albaania keel|albaania]]: ''Principata e Shqipnis`'' või ''Shteti Shqiptar'') viitab [[Albaania]] lühiealisele monarhiale, mida juhtis [[Wilhelm (Albaania vürst)|vürst Wilhelm]], ja riigile pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]; monarhia kaotati aastal [[1925]], kui välja kuulutati vabariik. [[Suurriik|Suurriigid]] tunnistasid Albaania sõltumatust [[Londoni leping (1913)|Londoni lepinguga]] mais 1913. Vürstkond loodi 21. veebruaril 1914. Albaania oli olnud [[Osmanite riik|Osmanite]] võimu all umbes aastast 1478. Suurriigid valisid [[Wilhelm (Albaania vürst)|Wiedi vürsti Wilhelmi]], Rumeenia kuninganna [[Elisabeth zu Wied|Elisabethi]] vennapoja äsja iseseisvunud Albaania suverääniks. Ametliku pakkumise tegid 21. veebruaril 1914 18 Albaania delegaati, kes esindasid 18 Albaania ringkonda, pakkumine võeti vastu. Väljaspool Albaaniat kutsuti Wilhelmi vürstiks, kuid Albaanias oli ta ''[[Albaania kuningas|mbret]]'' (kuningas), et mitte olla [[Montenegro kuningas]]t halvem. Esimene valitsus Wiedi dünastia all oli nagu "vürstide salanõukogu" selle liikmete tõttu, kes esindasid Albaania aadlit: vürst [[Turhan paša Përmeti]] (endine [[Kreeta]] kuberner ja [[Osmanite riik|Osmanite]] saadik [[Peterburi]]s), [[Aziz paša Vrioni]], Gjomarkaj-Mirditë vürst [[Prênk Bibë Doda]], vürst [[Essad paša Toptani]], vürst [[George Adamidi bei Frashëri]], [[Mihal Turtulli]] bei Koritza ja teised. Vürst Wilhelm saabus Albaanias oma ajutisse pealinna [[Durrës]]i 7. märtsil 1914 koos kuningliku perekonnaga. Albaania turvalisust tagas hollandi ohvitseride juhitud [[Rahvusvaheline sandarmeeria]]. Wilhelm lahkus Albaaniast 3. septembril 1914 pärast Essad paša algatatud [[Moslemite ülestõus Albaanias|panislamistlikku mässu]], mida hiljem juhtis [[Haxhi Qamili]], Tiranas asunud "Kesk-Albaania moslemiriigi" viimane väejuht. Wilhelm ei loobunud kunagi oma trooninõudest. == Esimene maailmasõda == {{vaata|Albaania Esimeses maailmasõjas}} Esimene maailmasõda katkestas kõik valitsuse tegevused Albaanias ja riik jagunes arvukateks piirkondlikeks valitsusteks. Poliitiline kaos neelas Albaania pärast Esimese maailmasõja puhkemist. Ümbritsetuna Durrësis mässulistest, lahkus vürst Wilhelm septembris 1914 riigist, vaid kuus kuud pärast saabumist, ja ühines seejärel Saksa armeega ning teenis Idarindel. Albaania rahvas killustus pärast vürsti lahkumist usulisi ja hõimujooni pidi. Moslemid nõudsid moslemist vürsti ja vaatasid Osmanite riigi kui varemnauditud eesõiguste kaitsja poole, seega paljud beid ja klannipealikud ei tunnistanud kõrgemat võimu. 1914. aasta oktoobri lõpus sisenesid Kreeka väed Albaaniasse [[Korfu protokoll]]iga tunnustatud [[Põhja-Epeirose autonoomne vabariik|Põhja-Epeirose autonoomsesse vabariiki]]. Itaalia okupeeris [[Vlorë]] ning Serbia ja Montenegro okupeerisid Põhja-Albaania osi, kuni [[Keskriigid|Keskriikide]] pealetung hajutas Serbia armee, mis evakueeriti prantslaste poolt [[Thessaloníki]]sse. [[Austria-Ungari]] ja Bulgaaria okupeerisid seejärel umbes 2/3 riigist. Aprillis 1915 sõlmitud salajase [[Londoni leping (1915)|Londoni lepinguga]] lubasid [[Antant]]i riigid Itaaliale, et see võib saada Vlorë ja selle ümbruse ja protektoraadi Albaania üle, kui astub sõtta Austria-Ungari vastu. Serbiale ja Montenegrole lubati enamus Põhja-Albaaniast ning Kreekale lubati enamus riigi lõunaosast. Leping jättis alles väikese Albaania riigi, mida oleks suhetes teiste suurriikidega esindanud Itaalia, seega põhimõtteliselt ilma välispoliitikata. Septembris 1918 murdsid Antanti väed Keskriikide rinde Thessaloníkist põhjas ja mõne päeva jooksul hakkasid Austria-Ungari väed Albaaniast taganema. Kui sõda 11. novembril 1918 lõppes, okupeeris Itaalia armee enamust Albaaniast, Serbia käes oli enamus mägedest riigi põhjaosas, Kreeka okupeeris maariba Albaania 1913. aasta piirides; ning Prantsuse väed okupeerisid Korçët ja Shkodërit, samuti muid märkimisväärse albaania rahvastikuga piirkondi nagu [[Kosovo]], mis tagastati [[Serbia]]le. == Albaania taastekkimine pärast Esimest maailmasõda == {{vaata|Durrësi kongress}} Albaania poliitilised segadused jätkusid pärast Esimest maailmasõda. Riigis puudus üks tunnustatud valitsus ja albaanlased kartsid põhjendatult, et [[Itaalia]], [[Jugoslaavia]] ja [[Kreeka]] võiksid kustutada Albaania sõltumatuse ja tükeldada riigi. Itaalia väed kontrollisid Albaania poliitilist tegevust oma okupeeritud alal. [[Serblased]], kes dikteerisid pärast Esimest maailmasõda suuresti Jugoslaavia välispoliitikat, püüdsid üle võtta Põhja-Albaaniat ja kreeklased püüdsid kontrollida Lõuna-Albaaniat. [[Durrës]]is detsembris 1918 kogunenud sõjajärgse [[Albaania Rahvuskogu]] saadetud delegatsioon kaitses Albaania huvisid [[Pariisi rahukonverents]]il, kuid konverents eitas Albaania ametliku esindust. Rahvuskogu, püüdes säilitada Albaania terviklikkust, väljendas valmisolekut nõustuda Itaalia protektsiooniga ja isegi Itaalia vürstiga valitsejana niikauaks, kuni Albaania ei kaota territooriumi. Serbia väed tegutsesid albaanlastega asustatud piirialadel, samas Albaania sissid tegutsesid nii Serbias kui ka [[Montenegro]]s. Jaanuaris 1920 otsustasid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Kreeka läbirääkijad [[Pariisi rahukonverents]]il jagada Albaania Jugoslaavia, Itaalia ja Kreeka vahel diplomaatilise abinõuna eesmärgiga leida kompromisslahendus territoriaalsele konfliktile Itaalia ja Jugoslaavia vahel. Tehing tehti albaanlaste selja taga ja Ameerika Ühendriikide läbirääkija eemalejäämisel. Teise, [[Lushnjë kongress|Lushnjës peetud Albaania Rahvuskogu]] liikmed lükkasid jaanuaris 1920 jagamisplaani tagasi ja hoiatasid, et albaanlased haaravad oma riigi sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitseks relvad. Lushnjë Rahvuskogu nimetas riigi valitsemiseks neljamehelise regentnõukogu. Loodi ka [[kahekojaline parlament]], milles oli valitav alamkoda, [[Saadikutekoda]] (üks saadik iga 12 000 inimese kohta Albaanias ja üks Albaania kogukonnast Ameerika Ühendriikides), ja määratud liikmetega ülemkoda, Senat. Veebruaris 1920 kolis valitsus [[Tirana]]sse, millest sai Albaania pealinn. Üks kuu hiljem, märtsis 1920 sekkus Ameerika Ühendriikide president [[Woodrow Wilson]], et blokkeerida Pariisi leping. Ameerika Ühendriigid rõhutasid oma toetust Albaania sõltumatusele, tunnistades ametlikku Albaania esindajat Washingtonis, ja 17. detsembril 1920 tunnustas [[Rahvasteliit]] Albaania suveräänsust, tunnistades ta täisliikmeks. Kuid riigi piirid jäid lahendamata. Albaania uus valitsus võitles Itaalia okupatsiooni lõpetamiseks riigis ja julgustas talupoegi Itaalia vägesid kimbutama. Septembris 1920, pärast [[Vlorë lahing]]ut, kus Albaania väed piirasid itaallaste poolt okupeeritud [[Vlorë]]t, loobus Rooma oma [[Londoni leping (1915)|Londoni lepingu]] järgsetest nõudmistest Albaaniale ja tõi oma väed kogu Albaaniast välja, välja arvatud [[Sazan]]i saarelt [[Vlorë laht|Vlorë lahe]]suus. == Mirditë vabariik == {{vaata|Mirditë vabariik}} Jugoslaavia jätkas oma röövellikku poliitikat Albaania suunal ning pärast Albaania hõimude kokkupõrkeid riigi põhjaosa okupeerivate Jugoslaavia vägedega hoogustasid Jugoslaavia väed oma kampaaniat piirkonnas. Belgrad toetas rahulolematut [[Geegid|geegi]] hõimupealikku [[Gjon Markagjoni]]t, kes juhtis oma katoliiklikku [[Mirditë]] hõimu mässu regentnõukogu ja parlamendi vastu. Markagjoni kuulutas välja sõltumatu "[[Mirditë vabariik|Mirditë vabariigi]]". Lõpuks, novembris 1921 tungisid Jugoslaavia väed Albaania territooriumil kaugemale aladest, mida nad juba okupeerisid. Rahvasteliit lähetas Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajatest koosneva komisjoni, mis kinnitas Albaania 1913. aasta piirid. Jugoslaavia kaebles kibestunult, kuid tal ei olnud muud võimalust, väed välja viia. [[Mirditë vabariik]] kadus. == Poliitiline olukord == Sõdadevahelise Albaania valitsused ilmusid ja kadusid üksteise järel. Ainuüksi 1921. aasta juulist ja detsembrini vahetus peaminister viis korda. === Lushnjë kongress === {{vaata|Lushnjë kongress}} '''Lushnjë kongressi''' ([[Albaania keel|albaania:]] ''Kongresi i Lushnjës'') peeti Albaania rahvuslaste poolt viie istungjärguga 27.–31. jaanuarini 1920 [[Lushnjë]]s ja selle eesmärgiks oli tundma õppida Albaania olukorda ja meetmeid, mis tuleb ellu viia, et päästa Albaania pärast Esimest maailmasõda teiste riikide poolt tükeldamisest. Kongressi peeti [[Kaso Fuga]] majas ja selles osalesid delegaadid kogu Albaaniast. [[Aqif paša Elbasani]] valiti kongressi juhatajaks, kuna teda hinnati kõrgelt suure patrioodina. Kongress rajas Kõrgema Nõukogu (''Këshilli i Lartë''), Rahvusnõukogu (''Këshillin Kombëtar'') ja viis pealinna [[Lushnjë]]st [[Tirana]]sse. Kõrgema Nõukogu moodustasid [[Luigj Bumçi]], Aqif paša Elbasani, [[Abdi Toptani]] ja [[Mihal Turtulli]], kes pidid täitma uue Albaania riigi juhtide ülesannet, samas Rahvusnõukogu pidi tegutsema kui parlament. Uue valitsuse koosseisus olid: [[Sulejman Delvina]] – peaminister<br /> [[Zog I|Ahmet Zogu]] – valitud siseasjade minister<br /> [[Mehmet Konica]] – välisasjade minister<br /> [[Kadri Prishtina|Hoxhë Kadria]] – justiitsminister<br /> [[Ndoc Çoba]] – rahandusminister<br /> [[Sotir Peci]] – haridusminister<br /> [[Ali Riza Kolonja]] – sõjaminister<br /> [[Eshref Frashëri]] – maailmapoliitika peadirektor<br /> [[Idhomene Kosturi]] – posti-telegraafiagentuuri peadirektor. === Poliitilised erakonnad === Albaania esimesed poliitilised erakonnad tekkisid alles pärast Esimest maailmasõda. Isegi rohkem, kui teistes [[Balkan]]i osades, olid poliitilised erakonnad kaduvväikesed kogumid ümber tähtsate isikute, kes lõid ajutisi liite oma isiklike eesmärkide saavutamiseks. Suur konservatiivne partei, Progressiivne partei meelitas mõningaid klannipealikke põhjas ja tähtsaid moslemitest Lõuna-Albaania maaomanikke, kelle peamine platvorm oli kindel vastuseis mistahes põllumajandusreformi programmile, mis oleks andnud nende maa [[talupoeg]]adele. Progressiivset parteid juhtis riigi suurim maaomanik [[Shefqet bej Vërlaci]]. Rahvapartei ridades oli reformimeelne õigeusu [[Durrës]]i piiskop [[Fan Noli]], kes oli Lääne ideedest läbi imbunud oma ''alma materis'' [[Harvardi ülikool]]is ja oli isegi [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] ja [[Henrik Ibsen|Ibsenit]] albaania keelde tõlkinud. Rahvaparteisse kuulus ka Põhja-Albaania mati klanni pealiku 24-aastane poeg [[Zog I|Ahmed Zogu]]. Tulevane kuningas Zog sai oma toetuse mõnest põhjapoolsest klannist ja hoidis oma teenistuses relvastatud jõuku, kuid paljud geegi klanni juhid keeldusid toetamast kumbagi peamist erakonda. Rahvapartei juht [[Xhaferr Ypi]] moodustas detsembris 1921 valitsuse, kus Noli oli välisminister ja Zogu oli siseasjade minister, kuid Noli lahkus varsti pärast seda, kui Zogu kasutas repressioone püüdega relvitustada tasandiku albaanlasi, vaatamata tõsiasjale, et relvakandmine oli traditsiooniline tava. === Zogu valitsus === Kui valitsuse vaenlased 1922. aasta alguses Tiranat ründasid, jäi Zogu pealinna ja tõrjus Briti saadiku toetusel rünnaku. Hiljem samal aastal võttis ta üle peaministri ameti ja pööras Rahvaparteile selja, kuulutades kihlumist Progressiivse partei juhi Shefqet Vërlaci tütrega. Zogu soosikud organiseerusid Valitsusparteiks. Noli ja teised Läänele orienteerunud juhid moodustasid Demokraatide opositsioonipartei, mis meelitas Zogu paljusid isiklikke vaenlasi, ideoloogilisi vastaseid ja inimesi, kes jäid tema poliitilise masinavärgi poolt tasustamata. Ideoloogiliselt kuulus Demokraatide hulka lai spekter inimesi konservatiivsetest islamistidest Noli unistusteni kiirest moderniseerimisest. Vastuseis Zogule oli kohutav. Õigeusklikud talupojad Lõuna-Albaania tasandikel jälestasid Zogut, kuna ta toetas moslemitest maaomanike jõupingutusi blokeerida maareform; Shkodëri linnakodanikud tundsid end tühisena, kuna nende linn ei saanud Albaania pealinnaks, ja rahvuslased olid rahulolematud, kuna Zogu valitsus ei rõhutanud Albaania nõudmisi [[Kosovo]]le või rääkinud jõulisemalt etniliste albaanlaste vähemuste õigustest tänapäeva [[Jugoslaavia]]s ja [[Kreeka]]s. Zogu erakond võitis osavalt Rahvuskogu valimised 1924. aasta alguses. Kuid Zogu astus peagi kõrvale, andes peaministri ameti üle Vërlacile pärast rahandusskandaali ja mõrvakatset noore äärmuslase poolt, kus Zogu haavata sai. Opositsioon taandus Rahvuskogust pärast äärmusliku noorteorganisatsiooni juhi [[Avni Rustemi]] mõrvamist tänaval parlamendihoone juures. === Noli valitsus === Noli toetajad süüdistasid mõrvas Zogu hõimlast, kes jätkas veritasu praktiseerimist. Pärast streiki rahutused kasvasid ja juunis 1924 võtsid talupoegade poolt toetatud mässulised Tiranas kontrolli. Noli sai peaministriks ja Zogu põgenes Jugoslaaviasse. Idealist Fan Noli lükkas tagasi nõudmised korraldada uued valimised põhjendusel, et Albaania vajas "isalikku" valitsust. Oma valitsuse programmi kirjeldavas manifestis nõudis Noli feodalismi kaotamist, vastuseisu Itaalia domineerimisele ja lääneliku põhiseadusliku valitsuse loomist. Bürokraatia vähendamine, kohaliku omavalitsuse tugevdamine, talupoegade aitamine, Albaania avamine välisinvesteeringutele ning riigi nukra transpordi, rahvatervise ja haridusasutuste parandamine täitsid Noli valitsuse liiga ambitsioonika tegevuskava. Noli kohtas oma programmile vastuseisu inimestelt, kes aitasid tal kukutada Zogu, ja ta ei meelitanud kunagi reformiplaanide teostamiseks vajalikku välisabi. Noli kritiseeris Rahvasteliitu suutmatuses lahendada ohtu, millega Albaania oma maa piirides silmitsi seisis. Fan Noli ajal rajas valitsus eritribunali, mis määras tagaselja surmaotsused Zogule, Vërlacile ja teistele ning võõrandas nende varanduse. Jugoslaavias värbas Zogu pagasõdurite armee ja Belgrad varustas Albaania juhti relvadega, umbes 1000 Jugoslaavia armee sõduriga ja Vene [[Valged emigrandid|valgetega]] sissetungiks, millega serblased lootsid saada endale vaidlusalused alad piiril. Pärast Noli režiimi otsust luua diplomaatilised suhted Nõukogude Liiduga, Serbia valitseva perekonna vaenlasega, hakkas Belgrad tegema väiteid, et Albaania režiim on kaldumas bolševismi. 13. detsembril 1924 sisenes Zogu Jugoslaavia poolt toetatud armee Albaania territooriumile. Jõululaupäeval sai Zogu pealinna tagasi ning Noli ja tema valitsus põgenesid Itaaliasse. Kuid see valitsus kestis vaid kuus kuud ning [[Zog I|Ahmet Zogu]] korraldas veel ühe [[Riigipööre|riigipöörde]] ja taastas kontrolli, muutes poliitilist olukorda ja kaotades vürstkonna. == Majandus == Pärast Albaania eraldumist Türgist aastal 1912, nagu ka muudes valdkondades, jätkas tolliamet oma tegevust spetsiaalselt menetluse jaoks kehtestatud õigusaktide alusel. Seoses uute seaduste vastuvõtmisega tollidega tegelemiseks oli tollimaks 11% imporditud kaupade väärtusest ja 1% eksporditud kaupade väärtusest. [[Vlorë]] vahevalitsuse ajal aastatel 1912–1913 ei tehtud tollimaksu osas muid muudatusi peale impordimaksu tubakale, mida sel ajal lisati kuni 30%, mis oli sel ajal rahandusministeeriumi käsk, kuid ei saa öelda, et millel seadus põhines. Aastatel 1913–1914, kui valitsus oli võimul [[Durrës]]is, kuigi puuduvad ametlikud teated tollitariifide kohta, on teada, et midagi ei muutunud võrreldes aastatega 1912–1913. Seega ei olnud kuni 1914. aastani muutusi tollieeskirjades. Sarnaselt, aastatel 1914–1918, kui kestis Esimene maailmasõda ja Albaaniat okupeerisid võõrvõimud, toimisid tollieeskirjad seaduste alusel, et rakendada asjakohaseid käske võõrvägedele, mis Albaanias esindatud olid (itaallased, prantslased, austerlased-ungarlased jne.), mida aeg-ajalt muudeti. Austria-Ungari armeejuhtkond ja prantslased (peale mõningate muudatuste) ei teinud 1914. aasta Durrësi valitsuselt päritud asjakohastes tollialastes õigusaktides muudatusi, samas Austria-Ungari juhtimiskeskus Shkodëris võttis aastal 1916 vastu ohjeldamisotsuse, mis sisaldas 8 artiklit. Esimeses artiklis sätestati: "Salakaup, saime teada, et salakauba asjade müük põhjustab kahju riigikassale või inimestele. Kehtestada keeluaeg". Sarnaselt võttis Prantsuse juhtkond Korcas vastu otsuse suurendada tollitariife. See otsus, mis trükiti albaania ja prantsuse keeles, sisaldas 11 artiklit ja allkirjastati Prantsuse kindrali H. Salle, [[Maliqi]]s paiknevate vägede komandöri poolt. [[Korça]]s leiduva riigiarhiivi järgi andis see käsk kahe aasta pärast (15. märtsil 1920) välja uue määruse, "Regulation Oktrovës", ja selle allkirjastas Albaania piiride komandör Cretin. {{pooleli|Peatüki}} == Sotsiaalsed tingimused == Erakordselt arenematuna oli Albaania, mis tekkis pärast Esimest maailmasõda, koduks veidi vähem kui miljonile inimesele, kes jagunesid kolme suurde usukogukonda ja kahte eristuvasse klassi: ühed, kes omasid maad ja kasutasid poolfeodaalseid eesõigusi, ning teised, kes mitte. Maaomanikud omasid alati peamisi valitsevaid ametikohti riigi kesk- ja lõunapiirkondades, kuid paljud neist olid läbi imbunud samast konservatiivsusest, mis lagundas [[Osmanite riik|Osmanite riigi]]. Maaomanike eliit eeldas, et nad saavad jätkata eesõiguste nautimist, kuid riigi talupojad hakkasid vaidlustama maa-aristokraatia kontrolli. Põhja-Albaanias kontrollis valitsus otseselt vaid [[Shkodër]]it ja selle pümbrust. Mägismaa klannid kahtlesid põhiseadusliku valitsuse seadusloome väidetes riigi kui terviku huvides ja katoliku kirikust sai peamine ühenduslüli Tirana ja hõimude vahel, vaatamata enamuse rahvastiku usulisele kuuluvusele moslemite hulka. Paljudel juhtudel adresseeriti haldussidemed preestritele levitamiseks oma kogukonnas. == Religioon == See on periood, kui Albaania religioonid said sõltumatuse. [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] tunnistas [[Albaania õigeusu kirik]]u [[autokefaalia]]t pärast kohtumist riigi Albaania õigeusu kogudustega [[Berat]]is augustis 1922. Kõige energilisemad reformijad Albaanias tulid õigeuskliku rahva hulgast, kes tahtsid näha Albaania kiiret eemaldumist oma türklaste valitsetud minevikust, mille ajal tehti kristlastest alamklass. Albaania konservatiivne [[Sunniidid|sunniitide]] kogukond katkestas oma viimased sidemed [[Konstantinoopol]]iga aastal 1923, kuulutades ametlikult, et pärast [[Muḩammad]]i ennast ei ole [[Kalifaat|kaliifi]] olnud ja et moslemitest albaanlased vandusid esmast truudust oma kodumaale. Moslemid keelustasid ka [[polügaamia]] ja lubasid naistel valida, kas kanda loori või mitte. == Vaata ka == * [[Albaania kuningriik]] * [[Albaania monarhide loend]] [[Kategooria:Albaania ajalugu]] [[Kategooria:Albaania ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] 3cywhe325p556l1qqj2l3ndf069367r Oliver Gurney 0 438397 7241609 6155420 2026-09-25T11:31:44Z Morel 26171 7241609 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Oliver Robert Gurney''' ([[28. jaanuar]] [[1911]] [[London]] – [[11. jaanuar]] [[2001]] [[Oxford]]) oli [[Inglismaa|inglise]] [[assürioloog]] Gurney perekonnast ja üks maailma juhtivaid [[hetitoloog]]e. Tema klassikalist tööd "Hetiidid" ("The Hittites"), mille esmatrükk avaldati 1952. aastal, on antud välja paljudes keeltes ja trükkides. == Tunnustus == [[1959]]. aastal valiti Gurney [[Briti Akadeemia]] liikmeks. {{JÄRJESTA:Gurney, Oliver}} [[Kategooria:Assürioloogid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 2001]] 7olzabpfopwjghhmhk24j5a2gg9zsjo Mattias Käit 0 445920 7240930 7137935 2026-09-24T12:13:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240930 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Mattias Käit | pilt = Mattias Kait - Petrolul Ploiesti vs Rapid Bucuresti, 13 August 2022.jpg | täisnimi = Mattias Käit | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|06|29}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|ründav poolkaitsja]] | koduklubi = [[FC Thun]] | särginumber = 21 | noorteaastad1 = 2003–2008 | noorteklubi1 = [[JK Kotkas-Juunior]] | noorteaastad2 = 2009–2014 | noorteklubi2 = [[Tallinna FC Levadia]] | noorteaastad3 = 2014–2019 | noorteklubi3 = [[Fulham FC]] | aastad1 = 2015–2019 | mänge1 = 0 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[Fulham FC]] | aastad2 = 2018 | mänge2 = 6 | väravaid2 = 0 | klubi2 = → [[Ross County F.C.|Ross County]] (laenul) | aastad3 = 2019–2021 | mänge3 = 42 | väravaid3 = 1 | klubi3 = [[NK Domžale|Domžale]] | aastad4 = 2021 | mänge4 = 0 | väravaid4 = 0 | klubi4 = [[Bodø/Glimt]] | aastad5 = 2022–2025 | mänge5 = 99 | väravaid5 = 6 | klubi5 = [[Bukaresti Rapid]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 18. mai 2025 | koondiseaastad1 = 2012 | koondisemänge1 = 2 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 = 2013–2014 | koondisemänge2 = 16 | koondiseväravaid2 = 14 | koondis2 = [[Eesti U17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 = 2015 | koondisemänge3 = 2 | koondiseväravaid3 = 0 | koondis3 = [[Eesti U19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 = 2015–2016 | koondisemänge4 = 6 | koondiseväravaid4 = 1 | koondis4 = [[Eesti U21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 = 2016 | koondisemänge5 = 1 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = [[Eesti U23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad6 = 2016– | koondisemänge6 = 59 | koondiseväravaid6 = 10 | koondis6 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 7. juuni 2025 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Mattias Käit''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1998]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Šveitsi kõrgliiga klubis FC Thunis. ==Klubikarjäär== Käit jäi Inglismaa skautidele silma 2012. aasta lõpus, kui mängis [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] koondisega võõrsil kaks mängu Iirimaa vastu. Väravat Käit küll kahe mänguga kirja ei saanud, kuid jättis sellest hoolimata tippklubide inimestele väga hea mulje. See tõi talle kokkuvõttes 2014. aasta suvel lepingu Inglise klubi [[Fulham FC|Fulham]]iga – lepingu allkirjastas noormees, olles ise värskelt 16-aastaseks saanud.<ref>http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/kes-on-mattias-kait-10-ponevat-fakti-jalgpallikoondise-noorima-palluri-kohta?id=75853319 Kes on Mattias Käit? 10 põnevat fakti jalgpallikoondise noorima palluri kohta</ref> 2015. aasta suvel sõlmis ta oma esimese profilepingu, mis kehtis kuni juuni 2017. Veebruaris 2017 sõlmis ta lepingupikenduse, mis hoiab teda Fulhamis kuni 2019. aasta suveni. Hooajal 2016/17 mängis ta Fulhami U23 meeskonnas 20 mängu, lõi neli väravat ja andis ühe väravasöödu. 18. novembril 2017 jõudis esindusmeeskonna liigamängus Derby Countyga esimest korda pingile. <ref>[http://soccernet.ee/artikkel/mattias-kait-tegi-inglismaa-esiliigas-pingidebuudi Mattias Käit tegi Inglismaa esiliigas pingidebüüdi]. Soccernet.ee, 18. november 2017</ref> Hooaja 2017–18 teises pooles mängis ta laenul Šotimaa kõrgliiga klubis [[Ross County F.C.|Ross County]]. 2019. aasta juunis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Sloveenia kõrgliiga klubiga [[NK Domžale|Domžale]]. 2022. aasta jaanuaris sõlmis ta kahe ja poole aasta pikkuse lepingu Rumeenia kõrgliiga klubiga [[Bukaresti Rapid]].<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-mattias-kait-jatkab-karjaari-tituleeritud-rumeenia-suurklubis "Ametlik! Mattias Käit jätkab karjääri tituleeritud Rumeenia suurklubis"]. soccernet.ee. 18.1.2022. Vaadatud 18.1.2022</ref> Käit lahkus Rapid Bukarestist 15. juulil 2025 ja sõlmis kahe aastase lepingu Šveitsi klubiga FC [[Thun]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Transfer Mattias Käit |url=https://www.fcthun.ch/de/news/2025/transfer-mattias-kaeit |vaadatud=2026-04-23 |väljaanne=FC Thun |keel=de}}</ref> ==Koondisekarjäär== Koondisedebüüdi tegi Käit 6. jaanuaril 2016 [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu.<ref>https://web.archive.org/web/20160814124356/http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=1307 Rootsi – Eesti 1:1 (0:0)</ref> Samas mängus tegi oma debüüdi ka [[Hindrek Ojamaa]]. Esimese ja teise värava [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] lõi Käit [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[2016]] MM 2018 valikmängus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] vastu.<ref>http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=1728 {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti – Gibraltar 4:0 (0:0)</ref> ==Karjääri statistika== <!-- ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 21. november 2017'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[FA Cup]]</ref> !colspan="2"|Liiga karikas<ref group="lower-alpha">[[EFL Cup]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Fulham FC]] |[[EFL Championship 2017–18|2017/18]] |[[EFL Championship]] |0||0||0||0||0||0||0||0||0||0||0||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} --> ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 11. oktoober 2021'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2016||2||2 |- |2017||10||2 |- |2018||4||1 |- |2019||10||0 |- |2020||5||0 |- |2021||8||3 |- !2022!!6!!0 |- !2023 !9 !0 |- !2024 !2 !0 |- !2025 !4 !2 |- !Kokku !60 !10 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. ||rowspan=2 align=left| [[7. oktoober]] [[2016]] ||rowspan=2 align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]]||rowspan=2| 2. ||rowspan=2 |{{riigi ikoon|Gibraltar}} [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] || '''1''':0 ||rowspan=2| 4:0 ||rowspan=2 align=left| MM 2018 valikmäng |- | 2. || '''3''':0 |- |3. ||align=left| [[3. september]] [[2017]] || align=left|A. Le Coq Arena, Tallinn || 8. || align=left|{{riigi ikoon|Küpros}} [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] || '''1''':0 || 1:0 ||align=left| MM 2018 valikmäng |- |4. ||align=left| [[7. oktoober]] [[2017]] || align=left|[[Estádio Algarve]], [[Faro (Portugal)|Faro]]/[[Loulé]], [[Portugal]] || 9. ||align=left|{{riigi ikoon|Gibraltar}} [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] || '''2''':0 || 6:0 ||align=left| MM 2018 valikmäng |- |5. ||align=left| [[30. mai]] [[2018]] || align=left|[[Rakvere linnastaadion]], [[Rakvere]] || 15. ||align=left|{{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] || '''1''': 0 || 2:0 ||align=left| [[Balti turniir 2018|Balti turniir]] |- |6. |rowspan=2 align=left|[[10. juuni]] [[2021]]||rowspan=2 align=left|A. Le Coq Arena, Tallinn||rowspan=2| 34.||rowspan=2 align=left| {{jp|Läti}}||'''1''':0||rowspan=2 |2:1||rowspan=2 align=left|[[Balti turniir 2020|Balti turniir]] |- |7. |'''2''':0 |- |8. ||align=left| [[2. september]] [[2021]] || align=left|A. Le Coq Arena, Tallinn || 35. ||align=left|{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] || '''1''':0 || 2:5 ||align=left| MM 2022 valikmäng |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/19528 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://www.transfermarkt.com/mattias-kait/profil/spieler/205227 Transfermarkti profiil] *[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/19528 Koondise mängud] {{Hõbepall}} {{JÄRJESTA:Käit, Mattias}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Fulham FC mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 9905zbg0ree6ico86zp4tyx9cbwnuf2 Robert Conquest 0 447164 7241586 7112607 2026-09-25T11:18:46Z Morel 26171 7241586 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Robert Conquest (cropped).jpg|pisi|Robert Conquest (1987)]] '''George Robert Ackworth Conquest''' ([[15. juuli]] [[1917]] [[Great Malvern]], Inglismaa – [[3. august]] [[2015]] [[Stanford]], [[California]]) oli Briti ajaloolane, [[sovetoloog]]. Ta on muu hulgas uurinud [[totalitarism]]i kuritegusid. ==Tunnustus== *2008 – [[Maarjamaa Rist]]i II klassi teenetemärk.<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|792}} (vaadatud 15.10.2016)</ref> *2012 – [[Dan Davidi auhind]] ==Teoseid== * ''Power and Politics in the USSR'' (1960) * ''Nation Killers. The Soviet Deportation of Nationalities'' ([[1960]]), ISBN 0-333-10575-3 * ''Religion in the USSR'' (1968) * ''The Great Terror'' (1968), täiendatud väljaanne:'' The Great Terror: A Reassessment'' (1990) ISBN 0195055802; * ''Lenin'' (1972), ISBN 0-00-632616-1 * ''Inside Stalin's Secret Police: NKWD Politics, 1936-1939'' (1985), ISBN 0-8179-8241-8 * ''Kolyma: The Arctic Death Camps'' (1978), ISBN 0-670-41499-9 * ''The Harvest of Sorrow : Soviet Collectivization an the Terror- Famine'' (1986), ISBN 0-19-504054-6 * ''Stalin and the Kirov Murder'' (1989), ISBN 0-19-505579-9 * ''Stalin: Breaker of Nations'' (1991), ISBN 0-297-81194-0 * ''Reflections on a Ravaged Century'' (1999), ISBN 0-393-04818-7 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Conquest, Robert}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu ohvitserid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 2015]] nzbhf4qfgc203e32mrbo76q46vk6oiz Isaiah Berlin 0 448016 7241560 7120132 2026-09-25T11:01:58Z Morel 26171 7241560 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Isaiah Berlin''' (läti keeles '''Jesaja Berlins''', [[6. juuni]] [[1909]] [[Riia]] – [[5. november]] [[1997]] [[Oxford]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu inglise [[filosoof]], 20. sajandi üks tähtsamaid [[liberalism]]ist kirjutajaid. ==Tunnustus== *1966 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] välisliikmeks {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Berlin, Isaiah}} [[Kategooria:Inglise filosoofid]] [[Kategooria:Poliitikafilosoofid]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1997]] paq3iswnna4rzpea0kunc9fqa7215z7 Binali Yıldırımi valitsus 0 448668 7241323 7138084 2026-09-25T02:51:04Z Kruusamägi 1530 pildiasendus 7241323 wikitext text/x-wiki '''[[Binali Yıldırım]]i valitsus''' on [[Türgi|Türgi vabariigi]] 65. valitsus, mis pandi kokku [[24. mai]]l [[2016]]. [[Türgi president]] [[Recep Tayyip Erdoğan]] nimetas valitsuse ametisse [[29. mai]]l [[2016]]. ==Koosseis== {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !! colspan="2" | Nimi !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp |- | [[Türgi peaminister|Peaminister]] | [[File:Binali Yıldırım.jpg|139x139px]] | {{nobr|[[Binali Yıldırım]]}} | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- |rowspan=2| [[Türgi asepeaminister|Asepeaminister]] | [[File:180607-D-IO684-101 (41940332394) (cropped).jpg|136x136px]] | [[Nurettin Canikli]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 |- | [[File:RecepAkdağ2011.png|100px]] | [[Recep Akdağ]] | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 | |- | [[Türgi asepeaminister|Asepeaminister]] | [[File:Mehmet Şimşek (cropped).jpg|100px]] | [[Mehmet Şimşek]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- |rowspan=2| [[Türgi asepeaminister|Asepeaminister]] | | [[Numan Kurtulmuş]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 |- | [[File:Bekirbozdag.png|100px]] | [[Bekir Bozdağ]] | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 | |- | [[Türgi asepeaminister|Asepeaminister]] | | [[Tuğrul Türkeş]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi asepeaminister|Asepeaminister]] | | [[Veysi Kaynak]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi välisminister|Välisminister]] | [[File:Mevlüt Çavuşoğlu in Saadabad Palace.jpg|100px]] | [[Mevlüt Çavuşoğlu]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- |rowspan=2| [[Türgi siseminister|Siseminister]] | [[File:EfkanAla.png|100px]] | [[Efkan Ala]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| 31. august 2016 |- | [[File:Süleyman Soylu.png|100px]] | [[Süleyman Soylu]] | style="text-align:right;"| 31. august 2016 | |- | [[Türgi rahandusminister|Rahandusminister]] | | [[Naci Ağbal]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- |rowspan=2| [[Türgi justiitsminister|Justiitsminister]] | [[File:Bekirbozdag.png|100px]] | [[Bekir Bozdağ]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 |- | | [[Abdulhamit Gül]] | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 | |- |- | [[Türgi energeetikaminister|Energeetika- ja loodusvarademinister]] | [[File:Berat Albayrak (cropped).jpg|100px]] | [[Berat Albayrak]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi põllumajandusminister|Toidu- ja põllumajandusminister]] | [[File:Faruk Çelik (cropped).jpg|100px]] | [[Faruk Çelik]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi kultuuri- ja turismiminister|Kultuuri- ja turismiminister]] | [[File:NabiAvcı2013.png|131x131px]] | [[Nabi Avcı]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- |rowspan=2| [[Türgi terviseminister|Terviseminister]] | [[File:RecepAkdağ2011.png|100px]] | [[Recep Akdağ]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 |- | | [[Ahmet Demircan]] | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 | |- | [[Türgi haridusminister|Haridusminister]] | [[File:İsmet Yılmaz, 2011 (cropped).jpg|100px]] | [[İsmet Yılmaz]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- |rowspan=2| [[Türgi kaitseminister|Kaitseminister]] |[[File:Fikri Işık.jpg|frameless|124x124px]] | [[Fikri Işık]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 |- | [[File:180607-D-IO684-101 (41940332394) (cropped).jpg|124x124px]] | [[Nurettin Canikli]] | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 | |- | [[Türgi teadus-, tööstus- ja tehnoloogiaminister|Teadus-, tööstus- ja tehnoloogiaminister]] | | [[Faruk Özlü]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- |rowspan=3| [[Türgi töö- ja sotsiaalkaitseminister|Töö ja sotsiaalkaitseminister]] | [[File:Süleyman Soylu.png|100px]] | [[Süleyman Soylu]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| 31. august 2016 |- | [[File:Mehmet Müezzinoğlu.png|100px]] | [[Mehmet Müezzinoğlu]] | style="text-align:right;"| 31. august 2016 | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 |- | | [[Jülide Sarıeroğlu]] | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 | |- | [[Türgi transpordi-, merendus- ja kommunikatsiooniminister|Transpordi-, merendus- ja kommunikatsiooniminister]] | | [[Ahmet Arslan (politician)|Ahmet Arslan]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi perekonna- ja sotsiaalminister|Perekonna- ja sotsiaalminister]] | | [[Fatma Betül Sayan Kaya]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi Euroopa Liidu suhete minister|Euroopa Liidu suhete minister]] | [[File:Ömer Çelik cropped.jpg|100px]] | [[Ömer Çelik]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi majandusminister|Majandusminister]] | [[File:Nihat Zeybekci.jpg|100px]] | [[Nihat Zeybekci]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- |rowspan=2| [[Türgi noorte- ja spordiminister|Noorte- ja spordiminister]] | [[File:Akif Çağatay Kılıç.jpg|100px]] | [[Akif Çağatay Kılıç]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 |- | | [[Osman Aşık Bak]] | style="text-align:right;"| 19. juuli 2017 | |- | [[Türgi arenguminister|Arenguminister]] | | [[Lütfi Elvan]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi tolli- ja kaubandusminister|Tolli- ja kaubandusminister]] | | [[Bülent Tüfenkci]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi keskkonna- ja linnaplaneeringuminister|Keskkonna- ja linnaplaneeringuminister]] |[[File:Informal meeting of environment ministers. Field trip Mehmet Özhaseki (35090072483) (cropped).jpg|frameless|151x151px]] | [[Mehmet Özhaseki]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |- | [[Türgi metsandus- ja veeminister|Metsandus- ja veeminister]] | [[File:Veysel Eroğlu cropped.jpg|100px]] | [[Veysel Eroğlu]] | style="text-align:right;"| 24. mai 2016 | style="text-align:right;"| |} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ahmet Davutoğlu kolmas valitsus]] |nimi=Binali Yıldırımi valitsus|aeg=2016|järgnev= }} {{lõpp}} [[Kategooria:Türgi valitsused]] 9vm04lnt9cdpfu7s95dvavk9ucsswg7 Ozolmuiža 0 449575 7241629 7040593 2026-09-25T11:57:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241629 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Brīvzemnieki valla külast; [[Īve vald|Īve valla]] küla kohta vaata artiklit [[Ozolmuiža (Īve vald)]], Renda valla küla kohta vaata artiklit [[Ozoli (Renda vald)]], Ozolmuiža valla küla kohta vaata artiklit [[Ozolmuiža (Ozolmuiža vald)]]}} {{linn | nimi = Ozolmuiža | pindala = 0,445 | elanikke = 168 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=37117 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Ozolmuižas ozoli (Ozolmuiza oaks).jpg|pisi|left|Ozolmuiža tammed]] '''Ozolmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]]. Küla asub merepinnast 83 meetri kõrgusel. Külas asub [[Ozolmuiža mõis]]a hoonetekompleks. Külas filmiti [[1941]]. aastal mängufilmi "[[Kaugurieši (film)|Kaugurieši]]" Mujāni mõisas toimunud stseenid. [[2008]]. aastast asub mõisa härrastemajas Ozoli põllumajanduskool. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Aloja piirkond]]a. Külas on Ozolmuiža<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/10653 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ozolu skola bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/2642 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220122171412/https://www.atd.lv/pieturvietas/2642 |arhiivimisaeg=2022-01-22 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külas kasvavad kakskümmend Ozolmuiža tamme ja Ozolmuiža lehis on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Ozolmuiža mõisa park ja häärber on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all veel viis selle mõisa ahju, kaks lage ja ühe saali [[interjöör]].<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 9.08 2023</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 124 (1935) * 313 (1970) * 500 (1979) * 454 (1989) * 440 (2000) <td> * 185 (2011) * 205 (2015) * 196 (2018) * 165 (2021) * 168 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Brīvzemnieki vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] falicn9g2v4kwwh90jis98c9ezp5rza Mēdzūla 0 449625 7241293 6974524 2026-09-25T00:43:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241293 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mēdzūla | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 10 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Mēdzūla''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]. Nüüdisaegne asula on kujunenud endisaegse [[Mēdzūla mõis]]a (Meselau) keskuse juurde. Külas asusid [[Mēdzūla vald|Mēdzūla valla]] halduskeskus ja Veļķi rahvamaja. Sealne kool tegutses aastani 1974.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 605. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas on Mēdzūla bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4138 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217121215/https://www.atd.lv/pieturvietas/4138 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mēdzūla raamatukogu jääb [[Kalnakrogs]]i külla. Looduskaitse all on kolm külas kasvavat tamme.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=48808 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Liezēre vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] kp8xucp5ethcxybqc6hawiqr2cpc3j9 Mujāni 0 449794 7241227 7045352 2026-09-24T20:59:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241227 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mujāni | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = Mujāni | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,3 | elanikke = 20 (2007)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=1626&p_back=100010242** Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mujāni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]. Küla asub [[Jumara]] jõe kaldal Asula jääb valla keskusest [[Kocēni]]st 3, aga Riiast 96 kilomeetri kaugusele. Külas on Mujāni bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/5005 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Nüüdisaegne asula asub endisaegse [[Mujāni mõis]]a (''Mojahn'') kohal. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kocēni piirkond]]a. Mujāni haridusseltsi maja on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8689 Mujānu Izglītības biedrības nams]</ref> [[Mujani vasallilinnus]] on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2450 Mujānu viduslaiku pils]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 45 (1967) * 40 (1989) * 20 (2007) </table> [[Pilt:Mujāni watermill - panoramio.jpg|pisi|tühi|Mujāni vesiveski]] ==Viited== {{viited}} {{Kocēni vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 5xn3scscmxv9e8n9x9kvkbzu06gqlbd Meņģele 0 449993 7241053 7055480 2026-09-24T16:22:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241053 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Meņģele | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,886 | elanikke = 234 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Zvanezers, Meņģeles pagasts.jpg|pisi|Külla jääb Zvanezersi järv]] '''Meņģele''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]] [[Meņģele vald|Meņģele vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2763 Vietvārdu datubāze]</ref> Meņģele asub [[Ogre jõgi|Ogre jõe]] kaldal. Külas on luteri kirik, Taurupe põhikooli Meņģele filiaal, postkontor, raamatukogu ja rahvamaja. Külas asuvad bussipeatused Tilts<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/7397 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-06-25 |arhiivimisaeg=2023-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230625193742/https://www.atd.lv/pieturvietas/7397 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Meņģele.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/7398 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-06-25 |arhiivimisaeg=2023-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230625193753/https://www.atd.lv/pieturvietas/7398 |url-olek=ei tööta}}</ref> Meņģelet on allikates esimest korda mainitud [[1490]] seoses [[Engelbrecht von Mengden]]i [[Meņģele mõis]]a maavahetustega. Asula tekkis Meņģele kooli ja vallamaja juurde. Nõukogude perioodil ehitati see välja kui Meņģele [[kolhoos]]i keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 2. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2002. 62. lk</ref> Küla oli ka Ogreslīči külanõukogu halduskeskuseks. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all külast põhjas asuv [[Meņģele kirik]].<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2889 Meņģeles luterāņu baznīca]</ref> Kiriku juures asuv Meņģele keskaegne kalmistu on regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1860 Meņģeles luterāņu baznīca]</ref> Kohaliku kaitse all on küla servas asuva Meņģele kalmistu värava kabel.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8258 Meņģeles kapu vārtu kapliča]</ref> Looduskaitse all on pärn ümbermõõduga 4,25 meetrit. Küla ulatub osaliselt [[Ogre oru looduspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 123 (1970) * 207 (1979) * 500 (1989) * 398 (2000) <td> * 220 (2008) * 280 (2011) * 253 (2022) * 234 (2025) </table> == Viited == {{viited}} {{Meņģele vald}} [[Kategooria:Ogre piirkonna külad]] ja3ohzehlrpb6pnqkw2vssczw7up7o6 Mazstraupe 0 450443 7240950 7051186 2026-09-24T12:58:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240950 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mazstraupe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,025 | elanikke = 2 (2017)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=37738 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mazstraupe''' (vananenud kirjanduses eestipäraselt ''Väike-Roopa'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Straupe vald|Straupe vallas]]. Tänapäevane asula on kujunenud [[Mazstraupe vald|Mazstraupe valla]] vallamaja juurde, ajalooliselt on seda nime kandnud ka [[Mazstraupe mõis]]a ümbruskond, mis jääb tänapäeva [[Straupe]] aladele. Aastani 2021 kuulus küla [[Pārgauja piirkond]]a. Külas kasvav pärn ümbermõõduga 5,4 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> Seal on Mazstraupe bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/340 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-06-12 |arhiivimisaeg=2021-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210612081020/http://www.atd.lv/pieturvietas/340 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 2017 oli külas 2 elanikku. ==Vaata ka== *[[Mazstraupe vasallilinnus]] *[[Lielstraupe]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=37738 Sissekanne Läti Georuumiinfo Agentuuri andmebaasis] {{Straupe vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] squze0b6ptgnnd9s2j99qjk4wnf18yy Merike Vaitmaa 0 451022 7241032 6663348 2026-09-24T15:23:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241032 wikitext text/x-wiki '''Merike Vaitmaa''' (sünninimi '''Merike Jõulma'''; sündinud [[25. detsember]] [[1939]] [[Rakvere]]s) on eesti muusikateadlane ja -pedagoog. 1966. aastal lõpetas ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] muusikateaduse eriala diplomitööga "Eduard Tubina sümfooniline dramaturgia" (juhendaja [[Karl Leichter]]).<ref>[http://tmm.ee/kartoteek/kartoteek.php?id=444 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Kartoteek. Vaitmaa, Merike]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.ester.ee/record=b1502546*est |pealkiri=E-kataloog ESTER. Merike Jõulma. Eduard Tubina sümfooniline dramaturgia. Tallinn: Tallinna Riiklik Konservatoorium, 1966 |vaadatud=2016-12-05 |arhiivimisaeg=2025-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250119203332/http://www.ester.ee/record=b1502546*est |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastatel 1965–1980 töötas ta vaheaegadega [[Eesti Raadio]] muusikasaadete toimetajana. Aastatel 1973–1978 oli ta [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] kirjandusala juhataja. 1980. aastast töötas Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuna, õpetades peamiselt analüütilisi aineid.<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/eesti-heliloojate-pohjalikem-tundja/ Virge Joamets. Eesti heliloojate põhjalikem tundja. Sirp, 22.01.2016]</ref> Ta on analüüsinud paljude Eesti heliloojate, sealhulgas [[Eduard Tubin]]a, [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]], [[Lepo Sumera]] ja [[Erkki-Sven Tüür]]i loomingut, aga ka [[nüüdismuusika]]t. ==Tunnustus== *1984 ajalehe [[Sirp ja Vasar]] preemia laureaat *1989 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] *2015 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (panuse eest Eesti muusikasse)<ref>[http://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2016/01/23/Eesti-Kultuurkapitali-aastapreemiad Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Ajakiri Muusika]{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=437324 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Vaitmaa, Merike (1984)] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/portree-merike-vaitmaa ERR arhiiv. Portree: Merike Vaitmaa (2014)] *[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/eesti-heliloojate-pohjalikem-tundja/ Virge Joamets. Eesti heliloojate põhjalikem tundja. Sirp, 22.01.2016] {{JÄRJESTA:Vaitmaa, Merike}} [[Kategooria:Eesti muusikateadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] e9j7pivq1uhcy7fkbfg27784scsipop Meistriliiga 2017 0 451063 7240988 6510305 2026-09-24T14:11:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240988 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Premium liiga]] | hooaeg = 2017 | meeskondi = 10 | võitja = [[Tallinna FC Flora]]<br>11. tiitel | kukkus välja = [[JK Sillamäe Kalev]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2018/19|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Flora]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga 2018/19|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Levadia]]<br>[[Nõmme Kalju FC]] | mänge = 180 | väravaid = 658 | parim väravakütt = [[Albert Prosa]]<br>[[Rauno Sappinen]]<br>(27 väravat) | suurim koduvõit =[[FCI Tallinn]] 11:1 [[Pärnu JK Vaprus|Vaprus]]<br>(22. mai 2017) | suurim võit võõrsil = [[Pärnu JK Vaprus|Vaprus]] 0:10 [[Tallinna FC Flora|Flora]]<br>(16. juuni 2017) | väravaterohkeim mäng = [[FCI Tallinn]] 11:1 [[Pärnu JK Vaprus|Vaprus]]<br>(22. mai 2017) | pikim võiduseeria = 15 mängu<br>[[Tallinna FC Flora|Flora]] | pikim kaotuseta seeria = 26 mängu<br>[[Tallinna FC Flora|Flora]] | pikim võiduta seeria = 21 mängu<br>[[Pärnu JK Vaprus|Vaprus]] | pikim kaotusseeria = 17 mängu<br>[[Pärnu JK Vaprus|Vaprus]] | suurim publikunumber = | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | publikut kokku = | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2016|2016]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2018|2018]] }} '''Meistriliiga 2017''' (Ametlikult sponsornimega '''Premium liiga 2017'''<ref name="Ig8aL" />) oli [[Meistriliiga|Eesti jalgpalli kõrgeima liiga]] 27. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal. Hooaeg algas 3. märtsil ning lõppes 4. novembril 2017. Hooajast võttis osa 10 meeskonda, tiitlikaitsja oli [[FCI Tallinn]] (endine Tallinna FC Infonet). ==Meeskonnad== Liiga koosnes kümnest meeskonnast, kellest 9 meeskonda olid samad mis [[Meistriliiga 2016|eelmisel hooajal]] ja üks edutatud meeskond [[Esiliiga 2016|Esiliigast]]. [[Rakvere JK Tarvas]] langes Meistriliigast pärast esimest hooaega ja neid asendas [[Viljandi JK Tulevik]], kes võitis ülekaalukalt [[Esiliiga 2016]]. [[Pärnu Linnameeskond]] alistas [[Meistriliiga 2016#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudel]] [[Maardu Linnameeskond|Maardu Linnameeskonna]], ning jäi meistriliigasse püsima. 2017. aasta alguses teatas MTÜ Pärnu Jalgpalliklubide Liit, et Premium liigas hakkab [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskonna]] asemel alates 2017. aasta hooajast suvepealinna esindama [[Pärnu JK Vaprus]].<ref name="gIuSp" /> Valitsev meister Infonet muutis [[UEFA]] piirangute tõttu, mis puudatab sponsornime kasutamist nimeks [[FCI Tallinn]].<ref>{{cite web|title=FC Infonetist saab FCI Tallinn|url=http://soccernet.ee/artikkel/fc-infonetist-saab-fci-tallinn|publisher=Soccernet.ee|accessdate=8. detsember 2016}}</ref> ===Staadionid ja asukohad=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=325 |ujuvjoondus=paremal |seletus =Premium liiga 2017 meeskondade asukohad |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4333 |long=24.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=9 |silt=[[Tallinna FC Flora|Flora]]<br>[[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br>[[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br>[[Tallinna FC Infonet|Infonet]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.8856 |long=25.5572 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=[[Paide Linnameeskond|Paide]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3833 |long=26.7166 |sildi_suurus=80 |paigutus=all |silt=[[Tartu JK Tammeka|Tammeka]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4000 |long=27.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=8 |silt=[[JK Sillamäe Kalev|Sillamäe]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.3833 |long=28.2000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<span style="position:relative;top:-5px;">[[JK Narva Trans|Trans]]</span>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3666 |long=25.6000 |sildi_suurus=80 |paigutus=ülal|silt=[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.4100 |long=24.5000 |sildi_suurus=80 |paigutus=11|silt=[[Pärnu JK Vaprus|Vaprus]]}} }} {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus |- |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinn]] |[[A. Le Coq Arena]] |10 340<ref name="DtUsZ" /> |- |[[FCI Tallinn]] |Tallinn |[[Infoneti Lasnamäe staadion]] |400<ref name="3IiwK" /> |- |[[Tallinna FC Levadia]] |Tallinn |[[Kadrioru staadion]] |5000<ref name="ypqi0" /> |- |[[JK Narva Trans]] |[[Narva]] |[[Narva Kreenholmi staadion]] |1065<ref name="va9kP" /> |- |[[Nõmme Kalju FC]] |Tallinn |[[Hiiu staadion]] |300<ref name="Oilri" /> |- |[[Paide Linnameeskond]] |[[Paide]] |[[Paide linnastaadion]] |268<ref name="ENn7j" /> |- |[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu Rannastaadion]] |1250<ref name="yURTr" /> |- |[[JK Sillamäe Kalev]] |[[Sillamäe]] |[[Sillamäe Kalevi staadion]] |800<ref name="5HEQS" /> |- |[[Tartu JK Tammeka]] |[[Tartu]] |[[Tartu Tamme staadion]] |1750<ref name="5xQiz" /> |- |[[Viljandi JK Tulevik]] |[[Viljandi]] |[[Viljandi linnastaadion]] |1068<ref name="YLfoB" /> |} ===Personal ja võistlusvormid=== {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; ! Klubi ! Peatreener ! Kapten ! Võistlusvorm ! Särgisponsor |- |[[FCI Tallinn]] | {{riigi ikoon|Serbia}} [[Aleksandar Rogić]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Kalimullin]] | [[Joma]] | [[Infonet]] |- |[[Tallinna FC Levadia]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] | [[Adidas]] | Viimsi Keevitus |- |[[Tartu JK Tammeka]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mario Hansi]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaarel Kiidron]] | [[Nike]] | Metec |- |[[Viljandi JK Tulevik]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Ilves]] | Joma | Viljandi Aken ja Uks |- |[[Tallinna FC Flora]] | {{riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Brent Lepistu]] | Nike | [[Tele2]] |- |[[Pärnu JK Vaprus]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Palatu]] | [[Hummel]] | [[Coolbet]] |- |[[JK Narva Trans]] | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Adjam Kuzjajev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Elysée]] | Nike | [[Sportland]] |- |[[Nõmme Kalju FC]] | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] | Adidas | help.ee |- |[[Paide Linnameeskond]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Frolov]] | Nike | Enemat |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Irfan Ametov]] | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Starodubtsev]] | [[Uhlsport]] | [[Alexela]] |} ===Treenerivahetused=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- ! Klubi ! Lahkunud peatreener ! Lahkumise põhjus ! Lahkumise kuupäev ! Koht ! Asendaja ! Asendaja ametisse määramise kuupäev |- |[[Paide Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] | Vastastikune kokkulepe | 5. november 2016<ref name="rooba" /> |rowspan=3 align="center"|Hooaja eel |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] | 7. november 2016<ref name="rooba" /> |- |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arbeiter]] | Vallandati | 10. november 2016<ref name="XNDBZ" /> | {{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] | 2. jaanuar 2017<ref name="jssjy" /> |- |[[Tartu JK Tammeka]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Koser]] | Vastastikune kokkulepe | 29. november 2016<ref name="koser" /> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mario Hansi]]<br/>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]] | 29. november 2016<ref name="koser" /> |- |[[JK Sillamäe Kalev]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Algimantas Briaunys]] | Astus tagasi | 11. aprill 2017<ref name="sillamäe" /> | align="center"| 8. | {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Vadim Dobiža]] | 11. aprill 2017<ref name="sillamäe" /> |- |[[FCI Tallinn]] ||{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Puštov]] | Vastastikune kokkulepe | 30. juuni 2017<ref name="FCI" /> | align="center"| 4. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Bragin]] (kohusetäitja) | 30. juuni 2017<ref name="FCI" /> |- |[[FCI Tallinn]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Bragin]] |Kohusetäitja aeg sai läbi |29 July 2017<ref name="oDrHR" /> |align=center| 4. |{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Aleksandar Rogić]] |29. juuli 2017 |- |[[JK Sillamäe Kalev]] |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Vadim Dobiža]] | Kohusetäitja aeg sai läbi | 12. september 2017<ref>http://soccernet.ee/artikkel/sillamael-jagab-juhtnoore-uus-mees Sillamäel jagab juhtnööre uus mees</ref> | align="center"| 6. | {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Irfan Ametov]] | 12. september 2017 |} ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p= 1.|t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] |w=28|d=6 |l=2 |gf=100|ga=28|bc=#D0F0C0|meister=y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga 2018/19#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Meistrite Liiga 2018/19 esimene kvalifikatsiooniring]]}} {{Fb cl team |p= 2.|t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] |w=25|d=9 |l=2 |gf=106|ga=20|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl3 qr |rows=2 |võistlus=[[UEFA Euroopa Liiga 2018/19#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Euroopa Liiga 2018/19 esimene kvalifikatsiooniring]]}} {{Fb cl team |p= 3.|t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] |w=24|d=6 |l=6 |gf=101|ga=32|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl team |p= 4.|t=[[FCI Tallinn|FCI Tallinn]] |w=20|d=5 |l=11|gf=103|ga=47}} {{Fb cl team |p= 5.|t=[[JK Narva Trans|JK Narva Trans]] |w=13|d=6 |l=17|gf=46 |ga=63|bc=#CCF3FF}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Euroopa Liiga 2018/19#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Euroopa Liiga 2018/19 esimene kvalifikatsiooniring]]}} {{Fb cl team |p= 6.|t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] |w=10|d=8 |l=18|gf=47 |ga=88}} {{Fb cl team |p= 7.|t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] |w=9 |d=10|l=17|gf=40 |ga=63}} {{Fb cl team |p= 8.|t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] |w=8 |d=4 |l=24|gf=34 |ga=95}} {{Fb cl team |p= 9.|t=[[Pärnu JK Vaprus|Pärnu JK Vaprus]] |w=2 |d=2 |l=32|gf=29 |ga=146|pn=1|bc=#FFE6E6|üleminekumängude võitja=}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängud]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] |w=10|d=6 |l=20|gf=52 |ga=76|pn=2|bc=#FFCCCC|langes välja=y}} {{Fb cl3 qr |rows=1 |võistlus=[[II liiga 2018|II liiga]]}} |- |colspan="11"|<small> '''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Fb cl footer |Meistriliiga3=y |märkus1=Seoses FCI Tallinna ja Levadia ühinemisega tekkinud vaba kohaga liigas ei toimunud üleminekumänge.<ref name="jalgpall.ee">http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/jalgpalliliit-kinnitas-premium-liiga-2018-aasta-koosseisu-n12937?siteacc=events Jalgpalliliit kinnitas Premium liiga 2018. aasta koosseisu</ref> |märkus2=JK Sillamäe Kalev kaotas rahaliste raskuste tõttu Meistriliiga litsentsi ja langetati liigatabeli lõppu.<ref name="jalgpall.ee"/><ref>http://soccernet.ee/artikkel/sillamae-kaotas-litsentsi-ja-langes-meistriliiga-tabeli-pohja Sillamäe kaotas litsentsi ja langes meistriliiga tabeli põhja</ref><ref>http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/jk-sillamae-kalev-jai-litsentsist-ilma-n12924?siteacc=events JK Sillamäe Kalev jäi litsentsist ilma</ref> }} ===Tabelikohad voorude kaupa=== {|class="wikitable" style="font-size:88%" |- | style="width:10px; background:gold;"| ||[[UEFA Meistrite Liiga 2018/19#Esimene kvalifikatsiooniring|Liider]] |- | style="width:10px; background:#CCF3FF;"| ||[[UEFA Euroopa Liiga 2018/19#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Euroopa Liiga 2018/19 esimene kvalifikatsiooniring]] |- | style="width:10px; background:#FFE6E6;"| ||[[#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängud]] |- | style="width:10px; background:#FFCCCC;"| ||[[Esiliiga 2018]] |} {| class="wikitable sortable" style="font-size: 74%; text-align:center;" |- ! rowspan="2" style="width:100px;"|Meeskond \ Voor ! align=center|1 !! align=center|2 !! align=center|3 !! align=center|4 !! align=center|5 !! align=center|6 !! align=center|7 !! align=center|8 !! align=center|9 !! align=center|10 !! align=center|11 !! align=center|12 !! align=center|13 !! align=center|14 !! align=center|15 !! align=center|16 !! align=center|17 !! align=center|18 !! align=center|19 !! align=center|20 !! align=center|21 !! align=center|22 !! align=center|23 !! align=center|24 !! align=center|25 !! align=center|26 !! align=center|27 !! align=center|28 !! align=center|29 !! align=center|30 !! align=center|31 !! align=center|32 !! align=center|33 !! align=center|34 !! align=center|35 !! align=center|36 |- ! style="text-align:center; height:20px;"| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| !! align=center| |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] ||6 ||8 ||4 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] ||5 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 ||bgcolor=gold|1 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 |- align=center |align=left|[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] ||bgcolor=gold|1 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |2 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 |- align=center |align=left|[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] ||8 ||6 || bgcolor="#ccf3ff" |3 ||5 ||6 ||6 ||7 ||7 ||5 ||5 ||4 ||5 ||4 ||4 ||5 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 |- align=center |align=left|[[JK Narva Trans|JK Narva Trans]]||bgcolor=CCF3FF|2 ||4 ||6 ||4 ||5 ||4 ||4 ||4 ||4 ||4 ||5 ||4 ||5 ||5 ||4 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 ||5 |- align=center |align=left|[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] ||bgcolor=#FFCCCC|10||7 ||8 ||7 ||7 ||7 ||5 ||6 ||7 ||6 ||6 ||6 ||7 ||6 ||6 ||7 ||7 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||8 ||7 ||8 ||8 ||8 ||6 |- align=center |align=left|[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] ||bgcolor=CCF3FF|3 || bgcolor="#ccf3ff" |3 ||5 ||6 ||4 ||5 ||6 ||5 ||6 ||7 ||7 ||7 ||8 ||8 ||8 ||6 ||6 ||6 ||7 ||7 ||7 ||6 ||7 ||7 ||7 ||6 ||6 ||7 ||6 ||7 ||7 ||8 ||6 ||6 ||6 ||7 |- align=center |align=left|[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] ||7 || bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 ||8 ||8 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 ||8 ||6 ||7 ||7 ||8 ||8 ||7 ||6 ||6 ||6 ||7 ||6 ||6 ||6 ||7 ||7 ||6 ||7 ||6 ||6 ||6 ||7 ||7 ||7 ||8 |- align=center |align=left|[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] ||4 ||5 ||7 ||8 ||8 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 ||8 ||8 ||8 ||8 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 |- align=center |align=left|[[Pärnu JK Vaprus|Pärnu JK Vaprus]]||bgcolor=#FFE6E6|9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffe6e6" |9 || bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10|| bgcolor="#ffcccc" |10 |} ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Viljandi JK Tulevik|TUL]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Pärnu JK Vaprus|VAP]] |[[JK Narva Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=11|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=8|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=7|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=7|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[Pärnu JK Vaprus|Pärnu JK Vaprus]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=10}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=6}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=3}} {{fb r team |t=[[JK Narva Trans|JK Narva Trans]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=8|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=5}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=|s=[http://jalgpall.ee/voistlused/52/liigad/calendar Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Infonet|INF]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Viljandi JK Tulevik|TUL]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Pärnu JK Vaprus|VAP]] |[[JK Narva Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KFC]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Infonet|Tallinna FC Infonet]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=7|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=7|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia|Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=8|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Viljandi JK Tulevik|Viljandi JK Tulevik]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora|Tallinna FC Flora]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=2}} {{fb r team |t=[[Pärnu JK Vaprus|Pärnu JK Vaprus]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=8}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=6}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=7}} {{fb r team |t=[[JK Narva Trans|JK Narva Trans]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=7}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=8|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=8|ga=0}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev|JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Infonet --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=9}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tulevik --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Pärnu LM --> {{fb r |gf=9|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u= |s=[http://jalgpall.ee/voistlused/52/liigad/calendar Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-end}} ==Hooaja statistika== ===Individuaalne=== {{col-begin|width=100%}} |- | ====Suurimad väravakütid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Väravaid |- |rowspan="2"|1. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] |align="left"| [[FCI Tallinn]] |rowspan="2"|27 |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |- |rowspan="1"|3. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |20 |- |rowspan="1"|4. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Volkov]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |18 |- |rowspan="4"|5. |align="left"| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Ellinton Antonio Costa Morais|Liliu]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="4"|16 |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Harin]] |align="left"| [[FCI Tallinn]] |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[João Morelli]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |- |rowspan="1"|9. |align="left"| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kobzar]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |12 |- |rowspan="2"|10. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artjom Dmitrijev]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="2"|11 |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andrejev]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://vana.jalgpall.ee/statistics.php?b=ML&year=2017 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Col-2}} ====Suurimad söötjad==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Sööte |- |rowspan="1"|1. |align="left"| {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |23 |- |rowspan="1"|2. |align="left"| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Kirill Nesterov]] |align="left"| [[FCI Tallinn]] |18 |- |rowspan="1"|3. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |16 |- |rowspan="1"|4. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Kruglov]] |align="left"| [[FCI Tallinn]] |13 |- |rowspan="3"|5. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |rowspan="3"|12 |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kobzar]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |- |rowspan="3"|8. |align="left"| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Harin]] |align="left"| [[FCI Tallinn]] |rowspan="3"|10 |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pavel Marin]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Mööl]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |} {{Col-end}} {{col-begin|width=100%}} |- | ====Kübaratrikid==== {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; |- ! Mängija !! Klubi !!Vastasklubi !! style="text-align:center"| {{Lühend|Tul.|Tulemus}} !! Kuupäev !! Viide |- |{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Dmitri Kovb]]||[[JK Narva Trans]]||[[Paide Linnameeskond|Paide LM]]||align="center"|5 : 1 (V)||4. märts 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/67272|title=Paide Linnameeskond - JK Narva Trans 1:5|date=4. märts 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]]||[[Tallinna FC Levadia|FC Levadia]]||[[Paide Linnameeskond|Paide LM]]||align="center"|7 : 0 (K)||18. märts 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/67334|title=Tallinna FC Levadia - Paide Linnameeskond 7:0|date=18. märts 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Harin]]||[[FCI Tallinn]]||[[Pärnu JK Vaprus]]||align="center"|6 : 0 (V)||15. aprill 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/67612|title=Pärnu JK Vaprus - FCI Tallinn 0:6|date=15. aprill 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kobzar]]||[[Tallinna FC Levadia|FC Levadia]]||[[Pärnu JK Vaprus]]||align="center"|8 : 0 (K)||28. aprill 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/67985|title=Tallinna FC Levadia - Pärnu JK Vaprus 8:0|date=28. aprill 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]]<sup>6</sup>||[[FCI Tallinn]]||[[Pärnu JK Vaprus]]||align="center"|11 : 1 (K)||22. mai 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/68790|title=FCI Tallinn - Pärnu JK Vaprus 11 : 1 |date=22. mai 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]]||[[Tallinna FC Flora]]||[[Pärnu JK Vaprus]]||align="center"|10 : 0 (V)||16. juuni 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/69460|title=Pärnu JK Vaprus 0 : 10 Tallinna FC Flora|date=16. juuni 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[João Morelli]]||[[Tallinna FC Levadia|FC Levadia]]||[[Paide Linnameeskond|Paide LM]]||align="center"|8 : 0 (K)||5. august 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/70221|title=Tallinna FC Levadia 8 : 0 Paide Linnameeskond|date=5. august 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Volkov]]||[[JK Sillamäe Kalev]]||[[Pärnu JK Vaprus]]||align="center"|9 : 0 (K)||12. august 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/70461|title=JK Sillamäe Kalev 9 : 0 Pärnu JK Vaprus|date=12. august 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Mööl]]||[[Nõmme Kalju FC]]||[[Pärnu JK Vaprus]]||align="center"|6 : 1 (V)||15. august 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/70609|title=Pärnu JK Vaprus 1 : 6 Nõmme Kalju FC|date=15. august 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Ellinton Antonio Costa Morais|Liliu]]||[[Nõmme Kalju FC]]||[[Pärnu JK Vaprus]]||align="center"|6 : 0 (K)||23. september 2017||<ref>{{cite web|url=http://www.jalgpall.ee/voistlused/protocol/72123|title=Nõmme Kalju FC 6 : 0 Pärnu JK Vaprus|date=23. september 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Volkov]]||[[JK Sillamäe Kalev]]||[[Pärnu JK Vaprus]]||align="center"|7 : 2 (V)||30. september 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/72340|title=JK Sillamäe Kalev 6 : 0 Pärnu JK Vaprus|date=30. september 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]]<sup>4</sup>||[[Tallinna FC Flora]]||[[JK Narva Trans]]||align="center"|7 : 0 (V)||20. oktoober 2017||<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/72832|title=JK Narva Trans 0 : 7 Tallinna FC Flora|date=20. oktoober 2017|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |} <sup>4</sup> Mängija lõi 4 väravat; <sup>6</sup> Mängija lõi 6 väravat; (K) – Kodus; (V) – Võõrsil {{Col-2}} ====Parimad väravavahid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Koht !Mängija !Klubi !Nullimänge |- |rowspan="1"|1. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Lepmets]] |align="left"| [[Tallinna FC Levadia]] |rowspan="1"|21 |- |rowspan="1"|2. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mait Toom]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |rowspan="1"|18 |- |rowspan="1"|3. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Teleš]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="1"|13 |- |rowspan="1"|4. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Kotenko]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |rowspan="1"|7 |- |rowspan="1"|5. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Starodubtsev]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |rowspan="1"|6 |- |rowspan="1"|6. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Matvei Igonen]] |align="left"| [[FCI Tallinn]] |rowspan="1"|5 |- |rowspan="3"|7. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Richard Aland]] |align="left"| [[Tallinna FC Flora]] |rowspan="3"|3 |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Johan Pechter]] |align="left"| [[Tartu JK Tammeka]] |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl-Romet Nõmm]] |align="left"| [[Viljandi JK Tulevik]] |- |rowspan="2"|10. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eduard Orehov]] |align="left"| [[JK Sillamäe Kalev]] |rowspan="2"|2 |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Magnus Karofeld]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] |- |rowspan="4"|12. |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pavel Londak]] |align="left"| [[Nõmme Kalju FC]] |rowspan="4"|1 |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Matrossov]] |align="left"| [[JK Narva Trans]] |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sten-Marten Vahi]] |align="left"| [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] |- |align="left"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andreas Kallaste]] |align="left"| [[Pärnu JK Vaprus]] |} {{Col-end}} ==Auhinnad== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !rowspan="2"|Kuu !colspan="2"|Kuu parim peatreener !colspan="2"|Kuu parim mängija !colspan="2"|Kuu ilusaim värav |- !Peatreener !Klubi !Mängija !Klubi !Mängija !Klubi |- |Märts<ref name="u3b2O" /> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |[[Tallinna FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Igor Dudarev]] |[[Tallinna FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Viktor Plotnikov]] |[[JK Narva Trans]] |- |Aprill<ref name="b4As8" /> |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] |[[Tallinna FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Magnar Vainumäe]] |[[Paide Linnameeskond]] |- |Mai<ref name="oU5np" /> |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Kotenko]] |[[JK Narva Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Brent Lepistu]] |[[Tallinna FC Flora]] |- |Juuni<ref name="StqDI" /> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mario Hansi]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]] |[[Tartu JK Tammeka]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Oliver Roosnupp]] |[[Tallinna FC Levadia]] |- |Juuli<ref name="ztx77" /> |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Volkov]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robert Kirss]] |[[Nõmme Kalju FC]] |- |August<ref name="WkH6F" /> |{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Aleksandar Rogić]] |[[FCI Tallinn]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kobzar]] |[[Tallinna FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Oleksandr Suhharov]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |- |September<ref>{{cite web |url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-fc-levadiast-n12796|title=Premium liiga kuu parimad tulevad FC Levadiast|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=12. oktoober 2017}}</ref> |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | [[Tallinna FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Josip Krznarić]] | [[Tallinna FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Carlos Geovane Santos Pereira|Geovane]] | [[Nõmme Kalju FC]] |- |Oktoober<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-fc-florast-n12912|title=Premium liiga kuu parimad tulevad FC Florast|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=3. november 2017}}</ref> |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] | [[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Brent Lepistu]] | [[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[João Morelli]] | [[Tallinna FC Levadia]] |} ===Ringi parim mängija=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !rowspan=2|Ring !colspan=2|Ringi parim mängija |- !Mängija !Klubi |- |align=center|1.<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-avaringi-parimaks-mangijaks-valiti-rimo-hunt-n11894|title=Premium liiga avaringi parimaks mängijaks valiti Rimo Hunt|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=12. mai 2017}}</ref> |{{Riigi ikoon|EST}} [[Rimo Hunt]]||[[Tallinna FC Levadia]] |- |align=center|2.<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-teise-ringi-parimaks-valiti-zakaria-beglarishvili-n12256|title=Premium liiga teise ringi parimaks valiti Zakaria Beglarishvili|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=13. juuli 2017}}</ref> |{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]]||[[Tallinna FC Flora]] |- |align=center|3.<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kolmanda-ringi-parimaks-mangijaks-valiti-joao-morelli-n12594|title=Premium liiga kolmanda ringi parimaks mängijaks valiti Joao Morelli|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=8. september 2017}}</ref> |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[João Morelli]]||[[Tallinna FC Levadia]] |- |align=center|4.<ref>{{cite web|url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-neljanda-ringi-parimaks-valiti-rauno-sappinen-n12921|title=Premium liiga neljanda ringi parimaks valiti Rauno Sappinen|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=13. juuli 2017}}</ref> |{{Riigi ikoon|EST}} [[Rauno Sappinen]]||[[Tallinna FC Flora]] |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2017]] *[[Esiliiga B 2017]] *[[II liiga 2017]] *[[III liiga 2017]] *[[IV liiga 2017]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ig8aL">https://web.archive.org/web/20210220112302/https://fonts.googleapis.com/css?family=Titillium+Web:200,200i,300,300i,400,400i,600,600i,700,700i,900 Kodune tippjalgpall saab peatoetaja</ref> <ref name="gIuSp">https://web.archive.org/web/20210417231249/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=11567 Premium liigas esindab Pärnut jalgpalliklubi Vaprus</ref> <ref name="DtUsZ">{{cite web|title=A. Le Coq Arena staadion ja tribüünihoone|url=https://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=3144|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="3IiwK">{{cite web|title=Lasnamäe Kergejõustikuhalli spordiväljakud|url=https://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=620|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="ypqi0">{{cite web|title=Kadrioru Staadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=593|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="va9kP">{{cite web|title=Narva Paemurru Spordikooli Kreenholmi staadion|url=https://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=1625|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="Oilri">{{cite web|title=Hiiu Staadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=1683|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="ENn7j">{{cite web|title=Paide linna staadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=1860|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="yURTr">{{cite web|title=Pärnu Rannastaadion|url=https://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=2574|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="5HEQS">{{cite web|title=Spordikompleks "Kalev" staadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=914|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="5xQiz">{{cite web|title=Tamme staadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=1196|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="YLfoB">{{cite web|title=Viljandi linnastaadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=2426|publisher=Eesti Spordiregister|accessdate=6. detsember 2016|language=Eesti}}</ref> <ref name="rooba">{{cite web|title=Pommuudis! Meelis Rooba ei jätka enam Paide peatreenerina (Uus peatreener Zahovaiko!)|url=http://soccernet.ee/artikkel/pommuudis-meelis-rooba-ei-jatka-enam-paide-peatreenerina|language=Estonian |date=1. november 2016 |publisher=Soccernet.ee|accessdate=30. november 2016}}</ref> <ref name="XNDBZ">{{cite web|title=Arbeiter Flora peatreenerina ei jätka |url=http://soccernet.ee/artikkel/arbeiter-flora-peatreenerina-ei-jatka|language=Estonian|date=10. november 2016|publisher=Soccernet.ee|accessdate=30. november 2016}}</ref> <ref name="jssjy">{{cite web|title=Ametlik: Arno Pijpersist sai taaskord Flora peatreener|url=http://soccernet.ee/artikkel/ametlik-arno-pijpersist-sai-taaskord-flora-peatreener|website=soccernet.ee|accessdate=2. jaanuar 2017}}</ref> <ref name="koser">{{cite web|title=Tammeka esindusmeeskonda juhendavad uuel hooajal Mario Hansi ja Kaido Koppel |url=http://soccernet.ee/artikkel/tammeka-esindusmeeskonda-juhendavad-uuel-hooajal-mario-hansi-ja-kaido-koppel|language=Estonian|date=10. november 2016|publisher=Soccernet.ee|accessdate=30. november 2016}}</ref> <ref name="sillamäe">{{cite web|title=Starodubtsev: Briaunys tahtis ise lahkuda|url=http://soccernet.ee/artikkel/starodubtsev-briaunys-tahtis-ise-lahkuda|publisher=Soccernet.ee|accessdate=12. aprill 2017}}</ref> <ref name="FCI">{{cite web|title=Ametlik: Infoneti ja Puštovi teed läksid lahku|url=http://soccernet.ee/artikkel/ametlik-infoneti-ja-pustovi-teed-laksid-lahku|publisher=Soccernet.ee|accessdate=30. juuni 2017}}</ref> <ref name="oDrHR">{{cite web|title=Infoneti uueks peatreeneriks sai serblane|url=http://soccernet.ee/artikkel/infoneti-uueks-peatreeneriks-saab-serblane|publisher=Soccernet.ee|accessdate=29. juuli 2017}}</ref> <ref name="u3b2O">{{cite web |url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimate-auhinnad-lahevad-fc-levadiale-n11687|title=Premium liiga kuu parimate auhinnad lähevad FC Levadiale|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=7. aprill 2017}}</ref> <ref name="b4As8">{{cite web |url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-on-pijpers-ja-hunt-n11855|title=Premium liiga kuu parimad on Pijpers ja Hunt|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=5. mai 2017}}</ref> <ref name="oU5np">{{cite web |url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-on-pijpers-ja-kotenko-n12076|title=Premium liiga kuu parimad on Pijpers ja Kotenko|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=8. juuni 2017}}</ref> <ref name="StqDI">{{cite web |url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-on-koppel-hansi-ja-sappinen-n12219|title=Premium liiga kuu parimad on Koppel, Hansi ja Sappinen|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=6. juuni 2017}}</ref> <ref name="ztx77">{{cite web |url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimateks-valiti-frantcev-ja-volkov-n12365|title=Premium liiga kuu parimateks valiti Frantcev ja Volkov|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=3. august 2017}}</ref> <ref name="WkH6F">{{cite web |url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimateks-valiti-rogic-ja-kobzar-n12585/siteacc=events|title=Premium liiga kuu parimateks valiti Rogic ja Kobzar|language=Eesti|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|date=7. september 2017}}</ref> }} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2017. aasta Eesti spordis]] kkepa8k5yfdxlo2m2yqg2pqypgtslli Saaremaa vald 0 451999 7240974 7240881 2026-09-24T13:32:10Z Eulander 95378 7240974 wikitext text/x-wiki {{EestiVald | nimi = Saaremaa vald | lipp= Saaremaa vald lipp.svg | lipu_link = [[Saaremaa valla lipp]] | vapp = Saaremaa-valla-vapp.svg | vapi_link = [[Saaremaa valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Kuressaare]] | kaart = Eesti Saaremaa vald 2017.svg | osm = pind }} '''Saaremaa vald''' on [[vald]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. See hõlmab [[Saaremaa]]d ja lähedal asuvaid väikesaari, keskuseks on maakonna ainuke linn [[Kuressaare]]. See on Eestis suurima pindalaga [[kohalik omavalitsusüksus]] ning suurima rahvaarvuga vald Eestis.<ref name=":2" /> == Ajalugu == {{Vaata|Saaremaa ajalugu}} [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1990]] taastas Kuressaare linn (koos [[Muhu vald|Muhu vallaga]]) Eestis esimesena omavalitsuse staatuse. Ülejäänud Saaremaa vallad said omavalitsusteks järgneva kahe aasta jooksul. [[1999]]. aasta oktoobris ühinesid [[Kuressaare vald|Kuressaare]] [[Kuressaare vald|vald]] ja toonane Kaarma vald, ühinenud omavalitsuse nimeks sai [[Kaarma vald]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla ja Kuressaare valla osas–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77565?leiaKehtiv |vaadatud=2025-10-28 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> [[2014]]. aastal ühinesid [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kärla vald|Kärla]] ja [[Lümanda vald]], kes soovisid algselt ühendvalla juures kasutada samuti Saaremaa valla nime,<ref name="ENSbl" /> kuid otsustasid hiljem [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare valla]] kasuks.<ref>{{Netiviide |aeg=28. august 2014 |pealkiri=Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014015?leiaKehtiv |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref><ref name="eLo3d" /> Samal aastal ilmnes omavalitsusjuhtide kohtumisel, et ka teised Saaremaa vallad poleks liitumise vastu,<ref name="ccg1w" /> ning juba [[2015]]. aasta alguses alustasid tööd vastavad ühinemiskomisjonid.<ref name="NFlmW" /> Kuigi [[1. detsember|1. detsembril]] [[2016]] allkirjastatud ühinemislepinguga ei liitunud algselt [[Pöide vald]],<ref name="bunES" /> võttis Vabariigi valitsus piirkondliku komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse ka see omavalitsus tulevase ühendvallaga sundühendada.<ref name="ubz5I" /><ref name="lexZP" /> Selle tulemusena otsustas Pöide valla volikogu samuti ühinemisläbirääkimistega liituda.<ref name="Rgwg3" /> Saaremaa vald moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] tulemusel pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]],<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006?leiaKehtiv|pealkiri=Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=25. mai 2017|vaadatud=17. märtsil 2022}}</ref><ref name=":2" /> mil ühinesid kõik senised Saaremaa kohalikud omavalitsused: [[Kihelkonna vald|Kihelkonna]], [[Laimjala vald|Laimjala]], [[Leisi vald|Leisi]], [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare]], [[Mustjala vald|Mustjala]], [[Orissaare vald|Orissaare]], [[Pihtla vald|Pihtla]], [[Pöide vald|Pöide]], [[Salme vald|Salme]], [[Torgu vald|Torgu]] ja [[Valjala vald]] ning [[Kuressaare]] linn. <gallery widths="200" mode="nolines" heights="150" caption="Saaremaa valdade ühinemise ajatelg"> Fail:Saare municipalities 1992–1999.png|1992–1999 Fail:Saare municipalities 1999–2014.png|1999–2014 Fail:Saare municipalities 2014–2017.png|2014–2017 Fail:Saare municipalities 2017.png|2017–... </gallery> == Juhtimine == === Saaremaa vallavalitsus === {{Vaata|Saaremaa vallavalitsus|Saaremaa vallavanem}} Saaremaa valla täitevvõimu ehk [[vallavalitsus]]e juht on [[Saaremaa vallavanem]], kelleks on alates [[4. detsember|4. detsembrist]] [[2025]] [[Rainer Antsaar]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu valis uueks vallavanemaks Rainer Antsaare {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-valis-uueks-vallavanemaks-rainer-antsaare |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=Saaremaa volikogu kinnitas vallavanemaks Rainer Antsaare |url=https://saartehaal.postimees.ee/8373713/saaremaa-volikogu-kinnitas-vallavanemaks-rainer-antsaare |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> Vallavanem täidab ka [[Kuressaare linnapea]] esindusrolli.<ref name="vyVHM" /> Vallavalitsusese koosseisu kuuluvad lisaks valdkondade eest vastutavad abivallavanemad. Praegu ametis olevas koosseisus on viis abivallavanemat: [[Laura Heinsaar]] (arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused), [[Moonika Parksepp]] (haridus, noorsootöö), [[Kristi Sillart]] (sotsiaal), [[Priit Riim]] (ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering) ning [[Taniel Vares]] (kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused).<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister |url=https://adr.novian.ee/saaremaa_vald/dokument/7193273 |vaadatud=2025-12-08 |väljaanne=adr.novian.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu erakorralisel istungil valiti uus vallavolikogu esimees ja nimetati ametisse sotsiaalvaldkonna abivallavanem {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/saaremaa-vallavolikogu-erakorralisel-istungil-valiti-uus-vallavolikogu-esimees-ja-nimetati |vaadatud=2026-03-05 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu kinnitas uueks abivallavanemaks Priit Riimi {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/saaremaa-vallavolikogu-kinnitas-uueks-abivallavanemaks-priit-riimi |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavanemad !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Madis Kallas]] |[[3. november]] [[2017]] |[[27. mai]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=27|kuu2=05|aasta2=2020}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[Mikk Tuisk]] |[[28. mai]] [[2020]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=05|päev=28|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[Madis Kallas]] |[[26. november]] [[2021]] |[[18. juuli]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Mikk Tuisk]] |[[26. august]] [[2022]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=08|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Rainer Antsaar]] |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |[[Isamaa Erakond]] |} {| class="wikitable" |+Saaremaa abivallavanemad !Nimi !Valdkond !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus |- |[[Helle Kahm]] |haridus, kultuur, noorsootöö, sport |[[3. november]] [[2017]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Jüri Linde]] |haldus, majandus, teenuskeskused |[[3. november]] [[2017]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Kairit Lindmäe]] |sotsiaal |[[3. november]] [[2017]] |[[29. november]] [[2018]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=29|kuu2=11|aasta2=2018}} |- | rowspan="2" |[[Mart Mäeker]] |ehitus, keskkond, planeering |[[3. november]] [[2017]] |[[30. november]] [[2018]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=28|kuu2=03|aasta2=2019}} |- |ehitus, järelevalve, keskkond, planeering |[[30. november]] [[2018]] |[[28. märts]] [[2019]] |- | rowspan="3" |[[Marili Niits]] |arendus, kommunikatsioon, tugiteenused |[[3. november]] [[2017]] |[[30. november]] [[2018]] | rowspan="3" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |arendus, kommunikatsioon, sotsiaal, tugiteenused |[[30. november]] [[2021|2018]] |[[20. detsember]] [[2018]] |- |sotsiaal, tugiteenused |[[20. detsember]] [[2018]] |[[26. november]] [[2021]] |- | rowspan="2" |[[Kristiina Maripuu]] |arendus, kommunikatsioon |[[20. detsember]] [[2018]] |[[4. august]] [[2019]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2018|kuu=12|päev=20|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |arendus, kommunikatsioon, turism, turundus |[[4. august]] [[2019]] |[[26. november]] [[2021]] |- |[[Jaan Leivategija]] |ehitus, keskkond, planeering, järelevalve |[[8. aprill]] [[2019]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=08|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Maire Käärid]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[26. november]] [[2021]] |[[31. oktoober]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=31|kuu2=10|aasta2=2022}} |- |[[Liis Lepik]] |arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused |[[26. november]] [[2021]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Mikk Tuisk]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[26. november]] [[2021]] |[[26. august]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=26|kuu2=08|aasta2=2022}} |- |[[Koit Voojärv]] |kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused |[[26. november]] [[2021]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Kaarel Tang]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[26. august]] [[2022]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=08|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Riina Allik]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[24. november]] [[2022]] |[[26. veebruar]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=11|päev=24|päev2=26|kuu2=02|aasta2=2026}} |- |[[Laura Heinsaar]] |arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |- |[[Kristjan Tamm (omavalitsustegelane)|Kristjan Tamm]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[4. detsember]] [[2025]] |[[24. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04|päev2=24|kuu2=09|aasta2=2026}} |- |[[Taniel Vares]] |kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |- | rowspan="2" |[[Moonika Parksepp]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[27. veebruar]] [[2026]] |[[5. märts]] [[2026]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=02|päev=27}} |- |haridus, noorsootöö |[[6. märts]] [[2026]] |''Ametis'' |- |[[Kristi Sillart]] |sotsiaal |[[6. märts]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=03|päev=06}} |- |[[Priit Riim]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[25. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=25}} |} === Saaremaa vallavolikogu === {{Vaata|Saaremaa vallavolikogu}} Saaremaa valla esinduskogu ehk [[vallavolikogu]] koosneb 31 liikmest. Vallavolikogu esimees on [[Koit Voojärv]]<ref name=":3" />, aseesimees [[Terje Nepper]].<ref>{{Netiviide|pealkiri=Saaremaa vallavolikogu esimeheks valiti Kristjan Moora {{!}} Saaremaa vald|url=https://www.saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-esimeheks-valiti-kristjan-moora|väljaanne=www.saaremaavald.ee|vaadatud=2025-11-29|keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavolikogu esimehed !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Tiiu Aro]] |[[27. oktoober]] [[2017]] |[[26. veebruar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=10|päev=27|päev2=26|kuu2=02|aasta2=2021}} |[[Eesti Reformierakond]] |- | rowspan="2" |[[Jaanus Tamkivi]] |[[26. veebruar]] [[2021]] |[[9. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=02|päev=26|päev2=09|kuu2=11|aasta2=2021}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |- |[[19. november]] [[2021]] |[[25. november]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=19|päev2=25|kuu2=11|aasta2=2025}} |- |[[Kristjan Moora]] |[[28. november]] [[2025]] |[[5. märts]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=11|päev=28|päev2=05|kuu2=03|aasta2=2026}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |- |[[Koit Voojärv]] |[[5. märts]] [[2026]] |''Ametis'' ||{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=03|päev=05}} |[[Eesti Reformierakond]] |} {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavolikogu aseesimehed !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Aivar Aru]] |[[27. oktoober]] [[2017]] |[[9. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=10|päev=27|päev2=09|kuu2=11|aasta2=2021}} |[[Eesti Keskerakond]] |- |[[Kristiina Maripuu]] |[[19. november]] [[2021]] |[[25. november]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=19|päev2=25|kuu2=11|aasta2=2025}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Terje Nepper]] |[[28. november]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=11|päev=28}} |[[Isamaa Erakond]] |} == Osavallad == [[Fail:Saaremaa osavallad.png|alt=Kaardil Saaremaa osavallad, kogukonnad ja Kuressaare linn|pisi|Saaremaa osavallad ja Kuressaare linn]] Saaremaa valla territooriumil ja koosseisus tegutsevate [[Osavald|osavaldade]] eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. Kuressaare linn on eraldi piirkond, mis ei ole määratletud ei osavallana ega kuulu ka ühegi teise osavalla alla. Kokku on valla territooriumil 13 osavalda: [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kihelkonna vald|Kihelkonna]], [[Kärla vald|Kärla]], [[Laimjala vald|Laimjala]], [[Leisi vald|Leisi]], [[Lümanda vald|Lümanda]], [[Mustjala vald|Mustjala]], [[Orissaare vald|Orissaare]], [[Pihtla vald|Pihtla]], [[Pöide vald|Pöide]], [[Salme vald|Salme]], [[Torgu vald|Torgu]], [[Valjala vald|Valjala]]. Valla eri osavaldade elanike huve kohalikul ja ülevallalisel tasandil esindavad osavallakogud. Kuressaare linna elanike huvide esindamiseks on Saaremaa vallavolikogus moodustatud [[Kuressaare linnakodaniku komisjon]]. Osavaldades on avalike teenuste osutamiseks ja haldamiseks moodustatud vallavalitsuse [[Teenuskeskus|teenuskeskused]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa valla tutvustus |url=https://www.saaremaavald.ee/tutvustus |vaadatud=26. veebruaril 2021 |väljaanne=Saaremaa Vallavalitsus}}</ref> Teenuskeskused asuvad füüsiliselt iga osavalla suurimas keskuses, Kaarma teenuskeskus asub Kuressaares. == Asustus == Vallas on üks linn ([[Kuressaare]]), üheksa alevikku ([[Aste alevik|Aste]], [[Kihelkonna]], [[Kudjape]], [[Kärla]], [[Leisi]], [[Nasva]], [[Orissaare]], [[Salme alevik|Salme]], [[Valjala]]) ja 427 küla. === Külad === [[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[Abaja (Saaremaa)|Abaja]], [[Abruka küla|Abruka]], [[Abula]], [[Allikalahe]], [[Anepesa]], [[Angla]], [[Anijala]], [[Anseküla]], [[Ansi]], [[Arandi]], [[Ardla]], [[Are küla]], [[Ariste (Saaremaa)|Ariste]], [[Arju]], [[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[Aruste]], [[Aste küla|Aste]], [[Asuka]], [[Asuküla]], [[Asva]], [[Atla]], [[Audla]], [[Aula-Vintri]], [[Austla]], [[Easte]], [[Eeriksaare]], [[Eikla]], [[Eiste]], [[Endla (Saaremaa)|Endla]], [[Ennu]], [[Haamse]], [[Haapsu]], [[Haeska (Saaremaa)|Haeska]], [[Hakjala]], [[Hiievälja]], [[Himmiste]], [[Hindu (Saaremaa)|Hindu]], [[Hirmuste]], [[Hämmelepa]], [[Hänga]], [[Hübja]], [[Iide]], [[Iilaste]], [[Ilpla]], [[Imara]], [[Imavere (Saaremaa)|Imavere]], [[Irase]], [[Iruste]], [[Jaani]], [[Jauni]], [[Jootme]], [[Jursi]], [[Jõe (Saaremaa)|Jõe]], [[Jõelepa]], [[Jõempa]], [[Jõgela]], [[Jõiste]], [[Jämaja]], [[Järise (Saaremaa)|Järise]], [[Järve (Saaremaa)|Järve]], [[Järveküla (Saaremaa)|Järveküla]], [[Jööri]], [[Kaali]], [[Kaali-Liiva]], [[Kaarma]], [[Kaarma-Jõe]], [[Kaarma-Kirikuküla]], [[Kaarma-Kungla]], [[Kaarmise]], [[Kaavi]], [[Kahtla]], [[Kahutsi]], [[Kailuka]], [[Kaimri]], [[Kaisa]], [[Kaisvere]], [[Kakuna]], [[Kalju (Saaremaa)|Kalju]], [[Kallaste (Saaremaa)|Kallaste]], [[Kallemäe]], [[Kalli]], [[Kalma]], [[Kalmu]], [[Kandla]], [[Kangrusselja]], [[Kanissaare]], [[Kapra]], [[Karala]], [[Kareda (Saaremaa)|Kareda]], [[Kargi]], [[Karida]], [[Karja]], [[Karujärve]], [[Karuste]], [[Kasti (Saaremaa)|Kasti]], [[Kaubi (Saaremaa)|Kaubi]], [[Kaugatoma]], [[Kaunispe]], [[Kavandi]], [[Kehila]], [[Kellamäe (Saaremaa)|Kellamäe]], [[Keskranna]], [[Keskvere (Saaremaa)|Keskvere]], [[Kihelkonna-Liiva]], [[Kiirassaare]], [[Kingli]], [[Kipi]], [[Kiratsi]], [[Kirderanna]], [[Kiritu]], [[Kiruma]], [[Kogula (Saaremaa)|Kogula]], [[Koidula (Saaremaa)|Koidula]], [[Koiduvälja]], [[Koigi (Saaremaa)|Koigi]], [[Koigi-Väljaküla]], [[Koikla]], [[Koimla]], [[Koki]], [[Koksi]], [[Koovi]], [[Kopli (Saaremaa)|Kopli]], [[Kotlandi]], [[Kotsma]], [[Kugalepa]], [[Kuiste]], [[Kuke (Saaremaa)|Kuke]], [[Kungla (Saaremaa)|Kungla]], [[Kuninguste]], [[Kuralase]], [[Kuremetsa]], [[Kurevere (Saaremaa)|Kurevere]], [[Kuumi]], [[Kuuse]], [[Kuusiku (Saaremaa)|Kuusiku]], [[Kuusnõmme]], [[Kõiguste]], [[Kõinastu]], [[Kõljala]], [[Kõnnu (Saaremaa)|Kõnnu]], [[Kõriska]], [[Kõrkküla]], [[Kõrkvere]], [[Kõruse]], [[Kõruse-Metsaküla]], [[Kõõru]], [[Käesla]], [[Käku]], [[Käo (Saaremaa)|Käo]], [[Kärdu]], [[Kärla-Kirikuküla]], [[Kärla-Kulli]], [[Kärneri]], [[Kübassaare]], [[Küdema]], [[Külma (Saaremaa)|Külma]]; [[Laadjala]], [[Laadla]], [[Laevaranna]], [[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[Lahetaguse]], [[Laimjala]], [[Laoküla (Saaremaa)|Laoküla]], [[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[Laugu]], [[Laugu-Liiva]], [[Leedri]], [[Leina (Saaremaa)|Leina]], [[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[Levala (Saaremaa)|Levala]], [[Liigalaskma]], [[Liiküla]], [[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[Liivanõmme]], [[Liiva-Putla]], [[Liivaranna]], [[Lilbi (Saaremaa)|Lilbi]], [[Lindmetsa]], [[Linnaka]], [[Linnuse (Saaremaa)|Linnuse]], [[Loona]], [[Lussu]], [[Luulupe]], [[Lõmala]], [[Lõpi]], [[Lõu]], [[Lõupõllu]], [[Läbara]], [[Länga]], [[Lätiniidi]], [[Läägi]], [[Läätsa]], [[Lööne]], [[Lülle]], [[Lümanda]], [[Lümanda-Kulli]], [[Maantee küla|Maantee]], [[Maasi]], [[Maleva (Saaremaa)|Maleva]], [[Masa]], [[Matsiranna]], [[Meedla]], [[Mehama]], [[Meiuste]], [[Merise]], [[Metsaküla (Saaremaa)|Metsaküla]], [[Metsalõuka]], [[Metsapere (Saaremaa)|Metsapere]], [[Metsara]], [[Metsaääre (Saaremaa)|Metsaääre]], [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla]], [[Moosi]], [[Mui]], [[Mujaste]], [[Mullutu]], [[Muraja]], [[Muratsi]], [[Murika]], [[Mustjala]], [[Mustla (Saaremaa)|Mustla]], [[Mõisaküla (Saaremaa)|Mõisaküla]], [[Mõnnuste]], [[Mõntu]], [[Mäebe]], [[Mäeküla (Saaremaa)|Mäeküla]], [[Mägi-Kurdla]], [[Mändjala]], [[Männiku (Saaremaa)|Männiku]], [[Mässa]], [[Mätasselja]], [[Mätja]], [[Möldri (Saaremaa)|Möldri]], [[Nava (Saaremaa)|Nava]], [[Neeme (Saaremaa)|Neeme]], [[Neemi]], [[Nenu]], [[Nihatu]], [[Ninase]], [[Nurme (Saaremaa)|Nurme]], [[Nõmjala]], [[Nõmme (Saaremaa)|Nõmme]], [[Nõmpa]], [[Nässuma]], [[Odalätsi]], [[Oessaare]], [[Ohessaare]], [[Ohtja]], [[Oitme]], [[Oju]], [[Orinõmme]], [[Oti (Saaremaa)|Oti]], [[Paaste]], [[Paatsa]], [[Paevere]], [[Pahapilli]], [[Pahavalla]], [[Paiküla]], [[Paimala]], [[Paju-Kurdla]], [[Pajumõisa]], [[Pamma]], [[Pammana]], [[Panga (Saaremaa)|Panga]], [[Parasmetsa]], [[Parila (Saaremaa)|Parila]], [[Peederga]], [[Pidula]], [[Pidula-Kuusiku]], [[Pihtla]], [[Piila]], [[Poka (Saaremaa)|Poka]], [[Praakli]], [[Puka (Saaremaa)|Puka]], [[Pulli (Saaremaa)|Pulli]], [[Purtsa]], [[Põlluküla (Saaremaa)|Põlluküla]], [[Põripõllu]], [[Pähkla]], [[Pärni]], [[Pärsama]], [[Pöide]], [[Pöide-Keskvere]], [[Pöitse]], [[Püha (Saaremaa)|Püha]], [[Püha-Kõnnu]], [[Rahtla]], [[Rahu küla]], [[Rahuste]], [[Randküla]], [[Randvere (Saaremaa)|Randvere]], [[Rannaküla (Saaremaa)|Rannaküla]], [[Ratla]], [[Raugu]], [[Reeküla]], [[Reina]], [[Reo]], [[Ridala (Saaremaa)|Ridala]], [[Riksu]], [[Roobaka]], [[Rootsiküla (Saaremaa)|Rootsiküla]], [[Ruhve]], [[Räimaste]], [[Räägi]], [[Rahniku]], [[Röösa]]; [[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]], [[Saaremetsa]], [[Sagariste]], [[Saia]], [[Saikla]], [[Sakla]], [[Salavere]], [[Salu (Saaremaa)|Salu]], [[Sandla]], [[Sauaru]], [[Saue-Mustla]], [[Saue-Putla]], [[Sauvere]], [[Selgase]], [[Selja (Saaremaa)|Selja]], [[Sepa (Saaremaa)|Sepa]], [[Sepise]], [[Siiksaare]], [[Sikassaare]], [[Silla (Saaremaa)|Silla]], [[Soela]], [[Soodevahe (Saaremaa)|Soodevahe]], [[Sundimetsa]], [[Sutu]], [[Suure-Rootsi]], [[Suurna]], [[Suur-Pahila]], [[Suur-Rahula]], [[Suur-Randvere]], [[Sõmera]], [[Sõrve-Hindu]], [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]], [[Taaliku]], [[Tagamõisa (Saaremaa)|Tagamõisa]], [[Tagaranna]], [[Tagavere (Saaremaa)|Tagavere]], [[Tahula]], [[Talila]], [[Tammese]], [[Tammuna]], [[Tareste]], [[Taritu]], [[Tehumardi]], [[Tiirimetsa]], [[Tiitsuotsa]], [[Tirbi]], [[Tohku]], [[Toomalõuka]], [[Torgu-Mõisaküla]], [[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäe]], [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]], [[Tuiu]], [[Tumala]], [[Turja]], [[Tutku]], [[Tõlli (Saaremaa)|Tõlli]], [[Tõlluste]], [[Tõnija]], [[Tõre]], [[Tõrise]], [[Tõru küla|Tõru]], [[Täätsi]], [[Türju]], [[Uduvere]], [[Ula (Saaremaa)|Ula]], [[Ulje]], [[Undimäe]], [[Undva]], [[Unguma]], [[Unimäe]], [[Upa]], [[Uuemõisa (Saaremaa)|Uuemõisa]], [[Vahva]], [[Vaigu]], [[Vaigu-Rannaküla]], [[Vaivere]], [[Valjala-Ariste]], [[Valjala-Kogula]], [[Valjala-Nurme]], [[Vanakubja]], [[Vana-Lahetaguse]], [[Vanalõve]], [[Vanamõisa (Saaremaa)|Vanamõisa]], [[Vantri]], [[Varkja]], [[Varpe]], [[Vatsküla]], [[Vedruka]], [[Veere (Saaremaa)|Veere]], [[Veeremäe]], [[Veeriku küla]], [[Vendise]], [[Vennati]], [[Veske]], [[Vestla]], [[Viidu]], [[Viidu-Mäebe]], [[Viira (Saaremaa)|Viira]], [[Viki küla|Viki]], [[Vilidu]], [[Vilsandi küla|Vilsandi]], [[Viltina]], [[Vintri]], [[Virita]], [[Võhma (Saaremaa)|Võhma]], [[Võrsna]], [[Väike-Pahila]], [[Väike-Rahula]], [[Väike-Rootsi]], [[Väike-Ula]], [[Väike-Võhma]], [[Väkra]], [[Väljaküla (Saaremaa)|Väljaküla]], [[Väljamõisa]], [[Välta]], [[Õeste]], [[Õha]], [[Ööriku]], [[Üru]], [[Üüdibe]], [[Üüvere]] == Haridus == Saaremaa vald haldab 11 alusharidust andvat lasteaeda ning 14 üldharidust andvat õppeasutust, millest kolm on lasteaed-põhikoolid, üheksa põhikoolid (sh üks hariduslike erivajadustega õpilastele) ja kaks põhikool-gümnaasiumid (sh üks mittestatsionaarset õpet andev). Samuti on valla haldusalas 9 noortekeskust. Lisaks tegeleb valla territooriumil kaks eralasteaeda, erakool, riigigümnaasium ja kutsekool. === Alusharidus === [[Aste Lasteaed Mõmmik]], [[Kaali Kool]], [[Kuressaare Ida-Niidu Lasteaed]], [[Kuressaare Pargi Lasteaed]], [[Kuressaare Ristiku Lasteaed]], [[Kuressaare Rohu Lasteaed]], [[Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaed]], [[Kärla Lasteaed]], [[Leisi Kool]], [[Lümanda Karu-Kati Lasteaed]], [[Orissaare Lasteaed Päikesekiir]], [[Pihtla Kool]], [[Salme Lasteaed]], [[Valjala Lasteaed]], [[Kesklinna Eralasteaed Naerusuu]], [[Eralasteaed Kõige Suurem Sõber]] === Põhiharidus === [[Aste Põhikool]], [[Kaali Kool]], [[Kuressaare Hariduse Kool]], [[Kuressaare Nooruse Kool]], [[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Kärla Põhikool]], [[Leisi Kool]], [[Lümanda Põhikool]], [[Pihtla Kool]], [[Salme Põhikool]], [[Valjala Põhikool]], [[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus]], [[Luce Kool]] ([[erakool]]) === Kesk- ja kutseharidus === [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Orissaare Gümnaasium]], [[Saaremaa Gümnaasium]] ([[riigigümnaasium]]), [[Kuressaare Ametikool]] ([[kutsekool]]) === Kõrgharidus === [[Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž]], [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool|Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli]] Kuressaare õpperühm === Huviharidus === [[Kuressaare Kunstikool]], [[Kuressaare Muusikakool]], [[Kärla Muusikakool]], [[Orissaare Muusikakool]], [[Saaremaa Spordikool]] === Noorsootöö === [[Saaremaa Noorsootöö Keskus]], mille alla kuuluvad 9 noortekeskust Astes, Kärlal, Kuressaares, Leisis, Lümandal, Orissaares, Salmel, Tornimäel ja Valjalas == Kultuur == Asutus [[Kuressaare Kultuurivara]] haldab [[Kuressaare kultuurikeskus]]t ja [[Kuressaare raegalerii|raegalerii]]d. Samuti tegutseb vallas sihtasutusena [[Kuressaare Teater]]. Koondasutuse [[Saaremaa Kultuur]] alla kuulub 16 rahva- ja kultuurimaja: [[Aste rahvamaja]], [[Eikla rahvamaja]], [[Karja rahvamaja]], [[Kihelkonna rahvamaja]], [[Kärla rahvamaja]], [[Laimjala rahvamaja]], [[Lümanda rahvamaja]], [[Mustjala rahvamaja]], [[Nasva rahvamaja]], [[Orissaare kultuurimaja]], [[Pärsama rahvamaja]], [[Salme rahvamaja]], [[Sandla rahvamaja]], [[Taritu rahvamaja]], [[Tornimäe rahvamaja]], [[Valjala rahvamaja]]. [[Saare Maakonna Keskraamatukogu]] alla kuulub keskne raamatukogu Kuressaares ning 24 haruraamatukogu: [[Abruka raamatukogu|Abruka]], [[Aste raamatukogu|Aste]], [[Eikla raamatukogu|Eikla]], [[Kaali raamatukogu|Kaali]], [[Kaarma raamatukogu|Kaarma]], [[Kihelkonna raamatukogu|Kihelkonna]], [[Kõrkvere raamatukogu|Kõrkvere]], [[Kärla raamatukogu|Kärla]], [[Laimjala raamatukogu|Laimjala]], [[Leisi raamatukogu|Leisi]], [[Lümanda raamatukogu|Lümanda]], [[Metsküla raamatukogu|Metsküla]], [[Mustjala raamatukogu|Mustjala]], [[Orissaare raamatukogu|Orissaare]], [[Pihtla raamatukogu|Pihtla]], [[Pärsama raamatukogu|Pärsama]], [[Randvere raamatukogu|Randvere]], [[Sakla raamatukogu|Sakla]], [[Salme raamatukogu|Salme]], [[Sandla raamatukogu|Sandla]], [[Taritu raamatukogu|Taritu]], [[Torgu raamatukogu|Torgu]], [[Tornimäe raamatukogu|Tornimäe]], [[Valjala raamatukogu|Valjala]]. == Loodus == {{Vaata|Saaremaa#Loodus}} == Sõprusomavalitsused == * {{riigi ikoon|Läti}} [[Talsi piirkond]] * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Uda (Jaapan)|Uda linn]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/01/ulevaade_omavalitsused_2019.xlsx|pealkiri=Ülevaade omavalitsused 2019|väljaanne=Rahandusministeerium|aeg=14. jaanuar 2019|vaadatud=24. jaanuaril 2019|arhiivimisaeg=2023-09-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926071533/https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/01/ulevaade_omavalitsused_2019.xlsx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vyVHM">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/416122017002|pealkiri=Saaremaa valla põhimäärus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=16. detsember 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ENSbl">{{Netiviide|autor=Mari Rebane|url=https://www.err.ee/516467/saaremaa-valdade-uhinemine-seisab-nime-taga|pealkiri=Saaremaa valdade ühinemine seisab nime taga|väljaanne=ERR|aeg=17. juuli 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="eLo3d">{{Netiviide|autor=Maarja Roon|url=https://www.err.ee/518623/kolm-saaremaa-valda-andsid-nimevaidluses-jarele|pealkiri=Kolm Saaremaa valda andsid nimevaidluses järele|väljaanne=ERR|aeg=22. august 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ccg1w">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/510903/koik-saaremaa-omavalitsused-on-uhinemiskonelusteks-valmis|pealkiri=Kõik Saaremaa omavalitsused on ühinemiskõnelusteks valmis|väljaanne=ERR|aeg=8. aprill 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="NFlmW">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/565775/saaremaa-liigub-uhise-omavalitsuse-loomise-poole|pealkiri=Saaremaa liigub ühise omavalitsuse loomise poole|väljaanne=ERR|aeg=13. jaanuar 2015|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="bunES">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/578360/saaremaa-suurvallast-jaab-esialgu-korvale-vaid-poide-vald|pealkiri=Saaremaa suurvallast jääb esialgu kõrvale vaid Pöide vald|väljaanne=ERR|aeg=1. detsember 2016|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ubz5I">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/580512/komisjon-soovitab-poide-ja-ruhnu-uhendada-saaremaa-vallaga|pealkiri=Komisjon soovitab Pöide ja Ruhnu ühendada Saaremaa vallaga|väljaanne=ERR|aeg=10. jaanuar 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="lexZP">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/582192/valitsus-esitas-valdade-sundliitmise-kava|pealkiri=Valitsus esitas valdade sundliitmise kava|väljaanne=ERR|aeg=9. veebruar 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="Rgwg3">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/587073/saaremaa-poide-vald-tahab-naabritega-uhinemislabiraakimisi|pealkiri=Saaremaa Pöide vald tahab naabritega ühinemisläbirääkimisi|väljaanne=ERR|aeg=30. märts 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.saaremaavald.ee/ Saaremaa valla koduleht] {{Saaremaa}} [[Kategooria:Saare maakonna vallad]] [[Kategooria:Saaremaa vald| ]] 5w4il93r73u3zhxdzf929a420f4gamd Mr. T 0 456338 7241214 5615664 2026-09-24T20:34:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241214 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Mr. T | pilt = Mr T WWE Hall of Fame 2014 (cropped).jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünninimi = Lawrence Tureaud<ref>Mr. T (1984), lk 27: "The name that appeared on my birth certificate was Lawrence Tureaud (my father later changed it to Lawrence Tero)."</ref> | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1952|5|21}} | sünnikoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja, kutseline maadleja | tegev = 1980– | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} '''Mr. T'''<ref>Dunn (2006), lk 150</ref> (sünninimi '''Lawrence Tureaud''', sündinud [[21. mai]]l [[1952]] [[Chicago]]s)<ref>{{Netiviide |URL=http://www.tvguide.com/celebrities/mr-t-190651/bio/ |Pealkiri=Mr. T |Väljaandja=[[TVGuide.com]] |Kasutatud=24. jaanuar 2017 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402111913/http://www.tvguide.com/celebrities/mr-t-190651/bio/ |url-olek=ei tööta}}</ref> on Ameerika näitleja ja endine elukutseline maadleja. Laiemat tuntust on ta kogunud rollidega USA seriaalis "[[A-Rühm]]", kus kehastas B. A. Baracust ja 1982. aasta filmis "[[Rocky III]]", kus kehastas [[Clubber Lang]]i. == Viited == {{Viited}} == Allikad == * Dunn, Brad (2006). ''When They Were 22: 100 Famous People at the Turning Point in Their Lives''. Andrews McMeel Publishing. ISBN 0-7407-5810-1. * Mr. T (1. aprill 1985). ''Mr. T: The Man With the Gold : An Autobiography of Mr. T.'' St. Martin's Press. ISBN 978-0-312-90274-2. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide wrestlerid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] o3z9d36hvve7geec8fglvf0e1gvz54q Mindaugas Leskauskas 0 456843 7241162 7114181 2026-09-24T18:49:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241162 wikitext text/x-wiki '''Mindaugas Leskauskas''' ([[1974]] – [[2022]]) oli leedu [[alpinist]] ja [[arst]].<ref name="birzai"/> Ta oli esimene [[Baltimaad]]e alpinist, kes tõusis [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] [[Xixabangma]] peatippu (kõrvaltippu tõusis varem [[Ilgvars Pauls]]). Leskauskas lõpetas [[Biržai]]s keskkooli.<ref name="atza"/> Ta on erialalt [[hambaarst]] ja töötab R. Leskauskase hambakliinikus [[Biržai]]s.<ref name="straum"/> == Alpinism == 2004. aasta mais võttis ta ronija ja arstina osa Leedu seitsmeliikmelisest ekspeditsioonist [[Himaalaja]]s Xixabangmale (8027 m). Ekspeditsiooni juhtis eelmisel aastal [[Džomolungma]]le tõusnud [[Saulius Vilius]]. [[Šerpa]]de abi ei kasutatud.<ref name="delfi"/> Tippu jõudis ainsana ekspeditsiooni noorim liige 29-aastane Mindaugas Leskauskas.<ref name="delfi"/> Selle tipputõusuga sai ta samal aasta Leedu esivõistlustelt alpinismis [[kõrgtõus]]ude kategoorias esikoha.<ref name="kalnai"/> Balti mägironijate iga-aastasel kokkutulekul tunnistati see tõus 2004. aasta [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus|üheks parimaks tipputõusuks]]. 2022. aasta sügisel suri [[Tetnuldi]] ([[Gruusia]]) mäele ronides (grupp kukkus kõrgelt; mäe jäisel harjal libises ilmselt üks kolmikust ja vedas teised alla).<ref>[https://www.lrytas.lt/gyvenimo-budas/likimai/2022/10/08/news/triju-lietuviu-alpinistu-zuties-misle-liks-amzinai-neiminta-artimuju-sirdys-plusta-skausmu-bet-ne-kaltinimais-24806098 Milda Kuizinaitė, Eglė Šilinskaitė-Puškorė „Trijų lietuvių alpinistų žūties mįslė liks amžinai neįminta – artimųjų širdys plūsta skausmu, bet ne kaltinimais.“ | Lietuvos rytas | 2022-10-08.] [https://web.archive.org/web/20221008160636/https://plus.lrytas.lt/print/?id=24806098 (arch.)]</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="delfi">[http://www.delfi.lt/sportas/kitos-sporto-sakos/himalaju-virsukalne-sturmave-lietuviai-grizo-namo.d?id=4449201 Himalajų viršukalnę šturmavę lietuviai grįžo namo]. 1.06.2004. delfi.lt</ref> <ref name="birzai">[https://web.archive.org/web/20170202061050/https://www.birzai.rvb.lt/index.php?option=com_content&view=article&catid=23&id=49&lang=lt L]. birzai.rvb.lt</ref> <ref name="straum">[https://web.archive.org/web/20170425001528/http://straumann.lt/gydytojas/mindaugas-leskauskas/ Mindaugas Leskauskas]. straumann.lt</ref> <ref name="atza">[https://web.archive.org/web/20170202040442/https://atzalynas.birzai.lm.lt/apie-mokykl/43-etosas-ir-vertybs.html Istorija, etosas ir vertybės]. atzalynas.birzai.lm.lt</ref> <ref name="kalnai">[http://www.kalnai.lt/index.php?page=2004-m-lac-protokolas 2004 M. LIETUVOS ALPINIZMO ČEMPIONATO PROTOKOLAS]. kalnai.lt</ref> }} == Välislingid == *[http://www.siaure.lt/index/1/7065 R. Leskauskase hambakliinik] [[Biržai]]s. siaure.lt {{JÄRJESTA:Leskauskas, Mindaugas}} [[Kategooria:Leedu alpinistid]] [[Kategooria:Leedu arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Surnud 2022]] k1l1ckpdi68t5vj98ckvde7uzwxu1di Corrida 0 458607 7241112 7211860 2026-09-24T17:48:55Z Taivo 268 +pilt 7241112 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib härjavõitlusest; filmi kohta vaata artiklit [[Corrida (film)]]}} [[Pilt:Cartel toros barcelona.jpg|pisi|1900. aastast pärit plakat, mis teatab [[Barcelona]]s toimuvast härjavõitlusest]] {{pealkiri kaldkirjas}} '''''Corrida''''' ([[hispaania keel]]es ''corrida de toros'' (sõnadest ''correr'' – jooksma ja ''toro'' – [[härg]], otsetõlkes 'härgade jooksutamine') või ''toreo'' ('härjavõitlus') või ''la fiesta brava'' ('võitluspidu', 'metsik pidu')) on traditsiooniline hispaaniapärane [[härjavõitlus]], mida harrastatakse [[Hispaania|Hispaanias]] ja veel mõnes (eeskätt [[Ladina-Ameerika]]) riigis. ''Corrida'' on vaatemäng, mille käigus jalgsi või [[hobune|hobuse]] seljas [[härjavõitleja]]d (toreadoorid ehk toreerod<ref group="lower-alpha" name="toreador" />) võitlevad [[härjavõitlusareen]]il spetsiaalselt selleks otstarbeks kasvatatud [[võitlushärg]]adega. Peale härjavõitlejate osaleb vaatemängus teisigi tegelasi. ''Corrida'' härjavõitlejad järgivad ranget traditsioonilist esteetikakaalutlusi silmas pidavat härjavõitluse reeglistikku. Vaid vastava ''alternativa''-nimelise initsiatsiooniriituse läbinud härjavõitleja tohib osaleda härjavõitluses [[matadoor]]ina. ''Corrida'' on üks vanemaid Hispaania massivaatemänge. Tänapäeva Hispaanias peetav härjavõitlus tugineb 18. sajandi lõpus kehtestatud reeglitele, mille järgi härjavõitlus lõppeb härja surmaga. ''Corrida'''t loetakse üheks [[Hispaania kultuur]]ile iseloomulikest nähtustest, selle kultuurilisele tähtsusele viitab ka selle paralleelnimi ''La fiesta nacional'' ('rahvuspidu' või 'riigipidu'). Lisaks Hispaaniale harrastatakse hispaaniapärast härjavõitlust mõnes [[Portugal]]i Hispaaniaga piirnevas piirkonnas, Lõuna-[[Prantsusmaa]]l ja mitmes [[Ladina-Ameerika]] riigis, näiteks [[Mehhiko]]s, [[Colombia]]s, [[Ecuador]]is ja [[Peruu]]s. ''Corrida''<nowiki>'</nowiki>sid liigitatakse võitlushärja vanuse, väljanägemise ja julguse järgi ''becerrada''<nowiki>'</nowiki>deks (härjavõitlus noorte härgadega), ''novillada''<nowiki>'</nowiki>deks (algajate härjavõitlejate treeningvõitlus noorte härgadega) ja härjavõitlusteks peamises tähenduses (''corrida de toros''). Härjavõitlus võib toimuda jalgsi või hobuse seljas. Kui härjavõitluse kõik etapid toimuvad hobuse seljas, siis kannab vaatemäng nimetust ''corrida de rejones'' või ''rejoneo''. Kui sama vaatemängu kestel võideldakse nii jalgsi kui ka hobuse seljas, siis on tegu segahärjavõitlusega (''corrida mixta''). == ''Corrida'' ajalugu == [[Pilt:CorridaTorosBenavente.jpg|pisi|püsti=1.1|Flaami kunstniku [[Jacob van Laethem]]i maal pealkirjaga "[[Philipp Ilus]]a auks korraldatud härjavõitlus Benaventes" (1506)]] Hispaania härjavõitluskultuuri täpne kujunemislugu pole teada, kuid ühe levinud oletuse järgi peituvad selle juured kreeka-rooma kultuuris, mis jõudis tänapäeva Hispaania alale romaniseerumise protsessi käigus. On teada, et [[härg|härja]] kui püha looma austamine ja rituaalne [[ohverdus]] oli olemas juba [[Minose kultuur]]is ja teistes [[Vahemeri|Vahemere]] kultuurides hiljemalt alates [[pronksiaeg|pronksiajast]]. Roomlased võtsid enda kultuuri üle oma mõju all olevate rahvaste müüte ja jumalusi. [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] käigus algas roomlaste sissetung [[Ibeeria poolsaar]]ele; roomlased maabusid antiikses [[Ampurias]]e linnas tänapäeva [[Kataloonia]] piirkonnas. Romaniseerumise protsess, mis algas [[Hispania]] [[Tarraconensis]]e provintsi alal ja haaras järgmistel sajanditel enda alla kogu Ibeeria poolsaare, tõi kohalikku kultuuri kaasa metsloomadega korraldatavad mängud ja võitlused. Enamasti kasutati neis mängudes ja võitlustes [[karu]]sid, [[lõvi]]sid ja inimesi; härgasid kasutati muude võitluste sagedase vahepalana.<ref name="donQuijote.uk" /><ref name="Britannica" /> [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]] ajal umbes viiendal sajandil hakkas Hispaania territooriumil seni levinud härgade õrritamise kombest välja kujunema kindlate elementidega vaatemäng. Vaatemängu käigus õrritasid noored mehed enda julguse tõestamiseks härga ning hüppasid üle tema, kui härg neid ründas. Paljud tolleaegse vaatemängu elemendid on säilinud tänapäeval [[Portugal]]is harrastatavas härjavõitluses ''[[tourada]]''<nowiki>'</nowiki>s.<ref name="ronda bullfighting" /><ref name="Britannica" /> [[711]]. aastal Ibeeria poolsaarele tunginud osavate ratsanikena tuntud [[maurid]] viisid härjamängudesse sisse võitluse pidamise hobuselt ja [[piik|piigiga]]. Selle härjavõitluse versiooni korral pidas hobusel ratsutav ülik härjaga piigi (''rejón'') abil võitlust, tema jalgsi abiliste ülesanne oli aga härg isandale ette ajada. Mauri ülikute ja kristlike rüütlite vahelise rivaliteedi tulemusena hakati korraldama piigiga härjavõitluse turniire; esimeseks piigiga hobuse seljas härjavõitlust pidanud kastiillaseks loetakse [[Cid]]i. Turniire peeti kas keset linna asuval väljakul (''plaza''), suuremates linnades Rooma ajast säilinud [[amfiteater|amfiteatrites]], või väljaspool linna piire asuval platsil. 11. sajandi lõpuks olid taolised organiseeritud härjavõitluspidustused Hispaania territooriumil üldlevinud, sellest ajast on pärit ka [[Fiesta de San Fermín]].<ref name="Britannica" /><ref name="ronda bullfighting" /> Leidub andmeid härjapidustustest (''fiestas de toros'') [[Cuéllar]]i linnas [[Segovia provints]]is aastal [[1215]]: linna piiskop keelas vaimulikel ametikohalt kõrvaldamise ähvardusel tegelda täringumängudega ja osaleda härjamängudes (''juegos de toros'').<ref name="vAUXP" /> Samal sajandil keelas [[Alfonso X Tark]] samade mängude korraldamise tasu eest, millest saab järeldada teatud professionaalsuse astet tol ajal härjavõitlustega tegelenute seas. Hispaania külades ja linnades rändasid ringi inimesed, keda nimetati härjatapjateks (''matatoros'') või härjavõitlejateks (''toreadores''), kes lõbustasid pealtvaatajaid tasu eest algelise jalgsi härjavõitlusega (härja eest kõrvale põiklemine, härja [[piik|piigiga]] torkimine, hüpped härja eest teibale toetudes jms). Samuti olid olemas paažid, kelle ülesandeks oli aidata hobustel piikidega härjavõitlust pidavaid isandaid, juhtides härja tähelepanu isandalt vajadusel kõrvale. Ka on andmeid [[Granada emiraat|Granada emiraadis]] korraldatud metsloomamängudest (''juegos de fieras''); on tõenäoline, et neis osalesid härjad. [[Renessanss|Renessans]]iajal, 1542. aastal, avaldas [[Barcelona]] linn prints Felipele ehk tulevasele Hispaania kuningale [[Felipe II]]-le au "tulede, tantsude, maskide ja härjavõitlusmängudega".<ref name="GvDLv" /> 1567. aastal keelas paavst [[Pius V]] härjavõitluse, [[Ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] selle korraldamist lubavad ülikud ja keelas ära härjavõitlusareenil hukkunute kirikliku [[matus]]e. Vaatamata sellele härjavõitluse populaarsuse kasv Hispaanias jätkus, lõpuks kirik tühistas keelu.<ref name="Britannica" /> Võitlushärgade aretamisest annab tunnistust 1615. aastal ilmunud [[Miguel de Cervantes]]e romaani "[[Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast]]" teise osa episood, milles Don Quijote La Manchast seisab keset teed ja esitab väljakutse lähenevaile härgi härjavõitlusele ajavatele härjaajajatele: <blockquote>"Hei, rahvarämps, minu jaoks ei loe mingid härjad midagi, olgu nad ka kõige metsikumate hulgast, kes kasvavad Jarama kallastel."<ref name="JiVe4" /></blockquote> Esimesed võitlushärgade kasvatamisega tegelevad farmid tekkisid Hispaanias 16. sajandil, suured võitlushärgade aretamisele spetsialiseerunud farmid aga 18. sajandi keskel.<ref name="O0GGv" /><ref name="animanaturalis" /> Kuningas [[Felipe V]] poolt oma õukondlastele kehtestatud ratsa härjavõitluse keeld tõi kaasa selle, et lihtrahva sekka kuuluvad härjavõitlejad ja nende paažid hakkasid omal käel suurtes linnades härjavõitlusi pidama ja sellega üha suuremaid rahvahulki ligi meelitama.<ref name="donQuijote.uk" /> === XVIII sajand === [[Pilt:Goya Tauromachia4.jpg|pisi|püsti=1.1|[[La Rioja]]st pärit härjavõitleja Juanito Apiñani hüppab Madridi vanal härjavõitlusareenil teiba abil üle härja. [[Francisco de Goya]] maalisari "[[La Tauromaquia]]" ('Härjavõitluskunst')]] Ehkki härjavõitlusi on korraldatud juba ammusest ajast, toimus Hispaanias XVIII sajandi teisel poolel härjavõitluses rida muutusi, mis panid aluse tänapäevasele härjavõitlusele: * ratsa härjavõitluse asemel hakati võitlema jalgsi; * härjavõitlusega tegelevad isikud polnud enam ülemklassi kuuluvad [[rüütel|rüütlid]], vaid lihtrahva sekka kuuluvad inimesed, kelle jaoks härjavõitlus oli elukutse ja kes küsisid oma etteastete eest tasu; * tekkisid härjakasvatusfarmid ja hakati tegelema võitlushärgade tõuaretusega; * ehitati esimesed püsivad spetsiaalselt härjavõitluseks ette nähtud areenid; * kirjutati esimesed härjavõitluskunstialased raamatud, mis panid aluse härjavõitluse tehnikale ja reeglitele. Jalgsi härjavõitlus sündis kahe piirkondliku härjavõitluse traditsiooni – baski-navarra ja andaluusia – kombinatsioonist. Baski-navarra stiilis härjavõitlus põhines hüpetel, kõrvalepõigetel ja banderiljade (härjavõitleja lühike kisuga oda) kasutamisel, andaluusia stiilis härjavõitlus aga härja petmiseks mõeldud mantlite ja keepide kasutamisel. Mõne aastakümne vältel olid mõlemad härjavõitluse stiilid publiku seas võrdselt populaarsed, kuid lõpuks jäi peale andaluusia stiil. Baski-navarra stiilis härjavõitlust on kujutanud [[Francisco de Goya]] oma maalidel "Garrochista" ('Piigimees'), "El Diestrísimo Estudiante de Falces, Embozado Burla al Toro con sus Quiebros" ('Väga osav keepi mähitud Falcesi õpilane, kes härga kõrvalepõiklemisega narritab') ja "Ligereza y atrevimiento de Juanito Apiñani en la de Madrid" ('Juanito Apiñani väledus ja julgus Madridis'). Banderiljade kasutamine on ainus baski-navarrra stiilis härjavõitluse element, mis tänapäeva ''corrida de toros''<nowiki>'</nowiki>el siiani kasutusel on, ehkki härjavõitluspidustustel on jätkuvalt väga populaarsed ka hüpped ja kõrvalepõiked härja eest. [[Pilt:Pepe-Hillo segun Goya.jpg|pisi|püsti=1.1|[[Pepe-Hillo]], härjavõitleja 18. sajandi viimasest kümnendist [[Francisco de Goya]] maalil]] XVIII sajandi jooksul kinnistusid mitmesuguste variatsioonidega kõik tänapäevase härjavõitluse elemendid. Tänapäevase ''corrida'' loojaks peetakse [[Ronda]] linnast pärit [[Francisco Romero]]t. Kuulsale härjavõitlejate suguvõsale aluse pannud Romero võttis osa viimastest ratsa härjavõitlustest. Ta võttis kasutusele ''muleta'' (punast värvi keep härja rünnakule ahvatlemiseks) ja jagas härjavõitlusetenduse kolmeks osaks: 1) ''tercio de varas'' ('piikide osa'), 2) ''tercio de banderillas'' ('banderiljade osa'), 3) ''tercio de muerte'' ('surma osa'). Samuti pani ta härjavõitlusmeeskonna matadoori diktaadi järgi käituma. Ent Romero nägemuse härjavõitlusest viisid ellu esimesed tuntud härjavõitlejad – Francisco Romero poeg [[Juan Romero]], pojapoeg [[Pedro Romero]], matadoorid [[Pepe-Hillo]] ja [[Costillares]]. Nemad saavutasid 1770. aastatel tänapäevase härjavõitlusega väga sarnase härjavõitluse stiili pealejäämise baski-navarra stiili ees. Kui andaluusia stiil oli ülekaalu saavutanud, tekkis andaluusia härjavõitlejate seas XVIII sajandi lõpus uus rivaliteet ronda stiili ja sevilla stiili pooldajate vahel. Mõlemad stiilid põhinesid keebiga härjavõitlusele, kuid erinesid härjavõitluse lõpu osas. Ronda stiili esindajaile oli härjale surmava torke andmine kõige tähtsam, kõik muu härjavõitluse ajal toimuv oli ettevalmistus härja surmaks. Mida vähem härg oli keebi ahvatlusel rünnakuid teinud, seda parem, sest siis polnud ta liialt kurnatud ja teda oli võimalik tappa vastuvõtva torkega (''recibiendo'' – tehniline võte, kus härg sööstab ise matadoori mõõga otsa). (Sel ajal ei tuntud veel ''volapié'' ('jalad õhus' või 'jalad maast lahti') tüüpi liikumist – selle korral hüppab matadoor pooleldi üles, et härjale mõõk läbi turja südamesse torgata.) [[Sevilla]] stiili esindajad seevastu arvasid, et ''corrida'' kõige olulisem osa on härjaga keebi abil võitlemine ja et härja surm on lihtsalt etenduse lõpp, kui härg on juba ära kurnatud. Costillares võttis kasutusele liikumised ''verónica'' ja ''volapié''. Samuti allutas ta pikadooride tegevuse jalgsi härjavõitluse vajadustele. === XIX sajand === ''Corrida'' esimesele tõusuperioodile tegi lõpu [[Poolsaare sõda]], mida Hispaanias tuntakse Hispaania iseseisvussõja nime all. Sõja järel olid varasemad kuulsad härjavõitlejad avalikkuse silmist kadunud või tagasi tõmbunud ja härjavõitluses valitses mõõnaperiood. 1830. aastatel ilmus uus härjavõitluse suurkuju – [[Paquiro]], keda tunti ka esinejanime Härjavõitlejate Napoleon all. Ta ühendas omavahel härjavõitluse ronda ja sevilla stiilid, näidates, et härjavõitluses on võimalik ühendada tõhusus säravusega. Paquirole järgnesid sellised matadoorid nagu [[Cúchares]], [[Lagartijo]] ja [[Frascuelo]], kes andsid ''corrida''<nowiki>'</nowiki>le selle tänaseni kestma jäänud ülesehituse. [[Rafael Guerra]] (esinejanimega Guerrita või el Guerra) oli Lagartijo meeskonnas alustanud matadoor ja tema mantlipärija, kes oli XIX sajandi viimase kümnendi üks kuulsamaid härjavõitlejaid. XIX sajandi keskpaigas keelati [[Argentina|Argentinas]] (kus seni oli olnud härjavõitluse traditsioon) ''corrida''<nowiki>'</nowiki>de korraldamine, härjavõitlus on selles riigis tänini keelatud. === XX sajand === [[Pilt:joselito natural.jpg|pisi|püsti=1.1|[[José Gómez Ortega]] sooritamas liikumist ''pase al natural'' ('loomulik möödumine')]] Pärast Rafael Guerra lahkumist härjavõitlusareenidelt 1899. aastal oli XX sajandi esimesel kümnendil üleminekuperiood. Selle aja tuntud nimed härjavõitluses olid näiteks mehhiklane [[Rodolfo Gaona]], [[Rafael González]] ja [[Ricardo Torres]]. Järgnes periood aastatel 1910–1920, mida tuntakse härjavõitluse kuldse ajastuna. Selle perioodi kuulsad matadoorid olid [[Juan Belmonte]] ja [[José Gómez Ortega]] (esinejanimega Joselito). Neid kahte matadoori peetakse tänapäevase härjavõitluse ühtedeks kuulsamateks esindajateks. Belmonte oli tänapäevase härjavõitlusesteetika (kolmikvormel "''parar, templar y mandar''" – ligikaudses tõlkes 'seisatuda, ohjeldada ja käsutada'<ref name="bl1Sl" /><ref name="uzuik" />) looja. Joselito valdas kõiki härjavõitluse tehnilisi liigutusi ja tegeles kõigi härjavõitluskunsti aspektidega, sealhulgas näiteks suurte härjavõitlusareenide ehitamise plaanide ja võitlushärgade aretamise üksikasjadega. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] järel toimus härjavõitluse vallas suur uuestisünd, mille üheks oluliseks katalüsaatoriks oli matadoor [[Manolete]] esilekerkimine, keda paljud peavad ajaloo suurimaks härjavõitlejaks. Selle õitsenguajastu tuntud matadooride hulgas olid näiteks [[Luis Miguel Dominguín]], mehhiklane [[Carlos Arruza]], [[Pepe Luis Vázquez]], [[Antonio Bienvenida]], [[Pepín Martín Vázquez]], [[Miguel Báez]] (esinejanimega El Litri), [[Julio Aparicio]] ja [[Agustín Parra]] (esinejanimega Parrita). Manolete ajastu lõppes matadoori hukkumisega [[Linares]]e linnas. Pärast seda tekkis uus härjavõitlusmaailmas kirgi äratav rivaliteet kahe kuulsa matadoori vahel, kelleks olid Luis Miguel Dominguín ja [[Antonio Ordóñez]]. 1950. aastatel kerkis esile elegantsusega silma paistev venezuelalasest matadoor [[César Girón]], kes saavutas kahel aastal (1954 ja 1956) Hispaania härjavõitlejate edetabelis esikoha. Sama saavutusega sai hakkama tema vend [[Curro Girón]] aastatel 1959 ja 1961. 1960. aastatel paistsid lisaks eelmainitud Curro Girónile silma sellised härjavõitlejad nagu [[Paco Camino]], [[Santiago Martín]] (esinejanimega El Viti) ja [[Diego Puerta]]. Sensatsiooni tekitas ka omapärase võitlusstiiliga, kuid väga võidukas matadoor [[Manuel Benítez]] (esinejanimega El Cordobés). 1970. ja 1980. aastail toimus härjavõitluses suur kommertsialiseerumine. Härjavõitlus korraldati ka [[Houston]]i [[Astrodome]]<nowiki>'</nowiki>i staadionil, kus osalesid teiste seas El Cordobés ja esimene Hispaania ameeriklasest matadoor [[John Fulton]]<ref name="jsB5J" />. Selle perioodi suured nimed olid [[Manolo Martínez]], [[Eloy Cavazos]], [[José Mari Manzanares]], [[Pedro Gutiérrez Moya]] (esinejanimega El Niño de la Capea), [[Dámaso González]], [[Francisco Rivera]] (esinejanimega Paquirri), [[Antoñete]], [[Francisco Ruiz Miguel]] ja [[Juan Antonio Ruiz]] (esinejanimega Espartaco). Viimane oli aastail 1985–1991 härjavõistluse statistika liider. === XXI sajand === XXI sajandil on Hispaania härjavõitlusareenidele lisandunud rida uusi stiili poolest väga erinevaid härjavõitlejaid, kellest mõned on olnud edukad juba alates 1990. aastatest. Nende seas on rafineeritud võitlustehnika poolest tuntud kolumbialasest matadoor [[César Rincón]], kes on kuus korda saanud esikoha [[Madrid]]i San Isidro härjavõitlusfestivalil, [[Enrique Ponce]], [[Julián López]] (esinejanimega El Juli), [[Manuel Jesús]] (esinejanimega El Cid), [[Cayetano Rivera Ordóñez]], [[Sebastián Castella]], [[Miguel Ángel Perera]], [[Morante de la Puebla]], [[El Fandi]], [[José María Manzanares]] ja [[José Tomás]]. Viimane purustas 2008. aasta 5. juunil 36 aasta vanuse rekordi, saades sama õhtu jooksul sooritatud härjavõitluste eest autasuks kokku neli härjakõrva.<ref name="Qd7G3" /> == Osalised == [[Pilt:Matador.JPG|pisi|püsti=1.1|Matadoor ja härg]] * '''[[Matadoor]]''' ([[hispaania keel]]es ''matador de toros'', ''diestro'' ja ''el espada'') on kõige kõrgema erialase taseme saavutanud härjavõitleja, ''corrida'' keskne tegelane. Matadoori ülesandeks on pidada ''corrida'' esimeses osas härjaga võitlust härjavõitleja mantli (''capote'') abil, kolmandas osas keebi (''muleta'') abil ja lõpuks härjale torkemõõgaga surmav torge teha.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /><ref name="Tauromaquia" /> : Matadooriks saada sooviv inimene alustab oma härjavõitlejakarjääri tavaliselt varases nooruses, võideldes kõigepealt kuni kaheaastaste härgadega. Umbes kaheaastase treeningu järel saab temast ''novillero'' ja ta hakkab võitlema ''novillo''<nowiki>'</nowiki>dega ehk kaheaastaste kuni alla nelja-aastaste ja umbes 400 kilo kaaluvate härgadega. Lõpuks saab temast pärast ''alternativa''-nimelise initsiatsioonitseremoonia läbimist matadoor.<ref name="Tauromaquia" /> [[Pilt:Banderillero.JPG|pisi|püsti=1.1|Banderiljeero]] * '''Matadoori abilised''' ([[hispaania keel]]es ''subalternos''). Matadoori kuus põhiabilist ''corrida'' ajal on kaks ratsa pikadoori, kolm banderiljeerot ja üks mõõgasulane. Neid nimetatakse koos härjavõitlejate meeskonnaks (''cuadrilla'').<ref name="Tauromaquia" /> ** '''[[Banderiljeero]]''' (''banderillero''). Banderiljeero on härjavõitleja, kes lööb etenduse teises osas härja külge banderiljad (hispaania keeles ''banderilla'' – lipuke). Banderilja on värviline lühikese kisuga oda, mis on tavaliselt banderiljeero kodukoha värvides. Banderilja lüüakse härja turja külge. Banderiljeero püüab banderiljade härja külge löömiseks härjale võimalikult lähedale joosta. Publik hindab banderiljeerode etteaste elegantsust ja julgust. Mõnikord võib ka oma varasema karjääri jooksul banderiljeero olnud matadoor ise mõned banderiljad härja külge lüüa. Osavamad banderiljeerod suudavad banderiljade härja külge panekuga korrigeerida viisi, kuidas härg külje peale ründab, piirates härja liikuvust ja vähendades ohtu matadoorile.<ref name="Tauromaquia" /> ** '''Mõõgasulane''' (''mozo de espadas'', ''estoques''). Tegelane, kes aitab matadoori keebi, mantli ja mõõga vahetamise juures. Enne etenduse algust aitab ta matadooril riietuda. Ta korraldab ka matadoori osalemist härjavõitlustel.<ref name="participantes" /><ref name="Tauromaquia" /> ** '''[[Pikadoor]]''' (''picador''). Hobuse seljas olev tegelane, kes tuleb areenile härjavõitluse esimeses osas ja kes kasutab metallotsaga piiki.<ref name="participantes" /><ref name="Tauromaquia" /> Tema ülesanneteks on: {{Lihtloend | ::* haavata härja kaelalihaseid, et härg rohkem otsejoones ründaks; ::* väsitada härja kaelalihaseid ja kurnata tema üldist jõuvaru, lastes tal hobust peaga üles kangutada; ::* saavutada, et härg hoiaks etenduse järgmises osas ründamisel oma pea madalamal. }} * '''Platsipersonal'''. Härjavõitlusüritusel abifunktsioone täitvad töötajad: piletimüüjad, kohanäitajad, vahekäigu (''callejón'' – ringjas käik, mis jääb härjavõitlusareeni ja istekohtade vahele<ref>{{Netiviide |url=http://archivo.e-consulta.com/blogs/toros/?p=17 |pealkiri=LOS CALLEJONES, y… ¡Esa necedad de estar en ellos! |väljaanne=e-consulta.com |aeg=6. september 2010 |vaadatud=20. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170821005133/http://archivo.e-consulta.com/blogs/toros/?p=17 |url-olek=ei tööta }}</ref>) töötajad, parameedikud, härjatara väravahoidja (''torilero'') ja areenihooldajad (''areneros'').<ref name="Tauromaquia" /> * '''President'''. ''Corrida''<nowiki>'</nowiki>t juhatav isik, tavaliselt kohaliku omavalitsuse esindaja kohas, kus ''corrida'' toimub. President juhib härjavõitlusetenduse ajal platsil toimuvat: annab etenduse algusmärguande ja etenduse osade vahetumise märguanded. Tema otsustab auhindade – härja kõrvade ja saba – andmise matadooridele. Korralduste andmiseks kasutab president eri värvi taskurätte, mille ta enda ees olevale piirdele riputab.<ref name="Tauromaquia" /> ** Valge taskurätiga annab president märku härjavõitluse algusest, härja väljumisest areenile, etenduse osa vahetumisest, hoiatusest ja trofeede andmisest matadoorile.<ref name="Tauromaquia" /> ** Rohelise taskuräti kasutamine tähendab korraldust härja naasmiseks härjatarasse, kui härjal on midagi füüsiliselt viga.<ref name="Tauromaquia" /> ** Sinine taskurätt tähendab areenil härja auks auringi tegemist. Publik võib paluda presidendilt selle tunnustuse andmist härjale, kui härg võitles hästi.<ref name="Tauromaquia" /> ** Oranž taskurätt tähendab härjale elu kinkimist. Selleks peab publik presidendilt ''indulto''<nowiki>'</nowiki>t (armuandmist) paluma ning härjafarmi omanik ja matadoor sellega nõus olema.<ref name="Tauromaquia" /> [[Pilt:Alguacilillos-ventas.jpg|pisi|püsti=1.1|Kaks ''alguacilillo''<nowiki>'</nowiki>t härjavõitlusetenduse alguses teel presidenti tervitama]] ** Punane taskurätt tähendab, et härjale tuleb panna musta värvi banderiljad. See näitab, et härg on liiga taltsas ja pole pikadooridele piisavalt vastu hakanud.<ref name="Tauromaquia" /> : Enamik presidendi otsustest lähtub publiku meelsusest.<ref name="Tauromaquia" /> * '''''Alguacilillo'''''. ''Alguacilillo''<nowiki>'</nowiki>d edastavad ''corrida'' ajal presidendi korraldusi. Nende põhiülesanneteks on võtta presidendi käest sümboolselt vastu härjatara võti, härjavõitlejatele auhindade üleandmine ja härjavõitlejate meeskondade juhtimine paraadi ajal.<ref name="Tauromaquia" /> * '''''Monosabio'''''. ''Monosabio''<nowiki>'</nowiki>d saadavad ja aitavad areenil pikadoore. Nende peaülesanne on hoida ära pikadoori ja hobuse vigasaamine, kui härg peaks hobuse pikali paiskama.<ref name="Tauromaquia" /> * '''''Mulillero''''' ('muulaajaja'). ''Mulillero''<nowiki>'</nowiki>d talutavad muulasid või hobuseid, kelle abil tapetud härg areenilt minema lohistatakse. Nende tähtsusele osutab tõik, et ka nemad osalevad ''corrida'' alguses toimuvas paraadis. == ''Corrida'' käik == [[Pilt:CorridaTorosDesfile.JPG|pisi|püsti=1.1|''Corrida'' algab härjavõitlusmeeskondade paraadiga]] ''Corrida'' on väga ritualiseeritud vaatemäng ja see jaguneb kolmeks osaks ehk ''tercio''<nowiki>'</nowiki>ks (''tercio'' – kolmandik). Iga osa algusest annab märku trompetiheli. ''Corrida'' ajal mängib orkester elavas esituses [[pasodoobel|pasodoobli]] palu. Traditsioonilises ''corrida''<nowiki>'</nowiki>s on kolm matadoori ja kuus härga, iga matadoor võitleb kahe härjaga.<ref name="Britannica" /> Kõigepealt sisenevad platsile härjavõitlusmeeskonnad, et paradeerida üle areeni (''paseíllo'') ja tervitada festivali presidenti. Tava järgi sammub kõige vanem matadoor kõige vasakpoolsemas ääres, kõige vastsem aga keskel. Kui matadoor pole varem sellel härjavõitlusareenil võidelnud, siis ei kanna ta paraadi ajal peakatet. Härjavõitlejate kostüümid põhinevad 18. sajandi andaluusia kostüümidel. Matadooride riietus on kõige silmatorkavam, nad kannavad kallihinnalisi hõbe- või kuldtikandiga kostüüme nimetusega ''traje de luces'' ('kiirte ülikond'). Kaks ratsa ''alguacilillo''<nowiki>'</nowiki>t vaatavad üles festivali presidendi looži poole ja küsivad sümboolselt võtit härjatara avamiseks, mille taga võitlushärjad areenile pääsemist ootavad.<ref name="donQuijote.uk" /> Järgmisena siseneb väljakule härg, kelle raevukust matadoor ja banderiljeerod hindama hakkavad. === Esimene osa – ''tercio de varas'' === Härjavõitluse esimeses osas nimetusega ''tercio de varas'' ('piikide osa') jälgib matadoor, kuidas härg ründab banderiljeerode poolt heidetavaid keepe.<ref name="DonQuijote.org" /> Ta jälgib, kas härjal on nägemisprobleeme, kas härja pealiigutused on ebatavalised ja milline on härja eelistatud koht (''querencia'') härjavõitlusareenil. Enda eelistatud kohale pääseda püüdev härg on sageli ohtlikum kui otse härjavõitleja keepi ründav härg. Matadoori esimene rünnak kannab nimetust ''suerte de capote'' ('liigutus härjavõitleja mantliga'). Matadooridel on rida erinevaid liikumisi (keebiheiteid), kõige tuntum neist on ''verónica''. Selle liikumise puhul laseb matadoor keebil üle härja pea libiseda, kui see temast mööda tormab. Järgmisena sisenevad areenile kaks piikidega relvastatud pikadoori. Pikadoorid ratsutavad turvistega kaitstud ja silmsidemetega hobustel. Hobuste turvised muudeti kohustuslikuks ajaloos suhteliselt hiljuti, kuni 1930. aastateni said kaitsmata hobused härjavõitluse selle osa ajal sageli surmavalt haavata.<ref name="ykFKx" /><ref name="DonQuijote.org" /> Pikadoor torkab härga piigiga selle turjal olevasse lihastemügarasse, haavadest voolab verd. Verekaotus nõrgestab härga ja valmistab teda ette järgmiseks osaks. Verekaotus vähendab ka härja vererõhku ja ühes sellega härja südamerabanduse saamise ohtu. Härg ründab teda haavavat pikadoori ja püüab teda koos hobusega üles tõsta. See väsitab härja kaelalihaseid. Kui pikadoor oma tööd hästi teeb, hoiab härg etenduse järgmiste osade ajal pead ja sarvi madalamal. Nii muutub härg matadoori jaoks vähem ohtlikuks ja matadoor saab kergemini härjavõitluse liikumisi sooritada.<ref name="DonQuijote.org" /><ref name="donQuijote.uk" /> ''Tercio de varas'' on ''corrida'' kohustuslik osa, reeglite kohaselt peavad härjavõitlusareeni kohtunikud jälgima, et enne osa lõppu oleks härg saanud piigiga kindla arvu torkeid. Mõnedel areenidel võib matadoor tellida vähem või rohkem torkeid, et härja käitumist enda jaoks sobivamaks korrigeerida. === Teine osa – ''tercio de banderillas'' === [[Pilt:Toroencorrida.JPG|pisi|püsti=1.1|Banderiljadega härg härjavõitlusareenil]] Järgmises osas nimetusega ''tercio de banderillas'' ('banderiljade osa') üritavad kolm banderiljeerot lüüa härja turja külge banderiljasid. Banderiljad lüüakse härja külge paarikaupa, iga banderiljeero paneb härjale ühe paari banderiljasid. Banderiljade tõttu tekkiv verekaotus nõrgestab veelgi härja võimsaid kaela- ja õlavöötmelihaseid (mis eristavad võitlushärga tavalisest [[pull]]ist), ergutades teda samal ajal aktiivsemalt ründama.<ref name="DonQuijote.org" /> Selleks ajaks on härg juba märkimisväärselt verd kaotanud ja väsinud. Seejärel siseneb härjavõitlusareenile matadoor, teeb heiteid härjavõitleja mantliga (''capote'') ja jooksutab härga, teda veel enam väsitades. Matadoor võib härjale ka ise banderiljasid külge lüüa.<ref name="DonQuijote.org" /> Kui festivali president leiab, et härg on liiga nõrk või tõrgub võitlemast, võib ta nõuda musta värvi banderiljade kasutamist, mida peetakse härja üles kasvatanud farmile häbistavaks. === Kolmas osa – ''tercio de muerte'' === Härjavõitlusetenduse viimases osas, mis kannab nimetust ''tercio de muerte'' ('surma osa'), siseneb matadoor üksi härjavõitlusareenile. Ühes käes hoiab ta väikest punast keepi (''muleta''), teises käes torkemõõka. Keebi väljasirutamiseks on sellel toestav puupulk, millelt keep alla ripub. Härja matadoori paremalt küljelt möödajooksude puhul kasutab matadoor keebi väljasirutamiseks ka mõõka. Matadoor kasutab keepi selleks, et õhutada härga ründama, lastes härjal endast paremalt või vasemalt poolt mööda söösta, demonstreerides nii oma kontrolli härja üle ja näidates eriti nappide möödasööstudega üles oma julgust. Laialt levinud arvamus, et härg ründab keebi punase värvi tõttu (samast ka [[kõnekäänd]] "nagu härjale punast rätti näidata"<ref name="yQBH5" />) ei pea paika: härjad ei erista [[punane värvus|punast värvust]], nad ründavad liikuvaid objekte. Keebi punane värv tuleneb traditsioonist, praktiline põhjus punase keebi kasutamiseks on, et punane värv muudab keebil olevad vereplekid vähem märgatavaks.<ref name="kKnhs" /> [[Pilt:Torero.jpg|pisi|püsti=1.1|Matadoor möödumisliikumist sooritamas. ''Muleta'' on koos mõõgaga matadoori paremas käes]] On terve rida erinimelisi möödumisliikumisi (''pase''), mida matadoor härjaga teha võib. Põhiline möödumisliikumine kannab nimetust ''pase al natural'' ('loomulik möödumine'). Selle liikumise puhul möödub härg matadoorist matadoori selle käe poolt, millega matadoor hoiab ''muleta''<nowiki>'</nowiki>t (tavaliselt vasaku käega); mõõk asub matadoori teises käes.<ref name="elartetaurino.com" /> Kõik matadoori liikumised ''muleta''<nowiki>'</nowiki>ga kokku enne surmavat mõõgatorget kannavad nimetust ''faena'' ('sooritus'),<ref name="ganaderoslidia.com" /> ''faena'' jaguneb omakorda ''tanda''<nowiki>'</nowiki>deks ('seeria'). Üks liikumiste seeria võib koosneda kolmest kuni viiest möödumisest (''pase''), millele järgneb lõpetav liikumine (''remate''),<ref name="ganaderoslidia.com" /> näiteks ''pase de pecho'' või ''pase de desprecio''. Kui matadoor sooritab muljetavaldava möödumise, hüüavad pealtvaatajad talle tunnustuse märgiks ''¡ole!''. ''Faena'' viimaste liikumiste või möödumistega püüab matadoor end härja suhtes sellisesse asendisse manööverdada, milles ta saab härjale kas [[aort]]i või [[süda]]messe surmava torke teha. Härjale surmava torke tegemise liigutus kannab nimetust ''estocada'' ('mõõgatorge'). Ebaõnnestunud mõõgatorge, mis ei too härjale kiiret surma, kutsub sageli esile pealtvaatajate valju protesti ja võib terve etenduse ära rikkuda. Ebaõnnestunud mõõgatorke korral peab matadoor tegema ''descabello'' (halastuslöök) – lõikama teise mõõgaga nimega ''verdugo'' läbi härja selgroo, et looma piinadest säästa. Ehkki matadoori mõõgatorge on harilikult surmav, ei sure härg ühe hetkega. Seepärast lõpetab härja piinad ''puntillero'' – abiline, kes katkestab pistodaga härja selgroo. ''Faena'' alguses sooritatud esimese keebiga möödumise järel on matadooril härja tapmiseks 15 minutit aega. Kui 10 minutit on möödunud ja härg on endiselt elus, teeb festivali president hoiatuse (''aviso''), mille märgiks on trompetiheli. Kui olukord ei muutu, siis järgneb kolm minutit hiljem teine hoiatus. Veel kahe minuti möödudes tuleb kolmas ja viimane hoiatus. Kolmas hoiatus tähendab, et matadoor ei saa enam härga härjavõitlusareenil tappa ja härg tuleb härjatarasse tagasi viia.<ref>{{Netiviide |url=http://www.cetnotorolidia.es/opencms_wf/opencms/diccionario_taurino/A/Aviso.html |pealkiri=Diccionario Taurino |väljaanne=<www.cetnotorolidia.es> |vaadatud=28. aprillil 2017}}</ref><ref name="participantes" /> Kui kohalik seadus seda nõuab, tuleb härg tappa väljaspool härjavõitlusareeni. Suutmatus härga tappa on matadoori jaoks häbistav. Härja surnukeha lohistatakse muulade abil areenilt minema. Kui härg avaldas võitlusega festivali presidendile muljet, annab ta korralduse teha härja auks areenil ringkäik. Väga harvadel juhtudel saab härg armu ja jäetakse võitluse lõpus ellu, see on tunnustus härja erakordse esinemise eest härjavõitlusareenil. Sel juhul nõuavad pealtvaatajad festivali presidendilt enne matadoori surmatorget taskurättide lehvitamisega ''indulto''<nowiki>'</nowiki>t ('armuandmine'). Matadoor peatub ja vaatab presidendi poole. Kui president ei tee midagi, jätkab matadoor tegevust ja tapab härja. Ent kui president riputab enda ees olevale piirdele oranži taskuräti, imiteerib matadoor banderilja või käega härjale surmava torke tegemist, ja härjale kingitakse elu.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> [[Pilt:SALIDAENHOMBROS.jpg|pisi|püsti=1.1|Areenilt õlgadel väljakandmine on tunnustus matadoorile hea etteaste eest]] Ellu jäetud härga härjavõitluses enam ei kasutata ja temast saab kas suguloom või ta saadetakse tagasi karjamaale, kus ta võib elada 20–25 aasta vanuseks.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> Võitlushärga ei kasutata kunagi võitlusareenil üle ühe korra, sest härjavõitlusareenil omandatud kogemus teeks temast väga ohtliku vastase. Matadooride kogu strateegia põhineb eeldusel, et härjal puudub eelnev võitluskogemus. Eduka ''faena'' märgiks on trofeed (''trofeos''). Härjavõitluse tulemuste juures märgitakse alati ära trofeed, mille matadoorid said. Kui pealtvaatajad nõuavad, lubatakse matadooril teha areenil võiduringkäik. Kui vähemalt pooled pealtvaatajad lehvitavad festivali presidendi poole taskurätte, peab president andma matadoorile auhinnaks ühe härjakõrva. President saab oma äranägemise järgi anda matadoorile auhinnaks ka teise härjakõrva või mõlemad härjakõrvad ja härja saba (seda nimetatakse ''los máximos trofeos'' – 'suurim autasu'). Vähemalt kaks kõrva auhinnaks saanud matadoor saab õiguse saada areenilt austajate õlgadel välja kantud (''salida en hombros''). Mõnes piirkonnas, näiteks [[Sevilla]]s, saab õlgadel väljakandmise õiguse osaliseks kahe härja peale kokku kolm trofeed teeninud matadoor. Matadoor, kes võitles härjaga, kellele kingiti elu, saab tavaliselt auhinnaks ''los máximos trofeos'', kuid sel juhul sümboolselt: kõrvad ja saba lõigatakse ära vaid surnud härjalt. ==Võitlushärg== [[Pilt:Sanchez Cobaleda.jpg|pisi|püsti=1.1|Sánchez Cobaleda karjafarmi võitlushärg]] Tänapäeva [[koduveis]]e (''Bos primigenius taurus'') eellane [[ürgveis]] ehk [[tarvas]] kadus oma viimaselt asualalt Kesk-Euroopa metsades 17. sajandil. Hispaania härjavõitluse entusiastid väidavad, et hispaania ürgveis on tänu võitlushärgade ([[hispaania keel]]es ''toro bravo'', ''toro de lidia'') tõuaretusele (selektsioonile) siiani alles. Peamine erinevus võitlushärja ja tavalise koduveise vahel on viis, kuidas nad ohu korral reageerivad. Hispaania võitlushärg ründab järjekindlalt mistahes elutut või elusat enda ees olevat liikuvat objekti. Käsitlus võitlushärjast kui omaette tõust (''raza'') on siiski vastuoluline: selektsiooni käigus võitlushärgadel säilivad omadused on erinevates härjavõitlushärgade kasvatamisega tegelevates farmides erinevad, võitlushärja järglased ei pruugi olla võitlushimulised, samuti ei pruugi võitlushärg olla sigitatud võitlushimulise härja poolt.<ref name="B2mO1" /><ref name="animanaturalis" /> Võitlushärjad eraldatakse koduveiste seast, kui nad on kaheaastased. Selleks kasutatakse katseid, mille käigus hinnatakse, kas loom sobib tõuloomaks, võitlushärjaks või lihaloomaks. Pullide puhul hinnatakse nende agressiivsust hobuste suhtes (mitte aga inimese suhtes, kellega pullid tohivad vastakuti minna alles härjavõitluse ajal). Lehmade agressiivsust hindab enamasti härjavõitleja, kes neid keebiga provotseerib (tegevus kannab nimetust ''capea''). Võitlushärjaks sobivad pullid saadetakse tagasi karjamaale ja agressiivseid lehmi kasutatakse tõuaretuses. Ülejäänud loomad lähevad lihaloomadeks.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> Peale agressiivsuse võetakse võitlushärgade aretuses selektsiooni aluseks ka sellised härgade omadused nagu energilisus, jõud, vastupidavus ja intelligentsus. Väljanägemiselt eristab võitlushärga tavalisest koduveisest suurte kaela- ja turjalihaste olemasolu ning võimsad sarved, mis on koduveiste seas ühed suurimad ja mis esinevad nii pullidel kui ka lehmadel. Täiskasvanud võitlushärg kaalub 500–700 kilo.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> Vanuse ja otstarbe järgi liigitatakse võitlushärgade tõugu kuuluvaid loomi järgmiselt. * ''Becerro'' – alla kaheaastane loom, mullikas. Kasutatakse ''becerrada''<nowiki>'</nowiki>del.<ref name="eg6SK" /> * ''Novillo'' – kaheaastane kuni alla nelja-aastane pull. Kasutatakse ''novillada''<nowiki>'</nowiki>del ''novillero''<nowiki>'</nowiki>de treenimiseks.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> * ''Toro'' ('härg'), täpsemalt ''toro de lidia de primera'' ('esimese järgu võitlushärg') – täiskasvanud, üle nelja-aastane pull. Kasutatakse ''corrida''<nowiki>'</nowiki>del ja härjajooksudel.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> * ''Vaquilla'' ([[deminutiiv]] sõnast ''vaca'' – lehm) – kahe- kuni nelja-aastane lehm. Et ''vaquilla'' on täiskasvanud võitlushärjast ja ''novillo''<nowiki>'</nowiki>st palju väiksem ja vähemohtlikum, kasutatakse neid viimaste asemel sageli ''capea''<nowiki>'</nowiki>del ja härjajooksudel.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> Lisaks eelnimetatutele kasutatakse võitlushärgade tõugu mittekuuluvaid kastreeritud isasloomi ehk [[härg]]asid (''cabestro'') võitlushärgade juhtimiseks ja suunamiseks härjavõitluste ja -jooksude eel või ajal.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> [[Pilt:050521_1913_Salamanca_-_Dehesa_-_Toros_de_lidia_T91.JPG|pisi|püsti=1.4|paremal|Võitlushärjad karjamaal. Campo Charro, [[Salamanca]]]] Härjavõitluse pooldajate üks lemmikargumente härjavõitluse ärakeelamise vastu on, et see seaks ohtu ka võitlushärja kui tõu säilimise. Hispaania valitsus on aga leidnud, et härjavõitluse hüpoteetiline ärakeelamine ei seaks võitlushärgade püsimist ohtu, sest igal aastal kasutatakse härjavõitlusetenduste tarbeks terve Hispaania peale kokku vaid umbes 15 000 võitlushärga, 2010. aastal oli riigi võitlushärgade registris 275 748 härga.<ref name="zPBLT" /> Härja raevukus või metsikus (''bravura'') on härjavõitluskunsti olemuse keskmes, mis on ka põhjuseks, miks võitlushärgi aretavad farmid seda omadust härgades eelisarendada püüavad. Võitlushärgi kasvatatakse neli aastat heades tingimustes, enne kui nad härjavõitlusareenile saadetakse. Ehkki võitlushärg pole enne areenile sattumist kunagi varem matadoori ega härjavõitleja mantliga kokku puutunud, ründab ta neid oma instinkti tõttu, mis paneb liikuvaid esemeid ründama. Võitlushärg kujutab matadoorile ohtu kuni viimse eluhetkeni. 30. augustil 1985 tappis võitlushärg [[Colmenar Viejo]] ([[Madrid]]i) härjavõitlusareenil pärast surmatorke saamist 21-aastase matadoori [[José Cubero Sánchez|José Cubero Sáncheze]] (esinejanimega Yiyo).<ref name="3pCbW" /> ===Kuulsaid võitlushärgasid=== # ''Azulejo''. Osales 24. juunil 1857 peetud härjavõitlusel. Sai 23 piigilööki ja tappis 9 hobust.<ref name="SiXi5" /> # ''Caramelo''. Osales 17. juunil 1867 peetud härjavõitlusel. Sai 27 piigilööki ja tappis 9 hobust.<ref name="quid" /><ref name="m7Sst" /> # ''Gordito''. Osales 26. juulil 1869 peetud härjavõitlusel. Sai 30 piigilööki ja tappis 21 hobust.<ref name="quid" /><ref name="beKfu" /> # ''Libertado''. Osales 23. detsembril 1864 peetud härjavõitlusel. Sai 36 piigilööki ja tappis 6 hobust.<ref name="quid" /><ref name="KZDCO" /> # ''Almendrito''. Osales 22. augustil 1876 peetud härjavõitlusel. Sai 43 piigilööki.<ref name="quid" /><ref name="xmfQD" /> ==''Corrida'' tüübid== [[Pilt:Corrida with horse.jpg|pisi|püsti=1.1|''Rejoneo'' – härjavõitlus hobusel]] * '''''Corrida de toros''''' – härjavõitlus, kus kolm härjavõitlejat võitleb kuue nelja- kuni kuueaastase võitlushärjaga. Härgadega tohivad vastamisi astuda vaid professionaalsed härjavõitlejad – need, kes on läbinud ''alternativa'' tseremoonia, ja nende abilised (''subalternos'').<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> ** '''''Mano-a-mano''''' on [[duell]]i tüüpi ''corrida'', kus kaks toreerot võitlevad vaheldumisi kumbki kokku kahe või kolme härjaga.<ref name="Ktx0Q" /> ** '''''Encerrona''''' on ''corrida'', kus üks matadoor võitleb kõigi ''corrida''<nowiki>'</nowiki>l välja kuulutatud härgadega. Enamasti tähendab see kuut härga – tüüpiline härgade arv ühel ''corrida''<nowiki>'</nowiki>l –, ent on ka erandeid.<ref name="ZclHW" /> * '''''Novillada''''' on härjavõitlus, kus algajad härjavõitlejad (''novillero''<nowiki>'</nowiki>d), kes pole veel läbinud ''alternativa''<nowiki>'</nowiki>t, võitlevad kaheaastaste kuni alla nelja-aastaste võitlushärgadega (''novillo''). Enamasti toimuvad ''novillada''<nowiki>'</nowiki>d väikelinnades ja külades [[laat]]ade ja pidustuste ajal. Neid on kahte tüüpi.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> ** ''Novillada'', kus kasutatakse pikadoore. On sama ülesehitusega, mis tavaline ''corrida''.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> ** ''Novillada'', kus pikadoore ei kasutata. Muud osad on samad, mis tavalisel ''corrida''<nowiki>'</nowiki>l.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> * '''''Becerrada'''''<nowiki>'</nowiki>l võideldakse alla kaheaastaste võitlushärgadega (''becerro'') professionaalse härjavõitleja järelevalve all.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> * '''''Rejoneo''''' on ''corrida'', kus võideldakse [[hobune|hobusel]]. ''Rejoneo'' jaguneb sarnaselt tavalise ''corrida''<nowiki>'</nowiki>ga kolmeks osaks ja toimub härjavõitlusareenil. Esimeses osas püüab üks hobusel härjavõitleja (''rejoneador'') torgata härja turjale üks kuni kolm pistoda (mida nimetatakse ''rejones de castigo''), teine osa on ''tercio de banderillas'', mis toimub erinevalt tavalisest ''corrida''<nowiki>'</nowiki>st hobusel, ja viimane osa on ''rejón de muerte'' ('surma piik').<ref name="c9cTy" /> * '''''Toreo cómico''''' ('koomiline härjavõitlus') on härjavõitluse paroodia, võitlushärgade asemel on [[koduveis]]ed. Klassikaliseks näiteks on 1953. aastal [[Pablo Celis Cuevas]]e loodud El Bombero Torero tegelaskuju ja vaatemäng "El Bombero Torero y los enanitos toreros" ('Tuletõrjuja-härjavõitleja ja kääbushärjavõitlejad').<ref name="NFW76" /> [[Pilt:Recorte sobre un toro - 2008.jpg|pisi|püsti=1.1|''Recortador'' hüppab üle härja (2008)]] * '''''Festejo de recortadores''''' või lihtsalt '''''Recortadores''''' ('kõrvalepõiklejad') – seda nime kannab ''corrida'', kus eriväljaõppega härjavõitlejad – ''recortador''<nowiki>'</nowiki>id – kasutavad ründava võitlushärja või ''novillo'' vältimiseks kõrvalepõikeid või ülehüppeid. Abivahendeist võidakse kasutada teivast (üles hüppamiseks) ja ümber käsivarre keeratud keepi. ''Recortador''<nowiki>'</nowiki>ide traditsioon ulatub tagasi jalgsi härjavõitluse algusaega 18. sajandil. Et ''recortador''<nowiki>'</nowiki>id kasutavad härja vastu vaid oma keha, olles härjaga võrdses olukorras, ja härgasid üritusel ei vigastata ega tapeta, siis on seda tüüpi härjavõitlust nimetatud alternatiiviks ''corrida de toros''<nowiki>'</nowiki>ele.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /><ref name="Taurologia.com" /><ref name="o6a73" /> * '''''Festival''''' on härjavõitlus, kus võideldakse härgadega, kelle sarved on tömbistatud. Osaleda võivad nii professionaalsed härjavõitlejad, ''novillero''<nowiki>'</nowiki>d, kui ka amatöörid. Härjavõitlejad ei kanna uhkeid ''traje de luces''-kostüüme, vaid lihtsamaid ''traje corto''-kostüüme.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> * '''''Espectáculo o festejo popular''''' ('vaatemäng või rahvapidu') – üldnimed mitmesugustele kohalikel traditsioonidel põhinevatele rahvaüritustele, kus toimuvad härjamängud või -jooksud.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> * '''Härjajooks''' (''encierro''). Osalejad jooksevad väikesearvulise härjakarja ees taraga eraldatud linnatänavail, püüdes joosta härgadele võimalikult lähedal, kuid nii, et härjad neid kätte ei saa. Sageli toimub härjajooks samas ajavahemikus muude härjavõitluspidustustega ja joostakse kuue härja eest, keda viiakse karjatarast härjavõitlusareenile, kus nad on hiljem ''corrida de toros''<nowiki>'</nowiki>e võitlushärgadeks. Kõige tuntum on [[San Fermín]]i pidustuste ajal [[Pamplona]]s toimuv härjajooks. **'''''Bous al carrer''''' (lõuna-katalaani keele dialektis 'härjad tänaval') on [[Valencia autonoomne piirkond|Valencia autonoomse piirkonna]] paljudes linnades toimuv traditsiooniline härjajooks; võitlushärgade asemel kasutatakse tavalisi koduveiseid. ** '''''Bous a la mar''''' (lõuna-katalaani keele dialektis 'härjad merre') on härjajooksu variatsioon, kus noorukid püüavad provotseerida härgi merre hüppama. Traditsioon on levinud Hispaania Vahemere-äärses piirkonnas, eeskätt [[Kataloonia]]s; kõige vanem ja tuntum ''bous a la mar'' toimub iga aasta juulis nädala kestel [[Alicante provints]]is [[Denia]] linnas.<ref>{{Netiviide |url=http://www.spanishfiesta.org/bous-a-la-mar.html |pealkiri=Bous a la Mar |väljaanne=spanishfiesta.org |vaadatud=20. augustil 2017}}</ref> [[Fail:Bou embolat de Godella.ogv|pisi|püsti=1.1|2010. aastal osaleja surmaga lõppenud ''toro embolado'' [[Godella]]s<ref name="7ekd9" />]] ** '''''Toro embolado''''' ([[hispaania keel]]es), '''''bou embolat''''' ([[katalaani keel]]es – 'keradega härg') on härjajooksu variatsioon, mis toimub südaöösel. Härja sarvede külge kinnitatakse süttivast materjalist ([[tõrv]], lina) kerad ja/või ilutulestikuvahendid, mis seejärel süüdatakse. Siis lastakse härg tänavaile lahti, kus ta püüab eest ära jooksvaid inimesi rünnata.<ref name="neftali" /> * '''''Capea''''' (sõnast ''capear'' – keebiga härjavõitlusliikumist tegema) on igasugune üritus, kus härjavõitluse amatöörid vaid provotseerivad härgasid keepidega, loomade vigastamist ega tapmist ei toimu. ''Capea''<nowiki>'</nowiki>d võivad olla väga erinevate reeglitega või üldse ilma reegliteta, võidakse kasutada nii tavalisi koduveiseid kui ka võitlushärja tõugu koduveiseid, kuid viimased on valdavalt ''novillo''<nowiki>'</nowiki>d või ''becerro''<nowiki>'</nowiki>d. ''Capea''<nowiki>'</nowiki>sid korraldatakse sageli külapidudel või eraüritustel ([[pulmad]], [[ristsed]], firmapäevad jmt).<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> ==Härjavõitluse populaarsus Hispaanias== [[Pilt:Tauromaquia en España.PNG|pisi|püsti=1.5|vasakul| Härjavõitlus Hispaanias. {{Legend|#0000FF|Härjavõitlus on keelatud.<ref name="VrVGY" />}} {{Legend|#228B22|Härjavõitlus on lubatud, kuid senise ajaloo jooksul pole seda toimunud.}} {{Legend|#FF00FF|Härjavõitlus on keelatud, kuid muud härgadega võitlemist sisaldavad tegevused on seadusega lubatud.<ref name="vFaD1" />}} {{Legend|#F08080|Härjavõitlus on seadusega lubatud, kuid mõnes piirkonnas keelatud.<ref name="vJGr7" />}} {{Legend|#FF0000|Härjavõitlus on lubatud.}} {{Legend|#B22222|Härjavõitlus on lubatud ja on loetud osaks [[Vaimne kultuuripärand|vaimsest kultuuripärandist]].<ref name="gCeSB" /><ref name="Q0R1a" />}} ]] 2002. aastal tehtud arvamusuuringu kohaselt tundis 31% hispaanlastest härjavõitluse vastu keskmist või suurt huvi, samas kui 68,8% ei tundnud üldse huvi. Arvamusuuringu tulemused näitasid härjavõitluse vastu huvi kadumise trendi jätkumist [[Hispaania]]s. Kui 1970. aastate alguses huvitus 55% hispaanlastest härjavõitlusest, siis 1980. aastatel oli huvitatute osakaal populatsioonist 50% ringis, 1990. aastatel aga 30% ringis. Arvamusuuringu tulemused näitasid ka soolist diferentseerumist: meestest tundis härjavõitluse vastu huvi 34%, naistest aga 28%. Olid ka märkimisväärsed erinevused vanusegruppide vahel. Härjavõitlusest huvitus eelkõige vanem generatsioon: üle 55-aastatest tundis härjavõitluse vastu huvi 44% küsitletutest, üle 65-aastatest aga 51%. Koos vastaja vanuse langemisega langes ka huvi härjavõitluse vastu: alla 24-aastastest huvitus härjavõitlusest vaid 17% vastanuist. Regiooniti oli huvi härjavõitluse vastu Hispaanias kõige madalam [[Galicia]]s ja [[Kataloonia]]s, kus vastavalt 79% ja 81% inimestest ei huvitunud härjavõitlusest.<ref name="mUsiM" /> 2006. aasta arvamusküsitluse järgi ei tundnud 72,1% hispaanlastest härjavõitluse vastu mitte mingit huvi. Huvipuudus oli eriti suur naiste seas (78,5%) ja 15–24-aastaste seas (81,7%). 26,7% küsitlusele vastanuist ütles, et tunneb härjavõitluse vastu huvi, neist 19,3% tundis mõningast huvi ja 7,4% suurt huvi. Kõige suurem huvi härjavõitluse vastu valitses meeste seas (33,5% meestest) ja üle 45-aastaste seas.<ref name="RihIh" /> Hispaania kultuuriministeerium viis aastail 2014–2015 läbi 16 000 enam kui 15-aastast hispaanlast hõlmanud uuringu, mille eesmärk oli saada teada hispaanlaste eelistusi erinevate kultuurivaldkondade lõikes. Härjavõitlus oli külastuste arvu poolest kümnendal kohal [[kino]], [[monument]]ide, [[muuseum]]ide, [[raamatukogu]]de, [[jalgpall]]i, [[kontsert]]ide, [[näitus]]te, [[teater|teatri]] ja [[kunstigalerii]]de järel. Uuritaval ajavahemikul külastas mõnd härjavõitlusüritust 9,5% hispaanlastest, arvuliselt 3 692 000 inimest, 12% kõigist meestest ja 7% kõigist naistest. Piirkonniti külastati härjavõitlusüritusi kõige enam [[Navarra]]s (34,6% inimestest oli vaadeldaval perioodil härjavõitlusüritust külastanud), [[Castilla-León]]is (23,3%), [[Aragón]]is (23,2%), [[La Rioja]]s (23,1%), [[Castilla – La Mancha|Castilla – La Manchas]] (21,5%) ja [[Extremadura]]s (17,2%). Kõige vähem oli härjavõitlusüritusi külastanud inimesi [[Galicia]]s (0,3%), [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] (0,5%) ning [[Kataloonia]]s ja [[Baleaari saared|Baleaari saartel]] (1,5%).<ref name="Encuesta" /> Uuring tõi välja, et viimastel aastatel oli härjavõitlusürituste külastajate seas kasvanud nooremate inimeste osakaal: kui 2006/2007. aastal külastas härjavõitlusi 9,6% kõigist inimestest vanuserühmas 15–24 aastat, siis 2014/2015. aastal oli arv tõusnud 10,4% peale. Vanuserühmas 25–34 tõusis külastajate protsent samal ajavahemikul 8,5% pealt 9,9% peale. Vastupidine trend valitses aga vanuserühmades 35–44 aastat, 45–54 aastat ja 55 või enam aastat.<ref name="Encuesta" /> Uuringus osalenuil paluti hinnata ka huvi härjavõitluse vastu kümne palli skaalal. Kõigi vastanute keskmiseks hindeks tuli 2,5 punkti, mis oli uuringus vaadeldavate kultuurivaldkondade seas kõige madalam hinne. Madal hinne on seletatav paljude küsitletud hispaanlaste täieliku härjavõitlusevastasusega, mistõttu nad hindasid oma huvi määraks null punkti. Võrdlusena ei hinnanud mitte ükski vastanuist huvi määraks [[muusika]], teatri või [[kirjandus]]e vastu null punkti.<ref name="Encuesta" /> Piirkonniti oli huvipuudus härjavõitluse suhtes kõige suurem [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] (86,2%), [[Kataloonia]]s (82,7%), [[Baskimaa]]l (78,9%), [[Galicia]]s ja [[Baleaari saared|Baleaari saartel]] (77,4%), [[Astuuria]]s (77,1%) ja [[Kantaabria]]s (74,7%), kõige väiksem aga [[Castilla-León]]is (41,4%), [[Extremadura]]s (42,2%), [[Castilla – La Mancha|Castilla – La Manchas]] (47,8%), [[Aragón]]is (47,9%), [[Andaluusia]]s (49.7%) ja [[La Rioja]]s (50,4%).<ref name="Encuesta" /> ==Härjavõitlusevastane liikumine== ''Corrida''<nowiki>'</nowiki>t on alates selle sünnist tänapäevase vaatemänguna [[18. sajand]]il kritiseeritud, korduvalt ära keelatud ja see on kohanud mitmesugust vastuseisu. Hispaaniasse saabunud [[Bourbonid]]e dünastia ja prantsuse [[aristokraatia]] üldiselt põlgasid härjavõitlust, pidades seda väärituks ja alamale klassile iseloomulikuks. Seepärast keelas [[Felipe V]] 1723. aastal oma õukondlastel sellega tegelda. [[Fernando VI]] lubas ''corrida''<nowiki>'</nowiki>sid vaid tingimusel, et neist tekkiv tulu annetatakse haiglatele ja varjupaikadele. Sel ajal ehitati esimesed püsivad härjavõitlusareenid, sealhulgas [[Madrid]]is ja [[Zaragoza]]s. Mõned [[valgustusajastu]] intellektuaalid, sealhulgas [[Gaspar Melchor de Jovellanos]], kritiseerisid samuti härjavõitlust, nad leidsid, et see ei õpeta rahvale midagi kasulikku ja on märk Hispaania tagurlikkusest. [[Carlos III]] keelas [[Pedro Pablo Abarca de Bolea]] mõjul Hispaanias härjavõitluse 1771. aastal. Lihtrahvas aga eiras keeldu ja tervitas vaimustusega uusi esilekerkivaid härjavõitlejaid, keda [[Francisco de Goya]] oma härjavõitluskunstialases maaliseerias kujutas. Ka hilisemad Hispaania valitsejad püüdsid härjavõitlust Hispaanias ära keelata, 1805. aastal tegi seda [[Carlos IV]]. [[19. sajand]]il [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] järel kerkis härjavõitluse keelamise teemaline debatt Hispaania parlamendis korduvalt üles. Viimane kord oli 1877. aastal, mil Marqués de San Carlos tegi parlamendile ettepaneku härjavõitlused keelata. Ettepanek lükati tagasi, sest mõisteti selle ebapopulaarsust rahva seas: oli matadooride [[Lagartijo]] ja [[Frascuelo]] ajastu. [[Pilt:BROKEN - panoramio.jpg|pisi|Murdunud sarvega härg]] 18. ja 19. sajandi vahetusel astus härjavõitluse (ja [[flamenko]]) vastu välja rühm hispaania kirjanikke, esseiste ja poeete, keda tunti [[1898. aasta põlvkond|1898. aasta põlvkonna]] (''Generación del 98'') nime all. Nad mõistsid mõlemad nähtused hukka kui hispaania kultuuri mitte-euroopalikud elemendid, pidades neid süüdlaseks Hispaania sotsiaalses ja majanduslikus mahajäämuses. 1898. aasta põlvkond soovis härjavõitluse hispaania kultuurist välja juurida, sest nende meelest soosis see vägivalda ja propageeris kujutlust loomadest ja inimestest kui tapjatest. 1920. ja 1930. aastatel toimus Hispaania haritlaste seas aga vastassuunaline pööre, ''corrida'' jõuline eetiline ja esteetiline lunastus [[1927. aasta põlvkond|1927. aasta põlvkonna]] (''Generación del 27'') esindajate poolt.<ref name="Gasman" /> Härjavõitlus oli kogu 20. sajandi vältel Hispaanias küll lubatud, kuid kõik valitsusvõimud – [[Primo de Rivera]] diktatuur, [[Hispaania Teine Vabariik]], [[Franco]] diktatuur ja [[Hispaania üleminekuperiood]]i-järgne võim – kehtestasid sellele kõrgeid makse ja hoidsid härjavõitlust range kontrolli all. Kuni 2012. aastani oli härjavõitlus Hispaania siseministeeriumi haldusalas, alates 2012. aastast viidi see kultuuriministeeriumi haldusalasse. [[Pilt:Patricia De León.jpg|pisi|Näitleja ja loomakaitse aktivist Patricia De León härjavõitluse vastasel plakatil]] [[Pilt:Protest against bullfighting.JPG|pisi|Härjavõitlusevastane meeleavaldus [[Madrid]]is (2007)]] 20. sajandi lõpus oli ja 21. sajandi alguses on härjavõitlus langenud üha süveneva loomakaitsjate surve alla. Loomakaitseaktivistide sõnul on härjavõitlus julm ja barbaarne tegevusala, mille käigus härg kannatab tugeva stressi käes ning sureb aeglasse ja piinarikkasse surma. Samuti kritiseerivad loomakaitsjad härjajookse: sageli juhtub, et mööda tänavaid tormavad härjad libastuvad ja kukuvad, saades nii luumurde ja muid vigastusi.<ref name="GMMZB" /><ref name="BfEte" /> Mitmed härjavõitlusevastased organisatsioonid, näiteks [[Antitauromaquia]] ja [[StopOurShame]], on korraldanud Hispaanias ja mujal maailmas härjavõitlusevastaseid protestiüritusi. Teised, näiteks raamatute autor ja ajakirjanik [[Alexander Fiske-Harrison]], kes tegi hispaania härjavõitlust käsitleva raamatu kirjutamiseks läbi härjavõitleja koolituse, on leidnud, et härjavõitlusele moraalse hinnangu andmisel tuleb arvestada ka seda, kuidas inimene käitub toiduks kasvatatavate veistega: <blockquote>"Looma heaolust rääkides: võitlushärg elab neli kuni kuus aastat, lihaveis aga üks kuni kaks aastat. Veelgi enam, võitlushärg mitte lihtsalt ei olele, vaid elab terviklikku ja loomulikku elu. Tema eluaastad mööduvad vabana, uidates mööda ''dehesa''<nowiki>'</nowiki>t – puudega hõredalt kaetud looduslikku karjamaad, mis on jäänuk Hispaania iidsetest metsadest. See on maaelu idüll ühes veterinaari hoole ja suurte kiskjate puudumisega, kes võiksid evolutsiooni vastet põhilahingutankile ohustada."<ref name="Fiske-Harrison" /></blockquote> Fiske-Harrison on ka öelnud, et tema hinnangul on looma surm tapamajas sageli hullem kui härjavõitlusareenil, ja et mõlemal juhul sureb loom selleks, et inimese meelt lahutada – inimene ei pea liha tarbima, ta teeb seda maitseelamuse pärast (ka härjavõitluse käigus tapetud loomad lähevad toiduks).<ref name="Fiske-Harrison" /> Samuti on osutatud, et härjavõitluse mastaabid – loomade hulk, kes selle käigus kannatab või sureb – on võrreldes lihatööstusega peaaegu olematud.<ref name="neftali" /> 2005. aastal kogusid loomakaitseorganisatsioonid Kataloonias ja väljaspool Katalooniat kokku 453 000 allkirja kirjale, mis taotles Kataloonia autonoomse piirkonna parlamendilt ''corrida de toros''<nowiki>'</nowiki>e keelustamist Kataloonias. Allkirja andnute seas olid [[Paul McCartney]], [[dalai-laama]], lauljatar [[Alaska (laulja)|Alaska]] ja helilooja [[Paco Ibáñez]].<ref name="9X764" /> 28. juulil 2010 keelustas Kataloonia parlament Kataloonias ''corrida''<nowiki>'</nowiki>de korraldamise: keelu poolt hääletas 68 liiget, vastu 55 liiget, hääletuselt puudus 9 liiget. Keeld jõustus 1. jaanuaril 2012.<ref name="rFgr7" /> ==''Corrida'' Eestis== Aprillis 2000 sai teatavaks, et [[Järvamaa kultuurifond]] korraldab 29. ja 30. juulil 2000 [[Paide]]s hispaania kultuuri tutvustavad Hispaania Kuningriigi päevad. Päevade raames plaanis [[RUF Eesti]] korraldada ehtsa hispaania härjavõitluse ehk ''corrida''. Härjavõitluse tarbeks pidi [[Hispaania]]st kohale tulema viis toreadoori ja kümme võitlushärga (teistel andmetel neli toreadoori ja neli võitlushärga<ref name="delfi_20000519" />). Kultuuripäevade tõmbenumbriks mõeldud ''corrida'' piletid, mis jõuti juba valmis trükkida, kuid müüki veel mitte paisata, pidid maksma 590–990 [[Eesti kroon|kroon]]i.<ref name="äripäev_20000519" /><ref name="fFVyv" /><ref name="maksleeta" /> Eesti loomakaitsjad protestisid Paides toimuva härjavõitluse vastu ning kaasasid protestikampaaniasse ka [[Ülemaailmne Loomakaitse Ühing|Ülemaailmse Loomakaitse Ühingu]] (WSPA). [[Eesti Akadeemiline Loomakaitse Ühing]] (EALÜ) saatis peale WSPA protestikirjad ka võitluse korraldajatele, neljale ministrile ja [[Järvamaa]] juhtidele. EALÜ sekretäri [[Asta Niinemets]]a hinnangul häbistanuks härjavõitluse toimumine Paides Eestit maailma silmis ja seadnuks kahtluse alla Eesti [[Euroopa Liit]]u pääsemise. EALÜ nimetas kirjades plaanitavat härjavõitlust lubamatuks ja mõttetuks.<ref name="swMh7" /> Riigikogu opositsioon ja valitsusliit reageerisid plaanitavale härjavõitlusele loomaseaduse paranduste toetamisega, mis keelasid Eestis härjavõitlused, ehkki ka varem olid loomavõitlused Eestis seadusega keelatud.<ref name="delfi_20000519" /><ref name="äripäev_20000519" /> Ürituse korraldajad olid tõlgendanud senist loomavõitluste keeldu nii, nagu kehtiks see kahe looma vahelise võitluse kohta, mida härjavõitlusareenil toimuma ei pidanud.<ref name="qcLhH" /><ref name="nRPjK" /> Seaduseparandused plaaniti vastu võtta juba enne [[Riigikogu]] suvepuhkust. Seaduseparanduste tõttu otsustas RUF Eesti härjavõitluse korraldamisest loobuda. Selle asemel pidi toimuma veretu härjavõitlus – ''corrida''-taoline etendus, kus härgi ei vigastata.<ref name="vjWXE" /> Hispaania Kuningriigi päevadel, mis toimusid lõpuks 28. ja 29. juulil 2000, sai elavas etteastes härjavõitluse asemel näha härjavõitlust filmilindilt.<ref name="maksleeta" /> == Galerii == ===''Corrida'' etapid=== <gallery> Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 01.jpg|''Tercio de varas'': ''suerte de capote'' Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 02.jpg|''Tercio de varas'': turvisega kaetud ja silmsidemega hobusel olev pikadoor torkab härga piigiga selga Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 03.jpg|''Tercio de banderillas'': banderiljeero lööb banderiljad härja turjale Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 04.jpg|''Tercio de muerte'': ''suerte de muleta'' Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 05.jpg|''Tercio de muerte'': matadoor torkab härjale mõõga südamesse (võte ''volapié'') Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 06.jpg|''Tercio de muerte'': surev härg lamab maas Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 07.jpg|Surnud härg lohistatakse areenilt minema </gallery> ==Vaata ka== * [[Härjavõitlus]] * [[Rodeo]] * [[Plaza de Toros de la Maestranza]] * [[Curro Romero]] ==Märkused== {{viited|grupp="lower-alpha"|allikad= <ref name="toreador">ÕS 2013 järgi on toreadoor ja toreero sünonüümid. Hispaania keeles on sõna ''toreador'' aga arhailine, seda tänapäevase härjavõitluse kontekstis ei kasutata.</ref> }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Britannica">{{Netiviide |url=https://www.britannica.com/sports/bullfighting |pealkiri=Encyclopedia Britannica: bullfighting |väljaanne=www.britannica.com |vaadatud=20. aprillil 2017}}</ref> <ref name="ronda bullfighting">{{Netiviide |url=http://www.andalucia.com/ronda/bullfightinghistory.htm |pealkiri=Ronda - Bullfighting History |väljaanne=www.andalucia.com |vaadatud=20. aprillil 2017}}</ref> <ref name="animanaturalis">{{Netiviide |autor=Luis Gilpérez |url=http://www.animanaturalis.org/704 |pealkiri=Presunta raza de lidia |väljaanne=Anima naturalis |vaadatud=18. märtsil 2017}}</ref> <ref name="DonQuijote.org: Vocabulario">{{Netiviide |url=http://www.donquijote.org/cultura/espana/los-toros/vocabulario |pealkiri=Vocabulario Taurino |väljaanne=donQuijote.org |vaadatud=30. märtsil 2017}}</ref> <ref name="participantes">{{Netiviide |url=http://tauromaquiarte.weebly.com/participantes-en-una-corrida.html |pealkiri=Participantes en una corrida de toros |väljaanne=Tauromaquia... El arte del toreo <tauromaquiarte.weebly.com> |vaadatud=30. märtsil 2017}}</ref> <ref name="Tauromaquia">{{Netiviide |url=http://torostorerosyplazas.blogspot.com.ee/p/participantes.html |pealkiri=Tauromaquia – Participantes |väljaanne=torostorerosyplazas.blogspot.com |vaadatud=5. aprillil 2017}}</ref> <ref name="donQuijote.uk">{{Netiviide |url=http://www.donquijote.co.uk/blog/spanish-bullfighting |pealkiri=Bullfighting in Spain |väljaanne=donQuijte |vaadatud=20. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403110005/http://www.donquijote.co.uk/blog/spanish-bullfighting |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DonQuijote.org">{{Netiviide |url=http://www.donquijote.org/cultura/espana/los-toros/ritual |pealkiri=Ritual del Toreo |väljaanne=www.donquijote.org |vaadatud=4. märtsil 2017}}</ref> <ref name="elartetaurino.com">{{Netiviide |url=http://www.elartetaurino.com/suertes%20de%20muleta.html |pealkiri=LAS SUERTES DE MULETA |väljaanne=www.elartetaurino.com |vaadatud=4. märtsil 2017 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ganaderoslidia.com">{{Netiviide |url=http://www.ganaderoslidia.com/webroot/diccionario.htm |pealkiri=DICCIONARIO |väljaanne=www.ganaderoslidia.com |vaadatud=4. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170228015327/http://www.ganaderoslidia.com/webroot/diccionario.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="quid">{{Netiviide |url=http://www.quid.fr/2007/Sports/Corrida/1 |pealkiri=Quid – sports |väljaanne=www.quid.fr |vaadatud=18. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2007-05-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070509021756/http://www.quid.fr/2007/Sports/Corrida/1 }}</ref> <ref name="acabemosconlatauromaquia.com">{{Netiviide |url=http://www.acabemosconlatauromaquia.com/festejos-taurinos/ |pealkiri=Festejos Taurinos: tipos de festejos taurinos |väljaanne=www.acabemosconlatauromaquia.com |vaadatud=21. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170101001627/http://www.acabemosconlatauromaquia.com/festejos-taurinos/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Taurologia.com">{{Netiviide |url=https://taurologia.com/los-recortadores-la-otra-tauromaquia/ |pealkiri=Los recortadores, la otra tauromaquia |väljaanne=Taurologia.com |aeg=23. märts 2011 |vaadatud=1. aprillil 2017 |arhiivimisaeg=2022-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220711174123/https://taurologia.com/los-recortadores-la-otra-tauromaquia/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="neftali">{{Netiviide |autor=Neftali Peral |url=http://epl.delfi.ee/news/valismaa/harjavoitluse-keeld-silmakirjalik?id=51280680 |pealkiri=Härjavõitluse keeld: silmakirjalik |väljaanne=EPL.ee |aeg=6. august 2010 |vaadatud=28. märtsil 2017}}</ref> <ref name="Encuesta">{{Netiviide |autor=Antonio Lorca |url=http://cultura.elpais.com/cultura/2016/12/06/el_toro_por_los_cuernos/1481005388_891132.html |pealkiri=Los toros son el décimo espectáculo de masas de España (y no el segundo) |väljaanne=El País |aeg=6. detsember 2016 |vaadatud=1. aprillil 2017}}</ref> <ref name="Gasman">{{Raamatuviide |autor=Lydia Csato Gasman |pealkiri=War and the Cosmos in Picasso's Texts, 1936-1940 |aasta=2007 |kirjastus=iUniverse |lehekülg=337 |isbn=9780595399000}}</ref> <ref name="Fiske-Harrison">{{Netiviide |autor=Fiske-Harrison, Alexander |url=https://thelastarena.wordpress.com/2015/02/25/perhaps-bullfighting-is-not-a-moral-wrong-my-talk-at-the-edinburgh-international-book-festival/ |pealkiri=Perhaps bullfighting is not a moral wrong: My talk at the Edinburgh International Book Festival |väljaanne=fiskeharrison.wordpress.com |aeg=25. juuli 2012 |vaadatud=11. aprillil 2017}}</ref> <ref name="delfi_20000519">{{Netiviide |autor=[[Villu Päärt]] |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/paide-loobub-harjavoitlusest?id=403508 |pealkiri=Paide loobub härjavõitlusest |väljaanne=Delfi.ee |aeg=19. mai 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728094223/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/paide-loobub-harjavoitlusest?id=403508 |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="äripäev_20000519">{{Netiviide |autor=Ülo Toomsalu |url=http://www.aripaev.ee/uudised/2000/05/19/Paide_loobub_harjavoitlusest |pealkiri=Paide loobub härjavõitlusest |väljaanne=Äripäev |aeg=19. mai 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728094835/https://www.aripaev.ee/uudised/2000/05/19/Paide_loobub_harjavoitlusest |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="maksleeta">{{Netiviide |autor=[[Valdo Jahilo]] |url=http://www.ohtuleht.ee/94594/kus-seda-maksleetat-antakse |pealkiri=Kus seda maksleetat antakse? |väljaanne=Õhtuleht.ee |aeg=31. juuli 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095116/https://www.ohtuleht.ee/94594/kus-seda-maksleetat-antakse |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="vAUXP">{{Netiviide |url=https://www.cuellar.es/historia-de-los-encierros-de-cuellar/ |pealkiri=Historia de los Encierros de Cuéllar |väljaanne=www.cuellar.es |vaadatud=20. aprillil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170426224646/http://www.cuellar.es/historia-de-los-encierros-de-cuellar/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GvDLv">{{Raamatuviide |autor=F. Javier Pizarro Gómez |pealkiri=Arte y espectáculo en los viajes de Felipe II: (1542-1592) |url=https://archive.org/details/arteyespectaculo0000piza |aasta=1999 |koht=Madrid |kirjastus=Ediciones Encuentro |lehekülg=[https://archive.org/details/arteyespectaculo0000piza/page/10 10] |isbn=8474905168}}</ref> <ref name="JiVe4">{{raamatuviide|autor=Miguel de Cervantes Saavedra|pealkiri=Teravmeelne Hidalgo don Quijote La Manchast|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|aasta=1988|lehekülg=406|köide=2|trükk=Kolmas}}</ref> <ref name="O0GGv">{{Netiviide |url=http://www.ganaderoslidia.com/webroot/origenes.htm |pealkiri=Los origenes, bravura, trapio |väljaanne=www.ganaderoslidia.com |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170422135829/http://www.ganaderoslidia.com/webroot/origenes.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bl1Sl">{{Netiviide |autor=Luís Bollaín |url=http://www.taurologia.com/luis-bollain-parar-templar-mandar-sigue-brecha-4087.htm |pealkiri=Luis Bollaín: El "parar, templar y mandar", sigue en la brecha |väljaanne=Taurologia.com |aeg=21. mai 2016 |vaadatud=26. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2017-03-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170317130910/http://www.taurologia.com/luis-bollain-parar-templar-mandar-sigue-brecha-4087.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uzuik">{{Netiviide |autor=Andrés Amorós |url=http://www.abc.es/cultura/toros/20150128/abci-temple-significa-cargar-suerte-201501271800.html |pealkiri=¿Qué es el temple y qué significa «cargar la suerte»? |väljaanne=ABC Toros |aeg=28. jaanuar 2015 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="jsB5J">{{Netiviide |autor=Robert MCG. Thomas Jr |url=http://www.nytimes.com/1998/02/23/world/john-fulton-is-dead-at-65-spain-s-first-us-matador.html |pealkiri=John Fulton Is Dead at 65; Spain's First U.S. Matador |väljaanne=New York Times |aeg=23. veebruar 1998 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="Qd7G3">{{Netiviide |url=http://www.elmundo.es/elmundo/2008/06/05/toros/1212659664.html |pealkiri=José Tomás corta cuatro orejas en un regreso histórico a Las Ventas |väljaanne=elmundo.es |aeg=5. juuni 2008 |vaadatud=27. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="ykFKx">{{Netiviide |url=https://lafiestanacional.jimdo.com/curiosidades-taurinas/desde-cuando-se-usa-el-peto-en-los-caballos-de-los-picadores/ |pealkiri=El general primo de Rivera impuso en 1928 la obligatoriedad del uso del peto en los caballos |väljaanne=lafiestanacional.jimdo.com |aeg=10. mai 2014 |vaadatud=2. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170421100441/https://lafiestanacional.jimdo.com/curiosidades-taurinas/desde-cuando-se-usa-el-peto-en-los-caballos-de-los-picadores/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="yQBH5">{{Netiviide |url=http://www.folklore.ee/justkui/moistlist.php?L1=576&L2=4&L3=4&L4=0 |pealkiri=Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas: 576.4.d. |väljaanne=www.folklore.ee |vaadatud=4. märtsil 2017}}</ref> <ref name="kKnhs">{{Netiviide |autor=Brooke Borel |url=http://www.livescience.com/33700-bulls-charge-red.html |pealkiri=Why Do Bulls Charge When they See Red? |väljaanne=LiveScience.com |aeg=6. veebruar 2012 |vaadatud=4. märtsil 2017}}</ref> <ref name="B2mO1">{{Raamatuviide |autor=Miguel A. García Dory, Silvio Martínez Vicente y Fernando Orozco Piñán |pealkiri=Guía de campo de las razas autóctonas españolas |aasta=1990 |koht=Madrid |kirjastus=Alianza Editorial |lehekülg=228 |isbn=9788449109461|tsitaat=El ganado de lidia constituye en España una heterogénea población bovina a la que es bastante dudoso integrar dentro de raza, ya que la única característica que se les puede asignar en común es su capacidad para mostrar un temperamento agresivo, que los aficionados a la fiesta de los toros llaman bravura... Por ello, es dudoso integrar esta diversa población bovina dentro del concepto de raza. ['Võitlushärjad moodustavad Hispaanias heterogeense veisepopulatsiooni, mida on üsna küsitav pidada omaette tõuks (''raza''), arvestades, et selle ainsaks ühiseks omaduseks võib lugeda loomade agressiivset iseloomu, mida härjavõitluse entusiastid nimetavad raevukuseks... Seetõttu oleks selle kirju veisepopulatsiooni tõu mõiste alla koondamine küsitav.']}}</ref> <ref name="eg6SK">{{Netiviide |url=http://www.enciclonet.com/articulo/becerrada/ |pealkiri=Enciclonet 3.0: becerrada |väljaanne=www.enciclonet.com |vaadatud=30. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170422125331/http://www.enciclonet.com/articulo/becerrada/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zPBLT">{{Netiviide |autor=Javier Salas |url=http://www.publico.es/espana/330385/gobierno/asegura/lidia/toro/bravo/extinguira |pealkiri=El Gobierno asegura que sin lidia el toro bravo no se extinguirá |väljaanne=Público.es |aeg=31. juuli 2010 |vaadatud=18. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=3. august 2010 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100803065659/http://www.publico.es/espana/330385/gobierno/asegura/lidia/toro/bravo/extinguira }}</ref> <ref name="3pCbW">{{Netiviide |url=http://www.lainformacion.com/arte-cultura-y-espectaculos/toros/jose-cubero-yiyo-vida-y-muerte-de-un-mito_zEH2LAL4mpc2DaBPKRNbk3/ |pealkiri=José Cubero "Yiyo", vida y muerte de un mito |väljaanne=lainformacion.com |aeg=29. august 2010 |vaadatud=18. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170422142342/http://www.lainformacion.com/arte-cultura-y-espectaculos/toros/jose-cubero-yiyo-vida-y-muerte-de-un-mito_zEH2LAL4mpc2DaBPKRNbk3/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SiXi5">{{Raamatuviide |autor=Juan José Zaldivar Ortega |pealkiri=Toros notables. Libro I. Letra: A |aasta=2008 |koht=El Puerto de Santa María |lehekülg=190 |url=http://www.fiestabrava.es/pdfs/TLA-1.pdf |vaadatud=2017-03-18 |arhiivimisaeg=2010-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100922220957/http://www.fiestabrava.es/pdfs/TLA-1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="m7Sst">{{Netiviide |url=http://www.laplazareal.net/torosnotables87.htm |pealkiri=235.4 Caramelo |väljaanne=laplazareal.net |vaadatud=18. märtsil 2017}}</ref> <ref name="beKfu">{{Netiviide |url=http://www.laplazareal.net/gordito.htm |pealkiri=Toros en El Puerto |väljaanne=laplazareal.net |vaadatud=18. märtsil 2017}}</ref> <ref name="KZDCO">{{Netiviide |url=http://www.laplazareal.net/gacetilla15.htm |pealkiri=La psicología del toro de lidia -I- |väljaanne=laplazareal.net |aeg=20. mai 2005 |vaadatud=18. märtsil 2017}}</ref> <ref name="xmfQD">{{Netiviide |url=http://www.angelfire.com/nb/prea/noms.htm |pealkiri=La Fiesta Brava |väljaanne=www.angelfire.com |vaadatud=18. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2012-06-29 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120629025643/www.angelfire.com/nb/prea/noms.htm |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="Ktx0Q">{{Netiviide |url=http://www.dictionary.com/browse/mano-a-mano |pealkiri=Dictionary.com: mano a mano |vaadatud=21. märtsil 2017}}</ref> <ref name="ZclHW">{{Netiviide |url=http://www.imagenzac.com.mx/nota/las-encerronas-22-29-41-5a |pealkiri=Las encerronas |väljaanne=www.imagenzac.com.mx |aeg=25. oktoober 2014 |vaadatud=21. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170313021111/http://imagenzac.com.mx/nota/las-encerronas-22-29-41-5a |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="c9cTy">{{Netiviide |url=http://lexicoon.org/es/rejoneo |pealkiri=Rejoneo |väljaanne=Lexicoon.org |vaadatud=21. märtsil 2017}}</ref> <ref name="NFW76">{{Netiviide |autor=J. Cristóbal García |url=https://www.aplausos.es/noticia/7632/reportajes/el-clasico-del-toreo-comico.html |pealkiri=El clásico del toreo cómico |väljaanne=Aplausos.es |vaadatud=21. märtsil 2017}}</ref> <ref name="o6a73">{{Netiviide |autor=Toni Yus |url=http://www.elperiodico.com/es/entre-todos/participacion/recortadores-alternativa-tauromaquia-84299 |pealkiri=Recortadores: la alternativa a la tauromaquia |väljaanne=elPeriódico |aeg=29. august 2016 |vaadatud=1. aprillil 2017}}</ref> <ref name="7ekd9">{{Netiviide |url=http://www.elmundo.es/elmundo/2010/08/01/valencia/1280674503.html |pealkiri=Muere un hombre en un festejo de toro 'embolao' en Godella |väljaanne=El Mundo |aeg=2. august 2010 |vaadatud=30. märtsil 2017}}</ref> <ref name="VrVGY">{{Netiviide |url=http://www.rtve.es/noticias/20100727/canarias-fue-primera-comunidad-prohibir-toros-1991/342132.shtml |pealkiri=Canarias fue la primera comunidad en prohibir los toros en 1991 |väljaanne=RTVE.es |aeg=27. juuli 2010 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="vFaD1">{{Netiviide |autor=Cristina Fernández |url=http://www.elmundo.es/elmundo/2010/09/22/barcelona/1285150930.html |pealkiri=El Parlament blinda los 'correbous' dos meses después de prohibir los toros |väljaanne=El Mundo |aeg=22. september 2010 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="vJGr7">{{Netiviide |url=http://www.redeabolicion.info/ |pealkiri=Rede de Municipios Galegos pola Abolición |väljaanne=redeabolicion.info |vaadatud=26. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2016-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161007185246/http://redeabolicion.info/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="gCeSB">{{Netiviide |url=http://elpais.com/elpais/2011/04/07/actualidad/1302164232_850215.html |pealkiri=Madrid culmina la declaración como bien de interés cultural de la fiesta de los toros |väljaanne=El País |aeg=7. aprill 2011 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="Q0R1a">{{Netiviide |url=http://www.abc.es/local-castilla-leon/20140403/abci-tauromaquia-bien-interes-201404031709.html |pealkiri=Castilla y León declara la tauromaquia Bien de Interés Cultural inmaterial |väljaanne=ABC.es |aeg=3. aprill 2014 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="mUsiM">{{Netiviide |url=http://www.columbia.edu/itc/spanish/cultura/texts/Gallup_CorridasToros_0702.htm |pealkiri=Interes por las corridas de toros |väljaanne=Gallup <www.columbia.edu> |vaadatud=1. aprillil 2017}}</ref> <ref name="RihIh">{{Netiviide |url=http://www.ig-investiga.com.es/encu/toros06/intro.asp |pealkiri=Ranking de toreros más valorados e interés por las corridas de toros |väljaanne=INVESTIGA (antes Gallup) |aeg=Oktoober 2006 |vaadatud=1. aprillil 2017 |arhiivimisaeg=2008-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080510052429/http://www.ig-investiga.com.es/encu/toros06/intro.asp }}</ref> <ref name="GMMZB">{{Netiviide |url=https://www.league.org.uk/bullfighting-and-bull-running |pealkiri=Bullfighting is cruel |väljaanne=League against cruel sports |väljaandja=www.league.org.uk |vaadatud=11. aprillil 2017}}</ref> <ref name="BfEte">{{Netiviide |url=http://www.runningofthenudes.com/bullfighting_facts.asp |pealkiri=‘Running of the Bulls’ Factsheet |väljaanne=www.runningofthenudes.com |vaadatud=11. aprillil 2017 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205004623/http://www.runningofthenudes.com/bullfighting_facts.asp |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9X764">{{Netiviide |url=http://www.diariocordoba.com/noticias/sociedad/entregadas-453-000-firmas-toros_179237.html |pealkiri=Entregadas 453.000 firmas contra los toros |väljaanne=Diario Córdoba |aeg=7. aprill 2005 |vaadatud=10. aprillil 2017}}</ref> <ref name="rFgr7">{{Netiviide |autor=M. Bernal, O. Toral, A. Laguna |url=http://www.elperiodico.com/es/noticias/sociedad/parlament-prohibe-las-corridas-toros-408630 |pealkiri=El Parlament prohíbe las corridas de toros |väljaanne=elPeriódico.com |aeg=28. juuli 2010 |vaadatud=10. aprillil 2017}}</ref> <ref name="fFVyv">{{Netiviide |url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/kultuurifond-toob-hispaania-ja-harjavoitluse-paidesse?id=50826615 |pealkiri=Kultuurifond toob Hispaania ja härjavõitluse Paidesse |väljaanne=Baltic News Service |aeg=24. aprill 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095028/http://epl.delfi.ee/news/eesti/kultuurifond-toob-hispaania-ja-harjavoitluse-paidesse?id=50826615 |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="swMh7">{{Netiviide |url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/paide-harjavoitlus-arritab-maailma-loomakaitsjaid?id=50828260 |pealkiri=Paide härjavõitlus ärritab maailma loomakaitsjaid |väljaanne=Epl.delfi.ee |aeg=12. mai 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095314/http://epl.delfi.ee/news/eesti/paide-harjavoitlus-arritab-maailma-loomakaitsjaid?id=50828260 |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="qcLhH">{{Netiviide |autor=Valdo Jahilo |url=http://www.ohtuleht.ee/73762/corrida-jouab-eestisse |pealkiri=Corrida jõuab Eestisse |väljaanne=Õhtuleht.ee |aeg=11. aprill 2000 |vaadatud=11. aprillil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095410/https://www.ohtuleht.ee/73762/corrida-jouab-eestisse |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="nRPjK">{{Netiviide |autor=Toivo Tuberik |url=http://www.delfi.ee/archive/etendus-on-veretu?id=391912 |pealkiri=Etendus on veretu! |väljaanne=Delfi.ee |aeg=09.08.2000 |vaadatud=11. aprillil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095458/http://www.delfi.ee/archive/etendus-on-veretu?id=391912 |arhiivimisaeg=28.07.2018 }}</ref> <ref name="vjWXE">{{Netiviide |url=http://www.ohtuleht.ee/94445/paides-tuleb-veretu-harjavoitlus |pealkiri=Paides tuleb veretu härjavõitlus |väljaanne=Õhtuleht.ee |aeg=26. juuli 2000 |vaadatud=11. aprillil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095547/https://www.ohtuleht.ee/94445/paides-tuleb-veretu-harjavoitlus |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.elartetaurino.com/ Tauromaquia: el arte taurino en el mundo de los toros] (hispaania keeles) * [http://www.reisimaailm.ee/index.php?id=reisikiri&kiri=20 Corrida - vapper ja õilis etendus]. Reisimaailm 5-6, 2001 * [[Neftali Peral]]. [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/harjavoitluse-keeld-silmakirjalik?id=51280680 "Härjavõitluse keeld: silmakirjalik"]. EPL.ee, 6. august 2010 * [[Anna-Maria Penu]]. [http://arvamus.postimees.ee/607174/haerjavoitlus-domineerimisloogika-verine-vaatemaeng "Härjavõitlus: domineerimisloogika verine vaatemäng"]. Postimees.ee, 22. oktoober 2011 {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Hispaania kultuur]] 7m1aofec4ufq213pgj20hw0d5zkvdm6 Märts 2017 0 458966 7241260 7214662 2026-09-24T22:39:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241260 wikitext text/x-wiki '''Märts 2017''', kroonika 2017. aasta märts algas [[kolmapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva pärast [[reede]]l. {{KuupäevadIndeks31|märts}} == [[1. märts]] == * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is korraldas islamiliikumine [[Ţālebān]] rünnaku politsei peakorterile. Esmalt õhiti peakorteri ees autopomm ja seejärel puhkes mitu tundi kestnud tulevahetus. Hukkus vähemalt kolm inimest ja veel kümned said vigastada. Lisaks ründasid islamistid ka riikliku luureagentuuri bürood Kabuli äärelinnas, kuid sealne rünnak löödi kiiresti tagasi. Kõigis rünnakutes kokku hukkus 15 inimest.<ref name="KUEPg" /> * [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Lõuna-Korea]] alustasid [[Korea poolsaar]]el oma iga-aastast ühist sõjaväeõppust "Foal Eagle".<ref name="IloUY" /> * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 68:31 loodusvarade ministriks [[Ryan Zinke]], kes samal päeval ka ametisse astus.<ref name="rulers" /> * [[Austria]] ajakirjandus avaldas riigi välisministri [[Sebastian Kurz]]i seisukoha, mille kohaselt tuleks vähendada [[Euroopa Komisjon]]i volinike arvu poole võrra. Samuti soovitas ta efektiivsuse tõstmiseks [[Euroopa Komisjon]]il tühistada iga uue regulatsiooni vastuvõtmisel kaks muud regulatsiooni – sarnase sisuga määruse on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] allkirjastanud sealne president [[Donald Trump]].<ref name="2uXd3" /> * [[Iraak|Iraagi]] armee saavutas kontrolli peamiste [[Mosul]]isse ja sealt välja viivate teede üle, võttes linna jäänud äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] võitlejad sisuliselt kotti.<ref name="9CUAJ" /> * [[Lesotho]] peaminister [[Pakalitha Mosisili]] kaotas parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name="rulers" /> * [[Norra]] apellatsioonikohus tühistas madalama astme kohtu otsuse, mille kohaselt olid Norra võimud kohelnud massimõrvar [[Anders Behring Breivik]]i ebainimlikult, hoides teda üksikvangistuses kolmetoalises vangikongis. Apellatsioonikohtu hinnangul oli Breiviki eraldamine teistest vangidest ja välismaailmast õigustatud, sest ta ei kahetse oma kuritegu ja kujutab endast endiselt ohtu.<ref name="nYGcB" /> * [[Saudi Araabia]] kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] alustas 12-päevast ametlikku visiiti [[Indoneesia]]s. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Indoneesia presidendi [[Joko Widodo]]ga ja allkirjastas mitmed kahepoolsed koostöölepingud. Kuningat saadab visiidil ligi 1500 inimesest koosnev delegatsioon.<ref name="yxfSe" /> * [[Somaalia]] parlament kinnitas riigi uueks peaministriks [[Xasan Cali Khayre]], kes samal päeval ka ametisse astus.<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]] parlamendi ülemkoda otsustas häältega 358:256, et peaminister [[Theresa May]] võib algatada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumise ainult juhul, kui valitsus esitab konkreetsed ettepanekud, kuidas kavatsetakse tagada Suurbritannias elavate Euroopa Liidu kodanike kaitse pärast liidust lahkumist.<ref name="dNXtq" /> * [[Sõda Donbassis]]: [[Ukraina]]s alustasid separatistlike [[Donetski Rahvavabariik|Donetski]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski]] Rahvavabariigi võimud nende kontrolli alt välja jäänud Ukraina aladel registreeritud ettevõtete kohalike esinduste ja filiaalide ülevõtmist, sest Ukraina võimud ei olnud täitnud nende ultimaatumit lõpetada rahvavabariikide suhtes kehtestatud raudteeblokaad. [[Donetsk]]i linnas võeti üle telekommunikatsioonifirma [[Ukrtelekom]] ruumid ja seadmed, mille tõttu katkes viiendiku linna elanike telefonside.<ref name="dKYi8" /> * [[Süüria]] väed tungisid alates detsembrist 2016 äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik kontrolli all olnud [[Tadmur]]i (iidne [[Palmyra]]) linna.<ref name="zR77d" /> * [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Saksamaa]] välisminister [[Sigmar Gabriel]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Sven Mikser]]iga ja andis temaga ühise pressikonverentsi. Samuti kohtus Gabriel visiidi raames Eesti peaministri [[Jüri Ratas]]ega.<ref name="p9EGw" /><ref name="Fhg3g" /> * Eesti kaitseminister [[Margus Tsahkna]] kohtus [[NATO]] Eesti kontingendi ülema, [[Suurbritannia]] koloneli [[Giles Harris]]ega.<ref name="VV10" /> == [[2. märts]] == * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 58:41 endise kirurgi ja presidendikandidaadi [[Ben Carson]]i elamumajanduse ja linnaplaneerimise ministriks, kes ka samal päeval ametisse astus. Temast sai ühtlasi esimene ja ainus afroameeriklane president [[Donald Trump]]i valitsuskabinetis.<ref name="HsOWR" /> Ühtlasi kinnitas Senat samal päeval häältega 62:37 energeetikaministriks endise [[Texas]]e kuberneri ja presidendikandidaadi [[Rick Perry]], kes samuti kohe ametivande andis.<ref name="rulers" /> * [[Euroopa Parlament]] kiitis heaks resolutsiooni, mis kohustab [[Euroopa Komisjon]]i rakendama meetmeid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodanike [[Euroopa Liit]]u viisavaba sisenemise piiramiseks, kuni Ameerika Ühendriigid ei ole viinud sisse viisavabadust kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele. Ameerika Ühendriigid nõuavad jätkuvalt viisat [[Poola]], [[Horvaatia]], [[Bulgaaria]], [[Rumeenia]] ja [[Küpros]]e kodanikelt.<ref name="NO5aA" /> * [[Poola]], [[Slovakkia]], [[Tšehhi]] ja [[Ungari]] peaministrid võtsid vastu ühisavalduse, millega soovitakse Euroopa Liidult edaspidi suurema otsustusõiguse andmist liikmesriikide parlamentidele.<ref name="dlDMd" /> * [[Prantsusmaa]]l otsis politsei läbi presidendikandidaadi [[François Fillon]]i kodu. Fillon sattus uurimise alla seoses väidetega, et ta maksis oma naisele palka parlamendiliikme abi töö eest, mida too väidetavalt ei teinud. Uurimine on kaasa toonud Filloni toetuse tugeva languse ja üleskutsed kandideerimisest loobuda, kuid Fillon on korduvalt keeldunud oma kandidatuuri taandamast.<ref name="9NP8A" /> * [[Põhja-Iirimaa]]l toimusid [[2017. aasta Põhja-Iirimaa parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Valimised võitis napilt peamiselt protestantidest lojalistide huve esindav [[Demokraatlik Unionistlik Partei]], mis sai 28,1% häältest ja 28 kohta 90-kohalises parlamendis. Katoliiklastest vabariiklaste huve esindav [[Sinn Féin]] sai 27,9% häältest ja 27 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 64,8%.<ref name="rulers" /> * [[Rootsi]] kaitseminister [[Peter Hultqvist]] teatas, et Rootsi taastab 2018. aastast kohustusliku kaitseväeteenistuse, mis lõpetati valitsuse otsusega 2010. aastal. Kohustusliku ajateenistuse taastamist põhjendati muutunud julgeolekuolukorraga ja vabatahtlike kaitseväelaste nappusega.<ref name="Wha1g" /> * [[Serbia]] parlamendi esimees [[Maja Gojković]] määras [[2017. aasta Serbia presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise kuupäevaks [[Aprill 2017#2. aprill|2. aprilli]].<ref name="KrfQu" /> * Soomes [[Espoo]]s algas kuni [[Märts 2017#11. märts|11. märtsini]] kestev Eesti teatrinädal, mille raames annavad külalisetendusi [[Tallinna Linnateater]] ja [[Endla (teater)|Endla teater]].<ref name="VV10" /> * [[Sudaan]]is taastati peaministri ametikoht, mida asus täitma [[Bakri Hassan Saleh]].<ref name="rulers" /> * Ukrainas [[Lvivi oblast]]is asuvas Stepovaja söekaevanduses toimus gaasiplahvatus, milles hukkus vähemalt kaheksa kaevurit. Esialgu jäi veel 20 kaevurit kadunuks.<ref name="wZpRn" /> * [[Eesti]]t külastas [[Saksamaa]] kaitseminister [[Ursula von der Leyen]] koos teda saatva delegatsiooniga. Visiidi raames tutvus minister [[Ämari lennubaas]]iga.<ref name="VV10" /> * Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister [[Urve Palo]] alustas kahepäevast visiiti [[Malta]]l, et osaleda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kaubandusministrite kohtumisel.<ref name="VV10" /> == [[3. märts]] == * Belgias [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tööhõive-, sotsiaal-, tervishoiu- ja tarbijakaitseküsimuste eest vastutavate ministrite kohtumine. Eestit esindas kohtumisel sotsiaalkaitseminister [[Kaia Iva]].<ref name="VV10" /> * [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] peatas [[Gruusia]] ülemkohtu eelmise päeva otsuse täitmise, mille kohaselt oleks tulnud valitsuse suhtes kriitiline televisioonijaam [[Rusthavi 2]] tagastada selle endisele omanikule [[Kibar Khalvashi]]le.<ref name="s3GI5" /> * [[Kasahstan]]i parlamendis läbisid edukalt esimese lugemise põhiseaduse parandused, mis vähendavad presidendi volitusi ja suurendavad selle arvelt parlamendi ning valitsuse rolli, iseäranis sisepoliitilistes küsimustes. Muudatuste jõustumiseks peavad need läbima ka teise lugemise ja saama presidendi kinnituse.<ref name="I4h0i" /> * [[Mehhiko]] välisministeerium avas oma 50 konsulaadis Ameerika Ühendriikides õigusabi punktid. Samm oli seotud president Donald Trumpi ajal intensiivistunud võitlusega illegaalse immigratsiooni vastu. Mehhiko välisminister [[Luis Videgaray Caso]] teatas, et Mehhiko valitsus tunnistab Ameerika Ühendriikide seaduste täitmise vajalikkust, kuid rõhutas ühtlasi, et hetkeolud nõuavad lahendamist immigratsioonireformiga.<ref name="2I0lQ" /> * [[Mosambiik|Mosambiigis]] pikendasid valitsev erakond [[FRELIMO]] ja peamine opositsioonipartei [[RENAMO]] nende vahel kehtinud vaherahu veel kahe kuu võrra, et anda lisaaega alalise rahulepingu tingimustes kokkuleppele jõudmiseks.<ref name="6KCuv" /> * [[Prantsusmaa]]l astus tagasi presidendikandidaat [[François Fillon]]i kampaaniameeskonna juht [[Patrick Stefanini]].<ref name="6r2qr" /> * [[Eesti]]s lõppes [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]e korraldatud üliõpilaste energiasäästu konkurss [[Negavatt]].<ref name="VV10" /> * Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Valga maakond|Valga maakonnas]], kus ta avas [[Eestimaa talimängud|XIII Eestimaa talimängud]].<ref name="VV10" /> * [[Eesti Ajalehtede Liit]] kuulutas välja ja andis kätte 2016. aasta Eesti ajakirjanduspreemiad. Elutöö preemia sai majandusajakirjanik [[Peeter Raidla]], [[aasta ajakirjanik]]uks kuulutati [[Koit Brinkmann]], noore ajakirjaniku preemia sai [[Laura Mallene]].<ref name="QDXj6" /> * [[Tallinn]]as toimus [[Eestimaa Naiste Kongress|Eestimaa VII Naiste Kongress]], mille avas tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]].<ref name="VV10" /> == [[4. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] süüdistas oma eelkäijat [[Barack Obama]]t tema ettevõtte peakorteri [[Trump Tower]]i pealtkuulamises kuu aega enne [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimisi]], kuid ei esitanud oma väidete toetuseks ühtegi tõendit. President Obama kõneisik lükkas need süüdistused tagasi.<ref name="ryO2D" /> * [[Jordaania]] võimud hukkasid 15 inimest, kelle seas oli ka 10 terrorismis süüdimõistetut. Jordaania taastas surmanuhtluse 2014. aastal, selle elluviimiseks kasutatakse poomist.<ref name="rLsB3" /> * [[Malaisia]] võimud andsid [[Põhja-Korea]] suursaadikule [[Kang Chol]]ile korralduse 48 tunni jooksul riigist lahkuda. Korraldus oli seotud suursaadiku kriitikaga uurimise aadressil, mida Malaisia politsei on läbi viinud seoses Põhja-Korea liidri [[Kim Chŏng-un]]i poolvenna [[Kim Chŏng-nam]]i mõrvaga Kuala Lumpuri lennujaamas.<ref name="Ztdfo" /> * [[Poola]] valitsus esitas oma kandidaadiks [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] ametikohale Euroopa Parlamendi liikme [[Jacek Saryusz-Wolski]]. Senise ülemkogu eesistuja, Poola endise peaministri [[Donald Tusk]]i jätkamist ametikohal valitsev erakond [[Õigus ja Õiglus]] ei soovi.<ref name="pBYAh" /> * [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s toimus [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] üldkogu. * [[Saku Suurhall]]is toimunud lauluvõistluse [[Eesti Laul 2017]] finaali võitis [[Sven Lõhmus]]e laul "[[Verona (laul)|Verona]]", mille esitasid [[Koit Toome]] ja [[Laura Põldvere]]. Sama laul esindab Eestit ka [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el.<ref name="HenNd" /> == [[5. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] paljudes linnades toimusid rahumeelsed meeleavaldused president [[Donald Trump]]i toetuseks. [[California]] osariigis [[Berkeley]] ülikoolilinnas puhkesid aga kokkupõrked Trumpi poolt ja Trumpi vastu meelt avaldama kogunenud inimeste vahel. Kokkupõrgetes sai vigastada kolm inimest, politsei vahistas viis inimest.<ref name="KoEf3" /> * [[Austria]] liidukantsler [[Christian Kern]] kutsus ajalehele [[Welt am Sonntag]] antud intervjuus [[Euroopa Liit]]u üles kehtestama üleliidulise keelu [[Türgi]] poliitikutele kampaania tegemiseks Türgi põhiseaduse rahvahääletuse eel. Samuti kutsus Kern Euroopa Liitu üles lõpetama liitumisläbirääkimisi Türgiga ja tühistama veel kuni 2020. aastani Türgile ette nähtud arenguabi summas 4,5 miljardit eurot.<ref name="s5J9F" /> * [[Iisrael]]i valitsus dekriminaliseeris [[marihuaana]] tarvitamise. Edaspidi on kanepi avalikus kohas tarvitamise eest ette nähtud vaid rahatrahv; kriminaalsüüdistuse võib esitada inimesele, kes jääb sama süüteoga vahele neljandat korda.<ref name="9cWPD" /> * [[Lõuna-Korea]] võimud teatasid, et suurendavad [[Põhja-Korea]]st salastatud infoga põgenevatele inimestele makstavat preemiat seniselt 217 000 USA dollarilt 860 000 USA dollarini. Summa on püsinud muutumatuna umbes 20 aastat ja selle tõstmine peaks julgustama kõrgeid riigiametnikke Põhja-Koreast Lõuna-Koreasse põgenema.<ref name="1OWli" /> * Panamas [[Coclé provints]]is sõitis teelt välja jõkke farmitöölisi vedanud buss. Õnnetuses hukkus vähemalt 16 ja sai vigastada 35 inimest.<ref name="auu19" /> * [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is avaldasid tuhanded inimesed meelt korruptsiooniskandaali sattunud konservatiivse presidendikandidaadi [[François Fillon]]i toetuseks. Poolehoidjatele peetud kõnes ei kinnitanud Fillon selgelt ja üheselt, et ta jätkab igal juhul kandideerimist, kuigi siiani on ta oma kandidatuuri taandamisest keeldunud.<ref name="ihV8L" /> * [[Saksamaa]]l teatasid [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja erakond [[Liit 90 - Rohelised]], et algatavad uue kampaania [[samasooliste abielu]] legaliseerimiseks Saksamaal. Sotsiaaldemokraadid lubasid küsimuse tõstada ka järgmisel koalitsiooninõukogu istungil.<ref name="Hh26S" /> * [[Soome]] rahvusliku erakonna [[Põlissoomlased]] esimees, välisminister [[Timo Soini]] teatas avalikult, et ei kandideeri juunis 2017 tagasi partei esimeheks. Soini on erakonda juhtinud alates 1997. aastast.<ref name="PNZBQ" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] süüdistas [[Saksamaa]] võime avalikult natsionaalsotsialistlikust režiimist eeskuju võtmises, sest Saksamaa võimud olid kahes linnas tühistanud loa Türgi valitsuse organiseeritud rahvakogunemiste korraldamiseks, mille eesmärk oli agiteerida Saksamaal elavaid Türgi kodanikke hääletama aprillis toimuval rahvahääletusel Türgi põhiseaduse muutmise poolt.<ref name="ZzxJK" /> == [[6. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] allkirjastas uue määruse, millega keelustati sissesõit Ameerika Ühendriikidesse mitmest muslimite enamusega riigist. Võrreldes eelmise määrusega, mille kehtivuse kohtud peatasid, oli uues määruses riikide nimekirjast välja võetud [[Iraak]]; samuti rakendub uus määrus ainult uutele viisataotlejatele, mitte juba olemasolevate viisade ja elamislubade omanikele nagu eelmine määrus. Uus reisikeeld jõustub [[Märts 2017#16. märts|16. märtsil]] ning puudutab [[Iraan]]i, [[Jeemen]]i, [[Liibüa]], [[Somaalia]], [[Sudaan]]i ja [[Süüria]] kodanikke.<ref name="8ghwc" /> * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas]] avaldas [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklik Partei]] eelnõu president [[Barack Obama]] läbi viidud tervisekindlustusreformi ehk niinimetatud [[Obamacare]]'i tühistamiseks ja asendamiseks. Obamacare'i tühistamine oli president Donald Trumpi ja paljude vabariiklastest rahvaesindajate üks peamisi valimislubadusi.<ref name="Smn5I" /> * [[Argentina]] pealinnas [[Buenos Aires]]es nõudsid tuhanded õpetajad president [[Mauricio Macri]] valitsuselt palgatõusu, mis aitaks kompenseerida 2016. aasta ülikõrget inflatsioonitaset. Ühtlasi algas samal päeval õpetajate kahepäevane streik, mis lükkas edasi ka uue õppetöö alguse üldhariduskoolides.<ref name="p2MMy" /> * Belgias [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide kaitse- ja välisministrite kohtumine. Eestit esindasid kohtumisel kaitseminister [[Margus Tsahkna]] ja välisminister [[Sven Mikser]].<ref name="VV11" /> * Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus Eestit esindasid keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] ja maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]]. Mõlemal ministril oli lisaks veel neljasilmakohtumisi Euroopa Liidu eri institutsioonide esindajate ja teiste riikide ministritega.<ref name="VV11" /> * [[Iisrael]]i politsei kuulas seoses korruptsioonijuurdlusega neljandat korda üle riigi peaministri [[Binyamin Netanyahu]]. Netanyahu suhtes on üleval kaks kahtlustust: neist ühe kohaselt võttis ta ettevõtjatelt vastu kingitusi ja teise kohaselt arutas ühe ajalehe peatoimetajaga konkurentsi piiramist uudisteturul, soovides vastutasuks saada positiivsemat kajastust ajalehes.<ref name="9qMbS" /> * Iisraeli parlament [[Knesset]] võttis vastu seaduse, mis keelab riiki sisenemise neil välisriikide kodanikel, kes on esinenud üleskutsetega boikoteerida Iisraeli või selliseid üleskutseid avalikult toetanud.<ref name="HImW7" /> * [[Kasahstan]]i parlament kiitis teisel lugemisel lõplikult heaks põhiseaduse parandused, mis piiravad presidendi volitusi ning suurendavad selle arvelt parlamendi ja valitsuse rolli.<ref name="jjQE9" /> * [[Lõuna-Sudaan]]is teatas kindralleitnant [[Thomas Cirillo Swaka]], kes vabastati eelmisel kuul riigi relvajõudude logistikaülema asetäitja ametist, et on moodustanud uue valitsusvastase rühmituse Rahvusliku Päästmise Rinne, mille eesmärk on president [[Salva Kiir Mayardit]]i kukutamine. Swaka peamine süüdistus Kiirile oli, et viimane on üritanud Lõuna-Sudaani relvajõud muuta hõimuarmeeks, värvates sinna peamiselt liikmeid oma rahvusrühma [[dinkad]]e seast.<ref name="5E6xH" /> * [[Prantsusmaa]] autotööstuskontsern [[Groupe PSA]] teatas, et omandab 2,2 miljardi euro eest [[General Motors]]i Euroopa tütarettevõtted [[Opel]]i ja [[Vauxhall]]i. Selle tehinguga lahkub General Motors täielikult Euroopa autotööstusest, kus tal on olnud osalus alates 1920. aastatest.<ref name="DHiwj" /> * Prantsusmaa endine peaminister [[Alain Juppé]] teatas, et kui ka korruptsioonis kahtlustatav [[François Fillon]] peaks oma kandidatuuri [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2017. aasta presidendivalimistelt]] taandama, ei ole tema nõus saama erakonna [[Vabariiklased (Prantsusmaa)|Vabariiklased]] uueks presidendikandidaadiks. Juppé pürgis ka varem ise Vabariiklaste presidendikandidaadiks, kuid kaotas erakonna sisevalimistel Fillonile.<ref name="SLVII" /> * [[2017. aasta Põhja-Iirimaa parlamendivalimised|Põhja-Iirimaa parlamendivalimistel]] teise tulemuse saanud vabariiklaste erakond [[Sinn Féin]] teatas, et senise valitsuskoalitsiooni säilitamine on võimalik ainult juhul, kui lojalistide erakonna [[Demokraatlik Unionistlik Partei|Demokraatliku Unionistliku Partei]] esimees [[Arlene Foster]] ei jätka enam peaministrina.<ref name="tp31o" /> * [[Põhja-Korea]] tulistas välja neli raketti, mille keskmine lennukaugus oli 1000 km. Osa rakette langes merre kõigest 300 km kaugusel [[Jaapan]]i looderannikust. Nii Jaapani kui ka [[Lõuna-Korea]] võimud mõistsid raketikatsetused hukka.<ref name="836Q8" /> * [[Ukraina]] esitas [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisele Kohtule]] ametliku taotluse peatada venemeelsete Ida-Ukraina separatistide rahastamine ja relvadega varustamine [[Venemaa]] poolt.<ref name="g5huS" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] alustas kahepäevast visiiti [[Gruusia]]s, kus ta allkirjastas Eesti–Gruusia kultuurikoostöö kokkuleppe aastateks 2017–2020. Samuti kohtus ta Gruusia kultuuri- ja kultuuriväärtuste ministri [[Mihheil Giorgadze]] ning spordi- ja noorsooasjade ministri [[Tariel Khetšikašvili]]ga.<ref name="VV11" /> * Eestis asus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infotehnoloogia asekantslerina ametisse senine [[Riigikantselei]] strateegiabüroo nõunik [[Siim Sikkut]].<ref name="BIAd8" /> * Tallinnas [[Kadrioru loss]]is tehti teatavaks ja anti üle [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]]. Aasta esitaja ja aasta autori auhinna pälvis [[Sven Lõhmus]], aasta albumi auhinna [[Jaak Joala]] postuumselt ilmunud album "[[Suveöö (album)|Suveöö]]".<ref name="VF8Yy" /> == [[7. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitsejõud alustasid raketitõrjesüsteemi [[THAAD]] paigutamist [[Lõuna-Korea]] territooriumile.<ref name="C611S" /> * Ameerika Ühendriikides [[Mississippi osariik|Mississippi osariigis]] [[Biloxi]]s sõitis kaubarong otsa tellimusvedu teinud bussile. Õnnetuses hukkus vähemalt neli inimest, veel 35 inimest vajasid haiglaravi.<ref name="EEJu6" /> * Ameerika Ühendriikides [[Minnesota]] osariigis allkirjastas kuberner [[Mark Dayton]] seaduse, mis lubab alates [[Juuli 2017#2. juuli|2. juulist]] esimest korda osariigi ajaloos pühapäeviti alkoholi müüa. Seejuures säilib kohalike omavalitsuste õigus kehtestada soovi korral kohalikke alkoholimüügi piiranguid ja keelde.<ref name="QGEVt" /> * Belgias [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üldasjade nõukogu istung, kus Eestit esindas välisminister [[Sven Mikser]]. Istungi põhiteemaks oli nädala teisel poolel toimunud [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumise ettevalmistamine.<ref name="VV11" /> * [[Brasiilia]] välisministrina astus ametisse [[Aloysio Nunes Ferreira Filho]].<ref name="rulers" /> * [[Iraak|Iraagi]] armee vallutas pealetungi käigus [[Mosul]]is äärmuslikult islamiorganisatsioonilt [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] tagasi riigi suuruselt teise muuseumi ([[Mosuli muuseum]]), linna peamise valitsushoone ja keskpanga kohaliku esinduse. Kõik need hooned olid rüüstatud ja osaliselt varemetes, kuid nende tagasivallutamine oli sümboolse tähendusega.<ref name="oC3MF" /> * [[Lesotho]] kuningas [[Letsie III]] saatis parlamendi laiali ja lubas peatselt välja kuulutada [[2017. aasta Lesotho parlamendivalimised|erakorralised parlamendivalimised]]. Kuninga sammud olid seotud asjaoluga, et peaminister [[Pakalitha Mosisili]] kaotas märtsi algul parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name="3sLHA" /> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] võttis ametlikult tagasi oma taotluse lahkumiseks [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] jurisdiktsioonist, sest riigi ülemkohus oli selle tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks.<ref name="NQTIO" /> * [[Madagaskar]]it tabas orkaan [[Enawo]], mis oli võimsaim viimase 13 aasta jooksul saart tabanud orkaan. Enne ookeanilt maale jõudmist ulatus selle tuulekiirus kuni 65 m/s.<ref name="Jv10M" /> * Marokos [[Casablanca]]s lasti õhtul oma kodu ukse ees maha liberaalsesse [[Konstitutsioonilise Ühtsuse Partei]]sse kuulunud parlamendiliige [[Abdellatif Mirdas]].<ref name="YRh7p" /> * [[Mikroneesia]]s toimusid [[2017. aasta Mikroneesia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Kõik valitud 10 parlamendi liiget olid parteitud.<ref name="rulers" /> * [[Põhja-Korea]] keelas oma territooriumil viibivatel [[Malaisia]] kodanikel riigist lahkumise. Põhja-Korea põhjendas sammu vajadusega tagada Malaisias resideerivate Põhja-Korea diplomaatide turvalisus, Malaisia võimud nimetasid toimunut pantvangide võtmiseks. Kaks riiki on mitmendat nädalat tülis seoses Põhja-Korea juhi poolvenna [[Kim Chŏng-nam]]i mõrvamisega Malaisias, mille korraldasid väidetavalt Põhja-Korea võimud.<ref name="5nibR" /> * [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria]] valitsusväed vallutasid äärmuslikult islamiorganisatsioonilt Islamiriik pealetungi käigus [[Aleppo]]le mõne tunni jooksul tagasi 23 küla.<ref name="BRXK8" /> * [[Ungari]] parlament kiitis heaks meetmed, mis näevad ette kõigi asüülitaotlejate paigutamise piiriäärsetesse kinnistesse laagritesse kuni nende avalduste läbivaatamise ja otsuse langetamiseni. Samuti anti politseile õigus immigrante kinni pidada kogu riigi territooriumil, mitte ainult Ungari-Serbia piirialal, ja neid vajadusel tagasi [[Serbia]]sse saata. [[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] kritiseeris Ungari samme teravalt ning leidis, et need on vastuolus Ungari rahvusvaheliste kohustuste ja Euroopa Liidu õigusega.<ref name="cs8Fl" /> * [[WikiLeaks]] avaldas umbes 9000 dokumenti, mis on väidetavalt saadud Ameerika Ühendriikide [[Luure Keskagentuur]]i küberluurekeskusest ja paljastavad suure osa agentuuri tööriistadest, mida nad kasutavad teiste arvutisüsteemide [[häkkimine|häkkimiseks]].<ref name="0MnSI" /> * Eesti president [[Kersti Kaljulaid]] alustas kahepäevast riigivisiiti [[Soome]]s, kus ta kohtus Soome presidendi [[Sauli Niinistö]]ga. Presidenti saatnud delegatsiooni kuulusid ka haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister [[Urve Palo]].<ref name="VV11" /> * [[Eesti]] siseminister [[Andres Anvelt]] ja [[Päästeamet]]i peadirektor [[Kuno Tammearu]] andsid üle päästeteenistuse aumärgid.<ref name="VV11" /> * Harjumaal [[Loksa]]l algas [[Tagalapataljon]]i neli päeva kestnud linnalahingulaager, mille käigus harjutati lahingutegevust hoonestatud alal.<ref name="VV11" /> == [[8. märts]] == * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is ründasid arstideks riietunud relvastatud isikud Ameerika Ühendriikide saatkonna lähedal asuvat sõjaväehaiglat. Julgeolekujõududega puhkenud tulevahetus kestis tunde, selles hukkus vähemalt 38 inimest ja veel kümned inimesed said vigastada. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] Afganistani haru.<ref name="fVGwf" /><ref name="6sn0p" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] esitas [[Hawaii osariik]] kohtule taotluse peatada president [[Donald Trump]]i allkirjastatud uue reisikeelu jõustumine, mis tõkestab sissesõidu Ameerika Ühendriikidesse kuuest muslimite enamusega riigist. Osariigi peaprokuröri hinnangul on korraldus vastuolus [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus]]ega.<ref name="KlXE1" /> * [[Euroopa Komisjon]]i rändevolinik [[Dimítris Avramópoulos]] alustas kolmepäevast visiiti Ameerika Ühendriikides [[Silicon Valley]]s, et külastada [[Google]]'i, [[Facebook]]i ja [[Twitter]]i peakortereid. Volinikku saatnud delegatsiooni kuulus ka Eesti siseminister [[Andres Anvelt]].<ref name="VV11" /> * [[Filipiinid]]el lükkas parlamendikomisjon tagasi [[Perfecto Yasay juunior]]i kandidatuuri välisministri ametikohale. Järgmisel päeval nimetas president [[Rodrigo Duterte]] välisministri kohusetäitjaks [[Enrique Manalo]].<ref name="rulers" /> * Guatemalas [[San José Pinula]]s puhkes lastekodus tulekahju, milles hukkus 39 last, enamik neist teismelised tüdrukud. Politsei hinnangul süütasid tulekahju lastekodu asukad ise. Eelmisel päeval olis lastekodus puhkenud rahutused, millesse oli sunnitud sekkuma ka politsei ja mille käigus põgenes lastekodust 60 last.<ref name="4TNro" /><ref name="TQabg" /><ref name="IsfHj" /> * Indias [[Manipur]]i osariigis lõppesid [[2017. aasta Manipuri parlamendivalimised|kohaliku parlamendi valimised]]. Valimised võitis 36,3% häältega riigis võimul olev [[Bharatiya Janata Partei]], mis sai 21 kohta 60-liikmelises parlamendis. Suurim opositsioonipartei [[India Rahvuskongress]] sai 35,1% häältest ja 28 kohta parlamendis.<ref name="rulers" /> * Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis lõppesid [[2017. aasta Uttar Pradeshi parlamendivalimised|kohaliku parlamendi valimised]]. Valimised võitis ka riigis võimul olev Bharatiya Janata Partei, mis kogus 39,7% häältest ja sai 312 kohta 403-liikmelises parlamendis. Suurim opositsioonipartei India Rahvuskongress sai ainult 6,2% häältest ja 7 kohta parlamendis, tulles selle tulemusega alles neljandale kohale parteides seas.<ref name="rulers" /> * Iraagis [[Tikrīt]]i lähistel külas toimunud pulmadel lasi ennast õhku kaks enesetaputerroristi. Hukkus vähemalt 26 inimest.<ref name="bQLXh" /> * [[Kosovo]] parlament lubas teha eksisteerivasse seadustikku muudatused, mis lubaksid Kosovo julgeolekujõududel osta raskerelvastust ja muudaks need seega sisuliselt, kuid mitte nimeliselt relvajõududeks. Kosovo valitsus võttis relvajõudude moodustamise otsuse vastu juba kolm aastat tagasi, kuid serblastest parlamendiliikmed on seni lubanud blokeerida kõik kavatsused põhiseaduse muutmiseks, mis on relvajõudude moodustamise eelduseks. Uus kava on juriidiliselt korrektne moodus relvajõudude loomiseks põhiseadust muutmata. [[NATO]] ja Ameerika Ühendriigid kritiseerisid Kosovo kavandavat sammu teravalt.<ref name="Znskk" /> * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s puhkesid kokkupõrked politsei ning maksu- ja pensionireformi vastu meelt avaldama kogunenud põllumeeste vahel. Kokkupõrked said alguse, kui tuhatkond meeleavaldajat püüdis tungida põllumajandusministeeriumi hoonesse, sest ministeeriumi esindajad ei olnud valmis meeleavaldajatega kohtuma.<ref name="RQwLS" /> * [[Liibanon]]i president [[Mīshāl ʻAwn]] nimetas kaitsejõudude uueks ülemaks kindral [[Jūzīf ʻAwn]]i. Ühtlasi vahetati välja ka sisejulgeolekujõudude ülem.<ref name="LtvJp" /> * Maltal [[Gozo]] saarel varises hommikul kohaliku aja järgi kell 9.40 kokku kuulus looduslik vaatamisväärsus, hiiglaslik lubjakivist kaar [[Sinine aken]].<ref name="Xk8zL" /> * [[Prantsusmaa]]l teatas [[Pariis]]i endine linnapea, [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistliku Partei]] liige [[Bertrand Delanoe]], et toetab [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2017. aasta presidendivalimistel]] kandidaadina [[Emmanuel Macron]]i.<ref name="MQqDS" /> * Saksamaal [[Berliin]]is kohtusid Saksamaa välisminister [[Sigmar Gabriel]] ja [[Türgi]] välisminister [[Mevlüt Çavuşoğlu]], kuid pingeleevendust see kahe riigi suhetes kaasa ei toonud. Türgi pahameele on tinginud Türgi poliitikute osavõtuga rahvakogunemiste keelustamine Saksamaal, Saksamaa omakorda protesteerib Saksa kodakondsusega türgi ajakirjaniku vahistamise pärast Türgis.<ref name="lU3Ny" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] alustas kolmepäevast visiiti Belgias [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel. Samuti olid peaministril visiidi raames kohtumised Eesti saadikutega [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], Euroopa Parlamendi presidendi [[Antonio Tajani]]ga, Euroopa Parlamendi [[Euroopa Rahvapartei]] fraktsiooni juhi [[Manfred Weber]]iga ja [[NATO]] peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]iga.<ref name="VV11" /> * Eesti välisminister [[Sven Mikser]] alustas kahepäevast visiiti [[Iisrael]]is ja [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina omavalitsuse]] aladel. Visiidi raames kohtus ta Iisraeli peaministri [[Binyamin Netanyahu]]ga ja Palestiina peaministri [[Rāmī Ḩamd Allāh]]iga.<ref name="VV11" /> * Eestis teatas seni parteituna [[XIII Riigikogu]] [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsiooni kuulunud [[Artur Talvik]], et esitas avalduse erakonnaga liitumiseks ja kavatseb kandideerida Vabaerakonna esimeheks.<ref name="4exm3" /> == [[9. märts]] == * Belgias [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumine. Kohtumisel valiti [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]]ks tagasi [[Poola]] poliitik [[Donald Tusk]], ainsana liikmesriikidest hääletas Tuski jätkamise vastu just Poola.<ref name="rulers" /> * Itaalias [[Ancona]] lähistel maanteel A14 varises kokku remonditav maanteesild. Õnnetuses hukkus itaallastest abielupaar, kes viibis õnnetuse ajal silla all olnud sõiduautos. Lisaks sai vigastada kaks rumeenlastest töölist.<ref name="INn7d" /> * [[Nepal]]is sõitis teelt välja ja langes 200 m nõlvakust alla reisijatega ülekoormatud buss. Õnnetuses hukkus vähemalt 24 inimest ja veel kümned inimesed said vigastada.<ref name="hLOYS" /> * [[Saksamaa]] välisminister [[Sigmar Gabriel]] oli visiidil Venemaal [[Moskva]]s, kus ta kohtus oma [[Venemaa]] kolleegi [[Sergei Lavrov]]iga. Kohtumise keskmes olid peamiselt julgeolekuteemad, alates Venemaa sõjalise kohalolu suurendamisest Balti regioonis kuni Ukraina sõjalise konflikti ja Ameerika Ühendriikide plaanini tõsta oluliselt kaitsekulutusi.<ref name="rAShw" /> * Saksamaal [[Düsseldorf]]i keskraudteejaamas ründas vaimuhaige jugoslaavia päritolu 36-aastane mees kirvega inimesi. Vigastada sai seitse inimest, neist kolm raskelt. Politsei pidas ründaja kinni. Raudteejaam suleti rongiliiklusele ja jäi suletuks ka järgmisel päeval.<ref name="pP2su" /> * [[Valgevene]] president [[Alaksandr Łukašenka]] teatas, et laialdast pahameelt tekitanud seadust, mis nõuab inimestelt, kes töötavad aastas alla 183 päeva, riigile kaotatud maksutulu eest kompensatsiooni tasumist, ei tohiks 2017. aastal rakendada. Veebruaris 2017 avaldas seaduse vastu pealinnas [[Minsk]]is meelt umbes 2000 inimest.<ref name="hRN8x" /> * Eesti president [[Kersti Kaljulaid]] alustas koos kaitseväe juhataja kindral [[Riho Terras]]ega neli päeva kestnud töövisiiti [[Liibanon]]is. President kohtus Liibanoni presidendi [[Michel Aoun]]i ja peaministri [[Sa‘d al-Ḩarīrī]]ga ning külastas Liibanonis missioonil viibivaid Eesti kaitseväelasi.<ref name="UkaLU" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Viljandi]]s, kus ta avas [[Viljandi kino]] ja külastas [[Ugala|Ugala teatri]] peatselt valmivat hoonet.<ref name="VV11" /> == [[10. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] justiitsminister [[Jeff Sessions]] palus ametist lahkuda neil 46 föderaalpeaprokuröril, kes olid ametisse nimetatud president [[Barack Obama]] ametiajal ja seni veel ametisse jäänud. Kuigi Sessionsi soov on juriidiliselt korrektne ja iga administratsioon nimetab ametisse oma prokurörid, tuli see siiski üllatusena, sest harva vahetatakse välja kõik prokurörid korraga. Ametist vabastatute seas oli ka [[Manhattan]]i ringkonna eest vastutav prokurör [[Preet Bharara]], kellel president [[Donald Trump]] oli ise veel enne oma ametiaja algust palunud ametis jätkata.<ref name="sXDM3" /> * Ameerika Ühendriikides [[Washington]]is peeti kinni seljakotti kandnud mees, kes sisenes üle aia ronides [[Valge Maja]] territooriumile. Esialgu sissetungija ja tema motiivide kohta rohkem infot ei antud, ajakirjandusele anti vaid teada, et varasemad karistused tal puuduvad.<ref name="W5qjt" /> * Belgias [[Brüssel]]is algas kolm päeva kestev ülemaailmne [[eesti keel]]e õpetajate kohtumine.<ref name="VV11" /> * [[Jeemen]]is korraldas [[Saudi Araabia]] juhitav sõjaline koalitsioon õhurünnaku riigi lääneosas [[Khoukha]] linna lähistel asunud turule, rünnakus hukkus vähemalt 22 inimest, kes kõik olid väidetavalt relvastamata tsiviilisikud.<ref name="URGuX" /> * [[Lõuna-Korea]] konstitutsioonikohus tagandas korruptsioonis süüdistatava president [[Park Geun-hye]] ametist. Presidendi volitused olid peatatud juba alates [[Detsember 2016#9. detsember|9. detsembrist]], mil parlament talle umbusaldust avaldas. Kohtu otsus tõi tänavatele meelt avaldama sajad presidendi toetajad. Konstitutsioonikohtu ees puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel, milles hukkus kaks meeleavaldajat.<ref name="Cft05" /> * Paavst [[Franciscus]] ütles [[Saksamaa]] ajalehes [[Die Zeit]] avaldatud intervjuus, et on valmis kaaluma isoleeritud kogukondades eakate abielus meeste preestriseisusse lubamist, kuid välistas taas kindlalt [[tsölibaat|tsölibaadinõude]] täieliku kaotamise katoliku preestritele.<ref name="tAri1" /> * Saksamaal [[Berliin]]is streikisid linna mõlema lennujaama ([[Berliini Tegeli lennujaam|Tegeli]] ja [[Berliini Schönefeldi lennujaam|Schönefeldi]]) maapealse teeninduse töötajad, nõudes pakutust kiiremat palgatõusu. Streigi tõttu tühistati ligi 700 lendu.<ref name="K1KAb" /> * Soomes [[Helsingi Vantaa lennujaam]]as streikisid neli tundi maapealse teeninduse töötajad, nõudes oma töötingimuste parandamist. Streigi tõttu jäi ära ligi sada lendu, teiste seas oli lennufirma [[Finnair]] sunnitud tühistama ka Helsingi–Tallinna lennud.<ref name="RKiNI" /> * [[Tšehhi]]s valiti valitseva [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimeheks tagasi peaminister [[Bohuslav Sobotka]].<ref name="4kWNH" /> * Türgis [[İstanbul]]is kukkus alla helikopter, mille pardal olnud kõik seitse inimest hukkusid. Helikopteris viibisid lisaks pilootidele Türgi kontserni [[Eczacıbaşı]] tegevjuht ja neli [[Venemaa]] kodanikku.<ref name="2POTi" /> * [[Vatikan]] avalikustas, et paavst Franciscus on annetanud [[Süüria]]s asuva sõjast laastatud [[Aleppo]] linna vaestele 100 000 eurot.<ref name="fxxzV" /> * [[Eesti]] maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] külastas [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] ja [[Tartu maakond]]a.<ref name="VV11" /> * [[Eesti NATO Ühing]] korraldas Riigikogu hoone konverentsisaalis rahvusvahelise konverentsi "ÜRO resolutsioon 1325: naised, rahu ja julgeolek".<ref name="VV11" /> == [[11. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] keeldus föderaalpeaprokurör [[Preet Bharara]] järgimast justiitsminister [[Jeff Sessions]]i eelmise päeva üleskutset ise ametist tagasi astuda ja vallandati.<ref name="wqGXo" /> * Austraalias [[Lääne-Austraalia]] osariigis toimusid [[2017. aasta Lääne-Austraalia parlamendivalimised|kohaliku parlamendi valimised]], mille võitis [[Austraalia Tööpartei]]. Tööpartei sai osariigi parlamendis 40 kohta ja saab moodustada valitsuse ilma koalitsioonipartnerita. Nende suurim rivaal, paremtsentristlik [[Austraalia Liberaalne Partei]], mis oli osariiki valitsenud kaheksa aastat, sai 19 kohta.<ref name="shHTl" /> * [[Etioopia]] pealinna [[Addis Abeba]] lähistel asuval Koshe prügimäel toimunud maalihkes hukkus vähemalt 115 inimest, peamiselt need, kes elasid prügimäele ja selle lähedusse omavoliliselt püstitatud elamutes.<ref name="BAt2g" /><ref name="g3YSV" /><ref name="yVlgu" /> * [[Haiti]] põhjaosas [[Gonaïves]]'i linna lähedal sõitis buss otsa rühmale inimestele. Õnnetuses hukkus 34 ja sai vigastada 17 inimest, kellest veel neli surid hiljem haiglas. Nii oli õnnetuses hukkunute koguarv 38 inimest.<ref name="Yfbia" /> * [[Holland]]i võimud ei andnud maandumisluba [[Türgi]] välisministri [[Mevlüt Çavuşoğlu]] lennukile. Çavuşoğlu pidi külastama Hollandit, et esineda [[Rotterdam]]is kohalikele türklastele Türgi põhiseaduse muutmise referendumi teemal, see rahvakogunemine aga keelustati julgeolekukaalutlustel. Hollandi võimude sammud kutsus esile Türgi presidendi [[Recep Tayyip Erdoğan]]i terava kriitika, muuhulgas nimetas ta Hollandit ja hollandlasi "natsiaja jäänukiks ja fašistideks".<ref name="wc2sl" /> Konflikt kahe riigi vahel süvenes sama päeva õhtul, kui Hollandi politsei ei lubanud Rotterdamis asuvasse Türgi konsulaati siseneda Türgi perekonna- ja sotsiaalpoliitikaministril [[Fatma Betül Sayan Kaya]]l ja eskortis ministri tagasi [[Saksamaa]]le, kust ta oli Hollandisse saabunud.<ref name="turkey" /> * [[India]] idaosas [[Chhattisgarh]]i osariigis korraldasid [[maoism|maoistlikud]] mässulised rünnaku politseipatrullile, hukkus 11 ja sai vigastada veel neli politseinikku.<ref name="wwr3R" /> * Indias astusid ametist tagasi [[Goa osariik|Goa osariigi]] peaminister [[Laxmikant Parsekar]], [[Uttarakhand]]i osariigi peaminister [[Harish Rawat]] ja [[Uttar Pradesh]]i osariigi peaminister [[Akhilesh Yadav]].<ref name="rulers" /> * Itaalias [[Napoli]]s vallandas populistlik-separatistliku erakonna [[Põhjaliiga]] esimehe [[Matteo Salvini]] külaskäik vägivaldsed meeleavaldused. Lõuna-Itaalia suhtes halvustavate märkustega tuntuks saanud Salvini vastu korraldati rahumeelne meeleavaldus, kuid üldisest seltskonnast eraldus 200–300 inimest, kes hakkasid loopima kive ja süütepudeleid. Politsei kasutas vägivallatsejate laiali ajamiseks veekahurit ja pisargaasi.<ref name="Xxq9d" /> * [[Lõuna-Korea]] pealinnas [[Soul]]is avaldasid meelt ametist tagandatud presidendi [[Park Geun-hye]] vastased, nõudes tema arreteerimist. Väiksemaid meeleavaldusi korraldasid linnas ka tagandatud presidendi poolehoidjad.<ref name="tdysU" /> * Saksamaal [[Essen]]is sulges politsei Limbecker Platzi ostukeskuse, kuna nendeni oli jõudnud info, et ostukeskuses kavandatakse terrorirünnakut.<ref name="7Bqok" /> * Süürias [[Damaskus]]es õhkisid ennast kaks enesetaputerroristi, nende rünnaku sihtmärgiks olid [[šiiidid|šiiitidest]] palverändurid. Hukkus vähemalt 74 ja sai vigastada ligi 100 inimest.<ref name="GbVDn" /><ref name="WcugL" /> * [[Tšiili]] paremtsentristlik [[Kristlik-Demokraatlik Partei (Tšiili)|Kristlik-Demokraatlik Partei]] valis oma presidendikandidaadiks senaator [[Carolina Goic]]i.<ref name="4W6RF" /> == [[12. märts]] == * [[Abhaasia]]s toimus [[2017. aasta Abhaasia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor, millega täideti 12 kohta 35-liikmelisest parlamendist. Valimisaktiivsus oli umbes 56%.<ref name="rulers" /> * Hollandis [[Rotterdam]]is kasutas politsei [[Türgi]] konsulaadi ette kogunenud ning kive ja pudeleid loopima hakanud türklastest meeleavaldajate laialiajamiseks veekahurit ja politseikoeri. Meeleavaldus algas eelmisel õhtul, kui Hollandi politsei saatis riigist välja Rotterdamis rahvakoosolekul esineda kavatsenud Türgi perekonna- ja sotsiaalpoliitikaministri [[Fatma Betül Sayan Kaya]]. Türgi võimud lubasid Hollandi sammudele vastata "kõige karmimate meetmetega". Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] kutsus üles kehtestama Hollandi vastu sanktsioone ja leidis, et Holland on käitunud "banaanivabariigina".<ref name="turkey" /><ref name="CLkP5" /> * [[India]]s nimetati [[Goa osariik|Goa]] osariigi uueks peaministriks [[Manohar Parrikar]]. Samal päeval astus ametist tagasi [[Pandžab (India)|Pandžabi]] osariigi peaminister [[Parkash Singh Badal]], kelle asemel nimetati uueks peaministri kandidaadiks [[Amarinder Singh]].<ref name="rulers" /> * [[Lõuna-Korea]] ametist tagandatud president [[Park Geun-hye]] lahkus presidendi ametlikust residentsist, niinimetatud [[Sinine Maja|Sinisest Majast]].<ref name="8Qhuh" /> * [[Taani]] peaminister [[Lars Løkke Rasmussen]] tegi [[Türgi]] peaministrile [[Binali Yıldırım]]ile ettepaneku märtsi 2017 kavandatud Türgi peaministri ametlik visiit Taanisse edasi lükata. Põhjuseks toodi Hollandi ja Türgi vahel puhkenud diplomaatiline tüli.<ref name="dkK2o" /> * Eestis Tallinnas [[Nordea kontserdimaja]]s anti esimest korda üle [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]. Kõige enam auhindu võitis [[Triin Ruumet]]i lavastatud film "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]".<ref name="nhQcR" /> == [[13. märts]] == * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is plahvatas töölisi vedanud bussi möödumisel teeäärne pomm. Buss hävis plahvatuses tekkinud tulekahjus täielikult, hukkus vähemalt üks ja sai vigastada kaheksa inimest.<ref name="kKBr9" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] mikroprotsessorite tootja [[Intel]] teatas, et ostab 15,3 miljoni USA dollari eest [[Iisrael]]i ettevõtte [[Mobileye]], mis arendab isesõitvaid autosid.<ref name="LO1DC" /> * Ameerika Ühendriikides esitas [[Washingtoni osariik]] föderaalkohtule taotluse peatada president [[Donald Trump]]i [[Märts 2017#6. märts|6. märtsil]] kehtestatud sissesõidukeelu kehtivus, mis peaks jõustuma [[Märts 2017#16. märts|16. märtsist]]. Washingtoni osariigi taotlusega ühinesid ka [[California]], [[Maryland]]i, [[Massachusetts]]i, [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] ja [[Oregon]]i osariik.<ref name="m8NyX" /> * [[Egiptus]]e president [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] andis armu 203 noorele poliitvangile, kes olid vahistatud osalemise eest valitsusvastastes meeleavaldustes.<ref name="jwcAm" /> * [[Euroopa Liit]] pikendas kuue kuu võrra kuni [[September 2017#15. september|15. septembrini]] [[Venemaa]] ja [[Krimm]]i eraisikute ning ettevõtete vastu, keda süüdistatakse [[Ukraina]] territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse õõnestamises.<ref name="SmM4e" /> * [[Haiti]] peaministrikandidaat [[Jack Guy Lafontant]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu.<ref name="rulers" /> * [[Lesotho]] võimud määrasid [[2017. aasta Lesotho parlamendivalimised|ennetähtaegsete parlamendivalimiste]] kuupäevaks [[Juuni 2017#3. juuni|3. juuni]].<ref name="KXFHO" /> * [[Poola]]s kutsus [[Varssavi]] ringkonnaprokuratuur ülekuulamisele riigi endise peaministri, Euroopa Ülemkogu eesistuja [[Donald Tusk]]i. Tuski soovitakse tunnistajana üle kuulata seoses ühe endiste julgeolekutöötajatega seotud juhtumiga.<ref name="UB6Zn" /> * [[Rootsi]] valitsuskoalitsioon ja osa poliitilisest opositsioonist jõudsid kokkuleppele 2017. aasta kaitsekulutuste suurendamises 500 miljoni Rootsi krooni võrra.<ref name="BmbVj" /> * Saksamaal [[Berliin]]is alustasid [[Berliini Schönefeldi lennujaam|Schönefeldi]] ja [[Berliini Tegeli lennujaam|Tegeli]] lennujaamade maapealse teeninduse töötajad uut 25-tunnist streiki, millega nõuti pakutust kiiremat palgatõusu. Kokku tühistati kahes lennujaamas streigipäeval üle 600 lennu. Hiljem pikendasid ametiühingud streiki veel ühe ööpäeva võrra.<ref name="JVG5U" /><ref name="fujFN" /> * [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s Wehliye hotelli lähistel plahvatas autopomm. Hotell plahvatuses oluliselt kannatada ei saanud, hukkus vähemalt 13 ja sai vigastada veel 14 inimest.<ref name="oo5zo" /> * [[Suurbritannia]] parlamendi mõlemad kojad kiitsid ilma muudatusteta heaks valitsuse esitatud eelnõu Euroopa Liidust lahkumise protsessi algatamiseks. Peaminister [[Theresa May]] teatas, et algatab lahkumise ametlikult veel enne märtsi lõppu.<ref name="7uB5I" /> * [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus]] avaldas andmed, mille kohaselt on kuus aastat kestnud kodusõjas hukkunud ja teadmata kadunuks jäänud 465 000 inimest.<ref name="yWIeD" /> * [[Šotimaa]] peaminister [[Nicola Sturgeon]] kinnitas, et ta kavatseb küsida [[Suurbritannia]] valitsuselt luba Šotimaa uue iseseisvusreferendumi korraldamiseks. Peaminister soovib referendumi korraldada ajavahemikus sügisest 2018 kuni kevadeni 2019.<ref name="wWrxH" /> * [[Türgi]] asepeaminister [[Numan Kurtulmuş]] teatas, et puhkusel viibiv [[Holland]]i suursaadik Türgis [[Cornelis Van Rij]] ei ole enam Türgis teretulnud, samuti teatas asepeaminister Türgi õhuruumi sulgemisest Hollandi diplomaatidele.<ref name="Ez6iQ" /> * [[Ungari]] parlamendis toimusid [[2017. aasta Ungari presidendivalimised|presidendivalimised]]. Teises valimisvoorus valiti 131 poolthäälega presidendiks tagasi [[János Áder]], tema vastaskandidaat [[László Majtényi]] pälvis 39 parlamendiliikme toetuse.<ref name="rulers" /> * Ungaris [[Rumeenia]] piiri lähistel asuvas [[Békéscsaba]] põgenikekeskuses alustasid 94 immigranti näljastreiki, nõudes enda vabastamist. Enamik neist on rikkunud [[Dublini konventsioon]]i, olles lahkunud omavoliliselt esimesest Euroopa Liidu liikmesriigist, kuhu nad saabusid.<ref name="u2uCp" /> * Eesti president [[Kersti Kaljulaid]] kutsus tagasi Eesti suursaadiku [[Horvaatia]]s [[Celia Kuningas-Saagpakk|Celia Kuningas-Saagpaku]] ja nimetas tema asemel uueks suursaadikuks [[Sten Schwede]]. Samuti nimetas president suursaadikuks [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i juures [[Alar Streimann]]i.<ref name="47VgH" /><ref name="VxnDg" /> * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Moldova]] kultuuriminister [[Monica Babuc]], kes kohtus visiidi raames oma Eesti kolleegi [[Indrek Saar]]ega.<ref name="VV12" /> * Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister [[Urve Palo]] alustas koos teda saatnud äridelegatsiooniga kahepäevast visiiti [[Jaapan]]i pealinnas [[Tōkyō]]s.<ref name="VV12" /> * Eestit külastas [[Uus-Meremaa]] kõrgetasemeline delegatsioon, et arutada muude teemade seas ka Uus-Meremaa ja Euroopa Liidu vabakaubanduslepingu küsimusi. Delegatsioonil oli kohtumine Eesti maaeluministri [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tammega]].<ref name="VV12" /> * Eestis otsustas [[Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed|Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed]] nõukogu, et sihtasutus kolitakse 2018. aastaks [[Narva]]sse ja nimetatakse ümber Integratsiooni Sihtasutuseks.<ref name="FBNSK" /> == [[14. märts]] == * [[Aafrika Liidu Komisjon]]i esimehena (sisuliselt peasekretärina) astus ametisse [[Moussa Faki]].<ref name="rulers" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kuulutasid [[New Yorgi osariik|New Yorgi]], [[New Jersey]], [[Maryland]]i ja [[Virginia]] osariigi kubernerid lumetormi [[Stella (torm)|Stella]] tõttu välja [[eriolukord|eriolukorra]]. Tormi tõttu tühistati üle 6000 lennu, paljudes suurlinnades suleti koolid, [[New York|New Yorgis]] ka metroosüsteem. Ligi 210 000 inimest jäid ilma elektrita.<ref name="SEUB3" /> * [[Euroopa Kohus]] otsustas, et ettevõtted võivad keelata oma töötajatel teatud tingimustel kanda pearätte ja muid religioosseid sümboleid. Otsus tekitas ulatuslikke proteste nii religioossetes ringkondades kui ka inimõiguste rühmituste seas, kes leidsid, et see nõrgendab kaitset diskrimineerimise eest.<ref name="XMqjq" /> * [[Iirimaa]] rannikul kukkus merepäästeoperatsiooni käigus alla rannavalve helikopter [[Sikorsky S-92]], hukkus üks inimene ja veel kolm inimest jäid kadunuks.<ref name="FTXpB" /> * [[Iisrael]]i keskosas [[Netanya]] lähistel toimunud ilutulestikulao plahvatuses said kaks inimest surma ja viis inimest vigastada.<ref name="YZUMr" /> * [[India]]s astus [[Goa osariik|Goa osariigi]] peaministrina ametisse [[Manohar Parrikar]].<ref name="rulers" /> * [[Keenia]] arstid lõpetasid kolm kuud kestnud streigi, sest jõudsid valitsusega kokkuleppele palgatõusus ja töötingimuste parandamises.<ref name="q3PKN" /> * [[Prantsusmaa]] kohus andis loa ametliku uurimise algatamiseks korruptsiooniskandaali sattunud presidendikandidaadi [[François Fillon]]i suhtes.<ref name="9ulrc" /> * [[Somaalia]] autonoomse piirkonna [[Puntland]]i ranniku lähistel hõivasid relvastatud piraadid [[Panama]] firmale [[Armi Shipping]] kuulunud ja [[Komoorid]]e lipu all sõitnud naftatankeri Aris 13, mille pardal oli kaheksa [[Sri Lanka]]lt pärit meeskonnaliiget. Tegemist oli esimese kaaperdamisega Somaalia vetes pärast 2012. aastat.<ref name="D0ut4" /><ref name="3WNEM" /> * [[Ungari]]s avati 10. Eesti nädal.<ref name="VV12" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] allkirjastas korralduse lepingu sõlmimiseks Venemaa ja [[Lõuna-Osseetia]] vahel, mis sisuliselt integreerib Lõuna-Osseetia väeüksused Venemaa relvajõudude koosseisu. Edaspidi vajavad Lõuna-Osseetia sõjalised protseduurid Venemaa heakskiitu, samuti saab Venemaa sõnaõiguse Lõuna-Osseetia relvajõudude struktuuri ja tegevuse eesmärkide kujundamisel.<ref name="VJ2Tr" /> * [[Eesti]]s olid ametlikul visiidil [[Poola]] kaitseminister [[Antoni Macierewicz]] ja Ameerika Ühendriikide Euroopa vägede juhataja kindral [[Curtis Scaparrotti]].<ref name="VV12" /> * Eesti riigihalduse minister [[Mihhail Korb]] oli töövisiidil [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus kohtus maavanema ja maakonna omavalitsusjuhtidega.<ref name="VV12" /> * Eestis tehti teatavaks ja anti üle [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]]d. Ilukirjandusliku proosa auhinna sai [[Mait Vaik]] teose eest "Meeleparanduseta" ja luuleauhinna [[Vladislav Koržets]] teose eest "Laulud või nii".<ref name="rWzVb" /> * [[Harju Maakohus]] määras 2016. aasta suvel [[Lufthansa]] lennukile äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] nimel pommiähvarduse teinud vene poliitaktivistile [[Vladislav Pälling]]ule karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust, millest reaalselt tuleb Pällingul kanda neli kuud.<ref name="tqLdI" /> * [[Kadrioru loss]]is tähistati [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] 70. aastapäeva. Üritusel osales ka haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]].<ref name="VV12" /> * [[Pärnu]]s toimus [[Eesti Kutsehaigete Liit|Eesti Kutsehaigete Liidu]] teabepäev, millel osales ka tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]].<ref name="VV12" /> * Tartus [[Eesti Rahva Muuseum]]is kuulutas [[Eesti Betooniühing]] välja konkursi "[[Aasta betoonehitis]]" võitjad. 2016. aasta betoonehitiseks tunnistati [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]].<ref name="dq1ui" /> * Kuulutati välja [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] arengu toetamiseks ellu viidav projekt "[[Miljon+]]".<ref name="1FU17" /> == [[15. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tõstis [[Föderaalreservi Süsteem]]i avatud turu komitee teist korda kolme kuu jooksul intressimäärasid. Üleöödeposiitide intressimäär tõusis 25 baaspunkti võrra kuni 1 protsendini.<ref name="rdRk8" /> * Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Rex Tillerson]] alustas ringreisi Aasia riikides, saabudes esimesena [[Jaapan]]i pealinna [[Tōkyō]]sse. Tillersoni visiit on pälvinud tähelepanu ka seetõttu, et esimest korda on välisministri ametlikus saatjaskonnas vaid üks ajakirjanik, [[Erin McPike]] konservatiivsest veebiväljaandest [[Independent Journal Review]].<ref name="U2Ych" /> * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 85:12 riikliku luure direktoriks [[Dan Coats]]i, kes astus ametisse järgmisel päeval.<ref name="rulers" /> * Ameerika Ühendriikides [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] peatas föderaalkohturingkonna kohtunik Derrick Watson vastavalt osariigi taotlusele vaid mõni tund enne selle kehtima hakkamist president [[Donald Trump]]i kehtestatud sissesõidukeelu kuue muslimite enamusega riigi kodanikele. Kohtunik viitas oma otsuses, et kuigi määruses ei ole otseselt [[islam]]it mainitud, on see tõlgendatav siiski ühe religiooni esindajate ebavõrdsesse olukorda seadmisena. Otsust kritiseerisid teravalt nii Trump kui ka justiitsministeerium.<ref name="zU9u7" /> * Austrias [[Tirool]]i liidumaal [[Jochgrubenkopf]]i mäetipu lähistel vallandunud lumelaviinis hukkus kohaliku aja järgi kella 12.30 paiku neli [[Šveits]]i suusaturisti.<ref name="akcGv" /> * Belgias [[Brüssel]]is avati aasta möödumise tõttu [[2016. aasta Brüsseli plahvatused|2016. aasta Brüsseli terrorirünnakutest]] mälestusmärk rünnakute ohvritele, mille autor on Belgia skulptor [[Jean-Henri Compere]].<ref name="DrUrg" /> * [[Brasiilia]]s korraldasid riigiametnikud, maapiirkondade töölised ja ametiühingud üleriigilisi meeleavaldusi president [[Michel Temer]]i pensionireformi kava vastu. Pealinnas [[Brasília]]s avaldas meelt 1500 inimest, kellest mitusada inimest tungis ka rahandusministeeriumi hoonesse ja jäi sinna mitmeks tunniks.<ref name="oNw6n" /> * [[Colombia]] asepresident [[German Vargas Lleras]] teatas tagasiastumisest. President [[Juan Manuel Santos]] nimetas tema asemel asepresidendiks politsei erukindrali [[Oscar Naranjo]].<ref name="WEe3E" /> * [[Holland]]is toimusid [[2017. aasta Hollandi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim ka seni valitsuskoalitsiooni juhtinud [[Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei]], mis sai 21,3% häältest ja 33 kohta 150-liikmelises parlamendis. Kaua aega valimiste võitjaks prognoositud immigratsioonivastane [[Vabaduspartei (Holland)|Vabaduspartei]] jäi teisele kohale 13,1% häälte ja 20 kohaga parlamendis. Valimistel parandasid enim oma tulemust [[Kristlik-Demokraatlik Apell]], millel on nüüd senise 13 koha asemel 19 kohta, ja erakond [[Demokraadid 66]], millel on nüüd senise 12 koha asemel samuti 19 kohta. Suurim kaotaja oli vasaktsentristlik [[Tööpartei (Holland)|Tööpartei]], mille kohtade arv langes 38 pealt 9 kohani. Valimisaktiivsus oli 80,4%.<ref name="rulers" /> * [[Iraak|Iraagi]] väed jätkasid [[Mosul]]is pealetungi äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] positsioonidele, saavutades selle käigus kontrolli peamise silla üle linna jagaval [[Tigris]]e jõel.<ref name="PREH8" /> * Iraagis [[Tikrīt]]i linnas toimunud autopommiplahvatuses hukkus kaheksa ja sai vigastada 50 inimest.<ref name="fnBHF" /> * [[Itaalia]]s võitis peaminister [[Paolo Gentiloni]] valitsus häältega 156:121 parlamendi ülemkojas senatis toimunud usaldushääletuse.<ref name="FqQ74" /> * [[Lõuna-Korea]] prokurörid kutsusid esimest korda ülekuulamisele korruptsiooniskandaali tõttu ametist tagandatud endise presidendi [[Park Geun-hye]]. Ühtlasi teatas riigi valitsus, et [[2017. aasta Lõuna-Korea presidendivalimised|erakorralised presidendivalimised]] toimuvad [[Mai 2017#9. mai|9. mail]].<ref name="YyIPx" /> * [[Maroko]]s vabastas kuningas [[Mohammed VI]] ametist peaministri [[Abdelilah Benkirane]], kes ei olnud alates [[2016. aasta Maroko parlamendivalimised|parlamendivalimistest]] suutnud viie kuu jooksul moodustada uut valitsust.<ref name="rulers" /> * [[Nigeeria]] kirdeosas [[Maiduguri]] linnas lasid ennast õhku neli teismelisest tüdrukust enesetaputerroristi. Lisaks neile endile hukkus rünnakus kaks ja sai vigastada 16 inimest.<ref name="URs9k" /> * [[Suurbritannia]] välisminister [[Boris Johnson]] oli ametlikul visiidil [[Somaalia]]s, kus ta kohtus ka riigi presidendi [[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]iga ja lubas abi laastava põuaga võitlemisel. Somaalia võimude sõnul lubas Johnson abi 110 miljoni Suurbritannia naelsterlingi väärtuses.<ref name="CyLaS" /> * Süürias [[Damaskus]]es toimunud kahes enesetaputerroristi rünnakus, millest üks toimus linna kohtupalee ja teie populaarse restorani juures, hukkus vähemalt 31 inimest ja sai vigastada veel kümneid inimesi.<ref name="G0DOJ" /> * [[Ukraina]] võimud peatasid igasuguse kaubatranspordi Ida-Ukraina venemeelsete separatistide okupeeritud aladele [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis.<ref name="QU8jo" /> * [[Eesti]] esindaja [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] [[Juhan Parts]] andis ametivande ja astus sellega ametisse.<ref name="w5UCI" /> * [[Eesti Rahvusringhääling]]u nõukogu valis kompromisskandidaadina avalik-õigusliku ringhäälingu juhatuse uueks esimeheks [[Erik Roose]].<ref name="i3Chu" /> == [[16. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] esitas [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongressile]] oma esimese riigieelarve kavandi, mis näeb ette sõjaliste kulutuste olulise suurendamise ning välisabi ja mitmete riigisiseste programmide olulise kärpimise.<ref name="dI2XK" /> * Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kohtus [[Washington]]is [[Iirimaa]] peaministri [[Enda Kenny]]ga. Üheks kohtumise keskseks teemaks oli ka Ameerika Ühendriikide presidendi immigratsioonipoliitika, mille suhtes on Iiri peaminister avalikult väljendanud rahulolematust.<ref name="Em2EC" /> * Ameerika Ühendriikides kehtestas ka teine föderaalkohtunik, [[Maryland]]i föderaalkohturingkonna kohtunik Theodore Chuang tõkendi president Donald Trumpi sissesõidukeelu jõustumisele. Eelmisel päeval oli keelu jõustumise blokeerinud [[Hawaii osariik|Hawaii osariigi]] föderaalkohtunik Derrick Watson.<ref name="OiIfu" /> * [[Austria]] pangandusgrupi [[Raiffeisen Zentralbank]] [[Venemaa]] tütarettevõte teatas, et kavatseb hakata osutama finantsteenuseid venemeelsete separatistide okupeeritud aladel [[Ukraina]]s moodustatud [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] passidega inimestele.<ref name="O4scw" /> * [[Haiti]] peaministrikandidaat [[Jack Guy Lafontant]] võitis parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name="rulers" /> * [[India]]s astus [[Pandžabi osariik|Pandžabi osariigi]] peaministrina ametisse [[Amarinder Singh]].<ref name="rulers" /> * Itaalias [[Sitsiilia]]s sai [[Etna]] vulkaani purskes vigastada 10 mäel viibinud inimest. Kuus inimest toimetati sündmuskohalt haiglasse, kuid kellegi vigastused ei olnud tõsised.<ref name="wxAFJ" /> * [[Prantsusmaa]]l saadeti [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] [[Pariis]]i esindusse kirjapomm, mis ka avamisel plahvatas. Kirja avanud naistöötaja nägu ja käed said vigastada. Kiri oli saadetud [[Kreeka]]st.<ref name="ZwGFO" /> * Prantsusmaa kaguosas [[Grasse]]'i linnas toimus koolitulistamine, kus relvaentusiastist 16-aastane õpilane avas tule kaasõpilaste ja õpetajate pihta ning haavas nelja inimest. Tulistajal olid kaasas ka granaadid ja isetehtud lõhkeseadeldis, kuid neid ta kasutada ei jõudnud. Politsei pidas nooruki sündmuskohal kinni.<ref name="pd36Z" /> * [[Saudi Araabia]] kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] alustas koos teda saatnud delegatsiooniga oma Aasia ringsõidu raames ametlikku visiiti [[Hiina]]s. Visiidi esimesel päeval allkirjastati mitmed koostöölepingud, mille koguväärtus oli hinnanguliselt kuni 65 miljardit USA dollarit.<ref name="Ixwsy" /> * [[Somaalia]]s vabastasid piraadid lunaraha saamata kaks päeva varem, [[Märts 2017#14. märts|14. märtsil]] kaaperdatud kaubalaeva. Vabastamine toimus pärast läbirääkimisi ning samal päeval piraatide ja sõjaväelaste vahel aset leidnud tulevahetust.<ref name="IBh0E" /> * [[Suurbritannia]] kuninganna [[Elizabeth II]] kinnitas parlamendis vastu võetud seaduse, mis annab peaminister [[Theresa May]]le õiguse käivitada ametlikult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumise protsess.<ref name="uKMVv" /> * [[Süüria kodusõda]]: Süürias [[Aleppo]] linna lähistel mässuliste kontrolli all olevas külas mošeele korraldatud õhurünnakus hukkus 42 inimest, enamuses tsiviilisikud. Esialgu ei olnud teada, kes täpselt rünnaku korraldas.<ref name="K8Md3" /> * Eesti president [[Kersti Kaljulaid]] alustas kahepäevast ringsõitu [[Valga maakond|Valga maakonnas]].<ref name="ZVX1D" /> * [[Eesti]] kaitseminister [[Margus Tsahkna]] osales Rootsis [[Visby]]s regionaalsel julgeolekukonverentsil, kus ta võttis osa ka paneeldiskussioonist.<ref name="VV12" /> * Eesti poliitiku, [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] endise esimehe [[Edgar Savisaar]]e poeg [[Erki Savisaar]] teatas, et tema isa kandideerib [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] Keskerakonna nimekirjas Tallinnas [[Lasnamäe]] linnaosas.<ref name="Snn1a" /> * [[Eesti Energia]] viis lõpule osaluse müümise [[Jordaania]] põlevkiviprojektis, millega vähendas oma osalust ettevõttes [[Attarat Power Company]] seniselt 65 protsendilt 10 protsendile. Tehingu pealt teenis ettevõte 18,6 miljonit eurot kasumit.<ref name="MZorw" /> == [[17. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] jätkas oma Aasia ringreisi, sõites [[Jaapan]]ist edasi [[Lõuna-Korea]]sse.<ref name="DVSGI" /> * Bangladeshis [[Dhaka]]s ründas enesetaputerrorist politsei terrorivastase võitluse üksuse baasi. Rünnakus sai vigastada kaks politseiametnikku.<ref name="AhmC5" /> * [[Iisrael]] ründas islamistliku liikumise [[Ḩizb Allāh]] positsioone [[Süüria]]s. Süüria relvajõud avasid Iisraeli lennukite pihta tule ja väitsid, et tulistasid ühe Iisraeli lennuki alla. Iisrael eitas lennuki kaotust ja kinnitas, et kõik missioonil osalenud lennukid pöördusid viga saamata tagasi.<ref name="CCGvH" /> * [[India]]s nimetati [[Uttarakhand]]i osariigi peaministri kandidaadiks [[Trivendra Singh Rawat]], kes järgmisel päeval ka ametisse astus.<ref name="rulers" /> * Jordani Läänekaldal [[Hebron]]i linna lähistel avasid Iisraeli sõdurid tule kive ja süütepudeleid loopinud palestiinlastest meeleavaldajate pihta. Tulistamises hukkus üks 16-aastane palestiinlasest nooruk.<ref name="Wy4NK" /> * [[Maroko]] kuningas [[Mohammed VI]] nimetas uueks peaministriks [[Saadeddine El Othmani]].<ref name="rulers" /> * [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] saabus ametlikule visiidile Ameerika Ühendriikidesse, kohtudes seal esimest korda näost näkku Ameerika Ühendriikide presidendi [[Donald Trump]]iga.<ref name="E2zOs" /> * [[Soome]]s korraldas lennujaamade maapealset teenindust pakkuva ettevõtte [[Airpro]] töötajate ametiühing kohaliku aja järgi kella 15–19 järjekordse streigi, mille tõttu oli rahvuslik lennufirma [[Finnair]] sunnitud tühistama 90 lendu. Teiste seas tühistati ka kolm lendu Helsingi-Tallinna ja kolm lendu Tallinna-Helsingi liinil.<ref name="jqClz" /> * [[Suurbritannia]] tulevane troonipärija, Cambridge'i hertsog [[William, Cambridge'i hertsog|William]] koos abikaasaga alustas kahepäevast ametlikku visiiti Prantsusmaal [[Pariis]]is, kus neid võttis vastu president [[François Hollande]].<ref name="pKjIw" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Saratovi oblast]]i kuberneri [[Valeri Radajev]]i tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni valimisteni kuberneri kohusetäitjaks.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Luksemburg]]i peaminister [[Xavier Bettel]], kes kohtus visiidi raames oma Eesti kolleegi [[Jüri Ratas]]ega.<ref name="VV12" /> * Eestisse [[Ämari lennubaas]]i saabusid esimesed 120 Suurbritannia sõdurit. Tegemist oli esimeste Briti sõduritega, kes moodustavad tulevikus Eestisse paigutatava [[NATO]] lahingugrupi tuumiku. Sõdureid tervitas saabumisel Eesti kaitseminister [[Margus Tsahkna]].<ref name="X5x3B" /> == [[18. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] alustas ametlikku visiiti [[Hiina]]s, kus teda võttis vastu Hiina välisminister [[Wang Ji]].<ref name="XbJrX" /> * [[Jeemen]]i rannikul ründas helikopter [[Somaalia]] põgenikke vedanud laeva. Rünnakus sai 42 põgenikku surma ja 39 vajas pärast vigastuste tõttu haiglaravi. Somaalia nõudis vahejuhtumi osas uurimise algatamist.<ref name="3L37P" /> * Prantsusmaal [[Pariisi Orly lennujaam]]as lasti maha mees, kes üritas seal patrullinud sõdurilt relva haarata. Tegemist oli radikaalse islami omaks võtnud 39-aastase Ziyed Ben Belgacemiga, kes oli juba enne viimast vahejuhtumit julgeolekuorganite huviorbiidis.<ref name="yYu6g" /> * Saksamaal [[Baden-Baden]]is lõppes riikide grupi [[G-20]] rahandusministrite ja keskpankurite kahepäevane kohtumine. Kohtumise lõppkommünikees loobuti Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni vastuseisu tõttu lubadusest pürgida ülemaailmse [[vabakaubandus]]e poole.<ref name="Iz83P" /> * Saksamaal [[Frankfurt|Frankfurdis]] avaldas umbes 30 000 [[kurdid|kurdi]] meelt [[Türgi]] presidendi [[Recep Tayyip Erdoğan]]i ja tema kavandatava põhiseaduse muutmise rahvahääletuse vastu. Samuti nõudsid meeleavaldajad [[Kurdistani Töölispartei]] juhi [[Abdullah Öcalan]]i vanglast vabastamist.<ref name="dGgPP" /> * [[Suurbritannia]] ajakirjandus avalikustas, et rahvusvaheline toiduainetööstuse ettevõte [[Unilever]] valmistub 6 miljardi Suurbritannia naelsterlingi eest müüma mitmeid talle kuuluvaid toiduainete kaubamärke. Muuhulgas plaanib ettevõte loobuda Flora margariinist ja Stork võist.<ref name="wYXnJ" /> * Türgi siseministeerium teatas, et on kolme päeva jooksul läbi viidud operatsioonides üle riigi kinni pidanud 740 inimest, keda kahtlustatakse sidemetes keelustatud Kurdistani Töölisparteiga.<ref name="wty2K" /> * [[Uus-Meremaa]] saatis riigist välja Ameerika Ühendriikide diplomaadi, kelle kohta mingeid täpsemaid andmeid ei avalikustatud. Väidetavalt oli diplomaat segatud [[Märts 2017#12. märts|12. märtsil]] pealinna [[Wellington]]i lähedal aset leidnud füüsilisse konflikti.<ref name="k8HZo" /> * Eestis [[Viljandi]]s avati külastajatele renoveerimise läbinud [[Ugala]] teatrimaja.<ref name="WPrfD" /> == [[19. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] kohtus Pekingis [[Hiina]] presidendi [[Xi Jinping]]iga. Kohtumine kestis umbes 30 minutit. Sellega lõppes ka Tillersoni esimene visiit Aasia riikidesse.<ref name="DHYH2" /> * Ameerika Ühendriikides teatas tagasiastumisest mitmetesse skandaalidesse sattunud sõidujagamisteenust vahendava ettevõtte [[Uber]] president [[Jeff Jones]]. Jones oli ettevõttes töötanud alla poole aasta.<ref name="bgOrg" /> * Ghanas [[Kintampo juga|Kintampo joa]] juures langes tormi tõttu suur puu seal ujunud ja juga vaatama tulnud inimeste peale. Hukkus vähemalt 20 inimest, veel 10–20 inimest sai vigastada ja vajas haiglaravi. Enamik ohvreid olid keskkooliõpilased ja turistid.<ref name="vIJUE" /> * [[Hiina]] kaitseminister [[Chang Wanquan]] alustas ametlikku visiiti, mille raames ta külastab [[Sri Lanka]]t ja [[Nepal]]i. Visiiti peetakse poliitiliselt tundlikuks, sest see võib ärritada [[India]]t.<ref name="l74sj" /> * [[Liibanon]]i pealinnas [[Beirut]]is avaldas umbes 2000 inimest parlamendihoone ees meelt kavandatavate maksutõusude vastu. Meeleavaldajad loopisid neid rahustada püüdnud peaminister [[Sa‘d al-Ḩarīrī]]t tühjade veepudelitega.<ref name="A9MGe" /> * [[Saint-Martin]]il toimus territoriaalkogu valimiste esimene voor. Valimised võitis 49% häältega valimisliit [[Team Gibbs 2017]].<ref name="rulers" /> * [[Saksamaa]] liidupresidendina astus ametisse [[Frank-Walter Steinmeier]].<ref name="rulers" /> * [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] valis oma esimeheks ja liidukantsleri kandidaadiks [[2017. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2017. aasta parlamendivalimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] endise esimehe [[Martin Schulz]]i.<ref name="I8iyH" /> * [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria]] pealinna [[Damaskus]]e idapoolsetes äärelinnades puhkesid verised kokkupõrked valitsusvastaste mässuliste ja julgeolekuüksuste vahel. Mässulised kasutasid rünnakutes ka enesetaputerroriste ja autopomme, sihtmärkideni jõudmiseks kasutati salatunneleid. Valitsusväed tõrjusid mässulised tagasi, mässuliste positsioonidele linnast väljas anti ka umbes 30 õhulööki.<ref name="HpfBm" /> * [[Eesti]]s algas [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]i korraldatud kuuepäevane välilaager "Kuldlabidakene 2017", millel osalesid lisaks Eesti kaitseväe eri väeosadele ka Eestis paikneva Ameerika Ühendriikide väeüksuse mehhaniseeritud kompanii ja helikopterite eskadrill.<ref name="VV13" /> == [[20. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] lükkas [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalse Juurdlusbüroo]] direktor [[James Comey]] ümber president [[Donald Trump]]i väited nagu oleks eelmine president [[Barack Obama]] lasknud [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta valimiskampaania]] ajal pealt kuulata Trumpi ettevõtete peakorterit [[Trump Tower]]it.<ref name="1Uwmc" /> * Belgias [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria, millel Eestit esindasid rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].<ref name="VV13" /> * [[Ida-Timor]]il toimusid [[2017. aasta Ida-Timori presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimistel võitis [[Francisco Guterres]], kes sai 57,1% häältest. Tema vastaskandidaat [[António da Conceição]] sai 32,5% häältest. Valimisaktiivsus oli 71,2%.<ref name="rulers" /> * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] alustas ametlikku visiiti [[Hiina]]s. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Hiina peaministri [[Li Keqiang]]iga.<ref name="d4VtU" /> * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i lõunaosas toimunud autopommiplahvatuses hukkus vähemalt 23 ja sai vigastada veel 45 inimest.<ref name="eIfEa" /> * [[Malta]]l toimus Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istung, kus Eestit esindas tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]].<ref name="VV13" /> * Paavst [[Franciscus]] palus kohtumisel [[Rwanda]] presidendi [[Paul Kagame]]ga andestust katoliku kiriku rolli eest 1994. aasta [[Rwanda genotsiid]]is. Mitmed katoliiklased, nende seas ka preestrid ja nunnad, osalesid [[tutsid]]e massilistes tapmistes.<ref name="19CfQ" /> * [[Prantsusmaa]]l toimus kuue peamise [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|presidendikandidaadi]] esimene teledebatt.<ref name="rKs2J" /> * [[Suurbritannia]] valitsuse esindajad teatasid, et peaminister [[Theresa May]] käivitab Euroopa Liidust lahkumise ametliku protsessi [[Märts 2017#29. märts|29. märtsil]].<ref name="LqdXS" /> * Venemaal [[Barnaul]]is avas opositsiooniliider [[Aleksei Navalnõi]] oma valimiskampaania kohaliku peakorteri. Üritusel ründas Navalnõid tundmatu mees, kes kallas ta üle briljantrohelisega.<ref name="YVolJ" /> * [[Vietnam]]i pealinnas [[Hanoi]]s kohtusid Vietnami peaminister [[Nguyễn Xuân Phúc]] ja [[Lõuna-Korea]] välisminister [[Yun Byung-se]]. Kohtumisel taotles Vietnami valitsusjuht Lõuna-Korealt toetust territoriaalvaidlustes Hiinaga [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina meres]].<ref name="8Gp0d" /> * [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] ning [[Kuressaare]] linnapea [[Madis Kallas]] allkirjastasid Tallinnas ühiste kavatsuste protokolli läbirääkimiste alustamiseks riigigümnaasiumi rajamiseks Kuressaare linna.<ref name="VV13" /> * Eestis [[Sangaste]]s kohtusid kolme Balti riigi põllumajandusministrid – [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]], [[Jānis Dūklavs]] ja [[Bronius Markauskas]]. Mitteametlikul kohtumisel arutati [[Ühine põllumajanduspoliitika|Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika]] ja [[sigade Aafrika katk]]u levikuga seotud küsimusi.<ref name="VV13" /> * [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees [[Margus Tsahkna]] tegi erakonna eestseisule ettepaneku kutsuda kokku erakonna erakorraline suurkogu.<ref name="J4JGb" /> * [[Eesti Keskerakond]] nimetas oma esikandidaadiks [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Yana Toom]]i.<ref name="iOBeV" /> * [[Tallinna Linnavalitsus]] vabastas ametist [[Tallinna Linnahall]]i nõukogu esimehe [[Meelis Pai]], kes oli sõlminud linnavalitsust teavitamata iseendaga töölepingu sama asutuse kunstilise juhi ametikoha täitmiseks.<ref name="BEV8C" /> == [[21. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Suurbritannia]] keelasid osadest [[Põhja-Aafrika]] ja [[Lähis-Ida]] lennujaamadest saabuvatel lendudel teatud elektrooniliste seadmete transportimise käsipagasis. Edaspidi ei ole neil lendudel lubatud lennuki salongi kaasa võtta mobiiltelefonist suuremaid elektroonilisi seadmeid.<ref name="Tx56B" /> * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] kehtestas häältega 6:2 uued piirangud presidendi volitustele kõrgeid riigiametnikke ametisse määrata. Vastavalt kohtu otsusele ei tohi president nimetada föderaalametkonna juhi ajutiseks kohusetäitjaks inimest, kelle ta on esitanud juba alaliselt seda ametikohta täitma ja kui sellele ametikohale kinnitamine eeldab [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i heakskiitu. Sellega jättis ülemkohus jõusse madalama astme kohtu otsuse, mille kohaselt ületas president [[Barack Obama]] 2011. aastal riikliku töösuhete ülemnõuniku kohusetäitja ametisse nimetamisel oma võimupiire.<ref name="xfzi8" /> * [[Haiti]]l astus ametisse peaminister [[Jack Guy Lafontant]]i valitsus.<ref name="yVkf3" /> * [[Iisrael]]i armee avas tule kolme palestiinlase pihta, kes püüdsid ebaseaduslikult ületada piiri Iisraeli ja [[Gaza tsoon]]i vahel. Tulistamises hukkus 18-aastane palestiina nooruk, tema kaks kaaslast said haavata.<ref name="NJUMp" /> * [[Pakistan]]i parlament kiitis heaks põhiseaduse parandused, mis võimaldab riigis taastada salajased sõjakohtud terrorismis süüdistatavate tsiviilisikute üle kohtu pidamiseks.<ref name="eGBWc" /> * [[Prantsusmaa]]l astus tagasi korruptsiooniskandaali sattunud siseminister [[Bruno Le Roux]]. Tema asemel nimetati uueks siseministriks [[Matthias Fekl]].<ref name="rulers" /> * Somaalias [[Muqdisho]]s plahvatas president [[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]i palee sissepääsu juures asuva kontrollpunkti lähedal autopomm. Plahvatuses hukkus vähemalt viis inimest.<ref name="vvcn0" /> * [[Tšiili]] endine president [[Sebastián Piñera]] teatas kavatsusest kandideerida [[2017. aasta Tšiili presidendivalimised|2017. aasta presidendivalimistel]].<ref name="KN49v" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] oli ringsõidul [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], mille raames ta kohtus muuhulgas [[Riigikohus|Riigikohtu]] esimehe [[Priit Pikamäe]]ga ja külastas [[Eesti Rahva Muuseum]]i.<ref name="VV13" /> * Eesti riigihalduse minister [[Mihhail Korb]] külastas [[Jõgeva maakond]]a, kus kohtus haldusreformi küsimustes kohalike omavalitsuste esindajatega.<ref name="VV13" /> * Eesti ettevõtja [[Urmas Sõõrumaa]] omandas ainuosaluse enda asutatud turvafirmas [[USS Security]].<ref name="K4wYl" /> * [[Tallinn]]a abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] teatas enda taandumisest ettevõtlusest. Sarapuu kuulub mitmete enda osalusega äriühingute nõukogusse ja on sattunud skandaali seoses ajakirjanduses esitatud süüdistusega, nagu oleksid tema ettevõtted seotud Tallinna prügiturule sisenenud teenuseosutajaga [[Baltic Waste Management]].<ref name="oDsmm" /> == [[22. märts]] == * Ameerika Ühendriikides [[Wisconsin]]i osariigis [[Rothschild (Wisconsin)|Rothschildi]] linnas toimus rida tulistamisi, milles sai surma üks politseiametnik ja kolm tsiviilisikut.<ref name="M6ed4" /> * [[Austria]] siseminister [[Wolfgang Sobotka]] teatas, et Austria kahekordistab vabatahtlikult koju tagasi pöörduvatele migrantidele makstava rahalise toetuse seniselt 500 eurolt 1000 eurole, lootes sellega kiirendada umbes 50 000 asüülitaotleja riigist lahkumist.<ref name="MJv1s" /> * [[Belgia]]s mälestati täpselt aasta tagasi [[2016. aasta Brüsseli plahvatused|Brüsseli terrorirünnakutes]] hukkunud 32 inimest.<ref name="pF0Au" /> * [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] endisele asepresidendile [[Jean-Pierre Bemba]]le, kes kannab juba sõjakuritegude eest 18-aastast vanglakaristust, määrati tunnistajatele altkäemaksu andmise eest täiendavalt 12 kuud vanglakaristust ja 300 000 eurot trahvi.<ref name="wKyCH" /> * Nigeerias [[Maiduguri]] linnas toimunud reas pommiplahvatustes, mis said alguse varahommikul kohaliku põgenikelaagri juures, hukkus kokku kaheksa inimest. Hukkunutest viis olid enesetaputerroristid ise.<ref name="2i3if" /> * [[Norra]] võimud teatasid, et on otsustanud anda poliitilise varjupaiga neljale Türgi sõdurile ja Türgi kaitseatašeele, keda kõiki süüdistatakse Türgis seotuses [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatsega]]. Kõik varjupaiga saanud isikud viibisid riigipöördekatse toimumise ajal Norras.<ref name="sH7Pd" /> * [[Põhja-Korea]] korraldas ebaõnnestunud raketikatsetuse. Idarannikult [[Wonsan]]i linna lähedalt välja tulistatud rakett plahvatas peatselt pärast väljatulistamist.<ref name="418Zm" /> * [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is parlamendihoone juures [[Westminsteri sild|Westminsteri sillal]] toimus terrorirünnak. Ründaja sõitis autoga inimeste sekka ja üritas seejärel tungida parlamendihoonesse, pussitades seda turvanud politseinikku. Rünnakus hukkus neli inimest, teiste seas ka pussitatud politseinik ja ründaja ise. Vigastada sai veel üle 40 inimese, mõned neist eluohtlikult. Üks vigastatutest surigi hiljem haiglas. Rünnaku tõttu katkestati Suurbritannia parlamendi istung. Järgmisel päeval võttis rünnaku eest vastutuse äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]]. Suurbritannia politsei avalikustas, et rünnaku pani toime 52-aastane Suurbritannia kodanikust pakistanlane Khalid Masood.<ref name="6na3P" /><ref name="TkD6c" /> * [[Süüria kodusõda]]: Süürias [[Ar-Raqqah]]' linnas tabas Ameerika Ühendriikide juhitava koalitsiooni õhulöök koolimaja, mis oli kasutusel põgenike varjupaigana. Rünnakus hukkus vähemalt 33 inimest.<ref name="UstZq" /> * Šveitsis [[Luzern]]i lähistel sõitis teelt välja [[Itaalia]] raudteefirmale [[Trenitalia]] kuulunud reisirong, mis oli teel Milanost [[Basel]]isse. Peatselt pärast jaamast väljumist kaldus üks vagun küljele ja sõitis teelt välja. Õnnetuses sai vigastada kolm inimest.<ref name="OfQSx" /> * [[Ukraina]] kehtestas kolmeaastase sissesõidukeelu [[Venemaa]] lauljale [[Julija Samoilova]]le, kes valiti Venemaa esindajaks [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Keelu tingis asjaolu, et Samoilova oli osalenud 2015. aastal kontserdil Venemaa okupeeritud [[Krimm]]is. Järgmisel päeval otsustas [[Euroopa Ringhäälingute Liit]], et Samoilova saab siiski võistlusest osa võtta, lubades tal esineda satelliitside vahendusel.<ref name="0N5gU" /> * [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil Ukraina kaitseministri esimene asetäitja [[Ivan Rusnak]].<ref name="VV13" /> * Eesti välisminister [[Sven Mikser]] alustas visiiti Ameerika Ühendriikides, kus ta osales [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]]-vastase koalitsiooni välisministrite kohtumisel ning kohtus senaatorite [[Joni Ernst]]i, [[Angus King]]i ja [[Cory Gardner]]iga.<ref name="VV13" /> * Eesti välisministeeriumi asekantsler [[Rainer Saks]] avas Leedus [[Šiauliai]]s Eesti aukonsulaadi.<ref name="VV13" /> * Eestisse saabus laevadel [[Suurbritannia]] väeüksuse rasketehnika. Kokku saabus [[Paldiski sadam]]asse 130 tanki ja soomukit. Esimesed Briti sõdurid siia paigutatavast 800-mehelisest üksusest saabusid Eestisse juba [[Märts 2017#17. märts|17. märtsil]].<ref name="daJ3H" /> == [[23. märts]] == * [[Afganistan]]is hõivas islamiliikumine [[Ţālebān]] [[Helmandi provints]]is asuva [[Sangin]]i linna.<ref name="Qrh44" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] meelelahutusfirma [[Walt Disney Company]] teatas, et pikendab oma tegevjuhi [[Bob Iger]]i töölepingut veel ühe aasta võrra juulini 2019. Uudis tõi kaasa kohe Disney aktsiate hinnatõusu, sest küsimus Igerile sobiva järeltulija leidmisest oli olnud lahtine alates 2016. aasta kevadest.<ref name="leTSk" /> * Ameerika Ühendriikides [[Põhja-Dakota]] osariigis allkirjastas vabariiklasest kuberner [[Doug Burgum]] seaduse, mis lubab edaspidi avalikes kohtades kanda varjatult relva ilma selleks eraldi luba omamata. Uus seadus jõustub 2017. aasta augustis. Seni olid osariigis kehtinud relvakandmisele rangemad piirangud.<ref name="6tM6h" /> * [[Argentina]]s kinnitas kohus, et riigi endise presidendi [[Cristina Fernández de Kirchner]]i suhtes algatatakse kohtumenetlus seoses riigi raha kuritarvitamisega. Presidendina käskis Kirchner müüa dollarifutuure ehk tähtpäevalepinguid turuhinnast oluliselt odavama hinnaga, mille tagajärjel kaotas Argentina lõpuks sadu miljoneid USA dollareid.<ref name="SSddT" /> * [[Bangladesh]]i keskpanga 32-korruselise hoone 13. ja 14. korrusel puhkes tulekahju, mis saadi mõne tunni jooksul siiski kontrolli alla. Inimesed tulekahjus kannatada ei saanud.<ref name="Az0YL" /> * Belgias [[Antwerpen]]is hoidis politsei ära terrorirünnaku. 39-aastane [[Prantsusmaa]] kodanik Mohamed R. püüdis Antwerpeni kesklinnas kihutada autoga jalakäijate tänavale, kuid politseil õnnestus sõiduk kinni pidada ja selle juht vahistada.<ref name="7gaIw" /> * Egiptuses [[Siinai poolsaar]]el hukkus sõdurite ja islamistlike mässuliste kokkupõrgetes 10 Egiptuse sõdurit ja 15 mässulist. Sõdurid hukkusid kahe teeäärse pommiplahvatuse tagajärjel.<ref name="ZGwtD" /> * [[Gambia]] võimud teatasid, et moodustavad tõe ja leppimise komisjoni, mille eesmärk on anda president [[Yahya Jammeh]]' režiimi ajal kannatanud ohvritele ja nende tagakiusajatele võimalus leppimiseks. Samuti nähakse ette hüvitised Jammeh' režiimi ohvritele.<ref name="JR0cV" /> * [[Iisrael]]i armee avas [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] tule juudi asundust süütepommidega rünnanud palestiinlaste pihta. Hukkus üks 17-aastane palestiina nooruk, veel kolm noormeest said vigastada, neist üks eluohtlikult.<ref name="769JL" /> * Iisraelis vahistati Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli topeltkodakondsusega 18-aastane juudi noormees, keda kahtlustatakse kümnete pommiähvarduste tegemises juudi kogukonna keskustele Ameerika Ühendriikides, [[Austraalia]]s ja [[Uus-Meremaa]]l.<ref name="kopaL" /> * [[Nepal]]i peaminister [[Pushpa Kamal Dahal]] alustas kuuepäevast ametlikku visiiti [[Hiina]]s. Visiiti peetakse oluliseks, sest see võib tihendada veelgi kahe riigi koostööd ja seeläbi halvendada omakorda Nepali suhteid teise naabri [[India]]ga.<ref name="OoQe5" /> * Ukrainas [[Kiiev]]is lasti hotelli ees tänaval maha Venemaa [[Riigiduuma]] endine liige [[Deniss Voronenkov]], kes oli 2016. aastal Venemaalt Ukrainasse põgenenud ja pidi üles astuma võtmetunnistajana kohtuprotsessil Ukraina endise presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i üle. Ka tulistaja sai haavata, kui tema pihta avas omakorda tule Voronekovi ihukaitsja, ja toimetati haiglasse.<ref name="0BPws" /> * Ukrainas [[Harkivi oblast]]is [[Balaklija]] linnas toimus plahvatus laskemoonalaos, kus hoiustati tankimürske. Plahvatuses keegi vigastada ei saanud, kuid ohutuse tagamiseks evakueeriti piirkonnast 20 000 inimest. Ukraina kaitseminister [[Stepan Poltorak]] süüdistas plahvatuse korraldamises Venemaad või Venemaa toetusel tegutsevaid venemeelseid Ida-Ukraina separatiste.<ref name="urYEl" /> * Eesti president [[Kersti Kaljulaid]] alustas kahepäevast visiiti Belgias [[Brüssel]]is, et osaleda Atlandi-ülesel kõrgetasemelisel välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil [[Brüsseli Foorum]].<ref name="ZUwfX" /> * [[Jüri Ratase esimene valitsus|Eesti valitsus]] kinnitas kultuuriministeeriumi kantsleriks ka seni sellel ametikohal töötanud [[Paavo Nõgene]] ning haridus- ja teadusministeeriumi kantsleriks [[Tea Varrak]]u.<ref name="press230317" /> * Eesti valitsus otsustas anda [[Narva Aleksandri Suurkirik]]u hoone tähtajatult tasuta kasutamiseks [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule]].<ref name="press230317" /> * Eesti valitsus eraldas [[Arvo Pärdi Keskus]]e uue hoone rajamiseks [[Laulasmaa]]le täiendavalt 2,2 miljonit eurot, et tagada keskuse avamine hiljemalt septembris 2018 [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] sünnipäevaks.<ref name="press230317" /> * Eesti [[kultuuriministeerium]]is kogunes esimesele istungile teatrite eksperdigrupp, mille ülesanne on välja töötada Eesti teatrite uus rahastamismudel.<ref name="VV13" /> * Eestis oli visiidil [[Euroopa Nõukogu Arengupank|Euroopa Nõukogu Arengupanga]] president [[Rolf Wenzer]], kes kohtus ka Eesti rahandusministri [[Sven Sester]]iga.<ref name="VV13" /> * [[XIII Riigikogu]] juhatuse valimisel valiti täies koosseisus ametisse tagasi senine juhatus: esimees [[Eiki Nestor]], esimene aseesimees [[Enn Eesmaa]] ja teine aseesimees [[Taavi Rõivas]]. * [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] juhatus arvas erakonnast välja [[Jevgeni Krištafovitš]]i, kellele pandi süüks valeväidete levitamist ja erakonna laimamist. Krištafovitš oli üks kandidaate erakonna esimehe kohale aprillis toimuval Vabaerakonna üldkogul.<ref name="JUMVN" /> == [[24. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Donald Trump]]i administratsioon väljastas loa torujuhtme [[Keystone XL]] rajamiseks, mille eelmise presidendi [[Barack Obama]] administratsioon oli kaks aastat varem peatanud.<ref name="B6rxG" /> * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas]] võtsid [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] juhid tagasi seaduseelnõu eelmise presidendi Barack Obama ajal läbi viidud tervisekindlustusreformi (niinimetatud [[Obamacare]]) tühistamiseks ja asendamiseks, sest ei suutnud koguda sellele eelnõule piisavalt toetust. Tegemist oli kaks kuud ametis olnud president Donald Trumpi ühe esimese suure läbikukkumisega parlamendis, sest Obamacare'i tühistamine oli üks tema peamistest valimislubadustest.<ref name="V1k81" /> * [[Curaçao]] peaministrina astus ametisse [[Gilmar Pisas]].<ref name="pduxp" /> * Egiptuses [[Kairo]]s lahkus sõjaväehaiglast riigi endine president [[Ḩusnī Mubārak]]. Halva tervise tõttu oli Mubārak suurema osa oma kuueaastasest vangistusest veetnud haiglas, kust ta nüüd vabanes vastavalt Egiptuse ülemkohtu otsusele.<ref name="CkxR6" /> * Itaalias [[Rooma]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kahepäevane kohtumine, millega tähistati [[Rooma leping]]u allkirjastamise 60. aastapäeva. Eestit esindas kohtumisel peaminister [[Jüri Ratas]], kes kohtus visiidi raames ka eraldi paavst [[Franciscus]]ega.<ref name="VV13" /> * Prantsusmaal [[Lille]]'is Porte d'Arras' metroojaama juures leidis hilisõhtul aset tulistamine, milles sai haavata kolm inimest. Politsei kinnitas, et antud juhtumi puhul ei olnud tegemist terroriaktiga.<ref name="x7Tkh" /> * Prantsusmaa presidendikandidaat [[Marine Le Pen]] oli visiidil Venemaal [[Moskva]]s, kus ta kohtus Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga. Kohtumise järel kutsus Le Pen Euroopa Liitu üles tühistama Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid.<ref name="M3VuR" /> * [[Eesti]] keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] külastas [[Valga maakond]]a.<ref name="VV13" /> * Eesti riigihalduse minister [[Mihhail Korb]] külastas [[Pärnu]] linna ja kohtus haldusreformi küsimustes sealse omavalitsuse esindajatega.<ref name="VV13" /> * Eestis [[Olustvere]]s toimus konverents "Põllumees kui tippjuht", kus osales ka maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]]. Konverentsil andis minister üle auhinna "Põllumajanduse tippjuht 2017".<ref name="VV13" /> * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] Riigikogu fraktsioon avalikustas, et fraktsiooni meedianõunikuna alustab aprilli lõpust tööd [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] majandusajakirjanik [[Kadri Paas]].<ref name="1IIqa" /> == [[25. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] peatas sõidujagamisteenuse osutaja [[Uber]] ajutiselt kõigi isesõitvate autode kasutamise. Otsuse tingis eelmisel päeval Uberile kuuluva isesõitva autoga juhtunud liiklusõnnetus [[Arizona]] osariigis.<ref name="hQo5R" /> * Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias jõustusid piirangud, mis keelustasid mitmetest Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikidest ning Türgist saabuvatel lendudel lennuki salongi mobiiltelefonidest suuremate elektrooniliste seadmete kaasavõtmise.<ref name="VeZM5" /> * Ameerika Ühendriikides [[Chicago]]s anti Briti arhitektile ja arhitektuuriteadlasele [[Robert Adam]]ile üle [[Driehausi arhitektuuriauhind]].<ref name="whs0f" /> * [[Bangladesh]]is kirdeosas [[Sylhet]]i linnas toimunud kahes pommiplahvatuses hukkus kuus inimest – kaks politseiametnikku ja neli tsiviilisikut. Veel kümned inimesed said vigastada. Vastutuse rünnakute eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="ZSZYT" /> * Egiptuses [[Siinai poolsaar]]el umbes 20 km kaugusel [[Al-‘Arīsh]]i linnast hukkus teeäärse pommi plahvatuses neli Egiptuse sõdurit.<ref name="TdUHr" /> * [[Mali]]s teatas Põhja-Mali [[tuareegid]]e mässulisi rühmitusi ühendav katusorganisatsioon [[Azawadi Liikumiste Koordinatsioon]], et boikoteerib Mali valitsusega 2015. aasta rahulepingu rakendamiseks kavandatud läbirääkimisi. Organisatsiooni hinnangul ei ole läbirääkimised piisavalt laiapõhjalised ja võivad viia üksmeele saavutamise asemel suuremate lõhedeni riigis.<ref name="70rUF" /> * [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] ainus esindaja Suurbritannia parlamendis [[Douglas Carswell]] lahkus erakonnast ja teatas, et jätkab parlamendis sõltumatu saadikuna.<ref name="JwQbQ" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] teatas, et ta peab võimalikuks pärast põhiseaduse muutmise rahvahääletust veel ühe referendumi korraldamist, kus pandaks hääletusele liitumiskõneluste jätkamine Euroopa Liiduga.<ref name="sxtHv" /> * [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is toimus umbes 700 osavõtjaga valitsusvastane meeleavaldus, mille korraldamiseks võimud ei olnud luba andnud. Protesteeriti niinimetatud ühiskondlike parasiitide maksu vastu, mis puudutab inimesi, kes pole vähemalt kuus kuud aastas tööd teinud. Miilits tõkestas demonstrantide liikumise ja vahistas vähemalt kümneid, tõenäoliselt sadu meeleavaldajaid, rakendades nende vastu ka vägivalda.<ref name="dloeD" /><ref name="YlKAK" /> * Eestis [[Paide]]s toimus [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] volikogu, kus erakond valis ja tegi teatavaks ka kaks linnapeakandidaati. Tallinna linnapeakandidaadiks sai [[Martin Helme]], Pärnu linnapeakandidaadiks erakonna esimees [[Mart Helme]].<ref name="6GOhX" /> * [[Estonia kontserdisaal]]is tähistati kontsertaktusega organisatsiooni [[Kodutütred]] asutamise 85. aastapäeva.<ref name="VV13" /> == [[26. märts]] == * [[Abhaasia]]s toimus [[2017. aasta Abhaasia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. Lõpptulemusena said 35-kohalises parlamendis 30 kohta parteitud kandidaadid.<ref name="rulers" /> * Ameerika Ühendriikides [[Cincinnati]]s ööklubis Cameo toimus kohaliku aja järgi kella 1 paiku öösel tulistamine, hukkus üks ja sai vigastada 15 inimest.<ref name="pGPqW" /> * [[Bulgaaria]]s toimusid [[2017. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim ka eelmised valimised võitnud parempoolne erakond [[Kodanikud Bulgaaria Euroopaliku Arengu Eest]], mis sai 32,7% häältest ja 95 kohta 240-liikmelises parlamendis. Paremuselt teise tulemuse saavutas 27,2% häälte ja 80 kohaga [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei]].<ref name="rulers" /> * Hiinas [[Hongkong]]is valis 1194-liikmeline valimiskogu Hongkongi erihalduspiirkonna uueks juhiks [[Peking]]ile meelepärase kandidaadi [[Carrie Lam]]i, kes sai valimistel 777 poolthäält.Ühtlasi sai temast esimene naine sellel ametikohal. Tema ametiaeg algab [[Juuli 2017#1. juuli|1. juulil]].<ref name="rulers" /> * [[Jeemen]]i pealinnas [[Sanaa]]s avaldasid tuhanded inimesed meelt kaks aastat kestnud [[Saudi Araabia]] sõjalise interventsiooni vastu. Meeleavaldused olid organiseeritud pealinna kontrolliva [[šiiidid|šiiitide]] [[al-Ḩūthiyyūn]]i rühmituse poolt, kelle võimult tõrjumine ongi Saudi Araabia sõjalise sekkumise eesmärk.<ref name="LkiMn" /> * [[Saint-Martin]]il toimus territoriaalkogu valimiste teine voor, mille võitis sarnaselt esimese vooruga valimisliit [[Team Gibbs 2017]]. Kokku sai nimetatud ühendus 23-kohalises seadusandlikus kogus 18 kohta. Valimisaktiivsus oli 45,5%.<ref name="rulers" /> * Saksamaal [[Saarimaa]] liidumaal toimusid [[2017. aasta Saarimaa parlamendivalimised|kohaliku parlamendi valimised]], mille võitis 40,7% häältega [[Kristlik-Demokraatlik Liit]] (24 kohta 51-kohalises parlamendis). Parlamenti pääsesid veel [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (17 kohta), [[Vasakpartei (Saksamaa)|Vasakpartei]] (7 kohta) ja [[Alternatiiv Saksamaale]] (3 kohta). Valimisaktiivsus oli 69,7%.<ref name="rulers" /> * [[Tšiili]] suuremates linnades avaldasid meelt tuhanded inimesed, nõudes madala tulususe tõttu erafirmade hallatava pensionisüsteemi taasriigistamist.<ref name="sRWpP" /> * [[Ukraina]] idaosas [[Kramatorsk]]i linna lähistel kukkus alla sõjaväe transpordihelikopter [[Mil Mi-2]]. Hukkusid helikopter pardal viibinud kaks meeskonnaliiget ja kolm reisijat. Tõenäoliselt põhjustas õnnetuse helikopteri sattumine elektriliini otsa.<ref name="1ymV4" /> * [[Venemaa]] paljudes linnades toimusid meeleavaldused korruptsiooni vastu. Meeleavaldused korraldas opositsiooniliider [[Aleksei Navalnõi]] ja need olid seekord suunatud iseäranis peaminister [[Dmitri Medvedev]]i vastu, keda opositsioon süüdistab variorganisatsioonide kaudu hiiglasliku kinnisvaraimpeeriumi omamises. Enamikus linnades toimusid meeleavaldused võimude loata, mõnel pool tuli need loa puudumise tõttu ka ära jätta. Moskvas vahistas politsei sadu demonstrante, teiste seas ka meeleavalduse organisaatori Navalnõi.<ref name="SWPE4" /><ref name="akZIc" /> * [[Wallis ja Futuna|Wallisel ja Futunal]] toimusid territoriaalkogu valimised. 20-kohalisse territoriaalkogusse pääses kokku 19 valimisnimekirja. Valimisaktiivsus oli 88,8%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] rahandusminister [[Sven Sester]] oli visiidil [[Jordaania]] pealinnas [[Amman]]is, kus kohtus Jordaania energeetika- ja maavarade ministri [[Ibrahim Saif]]iga. Kohtumisel arutati [[Eesti Energia]] Jordaania põlevkiviprojekti rahastamise lõpuleviimisega seotud küsimusi.<ref name="VV13" /> == [[27. märts]] == * Austraalias [[Queensland]]i osariigis [[Mackay]] linnas anti 25 000 inimesele korraldus evakueeruda seoses orkaani [[Debbie (orkaan)|Debbie]] lähenemisega piirkonnale. Meteoroloogide hinnangul toob orkaan kaasa tuua üleujutused, mille veetase võib ületada tavalist kõrgeimat tõusuvee taset kuni 2,5 meetrit. Orkaan tabas piirkonda järgmisel päeval ja klassifitseeriti neljanda kategooria orkaaniks.<ref name="bdWC6" /> * Jaapanis [[Tochigi prefektuur]]is [[Nasu]] mäel hukkus seitse keskkooliõpilast ja nende õpetaja. Tegemist oli alpinismiklubi liikmetega, keda tabas mäel lumelaviin. Lisaks sai veel 40 inimest vigastada, neist kahe vigastused olid tõsised.<ref name="By5Nu" /> * [[Lõuna-Korea]] prokuratuur teatas, et taotleb kohtult riigi endise presidendi, korruptsioonis kahtlustatava [[Park Geun-hye]] vahistamismäärust.<ref name="EHMqN" /> * [[Põhja-Iirimaa]]l ei suutnud kaks suurimat parteid [[Sinn Féin]] ja [[Demokraatlik Unionistlik Partei]] tähtajaks kokkuleppele jõuda uue valitsuse moodustamises. Mõlemad pooled süüdistasid kõneluste nurjumises teist. Läbirääkimiste nurjumise tõttu pikendas [[Suurbritannia]] valitsus parteidele antud tähtaega.<ref name="MKBIa" /><ref name="7hvLw" /> * Eestis [[Viljandi]]s [[Ugala]] teatris anti rahvusvahelise teatripäeva puhul üle [[Eesti teatri aastaauhinnad]].<ref name="VV14" /> Parima lavastaja auhinna sai [[Hendrik Toompere juunior]] lavastuse "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" eest. Meespeaosatäitja auhinna pälvis [[Märt Avandi]] ja naispeaosatäitja auhinna [[Riina Maidre]]. Balletiauhinna sai [[Maria Engel]].<ref name="uM4y3" /> * Eestis alustas haridus- ja teadusministeeriumi kantslerina tööd [[Tea Varrak]]. == [[28. märts]] == * Ameerika Ühendriikides [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Rex Tillerson]] ja [[Baltimaad]]e välisministrid, kelle seas oli ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]].<ref name="VV14" /> * Ameerika Ühendriikide president [[Donald Trump]] allkirjastas määruse, millega andis korralduse alustada president [[Barack Obama]] ajal [[kasvuhoonegaasid]]e emissiooni piiramiseks vastu võetud [[puhta energia plaan]]i läbivaatamist, mis võib viia selles sätestatud meetmete osalise või täieliku tühistamiseni. President nimetas seda uue ajastu alguseks energiatootmises.<ref name="CY3Uv" /> * Belgias [[Brüssel]]is toimub [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseküsimuste nõukogu korraline kohtumine, kus Eestit esindab justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="VV14" /> * [[Elevandiluurannik]]u kohus mõistis endise presidendi [[Laurent Gbagbo]] lese [[Simone Gbagbo]] õigeks tema vastu esitatud süüdistustes inimsusvastaste kuritegude korraldamises 2010. aasta valimistele järgnenud poliitilise kriisi ajal. Prokurörid taotlesid talle eluaegset vangistust.<ref name="uNYse" /> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide ühine relvaüksus [[Eurocorps]] teatas, et [[Poola]] on neid ametlikult informeerinud sellest, et lahkub hiljemalt 2020. aastaks Eurocorpsi koosseisust.<ref name="e8L0M" /> * Iisraelis [[Jeruusalemm]]as avaldasid tuhanded äärmuslikud ortodoksi juudid meelt kohustusliku kaitseväeteenistuse vastu, süüdistades Iisraeli riiki usklike juutide tagakiusamises.<ref name="mXXxh" /> * Prantsusmaal [[Strasbourg]]is algas [[Euroopa Nõukogu]] kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongress. Eestit esindas kongressil teiste seas ka riigihalduse minister [[Mihhail Korb]].<ref name="VV14" /> * Prantsusmaal mõistis kohus kolmanda eluaegse vanglakaristuse [[Ilyich Ramírez Sánchez]]ele, kes on tuntud Šaakal Carlose nime all. Carlos kannab juba kahte eluaegset vanglakaristust, kuid konkreetses kuriteos – 1974. aastal [[Pariis]]is toime pandud pommirünnakus, milles hukkus kaks inimest – polnud talle varem süüdimõistvat otsust langetatud.<ref name="R75rs" /> * [[Šotimaa]] parlament kiitis häältega 69:59 heaks uue iseseisvusreferendumi korraldamise 2018. või 2019. aastal.<ref name="kRnYc" /> * [[Eesti]] ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister [[Urve Palo]] alustas kahepäevast visiiti Saksamaal [[Dresden]]is, et osaleda ettevõtte [[Skeleton Technologies]] uue tehase avamisel.<ref name="VV14" /> * Eestit külastas [[Iirimaa]] põllumajandusminister [[Michael Creed]], kes kohtus siin Eesti maaeluministri [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tammega]].<ref name="VV14" /> * Eesti suursaadik [[Šveits]]is [[Rein Oidekivi]] andis [[Bern]]is oma volikirjad üle Šveitsi liidupresidendile [[Doris Leuthard]]ile.<ref name="VV14" /> * Tallinnas [[A. Le Coq Arena]]l toimunud [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]-[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] jalgpalli maavõistluse võitis tulemusega 3:0 Eesti meeskond.<ref name="oxxiO" /> == [[29. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] pikendas [[Hawaii osariik|Hawaii]] föderaalkohturingkonna kohtunik Derrick Watson kaks nädalat varem väljastatud tõkendit, mis ei võimalda jõustuda president [[Donald Trump]]i määrusega kehtestatud sissesõidukeelul kuue peamiselt muslimi elanikkonnaga riikide kodanikele.<ref name="t7DxX" /> * Ameerika Ühendriikides [[Texas]]es [[Uvalde maakond|Uvalde maakonna]] põhjaosas toimunud laupkokkupõrkes mikrobussi ja pikapauto vahel hukkus 13 inimest ja veel kaks inimest sai raskelt vigastada.<ref name="xUNuh" /> * [[Colombia]] parlament kinnitas riigi uueks asepresidendiks [[Oscar Naranjo]].<ref name="LouuW" /> * [[El Salvador]]i parlament võttis vastu seaduse, millega keelustati täielikult metallide kaevandamine riigi territooriumil. Seaduse eesmärk on kaitsta riigi keskkonda ja loodusvarasid.<ref name="PCOqb" /> * [[Euroopa Komisjon]] lükkas tagasi [[Londoni börs]]i ja Saksamaal [[Frankfurt|Frankfurdis]] asuva [[Deutsche Börse]] kolmanda ühinemistaotluse. Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik [[Margrethe Vestager]] põhjendas otsust sellega, et kahe suure börsiettevõtte ühinemine tooks kaasa monopoli tekkimise Euroopa väärtpaberiturul.<ref name="whD3k" /> * [[Iisrael]]i politseinikud lasid [[Jeruusalemm]]as maha neid kääridega rünnata üritanud palestiinlasest naise.<ref name="5jMON" /> * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is toimunud autopommiplahvatuses hukkus vähemalt 17 inimest ja veel üle 60 inimese sai vigastada. Rünnaku eest keegi vastutust ei võtnud.<ref name="GZbIr" /><ref name="MrI5z" /> * [[Prantsusmaa]] endine peaminister ja varem ise [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistliku Partei]] presidendikandidaadiks pürginud [[Manuel Valls]] teatas, et toetab [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] oma partei kandidaadi [[Benoît Hamon]]i asemel [[Emmanuel Macron]]i.<ref name="smcYV" /> * [[Rootsi Akadeemia]] teatas, et laulja ja laulukirjutaja [[Bob Dylan]] andis lõpuks nõusoleku tulla vastu võtma talle oktoobris 2016 antud [[Nobeli kirjandusauhind]]a. Seni ei olnud Dylan avaldanud mingit huvi auhinna kättesaamiseks ja mitmed katsed temaga ühendust saada olid lõppenud tulutult.<ref name="QLJ8L" /> * [[Somaalia]] parlament kiitis häältega 224:15 heaks peaminister [[Xasan Cali Khayre]] valitsuskabineti koosseisu. Samal päeval andsid ministrid ametivande ja alustasid tööd.<ref name="rulers" /> * Soomes [[Helsingi]]s algasid [[2017. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused]].<ref name="AaaDw" /> * [[Suurbritannia]] peaminister [[Theresa May]] algatas ametlikult Suurbritannia lahkumise Euroopa Liidust ehk niinimetatud [[Brexit]]i. Peaministri allkirjastatud dokument, milles teatati [[Lissaboni leping]]u 50. artikli käivitamisest, anti üle [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]]le [[Donald Tusk]]ile.<ref name="1iaVy" /> * [[Türgi]] peaminister [[Binali Yıldırım]] teatas [[Süüria]]s äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu läbi viidud sõjalise operatsiooni "Eufrati kilp" lõpetamisest. Operatsiooni alustati 2016. aasta augustis. Vaatamata operatsiooni lõppenuks kuulutamisele ei öelnud peaminister midagi vägede väljaviimise kohta Süüriast ega välistanud ka uute sõjaliste operatsioonide korraldamist Süüria aladel.<ref name="RkObu" /> * Eestisse [[Tapa]]le saabus [[NATO]] lahingugruppi kuuluva [[Prantsusmaa]] üksuse rasketehnika.<ref name="VV14" /> == [[30. märts]] == * Ameerika Ühendriikides [[Georgia]] osariigis [[Atlanta]]s varises õhtuse tipptunni ajal silla all puhkenud ulatusliku tulekahju tõttu kokku kiirteel [[Interstate 85]] asunud sild. Tulekahju tõttu oli tee liiklusele suletud ja seetõttu inimesed ega sõidukid varingus kannatada ei saanud. Kuna tegemist on ühe tihedama liiklusega teega Ameerika Ühendriikides, tähendas varing Atlanta linnapea [[Kasim Reed]]i hinnangul tõsist transpordikriisi.<ref name="s3aj9" /> * Ameerika Ühendriikides tühistas [[Põhja-Carolina]] osariigi parlament vastuolulise niinimetatud tualetiseaduse, mis lubas inimestel kasutada vaid nende bioloogilisele soole vastavaid ühiskondlikke tualettruume. Seda seadust peeti [[Transsoolisus|transsoolisi]] inimesi diskrimineerivaks ja mitmed ettevõtted olid seetõttu kehtestanud Põhja-Carolinale boikoti. Samas asendas parlament senise seaduse uuega, mis keelas kohalikel omavalitsustel kuni 2020. aastani vastu võtta kohalikke õigusakte homo-, bi- ja transsooliste inimeste kaitseks diskrimineerimise eest.<ref name="89ciI" /> * Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Rex Tillerson]] oli visiidil [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s, kus ta kohtus Türgi välisministri [[Mevlüt Çavuşoğlu]] ja teiste Türgi valitsuse esindajatega. Muuhulgas ütles Tillerson kõnelustel, et [[Süüria]] presidendi [[Bashshār al-Asad]]i saatuse peab otsustama Süüria rahvas. See signaliseeris olulist muutust Ameerika Ühendriikide välispoliitikas, sest president [[Barack Obama]] administratsioon oli seadnud al-Asadi võimult eemaldamise üheks välispoliitika eesmärgiks.<ref name="4WsUe" /> * [[Austraalia]] idaosas [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis evakueerisid võimud orkaan [[Debbie (orkaan)|Debbie]] lähenemise tõttu [[Lismore]]'i linnast umbes 25 000 inimest. [[Queensland]]i osariigis sulgesid võimud tormituulte ja paduvihmade tõttu enam kui 2000 kooli. Osaliselt suleti koolid ja muud avalikud asutused [[Brisbane]]'is ja [[Gold Coast]]is, osaliselt tühistati ka Gold Coasti lennud.<ref name="1t2pN" /><ref name="UKS8R" /> * Belgias [[Brüssel]]is [[Türgi]] konsulaadi ees puhkesid kokkupõrked president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i pooldajate ja vastaste vahel. Mitmed inimesed said vigastada ja toimetati haiglasse – ametlikke andmeid vigastatute arvu ja nende täpsete vigastuste kohta ajakirjandusele ei edastatud, mitteametlikel andmetel sai noahaavu kolm [[kurdid|kurdi]] meest.<ref name="ckM68" /><ref name="4nh03" /> * [[India]] põhjaosas [[Madhya Pradesh]]i osariigis sõitsid kohaliku aja järgi kella 2 paiku öösel teelt välja reisirongi kaheksa vagunit. Rong oli teel [[Jabalpur]]ist [[New Delhi]]sse, õnnetuses sai vigastada 25 reisijat.<ref name="WgrZZ" /> * [[Lõuna-Korea]]s korruptsiooniskandaali tõttu ametist tagandatud president [[Park Geun-hye]] võeti vastavalt kohtu otsusele vahi alla ja toimetati pealinna [[Soul]]i lõunaosas asuvasse kinnipidamiskeskusse.<ref name="V0aCk" /> * Suurbritannias [[Wales]]i põhjaosas kukkus alla eraisikule kuulunud helikopter [[Twin Squirrel]]. Hukkusid kõik helikopteris viibinud viis inimest, kes olid kõik ühe perekonna liikmed.<ref name="8NJfB" /> * [[Venezuela]] ülemkohus süüdistas opositsiooni kontrolli all olevat parlamenti kohatus suhtumises valitsusse ja teatas, et võtab ajutiselt seadusandliku võimu riigis enda kätte. Opositsioon süüdistas seepeale ülemkohut riigipöörde korraldamises ja president [[Nicolás Maduro]]t diktatuuri kehtestamises. Toimunu mõistsid hukka ka paljud välisriigid ja [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]. [[Peruu]] kutsus Venezuelast tagasi oma suursaadiku.<ref name="YFwgy" /> * [[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] teatas, et [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõja]] tõttu [[Süüria]]st põgenenud inimeste arv on ületanud viie miljoni piiri. Neist 250 000 lisandus ameti andmetel 2017. aasta esimese kolme kuuga.<ref name="UJGxo" /> * [[Jüri Ratase esimene valitsus|Eesti valitsus]] otsustas pikka aega arutlusel olnud [[Sisekaitseakadeemia]] asukoha küsimuses, et akadeemia peahoone jääb [[Tallinn]]asse ja [[Narva]]sse rajatakse Sisekaitseakadeemia kolledž.<ref name="f4WeZ" /> * [[Tartu Ülikool]]i rektoriks valiti teiseks ametiajaks tagasi [[Volli Kalm]].<ref name="10bzU" /> == [[31. märts]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[New York|New Yorgi]] linnapea [[Bill de Blasio]] teatas oma kavast sulgeda kümne aasta jooksul halva mainega [[Rikers Island]]i vangla. De Blasio hinnangul on see võimalik, kui kuritegevuse tase New Yorgis jätkuvalt langeb.<ref name="FUpxD" /> * Ameerika Ühendriikides [[Montana]] osariigis esitas katoliku kiriku [[Great Fallsi-Billingsi piiskopkond]] pankrotikaitse avalduse seoses piiskopkonna vastu esitatud süüdistustega laste seksuaalses kuritarvitamises.<ref name="ORtv3" /> * Belgias [[Brüssel]]is toimus [[NATO]] välisministrite kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]]. Kohtumisel kinnitas Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Rex Tillerson]] Ameerika Ühendriikide pühendumist NATO-le ja kutsus samas teisi NATO liikmesriike tõstma oma kaitsekulutusi kokkulepitud tasemele. [[Saksamaa]] välisminister [[Sigmar Gabriel]] teatas vastusena, et Saksamaa ei suuda ega soovi kulutada 2% oma eelarvest riigikaitsele.<ref name="noxBQ" /> * [[Pakistan]]i loodeosas [[Parachinar]]is mošee lähedal toimunud pommiplahvatuses hukkus 22 inimest ja sai vigastada veel kümneid inimesi.<ref name="cy9YJ" /> * [[Paraguay]] pealinnas [[Asunción]]is tungisid meeleavaldajad parlamendihoonesse ja süütasid selle põlema. Meeleavaldajate pahameele tingis senati salajane hääletus, millega anti president [[Horacio Cartes]]ele võimalus kandideerida presidendiks ka teiseks ametiajaks. Presidendi tagasivalimine on riigis olnud keelatud alates 1992. aastast.<ref name="duaTC" /> * Eestis [[Haapsalu]]s toimus prokuratuuri üldkogu. Ettekandega osales üldkogul ka justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="VV14" /> * Eesti sotsiaalkaitseminister [[Kaia Iva]] külastas [[Viljandi maakond]]a.<ref name="VV14" /> * Eestit külastas Ameerika Ühendriikide tolli- ja piirivalveameti juhi kohusetäitja [[Kevin McAleenan]]. Visiidi raames külastas McAleenan [[Narva piiripunkt]]i ja [[Piusa kordon]]it.<ref name="utUWv" /> * [[Tallinna Jaani kirik]]us ja [[Kaitseväe kalmistu]]l toimus taasiseseisvumisjärgse [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] esimese juhataja kindral [[Aleksander Einseln]]i matusetalitus.<ref name="VV14" /> Kuigi matusetalitus toimus Eestis, kindralit Eestisse ei maetud. Tema põrm toimetatakse Ameerika Ühendriikidesse ja maetakse [[Arlingtoni riiklik kalmistu|Arlingtoni riiklikule kalmistule]].<ref name="XJueU" /> * [[Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus]]e nõukogu kutsus ametist tagasi alates 2011. aastast sihtasutust juhtinud [[Erki Urva]].<ref name="boN72" /> * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] arvas erakonna maine kahjustamise ja heade tavade rikkumise eest liikmeskonnast välja Saaremaa piirkonna juhi [[Maria Kaljuste]], kelle piirkonna üldkoosolek oli nädal varem piirkonna juhatuse esimeheks tagasi valinud.<ref name="D2ABa" /> * [[Eesti Krediidipank]] teatas, et lõpetab vastavalt panga nõukogu otsusele [[Juuni 2017#14. juuni|14. juunist]] oma Läti filiaali tegevuse. 31. märtsist lõpetas panga Läti filiaal uute klientide registreerimise ja hoiuste avamise.<ref name="hSNP8" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="rulers">[http://rulers.org/2017-03.html March 2017] Rulers.org (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="VV10">[https://web.archive.org/web/20170228081335/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W10 Eelinfo (10. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="VV11">[https://web.archive.org/web/20170306211205/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W11 Eelinfo (11. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="turkey">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-europe-netherlands-idUSKBN16I07O Netherlands bars Turkish ministers as rally dispute escalates] Reuters, 12.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="VV12">[https://web.archive.org/web/20170314065904/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W12 Eelinfo (12. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="VV13">[https://web.archive.org/web/20170320234550/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W13 Eelinfo (13. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="press230317">[https://web.archive.org/web/20170324084416/https://valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-23-marts-2017 Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 23. märts 2017] Vabariigi Valitsus, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="VV14">[https://web.archive.org/web/20170328021920/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W14 Eelinfo (15. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 27.03.2017)</ref> <ref name="KUEPg">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-blast-idUSKBN1683MR Taliban claim attacks in Afghan capital, at least three dead] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="IloUY">[http://www.reuters.com/article/us-southkorea-usa-drills-idUSKBN1683HQ South Korea, U.S. begin large-scale annual drills amid North Korea tension] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="2uXd3">[http://www.reuters.com/article/us-europe-austria-idUSKBN1683MZ Austria's foreign minister suggests halving number of EU commissioners] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="9CUAJ">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-mosul-road-idUSKBN1683H8 Iraqi army controls main roads out of Mosul, trapping Islamic State] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="nYGcB">[http://www.reuters.com/article/us-norway-breivik-idUSKBN168454 Norway did not violate mass killer Breivik's human rights : court] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="yxfSe">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-asia-indonesia-idUSKBN1683GL Saudi king signs range of deals in Indonesia at start of visit] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="dNXtq">[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-article-idUSKBN1684D0 UK PM May's Brexit plan suffers hitch in parliament] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="dKYi8">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-donetsk-idUSKBN1684QX Phones cut in eastern Ukraine as rebels seize firms] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="zR77d">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-palmyra-idUSKBN16847B Syrian government forces enter Palmyra, drive back Islamic State: monitors] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="p9EGw">[http://www.reuters.com/article/us-nato-defence-germany-gabriel-idUSKBN1683LI In Tallinn, Gabriel expresses doubts on NATO defense spending target] Reuters, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="Fhg3g">[http://uudised.err.ee/v/eesti/8b17e2a6-92d5-44ae-aaf3-5aadacf9d9e4 Mikser pressikonverentsil Gabrieliga: Venemaa on heidutatav] ERR Uudised, 1.03.2017 (vaadatud 1.03.2017)</ref> <ref name="HsOWR">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-carson-idUSKBN16928K U.S. Senate approves Carson for housing secretary job] Reuters, 2.03.2017 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="NO5aA">[http://www.europarl.europa.eu/news/en/news-room/20170227IPR64156/parliament-asks-eu-commission-to-press-for-full-us-eu-visa-reciprocity Parliament asks EU Commission to press for full US-EU visa reciprocity] European Parliament, 2.03.2017 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="dlDMd">[http://www.reuters.com/article/us-poland-visegrad-idUSKBN1691HW Visegrad leaders call for bigger role for nations in EU] Reuters, 2.03.2017 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="9NP8A">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/0669b263-287e-4612-998b-79631de6f61d Prantsuse politsei otsis läbi presidendikandidaat Filloni Pariisi-kodu] ERR Uudised, 2.03.2017 (vaadatud 3.03.2017)</ref> <ref name="Wha1g">[http://www.reuters.com/article/us-sweden-military-idUSKBN1690ND Sweden returns draft amid security worries and soldier shortage] Reuters, 2.03.2017 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="KrfQu">[http://www.reuters.com/article/us-serbia-election-idUSKBN1691JF Serbia's parliament speaker calls presidential election for April 2] Reuters, 2.03.2017 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="wZpRn">[http://www.aljazeera.com/news/2017/03/lviv-coal-blast-kills-workers-170302133814105.html Lviv coal mine blast kills several workers] AlJazeera, 2.03.2017 (vaadatud 3.03.2017)</ref> <ref name="s3GI5">[http://www.reuters.com/article/us-georgia-media-idUSKBN16A2I9 Georgia suspends ownership change for broadcaster after euro court ruling] Reuters, 3.03.2017 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="I4h0i">[http://www.reuters.com/article/us-kazakhstan-constitution-idUSKBN16A0YA Kazakh parliament passes reforms to reduce presidential powers] Reuters, 3.03.2017 (vaadatud 3.03.2017)</ref> <ref name="2I0lQ">[http://www.toledoblade.com/Nation/2017/03/03/Mexico-consulates-launch-effort-to-help-migrants.html NATION Mexico consulates launch effort to help migrants] The Blade, 3.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="6KCuv">[http://www.reuters.com/article/us-mozambique-violence-idUSKBN16A0VR Mozambique truce extended, boosting peace deal hopes] Reuters, 3.03.2017 (vaadatud 3.03.2017)</ref> <ref name="6r2qr">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-fillon-stefanini-idUSKBN16A2GY French presidential candidate Fillon's campaign chief resigns] Reuters, 3.03.2017 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="QDXj6">[http://www.postimees.ee/4034215 Postimees Grupis võitsid ajakirjanduspreemiad Peeter Raidla ja Jaanus Piirsalu] Postimees, 3.03.2017 (vaadatud 3.03.2017)</ref> <ref name="ryO2D">[https://www.nytimes.com/2017/03/04/us/politics/trump-obama-tap-phones.html Trump, Offering No Evidence, Says Obama Tapped His Phones] The New York Times, 4.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="rLsB3">[http://www.reuters.com/article/us-jordan-execution-idUSKBN16B06C Jordan says executes 15, with 10 for terrorism convictions] Reuters, 4.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="Ztdfo">[http://www.bbc.com/news/world-asia-39166683 Kim Jong-nam killing: Malaysia expels North Korean ambassador] BBC News, 4.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="pBYAh">[http://www.reuters.com/article/us-poland-eu-tusk-idUSKBN16B0N2 Poland wants center-right MEP to replace Tusk as European Council head] Reuters, 4.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="HenNd">[http://menu.err.ee/v/eestilaul/face06d7-1251-4b0a-adcd-2343bcc2e4eb/taispikk-saade-eesti-laul-2017-voitjad-on-koit-toome-ja-laura Eesti Laul 2017 võitjad on Koit Toome ja Laura] ERR Menu, 4.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="KoEf3">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-supporters-idUSKBN16B0O8 In day of pro-Trump rallies, California march turns violent] Reuters, 5.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="s5J9F">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-austria-idUSKBN16C048 ustrian chancellor calls for EU-wide ban on Turkish campaigning] Reuters, 5.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="9cWPD">[https://web.archive.org/web/20170305120816/http://www.haaretz.com/israel-news/1.775331 Israel Officially Decriminalizes Marijuana Use] Haaretz, 5.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="1OWli">[https://www.theguardian.com/world/2017/mar/05/kim-jong-un-south-korea-quadruples-reward-north-korea-classified-information Seoul quadruples reward for North Korea defectors offering secrets] AFP / The Guardian, 5.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="auu19">[http://www.reuters.com/article/us-panama-crash-idUSKBN16D00X At least 16 killed in Panama after bus drives into ravine] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="ihV8L">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-idUSKBN16C0G5 France's Fillon makes no promises to stay as party fights for electoral survival] Reuters, 5.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="Hh26S">[http://www.reuters.com/article/us-germany-marriage-idUSKBN16C0NJ Germany's Social Democrats, Greens press for same-sex marriage] Reuters, 5.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="PNZBQ">[http://www.reuters.com/article/us-finland-government-finnsparty-idUSKBN16C097 Leader of Finland's eurosceptic party to step down] Reuters, 5.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ZzxJK">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-referendum-germany-idUSKBN16C0KD Turkey's Erdogan compares German behavior with Nazi period] Reuters, 5.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="8ghwc">[http://www.reuters.com/article/us-usa-immigration-exclusive-idUSKBN16D154 Trump signs revised travel ban in bid to overcome legal challenges] Reuters, 7.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Smn5I">[http://www.reuters.com/article/us-usa-obamacare-idUSKBN16D2RC U.S. Republicans unveil plan to dismantle Obamacare, critics pounce] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="p2MMy">[http://www.reuters.com/article/us-argentina-strike-teachers-idUSKBN16D21C Thousands of Argentine teachers strike in test for Macri's government] Reuters, 7.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="9qMbS">[http://www.reuters.com/article/us-israel-politics-netanyahu-idUSKBN16D1J6 As Netanyahu faces police questioning, rivals look 'post-Bibi'] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="HImW7">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-lawmaking-idUSKBN16D2NA New Israeli law bars entry to foreigners supporting Israel boycott] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="jjQE9">[http://www.reuters.com/article/us-kazakhstan-constitution-idUSKBN16D0CY Kazakhstan parliament passes reforms reducing presidential powers] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="5E6xH">[http://www.reuters.com/article/us-south-sudan-violence-idUSKBN16D2AA Ex-South Sudan general forms rebel group, vows to topple president Kiir] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="DHiwj">[http://www.reuters.com/article/us-opel-m-a-psa-idUSKBN16D0J1 PSA targets Opel turnaround as GM exits Europe] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="SLVII">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-idUSKBN16D0SZ Juppe says no to French presidential bid but slams candidate Fillon] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="tp31o">[http://www.reuters.com/article/us-nireland-politics-idUSKBN16D1MZ Sinn Fein insist Foster must go as Northern Ireland talks begin] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="836Q8">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-missiles-idUSKBN16C0YU North Korea fires four ballistic missiles into sea, angering Japan and South] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="g5huS">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-court-idUSKBN16C0ZO Ukraine asks U.N. judges to order Russia to stop aiding rebels] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="BIAd8">[http://tehnika.postimees.ee/4035557/eesti-uus-it-juht-on-siim-sikkut Eesti uus IT-juht on Siim Sikkut] Postimees Teadus ja Tehnika, 6.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="VF8Yy">[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/068cff8f-6bff-47a7-844a-ac591385aad0 Kuldne Plaat 2017 - Aasta meesartist on Jaak Joala ning naisartist Maarja Nuut] ERR Menu, 6.03.2017 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="C611S">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-missiles-thaad-idUSKBN16E085 U.S. military says deploys THAAD anti-missile defense system in South Korea] Reuters, 6.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="EEJu6">[https://web.archive.org/web/20170307235929/http://www.foxnews.com/us/2017/03/07/at-least-3-dead-after-train-hits-charter-bus-in-mississippi.html 4 killed, dozens injured after train hits charter bus in Mississippi] Fox News, 7.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="QGEVt">[http://www.reuters.com/article/us-minnesota-alcohol-idUSKBN16F29W Minnesota governor signs law allowing Sunday liquor sales] Reuters, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="oC3MF">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-mosul-idUSKBN16E0DG Iraqi forces retake Mosul museum, close in on IS-controlled old town] Reuters, 7.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="3sLHA">[http://www.reuters.com/article/us-lesotho-politics-idUSKBN16E1PW Lesotho dissolves parliament, faces elections] Reuters, 7.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="NQTIO">[http://www.reuters.com/article/us-safrica-icc-idUSKBN16F0E9 South Africa formally revokes international court withdrawal] Reuters, 7.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="Jv10M">[https://weather.com/storms/hurricane/news/tropical-cyclone-enawo-madagascar-forecast Tropical Cyclone Enawo Makes Category 4 Landfall; Strongest Madagascar Landfall In 13 Years] The Weather Channel, 7.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="YRh7p">[http://www.reuters.com/article/us-morocco-crime-idUSKBN16F1B7 Moroccan lawmaker shot dead outside Casablanca home] Reuters, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="5nibR">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-malaysia-kim-idUSKBN16E0FE North Korea bars Malaysians from leaving as murder row boils] Reuters, 7.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="BRXK8">[https://web.archive.org/web/20170309071939/https://www.almasdarnews.com/article/20-villages-liberated-syrian-army-seizes-isis-pocket-stunning-aleppo-offensive/ +20 villages liberated as the Syrian Army seizes ISIS pocket in stunning Aleppo offensive] Al-Masdar News, 7.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="cs8Fl">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-hungary-camps-idUSKBN16E15H Hungary to detain migrants in border camps, alarming U.N.] Reuters, 7.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="0MnSI">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/44f41663-01d6-4d43-bb25-646c7204afde WikiLeaks avaldas tuhandeid väidetavaid CIA dokumente] ERR Uudised, 7.03.2017 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="fVGwf">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-blast-idUSKBN16F0GP Gunmen attack military hospital in Afghan capital] Reuters, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="6sn0p">[https://www.theguardian.com/world/2017/mar/08/gunmen-dressed-as-doctors-attack-military-hospital-in-kabul Isis militants disguised as doctors kill 38 in Kabul hospital attack] The Guardian, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="KlXE1">[http://www.reuters.com/article/us-usa-immigration-legal-idUSKBN16F2IM Hawaii issues first challenge to Trump's new travel ban] Reuters, 8.03.2017 (vaadatud 9.03.2017)</ref> <ref name="4TNro">[http://www.bbc.com/news/world-latin-america-39208309 Guatemala children's home blaze kills 19 teenage girls] BBC News, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="TQabg">[http://www.reuters.com/article/us-guatemala-children-idUSKBN16F243 'Nightmare' scenes as Guatemala children shelter fire kills 35] Reuters, 10.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="IsfHj">[http://abcnews.go.com/International/wireStory/death-toll-guatemala-fire-rises-38-girls-46066564 Death toll in Guatemala fire rises to 39 girls] ABC News, 11.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="bQLXh">[http://www.aljazeera.com/news/2017/03/suicide-bomb-blasts-hit-wedding-iraq-tikrit-170308201836685.html Suicide bomb blasts hit wedding near Iraq's Tikrit] Al-Jazeera, 8.03.2017 (vaadatud 9.03.2017)</ref> <ref name="Znskk">[http://www.reuters.com/article/us-kosovo-army-idUSKBN16F1GE NATO, U.S. slap Kosovo's move to create national army] Reuters, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="RQwLS">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/ac186cf8-0122-44f3-8dab-53260a371e8a Ateenas muutus põllumeeste meeleavaldus vägivaldseks] ERR Uudised, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="LtvJp">[http://www.reuters.com/article/us-lebanon-military-idUSKBN16F1BX Lebanon appoints new army chief] Reuters, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="Xk8zL">[http://www.timesofmalta.com/articles/view/20170308/local/the-azure-window-lost-and-gone-forever.641810 The Azure Window is lost and gone forever] The Malta Times, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="MQqDS">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-idUSKBN16F0RX France's Macron gets backing from Socialist ex-mayor of Paris Delanoe] Reuters, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="lU3Ny">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-referendum-gabriel-cavusoglu-idUSKBN16F0WE No let-up in Turkey-Germany war of words after ministers meet] Reuters, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="4exm3">[http://uudised.err.ee/v/eesti/3375635a-7c28-4171-9ee1-8257ace5f042 Artur Talvik astus Vabaerakonna liikmeks] ERR Uudised, 8.03.2017 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="INn7d">[http://www.bbc.com/news/world-europe-39218467 Italy: Two die as motorway bridge collapses near Ancona] BBC News, 9.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="hLOYS">[http://www.aljazeera.com/news/2017/03/bus-falls-200m-downhill-nepal-killing-dozens-170309155026221.html Bus falls 200m downhill in Nepal killing dozens] Al-Jazeera, 9.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="rAShw">[http://www.reuters.com/article/us-germany-russia-idUSKBN16G186 Germany's Gabriel, in Moscow, warns of risk of new arms race] Reuters, 9.03.2017 (vaadatud 9.03.2017)</ref> <ref name="pP2su">[http://edition.cnn.com/2017/03/09/europe/dusseldorf-train-station-attack/index.html Germany ax attack: Seven people injured at train station] CNN, 10.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="hRN8x">[http://www.reuters.com/article/us-belarus-lukashenko-tax-idUSKBN16G1L1 Belarus suspends 'parasite' tax after record protests] Reuters, 9.03.2017 (vaadatud 9.03.2017)</ref> <ref name="UkaLU">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13113-2017-03-10-11-55-03/layout-visit.html Töövisiit Liibanoni] Vabariigi Presidendi Kantselei, 9.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="sXDM3">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-justice-prosecutors-idUSKBN16H2K8 Sessions asks 46 Obama-era U.S. attorneys to resign] Reuters, 10.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="W5qjt">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-intruder-idUSKBN16I0KU Intruder arrested after scaling White House fence] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="URGuX">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security-hodeidah-idUSKBN16I072 Saudi-led coalition air strike kills 22 in Yemen: official] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="Cft05">[http://www.reuters.com/article/us-southkorea-politics-idUSKBN16H066 South Korean court throws president out of office, two die in protest] Reuters, 10.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="tAri1">[http://www.reuters.com/article/us-pope-priests-married-idUSKBN16H1ZP Pope signals elderly married men could become priests] Reuters, 10.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="K1KAb">[http://www.reuters.com/article/us-germany-airport-strike-idUSKBN16J09E Berlin airport workers to strike again on Monday over pay] Reuters, 12.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="RKiNI">[http://majandus24.postimees.ee/4040073 Finnair tühistab reedel streigi tõttu kuus Tallinna lendu] Postimees Majandus, 10.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="4kWNH">[http://www.reuters.com/article/us-czech-politics-idUSKBN16H1Z4 Czech prime minister holds on to party leadership before election battle] Reuters, 10.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="2POTi">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-crash-istanbul-idUSKBN16H103 Helicopter with business executives crashes in Istanbul, killing all aboard] Reuters, 10.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="fxxzV">[http://www.reuters.com/article/us-pope-syria-idUSKBN16H1TS Pope sends 100,000 euros to poor of Aleppo] Reuters, 10.03.2017 (vaadatud 10.03.2017)</ref> <ref name="wqGXo">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-justice-idUSKBN16I0PZ Top U.S. prosecutor Bharara is fired after refusing to quit] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="shHTl">[http://www.reuters.com/article/us-australia-election-idUSKBN16J049 Western Australia shuns Hanson's nationalists in state poll] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="BAt2g">[http://www.bbc.com/news/world-africa-39247381 Ethiopia rubbish landslide kills 48 in Addis Ababa] BBC News, 12.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="g3YSV">[http://www.reuters.com/article/us-ethiopia-accident-idUSKBN16K0PS Garbage dump landslide in Ethiopia kills at least 50] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="yVlgu">[http://www.reuters.com/article/us-ethiopia-accident-idUSKBN16N0NR Ethiopia trash dump landslide death toll rises to 115] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="Yfbia">[http://www.reuters.com/article/us-haiti-crash-idUSKBN16J0UZ At least 38 killed after Haiti bus plows into parade] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="wc2sl">[http://www.bbc.com/news/world-europe-39242707 Turkey referendum: Dutch are Nazi remnants - Erdogan] BBC News, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="wwr3R">[http://www.reuters.com/article/us-india-rebels-idUSKBN16I09E Maoist rebels kill 11 policemen in eastern Indian state] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="Xxq9d">[http://www.reuters.com/article/us-italy-clashes-naples-idUSKBN16I0P8 Northern League leader visit to Naples ignites street clashes] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="tdysU">[http://www.reuters.com/article/us-southkorea-politics-idUSKBN16I02K Opponents of South Korea's ousted Park rally to call for her arrest] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="7Bqok">[http://www.reuters.com/article/us-germany-security-essen-idUSKBN16I07I German police shut shopping mall over fears of attack] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="GbVDn">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-damascus-idUSKBN16I0B2 At least 40 killed in Damascus bombing targeting Shi'ites] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 11.03.2017)</ref> <ref name="WcugL">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-idUSKBN16J0AN Death toll from Damascus bombing climbs to 74: Observatory] Reuters, 12.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="4W6RF">[http://www.reuters.com/article/us-chile-election-presidential-idUSKBN16I0SO Chile Christian Democrats pick senator for crowded presidential race] Reuters, 11.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="CLkP5">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-referendum-netherlands-idUSKBN16J0IU Turkey's Erdogan says Netherlands acting like a 'banana republic'] Reuters, 12.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="8Qhuh">[http://www.reuters.com/article/us-southkorea-politics-idUSKBN16J02P South Korea's disgraced Park leaves Blue House, says truth will out] Reuters, 12.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="dkK2o">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-referendum-denmark-idUSKBN16J0UP Danish PM proposes Turkish PM postpones visit] Reuters, 12.03.2017 (vaadatud 12.03.2017)</ref> <ref name="nhQcR">[http://kultuur.postimees.ee/4043279/efta-voitjad-ehk-laehiminevik-ruulib EFTA võitjad ehk lähiminevik ruulib] Postimees Kultuur, 12.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="kKBr9">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-blast-idUSKBN16K1LP Blast destroys bus in Afghan capital, killing at least one] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="LO1DC">[http://www.reuters.com/article/us-intel-mobileye-idUSKBN16K0ZP Intel to buy Israeli driverless car-tech firm Mobileye for $15 billion] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="m8NyX">[http://www.reuters.com/article/us-usa-immigration-idUSKBN16K264 Several states jointly sue to block Trump's revised travel ban] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="jwcAm">[http://www.reuters.com/article/us-egypt-politics-idUSKBN16K1OP Egypt's Sisi pardons 203 young protesters: state news agency] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="SmM4e">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-eu-sanctions-idUSKBN16K1OH EU prolongs until September blacklist of Russians over Ukraine crisis] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="KXFHO">[http://www.reuters.com/article/us-lesotho-election-idUSKBN16K1JW Lesotho to hold general election June 3] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="UB6Zn">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/b0d66c0f-3d1a-45b1-b1ee-6f270d6b4793 Poola prokuratuur kutsus Donald Tuski ülekuulamisele] ERR Uudised, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="BmbVj">[http://www.reuters.com/article/us-sweden-defence-idUSKBN16K1K6 Sweden edges up military spending, says more to come] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="JVG5U">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/6ffd7280-37a7-418b-a4ab-e5851b1c3697 Berliini lennujaamade töötajad alustasid uut streiki] ERR Uudised, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="fujFN">[http://www.reuters.com/article/us-germany-airport-strike-idUSKBN16K0UZ Berlin airports ground staff extend strike until Wednesday] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="oo5zo">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-blast-idUSKBN16K0LA Car bomb kills at least 13 in Somali capital: police, medics] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="7uB5I">[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-idUSKBN16K1FH UK PM May's hand moves closer to Brexit trigger] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="yWIeD">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-casualties-idUSKBN16K1Q1 Syrian war monitor says 465,000 killed in six years of fighting] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="wWrxH">[http://www.bbc.com/news/uk-scotland-scotland-politics-39255181 Scottish independence: Nicola Sturgeon to seek second referendum] BBC News, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="Ez6iQ">[https://www.theguardian.com/world/2017/mar/13/turkey-summons-dutch-envoy-over-riot-police-tactics-in-rotterdam Turkey bans Dutch ambassador as diplomatic crisis escalates] The Guardian, 13.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="u2uCp">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-hungary-hungerstrike-idUSKBN16K1VU Hunger strike in Hungarian migrant detention center] Reuters, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="47VgH">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/13118-74-a-streimanni-nimetamine/ 74. A. Streimanni nimetamine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 13.03.2017 (vaadatud 18.03.2017)</ref> <ref name="VxnDg">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/13117-nr-73-s-schwede-nimetamine-ja-c-kuningas-saagpaku-tagasikutsumine 73. S. Schwede nimetamine ja C. Kuningas-Saagpaku tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 13.03.2017 (vaadatud 18.03.2017)</ref> <ref name="FBNSK">[http://uudised.err.ee/v/eesti/a31e3545-5cf9-45bb-b4bc-5f57a54b616d MISA kolib Narva ja muudab nime] ERR Uudised, 13.03.2017 (vaadatud 13.03.2017)</ref> <ref name="SEUB3">[https://weather.com/storms/winter/news/snow-winter-storm-stella-news-updates Winter Storm Stella Shuts Down Cities, Strands Thousands of Travelers, Kills at Least 4] The Weather Channel, 14.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="XMqjq">[http://www.reuters.com/article/us-eu-court-headscarf-idUSKBN16L0UD EU headscarf ban ruling sparks faith group backlash] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="FTXpB">[http://www.reuters.com/article/us-ireland-crash-sikorsky-idUSKBN16L1WE One dead, three missing in Sikorsky helicopter crash off Irish coast] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="YZUMr">[http://www.reuters.com/article/us-israel-fireworks-blaze-idUSKBN16L1Q6 Two killed in fireworks blaze in central Israel] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="q3PKN">[http://www.reuters.com/article/us-kenya-strikes-idUSKBN16L1Z5 Kenya doctors end three-month strike after deal with government] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="9ulrc">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-idUSKBN16L1J7 France's scandal-hit Fillon put under formal fraud investigation] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="D0ut4">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-hijack-idUSKBN16M0NJ Pirates demand ransom for tanker seized off Somalia: EU Naval Force] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="3WNEM">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-hijack-idUSKBN16L0EW Somali pirates hijack first commercial ship since 2012] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="VJ2Tr">[http://www.reuters.com/article/us-russia-georgia-army-idUSKBN16L1XQ Moscow moves to absorb rebel Georgian region's military] Reuters, 14.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="rWzVb">[http://kultuur.err.ee/583960 Selgusid kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad] ERR Kultuur, 14.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="tqLdI">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7291b790-8182-4e30-b704-4db9c3d3d5bd Eesti-Saksamaa liinilennukile pommiähvarduse teinud mees peab neli kuud vangis olema] ERR Uudised, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="dq1ui">[http://kultuur.err.ee/584068 Aasta betoonehitis on Eesti Rahva Muuseum] ERR Kultuur, 14.03.2017 (vaadatud 14.03.2017)</ref> <ref name="1FU17">[http://www.ut.ee/et/uudised/ambitsioonikas-plaan-viime-eestikeelse-vikipeedia-miljoni-artiklini Ambitsioonikas plaan: viime eestikeelse Vikipeedia miljoni artiklini!] TÜ pressiteade, 14. märts 2016</ref> <ref name="rdRk8">[http://www.reuters.com/article/us-usa-fed-idUSKBN16M0GY Fed raises rates as job gains, firming inflation stoke confidence] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="U2Ych">[http://www.reuters.com/article/us-tillerson-asia-media-idUSKBN16M0C4 Conservative website only media on Tillerson plane to Asia] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="zU9u7">[http://www.reuters.com/article/us-usa-immigration-court-idUSKBN16M17N Hawaii judge halts Trump's new travel ban before it can go into effect] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="akcGv">[http://www.bbc.com/news/world-europe-39283797 Austria avalanche: Four skiers dead in Tyrol] BBC News, 15.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="DrUrg">[http://www.reuters.com/article/us-europe-attacks-brussels-anniversary-idUSKBN16M2WF Brussels installs memorial to mark attack anniversary] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="oNw6n">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-protests-idUSKBN16M1I6 Brazil workers protest pension reform, disrupt transport] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="WEe3E">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-politics-idUSKBN16M27B Colombia VP Vargas to resign, nominated successor is ex-police chief] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="PREH8">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-mosul-idUSKBN16M11Z Iraqi troops seize main bridge, advance on mosque in battle for Mosul] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="fnBHF">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-sis-iraq-tikrit-idUSKBN16M2I4 Car bomb kills 8, wounds dozens in Iraq's Tikrit city] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="FqQ74">[http://www.reuters.com/article/us-italy-justice-reform-idUSKBN16M21L Italy government wins Senate confidence vote on justice reform] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="YyIPx">[http://www.reuters.com/article/us-southkorea-politics-idUSKBN16M02K South Korean prosecutors summon ousted leader Park, vote set for May 9] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="URs9k">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-security-idUSKBN16M139 Four suicide bombers kill two in northeast Nigeria's Maiduguri] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="CyLaS">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-britain-idUSKBN16M1PV UK foreign minister visits Somalia, pledges drought aid] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="G0DOJ">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-blast-idUSKBN16M1J0 Dozens killed in double suicide attack in Syrian capital] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="QU8jo">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-blockade-cargo-idUSKBN16M14T Ukraine bans all trade with rebel-held territory, as separatists seize assets] Reuters, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="w5UCI">[http://www.err.ee/584275 Parts andis Euroopa Kontrollikojas ametivande] ERR Uudised, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="i3Chu">[http://www.err.ee/584295 ERR-i uus juht on Erik Roose] ERR Uudised, 15.03.2017 (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="dI2XK">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-budget-skinny-idUSKBN16N153 Trump puts extra skinny into his 'skinny budget'] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="Em2EC">[http://www.reuters.com/article/us-stpatricks-day-trump-idUSKBN16N33D Trump meets Irish PM at White House ahead of St. Patrick's Day] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 17.03.2017)</ref> <ref name="OiIfu">[https://www.washingtonpost.com/local/social-issues/second-federal-judge-blocks-revised-trump-travel-ban/2017/03/16/dc47cd1e-0a2a-11e7-93dc-00f9bdd74ed1_story.html Second federal judge blocks revised Trump travel ban] Washington Post, 16.03.2017 (vaadatud 17.03.2017)</ref> <ref name="O4scw">[http://www.reuters.com/article/us-raiffeisen-russia-ukraine-idUSKBN16N1SD Austrian bank's Russian arm to serve passport holders of Ukraine rebel regions] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="wxAFJ">[http://www.reuters.com/article/us-italy-etna-idUSKBN16N270 Volcanic explosion on Mount Etna injures 10 people] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="ZwGFO">[http://www.reuters.com/article/us-france-blast-idUSKBN16N1DZ Letter bomb at IMF's Paris office injures woman employee] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="pd36Z">[http://www.reuters.com/article/us-france-shooting-idUSKBN16N1LI Student 'fascinated by firearms' wounds four in French school shooting] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="Ixwsy">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-asia-china-idUSKBN16N0G9 China, Saudi Arabia eye $65 billion in deals as king visits] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="IBh0E">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-hijack-idUSKBN16N2TX Somali pirates release hijacked ship, crew without ransom] Reuters, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="uKMVv">[http://www.err.ee/584441 Briti kuninganna kiitis Brexiti käivitamise eelnõu heaks] ERR Uudised, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="K8Md3">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-39299266 Syria 'air raid on mosque kills 42' in Aleppo province] BBC News, 17.03.2017 (vaadatud 17.03.2017)</ref> <ref name="ZVX1D">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13116-2017-03-14-11-55-13/layout-visit.html Vabariigi President külastab sel nädalal Valgamaad] Vabariigi Presidendi Kantselei, 16.03.2017 (vaadatud 17.03.2017)</ref> <ref name="Snn1a">[http://www.postimees.ee/4047817 Edgar Savisaar kandideerib kohalikel valimistel Lasnamäel] Postimees, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="MZorw">[http://www.err.ee/584471 Eesti Energia müüs lõviosa Jordaania projektist, teenis 18,6 mln eurot] ERR Uudised, 16.03.2017 (vaadatud 16.03.2017)</ref> <ref name="DVSGI">[http://www.reuters.com/article/us-tillerson-asia-southkorea-idUSKBN16O07E Tillerson in South Korea in search of 'new approach' on North Korea] Reuters, 17.03.2017 (vaadatud 17.03.2017)</ref> <ref name="AhmC5">[http://www.reuters.com/article/us-bangladesh-militants-idUSKBN16O27Y Suicide bomber attacks Bangladesh police special forces base] Reuters, 17.03.2017 (vaadatud 18.03.2017)</ref> <ref name="CCGvH">[http://www.reuters.com/article/us-israel-rockets-idUSKBN16O052 Israel intercepts missile fired at its air force in Syria] Reuters, 17.03.2017 (vaadatud 17.03.2017)</ref> <ref name="Wy4NK">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN16O2NU Israeli troops kill youth in clash: Palestinian officials] Reuters, 17.03.2017 (vaadatud 18.03.2017)</ref> <ref name="E2zOs">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-germany-idUSKBN16O0FM Trump, Germany's Merkel to hold first face-to-face meeting at White House] Reuters, 17.03.2017 (vaadatud 17.03.2017)</ref> <ref name="jqClz">[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/03/17/streik-jatab-finnairi-lende-ara-ka-eestis Streik jätab Finnairi lende ära ka Eestis] Logistikauudised, 17.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="pKjIw">[http://www.reuters.com/article/us-britain-royals-hollande-idUSKBN16O2NO Prince William tells French that Brexit won't hurt friendship] Reuters, 17.03.2017 (vaadatud 18.03.2017)</ref> <ref name="X5x3B">[https://www.theguardian.com/uk-news/2017/mar/18/british-troops-land-in-estonia-for-nato-mission-to-deter-russia British troops land in Estonia for Nato mission to deter Russia] The Guardian, 18.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="XbJrX">[http://www.reuters.com/article/us-tillerson-asia-china-idUSKBN16O2V9 Tillerson to face Chinese ire over blame for North Korea tensions] Reuters, 18.03.2017 (vaadatud 18.03.2017)</ref> <ref name="3L37P">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security-refugees-idUSKBN16O0UI Air strike kills 42 refugees off Yemen, Somalia demands investigation] Reuters, 18.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="yYu6g">[http://www.reuters.com/article/us-france-shooting-airport-idUSKBN16P07W Man killed at Paris airport planned to 'die for Allah': prosecutor] Reuters, 18.03.2017 (vaadatud 18.03.2017)</ref> <ref name="Iz83P">[http://www.reuters.com/article/us-g20-germany-trade-idUSKBN16P0FN G20 financial leaders acquiesce to U.S., drop free trade pledge] Reuters, 18.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="dGgPP">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-referendum-germany-kurds-idUSKBN16P0HQ Kurdish supporters in Frankfurt protest against Erdogan] Reuters, 18.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="wYXnJ">[http://www.reuters.com/article/us-unilever-sale-idUSKBN16P0UH Unilever prepares 6 billion pound sale of food brands: newspapers] Reuters, 18.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="wty2K">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-kurds-idUSKBN16P0KA Turkey detains 740 suspects in operations against Kurdish militants: Anadolu] Reuters, 18.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="k8HZo">[http://www.bbc.com/news/world-asia-39321568 New Zealand: US diplomat expelled amid police inquiry] BBC News, 19.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="WPrfD">[http://kultuur.err.ee/584839 Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed] ERR Kultuur, 18.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="DHYH2">[http://www.reuters.com/article/us-tillerson-asia-china-idUSKBN16Q0TP Tillerson meets China's Xi, says Trump hopes to meet 'soon': State Dept.] Reuters, 19.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="bgOrg">[http://www.bbc.com/news/technology-39323828 Uber president Jeff Jones steps down] BBC News, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="vIJUE">[http://www.bbc.com/news/world-africa-39323826 Ghana waterfall: Many dead in Kintampo freak tree accident] BBC News, 19.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="l74sj">[http://www.reuters.com/article/us-china-defence-sri-lanka-idUSKBN16Q0A3 Chinese defense minister to visit Sri Lanka, Nepal] Reuters, 19.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="A9MGe">[http://www.reuters.com/article/us-lebanon-politics-protests-idUSKBN16Q0IG Hundreds protest Lebanese parliament's proposed tax hikes] Reuters, 19.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="I8iyH">[http://www.reuters.com/article/us-germany-election-spd-idUSKBN16Q0PI Germany's SPD endorses Schulz as leader and Merkel challenger] Reuters, 19.03.2017 (vaadatud 19.03.2017)</ref> <ref name="HpfBm">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-39321098 Syria war: Damascus sees fierce clashes after rebel attack] BBC News, 19.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="1Uwmc">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-russia-idUSKBN16R077 FBI head denies Trump wiretap claim, confirms Russia election probe] Reuters, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="d4VtU">[http://www.reuters.com/article/us-china-israel-idUSKBN16R0XX After Saudi king, China warmly welcomes Israel's prime minister] Reuters, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="eIfEa">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-baghdad-idUSKBN16R23B Car bomb blast kills at least 23 in south Baghdad: police and medical sources] Reuters, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="19CfQ">[http://www.reuters.com/article/us-pope-rwanda-idUSKBN16R1D0 Pope asks forgiveness for Church role in Rwanda genocide] Reuters, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="rKs2J">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-economy-comparison-idUSKBN16R1CD French candidates can agree that economy is running behind] Reuters, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="LqdXS">[http://www.err.ee/585086 Briti valitsus käivitab EL-ist lahkumise menetluse 29. märtsil] ERR Uudised, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="YVolJ">[http://www.reuters.com/article/us-russia-opposition-navalny-idUSKBN16R20F Russian opposition leader Navalny splashed with green liquid in Siberia] Reuters, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="8Gp0d">[http://www.reuters.com/article/us-vietnam-southkorea-idUSKBN16R22P Vietnam seeks South Korean support in South China Sea] Reuters, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="J4JGb">[http://www.err.ee/585191 Tsahkna ettepanekul kutsub IRL kokku suurkogu] ERR Uudised, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="iOBeV">[http://www.err.ee/585174 Yana Toom kandideerib valimistel Põhja-Tallinnas] ERR Uudised, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="BEV8C">[http://www.err.ee/585081 Iseendaga lepingu sõlminud Meelis Pai kaotas koha linnahalli nõukogus] ERR Uudised, 20.03.2017 (vaadatud 20.03.2017)</ref> <ref name="Tx56B">[http://www.reuters.com/article/us-usa-airlines-electronics-idUSKBN16S11Q U.S., Britain curb electronics on flights from Middle East, North Africa] Reuters, 21.03.2017 (vaadatud 21.03.2017)</ref> <ref name="xfzi8">[http://www.reuters.com/article/us-usa-court-executive-idUSKBN16S25E Supreme Court reins in president's appointment powers] Reuters, 21.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="yVkf3">[http://www.reuters.com/article/us-haiti-politics-idUSKBN16S2Y4 Haiti prime minister takes office, giving government green light] Reuters, 21.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="NJUMp">[http://www.jpost.com/Arab-Israeli-Conflict/Palestinian-killed-two-others-wounded-by-IDF-fire-near-Gaza-border-484851 Palestinian killed, two others wounded ...] The Jerusalem Post, 22.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="eGBWc">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-military-court-idUSKBN16S2CC Pakistan's parliament votes to reinstate secret military courts] Reuters, 21.03.2017 (vaadatud 21.03.2017)</ref> <ref name="vvcn0">[http://citizen.co.za/news/news-africa/1463969/powerful-explosion-rocks-mogadishu-say-police/ Powerful explosion rocks Mogadishu, police say] The Citizen, 21.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="KN49v">[http://www.reuters.com/article/us-chile-politics-idUSKBN16T06B Former Chilean leader Pinera to seek return to presidency] Reuters, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="K4wYl">[http://www.err.ee/585420 Sõõrumaast sai enda asutatud USS-i ainuomanik] ERR Uudised, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="oDsmm">[http://www.err.ee/585418 Arvo Sarapuu taandub oma äride juhtimisest] ERR Uudised, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="M6ed4">[https://web.archive.org/web/20170323010637/http://wtop.com/education/2017/03/the-latest-police-cite-domestic-dispute-in-shooting/ The Latest: Officer, 3 others killed in Wisconsin shootings] Associated Press / WTOP, 22.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="MJv1s">[http://www.france24.com/en/20170322-austria-boosts-cash-handout-migrants-going-home Austria boosts cash handout for migrants going home] France24, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="pF0Au">[http://www.reuters.com/article/us-europe-attacks-brussels-idUSKBN16T16L As Belgium remembers attacks, survivor reflects: 'What if?'] Reuters, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="wKyCH">[https://www.theguardian.com/world/2017/mar/22/jean-pierre-bemba-jailed-bribing-witnesses-congolese-war-crimes Congolese warlord sentenced over witness bribing in Hague court first] The Guardian, 22.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="2i3if">[http://allafrica.com/stories/201703220404.html Nigeria: Eight Killed in Fresh Maiduguri Suicide Attacks] Premium Times / All Africa, 22.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="sH7Pd">[http://maailm.postimees.ee/4055419 Norra andis viiele Türgi sõjaväelasele varjupaika] Postimees, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="418Zm">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-missiles-idUSKBN16T07M North Korea missile test fails, U.S. and South say, as tensions simmer] Reuters, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="6na3P">[http://www.reuters.com/article/us-britain-security-photographer-idUSKBN16T1Y5 Four dead, at least 20 injured in UK parliament 'terrorist' attack] Reuters, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="TkD6c">[http://www.france24.com/en/20170323-islamic-state-group-claims-london-attack-linked-agency Islamic State group claims London attack: IS-linked agency] France24, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="UstZq">[https://www.theguardian.com/world/2017/mar/22/dozens-dead-in-us-led-syria-airstrike-al-mansoura Dozens of civilians killed in US-led airstrike on Isis stronghold in Syria] The Guardian, 22.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="OfQSx">[http://www.france24.com/en/20170322-three-hurt-milan-basel-train-derails Three hurt as Milan-Basel train derails] France24, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="0N5gU">[http://www.france24.com/en/20170323-barred-russian-singer-can-compete-via-satellite-eurovision Barred Russian singer can compete via satellite: Eurovision] France24, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="daJ3H">[http://www.france24.com/en/20170322-british-tanks-join-nato-battle-group-estonia British tanks join NATO battle group in Estonia] France24, 22.03.2017 (vaadatud 22.03.2017)</ref> <ref name="Qrh44">[http://www.bbc.com/news/world-asia-39365330 Afghan Taliban capture crucial town of Sangin] BBC News, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="leTSk">[http://www.france24.com/en/20170323-disney-extends-iger-ceo-until-july-2019 Disney extends Iger as CEO until July 2019] France24, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="6tM6h">[http://www.reuters.com/article/us-usa-guns-north-dakota-idUSKBN16V2O2 North Dakota governor approves concealed guns without a permit] Reuters, 24.03.2017 (vaadatud 25.03.2017)</ref> <ref name="SSddT">[http://www.france24.com/en/20170323-argentina-ex-president-cristina-kirchner-face-trial Argentina ex-president Cristina Kirchner to face trial] France24, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="Az0YL">[http://www.reuters.com/article/us-bangladesh-centralbank-fire-idUSKBN16U2HF Fire at Bangladesh central bank under control] Reuters, 23.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)</ref> <ref name="7gaIw">[http://www.france24.com/en/20170323-belgium-man-arrested-antwerp-after-trying-drive-crowd Frenchman arrested in Belgium’s Antwerp after trying to drive into crowd] France24, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="ZGwtD">[http://www.france24.com/en/20170323-10-egyptian-soldiers-killed-sinai-roadside-bombings-0 10 Egyptian soldiers killed in Sinai roadside bombings] France24, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="JR0cV">[http://www.reuters.com/article/us-gambia-politics-idUSKBN16U2ZD Gambia to set up truth and reconciliation commission] Reuters, 23.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)</ref> <ref name="769JL">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-violence-idUSKBN16U2Y9 Israeli troops kill Palestinian petrol bomb thrower in West Bank] Reuters, 23.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)</ref> <ref name="kopaL">[http://www.reuters.com/article/us-israel-jewish-threats-idUSKBN16U1O7 U.S.-Israeli teen arrested in Israel for Jewish center bomb threats] Reuters, 23.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)</ref> <ref name="OoQe5">[http://www.reuters.com/article/us-nepal-china-idUSKBN16U21V Nepal PM to support new Silk Road during China visit] Reuters, 23.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)</ref> <ref name="0BPws">[http://www.france24.com/en/20170323-ukraine-russia-exiled-former-lawmaker-shot-dead-kiev-key-witness-yanukovich Exiled former Russian lawmaker shot dead in Kiev] France24, 23.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> <ref name="urYEl">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-blast-idUSKBN16U0N8 Ukraine sees Russian hand in ammo warehouse blasts] Reuters, 23.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)</ref> <ref name="ZUwfX">[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13142-2017-03-23-08-03-42/layout-visit.html President Kaljulaid osaleb täna ja homme Brüsselis Atlandi-ülese koostöö tippüritusel] Vabariigi Presidendi Kantselei, 23.03.2017 (vaadatud 27.03.2017)</ref> <ref name="JUMVN">[http://www.err.ee/585830 Vabaerakond arvas Krištafovitši erakonnast välja] ERR Uudised, 24.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)</ref> <ref name="B6rxG">[http://www.france24.com/en/20170324-trump-approves-divisive-keystone-xl-pipeline-environment-native-americans Trump administration approves divisive Keystone XL pipeline] France24, 24.03.2017 (vaadatud 25.03.2017)</ref> <ref name="V1k81">[http://www.reuters.com/article/us-usa-obamacare-idUSKBN16V149 Trump tastes failure as U.S. House healthcare bill collapses] Reuters, 24.03.2017 (vaadatud 25.03.2017)</ref> <ref name="pduxp">[https://web.archive.org/web/20170728181235/http://curacaochronicle.com/main/pisas-sworn-in-as-new-prime-minister-of-curacao/ Pisas Sworn In As New Prime Minister Of Curaçao] Curaçao Chronicle, 24.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="CkxR6">[http://www.france24.com/en/20170324-hosni-mubarak-egypt-ousted-president-freed-detention-arab-spring Egypt's ousted president Hosni Mubarak freed from detention] France24, 24.03.2017 (vaadatud 25.03.2017)</ref> <ref name="x7Tkh">[http://www.err.ee/586045 Prantsusmaal Lille'is sai tulistamises haavata kolm inimest] ERR Uudised, 25.03.2017 (vaadatud 25.03.2017)</ref> <ref name="M3VuR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-39375969 France's Marine Le Pen urges end to Russia sanctions] BBC News, 24.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="1IIqa">[http://www.err.ee/585954 EKRE meedianõunikuks saab Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Paas] ERR Uudised, 24.03.2017 (vaadatud 25.03.2017)</ref> <ref name="hQo5R">[http://www.france24.com/en/20170326-uber-grounds-self-driving-cars-after-accident Uber grounds self-driving cars after accident] France24, 26.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="VeZM5">[http://www.bbc.com/news/world-us-canada-39391562 US and UK laptop bans on some Middle East flights come into effect] BBC News, 25.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="whs0f">[https://archpaper.com/2017/01/2017-driehaus-prize-laureate/ Architect Robert Adam wins 2017 Driehaus Prize] The Architects Newspaper, 30.01.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="ZSZYT">[http://www.bbc.com/news/world-asia-39394487 Sylhet blasts kill four amid Bangladesh militant raid] BBC News, 25.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="TdUHr">[http://www.reuters.com/article/us-egypt-insurgency-idUSKBN16W0JP Four Egyptian soldiers killed by explosion in Sinai] Reuters, 25.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="70rUF">[http://www.aljazeera.com/news/2017/03/tuareg-factions-boycott-mali-peace-conference-170325143649709.html Tuareg factions to boycott Mali peace conference] AlJazeera, 25.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="JwQbQ">[https://www.theguardian.com/politics/2017/mar/25/ukips-only-mp-douglas-carswell-quits-party Ukip's only MP Douglas Carswell quits party] The Guardian, 25.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="sxtHv">[http://www.france24.com/en/20170326-turkey-erdogan-referendum-eu-membership-bid Turkey may hold referendum on EU membership bid, says President Erdogan] France24, 26.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="dloeD">[http://www.france24.com/en/20170325-belarus-minsk-police-mass-arrests-protesters-banned-demonstration-lukashenko Scores arrested as protestors defy ban to march in Belarus] France24, 25.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="YlKAK">[http://www.bbc.com/news/world-us-canada-39393351 Belarus protests: Hundreds arrested after defying ban] BBC News, 25.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="6GOhX">[http://www.err.ee/586065 EKRE tegi volikogul teatavaks Tallinna ja Pärnu linnapea kandidaadi] ERR Uudised, 25.03.2017 (vaadatud 25.03.2017)</ref> <ref name="pGPqW">[http://www.france24.com/en/20170326-casualties-reported-cincinnati-cameo-nightclub-shooting-ohio-usa-guns Casualties reported in Cincinnati nightclub shooting] France24, 26.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="LkiMn">[http://www.france24.com/en/20170327-thousands-rally-yemen-end-two-year-saudi-siege Thousands rally in Yemen to end two-year Saudi siege] France24, 27.03.2017 (vaadatud 27.03.2017)</ref> <ref name="sRWpP">[http://www.france24.com/en/20170327-chileans-march-demand-end-privatized-pension-system Chileans march to demand end to privatized pension system] France24, 27.03.2017 (vaadatud 27.03.2017)</ref> <ref name="1ymV4">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-helicopter-idUSKBN16X0RQ Military helicopter crashes in Ukraine, crew died] Reuters, 26.03.2017 (vaadatud 27.03.2017)</ref> <ref name="SWPE4">[http://www.france24.com/en/20170326-thousands-protest-against-corruption-across-russia Thousands protest against corruption across Russia] France24, 26.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)</ref> <ref name="akZIc">[http://www.france24.com/en/20170326-russia-anti-corruption-protests-opposition-leader-navalny-arrested-medvedev-putin Police arrest hundreds and opposition chief Navalny at Moscow anti-corruption rally] France24, 26.03.2017 (vaadatud 27.03.2017)</ref> <ref name="bdWC6">[http://www.abc.net.au/news/2017-03-27/cyclone-debbie-forces-evacuation-of-mackay-residents/8390904 BOM warns of Cyclone Debbie inundation, 25,000 people in low-lying Mackay told to evacuate] ABC News, 27.03.2017 (vaadatud 27.03.2017)</ref> <ref name="By5Nu">[http://edition.cnn.com/2017/03/27/asia/japan-avalanche-students/index.html 7 students, teacher killed in Japan avalanche] CNN, 27.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> <ref name="EHMqN">[http://www.france24.com/en/20170327-south-korean-prosecutors-seek-arrest-ex-president-park South Korean prosecutors seek to arrest ex-president Park] France24, 27.03.2017 (vaadatud 27.03.2017)</ref> <ref name="MKBIa">[http://www.bbc.com/news/live/uk-northern-ireland-39404136 As it happened: Stormont talks break down] BBC News, 27.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> <ref name="7hvLw">]http://www.err.ee/586477 Briti valitsus pikendas Põhja-Iirimaa kõnelusi] ERR Uudised, 27.03.2017 (vaadatud 29.03.2017)</ref> <ref name="uM4y3">[http://kultuur.err.ee/586423 Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid] ERR Kultuur, 27.03.2017 (vaadatud 29.03.2017)</ref> <ref name="CY3Uv">[http://www.france24.com/en/20170328-usa-trump-signs-executive-order-scrap-obama-clean-energy-plan-coal-climate Trump signs executive order to scrap Obama’s ‘clean’ energy plan, embrace coal] France24, 28.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> <ref name="uNYse">[http://www.france24.com/en/20170328-ivory-coast-ex-first-lady-simone-gbagbo-acquitted-crimes-against-humanity-trial Ivory Coast's ex-first lady Simone Gbagbo acquitted of crimes against humanity] France24, 28.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> <ref name="e8L0M">[http://www.france24.com/en/20170328-poland-withdraw-eurocorps-force-official Poland to withdraw from Eurocorps force: official] France24, 28.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> <ref name="mXXxh">[http://www.france24.com/en/20170328-ultra-orthodox-jews-protest-against-israel-military-service Ultra-Orthodox Jews protest against Israel military service] France24, 28.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> <ref name="R75rs">[http://www.france24.com/en/20170328-france-court-carlos-jackal-convicted-1974-paris-bombing-third-life-sentence-prison ‘Carlos the Jackal’ convicted of 1974 Paris bombing, gets third life sentence] France24, 28.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> <ref name="kRnYc">[http://www.france24.com/en/20170328-scotland-uk-brexit-eu-lawmakers-vote-favour-new-independence-referendum-sturgeon Scottish lawmakers vote in favour of new independence referendum] France24, 28.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> <ref name="oxxiO">[http://sport.err.ee/586855/fotod-eesti-loi-horvaatiale-kolm-vastuseta-varavat Eesti lõi Horvaatiale kolm vastuseta väravat] ERR Sport, 28.03.2017 (vaadatud 29.03.2017)</ref> <ref name="t7DxX">[https://web.archive.org/web/20170330000005/http://www.chicagotribune.com/news/nationworld/politics/ct-travel-ban-arguments-hawaii-judge-20170329-story.html Federal judge in Hawaii extends order halting Trump's travel ban] AP / Chicago Tribune, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="xUNuh">[http://www.foxnews.com/us/2017/03/29/texas-church-bus-crash-13-killed-2-injured-in-collision-with-pickup-truck.html Texas church bus crash: 13 killed, 2 injured in collision with pickup truck] Fox News, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="LouuW">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-politics-idUSKBN1702P7 Colombia's Congress approves police general as vice president] Reuters, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="PCOqb">[http://www.reuters.com/article/us-el-salvador-mining-idUSKBN1702YF El Salvador Congress approves law prohibiting metals mining] Reuters, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="whD3k">[https://www.theguardian.com/business/2017/mar/29/london-stock-exchange-deutsche-borse-merger-blocked-ec London Stock Exchange and Deutsche Börse merger blocked by EU] The Guardian, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="5jMON">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-violence-idUSKBN170251 Israeli officers kill Palestinian woman who tried to stab them: police] Reuters, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="GZbIr">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-39439587 Baghdad checkpoint hit by deadly car bomb attack] BBC News, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="MrI5z">[http://www.reuters.com/article/us-iraq-security-idUSKBN1702Y1 Suicide truck bomb kills at least 17 in south Baghdad: police sources] Reuters, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="smcYV">[https://www.bloomberg.com/politics/articles/2017-03-29/hamon-calls-on-french-left-to-unite-after-valls-defection Hamon Calls on French Left to Unite After Valls Defection] Bloomberg, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="QLJ8L">[http://www.bbc.com/news/world-europe-39429032 Bob Dylan finally agrees to accept Nobel Prize for Literature] BBC News, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="AaaDw">[https://web.archive.org/web/20170331024429/http://www.uisuliit.ee/isu-iluuisutamise-mm-helsingis-2017-piletid/ ISU Iluuisutamise MM Helsingis 2017] Eesti Uisuliit (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="1iaVy">[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-idUSKBN16Z22G 'No turning back': PM May triggers 'historic' Brexit] Reuters, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="RkObu">[http://www.dw.com/en/turkey-announces-end-to-military-operation-in-syria/a-38199606 Turkey announces end to military operation in Syria] Deutsche Welle, 29.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="s3aj9">[http://www.nbcnews.com/news/us-news/bridge-collapses-atlanta-freeway-fire-during-rush-hour-n740871 Bridge Collapses in Atlanta Freeway Fire During Rush Hour] NBC News, 31.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="89ciI">[http://www.reuters.com/article/us-north-carolina-lgbt-idUSKBN1711V4 Seeking end to boycott, North Carolina rescinds transgender bathroom law] Reuters, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="4WsUe">[http://www.timesofisrael.com/in-shift-tillerson-says-assads-status-up-to-syrian-people/ In shift, Tillerson says Assad’s status up to Syrian people] The Times of Israel, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="1t2pN">[http://www.reuters.com/article/us-australia-cyclone-idUSKBN17030E Thousands told to evacuate Australian town after cyclone brings flood fears] Reuters, 30.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="UKS8R">[http://www.brisbanetimes.com.au/queensland/queensland-schools-closed-workers-ordered-home-20170329-gv9mb2.html Queensland schools closed, workers ordered home] Brisbane Times, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="ckM68">[https://web.archive.org/web/20170331211326/http://in.reuters.com/article/turkey-referendum-belgium-clash-idINKBN1712Q6 Several hurt in clashes at Turkey's Brussels consulate - police] Reuters, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="4nh03">[https://web.archive.org/web/20170331054151/https://www.dailystar.co.uk/news/latest-news/601386/Brussels-stabbing-Turkish-Consulate-terror-multiple-wounded-attack Multiple stabbings at Turkish vote in Brussels city centre] The Daily Star, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="WgrZZ">[http://www.reuters.com/article/us-india-railways-idUSKBN1710EB Train derailment in northern India injures 25] Reuters, 30.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="V0aCk">[http://www.bbc.com/news/world-asia-39449681 Ex-South Korean president Park Geun-hye arrested in corruption probe] BBC News, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="8NJfB">[http://www.bbc.com/news/uk-wales-39445384 Five family members die in Snowdonia helicopter crash] BBC News, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="YFwgy">[http://www.reuters.com/article/us-venezuela-politics-idUSKBN17122M Venezuela's Maduro decried as 'dictator' after Congress annulled] Reuters, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="UJGxo">[https://www.rferl.org/a/un-syria-refugees-climbs-above-5-million/28400127.html Number Of Syrian Refugees Climbs Above 5 Million] Radio Free Europe / Radio Liberty, 30.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> <ref name="f4WeZ">[http://www.err.ee/587217 Sisekaitseakadeemia jääb Tallinna, Narva tuleb kolledž] ERR Uudised, 30.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="10bzU">[http://novaator.err.ee/586969 Tartu ülikooli rektorina jätkab Volli Kalm] ERR Novaator, 30.03.2017 (vaadatud 30.03.2017)</ref> <ref name="FUpxD">[http://www.reuters.com/article/us-new-york-prison-idUSKBN1722I6 New York mayor says violence-torn jail complex to close] Reuters, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="ORtv3">[http://www.reuters.com/article/us-montana-priests-abuse-idUSKBN17335B Catholic diocese in Montana seeks bankruptcy protection in sex abuse claims] Reuters, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="noxBQ">[http://www.reuters.com/article/us-nato-idUSKBN1720WV Germany balks at Tillerson call for more European NATO spending] Reuters, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="cy9YJ">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-blast-idUSKBN1720L2 Bomb near mosque in northwest Pakistan kills at least 22, wounds dozens] Reuters, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="duaTC">[http://www.reuters.com/article/us-paraguay-president-idUSKBN1722ZN Paraguay rioters set fire to Congress after Senate re-election vote] Reuters, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="utUWv">[http://www.err.ee/587439 Eestit külastas USA piirivalve juhi kohusetäitja] ERR Uudised, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="XJueU">[https://web.archive.org/web/20170402182645/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-kindral-einseln-saadeti-viimsele-teekonnale?id=77742198 Kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale] Delfi, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="boN72">[http://www.err.ee/587407 HITSA nõukogu kutsus juhatuse esimehe ametist tagasi] ERR Uudised, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="D2ABa">[http://www.err.ee/587435 EKRE viskas erakonnast välja Saaremaa piirkonna juhi] ERR Uudised, 31.03.2017 (vaadatud 1.04.2017)</ref> <ref name="hSNP8">[http://www.err.ee/587325 Krediidipank lõpetab Lätis tegevuse] ERR Uudised, 31.03.2017 (vaadatud 31.03.2017)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2017| 2017-03]] 8z0x42z4myrogajdrsr39o9ztlnwqh1 Mona Hatoum 0 460147 7241195 6219034 2026-09-24T19:45:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241195 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Mona Hatoum | Pilt = Mona Hatoum a l'IVAM.jpg | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[1952]] | Sünnikoht = [[Beirut]], [[Liibanon]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = | Tegevusala = [[installatsioonikunst]]nik | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = [[Sonningi auhind]] <small>(2004)</small>, [[Rolf Schock Prizes]] kujutavas kunstis <small>(2008)</small><br>Premi [[Joan Miró]] <small>(2011)</small> }} '''Mona Hatoum''' (sündinud [[1952]] [[Beirut]]is) on [[Liibanon]]is sündinud [[Palestiinlased|palestiinlasest]] [[videokunst|video-]] ja [[installatsioonikunst]]nik, kes elab [[London]]is.<ref>{{cite web|last1=Cube|first1=White|title=Artist {{!}} White Cube|url=http://whitecube.com/artists/mona_hatoum/|website=whitecube.com}}</ref> == Elulugu == Mona Hatoum sündis 1952. aastal [[Liibanon]]is [[Beirut]]is [[palestiinlased|palestiinlastest]] vanemate lapsena,<ref>Riggs, Terry. [http://www.tate.org.uk/art/artists/mona-hatoum-2365 "Mona Hatoum"], Tate, Vaadatud 14.03.2017.</ref> kuid ei pea end liibanonlaseks.<ref>{{cite news|last=Antoni|first=Janine|title=Mona Hatoum|url=http://bombsite.com/issues/63/articles/2130|accessdate=14.03.2017|newspaper=BOMB|year=1998|archive-date=17.11.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111117065543/http://bombsite.com/issues/63/articles/2130|url-status=dead}}</ref> Hatoumi perekond ei toetanud tema püüdlusi kunsti teha.<ref>{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/programmes/p00ncz8t|title=Transcript of the John Tusa Interview with the Palestinian artist Mona Hatoum|last=Tusa|first=John|date=|website=|publisher=BBC|archive-url=|archive-date=|accessdate=14.03.2017}}</ref> Sellest hoolimata tegeles ta kogu oma lapsepõlve joonistamisega, illustreerides oma koolitöid.<ref name="Tusa">{{cite web|last=Tusa|first=John|title=Transcript of the John Tusa Interview with the Palestinian artist Mona Hatoum|url=http://www.bbc.co.uk/radio3/johntusainterview/hatoum_transcript.shtml|work=BBC|publisher=BBC|accessdate=14.03.2017|archive-date=6.10.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111006132315/http://www.bbc.co.uk/radio3/johntusainterview/hatoum_transcript.shtml|url-status=dead}}</ref> Hatoum õppis [[Beiruti Ülikooli Kolledž]]is Liibanonis kaks aastat [[tarbegraafika]]t ja hakkas tööle reklaamiagentuuris.<ref name="Tusa"/> 1975. aastal, kui Hatoum oli parasjagu reisil Londonis, algas [[Liibanoni kodusõda]] ning Hatoum oli sunnitud jääma [[eksiil]]i. Ta jäi Londonisse ja õppis aastatel 1975–1981 nii [[Byam Shaw Kunstikool]]is kui ka [[Slade'i Kaunite kunstide kool]]is (ülikooli kolledž, London). == Looming == === Kesksel kohal keha === Hatoumi töödes on esikohal keha. Sellega näidatakse, kuidas institutsionaalne vägivald inimestele mõjub. {{tsitaat|Ma ei ole tahtnud luua ühtegi tööd, mis oleks selles mõttes ühedimensiooniline, et oleks suunatud vaid intellektile. Tahtsin, et see oleks terviklik kogemus, mis hõlmaks keha, meeli, vaimu, tundeid, kõike.<ref name="Christiane Weidemann 2008">Christiane Weidemann: ''Mona Hatoum. Mit einem geschärften Bewusstsein für politisches Unrecht verarbeitet Mona Hatoum in ihrer Arbeit Erfahrungen von institutioneller Macht und Gewalt sowie der Bedrohung und Verletzlichkeit des Einzelnen.'' In: Christiane Weidemann, Petra Larass, Melanie Klier (Hrsg.): ''50 Künstlerinnen, die man kennen sollte.'' Prestel, München 2008, ISBN 978-3-7913-3957-3, S. 137.</ref>|Autor=Mona Hatoum}} Selliste teoste näited on "Look No Body!" (1981), "Under Siege" (1982), "So Much I Want to Say" (1983), "Corps Etranger" (1994) ja "Deep Throat" (1996). === Poliitiline dimensioon === Töödel on poliitiline dimensioon, kuid pooli kunstnik ei vali: {{tsitaat|Ta kasutab oma analüütilist teravat silma ja on poliitiline kunstnik ilma agiteerimata või end konkreetsetesse positsioonidesse kaotamata. Ja ta jääb lihtsaks. See hoiab ära valepaatost.<ref>[[Ingvild Goetz]]: ''Begegnung - Encounter.'' In: [[Ingvild Goetz]], Rainald Schumacher, Larissa Michelberger (Hrsg.): ''Mona Hatoum.'' anlässlich der Ausstellung Mona Hatoum, Sammlung Goetz, München, 21. November 2011 - 5. April 2012, deutsch und englisch, [[Hatje Cantz Verlag]], Ostfildern 2012, ISBN 978-3-7757-3153-9, S. 14.</ref>|Autor=[[Ingvild Goetz]]}} Selliste teoste näited on "The Negotiating Table" (1983) ja "Measures of Distance" (1988). === Mitmemõttelisus === Mitmesse skulptuuri, mis on kujundatud lihtsalt ja mis mõjuvad esteetiliselt väga atraktiivsena, on Mona Hatoum ehitanud sisse n-ö konksud, mis alles teisel pilgul lasevad nähtavale tulla peidetud vägivallal. Muutes igapäevaste esemete materjali, proportsioone või funktsioone või lisades neile mingeid elemente, annab kunstnik edasi üksikisiku ohutunnet. Sellised teosed on näiteks "Divan Bed" (1996), "Untitled (wheelchair)" (1998), "Home" (1999) ja "Natura morta (Schrank mit geschwungener Front)" (2012). == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Hatoum, Mona}} [[Kategooria:Suurbritannia kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 17u853zc6150gpgvtplarqluj8bv6hz Miloš Teodosić 0 461303 7241155 6488327 2026-09-24T18:42:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241155 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2017}} {{Korvpallur |nimi=Miloš Teodosić |pilt=Petar Božić (cropped).jpg |pildiallkiri=Teodosić [[Pireuse Olympiakós]]e mängijana |rahvus=serblane |sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1987|3|19}} |sünnikoht=[[Valjevo]], Serbia |kaal=88 |positsioon=mängujuht / viskav tagamängija |liiga=[[VTB United League]]<br> [[EuroLeague]] |klubi=Virtus Bologna |number=4 |Pikkus=195 cm }} '''Miloš Teodosić''' (serbia kirillitsas Милош Теодосић; sündinud [[19. märts]]il [[1987]]) on serbia elukutseline [[korvpall]]ur. Ta mängib CSKA Moskva ridades [[VTB Ühisliiga|VTB]] Ühisliigas ja Euroliigas. Ta mängib Serbia koondvõistkonnas. Mehe pikkus on 196&nbsp;cm, peamiselt mängib ta mängujuhina, kuid suudab edukalt mängida ka viskava tagamängijana. Teodosić on viis korda hääletatud Euroliiga sümboolsesse esimesse viisikusse ja 2010. aastal valiti ta Euroliiga kõige väärtuslikumaks mängijaks.<ref name="6ZulC" /><ref name="i6u8X" /> Teodosić aitas Serbia koondisel võita [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistluste]] hõbemedali [[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2009. aastal]]. Samuti võitis ta Serbia koondisega maailmameistrivõistluste hõbemedali [[2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|2014. aastal]]. Mõlemal turniiril valiti Teodosić turniiri sümboolsesse viisikusse. Teodosić võitis hõbemedali ka 2016. aasta olümpiamängudel.<ref name="fO9tj" /> Ta nimetati FIBA Euroopa aasta mängijaks 2010 ja aastal 2016 valisid NBA treenerid ta parimaks mängijaks maailmas väljaspool NBA-d.<ref name="QhbeA" /> Samal aastal valis [[La Gazzetta dello Sport]] ta Euroopa aasta mängijaks.<ref name="T8GC8" /> == Sportlaskarjäär == === Algusaastad === Korvpalli mängimist alustas Teodosić kodulinna klubides KK Student ja Metalac. Seejärel liikus ta edasi Belgradi klubisse SMK Železnik, kus sai oma esimese profilepingu. Pärast seda, kui ta veetis 2005–2006 hooaja laenul Borac Čačakis, järgnes korralik läbimurre 2006–2007 hooajal. 16 mängus ULEB Cupil (nüüdse nimega EuroCup) olid ta keskmisteks näitajateks 7,8 punkti, 2,9 resultatiivset söötu ja 2,1 lauapalli mängus. SMK jõudis sel hooajal välja Euroopa tugevuselt teise sarja poolfinaali.<ref name="aDCyb" /> Samuti jõudis klubi Aadria liiga finaali, kus kaotati Belgradi Partizanile. === Olympiakós === 2007. aastal sõlmis Teodosić viieaastase lepingu Kreeka suurklubi Pireuse Olympiakósega, mille kohaselt oli mängija netosissetulek 2.8 miljonit eurot. Olympiakós pidi lisaks SMK Železnikule tasuma mängija õiguste väljaostusumma.<ref name="Xc8eb" /> 2009–10 Euroliiga hooajal olid Teodosići keskmised näitajad 13,4 punkti, 2,5 lauapalli, 4,9 resultatiivset söötu, ja 1,8 vaheltlõiget mängu kohta. Kõik näitajad olid tema senise karjääri parimad. Teodosić mängis olulist rolli Olympiakóse jõudmises Euroliiga Final Fouri, kus nad lõpuks kaotasid finaalis FC Barcelonale, olles eelnevalt alistanud poolfinaalis KK Partizani. 8. mail 2010 kuulutati ta Euroliiga 2010 MVP-ks. Tegemist on siiani ainukese Euroliiga MVP auhinnaga tema karjääri jooksul. === Moskva CSKA === 2011.aasta 6.juulil sõlmis Teodosić kolmeaastase lepingu Moskva CSKA-ga.<ref name="grHdl" /><ref name="Bj0fr" /> Lepingu mahuks oli 5,7 miljonit eurot.<ref name="0hL3s" /> Oma esimesel hooajal Venemaa klubi ridades juhtis ta CSKA Euroliiga finaali, kus kaotati lõpusekundite viskest 62-61 tema endisele koduklubile Olympiakósele. Teodosić nimetati All-Euroleague teise viisikusse<ref name="I9k2T" /> Oma teisel Euroliiga hooajal CSKA värvides olid tema keskmised näitajad 12,7 punkti, 4,9 söötu, ja karjääri parimad 2,8 lauapalli mängus. Teist aastat järjest nimetati ta All-Euroleague teise viisikusse.<ref name="Rsed9" /> ; 2013–14 hooaeg Pärast Panathinaikose alistamist Euroliiga veerandfinaalseerias kaotati poolfinaalis Tel Avivi Maccabile.<ref name="cFlUs" /> CSKA president süüdistas kaotuse järel Teodosićit ja tema serblasest tiimikaaslast [[Nenad Krstić]]it klubi kehvas hooajas.<ref name="prpr" /><ref name="ZSfaf" /> Seejärel võideti 0–2 kaotusseisust VTB Ühisliiga veerandfinaalseeria Lokomotiv Kubani vastu. Selles tagasitulekus oli suur roll just Teodosićil ja [[Nenad Krstić]]il, kes vastasid nii klubi omaniku kriitikale. CSKA võitis hiljem VTB Ühisliiga finaali Nižni Novgorodi vastu kuivalt 3-0.<ref name="ERSew" /> Teodosić nimetati VTB Ühisliiga väljalangemismängude kõige väärtuslikumaks mängijaks. Vaatamata VTB Ühisliiga võidule oli 2013–14 hooaeg CSKA jaoks suur pettumus ning oli oodata Teodosići, [[Nenad Krstić|Krstići]] ja meeskonna peatreeneri Ettore Messina lahkumist klubist.<ref name="9iFkb" /> Krstić ja Messina lahkusidki, kuid Teodosic pikendas 2014. aasta juunis lepingut klubiga veel kolme aasta võrra.<ref name="6sPZ9" /> ; 2014–15 hooaeg 2015. aasta mais nimetati Teodosic Euroliiga esimesse viisikusse oma heade esituste eest sel hooajal.<ref name="oZQ0U" /> Moskva CSKA jõudis neljandat aastat järjest Euroliiga Final Fouri, võites teist aastat järjest veerandfinaalis Panathinaikost 3-1.<ref name="w4Dnm" /> Poolfinaalis kaotati hoolimata favoriidiks olemisest taas Olympiacosele seisuga 68–70, sealjuures võitis Olympiacos tänu tugevale neljandale veerandajale<ref name="Oq0b3" /> Teodosici esitus poolfinaalis oli nõrk – 8 punkti (visked väljakult 9st 2), 5 resultatiivset söötu ja 6 pallikaotust. CSKA Moskva võitis kolmanda koha mängus Fenerbahçet 86-80. <ref name="WPLUt" /> Teodosić jättis selle mängu vahele lihaste väsimuse tõttu.<ref name="kTROW" /> Teodosići jaoks oli aga 2014–2015 individuaalselt üks parimaid hooaegu – ta viskas keskmiselt karjääri parimad 14,8 punkti mängus, võttis 2,8 lauapalli ja oli Euroliiga parim 7 resultatiivse sööduga mängus. CSKA Moskva võitis taas ka VTB Ühisliiga, alistades finaalis Himki mängudega 3-0.<ref name="eFZgs" /> ; 2015–16 hooaeg 2015–16 Euroliiga hooajal moodustas CSKA liiga ühe ohtlikema tagaliini, kui tõi Teodosići kõrvale Nando De Colo, kes hiljem hääletati ka selle hooaja Euroliiga MVP-ks. Meeskond oli tavapäraselt Euroliiga põhihooajal väga hea ning Teodosić mängis oma karjääri parimat korvpalli. Ta viskas kogu hooaja väga hea tabavusega. CSKA ja Teodosic tulid lõpuks ka Euroliiga meistriks, kui finaalis võideti lisaajal Fenerbahce Ulker Istanbuli 101-96. Teodosić viskas finaalis 19 punkti, andis 7 resultatiivset söötu, võttis 5 lauapalli ja tegi ka 2 vaheltlõiget. ; 2016–17 hooaeg 31. oktoobril 2016 nimetati ta Euroliiga oktoobrikuu kõige kasulikumaks mängijaks (MVP).<ref name="N2TdJ" /> == Isiklik elu == Miloši vanemad on Miodrag (isa) ja Zorana (ema). Tema vanem vend Jovan on samuti elukutseline korvpallur Serbias. Intervjuudes on Teodosić viidanud, et on väga uhke oma kodulinna Valjevo üle.<ref name="interv09" /> Ta on Belgradi Crvena Zvezda fänn juba alates 2008. aastast. Teodosić on olnud suhtes Serbia võrkpalluri Maja Ognjenovićiga.<ref name="RBx2y" />i == Auhinnad ja saavutused == [[Pilt:Miloš_Teodosić.jpg|paremal|pisi|Teodosić [[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustel 2009]]]] [[Pilt:Teodosićs_game-winning_3-pointer_over_Garbajosa.jpg|pisi|220x220px|Teodosići võidukolmene üle Jorge Garbajosa käte 2010 MM-i veerandfinaalis Hispaania vastu]] === Saavutused klubidega === ; Olympiakós * Kreeka karikavõitja: 2009–10, 2010–11 ; CSKA Moskva * Euroliiga meister: 2015–16 * [[VTB Ühisliiga|VTB]] Ühisliiga meister: 2011–12, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16 * Venemaa meister: 2011–12, 2012–13 === Individuaalsed auhinnad === * FIBA Europe U20 meistrivõistlused: turniiri sümboolne viisik 2007 * FIBA Europe U20 meistrivõistlused: MVP 2007 * [[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlused 2009]]: turniiri sümboolne viisik * 2× Kreeka karikavõistluste MVP: 2010, 2011 * Euroliiga MVP: 2010 * FIBA Euroopa aasta mängija auhind: 2010 * 3× Euroliiga sümboolne esiviisik: 2010, 2015, 2016 * 2× Euroliiga sümboolne teine viisik: 2012, 2013 * 2× VTB väljalangemismängude MVP: 2014, 2016 * [[2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|2014]]. aasta maailmameistrivõistlused: turniiri sümboolne viisik * Euroscari aasta mängija (2016) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="prpr">{{Cite web|url=http://www.24sata.rs/sport/vesti/vest/predsednik-cska-vise-nece-tea-i-krleta/136699.phtml|title=Predsednik CSKA više neće Tea i Krleta|website=24sata.rs|access-date=20. mail 2014|language=Serbian|archive-date=2014-05-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20140521045651/http://www.24sata.rs/sport/vesti/vest/predsednik-cska-vise-nece-tea-i-krleta/136699.phtml|url-status=dead}}</ref> <ref name="interv09">{{cite news|url=http://www.novosti.rs/vesti/sport.72.html:251830-Srce-je-za-Maju|title=Srce je za Maju|work=novosti.rs|date=22. september 2009|language=Serbian|last1=Preradović|first1=V.|accessdate=20. septembril 2015}}</ref> <ref name="6ZulC">{{cite web|url=http://www.fiba.com/basketballworldcup/2014/Milos-TEODOSIC|title=TEODOSIĆ, Miloš|publisher=FIBA.com|accessdate=18. augustil 2015|archive-date=2014-09-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20140914180025/http://www.fiba.com/basketballworldcup/2014/Milos-TEODOSIC|url-status=dead}}</ref> <ref name="i6u8X">{{cite web|url=http://www.euroleague.net/competition/players/showplayer?pcode=JDR|title=TEODOSIĆ, Miloš|publisher=EUROLEAGUE.net|accessdate=18. augustil 2015}}</ref> <ref name="fO9tj">{{Netiviide |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/p/rpp/150/q/Milos%20TEODOSIC/pid/44167/_//players.html |pealkiri=FIBA.com profile |vaadatud=2017-03-25 |arhiivimisaeg=2017-07-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731154848/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/p/rpp/150/q/Milos%20TEODOSIC/pid/44167/_//players.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="QhbeA">{{Cite news|last=Peters|first=Damien|url=http://www.opencourt-basketball.com/milos-teodosic-the-best-non-nba-player-in-the-world/|title=Milos Teodosic – The Best Non NBA Player In The World|work=|date=24. oktoober 2016|accessdate=22.11.2016|language=en-US|via=|newspaper=Opencourt Basketball}}</ref> <ref name="T8GC8">{{cite web|url=http://www.gazzetta.it/Basket/16-01-2017/basket-euro-player-2016-teodosic-nba-battuta-16-anni-180435253039.shtml|title=Basket, Euro Player 2016 a Teodosic: Nba battuta dopo 16 anni|publisher=La Gazzetta dello Sport|date=16. jaanuar 2017|language=it|accessdate=16. jaanuaril 2017}}</ref> <ref name="aDCyb">{{Cite news|url=http://www.pressonline.rs/sport/ostali-sportovi/6736/pirova-pobeda-fmp-a-u-zelezniku.html|title=Pirova pobeda FMP-a u Železniku|work=pressonline.rs|access-date=15. septembril 2014|language=Serbian|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304112147/http://www.pressonline.rs/sport/ostali-sportovi/6736/pirova-pobeda-fmp-a-u-zelezniku.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Xc8eb">[http://www.redplanet.gr/basket/o-teontosits-kai-to-symvolaio-toy.1100813.html Redplanet.gr Ο Τεόντοσιτς και το συμβόλαιο του (Greek).]</ref> <ref name="grHdl">[http://www.euroleague.net/euroleaguenews/transactions/2011-12-signings/i/86497/5611/cska-moscow-lands-teodosic CSKA MOSCOW lands Teodosic.]</ref> <ref name="Bj0fr">{{Netiviide |url=http://www.cskabasket.com/news/?a=news&id=9943&lang=en |pealkiri=Milos Teodosic moved to CSKA. |vaadatud=2017-03-25 |arhiivimisaeg=2016-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160920074919/http://www.cskabasket.com/news/?a=news&id=9943&lang=en |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0hL3s">[http://www.redplanet.gr/basket/anakoinwthhke-epishma-apo-thn-tsska-o-teontosits.1176507.html Redplanet.gr Ανακοινώθηκε επίσημα από την ΤΣΣΚΑ ο Τεόντοσιτς (Greek).]</ref> <ref name="I9k2T">{{Cite web|url=http://www.cskabasket.com/news/?id=11079&lang=en{{!}}work=cskabasket.com|title=Kirilenko, Krstic and Teodosic are the 2011–12 All-Euroleague team nominees|website=cskabasket.com|access-date=18. mail 2012}}</ref> <ref name="Rsed9">{{Cite web|url=http://www.euroleague.net/news/i/113030/180|title=2012–13 All-Euroleague First and Second Teams announced|website=euroleague.net|access-date=1. juulil 2014}}</ref> <ref name="cFlUs">{{Cite web|url=http://www.euroleague.net/main/results/showgame?gamecode=251&seasoncode=E2013#!report|title=Maccabi rallies from 15 down to stun CSKA, advance to championship game!|website=Euroleague.net|access-date=20. mail 2014}}</ref> <ref name="ZSfaf">{{Cite web|url=http://www.b92.net/sport/vesti.php?yyyy=2014&mm=05&dd=17&nav_id=849235|title=Teodosić: Sami smo krivi|website=b92.net|access-date=20. mail 2014|language=Serbian}}</ref> <ref name="ERSew">{{Cite web|url=http://www.vtb-league.com/en/news/cska-crowned-champions.htm|title=CSKA crowned champions!!!|website=vtb-league.com|access-date=14. juunil 2014|archive-date=2014-06-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20140617172025/http://www.vtb-league.com/en/news/cska-crowned-champions.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="9iFkb">{{Cite web|url=http://www.sportando.com/en/europe/russia/119931/teodosic-krstic-and-messina-likely-to-leave-cska-moscow.html|title=Teodosic, Krstic and Messina likely to leave CSKA Moscow|website=sportando.net|access-date=1. juulil 2014}}</ref> <ref name="6sPZ9">{{Cite web|url=http://www.sportando.com/en/europe/russia/124930/cska-moscow-officially-extends-milos-teodosic-for-three-years.html|title=CSKA Moscow officially extends Milos Teodosic for three years|website=sportando.net|access-date=1. juulil 2014}}</ref> <ref name="oZQ0U">{{Cite news|url=http://www.euroleague.net/news/i/5xtj7vjfuokfw7g8|title=All-Euroleague First and Second Teams announced|work=euroleague.net|access-date=8. mail 2015}}</ref> <ref name="w4Dnm">{{Cite news|url=http://www.euroleague.net/main/results/showgame?gamecode=246&seasoncode=E2014#!report|title=CSKA Moscow routs Panathinaikos to claim Final Four berth|work=euroleague.net|date=22. aprill 2015|access-date=18. mail 2015}}</ref> <ref name="Oq0b3">{{Cite news|url=http://www.euroleague.net/main/results/showgame?gamecode=249&seasoncode=E2014#!report|title=Spanoulis comes through again as Olympiacos stuns CSKA|work=euroleague.net|date=15. mai 2015|access-date=18. mail 2015}}</ref> <ref name="WPLUt">{{Cite news|url=http://www.euroleague.net/main/results/showgame?gamecode=250&seasoncode=E2014#!report|title=CSKA Moscow beats Fenerbahce in third-place game|work=eurolague.net|date=17. mai 2015|accessdate=18.05.2015}}</ref> <ref name="kTROW">{{Cite news|url=http://planetadeporte.es/baloncesto/euroleague/2015/17051857-769452|title=Teodosic se borra. ¿Por qué no jugó hoy?|work=planetadeporte.es|date=17. mai 2015|access-date=18. mail 2015|language=Spanish|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040436/http://planetadeporte.es/baloncesto/euroleague/2015/17051857-769452|url-status=dead}}</ref> <ref name="eFZgs">{{Cite news|url=http://www.vtb-league.com/en/news/cska-wins-championship.htm|title=CSKA wins championship!|work=vtb-league.com|date=8. juuni 2015|access-date=10. juunil 2015|archive-date=2015-06-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20150610135415/http://www.vtb-league.com/en/news/cska-wins-championship.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="N2TdJ">{{Cite news|url=http://www.euroleague.net/news/i/7dh9kswi7oeb6o78|title=Turkish Airlines EuroLeague MVP for October: Milos Teodosic of CSKA Moscow|work=euroleague.net|date=31. oktoober 2016|access-date=4. novembril 2016}}</ref> <ref name="RBx2y">{{cite news|url=http://www.blic.rs/Zabava/Vesti/206470/Milos-je-usrecio-naciju--i-mene|title=Miloš je usrećio naciju i mene|work=blic.rs|date=20. september 2015|language=Serbian|last1=Mijatović|first1=M.|accessdate=20.09.2015}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Teodosić, Miloš}} [[Kategooria:Serbia korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] klgvpcwt6zz3d4ltqcd2a1dzyqkdfbw Mike Hall 0 461980 7241135 6569644 2026-09-24T18:23:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241135 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TCR-2015 Mike Hall.jpg|pisi|Mike Hall jalgrattasõitjate pressikonverentsil 2015. aastal Belgias Geraardsbergenis enne Transcontinental Race algust]] '''Michael Richard Hall''' (tuntud kui '''Mike Hall'''; [[4. juuni]] [[1981]] – [[31. märts]] [[2017]]) oli [[Inglased|briti]] [[Jalgrattasport|jalgrattur]]<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2012/jun/04/cyclist-wins-round-world-race|Pealkiri=Cyclist wins round-the-world race in record time|Väljaanne=[[The Guardian]]|Väljaandja=[[Guardian News and Media Limited]]|Aeg=4. juuni 2012|Kasutatud=|Keel=Inglise keel}}</ref> ja [[insener]].<ref>{{Netiviide|Autor=[[Timothy John]]|URL=https://roadcyclinguk.com/longform/adventure-cycling#bdfXAyG4SR0JZ6Tc.97|Pealkiri=ADVENTUROUS SPIRITS: MIKE HALL, ED PICKUP, AND THE TRANS AM BIKE RACE|Väljaanne=[[Road Cycling UK]]|Aeg=2014|Kasutatud=|Keel=Inglise keel|arhiivimisaeg=2017-04-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402165209/https://roadcyclinguk.com/longform/adventure-cycling#bdfXAyG4SR0JZ6Tc.97|url-olek=ei tööta}}</ref> Hall hakkas mägijalgrattaga sõitmist harrastama [[Teismeline|teismelisena]]. [[2009]]. aastal hakkas ta osalema [[24-tunnised mägijalgratta võidusõidud|24-tunnistel mägijalgratta võidusõitudel]].<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=[[Neil Betchenko]]|URL=http://bikepackersmagazine.com/mike-hall/|Pealkiri=Profiles: Mike Hall|Väljaanne=[[Bikepacker LLC]]|Aeg=5. juuni 2015|Kasutatud=|Keel=Inglise keel|arhiivimisaeg=2016-08-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160807115819/http://bikepackersmagazine.com/mike-hall/|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta on korraldanud [[ultrasõit]]ude võistlusi. [[2011]]. aastal osales ta esimest korda ultrasõidul [[Tour Divide]].<ref>{{Netiviide|Autor=[[wagonwheel]]|URL=http://tourdivide.org/blog2010/wild_fires_and_wild_dogs|Pealkiri=Wild fires and wild dogs|Väljaanne=[[Tour Divide]]|Aeg=1. juuli 2011|Kasutatud=|Keel=Inglise keel}}</ref> Ta püsis esimese kümne seas ning sai põlvevigastuse, ent sellegipoolest lõpetas võistluse.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Martin Pearson]]|URL=https://www.youtube.com/watch?v=9G9qbSA5frU|Pealkiri=2013 Tour Divide Race Leader Mike Hall|Väljaanne=|Väljaandja=[[YouTube]]|Aeg=28. juuni 2013|Kasutatud=|Keel=Inglise keel}}</ref> ==Rekordid== [[2012]]. aasta [[World Cycle Race]]'i tulemus 91 päeva ja 18 tundi ei sisalda läbimise ja lennu aegu, olgugi et [[Guinnessi rekordite raamat]] lisas need ka arvestuse hulka.<ref>{{Netiviide|Autor=[[John Stevenson]]|URL=http://road.cc/content/news/59544-mike-hall-smashes-round-world-record-time-91-days-18-hours|Pealkiri=Mike Hall smashes round-the-world record in a time of 91 days, 18 hours|Väljaanne=[[Road.cc]]|Väljaandja=[[Farrelly Atkinson (F-At) Limited]]|Aeg=4. juuni 2012|Kasutatud=|Keel=Inglise keel}}</ref> Tema tulemus on praegusest [[Jalgrattaga ümbermaailmasõidu rekordid|jalgrattaga ümbermaailmasõidu rekordist]] kiirem, ent Guinness ei kinnitanud tema tulemust. [[2013]]. aasta Tour Divide'i tulemus oli 14 päeva 11 tundi ja 55 minutit, mis on samuti praegusest jalgrattaga ümbermaailmasõidu rekordist kiirem.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Sarah Barth]]|URL=http://road.cc/content/news/86560-mike-hall-completes-tour-divide-record-time-misses-out-official-title|Pealkiri=Mike Hall completes Tour Divide in record time - but misses out on the official title|Väljaanne=Road.cc|Väljaandja=Farrelly Atkinson (F-At) Limited|Aeg=30. juuni 2013|Kasutatud=|Keel=Inglise keel}}</ref> Tema tulemus ei läinud Guinnessi arvesse, kuna võistluse teelõiku muudeti, et vältida [[Metsapõleng|metsatulekahju]]sid. [[2016]]. aasta Tour Divide'i tulemus oli 13 päeva 22 tundi ja 51 minutit ning selle jooksul läbis ta ametliku raja algusest lõpuni. ==Film ja heategevus== Hall on osalenud [[dokumentaalfilm]]is "[[Inspired to Ride]]", kus temaga tehti [[intervjuu]] ja näidati, kuidas ta sõidab oma kodu lähistel [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] [[South Wales]]i regioonis. Lisaks on ta aidanud heategevusorganisatsioonil [[Newborns Vietnam]] raha koguda. Selleks palus ta, et inimesed annetaksid organisatsioonile tema 2012. aasta World Cycle Race'i võidu puhul.<ref name=":0" /> [[2013]].<ref>{{Netiviide|Autor=[[Sarah Barth]]|URL=http://road.cc/content/news/63624-only-7-places-left-vietnam-cycle-difference-trip|Pealkiri=Only 7 places left for Vietnam Cycle A Difference trip|Väljaanne=Road.cc|Väljaandja=Farrelly Atkinson (F-At) Limited|Aeg=19. august 2012|Kasutatud=|Keel=Inglise keel}}</ref> ja [[2015]].<ref>{{Netiviide|Autor=[[Shen Qing]]|URL=http://news.xinhuanet.com/english/2015-06/17/c_134335146.htm|Pealkiri=World's renowned cyclist to lead 1,500km race in Vietnam|Väljaanne=english.news.cn|Väljaandja=Xinhua|Aeg=17. juuni 2015|Kasutatud=|Keel=Inglise keel|arhiivimisaeg=2016-09-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160915083045/http://news.xinhuanet.com/english/2015-06/17/c_134335146.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> aastal juhtis ta jalgratturite gruppi [[Vietnam Challenge Ride]]'is, mis korraldati Newborns Vietnami jaoks raha kogumiseks. ==Surm== Hall suri 2017. aasta 31. märtsil umbes kella 6.20 paiku [[Austraalia]]s [[Canberra]] äärelinnas [[Monaro kiirtee]]l [[Indian Pacific Wheel Race]]'i võistluse ajal [[auto]]ga kokkupõrke tagajärjel. Kokkupõrke ajal oli ta võistlusel teisel kohal ning pärast õnnetust võistlus peatati.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.abc.net.au/news/2017-03-31/cyclist-killed-on-road-south-of-canberra/8403812|Pealkiri=Cyclist in Indian Pacific Wheel Race from Fremantle to Sydney killed in pre-dawn crash outside Canberra|Väljaanne=[[ABC News]]|Aeg=31. märts 2017|Kasutatud=|Keel=Inglise keel}}</ref> == Töö == * [[Transcontinental Race]]'i peakorraldaja (2013-2017) * Lühiajalised tehnilised projektid == Saavutused == * World Cycle Race 2012 (1. koht) * Tour Divide'i ülivastupidavus mägijalgrataste võistlus [[Kanada]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 2013 (1. koht) * Trans Ami jalgrattavõistlus 2014 (1. koht) * Tour Divide'i ülivastupidavus mägijalgrataste võistlus Kanadas ja Ameerika Ühendriikides 2016 (1. koht) == Austusavaldus == * 2017. aasta 2. aprillil korraldati tema auks jalgrattasõit Austraalias Sydneys.<ref name=":2" /> == Tsitaadid == Hall rääkimas, miks ta asutas Transcontinental Race'i: "Tekkis nõudlus Race Across America laadse, ent ainult Euroopas toimuva ultrasõidu ja selle sõltumatu alternatiivi järele."<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Hall, Mike}} [[Kategooria:Suurbritannia jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 93yc0o8pdr075ajuzhli4nqqfsxv3bs Kasutaja:Jane023/paintings by John William Waterhouse 2 462065 7241166 7232532 2026-09-24T18:53:06Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7241166 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q212754 } |section=31 |sort=571 |columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item |thumb=128 |min_section=2 }} == joonistus == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:John William Waterhouse - Study for "Lamia" - B1992.13.11 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109970730|Study for "Lamia"]]'' | | | ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]'' | B1992.13.11 | | | | | [[grafiit]]<br/>''[[:d:Q21279007|wove paper]]'' | [[:d:Q109970730|Q109970730]] |- | [[Fail:A Female Study - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175364|A Female Study]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | | | [[naine]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]'' | | | | [[kriit]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21175364|Q21175364]] |- | [[Fail:Flora by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181731|Flora]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | [[naine]]<br/>[[juuksed]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21181731|Q21181731]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Study of a Female Figure with Rosary.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181736|Study of a Female Figure with Rosary]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | ''[[:d:Q16996132|Leicester Galleries]]'' | | [[naine]]<br/>[[juuksed]]<br/>[[Palvehelmed]] | | | [[portree]] | ''[[:d:Q1424515|süsi]]''<br/>''[[:d:Q1513685|laid paper]]'' | [[:d:Q21181736|Q21181736]] |- | [[Fail:John william waterhouse study for gather ye rosebuds while ye may.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181740|Study For Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | [[naine]]<br/>[[juuksed]]<br/>''[[:d:Q1279269|chignon]]'' | | | [[portree]] | [[sangviin]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21181740|Q21181740]] |- | [[Fail:John william waterhouse the lady clare study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181745|Study of The Lady Clare]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | | | [[naine]]<br/>[[juuksed]] | | | [[portree]] | [[sangviin]] | [[:d:Q21181745|Q21181745]] |- | [[Fail:Waterhouse-study-echo2.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181748|Study for Echo from Echo and Narcissus]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[alastiolek]]<br/>[[juuksed]]<br/>[[Istumine]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[Õlg]]<br/>[[Rinnad|Rind]]<br/>''[[:d:Q43801|Naba]]''<br/>''[[:d:Q193818|puus]]''<br/>[[põlv]]<br/>''[[:d:Q43748|Kulm]]''<br/>''[[:d:Q208826|kõrgus]]'' | | | [[portree]]<br/>[[Akt (kunst)|akt]] | [[pliiats]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21181748|Q21181748]] |} == maal == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Nymphs finding the Head of Orpheus.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192339|Nymphs Finding the Head of Orpheus]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[nümfid]]<br/>[[Orpheus]]<br/>[[Kitara]] | [[Tim Rice]] | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192339|Q21192339]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia (1894).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192340|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | | | [[Ophelia]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192340|Q21192340]] |- | [[Fail:Ophelia 1910 Study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192341|Study for Ophelia]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]] | | | | | [[:d:Q21192341|Q21192341]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - In the Peristyle - 122 - Touchstones Rochdale.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192365|In the Peristyle]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | ''[[:d:Q7828737|Touchstones Rochdale]]'' | 122 | [[tüdruk]]<br/>[[linnud]]<br/>[[Sammas]]<br/>[[Peristüül]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192365|Q21192365]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Psyche Opening the Door into Cupid's Garden, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192366|Psyche Opening the Door into Cupid's Garden]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]'' | PRSMG : P773 | ''[[:d:Q843382|Psyche]]''<br/>[[õis]]<br/>[[aed]]<br/>[[uks]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192366|Q21192366]] |- | [[Fail:Psyche-Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192367|Psyche Opening the Golden Box]]'' | | data-sort-value="1904" | 1904 | No/unknown value | | ''[[:d:Q843382|Psyche]]''<br/>''[[:d:Q639460|laegas]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21192367|Q21192367]] |- | [[Fail:RemorsodeNero.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192368|The Remorse of the Emperor Nero after the Murder of his Mother]]'' | | data-sort-value="1878" | 1878 | No/unknown value | | [[Nero]] | | | [[ajaloomaal]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192368|Q21192368]] |- | [[Fail:St Joan - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192369|St. Joan]]'' | | | No/unknown value | | [[Jeanne d'Arc]]<br/>''[[:d:Q2734060|reed]]'' | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192369|Q21192369]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius (1877).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192370|A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius]]'' | | data-sort-value="1877" | 1877 | | | [[laps]]<br/>[[haigus]]<br/>''[[:d:Q2569925|trivet]]''<br/>[[preester]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192370|Q21192370]] |- | [[Fail:The Awakening of Adonis - John William Waterhouse (1899).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192371|The Awakening of Adonis]]'' | | data-sort-value="1899" | 1899 | ''[[:d:Q95387813|Andrew Lloyd Webber Collection]]'' | | [[Ülane]]<br/>[[õis]]<br/>[[Adonis]]<br/>''[[:d:Q222560|quiver]]''<br/>[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]<br/>[[Aphrodite]]<br/>[[Amor]]<br/>[[aed]]<br/>''[[:d:Q21296557|Ärkamine]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192371|Q21192371]] |- | [[Fail:The Bouquet (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192381|The Bouquet]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | 1000.18<br/>FAMAG:1000.18 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q1187930|Kimp]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192381|Q21192381]] |- | [[Fail:The Lady Clare.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192382|The Lady Clare]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q29838690|deer]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192382|Q21192382]] |- | [[Fail:The magic circle, by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192383|The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192383|Q21192383]] |- | [[Fail:Waterhouse - The Charmer.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192384|The Charmer]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q2839930|spell]]''<br/>[[Kalad|kala]]<br/>[[Tsitter]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192384|Q21192384]] |- | [[Fail:Waterhouse echo study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192385|Echo - Study for the head for Echo and Narcissus.]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | | | ''[[:d:Q207368|Echo]]''<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192385|Q21192385]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - A Hamadryad (1895).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192386|Hamadryad]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | ''[[:d:Q7205781|The Box]]'' | PLYMG.1926.17 | ''[[:d:Q619300|Hamadryad]]''<br/>[[Saatürid]]<br/>[[Paaniflööt]]<br/>[[Akt (kunst)|akt]]<br/>''[[:d:Q202474|Drüaadid]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192386|Q21192386]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Almond Blossoms (1916).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192387|Gathering Almond Blossoms]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[korilus]] | | | | | [[:d:Q21192387|Q21192387]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192388|Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden]]'' | | No/unknown value | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[korilus]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21192388|Q21192388]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Miss Betty Pollock (1911).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192411|Miss Betty Pollock]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21192411|Q21192411]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Narcissus (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192412|Narcissus]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q115740436|narcissus]]''<br/>[[korilus]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192412|Q21192412]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Portrait of Mrs. Charles Schreiber (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192413|Mrs. Charles Schreiber]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | [[õlivärv]] | [[:d:Q21192413|Q21192413]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Sweet Summer (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192414|Sweet Summer]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q810524|basin]]''<br/>''[[:d:Q2268776|Lamamine]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192414|Q21192414]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - The Flower Picker (1900).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192415|The Flower Picker]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | ''[[:d:Q204330|guašš]]''<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21192415|Q21192415]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - The Rose Bower (1910).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192417|The Rose Bower]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21192417|Q21192417]] |- | [[Fail:Waterhouse, John William - Flora and the Zephyrs - 1898.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192418|Flora and the Zephyrs]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | [[Flora]]<br/>[[õis]]<br/>[[tuul]]<br/>''[[:d:Q467515|Zephyrus]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192418|Q21192418]] |- | [[Fail:Waterhouse, John William - Saint Cecilia - 1895.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192419|Saint Cecilia]]'' | | data-sort-value="1895" | 1895 | No/unknown value | | ''[[:d:Q80513|Saint Cecilia]]''<br/>[[õis]]<br/>[[ingel]]<br/>[[viiul]]<br/>[[raamat]]<br/>[[Istumine]]<br/>[[maastik]]<br/>[[paat]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192419|Q21192419]] |- | [[Fail:The Lady of Shalott Looking at Lancelot.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21272256|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | ''[[:d:Q6515835|Leeds Art Gallery]]'' | LEEAG.PA.1895.0004 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Kleit]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q215681|Lancelot]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21272256|Q21272256]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - In the Harem.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q77574796|In the Harem]]'' | | | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q77574796|Q77574796]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Day Dreams.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q77574800|Day Dreams]]'' | | data-sort-value="1879" | 1879 | No/unknown value | | | | | | ''[[:d:Q204330|guašš]]''<br/>[[pliiats]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q77574800|Q77574800]] |- | [[Fail:Phyllis by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232518|Phyllis]]'' | | | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232518|Q78232518]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Phyllis and Demophoon, 1897.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232523|Phyllis and Demophoon]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232523|Q78232523]] |- | [[Fail:Study in Oils, by John William Waterhouse, R. A..jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232850|Study in Oils]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232850|Q78232850]] |- | [[Fail:Flora (Waterhouse).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78233431|Flora]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78233431|Q78233431]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - A Grecian Flower Market - TWCMS , B8122 - Laing Art Gallery.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119122547|A Grecian Flower Market]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]'' | TWCMS : B8122 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119122547|Q119122547]] |- | | ''[[:d:Q119144736|Circe]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]'' | 3.55/9 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119144736|Q119144736]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Destiny - BURGM-paoil17 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119149416|Destiny]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]'' | BURGM:paoil17 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119149416|Q119149416]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Psyche Entering Cupid's Garden - PRSMG , P773 - Harris Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119154431|Psyche Entering Cupid's Garden]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]'' | PRSMG : P773 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119154431|Q119154431]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - The Unwelcome Companion - BURGM-paoil166 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119831835|The Unwelcome Companion]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]'' | BURGM:paoil166 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119831835|Q119831835]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119892269|The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson)]]'' | | | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | FAMAG:1923.15 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119892269|Q119892269]] |- | [[Fail:A Neapolitan flax spinner (1877) - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q123945063|A Neapolitan flax spinner]]'' | | data-sort-value="1877" | 1877 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q123945063|Q123945063]] |- | [[Fail:Circe Offering the Cup to Odysseus (2457 x 4023px ed.).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q39537|Circe Offering the Cup to Ulysses]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]'' | 3.55/9 | [[Kirke]]<br/>''[[:d:Q4003050|Ulysses]]''<br/>[[siga]]<br/>[[Päriskonnalised]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q39537|Q39537]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - MermaidFXD.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q1214779|A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | [[Kuninglik Kunstide Akadeemia|Kuninglik Kunstiakadeemia]] | 03/805 | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q1214779|Q1214779]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott - Google Art Project (derivative work - AutoContrast edit in LCH space).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q2445726|The Lady of Shalott]]'' | | data-sort-value="1888" | 1888 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01543<br/>NG1543 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>''[[:d:Q1092993|bark]]'' | | | ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q2445726|Q2445726]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4042509|La Belle Dame Sans Merci]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | ''[[:d:Q452362|Hessian State Museum Darmstadt]]'' | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4042509|Q4042509]] |- | [[Fail:Gather Ye Rosebuds While Ye May.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4197011|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]] | [[:d:Q4197011|Q4197011]] |- | [[Fail:Waterhouse-gather ye rosebuds-1909.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4197021|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4197021|Q4197021]] |- | [[Fail:John william waterhouse destiny.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4445535|Destiny]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]'' | BURGM:paoil17 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4445535|Q4445535]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Boreas (1903).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4944794|Boreas]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[Boreas]]<br/>[[tuul]]<br/>[[linnud]]<br/>[[puu]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q4944794|Q4944794]] |- | [[Fail:J. W. Waterhouse - Circe Invidiosa - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5121363|Circe Invidiosa]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]'' | 0.106 | [[Kirke]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5121363|Q5121363]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Tate Britain.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5164607|Consulting the Oracle]]'' | | data-sort-value="1884" | 1884 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01541<br/>NG1541 | | | | [[ajaloomaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5164607|Q5164607]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Echo and Narcissus - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5332757|Echo and Narcissus]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q1536471|Walker Art Gallery]]'' | WAG 2967 | ''[[:d:Q207368|Echo]]''<br/>[[Narkissos]]<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]''<br/>[[naine]]<br/>[[mees]]<br/>''[[:d:Q14467155|Pilk]]''<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>''[[:d:Q1922956|black hair]]''<br/>''[[:d:Q2963530|Chignon]]''<br/>''[[:d:Q2998482|clothing in the ancient world]]''<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]''<br/>[[Rinnad|Rind]]<br/>[[Istumine]]<br/>[[Õlg]]<br/>''[[:d:Q208826|kõrgus]]''<br/>''[[:d:Q808132|barefoot]]''<br/>[[varvas]]<br/>''[[:d:Q115740436|narcissus]]''<br/>[[rand]]<br/>[[puu]]<br/>[[Luuderohi (perekond)|luuderohi]]<br/>[[kivim]]<br/>[[veekogu]]<br/>''[[:d:Q1079524|specular reflection]]''<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]''<br/>''[[:d:Q2268776|Lamamine]]''<br/>''[[:d:Q2724165|male toplessness]]''<br/>[[vooluveekogu]]<br/>[[Draperii]]<br/>''[[:d:Q153126|part]]''<br/>''[[:d:Q204390|straw hat]]''<br/>[[vibu]]<br/>[[Nool]]<br/>''[[:d:Q222560|quiver]]''<br/>[[Rohi]]<br/>[[Maa-asula|maapiirkond]]<br/>[[mets]]<br/>[[taevas]]<br/>[[pilv]]<br/>''[[:d:Q734844|laurel wreath]]''<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[tasandik]]<br/>[[meander]]<br/>[[Kaarsõlg]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q3347071|water lily]]''<br/>[[leht]]<br/>[[tüvi]]<br/>''[[:d:Q83093|seen]]''<br/>''[[:d:Q843533|areola]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5332757|Q5332757]] |- | [[Fail:WATERHOUSE - Ulises y las Sirenas (National Gallery of Victoria, Melbourne, 1891. Óleo sobre lienzo, 100.6 x 202 cm).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5651584|Ulysses and the Sirens]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | [[Victoria Rahvusgalerii]] | p.396.3-1 | [[Odysseus]]<br/>[[Sireenid (mütoloogia)|sireenid]]<br/>''[[:d:Q1075310|sailboat]]''<br/>[[Laevamast]]<br/>[[Aer]]<br/>[[brünett]]<br/>''[[:d:Q5094009|chestnut hair]]''<br/>[[blond]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>''[[:d:Q181360|Harpüia]]''<br/>[[meremees]]<br/>[[naine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5651584|Q5651584]] |- | [[Fail:Pandora - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q6059617|Pandora]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | No/unknown value | | [[Pandora]]<br/>[[naine]]<br/>''[[:d:Q937164|Pandora's box]]''<br/>''[[:d:Q8866546|Põlvitamine]]''<br/>''[[:d:Q1922956|black hair]]''<br/>''[[:d:Q1279269|chignon]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q808132|barefoot]]''<br/>[[kivim]]<br/>[[vooluveekogu]]<br/>[[mets]]<br/>[[tüvi]]<br/>[[juga]]<br/>[[uudishimu]]<br/>[[kirst]]<br/>''[[:d:Q116887|Dekoltee]]''<br/>''[[:d:Q876082|Tald]]''<br/>[[varvas]]<br/>[[Õlg]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q6059617|Q6059617]] |- | [[Fail:Jason and Medea - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q6163843|Jason and Medea]]'' | | data-sort-value="1907" | 1907 | No/unknown value | | | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q6163843|Q6163843]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - 1885.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7401211|Saint Eulalia]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01542<br/>NG1542 | ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]'' | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7401211|Q7401211]] |- | [[Fail:Waterhouse-sleep and his half-brother death-1874.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7539742|Sleep and his Half-brother Death]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | No/unknown value | | [[Hypnos]]<br/>[[Thanatos]]<br/>''[[:d:Q15312935|poolvend]]''<br/>''[[:d:Q125258836|brother duo]]''<br/>''[[:d:Q967457|poppy]]''<br/>[[Lüüra]] | | | ''[[:d:Q2839016|allegory]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q7539742|Q7539742]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Crystal Ball.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7728326|The Crystal Ball]]'' | | data-sort-value="1902" | 1902 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q1986098|Seismine]]''<br/>[[brünett]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q1032349|crystal ball]]''<br/>''[[:d:Q981009|fauteuil]]''<br/>[[laud]]<br/>[[raamat]]<br/>''[[:d:Q9604|human skull]]''<br/>''[[:d:Q148493|Võlukepike]]''<br/>[[aken]]<br/>[[puu]]<br/>[[Sammas]]<br/>[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[kardin]]<br/>[[Grimoire]]<br/>''[[:d:Q153126|part]]''<br/>''[[:d:Q116887|Dekoltee]]'' | | | ''[[:d:Q1047337|olustikumaal]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7728326|Q7728326]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7733565|The Favourites of the Emperor Honorius]]'' | | data-sort-value="1883" | 1883 | ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]'' | 0.52 | [[Honorius]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7733565|Q7733565]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Magic Circle.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7749405|The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | [[Rahvusgalerii]]<br/>''[[:d:Q430682|Tate]]'' | N01572<br/>NG1572 | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]]<br/>[[Päriskonnalised]]<br/>''[[:d:Q2211147|magic circle]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7749405|Q7749405]] |- | [[Fail:The Siren by John William Waterhouse (1900).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7764509|The Siren]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900s | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Lüüra]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7764509|Q7764509]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Sketch of Circe, 1911-1914.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7765329|The Sorceress]]'' | | data-sort-value="1911" | 1910s | No/unknown value | | [[nõid]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7765329|Q7765329]] |- | [[Fail:John William Waterhouse- The Unwelcome Companion - a Street Scene in Cairo.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7771756|The Unwelcome Companion: A Street Scene in Cairo]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]'' | BURGM:paoil166 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7771756|Q7771756]] |- | [[Fail:Waterhouse Hylas and the Nymphs Manchester Art Gallery 1896.15.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q9295442|Hylas and the Nymphs]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | ''[[:d:Q2638817|Manchester Art Gallery]]'' | 1896.15 | ''[[:d:Q332752|Hylas]]''<br/>''[[:d:Q3346693|kreeka nümf]]''<br/>[[nümfid]]<br/>[[Kuumaveeallikas]]<br/>[[Vesiroos]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q9295442|Q9295442]] |- | [[Fail:Cleopatra - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q12899368|Cleopatra]]'' | | data-sort-value="1888" | 1888 | No/unknown value | | [[Kleopatra]]<br/>''[[:d:Q3575260|bijou]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q12899368|Q12899368]] |- | [[Fail:1916-a-tale-from-the-decameron-.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q12899862|A Tale from the Decameron]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]'' | LL 3133 | ''[[:d:Q43256358|brigata]]''<br/>[[purskkaev]]<br/>[[aed]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q12899862|Q12899862]] |- | [[Fail:John Waterhouse - Diogenes - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q18214552|Diogenes]]'' | | data-sort-value="1882" | 1882 | ''[[:d:Q705551|Art Gallery of New South Wales]]'' | 720 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q18214552|Q18214552]] |- | [[Fail:Enchanted garden waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q20025023|The Enchanted Garden]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]'' | LL 3629 | ''[[:d:Q43283721|Dianora]]''<br/>''[[:d:Q43283725|Ansaldo]]''<br/>''[[:d:Q43283731|necromancer]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20025023|Q20025023]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Annunciation.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q20656553|The Annunciation]]'' | | data-sort-value="1914" | 1914 | No/unknown value | | [[Paastumaarjapäev]]<br/>[[Maarja]]<br/>[[ingel]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20656553|Q20656553]] |- | [[Fail:Windswept by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q20854844|Windflowers]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[tuul]]<br/>[[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20854844|Q20854844]] |- | [[Fail:John Waterhouse - Lamia - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21131044|Lamia]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | ''[[:d:Q4819492|Auckland Art Gallery]]'' | 1930/18/1 | [[Lamia]]<br/>[[Rüütel]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21131044|Q21131044]] |- | [[Fail:Decameron study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175121|Study for Decameron]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q43256358|brigata]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175121|Q21175121]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Fair Rosamund.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175123|Fair Rosamund]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175123|Q21175123]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Head study for 'The Enchanted Garden' (1916).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175124|Head study for 'The Enchanted Garden']]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | | | ''[[:d:Q3409626|human head]]''<br/>[[naine]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175124|Q21175124]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Juliet.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175127|Juliet]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | ''[[:d:Q1092632|Juliet]]''<br/>''[[:d:Q189299|kaelakee]]''<br/>[[Kleit]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175127|Q21175127]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (1897).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175129|Mariana in the South]]'' | | data-sort-value="1897" | 1890s<br/>1897 | No/unknown value<br/>''[[:d:Q6519762|Leighton House]]'' | | [[naine]]<br/>[[peegel]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175129|Q21175129]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175132|Study for Mariana in the South]]'' | | data-sort-value="1897" | 1890s | | | [[naine]]<br/>[[peegel]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175132|Q21175132]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Missal.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21175133|The Missal]]'' | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[naine]]<br/>[[lugemine]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q833590|missaal]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175133|Q21175133]] |- | [[Fail:John william waterhouse fair rosamund.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175134|Fair Rosamund]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q2046319|Amgueddfa Cymru – Museum Wales]]'' | NMW A 170 | ''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175134|Q21175134]] |- | [[Fail:John william waterhouse tristan and isolde with the potion.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175135|Tristan and Isolde with the Potion]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | ''[[:d:Q954012|Tristan]]''<br/>''[[:d:Q572381|Iseult]]''<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]''<br/>[[paat]]<br/>''[[:d:Q485027|soomus]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175135|Q21175135]] |- | [[Fail:Waterhouse-Miranda-The-Tempest.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175316|Miranda]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q634983|Miranda]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>[[laev]]<br/>''[[:d:Q906512|laevahukk]]''<br/>[[torm]] | | | | | [[:d:Q21175316|Q21175316]] |- | [[Fail:Miranda - The Tempest JWW.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175317|Miranda]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q634983|Miranda]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>[[laev]]<br/>''[[:d:Q906512|laevahukk]]''<br/>[[torm]]<br/>[[kivim]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21175317|Q21175317]] |- | [[Fail:John william waterhouse the slave.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175324|The Slave]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | No/unknown value | | | | | | | [[:d:Q21175324|Q21175324]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Christie's.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190275|Consulting the Oracle]]'' | | data-sort-value="1884" | 1884 | No/unknown value | | ''[[:d:Q217123|oraakel]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21190275|Q21190275]] |- | [[Fail:A Naiad or Hylas with a Nymph by John William Waterhouse (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190333|A Naiad]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[Najaadid|Najaad]]<br/>''[[:d:Q332752|Hylas]]''<br/>[[nümfid]]<br/>[[alastiolek]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190333|Q21190333]] |- | [[Fail:A Roman Offering - JWW.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190344|A Roman Offering]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | | | [[naine]]<br/>[[Votiiv]]<br/>[[õis]] | | | | | [[:d:Q21190344|Q21190344]] |- | [[Fail:Apollo and Daphne waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190350|Apollo and Daphne]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | No/unknown value | | [[Apollon]]<br/>[[Daphne]]<br/>[[Lüüra]]<br/>[[seksuaalne ahistamine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190350|Q21190350]] |- | [[Fail:Danaides Waterhouse 1906.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190365|The Danaides]]'' | | data-sort-value="1906" | 1906 | ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]'' | ABDAG003402 | [[naine]]<br/>[[Danaiidid]]<br/>[[tinaja]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190365|Q21190365]] |- | [[Fail:Danaides by John William Waterhouse, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190373|The Danaides]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Danaiidid]]<br/>[[tinaja]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190373|Q21190373]] |- | [[Fail:Flora by Waterhouse (Koriyama City Museum of Art).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190382|Flora]]'' | | data-sort-value="1914" | 1914 | ''[[:d:Q11643178|Kōriyama City Museum of Art]]'' | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190382|Q21190382]] |- | [[Fail:Gone But Not Forgotten - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190389|Gone, But Not Forgotten]]'' | | data-sort-value="1873" | 1873 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q750652|mourning]]''<br/>''[[:d:Q381885|tomb]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21190389|Q21190389]] |- | [[Fail:JWW Ophelia 1889.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190835|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1889" | 1889 | No/unknown value | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190835|Q21190835]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - 'Gather Ye Rosebuds,' or, 'Ophelia'.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21190841|Sketch for Gather Ye Rosebuds]]'' | | data-sort-value="1908" | 1900s | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190841|Q21190841]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (1892 sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190848|Sketch for A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190848|Q21190848]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190856|Sketch for A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1892" | 1890s | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190856|Q21190856]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Song of Springtime.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190863|A Song of Springtime]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]''<br/>[[laps]]<br/>[[flööt]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190863|Q21190863]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Circe, 1911.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190870|Circe]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | No/unknown value | | [[Kirke]]<br/>''[[:d:Q1249918|potion]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190870|Q21190870]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dante and Matilda.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190877|Study for Dante and Matilda]]'' | | data-sort-value="1914" | 1910s | ''[[:d:Q2999991|Dahesh Museum of Art]]'' | 1997.44 | [[Dante Alighieri]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q3851720|Matelda]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190877|Q21190877]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1879).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190884|Dolce Far Niente]]'' | | data-sort-value="1879" | 1879 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''<br/>''[[:d:Q193220|Lehvik]]''<br/>''[[:d:Q821952|oil lamp]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190884|Q21190884]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1880).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190974|Dolce Far Niente]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q6415618|Kirkcaldy Galleries]]'' | KIRMG:15 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''<br/>''[[:d:Q193220|Lehvik]]''<br/>''[[:d:Q2984138|pigeon]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190974|Q21190974]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Gossip.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190975|Good Neighbours]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[laps]]<br/>[[diskussioon]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190975|Q21190975]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - I am half-sick of shadows, said the lady of shalott.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21190976|"I am half sick of shadows" said the Lady of Shalott]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q670250|Art Gallery of Ontario]]'' | 71/18 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Gobelään]]<br/>''[[:d:Q29167534|tapestry weave]]''<br/>''[[:d:Q21117684|tapestry weaver]]''<br/>''[[:d:Q220437|Camelot]]'' | | | ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190976|Q21190976]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190978|Sketch for La Belle Dame sans Merci]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[naine]] | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190978|Q21190978]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Lady on a Balcony, Capri.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190979|Lady on a Balcony, Capri]]'' | | data-sort-value="1889" | 1880s | No/unknown value | | [[naine]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190979|Q21190979]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod, 1887.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190980|Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod]]'' | | data-sort-value="1887" | 1887 | ''[[:d:Q3076807|Forbes Galleries]]'' | | ''[[:d:Q10326261|Mariamne]]''<br/>''[[:d:Q554603|Herod of Chalcis]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190980|Q21190980]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Matilda (formerly called "Beatrice").jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190981|Matilda]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | No/unknown value | | ''[[:d:Q3851720|Matelda]]''<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190981|Q21190981]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191001|Nymph (sketch for the Nymphs finding the head of Orpheus)]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[nümfid]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191001|Q21191001]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191004|Head of Orpheus (sStudy for Nymphs Finding the Head of Orpheus)]]'' | | | [[Northumbria Ülikool|Northumbria ülikool]] | PCF55 | ''[[:d:Q3409626|human head]]''<br/>[[Orpheus]]<br/>[[Kitara]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191004|Q21191004]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia, 1910.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191005|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | No/unknown value | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191005|Q21191005]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Portrait of Miss Claire Kenworthy.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191006|Miss Claire Kenworthy]]'' | | data-sort-value="1850" | 19th century | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Kleit]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191006|Q21191006]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - Study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191007|Sketch for "Saint Eulalia"]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q430682|Tate]]'' | T02107 | ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]''<br/>[[laip]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[Tint|tušš]]<br/>[[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21191007|Q21191007]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Spring Spreads One Green Lap of Flowers.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191008|Spring Spreads One Green Lap of Flowers]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191008|Q21191008]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883 (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191009|Sketch for The Favorites of the Emperor Honorius (study)]]'' | | data-sort-value="1883" | 1883 | | | [[Honorius]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191009|Q21191009]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191011|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | FAMAG:1923.15 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Kleit]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191011|Q21191011]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Magic Circle (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191674|Study for The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191674|Q21191674]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Mystic Wood.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191675|The Mystic Wood]]'' | | data-sort-value="1914" | 1910s | ''[[:d:Q19917343|QAGOMA]]'' | 1:0868B | [[naine]]<br/>[[mets]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191675|Q21191675]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Shrine.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191676|The Shrine]]'' | | data-sort-value="1895" | 1895 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[trepp]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191676|Q21191676]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Soul of the Rose, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191677|The Soul of the Rose]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191677|Q21191677]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Thisbe.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191678|Thisbe]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | ''[[:d:Q10696861|Thisbe]]''<br/>[[kuulmine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191678|Q21191678]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Two Little Italian Girls by a Village.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191680|Two Little Italian Girls by a Village]]'' | | data-sort-value="1875" | 1870s | No/unknown value | | [[tüdruk]]<br/>[[puu]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191680|Q21191680]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Undine.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191681|Undine]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | No/unknown value | | ''[[:d:Q192032|undine]]''<br/>[[purskkaev]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191681|Q21191681]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Vain Lamorna, A Study for Lamia.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191694|Vain Lamorna, A Study for Lamia]]'' | | | No/unknown value | | [[Lamia]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191694|Q21191694]] |- | [[Fail:John William Waterhouse A Grecian Flower Market.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191695|A Grecian Flower Market]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]'' | TWCMS : B8122 | [[naine]]<br/>[[turg]]<br/>[[õis]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191695|Q21191695]] |- | [[Fail:John William Waterhouse After The Dance.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191696|After The Dance]]'' | | No/unknown value | No/unknown value | | [[naine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21191696|Q21191696]] |- | [[Fail:John William Waterhouse Ariadne.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191697|Ariadne]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | [[Ariadne]]<br/>[[paat]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21191697|Q21191697]] |- | [[Fail:John William Waterhouse At Capri.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191698|At Capri]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | | | [[tüdruk]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21191698|Q21191698]] |- | [[Fail:John William Waterhouse, 1885c - Esther Kenworthy Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191700|Esther Kenworthy Waterhouse]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q7492669|Sheffield Galleries and Museums Trust]]'' | VIS.4431 | ''[[:d:Q5401218|Esther Kenworthy Waterhouse]]''<br/>[[kübar]] | | | [[portree]] | ''[[:d:Q106857709|panel]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191700|Q21191700]] |- | [[Fail:John william waterhouse maidens picking flowers by the stream (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191701|Sketch for Maidens picking Flowers by a Stream]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191701|Q21191701]] |- | [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-Danaë(1892).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191702|Danaë]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | No/unknown value | | [[Danae]]<br/>[[kirst]]<br/>[[Imik]]<br/>[[rand]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191702|Q21191702]] |- | [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-PenelopeandtheSuitors(1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192334|Penelope and the Suitors]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]'' | ABDAG003035 | [[Penelope]]<br/>[[kangasteljed]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q1058631|suitors of Penelope]]''<br/>[[Kitara]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192334|Q21192334]] |- | [[Fail:John William Waterhouse, La Fileuse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192335|The Spinner]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[ketramine]]<br/>[[Rooma riik]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21192335|Q21192335]] |- | [[Fail:Lamia Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192336|Lamia]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | No/unknown value | | [[Lamia]]<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192336|Q21192336]] |- | [[Fail:Lamia and the Soldier.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192337|Lamia and the Soldier]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | No/unknown value | | [[Lamia]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192337|Q21192337]] |- | [[Fail:Miranda - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192338|Miranda]]'' | | data-sort-value="1875" | 1875 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[kivim]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q40080|supelrand]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192338|Q21192338]] |} == Misc == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:John William Waterhouse - Head of a Woman (Various lithographs from ^The Studio^ journal) - B1977.25.5 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q110167275|Head of a Woman (Various lithographs from 'The Studio' journal)]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]'' | B1977.25.5 | | | | | ''[[:d:Q15123870|litograafia]]'' | [[:d:Q110167275|Q110167275]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Touchstone, The Jester.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191679|Touchstone, The Jester]]'' | | | No/unknown value | | [[Narr]] | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21191679|Q21191679]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} tqz28g0geeg1nqxqp46wvgxnuxsmguu 2026 0 462381 7241168 7239971 2026-09-24T18:54:02Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7241168 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus * 19. september – valitud president Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] * 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust * 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime maaelu uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist * 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 11. september – Magasini 5 majas Genialistide klubis kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör *[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik *[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] ioxggorumohlp295vaffy62tbbc0fj0 Nintendo Switch 0 464546 7241382 7200221 2026-09-25T04:58:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241382 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=veebruar}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Nintendo Switch | logo = Nintendo Switch logo.svg | pilt = Nintendo Switch Console.png | pildiallkiri = Dokitud Nintendo Switch koos hoidikus olevate Joy-Con kontrolleritega | arendaja = [[Nintendo]] | tootja = [[Nintendo PTD]] | tootepere = | tüüp = [[hübriidmängukonsool]] | põlvkond = <!-- Do not fill this field. Any changes to this WILL be reverted UNLESS a reliable source is provided ON THE TALK PAGE so we can gather consensus. --> | väljalase = 3. märts 2017 | eluiga = 2017–praeguseni | hind = {{ubl|299,99 [[USA dollar]]it|29 980 [[Jaapani jeen|JP¥]]|279,99 [[Suurbritannia naelsterling|£]]|469,95 [[Austraalia dollar]]it}} | müüdud eksemplare = 2,74 mln <small>(31. märts 2017)</small> | tarnitud eksemplare = 2,74 mln <small>(31. märts 2017)</small> | lõpetatud = | meedia = {{collapsible list|titlestyle=font-weight:normal;background:transparent;text-align:left|title=Füüsiline ja digitaalne| * [[Nintendo mängu kaart|Mängu Kaart]] * [[Digitaalne E-pood|Digitaalne e-pood]] <small>([[Nintendo ePood]])</small>}} | opsüsteem = [[Nintendo Switchi süsteemi tarkvara]] | toide = 4310&nbsp;mAh, 3,7 V [[liitiumioonaku]][[Tegra#Tegra X1|Nvidia Tegra X1]] | protsessor = Okta-tuum(4×[[ARM Cortex-A57]] & 4×[[ARM Cortex-A53]]) @ 1,020 GHz | mälu = 4 GB LPDDR4 | salvestusmaht = sisemine [[välkmälu]]: 32&nbsp;[[Gigabyte|GB]] | ekraan = 6,2 tolli, 1280×720 LCD @ 237 [[Pikslitihedus|ppi]]<br/>dokituna [[HDMI]] kaudu kuni [[1080p]] | graafika = Nvidia GM20B Maxwelli põhine GPU, dokituna 307,2–768 MHz, dokkimata 307,2–384 MHz | heli = Linear PCM 5.1ch (HDMI kaudu)<br/>stereokõlarid<br />kõrvaklapipesa | sisend = | kontrollseadmed = [[Joy-Con]], Pro kontroller | kaamera = | puutepadi = puutetundlik | ühenduvus = 2,4/5 GHz [[IEEE 802.11ac|802.11ac]] [[Wi-Fi]]<br />[[Bluetooth 4.1]]<br />1 × [[USB 3.0]] <small>(dokil)</small><br />2 × [[USB 2.0]] <small>(dokil)</small><br />1 × [[USB-C|USB Type-C]] <small>(konsoolil)</small> | veebiteenused = | mõõdud = 23,9 × 10,2 × 1,4 cm (ainult konsool) | kaal = 297 g (ainult konsool) | enimmüüdud mäng = | ühilduvus = <!--[[Virtual Console]] - Nintendo is not yet confirmed how VC might work yet--> | eelkäija = [[Wii U]] <!-- Do not add 3DS as a predecessor. Any changes to this WILL be reverted UNLESS a reliable source is provided ON THE TALK PAGE so we can gather consensus. --> | järeltulija = | seotud = | veebileht = {{URL|www.nintendo.com/switch}} }} '''Nintendo Switch''' on seitsmes kodune [[Mängukonsool|videomängukonsool]] [[Nintendo]]lt, [[Wii U]] järeltulija. Nintendo tutvustas uut konsooli 2016. aasta oktoobris ja turule jõudis seade 3. märtsil 2017. Nintendo sõnul on Switch hübriidkonsool, mis on mõeldud peamiselt kodus kasutamiseks, kus konsooli põhiseade on ühendatud televiisoriga dokkimisjaama kaudu. Alternatiivselt on võimalik seadet kasutada ilma dokita puutetundliku LCD-ekraani abil. Nintendo Switchi juhtimiseks on [[Joy-Con|Joy-Coni]] juhtmeta mängukontrollerid, millel on nupud, [[juhtkang]], liikumissensor ja värintagasiside. Joy-Coni mängukontrollereid saab ühendada Switchi põhiseadmega, et kasutada seadet käes hoitava konsoolina. Joy-Coni kontrollereid saab hoida spetsiaalses hoidikus, kuhu lisatuna moodustavad need tavapärase mängupuldi, või siis kasutada eraldi erinevate lokaalsete [[mitmikmäng|mitme mängijaga mäng]]ude jaoks, mis sarnaneb [[Wii Remote]]'iga. Switchi tarkvara võimaldab internetiühenduse abil mängida mitme mängijaga mänge internetis, aga ka lokaalselt teiste Switchi konsoolidega [[Ad hoc-võrk|''ad hoc'']]-võrgu vahendusel. Switchi mänge on võimalik hankida nii digitaalselt Nintendo mängupoest kui füüsilistelt välkmäluga mängukaartidelt, millel erinevalt varasematest Nintendo mängukonsoolidest puuduvad regioonilukud. [[Pilt:Nintendo Switch Portable.png|pisi|Nintendo Switch pihukonsoolina]] == Riistvara == Nintendo Switch on hübriidkonsool, mis koosneb Switchi konsoolist, Switchi dokist ja Joy-Coni kontrolleritest. Kuigi tegu on hübriidkonsooliga, siis [[Reggie Fils-Aimé]] sõnul on Switch "kodune mängukonsool, mida on võimalik endaga kaasa võtta".<ref name="EHBvu" /><ref name="SYw2Z" /> Nintendo kavade järgi peaks olema [[Wii U]] tootmine täielikult asendatud Nintendo Switchi poolt 31. jaanuariks 2017.<ref name="szHva" /> [[Pilt:Nintendo Switch Dock.png|pisi|Nintendo Switchi dokk]] === Konsool ja dokk === Switchi põhiseadmeks on konsool, millel on akutoitega [[tahvelarvuti]]laadne 6,2-tolline ekraan.<ref name=":4" /> Seadme mõõtmed on 23,9 × 102 × 1,4 sentimeetrit ja kaal on 297 grammi.<ref name=":0" /> Ekraan toetab kümmet mahtuvustajuri punkti koos värintagasisidega, mis on toodetud Immersion Corporationi poolt.<ref name="hAkeH" /> [[Vedelkristallkuvar|LCD-ekraan]] toetab resolutsiooni kuni 720p (1280×720 pikslit).<ref name="FvphU" /> Konsoolil on 3,5&nbsp;mm kuularipesa, stereokõlarid, [[USB-C]]-port aku laadimiseks ja tagaküljel tugijalg.<ref name="MYFIO" /> Lisaks on avad mängukaartide vastuvõtmiseks ja [[Secure Digital|MicroSD]] välismälu kaardi jaoks. Konsooli külgedel on rööpad, kuhu Joy-Con kontrollereid saab libistamise teel kinnitada. Ekraani heleduse kontrollimiseks on konsooli esiküljel valgussensor.<ref name=":0" /> Konsooli on võimalik ühendada dokiga koos või ilma kontrolleriteta. Dokk võimaldab seadet laadida ja ühendada teleriga [[HDMI]]-liidese abil.<ref name=":5" /> Dokil on üks USB 3.0 ja kaks USB 2.0 pesa. Kui konsool on dokitud, võimaldab seade resolutsiooni kuni 1080p ja maksimaalset kaadrisagedust 60 kaadrit sekundis. Maksimaalne resolutsioon on määratud mängude tarkvara piirangute poolt.<ref name=":2" /> Näiteks Switchil olev mäng "[[The Legend of Zelda: Breath of the Wild]]" töötab maksimaalse resolutsiooniga 900p ja 30 kaadrit sekundis, kui konsool on dokitud.<ref name="NZHYL" /> Doki mõõtmed on 17,3 × 10,4 × 5,4 sentimeetrit ja see kaalub 327 grammi.<ref name=":0" /> [[Pilt:Nintendo Switch Joy-Con Controllers.png|pisi|Kontrollerid Joy-Con L ja Joy-Con R]] === Joy-Con === Nintendo Switchiga tulevad kaasa Joy-Con mängukontrollerid Joy-Con L ja Joy-Con R.<ref name=":0" /> Kontrollereid on võimalik konsooli küljes olevate rööbaste abil ühendada või eemaldada. Kontrollerid saab ühendada hoidikuga, et emuleerida tavapärast mängukontrollerit. Üks Switchi mängukonsool toetab kuni kaheksat Joy-Coni kontrolleri ühendust.<ref name="vy940" /> Võimalik on Joy-Coni kontrolleritele ühendada käepaelad, kui need pole konsooliga ühendatud, eesmärgiga hoida kontrollereid käe läheduses vältides, vigastusi.<ref name=":0" /> Kõikidel Joy-Con kontrolleritel on neli eesmist nuppu (Joy-Con R märgistatud Nintendo nimemärk ABXY nuppudega ja Joy-Con L märgistatud suunanuppudega), analoog-juhtkang, mida on võimalik alla vajutades kasutada viienda nupuna, pluss või miinus sümboliga nupud ja kaks päästiknuppu. Kontrolleri rööbastes on kaks lisanuppu (SL- ja SR-nupp), mis töötavad sarnaselt vasak- ja parempoolsete õlanuppudega, kui kontrollerit hoida horisontaalselt.<ref name="AKsSu" /> Mõlemas Joy-Con kontrolleris on akselomeeter ja güroskoop, tagades liikumiskontrolli.<ref name="ajNs7" /> Joy-Con R kontrolleril on lisaks infrapuna-sügavussensor, mida kasutatakse objektide ja liikumisžestide tuvastamiseks, ning [[NFC]]-luger, mille abil saab lugeda Nintendo Amiibosid.<ref name="5sAme" /> Lisaks on kontrolleritel värintagasiside HD Rumble, mis on suuteline genereerima kompimise tagasisidet.<ref name="WG6wY" /> Joy-Coni kontrollereid on võimalik soetada erinevates värvides Nintendo Switch komplektist või eraldi ostes. Lisaks tavapärasele sinakashallile värvile on võimalik osta Joy-Con'ne järgmistes värvides: neoonpunases, neeonsinises, neoonroosas, pastellroosas, neeonoranžis, neoonrohelises, pastellrohelises, neeon- ja pastelllillas. === Tehnilised kirjeldused === Nintendo Switch kasutab Tegra tootepere [[süsteemikiip|süsteemikiibil]] lahendust, mis töötati välja koostöös [[Nvidia|Nvidiaga]].<ref name=":1" /> Eelavaldatud aruannete põhjal, mida küll Nintendo ega Nvidia pole kinnitanud, peaks kiibil olema Nvidia Tegra X1, 4 ARM Cortex-A57 protsessori tuuma ja 4 ARM Cortex-A53 protsessori tuumaga koos 256 Maxwellil põhineval CUDA GPU tuumal.<ref name=":4" /><ref name="7h7Mu" /> DigitalFoundry on kinnitanud, et protsessori tuumad töötavad kiirusel 1,020&nbsp;GHz ja GPU tuumad töötavad 768&nbsp;MHz ja 307,2&nbsp;MHz, olenevalt sellest, kas konsool on dokitud või mitte.<ref name="v8Zfe" /> Lisaks on kasutusel 4 GB LPDDR4-mälu.<ref name="iO7hs" /> Switchil on [[IEEE 802.11ac|802.11ac]] traadita ühendus, mis on ühilduv 802.11 a/b/g/n/ac režiimidega.<ref name=":1" /> Kuni kaheksa Switchi konsooli saavad üksteisega suhelda ad hoc võrgu abil, et mängida lokaalseid mitme mängijaga mänge, ja mitmed mängijad saavad mängida iga ühendatud seadme tagant.<ref name=":5" /> Seade kasutab Bluetooth 4.1 traadita ühenduseks seadme ja kontrollerite vahel.<ref name=":1" /> Konsooli toidab peamiselt kaasaskantavas režiimis mitteeemaldatav 4310&nbsp;mAh ja 3,7 V [[liitiumioonaku]].<ref name="1BCx4" /> Aku peaks olema suuteline hinnanguliselt toitma seadet 2,5–6,5 tundi sõltuvalt sellest, millist tarkvara kasutatakse.<ref name=":1" /> Näiteks mäng "The Legend of Zelda: Breath of the Wild" võimaldab konsooli kasutada ligikaudu 3 tundi.<ref name="GNCvK" /> Akut on võimalik laadida kas doki või konsoolil oleva USB-C pesa kaudu. Ligikaudne laadimisaeg, kui seade on puheolekus, on umbes 3 tundi.<ref name=":2" /> Nintendo pakub võimalust vahetada akut klienditeeninduses. Igal Joy-Con kontrolleril on sisseehitatud 525&nbsp;mAh 3,7 V liitiumioonaku, mis peavad hinnanguliselt vastu 20 tundi. Neid akusid laetakse automaatselt, kui need on ühendatud konsooliga ja konsooli akut laetakse. Lisaks on võimalik osta eraldi Joy-Coni kontrollerihoidik, millel on USB-C pesa eraldi laadimise jaoks.<ref name="bh7LD" /> Switch sisaldab 32 GB sisemälu, mida saab laiendada kuni 2 TB, kasutades microSD-, microSDHC- või microSDXC-kaarti.<ref name="9ATZz" /> Kui microSD-kaart on kasutusel, siis salvestatakse ainult mängu salvestamise andmed sisemälule, jättes andmed, mida saab uuesti omandada, microSD-kaardile. Mängu salvestamise andmed salvestatakse alati konsoolile, sõltumata sellest, kas kasutusel on füüsiline mängukaart või allalaaditud eksemplar.<ref name=":3" /> Switchi konsoolil on 3,5&nbsp;mm kuularipesa, võimalik on kasutada bluetooth kõrvaklappe. == Tarkvara == Switchi kasutajaliides pakub plaatidel põhinevat ligipääsu mängudele, mis on olemas kas mängukaardi pesas või salvestatud seadmele. Veel on kiirpääsunupud Nintendo uudistevoo, e-poe, Nintendo Online keskust ja fotoalbumi jaoks, kuhu on salvestatud mängimise ajal tehtud mängupildid.<ref name=":2" /> Üks konsool toetab kuni kaheksat kasutajaprofiili, millest igaüks võib olla seotud Nintendo konto kasutaja IDga.<ref name=":3" /> Profiilid on esindatud kas eeltehtud avatari või [[Mii]] poolt. Mii looja on integreeritud süsteemi ja võrreldes vana süsteemiga võimaldab rohkem värvivalikuid ja muid muutmise valikuid, näiteks juuksestiili muutmist.<ref name="bzNuI" /> Nintendo Switchil on ka turvalisuse kampaania, mis premeerib esimest kasutajat, kes on suuteline leidma ja tuvastama probleeme privaatsusega, piraatlusega, petmisega või muude probleemidega, kuni 20 000 dollariga.<ref name="wJ5hj" /> === Võrguteenused === Nintendo Switch võimaldab võrgupõhist mitme mängijaga mängude mängimist, allalaadimist, ostmist, võrgufuajee teenust ja häälvestlust. Erinevalt eelmistest Nintendo konsoolidest nõuab Nintendo Switch tasulist liikmemaksu ligipääsuks võrgupõhistele mitme mängijaga mängudele, fuajeedele ja häälvestlusele.<ref name="QhyuQ" /> Nintendol on plaanis teha erinevaid pakkumisi oma tasulistele liikmetele nagu näiteks tasuta juurdepääs valitud Virtuaal konsooli tiitlitele [[Nintendo Entertainment System|NES]] või [[Super Nintendo Entertainment System|SNES]] konsoolidelt igal kuul. Need tiitlid pole aga igavesed ja lõpmatuks kasutamiseks on vaja osta kasutusõigus peale antud kuud. === Meedia toetus === Turule tulemise ajal oli Switchi konsoolil veel vähe multimeedia rakendusi (nt olid veebibrauser ja video voogesitus).<ref name="eGCJ7" /> Nintendo pole välistanud veebibrauseri ja teiste rakenduste pakkumist tulevikus. Fils-Aimé on öelnud, et nad on arutavad [[Netflix]]iga, [[Hulu]]ga ja [[Amazon.com|Amazon]]iga sellise toe loomist.<ref name="weDiB" /> Vaatamata veebibrauseri olemasolule kasutab Switchi UI NetFrontil põhinevat infrastruktuuri, mis võimaldab süsteemimenüüdel toetada brauseri funktsioone, näiteks [[Wi-Fi]]-levialaga autentimist. Selle põhjal leiti ka Switchis turvaaukude komplekt Trident, mille abil on võimalik kaaperdada konsool koodi käivitustega brauserist.<ref name="l0kGd" /> == Mängud == === Turustamine === Switchi mänge on võimalik hankida jaemüügist või digitaalselt Nintendo e-poe kaudu. Jaemüügis müüdavad mängud on salvestatud patenditud mängukaartidele, mis on disainilt sarnased [[Nintendo DS]] ja [[Nintendo 3DS|3DS]] mängukaartidega. Kaartide väiksuse tõttu katab Nintendo iga mängukaardi denatooniumbensoaadiga, et vältida nooremate mängijate hulgas kogemata mängukaartide söömist.<ref name="UqpyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EHBvu">{{Cite news|url=https://www.wired.com/2017/01/reggie-fils-aime-nintendo-interview/|title=Nintendo’s Boss Promises the Switch Won’t Have the NES Classic’s Supply Issues|last=Kohler|first=Chris|work=WIRED|accessdate= 28.04.2017|language=en-US}}</ref> <ref name="SYw2Z">{{Cite web|url=http://www.polygon.com/2016/10/20/13347910/nintendo-switch-home-gaming-system|title=Nintendo: Switch is a home gaming system ‘first and foremost’|date= 20. oktoober 2016|website=Polygon|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="szHva">{{Cite web|url=https://www.destructoid.com/wii-u-production-is-dead-in-japan-long-live-the-wii-u-415771.phtml|title=Wii U production is dead in Japan, long live the Wii U|website=Destructoid|language=en|accessdate=28.04.2017|archive-date=2.02.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170202112620/https://www.destructoid.com/wii-u-production-is-dead-in-japan-long-live-the-wii-u-415771.phtml|url-status=dead}}</ref> <ref name=":4">{{Cite news|url=http://arstechnica.com/gaming/2016/10/what-we-now-know-about-the-nintendo-switch/|title=One day later, additional Nintendo Switch details dribble out|work=Ars Technica|accessdate= 28.04.2017|language=en-us}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web|url=http://www.polygon.com/2017/1/13/14255984/nintendo-switch-hardware-specifications-screen-resolution|title=Nintendo Switch has 32 GB storage, 720p touchscreen (update)|date= 13. jaanuar 2017|website=Polygon|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="hAkeH">{{Cite web|url=http://www.ign.com/articles/2017/01/13/nintendo-switch-touchscreen-technology-powered-by-immersion-corporation|title=Nintendo Switch Touchscreen Technology Powered by Immersion Corporation|last=Dornbush|first=Jonathon|date= 13. jaanuar 2017|website=IGN|language=en-US|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="FvphU">{{Cite web|url=http://www.eurogamer.net/articles/2017-01-13-nintendo-switch-games-confirmed-list-launch-titles|title=Nintendo Switch games list, 2017 release dates and everything we know about the hardware|last=Reynolds|first=Matthew|date= 13. aprill 2017|website=Eurogamer|language=en-UK|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="MYFIO">{{Cite web|url=http://www.polygon.com/2016/10/20/13345454/nintendo-switch-photos|title=This is what the Nintendo Switch looks like|date= 20. oktoober 2016|website=Polygon|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web|url=https://www.engadget.com/2016/10/20/switch-is-nintendos-next-game-console/|title='Switch' is Nintendo's next game console|website=Engadget|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web|url=http://www.ign.com/articles/2017/01/27/nintendo-switch-more-specs-and-ui-detailed?|title=Nintendo Switch: More Specs and UI Detailed|last=Skrebels|first=Joe|date= 27. jaanuar 2017|website=IGN|language=en-US|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="NZHYL">{{Cite web|url=http://www.ign.com/articles/2017/01/17/nintendo-explains-differences-between-switch-wii-u-versions-of-zelda-breath-of-the-wild|title=Nintendo Explains Differences Between Switch, Wii U Versions of Zelda: Breath of the Wild|last=Goldfarb|first=Andrew|date= 17. jaanuar 2017|website=IGN|language=en-US|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="vy940">{{Cite web|url=http://www.eurogamer.net/articles/2017-01-13-a-pair-of-nintendo-switch-joy-con-controllers-costs-75|title=A pair of Nintendo Switch Joy-con controllers costs £75|last=Yin-Poole|first=Wesley|date= 13. jaanuar 2017|website=Eurogamer|language=en-UK|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="AKsSu">{{Cite news|url=https://techcrunch.com/gallery/everything-we-suddenly-know-about-nintendos-crazy-new-console-the-switch/slide/5/|title=Everything we suddenly know about Nintendo’s crazy new console, the Switch|last=Kumparak|first=Greg|work=TechCrunch|accessdate=28.04.2017|language=en|archive-date=22.10.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161022090915/https://techcrunch.com/gallery/everything-we-suddenly-know-about-nintendos-crazy-new-console-the-switch/slide/5/|url-status=dead}}</ref> <ref name="ajNs7">{{Cite web|url=http://www.polygon.com/2017/1/12/14260790/nintendo-switch-joy-con-controller-features|title=Nintendo Switch Joy-Con controller does some amazing things|date= 12. jaanuar 2017|website=Polygon|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="5sAme">{{Cite web|url=http://www.ign.com/articles/2016/10/20/nintendo-confirms-amiibo-support-for-nintendo-switch-clarifies-additional-features|title=Nintendo Confirms Amiibo Support for Nintendo Switch, Clarifies Additional Features|last=Rad|first=Chloi|date= 20. oktoober 2016|website=IGN|language=en-US|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="WG6wY">{{Cite web|url=https://www.engadget.com/2017/01/13/nintendos-hd-rumble-will-be-the-best-unused-switch-feature-of-2/|title=Nintendo's HD Rumble will be the best unused Switch feature of 2017|website=Engadget|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="lrDtJ">{{Cite web|url=http://www.theverge.com/2017/4/12/15279766/nintendo-switch-joy-con-neon-yellow-color-aa-battery-pack|title=Nintendo introduces new neon yellow Joy-Con color and controller battery pack|date= 12. aprill 2017|website=The Verge|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web|url=http://www.vg247.com/2017/01/27/nintendo-switch-wireless-lan-support-battery-replacement-other-specs-outlined/|title=Nintendo Switch: Wireless LAN support, battery replacement, other specs outlined|website=VG247.com|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="7h7Mu">{{Cite news|url=http://www.pcmag.com/news/352485/nintendo-switch-uses-a-standard-tegra-x1-processor|title=Nintendo Switch Uses a Standard Tegra X1 Processor|work=PCMAG|accessdate= 28.04.2017|language=en}}</ref> <ref name="v8Zfe">{{Cite web|url=http://www.eurogamer.net/articles/digitalfoundry-2017-new-performance-mode-boosts-handheld-switch-clocks-by-25-per-cent|title=New performance mode boosts Switch mobile clocks by 25 per cent|last=Leadbetter|first=Richard|date= 25. veebruar 2017|website=Eurogamer|language=en-UK|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="iO7hs">{{Cite web|url=https://www.ifixit.com/Teardown/Nintendo+Switch+Teardown/78263|title=Nintendo Switch Teardown – iFixit|website=www.ifixit.com|language=en|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="1BCx4">{{Cite news|url=http://www.anandtech.com/show/11039/nintendo-switch-hardware-launch-details|title=Nintendo Switch Hardware Launch Details – 32GB w/Expandable Storage, 6.2" 720p Screen, 2.5 to 6.5 Hour Battery Life|last=Smith|first=Ryan|accessdate=28.04.2017|archive-date=14.01.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170114215002/http://www.anandtech.com/show/11039/nintendo-switch-hardware-launch-details|url-status=dead}}</ref> <ref name=":3">{{Cite news|url=https://kotaku.com/nintendo-answers-and-avoids-our-switch-questions-1791402953|title=Nintendo Answers (And Avoids) Our Switch Questions|last=Schreier|first=Jason|work=Kotaku|accessdate= 28.04.2017|language=en-US}}</ref> <ref name="GNCvK">{{Cite web|url=http://www.shacknews.com/article/98546/nintendo-switch-has-a-720p-screen-32-gb-of-storage-and-expandable-storage-via-microsdxc-cards|title=Nintendo Switch has a 720p screen, 32 GB of storage, and expandable storage via microSDXC cards|website=Shacknews|language=en|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="bh7LD">{{Cite web|url=http://www.eurogamer.net/articles/2017-01-16-nintendo-switchs-basic-joy-con-grip-doesnt-charge-controllers|title=Nintendo Switch's bundled Joy-Con grip doesn't charge controllers|last=Phillips|first=Tom|date= 16. jaanuar 2017|website=Eurogamer|language=en-UK|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="9ATZz">{{Cite web|url=http://www.gameinformer.com/b/news/archive/2017/01/14/the-nintendo-switch-supports-up-to-256-gigabyte-micro-sd-cards.aspx|title=[Update] Nintendo Switch Supports Micro SDXC Memory Cards Up To 2TB|website=Game Informer|language=en|accessdate=28.04.2017|archive-date=15.01.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170115134534/http://www.gameinformer.com/b/news/archive/2017/01/14/the-nintendo-switch-supports-up-to-256-gigabyte-micro-sd-cards.aspx|url-status=dead}}</ref> <ref name="MDkSS">{{Cite web|url=http://www.polygon.com/nintendo-switch/2017/3/2/14792436/nintendo-switch-wireless-headphones-bluetooth|title=Bluetooth wireless headphones will not work with the Nintendo Switch|date= 2. märts 2017|website=Polygon|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="bzNuI">{{Cite web|url=http://www.polygon.com/2017/2/23/14717198/nintendo-switch-mii-editor-color-options|title=Nintendo Switch’s Mii editor gets colorful|date= 23. veebruar 2017|website=Polygon|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="wJ5hj">{{Cite web|url=http://www.eurogamer.net/articles/2017-04-12-nintendo-posts-usd20k-bounty-for-info-on-switch-security-vulnerabilities|title=Nintendo posts $20k bounty for info on Switch security vulnerabilities|last=Phillips|first=Tom|date= 12. aprill 2017|website=Eurogamer|language=en-UK|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="QhyuQ">{{Cite news|url=https://www.cnet.com/news/nintendo-switch-reggie-fils-aime-3ds-tablet-launch/|title=Nintendo's Fils-Aime: The Switch won't oust the 3DS|work=CNET|accessdate= 28.04.2017|language=en}}</ref> <ref name="683OZ">{{Cite web|url=https://www.engadget.com/2017/01/12/nintendo-switch-multiplayer-wont-be-free/|title=Nintendo Switch online multiplayer won't be free|website=Engadget|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="NEbgw">{{Cite web|url=http://www.vg247.com/2017/01/13/nintendo-switch-online-service-only-confirmed-for-three-countries-heres-everything-we-know-about-it-so-far/|title=Nintendo Switch Online Service – here’s everything we know about it so far|website=VG247.com|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="eGCJ7">{{Cite web|url=http://www.theverge.com/2017/3/2/14792262/nintendo-switch-internet-browse-public-hotspots|title=The Nintendo Switch has a secret browser, but you can’t use it for much|date= 2. märts 2017|website=The Verge|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="weDiB">{{Cite web|url=https://www.washingtonpost.com/news/the-switch/wp/2017/03/08/nintendos-u-s-ceo-responds-to-our-biggest-gripes-with-the-switch/|title=Nintendo’s U.S. chief responds to our biggest gripes about the company’s new console|website=Washington Post|accessdate= 28.04.2017}}</ref> <ref name="l0kGd">{{Cite news|url=https://arstechnica.com/gaming/2017/03/nintendo-switch-ships-with-unpatched-6-month-old-webkit-vulnerabilities/|title=Nintendo Switch ships with unpatched 6-month-old WebKit vulnerabilities|work=Ars Technica|accessdate= 28.04.2017|language=en-us}}</ref> <ref name="UqpyT">{{Cite news|url=http://www.gamasutra.com/view/news/292850/Nintendo_confirms_Switch_cartridges_taste_terrible_arent_food.php|title=Nintendo confirms Switch cartridges taste terrible, aren't food|last=Kerr|first=Chris|accessdate=28.04.2017|language=en|archive-date=7.03.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170307061404/http://www.gamasutra.com/view/news/292850/Nintendo_confirms_Switch_cartridges_taste_terrible_arent_food.php|url-status=dead}}</ref> }} [[Kategooria:Mängukonsoolid]] fhb28zs2be093d4pdj4gxjyj5vf7a9j Simon Baron-Cohen 0 464548 7241559 7228714 2026-09-25T11:01:46Z Morel 26171 7241559 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Simon_Baron-Cohen.jpg|pisi|Simon Baron-Cohen (2011)]] '''Simon Philip Baron-Cohen''' (sündinud [[15. august]]il [[1958]] [[London]]is) on arengupsühhopatoloogia professor [[Cambridge'i Ülikool]]is ning Autismi Uuringukeskuse (''Autism Research Centre'') direktor.<ref name="Lfrq6" /> == Autism ja vaimuteooria == 1985. aastal viis Baron-Cohen koos Leslie ja Frithiga läbi uuringu, kus ta esitas korrelatsiooni autismiga laste ja vaimuteooria ehk TOM-i arengu hilistumise vahel<ref name="(Baron-Cohen, Leslie, & Frith, 1985)" />. See on tuntud kui [[Sally–Anne test]]. TOM (TOM – ''theory of mind'') on võime mõista teiste inimeste emotsioone ja mõtteid ning Baron-Coheni järgi hilistub see oskus tavaliselt autismiga lastel<ref name="(Baron-Cohen, Leslie, & Frith, 1985)" />. == Autism ja äärmuslikult mehelik aju == Baron-Cohen leidis vastsündinuid uurides (välistamaks sotsiaal-kultuurilised mõjud), et poisid eelistasid vaadata füüsilis-mehaanilist masina liikumist, kuid tüdrukud eelistasid vaadata nägusid, mis kinnitas, et soolised erinevused on ka bioloogilist päritolu<ref name="41kCp" />. Baron-Coheni uuring 12 kuud vanade imikutega näitas, et poisslaste tähelepanu köitis rohkem autode liikumine ja tüdrukute tähelepanu köitis rohkem bioloogiline liikumine, mis veelkord kinnitas sugudevahelise erinevuse bioloogilist alust<ref name="TIlhm" />. Baron-Cohen oletas, et mehelikus ajus domineerivad ruumilised oskused sotsiaalsete oskuste üle, ning tuues välja asjaolu, et enamasti esineb autism meessoost indiviididel, esitas Baron-Cohen oletuse, et autismile on omane äärmuslikult mehelik aju<ref name="1pcIi" />. Baron-Cohen oletas, et inimeste sooerinevusi seletavad kaks kognitiivse profiili süsteemi, mis on empatiseeriv ja süstematiseeriv<ref name="Baron-Cohen, 2002" />. Mehelik aju on omane neile, kel domineerib süstematiseeriv süsteem empatiseeriva üle, ning autismi võib lugeda meheliku aju äärmuseks<ref name="Baron-Cohen, 2002" />. Süstematiseeriv kognitiivne profiil domineerib tavaliselt perekondades, kus esineb autismispektrihäiret<ref name="Baron-Cohen, & Hammer, 1997" />. Baron-Cohen kahtlustas, et süstematiseeriva fookusega inimesed valivadki paarilisteks samasugused ning saavad tõenäolisemalt autismiga lapsed. Seetõttu võivad mõned "nohikud" olla autismigeenide kandjad, kusjuures nemad ei ole tõsise autismiga, kuid kui nad abielluvad sarnase partneriga, siis lapsed saavad topeltannuse autismi geene ja jooni<ref name="Baron-Cohen, & Hammer, 1997" />. == "Autismispektri koefitsient" == 2001. aastal koostas ta "Autismispektri koefitsiendi" ("Autism Spectrum Quotient", AQ), mis on 50 küsimusega küsimustik, mis selgitab, kas täiskasvanul esinevad autismile omased sümptomid. Seda küsitlust on kasutatud väga paljudes uuringutes<ref name="OK3sn" /><ref name="SHutG" /> == Kriitika == Baron-Coheni "meheliku aju" teooria on rohkelt kriitikat leidnud.<ref name="Buchen, 2011" /><ref name="lwNgM" /><ref name="DMi8R" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="(Baron-Cohen, Leslie, & Frith, 1985)">Baron-Cohen, S., Leslie, A., & Frith, U. (1985). [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0010027785900228?via%3Dihub Does the autistic child have a "theory of mind"?]. Cognition, 21(1), 37–46. doi:10.1016/0010-0277(85)90022-8</ref> <ref name="Baron-Cohen, 2002">Baron-Cohen, S. (2002). The extreme male brain theory of autism. Trends In Cognitive Sciences, 6(6), 248–254</ref> <ref name="Baron-Cohen, & Hammer, 1997">Baron-Cohen, S., & Hammer, J. (1997). Parents of children with Asperger syndrome: what is the cognitive phenotype?. Journal of cognitive neuroscience, 9(4), 548–554.</ref> <ref name="Buchen, 2011">{{cite journal |author=Buchen L |title=Scientists and autism: When geeks meet |journal=Nature |volume=479 |issue=7371 |pages=25–7 |date=November 2011 |pmid=22051657 |doi=10.1038/479025a|url=http://www.nature.com/news/2011/111102/full/479025a.html}}</ref> <ref name="Lfrq6">[https://web.archive.org/web/20191030201651/https://www.autismresearchcentre.com/people_baron-cohen Professor Simon Baron-Cohen] ARC, vaadatud 27.04.2017</ref> <ref name="41kCp">Connellan, J., Baron-Cohen, S., Wheelwright, S., Batki, A., & Ahluwalia, J. (2000). Article: Sex differences in human neonatal social perception. Infant Behavior And Development, 23113-118. doi:10.1016/S0163-6383(00)00032-1</ref> <ref name="TIlhm">Lutchmaya, S., & Baron-Cohen, S. (2002). Human sex differences in social and non-social looking preferences, at 12 months of age. Infant Behavior And Development, 25(3), 319–325. doi:10.1016/S0163-6383(02)00095-4</ref> <ref name="1pcIi">Baron-Cohen, S., & Hammer, J. (1997). Is autism an extreme form of the" male brain"?. Advances in Infancy research, 11, 193–218.</ref> <ref name="OK3sn">Robinson, J., Woodbury-Smith, M. , Wheelwright, S., & Baron-Cohen, S. (2005). Screening adults for Asperger Syndrome using the AQ: A preliminary study of its diagnostic validity in clinical practice. Journal Of Autism And Developmental Disorders, 35(3), 331–335. doi:10.1007/s10803-005-3300-7 ]</ref> <ref name="SHutG">Spelke, E. S. (2005). Sex differences in intrinsic aptitude for mathematics and science?: a critical review. American Psychologist, 60(9), 950.</ref> <ref name="lwNgM">Andrew, J., Cooke, M., & Muncer, S. J. (2008). The relationship between empathy and Machiavellianism: An alternative to empathizing–systemizing theory. Personality and Individual Differences, 44(5), 1203–1211.</ref> <ref name="DMi8R">{{cite news |url= http://archive.spectator.co.uk/article/14th-june-2003/67/what-little-boys-and-girls-are-made-of |title= What little boys and girls are made of | author= Lawson-Tancred, Hugh |date= 14. juuni 2003 |page= 67|accessdate= 25.05.2017}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Baron-Cohen, Simon}} [[Kategooria:Suurbritannia psühholoogid]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] jndx5pokep9uzjrnugvh89pr8y9tts4 Mēri 0 464741 7241294 7061861 2026-09-25T00:46:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241294 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Bilska valla külast; Ranka valla küla kohta vaata artiklit [[Birzuļi]]; Olaine valla küla kohta vaata artiklit [[Birzuļi (Olaine vald)]]}} {{linn | nimi = Mēri | pindala = 1,0 | elanikke = 196 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2931 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mēri''' (vanasti ka '''Mēris''', Nõukogude ajal '''Birzuļi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Bilska vald|Bilska vallas]]. Külas asub Smiltene piirkonna muuseum. Asula tekkis [[Mēri mõis]]a hoonetekompleksi juurde. Külas sündis Läti kunstnik [[Rūdolfs Pērle]]. Nõukogude ajal oli seal [[kolhoos]]i Draudzība keskasula.<ref>Latvijas PSR teritoriālais iedalījums, izdevniecība "Liesma", 1972. a, 61. lk.</ref> Mēris asub üks kahest Bilska valla avalikust raamatukogust.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/smiltenes-novada-bibliotekas-birzulu-biblioteka</ref> Külas asuvad Mēri bussipeatused.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=Bilskas%20pagasts&PlanningRegionId=&page=1 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisaeg=2025-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250522075304/http://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=Bilskas%20pagasts&PlanningRegionId=&page=1 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mēri mõisapargi seitse elupuud, kaks pargis kasvavat lehist (üks neist ümbermõõduga 3,24 m) ja Mēri hiidtamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 92 (1970) * 150 (1979) * 238 (1989) * 265 (2000) * 186 (2011) <td> * 206 (2016) * 211 (2019) * 204 (2021) * 196 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Bilska vald}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna külad]] 3opo6ov6400qxaw0b2wdncu0kwo7e3o Mittesurmavad relvad 0 464832 7241180 7180984 2026-09-24T19:18:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241180 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Polizist Pepperball Dresden.jpg|pisi|Saksa politseinik mittesurmava relvaga TAC700]] [[Pilt:Beanbag shotgun.jpg|pisi|[[Kuninglik Kanada ratsapolitsei|Kuningliku Kanada ratsapolitsei]] politseinik mittesurmavat, ''beanbag'' laskemoona, kasutava pumppüssiga]] '''Mittesurmavad relvad''' on relvad, mis tapavad väiksema tõenäosusega elavat sihtmärki võrreldes [[Külmrelv|külm]]- või [[tulirelv]]adega. Nende kasutamise eesmärgiks on peatada sihtmärk võimalikult väikeste pikaajaliste mõjudega.<ref name="W1JdW" /> Siinkohal on oluline mõista, et igasuguse jõu kasutamisega võivad kaasneda tahtmatud või juhuslikud ohvrid. Nii ka mittesurmavate relvadega, sest kuigi need püüavad riski maandada, siis kuna kehaosad erinevad haavatavuselt ja inimesed on eri pikkuse ning kasvuga, siis surmajuhtumeid võib esineda halvasti sihitud lasu, rikošeti või puuduliku väljaõppe tõttu. Mittesurmavaid relvi kasutatakse sõjaväes peamiselt ÜRO rahutagamismissioonidel või hõivatud ala elanikkonna kontrollimiseks. Politseijõududes leiavad need kasutust mässude laialiajamisel, vanglates, enesekaitseks ja avalikel kogunemistel turvalisuse tagamisel. ==Arendamise ajalugu== Enne '''mittesurmavaid relvi''' puudusid politseil ja sõjaväel vahendid olukorras, kus püüti vältida soovimatut olukorra laienemist. Saatkondi valvavad sõjaväelased pidid piirduma laadimata relvadega ning politseijõud kasutasid mässude laialiajamiseks nuiasid, tääke või teravmoona. 1980. aastate teisel poolel kutsusid mõttekojad üles relvatootjaid töötama välja relvi, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ja elusäästvamad, kui seda olid tolleaegsed relvad. USA kongress ja teiste riikide valitsused hakkasid seejärel korraldama selliste relvade väljatöötamist, mis võimaldaksid kasutada mittesurmavat jõudu.<ref name="JDfLr" /> Kevlari ja Lexani kasutuselevõtt võimaldas arendada kilpe ja isikukaitsevahendeid ning see andis võimaluse märulipolitseil võtta kasutusele uusi taktikaid. Politseinikud suutsid paremini vastu seista kõiksuguseid esemeid loopivatele rahvamassidele ega pidanud ohu kiireks eemaldamiseks kasutama surmavat jõudu. Politseinike varustuse täiendamine pisargaasi ning mittesurmavate kummi- ja värvikuulidega andis täiendavad vahendid ohtude kõrvaldamiseks ning muutsid uued taktikad varasematest tõhusamaks. Lisaks mässavate rahvamasside laialiajamisele on mittesurmavad relvad leidnud kasutust ka patrullpolitsei varustuses. Kaheks tuntumaks selliseks relvaks on elektrišokirelv taser ja pipragaas. ==Laskemoon== Mittesurmava laskemoona eesmärgiks on sihtmärk peatada, kuid mitte tappa. Sihtmärgi peatamisel tuginetakse mittesurmava kuuli kineetilisele energiale ja selle ülekandumisel kehale tekkivast tömbi eseme traumast. Kummi-, plast- ja vahakuulid on vähem surmavad, kui seda on tavapärased metallkuulid ning nende lennukiirus on ka oluliselt väiksem. Peamiselt tuginevad erinevad relvasüsteemid samale ideele, milleks on sihtmärgi tabamine tömbi kehaga.<ref name="policeone" /> ===Kummikuulid=== Kummikuulid on täielikult kummist või kummist kattega laskemoon, mida saab kasutada nii tavapärastes relvades kui ka spetsiaalsetes mässude laialiajamiseks mõeldud relvades. Need on välja töötatud alternatiivina tavalistele metallist otsaga kuulidele ning leiavad kasutust nii mässude kontrollimisel ja laialiajamisel kui ka lasketiirus harjutustel. Suuresti on tänapäeval asendatud teiste mittesurmavate laskemoonadega, sest kummikuulide rikošett võib olla ettearvamatu. Lisaks võivad need tekitada lisaks valule ka tõsisemaid vigastusi, näiteks luumõrasid ja siseelundite vigastusi.<ref name="slate" /><ref name="ZiUCS" /> [[Pilt:Rubber bullet.jpg|pisi|37 mm Briti armee kummikuul]] ===Plastkuulid=== Plastkuulid on mittesurmav laskemoon, mida saab lasta vastavalt kohandatud relvast. Tüüpiline plastkuul kaalub 130 g ja on efektiivse laskekaugusega 33–64 meetrit. Need töötati välja 1973. aastal Briti jõustruktuurides, et leida inimestele jäädavaid kahjustusi tekitavate kummikuulidele sobiv alternatiiv. Siiski võivad ka plastkuulid valesti kasutatuna põhjustada surmajuhtumeid.<ref name="Convention" /> ===Käsngranaat=== Käsngranaat on 40&nbsp;mm granaadiheitjast lastav laskemoon, mis ajutiselt muudab sihtmärgi liikumisvõimetuks. Granaat kaalub ligikaudu 28 grammi ning koosneb plastkestast ja vahusarnasest kummist otsast. Minimaalne kasutusraadius on 10–15 meetrit, sest lähemal kui 10 meetrit võib põhjustada sihtmärgi surma. Maksimaalne efektiivne laskekaugus on 50 meetrit.<ref name="globalsecurity" /> [[Pilt:40 mm Sponge Round used against protesters against the separation wall in Ni'lin, July 2015.JPG|pisi|Käsngranaat]] ===Pipragaaskuulid=== Pipragaaskuulid on ''paintball''<nowiki/>'is kasutatavate kuulide sarnane laskemoon, mis on täidetud kapsaitsiini lahusega. Kuul puruneb kokkupuutel sihtmärgiga ning paiskab ärritava aine sihtmärgile, mis tekitab sihtmärgis ebamugavust ja iiveldustunnet. Nad on efektiivsed suurematel vahekaugustel ja kasutajasõbralikum kui pipragaas.<ref name="marshalweb" /> ==Lõhkeseadmed== Jõuorganites on kasutusel mitmesuguseid mittesurmavaid granaate. ===Šokigranaat=== Šokigranaat on lõhkekeha, mis tugineb vastase meelte ajutisel segadusseajamisel. See lõhkeb valju, ajutiselt kurdistava plahvatusega ning pimestava valgussähvakaga. Valgussähvakas aktiveerib momentaanselt kõik silma fotoretseptorrakud muutes nägemise võimatuks umbes viieks sekundiks, kuni silm taastab oma normaalse seisundi. Vali plahvatus, lisaks ajutisele kurdistamisele, häirib ka kõrvas olevat vedelikku, millega kaasnevad tasakaaluhäired. Tänapäevastele šokigranaatidele on lisatud ka pisargaasi. Erinevalt kildgranaadist jääb granaadi kest plahvatuse käigus terveks ning ei paiska laiali šrapnelli. Granaat sisaldab pürotehnilist magneesiumi ja alumiiniumi segu ning oksüdeerijat nagu ammooniumperkloraat või kaaliumnitraat. Esimest korda kasutas Briti armee eriüksus SAS šokigranaati 1977. aastal Muqdisho lennuväljal.<ref name="Igg8t" /> [[Pilt:IDF stun grenade.jpg|pisi|Iisraeli kaitseväe šokigranaat]] ===Granaat kummist šrapnelliga=== Kummist šrapnelliga granaadid on kildgranaadi põhimõttel töötavad lõhkekehad, mille kest on tehtud raskest kummist ning metallist šrapnell on asendatud kummipallidega. Lõhkemisel paiskuvad šrapnell ja kest igas suunas laiali ning põhjustavad vastasele palju valusaid torkeid ilma tõsisemate vigastusteta.<ref name="OS5jh" /> ==Ala sulgemine== Ala sulgemiseks kasutatavate relvade abil tõrjutakse vastane kindlalt maa-alalt välja või muudetakse kahjutuks maa-alale sisenejad. ===Sõidukitevastased=== Sõidukeid peatavaid relvi on mitmesuguseid. Need on mõeldud rünnaku ennetamiseks, peatades ohtliku sõiduki. Ohtlik sõiduk peatatakse kineetiliste, keemiliste või elektromagnetiliste vahenditega.<ref name="Bunker1997" /><ref name="G050m" /><ref name="FR95e" /> ===="Siil"==== "Siile" on kasutatakse sõidukite peatamiseks, neid puistatakse sõiduki rataste või roomikute ette. "Siilid" lõhuvad sõiduki roomikud või rehvid, muutes sõiduki liikumisvõimetuks. Samuti on "siilid" leidnud kasutust jalgsi liikuvate sihtmärkide takistamiseks, olles paigutatud ridadena ning läbistades sellele peale astunud inimese jalanõu ja tungides jalga.<ref name="Bunker1997" /> ====Kinnipidamisvõrk==== M2 sõiduki peatamisvõrk on kaasaskantav, ühekordne, kiiresti rakendatav võrk, mis suudab blokeerida väiksema sõiduki rattad ning millesse põimitud teravikud purustavad lisaks sõiduki rehvid.<ref name="m2" /> ====Kaasaskantav sõiduki peatamise barjäär==== Kaasaskantavat sõiduki peatamise barjääri kasutavad kontrollpunkte või teesulge kontrollivad üksused soovimatu läbipääsu takistamiseks. Paigaldatuna meenutab see tüüpilist teekünnist, kuid aktiveerumisel viskab üles jäiga võrgu, mis koostöös seadme pidurdusmehhanismiga suudab peatada kerge veoki ning takistada juhil sõiduki uste avamist.<ref name="pvab" /> ===Mässupüss=== [[Pilt:M-32 Grenade Launcher.jpg|pisi|Ameerika merejalaväelane hoidmas M-32 40 mm granaadiheitjat, mida võib ka kasutada mittesurmava laskemoonaga]] Mässupüssi (''Riot Gun'') all mõeldakse tulirelva, mida kasutatakse mittesurmava laskemoona laskmiseks. See võib olla tehniliselt lahenduselt eriotstarbeline relv või ka tavaline tulirelv, mida on kohandatud mässude laialiajamise eesmärgil. Enamasti on need relvad kas pumppüssi- või granaadiheitjasarnased. Ühelasulised, suure raua läbimõõduga relvad nagu [[Milkor Stopper 37/38 mm]] mässupüss, [[M79 (granaadiheitja)|M79]] granaadiheitja ja [[ARWEN ACE]] on üldiselt suhteliselt lühikese lahtimurtava rauaga. Mitmelasuline suure raua läbimõõduga relv nagu [[ARWEN 37]] sarnaneb üldiselt revolvriga, kus silindris on viis või kuus lasku. Mässude laialiajamiseks kasutatavad pumppüssid on üldiselt [[Remington 870]] ja [[Mossberg 500]] kohandatud mudelid. Mittesurmava laskemoona kasutamise tõttu pole relv võimeline ennast ümber laadima ning seetõttu toimub see käsitsi. Pumppüsside kasutamise eelis mässude laialiajamisel on võimalus vahetada laskemoona ilma suurema relva ümberkohandamisteta ning see võimaldab suuremat paindlikkust ülesande iseloomu muutmisel. Hiljuti on lisandunud lisaks eelpoolmainitud relvadele ka "piprapallirelvad" nagu FN303.<ref name="FN303" /> Need põhinevad ''paintball''<nowiki/>'is kasutatavatel relvadel, kuid neis kasutatakse laskemoona, mis erinevalt tavalisest ''paintball''<nowiki/>'i kuuli sees olevast värvist sisaldavad ärritavat ainet, mis kuuli kesta purunemisel paiskub sihtmärgi peale. Samuti on politsei kasutanud ''paintball''<nowiki/>'i relvi meeleavaldajate markeerimiseks hilisemaks kinnipidamiseks .<ref name="marshalweb" /> === Impulsienergia mürsk === Impulsienergia mürsk (''Pulsed Energy Project'') on mittesurmav suunatud energia tehnoloogia, mida praeguse seisuga töötatakse välja Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Tehnoloogia hõlmab nähtamatu laserimpulsi emiteerimist, mis kontaktil sihtmärgi pinnaga ablateerib pinda ning toodab väikese koguse plasmat. See tekitab rõhulaine, mis uimastab ja lööb jalad alt ning kaasnev elektromagnetiline kiirgus mõjudes närvirakkudele põhjustab valuaistingut. Seda tehnoloogiat saab kasutada ka surmava relvana. Impulsienergia mürsku soovitakse kasutada mässutõrjeks ja väidetavalt töötab vahemaadel kuni 2&nbsp;km. See kaalub ligikaudu 230&nbsp;kg ja ilmselt saab olema paigaldatud sõidukite peale. Kaal võib tehnoloogia arenguga väheneda. Relva arendatakse olema võimeline ka mehitamata õhusõidukeid alla laskma. Impulsienergia mürsus kasutatakse deuteeriumfluoriidi laserit, mis toodab infrapunases spektrialasse kuuluvaid laserimpulsse. Impulsi varases staadiumis toodetud plasma plahvatab, sest plasma faasis olevate osakeste elektronid neelavad laserimpulsi lõppstaadiumi energiat. 2003. aastal teatas USA sõjavägi, et relva tekitatud elektromagnetkiirgus on loomkatsetes põhjustanud valu ja ajutist halvatust. Ameerika Ühendriikide erioperatsioonide juhatuse 2010. aasta plaanide kohaselt plaaniti alustada samalaadset mehitamata sõidukite vastase tehnoloogia arendamist.<ref name="globalsecurity.org" /> === Aktiivne tõrjesüsteem === [[Aktiivne tõrjesüsteem]] (''Active Denial System'') on mittesurmav suunatud energia relv, mille töötas välja [[Ameerika Ühendriikide sõjavägi]]<ref name="Global Security" /> ja mis on mõeldud alade sulgemiseks, perimeetri turvamiseks ja rahvahulkade kontrolliks<ref name="DVIDS" />. Mitteametlikult nimetatakse süsteemi ka soojuskiireks<ref name="boston.com" />, sest selle tööpõhimõte põhineb sihtmärgi pinna, näiteks inimese nahk, kuumutamisel. Aktiivne tõrjesüsteem on ese, mis kiirgab elektromagnetilist kiirgust sellise intensiivsusega, mis läbistab ainult inimese naha ning tekitab sihtmärgil tunde nagu ta põleks, kuigi reaalset füüsilist kahju ei tekitata. Tuleviku lahingumasinad nagu ameeriklaste [[GCV Infantry Fighting Vehicle]] relvastusse kuuluvad ka mittesurmavad relvad.<ref name="GCVspecs" /> 2011. aastal kujundati süsteem ümber, et see oleks senisest väiksem, töökindlam ja liikumise pealt kasutatav. Aktiivse tõrjesüsteemi teist versiooni kohandatakse nii, et see oleks võimeline töötama ka liikuva õhusõiduki või maismaasõiduki pealt. Siiski ei lahenda uuendus probleeme, mis tekivad süsteemi kasutamisel erinevates keskkonnaoludes<ref name="ADS 2" />. [[Ameerika Ühendriikide õhuväe erioperatsioonide väejuhatus]] katsetab võimalusi paigaldada aktiivset tõrjesüsteemi [[AC-130J Ghostrider]] relvasüsteemi peale, et tõrjuda õhusõidukit ohustavaid rahvamasse või üksikisikuid maismaal. Selle põhjuseks on soov anda sõjalennuki meeskonnale mittesurmava ründevõimekuse. Kuna konfliktide arv tiheda asustusega aladel on tõusvas trendis, siis soovib Ameerika Ühendriikide õhuvägi viie kuni kümne aasta jooksul lisada enamikule õhusõidukitele ka mittesurmava ründevõimekuse<ref name="flightglobal.com" /> aktiivse tõrjesüsteemi teise generatsiooni mudeli näol<ref name="AC-130J Gets A Ray Gun" />. === Pikamaa akustiline seadeldis === [[Pilt:soundweapon1.jpg|pisi|Pikamaa akustiline seadeldis on ringjas must seadeldis New Yorki politsei Hummeri peal]] [[Pilt:Long Range Acoustic Device 500X in New York City.jpg|pisi|New Yorgi politseinik seismas helirelvaga LRAD 500X Occupy Wall Streeti protesti ajal 2011. aasta 17. novembril [[New Yorgi raekoda|New Yorgi raekoja]] lähistel]] {{Vaata|Pikamaa akustiline seadeldis}} [[Pikamaa akustiline seadeldis]] (''Long Range Acoustic Device'') on akustiline teavitussüsteem, mis on välja töötatud LRAD Corporationi poolt, saatmaks välja teateid ja hoiatussignaale kaugemate vahemaade taha või valjema heliga kui tavalised valjuhääldid. Seadeldist kasutatakse erinevatel aladel suhtlemiseks suurte vahekauguste korral<ref name="lradx.com" />, näiteks mitteletaalseks, mittekineetiliseks rahvamasside kontrolliks. Kuigi pikamaa akustilist seadeldist on kutsutud helirelvaks, siis loomupäraselt pole tegemist militaarse relvaga. Vastavalt tootja tehnilistele andmetele jääb seadeldise kaal vahemikku 7–145 kilogrammini ja see suudab kiirata heli 30–60-kraadises sektoris sagedusega 2,5&nbsp;kHz<ref name="Corbett 2009 65" />. LRAD Corporation toodab samuti süsteeme info edastamiseks massidele, mis levitab heli 360-kraadise ulatusega.<ref name="LRAD Corporation website" /> === Pimesti === Pimesti (''dazzler'') on suunatud energia relv, mille idee on sihtmärki ajutiselt intensiivse kiirgusega pimestada või segadusse ajada. Sihtmärgiks võib siis olla kas mingi sensor või inimsilm. Pimesti kiirgab infrapunast kiirgust või üldiselt nähtamatut valgust erinevate elektrooniliste sensorite vastu ning nähtavat valgust inimeste vastu, kui ei soovita tekitada pikaajalist kahju silmadele. Relvas kasutatakse enamasti laserit ja seetõttu kutsutakse neid tihtipeale laserpimestiks. Enamik kaasaegseid süsteeme on kaasaskantavad ning töötavad kas punases (dioodlaser) või rohelises (DPSS-laser) elektromagnetilise spektri alas. Algselt sõjaväe jaoks arendatud relvad on muutunud kättesaadavaks ka õiguskaitseorganite ja turvasektori jaoks.<ref name="fyBRD" /><ref name="tsMFM" /> Relvad, mis võivad tekitada püsiva nägemispuude, on alates 1995. aastast ÜRO pimestavate laserrelvade protokolli järgi keelatud. Kuna pimesti on mitteletaalne relv, mis tekitab ajutist nägemisvõime vähenemist, siis mainitud protokoll teda ei mõjuta. PHASR on [[prototüüp]] mitteletaalsest pimestilaserist, mis on välja töötatud Ameerika Ühendriikide Õhuväe Teaduslabori suunatud energia direktoraadis<ref name="Yu4Qe" />. Selle idee on sihtmärki ajutiselt pimestada või eksitada. Pöördumatult pimedaks muutvaid laserrelvi on minevikus testitud, aga need keelati 1995. aasta ÜRO pimestavate laserrelvade protokolliga, millega Ameerika Ühendriigid olid ühinenud kuni 2009. aasta 21. jaanuarini<ref name="bKOXm" />. PHASR, mis on madala intensiivsusega laser, ei ole kõnealuse protokolliga keelatud, sest pimestav efekt on kõigest ajutine. Relvas kasutatakse kahel lainepikkusel töötavat laserit<ref name="X0kl0" />. PHASR-it testiti esimest korda New Mexicos Kirtlandi õhuväebaasis. Pimestavaid laserrelvi on arendanud paljud riigid ning neid on väidetavalt kasutatud Ukrainas Donbassi sõjas.<ref name="x9liX" /> == Gaasid, spreid ja muu == === Vesi === Veekahur on tavaline vahend mässude mahasurumisel, et takistada edasiliikumist kindlalt positsioonilt või rahvamasse laiali ajada. Veekahur on nagu survepesur, aga mitte nii võimsa survega. Veega täidetud padrunid käsitulirelvadele on eksperimentaalses faasis. Elektriseeritud veekahur oli küll arenduses, aga töö selle kallal peatati. === Haisurelvad === Haisurelvad (''Scent-based weapons'') ehk malodorandid tekitavad nii ebameeldivad lõhna, et sunnivad inimesi gaasi mõjualalt lahkuma. 2008. aastal alustasid Iisraeli kaitsejõud Skunki kasutamist masside kontrolliks. Tegemist on udusarnase vormiga, mida pritsitakse veekahurist ja mis jätab ebameeldiva mädanenud lõhna kõigele, millega see kokku puutub, ning seda on raske välja pesta. === Pipragaas === Aktiivne komponent pipragaasis on OC (''Oleoresin Capsicum''), kibe ärritav kemikaal, mida saadakse Cayenne'i pipra kaunast.<ref name="gmMUs" /> 1998. aasta hinnangu järgi Ameerika Ühendriikides oli pipragaasi tõttu surnud 113 inimest. Kõikidel olid raskendavateks asjaoludeks mürgistus, varasemad terviseprobleemid või lämmatamine politseinike poolt, mis põhjustab hingamisteed sulgumist<ref name="1roVO" />. Üldiselt on soovituslik pärast pipragaasiga kokkupuutumist kontrollida kõikide inimeste hingamise efektiivsust.<ref name="uJ4UG" /> === Pisargaas === [[Pilt:VPD anti-riot officers.jpg|pisi|Vancouveri politseinikud mässutõrje riietuses, varustatud pisargaasipildujatega, seisavad silmitsi Stanley Cupi mässajatega]] Keemiliste relvade nagu pisar- ja pipragaas kasutamine on viimasel ajal sattunud suurema kriitika ja järelevalve alla seoses pikaajaliste kõrvalmõjudega, mis nende kasutamisest tulenevad. Paljud politseiüksused ei kasuta enam kemikaale treeningute ajal tagamaks liikmete turvalisust. 1970. aastal sai ajakirjanik Ruben Salazar Los Angeleses Chicano mässude ajal vigase pisargaasikanistri tõttu surma. Teisigi raskeid vigastusi ja surmasid on toonud keemiliste relvade kanistrid ja gaasid ise, näiteks 2011. aastal sai Occupy Oaklandi meeleavalduste käigus raskelt vigastada sõjaveteran Scott Olsen.<ref name="0cVQy" /> === Segugaasiballoon === Segugaariballoon (''Mace'') on sageli soovitatud enesekaitsevahend. Selles sisalduv gaaside segu koosneb eri variatsioonides pipragaasist, pisargaasist ja 2-kloro-1-fenüületaan-1-oonist.<ref name="tfcvL" /> === Psühhokemikaalid === Psühhokeemilised relvad on psühhoaktiivsed ained, nagu BZ, LSD, Kolokol-1, EA-3167 ja 3-metüülamfetamiin, mille eesmärk on avaldada inimest segadusse ajavat toimet ülekuulamise või kontakti ajal.<ref name="rozsa" /> === Unegaas === 2002. aasta Moskva teatri pantvangikriisi ajal kasutasid Vene eriüksused tundmatut gaasi (oletatavalt 3-metüülfentanüüli või mõnda muud fentanüüli lahustatuna halotaanis) sooviga uinutada nii terroriste kui ka pantvange. Paljud neist (sh kõik enesetapupommitajad) uimastati, aga osad terroristid kasutasid gaasimaske ning seetõttu mõju neile puudus. Kuna kasutatud kemikaal oli potentsiaalselt fentanüüli derivaat (sünteetiline opioid), siis see põhjustas respiratoorset depressiooni ja lõpuks hingamisraskusi manustatuna piisavalt suurtes doosides. Kahjulikke mõjusid kesknärvisüsteemile nagu anesteesia ja respiratoorne depressioon, oleks suutnud kõrvaldada opioidide antagonist nagu Naloxone, millega on varustatud enamik haiglaid ja kiirabiautosid. Kuna Vene võimud ei andnud mingit informatsiooni kasutatud kemikaalide kohta, siis meedikud ei olnud teadlikud, et rünnaku ajal oli kasutatud sünteetilist opioidi ning ei saanud õigel ajal pantvangidele anda vastumürki, mis oleks päästnud enamiku pantvangidest. Ligikaudu 700 pantvangi päästeti, kuid 130 surid kasutatud gaasi tõttu. Kõik terroristid hukkusid operatsiooni käigus, kas siis gaasi mõjul või tulevahetuse käigus Vene eriüksuslastega.  ===Elektrišokirelvad=== Elektrišokirelvad on vahendid, mis kasutavad isiku peatamiseks kõrge pinge ning madala voolutugevusega elektrilööki, mis häirib pindmiste lihaste talitlust halvates sihtmärgi liikumise ja tekitab valu, põhjustamata jäävaid vigastusi. Neid relvi on mitut tüüpi, alustades mitmesugustest nuiadest, mis vajavad otsest kontakti, lõpetades relvadega, mis tulistavad laskemoona, millele on kinnitatud peened juhtmed, mille kaudu elektrilöök juhitakse sihtmärgini.<ref name="toZ1L" /> Samuti on väljatöötamisel laskemoon, mis ei vaja elektrilöögi andmiseks juhtmeid. Otsest kontakti vajavad elektrišokirelvad võivad olla maskeeritud sellisteks igapäevasteks tarbeesemeteks nagu mobiiltelefon või pastakas. ====Taser==== Taser on elektrišokirelv. See tulistab kaks noolesarnast elektroodi, mis on ühendatud relvaga juhtmete kaudu, ning elektri toimel häirib sihtmärgi lihaste toimet ja nende tahtele allumist. Esimesed taserid võeti kasutusele politseijõududes, peatamaks põgenevat või ühiskonnale ohtlikku inimest, kelle vastu oleks muidu kasutatud tulirelva.<ref name="taser" /> == Terrorismi puutuv == Loren Thompson USA Virginia osariigis asuvast Lexingtoni Instituudist on öelnud, et tänapäevane elektromagnetiliste relvade tehnoloogia on paljude agressiivsete riikide ja rahvusvaheliste terrorigrupeeringute käeulatuses. Samuti on ta kinnitanud, et Ameerika Ühendriikide tehnika on tundlik mikrolaine- ja teiste suunatud energia relvadele. Elektromagnetiliste relvade tootmiseks vajalikud materjalid on vabalt kättesaadavad. Elektromagnetiliste relvade tehnoloogia sattumine valedesse kätesse on väga reaalne oht. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="W1JdW">Michigan State Police Training Manual 2012 (pp. 68-70)</ref> <ref name="JDfLr">War and Anti-War, Alvin Toffler and Heidi Toffler, Little, Brown (1993), Chapter 15, p.125–136.</ref> <ref name="policeone">{{cite web |url=https://www.policeone.com/CERT/articles/94021-Definition-and-explanation-of-less-lethal |title=Definition and explanation of less lethal |author=Dave Young |date=29. november 2004 |publisher=PoliceOne |access-date=2017-05-03 |archive-date=2016-01-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160104230830/http://www.policeone.com/CERT/articles/94021-Definition-and-explanation-of-less-lethal |url-status=dead }}</ref> <ref name="slate">{{cite web |url=http://www.slate.com/id/1006194/ |title=What Are Rubber Bullets? |author=Emily Yoffe |date=4. oktoober 2000 |publisher=Slate}}</ref> <ref name="ZiUCS">{{Cite web |title=Less-lethal Ammunition |url=http://www.quarryhs.co.uk/baton.htm |author=Anthony G Williams |access-date=2017-05-03 |archive-date=2020-11-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201111220750/http://www.quarryhs.co.uk/baton.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="Convention">{{cite book|title=Yearbook of the European Convention on Human Rights |year=1989 |publisher=Martinus Nijhoff Publishers |isbn=0-7923-0207-9 |url=https://books.google.com/books?id=N99u5dk7uAoC&pg=PA133&dq=%22Plastic+baton+round%22+%22Plastic+bullet#v=onepage&q=%22Plastic%20baton%20round%22%20%22Plastic%20bullet&f=false}}</ref> <ref name="globalsecurity">{{cite web |url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/munitions/40-nl.htm |title=M1006 Sponge Round (Point) |publisher=GlobalSecurity}}</ref> <ref name="marshalweb">{{cite web |url=https://www.themarshallproject.org/2015/09/23/alternatives-to-bullets#.sf50sELj0 |title=Alternatives to Bullets |publisher=The Marshall Project}}</ref> <ref name="Igg8t">{{cite web|url=http://www.eliteukforces.info/special-air-service/weapons/stun-grenade.php |title=SAS - Weapons - Flash Bang &#124; Stun Grenade |publisher=Eliteukforces.info |accessdate=29.05.2013}}</ref> <ref name="OS5jh">WERBALIS, JOANN, and B. S. LINDSEY MEDLEY. "An Exploratory Study of Stingball Grenades."</ref> <ref name="Bunker1997">{{cite book |url=https://books.google.com/books?id=aoZYYz1ZieYC&pg=PA7 |page=7 |last=Bunker |first=Robert J. |title=Nonlethal Weapons: Terms and References |publisher=DIANE Publishing |year=1997 |isbn=142899193X |volume=15 |series=INSS occasional paper |author2=USAF Institute for National Security Studies}}</ref> <ref name="G050m">{{cite web|url=http://phys.org/news/2013-12-pulses-immobilize-cars-rf-safe-stop.html|title=Pulses immobilize cars with RF Safe-Stop from e2v|publisher=}}</ref> <ref name="FR95e">{{cite web|url=http://savelec-project.eu/|title=Savelec project - Home Page|publisher=|access-date=2017-05-03|archive-date=2017-07-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20170704154456/http://savelec-project.eu/|url-status=dead}}</ref> <ref name="m2">{{cite web |url=http://jnlwp.defense.gov/Current-Non-Lethal-Weapons/M2-Vehicle-Lightweight-Arresting-Device-Net/ |title=M2 Vehicle Lightweight Arresting Device Net |publisher=Non-Lethal Weapons Program U.S. Department of Defense |access-date=2017-05-03 |archive-date=2017-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170522115434/http://jnlwp.defense.gov/Current-Non-Lethal-Weapons/M2-Vehicle-Lightweight-Arresting-Device-Net/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="pvab">{{cite web |url=http://jnlwp.defense.gov/Current-Non-Lethal-Weapons/Portable-Vehicle-Arresting-Barrier/ |title=Portable Vehicle Arresting Barrier |publisher=Non-Lethal Weapons Program U.S. Department of Defense |access-date=2017-05-03 |archive-date=2017-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170522185040/http://jnlwp.defense.gov/Current-Non-Lethal-Weapons/Portable-Vehicle-Arresting-Barrier/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="FN303">{{cite web |url=http://www.fnherstal.com/primary-menu/products-capabilities/less-lethal/general/product/255/254/255/3/_/fn-303R.html |title=FN 303 |publisher=FN Herstal |access-date=2017-05-03 |archive-date=2017-06-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170622072644/http://www.fnherstal.com/primary-menu/products-capabilities/less-lethal/general/product/255/254/255/3/_/fn-303R.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="globalsecurity.org">{{cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/pep.htm|title=Pulsed Energy Projectile (PEP)|first=John|last=Pike|publisher=}}</ref> <ref name="Global Security">{{cite web|accessdate=2. märts 2008|url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/v-mads.htm|title=Vehicle-Mounted Active Denial System (V-MADS) |publisher=Global Security |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080305153515/http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/v-mads.htm|archivedate=5. märts 2008 |url-status=live}}</ref> <ref name="DVIDS">{{cite web|url=http://www.dvidshub.net/news/85028/new-marine-corps-non-lethal-weapon-heats-things-up|title=DVIDS - News - New Marine Corps non-lethal weapon heats things up|work=DVIDS|accessdate=1. november 2014}}</ref> <ref name="boston.com">Ross Kerber, [https://web.archive.org/web/20150926215014/http://www.boston.com/news/nation/articles/2004/09/24/ray_gun_sci_fi_staple_meets_reality/ "Ray gun, sci-fi staple, meets reality"]. ''Boston Globe'', 24. september, 2004.</ref> <ref name="GCVspecs">{{cite web |first= |last= |url=http://defense-update.com/features/2010/january/gcv_army_details_100110.html |title=U.S. Army Outlines Ground Combat Vehicles Priorities |publisher=Defense update |date= |accessdate=26. jaanuar 2010 |archive-date=2010-01-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100116124203/http://www.defense-update.com/features/2010/january/gcv_army_details_100110.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="ADS 2">[http://strategypage.com/htmw/htmurph/articles/20121003.aspx Death Ray Turns Warm And Fuzzy] – Strategypage.com, 3. oktoober 2012</ref> <ref name="flightglobal.com">[http://www.flightglobal.com/news/articles/us-special-forces-pursuing-ac-130-based-active-denial-415124/ US Special Forces pursuing AC-130-based 'active denial system'] - Flightglobal.com, 29 July 2015</ref> <ref name="AC-130J Gets A Ray Gun">[http://strategypage.com/htmw/htairw/articles/20150810.aspx AC-130J Gets A Ray Gun] - Strategypage.com, 10. august 2015</ref> <ref name="lradx.com">{{cite web|url=http://www.lradx.com/application/|title=Long Range Acoustic Device Industry Applications - Public Safety & Security Solution|publisher=|access-date=2017-05-04|archive-date=2017-03-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20170310075013/https://www.lradx.com/application/|url-status=dead}}</ref> <ref name="Corbett 2009 65">{{cite book |url=https://books.google.com/books?id=E0kUYUOtG0AC&pg=PA65 |page=65 |last=Corbett |first=Peter |title=A Modern Plague of Pirates |isbn=0-9562107-0-8|year=2009}}</ref> <ref name="LRAD Corporation website">{{cite web|url=http://www.lradx.com/product_categories/lrad_mass_notification_systems/|title=LRAD Mass Notification & Life Safety Systems Archives - LRAD Corporation|publisher=|access-date=2017-05-04|archive-date=2017-03-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20170310073033/https://www.lradx.com/product_categories/lrad_mass_notification_systems/|url-status=dead}}</ref> <ref name="fyBRD">{{cite web |url=http://www.techradar.com/news/world-of-tech/us-cops-and-military-to-get-laser-guns-602983 |title=US cops and military to get laser guns |date=27. mai 2009 |author=Mark Harris |publisher=[[Techradar.com]] |accessdate=28. juuli 2010}}</ref> <ref name="tsMFM">{{cite web |url=http://news.cnet.com/8301-17852_3-20011548-71.html |title=Police to experiment with blinding 'Dazer Laser'? |author=Chris Matyszczyk |date=23. juuli 2010 |publisher=[[CNET]].com |accessdate=28. juuli 2010 |archive-date=2012-10-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121025223731/http://news.cnet.com/8301-17852_3-20011548-71.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="Yu4Qe">Eva D. Blaylock (Air Force Research Laboratory Directed Energy Directorate Public Affairs). [https://web.archive.org/web/20120728073736/http://www.af.mil/news/story.asp?storyID=123012699 New technology 'dazzles' aggressors], The Official Website of the U.S. Air Force, Posted 2. november 2005</ref> <ref name="bKOXm">{{cite web|url=http://www.unog.ch/__80256ee600585943.nsf/(httpPages)/3ce7cfc0aa4a7548c12571c00039cb0c?OpenDocument&ExpandSection=1%2C3%2C2#_Section1|title=United Nations Office at Geneva|publisher=www.unog.ch|accessdate=15. jaanuar 2009}}</ref> <ref name="X0kl0">[http://www.kirtland.af.mil/shared/media/document/AFD-070404-043.pdf PERSONNEL HALTING and STIMULATION RESPONSE (PHaSR) Fact Sheet], Air Force Research Laboratory, Office of Public Affairs, April 2006; [https://web.archive.org/web/20080313035036/http://www.kirtland.af.mil/shared/media/document/AFD-070404-043.pdf Archived]</ref> <ref name="x9liX">{{cite web|url=http://uawire.org/news/three-ukrainian-border-guards-in-the-donbas-suffer-retina-burns-after-being-shot-with-laser-pointers|title=Three Ukrainian border guards in the Donbas suffer retina burns after being shot with laser weapons|publisher=}}</ref> <ref name="gmMUs">{{cite web |url=https://www.ncjrs.gov/pdffiles/162358.pdf |title=Evaluation of Pepper Spray |last1=Edwards |first1=Steven M. |last2=Granfield |first2=John |last3=Onnen |first3=Jamie |date=veebruar 1997 |publisher=National Institute of Justice |work=Research in Brief |accessdate=6. august 2013}}</ref> <ref name="1roVO">{{cite web |url=http://www.terryjallen.com/journo-subP/teargas.htm |title=Tear Gas: Chemical Cops |last=Allen |first=Terry J. |work=In These Times |date=29. mai 2000 |accessdate=4. oktoober 2011}}</ref> <ref name="uJ4UG">{{cite web |url=http://www.aclu-sc.org/attach/p/Pepper_Spray_New_Questions.pdf |title=Pepper Spray Update: More Fatalities, More Questions |publisher=ACLU of Southern California |date=juuni 1995 |accessdate=4. oktoober 2011 |archive-date=2011-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110929133130/http://www.aclu-sc.org/attach/p/Pepper_Spray_New_Questions.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="0cVQy">{{Cite web|title = Oakland Police Critically Injure Iraq War Veteran During Occupy Protest|url = http://www.huffingtonpost.com/2011/10/26/iraq-vet-oakland-police-tear-gas_n_1033159.html|website = The Huffington Post|accessdate = 8.01.2016}}</ref> <ref name="tfcvL">{{cite book |url=https://books.google.com/books?id=aoZYYz1ZieYC&pg=PA25 |page=25 |last=Bunker |first=Robert J. |title=Nonlethal Weapons: Terms and References |publisher=DIANE Publishing |year=1997 |isbn=142899193X |volume=15 |series=INSS occasional paper |author2=USAF Institute for National Security Studies}}</ref> <ref name="rozsa">Rózsa L 2009. [http://www.zoologia.hu//list/subst.pdf A psychochemical weapon considered by the Warsaw Pact: a research note. ''Substance Use & Misuse,'' '''44,''' 172-178.] accessed: 27. 11. 2009.</ref> <ref name="toZ1L">Dermengiu, Dan, Sorin Hostiuc, and George Cristian Curcă. "Electroshock weapons: physiologic and pathologic effects." Rom J Leg Med 16.3 (2008): 187-193.</ref> <ref name="taser">{{cite web |url=http://www.weaponslaw.org/weapons/projectile-electric-shock-weapons-tasers |title=Projectile Electric-Shock Weapons (Tasers) |publisher=Weapon’s law |access-date=2017-05-03 |archive-date=2017-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170505162543/http://www.weaponslaw.org/weapons/projectile-electric-shock-weapons-tasers |url-status=dead }}</ref> }} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Relvad]] [[Kategooria:Turvalisus]] 73eyeendc4ith2z04jr9ztcd2onf74s Interjöör 0 466859 7241190 4828230 2026-09-24T19:37:54Z Kruusamägi 1530 7241190 wikitext text/x-wiki '''Interjöör''' on [[hoone]] või ruumi sisemus ehk siseruum või selle kujundus. ==Pilte== <gallery> Lobby Hotel Bristol w Warszawie.JPG|Hotelli fuajee interjöör [[Varssavi]]s Vlkolínec, Slovakia 020.jpg|Talumaja interjöör rahvusarhitektuuri kaitsealal [[Slovakkia]]s Sangaste mõisa peahoone 2024 04.jpg|[[Sangaste loss|Sangaste mõisa peahoone]] interjöör Kohila raamatukogu interjöör 02.jpg|[[Kohila raamatukogu]] interjöör Tartu linnakodaniku muuseumi interjöör.jpg|[[Tartu linnakodaniku muuseum]]i interjöör </gallery> ==Vaata ka== *[[Sisekujundus]] *[[Eksterjöör]] [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Sisekujundus]] gs08lwq28ly4rqpeshyotxuyufp52sv EMK Jõhvi kogudus 0 467145 7240991 6883472 2026-09-24T14:15:10Z ~2026-50346-06 237796 /* Välislingid */ 7240991 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| tutvustab venekeelset metodistide kogudust Jõhvis, eestikeelse koguduse kohta vaata artiklit [[EMK Jõhvi Petlemma kogudus]]}} {{Organisatsioon | nimi = Eesti Metodisti Kiriku Jõhvi kogudus | asutatud = [[2004]] | asukoht = Sompa 5a, [[Jõhvi]] | keeled = [[vene keel|vene]] | omakeelne_nimi = Община г. Йыхви Эстонской Методистской Церкви | liikmed = | juhtkond = [[Valeri Lebedev]], [[Tatjana Bukovšina]], [[Valentina Borissjuk]], Artur Põld | allorg = [[Puuetega laste tugikeskus Päikesekiir]]<ref>[https://www.metodistikirik.ee/tooharu/paikesekiir Puuetega laste tugikeskus Päikesekiir]</ref> | veebileht = [https://www.metodistikirik.ee/kogudus/johvi-kogudus EMK Jõhvi Kogudus] | piirkond = [[Jõhvi]], [[Ida-Virumaa]] | juht_nimetus = Pastor | juht_nimi = [[Artur Põld]]<ref>[https://www.metodistikirik.ee/team/artur-pold Artur Põld]</ref> | peaorgan = [[Eesti Metodisti Kirik]] }} '''EMK Jõhvi kogudus''' on [[Jõhvi]]s tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u (EMK) vene [[kogudus]].<ref name="metodistikirik.ee">[https://web.archive.org/web/20170601211447/http://www.metodistikirik.ee/index.php/kogudus/johvi/91-johvi-ajalugu EMK Jõhvi koguduse ajalugu] (vaadatud 01.06.2017)</ref> Kogudus asutati [[9. mai]]l [[1971]].<ref name="metodistikirik.ee"/> Aastast [[2000]] on koguduse põhikeel vene keel, kui kogudusest eraldusid eesti keelt rääkivad inimesed ja asutasid [[Jõhvi Petlemma kogudus]]e.<ref name="metodistikirik.ee"/> Koguduse koosolekud toimuvad pühapäeviti kell 10.00 [[Jõhvi]]s aadressil Sompa 5a. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.metodistikirik.ee/kogudus/johvi-kogudus Kogudusest Eesti Metodisti Kiriku kodulehel] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kirik]] [[Kategooria:Jõhvi]] 2jbno8mplm5wjluyi9bw41m9ave3fno EMK Paide kogudus 0 467152 7240996 7199849 2026-09-24T14:25:01Z ~2026-51457-86 238261 /* Välislingid */ 7240996 wikitext text/x-wiki '''Eesti Metodisti Kiriku Paide kogudus''' on [[Paide]]s tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u (EMK) [[kogudus]].<ref name="metodistikirik.ee">https://web.archive.org/web/20170227200510/http://metodistikirik.ee/index.php/kogudus/paide/145-paide-ajalugu (vaadatud 01.06.2017)</ref> Kogudus asutati [[8. aprill]]il [[1934]].<ref name="metodistikirik.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.metodistikirik.ee/kogudus/paide-kogudus Kogudusest Eesti Metodisti Kiriku kodulehel] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/239 Kogudus Eesti Aadress-raamatus 1938-1939] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kirik]] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Paide]] 9lw5vup3rpbdl6s9vnvpe16p2se0kyx 7240999 7240996 2026-09-24T14:26:06Z ~2026-51457-86 238261 7240999 wikitext text/x-wiki '''Eesti Metodisti Kiriku Paide kogudus''' on [[Paide]]s tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u (EMK) [[kogudus]].<ref name="metodistikirik.ee">https://web.archive.org/web/20170227200510/http://metodistikirik.ee/index.php/kogudus/paide/145-paide-ajalugu (vaadatud 01.06.2017)</ref> Kogudus asutati [[8. aprill]]il [[1934]].<ref name="metodistikirik.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.metodistikirik.ee/kogudus/paide-kogudus Kogudusest Eesti Metodisti Kiriku kodulehel] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/239 Kogudus Eesti Aadress-raamatus 1938-1939] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Paide]] p4ah22y617zy9rfpyq4on8m7hc4nxtk EMK Tapa kogudus 0 467160 7240997 6883490 2026-09-24T14:25:40Z ~2026-51457-86 238261 7240997 wikitext text/x-wiki '''Eesti Metodisti Kiriku Tapa kogudus''' on [[Tapa]]l tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u (EMK) [[kogudus]].<ref name="metodistikirik.ee">https://web.archive.org/web/20170327125954/http://metodistikirik.ee/index.php/kogudus/tapa/205-tapa-ajalugu (vaadatud 01.06.2017)</ref> Koguduse asutas [[15. juuli]]l [[1912]] [[Karl Kuum]].<ref name="metodistikirik.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.metodistikirik.ee/kogudus/tapa-kogudus Kogudusest Eesti Metodisti Kiriku kodulehel] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/239 Kogudus Eesti Aadress-raamatus 1938-1939] [[Kategooria:Tapa]] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kirik]] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kiriku kogudused]] o8s7m0h5c116tcjti6sadex2kkos6kh 7240998 7240997 2026-09-24T14:25:57Z ~2026-51457-86 238261 /* Välislingid */ 7240998 wikitext text/x-wiki '''Eesti Metodisti Kiriku Tapa kogudus''' on [[Tapa]]l tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u (EMK) [[kogudus]].<ref name="metodistikirik.ee">https://web.archive.org/web/20170327125954/http://metodistikirik.ee/index.php/kogudus/tapa/205-tapa-ajalugu (vaadatud 01.06.2017)</ref> Koguduse asutas [[15. juuli]]l [[1912]] [[Karl Kuum]].<ref name="metodistikirik.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.metodistikirik.ee/kogudus/tapa-kogudus Kogudusest Eesti Metodisti Kiriku kodulehel] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/239 Kogudus Eesti Aadress-raamatus 1938-1939] [[Kategooria:Tapa]] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kiriku kogudused]] h83a0vj7g8urj3kivd7vhg1smkfi1p7 Māriņkalns 0 469033 7241287 7079645 2026-09-25T00:20:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241287 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Māriņkalns | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,50 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Māriņkalns''' (kohalikus murdes ''Māriņkols'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Ziemeri vald|Ziemeri valla]] halduskeskus.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1728 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 9 ja [[Riia]]st 180 kilomeetri kaugusel merepinnast 190 meetri kõrgusel. Lisaks vallamajale asuvad külas veel Ziemeri [[põhikool]], [[raamatukogu]], [[rahvamaja]] ja postkontor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.aluksne.lv/01_03_16.php |vaadatud=2017-06-25 |arhiivimisaeg=2016-06-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160630133955/http://aluksne.lv/01_03_16.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Seal asuvad Ziemeru pamatskola<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/12497 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-24 |arhiivimisaeg=2022-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221007231126/https://www.atd.lv/pieturvietas/12497 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Māriņkalnsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/9780 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-24 |arhiivimisaeg=2022-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221007211308/https://www.atd.lv/pieturvietas/9780 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külas kasvav tamm on võetud looduskaitse alla. Küla jääb osaliselt Vana-Laitsna kaitstavale maastikule.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> Külla jääb endise [[Māriņkalnsi mõis]]a keskus. Asula rajati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel piirkondlikuks halduskeskuseks ja kohaliku [[kolhoos]]i Straume keskasulaks. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 93 (1970) * 117 (1979) * 267 (1989) * 229 (2000) * 213 (2011) <td> * 198 (2017) * 188 (2019) * 166 (2021) * 180 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ziemeri vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] 4ag4me08xic8ry3vc36xr7in15bl0yf Mārkalne 0 469052 7241288 7080639 2026-09-25T00:23:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241288 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mārkalne | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,425 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Mārkalnes skola 2002-09-13 - panoramio.jpg|pisi|left|Mārkalne koolimaja aastal 2002]] '''Mārkalne''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Mārkalne vald|Mārkalne valla]] halduskeskus.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1694 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 14 ja [[Riia]]st 220 kilomeetri kaugusel merepinnast 180 meetri kõrgusel. Lisaks vallamajale asuvad külas veel [[raamatukogu]] ja [[rahvamaja]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.aluksne.lv/01_03_12.php |vaadatud=2017-06-25 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305023409/http://www.aluksne.lv/01_03_12.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Seal asub Mārkalne bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/2470 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-24 |arhiivimisaeg=2026-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260120001010/http://www.atd.lv/pieturvietas/2470 |url-olek=ei tööta}}</ref> Nõukogude ajal oli küla kohaliku [[sovhoos]]i keskasulaks.<ref> Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — 137 lk.</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 82 (1967) * 184 (1989) * 127 (2000) * 94 (2011) * 105 (2015) <td> * 93 (2017) * 88 (2019) * 83 (2021) * 92 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Mārkalne vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] ammvc1li0cukheodb0xh69wb001qav3 Mālupe 0 469340 7241285 7079307 2026-09-25T00:01:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241285 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mālupe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,48 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Mālupes_muižas_apbūve.jpg|pisi|left|Mālupe mõisa hooned]] '''Mālupe''' (kohalikus murdes ''Molupe'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Mālupe vald|Mālupe valla]] halduskeskus.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1689 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Pedetsi jõgi|Pedetsi jõe]] kaldal merepinnast 125 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 16 ja [[Riia]]st 216 kilomeetri kaugusel. Lisaks vallamajale asuvad külas veel põhikool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu ja Alūksne muusikakooli osakond.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alūksnes novads. Mālupes pagasta pārvalde |url=http://www.aluksne.lv/01_03_11.php |vaadatud=2017-06-27 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305004804/http://www.aluksne.lv/01_03_11.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Seal asub Mālupe bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2133 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla oli varem [[Mālupe mõis]]a (''Mahlup'') keskus. Juba tsaariajal kujunes see [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis]]i Mālupe valla keskuseks. Asula kui vallakeskuse arendamist alustati aastal 1924. Nõukogude ajal oli küla Mālupe külanõukogu halduskeskuseks.<ref>Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — 137 lk.</ref> Mālupe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2801 Kungu māja]</ref> ja ait,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2802 Klēts]</ref> on kohaliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2800 Mālupes muižas apbūve]</ref> Küla jääb osaliselt Jaunanna hoiualale.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 207 (1970) * 209 (1979) * 251 (1989) * 241 (2000) * 223 (2011) <td> * 223 (2015) * 203 (2017) * 184 (2019) * 224 (2021) * 208 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Mālupe vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] 8ta83bnvqsq3cbo93m3keqkqbpuayf0 Lauri Tolmats 0 469806 7241589 7236446 2026-09-25T11:19:23Z ~2026-51566-90 238337 7241589 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} Lauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri TolmatsLauri Tolmats {{viited}} {{JÄRJESTA:Tolmats, Lauri}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] dhkkicq7s6y1ilna69ocus15c8ajy1i 7241590 7241589 2026-09-25T11:19:41Z Syunsyunminmin 164946 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-51566-90|~2026-51566-90]] ([[User talk:~2026-51566-90|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Sendrasendra|Sendrasendra]]. 7236446 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Lauri Tolmats''' (sündinud [[7. mai]]l [[1998]]) on eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane. Ta on korraldanud mitu valimisreklaami näitust Eesti eri paigus. Valimisreklaamide kogumise ja sellega seotud temaatika propageerija. Tema hobi sai alguse vanapaberi sorteerimise käigus, kui ta pani kõrvale mõned valimisreklaamid.<ref>[http://www.postimees.ee/3962855/naopiltidega-glasuurkupsised-ehk-vaata-milliseid-parleid-leiab-vanade-valimisreklaamide-seast "Näopiltidega glasuurküpsised ehk vaata, milliseid pärleid leiab vanade valimisreklaamide seast"] Postimees, 22. jaanuar 2017</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tolmats, Lauri}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 80i6l5fqqehgem3ovvpnqvrml86kmbd Arutelu:Setu keel 1 470175 7241567 7240789 2026-09-25T11:10:12Z Sendrasendra 225202 /* Pealkirjast */ Vastus 7241567 wikitext text/x-wiki Minu meelest võiks [[Setu murrak]] olla omaette teema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2017, kell 22:40 (EEST) == Pealkirjast == Mulle näib, et pealkirjaks peaks võib-olla olema "Seto keel". Vt nt EKI "Seto sõnastik" (mitte setu sõnastik), EKI "Seto eripäraste sõnade sõnaraamat", Tartu ylikooli [https://setko.ut.ee/ seto keele korpuse töörühm] jne. Samuti tasub tähele panna artiklis [[Setomaa]] toimunut. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. september 2022, kell 12:19 (EEST) :Samas on Sõnaveebis ja andmebaasis [https://www.eki.ee/knab/linguae.htm Linguae] põhikujuks 'setu'. Ma jätaks esialgu pigem praeguse pealkirja. --[[Kasutaja:SES1 EKI|SES1 EKI]] ([[Kasutaja arutelu:SES1 EKI|arutelu]]) 12. september 2022, kell 13:06 (EEST) :Ka ÕSis on põhikuju "setu". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. september 2022, kell 14:19 (EEST) :Sõnaveebis on põhikuju ka "setu", "seto" aga murdekeelne variant. :"Seto" on peamiselt võru- ja setukeelne sõna ja "setu" on eestikeelne vaste. Seda selgitatakse juba artikli esimesel real: "Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´)". Minu arvates on õige, et eestikeelse Vikipeedia artikli pealkiri on "Setu keel" ja võrukeelse artikli pealkiri on "Seto kiil". :EKI sõnastikud "Seto sõnastik" ja "Seto eripäraste sõnade sõnaraamat" kasutavad pealkirjaks setukeelset sõna "Seto", sest need raamatud on ju kahekeelsed. [[Eri:Kaastöö/2601:201:8E02:4900:92D4:4C2F:9B38:756C|2601:201:8E02:4900:92D4:4C2F:9B38:756C]] 6. oktoober 2024, kell 18:45 (EEST) ---- Ja jälle sama teema. Aeg on juba lahti lasta sellest selgelt aegunud EKI ettekirjutusest, mis ei vasta tegelikule keelekasutusele ('''sh juhtivate keeleteadlaste poolt'''). Lihtsalt mõned näited viimasest ajast: : https://novaator.err.ee/1609809372/professor-seto-keel-ja-kultuur-on-maailmas-hinnatud-vaariskivid : https://www.err.ee/1609174531/riigi-plaan-voro-ja-seto-keele-staatuse-tostmiseks-liigub-edasi : https://www.err.ee/1608986750/ettepanek-seto-ja-voro-keelt-voiks-saada-markida-registritesse-emakeelena : https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36655 : https://rahvakultuur.ee/2020/03/23/seto-keel/ : https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/11/plado-jt.pdf - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. september 2025, kell 11:22 (EEST) ÕSis on mõlemad, autor võib valida. Aga ma leian, et omavaheliste vaidluste vältimiseks tuleks pealkirjades kasutada seda sõna, mis on ÕSis esikohal. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. september 2025, kell 14:33 (EEST) : Minu meelest see ei lahenda neid vaidluseid, sest ylaltoodud argumendid jäävad ikkagi kõlama. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. september 2026, kell 13:19 (EEST) ---- Endiselt sama kommentaar. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. september 2026, kell 13:18 (EEST) :Kuidas siis vaidlusi peaks lahendama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 25. september 2026, kell 14:10 (EEST) 80oab216wp2jtqdfznr0d0rxz7takyy Meälased 0 470201 7241052 7147093 2026-09-24T16:16:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241052 wikitext text/x-wiki {{Infokast etniline grupp |endanimetus=''tornionlaaksolaiset'' |pilt=People in Veikki.png |pildi_alltekst=[[Lantalaised]], meä keelt rääkiv rahvusrühm [[Veikki]] külas 20. sajandi alguses |rahvaarv=umbes 50 000 (2018)<ref name=":4" /> |keeled=[[meä keel]], [[soome keel]] ([[rootsisoome murre]]), [[rootsi keel]] |religioonid=[[luterlus]] ([[lestaadiuslus]]) |seotud=[[soomlased]], [[kveenid]], [[lantalaised]], [[Rootsi soomlased]] |lipp=Flag of Tornedalians (2007).svg |lipu_alltekst=[[Meä lipp]] }} '''Meälased''' (ka ''tornionjokilaaksolased''<ref>Palokangas, Aleksi: "Läänemeresoome rahvad ja keeled. Itämerensuomalaiset kansat ja kielet", lk 304–305. ''[https://tuhat.helsinki.fi/ws/portalfiles/portal/857317975/SUGULASKEELED_tr_kifail.pdf Rõõmu sugulaskeeltest]''. Eksa, 2025.</ref>, [[meä keel]]es ''tornionlaaksolaiset'', [[rootsi keel]]es ''tornedalingar'') on [[meä keel]]t rääkiv [[Läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvas Põhja-[[Rootsi]]s [[Tornio jõgi|Tornio jõe]] läänekaldal. Meälasi on umbes 50&nbsp;000, enamik neist elab [[Haparanda vald|Haaparanda]], [[Övertorneå vald|Övertorneå]] ja [[Pajala vald|Pajala vallas]], piirkonniti ka [[Kiruna vald|Kiruna]] ja [[Gällivare vald|Gällivare vallass]].<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=aprill 2018 |pealkiri=World Directory of Minorities and Indigenous Peoples - Sweden : Swedish Finns |url=https://www.refworld.org/reference/countryrep/mrgi/2018/en/91627 |väljaanne=[[UNHCR]]}}</ref> Meä rahva tähtsaim kultuuritegelane on emakeeles kirjutav kirjanik [[Bengt Pohjanen]].<ref name=":0">{{Netiviide |aeg=01.04.2020 |pealkiri=Meä lipp on tehtud Tallinnas |url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/hoimuretked-ja-hoimuhetked/ |väljaanne=Go Reisiajakiri |vaadatud=12.05.2023 |arhiivimisaeg=12.05.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230512102029/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/hoimuretked-ja-hoimuhetked/ |url-olek=ei tööta}}</ref> Meä keel on tunnustatud Rootsis ametliku vähemuskeelena, mida võib Meänmaal kasutada. Sõna ''meä'' tähendab "meie", seega ''meä keel'' tähendab meie keelt.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://fennougria.ee/rahvad/laanemeresoome-rahvad/soomlased/mealased/|pealkiri=Meälased|väljaanne=Fenno-Ugria|vaadatud=08.02.2022}}</ref> == Sümboolika == [[Meänmaa lipp]] võeti kasutusele 15. juulil 2007, kui see heisati esimest korda [[Övertorneå]]s ja [[Ylitornio vald|Ylitornios]]. Lipu kujundasid Bengt Pohjanen ja [[Herbert Wirlöf]] ning [[trikoloor]]i värvid on pärit [[Soome lipp|Soome]] ja [[Rootsi lipp|Rootsi]] lipuvärvidest.<ref name=":1" /> Lipu mõõtude suhe on täpselt sama (7:11) mis [[Eesti lipp|Eesti lipul]]. == Ajalugu == [[Soome keel]]ega sarnanevat meä keelt rääkivate meälaste rahvuse alused peituvad [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|1809. aasta sõjas]], mille lõpptulemusena läksid [[Soome suurvürstiriik|Soome alad]] [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] koosseisu. Vene-Rootsi vahel paika pandud Soome piir Tornio jõe ääres ei olnud etnograafiliselt täiesti täpne ning tegelik etniline ja keeleline piir asus riigipiirist kuni 40 kilomeetrit läänes, Rootsi poolel. Seetõttu jäi Põhja-Rootsisse märgatav arv [[Põhjasoome murre|põhjasoome murret]] kõnelevaid inimesi.<ref name=":0" /> [[Fail:Meänmaa in Norrbotten and Lapland.svg|pisi|[[Meänmaa]]|vasakul]] Meälaste rahvus kujunes välja omaette keele ja ajalooga pärast Meänmaa eraldamist Soomest. Rootsi alal kasutati edasi vana soome murret, mis hakkas tasapisi lahknema soome murdest riigipiirist ida pool, kuna kontakt soomlastega kadus ja algas tugev [[rootsistamine]]. 19. ja 20. sajandi soome keelt mõjutanud muutused puuduvad meä keeles, samas hakati meä keelde laenama [[Rootsi keel|rootsi]] sõnavara, hiljem ka keele struktuuri. Väike mõju meä keelele, kuigi suurem kui [[Soomlased|soomlastest]] naabritele, on olnud ka [[Saami keeled|saami murretel]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Meänmaa]]d mõjutas veel oluliselt 19. sajandil [[lestaadiuslus]] (kohaliku koloriidi ja pietistliku algupäraga usuliikumine), mis ühtsustas meä rahvast ning rajas suurema ühtlustunde.<ref name=":2">{{Netiviide |aeg=18.10.2013 |pealkiri=Teabelisa: meälased ja kveenid |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2013-10-18-12-08-33/ |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]]}}</ref> Meälasi on omaette rahvaks pidama hakatud alles suhteliselt hiljuti.<ref>{{Netiviide |autor=Jääts |eesnimi=Indrek |aeg=01.10.2017 |pealkiri=Põhja ja itta? Kui võimalik, siis ka edaspidi! |url=https://dea.digar.ee/article/JVsoomeugrisolm/2017/10/0/9.1 |väljaanne=[[Soome-ugri sõlmed]]}}</ref> Esimene meä keeles kirjutatud [[romaan]] ilmus 1985. aastal, [[grammatika]] saadi kirja 1996. aastal ning [[evangeelium]]i tõlked avaldati meä keeles 2000. aastal. 1. aprillil 2002 tunnistati meä keel Rootsi [[vähemuskeel]]eks ja alates 2009. aastast lubas Rootsi kasutada meä keelt ka ametlikus asjaajamises.<ref name=":1" /> On loodud meäkeelne raadio,<ref name=":1" /> teater ja ooper. Meä keele populaarsus aga väheneb: noored lähevad aina sagedamini rootsi keelele üle, mitte kõik meälased ei räägi oma keelt, kohalikud peavad end rohkem rootslasteks kui meälasteks ning keele kõnelejate arv on languses.<ref name=":3">{{Netiviide |autor=Tainio |eesnimi=Juha |aeg=18.10.2013 |pealkiri=Vaid keel saab kultuuri päästa! |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2013-10-17-21-35-09/ |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]]}}</ref> Meä keelt on võimalik õppida ainult mõnes koo­lis ja ainult üks tund nädalas, mistõttu keele säilimine tulevikus on kahtluse all.<ref>{{Netiviide |autor=Künstler |eesnimi=Aili |aeg=18.10.2013 |pealkiri=Kas meä- ja kveeni keelel on lootust? |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2013-10-17-21-29-12/ |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]]}}</ref> == Eesti ja meälased == Meälaste rahvusliikumise üks eestvedajaid, meä keeles kirjutav kirjanik [[Bengt Pohjanen]] on saanud mõjutusi [[Lennart Meri|Lennart Mere]] ajaloolistest romaanidest, muuhulgas satub Pohjaneni olulisima ajaloolise romaani "[[Faravidin maa]]" peategelane oma eksirännakutel ka [[Hiiumaa]]le.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://str-t.com/meki/ Rootsi meälaste koduleht] *[http://www.meanmaa.net Meänmaa koduleht] {{Uurali rahvad}} [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] [[Kategooria:Rootsi]] iacgef4oaaops8oc1e4vfefmi9nso7b Mount Holly (ansambel) 0 470436 7241213 4690773 2026-09-24T20:32:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241213 wikitext text/x-wiki '''Mount Holly''' on alternatiivrokibänd Lõuna-Californiast. Ansambli moodustavad laulja Jameson Burt, kitarrist [[Nick Perri]], bassist Deanna Passarella ja trummar John Bach. 2016. aastal avaldati laul "Roll Out", mis on "[[Transformerid|Transformerite]]" saaga albumi "Transformers Roll Out" nimilaul<ref>https://itunes.apple.com/ee/album/roll-out/id1080036254?i=1080036257 {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. 2017. aastal avaldati singel "[[Get Up]]", mis on [[NFL]]-i ''play-off''-ide teemalaul, samuti anti välja singel "Stride By Stride". 2017. aastal peaks ilmuma ka bändi esimene album. == Viited == <references /> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] g0lf1bh8ya6sn5y9huovgw26xgspv3k Ozolaine 0 471411 7241594 7040118 2026-09-25T11:20:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241594 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ozolaine | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,87 | elanikke = 641 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2577 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Mezmuiža manor house near Limbazi - ainars brūvelis - Panoramio.jpg|pisi|left|Mezmuiža mõisa peahoone]] '''Ozolaine''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]]. Küla asub [[Dūņezers]]i kaldal merepinnast 65 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Limbaži]]st 2 ja [[Riia]]st 88 kilomeetri kaugusel. Külas on lasteaed, see kuulub Limbaži ühistranspordivõrku. Külas asub Ozolaine bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11008 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla tekkis Teise maailmasõja järel Ozolaine Mezmuiža mõisa hoonete juurde kui Limbaži [[sovhoos]]i keskasula.<ref>Limbažu pagasta teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts</ref> Küla jääb [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le, osaliselt ka Dūņezersi järve kaitsealale. Looduskaitse all on Ozolaine tammed ja mänd ümbermõõduga 2,58 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 378 (1970) * 549 (1979) * 823 (1989) * 748 (2000) <td> * 698 (2011) * 711 (2015) * 642 (2021) * 641 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Limbaži vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] dnze6l046cfppgalxvmf9ey85o5lywu Ozoli (Brīvzemnieki vald) 0 475157 7241610 7040119 2026-09-25T11:32:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241610 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ozoli | pindala = 0,334 | elanikke = 29 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=37109 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ozoli''' (vana nimega '''Ozolu Stacija''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]]. Küla asub merepinnast 82 meetri kõrgusel. Ozoli asub [[Riia]]st 113, endisest piirkonna keskusest [[Aloja]]st 16 ja valla keskusest [[Puikule]]st 7 kilomeetri kaugusel. Küla kujunes [[Ozolmuiža mõis]]a maadele seoses [[Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee]] rajamisega, tekkides [[Ozoli raudteejaam]]a juurde.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 1935. aastal oli külas 124 elanikku. Pärast kohaliku [[kolhoos]]i likvideerimist ja raudtee sulgemist hakkas Ozoli elanike arv kiiresti vähenema. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Aloja piirkond]]a. Külas on Ozoli bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=Br%C4%ABvzemnieku%20pagasts&PlanningRegionId= Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Brīvzemnieki vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] muv45jlvvuwt074zixsii9ziqjcr7l8 Mustkalni 0 475321 7241245 7040114 2026-09-24T21:54:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241245 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mustkalni | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,2 | elanikke = 54 (2021)<ref>Oficiālās statistikas portāls</ref> | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Mustkalni - 5.jpg|left|pisi]] '''Mustkalni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2573 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Liepupe vald|Liepupe valla]] faktiline halduskeskus.<ref>(http://www.salacgriva.lv/lat/liepupe/ Salacgrīvas novads]</ref> Küla asub merepinnast 30 meetri kõrgusel, endisest piirkonnakeskusest [[Salatsi]]st 38 ja [[Riia]]st 65 kilomeetri kaugusel. Küla kujunes endise Mustkalni (''Mustigal'') [[karjamõis]]a juurde. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Salatsi piirkond]]a. Seal asub ''Liepupes pagasta padome'' bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/9646 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla nime võiks tõlkida kui "mustad mäed", kusjuures nime esimene pool on liivi keelest (''mustā'') ja teine pool läti keelest (''kalni'').{{lisa viide}} Külas kasvavad Vangase pajud on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 52 (1970) * 101 (1979) * 00 (1989) <td> * 96 (2006) * 72 (2011) * 54 (2021) </table> ==Viited== {{viited}} {{commonscat}} {{Liepupe vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] aoirja5914liixkuqu4gyum0nspb4tw 72 (Tallinna bussiliin) 0 475341 7241449 7229559 2026-09-25T07:24:33Z ~2026-49114-55 237309 7241449 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Keskuse|lõpppeatus=Kopli|number=72|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=71|järgmine liin=73|järgmine=73 (Tallinna bussiliin)|eelmine=71 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b]|uuendus=25. september 2026|pilt=TAK1740.JPG|läbi=Sõpruse puiestee|avati=*1992 *1994 *2017|eelkäija=[[9 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 9]]|suleti=*1995 *2026}} '''72''' oli [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõitis [[Keskuse bussipeatus|Keskuse]] ja [[Kopli bussipeatus]]e vahel. Bussiliin oli käigus alates [[2. mai|2. maist]] [[2017]] kõigil päevil<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist|väljaanne=pealinn.ee|aeg=|vaadatud=03.06.2020|arhiivimisaeg=2.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201102124847/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|url-olek=ei tööta}}</ref>. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Enne teenindas seda liini [[9 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 9]], mida bussiliin 72 asendas. Väljumised 5-15 minuti tagant.{{teekaart}} [[Fail:Tallinna bussiliin nr 72.png|pisi|Elektribuss]] [[Fail:72 buss Keskuse suunas.png|pisi|Sepa peatusel]] Alates 1. augustist 2026 asendati see [[72 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]], mille lõpp-peatus on [[Mustamäe trollipeatus]] [[Akadeemia tee]]l.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mustamäe {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/mustamae |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1992 | Kaubamaja - Mustjõe | | |- | 1994 | Kallavere - Maardu - Kadaka turg | 1995 | |- | mai 2017 | Keskuse - Sõpruse pst - Sõle - Kopli | 1. august 2026 | |- | 1. august 2026 | Mustamäe - Akadeemia tee - Sõpruse pst - Sõle - Kopli | | Asendati [[72 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniga 72]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2.05.2017 kuni 31.07.2026 !Keskuse - Kopli !Kopli - Keskuse |- | ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Ülase ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Madala ; Lõime ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Lõime ; Madala ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Ülase ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Männi ; Keskuse |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] * [[72 (Tallinna trolliliin)|72]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] h07ziihvsj9n8blh9ysg7g5fpmuvftt Myles Burnyeat 0 479048 7241570 7228773 2026-09-25T11:10:32Z Morel 26171 7241570 wikitext text/x-wiki '''Myles Fredric Burnyeat''' ([[1. jaanuar]] [[1939]] – [[20. september]] [[2019]])<ref name="British Academy Fellowship entry">[http://www.britac.ac.uk/fellowship/directory/archive.asp?fellowsID=88 British Academy Fellowship entry]</ref> oli inglise filosoofiaajaloolane, kes tegeles [[antiikfilosoofia]]ga. ==Elulugu== Burnyeat õppis algul [[Cambridge'i Ülikool]]is, hiljem [[University College London]]is [[Bernard Williams]]i käe all. Ta töötas 1964–1978 University College Londonis ning 1978. aastast Cambridge'is, kus ta 1984–1996 oli [[antiikfilosoofia Laurence'i professor]]. Aastatel 1996 töötas ta [[Oxfordi Ülikool]]is ning pöördus 2006 Cambridge'i tagasi. Aastatel 2005–2006 oli ta [[Aristotelian Society]] eesotsas.<ref>[http://www.aristoteliansociety.org.uk/about/the-council/ The Aristotelian Society - The Council]</ref> ==Looming== ===Wittgenstein ja Augustinuse "De magistro" === [[Ludwig Wittgenstein]] räägib "[[Filosoofilised uurimused|Filosoofilistes uurimustes]]" [[Augustinuse keelepilt|Augustinuse keelepildist]], kasutades raamatu alguses passaaži [[Augustinus]]e "[[Pihtimused|Pihtimustest]]" (1 VIII 13). Enne seda kohta ütleb Augustinus, et teda ei õpetatud rääkima, vaid ta ise õppis. Augustinus eeldab, et inimene ei saa teisele inimesele midagi õpetada (''[[De magistro]]''). Mõned Wittgensteini põhjendid sellele, et keelt ei saa niimoodi õpetada, nagu Augustinus kujutab, on sarnased Augustinuse põhjenditele, miks keelt ega üldse midagi ei saa õpetada. [[Jerry Fodor]] (''[[The Language of Thought]]'') ütleb, et Augustinusel on õigus, kui Wittgenstein heidab talle ette, et tema meelest õpib laps keelt nagu rändur, kes selle maa keelt ei mõista, kuigi keel ise on tal juba olemas. Wittgensteini kommentaatorid [[Gordon Baker]] ja [[Peter Hacker]] näevad aga Augustinusel primitiivset filosoofiaeelset keelepilti, millest on alguse saanud kõik need kurjad teooriad, mille vastu nad võitlevad. Augustinuse kirjeldus keele õppimisest ei ole mälestus ega empiirilise psühholoogi hüpotees, vaid väga eneseteadlik panus teoloogilisse mõistmisse. Põhirõhk on Jumala vastutusel ennast õpetava vaimu ees. Seda saab põhjendada "De magistro" põhjal. Teoses "[[Retractationes]]" kordab Augustinus tolle teose järeldust ega kritiseeri seda. Dialoogis õpib [[Adeodatus]], ilma et teda oleks õpetatud. Õpetamine tähendab Augustinusel teadmise andmist. Teadmine tähendab arusaamist. Nii et jutt on sellest, et üks inimene ei saa teist õpetada aru saama. Dialoogi alguses oleks just nagu akadeemikute protseduur, kus algul näidatakse, et igasugune õpetamine toimub märkide abil (1.1–10.31), siis aga seda, et mitte mingi õpetamine ei toimu märkide abil (10.32–10.35). Aga teine tees jääb peale ja teose lõpuosa (11.36–14.46) selgitab, kuidas õpitakse ilma sõnade ja märkideta. Vale vastus tuli pikalt läbi töötada, enne kui õige vastus saab rahuldava ja valgustava vastusena vaimus juurduda. Terve mõistuse vaate järgi õpetatakse sõnade ja märkide abil. Dialoogi alguses küsitakse, milleks me räägime, ja jõutakse vastuseni, et selleks et õpetada ja meelde tuletada (1.2). Vastuväited lahendatakse nii: küsimusega õpetatakse, mida tahetakse teada (vrd ''[[Filosoofilised uurimused]]'', § 24); Jumalale suunatud sõnad sisemises palves on meeldetuletus iseendale. Hiljem ütleb Augustinus, et see on jõu ja vaimutegevuse harjutus, (8.21) ning lõpuks, et ta ei kasutanud sõnu mitte õpetamiseks ega meeldetuletamiseks, vaid ise õppima ärgitamiseks. Terve mõistus ja paljud teoreetikud ütlevad, et rääkimise üks põhifunktsioon on info edastamine, teadmise põhjustamine, õpetamine. Adeodatus püüab kõigepealt selgusele jõuda, mis sellest järeldub, et kedagi saab sõnade abil teadma panna seda, mida ta enne ei teadnud. Kuidas sõnad õpetavad (9.25, 9.26)? Sõnad on [[märk|märgid]] ja õpetavad tähistamise kaudu (2.3, 10.30). Augustinus kaitseb teesi, et kõik sõnad, isegi ''ex'' ja ''si'' tähistavad midagi, järelikult on nimed. Wittgenstein ründab mõtet, et sõnad on nimed ja laused nimede ühendid. Ta leiab (§ 1), et kiusatusele niimoodi arvata antakse järele siis, kui keskendatakse tähelepanu [[üldnimi|üldnimedele]] ja [[pärisnimi|pärisnimedele]], jättes teised sõnad iseenda hooleks. Ajalooline Augustinus oli põhjalikum. Ta ütles sõnaselgelt, et ka muud liiki sõnad on nimed, ning selgitas (6.17), et ta ei taha öelda, et näiteks ''de'' on noomen. Ta tahtis öelda, et ''ex'' on millegi märk ehk tähistab midagi (mitte füüsilist eset, vaid lahutatust) ning et ''kui'' annab lausesse teistsuguse panuse kui ''et'' samal kohal (2.3, 2.4, 5.16). Wittgenstein ütleb: sellega, et iga sõna lauses tähistab midagi, pole midagi öeldud, kui me täpselt ei ütle, mis vahet me tahame teha (§ 13). Augustinus võiks lisada, et sama kehtib siis, kui öeldakse, et kõik sõnad on nimed. Oli vaidlus, milles [[stoikud]] väitsid, et iga sõna tähistab midagi, ja [[peripateetikud]] ütlesid, et see kehtib ainult noomenite ja verbide kohta, mis on kaastähenduslikud, omaette mitte tähenduslikud. Augustinus vihjab, et ta ainult mängib Adeodatusega (2.3, 2.4), kui ta sunnib teda ütlema, mis see on, mida tähistab ''si'', ''ex'' ja ''nihil''. Peatükis 5.16 öeldut võib võtta tõsise illustratsioonina sellele, et kõik sõnad on nimed: "kui" ja "et" võivad tähistada iseennast (praegu me ütleks, et siis neid ei [[kasutamine ja mainimine|kasutata, vaid mainitakse]]). Peatükid 5.13 ja 5.14 kinnitavad, et Augustinus ei räägi siin sõnade kõlast, vaid tähendusest või kõlast koos tähendusega (''dictio''). "Kui" ja "et" on nimed sellepärast, et nad saavad käia iseenda kui tähenduse või ''dictio'' kohta. See käib kõigi sõnade kohta (7.20). Ja mis tahes sõna võib kasutada iseenda kui kõla kohta (7.22–7.24). Küllap on kokkuleppe asi, kas öelda, et sõnu ''et'' ja ''kui'' saab nii kasutada, nagu on kokkuleppe asi, et me kasutame sellistel juhtudel jutumärke. Oluline on see, et isegi [[sidesõna]]d annavad kõnesse selgepiirilise ninf järelikult nimetatava panuse. Augustinus tahab öelda, et iga sõna annab lausete infosisusse (see on see, mida lausetega õpetatakse) oma panuse. Selline tees on ühitatav stoikute vaatega, et sõnade ''kui'' ja ''et'' tähendus antakse nende [[lause]]te [[tõesustingimused|tõesustingimustega]]. Kui Augustinus ütleb, et kõik sõnad on nimed, siis ta ei pea silmas, et iga sõna tähendus on lihtsalt asi, mille kohta sõna käib. Ta eristab seda, mida sõna tähistab, sellest, kuidas ta tähistab. "Värviline" ja "nähtav" ning "sõna" ja "nimi" tähistavad samu asju erineval moel asjade erinevate tõttu, sellepärast on neil erinevad tähendused (5.12, 7.20). Augustinus ei arva ka, et sõnade tähendusi saab õpetada ostensiivselt (3.6, 10.29). Augustinus laseb Adeodatusel teha järelduse, et ilma sõnadeta, või üldisemalt märkideta, ei saa midagi õpetada (10.31). See järeldus põhineb vääral eeldusel ega ole kehtiv. Kasutati argumenti, mida kasutas ka Wittgenstein, nimelt et [[ostensioon]] on mitmeti tõlgendatav. Ent see ei tähenda, nagu ostensiooniga ei saaks kunagi kellelegi sõna tähendust õpetada (10.32). Ja isegi kui see oleks tõestatud ja kui eeldada, et õpetamine sõnade kohta nõuab alati teiste sõnade või vähemalt märkide (3.5, 3.6, 10.34) kasutamist ei järeldu sellest, et mõnikord õpetatakse märkide abil ning märkide kohta õpetatakse alati märkide abil, et alati õpetatakse märkide abil. Augustinus teab seda ning hoiatab, et rutaka järelduse purustab vastuargument (10.31). Järgneb linnupüüdja näide (10.32), mis ütleb, et mõnedele inimestele saab märkide abil midagi õpetada. Aga edasi tõendab Augustinus, et märkidega ei saa üldse midagi õpetada ning jõuab küsitav arutlusega järeldusele, et ükski inimene ei õpeta midagi, nii et see vastunäide osutub ajutiseks dialektiliseks möönmiseks. Sellisest ülesehitusest on näha, et Augustinus, nagu sageli [[Platon]] ja ka Wittgenstein, ei taha öelda, kuidas lugeda tuleb. Burnyeati arvates on oluline eristada õpetamist ütlemisesta ja õpetamist näitamisest. Arutluse algupoolel jäeti näitamine tasapisi tähelepanu alt välja. Semantikateooria, mille abil näidati, et kõik sõnad on nimed, annab süütu seletuse selle kohta, kuidas asju sõnadega öeldakse. Kui õpetamine piirdub ütlemisega, siis tõesti õpetada saab ainult sõnade või märkidega. Arutelu teises osas aga näidatakse, et näitamisel on eesõigus ütlemise ees. Kui õpetamine piirdub näitamisega, nagu Augustinus ütleb (11.36), siis sõnade ega märkidega õpetada ei saa. Linnupüüdja näide näitab, kuidas lahendada vastuolu, milles on väide, et linnupüüdja õpetab, ja lõppjäreldus, et inimesed üksteist ei õpeta. Linnupüüdja teab, et teda vaatab keegi, kes tahab teada, milleks tema varustus on, ja ta püüab linnu kavatsusega rahuldada vaataja soovi teada. Linnupüüdjal ei pea olema kavatsust, et vaataja saaks aru, et ta esineb talle, et vaataja saaks seda teada, mida ta nii väga teada tahab ([[Paul Grice]], "[[Tähendus (Grice)|Tähendus]]"). Ta ei püüa teatada infot, et varustus on linnupüüdmiseks, vaid lihtsalt teeb midagi, millest vaataja saab selle info ise kätte. Pole siis ime, et Augustinus väidab edasi, et Jumal näitab kogu aeg päikest ja muid lugematuid asju kõigile, kes neid vaatavad (vrd 10.32; vrd sein, 3.6). Selles mõttes ma võiksin kõigile lillede kohta õpetada, lihtsalt pannes lilli vaatamiseks vaasi. Kuid enamik meist nõustuks, et see pole tegelikult õpetamine ega isegi mitte näitamine, vaid ainult õppimiseks võimaluse andmine. Kui näitamine või õpetamine nõuab ainult, et tuleb niiviisi tegutseda või asju korraldada, et teised saaksid soovi korral õppida, siis pole midagi lihtsamat ja linnupüüdja on täiesti hea õpetaja. Augustinus eitab, et keegi saab teadmist teisele vaimule edasi anda, nagu ütlemise abil arvatakse saavat. Selles mõttes linnupüüdja ei õpeta. Miks on võimatu teist inimest õpetada? {{pooleli}} ==Tunnustus== *[[1984]] [[Briti Akadeemia]] liige *[[2007]] [[Order of the British Empire]] ==Isiklikku== Aastatel 1984–2000 oli ta abielus klassikalise filoloogi ja luuletaja [[Ruth Padel]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20110615200104/http://women.timesonline.co.uk/tol/life_and_style/women/families/article5853310.ece Relative Values: Ruth Padel and Gwen Burnyeat], The Sunday Times, 8 March 2009</ref> Talvest 2002 kuni abikaasa surmani kevadel 2003 oli ta abielus antiikfilosoofia uurija [[Heda Segvic]]iga, kelle kirjutised ta toimetas trükki.<ref>{{Netiviide |url=http://press.princeton.edu/chapters/i8802.html |pealkiri=Introduction by Charles Brittain to ''From Protagoras to Aristotle: Essays in Ancient Moral Philosophy'' by Heda Segvic |vaadatud=2017-10-15 |arhiivimisaeg=2016-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160604090635/http://press.princeton.edu/chapters/i8802.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Publikatsioone== * ''Philosophy As It Is'' (kaastoim) 1979, ISBN 0-14-022136-0 * ''Notes on Book Zeta of Aristotle's Metaphysics'', Oxford: Sub-faculty of Philosophy 1979 * ''Doubt and Dogmatism'' (kaastoim), Clarendon Press 1980, ISBN 0-19-824872-5 * ''Science and Speculation: Studies in Hellenistic Theory and Practice'' (kaastoim), Cambridge University Press 1982, ISBN 0-521-02218-5 * ''The Sceptical Tradition'' (toim), University of California Press 1983, ISBN 0-520-04795-8 * ''Notes on Books Eta and Theta of Aristotle's Metaphysics'', Oxford: Sub-faculty of Philosophy, 1984, ISBN 0-905740-27-0 * The Inaugural Address: Wittgenstein and Augustine ''De Magistro''. – ''Proceedings of the Aristotelian Society, Supplementary Volumes'', [[1987]], kd 61, lk 1–24. [https://cpb-us-w2.wpmucdn.com/voices.uchicago.edu/dist/9/177/files/2007/10/Burnyeat-Wittgenstein-and-Augustine-De-Magistro.pdf Veebiversioon]. * ''The Theaetetus of Plato'', Hackett 1990, ISBN 0-87220-159-7 * ''The Original Sceptics'' (toim koos [[Michael Frede]]ga), 1997, ISBN 0-87220-347-6 * ''A Map of Metaphysics Zeta'', Mathesis Publications, 2001, ISBN 0-935225-03-X *Plato on Why Mathematics is Good for the Soul. – ''Proceedings of the British Academy'', [[2000]], 103, lk 1-81. * [[Heda Segvic]], ''From Protagoras to Aristotle: Essays in Ancient Moral Philosophy'' (toim), Princeton University Press [[2008]], ISBN 0-691-13123-6 * ''Aristotle's Divine Intellect'', Marquette University Press 2008, ISBN 0-87462-175-5 * ''Explorations in Ancient and Modern Philosophy'', kd 1, Cambridge University Press 2012, ISBN 0-521-75072-5 * ''Explorations in Ancient and Modern Philosophy'', kd 2, Cambridge University Press 2012, ISBN 0-521-75073-3 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Dominic Scott]]. ''Maieusis: Essays in Ancient Philosophy in Honour of Myles Burnyeat'', Oxford University Press 2007, ISBN 0-19-928997-2 {{JÄRJESTA:Burnyeat, Myles}} [[Kategooria:Inglise filosoofid]] [[Kategooria:Cambridge'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2019]] lejvasp8lfecak8jkpn80ns9o6lqzhu Mundigciems 0 479190 7241231 7004445 2026-09-24T21:14:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241231 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mundigciems | elanikke = 438 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Mundigciems - panoramio.jpg|pisi|left]] '''Mundigciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19139 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Lībagi vald|Lībagi valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 120 meetri kõrgusel [[Mundigezers]]i järve kaldal, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 4,5 ja [[Riia]]st 111 km kaugusel. Nõukogude ajal kandis küla nimesid '''Villas''' ja '''Ezerkalne'''. Küla tekkis Villase karjääri ja asfaltbetoonitehase juurde, sellest kujundati ka «Lībagi» [[kolhoos]]i keskasula. Külas on motospordirada. Seal asub ka raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-20 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Külas asuvad Ezerkalni<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15549 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Vīceži bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11649 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Zaļkalni muinaskalmed on regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2245 Zaļkalnu senkapi]</ref> Looduskaitse all on kolm tamme, Vīceži saar ja Mundigi ohvritamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 267 (1970) * 375 (1979) * 568 (1989) * 535 (2000) <td> * 478 (2011) * 464 (2017) * 465 (2020) * 438 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Lībagi vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] fyufe0sbhri7b197ezjrwe60xlfvr4y Jaunanna mõis 0 481659 7241423 7167754 2026-09-25T06:52:05Z Kruusamägi 1530 7241423 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaunannas medību pils 2001-08-04.jpg|pisi|left|Jaunanna mõisa jahiloss]] [[File:Aluliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Jaunanna mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 32]] '''Jaunanna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Knöringswald'', varem ''Neu-Annenhof'', [[läti keel]]es ''Jaunannas muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonnas]]. Tänapäeval asub mõisasüda [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] [[Jaunanna]] külas. Mõisa jahiloss on kohaliku kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/2779/ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> ==Ajalugu== Mõis kujunes [[Aluliina ordulinnus]]e linnuselääni maadest, mille [[Gustav Adolf]] Gustav Hornile annetas. Mõisade reduktsiooni käigus sai sellest riigimõis, mille keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] aastal 1753 koos teiste ümbruskonna mõisadegaoma kantslerile krahv Mihhail Vorontsovile kinkis. Too sinna aga kunagi elama ei asunud, ja nii müüs ta [[mõis]]a juba [[1744]]. aastal [[Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel]]ile. Temalt päris selle tema poeg, salanõunik [[Burchard Cristoph von Vietinghoff]], kes valduse tükikaupa ära müüs, jättes Aluliina kihelkonnast endale vaid linnusemõisa ja [[Kalniena mõis]]a.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253-254.</ref> Aastal 1834 ostis Alexander Vietinghoff mõisa koos [[Vecanna mõis]]aga 73 965 rubla eest teistelt pärijatelt välja. Aastal 1872 ostis mõisa 210 000 rubla eest Clemens Wolff. Toona oli sisuliselt tegemist [[Aluliina mõis]]a [[kõrvalmõis]]aga. [[1872]]. aastal (teistel andmetel [[1874]]) ostis mõisa (ja ka [[Ērmaņi mõis|Ērmaņi]] ning Vecanna mõisad) 377 000 rubla eest Constantin von [[Knorring]].<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 365-366.</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli [[Aluliina mõis]]a ja selle kõrvalmõisade, sealhulgas ka Jaunanna mõisa kogusuurus 1816. aastal 23 ja 5/8 [[adramaa]]d, neile mõisadele allus kokku 2011 mees- ja 2182 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 279.</ref> Aastal 1823 oli Jaunanna ja [[Vecnanna mõis]]ade suurus 17 ja 1/3 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.</ref> Aastal 1832 oli mõisadel 17 ja 3/15 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 5 ja 30/80, lisaks allus mõisadele 20 ja 27/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 364-365.</ref> Maareformi ajal aastal 1920 kuulus mõisale 629 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīcas I sējuma 571-572 slejas. Rīgā, 1927.-1928.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Sakk, Ivar. ''Läti mõisad''. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 104. {{Aluliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.283255 | EW = 27.074417 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Alūksne piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aluliina kihelkond]] pcg3j6jtk9rxrdxgux07tfwnfowje7s Kalnapededze mõis 0 481663 7241422 7086967 2026-09-25T06:50:50Z Kruusamägi 1530 /* Mõisa suurus */ 7241422 wikitext text/x-wiki [[File:Aluliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Kalnapededze mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)]] '''Kalnapededze mõis''' ([[saksa keel]]es ''Charlottenburg'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonnas]]. Tänapäeval asub mõisakompleks [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] [[Kalnapededze]] külas. ==Ajalugu== Mõis kujunes [[Aluliina ordulinnus]]e linnuselääni maadest, mille [[Gustav Adolf]] Gustav Hornile annetas. Mõisade reduktsiooni käigus sai sellest [[riigimõis]], mille keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] aastal 1753 koos teiste ümbruskonna mõisadegaoma kantslerile krahv Mihhail Vorontsovile kinkis. Too sinna aga kunagi elama ei asunud, ja nii müüs ta [[mõis]]a juba [[1744]]. aastal [[Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel]]ile. Temalt päris selle tema poeg, salanõunik [[Burchard Cristoph von Vietinghoff]], kes valduse tükikaupa ära müüs, jättes Aluliina kihelkonnast endale vaid linnusemõisa ja [[Kalniena mõis]]a.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253-254.</ref> Aastal 1834 ostis Alexander Vietinghoff mõisa 46 225 rubla eest teistelt pärijatelt välja. Aastal 1875 omandasid 300 000 rubla eest [[Aluliina mõis|Aluliina]] ja Kalnapededze mõisad vennad Paul Alexander Constantin ja Constantin Paul Eugen Vietinghoffid.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 365-366.</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli [[Aluliina mõis]]a ja selle kõrvalmõisate, sealhulgas ka Vecanna mõisa, kogusuurus 1816. aastal 23 ja 5/8 [[adramaa]]d, neile mõisatele allus kokku 2011 mees- ja 2182 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 279.</ref> Aastal 1823 oli Kalnapededze mõisa suurus 5 ja 1/10 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 5 ja 3/10 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 1 ja 63/80, lisaks allus mõisale 5 ja 68/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 364-365.</ref> == Viited == {{viited}} {{Aluliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.52306 | EW = 27.37716 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Alūksne piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aluliina kihelkond]] mb7lj2fp8agtekop35hw447aa2a68l7 Sāviena mõis 0 487761 7241524 7094395 2026-09-25T10:05:23Z Kruusamägi 1530 7241524 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sāvienas muiža 20gs.jpg|pisi|Mõisa peahoone 20. sajandi algul]] [[File:Sāvienas_muižas_pils_2001-08-25.jpg|pisi|Sāviena mõisa peahoone 2001. aastal.]] [[File:Ļaudona kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Sāviena mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)]] '''Sāviena mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sawensee'', [[läti keel]]es ''Sāvienas muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Võnnu kreis]]is [[Ļaudona kihelkond|Ļaudona kihelkonnas]]. Tänapäeval asub [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 7/8 [[adramaa]]d, sellele allus 261 mees- ja 298 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 269.</ref> == Viited == {{viited}} {{Ļaudona kihelkond}} [[Kategooria:Läti mõisad]] [[Kategooria:Ļaudona kihelkond]] [[Kategooria:Helmersenide mõisad]] 7n56fgjeyno004o6yddat57xuu79osk Mārsnēni 0 492913 7241289 7051176 2026-09-25T00:29:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241289 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mārsnēni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mārsnēni | pindala = 1,4 | elanikke = 158 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2149 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Mārsnēnu tautas nams 2002-06-01 - panoramio.jpg|pisi|left|Mārsnēni rahvamaja]] '''Mārsnēni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s, [[Mārsnēni vald|Mārsnēni valla]] halduskeskus. Mārsnēnis on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/cesu-novada-marsnenu-pagasta-biblioteka</ref> Seal asuvad Mārsnēnu skola<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/322 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-14 |arhiivimisaeg=2022-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221014165206/https://www.atd.lv/pieturvietas/322 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Mārsnēni bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/325 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-14 |arhiivimisaeg=2022-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221014165221/https://www.atd.lv/pieturvietas/325 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mārsnēni oli [[XVIII sajand]]il [[hernhuutlus]]e kohalikuks keskuseks. Sealses hernhuutlaste koguduses oli toona 400 liiget. Nõukogude ajal oli küla Mārsnēni [[kolhoos]]i keskasulaks.<ref>Latvijas PSR teritoriālais iedalījums, izdevniecība "Liesma", 1972. a, 17. lk</ref> Aastail 2009–2021 jäi asula [[Priekuļi piirkond]]a. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 91 (1970) * 137 (1979) * 198 (1989) * 205 (2000) <td> * 169 (2011) * 165 (2017) * 171 (2021) * 158 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Mārsnēni vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] lwnxl5j8ca6g0lm97hbiqddgtwgtgzh Étienne Bally 0 493207 7241236 6972416 2026-09-24T21:39:19Z Kruusamägi 1530 + pilt 7241236 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Étienne Bally | pilt = Étienne Bally, vainqueur du 100 mètres des championats de France en juillet 1947.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Prantsusmaa | sünniaeg = [[17. aprill]] [[1923]] | sünnikoht = [[Vénissieux]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2018|01|10|1923|04|17}} | surmakoht = Vénissieux | medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950 Brüssel]]|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|100 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950 Brüssel]]|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|200 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950 Brüssel]]|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|4×100 m teatejooks]]}} }} '''Étienne Bally''' ([[17. aprill]] [[1923]] [[Vénissieux]] – [[10. jaanuar]] [[2018]] Vénissieux) oli prantsuse kergejõustiklane, sprinter. {{JÄRJESTA:Bally, Etienne}} [[Kategooria:Prantsusmaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 70ipqdfuj1bk8x803vvqfbkvvh56okl 7241246 7241236 2026-09-24T22:04:02Z Kruusamägi 1530 7241246 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Étienne Bally | pilt = Étienne Bally, vainqueur du 100 mètres des championats de France en juillet 1947.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Prantsusmaa | sünniaeg = [[17. aprill]] [[1923]] | sünnikoht = [[Vénissieux]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2018|01|10|1923|04|17}} | surmakoht = Vénissieux | medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950 Brüssel]]|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|100 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950 Brüssel]]|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|200 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950 Brüssel]]|[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|4×100 m teatejooks]]}} }} '''Étienne Bally''' ([[17. aprill]] [[1923]] [[Vénissieux]] – [[10. jaanuar]] [[2018]] Vénissieux) oli prantsuse kergejõustiklane, sprinter. Bally esimene suurvõistlus olid [[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946. aasta Euroopa meistrivõistlused Oslos]], kus ta saavutas 100 meetri jooksus neljanda koha; tema aeg oli sama mis pronksmedali võitnud [[Carlo Monti]]l. Ta osales ka [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta Londoni olümpiamängudel]], kus jõudis 200 meetri jooksus veerandfinaali, kuid ei lõpetanud 100 meetri jooksu eeljooksu. Suurima edu saavutas Bally [[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950. aasta Euroopa meistrivõistlustel Brüsselis]], kus võitis kuldmedali 100 meetri jooksus ning hõbemedali nii 200 meetri kui ka 4 × 100 meetri teatejooksus; ta jooksis teatejooksu finaalis avavahetust ning talle järgnesid [[Jacques Perlot]], [[Yves Camus]] ja [[Jean-Pierre Guillon]]. Tema viimasteks suurvõistlusteks jäid [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi olümpiamängud]], kus ta jõudis nii 100 kui ka 200 meetri jooksus veerandfinaali ning saavutas 4 × 100 meetri teatejooksus viienda koha. Ta kuulus 28 korda Prantsusmaa kergejõustikukoondisse. {{JÄRJESTA:Bally, Etienne}} [[Kategooria:Prantsusmaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2018]] cnccyarzr4losijscl7bxbxs0bdvesa Tower Bridge 0 496877 7241543 6279826 2026-09-25T10:39:21Z Kuuskinen 33651 7241543 wikitext text/x-wiki {{koord}} {{infokast sild | nimi = Tower Bridge | omakeelne nimi = | pilt = Tower Bridge at Dawn.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Toweri sild nähtuna [[Shad Thames]]ist | laiuskoord = | pikkuskoord = | takistus = [[Thames]]i | asukoht = [[London]], [[Suurbritannia]] | ehituse tüüp = | materjal = | pikkus = 290 m | laius = | ehituskõrgus = | kõrgus = 65 m | arhitekt = [[Horace Jones]] | alustatud = 22. aprill 1886 | valminud = 30. juuni 1894 | hind = | avatud = 30. juuni 1894 | ümber ehitatud = | varisenud = | suletud = | kaardipilt = | kaardisuurus = | kaardiseletus = }} '''Tower Bridge''' on [[tõstesild|tõste-]] ja [[rippsild]] [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] pealinnas [[London]]is. [[Victoria ajastu|Viktoriaanlikul ajastul]] aastatel [[1886]]–[[1894]] ehitatud [[uusgooti stiil]]is sild asub [[Tower|The Tower of London]]i lähedal ning on muutunud linna sümboliks, [[Thames|Thamesi jõe]] väravaks. ==Vaata ka== *[[Thamesi jõgi]] *[[Tower]] *[[Tõstesild]] *[[Rippsild]] ==Välislingid== {{commons|}} [[Kategooria:Suurbritannia sillad]] [[Kategooria:Londoni ehitised]] i3tjgqzp8pmjd020f3zyvvs8xz10nyy Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis 0 497707 7241109 7239939 2026-09-24T17:43:48Z Estopedist1 278 /* Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseisu saadikud */ August Pähn nimekaim 7241109 wikitext text/x-wiki '''Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis''' oli [[Eesti NSV]] kõrgeima riigivõimuorgani – [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] – neljas koosseis, mille volitused kehtisid aastatel 1955–1959. Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseisu valimised toimusid [[27. veebruar]]il [[1955]]. Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseisu kuulus 125 rahvasaadikut.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/06/Olev_Liivik_-_Ulemnoukogu.pdf |pealkiri=Olev Liivik. Eesti NSV Ülemnõukogu moodustamine – valimised ja komplekteerimise põhimõtted |vaadatud=2018-03-22 |arhiivimisaeg=2018-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180322204525/http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/06/Olev_Liivik_-_Ulemnoukogu.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Tegutsesid järgmised alalised komisjonid: *mandaatkomisjon *eelarvekomisjon *seaduseelnõude komisjon ==Ülemnõukogu juhatus== *Juhataja [[Joosep Saat]] *Juhataja asetäitjad [[Minna Klement]], [[Julius Murd]] ==Ülemnõukogu Presiidium== *Esimees [[August Jakobson]] (kuni 04.02.1958), [[Johan Eichfeld]] (alates 04.02.1958) *Esimehe asetäitjad [[Endel Puusepp]], [[Erna Visk]] *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär [[August Kründel]] *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liikmed [[Johan Eichfeld]] (kuni 04.02.1958), [[Kalju Hüsse]], [[Karl Kukk]], [[Ivan Käbin]], [[Magda Lillemägi]], [[Otto Merimaa]], [[Magdalena Nahkor]] ==Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseisu saadikud== {{div col|laius=25em}} *[[Georg Abels]] *[[Amalie Aberg]] *[[Karl Allikas]] *[[Valter Ani]] *[[Aleksander Ansberg]] *[[Rosamunde Aulas]] *[[Eduard Aus]] *[[Aliide Auu]] *[[Hilda Aver]] *[[Ivan Beljajev (rahvasaadik)|Ivan Beljajev]] *[[Johan Eichfeld]] *[[Gustav Ernesaks]] *[[Marta Esser]] *[[Ivan Feofanov]] *[[Georgi Filippov]] *[[Olga Gerretz]] *[[August Goldberg]] *[[Fjodor Gukov]] *[[Ida Gutves]] *[[Linda Heero]] *[[Aleksander Hromov]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Kalju Hüsse]] *[[Osvald Ilbis]] *[[August Jakobson]] *[[Otto Joost (kolhoosi esimees)|Otto Joost]] *[[Oskar Jõgi]] *[[Ida Jürna]] *[[Eha Kaarus]] *[[Leida Kaldra]] *[[Ivan Karpov]] *[[Vaike Karu]] *[[Leida-Johanna Karus]] *[[Vladimir Kassatonov]] *[[Arkadi Kello]] *[[Valter Klauson]] *[[Minna Klement]] *[[Voldemar Komusaar]] *[[Isi Koovits]] *[[Karl Koppel]] *[[Kaarel Kotsar]] *[[August Kründel]] *[[Eduard Kubjas]] *[[Karl Kukk]] *[[Richard Kurvits]] *[[Dmitri Kuzmin]] *[[August Kuusk]] *[[Ivan Käbin]] *[[Hilda Käosaar]] *[[Aleksander Laansalu]] *[[Genrih Laura]] *[[Aleksander Lebedev]] *[[Hilda Leesment]] *[[Leonid Lentsman]] *[[Arseni Leonov]] *[[Magda Lillemägi]] *[[Adele Lokk]] *[[Voldemar Luts]] *[[Voldemar Maasik]] *[[Georgi Malenkov]] *[[August Maripuu]] *[[Jaan Masing (poliitik, 1915–1960)|Jaan Masing]] *[[Rudolf Meijel]] *[[Otto Merimaa]] *[[Salme Metsallik]] *[[Aleksander Mette]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Julius Murd]] *[[Ermina Mäe]] *[[Hilja Mäeots]] *[[Helmi Mägis]] *[[Johanna Mühlmann]] *[[Aleksei Müürisepp]] *[[Gustav Naan]] *[[Magdaleena Nahkor]] *[[Georg Nellis]] *[[Richard Niinepuu]] *[[Lembit Nukk]] *[[Anna Nõmm]] *[[Voldemar Oja]] *[[Danil Onjanov]] *[[Toivo Osul]] *[[Kaarel Paas]] *[[Helene Palts]] *[[Aleksander Pankratov]] *[[Boris Petrov]] *[[Klaara Priimak]] *[[Aarne Pung]] *[[Endel Puusepp]] *[[August Pähn (kolhoosnik)|August Pähn]] *[[Aadu Pärtel]] *[[Marie Rajala]] *[[Ernst Ristmägi]] *[[Pjotr Romaškin]] *[[Lidia Roots]] *[[Eha Ruven]] *[[Joosep Saat]] *[[Ludvig Schmidt]] *[[Marta Serel]] *[[Pavel Skutski]] *[[Johannes Smuul]] *[[Aleksander Sokolov]] *[[Arthur Soolau]] *[[Elmar Soolo]] *[[Maria-Elisaveta Sula]] *[[Leida Sõrmus]] *[[Mihhail Šturm]] *[[Selma Talvik]] *[[Leida Tammis]] *[[Viktor Tideman]] *[[Anatoli Tihane]] *[[Rudolf Tiidenberg]] *[[Karl Tisler]] *[[Velli Trell]] *[[Stepan Tšernikov]] *[[Nikolai Turkestanov]] *[[Johan Ulfsak]] *[[Johannes Undusk]] *[[Fjodor Ušjanov]] *[[Hans Uus]] *[[Albert Vendelin]] *[[August Vilu]] *[[Erna Visk]] *[[Otto Väinsalu]] {{div col end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV IV Ülemnõukogu liikmed| ]] [[Kategooria:Eesti NSV Ülemnõukogu]] f4reau1w54lc6yqct6ouyvy56mpkjv2 Biograafiad (Po) 0 499798 7241249 7238645 2026-09-24T22:08:10Z Sjur 66496 /* Poe */ 7241249 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Po)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Po". ==Pob== *[[Miguel Poblet]], hispaania maanteerattur (1928–2013) *[[Karel Poborský]], tšehhi jalgpallur (1972–) *[[Evald Pobul]], eesti geofüüsik (1915–1995) *[[Linda Pobul]], eesti keemik (1920–) ==Poc== *[[Miroslav Poche]], Tšehhi poliitik (1978–) *[[Mauricio Pochettino]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1972–) *[[Tomás Pochettino]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Andrzej Poczobut]], poola rahvusest Valgevene ajakirjanik, publitsist ja blogija (1973–) ==Pod== *[[Toomas Podar]], eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1956–) *[[Uno Podar]], eesti arstiteadlane ja patoanatoom (1924–2002) *[[Anatoli Podčekajev]], vene arhitekt Eestis (1879–1938) *[[Ivan Poddubnõi]], Ukraina ja Nõukogude Liidu maadleja ja tsirkuseartist (1871–1949) *[[Georgi Podekrat]], Eesti õigeusu köster-kooliõpetaja ja vaimulik (1875–1941) *[[Maris Podekrat]], eesti ajakirjanik *[[Ülle Podekrat]], eesti rahvakultuuri edendaja ja muusikapedagoog (1958–2016) *[[Gintas Podelis]], leedu jalgpallur (1986–) *[[Gennadi Podelski]], Eesti helilooja, pianist, ansamblijuht (1927–1983) *[[Povilas Poderskis]], Leedu poliitik (1990–) *[[Nikolai Podgornõi]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (1903–1983) *[[Nikolai Podgurski]], Venemaa sõjaväelane (1877–1918) *[[Vitali Podgurski]], Eesti tehnikateadlane (1966–2025) *[[Maksim Podholjuzin]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Aleksandr Podkopajev]], Eesti loomaarstiteadlane (1865–?) *[[Gregor Podlogar]], sloveenia luuletaja (1974–) *[[Urmas Podnek]], eesti laulja (1966–) *[[Sergei Sergejevitš Podolinski]], Venemaa riigitegelane (1879–1944) *[[Mõhhailo Podoljak]], Ukraina poliitehnoloog (1972–) *[[Lukas Podolski]] *[[Aleksander Podrätšik]], eesti õpetaja, ajaloolane ja poliitik (1888–1921) *[[Ludmilla Podolski]], Eesti keeleteadlane (1945–) *[[Mark Podolskij]], Saksa kabetaja ja matemaatik (1979–) *[[Avessalom Podvodnõi]], vene esoteerik, psühholoog ja astroloog (1953–2018) *[[Valerian Jossifovitš Podvõssotski]], vene farmakoloog (1822–1892) ==Poe== *[[Edgar Allan Poe]], ameerika kirjanik (1809–1849) *[[Alexander von Poehl]], saksa päritolu Venemaa farmatseut, keemik ja terapeut (1850–1908) *[[Amy Poehler]], USA näitleja (1971–) *[[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija (1999–) *[[Joseph Poelaert]], Belgia arhitekt (1817–1879) *[[Mathieu van der Poel]], Hollandi jalgrattur (1995–) *[[Ivar Hans Poëll]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik ning teoloog (1913–1984) *[[Eduard Friedrich Poeppig]], saksa botaanik, zooloog, geograaf ja maadeavastaja (1798–1868) *[[Lidia Poët]], itaalia advokaat ja naisõiguslane (1855–1949) ==Pog== *[[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur (1998–) *[[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Kaarel Pogga]], eesti näitleja (1996–) *[[Justin Pogge]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Mihhail Pogodin]], Venemaa ajaloolane ja publitsist (1800–1875) *[[Olga Pogodina-Kuzmina]], vene kirjanik, dramaturg ja teatriteadlane (1969–) *[[Pawel Pogorzelski]], Kanada filmioperaator (1979–) *[[Pavel Pogrebnjak]], Venemaa jalgpallur (1983–) ==Poh== *[[Hifikepunye Pohamba]], Namiibia poliitik (1935–) *[[Simon Poh Hoon Seng]], Malaisia katoliku peapiiskop (1963–) *[[Toivo T. Pohjala]], Soome põllumees ja poliitik (1931–2018) *[[Bengt Pohjanen]], rootsi kirjanik, kes kirjutab rootsi, soome ja meä keeles, meä aktivist (1944–) *[[Joel Pohjanpalo]], soome jalgpallur (1994–) *[[Juhana Pohjola]], soome luterlik vaimulik (1972–) *[[Kimmo Pohjonen]], soome akordionist (1964–) *[[Eduard Pohl]], eesti tööstur (1870–1929) *[[Tiiu Pohl]], eesti sotsiaalteadlane (1956–) *[[Mirtel Pohla]], eesti näitleja (1982–) *[[Otto Pohla]], eesti maadleja (1899–?) *[[Vello Pohla]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1936–) *[[Aivar Pohlak]], eesti jalgpallitegelane ja jalgpallur (1962–) *[[Liina Pohlak]], eesti jurist *[[Pelle Pohlak]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1988–) *[[Siim Pohlak]], eesti ettevõtja ja poliitik (1985–) *[[Friedrich Pohlamets]], eesti vaimulik (1900–1987) *[[Reinhold Wilhelm von Pohlmann]] (1727–1796) ==Poi== *[[Rosario Poidimani]], Portugali troonipretendent (1941–) *[[Väino Poikalainen]], eesti piimandusteadlane (1947–) *[[Henri Poincaré]], prantsuse matemaatik, astronoom ja füüsik *[[Raymond Poincaré]], Prantsuse riigimees (1860–1934) *[[Brayden Point]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Liv Grete Poirée]], Norra laskesuusataja (1974–) *[[Raphaël Poirée]], prantsuse laskesuusataja (1974–) *[[Pierre Poiret]], müstik ja filosoof (1646–1719) *[[Émile Poirier]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[David Poisson]], prantsuse mäesuusataja (1982–2017) ==Poj== *[[Andrius Pojavis]], leedu laulja (1983–) ==Pok== *[[Leo Pokk]], eesti arstiteadlane ja patoanatoom (1930–2023) *[[Paavo Pokk]], eesti arstiteadlane, psühhofarmakoloog (1966–) *[[Tiit Pokk]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1964–2014) *[[Ville Pokka]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Joosep Pokla]], eesti korvpallur (1986–) *[[Jossif Aleksejevitš Pokrovski]], vene õigusteadlane (1868–1920) *[[Boriss Pokrovski]], vene ooperilavastaja (1912–2009) *[[Konstantin Dorimedontovitš Pokrovski]], astronoom (1868–1945) *[[Aleksandr Pokrõškin]], Nõukogude Liidu hävituslendur (1913–1985) ==Pol== *[[Pol Pot]], Kambodža poliitik (1925–1998) *[[Pavol Polakovič]], Tšehhi poksija (1974–) *[[Eduard Poland]], eesti maali- ja teatrikunstnik (1883–1957) *[[Roman Polański]], Poola-Prantsuse filmilavastaja ja näitleja (1933–) *[[Zack Polanski]], Suurbritannia poliitik (1982–) *[[Paul Polansky]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja romade õiguste eest võitleja (1942–2021) *[[Karl Polanyi]], Ungari juudi päritolu majandusteadlane, sotsioloog ja filosoof (1886–1964) *[[Michael Polanyi]], Ungari juudi päritolu Briti keemik, majandusteadlane ja filosoof (1891–1976) *[[Helmut Polberg]], eesti kunstnik (1935–2016) *[[Liane Polberg]], eesti tekstiilikunstnik (1931–2012) *[[Ingrid Polding]], eesti tekstiilikunstnik (1944–2014) *[[Reginald Pole]], Inglismaa katoliiklik vaimulik, Canterbury peapiiskop (1500–1558) *[[Vukašin Poleksić]], Montenegro jalgpallur (1982–) *[[Giovanni Poleni]], itaalia füüsik, matemaatik, insener ja muinsusuurija (suri 1761) *[[Georg von Polenz]], Samlandi piiskop ja usu-uuendaja (1478–1550) *[[Aleksander Poleštšuk]], Eesti arhitekt (1863–1944) *[[Aleksandr Poleštšuk]], Venemaa kosmonaut (1953–) *[[Lydie Polfer]], Luksemburgi poliitik (1952–) *[[Jessica Polfjärd]], korea päritolu Rootsi poliitik (1971–) *[[Judit Polgár]], juudi päritolu Ungari maletaja (1976–) *[[Sofia Polgár]], ungari maletaja (1969–) *[[Susan Polgár]], maletaja (1969–) *[[Christopher Polhem]], rootsi leiutaja ja tööstur (1661–1751) *[[Elisabeta Polihroniade]], rumeenia maletaja ja malekohtunik (1935–2016) *[[Massimo Polidoro]], itaalia ajakirjanik (1969–) *[[Anna Politkovskaja]], Venemaa ajakirjanik (1958–2006) *[[Vladimir Politov]], Venemaa muusik (1970–) *[[Viktor Polivanov]], Venemaa riigitegelane (suri 1889) *[[Juri Poljakov]], Eesti jurist ja munitsipaalpoliitik (1953–2017) *[[Nikolai Poljakov]], Eesti purjetaja (1951–) *[[Pjotr Andrejevitš Poljakov]], vene arstiteadlane (1862–?) *[[Rene Poljakov]], Eesti sõjaväelane, sportlane, treener ja tervislike eluviiside propageerija (1977–) *[[Katre Poljakova]], eesti jurist (1970–) *[[Tatjana Poljakova]], vene kirjanik (1959–2021) *[[Andrei Ivanovitš Poljanski]], Venemaa keisririigi sõjaväelane, admiral (suri 1764) *[[Vladimir Poljanski]], Eesti arstiteadlane ja traumatoloog-ortopeed (1940–) *[[Vitali Poljanskõi]], ukraina jalgpallur (1988–) *[[James Knox Polk]], USA poliitik (1795–1849) *[[Kadi Poll]], eesti laulja (1993–) *[[Kevin Poll]], eesti räppar (1989–2026) *[[Mari Poll]], eesti viiuldaja (1987–) *[[Mihkel Poll]], eesti pianist (1986–) *[[Odert von Poll]], Saaremaa maanõunik (1869–1935) *[[Siim Poll]], eesti muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister (1965–2014) *[[Valdur Poll]], eesti matemaatik (1936–2016) *[[Sydney Pollack]], juudi päritolu USA filmirežissöör, näitleja ja telesaadete produtsent (1934–2008) *[[Antonio del Pollaiolo]], itaalia maalikunstnik, skulptor, graveerija ja kullassepp (1432–1498) *[[Piero del Pollaiuolo]], itaalia maalikunstnik (1441–1496) *[[Jonathan Pollard]], USA sõjaväelane, Iisraeli spioon (1954) *[[Christian Pollas]] *[[Hans Polle]], Saaremaa vasall *[[Ellen Polli]], eesti maalikunstnik (1927–2011) *[[Heitti Polli]], eesti maalikunstnik (1951–) *[[Helgi Polli]], eesti tekstiilikunstnik (1952–) *[[Kadi Polli]], eesti kunstiteadlane (1973–) *[[Kaljo Polli]], eesti maalikunstnik (1928–2004) *[[Valter Polli]], eesti ajakirjanik (1912–2005) *[[Oskar Pollisinski]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Õnne Pollisinski]], eesti allveesporditreener (1951–) *[[Genc Pollo]], Albaania poliitik ja ajaloolane (1963–) *[[Jackson Pollock]], USA kunstnik (1912–1956) *[[Rufus Pollock]], Briti majandusteadlane (1980–) *[[Gunnar Polma]], eesti haridustegelane (1960–2014) *[[Hugo Gustav Polna]], eesti põllumajandusteadlane (1909–1987) *[[Marco Polo]], itaalia maadeavastaja (1254–1324) *[[Jan Polomski]], poola päritolu Eesti loomaarstiteadlane (1863–?) *[[Vladimir Polonski]], Eesti ehitusteadlane (1912–1992) *[[Michael C. Polt]], USA diplomaat (1954–) *[[Viljam Poltojainen]], Eesti poksija (1937–1994) *[[Stepan Poltorak]], Ukraina sõjaväelane (1965–) *[[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja (1987–) *[[Aleksei Polujan]], vene teatri- ja filminäitleja (1965–2010) *[[Sergei Polunin]], ukraina balletitantsija (1989–) *[[Slava Polunin]], vene kloun (1950–) *[[Aleksandr Polunov]], vene kirikuloolane (1966–) *[[Johann Polus]], Haapsalu pastor ja Ranna-Lääne praost (1635–1674) *[[Thomas Polus]], Rootsi riigitegelane ja krahv (1634–1708) *[[Timotheus Polus]], Tallinna Gümnaasiumi poeesiaprofessor (1599–1642) *[[George Pólya]], ungari päritolu matemaatik (1887–1985) *[[Imre Polyák]], ungari maadleja (1932–2010) *[[Eugène Polyakov]], koreograaf ja ballettmeister (1943–1996) *[[Polykarpos]], Smürna piiskop (1.–2. sajand) ==Pom== *[[Erlen Pomeranets]], Ukraina/Iisraeli kabetaja (1933–2012) *[[Grigori Pomerants]], vene juudi õpetlane (1918–2013) *[[Marko Pomerants]], Eesti poliitik (1964–) *[[Valentin Pomm]], eesti tõlkija (1905–1972) *[[Garibaldi Pommer]], eesti skulptor (1908–1972) *[[Pompeius]], Rooma riigi poliitik ja väejuht (106–48 eKr) *[[Sextus Pompeius]], Vana-Rooma väejuht (suri 35 eKr) *[[Ellen Pompeo]], USA filminäitleja (1969–) *[[Mike Pompeo]], USA poliitik ja ettevõtja (1963–) *[[Georges Pompidou]], Prantsusmaa poliitik (1911–1974) *[[Pomponius Mela]], Vana-Rooma geograaf ==Pon== *[[Jevgeni Ponassenkov]], vene ajaloolane ja lavastaja (1982–) *[[Ezequiel Ponce]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Amilcare Ponchielli]], itaalia helilooja (1834–1886) *[[Marin Pongračić]], Horvaatia jalgpallur (1997–) *[[Elena Poniatowska]], Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (1932–) *[[Józef Poniatowski]], Prantsusmaa marssal ja Poola kindral (1763–1813) *[[Jevgeni Ponjatovski]], Venemaa jalgpallur (1991–) *[[Aleksandr Ponomarenko]], vene suurettevõtja ja investor (1964–) *[[Panteleimon Ponomarenko]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1902–1984) *[[Pavel Ponomarjov]], Eesti näitleja ja muusik (1980–) *[[Ruslan Ponomarjov]], Ukraina maletaja (1983–) *[[Nina Ponomarjova]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1929–2016) *[[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja (1995–) *[[Augusto Ponzio]], Itaalia semiootik (1942–) *[[Leonardo Ponzio]], Argentina jalgpallur (1982–) *[[Alfred Pontak]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Giuliano Pontara]], Itaalia-Rootsi filosoof (1932–) *[[Bruno Pontecorvo]], juudi päritolu Itaalia ja Nõukogude Liidu füüsik (1913–1993) *[[Marcos Pontes]], Brasiilia kosmonaut (1963–) *[[Pontianus]], paavst (3. sajand) *[[Clive Ponting]], Briti teaduskirjanik ja ajaloolane (1947–) *[[Pontius Pilatus]], Juudamaa prefekt (1. sajand) *[[Pontius Pilatuse naine]] (1. sajand) *[[Erik Pontoppidan]], taani piiskop ja ajaloolane (1698–1764) *[[Henrik Pontoppidan]], taani kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1857–1943) *[[Pontormo]], itaalia kunstnik (1494–1557) *[[Lev Pontrjagin]], vene matemaatik (1908 –1988) *[[Augustin Matata Ponyo]], Kongo DV poliitik (1964–) ==Poo== *[[Arvi Poobus]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Margus Pooga]], eesti biokeemik (1957–) *[[Jocelyn Pook]], inglise helilooja ja viiulimängija (1960–) *[[Mart Pool]], eesti põllumajandusteadlane (1908–1995) *[[Stein-Marten Pool]], eesti raadiosaatejuht (2001–) *[[Theodor Pool]], Eesti poliitik ja agronoom (1890–1942) *[[Vladimir Pool]], [[NSV Liidu RJK]] ohvitser (1939–2025) *[[Gustav Poola]], eesti ettevõtja (1960–) *[[Hubert Poola]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1930–2014) *[[Karl Robert Poola]], eesti linnukasvatusteadlane (1884–1969) *[[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (1932–2024) *[[Eduard Poolakene]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1914–2003) *[[Anti Poolamets]], Eesti ettevõtja ja jurist (1971–) *[[Evelin Poolamets]], Eesti disainer ja poliitik (1974–) *[[Olev Poolamets]], eesti arst *[[Arseni Poolgas]], eesti seltskonnatantsu ja võistlustantsu õpetaja (1908–1972) *[[Joseph Poolpo]], laulja (1986–) *[[Arnold Poolus]], Eesti sõjaväelane (1908–1993) *[[Jüri Poolus]], Eesti NSV julgeolekutegelane (1941–) *[[Age Poom]], eesti geograaf (1979–) *[[Alide-Emilie Poom]], eesti arst (1884–1961) *[[Andreas Poom]], eesti laulja (2003–) *[[Eduard Poom]], eesti majandusteadlane (1902–1986) *[[Katrin-Merili Poom]], eesti laulja (1993–) *[[Markus Poom]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Mart Poom]], eesti jalgpallur (1972–) *[[Mati Poom]], eesti orienteerumistreener ja -kohtunik (1944–) *[[Paul Poom]], eesti õigusteadlane, riigikohtunik (1893–1984) *[[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]], eesti näitleja (1958–) *[[Katrin Poom-Valickis]], eesti haridusteadlane (1969) *[[Aleksander Poomann]], Eesti arstiteadlane (1903–1938–) *[[Augustin Poopuu]] *[[Johannes Poopuu]], Eesti sõjaväelane (1886–1929) *[[Kalmer Poopuu]], eesti omavalitsustegelane, koolijuht ja harrastusnäitleja (1959–) *[[Oskar Poopuu]], eesti fotograaf (1890–1964) *[[Paul Poopuu]], eesti sporditegelane ja orienteeruja (1958–) *[[Salme Poopuu]], eesti näitleja (1939–) *[[Linda Poots]], eesti zooloog ja ajakirjanik (1929–2015) *[[Jüri Pootsmann]], eesti laulja (1994–) ==Pop== *[[Iggy Pop]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1947–) *[[Natalia Popenko]], Eesti näitleja (1981–) *[[Dumitru Radu Popescu]], rumeenia kirjanik (1935–2023) *[[Gabriel Popescu]], Rumeenia jalgpallur (1973–) *[[Mitică Popescu]], rumeenia teatri- ja filminäitleja (1936–2023) *[[Nicu Popescu]], Moldova diplomaat ja poliitik (1981–) *[[Călin Popescu-Tăriceanu]], Rumeenia poliitik (1952–) *[[Serhi Popko]], Ukraina sõjaväelane (1961–) *[[Mihhail Popkov]], vene sarimõrvar (1964–) *[[Darja Popolitova]], Eesti ehtekunstnik ja videokunstnik (1989–) *[[Dotun Popoola]], Nigeeria skulptor (1981–) *[[Nikola Poposki]], Makedoonia ökonomist, diplomaat ja poliitik (1977–) *[[Aleksandr Popov]], vene leiutaja ja teadlane (1859–1906) *[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], vene ujuja (1971–) *[[Arkadi Popov]], Eesti arst (1971–) *[[Dimităr Popov]], Bulgaaria poliitik (1927–2015) *[[Nikolai Popov (sõjaväelane)]], vene sõjaväelane, teeneline ehitaja (1903–1985) *[[Nikolai Popov (tankikonstruktor)]], vene tankikonstruktor (1931–2008) *[[Nikolai Petrovitš Popov]], eesti botaanik (1884–?) *[[Oleg Popov]], vene tsirkuseartist ja näitleja (1930–2016) *[[Vassili Nikolajevitš Popov]], vene arstiteadlane (1863–1895) *[[Vladislav Popov]], Sahha balletitantsija (?–) *[[Alla Popova]], Eesti ooperilaulja (1974–) *[[Eha Popova]], Eesti jurist (1955–) *[[Mariana Popova]], bulgaaria laulja (1978–) *[[Tatjana Popova]], Eesti rohuteadlane ja laboriarst (1950–) *[[Denis Popović]], sloveeni jalgpallur (1989–) *[[Leona Popović]], horvaadi mäesuusataja (1997–) *[[Nenad Popović]], Serbia ärimees ja poliitik (1966–) *[[Tony Popovic]], Austraalia endine jalgpallur (1973–) *[[David Popovici]], rumeenia ujuja (2004–) *[[Raminta Popovienė]], Leedu poliitik (1970–) *[[Pavel Popovitš]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1930–2009) *[[Nikola Popovski]], Makedoonia poliitik (1962–) *[[Boleslaw Popowicz]], Poola sõjaväelane (1878–1937 Lwów) *[[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Anatoli Poppen]], Eesti arst (1880–1968) *[[Isidor Popper]], saksa maalikunstnik, litograaf ja karikaturist (1816–1884) *[[Karl Popper]], filosoof (1902–1994) *[[Anna Popplewell]], inglise näitleja (1988–) *[[Artemi Pops]], eesti õigeusu vaimulik, õpetaja ja koorijuht (1906–1963) ==Por== *[[Otto von Porat]], Norra poksija (1903–1982) *[[Marguerite Porete]], prantsuse müstik (suri 1310) *[[Mihhail Poretšenkov]], vene näitleja (1969–) *[[Kafsokalyvia Porfirios]], õigeusu preester (1906–1991) *[[Valli Porgasaar]], eesti taimefüsioloog (1934–2019) *[[Aleksandr Porhomovski]], sprinter (1972–) *[[Anton Pori]], Eesti sõjaväelane (1895–1973) *[[Johannes Pori]], eesti muusik (1906–1947) *[[Mart Porila]], eesti agrotehnikateadlane (1936–) *[[Arnold Pork]], eesti päritolu Venemaa ettevõtja ja õigusteadlane (1941–) *[[August Pork]], Eesti NSV partei- ja julgeolekutegelane (1917–2002) *[[Kaljo Pork]], eesti botaanik (1930–1981) *[[Maia Pork]], eesti botaanik (1929–1979) *[[Mare Pork]], eesti psühholoog (1950–) *[[Otto Pork]], Eesti sõjaväelane (1902–1945) *[[Rein Pork]], eesti loomakasvatusteadlane (1936–2026) *[[Valeri Pork]], Venemaa õigusteadlane (1941–) *[[Linda Porkanen]], eesti näitleja (1990–) *[[Veiko Porkanen]], eesti näitleja (1989–) *[[Ahmed Porkveli]], eesti käsipallur ja treener (1962–) *[[Ausma Pormale]], läti luuletaja (1939–1979) *[[Valeri Pormann]], eesti maadleja ja maadlustreener (1951–) *[[Eve Pormeister]], Eesti saksa filoloog (1956–) *[[Piret Pormeister]], eesti suusataja (1985–) *[[Valve Pormeister]], eesti arhitekt (1922–2002) *[[Petro Porošenko]], Ukraina ärimees ja poliitik (1965–) *[[Porphyrios]], uusplatonistlik filosoof (u. 234 – u. 305) *[[Paul Porre]], Eesti sõjaväelane (1901–1994) *[[Porrex I]], brittide kuningas *[[Anneli Porri]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik (1980–) *[[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur (1999–) *[[Rein Porro]], eesti lendur (1943–) *[[Mati Pors]], eesti laulja ja kitarrist (1962–2004) *[[Ferdinand Porsche]], saksa autokonstruktor (1875–1951) *[[Ferdinand Alexander Porsche]], saksa disainer (1935–2012) *[[Tiia Porss]], eesti näitleja (1954–) *[[Boriss Poršnev]], vene ajaloolane ja sotsioloog (1905–1972) *[[Jānis Porziņģis]], läti korvpallur (1982–) *[[Kristaps Porziņģis]], läti korvpallur (1995–) *[[Kristjan Port]], eesti biokeemik, ärimees ja ajakirjanik *[[Jaan Port]], eesti botaanik (1891–1950) *[[Kristiina-Hortensia Port]], eesti näitleja (1989–) *[[Mart Port]], eesti arhitekt (1922–2012) *[[Cole Porter]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1893–1964) *[[Elliott Porter]], Briti jalgrattur (1991–) *[[Harry Porter]], USA kõrgushüppaja (1882–1965) *[[Henrik Gabriel Porthan]] *[[Isaac de Porthau]], Prantsuse sõjaväelane (1617–1712) *[[Alfonso Portillo]], Guatemala poliitik (1951–) *[[Álvaro del Portillo]], hispaania vaimulik *[[Francisco Portillo]], hispaania jalgpallur (1990–) *[[Irene Portis-Winner]], USA semiootik ja antropoloog (1923–) *[[Lajos Portisch]], ungari maletaja (1937–) *[[Natalie Portman]], filminäitleja (1981–) *[[Adolf Portmann]], Šveitsi zooloog (1897–1982) *[[Sarah Jana Portner]], saksa ajakirjanik (1983–) *[[Veronika Portsmuth]], eesti dirigent ja laulja (1980–) *[[Jānis Poruks]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1871–1911) *[[Anna Porutško]], filoloog (1983–) *[[Venjamin Porõvkin]], Eesti NSV parteitegelane (1924–) *[[Larissa Porõvkina]], Eesti füüsik ja mereökoloog (1949–) ==Pos== *[[Tomasz Posadzki]], Poola poliitik ja jurist (1961–) *[[Poseidonios]], vanakreeka õpetlane (suri 51 eKr) *[[Buster Posey]], USA pesapallur (1987–) *[[Anneli Poska]], eesti geoloog (1969–) *[[Jaan Poska]], Eesti diplomaat (1866–1920) *[[Jaan Poska (advokaat)|Jaan Poska]], eesti advokaat, eelmise poeg (1902–1941) *[[Jüri Poska]], eesti advokaat, kirikutegelane ja õigeusu vaimulik (1919–1974) *[[Kristiina Poska]], eesti dirigent (1978–) *[[Laive Poska]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Leo Poska]], Eesti sõjaväelane (1901–1945) *[[Nikolai Poska]], eesti õigeusu vaimulik (1867–1915) *[[Paul Poska]], eesti õigeusu vaimulik (1871–1931) *[[Vera Poska-Grünthal]], eesti naisõiguslane (1898–1986) *[[Tatjana Poska-Laaman]], eesti õigusteadlane (1900–1988) *[[Helene Poska-Niinemann]], eesti advokaat (1907–1939) *[[Liidia Poska-Teiss]], eesti zooloog, histoloog, tsütoloog (1888–1956) *[[Aleksandr Poskrebõšev]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (1891–1965) *[[Galina Posmetuhhova]], Eesti füüsik (1946–) *[[Mike Posner]], USA laulja (1988–) *[[Roland Posner]], saksa semiootik (1942–) *[[Kristián Pospíšil]], Slovakkia jäähokimängija (1996–) *[[Věra Pospíšilová-Cechlová]], Tšehhi kettaheitja (1978–) *[[Abel Posse]], Argentina kirjanik ja diplomaat (1934–2023) *[[Knut Posse]], Rootsi väepealik (suri 1500) *[[Aksenija Posselskaja]], jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog (1924–1983) *[[Natalja Posselskaja]], jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog (1946–2011) *[[Moritz Conrad Posselt]], filosoof (1804–1875) *[[Antonio Possevino]], itaalia vaimulik ja diplomaat (1533/34–1611) *[[Konstantin Possiet]], Venemaa meresõitja ja riigimees (1820–1899) *[[Johan Possul]], eesti maadleja ja treener (1929–) *[[Ilme Post]], eesti ihtüoloog (1939–) *[[Piia Post]], eesti atmosfäärifüüsik (1963–) *[[Reet Post]], eesti luuletaja (1950–) *[[Ruuben Post]], eesti looduskaitsetegelane (1944–2002) *[[Sander Post]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Soraya Post]], Rootsi poliitik (1956–) *[[Voldemar Post]], Eesti sõjaväelane (1897–1970) *[[Guillaume Postel]], prantsuse keeleteadlane, astronoom, kabalist ja diplomaat (1510–1581) *[[Alexander Postels]], baltisaksa päritolu Venemaa mineraloog, maadeuurija ja pedagoog (1801–1871) *[[Arnold Posti]], Eesti konsul (1892–1941) *[[Ivo Posti]], eesti laulja (1975–) *[[Lauri Posti]], soome keeleteadlane (1908–1988) *[[Hélder Postiga]], Portugali jalgpallur (1982–) *[[Pete Postlethwaite]], Briti teatri- ja filminäitlejad (1946–2011) *[[Dmitri Postnikov]], Nõukogude Liidu maletegelane (?–?) ==Poz== *[[Grzegorz Marek Poznański]], Poola diplomaat (1971–) *[[Ursula Poznanski]], Austria kirjanik (1968–) *[[Elena Poznjak]], Eesti baleriin (1936–) *[[Andrea Pozzo]], itaalia jesuiit, barokiajastu maalikunstnik, arhitekt ja kunstiteoreetik (1642–1709) ==Pož== *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik (1982–2016) ==Pot== *[[Grigori Potanin]], Venemaa geograaf, etnograaf, publitsist, folklorist, botaanik (1835–1920) *[[Vladimir Potanin]], Venemaa ettevõtja ja endine poliitikategelane (1961–) *[[Leonid Potapov]], vene kabetaja (1907–?) *[[Sergei Potapov]], jakuudi teatri- ja filmilavastaja (1975–) *[[Dmitri Potapenko]], vene ettevõtja (1970–) *[[Igor Potapovitš]], Kasahstani teivashüppaja (1967–) *[[Vikram Potdar]], India loodusfotograaf (?–) *[[Aleksandr Potebnja]], ukraina keeleteadlane (1835–1891) *[[Leopold Potesil]], Austria poksija (1935–2023) *[[Priit Potisepp]], Eesti ärijuht ja riigiametnik (1968–) *[[Sirje Potisepp]], Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht (1961–) *[[Grigori Potjomkin]], Venemaa riigitegelane (1739–1791) *[[Vladimir Potkin]], vene maletaja (1982–) *[[Vladimir Potkin (tankikonstruktor)]], vene tankikonstruktor (1938–1999) *[[Mira Potkonen]], soome poksija (1980–) *[[Janez Potočnik]], Sloveenia poliitik (1958–) *[[Juan Martín del Potro]], Argentina tennisist (1988–) *[[Beatrix Potter]], Briti lastekirjanik, illustraator ja botaanik *[[Elmu Potter]], eesti tehnikateadlane (1952–) *[[Graham Potter]], inglise jalgpallitreener ja endine mängija (1975–) *[[Heiki Potter]], eesti geodeet ja kartograaf (1934–) *[[Maie Potter]], eesti arst ja sõudja (1944–2009) *[[Nelson Potter]], USA filosoof (1939–2013) *[[Paulus Potter]], hollandi maalikunstnik (1625–1654) *[[Richard Potter]], Venemaa Keisririigi ja Eesti Vabariigi ohvitser *[[William Pottker]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Freddie Potts]], Inglismaa jalgpallur (2003–) *[[Denis Potvin]], endine Kanada jäähokimängija (1953–) ==Pou== *[[Diana Poudel]], kommunikatsiooni- ja digipädevuse spetsialist (1981–) *[[Pierre Poujade]], Prantsuse populistlik poliitik (1920–2003) *[[Francis Poulenc]], prantsuse helilooja (1899–1963) *[[Raymond Poulidor]], prantsuse jalgrattur (1936–2019) *[[Marc-Antoine Pouliot]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Troels Lund Poulsen]], Taani poliitik (1976–) *[[Yussuf Poulsen]], Taani jalgpallur (1995–) *[[Ezra Pound]], ameerika luuletaja (1885–1972) *[[Théo Pourchaire]], prantsuse võidusõitja (2003–) *[[Atousa Pourkashiyan]], iraani maletaja (1994–) *[[Nicolas Poussin]], prantsuse klassitsistlikku stiili viljelev maalikunstnik (1594–1665) *[[Tanja Poutiainen]], Soome mäesuusataja (1980–) ==Pov== *[[Guido Povar]], eesti poksija (1942–2001) *[[Aleksei Povarov]], Eesti arstiteadlane ja tööhügieenik (1946–) *[[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (1946–2024) *[[Valeri Povedski]], Eesti õigeusu preester (1901–1973) *[[Jelena Poverina-Tšernõh]], Eesti ajakirjanik (1972–) *[[Lembit Poverus]], eesti tehnikateadlane (1916–1995) *[[Aleksandr Povetkin]], Venemaa poksija (1979–) *[[Augustinas Povilaitis]], Leedu sõjaväelane ja riigitegelane (1900–1941) ==Pow== *[[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane (1982–) *[[Bud Powell]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ja -helilooja, hinnatuim pianist džässiajaloos (1924–1966) *[[Colin Powell]], USA sõjaväelane ja poliitik (1937–2021) *[[Cozy Powell]], inglise rokktrummar (1947–1998) *[[Donovan Powell]], Jamaica sprinter (1971–) *[[Glen Powell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1988–) *[[Jane Powell]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (1929–2021) *[[Nick Powell]], inglise jalgpallur (1994–) *[[Henry Power]], inglise füüsik (1623–1668) *[[Mike Powell]], USA kergejõustiklane (1963–) *[[Leonel Power]], inglise hiliskeskaja ja vararenessansi helilooja (suri 1445) *[[Owen Power]], Kanada jäähokimängija (2002–) *[[Samantha Power]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, poliitik ja diplomaat (1970–) *[[Tyrone Power]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1914–1958) *[[Francis Gary Powers]], USA sõjaväelane ja lendur (1929–1977) *[[Kirsten Powers]], USA ajakirjanik (1969–) ==Poy== *[[John Martin Poyer]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja Ameerika Samoa 12. kuberner (1861–1922) *[[Dougie Poynter]], inglise muusik (1987–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Po, Biograafiad]] qw161ja5fet7h4h8l53kd54pws4dhre Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud 4 501172 7241129 7238633 2026-09-24T18:10:56Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7241129 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q141545854|Q141545854]] | ''[[:d:Q141545854|Sjamsul Kahar]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1945–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q26758439|Sigli]]'' | | |- | [[:d:Q6883638|Q6883638]] | ''[[:d:Q6883638|Jacob Goldwasser]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Iisraeli stsenarist ja filmirežissöör | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q6997275|Q6997275]] | ''[[:d:Q6997275|Menashe Raz]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Iisraeli ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q921505|Gedera]]'' | | |- | [[:d:Q9074648|Q9074648]] | ''[[:d:Q9074648|You Benchang]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | [[Taizhou]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q1178617|Q1178617]] | ''[[:d:Q1178617|György Molnár]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Ungari filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q20507084|Q20507084]] | ''[[:d:Q20507084|Vahagn Grigorian]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Armeenia|Armeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (1942–2026) ♂; Khorenatsi medal; member of Writers Union of Armenia; child of Vahan Grigoryan | [[tõlkija]]<br/>[[proosakirjanik]] | [[Armeenia]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q3286763|Q3286763]] | ''[[:d:Q3286763|Manuel Boix Álvarez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Illustreerija|illustraator]] (1942–2026) ♂; National Award for Plastic Arts | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q2044406|L'Alcúdia]]'' | ''[[:d:Q2044406|L'Alcúdia]]'' | |- | [[:d:Q34616993|Q34616993]] | ''[[:d:Q34616993|Suresh Raj Sharma]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Nepal|Nepal]] [[Keemik|keemik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Professor|professor]], [[Rektor|rektor]] (1940–2026) ♂; honorary doctor of the Norwegian University of Science and Technology | [[keemik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[professor]] | [[Nepal]] | | | |- | [[:d:Q4370648|Q4370648]] | ''[[:d:Q4370648|Dmitry Polonsky]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[diktor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Herson]] | [[Herson]] |- | [[:d:Q4429434|Q4429434]] | ''[[:d:Q4429434|Sergey Sosedov]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], muusikakriitik, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Stsenarist|stsenarist]], toimetaja, telesaatejuht, saatejuht (fl. 1989–2026) (1968–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Nerjungri]] | |- | [[:d:Q64667896|Q64667896]] | ''[[:d:Q64667896|Savithri Sreedharan]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q7562753|Q7562753]] | ''[[:d:Q7562753|Soorya Krishnamoorthy]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Stsenarist|stsenarist]], [[Insener|insener]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1947–2026) ♂; Kalaimamani | [[stsenarist]]<br/>[[insener]]<br/>[[kunstnik]] | | ''[[:d:Q1353354|Kottayam district]]'' | [[Thiruvananthapuram]] | |- | [[:d:Q10310612|Q10310612]] | ''[[:d:Q10310612|José Viale Moutinho]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Portugali kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]] | [[Portugal]] | [[Funchal]] | | |- | [[:d:Q12287102|Q12287102]] | ''[[:d:Q12287102|Mihail Meltev]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1954–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q405440|Topolovgrad]]'' | | |- | [[:d:Q124407044|Q124407044]] | ''[[:d:Q124407044|Walter Osswald]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Portugal|Portugal]] [[Keemik|keemik]] (1928–2026) ♂ | [[keemik]] | [[Portugal]] | [[Porto]] | [[Porto]] | |- | [[:d:Q130405877|Q130405877]] | ''[[:d:Q130405877|Alejandro Santiago]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Mehhiko laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[Cuernavaca]] | |- | [[:d:Q132918341|Q132918341]] | ''[[:d:Q132918341|Joshua Cassara]]'' | data-sort-value="1980" | 1980 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] penciller, inker, comics colorist, kujutav kunstnik, [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q17098559|penciller]]''<br/>''[[:d:Q1153051|inker]]''<br/>''[[:d:Q59587410|comics colorist]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q16722070|Q16722070]] | ''[[:d:Q16722070|Ivan Chlanta]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Folklorist|folklorist]] (1941–2026) ♂; Honored Art Worker of Ukraine; member of National Union of Journalists of Ukraine | [[folklorist]] | | ''[[:d:Q277164|Khust Raion]]'' | | |- | [[:d:Q2161258|Q2161258]] | ''[[:d:Q2161258|Rodolphe]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] comics writer, [[Kirjanik|kirjanik]], toimetaja, kirjanduskriitik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; prix Jacques-Lob | ''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q212566|Bois-Colombes]]'' | ''[[:d:Q174002|Colombes]]'' | |- | [[:d:Q2863095|Q2863095]] | ''[[:d:Q2863095|Arnaud Denis]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | [[Namur]] | |- | [[:d:Q3189605|Q3189605]] | ''[[:d:Q3189605|Sjoerd Kuyper]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], lastekirjanik (1952–2026) ♂; Kuldne krihvel, Hõbedane Krihvel, Theo Thijsen Award, Jenny Smelik-Kiggen Prize, Kiddo Leespluim, Staatsprijs voor kinder- en jeugdliteratuur, Officer of the Order of Orange-Nassau, Glazen Globe; notable work De duik | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q3265599|Q3265599]] | ''[[:d:Q3265599|Lucien Lazare]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q23833535|French resistance fighter]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õpetaja]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Iisrael]] | [[Strasbourg]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q3934494|Q3934494]] | ''[[:d:Q3934494|Riccardo Innocenti]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q39905|Ardenno]]'' | [[Perugia]] | |- | [[:d:Q5235103|Q5235103]] | ''[[:d:Q5235103|David Hollister]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kalamazoo]] | | |- | [[:d:Q6153739|Q6153739]] | ''[[:d:Q6153739|Tulio Crespi]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Argentina|Argentina]] [[Disainer|disainer]], äriinimene, racing automobile driver (1938–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[disainer]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q2365352|Balcarce]]'' | |- | [[:d:Q65952324|Q65952324]] | ''[[:d:Q65952324|Maria Petca Poptean]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Laulja|laulja]] (1954–2026) ♀; member of Ansamblul Oașul | [[laulja]] | [[Rumeenia]] | | [[Satu Mare]] | |- | [[:d:Q6677678|Q6677678]] | ''[[:d:Q6677678|Tamás Szabó]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Rumeenia fotograaf | [[fotograaf]] | [[Rumeenia]] | [[Arad]] | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q6767403|Q6767403]] | ''[[:d:Q6767403|Mark Doyle]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Suurbritannia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q738449|Q738449]] | ''[[:d:Q738449|George N. Gillett, Jr.]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], NASCAR team owner, Chairman of Liverpool F.C. (1938–2026) ♂ | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q17614049|NASCAR team owner]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Eau Claire]] | [[Denver]] | |- | [[:d:Q8075004|Q8075004]] | ''[[:d:Q8075004|Zuenir Ventura]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1756032|Além Paraíba]]'' | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q93433728|Q93433728]] | ''[[:d:Q93433728|Alfonso Carlos Saiz Valdivielso]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]], bullfighting critic, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂; member of El Sitio, Real Academia de Bellas Artes de San Fernando, [[Kuninglik Moraali- ja Poliitikateaduste Akadeemia]] | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q33213700|bullfighting critic]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Bilbao]] | [[Bilbao]] | |- | [[:d:Q94997730|Q94997730]] | ''[[:d:Q94997730|Viktor Borodin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Rahvaesindaja|rahvaesindaja]], riigiduuma liige, [[Parlamendiliige|parlamendiliige]] (1950–2026) ♂; member of 1st State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>[[rahvaesindaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4336782|Orlovka]]'' | | |- | [[:d:Q112457974|Q112457974]] | ''[[:d:Q112457974|Göran Sluiter]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Professor|professor]] (1970–2026) ♂ | [[professor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q115356966|Q115356966]] | ''[[:d:Q115356966|Antoni Tarabini-Castellani Cabot]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1940–2026) ♂; Medalla d'Or de la Ciutat de Palma | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Hispaania]] | [[Palma|Palma de Mallorca]] | | |- | [[:d:Q12026188|Q12026188]] | ''[[:d:Q12026188|Josef Kalbáč]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Agronoom|agronoom]], collector of folk music, [[Ametnik|ametnik]], Member of the Senate of the Parliament of the Czech Republic (1940–2026) ♂; Medal Za Zasługi | [[poliitik]]<br/>[[agronoom]]<br/>''[[:d:Q25162544|collector of folk music]]''<br/>[[ametnik]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q1194474|Třebohostice]]'' | | |- | [[:d:Q12078250|Q12078250]] | ''[[:d:Q12078250|Oleksandr Andreikiv]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]] (1942–2026) ♂; State Prize of Ukrainian SSR in Science and Technology, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]]; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], Shevchenko Scientific Society | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q1026915|Melnytsia-Podilska]]'' | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q141527171|Q141527171]] | ''[[:d:Q141527171|Ibrahim Al-Madani]]'' | data-sort-value="1974" | 1974 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] muessin (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q239718|muessin]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Mediina]] | | |- | [[:d:Q141534035|Q141534035]] | ''[[:d:Q141534035|Alyette Debray-Mauduy]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1969–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q644398|Pont de la Concorde]]'' | |- | [[:d:Q15970648|Q15970648]] | ''[[:d:Q15970648|Jean-Paul Desprat]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[jurist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q201348|Drancy]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q16940640|Q16940640]] | ''[[:d:Q16940640|Rick Sollo]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Brasiilia laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1801517|Monte do Carmo]]'' | ''[[:d:Q1646925|Urubici]]'' | |- | [[:d:Q1703902|Q1703902]] | ''[[:d:Q1703902|Jorge Palma]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Portugali muusik | [[laulja]]<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q17364409|Q17364409]] | ''[[:d:Q17364409|Marcos Ordóñez]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Hispaania kirjanik | ''[[:d:Q17337766|teatrikriitik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q20466423|Q20466423]] | ''[[:d:Q20466423|Yahya Lampong]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Malaisia poliitik | [[poliitik]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q989407|Kinarut]]'' | ''[[:d:Q259097|Ampang]]'' | |- | [[:d:Q24874719|Q24874719]] | ''[[:d:Q24874719|Megumu Morohashi]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Jaapan|Jaapan]] keirin cyclist (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q11598573|keirin cyclist]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q571051|Tsubame]]'' | [[Nara]] | |- | [[:d:Q26776890|Q26776890]] | ''[[:d:Q26776890|Ichaki Gajdarbekow]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] maadleja (fl. 1966–1980) (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q2312752|Vedeno]]'' | [[Mahhatškala]] | |- | [[:d:Q2939293|Q2939293]] | ''[[:d:Q2939293|Carlos Alonso]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Argentina|Argentina]] joonistaja, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1929–2026) ♂; Konex Award, Premio Nacional a la Trayectoria Artística | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2290708|Tunuyán]]'' | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q30123180|Q30123180]] | ''[[:d:Q30123180|Mithu Mukherjee]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | India näitleja | [[näitleja]] | [[India]] | ''[[:d:Q7144868|Pathuriaghata]]''<br/>[[Kolkata]]<br/>[[Lääne-Bengali osariik]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q4959103|Breach Candy Hospital]]''<br/>[[Mumbai]]<br/>[[Maharashtra|Mahārāshtra]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q401634|Q401634]] | ''[[:d:Q401634|Prince Ahmed bin Rashid of Dubai]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraadid]] [[Poliitik|poliitik]] (1956–2026) ♂; member of Dubai Police Force; child of Rashid bin Saeed Al Maktoum, Latifa bint Hamdan bin Zayed Al Nahyan | [[poliitik]] | [[Araabia Ühendemiraadid]] | ''[[:d:Q140673|Bur Dubai]]'' | ''[[:d:Q140673|Bur Dubai]]'' | |- | [[:d:Q51579678|Q51579678]] | ''[[:d:Q51579678|Justo González Ballesta]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], mayor of Mos (1951–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Lugo]] | [[Vigo]] | |- | [[:d:Q543548|Q543548]] | ''[[:d:Q543548|Angry Anderson]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Muusik|muusik]] (fl. 1971–) (1947–2026) ♂; Member of the Order of Australia; member of Rose Tattoo | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[muusik]] | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q5956257|Q5956257]] | ''[[:d:Q5956257|Sirous EbrahimZadeh]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Iraani kunstnik | [[näitleja]] | [[Iraan]] | [[Ardabīl]] | | |- | [[:d:Q6093893|Q6093893]] | ''[[:d:Q6093893|Burhan Özfatura]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Türgi poliitik | [[poliitik]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q719537|Mustafakemalpaşa district]]'' | ''[[:d:Q30254024|Dokuz Eylül University Hospital]]'' | ''[[:d:Q116875315|Paşaköprü Cemetery]]'' |- | [[:d:Q677729|Q677729]] | ''[[:d:Q677729|Sergio Carpanesi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Itaalia jalgpallikoondise ründaja | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | [[La Spezia]] | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q6925992|Q6925992]] | ''[[:d:Q6925992|Mousa Shubairi Zanjani]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Ulama]], Islamic jurist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1928–2026) ♂ | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q1999841|Islamic jurist]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | [[Qom]] | [[Qom]] | |- | [[:d:Q7182432|Q7182432]] | ''[[:d:Q7182432|Phil Spence]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener, korvpallur (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Raleigh]] | | |- | [[:d:Q7704294|Q7704294]] | ''[[:d:Q7704294|Terry Denton]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Illustreerija|illustraator]], lastekirjanik (1950–2026) ♂ | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | ''[[:d:Q6913013|Mornington]]'' | |- | [[:d:Q9343176|Q9343176]] | ''[[:d:Q9343176|Stanisław Szelc]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Poola|poolakad]] filminäitleja, satirist (1943–2026) ♂; Medal for Merit to Culture; member of Kabaret Elita | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q9334029|satirist]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q18408695|Prohladnoye]]'' | | |- | [[:d:Q973030|Q973030]] | ''[[:d:Q973030|Dadeus Grings]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, coadjutor archbishop (1936–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q983710|Nova Petrópolis]]'' | ''[[:d:Q694822|Gravataí]]'' | |- | [[:d:Q109436194|Q109436194]] | ''[[:d:Q109436194|Presley Gerber]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Modell|modell]], amateur photographer (1999–2026) ♂; child of Rande Gerber, [[Cindy Crawford]] | [[modell]]<br/>''[[:d:Q21694268|amateur photographer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q109490433|Q109490433]] | ''[[:d:Q109490433|Grigoriy Ponomarev]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Venemaa|venelased]] sportlik vabavõitleja (1995–2026) ♂ | ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]'' | [[Venemaa]] | [[Kemerovo]] | [[Ulan-Ude]] | [[Novokuznetsk]] |- | [[:d:Q116407906|Q116407906]] | ''[[:d:Q116407906|Michael Beard]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, hematologist (1932–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, Fellow of the Royal Australasian College of Physicians, Fellow of the Royal College of Physicians of Edinburgh, Fellow of the Royal College of Pathologists | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3144914|hematologist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q67442940|Essex]]'' | | |- | [[:d:Q121826490|Q121826490]] | ''[[:d:Q121826490|Darya Frolova]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Tõlkija|tõlkija]], dublaažirežissöör (fl. 1988–2026) (1974–2026) ♀; child of Gennady Frolov | [[dublaažinäitleja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Herson]] | [[Herson]] |- | [[:d:Q13054567|Q13054567]] | ''[[:d:Q13054567|Richard Giragosian]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], politoloog (1965–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Providence]] | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q141508828|Q141508828]] | ''[[:d:Q141508828|Payal Mehta]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1979–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | | | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q141515005|Q141515005]] | ''[[:d:Q141515005|José Oriol Hernández]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Colombia|Colombia]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q141515142|Q141515142]] | ''[[:d:Q141515142|Ismael Querales]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]] (1953–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q1447955|Q1447955]] | ''[[:d:Q1447955|Franz Kustner]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1299573|Ehenfeld]]'' | | |- | [[:d:Q16011418|Q16011418]] | ''[[:d:Q16011418|Gérard Jouault]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] võrkpallur (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Vendin-le-Vieil]] | | |- | [[:d:Q2630791|Q2630791]] | ''[[:d:Q2630791|Chad Gilbert]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[kitarrist]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q505557|Coral Springs]]'' | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q28146415|Q28146415]] | ''[[:d:Q28146415|Jorge Zuhair Jury]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1937–2026) ♂; child of Laura Favio | [[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q583524|Luján de Cuyo]]'' | | |- | [[:d:Q3157415|Q3157415]] | ''[[:d:Q3157415|Jacko McDonagh]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Iirimaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q3483072|Q3483072]] | ''[[:d:Q3483072|Sid Ahmed Agoumi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Alžeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q370406|Bologhine]]'' | ''[[:d:Q237394|Bondy]]'' | |- | [[:d:Q3510788|Q3510788]] | ''[[:d:Q3510788|Ibrahim Idris]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q3048500|Idah]]'' | [[Suurbritannia]] | |- | [[:d:Q5026178|Q5026178]] | ''[[:d:Q5026178|Cameron Bell]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rugby league coach (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q59239421|rugby league coach]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q87134035|Thames Hospital]]'' | |- | [[:d:Q5484534|Q5484534]] | ''[[:d:Q5484534|Franco Columbo]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Mehhiko|Mehhiko]] elukutseline maadleja, booker (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''<br/>''[[:d:Q892994|booker]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q6831587|Q6831587]] | ''[[:d:Q6831587|Michael James Gaffey]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂; G. K. Gilbert Award | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q761086|Q761086]] | ''[[:d:Q761086|August Dahl]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Saksamaa|sakslased]] patsifist (1942–2026) ♂; Verdienstmedaille des Landes Rheinland-Pfalz | ''[[:d:Q16323111|patsifist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Solingen]] | | |- | [[:d:Q83373645|Q83373645]] | ''[[:d:Q83373645|Inge Troch]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-24<br/>1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Austria matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[professor]] | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q95673355|Q95673355]] | ''[[:d:Q95673355|Tatjana Loginova]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], filmioperaator (1944–2026) ♀; [[NSV Liidu riiklik preemia]] | [[filmioperaator]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q965046|Q965046]] | ''[[:d:Q965046|Milton Viera]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q738250|Melo]]'' | | |- | [[:d:Q12321038|Q12321038]] | ''[[:d:Q12321038|Kai Dige Bach]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Kaupmees|kaupmees]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Folketing (1936–2026) ♂; Knight of the Order of the Dannebrog | [[kaupmees]]<br/>[[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q1332248|Q1332248]] | ''[[:d:Q1332248|Elliot Graham]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filmimonteerija (1976–2026) ♂; International Cinephile Society Award for Best Editing | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Claremont]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q136545196|Q136545196]] | ''[[:d:Q136545196|Zhao Ran]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Hiina|Hiina]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1981–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]] | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q1383400|Q1383400]] | ''[[:d:Q1383400|Norbert Huppertz]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], sotsiaalpedagoog (1938–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1227197|sotsiaalpedagoog]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1783581|Konzen]]'' | | |- | [[:d:Q139583270|Q139583270]] | ''[[:d:Q139583270|Ben-Zion Dal]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[jurist]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q141504019|Q141504019]] | ''[[:d:Q141504019|Susy Aponte]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Peruu|Peruu]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1982–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | ''[[:d:Q1035471|Caraz]]'' | |- | [[:d:Q141523525|Q141523525]] | ''[[:d:Q141523525|Paulo Roberto Teixeira]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Brasiilia|Brasiilia]] public health physician (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q10334684|public health physician]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1750446|Álvares Machado]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q141532262|Q141532262]] | ''[[:d:Q141532262|Ida Amelie Robsahm]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Norra|norralased]] kergejõustiklane (†2026) ♀ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Norra]] | | ''[[:d:Q11998353|Romsdalseggen]]'' | |- | [[:d:Q1454956|Q1454956]] | ''[[:d:Q1454956|Nico Perrone]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], esseist, raadiosaatejuht, [[Toimetaja|toimetaja]] (1935–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[toimetaja]] | [[Itaalia]] | [[Bari]] | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q15710659|Q15710659]] | ''[[:d:Q15710659|Laszlo A. Vaskovics]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Saksamaa filosoof | [[filosoof]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q870403|Trstená na Ostrove]]'' | | |- | [[:d:Q16131825|Q16131825]] | ''[[:d:Q16131825|Gidéon Kouts]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Iisraeli ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Iisrael]] | [[Łódź]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q16200081|Q16200081]] | ''[[:d:Q16200081|Paul Lloyd]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Bebington]] | | |- | [[:d:Q18071587|Q18071587]] | ''[[:d:Q18071587|Arthur Asa Berger]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kirjandusteadlane, keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kultuurikriitik (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | ''[[:d:Q846413|Mill Valley]]'' | |- | [[:d:Q18625470|Q18625470]] | ''[[:d:Q18625470|Helmut Schliesing]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]] (1953–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | | |- | [[:d:Q21152695|Q21152695]] | ''[[:d:Q21152695|Walentin Jegorowitsch Seliwanow]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] person (1936–2026) ♂; [[Punatähe orden]], Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 2nd class, Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, medal "Sõjaliste operatsioonide tugevdamise eest", juubelimedal "50 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", Medal "For Distinction in the Protection of the State Borders", Medal "Veteran of the Armed Forces of the USSR", Order of Military Merit, [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], Jubilee Medal "300 Years of the Russian Navy", [[Juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Medal "For Impeccable Service", Medal "For Impeccable Service", 3rd class, [[Sõjaliste Teenete orden]], Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class | | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Lipetski oblast]] | | |- | [[:d:Q25439042|Q25439042]] | ''[[:d:Q25439042|Mykola Karpiuk]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1964–2026) ♂; Order for Courage 3rd Class of Ukraine | [[poliitik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4106513|Velykyi Zhytyn]]'' | [[Ukraina]] | |- | [[:d:Q314856|Q314856]] | ''[[:d:Q314856|Sandro Mazzola]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Torino]] | ''[[:d:Q40899|Vedano al Lambro]]'' | ''[[:d:Q1071570|Basilica of Sant'Ambrogio]]'' |- | [[:d:Q33069728|Q33069728]] | ''[[:d:Q33069728|Sophia Horner-Sam]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Ghana diplomaat | [[poliitik]] | [[Ghana]] | [[Ghana]] | | |- | [[:d:Q330715|Q330715]] | ''[[:d:Q330715|Abraham Youlios Kackanatt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-10<br/>1945-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q5394320|Q5394320]] | ''[[:d:Q5394320|Ernie Accorsi]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] sports executive (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q868666|Hershey]]'' | ''[[:d:Q138367|Camden]]'' | |- | [[:d:Q5884004|Q5884004]] | ''[[:d:Q5884004|Graciela Taquini]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Videokujundaja|videokunstnik]], kunstiajaloolane, näituse kuraator, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1941–2026) ♀; Konex Award; member of Academia Nacional de Bellas Artes | [[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q59327502|Q59327502]] | ''[[:d:Q59327502|Tim Read]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q704017|Q704017]] | ''[[:d:Q704017|Nathaniel Waena]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saared]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Parliament of the Solomon Islands, Governor-General of the Solomon Islands (1945–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of St Michael and St George | [[poliitik]] | [[Saalomoni Saared]] | ''[[:d:Q1116700|Makira-Ulawa Province]]'' | | |- | [[:d:Q8021409|Q8021409]] | ''[[:d:Q8021409|Willie Callaghan]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1010263|Cowdenbeath]]'' | | |- | [[:d:Q874301|Q874301]] | ''[[:d:Q874301|Peter Hermann]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Lääne-Saksamaa|lääne-saksamaa]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Lääne-Saksamaa]] | ''[[:d:Q570860|Kleinmaischeid]]'' | | |- | [[:d:Q100881985|Q100881985]] | ''[[:d:Q100881985|Ken McCulloch]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q11285571|Q11285571]] | ''[[:d:Q11285571|Arthur B. Hancock III]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1943–2026) ♂; child of Arthur B. Hancock, Jr. | [[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Nashville]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q11512888|Q11512888]] | ''[[:d:Q11512888|Yasumatsu Hoshikawa]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4390235|judicial scrivener]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q846342|Obanazawa]]'' | | |- | [[:d:Q124153993|Q124153993]] | ''[[:d:Q124153993|İsgəndər Allahverdiyev]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person, commander of the Azerbaijani Border Troops (1947–2026) ♂; Azerbaijani Flag Order, For military services medal, Medal for distinction in the border (Azerbaijan), Medal "For Distinguished Military Service", 1st Class, Medal "For Distinguished Military Service", 2nd Class, Medal "For Distinguished Military Service", 3rd Class, Courage Medal, "Veteran of the Armed Forces of the Republic of Azerbaijan" medal, médaille «Pour un service impeccable», 1re classe, médaille «Pour un service impeccable», 2e classe, “For Faultless Service” medal, "10th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1991–2001)" Medal, "90th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1918–2008)" Medal, "95th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1918-2013)" Medal, "90th anniversary of the national security bodies of the Republic of Azerbaijan (1919-2009)" jubilee medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class, Medal "For Impeccable Service", 3rd class | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Bakuu]] | | ''[[:d:Q102369520|II Martyrs' Lane]]'' |- | [[:d:Q12472267|Q12472267]] | ''[[:d:Q12472267|Anton Kurnia]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Indoneesia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Indoneesia]] | [[Bandung]] | | |- | [[:d:Q125493101|Q125493101]] | ''[[:d:Q125493101|Qasim Al-Miqdad]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Süüria|Süüria]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], keeleteadlane, kirjandusteadlane (1951–2026) ♂; member of Arab Writers Union | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Süüria]] | ''[[:d:Q1660093|Ghasm]]'' | | |- | [[:d:Q125579509|Q125579509]] | ''[[:d:Q125579509|Jaroslav Rajtmajer]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Muusik|muusik]], [[Basskitarrist|basskitarrist]], [[Helilooja|helilooja]] (†2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[basskitarrist]]<br/>[[helilooja]] | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q12880750|Q12880750]] | ''[[:d:Q12880750|Margaret Papandreou]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Ameerika Ühendriikide poliitik | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Kreeka]] | ''[[:d:Q331397|Oak Park]]'' | ''[[:d:Q1014231|Palaio Faliro]]'' | [[Egeuse meri]] |- | [[:d:Q133672179|Q133672179]] | ''[[:d:Q133672179|Josep Maria Canals i Lamiel]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Munk|munk]], [[Prior]] (1930–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[munk]] | | ''[[:d:Q15601|Corbera de Llobregat]]'' | ''[[:d:Q15468|Badalona]]'' | |- | [[:d:Q1373348|Q1373348]] | ''[[:d:Q1373348|Eugenio Zanetti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂; [[Parima kunstnikutöö Oscar]] | [[näitekirjanik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Argentina]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141502888|Q141502888]] | ''[[:d:Q141502888|Miguel Mumbere Masaisai]]'' | data-sort-value="2003" | 2003-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] Jalgrattur (2003–2026) ♂ | ''[[:d:Q2125610|Jalgrattur]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Goma]] | ''[[:d:Q627885|Ouésso]]'' | |- | [[:d:Q141513072|Q141513072]] | ''[[:d:Q141513072|Miguel Méndez Camacho]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Jurist|jurist]] (1942–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[jurist]] | | ''[[:d:Q216847|Cúcuta]]'' | | |- | [[:d:Q1457249|Q1457249]] | ''[[:d:Q1457249|Friedhelm Repnik]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Konstanz]] | | |- | [[:d:Q1488853|Q1488853]] | ''[[:d:Q1488853|Metropolitan and Archbishop Moses]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Saksamaa|sakslased]] Eastern Orthodox priest, [[Metropoliit|metropoliit]] (1981–2026) ♂ | ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]'' | [[Saksamaa]] | [[Füssen]] | | |- | [[:d:Q1530935|Q1530935]] | ''[[:d:Q1530935|Peter Engel]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Saksamaa|sakslased]] lauatennisist (1954–2026) ♂; spouse of Judit Magos-Havas | ''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q162771|Neukirchen-Vluyn]]'' | | |- | [[:d:Q2007551|Q2007551]] | ''[[:d:Q2007551|Richard Harrison]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Stsenarist|stsenarist]], filminäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Modell|modell]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1957–) (1936–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[modell]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Salt Lake City]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Utah]] | [[Los Angeles]]<br/>[[California]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q2077522|Q2077522]] | ''[[:d:Q2077522|Peter Petrel]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Saksamaa muusik | [[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q151876|Bad Frankenhausen]]'' | [[Koblenz]] | |- | [[:d:Q21563330|Q21563330]] | ''[[:d:Q21563330|Sixtus Lampl]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], konservaator, kunstiajaloolane (1941–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bavarian Order of Merit | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q446966|konservaator]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q260306|Schliersee]]'' | | |- | [[:d:Q23017371|Q23017371]] | ''[[:d:Q23017371|Mohamed Salah Arfaoui]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Tuneesia poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]] | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q189546|Bizerte]]'' | | |- | [[:d:Q26254322|Q26254322]] | ''[[:d:Q26254322|Grazia Daddario]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Itaalia näitleja | [[näitleja]] | [[Itaalia]] | [[Bari]] | [[Bari]] | |- | [[:d:Q2831958|Q2831958]] | ''[[:d:Q2831958|Stephanie Cole]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1958–2022) (1941–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu ohvitser; spouse of Peter Birrel | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q397343|Solihull]]'' | | |- | [[:d:Q30275658|Q30275658]] | ''[[:d:Q30275658|Boris Gorkov]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Treener|treener]] (1952–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[Venemaa teeneline treener]], Honorary Worker of General Education of the Russian Federation | [[treener]] | | [[Izjaslav]] | | |- | [[:d:Q4112238|Q4112238]] | ''[[:d:Q4112238|Vissarion (Stretovych)]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Eastern Orthodox priest, [[Metropoliit|metropoliit]], [[Piiskop|piiskop]] (1953–2026) ♂; Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class | ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]'' | | ''[[:d:Q4371492|Polianka]]'' | | |- | [[:d:Q4723547|Q4723547]] | ''[[:d:Q4723547|Alfred Tyrone Cooke]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Lendur|lendur]] (1939–2026) ♂; Vir Chakra | [[lendur]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | | [[New Delhi]] | |- | [[:d:Q4724157|Q4724157]] | ''[[:d:Q4724157|Frank Pieter Israel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Hollandi astronoom | ''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Delft]] | | |- | [[:d:Q4979982|Q4979982]] | ''[[:d:Q4979982|Bryan Bishop]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]] (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[La Jolla]] | |- | [[:d:Q6245871|Q6245871]] | ''[[:d:Q6245871|John M. MacKenzie]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q640504|Q640504]] | [[Michael Burton]] | data-sort-value="1947" | 1947-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Ameerika Ühendriikide ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Des Moines]] | | |- | [[:d:Q7917806|Q7917806]] | ''[[:d:Q7917806|Vector Lovers]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Muusik|muusik]] (1969–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>[[muusik]] | [[Suurbritannia]] | [[Reading]] | | |- | [[:d:Q99438613|Q99438613]] | ''[[:d:Q99438613|Albert S. Axelrad]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Person (1938–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q64729|Q64729]] | ''[[:d:Q64729|Hans Grodotzki]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] pikamaajooksja, [[Sportlane|sportlane]] (fl. 1954–1960) (1936–2026) ♂; Patriotic Order of Merit in Silver, Rudolf-Harbig-Gedächtnispreis | ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''<br/>[[sportlane]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Pasłęk]] | | |- | [[:d:Q11562188|Q11562188]] | ''[[:d:Q11562188|Kōichi Watanabe]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>[[hambaarst]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q117244067|Q117244067]] | ''[[:d:Q117244067|Lennart Widerström]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Rootsi|rootslased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1969–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q12036805|Q12036805]] | ''[[:d:Q12036805|Michal Slejška]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], tüpograaf, [[Disainer|disainer]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], kujutav kunstnik, graafik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1959–2026) ♂; child of Miroslav Slejška; spouse of Markéta Váradiová | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''<br/>[[disainer]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q1265451|Q1265451]] | ''[[:d:Q1265451|Duncan Sheik]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q678437|Montclair]]'' | | |- | [[:d:Q126871435|Q126871435]] | ''[[:d:Q126871435|Jürgen Lechl]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Jäähokimängija (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | | [[Rosenheim]] | | |- | [[:d:Q131744029|Q131744029]] | ''[[:d:Q131744029|Richard Morávek]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Kinnisvaraarendaja, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1970–2026) ♂ | ''[[:d:Q17487600|Kinnisvaraarendaja]]''<br/>[[ettevõtja]] | | [[Zábřeh]] | [[Olomouc]] | |- | [[:d:Q13552118|Q13552118]] | ''[[:d:Q13552118|Alla Akhundova]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1939–2026) ♀; Honored Art Worker of the Azerbaijan SSR, State Prize of the Azerbaijan SSR; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]], Association of Filmmakers of the USSR | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q140305229|Q140305229]] | ''[[:d:Q140305229|Jeffery Lee]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] mõrvar (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q931260|mõrvar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Alabama]] | | |- | [[:d:Q141489375|Q141489375]] | ''[[:d:Q141489375|Fernande Verger-Lagadec]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Bioloog|bioloog]] (†2026) ♀ | [[bioloog]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q495468|La Feuillée]]'' | | |- | [[:d:Q141490722|Q141490722]] | ''[[:d:Q141490722|Денис Олегович Мак]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Ukraina|ukrainlane]] videoblogija (2001–2026) ♂ | ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]'' | [[Ukraina]] | [[Montgomery]] | [[Odessa]] | [[Tšernihiv]] |- | [[:d:Q141490998|Q141490998]] | ''[[:d:Q141490998|Anay Beltrán Reyes]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]] (1981–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2446447|Tlapa de Comonfort]]'' | | |- | [[:d:Q141491259|Q141491259]] | ''[[:d:Q141491259|Guim Cifré i Pérez]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Music promoter, [[Art director|kunstiline juht]], [[Helitehnik|helitehnik]] (1991–2026) ♂; child of Guillem Cifré i Barrabín | ''[[:d:Q18534068|music promoter]]''<br/>[[Art director|kunstiline juht]]<br/>[[helitehnik]] | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q141496633|Q141496633]] | ''[[:d:Q141496633|Philippe Morin]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1942–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Montluçon]] | |- | [[:d:Q141500602|Q141500602]] | ''[[:d:Q141500602|Colin Bassett]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] metsateadlane, science administrator, [[Kirjanik|kirjanik]] (1929–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q21244999|metsateadlane]]''<br/>''[[:d:Q121867593|science administrator]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1549557|Hokitika]]'' | ''[[:d:Q7981419|Wellington Hospital]]'' | |- | [[:d:Q19662423|Q19662423]] | ''[[:d:Q19662423|Gary McCracken]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Kanada muusik | [[trummar]] | | | | |- | [[:d:Q2280944|Q2280944]] | ''[[:d:Q2280944|Chris Boni]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Belgia|Belgia]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1966–) (1936–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Belgia]] | | | |- | [[:d:Q2372231|Q2372231]] | ''[[:d:Q2372231|Sway]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], räppar (fl. 2004–2026) (1982–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2454407|Hornsey]]'' | [[Ghana]] | |- | [[:d:Q2464807|Q2464807]] | ''[[:d:Q2464807|Michael Sweetney]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (fl. 2003–2017) (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q2835617|Q2835617]] | ''[[:d:Q2835617|Alfredo Mantica]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Rimini]] | | |- | [[:d:Q3178391|Q3178391]] | ''[[:d:Q3178391|Ludmila Javorová]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] Christian minister, [[Teoloog|teoloog]] (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>[[teoloog]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Brno]]<br/>''[[:d:Q11341603|Brno-Chrlice]]'' | [[Rajhrad]] | |- | [[:d:Q3369960|Q3369960]] | ''[[:d:Q3369960|Patrick Zelnik]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Prantsusmaa kirjastaja | [[kirjastaja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q83472|Villiers-Saint-Frédéric]]'' |- | [[:d:Q371031|Q371031]] | ''[[:d:Q371031|Jon Kyl]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | advokaat, Ameerika Ühendriigid | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q961992|Oakland]]'' | [[Phoenix]] | |- | [[:d:Q47400515|Q47400515]] | ''[[:d:Q47400515|Chaudhry Muhammad Hanif]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Poliitik|poliitik]] (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q3321325|Chichawatni]]'' | | |- | [[:d:Q4864824|Q4864824]] | ''[[:d:Q4864824|Barry T. Parker]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the State Senate of New Jersey, Member of the New Jersey General Assembly, Speaker of the New Jersey General Assembly (1932–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q936639|Mount Holly]]'' | | |- | [[:d:Q5212788|Q5212788]] | ''[[:d:Q5212788|Damodran Nair]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Fidži poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q5322044|Q5322044]] | ''[[:d:Q5322044|E. M. Sudarsana Natchiappan]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q550670|Q550670]] | [[Sergei Tšepikov]] | data-sort-value="1967" | 1967-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] laskesuusataja, murdmaasuusataja, [[Poliitik|poliitik]] (fl. 1987–2006), riigiduuma liige (1967–2026) ♂; "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Austuse märk]], Order "For Personal Courage", [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], [[Venemaa teeneline meistersportlane]], Почётный знак «За заслуги перед городом Екатеринбургом»; member of 7th State Duma of the Russian Federation, Legislative Assembly of Sverdlovsk Oblast, 8th State Duma of the Russian Federation; spouse of Yelena Melnikova | ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]''<br/>''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]''<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1076287|Khor]]'' | [[Moskva]] | [[Trojekurovo kalmistu]] |- | [[:d:Q6103469|Q6103469]] | ''[[:d:Q6103469|Gülsen Tuncer]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Türgi näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[Art director|kunstiline juht]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Türgi]] | [[Adana]] | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q7259258|Q7259258]] | ''[[:d:Q7259258|Ron Hurst]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q8195372|Q8195372]] | ''[[:d:Q8195372|Alfredo Jimeno Martínez]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂ | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12155|Soria]]'' | ''[[:d:Q12155|Soria]]'' | |- | [[:d:Q8293759|Q8293759]] | ''[[:d:Q8293759|Shao Qihui]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1934–2026) ♂; child of 邵均 | [[poliitik]] | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q87338462|Q87338462]] | ''[[:d:Q87338462|Sari Jokelin]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Soome|soomlased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Tantsija|tantsija]] (1954–2026) ♀; child of Jaakko Jokelin, Aili Jokelin | [[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Soome]] | [[Varkaus]] | | |- | [[:d:Q904778|Q904778]] | ''[[:d:Q904778|Gyula Bill Deák]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Ungari laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q95097011|Q95097011]] | ''[[:d:Q95097011|Libuše Horstová]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1934–2026) ♀ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q98246971|Q98246971]] | ''[[:d:Q98246971|Jean-Louis Roussel]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], professors, scientific professions, [[Ajaloolane|ajaloolane]], conseiller municipal de Hautot-sur-Seine, Mayor of Hautot-sur-Seine (1959–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q97768158|professors, scientific professions]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q110879174|Q110879174]] | ''[[:d:Q110879174|Him Bahadur Shahi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Nepali poliitik | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q28443|Dailekh District]]'' | ''[[:d:Q6350102|Kalagaun, Seti]]'' | |- | [[:d:Q11094131|Q11094131]] | ''[[:d:Q11094131|Chu Chun-kwok]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Politseinik|politseinik]] (1974–2026) ♂; Medal for Bravery (Gold) | [[politseinik]] | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | [[Briti Hongkong]] | ''[[:d:Q856077|Kwong Wah Hospital]]'' | ''[[:d:Q5518867|Gallant Garden]]'' |- | [[:d:Q11356746|Q11356746]] | ''[[:d:Q11356746|Tsuneyuki Mitamura]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q850492|Yame]]'' | ''[[:d:Q850492|Yame]]'' | |- | [[:d:Q11941620|Q11941620]] | ''[[:d:Q11941620|Pilar Malla Escofet]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q983585|El Pont d'Armentera]]'' | | |- | [[:d:Q125179765|Q125179765]] | ''[[:d:Q125179765|Xaxá]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Brasiilia|Brasiilia]] jalgpallur (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q271374|Guarujá]]'' | | |- | [[:d:Q1255250|Q1255250]] | ''[[:d:Q1255250|Hans Andersson-Tvilling]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Rootsi|rootslased]] jäähokimängija, jalgpallur (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q926728|Bromma]]'' | ''[[:d:Q1589316|Traneberg]]'' | |- | [[:d:Q13029007|Q13029007]] | ''[[:d:Q13029007|Vasiĺ Žuraŭlioŭ]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Kirjandusteadlane, kirjanduskriitik, literary theorist, kirjandusajaloolane, man of letters (1931–2026) ♂; State Prize of the Republic of Belarus | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q15962340|literary theorist]]''<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | | ''[[:d:Q35104408|Раздзел 2]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q141490797|Q141490797]] | ''[[:d:Q141490797|Owen Ndlovu]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141493351|Q141493351]] | ''[[:d:Q141493351|James Kabuye]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Uganda|Uganda]] katoliku preester (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Uganda]] | | | |- | [[:d:Q141511188|Q141511188]] | ''[[:d:Q141511188|Anna Sherling]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1980–2026) ♀; child of [[Juudi Muusikaline Kammerteater]], Tamara Akulova | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | [[Himki kalmistu]] |- | [[:d:Q15066209|Q15066209]] | ''[[:d:Q15066209|Vyacheslav Yevdomikov]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂; Honoured Jurist of the Russian Federation | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Šadrinsk]] | | |- | [[:d:Q15140461|Q15140461]] | ''[[:d:Q15140461|Andrey Novikov-Lanskoy]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q20100459|Q20100459]] | ''[[:d:Q20100459|Oriol Domènec i Llavallol]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Hispaania arst | [[arst]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q21229640|Q21229640]] | ''[[:d:Q21229640|Colin Powers]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q2821036|Q2821036]] | ''[[:d:Q2821036|Abdelhak Tazi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Maroko poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10272925|põllumajandusinsener]]'' | [[Maroko]] | [[Fès]] | [[Rabat]] | ''[[:d:Q60050751|Martyrs' Cemetery in Rabat]]'' |- | [[:d:Q3173797|Q3173797]] | ''[[:d:Q3173797|Jean Orizet]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Prantsusmaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q528225|Q528225]] | ''[[:d:Q528225|Esterina Tartman]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Iisraeli poliitik | [[poliitik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q52835367|Q52835367]] | ''[[:d:Q52835367|Pierre Constant]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teatrilavastaja, teatrinäitleja (1933–2026) ♂; Prix Pelléas | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | ''[[:d:Q217288|Sainte-Livrade-sur-Lot]]'' | |- | [[:d:Q5563052|Q5563052]] | ''[[:d:Q5563052|Ginger Molloy]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] mootorrattasportlane (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | | |- | [[:d:Q5812729|Q5812729]] | ''[[:d:Q5812729|Domingo Buesa Conde]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q120172562|Bagüés]]'' | [[Zaragoza]] | |- | [[:d:Q584790|Q584790]] | ''[[:d:Q584790|Antje Kunstmann]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1949–2026) ♀; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Bad Kissingen]] | [[München]] | |- | [[:d:Q59587269|Q59587269]] | ''[[:d:Q59587269|Charles Kaufman Williams, II]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] classical archaeologist, kunstikoguja, filantroop, [[Arheoloog|arheoloog]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1930–2026) ♂; Gold Medal of the Archaeological Institute of America, Commander of the Order of the Phoenix | ''[[:d:Q15983985|classical archaeologist]]''<br/>''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[arheoloog]]<br/>[[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q647885|Q647885]] | ''[[:d:Q647885|Martin Ashby]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] mootorrattasportlane (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q539528|Marlborough]]'' | | |- | [[:d:Q6526005|Q6526005]] | ''[[:d:Q6526005|Henrique]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro osariik]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q66829393|Q66829393]] | ''[[:d:Q66829393|Dolores Sibonga]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Ameerika Ühendriikide advokaat | [[advokaat]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1505272|Vashon]]'' | | |- | [[:d:Q7088788|Q7088788]] | ''[[:d:Q7088788|Olu Jacobs]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Nigeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Nigeeria]] | [[Abeokuta]] | | |- | [[:d:Q75673103|Q75673103]] | ''[[:d:Q75673103|Henry Scrope]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1941–2026) ♂; child of Ralph Henry Scrope, Lady Beatrice Savile; spouse of Mary-Clare Critchley-Salmonson | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q9069001|Q9069001]] | ''[[:d:Q9069001|Ricardo Montecatine Ríos]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maletaja|maletaja]] (1956–2026) ♂ | [[maletaja]] | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q106619120|Q106619120]] | ''[[:d:Q106619120|Amelinha Teles]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q271333|Contagem]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q108055397|Q108055397]] | ''[[:d:Q108055397|Karl Finch]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q204561|Modesto]]'' | | |- | [[:d:Q109487592|Q109487592]] | ''[[:d:Q109487592|Wladimir Aristarchowitsch Tscherkassow]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1939–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], Honoured Physician of the Russian Federation | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2949946|Ust-Kishert]]''<br/>''[[:d:Q936046|Kishertsky District]]'' | [[Perm]] | |- | [[:d:Q109580971|Q109580971]] | ''[[:d:Q109580971|Ewa Panufnik-Dworska]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Poola|poolakad]] person (1936–2026) ♀; spouse of Jacek Dworski | | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q11892993|Q11892993]] | ''[[:d:Q11892993|Seppo Lindblom]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Soome poliitik | [[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Espoo]] | |- | [[:d:Q125839591|Q125839591]] | ''[[:d:Q125839591|John Delaney]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Slough]] | | |- | [[:d:Q134800330|Q134800330]] | ''[[:d:Q134800330|Angelica Tiscornia]]'' | data-sort-value="1912" | 1912-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Argentina|Argentina]] person (1912–2026) ♀ | | [[Argentina]] | ''[[:d:Q52602|Gualeguay]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q1354875|Q1354875]] | ''[[:d:Q1354875|Gerrit Graham]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | ameerika näitleja | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | ''[[:d:Q3241019|Rhinebeck]]'' | |- | [[:d:Q137357578|Q137357578]] | ''[[:d:Q137357578|David Kijanangoma]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Uganda|Uganda]] person (1967–2026) ♂ | | [[Uganda]] | | ''[[:d:Q14956750|Mulago Hospital]]'' | |- | [[:d:Q138006664|Q138006664]] | ''[[:d:Q138006664|Vladimir Savin]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1926–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q138498257|Q138498257]] | ''[[:d:Q138498257|Vitantonio Lovallo]]'' | data-sort-value="1914" | 1914-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] person (1914–2026) ♂ | | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | [[Avigliano]] | [[Avigliano]] | |- | [[:d:Q141470890|Q141470890]] | ''[[:d:Q141470890|Nael Abu Obeid]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141475372|Q141475372]] | ''[[:d:Q141475372|Paulo Cesar Martin]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht (1964–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Brasiilia]] | | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q141493506|Q141493506]] | ''[[:d:Q141493506|Wang Qiuguan]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1948–2026) ♀; child of Wang Shuiyuan, 黃雪燕 | [[näitleja]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q141512831|Q141512831]] | ''[[:d:Q141512831|Max Riese]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgrattasportlane (1990–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Dresden]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q1509426|Q1509426]] | [[Geórgios Makrópoulos]] | data-sort-value="1953" | 1953-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Maletaja|maletaja]] (1953–2026) ♂; spouse of Marina Makropoulou | [[maletaja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q16179561|Q16179561]] | ''[[:d:Q16179561|Haka Astana]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Politseinik|politseinik]] (fl. 1982–), Kepala Biro Pengkajian dan Strategi SSDM Polri, Karo Pers Polda Metro Jaya (1957–2026) ♂ | [[politseinik]] | [[Indoneesia]] | [[Yogyakarta]] | [[Yogyakarta]] | |- | [[:d:Q176558|Q176558]] | [[Annie Dillard]] | data-sort-value="1945" | 1945-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | ''[[:d:Q2303115|Wellfleet]]'' | |- | [[:d:Q1866070|Q1866070]] | ''[[:d:Q1866070|Peter Nieuwenhuis]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Hollandi jalgrattur | ''[[:d:Q15117395|trekijalgrattur]]''<br/>''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q1903914|Q1903914]] | ''[[:d:Q1903914|Martin Gutzeit]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[teoloog]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Cottbus]] | | |- | [[:d:Q20510241|Q20510241]] | ''[[:d:Q20510241|Sergey Pogosyan]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Armeenia NSV|Armeenia NSV]]-[[Armeenia|armeenia]] jalgpallur (1948–2026) ♂; médaille du 1er degré « Pour le service à la Patrie », [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Armeenia NSV]]<br/>[[Armeenia]] | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q2057315|Q2057315]] | ''[[:d:Q2057315|Patricio Guzmán]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Tšiili filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q108494577|soundman]]''<br/>''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]'' | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Pariis]] | [[Père-Lachaise'i kalmistu]] |- | [[:d:Q21032409|Q21032409]] | ''[[:d:Q21032409|Horst-Dieter Görg]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1959–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | [[Hildesheim]] | | |- | [[:d:Q2165998|Q2165998]] | ''[[:d:Q2165998|Ronnie Dove]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1373962|Herndon]]'' | ''[[:d:Q755602|Pasadena]]'' | |- | [[:d:Q2535333|Q2535333]] | ''[[:d:Q2535333|Rosalind Ashford]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | [[Detroit]] | |- | [[:d:Q2925039|Q2925039]] | ''[[:d:Q2925039|Brian Wolfe]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q494723|Fullerton]]'' | | |- | [[:d:Q301600|Q301600]] | ''[[:d:Q301600|Ben Saunders]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Suurbritannia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q1861368|tattoo artist]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[London]] | ''[[:d:Q2512666|Rijkerswoerdse Plassen]]'' | |- | [[:d:Q3425756|Q3425756]] | ''[[:d:Q3425756|René Aphing Kouassi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Elevandiluurannik]] | [[Abidjan]] | | |- | [[:d:Q401147|Q401147]] | ''[[:d:Q401147|Ahmed Ammi]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Hollandi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]]<br/>[[Maroko]] | ''[[:d:Q2006438|Temsamane]]'' | | |- | [[:d:Q468838|Q468838]] | ''[[:d:Q468838|Griselda Gambaro]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q4760612|Q4760612]] | ''[[:d:Q4760612|Andy Donato]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1937–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1025401|Scarborough]]'' | ''[[:d:Q1025401|Scarborough]]'' | |- | [[:d:Q4942349|Q4942349]] | ''[[:d:Q4942349|Bonnie Greer]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1948–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Fellow of the Royal Society of Literature; member of Royal Society of Literature | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q5209949|Q5209949]] | ''[[:d:Q5209949|Dakila Cua]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Filipiinide poliitik | [[poliitik]] | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q13873|Quirino]]'' | | |- | [[:d:Q52147402|Q52147402]] | ''[[:d:Q52147402|Сөләймәнов Риф Сафа улы]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1936–2026) ♂; Merited worker of culture of the Russian Federation, Order of Salavat Yulayev | [[muusikateadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1068871|Lagerevo]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q52396452|Q52396452]] | ''[[:d:Q52396452|Pierre Collin]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]] (1956–2026) ♂; member of Comité national de l'estampe, [[Académie des Beaux-Arts]]; spouse of Corinne Véret | [[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Vannes]] | |- | [[:d:Q530652|Q530652]] | ''[[:d:Q530652|Wiktor Anuschkewytschus]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Vörkuta]] | | ''[[:d:Q1185735|Dem'ianiv Laz]]'' |- | [[:d:Q5460279|Q5460279]] | [[Flora Brovina]] | data-sort-value="1949" | 1949-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Kosovo|Kosovo]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Poliitik|poliitik]], [[Pediaater|lastearst]], Speaker of the Assembly of Kosovo (1949–2026) ♀; PEN Barbara Goldsmith Freedom to Write Award, Kurt Tucholsky auhind, Millennium Peace Prize for Women, "Mother Teresa" Humanitarian Medal | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[Pediaater|lastearst]] | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q991291|Skenderaj]]'' | | |- | [[:d:Q6193787|Q6193787]] | ''[[:d:Q6193787|Jim Bradshaw]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q998621|St. Clairsville]]'' | | |- | [[:d:Q6197475|Q6197475]] | ''[[:d:Q6197475|Jim Peters]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Uus-Meremaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1013579|Kawakawa]]'' | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q637396|Q637396]] | ''[[:d:Q637396|Tanella Boni]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Luuletaja|luuletaja]], non-fiction writer, professor of philosophy, romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filosoof|filosoof]] (1954–2026) ♀; prix national d'excellence 2017; notable work matins de couvre-feu, Là où il fait si clair en moi, Les nègres n'iront jamais au paradis | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q26973007|professor of philosophy]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filosoof]] | [[Elevandiluurannik]] | [[Abidjan]] | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q6397003|Q6397003]] | ''[[:d:Q6397003|Kevin Miller]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q478029|Falmouth]]'' | | |- | [[:d:Q66715756|Q66715756]] | ''[[:d:Q66715756|John Broughton]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Hambaarst|hambaarst]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], professor, emeriitprofessor (1947–2026) ♂; Companion of the New Zealand Order of Merit, Bruce Mason Playwriting Award, Life membership of Te Aō Marama - New Zealand Māori Dental Association, Te Amorangi National Māori Academic Excellence Award, LIMElight Award, honorary doctor of the University of Otago | [[hambaarst]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1015690|Hastings]]'' | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q75383687|Q75383687]] | ''[[:d:Q75383687|Nicholas Brandram]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1982–2026) ♂; child of Paul Brandram, Jennifer Diane Steele | | [[Suurbritannia]] | [[Wimbledon]] | [[London]] | |- | [[:d:Q90041|Q90041]] | ''[[:d:Q90041|Ralf Richter]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | [[Essen]] | [[Köln]] | |- | [[:d:Q9344006|Q9344006]] | ''[[:d:Q9344006|Rachid Sabbagh]]'' | data-sort-value="1950" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], Minister of Defence (1950–2026) ♂ | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Tuneesia]] | | | ''[[:d:Q15282310|Jellaz cemetery]]'' |- | [[:d:Q105078733|Q105078733]] | ''[[:d:Q105078733|Gopiram Bargayn Burabhakat]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | India kunstnik | [[kunstnik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q105666194|Q105666194]] | ''[[:d:Q105666194|Victoria Okojie]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Nigeeria romaanikirjanik | [[raamatukoguhoidja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16532929|administrator]]'' | [[Nigeeria]] | | | |- | [[:d:Q112380313|Q112380313]] | ''[[:d:Q112380313|Boris Hučko]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Slovakkia|Slovakkia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Agronoom|agronoom]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂ | [[agronoom]]<br/>[[õppejõud]] | [[Slovakkia]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Banská Bystrica]] | | |- | [[:d:Q112776190|Q112776190]] | ''[[:d:Q112776190|Marina Vilalta i Fajula]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Karjane|karjane]] (1927–2026) ♀; Püha Jüri rist | [[karjane]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12285|Ogassa]]'' | ''[[:d:Q11910031|Bruguera]]'' | |- | [[:d:Q11961719|Q11961719]] | ''[[:d:Q11961719|Bodil Cappelen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Norra|norralased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]] (1930–2026) ♀; Anvil Award; child of Johan Munthe Cappelen; spouse of Finn Strømsted, Olav Hauge | [[kirjanik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[tekstiilikunstnik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | [[Tønsbergi vald|Tønsberg]] | |- | [[:d:Q12173239|Q12173239]] | ''[[:d:Q12173239|Halyna Yablonska]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1936–) (1928–2026) ♀; medal of 25 years of Ukrainian independence, Ukraina NSV rahvakunstnik, Ukrayna SSR Ali Soveti Rəyasət Heyətinin fəxri fərmanı, Order of Princess Olga, 1st class, Order of Princess Olga, 2nd class, Order of Princess Olga, 3rd class, prix artistique Kyiv, Order of the holy Great Martyr Barbara 2nd class | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Uman]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q123889389|Q123889389]] | ''[[:d:Q123889389|Mustaqim MZ]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]] (1949–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10609|Boyolali]]'' | ''[[:d:Q14479|North Paser of Penajam]]'' | |- | [[:d:Q1250858|Q1250858]] | ''[[:d:Q1250858|Dory Chamoun]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Liibanoni poliitik | [[poliitik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q613943|Deyr el-Qamar]]'' | | |- | [[:d:Q141455271|Q141455271]] | ''[[:d:Q141455271|Roy Burnham]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Insener|insener]] (1941–2026) ♂ | [[insener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q406146|Aintree]]'' | | |- | [[:d:Q141496416|Q141496416]] | ''[[:d:Q141496416|Uwe Mechlem]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Saksamaa|sakslased]] ratsutaja (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q2730732|ratsutaja]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q141523612|Q141523612]] | ''[[:d:Q141523612|Ronald Andersen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] medical sociologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; William B. Graham Prize for Health Services Research; member of [[USA Meditsiiniakadeemia]] | ''[[:d:Q6806604|medical sociologist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Omaha]] | | |- | [[:d:Q1716916|Q1716916]] | ''[[:d:Q1716916|Jürg Marquard]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Šveits|Šveits]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1945–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Šveits]] | | [[Zürich]] | |- | [[:d:Q1738627|Q1738627]] | ''[[:d:Q1738627|Ken Laufman]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]] | | |- | [[:d:Q215805|Q215805]] | ''[[:d:Q215805|Peter Max]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[disainer]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q28537526|Q28537526]] | ''[[:d:Q28537526|Didier Billet]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1184993|Bordj El Kiffan]]'' | | |- | [[:d:Q29864932|Q29864932]] | ''[[:d:Q29864932|Evgeniy Bronevitsky]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] vocalist, [[Basskitarr|basskitarr]] (fl. 1966–) (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q2643890|vocalist]]''<br/>[[basskitarr]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q3261426|Q3261426]] | ''[[:d:Q3261426|Louis Caron]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], romaanikirjanik, esseist, jutuvestja (1942–2026) ♂; Quebeci riikliku ordeni kavaler, Prix Québec-Paris | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q12869138|jutuvestja]]'' | [[Kanada]] | [[Sorel-Tracy]] | [[Nicolet]] | |- | [[:d:Q3435802|Q3435802]] | ''[[:d:Q3435802|Bob Mackie]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kostüümikunstnik]], moekunstnik, [[Stilist]], telesarjanäitleja (1940–2026) ♂; Primetime Emmy Award for Outstanding Costumes for a Variety, Nonfiction, or Reality Programming, CFDA Lifetime Achievement Award, American Choreography Awards, Tony Award for Best Costume Design in a Musical; spouse of Lulu Porter | [[Kostüümikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[Stilist]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q927213|Monterey Park]]'' | [[Palm Springs (California)|Palm Springs]] | |- | [[:d:Q3763134|Q3763134]] | ''[[:d:Q3763134|Gianfranco Pieri]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Itaalia korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q4247565|Q4247565]] | ''[[:d:Q4247565|Aleksandr Kupriyanov]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Vene NFSV]] | | |- | [[:d:Q4284513|Q4284513]] | ''[[:d:Q4284513|Boris Matveyev]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q449077|Q449077]] | ''[[:d:Q449077|Catherine Ringer]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Prantsusmaa laulja | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Suresnes]] | [[Pariis]] | [[Montmartre'i kalmistu]] |- | [[:d:Q47491388|Q47491388]] | ''[[:d:Q47491388|Andy Gallagher]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Iirimaa|Iirimaa]] hurler, sports executive (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q18199024|hurler]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | ''[[:d:Q104257442|Kilnabinnia]]'' | |- | [[:d:Q5040859|Q5040859]] | ''[[:d:Q5040859|Carl Sundin]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Rootsi|rootslased]] kayaker, aerutaja (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q16004471|kayaker]]''<br/>''[[:d:Q13382566|aerutaja]]'' | [[Rootsi]] | [[Nyköping]] | | |- | [[:d:Q5230856|Q5230856]] | ''[[:d:Q5230856|David Arnason]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Kanada kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1659757|Gimli]]'' | | |- | [[:d:Q57586030|Q57586030]] | ''[[:d:Q57586030|Fabio Mosquera]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Colombia|Colombia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | [[Cali]] | | |- | [[:d:Q5982399|Q5982399]] | ''[[:d:Q5982399|Ian Miller]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Australian rules football player (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q70659414|Q70659414]] | ''[[:d:Q70659414|Botan Nakata]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Jaapan|Jaapan]] owarai tarento (1948–2026) ♂; member of Chaos Nakata | ''[[:d:Q12330954|owarai tarento]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1349102|Shōdoshima-chō]]'' | | |- | [[:d:Q7171876|Q7171876]] | ''[[:d:Q7171876|Pete Byrne]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Suurbritannia laulja | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | [[Bath]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7493083|Q7493083]] | ''[[:d:Q7493083|Sheila Kennelly]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1958–2008) (1937–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Austraalia]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Brighton]] | ''[[:d:Q1638164|Hunter Valley]]'' | |- | [[:d:Q78060164|Q78060164]] | ''[[:d:Q78060164|Pierre de Chastonay]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Sierre]] | | |- | [[:d:Q9627138|Q9627138]] | ''[[:d:Q9627138|Aracy Amaral]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kunstiajaloolane, kunstikriitik, [[Kuraator|kuraator]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♀; Guggenheim Fellowship, Prêmio Jabuti; spouse of Mario Toral; notable work Museu de Arte Contemporânea da Universidade de São Paulo: perfil de um acervo | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''<br/>[[kuraator]]<br/>[[õppejõud]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q10545365|Q10545365]] | ''[[:d:Q10545365|Michaela Freiová]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], publitsist, toimetaja, member of the Federal Assembly of Czechoslovakia (1942–2026) ♀; child of Josef Myslivec | [[poliitik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q106887292|Q106887292]] | ''[[:d:Q106887292|Siddique Ahmed]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q109418075|Q109418075]] | ''[[:d:Q109418075|Сабитова, Лилия Рашитовна]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Person (1953–2026) ♀ | | | | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q114729064|Q114729064]] | ''[[:d:Q114729064|Marc de La Ménardière]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], lektor (1982–2026) ♂; notable work A quest for meaning | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q114895705|Q114895705]] | ''[[:d:Q114895705|Амаев, Хаважи Хасанович]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1980–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | | ''[[:d:Q4194701|Zumsoi]]'' | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q11529334|Q11529334]] | ''[[:d:Q11529334|Nobue Matsubara]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Jaapani laulja | [[laulja]] | [[Jaapan]] | [[Ōita prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11980201|Q11980201]] | ''[[:d:Q11980201|Kari Wærness]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Norra sotsioloog | [[sotsioloog]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1993766|Leknes]]'' | [[Bergen]] | ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]'' |- | [[:d:Q1244211|Q1244211]] | ''[[:d:Q1244211|Ian Berry]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Fotograaf|fotograaf]], fotoajakirjanik (1934–2026) ♂; member of Magnum Photos | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Preston]] | | |- | [[:d:Q130442518|Q130442518]] | ''[[:d:Q130442518|Jehuda Widawski]]'' | data-sort-value="1919" | 1919-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Iisrael|Iisrael]]-[[Poola|poolakad]] äriinimene (1919–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Iisrael]]<br/>[[Poola]] | | | |- | [[:d:Q131770495|Q131770495]] | ''[[:d:Q131770495|Jo Kuhn]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1935–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | | | | |- | [[:d:Q1341070|Q1341070]] | ''[[:d:Q1341070|Luděk Mikloško]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Tšehhi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | [[Ostrava]] | |- | [[:d:Q137209957|Q137209957]] | ''[[:d:Q137209957|Kate Leslie]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader, aktivist, rahukohtunik (1935–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q590475|Warkworth]]'' | |- | [[:d:Q141446648|Q141446648]] | ''[[:d:Q141446648|Bloodhound Q50]]'' | data-sort-value="2004" | 2004-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Räppar (2004–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q141461307|Q141461307]] | ''[[:d:Q141461307|Hiroyuki Ichikawa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Jaapan|Jaapan]] esimees (†2026) ♂ | ''[[:d:Q140686|esimees]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q141470171|Q141470171]] | ''[[:d:Q141470171|Anton Grunis]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Venemaa|venelased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1979–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Hero of the Donetsk People's Republic, Tšetšeeni Vabariigi kangelane, Order of Courage, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” I järk, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, Medal ‘For Merit in Combat’, Medal "For Military Valour", 2nd class, Medal ‘Participant of a special military operation’ | [[ohvitser]] | [[Venemaa]] | [[Kaasan]] | ''[[:d:Q4230565|Kindrativka]]'' | |- | [[:d:Q141475148|Q141475148]] | ''[[:d:Q141475148|Shirley Stevenson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] person (1935–2026) ♀; Queen's Service Medal; spouse of Brian Stevenson | | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141499219|Q141499219]] | ''[[:d:Q141499219|Rodney Charters]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Person (1945–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141500546|Q141500546]] | ''[[:d:Q141500546|Natacha Rey]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1970–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | | ''[[:d:Q255105|Enghien-les-Bains]]'' | ''[[:d:Q191126|Saintes]]'' | |- | [[:d:Q15527343|Q15527343]] | ''[[:d:Q15527343|Mary Gaudron]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | kohtunik, Austraalia | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q808967|barrister]]''<br/>[[riigiametnik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q187859|Moree]]'' | | |- | [[:d:Q19844391|Q19844391]] | ''[[:d:Q19844391|Jimmy Revie]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q146891|Stockwell]]'' | [[Inglismaa]] | |- | [[:d:Q2756486|Q2756486]] | ''[[:d:Q2756486|Cheetah Chrome]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1955–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cleveland]] | | |- | [[:d:Q27600121|Q27600121]] | ''[[:d:Q27600121|Wolf-Lüder Liebermann]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Õppejõud|õppejõud]], klassikaline filoloog (1941–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]'' | | [[Gießen]] | | |- | [[:d:Q28586999|Q28586999]] | ''[[:d:Q28586999|Sadokha Pavlo]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Portugal|portugal]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], Vabatahtlik (1970–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of Спілка Українців у Португалії | [[avaliku elu tegelane]]<br/>''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Portugal]] | [[Lviv]] | ''[[:d:Q1020826|Quarteira]]'' | |- | [[:d:Q3318550|Q3318550]] | ''[[:d:Q3318550|Mohamed Garfi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Muusik|muusik]] (1948–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[muusik]] | [[Tuneesia]] | [[Tunis]] | | |- | [[:d:Q3425850|Q3425850]] | ''[[:d:Q3425850|René Bianchi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q283736|Conflans-sur-Seine]]'' | ''[[:d:Q727297|Romilly-sur-Seine]]'' | |- | [[:d:Q39082547|Q39082547]] | ''[[:d:Q39082547|Anatoly Timofeyev]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1941–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3876978|Nikologory]]'' | | |- | [[:d:Q4283881|Q4283881]] | ''[[:d:Q4283881|Vladimir Maslakov]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja (1970–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | | [[Peterburi]] | [[Herson]] | [[Herson]] |- | [[:d:Q48927545|Q48927545]] | ''[[:d:Q48927545|Dominique Descotes]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Prantsusmaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Innsbruck]] | | |- | [[:d:Q5407878|Q5407878]] | ''[[:d:Q5407878|Eugenia Apostol]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Filipiinide ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q174096|Sorsogon City]]'' | [[Manila]] | |- | [[:d:Q5483619|Q5483619]] | ''[[:d:Q5483619|Francisco López Contreras]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Guatemala|Guatemala]] jalgpallur (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Guatemala]] | ''[[:d:Q1671882|Santa Catarina Pinula]]'' | | |- | [[:d:Q55239090|Q55239090]] | ''[[:d:Q55239090|Coronel Nunes]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], sports executive (1938–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q2289897|Monte Alegre]]'' | | |- | [[:d:Q56557026|Q56557026]] | ''[[:d:Q56557026|Ernest Butler]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Korvpallur (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q59260306|Q59260306]] | ''[[:d:Q59260306|Yechiel Kara]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Iisrael|Iisrael]] keeleteadlane (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Iisrael]] | [[Sanaa]] | | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q625843|Q625843]] | ''[[:d:Q625843|Chung Ho-yong]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | poliitik, Lõuna-Korea | [[poliitik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q72154039|Q72154039]] | ''[[:d:Q72154039|Hans-Achim Roll]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Jurist|jurist]], [[Advokaat|advokaat]] (1942–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[advokaat]] | | [[Gdańsk]] | | |- | [[:d:Q83564179|Q83564179]] | ''[[:d:Q83564179|Ann Kaiser]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Teadlane, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q8975593|Q8975593]] | ''[[:d:Q8975593|Jing Yidan]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Hiina|Hiina]] telesaatejuht, [[Poliitik|poliitik]] (fl. 1979–2015), member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1955–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[poliitik]] | [[Hiina]] | [[Harbin]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q102238494|Q102238494]] | ''[[:d:Q102238494|Hannes Friedrich]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1940–2026) ♂ | [[sotsioloog]] | | | | |- | [[:d:Q104126362|Q104126362]] | ''[[:d:Q104126362|Abdul Zalil Mastan]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | [[New Delhi]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q107488373|Q107488373]] | ''[[:d:Q107488373|Reynolds Farley]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] statistik, [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Demograaf|demograaf]] (1938–2026) ♂; Fellow of the American Statistical Association; member of American Statistical Association, [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q2732142|statistik]]''<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[demograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harrisburg]] | | |- | [[:d:Q1104621|Q1104621]] | ''[[:d:Q1104621|Sándor Kardos]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ungari|Ungari]] filmioperaator, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, [[Lavastaja|režissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]] (1944–2026) ♂; Kossuthi auhind, Béla Balázs Award; member of Hungarian Art Academy | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[fotograaf]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q11635635|Q11635635]] | ''[[:d:Q11635635|Shirō Akagi]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Terrorist|terrorist]] (1947–2026) ♂ | [[terrorist]] | [[Jaapan]] | | [[Pyongyang|P'yŏngyang]] | |- | [[:d:Q126969661|Q126969661]] | ''[[:d:Q126969661|Молодкин, Владимир Николаевич]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q12884678|Q12884678]] | ''[[:d:Q12884678|Spiros Chalvatzis]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | [[Kozáni]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q130558170|Q130558170]] | ''[[:d:Q130558170|Yves Schlirf]]'' | data-sort-value="1950" | 1950s | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Belgia|Belgia]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], editorial director, raamatukaupmees, Kroonik (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q109827921|editorial director]]''<br/>''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''<br/>''[[:d:Q3330547|Kroonik]]'' | [[Belgia]] | [[Brüssel]] | | |- | [[:d:Q1307029|Q1307029]] | ''[[:d:Q1307029|Georg Grozer senior]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Ungari|ungari]] võrkpallur (1964–2026) ♂; Volleyballer des Jahres | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q134885590|Q134885590]] | ''[[:d:Q134885590|Marcelle Demorgny]]'' | data-sort-value="1913" | 1913-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Person (1913–2026) ♀ | | | ''[[:d:Q946320|Turgon]]'' | ''[[:d:Q1152850|Champagne-Mouton]]'' | |- | [[:d:Q1353970|Q1353970]] | ''[[:d:Q1353970|George Chuvalo]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Kanada|Kanada]] poksija, [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♂; Member of the Order of Canada, Canada's Walk of Fame, Canada's Sports Hall of Fame, Ontario Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q11338576|poksija]]''<br/>[[näitleja]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q141451213|Q141451213]] | ''[[:d:Q141451213|Nikolai Noev]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Tadžikistan|Tadžikistan]] sportlik vabavõitleja (†2026) ♂ | ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]'' | [[Tadžikistan]] | | | |- | [[:d:Q141475284|Q141475284]] | ''[[:d:Q141475284|Graham Keep]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] scout leader (1946–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q2540793|scout leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q108691344|Oamaru Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141502266|Q141502266]] | ''[[:d:Q141502266|Tanchum Portnoy]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helilooja|helilooja]] (1951–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q14473760|Q14473760]] | ''[[:d:Q14473760|Povilas Varanauskas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Leedu poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[insener]] | [[Leedu]] | ''[[:d:Q16455009|Kalneliškiai]]'' | | |- | [[:d:Q1480724|Q1480724]] | ''[[:d:Q1480724|Hermann Naehring]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Saksamaa helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q16375505|Q16375505]] | ''[[:d:Q16375505|Vaqif Novruzov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Internal Affairs (1940–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | | | |- | [[:d:Q16956641|Q16956641]] | ''[[:d:Q16956641|Jan Štefáček]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1950–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Tšehhi]] | [[Havlíčkův Brod|Město Havlíčkův Brod]] | | |- | [[:d:Q19916739|Q19916739]] | ''[[:d:Q19916739|Тихомиров, Николай Константинович]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Diplomaat|diplomaat]] (1939–2026) ♂ | [[diplomaat]] | | | | |- | [[:d:Q20610105|Q20610105]] | ''[[:d:Q20610105|Harbhajan Bajwa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Fotograaf|fotograaf]] (†2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[fotograaf]] | | | | |- | [[:d:Q21340578|Q21340578]] | ''[[:d:Q21340578|Guy Marson]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Botaanik|botaanik]], vedurijuht, mükoloog, vedurijuht (1953–2026) ♂; member of The Luxembourg Naturalist Society | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q2775569|Q2775569]]''<br/>''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''<br/>''[[:d:Q1373245|vedurijuht]]'' | [[Luksemburg]] | ''[[:d:Q13101690|Bettembourg]]'' | ''[[:d:Q20966341|Ettelbruck]]'' | |- | [[:d:Q2424426|Q2424426]] | ''[[:d:Q2424426|Sérgio Toledo Machado]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Brasiilia|Brasiilia]] korvpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | | |- | [[:d:Q26207056|Q26207056]] | ''[[:d:Q26207056|Bernice Ofei]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ghana|Ghana]] [[Muusik|muusik]], pankur, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (†2026) ♀; Ghana Music Awards | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ghana]] | [[Accra]]<br/>[[Ghana]] | | |- | [[:d:Q28921814|Q28921814]] | ''[[:d:Q28921814|Ketaki Kushari Dyson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Suurbritannia luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Kolkata]] | | |- | [[:d:Q3161429|Q3161429]] | ''[[:d:Q3161429|James Storme]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Belgia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Belgia]] | [[Gent]] | | |- | [[:d:Q4357051|Q4357051]] | ''[[:d:Q4357051|Andrea Vagn Jensen]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], telesaatejuht (1965–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q925736|Odder]]'' | ''[[:d:Q3374802|Bispebjerg Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4367334|Q4367334]] | ''[[:d:Q4367334|Nikolay Podgornov]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Grjazovetsi rajoon]] | [[Vologda]] | |- | [[:d:Q4682260|Q4682260]] | ''[[:d:Q4682260|Naseer al-Chaderchi]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Iraagi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Iraak]] | [[Bagdad]] | [[Amman]] | |- | [[:d:Q4693194|Q4693194]] | ''[[:d:Q4693194|Agni Deo Singh]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Fidži poliitik | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q1365304|Macuata]]'' | | |- | [[:d:Q5004468|Q5004468]] | ''[[:d:Q5004468|Byron Sher]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q5018175|Q5018175]] | ''[[:d:Q5018175|Cal Nichols]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2202056|Paradise Hill]]'' | | |- | [[:d:Q5041176|Q5041176]] | ''[[:d:Q5041176|Carles Solà i Ferrando]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Hispaania poliitik | ''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[biokeemik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q738013|Xàtiva]]'' | ''[[:d:Q13936|Sant Cugat del Vallès]]'' | |- | [[:d:Q53828034|Q53828034]] | ''[[:d:Q53828034|Xosé Manuel López Tuñas]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], mayor of Negreira (1948–2026) ♂; member of Political Party of Galicia | [[õpetaja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q840787|Negreira]]'' | ''[[:d:Q840787|Negreira]]'' | |- | [[:d:Q55724448|Q55724448]] | ''[[:d:Q55724448|Cedric Gillott]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Kanada|Kanada]] entomoloog (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Kanada]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q5752736|Q5752736]] | ''[[:d:Q5752736|Hidetoshi Nakanishi]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]] | [[Fukuoka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q60370323|Q60370323]] | ''[[:d:Q60370323|Hartmut Welker]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1941–2026) ♂ | [[ooperilaulja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]] | | [[Velbert]] | | |- | [[:d:Q61986680|Q61986680]] | ''[[:d:Q61986680|Hubert Le Griel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Prantsusmaa advokaat | | | | | |- | [[:d:Q62091777|Q62091777]] | ''[[:d:Q62091777|Eckart Ehlers]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Pastor|pastor]] (1939–2026) ♂ | [[pastor]] | | ''[[:d:Q1322537|Ellerbek]]'' | | |- | [[:d:Q64853013|Q64853013]] | ''[[:d:Q64853013|Ellen Brandom]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q575750|Quincy]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q7036306|Q7036306]] | ''[[:d:Q7036306|Nikolay Noev]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Tadžikistan|Tadžikistan]] maadleja (1988–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Tadžikistan]] | [[Sahha]] | | |- | [[:d:Q75434348|Q75434348]] | ''[[:d:Q75434348|Jadranka Njers]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Person (1938–2026) ♀; child of Ivan Njers; spouse of Sir Henry Beresford-Peirse, 6th Baronet | | | | | |- | [[:d:Q100605570|Q100605570]] | ''[[:d:Q100605570|Marcelo Muñoz]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, [[Kirjanik|kirjanik]], politoloog (1934–2026) ♂; spouse of Paquita López | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q368372|Jaraíz de la Vera]]'' | | |- | [[:d:Q1055575|Q1055575]] | ''[[:d:Q1055575|Raffaele Costa]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q20188|Mondovì]]'' | ''[[:d:Q20188|Mondovì]]'' | |- | [[:d:Q11354575|Q11354575]] | ''[[:d:Q11354575|Tsunaki Mihara]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Jaapani helilooja | [[helilooja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]''<br/>[[laulja]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1155539|Kitakanbara district]]'' | | |- | [[:d:Q115815780|Q115815780]] | ''[[:d:Q115815780|Helena Afonso]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Portugal|Portugal]] social educator (1954–2026) ♂; child of José Afonso, Maria Amália de Oliveira | ''[[:d:Q5819949|social educator]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q118727689|Q118727689]] | ''[[:d:Q118727689|Yuca]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Peruu|Peruu]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (fl. 1980–) (1951–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q2582671|Barranca]]'' | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q125210075|Q125210075]] | ''[[:d:Q125210075|Joe Holyoak]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Linnaplaneerija, [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (active c. 2010) (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''<br/>[[autor]]<br/>[[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q130632267|Q130632267]] | ''[[:d:Q130632267|Robert O'Driscoll]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, [[Füüsik|füüsik]], õpetlane (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füüsik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Palmerston North]] | |- | [[:d:Q1365966|Q1365966]] | ''[[:d:Q1365966|Jeremy Thomas]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Suurbritannia filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | [[Oxfordshire]] | |- | [[:d:Q1390842|Q1390842]] | ''[[:d:Q1390842|Robert E. Dickinson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], meteoroloog (1940–2026) ♂; Carl-Gustaf Rossby Research Medal, [[Vetleseni auhind]], Roger Revelle Medal, Jule G. Charney Medal, Clarence Leroy Meisinger Award; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[USA Inseneriakadeemia]], [[Hiina Teaduste Akadeemia]] | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q936217|Millersburg]]'' | | |- | [[:d:Q140299623|Q140299623]] | ''[[:d:Q140299623|Marin Lungu]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Lapssõdurid]] (1936–2026) ♂; Medal of the President of the Slovak Republic, Cross of Faithful Service, Medal of Faithful Service, Medal "Valour and Faith", Military Virtue Medal, médaille d'or de la vertu militaire | [[ohvitser]]<br/>[[Lapssõdurid]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12134544|Neatârnarea]]'' | | ''[[:d:Q4355583|Ghencea Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141438229|Q141438229]] | ''[[:d:Q141438229|lungskull]]'' | data-sort-value="2006" | 2006-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] räppar, DJ producer, [[Laulja|laulja]] (2006–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>''[[:d:Q3922505|DJ producer]]''<br/>[[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141446951|Q141446951]] | ''[[:d:Q141446951|Bidya Limbu]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Nepalis haridustöötaja (†2026) ♀; notable work Little Angels' School | ''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | ''[[:d:Q4317274|Nepalis]]'' | | | |- | [[:d:Q141448193|Q141448193]] | ''[[:d:Q141448193|Graeme Vivian]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Sõdur|sõdur]] (1935–2026) ♂; British Empire Medal | [[sõdur]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30281259|Palmerston North Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141465172|Q141465172]] | ''[[:d:Q141465172|João Moura de Sá]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1967–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q141523704|Q141523704]] | ''[[:d:Q141523704|Onofrio Amoruso]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Geograaf|geograaf]] (1942–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q16106688|Q16106688]] | ''[[:d:Q16106688|Harry Kirk]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1018756|Saltcoats]]'' | | |- | [[:d:Q16212807|Q16212807]] | ''[[:d:Q16212807|W. J. Frecklington]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Austraalia|Austraalia]] coachmaker (1949–2026) ♂; Medal of the Order of Australia, Member of the Royal Victorian Order; notable work Australian State Coach, Diamond Jubilee State Coach | ''[[:d:Q136515512|coachmaker]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q605513|Parkes]]'' | ''[[:d:Q509716|Manly]]'' | |- | [[:d:Q17286533|Q17286533]] | ''[[:d:Q17286533|Bruce Davis]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1942–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q947115|Monroe]]'' | | |- | [[:d:Q17385765|Q17385765]] | ''[[:d:Q17385765|Margaret Clark]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õpetlane, politoloog, rahukohtunik, professor, emeriitprofessor (1941–2026) ♀; Companion of the Order of St Michael and St George, Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎; spouse of William Roff, Bernie Galvin | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Wellington]] | ''[[:d:Q15238439|Kilbirnie]]'' | |- | [[:d:Q18763947|Q18763947]] | ''[[:d:Q18763947|Chaudhry Mehmood Bashir Virk]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Pakistani poliitik | [[poliitik]] | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | | [[Lahore]] | |- | [[:d:Q20054143|Q20054143]] | ''[[:d:Q20054143|Ann-Mari Brubakk]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Norra|norralased]] attending physician, [[Professor|professor]] (1943–2026) ♀; Knight First Class of the Order of St. Olav‎ | ''[[:d:Q460628|attending physician]]''<br/>[[professor]] | [[Norra]] | | [[Trondheim]] | ''[[:d:Q19375508|Ilen kirkegård]]'' |- | [[:d:Q20535296|Q20535296]] | ''[[:d:Q20535296|Antón Pulido]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Hispaania maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12384795|Bóveda de Amoeiro, Amoeiro]]'' | [[Vigo]] | |- | [[:d:Q22276935|Q22276935]] | ''[[:d:Q22276935|Bain Boehlke]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, teatrilavastaja (1939–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q270685|Q270685]] | [[Astrid Ferner]] | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Norra|norralased]] aristokraat, royalty, [[Printsess|printsess]] (1932–2026) ♀; Grand Cross of the Order of the Crown, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic, Soome Valge Roosi Rüütelkonna suurrist, Knight Grand Cross of the Order of the Falcon, Royal Family Decoration of King Haakon VII, Saksamaa Liitvabariigi teeneteordeni I klassi suurrist, Grand Cross of the National Order of Merit, Order of the Star of Jordan, Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni komandöri suurrist, Grand Cross of the Order of Chula Chom Klao, Knight Grand Cross with Collar of the Order of Saint Olav‎, Royal House Centennial Medal, King Haakon VII 1905–1955 Jubilee Medal, King Haakon VII's 100th anniversary medal, Kong Olav V's Memorial medal, King Olav V's Jubilee Medal 1957–1982, King Olav V's Centenary Medal, King Harald V's Jubilee Medal 1991–2016, Royal Family Order of King Olav V of Norway, Royal Family Decoration of King Harald V, Grand Cross of the Order of Adolphe of Nassau, Grand Cross of the Order of the House of Orange, Portugali Vabariigi Teeneteordeni suurrist, King Gustaf V's Jubilee Commemorative Medal (1948), Konung Carl XVI Gustafs jubileumsminnestecken I, honorary state-subsidised funeral; member of [[Norra kuninglik perekond]]; child of [[Olav V]], [[Märtha (Norra)|Märtha]]; spouse of [[Johan Martin Ferner]] | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''<br/>''[[:d:Q11573099|royalty]]'' | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q19386650|Ris cemetery]]'' |- | [[:d:Q2924488|Q2924488]] | ''[[:d:Q2924488|Brent Peterson]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, jäähokitreener (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Kanada]] | [[Calgary]] | | |- | [[:d:Q4097807|Q4097807]] | ''[[:d:Q4097807|Vladimir Bugrov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1933–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4974120|Q4974120]] | ''[[:d:Q4974120|Marianne Rasmuson]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Rootsi|rootslased]] [[Geneetik|geneetik]] (1921–2026) ♀; Oscarspriset; member of [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]]; child of Rütger Essén, Ingeborg Essén; spouse of Bertil Rasmuson | [[geneetik]] | [[Rootsi]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Umeå]] | |- | [[:d:Q573730|Q573730]] | ''[[:d:Q573730|Anthony Page]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Suurbritannia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Suurbritannia]] | [[Bengaluru|Bangalore]] | ''[[:d:Q5259820|Denville Hall]]'' | |- | [[:d:Q5930589|Q5930589]] | ''[[:d:Q5930589|Jesús Rico]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Mehhiko|Mehhiko]] jalgpallur (fl. 1976–1987) (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q6148646|Q6148646]] | ''[[:d:Q6148646|Tomás Solís Nova]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Tšiili poliitik | [[poliitik]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q17625650|Coelemu]]'' | | |- | [[:d:Q64167562|Q64167562]] | ''[[:d:Q64167562|Rachel Rabin]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1925–2026) ♀; child of Nechemiah Rabin, Rosa Cohen | [[õpetaja]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | ''[[:d:Q2890256|Manara]]'' |- | [[:d:Q64168758|Q64168758]] | ''[[:d:Q64168758|Elaine Mokhtefi]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Alžeeria|alžeeria]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], aktivist (1928–2026) ♀; spouse of Mokhtar Mokhtefi | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Alžeeria]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q67991515|Q67991515]] | ''[[:d:Q67991515|Gregory J. McCarthy]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Keemik|keemik]] (1943–2026) ♂ | [[keemik]] | | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q7057620|Q7057620]] | ''[[:d:Q7057620|Yossi Pollak]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Iisraeli näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q75339972|Q75339972]] | ''[[:d:Q75339972|Ian Leslie-Melville]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] maaomanik, pankur (1944–2026) ♂; child of Michael Leslie-Melville, Cynthia Hambro; spouse of Lady Elizabeth Compton | ''[[:d:Q1483709|maaomanik]]''<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q7558728|Q7558728]] | ''[[:d:Q7558728|Solomon Pappaiah]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂; Padma Shri in literature and education | [[ajakirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Madurai]] | | |- | [[:d:Q7915912|Q7915912]] | ''[[:d:Q7915912|Varinder Singh Bajwa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q50002|Q50002]] | ''[[:d:Q50002|Emma Bonino]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q18382|Bra]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q102131354|Q102131354]] | ''[[:d:Q102131354|Dean Arnold Neumann]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Matemaatik|matemaatik]] (1938–2026) ♂ | [[matemaatik]] | | ''[[:d:Q984577|Superior]]'' | ''[[:d:Q895459|Bowling Green]]'' | |- | [[:d:Q11468693|Q11468693]] | ''[[:d:Q11468693|Sadao Yamato]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q6100326|Iwaishima]]'' | | |- | [[:d:Q1160361|Q1160361]] | ''[[:d:Q1160361|Daniel Conahan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õde (tervishoid)|õde]], [[Sarimõrvar|sarimõrvar]] (1954–2026) ♂ | [[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>[[sarimõrvar]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]] | ''[[:d:Q2092769|Raiford]]'' | |- | [[:d:Q11916150|Q11916150]] | ''[[:d:Q11916150|Cristóbal Colón Palasí]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Hispaania ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[psühholoog]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1605519|Zuera]]'' | | |- | [[:d:Q124866804|Q124866804]] | ''[[:d:Q124866804|Ross Brown]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Uus-Meremaa arhitekt | [[arhitekt]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q305195|Taumarunui]]'' | ''[[:d:Q6786009|Matakana]]'' | |- | [[:d:Q131104980|Q131104980]] | ''[[:d:Q131104980|Gary Myers]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] rallisõitja (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2022254|Walnut Cove]]'' | | |- | [[:d:Q141436633|Q141436633]] | ''[[:d:Q141436633|Jack Inglis]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] health activist, tobacco grower, munitsipaalpoliitik, Tasman district councillor (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal, Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q96036530|health activist]]''<br/>''[[:d:Q55331964|tobacco grower]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q489458|Motueka]]'' | |- | [[:d:Q141436840|Q141436840]] | ''[[:d:Q141436840|Kevin O'Sullivan]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Tuletõrjuja|tuletõrjuja]], fire protection engineer, Vabatahtlik (†2026) ♂; Queen's Service Medal | [[tuletõrjuja]]<br/>''[[:d:Q56039812|fire protection engineer]]''<br/>''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q141498239|Q141498239]] | ''[[:d:Q141498239|Rato Mobio Venance]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Klahvpillimängija|klahvpillimängija]], [[Pianist|pianist]], [[Organist|organist]] (†2026) ♂; member of Bozambo | [[klahvpillimängija]]<br/>[[pianist]]<br/>[[organist]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q15064551|Q15064551]] | ''[[:d:Q15064551|Vsevolod Bogdanov]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Holmogorõ rajoon]] | | |- | [[:d:Q15694934|Q15694934]] | ''[[:d:Q15694934|Aleksandr Dorofeyev]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Jurist|jurist]], military leader, vikipedist (1946–2026) ♂; [[Punatähe orden]], [[Uppuja päästmise eest]], Order of Courage, Medal "Veteran of the Armed Forces of the USSR", медаль «Слава Адыгеи», VDNKh bronze medal, [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Jubilee Medal "300 Years of the Russian Navy", Medal "For Impeccable Service", Medal "For Strengthening of Brotherhood in Arms", USSR Agricultural Exhibition, Defence Ministry's 200 year medal, Admiral Kuznetsov Medal, Admiral Gorshkov Medal, Artur Becker Medal, graduate badge of a higher military school in the Soviet Union, Combat Groups of the Working Class, Medal VDNKh, Medal "For Impeccable Service", 3rd class, Medal Brotherhood in Arms, Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class, Brotherhood in Arms Medal in Silver, Artur Becker Medal in Gold, Medal "For Merit in Upholding the Memory of Fallen Defenders of the Homeland", medal "For excellent graduation from a higher military educational institution of the Ministry of Defense of the Russian Federation"; child of Anatoly Dorofeyev | [[ohvitser]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q1402561|military leader]]''<br/>''[[:d:Q23038345|vikipedist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Gvardeisk]] | [[Maikop]] | |- | [[:d:Q15983294|Q15983294]] | ''[[:d:Q15983294|Chuni Lal Bhagat]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q643883|Sialkot]]'' | | |- | [[:d:Q1666045|Q1666045]] | ''[[:d:Q1666045|Ralph Zloczower]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Šveits|Šveits]] [[Advokaat|advokaat]] (1933–2026) ♂; Grand Decoration of Honour for Services to the Republic of Austria | [[advokaat]] | [[Šveits]] | [[Bern]] | | |- | [[:d:Q16939827|Q16939827]] | ''[[:d:Q16939827|Claudio Carsughi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]]<br/>[[Itaalia]] | [[Arezzo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q20396318|Q20396318]] | ''[[:d:Q20396318|Sami Al-Muzaffar]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Iraagi poliitik | [[filosoof]] | [[Iraak]] | [[Iraak]]<br/>[[Basra|Al-Başrah]] | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q22113142|Q22113142]] | ''[[:d:Q22113142|George Gibbs]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Uus-Meremaa entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''<br/>''[[:d:Q98544732|scientific collector]]''<br/>[[fotograaf]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q22667649|Q22667649]] | ''[[:d:Q22667649|Penny Gillies]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Austraalia|Austraalia]] tõkkejooksja, sprinter, kergejõustikutreener (1951–2026) ♀; Medal of the Order of Australia, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q13724897|tõkkejooksja]]''<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]''<br/>''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q2384395|Q2384395]] | ''[[:d:Q2384395|Artur Heras]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Hispaania maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q738013|Xàtiva]]'' | ''[[:d:Q1982756|Godella]]'' | |- | [[:d:Q2437095|Q2437095]] | ''[[:d:Q2437095|Eric Van Herreweghe]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Belgia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]'' | [[Belgia]] | | | |- | [[:d:Q2883132|Q2883132]] | ''[[:d:Q2883132|Josep Maria Trias de Bes i Serra]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Hispaania advokaat | [[advokaat]]<br/>[[jurist]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q364075|Q364075]] | ''[[:d:Q364075|Adolf Scheck]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1951–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q373824|Achern]]'' | | |- | [[:d:Q47344173|Q47344173]] | ''[[:d:Q47344173|Michael Gabel]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Teoloog|teoloog]] (1953–2026) ♂ | [[teoloog]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Erfurt]] | [[Eisenach]] | |- | [[:d:Q4933353|Q4933353]] | ''[[:d:Q4933353|Bob McKay]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q502024|Seminole]]'' | | |- | [[:d:Q6388618|Q6388618]] | ''[[:d:Q6388618|Ken Todd]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5002990|Butterknowle]]'' | | |- | [[:d:Q6399539|Q6399539]] | ''[[:d:Q6399539|Khalid Mahmood]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Briti India|briti india]] field hockey player (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | ''[[:d:Q121551|Jhelum]]'' | [[Lahore]] | |- | [[:d:Q64484579|Q64484579]] | ''[[:d:Q64484579|Marilyn Edwards]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Arkansas House of Representatives (1938–2026) ♀; member of [[Ühinenud Metodisti Kirik]] | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79315|Hartman]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1502329|Springdale]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q7358917|Q7358917]] | ''[[:d:Q7358917|Roger Simon]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Washington]] | |- | [[:d:Q75324417|Q75324417]] | ''[[:d:Q75324417|Thyra Gräfin zu Castell-Castell]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Person (1939–2026) ♀; child of Count Luitpold of Castell-Castell, Princess Alexandrine-Louise of Denmark; spouse of Karl Moes | | | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q95461826|Q95461826]] | ''[[:d:Q95461826|Slávka Fraňková]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1931–2026) ♀ | [[psühholoog]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q974224|Q974224]] | ''[[:d:Q974224|Ajazdin Nuhi]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Serbia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Serbia]]<br/>''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''<br/>[[Serbia ja Montenegro]] | [[Prizren]] | | |- | [[:d:Q10304764|Q10304764]] | ''[[:d:Q10304764|Jackson Nascimento]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q1078172|Q1078172]] | ''[[:d:Q1078172|Christa Reich]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]], [[Koorijuht|koorijuht]], [[Õppejõud|õppejõud]], kirikumuusik (1937–2026) ♀; honorary doctor of Johannes Gutenberg University Mainz | [[teoloog]]<br/>[[koorijuht]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q355493|kirikumuusik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wiesbaden]] | | |- | [[:d:Q1084338|Q1084338]] | ''[[:d:Q1084338|Christof Straub]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Austria|Austria]] [[Helilooja|helilooja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Muusik|muusik]] (1969–2026) ♂; Amadeus Austrian Music Awards; member of Papermoon | [[helilooja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q111469132|Q111469132]] | ''[[:d:Q111469132|Dieter Rodi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Auliige|auliige]] (1932–2026) ♂; Order of Merit of Baden-Württemberg, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; member of Gesellschaft für Naturkunde in Württemberg | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Schwäbisch Gmünd]] | | |- | [[:d:Q117217110|Q117217110]] | ''[[:d:Q117217110|Laureano Fernandez-Cruz]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Teadlane (†2026) ♂; member of European Surgical Association, European Pancreatic Club, Societat Catalana de Cirurgia | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q11882719|Q11882719]] | ''[[:d:Q11882719|Mikko Karmila]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Soome muusik | [[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q6884071|mixing engineer]]''<br/>[[helirežissöör]] | [[Soome]] | [[Lohja linn]] | | |- | [[:d:Q12284003|Q12284003]] | ''[[:d:Q12284003|Krasimir Angarski]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1953–2026) ♂ | [[õpetaja]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q12470550|Q12470550]] | ''[[:d:Q12470550|Abdul Hakim Ritonga]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Prokurör|prokurör]] (1950–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Indoneesia]] | | | |- | [[:d:Q12741119|Q12741119]] | ''[[:d:Q12741119|Sorin Mărculescu]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1936–2026) ♂ | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q134879642|Q134879642]] | ''[[:d:Q134879642|Hyacinth Knight]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Jamaica poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q1383970|Q1383970]] | [[Giórgos Mazonákis]] | data-sort-value="1972" | 1972-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Kreeka laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Kreeka]] | [[Níkaia]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q141388077|Q141388077]] | ''[[:d:Q141388077|Leonid Shaikhat]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1956–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]] | [[Iisrael]] | [[Almatõ]] | [[Jeruusalemm]] | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q141388191|Q141388191]] | ''[[:d:Q141388191|Airlangga Pribadi Kusman]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Politoloog (1976–2026) | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | ''[[:d:Q11082|Jombang]]'' | ''[[:d:Q12509098|Gatot Soebroto Army Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141391696|Q141391696]] | ''[[:d:Q141391696|Jørgen Isak Olsen]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], [[Treener|treener]] (1969–2026) ♂ | [[riigiametnik]]<br/>[[treener]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Maniitsoq]] | | |- | [[:d:Q141432475|Q141432475]] | ''[[:d:Q141432475|Yves Petit de Voize]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Art director|kunstiline juht]], kunstiline juht (†2026) ♂ | [[Art director|kunstiline juht]]<br/>''[[:d:Q1797162|kunstiline juht]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141436765|Q141436765]] | ''[[:d:Q141436765|Anne Murphy]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õde (tervishoid)|õde]], health administrator (1938–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit | [[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>''[[:d:Q26701778|health administrator]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141485369|Q141485369]] | ''[[:d:Q141485369|Kazuki Matsuoka]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | 作業員 (†2026) ♂ | ''[[:d:Q65248841|作業員]]'' | | | ''[[:d:Q1205957|Kamikatsu]]'' | |- | [[:d:Q15438820|Q15438820]] | ''[[:d:Q15438820|Paul Butzer]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Matemaatik|matemaatik]], historian of mathematics, [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q17486330|historian of mathematics]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Mülheim]] | | |- | [[:d:Q1553391|Q1553391]] | ''[[:d:Q1553391|Helmut Wiesinger]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Austria näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q1577112|Q1577112]] | ''[[:d:Q1577112|Hans-Günther Schramm]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Słupsk]] | | |- | [[:d:Q1602911|Q1602911]] | ''[[:d:Q1602911|Hellmut Butterweck]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Austria|Austria]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], teatrikriitik (1927–2026) ♂; Preis der Stadt Wien für Publizistik, Theodor Kramer Prize | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17337766|teatrikriitik]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q17097145|Q17097145]] | ''[[:d:Q17097145|Inge Vidar Svingen]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Norra|norralased]] Fakiir, mustkunstnik (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q491656|Fakiir]]''<br/>''[[:d:Q15855449|mustkunstnik]]'' | [[Norra]] | [[Seli vald]] | ''[[:d:Q1820866|Fåvang]]'' | ''[[:d:Q1544327|Fåvang stave church]]'' |- | [[:d:Q18164730|Q18164730]] | ''[[:d:Q18164730|Tamara Divišková]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Keraamik|keraamik]], [[Kostüümikunstnik]] (1934–2026) ♀; member of Svaz československých výtvarných umělců; child of Karel Divíšek, Elmarita Divíšková; spouse of Jiří Strach | [[keraamik]]<br/>[[Kostüümikunstnik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q23939773|Q23939773]] | ''[[:d:Q23939773|Óscar Mario Beteta]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Mehhiko ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q2592114|Q2592114]] | ''[[:d:Q2592114|Wolfram Mehring]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Autor|autor]], [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastaja|režissöör]] (1930–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[autor]]<br/>[[dramaturg]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Saksamaa]] | [[Münster]] | | |- | [[:d:Q3172193|Q3172193]] | ''[[:d:Q3172193|Jean Galard]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Organist|organist]] (1949–2026) ♂ | [[organist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Vincennes]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3496331|Q3496331]] | ''[[:d:Q3496331|Andrzej Elżanowski]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Poola|poolakad]] paleontoloog, [[Zooloog|zooloog]], [[Ornitoloog|ornitoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[zooloog]]<br/>[[ornitoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Przasnysz]] | | |- | [[:d:Q3723094|Q3723094]] | ''[[:d:Q3723094|Elio Zamuto]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]'' | [[Itaalia]] | [[Siracusa]] | ''[[:d:Q176171|Oriolo Romano]]'' | |- | [[:d:Q3857424|Q3857424]] | ''[[:d:Q3857424|Mike McFarland]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | ameerika näitleja | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q3026032|dialogue writer]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q1049296|castingu juht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q912475|Texas City]]'' | [[Dallas]] | |- | [[:d:Q4227086|Q4227086]] | ''[[:d:Q4227086|Valentín Kozmenko-Delinde]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Kostüümikunstnik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂ | [[dramaturg]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[Kostüümikunstnik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[näitleja]] | | ''[[:d:Q56357926|Rudiakiv]]'' | [[Prešov]] | |- | [[:d:Q42913174|Q42913174]] | ''[[:d:Q42913174|Megan J Povey]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] teadlane (fl. 1973–) (†2026) | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q4520684|Q4520684]] | ''[[:d:Q4520684|Alexander Sharovsky]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Aserbaidžaani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q4802522|Q4802522]] | [[Arvo Kruusement]] | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | eesti stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Lääne-Viru maakond]] | | |- | [[:d:Q482958|Q482958]] | ''[[:d:Q482958|Isao Harimoto]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]]-[[Jaapan|jaapan]] professional baseball player, Baseball Critics, baseball commentator, filminäitleja (1940–2026) ♂; Japanese Baseball Hall of Fame, Nippon Professional Baseball Most Valuable Player Award, Nippon Professional Baseball Rookie of the Year Award | ''[[:d:Q11336312|professional baseball player]]''<br/>''[[:d:Q11645912|Baseball Critics]]''<br/>''[[:d:Q11645911|baseball commentator]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q4864888|Q4864888]] | ''[[:d:Q4864888|Barry Whitbread]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Inglismaa]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q56101944|Q56101944]] | ''[[:d:Q56101944|Bryan Isacks]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] seismoloog (1936–2026) ♂; Walter H. Bucher Medal | ''[[:d:Q12051314|seismoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q56949613|Q56949613]] | ''[[:d:Q56949613|Ranee Brylinski]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-28<br/>1957 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Ameerika Ühendriikide matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q570437|Q570437]] | ''[[:d:Q570437|Paddy Keenan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Iirimaa muusik | [[muusik]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1012496|Trim]]'' | | |- | [[:d:Q6118134|Q6118134]] | ''[[:d:Q6118134|Samuel Gelblung]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[sõjakorrespondent]]<br/>[[fotograaf]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q20983570|La Tablada Cemetery]]'' |- | [[:d:Q65275390|Q65275390]] | ''[[:d:Q65275390|Zöhrab Zeynallı]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1938–2026) ♂; Hasan bey Zardabi Prize, Honored Cultural Worker of Azerbaijan | [[ajakirjanik]] | [[Aserbaidžaan]] | [[Ordubad]] | | |- | [[:d:Q6742268|Q6742268]] | ''[[:d:Q6742268|Malcolm Dawes]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2681820|Trimdon]]'' | | |- | [[:d:Q77446357|Q77446357]] | ''[[:d:Q77446357|Christos Fragkos]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q2717832|Spata]]'' | ''[[:d:Q2717832|Spata]]'' | |- | [[:d:Q7814479|Q7814479]] | ''[[:d:Q7814479|Tolofuaivalelei Falemoe Leiʻataua]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Poliitik|poliitik]], Speaker of the Legislative Assembly of Samoa, Minister of Women, Community, and Social Development, Member of the Legislative Assembly of Samoa (1950–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q79132887|Q79132887]] | ''[[:d:Q79132887|Walter Josef Lorenz]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Biofüüsik, [[Füüsik|füüsik]] (1932–2026) ♂; member of Sudetendeutsche Akademie der Wissenschaften und Künste | ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''<br/>[[füüsik]] | | ''[[:d:Q733581|Vítkovice]]'' | | |- | [[:d:Q809073|Q809073]] | ''[[:d:Q809073|Barry Melrose]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]], jäähokitreener (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>[[spordikommentaator]]<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1914814|Kelvington]]'' | | |- | [[:d:Q97306804|Q97306804]] | ''[[:d:Q97306804|Edi Budoyo]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Indoneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10609|Boyolali]]'' | | |- | [[:d:Q983124|Q983124]] | ''[[:d:Q983124|Aleksey Borovitin]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] suusahüppaja (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirov]] | | |- | [[:d:Q99489308|Q99489308]] | ''[[:d:Q99489308|Pedro Farmhouse Cavalheiro]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Portugal|Portugal]] kujutav kunstnik (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q100915126|Q100915126]] | ''[[:d:Q100915126|Yeter Göksu]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Türgi|Türgi]] [[Füüsik|füüsik]] (1943–2026) ♀ | [[füüsik]] | [[Türgi]] | | | |- | [[:d:Q104639396|Q104639396]] | ''[[:d:Q104639396|Margaret Mulgan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jurist|jurist]], professor, Human Rights Commissioner (1939–2026) ♀; New Zealand Suffrage Centennial Medal 1993, Companion of the New Zealand Order of Merit, honorary doctor of the University of Waikato, Companion of the Queen's Service Order; spouse of Richard Mulgan | [[jurist]] | | ''[[:d:Q7677248|Takapuna]]'' | | |- | [[:d:Q105701567|Q105701567]] | ''[[:d:Q105701567|Horst Holinski]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, [[Kunstnik|kunstnik]] (1936–2026) ♂; member of Kollektiv Bannewitz | [[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Weimar]] | | |- | [[:d:Q107747048|Q107747048]] | ''[[:d:Q107747048|Volker Roloff]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Romanist (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q2504617|Romanist]]'' | | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q11658158|Q11658158]] | ''[[:d:Q11658158|Takao Jinnouchi]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q17177092|Kanzaki]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q130332714|Q130332714]] | ''[[:d:Q130332714|Parviz Mammadov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Teadlane|teadlane]], geofüüsik, [[Õppejõud|õppejõud]], rector of Azerbaijan State Oil and Industrial University (1937–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q12094958|geofüüsik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q130539645|Q130539645]] | ''[[:d:Q130539645|Lee Jong-sang]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1938–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q27264501|Yesan]]'' | | |- | [[:d:Q134382351|Q134382351]] | ''[[:d:Q134382351|Alexander Pashchenko]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orenburg]] | [[Orenburg]] | |- | [[:d:Q136762952|Q136762952]] | ''[[:d:Q136762952|Fernão Lopes Simões de Carvalho]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Arhitekt|arhitekt]] (1929–2026) ♂ | [[arhitekt]] | | [[Luanda]] | | |- | [[:d:Q141203489|Q141203489]] | ''[[:d:Q141203489|Ad Bakker]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Dordrecht]] | | |- | [[:d:Q141387098|Q141387098]] | ''[[:d:Q141387098|Pastor de los Santos]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]] (1960–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44244|Santa Fe]]'' | | |- | [[:d:Q141387506|Q141387506]] | ''[[:d:Q141387506|Paddy Payne]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] hobuste treener, džoki (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q846750|džoki]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q998452|Hāwera]]'' | ''[[:d:Q24286776|Miners Rest]]'' | |- | [[:d:Q141396278|Q141396278]] | ''[[:d:Q141396278|Grant Pirihi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, community leader, [[Poliitik|poliitik]], rahukohtunik, [[Raehärra]] (1940–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q25660211|Takahiwai]]'' | |- | [[:d:Q141425275|Q141425275]] | ''[[:d:Q141425275|Victoria Fraga]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]], teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], teatripedagoog, [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Kostüümikunstnik]] (1952–2026) ♀; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[Kostüümikunstnik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141431714|Q141431714]] | ''[[:d:Q141431714|Tom Whitestone]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Treener|treener]], [[Professor|professor]] (1964–2026) ♂ | [[treener]]<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49184|Pittsfield]]'' | ''[[:d:Q2028024|Harrisburg]]'' | |- | [[:d:Q16191322|Q16191322]] | ''[[:d:Q16191322|Manel Dueso i Almirall]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Hispaania näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q507282|Hospital de Sant Pau]]'' | |- | [[:d:Q1664204|Q1664204]] | ''[[:d:Q1664204|Karl Corino]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kirjanduskriitik, [[Kirjanik|kirjanik]], kirjandusteadlane, [[Luuletaja|luuletaja]], toimetaja (1942–2026) ♂; Nikolaus Lenau Award, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; spouse of Elisabeth Albertsen | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q504181|Ehingen]]'' | | |- | [[:d:Q17030992|Q17030992]] | ''[[:d:Q17030992|Josep Grau i Seris]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | põllumees, Hispaania | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q676132|Mollerussa]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q17210322|Q17210322]] | ''[[:d:Q17210322|Ruriko Nishioka]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Councillors (1934–2026) ♀; Knight Commander of the Order of the Rising Sun | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q851163|Tosa]]'' | | |- | [[:d:Q17496995|Q17496995]] | ''[[:d:Q17496995|André Navez]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2286775|Bienne-lez-Happart]]'' | | |- | [[:d:Q18402421|Q18402421]] | ''[[:d:Q18402421|Robert Poinard]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], sõjaväekaplan, vicaire général des Armées françaises (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q918824|sõjaväekaplan]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Saint-Étienne]] | | |- | [[:d:Q20685479|Q20685479]] | ''[[:d:Q20685479|Pat Senatore]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helilooja|helilooja]] (1935–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | | |- | [[:d:Q2394608|Q2394608]] | ''[[:d:Q2394608|Ismael Laguna]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Panama|Panama]] poksija (1943–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Lightweight Champion, WBA World Lightweight Champion, The Ring World Lightweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Panama]] | [[Colón (Panama)]] | [[Panamá]] | |- | [[:d:Q26897937|Q26897937]] | ''[[:d:Q26897937|Hans Friedhelm Gaul]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (1927–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | | ''[[:d:Q856809|Bicken]]'' | | |- | [[:d:Q30348969|Q30348969]] | ''[[:d:Q30348969|Silvia Ederra]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Hispaania|Hispaania]] käsipallur (1983–2026) ♀ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q646620|Estella-Lizarra]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q3093678|Q3093678]] | ''[[:d:Q3093678|Gabriel Contant]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Kanada maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Kanada]] | [[Joliette]] | | |- | [[:d:Q4154705|Q4154705]] | ''[[:d:Q4154705|Natalya Danilova]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja (fl. 1969–) (1955–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Petropol; child of [[Juri Motšanov]]; spouse of Askhab Abakarov | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q4760040|Q4760040]] | ''[[:d:Q4760040|André Pronovost]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1936–2026) ♂; [[Stanley karikas]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Shawinigan]] | | |- | [[:d:Q4924895|Q4924895]] | ''[[:d:Q4924895|Blanche d'Alpuget]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Austraalia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[biograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q5387259|Q5387259]] | ''[[:d:Q5387259|Eric Pearce]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Austraalia|Austraalia]] field hockey player (1931–2026) ♂; Sport Australia Hall of Fame, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q200878|Jabalpur]]'' | | |- | [[:d:Q5667642|Q5667642]] | ''[[:d:Q5667642|Harry Burrows]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3783795|Haydock]]'' | | |- | [[:d:Q5788670|Q5788670]] | ''[[:d:Q5788670|Thore Hansen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Norra|norralased]] [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik, [[Kirjanik|kirjanik]] (1942–2026) ♂; Põhjamaade lastekirjanduse preemia, Bokkunstprisen, Sarpsborgprisen, Norwegian School Librarians Association Literature Award | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Norra]] | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | |- | [[:d:Q5940092|Q5940092]] | ''[[:d:Q5940092|Jorma Laulaja]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Soome|soomlased]] luteri pastor, kenttäpiispa, Bishop of Lapua (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q96236305|luteri pastor]]'' | [[Soome]] | [[Kurikka linn]] | | |- | [[:d:Q66132761|Q66132761]] | ''[[:d:Q66132761|Monowar Hossain Chowdhury]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q692421|Q692421]] | ''[[:d:Q692421|Pierfranco Vianelli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1946–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q111543|Provaglio d'Iseo]]'' | ''[[:d:Q30029201|Provaglio d'Iseo]]'' | |- | [[:d:Q7453333|Q7453333]] | ''[[:d:Q7453333|Serge Losique]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Jugoslaavia]] | [[Granby]] | |- | [[:d:Q9369035|Q9369035]] | ''[[:d:Q9369035|Vlasta Maček]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Horvaatia|horvaatia]] [[Maletaja|maletaja]] (1952–2026) ♀ | [[maletaja]] | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Horvaatia]] | | | |- | [[:d:Q94622536|Q94622536]] | ''[[:d:Q94622536|Ikuo Ōshima]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jääger]] (1947–2026) ♂ | [[Jääger]] | | [[Higashikurume]] | | |- | [[:d:Q15027|Q15027]] | ''[[:d:Q15027|Tung Chee-hwa]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Reeder]], Vice-Chairperson of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, [[Hongkongi tegevjuht]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference (1937–2026) ♂; Grand Bauhinia Medal, honorary doctor of the Chinese University of Hong Kong, Tatler Most Influential Hong Kong, Outstanding Contributor of One Country, Two Systems; child of Tung Chao Yung, Gu Lizhen; spouse of Betty Tung | [[poliitik]]<br/>[[Reeder]] | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | ''[[:d:Q10867816|Shang-hai]]'' | ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]'' | |- | [[:d:Q102167149|Q102167149]] | ''[[:d:Q102167149|Erich Werner Ellers]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Person (1928–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q162049|Charlottenburg]]'' | | |- | [[:d:Q10338167|Q10338167]] | ''[[:d:Q10338167|Nuno Cardoso]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Portugali poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q757858|Peso da Régua]]'' | [[Porto]] | |- | [[:d:Q109487207|Q109487207]] | ''[[:d:Q109487207|Nina Popova]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja (1945–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", "Teenete eest Isamaa ees" II järgu orden, [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; spouse of Boris Brozhovsky | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bugulma]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q113930428|Q113930428]] | ''[[:d:Q113930428|Yaḥyá Kāẓim al-Sulṭānī]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Iraagi kirjanik | [[professor]]<br/>[[kirjanik]] | [[Iraak]] | [[An-Najaf]] | [[An-Najaf]] | |- | [[:d:Q1174029|Q1174029]] | ''[[:d:Q1174029|David Cobb]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], keskkonnakaitsja (1962–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q981360|San Leon]]'' | ''[[:d:Q488702|Eureka]]'' | |- | [[:d:Q1177260|Q1177260]] | ''[[:d:Q1177260|David Worth]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Kanada filmirežissöör | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q123022326|Q123022326]] | ''[[:d:Q123022326|Helmut Kissel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Graafik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Teoloog|teoloog]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[teoloog]]<br/>[[kunstnik]] | | [[Mannheim]] | | |- | [[:d:Q126903486|Q126903486]] | ''[[:d:Q126903486|Dent Rhodes]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]], pedagoogikateadlane (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q63676514|pedagoogikateadlane]]'' | | ''[[:d:Q992289|Massillon]]'' | | |- | [[:d:Q129260472|Q129260472]] | ''[[:d:Q129260472|Manfred Herzig]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1934–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[kohtunik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q13102768|Q13102768]] | ''[[:d:Q13102768|Georg Westenfelder]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Saksamaa|sakslased]] orelimeister (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]'' | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q1346602|Q1346602]] | [[Rihards Pīks]] | data-sort-value="1941" | 1941-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Läti poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Läti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Riia]] | [[Riia]] | |- | [[:d:Q138035715|Q138035715]] | ''[[:d:Q138035715|Hafidh Ameir Hassan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Tansaania|Tansaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Agronoom|agronoom]], First Lady of gentelman of Tanzania (1946–2026) ♂; spouse of [[Samia Suluhu]] | [[õpetaja]]<br/>[[agronoom]] | [[Tansaania]] | ''[[:d:Q86664518|Magharibi B District]]'' | | |- | [[:d:Q141347575|Q141347575]] | ''[[:d:Q141347575|Jorge Enrique Bermúdez]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Colombia|Colombia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q141359233|Q141359233]] | ''[[:d:Q141359233|Sheikh Saeed Abubakari Zakaria.]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Ghana|Ghana]] Islamic leadership (†2026) ♂ | ''[[:d:Q6082764|Islamic leadership]]'' | [[Ghana]] | | ''[[:d:Q217040|Tamale]]'' | |- | [[:d:Q141368541|Q141368541]] | ''[[:d:Q141368541|Kuo Chung-hsing]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]] | [[Taiwan]] | ''[[:d:Q392488|Dadaocheng]]'' | ''[[:d:Q106934968|National Taiwan University Cancer Center]]'' | |- | [[:d:Q141375896|Q141375896]] | ''[[:d:Q141375896|Vasos Ptochopoulos]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Küpros|Küpros]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], aktivist (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Küpros]] | ''[[:d:Q1014262|Yialousa]]'' | | |- | [[:d:Q141431964|Q141431964]] | ''[[:d:Q141431964|Наталля Аляксандраўна Адамовіч]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Filoloog|filoloog]], museoloog, senior research fellow (1954–2026) ♀; child of Ales Adamovich | [[filoloog]]<br/>''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>''[[:d:Q94466197|senior research fellow]]'' | | | | [[Hłuša]] |- | [[:d:Q141437429|Q141437429]] | ''[[:d:Q141437429|Colleen Dennison]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] geography teacher, Juustumeister, äriinimene (1941–2026) | ''[[:d:Q100709106|geography teacher]]''<br/>''[[:d:Q19945412|Juustumeister]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q7593898|St Kilda]]'' | |- | [[:d:Q141439680|Q141439680]] | ''[[:d:Q141439680|faustina frank]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Aruba|Aruba]] [[Poliitik|poliitik]] (1940–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Aruba]] | | | |- | [[:d:Q15079371|Q15079371]] | ''[[:d:Q15079371|Andrey Serkov]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1964–2026) ♂ | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Buzuluk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q1538270|Q1538270]] | ''[[:d:Q1538270|Joseph Arnaouti]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Süüria katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Süüria]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | ''[[:d:Q1018799|Bzoummar]]'' | |- | [[:d:Q16105045|Q16105045]] | ''[[:d:Q16105045|Tony Buss]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16175018|Q16175018]] | ''[[:d:Q16175018|Djoko Suryo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Indoneesia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10623|Pekalongan]]'' | | |- | [[:d:Q16662858|Q16662858]] | ''[[:d:Q16662858|Marc Mercier]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] elukutseline maadleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Kaskadöör|kaskadöör]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q249852|Bourg-la-Reine]]'' | | |- | [[:d:Q19289431|Q19289431]] | ''[[:d:Q19289431|Agustín Luna Serrano]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Parliament of Catalonia, professor (1935–2026) ♂; honorary doctorate of the University of Almeria; member of Comissió Jurídica Assessora de la Generalitat de Catalunya, Asociación Católica de Propagandistas | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q64010|Caspe]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q20560960|Q20560960]] | ''[[:d:Q20560960|K. Achuthan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q1006240|Palakkad]]'' | | |- | [[:d:Q25423592|Q25423592]] | ''[[:d:Q25423592|Mehdi Sadeghi]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Iraan|Iraan]] [[Poliitik|poliitik]], Governor of Qom Province (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iraan]] | [[Qom]] | | |- | [[:d:Q27431312|Q27431312]] | ''[[:d:Q27431312|Roberto Rodríguez Pérez]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Mehhiko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2652063|Tlaquiltenango Municipality]]'' | | |- | [[:d:Q3115951|Q3115951]] | ''[[:d:Q3115951|Great Gidayū]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[trummar]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q12330954|owarai tarento]]''<br/>''[[:d:Q2705098|tarento]]'' | [[Jaapan]] | [[Itabashi]] | | |- | [[:d:Q3430463|Q3430463]] | [[Richard Alston]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Suurbritannia koreograaf | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[tantsija]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q23346|Sussex]]'' | | |- | [[:d:Q4286084|Q4286084]] | ''[[:d:Q4286084|Iskhak Mashbash]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4477354|Urupski (Uspénskoye, Krasnodar)]]'' | [[Maikop]] | |- | [[:d:Q4372415|Q4372415]] | ''[[:d:Q4372415|Vadim Popov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Valgevene poliitik | [[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Demidov (linn)|Demidov]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q52725140|Q52725140]] | ''[[:d:Q52725140|Yuan-Xiang Pan]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Food scientist (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q12304425|food scientist]]'' | | [[Gansu]] | ''[[:d:Q462184|Urbana]]'' | |- | [[:d:Q5487028|Q5487028]] | ''[[:d:Q5487028|Gastón Acurio Velarde]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Peruu|Peruu]] ehitusinsener, [[Poliitik|poliitik]], member of the Senate of Peru (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q5582862|Cuzco]]'' | | |- | [[:d:Q5518673|Q5518673]] | ''[[:d:Q5518673|Galina Mishenina]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Sõudja|sõudja]] (1950–2026) ♀ | [[sõudja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Solnetšnogorsk]] | | |- | [[:d:Q56192132|Q56192132]] | ''[[:d:Q56192132|Joanna Dziwak]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Poola|poolakad]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1986–2026) ♀ | [[luuletaja]] | [[Poola]] | [[Dęblin]] | | ''[[:d:Q4935922|Bobrek, Lesser Poland Voivodeship]]'' |- | [[:d:Q6056182|Q6056182]] | ''[[:d:Q6056182|Ahmet Kayahan]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Türgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q187895|Zonguldak]]'' | | |- | [[:d:Q63016244|Q63016244]] | ''[[:d:Q63016244|Bello Mandiya]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | [[Katsina osariik]] | | |- | [[:d:Q64747277|Q64747277]] | ''[[:d:Q64747277|Silvio Meli]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Kohtunik|kohtunik]] (1954–2026) ♂ | [[kohtunik]] | | | | |- | [[:d:Q7050405|Q7050405]] | ''[[:d:Q7050405|Norberto Galasso]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Argentina|Argentina]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Kirjanik|kirjanik]], esseist, certified public accountant (1936–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[majandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q1056337|certified public accountant]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q7273983|Q7273983]] | ''[[:d:Q7273983|R. Sarath]]'' | data-sort-value="1960" | 1960<br/>1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | ''[[:d:Q321475|Kollam]]'' | | |- | [[:d:Q7358422|Q7358422]] | ''[[:d:Q7358422|Roger Jones]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; [[Knight Bachelor]], Fellow of the Learned Society of Wales; member of Learned Society of Wales | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q7519239|Q7519239]] | ''[[:d:Q7519239|Simon Loui]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Hiina|Hiina]]-[[Kanada|kanada]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja, kolumnist (1964–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Kanada]]<br/>[[Briti Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | [[Guangzhou]] | |- | [[:d:Q75962754|Q75962754]] | ''[[:d:Q75962754|Jane Anne Caroline Littleton]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Person (1929–2026) ♀; child of Edward Thomas Walhouse Littleton, 5th Baron Hatherton, Ida Guendolen Littleton, Lady Hatherton; spouse of Charles Piachaud Wright | | | | | |- | [[:d:Q89758657|Q89758657]] | ''[[:d:Q89758657|Rudolf Rabetz]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] jäähokimängija (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[České Budějovice]] | | |- | [[:d:Q904864|Q904864]] | ''[[:d:Q904864|Anikó Nagy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1939–2026) ♀; Monoki István-díj | [[õpetaja]] | [[Rumeenia]] | [[Târgu Mureș]] | [[Eger]] | |- | [[:d:Q102271731|Q102271731]] | ''[[:d:Q102271731|Joachim Andrew Hempel]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Teadlane, [[Matemaatik|matemaatik]] (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[matemaatik]] | | [[Gdynia]] | ''[[:d:Q606169|Armidale]]'' | |- | [[:d:Q10860263|Q10860263]] | ''[[:d:Q10860263|Rudy Ariffin]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person, Governor of South Kalimantan (1952–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14182|Banjarmasin]]'' | ''[[:d:Q141319945|Amanah Medical Centre Hospital]]'' | ''[[:d:Q97243592|Bumi Kencana Heroes Cemetery]]'' |- | [[:d:Q112775835|Q112775835]] | ''[[:d:Q112775835|Rosa Maria Duran i Gili]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Tõlk|tõlk]] (1927–2026) ♀; Püha Jüri rist | [[õpetaja]]<br/>[[tõlk]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Mehhiko]] | |- | [[:d:Q12049414|Q12049414]] | ''[[:d:Q12049414|Richard Tesařík]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Tšehhi laulja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[trummar]]<br/>[[muusik]] | [[Tšehhi]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q12835756|Q12835756]] | ''[[:d:Q12835756|Amin Novruzov]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Aserbaidžaani filmirežissöör | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>''[[:d:Q1970438|operaator]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q131840830|Q131840830]] | ''[[:d:Q131840830|Juan Guillermo Ríos]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Medellín]] | |- | [[:d:Q131842167|Q131842167]] | ''[[:d:Q131842167|Johan Mijail]]'' | data-sort-value="1990" | 1990 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Kirjanik|kirjanik]], esineja (1990–2026) | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Santo Domingo]] | | |- | [[:d:Q141368364|Q141368364]] | ''[[:d:Q141368364|Lien-tang Lin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririik]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Kalur|kalur]] (1937–2026) ♂ | [[kalur]] | [[Jaapani Keisririik]]<br/>[[Taiwan]] | ''[[:d:Q10930164|埔里街]]'' | ''[[:d:Q708094|Jiadong Township]]'' | |- | [[:d:Q141455105|Q141455105]] | ''[[:d:Q141455105|Rivka Shapira]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Õpetaja|õpetaja]], rebbetzin (†2026) ♀; spouse of Mosheh Shapira | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q3421679|rebbetzin]]'' | | ''[[:d:Q6934998|Mahane Israel]]'' | | ''[[:d:Q2597135|Ofra]]'' |- | [[:d:Q1579689|Q1579689]] | ''[[:d:Q1579689|Hans Geisler]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Lubań (Poola)|Lubań]] | | |- | [[:d:Q18391909|Q18391909]] | ''[[:d:Q18391909|Neville Withers]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q20738133|Q20738133]] | ''[[:d:Q20738133|Nina Shipman]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q21044187|Q21044187]] | ''[[:d:Q21044187|Albina Jevtusevskaja]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moršansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2266989|Q2266989]] | ''[[:d:Q2266989|Guus Kouwenhoven]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15<br/>1942-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] äriinimene (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Holland]] | | |- | [[:d:Q2476352|Q2476352]] | ''[[:d:Q2476352|Bill Dundee]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] elukutseline maadleja (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Dundee]] | | |- | [[:d:Q3155664|Q3155664]] | ''[[:d:Q3155664|Israël Isaac Besançon]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Prantsusmaa rabi | [[rabi]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | [[Iisrael]] | |- | [[:d:Q3178803|Q3178803]] | ''[[:d:Q3178803|Jim Geoghan]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, line producer, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q1826375|line producer]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3852040|Q3852040]] | ''[[:d:Q3852040|Matt Suhey]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1133274|Bellefonte]]'' | | |- | [[:d:Q4538043|Q4538043]] | ''[[:d:Q4538043|Grigory Yanets]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orhei]] | | |- | [[:d:Q5342890|Q5342890]] | ''[[:d:Q5342890|Edward Field]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q618694|fighter pilot]]''<br/>[[kirjastaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q5361181|Q5361181]] | ''[[:d:Q5361181|Elio Lo Cascio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Itaalia ajaloolane | ''[[:d:Q20873384|historian of classical antiquity]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Palermo]] | | |- | [[:d:Q5799569|Q5799569]] | ''[[:d:Q5799569|Darío Silva Silva]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[misjonär]]<br/>[[pastor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q736415|konferansjee]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1526198|Tarqui]]'' | | |- | [[:d:Q5879587|Q5879587]] | ''[[:d:Q5879587|Gilberth Artavia]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Costa Rica jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q3780111|Guápiles]]'' | | |- | [[:d:Q5923812|Q5923812]] | ''[[:d:Q5923812|Hristo Spasov]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q2014051|Dorkovo]]'' | ''[[:d:Q1088085|Byaga]]'' | |- | [[:d:Q65127440|Q65127440]] | ''[[:d:Q65127440|Hadassah Carlebach]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1928–2026) ♀; child of Schneour Zalman Schneersohn; spouse of Eli Chaim Carlebach | | [[Saksamaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q787636|Q787636]] | ''[[:d:Q787636|Thérèse Brenet]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q7965344|Q7965344]] | ''[[:d:Q7965344|Walter Kershaw]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Suurbritannia kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q474605|Rochdale]]'' | ''[[:d:Q474605|Rochdale]]'' | |- | [[:d:Q80070047|Q80070047]] | ''[[:d:Q80070047|Sudivya Kumar]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q9010161|Q9010161]] | ''[[:d:Q9010161|Iván Carvajal]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1948–2026) ♂; Aurelio Espinosa Pólit Award | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q4405656|San Gabriel]]'' | | |- | [[:d:Q9294096|Q9294096]] | ''[[:d:Q9294096|Lam Shan-muk]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1940–2026) ♂; honorary doctor of the University of Hong Kong | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q1028088|Chenghai District]]'' | ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]'' | |- | [[:d:Q102978446|Q102978446]] | ''[[:d:Q102978446|Eric Schenker]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) | [[õppejõud]] | | [[Viin]] | ''[[:d:Q1019382|Mequon]]'' | |- | [[:d:Q104821318|Q104821318]] | ''[[:d:Q104821318|Andy Williams]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]], elukutseline maadleja (1977–2026) ♂; member of Every Time I Die | [[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1378018|North Tonawanda]]'' | ''[[:d:Q1185796|Millvale]]'' | |- | [[:d:Q10501861|Q10501861]] | ''[[:d:Q10501861|Gabriella Klintred]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Rootsi kunstnik | [[kunstnik]] | [[Rootsi]] | [[Göteborg]] | [[Göteborg]] | |- | [[:d:Q118298765|Q118298765]] | ''[[:d:Q118298765|Nelly Villanueva Figueroa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Peruu kirjanik | [[kirjanik]] | [[Peruu]] | [[Iquitos]] | ''[[:d:Q793809|Huaraz]]'' | |- | [[:d:Q12007156|Q12007156]] | ''[[:d:Q12007156|Torstein Jøssang]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Norra füüsik | [[füüsik]]<br/>[[professor]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1851053|Jørpeland]]'' | ''[[:d:Q4578503|Blommenholm]]'' | ''[[:d:Q8734962|Tanum Church]]'' |- | [[:d:Q12023888|Q12023888]] | ''[[:d:Q12023888|Jaroslav Kravárik]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Piešťany]] | | |- | [[:d:Q124397943|Q124397943]] | ''[[:d:Q124397943|Oleksandra Ivanivna Kozak]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], lektor, [[Teadlane|teadlane]] (1947–2026) ♀ | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>[[teadlane]] | [[Ukraina]] | [[Harkiv]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q1279178|Q1279178]] | ''[[:d:Q1279178|Eberhard Langer]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Saksamaa]] | [[Chemnitz]] | | |- | [[:d:Q13018244|Q13018244]] | ''[[:d:Q13018244|พิเชต สุนทรพิพิธ]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], Member of the Senate of Thailand, Chairman of the Ombudsman of Thailand (1941–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q1361397|Q1361397]] | ''[[:d:Q1361397|Otto Jelinek]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] iluuisutaja, [[Poliitik|poliitik]], [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene, [[Sportlane|sportlane]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Suursaadik|suursaadik]], member of the House of Commons of Canada (1940–2026) ♂; Silver Medal of the President of the Senate, Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[sportlane]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Kanada]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Mississauga]] | |- | [[:d:Q141324020|Q141324020]] | ''[[:d:Q141324020|Vladimir Chuvil’deev]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Dzeržinsk]] | [[Nižni Novgorod]] | ''[[:d:Q4238710|Krasnoe Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141325089|Q141325089]] | ''[[:d:Q141325089|Albert Alós]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Nigeeria|nigeeria]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; member of [[Opus Dei]] | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]]<br/>[[Nigeeria]] | [[Barcelona]] | [[Lagos]] | |- | [[:d:Q141338141|Q141338141]] | ''[[:d:Q141338141|Robin Hames]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] jooksja (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q12803959|jooksja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | | |- | [[:d:Q16266738|Q16266738]] | ''[[:d:Q16266738|Jean-Pierre Clar]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] rugby league player, rugby union player (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Hanoi]] | | |- | [[:d:Q16732754|Q16732754]] | ''[[:d:Q16732754|Resil Mojares]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Filipiinide kirjanik | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q132574|Polanco]]'' | | |- | [[:d:Q17138629|Q17138629]] | ''[[:d:Q17138629|Filip Sternberg]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Jurist|jurist]] (1956–2026) ♂; child of Zdeněk Sternberg, Elisabeth von Hruby und Gelenj | [[jurist]] | | [[Praha]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q19602620|Q19602620]] | ''[[:d:Q19602620|Radim Raděvič]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhi|Tšehhi]] jäähokimängija (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Tšehhi]] | [[Opava]] | [[Opava]] | |- | [[:d:Q24333614|Q24333614]] | ''[[:d:Q24333614|German Sebriakov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1938–2026) ♂; Honoured aircraft engineer of the USSR | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q30223775|Q30223775]] | ''[[:d:Q30223775|Felton Earls]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog (1942–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science, Fellow of the American Academy of Arts and Sciences; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q364154|Q364154]] | ''[[:d:Q364154|Klaus Wanger]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Liechtensteini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kaupmees]] | [[Liechtenstein]] | ''[[:d:Q49657|Schaan]]'' | | |- | [[:d:Q4285466|Q4285466]] | ''[[:d:Q4285466|Georgy Matyukhin]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Venemaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Venemaa]] | [[Barnaul]] | | |- | [[:d:Q450796|Q450796]] | [[Robin Morgan]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Luuletaja|luuletaja]], romaanikirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist, [[Toimetaja|toimetaja]], [[Näitleja|näitleja]], politoloog, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], feminist, naisõiguslane, political activist (fl. 1943–2026) (1941–2026) ♀; BBC 100 Women; spouse of Kenneth Pitchford; notable work Sisterhood is Powerful | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lake Worth|Lake Worth Beach]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q4949483|Q4949483]] | ''[[:d:Q4949483|Lilian Gard]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Rootsi laulja | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q31886820|Dikanäs kyrkobokföringsdistrikt]]'' | ''[[:d:Q21667352|Sollentuna]]'' | |- | [[:d:Q4977905|Q4977905]] | ''[[:d:Q4977905|Bruce Lunsford]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Poliitik|poliitik]] (1947–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kentoni maakond]]<br/>[[Kentucky]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q5488275|Q5488275]] | ''[[:d:Q5488275|Frank McDonald]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Iirimaa ajakirjanik | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5548268|Q5548268]] | ''[[:d:Q5548268|Georgina Lightning]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], produtsent (1963–2026) ♀; notable work Older than America | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Kanada]] | [[Edmonton]]<br/>[[Alberta]]<br/>[[Kanada]] | [[Alberta]]<br/>[[Kanada]] | |- | [[:d:Q5663147|Q5663147]] | ''[[:d:Q5663147|Alberto Iribarne]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Argentina poliitik | [[poliitik]] | [[Argentina]] | [[Argentina]] | | |- | [[:d:Q6098104|Q6098104]] | ''[[:d:Q6098104|Serhat Kılıç]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Türgi näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]] | [[Türgi]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q284489|Kağıthane]]'' | |- | [[:d:Q6211436|Q6211436]] | ''[[:d:Q6211436|Joe Morgan]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1930–2026) ♂; Boston Red Sox Hall of Fame | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q990137|Walpole]]'' | | |- | [[:d:Q67156|Q67156]] | [[Robert Alexy]] | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa jurist | [[õppejõud]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q2135538|legal historian]]''<br/>''[[:d:Q23760244|philosopher of law]]'' | [[Saksamaa]] | [[Oldenburg]] | [[Kiel]] | |- | [[:d:Q7498858|Q7498858]] | ''[[:d:Q7498858|Shirley Strum Kenny]]'' | data-sort-value="1935" | 1935<br/>1934 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Kirjandusteadlane (1935–2026) ♀; Guggenheim Fellowship, Fulbright Scholarship | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | | ''[[:d:Q499169|Tyler]]'' | | |- | [[:d:Q85136922|Q85136922]] | ''[[:d:Q85136922|David Mnatsakanyan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Helilooja|helilooja]] (1949–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q87445056|Q87445056]] | ''[[:d:Q87445056|Steven E Lipshultz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Teadlane (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | ''[[:d:Q1013254|Tenafly]]'' | [[Rochester (New Yorgi osariik)|Rochester]] | |- | [[:d:Q89861|Q89861]] | ''[[:d:Q89861|Erni Mangold]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Austria|Austria]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Professor|professor]] (fl. 1946–2020) (1927–2026) ♀; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, Austrian Decoration for Science and Art, Nestroy Theatre Prize, Kainz Medal, Austrian Film Award, Romy; spouse of Heinz Reincke | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[professor]] | [[Austria]] | [[Großweikersdorf]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q95175753|Q95175753]] | ''[[:d:Q95175753|Dušan Prokop]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Filosoof|filosoof]], [[Tõlkija|tõlkija]], esteetik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1926–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q21550346|esteetik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Frenštát pod Radhoštěm]] | | |- | [[:d:Q97382727|Q97382727]] | ''[[:d:Q97382727|Oleg Lukichyov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Person (1946–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q23953983|Никитское]]'' | [[Tula]] | |- | [[:d:Q10296478|Q10296478]] | ''[[:d:Q10296478|Javad Mojabi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Iraani kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q181578|Qazvīn]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q106956740|Q106956740]] | ''[[:d:Q106956740|Sally Yeates Sedelow]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1931–2026) ♀; spouse of Walter A. Sedelow, Jr. | | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1911143|Greenfield]]'' | | |- | [[:d:Q1127841|Q1127841]] | ''[[:d:Q1127841|Konstantinos Floros]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Kreeka|Kreeka]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]] (1930–2026) ♂; Ateena ülikooli audoktor, honorary doctor of the Aristotle University of Thessaloniki; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]], Academy of Science for Public Utility; child of Epamenondas Floros | [[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[helilooja]] | [[Kreeka]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Thessaloníki]] | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q1128312|Q1128312]] | ''[[:d:Q1128312|Gyula Lauber]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ungari|Ungari]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (fl. 1974–) (1937–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Ungari]] | [[Rákospalota]] | | |- | [[:d:Q1138532|Q1138532]] | ''[[:d:Q1138532|Craig Douglas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1959–2026) (1941–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q985594|Newport]]'' | | |- | [[:d:Q11539769|Q11539769]] | ''[[:d:Q11539769|Leo Morimoto]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]], seiyū, tarento, raadiosaatejuht (1943–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q622807|seiyū]]''<br/>''[[:d:Q2705098|tarento]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1155226|Nakagawa-ku]]'' | | |- | [[:d:Q1155359|Q1155359]] | ''[[:d:Q1155359|Jorge Ramírez Gallego]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Colombia]] | [[Cali]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q11730093|Q11730093]] | ''[[:d:Q11730093|Józef Dajczgewand]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Poola|poolakad]] [[Filosoof|filosoof]], [[Dissident|dissident]] (1944–2026) ♂; Commander of the Order of Polonia Restituta; member of Związek Młodzieży Socjalistycznej | [[filosoof]]<br/>[[dissident]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q131300789|Q131300789]] | ''[[:d:Q131300789|René Grillon]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q171545|Belfort]]'' | | |- | [[:d:Q141284750|Q141284750]] | ''[[:d:Q141284750|Zenyazen Escobar García]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]] (1984–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2448280|Nogales]]'' | ''[[:d:Q20270908|Puente Nacional Municipality]]'' | |- | [[:d:Q141310682|Q141310682]] | ''[[:d:Q141310682|Pierre Authier]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Saint-Hilaire (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141318624|Q141318624]] | ''[[:d:Q141318624|Cristian Belec]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Argentina|Argentina]] filminäitleja, [[Modell|modell]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kaskadöör|kaskadöör]] (1979–2026) ♂; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141330457|Q141330457]] | ''[[:d:Q141330457|Juan Mari Feliu]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hispaania|Hispaania]] alpinist, [[Kirjanik|kirjanik]], speleoloog, [[Raehärra]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q16742175|speleoloog]]'' | [[Hispaania]] | [[Pamplona]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q141344318|Q141344318]] | ''[[:d:Q141344318|Steve Gollschewski]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Politseinik|politseinik]], Commissioner of the Queensland Police Service (1959–2026) ♂; Austraalia ordeni ohvitser, Australian Police Medal, National Medal | [[politseinik]] | [[Austraalia]] | [[Brisbane]] | [[Brisbane]] | |- | [[:d:Q141356507|Q141356507]] | ''[[:d:Q141356507|Jon Small]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Trummar|trummar]], [[Muusik|muusik]], music video director (1947–2026) ♂ | [[trummar]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q2340668|music video director]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | ''[[:d:Q28207012|New Montefiore Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141384334|Q141384334]] | ''[[:d:Q141384334|Josep Manel Pugés i Estradé]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Kitarrist|kitarrist]], [[Trummar|trummar]] (1959–2026) ♂; member of Skatalà | [[kitarrist]]<br/>[[trummar]] | | | | |- | [[:d:Q141501066|Q141501066]] | ''[[:d:Q141501066|Ludovico Graziani]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Skulptor|skulptor]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], restauraator (1940–2026) ♂ | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q2145981|restauraator]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q6681|Crotone]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q141531775|Q141531775]] | ''[[:d:Q141531775|Halmi Zsuzsa]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ungari|Ungari]] haridustöötaja, teatrilavastaja, socio-cultural animator (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q9154782|socio-cultural animator]]'' | [[Ungari]] | [[Tiszalök]] | [[Nyíregyháza]] | |- | [[:d:Q16091676|Q16091676]] | ''[[:d:Q16091676|Don E. Wilhelms]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geoloog|geoloog]] (1930–2026) ♂; G. K. Gilbert Award, Eugene Shoemaker Distinguished Scientist Medal | [[geoloog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q1628673|Q1628673]] | ''[[:d:Q1628673|Camilo Escalona]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Tšiili poliitik | [[poliitik]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q17105265|Q17105265]] | ''[[:d:Q17105265|Ingun Montgomery]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Norra|norralased]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1936–2026) ♀; child of Karl Gustaf Westman; spouse of Hugo Montgomery | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Norra]] | [[Uppsala]] | | |- | [[:d:Q18935019|Q18935019]] | ''[[:d:Q18935019|Jack J. Spector]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bayonne (New Jersey)|Bayonne]] | | |- | [[:d:Q18942709|Q18942709]] | ''[[:d:Q18942709|Tadeush Kasyanov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[sportlane]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q21110228|Q21110228]] | ''[[:d:Q21110228|Nikolay Borisovich Nikitskiy]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2150321|Q2150321]] | ''[[:d:Q2150321|Richard O'Sullivan]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q845015|Chiswick]]'' | ''[[:d:Q1143278|Twickenham]]'' | |- | [[:d:Q22004678|Q22004678]] | ''[[:d:Q22004678|Francis Grosvenor, 8th Earl of Wilton]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], financier, aristokraat, member of the House of Lords, troonipärija, heir presumptive (1934–2026) ♂; child of Robert Grosvenor, 5th Baron Ebury, Anne Wignall; spouse of Gillian Soames, Kyra Aslin, Sue Ebury | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | [[Suurbritannia]] | | ''[[:d:Q5133240|Clifton Hill]]'' | |- | [[:d:Q24837816|Q24837816]] | ''[[:d:Q24837816|苏万华]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Person (1941–2026) | | | | | |- | [[:d:Q2589510|Q2589510]] | ''[[:d:Q2589510|Wolfgang Eckert]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Kangur|kangur]] (1935–2026) ♂; Johannes R. Becher Medal, Johannes R. Becher Medal in Bronze, Johannes R. Becher Medal in Silver | [[kirjanik]]<br/>[[raamatukoguhoidja]]<br/>[[kangur]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Meerane]] | | |- | [[:d:Q3085736|Q3085736]] | ''[[:d:Q3085736|François Rossé]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q21298|Reichshoffen]]'' | | |- | [[:d:Q3573522|Q3573522]] | ''[[:d:Q3573522|Yves Brunier]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] nukunäitleja (1941–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | ''[[:d:Q46135|Créteil]]'' | |- | [[:d:Q36688009|Q36688009]] | ''[[:d:Q36688009|Terrence Michael Hammill]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Botaanik|botaanik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Linnapea|linnapea]] (1940–2026) ♂ | [[botaanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q4095672|Q4095672]] | ''[[:d:Q4095672|Petras Bražėnas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Leedu kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Leedu]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Molėtai rajoon]] | [[Vilnius]] | |- | [[:d:Q4131032|Q4131032]] | ''[[:d:Q4131032|András Havasi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ungari|ungari]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jalgpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Ukraina]] | [[Užhorod|Užgorod]] | [[Taga-Karpaadi oblast|Taga-Karpaatia]] | [[Peretšõn]] |- | [[:d:Q4474874|Q4474874]] | ''[[:d:Q4474874|Igor Ulukhanov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]] (1935–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4981360|Q4981360]] | ''[[:d:Q4981360|Shin'ichi Abe]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q191633|mangaka]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q850332|Tagawa]]'' | | |- | [[:d:Q5344990|Q5344990]] | ''[[:d:Q5344990|Edward Raradza]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Zimbabwe poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q6112164|Q6112164]] | ''[[:d:Q6112164|Rosa Fung Pineda]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Peruu|Peruu]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♀ | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3236687|Casma]]'' | | |- | [[:d:Q6437248|Q6437248]] | ''[[:d:Q6437248|Kris McGaha]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-02-06<br/>1966-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | ameerika näitleja | [[koomik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1017583|Oswego]]'' | | |- | [[:d:Q7159910|Q7159910]] | ''[[:d:Q7159910|Pedro Rodriguez García]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], lektor, Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (fl. 1959–), [[Professor|professor]] (1933–2026) ♂; member of [[Opus Dei]], Pontifical Academy of St. Thomas Aquinas, Real Academia de Doctores de España | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Hispaania]] | [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q7387785|Q7387785]] | ''[[:d:Q7387785|S. R. Janakiraman]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | India muusik | [[muusikateadlane]]<br/>[[muusik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q7675511|Q7675511]] | ''[[:d:Q7675511|Tahir Niksic]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Näitleja|näitleja]] (1950–2026) ♂ | [[näitleja]] | | [[Mostar]] | | |- | [[:d:Q89082111|Q89082111]] | ''[[:d:Q89082111|Krishna AchutaRao]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Klimatoloog, climate change researcher, atmospheric scientist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1113838|klimatoloog]]''<br/>''[[:d:Q120203720|climate change researcher]]''<br/>''[[:d:Q17276189|atmospheric scientist]]'' | | | | |- | [[:d:Q8959787|Q8959787]] | ''[[:d:Q8959787|Huashi Guan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hiina|Hiina]] okeanograaf, teadlane (1939–2026) ♂; member of Chinese Academy of Engineering | ''[[:d:Q3546255|okeanograaf]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Hiina]] | ''[[:d:Q1197959|Xiajin County]]'' | | |- | [[:d:Q100936020|Q100936020]] | ''[[:d:Q100936020|Patrick Tompkins]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q107722856|Q107722856]] | ''[[:d:Q107722856|Ahmad Muhammad Sani dan Maina Muhammad]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Nigeeria|Nigeeria]] person, [[Monarh|monarh]] (†2026) ♂ | | [[Nigeeria]] | | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q112565839|Q112565839]] | ''[[:d:Q112565839|Jovan Donev]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Jurist|jurist]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Skopje]] | [[Skopje]] | |- | [[:d:Q11644743|Q11644743]] | ''[[:d:Q11644743|Tōru Shigemi]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Klahvpillimängija|klahvpillimängija]], arranžeerija (fl. 1979–) (1959–2026) ♂; member of NOBU CAINE, Nelson Super Project | [[klahvpillimängija]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q125565432|Q125565432]] | ''[[:d:Q125565432|Ahmad Muhammad Sani II]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q125955185|Q125955185]] | ''[[:d:Q125955185|Ritu Khullar]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kanada|Kanada]] [[Jurist|jurist]] (1964–2026) ♀ | [[jurist]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q13104882|Q13104882]] | ''[[:d:Q13104882|Romain Schreiner]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Luksemburgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Luksemburg]] | | | |- | [[:d:Q136461692|Q136461692]] | ''[[:d:Q136461692|Sara Ogwen Williams]]'' | data-sort-value="1971" | 1971 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Lavastaja|režissöör]], teleprodutsent, telesaatejuht, [[Luuletaja|luuletaja]] (1971–2026) ♀; child of Euryn Ogwen Williams, Jenny Ogwen | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q809009|Barry]]'' | [[Cardiff]] | |- | [[:d:Q141435327|Q141435327]] | ''[[:d:Q141435327|Joseph F. Rice]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Jurist|jurist]] (1954–2026) ♂ | [[jurist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141473968|Q141473968]] | ''[[:d:Q141473968|Øivind Johansen]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Norra|norralased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1934–2026) ♂ | [[õpetaja]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q141545677|Q141545677]] | ''[[:d:Q141545677|Georg Pedersen]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Tšellist|tšellist]] (1946–2026) ♂ | [[tšellist]] | [[Taani Kuningriik]]<br/>[[Austraalia]] | [[Kopenhaagen]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q15077562|Q15077562]] | ''[[:d:Q15077562|Vladimir Nikolaevitsj Sitko]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1932–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Tööveterani medal]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q25737362|Nechunayevo]]'' | | |- | [[:d:Q15147747|Q15147747]] | ''[[:d:Q15147747|Boris Timkovsky]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] filmioperaator (1936–2026) ♂; Merited worker of culture of the Russian Federation; member of Association of Filmmakers of the USSR | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q15823711|Q15823711]] | ''[[:d:Q15823711|Klaus Becker]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], local government officer (1934–2026) ♂ | [[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q56447380|local government officer]]'' | [[Saksamaa]] | [[Celle]] | [[Hannover]] | |- | [[:d:Q16172132|Q16172132]] | ''[[:d:Q16172132|Anatolij Hontsjar]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Ukraina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2650950|Lityn Raion]]'' | | |- | [[:d:Q16182149|Q16182149]] | ''[[:d:Q16182149|Ida Farida]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Indoneesia filmirežissöör | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q3261115|Rangkasbitung]]'' | ''[[:d:Q10396|Depok]]'' | |- | [[:d:Q18276140|Q18276140]] | ''[[:d:Q18276140|João Carlos Forssell Neto]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q983491|Itanhaém]]'' | | |- | [[:d:Q19279755|Q19279755]] | ''[[:d:Q19279755|Frank Schambor]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Diktor|diktor]] (1971–2026) ♂ | [[diktor]] | [[Saksamaa]] | [[Wuppertal]] | [[Hannover]] | |- | [[:d:Q19311844|Q19311844]] | ''[[:d:Q19311844|Wolf Röhner]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Saksamaa|sakslased]] tööstusdisainer (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q11287574|tööstusdisainer]]'' | [[Saksamaa]] | [[Ehrenfriedersdorf]] | | |- | [[:d:Q19665843|Q19665843]] | ''[[:d:Q19665843|Keyvan Khosrovani]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Iraani arhitekt | ''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[arhitekt]]<br/>[[valguskujundaja]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q21031731|Q21031731]] | ''[[:d:Q21031731|Enos Mafokate]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Sportlane|sportlane]] (1946–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q2307316|Alexandra]]'' | | |- | [[:d:Q2888722|Q2888722]] | ''[[:d:Q2888722|Ramón Espinar Gallego]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Leganés, member of the Assembly of Madrid, President of the Assembly of Madrid (1954–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q329984|Úbeda]]'' | | |- | [[:d:Q314380|Q314380]] | ''[[:d:Q314380|Milan Ohnisko]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], graafik, toimetaja, [[Tõlkija|tõlkija]], publitsist, [[Dissident|dissident]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1965–2026) ♂; Magnesia Litera, participant in the resistance and resistance against communism | [[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[dissident]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q3310525|Q3310525]] | ''[[:d:Q3310525|Michel Paulin]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Nantes]] | | |- | [[:d:Q385215|Q385215]] | ''[[:d:Q385215|Fabio Mussi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Piombino]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q4963711|Q4963711]] | ''[[:d:Q4963711|Brian Fallon]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Iirimaa|Iirimaa]] kirjanduskriitik, kunstikriitik (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]'' | [[Iirimaa]] | | | |- | [[:d:Q509908|Q509908]] | ''[[:d:Q509908|Győző Martos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Ungari jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | ''[[:d:Q792572|Saint Anne Servite Church, Budapest]]'' |- | [[:d:Q66892313|Q66892313]] | ''[[:d:Q66892313|Harish Chandra Mishra]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kohtunik|kohtunik]] (1959–2026) ♂ | [[kohtunik]] | | | | |- | [[:d:Q78116815|Q78116815]] | ''[[:d:Q78116815|Zhang Xuwu]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Hiina|Hiina]] person, National People's Congress deputy (1928–2026) ♂; child of Chang Chien, Jr. | | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q93893451|Q93893451]] | ''[[:d:Q93893451|Huguette St-Denis]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kanada|Kanada]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Koomik|koomik]], [[Humorist|humorist]] (1964–2026) | [[stsenarist]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[humorist]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Saint-Hyacinthe]] | |- | [[:d:Q97369408|Q97369408]] | ''[[:d:Q97369408|Uliana Vinokurova]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-17<br/>1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Venemaa|venelased]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], lektor (1947–2026) ♀ | [[psühholoog]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q20619590|Байдинский наслег]]'' | | |- | [[:d:Q99542699|Q99542699]] | ''[[:d:Q99542699|Husky Kihal]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q997479|Q997479]] | ''[[:d:Q997479|Roswitha Stolfa]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q502926|Mansfeld]]'' | | |- | [[:d:Q102405999|Q102405999]] | ''[[:d:Q102405999|Hong Van Le]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Vietnami matemaatik | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[matemaatik]] | [[Vietnam]] | | | |- | [[:d:Q108584124|Q108584124]] | ''[[:d:Q108584124|Iwan Setiawan]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Indoneesia]] | [[Medan]] | | |- | [[:d:Q110404509|Q110404509]] | ''[[:d:Q110404509|Isaac M. Daniel]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Insener|insener]] (1933–2026) ♂ | [[insener]] | | | | |- | [[:d:Q112378783|Q112378783]] | ''[[:d:Q112378783|Mária Lamiová]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1935–2026) ♀ | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q112844310|Q112844310]] | ''[[:d:Q112844310|Stanislas Hutin]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1930–2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]] | [[Rennes]] | ''[[:d:Q476672|Arradon]]'' | |- | [[:d:Q115295133|Q115295133]] | ''[[:d:Q115295133|Jonathan Mitchley]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Botaanik|botaanik]], plant ecologist, teadlane, [[Kaasprofessor|kaasprofessor]] (†2026) ♂ | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q37987929|plant ecologist]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q120486143|Q120486143]] | ''[[:d:Q120486143|Grahame Fraser]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Füüsik|füüsik]], õpetlane (1931–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | | |- | [[:d:Q12331333|Q12331333]] | ''[[:d:Q12331333|Per Madsen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Taani poliitik | [[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q127481|Q127481]] | ''[[:d:Q127481|Tony Gatlif]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], teatrinäitleja, filminäitleja, filmimuusika helilooja, [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1975–2025) (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, César Award for Best Music Written for a Film, Cannes Best Director Award, Un certain regard Award | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Alžiir]] | [[Arles]] | |- | [[:d:Q1282352|Q1282352]] | ''[[:d:Q1282352|Raif Dizdarević]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Poliitjuht|poliitjuht]], [[Diplomaat|diplomaat]], ametiühingutegelane, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina, President of the Presidency of Yugoslavia, Minister of Foreign Affairs of Yugoslavia, Chairman of the Presidency of Bosnia and Herzegovina (1926–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic | [[poliitik]]<br/>[[poliitjuht]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q1017950|Fojnica]]'' | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q13104684|Q13104684]] | ''[[:d:Q13104684|Péil Schlechter]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Luksemburgi kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Luksemburg]] | [[Luxembourg]] | [[Luksemburg]] | |- | [[:d:Q131315367|Q131315367]] | ''[[:d:Q131315367|Milton Soldani Afonso]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Brasiilia|Brasiilia]] äriinimene, [[Advokaat|advokaat]], filantroop (1921–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1642662|Nova Lima]]'' | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q136084194|Q136084194]] | ''[[:d:Q136084194|Ali MirRezaie]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Iraan|Iraan]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♂ | [[laulja]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q1282212|Babol County]]'' | ''[[:d:Q605157|Babol]]'' | |- | [[:d:Q141260544|Q141260544]] | ''[[:d:Q141260544|José Manuel Restrepo Fernández de Soto]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Colombia|Colombia]] [[Diktor|diktor]], äriinimene (†2026) ♂ | [[diktor]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q141363499|Q141363499]] | ''[[:d:Q141363499|Katie Foutsi]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1941–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q141376747|Q141376747]] | ''[[:d:Q141376747|خالد كافو]]'' | data-sort-value="1965" | 1965 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Liibüa|Liibüa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1965–2026) ♂; notable work زنقة الريح | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q1018215|Yafran]]'' | [[Tripoli]] | |- | [[:d:Q141439808|Q141439808]] | ''[[:d:Q141439808|Francisco Reséndez]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1941–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | | | | |- | [[:d:Q141504188|Q141504188]] | ''[[:d:Q141504188|Norman Irwin]]'' | data-sort-value="1918" | 1918-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Insener|insener]] (1918–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[insener]] | | | | |- | [[:d:Q15406088|Q15406088]] | ''[[:d:Q15406088|Yoshikazu Hasegawa]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Jaapan|Jaapan]] paleontoloog (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q16006235|Q16006235]] | ''[[:d:Q16006235|Wilfried Schlagenhauf]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1952–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Saksamaa]] | [[Tuttlingen]] | ''[[:d:Q515977|Buchenbach]]'' | |- | [[:d:Q16302039|Q16302039]] | ''[[:d:Q16302039|Domingo del Prado]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Hispaania|Hispaania]] joonistaja, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5573497|Pobladura de Yuso]]'' | [[León (Hispaania)|León]] | |- | [[:d:Q16376847|Q16376847]] | ''[[:d:Q16376847|Züleyxa Hacıyeva]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Võimleja, [[Diktor|diktor]] (1923–2026) ♀; Honored Artist of the Azerbaijan SSR, personal pension of the President of Azerbaijan, [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]''<br/>[[diktor]] | | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q18603868|Q18603868]] | ''[[:d:Q18603868|Libor Balák]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (1961–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q20090695|Q20090695]] | ''[[:d:Q20090695|Eraj Ravindra Fernando]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Sri Lanka]] | [[Sri Lanka]] | | |- | [[:d:Q231178|Q231178]] | [[Gloria Steinem]] | data-sort-value="1934" | 1934-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | USA ajakirjanik ja aktivist | [[ajakirjanik]]<br/>[[reporter]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Toledo (Ohio)|Toledo]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q24933747|Q24933747]] | ''[[:d:Q24933747|Edmée Buclin-Favre]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Šveits|Šveits]] [[Jurist|jurist]] (1927–2026) ♀; child of Antoine Favre | [[jurist]] | [[Šveits]] | [[Sion]] | | |- | [[:d:Q2555395|Q2555395]] | ''[[:d:Q2555395|Jan Pieter Lokker]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q27517568|Q27517568]] | ''[[:d:Q27517568|Peter Leaver]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Ärijuht (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | | | | |- | [[:d:Q3082512|Q3082512]] | ''[[:d:Q3082512|Frank Bridel]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Šveitsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Šveits]] | [[Lausanne]] | | |- | [[:d:Q3387126|Q3387126]] | ''[[:d:Q3387126|Pierre Tordo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | | |- | [[:d:Q46957202|Q46957202]] | ''[[:d:Q46957202|Raymond Pointu]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] spordiajakirjanik (1940–2026) ♂; prix Louis-Nucera | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q4735418|Q4735418]] | ''[[:d:Q4735418|Alphonso Smith]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1985–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2152074|Pahokee]]'' | ''[[:d:Q2152074|Pahokee]]'' | |- | [[:d:Q47514766|Q47514766]] | ''[[:d:Q47514766|Wolf-Dieter Stempel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Saksamaa|sakslased]] keeleteadlane (1929–2026) ♂; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Landau|Landau in der Pfalz]] | | |- | [[:d:Q4799651|Q4799651]] | ''[[:d:Q4799651|Arthur Marshall]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1368958|Fort Gordon]]'' | | |- | [[:d:Q489116|Q489116]] | ''[[:d:Q489116|Wilfried Wesemael]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Belgia|Belgia]] jalgrattasportlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Aalst]] | [[Lebbeke]] | |- | [[:d:Q5090823|Q5090823]] | ''[[:d:Q5090823|Chen Kuan-tai]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Hiina]] | [[Guangdong]] | ''[[:d:Q59223|Zhongshan]]'' | |- | [[:d:Q5237319|Q5237319]] | ''[[:d:Q5237319|David McDermott]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q661707|Stourbridge]]'' | | |- | [[:d:Q55391602|Q55391602]] | ''[[:d:Q55391602|Antoni Gawron]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Poola|poolakad]] [[Bioloog|bioloog]] (1948–2026) ♂; Medal of the National Education Commission; member of Polish Society of Histochemists and Cytochemists | [[bioloog]] | [[Poola]] | [[Rzeszów]] | | |- | [[:d:Q5930469|Q5930469]] | ''[[:d:Q5930469|Hugh Curran]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1009254|Carstairs]]'' | | |- | [[:d:Q59572139|Q59572139]] | ''[[:d:Q59572139|João Juracy Palhano Freire]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q289067|Remígio]]'' | | |- | [[:d:Q66385695|Q66385695]] | ''[[:d:Q66385695|Robert A Kyle]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Teadlane, hematologist (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3144914|hematologist]]'' | | ''[[:d:Q523895|Bottineau]]'' | | |- | [[:d:Q6852646|Q6852646]] | ''[[:d:Q6852646|Lau Siu-ming]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Hiina]]<br/>[[Briti Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q7279160|Q7279160]] | ''[[:d:Q7279160|Rachel Blau DuPlessis]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6673651|literaat]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | ''[[:d:Q7163209|Penn Presbyterian Medical Center]]'' | |- | [[:d:Q76165775|Q76165775]] | ''[[:d:Q76165775|Davina Mary Sheffield]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Person (1951–2026) ♀; child of George Berkeley Sheffield, Agnes Wilson McGowan; spouse of Jonathan Derek Morley | | | | | |- | [[:d:Q912972|Q912972]] | ''[[:d:Q912972|Ivan Gudelj]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Horvaatia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | ''[[:d:Q397656|Imotski]]'' | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q96372098|Q96372098]] | ''[[:d:Q96372098|Anil Sharma]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Uttar Pradesh Legislative Assembly (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q1752328|Bulandshahr district]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | | |- | [[:d:Q1064383|Q1064383]] | ''[[:d:Q1064383|Charles Floyd Hatcher]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2899135|Doerun]]'' | [[Alexandria (Virginia)|Alexandria]] | |- | [[:d:Q106638226|Q106638226]] | ''[[:d:Q106638226|Hamza Abbas Hussein]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Kuveit|Kuveit]] pankur, [[Poliitik|poliitik]], Governor of the Central Bank of Kuwait (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[poliitik]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q107072|Q107072]] | ''[[:d:Q107072|Konrad Jarausch]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] historian of Modern Age, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | | |- | [[:d:Q1121618|Q1121618]] | ''[[:d:Q1121618|Imre Kubovics]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Geoloog|geoloog]], [[Vulkanoloog|vulkanoloog]], undersecretary (1925–2026) ♂; Szent-Györgyi Albert Prize, Academy Award of the Hungarian Academy of Sciences | [[geoloog]]<br/>[[vulkanoloog]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q301581|Veľká Mača]]'' | | |- | [[:d:Q1130290|Q1130290]] | ''[[:d:Q1130290|Enzo Bianchi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], Christian monk, [[Teoloog|teoloog]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Munk|munk]], Catholic theologian, katoliku preester, superior (1943–2026) ♂; member of Bose Monastic Community | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q2109894|Christian monk]]''<br/>[[teoloog]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[munk]]<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q17775|Castel Boglione]]'' | [[Torino]] | |- | [[:d:Q116878218|Q116878218]] | ''[[:d:Q116878218|Kálmán Széll]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Kirurg|kirurg]], traumatologist, emergency physician, [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1926–2026) ♂; Order of Labour, Pro Ecclesia et Pontifice, Batthyány-Strattmann László Award, [[Aukodanik|aukodanik]] | [[kirurg]]<br/>''[[:d:Q26203274|traumatologist]]''<br/>''[[:d:Q336641|emergency physician]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q108588280|Herény]]'' | | |- | [[:d:Q12223158|Q12223158]] | ''[[:d:Q12223158|Abdulfattah Mahmud Idriss]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Egiptuse kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12228188|علي محمود]]'' | | |- | [[:d:Q123680300|Q123680300]] | ''[[:d:Q123680300|Abu Hudhayfah Al-Ansari]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Pressiesindaja, Spokesman of the Islamic State (†2026) ♂; member of [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriik]] | ''[[:d:Q17221|pressiesindaja]]'' | No/unknown value | No/unknown value | ''[[:d:Q2320876|Seiyun]]'' | |- | [[:d:Q124479841|Q124479841]] | ''[[:d:Q124479841|Shitsui Hakoishi]]'' | data-sort-value="1916" | 1916-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Jaapan|Jaapan]] habemeajaja (1916–2026) ♀ | ''[[:d:Q107198|habemeajaja]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11432538|Ōuchi]]'' | [[Utsunomiya]] | |- | [[:d:Q12794858|Q12794858]] | ''[[:d:Q12794858|Lidija Kodrič]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Laulja|laulja]] (1944–2026) ♀ | [[laulja]] | [[Sloveenia]] | [[Kranj]] | | |- | [[:d:Q12965221|Q12965221]] | ''[[:d:Q12965221|Jean Lopez]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Filipiinid|Filipiinid]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q130384628|Q130384628]] | ''[[:d:Q130384628|Hana Kuraki]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Jaapan|Jaapan]] AV idol (2001–2026) ♀ | ''[[:d:Q1079215|AV idol]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q130432749|Q130432749]] | ''[[:d:Q130432749|Zoltán Hauser]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] person (1954–2026) ♂ | | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1123448|Károlyfalva]]'' | | |- | [[:d:Q130853288|Q130853288]] | ''[[:d:Q130853288|Jonathan Meléndez]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Mehhiko helilooja | [[klahvpillimängija]]<br/>[[helilooja]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q131459907|Q131459907]] | ''[[:d:Q131459907|Jim Sockwell]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Person (1943–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q136165233|Q136165233]] | ''[[:d:Q136165233|András Kőrös]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ungari|Ungari]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1952–2026) ♂; honorary citizen of Újpest, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary | [[kohtunik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q136638196|Q136638196]] | ''[[:d:Q136638196|Dieter Havlik]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Geograaf|geograaf]] (1939–2026) ♂ | [[geograaf]] | | [[Wałbrzych]] | | |- | [[:d:Q138483426|Q138483426]] | ''[[:d:Q138483426|Ronald McCoy]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q1393403|Q1393403]] | ''[[:d:Q1393403|Fritz Preuss]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksa poliitik | [[keemik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[parlamendiliige]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q22901|Bad Dürkheim]]'' | |- | [[:d:Q141266978|Q141266978]] | ''[[:d:Q141266978|Catalina Lafertt]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Tšiili|Tšiili]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1958–2026) ♀ | [[luuletaja]] | [[Tšiili]] | [[Valparaíso]] | | |- | [[:d:Q141303602|Q141303602]] | ''[[:d:Q141303602|Tony Wilson]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], slavist (1943–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15976341|slavist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q7981419|Wellington Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141312004|Q141312004]] | ''[[:d:Q141312004|Jorge Martín]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Argentina|Argentina]] korvpallur (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1889146|Venado Tuerto]]'' | | |- | [[:d:Q141327495|Q141327495]] | ''[[:d:Q141327495|István Vajda]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Dublaažirežissöör, director of radio drama (1942–2026) ♂; Béla Balázs Award | ''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''<br/>''[[:d:Q2459497|director of radio drama]]'' | | | | |- | [[:d:Q141347280|Q141347280]] | ''[[:d:Q141347280|Jordi Sotorra Garriga]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Preester|preester]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1929–2026) ♂ | [[preester]]<br/>[[õpetaja]] | | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | |- | [[:d:Q141354601|Q141354601]] | ''[[:d:Q141354601|Michal Ficaj]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] vikipedist (1974–2026) ♂; member of Wikimedia Czech Republic | ''[[:d:Q23038345|vikipedist]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q141448593|Q141448593]] | ''[[:d:Q141448593|Ronald Smart]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Trombonist|trombonist]], [[Dirigent|dirigent]], [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]] (†2026) ♂; Public Service Medal, Medal of the Order of Australia; member of Australian Youth Orchestra | [[trombonist]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[muusikaõpetaja]] | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q15407706|Q15407706]] | ''[[:d:Q15407706|Ilona Anna Dezső]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Ungari kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Ungari]] | [[Aleșd]] | | |- | [[:d:Q1561889|Q1561889]] | ''[[:d:Q1561889|Günther Tölg]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksamaa keemik | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Mainz]] | | |- | [[:d:Q15651571|Q15651571]] | ''[[:d:Q15651571|György Aldobolyi Nagy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Ungari helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[klarnetist]]<br/>[[luuletaja]] | [[Ungari]] | [[Szeged]] | | |- | [[:d:Q16092734|Q16092734]] | ''[[:d:Q16092734|John Hastie]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, cricket umpire (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2143894|cricket umpire]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q992759|Te Awamutu]]'' | | |- | [[:d:Q16179901|Q16179901]] | ''[[:d:Q16179901|Kim Chul-soo]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Lõuna-Korea jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q16264783|Q16264783]] | ''[[:d:Q16264783|Jerry Oates]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Elukutseline maadleja (fl. 1970–) (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | | [[Columbus (Georgia)|Columbus]] | | |- | [[:d:Q16303135|Q16303135]] | ''[[:d:Q16303135|Edith Barr]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Peruu laulja | [[laulja]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q16377937|Q16377937]] | ''[[:d:Q16377937|Shota Mirianashvili]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Sportlane|sportlane]], [[Treener|treener]] (1936–2026) | [[sportlane]]<br/>[[treener]] | | | | |- | [[:d:Q16739416|Q16739416]] | ''[[:d:Q16739416|Helmut Drück]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Jurist|jurist]], broadcasting director (1932–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q39020492|broadcasting director]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q80560|Maulbronn]]'' | | |- | [[:d:Q1807974|Q1807974]] | ''[[:d:Q1807974|Laurence Cook]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q20090248|Q20090248]] | ''[[:d:Q20090248|Jimmy Batten]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123620|Millwall]]'' | | |- | [[:d:Q20707340|Q20707340]] | ''[[:d:Q20707340|Hinson Mosley]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2729563|Hazlehurst]]'' | | |- | [[:d:Q21558993|Q21558993]] | ''[[:d:Q21558993|Tatyana Svyagintseva]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ukraina arst | [[arst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Hrodna]] | [[Harkiv]] | |- | [[:d:Q2231052|Q2231052]] | ''[[:d:Q2231052|Tara Singh Varma]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q1018369|Corriverton]]'' | | |- | [[:d:Q239860|Q239860]] | ''[[:d:Q239860|Cassandra Wilson]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | |- | [[:d:Q28195544|Q28195544]] | ''[[:d:Q28195544|Jan Stanovský]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Pianist|pianist]] (1932–2026) ♂; City of Brno Award | [[viiuldaja]]<br/>[[pianist]] | | ''[[:d:Q1043315|Slatina]]''<br/>''[[:d:Q2523417|Slatina]]'' | | |- | [[:d:Q2830533|Q2830533]] | ''[[:d:Q2830533|Alan Knight]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1961–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q804946|Balham]]'' | | |- | [[:d:Q2851511|Q2851511]] | ''[[:d:Q2851511|Annette Saint-Pierre]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Kanada|Kanada]] romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1925–2026) ♀; Member of the Order of Canada, Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France) | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3462266|Saint-Germain-de-Grantham]]'' | | |- | [[:d:Q28967829|Q28967829]] | ''[[:d:Q28967829|Edythe Harrison]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Virginia House of Delegates (1934–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q29575408|Q29575408]] | ''[[:d:Q29575408|Konstantin Polezhayev]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | | [[Belgorod]] | | |- | [[:d:Q2959501|Q2959501]] | ''[[:d:Q2959501|Charles Josselin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q371638|Pleslin-Trigavou]]'' | ''[[:d:Q189153|Saint-Cloud]]'' | ''[[:d:Q110336074|cimetière de Trigavou (ancienne commune)]]'' |- | [[:d:Q3113050|Q3113050]] | ''[[:d:Q3113050|Gracindo Júnior]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Brasiilia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[psühholoog]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q3196231|Q3196231]] | ''[[:d:Q3196231|Khrist Kopetzky]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>''[[:d:Q26237722|rugby sevens player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q191126|Saintes]]'' | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q3660076|Q3660076]] | ''[[:d:Q3660076|Carlos Horacio Salinas]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44255|San Miguel de Tucumán]]'' | | |- | [[:d:Q47129858|Q47129858]] | ''[[:d:Q47129858|D. Roy Saer]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1936–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | | ''[[:d:Q13129024|Hebron]]'' | | |- | [[:d:Q4734289|Q4734289]] | ''[[:d:Q4734289|Alojzy Lysko]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[jurist]] | [[Poola]] | [[Bojszowy]] | | |- | [[:d:Q47469354|Q47469354]] | ''[[:d:Q47469354|Heinz Mußman]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Sõudja|sõudja]] (1945–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | [[Hannover]] | |- | [[:d:Q4890127|Q4890127]] | ''[[:d:Q4890127|Théophile Godfraind]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Belgia ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[arst]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2492229|Bande]]'' | [[Brüssel]] | |- | [[:d:Q5358224|Q5358224]] | ''[[:d:Q5358224|Yuri Nakamura]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Neyagawa]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q5530420|Q5530420]] | ''[[:d:Q5530420|Geles Cabrera]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Mehhiko skulptor | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q5689034|Q5689034]] | ''[[:d:Q5689034|He Yong]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Hiina|Hiina]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (fl. 1987–2026) (1969–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Peking]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q57834653|Q57834653]] | ''[[:d:Q57834653|Carla Jeffery]]'' | data-sort-value="1993" | 1993-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | ameerika näitleja (1993–2026) | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q59333448|Q59333448]] | ''[[:d:Q59333448|Aleksandr Fedorovich Ilyushchenko]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] metallurg, materjaliteadlane (1956–2026) ♂; State Prize of the Republic of Belarus, Medal of Francysk Skaryna, Order of Fatherland 3rd Class, Prix ​​de l'Académie nationale des sciences de Biélorussie | ''[[:d:Q18576582|metallurg]]''<br/>''[[:d:Q21329070|materjaliteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q6055534|Q6055534]] | ''[[:d:Q6055534|Ahmet Çörekçi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Türgi sõjaväelane | [[sõdur]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q1014135|Osmancık]]'' | | |- | [[:d:Q6128629|Q6128629]] | ''[[:d:Q6128629|Silvina Jensen]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2077013|Tres Arroyos]]'' | ''[[:d:Q54108|Bahía Blanca]]'' | |- | [[:d:Q61941672|Q61941672]] | ''[[:d:Q61941672|Barry Cleavin]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Uus-Meremaa kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | | |- | [[:d:Q62285674|Q62285674]] | ''[[:d:Q62285674|Joe Feeney]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Sportlane|sportlane]] (1937–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q6321174|Q6321174]] | ''[[:d:Q6321174|József Rusznyák]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ungari|Ungari]] maadleja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Sárospatak]] | | |- | [[:d:Q63976124|Q63976124]] | ''[[:d:Q63976124|Gerti Eichler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q6642369|Q6642369]] | ''[[:d:Q6642369|Josef Buchmann]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Saksamaa ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>[[donaator]] | [[Saksamaa]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q6697133|Q6697133]] | ''[[:d:Q6697133|Lucien Smith]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[kunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q681184|Q681184]] | ''[[:d:Q681184|Eberhard Vogel]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Frankenberg (Saksimaa)|Frankenberg]] | [[Tüüringi]] | |- | [[:d:Q709973|Q709973]] | ''[[:d:Q709973|Jean-Paul Rappeneau]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1960–2015) (1932–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Louis Delluci auhind, National Board of Review Award for Best Foreign Language Film, César Award for Best Film, César Award for Best Director, César des Césars, Prix Jean-Le-Duc, Officer of the National Order of Merit; notable work Cyrano de Bergerac, The Married Couple of the Year Two, The Horseman on the Roof | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Auxerre]] | [[Pariisi XIV ringkond|Pariisi 14. ringkond]] | |- | [[:d:Q7149252|Q7149252]] | ''[[:d:Q7149252|Paul Barth]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] judoka (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q7175103|Q7175103]] | ''[[:d:Q7175103|Peter Katsambanis]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q78123245|Q78123245]] | ''[[:d:Q78123245|玛拉沁夫]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Hiina|Hiina]] person (†2026) ♂ | | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q8010270|Q8010270]] | ''[[:d:Q8010270|William Gummow]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kohtunik|kohtunik]], barrister, solicitor, Justice of the Federal Court of Australia (1942–2026) ♂; Companion of the Order of Australia; member of American Law Institute | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q808967|barrister]]''<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q822171|Q822171]] | ''[[:d:Q822171|Bernadette Schuster-Barkau]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Cloppenburg]] | | |- | [[:d:Q83156255|Q83156255]] | ''[[:d:Q83156255|Maureen Jones]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Muusik|muusik]], [[Pianist|pianist]] (1927–2026) ♀; Itaalia Vabariigi teenetordeni kavaler | [[muusik]]<br/>[[pianist]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Lugano]] | |- | [[:d:Q88943897|Q88943897]] | ''[[:d:Q88943897|Jean-Paul Dova]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q89032|Q89032]] | ''[[:d:Q89032|Michael Mendl]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lünen]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q9204091|Q9204091]] | ''[[:d:Q9204091|Li Tingdong]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Hiina|Hiina]] person (1930–2026) ♂; member of [[Hiina Teaduste Akadeemia]] | | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q97727134|Q97727134]] | ''[[:d:Q97727134|Bettina Pfleger]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026<br/>2026-09-01 | Austria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q10320426|Q10320426]] | ''[[:d:Q10320426|Ludgero Marques]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Portugal|Portugal]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1938–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q564813|Santa Maria da Feira]]'' | | |- | [[:d:Q108448725|Q108448725]] | ''[[:d:Q108448725|Романовский, Михаил Александрович]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Poliitik|poliitik]], riigimees (1947–2026) ♂; member of [[Föderatsiooninõukogu]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | | [[Orša]] | | |- | [[:d:Q10853824|Q10853824]] | ''[[:d:Q10853824|Antonín Dvořák]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Jalgpallur, lauatennisist, [[Treener|treener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''<br/>[[treener]] | | | | |- | [[:d:Q109381832|Q109381832]] | ''[[:d:Q109381832|Charles Ndombasi Lassa]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kongo muusik | [[muusik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q618399|Republic of the Congo (Léopoldville)]]'' | [[Cincinnati]] | |- | [[:d:Q109867431|Q109867431]] | ''[[:d:Q109867431|Wojciech Onsorge]]'' | data-sort-value="1994" | 1994-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Poola]] | [[Poznań]] | [[Mosina]] | |- | [[:d:Q112239445|Q112239445]] | ''[[:d:Q112239445|小髙陽一]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Chōsei (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11391717|Yatsumi]]'' | [[Chiba]] | |- | [[:d:Q11516471|Q11516471]] | ''[[:d:Q11516471|Yoshiaki Arimoto]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Ashiya]] | | |- | [[:d:Q11913378|Q11913378]] | ''[[:d:Q11913378|Celestí Alomar Mateu]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q185409|Llubí]]'' | [[Palma|Palma de Mallorca]] | |- | [[:d:Q12121634|Q12121634]] | ''[[:d:Q12121634|Leonid Marchenko]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♂; Ukraina teeneline kunstnik, Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of National Union of Cinematographers of Ukraine | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kiiev]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q125192965|Q125192965]] | ''[[:d:Q125192965|Sena Alouka]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Togo|Togo]] keskkonnakaitsja, executive director (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Togo]] | | ''[[:d:Q46135|Créteil]]'' | |- | [[:d:Q138001296|Q138001296]] | ''[[:d:Q138001296|Hans J. Tümmers]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ravensburg]] | | |- | [[:d:Q141244272|Q141244272]] | ''[[:d:Q141244272|Luis Enrique Barragán Chávez]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Mehhiko|Mehhiko]] person (1986–2026) ♂ | | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q141248140|Q141248140]] | ''[[:d:Q141248140|Aziz Bakbou]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Maroko|Maroko]] [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Maroko]] | | | |- | [[:d:Q141249455|Q141249455]] | ''[[:d:Q141249455|Dan Orbih]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Poliitik|poliitik]] (1961–2026) ♂; child of MCK Orbih | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q122522069|Ogbona]]'' | | |- | [[:d:Q141257449|Q141257449]] | ''[[:d:Q141257449|Rogério Valença]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Person (1971–2026) | | | | | |- | [[:d:Q141272634|Q141272634]] | ''[[:d:Q141272634|Sidi Mohamed Sliten]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Maroko|Maroko]] jalgpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] |- | [[:d:Q141290693|Q141290693]] | ''[[:d:Q141290693|Thomas Cease]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Insener|insener]] (1942–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[insener]] | | | | |- | [[:d:Q1519104|Q1519104]] | ''[[:d:Q1519104|Ulrich Pogoda]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Saksamaa helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[insener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Wittichenau]] | [[Cottbus]] | |- | [[:d:Q15983057|Q15983057]] | ''[[:d:Q15983057|Indu Mitha]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Tantsija|tantsija]], koreograaf, muusikapedagoog (1929–2026) ♀; spouse of Aboobaker Osman Mitha | [[tantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Pakistan]] | | | |- | [[:d:Q16105791|Q16105791]] | ''[[:d:Q16105791|Jerry Stovall]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q727095|West Monroe]]'' | | |- | [[:d:Q17123985|Q17123985]] | ''[[:d:Q17123985|Karl-Wilhelm Blum]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Mönchengladbach]] | | |- | [[:d:Q18719666|Q18719666]] | ''[[:d:Q18719666|Eduardo Calcagno]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[dotsent]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q18786174|Q18786174]] | ''[[:d:Q18786174|Anatoly Kholkin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Keemik|keemik]] (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology | [[keemik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q18810481|Q18810481]] | ''[[:d:Q18810481|Lilia Lardone]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[dotsent]]<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2648980|Hernando]]'' | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q26236253|Q26236253]] | ''[[:d:Q26236253|Phillips Robbins]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Biokeemik|biokeemik]] (1930–2026) ♂ | [[biokeemik]] | | ''[[:d:Q3635167|Barre]]'' | | |- | [[:d:Q28497261|Q28497261]] | ''[[:d:Q28497261|Boris Fyodorovich Vashlyaev]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] skating coach, kiiruisutaja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1948–2026) ♂; Honoured coach of the RSFSR, [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q64855107|skating coach]]''<br/>''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Jekaterinburg]] | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q3014713|Q3014713]] | ''[[:d:Q3014713|Daniel Spagnou]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1749879|pensionär]]''<br/>''[[:d:Q97768274|anciens cadres]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Barcelonnette]] | ''[[:d:Q175081|Gap]]'' | |- | [[:d:Q3080831|Q3080831]] | ''[[:d:Q3080831|Frances Stonor Saunders]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q3147680|Q3147680]] | ''[[:d:Q3147680|Elco Brinkman]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q917827|Dirksland]]'' | [[Leiden]] | |- | [[:d:Q3293382|Q3293382]] | ''[[:d:Q3293382|Mario Cardinal]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kanada ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q7400832|Saint-Timothée]]'' | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q3779255|Q3779255]] | ''[[:d:Q3779255|Guido De Maria]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Itaalia|Itaalia]] joonistaja (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q100058|Lama Mocogno]]'' | | |- | [[:d:Q4801963|Q4801963]] | ''[[:d:Q4801963|Artūras Fomenka]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Leedu jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Leedu]] | [[Panevėžys]] | | |- | [[:d:Q5070358|Q5070358]] | ''[[:d:Q5070358|Chan Sarun]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kambodža poliitik | [[poliitik]] | [[Kambodža]] | | | |- | [[:d:Q5171327|Q5171327]] | ''[[:d:Q5171327|Cornelius Cash]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2005266|Macon]]'' | [[Dayton]] | |- | [[:d:Q533505|Q533505]] | ''[[:d:Q533505|Wendell Berry]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[autor]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16308156|scholar of English]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisville]] | ''[[:d:Q7230898|Port Royal]]'' | |- | [[:d:Q60322480|Q60322480]] | ''[[:d:Q60322480|Andrzej Starczewski]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Poola|poolakad]] teadlane (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q6539677|Q6539677]] | ''[[:d:Q6539677|Liam King]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Iirimaa|Iirimaa]] hurler (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q18199024|hurler]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1870405|Lorrha]]'' | | |- | [[:d:Q67182983|Q67182983]] | ''[[:d:Q67182983|Jean-François Leroy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] fotoajakirjanik (1956–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | [[Père-Lachaise'i kalmistu]] |- | [[:d:Q7361128|Q7361128]] | ''[[:d:Q7361128|Rollie Sheldon]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija, korvpallur (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1484880|Putnam]]'' | | |- | [[:d:Q7926158|Q7926158]] | ''[[:d:Q7926158|Victor Miller]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide stsenarist | [[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | ''[[:d:Q490744|Alameda]]'' | |- | [[:d:Q8247241|Q8247241]] | ''[[:d:Q8247241|Beto Orlando]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina laulja | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2036271|Las Flores]]'' | | |- | [[:d:Q84081367|Q84081367]] | ''[[:d:Q84081367|Wolfgang Harms]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Jurist|jurist]] (1929–2026) ♂ | [[jurist]] | | [[Peine]] | | |- | [[:d:Q85134741|Q85134741]] | ''[[:d:Q85134741|Jakub Wojtkowiak]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q862445|Q862445]] | ''[[:d:Q862445|Bill Schmidt]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] odaviskaja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q18510502|odaviskaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[Knoxville]] | |- | [[:d:Q9032896|Q9032896]] | ''[[:d:Q9032896|Miguel Zavaleta]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1955–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Airese provints]] | ''[[:d:Q831300|La Chacarita Cemetery]]'' |- | [[:d:Q93250306|Q93250306]] | ''[[:d:Q93250306|Angelo Casati]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Preester|preester]] (1931–2026) ♂ | [[preester]] | | [[Milano]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q95317363|Q95317363]] | ''[[:d:Q95317363|Hans Döbert]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1947–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q95671702|Q95671702]] | ''[[:d:Q95671702|Anca Pandrea]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja (1946–2026) ♀; spouse of Ștefan Thury | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Rumeenia]] | [[Făgăraș]] | | |- | [[:d:Q9697232|Q9697232]] | ''[[:d:Q9697232|Carlos Monforte]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Santos]] | | |- | [[:d:Q12959|Q12959]] | [[Édouard Balladur]] | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Prantsusmaa poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[İzmir]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q1092107|Passy kalmistu]]'' |- | [[:d:Q7426|Q7426]] | [[Ada Yonath]] | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Iisraeli keemik | ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''<br/>[[keemik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]''<br/>[[biokeemik]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[bioloog]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q109425893|Q109425893]] | ''[[:d:Q109425893|Bernardo M. Antonini]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Kerjusmunk]], Catholic theologian, [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂ | [[Kerjusmunk]]<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q46367|Grumolo delle Abbadesse]]'' | [[Vicenza]] | |- | [[:d:Q109487391|Q109487391]] | ''[[:d:Q109487391|Vladimir Moshchenko]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1932–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bahmut]] | | |- | [[:d:Q11361928|Q11361928]] | ''[[:d:Q11361928|Masao Yora]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Jaapani ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1642960|pundit]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q853203|Hamakita]]'' | | |- | [[:d:Q114775616|Q114775616]] | ''[[:d:Q114775616|David A. Kornreich]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Teadlane, astronoom (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q115219793|Q115219793]] | ''[[:d:Q115219793|Nathaniel F. Pierce]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1934–2026) ♂; Pollin Prize for Pediatric Research | | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7377729|Rudyard Township]]'' | [[Philadelphia]] | |- | [[:d:Q11580013|Q11580013]] | ''[[:d:Q11580013|Makoto Shirahama]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]] (1938–2026) | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Taiwan]] | | |- | [[:d:Q123369240|Q123369240]] | ''[[:d:Q123369240|Jean Claude Neillo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ametnik|ametnik]], Sub-prefect of Pontivy (1940–2026) ♂ | [[ametnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q653979|Le Quillio]]'' | ''[[:d:Q29234|Saint-Brieuc]]'' | |- | [[:d:Q12642788|Q12642788]] | ''[[:d:Q12642788|Stjepan Jimmy Stanic]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Laulja|laulja]] (1929–2026) ♂ | [[laulja]] | | [[Zagreb]] | | |- | [[:d:Q127867551|Q127867551]] | ''[[:d:Q127867551|Othman Muhamad]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Poliitik|poliitik]] (1952–2026) | [[poliitik]] | [[Malaisia]] | | | |- | [[:d:Q13163930|Q13163930]] | ''[[:d:Q13163930|Cham Mei-kam]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hiina|Hiina]] Chinese medicine practitioner (1924–2026) ♀ | ''[[:d:Q93923328|Chinese medicine practitioner]]'' | [[Hiina]] | [[Guangzhou]] | ''[[:d:Q7383551|Ruttonjee Hospital]]'' | |- | [[:d:Q138859025|Q138859025]] | ''[[:d:Q138859025|P. David Pearson]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Kirjandusteadlane, [[Toimetaja|toimetaja]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[toimetaja]] | | | | |- | [[:d:Q141223090|Q141223090]] | ''[[:d:Q141223090|Carlos Gracia]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hispaania|Hispaania]] sports executive (1941–2026) ♂; member of Real Federación Española de Automovilismo, [[FIA]] | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | [[Zaragoza]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q141242448|Q141242448]] | ''[[:d:Q141242448|Phil O'Reilly]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | |- | [[:d:Q141248969|Q141248969]] | ''[[:d:Q141248969|Chula Padmendra Kumarapathirana]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q141255203|Q141255203]] | ''[[:d:Q141255203|Sister Pauline Leonard]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Christian nun, kooliõpetaja, koolijuht, kooli asedirektor (1939–2026) ♀; Companion of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q28146366|Christian nun]]''<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141306752|Q141306752]] | ''[[:d:Q141306752|Balázs Szolga]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | German teacher, keskkooliõpetaja, [[Õppejõud|õppejõud]], sports official, lifeguard, sauna master (†2026) ♂ | ''[[:d:Q101444594|German teacher]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]''<br/>''[[:d:Q259327|lifeguard]]''<br/>''[[:d:Q2024043|sauna master]]'' | | | | ''[[:d:Q1120689|Kozma Street Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1466082|Q1466082]] | ''[[:d:Q1466082|Fritz Eckstein]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Saksamaa keemik | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Darmstadt]] | | |- | [[:d:Q1658487|Q1658487]] | ''[[:d:Q1658487|Elia Zenghelis]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Kreeka arhitekt | [[arhitekt]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q17908311|Q17908311]] | ''[[:d:Q17908311|Aleksander Babyonyshev]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Demograaf|demograaf]], [[Matemaatik|matemaatik]], publitsist (1938–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[demograaf]]<br/>[[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Rostov Doni ääres]] | | |- | [[:d:Q18753737|Q18753737]] | ''[[:d:Q18753737|Wang Yongyan]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hiina|Hiina]] [[Teadlane|teadlane]], [[Poliitik|poliitik]], National People's Congress deputy (1938–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hiina]] | [[Tianjin Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q2062286|Q2062286]] | ''[[:d:Q2062286|Oleksandr Kasyan]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1989–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]] | | |- | [[:d:Q21132815|Q21132815]] | ''[[:d:Q21132815|Viktor Shrira]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Venemaa matemaatik | [[matemaatik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Chișinău]] | | |- | [[:d:Q21834563|Q21834563]] | ''[[:d:Q21834563|Aleksandr Mihalevič]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Teadlane|teadlane]], Chernobyl liquidator (1938–2026) ♂; Medal of Francysk Skaryna, Zasłużony Energetyk Republiki Białorusi, премия имени академика А. В. Лыкова | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1377734|Chernobyl liquidator]]'' | | [[Vitsebsk|Viciebsk]] | | |- | [[:d:Q24025740|Q24025740]] | ''[[:d:Q24025740|Vladimir Hahanov]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1953–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[elektriinsener]] | [[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q25345788|Q25345788]] | ''[[:d:Q25345788|Enamul Huq]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] [[Advokaat|advokaat]] (1938–2026) ♂ | [[advokaat]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | | | |- | [[:d:Q28758600|Q28758600]] | ''[[:d:Q28758600|Børge Thorup]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q320861|Q320861]] | ''[[:d:Q320861|Abid Mutlak al-Jubouri]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Iraak|Iraak]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Deputy Prime Minister of Iraq (1940–2026) ♂; Bravery Medal | [[poliitik]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q5684772|Hawija]]'' | [[Kirkūk]] | |- | [[:d:Q3309599|Q3309599]] | ''[[:d:Q3309599|Michel Fano]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Prantsusmaa muusik | [[muusik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3847896|Q3847896]] | ''[[:d:Q3847896|Mariella Bettarini]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], algklassiõpetaja, kirjanduskriitik, [[Tõlkija|tõlkija]], esseist (1942–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10509151|algklassiõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q39082698|Q39082698]] | ''[[:d:Q39082698|Fuat Nuretdinef]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1938–2026) ♂ | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18791698|Naratyılğa]]'' | | |- | [[:d:Q39382604|Q39382604]] | ''[[:d:Q39382604|Tatyana Shishkina]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Valgevene füüsik | [[füüsik]] | [[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q4124504|Q4124504]] | ''[[:d:Q4124504|Juriy Michaylovitsj Volmer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]] (1933–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]] | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q16015391|Krassítskoie]]'' | | |- | [[:d:Q4148690|Q4148690]] | ''[[:d:Q4148690|Igor Grekhov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1934–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Austuse orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Sõpruse orden]], [[Lenini preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Smolensk]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q4253263|Q4253263]] | ''[[:d:Q4253263|Vladimir Lakeyev]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Kommunist]] (1949–2026) ♂; member of [[Moskva Linnaduuma]] | [[poliitik]]<br/>[[Kommunist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q55519361|Q55519361]] | ''[[:d:Q55519361|Gonzalo Piédrola Angulo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arst|arst]], professor (1939–2026) ♂; member of Real Academia Nacional de Medicina; spouse of María del Carmen Maroto Vela | [[arst]] | [[Hispaania]] | [[Granada]] | [[Granada]] | |- | [[:d:Q56529236|Q56529236]] | ''[[:d:Q56529236|محمد التاجي]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]] | ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q5864704|Q5864704]] | ''[[:d:Q5864704|Francesc Garrido]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Hispaania näitleja | [[näitleja]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q60455434|Q60455434]] | ''[[:d:Q60455434|إياد ناصر]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Süüria|Süüria]] saatejuht, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Süüria]] | ''[[:d:Q12212226|Dweir Ruslan]]'' | | |- | [[:d:Q606311|Q606311]] | ''[[:d:Q606311|Iván T. Berend]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Ungari ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q17488363|economic historian]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7151978|Q7151978]] | ''[[:d:Q7151978|Paul LeDuc]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Kanada|Kanada]] elukutseline maadleja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3462972|Saint-Maxime-du-Mont-Louis]]'' | [[Québec (linn)|Québec]] | |- | [[:d:Q7174083|Q7174083]] | ''[[:d:Q7174083|Peter Freebody]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Austraalia|Austraalia]] teadlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | ''[[:d:Q4894752|Berry]]'' | |- | [[:d:Q7665832|Q7665832]] | ''[[:d:Q7665832|Sé O'Hanlon]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Iirimaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | ''[[:d:Q267293|Dunshaughlin]]'' | |- | [[:d:Q7823034|Q7823034]] | ''[[:d:Q7823034|Tony Mundine]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Austraalia|Austraalia]] poksija (1951–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4866067|Baryulgil]]'' | [[Austraalia]] | |- | [[:d:Q8056159|Q8056159]] | ''[[:d:Q8056159|Yoshimi Masaki]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q8293192|Q8293192]] | ''[[:d:Q8293192|杨富珍]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Hiina poliitik | [[poliitik]] | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q834044|Q834044]] | ''[[:d:Q834044|Slobodan Šnajder]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Horvaatia|horvaatia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], publitsist, [[Tõlkija|tõlkija]] (1948–2026) ♂; Branko Gavella Award, City of Zagreb Award, Marin Držić Award, [[Audoktor|audoktor]], Meša Selimović Award, Kočićevo pero Award, Mirko Kovač Award, Višnja Machiedo Award | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q90463223|Q90463223]] | ''[[:d:Q90463223|Roman Nowobilski]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Poola|poolakad]] teadlane, [[Füsioterapeut|füsioterapeut]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂; member of Polish Rehabilitation Society, Polskie Towarzystwo Fizjoterapii, European Respiratory Society, European Academy of Allergy and Clinical Immunology, Society of Polish Internists | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füsioterapeut]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Sucha Beskidzka]] | | |- | [[:d:Q96464754|Q96464754]] | ''[[:d:Q96464754|Joggie Jansen]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Griekwastad]] | [[Otjiwarongo]] | |- | [[:d:Q99929822|Q99929822]] | ''[[:d:Q99929822|Ibrahim Adam]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Ghana poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Ghana]] | | | |- | [[:d:Q108419944|Q108419944]] | ''[[:d:Q108419944|Bronisław Kawęcki]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Person (1954–2026) ♂; Cross of Freedom and Solidarity, Officer of the Order of Polonia Restituta | | | [[Sandomierz]] | | |- | [[:d:Q112375430|Q112375430]] | ''[[:d:Q112375430|Peter R. Griffiths]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Keemik|keemik]], teadlane, õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; Ellis R. Lippincott Award, Coblentz Award, Ruth and Edwin Kennedy Distinguished Professor Award | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q112405832|Q112405832]] | ''[[:d:Q112405832|Hermann Atz]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Politoloog (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q113565574|Q113565574]] | ''[[:d:Q113565574|Robert Viger]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Helilooja|helilooja]] (1934–2026) ♂; member of Société des auteurs, compositeurs et éditeurs de musique | [[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q207620|Meaux]]'' | | |- | [[:d:Q11671488|Q11671488]] | ''[[:d:Q11671488|Shū Takahashi]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Jaapani maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Art director|kunstiline juht]]<br/>[[fotograaf]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q4805097|Ashina district]]'' | | |- | [[:d:Q119267915|Q119267915]] | ''[[:d:Q119267915|Mustapha Besbes]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | French protectorate of Tunisia-[[Tuneesia|tuneesia]] hüdroloog, emeriitprofessor (1941–2026) ♂; member of [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q3644587|hüdroloog]]'' | ''[[:d:Q2017684|French protectorate of Tunisia]]''<br/>[[Tuneesia]] | | | |- | [[:d:Q124671639|Q124671639]] | ''[[:d:Q124671639|Věra Pokorná]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Arst|arst]], [[Pediaater|lastearst]], neonatoloog (†2026) ♀ | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]]<br/>''[[:d:Q28569455|neonatoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q12612175|Q12612175]] | ''[[:d:Q12612175|Lee Yong-joo]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Lõuna-Korea näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | ''[[:d:Q42108|Seongnam]]'' | |- | [[:d:Q13147245|Q13147245]] | ''[[:d:Q13147245|Helena Trexu]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q3775049|Sama]]'' | | |- | [[:d:Q133518399|Q133518399]] | ''[[:d:Q133518399|Volkmar Schön]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Person (1957–2026) ♂ | | | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q133832061|Q133832061]] | ''[[:d:Q133832061|Joey BPR]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (fl. 1977–) (1963–2026); member of Bumi Putra Rockers | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Malaisia]] | [[Johor Bahru]] | ''[[:d:Q7350107|Kuala Lumpur Hospital]]'' | |- | [[:d:Q134885232|Q134885232]] | [[Rein Joost]] | data-sort-value="1940" | 1940-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Eesti|eestlased]] [[Agronoom|agronoom]] (1940–2026) ♂ | [[agronoom]] | [[Eesti]] | [[Põltsamaa]] | | |- | [[:d:Q138391311|Q138391311]] | ''[[:d:Q138391311|Eduardo Juárez]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Peruu|Peruu]] LGBTQ rights activist (1983–2026) ♂; member of Peruvian TLGB Network | ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]'' | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q141222143|Q141222143]] | ''[[:d:Q141222143|Dimi Mavropoulos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Rallisõitja (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141224685|Q141224685]] | ''[[:d:Q141224685|Micah Jo Barnett]]'' | data-sort-value="2005" | 2005-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (2005–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7491542|Shawnee Mission]]'' | ''[[:d:Q959398|Liberty]]'' | |- | [[:d:Q141237007|Q141237007]] | ''[[:d:Q141237007|Doina Caramzulescu]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] raadioajakirjanik, uudisteankur, [[Tõlkija|tõlkija]] (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q24702769|raadioajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q1423181|Q1423181]] | ''[[:d:Q1423181|Mehdi Zana]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], inimõiguste aktivist, mayor of Diyarbakır (1940–2026) ♂; spouse of [[Leyla Zana]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Türgi]] | ''[[:d:Q945404|Silvan]]'' | ''[[:d:Q83387|Diyarbakır]]'' | |- | [[:d:Q1445081|Q1445081]] | ''[[:d:Q1445081|Frankie Miller]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], laulja-laulukirjutaja, country musician (1931–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q66763670|country musician]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q784496|Victoria]]'' | [[Arlington]] | |- | [[:d:Q1475703|Q1475703]] | ''[[:d:Q1475703|Gene Bertoncini]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], muusikapedagoog, džässmuusik, džäss-kitarrist, [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q1522054|Q1522054]] | ''[[:d:Q1522054|Giacomo Aimoni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Itaalia|Itaalia]] suusahüppaja (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q16299033|Q16299033]] | ''[[:d:Q16299033|Carlos Espinosa de los Monteros y Bernaldo de Quirós]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q16739609|Q16739609]] | ''[[:d:Q16739609|Volker Wolff]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q832136|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bad Rothenfelde]] | | |- | [[:d:Q18640488|Q18640488]] | ''[[:d:Q18640488|Ian Martin]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q19650551|Q19650551]] | ''[[:d:Q19650551|Triona Holden]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q1986691|Q1986691]] | ''[[:d:Q1986691|Nicolas Simion]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Saksofonist|saksofonist]] (1959–2026) ♂ | [[saksofonist]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q3041172|Dumbrăvița]]'' | [[Brașov]] | |- | [[:d:Q2848511|Q2848511]] | ''[[:d:Q2848511|André Remy]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Belgia ajakirjanik | ''[[:d:Q650483|spordiajakirjandus]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q60223236|television executive]]''<br/>[[spordikommentaator]]<br/>[[koomik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | ''[[:d:Q3357775|Ottignies]]'' | |- | [[:d:Q3164913|Q3164913]] | ''[[:d:Q3164913|Jean-Claude Claeys]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Prantsusmaa koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q3394953|Q3394953]] | ''[[:d:Q3394953|Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[Oviedo]] | |- | [[:d:Q364285|Q364285]] | ''[[:d:Q364285|Adolf Stark]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Techelsberg am Wörther See]] | | |- | [[:d:Q377683|Q377683]] | ''[[:d:Q377683|Narana Coissoró]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Portugal|Portugal]]-[[India|india]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Assembly of the Republic (1931–2026) ♂; Grand Officer of the Military Order of Christ, Grand Cross of the Order of Prince Henry, Grand Officer of the Order of Public Instruction | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Portugal]]<br/>[[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Goa osariik]] | | |- | [[:d:Q4443993|Q4443993]] | ''[[:d:Q4443993|Svetlana Strizhnyova]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muuseumitöötaja, muuseumidirektor (1937–2026) ♀; Honoured Cultural Worker of the RSFSR, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ukraina NSV]] | [[Himki]] | |- | [[:d:Q4446455|Q4446455]] | ''[[:d:Q4446455|Vyacheslav Surganov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1933–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Austuse märk]], honorary citizen of Sverdlovsk Oblast, géologue émérite de la RSFSR; member of [[Föderatsiooninõukogu]], Legislative Assembly of Sverdlovsk Oblast | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Bakal]] | | |- | [[:d:Q5701499|Q5701499]] | ''[[:d:Q5701499|Helao Shityuwete]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Namiibia kirjanik | [[sõjaväelane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Namiibia]] | | | |- | [[:d:Q59706220|Q59706220]] | ''[[:d:Q59706220|Antonio Fea]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Itaalia|Itaalia]] silmaarst (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q12013238|silmaarst]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q599220|Q599220]] | ''[[:d:Q599220|Antonino Fogliani]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Lavastaja|režissöör]], opera director (1976–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q28054786|opera director]]'' | [[Itaalia]] | [[Messina]] | ''[[:d:Q67975|Cadempino]]'' | |- | [[:d:Q6175994|Q6175994]] | ''[[:d:Q6175994|Jeffrey G. Williamson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂; Guggenheim Fellowship | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Uus-Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q673426|Q673426]] | ''[[:d:Q673426|Walter Tresch]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Šveits|Šveits]] mäesuusataja (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69135|Silenen]]'' | ''[[:d:Q65104|Lantsch/Lenz]]'' | |- | [[:d:Q6989460|Q6989460]] | ''[[:d:Q6989460|Neil Walter]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], Administrator of Tokelau, ambassador of New Zealand to Japan, Secretary of Foreign Affairs (1942–2026) ♂; Companion of the New Zealand Order of Merit | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1972491|Stratford]]'' | ''[[:d:Q2540624|Waikanae]]'' | |- | [[:d:Q92822|Q92822]] | ''[[:d:Q92822|Richard E. Stearns]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] informaatik, [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1936–2026) ♂; [[Turingi auhind]], Frederick W. Lanchester Prize, ACM Fellow, [[Distinguished professor]]; member of ACM | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q717516|Caldwell]]'' | [[Ann Arbor]] | |- | [[:d:Q929382|Q929382]] | ''[[:d:Q929382|Franco Fontana]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Itaalia fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q3682398|Cognento]]'' | [[Modena]] | |- | [[:d:Q101130436|Q101130436]] | ''[[:d:Q101130436|Beba Lorena]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Argentina|Argentina]] [[Modell|modell]], äriinimene (1944–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44214|Formosa]]'' | | |- | [[:d:Q105870884|Q105870884]] | ''[[:d:Q105870884|István Gábor Kruzslicz]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Ungari|Ungari]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Koduloolane|koduloolane]], keskkooliõpetaja (1944–2026) ♂ | [[arhivaar]]<br/>[[koduloolane]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]'' | [[Ungari]] | [[Hódmezővásárhely]] | | |- | [[:d:Q107319456|Q107319456]] | ''[[:d:Q107319456|Barry Smith]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] spordiajaloolane (1937–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q17504998|spordiajaloolane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q108881994|Q108881994]] | ''[[:d:Q108881994|Крупнов, Александр Иванович]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1939–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q11097792|Q11097792]] | ''[[:d:Q11097792|Li Weikang]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] Peking opera actor, telesarjanäitleja, filminäitleja, member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1947–2026) ♀; spouse of Geng Qichang | ''[[:d:Q111975768|Peking opera actor]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q17579219|Pei-p'ing]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q113325505|Q113325505]] | ''[[:d:Q113325505|Ryszard Łętowski]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Poola|poolakad]] [[Ohvitser|ohvitser]], väeüksuse ülem (1934–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Poola]] | | | ''[[:d:Q1779546|Cmentarz Lipowy w Gliwicach]]'' |- | [[:d:Q11549140|Q11549140]] | ''[[:d:Q11549140|Yaeko Mizutani]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]] (1939–2026) ♀; Medal with Purple Ribbon, Kikuta Kazuo engeki shō; child of Morita Kanya XIV, Yaeko Mizutani I; spouse of Hideo Shiraki | [[näitleja]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q11988507|Q11988507]] | ''[[:d:Q11988507|Martin Holtung]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Norra|norralased]] kiiruisutaja, president (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q119885611|Q119885611]] | ''[[:d:Q119885611|Joan Phillip]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]] (1952–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1001626|North Vancouver]]'' | | |- | [[:d:Q1377702|Q1377702]] | ''[[:d:Q1377702|Nicolae Ungureanu]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | [[Craiova]] | ''[[:d:Q16427441|Sadu]]'' | |- | [[:d:Q1408808|Q1408808]] | ''[[:d:Q1408808|Georg Denzler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], katoliku preester, church historian, Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (1930–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1743122|church historian]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Bamberg]] | | |- | [[:d:Q141204526|Q141204526]] | ''[[:d:Q141204526|Pedro Rivero Torre]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], professor (1938–2026) ♂; honorary doctorate of the University of Castille-La Mancha; member of Real Academia de Doctores de España, Association of Electric Power Companies, [[Rooma Klubi]], Instituto de Estudios Económicos | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q25339110|professor]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5614177|Guarnizo]]'' | | |- | [[:d:Q141255091|Q141255091]] | ''[[:d:Q141255091|Toni Hubmann]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Austria|Austria]] põllumees, animal protectionist, äriinimene, [[Autor|autor]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q23672693|animal protectionist]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[autor]] | [[Austria]] | [[Graz]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | |- | [[:d:Q141278508|Q141278508]] | ''[[:d:Q141278508|Edward Bułhak]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q1413274|Q1413274]] | ''[[:d:Q1413274|Winfried Mittrowski]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q141365784|Q141365784]] | ''[[:d:Q141365784|John Harris]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] füsioloog, winemaker (1940–2026) ♂; spouse of Jocelyn Harris, Marilyn J Duxson | ''[[:d:Q2055046|füsioloog]]''<br/>''[[:d:Q21771805|winemaker]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141528035|Q141528035]] | ''[[:d:Q141528035|Franck Hermann Ekra]]'' | data-sort-value="1974" | 1974 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], consultant en communication politique, kunstikriitik (1974–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q1477696|Q1477696]] | ''[[:d:Q1477696|Hana Pastejříková]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q1501973|Q1501973]] | ''[[:d:Q1501973|Thomas Woitkewitsch]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Saksamaa stsenarist | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]''<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Poznań]] | | |- | [[:d:Q15088606|Q15088606]] | ''[[:d:Q15088606|Leonid Vladimirovitsj Radjukevitsj]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], metallurg (1932–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Lenini orden]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q1561454|Q1561454]] | ''[[:d:Q1561454|Günther Fuchs]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q16202217|Q16202217]] | ''[[:d:Q16202217|Blaine Campbell]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Antonio]] | [[Rapid City]] | |- | [[:d:Q16697782|Q16697782]] | ''[[:d:Q16697782|Mykola Dziuba]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1946–2026) ♂; [[Austuse märk]], Order of Labour Glory, 3rd class; member of 1st Supreme Council | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4445119|Suvyd]]'' | | |- | [[:d:Q1902653|Q1902653]] | ''[[:d:Q1902653|Bert Middel]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Hollandi poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q20481199|coordinator]]''<br/>''[[:d:Q22980439|wetenschappelijk medewerker]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[direktor]]<br/>[[Sekretär]]<br/>[[lektor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Groningen]] | ''[[:d:Q18443352|Tasola]]'' | |- | [[:d:Q20894815|Q20894815]] | ''[[:d:Q20894815|Eliahu Stern]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Geograaf|geograaf]] (1948–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q21636811|Q21636811]] | ''[[:d:Q21636811|Klimentiy Veksler]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Viiuldaja|viiuldaja]] (1932–2026) ♂; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], [[Sõpruse orden]], заслуженный артист Карельской АССР | [[viiuldaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q24206363|Q24206363]] | ''[[:d:Q24206363|Kenneth Treister]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1930–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2888058|Q2888058]] | ''[[:d:Q2888058|Lisbeth Delisle]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Prantsusmaa skulptor | [[skulptor]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | ''[[:d:Q372111|Romainville]]'' | |- | [[:d:Q30904275|Q30904275]] | ''[[:d:Q30904275|Carolin Scharpff-Striebich]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Saksamaa|sakslased]] kunstikoguja, ärijuht (1963–2026) ♀ | ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q832136|ärijuht]]'' | [[Saksamaa]] | [[Darmstadt]] | [[Bonn]] | |- | [[:d:Q3105717|Q3105717]] | ''[[:d:Q3105717|Gilbert Ganteaume]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Prantsusmaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q231554|La Ciotat]]'' | ''[[:d:Q231554|La Ciotat]]'' | |- | [[:d:Q3291306|Q3291306]] | ''[[:d:Q3291306|Marianne Leconte]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Prantsusmaa kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q47117059|Q47117059]] | ''[[:d:Q47117059|Brian Cogan]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Media scholar, [[Õppejõud|õppejõud]] (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q6386271|media scholar]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q4786418|Q4786418]] | ''[[:d:Q4786418|Archibald MacKinnon]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Sõudja|sõudja]] (1937–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame | [[sõudja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1138837|Cranbrook]]'' | [[Calgary]] | |- | [[:d:Q4908782|Q4908782]] | ''[[:d:Q4908782|Bill Doba]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, American football coach (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q42331263|American football coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[South Bend]] | | |- | [[:d:Q4981862|Q4981862]] | ''[[:d:Q4981862|Brîndușa Armanca]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Filoloog|filoloog]] (1954–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[filoloog]] | [[Rumeenia]] | [[Câmpulung Moldovenesc]] | | |- | [[:d:Q5547974|Q5547974]] | ''[[:d:Q5547974|Bo Alström]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Rootsi maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10542836|Kalmar cathedral parish]]'' | | |- | [[:d:Q55620057|Q55620057]] | ''[[:d:Q55620057|Michelina Tenace]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Itaalia|Itaalia]] Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (1954–2026) ♀ | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q51952|San Marco in Lamis]]'' | | |- | [[:d:Q5591856|Q5591856]] | ''[[:d:Q5591856|Sven-Bertil Bärnarp]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Rootsi koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]'' | [[Rootsi]] | [[Göteborg]] | | |- | [[:d:Q6063188|Q6063188]] | ''[[:d:Q6063188|Cevdet Selvi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Türgi poliitik | [[poliitik]] | [[Türgi]] | [[Eskişehir]] | | |- | [[:d:Q6349100|Q6349100]] | ''[[:d:Q6349100|Kaka Mallam Yale]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q6429051|Konduga]]'' | | |- | [[:d:Q6490085|Q6490085]] | ''[[:d:Q6490085|Larry Christenson]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Everett]] | [[Washingtoni osariik]] | |- | [[:d:Q7242965|Q7242965]] | [[Priit Aimla]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[humorist]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Võru]] | | |- | [[:d:Q7297843|Q7297843]] | ''[[:d:Q7297843|Ray Miller]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q76110780|Q76110780]] | ''[[:d:Q76110780|Rosemary Ruggles-Brise]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person, High Sheriff of Essex (1949–2026) ♀; child of J. S. Craig; spouse of Sir Timothy Edward Ruggles-Brise, 3rd Bt. | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q97185819|Q97185819]] | ''[[:d:Q97185819|Árpád Szűcs]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Rumeenia|Rumeenia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rumeenia]] | [[Oradea]] | | |- | [[:d:Q97188930|Q97188930]] | ''[[:d:Q97188930|Choy Chak Hung]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q57287|Q57287]] | [[Harald V]] | data-sort-value="1937" | 1937-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Norra|norralased]] royalty, [[Monarh|monarh]] (fl. 1991–2026), [[Prints (järeltulija)|prints]], [[Kroonprints|kroonprints]], [[Norra kuningas]] (1937–2026) ♂; Knight Grand Cross with Collar of the Order of Saint Olav‎, Auleegioni suurrist, Knight Grand Cross of the Royal Victorian Order, ოქროს ოლიმპიური ორდენი, [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]], Holmenkolleni medal, Kolme Tähe ordeni suurristi komandör, Valgetähe teenetemärgi kett, Grand Cross with Chain of the Order of Merit of the Republic of Hungary (civil), [[Rumeenia Tähe rahvuslik orden|Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]], Idrettsgallaens hederspris, Royal Victorian Chain, Elevandi orden, Oslo Military Society's badge of honor, Royal Norwegian Army National Service Medal with three stars, Defence Service Medal with Laurel Branch, Royal House Centennial Medal, King Haakon VII's 100th anniversary medal, King Haakon VII 1905–1955 Jubilee Medal, Defence Service Medal with three stars, King Olav V's Jubilee Medal 1957–1982, King Olav V's Centenary Medal, King Haakon VII Commemorative Medal, Kong Olav V's Memorial medal, Knight of the Garter, Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Collar of the Supreme Order of the Chrysanthemum, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist ketiga, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Knight Grand Commander of the Order of the Dannebrog, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Avisi ordeni suurrist, Grand Collar of the Military Order of Saint James of the Sword, Royal Order of the Seraphim, Grand Cross of the Order of the Liberator General San Martín, Order of the Redeemer, Grand Cross of the Order of the White Double Cross‎, [[Dannebrogi ordu|Dannebrogi orden]], collar of the Order of the Golden Fleece, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Decoration for Exceptional Merits, Grand Cordon of the Order of Leopold; member of [[Norra kuninglik perekond]]; child of [[Olav V]], [[Märtha (Norra)|Märtha]]; spouse of [[Sonja (Norra kuninganna)|Sonja]] | ''[[:d:Q11573099|royalty]]''<br/>[[monarh]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q2095725|Skaugum]]'' | ''[[:d:Q3050696|Rikshospitalet]]'' | ''[[:d:Q500567|Royal Mausoleum]]'' |- | [[:d:Q11201596|Q11201596]] | ''[[:d:Q11201596|Olaf Olsen]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Taani insener | [[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1897112|laevakapten siseveekogudel]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[Reeder]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q1094343|Søldarfjørður]]'' | | |- | [[:d:Q112323416|Q112323416]] | ''[[:d:Q112323416|Беляева, Валентина Александровна]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1941–2026) ♀; Order of Holy Prince Daniel of Moscow 3rd class | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirsanov]] | | |- | [[:d:Q112362197|Q112362197]] | ''[[:d:Q112362197|Karel Barták]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], politoloog, pundit, väliskorrespondent (1953–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>''[[:d:Q1642960|pundit]]''<br/>''[[:d:Q18190897|väliskorrespondent]]'' | | [[Kladno]] | | |- | [[:d:Q11469046|Q11469046]] | ''[[:d:Q11469046|Hiroichi Yamamoto]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q877164|Katō-shi]]'' | | |- | [[:d:Q11603802|Q11603802]] | ''[[:d:Q11603802|Morio Shinoda]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Jaapani skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q111853588|object artist]]'' | [[Jaapan]] | [[Meguro]] | | |- | [[:d:Q12009319|Q12009319]] | ''[[:d:Q12009319|Filip Štojdl]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Preester|preester]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Esipreester|kogudusevaimulik]], [[Piiskop|piiskop]] (1975–2026) ♂; member of Order of Saint Lazarus; child of Michael Štojdl, Miluše Štojdlová | [[preester]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]]<br/>[[piiskop]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Podbořany]] | | |- | [[:d:Q12522098|Q12522098]] | ''[[:d:Q12522098|Topan]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Näitleja|näitleja]] (1956–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11445|Malang]]'' | | |- | [[:d:Q1271485|Q1271485]] | ''[[:d:Q1271485|Dörthe Jung]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Ärikonsultant]] (1949–2026) ♀; Tony Sender Award | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[Ärikonsultant]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q131742649|Q131742649]] | ''[[:d:Q131742649|Luděk Hrzal]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], saatejuht, [[Diskor|diskor]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], raadiosaatejuht (1966–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[diskor]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | | [[Sušice]] | | |- | [[:d:Q131779228|Q131779228]] | ''[[:d:Q131779228|Henri Schoenmakers]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Teatriteadlane (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | | [[Amsterdam]] | [[Woluwe-Saint-Lambert]] | |- | [[:d:Q13188474|Q13188474]] | ''[[:d:Q13188474|Irmtraud Rösler]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Filoloog|filoloog]] (1942–2026) ♀ | [[filoloog]] | | [[Gussev]] | | |- | [[:d:Q135512134|Q135512134]] | ''[[:d:Q135512134|Shigeko Kagawa]]'' | data-sort-value="1911" | 1911-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | jaapani ülipikaealine | [[arst]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q118213|Yamatokōriyama]]'' | ''[[:d:Q118213|Yamatokōriyama]]'' | |- | [[:d:Q141201665|Q141201665]] | ''[[:d:Q141201665|Enrique Soto Barea]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Cantaor (1952–2026) ♂; child of Manuel Soto Monje | ''[[:d:Q51374880|cantaor]]'' | | [[Jerez de la Frontera]] | | |- | [[:d:Q141235330|Q141235330]] | ''[[:d:Q141235330|Philippa Dunphy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] finantsanalüütik, company director, juhatuse liige, board chairman (1956–2026) ♀; child of Malcolm Dunphy | ''[[:d:Q1416279|finantsanalüütik]]''<br/>''[[:d:Q107100767|company director]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q141244898|Q141244898]] | ''[[:d:Q141244898|Crowther Reynish]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] grocer (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q5669609|grocer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1109703|Collingwood]]'' | ''[[:d:Q151841|Tākaka]]'' | |- | [[:d:Q141292349|Q141292349]] | ''[[:d:Q141292349|Robert C. Hughes]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Keemik|keemik]] (1940–2026) ♂ | [[keemik]] | | | | |- | [[:d:Q141526415|Q141526415]] | ''[[:d:Q141526415|Rudy Ursula Hombenet Anvingui]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[ajakirjanik]] | [[Gabon]] | | [[Libreville]] | |- | [[:d:Q14549483|Q14549483]] | ''[[:d:Q14549483|Liria Marín]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q15456084|Q15456084]] | ''[[:d:Q15456084|Thomas Schöck]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Saksamaa jurist | [[jurist]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q16340104|Q16340104]] | ''[[:d:Q16340104|Yael Artsi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Iisraeli skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]'' | [[Iisrael]] | [[Rabat]] | | |- | [[:d:Q1663095|Q1663095]] | ''[[:d:Q1663095|Ingo Baldermann]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q98833883|protestantlik teoloog]]'' | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q16901165|Q16901165]] | ''[[:d:Q16901165|Mamtaz Sanghamita]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]'' | [[India]] | | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q20510810|Q20510810]] | ''[[:d:Q20510810|Hrachya Gasparyan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[Lavastaja|režissöör]] | [[Armeenia]] | [[Alaverdi]] | | |- | [[:d:Q21933479|Q21933479]] | ''[[:d:Q21933479|Bill Edwards]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Ameerika Ühendriikide ärimees | [[sõjaväelane]] | | | | |- | [[:d:Q2645744|Q2645744]] | ''[[:d:Q2645744|Alfred Rohr]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Stockenboi]] | | |- | [[:d:Q2736096|Q2736096]] | [[Rukidi IV (Tooro)]] | data-sort-value="1992" | 1992-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[poliitik]]<br/>[[monarh]] | [[Uganda]] | [[Uganda]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q273762|Q273762]] | ''[[:d:Q273762|Carla Marchelli]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Itaalia]] | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q27586997|Q27586997]] | ''[[:d:Q27586997|T.K.D. Muzhappilangad]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q29014982|Q29014982]] | ''[[:d:Q29014982|Dani Leder]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q2965083|Q2965083]] | ''[[:d:Q2965083|Christian Breseghello]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q624304|Mazères]]'' | ''[[:d:Q1368241|Saint-Jean-de-Verges]]'' | |- | [[:d:Q3158765|Q3158765]] | ''[[:d:Q3158765|Jacques Doucet]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q4013578|Q4013578]] | ''[[:d:Q4013578|Vincenzo Vitiello]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Itaalia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q4439452|Q4439452]] | ''[[:d:Q4439452|Stanislav Stankevych]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Dnipro]] | | |- | [[:d:Q45403266|Q45403266]] | ''[[:d:Q45403266|Anthony Staines]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q12765408|epidemioloog]]'' | [[Iirimaa]] | | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5240327|Q5240327]] | ''[[:d:Q5240327|David Thauberger]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Kanada skulptor | [[skulptor]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2003881|Holdfast]]'' | | |- | [[:d:Q5375897|Q5375897]] | ''[[:d:Q5375897|Enda Bonner]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]''<br/>[[poliitik]] | [[Iirimaa]] | [[Donegali krahvkond]] | | |- | [[:d:Q55634973|Q55634973]] | ''[[:d:Q55634973|Terry Matthews]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2750829|Leyton]]'' | | |- | [[:d:Q61945558|Q61945558]] | ''[[:d:Q61945558|Granville Straker]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[muusikaprodutsent]] | | | | |- | [[:d:Q6262009|Q6262009]] | ''[[:d:Q6262009|Yitsḥaḳ Alfasi]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Iisraeli ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6518533|Q6518533]] | ''[[:d:Q6518533|Mary Tsingou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[matemaatik]]<br/>[[füüsik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Milwaukee]] | [[Los Alamos]] | |- | [[:d:Q7323437|Q7323437]] | ''[[:d:Q7323437|Rich Rowland]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q928609|Cloverdale]]'' | | |- | [[:d:Q7326348|Q7326348]] | ''[[:d:Q7326348|Richard Hayward]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1951434|Ickenham]]'' | | |- | [[:d:Q75426505|Q75426505]] | ''[[:d:Q75426505|Sir Laurence Edward Anthony Tress Barry, 5th Bt.]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | | | | | |- | [[:d:Q7614683|Q7614683]] | ''[[:d:Q7614683|Steven F. Havill]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[autor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q85997252|Q85997252]] | ''[[:d:Q85997252|Leonid Pylypei]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4156611|Dihtiari]]'' | | |- | [[:d:Q93167|Q93167]] | [[Ratko Mladić]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[ohvitser]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q896368|Božanovići]]'' | ''[[:d:Q48768015|Hague Penitentiary Institution]]'' | |- | [[:d:Q96593202|Q96593202]] | ''[[:d:Q96593202|Jorge Pedersoli]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1799004|La Paternal, Buenos Aires]]'' | | |- | [[:d:Q99518961|Q99518961]] | ''[[:d:Q99518961|Irmgard Weinhofen]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[autor]]<br/>[[tõlkija]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Skwierzyna]] | | |- | [[:d:Q104722867|Q104722867]] | ''[[:d:Q104722867|Du Jingyi]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | | | ''[[:d:Q113490936|Huairou County]]'' | [[Shijiazhuang]] | |- | [[:d:Q107272947|Q107272947]] | ''[[:d:Q107272947|Domenico Papalia]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | ''[[:d:Q54636|Platì]]'' | | |- | [[:d:Q1083525|Q1083525]] | ''[[:d:Q1083525|Christine Fleck-Bohaumilitzky]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[teoloog]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q112371424|Q112371424]] | ''[[:d:Q112371424|Ulrich Berner]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''<br/>''[[:d:Q18524037|Indologist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Hann. Münden]] | | |- | [[:d:Q119397106|Q119397106]] | ''[[:d:Q119397106|Anthony Reay]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q16335312|geokeemik]]''<br/>''[[:d:Q13416354|mineraloog]]'' | | ''[[:d:Q67300436|County Durham]]'' | | |- | [[:d:Q12158624|Q12158624]] | ''[[:d:Q12158624|Pavlo Sulkovskyi]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4440338|Stare Selo]]'' | | |- | [[:d:Q131826845|Q131826845]] | ''[[:d:Q131826845|William Curt Freund]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Nürnberg]] | | |- | [[:d:Q134487299|Q134487299]] | ''[[:d:Q134487299|Haidi Krohn]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Rootsi]] | [[Rootsi]] | | |- | [[:d:Q141182638|Q141182638]] | ''[[:d:Q141182638|Heniwaty]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q1199713|Batavia]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q141196053|Q141196053]] | ''[[:d:Q141196053|Abd El Mageed Ismail]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q141248164|Q141248164]] | ''[[:d:Q141248164|Eugene Feldshtein]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | | | | | |- | [[:d:Q141269506|Q141269506]] | ''[[:d:Q141269506|Hilda Tolmunen]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | [[Soome]] | ''[[:d:Q201835|Kuivaniemi]]'' | [[Turu]] | |- | [[:d:Q141312269|Q141312269]] | ''[[:d:Q141312269|Mark S. DeFrancesco]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141315525|Q141315525]] | ''[[:d:Q141315525|Marty Nadler]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q141511009|Q141511009]] | ''[[:d:Q141511009|Marjatta Haahti]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[Harfist|harfimängija]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Espoo]] | |- | [[:d:Q1458362|Q1458362]] | ''[[:d:Q1458362|Friedrich Beck]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q17488465|regional historian]]''<br/>[[arhivaar]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1725985|Untergrochlitz]]'' | [[Potsdam]] | |- | [[:d:Q1460535|Q1460535]] | ''[[:d:Q1460535|Friedrich Kratzsch]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[koduloolane]] | [[Saksamaa]] | [[Twistringen]] | | |- | [[:d:Q16483570|Q16483570]] | ''[[:d:Q16483570|Antonio Bódalo Santoyo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q593528|Nerpio]]'' | | |- | [[:d:Q16576399|Q16576399]] | ''[[:d:Q16576399|Mario Kirchmayr]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Vicenza]] | | |- | [[:d:Q1887010|Q1887010]] | ''[[:d:Q1887010|Bert Matter]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[helilooja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[organist]]<br/>[[muusik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q20038546|Q20038546]] | ''[[:d:Q20038546|Shigeru Araki]]'' | data-sort-value="1922" | 1922 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q11508193|scholar of Japanese literature]]'' | [[Jaapan]] | [[Ibaraki prefektuur]] | [[Kawasaki]] | |- | [[:d:Q2400304|Q2400304]] | ''[[:d:Q2400304|Abdelaziz Bennani]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Maroko advokaat | [[advokaat]] | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q24901515|Q24901515]] | ''[[:d:Q24901515|G. V. Narayana Rao]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | India näitleja | [[advokaat]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | | | | |- | [[:d:Q25640014|Q25640014]] | ''[[:d:Q25640014|Rostislav Brzobohatý]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[geoloog]] | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q285944|Q285944]] | ''[[:d:Q285944|Toyohiro Akiyama]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[kosmonaut]]<br/>[[reporter]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]'' | [[Jaapan]] | [[Setagaya]] | ''[[:d:Q1204505|Ōdai-chō]]'' | |- | [[:d:Q28870219|Q28870219]] | ''[[:d:Q28870219|Grace Nortey]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[näitleja]] | [[Ghana]] | [[Ghana]] | | |- | [[:d:Q30014908|Q30014908]] | ''[[:d:Q30014908|Jan Štěpán]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q14565331|loogik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[programmeerija]]<br/>[[matemaatik]] | | ''[[:d:Q1021085|Dolní Újezd]]'' | | |- | [[:d:Q31196249|Q31196249]] | ''[[:d:Q31196249|Mezhlum Sumbatyan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | [[Luhansk|Lugansk]] | | |- | [[:d:Q336698|Q336698]] | [[Péter Nádas]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | ungari kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | ''[[:d:Q787118|Gombosszeg]]'' | |- | [[:d:Q3573758|Q3573758]] | ''[[:d:Q3573758|Yves Lapierre]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kanada muusik | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[stsenarist]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q4506194|Q4506194]] | ''[[:d:Q4506194|Yuriy Tsurilo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Vjazniki]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q45098466|Q45098466]] | ''[[:d:Q45098466|Vittorio de’ Frescobaldi]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q47006577|Q47006577]] | ''[[:d:Q47006577|Harm Paulsen]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[arheoloog]] | | [[Lübeck]] | | |- | [[:d:Q4992324|Q4992324]] | [[Ole Andreasen]] | data-sort-value="1939" | 1939-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Frederiksberg]] | | |- | [[:d:Q51880510|Q51880510]] | ''[[:d:Q51880510|András Csiha]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Ungari poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q96603055|engineer economist]]'' | [[Ungari]] | [[Hajdúböszörmény]] | [[Debrecen]] | |- | [[:d:Q5550579|Q5550579]] | ''[[:d:Q5550579|Gergely Boros]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q16004471|kayaker]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | [[Paks]] | |- | [[:d:Q6112783|Q6112783]] | ''[[:d:Q6112783|Jack Grassel]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Milwaukee]] | | |- | [[:d:Q62560164|Q62560164]] | ''[[:d:Q62560164|Hans Georg Majer]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q13210922|Turkologist]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1731155|orientalist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q64605564|Q64605564]] | ''[[:d:Q64605564|André Zaoui]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Prantsusmaa füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q2017661|Department of Algiers]]'' | [[Briançon]] | |- | [[:d:Q66828204|Q66828204]] | ''[[:d:Q66828204|Siarhiej Lohvin]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[skulptor]] | | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q72842791|Q72842791]] | ''[[:d:Q72842791|Isaac Inchi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Iisraeli jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | [[Bagdad]] | | |- | [[:d:Q7412207|Q7412207]] | ''[[:d:Q7412207|Samuel Monroe, Jr.]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Burbank]] | |- | [[:d:Q75236796|Q75236796]] | ''[[:d:Q75236796|Paulo César Rodrigues Conti]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[hambaarst]] | | | | |- | [[:d:Q8463323|Q8463323]] | ''[[:d:Q8463323|Zhu Xiaoyuan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[ajaloolane]] | | [[Shanghai]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q84951084|Q84951084]] | ''[[:d:Q84951084|Thomas Schestag]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlkija]] | | [[Freiburg]] | | |- | [[:d:Q910625|Q910625]] | ''[[:d:Q910625|Peter Cullen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kanada näitleja (1941—2026) | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Montréal]] | [[Santa Monica]] | |- | [[:d:Q974970|Q974970]] | ''[[:d:Q974970|Ruben Rada]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Uruguay muusik | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Montevideo]] | ''[[:d:Q5058668|Cementerio del Norte]]'' |- | [[:d:Q97659934|Q97659934]] | ''[[:d:Q97659934|Vladimir Germanenko]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4108120|Vertiyivka]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q99151643|Q99151643]] | ''[[:d:Q99151643|Christine Thon]]'' | data-sort-value="1972" | 1972 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q100450629|Q100450629]] | ''[[:d:Q100450629|Pierre MacDuff]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[Art director|kunstiline juht]]<br/>''[[:d:Q16532929|administrator]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q100691236|Q100691236]] | ''[[:d:Q100691236|Dimitris Kokotas]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Kreeka laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q102423376|Q102423376]] | ''[[:d:Q102423376|Baldomero Rubio Segovia]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | | | | |- | [[:d:Q107341698|Q107341698]] | ''[[:d:Q107341698|Белхароев, Асхаб Абукарович]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirgiisi NSV]] | | |- | [[:d:Q107719193|Q107719193]] | ''[[:d:Q107719193|Tom Byabagamba]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | | | | |- | [[:d:Q112800295|Q112800295]] | ''[[:d:Q112800295|Carl Morgan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[poliitik]]<br/>[[elektrik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79452|Upper Kalskag]]'' | | |- | [[:d:Q11309112|Q11309112]] | ''[[:d:Q11309112|Jason Klotz]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Texas]] | | |- | [[:d:Q113400402|Q113400402]] | ''[[:d:Q113400402|Ingrid Lukatis]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q114101782|Q114101782]] | ''[[:d:Q114101782|Grégoire Laourou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Benini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Benin]] | ''[[:d:Q1133694|Bantè]]'' | | |- | [[:d:Q114650885|Q114650885]] | ''[[:d:Q114650885|Andreina Yépez]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[näitleja]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q11610264|Q11610264]] | ''[[:d:Q11610264|Takashi Hanyūda]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q12013238|silmaarst]]'' | [[Jaapan]] | [[Maebashi]] | [[Maebashi]] | |- | [[:d:Q11692294|Q11692294]] | ''[[:d:Q11692294|Czesław Śleziak]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[poliitik]] | [[Poola]] | [[Laliki]] | | |- | [[:d:Q11749102|Q11749102]] | ''[[:d:Q11749102|Krzysztof Bień]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Poola arhitekt | [[arhitekt]] | [[Poola]] | [[Częstochowa]] | | |- | [[:d:Q118913455|Q118913455]] | ''[[:d:Q118913455|Avi Degani]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[geograaf]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q11957547|Q11957547]] | ''[[:d:Q11957547|Alois Leodolter]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''<br/>''[[:d:Q13382605|kahevõistleja]]'' | [[Austria]] | [[Mariazell]] | | |- | [[:d:Q1223469|Q1223469]] | ''[[:d:Q1223469|Dietmar Kuhnt]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q2462658|juht]]''<br/>[[jurist]] | [[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q12337221|Q12337221]] | ''[[:d:Q12337221|Stig Thorsboe]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Taani stsenarist | [[stsenarist]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q124639582|Q124639582]] | ''[[:d:Q124639582|Petr Vyleta]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1958649|school inspector]]'' | | [[Plzeň]] | | |- | [[:d:Q125242364|Q125242364]] | ''[[:d:Q125242364|Steven Kent Peterson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[arhitekt]]<br/>[[autor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q125424096|Q125424096]] | ''[[:d:Q125424096|Jose Rod]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q13097573|Q13097573]] | ''[[:d:Q13097573|Syamsir Siregar]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q5979|Pematangsiantar]]'' | | |- | [[:d:Q13407640|Q13407640]] | ''[[:d:Q13407640|Miloslav Gajdoš]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[kontrabassist]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>[[muusik]] | | [[Město Albrechtice]] | | |- | [[:d:Q134728978|Q134728978]] | ''[[:d:Q134728978|Yaya Ouattara]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q136404979|Q136404979]] | ''[[:d:Q136404979|Li Hsiao-ti]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q141185447|Q141185447]] | ''[[:d:Q141185447|Sonya Gill]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[India]] | | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q141205097|Q141205097]] | ''[[:d:Q141205097|Miroslav Mužík]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]''<br/>''[[:d:Q10331372|mudelprojekteerija]]'' | | | [[Blansko]] | |- | [[:d:Q141333107|Q141333107]] | ''[[:d:Q141333107|Maciej Kowalczyk (pediatra)]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]] | | | | |- | [[:d:Q1441862|Q1441862]] | ''[[:d:Q1441862|Francisco Antonio Nieto Súa]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Colombia katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1656207|Panqueba]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q1578037|Q1578037]] | ''[[:d:Q1578037|Hans-Peter Häfner]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q489147|Schmalkalden]]'' | ''[[:d:Q551954|Vacha]]'' | |- | [[:d:Q15966921|Q15966921]] | ''[[:d:Q15966921|Dominique Alderweireld]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q11679511|Kupeldaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Annœullin]] | ''[[:d:Q2931483|Centre Hospitalier de Wallonie Picarde]]'' | |- | [[:d:Q16327338|Q16327338]] | ''[[:d:Q16327338|Δημήτριος Κουγιώνης]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q180453|Q180453]] | [[Dolly Parton]] | data-sort-value="1946" | 1946-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | USA laulja ja näitleja | ''[[:d:Q66763708|country singer]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2556469|Pittman Center]]'' | ''[[:d:Q43079570|Vanderbilt-Ingram Cancer Center]]'' | ''[[:d:Q8033026|Woodlawn Memorial Park Cemetery]]'' |- | [[:d:Q2060969|Q2060969]] | ''[[:d:Q2060969|Paul Lereim]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[professor]] | [[Norra]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q7591450|Holmen Church]]'' |- | [[:d:Q20985582|Q20985582]] | ''[[:d:Q20985582|Pierre Neuville]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q15295720|poker player]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q668437|Montigny-le-Tilleul]]'' | | |- | [[:d:Q2150492|Q2150492]] | ''[[:d:Q2150492|Richard Saage]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Tülau]] | | |- | [[:d:Q24961078|Q24961078]] | ''[[:d:Q24961078|Juan Manuel Figueroa]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q26255507|Q26255507]] | ''[[:d:Q26255507|Sergey Kukushkin]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q3170335|Q3170335]] | ''[[:d:Q3170335|Jean Allaire]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q31736684|Q31736684]] | ''[[:d:Q31736684|Dirk Winterbach]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Lõuna-Aafrika Vabariigi luuletaja | [[luuletaja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Johannesburg]] | | |- | [[:d:Q3308837|Q3308837]] | ''[[:d:Q3308837|Michel Albertini]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q3856843|Q3856843]] | ''[[:d:Q3856843|Michele Zappella]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[psühhiaater]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Viareggio]] | [[Siena]] | |- | [[:d:Q3899471|Q3899471]] | ''[[:d:Q3899471|Per Hilmar Nybø]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q11296761|kikkpoksija]]'' | [[Norra]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1770239|Haukeland University Hospital]]'' | ''[[:d:Q12001062|Skjold Church]]'' |- | [[:d:Q3904204|Q3904204]] | ''[[:d:Q3904204|Pietro Rescigno]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Salerno]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q4515536|Q4515536]] | ''[[:d:Q4515536|Zheng Fengrong]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q13382122|kõrgushüppaja]]''<br/>''[[:d:Q21141393|heptathlete]]'' | [[Hiina]] | [[Jinan Shi]] | | |- | [[:d:Q47551318|Q47551318]] | ''[[:d:Q47551318|Werner Breig]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[muusikateadlane]]<br/>[[toimetaja]] | | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q4767244|Q4767244]] | ''[[:d:Q4767244|Anna Louizos]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[Art director|kunstiline juht]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Yuba City]] | | |- | [[:d:Q47676744|Q47676744]] | ''[[:d:Q47676744|Sudirman Nasir]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q4813240|Q4813240]] | ''[[:d:Q4813240|Athanasios Tzoganis]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[sõjaväelane]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q21571471|Skourtou]]'' | | |- | [[:d:Q5667042|Q5667042]] | ''[[:d:Q5667042|Alfonso Nasarre Goicoechea]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Hispaania ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5729604|Q5729604]] | ''[[:d:Q5729604|Lamin Khalifah Fhimah]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q246402|Souq al Jum'aa]]'' | | |- | [[:d:Q5927788|Q5927788]] | ''[[:d:Q5927788|Javier Giraldo]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Colombia]] | | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q59773495|Q59773495]] | ''[[:d:Q59773495|Fermín Casquete Álvarez]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1919577|Tordehumos]]'' | ''[[:d:Q15468|Badalona]]'' | |- | [[:d:Q61059416|Q61059416]] | ''[[:d:Q61059416|Joan Prat i Carós]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | | ''[[:d:Q13426|Celrà]]'' | | |- | [[:d:Q6442579|Q6442579]] | ''[[:d:Q6442579|Kuku Kohli]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | India filmirežissöör | [[autor]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | [[Peshawar]] | | |- | [[:d:Q64850245|Q64850245]] | ''[[:d:Q64850245|Duino Verri Fernandes]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[insener]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q986508|Penápolis]]'' | | |- | [[:d:Q7172973|Q7172973]] | ''[[:d:Q7172973|Peter Bromhead]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q11287574|tööstusdisainer]]''<br/>''[[:d:Q2133309|sisekujundaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Portsmouth]] | [[Rotorua]] | |- | [[:d:Q86459647|Q86459647]] | ''[[:d:Q86459647|Bernice Gottlieb]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[Kinnisvaramaakler]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | | |- | [[:d:Q9254412|Q9254412]] | ''[[:d:Q9254412|Eqrem Kryeziu]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Albaania kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Albaania]] | ''[[:d:Q16510039|Pagarushë]]'' | | |- | [[:d:Q93240012|Q93240012]] | ''[[:d:Q93240012|Antonella Del Prete]]'' | data-sort-value="1967" | 1967 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q9376539|Q9376539]] | ''[[:d:Q9376539|Wojciech Jacobson]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Poola keemik | [[keemik]] | [[Poola]] | [[Toruń]] | | |- | [[:d:Q98239838|Q98239838]] | ''[[:d:Q98239838|Брызгалин Алексей Алексеевич]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q52392|Q52392]] | [[Tim Curry]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q11774156|memuarist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q5597359|Grappenhall]]'' | ''[[:d:Q1814220|Toluca Lake]]'' | |- | [[:d:Q100805521|Q100805521]] | ''[[:d:Q100805521|Michael Horton]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q101068602|Q101068602]] | ''[[:d:Q101068602|Christos Markidis]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Kreeka maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q212841|Drama]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q106367646|Q106367646]] | ''[[:d:Q106367646|Giorgio Blais]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q60839370|Generale]]'' | [[Itaalia]] | [[Torino]] | | |- | [[:d:Q109495495|Q109495495]] | ''[[:d:Q109495495|Оболенский, Андрей Николаевич]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | | | [[Lipetski oblast]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q110916|Q110916]] | [[Hideki Shirakawa]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Jaapani keemik | [[keemik]]<br/>[[insener]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Yokohama]] | |- | [[:d:Q112464955|Q112464955]] | ''[[:d:Q112464955|Václav Neckář]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q2442108|tonmeister]]''<br/>[[muusik]] | | | | |- | [[:d:Q11461919|Q11461919]] | ''[[:d:Q11461919|Shigenori Kobayashi]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11686246|Q11686246]] | ''[[:d:Q11686246|Anna Jung]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[Pediaater|lastearst]] | | | | |- | [[:d:Q11779971|Q11779971]] | ''[[:d:Q11779971|Mieczysław Rutyna]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q9373146|Wielowieś]]'' | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q11781918|Q11781918]] | ''[[:d:Q11781918|Mirosław Różański]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q104176943|sõjateadlane]]'' | [[Poola]] | [[Głogów]] | | |- | [[:d:Q119149932|Q119149932]] | ''[[:d:Q119149932|José P. Piccio]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | | [[Filipiinid]] | | | ''[[:d:Q16575410|Manila Memorial Park – Sucat]]'' |- | [[:d:Q121223518|Q121223518]] | ''[[:d:Q121223518|Tina Dalton]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | | | |- | [[:d:Q125171691|Q125171691]] | ''[[:d:Q125171691|Rajuddin Noeh]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14633240|Kajai]]'' | ''[[:d:Q7253|Padang]]'' | |- | [[:d:Q13120277|Q13120277]] | ''[[:d:Q13120277|Yasmin Shaikh]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[India]] | | [[Pune (linn)|Pune]] | |- | [[:d:Q134713777|Q134713777]] | ''[[:d:Q134713777|Mickey Peled]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Rumeenia]]<br/>[[Iisrael]] | [[Brăila]] | | |- | [[:d:Q135104073|Q135104073]] | ''[[:d:Q135104073|Mary Lois Finley]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q979959|Claude]]'' | | |- | [[:d:Q141164609|Q141164609]] | ''[[:d:Q141164609|Carlos Sáenz de Santa María Alegría]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | | ''[[:d:Q24012844|Tricio]]'' | |- | [[:d:Q141178120|Q141178120]] | ''[[:d:Q141178120|Brecon Carter]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[viiuldaja]]<br/>''[[:d:Q101570375|violin teacher]]''<br/>[[kontsertmeister]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Leicester]] | | |- | [[:d:Q141178602|Q141178602]] | ''[[:d:Q141178602|Josef Luftensteiner]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[ooperilaulja]] | [[Austria]] | ''[[:d:Q109622972|Wallsee]]'' | [[Viin]] | |- | [[:d:Q141180739|Q141180739]] | ''[[:d:Q141180739|Ananie Rabier Bindzi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945<br/>1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[ajakirjanik]] | [[Kamerun]] | [[Douala]] | ''[[:d:Q4941069|Bonabéri]]'' | |- | [[:d:Q141205174|Q141205174]] | ''[[:d:Q141205174|José da Costa Reis]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q132179399|Vilar Formoso]]'' | | |- | [[:d:Q141205240|Q141205240]] | ''[[:d:Q141205240|J. David Parsons]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[elektriinsener]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q2297559|Ebbw Vale]]'' | | |- | [[:d:Q141205432|Q141205432]] | ''[[:d:Q141205432|Edward M. Mikhail]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q112072638|geomatician]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Al-Fayyūm]] | [[West Lafayette]] | |- | [[:d:Q15454931|Q15454931]] | ''[[:d:Q15454931|Jay Maisel]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q1582788|Q1582788]] | ''[[:d:Q1582788|Hans Traxler]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1632387|Hrdlovka]]'' | [[Frankfurt]] | |- | [[:d:Q1608360|Q1608360]] | ''[[:d:Q1608360|Herbert Grubmayr]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Austria diplomaat | [[diplomaat]] | [[Austria]] | [[Scheibbs]] | | |- | [[:d:Q16336534|Q16336534]] | ''[[:d:Q16336534|Liu Jin-chi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Taiwan]] | ''[[:d:Q706284|Dongshan Township]]'' | | |- | [[:d:Q16364959|Q16364959]] | ''[[:d:Q16364959|Ayvaz Xələfli]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[geograaf]] | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1024597|Jil]]'' | | |- | [[:d:Q16735365|Q16735365]] | ''[[:d:Q16735365|Silvia Buendía]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>[[advokaat]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Ecuador]] | [[Guayaquil]] | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q1722216|Q1722216]] | ''[[:d:Q1722216|Maurice Herriott]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Suurbritannia sportlane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3497842|Great Wyrley]]'' | [[Man]] | |- | [[:d:Q1808950|Q1808950]] | ''[[:d:Q1808950|Sliman Mansour]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Palestiina kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q212381|Birzeit]]'' | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q19286565|Q19286565]] | ''[[:d:Q19286565|Jean-Pierre Darchen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q240189|Douarnenez]]'' | [[Lannion]] | |- | [[:d:Q19758452|Q19758452]] | ''[[:d:Q19758452|Zofia Nowakowska]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | ''[[:d:Q2037838|Milczany, Świętokrzyskie Voivodeship]]'' | | |- | [[:d:Q19818458|Q19818458]] | ''[[:d:Q19818458|Catherine Millot]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q18104|Villars-les-Dombes]]'' | [[Nice]] | |- | [[:d:Q21600438|Q21600438]] | ''[[:d:Q21600438|Gathorne Gathorne-Hardy, 5th Earl of Cranbrook]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[zooloog]]<br/>''[[:d:Q61633400|environmental biologist]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q189960|Westminster]]'' | ''[[:d:Q2450421|Saxmundham]]'' | |- | [[:d:Q3379416|Q3379416]] | ''[[:d:Q3379416|Philippe Bouvard]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3026032|dialogue writer]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q251731|Coulommiers]]'' | [[Cannes]] | |- | [[:d:Q4378844|Q4378844]] | ''[[:d:Q4378844|Tanja Koen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q45312315|Q45312315]] | ''[[:d:Q45312315|Mohabbat Jan Chowdhury]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q47546612|Q47546612]] | ''[[:d:Q47546612|陈一坚]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | | | | | |- | [[:d:Q5295134|Q5295134]] | ''[[:d:Q5295134|Donald Shankweiler]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[psühholoog]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q5359077|Q5359077]] | ''[[:d:Q5359077|Izuru Narushima]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q1414443|filmilooja]]'' | [[Jaapan]] | [[Yamanashi prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q55861285|Q55861285]] | ''[[:d:Q55861285|Giri Dandasena]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q6019584|Q6019584]] | ''[[:d:Q6019584|Mitchell Doens]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Panama majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Panama]] | [[Colón (Panama)]] | [[Panamá]] | |- | [[:d:Q62838386|Q62838386]] | ''[[:d:Q62838386|Adolfo Carrasco Martínez]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Hispaania ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q6779089|Q6779089]] | ''[[:d:Q6779089|Mary Bonnin]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[sõjaväelane]]<br/>''[[:d:Q16004431|competitive diver]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1023544|Baraboo]]'' | | |- | [[:d:Q7085809|Q7085809]] | ''[[:d:Q7085809|Ole Bjur]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Taani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q28230|Rødovre]]'' | | |- | [[:d:Q8002986|Q8002986]] | ''[[:d:Q8002986|Will Murray]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | | | | |- | [[:d:Q8292419|Q8292419]] | ''[[:d:Q8292419|Chen Wu]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Hiina poliitik | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q572231|Chongzuo]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q863024|Q863024]] | ''[[:d:Q863024|Billy Boston]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cardiff]] | | |- | [[:d:Q963270|Q963270]] | ''[[:d:Q963270|Jaye P. Morgan]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q518551|Mancos]]'' | | |- | [[:d:Q994290|Q994290]] | ''[[:d:Q994290|Uwe H. Schneider]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} gg19bet9wtjn2ehi8e3iz2s8pij8iji Terry Eagleton 0 501490 7241602 6654083 2026-09-25T11:28:29Z Morel 26171 7241602 wikitext text/x-wiki {{Teadlane |pilt = Terry Eagleton in Manchester 2008.jpg |pildiallkiri = Terry Eagleton (2008) |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1943|2|22}} |sünnikoht=Salford, Inglismaa |tegevusala = [[kirjanduskriitika]], [[kirjandusteooria]] |alma_mater = [[Trinity College]], [[Cambridge]] |tuntumad_tööd = {{Lihtloend| * "Literary Theory: An Introduction" (1983) * "The Ideology of the Aesthetic" (1990) * "The Illusions of Postmodernism" (1996) }} }} {{Vikitsitaadid}} '''Terence Francis''' '''Eagleton''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1943]]) on briti [[kirjandusteadlane]], [[kriitik]] ja [[avalik intellektuaal]]. Ta on avaldanud üle 40 raamatu, millest tuntuim on oma ilmumisaja kirjandusteoreetilisi seisukohti sünteesiv "Literary Theory: An Introduction" (1983). Ta on ühtlasi tuntud [[postmodernism]]i kriitik, lahates selle vastuolusid näiteks raamatus "The Illusions of Postmodernism" (1996). 2000. aastate keskpaigast on ta silma paistnud eelkõige [[Richard Dawkins]]i ja [[Christopher Hitchens]]i esindatud "uue [[ateism]]i" hääleka kriitikuna. {{JÄRJESTA:Eagleton, Terry}} [[Kategooria:Kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Marksistid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] iwe7x2h916tflgdwvkmncc1q14cqlps Mežvalde 0 505947 7241079 7036318 2026-09-24T17:05:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241079 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežvalde | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mežvalde | pindala = 0,66 | elanikke = 330 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Mežvalde''' (vanasti ka '''Mežamuiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=5131 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Rumba vald|Rumba valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 35 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Kuldīga]]st 4 ja [[Riia]]st 144 kilomeetri kaugusel. Seal asuvad Mežvalde<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8323 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Mežniecība bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8320 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla tekkis [[Kalnmuiža mõis]]ale kuuluva metsamajandi (''Ljesnitsch'') juurde. See kujunes hiljem metsatööliste ja puidutöötlejate asulaks, mis ehitati nõukogude perioodil välja kui külanõukogu halduskeskus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 2. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2002. 287. lk. ISBN 9984-00-436-8.</ref> Külas on raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-10-13 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Külas asub mälestusmärk natsirežiimi ohvritele, sealne natsirežiimi poolt hukatute matmispaik on tähistatud mälestustahvliga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Mežvaldes kasvav mänd ümbermõõduga 2,95 meetrit on looduskaitsealal. Küla põhjaservast algab [[Riežupe maastikukaitseala]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 230 (1970) * 278 (1979) * 440 (1989) * 399 (2000) * 358 (2011) <td> * 396 (2015) * 366 (2018) * 333 (2021) * 330 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Rumba vald}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] dx6vbx22qa0nzspont99q4ebzbv7dnb Schwoich 0 508344 7241078 6247039 2026-09-24T17:04:22Z Braveheart 78122 7241078 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:41A6:FAD2:4F30:FE35|aasta=2018|kuu=mai}}{{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2018}} {{linn | nimi = Schwoich | vapp = Wappen at schwoich.png | asendikaardi_pilt = Schwoich im Bezirk KU.png | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Kufsteini ringkonnas | asendikaart = Austria | pilt = Ansicht Schwoich, Tirol.jpg }} '''Schwoich''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Tirool]]i liidumaal [[Kufsteini ringkond|Kufsteini ringkonnas]]. Vald asub 583 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 18,77 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 2421 inimest. Vald paikneb 5,50 km [[Kufstein]]ist lõunas [[Inn]]ist lõuna pool. Külas on 9 asundust. Piirkonna asustamine algas 6. sajandil, kuid kogukonda on esmamainitud kui ''Swiuch / Schweng'' 1280. aastal. Piirkond sai kuulsaks suurte [[Mustikas|mustikavälude]] tõttu. Muud olulised sissetulekuallikad on tsemenditööstus ja turism (eriti sporditegevusega seotud). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.schwoich.tirol.gv.at www.schwoich.tirol.gv.at] {{Kufsteini ringkonna vallad}} [[Kategooria:Tirooli liidumaa vallad]] o9v7vhcshik9ca71acb5opi5agl7c5x Anne Treisman 0 508716 7240960 7225955 2026-09-24T13:04:54Z Morel 26171 7240960 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=september}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} [[File:Anne Treisman.jpg|thumb|Anne Treisman umbes 2011]] '''Anne Marie Treisman''' (sündinud '''Taylor'''; [[27. veebruar]] [[1935]]<ref name=":0">Genzlinger, Neil (13 February 2018). [https://www.nytimes.com/2018/02/13/obituaries/anne-treisman-who-studied-how-we-perceive-dies-at-82.html "Anne Treisman, Who Studied How We Perceive, Dies at 82"]. The New York Times.</ref> – [[9. veebruar]] [[2018]])<ref>Dean of the Faculty. (2018). [Obituary] Anne Marie Treisman. Retrieved 12 Feb 2018, from https://web.archive.org/web/20200318101500/https://dof.princeton.edu/about/clerk-faculty/emeritus/anne-marie-treisman.</ref><ref>[https://www.psychologicalscience.org/publications/observer/obsonline/anne-treisman-1935-2018.html Anne Treisman, 1935-2018"]. Retrieved 12 February 2018.</ref><ref>Kahneman-Treisman Center for Behavioral Science & Public Policy. (2018). Anne Treisman 1935 – 2018. Retrieved 14 Feb 2018, from https://behavioralpolicy.princeton.edu/news/anne-treisman-1935-2018</ref> oli inglise [[psühholoog]], kes oli spetsialiseerunud [[Kognitiivne psühholoogia|kognitiivse psühholoogia]]le. Ta uuris visuaalset [[tähelepanu]], objekti [[taju]] ja [[mälu]]. Üks tema tuntumaid teooriaid on [[Tunnuste integreerimise teooria|tunnuste integratsiooni teooria]], mille ta avaldas koos G. Geladega 1980. aastal. Treisman õpetas [[Oxfordi Ülikool]]is, [[Briti Columbia Ülikool]]is, [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]] ja [[Princetoni Ülikool]]is. 2013. aastal sai Treisman USA presidendilt [[Barack Obama]]lt medali "[[National Medal of Science]]" silmapaistva töö eest tähelepanu uurimisel.<ref>[https://behavioralpolicy.princeton.edu/news/anne-treisman-1935-2018 "Treisman wins National Medal of Science for psychology research"]. Princeton University. 3 January 2013. Retrieved 9 March 2013.</ref> == Haridus == Anne Treisman sündis [[Wakefield]]is [[Yorkshire]]'i krahvkonnas [[Inglismaa]]l. Kaks aastat hiljem kolis pere [[Rochester, Kent|Rochesteri Kentis]],<ref>Sheehy 2016, p. 580.</ref> kus tema isa Percy Taylor töötas juhtiva haridusametnikuna [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] ajal.<ref>[https://web.archive.org/web/20180215034145/https://thepsychologist.bps.org.uk/volume-23/edition-11/one-one-anne-treisman "One on one...with Anne Treisman"]. the psychologist. 9 October 2010. Retrieved 18 November 2013.</ref> Tema ema oli prantslanna Suzanne Touren.<ref name=":0" /> Kui Treisman oli 11-aastane, kolis pere [[Reading]]isse [[Berkshire|Berkshire'i krahvkonnas]], kus ta lõpetas [[Kendricki]]<ref>"Anne Treisman". sfn.org. 16 April 2014. Retrieved 12 February2018.</ref> tütarlaste gümnaasiumi. Ta keskendus õppimisel prantsuse ja ladina keelele ning ajaloole. Esimese [[Bachelor of Arts|bakalaureusekraadi]] sai ta prantsuse kirjanduses [[Newnham College, Cambridge|Newnham College'ist Cambridge'is]] 1954. {{Teadlane|nimi=Anne M. Treisman|pilt=|pildiallkiri=Treisman</span> [[Briti Columbia ülikool]]is (2004)|täisnimi=Anne Marie Taylor|sündinud=Anne Marie Taylor|sünniaeg={{Birth date|1935|02|27|df=yes}}|sünnikoht=[[Wakefield]], [[Yorkshire]], Inglismaa|surmaaeg=9. veebruar 2018<span style="display:none">(2018-02-09)</span> (82-aastaselt)|elukoht=[[New York City]], United States|alma_mater=[[Newnham College, Cambridge]]<br>[[University of Oxford]]|tuntumad_tööd=tunnuste integratsiooni teooria; tähelepanuteooria|tuntud_õpilased=Postdoctoral fellows [[Nancy Kanwisher]] and [[Nilli Lavie]]|abikaasa=Michel Treisman (1960–1976, lahutatud) [[Daniel Kahneman]] (1978–2018, surmani)}} Teise bakalaureusekraadi omandas ta psühholoogias, õppides [[Richard Gregory]] käe all, kes tutvustas talle taju uurimise meetodeid.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikibooks.org/wiki/Applied_History_of_Psychology/History_of_Research_on_Attention|Pealkiri=Wikibooks:Applied History of Psychology/History of Research on Attention|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 1957 alustas Treisman doktoriõpinguid [[Oxfordi Ülikool]]is [[Carolus Oldfield]]i<ref name=":1" /> juhendamisel. Tema teadustöö juhindus [[Donald Broadbent]]i raamatust "Taju ja suhtlus".<ref>[[Donald Broadbent|Broadbent, D. E.]] (1958). ''Perception and Communication''. Elmsford, NY: Pergamon Press.</ref> 1962<ref name=":1" /> valmis Treismani väitekiri "Selektiivne tähelepanu ja kõne tajumine". ==Isiklikku== Esimene abielu oli [[Michel Treimaniga]] 1960, see lahutati 1976. 1978. aastal abiellus ta [[Daniel Kahneman]]iga, kes pälvis 2002. aastal [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli mälestusauhinna]] majandusteadustes.<ref>{{Netiviide|Autor=Kahneman, Daniel (2002)|URL=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2002/kahneman-bio.html|Pealkiri="Autobiography" nobelprize.org|Väljaanne=|Aeg=Retrieved 14 October 2014|Kasutatud=}}</ref> == Karjäär == Treisman töötas pärast doktorikraadi omandamist [[Meditsiiniuuringute Nõukogu]] allüksuses ''Medical Research Council Psycholinguistics Research Unit,'' kus ta juhtis selektiivse kuulmise eksperimente. Oma eksperimentide põhjal konstrueeris ta kitsendamise mudeli, mille erinevus Broadbenti mudelist seisnes valiku mehhanismis: selektiivne filter asendati kitsendamis- või summutamiskomponentidega. Selles komponendis analüüsitakse infot kolmes järgus: füüsikalised tunnused; lingvistilised omadused ning semantilised aspektid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J., Bachmann, T|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=103}}</ref> Kogu protsess toimub ilma tähelepanuta, analüüsi sügavuse määrab see, kui raske on erinevaid infokanaleid teineteisest eristada. Treisman kasutas uuringutes [[dihhootilist]] kuulamisülesannet. Dihhootiline kuulamine (ingl ''dichotic listening)'' – (kuulmis)tähelepanu uurimise katsemeetod, milles samaaegselt esitatakse erinevatele kõrvadele (nt kõrvaklappide kaudu) omavahel erinev inforida. Katseisik peab valime ühe sisendkanali teabe ja ignoreerima teist (või püüdma jagada tähelepanu mõlema kanali vahel). Treisman kasutas oma dihhootilise kuulamisülesande katses eri keeltes erinevate sõnumite edasiandmist nii nais- kui ka meeshääle poolt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J., Bachamann, T.|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=327}}</ref> Treisman jõudis järeldusele, et sõnumite tunnuseid analüüsitakse edukalt [[närvisüsteem]]i poolt ning et valik sõnumi ja sama hääle vahel, intensiivsus ja lokaliseerimine, toimub analüüsi ajal, mitte enne või pärast, samuti tehakse kindlaks nende verbaalne sisu.<ref>Treisman, Anne (1964). "Verbal cues, language and meaning in selective attention". ''The American Journal of Psychology''. '''77''' (2): 206–219. [https://www.jstor.org/stable/1420127?origin=crossref&seq=1#page_scan_tab_contents doi:10.2307/1420127.]</ref> Broadbenti filtri teooria<ref>{{Netiviide|Autor=Vikipeedia|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Broadbenti_filtri_teooria|Pealkiri=Broadbenti filtri teooria|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> on [[tähelepanu]] varajase valiku [[teooria]]. Selle teooria kohaselt töödeldakse [[stiimul]]eid sensoorses puhvris paralleelselt. Lühiajalisse mällu lubatakse informatsiooni läbi selektiivse filtri vaid ükshaaval. Filtri teooria rõhutab, et selektiivne filter on vajalik informatsiooni vooluga toimetulekuks. Varajane valik tähendab, et informatsiooni valitakse väga varjases infotöötluse staadiumis. Treisman ja Kahneman juhtisid ühist tähelepanulaborit [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis]] Berkeleys. Alates 1993. aastast kuni pensionile jäämiseni (2010) oli Treisman [[Princetoni Ülikool]]i psühholoogia osakonna liige. Ta nimetati seal psühholoogiaprofessoriks aastal 1995. Tema tööd on ilmunud 29 raamatus ja rohkem kui 80 ajakirjas artiklitena ning teda on palju tsiteeritud, samuti on teda käsitletud paljudes õpikutes. 2015. aastal loodi anonüümse annetuse toel Kahnemani-Treismani käitumisteaduse ja avaliku poliitika keskus, mis asub Princetoni Woodrow Wilsoni koolis, et austada Daniel Kahnemani ja Anne Treismani pärandit.  Anne Treismani [[tunnuste integreerimise teooria]]t on käsitletud ka [[Jaan Aru]] ja [[Talis Bachmann]]i eestikeelses raamatus "Tähelepanu ja teadvus", mis ilmus 2009. aastal. <ref>[[Jaan Aru]], [[Talis Bachmann]] (2009). Tähelepanu ja teadvus. (384 lk) Tallinn: Tänapäev.</ref> == Tähelepanu kitsendamise teooria == Selektiivse tähelepanu teooria, milles erinevalt Broadbenti filtriteooriast eeldatakse, et filtri asemel töötab selektsioonimehhanism, mis ei filtreeri mittevalitud informatsiooni täielikult välja, vaid kitsendab seda, jättes prioriteetse informatsiooni kitsendamata. Seega jõuab kõrgemale, tähenduslikule töötlustasemele selge ja suuremahulise sihtinfo kõrval ka kitsendatud ulatusega ja mitte nii rikas teave konkureerivatest stiimulitest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J., Bachamnn, T.|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=345}}</ref> == Tähelepanulise integratsiooni teooria == Treisman hakkas Oxfordis St. Anne's College'i teadurina (Treisman, 2006) uurima tähelepanu pööramist objektide täieliku esitlusviisi moodustamisele erinevate funktsioonide integreerimisel. 1980 avaldasid Treisman ja Gelade oma klassikalise tähelepanulise integratsiooni teooria (FIT)<ref name=":2">Treisman, Anne; Gelade, Garry (1980). [https://web.archive.org/web/20080905025042/http://homepage.psy.utexas.edu/homepage/class/Psy355/Gilden/treisman.pdf "A Feature-Integration Theory of Attention" (PDF).] ''Cognitive Psychology''. '''12''': 97–136. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0010028580900055?via%3Dihub doi:10.1016/0010-0285(80)90005-5] [[PMID]] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7351125 7351125.]</ref>. Üks FIT võtmeelemente on see, et objekti tajumise varased etapid kodeerivad selliseid tunnuseid nagu värv, vorm ja orientatsioon eraldi üksustena; keskendunud tähelepanu ühendab erinevad tunnused ühtseks taju objektiks. Treismani arvates on tähelepanu selleks mehhanismiks, mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks, ning alles seejärel saame rääkida objekti teadvustamisest. On erinevad tunnustekaardid, mis asuvad töötlussüsteemis eri piirkondades. Lisaks sellele on ka töötlusmehhanism, mida nimetatakse objektide failiks. Tähelepanu abil selekteeritakse aktuaalse objekti tunnustega sobivad tunnuste väärtused tunnustekaardilt ning viiakse need objektifaili kui konkreetsed tunnuste kombinatsioonid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J., Bachamn, T.|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=187}}</ref> Treisman kasutab Balinti sündroomi selle teooria tõendusmaterjalina: kui kiirusagaras paiknev ruumilookuste neuronaalne kaart on kahjustatud, siis omaduste automaatne sõlmimine ei toimu; töötab ainult tähelepanu mehhanism, mis suudab korraga haarata ühte objekti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J, Bachmann, T|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=225}}</ref> == Tunnuste integreerimise teooria == Treismani tunnuste integratsiooni teooria on visuaalse objekti tajumise kaheetapiline mudel:  ===Tähelepanueelne etapp=== Esimese etapi nimetus on "tähelapanueelne", sest see toimib automaatselt, ilma tähelepanuta mida tajutakse. Selles etapis jaotatakse objekti omadused töötlemise jaoks algosadeks (st, värv, tekstuur, [[Kujund|kuju]] jne). Tähelepanueelses etapis toimuvad infotöötlusprotsessid, mis teostavad erinevatest piirkondadest saabunud pertseptiivsete tunnuste töötlust paralleelselt, aitavad üksiktunnustest kokku panna erinevaid omavahel eristuvaid tajuobjekte, suudavad valikuliselt töödelda mingit osa objektidest eelisrežiimil nende salientsust suurendades ning seega loovad eeldused selleks, et keskendatud (fokaalne) tähelepanu saab moodustatud tajuobjekte ühekaupa valida ja järjestikku analüüsida.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J. Bachmann, T.|pealkiri=Tähelepanu ja taju|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=325}}</ref> Treismani sõnul ei ole me teadlikud sellest protsessist kuna see toimub kiiresti ja taju varajastes protsessides<ref name=":2" />. Tõendid tähelepanueelsest etapist pärinevad ka Treismani enda uuringutest. ===Fokuseerunud tähelepanu etapp=== Fokaalne tähelepanu<ref>{{Netiviide|Autor=Vikipeedia|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4helepanu|Pealkiri=Tähelepanu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja ümber lülitada. Teise etapi protsess sõltub tähelepanust. Selles etapis rekombineeritakse funktsioonid ja me tajume kogu objekti mitte üksikuid omadusi. Treisman seostas fokuseeritud tähelepanu etapis tekkivat seondumise protsessi füsioloogiaga, märkides, et objekt põhjustab mõlemas, nii "milline" kui "kus" ajukoore väljas, aktiivsust (vt [[Two-streams hypothesis|Kaks-voolu hüpotees]]). Aktiivsus "milline" ajukoore väljas sisaldab informatsiooni värvi ja vormi kohta, samas kui aktiivsus ajukoore "kus" väljas sisaldab informatsiooni asukoha ja liikumise kohta. Treismani järgi on tähelepanu "liim", mis ühendab informatsiooni mõlemast väljast ja kombineerib tajutud objekti omadused kõik ühte kohta. Lihtne on hinnata ühe objekti tajumist isolatsioonis, kuid kui me võtame arvesse palju objekte siis paljudes kohtades eksisteerib arvukalt tunnuseid. Tajusüsteemi ülesanne on siduda iga tunnus objektiga millele see kuulub.  == Tunnustus == * 1989 – William James Fellow Award [[Ameerika Psühholoogia Assotsiatsioon]]ilt * 1989 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuninglikku Seltsi]] liikmeks * 1994 – valiti USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvuslikku Teaduste Akadeemia]] liikmeks * 1995 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks  * 2005 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks  * 2009 – Grawemeyeri auhind [[Lousville'i Ülikool]]ilt<ref>[https://web.archive.org/web/20131105021513/http://grawemeyer.org/psychology/previous-winners/2009.html "2009– Anne Treisman"]. ''grawemeyer.org''.</ref> * 2013 – [[National Medal of Science]]<ref>Dunn, Sydni. [https://www.nationalmedals.org/laureates/anne-treisman# "Anne Treisman"]. ''National Science & Technology Medals Foundation''.</ref> == Valik publikatsioone == * {{Cite journal|last=Treisman|first=A.|title=A feature integration theory of attention|journal=Cognitive Psychology|volume=12|pages=97–136|year=1980|last2=Gelade|first2=G.|doi=10.1016/0010-0285(80)90005-5|pmid=7351125}} <div class="cx-template-editor-source-container" lang="en" dir="ltr" style="display: none;"><div class="cx-template-editor-source"><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="last" title="The surname of the author; don't wikilink, use 'authorlink'; can suffix with a numeral to add additional authors" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="first" title="Given or first name, middle names, or initials of the author; don't wikilink, use 'authorlink'; can suffix with a numeral to add additional authors" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="last2" title="The surname of the second author; don't wikilink, use 'authorlink2'." class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="first2" title="Given or first name, middle names, or initials of the second author; don't wikilink." class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="year" title="Year of the source being referenced; recommended only when date parameter format is YYYY-MM-DD and a CITEREF disambiguator is needed" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="title" title="The title of the article; can be wikilinked to an existing Wikipedia article or url may be used to add an external link, but not both. Displays in quotes." class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="journal" title="Name of the source journal; may be wikilinked; displays in italics; alias of 'work'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="volume" title="For one publication published in several volumes" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="pages" title="Pages in the source that support the content (not an indication of the number of pages in the source; displays after 'pp.'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="doi" title="Digital Object Identifier; begins with '10.'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="pmid" title="PubMed Unique Identifier" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div></div></div> * {{Cite journal|last=Treisman|first=A|title=Search, similarity and the integration of features between and within dimensions|journal=Journal of Experimental Psychology: Human Perception and Performance|volume=17|pages=652–676|year=1991|last2=Gelade|first2=G.|doi=10.1037/0096-1523.17.3.652|pmid=7351125}} * {{Cite journal|last=Treisman|first=A.|url=http://www-psychology.concordia.ca/fac/deAlmeida/PSYC352/Pages/Treisman-1986-Features.pdf|title=Features and Objects in Visual Processing|journal=[[Scientific American]]|volume=255|issue=5|pages=114–125|date=november 1986|location=New York City|year=1991|format=pdf|doi=10.1038/scientificamerican1186-114B}} == Vaata ka == * [[Tähelepanu]] * Kognitiiv-[[neuropsühholoogia]] * Subitsioneerimine ja loendamine == Viited == {{viited}} == Lisalugemist == * {{Cite book|year=2016|title=Biographical Dictionary of Psychology|publisher=Routledge|isbn=978-1-136-79885-6|edition=Reprint|series=World Reference Series|url=https://books.google.com.my/books?id=5CJZCwAAQBAJ&pg=PA580&dq=anne+treisman+born&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwi4yZ3mzaXZAhUIG5QKHWE7A7EQ6AEIKDAB#v=onepage&q&f=false|editor-last=Sheehy|editor-first=Noel|editor-last2=Chapman|editor-first2=Anthony J.|editor-last3=Conroy|editor-first3=Wenday A.}} <div class="cx-template-editor-source-container" lang="en" dir="ltr" style="display: none;"><div class="cx-template-editor-source"><div class="cx-template-editor-title" title="This template formats a citation to a book using the provided bibliographic information (such as author and title) as well as various formatting options.">Cite book</div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="url" class="cx-template-editor-param-key">URL</span><span data-key="url" title="The URL of the online location where the text of the publication can be found. Requires schemes of the type &quot;http://...&quot; or maybe even the protocol relative scheme &quot;//...&quot;" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="url" style="position: relative;">https://books.google.com.my/books?id=5CJZCwAAQBAJ&pg=PA580&dq=anne+treisman+born&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwi4yZ3mzaXZAhUIG5QKHWE7A7EQ6AEIKDAB#v=onepage&q&f=false</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="title" class="cx-template-editor-param-key">Title</span><span data-key="title" title="The title of the book; displays in italics" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="title" style="position: relative;">Biographical Dictionary of Psychology</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="publisher" class="cx-template-editor-param-key">Publisher</span><span data-key="publisher" title="Name of the publisher; displays after title" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="publisher" style="position: relative;">Routledge</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="year" class="cx-template-editor-param-key">Year of publication</span><span data-key="year" title="Year of the source being referenced; use 'date' instead, if month and day are also known" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="year" style="position: relative;">2016</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="isbn" class="cx-template-editor-param-key">ISBN</span><span data-key="isbn" title="International Standard Book Number; use the 13-digit ISBN where possible" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="isbn" style="position: relative;">978-1-136-79885-6</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-last" class="cx-template-editor-param-key">Editor last name</span><span data-key="editor-last" title="The surname of the editor; don't wikilink, use 'editor-link'; can suffix with a numeral to add additional editors" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-last" style="position: relative;">Sheehy</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-first" class="cx-template-editor-param-key">Editor first name</span><span data-key="editor-first" title="Given or first name, middle names, or initials of the editor; don't wikilink, use 'editor-link'; can suffix with a numeral to add additional editors" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-first" style="position: relative;">Noel</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="edition" class="cx-template-editor-param-key">Edition</span><span data-key="edition" title="When the publication has more than one edition; for example: '2nd', 'Revised' etc.; suffixed by ' ed.'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="edition" style="position: relative;">Reprint</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="series" class="cx-template-editor-param-key">Series identifier</span><span data-key="series" title="Series identifier when the source is part of a series, such as a book series or a journal" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="series" style="position: relative;">World Reference Series</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="ref" class="cx-template-editor-param-key">Ref</span><span data-key="ref" title="An anchor identifier; can be made the target of wikilinks to full references; special value 'harv' generates an anchor suitable for the harv and sfn templates" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="ref" style="position: relative;">harv</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-last2" class="cx-template-editor-param-key">Last name of second editor</span><span data-key="editor-last2" title="The surname of the second editor; don't wikilink, use 'editor2-link'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-last2" style="position: relative;">Chapman</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-first2" class="cx-template-editor-param-key">First name of second editor</span><span data-key="editor-first2" title="Given or first name, middle names, or initials of the second editor; don't wikilink, use 'editor2-link'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-first2" style="position: relative;">Anthony J.</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-last3" class="cx-template-editor-param-key">Last name of third editor</span><span data-key="editor-last3" title="The surname of the third editor; don't wikilink, use 'editor3-link'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-last3" style="position: relative;">Conroy</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-first3" class="cx-template-editor-param-key">First name of third editor</span><span data-key="editor-first3" title="Given or first name, middle names, or initials of the third editor; don't wikilink, use 'editor3-link'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-first3" style="position: relative;">Wenday A.</div></div></div></div> == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20111023215053/http://psych.princeton.edu/psychology/research/treisman/index.php Treismani koduleht Princetoni Ülikoolis] * [http://socrates.berkeley.edu/~lynnlab/people/atreisman_cv.pdf Treismani akadeemiline CV] * [https://www.youtube.com/watch?v=GDSPbKGDMY4 Video, kus Treisman räägib oma tööst] {{JÄRJESTA:Treisman, Anne}} [[Kategooria:Suurbritannia psühholoogid]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2018]] j0l8wa0tcani04j837jbjpkinfmf1rj Minna Lindgren 0 509294 7241167 7180959 2026-09-24T18:53:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241167 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Minna_Lindgren.jpg|pisi|Minna Lindgren (2013)]] '''Minna-Liisa Gabriela Lindgren''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1963]] [[Helsingi]]s) on [[soomlased|soome]] muusikateadlane, kirjanik ja ajakirjanik. ==Elukäik== Minna Lindgren lõpetas [[Helsingi Ülikool]]i magistrikraadiga 1993. aastal ja on hariduselt muusikateadlane. 1986. aastast töötas ta [[Yleisradio]]s programmijuhi, saatejuhi ja produtsendina, 2002. aastast on vabakutseline kirjanik. Oma romaanides seob Lindgren traditsioonilise kriminaalkirjanduse vananemise temaatikaga, mis on kirjanikku ennast väga isiklikult puudutanud. 2008. aastal kirjutas Lindgren oma isa haigusest ja surmast dramaatilise artikli, mille avaldas Soome suurima ajalehe [[Helsingin Sanomat]] kuulisa [[Kuukausiliite]]. Tema isa, Helsingi Ülikooli saksa keele professor [[Kaj Brynolf Lindgren]] (1922–2007), oli haigeks jäädes otsustanud keelduda haiglaravist ning surra lihtsalt "omamoodi". See soov oli Soome tervishoiuametnikele arusaamatu ja ennekuulmatu. Bürokraatide arvamus oli, et kõige turvalisem on vanuritel surmale vastu minna hooldekodus. Niisiis algatas pere kohtuprotsessi, et Lindgreni isa tohiks surra ravi ja ravimiteta. Selle traagilise loo kajastamise eest pälvis Lindgren 2009. aastal [[Bonnieri preemia]]. Soome rahvusringhääling [[YLE]] tegi sellest 2011. aastal [[dokumentaalfilm]]i "Isa surm" ("Isän kuolema"). Minna Lindgren on esinenud [[Tartu]]s ja [[Haapsalu]]s 2016. aasta kirjandusfestivalil [[Prima Vista]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.finst.ee/yritused/minna-lindgren-prima-vistal/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-16 |arhiivimisaeg=2018-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180517005653/http://www.finst.ee/yritused/minna-lindgren-prima-vistal/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Teosed== * "Jean Sibeliuksen viulukonsertto: Alkuperäinen ja lopullinen versio. Pro gradu". Helsinki: Helsingin yliopiston musiikkitieteen laitos, 1993. * "Musiikki on vakava asia. Pakinat on aiemmin julkaistu Suomen kuvalehdessä ja Radio Ylen ykkösessä". Helsinki, 1998. * "Pianon palkeilta orkesterin koskettimille". Helsinki, 2002. * "Leif Segerstam nyt!". Helsinki, 2005. * "Sivistyksen turha painolasti". Helsinki, 2011. * Lindgren, Minna & Löytty, Olli: "Sinfoniaanisin terveisin: kirjekurssi klassisen musiikin maailmaan". Helsinki, 2014 * "Vihainen leski". Helsinki, 2018. * "Kaukorakkaus". Helsinki, 2019. * "Aina on Toivoa". Helsinki, 2020. * "Armon Anneli". Helsinki, 2021. * "Minun oopperani, epätäydellinen historia". Helsinki, 2022. === "Õhtuhiie" triloogia === * "Kuolema Ehtoolehdossa". Helsinki, 2013. [[Eesti keel]]es pealkirja all “Surm Õhtuhiies”, tõlkija Katrin Kurmiste, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2015. * "Ehtoolehdon pakolaiset". Helsinki, 2014. * "Ehtoolehdon tuho". Helsinki, 2015. Enne romaanikirjanikuna tuntuks saamist kirjutas Minna Lindgren kaks [[följeton]]ikogumikku ning oma erialaga seotud teoseid, nagu soome helilooja [[Leif Segerstam]]i elulooraamatu „Leif Segerstam nüüd!” ning koostas raamatu „Sümfooniliste tervitustega“ enda ja doktor [[Olli Löytty]] [[Klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] käsitlevast kirjavahetusest. "Õhtuhiie" triloogiat on saatnud suur rahvusvaheline edu. "Õhtuhiie" teoseid on tõlgitud ligi 20 keelde (2023. aasta seisuga).<ref name="minna-lind">[https://web.archive.org/web/20230817185525/https://www.teos.fi/Lindgren+Minna Minna Lindgren] kirjastuse Teos kodulehel. Vaadatud 17.08.2023.</ref> Aimekirjandusest on ülimenukaks osutunud tema 2022. aastal ilmunud teos "Minun oopperani – epätäydellinen historia".<ref name="minna-lind" /> ===Lavateosed=== Lingdren on oma ooperiarmastust väljendanud ka [[libreto]]de kirjutamisega. Tema libretole komponeeritud [[ooper]]eid on lavastatud näiteks [[Soome Rahvusooper]]is: * "Jannen salaisuus" ([[helilooja]] [[Olli Kortekangas]], 2015), * "Koodi ilolle" (''oratorio buffa'', helilooja [[Kirmo Lintinen]] 2017), * "Pikaparantola" (helilooja [[Iiro Rantala]], 2018) ja * "Covid fan tutte" (lühendatud ja ümber töötatud versioon [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] ooperist "[[Così fan tutte]]", 2020). Komische Oper Berlini repertuaaris oli 2021/22 hooajal Iiro Rantala ja Minna Lindgreni ooper "Die Zaubermelodika". Soome teatrites on mängitud järgmisi Lindgreni algupäraseid näidendeid: * "Beige tappaa" (kaasautor Peppi Kajanne; [[Aleksanterinteatteri]], 2016) ja * "Piilolääkäri" (Musiikkiteatteri Kapsäkki, 2020). Lisaks on mitmes Soome teatris toodud lavale tema romaanidel põhinevaid lavastusi.<ref>[https://teatterimatka.fi/?s=Minna+Lindgren Minna Lindgreni teosed Soome teatrites] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Teatterimatka.fi. Vaadatud 17.08.2023.</ref> ==Tunnustus== * 2009 [[Bonnieri ajakirjanduspreemia]] * 2014 Aleksis Kivi Seltsi auhind ===Nominatsioon=== 2015. aastal valiti tema teos „Õhtuhiie pagulased” [[Runebergi auhind|Runebergi auhinna]] kandidaadiks, kuid ei võitnud seda auhinda. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://minnalindgren.fi Minna Lindgreni koduleht] * [https://www.teos.fi/Lindgren+Minna Minna Lindgren] kirjastuse Teos kodulehel * Riitta Lehtimäki. [https://kotiliesi.fi/ihmiset-ja-ilmiot/minna-lindgren-ja-naurattava-vanhuus/ Minna Lindgren ja naurattava vanhuus] Kotiliesi, 2. juuli 2015 {{JÄRJESTA:Lindgren, Minna}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Soome ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 24y8g4z51klc4vxyatgc9cl3nk3nyy4 Noor 0 509864 7241181 7215557 2026-09-24T19:21:29Z Kruusamägi 1530 7241181 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{See artikkel| on üldmõistest; teatud ajateenija kohta vaata [[Noor (sõjandus)]], perekonnanime kohta [[Noor (perekonnanimi)]]}} [[Fail:Nikolai Triik TKM 0204M.jpg|pisi|[[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] temperamaal "Tõusva nooruse ees (Kompositsioon)" (1909). [[Tartu Kunstimuuseum]]i maalikogu]] Nooruse definitsiooni suhtes puudub ühtne rahvusvaheliselt aktsepteeritud seisukoht. Lääneriikides on seda väga erinevalt defineeritud. 10–14-aastasi on nimetatud noorukiteks, 15–19-aastasi teismelisteks, 20–24-aastasi noorteks täiskasvanuteks. [[Angloameerika]] maades loetakse [[Teismeline|teismelisteks]] 13–19-aastasi.<ref>Tyyskä, V. (2005). Conceptualizing and Theorizing Youth: Global Perspectives. Helve, H., Holm, G. Contemporary Youth Research, 3–13. Aldershot: Asgate.</ref> Noorust on kirjeldatud ka [[Sotsiaalne_konstruktsioon|sotsiaalselt konstrueeritud]] üleminekuperioodina täiskasvanuikka.<ref>Mørch, S. (2003). Youth and education. Young, 11(1):49–73.</ref> ==Eesti== '''Noor''' on Eestis 7–26-aastane füüsiline isik.<ref>Noorsootöö seadus, 2010</ref> 01.01.2018 seisuga oli Eestis 7–26-aastaseid noori 278 867. Nende osakaal elanikkonnas oli 21%. Noorte arv on vähenemas. Noormehi oli kokku 143 428 ja naisi 135 439.<ref>[http://www.noorteseire.ee/indicators/359 Noorteseire, 2018]</ref> Noortevaldkonna eest vastutab [[Haridus-_ja_Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeerium]], mis kavandab noortepoliitikat, korraldab [[noorsootöö]]d ja juhib oma hallatava asutuse [[Eesti Noorsootöö Keskus]]e tööd. Noorte paremaks tundmiseks on kasutusel [[noorteseire]] süsteem, mille eesmärgiks on pakkuda ühiskonnale järjepidevalt värsket informatsiooni noortega seotud valdkondade kohta.<ref>Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, 2018</ref> ==Vaata ka== *[[Lapsepõlv]] ==Kirjandus== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/13340694 Noorsootöö seadus] * [http://www.entk.ee Eesti Noorsootöö Keskuse] koduleht * [http://www.hm.ee Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht] * [http://noorteseire.ee/indicators Noorteseire koduleht: ülevaade noorte peamistest näitajatest] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Noorus| ]] iuxythzsajyit83hwxzr3vw4hwkexiu Melnbārži 0 509888 7241007 7051197 2026-09-24T14:37:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241007 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Melnbārži | pindala = 0,612 | elanikke = 154 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Melnbārži.jpg|pisi|left]] '''Melnbārži''' (varem ''Melbārži'', Nõukogude perioodil ''Gaujaslīči'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2201 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Zosēni vald|Zosēni valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 185 meetri kõrgusel [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal, endisest piirkonna keskusest [[Jaunpiebalga]]st 17 ja [[Riia]]st 128 kilomeetri kaugusel. Lisaks vallamajale on Melnbāržis raamatukogu,<ref>https://cesis.pilseta24.lv/katalogs/info/zosenu-pagasta-biblioteka</ref> Pērļupe postkontor ja Gaujaslīči kultuurimaja. Asulasse jäävad bussipeatused Melnbārži<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12604 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Zosēnu pagasta padome.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/13265 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-29 |arhiivimisaeg=2022-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220929124749/https://www.atd.lv/pieturvietas/13265 |url-olek=ei tööta}}</ref> Küla tekkis Nõukogude perioodil kui külanõukogu keskus ja Gaujaslīči [[kolhoos]]i keskasula. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpiebalga piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 40 (1967) * 216 (1989) * 221 (2000) * 199 (2011) <td> * 170 (2018) * 156 (2022) * 154 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Zosēni vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] dfa4p3haoqdee599ghppnd7nxyfrv15 Matkule 0 511905 7240912 7201628 2026-09-24T12:02:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240912 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Matkule | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pilt = Matkules pagastnams 2002-07-10.jpg | pildiallkiri = Matkule vallamaja | pindala = 0,508 | elanikke = 203 (2018) | asendikaardi_pilt = }} '''Matkule''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Matkule vald|Matkule valla]] halduskeskus.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3325 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 85 meetri kõrgusel, endisest piirkonnakeskusest [[Kandava]]st 18 ja [[Riia]]st 108 kilomeetri kaugusel. Matkules asuvad lisaks vallamajale veel kultuurimaja, postkontor ja [[raamatukogu]]. Külla jääb Matkule bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4798 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106171402/https://www.atd.lv/pieturvietas/4798 |url-olek=ei tööta}}</ref> Matkule tekkis endisaegse [[Matkule mõis]]a (''Matkuln'') keskuse juurde. Nõukogude ajal oli küla kohaliku [[kolhoos]]i keskasulaks.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Küla lähistel paikneb riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis - Matkule ehk Buse linnamägi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2310 Matkules pilskalns ar apmetni]</ref> Ka on riikliku kaitse all Matkule muinaskalmed<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2313 Matkules senkapi]</ref> ja hiiepaik Matkule Kirikumägi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2308 Matkules Baznīcas kalns - kulta vieta]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 78 (1970) * 188 (1979) * 319 (1989) * 304 (2000) * 207 (2006) <td> * 247 (2011) * 203 (2018) * 190 (2021) * 192 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] biyulthdc9eum21bwpbudvlxvski48l Vikipeedia:Vikiandmed/Saare maakonnas sündinud sportlased 4 513646 7241072 7236197 2026-09-24T16:53:39Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7241072 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE { ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131. ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q203272. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! sünniaeg ! sünnikoht ! Vikiandmetes |- | [[Rein Tiidus]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-07-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124316282|Q124316282]] |- | [[Voldemar Väli]] | Eesti maadleja | data-sort-value="1903" | 1903-01-10 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1168860|Q1168860]] |- | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | data-sort-value="1978" | 1978-12-25 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | [[Mario Paiste]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1989" | 1989-09-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131552709|Q131552709]] |- | [[Rauno Liitmäe]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1994" | 1994-01-24 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q55018039|Q55018039]] |- | [[Veiko Lember]] | Eesti võrkpallur ja riigiteadlane | data-sort-value="1977" | 1977-11-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q23042555|Q23042555]] |- | [[Keith Pupart]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-03-19 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3194761|Q3194761]] |- | [[Eugen von Schmidt]] | | data-sort-value="1821" | 1821-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q41199654|Q41199654]] |- | [[Marek Niit]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1987" | 1987-08-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3180855|Q3180855]] |- | [[Getter Saar]] | sulgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-06-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1520096|Q1520096]] |- | [[Mati Villsaar]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | data-sort-value="1949" | 1949-05-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q63977342|Q63977342]] |- | [[Kevin Saar]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1995" | 1995-01-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q121079773|Q121079773]] |- | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | [[Jaan Koppel]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1967" | 1967-05-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124166779|Q124166779]] |- | [[Virge Treiel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1968" | 1968-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q111396847|Q111396847]] |- | [[Madis Kallas]] | Eesti kergejõustiklane ja poliitik | data-sort-value="1981" | 1981-04-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12369450|Q12369450]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1965" | 1965-09-25 | [[Orissaare]] | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Jaak Jõgi]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-09-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448822|Q111448822]] |- | [[Veljo Heinmets]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1961" | 1961-08-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124311627|Q124311627]] |- | [[Meelis Männik]] | eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-04-01 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284787|Q124284787]] |- | [[Nora Lember]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="2005" | 2005-10-31 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q121461022|Q121461022]] |- | [[Jüri Poljans|Juri Poljans]] | Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1958" | 1958-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q5993609|Q5993609]] |- | [[Juhan Kolk]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1988" | 1988-06-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124301033|Q124301033]] |- | [[Mart Mandel]] | eesti ujuja | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284687|Q124284687]] |- | [[Dorothea Kress]] | Saksamaa kergejõustiklane | data-sort-value="1924" | 1924-08-26 | [[Pöide]] | [[:d:Q47088727|Q47088727]] |- | [[Jaan Lember]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1945" | 1945-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124210456|Q124210456]] |- | [[Margus Nurja]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1973" | 1973-05-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307410|Q124307410]] |- | [[Kadri Jukk]] | Eesti võimleja | data-sort-value="1983" | 1983-08-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q120402291|Q120402291]] |- | [[Aleksander Transtok]] | Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1925" | 1925-01-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q62604009|Q62604009]] |- | [[Mihail Velsvebel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1926" | 1926-11-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q42370399|Q42370399]] |- | [[Siim Ennemuist]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1989" | 1989-12-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12374976|Q12374976]] |- | [[Ellen Külvand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1951" | 1951-03-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307899|Q124307899]] |- | [[Arvi Lopato]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1936" | 1936-01-14 | [[Orissaare]] | [[:d:Q124311676|Q124311676]] |- | [[August Adamson]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1911" | 1911-03-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124313578|Q124313578]] |- | [[Tiidrek Nurme]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1985" | 1985-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q7801786|Q7801786]] |- | [[Jüri Daniel]] | Eesti ujuja ja spordipedagoog | data-sort-value="1923" | 1923-05-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124290850|Q124290850]] |- | [[Aleksander Antson]] | Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik | data-sort-value="1899" | 1899-08-31 | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q2623480|Q2623480]] |- | [[Karli Allik]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1996" | 1996-09-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30142800|Q30142800]] |- | [[Risto Lillemets]] | eesti kümnevõistleja | data-sort-value="1997" | 1997-11-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q112606322|Q112606322]] |- | [[Mikk Pahapill]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1983" | 1983-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q937925|Q937925]] |- | [[Milvi Visnapuu]] | eesti käsipallitreener ja spordipedagoog | data-sort-value="1946" | 1946-07-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124296629|Q124296629]] |- | [[Uno Tiit]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1950" | 1950-02-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124304127|Q124304127]] |- | [[Kevin Grass]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1994" | 1994-09-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124251095|Q124251095]] |- | [[Priit Aavik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1994" | 1994-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q47529739|Q47529739]] |- | [[Karl-Richard Idlane]] | Eesti jalg- ja jääpallur | data-sort-value="1910" | 1910-01-18 | [[Kaarma]] | [[:d:Q3813026|Q3813026]] |- | [[Taimi Kõnn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-12-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124327109|Q124327109]] |- | [[Kaie Kand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1984" | 1984-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q3736463|Q3736463]] |- | [[Nette Peit]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1992" | 1992-03-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q85984486|Q85984486]] |- | [[Margus Jurkatam]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1976" | 1976-02-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124300907|Q124300907]] |- | [[Taivu Uljas]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1943" | 1943-12-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124312713|Q124312713]] |- | [[Janis Vahter]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1986" | 1986-08-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q6154659|Q6154659]] |- | [[Eliisa Peit]] | | data-sort-value="1991" | 1991-03-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q140644296|Q140644296]] |- | [[Hugo Pukk]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1903" | 1903-03-07 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q111447527|Q111447527]] |- | [[Endel Vooremaa]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1930" | 1930-05-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12362098|Q12362098]] |- | [[Kaie Kivi]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-08-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448988|Q111448988]] |- | [[Aleksander Sannik]] | Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija | data-sort-value="1883" | 1883-01-10 | [[Valjala vald]] | [[:d:Q12358732|Q12358732]] |- | [[Norma Helde]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1949" | 1949-07-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124324291|Q124324291]] |- | [[Indrek Tustit]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut | data-sort-value="1978" | 1978-01-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65257016|Q65257016]] |- | [[Rain Kuusnõmm]] | eesti kulturist ja jõutõstja | data-sort-value="1987" | 1987-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325954|Q124325954]] |- | [[Rein Tõru]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1949" | 1949-04-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124261329|Q124261329]] |- | [[Liina Kolk]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1989" | 1989-07-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130331582|Q130331582]] |- | [[Raigo Kuusnõmm]] | Eesti jõutõstja ja kulturist | data-sort-value="1988" | 1988-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65262441|Q65262441]] |- | [[Timo Tammemaa]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q21623042|Q21623042]] |- | [[Ester Viimsalu]] | Eesti kergejõustiklane ja käsipallur | data-sort-value="1946" | 1946-08-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q123942126|Q123942126]] |- | [[Servi Täll]] | eesti korvpallur ja spordiarst | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338130|Q124338130]] |- | [[Annika Köster]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-07-22 | [[Kihelkonna]] | [[:d:Q124344936|Q124344936]] |- | [[Peeter Sepp]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1944" | 1944-11-13 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124056816|Q124056816]] |- | [[Enri Pahapill]] | | data-sort-value="1962" | 1962-06-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111875671|Q111875671]] |- | [[Vello Varik]] | Eesti sõudja ja spordipedagoog | data-sort-value="1937" | 1937-07-25 | [[Leisi]] | [[:d:Q64732664|Q64732664]] |- | [[Indrek Rannama]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111447262|Q111447262]] |- | [[Julius Mändmets]] | Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-07-01<br/>1901-07-21 | [[Paiküla]] | [[:d:Q27940741|Q27940741]] |- | [[Steven Kalf]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1995" | 1995-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61387989|Q61387989]] |- | [[Mihkel Räim]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1993" | 1993-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q18402424|Q18402424]] |- | [[Karl Patrick Lauk]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1997" | 1997-01-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q26978748|Q26978748]] |- | [[Aimar Kuusnõmm]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325610|Q124325610]] |- | [[Riho Räim]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane | data-sort-value="1968" | 1968-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111420775|Q111420775]] |- | [[Rait Sagor]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-11 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338162|Q124338162]] |- | [[Mehis Ärmus]] | Eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1979" | 1979-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111335957|Q111335957]] |- | [[Ants Nisu]] | Eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1950" | 1950-01-30 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q609398|Q609398]] |- | [[Lea Meller]] | Eesti sumomaadleja | data-sort-value="1961" | 1961-04-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61110637|Q61110637]] |- | [[Mati Rand]] | eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1946" | 1946-05-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124323569|Q124323569]] |- | [[Villu Mättik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-14 | [[Leisi]] | [[:d:Q124311684|Q124311684]] |- | [[Mihkel Aksalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1399199|Q1399199]] |- | [[Sander Laht]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1991" | 1991-09-26 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12374686|Q12374686]] |- | [[Liis Lepik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1994" | 1994-10-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q66939111|Q66939111]] |- | [[Maarek Suursaar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1997" | 1997-07-16 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286615|Q130286615]] |- | [[Peeter Pihel]] | Eesti kokk | data-sort-value="1980" | 1980-02-28 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12372228|Q12372228]] |- | [[Sander Viira]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-08-29 | [[Lümanda]] | [[:d:Q130286491|Q130286491]] |- | [[Märt Kluge]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286590|Q130286590]] |- | [[Urmas Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-01-03 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q130286589|Q130286589]] |- | [[Taavi Azarov]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1980" | 1980-04-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305136|Q131305136]] |- | [[Amor Luup]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-02-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305140|Q131305140]] |- | [[Andrus Koplimäe]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1973" | 1973-08-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305144|Q131305144]] |- | [[Margus Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-07-16 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q131305138|Q131305138]] |- | [[Rasmus Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-03-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305142|Q131305142]] |- | [[Jaanis Kriska]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-06-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305141|Q131305141]] |- | [[Virgo Vallik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2003" | 2003-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124129580|Q124129580]] |- | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1987" | 1987-04-22 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | [[Reio Alt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1985" | 1985-07-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q133797359|Q133797359]] |- | [[Vello Õunpuu]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1949" | 1949-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30344985|Q30344985]] |- | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | [[Einar Laipaik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1971" | 1971-02-22 | [[Sakla]] | [[:d:Q124201316|Q124201316]] |- | [[Andero Kivi]] | Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare | data-sort-value="2003" | 2003-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131611690|Q131611690]] |- | [[Kristjan Kombe]] | | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q60522120|Q60522120]] |- | [[Urve Vakker]] | Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111339511|Q111339511]] |- | [[Ken Torn]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="1993" | 1993-09-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55816065|Q55816065]] |- | [[Ott Tänak]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1987" | 1987-10-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1068686|Q1068686]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} bmgbwpjmnqtszo6yxgh1ku76chbiulm Only (Nicki Minaji laul) 0 513950 7241491 5047952 2026-09-25T09:19:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241491 wikitext text/x-wiki "'''Only'''" on Ameerika naisräppari ja -laulja [[Nicki Minaj]]i laul. Laul on tema kolmandalt stuudioalbumilt "[[The Pinkprint]]". Laul väljastati 28. oktoobril 2014. <ref>{{Netiviide |url=https://itunes.apple.com/us/album/only-feat.-drake-lil-wayne/id934621980 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141221210641/https://itunes.apple.com/us/album/only-feat.-drake-lil-wayne/id934621980 |arhiivimisaeg=2014-12-21 |url-olek=ei tööta}}</ref> Lüürikavideo väljastati 2014. aasta novembril ja muusikavideo kuu aja pärast. Laul sai [[RIAA]] kolmekordse plaatina auhinna. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:2014. aasta laulud]] sabzv8pbyheadxai6j46y45478iprtn Now You're Gone – The Album 0 516739 7241404 7103139 2026-09-25T05:55:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241404 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Nimi = Now You're Gone – The Album | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Basshunter]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus = | Väljaantud = 14. juuli 2008 | Lindistatud = | Stiil = [[dance]] | Pikkus = | Plaadifirma = [[Dance Nation|Hard2Beat]], [[Warner Music Group]], [[Ultra Records]] | Produtsent = Basshunter | Arvustused = | Eelmine album = ''[[LOL (^^,)|LOL <(^^,)>]]''<br />(2006) | See album = '''''Now You're Gone – The Album'''''<br />(2006) | Järgmine album = ''[[Bass Generation]]''<br />(2009) | Veel = {{Singlid | Nimi = Now You're Gone – The Album | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[Now You're Gone]] | 1. singli kuupäev = 31. detsember 2007 | 2. singel = [[Please Don’t Go]] | 2. singli kuupäev = 7. juuni 2008 | 3. singel = [[All I Ever Wanted]] | 3. singli kuupäev = 19. mai 2008 | 4. singel = [[Angel in the Night]] | 4. singli kuupäev = 8. september 2008 | 5. singel = [[I Miss You]] | 5. singli kuupäev = 14. detsember 2008 | 6. singel = [[Walk on Water]] | 6. singli kuupäev = 5. aprill 2009 }} }} '''Now You're Gone – The Album''' on [[Basshunter]]i [[stuudioalbum]]. Albumi andis välja [[Dance Nation|Hard2Beat]] 14. juulil 2008. == Laulude nimekiri == {{lugude nimekiri | headline = | extra_column = | total_length = | title1 = [[Now You're Gone]] | note1 = [[Mental Theo|DJ Mental Theo's Bazzheadz]] | writer1 = | extra1 = | length1 = 2:30 | title2 = [[All I Ever Wanted]] | writer2 = | extra2 = | length2 = 2:58 | title3 = [[Please Don't Go]] | writer3 = | extra3 = | length3 = 2:50 | title4 = [[I Miss You]] | writer4 = | extra4 = | length4 = 3:47 | title5 = [[Angel in the Night]] | writer5 = | extra5 = | length5 = 3:23 | title6 = In Her Eyes | writer6 = | extra6 = | length6 = 3:14 | title7 = Love You More | writer7 = | extra7 = | length7 = 3:52 | title8 = Camilla | writer8 = | extra8 = | length8 = 3:16 | title9 = Dream Girl | writer9 = | extra9 = | length9 = 4:28 | title10 = [[I Can Walk on Water|Walk on Water]] | writer10 = | extra10 = | length10 = 3:46 | title11 = Bass Creator | writer11 = | extra11 = | length11 = 5:02 | title12 = Russia Privjet | writer12 = | extra12 = | length12 = 4:05 }} {{Track listing | collapsed = no | headline = Bonus tracks | extra_column = | total_length = | title13 = [[Boten Anna]] | writer13 = | extra13 = | length13 = 3:29 | title14 = [[Vi sitter i Ventrilo och spelar DotA|DotA]] | writer14 = | extra14 = | length14 = 3:22 | title15 = Now You're Gone | note15 = [[Fonzerelli]] Edit | writer15 = | extra15 = | length15 = 3:15 | title16 = All I Ever Wanted | note16 = Fonzerelli Edit | writer16 = | extra16 = | length16 = 2:34 }} == Kohad edetabelites == {| class="wikitable sortable" ! Edetabeli nimi (2008-2009) ! Koht |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Suurbritannia ([[UK Albums Chart]])<ref>{{cite web |url=http://www.officialcharts.com/artist/3667/basshunter/|title=BASSHUNTER – ALBUMS |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|1 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Uus-Meremaa ([[Recorded Music NZ]])<ref>{{cite web |url=https://charts.nz/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|1 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Iirimaa ([[Irish Albums Chart]])<ref>{{cite web|url=http://irish-charts.com/showinterpret.asp?interpret=Basshunter|title=BASSHUNTER – DISCOGRAPHY BASSHUNTER|accessdate=30. juulil 2018|archive-date=2019-10-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20191009173627/http://irish-charts.com/showinterpret.asp?interpret=Basshunter|url-status=dead}}</ref> |align="center"|2 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Euroopa ([[European Albums]])<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/2008/11/03/chart-enw-euro-albums-idUSN0251384320081103|title=EUROPEAN TOP ALBUMS|accessdate=30. juulil 2018|archive-date=2015-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924135817/http://www.reuters.com/article/2008/11/03/chart-enw-euro-albums-idUSN0251384320081103|url-status=dead}}</ref> |align="center"|6 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Ameerika Ühendriigid ([[Dance/Electronic Albums]])<ref name="Billboard">{{cite web |url=http://www.billboard.com/album/basshunter/now-you-re-gone/1163035|title= Now You’re Gone: The Album -... |accessdate=30. juulil 2018|archive-date=2010-08-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20100829080504/http://www.billboard.com/album/basshunter/now-you-re-gone/1163035}}</ref> |align="center"|14 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Austria ([[Ö3 Austria Top 40]])<ref>{{cite web |url=https://austriancharts.at/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|17 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Belgia (Valloonia, [[Ultratop]])<ref>{{cite web |url=http://www.ultratop.be/fr/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|31 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Šveits ([[Alben Top 100]])<ref>{{cite web |url=https://hitparade.ch/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|31 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Soome ([[Musiikkituottajat]])<ref>{{cite web |url=https://finnishcharts.com/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|35 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Prantsusmaa ([[Syndicat National de l'Édition Phonographique|SNEP]])<ref>{{cite web |url=https://lescharts.com/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|36 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Rootsi ([[Sverigetopplistan]])<ref>{{cite web |url=https://swedishcharts.com/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|38 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Poola ([[OLiS]])<ref>{{cite web |url=http://olis.onyx.pl/listy/index.asp?idlisty=467&lang=|title= OLiS – OFICJALNA LISTA SPRZEDAŻY |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|38 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Ameerika Ühendriigid ([[Dance/Electronic Albums]])<ref name="Billboard" /> |align="center"|45 |- |} == Sertifitseeringud == {| class="wikitable sortable" ! Sertifitseerija ! Sertifitseering ! Müük |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Suurbritannia ([[Official Charts Company]]) | Plaatina<ref>{{cite web |url=https://www.bpi.co.uk/brit-certified/ |title=Basshunter |website=[[Official Charts Company|Official Charts]] |accessdate=30. juulil 2018 |language=en |archive-date=2018-10-21 |archive-url=https://archive.today/20181021092428/https://www.bpi.co.uk/brit-certified/ |url-status=dead }}</ref> | 376 017<ref>{{cite web |url=http://www.musicweek.com/labels/read/25-years-of-mos-in-numbers-what-is-sony-actually-getting-for-its-money/065643 |title=25 years of MoS in numbers: What is Sony actually getting for its money? | website = [[Music Week]] | accessdate=30. juulil 2018 | language = en}}</ref> |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Taani ([[IFPI Danmark]]) | Kuld<ref>{{cite web | url = http://ifpi.dk/node/10604 | title = Basshunter "Now You’re Gone - The Album" | website = [[IFPI Danmark]] | accessdate = 20. jaanuar 2026 | language = da}}</ref> | 10 000 |- ! scope="row" style="text-align:left; font-weight:normal"| Uus-Meremaa ([[Recorded Music NZ]]) | 2× Plaatina<ref>{{cite web | url = https://www.radioscope.co.nz/2024/00/00/album-cert-search | title = Album Certification Search | website = RadioScope | accessdate = 20. jaanuar 2026 | language = en | archive-url = https://web.archive.org/web/20241216171356/https://www.radioscope.co.nz/2024/00/00/album-cert-search | archive-date = 16. detsember 2024}}</ref> | 30 000 |} == Viited== <references /> == Välislingid == * [https://basshunter.se Ametlik koduleht] {{Basshunter}} [[Kategooria:2008. aasta albumid]] [[Kategooria:Basshunteri albumid]] q1hrzlyrs277bh27jtg81x8cihbbzui Vassili Stalin 0 517719 7241344 7140115 2026-09-25T03:51:38Z Kruusamägi 1530 /* Elukäik */ seda pilti enam pole 7241344 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Pilt = Vasily Stalin.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Vassili Stalin (1943) | Nimi = Vassili Stalin | Täisnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = 24. märts 1921 | Sünnikoht = | Surmaaeg = 19. märts 1962 | Surmakoht = | Truudusvanded = [[Nõukogude Liit]] | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = [[lennuväe kindralleitnant]] | Autasud = [[Suvorovi orden|Suvorovi orden]] (1945), <br>[[Grünwaldi rist]] (1945) }} '''Vassili Jossifovitš Stalin''' (alates 9. jaanuarist 1962 '''Vassili Džugašvili'''; [[gruusia keel]]es ვასილი იოსების სტალინი, ვასილი ჯუღაშვილი; [[vene keel]]es Василий Иосифович Сталин, Василий Джугашвили; [[24. märts]] [[1921]] [[Moskva]]s [[Vene SFNV]] – [[19. märts]] [[1962]] [[Kaasan]], [[Tatari ANSV]], [[Vene NFSV]]) oli vene sõjaväelendur, lennuväe [[kindralleitnant]], [[Jossif Stalin]]i noorem poeg. Ta oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne sõjaväelendur, kes edutati noorelt lennupolgu komandöriks, seejärel 24-aastaselt oli ta lennudiviisi komandör. Pärast sõda, aastatel 1948–1952, juhatas ta [[Moskva sõjaväeringkond|Moskva sõjaväeringkonna]] sõjaõhujõude. [[Sõjaväeline auaste|Sõjaväelised auastmed]]: [[polkovnik]] (1942), lennuväe [[kindralmajor]] (1946) ja lennuväe [[kindralleitnant]] (1949). Vassili Stalin oli kirglik [[Sport|spordi]] toetaja. 1940. aastate teises pooles organiseeris ta talle alluvates sõjaõhujõududes mitu spordivõistkonda, sealhulgas [[jalgpall]]i- ja [[hoki]]meeskonna. ==Elukäik== Vassili Stalin lõpetas Moskva näidiskooli nr 25 ([[üldhariduskool]] parteieliidi lastele). Aastatel 1938–1940 õppis ta [[Sevastopol]]i lähistel [[Katša]] asulas paiknenud [[Mjasnikovi-nimeline Katša Sõjalennukool|Mjasnikovi-nimelises Katša Sõjalennukoolis]]. Pärast selle lõpetamist 1940. aasta märtsis teenis Stalin kuni sügiseni Moskva sõjaväeringkonnas asuvas lennupolgus nooremlendurina. 1940. aasta septembris alustas ta õpinguid [[Žukovski-nimeline sõjaõhujõudude akadeemia|Žukovski-nimelises sõjaõhujõudude akadeemias]], kuid sama aasta detsembris viidi ta üle [[Lipetsk]]isse eskadrillikomandöride täiendõppe kursustele. Pärast kursuste lõpetamist 1941. aasta mais asus ta inspektor-lendurina tööle [[Punaarmee Sõjaõhujõudude Valitsus]]es. 1941. aasta septembris edutati ta inspektsiooni ülemaks. Rindele teda esialgu ei lastud. 1942. aasta juulis juhatas ta lennurühma [[Stalingradi rinne|Stalingradi rindel]], 1943. aasta veebruarist [[hävituslennuk]]ite [[polk]]u. 1945. aasta veebruaris määrati 24-aastane Vassili Stalin hävituslennukite [[diviis]]i komandöriks [[Valgevene rinne|Valgevene rindel]]. Tema diviis võttis osa [[Berliini lahing]]ust. ====Pärast sõda==== [[Pilt: Могила_(кенотаф)_И.В.Джугашвили_(Сталина)_на_Арском_кладбище_Казани.JPG|pisi|Vassili Stalini [[kenotaaf]] [[Kaasan]]is kohalikul kalmistul]] Pärast sõda, aastatel 1948–1952, oli Vassili Stalin Moskva sõjaväeringkonna sõjaõhujõudude juhataja. 1952. aasta juulis tagandati ta ametist purjutamise pärast. Varsti pärast [[Jossif Stalin]]i surma 1953. aasta märtsis, saadeti ta reservi, kuid juba aprillis süüdistati teda [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] juhtide diskrediteerimises. Ta oli 2,5 aastat uurimise all, seejärel mõisteti talle 8 aastat vanglakaristust [[nõukogudevastane propaganda|nõukogudevastase propaganda]] eest. Karistust kandis ta Vassili Vassiljevi nime all. Vabanes kinnipidamiskohast 1961. aasta aprillis. Talle määrati elukohaks välismaalastele suletud Tatari ANSV pealinn [[Kaasan]]. 1962. aasta jaanuaris väljastati talle pass Vassili Džugašvili nimele. Kaks kuud hiljem Vassili Stalin suri. Surmatunnistusele märgiti surma põhjuseks [[alkoholimürgitus]]. Ta maeti kohalikule kalmistule. 2002. aastal maeti tema säilmed ümber Moskvasse [[Trojekurovo kalmistu]]le tema viimase abikaasa kõrvale. 1999. aasta septembris tühistas [[Venemaa Föderatsiooni Sõjaväeprokuratuur]] [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i süüdimõistva otsuse. ==Tunnustus== *1942 – [[Punalipu orden]] *1943 – [[Aleksander Nevski orden]] (11. märts 1943) *1944 – [[Punalipu orden]] (2. juuli 1944) *1945 – [[Suvorovi orden|Suvorovi 2. järgu orden]] (29. mai 1945) *1945 – [[Grünwaldi rist]] ([[Poola]] orden) ==Isiklikku== Stalin oli neli korda abielus ja tal oli mitu last. Tema [[teatrilavastaja]]st poeg [[Aleksandr Burdonski]] (esimesest abielust) sai [[Venemaa rahvakunstnik]]uks. Vassili Stalini poeg teisest abielust (1945–1949) [[Nõukogude Liidu marssal]]i [[Semjon Timošenko]] tütrega Vassili Stalin (1949–1972) lasi end narkouimas maha<ref name="tel"/>. Vassili Stalini õe [[Svetlana Allilujeva]] poeg [[Jossif Allilujev]] oli tunnustatud [[kardioloog]] Moskvas. Vassili Stalini vend [[Jakov Džugašvili]] hukkus Teises maailmasõjas. Jossif Stalini kasupoeg [[Artjom Sergejev]] sai kindralmajoriks. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tel">[https://web.archive.org/web/20160821125253/http://telegrafua.com/social/13172 Трудная дочь маршала Тимошенко]. telegrafua.com</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Vasily Dzhugashvili}} *[https://de.wikipedia.org/wiki/Wassili_Iossifowitsch_Stalin#/media/File:Grabstein_Wassili_Stalin_-_Gesamtansicht.jpg Vassili Stalini ja tema abikaasa haud Moskvas Trojekurovo kalmistul (foto)] {{JÄRJESTA:Stalin, Vassili}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu kindralid]] [[Kategooria:Jossif Stalin]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 1962]] b0m1m60zoyyfyrzk2bv7p646s13bv0g Insenertehnilise teenistuse kindralpolkovnik 0 518210 7241338 5788234 2026-09-25T03:27:35Z Kruusamägi 1530 seda pilti enam pole 7241338 wikitext text/x-wiki [[Pilt: 1955arm-tu03.svg |pisi|150px|Kindralpolkovniku [[õlak]]]] '''Insenertehnilise teenistuse kindralpolkovnik''' ([[vene keel]]es генерал-полковник инженерно-технической службы) oli [[NSV Liidu relvajõud]]udes aastatel 1943–1971 kehtinud [[sõjaväeline auaste]] (alates 1951. aastast kõigi väeliikide) tehnilise teenistuse juhtivkoosseisule. 1950. aastal kaotati [[suurtükiväe inseneriteenistuse kindralpolkovnik]]u ja [[tankiväe inseneriteenistuse kindralpolkovnik]]u ning 1951. aastal [[lennuväe inseneriteenistuse kindralpolkovnik]]u auaste. Kõigile auastme kaotamise ajal elus olnud aukraadiomanikele anti insenertehnilise teenistuse kindralpolkovniku auaste. Insenertehnilise teenistuse kindralpolkovnikust madalam auaste on [[insenertehnilise teenistuse kindralleitnant|insenertehnilise teenistuse kindralleitnandi]] auaste. 1971. aastal insenertehnilise teenistuse kindralpolkovniku auaste kaotati ja selle asemel seati sisse [[kindralpolkovnik-insener]]i auaste. Kõigile auastme kaotamise ajal elus olnud aukraadiomanikele anti kindralpolkovnik-inseneri auaste. ==Insenertehnilise teenistuse kindralpolkovnikuid == *1944 – [[Pjotr Paršin]] (1899–1970), [[NSV Liidu miinipildujarelvastuse rahvakomissar|miinipildujarelvastuse rahvakomissar]] *1950 – [[Boriss Vannikov]] (1897–1962), [[Nõukogude aatomiprojekt]]i juhte (1944–1950 [[suurtükiväe inseneriteenistuse kindralpolkovnik]]) *1950 – [[Vjatšeslav Malõšev]] (1902–1957), [[NSV Liidu laevaehitustööstuse minister|laevaehitustööstuse minister]] (1944–1950 [[tankiväe inseneriteenistuse kindralpolkovnik]]) *1951 – [[Dmitri Ustinov]] (1908–1984), [[NSV Liidu relvastuse minister|relvastuse minister]], hilisem [[Nõukogude Liidu marssal]] *1951 – [[Aleksei Šahhurin]] (1904–1975), oli varem [[NSV Liidu lennukitööstuse rahvakomissar|lennukitööstuse rahvakomissar]] (1944–1951 [[lennuväe inseneriteenistuse kindralpolkovnik]]) *1951 – [[Aleksandr Jakovlev (lennukikonstruktor)|Aleksandr Jakovlev]] (1906–1989), lennukikonstruktor, [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige (1946–1951 [[lennuväe inseneriteenistuse kindralpolkovnik]]) *1965 – [[Žozef Kotin]] (1908–1978), [[tankikonstruktor]] *1965 – [[Aleksandr Komarovski]] (1906–1973), [[NSV Liidu kaitseminister|kaitseministri]] asetäitja, ühtlasi [[Moskva ehitusinseneride instituut|Moskva ehitusinseneride instituudi]] kateedrijuhataja, varem juhtinud riikliku tähtsusega suurehitusi, ülendati 1972 [[armeekindral]]iks *1965 – [[Nikolai Popov (sõjaväelane)|Nikolai Popov]] (1903–1985), [[NSV Liidu kaitseministeerium|kaitseministeeriumi]] ehitus- ja vägede majutamise valitsuse ülema asetäitja, [[Vene NFSV teeneline ehitaja]] *1967 – [[Andrei Tupolev]] (1888–1972), lennukikonstruktor *1967 – [[Sergei Iljušin]] (1894–1977), lennukikonstruktor *1967 – [[Artjom Mikojan]] (1905–1970), lennukikonstruktor *1968 – [[Mihhail Mišuk]] (1913–1982), [[NSV Liidu Õhujõud|õhujõudude]] ülemjuhataja asetäitja relvastuse alal, [[Lenini preemia]] laureaat <gallery> А.Н._Туполев_1944.jpg|[[Andrei Tupolev]], lennukikonstruktor Poststamp_Yakovlev.jpg|[[Aleksandr Jakovlev (lennukikonstruktor)|Aleksandr Jakovlev]], lennukikonstruktor Stamp of Armenia h331.jpg|[[Artjom Mikojan]], lennukikonstruktor </gallery> ==Vaata ka== *[[Insener-kindralpolkovnik]] *[[Kindralpolkovnik-insener]] *[[Inseneriväe kindralpolkovnik]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Kindralpolkovnikud]] 88eoi9ra865j35wdwlxx7t543cbfjbu Kindralpolkovnik-insener 0 518214 7241367 6404619 2026-09-25T04:14:52Z Kruusamägi 1530 neid pilte enam pole 7241367 wikitext text/x-wiki [[Pilt: 1955arm-tu03.svg |pisi|150px|Kindralpolkovniku [[õlak]]]] '''Kindralpolkovnik-insener''' ([[vene keel]]es генерал-полковник-инженер) oli [[NSV Liidu relvajõud]]udes aastatel 1971–1984 kehtinud [[sõjaväeline auaste]] kõigi [[väeliik]]ide tehnilise teenistuse juhtivkoosseisule, mille analoog [[Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]udes on [[kindralpolkovnik]]. Kindralpolkovnik-insenerist kõrgem auaste oli [[väeliigi marssal]], kuid üksikutel juhtudel ülendati kindralpolkovnik-insener [[armeekindral]]iks (näiteks [[Dmitri Ustinov]]). Kindralpolkovnik-insenerist madalam auaste oli [[kindralleitnant-insener]]. Kindralpolkovnik-inseneri auastme eelkäija oli [[insenertehnilise teenistuse kindralpolkovnik]]. Kui viimane kaotati, anti kõigile auastme kaotamise ajal elus olnud aukraadi omanikele kindralpolkovnik-inseneri auaste. [[Nõukogude armee|Nõukogude maaväes]] vastas kindralpolkovnik-insenerile [[kindralpolkovnik]]u auaste. 1984. aastal kindralpolkovnik-inseneri auaste kaotati. Kõigile auastme kaotamise ajal elus olnud aukraadi omanikele anti kas [[kindralpolkovnik]]u või [[lennuväe kindralpolkovnik]]u auaste. ==Kindralpolkovnik-insenere== *1971 – [[Andrei Tupolev]] (1888–1972), [[lennukikonstruktor]] *1971 – [[Aleksandr Jakovlev (lennukikonstruktor)|Aleksandr Jakovlev]] (1906–1989), lennukikonstruktor *1971 – [[Sergei Iljušin]] (1894–1977), lennukikonstruktor *1971 – [[Žozef Kotin]] (1908–1978), [[tankikonstruktor]] *1971 – [[Aleksandr Komarovski]] (1906–1973), [[NSV Liidu kaitseministeerium|kaitseministri]] asetäitja, ühtlasi [[Moskva ehitusinseneride instituut|Moskva ehitusinseneride instituudi]] kateedrijuhataja, varem juhtinud riikliku tähtsusega suurehitusi, ülendati 1972 [[armeekindral]]iks *1971 – [[Mihhail Mišuk]] (1913–1982), [[NSV Liidu Õhujõud|õhujõudude]] ülemjuhataja asetäitja relvastuse alal, [[Lenini preemia]] laureaat *1971 – [[Nikolai Popov]] (1903–1985), erukindral, varem kaitseministeeriumi ehitusvalitsuse ülema asetäitja, [[Vene NFSV teeneline ehitaja]] *1971 – [[Dmitri Ustinov]] (1908–1984), riigitegelane, hilisem [[Nõukogude Liidu marssal]] *1971 – [[Aleksei Šahhurin]] (1904–1975), riigitegelane, varem [[NSV Liidu lennukitööstuse rahvakomissar|lennukitööstuse rahvakomissar]] *1972 – [[Artšil Gelovani]] (1923–1997), kaitseministeeriumi riikliku ekspertiisi ülem, Vene NFSV teeneline ehitaja, ülendati 1977 [[inseneriväe marssal]]iks *1973 – [[Lev Tolokonnikov]] (1911–1976), [[Nõukogude Armee Sõjalise Diplomaatia Akadeemia]] ülem, ühtlasi [[Luure Peavalitsus]]e ülema asetäitja *1976 – [[Pjotr Dementjev]] (1907–1977), [[NSV Liidu lennukitööstuse minister|lennukitööstuse minister]] *1977 – [[Boriss Komissarov]] (1918–1999), raketitööstustegelane *1978 – [[Nikolai Zolotarevski]] (1910–1981), [[NSV Liidu montaaži- ja eritööde ministeerium|montaaži- ja eritööde ministeeriumi]] eriehituse peavalitsuse ülem, Vene NFSV teeneline ehitaja *1980 – [[Aleksandr Karaoglanov]] (1910–2000, kaitseministeeriumi riikliku ekspertiisi ülem, [[NSV Liidu teeneline ehitaja]] *1978 – [[Vitali Šabanov]] (1923–1995), [[seniitraketikompleks|seniitraketikompleksi konstruktor]] ja kaitsetööstustegelane, ülendati 1981 armeekindraliks *1978 – [[Nikolai Šestopalov]] (1919–2006), kaitseministri asetäitja ehituse ja vägede majutamise alal, Vene NFSV teeneline ehitaja; ülendati 1981 inseneriväe marssaliks *1981 – [[Konstantin Vertelov]] (1923–1997), [[tuumarelv]]a katsetaja, Vene NFSV teeneline ehitaja <gallery> А.Н._Туполев_1944.jpg|[[Andrei Tupolev]], lennukikonstruktor Poststamp_Yakovlev.jpg|[[Aleksandr Jakovlev (lennukikonstruktor)|Aleksandr Jakovlev]], lennukikonstruktor Dmitry Ustinov (colorized, full).jpg|[[Dmitri Ustinov]], <br>riigitegelane </gallery> ==Vaata ka== *[[Admiral-insener]] *[[Insener-kindralpolkovnik]] *[[Inseneriväe kindralpolkovnik]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Kindralpolkovnikud]] cr3n68xl6v7yymh4owv26vfwegm3uef Nikita Gussev 0 521895 7241370 5976320 2026-09-25T04:26:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241370 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Nikita Gusev 2013-01-30.jpeg|200px]] |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]] || jäähoki |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] || jäähoki |} '''Nikita Andrejevitš Gussev''' ([[vene keel]]es Никита Андреевич Гусев; sündinud [[8. juuli]]l [[1992]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[KHL]]-i klubis [[Peterburi SKA]] [[ründaja (jäähoki)|ründaja]]na vasakäärel. Gussev alustas profikarjääri hooajal 2010–11 [[KHL]]-i klubis [[HK Moskva CSKA|Moskva CSKA]], kus mängis kuni 2012. aastani. Seejärel mängis ta mõnda aega Venemaa tugevuselt teise liiga klubis [[THK Tver|Tver]], kuid suurema osa hooajast 2012–13 veetis ta [[Habarovski Amur]]is. Aastatel 2013–2016 mängis ta [[Hantõ-Mansiiski Jugra]] ridades. Alates hooaja 2015–16 teisest poolest mängis ta Peterburi SKA-s. Hooajal 2016–17 võitis ta klubiga [[Gagarini karikas|Gagarini karika]]. Sama hooaja põhihooajal andis ta 47 väravasöötu, millega oli liigas teisel kohal, ning kogus kokku 71 punkti, millega oli liigas neljandal kohal. Väga edukaks kujunes ka järgmine hooaeg, kui ta oli 40 väravasööduga põhihooaja parim mängija ja jäi 63 kogutud punktiga alla ainult klubikaaslasele [[Ilja Kovaltšuk]]ile. Kuigi Peterburi SKA lõpetas põhihooaja oma konverentsi meistrina, kaotati väljalangemismängudes poolfinaalis Moskva CSKA-le. Samal hooajal tunnistati ta põhihooaja väärtuslikumaks mängijaks ning valiti hooaja sümboolsesse koosseisu. [[KHL-i hooaeg 2018–2019|2018–19]] põhihooajal kogus ta 81 punkti (17+64), millega oli KHL-i edukaim mängija. Teist hooaega järjest kaotas SKA Läänekonverentsi finaalis CSKA-le. KHL-i tähtede mängule on Gussev valitud kokku neljal korral.<ref>[https://www.eliteprospects.com/player/75169/nikita-gusev Nikita Gusev]. eliteprospects.com. Vaadatud 15.9.2018</ref> 2012. aastal valis [[Tampa Bay Lightning]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 202. valikuna. Põhja-Ameerikasse suundus ta esmakordselt mängima 2019. aasta aprillis, sõlmides aastase lepingu [[Vegas Golden Knights]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20190417005836/https://www.nhl.com/goldenknights/news/vegas-golden-knights-sign-forward-nikita-gusev-to-entry-level-contract/c-306751654 "Vegas Golden Knights sign forward Nikita Gusev to entry-level contract"]. Vegas Golden Knights. 14.4.2019. Vaadatud 6.5.2019</ref> Golden Knightsi meeskonnas ta üheski mängus NHL-is väljakule ei pääsenud. 2019. aasta juulis siirdus ta [[New Jersey Devils]]i. 2021. aasta aprillis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Florida Panthers]]iga<ref>[https://web.archive.org/web/20210412021329/https://www.nhl.com/panthers/news/florida-panthers-agree-to-terms-with-nikita-gusev-on-a-one-year-contract/c-323532472 "Florida Panthers agree to terms with Nikita Gusev on a one-year contract"]. Florida Panthers. 11.4.2021. Vaadatud 15.4.2021</ref>, kuid mängis seal vaid hooaja 2021–22 lõpuni. 2021. aasta oktoobris naasis Gussev SKA-sse. 2012. aastal tuli ta juunioride maailmameistriks. 2017. aastal võitis ta [[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus maailmameistrivõistlustel pronksmedali. [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el võitis ta Venemaa olümpiakoondise koosseisus kuldmedali. Ta lõi olümpiaturniiril neli väravat ja andis kaheksa väravasöötu, kogudes 12 punkti, millega oli selles arvestuses turniiri parim mängija. Gussevi teened osutusid eriti otsustavateks finaalis [[Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa]] vastu, kus ta lõi kaks väravat ja andis kaks väravasöötu. Venemaa meeskond võitis lõpuks lisaaja järel 4:3. 2019. aastal võitis ta Venemaa jäähokikoondise koosseisus maailmameistrivõistlustel teise pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://en.khl.ru/players/16006/ Nikita Gussev KHL.ru lehel] * [https://www.nhl.com/player/nikita-gusev-8477038 Profiil NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=133881 Profiil hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Gussev, Nikita}} [[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]] [[kategooria:HK Moskva CSKA mängijad]] [[Kategooria:Habarovski Amuri mängijad]] [[Kategooria:Peterburi SKA mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] hno68otwe8k85w33anjij5mxfarz761 Sündinud 1995 0 523652 7241250 7239039 2026-09-24T22:09:25Z Sjur 66496 /* Jaanuar */ 7241250 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *4. jaanuar – [[Ursel Tilk]], eesti näitleja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Richie Laryea]], Kanada jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[18. jaanuar]] – [[Jack Miller]], Austraalia Grand Prix' mootorrataste võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja * 19. jaanuar – [[Mathieu van der Poel]], Hollandi jalgrattur *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur * 24. jaanuar – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja * 24. jaanuar – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Léo Ceará]], Brasiilia jalgpallur *[[4. veebruar]] – [[Pione Sisto]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *8. veebruar – [[Taliyah Brooks]], USA seitmevõistleja *8. veebruar – [[Mijat Gaćinović]], serbia jalgpallur *8. veebruar – [[Joshua Kimmich]], saksa jalgpallur *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[11. veebruar]] – [[Milan Škriniar]], Slovakkia jalgpallur *[[18. veebruar]] – [[Matheus Reis]], Brasiilia jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Nikola Jokić]], Serbia korvpallur *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[22. veebruar]] – [[Muamer Tanković]], Rootsi jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[8. märts]] – [[Zach Clough]], Inglismaa jalgpallur *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *10. märts – [[Domingos Duarte]], Portugali jalgpallur *[[15. märts]] – [[János Hahn]], Ungari jalgpallur *[[16. märts]] – [[Alexander Barboza]], Argentina jalgpallur *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *21. märts – [[Hany Mukhtar]], Saksamaa jalgpallur *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Logan Paul]], USA sisulooja, maadleja *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[23. aprill]] – [[Gigi Hadid]], USA modell *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Falaye Sacko]], Mali jalgpallur *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *9. mai – [[Shaboozey]], USA laulja *[[12. mai]] – [[Thaciano]], Brasiilia jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[8. juuni]] – [[Jean Butez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. juuni]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur * 12. juuni – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja * 12. juuni – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[18. juuni]] – [[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur * 18. juuni – [[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur * 18. juuni – [[Karel Hussar]], eesti pikamaajooksja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja *[[30. juuni]] – [[bbno$]], Kanada räppar, laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Krzysztof Piątek]], Poola jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[4. juuli]] – [[Post Malone]], USA räppar, laulja *4. juuli – [[Álex Berenguer]], Hispaania jalgpallur *[[7. juuli]] – [[Henessi Schmidt]], eesti näitleja *[[8. juuli]] – [[Ryan Hedges]], Walesi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ada Hegerberg]], Norra jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[21. august]] – [[Agustín Rossi (jalgpallur)|Agustín Rossi]], Argentina jalgpallur *[[22. august]] – [[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist * 22. august – [[Dua Lipa]], Inglise laulja * 22. august – [[Laura Štoma]], Eestis tegutsev läti dirigent ja laulja *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur * 23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane * 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja *[[6. september]] – [[Iury Castilho]], Brasiilia jalgpallur *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener * [[21. oktoober]] – [[Doja Cat]], USA räppar * [[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija *31. oktoober – [[Mihailo Ristić]], Serbia jalgpallur ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[3. november]] – [[Kendall Jenner]], USA modell *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Ana Peleteiro-Compaoré]], Hispaania kolmikhüppaja *[[3. detsember]] – [[Anna Iriyama]], jaapani laulja * 3. detsember – [[Julius Honka]], soome jäähokimängija * 3. detsember – [[Martin Trudnikov]], eesti akordionist, ansamblijuht ja dirigent * 3. detsember – [[Angèle]], Belgia laulja, helilooja, instrumentalist ja muusikaprodutsent *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[19. detsember]] – [[Karel Käos]], eesti näitleja *[[20. detsember]] – [[Umut Meraş]], türgi jalgpallur * 20. detsember – [[Dominic Hyam]], Šotimaa jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[25. detsember]] – [[Andy Díaz]], Kuuba päritolu Itaalia kolmikhüppaja *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija<br /> <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> lz4ti2pr24w2dg1nk65lzne02fls70u Kulotino 0 524441 7241389 7176539 2026-09-25T05:11:01Z Velirand 67997 7241389 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kulotino | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Кулотино | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1904 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Kulotino''' on alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Okulovka rajoon]]is. Asub [[Okulovka]]st 12 km põhjas [[Peretne jõgi|Peretne jõe]] kaldal. Alevit läbib [[Okulovka]] ja [[Neboltši]] vaheline raudtee. Asulat on esmamainitud 12. sajandi algusest pärinevas [[Tohtkiri|tohtkirjas]].<ref name="kulo">{{Netiviide |url=http://kulotinoadm.ru/istoriya.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-10-11 |arhiivimisaeg=2018-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181011214947/http://kulotinoadm.ru/istoriya.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 1844. aastal rajati Kulotinosse klaasivabrik. 1882. aastal tööle hakanud koti- ja kangavabrik kujunes üheks Novgorodi kubermangu suurimaks ettevõtteks. 1913. aastal sai seal tööd 1775 inimest.<ref name="kulo" /> [[1928]]. aastal nimetati küla töölisaleviks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://kulotinoadm.ru {{Commons|Category:Kulotino}} [[Kategooria:Novgorodi oblasti alevid]] 47c53pru6xewsb0kmvj01wb3ooasr0r Tõrva astronoomiaklubi 0 524456 7241545 7187547 2026-09-25T10:47:01Z Kuuskinen 33651 /* Tõrva astronoomiaklubi galerii */ 7241545 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=märts}} '''Tõrva astronoomiaklubi''' on 2018. aasta algusest [[Valga maakond|Valgamaal]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] tegutsev ühendus, mis tegeleb [[astronoomia]] populariseerimisega.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=torvateataja20180316.2.20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------] Ajaleht Tõrva Teataja, artikkel 16. märts, 2018 lk 10</ref> Astronoomiaklubi avaldab oma Facebooki kontol ja kodulehel regulaarselt populaarteaduslikke artikleid ja vabavaralisi astrofotosid ning korraldab Tõrva vallas või selle lähistel avalikke teleskoobivaatlusi.<ref>[https://www.facebook.com/events/457974127944407/] Tõrva avatud noortekeskuse üritus sotsiaalmeediaportaalis facebook.com</ref><ref>[https://www.astromaania.ee/2020/09/torvas-alustab-astronoomiaring.html] Tõrvas alustab astronoomiaring, 10. september, 2020</ref> 2026. aasta alguses leidus Tõrva Astronoomiaklubi kodulehelt [https://www.astromaania.ee astromaania.ee] üle 1400 populaarteadusliku eestikeelse artikli. Astronoomiaklubi teeb koostööd [[Tõrva vald|Tõrva valla]], [[Eesti Astronoomia Selts|Eesti Astronoomia Seltsi]], [[Tõrva Avatud Noortekeskus]]e, [[Pubi Juudas]]e ja [[Tõrva Raadio|Tõrva Raadioga]].<ref name="astro1" /><ref name="post1">[https://www.facebook.com/torvaastronoomiaklubi/posts/329766867775140] Tõrva astronoomiaklubi postitus sotsiaalmeediaportaalis facebook.com</ref> == Ajalugu == [[Fail:Torva astronoomiaklubi logo.jpg|pisi|Tõrva astronoomiaklubi logo|vasakul|210x210px]]2018. aasta veebruaris kinkis [[Eesti Teadusagentuur]] Tõrva astronoomiaklubile Newton-skeemiga 203 mm [[Reflektor|peegelteleskoobi]] koos lisadega. Nende kõrval pälvis identse kingituse [[Viimsi Kool]]. Kingitusi finantseeris Briti teadussaadete juht ja kosmoseteadlane [[Brian Cox]], kes loobus Eesti kosmoseringide kasuks oma [[Euroopa Liidu Nõukogu]] Eesti eesistumise raames toimunud tippteaduse konverentsi modereerimise tasust.<ref>[https://web.archive.org/web/20200808203740/https://www.etag.ee/tana-anti-ule-teleskoobid-kosmoseteaduse-populariseerijatele/] Eesti Teadusagentuuri pressiteade 22. veebruar, 2018</ref> Klubi juriidiline asutaja on Tõrva vallas teaduse populariseerimisega tegelev MTÜ Tähetipp.<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/4428723/torva-hobiastronoom-lubab-varsti-koigil-uue-teleskoobiga-taevast-uurida] Lõuna-Eesti Postimees, artikkel 5. märts, 2018</ref> Vastavalt astronoomiaklubi põhikirjale on kõik selle korraldatavad üritused ja tegevused osalejatele tasuta ning kõik selle artiklid ja astrofotod on avaldatud vabavaralise litsentsi alusel.<ref>[https://www.facebook.com/torvaastronoomiaklubi/] Tõrva astronoomiaklubi koduleht facebook.com keskkonnas </ref> Tõrva astronoomiaklubi peamine infokanal on samanimeline [[Facebook]]i lehekülg, mille postitused on dubleeritud blogikeskkonnas [https://www.astromaania.ee Astromaania.ee] ja astronoomiaklubi nimelisel [https://www.instagram.com/astronoomiaklubi/ Instagrami kontol]. Alates 2020. aasta sügisest viib klubi Tõrva vallas läbi astronoomiaringi noortele (alates 2022. aasta sügisest ka täiskasvanutele). 2018. aasta novembris rahuldas Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatus Tõrva Astronoomiaklubi Kohaliku Omaalguste Programmi (KOP) II meetme raames esitatud taotluse täiendada klubi tegevusi astrofotograafiaga. Selleks taotles klubi vahendeid peegelkaamera Nikon D5600 ostuks. Taotluse kohaselt kohustus Tõrva Astronoomiaklubi avaldama oma sotsiaalmeediakontodel regulaarselt vabavaralisi astrofotograafilisi kaadreid, mida täiendavad populaarteaduslikud selgitused. Projekti tegevusperioodiks oli 1. jaanuar kuni 1. august 2019.<ref name="kop">[https://www.astromaania.ee/2018/11/] Tõrva astronoomiaklubi postitus KOP toetusest leheküljel astromaania.ee</ref> 2022. aastal sai klubi kohalike omaalguste programmist raha klubile spetsiaalse astrokaamera ZWO ASI071MC-Pro soetamiseks. 2018. aasta septembris toimus Tõrva astronoomiaklubi eestvedamisel Tõrva vallas [[Patküla|Patkülas]] Ala-Vilsi talus astronoomiaõhtu.<ref name="astro1">[https://www.facebook.com/events/309891969814513/] Tõrva astronoomiaklubi üritus Tõrva I astronoomiaõhtu sotsiaalmeediaportaalis facebook.com</ref> Teine ja kolmas samanimeline üritus toimus samas asukohas 2019. aasta 31. augustil ja 2020. aasta 18. septembril.<ref name="astro2l">[https://lounapostimees.postimees.ee/6766691/galerii-torva-astronoomiaohtul-vaadeldi-hiidplaneete] Tõrva astronoomiaklubi üritus Tõrva II astronoomiaõhtu kajastus Lõuna-Eesti Postimehe veebilehel</ref><ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7064887/torva-lahistel-tuleb-taaskord-astronoomiline-ohtu-ja-oo] Lõuna-Eesti Postimees, artikkel 17. september, 2020</ref> 2023. aasta Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise konkurssi "uue algatuse" kategoorias pälvis klubi teise preemia. Lisaks rahalisele preemiale on astronoomiaklubil õigus kasutada enda artiklite ja fotode juures "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" tunnusmärki.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri= Eesti teaduse populariseerimise auhind » Varasemad tulemused |url= https://etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Klubi vaatlustehnika == 2025. aasta novembri seisuga on Tõrva Astronoomiaklubil kolm teleskoopi. Nendeks on newton-skeemiga peegelteleskoop Orion 8" Astrograph ([[Apertuur|peapeegli läbimõõt]] 203mm, [[fookuskaugus]] 800mm), apokromaatline teleskoop SharpStar 61EDPH III (läätse läbimõõt 61mm, fookuskaugus 360mm) ja Schmidt-Cassegrain teleskoop Celestron EdgeHD 9.25" (peegli läbimõõt 235mm, fookuskaugus 2350mm). Viimase teleskoobiga viib klubi läbi ka avalikke teleskoobivaatlusi. Monteeringutest kuulub klubile ekvatoriaalne Skywatcher EQ6-R Pro SynScan GoTo. Kaamerateks on planetaarkaamera ZWO ASI 678 MC, süvataevakaamera ZWO ASI071MC Pro ja peegelkaamera Nikon D5600. == Tõrva astronoomiaklubi galerii == Klubi poolt Kohaliku Omaalguste Programmi raames soetatud kaameraga tehtud astrofotod ja nende põhjal valmistatud õppematerjalid avaldab klubi vabavaralise litsentsi (Creative Commons CC0 1.0, kui pole täpsustatud teisiti) alusel. See tähendab, et neid fotosid võib kopeerida, muuta ja avaldada isegi kommertslikel eesmärkidel ilma autori luba küsimata. <gallery mode="packed" widths="500" heights="135"> Fail:Kuu merede ja kraatrite nimedega.png|Kuu suurimate pinnavormide ja [[Apollo programm|Apollo missioonide]] maandumispaikade kaart ja kirjeldus Fail:Moon in color.tif|Võimendatud värvides Kuu 18. märtsil 2019 Fail:Earthshine simulation.png|Komposiitfoto täiskuust ja noorkuust. Foto illustreerib Kuu [[Tuhkvalgus|tuhkvalgust]] Fail:Copernicus crater TAK.jpg|Copernicuse kraater Kuul. Foto on tehtud 3. veebruaril 2020 Fail:Moon southern hemisphere tak.tif|Kuu kraatritest pakatav lõunapoolus. Foto on tehtud 3. veebruaril 2020 Fail:M3 final2 torva.jpg|[[Messier 3|M3 kerasparv]] [[Jahipenid|Jahipenides]]. Pildistatud 1. mail 2021 Tõrvas Fail:Paikese varjus 2021.jpg|[[Päikesevarjutus]] 10. juunil 2021. Pildistatud Tõrvast Fail:Needle galaxy tõrva.jpg|Nõela galaktika ehk [[NGC 4565]] [[Berenike Juuksed|Berenike Juuste]] tähtkujus. Foto on tehtud 10. aprillil 2021 Tõrvas Fail:Leo triplet tõrva.jpg|Lõvi Kolmik ehk [[NGC 3628]], [[Messier 65|M65]] ja [[Messier 66|M66]]. Pildistatud 20. märtsil 2021 Fail:Andromeda galaxy tõrva.jpg|[[Andromeeda galaktika]] ehk M31. Pildistatud 10. septembril ja 1. oktoobril Tõrvast Fail:Pleiades cluster tõrva.jpg|[[Plejaadid|Plejaadide]] (M45) hajustäheparv [[Sõnn (tähtkuju)|Sõnni tähtkujus]]. Pildistatud 10. novembril 2021. aastal Tõrvas Fail:Orion nebula tõrva.jpg|[[Orioni udu|Orioni udukogu]] ehk M42 ja Sh2-289 ehk Jooksva mehe udu (vasakul). Foto on tehtud 6. jaanuaril 2022 Tõrvas Fail:Mineral moon tõrva.jpg|Tugevalt võimendatud värvides [[Kuu]]. Pildistatud 17. jaanuaril 2022 Tõrvas Fail:Horse head nebula tõrva.jpg|[[Hobusepea udu|Hobusepea]] ja [[Tuleleegi udukogu|Leegi udukogud]] Orioni tähtkujus. Pildistatud 25. jaanuaril 2022 Tõrvas Fail:M106 galaxy tõrva.jpg|[[Messier 106|M106]] galaktika jahipenides. Pildistatud 22. veebruaril 2022. Tõrvas. Fail:Whirlpool galaxy tõrva.jpg|[[Messier 51|Veekeerise galaktika]] ehk Messier 51a ja Messier 51b. Pildistatud 4. märtsil 2022. Tõrvas. Fail:Double cluster tõrva.jpg|Kaksikparv Perseuses. Pildistatud 11. jaanuaril 2022. Tõrvas. Fail:Markarian's Chain tõrva.jpg|[[Markariani kett|Markariani ketiks]] kutsutud galaktikate ahelik Neitsi tähtkujus. Pildistatud 3. aprillil 2022. Tõrvas. Fail:Sombrero galaxy tõrva.jpg|M104 ehk [[Messier 104|Sombreero galaktika]] Kaarna tähtkujus. Foto on tehtud 3. aprillil 2022.Tõrvas. Fail:M13 cluster Tõrva.jpg|[[Messier 13]] ehk Suur Herkulese kerasparv samanimelises tähtkujus. Pildistatud aprillis 2022. Tõrvas. Fail:Paikeseplekid torvas 2022.jpg|alt=|Päike, päikeseplekid ja Päikesesüsteemi planeetide mõõtkavaline võrdlus. Foto on tehtud 23. juunil, 2022. Tõrvas. Fail:Witch broom nebula tõrva.jpg|Lääne-Loori või Nõialuua udu (NGC 6960) Luige tähtkujus. Foto on tehtud 27.-28. augustil 2022 Tõrvas. Fail:Triangulum galaxy tõrva.jpg|[[Kolmnurga galaktika]] (M33). Pildistatud 28. septembril, 2022. Tõrvas. Fail:Rosett3.jpg|[[Roseti udukogu]] (Caldwell 49) Ükssarviku tähtkujus. Pildistatud veebruaris 2022 Tõrvas. Fail:Flaming star nebula tõrva.jpg|IC 405 ehk [[Leegitseva tähe udu]] Veomehe tähtkujus. Pildistatud 31. oktoobril 2022. Tõrvas. Fail:Mars tõrva.jpg|Planeet [[Marss]]. Pildistatud 12. novembril 2022. Tõrvas. Fail:Pinwheel galaxy Tõrva.jpg|M101 (Tuuleratta galaktika) pildistatud aprilli esimesel nädalavahetusel, 2023. Tõrvas. Fail:M63 final.jpg|Päevalille galaktika (M63). Pildistatud aprilli keskel 2023. Tõrvas. Fail:Elephant nebula final.jpg|IC 1396 ehk Elevandi londi udukogu. Pildistatud septembris 2023, Tõrvas. Fail:Heart and soul nebula.jpg|Südame ja Hinge udukogud Kassiopeias. Pildistatud septembris 2023, Tõrvas. Fail:Pons brooks.jpg|Komeet 12P/Pons-Brooks. Pildistatud märtsi esimesel nädalal Fail:Coma cluster leo.jpg|Berenike Juuste tähtkujus asuv Kooma galaktikaparv sisaldab tuhandeid galaktikaid. Neist peamised on hiidelliptilised galaktikad NGC 4889 ja NGC 4874, mis näevad fotol välja kollakate uduste pallidena. Pildistatud märtsi alguses 2024 Fail:Plejades (M45).jpg|[[Plejaadid|Plejaadide]] (M45) hajustäheparv [[Sõnn (tähtkuju)|Sõnni tähtkujus]]. Pildistatud 2024. aasta alguses Tõrvas Fail:Bode and Cigar galaxies.jpg|Bode ja Sigari galaktikad ([[Messier 81|M81]] ja [[Messier 82|M82]]) Suure Karu (Ursa Major) tähtkujus. Pildistatud märtsis 2024 Tõrvas Fail:Andromeda galaxy 2023.jpg|Andromeeda galaktika ehk M31. Pildistatud 2023. aasta suvel Tõrvast Fail:Moon in Tõrva.png|Esimeses veerandis Kuu. Pildistatud 2024. aasta kevadel. Tõrvas Fail:Hidden galaxy.jpg|IC 342 ehk Varjatud galaktika Kaelkirjaku tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta kevadel Tõrvas Fail:Sun and sunspots.jpg|Päike ja päikeseplekid. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas Fail:Dumbbell Nebula (Messier 27).png|Hantli planetaarudu (M27) Rebase tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas Fail:Crescent nebula.jpg|[[Poolkuu udukogu]] (NGC 6888) Luige tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/torvaastronoomiaklubi/ Tõrva astronoomiaklubi Facebooki leht] *[https://www.astromaania.ee Tõrva astronoomiaklubi koduleht astromaania.ee] *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=lounaestpostimees20180305.2.4.7 Tõrva hobiastronoom lubab varsti kõigil uue teleskoobiga taevast uurida] Lõuna-Eesti Postimees, 5. märts 2018, lk 4 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=torvateataja20180316.2.20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Peatselt saab Tõrva vallas vaadelda uhke teleskoobiga kosmost!] Tõrva Teataja, 16. märts 2018, lk 12 [[Kategooria:Eesti klubid]] 2ziozw8fr5reizmyhan834cztmx34g8 Innokenti Irkutskist 0 526038 7241150 5998057 2026-09-24T18:39:45Z Evlper 104506 7241150 wikitext text/x-wiki [[File:Innocent of Irkutsk.jpg|thumb|Irkutski vaga Innokenti, "Siberi apostel". 19. sajandi ikoon Venemaalt]] '''Püha Innokenti Irkutskist''' (u 1680–1731, sünninimega Ivan Kultšitski) on [[õigeusu kirik]]u [[pühak]], oli 18. sajandil [[Irkutsk]]i piiskop ja esimene [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] [[piiskop]] [[Ida-Siber]]is. Tema mälestuspäeva tähistatakse 26. novembril. Sündis 1680 aasta paiku [[Tšernigov]]i kandis ja õppis [[Kiiev]]i vaimulikus akadeemias. [[Munk|Munga]]pühitsuse ja nime Innokenti võttis ta vastu aastal 1710 ja määrati ametisse [[Moskva]] Slaavi-Kreeka-Ladina Akadeemias prefektina ja [[teoloogia]] professorina. 1721. aastal pühitseti ta Perejaslavli piiskopiks ja [[Peeter I]] toetusel saadeti Venemaa valitsuse täievolilise esindajana õigeusu [[misjon]]i eesmärgil [[Hiina]]sse. Tal ei lubatud riiki siseneda, kuna Hiina valitsus oli tauninud ka varasemat [[Jesuiidid|jesuiitide]] misjonit Hiinas, ja Innokenti veetis mitu aastat Selinginis Hiina piiri ääres, teadmatuses oma edasisest saatusest ja positsioonist.<ref>[https://oca.org/saints/lives/2018/11/26/103399-repose-of-st-innocent-the-first-bishop-of-irkutsk Repose of Saint Innocent, first Bishop of Irkutsk. - Orthodox Church in America]</ref>. 1727. aastal nimetati ta piiskopiks ja anti [[Pühim Valitsev Sinod|Pühima Valitseva Sinodi]] otsusega talle valitseda täiesti uus Irkutski ja Nertšinski [[diötsees]]. Innokenti tegeles seal oma piiskopkonna ülesehitamisega, hingekarjase- ja misjonitööga kohalike rahvaste hulgas. Ta asutas Irkutskisse Ülestõusmise kloostri ja selle abiga kaks kooli, [[Mongoli keel|mongoli]]- ja [[Vene keel|venekeelse]]. Kohalikud olud olid ta tervisele kurnavad ja rahaline toetus [[Peterburi]]st puudus üldse, sellest hoolimata laiendas ta oma piiskopkonna Selingini, [[Jakutsk]]i ja [[Ilimsk]]i ümbruseni. Suri 27. novembril 1731. aastal 51 aasta vanusena. Eesti kirikutest on Innokentile pühitsetud [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[Pärsama Püha Innokenti kirik]].<ref>[http://www.eoc.ee/kogudus/parsama-puha-innokenti-kogudus/ PÄRSAMA PÜHA INNOKENTI KOGUDUS. - eoc.ee]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://orthodoxwiki.org/Innocent_of_Irkutsk Irkutski Innokenti OrthodoxWikis] * [https://oca.org/saints/lives/2018/11/26/103399-repose-of-st-innocent-the-first-bishop-of-irkutsk Irkutski Innokenti Ameerika Õigeusu Kiriku lehel] [[Kategooria:Õigeusk]] [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] 1aoeg7ysp6489ubyr8hgw7yhp7wumwu Murjāņi 0 526357 7241233 7054748 2026-09-24T21:24:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241233 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Sēja piirkonna asulast| Alūksne piirkonna asula| Murjāņi (Alūksne piirkond)}} {{linn | nimi = Murjāņi | pilt = Daudzīvokļu nami Murjāņos.jpg | pindala = 2,19 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=33622 Vietvārdu datubāze]</ref> Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. [[Loja jõgi]] eraldab seda [[Krimulda vald]]a jäävast [[Murjāņi (Krimulda vald)|samanimelisest külast]]. Külas asub spordikallakuga [[gümnaasium]], seal on Internātskola<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5206 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-22 |arhiivimisaeg=2022-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220722154137/https://www.atd.lv/pieturvietas/5206 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Murjāņi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5204 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-22 |arhiivimisaeg=2022-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220722155307/https://www.atd.lv/pieturvietas/5204 |url-olek=ei tööta}}</ref> Küla kohal viib üle Koiva [[püloon (sillaehitus)|püloonidele]] rajatud sild, mis valmimise ajal (1920) oli pikim omataoline sild Lätis (166,4 m). Aastal 1948 silda remonditi, aastal 1968 ehitati selle asemele aga uus raudbetoonist sild, mis rekonstrueeriti 2008. aastal. Tänapäevase silla pikkus on 135 meetrit.<ref>[https://iauto.lv/zinas/10083-pabeigta-gaujas-tilta-murjanos-rekonstrukcija Pabeigta Gaujas tilta Murjāņos rekonstrukcija.]</ref> Murjāņist läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Osaliselt Murjāņi külas asuvad Murjāņi muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2137 Murjāņu senkapi]</ref> Küla jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i. Murjāņi tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud alampolkovniku Jānis Rainbergsi mälestusmärk.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 297 (1970) * 340 (1979) * 421 (1989) * 298 (2000) * 346 (2011) <td> * 288 (2018) * 280 (2019) * 292 (2021) * 330 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] kdm36zdabjapveo2az7gzr49vyb5a2g 81 (Tallinna bussiliin) 0 527626 7241055 7240890 2026-09-24T16:23:14Z MorsMe 217455 7241055 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 24. september 2026 |number = 81 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 81bussmustamäe.jpg |pilt_width = |pilt_alt = <!-- pildi sõnum --> |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = suletud, asendatud trolliliiniga |avati = *2017 *2018 *2023 *1. november 2024 |suleti = *2017 *2018 *2023 *1. august 2026 |eelkäija = [[1 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 1]] |liinitüüp = tavaliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |algpeatus = Mustamäe |lõpppeatus = Kaubamaja |päev = ETKNRLP |kaart = <!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or {{Infobox rdt}} --> |kaardi nimi = <!-- kaardi nimi --> |eelmine liin = 80 |eelmine = 80 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin = 82 |järgmine = 82 (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:81buss.png|pisi|Mustamäe peatusel]] '''81''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190102050653/http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[81 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1997 |Vabaduse väljak - Pirita |1998 |Teenindaja oli [[Eesti buss]] |- |juuli 2017 |Reisisadam - Kakumäe sadam |juuli 2017 | |- |juuli 2018 |Reisisadam - Kakumäe sadam |juuli 2018 | |- |juuli 2023 |Estonia - Tantsupidu - Bussijaam |juuli 2023 | |- |august 2024 |Lille - Kaubamaja |august 2024 | |- |november 2024 |Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja | | |- |august 2026 |Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja | |muudeti [[81 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 31.07.2026 !Mustamäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Mustamäe |- | ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 30.06.2023 kuni 1.07.2023 !Estonia - Tantsupidu - Bussijaam !Bussijaam - Tantsupidu - Estonia |- |'''Estonia''' '''Püssirohu''' '''Bussijaam''' |'''Bussijaam''' '''Püssirohu''' '''Estonia''' '''Estonia''' |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 14.07.2018 kuni 15.07.2018 !Reisisadam - Kakumäe sadam !Kakumäe sadam - Reisisadam |- |'''Reisisadama A-Terminal''' '''Lennusadam''' '''Noblessneri''' '''Zoo''' '''Rocca al Mare''' '''Kakumäe sadam''' |'''Kakumäe sadam''' '''Zoo''' '''Vabaduse väljak''' '''A. Laikmaa''' '''Reisisadama A-Terminal''' |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] * [[81 (Tallinna trolliliin)|81]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] sifcxu2bj2urzuo5oo2ywlk2qwqr3os 7241056 7241055 2026-09-24T16:25:38Z MorsMe 217455 7241056 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 24. september 2026 |number = 81 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 81bussmustamäe.jpg |pilt_width = |pilt_alt = <!-- pildi sõnum --> |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = suletud, asendatud trolliliiniga |avati = *2017 *2018 *2023 *1. november 2024 |suleti = *2017 *2018 *2023 *1. august 2026 |eelkäija = [[1 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 1]] |liinitüüp = tavaliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |algpeatus = Mustamäe |lõpppeatus = Kaubamaja |päev = ETKNRLP |kaart = <!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or {{Infobox rdt}} --> |kaardi nimi = <!-- kaardi nimi --> |eelmine liin = 80 |eelmine = 80 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin = 82 |järgmine = 82 (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:81buss.png|pisi|Mustamäe peatusel]] '''81''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190102050653/http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[81 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1997 |Vabaduse väljak - Pirita |1998 |Teenindaja oli [[Eesti buss]] |- |juuli 2017 |Reisisadam - Kakumäe sadam |juuli 2017 | |- |juuli 2018 |Reisisadam - Kakumäe sadam |juuli 2018 | |- |juuli 2023 |Estonia - Tantsupidu - Bussijaam |juuli 2023 | |- |august 2024 |Lille - Kaubamaja |august 2024 | |- |november 2024 |Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja | | |- |august 2026 |Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja | |muudeti [[81 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 31.07.2026 !Mustamäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Mustamäe |- | ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 30.06.2023 kuni 1.07.2023 !Estonia - Tantsupidu - Bussijaam !Bussijaam - Tantsupidu - Estonia |- |'''Estonia''' '''Püssirohu''' '''Bussijaam''' |'''Bussijaam''' '''Püssirohu''' '''Estonia''' '''Estonia''' |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 14.07.2018 kuni 15.07.2018 !Reisisadam - Kakumäe sadam !Kakumäe sadam - Reisisadam |- |'''Reisisadama A-Terminal''' '''Lennusadam''' '''Noblessneri''' '''Zoo''' '''Rocca al Mare''' '''Kakumäe sadam''' |'''Kakumäe sadam''' '''Zoo''' '''Vabaduse väljak''' '''A. Laikmaa''' '''Reisisadama A-Terminal''' |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] * [[81 (Tallinna trolliliin)|81]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 3lruhywa8ysau6jsg2iss3xbq5cj70j 7241106 7241056 2026-09-24T17:41:36Z Kruusamägi 1530 7241106 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 24. september 2026 |number = 81 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 81bussmustamäe.jpg |pilt_width = |pilt_alt = <!-- pildi sõnum --> |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = suletud, asendatud trolliliiniga |avati = *2017 *2018 *2023 *1. november 2024 |suleti = *2017 *2018 *2023 *1. august 2026 |eelkäija = [[1 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 1]] |liinitüüp = tavaliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |algpeatus = Mustamäe |lõpppeatus = Kaubamaja |päev = ETKNRLP |kaart = <!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or {{Infobox rdt}} --> |kaardi nimi = <!-- kaardi nimi --> |eelmine liin = 80 |eelmine = 80 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin = 82 |järgmine = 82 (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:81buss.png|pisi|Mustamäe peatusel]] '''81''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe – Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190102050653/http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[81 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1997 |Vabaduse väljak – Pirita |1998 |Teenindaja oli [[Eesti buss]] |- |juuli 2017 |Reisisadam – Kakumäe sadam |juuli 2017 | |- |juuli 2018 |Reisisadam – Kakumäe sadam |juuli 2018 | |- |juuli 2023 |Estonia – Tantsupidu – Bussijaam |juuli 2023 | |- |august 2024 |Lille – Kaubamaja |august 2024 | |- |november 2024 |Mustamäe – Mustamäe tee – Kaubamaja | | |- |august 2026 |Mustamäe – Mustamäe tee – Kaubamaja | |muudeti [[81 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 31.07.2026 !Mustamäe – Kaubamaja !Kaubamaja – Mustamäe |- | ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 30.06.2023 kuni 1.07.2023 !Estonia – Tantsupidu – Bussijaam !Bussijaam – Tantsupidu – Estonia |- |'''Estonia''' '''Püssirohu''' '''Bussijaam''' |'''Bussijaam''' '''Püssirohu''' '''Estonia''' '''Estonia''' |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 14.07.2018 kuni 15.07.2018 !Reisisadam – Kakumäe sadam !Kakumäe sadam – Reisisadam |- |'''Reisisadama A-Terminal''' '''Lennusadam''' '''Noblessneri''' '''Zoo''' '''Rocca al Mare''' '''Kakumäe sadam''' |'''Kakumäe sadam''' '''Zoo''' '''Vabaduse väljak''' '''A. Laikmaa''' '''Reisisadama A-Terminal''' |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna trolliliin)]] * [[81 (Tallinna trolliliin)]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 65825syuaimh1r5vbczm73q5b5e8sej Orienteerumisklubi Võru 0 528006 7241516 7103421 2026-09-25T09:49:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241516 wikitext text/x-wiki '''Orienteerumisklubi Võru''' (lühendatult OK Võru) on [[Võrumaa]]l tegutsev [[orienteerumisklubi]]<ref>{{Netiviide|Autor=Orienteerumisklubi Võru|URL=http://www.okvoru.ee/|Pealkiri=Koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181116173604/http://www.okvoru.ee/|arhiivimisaeg=2018-11-16|url-olek=ei tööta}}</ref>. OK Võru on [[Eesti Orienteerumisliit|Eesti Orienteerumisliidu]] liige<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Orienteerumisliit|URL=http://orienteerumine.ee/klubid/index.php|Pealkiri=Klubid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Klubi korraldab igal aastal nii [[Orienteerumispäevak|orienteerumispäevakuid]] kui ka orienteerumisvõistlusi ning lööb kaasa ka muude spordiürituste läbiviimisel Võrumaal. Klubi lõi kaasa ka [[2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused|2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistluste]] korraldamisel<ref>{{Netiviide|Autor=International Orienteering Federation|URL=https://eventor.orienteering.org/Events/Show/4867|Pealkiri=Nokian Tyres World Orienteering Championships 2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-06-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170608214958/https://eventor.orienteering.org/Events/Show/4867|url-olek=ei tööta}}</ref>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti orienteerumine]] [[Kategooria:Eesti spordiklubid]] m1gp9btpviualb345lc13s1912ndhap Michal Kempný 0 532299 7241100 6283508 2026-09-24T17:24:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241100 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Michal kempny.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]]|jäähoki}} }} '''Michal Kempný''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1990]] [[Hodonín]]is) on [[Tšehhi]] [[jäähoki]]mängija. Ta mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] Tšehhi kõrgliigaklubis [[Praha HC Sparta|Praha Sparta]]. Ta alustas karjääri hooajal 2007–08 Slovakkia kõrgliigaklubis [[HK 36 Skalica]]. Seejärel mängis ta seitse hooaega Tšehhi klubides, sealhulgas [[HC Kometa Brno]]s. 2015. aasta aprillis sõlmis ta lepingu [[KHL]]-i klubiga [[Omski Avangard]].<ref>[https://www.hokej.cz/kempny-jde-za-sobotkou-objev-sezony-miri-z-komety-do-omsku/5007501 "Kempny agrees to contract in KHL with Avangard Omsk"]. hokej.cz. 29.4.2015. Vaadatud 31.12.2018</ref> Hooajal [[KHL-i hooaeg 2015–2016|2015–16]] sai ta Omski üheks põhikaitsjaks, skoorides 59 mängus kokku 21 punkti. 2016. aasta mais sõlmis ta üheaastase lepingu NHL-i klubiga [[Chicago Blackhawks]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160525135849/http://blackhawks.nhl.com/club/news.htm?id=883779 "Blackhawks agree to terms with Johansson, Kempny and Lundberg"]. Chicago Blackhawks. 23.5.2016. Vaadatud 31.12.2018</ref> NHL-is tegi ta debüüdi 12. oktoobril 2016. Esimese värava lõi ta NHL-is sama aasta 30. detsembril mängus [[Carolina Hurricanes]]i vastu. 2018. aasta veebruaris liitus ta [[Washington Capitals]]iga. Samal hooajal tuli ta klubiga [[Stanley karikas|Stanley karika]] võitjaks. 2022. aasta juulis sõlmis ta lepingu NHL-i klubiga [[Seattle Kraken]]. Hooaega 2022/23 alustas ta [[American Hockey League]]'is (AHL) Krakeni tütarklubis [[Coachella Valley Firebirds]], kuid osapoolte kokkuleppel lõpetati temaga leping vaid pärast kahte põhihooaja mängu.<ref>{{cite web| url = https://www.tsn.ca/colorado-avalanche-claim-dryden-hunt-seattle-kraken-michal-kempny-unconditional-waivers-1.1865483 | title = Seattle Kraken place Kempny on unconditional waivers | publisher = [[The Sports Network]] | date = 20 October 2022 | accessdate = 20 October 2022}}</ref><ref>{{cite web| url = https://www.tsn.ca/minnesota-wild-andrej-suster-waivers-michal-kempny-clears-unconditional-waivers-buyout-1.1866044 | title = Kempny bought out by Kraken | publisher = [[The Sports Network]] | date = 21 October 2022 | accessdate = 21 October 2022}}</ref> 2022. aasta oktoobris naasis Kempný Tšehhi kõrgliigasse, sõlmides kaheaastase lepingu Praha Spartaga.<ref>{{cite web| url = https://www.hcsparta.cz/clanek.asp?id=Kempny-spartanem-Nebylo-nad-cim-premyslet-15136 | title = Kempny to Sparta! | publisher = [[HC Sparta Praha]] | date = 22 October 2022 | accessdate = 22 October 2022}}</ref> [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Kempný [[Tšehhi jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. Ta kuulus Tšehhi koondisse ka [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]. ja [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://nhl.com/player/michal-kempny-8479482 Michal Kempný NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=117444 Michal Kempný hockeydb.com lehel] {{Stanley karikas 2018}} {{JÄRJESTA:Kempny, Michal}} [[Kategooria:Tšehhi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]] [[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]] [[Kategooria:Omski Avangardi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] e4zf37bt6b8r8oh6dby4ww22fk3sj56 Miikka Salomäki 0 532300 7241132 6730565 2026-09-24T18:16:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241132 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = 2024-09-15 Eisbären Berlin gegen HC Sparta Prag (Champions Hockey League 2024-25) by Sandro Halank–183.jpg | pildisuurus = 200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]|}} }} '''Miikka Salomäki''' (sündinud [[9. märts]]il [[1993]] [[Raahe]]s) on [[Soome]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib Šveitsi kõrgliigaklubis [[Lausanne HC]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Karjääri alustas ta hooajal 2010–11 Soome kõrgliigaklubis [[Kärpät]]. 2011. aastal valis [[Nashville Predators]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 52. valikuna. Põhja-Ameerikasse suundus ta hooajal 2013–14. Kaks esimest hooaega veetis ta põhiliselt Predatorsi noorteklubis [[Milwaukee Admirals]] [[American Hockey League]]'is (AHL). Debüüdi NHL-is tegi ta Capitalsi meeskonnas 8. jaanuaril 2015 [[Dallas Stars]]i vastu ning lõi selles mängus ka oma esimese värav NHL-is. Tema resultatiivseim hooaeg NHL-is oli [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015/16]], mil ta lõi 61 mänguga viis väravat ja andis viis väravasöötu. 2020. aasta veebruaris liitus Salomäki [[Toronto Maple Leafs]]iga<ref>[https://web.archive.org/web/20210513232537/https://www.nhl.com/mapleleafs/news/maple-leafs-miikka-salomaki-trade/c-315406972 "Maple Leafs acquire Miikka Salomaki from Nashville"]. Toronto Maple Leafs. 22.2.2020. Vaadatud 9.8.2020</ref>, asudes mängima Maple Leafsi noorteklubis [[Toronto Marlies]]. Hooajal 2020–21 mängis ta AHL-i klubis [[Colorado Eagles]]. 2021. aasta juunis sõlmis ta lepingu Rootsi kõrgliigaklubiga [[Örebro HK|Örebro]]. 2022. aasta veebruaris naasis Salomäki pärast üheksat aastat Soome kõrgliigasse, liitudes [[HIFK Hockey|HIFK]]-ga, kuid ta mängis seal vaid hooaja lõpuni. 2022. aasta juunis sõlmis ta kaheaastase lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga [[Lausanne HC]].<ref>{{cite web| url = https://lausannehc.ch/2022/06/10/miikka-salomaki-sengage-avec-le-lhc/ | title = Miikka Salomäki signs with LHC | publisher = [[Lausanne HC]] | date = 10 June 2022 | accessdate = 10 June 2022 | language = fr}}</ref> [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Salomäki [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/8476447 Miikka Salomäki NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=130458 Miikka Salomäki lehel hockeydb.com] {{JÄRJESTA:Salomäki, Miikka}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Oulun Kärpäte mängijad]] [[Kategooria:Örebro HK mängijad]] [[Kategooria:HIFK jäähokimängijad]] [[Kategooria:Lausanne HC mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] o16a6cu1y6t3kbqpwbihy0fat6bzqi4 90 (Tallinna bussiliin) 0 532424 7240914 7230994 2026-09-24T12:03:07Z ~2026-49114-55 237309 7240914 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Reisisadam|number=90|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=89|järgmine liin=90K|järgmine=90K (Tallinna bussiliin)|eelmine=89 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=*1994 *2025|suleti=*1995 *2025}} '''90''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 90 alustas tööd [[1. juuni|1. juunil]] [[1994]]. Liin avati universaalliinina, see ühendas Tallinna tähtsamaid punkte: hotelle "Kungla", [[Olümpia hotell|"Olümpia"]], [[Viru hotell|"Viru"]], [[Hotell Palace|"Palace"]], "Tallinn" ning [[Tallinna bussijaam|autobussijaama]], [[Balti jaam|Balti jaama]], reisisadamat ja lennujaama.<ref name="POST1">{{netiviide | Autor = ETA | Pealkiri = Uus bussiliin | URL = https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1994/06/01/1 | Täpsustus = lk 1 | Väljaandja = Post : rahva tõeline hääl | Aeg = 01.06.1994 | Kasutatud = 01.01.2019 | Keel = }}</ref> Liini teenindas MRP Liinide AS "Scania CR112” ja "Volvo B10M" tüüpi bussidega. Väljumiste intervall oli 20 minutit ja pilet maksis 4 krooni. Liin suleti [[1995]]. aastal. 5. ja 6. juulil 2025 kasutas numbrit 90 laulupeo ja tantsupeo buss ning oli planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] r83m7xix6dsuldftylm4kskhq9dy5ex Miro Heiskanen 0 532528 7241173 7102249 2026-09-24T19:08:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241173 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Headshot_of_Miro_Heiskanen.jpg | pildisuurus = 240px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Soome 2022]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|U18 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|USA 2016]]|}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|Slovakkia 2017]]|}} }} '''Miro Heiskanen''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1999]] [[Espoo]]s) on [[Soome]] [[jäähoki]]mängija. Ta mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Dallas Stars]]. Ta alustas karjääri Soome kõrgliiga klubis [[HIFK Hockey|HIFK]]. Debüüdi Soome kõrgliigas tegi ta hooajal 2016–17. 2017. aastal valis Stars ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is kolmanda valikuna. Sama aasta juulis sõlmis ta Starsiga kolmeaastase lepingu, kuid jäi hooajaks 2017–18 veel HIFK-isse. Sel hooajal valiti ta Soome liiga parimaks kaitsjaks. NHL-is tegi ta debüüdi 4. oktoobril 2018 mängus [[Arizona Coyotes]]i vastu. NHL-i karjääri esimese värava lõi ta 25. oktoobril mängus [[Anaheim Ducks]]i vastu. 2019. aastal valiti ta Starsi ajaloo teise uustulnukana [[NHL-i tähtede mäng]]ule.<ref>[https://web.archive.org/web/20190103110142/https://www.nhl.com/stars/news/dallas-stars-rookie-defenseman-miro-heiskanen-selected-to-2019-nhl-all-star-game/c-303483814 "Stars rookie defenseman Miro Heiskanen selected to 2019 NHL All-Star Game"]. NHL.com. 2.1.2019. Vaadatud 3.1.2019</ref> Samal hooajal valiti ta uustulnukate sümboolsesse koosseisu (''[[NHL All-Rookie Team]]''). Hooajal [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019–20]] jõudis ta Starsiga [[Stanley karikas|Stanley karikavõistluste]] finaali, kus kaotati [[Tampa Bay Lightning]]ile. Hooaja 2019–20 väljalangemismängudes jäi Heiskaneni arvele 6 väravat ja 20 väravasöötu, millega oli ta Starsi kõige resultatiivsem mängija. Ühe hooaja väljalangemismängudes oli enne teda rohkem punkte teeninud ainult kolm mängijat. 2021. aasta oktoobris jõudis Heiskanen Starsi ajaloo kõikidest kaitsemängijatest kõige kiiremini 100. punkti tähiseni.<ref>[https://web.archive.org/web/20211031212102/https://www.nhl.com/news/los-angeles-kings-dallas-stars-game-recap/c-326877522 "Gurianov, Stars rally to defeat Kings in OT; Doughty injured"]. nhl.com. 23.10.2021. Vaadatud 31.10.2021</ref> 2016. aastal tuli Heiskanen Soome kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks. 2017. aastal toimunud kuni 18-aastaste maailmameistrivõistlustel valiti Heiskanen turniiri parimaks kaitsemängijaks ja turniiri sümboolsesse koosseisu, kuid finaalis tuli võtta vastu kaotus USA eakaaslastelt. 2022. aastal tuli ta [[Soome jäähokikoondis]]ega maailmameistriks. Enne seda oli ta Soome koondise koosseisu osalenud ka [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el ja [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/miro-heiskanen-8480036 Miro Heiskanen NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=195238 Miro Heiskanen hockeydb.com lehel] {{Dallas Starsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Heiskanen, Miro}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Dallas Starsi mängijad]] [[Kategooria:HIFK jäähokimängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] htsa3j9awlj9yopmq2twv0ie4dr4pab Nikšas 0 532800 7241378 7040116 2026-09-25T04:54:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241378 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nikšas | pindala = 0,387 | elanikke = 41 (2006)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=36506 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Nikšas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]]. Küla asub valla keskusest [[Aloja]]st 2 ja [[Riia]]st 120 kilomeetri kaugusel. Aastal 1944 asutati seal õunte ja marjade kasvatamisega tegelev aiand ''Vecnikšas''.<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas on Nikšase bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/1615 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Aloja piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Aloja vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] 7nqzmh8mq2rtzm74ifcemhm113t0eya Meelejahutaja (ajaleht) 0 532844 7240972 5537409 2026-09-24T13:16:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240972 wikitext text/x-wiki '''Meelejahutaja''' oli huumoriajaleht, mis ilmus 1989–1996 aastatel [[Tallinn|Tallinnas]]. Väljaandjaks oli [[Meelejahutaja kirjastus]]. Ajaleht ilmus alapealkirjadega: ''Teeninduskooperatiiv Helipilt väljaanne'' (1991–1992) ja ''Teeninduskooperatiiv Helipilt ja [[RAMETO]] ühisväljaanne'' (1990). Toimetajad<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ester.ee/record=b1072575*est|Pealkiri=Meelejahutaja ajaleht|Väljaanne=ESTER|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-01-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190107072150/https://www.ester.ee/record=b1072575*est|url-olek=ei tööta}}</ref>: * [[Toivo Tootsen]] * [[Ülo Tootsen]] * [[Raimo Aas]] * [[Jüri Paet]] * [[Ralf R. Parve]] Kaastööd tegi Eesti Raadio Meelelahutussaadete toimetus ([[RAMETO]]). Kunstnik-illustreerija ja karikaturist oli [[Hugo Hiibus]]<ref>{{Netiviide|Autor=Hugo Hiibus|URL=http://kesknadal.ee/2019/01/06/hugo-hiibus-90/|Pealkiri=Hugo Hiibus - 90|Väljaanne=Kesknädal|Aeg=06.01.2019}}</ref>. Ajaleht ilmus korra kuus == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Eesti huumoritrükised]] 2qdqmwlo9hv5f8fs2fo166hsdyc1x4d Robert Browning (ajaloolane) 0 533234 7241566 5951838 2026-09-25T11:10:00Z Morel 26171 7241566 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Robert Browning''' ([[15. jaanuar]] [[1914]] [[Glasgow]] – [[11. märts]] [[1997]] [[London]]) oli šoti rahvusest briti ajaloolane, [[Bütsants]]i ajaloo spetsialist. Browning oli tuntud oma fenomenaalsete lingvistiliste võimete poolest: ta valdas olulisemaid Lääne-Euroopa keeli, õppis aga seejärel selgeks ka vene, bulgaaria, albaania, gruusia keele jne, kasutades õppeks nt raadiosaateid. Ta oli ajakirja [[Journal of Hellenic Studies]] peatoimetaja ja ajakirja [[Byzantinische Zeitschrift]] bibliograafia toimetaja, [[Rahvusvahelise Bütsantsi Uuringute Ühendus]]e (International Association of Byzantine Studies) asepresident aastast 1981. Browningi 1971. aasta teosele "Justinian and Theodora" sai osaks laialdane tunnustus. Ta oli [[Suurbritannia Kommunistlik Partei|Suurbritannia Kommunistliku Partei]] liige. ==Välislingid== *https://www.thebritishacademy.ac.uk/sites/default/files/105p289.pdf {{JÄRJESTA:Browning, Robert}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1997]] f4czwzxxsfcsz1p1jr5fyeocpfzqhiq Vaigistuskaebus 0 535659 7241383 7210534 2026-09-25T04:58:32Z Kruusamägi 1530 /* Eesti näiteid */ 7241383 wikitext text/x-wiki '''Vaigistuskaebus''' ehk '''vaigistushagi''' ehk '''üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi''' ka ''avalikus elus osalemise vastane strateegiline hagi'' või ''strateegiline kohtuasi avalikkuse osalemise vastu'' (inglise keeles ''strategic lawsuit against public participation'', lühend SLAPP; eesti keeles ka '''LÄTAK'''<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20230113064154/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2015/12/03/kalaranna-arendusprojekti-kohtuasi-toi-uue-valjendi-latak-vaata-mida-see-tahendab/ Kalaranna arendusprojekti kohtuasi tõi uue väljendi LÄTAK. Vaata, mida see tähendab!] tv3.ee, 3. detsember 2015</ref> ehk ''legaalne ähvardamine takistamaks avalikkuse kaasamist''<ref name=":14">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kärt Pormeister, õigusteadlane {{!}} |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Kärt Pormeister: LÄTAK-i lõpp? |url=https://www.err.ee/1610069386/kart-pormeister-latak-i-lopp |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>) on [[Õiguskaitsevahend|õiguskaitsevahendi]] kasutamine kriitiku, aktivisti või ajakirjaniku<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Maripuu |eesnimi=Martin Erik |perekonnanimi2=Muraveiski |eesnimi2=Kristopher |perekonnanimi3=Muraveiski |eesnimi3=Martin Erik Maripuu ja Kristopher |kuupäev=2024-12-08 |pealkiri=Ajakirjanikud on kimpus kopsakate kohtuhagidega. Martin Laine: olen kui poole kohaga advokaat |url=http://4dimensioon.org/2024/12/08/ajakirjanikud-on-kimpus-kopsakate-kohtuhagidega-martin-laine-olen-kui-poole-kohaga-advokaat/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=4dimensioon |keel=en}}</ref><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Märten Hallismaa {{!}} |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Kohus: Pruunsilla hagi Laine vastu on soov ajakirjandust vaigistada |url=https://www.err.ee/1610066635/kohus-pruunsilla-hagi-laine-vastu-on-soov-ajakirjandust-vaigistada |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> vaigistamise eesmärgil. Kaebaja eesmärk ei ole enamasti võita sisuline vaidlus, vaid vaigistada vastaspool, hirmutades teda suurte õigusabikuludega. Vaigistuskaebuse võib esitada kohtule või õiguskaitseorganile, kuid võib ka piirduda kaebuse esitamise ähvardusega. Mõnes riigis on vaigistuskaebuste esitamine [[sõnavabadus]]e riivena seadusega piiratud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anti-SLAPP Legal Guide - Reporters Committee for Freedom of the Press |url=https://www.rcfp.org/anti-slapp-legal-guide/ |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=The Reporters Committee for Freedom of the Press |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Anti-SLAPP Legislation: A Backgrounder |url=https://cfe.torontomu.ca/guidesadvice/anti-slapp-legislation-backgrounder |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Centre for Free Expression |keel=en}}</ref> Kaebuse esitaja taotleb enamasti [[laim]]amise lõpetamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=SLAPPs – CASE |url=https://www.the-case.eu/slapps/ |vaadatud=2025-03-19 |keel=en}}</ref><ref name=":10" /><ref name="Press Gazette" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Gallery of Shame – CASE |url=https://www.the-case.eu/gallery-of-shame/ |vaadatud=2025-03-19 |keel=en}}</ref> Ent kasutada saab ka näiteks [[intellektuaalne omand|intellektuaalomandi]] kaitse õigust. Sel juhul nõutakse, et protestiaktsioonis keelataks kasutada kaebaja [[kaubamärk|kaubamärki]] (sh nime).<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=veebruar 2024 |pealkiri=Strategic lawsuits against public participation (SLAPPs) |url=https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2022/733668/EPRS_BRI(2022)733668_EN.pdf |vaadatud=19. märtsil 2025 |väljaanne=European Parliament}}</ref> 2022. aasta lõpus avaldatud [[UNESCO]] analüüsi järgi on vastumeetmeile vaatamata vaigistuskaebuste esitamine kasvutrendis. Seda on seostatud [[Laim|laimu]] kriminaliseerimisega, kuid ka viimasel ajal vastu võetud [[Valeuudis|valeuudiste]], [[Küberkuritegevus|küberkuritegevuse]] ja [[vaenukõne]] vastaste õigusnormidega.<ref name="UNESCO 2022">{{cite web|url=https://www.unesco.org/en/articles/defamation-laws-and-slapps-increasingly-misused-curtail-freedom-expression|title=Defamation laws and SLAPPs increasingly “misused” to curtail freedom of expression|website=UNESCO|date=16 December 2022|access-date=13 January 2023}}</ref> Analüüsi andmetel on Kesk- ja Ida-Euroopas sagenenud laimuga seotud kriminaalsüüdistuste esitamine, mistõttu soovitatakse viia laimumenetlused [[Kriminaalkohus|kriminaalkohtust]] [[Tsiviilkohus|tsiviilkohtusse]] ning pakkuda ajakirjanikele õigusabi.<ref name="UNESCO 2022" /> == Termin == [[Akronüüm|Akronüümi]] SLAPP (''strategic lawsuit against public participation'') on võtnud 1980. aastatel kasutusele [[Denveri ülikool|Denveri ülikooli]] professorid Penelope Canan ja George W. Pring.<ref name="pring_canan_01">{{Cite book|last=Pring|first=George W.|year=1996|title=SLAPPs: Getting Sued for Speaking Out|publisher=Temple University Press|isbn=978-0-375-75258-2|pages=8–9|last2=Canan|first2=Penelope}}</ref> Nende pakutud termin rõhutas [[petitsiooniõigus]]t, mis on USA-s kaitstud põhiseadusega. Selle määratluse järgi on SLAPP tsiviilhagi nende vastu, kes on petitsiooniõigust kasutades suhelnud valitsusametnikega.<ref name="pring_canan_01" /> Termin viitab üldiselt kohtuasjale, mille algatab mõjukas isik (nt korporatsioon, riigiametnik, ärimees) valitsusvälise isiku või organisatsiooni vastu, kes on avaldanud kriitilise seisukoha mõne olulise poliitilise või sotsiaalse teema kohta.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=ECPMF |kuupäev=2018-07-31 |pealkiri=SLAPP: the background of Strategic Lawsuits Against Public Participation |url=https://www.ecpmf.eu/slapp-the-background-of-strategic-lawsuits-against-public-participation/ |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=European Centre for Press and Media Freedom |keel=en-GB}}</ref> Eesti keelde on terminit tõlgitud: "avalikus elus osalemise vastane strateegiline hagi" või "üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. märts 2023 |pealkiri=Raporti Projekt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) |url=https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/JURI/PR/2024/01-24/1273952ET.pdf |vaadatud=11. märtsil 2025 |väljaanne=Euroopa Parlament, Õiguskomisjon}}</ref>. Kasutuses on ka "vaigistuskaebus"<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1069, 11. aprill 2024 |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401069 |vaadatud=10. märtsil 2025 |väljaanne=Euroopa Liidu Teataja}}</ref><ref name="tugevam-aj">{{Netiviide |pealkiri=Tugevam ajakirjandusvabadus ja sõnavabaduse kaitse: nõukogu leppis kokku seisukohas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva õigusakti suhtes |url=https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/06/09/stronger-press-freedom-and-free-speech-protection-council-agrees-position-on-anti-slapp-law/ |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Consilium |keel=et}}</ref> ning ingliskeelse akronüümi SLAPP tähenduse (''slap'' "laks" või "latakas") alusel akronüüm LÄTAK.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-12-04 |pealkiri=Kalaranna arendusprojekti kohtuasi tõi uue väljendi LÄTAK. Vaata, mida see tähendab! |url=https://elu24.postimees.ee/3423507/kalaranna-arendusprojekti-kohtuasi-toi-uue-valjendi-latak-vaata-mida-see-tahendab |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarv |eesnimi=Mari Öö |kuupäev=2015-11-16 |pealkiri=Ärimees versus aktivist ehk SLAPP! |url=https://heakodanik.ee/uudised/arimees-versus-aktivist-ehk-slapp/ |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Hea Kodanik}}</ref> [[KüberSLAPP]] (inglise k ''cyberSLAPP'') on hagi, mis on põhineb veebis avaldatul, näiteks blogipostitusel või kommentaaril. Tavaliselt on see suunatud anonüümsele autorile, kes on veebis kritiseerinud ettevõtteid või avaliku elu tegelasi. KüberSLAPP-i eesmärk võib olla ka kriitiku anonüümsuse paljastamine. Hagi esitamise järel võib [[hageja]] nõuda veebilehelt või internetiteenuse pakkujalt anonüümse autori isikuandmeid, et teda hirmutada ja takistada edaspidiseid kriitilisi avaldusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-05-15 |pealkiri=What is a CyberSLAPP? {{!}} ACLU of Ohio |url=https://www.acluohio.org/en/what-cyberslapp |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=www.acluohio.org |keel=en}}</ref> == Vaigistuskaebuse määratlus == Vaigistuskaebust ei esitata õiguskaitse eesmärgil, vaid avaliku arutelu ja kriitika mahasurumiseks ning selleks, et takistada rikkumiste uurimist ja neist teatamist. Kaebuse esitaja on enamasti mõjukas isik, näiteks poliitik, äriühing, lobitöö tegija või riigiorgan. Vaidluse pooled ei ole sageli võrdsed, kaebajal on [[kostja|kostjast]] tugevam rahaline või poliitiline võim. Kaebuse eesmärk on hirmutamise ja ahistamisega takistada sõltumatut ajakirjandust, kodanikuühiskonna tegevust ja demokraatlikku avalikku arutelu.<ref name=":1" /> Avalikus elus osalemine tähendab põhiõiguste (nt sõna- ja teabe-, kunsti-, teadus-, kogunemis- ja ühinemisvabadus) teostamist. See võib väljenduda ajakirjandusliku, poliitilise, akadeemilise, teadusliku, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise tegevusena; samuti osalemisega avalikes aruteludes, protestides, lobitöös ja õiguskaitsemeetmetes.<ref name=":1" /> Vaigistuskaebuse puhul on märgatav poolte ebavõrdsus. Hageja (kaebaja) strateegia on venitada kohtumenetlus nii pikaks kui võimalik, et kurnata kostja rahalisi vahendeid ja vaimset tervist. Eesmärk ei ole tingimata võita, vaid tekitada heidutav mõju, mis hirmutaks ka teisi samal teemal arvamust avaldama.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Milewska |eesnimi=Paulina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=SLAPPs, Daphne’s Law, and the Future of Journalism |url=https://verfassungsblog.de/slapps-daphnes-law-and-the-future-of-journalism/ |ajakiri=Verfassungsblog |doi=10.17176/20230615-231225-0 |issn=2366-7044}}</ref> === Vaigistuskaebuse tunnused === Vaigistuskaebust aitab ära tunda mitu tunnust, sealhulgas:<ref name=":9" /> * esitatud nõue on ebatavaliselt agressiivne või ebaproportsionaalne; * hageja trikitab oma menetlusõigustega, et tõsta kostja kulusid; * hageja kasutab oma majanduslikku üleolekut, et avaldada kostjale survet; * nõue on suunatud pigem üksikisikule kui organisatsioonile, kus ta töötab; * esitatud argumendid on õiguslikult või faktiliselt alusetud; * hageja kasutab kohtumenetlust, et hirmutada ja ahistada kolmandatest isikutest kriitikuid; * kohtuasi näib olevat osa laiemast kampaaniast, mille eesmärk on kostjat kiusata, ahistada või hirmutada; * hageja on varem esitanud vaigistuskaebusi või kasutanud õiguslikku hirmutamist. Vaigistuskaebuste tunnusjoonte hulka kuuluvad veel: * hagi esitamise ajastus; * täiendavate või võltskostjate (näiteks pereliikmete) kaasamine; * lisatakse hagejaid, kel puudub nõudeõigus (näiteks hagejaga seotud ettevõtted); * tahtlikult ebatäpsed või mitmeti tõlgendatavad sõnastused, mis võimaldavad esitada alusetuid süüdistusi ilma valevande riskita; * keeldumine kokkuleppest (või nõustumine ainult täieliku võidu puhul); * kõigi kompromissettepanekute kujutamine pahatahtliku taktikana; * ulatuslike ja ebavajalike tõendite nõudmine; * katse tuvastada anonüümseid või varjunime all tegutsevaid kriitikuid; * väiksemate õiguslike küsimuste edasikaebamine, et saavutada laiemad kohtulahendid. Mõnel juhul on ilmne, et hageja püüab kostjat laostada, muutes kohtuasja võimalikult kulukaks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sheldrick |eesnimi=Byron |url=https://books.google.ee/books?id=v7NlAwAAQBAJ&pg=PT202&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Blocking Public Participation: The Use of Strategic Litigation to Silence Political Expression |kuupäev=2014-02-18 |kirjastus=Wilfrid Laurier Univ. Press |isbn=978-1-55458-931-9 |keel=en}}</ref> Sel juhul ei pruugi hageja eesmärk olla õiguslik võit, vaid lihtsalt kostja aja ja raha raiskamine.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gillers |eesnimi=Stephen |url=https://books.google.ee/books?id=F0tBDwAAQBAJ&pg=PT16&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Journalism Under Fire: Protecting the Future of Investigative Reporting |kuupäev=2018-08-07 |kirjastus=Columbia University Press |isbn=978-0-231-54733-8 |keel=en}}</ref> === Vaigistuskaebuste liigitamine === Vaigistuskaebusi saab liigitada kaebuse aluseks märgitud asjaolu järgi. Võib eristada järgmistele asjaoludele üles ehitatud vaigistuskaebusi.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Responding to Strategic Lawsuits Against Public Participation (SLAPPs) {{!}} Digital Media Law Project |url=https://www.dmlp.org/legal-guide/responding-strategic-lawsuits-against-public-participation-slapps |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=www.dmlp.org}}</ref><ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Kashfian |eesnimi=On Behalf of |perekonnanimi2=Kashfian |perekonnanimi3=LLP |kuupäev=2022-06-15 |pealkiri=Common examples of SLAPP claims |url=https://www.kashfianlaw.com/blog/2022/06/common-examples-of-slapp-claims/ |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=www.kashfianlaw.com |keel=en-US}}</ref> * '''Laimamine''' (inglise k ''defamation''). Enim kasutatud vaigistuskaebuse alus. Kaebaja väidab, et tema kohta on esitatud mainet kahjustavaid valeväiteid. Sääraste kaebuste puhul saab eristata kahte alamliiki. Esimesel juhul reageeritakse kriitikale või negatiivsele kommentaarile, mis on esitatud nt blogipostitustes, uudises, arvamusartiklis või avalikul koosolekul sõnavõtus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Laimuhagi kohtus: Jürgen Ligi tõrjub süüdistusi |url=https://www.ohtuleht.ee/1078693/laimuhagi-kohtus-jurgen-ligi-torjub-suudistusi |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Teisel juhul nõutakse kommentaari või postituse eemaldamist.<ref name=":7" /> * '''Majandustegevusse sekkumine.''' Hageja väidab, et kostja on teadlikult sekkunud tema ja kolmanda osapoole vahelisse lepingusse või ärisuhtesse, mille tulemusel on hageja majanduslikult kannatanud. Seda võib nimetada ka „kahjustava sekkumisena ärisuhetesse või lepingusse“. Sageli kaasneb sellise nõudega ka laimunõue, eriti kui vaidlusalune kriitika on avaldatud veebis. * '''Hingelise valu tahtlik tekitamine.''' Hageja väidab, et kostja on tahtlikult või hoolimatult toime pannud äärmuslikult solvava teo, mis on põhjustanud talle tõsist emotsionaalset kahju. Selline hagi esitatakse tihti koos laimunõuetega reaktsioonina avalikult väljendatud kriitikale. * '''Vandenõu.''' Hageja süüdistab kostjat selles, et ta on kellegagi koos plaaninud ebaseaduslikku tegevust, näiteks laimu levitamist, lepingu takistamist või emotsionaalse stressi tekitamist. Hagejal ei ole sageli vastuvõetavaid tõendeid kaasosaliste kohta ning kaebuses viidatakse enamasti ebamäärastele anonüümsetele isikutele. Mõnes riigis võib vaigistushagide kasvu pinnas olla soodsam kui teistes. Vaigistuskaebuste esitamine sõltub näiteks kohtukulude suurusest, sõnavabadust piiravate seaduste (nt laimu- või [[Vihakõne|vihakõneseadused]]) paindlikkusest ning kaitsemeetmeist (vaigistuskaebuse vastased õigusnormid).<ref name=":5" /> === Vaigistuskaebuse eesmärk === Kaebuste eesmärk on kritiseerija tsenseerimine, hirmutamine ja vaigistamine. Kritiseerija koormatakse üle õigusabikuludega ja sunnitakse sellega loobuma oma seisukohtade avaldamisest või vastuseisust. Vaigistuskaebuste peamised sihtmärgid on ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad, sageli ka teised avalikus elus osalejad, sh poliitikud, teadlased ja eksperdid<ref name="tugevam-aj" /><ref name=":2">[https://www.aripaev.ee/uudised/2024/11/13/pruunsild-nouab-minister-ligilt-kohtus-1-eurot-ja-oma-sonade-tagasi-votmist "Pruunsild nõuab minister Ligilt kohtus 1 eurot ja oma sõnade tagasi võtmist"] Äripäev, 13. november 2024</ref>, kuid ka [[Vikipedist|vikipedistid]].<ref name=":3">Margus Martin. [https://www.postimees.ee/7694013/arimees-pruunsild-tahab-vikipeedia-koos-ligi-ja-ansipiga-liistule-tommata "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata"] Postimees, 19. jaanuar 2023</ref> Vaigistuskaebuse üks eesmärk on teise poole vaigistamine, kuid sageli toob see kaasa hoopis vastupidise efekti. [[Streisandi efekt]] on nähtus, kus keegi püüab mingit teavet varjata või kõrvaldada, kuid selle tagajärjel tõmbab seda tahtmata teemale hoopis suurema tähelepanu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Vaba mõte &#10217; Streisandi-Vooglaiu efekt |url=https://sakala.postimees.ee/7162531/vaba-mote-streisandi-vooglaiu-efekt |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=Sakala |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=STREISANDI EFEKT! Kriitilised arvustajad kohtusse kaevanud Robert Sarve advokaadibüroo keskmine hinne kukkus kuristikku |url=https://www.ohtuleht.ee/1080753/streisandi-efekt-kriitilised-arvustajad-kohtusse-kaevanud-robert-sarve-advokaadiburoo-keskmine-hinne-kukkus-kuristikku |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> == Vaigistushagi vastased õigusnormid == === Euroopa Liit === {{Vaata ka|Vaigistuskaebuste vastane direktiiv}} [[Euroopa Komisjon]] tegi 2022. aasta aprilli lõpus ettepaneku võtta vastu [[direktiiv]], millega kehtestataks normid [[Avalik elu|avalikus elus]] osalevate inimeste kaitseks ilmselgelt põhjendamatute või pahatahtlike hagide eest. Direktiivi eesmärk oleks kaitsta [[Ajakirjanik|ajakirjanikke]] ja [[Inimõigused|inimõiguste kaitsjaid]] nende vastu algatatud kohtumenetluste eest, millega takistatakse neid [[Üldsus|üldsust]] teavitamast ja [[Avalik huvi|avalikku huvi]] pakkuvaid küsimusi kajastamast.<ref name="Justiitsministeerium">{{cite web|url=https://www.just.ee/uudised/justiitsministeerium-ootab-arvamusi-vaigistuskaebuste-vastu-suunatud-direktiivi-kohta|title=Justiitsministeerium ootab arvamusi vaigistuskaebuste vastu suunatud direktiivi kohta|website=Justiitsministeerium|access-date=13 January 2023|language=et}}</ref> Direktiiv on vastu võetud 19. märtsil 2024. Liikmesriikidel on 2026. aastani aega direktiiv üle võtta.<ref name=":8" /><ref name=":1" /> Euroopas tegutseb ka ''Coalition Against SLAPPs in Europe (CASE)''. See on kogu Euroopat hõlmav valitsusväliste organisatsioonide koalitsioon, mille tegevuse eesmärk on teadvustada strateegiliste kohtuasjade ohtu avaliku järelevalvega tegelevatele isikutele ja organisatsioonidele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About – CASE |url=https://www.the-case.eu/about/ |vaadatud=2025-03-20 |keel=en}}</ref> === Eesti === Eestis jõustusid 2026. aasta 30. juunil [[Tsiviilkohtumenetlus|tsiviilkohtumenetluse]] seadustikus sätted,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/120062026003 |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> mis võimaldavad Eesti kohtutel tõrjuda vaigistushagisid (kuritarvituslikke hagisid). Kuritarvituslikkus tuleneb muu hulgas sellest, et nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik. Sellele võib viidata see, et hageja või temaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust. Kohus arvestab ka seda, kas hageja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise, [[Ahistamine|ahistamise]] või ähvardamisega.<ref name=":14" /> Kui kohus tuvastab, et tegemist on [[Avalik arutelu|avalikus arutelus]] osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku [[Hagi|hagiga]], võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata ja ka juba menetlusse võetud hagi võib kohus jätta hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud täielikult hageja kanda. Lisaks võib kohus hagejat kuritarvitusliku hagi esitamise eest trahvida kuni 9600 euro ulatuses.<ref name=":14" /> Pärast sätete jõustumist otsustas Harju maakohus tagantjärele uuendada [[Magnum AS|Magnum Medicali]] poolt väljaande [[Äripäev]] vastu algatatud [[Tsiviilasi|tsiviilasja]] menetlust ja lasta anda Äripäevale ja väljaande ajakirjanikele esitada täpsustatud seisukohad, kuna kostjad olid menetluses korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et tegemist on vaigistushagiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-09 |pealkiri=Kohus hakkab vaigistusdirektiivi tõttu Magnumi ja Äripäeva asja uuesti arutama |url=https://www.err.ee/1610073619/kohus-hakkab-vaigistusdirektiivi-tottu-magnumi-ja-aripaeva-asja-uuesti-arutama |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Austraalia === [[Austraalia pealinna ala|Austraalia pealinna]] [[Austraalia pealinna ala|alal]] kehtib 2008. aastast üldsuse osalemise kaitse seadus (''Protection of Public Participation Act''), mille eesmärgid on kaitsta üldsuse osalemist ning hoida ära seda takistavaid ebamõistlikke tsiviilkohtumenetlusi. Seaduse järgi saab määrata trahvi isikule, kes alustab või jätkab kostja vastu kohtumenetlust ebaõigel eesmärgil (inglise k ''improper purpose'').<ref>{{Netiviide |pealkiri=PROTECTION OF PUBLIC PARTICIPATION ACT 2008 |url=https://classic.austlii.edu.au/au/legis/act/consol_act/poppa2008360/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=classic.austlii.edu.au}}</ref> === USA === 2023. aasta seisuga olid 33 osariiki ning [[Columbia ringkond]] ja [[Guam]] sätestanud seadusega kaitsemeetmeid vaigistushagide eest.<ref name=":32">{{Cite news|url=https://www.ifs.org/anti-slapp-report/|title=Anti-SLAPP Statutes: 2023 Report Card|work=Institute for Free Speech|access-date=14 December 2023|language=en-US}}</ref> Ülejäänud osariigid ei olnud võtnud vastu selleks erinorme.<ref name=":32" /> Iga kohus lähtub kaebuse lahendamisel üksnes oma osariigis kehtivatest seadustest.<ref name=":32" /> Seetõttu otsivad kaebuse esitajad sageli neile soodsamat kohut (sh föderaalkohtud), kus kostja on vähem kaitstud vaigistuskaebuse eest, kui oma osariigi kohtus. 2024. aasta seisuga oli olukord paranenud, sest osariigid on üle võtmas ühtset avaliku arvamuse kaitse seadust ("''The Uniform Public Expression Protection Act''" ehk UPEPA). 2025. aasta jaanuari seisuga on UPEPA kehtestanud 10 osariiki.<ref>{{Cite web|url=https://www.rcfp.org/anti-slapp-guide/latest-developments/|title=*Latest Developments: Recent changes in state anti-SLAPP laws|website=[[The Reporters Committee for Freedom of the Press]]|access-date=2024-11-21|language=en-US}}</ref> === Kanada === [[Kanada]] kolm kõige suurema rahvaarvuga provintsi ([[Québec|Quebec]], [[Briti Columbia]] ja [[Ontario]]) on vastu võtnud vaigistuskaebuste vastased õigusaktid. Quebec oli esimene Kanada provints, mis 2009. aastal võttis vastu sellise seaduse (Bill 9 "''An Act to amend the Code of Civil Procedure to prevent improper use of the courts and promote freedom of expression and citizen participation in public debate''").<ref>Landry, Normand (2010). [https://r-libre.teluq.ca/988/1/From%20the%20Streets%20to%20the%20Courtroom%20Final_sent.pdf From the streets to the courtroom: The legacies of Quebec's anti-SLAPP movement.] ''Review of European Community and International Environmental Law, 19'' (1), 58-59.</ref> Ontario on kehtestanud vaigistuskaebuste vastase seaduse (''Protection of Public Participation Act'')<ref>{{Netiviide |pealkiri=SBC 2019, c 3 {{!}} Protection of Public Participation Act |url=https://www.canlii.org/en/bc/laws/stat/sbc-2019-c-3/latest/sbc-2019-c-3.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230417202834/https://www.canlii.org/en/bc/laws/stat/sbc-2019-c-3/latest/sbc-2019-c-3.html |arhiivimisaeg=2023-04-17 |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.canlii.org |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> 2015. ja Briti Columbia 2019. aastal.<ref>Hilary Young, [https://www.canlii.org/en/commentary/doc/2022CanLIIDocs3386#!fragment/zoupio-_Tocpdf_bk_1/BQCwhgziBcwMYgK4DsDWszIQewE4BUBTADwBdoAvbRABwEtsBaAfX2zhoBMAzZgI1TMAjAEoANMmylCEAIqJCuAJ7QA5KrERCYXAnmKV6zdt0gAynlIAhFQCUAogBl7ANQCCAOQDC9saTB80KTsIiJAA Canadian Anti-Slapp Laws in Action], 2022 100-2 ''Canadian Bar Review'' 186, 2022 CanLIIDocs 3386, <<nowiki>https://canlii.ca/t/7mz0t</nowiki>>, vaadatud 20. märtsil 2025</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Anti-SLAPP legislation in the U.S. and Canada |url=https://justiceandenvironment.org/wp-content/uploads/2023/03/Anti_SLAPP_legislation_in_the_US_and_Canada.pdf |vaadatud=20. märtsil 2022 |väljaanne=Justice and Environment}}</ref> == Kuulsaid näiteid == * 2017. aastal mõrvati [[Malta|Maltal]] autopommiga ajakirjanik [[Daphne Caruana Galizia]]. Ta oli aastaid saanud ähvardusi korruptsiooni uuriva ja paljastava tegevuse tõttu. Peale ähvarduste kasutati ka vaigistushagisid – surma hetkeks oli tema vastu algatatud 47 kohtuasja, mille pärisid tema pärijad.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=29. mai 2020 |pealkiri=SLAPP in the EU context |url=https://commission.europa.eu/system/files/2020-07/ad-hoc-literature-review-analysis-key-elements-slapp_en.pdf |vaadatud=19. märtsil 2025 |väljaanne=EU-CITZEN: ACADEMIC NETWORK ON EUROPEAN CITIZENSHIP RIGHTS}}</ref> Enne seda mõrva ei olnud vaigistushagide teema pakkunud Euroopa Liidu juhtorganeis kõneainet, kuid siis loodi Euroopa vaigistushagide vastane koalitsioon (CASE), mis juhtis Euroopa Komisjoni tähelepanu sellele probleemile. Vaigistuskaebused ohustavad suuresti meediavabadust, mis on demokraatia tugisammas, ning mõjutavad ka ühisturgu ja õigusalast koostööd. Sellele järgnes Euroopa Komisjoni ettepanek direktiiviks, mis võeti vastu 19. märtsil 2024.<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Anti-SLAPP: Final green light for EU law protecting journalists and human rights defenders |url=https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2024/03/19/anti-slapp-final-green-light-for-eu-law-protecting-journalists-and-human-rights-defenders/ |vaadatud=2025-03-11 |väljaanne=Consilium |keel=en}}</ref> Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová nimetas selle Daphne Caruana Galizia järgi „Daphne seaduseks“.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-16 |pealkiri=Daphne's law |url=https://www.daphne.foundation/en/2022/03/16/daphnes-law |vaadatud=2025-03-11 |väljaanne=The Daphne Caruana Galizia Foundation |keel=en-GB}}</ref><ref name=":4" /><ref name=":1" /> *Miljardär [[Roman Abramovitš]] kaebas kohtusse ajakirjaniku Catherine Beltoni ja kirjastuse [[HarperCollins]] 2020. aastal ilmunud raamatu "Putin's People" eest. Raamatus on väidetud muuhulgas, et Abramovitš ostis 2003. aastal [[Chelsea FC|Chelsea jalgpalliklubi]] Kremlist saadud korralduse alusel. Kohtuasja tulemusel kirjastus vabandas ning lubas, et raamatus esitatud mitut vaidlusalust väitet muudetakse. HarperCollins nõustus ka tegema heategevusliku annetuse kahjutasu maksmise asemel. Catherine Beltoni kanda jäid 1,5 miljoni naela suurused kohtukulud.<ref name="Press Gazette">{{Cite news|last=Tobitt|first=Charlotte|url=https://pressgazette.co.uk/slapps-threat-press-freedom-lawfare-david-davis/|title=SLAPP down: David Davis says Putin's People libel case cost ex-FT journalist £1.5m|work=[[Press Gazette]]|date=24 January 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tobitt |eesnimi=Charlotte |kuupäev=2021-12-22 |pealkiri=Putin's People journalist and publisher settle Roman Abramovich libel claim |url=https://pressgazette.co.uk/news/putins-people-journalist-and-publisher-settle-roman-abramovich-libel-claim/ |vaadatud=2025-03-19 |väljaanne=Press Gazette |keel=en-US}}</ref> *Saksamaa tuntuim vaigistuskaebus oli Karl Bäri peale Müncheni Keskkonnainstituudist. Ta oli kritiseerinud [[Pestitsiid|pestitsiidide]] kasutamist [[Lõuna Tirool|Lõuna-Tirooli]] õunakasvatuses. Lõuna-Tirooli tollane põllumajandusminister Arnold Schuler süüdistas teda ja Keskkonnainstituuti laimamise eest 2022. aastal. Kaebusega ühines 1376 piirkonna põllumeest.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rath |eesnimi=Christian |kuupäev=2021-07-13 |pealkiri=Slapp–Klagen in der EU: Klagen als Schikane |keel=de |väljaanne=Die Tageszeitung: taz |url=https://taz.de/SlappKlagen-in-der-EU/!5781252/ |vaadatud=2025-03-12 |issn=0931-9085}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ritzer |eesnimi=Uwe |kuupäev=2020-09-09 |pealkiri=München: Südtirol verklagt Umweltinstitut wegen Plakat |url=https://www.sueddeutsche.de/muenchen/muenchen-umweltinstitut-suedtirol-klage-1.5024831 |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=Süddeutsche.de |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Angriff auf die Meinungsfreiheit: Anklage wegen öffentlicher Kritik an hohem Pestizideinsatz in Süd-Tirol |url=https://pan-germany.org/pestizide/angriff-auf-die-meinungsfreiheit-anklage-wegen-oeffentlicher-kritik-an-hohem-pestizideinsatz-in-sued-tirol/ |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=Pestizid Aktions-Netzwerk e.V. |keel=de}}</ref> Hiljem võeti kõik süüdistused tagasi, ent juhtum sai vaigistuskaebusena palju tähelepanu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pestizidprozess: Vorwurf der üblen Nachrede gegen Bär vom Tisch |url=https://www.suedtirolnews.it/chronik/pestizidprozess-vorwurf-der-ueblen-nachrede-gegen-baer-vom-tisch |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=Südtirol News |keel=de-DE}}</ref> *Tollase Austria kantsleri Sebastian Kurzi ([[Austria Rahvapartei|ÖVP]]) sõbrast [[Viin|Viini]] restoranipidaja Martin Ho ning Tirooli ehitusettevõtja René Benko esitasid 2021. aastal kaks eraldi hagi valitsuskriitilise veebiväljaande ''Zackzack.at'' vastu. Hagidega nõuti kokku 3 miljonit eurot. ''Zackzack.at'' pidas seda hirmutamise ja ÖVP kritiseerimise takistamise katseks. Nõutud summa oli kolm korda suurem meediaväljaande aastaeelarvest ning oleks tähendanud ettevõtte pankrotti.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Zackzack": SPÖ will Schritte gegen "Einschüchterungsklagen" |url=https://www.derstandard.at/consent/tcf/story/2000128931823/zackzack-spoe-will-schritte-gegen-einschuechterungsklagen |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Redaktion |kuupäev=2021-11-15 |pealkiri=ÖVP-Klagslawine gegen Online-Zeitung Zack-Zack |url=https://zeitungderarbeit.at/politik/oevp-klagslawine-gegen-online-zeitung-zack-zack/ |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=zeitungderarbeit.at {{!}} Für die Klasse. Mit der Klasse. |keel=de-AT}}</ref> Hagi ei rahuldatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vogl |eesnimi=Erich |kuupäev=2022-08-28 |pealkiri=Millionenklage von Benkos Signa abgewiesen |url=https://www.krone.at/2793869 |vaadatud=2025-03-12 |väljaanne=Kronen |keel=de}}</ref> *[[Kreeka]] endise peaministri büroo direktor Grigoris Dimitriadis esitas 2022. aastal hagi ajalehe EFSYN, uuriva väljaande ''Reporters United'' ja ajakirjaniku Thanasis Koukakise vastu. Ta väitis, et ajakirjanikud olid tekitanud moraalse kahju uurimisega, mis paljastas tema ärisidemed inimestega, kes olid otseselt või kaudselt seotud Predator-nuhkvara turustajatega Kreekas. Ta nõudis EFSYN-ilt 250 000 euro ning Reporters Unitedilt ja selle ajakirjanikelt 150 000 euro suurust hüvitist. Ta nõudis veel, et Koukakis eemaldaks uurimist käsitlevad postitused sotsiaalmeediast ja maksaks 150 000 eurot kahjutasu. Nõuete kogusumma oli 550 000 eurot. 2024. aastal otsustas kohus, et väljaanded ja ajakirjanikud ei kavatsenud kahjustada Dimitriadise au ega mainet ning et nende uurimus ei sisalda tema suhtes laimu ega valet.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stamatoukou |eesnimi=Eleni |kuupäev=2024-10-11 |pealkiri=Greek Court Dismisses Lawsuit Against Journalists Reporting Surveillance Scandal |url=https://balkaninsight.com/2024/10/11/greek-court-rejects-slapp-against-journalists-reporting-on-surveillance-scandal/ |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=Balkan Insight |keel=en-US}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Stamatoukou |eesnimi=Eleni |kuupäev=2024-01-25 |pealkiri=Greek Media Reporting on Surveillance Scandal Testify in ‘SLAPP’ Trial |url=https://balkaninsight.com/2024/01/25/greek-media-reporting-on-surveillance-scandal-testify-in-slapp-trial/ |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=Balkan Insight |keel=en-US}}</ref> *[[Greenpeace|Greenpeace International]] (GPI) esitas 2025. aastal [[Holland|Hollandi]] kohtusse hagi USA fossiilkütuste torujuhtmeettevõtte [[Energy Transfer|Energy Transferi]] (ET) vastu, proovides esimest korda Euroopa Liidu vaigistuskaebuste vastast direktiivi. GPI soovib tagasi saada kõik kahjud ja kulud, mis on tekkinud ET järjestikuste põhjendamatute kohtuasjade tõttu. ET on nõudnud GPI-lt ja tema USA üksustelt sadade miljonite dollarite suurusi kahjuhüvitisi. GPI on kaitsnud end ET agressiivsete kohtuasjade vastu 2017. aastast. Siis esitas ET hagi USA föderaalkohtusse, võttes aluseks väljapressimisega mõjutatud ja korruptiivsete organisatsioonide seaduse (''RICO Act – the Racketeer Influenced and Corrupt Organizations Act''). Selle seaduse peamine eesmärk on võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu. Kohus lükkas hagi tagasi, märkides, et RICO rikkumine ei ole piisavalt tõendatud. Seejärel esitas ET uue hagi [[Põhja-Dakota]] kohtusse, võttes aluseks laimu, vandenõu ja muud rikkumised. Põhja-Dakotas ei ole vaigistuskaebuse vastaseid seadusi. GPI ei saa seetõttu ka pärast võitu oma kõiki kohtukulusid tagasi ja on otsustanud esitada vastukaebuse Hollandi kohtusse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Greenpeace International files lawsuit against Energy Transfer in first use of EU anti-SLAPP Directive |url=https://www.greenpeace.org/international/press-release/72706/greenpeace-international-files-lawsuit-against-energy-transfer-in-first-use-of-eu-anti-slapp-directive/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Greenpeace International |keel=en}}</ref> === Vaigistuskaebusi vikipedistide vastu === *2021. aastal esitas [[Portugal|Portugali]] ettevõtja [[Caesar DePaço|César do Paço]] hagi [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Foundationi]] vastu. Talle ei meeldinud portugali- ja ingliskeelse Vikipeedia artiklid, mis sisaldasid teavet tema parempoolsete poliitiliste seoste ja kunagiste kriminaalsüüdistuste kohta. Neid teemasid oli usaldatavate allikate põhjal käsitletud üldsusele olulistena. Wikimedia Foundation võitis Portugali esimese astme kohtus, kes kaitses vabatahtlike õigust uurida ja kirjutada olulistest teemadest, sh biograafiatest. Apellatsioonikohus aga otsustas Wikimedia Foundationi kahjuks. See tähendas, et Vikipeedia artiklitest tuli osa teavet eemaldada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Choudhary |eesnimi=Jacob Rogersand Kabir |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=High stakes for the Wikimedia projects in Portugal: Fighting a strategic lawsuit against public participation (SLAPP) |url=https://diff.wikimedia.org/2023/07/27/high-stakes-for-the-wikimedia-projects-in-portugal-fighting-a-strategic-lawsuit-against-public-participation-slapp/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Diff |keel=en-US}}</ref> *Itaalia poliitik [[Antonio Angelucci]] ja tema poeg Giampaolo esitasid 2009. aastal hagi Wikimedia Foundationi vastu. Hagiga nõuti Wikimedia Foundationilt 20 miljonit eurot "laimavate väidete" tõttu itaaliakeelse Vikipeedia leheküljel. Rooma tsiviilkohus otsustas 2014. aastal Wikimedia Foundationi kasuks, kinnitades, et sihtasutus ei vastuta kasutajate poolt vabalt avaldatu eest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paulson |eesnimi=Michelle |kuupäev=2014-07-22 |pealkiri=Victory in Italy: Court rules Wikipedia "a service based on the freedom of the users" |url=https://diff.wikimedia.org/2014/07/22/victory-in-italy-based-on-freedom-of-users/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Diff |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Antonio Angelucci and Giampaolo Angelucci v. Wikimedia Foundation Inc. Italia, 70572/09 {{!}} wilmap |url=https://wilmap.stanford.edu/entries/antonio-angelucci-and-giampaolo-angelucci-v-wikimedia-foundation-inc-italia-7057209 |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=wilmap.stanford.edu}}</ref> *Vikipeedia saksakeelses artiklis "Tipico" oli väidetud, et Mladen Pavlovic on üks kolmest Tipico asutajast. (Tipico on Euroopa hasartmängufirma, mille peakorter asub Maltal.) Vikipeedias avaldatud fakt põhines avalikul teabel. Pavlovici nimi oli esinenud usaldusväärseis [[Saksamaa|Saksa]] meediaväljaandeis ja Malta äriregistri dokumentides. Pavlovic esitas [[München|Müncheni]] kohtusse hagi Wikimedia Foundationi vastu. Ta nõudis, et eemaldataks tema kohta Vikipeedia artiklis avaldatud andmed. 2023. aastal tunnistas kohus, et vaidlusalune Vikipeedia artikkel sisaldas asjakohast avalikku teavet korrektsete viidetega. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Failla |eesnimi=Michele |kuupäev=2024-08-27 |pealkiri=Wikimedia Foundation defeats gambling magnate’s lawsuit in Germany – Wikimedia Europe |url=https://wikimedia.brussels/wikimedia-foundation-defeats-gambling-magnates-lawsuit-in-germany/ |vaadatud=2025-03-17 |keel=en-GB}}</ref> *Vikipeedias oli refereeritud ajakirjandust, kus [[Andrus Ansip]] ja [[Jürgen Ligi]] seostasid [[Parvel Pruunsild|Parvel Pruunsilda]] ja [[Bigbank|Bigpanki]] pensionireformist kasusaamisega. 2023. aastal esitas Pruunsild Tartu maakohtule hagiavalduse [[Wikimedia Eesti]] juhi [[Ivo Kruusamägi]] ning Ansipi ja Ligi vastu. Hagis nõuti ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju hüvitamist.<ref name=":12">[https://www.err.ee/1608851951/pruunsild-vikipeedia-peab-vastutama-seal-avaldatud-laimu-eest "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest"] ERR, 16. jaanuar 2023</ref><ref name=":3" /> Pruunsild võttis peagi tagasi Kruusamägi vastu tehtud hagi.<ref name=":13">Ivo Kruusamägi. [https://www.err.ee/1608936794/ivo-kruusamagi-vaba-entsuklopeedia-ei-tahenda-reeglivaba-entsuklopeediat "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat"] ERR, 4. aprill 2023</ref> Kohus lükkas tagasi hagi Ansipi vastu, kuid Ligi jätkas kohtuteed ja lubas kohtule esitada eksperdi koostatud analüüsi, mis näitab, kuidas oli pensionireform Bigbanki ärile kasulik.<ref name=":2" /> == Eesti näiteid == {{Vaata ka|Vaigistuskaebused Eestis}} [[Fail:Interneti Päev 2023 (3).jpg|pisi|[[Interneti Päev]] 2023, kus digilaimu ja vaigistuskaebuste üle arutlesid [[Ivo Kruusamägi]], [[Karmen Turk]] ja [[Robert Sarv]]]] * 2015. aastal kaebas Kalaranna arendaja [[Pro Kapital Grupp|Pro Kapital]] kohtusse [[Telliskivi Selts]]i aktivisti Teele Pehki tema intervjuu pärast ajalehes Baltic Times<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.baltictimes.com/the_battle_for_the_estonian_coastline_/|Pealkiri=The battle for the Estonian coastline|Väljaanne=Baltic Times|Aeg=05.08.2015|Kasutatud=}}</ref>, nõudes kindlate väidete ümberlükkamist ja kohtukulude katmist. Pro Kapitali esindasid [[Advokaadibüroo SORAINEN|Soraineni]] vandeadvokaadid [[Carri Ginter]] ja [[Allar Jõks]]. Asi lahendati kokkuleppega ja Pro Kapital kandis ise kõik kulud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.omanikud.ee/uudised/article_id-2564|Pealkiri=Teele Pehk ja Telliskivi selts saavutasid Pro Kapitaliga Kalaranna arendusprojekti kohta kokkuleppe|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209124017/https://www.omanikud.ee/uudised/article_id-2564|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2017. aastal alustas [[Andmekaitse Inspektsioon]] menetluse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks|SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] taotlusel [[Eesti Inimõiguste Keskus]]e üle. SAPTKi arvates rikkus vaenukuritegudest teatamise platvorm UNI-FORM isikuandmete kaitse reegleid. Inspektsioon rikkumist ei leidnud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-11-13 |pealkiri=SAPTK kaebas Eesti Inimõiguste Keskuse andmekaitse inspektsiooni |url=https://www.err.ee/642262/saptk-kaebas-eesti-inimoiguste-keskuse-andmekaitse-inspektsiooni |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2018. aastal esitasid Soome kinnisvaraettevõtja [[Arto Autio]] ja temaga seotud isikud hagi [[ERR|Eesti Rahvusringhäälingu]] ning ajakirjanike [[Mihkel Kärmas|Mihkel Kärmase]] ja [[Anna Pihl]]i vastu, kes olid telesaates kajastanud kriitiliselt nende tegevust Eestis. Hagi menetlemine on kestnud aastaid ning sel ajal on neil ajakirjanikel keelatud Autio ja teiste hagejate tegevust kajastada.<ref name="ERR 2021">[https://www.err.ee/1608415556/el-motleb-ajakirjanike-kaitsmisele-pahatahtlike-kohturunnakute-eest "EL mõtleb ajakirjanike kaitsmisele pahatahtlike kohturünnakute eest"] ERR, 26. november 2021</ref> * 2019. aastal ähvardas jaekaubanduskett [[Prisma (kauplus)|Prisma]] vabaühendust [[Nähtamatud Loomad]] kohtuga, kuna ühing oli alustanud<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://prismajulmus.ee/|Pealkiri=Prisma julmus veebileht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209180158/https://prismajulmus.ee/|url-olek=ei tööta}}</ref> puurikanade munade müügist loobumise kampaania.<ref name=":11">{{Netiviide|Autor=|URL=https://tarbija24.postimees.ee/6511635/prisma-ahvardab-loomakaitseorganisatsiooni-nahtamatud-loomad-kohtusse-kaevata|Pealkiri=Prisma ähvardab loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kohtusse kaevata|Väljaanne=Postimees|Aeg=30.01.2019|Kasutatud=08.02.2019}}</ref> Prisma apelleeris kaubamärgi väärkasutamisele. * 2023. aasta augustis esitas Parvel Pruunsild vandeadvokaat [[Paul Keres (advokaat)|Paul Kerese]] poolt esindatuna hagi [[Lõuna ringkonnaprokuratuur|Lõuna ringkonnaprokuratuuri]] juhi [[Kretel Tamm|Kretel Tamme]] vastu Tamme poolt [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-is avaldatud [[Arvamusartikkel|arvamusartikli]] "Kretel Tamm: "rikkad tõllas vaesed võllas" aeg võiks läbi olla" tõttu, kus kirjeldati Pruunsilla ja Tartu abilinnapea [[Priit Humal|Priit Humala]] suhtes alustatud [[Kriminaalmenetlus|kriminaalmenetlust]]. Pruunsild nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. [[Tartu Maakohus]] jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud Pruunsilla kanda, kuna kohtu hinnangul selle vaidluse lahendamine ei allu [[Tsiviilkohus|tsiviilkohtule]]. Ringkonnakohus ei rahuldanud samuti kaebust<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lahendi andmed–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=380795564 |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> ja [[Riigikohus]] ei võtnud [[Määruskaebus|määruskaebust]] menetlusse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pankur Pruunsild eksis kohtuga ja kaotas protsessi prokuröriga |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120338835/pankur-pruunsild-eksis-kohtuga-ja-kaotas-protsessi-prokuroriga |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Arvamusartikli eest prokurörilt kahjuhüvitist nõudnud Parvel Pruunsild jäi pika ninaga |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2024/11/13/arvamusartikli-eest-prokurorilt-kahjuhuvitist-noudnud-parvel-pruunsild-jai-pika-ninaga |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * Äripäev kirjutas 2026. aastal kolme passiga ärimehest, kes on inimestelt raha välja petnud. Isik esitas artikli ilmumise järel Harju maakohtusse nõude isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ja ebaõigete faktiväidete eemaldamiseks, kuid maakohus leidis selle olevat vaigistuskaebuse ning kohustas hagejat tasuma Äripäeva eeldatavate menetluskulude katteks 5625 eurot.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/09/22/kohus-tuvastas-aripaeva-vastu-esitatud-vaigistushagi "Kohus tuvastas Äripäeva vastu esitatud vaigistushagi"] Äripäev, 22. september 2026</ref> Sama mees oli ka varem esitanud Äripäeva vastu kohtusse hagi isikuandmete mahavõtmiseks seoses 2010. aastal ilmunud looga, mis kajastas tema osas jõustunud kohtuotsust, kuid kohus seda andmete mahavõtmise nõuet ei rahuldanud.<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2026/05/29/kolme-passiga-arimees-kudus-kergeusklikelt-raha-valja-petmiseks-rahvusvahelise-vorgustiku "Kolme passiga ärimees kudus kergeusklikelt raha välja petmiseks rahvusvahelise võrgustiku"] Äripäev, 1. juuni 2026</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/05/29/kohus-otsustas-rahapesus-suudimoistetu-ei-saa-oma-isikuandmeid-artiklist-eemaldada "Kohus otsustas: rahapesus süüdimõistetu ei saa oma isikuandmeid artiklist eemaldada"] Äripäev, 29. mai 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://heakodanik.ee/uudised/arimees-versus-aktivist-ehk-slapp/ Ärimees versus aktivist ehk SLAPP] heakodanik.ee * [https://www.youtube.com/live/2IWdJC1iGJE?feature=share&t=3980 "Digilaim" kui otsetee kohtupinki?] Interneti päev 2023 [[Kategooria:Ühiskond]] rolkt2fjn7zoilk5rkpa5smqnm8lb5x Oliņas 0 535854 7241480 7045378 2026-09-25T09:05:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241480 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Oliņas | pindala = 0,2 | elanikke = 24 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=47158 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Oliņas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]]. Küla asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal, valla keskusest [[Plāņi]]st 26,4, endisest piirkonnakeskusest [[Strenči]]st 10,3 ja [[Riia]]st 139,4 kilomeetri kaugusel. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Strenči piirkond|Strenči piirkonda]]. Külas on Oliņase bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/8120 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas asub looduskaitsealune Rāmnieki liivakivipaljand. Ka külas kasvavad Vecrāmnieki jalakas ja Vecrāmnieki mänd on looduskaitse all. Oliņas asub osaliselt Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 92 (1966) * 22 (1989) <td> * 29 (2000) * 24 (2007) </table> ==Viited== {{viited}} {{Plāņi vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 8rdhnqxxxx4xtev5pdeg6yb8lt10dr1 Nibu 0 536404 7241350 6572782 2026-09-25T04:04:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241350 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2019|kuu=veebruar}}{{keeletoimeta}} [[Fail:African Breast SG.jpg|pisi|Naise nibu [[areool]] ja [[rinnad|rind]]]] '''Nibu''' on [[Rind|rinna]] pinnal kasvav koepiirkond, kust emasloomade [[Rinnapiim|piim]] väljub rindadest läbi väikese kanali, et selle kaudu vastsündinut toita.<ref>{{Cite web|url=http://www.thefreedictionary.com/nipple|title=nipple|publisher=|access-date=4.08.2017}}</ref> {{sfn|Hansen|2010|p=80}} Piim saab voolata läbi nibu passiivselt või lihaskontraktsioonide abil, mis tekivad piki kanali süsteemi. Nibu ümbritseb [[areool]], mis on sageli ümbritsevast nahast tumedamat värvi.<ref>{{Cite web|url=https://www.tabers.com/tabersonline/view/Tabers-Dictionary/762857/1/nipple&ti=0|title=nipple - Taber's Online|website=www.tabers.com|access-date=12.08.2017}}</ref> Teiste imetajate nibu nimetatakse [[nisa]]ks. Inimestel võib nii meeste kui ka naiste nibusid stimuleerida seksuaalse erutuse saamiseks. Paljudes kultuurides on naiste nibud seksualiseeritud<ref name="auto">{{Cite web|last=Todd Beer|url=http://sociologytoolbox.com/social-construction-of-the-body/|title=Social Construction of the Body: The Nipple|publisher=sociologytoolbox.com|date=12. mai 2015|accessdate=16.05.2015|archive-date=16.01.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160116020737/http://sociologytoolbox.com/social-construction-of-the-body/|url-status=dead}}</ref> või "... neid hinnatakse nende füüsiliste omaduste ja seksikuse pärast." <ref name="Dewar">{{Cite web|last=Dewar|first=Gwen|url=http://www.parentingscience.com/sexualization-of-girls.html|title=The sexualization of girls: Is the popular culture harming our kids?|publisher=Parenting Science|website=parentingscience.com|date=oktoober 2012}}</ref> == Anatoomia == [[Fail:Breast_anatomy_normal_scheme.png|pisi|Rinna piimanäärme ristlõike skeem: 1 – rindkere, 2 – suur rinnalihas, 3 – näärmekude, 4 – nibu, 5 – areool, 6 – piimajuha, 7 – rasvkude, 8 – nahk]] == Ühiskond ja kultuur == [[Fail:Duplessis's_semi-topless_portrait_of_the_Princess_of_Lamballe_dates_from_18th_Century_France.png|pisi|Duplessise portree paljastatud rinnanibuga Marie Thérèse Louise'ist Savoyst pärineb 18. sajandi Prantsusmaalt]] === Paljastus === Lääne kultuuri kalduvus varjata naise nibu riietega on pärit 1800. aastatest.<ref name="auto"/><ref name="Dewar"/><ref name="bbc1">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/magazine-30052071|title=Toplessness - the one Victorian taboo that won't go away|publisher=|work=BBC News|date=15.11.2014|access-date=13.08.2017|via=www.bbc.com}}</ref> Kuna naise nibusid tajutakse tihti intiimse kehapiirkonnana, võib nende katmine pärineda samamoodi, nagu pärines viktoriaanlik tabu sõita sadula otsas. Kogu rinna eksponeerimine on ühtedele protestivorm ja teistele kuritegu.<ref name="bbc1" /><ref name="citypaper">{{Cite web|url=http://www.washingtoncitypaper.com/columns/straight-dope/article/13045218/why-are-women-expected-to-keep-their-nipples-covered-breasts|title=Why Are Women Expected to Keep Their Nipples Covered?|publisher=|access-date=13.08.2017}}</ref> Nibude paljastus on tavaliselt siivutu ja mõnel juhul peetakse seda alatuks või väärituks.<ref>D. Leder, ''The Body in Medical Thought and Practice'', page 223, Springer Science & Business Media, 1992, ISBN 978-0-7923-1657-2</ref> Juhtum USA Pennsylvania osariigis Eries rindade ja nibude paljastuse kohta jõudis USA ülemkohtusse.<ref name="SC_Erie">{{Cite web|url=https://supreme.justia.com/cases/federal/us/529/277/case.html|title=Erie v. Pap's A. M., 529 U.S. 277 (2000)|publisher=Justia|website=Justia Law|date=märts 2000|access-date=15.02.2018|language=en|quote=Nudity cannot be considered an inherent form of expression.}}</ref> Erie määrus reguleeris nibu avalikku paljastust kui tegu, mis on toime pandud siis, kui isik "... teadlikult või tahtlikult ... ilmub alasti, viies läbi liputamisakti." Hiljem kirjeldatakse alastust kui ennekõike katmata naise nibu, kuid mehe nibu paljastust ei reguleeritud. Kommentaator märkis, et: "Mõelge selle olulisusele. Palja rinnaga ringi kõndivale mehele on kõige hullem tagajärg see, et teda ei teenindata restoranides. Aga naine, kes käib poolpaljalt, on seaduse mõttes sooritanud sarnase teo nagu avalikult seksimine. See võib tunduda hull, kuid USAs on see seadus. – Cecil Adams" <ref name="citypaper"/> Nibude paljastuse seaduslikkus on kogu USAs ebakindlalt reguleeritud. Mõned osariigid ei luba rinna mis tahes osa näitamist. Teised jurisdiktsioonid keelavad terve naise rindkere anatoomia selle kaudu, et keelavad piirkonnad, mis asuvad areoola või nibu kohal. Nii on see näiteks Lääne-Virginias ja Massachusettsis. Lääne-Virginia regulatsioon on väga spetsiifiline, tõenäoliselt ei tõlgendata seda valesti ning see annab loa kuvada: "[...]" mis tahes osa naise dekolteest, mis on kleidi, pluusi, seeliku, trikoo, suplusriide või muu kantava rõiva all tingimusel, et areoola ei ole täielikult või osaliselt paljastatud."" <ref name="citypaper"/> [[Instagram]]is on nibudevastane poliitika: lubamatu materjal sisaldab "... fotosid naiste nibudest, kuid lubatud on fotod rinnaeemaldusoperatsiooni põhjustatud armidest ja imetavatest emadest. Ka alastiolek maalidel ja skulptuuridel on aktsepteeritud".<ref name="Instagram_Help">{{Cite web|url=https://help.instagram.com/477434105621119|title=Community Guidelines|publisher=Instagram|website=help.instagram.com|access-date=15.02.2018|language=en}}</ref> Varem on Instagram siiski ka imetavate emade pilte eemaldanud. Samuti eemaldati näiteks pildid paljaste nibudega laulja [[Rihanna]]st ja tema konto pandi kinni. See tõi kaasa mitmeid vastureaktsioone, näiteks Twitteri liikumise #FreeTheNipple<ref>{{Cite web|url=http://www.thewrap.com/instagram-clarifies-its-no-nipple-policy/|title=Instagram Clarifies Its No-Nipple Policy|publisher=|date=17.04.2015|access-date=13.08.2017}}</ref> ja Instagrami konto @genderless_nipples loomise, mis kutsub kasutajaid üles postitama nii meeste kui ka naiste rinnanibude pilte. Rinnanibusid on pildistatud suures plaanis eesmärgiga tõstatada vastuolu.<ref name="genderless">{{Cite web|last=Toor|first=Amar|url=https://www.theverge.com/2016/12/6/13852900/genderless-nipples-instagram-censorship-policy|title=Genderless Nipples exposes Instagram's double standard on nudity|website=The Verge|date=6.12.2016|access-date=13.08.2017}}</ref> Facebook on samuti püüdnud määratleda oma nibupoliitikat.<ref name="genderless" /><ref>{{Cite web|url=https://m.facebook.com/communitystandards/encouraging-respectful-behavior/|title=Community Standards|website=m.facebook.com|access-date=14.08.2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.foxnews.com/tech/2016/10/24/is-facebook-going-to-start-freeing-nipple.html|title=Is Facebook going to start freeing the nipple?|publisher=|date=24.10.2016|access-date=14.08.2017|archive-date=7.09.2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907162900/https://www.foxnews.com/tech/is-facebook-going-to-start-freeing-the-nipple|url-status=dead}}</ref> Režissöör Lina Esco tegi filmi "Vabasta nibu", mis käsitleb "... naisi puudutavaid õigusnorme ja piiranguid naiste, kuid mitte meeste nibude eksponeerimisele". See on Esco sõnul ühiskonnas üks näide [[seksism]]ist.<ref name="beast">{{Cite news|last=Shire|first=Emily|url=http://www.thedailybeast.com/articles/2014/09/09/women-it-s-time-to-reclaim-our-breasts.html|title=Women, It's Time to Reclaim Our Breasts|work=The Daily Beast|date=9.09.2014}}</ref> === Seksuaalsus === Nibud võivad olla tundlikud puudutustele ja nende stimuleerimine võib õhutada [[Seksuaalne erutus|seksuaalset erutust]] .<ref name="Harvey">{{Cite book|last=Harvey|first=John H.|date=2004|title=The Handbook of Sexuality in Close Relationships|publisher=[[Psychology Press]]|isbn=978-1135624705|page=427|accessdate=12.08.2017|url=https://books.google.com/books?id=qsl4AgAAQBAJ&pg=PA427|last2=Wenzel|first2=Amy|last3=Sprecher|first3=Susan}}</ref> Vähesed naised on teatanud, et neil tekib [[orgasm]] ainuüksi nibude puudutamisest.<ref name="Kinsey">{{Cite book|last=Kinsey|first=Alfred C.|date=1998|title=Sexual Behavior in the Human Female|publisher=[[Indiana University Press]]|isbn=978-0253019240|page=587|accessdate=12.08.2017|url=https://books.google.com/books?id=JHWHCgAAQBAJ&pg=PA587|last2=Pomeroy|first2=Wardell B.|last3=Martin|first3=Clyde E.|last4=Gebhard|first4=Paul H.|quote=There are some females who appear to find no erotic satisfaction in having their breasts manipulated; perhaps half of them derive some distinct satisfaction, but not more than a very small percentage ever respond intensely enough to reach orgasm as a result of such stimulation (Chapter 5). [...] Records of females reaching orgasm from breast stimulation alone are rare.}}</ref><ref name="Boston">{{Cite book|last=Boston Women's Health Book Collective|date=1996|title=The New Our Bodies, Ourselves: A Book by and for Women|publisher=[[Simon & Schuster]]|isbn=978-0684823522|page=575|accessdate=12.08.2017|url=https://books.google.com/books?id=JFI4AQAAIAAJ&q|quote=A few women can even experience orgasm from breast stimulation alone.}}</ref> Enne Komisaruki jt [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafuuringut]] (fMRI) nibu stimuleerimise kohta 2011. aastal teati nibude stimuleerimisest orgasmi saanud naiste kohta vaid anekdootilikes lugudes.<ref name="Smith">{{Cite book|last=Merril D. Smith|date=2014|title=Cultural Encyclopedia of the Breast|publisher=[[Rowman & Littlefield]]|isbn=978-0759123328|page=71|accessdate=12.08.2017|url=https://books.google.com/books?id=qrCCBAAAQBAJ&pg=PA71}}</ref> Komisaruki uuring oli esimene, mis asetas naiste suguelundid aju sensoorsesse osa. See näitab, et nibudest pärit aistingud liiguvad samasse ajuossa nagu tupest, kliitorist ja emakakaelast pärit aistingud. Need orgasmid on seega suguelundite orgasmid, mis on tingitud nibu stimulatsioonist ja võivad olla otseselt seotud suguelundite sensoorse koorega ajukoore suguelundite piirkonnas.<ref name="Smith" /><ref name="Lehmiller">{{Cite book|last=Justin J. Lehmiller|date=2013|title=The Psychology of Human Sexuality|publisher=[[John Wiley & Sons]]|isbn=978-1118351321|page=120|accessdate=12.08.2017|url=https://books.google.com/books?id=pQRgAgAAQBAJ&pg=PT120}}</ref><ref name="Komisaruk">{{Cite journal|last=Komisaruk|first=B. R.|title=Women's Clitoris, Vagina, and Cervix Mapped on the Sensory Cortex: fMRI Evidence|journal=[[The Journal of Sexual Medicine]]|volume=8|issue=10|pages=2822–30|year=2011|last2=Wise|first2=N.|last3=Frangos|first3=E.|last4=Liu|first4=W.-C.|last5=Allen|first5=K|last6=Brody|first6=S.|doi=10.1111/j.1743-6109.2011.02388.x|pmc=3186818|pmid=21797981}}</ref> == Viited == {{viited}} {{vikitsitaadid|Rinnanibu}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] [[Kategooria:Kehavedelikud]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 9c9dc4new6jolgnkjt1szeultu7u7pw Oleri 0 536637 7241474 7045365 2026-09-25T08:50:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241474 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Oleri | pindala = 0,3 | elanikke = 25 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=41380 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Oleri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Jeri vald|Jeri vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 55 meetri kõrgusel [[Oļa]] jõe kaldal ning jääb valla keskusest [[Endzele]]st 6,5, endisest piirkonnakeskusest [[Ruhja]]st 12 ja [[Riia]]st 130 kilomeetri kaugusele. Küla tekkis mõisale alluvate käsitööliste asulana 1840. aastal [[Oleri mõis]]ast kolm kilomeetrit itta. 1887. aastal ehitati sinna pruulikoda, külas oli ka veski.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastail 1945–1953 oli seal Oleri külanõukogu halduskeskus. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonda]]. Nõukogude perioodil uue maantee rajamisega rikuti senist pinnasevee äravoolu sedavõrd, et elanikele kuuluvad maad ja metsad hakkasid soostuma. Selle ääres asub Oleri bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/4057 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106113234/http://www.atd.lv/pieturvietas/4057 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 140 (1935) * 45 (1989) * 42 (2000) * 331 (2006) <td> * 30 (2011) * 35 (2018) * 29 (2022) * 25 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Jeri vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 0upwdvbe0d93dqqt8zle1464c7pd4bi Oste 0 537273 7241537 6999371 2026-09-25T10:27:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241537 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast; samanimelise jõe kohta vaata artiklit [[Oste jõgi]]}} {{linn | nimi = Oste | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Oste | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 11 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Oste''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3048 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas [[Ostupe jõgi|Ostupe jõe]] kaldal. Oste jääb valla keskusest [[Dundaga]]st 8 ja [[Riia]]st 162 kilomeetri kaugusele. Külas asub Oste kalmistu. Seal on ka Oste bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9993 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 11 elanikku, sama palju oli neid aastal 2025. ==Viited== {{viited}} {{Dundaga vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] rfjpyhxlpxk0tghkmqwzewg4gb5ol3g Muņi 0 537345 7241252 6999392 2026-09-24T22:12:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241252 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Muņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Muņi | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 53 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Muņi''' (ka '''Muņciems''' või '''Muņuciems''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3059 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. Muņi jääb valla keskusest [[Dundaga]]st 9,5 ja [[Riia]]st 167 kilomeetri kaugusele. Külas on Vecvagari<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11752 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Zaķi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6048 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas asuv Jauncelmi keskaegne kalmistu on regionaalse kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2201 Jauncelmu viduslaiku kapsēta]</ref> Aastail 2009-2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 139 (1970) * 108 (1979) * 75 (2011) <td> * 55 (2018) * 50 (2021) * 53 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Dundaga vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 6gfj5ivxom7y5ctserfdgkowmkksaye Mazpiltene 0 537433 7240946 6999364 2026-09-24T12:49:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240946 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mazpiltene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mazpiltene | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 42 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Mazpiltene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=320 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas Piltene soo ääres. Mazpiltene jääb valla keskusest [[Dundaga]]st 3,5 ja [[Riia]]st 161 kilomeetri kaugusele. Mazpiltenes on Jaunšķēpiņi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8786 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009-2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. Aastal 1018 oli külas 42 elanikku, sama palju oli elanikke aastal 2025. ==Viited== {{viited}} {{Dundaga vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] toboq4aw1h82eixomju0cmv61mh1xkt Neveja 0 537434 7241345 7203085 2026-09-25T03:54:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241345 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Neveja | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Neveja | nimi2_keel = liivi | nimi2 = Nõvkilā | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,488 | elanikke = 74 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Neveja''' ({{Keel-liv|Nõvkilā}}) on küla (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3039 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas [[Ķikans]]i jõe kaldal. Neveja jääb valla keskusest [[Dundaga]]st 9,5 ja [[Riia]]st 163 kilomeetri kaugusele. Külas on Nevejas skola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14650 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Neveja bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9996 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Neveja on vana küla, mida vanades dokumentides on mainitud nimede ''Newed'' ja ''Niwegen'' all. Aastail 1945–1971 oli küla Neveja külanõukogu halduskeskuseks. Nõukogude perioodil ehitati küla välja kui kohaliku [[kolhoos]]i keskasula.<ref>''Dundagas pagasta teritorijas plānojums'' 2005. a lk. 21</ref> Külas asub Neveja kalmistu. Küla lähistel asuvad Upesvagari muinaskalmed on regionaalse mälestisena muinsuskaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2202 Upesvagaru senkapi]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 104 (1970) * 146 (1979) * 154 (1989) * 68 (2000) <td> * 68 (2011) * 80 (2018) * 42 (2021) * 74 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Dundaga vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 2vw20aplzdtd010c33yma5s4oxc1q01 Waldorfkool Läte 0 538132 7240910 7240904 2026-09-24T12:01:22Z Argimütoloogia 183631 7240910 wikitext text/x-wiki [[Fail:Waldorfkool Läte.jpg|alt=Waldorfkool Läte|pisi|341x341px|Waldorfkool Läte]] '''Waldorfkool Läte''' on [[Keila|Keilas]] tegutsev [[Erakool|erapõhikool]], mis juhindub oma tegevuses [[Waldorfi pedagoogika]]st.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=september 2025 |pealkiri=Waldorfkool Läte kodukord |url=https://late.ee/kool/kodukord/}}</ref> Kooli haldab [[Haridus- ja Kultuuriselts Läte|MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Läte]], mis on lapsevanemate asutatud ühendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haridus- ja Kultuuriselts Läte |url=https://late.ee/selts/ |vaadatud=09.01.2026}}</ref> Koolis on 9 põhikooliklassi, igas lennus üks klass. 2025/2026. õppeaastal õppis koolis 145 õpilast.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Waldorfkool Läte koduleht |url=https://late.ee/}}</ref> Koolis õpivad ka õpilased väljaspool Keilat. 2024. aasta põhikooli lõpueksamite tulemused olid võrreldavad riikliku keskmisega: matemaatikas oli kooli keskmine 31,37 punkti (riiklik 30,95) ning eesti keeles 76,2 punkti (riiklik 75,8).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kert |eesnimi=Ida Isabel |kuupäev=6. aprill 2025 |pealkiri=Kas „pehmetest“ ja alternatiivse suunaga erakoolidest saavad lapsed piisavalt tugeva hariduse? Vaatame eksamitulemusi ja kogemusi |url=https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120368423/kas-pehmetest-ja-alternatiivse-suunaga-erakoolidest-saavad-lapsed-piisavalt-tugeva-hariduse-vaatame-eksamitulemusi-ja-kogemusi |ajakiri=Pere ja Kodu}}</ref> == Ajalugu == Kooli asutamine sai alguse lapsevanemate Pille ja Urmas Kelleri isiklikust vajadusest leida oma koolieelikust tütrele sobiv õpikeskkond. Kuna sel hetkel Eestis tegutsenud [[Waldorfi kool]]id jäid pere elukohast Keilas kaugele, tekkis mõte luua uus kool kodukohta.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2019 |pealkiri=Waldorf 100 |url=https://late.ee/kool/waldorf-100/}}</ref> 2007. aasta mais toimus [[Keila Kultuurikeskus]]es esimene avalik kohtumine, kus tutvustati uue kooli loomise ideed. Sama aasta oktoobris loodi kooli loomisest huvitatud lapsevanemate poolt [[Haridus- ja Kultuuriselts Läte]].<ref name=":2" /> 2007. aasta oktoobris kirjutati alla asutamislepingule ja võeti vastu põhikiri eesmärgiga avada Waldorfi pedagoogikale tuginev kool. 2008. aasta 1. septembril alustas Erakool Läte tegutsemist 12 esimese klassi lapsega Keila lasteaia Rukkilill koolitustiivas. Kooli esimene klassiõpetaja oli Epp Orgse.<ref name=":2" /> Erakool Läte nime kandis kool 2016. aastani, mil kooli nimeks sai Waldorfkool Läte<ref name=":2" />. Kool kasvas järk-järgult ühe klassi kaupa ning esimene lend lõpetas 2017. aasta kevadel.<ref name=":1" /> 2017. aasta detsembris sai Waldorfkool Läte tähtajatu tegevusloa.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Waldorfkool Läte |url=https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/1385/operatingRights |vaadatud=09.01.2026 |väljaanne=Eesti Hariduse Infosüsteem}}</ref> == Koolielu == Õppetöö põhineb waldorfkoolide raamõppekaval ja kooli enda õppekaval. Õppetöö on korraldatud periood- ehk epohhiõppena, kus ühele teemale (nt emakeel, matemaatika, ajalugu) keskendutakse süvitsi 3–6 nädala jooksul hommikustes põhitundides.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2017 |pealkiri=Waldorfkool Läte õppekava |url=https://late.ee/sites/default/files/failid/2017_oppekava.pdf}}</ref> Õppekava eripärana on õppeainete hulgas ka [[eurütmia]] (liikumiskunst) ja rõhk on praktiliste oskuste õpetamisel. Erinevalt tavakoolide riiklikust õppekavast hakatakse waldorfkoolis õpetama kaht võõrkeelt juba 1. klassis.<ref name=":5" /> Kooli juhitakse kollegiaalselt läbi õpetajate kolleegiumi ja seltsi juhatuse.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Waldorfkool Läte arengukava 2020-2025 |url=https://late.ee/sites/default/files/failid/2020-2025_arengukava.pdf}}</ref> Lapsevanemad osalevad kooli igapäevaelus alates ühistest talgutest ja koolimaja korrastamisest kuni osalemiseni [[Haridus- ja Kultuuriselts Läte|seltsi]] töörühmades.<ref name=":5" /> Kooli kodukord sätestab nutivaba koolikeskkonna, mille kohaselt hoiustatakse õpilaste telefone ja nutiseadmeid koolipäeva lõpuni õpetajate toas.<ref name=":0" /> 1.–8. klassis kasutatakse kirjeldavat hindamist. Aasta lõpus antakse õpilastele numbrilise tunnistuse asemel kirjalik iseloomustus, kus on toodud ka ülevaade kooliaastal toimunust ja läbitud õppeainete temaatikast.<ref name=":3" /> Numbriline tunnistus antakse, kui õpilane lahkub enne põhikooli lõppu teise kooli ja 9. klassis.<ref name=":0" /> 8. klassis tuleb õpilastel koostada kevadeks iseseisvalt aastatöö, mis võib olla kas uurimuslik või kunstilis-praktiline loovprojekt.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2011 |pealkiri=Käsiraamat waldorfkooli lapsevanemale |url=https://late.ee/wp-content/uploads/2023/08/kasiraamat_waldorfkooli_lapsevanemale.pdf}}</ref> Mitmed kooli sündmused on seotud kalendripühadega. 4–6 korda aastas toimub kuupidu, kus osalevad kõik klassid.<ref name=":4" /> Kool kuulub [[Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus]]sse. == Asukoht == 2012. aastast tegutseb kool Keila südames asuvas ajaloolises hoones (Keskväljak 15).<ref name=":6" /> == Välislingid == [https://late.ee/ Waldorfkooli Läte] koduleht [https://xn--waldorf-hendus-nsb.ee/ Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Keila]] [[Kategooria:Waldorfi koolid]] 3uokb8q0cgahv812dke5fh17d98oq4a Muižnieki 0 538148 7241224 7205266 2026-09-24T20:53:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241224 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Ventspilsi piirkonna asulast| Kandava valla asula| Mustene| Bērzaune valla asula|Muižnieki (Bērzaune vald)}} {{linn | nimi = Muižnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Muižnieki | pindala = 0,11 | elanikke = 20 (2015) | asendikaardi_pilt = }} '''Muižnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale valla]] põhjaosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=12158 Vietvārdu datubāze]</ref> Muižnieki jääb valla keskusest [[Tārgale]]st 24,3, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 20,2 ja [[Riia]]st 194,8 kilomeetri kaugusele. Külas asub Muižnieki bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5420 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Tārgale vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] ma91xv03rd581nvh0mgs2856eiwwat7 Ogsils 0 538172 7241456 7205267 2026-09-25T07:58:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241456 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ogsils | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ogsils | pindala = 0,15 | elanikke = 28 (2015) | asendikaardi_pilt = }} '''Ogsils''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale valla]] lääneosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=98708 Vietvārdu datubāze]</ref> Ogsils jääb valla keskusest [[Tārgale]]st 18,9, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 21,7 ja [[Riia]]st 179,2 kilomeetri kaugusele. Seal asuvad Griži<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5323 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ūdensvadsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5325 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla asub Aga jõe kaldal. ==Viited== {{viited}} {{Tārgale vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] 39bi9zq5yhixhtidqgmms3dp0pkkivz Oviši 0 538174 7241576 7205268 2026-09-25T11:16:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241576 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Oviši | pilt = Полузаброшенный дом - panoramio.jpg | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Oviši | pindala = 1,43 | elanikke = 10 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Oviši''' (ka '''Ovīši'''. [[liivi keel]]es '''Pațīkmǭ'''<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.livones.net/lingua/liv/vardnica/?lapa=1&order=vards_search_order%20asc,%20ab,%20prievards%20asc&&|pealkiri=Lingua / LIV-EE-LV Sõnārōntõz|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=november 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, '''Patikmō''' või '''Patīkmō''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale valla]] põhjaosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3390 Vietvārdu datubāze]</ref> Oviši jääb valla keskusest [[Tārgale]]st 33, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 30 ja [[Riia]]st 200 kilomeetri kaugusele. Külas asub Oviši bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9880 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Oviši asub merepinnast 4 meetri kõrgusel [[Läänemeri|Läänemere]] kaldal. Küla vana nimekuju on ''Liseort'' (''Lyseort'', ''Lusort''). Enne teist maailmasõda oli külas 51 majapidamist, tänapäeval on neid järele jäänud kümme. Aastal 1814 ehitati külla 34 meetri kõrgune [[Oviši tuletorn]], mis on vanim majakas Lätis. Tuletornis tegutseb muuseum. Oviši tuletorn on muinsusmäleestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8567 Ovišu bākas tornis]</ref> Küla jääb osaliselt Ovīši hoiualale.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 200 (1935) * 52 (1967) * 14 (2000) * 18 (2011) <td> * 11 (2015) * 11 (2021) * 10 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonscat|Oviši}} {{Tārgale vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] 44ym1y2orhwif8bsh1q85brxrmmxum4 Merry Aart 0 543931 7241039 6786908 2026-09-24T15:41:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241039 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Merry Aart | pilt = Merry Aart.jpg | pildiallkiri = Merry Aart (2019) | amet = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1953|3|31}} | sünnikoht = [[Elva]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2003–2011) <br/> [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] (2013–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] <br/> (zooinsener, 1982) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Merry Aart''' (varem '''Merry Aart-Jüriado'''; sündinud [[31. märts]]il [[1953]] [[Elva|Elvas]]) on Eesti poliitik ja endine riigiametnik, [[XIV Riigikogu]] liige.<ref name=":0" /> == Elulugu == Merry Aart on lõpetanud 1971. aastal [[Elva Keskkool|Elva Keskkooli]] ja 1982. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] zooinsenerina. Aastatel 2013–2016 õppis [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikoolis]] majandusarvestuse ja finantsjuhtimise magistriõppes.<ref name=":0">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/06/101_biograafiat-2021_veebr.pdf |pealkiri=101 lühielulugu. Riigikogu XIV koosseis seisuga 15. veebruar 2021. |vaadatud=2021-05-24 |arhiivimisaeg=2024-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240528104406/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/06/101_biograafiat-2021_veebr.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastatel 1987–1994 töötas Merry Aart [[Tartu Rajooni Agrotööstuskoondis|Tartu Rajooni Agrotööstuskoondises]] (hiljem Tartu Maakonnavalitsuse põllumajandusosakonnas) loomakasvatuseksperdina ning nõuandeühistu Tartumaa Kari ja EDVL konsulendina; aastatel 1994–1999 oli ta [[Eesti Konsulentide Ühing|Eesti Konsulentide Ühingu]] juhataja, aastatel 1994–1999 ja alates aastast 2010 juhatuse esimees; aastatel 2003–2004 ja 2007–2009 vastavalt [[Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda|Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja]] projektijuht ja valdkonna koordinaator. Vahepeal, aastatel 2005–2007 oli ta [[Maaeluministeerium|põllumajandusministeeriumi]] teadus- ja arendusosakonna juhataja.<ref name=":0" /><ref>[https://www.pollumajandus.ee/uudised/2008/05/12/rahvaliitlased-kritiseerivad-seederi-personalipoliitikat Rahvaliitlased kritiseerivad Seederi personalipoliitikat]</ref><ref>[https://www.postimees.ee/1498019/pollumajandus-muuseum-saab-tana-uue-juhi Põllumajandus-muuseum saab täna uue juhi]</ref><ref>https://maainfo.ee/?page=321</ref> Aastatel 2010–2019 oli ta [[Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu|Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu]] ning konsulentide kutsekomisjoni liige. 2010. aastal ja alates 2015. aastast on ta olnud [[Maaelu Edendamise Sihtasutus|Maaelu Edendamise Sihtasutuse]] koostööpartner. Alates 2012. aastast on ta ka [[Eesti Maaelu Nõuandeteenistus|MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus]] juhatuse liige.<ref name=":0" /> Alates 2019. aastast on ta [[Keskkonnainvesteeringute Keskus|SA Keskkonnainvesteeringute Keskus]] nõukogu liige. Enne [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimisi]] oli ta alates 2011. aastast Mermiko Consult OÜ juhatuse liige ja maaettevõtluse konsultant ja MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus juhatuse liige ning aastatel 2015–2019 [[Tartumaa Põllumeeste Liit|Tartumaa Põllumeeste Liidu]] projektijuht.<ref name=":0" /> ==Poliitiline tegevus== Merry Aart oli aastatel 2003–2011 [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] liige. Alates 2013. aastast kuulub ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]], olles alates 12. juunist 2016 ka EKRE juhatuse liige (12. juunist 2016 – 9. aprillini 2017 ka üks aseesimeestest). 2017. aastal EKRE aseesimeheks kandideerides jäi ta [[Liisuvõtmine|liisuheitmise]] teel alla [[Henn Põlluaas]]ale.<ref name=":0" /> Merry Aart kandideeris 2002. ja 2005. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel [[Nõo vald|Nõo valla]] volikokku, kuid ei osutunud valituks. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta EKRE nimekirjas 46 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 279 häält. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris ta [[Valga vald|Valga valla]] volikokku, kuid ei osutunud 26 häälega valituks.<ref>http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Merry%20Aart</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta [[Valimisringkond nr 11|11. valimisringkonnas]] 1245 häält ning pääses ringkonnamandaadiga Riigikokku.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.delfi.ee/artikkel/120235238/ekrelane-merry-aart-kasutas-valimiskampaania-rahastamiseks-rahva-raha "Ekrelane Merry Aart kasutas valimiskampaania rahastamiseks rahva raha"] Delfi, 27. september 2023 {{JÄRJESTA:Aart, Merry}} [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 1d7ohpivle3f5tmvnh2z4kh2kpt43ef Matt Murray 0 546651 7240921 6943943 2026-09-24T12:06:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240921 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Matt_Murray_1_2016-03-01.JPG | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]]|}} }} '''Matthew Murray''' (sündinud [[25. mai]]l [[1994]] [[Thunder Bay]]s [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[väravavaht (jäähoki)|väravavahina]] [[NHL]]-i klubis [[Toronto Maple Leafs]]. 2012. aastal valis [[Pittsburgh Penguins]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 83. valikuna. Enne seda mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Sault Ste. Marie Greyhounds]] ja enne Penguinsi meeskonnaga liitumist [[American Hockey League]]'i klubis [[Wilkes-Barre/Scranton Penguins]]. Debüüdi NHL-is tegi Murray 19. detsembril 2015 mängus [[Carolina Hurricanes]]i vastu. Samal hooajal võitis ta Penguinsiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Stanley karikas võideti ka järgmisel hooajal, [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]], millega sai Murray NHL-i ajaloos esimeseks väravavahiks, kes on uustulnukana võitnud kaks Stanley karikat. Samuti püstitas ta NHL-i väravavahtide rekordi, kui võitis hooaegadel 2015–16 ja 2016–17 väljalangemismängudes uustulnukana enim mänge (22). Hooajal 2016–17 valiti ta lisaks hooaja uustulnukate sümboolsesse koosseisu (''[[NHL All-Rookie Team]]''). 2020. aasta oktoobris sõlmis Murray nelja-aastase lepingu [[Ottawa Senators]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20201018201447/https://www.nhl.com/senators/news/ottawa-senators-sign-goaltender-matt-murray-to-a-four-year-contract/c-319403274 "Ottawa Senators sign goaltender Matt Murray to a four-year contract"]. NHL.com. 9.10.2020. Vaadatud 16.1.2021</ref> 2022. aasta juulis kaubeldi Murray Senatorsist Toronto Maple Leafsi.<ref>{{cite web|url= https://www.sportsnet.ca/nhl/article/senators-trade-matt-murray-draft-picks-to-maple-leafs-for-future-considerations/ |title= Senators trade Matt Murray, draft picks to Maple Leafs for future considerations |website=[[Sportsnet]] |date= July 11, 2022 |access-date = July 11, 2022 }}</ref> [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlustel]] võitis Murray [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/matt-murray-8476899 Matt Murray NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=130608 Matt Murray hockeydb.com lehel] {{Toronto Maple Leafsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Murray, Matt}} [[Kategooria:Kanada jäähokiväravavahid]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] fpmk6djh7umnzzlocne3b0dl51ixrro Noah Hanifin 0 547166 7241388 7204932 2026-09-25T05:10:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241388 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Noah_Hanifin.JPG | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} }} [[File:Hanifin2026.jpg|thumb|upright=0.7|Hanifin (2026)]] '''Noah Hanifin''' (sündinud [[25. jaanuar]]il [[1997]] [[Boston]]is, [[Massachusetts]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Vegas Golden Knights]]. 2015. aastal valis [[Carolina Hurricanes]] ta NHL-i ''[[NHL-i draft|draft]]''{{'}}is viienda valikuna. Enne seda oli ta mänginud ühe hooaja [[Boston College]]'i meeskonnas. 2015. aasta juulis sõlmis ta Hurricanesi meeskonnaga kolmeaastase lepingu. 2018. aasta juunis liitus ta [[Calgary Flames]]iga. Sama aasta augustis sõlmis ta klubiga kuueaastase lepingu.<ref>[https://web.archive.org/web/20191018014848/https://www.nhl.com/flames/news/flames-sign-noah-hanifin/c-299907142?tid=282300716 "FLAMES SIGN NOAH HANIFIN"]. NHL.com. 30.8.2018. Vaadatud 7.5.2019</ref> 2024. aasta kaubeldi Hanifin suurema tehingu raames Flamesist [[Vegas Golden Knights]]i.<ref>{{cite web |url=https://www.nhl.com/news/topic/trade-coverage/vegas-golden-knights-acquire-noah-hanifin-in-trade |title=Hanifin traded to Golden Knights by Flames for draft picks, Miromanov |website=NHL.com |date=March 6, 2024}}</ref> 2024. aasta aprillis sõlmis ta Golden Knightsiga kaheksa-aastase lepingu.<ref>{{cite web |url=https://www.nhl.com/news/noah-hanifin-signs-8-year-contract-with-vegas-golden-knights |title=Hanifin signs 8-year, $58.8 million contract with Golden Knights |website=NHL.com |date=April 11, 2024 |access-date=April 11, 2024}}</ref> 2018. aastal osales ta [[NHL-i tähtede mäng]]ul. 2014. aastal tuli Hanifin USA kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks. [[USA jäähokikoondis]]se on ta kuulunud kolmedel [[jäähoki maailmmeistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] ([[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]], [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] ja [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]]). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/goldenknights/player/noah-hanifin-8478396 Noah Hanifin NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=170298 Noah Hanifin hockeydb.com lehel] {{Vegas Golden Knightsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Hanifin, Noah}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Calgary Flamesi mängijad]] [[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 7p8z1tcxlokch7jjca6fktezvcbhcdw Mattias Ekholm 0 547401 7240927 6353721 2026-09-24T12:11:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240927 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Mattias_Ekholm_2017-06-08_1.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} {{Pronksmedal|[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]|jäähoki}} }} '''Mattias Hans Ekholm''' (sündinud [[24. mai]]l [[1990]] [[Borlänge]]s) on [[Rootsi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Edmonton Oilers]]. Ta alustas karjääri Rootsi klubides [[Mora IK]] ja [[Brynäs IF]]. 2009. aastal valis [[Nashville Predators]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 102. valikuna. Ta liitus Predatorsi meeskonnaga hooaja 2011–12 alguses, kuid pärast kaht mängu NHL-is naasis Brynäsi, kellega tuli sel hooajal Rootsi meistriks. 2011–12 pälvis ta lisaks Rootsi liiga parimale kaitsjale antava [[Salmingi auhind|Salmingi auhinna]]. Järgmisel hooajal suundus Ekholm tagasi Põhja-Ameerikasse, mängides terve hooaja [[AHL]]-i klubis [[Milwaukee Admirals]] ning sai Predatorsis sel hooajal kirja vaid ühe mängu. Predatorsi põhikoosseisus mängis Ekholm alates hooajast [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013/14]] kokku kümnel hooajal. 2023. aasta veebruaris kaubeldi ta Predatorsist Edmonton Oilersi.<ref>{{cite web |title=RELEASE: Oilers acquire Mattias Ekholm from Nashville |url=https://www.nhl.com/oilers/news/release-oilers-acquire-mattias-ekholm-from-nashville/c-341632712 |website=NHL.com |access-date=3 March 2023 |date=28 February 2023 |archive-date=2023-04-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415193910/https://www.nhl.com/oilers/news/release-oilers-acquire-mattias-ekholm-from-nashville/c-341632712 |url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-02-28 |title=Edmonton Oilers acquire Mattias Ekholm from Nashville Predators for Tyson Barrie |url=https://www.tsn.ca/nhl/edmonton-oilers-acquire-mattias-ekholm-from-nashville-predators-for-tyson-barrie-1.1925017 |access-date=2023-02-28 |website=TSN}}</ref> [[Rootsi jäähokikoondis]]ega tuli Ekholm 2018. aastal maailmameistriks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/mattias-ekholm-8475218 Mattias Ekholm NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=112754 Mattias Ekholm hockeydb.com lehel] {{Edmonton Oilersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Ekholm, Mattias}} [[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Edmonton Oilersi mängijad]] [[Kategooria:Brynäs IF-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] cd7hu1locp44327z5zbmd70kpzdmetz Ondřej Palát 0 548356 7241489 6230501 2026-09-25T09:17:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241489 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ondrej_Palat_-_Tampa_Bay_Lightning.jpg|pisi|Ondřej Palát (2014)]] '''Ondřej Palát''' (sündinud [[28. märts]]il [[1991]] [[Frýdek-Místek]]is) on [[Tšehhi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[New Jersey Devils]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. 2011. aastal valis [[Tampa Bay Lightning]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 208. valikuna. Enne seda oli ta mänginud [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i klubis [[Drummondville Voltigeurs]]. 2011. aasta oktoobris sõlmis Lightning Palatiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2011–12 mängis ta [[American Hockey League]]'i (AHL) klubis [[Norfolk Admirals]], kellega tuli samal hooaja liiga võitjaks. Suurema osa järgmisest hooajast mängis ta AHL-i klubis [[Syracuse Crunch]], kuid sai samal hooajal Lightningu meeskonnas kirja NHL-is 14 mängu ja kaks väravat. Alates hooajast 2013–14 kuulus Palat kuulunud regulaarselt Lightningu meeskonda. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013–14]] lõi ta liigas 23 väravat ja kogus 59 punkti ning valiti samal hooajal liiga uustulnukate sümboolsesse koosseisu (''All-Rookie Team ''). Tampa Bay Lightningu meeskonnas mängis Palát kokku kümme hooaega. Aastatel 2020 ja 2021 võitis ta klubiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Hooaja [[NHLi hooaeg 2019–2020|2019/20]] väljalangemismängudes lõi ta värava viies mängus järjest, mis tähistas Lightningi rekordit. Viies värava sündis 7. septembril [[Läänekoverents (NHL)|Läänekoverentsi]] finaali esimeses mängus [[New York Islanders]]i vastu.<ref>{{cite web |title=NHL Morning Skate: Stanley Cup Playoffs Edition – Sept. 8, 2020 |url=https://www.baynews9.com/fl/tampa/sports/2019/11/26/tampa-bay-lightning--buffalo-sabreshttps://media.nhl.com/public/news/14334?sf128360139=1 |website=nhl.com |access-date=8 September 2020 |date=8 September 2020 }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2022. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu New Jersey Devilsiga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/devils/news/palat-signs-5-year-contract-with-devils/c-334980108 | title = Palat signs five-year contract with Devils | publisher = [[New Jersey Devils]] | date = 14 July 2022 | accessdate = 14 July 2022 | archive-url = https://web.archive.org/web/20221123060033/https://www.nhl.com/devils/news/palat-signs-5-year-contract-with-devils/c-334980108 | archive-date = 2022-11-23 | url-status = dead}}</ref> Ta on kuulunud [[Tšehhi jäähokikoondis]]se [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el ja [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/8476292 Ondřej Palát NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=122662 Ondřej Palát hockeydb.com lehel] {{New Jersey Devilsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Palat, Ondrej}} [[Kategooria:Tšehhi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Tampa Bay Lightningi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] skgui4503zvgxa06ifr8ty8ag13mhcz Oliver Bjorkstrand 0 548416 7241478 6219448 2026-09-25T08:56:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241478 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oliver_Bjorkstrand,_Denmark_U20_-_Latvia_U20,_19.12.2013_in_Sanok.jpg|pisi|Oliver Bjorkstrand (2013)]] '''Oliver Bjorkstrand''' (sündinud [[10. aprill]]il [[1995]] [[Herning]]is) on [[Taani]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Seattle Kraken]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremal äärel. Ta alustas karjääri hooajal 2011–12 Taani klubis [[Herning Blue Fox]]. Järgmisel hooajal suundus ta mängima Põhja-Ameerikasse, liitudes [[Western Hockey League]]'i klubiga [[Portland Winterhawks]]. Seal mängis ta kokku kolm hooaega. Hooajal 2014–15 oli ta liiga suurim punktikoguja ja parim väravakütt, pälvides [[Bob Clarke Trophy]]. 2013. aastal valis [[Columbus Blue Jackets]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 89. valikuna. Blue Jacketsi meeskonnas tegi ta oma NHL-i debüüdi 17. märtsil 2016 mängus [[Detroit Red Wings]]i vastu. Oma esimese ja teise värava lõi ta liigas kaks päeva hiljem mängus [[New Jersey Devils]]i vastu. Suurema osa sellest hooajast oli ta mänginud Blue Jacketsi noorteklubi [[Lake Erie Monsters]]i rivistuses [[American Hockey League]]'is. 2016. aastal tuli ta Monstersiga [[Calder Cup]]i võitjaks. Samal hooajal valiti ta Calder Cupi väärtuslikumaks mängijaks. Blue Jacketsi põhikoosseisu liikmeks sai Bjorkstrand hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017/18]]. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2020–2021|2020/21]] tõusis Bjorkstrand Blue Jacketsi hooaja resultatiivseimaks mängijaks (18+26). Hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] oli Bjorkstrand Blue Jacketsi suurim väravakütt (28 väravat) ning ta tegi samal hooajal seni oma resultatiivseima hooaja NHL-is (28+29). 2022. aasta juulis kaubeldi Bjorkstrand Seattle Krakeni.<ref>{{cite web |title=Bjorkstrand traded to Kraken by Blue Jackets |url=https://www.nhl.com/news/oliver-bjorkstrand-traded-to-seattle-kraken-by-columbus-blue-jackets/c-335069758 |publisher=National Hockey League |access-date=1 October 2022 |date=23 July 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230318211927/https://www.nhl.com/news/oliver-bjorkstrand-traded-to-seattle-kraken-by-columbus-blue-jackets/c-335069758 |archive-date=2023-03-18 |url-status=dead}}</ref> [[Taani jäähokikoondis]]e koosseisus on ta osalenud [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015.]] ja [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Tema isa on jäähokitreener [[Todd Bjorkstrand]]. Tema vend [[Patrick Bjorkstrand]] on samuti jäähokimängija. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/8477416 Oliver Bjorkstrand NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=155408 Oliver Bjorkstrand hockeydb.com lehel] {{Seattle Krakeni mängijad}} {{JÄRJESTA:Bjorkstrand, Oliver}} [[Kategooria:Taani jäähokimängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:Seattle Krakeni mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] tmdvn8lg0soxlvlu45r1fyvuck62lpw Matt Duchene 0 548463 7240919 6643846 2026-09-24T12:05:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240919 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Matt_Duchene_-_Avs.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Taliolümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]]|[[jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|jäähoki]]}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]|jäähoki}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|jäähoki}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]|jäähoki}} }} '''Matthew Duchene''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1991]] [[Haliburton]]is [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Dallas Stars]] [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]]. 2009. aastal valis [[Colorado Avalanche]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is kolmanda valikuna. Enne Avalanche'is NHL-i karjääri alustamist mängis ta kaks hooaega [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Brampton Battalion]]. Hooajal 2008–09 pälvis ta [[Bobby Smith Trophy]]. Avalanche'i meeskonnaga liitus ta hooajal [[NHL-i hooaeg 2009–10|2009–10]]. Oma debüüthooajal valiti Duchene liiga uustulnukate sümboolsesse koosseisu (''All-Rookie Team''). Avalanche'is mängis ta kokku üheksal hooajal. 2017. aasta novembris liitus ta [[Ottawa Senators]]iga ja 2019. aasta veebruaris [[Columbus Blue Jackets]]iga. 2019. aasta juulis sõlmis ta seitsmeaastase lepingu [[Nashville Predators]]iga. Lepingu väärtus oli 56 miljonit dollarit.<ref>[https://web.archive.org/web/20190701190846/https://www.nhl.com/predators/news/nashville-predators-sign-forward-matt-duchene-to-seven-year-contract/c-308151626 "Preds Sign Forward Matt Duchene to Seven-Year Contract"]. NHL.com. 1.7.2019. Vaadatud 22.7.2019</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] tegi Duchene NHL-is seni oma resultatiivseima hooaja, kui lõi 43 väravat ja andis 43 väravasöötu. Järgmine hooaeg kujunes tagasihoidlikumaks, kui ta kogus vaid 56 resultatiivsuspunkti (22+34). Pärast hooaja lõppu otsustas Predators Duchene välja osta ning 2023. aasta juulis sõlmis Duchene üheaastase lepingu [[Dallas Stars]]iga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/stars/news/dallas-stars-sign-forward-matt-duchene-to-a-one-year-contract/c-345162392 | title = Stars sign forward Matt Duchene to a one-year contract | publisher = [[Dallas Stars]] | date = 1 July 2023 | accessdate = 1 July 2023 | archive-date = 2023-07-01 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230701203440/https://www.nhl.com/stars/news/dallas-stars-sign-forward-matt-duchene-to-a-one-year-contract/c-345162392 | url-status = dead}}</ref> Aastatel 2011 ja 2016 on ta osalenud [[NHL-i tähtede mäng]]ul. [[Kanada jäähokikoondis]]e tuli Duchene 2014. aastal olümpiavõitjaks. Lisaks on ta kaks korda tulnud maailmameistriks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/matt-duchene-8475168 Matt Duchene NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=106808 Matt Duchene hockeydb.com lehel] {{Dallas Starsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Duchene, Matthew}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Dallas Starsi mängijad]] [[Kategooria:Frölunda HC mängijad]] [[Kategooria:HC Ambrì-Piotta mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] c2pb8uw3qic7j0gh0nr9ugwsqionhyj Nick Foligno 0 548465 7241356 6542023 2026-09-25T04:05:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241356 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nick_Foligno_-_Columbus_Blue_Jackets_(2).jpg|pisi|Nick Foligno (2014)]] '''Nicholas Foligno''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1987]] [[Buffalo]]s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] või vasaku ääreründajana [[NHL]]-i klubis [[Chicago Blackhawks]]. 2006. aastal valis [[Ottawa Senators]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 28. valikuna. Enne seda oli ta mänginud [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Sudbury Wolves]], kuhu jäi ka hooajaks 2006–07. Senatorsi meeskonnas debüteeris ta NHL-is hooajal [[NHL-i hooaeg 2007–2008|2007–08]]. Pärast viit hooaega Senatorsis liitus Foligno 2012. aasta juulis [[Columbus Blue Jackets]]iga. 2015. aastal sai ta Blue Jacketsi kapteniks. 2017. aastal pälvis ta [[King Clancy Memorial Trophy]] ja [[Mark Messier Leadership Award]]i. 2015. aastal osales ta [[NHL-i tähtede mäng]]ul. 2021. aasta aprillis siirdus ta [[Toronto Maple Leafs]]i, kuid mängis seal vaid hooaja lõpuni. 2021. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu [[Boston Bruins]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20210728215611/https://www.nhl.com/bruins/news/boston-bruins-announce-free-agent-signings-and-transactions/c-325850554 "Bruins announce free agent signings and transactions"]. nhl.com. 28.7.2021. Vaadatud 24.10.2021</ref> 2023. aasta juunis kaubeldi Foligno koos [[Taylor Hall]]iga [[Ian Mitchell]]i ja [[Alec Regula]] vastu Bruinsist Chicago Blackhawksi.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/blackhawks/news/release-blackhawks-acquire-foligno-hall-from-bruins/c-345015418 | title = Blackhawks acquire Foligno, Hall from Bruins | publisher = [[Chicago Blackhawks]] | date = June 26, 2023 | accessdate = June 26, 2023 | archive-date = 2023-06-28 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230628102736/https://www.nhl.com/blackhawks/news/release-blackhawks-acquire-foligno-hall-from-bruins/c-345015418 | url-status = dead}}</ref> [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus on Foligno osalenud kolmedel maailmameistrivõistlustel (2009, 2010 ja 2016). Tema isa [[Mike Foligno]] mängis NHL-is 15 hooaega. Tema noorem vend [[Marcus Foligno]] mängib samuti NHL-is. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/8473422 Nick Foligno NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=80212 Nick Foligno hockeydb.com lehel] {{Chicago Blackhawksi mängijad}} {{JÄRJESTA:Foligno, Nick}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] pas4mk1dqi8zgv1cvhu5mj0gpzjzqe7 Nino Niederreiter 0 549151 7241380 6379327 2026-09-25T04:56:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241380 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Nino_Niederreiter_at_Minnesota_Wild_open_practice_at_Tria_Rink_in_St_Paul,_MN_(cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]]|jäähoki}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} '''Nino Niederreiter''' (sündinud [[8. september|8. septembril]] [[1992]] [[Chur]]is) on [[Šveits]]i [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Winnipeg Jets]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremal äärel. Ta alustas klubikarjääri Šveitsi klubis [[HC Davos]]. Hooajal 2009–10 suundus ta mängima Põhja-Ameerikasse, liitudes [[Western Hockey League]]'i klubiga [[Portland Winterhawks]]. 2010. aastal valis [[New York Islanders]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is viienda valikuna. NHL-is tegi ta debüüdi 9. oktoobril 2010, saades Islandersi ajaloo noorimaks mängijaks NHL-is. Esimese värava lõi ta 13. oktoobril 2010 mängus [[Washington Capitals]]. 18 aasta ja 35 päeva vanuselt sai ta Islandersi noorimaks skoorijaks läbi aegade ja viiendaks noorimaks NHL-is pärast 1967. aastat.<ref>[https://web.archive.org/web/20190119121014/https://www.nhl.com/news/niederreiter-becomes-youngest-islander-scorer/c-540487 "Niederreiter becomes youngest Islander scorer"]. NHL.com. 13.10.2010. Vaadatud 22.5.2019</ref> Sama aasta oktoobris naasis ta Winterhawksi. [[NHL-i hooaeg 2011–2012|2011–12]] pääses ta NHL-is väljakule 55 mängus, kuid kogus neis vaid ühe punkti. Kogu hooaja 2012–13 mängis ta [[American Hockey League]]'i klubis [[Bridgeport Sound Tigers]]. 2013. aasta juunis liitus Niederreiter [[Minnesota Wild]]iga. Klubi põhikoosseisu liikmena lõi ta hooajal [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013–14]] 14 väravat ja kogus 36 punkti. Wildi meeskonnas mängis ta kokku kuuel hooajal ning edukaimaks jäi [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]], kui ta lõi 25 väravat ja kogus 57 punkti. 2019. aasta jaanuaris liitus ta [[Carolina Hurricanes]]iga<ref>[https://www.tsn.ca/hurricanes-acquire-niederreiter-from-wild-1.1243129 "Hurricanes acquire Niederreiter from Wild"]. The Sports Network. 17.1.2019. Vaadatud 22.5.2019</ref>, kus mängis neli hooaega. 2022. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu [[Nashville Predators]]iga.<ref>{{cite web|url=https://www.nhl.com/predators/news/nashville-predators-sign-nino-niederreiter-to-two-year-8-million-contract/c-335049180|title=Predators Sign Nino Niederreiter to Two-Year, $8 Million Contract|website=nhl.com|date=July 21, 2022|access-date=July 21, 2022|archive-date=2022-07-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20220721150030/https://www.nhl.com/predators/news/nashville-predators-sign-nino-niederreiter-to-two-year-8-million-contract/c-335049180|url-status=dead}}</ref> Vaatamata sellele, et Niederreiter oli tegemas enda kohta head hooaja, ähvardas Predatorsi hooajal [[NHL-i hooaeg 2022–2023|2022/23]] väljalangemismängudes eemale jäämine. 2023. aasta veebruaris kaubeldi ta Predatorsist Winnipeg Jetsi.<ref>{{cite web|url=https://www.nhl.com/jets/news/jets-acquire-forward-nino-niederreiter-from-the-nashville-predators/c-341505414|title=Jets acquire forward Nino Niederreiter from the Nashville Predators|website=nhl.com|date=25 February 2023|access-date=25 February 2023|archive-date=2023-02-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230226002139/https://www.nhl.com/jets/news/jets-acquire-forward-nino-niederreiter-from-the-nashville-predators/c-341505414|url-status=dead}}</ref> [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013.]] ja [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] on ta [[Šveitsi jäähokikoondis]]e koosseisus võitnud hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nino-niederreiter-8475799 Nino Niederreiter NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=123014 Nino Niederreiter hockeydb.com lehel] {{Winnipeg Jetsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Niederreiter, Nino}} [[Kategooria:Šveitsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:HC Davosi mängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Winnipeg Jetsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] axqt7vhnunehch9ezwzzox51xuzkoly Nabe küla 0 549798 7241306 7040115 2026-09-25T01:50:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241306 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nabe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,14 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Nabe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Limbaži]]st 10 ja [[Riia]]st 63 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V129. Seal asub Nabe bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/10092 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-17 |arhiivimisaeg=2022-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220717162209/https://www.atd.lv/pieturvietas/10092 |url-olek=ei tööta}}</ref> Nabe küla asub [[Vitrupe jõgi|Vitrupe]] kaldal. Külas asub [[Nabe mõis]]. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all [[14. sajand]]il ehitatud [[Nabe vasallilinnus|Nabe lossi]] torn, ja Nabe keskaegne vasallilinnus. Regionaalse kaitse all on [[Nabe mõis]]a hoonetekompleks (sealhulgas mõisa häärber, viinavabrik, kuur, ait, elumaja ja tootmishoone).<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Nabe jääb [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le. Kaitse all on saar ümbermõõduga 3,86 meetrit, hõberemmelgad ümbermõõtudega 4,8 ja 5 meetrit, kaks tamme ning Nabe Siberi seedermänni tukk<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 35 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=32690 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Limbaži vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] 161hctn11oghi7m40ed7g7itu9p3r75 More (Läti) 0 550307 7241205 7054990 2026-09-24T20:09:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241205 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = More | hääldus = | pilt = Памятник_битве_у_Море.jpg | pildiallkiri = More lahingu mälestusmärk | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,637 | elanikke = 158 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2151 Vietvārdu datubāze], vaadatud 7.08 2025</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''More''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[More vald|More vallas]]. Külast lähevad läbi maanteed V85 ja V318, seal asub More bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/271 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807145807/https://www.atd.lv/pieturvietas/271 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mores on raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-08-06 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> More jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Teise maailmasõja ajal septembris 1944 toimus küla lähedal [[More lahing]]. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 188 (1989) * 171 (2000) * 176 (2011) <td> * 181 (2017) * 192 (2020) * 158 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{More vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 2s3okdq76b096mvlixjgrjdgf40d8iu Mikko Lehtonen 0 550481 7241142 7102241 2026-09-24T18:27:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241142 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = 2024-12-04_Eisbären_Berlin_gegen_ZSC_Lions_(Champions_Hockey_League_2024-25)_by_Sandro_Halank–043.jpg | pildisuurus = 230px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]]|}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Slovakkia 2019]]|}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Soome 2022]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|U20 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|Rootsi 2014]]|}} }} '''Mikko Kasper Lehtonen''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1994]] [[Turu]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] Šveitsi kõrgliigaklubis [[ZSC Lions]]. Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[HC TPS]], mille koosseisus debüteeris ta Soome kõrgliigas hooajal 2011-12. Ta on mänginud veel Soome esiliiga klubis [[TUTO Hockey]], Soome kõrgliigaklubides [[KooKoo]] ja [[Tappara]] ning Rootsi kõrgliigaklubis [[HV71]]. 2017. aastal tuli ta HV71-ga Rootsi meistriks. 2019. aasta aprillis sõlmis ta kaheaastase lepingu KHL-i klubiga [[Jokerit]]. Hooajal [[KHL-i hooaeg 2019–2020|2019–20]] oli ta KHL-is liiga resultatiivseim kaitsemängija (17+32). 2020. aastal valiti ta [[KHL-i tähtede mäng]]ule. 2020. aastal siirdus Lehtonen esmakordselt NHL-i, sõlmides lepingu [[Toronto Maple Leafs]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20200505114515/https://www.nhl.com/mapleleafs/news/maple-leafs-sign-free-agent-defenceman-mikko-lehtonen/c-316809554 "Maple Leafs sign Mikko Lehtonen"]. Toronto Maple Leafs. 4.5.2020. Vaadatud 20.1.2021</ref> NHL-is tegi ta debüüdi 18. jaanuaril 2021 mängus [[Winnipeg Jets]]i vastu. 2021. aasta veebruaris siirdus ta [[Columbus Blue Jackets]]i. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2020–2021|2020–21]] kahes klubis mängides jäi tema arvele NHL-is kokku kuus väravasöötu. 2021. aasta oktoobris sõlmis Lehtonen lepingu KHL-i klubiga [[Peterburi SKA]].<ref>[https://www.ska.ru/news/view/mikko-liekhtonien-v-ska/ "Микко Лехтонен – в СКА!"]. ska.ru. 17.10.2021. Vaadatud 25.10.2021</ref> 2022. aasta mais sõlmis ta kaheaastase lepingu ZSC Lionsiga. 2014. aastal tuli Lehtonen juunioride maailmameistriks. 2019. aastal [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus maailmameistriks ning 2022. aastal tuli ta Soome koondisega nii olümpiavõitjaks kui ka maailmameistriks – kõigil neil kolmel turniiril valiti Lehtonen ka turniiri sümboolsesse koosseisu. [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]], kus ta oli resultatiivseim kaitsemängija (2+10), pälvis ta ka turniiri parima kaitsemängija auhinna. Soome koondises on ta osalenud ka [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/mikko-lehtonen-8482247 Mikko Lehtonen NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=147094 Mikko Lehtonen hockeydb.com lehel] {{Soome jäähokikoondis 2022 OM}} {{JÄRJESTA:Lehtonen, Mikko}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:HC TPS-i mängijad]] [[Kategooria:KooKoo mängijad]] [[Kategooria:HV71 mängijad]] [[Kategooria:Tappara mängijad]] [[Kategooria:Jokerite mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:Peterburi SKA mängijad]] [[Kategooria:ZSC Lionsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] czu6twx3jr4l7ujs5uswq65dncr6e53 Nikita Nesterov 0 550562 7241372 7102768 2026-09-25T04:29:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241372 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Nikita_Nesterov_2015-04-11.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|Pyeongchang 2018]]|}} {{Hõbemedal|[[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Slovakkia 2019]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|U20 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|Kanada 2012]]|}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|Venemaa 2013]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|U18 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2011. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|Saksamaa 2011]]|}} }} '''Nikita Danilovitš Nesterov''' ([[vene keel]]es Никита Данилович Нестеров; sündinud [[28. märts]]il [[1993]] [[Tšeljabinsk]]is) on [[Venemaa]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsja]]na [[NHL]]-i klubis [[Calgary Flames]]. Hooajal 2011–12 debüteeris ta [[KHL]]-is [[Tšeljabinski Traktor]]i meeskonnas. 2011. aastal valiti ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is [[Tampa Bay Lightning]]u poolt 148. valikuna. Põhja-Ameerikasse suundus ta hooajal 2013–14, mängides esimesel hooajal vaid [[American Hockey League]]'i klubis [[Syracuse Crunch]]. NHL-is tegi ta Lightningu meeskonnas debüüdi 31. detsembril 2014 mängus [[Buffalo Sabres]]i vastu. 2017. aasta jaanuaris liitus ta [[Montreal Canadiens]]iga, kus ta mängis hooaja 2016–17 lõpuni. 2017. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu KHL-i klubiga [[HK Moskva CSKA|Moskva CSKA]]. 2019. aastal võitis ta klubiga [[Gagarini karikas|Gagarini karika]]. Samal hooajal valiti ta liiga sümboolsesse koosseisu. Aastatel 2018 ja 2019 osales ta [[KHL-i tähtede mäng]]ul. 2020. aasta oktoobris sõlmis ta üheaastase lepingu Calgary Flamesiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20221128065011/https://www.nhl.com/flames/news/flames-sign-nikita-nesterov/c-319512310 "Flames sign Nikita Nesterov"]. Calgary Flames. 23.10.2020. Vaadatud 28.10.2020</ref> 2018. aastal tuli ta [[Venemaa jäähokikoondis]]ega olümpiavõitjaks. [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nikita-nesterov-8476300 Nikita Nesterov NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=130755 Nikita Nesterov hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Nesterov, Nikita}} [[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]] [[Kategooria:Tampa Bay Lightningi mängijad]] [[Kategooria:Montreal Canadiensi mängijad]] [[Kategooria:Tšeljabinski Traktori mängijad]] [[Kategooria:HK Moskva CSKA mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] e2ujqgubv6c6m9uyx4cgsq31jardy0p Lääneehitis 0 550574 7241512 6729872 2026-09-25T09:43:27Z Evlper 104506 7241512 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Höxter, Corvey, St. Stephanus und Vitus, Kaiser-Kirche, Modell der karolingischen Kirche (4).JPG|pisi|Corvey karolingide-aegse kiriku mudel. Lääneehitis vasakul]] [[Pilt:Höxter, Corvey, St. Stephanus und Vitus, Kaiser-Kirche, Modell des Westwerks (5).JPG|pisi|Lääneehitises asuva keisrirõdu läbilõige Corvey kloostrikiriku mudelil]] [[Pilt:Grundrissvergleich San Vitale Ravenna Aachener Dom.jpg|pisi|Eelromaani kirikute põhiplaanid. Paremal [[Aacheni toomkirik|Aacheni lossikirik]] lääneehitisega, vasakul [[San Vitale]] Ravennas ilma selleta]] '''Lääneehitis''' (saksa sõnast ''Westwerk'') on [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uhoone lääneotsas paiknev monumentaalne mitmekorruseline eesehitis, mis on iseloomulik [[Saksamaa]] keskaegsele kirikuarhitektuurile. Esines [[karolingide kunst|karolingide]], [[ottode kunst|ottode]] ja [[Romaani kunst|romaani]] [[basiilika]]tel, samuti [[Burgundia romaanika]] väga varase faasi kirikutes. Lääneehitisel on kaks [[trepitorn]]i ja nende vahel paiknev suur kesktorn. Lääneehitise mitmelöövilise sammassaali taolist allkorrust kasutati [[Ristimine|ristimis]]kirikuna jm eesmärkidel<ref>https://www.wissen.de/lexikon/westwerk</ref>, ülemine korrus, kus asetses [[peaingel Miikael]]ile pühitsetud [[altar]], oli avatud [[pikihoone]] suunas. Et lääneehitises istus [[keiser]] oma kaaskonnaga [[jumalateenistus]]e ajal, sümboliseeris see keisrivõimu.<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref> == Ajalugu == Vanim teadaolev lääneehitis pärineb [[Karolingid]]e ajast, selline oli [[Prantsusmaa]]l [[Amiens]]' lähedal paikneval toona tähtsal Saint-Riquier' kloostrikirikul 9. sajandil. Tuntud on see tänapäeval vaid vanade joonistuste kaudu ja tundmatuseni ümber ehitatud. Vanim säilinud Karolingide-aegne lääneehitis on [[Corvey]]s, kuigi selle kesktorn on lammutatud ja trepitorne kõrgemaks ehitatud<ref>https://welterbewestwerkcorvey.de/faszinierende-ideenwelt-der-karolinger/</ref>. Juba Ottode valitsusajal 10.–11. sajandil hakkas lääneehitis võrreldes Karolingide ajaga muutuma ja teiste fassaaditüüpidega segunema, kuid jäi ka romaani kunsti perioodil siiski omaette ruumijaotusega eraldi hooneks. Mõnikord ehitati lääneehitis [[läänekoor]]i kohale ja ümber nii, et läänekoori [[apsiid]] eendus lääneehitise seinast. Üks romaani lääneehitise erivorme on [[Saksimaa]]l levinud pikihoonega risti paiknev ja seda pikihoonet kõrguselt ületav müüritaoline ristkülikukujuline ehitis ''Westriegel'', mis võib olla tornidega või ilma nendeta. Lääneehitisi ei esine üldse [[kihelkonnakirik]]utel, vaid ainult kloostrikirikutel ja mõnel üksikul [[toomkirik]]ul, nagu [[Minden]]is.{{lisa viide}} == Tähendus == Lääneehitis ehitati kirikule eelkõige neis [[Klooster|kloostrites]], milles tavatses peatuda oma valdustes ([[pfalts]]ides) ringi reisiv [[kuningas]] või keiser. Lääneehitist kasutati ilmalikel eesmärkidel, riigiasjade ajamisel [[kantselei]] ja [[Kohus|kohtu]]kojana. Kirikuruumi poole avanevast [[empoor]]ist sai valitseja, tema pere ja kaaskond jälgida jumalateenistust nende vääriliseks peetud kõrgemast positsioonist. Näiteks paikneb selles positsioonis nn "Karli troon" [[Aacheni lossikabel]]i teise korruse ümbriskäigul, altari poole avaneval empooril<ref>https://www1.wdr.de/kultur/kunst/west-art-meisterwerke/karldergr100.html</ref>. Lääneehitise peamine eesmärk oli arvatavasti rõhutada valitseja ja tema võimu olemasolu ning kohalolekut, isegi juhul kui valitseja parajasti selles paigas ei viibinud. Lääneehitisega kirikuhoonel oli kaks tähendusruumi: üks oli [[jumal]]ale ja [[pühak]]utele mõeldud, altariga kooriosa kiriku idaküljes, sümboolne ''ecclesia triumphans'', teine oli kindlusemüüritaoline lääneehitis, koht valitsejale kui kiriku kaitsjale, sümboolne ''ecclesia militans''<ref name="g-bandmann">G. Bandmann. Early Medieval Architecture as Bearer of Meaning. - Columbia University Press, 2005</ref>. Peaaegu alati seisis lääneehitises altar [[peaingel Miikael]]ile, keda peeti taevaste väehulkade ülemjuhatajaks<ref name="a-schmidt">[https://www.lwl.org/westfaelische-geschichte/txt/wz-5717.pdf A. Schmidt. Westwerke und Doppelchöre. Höfische und liturgische Einflüsse auf die Kirchenbauten des frühen Mittelalters. - Westfälische Zeitschrift 106, 1956]</ref>. Kui päikese tõusu suunda ida peeti pühaks, [[Kristus]]e suunaks, siis vastassuunda, kuhu päike loojus, peeti kurja jõudude omaks, keda ei tohtinud lasta kirikuruumi, "Uude Jeruusalemma". Selle hüpoteesi järgi oli lääneehitis sümboolne kindlustus pärast päikeseloojangut läänest tõusvate deemonite vastu.<ref name="g-bandmann" /> On ka uurijaid, kes vaidlustavad üldse lääneehitise seose keisrivõimuga ja arvavad, et sellel võis olla oma osa kiriklikus liturgias, eriti ülestõusmispühadega seotud perioodil.<ref name="a-schmidt" /> === Pildid === <gallery> Pilt:Corvey Westwerk 2.jpg|[[Corvey kloostrikirik]]u lääneehitis (9. sajandi teine pool) Pilt:Aachener Dom Westwerk 2014 (2).jpg|Aacheni lossikabeli tugevalt ümber ehitatud lääneehitisest on säilinud ainult müürid (9. sajand) Pilt:Essen 2011 26 stitched-2.jpg|[[Esseni toomkirik]]u Ottode-aegne lääneehitis (10. sajand, osaliselt ümber ehitatud) Pilt:Köln Pantaleon von W3.jpg|Kölni Püha Pantaleoni kirik, vaade läänest (10. sajand) Pilt:Köln Pantaleon Westwerk innen1.jpg|Keisrirõdu [[Kölni Püha Pantaleoni kirik]]u lääneosas Pilt:A Mindener Dom Westwerk 2.jpg|Mindeni toomkiriku müüritaoline lääneehitis (11. sajand) Pilt:Nivelles Westwerk Stiftskirche.jpg|[[Nivellesi Püha Gertrudi kirik]] lääneapsiidi ja lääneehitisega (12. sajand) </gallery> ==Vaata ka== *[[Narteks]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://welterbewestwerkcorvey.de/entdecken/ Welterbe Westwerk Corvey (UNESCO maailmapärandi objektide hulka kuuluv Corvey lääneehitis)] * [https://www.lwl.org/westfaelische-geschichte/txt/wz-5717.pdf A. Schmidt. Westwerke und Doppelchöre. Höfische und liturgische Einflüsse auf die Kirchenbauten des frühen Mittelalters. - Westfälische Zeitschrift 106, 1956] {{commonskat|}} {{Romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] [[Kategooria:Karolingide kunst]] [[Kategooria:Ottode kunst]] [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] avw2es4efjn13w1e47pjyi4rcn75l1a Meditsiiniinfomaatika 0 550576 7240965 6785270 2026-09-24T13:08:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240965 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} '''Meditsiiniinformaatika''' (ka '''tervishoiuinformaatika''', '''terviseinformaatika''', '''õenduse informaatika''', '''kliiniline informaatika''' või '''biomeditsiiniline informaatika''') on [[informaatika]], mida rakendatakse meditsiinivaldkonnas patsientide tervishoiuinformatsiooni kasutamiseks ja käitlemiseks. See on [[multidistsiplinaarne lähenemine|multidistsiplinaarne]] ala<ref name="Hah6s" />, mis kasutab [[tervishoiu infotehnoloogia|tervishoiuinfotehnoloogiat]] tervishoiu kvaliteedi, tõhususe (madal hind tagab parema kättesaadavuse) ning uute võimaluste arendamiseks. Seotud teadusharude hulka kuuluvad [[infoteadus]], [[arvutiteadus]], [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteadus]], [[käitumisteadus]], [[juhtimisteadus]] ja muud teadusharud. [[Ameerika Ühendriikide Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu]] kirjeldab meditsiiniinformaatikat kui "interdistsiplinaarset uurimust, mis kujundab, arendab, kohandab ja rakendab infotehnoloogial põhinevaid uuenduslike tervishoiuteenuste kohaletoimetamist, käitlust ning planeerimist".<ref name="RdsrP" /> See tegeleb ressursside, seadmete ja meetoditega, mida on vaja tervise ja biomeditsiini omandamisel, säilitamisel ja kasutamisel. [[Meditsiiniinformaatika tööriistad]] sisaldavad arvuteid, [[meditsiinijuhend]]eid, ametlikke meditsiinilisi terminoloogiaid, informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteeme.<ref name="qGPc8" /><ref name="wBMzD" /> Seda rakendatakse [[õendus]]es, [[kliiniline meditsiin|kliinilises meditsiinis]], [[hambaravi]]s, [[farmaatsia]]s, [[rahvatervis]]es, [[tööteraapia]]s, [[füsioteraapia]]s, [[biomeditsiinilised uuringud|biomeditsiiniuuringutes]] ja [[alternatiivmeditsiin]]is,<ref name="Tq5lE" /> mis on kõik loodud selleks, et täiustada patsiendi hoolduse tõhusust, veendudes, et genereeritud andmed on kõrgekvaliteedilised.<ref name="0DZJE" /> Selle valdkonna rahvusvahelised standardid katab ICS 35.240.80<ref name="itah" />, kus [[ISO 27799]]:2008 on üks peamisi osi.<ref name="isosm" /> == Alamerialad == Meditsiiniinformaatika sisaldab kliinilise informaatika alamvaldkondi, milleks on [[patoloogiline informaatika]], kliinilise uurimuse informaatika (loe sektsiooni allpool), [[pilditehniline informaatika]], [[rahvatervise informaatika]], [[kogukonna tervishoiu informaatika]], [[kodutervise informaatika]], [[õenduse informaatika]], [[meditsiiniline informaatika]], [[tarbija tervise informaatika]], [[kliiniline bioinformaatika]] ning hariduse ja uurimuse informaatika tervishoiu ning farmaatsia informaatikas.<ref name="m5BxL" /><ref name="tiavm" /><ref name="jO1O2" /><ref name="qMi1S" /><ref name="1tAcZ" /><ref name="FsQM7" /> ==Tervishoiu informaatika== ===Kliiniline informaatika=== Kliiniline informaatika on seotud informatsiooni kasutamisega [[tervishoid|tervishoius]] haiglas praktiseerivate arstide poolt.<ref name="fTnlx" /><ref name="aY79U" /> [[Kliiniline uurimus|Kliinilised]] informaatikud kujundavad ümber tervishoidu analüüsides, kavandades, rakendades ning hinnates [[informatsioon]]i ja [[kommunikatsioonisüsteem]]e, mis täiustavad indiviidide ning rahva ravi tulemusi, arendavad [[patsient|patsiendi]] hooldust ning tugevdavad arstide ja patsientide omavahelist suhtlust. Kliinilised informaatikud kasutavad oma teadmisi patsiendi hooldusest koos arusaamaga informaatika üldisest ettekujutusest, meetoditest ning [[Meditsiiniinformaatika tööriistad|meditsiiniinformaatika tööriistadega]] selleks, et: * hinnata tervishoiu professionaalide, patsientide ning nende perekondade informatsiooni- ja teadmistevajadust; * iseloomustada, hinnata ja täiendada kliinilisi protsesse; * arendada, rakendada ja täiendada [[kliinilise otsuse tugisüsteem|kliiniliste otsuste tugisüsteeme]]; * juhatada ja osaleda kliinilise informatsiooni süsteemide hankimises, kohandamises, arendamises, rakendamises, juhatamises, hindamises ning pidevas arengus. Arstid teevad koostööd teiste tervishoiu ja infoteaduste [[spetsialist]]idega, et arendada meditsiiniinformaatika tööriistu, mis tagaksid patsiendile ohutu, tõhusa, asjakohase, patsiendikeskse ning õiglase hoolduse. Paljud kliinilised informaatikud on samuti arvutiteadlased. 2011. aasta oktoobris kuulutas [[Ameerika Meditsiinierialade Nõukogu]] - organisatsioon, mis tagab ülevaate Ameerika Ühendriikide erialaarstide sertifitseerimisel - välja uue raviarsti sertifikaadi kliinilises informaatikas. Esimene eksam kliinilise informaatika sertifikaadi saamiseks toimus 2013. aasta oktoobris ning seda korraldas [[Ameerika Ennetava Meditsiini Nõukogu]] (AEMN). Eksami sooritas positiivselt 423 inimest, kes astusid 2014. ametisse kliinilise informaatika diplomaatidena.<ref name="qojio" /> On olemas stipendiumiprogrammid raviarstidele, kes soovivad saada nõukogu poolt sertifitseeritud kliinilisteks informaatikuteks. Selleks peavad nad lõpetama meditsiinikooli Ameerika Ühendriikides, Kanadas või mõnes koolis, mis on kiidetud heaks AEMN-i poolt. Lisaks peavad nad sooritama esmase residentuuriprogrammi erialal nagu sisehaigused (või üks 24 allerialast, mis on tunnustatud AEMN-i poolt) ja peavad olema sobivad kandidaadid arstipraksise pidamiseks osariigis, kus nende stipendiumiprogramm asub.<ref name="bgKxz" /> Stipendiumiprogramm kestab 24 kuud, mille kestel stipendiaadid pühendavad oma aega informaatika rotatsioonidesse, didaktilistesse meetoditesse, uuringutesse ning kliinilisse töösse, mis on omakorda ka nende põhieriala. ==Ajalugu== Ülemaailmne arvutitehnoloogia kasutus meditsiinis algas 1950. aastate alguses koos arvutite populaarsuse kasvuga. [[Gustav Wagner]] avas 1949. aastal Saksamaal esimese informaatika kutseorganisatsiooni.<ref name="nyu" /> Meditsiinilise ja tervishoiu tehnoloogia eelajaloo, ajaloo ja tuleviku kohta on võimalik lugeda viites.<ref name="Robson_first" /> Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Hollandi ülikoolides asutati 1960. aastatel spetsialiseerunud osakonnad ning loodi informaatika koolitusprogrammid. Meditsiiniinformaatika uuringud said alguse Poolas ja Ameerika Ühendriikides 1970. aastatel.<ref name="nyu" /> Algul nimetati meditsiiniinformaatikat meditsiiniliseks arvutamiseks, biomeditsiiniliseks arvutamiseks, meditsiiniliseks arvutiteaduseks, arvutimeditsiiniks, meditsiini elektroonsete andmete töötlemiseks, automaatseks meditsiiniliste andmete töötlemiseks, meditsiinilise informatsiooni töötlemiseks, meditsiinilise informatsiooni teaduseks, [[meditsiiniline tarkvara|meditsiiniliseks tarkvaraarenduseks]] ning meditsiiniliseks arvutitehnoloogiaks. Meditsiiniinformaatika kogukond kasvab ka tänapäeval. Seda ei saa nimetada täisküpseks erialaks, aga Ühendkuningriigi vabatahtlik registreerimisasutus – Ühendkuningriigi Meditsiiniinformaatika Nõukogu – pakkus välja kaheksa osakonda – informatsiooni haldamine, teadmiste haldamine, portfoolio/programmi/projekti haldamine, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, kliiniline informaatika, tervisekontrolli andmed (teenuse- ja äripõhised), meditsiiniinformaatika teenuse haldamine. Nendesse osakondadesse kuuluvad professionaalid, kes töötavad riiklikes tervishoiuteenustes, ülikoolides, äriteenustes ning lahenduspakkujate all. Alates 1970. aastatest kõige esileküündivam rahvusvaheline koordineeriv asutus on olnud [[Rahvusvaheline Meditsiiniinformaatika Ühendus]].<ref name="toUJH" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="itah">{{cite web| title = 35.240.80: IT applications in health care technology| publisher = [[International Organization for Standardization|ISO]]| url = http://www.iso.org/iso/products/standards/catalogue_ics_browse.htm?ICS1=35&ICS2=240&ICS3=80&| access-date = 15.06.2008}}</ref> <ref name="isosm">{{cite web| last = Fraser| first = Ross| title = ISO 27799: Security management in health using ISO/IEC 17799| url = http://sl.infoway-inforoute.ca/downloads/Ross_Fraser_-_ISO_27799.pdf| access-date = 15.06.2008| url-status = dead| archive-url = https://web.archive.org/web/20081217073704/http://sl.infoway-inforoute.ca/downloads/Ross_Fraser_-_ISO_27799.pdf| archive-date = 17.12.2008| df =}}</ref> <ref name="nyu">{{Cite web |url=http://www.nyuinformatics.org/education/degree-programs |title=NYU Graduate Training Program in Biomedical Informatics (BMI): A Brief History of Biomedical Informatics as a Discipline |work=www.nyuinformatics.org |publisher=NYU Langone Medical Center |access-date=11.11.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101212071558/http://www.nyuinformatics.org/education/degree-programs |archive-date=12.12.2010 |url-status=dead |df=}}</ref> <ref name="Robson_first">{{cite book | vauthors = Robson S, Baek OK | year = 2009 |title=The engines of Hippocrates: From the Dawn of Medicine to Medical and Pharmaceutical Informatics |location=Hoboken, NJ |publisher=John Wiley & Sons |isbn=978-0470289532}}</ref> <ref name="Hah6s">{{cite journal | vauthors = Nadri H, Rahimi B, Timpka T, Sedghi S | title = The Top 100 Articles in the Medical Informatics: a Bibliometric Analysis | journal = Journal of Medical Systems | volume = 41 | issue = 10 | pages = 150 | date = august 2017 | pmid = 28825158 | doi = 10.1007/s10916-017-0794-4}}</ref> <ref name="RdsrP">{{cite web|title=NLM Definition|url=https://www.nlm.nih.gov/hsrinfo/informatics.html|website=NLM|access-date=2019-05-29|archive-date=2018-08-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20180819201423/https://www.nlm.nih.gov/hsrinfo/informatics.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="qGPc8">{{cite journal|last1=O'donoghue|first1=John |first2=John |last2=Herbert | name-list-style = vanc | title = Data management within mHealth environments: Patient sensors, mobile devices, and databases |journal=Journal of Data and Information Quality |volume=4|issue=1 |date=2012|page=5}}</ref> <ref name="wBMzD">{{cite journal | vauthors = Mettler T, Raptis DA | title = What constitutes the field of health information systems? Fostering a systematic framework and research agenda | journal = Health Informatics Journal | volume = 18 | issue = 2 | pages = 147–56 | date = juuni 2012 | pmid = 22733682 | doi = 10.1177/1460458212452496}}</ref> <ref name="Tq5lE">Popularity of usage of software in [[homeopathy]] is shown in example video of homeopathic repertorisation: Shilpa Bhouraskar, [https://www.youtube.com/watch?v=L1eLisA9bog Working quick acute cases on Homeopathic Software (YouTube)]</ref> <ref name="0DZJE">{{cite journal|last1=O'Donoghue|first1=John |title=Modified early warning scorecard: the role of data/information quality within the decision making process |journal=Electronic Journal Information Systems Evaluation |volume=14|issue=1 |date=2011|display-authors=etal}}</ref> <ref name="m5BxL">{{cite journal |author=American Society of Health-System Pharmacists |date=2007 |title=ASHP statement on the pharmacist's role in informatics |url=https://archive.org/details/sim_american-journal-of-health-system-pharmacy_2007-01-15_64_2/page/n89 |journal=American Journal of Health-System Pharmacy |volume=64 |issue=2 |pages=200–03 |doi=10.2146/ajhp060364}}</ref> <ref name="tiavm">{{cite journal | title = ASHP statement on the pharmacy technician's role in pharmacy informatics | url = https://archive.org/details/sim_american-journal-of-health-system-pharmacy_2014-02-01_71_3/page/n79 | journal = American Journal of Health-System Pharmacy | volume = 71 | issue = 3 | pages = 247–50 | date = veebruar 2014 | pmid = 24429021 | doi = 10.1093/ajhp/71.3.247}}</ref> <ref name="jO1O2">{{cite journal | vauthors = Troiano D | title = A primer on pharmacy information systems | journal = Journal of Healthcare Information Management | volume = 13 | issue = 3 | pages = 41–52 | date = 1999 | pmid = 10787600}}</ref> <ref name="qMi1S">{{cite journal |author=Bates DW |date=2000|title=Using information technology to reduce rates of medication errors in hospitals|journal=British Medical Journal|volume=320|issue=7237|pages=788–91|doi=10.1136/bmj.320.7237.788 |pmid=10720369|pmc=1117776}}</ref> <ref name="1tAcZ">{{cite book |first=Julie |last=Frye |date=2012 |chapter=Computers in pharmaceutical management |title=MDS – 3: Managing Access to Medicines and Health Technologies |edition=3rd |pages=973–96 |location=Arlington, Virginia |publisher=Management Sciences for Health}}</ref> <ref name="FsQM7">{{cite journal |author=Holler J |title=The role of information technology in advancing pharmacy practice models to improve patient safety |journal=Pharmacy Times |date=14.01.2013 |pages=1–6}}</ref> <ref name="fTnlx">{{cite journal | vauthors = Gardner RM, Overhage JM, Steen EB, Munger BS, Holmes JH, Williamson JJ, Detmer DE | title = Core content for the subspecialty of clinical informatics | journal = Journal of the American Medical Informatics Association | volume = 16 | issue = 2 | pages = 153–7 | year = 2009 | pmid = 19074296 | pmc = 2649328 | doi = 10.1197/jamia.M3045}}</ref> <ref name="aY79U">{{cite journal | vauthors = Safran C, Shabot MM, Munger BS, Holmes JH, Steen EB, Lumpkin JR, Detmer DE | title = Program requirements for fellowship education in the subspecialty of clinical informatics | journal = Journal of the American Medical Informatics Association | volume = 16 | issue = 2 | pages = 158–66 | year = 2009 | pmid = 19074295 | pmc = 2649323 | doi = 10.1197/jamia.M3046}}</ref> <ref name="qojio">{{cite web |url=http://www.theabpm.org/public/newci.cfm |title=Clinical Informatics 2014 Diplomats |date=detsember 2013 |website=American Board of Preventive Medicine |access-date=07.01.2014 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140108022944/http://www.theabpm.org/public/newci.cfm |archive-date=08.01.2014 |df=}}</ref> <ref name="bgKxz">{{cite web |url=https://www.theabpm.org/applicationci/ci_requirements.pdf |title=Clinical Informatics Board Certification |date=01.01.2013 |website=American Board of Preventive Medicine |access-date=07.01.2014 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131229045944/http://www.theabpm.org/applicationci/ci_requirements.pdf |archive-date=29.12.2013 |df=}}</ref> <ref name="toUJH">{{cite journal | vauthors = Haux R | title = Medical informatics: past, present, future | journal = International Journal of Medical Informatics | volume = 79 | issue = 9 | pages = 599–610 | date = september 2010 | pmid = 20615752 | doi = 10.1016/j.ijmedinf.2010.06.003}}</ref> }} [[Kategooria:Meditsiin]] [[Kategooria:Informaatika]] 44vqy23za9kp4ef11bnci3sx6vp5dpq Ivana 0 551405 7241366 6216240 2026-09-25T04:12:21Z Kruusamägi 1530 7241366 wikitext text/x-wiki '''Ivana''' on [[naisenimi]]. 2019. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 2327. naisenimi. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Ivana 13 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190601073945/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Ivana (vaadatud 31.05.2019)</ref> ==Nime tuntud kandjaid== *[[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist *[[Ivana Baquero]], Hispaania näitleja *[[Ivana Brkljačić]], Horvaatia kergejõustiklane *[[Ivana Brlić-Mažuranić]], Horvaatia kirjanik *[[Ivana Kobilca]], Sloveenia kunstnik *[[Ivana Maksimović]], Serbia sportlaskur *[[Ivana Miličević]], Bosnia päritolu USA näitleja ja modell *[[Ivana Spagna]], Itaalia laulja *[[Ivana Španović]], Serbia kergejõustiklane *[[Ivana Trump]], tšehhi päritolu USA ettevõtja, moelooja ja modell *[[Ivana Večeřová]], Tšehhi korvpallur *[[Ivana Wong]], Hongkongi laulja ja näitleja == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Ivana}} [[Kategooria:Naisenimed]] pu2tcqkyi4k9rcj0qwqo2jotpj28pu0 Mežmuiža (Smiltene piirkond) 0 552048 7241067 7062725 2026-09-24T16:45:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241067 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežmuiža | hääldus = | pilt = Mežmuiža (Launkalnes pagasts).jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,20 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=47547 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla jääb piirkonna keskusest [[Smiltene]]st 9,3 ja [[Riia]]st 131 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee [[A2 (Läti)|A2]]. Seal asub Mežciemsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/7797 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-16 |arhiivimisaeg=2025-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250411105018/http://www.atd.lv/pieturvietas/7797 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Launkalne vald}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna külad]] i9in6c9x7fzrgapaefd219weyxmj3r4 Mālejas 0 552058 7241281 7061314 2026-09-24T23:39:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241281 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mālejas | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,10 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mālejas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Smiltene]]st 20,4 ja [[Riia]]st 142 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V243. Asulasse jääb Mālejase bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/8061 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mālejases kasvavad looduskaitsealused põlispuud Kalnamālejase mänd, Mālejase tamm ja Mālejase Rootsi mänd. <ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 43 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2947 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Palsmane vald}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna külad]] mh0zhbwx82kssxtw5au0e8y3fwag626 Mežslokas 0 554614 7241075 7080651 2026-09-24T16:59:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241075 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežslokas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mežslokas | pindala = 0,05 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežslokas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Ilzene vald|Ilzene vallas]]. Mežslokas asub valla loodeosas merepinnast 116 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Jaunzemi]]st 6, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 33 ja [[Riia]]st 180 kilomeetri kaugusele. Seal asub Mežslokase bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/11385 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mežslokases asuvad muinsuskaitse all olevad Mežslokase muinaskalmed.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/174 Mežsloku senkapi]</ref> Aastal 2007 oli külas 11 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1627 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Ilzene vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] a9phpvlz2qi38n5lectk6igtf5rruf3 Mūrnieki 0 554683 7241302 7084606 2026-09-25T01:23:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241302 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Anna valla külast; [[Drabeši vald|Drabeši valla]] küla kohta vaata artiklit [[Mūrnieki (Drabeši vald)]]; [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga valla]] küla kohta vaata artiklit [[Mūrnieki (Vecpiebalga vald)]]; [[Klintaine vald|Klintaine valla]] küla kohta vaata artiklit [[Mūrnieki (Klintaine vald)]]}} {{linn | nimi = Mūrnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mūrnieki | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mūrnieki''' (kohalikus murdes ka '''Mournīki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]. Mūrnieki asub valla lääneosas merepinnast 169 meetri kõrgusel [[Paparze]] jõe kaldal. Küla jääb valla keskusest [[Anna (Läti)|Annast]] 7, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 14 ja [[Riia]]st 211 kilomeetri kaugusele. Seal asub Mūrnieki bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2467 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas asuvad riikliku kaitse all olevad Mūrnieki muinaskalmed.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/165 Mūrnieku senkapi]</ref> Aastal 2007 oli külas 15 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=64276 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Anna vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] 1sc7zqzbzi4i1exm5xoe3pgr56jeznr Otte 0 554700 7241544 6941363 2026-09-25T10:45:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241544 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Otte | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Otte | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Otte''' (ka '''Ote''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=64295 Vietvārdu datubāze]</ref> Otte asub valla lääneosas merepinnast 152 meetri kõrgusel [[Paparze]] jõe kaldal. Küla jääb valla keskusest [[Anna (Läti)|Annast]] 7, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 16 ja [[Riia]]st 201 kilomeetri kaugusele. Seal asub Ate bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/11407 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas asub [[Ate mõis]]a hoonetekompleks, mille ait on kohaliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2792 Otes muižas klēts]</ref> Mõisa veski jääb [[Kalncempji vald]]a. Külas kasvab ka looduskaitsealune Otte mõisa pärn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Anna vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] jrkxrhhzttjywwtwurdarnumo9oamr8 Mežnieki 0 554766 7241074 6942033 2026-09-24T16:55:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241074 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mežnieki | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežnieki''' (kohalikus murdes '''Mežinīki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Mālupe vald|Mālupe vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=64287 Vietvārdu datubāze]</ref> Mežnieki asub valla lääneosas. Küla jääb valla keskusest [[Mālupe]]st 2, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 18 ja [[Riia]]st 220 kilomeetri kaugusele. Seal asub Mežinieki bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2136 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Mālupe vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] joy8uk8llcgajxwykawrgfbseaczvl6 Naglas 0 554842 7241308 7080657 2026-09-25T01:58:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241308 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Naglas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Naglas | pindala = 0,074 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Naglas''' (kohalikus murdes '''Noglas''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Maliena vald|Maliena vallas]]. Naglas asub valla põhjaosas [[Dambīte jõgi|Dambīte jõe]] kaldal. Küla jääb valla keskusest [[Brenci]]st 3, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 9 ja [[Riia]]st 210 kilomeetri kaugusele. Seal asub Naglase bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2129 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas asuvad regionaalse kaitse all olevad Naglase muinaskalmed.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/198 Naglu senkapi]</ref> Naglases asuv Maliena "Dārzniecībase" puudetukk on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 12 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=64277 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Maliena vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] ck1kgknw90nnjrm4tosqp6tmfhyb5ch Nēķene 0 554900 7241425 7080661 2026-09-25T06:56:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241425 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nēķene | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,25 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Nēķene''' (ka '''Nēķens''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=64284 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla jääb piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 10 ja [[Riia]]st 202 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V387. Seal asub Nēķene bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2459 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla asub endise [[Nēķene mõis]]a alal. Mõisa hoonetekompleks, sealhulgas tall,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2652 Stallis]</ref> küün,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2651 Labības šķūnis]</ref> magasiait-sepikoda,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2649 Magazīna, vēlāk smēde]</ref> ait,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2650 Klēts]</ref> staarostimaja ait<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2647 Stārasta mājas klēts]</ref> ja moonakamaja,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2648 Kalpu māja]</ref> on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2645 Nēķenu pusmuižas apbūve]</ref> Külas kasvab looduskaitsealune Nēķene pärn, lisaks on kaits all Stūrīši mänd.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 30 (1989) * 20 (2000) * 29 (2007) </table> ==Vaata ka== *[[Nēķene vald]] ==Viited== {{viited}} {{Alsviķi vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] e1flm2q7wx4fz7stgwhl1waxdm3ty79 Mārtiņi 0 555078 7241290 6942167 2026-09-25T00:32:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241290 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mārtiņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mārtiņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 13 ja [[Riia]]st 214 km kaugusele. Mārtiņi asub [[Alūksne jõgi|Alūksne jõe]] kaldal. Külast läheb läbi maantee V401. Seal asub Liepnas pagrieziensi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/13992 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastal 2007 oli külas 6 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1634 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Jaunalūksne vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] 6jt437eznivld9m218v7l7ntje08ncc Matisene 0 555100 7240906 7080640 2026-09-24T11:59:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240906 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Matisene | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,29 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Matisene''' (ka '''Beja''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1629 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla jääb piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 11 ja [[Riia]]st 212 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed V396, V399 ja V400. Seal asub Beja bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2563 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Matisene tekkis endise [[Beja vald|Beja vallamaja]], vallakooli ja Matisene [[kõrts]]i (''Mattisen'') juurde. Asula kasvas nõukogude perioodil, mil seal asus aastani 1971 kohaliku külanõukogu keskus. Toona oli Matisena ka [[kolhoos]]i ''Gaišais ceļš'' keskasulaks.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 381. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Hiljem oli küla [[sovhoos]]i ''Alūksne'' keskasulaks. Tänapäeval jääb küla maadele ka endise [[Babecka mõis]]a kompleks. Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/bejas-biblioteka</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 151 (1970) * 172 (1979) * 180 (1989) * 130 (2000) * 87 (2011) <td> * 110 (2015) * 94 (2017) * 86 (2019) * 79 (2021) * 74 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Jaunalūksne vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] bha5y1c6vezi1k4odm435uczanv2aul Murjāņi (Alūksne piirkond) 0 555101 7241234 6942169 2026-09-24T21:27:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241234 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Murjāņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 14 ja [[Riia]]st 216 km kaugusele. Murjāņi asub [[Alūksne jõgi|Alūksne jõe]] kaldal. Külast läheb läbi maantee V399. Seal asub Murjāņi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2562 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastal 2007 oli külas 4 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=64256 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Jaunalūksne vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] jlbnaoerqzr5cbuptpf4aq9ojiulm9a Orlīši 0 555616 7241519 7080664 2026-09-25T10:00:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241519 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Orlīši | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,12 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Orlīši''' (ka '''Orloši''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]. Orlīši asub valla põhjaosas merepinnast 152 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Pededze]]st 5, jääb piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 33 ja [[Riia]]st 235 km kaugusele. Seal asub Orlīši bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/13200 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külast läheb läbi maantee P42. Aastal 2015 oli külas 12 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1705 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Pededze vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] j2gdtadgznoo5gsva91l84t859ptc1q Mežarija 0 556083 7241060 7080649 2026-09-24T16:35:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241060 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežarija | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,3 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežarija''' (kohalikus murdes '''Mežareja''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]. Mežarija asub valla keskosas merepinnast 133 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Liepna]]st 2, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 34 ja [[Riia]]st 236 km kaugusele. Seal asuvad Sprinduļkalnsi<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/10749 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-24 |arhiivimisaeg=2021-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418031552/http://www.atd.lv/pieturvietas/10749 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Mežarija bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/12431 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-24 |arhiivimisaeg=2021-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418034558/http://www.atd.lv/pieturvietas/12431 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külast läheb läbi maantee P42. Mežarija piiridesse jääb looduskaitsealune [[Liepna mõis]]a pärn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 1897 oli küla kohal üks 12 elanikuga talu, aastal 2007 oli külas 42 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1668 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Liepna vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] 3o8kg7x9usgx11t5578fi6lpr8m977r Mežvidi (Saulkrasti vald) 0 558853 7241083 7054746 2026-09-24T17:10:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241083 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežvidi | hääldus = | pilt = Ieliņa_-_panoramio.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,16 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežvidi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=65542 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 5,2 ja [[Riia]]st 50,9 km kaugusele. Mežvidi rajti suvilapiirkonnana. Mežvidi ja [[Zeme]] piiril asub Mežvidi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/10756 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-22 |arhiivimisaeg=2022-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220722160416/https://www.atd.lv/pieturvietas/10756 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 30 (2017) * 56 (2019) * 77 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] ix4k7e0h7dmxl6mgopuusssiogz0sb9 Māļi 0 561271 7241292 7051173 2026-09-25T00:39:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241292 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Māļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Māļi | pindala = 0,07 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Māļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Skujene vald|Skujene vallas]]. Māļi asub valla idaosas merepinnast 234 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Skujene]]st 8 ja [[Riia]]st 110 kilomeetri kaugusele. Külla ehitati 1872. aastal õigeusu kirik, mille projekteeris arhitekt [[Jānis Frīdrihs Baumanis]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Kirik on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9163 Ežu (Māļu) pareizticīgo baznīca]</ref> Ka Māļi keskaegne kalmistu on regionaalse kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/546 Māļu viduslaiku kapsēta]</ref> Külas asub Māļi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/89 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-07 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907165517/https://www.atd.lv/pieturvietas/89 |url-olek=ei tööta}}</ref> 2007. aastal oli külas 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=43582 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Pilt:Māļi- Orthodox Church - panoramio.jpg|pisi|tühi|Māļi õigeusu kirik]] ==Viited== {{viited}} {{Skujene vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] iln1tgrkhn1702fiu8gmaa3ydugz5ch Merķeļi 0 561680 7241041 7051373 2026-09-24T15:44:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241041 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Merķeļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Merķeļi | pindala = 0,355 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Merķeļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Nītaure vald|Nītaure vallas]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Merķeļi asub valla idaosas merepinnast 207 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Nītaure]]st 7 ja [[Riia]]st 89 kilomeetri kaugusele. Külas asub Merķeļi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/75 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-07 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907142805/https://www.atd.lv/pieturvietas/75 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külast kagus asuvad kaks väikest järvekest: Suur ja Väike Roži järv Kuni aastani 1949 oli küla [[Ķēči vald|Ķēči valla]] halduskeskuseks. Aastal 2007 oli külas 40 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2157 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Nītaure vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] s4mtsfjc3tlsvtyz0yyh2rg2gsug3ra Niedras 0 561690 7241368 7051692 2026-09-25T04:15:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241368 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Niedras | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Niedras | pindala = 0,17 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Niedras''' (vanasti ka '''Tēviņēni''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Nītaure vald|Nītaure vallas]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Niedras asub valla kaguosas merepinnast 127 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Nītaure]]st 5 ja [[Riia]]st 79 kilomeetri kaugusele. Seal asub Niedrase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12504 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-07 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907142921/https://www.atd.lv/pieturvietas/12504 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 2007 oli külas 25 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=39023 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Nītaure vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] dmko6rxd07h5nhpg1d4x8ozlg4lgzg9 Mūrnieki (Drabeši vald) 0 562476 7241303 6958260 2026-09-25T01:26:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241303 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mūrnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mūrnieki | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mūrnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]. Aastail 2000–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Mūrnieki asub valla keskosas merepinnast 139 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Ausmas]]est 3 ja [[Riia]]st 81 kilomeetri kaugusele. Asula jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> Külas asub Mūrnieki bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/141 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-08 |arhiivimisaeg=2022-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220908060331/https://www.atd.lv/pieturvietas/141 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 2007 oli külas 55 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=38402 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Drabeši vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] pkkmc7533otvxtyu5y4cxewxti3c6mi Meijermuiža 0 562480 7240979 7051194 2026-09-24T13:43:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240979 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Meijermuiža | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Meijermuiža | pilt = Rudens_Žagarkalnā_-_Guntars_Mednis_-_Panoramio.jpg | pindala = 1,81 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Meijermuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2111 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastail 2000–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Meijermuiža asub valla põhjaosas merepinnast 105 meetri kõrgusel [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Küla jääb valla keskusest [[Ausmas]]est 11 ja [[Riia]]st 89 kilomeetri kaugusele. Seal asuvad Bērzi<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14306 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-15 |arhiivimisaeg=2022-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221015091136/https://www.atd.lv/pieturvietas/14306 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Meijermuiža bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12675 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on tänapäeval sisuliselt [[Cēsis|Võnnu]] eeslinn. Varem asus seal [[Līvi vald|Līvi valla]] keskus, ent endise vallamaja ümbruskonda on tänapäeval rajatud [[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]] küla. Asula jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Külas asuv Neļķese tamm on looduskaitse all, nagu ka Meijermuiža remmelgas. Kaitse all on veel kaks pärna, kolm tamme kõrgusega ja üks lehis.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 118 (1989) * 154 (2000) * 154 (2011) * 149 (2015) <td> * 138 (2019) * 149 (2021) * 156 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Drabeši vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] 26x6xuh31km144k7h7dtvqmshsdcgey Shrook Wafa 0 565694 7241320 6497560 2026-09-25T02:41:33Z Kruusamägi 1530 7241320 wikitext text/x-wiki [[Fail:ShroofWafa2025.jpg|pisi|Shrook Wafa 2025. aastal]] '''Shrook Wafa''' ([[araabia keel]]es شروق وفا; sündinud [[13. mai]]l [[1997]]) on [[Egiptus]]e [[maletaja]], [[naiste suurmeister]] (2013). Wafa on viiekordne [[Aafrika naiste malemeister]] (2013, 2014, 2016, 2019, 2025). 2013. aastal [[Aafrika meistrivõistlused males|Aafrika esivõistlustel]] esikolmikusse jõudmisega kvalifitseerus Wafa 2015. aastal [[Sotši]]s toimunud [[Naiste male maailmameistrivõistlused|naiste maailmameistrivõistlustele]] (64 osavõtjat), kus sai turniiritabelis eelviimase, so 63. asetuse. Avaringis kohtus ta [[Ju Wenjun]]iga (hilisem [[Naiste male maailmameister|maailmameister]]), kellele kaotas tulemusega 0:2 ja 32 parema hulka ei pääsenud. Wafa sai [[FIDE]]-lt 2012. aastal [[naiste rahvusvaheline meister|naiste rahvusvahelise meistri]] ja 2013. aastal naiste suurmeistri nimetuse. Tema õde on [[Naiste suurmeister|naiste malesuurmeister]] [[Shahenda Wafa]]. ==Välislingid== *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=10609970 Shrook Wafa FIDE andmebaasis] {{JÄRJESTA:Wafa, Shrook}} [[Kategooria:Egiptuse naismaletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] ivak541x3dx7993hhojd1nkwfra5vjy Shahenda Wafa 0 565695 7241319 6497559 2026-09-25T02:39:22Z Kruusamägi 1530 7241319 wikitext text/x-wiki '''Shahenda Wafa''' ([[araabia keel]]es شاهندا وفا; sündinud [[1998]]) on [[Egiptus]]e [[maletaja]], [[naiste suurmeister]] (2017). Wafa on neljakordne [[Aafrika naiste malemeister]] (2017, 2018, 2022, 2026). 2018. aastal [[Dubai]]s sai ta [[Araabia maad]]e naiste malemeistriks. 2017. aastal [[Aafrika meistrivõistlused males|Aafrika esivõistlustel]] esikolmikusse jõudmisega kvalifitseerus Wafa 2018. aastal [[Hantõ-Mansiisk]]is toimunud [[Naiste male maailmameistrivõistlused|naiste maailmameistrivõistlustele]] (64 osavõtjat), kus sai turniiritabelis 58. asetuse. Avaringis kohtus ta hiljutise [[Naiste male maailmameister|naiste maailmameistri]] [[Marija Muzõtšuk]]iga, kellele kaotas tulemusega 0:2 ja 32 parema hulka ei pääsenud. Ta jõudis 2023. aastal naiste maailmakarika võistlusele, kus kaotas avaringis 1,5:0,5 [[Mai Narva]]le. Ta sai [[FIDE]]-lt 2013. aastal [[naiste rahvusvaheline meister|naiste rahvusvahelise meistri]] ja 2017. aastal naiste suurmeistri nimetuse. Tema õde on [[Naiste suurmeister|naiste malesuurmeister]] [[Shrook Wafa]]. ==Välislingid== *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=10609962 Shahenda Wafa FIDE andmebaasis] {{JÄRJESTA:Wafa, Shahenda}} [[Kategooria:Egiptuse naismaletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] qg3ier6dhx216uyv6xc2xx3gwxw58yq Ahmed Adly 0 565955 7241307 5663117 2026-09-25T01:56:16Z Kruusamägi 1530 7241307 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Ahmed_Adly.jpg |pisi|Ahmed Adly (2008)]] '''Ahmed Adly''' (sündinud [[18. veebruar]]il [[1987]] [[Kairo]]s) on Egiptuse [[maletaja]], [[rahvusvaheline suurmeister]] (2005). Adly sai suurmeistriks 18-aastaselt 2005. aastal. Neli aastat varem oli ta [[FIDE]]-lt saanud [[rahvusvaheline meister|rahvusvahelise meistri]] nimetuse. Ta on neljakordne [[Aafrika malemeister]] (2005, 2011, 2019, 2021). 2007. aastal tuli ta [[Jerevan]]is [[Juunioride maailmameister males|juunioride maailmameistriks]]. ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=10601619 Ahmed Adly FIDE andmebaasis] {{JÄRJESTA:Adly, Ahmed}} [[Kategooria:Egiptuse maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] ai2gtd1xaluelcd18pt1y2l7p5dc338 Bassem Amin 0 568285 7241309 6741532 2026-09-25T02:01:27Z Kruusamägi 1530 7241309 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Amin, Bassem (29532389132).jpg |pisi|280px|Bassem Amin (2016)]] '''Bassem Amin''' ([[araabia keel]]es باسم أمين; sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1988]] [[Haedo]]s) on [[Egiptus]]e [[maletaja]], [[rahvusvaheline suurmeister]] (2006). Amin tuli 2004. aastal [[Irákleio]]s [[Noorte maailmameistrivõistlused males|noorte maailmameistrivõistlustel]] U16-vanuseastmes kuuendaks ja [[Liibüa]]s [[Aafrika]] juunioride meistriks. 2005. aastal võitis ta [[Belfort]]is [[Noorte maailmameistrivõistlused males|noorte MM]]-il U18-vanuseastmes pronksmedali. Suurmeistriks sai Amin 18-aastaselt 2006. aastal. Kaks aastat varem oli ta saanud [[FIDE]]-lt [[rahvusvaheline meister|rahvusvahelise meistri]] nimetuse. Ta on kolmekordne [[Araabia maad]]e (2005, 2006, 2013) ja seitsmekordne [[Aafrika malemeister]] (2009, 2013, 2015, 2017, 2018, 2022, 2024). 2014. aastal tuli [[Vahemere maad]]e malemeistriks. 2009. aastal mängis Amin [[Hantõ-Mansiisk]]is [[Maailma karikavõistlused males|maailma karikavõistlustel]], kus kaotas avaringis ja edasi ei pääsenud. Ta on mänginud Egiptuse võistkonna koosseisus kuuel [[maleolümpia]]l (2008–2018). Amin lõpetas 2012. aastal [[Ţanţā]]s asuva [[Ţanţā Ülikool]]i arstiteaduskonna. ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=10601457 Bassem Amin FIDE andmebaasis] {{JÄRJESTA:Amin, Bassem}} [[Kategooria:Egiptuse maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] kts34edsmeqpf7duc70jwpzli98utzr Sündinud 2000 0 568883 7241254 7240811 2026-09-24T22:17:13Z Raamaturott 56450 /* September */ 7241254 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[10. jaanuar]] – [[Fótis Ioannídis]], Kreeka jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *5. märts – [[Víctor Chust]], Hispaania jalgpallur *[[9. märts]] – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja * [[13. aprill]] – [[Facundo Torres]], Uruguay jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *17. mai – [[Matěj Kovář]], Tšehhi jalgpallur *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[20. mai]] – [[Brian Rodríguez]], Uruguay jalgpallur *[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[7. juuni]] – [[Ayumu Seko]], Jaapani jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Orlando Gill]], Paraguay jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[6. juuli]] – [[Leo Román]], Hispaania jalgpallur *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== *[[4. august]] – [[Jackson Porozo]], Ecuadori jalgpallur * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[30. august]] – [[Silinda Morales]], Kuuba kettaheitja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *7. september – [[Finn Azaz]], Iirimaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja * 29. september – [[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[24. oktoober]] – [[Fer Niño]], Hispaania jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * 7. november – [[Anass Zaroury]], Maroko jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur 1ad0vmt1igskzmd29j3q4fl90y6ofdg Päikeseenergia Eestis 0 571693 7241143 7199526 2026-09-24T18:30:42Z ~2026-51518-08 238291 /* Päikeseenergiaga tegelevad ettevõtted */ 7241143 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=september}} [[Fail:Solar park panels.jpg|pisi|Päikesepaneelid Paldiskis]] '''[[Päikeseenergia]] on [[Eesti]]s''' osatähtsuselt kolmas [[Taastuv energiaressurss|taastuvenergia ressurss]] [[tuuleenergia]] ja [[biomass]]i järel ning see moodustas 2018. aastal 19% Eesti taastuvenergia tootmisvõimsusest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2018|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=02.12.2019}}</ref> Eestis toodetakse päikeseenergiast [[Elektrienergia|elektrienergiat]]. Päikeseenergiast [[elektrienergia tootmine]] hakkas Eestis arenema 2000. aastatel ning kasv kiirenes 2010. aastatel. Näiteks 2018. aastal päikeseenergia tootmisvõimsus kuuekordistus. 2022. aasta alguseks oli Eestis ligi 10 000 päikeseenergia väiketootjat ning jaamade võimsus ligines 500 megavatile (MW).<ref>[https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/paikeseenergia Päikeseenergia] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vaadatud 16. septembril 2022)</ref> Augustis 2022 andsid tippajal päikeseelektrijaamad ühes tunnis võrku 402 MW.<ref>[https://www.err.ee/1608718357/augustis-uletas-paikese-ja-tuuleenergia-voimsus-vorgus-esmakordselt-400-mw "Augustis ületas päikese- ja tuuleenergia võimsus võrgus esmakordselt 400 MW"] ERR, 16. september 2022</ref> 2023. aastal oli võrku ühendatud päikeseparkide koguvõimsus 812 MW<ref>[https://www.err.ee/1609521502/visioon-2035-5600-mw-taastuvelektrit-ja-1250-mw-juhitavat-tootmist "Visioon 2035: 5600 MW taastuvelektrit ja 1250 MW juhitavat tootmist"] ERR, 14. november 2024</ref>, 2024. aastal 1210 MW<ref name="elering">{{Netiviide |pealkiri=Toodang ja prognoos {{!}} Elering |url=https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=www.elering.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250213231834/https://elering.ee/toodang-ja-prognoos |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Geograafiline asukoht päikeseenergia tootmiseks == Eestis jõuab aastas maapinnale ühe [[Ruutmeeter|ruutmeetri]] kohta ~3500 [[Džaul|MJ]] päikeseenergiat, mis vastab 969,2 kWh/m<sup>2</sup><ref>[https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/publikatsioonid/eesti-kiirguskliima-teatmik/ Viivi Russak, Ain Kallis (toimetajad). Eesti kiirguskliima teatmik. EMHI, Tallinn 2003, 384 lk.]</ref>. Aastaaegade vaheldumine põhjustab väga suurt varieeruvust, näiteks toodavad 90% aasta kogutoodangust päikesepaneelid märtsi ja oktoobri vahel. Talvekuudel on tootlikkus väike. Kuigi Eesti asub suurel [[Geograafiline laius|laiuskraadil]] ning [[Päikesekiirgus|päikesekiirguse]] hulk pole võrdlemisi suur, tasub siin päikeseenergiat siiski toota{{lisa viide}}. Arvutuste kohaselt on päikesepaneelide tootlikkus sama suur kui [[Saksamaa]]l, mis on Euroopas päikeseenergia tootmises esirinnas. Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat [[Päike]]selt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4034|pealkiri=Päikeseenergia|väljaanne=Digiõppevaramu|aeg=15. november 2017|vaadatud=02.12.2019}}</ref> == Statistika == 2017. aasta lõpuks moodustas päikeseelektri installeeritud võimsus 4% Eesti taastuvenergia koguvõimsusest, 2018. aasta lõpuks oli selle osakaal peaaegu viiekordistunud ehk 19%. 6–7 aasta jooksul on päikeseenergia osakaal hüppeliselt tõusnud ning tootmisvõimsused on suurenenud sadades kordades. Reaalne elektrienergia toodang päikesest on veelgi suurem, kuna osa toodetud elektrist läheb kasutusse kohapeal ning ei suundu [[Elektrivõrk|elektrivõrku]]. Samuti jäi 2018. aastal paljude päikeseelektrijaamade valmimine ja ühendamine elektrivõrku aasta teise poolde, mistõttu kajastub hüppeline võimsuste ning tootlikkuse kasv 2019. aasta elektritoodangu statistikas.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+Päikeseenergia tootmine Eestis<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2013-2/|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2013|väljaanne=|aeg=2014|vaadatud=02.12.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2014/|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2014|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=02.12.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2015/|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2015|väljaanne=|aeg=2016|vaadatud=02.12.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/aastaraamat2016/|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2016|väljaanne=|aeg=2017|vaadatud=02.12.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2017-2/|pealkiri=Taastuveneriga aastaraamat 2017|väljaanne=|aeg=2018|vaadatud=02.12.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Statistikaamet|url=https://www.stat.ee/et/uudised/taastuvenergiast-elektri-tootmine-kasvab-joudsalt |pealkiri= Taastuvenergiast elektri tootmine kasvab jõudsalt|väljaanne=|aeg=2021|vaadatud=06.09.2021}}</ref> !Aasta !Tootmisvõimsus (MW) !Toodetud elektrienergia (GWh) !Toodetud elektrienergia (GWh)<ref name="stat"> {{Netiviide|autor=Statistikaamet|url=https://andmed.stat.ee/et/stat|pealkiri=Statistika andmebaas. Toodetud elektrienergia, GWh|väljaanne=|aeg=2025|vaadatud=19.11.2025}}</ref> !Osatähtsus kogu elektrienergia brutotootmises (%) !Osatähtsus kogu elektrienergia brutotootmises (%)<ref name="stat" /> |- |2011 |0,2 | – | – | – | – |- |2012 |0,38 | – | – | – | – |- |2013 |1,5 |0,45 | – |0,003 | – |- |2014 |3,34 | – | – | – | – |- |2015 |6,5 |1,5 | – |0,014 | – |- |2016 |11,04 |3,0 |9,7 |0,025 |0,08 |- |2017 |18,36 |5,0 |14,5 |0,041 |0,11 |- |2018 |110 |13,0 |30,8 |0,105 |0,25 |- |2019 |42 |42 |73,5 | |0,97 |- |2020 |170 |119 |245 | |4,11 |- |2021 |395 |305 |354 | |5,00 |- |2022 |520 |596 |596 | |6,69 |- |2023 |812<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2024-11-14 |pealkiri=Visioon 2035: 5600 MW taastuvelektrit ja 1250 MW juhitavat tootmist |url=https://www.err.ee/1609521502/visioon-2035-5600-mw-taastuvelektrit-ja-1250-mw-juhitavat-tootmist |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |651<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=Päikesepargid kataksid isegi rekordiliselt elektrit tootes kõigest kolmandiku Eesti elektrivajadusest |url=https://sakala.postimees.ee/7954241/paikesepargid-kataksid-isegi-rekordiliselt-elektrit-tootes-koigest-kolmandiku-eesti-elektrivajadusest |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=Sakala |keel=et}}</ref> |721 | |12,62 |- |2024 |1210<ref name="elering" /> |1005<ref name = "elering" /> |1032 | |16,86 |} == Päikeseenergiaga tegelevad ettevõtted == Eesti päikeseenergiaettevõtteid: * Nevid Grupp OÜ (päikeseelektrijaamade täislahendused, akusalvestussüsteemid) * Smartecon OÜ (päikeseelektrijaamade täislahendused) * SolarStone OÜ (integreeritavad päikesepaneelid) * Solarstreet OÜ (päikeseelektrijaamad) * [[AS Eesti Gaas]] (lahendused korteriühistutele ja ettevõtetele) * [[Eesti Energia|AS Eesti Energia]] (erinevad lahendused) * Energiapartner OÜ (lahendused era- ja äriklientidele) * Energogen OÜ (erilahendused hoonetele) * Solar Light OÜ (päikeseelektrijaamad)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ühe suurima päikeseenergia tootja omavoliline tegevus on probleemiks mitmel pool Eestis |url=https://www.err.ee/1609862070/uhe-suurima-paikeseenergia-tootja-omavoliline-tegevus-on-probleemiks-mitmel-pool-eestis |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Sunergia OÜ (päikeseenergialahendused era- ja ärikliendile) * Enery Estonia OÜ<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rohegeenius |kuupäev=2023-10-06 |pealkiri=Rummus alustas energiatootmist 35 hektaril laiuv liikuvate paneelidega päikesepark |url=https://rohe.geenius.ee/rubriik/rohetehnoloogia/rummus-alustas-energiatootmist-35-hektaril-laiuv-liikuvate-paneelidega-paikesepark/ |vaadatud=2026-01-28 |väljaanne=Rohegeenius}}</ref> (päikeseelektrijaamad) * Naps Solar Estonia OÜ (päikeseelektrijaamade täislahendused) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Päikeseenergeetika]] [[Kategooria:Eesti energeetika]] d1cn4naqc8n8of6jx5geu88ukkb7ant Blackfriars Bridge 0 572431 7241542 6428232 2026-09-25T10:35:47Z Kuuskinen 33651 7241542 wikitext text/x-wiki {{koord}} {{infokast sild | nimi = Blackfriars Bridge | omakeelne nimi = | pilt = Blackfriars Bridge, River Thames, London, with St Pauls Cathedral.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Blackfriars Bridge – sild Londonis | laiuskoord = | pikkuskoord = | tee sillal = [[A201]] | takistus = [[Thames]]i | asukoht = [[London]], [[Suurbritannia]] | ehituse tüüp = [[kaarsild]] | materjal = | pikkus = 281 m | laius = 32 m | ehituskõrgus = | kõrgus = | pikim sille = | sildeid = 5 | projekteerija = [[Joseph Cubitt]] | alustatud = | valminud = | hind = | avatud = 1869 | ümber ehitatud = | varisenud = | suletud = | kaardipilt = | kaardisuurus = | kaardiseletus = }} '''Blackfriars Bridge''' on [[Thames|Thamesi jõge]] ületav [[sild]], mis asub [[London|Londonis]]. Sild ühendab [[City of London|City]] ja [[Southwark]]i linnaosa. ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Suurbritannia sillad]] 4e0yfk31ymcldsb3uiibidpd9m6c5wa Mētriena 0 572550 7241297 6978841 2026-09-25T01:05:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241297 wikitext text/x-wiki {{linn}} '''Mētriena''' (vanasti '''Ļaudonas Odziena''', nõukogude perioodil '''Pamati''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2678 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Mētriena vald|Mētriena valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 118 meetri kõrgusel [[Ida-Läti madalik]]ul. Mētriena jääb piirkonna keskusest [[Madona]]st 23 ja [[Riia]]st 173 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad põhikool, postkontor, rahvamaja ja raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-12-14 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Sinna jääb Mētriena bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5084 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218075521/https://www.atd.lv/pieturvietas/5084 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mētriena on kujunenud [[Odziena mõis (Ļaudona kihelkond)|Odziena mõisa]] lähistele vallamaja juurde.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Küla ehitati nõukogude perioodil välja kui [[kolhoos]]i ''Līdums'' keskasula. <ref>Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — 137 lk.</ref> Külas asub teises maailmasõjas langenud sõdurite ühishaud, mis on tähistatud mälestusmüüriga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Looduskaitse all on Paegļi tamm ümbermõõduga 6,26 ja kõrgusega 23 meetrit. Küla jääb osaliselt [[Teiči looduskaitseala]] kaitsevööndisse.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 105 (1970) * 259 (1979) * 510 (1989) * 497 (2000) * 450 (2008) <td> * 351 (2011) * 384 (2017) * 372 (2019) * 321 (2021) * 340 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Mētriena vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] op6dbgggi459hk0n0yhedxeis8oj2n6 Oliver Ekman-Larsson 0 573003 7241479 6657555 2026-09-25T08:56:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241479 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = OliverEkmanLarsson2.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Taliolümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]]|[[jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|jäähoki]]}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]|jäähoki}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} {{Hõbemedal|[[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]]|jäähoki}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]]|jäähoki}} }} '''Oliver Oscar Emanuel Ekman-Larsson''' (sündinud [[17. mai]]l [[1991]] [[Karlskrona]]s) on [[Rootsi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Florida Panthers]]. Ta alustas klubikarjääri Rootsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Tingsryds AIF]]. Hooaegadel 2008–09 ja 2009–10 mängis ta [[Leksands IF]]-ga Rootsi esiliigas. 2009. aastal valis [[Arizona Coyotes]] (toona Phoenix Coyotes) ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is kuuenda valikuna. Ta kuulus meeskonna põhikoosseisu aastatel 2010–2021. [[NHL-i hooaeg 2014–2015|2014–15]] põhihooajal lõi ta 23 väravat, millega oli enim väravaid visanud kaitsemängija liigas. Samuti sai ta sel hooajal NHL-i ajaloo esimeseks Rootsis sündinud kaitsemängijaks, kes on ühel hooajal visanud üle 20 värava. [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015–16]] põhihooajal lõi ta kaheksa võiduväravat, mis on kaitsemängijate ühe põhihooaja rekord NHL-is. Ekman-Larsson enim väravaid löönud Arizona Coyotesi kaitsemängija klubi ajaloos (128 väravat). Aastatel 2018–2021 oli ta Coyotesi [[kapten (sport)|kapten]]. 2021. aasta juulis siirdus Ekman-Larsson [[Vancouver Canucks]]i. Seal mängis ta kaks hooaega. 2023. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Florida Panthers]]iga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/panthers/news/panthers-agree-to-terms-with-defenseman-oliver-ekman-larsson-on-a-one-year-contract/c-345165626 | title = Panthers agree to terms with Oliver Ekman-Larsson on a 1-year contract | publisher = [[Florida Panthers]] | date = 1 July 2023 | accessdate = 1 July 2023 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230701210532/https://www.nhl.com/panthers/news/panthers-agree-to-terms-with-defenseman-oliver-ekman-larsson-on-a-one-year-contract/c-345165626 | archive-date = 2023-07-01 | url-status = dead}}</ref> Aastatel 2015 ja 2018 on ta osalenud [[NHL-i tähtede mäng]]ul. [[Rootsi jäähokikoondis]]ega võitis Ekman-Larsson [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el hõbemedali. Lisaks on ta aastatel 2017 ja 2018 tulnud maailmameistriks. [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] andis ta kõikidest mängijatest enim väravasööte (10). Samuti kogus ta kaitsemängijatest enim punkte (12) ja valiti lisaks turniiri sümboolsesse koosseisu. [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] valiti ta taas turniiri sümboolsesse koosseisu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/oliver-ekman-larsson-8475171 Oliver Ekman-Larsson NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=120283 Oliver Ekman-Larsson hockeydb.com lehel] {{Florida Panthersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Ekman-Larsson, Oliver}} [[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]] [[Kategooria:Vancouver Canucksi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:Leksands IF-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] c9w7knfkmtglcd9nldwfqmftveuurxk Nick Leddy 0 573700 7241358 6309043 2026-09-25T04:05:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241358 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nick Leddy - New York Islanders.jpg|pisi|Nick Leddy (2015)]] '''Nicholas Michael Leddy''' (sündinud [[20. märts]]il [[1991]] [[Eden Prairie]]'is [[Minnesota]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[St. Louis Blues]]. 2009. aastal valis [[Minnesota Wild]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 16. valikuna. Enne profikarjääri NHL-is mängis ta jäähokit ühe hooaja [[Minnesota Ülikool]]i meeskonnas. NHL-is debüteeris Leddy hooajal 2010–11 [[Chicago Blackhawks]]i meeskonnas. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2012–2013|2012–13]] võitis ta Blackhawksiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Aastatel 2014–2021 mängis Leddy [[New York Islanders]]is. 2021. aasta juulis siirdus ta [[Detroit Red Wings]]i. 2022. aasta märtsis kaubeldi ta St. Louis Bluesi.<ref>[https://web.archive.org/web/20220525172502/https://www.nhl.com/redwings/news/oskar-sundqvist-jake-walman-2023-second-round-pick-nick-leddy-trade/c-332080962 "Detroit acquires Sundqvist, Walman and 2023 2nd-round pick from St. Louis"]. NHL.com. 21.3.2022. Vaadatud 28.3.2022</ref> 2011. aastal võitis Leddy USA kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/8475181 Nick Leddy NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=119093 Nick Leddy hockeydb.com lehel] {{St. Louis Bluesi mängijad}} {{JÄRJESTA:Leddy, Nick}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Detroit Red Wingsi mängijad]] [[Kategooria:St. Louis Bluesi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] p3djlly1jv1c94xtwcx0cs8sjr67g4k Aafrika meistrivõistlused males 0 576678 7241317 6967049 2026-09-25T02:32:36Z Kruusamägi 1530 7241317 wikitext text/x-wiki '''Aafrika meistrivõistlused males''' on [[Aafrika]] individuaalsed [[meistrivõistlused]] [[male]]s, mida korraldatakse meestele alates 1998. aastast ja naistele alates 2001. aastast. Enim kordi on Aafrika meistriks tulnud [[Egiptus]]e maletajad. [[Bassem Amin]] on võitnud seitse (viimati 2024) ja [[Ahmed Adly]] neli kuldmedalit (viimati 2021). Aafrika naiste malemeistriks on tulnud [[Shrook Wafa]] viiel (viimati 2025) ja tema õde [[Shahenda Wafa]] neljal korral (viimati 2026). 2011. aastal võitis naiste meistrivõistlustel kuldmedali [[Mona Khaled]] – esimene Aafrika naismaletaja, kes on [[FIDE]]-lt saanud [[Naiste suurmeister|naiste suurmeistri]] nimetuse. <gallery> Pilt: Ahmed_Adly.jpg|[[Ahmed Adly]] Pilt: Bassem_Amin_at_the_2013_Chess_World_Cup.png|[[Bassem Amin]] Pilt: Mona_Khaled.jpg|[[Mona Khaled]] </gallery> == Võitjad == {|class="wikitable" ! Aasta !! Linn !! Võitja !! Naiste meister |- | 1998 || {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Kairo]] || [[Ibrahim Hasan Labib]] ({{PisiLipp|Egiptus}}) || |- | 1999 || {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Agadir]] || [[Mohamed Tissir]] ({{PisiLipp|Maroko}}) || |- | 2001 || {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Kairo]] || [[Hichem Hamdouchi]] ({{PisiLipp|Maroko}}) || [[Asma Houli]] ({{PisiLipp|Alžeeria}}) |- | 2003 || {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Abuja]] || [[Essam El Gindy]] ({{PisiLipp|Egiptus}}) || [[Farida Arouche]] ({{PisiLipp|Alžeeria}}) |- | 2005 || {{Riigi ikoon|Sambia}} [[Lusaka]] || [[Ahmed Adly]] ({{PisiLipp|Egiptus}}) || [[Tuduetso Sabure]] ({{PisiLipp|Botswana}}) |- | 2007 || {{Riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]] || [[Robert Gwaze]] ({{PisiLipp|Zimbabwe}}) || [[Mona Khaled]] ({{PisiLipp|Egiptus}}) |- | 2009 || {{Riigi ikoon|Liibüa}} [[Tripoli]] || [[Bassem Amin]] {{PisiLipp|Egiptus}} || [[Melissa Greeff]] {{PisiLipp|LAV}} |- | 2011 || {{Riigi ikoon|Mosambiik}} [[Maputo]] || [[Ahmed Adly]] {{PisiLipp|Egiptus}} || [[Mona Khaled]] {{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2013 || {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tunis]] || [[Bassem Amin]] {{PisiLipp|Egiptus}} || [[Shrook Wafa]] {{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2014 || {{Riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]] || [[Salomon Kenny]] {{PisiLipp|LAV}} || [[Shrook Wafa]] {{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2015 || {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Kairo]] || [[Bassem Amin]] <ref>[https://s1.chess-results.com/tnr171794.aspx?lan=2&art=4&flag=30&SNode=SO Absoluutne meister 2015]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} || [[Mona Khaled]] <ref>[https://s1.chess-results.com/tnr171796.aspx?lan=2&art=4&flag=30&Snode=SO 2015.aasta naiste meister]</ref> {{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2016 || {{Riigi ikoon|Uganda}} [[Kampala]] || [[Abdelrahman Hesham]] <ref>[https://s3.chess-results.com/tnr228388.aspx?lan=2&art=4&SNode=SO Absoluutne meister 2016]</ref> {{PisiLipp|Egiptus}} || [[Shrook Wafa]] <ref>[https://s2.chess-results.com/tnr228391.aspx?lan=2&art=4&turdet=YES&flag=30&SNode=SO 2016.aasta naiste meister]</ref> {{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2017 || {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Oran]] || [[Bassem Amin]] <ref>[https://s1.chess-results.com/tnr290402.aspx?lan=2&art=4&flag=30&SNode=SO Absoluutne meister 2017]</ref> {{PisiLipp|Egiptus}} || [[Shahenda Wafa]] <ref>[https://s1.chess-results.com/tnr290400.aspx?lan=2&art=4&flag=30&SNode=SO 2017. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2018 || {{Riigi ikoon|Sambia}} [[Livingstone]] || [[Bassem Amin]]<ref>[https://chess-results.com/tnr352629.aspx?lan=1&art=1&flag=30 Absoluutne meister 2018]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} || [[Shahenda Wafa]]<ref>[https://s2.chess-results.com/tnr352630.aspx?lan=1&art=1&flag=30&SNode=SO 2018. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2019 || {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hammamet]] || [[Ahmed Adly]]<ref>[https://s3.chess-results.com/tnr454579.aspx?lan=1&art=1&turdet=YES&flag=30&SNode=SO Absoluutne meister 2019]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} || [[Shrook Wafa]]<ref>[https://s3.chess-results.com/tnr454580.aspx?lan=1&art=1&turdet=YES&flag=30&SNode=SO 2019. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2020 || <s>{{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Lagos]]</s> || colspan="2" | Tühistatud [[koroonapandeemia]] tõttu |- | 2021 || {{Riigi ikoon|Malawi}} [[Lilongwe]] || [[Ahmed Adly]]<ref>[https://chess-results.com/test/tnr560476.aspx?lan=1&art=4&turdet=YES&flag=30 Absoluutne meiter 2021]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} || [[Jesse Nikki February]] <ref>[https://chess-results.com/test/tnr560477.aspx?lan=1&art=4&turdet=YES=&flag=30 2021. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|LAV}} |- | 2022 || {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Lagos]] || [[Bassem Amin]]<ref>[https://s3.chess-results.com/tnr679966.aspx?lan=1&art=1&SNode=SO Absoluutne meister 2022]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} || [[Shahenda Wafa]]<ref>[https://s1.chess-results.com/tnr676649.aspx?lan=1&art=4&flag=30&SNode=SO 2022. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2023 || {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Kairo]] || [[Adam Fawzy]] <ref>[https://s1.chess-results.com/tnr764886.aspx?lan=2&art=1&flag=30&SNode=SO Absoluutse meister 2023]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} || [[Lina Nassr]]<ref>[https://chess-results.com/tnr764883.aspx?lan=2&art=1&flag=30 2023. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|Alžeeria}} |- | 2024 || {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Accra]] || [[Bassem Amin]] <ref>[https://s1.chess-results.com/tnr903580.aspx?lan=2&art=4&turdet=YES&flag=30&SNode=SO Absoluutse meister 2024]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} || [[Jesse Nikki February]]<ref>[https://s2.chess-results.com/tnr903581.aspx?lan=2&art=4&turdet=YES&flag=30&SNode=SO 2024. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|LAV}} |- | 2025 || {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Kairo]] || [[Bilel Bellahcene]]<ref>[https://s1.chess-results.com/tnr1170241.aspx?lan=2&art=4&fedb=CMR&turdet=YES&flag=SO Absoluutse meister 2025]</ref>{{PisiLipp|Alžeeria}} || [[Shrook Wafa]]<ref>[https://s1.chess-results.com/tnr1170242.aspx?lan=2&art=4&fedb=CMR&turdet=30&SNode=SO 2025. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} |- | 2026 || {{Riigi ikoon|Botswana}} [[Jwaneng]] || [[Bilel Bellahcene]]<ref>[https://s2.chess-results.com/tnr1417318.aspx?lan=1&art=1&rd=9&turdet=YES&flag=30&SNode=S0 Absoluutse meister 2026]</ref>{{PisiLipp|Alžeeria}} || [[Shahenda Wafa]]<ref>[https://s1.chess-results.com/tnr1417321.aspx?lan=1&art=0&turdet=YES&flag=30&SNode=S0 2026. aasta naiste meister]</ref>{{PisiLipp|Egiptus}} |} ==Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Malevõistlused]] [[Kategooria:Aafrika]] dm5jzabjdbl3pxukors7jvq7xqserkp Odre 0 580024 7241450 7203606 2026-09-25T07:26:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Odre | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,76 | elanikke = 39 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Odre''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene valla]] lääneosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19142 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub Odre jõe ääres ja jääb valla keskusest [[Lauciene]]st 3.5, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 9 ja [[Riia]]st 116 kilomeetri kaugusele. Külast läänes asuv hiiepaik Odre Kuradikivi ja selle juures kasvav tamm on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2228 Odres Velna akmens un ozols - kulta vieta]</ref> Külas asub Odre bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11686 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 66 (198965) * 79 (2000) * 62 (2011) <td> * 50 (2017) * 44 (2020) * 39 (2025) </table> [[Pilt:Odre un skats uz Laucieni, 16.03.2013.jpg|pisi|tühi|Odre]] ==Viited== {{viited}} {{Lauciene vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] r7xsnagejx3ku9fpyxni19h8h1fri82 Oktes pienotava 0 580048 7241461 7203608 2026-09-25T08:16:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241461 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Oktes pienotava | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,27 | elanikke = 22 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Oktes pienotava''' (tõlkes ''Okte piimatööstus'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene valla]] põhjaosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3095 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub Okte jõe ääres ja jääb valla keskusest [[Lauciene]]st 8.5, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 21 ning [[Riia]]st 125 kilomeetri kaugusel3. Oktes pienotava kujunes endise Jaunokte [[karjamõis]]a juurde. Külas asub Oktes pienotava bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6024 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Lauciene vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] jevis6yqviyyflixima1zkgaqzn0bqr Mieguze 0 580318 7241104 7203590 2026-09-24T17:40:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241104 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mieguze | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,1 | elanikke = 55 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Mieguze''' (ka '''Miegūze''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze valla]] edelaosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=18604 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskusest [[Laidze]]st 4,5, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 3,5 ning [[Riia]]st 121 kilomeetri kaugusel. Mieguzes asub Krūzase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5711 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla kujunes endise Mieguze [[karjamõis]]a (''Megusen'') keskuse juurde. Seal asub Krūzase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/map/ |pealkiri=IS Mantojums |vaadatud=2020-05-17 |arhiivimisaeg=2021-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210805221043/https://is.mantojums.lv/map/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Looduskaitse all on [[hõberemmelgas]] ümbermõõduga 4.65 m.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 31 (1989) * 37 (2000) * 50 (2011) <td> * 53 (2020) * 55 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Laidze vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] bi7x5t2xre6010z8wcrgodwl1ntkepj Mācītājmuiža (Lībagi vald) 0 580487 7241279 7221048 2026-09-24T23:33:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241279 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mācītājmuiža | hääldus = | pindala = | elanikke = 83 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Mācītājmuiža''' (tõlkes ''Kirikumõis'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi valla]] keskosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=5631 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub maantee [[A10 (Läti)|A10]] ääres. Mācītājmuiža jääb valla keskusest [[Mundigciems]]ist 5,5, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 7,5 ja [[Riia]]st 110 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad Selekcija<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5641 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Talsu pagrieziensi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5624 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on tekkinud [[Stende kirik]]u ja [[kirikumõis]]a juurde. Stende kirik jääb külast läände. Kirik ja selle kabel,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6768 Stendes luterāņu baznīca un kapliča]</ref> kiriku altar,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4362 Altāris]</ref> orel<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4364 Ērģeles]</ref> ning kantsel on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4365 Kancele]</ref> Regionaalse kaitse all on Adamoviči koolimaja.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9119 Skolas ēka "Adamoviči"]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 97 (2000) * 70 (2011) * 77 (2017) <td> * 74 (2020) * 83 (2025) </table> [[Pilt:Stendes luterāņu baznīca un kapliča7.jpg|pisi|tühi|Stende kirik]] ==Viited== {{viited}} {{Lībagi vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] kow4exsxij4dq0tcozp67b4m5ombsap David Nabarro 0 580911 7241415 7233301 2026-09-25T06:25:06Z Kruusamägi 1530 7241415 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = David Nabarro | Taustavärv = | pilt = David Nabarro April 2016 (26106492653) (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = David Nunes Nabarro | sünniaeg = {{Sünniaeg|1949|08|26}} | sünnikoht = [[Ühendkuningriik]] [[London]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2025|07|26|1949|08|26}} | surmakoht = | rahvus = [[Inglased|inglane]] | a1 = Haridus | a2 =[[Oundle School]], [[University of Oxford]] {{small|([[Bachelor of Arts|BA]], [[Master of Science|MS]], [[Bachelor of Medicine, Bachelor of Surgery|MBBS]])}}<br>[[University of London]] {{small|([[Master of Science|MS]])}} }} Sir '''David Nunes Nabarro''' [[Briti impeeriumi ordu|CBE]] ([[26. august]] [[1949]] [[London]] – [[26. juuli]] [[2025]]) oli [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] arstiteadlane, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i eriesindaja. [[Koroonapandeemia]] ajal pakkus ta välja, et kaitsemaskide kandmisest võiks saada üks "koroonarevolutsiooni“ tunnuseid.<ref name="times" /><ref name="bbc" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bbc">{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p089cz1s |title=We will all have to 'learn to live with the new reality of life' |trans-title= |publisher=[[BBC]] Radio 4|date= |access-date=13.4.2020 |website= |language=en |author=}}</ref> <ref name="times">{{cite web|url=https://www.thetimes.co.uk/edition/news/facemasks-will-become-universal-as-part-of-coronavirus-revolution-who-envoy-says-pftm0slpq? |title=Facemasks will become universal as part of coronavirus revolution, WHO envoy says |trans-title= |publisher=[[The Times]] |date= |access-date=13.4.2020 |website= |language=en |author=Francis Elliott |quote=Dr Nabarro also said that “neighbourhood health watches” and effective coronavirus helplines for people to get quick medical advice would help stop community transmission. |url-access=subscription}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Nabarro, David}} [[Kategooria:Arstiteadlased]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Londoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 2025]] bqb2i8nf3h88dqx9b7x6dm97wyshqqe Norra meretagused alad 0 583115 7241398 7181757 2026-09-25T05:34:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241398 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2020}} [[Fail:Norway_in_the_World_(+Antarctica_claims).svg|pisi|250x250px| Norra Kuningriik ja mõned selle praegustest meretagustest aladest ]] See on nimekiri [[Norra|Norra Kuningriigi]] praegustest ja endistest territoriaalsetest valdustest. == Praegused meretagused alad == Norra terviklikud piirkonnad, mis on [[Inkorporeerimata ala|inkorporeerimata alad]]: * [[Svalbard]] (sealhulgas [[Karusaar]] ) Arktikas, mis on Norra osa alates 1920. aastast. * [[Jan Mayen]], Arktikas, Norra osa alates 1929. aastast. Svalbardi suhtes kehtivad [[Svalbardi leping|Svalbardi lepingu]] sätted. [[Svalbard ja Jan Mayen]] on mõnikord kategooriatesse jaotamiseks rühmitatud. Norra praegused sõltlased asuvad lõunapooluse piirkonnas: * [[Peeter I saar]], Antarktikas, valduses alates 1929. aastast. * [[Bouvet' saar]] Lõuna-Jäämeres, valduses alates 1930. aastast. * [[Kuninganna Maudi maa]], Antarktikas, valduses alates 1939. aastast. === Kaart === [[Fail:Norway_(+overseas),_administrative_divisions_-_de_(zoom).svg|keskel|pisi|600x600px| Norra ja selle meretaguste alade asukoht ]] == Endised sõltlased ja kodumaa == [[Fail:Norwegian Hereditary Empire excluding Greenland.png|pisi|250x250px| Norra Kuningriik (872–1397) oma kodumaa, sõltlaste ja valdustega ]] [[Fail:Sweden_1250_cropped.png|pisi|302x302px| Norra kuningriik ja tema endine [[kodumaa]] enne 1645. aastat ]] Nn Suur-Norra<ref>{{Cite web|last=Larsen|first=Karen|url=https://books.google.no/books?id=vhfWCgAAQBAJ&printsec=frontcover&hl=no#v=onepage&q&f=false|title=History of Norway|publisher=Princeton University Press|date=8. detsember 2015|accessdate=3.10.2017}}</ref> hõlmab järgmisi üksusi: === Sõltlased, mis loovutati Šotimaale (1. etapp) === * [[Hebriidid]], mis olid koloniseeritud 700. – 1100. aastani ja oli sõltlane 1100. – 1266. Loovutati [[Perthi leping|Perthi lepinguga]].<ref name="maid">{{Cite web|url=http://www.thenational.scot/culture/14871732.Scotland_Back_in_the_Day__Young_Margaret__the_first_Queen_of_Scotland/|title=Scotland Back in the Day: Young Margaret, the first Queen of Scotland|website=The National|accessdate=3.10.2017}}</ref> * [[Man]], mis oli koloniseeritud 850. – 1152. aastani ja oli sõltlane 1152–1266. Loovutati Perthi lepinguga. * [[Orkney saared]] * [[Shetlandi saared]] ==== Vasallid ==== * [[Caithness]] ja [[Sutherland]]i valitsemine alates aastast 1266.<ref name="maid"/><ref>{{Cite web|url=http://www.thenational.scot/culture/14870294.Scotland_Back_in_the_Day__How_Scotland_ended_its_enmity_with_Norway/|title=Scotland Back in the Day: How Scotland ended its enmity with Norway|website=The National|accessdate=3.10.2017}}</ref> === Riikliku kodumaa osad, mis loovutati Rootsile (2. etapp) === * [[Bohuslän]], integreerituna aastatel u 800 – 1523, uuesti 1532–1658, loovutatud [[Roskilde rahu|Roskilde rahuga]].<ref>{{Cite web|url=http://snl.no/Bohusl%C3%A4n|title=Bohuslän|website=Snl.no|date=11. aprill 2017|accessdate=3.10.2017}}</ref> * [[Idre]] ja [[Särna]], integreerituna aastatel u 800 – 1645, mis loovutati [[Brömsebro rahu|Brömsebro rahuga]], piir oli ametlikult tõmbamata kuni 1751. aastani.<ref>{{Cite web|url=http://snl.no/Idre|title=Idre|website=Snl.no|date=28. september 2014|accessdate=3.10.2017}}</ref> * [[Jämtland]], integreerituna aastatel u 1100 – 1645, mis loovutati Brömsebro rahuga.<ref name="norgesveldet">{{Cite web|url=https://gemini.no/2015/06/norgesveldet-under-lupen/|title=Norgesveldet under lupen - Gemini.no|website=Gemini.no|date=22. juuni 2015|accessdate=3.10.2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Salvesen|first=Helge|url=http://snl.no/J%C3%A4mtlands_historie|title=Jämtlands historie|website=Snl.no|date=30. mai 2017|accessdate=3.10.2017|last2=Opsahl|first2=Erik}}</ref> * [[Härjedalen]], integreerituna aastatel u 1200 – 1563, uuesti aastatel 1570–1645, loovutati Brömsebro rahuga.<ref>{{Cite web|url=http://snl.no/H%C3%A4rjedalens_historie|title=Härjedalens historie|website=Snl.no|date=20. juuni 2017|accessdate=3.10.2017}}</ref> ==== Varajased üksused ==== * [[Värmland]], alates 820. aastatest (enne Norra ühinemist) kuni umbes 1000. aastateni, enne kui nad integreeriti Rootsi Kuningriiki.<ref>[http://blog.svd.se/historia/2012/09/22/nar-blev-varmland-en-del-av-det-svenska-riket/ "När blev Värmland en del av det svenska riket?" by Dick Harrison, Professor of history at the University of Lund]. [[Svenska Dagbladet]]. Retrieved 28 September 2017.</ref><ref>{{Cite web|last=Smilely|first=Jane|url=https://books.google.no/books?id=vdfxwlfIBJsC&printsec=frontcover&hl=no#v=onepage&q&f=false|title=The Sagas of the Icelanders|publisher=Penguin UK|date=24. veebruar 2005|accessdate=3.10.2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://heimskringla.no/wiki/Haralds_saga_hins_h%C3%A1rfagra|title=Haralds saga hins hárfagra – heimskringla.no|website=heimskringla.no|accessdate=3.10.2017}}</ref> === Taanile loovutatud sõltlased (3. etapp) === * [[Fääri saared]], asustatud ja koloniseeritud enne 1035. aastat ning sõltlased aastatel 1035–1814. Loovutati [[Kieli rahuleping|Kieli rahulepinguga]].<ref name="norgesveldet"/> * [[Gröönimaa]], asustatud ja koloniseeritud enne 1261. aastat ning sõltlased aastatel 1261–1814. Loovutati Kieli rahulepinguga. * [[Island]], asustatud ja koloniseeritud enne 1262. aastat ning sõltlased aastatel 1262–1814. Loovutati Kieli rahulepinguga. Saarte tegelik loovutamise aeg on mõnevõrra vaieldav. Mõned väidavad, et see toimus [[Taani-Norra|Taani ja Norra]] liiduga 1536–1537, kuna Oldenburgi kuningas väitis Norra krooni omandit. Sellest hoolimata viidati neile hilisemates ametlikes dokumentides endiselt "Norra sõltlastena". Ka [[Kieli rahuleping|Kieli rahulepingus]] öeldakse: "... ja Norra kuningriiki moodustavad provintsid, [..] koos nende sõltlastega (Gröönimaa, Fääri saared ja Island, välja arvatud); [...] kuuluvad täielikult ja on suveräänne vara Rootsi kuningale ... ", mis näitab selgelt, et neid peeti kuni 1814. aastani [[Norra]] osaks.<ref name="norgesveldet"/> ==== Ida-Gröönimaa juhtum ==== * [[Gröönimaa]] kirderanniku, [[Erik Punase maa]], väitis oma valduseks (27. juuni) ja annekteeriti (10. juuli) 1931. aastal, kuni anti Taanile 1933. aasta [[Alaline Rahvusvaheline Kohus|kohtuotsusega]].<ref name="eastgreeland">{{Cite web|last=Jacobs|first=Frank|url=http://bigthink.com/strange-maps/the-cold-war-that-wasnt-norway-annexes-greenland|title=The Cold War that Wasn't: Norway Annexes Greenland|website=Bigthink.com|accessdate=3.10.2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.worldcourts.com/pcij/eng/decisions/1933.04.05_greenland.htm|title=Legal Status of Eastern Greenland, Denmark v. Norway, Judgment, 5 September 1933, Permanent Court of International Justice (PCIJ)|website=Worldcourts.com|accessdate=3.10.2017|archive-date=12.11.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201112023805/http://www.worldcourts.com/pcij/eng/decisions/1933.04.05_greenland.htm|url-status=dead}}</ref> === Lühikese valitsemisajaga alad === ==== Walesi kodumaa ==== * [[Anglesey]], sõltlased aastatel 1098–1099, loovutatud [[ Gwyneddi kuningriik |Gwyneddi kuningriigile]] tagasi asunduste puudumise tõttu.<ref>{{Cite book|year=1844|title=The Heimskringla: Or, Chronicle of the Kings of Norway|publisher=Longman, Brown, Green, and Longmans|accessdate=3.10.2017|url=https://archive.org/details/heimskringla00sturgoog|via=Internet Archive}}</ref> ==== Taani kodumaa ==== * [[Kungsbacka]], [[ Varberg |Varberg]] ja [[Falkenberg]], ajalooline [[:sv:Norra Halland|Põhja-Halland]], osa kuningriigist aastatel 1287–1305.<ref>{{Cite web|url=http://www.hn.se/nyheter/halland/tillbaka-till-tiden-d%C3%A5-halland-var-ett-land-1.1798367|title=Tillbaka till tiden då Halland var ett land|website=Hn.se|accessdate=3.10.2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Granberg|first=Per A.|url=https://books.google.no/books?id=9-BAAAAAcAAJ&printsec=frontcover&hl=no#v=onepage&q&f=false|title=Skandinaviens historia under konungarne of Folkunga-Ätten|publisher=Elmén och Granberg|date=3. oktoober 2017|accessdate=3.10.2017}}</ref> == Mõjualad Dublin ja Man == * [[Mani kuningriik ja saared|Man ja saared]], Norra mõjuala.<ref name="suzerainty">[https://books.google.no/books?id=Adp0AQAAQBAJ&printsec=frontcover&hl=no#v=onepage&q&f=false Somerled: Hammer of the Norse]</ref> * [[ Dublini kuningriik |Dublini kuningriik]], mis on nominaalselt Norra mõjuvõimu all. == Endised territoriaalsed nõudmised == * [[Inglismaa kuningriik]], mis on nüüd [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] osa, väideti Norra osana mitme Norra kuninga poolt ([[ Norra monarhide loetelu |Hardrada dünastia]]) 11. sajandil.<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/history/british/timeline/normanbritain_timeline_noflash.shtml|title=BBC – History : British History Timeline|website=Bbc.co.uk|accessdate=3.10.2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.eyewitnesstohistory.com/bayeux.htm|title=Invasion of England, 1066|website=Eyewitnesstohistory.com|accessdate=3.10.2017}}</ref> * [[Taani|Taani kuningriik,]] mida 11. sajandil väideti Norra osana mitme Norra kuninga poolt (Hardrada dünastia). * [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia]], nüüd osa [[Suurbritannia meretagused alad|Suurbritannia meretagustest aladest]]. : Norra vaalapüügitööstuse levik Antarktikasse 20. sajandi alguses ajendas Norrat, kohe pärast iseseisvumist [[Rootsi-Norra]] riigist 1905. aastal, jätkama territoriaalset laienemist mitte ainult [[Arktika|Arktikas,]] vallutades [[Jan Mayen|Jan Mayeni]] ja [[ Sverdrupi saared |Sverdrupi saared]], vaid ka Antarktika. Norra vallutas [[Bouvet' saar|Bouvet' saare]] ja vaatas kaugemale lõunasse, pärides ametlikult välisministeeriumilt 45–65° lõunalaiuse ja 35° ja 80° läänepikkuse vahelise piirkonna rahvusvahelise staatuse kohta. Pärast 1907. aasta 4. märtsi Norra valitsuse teist sellist diplomaatilist demarši vastas Suurbritannia, et alad on brittide omad, tuginedes 19. sajandi esimesel poolel tehtud avastustele, ja väljastas 1908. aasta kirjade patendi, mis hõlmab Briti Falklandi saarte sõltuvusi ja millel on alaline kohalik omavalitsus Grytvikenis asutatud 1909. aastal.<ref>Odd Gunnar Skagestad. ''Norsk Polar Politikk: Hovedtrekk og Utvikslingslinier, 1905–1974''. Oslo: Dreyers Forlag, 1975</ref><ref>Thorleif Tobias Thorleifsson. [https://web.archive.org/web/20090304084903/http://ir.lib.sfu.ca/retrieve/3720/etd2367.pdf ''Bi-polar international diplomacy: The Sverdrup Islands question, 1902–1930''.] Master of Arts Thesis, Simon Fraser University, 2004.</ref> * [[Franz Josephi maa|Franz Josephi maa,]] nüüd [[Venemaa]] osa moodustav ala. Norra ei tunnustanud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väiteid ja väitsid Norra ülemvõimu tagasilükkamist 1926–1929.<ref name="b96">Barr (1995): 96</ref> * [[ Sverdrupi saared |Sverdrupi saared]], mis on nüüd [[Kanada]] osa. Taotlesid omandit 1902. aastast, kuni tunnistasid Kanada suveräänsust 1930. aastal, [[Briti impeerium|Suurbritannia impeeriumiga]] sõlmitud lepingu osana, et britid tunnustaksid Jan Mayenit Norra territooriumina.<ref>Berton, Pierre. ''The Arctic Grail: The Quest for the North West Passage and the North Pole''. Toronto: Random House of Canada Ltd., 1988, p. 629.</ref> * [[Gröönimaa]] kirderannikul asuv [[ Erik Punase maa |Erik Punane maa]] taotles ja annekteeriti aastast 1931, kuni anti Taanile 1933. aastal [[Alaline Rahvusvaheline Kohus|kohtuotsusega]]<ref name="eastgreeland"/> * [[Inari vald|Inari]] ja [[Petšenga rajoon|Petšenga]], mis on nüüd osa [[Soome|Soomest]] ja [[Venemaa|Venemaast]]. Vallutatud [[Soome|Soomelt]] umbes aastatel 1942–1945 [[ Quislingi režiim |Quislingi režiimi]] ajal [[ Norra natside okupatsioon |Norra natside okupatsiooni]] ajal.<ref>Kurt D. Singer (1943). ''Duel for the northland: the war of enemy agents in Scandinavia''. R. M. McBride & company, p. 200 </ref><ref name="google">{{Cite book|last=Skodvin, M.|date=1990|title=Norge i krig: Frigjøring:|publisher=Aschehoug|isbn=9788203114236|accessdate=3.04.2015|url=https://books.google.com/books?id=eT3zAAAAMAAJ}}</ref> * [[Murmanski oblast|Murmanski]] ja [[Arhangelski oblast|Arhangelski]] kui nüüd [[Venemaa]] osa moodustavat [[Biarmia|Bjarmlandi]] väitis [[ Quislingi režiim |Quislingi režiim]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidult]] aastatel 1942–1945 ning Norra nõudis seda ka [[Kõrgkeskaeg|keskajal]] ja [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]].<ref>{{Cite news|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=http://www.foxnews.com/world/2010/04/09/norways-nazi-collaborators-sought-russia-colonies/|title=Norway's Nazi collaborators sought Russia colonies|publisher=[[Fox News]]|date=9. aprill 2010|accessdate=4.03.2017|location=|agency=[[Associated Press]]|archive-date=9.12.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151209022609/http://www.foxnews.com/world/2010/04/09/norways-nazi-collaborators-sought-russia-colonies/|url-status=dead}}</ref> Quisling nimetas norra koloniseerimiseks reserveeritud ala ''[[Biarmia|Biarmiaks]]'', mis on viide nimele, mida Põhja-Venemaa põhjaosa [[Saaga|saagad]] esitasid.<ref>Dahl (1999), p. 296</ref><ref name="dahl">Hans Fredrik Dahl (1999). ''Quisling: a study in treachery''. Cambridge University Press, p. 343 </ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Norra loendid]] ozz9rccar8jrnaif2tocc55x7p2ysh7 Murmastiene 0 584763 7241235 7005172 2026-09-24T21:31:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241235 wikitext text/x-wiki {{linn}} '''Murmastiene''' ([[latgali keel|latgali]] '''Mūrmastīne''', vanasti '''Mūrmustīne''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2681 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Murmastiene vald|Murmastiene valla]] halduskeskus. Küla asub valla põhjaosas [[Ida-Läti madalik]]ul. Murmastiene jääb [[Varakļāni]]st 17,4 ja [[Riia]]st 193,9 kilomeetri kaugusele. Aastal 1897 asus küla kohal mõis, mille asukad olid luterlased. Küla oli nõukogude perioodil Varakļāni [[sovhoos]]i keskasulaks. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Varakļāni piirkond]]a. <ref>Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — 137 lk.</ref> Murmastienes on raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-03-07 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Külla jääb Murmastiene bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4385 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Asula jääb osaliselt [[Teiči looduskaitseala]] kaitsevööndisse.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 94 (1897) * 249 (1970) * 315 (1979) * 367 (1989) * 364 (2000) <td> * 374 (2004)<ref>Varakļānu novada Attīstības programma 2013 -2020II. daļa. Pašreizējā situācija, lk. 33</ref> * 287 (2011) * 270 (2017) * 232 (2021) * 296 (2025) </table> [[Pilt:Murmastienes krucifiksa namiņš 2002-09-14 - panoramio.jpg|pisi|tühi|Murmastiene krutsifiksimajake]] ==Viited== {{viited}} {{Murmastiene vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] qkc8mbqgue3bif8m4lmh9btajlt6fcr Operatsioon Serval 0 585061 7241503 7103404 2026-09-25T09:28:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241503 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Operatsioon Serval | osa = [[Mali sõda|Mali sõjast]] | pilt = Two French Air Force Rafale fighter aircraft, below, prepare to break formation after refueling with a U.S. Air Force KC-135 Stratotanker aircraft with the 351st Expeditionary Air Refueling Squadron over Mali 130423-F-DT859-086.jpg | pildiallkiri = [[Prantsusmaa õhujõud]]ude [[Dassault Rafale]]d [[Mali]] kohal | aeg = 11. jaanuar 2013 – 15. juuli 2014 <br/> (1 aasta, 6 kuud ja 4 päeva) | koht = [[Mali]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Mali]] ja [[Prantsusmaa]] võit * Kõikides suuremates linnades taastati põhiseaduslik võim. * Prantsusmaa algatas 1. augustil 2014 [[operatsioon Barkhane|operatsiooni Barkhane]]. | seis = | osaline1 = '''{{pisilipp|Prantsusmaa}}''' <br/> '''{{pisilipp|Mali}}''' <br/> {{pisilipp|Tšaad}} <br/> {{pisilipp|Nigeeria}} <br/> {{pisilipp|Burkina Faso}} <br/> {{pisilipp|Senegal}} <br/> {{pisilipp|Togo}} <br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine|MNLA]] (hiljem) <br/> [[Aafrika juhitud rahvusvaheline toetusmissioon Malis|AFISMA]] <br/> ''Toetus:'' <br/> {{pisilipp|Belgia}} <br/> {{pisilipp|Kanada}} <br/> {{pisilipp|Taani}} <br/> {{pisilipp|Saksamaa}} <br/> {{pisilipp|Holland}} <br/> {{pisilipp|Hispaania}} <br/> {{pisilipp|Rootsi}} <br/> {{pisilipp|Poola}} <br/> {{pisilipp|Austraalia}} <br/> {{pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} <br/> {{pisilipp|Suurbritannia}} <br/> {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | osaline2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine|MNLA]] (alguses) <br/> [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] Islamistid * [[MOJWA]] * [[AQIM]] * [[Ansar Dine]] * [[Boko Haram]] * [[Ansaru]] | osaline3 = | väejuht1 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[François Hollande]] <br/> {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Édouard Guillaud]] <br/> {{riigi ikoon|Mali}} [[Dioncounda Traoré]] <br/> (–4. september 2013) <br/> {{riigi ikoon|Mali}} [[Ibrahim Boubacar Keïta]] <br/> (4. september 2013–) <br/> {{riigi ikoon|Tšaad}} [[Idriss Déby]] <br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Bilal Ag Acherif]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] [[Abdelhamid Abou Zeid]] ([[lahingus langenu|KIA]]) <br/> [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] [[Iyad Ag Ghaly]]<ref>{{cite web |url=http://www.modernghana.com/news/386487//malis-isolated-junta-seeks-help-to-stop-tuareg-jug.html|title=Mali's isolated junta seeks help to stop Tuareg juggernaut|author=Daniel, Serge |publisher=Modern Ghana|accessdate=13. jaanuar 2013|date=23. veebruar 2012}}</ref> <br/> [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] [[Omar Ould Hamaha]] ([[lahingus langenu|KIA]])<ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2014/03/15/world/africa/leading-militant-killed-in-mali-military-officials-say.html?_r=0|title=Leading Militant Killed in Mali, Military Officials Say|work=[[New York Times]]|accessdate=17. märts 2014|first=Adam|last=Nossiter|date=14. märts 2014}}</ref> <br/> [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] [[Mokhtar Belmokhtar]] <br/> [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] Abdel Krim ([[lahingus langenu|KIA]])<ref>{{cite web|url=http://www.7sur7.be/7s7/fr/1505/Monde/article/detail/1561775/2013/01/13/Un-haut-responsable-d-Ansar-Dine-tue-a-Konna.dhtml |title=Un haut responsable d'Ansar Dine tué à Konna |publisher=7SUR7.be |date= |accessdate=22. november 2013}}</ref> | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = Korraga 4000 [[Prantsusmaa]] sõdurit (kokku 5100)<ref>{{cite web|url=http://www.ledauphine.com/actualite/2013/01/31/4600-soldats-francais-mobilises |title=4600 soldats français mobilisés |publisher=Ledauphine.com |date=31. jaanuar 2013 |accessdate=22. november 2013}}</ref> <br/> 2900 [[Aafrika juhitud rahvusvaheline toetusmissioon Malis|AFISMA]] sõdurit<ref>{{cite web |url=http://www.defense.gouv.fr/operations/actualites/operation-serval-point-de-situation-du-28-janvier-2013 |title=Opération Serval: point de situation du 28 janvier 2013 |language=prantsuse |publisher=Defense.gouv.fr |date=28. jaanuar 2013 |accessdate=22. november 2013 |archive-date=2013-02-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130201090522/http://www.defense.gouv.fr/operations/actualites/operation-serval-point-de-situation-du-28-janvier-2013 |url-status=dead }}</ref> | jõud2 = [[Ansar Dine]]l 5000–10 000<ref name="A">{{cite web|author=Salomé Legrand |url=http://www.francetvinfo.fr/mali-qui-sont-les-islamistes-a-qui-la-france-a-declare-la-guerre_203247.html |title=Qui sont les islamistes à qui la France a déclaré la guerre ? |publisher=Francetvinfo.fr |date=14. jaanuar 2013|accessdate=22. november 2013}}</ref> <br/> [[AQIM]]-il 1000 <br/> [[MOJWA]]-l 500 | jõud3 = | kaotused1 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10 hukkunut<ref>{{cite news| url=http://news.xinhuanet.com/english/africa/2014-07/15/c_133486192.htm| title=One more French soldier killed in Mali| newspaper=Xinhua News Agency| date=15. juuli 2014| accessdate=15. juuli 2014| url-status=dead| archiveurl=https://web.archive.org/web/20140719075823/http://news.xinhuanet.com/english/africa/2014-07/15/c_133486192.htm| archivedate=19. juuli 2014| df=dmy-all}}</ref> <br/> 1 kaotatud [[Aérospatiale Gazelle|Gazelle]] helikopter <br/> {{riigi ikoon|Mali}} 82 hukkunut<ref name="thisyear">{{cite web |url=http://en.starafrica.com/news/63-mali-soldiers-600-islamists-killed-this-year.html |title=63 Mali soldiers, 600 Islamists 'killed this year' |publisher=En.starafrica.com |date= |accessdate=22. november 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20160313110134/http://en.starafrica.com/news/63-mali-soldiers-600-islamists-killed-this-year.html |archive-date=13. märts 2016 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.voanews.com/content/2-killed-1-wounded-in-mali-blasts/1631924.html |title=2 Killed, 1 Wounded in Mali Blasts |publisher=Voanews.com |date=31. märts 2013|accessdate=22. november 2013}}</ref><ref>{{cite news| url=http://noticias.terra.com/internacional/cinco-militares-mueren-en-mali-en-un-accidente-de-helicoptero,b72a56a617efd310VgnCLD2000000ec6eb0aRCRD.html| title=Cinco militares mueren en Malí en un accidente de helicóptero| publisher=Terra| date=12. aprill 2013| accessdate=12. aprill 2013| archive-date=2014-03-16| archive-url=https://web.archive.org/web/20140316080954/http://noticias.terra.com/internacional/cinco-militares-mueren-en-mali-en-un-accidente-de-helicoptero,b72a56a617efd310VgnCLD2000000ec6eb0aRCRD.html| url-status=dead}}</ref> <br/> {{riigi ikoon|Tšaad}} 38 hukkunut<ref name="foreign">{{cite news|title=Chad foreign minister warns against early Mali exit|url=http://articles.chicagotribune.com/2013-03-21/news/sns-rt-us-mali-crisis-chadbre92k0s4-20130321_1_adrar-des-ifoghas-gao-fight-against-islamist-rebels|accessdate=21. märts 2013|newspaper=Huffington Post|date=7. märts 2013|archive-date=2013-12-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20131213144216/http://articles.chicagotribune.com/2013-03-21/news/sns-rt-us-mali-crisis-chadbre92k0s4-20130321_1_adrar-des-ifoghas-gao-fight-against-islamist-rebels|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|author=%date% |url=http://www.jeuneafrique.com/Article/DEPAFP20130413153436/ |title=War in Mali: the death of a fourth soldier Chad after the attack of Kidal |publisher=Jeuneafrique.com |date=13. aprill 2013|accessdate=22. november 2013}}</ref> <br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] 17 hukkunut <br/> 60 haavatut <br/> {{riigi ikoon|Nigeeria}} 2 hukkunut<ref>{{cite web |url=http://saharareporters.com/news-page/two-killed-four-injured-bomb-attacks-mali-bound-nigerian-troops-okene |title=Two Killed, Four Injured In Bomb Attacks On Mali-bound Nigerian Troops At Okene |publisher=Saharareporters.com |date=19. jaanuar 2013 |accessdate=22. november 2013 |archive-date=2013-12-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131213064928/http://saharareporters.com/news-page/two-killed-four-injured-bomb-attacks-mali-bound-nigerian-troops-okene |url-status=dead }}</ref> <br/> {{riigi ikoon|Burkina Faso}} 1 hukkunu <br/> {{riigi ikoon|Togo}} 2 hukkunut <br/> {{riigi ikoon|Senegal}} 2 hukkunut | kaotused2 = 600–1000 hukkunut<ref>{{cite news|title=Mali : retour sur l'opération Serval avec le général Barrera| url=http://defense.blogs.lavoixdunord.fr/archive/2013/10/01/mali-general-barrera-12173.html |newspaper=defense.blogs.lavoixdunord.fr| date=1. oktoober 2013}}</ref><ref>25 killed (March 10-20)[https://web.archive.org/web/20150924180214/http://www.reuters.com/article/2013/03/21/mali-rebels-idUSL6N0CD3IX20130321] 21 killed (30. märts)[http://www.csmonitor.com/World/Global-News/2013/0401/French-in-Mali-face-Islamist-insurgency-of-unknown-strength] 2 killed (12. aprill)[https://web.archive.org/web/20150924182414/http://www.foxnews.com/world/2013/04/12/official-suicide-bombing-at-market-in-north-mali-kills-at-least-3-chadians/] 5 killed (10. mai)[https://web.archive.org/web/20150924181131/http://www.reuters.com/article/2013/05/10/us-mali-attack-idUSBRE9490DT20130510] 7 killed (May 18)[https://archive.today/20130630174947/http://au.news.yahoo.com/latest/a/-/latest/17234371/armed-tuareg-and-arab-groups-clash-in-northern-mali/]</ref> <br/> 50 kaotatud sõidukit <br/> 150 tonni laskemoona ning 200 relva konfiskeeritud <br/> 60 lõhkekeha kahjutuks tehtud<ref name="downed">{{cite web|url=http://defense.blogs.lavoixdunord.fr/archive/2013/10/04/mali-les-materiels-ont-souffert-mais-ont-tenu-12183.html|title=RETEX Mali : les hommes et les matériels ont souffert mais ont tenu|publisher=defense.blogs.lavoixdunord.fr|date=4. oktoober 2013|accessdate=15. jaanuar 2013}}</ref> <br/> 109–300 vangi langenut<ref>{{cite web| url=http://www.irinnews.org/Report/97845/Torture-beatings-and-death-for-detained-Malians| title=Torture, beatings, and death for detained Malians| work=IRIN News| publisher=United Nations| date=15. aprill 2013| accessdate=30. aprill 2013}}</ref> | kaotused3 = | märkused = }} '''Operatsioon Serval''' ([[prantsuse keel]]es ''Opération Serval'') oli [[Mali]]s korraldatud [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa relvajõud|relvajõudude]] [[missioon]].<ref>{{cite news|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/01/12/la-france-demande-une-acceleration-de-la-mise-en-place-de-la-force-internationale-au-mali_1816033_3212.html|title=la France a mené une série de raids contre les islamistes|publisher=Le Monde|date=12. jaanuar 2013|accessdate=15. jaanuar 2013|language=prantsuse|newspaper=Le Monde.fr}}</ref> Eesmärgiks oli islamimässulised, kes olid hakanud tungima riigi keskosa suunas, Põhja-Malist välja ajada.<ref>{{cite news|author=Hugh Schofield |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20991723|title=Mali and France 'push back Islamists'|publisher=BBC|date=12. jaanuar 2013|accessdate=15. jaanuar 2013}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2013/01/12/world/africa/mali-islamist-rebels-france.html?hp&_r=1&.France|title=Battling Islamists in Mali|work=The New York Times|date=11. jaanuar 2013|accessdate=15. jaanuar 2013|first1=Adam|last1=Nossiter|first2=Eric|last2=Schmitt}}</ref><ref name="2022_02_14_YOUTUBE_MALI_SERVAL">14. veebr 2022, [https://www.youtube.com/watch?v=dT5U-JQ8Puw& How France Fought a Lightning War in Mali (Op Serval)]</ref> Operatsioon Serval algatati pärast [[ÜRO]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2085|resolutsiooni 2085]] ning [[Mali valitsus|Mali ajutise valitsuse]] ametlikku abipalvet.<ref name="res2085">[https://www.un.org/News/Press/docs/2012/sc10870.doc.htm Security Council Authorizes Deployment of African-led International Support Mission in Mali for Initial Year-Long Period] (full text of the resolution)</ref> Operatsioon Serval lõppes 15. juulil 2014, 1. augustil 2014 algas islamistide [[Sahel]]ist välja tõrjumiseks [[operatsioon Barkhane]].<ref>[http://www.lefigaro.fr/international/2014/07/13/01003-20140713ARTFIG00097-au-sahel-l-operation-barkhane-remplace-serval.php Au Sahel, l'opération «Barkhane» remplace «Serval»] (prantsuse keeles)</ref> Mässuliste viiest juhist tapeti kolm ([[Abdelhamid Abou Zeid]], Abdel Krim ja [[Omar Ould Hamaha]]), [[Mokhtar Belmokhtar]] põgenes [[Liibüa]]sse ning [[Iyad Ag Ghaly]] [[Alžeeria]]sse.<ref>{{cite web|url=http://www.rfi.fr/afrique/20140414-le-terroriste-islamiste-mokhtar-belmokhtar-s-est-retire-libye/|title=Le terroriste islamiste Mokhtar Belmokhtar serait en Libye - RFI|author=|date=|work=rfi.fr|access-date=2020-05-29|archive-date=2018-12-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20181216172014/http://www.rfi.fr/afrique/20140414-le-terroriste-islamiste-mokhtar-belmokhtar-s-est-retire-libye|url-status=dead}}</ref><ref>[http://www.jeuneafrique.com/Article/JA2768p008.xml0/ Jeune Afrique : ''Mali : Iyad Ag Ghaly se cache en Algérie, selon les services français'']</ref> Operatsioon sai nime [[Aafrika]] [[kaslased|kaslase]] [[serval]]i järgi. ==Vaata ka== * [[Põhja-Mali konflikt#Võõrjõudude sekkumine (jaanuar 2013)|võõrjõudude sekkumine Mali sõtta 2013. aasta jaanuaris]] * [[Konna lahing]] * [[lähiajaloos Prantsusmaa osavõtul toimunud lahingute loend]] * [[operatsioon Barkhane]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Rahvusvaheline sõjaline koostöö]] [[Kategooria:Sõjalised operatsioonid]] ivy9jx5r13s0u36phfa27t8cmyk5z7l Operatsioon Aurora 0 585135 7241501 7209265 2026-09-25T09:27:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241501 wikitext text/x-wiki '''Operatsioon Aurora''' oli [[Küberrünne|küberrünnakute]] sari, mille korraldasid [[Kinnisründeoht|kinnisründeohuallikad]] (''advanced persistent threats''), eelkõige [[Hiina]]s [[Peking]]is asuv Elderwoodi grupp, mis on seotud [[Hiina Rahva Vabastusarmee]]ga.<ref name="CSMonitor Elderwood">{{Cite web|last=Clayton|first=Mark|url=http://www.csmonitor.com/USA/2012/0914/Stealing-US-business-secrets-Experts-ID-two-huge-cyber-gangs-in-China|title=Stealing US business secrets: Experts ID two huge cyber 'gangs' in China|website=[[Christian Science Monitor]]|date=14. september 2012|accessdate=24.02.2013}}</ref> [[Google]] avaldas teate rünnakute kohta 12. jaanuaril 2010 ajaveebipostituses.<ref name="googleblog"/> Rünnakud algasid 2009. aasta keskel ja jätkusid vähemalt 2009. aasta detsembrini.<ref name="aurora-still-underway">{{Cite news|url=http://www.darkreading.com/vulnerability_management/security/attacks/showArticle.jhtml?articleID=222700786|title='Aurora' Attacks Still Under Way, Investigators Closing In On Malware Creators|publisher=DarkReading.com|work=[[Dark Reading]]|date=10. veebruar 2010|accessdate=13.02.2010|archive-date=11.08.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100811065550/http://www.darkreading.com/vulnerability_management/security/attacks/showArticle.jhtml?articleID=222700786|url-status=dead}}</ref> Rünnak oli suunatud veel kümnetele teistele organisatsioonidele, kellest [[Adobe|Adobe Systems]],<ref>{{Cite web|url=http://blogs.adobe.com/conversations/2010/01/adobe_investigates_corporate_n.html|title=Adobe Investigates Corporate Network Security Issue|date=12. jaanuar 2010|accessdate=17.01.2010}}</ref> Akamai Technologies,<ref name="9-years-after">{{Cite news|url=https://www.darkreading.com/threat-intelligence/9-years-after-from-operation-aurora-to-zero-trust/a/d-id/1333901|title=9 Years After: From Operation Aurora to Zero Trust|publisher=DarkReading.com|work=[[Dark Reading]]|date=20. veebruar 2019|accessdate=9.05.2020}}</ref> Juniper Networks<ref>{{Cite web|url=http://www.marketwatch.com/story/juniper-networks-investigating-cyber-attacks-2010-01-15|title=Juniper Networks investigating cyber-attacks|publisher=MarketWatch|date=15. jaanuar 2010|accessdate=17.01.2010}}</ref> ja Rackspace<ref>{{Cite web|url=http://www.rackspace.com/blog/?p=800|title=Rackspace Response to Cyber Attacks|accessdate=17.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100118021627/http://www.rackspace.com/blog/?p=800|archivedate=18.01.2010}}</ref> on avalikult kinnitanud, et nad olid rünnaku all. Meedia teatel olid sihtmärkide hulgas ka [[Yahoo!|Yahoo]], [[Symantec]], Northrop Grumman, [[Morgan Stanley]]<ref>{{Cite web|url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/2029754/hbgary-email-leak-claims-morgan-stanley-hacked|title=HBGary email leak claims Morgan Stanley was hacked|accessdate=2.03.2010|archive-date=3.03.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110303113940/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/2029754/hbgary-email-leak-claims-morgan-stanley-hacked|url-status=dead}}</ref>, Dow Chemical<ref name="wapo">{{Cite news|last=Cha|first=Ariana Eunjung|url=https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/01/13/AR2010011300359.html|title=Google China cyberattack part of vast espionage campaign, experts say|work=The Washington Post|date=14. jaanuar 2010|accessdate=17.01.2010|last2=Ellen Nakashima}}</ref> ja BlackBerry<ref>{{Cite web|last=Paddon|first=David|url=https://kitchener.ctvnews.ca/blackberry-uncovers-china-backed-hacking-campaign-1.4886987|title=BlackBerry uncovers China-backed hacking campaign|website=The Canadian Press|accessdate=8.04.2020}}</ref> . Rünnaku tagajärjel teatas Google oma ajaveebis, et kavatseb Hiinas kasutada oma otsimootori täiesti tsenseerimata versiooni "seaduse piires, kui üldse", ja tunnistas, et kui see pole võimalik, võib ta Hiinast lahkuda ja sulgeda oma Hiina kontorid.<ref name="googleblog"/> Hiina ametlikud allikad väitsid, et see on osa USA valitsuse välja töötatud strateegiast.<ref name="financialtimes">{{Cite news|last=Hille|first=Kathrine|url=http://www.ft.com/cms/s/e6022fe0-05c6-11df-88ee-00144feabdc0,Authorised=false.html|title=Chinese media hit at 'White House's Google'|work=Financial Times|date=20. jaanuar 2010|accessdate=20.01.2010}}</ref> Rünnak sai nime Operatsioon Aurora küberturbeettevõtte McAfee ohtude uurimise asepresidendilt Dmitri Alperovitchilt. McAfee Labsi uuringud avastasid, et sõna "Aurora" sisaldus ründaja süsteemis kahe pahavarafaili mäluaadressis, mis McAfee sõnul olid rünnakuga seotud. "Me usume, et see oli nimi, mida ründajad omavahel selle operatsiooni kohta kasutasid," ütles McAfee tehnoloogiajuht George Kurtz ajaveebipostituses.<ref name="mcafeeblog">{{Cite web|last=Kurtz|first=George|url=http://blogs.mcafee.com/corporate/cto/operation-aurora-hit-google-others|title=Operation "Aurora" Hit Google, Others|publisher=McAfee, Inc.|date=14. jaanuar 2010|accessdate=17.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120911141122/http://blogs.mcafee.com/corporate/cto/operation-aurora-hit-google-others|archivedate=11.09.2012}}</ref> McAfee väitel oli rünnaku peamine eesmärk pääseda ligi ja potentsiaalselt muuta [[Lähtekood|lähtekoodi]] hoidlaid sihtmärgiks olnud kõrgtehnoloogia ja turvalisusega seotud ettevõtetes. "Nende [[konfiguratsioonihaldus]] oli välistele jõududele avatud," ütles Alperovitch. "Keegi ei mõelnud nende kaitsmisele, ometi olid need enamiku nende ettevõtete kroonijuveelid mitmes mõttes - palju väärtuslikumad kui mis tahes finants- või isikuandmed, mis neil võivad olla ja mille kaitsmiseks kulub nii palju aega ja vaeva." <ref name="wiredscm">{{Cite news|last=Zetter|first=Kim|url=https://www.wired.com/threatlevel/2010/03/source-code-hacks/|title='Google' Hackers Had Ability to Alter Source Code|work=Wired|date=3. märts 2010|accessdate=4.03.2010}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:IllegalFlowerTribute1.jpg|pisi|200x200px| Google'i Hiina peakorteri juurde jäetud lilled pärast teadaannet võimalikust riigist lahkumisest ]] 12. jaanuaril 2010 paljastas Google oma ajaveebis, et on langenud küberrünnaku ohvriks. Ettevõtte sõnul toimus rünnak detsembri keskel ja pärines Hiinast. Google teatas, et rünnati ka üle 20 teise ettevõtte; muud allikad on hiljem viidanud, et sihtrühma hulgas oli rohkem kui 34 organisatsiooni.<ref name="wapo"/> Rünnaku tulemusel teatas Google, et kaalub oma tegevuse mittejätkamist Hiinas.<ref name="googleblog">{{Cite web|url=http://googleblog.blogspot.com/2010/01/new-approach-to-china.html|title=A new approach to China|publisher=Google Inc.|date=12. jaanuar 2010|accessdate=17.01.2010}}</ref> Samal päeval esitas [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Hillary Clinton]] lühikese avalduse, milles mõistis rünnakud hukka ja palus Hiinalt vastust.<ref>{{Cite web|last=Clinton|first=Hillary|url=https://www.state.gov/secretary/rm/2010/01/135105.htm|title=Statement on Google Operations in China|publisher=US Department of State|date=12. jaanuar 2010|accessdate=17.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100116101958/http://www.state.gov/secretary/rm/2010/01/135105.htm|archivedate=16.01.2010}}</ref> 13. jaanuaril 2010 teatas [[uudisteagentuur]] All Headline News, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress|USA kongress]] kavatseb uurida Google'i väiteid, nagu kasutanuks Hiina valitsus ettevõtte teenust inimõiguste aktivistide järel nuhkimiseks.<ref>{{Cite web|url=http://www.allheadlinenews.com/articles/7017511426?Congress%20to%20Investigate%20Google%20Charges%20Of%20Chinese%20Internet%20Spying|title=Congress to Investigate Google Charges Of Chinese Internet Spying|publisher=[[All Headline News]]|date=13. jaanuar 2010|accessdate=13.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100328165130/http://www.allheadlinenews.com/articles/7017511426?Congress%20to%20Investigate%20Google%20Charges%20Of%20Chinese%20Internet%20Spying|archivedate=28.03.2010}}</ref> [[Peking|Pekingis]] jätsid külastajad lilli Google'i kontori juurde. Need koristati hiljem ära ning Hiina turvatöötaja teatas, et tegemist oli ebaseadusliku lillede asetamisega.<ref>{{Cite news|last=Robertson|first=Matthew|url=http://www.theepochtimes.com/n2/content/view/28043/|title=Flowers Laid, and Removed, at Google Headquarters in China|work=The Epoch Times|date=14. jaanuar 2010|accessdate=18.01.2010|archive-date=19.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100119040732/http://www.theepochtimes.com/n2/content/view/28043|url-status=dead}}</ref> Hiina valitsus ei ole veel ametlikku vastust välja andnud, ehkki anonüümne ametnik teatas, et Hiina otsib Google'i kavatsuste kohta lisateavet.<ref>{{Cite news|url=http://www.chinadaily.com.cn/china/2010-01/13/content_9316162.htm|title=Chinese govt seeks information on Google intentions|work=China Daily|date=13. jaanuar 2010|accessdate=18.01.2010|agency=Xinhua}}</ref> == Ründajad == Tehnilised tõendid, sealhulgas IP-aadressid, domeeninimed, pahavara signatuurid ja muud tegurid näitavad, et operatsiooni Aurora taga oli Elderwoodi rühm. Rühmale andis nime [[Symantec]] ründajate kasutatud lähtekoodimuutuja järgi. Dell Secureworks on seda nimetanud Pekingi rühmaks. Rühm hankis osa Google'i lähtekoodist, samuti juurdepääsu teabele Hiina aktivistide kohta.<ref name="WashPostSensitiveData">{{Cite web|last=Nakashima|first=Ellen|url=https://www.washingtonpost.com/world/national-security/chinese-hackers-who-breached-google-gained-access-to-sensitive-data-us-officials-say/2013/05/20/51330428-be34-11e2-89c9-3be8095fe767_story.html|title=Chinese hackers who breached Google gained access to sensitive data, U.S. officials say|website=WashingtonPost|accessdate=5.12.2015}}</ref> Elderwood sihtis ka paljusid teisi laevanduse, lennunduse, relvade, energeetika, töötleva tööstuse, inseneri-, elektroonika-, finants- ja tarkvarasektori ettevõtteid.<ref name="CSMonitor Elderwood"/><ref name="Bloomberg EU DC">{{Cite web|last=Riley|first=Michael|url=https://www.bloomberg.com/news/2012-07-26/china-hackers-hit-eu-point-man-and-d-c-with-byzantine-candor.html|title=Hackers Linked to China's Army Seen From EU to D.C.|publisher=[[Bloomberg L.P.|Bloomberg]]|date=26. juuli 2012|accessdate=24.02.2013|last2=Dune Lawrence}}</ref> Google'i ründamise eest vastutavate Hiina ründajate APT-tähis on APT17.<ref name="FreeBeaconAxiom">{{Cite web|last=Gertz|first=Bill|url=https://freebeacon.com/national-security/new-chinese-intelligence-unit-linked-to-massive-cyber-spying-program/|title=New Chinese Intelligence Unit Linked to Massive Cyber Spying Program|website=Washington Free Beacon|accessdate=5.11.2019}}</ref> Elderwood on spetsialiseerunud ründama teise taseme kaitsetööstuse tarnijaid, kes toodavad kõrgeimatele kaitseettevõtetele elektroonilisi või mehaanilisi komponente. Nendest ettevõtetest saab küberhüppelaud, et pääseda tipptasemel kaitse-ettevõteteni. Üks rünnakuprotseduur, mida Elderwood kasutas, on veebisaitide nakatamine, mida külastavad sihtettevõtte töötajad, ehk [[kaevurünne]] (nimi on tulnud sellest, et röövloomad varitsevad tihti oma saakloomi veekogu ääres, kuhu need jooma tulevad). Elderwood nakatab neid vähem turvalisi saite pahavaraga, mis laaditakse alla kasutaja arvutisse. Pärast seda saab rühm ligipääsu võrgule, millega nakatunud arvuti on ühendatud, ning seejärel otsib ja laadib alla juhtide e-kirju ja olulisi dokumente ettevõtte plaanide, otsuste, omandamiste ja tootedisainide kohta.<ref name="CSMonitor Elderwood"/> == Rünnaku analüüs == Google väitis oma ajaveebipostituses, et osa tema [[Intellektuaalne omand|intellektuaalomandist]] on varastatud. Postituses pakuti välja, et ründajad on huvitatud Hiina [[Dissident|dissidentide]] [[Gmail|Gmaili]] kontodele juurdepääsu saamisest. [[Financial Times]]i andmetel rünnati kahte [[Ai Weiwei]] kasutatud kontot, nende sisu loeti ja kopeeriti; tema pangakontosid uurisid riigi julgeoleku esindajad, kes väitsid, et teda uuritakse "määratlemata kuritegude osas".<ref>{{Cite news|last=Anderlini, Jamil|url=http://www.ft.com/cms/s/0/c590cdd0-016a-11df-8c54-00144feabdc0.html|title=The Chinese dissident’s ‘unknown visitors’|work=Financial Times|date=15. jaanuar 2010}}</ref> Kuid ründajad suutsid vaadata ainult kahe konto üksikasju ja need piirdusid näiteks kirjade teemarea ja konto loomise kuupäevaga.<ref name="googleblog"/> Julgeolekueksperdid märkisid kohe rünnaku keerukust.<ref name="mcafeeblog"/> Kaks päeva pärast rünnaku avalikustamist teatas McAfee, et ründajad olid [[Internet Explorer|Internet Exploreris]] ära kasutanud väidetavaid [[Nullpäeva turvaauk|nullpäeva]] turvaauke (parandamata ja süsteemi arendajatele varem tundmatuid) ja nimetanud rünnaku operatsioon Auroraks. Nädal pärast McAfee aruannet esitas [[Microsoft]] turvaprobleemile paranduse<ref>{{Cite web|url=http://www.microsoft.com/technet/security/advisory/979352.mspx|title=Microsoft Security Advisory (979352)|publisher=Microsoft|date=21. jaanuar 2010|accessdate=26.01.2010}}</ref> ja tunnistas, et nad olid turvaaugust teadlikud juba alates septembrist.<ref name="ZD21Jan">Naraine, Ryan. [http://www.zdnet.com/article/microsoft-knew-of-ie-zero-day-flaw-since-last-september/ Microsoft knew of IE zero-day flaw since last September], ZDNet, January 21, 2010. Retrieved 28 January 2010.</ref> Täiendavaid turvaauke leiti Perforce'ist, Google'i kasutatavast lähtekoodi muutmise tarkvarast.<ref>{{Cite web|last=|url=https://www.wired.com/images_blogs/threatlevel/2010/03/operationaurora_wp_0310_fnl.pdf|title=Protecting Your Critical Assets, Lessons Learned from "Operation Aurora", By McAfee Labs and McAfee Foundstone Professional Services|website=wired.com|date=}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.wired.com/threatlevel/2010/03/source-code-hacks/|title='Google' Hackers Had Ability to Alter Source Code|website=Wired|accessdate=27.07.2016}}</ref> VeriSign iDefense Labs väitis, et rünnaku panid toime "Hiina riigi esindajad või nende volitatud esindajad".<ref>{{Cite web|last=Paul|first=Ryan|url=https://arstechnica.com/security/news/2010/01/researchers-identify-command-servers-behind-google-attack.ars|title=Researchers identify command servers behind Google attack|publisher=Ars Technica|date=14. jaanuar 2010|accessdate=17.01.2010}}</ref> USA Pekingi saatkonna diplomaatilise läkituse kohaselt teatas üks Hiina allikas, et Hiina poliitbüroo suunas sissetungi Google'i arvutisüsteemidesse. Läkitus pakkus välja, et rünnak oli osa kooskõlastatud kampaaniast, mille viisid läbi "valitsuse töötajad, avaliku julgeoleku eksperdid ja Hiina valitsuse värvatud Interneti-lindpriid".<ref>{{Cite news|last=Shane|first=Scott|url=https://www.nytimes.com/2010/11/29/world/29cables.html?_r=1&hp|title=Cables Obtained by WikiLeaks Shine Light Into Secret Diplomatic Channels|work=[[The New York Times]]|date=28. november 2010|accessdate=28.11.2010|last2=Lehren|first2=Andrew W.}}</ref> Aruande kohaselt oli see osa käimasolevast kampaaniast, kus ründajad on "tunginud Ameerika valitsuse arvutitesse ja lääneliitlaste, [[Dalai-laama|Dalai Laama]] ja Ameerika ettevõtete arvutitesse alates 2002. aastast".<ref name="twsDecZ16aa">{{Cite news|last=Scott Shane and Andrew W. Lehren|url=https://www.nytimes.com/2010/11/29/world/29cables.html|title=Leaked Cables Offer Raw Look at U.S. Diplomacy|work=The New York Times|date=28. november 2010|accessdate=26.12.2010|quote=The Google hacking was part of a coordinated campaign of computer sabotage carried out by government operatives, private security experts and Internet outlaws recruited by the Chinese government. They have broken into American government computers and those of Western allies, the Dalai Lama and American businesses since 2002, ...}}</ref> [[The Guardian|The Guardiani]] lekke kohta esitatud teate kohaselt "korraldas rünnakuid poliitbüroo vanemliige, kes kirjutas oma nime otsingumootori globaalsesse versiooni ja leidis artikleid, mis kritiseerisid teda isiklikult".<ref>[https://www.theguardian.com/world/2010/nov/28/us-embassy-cable-leak-diplomacy-crisis US embassy cables leak sparks global diplomatic crisis] ''[[The Guardian]]'' 28 November 2010.</ref> Kui ohvri arvutisüsteemi rünnati, loodi tagaukse kaudu [[Transpordikihi turbeprotokoll|SSL]]-iks maskeeritud ühendus [[Botnet|botneti]] serveritega USA Illinoisi ja Texase osariigis ning Taiwanil, sealhulgas arvutitega, millel rakendati Rackspace'i varastatud kliendikontosid. Seejärel hakkas ohvri masin uurima ettevõtte kaitstud sisevõrku, kuhu see kuulus, otsides nii teisi haavatavaid süsteeme kui ka intellektuaalse omandi allikaid, eriti [[Versioonihaldus|lähtekoodide hoidlate]] sisu. Arvatakse, et rünnakud lõppesid lõplikult 4. jaanuaril, kui botneti serverid maha võeti, ehkki praegu pole teada, kas ründajad panid need tahtlikult kinni või mitte.<ref>{{Cite news|last=Zetter|first=Kim|url=https://www.wired.com/threatlevel/2010/01/operation-aurora/|title=Google Hack Attack Was Ultra Sophisticated, New Details Show|work=Wired|date=14. jaanuar 2010|accessdate=23.01.2010}}</ref> Rünnakuid esines endiselt 2010. aasta veebruaris.<ref name="aurora-still-underway"/> == Reageerimine ja tagajärjed == Saksamaa, Austraalia ja Prantsusmaa valitsus edastasid pärast rünnakut Internet Exploreri kasutajatele avalikke hoiatusi, soovitades neil kasutada alternatiivseid brausereid vähemalt seni, kuni turvaauk on parandatud.<ref>{{Cite news|last=One News|url=http://tvnz.co.nz/technology-news/france-germany-warn-internet-explorer-users-3334330|title=France, Germany warn Internet Explorer users|publisher=[[TVNZ]]|date=19. jaanuar 2010|accessdate=22.01.2010|archive-date=23.04.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170423233011/http://tvnz.co.nz/technology-news/france-germany-warn-internet-explorer-users-3334330|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite news|last=Relax News|url=https://www.independent.co.uk/life-style/gadgets-and-tech/news/why-you-should-change-your-internet-browser-and-how-to-choose-the-best-one-for-you-1872048.html|title=Why you should change your internet browser and how to choose the best one for you|work=[[The Independent]]|date=18. jaanuar 2010|accessdate=22.01.2010|location=London|archive-url=https://web.archive.org/web/20100121045331/http://www.independent.co.uk/life-style/gadgets-and-tech/news/why-you-should-change-your-internet-browser-and-how-to-choose-the-best-one-for-you-1872048.html|archive-date=21.01.2010|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.abc.net.au/news/stories/2010/01/19/2795684.htm|title=Govt issues IE security warning|publisher=ABC (Australia)|date=19. jaanuar 2010|accessdate=27.07.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20100923202111/http://www.abc.net.au/news/stories/2010/01/19/2795684.htm|archive-date=23.09.2010|url-status=dead}}</ref> Saksamaa, Austraalia ja Prantsusmaa valitsus pidasid Internet Exploreri kõiki versioone haavatavaks või potentsiaalselt haavatavaks.<ref>{{Cite news|last=NZ Herald Staff|url=http://www.nzherald.co.nz/world/news/article.cfm?c_id=2&objectid=10620973|title=France, Germany warn against Internet Explorer|work=[[The New Zealand Herald]]|date=19. jaanuar 2010|accessdate=22.01.2010|archive-date=24.06.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200624163506/https://www.nzherald.co.nz/world/news/article.cfm?c_id=2&objectid=10620973|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite news|last=Govan|first=Fiona|url=https://www.telegraph.co.uk/technology/microsoft/7011626/Germany-warns-against-using-Microsoft-Internet-Explorer.html|title=Germany warns against using Microsoft Internet Explorer|work=[[The Daily Telegraph]]|date=18. jaanuar 2010|accessdate=22.01.2010|location=London}}</ref> Microsoft ütles 14. jaanuaril 2010 antud nõuandes, et Google'i ja teiste USA ettevõtete vastu suunatud ründajad kasutasid tarkvara, mis kasutab ära Internet Exploreri turvaauku. See haavatavus mõjutas Internet Exploreri versioone 6, 7 ja 8 opsüsteemides Windows 7, Vista, Windows XP, Server 2003, Server 2008 R2, samuti IE 6 hoolduspaketti 1 Windows 2000 hoolduspaketis 4.<ref>{{Cite news|last=Mills|first=Elinor|url=http://news.cnet.com/8301-27080_3-10435232-245.html|title=New IE hole exploited in attacks on U.S. firms|publisher=[[CNET]]|date=14. jaanuar 2010|accessdate=22.01.2010|archive-date=24.12.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131224110914/http://news.cnet.com/8301-27080_3-10435232-245.html|url-status=dead}}</ref> Rünnakus kasutatud Internet Exploreri kood on lastud avalikku omandisse ja on lisatud Metasploit Frameworki testimistööriista. Ründekoodi koopia laaditi üles Wepaweti (veebipõhise pahavara tuvastamise ja analüüsimise teenus, mida haldab California ülikooli Santa Barbara arvutiturbegrupp). "Ründekoodi avalikustamine suurendab Internet Exploreri haavatavust kasutavate laiaulatuslike rünnakute võimalust," ütles McAfee tehnoloogiajuht George Kurtz. "Avalik kood võib aidata küberkurjategijatel ette valmistada rünnakuid, mis kasutavad seda haavatavust Windowsi süsteemide ohustamiseks." <ref>{{Cite news|url=http://www.infosecurity-us.com/view/6537/internet-explorer-zeroday-code-goes-public/|title=Internet Explorer zero-day code goes public|publisher=Infosecurity|date=18. jaanuar 2010|accessdate=22.01.2010|archive-date=10.09.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110910125128/http://www.infosecurity-us.com/view/6537/internet-explorer-zeroday-code-goes-public/|url-status=dead}}</ref> Turvaettevõte Websense teatas, et tuvastas IE-i haavatavuse "piiratud avaliku kasutamise" kasutajate suhtes, kes külastasid pahatahtlikke veebisaitie.<ref>{{Cite web|url=http://securitylabs.websense.com/content/Blogs/3530.aspx|title=Security Labs – Security News and Views – Raytheon – Forcepoint|publisher=|accessdate=27.07.2016}}</ref> "Internet Exploreri kasutajad on haavatavuse avalikustamise ja rünnakukoodi avaldamise tõttu reaalses ohus ja laiaulatuslike rünnakute võimalus on suurenenud," ütles McAfee tehnoloogiajuht George Kurtz.<ref>{{Cite web|last=Keizer|first=Gregg|url=http://www.computerworld.com/s/article/9145721/Hackers_wield_newest_IE_exploit_in_drive_by_attacks|title=Hackers wield newest IE exploit in drive-by attacks|publisher=|accessdate=27.07.2016|archive-date=21.09.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130921182918/http://www.computerworld.com/s/article/9145721/Hackers_wield_newest_IE_exploit_in_drive_by_attacks|url-status=dead}}</ref> Seda spekulatsiooni kinnitades tuvastas Websense Security Labs 19. jaanuaril rünnakutega seotud täiendavad saidid.<ref name="securitylabs.websense.com">{{Cite web|url=http://securitylabs.websense.com/content/Blogs/3534.aspx|title=Security Labs – Security News and Views – Raytheon – Forcepoint|publisher=|accessdate=27.07.2016}}</ref> Ahnlabi teadete kohaselt levis üks URL Lõuna-Korea populaarse sõnumsuhtluse rakenduse Misslee Messenger kaudu. Microsoft tunnistas, et kasutatav turvaauk oli neile teada juba septembrist.<ref name="ZD21Jan"/> Töö värskendusega seati prioriteediks<ref>{{Cite web|url=http://blogs.zdnet.com/security/?p=5268|title=Security – ZDNet|publisher=|accessdate=27.07.2016|archive-date=10.04.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100410141946/http://blogs.zdnet.com/security/?p=5268|url-status=dead}}</ref> ja neljapäeval, 21. jaanuaril 2010 andis Microsoft välja turvaparanduse, mille eesmärk on selle nõrkuse, sellel põhinevate avaldatud rünnete ja paljude muude eraviisiliselt teatatud turvaaukude vastu võitlemine.<ref>{{Cite web|url=http://www.microsoft.com/technet/security/bulletin/MS10-002.mspx|title=Microsoft Security Bulletin MS10-002 – Critical|publisher=|accessdate=27.07.2016}}</ref> Nad ei selgitanud, kas mõnda neist mainitutest olid ründajad kasutanud või avaldanud või kas neil oli mingit seost Aurora operatsiooniga, kuid tervet värskendust peeti enamiku Windowsi versioonide, sealhulgas Windows 7 jaoks ülitähtsaks. Turbeteadlased jätkasid rünnakute uurimist. Turbeettevõtte HBGary avaldas aruande, milles nad väitsid olevat leidnud mõned olulised markerid, mis võivad aidata koodi autorit tuvastada. Firma ütles ka, et kood põhineb hiina keelel, kuid seda ei saa konkreetselt siduda ühegi valitsusüksusega.<ref>{{Cite news|url=http://www.thenewnewinternet.com/2010/02/12/hunting-down-the-aurora-creator/|title=Hunting Down the Aurora Creator|publisher=TheNewNewInternet|date=13. veebruar 2010|accessdate=13.02.2010|archive-date=17.02.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100217053027/http://www.thenewnewinternet.com/2010/02/12/hunting-down-the-aurora-creator/|url-status=dead}}(Dead link)</ref> 19. veebruaril 2010 Google'i küberrünnakut uurinud turbeekspert väitis, et rünnaku taga olevad inimesed vastutasid ka viimase poolteise aasta jooksul mitme Fortune 100 ettevõtte vastu korraldatud küberrünnaku eest. Samuti on nad jälitanud rünnakut tagasi selle lähtepunktini, milleks näib olevat kaks Hiina kooli, Shanghai Jiao Tongi ülikool ja Lanxiangi kutsekool .<ref>{{Cite news|last=Markoff|first=John|url=https://www.nytimes.com/2010/02/19/technology/19china.html|title=2 China Schools Said to Be Tied to Online Attacks|publisher=New York Times|date=18. veebruar 2010|accessdate=26.03.2010|last2=Barboza|first2=David}}</ref> Nagu The New York Times rõhutas, on mõlemal koolil sidemeid Hiina otsingumootori [[Baidu|Baiduga]], mis on Google'i Hiina rivaal.<ref>{{Cite news|url=http://www.itproportal.com/2010/02/19/google-aurora-attack-originated-chinese-schools/|title=Google Aurora Attack Originated From Chinese Schools|publisher=itproportal|date=19. veebruar 2010|accessdate=19.02.2010|archive-date=12.06.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612184528/https://www.itproportal.com/2010/02/19/google-aurora-attack-originated-chinese-schools/|url-status=dead}}</ref> Nii Lanxiangi kutsekool kui ka Jiaotongi ülikool on süüdistused tagasi lükanud.<ref>{{Cite web|last=Areddy|first=James T.|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304563104576363461062076684|title=Chefs Who Spy? Tracking Google's Hackers in China|publisher=|date=4. juuni 2011}}</ref><ref>{{Cite web|last=University|first=Jiao Tong|url=http://en.sjtu.edu.cn/news/shanghai-dailycyber-expert-slams-spy-report/|title=Jiao Tong University - 【Shanghai Daily】Cyber expert slams "spy" report|website=en.sjtu.edu.cn|date=|access-date=2020-05-30|archive-date=2019-11-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20191129022150/http://en.sjtu.edu.cn/news/shanghai-dailycyber-expert-slams-spy-report|url-status=dead}}</ref> 2010. aasta märtsis tuvastas Google'i rünnakut uurinud [[Symantec]], et [[Shaoxing]]ist lähtub 21,3% (12 miljardit) kogu maailmas saadetud pahatahtlikest e-kirjadest.<ref>Sheridan, Michael, "Chinese City Is World's Hacker Hub", ''[[London Sunday Times]]'', March 28, 2010.</ref> Et vältida tulevasi küberrünnakuid nagu operatsioon Aurora, on Kommunitaarpoliitika Uuringute Instituudi esindaja Amitai Etzioni soovitanud USA-l ja Hiinal leppida kokku vastastikku tagatavas vaoshoituse poliitikas küberruumi kaitseks. See tähendaks lubada mõlemal riigil võtta vajalikke meetmeid, mida nad peavad enesekaitseks vajalikuks, nõustudes samal ajal hoiduma ründavate sammude astumisest; see tähendaks ka nende kohustuste täitmise kontrollimist.<ref>Etzioni, Amitai, "MAR: A Model for US-China Relations," ''The Diplomat'', September 20, 2013.</ref> == Vaata ka == * [[Kübersõda]] * [[Tööstusspionaaž]] * [[Titan Rain]] * [[Hydraq]] == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Küberrünnakud]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] psm1xgfplny0mjcvmihhqfanfhvrkoq Mācītājmuiža (Džūkste vald) 0 587949 7241276 7082581 2026-09-24T23:27:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241276 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mācītājmuiža | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mācītājmuiža | elanikke = 10 (2006)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3301 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mācītājmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Džūkste vald|Džūkste vallas]]. Küla asub valla keskosas ja jääb valla keskusest [[Džūkste]]st 1,6, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 31,1 ning [[Riia]]st 69,8 kilomeetri kaugusele. Külas asub Liepkalni bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10219 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Džūkste vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] 087w72m8zfq0s56grd5zy8us5v8v9l4 Jasmiin Üpraus 0 587953 7241419 7132157 2026-09-25T06:46:21Z Uma-Duma 142551 7241419 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{Sportlane | värv = Kollane | riik = Eesti | sünniaeg = {{murdmata|{{Birth date and age|2000|11|29}}}} | nimi = Jasmiin Üpraus | sünnikoht = Pärnu | spordiala = Jetisport | spordiklubi = 64 Racing Factory | medalid = {{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}} {{Hõbemedal|2025 Ski Ladies GP1 parallelslaalom [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2025 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2024 Ski Ladies GP1 parallelslaalom [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2024 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2023 Ski Ladies GP1 paralleelslaalom [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2023 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2022 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2021 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2021 Ski Ladies GP1 paralleelslaalom [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2020 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2019 Ski Ladies GP1 paralleelslaalom [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2018 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2018 Ski Ladies GP1 paralleelslaalom [[Jetisport]]}} {{MedalVõistlus|Maailma karikasari}} {{Kuldmedal|2023 Pro Women GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2022 Pro-AM Women Stock [[Jetisport]]}} {{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}} {{Pronksmedal|2025 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2024 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2023 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2022 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2020 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2019 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2019 Ski GP2 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2018 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{MedalVõistlus|Maailma reitingutabel}} {{Hõbemedal|2025 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2024 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2023 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2022 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2021 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2020 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2019 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2018 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} | pildiallkiri = Aasta jetisportlane 2019 | pilt = JasmiinÜpraus2.jpg | pildisuurus = 240px }} '''Jasmiin Üpraus''' (sündinud 29. novembril 2000 Pärnus) on Eesti veemotosportlane, neljakordne jetispordi maailmameister ning E1 Series elektrikiirpaatide sarja Team AlUla varusõitja ja performance engineer. Üpraus võistleb jetispordi kõrgeimas naiste masinaklassis Ski Ladies GP1 klassis. Ta on tulnud jetispordis maailmameistriks 2022. ja 2024. aastal ning paralleelslaalomis 2023. ja 2024. aastal. Lisaks maailmameistritiitlitele on ta võitnud maailmameistrivõistlustelt mitmeid hõbe- ja pronksmedaleid ning tulnud 2019. aastal Ski Ladies GP1 klassis Euroopa meistriks. ==Sportlaskarjäär== Üpraus alustas jetispordiga nelja-aastaselt. Eesti meistrivõistlustel tuli ta esimest korda täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks 2017. aastal. Rahvusvahelisel tasemel hakkas ta regulaarselt võistlema Ski Ladies GP1 klassis ning 2018. aastal saavutas ta oma esimese maailmameistrivõistluste medali, lõpetades hooaja MM-pronksiga. Samal aastal võitis ta pronksmedali ka Euroopa meistrivõistlustel. 2019. aastal tuli Üpraus Ski Ladies GP1 klassis Euroopa meistriks. Lisaks saavutas ta Ski GP2 klassis Euroopa meistrivõistluste pronksmedali ning paralleelslaalomi maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistluste hooaja lõpetas ta neljanda kohaga. 2020. aastal saavutas Üpraus Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistlustel hõbemedali ja Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Samal aastal võitis ta UIM-i maailma edetabeli ning tuli Eesti meistriks. 2021. aastal võitis Üpraus Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistlustel pronksmedali ning paralleelslaalomi maailmameistrivõistlustel hõbemedali. 2022. aastal tuli Üpraus esimest korda Ski Ladies GP1 maailmameistriks. Ta võitis hooaja avaetapil Ibizal kõik kolm võistlussõitu ning kindlustas maailmameistritiitli hooaja finaalis Sardiinias. Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta samal aastal hõbemedali. 2023. aastal võitis Üpraus oma teise maailmameistritiitli, tulles maailmameistriks paralleelslaalomis. Ski Ladies GP1 ringrajasõidu maailmameistrivõistlustel saavutas ta hõbemedali ning Euroopa meistrivõistlustel samuti teise koha. 2024. aastast kujunes Üprausi seni edukaim hooaeg. Ta võitis Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistluste avaetapi Vietnamis ning kindlustas Indoneesias Toba järvel toimunud hooaja finaalis oma teise ringrajasõidu maailmameistritiitli. Lisaks tuli ta teist aastat järjest paralleelslaalomi maailmameistriks. Nii võitis Üpraus 2024. aastal mõlemad Ski Ladies GP1 maailmameistritiitlid ning sai neljakordseks maailmameistriks. 2025. aasta maailmameistrivõistluste hooajal võitis Üpraus Indoneesias Toba järvel toimunud etapi, lõpetades kõik kolm võistlussõitu teisel kohal. Hooaja finaalis Dohas saavutas ta kolm poodiumikohta ning lõpetas Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistluste hooaja hõbemedaliga. Samuti võitis ta 2025. aastal paralleelslaalomi maailmameistrivõistluste hõbemedali. 2026. aastal jätkab Üpraus võistlemist Ski Ladies GP1 klassis. UIM-ABP Aquabike World Championshipi 2026. aasta hooaeg algab oktoobris Hiinas Shanghais. == E1 Series == 2025. aastal liitus Üpraus elektrikiirpaatide maailmameistrivõistluste sarjas E1 Series osaleva Team AlUlaga, mille tiimiomanik on korvpallur LeBron James. Üprausi ülesanneteks meeskonnas said sõidustrateegia ja soorituse analüüsi toetamine ning test- ja varusõitja roll. Hiljem on tema rolli kirjeldatud performance engineer'i ning varu- ja testisõitjana. E1-sarjas töötamine laiendas Üprausi tegevust võistlussportlasest tehnilise ja sooritusanalüüsi valdkonda, keskendudes muu hulgas võistlusandmete ja sõitjate tagasiside analüüsimisele. == Spordijuhtimine == Üpraus kuulub Eesti Veemoto Liidu juhatusse ja alates 2025. aastast täitnud ka liidu peasekretäri ülesandeid. Üpraus on ka kaasasutaja MTÜ Eesti Naised Spordis, sooviga toetada Eesti naisi tippspordis. == Tunnustused == 2019. aasta sportlike saavutuste eest määrati Üprausile koos Stefan Arandi ja Rasmus Haugasmägiga Eesti riiklik spordipreemia.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Spordiaasta parimad |url=https://www.psl.ee/spordiinfo/spordiaasta-parimad/ |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Pärnumaa Spordiliit |keel=et}}</ref> 2024. aastal valiti Üpraus Pärnu ja Pärnumaa aasta naissportlaseks. == Vaata ka == * [[Jett]] * [[Veemootorisport]] * E1 Series == Viited == {{viited}}{{Viide |pealkiri=UIM-Aquabike riders profile |url=https://www.aquabike.net/riders/2025/jasmiin-ypraus}} <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Aet Süvari {{!}} |kuupäev=2020-01-12 |pealkiri=MM-tiitlit jahtiv Üpraus: jetisport on suur pere, kus kõik üksteist aitavad |url=https://sport.err.ee/1023160/mm-tiitlit-jahtiv-upraus-jetisport-on-suur-pere-kus-koik-uksteist-aitavad |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-12-23 |pealkiri=Jasmiin Üpraus 2019. aastast: rohkelt rõõmu, võite ja õppimist |url=https://sport.err.ee/1017190/jasmiin-upraus-2019-aastast-rohkelt-roomu-voite-ja-oppimist |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-10-14 |pealkiri=Jasmiin Üpraus tuli Hiinas teiseks |url=https://sport.err.ee/991918/jasmiin-upraus-tuli-hiinas-teiseks |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-12-17 |pealkiri=Jasmiin Üpraus oli Sharjah GP kvalifikatsioonis teine |url=https://sport.err.ee/1015067/jasmiin-upraus-oli-sharjah-gp-kvalifikatsioonis-teine |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-09-03 |pealkiri=Purtses selgusid jetispordi Eesti meistrid ja karikavõitjad |url=https://sport.err.ee/858462/purtses-selgusid-jetispordi-eesti-meistrid-ja-karikavoitjad |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-27 |pealkiri=Jasmiin Üpraus seljatas Kakumäel lätlannast maailmameistri |url=https://sport.err.ee/1117349/jasmiin-upraus-seljatas-kakumael-latlannast-maailmameistri |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Aet Süvari {{!}} |kuupäev=2020-08-22 |pealkiri=Üpraus ja Männi panid Harku järvel oma paremuse maksma |url=https://sport.err.ee/1126522/upraus-ja-manni-panid-harku-jarvel-oma-paremuse-maksma |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-28 |pealkiri=Jasmiin Üpraus võitis MM-sarja kokkuvõttes hõbemedali |url=https://sport.err.ee/1609178104/jasmiin-upraus-voitis-mm-sarja-kokkuvottes-hobemedali |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=Eesti Veemoto Liit kuulutas välja aasta sportlased |url=https://sport.err.ee/1609223985/eesti-veemoto-liit-kuulutas-valja-aasta-sportlased |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-12-26 |pealkiri=Spordikuulsuste jõuluturniiri võitsid Jasmiin Üpraus ja Tõnu Endrekson |url=https://sport.err.ee/1609205032/spordikuulsuste-jouluturniiri-voitsid-jasmiin-upraus-ja-tonu-endrekson |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Jasmiin Üpraus liitus LeBron Jamesi E1-sarja tiimiga |url=https://sport.err.ee/1609721106/jasmiin-upraus-liitus-lebron-jamesi-e1-sarja-tiimiga |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-17 |pealkiri=Estonia's Jasmiin Üpraus wins opening round of Aquabike World Championship |url=https://news.err.ee/1609772733/estonia-s-jasmiin-upraus-wins-opening-round-of-aquabike-world-championship |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Üpraus alustab tiimiga üheksandat profiklassi MM-hooaega |url=https://sport.err.ee/1610005126/upraus-alustab-tiimiga-uheksandat-profiklassi-mm-hooaega |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=EOK premeeris mitteolümpiaalade maailmameistreid ja nende treenereid |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120109236/eok-premeeris-mitteolumpiaalade-maailmameistreid-ja-nende-treenereid |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-08-13 |pealkiri=Jetisportlased pakkusid põnevat vaatemängu |url=https://parnu.postimees.ee/6057520/jetisportlased-pakkusid-ponevat-vaatemangu |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=UIM-ABP Aquabike World Championship |url=https://aquabike.net/news/2025/2024-was-the-year-of-ypraus-in-the-ski-ladies-aquabike-world-championship |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=aquabike.net}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Veemoto Liit |url=https://www.veemoto.ee/e1-sari-avas-jasmiin-uprausile-uue-karjaaritee-spordimaailmas |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Eesti Veemoto Liit |keel=et}}</ref><ref name=":1" /> == Välislingid == * https://www.veemoto.ee/jasmiin-upraus * https://www.esbl.ee/biograafia/Jasmiin_%C3%9Cpraus {{JÄRJESTA:Üpraus, Jasmiin}} [[Kategooria:Eesti veemotosportlased]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] drg6cb5n3qnykrwrv9la2ye87x03paq 7241420 7241419 2026-09-25T06:46:39Z Uma-Duma 142551 /* Tunnustused */ 7241420 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{Sportlane | värv = Kollane | riik = Eesti | sünniaeg = {{murdmata|{{Birth date and age|2000|11|29}}}} | nimi = Jasmiin Üpraus | sünnikoht = Pärnu | spordiala = Jetisport | spordiklubi = 64 Racing Factory | medalid = {{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}} {{Hõbemedal|2025 Ski Ladies GP1 parallelslaalom [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2025 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2024 Ski Ladies GP1 parallelslaalom [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2024 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2023 Ski Ladies GP1 paralleelslaalom [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2023 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2022 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2021 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2021 Ski Ladies GP1 paralleelslaalom [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2020 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2019 Ski Ladies GP1 paralleelslaalom [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2018 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2018 Ski Ladies GP1 paralleelslaalom [[Jetisport]]}} {{MedalVõistlus|Maailma karikasari}} {{Kuldmedal|2023 Pro Women GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2022 Pro-AM Women Stock [[Jetisport]]}} {{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}} {{Pronksmedal|2025 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2024 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2023 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2022 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2020 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2019 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2019 Ski GP2 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2018 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{MedalVõistlus|Maailma reitingutabel}} {{Hõbemedal|2025 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2024 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Hõbemedal|2023 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2022 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2021 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Kuldmedal|2020 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2019 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} {{Pronksmedal|2018 Ski Ladies GP1 [[Jetisport]]}} | pildiallkiri = Aasta jetisportlane 2019 | pilt = JasmiinÜpraus2.jpg | pildisuurus = 240px }} '''Jasmiin Üpraus''' (sündinud 29. novembril 2000 Pärnus) on Eesti veemotosportlane, neljakordne jetispordi maailmameister ning E1 Series elektrikiirpaatide sarja Team AlUla varusõitja ja performance engineer. Üpraus võistleb jetispordi kõrgeimas naiste masinaklassis Ski Ladies GP1 klassis. Ta on tulnud jetispordis maailmameistriks 2022. ja 2024. aastal ning paralleelslaalomis 2023. ja 2024. aastal. Lisaks maailmameistritiitlitele on ta võitnud maailmameistrivõistlustelt mitmeid hõbe- ja pronksmedaleid ning tulnud 2019. aastal Ski Ladies GP1 klassis Euroopa meistriks. ==Sportlaskarjäär== Üpraus alustas jetispordiga nelja-aastaselt. Eesti meistrivõistlustel tuli ta esimest korda täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks 2017. aastal. Rahvusvahelisel tasemel hakkas ta regulaarselt võistlema Ski Ladies GP1 klassis ning 2018. aastal saavutas ta oma esimese maailmameistrivõistluste medali, lõpetades hooaja MM-pronksiga. Samal aastal võitis ta pronksmedali ka Euroopa meistrivõistlustel. 2019. aastal tuli Üpraus Ski Ladies GP1 klassis Euroopa meistriks. Lisaks saavutas ta Ski GP2 klassis Euroopa meistrivõistluste pronksmedali ning paralleelslaalomi maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistluste hooaja lõpetas ta neljanda kohaga. 2020. aastal saavutas Üpraus Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistlustel hõbemedali ja Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Samal aastal võitis ta UIM-i maailma edetabeli ning tuli Eesti meistriks. 2021. aastal võitis Üpraus Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistlustel pronksmedali ning paralleelslaalomi maailmameistrivõistlustel hõbemedali. 2022. aastal tuli Üpraus esimest korda Ski Ladies GP1 maailmameistriks. Ta võitis hooaja avaetapil Ibizal kõik kolm võistlussõitu ning kindlustas maailmameistritiitli hooaja finaalis Sardiinias. Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta samal aastal hõbemedali. 2023. aastal võitis Üpraus oma teise maailmameistritiitli, tulles maailmameistriks paralleelslaalomis. Ski Ladies GP1 ringrajasõidu maailmameistrivõistlustel saavutas ta hõbemedali ning Euroopa meistrivõistlustel samuti teise koha. 2024. aastast kujunes Üprausi seni edukaim hooaeg. Ta võitis Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistluste avaetapi Vietnamis ning kindlustas Indoneesias Toba järvel toimunud hooaja finaalis oma teise ringrajasõidu maailmameistritiitli. Lisaks tuli ta teist aastat järjest paralleelslaalomi maailmameistriks. Nii võitis Üpraus 2024. aastal mõlemad Ski Ladies GP1 maailmameistritiitlid ning sai neljakordseks maailmameistriks. 2025. aasta maailmameistrivõistluste hooajal võitis Üpraus Indoneesias Toba järvel toimunud etapi, lõpetades kõik kolm võistlussõitu teisel kohal. Hooaja finaalis Dohas saavutas ta kolm poodiumikohta ning lõpetas Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistluste hooaja hõbemedaliga. Samuti võitis ta 2025. aastal paralleelslaalomi maailmameistrivõistluste hõbemedali. 2026. aastal jätkab Üpraus võistlemist Ski Ladies GP1 klassis. UIM-ABP Aquabike World Championshipi 2026. aasta hooaeg algab oktoobris Hiinas Shanghais. == E1 Series == 2025. aastal liitus Üpraus elektrikiirpaatide maailmameistrivõistluste sarjas E1 Series osaleva Team AlUlaga, mille tiimiomanik on korvpallur LeBron James. Üprausi ülesanneteks meeskonnas said sõidustrateegia ja soorituse analüüsi toetamine ning test- ja varusõitja roll. Hiljem on tema rolli kirjeldatud performance engineer'i ning varu- ja testisõitjana. E1-sarjas töötamine laiendas Üprausi tegevust võistlussportlasest tehnilise ja sooritusanalüüsi valdkonda, keskendudes muu hulgas võistlusandmete ja sõitjate tagasiside analüüsimisele. == Spordijuhtimine == Üpraus kuulub Eesti Veemoto Liidu juhatusse ja alates 2025. aastast täitnud ka liidu peasekretäri ülesandeid. Üpraus on ka kaasasutaja MTÜ Eesti Naised Spordis, sooviga toetada Eesti naisi tippspordis. == Tunnustused == 2019. aasta sportlike saavutuste eest määrati Üprausile koos Stefan Arandi ja Rasmus Haugasmägiga Eesti riiklik spordipreemia. 2024. aastal valiti Üpraus Pärnu ja Pärnumaa aasta naissportlaseks. == Vaata ka == * [[Jett]] * [[Veemootorisport]] * E1 Series == Viited == {{viited}}{{Viide |pealkiri=UIM-Aquabike riders profile |url=https://www.aquabike.net/riders/2025/jasmiin-ypraus}} <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Aet Süvari {{!}} |kuupäev=2020-01-12 |pealkiri=MM-tiitlit jahtiv Üpraus: jetisport on suur pere, kus kõik üksteist aitavad |url=https://sport.err.ee/1023160/mm-tiitlit-jahtiv-upraus-jetisport-on-suur-pere-kus-koik-uksteist-aitavad |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-12-23 |pealkiri=Jasmiin Üpraus 2019. aastast: rohkelt rõõmu, võite ja õppimist |url=https://sport.err.ee/1017190/jasmiin-upraus-2019-aastast-rohkelt-roomu-voite-ja-oppimist |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-10-14 |pealkiri=Jasmiin Üpraus tuli Hiinas teiseks |url=https://sport.err.ee/991918/jasmiin-upraus-tuli-hiinas-teiseks |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-12-17 |pealkiri=Jasmiin Üpraus oli Sharjah GP kvalifikatsioonis teine |url=https://sport.err.ee/1015067/jasmiin-upraus-oli-sharjah-gp-kvalifikatsioonis-teine |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-09-03 |pealkiri=Purtses selgusid jetispordi Eesti meistrid ja karikavõitjad |url=https://sport.err.ee/858462/purtses-selgusid-jetispordi-eesti-meistrid-ja-karikavoitjad |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-27 |pealkiri=Jasmiin Üpraus seljatas Kakumäel lätlannast maailmameistri |url=https://sport.err.ee/1117349/jasmiin-upraus-seljatas-kakumael-latlannast-maailmameistri |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Aet Süvari {{!}} |kuupäev=2020-08-22 |pealkiri=Üpraus ja Männi panid Harku järvel oma paremuse maksma |url=https://sport.err.ee/1126522/upraus-ja-manni-panid-harku-jarvel-oma-paremuse-maksma |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-28 |pealkiri=Jasmiin Üpraus võitis MM-sarja kokkuvõttes hõbemedali |url=https://sport.err.ee/1609178104/jasmiin-upraus-voitis-mm-sarja-kokkuvottes-hobemedali |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=Eesti Veemoto Liit kuulutas välja aasta sportlased |url=https://sport.err.ee/1609223985/eesti-veemoto-liit-kuulutas-valja-aasta-sportlased |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-12-26 |pealkiri=Spordikuulsuste jõuluturniiri võitsid Jasmiin Üpraus ja Tõnu Endrekson |url=https://sport.err.ee/1609205032/spordikuulsuste-jouluturniiri-voitsid-jasmiin-upraus-ja-tonu-endrekson |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Jasmiin Üpraus liitus LeBron Jamesi E1-sarja tiimiga |url=https://sport.err.ee/1609721106/jasmiin-upraus-liitus-lebron-jamesi-e1-sarja-tiimiga |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-17 |pealkiri=Estonia's Jasmiin Üpraus wins opening round of Aquabike World Championship |url=https://news.err.ee/1609772733/estonia-s-jasmiin-upraus-wins-opening-round-of-aquabike-world-championship |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Üpraus alustab tiimiga üheksandat profiklassi MM-hooaega |url=https://sport.err.ee/1610005126/upraus-alustab-tiimiga-uheksandat-profiklassi-mm-hooaega |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=EOK premeeris mitteolümpiaalade maailmameistreid ja nende treenereid |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120109236/eok-premeeris-mitteolumpiaalade-maailmameistreid-ja-nende-treenereid |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-08-13 |pealkiri=Jetisportlased pakkusid põnevat vaatemängu |url=https://parnu.postimees.ee/6057520/jetisportlased-pakkusid-ponevat-vaatemangu |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=UIM-ABP Aquabike World Championship |url=https://aquabike.net/news/2025/2024-was-the-year-of-ypraus-in-the-ski-ladies-aquabike-world-championship |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=aquabike.net}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Veemoto Liit |url=https://www.veemoto.ee/e1-sari-avas-jasmiin-uprausile-uue-karjaaritee-spordimaailmas |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Eesti Veemoto Liit |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Spordiaasta parimad |url=https://www.psl.ee/spordiinfo/spordiaasta-parimad/ |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Pärnumaa Spordiliit |keel=et}}</ref> == Välislingid == * https://www.veemoto.ee/jasmiin-upraus * https://www.esbl.ee/biograafia/Jasmiin_%C3%9Cpraus {{JÄRJESTA:Üpraus, Jasmiin}} [[Kategooria:Eesti veemotosportlased]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] quw0wcor58a3gbtz892vvwgfofz7w05 Mike Hoffman 0 588850 7241136 6529304 2026-09-24T18:23:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241136 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mike Hoffman 2017-05-13.jpg|pisi|Mike Hoffman 2017. aastal [[Ottawa Senators]]i särgis]] '''Michael Hoffman''' (sündinud [[24. november|24. novembril]] [[1989]] [[Kitchener]]is [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Montreal Canadiens]] [[ründaja (jäähoki)|ründaja]]na vasakäärel. 2009. aastal valis [[Ottawa Senators]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 130. valikuna. NHL-is debüteeris ta Senatorsi meeskonnas 23. detsembril 2011 mängus [[Carolina Hurricanes]]. Aastatel 2010–2013 mängis ta põhiliselt [[American Hockey League]]'i klubis [[Binghamton Senators]]. 2011. aastal võitis ta Binghamton Senatorsiga [[Calder Cup]]i. Hoffmani esimene täishooaeg Ottawa Senatoris oli [[NHL-i hooaeg 2014–2015|2014–15]], kui ta lõi liigas 27 väravat ja andis 21 väravasöötu. Tema seni resultatiivseim hooaeg NHL-is on olnud [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018/19]] (36+34). 2018. aasta juunis siirdus ta [[Florida Panthers]]i. 2021. aasta jaanuaris sõlmis ta üheaastase lepingu [[St. Louis Blues]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20210111223815/https://www.nhl.com/blues/news/hoffman-signs-one-year-deal-with-blues/c-320182392 "Hoffman signs one-year deal with Blues"]. St. Louis Blues. 11.1.2021. Vaadatud 12.1.2021</ref> Sama aasta juulis siirdus ta [[Montreal Canadiens]]i, kellega sõlmis ta kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web |last1=Satriano |first1=David |title=Karlsson goes to Penguins in 3-team trade with Sharks, Canadiens |url=https://www.nhl.com/news/erik-karlsson-traded-to-pittsburgh-in-3-team-trade/c-345528364 |website=NHL.com |access-date=August 6, 2023 |date=August 6, 2023 |archive-date=2023-10-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231031160423/https://www.nhl.com/news/erik-karlsson-traded-to-pittsburgh-in-3-team-trade-345528364 |url-status=dead}}</ref> 2023. aasta augustis kaubeldi Hoffman suurema tehingu raames algselt Canadiensist [[Pittsburgh Penguins]]i, kuid hiljem San Jose Sharksi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/8474884 Profiil NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=102284 Profiil lehel hockeydb.com] {{San Jose Sharksi mängijad}} {{JÄRJESTA:Hoffman, Mike}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:St. Louis Bluesi mängijad]] [[Kategooria:Montreal Canadiensi mängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 6qzqw0ayra9lynk0t8blcxekyj0ps5g Michael Grabner 0 589123 7241095 6693336 2026-09-24T17:18:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241095 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Michael_Grabner_-_New_York_Islanders.jpg|pisi|Michael Grabner 2015. aastal [[New York Islanders]]i särgis]] '''Michael René Grabner''' (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1987]] [[Villach]]is) on [[Austria]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Arizona Coyotes]]i [[ründaja (jäähoki)|ründaja]]na paremäärel. Ta alustas klubikarjääri Austria klubis [[EC VSV]], debüteerides hooajal 2003–04 Austria kõrgliigas. Seejärel suundus ta mängima Põhja-Ameerikasse. Aastatel 2004–2007 mängis ta kolm hooaega [[Western Hockey League]]'i klubis [[Spokane Chiefs]]. 2006. aastal valiti ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is [[Vancouver Canucks]]i poolt 58. valikuna. 2007. aastal asus ta mängima Canucksi noorteklubis [[Manitoba Moose]] [[American Hockey League]]'is. NHL-is debüteeris Grabner Canucksi meeskonnas hooajal [[NHL-i hooaeg 2009–2010|2009–10]]. 2010. aasta juunis siirdus Grabner [[New York Islanders]]i. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2010–2011|2010–11]] lõi ta NHL-is 34 väravat ja andis 18 väravasöötu ning valiti liiga hooaja uustulnukate sümboolsesse koosseisu (''[[NHL All-Rookie Team]]''). Islandersis mängis ta kuni hooaja [[NHL-i hooaeg 2014–2015|2014–15]] lõpuni. Seejärel mängis ta ühe hooaja [[Toronto Maple Leafs]]is. 2016. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu [[New York Rangers]]iga. 2018. aasta veebruaris siirdus ta [[New Jersey Devils]]iga, kus mängis vaid hooaja lõpuni, liitudes 2018. aasta juulis Coyotesiga, kellega sõlmis kolmeaastase lepingu.<ref>[https://web.archive.org/web/20200910161530/https://www.nhl.com/coyotes/news/coyotes-sign-grabner-to-three-year-contract/c-299372460 "Coyotes sign Grabner to three-year contract"]. NHL.com. 1.7.2018. Vaadatud 10.8.2020</ref> [[Austria jäähokikoondis]]e koosseisus osales Grabner [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el. 13. veebruaril tegi ta alagrupimängus [[Soome jäähokikoondis|Soome]] vastu [[kübaratrikk|kübaratriki]]. Kokku lõi Grabner turniiril viis väravat, millega oli USA mängija [[Phil Kessel]]i kõrval turniiri suurim väravakütt. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nhl.com/player/8473546 Profiil NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=77272 Profiil lehel hockeydb.com] {{JÄRJESTA:Grabner, Michael}} [[Kategooria:Austria jäähokimängijad]] [[Kategooria:Vancouver Canucksi mängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 7hrfuxi3h6wfocio9np7a597ig6zmoh Nick Suzuki 0 589645 7241360 7102167 2026-09-25T04:05:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241360 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Nick_Suzuki(nicolas_suzuki).jpg | pildisuurus = 240px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} }} [[Pilt:Nick_Suzuki_-_Owen_Sound_Attack.jpg|pisi|Nick Suzuki 2017. aastal [[Owen Sound Attack]]is]] '''Nicholas Suzuki''' (sündinud [[10. august]]il [[1999]] [[London (Kanada)|London]]is [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Montreal Canadiens]]. Aastatel 2015–2019 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i (OHL) klubis [[Owen Sound Attack]]. Hooaja 2018–19 teises pooles mängis ta ka OHL-i klubis [[Guelph Storm]]. Aastatel 2017–2019 pälvis Suzuki OHL-i hooaja kõige spordimehelikumale mängijale antava [[William Hanley Trophy]]. 2019. aastal tuli ta Stormiga OHL-i meistriks. Väljalangemismängudes oli ta liiga resultatiivseim mängija (16+26) ning ta pälvis väljalangemismängude väärtuslikumale mängijale antava [[Wayne Gretzky 99 Award]]i. 2017. aastal valis [[Vegas Golden Knights]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 13. valikuna. 2018. aasta septembris müüdi tema mängijaõigused [[Montreal Canadiens]]ile. NHL-is debüteeris ta Montreal Canadiensi meeskonnas 3. oktoobril 2019 mängus [[Carolina Hurricanes]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 17. oktoobril mängus [[Minnesota Wild]]i vastu. Oma debüüthooajal lõi ta liigas 13 väravat ja andis 28 väravasöötu ning valiti liiga uustulnukate sümboolsesse koosseisu (''[[NHL All-Rookie Team]]''). Hooajal [[NHL-i hooaeg 2020–2021|2020/21]] jõudis ta Canadiensiga [[Stanley karikas|Stanley karika]] finaalmängudele, kus kaotati [[Tampa Bay Lightning]]ile. Väljalangemismängudes jäi Suzuki arvele 7+9. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] oli Suzuki Canadiensi resultatiivseim mängija (21+40). 2022. aastal valiti Suzuki lisaks [[NHL-i tähtede mäng]]ule. 2022. aasta septembris määrati Suzuki Montreal Canadiensi kapteniks. Ta sai 23-aastaselt klubi ajaloo noorimaks kapteniks.<ref>{{cite news |title=Nick Suzuki named 31st captain in Canadiens history |url=https://www.nhl.com/canadiens/news/nick-suzuki-named-31st-captain-in-canadiens-history/c-335520346 |publisher=National Hockey League |agency=Montreal Canadiens |date=September 12, 2022 |access-date=September 12, 2022 |archive-date=2022-09-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220912125752/https://www.nhl.com/canadiens/news/nick-suzuki-named-31st-captain-in-canadiens-history/c-335520346 |url-status=dead}}</ref> Tema noorem vend [[Ryan Suzuki]] on samuti jäähokimängija. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nick-suzuki-8480018 Nick Suzuki NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=187477 Nick Suzuki hockeydb.com lehel] {{Montreal Canadiensi mängijad}} {{JÄRJESTA:Suzuki, Nick}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Montreal Canadiensi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 44327po2iabfiiqofvuwwv0lsy4i0h7 Nazem Kadri 0 590093 7241335 6282275 2026-09-25T03:23:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241335 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nazemkadri.png|pisi|Nazem Kadri (2012)]] '''Nazem Samir Kadri''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1990]] [[London (Kanada)|Londonis]] [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja]]na [[NHL]]-i klubis [[Calgary Flames]]. Aastatel 2006–2010 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i (OHL) klubides [[Kitchener Rangers]] ja [[London Knights]]. 2008. aastal tuli ta Rangersiga OHL-i meistriks. 2009. aastal valis [[Toronto Maple Leafs]] ta [[NHL Entry Draft|NHL ''Draft'']]{{'}}is seitsmenda valikuna. NHL-is tegi ta debüüdi 8. veebruaril 2010 mängus [[San Jose Sharks]]i vastu. Hooaja 2010–11 alguses mängis ta [[American Hockey League]]'i klubis [[Toronto Marlies]]. 2010. aasta novembris naasis ta Maple Leafsi meeskonna juurde. 11. märtsil 2011 lõi ta mängus [[Boston Bruins]]i vastu oma esimese värava NHL-is. Maple Leafsi põhikoosseisus kindlustas ta koha hooajal [[NHL-i hooaeg 2012–2013|2012–13]]. Aastatel 2019–2022 mängis Kadri kolm hooaega [[Colorado Avalanche]]'is. 2022. aastal võitis ta klubiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Ta oli esimene [[moslem]], kes on Stanley karika võitnud.<ref name=SN220629>{{cite web |title=Back home, Muslim hockey community beaming after Kadri's historic moment |url=https://www.sportsnet.ca/nhl/article/back-home-muslim-hockey-community-beaming-after-kadris-historic-moment/ |last=Sachdeva |first=Sonny |website=[[Sportsnet]] |access-date=June 30, 2022 |date=June 29, 2022}}</ref><ref name=CBC220630>{{cite web |title=When Nazem Kadri hoisted the Stanley Cup, he lifted a whole community along with it |url=https://www.cbc.ca/sports/nazem-kadri-muslim-stanley-cup-opinion-shireen-ahmed-1.6503169 |last=Ahmed |first=Shireen |website=[[CBC Sports]] |access-date=June 30, 2022 |date=June 27, 2022}}</ref> Samal aastal valiti ta ka [[NHL-i tähtede mäng]]ule. Lisaks oli hooaeg [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] tema senise NHL-i karjääri kõige resultatiivsem 28+59). 2022. aasta augustis sõlmis ta seitsmeaastase lepingu Calgary Flamesiga.<ref>{{cite web|title=Kadri signs seven-year, $49 million contract with Flames|url=https://www.nhl.com/news/nazem-kadri-signs-seven-year-contract-with-flames/c-335317582?tid=281072352|website=NHL.com|accessdate=August 18, 2022|date=August 18, 2022|archive-date=2022-12-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20221229153317/https://www.nhl.com/news/nazem-kadri-signs-seven-year-contract-with-flames/c-335317582?tid=281072352|url-status=dead}}</ref> 2010. aastal võitis Kadri Kanada kuni 20-aastate koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Ta kuulus [[Kanada jäähokikoondis|Kanada koondisse]] [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nazem-kadri-8475172 Nazem Kadri NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=96553 Nazem Kadri hockeydb.com lehel] {{Calgary Flamesi mängijad}} {{JÄRJESTA:Kadri, Nazem}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:Calgary Flamesi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 6joh7mkknzmv2ydtewhci38tfrfjh8t Matt Nieto 0 590100 7240922 6309933 2026-09-24T12:06:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240922 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Matt_Nieto_with_the_Avalanche_vs_Islanders_on_January_6,_2020_(Quintin_Soloviev).jpg|pisi|Matt Nieto (2020)]] '''Matthew Evan Nieto''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1992]] [[Long Beach]]is [[California|California osariigi]]s) on [[USA]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Colorado Avalanche]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Aastatel 2010–2013 mängis ta kolm hooaega [[Bostoni Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. 2011. aastal valis [[San Jose Sharks]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 47. valikuna. 2013. aasta aprillis sõlmis ta Sharksiga kolmeaastase lepingu. NHL-is tegi ta Sharksi meeskonnas debüüdi 3. oktoobril 2013 mängus [[Vancouver Canucks]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 8. oktoobril mängus [[New York Rangers]]i vastu. 2017. aasta jaanuaris liitus ta Colorado Avalanche'iga. 2020. aasta oktoobris naasis ta Sharksi.<ref>[https://web.archive.org/web/20220331223606/https://www.nhl.com/sharks/news/sharks-sign-forward-matt-nieto/c-319442286 "Sharks sign forward Matt Nieto"]. San Jose Sharks. 13.10.2020. Vaadatud 17.1.2021</ref> 2023. aasta jaanuaris kaubeldi Nieto koos [[Ryan Merkley]]ga [[Martin Kaut]]i ja [[Jacob MacDonald]]i vastu tagasi Avalanche'i.<ref>{{citeweb| url = https://www.tsn.ca/nhl/sharks-acquire-jacob-macdonald-martin-kaut-from-avalanche-for-matt-nieto-ryan-merkley-1.1911264 | title = Avs get Nieto, Merkley from Sharks for Kaut, MacDonald | publisher = [[The Sports Network]] | date = January 25, 2023 | accessdate = January 25, 2023}}</ref><ref>{{Citeweb | url = https://www.nhl.com/avalanche/news/avalanche-acquires-matt-nieto-and-ryan-merkley-from-san-jose/c-340423436 | title = Avalanche acquires Matt Nieto and Ryan Merkley from San Jose | publisher = [[Colorado Avalanche]] | date = January 25, 2023 | accessdate = January 25, 2023 | archive-date = 2023-01-26 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230126084632/https://www.nhl.com/avalanche/news/avalanche-acquires-matt-nieto-and-ryan-merkley-from-san-jose/c-340423436 | url-status = dead}}</ref> Aastatel 2009 ja 2010 tuli Nieto USA kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/matt-nieto-8476442 Matt Nieto NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=120961 Matt Nieto hockeydb.com lehel] {{Colorado Avalanche'i mängijad}} {{JÄRJESTA:Nieto, Matt}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 9hv2r7648xzos95zxnuro7kwb2784yq Max Pacioretty 0 590803 7240939 6592910 2026-09-24T12:31:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240939 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Max Pacioretty - Montreal Canadiens.jpg|pisi|Max Pacioretty 2012. aastal [[Montreal Canadiens]]is mängimas]] '''Maximillian Kolenda Pacioretty''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1988]] [[New Canaan]]is [[Connecticut|Connecticuti osariig]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Washington Capitals]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Hooajal 2006–07 mängis ta [[United States Hockey League]]'i klubis [[Sioux City Musketeers]] ja hooajal 2007–08 [[Michigani Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. 2007. aastal valis [[Montreal Canadiens]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 22. valikuna. NHL-is debüteeris ta Canadiensi meeskonnas 2. jaanuaril 2009 mängus [[New Jersey Devils]]i vastu, lüües selles mängus ka värava. 2012. aastal pälvis ta NHL-i kõige spordimehelikumale mängijale antava [[Bill Masterton Memorial Trophy]]. [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013–14]] sai ta hooaja jooksul enda nimele enim võiduväravaid NHL-is (11).<ref>[https://www.eliteprospects.com/player/12461/max-pacioretty Max Pacioretty]. eliteprospects.com. Vaadatud 27.2.2024</ref> Aastatel 2015–2018 oli Pacioretty Canadiensi [[kapten (jäähoki)|kapten]]. Pärast kümmet hooaega Canadiensis liitus Pacioretty 2018. aasta septembris [[Vegas Golden Knights]]iga. Seal mängis ta neli hooaega. 2022. aasta juulis kaubeldi Pacioretty Golden Knightsist [[Carolina Hurricanes]]i.<ref>{{cite web |title=Pacioretty traded to Hurricanes by Golden Knights |url=https://www.nhl.com/news/max-pacioretty-traded-to-carolina-hurricanes-by-vegas-golden-knights/c-334972384 |website=NHL.com |access-date=July 13, 2022 |date=July 13, 2022 |archive-date=2022-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220714002733/https://www.nhl.com/news/max-pacioretty-traded-to-carolina-hurricanes-by-vegas-golden-knights/c-334972384 |url-status=dead}}</ref> Vigastuse tõttu sai ta hooaja 2022/23 jooksul NHL-is väljakule vaid viies mängus. 2023. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Washington Capitals]]iga.<ref>{{citeweb | url = https://www.nhl.com/capitals/news/capitals-sign-max-pacioretty/c-345159352 | title = Capitals sign Max Pacioretty | publisher = [[Washington Capitals]] | date = July 1, 2023 | accessdate = July 1, 2023 | archive-date = 2023-07-01 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230701180518/https://www.nhl.com/capitals/news/capitals-sign-max-pacioretty/c-345159352 | url-status = dead}}</ref> 2020. aastal valiti ta [[NHL-i tähtede mäng]]ule. [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus on Pacioretty osalenud [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el. Ta on alates 2011. aastast abielus endise NHL-i mängija [[Maksim Afinogenov]]i õe Jekaterinaga.<ref>{{cite news|work=The Hamilton Spectator|url=http://www.thespec.com/sports/article/598868--for-one-hamilton-s-a-hockey-mecca-for-the-other-it-s-to-be-avoided|title=No offence, but he'd rather not be in Hamilton|access-date=October 1, 2011|date=September 23, 2011|author=Steve Milton|archive-date=November 1, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111101142748/http://www.thespec.com/sports/article/598868--for-one-hamilton-s-a-hockey-mecca-for-the-other-it-s-to-be-avoided|url-status=dead}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nhl.com/player/max-pacioretty-8474157 Max Pacioretty NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=99420 Max Pacioretty hockeydb.com lehel] {{Washington Capitalsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Pacioretty, Max}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Montreal Canadiensi mängijad]] [[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]] [[Kategooria:HC Ambrì-Piotta mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] fxpn896azsezkh7volcxviflfgzned1 Novadnieki 0 591215 7241399 7036325 2026-09-25T05:44:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241399 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Novadnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Novadnieki | pindala = 0,27 | elanikke = 67 (2020) | asendikaardi_pilt = }} '''Novadnieki''' (vanasti ka '''Bauņi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba valla]]s.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=16093 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas merepinnast 38 meetri kõrgusel, valla keskusest [[Mežvalde]]st 11, piirkonna keskusest [[Kuldīga]]st 12 ja [[Riia]]st 159 kilomeetri kaugusel. Seal asub Novadnieki bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8170 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Looduskaitse all on kaks külas kasvavat tamme.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas asub Ēdase postkontor. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 85 (2000) * 73 (2011) * 73 (2018) <td> * 68 (2021) * 77 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Rumba vald}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] 6ntnb6xdwbx2l3fh2m0frm6i8vv7pi3 Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid 0 591375 7241403 6962091 2026-09-25T05:54:32Z Kruusamägi 1530 see fail on läinud 7241403 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=september|aasta=2020}}{{Viitamata|kuu=september|aasta=2020}} [[File:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|right|300px|]] [[Pilt:Pomeraniae Ducatus Tabula2.jpg|thumb|right|300px|Ajaloolise Pommeri hertsogkonna kaart 17. sajandist]] See on '''[[Pommeri]] hertsogkondade ja hertsogite loend'''. == Slaavi pomoraani hõimude hertsogid (kogu Pommeri) == Pommeri maid valitsesid esialgu kohalikud hõimud, kes asusid Pommerisse 10. ja 11. sajandi paiku. === Mittedünastilised === {| class="wikitable" |- bgcolor=#cccccc ! Valitseja !! Sünd !! Valitses !! Surm !! Valitsetud osa !! Abikaasa !! Märkused |- | [[Siemomysł (Pommeri)|Siemomysł]] || umbes 1000 või 1020 || pärast 1000–1046 || umbes 29. juuni 1046 || kogu [[Pommeri]] || ''teadmata'' || Esimene teadaolev kogu Pommeri hertsog. Tema päritolu on teadmata. |- | [[Świętobor (Pommeri)|Świętobor]] || enne 1046 || 1060–1106 || 1106 || kogu [[Pommeri]] || Anna || Siemomysłi poeg. |- | [[Świętopełk I (Pommeri)|Świętopełk I]] || enne 1106 || 1106–1113 || 1113 || [[Gdańsk|Pommeri-Danzig]] ''(tulevane Pomereelia)'' || ''teadmata'' || |- |} 1106. aastal jagasid tema kaks vanemat poega Pommeri: [[Wartislaw I|Wartislaw]], kes asutas [[Pommeri dünastia]] ja [[Pommeri hertsogkond|Pommeri hertsogkonna]], ning Świętopełk. Pärast Świętopełki surma okupeeris tema maad [[saksid]]e vürst [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar von Supplinburg]]. 1155. aastal saavutasid maad sõltumatuse Sobiesław I ajal, kes asutas [[Samboriidid]]e dünastia ja [[Pomereelia]] hertsogkonna. == Pommeri hertsogkond == {{vaata|Pommeri hertsogkond}} Hertsogkond tulenes [[Świętobor (Pommeri)|Świętobor]]i jaotusest, milles tema poeg Wartislaw päris maad, mis said tegelikult tuntuks kui ''Pommeri''. [[Pilt:Wappen Pommern.svg|right|thumb|100px|[[Pommeri]] [[Greif]]]] === Pommeri jaotamised === ==== Esimene jaotamine 1155–1264 ==== Pommeri jaotati 1155. aastal Pommeri-Stettiniks ja Pommeri-Demminiks. Võitluses Poola ja Taani feodaalse ülimuslikkuse nõuete maharaputamiseks pöördus Pommeri [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] poole. 1181. aastal [[Lübeck]]i müüride taga laagris olles tunnistas keiser [[Friedrich I Barbarossa]] [[Bogislaw I (Pommeri)|Bogislaw I]] S(c)lavia hertsogiks, nagu seda dokumendis kutsuti. Kuid kolm aastat hiljem (1184) sundis Taani kuningas [[Knud VI]] Pommeri [[Greifswaldi lahe lahing]]us tema kui lääniisandaga nõustuma. 1190. aastal eraldusid Pommeri-Stettinist [[Schlawe ja Stolpi maad]]. Taani kaotusega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahingus]] vabanes Pommeri Taani lääniisandast. 1231. aastal andis keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] vahetu ülimuslikkuse Pommeri üle [[Brandenburgi mark]]krahvile, kes jõustas selle väite [[Kremmeni leping|Kremmeni]] (1236) ja [[Landini leping]]utega (1250). Nii sai Pommerist Brandenburgi vasall, seega ainus vahendatud (kaudne) keisririigi alamvasall, kus Brandenburg ise oli vahetu keisri vasall. 1227. aastal läks [[Słupsk|Stolp]] [[Pomereelia]]le ja [[Sławno|Schlawe]] Pommerile. Aastatel 1238–1316 said mõlemad Pomereelia osaks, mida valitses autonoomselt tegutsenud kastellaanide dünastia [[Swenzonid]] (saksa: ''Swenzonen'', sisenesid ajalukku 1257. aastal koos Swenzo Vanemaga). 1316. aastal sai piirkond Pommeri-Wolgasti osaks, esmalt Brandenburgi pandina ja lõplikult 1347. aastal. Pärast [[Wartislaw III]] pärijateta surma 1264. aastal sai [[Barnim I (Pommeri)|Barnim I]] ainsaks kogu hertsogkonna hertsogiks. Pärast Barnimi surma valitsesid hertsogkonda tema pojad [[Barnim II (Pommeri)|Barnim II]], [[Otto I (Pommeri)|Otto I]] ja [[Bogislaw IV (Pommeri)|Bogislaw IV]]. Esimestel aastatel valitses vanem vend Bogislaw oma alaealiste vendade asemel. ==== Teine jaotamine 1295–1368 ==== 1295. aastal jaotati [[Pommeri hertsogkond]] umbes [[Peene]] ja [[Ina (jõgi)|Ina]] (Ihna) jõgedega, kus piirkondi nendest jõgedest põhjas (Pommeri-Wolgast) valitses Bogislaw IV, samas Otto I sai piirkonnad nendest jõgedest lõunas (Pommeri-Szczecin). ==== Kolmas jaotamine 1368–1376 ==== 1368. aastal jaotati Pommeri-Wolgast lääneosaks (saksa: ''Wolgast diesseits der Swine,'' sealhulgas nimeandev residents Wolgast) ja idaosaks (saksa: ''Wolgast jenseits der Swine,'' residentsi Stolpi (Słupsk) järgi ka [[Pommeri-Stolp]]). ==== Neljas jaotamine 1376/1377–1478 ja Pommeri otse keisrile allutamine ==== 1376. aastal jaotati Pommeri-Wolgasti lääneosa (saksa: ''Wolgast diesseits der Swine'') väiksemateks osadeks: residentsi [[Barth]]i järgi Pommeri-Barth ja väiksem Pommeri-Wolgast. Järgmisel aastal jaotati Pommeri-Wolgasti idaosa (saksa: ''Wolgast diesseits der Swine'' või [[Pommeri-Stolp]]) lääneosaks, kuhu kuulus [[Stargard]], ja idaosaks, kuhu kuulus Stolp (Słupsk). 1459. aastal lakkasid Pommeri-Wolgasti idaosad Stargardi ja Stolpi ümbruses olemast. 1478. aastal, pärast 200 aasta pikkust jaotamist taasühendati hertsogkond lühikeseks ajaks, kui kõik selle osad päris [[Bogislaw X (Pommeri)|Bogislaw X]]. [[Pyritzi leping]]uga 1493. aastal pääses Pommeri [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] läänisõltuvusest ja sai jälle otse keisrile alluvaks, pärast uusi vaidlusi kinnitati see 1529. aastal lõpuks [[Grimnitzi leping]]uga, mõlemad lepingud pakkusid Brandenburgi järglust, kui Pommeri hertsogid peaksid meesliinis välja surema. ==== Viies ja kuues jaotamine 1531–1625 ==== 1531. aastal jaotati Pommeri Pommeri-Stettiniks ja Pommeri-Wolgastiks. Kuid sel korral, erinevalt varasematest sama nimega jaotamistest, hõlmas Pommeri-Wolgast hertsogkonna lääne- ja Pommeri-Stettin idaosa. 1569. aastal loodi Pommeri-Barthi (eraldus Pommeri-Wolgastist) ja Pommeri-Rügenwalde (Darłowo) (eraldus Pommeri-Stettinist) hertsogkonnad. ==== Lõplik taasühinemine ja annekteerimine Rootsi poolt ==== 1625. aastal taasühendas Bogislaw XIV kogu Pommeri oma võimu alla. Kuid 1637. aastal hõivas Rootsi Pommeri lääneosa ([[Ees-Pommeri]]), kuhu algselt kuulus ka Stettin, mis seadustati [[Vestfaali rahu]]ga 1648. aastal ([[Rootsi Pommeri]], mitu korda vähendatud Brandenburgi Pommeri kasuks). Aastatel 1637-1657 läks [[Lauenburgi-Bütowi maa]] Poolale, seejärel Brandenburgile. 1648. aastal sai Brandenburg Vestfaali rahuga ainult Pommeri idaosa ([[Taga-Pommeri]]), kusjuures Brandenburgi kuurvürstid kandsid ametlikult samaaegselt Pommeri hertsogite tiitlit 1806. aastani (keisririigi ja selle läänide lõpp), kuid ''de facto'' liidendasid oma Pommeri [[Brandenburg-Preisimaa]]sse, tehes sellest 1815. aastal ühe [[Preisimaa provintsid|Preisimaa provintsi]], kaasates endise Rootsi Pommeri. === Pommeri hertsogid: [[Pommeri dünastia]] === ==== Pommeri jaotamised Greifide valitsemise ajal ==== {|align="center" style="border-spacing: 0px; border: 1px solid black; text-align: center;" |+ |- | colspan=12 style="background: #fff;" |'''Pommeri hertsogkond'''<br>(1121–1156) |- | colspan=4 style="background: #ffc;" |'''Demmin'''<br><small>(1. loomine)</small><br>(1156–1184) | colspan=4 style="background: #cef;" |'''Stettin'''<br><small>(1. loomine)</small><br>(1156–1264) | colspan=4 rowspan="3" style="background: #9BBCC7;" |'''Schlawe-Stolp'''<br>(1156–1238) |- | colspan=8 style="background: #cef;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stettin---> |- | colspan=4 rowspan="2" style="background: #ffc;" |'''Demmin'''<br><small>(2. loomine)</small><br>(1208–1264) | colspan=4 style="background: #cef;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stettin---> |- | colspan=8 style="background: #cef;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stettin---> |- | colspan=12 style="background: #fff;" |'''Pommeri hertsogkond'''<br>(1264–1295) |- | colspan=10 style="background: #abc;" |'''Wolgast'''<br><small>(1. loomine)</small><br>(1295–1478) | colspan=2 rowspan="9" style="background: #cef;" |'''Stettin'''<br><small>(2. loomine)</small><br>(1295–1464) |- | colspan=5 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=5 style="background: #cab;" |'''Stolp'''<br>(1368–1459) |- | colspan=1 style="background: #ac9;" |'''Barth'''<br><small>(1. loomine)</small><br>(1377–1393) | colspan=4 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=4 style="background: #cab;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stolp---> | colspan=1 rowspan="2" style="background: #FFB6B6;" |'''Stargard'''<br>(1377-1395) |- | colspan=5 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=4 style="background: #cab;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stolp---> |- | colspan=5 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=5 style="background: #cab;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stolp---> |- | colspan=1 style="background: #ac9;" |'''Barth'''<br><small>(2. loomine)</small><br>(1425–1451) | colspan=4 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=5 style="background: #cab;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stolp---> |- | colspan=5 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=5 style="background: #cab;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stolp---> |- | colspan=1 rowspan="3" style="background: #ac9;" |'''Barth'''<br><small>(3. loomine)</small><br>(1457–1478) | colspan=4 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=5 style="background: #cab;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stolp---> |- | colspan=9 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> |- | colspan=11 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> |- | colspan=12 style="background: #fff;" |'''Pommeri hertsogkond'''<br>(1478–1531) |- | colspan=10 style="background: #abc;" |'''Wolgast'''<br><small>(2. loomine)</small><br>(1531–1625) | colspan=2 style="background: #cef;" |'''Stettin'''<br><small>(3. loomine)</small><br>(1531–1569) |- | colspan=5 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=4 rowspan="2" style="background: #ac9;" |'''Barth'''<br><small>(4. loomine)</small><br>(1569–1603) | colspan=1 style="background: #ba7;" |'''Rügenwalde'''<br><small>(1. loomine)</small><br>(1569–1600) | colspan=2 style="background: #cef;" |<small>(<span style="background-color:#abc">'''Wolgasti'''</span> liin 1569–1600)</small> |- | colspan=5 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=3 style="background: #cef;" |<small>(<span style="background-color:#ba7">'''Rügenwalde'''</span> liin 1600–1603)</small> |- | colspan=5 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=6 style="background: #cef;" |<small>(<span style="background-color:#ac7">'''Barthi'''</span> liin 1603–1625)</small> | colspan=1 style="background: #ba7;" |'''Rügenwalde'''<br><small>(2. loomine)</small><br>(1603–1620) |- | colspan=5 style="background: #abc;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Wolgast---> | colspan=7 style="background: #cef;" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<!---Stettin---> |- | colspan=12 style="background: #fff;" |'''Pommeri hertsogkond'''<br>(1625–1637) |} ==== Valitsejad ==== <small>(Märkus: siin on hertsogite numeratsioon kõigi hertsogkondade jaoks sama, kuna kõik olid tiitliga Pommeri hertsog, hoolimata maa eri osadest või valitsejate konkreetsest numeratsioonist. Hertsogid on nummerdatud nende järglusaasta järgi.)</small> {| class="wikitable" |- bgcolor=#cccccc ! colspan=2 | Valitseja !! Sünd !! Valitses !! Surm !! Valitsetud osa !! width=200pt | Abikaasa !! Märkused |- | [[Wartislaw I]] || [[Pilt:Wartislaw I.jpg|80px]] || u.1091 || 1121–1135 || 1135 || [[Pommeri]] || 24 paganlikku naist<br/><br/>Heila Saksimaalt<br/>enne 1128<br/>üks laps<br/><br/>Ida Taanist<br/>1129<br/>kolm last || Esimene Pommeri hertsog ja dünastia asutaja. Olles pagan, pöördus ta ristiusku 12. sajandi alguses. Siis toetas koos oma poja Bolesławiga [[Otto von Bamberg]]i edukat Pommeri ristiusku pööramist. |- | [[Ratibor I]] || [[Pilt:Racibor I of Pomerania.jpg|80px]] || u.1124 || 1135–1156 || 1156 || [[Pommeri]] || Pribislawa<br/>1136<br/>neli last || [[Pommeri dünastia]] ''Ratiboriidide'' haru, mis valitses [[Schlawe ja Stolpi maad|Słupsk-Sławno]]t, esiisa |- style="background:#ffc;" | [[Kasimir I (Pommeri)|Kasimir I]] || [[Pilt:Casimir I.jpg|80px]] || pärast 1130 || 1156–1180 || 1180. aasta sügis || [[Demmin|Pommeri-Demmin]] || Pritolawa<br/>lastetu || |-style="background:#9BBCC7;" | [[Świętopełk Raciborowic|Świętopełk]] || || enne 1156 || 1156–u.1190 || 1190.-ad || [[Schlawe ja Stolpi maad|Pommeri-Schlawe-Stolp]] || ''vallaline'' || |- style="background:#ffc;" | [[Wartislaw II (Pommeri)|Wartislaw II]] || || u.1160 || 1180–1184 || u.1184 || [[Demmin|Pommeri-Demmin]] || Sophia<br/>lastetu|| |- bgcolor= |rowspan="2"| [[Bogislaw I (Pommeri)|Bogislaw I]] |rowspan="2"| [[Pilt:Bogislaw I.jpg|80px]] |rowspan="2"| 1127 |style="background:#cef;"|1156-1184 |rowspan="2"| 18. märts 1187 |style="background:#cef;"| [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] |rowspan="2"| Walburga<br/>kolm last<br/><br/>Anastazja<br/>26. aprill 1177<br/>kaks last |rowspan="2"| 1184. aastal pärast oma onupoja Wartislaw II surma, Stettin ja Demmin taasühendati. |-bgcolor= ||1184–1187|| [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] ja [[Demmin|Pommeri-Demmin]] |-style="background: | ''[[Anastazja Mieszkówna]]'' (regent) || [[Pilt:Anastasia of Greater Poland.jpg|80px]] || u.1164 || 1187–1208 || u.1240 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] ja [[Demmin|Pommeri-Demmin]] || Bogislaw I<br/>26. aprill 1177<br/>kaks last || Bogislaw I lesk. |- style="background:#cef;" | [[Bogislaw II (Pommeri)|Bogislaw II]] || [[Pilt:Bogislaw II.jpg|80px]] || 1177 || 1208–1220 || 23. jaanuar 1220 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || [[Miroslava (Pomereelia)|Miroslava]]<br/>1210<br/>kolm last || Bogislaw I poeg. |- style="background:#ffc;" | [[Kasimir II (Pommeri)|Kasimir II]] || [[Pilt:Casimir II Pommern.jpg|80px]] || u.1180 || 1208–1219 || 1219 || [[Demmin|Pommeri-Demmin]] || [[Ingardis (Taani)|Ingardis]]<br/>1210<br/>kaks last || |- style="background:#9BBCC7;" | [[Bogislaw III (Pommeri)|Bogislaw III]] || [[Pilt:Bogislaw III.jpg|80px]] || enne 1190 || u.1190–1223 || 1223 || [[Schlawe ja Stolpi maad|Pommeri-Schlawe-Stolp]] || [[Mieszko III Stary]] tütar<br/>enne 1223<br/>kaks last || Bogislaw II poeg ja Barnim I noorem vend. Tema olemasolu pole kindel. Sai oma isalt 1190. aastal Pommeri-Sławno osa. |- style="background:#ffc;" | ''[[Ingardis (Taani)|Ingardis]]'' (regent) || [[Pilt:Ingard.jpg|80px]] || u.1190 || 1219–1226 || 1248 || [[Demmin|Pommeri-Demmin]] || [[Kasimir II (Pommeri)|Kasimir II]]<br/>1210<br/>kaks last || Kasimir II lesk. |- style="background:#ffc;" | [[Wartislaw III]] || [[Pilt:Wartislaw III.jpg|80px]] || u.1210 || 1226–1264 || 17. mai 1264 || [[Demmin|Pommeri-Demmin]] || Sophia<br/>1236<br/>kolm last || pärast tema surma 1264. aastal sai Barnim ainsaks hertsogiks. |- style="background:#9BBCC7;" | [[Ratibor II]] || || enne 1223 || 1223–1238 || 1238 || [[Schlawe ja Stolpi maad|Pommeri-Schlawe-Stolp]] || ''vallaline'' || Bogislaw III poeg. Mõne ajaloolase arvates võis ta olla ka [[Bogislaw II (Pommeri)|Bogislaw II]] või Pomereelia [[Mestwin I]] poeg. Pärast tema järglasteta surma läks maa tagasi Pommerile. |- style="background:#cef;" | ''[[Miroslava (Pomereelia)|Miroslava]]'' (regent) || || 1190 || 1220–1226 || 1237 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || [[Bogislaw II (Pommeri)|Bogislaw II]]<br/>1210<br/>kolm last || Bogislaw I lesk. |- style="background:#cef;" |rowspan="2"| [[Barnim I (Pommeri)|Barnim I ''Hea'']] |rowspan="2"| [[Pilt:Barnim01.jpg|80px]] |rowspan="2"| u.1217/1219 |style="background:#cef;"| 1226–1264 |rowspan="2"| 13. detsember 1278 |style="background:#cef;"| [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] |rowspan="2"| Marianne<br/>4. septembri 1238 ja 18. juuli 1242 vahel<br/>kolm last<br/><br/>Margaretha<br/>1252 või 1253<br/>üks laps<br/><br/>Mechtilde<br/>29. märtsi 1263 ja 20. mai 1267 vahel<br/>kuus last |rowspan="2"| 1227. aastast olid hertsogid taas Saksa-Rooma riigi vasallid. 1264. aastal taasühendati kogu Pommeri. |- || 1264-1278 || [[Pommeri]] |- bgcolor= |rowspan="2"| [[Bogislaw IV (Pommeri)|Bogislaw IV]] |rowspan="2"| [[Pilt:Bogislaw IV.jpg|80px]] |rowspan="2"| u.1255 || 1278–1295 |rowspan="2"| 19./24. veebruar 1309 || [[Pommeri]] |rowspan="2"| Mechthild<br/>1275. ja 1278. aasta vahel<br/>lastetu<br/><br/>Margarete<br/>13. august 1284<br/>kuus last |rowspan="6"| Ühisvalitsus. Bogislaw oli Barnim I vanim poeg ja valitses koos oma võõrasemaga, kes oli regent oma poegadele. 1294. aastast valitses Bogislaw otse koos oma poolvendade Barnimi ja Ottoga, kes sel aastal täisikka jõudsid. Pärast Barnimi surma järglasteta 1295. aastal jaotasid Bogislaw ja Otto Pommeri omavahel: Bogislaw sai Wolgasti ja Otto sai Stettini. |- style="background:#abc;" || 1295-1309 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] |- | ''Mechthild'' (regent) || [[Pilt:Matilda of Brandenburg.jpg|80px]] || ? || 1278-1294 || 20. detsember 1316 || [[Pommeri]] || [[Barnim I (Pommeri)|Barnim I Hea]]<br/>29. märtsi 1263 ja 20. mai 1267 vahel<br/>kuus last |- | [[Barnim II (Pommeri)|Barnim II]] || [[Pilt:Barnim II.jpg|80px]] || u.1277 || 1294-1295 || 28. mai 1295 || [[Pommeri]] || ''vallaline'' |- bgcolor= |rowspan="2"| [[Otto I (Pommeri)|Otto I]] |rowspan="2"| [[Pilt:OttoIPommern.jpg|80px]] |rowspan="2"| 1279 || 1294–1295 |rowspan="2"| 31. detsember 1344 || [[Pommeri]] |rowspan="2"| Elisabeth<br/>aprill 1296<br/>kaks last |- style="background:#cef;" || 1295–1344 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] |- style="background:#abc;" | [[Wartislaw IV]] || [[Pilt:Wartislaw IV.jpg|80px]] || enne 1290 || 1309–1326 || 1. august 1326 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || Elisabeth<br/>11. aprill 1316 või 1317<br/>kolm last || Bogislaw IV poeg. |- style="background:#cef;" | [[Barnim III (Pommeri)|Barnim III ''Suur'']] || [[Pilt:Barnim III.jpg|80px]] || u.1300 || 1344–1368 || 14. august 1368 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || Agnes<br/>1330<br/>viis last || |- style="background:#abc;" | ''Elisabeth'' (regent) || [[Pilt:Elisabeth of Lindow-Ruppin.jpg|80px]] || 1300 || 1326–u.1330 || veebruari (või märtsi) 1355 ja 2. juuli 1356 vahel || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || [[Wartislaw IV]]<br/>11. aprill 1316 või 1317<br/>kolm last || Regent oma poegadele. |- bgcolor= |rowspan="2"| [[Bogislaw V (Pommeri)|Bogislaw V ''Suur'']] |rowspan="2"| [[Pilt:Bogislaw V.jpg|80px]] |rowspan="2"| u.1318 |style="background:#abc;"| u.1330–1368 |rowspan="2"| 23. aprill 1374 |style="background:#abc;"| [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] |rowspan="2"| [[Elżbieta Kazimierzówna|Elżbieta]]<br/>24. või 25. veebruar 1343<br/>kolm last<br/><br/>Adelheid<br/>1362 või 1363<br/>neli last |rowspan="4"| Bogislaw IV pojad, valitsesid koos. 1368. aastal jaotas Bogislaw, viimane elusolev vend, maa oma venna Barnimi pärijatega: need said Wolgasti ja Bogislaw tegi endale Stargardi. |- style="background:#cab;" || 1368–1374 || [[Słupsk|Pommeri-Wolgast-Stolp]] |- style="background:#abc;" | [[Wartislaw V|Wartislaw V ''Rahva isa'']] || [[Pilt:Wartislaw V.jpg|80px]] || u.1. november 1326 || u.1330–1368 || 1390 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || Anna<br/>enne 1390<br/>lastetu |- style="background:#abc;" | [[Barnim IV (Pommeri)|Barnim IV ''Hea'']] || [[Pilt:Barnim IV.jpg|80px]] || 1325 || u.1330–1365 || 22. august 1365 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || Sophia<br/>1343<br/>kolm last |- style="background:#cef;" | [[Kasimir III (Pommeri)|Kasimir III]] || [[Pilt:Casimir III.jpg|80px]] || 1348 || 1368–1372 || 24. august 1372 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || ''vallaline'' || Barnim III poeg. |- style="background:#abc;" | [[Bogislaw VI (Pommeri)|Bogislaw VI]] || [[Pilt:Bogislaw VI.jpg|80px]] || u.1350 || 1365–1393 || 7. märts 1393 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || Jutta<br/>1369. ja 1377. aasta vahel<br/>lastetu<br/><br/>Agnes<br/>14. või 19. september 1389<br/>[[Celle]]<br/>kaks last |rowspan="4"| Barnim IV pojad, valitsesid koos. 1377. aastal jaotasid nad maa: Bogislaw sai Wolgasti ja Wartislaw sai Barthi. Aga kuna Bogislaw suri pärijateta, taasühendas Wartislaw Barthi ja Wolgasti. |- bgcolor= |rowspan="3"| [[Wartislaw VI|Wartislaw VI ''Ükssilm'']] |rowspan="3"| [[Pilt:Wartislaw VI.jpg|80px]] |rowspan="3"| 1345 |style="background:#abc;"| 1365–1377 |rowspan="3"| 13. juuni 1394 |style="background:#abc;"| [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] |rowspan="3"| Anna<br/>1. oktoober 1363<br/>neli last |- style="background:#ac9;" || 1377-1393 || [[Barth|Pommeri-Wolgast-Barth]] |- style="background:#abc;" || 1393-1394 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] |- style="background:#cef;" | [[Swantibor I]] || [[Pilt:Swantibor I.jpg|80px]] || u.1351 || 1372–1413 || 21. juuni 1413 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || Anna<br/>17. september 1363<br/>neli last |rowspan="2"| Kasimir III vennad, valitsesid koos. |- style="background:#cef;" | [[Bogislaw VII|Bogislaw VII ''Vanem'']] || [[Pilt:Bogislaw VII.jpg|80px]] || enne 1355 || 1372–1404 || 1404 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || ''teadmata''<br/>enne 1404<br/>lastetu |- style="background:#cab;" | [[Kasimir IV (Pommeri)|Kasimir IV]] || [[Pilt:Casimir IV.jpg|80px]] || 1351 || 1374–1377 || 2. jaanuar 1377 || [[Słupsk|Pommeri-Wolgast-Stolp]] || Kenna<br/>1360<br/>lastetu<br/><br/>Margaretha<br/>1368 või 1369<br/>lastetu || pärast tema surma jaotasid tema pojad maa. |- style="background:#cab;" | [[Wartislaw VII]] || [[Pilt:Wartislaw VII.jpg|80px]] || 1363/5 || 1377–1394/5 || 1394/5 || [[Słupsk|Pommeri-Wolgast-Stolp]] || Maria<br/>23. märts 1380<br/>üks laps |rowspan="5"| Kasimir IV pojad. Wartislaw sai Stargardi ning tema vennad Bogislaw ja Barnim said koos Stolpi. Wartislawi surm tegi võimalikuks isa pärandi taasühendamise Bogislawi ja Barnimi poolt, kes taasühendasid Stolpi ja Stargardi. Kuid Stolpile oli pärija: Bogislaw, kes kasvatati üles Taanis ja sai nimeks [[Erik Pommerist|Erik]]. |- bgcolor= |rowspan="2"| [[Bogislaw VIII (Pommeri)|Bogislaw VIII Magnus]] |rowspan="2"| [[Pilt:Bogislaw VIII.jpg|80px]] |rowspan="2"| u.1364 |style="background:#FFB6B6;"| 1377–1394/5 |rowspan="2"| 11. veebruar 1418 |style="background:#FFB6B6;"| [[Stargard|Pommeri-Wolgast-Stolp-Stargard]] |rowspan="2"| Sophia<br/>u.1398<br/>kaks last. |- style="background:#cab;" || 1394/5-1418 || [[Słupsk|Pommeri-Wolgast-Stolp]] ([[Słupsk|Stolp]] ja [[Stargard]]) |- bgcolor= |rowspan="2"| [[Barnim V]] |rowspan="2"| [[Pilt:Barnim V.jpg|80px]] |rowspan="2"| 1369 |style="background:#FFB6B6;"| 1377–1394/5 |rowspan="2"| 1402/3 |style="background:#FFB6B6;"| [[Stargard|Pommeri-Wolgast-Stolp-Stargard]] |rowspan="2"| Hedwig<br/>27. september 1396<br/>üks laps |- style="background:#cab;" || 1394/5–1403 || [[Słupsk|Pommeri-Wolgast-Stolp]] ([[Słupsk|Stolp]] ja [[Stargard]]) |- style="background:#abc;" | [[Barnim VI (Pommeri)|Barnim VI]] || [[Pilt:Epitaph Barnim VI Büste.png|80px]] || u.1365 || 1393–1405 || 22. september 1405 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || Veronika<br/>u. või enne 1395<br/>kolm last |rowspan="2"| Wartislaw VI pojad, valitsesid koos. |- style="background:#abc;" | [[Wartislaw VIII]] || [[Pilt:Wartislaw VIII.jpg|80px]] || 1373 || 1393–1415 || 20./23. august 1415 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || Agnes<br/>u. või enne 1398<br/>neli last |- style="background:#cef;" | [[Otto II (Pommeri)|Otto II]] || [[Pilt:OttoII.jpg|80px]] || u.1380 || 1413–1428 || 27. märts 1428 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || Agnes<br/>u.1411<br/>lastetu |rowspan="2"| Swantibor I pojad, valitsesid koos. |- style="background:#cef;" | [[Kasimir V (Pommeri)|Kasimir V]] || [[Pilt:Casimir V.jpg|80px]] || enne 1380 || 1413–1435 || 13. aprill 1435 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || Katharina<br/>u. või enne 1420<br/>kolm last<br/><br/>Elisabeth<br/>u. või enne 1439<br/>üks laps |- style="background:#abc;" | ''Agnes'' (regent) || [[Pilt:Agnes of Saxe-Lauenburg.jpg|80px]] || pärast 1373 || 1415–1425 || 1435 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || [[Wartislaw VIII]]<br/>u. või enne 1398<br/>neli last || Regent oma lastele: Barnim VIII ja Swantibor II, ning Barnim VI poegadele: Wartislaw IX ja Barnim VII. |- style="background:#abc;" | [[Barnim VII (Pommeri)|Barnim VII ''Vanem'']] || [[Pilt:Barnim VII.jpg|80px]] || 1390 || 1425–1450 || 22. september 1450 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || ''vallaline'' |rowspan="4"| kaasvalitsejate Barnim VI ja Wartislaw VIII pojad. Pärast Agnese regentluse lõppu jaotasid neli valitsejat valdused: Barnimi pojad said Wolgasti; Wartislawi pojad said Barthi. Kuid kuna Wartislawi pojad jäid lastetuks, läksid nende valdused tagasi Barnim VI poegadele. |- style="background:#abc;" | [[Wartislaw IX]] || [[Pilt:WartislawIX.1776.JPG|80px]] || u.1400 || 1425–1457 || 17. aprill 1457 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || Sophia<br/>1420<br/>neli last. |- style="background:#ac9;" | [[Barnim VIII (Pommeri)|Barnim VIII ''Noorem'']] || [[Pilt:Barnim VIII.jpg|80px]] || 1405. ja 1407. aasta vahel || 1425–1451 || 15. ja 19. detsembri vahel 1451 || [[Barth|Pommeri-Wolgast-Barth]] || Anna<br/>u. või enne 1434<br/>üks laps |- style="background:#ac9;" | [[Swantibor II|Swantibor II ''Rahulik'']] || || u.1408 || 1425–1432 || 1432 || [[Barth|Pommeri-Wolgast-Barth]] || ''vallaline'' |- style="background:#cab;" | [[Bogislaw IX (Pommeri)|Bogislaw IX]] || [[Pilt:Bogislaw IX.jpg|80px]] || 1407/1410 || 1418–1446 || 7. detsember 1446 || [[Słupsk|Pommeri-Wolgast-Stolp]] ([[Słupsk|Stolp]] ja [[Stargard]]) || Maria<br/>24. juuni 1432<br/>[[Poznań]]<br/>kaks last || |- style="background:#cef;" |colspan=8 align="center"| ''Regentnõukogu [[Szczecin|Pommeri-Stettin]]is: 1435–1443'' |- style="background:#cef;" | [[Joachim (Pommeri)|Joachim ''Noorem'']] || [[Pilt:Joachim the Younger.jpg|80px]] || 1424 || 1443–1451 || 4. oktoober 1451 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || [[Elisabeth von Brandenburg (1425–1465)|Elisabeth]]<br/>29. september 1440<br/>üks laps || Kasimir V poeg. |- style="background:#cab;" | ''Maria'' (regent) || [[Pilt:Maria of Masovia.jpg|80px]] || 1408/1415 || 1446–1449 || 14. veebruar 1454 || [[Słupsk|Pommeri-Wolgast-Stolp]] ([[Słupsk|Stolp]] ja [[Stargard]]) || [[Bogislaw IX (Pommeri)|Bogislaw IX]]<br/>24. juuni 1432<br/>[[Poznań]]<br/>kaks last || Regent oma abikaasa nõbu ja pärija Erik I nimel. |- style="background:#cab;" | [[Erik Pommerist|Erik I]] || [[Pilt:ErichI.1500.JPG|80px]] || 1381/1382 || 1449–1459 || 3. mai 1459 || [[Słupsk|Pommeri-Wolgast-Stolp]] ([[Słupsk|Stolp]] ja [[Stargard]]) || [[Philippa (Inglismaa)|Philippa]]<br/>26. oktoober 1406<br/>[[Lund]]<br/>üks laps || Wartislaw VII poeg ja Stolpi õige pärija 1394. aastal. Tema puudumine oli tõenäoliselt põhjuseks, miks ta Pommeri järglusest kõrvale jäi. Ka Taani, Rootsi ja Norra vahelise Kalmari uniooni kuningas. |- style="background:#ac9;" | [[Wartislaw X]] || [[Pilt:Wartislaw X.jpg|80px]] || 1435 || 1457–1478 || 17. detsember 1478 || [[Barth|Pommeri-Wolgast-Barth]] || [[Elisabeth von Brandenburg (1425–1465)|Elisabeth]]<br/>5. märts 1454<br/>kaks last<br/><br/>Magdalena<br/>1472<br/>lastetu || |- style="background:#cef;" | [[Otto III (Pommeri)|Otto III]] || [[Pilt:Otto III.jpg|80px]] || 29. mai 1444 || 1460–1464 || 7. september 1464 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || ''vallaline'' || Wartislaw IX poeg. |- bgcolor= |rowspan="2"| [[Erich II (Pommeri)|Erich II]] |rowspan="2"| [[Pilt:ErichII.Pommern.JPG|80px]] |rowspan="2"| 1418. ja 1425. aasta vahel |style="background:#abc;"| 1457–1464 |rowspan="2"| 5. juuli 1474 |style="background:#abc;"| [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] |rowspan="2"| Sophia<br/>1451<br/>kaksteist last |rowspan="2"| 1464. aastal taasühendas ta Pommeri-Wolgasti ja Pommeri-Stettini |- bgcolor= || 1464-1474|| [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] ja [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] |-bgcolor= |rowspan="2"| [[Bogislaw X (Pommeri)|Bogislaw X ''Suur'']] |rowspan="2"| [[Pilt:Bogislaw X von Pommern.JPG|80px]] |rowspan="2"| 3. juuni 1454 || 1474–1478 |rowspan="2"| 5. oktoober 1523 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] ja [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] |rowspan="2"| [[Margarete von Brandenburg (1449/50–1489)|Margarete]]<br/>20. september 1477<br/>[[Prenzlau]]<br/>lastetu<br/><br/>[[Anna Jagiellonka (1476–1503)|Anna]]<br/>2. veebruar 1491<br/>[[Szczecin]]<br/>kaheksa last || rowspan=2| Erich II poeg, taasühendas 1478. aastal Pommeri. |- || 1478-1523 || [[Pommeri]] |- | [[Georg I (Pommeri)|Georg I]] || [[Pilt:GeorgPommern.JPG|80px]] || 11. aprill 1493 || 1523–1531 || 10. mai 1531 || [[Pommeri]] || [[Amalie von der Pfalz|Amalie]]<br/>22. mai 1513<br/>[[Szczecin]]<br/>kolm last<br/><br/>[[Margareta von Brandenburg|Margareta]]<br/>23. jaanuar 1530<br/>[[Berliin]]<br/>üks laps |rowspan="3"| Bogislaw X pojad, valitsesid koos. Pärast Georgi surma jaotas Barnim Pommeri oma vennapoja Philippiga. Pärast tema surma läks tema valdus Pommeri-Wolgastile. |-bgcolor= |rowspan="2"| [[Barnim IX|Barnim IX ''Vaga'']] |rowspan="2"| [[Pilt:BarnimIX.1570.JPG|80px]] |rowspan="2"| 2. detsember 1501 || 1523–1531 |rowspan="2"| 2. november 1573 || [[Pommeri]] |rowspan="2"| [[Anna von Braunschweig-Lüneburg|Anna]]<br/>2. veebruar 1525<br/>[[Szczecin]]<br/>seitse last |- style="background:#cef;" || 1531-1569 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] |- style="background:#abc;" | [[Philipp I (Pommer-Wolgast)|Philipp I ''Vaga'']] || [[Pilt:Filip I pomorski.jpg|80px]] || 14. juuli 1515 || 1531–1560 || 14. veebruar 1560 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || [[Maria von Sachsen (1515–1583)|Maria]]<br/>27. veebruar 1536<br/>[[Torgau]]<br/>kümme last || Georg I poeg. |- style="background:#abc;" | [[Ernst Ludwig (Pommeri)|Ernst Ludwig ''Õiglane'']] || [[Pilt:ErnstLudwig1750F.JPG|80px]] || 20. november 1545 || 1560–1592 || 17. juuni 1592 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || [[Sophia Hedwig von Braunschweig-Wolfenbüttel|Sophia]]<br/>20. oktoober 1577<br/>[[Wolgast]]<br/>kolm last |rowspan="9"| Philipp I pojad, valitsesid koos. Jaotasid maa 1569. aastal: Ernst Ludwig sai Wolgasti, Johann Friedrich sai Stettini, Bogislaw sai Barthi ja Neuenkampi (hiljem Franzburg) ning Barnim sai Rügenwalde. 1592. aastal sai Bogislawist oma vennapoja [[Philipp Julius (Pommeri)|Philipp Julius]]e juhendaja. 1600. aastal pärast Johann Friedrichi pärijateta surma päris maa Barnim, kes ühendas selle Rügenwaldega. Viimase samuti pärijateta surmaga 1603. aastal sai maa Bogislaw ja ühendas selle Barthiga, kuid tema andis Rügenwalde ühele oma pojale ning Barthi ja Neuenkampi [[Philipp Julius (Pommeri)|Philipp Julius]]ele. |-bgcolor= |rowspan="2"| [[Johann Friedrich (Pommeri)|Johann Friedrich ''Tugev'']] |rowspan="2"| [[Pilt:JohannFriedrichPommern.PNG|80px]] |rowspan="2"| 27. august 1542 |style="background:#abc;"| 1560–1569 |rowspan="2"| 9. veebruar 1600 |style="background:#abc;"| [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] |rowspan="2"| [[Erdmuthe von Brandenburg|Erdmuthe]]<br/>17. veebruar 1577<br/>[[Szczecin]]<br/>lastetu |- style="background:#cef;" || 1569-1600 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] |-bgcolor= |rowspan="3"| [[Barnim X|Barnim X ''Noorem'']] |rowspan="3"| [[Pilt:BarnimX.1750.JPG|80px]] |rowspan="3"| 15. veebruar 1549 | style="background:#abc;"| 1560–1569 |rowspan="3"| 1. september 1603 | style="background:#abc;"| [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] |rowspan="3"| [[Anna Maria von Brandenburg|Anna Maria]]<br/>8. jaanuar 1581<br/>[[Berliin]]<br/>lastetu |- style="background:#ba7;" || 1569-1600 || [[Rügenwalde|Pommeri-Stettin-Rügenwalde]] |- style="background:#cef;" || 1600-1603 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] ([[Szczecin|Stettin]] ja [[Rügenwalde]]) |- bgcolor= |rowspan="3"| [[Bogislaw XIII (Pommeri)|Bogislaw XI]] |rowspan="3"| [[Pilt:BogislawXIII.1750.JPG|80px]] |rowspan="3"| 9. august 1544 |style="background:#abc;"| 1560–1569 |rowspan="3"| 7. märts 1606 |style="background:#abc;"| [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] |rowspan="3"| Klara<br/>8. september 1572<br/>üksteist last<br/><br/>Anna<br/>31. mai 1601<br/>lastetu |- style="background:#ac9;" || 1569-1603 || [[Barth|Pommeri-Wolgast-Barth]] |- style="background:#cef;" || 1603-1606 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] |- style="background:#abc;" | [[Philipp Julius (Pommeri)|Philipp Julius]] || [[Pilt:PhilippJulius1750.JPG|80px]] || 27. detsember 1584 || 1603–1625 || 6. veebruar 1625 || [[Wolgast|Pommeri-Wolgast]] || [[Agnes von Brandenburg (1584–1629)|Agnes]]<br/>25. juuni 1604<br/>[[Berliin]]<br/>lastetu || Ernst Ludwigi poeg, ühendas 1603. aastal Barthi ja Wolgasti. |- style="background:#BBAA77;" | [[Georg II (Pommeri)|Georg II]] || [[Pilt:GeorgII.1615.JPG|80px]] || 30. jaanuar 1582 || 1603–1617 || 27. märts 1617 || [[Rügenwalde|Pommeri-Stettin-Rügenwalde]] || ''vallaline'' || Bogislaw XI poeg, sai isa poolt 1603. aastal päritud ja talle loovutatud Rügenwalde. |- style="background:#cef;" | [[Philipp II (Pommeri)|Philipp II ''Vaga'']] || [[Pilt:PhilippII.1678.JPG|80px]] || 29. juuli 1573 || 1606–1618 || 3. veebruar 1618 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || Sophie<br/>10. märts 1607<br/>[[Treptow an der Rega]]<br/>lastetu || Bogislaw XI poeg. Maa päris tema vend Franz. |- style="background:#cef;" | [[Franz (Pommeri)|Franz]] || [[Pilt:Franz1610.JPG|80px]] || 24. märts 1577 || 1618–1620 || 27. november 1620 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] || [[Sophie von Sachsen (1587–1635)|Sophie]]<br/>26. august 1610<br/>[[Dresden]]<br/>lastetu || Bogislaw XI poeg ja eelmise vend. |- bgcolor= |rowspan="3"| [[Bogislaw XIV (Pommeri)|Bogislaw XII ''Seltskondlik'']] |rowspan="3"| [[Pilt:BogislawXIV.1635.JPG|80px]] |rowspan="3"| 31. märts 1580 |style="background:#BBAA77;"| 1617–1620 |rowspan="3"| 10. märts 1637 |style="background:#BBAA77;"| [[Rügenwalde|Pommeri-Stettin-Rügenwalde]] |rowspan="3"| [[Elisabeth von Schleswig-Holstein-Sonderburg|Elisabeth]]<br/>1615<br/>lastetu |rowspan="3"| Bogislaw XI poeg. Päris kõigi oma vendade valdused ja taasühendas Pommeri, kuid tal ei olnud ka lapsi. Pärast tema surma annekteeris Pommeri [[Rootsi]]. |- bgcolor= || 1620-1625 || [[Szczecin|Pommeri-Stettin]] ([[Szczecin|Stettin]] ja [[Rügenwalde]]) |- || 1625-1637 || [[Pommeri]] |- |} == Rügeni vürstkond == {{vaata|Rügeni vürstkond}} 1168–1325: Taani feodaalvasall kohalike valitsejatega: * 1162–1170 [[Tezlaw]] * 1170–1217 [[Jaromar I]] * 1218–1249 [[Vitslav I]] * 1249–1260 [[Jaromar II]] * 1260–1302 [[Vitslav II]] * 1303–1325 [[Vitslav III]] 1325. aastast Pommeri-Wolgasti või Pommeri-Barthi osa: * 1325–1326 [[Wartislaw IV]] * 1326–1368 [[Bogislaw V (Pommeri)|Bogislaw V]], [[Wartislaw V]], [[Barnim IV (Pommeri)|Barnim IV]] * 1368–1372 [[Wartislaw VI]], [[Bogislaw VI (Pommeri)|Bogislaw VI]] * 1372–1394 [[Wartislaw VI]] * 1394–1415 [[Wartislaw VIII]] * 1415–1432/36 [[Swantibor II]] * 1432/36–1451 [[Barnim VIII (Pommeri)|Barnim VIII]] * 1451–1457 [[Wartislaw IX]] * 1457–1478 [[Wartislaw X]] 1474. aastast Pommeri-Wolgasti osa. == Pomereelia hertsogkond == 1155. aastal said [[Świętopełk I (Pommeri)|Świętopełk I]] kuulunud maad sõltumatuks [[Sobiesław I]] all, kes oli võimalik järglane, kes asutas [[Samboriidid]]e dünastia ja [[Pomereelia hertsogkond|Pomereelia hertsogkonna]]. [[Pomereelia]] hertsogid kasutasid ladinakeelset tiitlit ''dux Pomeraniae'' ("Pommeri hertsog") või ''dux Pomeranorum'' ("Pomoraanide hertsog"). [[Pilt:POL województwo pomorskie COA.svg|100px|thumb|right|[[Pomereelia]] [[greif]]]] === Pomereelia hertsogkonna jaotamised === 1215. aastal jaotati hertsogkond väiksemateks hertsogkondadeks: Gdańsk, Białogarda, Lubiszewo ja Świecie. {{legend|#CC997B|[[Gdańsk]]|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend|#EE88FF|[[Białogarda]]|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend|#5CCDD7|[[Lubiszewo]]|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend|#7EEAA1|[[Świecie]]|border=1px solid #AAAAAA}} {| class="wikitable" |+ 1155-1190 |- |'''Pomereelia-Gdański hertsogkond'''<br />Sai sõltumatuks 1215. aastal. |'''Pomereelia-Białogarda hertsogkond'''<br />Sai sõltumatuks 1215. aastal. |'''Pomereelia-Lubiszewo hertsogkond'''<br />Sai sõltumatuks 1215. aastal. |'''Pomereelia-Świecie hertsogkond'''<br />Sai sõltumatuks 1215. aastal. |} 1271. aastal hertsogkond taasühendati ja 1296. aastal annekteeriti [[Poola kuningriik (1025–1385)|Poola kuningriiki]] === Pomereelia hertsogid === ==== Mittedünastiline ==== {| class="wikitable" |- bgcolor=#cccccc ! colspan=2 | Valitseja !! Sünd !! Valitses !! Surm !! Valitsetud osa !! Abikaasa !! Märkused |- | [[Świętopełk I (Pommeri)|Świętopełk I]] || || enne 1106 || 1106–1113 || 1113 || [[Gdańsk|Pommeri-Gdańsk]] ''(tulevane Pomereelia)'' || ''teadmata'' || Ta ei olnud Pomereelia hertsog, kuid valitses maad, millest sai 40 aastat hiljem Pomereelia. |- |} ==== [[Samboriidid]] (1155–1296)==== {| class="wikitable" |- bgcolor=#cccccc ! colspan=2 | Valitseja !! Sünd !! Valitses !! Surm !! Valitsetud osa !! Abikaasa !! Märkused |- | [[Sobiesław I]] || || u.1130 || 1155-1178 || 1178 || [[Pomereelia]] || ''teadmata''<br/>enne 1150<br/>kaks last || |- | [[Sambor I]] || [[Pilt:Sambor I.JPG|80px]] || u.1150 || 1178-1205 || 7. veebruar või 30. detsember 1205 || [[Pomereelia]] || ''teadmata''<br/>enne 1205<br/>kaks last || |- | [[Mestwin I|Mestwin I Rahumeelne]] || [[Pilt:Mestwin I, Duke of Pomerania.PNG|80px]] || u.1160 || 1205-1220 || 1./2. juuli 1220 || [[Pomereelia]] || Zwinisława<br/>u.1190<br/>kaheksa last || Sambori vend. |-style="background:#CC997B;" | [[Świętopełk II|Świętopełk II Suur]] || [[Pilt:Swantopolk II, Duke of Pomerania.PNG|80px]] || u.1190 || 1220-1266 || 11. jaanuar 1266 || [[Gdańsk|Pomereelia-Gdańsk]] || Salomea<br/>enne 1220<br/>üks laps<br/><br/>Eufrozyna<br/>u.1220<br/>kaks last<br/><br/>Ermengardis<br/>u.1230<br/>kaks last || Mestwin I poeg. Gdański valitseja, kasutas tiitlit ''Dux'' (hertsog) aastast 1227. |-style="background:#7EEAA1;" | [[Wartislaw I (Pomereelia)|Wartislaw I]] || || u.1195 || 1220–1233 || 11. jaanuar 1233 || [[Świecie|Pomereelia-Białogarda-Lubiszewo-Świecie]] || ''vallaline'' || Mestwin I poeg. Świecie valitseja, kasutas tiitlit ''Dux'' (hertsog) aastast 1227. Pärast tema surma jaotati tema valdused nooremate vendade vahel. |-style="background:#EE88FF;" | [[Ratibor I (Pomereelia)|Ratibor I]] || || u.1212 || 1233–1262 || 6. juuni 1272 || [[Białogarda|Pomereelia-Białogarda]] || ''vallaline'' || Mestwin I poeg. Ühines 1262. aastal [[Saksa ordu]]ga ja Pomereelia-Gdańsk annekteeris Pomereelia-Białogarda. |-style="background:#5CCDD7;" | [[Sambor II]] || [[Pilt:Sambor II Tczewski seal 1229.PNG|80px]] || u.1212 || 1233–1270 || 30. detsember 1277 || [[Lubiszewo|Pomereelia-Lubiszewo]] || Mathilde<br/>kuus last || Mestwin I poeg. Algselt elas ta hilisemas [[Lubiszewo Tczewskie|Lubiszewo]] külas asunud linnuses. Pärast lähedusse [[Tczew]]i linna asutamist seoses Saksa ''[[Ostsiedlung]]iga'' kolisid hertsogid linna. |-style="background:#7EEAA1;" | [[Mestwin II]] || [[Pilt:Mestwin II, Duke of Pomerania.PNG|80px]] || 1220 || 1233–1270 || 29. detsember 1294 || [[Świecie|Pomereelia-Świecie]] || Jutta<br/>enne 1275<br/>kaks last<br/><br/>Euphrosyna<br/>1275 (lahutatud 1288)<br/>lastetu<br/><br/>Sulisława<br/>pärast 1288<br/>lastetu || Swiatopelk I poeg. 1270. aastal taasühendas ta hertsogkonna. |-style="background:#CC997B;" | [[Wartislaw († 1184)|Wartislaw II]] || || 1237 || 1266–1270 || 9. mai 1271 || [[Gdańsk|Pomereelia-Gdańsk]] || ''vallaline'' || Świętopełk II poeg. Pärast tema pärijateta surma neelati Gdańsk taasühendatud Pomereelia hertsogkonda. |- | [[Mestwin II]] || [[Pilt:Mestwin II, Duke of Pomerania.PNG|80px]] || 1220 || 1270–1294 || 29. detsember 1294 || [[Pomereelia]] || Jutta<br/>enne 1275<br/>kaks last<br/><br/>Euphrosyna<br/>1275 (lahutatud 1288)<br/>lastetu<br/><br/>Sulisława<br/>pärast 1288<br/>lastetu || Taasühendas hertsogkonna 1270. aastal. 1294. aastal annekteeriti Pomereelia [[Poola kuningriik (1025–1385)|Poola kuningriigi]] poolt. |- |} === Pomereelia hilisem ajalugu === * 1296–1299: [[Kujawy]] osa * 1299–1308: Poola osa * 1308–1466: [[Saksa Ordu riik|Saksa Ordu riigi]] osa * 1454–1466: Poola-toetatud Preisi separatistlike vägede [[Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)|13-aastane sõda]] Saksa ordu vastu * 1466–1569: [[Kuninglik Preisimaa]], personaalunioonis Poola krooniga * 1569–1772: [[Rzeczpospolita]] osa * 1772–1919: [[Lääne-Preisimaa]] ([[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] provints, [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osa aastast 1871) ** 1829–1878: [[Preisimaa provints]] ([[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] provints) ** 1772–1793: Gdańsk, Toruń ja Elbląg jäid Poolale, annekteeriti seejärel Lääne-Preisimaasse, välja arvatud viimane, mis liideti Ida-Preisimaaga ** 1807–1814: [[Danzigi vabalinn (1807–1813)|Danzigi vabalinn]], [[Napoleon I|Napoleoni]] klientriik, kus [[François Joseph Lefebvre]] oli ''Duc de Dantzic'' (1808–1820), enne tagastamist Lääne-Preisimaale * 1920–1939: Poola osa kui [[Pommeri vojevoodkond (1919–1939)|Pommeri vojevoodkond]], peale Danzigi * 1920–1939: [[Danzigi vabalinn]], [[Rahvasteliidu mandaat]] * 1939–1945: [[Danzig-Westpreußen]], Natsi-Saksamaa provints, sealhulgas Poola Pommeri ja Danzig * 1945–tänapäev: taas Poola osa == Vaata ka == * [[Pommeri ajalugu]] [[Kategooria:Pommeri]] ml0yx0tm4dd97jhmhimlhcpbprad5p4 Meirāni 0 592336 7240980 6970845 2026-09-24T13:50:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240980 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Meirāni | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Meirāni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis Madona piirkonnas [[Indrāni vald|Indrāni vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2651 Vietvārdu datubāze]</ref> Asub [[Aiviekste]] jõe kaldal, [[Riia]]st 195 ja endisest piirkonna keskusest [[Lubāna]]st 11 kilomeetri kaugusel. Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/meiranu-biblioteka</ref> Seal asuvad bussipeatused Meirānu tautas nams<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/11314 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-29 |arhiivimisaeg=2022-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221029191840/https://www.atd.lv/pieturvietas/11314 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Meirāni.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4322 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-29 |arhiivimisaeg=2022-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221029191841/https://www.atd.lv/pieturvietas/4322 |url-olek=ei tööta}}</ref> Küla oli vanasti Meirāni valla keskuseks. Aastal 1935 rajati sinna [[Meirāni raudteejaam]]. Aastal 1944 toimusid küla ümbruskonnas lahingud, mille käigus hävis üle Aiviekste jõe viinud sild. Aastal 1963 lõppes raudteel reisirongiliiklus, jaam suleti aastal 1990. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Lubāna piirkond]]a. Küla lähistel asuvad Meirāni muinaskalmed ehk Sõjahauad on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1708 Meirānu senkapi (Kara kapi)]</ref> Üks Meirānis kasvav pärn ja üks tamm on looduskaitse all. Külla ulatub kaitsealune Lubāna-Meirāni allee.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 130 (1970) * 137 (1979) * 121 (1989) * 128 (2000) * 125 (2011) <td> * 103 (2015) * 104 (2017) * 97 (2021) * 92 (2025) </table> [[Pilt:Skats Jaunlubānas virz., Dzelzceļa stacija "Meirāni" slēgtajā līnijā Madona - Lubāna - panoramio (1).jpg|pisi|tühi|Meirāni raudteejaama ase]] ==Viited== {{viited}} {{Indrāni vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] 3yecjw8anctx8b8e5823n2osl17zslb Wolfi-Rayet' täht 0 593813 7241199 5750732 2026-09-24T19:48:08Z Kruusamägi 1530 7241199 wikitext text/x-wiki [[Pilt:A cosmic couple.jpg|pisi|[[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] foto Wolfi-Rayet' tähest [[WR 124]] ja seda ümbritsevast udust]] [[Fail:Crescent nebula from Estonia.jpg|pisi|[[Luik (tähtkuju)|Luige tähtkujus]] asuv [[NGC 6888]], mille avastas 1792. aastal saksa-briti astronoom [[William Herchel]]. Tegemist on meist umbes 5000 aasta kaugusel asuva ja kusagil 25 valgusaastat laia emissiooniuduga. Selle tekitajaks on selle südames asuv punane hiidtäht [[WR 136]], mille mass ja mõõtmed ületavad meie endi Päikest vastavalt 21 ja 5 korda. Foto on tehtud 2024. aastal Eestist [[Tõrva]] linnast]] '''Wolfi-Rayet' täht''' (sageli lühendatud kui '''WR täht''') on väga haruldane [[Täht (astronoomia)|täht]], millel on tugevad ioniseeritud [[heelium]]i, [[lämmastik]]u ja [[süsinik]]u emissioonijooned. Wolfi-Rayet' täht arvatakse tekkivat [[Spektriklass|O-klassi]] tähest.<ref name="Star" /> WR tähel on [[vesinik]] ammendunud, [[tähetuul]] on tugev ja pinnal väga palju raskeid elemente. Wolfi-Rayet' tähe pinnatemperatuur on 30 000 kuni 210 000 [[kelvin]]it ning see on kõige kuumem teadaolev täht. Kõik Wolfi-Rayet' tähed on kõrge pinnatemperatuuri tõttu väga heledad. Wolfi-Rayet' tähe tuumas sünteesitakse heeliumi või sellest raskemaid elemente ning tuumasünteesi peatumisel plahvatab täht [[supernoova]]na või muutub [[Must auk|mustaks auguks]].<ref name="What" /> Wolfi-Rayet' tähed avastasid prantsuse astronoomid [[Charles Wolf]] ja [[Georges Rayet]], kes märkasid [[1867]]. aastal [[Luik (tähtkuju)|Luige tähtkujus]] kolme tähte ([[WR 134]], [[WR 135]] ja [[WR 137]]), millel olid tugevad emissioonijooned.<ref name="Cygnus" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Star">{{netiviide |pealkiri=Wolf-Rayet Star |väljaanne=Swinburne University |url=https://astronomy.swin.edu.au/cosmos/w/wolf-rayet+star |vaadatud=13. november 2020}}</ref> <ref name="What">{{netiviide |pealkiri=What Is A Wolf-Rayet Star? |väljaanne=Universe Today |url=https://www.universetoday.com/24736/wolf-rayet-star/ |vaadatud=13. november 2020}}</ref> <ref name="Cygnus">{{netiviide |pealkiri=IV. On Wolf and Rayet's bright-line stars in Cygnus |väljaanne=Proceedings of the Royal Society of London |url=https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rspl.1890.0063 |vaadatud=13. november 2020}}</ref> }} [[Kategooria:Tähetüübid]] i10bqks7tit136pnw5fgd0e6hvvide8 Rainer Rahasepp 0 595862 7241469 7072843 2026-09-25T08:38:47Z ~2026-51626-23 238328 /* Skandaalid */ 7241469 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2020}} '''Rainer Rahasepp''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1976]] [[Petseri]]s) on Eesti politseinik, kirjanik ja luuletaja. 2020. aasta algul ilmus temal esimene luulekogu "Päike pesitseb me põues".<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/en/nlib-digar:417462 Luulekogu "Päike pesitseb me põues"]</ref> == Elukäik == Raineri esivanemad on pärit [[Setumaa|Setomaa]]lt. Tema isa vanemad ja isa (Enn Rahasepp) elasid [[Koss'olka]] külas (Paul Rahasepp<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi= |kuupäev=24. veebruar 1997 |pealkiri=Setu lauluema Maarja Pähnapuu |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/setu-lauluema-maarja-pahnapuu |väljaanne=ERR}}</ref>, Kossolka leelokoori pillimees; Nati Rahasepp<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://arhiiv.err.ee/vaata/v-setu-leelopaev-1989-kosselka-kula-leelokoor|pealkiri=Esineb Kosselka setode leelokoor|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}</ref>, laulis Kossolka leelokooris (oli ka eestlaulja) ning kirjutas koorile ka mitmeid laulusõnu. Ema vanemad ja ema (Maria Rahasepp, Põlva Seto Seltsi asutaja<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7129954/anne-vabarna-omakultuuripreemia-palvivad-aarne-leima-ja-maria-rahasepp|pealkiri=Anne Vabarna omakultuuripreemia pälvivad Maria Rahasepp ja Aarne Leima|väljaanne=|aeg=11.12.2020|vaadatud=11.12.2020}}</ref>) elasid Molodovitsa külas. Rainer Rahasepp sündis Petseris. 1981. aastal tulid vanemad [[Värska]]sse elama (käis Värska lasteaias). Pärast vanemate lahutust kolis ema lastega Põlva lähedal asuvasse [[Peri küla|Peri külla]] ja mõne aja pärast [[Linte]]sse. Rainer õppis [[Naha Algkool]]is. Peale seda [[Räpina Keskkool]]is ning lõpetas selle 1994. Samal aastal siirdus ta vabatahtlikuna aega teenima Kuperjanovi ÜJP. 1995 õppis [[Meegomäe lahingukool]]is allohvitseriks. 1995–1996 õppis [[Paikuse politseikool]]is. 2006. aastal omandas politseilise kõrghariduse [[Sisekaitseakadeemia]]s. Aastatel 1996–2014 töötas ta Põlva politseiprefektuuris, seejärel [[Lõuna prefektuur]]i teabebüroos vanemkorrakaitseametnikuna, kus tema põhiülesandeks oli vabatahtlike töö koordineerimine ja korraldamine. Aastail 2018–2019 töötas ta Tallinnas arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroos juhtiva korrakaitseametnikuna ning arendas vabatahtlike kaasamisvaldkonda. Seejärel töötas lühikest aega piirivalves, patrullpolitseinikuna ning Otepää valla piirkonnapolitseinikuna.<ref name="otepaa">[https://web.archive.org/web/20200906233917/https://www.otepaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/id/28651029 Septembrist teenindab Otepää valda politseikapten Rainer Rahasepp] 04.09.2020.</ref> 2021.a aprillist töötab ta Kagu politseijaoskonnas rühmajuhina. == Tegevusest seto keele hoidmisel == Rahasepp on võtnud enda südameasjaks [[Setod|seto]] keeles kirjutamise – et seto keele elujõulisus jääks ja areneks. Ta on avaldanud kaks setokeelset luulekogu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Umah keeleh {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:611126 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ma saisa suurtii veereh {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:659207 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref>, millest esimene ilmus 2021.a. Ta kirjutab seto keeles ka lastele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mamma jutustused / Mamma jutusõ' / Rahasepä Rainer ; seto ja kiräkeele toimõtaja Palmi Silvi ; seto kiilde tõlknu' Sarvõ Õiõ ; kujondanu' Rahasepä Rainer ja Aveli Kristiina ; joonistanu' Mõtsaluigõ Epp = Mamma jutusõ' Mamma jutusõ' / Rahasepä Rainer ; ... {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1015186 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Papa jutustused = Papa jutusõ' {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:993157 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref>. Nii nägid ilmavalgust pere pärimuslikest lugudest (lisaks omapoolsete lugude lisamisega) kaks lasteraamatut, mis on nii seto kui eesti keeles. Kuna Raineri vanaisa Paul pidas mesilasi, siis sellest ajendatuna ilmus temal nii seto<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miitsirk Jako {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:824609 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> kui ka eesti keeles veel ka lasteraamat „Mesilane Jako.“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mesilane Jako {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:882422 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> Kirjaniku loomingut on korduvalt avaldanud ka setokeelne Täheke ning 2023.a nr 7-8 kirjakeelses Tähekeses ilmus lugu „Volli ja saunavihakene.“<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Täheke |url=https://lasteekraan.err.ee/1609036415/juuli-ja-augustikuu-taheke-2023#lg=35828&slide=13}}</ref> 09.10.2024.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-08 |pealkiri=Setod kogunevad kongressile |url=https://setomaa.postimees.ee/8111004/setod-kogunevad-kongressile |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=Setomaa |keel=et}}</ref>a toimus XIV [[Seto Kongress]], mil Rahasepp sai saadikuna enim hääli ning osutus valituks Vanemate Kogusse. 13-liikmeline Vanemate Kogu valis Rahasepa Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanemaks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Setomaa.ee - setode internetivärav |url=http://kogukond.setomaa.ee//seto-kongressi-vanemate-kogu |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=kogukond.setomaa.ee}}</ref>. Koostöös Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanem [[Rainer Kuuba]]<nowiki/>ga vedas ta eest petitsiooni „Seto, võru, mulgi ja tartu keel [[Lõunaeesti keeled|lõunaeesti]] piirkonnakeeleks“<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-07 |pealkiri=Petitsioon: seto, võru, mulgi ja tartu keel lõunaeesti piirkonnakeeleks – Seto Instituut |url=https://www.setoinstituut.ee/petitsioon-seto-voru-mulgi-ja-tartu-keel-lounaeesti-piirkonnakeeleks/ |vaadatud=2025-07-04 |keel=et}}</ref>, mis anti pidulikult üle riigikogu esimehele 22.04.2025.a.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-23 |pealkiri=GALERII &#10217; Spiikrile anti üle allkirjad lõunaeesti keele kaitseks |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8235472/galerii-spiikrile-anti-ule-allkirjad-lounaeesti-keele-kaitseks |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> == Skandaalid == Õhtulehe andmetel mõnitas purjus Rainer koos kolleegidega politseist 1999. aasta 5. aprilli öösel baarikülastajaid. 3. mai määras politseiamet politseinikele karistused pärast distsiplinaarjuurdlust, Rainer sai noomituse ning jäi aastaks ilma teenistusstaaži lisatasust. Ühe kolleegi näol oli tegemist Indrek Ploompuuga. <ref>{{Netiviide|autor=Taal, Argo|url=https://www.ohtuleht.ee/78854/joomaskandaal-raputas-polva-politseid|pealkiri=Joomaskandaal raputas Põlva politseid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. mai 1999}}</ref> Endine politseijuht Indrek Ploompuu on mõistetud altkäemaksu võtmises süüdi.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.err.ee/374312/endine-politseijuht-moisteti-altkaemaksu-votmises-suudi}}</ref> Tegu on Rainer Rahaseppa endise töökaaslasega.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.ohtuleht.ee/78854/joomaskandaal-raputas-polva-politseid?fbclid=IwY2xjawUjEh1leHRuA2FlbQIxMABwZG9mAWJyaWQRMG4zTkJGQUtlaGgzalI5NGtzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEeqhyzG0Eq1UzT8nwl_vhxOc9v_Agdz7Ejk2NdRHkx_LkBj558xvhewBzoLR8_aem_kS_OvUOPLNs2EozyzJ088w}}</ref> Rainer Rahasepp ei ole kinnitanud, kas ta oli seotud altkäemaksu võtmise kaasusega. == Isiklikku == Ta on abielus Aveli Rahasepaga, neil on tütar Andra ja poeg Ranno. == Looming == * 2020 luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/en/nlib-digar:417462 "Päike pesitseb me põues"] * 2020 luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/en/books/138432 "Rõõmu kandes"] * 2021 setokeelne luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/165878 "Umah keeleh"] * 2021 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/182479 "Mamma jutustused / Mamma jutusõ' "] * 2022 setokeelne luulekogu "[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/189645 Ma saisa suurtii veereh"] * 2022 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:882422 "Mesilane Jako"] * 2022 setokeelne lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:824609 "Miitsirk Jako"] * 2023 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/258327 "Papa jutustused / Papa jutusõ'"] * 2024 lasteraamat (2., täiendatud trükk) [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1015186 "Mamma jutustused / Mamma jutusõ'"] * 2024 laste luuleraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1106526 "Aias sibas siilike"] == Tunnustus == * 2016 – "[https://www.err.ee/578548/president-kaljulaid-tunnustas-tanavusi-vabatahtlikke-intervjuud-aumarkide-saajatega Märka vabatahtlikku"] tunnustus vabatahtlike kaasajate kategoorias. * 2018 – [https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/kodanikupaeev/kodanikupaeeva-aumaergi-saanud Kodanikupäeva aumärk] * 2024 – Põlvamaa aasta [https://www.polvamaa.ee/uudised/uudis/2025/01/10/polvamaa-omavalitsuste-liit-tunnustas-terviseedenduse-ja-turvalisuse-valdkonna-tegijaid/ tervisedendaja] ===Auhinnad=== * 2020 – [https://wi.ee/et/xix-adsoni-nimelisele-luulelugemisvoistlusele-esitati-32-videoklippi/ XIX Artur Adsoni] luulevõistlusel "Põlvest põlve" eristusjaotuse parim esitlus. * 2022 – [https://setomaa.postimees.ee/7474852/tanavused-hilana-taarka-nimelised-omakultuuripreemiad-palvivad-rainer-rahasepp-ja-ilmar-vananurm Hilana Taarka omakultuuripreemia] * 2023 – [http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=35084 Põlva valla kultuuripreemia] == Viited == {{Viited}} == Artiklid == * [https://lounapostimees.postimees.ee/7958627/rainer-rahasepp-kagu-abipolitseinikud-paistavad-silma-mitmekulgsusega Kagu abipolitseinikud paistavad silma mitmekülgsusega] Lõuna-Eesti Postimees,13. veebruar 2024 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7950569/politseinikust-kirjamees-mamma-lood-said-endale-seltsiks-papa-jutustused Politseinikust kirjamees: Mamma lood said endale seltsiks papa jutustused] Lõuna-Eesti Postimees, 1. veebruar 2024 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7927088/kiri-kaugeltki-mitte-koik-liiklejad-pole-helkuriga-sobrad Kaugeltki mitte kõik liiklejad pole helkuriga sõbrad] Lõuna-Eesti Postimees, 28. detsember 2023 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7901652/rainer-rahasepp-ennetus-on-igal-juhul-parem-kui-onnetus Ennetus on igal juhul parem kui õnnetus] Lõuna-Eesti Postimees, 21. november 2023 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7662244/politseinikust-kirjamehe-vastsest-lasteraamatust-ohkub-soojust Politseinikust kirjamehe vastsest lasteraamatust õhkub soojust] Lõuna-Eesti Postimees, 3 detsember 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7596852/abipolitseinikud-puhendavad-kogukonna-heaks-sadu-tunde Abipolitseinikud pühendavad kogukonna heaks sadu tunde] Lõuna-Eesti Postimees, 2. september 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7463824/luulekogu-ullitanud-politseinik-elu-annab-ilusat-olemise-mekki Luulekogu üllitanud politseinik: elu annab ilusat olemise mekki] Lõuna-Eesti Postimees, 26. veebruar 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7329548/politseinik-koitis-mamma-jutustused-lasteraamatuks Politseinik köitis mamma jutustused lasteraamatuks] Lõuna-Eesti Postimees, 3. september 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7273008/ka-kergliikuriga-soites-tuleb-reegleid-teada Ka kergliikuriga sõites tuleb reegleid teada] Lõuna-Eesti Postimees, 16. juuni 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7243616/poeg-aratas-emadepaevaks-ellu-vana-laulu Poeg äratas emadepäevaks ellu vana laulu] Lõuna-Eesti Postimees, 9. mai 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7192321/politseinikust-riimimeister-ullitas-setokeelse-luulekogu Politseinikust riimimeister üllitas setokeelse luulekogu] Lõuna-Eesti Postimees, 3. märts 2021 *[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=30676&type=2 "Saanisõit võib olla mõnus, kuid lõbusõidul on ka omad reeglid"] LõunaLeht, 11. veebruar 2021 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91997855/politseinik-kes-laseb-end-oma-riimidel-kanda "Politseinik, kes laseb end oma riimidel kanda"] Maaleht, 23. detsember 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7058058/kiri-taiskasvanu-liiklusharjumused-teedel-on-laste-kaitumismustri-peegel "Täiskasvanu liiklusharjumused teedel on laste käitumismustri peegel"] Lõuna-Eesti Postimees, 9. september 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/6878290/raamatu-avaldanud-politseinik-taitis-oma-unistuse "Raamatu avaldanud politseinik täitis oma unistuse"] Lõuna-Eesti Postimees, 22. jaanuar 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7115994/rainer-rahasepp-pimeduse-saabudes-kimbutab-tanavail-hoolimatuse-tont "Pimeduse saabudes kimbutab tänavail hoolimatuse tont"] Lõuna-Eesti Postimees, 23. november 2020 *[https://sonumitooja.ee/kui-pi%C2%ADme%C2%ADdus-kol%C2%ADli%C2%ADtab-siis-tark-ja%C2%ADla%C2%ADkai%C2%ADja-ei-lol%C2%ADli%C2%ADta/ "Kui pimedus kollitab, siis tark jalakäija ei lollita"] Sõnumitooja, 14. november 2018 *[https://lounaeestlane.ee/rainer-rahasepp-roomsad-toonid-liikluses-soltuvad-meist-endist/ "Rõõmsad toonid liikluses sõltuvad meist endist"] Lõunaeestlane, 16. mai 2017 *[https://vabatahtlikud.ee/ausalt-abipolitseinikest/ Ausalt abipolitseinikest] Vabatahtlike Värav, 2. märts 2017 {{JÄRJESTA:Rahasepp, Rainer}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] ixc1ytob5j2qowvaiat55zwrbuvj4ry 7241470 7241469 2026-09-25T08:43:41Z RainerRahakas 238329 /* Skandaalid */ 7241470 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2020}} '''Rainer Rahasepp''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1976]] [[Petseri]]s) on Eesti politseinik, kirjanik ja luuletaja. 2020. aasta algul ilmus temal esimene luulekogu "Päike pesitseb me põues".<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/en/nlib-digar:417462 Luulekogu "Päike pesitseb me põues"]</ref> == Elukäik == Raineri esivanemad on pärit [[Setumaa|Setomaa]]lt. Tema isa vanemad ja isa (Enn Rahasepp) elasid [[Koss'olka]] külas (Paul Rahasepp<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi= |kuupäev=24. veebruar 1997 |pealkiri=Setu lauluema Maarja Pähnapuu |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/setu-lauluema-maarja-pahnapuu |väljaanne=ERR}}</ref>, Kossolka leelokoori pillimees; Nati Rahasepp<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://arhiiv.err.ee/vaata/v-setu-leelopaev-1989-kosselka-kula-leelokoor|pealkiri=Esineb Kosselka setode leelokoor|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}</ref>, laulis Kossolka leelokooris (oli ka eestlaulja) ning kirjutas koorile ka mitmeid laulusõnu. Ema vanemad ja ema (Maria Rahasepp, Põlva Seto Seltsi asutaja<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7129954/anne-vabarna-omakultuuripreemia-palvivad-aarne-leima-ja-maria-rahasepp|pealkiri=Anne Vabarna omakultuuripreemia pälvivad Maria Rahasepp ja Aarne Leima|väljaanne=|aeg=11.12.2020|vaadatud=11.12.2020}}</ref>) elasid Molodovitsa külas. Rainer Rahasepp sündis Petseris. 1981. aastal tulid vanemad [[Värska]]sse elama (käis Värska lasteaias). Pärast vanemate lahutust kolis ema lastega Põlva lähedal asuvasse [[Peri küla|Peri külla]] ja mõne aja pärast [[Linte]]sse. Rainer õppis [[Naha Algkool]]is. Peale seda [[Räpina Keskkool]]is ning lõpetas selle 1994. Samal aastal siirdus ta vabatahtlikuna aega teenima Kuperjanovi ÜJP. 1995 õppis [[Meegomäe lahingukool]]is allohvitseriks. 1995–1996 õppis [[Paikuse politseikool]]is. 2006. aastal omandas politseilise kõrghariduse [[Sisekaitseakadeemia]]s. Aastatel 1996–2014 töötas ta Põlva politseiprefektuuris, seejärel [[Lõuna prefektuur]]i teabebüroos vanemkorrakaitseametnikuna, kus tema põhiülesandeks oli vabatahtlike töö koordineerimine ja korraldamine. Aastail 2018–2019 töötas ta Tallinnas arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroos juhtiva korrakaitseametnikuna ning arendas vabatahtlike kaasamisvaldkonda. Seejärel töötas lühikest aega piirivalves, patrullpolitseinikuna ning Otepää valla piirkonnapolitseinikuna.<ref name="otepaa">[https://web.archive.org/web/20200906233917/https://www.otepaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/id/28651029 Septembrist teenindab Otepää valda politseikapten Rainer Rahasepp] 04.09.2020.</ref> 2021.a aprillist töötab ta Kagu politseijaoskonnas rühmajuhina. == Tegevusest seto keele hoidmisel == Rahasepp on võtnud enda südameasjaks [[Setod|seto]] keeles kirjutamise – et seto keele elujõulisus jääks ja areneks. Ta on avaldanud kaks setokeelset luulekogu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Umah keeleh {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:611126 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ma saisa suurtii veereh {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:659207 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref>, millest esimene ilmus 2021.a. Ta kirjutab seto keeles ka lastele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mamma jutustused / Mamma jutusõ' / Rahasepä Rainer ; seto ja kiräkeele toimõtaja Palmi Silvi ; seto kiilde tõlknu' Sarvõ Õiõ ; kujondanu' Rahasepä Rainer ja Aveli Kristiina ; joonistanu' Mõtsaluigõ Epp = Mamma jutusõ' Mamma jutusõ' / Rahasepä Rainer ; ... {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1015186 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Papa jutustused = Papa jutusõ' {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:993157 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref>. Nii nägid ilmavalgust pere pärimuslikest lugudest (lisaks omapoolsete lugude lisamisega) kaks lasteraamatut, mis on nii seto kui eesti keeles. Kuna Raineri vanaisa Paul pidas mesilasi, siis sellest ajendatuna ilmus temal nii seto<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miitsirk Jako {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:824609 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> kui ka eesti keeles veel ka lasteraamat „Mesilane Jako.“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mesilane Jako {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:882422 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> Kirjaniku loomingut on korduvalt avaldanud ka setokeelne Täheke ning 2023.a nr 7-8 kirjakeelses Tähekeses ilmus lugu „Volli ja saunavihakene.“<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Täheke |url=https://lasteekraan.err.ee/1609036415/juuli-ja-augustikuu-taheke-2023#lg=35828&slide=13}}</ref> 09.10.2024.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-08 |pealkiri=Setod kogunevad kongressile |url=https://setomaa.postimees.ee/8111004/setod-kogunevad-kongressile |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=Setomaa |keel=et}}</ref>a toimus XIV [[Seto Kongress]], mil Rahasepp sai saadikuna enim hääli ning osutus valituks Vanemate Kogusse. 13-liikmeline Vanemate Kogu valis Rahasepa Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanemaks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Setomaa.ee - setode internetivärav |url=http://kogukond.setomaa.ee//seto-kongressi-vanemate-kogu |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=kogukond.setomaa.ee}}</ref>. Koostöös Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanem [[Rainer Kuuba]]<nowiki/>ga vedas ta eest petitsiooni „Seto, võru, mulgi ja tartu keel [[Lõunaeesti keeled|lõunaeesti]] piirkonnakeeleks“<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-07 |pealkiri=Petitsioon: seto, võru, mulgi ja tartu keel lõunaeesti piirkonnakeeleks – Seto Instituut |url=https://www.setoinstituut.ee/petitsioon-seto-voru-mulgi-ja-tartu-keel-lounaeesti-piirkonnakeeleks/ |vaadatud=2025-07-04 |keel=et}}</ref>, mis anti pidulikult üle riigikogu esimehele 22.04.2025.a.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-23 |pealkiri=GALERII &#10217; Spiikrile anti üle allkirjad lõunaeesti keele kaitseks |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8235472/galerii-spiikrile-anti-ule-allkirjad-lounaeesti-keele-kaitseks |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> == Skandaalid == Õhtulehe andmetel mõnitas purjus Rainer koos kolleegidega politseist 1999. aasta 5. aprilli öösel baarikülastajaid. 3. mai määras politseiamet politseinikele karistused pärast distsiplinaarjuurdlust, Rainer sai noomituse ning jäi aastaks ilma teenistusstaaži lisatasust. Ühe kolleegi näol oli tegemist Indrek Ploompuuga. <ref>{{Netiviide|autor=Taal, Argo|url=https://www.ohtuleht.ee/78854/joomaskandaal-raputas-polva-politseid|pealkiri=Joomaskandaal raputas Põlva politseid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. mai 1999}}</ref> Rainer sundis koos kolleegidega kannatanut põrandal roomama, kui ta oli parasjagu Indrek Ploompuu isakssaamist tähistamas.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.ohtuleht.ee/78854/joomaskandaal-raputas-polva-politseid}}</ref> Endine politseijuht Indrek Ploompuu on mõistetud altkäemaksu võtmises süüdi.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.err.ee/374312/endine-politseijuht-moisteti-altkaemaksu-votmises-suudi}}</ref> Tegu on Rainer Rahaseppa endise töökaaslasega.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.ohtuleht.ee/78854/joomaskandaal-raputas-polva-politseid}}</ref> Rainer Rahasepp ei ole kinnitanud, kas ta oli seotud altkäemaksu võtmise kaasusega. == Isiklikku == Ta on abielus Aveli Rahasepaga, neil on tütar Andra ja poeg Ranno. == Looming == * 2020 luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/en/nlib-digar:417462 "Päike pesitseb me põues"] * 2020 luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/en/books/138432 "Rõõmu kandes"] * 2021 setokeelne luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/165878 "Umah keeleh"] * 2021 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/182479 "Mamma jutustused / Mamma jutusõ' "] * 2022 setokeelne luulekogu "[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/189645 Ma saisa suurtii veereh"] * 2022 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:882422 "Mesilane Jako"] * 2022 setokeelne lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:824609 "Miitsirk Jako"] * 2023 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/258327 "Papa jutustused / Papa jutusõ'"] * 2024 lasteraamat (2., täiendatud trükk) [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1015186 "Mamma jutustused / Mamma jutusõ'"] * 2024 laste luuleraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1106526 "Aias sibas siilike"] == Tunnustus == * 2016 – "[https://www.err.ee/578548/president-kaljulaid-tunnustas-tanavusi-vabatahtlikke-intervjuud-aumarkide-saajatega Märka vabatahtlikku"] tunnustus vabatahtlike kaasajate kategoorias. * 2018 – [https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/kodanikupaeev/kodanikupaeeva-aumaergi-saanud Kodanikupäeva aumärk] * 2024 – Põlvamaa aasta [https://www.polvamaa.ee/uudised/uudis/2025/01/10/polvamaa-omavalitsuste-liit-tunnustas-terviseedenduse-ja-turvalisuse-valdkonna-tegijaid/ tervisedendaja] ===Auhinnad=== * 2020 – [https://wi.ee/et/xix-adsoni-nimelisele-luulelugemisvoistlusele-esitati-32-videoklippi/ XIX Artur Adsoni] luulevõistlusel "Põlvest põlve" eristusjaotuse parim esitlus. * 2022 – [https://setomaa.postimees.ee/7474852/tanavused-hilana-taarka-nimelised-omakultuuripreemiad-palvivad-rainer-rahasepp-ja-ilmar-vananurm Hilana Taarka omakultuuripreemia] * 2023 – [http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=35084 Põlva valla kultuuripreemia] == Viited == {{Viited}} == Artiklid == * [https://lounapostimees.postimees.ee/7958627/rainer-rahasepp-kagu-abipolitseinikud-paistavad-silma-mitmekulgsusega Kagu abipolitseinikud paistavad silma mitmekülgsusega] Lõuna-Eesti Postimees,13. veebruar 2024 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7950569/politseinikust-kirjamees-mamma-lood-said-endale-seltsiks-papa-jutustused Politseinikust kirjamees: Mamma lood said endale seltsiks papa jutustused] Lõuna-Eesti Postimees, 1. veebruar 2024 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7927088/kiri-kaugeltki-mitte-koik-liiklejad-pole-helkuriga-sobrad Kaugeltki mitte kõik liiklejad pole helkuriga sõbrad] Lõuna-Eesti Postimees, 28. detsember 2023 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7901652/rainer-rahasepp-ennetus-on-igal-juhul-parem-kui-onnetus Ennetus on igal juhul parem kui õnnetus] Lõuna-Eesti Postimees, 21. november 2023 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7662244/politseinikust-kirjamehe-vastsest-lasteraamatust-ohkub-soojust Politseinikust kirjamehe vastsest lasteraamatust õhkub soojust] Lõuna-Eesti Postimees, 3 detsember 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7596852/abipolitseinikud-puhendavad-kogukonna-heaks-sadu-tunde Abipolitseinikud pühendavad kogukonna heaks sadu tunde] Lõuna-Eesti Postimees, 2. september 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7463824/luulekogu-ullitanud-politseinik-elu-annab-ilusat-olemise-mekki Luulekogu üllitanud politseinik: elu annab ilusat olemise mekki] Lõuna-Eesti Postimees, 26. veebruar 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7329548/politseinik-koitis-mamma-jutustused-lasteraamatuks Politseinik köitis mamma jutustused lasteraamatuks] Lõuna-Eesti Postimees, 3. september 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7273008/ka-kergliikuriga-soites-tuleb-reegleid-teada Ka kergliikuriga sõites tuleb reegleid teada] Lõuna-Eesti Postimees, 16. juuni 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7243616/poeg-aratas-emadepaevaks-ellu-vana-laulu Poeg äratas emadepäevaks ellu vana laulu] Lõuna-Eesti Postimees, 9. mai 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7192321/politseinikust-riimimeister-ullitas-setokeelse-luulekogu Politseinikust riimimeister üllitas setokeelse luulekogu] Lõuna-Eesti Postimees, 3. märts 2021 *[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=30676&type=2 "Saanisõit võib olla mõnus, kuid lõbusõidul on ka omad reeglid"] LõunaLeht, 11. veebruar 2021 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91997855/politseinik-kes-laseb-end-oma-riimidel-kanda "Politseinik, kes laseb end oma riimidel kanda"] Maaleht, 23. detsember 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7058058/kiri-taiskasvanu-liiklusharjumused-teedel-on-laste-kaitumismustri-peegel "Täiskasvanu liiklusharjumused teedel on laste käitumismustri peegel"] Lõuna-Eesti Postimees, 9. september 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/6878290/raamatu-avaldanud-politseinik-taitis-oma-unistuse "Raamatu avaldanud politseinik täitis oma unistuse"] Lõuna-Eesti Postimees, 22. jaanuar 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7115994/rainer-rahasepp-pimeduse-saabudes-kimbutab-tanavail-hoolimatuse-tont "Pimeduse saabudes kimbutab tänavail hoolimatuse tont"] Lõuna-Eesti Postimees, 23. november 2020 *[https://sonumitooja.ee/kui-pi%C2%ADme%C2%ADdus-kol%C2%ADli%C2%ADtab-siis-tark-ja%C2%ADla%C2%ADkai%C2%ADja-ei-lol%C2%ADli%C2%ADta/ "Kui pimedus kollitab, siis tark jalakäija ei lollita"] Sõnumitooja, 14. november 2018 *[https://lounaeestlane.ee/rainer-rahasepp-roomsad-toonid-liikluses-soltuvad-meist-endist/ "Rõõmsad toonid liikluses sõltuvad meist endist"] Lõunaeestlane, 16. mai 2017 *[https://vabatahtlikud.ee/ausalt-abipolitseinikest/ Ausalt abipolitseinikest] Vabatahtlike Värav, 2. märts 2017 {{JÄRJESTA:Rahasepp, Rainer}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 3fmu4nykh1tacsly7zqtcdcygj55nk2 7241473 7241470 2026-09-25T08:48:41Z RainerRahakas 238329 /* Skandaalid */ 7241473 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2020}} '''Rainer Rahasepp''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1976]] [[Petseri]]s) on Eesti politseinik, kirjanik ja luuletaja. 2020. aasta algul ilmus temal esimene luulekogu "Päike pesitseb me põues".<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/en/nlib-digar:417462 Luulekogu "Päike pesitseb me põues"]</ref> == Elukäik == Raineri esivanemad on pärit [[Setumaa|Setomaa]]lt. Tema isa vanemad ja isa (Enn Rahasepp) elasid [[Koss'olka]] külas (Paul Rahasepp<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi= |kuupäev=24. veebruar 1997 |pealkiri=Setu lauluema Maarja Pähnapuu |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/setu-lauluema-maarja-pahnapuu |väljaanne=ERR}}</ref>, Kossolka leelokoori pillimees; Nati Rahasepp<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://arhiiv.err.ee/vaata/v-setu-leelopaev-1989-kosselka-kula-leelokoor|pealkiri=Esineb Kosselka setode leelokoor|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}</ref>, laulis Kossolka leelokooris (oli ka eestlaulja) ning kirjutas koorile ka mitmeid laulusõnu. Ema vanemad ja ema (Maria Rahasepp, Põlva Seto Seltsi asutaja<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7129954/anne-vabarna-omakultuuripreemia-palvivad-aarne-leima-ja-maria-rahasepp|pealkiri=Anne Vabarna omakultuuripreemia pälvivad Maria Rahasepp ja Aarne Leima|väljaanne=|aeg=11.12.2020|vaadatud=11.12.2020}}</ref>) elasid Molodovitsa külas. Rainer Rahasepp sündis Petseris. 1981. aastal tulid vanemad [[Värska]]sse elama (käis Värska lasteaias). Pärast vanemate lahutust kolis ema lastega Põlva lähedal asuvasse [[Peri küla|Peri külla]] ja mõne aja pärast [[Linte]]sse. Rainer õppis [[Naha Algkool]]is. Peale seda [[Räpina Keskkool]]is ning lõpetas selle 1994. Samal aastal siirdus ta vabatahtlikuna aega teenima Kuperjanovi ÜJP. 1995 õppis [[Meegomäe lahingukool]]is allohvitseriks. 1995–1996 õppis [[Paikuse politseikool]]is. 2006. aastal omandas politseilise kõrghariduse [[Sisekaitseakadeemia]]s. Aastatel 1996–2014 töötas ta Põlva politseiprefektuuris, seejärel [[Lõuna prefektuur]]i teabebüroos vanemkorrakaitseametnikuna, kus tema põhiülesandeks oli vabatahtlike töö koordineerimine ja korraldamine. Aastail 2018–2019 töötas ta Tallinnas arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroos juhtiva korrakaitseametnikuna ning arendas vabatahtlike kaasamisvaldkonda. Seejärel töötas lühikest aega piirivalves, patrullpolitseinikuna ning Otepää valla piirkonnapolitseinikuna.<ref name="otepaa">[https://web.archive.org/web/20200906233917/https://www.otepaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/id/28651029 Septembrist teenindab Otepää valda politseikapten Rainer Rahasepp] 04.09.2020.</ref> 2021.a aprillist töötab ta Kagu politseijaoskonnas rühmajuhina. == Tegevusest seto keele hoidmisel == Rahasepp on võtnud enda südameasjaks [[Setod|seto]] keeles kirjutamise – et seto keele elujõulisus jääks ja areneks. Ta on avaldanud kaks setokeelset luulekogu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Umah keeleh {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:611126 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ma saisa suurtii veereh {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:659207 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref>, millest esimene ilmus 2021.a. Ta kirjutab seto keeles ka lastele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mamma jutustused / Mamma jutusõ' / Rahasepä Rainer ; seto ja kiräkeele toimõtaja Palmi Silvi ; seto kiilde tõlknu' Sarvõ Õiõ ; kujondanu' Rahasepä Rainer ja Aveli Kristiina ; joonistanu' Mõtsaluigõ Epp = Mamma jutusõ' Mamma jutusõ' / Rahasepä Rainer ; ... {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1015186 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Papa jutustused = Papa jutusõ' {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:993157 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref>. Nii nägid ilmavalgust pere pärimuslikest lugudest (lisaks omapoolsete lugude lisamisega) kaks lasteraamatut, mis on nii seto kui eesti keeles. Kuna Raineri vanaisa Paul pidas mesilasi, siis sellest ajendatuna ilmus temal nii seto<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miitsirk Jako {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:824609 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> kui ka eesti keeles veel ka lasteraamat „Mesilane Jako.“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mesilane Jako {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:882422 |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> Kirjaniku loomingut on korduvalt avaldanud ka setokeelne Täheke ning 2023.a nr 7-8 kirjakeelses Tähekeses ilmus lugu „Volli ja saunavihakene.“<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Täheke |url=https://lasteekraan.err.ee/1609036415/juuli-ja-augustikuu-taheke-2023#lg=35828&slide=13}}</ref> 09.10.2024.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-08 |pealkiri=Setod kogunevad kongressile |url=https://setomaa.postimees.ee/8111004/setod-kogunevad-kongressile |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=Setomaa |keel=et}}</ref>a toimus XIV [[Seto Kongress]], mil Rahasepp sai saadikuna enim hääli ning osutus valituks Vanemate Kogusse. 13-liikmeline Vanemate Kogu valis Rahasepa Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanemaks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Setomaa.ee - setode internetivärav |url=http://kogukond.setomaa.ee//seto-kongressi-vanemate-kogu |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=kogukond.setomaa.ee}}</ref>. Koostöös Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanem [[Rainer Kuuba]]<nowiki/>ga vedas ta eest petitsiooni „Seto, võru, mulgi ja tartu keel [[Lõunaeesti keeled|lõunaeesti]] piirkonnakeeleks“<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-07 |pealkiri=Petitsioon: seto, võru, mulgi ja tartu keel lõunaeesti piirkonnakeeleks – Seto Instituut |url=https://www.setoinstituut.ee/petitsioon-seto-voru-mulgi-ja-tartu-keel-lounaeesti-piirkonnakeeleks/ |vaadatud=2025-07-04 |keel=et}}</ref>, mis anti pidulikult üle riigikogu esimehele 22.04.2025.a.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-23 |pealkiri=GALERII &#10217; Spiikrile anti üle allkirjad lõunaeesti keele kaitseks |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8235472/galerii-spiikrile-anti-ule-allkirjad-lounaeesti-keele-kaitseks |vaadatud=2025-07-04 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> == Skandaalid == Õhtulehe andmetel mõnitas purjus Rainer koos kolleegidega politseist 1999. aasta 5. aprilli öösel baarikülastajaid. 3. mai määras politseiamet politseinikele karistused pärast distsiplinaarjuurdlust, Rainer sai noomituse ning jäi aastaks ilma teenistusstaaži lisatasust. Ühe kolleegi näol oli tegemist Indrek Ploompuuga. <ref>{{Netiviide|autor=Taal, Argo|url=https://www.ohtuleht.ee/78854/joomaskandaal-raputas-polva-politseid|pealkiri=Joomaskandaal raputas Põlva politseid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. mai 1999}}</ref> Rainer sundis koos kolleegidega kannatanut põrandal roomama, kui ta oli parasjagu Indrek Ploompuu isakssaamist tähistamas.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.ohtuleht.ee/78854/joomaskandaal-raputas-polva-politseid}}</ref> Endine politseijuht Indrek Ploompuu on mõistetud altkäemaksu võtmises süüdi.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.err.ee/374312/endine-politseijuht-moisteti-altkaemaksu-votmises-suudi}}</ref> Tegu on Rainer Rahaseppa endise töökaaslasega.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.ohtuleht.ee/78854/joomaskandaal-raputas-polva-politseid}}</ref> Rainer Rahasepp ei ole ajakirjanduse allikate kohaselt seotud altkäemaksu võtmise kaasusega.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.err.ee/374312/endine-politseijuht-moisteti-altkaemaksu-votmises-suudi}}</ref> == Isiklikku == Ta on abielus Aveli Rahasepaga, neil on tütar Andra ja poeg Ranno. == Looming == * 2020 luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/en/nlib-digar:417462 "Päike pesitseb me põues"] * 2020 luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/en/books/138432 "Rõõmu kandes"] * 2021 setokeelne luulekogu [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/165878 "Umah keeleh"] * 2021 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/182479 "Mamma jutustused / Mamma jutusõ' "] * 2022 setokeelne luulekogu "[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/189645 Ma saisa suurtii veereh"] * 2022 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:882422 "Mesilane Jako"] * 2022 setokeelne lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:824609 "Miitsirk Jako"] * 2023 lasteraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/258327 "Papa jutustused / Papa jutusõ'"] * 2024 lasteraamat (2., täiendatud trükk) [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1015186 "Mamma jutustused / Mamma jutusõ'"] * 2024 laste luuleraamat [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1106526 "Aias sibas siilike"] == Tunnustus == * 2016 – "[https://www.err.ee/578548/president-kaljulaid-tunnustas-tanavusi-vabatahtlikke-intervjuud-aumarkide-saajatega Märka vabatahtlikku"] tunnustus vabatahtlike kaasajate kategoorias. * 2018 – [https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/kodanikupaeev/kodanikupaeeva-aumaergi-saanud Kodanikupäeva aumärk] * 2024 – Põlvamaa aasta [https://www.polvamaa.ee/uudised/uudis/2025/01/10/polvamaa-omavalitsuste-liit-tunnustas-terviseedenduse-ja-turvalisuse-valdkonna-tegijaid/ tervisedendaja] ===Auhinnad=== * 2020 – [https://wi.ee/et/xix-adsoni-nimelisele-luulelugemisvoistlusele-esitati-32-videoklippi/ XIX Artur Adsoni] luulevõistlusel "Põlvest põlve" eristusjaotuse parim esitlus. * 2022 – [https://setomaa.postimees.ee/7474852/tanavused-hilana-taarka-nimelised-omakultuuripreemiad-palvivad-rainer-rahasepp-ja-ilmar-vananurm Hilana Taarka omakultuuripreemia] * 2023 – [http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=35084 Põlva valla kultuuripreemia] == Viited == {{Viited}} == Artiklid == * [https://lounapostimees.postimees.ee/7958627/rainer-rahasepp-kagu-abipolitseinikud-paistavad-silma-mitmekulgsusega Kagu abipolitseinikud paistavad silma mitmekülgsusega] Lõuna-Eesti Postimees,13. veebruar 2024 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7950569/politseinikust-kirjamees-mamma-lood-said-endale-seltsiks-papa-jutustused Politseinikust kirjamees: Mamma lood said endale seltsiks papa jutustused] Lõuna-Eesti Postimees, 1. veebruar 2024 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7927088/kiri-kaugeltki-mitte-koik-liiklejad-pole-helkuriga-sobrad Kaugeltki mitte kõik liiklejad pole helkuriga sõbrad] Lõuna-Eesti Postimees, 28. detsember 2023 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7901652/rainer-rahasepp-ennetus-on-igal-juhul-parem-kui-onnetus Ennetus on igal juhul parem kui õnnetus] Lõuna-Eesti Postimees, 21. november 2023 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7662244/politseinikust-kirjamehe-vastsest-lasteraamatust-ohkub-soojust Politseinikust kirjamehe vastsest lasteraamatust õhkub soojust] Lõuna-Eesti Postimees, 3 detsember 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7596852/abipolitseinikud-puhendavad-kogukonna-heaks-sadu-tunde Abipolitseinikud pühendavad kogukonna heaks sadu tunde] Lõuna-Eesti Postimees, 2. september 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7463824/luulekogu-ullitanud-politseinik-elu-annab-ilusat-olemise-mekki Luulekogu üllitanud politseinik: elu annab ilusat olemise mekki] Lõuna-Eesti Postimees, 26. veebruar 2022 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7329548/politseinik-koitis-mamma-jutustused-lasteraamatuks Politseinik köitis mamma jutustused lasteraamatuks] Lõuna-Eesti Postimees, 3. september 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7273008/ka-kergliikuriga-soites-tuleb-reegleid-teada Ka kergliikuriga sõites tuleb reegleid teada] Lõuna-Eesti Postimees, 16. juuni 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7243616/poeg-aratas-emadepaevaks-ellu-vana-laulu Poeg äratas emadepäevaks ellu vana laulu] Lõuna-Eesti Postimees, 9. mai 2021 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7192321/politseinikust-riimimeister-ullitas-setokeelse-luulekogu Politseinikust riimimeister üllitas setokeelse luulekogu] Lõuna-Eesti Postimees, 3. märts 2021 *[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=30676&type=2 "Saanisõit võib olla mõnus, kuid lõbusõidul on ka omad reeglid"] LõunaLeht, 11. veebruar 2021 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91997855/politseinik-kes-laseb-end-oma-riimidel-kanda "Politseinik, kes laseb end oma riimidel kanda"] Maaleht, 23. detsember 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7058058/kiri-taiskasvanu-liiklusharjumused-teedel-on-laste-kaitumismustri-peegel "Täiskasvanu liiklusharjumused teedel on laste käitumismustri peegel"] Lõuna-Eesti Postimees, 9. september 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/6878290/raamatu-avaldanud-politseinik-taitis-oma-unistuse "Raamatu avaldanud politseinik täitis oma unistuse"] Lõuna-Eesti Postimees, 22. jaanuar 2020 *[https://lounapostimees.postimees.ee/7115994/rainer-rahasepp-pimeduse-saabudes-kimbutab-tanavail-hoolimatuse-tont "Pimeduse saabudes kimbutab tänavail hoolimatuse tont"] Lõuna-Eesti Postimees, 23. november 2020 *[https://sonumitooja.ee/kui-pi%C2%ADme%C2%ADdus-kol%C2%ADli%C2%ADtab-siis-tark-ja%C2%ADla%C2%ADkai%C2%ADja-ei-lol%C2%ADli%C2%ADta/ "Kui pimedus kollitab, siis tark jalakäija ei lollita"] Sõnumitooja, 14. november 2018 *[https://lounaeestlane.ee/rainer-rahasepp-roomsad-toonid-liikluses-soltuvad-meist-endist/ "Rõõmsad toonid liikluses sõltuvad meist endist"] Lõunaeestlane, 16. mai 2017 *[https://vabatahtlikud.ee/ausalt-abipolitseinikest/ Ausalt abipolitseinikest] Vabatahtlike Värav, 2. märts 2017 {{JÄRJESTA:Rahasepp, Rainer}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] lcp8qsqiwot0dzv8pf8uph25yactkem Nuķis 0 596854 7241414 7045359 2026-09-25T06:23:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241414 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nuķis | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,156 | elanikke = 18 (2000)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=36491 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Nuķis''' (ka '''Nuķi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]]. Küla asub valla lõunaosas [[Raamatu jõgi|Raamatu]] jõe kaldal. Nuķis jääb valla keskusest [[Ramata]]st 2 km kaugusele. Külas asub Nuķi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/11524 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonda]]. Külas kasvav [[Dauuria lehis]] ning kolm [[rabe remmelgas|raberemmelgat]] on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2000. aastal elas külas 18 inimest. ==Viited== {{viited}} {{Ramata vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 8lso8pd8f4ri4tvojqyxqlwbekj6ph1 Eeluuendus 0 597206 7241416 5994514 2026-09-25T06:26:32Z Kruusamägi 1530 ref fix 7241416 wikitext text/x-wiki {{täienda}} '''Eeluuendus'''<ref name=USFS2020>{{netiviide |url= https://www.fs.fed.us/restoration/reforestation/glossary.shtml|pealkiri=Reforestation Glossary|autor= U.S. Forest Service |keel=inglise |failitüüp=HTML|täpsustus= |väljaanne= |väljaandja=|koht= |aeg=2020 |vaadatud=23.12.2020 |tsitaat=Advance Regeneration (also called advance reproduction or advance growth) - Seedlings or saplings that develop or are present in the understory. }} </ref> on [[alusmets]]as kasvavad puud, mis ei vasta üldiselt [[järelkasv]]u nõuetele, aga mis näiteks peale lageraiet võivad jõuda koos järelkasvupuudega puistu [[puistu rinne|põhirinnetesse]]. Eestis on tavaliseks eeluuenduseks alusmetsakuused, mille kõrguskasv on valguse puuduse tõttu väiksem külgvõrsete kasvust. Eeluuenduse säilitamine raiete tegemisel on kasulik nii majanduslikult kui ka tulevase puistu elurikkuse suurendamiseks. Eeluuenduse kuuskede kohastumine peale raiete toimub mõne aasta jooksul, mil uutele võrsetele tekivad suurenenud valgustugevuse tingimustes tõhusalt fotosünteesivad okkad. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Metsandus]] 7iu9xs0q3hahm5hkpfhiq3lx9tevgyr Melonikollane 0 598287 7241009 6461214 2026-09-24T14:42:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241009 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Melonikollane |hex=E79E59|tekstivärv=white |r=231|g=158|b=89 |h=29|s=61|v=91 |cmyk=CMYK|c=0|m=32|y=61|k=9 |allikas=pourpre.com<ref name="pourpre" /> }} {{Värvikast |nimetus=Melonikollane |hex=FFA177|tekstivärv=white |r=255|g=161|b=119 |h=19|s=53|v=100 |cmyk=CMYK|c=0|m=37|y=53|k=0 |allikas=Pantone 15-1239 }} {{Värvikast |nimetus=Melonengelb (RAL) |hex=ff9b00|tekstivärv=white |r=255|g=155|b=0 |h=36|s=100|v=100 |cmyk=CMYK|c=0|m=39|y=100|k=0 |allikas=RAL 1028 }} '''Melonikollane''' on üks kollastest või [[oranž]]idest [[värvitoon]]idest, [[roosa]]ka varjundiga [[oranžkollane]] värvus, mis sarnaneb [[melon]]i viljaliha värvusega<ref name="pourpre">[https://web.archive.org/web/20210422192403/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/melon melon] pourpre.com</ref>. Värvitoon on karakterilt pehme ja magus<ref name="pourpre" />. Kasutatakse moes ja sisekujunduses<ref>https://www.koojaloo.ee/ohuke-dressikangas-eike-melonikollane.html{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://seinastseina.ee/pood/personaliseeritavad-tooted/puidust-taht/puidust-taht/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-01-07 |arhiivimisaeg=2020-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201130163633/https://seinastseina.ee/pood/personaliseeritavad-tooted/puidust-taht/puidust-taht/ |url-olek=ei tööta}}</ref>. == Pildid == <gallery> Melon 7.JPG|Melonilõik 50 - CIMG1585.JPG|Melonid turul Charentais-Melone.jpg|''Charentais''-melon </gallery> == Variatsioonid == Prantsuskeelse värvinimetuste portaali pourpre.com järgi on melonikollane (''melon'') oranžkollaste toonivahemik {{värviruut|#E79E59|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#E69D56|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#E69D54|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#E69D52|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#E69D50|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#E69D4E|ääris=#FFFFFF}}<ref name="pourpre"/>. Pantone värvitoon 16-1442 ''Melon'' on roosakas oranž {{värviruut|#FFA177|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=https://www.pantone.com/color-finder/16-1442-TCX |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-01-07 |arhiivimisaeg=2021-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210302114641/https://www.pantone.com/color-finder/16-1442-TCX |url-olek=ei tööta }}</ref>, toon 15-1239 ''Cantaloupe'' on selle heledam variant {{värviruut|#ffa177|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=https://www.pantone.com/color-finder/15-1239-TCX |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-01-07 |arhiivimisaeg=2021-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123050157/https://www.pantone.com/color-finder/15-1239-TCX |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[RAL Classic]] värvikaardi toon 1028 ''Melonengelb'' on oranžikas tumekollane {{värviruut|#ff9b00|ääris=#FFFFFF}} <ref>https://www.ralcolorchart.com/ral-classic/ral-1028-melon-yellow</ref>. Veebivärv ''Melon'' on soojatooniline roosa {{värviruut|#febaad|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#fdbcb4|ääris=#FFFFFF}} <ref>https://www.htmlcsscolor.com/hex/FEBAAD</ref><ref>https://www.colorhexa.com/fdbcb4</ref>. == Vaata ka == * [[Mangokollane]] * [[Aprikoosikollane]] * [[Virsikuroosa]] == Viited == {{viited}} {{Oranžid värvitoonid}} [[Kategooria:Oranžid värvitoonid]] [[Kategooria:Kollased värvitoonid]] mfw3qgw4on65lnhjhvg0zrl68xjfgf1 Merilin Aruvee 0 598311 7241035 7158896 2026-09-24T15:33:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241035 wikitext text/x-wiki '''Merilin Aruvee''' (sündinud [[19. juuli]]l [[1983]]) on eesti [[keeleteadlane]], kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on [[emakeeleõpetus]], [[tekstiuurimine]], grammatika õpetamine ja [[kirjaoskus]]. Alates 2017. aasta septembrist on Aruvee täiskohaga [[Tallinna Ülikool]]i emakeeleõpetuse ja [[rakenduslingvistika]] [[lektor]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Merilin_Aruvee/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Merilin Aruvee|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=08.01.2021}}</ref> Ta õpetab Tallinna Ülikooli [https://www.tlu.ee/ht humanitaarteaduste instituudis] [[eesti keel]]e ja [[eesti kultuur|kultuuri]] suunal ja on eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava kuraator.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tlu.ee/ht/kontaktid?title=merilin+aruvee|pealkiri=Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kontaktid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=08.01.2021}}</ref> Aruvee on osalenud didaktikaarendusprojektides TLÜ haridusinnovatsioonikeskuse juures ning on [https://www.tlu.ee/ht/instituutakadeemilised-suunadeesti-keel-ja-kultuur/emakeeleopetuse-infokeskus Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse infokeskuse] tegevjuht. == Hariduskäik == 2002. aastal lõpetas Aruvee [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i ja alustas õpinguid [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] eesti filoloogia erialal.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sytevaka.ee/11-lend-humanitaar/|pealkiri=Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. lend|väljaanne=|aeg=|vaadatud=08.01.2021|arhiivimisaeg=11.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210111135215/https://sytevaka.ee/11-lend-humanitaar/|url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 2007 lõpetas ta [[Magistriõpe|magistriõppe]], 2016. aastal jätkas õpinguid Tallinna ülikooli lingvistika doktoriõppes.<ref name=":0" /> Oma [[magistritöö]] kirjutas Aruvee teemal “Selge ja eesmärgipärase [[Tekst|teksti]] kirjutamine. Teooria ja harjutustiku näitvara”, juhendaja [[Krista Kerge]]. [[Doktoritöö]] on teemal “[[Leksikogrammatiline]] lähenemine eesti keele õpetuses”, juhendajad Krista Kerge ja [[Helin Puksand]].<ref name=":0" /> == Töökohad == 2005. aastast on Aruvee töötanud õpetajana mitmes koolides: [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]is, [[Tallinna 32. Keskkool]]is, [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Koolis]]. Lisaks on ta töötanud [[Avita]] kirjastuses toimetajana.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.tlu.ee/inimesed/merilin-aruvee|pealkiri=Tallinna Ülikooli inimesed. Merilin Aruvee|väljaanne=|aeg=|vaadatud=08.01.2021}}</ref> Alates 2011. aastast on Aruvee Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse lektor.<ref name=":0" /> Ta on pälvinud Tallinna Ülikoolis õppejõuna tunnustust.[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/uudised/tallinna-ulikooli-hinnatud-oppejoud-aastal-2020] == Publikatsioone ja esinemisi == === Avalikud esinemised === * Merilin Aruvee ja Kati Aus TLÜ saates "Ekspert eetris"[https://www.youtube.com/watch?v=67-dWEzULik] === Ajaleheartikleid === * "Hea eesti keele oskuse tagab kool tervikuna" Postimees, 22.09.2020.<ref>{{Netiviide|autor=Aruvee, Merilin|url=https://leht.postimees.ee/7067856/merilin-aruvee-hea-eesti-keele-oskuse-tagab-kool-tervikuna|pealkiri=Hea eesti keele oskuse tagab kool tervikuna|aeg=22.09.2020}}</ref> === Ajakirjaartikleid<ref name=":0" /> === * "Tekstikeskse grammatikaõpetuse võimalusi emakeeletunnis" [[Oma Keel]], 93−100, 2012 * "Tekstikeskne keeleõpetus põhikoolis: teoreetiline taust, vastutuse jagamine ja metoodika" [[Emakeele Seltsi aastaraamat]], 62, 9−37, 2017 * "Kirjaoskuse arendamine eesti keele ja kirjanduse õpetajate vaatevinklist: sillad ja kuristikud teooria ja praktika vahel" [[Eesti Haridusteaduste Ajakiri]], 2 (7), 154−180, 2019, kaasautor Helin Puksand. === Toimetatud teosed<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/aaruvee%2C+merilin/aaruvee+merilin/1%2C5%2C24%2CB/exact&FF=aaruvee+merilin+++++1983+toimetaja&1%2C16%2C|pealkiri=E-kataloog ESTER. Aruvee, Merilin toimetaja|väljaanne=|aeg=|vaadatud=08.01.2021|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030184044/https://www.ester.ee/search~S1*est?/aaruvee,+merilin/aaruvee+merilin/1,5,24,B/exact&FF=aaruvee+merilin+++++1983+toimetaja&1,16,|url-olek=ei tööta}}</ref> === * "Kirjanduse töövihik 5. klassile. 1. osa" [[Reeli-Alli Kaesvelt]], [[Maret Varblas]], [[Miina Leemets]], [[Avita]], [[Tallinn]] 2012 * "Kirjanduse töövihik 5. klassile. 2. osa" Reeli-Alli Kaesvelt, Maret varblas, Miina Leemets, Avita, Tallinn 2012 * "Kirjanduse õpik 5. klassile. I osa" [[Jaak Urmet]], [[Lauri Vanamölder]], Avita, Tallinn 2012 * "Kirjanduse õpik 5. klassile. II osa" Jaak Urmet, Lauri Vanamölder, Avita, Tallinn 2012 * "Labürint II. Kirjanduse õpik 8. klassile" [[Veronika Kivisilla]], [[Priit Ratassepp]], [[Jürgen Rooste]], Avita, Tallinn 2012 * "Kirjanduse töövihik 5. klassile" Reeli-Alli Kaesvelt, Maret Varblas, Miina Leemets Avita, Tallinn 2013 * "Kirjanduse töövihik 6. klassile. I osa" Reeli-Alli Kaesvelt, Maret Varblas, Miina Leemets, Avita, Tallinn 2013 * "Kirjanduse töövihik 6. klassile. II osa" Maret Varblas, Miina Leemets, Reeli-Alli Kaesvelt, Avita, Tallinn 2013 * "Kirjanduse õpik 6. klassile. I osa" Jaak Urmet, Lauri Vanamölder, Avita, Tallinn 2013 * "Kirjanduse õpik 6. klassile. II osa" Jaak Urmet, Lauri Vanamölder, Avita, Tallinn 2013 * "Labürint III. Kirjanduse õpik 9. klassile" Priit Ratassepp, [[Kirsi Rannaste]], [[Karl Martin Sinijärv]], Avita, Tallinn 2013 * "Meedia mõju" [[Külliki Kask]], Avita, Tallinn 2013 * "Kirjanduse töövihik 6. klassile" Maret Varblas, Miina Leemets, Reeli-Alli Kaesvelt, Avita, Tallinn 2014 * "Üldpädevuste kujundamisest aineõpetuses. Üldpädevuste kujundamist toetav õppematerjal õpetajakoolituse erialade üliõpilastele ja õpetajatele" Tallinna Ülikool, Tallinn 2014 * "Sõnakunsti jäljed. Kirjanduse õpik gümnaasiumile" Kirsi Rannaste, [[Katre Talviste]], Avita, Tallinn 2016 * "LAK-õppest õpetajale" [[Liz Dale]], [[Wibo van der Es]], [[Rosie Tanner]], [[Sihtasutus Innove|Innove Elukestva Õppe Arendamise SA]], Tallinn 2018 === Koostatud teosed<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/aaruvee%2C+merilin/aaruvee+merilin/1%2C5%2C24%2CB/exact&FF=aaruvee+merilin+++++1983&1%2C4%2C|pealkiri=E-kataloog ESTER. Aruvee, Merilin|väljaanne=|aeg=|vaadatud=08.01.2021|arhiivimisaeg=11.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210111125833/https://www.ester.ee/search~S1*est?/aaruvee,+merilin/aaruvee+merilin/1,5,24,B/exact&FF=aaruvee+merilin+++++1983&1,4,|url-olek=ei tööta}}</ref> === * "Labürint I. Kirjanduse töövihik 7. klassile". Kaasautor [[Katrin Kalamees]], Avita, Tallinn 2011 * "Labürint II. Kirjanduse töövihik 8. klassile". Avita, Tallinn 2012 * "Labürint III : kirjanduse töövihik 9. klassile". Avita, Tallinn 2013 == Huvialad == Teadustöö kõrvalt tegeleb Aruvee [[Sport|spordiga]]. Viimati osales ta 2019. aasta [[Tallinna Maraton|Tallinna maratonil]], kus ta tuli 10 km distantsil 95. kohale.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sportos.eu/ee/et/merilin+aruvee|pealkiri=Sportose spordiportaal. Merilin Aruvee|väljaanne=|aeg=|vaadatud=08.01.2021}}</ref> . {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Aruvee, Merilin}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 38b3nezajzhsh6vstk0o4d34ygpcfjv Mängujämm 0 599028 7241256 7213998 2026-09-24T22:22:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241256 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}} [[Fail:Free Knowledge Game Jam 2015 Pictures of a Reasonably Documented Year.jpg|pisi|Free Knowledge Game Jam 2015 mängujämmist osavõtjad]] '''Mängujämm''' on mänguloomeüritus, kus osalejad loovad [[arvutimäng]]e algusest lõpuni. Olenevalt formaadist võivad osalejad töötada nii üksi kui ka meeskondades. Tüüpiliselt kestab kohapealne mängujämm 24–72 tundi ja virtuaalne mängujämm mõnest tunnist mõne kuuni.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://itch.io/jams|pealkiri=Itch.io List of game jams|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.1.2021}}</ref> Jämmidest võtavad osa peamiselt [[programmeerija]]d, [[kunstnik]]ud, [[kirjanik]]ud, [[mängudisainer]]id, [[muusik]]ud ja teised [[mänguarendus]]e rolli omavad isikud. Lisaks [[arvutimäng]]udele<ref>{{Netiviide|autor=Shin, Kaneko, Matsui, Mikami, Nagaku, Nakabayashi, Ono, Yamane, ja lovesplayingslender|url=https://www.academia.edu/1141660/Localizing_Global_Game_Jam_Designing_Game_Development_for_Collaborative_Learning_in_the_Social_Context|pealkiri=Localizing Global Game Jam: Designing Game Development for Collaborative Learning in the Social Context|vaadatud=21.02.2013}}</ref> võivad jämmi fookuseks olla ka [[lauamäng]]ud.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://globalgamejam.org/faq|pealkiri=Global Game Jam|vaadatud=21.02.2013}}</ref> == Ajalugu == Märtsis 2002 töötasid mänguarendaja Chris Hecker ja Sean Barrett koos Doug Church, Jonathan Blow ja Casey Muratoriga spetsialiseeritud [[mängumootor]]i kallal eesmärgiga kasutada modernset riistvara ja renderdada suure hulga [[Sprait|sprite]]. Hekcer ja Barret kutsusid grupi mänguarendajaid kokku Heckeri kontoris [[Oakland]]is [[California]]s [[Ameerika Ühendriigid|USAs]], mõttega luua innovaatilisi uusi mänge, kasutades seda uut mängumootorit. Hecker ja Barrett nimetasid seda kokkusaamist [[0th Indie Game Jam]]-ks. Kokkusaamise eesmärk oli julgustada ekspatriatsiooni ja innovatsiooni mänguarenduse vallas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.indiegamejam.com/igj0/|pealkiri=0th Indie Game Jam|väljaanne=|aeg=|vaadatud=04.02.2013}}</ref> === Etümoloogia === Sõna "mängujämm" on otsetõlge ingliskeelsest mõistest ''game jam'', mis omakorda on ühendus sõnadest ''game'' ja ''jam session''. ''Jam'' (eesti keeles seanss) tähendab muusikalise teose loomist ilma varasema ettevalmistuseta või lihtsalt proovimist. Samamoodi on mängujämmid üritused, kus mänguarendajad muudavad eksperimentaalsed ideed mängitavates mängudeks.<ref>{{Netiviide|autor=Jagnow, Rob|url=https://www.gamejamcentral.com/|pealkiri=Game Jam Central|aeg=|vaadatud=4.02.2013}}</ref> === Maailma suurim mängujämm<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/most-participants-in-a-game-jam-(single-location)|pealkiri=Maailma suurim mängu jämm|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> === Maailma suurim mängujämm toimus 28. jaanuaril 2019, kui [[Egiptus]]es [[Kairo]]s kogunes 2114 inimest, et võtta osa [[Global game jam|Cairo Global Game Jam 2019]] alamüritusest. Mängujämm, millest võttis osa üle mitme toimumiskoha kõige rohkem inimesi on [[Global Game Jam]] 2018, millest võttis osa 42811 inimest 108 riigist. == Formaat == === Osalemine === Tavaliselt on mängujämmid avatud kõigile huvitatutele ja osavamad osalejad saavad osa võtta raskendatud reeglitega. Tüüpiliselt võetakse mängujämmist osa võistkonnaga, aga mõnedel mängujämmidel (eriti virtuaalsetel) lubataksed ka üksikosavõttu.<ref name=":5" /><ref name=":4" /><ref name=":3" /> === Asukoht === Mõned mängujämmid on kohalikud üritused, toimudes koolides, konverentsisaalides ja teistes privaatsetes ruumides. Üks populaarsemaid üleilmseid avatud mängujämme on [[Global Game Jam]], mis toimub iga aasta jaanuari lõpus. [[Global Game Jam]]i raames tehakse väiksemaid mängujämme rohkem kui sajas kohas üle maailma. Need eraldi jämmid ei pea täpselt täitma kõiki [[Global Game Jam]]i reegleid. Osalejad saavad korraga osa võtta nii lokaalsest üritusest kui ka [[Global Game Jam]]ist. Üks teine maailma populaarsemaid mängujämme on [[Ludum Dare]], mis toimub mitu korda aastas aprillis ja oktoobris. Lisaks tavalisele mängujämmi võimalusele on võimalik võtta osa ka [[Ludum Dare]] compost, mis on raskendatud reeglitega ja lühema ajalimiidiga mängujämm.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=https://ldjam.com/|pealkiri=Ludum Dare|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021|arhiivimisaeg=13.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221113154403/https://ldjam.com/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Ajalimiit === Tüüpiliselt on mängujämmidel ajalimiit mõnest tunnist mõne kuuni. Lühema ajalimiidi mõte on suruda osalejaid mänge valmis saama ja stimuleerida neid olema loovamad. Lühemad ajalimiidid on populaarsemad kohapeatsetel üritustel. Kasutatakse ka pikemaid ajalimiite eesmärgiga valmis saada paremad mängud või, et oleks võimalik osaleda ka töö kõrvalt. Pikemad ajalimiidid on peamiselt kasutusel virtuaalsetes mängujämmides.<ref name=":5" /><ref name=":4" /><ref name=":3" /> === Teema === Mängujämmil võib olla teema, mille järgi osalejad peavad oma mängud tegema. Tavaliselt hõigatakse teema välja ürituse alguses, et osalejad ei saaks jämmile tulla valmis idee või mänguga. Lisaks piiravad teemad mängude loome protsessi ja sedasi stimuleerivad osalejaid olema loovamad.<ref name=":5" /><ref name=":4" /><ref name=":3" /> === Tehnoloogiad === Kasutatav tehnoloogia oleneb jämmist, aga tavaliselt saavad osalejad tehnoloogia ise valida. Tavaliselt valitakse mängu tegemiseks [[mängumootor]], millest kõige populaarsemad valikud on [[Unity (mängu mootor)|Unity]] ja [[Game Maker]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.gamasutra.com/blogs/NielissonMendonca/20190410/340456/Game_Jam_Survival_Kit.php|pealkiri=Game Jam Survival Kit|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021|arhiivimisaeg=7.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201107230932/https://www.gamasutra.com/blogs/NielissonMendonca/20190410/340456/Game_Jam_Survival_Kit.php|url-olek=ei tööta}}</ref> === Osalejate rollid === Tüüpiliselt jagunevad osalejad järgnevatesse rollidesse: kunstnik, programmeerija ja muusik.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.researchgate.net/publication/332457420_Superjammers_Motivations_and_Experiences_of_Exceptional_Game_Jammers_in_Finland|pealkiri=Superjammers: Motivations and Experiences of Exceptional Game Jammers in Finland|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> Mängujämmis kunstnik tegeleb [[2D kunst|2D-kunstiga]] ([[tekstuur (graafika)|tekstuurid]], [[Sprait|spraidid]], [[pikselkunst]], [[Animatsioon|2D-animatsioon]]), [[3D kunst|3D-kunstiga]] ([[Mudeldamine|3D-mudel]], [[Animatsioon|3D animatsioon]], [[leveli disain]]) ja [[mängu disain]]imisega. Kunstnikud kasutavad näiteks järgmisi tehnoloogiad: [[Blender (tarkvara)|Blender]], [[Sculptris]], [[Crocotile3D]], [[Paint.net]], [[Piskel]], [[Aseprite]], [[Shoeboax]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://github.com/kobitoko/Game-Jam-Tools-Resources#3D|pealkiri=Mänguarendajate tööriistad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> Mängujämmis programmeerija tegeleb mängu loogikaga. Mõned tehnoloogiad mida programmeerija kasutab: [[IntelliJ IDEA]], [[Visual Studio Code]], [[Sublime]], [[Notepad++]], [[Eclipse (tarkvara)|Eclipse]], [[Unity (mängu mootor)|Unity]], [[Unreal Engine]], [[Godot (mängumootor)|Godot]].<ref name=":0" /> Muusik tegeleb mängu [[Tausta muusika|taustamuusikaga]], [[muusikaefektid]]ega, ''[[foley]]''{{'}}ga ja [[Hääle salvestaimine|karakterite häältega]]. Muusikute kasutatavaid tehnoloogiaid: [[LMMS]], [[Anvil Studio]], [[Audiotool]], [[Autochords]], [[CGmusic]], [[Audacity]], [[Chiptone]].<ref name=":0" /> == Mängujämmid Eestis == Aastal 2014 korraldas [[IGDA Estonia]] IGDA Game Jam 2014.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://level1.ee/2014/09/galerii-igda-game-jam-2014/|pealkiri=IGDA Estonia Game Jam 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> Eestis on aastast 2016 mängujämme korraldanud [[APT Game Generator|MTÜ APT GameGenerator]] (APTGG) ja aastast 2020 [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://aptgg.ee/|pealkiri=APTGG blogi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/events/university-of-tartu-delta-centre/university-of-tartu-game-jam-2020/555402571933884/|pealkiri=Tartu Ülikooli mängujämm 2020|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> Eesti mängujämmid on tüüpiliselt kohapealsed üritused kuhu tuleb kohale 30–50 osalejat.<ref name=":1" /> === Eestis toimunud mängujämme === * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas Tartu Ülikooli Mängujämm 2025 õppimise mängujämmi 4.–6. aprill 2025<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2025-04-16 |pealkiri=Tartu Ülikooli Mängujämm 2025 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/tartu-ulikooli-mangujamm-2025/ |vaadatud=2025-07-30 |väljaanne=The CGVR Study Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Pro Game Jam 2025 professionaalse mängujämmi 24.–26. jaanuar 2025<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=University of Tartu Pro Game Jam 2025 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/ut-pro-game-jam-2025/ |vaadatud=2025-07-30 |väljaanne=The CGVR Study Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Game Jam 2024 õppimise mängujämmi 4.–6. oktoober 2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2024-10-29 |pealkiri=University of Tartu Game Jam 2024 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/university-of-tartu-game-jam-2024/ |vaadatud=2025-07-30 |väljaanne=The CGVR Study Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas Tartu Ülikooli Mängujämm 2024 õppimise mängujämmi 12.–14. aprill 2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2024-04-20 |pealkiri=Tartu Ülikooli Mängujämm 2024 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/tartu-ulikooli-mangujamm-2024/ |vaadatud=2025-07-30 |väljaanne=The CGVR Study Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Pro Game Jam 2024 professionaalse mängujämmi 26.–28. jaanuar 2024.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2024-02-10 |pealkiri=University of Tartu Pro Game Jam 2024 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/university-of-tartu-pro-game-jam-2024/ |vaadatud=2024-02-26 |väljaanne=The CGVR Lab |keel=en-US}}</ref> Mängujämmi profesionaalse liiga teema oli [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna]] tähistamiseks teha videomänge Tartu linna ikoonilistest paikadest ja kultuurist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tunnel |eesnimi=Raimond |kuupäev=2. veebruar 2024 |pealkiri=Jammers Made Games of Tartu |url=https://www.linkedin.com/pulse/students-made-games-tartu-raimond-tunnel-teh8f |vaadatud=2024-02-26 |väljaanne=www.linkedin.com |keel=en}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Game Jam 2023 õppimise mängujämmi 29. september – 1. oktoober 2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-10-10 |pealkiri=University of Tartu Game Jam 2023 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/university-of-tartu-game-jam-2023/ |vaadatud=2024-02-26 |väljaanne=The CGVR Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas Tartu Ülikooli Mängujämm 2022 õppimise mängujämmi 1.–3. aprill 2022<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://cgvr.cs.ut.ee/tartu-ulikooli-mangujamm-2022/|pealkiri=Tartu Ülikooli Mängujämm 2022|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.09.2022}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Pro Game Jam 2022 professionaalse mängujämmi 2022 28.–30. jaanuar 2022<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://cgvr.cs.ut.ee/university-of-tartu-pro-game-jam-2022/|pealkiri=University of Tartu Pro Game Jam 2022|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.09.2022}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Game Jam 2021 õppimise mängujämmi 2021 1.–3. oktoober 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://cgvr.cs.ut.ee/wp/index.php/university-of-tartu-game-jam-2021/|pealkiri=University of Tartu Game Jam 2021|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.10.2021}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas Tartu Ülikooli Mängujämm 2021 õppimise mängujämmi 2021 23.–26. aprill 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://apt-vote.appspot.com/event/utld48/results|pealkiri=Õppejämm 2021|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * Gamecan korraldas "Can you Jam?" mängujämmi 2021 12.–14. märts 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://apt-vote.appspot.com/event/2021/results|pealkiri=Can you jam? 2021 märts|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Pro Game Jam 2021 professionaalse mängujämmi 2021 29.–31. jaanuar 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://apt-vote.appspot.com/event/ut-pro-game-jam-2021/results|pealkiri=Pro mängujämm 2021|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Game Jam 2021 õppimise mängujämmi 2020 2.–4. oktoober 2020<ref name=":2" /> * APTGG korraldas APTGG Game Jam 2020 3.–5. aprill 2020<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/APT.GameGenerator|pealkiri=APT GG|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 45 alamürituse 4.–7. oktoober 2019<ref name=":6" /> * APTGG korraldas Global Game Jam 2019 alamürituse 25.–27. jaanuar 2019<ref name=":6" /> * APTGG korraldas APT VR jam 2018 2.–4. november 2018<ref name=":6" /> * APTGG korraldas Global Game Jam 2018 alamürituse 26.–28. jaanuar 2018<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/global-game-jam-2018/|pealkiri=APT GameGenerator - Global Game Jam 2018}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 40 alamürituse 1.–4. detsember 2017<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-40/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 40}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 39 alamürituse 29. juuli – 1. august 2017<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-39/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 39}}</ref> * APTGG korraldas APT VR jam 2017 29.–30. juuli 2017<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/apt-vr-jam-2017/|pealkiri=APT GameGenerator - APT VR Jam 2017}}</ref> * APTGG korraldas Global Game Jam 2017 alamürituse 20.–22. jaanuar 2017<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/global-game-jam-2017/|pealkiri=APT GameGenerator - Global Game Jam 2017}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 37 alamürituse 9.–12. detsember 2016<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-37/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 37}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 36 alamürituse 26.–29. august 2016<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-36/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 36}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 35 alamürituse 15.–18. aprill 2016<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-35/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 35}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arvutimängud]] gqbjqc5h1a4stotek6iamid596rnmyt Mucenieki 0 600260 7241215 7022463 2026-09-24T20:39:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241215 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Ropaži valla külast; Dzelzava valla küla kohta vaata artiklit [[Mucenieki (Dzelzava vald)]]}} {{linn | nimi = Mucenieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mucenieki | pindala = 1,65 | elanikke = 1216 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Mucenieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=29748 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas maantee [[A4 (Läti)|A4]] ääres, valla keskusest [[Ropaži]]st 19 ja [[Riia]] keskusest 20 kilomeetri kaugusel. Küla kujunes Teise maailmasõja järel Nõukogude armee sõjaväelinnakuna. 1960. aastatel viidi seal paiknenud õhutõrjeväe üksused teise kohta. 1982. aastal rajati sinna kuuenda üksiku õhutõrjearmee 27. korpuse komandopunkt, muu asula jäi aga kasutamata. 1990. aastal lahkusid seal asunud väed, 2000. aastal demonteeriti ka komandopunkti hoone. 1998. aastal rajati külla 200 inimese tarbeks majutuskeskus. Külas asub Mucenieki bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/15700 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-26 |arhiivimisaeg=2022-07-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220726114841/https://www.atd.lv/pieturvietas/15700 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 63 (1970) * 103 (1979) * 529 (1989) * 748 (2000) <td> * 709 (2009) * 700 (2011) * 572 (2021) * 1216 (2025) </table> [[Pilt:Mucenieki - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 153rj6c6h40jsx1sq3qxhclnzh37eji Nurmi 0 600972 7241409 7045360 2026-09-25T06:09:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241409 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nurmi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Nurmi | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,142 | elanikke = 24 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=41375 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Nurmi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]]. Asula on tekkinud endise [[Nurmi mõis]]a (''Nurmis'') keskuse juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonda]]. Külas asuv Nurmi keskaegne kalmistu on regionaalse kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2467Nurmu viduslaiku kapsēta ]</ref> Seal asub Nurmi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/4996 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-13 |arhiivimisaeg=2022-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220704144640/https://www.atd.lv/pieturvietas/4996 |url-olek=ei tööta}}</ref> Looduskaitse all on [[harilik elupuu]] kõrgusega 20 ja ümbermõõduga 1,5 meetrit, [[raagremmelgas]] kõrgusega 20 ja ümbermõõduga 2,8 meetrit ning kolm pärna.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2007. aastal oli külas 24 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Naukšēni vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 7b7uo7v8169438zn5xt09md7a6v5fws Meža Strodi 0 603114 7241057 7005171 2026-09-24T16:25:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241057 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Meža Strodi | elanikke = 12 (2008)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2689 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Meža Strodi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]. Küla asub valla idaosas [[Teicija]] jõe kaldal. Meža Strodi jääb valla keskusest [[Murmastiene]]st 12,1, [[Varakļāni]]st 7,8 ning [[Riia]]st 210,7 kilomeetri kaugusele. Sinna jääb Mežastrodi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5080 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-23 |arhiivimisaeg=2022-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221223200917/https://www.atd.lv/pieturvietas/5080 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 1897 oli seal katoliiklaste küla, kus oli 52 elanikku. Aastal 2008 oli külas 12 elanikku. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Varakļāni piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Murmastiene vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] 2vk49k7rtmuhrs4t9nu9f0byoojfaro Maurāni 0 603391 7240937 7098330 2026-09-24T12:29:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240937 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Maurāni | pindala = 0,18 | elanikke = 16 (2009)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2723 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Maurāni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]. Küla asub valla keskosas. Maurāni jääb piirkonna keskusest [[Madona]]st 45,5 ja [[Riia]]st 199,6 kilomeetri kaugusele. Asula jääb osaliselt [[Teiči looduskaitseala]] kaitsevööndisse. Looduskaitse all on Maurāni [[künnapuu]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas on Maurāni bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/11520 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-24 |arhiivimisaeg=2022-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221224053222/https://www.atd.lv/pieturvietas/11520 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 1897 oli seal katoliiklaste küla. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Varakļāni piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 48 (1897) * 32 (1989) <td> * 37 (2004)<ref>Varakļānu novada Attīstības programma 2013 -2020II. daļa. Pašreizējā situācija, lk. 33</ref> * 16 (2009) </table> ==Viited== {{viited}} {{Varakļāni vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] 8el6xc24fxk2o8xvidj6w0sezaakqg8 Muiža 0 603445 7241220 6978838 2026-09-24T20:47:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241220 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Barkava valla külast; Varakļāni valla küla kohta vaata artiklit [[Stirnienes muiža]]; Meņģele valla küla kohta vaata artiklit [[Meņģeles muiža]]}} {{linn | nimi = Muiža | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 50 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Muiža''' (ka '''Barkavas muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]. Muiža asub valla lõunaosas. Sinna jääb Muiža bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4378 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217081925/https://www.atd.lv/pieturvietas/4378 |url-olek=ei tööta}}</ref> Küla jääb osaliselt [[Teiči looduskaitseala]] kaitsevööndisse. Looduskaitse all on tammed ümbermõõtudega 4,55 ja 4,22 meetrit ning kuivanud mänd ümbermõõduga 3,43 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 1897 oli mõisas 96 elanikku. Aastal 2008 oli külas 50 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=59393 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Barkava vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] dba4xon55soihtf48n3xte5679l9dev Hotell Ukraina 0 606533 7241126 5875892 2026-09-24T18:07:27Z Juhan242 213253 /* */ 7241126 wikitext text/x-wiki {{Hoone |nimi = Hotell Ukraina |omakeelne nimi = Гостиница Украина |pilt = Hotel Ukraina - Moskau.JPG |pildisuurus=260px |Pildiallkiri = |asukoht = {{Pisilipp|Venemaa}} pealinn [[Moskva]] |stiil = [[Stalinistlik arhitektuur|stalinism]] |ehituse algus = [[1947]]<ref>https://www.uniqhotels.com/hotel-ukraina</ref> |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = |avamine = [[1957]] |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = 2010 |aadress = |kõrgus = 206 m<ref>http://skyscraperpage.com/cities/?buildingID=1927</ref> |vundamendi pindala = |korruseid = 34 |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = 55/45/5.9/N |pikkuskoord = 37/33/58.14/E |kaart = pind |veel = }} '''Hotell Ukraina''' ([[vene keel]]es ''Гостиница Украина'') on viietärniline luksushotell [[Moskva]] kesklinnas [[Moskva jõgi|Moskva jõe]] ääres. Ehitis, mida opereerib [[Radisson Hotels|Radisson]], on üks niinimetatud ''[[Seitse Õde|Seitsmest Õest]]''. See on nii [[Venemaa]] kui ka [[Euroopa]] kõrgeim [[hotell]]. 2007. aastal suleti hotell täielikuks renoveerimiseks ja restaureerimiseks. 28. aprillil 2010, pärast ulatusliku rekonstrueerimise lõppu, avati see uue nime "Radisson Royal Hotel, Moscow" all, säilitades samal ajal ajaloolise nime "Ukraina". Alates 2019. aasta jaanuarist on hotell seotud Radisson Collectioni kaubamärgiga. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.radissonhotels.com/en-us/hotels/radisson-collection-moscow Radisson Collection Hotel, Moscow] * [http://www.ukraina-hotel.ru/?language=en Koduleht] [[Kategooria:Moskva pilvelõhkujad]] 0qm6qy605wcqmry0fcrrvk9ivuewec4 Matt Dumba 0 606714 7240920 5878055 2026-09-24T12:05:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240920 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = LAM 8082 (16367796561).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|}} }} '''Mathew Dumba''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1994]] [[Regina]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Minnesota Wild]]. Ta on ema poolt filipiini ning isa poolt Rumeenia päritolu.<ref>[https://web.archive.org/web/20170923151802/https://www.nhl.com/wild/news/passion-on-ice/c-637886 "Passion On Ice"]. NHL.com. 14.7.2012. Vaadatud 15.4.2021</ref> Aastatel 2009–2013 mängis ta [[Western Hockey League]]'i (WHL) klubis [[Red Deer Rebels]]. Hooajal 2010–11 pälvis Dumba WHL-i hooaja parimale uustulnukale antava [[Jim Piggott Memorial Trophy]]. 2012. aastal valis Wild ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is seitsmenda valikuna. Hooaja 2012–13 lõpus debüteeris ta [[American Hockey League]]'is Wildi noorteklubis [[Houston Aeros]]. NHL-is tegi ta debüüdi 5. oktoobril 2013 mängus [[Anaheim Ducks]]i vastu, saades esimeseks filipiini päritolu mängijaks NHL-is. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 12. oktoobril mängus [[Dallas Stars]]i vastu. Hooaja 2013–14 teises pooles mängis ta WHL-i klubis [[Portland Winterhawks]]. Hooaeg [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015–16]] oli Dumba jaoks läbimurdehooajaks, kui ta kuulus NHL-is Wildi koosseisu kõigis põhihooaja mängudes peale ühe. 2012. aastal võitis Dumba Kanada kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistrivõistlustel pronksmedali ning ta oli turniiril resultatiivseim mängija (5+7). 2016. aastal tuli Dumba [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus maailmameistriks. Dumba oli jäähokis rassismi ja sallimatuse vähendamise jaoks loodud Hockey Diversity Alliance'i üks asutajaliikmeid. Selle eest pälvis ta hooaja 2019–20 lõpus [[King Clancy Memorial Trophy]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200907202830/https://www.nhl.com/news/minnesota-wild-defenseman-matt-dumba-wins-king-clancy-trophy/c-318917630 "Dumba of Wild wins King Clancy Trophy"]. nhl.com. 7.9.2020. Vaadatud 15.4.2021</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/matt-dumba-8476856 Matt Dumba NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=124409 Matt Dumba hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Dumba, Matt}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 403ujskjc5nqksptbms8ny7qbnppdvd Mīlītes 0 608254 7241300 7045343 2026-09-25T01:13:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241300 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mīlītes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,168 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mīlītes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Matīši vald|Matīši vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=5668 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. Asula on tekkinud endise [[Mīlīte mõis]]a keskuse juurde. Külas on Šķiņķi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/4016 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-05-06 |arhiivimisaeg=2021-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507121629/http://www.atd.lv/pieturvietas/4016 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastail 2006–2021 kuulus küla [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonda]]. Mīlīte seedermänd (ümbermõõt 1,88 meetrit), Mīlīte mänd (ümbermõõt 2,81 meetrit), Mīlīte kuusk (ümbermõõt 3,81 meetrit),ja Mīlīte tammed (esimese ümbermõõt 4,49 meetrit, teise ümbermõõt 3,92 ja kõrgus 25 meetrit, kolmanda ümbermõõt 4,22 meetrit) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Küla lähistel asub Baltimaade arvukaim [[Valge-toonekurg|valge-toonekure]] pesitsuspaik. Külas asuv saunamaja Stārķu Ligzda on selle järgi nimetatud.<ref>''Travel in Valmiera municipality'', lk. 16.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Matīši vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] l6y2a8kc3jvu2f9nj48vzwzhzvv884m Mežvidi (Valmiera vald) 0 608364 7241088 7045341 2026-09-24T17:13:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241088 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežvidi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,085 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežvidi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=42163 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas maantee [[A3 (Läti)|A3]] ääres. Küla juures asub Pilāti bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/3945 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-05-07 |arhiivimisaeg=2021-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507145655/http://www.atd.lv/pieturvietas/3945 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mežvidi rajati suvilapiirkonnana. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonda]]. ==Viited== {{viited}} {{Valmiera vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] pxlcxeqs523xc0br1fgggwvvparfmkg Merisea Klubi 0 608663 7241036 7180874 2026-09-24T15:34:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241036 wikitext text/x-wiki '''Merisea Klubi''' (inglise keeles ''The Guinea Pig Club'') oli 1941. aastal asutatud klubi ja vastastikune tugivõrgustik [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal vigastada saanud [[Teise maailmasõja liitlased|Suurbritannia ja liitlaste]] lenduritele. Selle liikmeskonna moodustasid [[Sussex]]is [[East Grinstead]]is asuvas [[Queen Victoria haigla]]s III palatis [[Archibald McIndoe]] poolt ravitud patsiendid, kellele tehti eksperimentaalseid rekonstruktiivseid [[Plastikakirurgia|plastilise kirurgia]] protseduure, sealhulgas näo rekonstrueerimist, tavaliselt pärast lennukis põletushaavade saamist. Klubi jäi aktiivseks ka pärast sõja lõppu ning selle iga-aastased kokkutulekud jätkusid kuni 2007. aastani. == Nimi == Nimi "Merisiga" valiti, et kajastada [[East Grinstead]]is rekonstrueerimistöödel kasutatud tehnikate ja seadmete eksperimentaalset olemust.<ref>Bishop 2004, pp. 8, 17.</ref> Põletuste kirurgiline ravi oli alles lapsekingades ja paljudel ohvritel olid vigastused, mis vaid paar aastat varem oleks viinud kindla surmani. == Päritolu == [[Fail:Archibald_Mcindoe_-_Consultant_in_Plastic_Surgery_to_the_Royal_Air_Force,_operating_at_the_Queen_Victoria_Plastic_and_Jaw_Injury_centre,_East_Grinstead_Art.IWMARTLD6001.jpg|pisi| McIndoe opereerimas East Grinsteadis: Anna Zinkeiseni maal, 1944]] Klubi loodi mitteametlikult 1941. aasta juunis 39 patsiendi poolt, see võitis kiiresti McIndoe toetuse.<ref>Bishop 2004, pp. 2–4.</ref><ref>Mayhew 2004, pp. 77–8.</ref> Liikmeteks olid III palati lenduritest patsiendid ning neid ravinud kirurgid ja [[Anestesioloogia|anestesioloogid]]. Lendurid pidid teenima õhuväelasena ja olema läbinud vähemalt kaks kirurgilist protseduuri. Sõja lõpuks oli klubis 649 liiget.<ref>{{Cite web|url=http://www.eastgrinsteadmuseum.org.uk/gpc-history/|title=Guinea Pig Club – The History|access-date=12.07.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150923232604/http://www.eastgrinsteadmuseum.org.uk/gpc-history/|archive-date=23.09.2015}}</ref> (643 nime on loetletud Queen Victoria haigla mälestusmärgil.)<ref name="roh">{{Cite web|url=https://www.iwm.org.uk/memorials/item/memorial/72952|title=Guinea Pig Club ROH|publisher=Imperial War Museum|website=War Memorials Register|access-date=06.05.2020}}</ref><ref name="rohlist">{{Cite web|last=Castle|first=James|url=http://www.rafcommands.com/forum/showthread.php?20296-List-of-Guinea-Pig-Club-Members|title=List of Guinea Pig Club Members|website=Royal Air Force Commands|date=05.06.2016|access-date=06.05.2020|archive-date=11.05.2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210511090140/http://www.rafcommands.com/forum/showthread.php?20296-List-of-Guinea-Pig-Club-Members|url-status=dead}}</ref> Esialgsed liikmed olid [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|kuningliku õhujõudude]] (RAF) lendurid, kellel olid tõsised põletushaavad, tavaliselt näol või kätel. Enamik neist olid britid, kuid teiste oluliste vähemuste hulka kuulusid kanadalased, austraallased, uusmeremaalased ning sõja lõpuks ameeriklased, prantslased, venelased, tšehhid ja poolakad. 1943. aastal ehitati haigla juurde [[Kanada kuninglik õhuvägi]] algatusel ja Kanada kulul spetsiaalne Kanada tiib.<ref>Bishop 2004, pp. 100–101.</ref><ref>Mayhew 2004, pp. 123–7.</ref> [[Lahing Suurbritannia pärast|Suurbritannia lahingu]] ajal olid enamus East Grinsteadi patsientidest hävitajate piloodid, kuid sõja lõpuks oli umbes 80% liikmetest pommitajate meeskonnad.<ref>Mayhew 2004, pp. 81–84.</ref> Väike osa liikmetest oli saanud põletuseta vigastusi (näiteks lennuki allakukkumisest tekitatud näo või lõualuu kahjustusi ); samas kui teine väike osa tuli pigem armeest või mereväest, mitte õhujõududest.<ref>Bishop 2004, pp. 137–8.</ref><ref name="monument">{{Cite news|last=de Quetteville|first=Harry|url=https://www.telegraph.co.uk/history/world-war-two/10865297/The-pioneering-surgeon-who-healed-men-scarred-by-war-a-new-monument-created-in-his-honour-and-the-remarkable-twist-of-fate-that-links-them.html|title=The pioneering surgeon who healed men scarred by war, a new monument created in his honour – and the remarkable twist of fate that links them|work=Daily Telegraph|date=30.05.2014|access-date=31.05.2014|archive-date=2.07.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180702182147/https://www.telegraph.co.uk/history/world-war-two/10865297/The-pioneering-surgeon-who-healed-men-scarred-by-war-a-new-monument-created-in-his-honour-and-the-remarkable-twist-of-fate-that-links-them.html|url-status=dead}}</ref> Mõned liikmed liitusid klubiga isegi pärast sõja lõppu, rahuaja õnnetustes saadud vigastuste tõttu, kuna III palat töötas 1948. aastani.<ref>Mayhew 2004, p. 192.</ref> Enne sõda oli [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|RAF]] teinud ettevalmistusi, asutades mitmesse haiglasse põletusüksused, et ravida oodatavaid ohvreid. East Grinsteadis töötasid McIndoe ja tema kolleegid, sealhulgas [[Albert Ross Tilley]], välja ja täiustasid paljusid põletusohvrite ravimise ja taastamise tehnikaid. Nad pidid toime tulema väga raskete vigastustega: üks mees, õhurelvade laskur Les Wilkins, kaotas näo ja käed ning McIndoe taastas ta sõrmed sõrmenukkide vahele sisselõikeid tehes. Teades, et paljud patsiendid peavad mitu aastat haiglas viibima ja läbima palju taastavaid operatsioone, tahtis MacIndoe nende haiglas olekut võimalikult meeldivaks teha. Ta mõtles palju patsientide taasintegreerimisele pärast ravi, mis oli varem suuresti tähelepanuta jäetud. Neid julgustati elama võimalikult normaalset elu, sealhulgas lubati neil kanda oma riideid või sõjaväevormi ja lahkuda haiglast oma äranägemise järgi. Kohalikke peresid julgustati neid külalistena vastu võtma ja tavapäraselt kohtlema: East Grinsteadist sai "linn, mis ei vahtinud".<ref>Mayhew 2004, pp. 157–68.</ref> Merisigaklubi oli osa nendest jõupingutustest, et muuta elu haiglas lihtsamaks ja taastada patsiente psühholoogiliselt, valmistades neid ette eluks väljaspool haiglat. Hiljem teenisid paljud mehed RAF staabis ning aeg-ajalt operatsioonide vahel ka pilootidena. Need, kes ei suutnud mingil ametikohal teenida, said palka kuni viimaste kirurgiliste operatsioonideni. McIndoe laenas hiljem osadele patsientidele raha tsiviilellu naasmiseks. Klubi ajakiri The Guinea Pig ('merisiga') ilmus esmakordselt 1944. aasta aprillis ja jätkas pärast seda regulaarselt ilmumist. == Sõjajärgne ajalugu == Sõja lõpul klubi laiali ei läinud, vaid jätkas kohtumisi üle kuuekümne aasta, pakkudes endistele patsientidele praktilist tuge ja kogukonnatunnet. Ajakiri The Guinea Pig jätkas ilmumist kuni 2003. aastani.<ref name="May204">Mayhew 2004, p. 204.</ref> Iga-aastased kohtumised East Grinsteadis meelitasid külastajaid üle kogu maailma. McIndoe oli valitud klubi asutamisel eluaegseks presidendiks: pärast tema surma 1960. aastal sai presidendiks [[Prints Philip, Edinburghi hertsog|prints Philip.]]<ref name="furness">{{Cite news|last=Furness|first=Hannah|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/05/21/story-maverick-ww2-guinea-pig-surgeon-told-big-screen-first/|title=Story of maverick WW2 'Guinea pig' surgeon to be told on big screen for first time|work=The Telegraph|date=21.05.2017|access-date=28.03.2018}}</ref> 2001. aastal (klubi asutamise 60. aastapäeval) leppisid liikmed kokku, et jätkavad iga-aastaseid kokkutulekuid East Grinsteadis seni, kuni liikmeid on alles jäänud vähem kui 50.<ref name="May204" /> 2004. aastaks oli ellujäänuid 120; ja 2007. aastaks oli neid 97 (Suurbritannias 57; mujal maailmas 40), nende vanus oli 82–102.<ref name="last reunion">{{Cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1566203/Guinea-Pig-Club-holds-last-annual-reunion.html|title=Guinea Pig Club holds last annual reunion|work=The Telegraph|date=15.10.2007|access-date=15.09.2015}}</ref> 2007. aastal tähistati viimast kokkutulekut. See meelitas kohale üle 60 osaleja, kuid ellujäänute vanust ja nõrkust silmas pidades otsustati seejärel klubi likvideerida. 2015. aasta aprilliks arvati olevat 29 ellujäänut<ref>{{Cite news|last=Farmer|first=Ben|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/defence/11548279/Guinea-Pigs-and-Gurkhas-win-Soldiering-On-military-awards.html|title=Guinea Pigs and Gurkhas win Soldiering On military awards|work=The Telegraph|date=19.04.2015|access-date=15.09.2015}}</ref> ja 2016. aasta novembriks 17.<ref name="bbc">{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-37839965|title=Duke unveils tribute to war-wounded Guinea Pigs|publisher=BBC News|date=02.11.2016|access-date=03.11.2016|language=en-GB}}</ref> == Pärand == [[Fail:McIndoe_monument.jpg|paremal|pisi| Sir Archibald McIndoe monument East Grinsteadis]] Kuusteist klubi liiget kirjutasid oma kogemustest raamatu, mõned neist juba sõja ajal. Tuntuim neist oli [[Richard Hillary]] "Viimne vaenlane" ("The Last Enemy"), mis ilmus algselt Ameerika Ühendriikides pealkirjaga "Falling Through Space" (1942). Üks East Grinsteadi pubidest võttis kasutusele nime "Merisiga".<ref>Bishop 2004, p. 136.</ref> See suleti 2008. aastal ja lammutati 2009. aastal, et teha ruumi sotsiaalmajade arendusele nimega Guinea Pig Place. East Grinsteadis avati 2014. aastal Martin Jenningsi (kelle isa oli Merisea Klubi liige) valmistatud skulptuur McIndoe mälestuseks. Sellel on kujutatud põlenud käete ja armilise näoga istuvat lennuväelast, kelle selja taga seisab McIndoe kuju. Neid kahte kuju ümbritseb kivist pink.<ref name="monument" /> Merisea Klubi inspireeris 2017. aastal [[CASEVAC]]i klubi, sarnase vastastikuse tugigrupi, moodustamist 21. sajandi [[Iraagi sõda|Iraagi]] ja [[Afganistani sõda (2001–)|Afganistani sõdades]] raskelt vigastada saanud teenistujate jaoks.<ref>Mayhew 2018, pp. 6–11.</ref> == Märkimisväärsed liikmed == [[Fail:Jimmy_Edwards_at_CHRIS_SHAW's_Book_Launch.jpg|paremal|pisi| Komöödianäitleja Jimmy Edwards, klubi liige: ta kasvatas oma näovigastuste varjamiseks endale vuntsid]] * George Bennions (1913–2004) * Harold Bird-Wilson (1919–2000) * Robert Boscawen (1923–2013) * Bob Doe (1920–2010) * Jimmy Edwards (1920–1988) * Bill Foxley (1923–2010) * Tom Gleave (1908–1993) * Richard Hillary (1919–1943) * Colin Hodgkinson (1920–1996) * [[:cs:Josef Koukal (voják)|Josef Koukal]] (1912–1980) * Eric Lock (1919–1941) * Jackie Mann (1914–1995) * Geoffrey Page (1920–2000) * Richard Pape (1916–1995) * Alois Šiška (1914–2003) * [[:cs:František Truhlář|Frankie Truhlar]] (1917–1946) * Robert Wright (1906–1992) == Kirjandus == === Memuaarid === (Loetletud esimese avaldamise kuupäeva järjekorras) * {{Cite book|last=Gleave|first=Tom|author-link=Tom Gleave|year=1941|title=I had a Row with a German|publisher=Macmillan|location=London}} * {{Cite book|last=Hillary|first=Richard|author-link=Richard Hillary|year=1942|title=[[The Last Enemy (autobiography)|The Last Enemy]]|publisher=Macmillan & Co.|location=London}} * {{Cite book|last=Simpson|first=William|year=1942|title=One of Our Pilots is Safe|publisher=Hamish Hamilton|location=London}} * {{Cite book|last=Simpson|first=William|year=1944|title=The Way of Recovery|url=https://archive.org/details/bwb_KP-559-667|publisher=Hamish Hamilton|location=London}} * {{Cite book|last=Pape|first=Richard|author-link=Richard Pape|year=1953|title=Boldness Be My Friend|publisher=Elek|location=London}} * {{Cite book|last=Simpson|first=William|year=1955|title=I Burned my Fingers|publisher=Putnam|location=London}} * {{Cite book|last=Hodgkinson|first=Colin|author-link=Colin Hodgkinson (RAF officer)|year=1957|title=Best Foot Forward|publisher=Odhams|location=London}} * {{Cite book|last=Rawnsley|first=C. F.|author-link=Jimmy Rawnsley|year=1957|title=Night Fighter|url=https://archive.org/details/bwb_KU-428-172|publisher=Collins|location=London|last2=Wright|first2=Robert|author-link2=Robert Wright (historian)}} * {{Cite book|last=Čapka|first=Jo|year=1958|title=Red Sky at Night: the Story of Jo Čapka, DFM|publisher=Anthony Blond|location=London}} * {{Cite book|last=Page|first=Geoffrey|author-link=Geoffrey Page|year=1981|title=Tale of a Guinea Pig|publisher=Pelham Books|location=London|isbn=0720713544}} [taasavaldatud 1999 pealkirjaga "Shot Down in Flames: a World War II fighter pilot's remarkable tale of survival".] == Viited == {{viited}} === Allikad === *{{cite book |first=Edward |last=Bishop |title=McIndoe's Army: the story of the Guinea Pig Club and its indomitable members |place=London |publisher=Grub Street |edition=revised |year=2004 |orig-year=2001 |isbn=1904943020 }} *{{cite book |first=Emily R. |last=Mayhew |title=The Reconstruction of Warriors: Archibald McIndoe, the Royal Air Force and the Guinea Pig Club |url=https://archive.org/details/reconstructionof0000mayh |place=London |publisher=Greenhill |year=2004 |isbn=1-85367-610-1 }} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=wmlCyjvl_J0 Merisea Klubi: Jack Toperi lugu] BBC-st YouTube'is * [https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=7556326 NPR "Sõda on Helluva õpetaja"] 2006. aastal * [http://www.veterans.gc.ca/eng/video-gallery/video/4595 Kanada õde Hilda Moore jutustab teenistust East Grinsteadis] Kanada veteraniasjad * The Guardiani [https://www.theguardian.com/weekend/page/0,,1945108,00.html intervjuud ja fotod Merisea Klubist] [[Kategooria:Suurbritannia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Kirurgia]] [[Kategooria:Klubid]] bpj2t9roay2b84eon64x0utjm55tefz Mazbrenguļi 0 608883 7240941 7045334 2026-09-24T12:39:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240941 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mazbrenguļi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,166 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mazbrenguļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]]. Mazbrenguļi asub valla lõunaosas. Külast voolab läbi [[Briede jõgi]]. Asula on tekkinud endise [[Mazbrenguļi mõis]]a keskuse juurde. Külas on Mazbrenguļi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/3973 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-05-14 |arhiivimisaeg=2021-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514184831/http://www.atd.lv/pieturvietas/3973 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külas kasvav pärn ümbermõõduga 4,02 ja kõrgusega 25 meetrit ning Mazbrenguļi tammed (esimese ümbermõõt 4,5 ja teise 5,5 meetrit) on looduskaitse all. Küla jääb [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 82 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2983 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kocēni piirkond]]a. [[Pilt:Mazbrenguļu vējdzirnavas - windmill - panoramio.jpg|pisi|tühi|Mazbrenguļi tuulik]] ==Viited== {{viited}} {{Dikļi vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] h97iwe8pmot9qfk299408r2yp8nyur0 Matt Tennyson 0 609198 7240923 6309046 2026-09-24T12:06:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240923 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Matt tennyson (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]]|jäähoki}} }} '''Matthew Thomas Tennyson''' (sündinud [[23. aprill]]il [[1990]] [[Minneapolis]]es [[Minnesota]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[New Jersey Devils]]. Aastatel 2009–2012 mängis ta [[Western Michigan University]] jäähokimeeskonnas. 2012. aasta märtsis sõlmis ta lepingu NHL-i klubiga [[San Jose Sharks]] ning debüteeris hooaja 2011–12 lõpus [[American Hockey League]]'is (AHL) San Jose Sharksi noorteklubis [[San Jose Sharks]]. NHL-is debüteeris Tennyson hooajal [[NHL-i hooaeg 2012–2013|2012–13]]. 2016. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Carolina Hurricanes]]iga. 2017. aasta juulis liitus ta [[Buffalo Sabres]]iga. Aastatel 2017–2019 sai ta enam mänguaega AHL-is Sabresi noorteklubis [[Rochester Americans]]. 2019. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu Devilsiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220125223259/https://www.nhl.com/devils/news/release-devils-sign-defenseman-matt-tennyson/c-308147268 "Devils sign defenseman Matt Tennyson"]. New Jersey Devils. 1.7.2019. Vaadatud 18.5.2021</ref> [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Tennyson [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/matt-tennyson-8476807 Matt Tennyson NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=116585 Matt Tennyson hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Tennyson, Matt}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Buffalo Sabresi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] eq767pu8tgnq6ml5vnfww8b7du1scq7 Nikita Zadorov 0 609359 7241373 6643955 2026-09-25T04:30:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241373 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Nikita Zadorov in 2013.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]]|jäähoki}} }} '''Nikita Sergejevitš Zadorov''' ([[vene keel]]es Никита Сергеевич Задоров; sündinud [[16. aprill]]il [[1995]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Vancouver Canucks]]. Hooajal 2012–13 asus ta mängima [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[London Knights]]. 2013. aastal valis [[Buffalo Sabres]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 16. valikuna. 2013. aasta septembris sõlmis ta Sabresiga kolmeaastase lepingu. NHL-is debüteeris Zadorov 19. oktoobril 2013 mängus [[Colorado Avalanche]]'i vastu. Esimese värava lõi ta liiga sama aasta 23. oktoobril mängus [[Boston Bruins]]i vastu. 2013. aasta novembris naasis ta London Knightsi, kus mängis kuni hooaja lõpuni. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2014–2015|2014–15]] sai Zadorov NHL-is Sabresi meeskonnas kirja kolm väravat ja 12 väravasöötu. 2015. aasta juunis siirdus ta Colorado Avalanche'i, kus mängis kokku viis hooaega. 2020. aasta oktoobris sõlmis ta üheaastase lepingu [[Chicago Blackhawks]]iga. 2021. aasta juulis kaubeldi ta [[Calgary Flames]]ile.<ref>[https://www.tsn.ca/calgary-flames-nikita-zadorov-chicago-blackhawks-colorado-avalanche-buffalo-sabres-1.1683891 "Flames ink Zadorov to one-year, $3.75 million deal"]. The Sports Network. 20.8.2021. Vaadatud 19.10.2021</ref> 12. aprillil 2023 tegi ta 3:1 võidumängus [[San Jose Sharks]]i üle [[kübaratrikk|kübaratriki]].<ref>{{cite web |last1=Vickers |first1=Aaron |title=Wolf wins NHL debut, Flames defeat Sharks in season finale |url=https://www.nhl.com/news/c-343157170 |website=NHL.com |access-date=12 April 2023}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2023. aasta novembris kaubeldi Zadorov Flamesist [[Vancouver Canucks]]i.<ref>{{cite web| url = https://www.nhl.com/flames/news/flames-acquire-picks-from-vancouver | title = Flames acquire picks from Vancouver | publisher = [[Calgary Flames]] | date = 30 November 2023 | accessdate = 30 November 2023}}</ref> 13. märtsil 2024 tegi ta mängus Colorado Avalanche'i vastu [[Gordie Howe'i kübaratrikk|Gordie Howe'i kübaratriki]], kui lõi värava, andis väravasöödu ([[Ilja Mihhejev]]i väravale) ja osales kakluses (Avalanche'i mängija [[Josh Manson]]iga). [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Zadorov [[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nikita-zadorov-8477507 Nikita Zadorov NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=160323 Nikita Zadorov hockeydb.com lehel] {{Vancouver Canucksi mängijad}} {{JÄRJESTA:Zadorov, Nikita}} [[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]] [[Kategooria:Buffalo Sabresi mängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]] [[Kategooria:Calgary Flamesi mängijad]] [[Kategooria:Vancouver Canucksi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] pnn285mxi6zkf2hjy1sonzpeem97nme Ogresgals 0 609769 7241455 7055490 2026-09-25T07:52:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 5 allikale arhiivilink ja märgitud 4 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241455 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ogresgals | hääldus = | pilt = Ogresgala Tautas nams.jpg | pildiallkiri = Ogresgalsi rahvamaja | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 2,37 | elanikke = 1571 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Bijusī_Ogresgala_pienotava,_02.10.2010.jpg|pisi|Endine meierei]] '''Ogresgals''' (ka '''Kārļi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=34867 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi valla]] halduskeskus. Asula asub merepinnast 40 meetri kõrgusel paigas, kus Ranka jõgi [[Ogre jõgi|Ogre]]sse suubub. Küla jääb piirkonna keskusest [[Ogre]]st 9 ning [[Riia]]st 46 kilomeetri kaugusele. Külas on [[põhikool]], rahvamaja, apteek, postkontor ja raamatukogu. Küla koosseisu kuuluvad ka Ogre suvilakooperatiiv ja Dārziņi piirkond. Seal asuvad D/s Dārziņi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12389 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Gāršase,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/7343 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-08-06 |arhiivimisaeg=2023-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230806175504/https://www.atd.lv/pieturvietas/7343 |url-olek=ei tööta}}</ref> Jaunzāģeri,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/7337 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-08-06 |arhiivimisaeg=2023-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230806175457/https://www.atd.lv/pieturvietas/7337 |url-olek=ei tööta}}</ref> Kārļi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/7341 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Truči,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/7339 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-08-06 |arhiivimisaeg=2023-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230806175600/https://www.atd.lv/pieturvietas/7339 |url-olek=ei tööta}}</ref> Lībieškalnsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10825 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lielstaldāti,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/10821 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-08-06 |arhiivimisaeg=2023-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230806175455/https://www.atd.lv/pieturvietas/10821 |url-olek=ei tööta}}</ref> Ogresgala skola<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12907 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-08-06 |arhiivimisaeg=2023-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230806175452/https://www.atd.lv/pieturvietas/12907 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Ogresgalsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/7346 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Looduskaitse all on Zāģeri künnapuu, Truči tammed, Lielozoli tamm, Kalda künnapuu, Brīviņi tamm, neli tamme, robiinia ümbermõõduga 2,6 ning kõrgusega 17 meetrit ja kaks elupuud.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Ogresgals kujunes endise Vārma mõisa aladele vallakooli ja vallamaja juurde. Nõukogude perioodil asusid seal Ogre aianduslik katsemajand ja [[kolhoos]]i ''Kopdarbs'' osakonnakeskus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Sealses kultuurimajas alustas oma tegevust ansambel [[Odis]]. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 219 (1970) * 426 (1979) * 725 (1989) * 1061 (2000) <td> * 1381 (2011) * 1528 (2022) * 1571 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ogresgalsi vald}} [[Kategooria:Ogre piirkonna külad]] g2d5c9kvnfkcyf2uhl0d8nbuqm7ayd6 Mike Reilly 0 610280 7241138 6633661 2026-09-24T18:23:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241138 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt =Mike Reilly Iowa (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]|jäähoki}} }} '''Michael J. Reilly Jr.''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1993]] [[Chicago]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[New York Islanders]]. 2011. aastal valis [[Columbus Blue Jackets]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 98. valikuna, kuid Blue Jackestiga ta lepingut ei sõlminud. Aastatel 2012–2015 mängis ta [[Minnesota Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. 2015. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu NHL-i klubiga [[Minnesota Wild]]. Hooaja 2015–16 alguses mängis ta [[American Hockey League]]'is Minnesota Wildi noorteklubis [[Iowa Wild]]. NHL-is tegi Reilly debüüdi 9. jaanuaril 2016 mängus [[Dallas Stars]]i vastu. Esimese värava lõi ta NHL-is sama aasta 13. veebruaril mängus Bruinsi vastu. 2018. aasta veebruaris müüdi tema mängijaõigused [[Montreal Canadiens]]ile. 2020. aasta jaanuaris siirdus ta [[Ottawa Senators]]i, kes müüs tema mängijaõigused omakorda 2021. aasta aprillis [[Boston Bruins]]ile.<ref>[https://web.archive.org/web/20210620055516/https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-acquire-mike-reilly-from-senators/c-323551816 "Bruins Acquire Mike Reilly From Senators"]. nhl.com. 12.4.2021. Vaadatud 1.6.2021</ref> 2023. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Florida Panthers]]iga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/panthers/news/panthers-agree-to-terms-with-defenseman-mike-reilly-to-a-one-year-contract/c-345162074 | publisher = [[Florida Panthers]] | date = July 1, 2023 | access-date = July 1, 2023 | title = Panthers agree to terms with Mike Reilly on a 1-year contract | archive-date = 2023-08-04 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230804213337/https://www.nhl.com/panthers/news/panthers-agree-to-terms-with-defenseman-mike-reilly-to-a-one-year-contract/c-345162074 | url-status = dead}}</ref> Sama aasta novembris liitus ta [[New York Islanders]]iga.<ref>{{cite web| url = https://www.nhl.com/islanders/news/islanders-claim-reilly | title = Islanders claim Reilly | publisher = [[New York Islanders]] | date = November 25, 2023 | access-date = November 25, 2023}}</ref> 2013. aastal tuli Reilly USA kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus võitis ta [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] pronksmedali. Tema isa valiti 1977. aastal NHL-i ''draft''{{'}}is, kuid NHL-is ei mänginud ta kunagi.<ref>http://www.hockeydraftcentral.com/1977/77140.html (vaadatud 1.6.2021</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/mike-reilly-8476422 Mike Reilly NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=143097 Mike Reilly hockeydb.com lehel] {{New York Islandersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Reilly, Mike}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Montreal Canadiensi mängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] tw07bczggtu4n0pd6xm0kjmk2kgomva Nick Ritchie 0 610281 7241359 6602033 2026-09-25T04:05:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241359 wikitext text/x-wiki [[File:Nick Ritchie.jpg|pisi|Nick Ritchie (2014)]] '''Nicholas Ritchie''' (sündinud [[5. detsember|5. detsembril]] [[1995]] [[Orangeville]]'is [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis [[Iserlohn Roosters]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Aastatel 2011–2015 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Peterborough Petes]], hooaja 2014–15 lõpus ka [[Sault Ste. Marie Greyhounds]]is. 2014. aastal valis [[Anaheim Ducks]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is kümnenda valikuna. 2014. aasta augustis sõlmis ta klubiga kolmeaastase lepingu. Hooaja 2015–16 alguses asus ta mängima [[American Hockey League]]'is Ducksi noorteklubis [[San Diego Gulls]]. 2016. aastal valiti ta AHL-i tähtede mängule. NHL-is debüteeris Ritchie 16. novembril 2015 mängus [[Carolina Hurricanes]]i vastu. Esimese värava lõi ta NHL-is 14. märtsil 2016 mängus [[New Jersey Devils]]i vastu. Ducksi põhikoosseisu kuulus Ritchie alates hooajast [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]]. Hooajal 2016–17 lõi ta NHL-is 14 väravat. 2020. aasta veebruaris müüs Ducks tema mängijaõigused [[Boston Bruins]]ile.<ref>[https://web.archive.org/web/20201121013443/https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-acquire-nick-ritchie-from-anaheim-ducks/c-315482560 "Bruins Acquire Nick Ritchie From Anaheim Ducks"]. nhl.com. National Hockey League. 24.2.2020. Vaadatud 1.6.2021</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2020–2021|2020–21]] lõi Ritchie NHL-is 15 väravat, mis oli tema seni parim tulemus. 2021. aasta juulis sõlmis Ritchie kaheaastase lepingu [[Toronto Maple Leafs]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20211018212110/https://www.nhl.com/mapleleafs/news/maple-leafs-sign-forward-nick-ritchie/c-325885776 "Maple Leafs Sign Forward Nick Ritchie"]. nhl.com. 31.7.2021. Vaadatud 19.10.2021</ref> 2022. aasta veebruaris kaubeldi ta Maple Leafsist [[Arizona Coyotes]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20220316145243/https://www.nhl.com/mapleleafs/news/leafs-acquire-dzingel-and-lyubushkin/c-330991426 "Maple Leafs Acquire Dzingel and Lyubushkin from Arizona"]. NHL.com. 20.2.2022. Vaadatud 6.4.2022</ref> 2023. aasta märtsis kaubeldi Ritchie Coyotesist [[Brett Ritchie]] ja [[Connor Mackey]] vastu [[Calgary Flames]]i. See oli Põhja-Ameerika profispordis üldse teine kord pärast 2008. aasta [[NBA]] tehingut, kui vennad üksteise vastu kahe klubi vahel vahetati.<ref>{{cite web |title=Flames, Coyotes trade Ritchie brothers |url=https://www.nhl.com/news/ritchie-brothers-in-trade-between-calgary-flames-arizona-coyotes/c-341792438 |website=NHL.com |access-date=March 4, 2023 |date=March 3, 2023 |quote=It is the first trade ever involving two brothers. |archive-date=2023-03-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230312154209/https://www.nhl.com/news/ritchie-brothers-in-trade-between-calgary-flames-arizona-coyotes/c-341792438 |url-status=dead}}</ref> 2023. aasta novembris sõlmis ta üheaastase lepingu Soome kõrgliigaklubiga [[Oulun Kärpät]].<ref>{{Cite web |date=November 25, 2023 |title=Nick Ritchie Kärppiin! |url=https://karpat.fi/nick-ritchie-karppiin/ |access-date=November 26, 2023 |website=karpat.fi |language=fi}}</ref> Sama aasta 29. detsembril määrati Ritchiele [[HC TPS]]-i mängija [[Markus Nurmi]] pähe löömise eest kaheksamänguline võistluskeeld.<ref>{{Cite web |last=Knuuttila |first=Mikko |date=2023-12-29 |title=Kärppien kohuhankinta riehui taas – Raimo Summaselta suora palaute: "Jotain on nyt meneillään" |url=https://www.is.fi/sm-liiga/art-2000010087447.html |access-date=2023-12-29 |website=Ilta-Sanomat |language=fi}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nick Ritchie, 28, sai ison pelikiellon – SM-liigalta kovia sanoja: "Täysin vastoin vastustajan kunnioitusta" |url=https://www.iltalehti.fi/smliiga/a/cab5361c-4305-4b31-b953-dbe20d5a7d72 |access-date=2023-12-29 |website=www.iltalehti.fi |language=fi}}</ref> 2024. aasta jaanuaris lõpetas Kärpat Ritchiega lepingu.<ref>{{Cite web |last=Järvi |first=Leevi |date=2024-01-29 |title=Nick Ritchien sopimus on purettu. |url=https://karpat.fi/nick-ritchien-sopimus-on-purettu/ |access-date=2024-01-29 |website=Oulun Kärpät |language=fi}}</ref> Seejärel liitus ta Iserlohn Roostersiga. 2013. aastal tuli Ritchie Kanada kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks ja 2015. aastal kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. Tema vanem vend [[Brett Ritchie]] on samuti jäähokimängija. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nick-ritchie-8477941 Nick Ritchie NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=138947 Nick Ritchie hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Ritchie, Nick}} [[Kategooria:kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]] [[Kategooria:Calgary Flamesi mängijad]] [[Kategooria:Oulun Kärpäte mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] iw28gmjewsurt1ccu5mwjhklijzkxfv Miglači 0 610880 7241110 7051478 2026-09-24T17:45:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241110 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Miglači | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,193 | elanikke = 34 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Miglači''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Raiskumsi vald|Raiskumsi vallas]]. Aastani 2021 kuulus küla [[Pārgauja piirkond]]a. Küla asub valla kirdeosas. Seal on Miglači bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/12577 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-06-11 |arhiivimisaeg=2021-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210611114251/http://www.atd.lv/pieturvietas/12577 |url-olek=ei tööta}}</ref> Miglači jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Külas kasvavad pärn, tamm ja vaher on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 34 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=37742 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Raiskumsi vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] o02dudrwuof0260vzqr91lbt9vekae3 Mežvidi (Raiskumsi vald) 0 610882 7241081 6952056 2026-09-24T17:08:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241081 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežvidi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežvidi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Raiskumsi vald|Raiskumsi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=157314 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastani 2021 kuulus küla [[Pārgauja piirkond]]a. Küla asub valla keskosas. Mežvidi jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on kaks külas kasvavat mändi.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas on Mežniecība bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/12668 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-06-11 |arhiivimisaeg=2021-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210611113945/http://www.atd.lv/pieturvietas/12668 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Raiskumsi vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] q9k4fgqc5fqxmm91dogq4u99hgrf3yc Raju (laev) 0 616140 7241263 6790351 2026-09-24T22:47:49Z Kruusamägi 1530 7241263 wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = PVL-203 Raju Port Side Tallinn Bay Tallinn 6 September 2021.jpg | pildiallkiri = PPA värvides Raju Tallinna lahel ankrus 2021 }} {{laeva teenistuskäik |lipp = |kasutaja = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = jah | riik = Eesti | lipp = Naval Ensign of Estonia.svg | klass = | nimi = Raju | nimetatud = | omanik = Eesti riik | kasutaja = [[Politsei- ja Piirivalveamet]] (2018–2022)<br>[[Eesti merevägi]] 2023– | klassifikatsiooniühing = Lloyd's Register of Shipping | liin = | tellitud = 30. mai 2016 | autasustatud = | ehitaja = Baltic Workboats | maksumus = 16.056.000,00 eurot | kiil maha pandud = 16. detsember 2016 | vette lastud = | rahastaja = Euroopa Liit (85 %), Eesti (15 %) | ristitud = 16. august 2018 | valminud = | üle antud = 16. august 2018 | kasutusele võetud = 16. august 2018 | uuesti kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | esimene reis = | teenistuses alates = 16. august 2018 | teenistuse lõpp = | ümbernimetatud = | reklassifitseeritud = | kodusadam = Tallinn | identifitseerimine = *IMO number 9817987 *kutsung ESY3052 *MMSI 276007320 | moto = | hüüdnimi = | autasud = | hõivatud = | saatus = | staatus = Teenistuses | märkused = | vapp = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = mitmeotstarbeline patrull-laev | tüüp = | tonnaaž = | veeväljasurve = | mahutavus = 455 brt | pikkus = 44,6 m | laius = 8,8 m | vabaparda kõrgus = | süvis = 2,6 m | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = suudab läbida kuni 10 cm paksust jääd | kere = alumiinium | tekiehitus = alumiinium | sõsarlaevad = | kütuse tankid = 30 m³ | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = 2x MTU 16V4000 M63 - kokku 4000 kW | abimasinad = Volvo Penta D11 - kokku 750 kW | käiturid = 2x fikseeritud sammuga sõukruvi (⌀ 1,8 m) <br> vööripõtkur | taglase tüüp = | mastide arv = | kiirus = 27 sõlme | sõidukaugus = 2500 meremiili (~ 10 sõlmega) | sõidupiirkond = | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = 18 | autonoomsus = | sõdureid = | meeskond = 10 | navigatsioonivahendid = | relvastus = 12,7 mm [[kuulipilduja]];<br> 7,62 mm kuulipilduja;<br>2 × [[tuletõrje]] [[Veekahur|veekahur]] | soomustus = | lennuvahendeid = | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} '''Raju''' (pardatähisega '''P6732''', varem '''203''') on Eesti [[Eesti merevägi|mereväe]] reostustõrjevõimega mitmeotstarbeline [[patrull-laev]]<ref name="JNRMK" /><ref name="scmUl" />, mille ülesandeks on merepiiri valvamine ning õiguskorra tagamine. See on esimene laev Eestis, mis suudab sõita ka akutoitel.<ref name="1lxZQ" /> == Ajalugu == Mitmeotstarbeline reostustõrjelaev telliti [[Politsei- ja Piirivalveamet]]ile 16. mail 2016. 16. detsembril 2016 toimus [[Nasva]]l [[AS Baltic Workboats|Baltic Workboats]]i laevatehases laeva kiilupanek. 2017. aasta aprillis laev sai eesti vana mehenime Raju.<ref name="tlAIh" /> Laeva ehitusmaksumus oli 16,1 miljoni eurot, millest 85% tuli Euroopa Liidu toetusest. Laeva ristiema on [[Kersti Kaljulaid]]. 3. jaanuaril 2023 viidi laev seoses [[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik]]u likvideerimisega üle mereväkke, patrull-laevade divisjoni koosseisu.<ref name="Alustavad" /><ref name="Patrull" /> == Vaata ka == * [[Pikker (laev 1995)|Pikker]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Alustavad">{{netiviide |pealkiri=Politsei- ja piirivalveameti laevad alustavad tegevust mereväe laevastikus |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608838663/politsei-ja-piirivalveameti-laevad-alustavad-tegevust-merevae-laevastikus |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}</ref> <ref name="Patrull">{{netiviide |pealkiri=Patrull-laevade divisjon |väljaanne=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/patrull-laevade-divisjon/#t-eml-kindral-kurvits |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}</ref> <ref name="JNRMK">[https://classdirect.lr.org/assets/LRV40165/details Lloyd's Register, LR Class]</ref> <ref name="scmUl">[https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fveeteedeamet.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fcontent-editors%2Frhut_laevad.xlsx&wdOrigin=BROWSELINK Nr 74. RAJU, IMO-nr. 9817987, Leht 1 Veeteede Amet]</ref> <ref name="1lxZQ">[[Tauri Roosipuu]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKmeremees20181215.2.8.2 "Reostustõrjelaev "Raju" – esimene akutoitel laev Eestis"]. Meremees nr 4, 15. detsember 2018. Lk 18</ref> <ref name="tlAIh">[https://www.accelerista.com/uudis/eesti/raju-ppa-patrull-laev/ Saage tuttavaks: Raju, PPA uus reostustõrjevõimekusega patrull-laev]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|PVL-203 Raju (ship, 2018)}} *[http://www.marinetraffic.com/ais/shipdetails.aspx?MMSI=276007320 Pilte ja asukoht Marinetrafficus] *[https://www.err.ee/1610147626/merevae-laev-raju-on-juba-kuid-liinilt-maas "Mereväe laev Raju on juba kuid liinilt maas"] ERR, 24. september 2026 [[Kategooria:Eesti piirivalvelaevad]] [[Kategooria:Eesti sõjalaevad]] 038z0ajiaoaorny46e490njosn4xtza Nicolas Deslauriers 0 617137 7241363 6220515 2026-09-25T04:06:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241363 wikitext text/x-wiki [[File:Nicolas Deslauriers - Buffalo Sabres.jpg|pisi|Nicolas Deslauriers 2016. aasta [[Buffalo Sabres]]is mängimas]] '''Nicolas Deslauriers''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1991]] [[Montréal]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Philadelphia Flyers]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Aastatel 2007–2011 mängis ta [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i klubides [[Rouyn-Noranda Huskies]] ja [[Gatineau Olympiques]]. 2009. aastal valis [[Los Angeles Kings]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 84. valikuna. Aastatel 2011–2014 mängis ta [[American Hockey League]]'is Kingsi noorteklubis [[Manchester Monarchs]], kuid Kingsi meeskonnas tal NHL-is debüüti teha ei õnnestunud. 2014. aasta märtsis kaubeldi Deslauriers [[Buffalo Sabres]]i. 7. märtsil 2014 tegi ta Sabresi meeskonnas mängus [[Florida Panthers]]i vastu oma NHL-i debüüdi. 2017. aasta oktoobris kaubeldi ta [[Zach Redmond]]i vastu [[Montreal Canadiens]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20211027105037/https://www.nhl.com/canadiens/news/canadiens-acquire-nicolas-deslauriers-in-exchange-for-defenseman-zach-redmond/c-291561936 "Canadiens acquire Nicolas Deslauriers"]. nhl.com. 4.10.2017. Vaadatud 24.10.2021</ref> 2019. aasta juunis siirdus ta [[Anaheim Ducks]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20190630230826/https://www.nhl.com/canadiens/news/canadiens-acquire-fourth-round-pick-in-exchange-for-nicolas-deslauriers/c-308134374 "Canadiens acquire fourth-round pick in exchange for Nicolas Deslauriers"]. Montreal Canadiens. 30.6.2019. Vaadatud 24.10.2021</ref> 10. märtsil 2020 tegi ta mängus [[Ottawa Senators]]i vastu oma esimese NHL-i [[kübaratrikk|kübaratriki]], mis oli Ducksi ajaloo kiireim – kolmanda värava lõi Deslauriers esimesel perioodil 11:49.<ref>[https://www.cbc.ca/sports/hockey/nhl/ottawa-senators-anaheim-ducks-recap-march-10-1.5493127 "Nicolas Deslauriers lights up Sens with fastest hat trick in Anaheim history"]. cbc.ca. 11.3.2020. Vaadatud 24.10.2021</ref> 2022. aasta märtsis kaubeldi ta Ducksist [[Minnesota Wild]]i<ref>[https://www.tsn.ca/minnesota-wild-nicolas-deslauriers-anaheim-ducks-1.1773388?tsn-amp "Wild acquire Deslauriers from Ducks"]. TSN. 19.3.2022. Vaadatud 4.4.2022</ref>, kus ta mängis hooaja lõpuni. 2022. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Philadelphia Flyersiga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/flyers/news/forward-inks-deal-worth-175m-annually-to-join-flyers/c-334966578 | title = Flyers sign forward Nicolas Deslauriers to four-year contract | publisher = [[Philadelphia Flyers]] | date = July 13, 2022 | accessdate = July 13, 2022 | archive-date = 2022-08-12 | archive-url = https://web.archive.org/web/20220812031833/https://www.nhl.com/flyers/news/forward-inks-deal-worth-175m-annually-to-join-flyers/c-334966578 | url-status = dead}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nicolas-deslauriers-8475235 Nicolas Deslauriers NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=106623 Nicolas Deslauriers hockeydb.com lehel] {{Philadelphia Flyersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Deslauriers, Nicolas}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Buffalo Sabresi mängijad]] [[Kategooria:Montreal Canadiensi mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Philadelphia Flyersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] goqi2xydozgp20uezgxxfn4hsxlgsof Baathistlik Iraak 0 618772 7241332 6962560 2026-09-25T03:16:41Z Kruusamägi 1530 seda audiofaili enam pole jt kohendused 7241332 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Iraagi Vabariik |omakeelne-nimi = الجمهورية العراقية <br/> ''al-Jumhūriyah al-‘Irāqīyah'' |algusaasta = 1968 |lõppaasta = 2003 |lipp = Flag of Iraq (1963–1991).svg |lipp-tekst = [[Iraagi lipp|Lipp]] <br/> [[Iraagi lipp|(1963–1991)]] |vapp = Coat of arms of Iraq (1965–1991).svg |vapp-tekst = [[Iraagi vapp|Vapp]] <br/> [[Iraagi vapp|(1965–1991)]] |asendikaart = Iraq (orthographic projection).svg |valitsusvorm = [[Baathism|baathistlik]] [[sotsialistlik riik|sotsialistlik]] [[üheparteisüsteem|üheparteiline]] [[unitaarriik]] (1968–1979) <br/> [[Autokraatia|autokraatlik]] [[Baathism|saddamistlik]] [[sotsialistlik riik|sotsialistlik]] [[üheparteisüsteem|üheparteiline]] [[unitaarriik]] (1979–2003)<ref name="Musallam, Musallam Ali 1996 https://books.google.com/books?id=qFYWLcxx-RcC&pg=PA62 62">{{cite book |author=Musallam, Musallam Ali |page=[https://books.google.com/books?id=qFYWLcxx-RcC&pg=PA62 62] |title=The Iraqi Invasion of Kuwait: Saddam Hussein, His State and International Power Politics |publisher=British Academic Press |year=1996 |isbn=978-1-86064-020-9 |url=https://archive.org/details/iraqiinvasionofk00musa/page/62 }}</ref> |osa = |riigipea = [[Iraagi president|President]] |riigipea-nimi = [[Ahmed Hassan al-Bakr]] (1968–1979) <br/> [[Şaddām Ḩusayn]] (1979–2003) |riigipea2 = [[Iraagi peaminister|Peaminister]] |riigipea-nimi2 = [[Abd ar-Razzaq an-Naif]] <br/> (esimene, 1968) <br/> [[Şaddām Ḩusayn]] (viimane, 1994–2003) |pealinn = [[Bagdad]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[islam]] (90%) * [[šiiism]] (59%) * [[sunnism]] (31%) |pindala = 437072 |pindala-aasta = 1999 |rahvaarv = 22802063 |rahvaarv-aasta = 1999<ref>{{Cite web|url=https://countryeconomy.com/demography/population/iraq?year=1999|title=Iraq - Population 1999}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.populationpyramid.net/iraq/1999/|title = Population Pyramids of the World from 1950 to 2100}}</ref> |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Araabia keel|araabia]] <br/> [[Kurdi keel|kurdi]] |peamised-keeled = |rahaühik = [[Iraagi dinaar]] |deviis = '''1986–1991''' <br/> "وحدة، حرية، اشتراكية" <br/> "''Wahda, Hurriyah, Ishtirakiyah''" <br/> ("Ühtsus, vabadus, sotsialism") ---- '''1991–2003''' <br/> "الله أكبر" <br/> "''[[Takbir|Allahu akbar]]''" <br/> "Allah on kõikvõimas" |hümn = '''1968–1981''' <br/> "والله زمان يا سلاحي" <br/> "[[Walla Zaman Ya Selahy]]" <br /> ("Oh aeg! Mu relv!") ---- '''1981–2003''' <br /> "أرض الفراتين" <br/> "[[Ardulfurataini|Arḍ ul-Furātayn]]" <ref>{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=ZmQYAgAAQBAJ&q=Shafiq+Alkamali&pg=PA357|title=Historical Dictionary of Iraq|first1=Beth K.|last1=Dougherty|first2=Edmund A.|last2=Ghareeb|date=7. november 2013|publisher=Scarecrow Press|isbn=9780810879423|via=Google Books}}</ref><br /> ("Eufrati maa") <br />{{center|[[File:Former Iraqi national anthem, 1981-2003.oga]]}} |ajavöönd = [[UTC]]+3 |suunakood = 964 |eelnes = {{flagicon image|Flag of Iraq (1963–1991).svg}} [[Iraagi Vabariik (1958–1968)|Iraagi Vabariik]] |järgnes = {{flagicon image|Flag of Iraq (1991–2004).svg}} [[Koalitsiooni Ajutine Valitsus]] }} '''Baathistlik Iraak''' (ametlikult '''Iraagi Vabariik''') oli [[Iraak|Iraagi]] riigikord aastatel 1968–2003, mil riik oli [[Baathi Partei (Iraak)|Araabia Sotsialistliku Baathi Partei]] võimu all.<ref>{{cite web|url=https://www.refworld.org/docid/3ae6b4df40.html|title=Iraq: Resolution No. 460 of 1991 (official toponymy)|publisher=[[United Nations High Commissioner for Refugees]]|date=6. jaanuar 1992|access-date=25. oktoober 2020}}</ref><ref>{{cite web|url=https://dds.crl.edu/item/252545|title=al-Waqāʼiʻ al-ʻIrāqīyah|publisher=CLR|date=6. jaanuar 1992|access-date=25. oktoober 2020}}</ref> Baathi periood algas kiire majanduskasvu ja õitsenguga, kuid lõppes sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku stagnatsiooniga. Iraaklaste sissetulekud vähenesid nii väliste tegurite kui ka valitsuse ebaõnnestunud poliitika tõttu. 1968. aastal kukutas Baathi Partei [[Ahmed Hassan al-Bakr]]i ja [[Şaddām Ḩusayn]]i eestvedamisel [[17. juuli revolutsioon]]iga [[Iraagi president|president]] [[Abdul Rahman Arif]]i ja [[Iraagi peaminister|peaminister]] [[Tahir Yahya]]. Baathistid olid varem võimul olnud 1963. aastal. 1970. aastatel sai Iraagi ''de facto'' riigipeaks partei luurejuht Hussein. Al-Bakri ''de jure'' võimu ajal majandus kasvas ning Iraagist sai [[araabia maailm]]as mõjukas riik. Samas ohustasid Iraagi stabiilsust mitmed riigisisesed asjaolud, näiteks valitsuse konfliktid nii mitmete [[Šiiism Iraagis|šiiidi kogukondadega]] kui ka [[kurdid]]ega [[Iraagi Kurdistan|Põhja-Iraagis]]. Lisaks ei saanud Iraak läbi naaberriigi [[Iraani Keisririik|Iraaniga]], kuna [[Shatt al-Arabi vaidlus|ei oldud kokku lepitud]] [[Shaţţ al-‘Arab]]i piiri osas. Aastal 1979 sai Saddam Hussein ametlikult Iraagi presidendiks. Lisaks astus ta ametisse [[Revolutsioonilise Väejuhatuse Nõukogu (Iraak)|Revolutsioonilise Väejuhatuse Nõukogu]] esimehe, peaministri ja [[Araabia Sotsialistlik Baathi Partei – Iraagi Regioon|Baathi Partei Iraagi haru]] peasekretärina. Hussein tuli võimule, kui Iraagis oli käimas šiiitide protestilaine, mille ametlikult sekulaarne Baathi Partei jõuliselt maha surus. Saddam Husseini võimu ajal muutus Iraak [[Iraan]]i suhtes veel vaenulikumaks. Iraanis oli hiljuti toimunud [[Iraani revolutsioon|islamirevolutsioon]], millega kukutati šahh [[Moḩammad Reẕā Pahlavī]] ning võimu võttis šiiitlik teokraatia eesotsas [[Iraani kõrgeim juht|kõrgeima juhi]] [[Rūḩollāh Khomeynī]]ga. Septembris 1980 [[Iraagi sissetung Iraani|tungis Iraak Iraani]] ning algas [[Iraani-Iraagi sõda]]. Iraagi juhid lootsid, et Iraan on revolutsioonijärgses kaoses sõjaliselt nõrgenenud ning seetõttu lihtne sihtmärk. Kiiret võitu siiski saavutada ei õnnestunud ning sõda kestis kaheksa aastat, mille kestel Iraagi majandus langes ning sõja jätkamiseks tuli võtta korduvalt laenu. Sõda Iraaniga lõppes pärast [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kehtestatud [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 598|vaherahu]] ''status quo ante bellum''. Sõja lõpuks oli Iraagi majandus kokku varisemise piiril ning riigivõlg oli ületamatult suur. Lisaks oli [[Kuveit]] suurendanud enda naftatootmismahtusid ning Iraagi sissetulekud vähenesid veelgi. Kuveit survestas Iraagi valitsust laenu kiiremini tagasi maksma ning Iraak survestas Kuveiti naftatootmist vähendama ja süüdistas Kuveiti Iraagi maa alt nafta puurimises. Iraak hakkas Kuveiti sõjalise sissetungiga ähvardama ning nõudis enda suveräänsuse väidetava rikkumise eest kompensatsiooni. Läbirääkimised luhtusid ning 2. augustil 1990 [[Sissetung Kuveiti|tungis Iraak Kuveiti]]. [[USA|Ameerika Ühendriikide]] juhitud koalitsioon vastas sellele ning veebruarini 1991 kestnud [[Lahesõda|lahesõjas]] sai Iraak lüüa. Pärast sõda kehtestas [[ÜRO]] režiimi nõrgestamiseks [[Iraagi-vastased sanktsioonid]]. 1990. aastatel halvenes Iraagi majanduslik olukord veelgi, kuid 21. sajandi alguses hakkas olukord paranema, kuna mitmed riigid otsustasid ÜRO sanktsioone eirata. Ameerika Ühendriikides 2001. aastal [[al-Qaeda]] korraldatud [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] tõttu kuulutas USA välja [[terrorismivastane sõda|terrorismivastase sõja]], millega nimetati Iraak osaks "[[Kurjuse telg|kurjuse teljest]]". Aastal 2003 tungis Ameerika Ühendriikide juhitud koalitsioon Iraaki ning Baathistlik Iraagi režiim [[2003. aasta sissetung Iraaki|kukutati vähem kui kuu ajaga]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Iraagi ajalugu]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Aasia uusima aja ajaloolised riigid]] hgljgrmhdt0boslggqire25qdejg4yu Kreeta sõda (1645–1669) 0 619294 7241400 7080299 2026-09-25T05:46:40Z Kruusamägi 1530 /* Varased kokkupõrked (1645–1654) */ img fix 7241400 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2021}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kreeta sõda<br />(Viies Osmanite–Veneetsia sõda) | osa = [[Osmanite–Veneetsia sõjad]] | pilt = Città di Candia - Francesco Basilicata - 1618.jpg | pildiallkiri = Veneetsia Candia kaart | aeg = 1645–1669 | koht = [[Irákleio|Candia]] [[Kreeta]]l, [[Dalmaatsia]] ja [[Egeuse meri]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = [[Osmanite riik]] vallutas [[Kreeta]],<br />Veneetsia omandas alasid [[Dalmaatsia]]s | tulemus = Osmanite võit | seis = | osaline1 = [[Veneetsia vabariik]]<br /> [[Malta ordu|Malta rüütlid]]<br />[[Paavstiriik]]<br />[[Prantsusmaa kuningriik]] | osaline2 = [[Osmanite riik]] | osaline3 = | väejuht1 = Andrea Corner<br /> [[Niccolò I Ludovisi]]<br /> Tommaso Morosini †<br /> Giovanni Battista Grimani<br /> Giacomo da Riva<br /> Alvise Mocenigo<br /> [[Leonardo Foscolo]]<br /> [[Lorenzo Marcello]] †<br /> [[Lazzaro Mocenigo]] †<br /> [[Francesco Morosini]]<br /> Almerigo d'Este<br /> [[François de Vendôme]] † | väejuht2 = [[Silahdar Yusuf Paşa]]<br /> [[Koca Musa Paşa]] †<br /> [[Deli Hüseyin Paşa]]<br /> Voinok Ahmed Paşa<br /> [[Kara Murad Paşa]]<br /> [[Köprülü Mehmed Paşa]]<br /> [[Köprülü Fazıl Ahmed Paşa]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 30 985 Veneetsia sõdurit | kaotused2 = 118 754 Osmanite sõdurit | kaotused3 = | märkused = }} '''Kreeta sõda''' ([[kreeka keel]]es ''Κρητικός Πόλεμος'', [[türgi keel]]es ''Girit'in Fethi''), ka '''Candia sõda''' ([[itaalia keel]]es ''Guerra di Candia'') või '''Viies Osmanite–Veneetsia sõda''', oli konflikt [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] ja selle liitlaste (peamiselt [[Malta ordu|Malta rüütlid]], [[Paavstiriik]] ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]]) ning [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja berbeririikide vahel, kuna see toimus suures osas [[Kreeta]] saare, Veneetsia suurima ja jõukaima [[Stato da Màr|ülemerevalduse]] pärast. Sõda toimus aastatel 1645–1669 ja seda peeti [[Kreeta]]l, eriti [[Irákleio|Candia]] linnas, ning arvukates merelahingutes ja rüüsteretkedes [[Egeuse meri|Egeuse merel]], kusjuures [[Dalmaatsia]] oli teisejärguline sõjatanner. Kuigi mõne esimese sõja-aastaga vallutati enamik Kreetast Osmanite poolt, pidas Kreeta pealinna Candia kindlus (nüüd [[Irákleio]]) edukalt vastu. Selle [[Candia piiramine|pikaleveninud piiramine]] sundis mõlemat poolt keskenduma oma vägede varustamisele saarel. Eelkõige veneetslaste jaoks seisnes nende ainus lootus võiduks suurema Osmanite armee üle Kreetal selle edukas näljutamises varustuse ja abivägede järele. Seetõttu kujunes sõda kahe mereväe ja nende liitlaste vahel mereväe kokkupõrgeteks. Veneetsiat aitasid mitmed Lääne-Euroopa riigid, kes paavsti manitsusel ja ristisõjavaimu taaselustamisel saatsid mehi, laevu ja varustust "ristiriiki kaitsma". Kogu sõja vältel säilitas Veneetsia üldise mereväe üleoleku, võites enamiku mereväe lahingutest, kuid [[Dardanellid]]e blokeerimise katsed olid ainult osaliselt edukad ja vabariigil polnud kunagi piisavalt laevu, et täielikult katkestada varustuse ja abijõudude vool Kreetale. Osmanite jõupingutusi takistasid kodused segadused, samuti nende vägede suunamine põhja poole [[Transilvaania]] ja [[Habsburgide monarhia]] suunas. Pikaajaline konflikt kurnas vabariigi majanduse, mis tugines tulusale kaubandusele Osmanite riigiga. 1660. aastateks oli vaatamata teiste kristlike riikide suurenenud abile alanud sõjaväsimus. Osmanid seevastu, olles suutnud Kreetal oma vägesid hoida ja Köprülü perekonna võimeka juhtimise all uuesti elavdanud, saatsid 1666. aastal [[suurvesiir]]i otsese järelevalve all välja viimase suure ekspeditsiooni. Sellest sai alguse Candia piiramise viimane ja veriseim etapp, mis kestis rohkem kui kaks aastat. See lõppes kindluse läbirääkimistel üleandmisega, mis pitseeris saare saatuse ja lõpetas sõja Osmanite võiduga. Viimases rahulepingus jättis Veneetsia Kreeta lähedal endale mõned üksikud saarekindlused ja saavutas mõningaid territoriaalseid edusamme Dalmaatsias. Veneetsia soov revanši järele viis vaevalt 15 aastat hiljem [[Morea sõda|uue sõjani]], millest Veneetsia väljus võitjana. Kuid Kreeta jäi Osmanite kontrolli alla 1897. aastani, kui sellest sai [[Kreeta Riik|autonoomne riik]]; 1913. aastal [[Ateena leping|ühendati see Kreekaga]]. == Taust == Pärast [[Küpros]]e kaotamist Osmanitele Neljandas [[Osmanite–Veneetsia sõda (1570–1573)|Osmanite-Veneetsia sõjas (1570–1573)]] oli Kreeta saar ("[[Candia kuningriik]]") Veneetsia viimane suur ülemerevaldus. Selle oluline strateegiline asukoht tegi sellest ilmselge sihtmärgi tulevasele Osmanite laienemisele, samas kui selle suurus ja viljakas pinnas koos kindluste halva seisukorraga tegid sellest ahvatlevama auhinna kui [[Malta]]. Veneetsia poolel püüdis ''Serenissima'' oma nõrga sõjaväe ja suure sõltuvusega katkematust kaubandusest osmaneid mitte provotseerida. Seetõttu järgis Veneetsia hoolikalt oma Osmanitega sõlmitud lepingu tingimusi, tagades üle kuuekümne aasta rahumeelseid suhteid. Veelgi enam, 17. sajandi alguseks oli Veneetsia võim märgatavalt vähenenud. Selle majandus, mis oli kunagi tänu kontrollile idamaise [[vürtsikaubandus]]e üle õitsenud, oli kannatanud Atlandi ookeani uute kaubateede avanemise ja olulise Saksamaa turu kaotamise pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] tõttu. Lisaks oli vabariik sattunud Põhja-Itaalias mitmetesse sõdadesse, nagu [[Mantova pärilussõda|Mantova sõda]], ja seda nõrgestas veelgi [[Itaalia 1629.–1631. aasta katkuepideemia|katkupuhang]] aastatel 1629–1631. Osmanite ja Veneetsia vahelise konflikti potentsiaal oli endiselt olemas, nagu näitas 1638. aasta, kui Veneetsia laevastik ründas ja hävitas Osmanite [[Vlorë]] sadamas kaitset otsinud [[Berberi piraadid|berberi piraatide]] laevastiku, pommitades selle käigus linna. Sultan [[Murad IV]] oli raevunud: ta ähvardas hukata kõik veneetslased riigis ja kehtestas Veneetsia kaubandusele embargo. Lõpuks ja arvestades, et Osmanid pidasid endiselt [[Osmanite–Safaviidide sõda (1623–1639)|sõda]] [[Safaviidid|pärslastega]], lahenes olukord, kui vabariik maksis Osmanitele 250 000 [[tsekiin]]i hüvitist. Sarnane episood 1644. aastal andis aga hoopis teistsuguse tulemuse: 28. septembril ründasid Malta rüütlid [[Istanbul|Konstantinoopolist]] [[Aleksandria]]sse teel olnud Osmanite konvoid, mille pardal oli hulk [[Hadž|palverändureid]], kes olid teel [[Meka]]sse, sealhulgas pagendatud ''[[kızlar ağası]]'' (pealik must eunuhh) Sünbül Ağa, Kairo ''[[kadi]]'' ja tulevase sultani [[Mehmed IV]] lapsehoidja. Võitluse käigus tapeti Sünbül Ağa ja enamik tähtsaid palverändureid, 350 meest ja 30 naist viidi aga orjadeks müümiseks. Rüütlid laadisid oma saagi laevale, mis sildus seejärel mõneks päevaks Kreeta lõunarannikul asuvas väikeses sadamas, kus saatis laevalt maha hulga meremehi ja orje. Osmanid olid juhtunust raevus ja Kõrge Värav süüdistas veneetslasi tahtlikus kokkumängus rüütlitega, mida veneetslased ägedalt eitasid. Kuna pistrikepartei oli tol ajal Osmanite õukonnas domineeriv, peeti juhtunut täiuslikuks ettekäändeks sõjaks nõrgenenud Veneetsiaga. Vaatamata pikale läbirääkimisperioodile, mis kestis 1645. aastani, ja suurvesiir [[Sultanzade Mehmed Paşa]] vastuväidetele, otsustati sõja kasuks. Sultani väimehe ''[[kapudan paşa]]'' [[Silahdar Yusuf Paşa]] juhtimisel koostati kiiresti ekspeditsioon, kuhu kuulus üle 50 000 sõduri ja väidetavalt 416 alust. Osmanite armaada väljus Dardanellidest 30. aprillil, suundus [[Pýlos|Navarino]] sadamasse [[Peloponnesos]]el, kuhu jäi kolmeks nädalaks. Laevastiku sihtmärki ei avalikustatud, kuid osmanid andsid Veneetsia hirmude leevendamiseks mõista, et see on Malta. == Sõda == === Varajased operatsioonid Kreetal === Veneetslased said Osmanite ettekäändest petta ja olid Osmanite laevastiku 23. juunil 1645 Kreetale saabumist üllatunud. Vaatamata hiljuti ametisse määratud ''[[provveditore generale]]'' Andrea Corneri pingutustele oli Veneetsia kaitse endiselt halvas seisus. Saare kindlustused olid märkimisväärsed, kuid need olid kaua tühjalt seisnud ja nende parandamiseks nähti palju vaeva. Olles mures Osmanite ettevalmistuste pärast, tugevdas vabariik 1644. aasta lõpul Kreetat 2500 sõduri ja varudega ning alustas oma laevastiku relvastamist, samas kui paavst ja [[Toscana]] lubasid sõja korral abi. [[Pilt:Plan von Canea (1651).jpg|thumb|right|200px|Canea (Chaniá) ja [[Chaniá kindlustused|selle kindlustuste]] kaart, 1651]] Osmanid randusid esiteks Caneast ([[Chaniá]]) 24 km lääne pool, kus kohalik miilits nende eest põgenes. Siis ründasid nad saare väikest Püha Todero kindlust, mille komandör, [[Istria]] Blasio Zulian laskis enda, kindluse ja selle garnisoni pigem õhku, kui et laskis sellel Osmanite kätte langeda. Osmanite armee edenes järgmiseks Canea linna, mis langes 22. augustil pärast piiramist, mis kestis 56 päeva. Kuid samal ajal hakkasid veneetslased tugevnema, kui lubatud abi Paavstiriigilt, Toscanalt, Maltalt ja Napolilt hakkas [[galeer]]ide kujul saabuma. Septembris oli Osmanite laevastik segaduses, kuid paavsti vennapoja [[Niccolò I Ludovisi]] ettevaatliku juhtimise all olnud liitunud kristlaste laevastik ei suutnud otsustavaks löögiks võimalust ära kasutada. Kui kristlaste väed asusid 1. oktoobril u. 90 laevast koosneva laevastikuga lõpuks Caneat tagasi võtma, määrasid Osmanite tugev kaitse ja liitlaste koostöö puudumine rünnaku hukule. Varsti pärast seda läksid Veneetsia liitlased tagasi oma baasidesse. [[Pilt:MBoschini Il regno tutto di Candia.jpg|thumb|left|200px|[[Francesco Basilicata]] 1651. aasta kaart, millel on kujutatud Veneetsia [[Püha Markuse lõvi]] seismas ''[[Candia kuningriik|Regno di Candia]]'' kohal valves. Selleks ajaks oli aga kogu saar, välja arvatud pealinn Candia, Osmanite kontrolli all.]] Novembris jättis Silahdar Yusuf Paşa maha tugeva garnisoni ja läks talveks tagasi Konstantinoopolisse. Aga seal langes ta sultani viha alla ja hukati. Sellegipoolest jätkusid Osmanite ettevalmistused sõja uuendamiseks ja laiendamiseks, samas kui veneetslased püüdsid meeletult raha ja mehi koguda ning teisi Euroopa riike Osmanite vastu ühinema panna. Kuna aga suurem osa Euroopast oli lukustatud [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ägedatesse antagonismidesse, langesid nende palved enamasti kurtidele kõrvadele. Veneetslasi rõhusid sõja rahalised nõudmised kõvasti: lisaks Itaalia maismaavalduste (''[[Domini di Terraferma]]'') maksustamisele kasutasid nad oma sõjakassa täitmiseks aadlitiitlite ja riigiametite müüki. Osmanite-vastaste jõupingutuste juhtimiseks määras senat algul 80-aastase [[Veneetsia doodž|doodži]] [[Francesco Erizzo]], kuid pärast tema surma 1646. aasta alguses asendas teda 73-aastane ''[[Capitano generale da Mar]]'' Giovanni Cappello. Cappello esitus 1646. aastal oli selgelt säratu: tal ei õnnestunud takistada juunis Koca Musa Paşa juhitud Osmanite abivägede saabumist ja augustis nurjus rünnak Osmanite laevastikule Chaniá lahel, nagu ka tema katse murda Osmanite Rettimo ([[Réthymno]]) blokaadi. Selle tulemusena langes linn 20 oktoobril, samas kui tsitadell pidas vastu 13. novembrini. 1646.–1647. aasta talvel kannatasid mõlemad pooled [[Must surm|katk]]upuhangu käes ja kogu 1647. aasta kevadel ei edenenud operatsioonid kuigi palju. Kuid juuni keskpaigas hävitas väike Osmanite vägi suuremal hulgal Veneetsia palgasõdureid. See Osmanite edu sillutas kohalikule komandörile [[Deli Hüseyin Paşa]]le teed saare idaosa vallutamiseks, peale [[Sitía]] kindluse. Veneetslased ja kohalik elanikkond kandsid mõningaid raskeid kaotusi: hinnanguliselt oli 1648. aastaks peaaegu 40% Kreeta elanikkonnast hukkunud haiguste või sõja tõttu ning 1677. aastaks langes saare sõjaeelne rahvastik umbes 260 000-lt umbes 80 000 peale. 1648. aasta alguseks oli kogu Kreeta, peale Candia ja mõnede kantside nagu [[Gramvoúsa]] saar, Osmanite käes. === Candia piiramine algab === {{vaata|Candia piiramine}} Piiramine algas 1648. aasta mais. Osmanid kulutasid kolm kuud linna uurimiseks, mis hõlmas ka veevarustuse katkestamist. Lõpuks kestis see 1669. aastani, mis oli ajaloos pikkuselt teine piiramine [[Ismail Ibn Sharif]] juhitud [[maurid]]e [[Ceuta piiramine (1694–1727)|Ceuta piiramise]] (1694–1727) järel. Osmanitest piirajad mõjutas ebasoodsalt kristlaste laevastike tegevusest Egeuse merel põhjustatud halb varustusolukord, kes püüdsid kinni Osmanite konvoid, mis saarele varusid ja abijõude vedasid. Lisaks pärssis Osmanite üldisi sõjajõupingutusi tõsiselt siseriiklik ebastabiilsus, mille põhjustas sultan [[Ibrahim]]i ebaühtlane poliitika ja juhtivate riigiametnike hukkamine. Lõppkokkuvõttes viis see tema troonilt tõukamiseni tema poja [[Mehmed IV]] kasuks, mis tõi kaasa täiendava segaduse perioodi Osmanite valitsuses. Varude nappus oli sundinud Osmanite komandöri [[Deli Hüseyin Paşa]]t 1649. aasta alguses piiramisest loobuma, kuid seda uuendati lühikeseks kahekuuliseks perioodiks pärast Osmanite laevastiku saabumist juunis. Osmanid ründasid kindlustusi, lõhates üle 70 miini, kuid kaitsjad püsisid kindlalt. Osmanid kaotasid üle 1000 mehe ning sellele järgnenud 1500 [[Janitšarid|janitšari]] tagasitõmbamine ja täiendavate abivägede puudumine 1650. aasta jooksul jättis Hüseyin Paşale vähe muud võimalust kui jätkata võimalikult tihedat blokaadi. Osmanid tugevdasid oma positsioone kolme kindluse ehitamisega Canea piirkonda ja abivägede saabumine 1650. aasta lõpus võimaldas neil oma tihedat blokaadi jätkata. Vaatamata Veneetsia Dardanellide-blokaadile ja poliitilisele segadusele Osmanite õukonnas hoiti Osmanite vägesid piisavalt hästi varustatuna, et end ülal pidada, kuigi liiga nõrgana, et osaleda ründetegevuses Candia enda vastu. 1653. aastal võtsid Osmanid Selino saare kindluse Suda lahes ja paar aastat tagasi vallutatud Püha Todero taaskindlustati. Veneetsia mereväe edu järgmistel aastatel vähendas veelgi Osmanite armee rünnakuvõimet Kreetal, kuid Candia blokaad jätkus ja Osmanid säilitasid oma muud vallutusretked saarel kuni uue Osmanite ekspeditsiooniväe saabumiseni 1666. aastal. === Meresõda === ==== Varased kokkupõrked (1645–1654) ==== [[Pilt:Malteser Galeere.jpg|thumb|250px|Malta galeer. Kuigi [[galeer]]id asendati järk-järgult purjelaevadega, moodustasid nad 17. sajandil siiski suure osa Vahemere laevastikest.]] Veneetsia ei saanud suurele Osmanite ekspeditsiooniväele Kreetal otseselt vastu seista, kuid tal oli suurepärane merevägi, mis võis sekkuda ja Osmanite varustusteid läbi lõigata. 1645. aastal oli veneetslastel ja nende liitlastel 60–70 galeerist, 4 [[galeass]]ist ja u. 36 [[galeoon]]ist koosnev laevastik. Veneetslased kasutasid paremini ka galeeridest ja purjelaevadest koosnevat segalaevastikku, samas kui [[Osmanite merevägi]] toetus algselt peaaegu eranditult galeeridele. Oma vägede tugevdamiseks palkasid mõlemad vastased oma vägede suurendamiseks relvastatud kaupmehi Madalmaadest ja hiljem Inglismaalt (eriti Osmanid). Esimene Veneetsia operatsioon oli 1646. aasta katse blokeerida [[Dardanellid]]. Osmanite vägedele Kreetal suunatud tarnete keelamiseks uuris 23 Veneetsia laevast koosnev vägi Tommaso Morosini juhtimisel Egeuse merd Osmanite laevaliikluse osas ja püüdis hõivata strateegiliselt tähtsat [[Bozcaada|Ténedose]] saart Dardanellide sissepääsu juures. ''Kapudan paşa'' [[Koca Musa Paşa]] juhtis 80 sõjalaevast koosnevat laevastikku veneetslaste vastu, kuid tema laevastik tõrjuti 26. mail tagasi Dardanellidesse. Kuid blokeeriv laevastik ei suutnud peatada Osmanite laevastiku järgmist väljumist 4. juunil, kui tuule puudumine võimaldas Osmanite galeeridel Veneetsia purjelaevadest mööda hiilida. Osmanid said seega Kreetale vastupanuta uusi vägesid ja varusid viia. Samuti ebaõnnestusid Veneetsia laevastiku jõupingutused Osmanite maaoperatsioonidele Kreetal vastu seista, nende ülemate arglikkuse, meeskondadele maksmisega viivitamise ja laialt levinud katku tagajärgede tõttu. 27. jaanuaril 1647 kaotasid veneetslased Tommaso Morosini, kui tema laev oli sunnitud seisma silmitsi terve Osmanite 45 galeerist koosneva laevastikuga. Järgnenud võitluses Morosini tapeti, kuid suutis Osmanitele, sealhulgas Koca Musa Paşale märkimisväärseid kaotusi tekitada. Laeva enda päästis Veneetsia laevastiku õigeaegne saabumine uue ''capitano generale'' Giovanni Battista Grimani juhtimisel. See seis, kus üks laev oli tekitanud sellist kahju ja kaotusi kogu Osmanite laevastikule, oli suur löök Osmanite moraalile. Hoolimata mõningatest õnnestumistest, nagu rünnak [[Çeşme]]le, oli ülejäänud aasta veneetslastele ebaõnnestunud, kuna mitmed katsed blokeerida Osmanite sadamaid ei suutnud peatada tarnete ja abijõudude voogu Kreetale. [[Pilt:Battle of the combined Venetian and Dutch fleets against the Turks in the Bay of Foja 1649 (Abraham Beerstratenm, 1656).jpg|thumb|250px|left|Veneetsia laevastiku lahing türklaste vastu Fokaias 1649. aastal. Abraham Beerstrateni maal, 1656.]] Veneetslased tulid Dardanellidesse tagasi 1648. aastal. Vaatamata paljude laevade ja admiral Grimani kaotamisele tormis märtsi keskpaigas andsid Giacomo da Riva juhitud abiväed Veneetsia laevastikule tugevust (u. 65 alust) ja võimaldasid neil väina terve aasta edukalt blokeerida. Osmanid astusid sellele osaliselt vastu sellega, et ehitasid Çeşmes uue laevastiku, sundides veneetslasi oma jõude jaotama, ning 1649. aastal murdis tugevnenud Osmanite laevastik ''kapudan paşa'' Voinok Ahmedi juhtimisel blokaadi. Vaatamata sellele, et da Riva saavutas 12. mail 1649 [[Fokaia lahing|võidu]] Osmanite laevastiku üle selle ankrupaigas [[Fokaia]]s, vallutades või hävitades mitu laeva, ei suutnud ta takistada Osmanite armaadal lõpuks Kreetale jõudmast. See tõi esile Veneetsia positsiooni nõrkuse: galeeridega pika blokaadi hoidmine oli oma olemuselt raske ülesanne ja vabariigil ei olnud piisavalt laevu, et kontrollida korraga nii Dardanelle kui ka [[Chíose saar|Chíos]]e läbipääsu. Lisaks otsustasid Osmanid 1648. aastal suure arengu käigus sultani enda juhitud koosolekul ehitada ja kasutada oma laevastikus galeoone, selle asemel, et toetuda ainult aerudega galeeridele, nagu seni. Suurema osa 1650. aastast hoidis 41 laevast koosnev Veneetsia laevastik Dardanellide blokaadi, keelates Haideragazade Mehmed Paşal Kreetale seilata. Aasta lõpus asendas teda [[Rhodose saar|Rhodose]] kuberner Hozamzade Ali Paşa, kes kasutas blokaadist läbisaamiseks nutikat nippi: oodates talveni, mil veneetslased oma väed tagasi tõmbasid, kogus ta kokku väikese arvu laevu ja võttis pardale mitu tuhat sõdurit koos hulga toiduainetega ja purjetas häirimatult Kreetale. 10. juulil 1651 peeti [[Náxose saar|Náxosest]] lõunas sõja esimene märkimisväärne merelahing, kolmepäevane lahing, kus veneetslased 58 laevaga Alvise Mocenigo juhtimisel võitsid kaks korda suuremat Osmanite laevastikku. Osmanite laevastiku riismed taandusid Rhodosele, kust nad siiski jõudsid Candiasse. Mocenigot asendas varsti pärast seda Leonardo Foscolo, kuid mõlemad pooled ei saavutanud järgmise kahe aasta jooksul suurt midagi, kuigi Osmanitel õnnestus oma vägesid Kreetal varustada, hoides oma laevastiku puutumatuna. ==== Dardanellide lahingud (1654–1657) ==== [[Pilt:ImbrosTenedos.svg|thumb|250px|Dardanellide ja ümbruskonna kaart]] 1654. aastaks kogusid Osmanid jõudu: arsenal ''([[Tersâne-i Âmire]])'' [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahe]] ääres tootis uusi sõjalaevu ning Tripolitaaniast ja Tunisest saabusid eskadrillid Osmanite laevastikku tugevdama. Mai alguses Dardanellidest väljasõitnud tugevdatud Osmanite laevastikus oli 79 laevad (40 purjelaeva, 33 galeeri ja 6 galeassi) ning veel 22 galeeri Egeuse mere ümbrusest ja 14 berberite laeva seisid väinade lähedal. See vägi ületas märkimisväärselt Veneetsia blokaadilaevastiku 26 laeva Giuseppe Dolfini juhtimisel. Kuigi järgnenud lahing lõppes Osmanite võiduga, siis veneetslastele, kui võtta arvesse nende laevastiku edukat põgenemist ülekaalukate Osmanite vägede eest koos teadetega suurtest Osmanite kaotustest ja Veneetsia meeskondade suurest vaprusest, loeti see moraalseks võiduks. Osmanite laevastik, mida nüüd tugevdasid Egeuse mere ja berberite eskadrillid, rüüstas Veneetsia [[Tínose saar]]t, kuid taganes pärast lühikest kokkupõrget Alvise Mocenigo juhitud veneetslastega 21. juunil. [[Kara Murad Paşa]]l õnnestus ülejäänud aasta jooksul veneetslaste eest kõrvale hiilida (kusjuures mõlemad laevastikud seilasid Egeuse merel edasi-tagasi) enne septembris Dardanellidesse naasmist ärevuse tõttu laevastiku janitšaride seas. 1654. aasta lõpukuid tähistas märkimisväärne muutus Veneetsia juhtkonnas: Mocenigo suri Candias ja tema järglaseks sai tegev ''capitano generale da mar'' [[Francesco Morosini]], kes oli varasemates lahingutes silma paistnud. Morosini algatas Veneetsia sõjapidamisele energilisema lähenemise: 1655. aasta kevadel ründas ta Osmanite varustusladu [[Aígina saar|Aíginal]] ja hävitas 23. märtsi öises rünnakus [[Vólos]]e sadamalinna. Juuni alguses seilas Morosini Dardanellidesse, ootates Osmanite laevastiku väljatungi, mis aga viibis poliitilise muutuse tõttu Osmanite valitsuses. Jättes Lazzaro Mocenigo poole laevastikuga (36 laeva) väina äärde valvama, naasis Morosini Küklaadidele. Nädal pärast tema lahkumist, 21. juunil, ilmus aga Mustafa Paşa juhitud Osmanite laevastik, kuhu kuulus 143 laeva. Toimunud lahing oli selge Veneetsia võit. Osmanite laevastik vältis ülejäänud aasta tegevust, enne kui ta talvekorterisse taandus, jättes Morosinile vabaduse piirata (lõpuks edutult) strateegiliselt olulist Malvasia saarekindlust ([[Monemvasiá]]) [[Peloponnesos]]e kagurannikul. Septembris määrati Morosini uueks Kreeta ''provveditoreks'' ja Lorenzo Marcello uueks ''capitano generale da mar'iks''. [[Pilt:Battle of the Dardanelles (1656)(Pieter Casteleyn, 1657).jpg|thumb|left|250px|Neljas Dardanellide lahing, Pieter Casteleyn, 1657]] Kuigi eelmistel aastatel olid veneetslased Osmanite vastu üldiselt ülekaalu hoidnud, kontrollides suuresti Egeuse merd ja olles suutelised selle saartelt andamit ja nekruteid koguma, ei suutnud nad seda paremust konkreetseteks tulemusteks muuta. Oma lüüasaamistest hoolimata võisid Osmanid endiselt vabalt Egeuse merel ringi seilata ja oma vägesid Kreetal varustada, kasutades eelkõige varustuslaevastike sellistest kohtadest nagu [[Aleksandria]], Rhodos, Chíos või Monemvasiá Peloponnesosel. 1656. aasta juunis aga tabas Marcello juhitud 67 laevast koosnev Veneetsia–Malta ühendlaevastik Kenan Paşa juhitud 108 laevaga Osmaneid, nende "[[Dardanellide lahing (1656)|halvim merekaotus]] [[Lepanto merelahing|Lepanto]] järel": 60 Osmanite laeva hävitati ja 24 vallutati ning 5000 kristlasest galeeriorja vabastati, kuigi ka veneetslased ja maltalased said mõne kaotuse, sealhulgas ''capitano generale'' Marcello. Kuigi pärast seda võitu Malta kontingent lahkus, võimaldas nende edu ulatus Barbado Doeri juhitud veneetslastel vallutada 8. juulil Ténedose ja 20. augustil [[Límnos]]e. Kasutades kahte saart, mis paiknesid strateegiliselt väina sissepääsu lähedal, baasina, muutus Veneetsia blokaad palju tõhusamaks. Selle tulemusena katkes Kreeta varustamine ja Konstantinoopolil endal tekkis järgmisel talvel toidupuudus. 1657. aastal muutsid Osmanid olukorra vastupidiseks. 1656. aasta septembris määrati ametisse uus ja energiline [[suurvesiir]] [[Köprülü Mehmed Paşa]], kes oli relvastatud peaaegu diktaatorliku võimuga, ja ta andis Osmanite sõjategevusele taas hoogu. Laevastikku tugevdati uue ''kapudan paşa'' Topal Mehmedi juhtimisel ning märtsis õnnestus Osmanitel Veneetsia väinablokaadist mööda hiilida ja nad seilasid Ténedose suunas. Saart nad siiski ei rünnanud, kuna Veneetsia garnison oli liiga tugev. Mais saavutasid veneetslased Lazzaro Mocenigo juhtimisel mõned väikesed võidud, 3. mail ja kaks nädalat hiljem Suazichis. Paavsti ja Malta laevadega tugevdatud Mocenigo seilas Dardanellidesse, oodates Osmanite laevastiku uut väljatungi, mis saabus 17. juulil. Kristlike komandöride omavaheliste erimeelsuste tõttu ei olnud liitlaste lahinguliin täielikult moodustunud ja Osmanite laevastik suutis enne [[Dardanellide lahing (1657)|lahingusse astumist]] merekitsusest väljuda. Lahing koosnes mitmest tegevusest kolme päeva jooksul, kusjuures mõlemad laevastikud triivisid lõunasse ja läände Dardanellidest Egeuse merre. Lahing lõppes 19. juuli õhtul, kui plahvatus hävitas Veneetsia lipulaeva ja tappis Mocenigo, sundides liitlaste laevastiku taganema. Selles lahingus olid veneetslased toonud Osmanitele suuremaid kaotusi, kui nad ise olid kandnud, kuid Osmanid saavutasid oma sihtmärgi: blokaad lõhuti. Suurvesiiri isiklikul juhtimisel ning berbeririikide meeste ja laevadega tugevdatuna jätkas Osmanite laevastik Límnose (31. augustil) ja Ténedose (12. novembril) vallutamisega, kaotades seega igasuguse lootuse, mis veneetslastel võis olla, et blokaad sama kindlalt kui varem taastada. ==== Patiseis (1658–1666) ==== 1658. aastal suunati Osmanite jõud põhja poole kampaanias [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania vürsti]] [[György II Rákóczi]] vastu, mis arenes [[lahing of Saint Gotthard (1664)|pikaks konfliktiks]] [[Habsburgide monarhia|Habsburgidega]]. Järgmise paari aasta jooksul püüdis Veneetsia laevastik, taas Morosini juhtimise all, edutult säilitada Dardanellide blokaadi. Morosini jätkas ka Osmanite kindluste ründamise taktikat: Santa Maura ([[Lefkáda saar|Lefkáda]]) saare piiramine 1658. aasta augustis nurjus, kuid 1659. aastal rüüstasid veneetslased [[Maniotid|maniottide]] abiga [[Kalamáta]]t Peloponnesosel, järgnesid [[Toróni]] [[Chalkidikí poolsaar]]el, [[Kárystos]] [[Euboia]]l ja [[Çeşme]]. Kuna aga Veneetsia ei suutnud nende kohtade hõivamiseks jõudu eraldada, ei toonud need rüüsteretked vabariigile midagi olulist. Osmanite poolel andis Köprülü Mehmed korralduse ehitada Dardanellide sissepääsu Euroopa-kaldale kaks uut kindlust, ''Sedd el Bahr'' ("Mere vall") ja ''Kilid Bahr'' ("Mere võti"), et keelata veneetslastel uuesti väina siseneda. Vahepeal oli veneetslaste seas tekkinud sõjaväsimus, kes kannatasid kaubandushäirete all. Rahutundjad saadeti Osmanite juurde, kuid nende nõudmine Kreeta täielikuks järeleandmiseks rahu tingimusena oli vabariigile vastuvõetamatu. [[Püreneede rahu|Sõja lõpuga]] [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] vahel said veneetslased aga julgustust, lootes saada suuremat abi raha ja meeste näol, eriti prantslastelt, kelle traditsiooniliselt head suhted Kõrge Väravaga olid hiljuti halvenenud. See toetus arenes tõepoolest peagi välja, kui üksikisikud või terved meestekompaniid kogu Lääne-Euroopast läksid vabatahtlikult vabariigi sõjaväkke, samas kui kristlikud valitsejad tundsid samuti kohustust anda mehi, varusid ja laevu. Esimene prantslaste kontingent 4200 mehest prints Almerigo d'Este juhtimisel saabus 1660. aasta aprillis koos täiendavate saksa palgasõdurite, Savoia sõdurite ning Malta, Toscana ja Prantsuse laevadega. Vaatamata jõu suurenemisele Morosini operatsioonid 1660. aastal ebaõnnestusid: augustis Canea rünnakul õnnestus vallutada äärepoolsed kindlustused, kuid linna ennast ei õnnestunud tagasi vallutada; samamoodi saavutas rünnak Osmanite piiramisliinide vastu septembris Candia juures mõningast edu, kuid ei murdnud Osmanite piiramisrõngast. Pärast prints d'Este surma [[Náxose saar|Náxosel]] varsti pärast seda läks Prantsuse kontingent tagasi koju, kellele järgnes peagi heitunud Morosini, kelle järglaseks sai tema sugulane Giorgio. 1661. aastal saavutas Giorgio Morosini mõned väikesed edusammud: ta murdis Osmanite Tínose-blokaadi ja Osmanite laevastikku jälitades alistas selle Mílose lähedal. Järgmised paar aastat olid aga suhteliselt jõude. Kuigi Osmanid olid Ungaris austerlastega tihedalt hõivatud ja nende laevastik tungis harva välja, ei suutnud veneetslased seda võimalust ära kasutada ning kui 1662. aastal Kosi lähedal Aleksandriast saabunud varustuskonvoi kinnipidamine välja arvata, oli tegevust vähe. ==== Sõja lõppfaas (1666–1669) ==== [[Pilt:Köprülü Fazıl Ahmed.jpg|thumb|upright|left|Suurvesiir Köprülü Fazıl Ahmed Paşa]] Kui veneetslased olid jõude, siis Osmanid mitte: [[Vasvári rahu]] sõlmimisega 1664. aastal suutsid nad koondada oma jõu Kreeta vastu. Suurvesiir [[Köprülü Fazıl Ahmed Paşa]] alustas 1665./66. aasta talvel ulatuslikke ettevalmistusi ja saatis 9000 meest Osmanite vägede tugevdamiseks Kreetal. Osmanite rahuettepanek, mis oleks võimaldanud Veneetsial hoida Candiat iga-aastase maksu eest, lükati tagasi ja 1666. aasta mais lahkus Osmanite armee suurvesiiri isiklikul juhtimisel Traakiast Lõuna-Kreekasse, kust see talvel Kreetale teele läheks. 1667. aasta veebruaris said veneetslased märkimisväärseid abivägesid Prantsusmaalt ja Savoialt, kokku 21 sõjalaeva ja u. 6000 meest, kuid nagu eelmistelgi aastatel, erimeelsused eri kontingentide juhtide vahel (Prantsusmaa, Paavstiriik, Malta, [[Napoli kuningriik|Napoli]], [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] panustasid laevu ja mehi) takistasid tegevust. Sel ajal osales Inglismaa kuninganna [[Braganza Catherine]] Candia vabastamise püüdlustes, kuid ei suutnud veenda oma abikaasat [[Charles II]] midagi ette võtma. Francesco Morosini, nüüd taas ''capitano generale'', püüdis Osmaneid tabada, kuid need hoidusid lahingust ning kasutades oma paremaid ressursse ja baase, hoidsid nad oma vägesid Kreetal pidevalt varustatuna. Ainus liitlaste edu 1667. aastal oli Osmanite rünnaku tagasilöömine Cerigole ([[Kýthira saar|Kýthira]]). 8. märtsil 1668 võitsid veneetslased raskes öises lahingus St Pelagia saare juures, kus 2000 Osmanite sõdurit ja 12 galeeri püüdsid hõivata väikest Veneetsia galeerieskadrilli. Nende kavatsuste eest hoiatatud Morosini tugevdas seda ja võttis kuluka võidu, mis oli Veneetsia viimane võit merel selles sõjas. Tugevdatuna taas paavsti ja rüütlite laevadega, säilitasid veneetslased suve jooksul Osmanite peamise varustusbaasi Canea blokaadi. Et kindlustada oma ankrukoht St Todero saare lähedal, vallutasid liitlasväed St Marina kindlussaare, mis oli väike edu ja mis ei takistanud ''kapudan paşa'' värskeid vägesid ja varusid vedaval laevastikul septembris Caneasse jõuda, pärast Malta–Paavsti eskadrilli lahkumist. === Candia langemine === [[Pilt:CandiaBelagerung.jpg|thumb|250px|Saksa kaart Candia piiramise viimasest etapist. See illustreerib selgelt linna bastioni[[Irákleio kindlused|kindlusi]] ja iseloomulike Osmanite piiramiskaevikute müüridelähedust, eriti loodeosas (all paremal).]] Uus Osmanite armee saabus saarele 1666./1667. aasta talvel ja 22. mail algas piiramise lõppfaas, mida juhtis suurvesiir ise. See kestis 28 kuud. Järgnenud rünnakutes kaotas elu 108 000 türklast ja 29 088 kristlast. Nende ohvrite hulgas oli 280 Veneetsia aadlikku, mis võrdub ligikaudu veerandiga suurkogust. Olles silmitsi Osmanite uue rünnaku ja raskustes oleva majandusega, vaatamata Lääne-Euroopa märkimisväärsetele abivägedele, lootis [[Veneetsia sinjoriia|sinjoriia]] lõpetada 1668. aastal sõja, sõlmides Osmanitega rahukokkuleppe. Tõepoolest, veneetslased lootsid kasutada abivägede peatset saabumist, et saada Osmanitelt järeleandmisi. Admiral Andrea Valier määrati algul saadikuks, kuid haigestus ja tema asemele asus kiiresti eakas aadlik Alvise da Molin. Molin ja tema saatkond reisis [[Lárisa]]sse, kus Osmanite õukond ühe sultani jahiretke ajal asus. Osmanid tegid ettepaneku, et Veneetsia jätaks poole Kreetast alles, kuid sinjoriia, keda julgustasid eelkõige Prantsusmaalt saadud abiväed ning Osmanite õukonnas ja riigis tekkinud rahutused, keeldus pakkumisest. Vahepeal Osmanite poolt Kreetale Caneasse transporditud Molin sai käsu jätkata läbirääkimisi ning jälgida Osmanite jõudu ja kavatsusi, kuid mitte endale või vabariigile kohustusi võtta. [[Pilt:Siege of Candia Scheither 1672.jpg|thumb|left|250px|Skeemid, mis kirjeldavad üksikasjalikult Osmanite kaevikuid ja miine ning Veneetsia vastumiine Candias, Johann Bernhard Scheither, 1672.]] 19 juunil saabus Candiasse esimene osa kauaoodatud Prantsuse kontingendist [[François de Vendôme]]'i juhtimisel (kokku u. 6000 sõdurit ja 31 laeva). Teine osa, mis hõlmas galeerilaevastikku, saabus 3 juulil. Osmanid olid viimastel aastatel pidevalt edenenud, olles jõudnud kindluse välimiste bastionideni; kaitsjad olid raskes olukorras, samas kui suurem osa Candia linnast oli varemeis. Prantslased korraldasid oma esimese väljatungi 25. juunil. Üllatuslikult tabatud Osmanid löödi kiiresti maha, kuid prantslased muutusid piiramiskaevikutes organiseerimatuks ja Osmanite vasturünnak ajas nad tagasi. Seega lõppes rünnak hävinguga, makstes prantslastele u. 800 elu, sealhulgas hertsog Beaufort ise, kes sai kuulitabamuse ja jäi lahinguväljale. Prantsuse ekspeditsiooniväe teise osa saabumine elavdas kaitsjate moraali ja lepiti kokku kombineeritud rünnakus, mis hõlmas Osmanite piiramisliinide pommitamist võimsa liitlaslaevastiku poolt. Rünnak käivitati 25. juulil muljetavaldava tulejõuga: kuni 15 000 kahurikuuli olla tulistanud ainuüksi laevastik. Osmanid olid aga oma sügavate mullatöödega hästi kaitstud ja kannatasid suhteliselt vähe, samas kui kristliku laevastiku jaoks läksid asjad viltu, kuna õnnetus põhjustas Prantsuse laeva ''[[Prantsuse laev Thérèse (1665)|Thérèse]]'' plahvatamise, mis omakorda põhjustas märkimisväärseid kaotusi ümbritsevatel Prantsuse ja Veneetsia laevadel. See ebaõnnestumine koos eelmise kuu katastroofiga halvendas veelgi prantslaste ja veneetslaste suhteid. Koostööst jäi paaril järgneval nädalal katsetatud operatsioonidel ilmselgelt puudu, samas kui halb varustusolukord, haiguste levik vägedes ja vägede pidev kurnatus igapäevastes Candia lahingutes muutsid Prantsuse komandörid eriti innukaks lahkuma. Prantsuse kontingent lahkus lõpuks 20. augustil. Kaks Osmanite rünnakut 25. kuupäeval löödi tagasi, kuid Morosinile oli selge, et linna ei saa enam hoida. Pärast 27. augusti sõjanõukogu, kuid ilma Veneetsiaga eelnevalt konsulteerimata otsustati kapituleeruda. 5. septembril 1669 loovutati linn Osmanitele, samas kui garnisoni ellujäänud, kodanikud ja nende vara evakueeriti. Morosini sõlmis omal initsiatiivil Osmanitega alalise rahulepingu, mis antud oludes oli suhteliselt helde: Veneetsiale jäävad Egeuse mere saared [[Tínos]] ja Kýthira ning eraldatud saarekindlused [[Spinalógka]], [[Gramvoúsa]] ja [[Soúda saar|Soúda]] Kreeta rannikul, samuti Dalmaatsias saavutatud kasu. === Sõda Dalmaatsias === [[Pilt:Clissa, principal fortezza del Turcho nella Dalmatia - Camocio Giovanni Francesco - 1574.jpg|250px|thumb|right|Candia sõja ajal suutsid veneetslased Dalmaatsias kohalike elanike toel Osmanite [[Klisi kindlus]]e garnisoni alistuma sundida.]] [[Dalmaatsia]] rinne oli eraldi operatsioonide tanner, mis osales sõja algetapil. Sealsed tingimused olid peaaegu vastupidised Kreeta omadele: Osmanitele oli see liiga kaugel ja suhteliselt tähtsusetu, samas veneetslased tegutsesid oma varustusbaaside juures ja omasid vaieldamatut kontrolli mere üle, saades seega hõlpsasti oma rannikut tugevdada. Osmanid käivitasid 1646. aastal ulatusliku rünnaku ja saavutasid märkimisväärseid edusamme, sealhulgas [[Krki saar|Krki]], [[Pagi saar|Pagi]] ja [[Cresi saar|Cresi]] saarte vallutamine ning, mis kõige tähtsam, väidetavalt vallutamatu [[Novigradi loss|Novigradi kindlus]], mis alistus 4. juulil pärast vaid kahepäevast pommitamist. Osmanid suutsid nüüd ohustada kahte peamist Veneetsia tugipunkti Dalmaatsias, [[Zadar]]it ja [[Split]]ti. Järgmisel aastal aga mõõn pöördus, kuna Veneetsia komandör [[Leonardo Foscolo]] vallutas mitu kindlust, vallutas tagasi Novigradi, vallutas ajutiselt [[Knini kindlus]]e ja vallutas [[Klisi kindlus|Klisi]], samas kui [[Šibenik]]i kindluse kuupikkune piiramine Osmanite poolt augustis ja septembris nurjus. Järgmise paari aasta jooksul soikusid sõjalised operatsioonid nälja- ja katkupuhangu tõttu Zadari veneetslaste seas, samas kui mõlemad pooled suunasid oma ressursid Egeuse mere piirkonda. Kuna Osmanite jaoks olid prioriteediks teised rinded, siis Dalmaatsia tandril enam operatsioone ei toimunud. 1669. aasta rahuga saavutas [[Veneetsia vabariik]] Dalmaatsias märkimisväärset edu, selle territoorium kolmekordistus ja sellega tagati tema kontroll Aadria mere üle. == Tagajärjed == Candia alistumine lõpetas neli ja pool sajandit [[Candia kuningriik|Veneetsia võimu]] Kreetal ning tõi Osmanite riigi ajutisse territoriaalsesse kõrgpunkti. Samal ajal aitasid selle pikaajalise sõja ajal tekkinud kulud ja ohvrid oluliselt kaasa Osmanite riigi allakäigule 17. sajandi lõpul. Teisest küljest oli Veneetsia kaotanud oma suurima ja jõukaima koloonia, tema silmapaistev kaubanduspositsioon Vahemerel oli vähenenud ja selle riigikassa oli ammendunud, kulutades u 4 253 000 tukatit ainuüksi Candia kaitsele. Selle kõige jaoks olid Dalmaatsia vallutused ebapiisav hüvitis. Pärast 1670. aastal Veneetsiasse naasmist anti Morosini kohtu alla, süüdistatuna allumatuses ja riigireetmises, kuid ta mõisteti õigeks. 15 aastat hiljem juhtis ta Veneetsia vägesid [[Morea sõda|Morea sõjas]], kus vabariik üritas viimast korda oma kaotusi tagasi pöörata ja taastada end Vahemere idaosa ühe suurriigina. Selle sõja ajal 1692. aastal püüdis Veneetsia laevastik Candiat tagasi vallutada, kuid edutult. Viimased Veneetsia kantsid Kreeta lähedal langesid viimases [[Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718)|Osmanite-Veneetsia sõjas]] 1715. aastal. Kreeta jäi Osmanite kontrolli alla kuni 1897. aastani, mil sellest sai [[Kreeta Riik|autonoomne riik]]. Saar püsis nominaalse Osmanite ülemvõimu all kuni [[Balkani sõjad|Balkani sõdadeni]]. Pärast seda loobus Osmanite sultan [[Ateena leping|mistahes nõudest]] saarele ja 1. detsembril 1913 ühendati see ametlikult Kreekaga. Pärast Candia langemist kasvasid hirmud, et Osmanid võivad rünnata [[Malta]]t. 1670. aastal hakkas johanniitide ordu [[Malta kindlused|saare kaitset]] parandama, ehitades [[Cottonera liinid]] ja [[Fort Ricasoli]]. [[Kategooria:Kreeta ajalugu]] [[Kategooria:Veneetsia vabariik]] [[Kategooria:Osmanite riigi sõjandus]] [[Kategooria:17. sajand Euroopas]] 9njs76e1wfkhjqng27cchip2sgx6q05 Nīkrāce 0 621160 7241426 7036322 2026-09-25T06:59:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241426 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nīkrāce | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Nīkrāce | pindala = 0,08 | elanikke = 30 (2005) | asendikaardi_pilt = }} '''Nīkrāce''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=14397 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas merepinnast 80 meetri kõrgusel Šķērvelise jõe ääres. Nīkrāce jääb valla keskusest [[Dzelda]]st 4,8, endisest piirkonnakeskusest [[Skrunda]]st 21 ja [[Riia]]st 169 kilomeetri kaugusele. Külas asub Pagastmāja bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/16231 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on tekkinud endise [[Lielnīkrāce mõis]]a (''Groß-Niekratzen'') keskuse juurde. Aastani 1949 oli seal valla keskus. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Skrunda piirkond]]a. Külast läänes asub Nīkrāce ehk Upenieki linnamägi, mis on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1241 Nīkrāces (Upenieku) pilskalns]</ref> Seal kasvavad neli tamme, saar, pärn, mänd ja [[Euroopa lehis]] on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2005 oli külas 30 elanikku. [[Pilt:Zvana tornis Nīkrāces kapos - panoramio.jpg|pisi|tühi|Nīkrāce kalmistu kellatorn]] ==Viited== {{viited}} {{Nīkrāce vald}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] 81dmsq7qjif6qraytly7hdu9dba4q9v Oksle 0 621598 7241459 7201331 2026-09-25T08:11:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241459 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Oksle | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Oksle | pindala = 0,17 | elanikke = 33 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Oksle''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Cēre vald|Cēre vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3318 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas merepinnast 80 meetri kõrgusel Oksle jõe kaldal. Oksle jääb valla keskusest [[Cēre]]st 5 ja [[Riia]]st 97 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Oksle bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/9972 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106104534/https://www.atd.lv/pieturvietas/9972 |url-olek=ei tööta}}</ref> Küla on kujunenud endise Oksle mõisa (''Oxeln'') keskuse juurde. Mõisa on esmamainitud [[XV sajand]]il.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lpp. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a. 2006. aastal oli külas 33 elanikku. [[Pilt:Aleja uz Oksles muižu - panoramio.jpg|pisi|tühi|Oksle mõisa allee]] ==Viited== {{viited}} {{Cēre vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] icu575qpg0z7arlu1ixm2myb425oai3 Mežmuiža (Vāne vald) 0 621609 7241071 7202677 2026-09-24T16:52:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241071 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežmuiža | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mežmuiža | pindala = 0,33 | elanikke = 3 (2015) | asendikaardi_pilt = }} '''Mežmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Vāne vald|Vāne vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19966 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kirdeosas merepinnast 73 meetri kõrgusel [[Amula jõgi|Amula]] jõe kaldal. Mežmuiža jääb valla keskusest [[Vāne]]st 10 ja [[Riia]]st 97 kilomeetri kaugusele. Külla jäävad Uškumi<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4696 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106231959/https://www.atd.lv/pieturvietas/4696 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Mežmuiža bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4693 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on kujunenud endise Matkule ülemmetskonna (''Ober-Forstei Matkuln'') juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a. Looduskaitse all on kaksteist külas kasvavat tamme.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 3 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Vāne vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] 0bwtiena4t0fz78vta4hqq7zf68qrxr Etioopia kodusõda 0 621859 7241401 6715563 2026-09-25T05:51:56Z Kruusamägi 1530 7241401 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Etioopia kodusõjast aastatel 1974–1991|Aastal 1916 toimunu|Segale lahing|21. sajandi konflikti|Tigray sõda|Aastast 2018 toimunud separatistlike konfliktide|Etioopia tsiviikonflikt (2018–)}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Etioopia kodusõda | osa = [[Aafrika Sarve konfliktid]]est ja [[külm sõda|külmast sõjast]] | pilt = Ethiopian Civil War.png | pildiallkiri = {{värviruut|#ffff66}} ja {{värviruut|#ff9933}} [[Derg|Etioopia]] aastal 1952 <br/> {{värviruut|#ff9933}} [[Eritrea]], iseseisvus ''de facto'' 1991 ja ''de jure'' 1993 <br/> {{värviruut|red}} Tähtsamad lahingud | aeg = 12. september 1974 – 4. juuni 1991 <br/> (16 aastat, 8 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva) | koht = tänapäeva [[Etioopia]] ja [[Eritrea]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = [[Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik|Etioopiast]] iseseisvub [[Eritrea]] | tulemus = Mässuliste võit: * [[Etioopia Keisririik|Etioopia Keisririigi]] lagunemine ja [[Derg]]i sõjaväediktatuuri kehtestamine * [[Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik|Etioopia Rahvademokraatliku Vabariigi]] rajamine ja lagunemine * [[Tigray Rahvavabastusrinne|Tigray Rahvavabastusrinde]] [[Etioopia ajutine valitsus|ajutise valitsuse]], millest saab hiljem [[Etioopia Rahvarevolutsiooniline Demokraatlik Rinne]], ametisse astumine * [[Eritrea]]s tuleb võimule [[Eritrea Rahvavabastusrinne|Eritrea Rahvavabastusrinde]] [[Demokraatia ja Õigluse Rahvarinne]] | seis = | osaline1 = {{flagicon image|Flag of Ethiopia (1897–1974).svg}} [[Etioopia Keisririik]] <br/> (–1975) <br/> [[Etioopia Rahvarevolutsiooniline Demokraatlik Rinne]] <br/> (1989–) * {{flagicon image|Flag of the Tigray People's Liberation Front.svg}} [[Tigray Rahvavabastusrinne]] * {{flagicon image|Flag of the Amhara Region.svg}} [[Amhara Demokraatlik Partei]] {{flagicon image|Logo of the Ethiopian Peoples Revolutionary Party.svg}} [[Etioopia Rahvarevolutsiooniline Partei]] <br/> [[Kogu Etioopia Sotsialistlik Liikumine]] <br/> (1977–) <br/> {{flagicon image|Flag of Ethiopia (1897–1974).svg}} [[Etioopia Demokraatlik Liit]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Oromo Liberation Front.svg}} [[Oromo Vabastusrinne]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Western Somali Liberation Front.svg}} [[Lääne-Somaalia Vabastusrinne]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Afar Liberation Front.svg}} [[Afari Vabastusrinne]] <br/> {{flagicon image|Flag of Ogaden National Liberation Front(2).svg}} [[Ogadeni Rahvavabastusrinne]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Sidama Liberation Front.svg}} [[Sidama Rahvavabastusrinne]] <br/> (1978–1984)<ref>{{cite book|last1=De Waal|first1=Alexander|title=Evil Days: Thirty Years of War and Famine in Ethiopia|date=1991|publisher=Human Rights Watch|isbn=9781564320384|page=82|url=https://www.google.com/books/edition/Evil_Days/RcVFXUwraxsC?hl=en&gbpv=1}}</ref> <br/> '''[[Eritrea vabadussõda|Eritrea separatistid:]]''' <br/> {{flagicon image|Flag of Eritrea (1952-1961).svg}} [[Eritrea Vabastusrinne]] <br/> {{flagicon image|Flag of the EPLF.svg}} [[Eritrea Rahvavabastusrinne]] <br/> '''Toetus:''' <br/> {{flagicon image|Flag of Somalia.svg}} [[Somaalia Demokraatlik Vabariik|Somaalia]]<ref name="Spencer C. Tucker 2009">Spencer C. Tucker, A Global Chronology of Conflict: From the Ancient World to the Modern Middle East, 2009. page 2402</ref> | osaline2 = {{flagicon image|Flag of Ethiopia (1975–1987).svg}} [[Derg]] <br/> (1974–1987) <br/> {{flagicon image|Flag of Ethiopia (1987–1991).svg}} [[Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik]] <br/> (1987–1991) <br/> [[Kogu Etioopia Sotsialistlik Liikumine]] <br/> (–1977) <br/> '''Toetus:''' <br/> {{pisilipp|Nõukogude Liit}} <br/> (1977–1991)<ref>[https://www.nytimes.com/1987/09/27/magazine/in-eritrea.html?sec=&spon=&pagewanted=2 New York Times]</ref><ref>[http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-14315215.html Der Spiegel]</ref><ref name="web.archive.org">https://web.archive.org/web/20081117005655/http://www.shaebia.org/artman/publish/article_5299.shtml</ref> <br/> {{pisilipp|Kuuba}} <br/> {{pisilipp|Põhja-Korea}} <br/> {{flagicon image|Flag of Libya (1977–2011).svg}} [[Liibüa]] <br/> (1985–1991)<ref>https://www.ezega.com/News/PrintNews?newsID=3101</ref> <br/> {{pisilipp|Iisrael}} <br/> (1990–1991)<ref name="1987TimeOrotta">{{cite news|url=http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-4541.html|title=Ethiopia-Israel|accessdate=26. oktoober 2014 | work=country-data.com}}</ref> | osaline3 = | väejuht1 = {{flagicon image|Flag of Ethiopia (1897–1974).svg}} [[Haile Selassie I]]{{KIA}} <br/> {{flagicon image|Flag of the EPRDF.png}}{{flagicon image|Flag of the Tigray People's Liberation Front.svg}} [[Meles Zenawi]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Oromo Liberation Front.svg}} [[Elemo Qiltu]]{{KIA}} <br/> {{flagicon image|Flag of Eritrea (1952-1961).svg}} [[Isaias Afewerki]] <br/> {{riigi ikoon|Somaalia}} [[Maxamed Siyaad Barre]] | väejuht2 = {{flagicon image|Flag of Ethiopia (1987–1991).svg}} [[Mengistu Haile Mariam]] <br/> {{flagicon image|Flag of Ethiopia (1987–1991).svg}} [[Tesfaye Gebre Kidan]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = {{flagicon image|Logo of the Ethiopian Peoples Revolutionary Party.svg}} 141 000 (1991) <br/> {{flagicon image|Flag of Eritrea (1952-1961).svg}} 30 000 (1991)<ref name="web.archive.org" /> <br/> {{riigi ikoon|Somaalia}} 25 000 (1977)<ref name="web.archive.org" /> <br/> {{flagicon image|Flag of the Western Somali Liberation Front.svg}} 15 000 (1977)<ref name="web.archive.org" /> | jõud2 = {{flagicon image|Flag of Ethiopia (1987–1991).svg}} 230 000 (1991) | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = <center>'''Kokku hukkunuid:''' <br/> u 1 600 000 – 1 800 000<ref name="ReferenceA">A Victory Tempered By Sorrow, Carlos Sanchez, Washington Post, May 26, 1991</ref><ref name="ReferenceB">Mengistu Leaves Ethiopia in Shambles, Neil Henry, Washington Post, May 22, 1991</ref><ref>Fifty Years of Violent War Deaths from Vietnam to Bosnia. Ziad Obermeyer, British Medical Journal (2008)</ref><center> }} '''Etioopia kodusõda''' oli kodusõda tänapäeva [[Etioopia]] ja [[Eritrea]] aladel aastatel 1974–1991. Selles võitlesid Etioopia ja Eritrea valitsusvastased mässulised [[Derg|sõjaväehunta]] kommunistliku valitsuse vastu. Ajutine Sõjaväe Haldusnõukogu [[Derg]] kukutas 12. septembril 1974 [[Etioopia keiser|keiser]] [[Haile Selassie I]] ning lõpetas [[Etioopia Keisririik|Etioopia Keisririigi]] ajajärgu. Vastu võeti marksistlik-leninistlik riigikorraldus, mida juhtisid sõjaväehunta ja ajutine valitsus. Kohe tõusid uue, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] toel võimule tulnud valitsuse vastu üles mitmed rühmitused, kelle maailmavaated varieerusid kommunismist antikommunismini. Üldiselt kuulusid igasse mässurühmitusse ühe kindla rahva esindajad. Lisaks jätkus valitsuse vastu [[Eritrea provints]]is juba üle kümne aasta väldanud [[Eritrea vabadussõda]]. Derg kasutas mässuliste mahasurumiseks toorest jõudu ning algatas [[Punane terror (Etioopia)|''qey shibir''<nowiki/>'i]] kampaania (tuntud kui Etioopia punane terror). 1980. aastate keskpaigaks rususid rahvast [[1983.–1985. aasta Etioopia näljahäda|näljahäda]], majanduskriis ning muud Dergi poliitika tulemid ja mässuliste toetus jõudis haripunkti. Derg läks ametlikult laiali 1987. aastal ning sellele järgnes katse võimu säilitada, kui [[Etioopia Töölispartei]] (ETP) juhtimisel rajati [[Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik]] (ERV). 1980. aastate teisel poolel hakkas Nõukogude Liidu toetus režiimile lõppema ning mässulised vallutasid aina suuremaid alasid. Mais 1991 sai ERV Eritreas lõplikult lüüa ning [[Etioopia president|president]] [[Mengistu Haile Mariam]] põgenes riigist. Etioopia kodusõda lõppes 4. juunil 1991, kui vasakpoolsete mässuliste [[Etioopia Rahvarevolutsiooniline Demokraatlik Rinne]] (ERRDR) tungis pealinna [[Addis Abeba]]sse. ERRDR lõpetas tegevuse ning selle asemel hakkas uut [[Etioopia ajutine valitsus|Etioopia ajutist valitsust]] juhtima [[Tigray Rahvavabastusrinne]]. Sõja tõttu hukkus vähemalt 1,4 miljonit inimest, kellest 1 miljon suri nälga. ==Vaata ka== * [[Neftenya]] * [[Punane terror (Etioopia)]] * [[Teine Afari mäss]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20061103042417/http://www.onwar.com/aced/chrono/c1900s/yr70/fethiopia1974.htm Etioopia kodusõda] [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Etioopia ajalugu]] [[Kategooria:Kodusõjad]] df9ux2fjwicij9l6gxiav0nd0mp4udi Mustene 0 622420 7241241 7201462 2026-09-24T21:47:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241241 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mustene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mustene | pindala = 0,267 | elanikke = 48 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Mustene''' (vanasti ka '''Lejasmuiža''' või '''Muižnieki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19949 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas merepinnast 55 meetri kõrgusel [[Abava jõgi|Abava jõe]] kaldal ja jääb valla keskusest [[Kandava]]st 7 ning [[Riia]]st 99 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Mustene bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10539 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Asula on tekkinud endise Mustene [[karjamõis]]a (''Musten'') keskuse juurde. Karjamõisast on säilinud elumaja ja ait.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Nõukogude perioodil rajati külla kaks veisekasvatuskompleksi. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a. Küla jääb [[Abava ürgoru looduspark|Abava ürgoru looduspargi]] territooriumile.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 48 elanikku. [[Pilt:Abava_valley_in_Mustene_-_panoramio.jpg|pisi|tühi|Abava org Mustene küla kohal]] ==Viited== {{viited}} {{Kandava vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] ahypbjdvqcnerlsysyieyksc8wbqpw8 Mazrūmene 0 622469 7240949 7199353 2026-09-24T12:55:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240949 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mazrūmene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mazrūmene | elanikke = 18 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Mazrūmene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3321 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas Meļļupīte oja kaldal. See jääb [[Riia]]st 101 kilomeetri kaugusele. Külla jäävad Priedulase,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12170 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106155939/https://www.atd.lv/pieturvietas/12170 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mazrūmene<ref name="autotransp">{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/9931 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106055120/https://www.atd.lv/pieturvietas/9931 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Griepciema pagrieziensi bussipeatused.<ref name="autotransp" /> Aastal 2006 oli külas 18 elanikku. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Kandava vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] 9pnchfgv7fb3bvxxva2tpk75bc52kdl Mīlakšas 0 622694 7241298 7062726 2026-09-25T01:10:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241298 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mīlakšas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mīlakšas | pindala = 0,10 | elanikke = 23 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=48283 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mīlakšas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]]. Küla asub valla kirdeosas [[Palsa]] jõe kaldal. Seal asub Mīlakšase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12649 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-02-08 |arhiivimisaeg=2022-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220208182024/https://www.atd.lv/pieturvietas/12649 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Rauna piirkond]]a. Küla lähistel asuvad Lejasmīlakši muinaskalmed ehk Kalmemägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/417 Lejasmīlakšu senkapi (Kapiņu kalns)]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 52 (1989) * 48 (2000) * 23 (2007) </table> ==Viited== {{viited}} {{Drusti vald}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna külad]] 623k67t0d98o4y5ac5ijvqplxlr099e Mika Zibanejad 0 623400 7241133 7195038 2026-09-24T18:19:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241133 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Mika Zibanejad 2012-03-31 01.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} '''Mika Zibanejad''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1989]] [[Huddinge]]s) on [[Rootsi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[New York Rangers]]. Rootsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2010–11 [[Djurgårdens IF Hockey|Djurgårdensi]] meeskonnas. 2011. aastal valis [[Ottawa Senators]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is kuuenda valikuna. 2011. aasta juulis sõlmis ta Senatorsiga kolmeaastase lepingu. NHL-is debüteeris ta 5. oktoobril 2011 hooaja avamängus [[Detroit Red Wings]]i vastu. Kui ta oli üheksa mänguga kogunud vaid ühe punkti, naasis ta keset hooaega Djurgårdensi. Hooaja 2012–13 esimeses pooles toimunud NHL-i tööseisaku ajal mängis Zibanejad [[American Hockey League]]'is (AHL) Ottawa Senatorsi noorteklubis [[Binghamton Senators]], lüües 23 mänguga neli väravat. NHL-is lõi ta esimese värava 30. jaanuaril 2012 mängus [[Montreal Canadiens]]i vastu. Zibanejadi tulemused paranesid NHL-is iga hooajaga ning hooajal [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015–16]] sai ta kirja 21+30. 2016. aasta juulis kaubeldi Zibanejad New York Rangersisse. Hooaeg [[NHL-i hooaeg 2018–19|2018–19]] oli tema NHL-i karjääri seni kõige resultatiivsem (30 + 44). 5. märtsil 2020 sai ta mängus [[Washington Capitals]]i vastu NHL-is neljandaks mängijaks, kes on suutnud 21. sajandil ühes mängus viis väravat lüüa. Enne teda oli Rangesi mängijatest ühes mängus viis väravat löönud ainult 1976. aastal [[Don Murdoch]] ja 1983. aastal [[Mark Pavelich]].<ref>[https://www.tsn.ca/mika-zibanejad-scores-five-in-rangers-win-1.1453289 "Zibanejad becomes third Ranger to score five goals in win over Caps"]. tsn.ca. Vaadatud 3.2.2022</ref> [[NHL-i hooaeg 2019–20|2019–20]] põhihooaeg oli kujunemas võimsalt Zibanejadi seni parimaks, kui 57 mänguga oli ta löönud 41 väravat ja andnud 34 väravasöötu (75 punkti), kuid põhihooaeg jäi [[koroonapandeemia]] tõttu lõpetamata. Hooaja 2020–21 väljalangemismängudes tegi Zibanejad kolme mänguga 1+1 ning Rangers langes välja juba eelringis. 2021. aasta oktoobris sõlmis ta Rangersiga uue kaheksa-aastase lepingu.<ref>[https://web.archive.org/web/20220422170316/https://www.nhl.com/news/new-york-rangers-mika-zibanejad-contract-extension/c-326730892 "Zibanejad agrees to eight-year contract extension with Rangers"]. NHL.com. 10.10.2021. Vaadatud 3.2.2022</ref> 2022. aasta jaanuaris valiti Zibanejad [[NHL-i tähtede mäng]]ule, kuid isiklikel põhjustel ta loobus seal osalemisest.<ref>[https://www.foreverblueshirts.com/rangers-mika-zibanejad-voted-in-to-all-star-game-will-not-attend/ "Rangers Mika Zibanejad voted in to All-Star Game, will not attend"]. foreverblueshirts.com. 18.1.2022. Vaadatud 3.2.2022</ref> 2011. aastal võitis Zibanejad Rootsi kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistrivõistlustel hõbemedali ja tuli 2012. aastal Rootsi kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. Juunioride maailmameistrivõistluste finaalis lõi ta Venemaa vastu Rootsi võiduvärava, mis oli ka mängu ainus värav. 2018. aastal tuli ta maailmameistriks [[Rootsi jäähokikoondis]]e koosseisus. Zibanejadi isa on pärit [[Iraan]]ist ja ema [[Soome]]st. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nhl.com/player/mika-zibanejad-8476459 Mika Zibanejad NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=139958 Mika Zibanejad hockeydb.com lehel] {{New York Rangersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Zibanejad, Mika}} [[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 06zp371c6tgvhlgho8lsr8c78pphp2y Nick Holden 0 623680 7241357 6873794 2026-09-25T04:05:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241357 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Nick Holden - Colorado Avalanche.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]]|}} }} '''Nick Holden''' (sündinud [[15. mai]]l [[1987]] [[St. Albert]]is [[Alberta provints]]is) on endine [[Kanada]] [[jäähokimängija]] ([[kaitsja (jäähoki)|kaitsja]]). Aastatel 2006–2008 mängis ta [[Western Hockey League]]'i klubis [[Chilliwack Bruins]]. Hooajal 2007–08 lõi ta liigas kaitsemängijatest enim väravaid (22).<ref>https://www.eliteprospects.com/player/11700/nick-holden (vaadatud 8.2.2022)</ref> Aastatel 2008–2010 mängis ta [[American Hockey League]]'i (AHL) klubis [[Syracuse Crunch]]. [[NHL]]-is debüteeris Holden 20. oktoobril 2010 [[Columbus Blue Jackets]]i meeskonnas [[Anaheim Ducks]]i vastu. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2010–2011|2010–11]] sai ta NHL-is kirja kokku viis mängu. Blue Jacketsi meeskonnas pääses ta NHL-is jääle veel kahes mängus ka hooajal [[NHL-i hooaeg 2012–2013|2012–13]]. Põhiliselt mängis ta aastatel 2010–2013 AHL-i klubis [[Springfield Falcons]]. Aastatel 2013–2016 mängis Holden NHL-is [[Colorado Avalanche]]'i ridades. 10. novembril 2013 lõi ta mängus [[Washington Capitals]]i vastu oma esimese värava NHL-is. 2016. aasta juunis kaubeldi ta [[New York Rangers]]i. Hooaja [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]] lõpus mängis ta [[Boston Bruins]]is. 2018. aasta juulis sõlmis ta lepingu [[Vegas Golden Knights]]iga. 2021. aasta juulis kaubeldi Holden [[Jevgeni Dadonov]]i vastu [[Ottawa Senators|Ottawa Senatorsisse]]<ref>[https://web.archive.org/web/20220208155028/https://www.nhl.com/senators/news/sens-acquire-holden-from-vegas/c-325840364 "Sens acquire Holden from Vegas"]. nhl.com. 28.7.2021. Vaadatud 8.2.2022</ref>, kus ta mängis kaks hooaega. [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Holden [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali. Sportlaskarjääri lõpetas Holden 2023. aastal. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nick-holden-8474207 Nick Holden NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=94399 Nick Holden hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Holden, Nick}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 1aoi7slx0pdltyez44lcwa763jwcdst Vöödik 0 623696 7241029 7153527 2026-09-24T15:17:42Z Svencapoeira 67038 7241029 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vöödik | värvus = seened | pilt = Viltjas vöödik.png | pildi_seletus = [[Viltjas vöödik]] ''Cortinarius cotoneus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Cortinariaceae'' | perekond = '''Vöödik''' ''Cortinarius'' }} '''Vöödik''' (''Cortinarius'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[vöödikulised|vöödikuliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== {{veergude loend|laius=36em| *''Cortinarius acutus'' – [[teravtipp-vöödik]] *''Cortinarius alboviolaceus'' – [[valkjas vöödik]] *''Cortinarius anomalus'' – [[hõbehall vöödik]] *''Cortinarius arcifolius'' – [[helvesvöödik]] *''Cortinarius armillatus'' – [[rõngasvöödik]] *''Cortinarius betulinus'' – [[tuvivöödik]] *''Cortinarius bolaris'' – [[punasoomus-vöödik]] *''[[Cortinarius bovinus]]'' *''Cortinarius brunneus'' – [[tumepruun vöödik]] *''Cortinarius bulliardii'' – [[Bulliardi vöödik]] *''Cortinarius calochrous'' – [[sidrunkollane vöödik]] *''Cortinarius camphoratus'' – [[karboolvöödik]] *''Cortinarius caninus'' – [[koervöödik]] *''Cortinarius caperatus'' – [[kitsevöödik]], kitsemampel *''[[Cortinarius cephalixus]]'' *''Cortinarius cinnamomeoluteus'' – [[kollaselehine vöödik]] *''Cortinarius collinitus'' – [[sinijalg-vöödik]] *''Cortinarius cotoneus'' – [[viltjas vöödik]] *''Cortinarius caerulescens'' – [[sinivöödik]] *''[[Cortinarius croceocoeruleus]]'' *''Cortinarius croceus'' – [[safranvöödik]] *''Cortinarius cyanopus'' – [[saaglehine vöödik]] *''Cortinarius delibutus'' – [[sinilamell-vöödik]] *''Cortinarius elatior'' – [[pikkjalg-vöödik]] *''Cortinarius emollitus'' – [[kahkjas vöödik]] *''Cortinarius emunctus'' – [[teraslilla vöödik]] *''Cortinarius erythrinus'' – [[kevadvöödik]] *''Cortinarius evernius'' – [[juurvöödik]] *''[[Cortinarius flexipes]]'' *''Cortinarius gentilis'' – [[kuldvöödik]] *''Cortinarius glandicolor'' – [[peenjalg-vöödik]] *''Cortinarius hemitrichus'' – [[valgeebemeline vöödik]] *''Cortinarius hinnuleus'' – [[vastik vöödik]] *''Cortinarius infractus'' – [[mõru vöödik]] *''Cortinarius iodes'' – [[lillatäpiline vöödik]] *''Cortinarius largus'' – [[kahvatulilla vöödik]] *''Cortinarius leucopus'' – [[valgejalg-vöödik]] *''Cortinarius livido-ochraceus'' – [[kortsvöödik]] *''Cortinarius lucorum'' – [[haavavöödik]] *''Cortinarius malachius'' – [[hundivöödik]] *''Cortinarius melanotus'' – [[tumesoomus-vöödik]] *''Cortinarius metrodii'' – [[Metroodiuse vöödik]] *''Cortinarius mucosus'' – [[limavöödik]] *''[[Cortinarius nolaneiformis]]'' *''Cortinarius obtusus'' – [[nüritipp-vöödik]] *''Cortinarius olivaceofuscus'' – [[sarapuu-vöödik]] *''Cortinarius orellanus'' – [[kastanvöödik]] *''Cortinarius paragaudis'' – [[punavöödik]] *''Cortinarius pholideus'' – [[soomusvöödik]] *''Cortinarius phrygianus'' – [[külmaseen-vöödik]] *''Cortinarius praestans'' – [[hiidvöödik]] *''Cortinarius quarciticus'' – [[kvartsiitvöödik]] *''Cortinarius rigens'' – [[juurvöödik]] *''Cortinarius rubellus'' – [[kühmvöödik]], tore vöödik *''Cortinarius rubicundulus'' – [[tellispunane vöödik]] *''Cortinarius rufo-olivaceus'' – [[veinpunane vöödik]] *''Cortinarius salor'' – [[loovöödik]] *''Cortinarius sanguineus'' – [[verev vöödik]] *''Cortinarius semisanguineus'' – [[verkjas vöödik]] *''Cortinarius stillatitius'' – [[mesikollane vöödik]] *''Cortinarius subtortus'' – [[viirukivöödik]] *''Cortinarius torvus'' – [[kampervöödik]] *''Cortinarius traganus'' – [[haisev vöödik]] *''Cortinarius trivialis'' – [[rõngasjalg-vöödik]] *''Cortinarius variecolor'' – [[varieeruv vöödik]] *''Cortinarius varius'' – [[tellispruun vöödik]], kirju vöödik *''Cortinarius venetus'' – [[oliiv-vöödik]], oliivroheline vöödik *''[[Cortinarius vernus]]'' *''Cortinarius vibratilis'' – [[viha vöödik]] *''Cortinarius violaceus'' – [[lilla vöödik]] *''Cortinarius vitellinopes'' – [[teraline vöödik]] *''Cortinarius uliginosus'' – [[rabavöödik]] *''Cortinarius xanthocephalus'' – [[tuhmuv vöödik]] }} ==Varasemaid liike== *''Aureonarius callisteus'' – [[osoonvöödik]] *''Aureonarius limonius'' – [[sidrunvöödik]] *''Calonarius cupreorufus'' – [[vaskpruun vöödik]] *''Calonarius meinhardii'' – [[Meinhardi vöödik]] *''Calonarius odorifer'' – [[aniisvöödik]] *''Calonarius splendens'' – [[erekollane vöödik]] *''Phlegmacium balteatocumatilis'' – [[pargivöödik]] *''Phlegmacium glaucopus'' – [[ridavöödik]] *''Phlegmacium triumphans'' – [[kollane vöödik]] *''Thaxterogaster multiformis'' – [[muutlik vöödik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122411}} [[Kategooria:Vöödikulised]] nxld8ly3958zigvzl9nj9g3p8v1thbf 7241030 7241029 2026-09-24T15:17:51Z Svencapoeira 67038 7241030 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vöödik | värvus = seened | pilt = Viltjas vöödik.jpg | pildi_seletus = [[Viltjas vöödik]] ''Cortinarius cotoneus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Cortinariaceae'' | perekond = '''Vöödik''' ''Cortinarius'' }} '''Vöödik''' (''Cortinarius'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[vöödikulised|vöödikuliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== {{veergude loend|laius=36em| *''Cortinarius acutus'' – [[teravtipp-vöödik]] *''Cortinarius alboviolaceus'' – [[valkjas vöödik]] *''Cortinarius anomalus'' – [[hõbehall vöödik]] *''Cortinarius arcifolius'' – [[helvesvöödik]] *''Cortinarius armillatus'' – [[rõngasvöödik]] *''Cortinarius betulinus'' – [[tuvivöödik]] *''Cortinarius bolaris'' – [[punasoomus-vöödik]] *''[[Cortinarius bovinus]]'' *''Cortinarius brunneus'' – [[tumepruun vöödik]] *''Cortinarius bulliardii'' – [[Bulliardi vöödik]] *''Cortinarius calochrous'' – [[sidrunkollane vöödik]] *''Cortinarius camphoratus'' – [[karboolvöödik]] *''Cortinarius caninus'' – [[koervöödik]] *''Cortinarius caperatus'' – [[kitsevöödik]], kitsemampel *''[[Cortinarius cephalixus]]'' *''Cortinarius cinnamomeoluteus'' – [[kollaselehine vöödik]] *''Cortinarius collinitus'' – [[sinijalg-vöödik]] *''Cortinarius cotoneus'' – [[viltjas vöödik]] *''Cortinarius caerulescens'' – [[sinivöödik]] *''[[Cortinarius croceocoeruleus]]'' *''Cortinarius croceus'' – [[safranvöödik]] *''Cortinarius cyanopus'' – [[saaglehine vöödik]] *''Cortinarius delibutus'' – [[sinilamell-vöödik]] *''Cortinarius elatior'' – [[pikkjalg-vöödik]] *''Cortinarius emollitus'' – [[kahkjas vöödik]] *''Cortinarius emunctus'' – [[teraslilla vöödik]] *''Cortinarius erythrinus'' – [[kevadvöödik]] *''Cortinarius evernius'' – [[juurvöödik]] *''[[Cortinarius flexipes]]'' *''Cortinarius gentilis'' – [[kuldvöödik]] *''Cortinarius glandicolor'' – [[peenjalg-vöödik]] *''Cortinarius hemitrichus'' – [[valgeebemeline vöödik]] *''Cortinarius hinnuleus'' – [[vastik vöödik]] *''Cortinarius infractus'' – [[mõru vöödik]] *''Cortinarius iodes'' – [[lillatäpiline vöödik]] *''Cortinarius largus'' – [[kahvatulilla vöödik]] *''Cortinarius leucopus'' – [[valgejalg-vöödik]] *''Cortinarius livido-ochraceus'' – [[kortsvöödik]] *''Cortinarius lucorum'' – [[haavavöödik]] *''Cortinarius malachius'' – [[hundivöödik]] *''Cortinarius melanotus'' – [[tumesoomus-vöödik]] *''Cortinarius metrodii'' – [[Metroodiuse vöödik]] *''Cortinarius mucosus'' – [[limavöödik]] *''[[Cortinarius nolaneiformis]]'' *''Cortinarius obtusus'' – [[nüritipp-vöödik]] *''Cortinarius olivaceofuscus'' – [[sarapuu-vöödik]] *''Cortinarius orellanus'' – [[kastanvöödik]] *''Cortinarius paragaudis'' – [[punavöödik]] *''Cortinarius pholideus'' – [[soomusvöödik]] *''Cortinarius phrygianus'' – [[külmaseen-vöödik]] *''Cortinarius praestans'' – [[hiidvöödik]] *''Cortinarius quarciticus'' – [[kvartsiitvöödik]] *''Cortinarius rigens'' – [[juurvöödik]] *''Cortinarius rubellus'' – [[kühmvöödik]], tore vöödik *''Cortinarius rubicundulus'' – [[tellispunane vöödik]] *''Cortinarius rufo-olivaceus'' – [[veinpunane vöödik]] *''Cortinarius salor'' – [[loovöödik]] *''Cortinarius sanguineus'' – [[verev vöödik]] *''Cortinarius semisanguineus'' – [[verkjas vöödik]] *''Cortinarius stillatitius'' – [[mesikollane vöödik]] *''Cortinarius subtortus'' – [[viirukivöödik]] *''Cortinarius torvus'' – [[kampervöödik]] *''Cortinarius traganus'' – [[haisev vöödik]] *''Cortinarius trivialis'' – [[rõngasjalg-vöödik]] *''Cortinarius variecolor'' – [[varieeruv vöödik]] *''Cortinarius varius'' – [[tellispruun vöödik]], kirju vöödik *''Cortinarius venetus'' – [[oliiv-vöödik]], oliivroheline vöödik *''[[Cortinarius vernus]]'' *''Cortinarius vibratilis'' – [[viha vöödik]] *''Cortinarius violaceus'' – [[lilla vöödik]] *''Cortinarius vitellinopes'' – [[teraline vöödik]] *''Cortinarius uliginosus'' – [[rabavöödik]] *''Cortinarius xanthocephalus'' – [[tuhmuv vöödik]] }} ==Varasemaid liike== *''Aureonarius callisteus'' – [[osoonvöödik]] *''Aureonarius limonius'' – [[sidrunvöödik]] *''Calonarius cupreorufus'' – [[vaskpruun vöödik]] *''Calonarius meinhardii'' – [[Meinhardi vöödik]] *''Calonarius odorifer'' – [[aniisvöödik]] *''Calonarius splendens'' – [[erekollane vöödik]] *''Phlegmacium balteatocumatilis'' – [[pargivöödik]] *''Phlegmacium glaucopus'' – [[ridavöödik]] *''Phlegmacium triumphans'' – [[kollane vöödik]] *''Thaxterogaster multiformis'' – [[muutlik vöödik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122411}} [[Kategooria:Vöödikulised]] 4hg692w06n3tef4bfryh8t5exi64eoc Mike Matheson 0 624117 7241137 6873749 2026-09-24T18:23:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241137 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Mike Matheson (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|jäähoki}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]|jäähoki}} }} '''Michael Matheson''' (sündinud [[27. veebruar]]il [[1994]] [[Pointe-Claire]]'is [[Québeci provints]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Pittsburgh Penguins]]. Hooajal 2011–12 mängis ta [[United States Hockey League]]'i klubus Dubuque Fighting Saints. Aastatel 2012–2015 mängis ta [[Boston College]]'i jäähokimeeskonnas. 2012. aastal valis [[Florida Panthers]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 23. valikuna. Panthersiga sõlmis ta lepingu 2015. aastal. Suurem osa hooajast 2015–16 mängis ta [[American Hockey League]]'is (AHL) Panthersi noorteklubis [[Portland Pirates]]. NHL-is debüteeris ta Panthersi meeskonnas 23. märtsil 2016 mängus [[Winnipeg Jets]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 18. oktoobril mängus [[Tampa Bay Lightning]]i vastu. 2020. aasta septembris kaubeldi Matheson koos [[Colton Sceviour]]iga [[Patric Hörnqvist]]i vastu Pittsburgh Penguinsile.<ref>[https://web.archive.org/web/20200930162624/https://www.nhl.com/penguins/news/pens-acquire-matheson-and-sceviour-from-the-panthers-for-hornqvist/c-319159914 "Pens acquire Matheson and Sceviour from Panthers for Patric Hornqvist"]. nhl.com. 24.9.2020. Vaadatud 13.2.2022</ref> 2016. aastal tuli Matheson [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus maailmameistriks. [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016. aasta maailmameistrivõistlustel]] valiti ta turniiri parimaks kaitsjaks ja turniiri sümboolsesse koosseisu. [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta Kanada koondisega hõbemedali. Tema abikaasa [[Emily Pfalzer]] on samuti jäähokimängija, kes tuli [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el olümpiavõitjaks [[USA naiste jäähokikoondis]]e koosseisus. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/mike-matheson-8476875 Mike Matheson NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=145514 Mike Matheson hockeydb.com lehel] {{Pittsburgh Penguinsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Matheson, Mike}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 7gh92imet2dxe8zbrt8em6zuqb1hg04 Ondřej Kaše 0 624167 7241488 6236385 2026-09-25T09:17:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241488 wikitext text/x-wiki [[File:Ondřej Kaše (1).jpg|pisi|Ondřej Kaše (2015)]] '''Ondřej Kaše''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1995]] [[Kadaň]]is) on [[Tšehhi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Toronto Maple Leafs]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Ta alustas klubikarjääri Tšehhi klubis [[Chomutovi Piráti]], debüteerides Tšehhi kõrgliigas hooajal 2013–14. 2014. aastal valis [[Anaheim Ducks]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 205. valikuna. 2015. aasta mais sõlmis ta Ducksiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2015–16 mängis ta [[American Hockey League]]'is Ducksi tütarklubis [[San Diego Gulls]]. Ducksi meeskonnas debüteeris ta NHL-is hooajal [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]]. Esimese värava lõi ta liigas 1. detsembril 2016 mängus [[Vancouver Canucks]]i vastu. Debüüthooajal kogus Kaše NHL-is viis väravat ja kümme väravasöötu. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]] tegi ta NHL-is 20+18 ning see on jäänud seni tema kõige edukamaks hooajaks. 2020. aasta veebruaris kaubeldi Kaše [[Boston Bruins]]ile. 2021. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Maple Leafsiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20210731001754/https://www.nhl.com/mapleleafs/news/maple-leafs-sign-ondrej-kase/c-325884780 "Maple Leafs Sign Ondřej Kaše"]. nhl.com. 31.7.2021. Vaadatud 14.2.2022</ref> Tema noorem vend [[David Kaše]] on samuti jäähokimängija. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/ondrej-kase-8478131 Ondřej Kaše NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=169670 Ondřej Kaše hockeydb.com lehel] {{Toronto Maple Leafsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Kaše, Ondrej}} [[Kategooria:Tšehhi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] awyugo9152i3y6ekhgunub8u7er29ji Nicolas Aubé-Kubel 0 624172 7241362 6873806 2026-09-25T04:06:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241362 wikitext text/x-wiki [[File:Nicolas Aubé-Kubel.jpg|pisi|Nicolas Aubé-Kubel 2018. aastal [[Lehigh Valley Phantoms]]i meeskonnas]] '''Nicolas Aubé-Kubel''' (sündinud [[10. mai]]l [[1996]] [[Slave Lake]]'is [[Alberta provints]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Washington Capitals]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Aastatel 2012–2016 mängis ta [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i klubis [[Val-d'Or Foreurs]]. 2014. aastal tuli ta klubiga liiga meistriks. 2014. aastal valis [[Philadelphia Flyers]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 48. valikuna. Hooaja 2015–16 lõpus debüteeris Aubé-Kubel [[American Hockey League]]'is Flyersi tütarklubis [[Lehigh Valley Phantoms]]. Phantomsi põhikoosseisu kuulus Aubé-Kubel järgmisel kolmel hooajal. NHL-is debüteeris Aubé-Kubel Flyersi meeskonnas 30. oktoobril 2018 mängus [[Anaheim Ducks]]is, mängides neljandas ründekolmikus koos [[Scott Laughton]]i ja [[Jori Lehterä]]ga. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018–19]] sai Aubé-Kubel NHL-is kirja üheksa mängu, kuid ei saanud kordagi mänguaega üle kaheksa minuti. 2019. aasta juulis pikendas ta Flyersiga lepingu ühe aasta võrra. Uuesti kutsuti ta Phantomsist Flyersi 2019. aasta detsembris. Esimese värava lõi ta liigas 23. detsembril 2019 mängus [[New York Rangers]]i vastu. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2019–20|2019–20]] kindlus ta koha Flyersi neljandas ründekolmikus koos [[Michael Raffl]]i ja [[Nate Thompson]]iga. Kokku jäi 2019–20 põhiturniiril tema arvele 7+8. Hooaja 2019–20 väljalangemismängudes lõi Aubé-Kubel kaks väravat ja andis ühe väravasöödu. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2020–2021|2020–21]] mängis ta neljandas ründekolmikus kaitsvamat rolli ning 50 mänguga kogus ta 3 + 9. 2021. aasta novembris loobus Flyers temast, misjärel hankis Aubé-Kubeli mängijaõigused [[Colorado Avalanche]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220310172848/https://www.nhl.com/avalanche/news/avalanche-acquire-nicolas-aube-kubel/c-327895326 "Avalanche Claims Aube-Kubel"]. nhl.com. 13.11.2021. Vaadatud 14.2.2022</ref> 2022. aastal võitis ta Avalanche'iga [[Stanley karikas|Stanley karika]], kuigi Aubé-Kubel ise väljalangemismängudes ühtegi resultatiivsuspunkti kirja ei saanud. [[NHL-i hooaeg 2022–2023|2022/23]]. põhihooaeg oli enne seda olnud tema senise NHL-i karjääri kõige resultatiivsem (11+11). 2022. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Toronto Maple Leafs]]iga.<ref>{{cite news |title=Maple Leafs Sign Forward Nicolas Aube-Kubel |url=https://www.nhl.com/mapleleafs/news/leafs-sign-forward-nicolas-aube-kubel/c-334955786 |publisher=National Hockey League |agency=[[Toronto Maple Leafs]] |date=July 13, 2022 |access-date=July 13, 2022 |archive-date=2023-04-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230404121149/https://www.nhl.com/mapleleafs/news/leafs-sign-forward-nicolas-aube-kubel/c-334955786 |url-status=dead}}</ref> 2022. aasta novembris Maple Leafs loobus Aubé-Kubelist, kui ta oli olnud kuues esimeses mängus ühegi resultatiivsuspunktita. Pärast seda hankis tema mängijaõigused [[Washington Capitals]].<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/capitals/news/capitals-claim-forward-nicolas-aube-kubel/c-337238684 | title = Capitals claim forward Nicolas Aube-Kubel | publisher = [[Washington Capitals]] | date = November 5, 2022 | accessdate = November 5, 2022 | archive-date = 2022-11-17 | archive-url = https://web.archive.org/web/20221117092202/https://www.nhl.com/capitals/news/capitals-claim-forward-nicolas-aube-kubel/c-337238684 | url-status = dead}}</ref> Capitalsis sai ta sel hooajal kirja 4 + 8. 2023. aasta märtsis pikendas Aubé-Kubel Capitalsiga lepingut ühe aasta võrra.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nhl.com/capitals/news/capitals-re-sign-nicolas-aube-kubel/c-341786160 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-04-29 |arhiivimisaeg=2023-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230415162255/https://www.nhl.com/capitals/news/capitals-re-sign-nicolas-aube-kubel/c-341786160 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nicolas-aube-kubel-8477979 Nicolas Aubé-Kubel NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=160327 Nicolas Aubé-Kubel hockeydb.com lehel] {{Washington Capitalsi mängijad}} {{Stanley karikas 2022}} {{JÄRJESTA:Aubekubel, Nicolas}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Philadelphia Flyersi mängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 17sky36l2zz6yng5d18zp8yu5i2poy1 Vesinutt 0 624374 7241034 7223399 2026-09-24T15:29:26Z Svencapoeira 67038 7241034 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesinutt | pilt = Kuhik-vesinutt1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Kuhik-vesinutt]] ''Hygrocybe conica'' | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Vesinutt''' ''Hygrocybe'' | perekonna_autor = | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''Vesinutt''' (''Hygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Liike== *''Hygrocybe acutoconica'' – [[kollane vesinutt]], endise nimega ''Hygrocybe persistens'' *''[[Hygrocybe aurantiosplendens]]'' *''Hygrocybe ceracea'' – [[kollakas vesinutt]] *''Hygrocybe chlorophana'' – [[kuld-vesinutt]] *''Hygrocybe citrinovirens'' – [[sidrun-vesinutt]] *''Hygrocybe coccinea'' – [[veri-vesinutt]] *''Hygrocybe conica'' – [[kuhik-vesinutt]] *''Hygrocybe conicoides'' – [[koonus-vesinutt]] *''[[Hygrocybe constrictospora]]'' *''[[Hygrocybe glutinipes]]'' *''Hygrocybe helobia'' – [[soo-vesinutt]] *''Hygrocybe insipida'' – [[vaha-vesinutt]] *''Hygrocybe intermedia'' – [[keskmine vesinutt]] *''Hygrocybe lepida'' – [[kukeseen-vesinutt]], ''H. cantharellus'' *''Hygrocybe miniata'' – [[kinaver-vesinutt]] *''Hygrocybe nigrescens'' – [[mustuv vesinutt]] *''Hygrocybe punicea'' – [[hiid-vesinutt]] *''[[Hygrocybe reidii]]'' *''Hygrocybe spadicea'' – [[tõmmu vesinutt]] *''Hygrocybe vitellina'' – [[rebu-vesinutt]] ==Varasemaid liike== *''Cuphophyllus russocoriaceus'' – [[seeder-vesinutt]] *''[[Gliophorus irrigatus]]'' *''Humidicutis calyptriformis'' – [[roosa vesinutt]] *''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-vesinutt]] ==Välislingid== * {{elurikkus|124628}} [[Kategooria:Limanutilised]] 8n8pdthbyvgq93nct2k4z5gsg9sk8at Mats Zuccarello 0 627430 7240917 6827134 2026-09-24T12:04:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240917 wikitext text/x-wiki [[File:Mats Zuccarello - YOG Ambassador (22282331195).jpg|pisi|Mats Zuccarello (2015)]] '''Mats André Zuccarello Aasen''' (sündinud [[1. september|1. septembril]] [[1987]] [[Oslo]]s) on [[Norra]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Minnesota Wild]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Ta alustas klubikarjääri Norra klubis [[Frisk Tigers]], debüteerides Norra kõrgliigas hooajal 2004–05. Aastatel 2008–2010 mängis ta Rootsi kõrgliiga klubis [[Modo Hockey]]. Hooajal 2009–10 oli ta Rootsi kõrgliigas kõige resultatiivsem mängija (23+41) ning valiti liiga hooaja väärtuslikemaks mängijaks, kuigi Modo Hockey ei jõudnud sel hooajal isegi väljalangemismängudele. 2010. aasta suvel sõlmis ta kaheaastase lepingu NHL-i klubiga [[New York Rangers]]. NHL-is debüteeris ta sama aasta 23. detsembril mängus [[Tampa Bay Lightning]]i vastu, saades seitsmendaks Norra mängijaks, kes on NHL-is mänginud. Esimese värava lõi ta NHL-is 5. jaanuaril 2011 mängus [[Carolina Hurricanes]]i vastu. Debüüthooajal sai ta NHL-is kirja kuus väravat ja 17 väravasöötu. Hooaja 2012–13 esimeses pooles toimunud NHL-i tööseisaku ajal mängis ta [[KHL]]-i klubis [[Magnitogorski Metallurg]]. Seejärel kindlustas Zuccarello koha Rangersi põhikoosseisus. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013–14]] jõudis ta Rangersiga [[Stanley karikas|Stanley karikavõistluste]] finaalmängudele, kus kaotati [[Los Angeles Kings]]ile. Põhiturniiril oli Zuccarello kõige resultatiivsem hooaeg Rangersis olles hooajal [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015–16]] (26+35). 2019. aasta veebruaris kaubeldi Zuccarello Rangersist [[Dallas Stars]]i.<ref>[https://nypost.com/2019/02/23/rangers-trade-mats-zuccarello-to-dallas-for-two-draft-picks/ "Emotional day as Rangers trade Zuccarello to Stars for two picks"]. New York Post. 23.2.2019. Vaadatud 6.4.2022</ref> Seal mängis ta vaid hooaja lõpuni. Hooaja [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018–19]] väljalangemismängudes jõudis ta Starsiga teise ringi. Väljalangemismängudes oli Zuccarello [[Tyler Seguin]]i kõrval Starsi resultatiivseim mängija (4+7). 2019. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Minnesota Wildiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20190701193019/https://www.nhl.com/wild/news/mats-zuccarello-five-year-contract-070119/c-308139456 "Wild, Mats Zuccarello agree on five-year contract"]. Minnesota Wild. 1.7.2019. Vaadatud 6.4.2022</ref> [[Norra jäähokikoondis]]e koosseisus on Zuccarello osalenud [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010.]] ja [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008.]], [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009.]], [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010.]] ja [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Zuccarello on ema poolt Itaalia päritolu.<ref>[https://www.hockeytime.net/2009/04/30/intervista-allitalo-norvegese-mats-zuccarello/ "Intervista all'italo norvegese Mats Zuccarello"]. hockeytime.net. 30.4.2009. Vaadatud 6.4.2022</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/mats-zuccarello-8475692 Mats Zuccarello NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=117131 Mats Zuccarello hockeydb.com lehel] {{Minnesota Wildi mängijad}} {{JÄRJESTA:Zuccarello, Mats}} [[Kategooria:Norra jäähokimängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:Dallas Starsi mängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Magnitogorski Metallurgi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] gze1nddkbnpuk17jr9vatw7lqqy12ae Nicholas Baptiste 0 627468 7241352 7223187 2026-09-25T04:04:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241352 wikitext text/x-wiki [[File:Nicholas Baptiste 2017-11-14 1.jpg|pisi|File:Nicholas Baptiste 2017-11-14 1.jpg (2017)]] '''Nicholas Baptiste''' (sündinud [[4. august]]il [[1995]] [[Ottawa]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib Soome kõrgliigaklubis [[Tappara]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Tema isa on pärit [[Haiti]]lt. Oma esimese uisupaari sai ta [[Päästearmee]]lt. Uisutama hakkas ta kuueaastaselt ja liitus esimese jäähokivõistkonnaga järgmisel aastal.<ref>[https://www.pressreader.com/canada/ottawa-citizen/20110130/281479272878976 "From The Natural to The Prospect"]. Ottawa Citizen. 30.1.2011. Vaadatud 6.4.2022</ref> Aastatel 2011–2015 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Sudbury Wolves]] ja [[Erie Otters]]. 2013. aastal valis [[Buffalo Sabres]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 69. valikuna. Hooajal 2015–16 asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Sabresi tütarklubis [[Rochester Americans]]. NHL-is debüteeris ta Sabresi meeskonnas 18. oktoobril 2016 mängus [[Calgary Flames]]i vastu. Esimese värava sai ta NHL-is kirja järgmises mängus [[Vancouver Canucks]]i vastu, kuid tegelikult lõid Canucksi mängijad litri oma väravasse (Baptiste oli viimane Sabresi mängija, kes enne väravat litrit puutus ja tänu sellele määrati värav talle).<ref>[https://web.archive.org/web/20220406165232/https://www.nhl.com/sabres/news/sabres-canucks-recap/c-282905514 "Sabres unable to capitalize in loss to Vancouver"]. NHL.com. 21.10.2016. Vaadatud 6.4.2022</ref> Debüüthooajal sai Baptiste NHL-is 14 mänguga kirja kolm väravat ja ühe väravasöödu. Sabresi meeskonnas mängis ta ka hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]], saades 33 mänguga kirja 4+2. Aastatel 2018–2021 mängis Baptiste ainult AHL-i klubides: [[Milwaukee Admirals]], [[Toronto Marlies]], [[Belleville Senators]] ja [[Texas Stars]]. 2021. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Soome kõrgliigaklubiga [[Tampere Ilves (jäähoki)|Tampere Ilves]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220119064707/https://www.ilves.com/kanadalaishyokkaaja-nicholas-baptiste-ilveksen-riveihin/ "Kanadalaishyökkääjä Nicholas Baptiste Ilveksen riveihinKanadalaishyökkääjä Nicholas Baptiste Ilveksen riveihin"]. ilves.com. 21.7.2021. Vaadatud 6.4.2022</ref> Hooajal 2022/23 mängis ta Saksamaa kõrgliigaklubis [[Kölner Haie]]. Seejärel naasis ta Soome kõrgliigasse ning sõlmis üheaastase lepingu Tapparaga.<ref>{{cite web| url = https://www.tappara.fi/fi-fi/article/uutiset/pelaajasopimus-nicholas-baptiste-vahvistamaan-hyokkaysta/5570/ | title = Nicholas Baptiste signs contract with Tappara | publisher = [[Tappara]] | date = June 22, 2023 | accessdate = June 22, 2023 | language = soome}}</ref> 2013. aastal tuli Baptiste Kanada kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/8477491 Nicholas Baptiste NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=142215 Nicholas Baptiste hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Baptiste, Nicholas}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Buffalo Sabresi mängijad]] [[Kategooria:Tampere Ilvese jäähokimängijad]] [[Kategooria:Kölner Haie mängijad]] [[Kategooria:Tappara mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] gmujm61k6ftmt6mdrfiw4wtwgt7ve4l Nikolaj Ehlers 0 628601 7241377 7160049 2026-09-25T04:49:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241377 wikitext text/x-wiki [[File:Nikolaj Ehlers.jpg|pisi|Nikolaj Ehlers (2014)]] '''Nikolaj Ehlers''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1996]] [[Ålborg]]is) on [[Taani]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Carolina Hurricanes]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Ta alustas klubikarjääri Šveitsi klubis [[EHC Biel]] ning tegi Šveitsi kõrgliigas debüüdi hooajal 2012–13. Aastatel 2013–2015 mängis ta Kanadas [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i (QMJHL) klubis [[Halifax Mooseheads]]. Debüüthooajal oli Ehlers QMJHL-is kõige resultatiivsem uustulnukas (49+55) ning valiti samal hooajal [[Canadian Hockey League]]'i hooaja parimaks uustulnukaks. [[2014. aasta NHL-i draft|2014]]. aastal valis [[Carolina Hurricanes]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is üheksanda valikuna. Alates hooajast [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015–16]] kuulus ta Jetsi põhikoosseisu. Debüüthooajal sai ta NHL-is kirja 15 väravat ja 23 väravasöötu. 2017. aasta oktoobris pikendas ta Jetsiga lepingut seitsme aasta võrra.<ref>[https://web.archive.org/web/20230516170719/https://www.nhl.com/jets/news/jets-extend-nikolaj-ehlers/c-291554440 "Jets extend Nikolaj Ehlers"]. NHL.com. 4.10.2017. Vaadatud 23.4.2022</ref> Jetsis mängis ta kokku kümme hooaega. Tema kõige kõige resultatiivsem hooaeg oli [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]] (25+39). 2025. aasta juulis sõlmis ta kuueaastase lepingu Carolina Hurricanesiga.<ref>{{cite web |url=https://www.nhl.com/news/nikolaj-ehlers-signs-6-year-deal-with-carolina |title=Ehlers signs 6-year, $51 million contract with Hurricanes |website=NHL.com |date=3 July 2025 |access-date=3 July 2025}}</ref> [[Taani jäähokikoondis]]e koosseisus on Ehlers osalenud viitel maailmameistrivõistlustel ([[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]], [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]], [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]], [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] ja [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]) ja [[2026. aasta taliolümpiamängud]]el. Tema isa [[Heinz Ehlers]] on endine jäähokimängija. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nikolaj-ehlers-8477940 Nikolaj Ehlers NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=164346 Nikolaj Ehlers hockeydb.com lehel] {{Carolina Hurricanesi mängijad}} {{JÄRJESTA:Ehlers, Nikolaj}} [[Kategooria:Taani jäähokimängijad]] [[Kategooria:Winnipeg Jetsi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:EHC Bieli mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 6ltnxcofjtccb2qbtexs2k6ahi3blj7 Nick Bonino 0 628725 7241354 7198303 2026-09-25T04:05:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241354 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Nick_Bonino_2016-04-07_1.JPG | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]|jäähoki}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} [[File:Nick Bonino with Stanley Cup 2017-06-11 1.jpg|thumb|right|230px|Bonino (2017)]] '''Nicholas Lawrence Bonino''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1988]] [[Hartford]]is [[Connecticut]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Pittsburgh Penguins]]. Aastatel 2007–2010 mängis ta [[Bostoni Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. 2009. aastal tuli ta Bostoni Ülikooliga ülikoolide meistriks. 2007. aastal valis [[San Jose Sharks]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 173. valikuna. 2009. aasta märtsis müüdi Bonino mängijaõigused [[Anaheim Ducks]]ile, kellega sõlmis ta 2010. aasta märtsis kaheaastase lepingu. NHL-is debüteeris ta 26. märtsil 2010 mängus [[Edmonton Oilers]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas kolm päeva hiljem mängus [[Dallas Stars]]i vastu. Hooaja 2012–13 esimeses pooles toimunud NHL-i tööseisaku ajal mängis ta Itaalia esiliigaklubis [[HC Neumarkt-Egna]]. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013–14]] tegi Bonino NHL-is Ducksi meeskonnas võrreldes oma varasemate hooaegadega silmapaistva hooaja, kui lõi 22 väravat ja andis 27 väravasöötu. 2014. aasta juunis kaubeldi Bonino Ducksist [[Vancouver Canucks]]i, kus ta mängis ühe hooaja. Aastatel 2015–2017 mängis ta kaks hooaega [[Pittsburgh Penguins]]is, võites mõlemal hooajal klubiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Hooaja [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015–16]] väljalangemismängudes oli Bonino enim väravasööte andnud Penguinsi mängija. 2017. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu [[Nashville Predators]]iga. 2020. aasta oktoobris kaubeldi ta [[Minnesota Wild]]i, kus ta mängis ühe hooaja. 2021. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu San Jose Sharksiga, kes oli ta NHL-i ''draft''{{'}}is 14 aastat varem valinud, kuid kus Bonino mängida varem ei jõudnudki.<ref>[https://web.archive.org/web/20221207075615/https://www.nhl.com/sharks/news/sharks-sign-forward-nick-bonino/c-325839098 "Sharks sign forward Nick Bonino"]. nhl.com. 28.7.2021. Vaadatud 24.4.2022</ref> 2023. aasta märtsis kaubeldi Bonino Sharksist tagasi Penguinsi.<ref>{{cite web |title=Penguins Acquire Bonino in Three-Team Trade with San Jose and Montreal |url=https://www.nhl.com/penguins/news/penguins-acquire-bonino-in-three-team-trade-with-san-jose-and-montreal/c-341774568 |publisher=National Hockey League |access-date=March 3, 2023 |date=March 3, 2023 |archive-date=2023-04-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415165424/https://www.nhl.com/penguins/news/penguins-acquire-bonino-in-three-team-trade-with-san-jose-and-montreal/c-341774568 |url-status=dead}}</ref> [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus võitis Bonino [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015.]] ja [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nick-bonino-8474009 Nick Bonino NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=105377 Nick Bonino hockeydb.com lehel] {{Pittsburgh Penguinsi mängijad}} {{Stanley karikas 2016}} {{Stanley karikas 2017}} {{JÄRJESTA:Bonino, Nick}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Vancouver Canucksi mängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 3b4dmar7sywu9sldr0jxocptxx0z5r2 Odobești 0 629452 7241447 6599927 2026-09-25T07:22:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241447 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Odobești | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Odobești | pilt = Primăria Odobești.jpg | pildiallkiri = Odobești linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_VN_Odobesti_CoA.jpg | vapi_link = [[Odobești vapp]] | pindala = 57,0 | elanikke = 9423 (2021) | asendikaardi_pilt = }} '''Odobești''' on linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Moldova (piirkond)|Moldova]] piirkonnas, [[Focșani]]st ligi 12 km loodes. Linna haldusalasse kuulub Unirea küla. Odobeștit on esmamainitud [[1626]]. aastal. Alevi staatuse sai Odobești [[1821]]. aastal.<ref>[https://www.primariaodobesti.ro/galerie-foto-odobestiul-se-va-infrati-cu-negotino-macedonia/ GALERIE FOTO: Odobeștiul se va înfrăți cu Negotino (Macedonia)] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Primaria Odobești, 24. juuni 2015</ref> Linn on Odobești alates [[1861]]. aasta novembrist.<ref>[https://web.archive.org/web/20201203131701/https://www.pancarpatica.org/odobesti/istoric/ari9_102052-istoric___odobesti.html Istoric - Odobesti] Pancarpatica</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Vrancea maakond]] dzki0ahxvtt6i0wbndwvcfxnhqbyy4t Nic Dowd 0 629531 7241351 6311761 2026-09-25T04:04:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241351 wikitext text/x-wiki [[File:Nic Dowd 2020-02-02 (49479870117).jpg|pisi|Nic Dowd 2020. aasta veebruaris [[Washington Capitals]]is mängimas]] '''Nicholas Dowd''' (sündinud [[27. mai]]l [[1990]] [[Huntsville]]'is [[Alabama]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Washington Capitals]]. Aastatel 2010–2014 mängis ta [[St. Cloud State University]] jäähokimeeskonnas. Enne seda mängis ta noorteliigades [[United States Hockey League]] ja [[North American Hockey League]]. 2009. aastal valis [[Los Angeles Kings]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 198. valikuna. Hooaja 2013/14 lõpus debüteeris ta [[American Hockey League]]'is Kingsi tütarklubis [[Manchester Monarchs]]. 2015. aastal võitis ta Monarchsiga [[Calder Cup]]'i. NHL-is debüteeris Dowd Kingsi meeskonnas 2016. aasta märtsis. Kingsi põhikoosseisus mängis ta alates hooajast [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016/17]]. Esimese värava lõi ta liigas 20. oktoobril 2016 mängus [[Dallas Stars]]i vastu. 2017. aasta detsembris kaubeldi Dowd Kingsist [[Vancouver Canucks]]i<ref>[https://web.archive.org/web/20220629101340/https://www.nhl.com/canucks/news/vancouver-canucks-nic-dowd/c-293799008 "Canucks acquire Dowd from Kings"]. NHL.com. 8.12.2017. Vaadatud 9.5.2022</ref>, kus ta mängis kuni hooaja lõpuni. 2018. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Washington Capitalsiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817225929/https://www.nhl.com/capitals/news/capitals-sign-nic-dowd/c-299369828 "Capitals sign Nic Dowd"]. nhl.com. 1.7.2018. Vaadatud 9.5.2022</ref> Capitalsiga on ta lepingut pikendanud 2019. ja 2021. aastal. Capitalsis on ta mänginud põhiliselt neljandas ründekolmikus. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] tegi Dowd NHL-is seni oma kõige resultatiivsema hooaja, kui lõi 10 väravat ja andis 14 väravasöötu. Dowd oli NHL-is kolmas Alabama osariigist pärit jäähokimängija pärast [[Aud Tuten]]i ja [[Jared Ross]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nic-dowd-8475343 Nic Dowd NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=120928 Nic Dowd hockeydb.com lehel] {{Washington Capitalsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Dowd, Nic}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Los Angeles Kingsi mängijad]] [[Kategooria:Vancouver Canucksi mängijad]] [[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] dyh5gn5r8xrblb8ricfzinru3gefpro Nicolas Roy 0 629688 7241364 6873754 2026-09-25T04:07:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241364 wikitext text/x-wiki [[File:Nicolas Roy (48039013192).jpg|pisi|250px|Nicolas Roy 2019. aastal [[Charlotte Checkers]]i meeskonnas]] '''Nicolas Roy''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1997]] [[Amos (Québec)|Amos]]is [[Québeci provints]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Vegas Golden Knights]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Aastatel 2013–2017 mängis ta [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i klubis [[Chicoutimi Saguenéens]]. Hooajal 2015/16 oli ta liigas suurim väravakütt (48 väravat). Hooajal 2016/17 pälvis ta liigahooaja parimale kaitsvale ründemängijale antava [[Guy Carbonneau Trophy]].<ref>https://www.eliteprospects.com/awards/qmjhl?name=QMJHL%20Most%20Goals (vaadatud 12.5.2022)</ref> 2015. aastal valis [[Carolina Hurricanes]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 96. valikuna. Aastatel 2017–2019 mängis ta põhiliselt [[American Hockey League]]'is (AHL) Carolina Hurricanesi tütarklubis [[Charlotte Checkers]]. 2019. aastal võitis ta Checkersiga [[Calder Cup]]'i. NHL-is debüteeris ta 7. aprillil 2018 põhiturniiri viimases mängus. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018/19]] pääses ta Hurricanesi meeskonnas NHL-is väljakule kuues mängus. 2019. aasta juunis kaubeldi Roy Hurricanesist Vegas Golden Knightsi.<ref>[https://web.archive.org/web/20190627081541/https://www.nhl.com/goldenknights/news/vgk-acquires-nicolas-roy-and-conditional-2021-5th-rd-pick-from-carolina/c-308085738 "VGK Acquires Nicolas Roy And Conditional 2021 5th Rd Pick From Carolina"]. nhl.com. 27.6.2019. Vaadatud 12.5.2022</ref> 27. oktoobril 2019 lõi ta mängus [[Anaheim Ducks]]i vastu oma esimese värava NHL-is. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019/20]] sai Roy NHL-is 28 mänguga kirja viis väravat ja viis väravasöötu. 2020. aasta aprillis pikendas ta Hurricanesiga lepingut kahe aasta võrra.<ref>[https://www.sportsnet.ca/hockey/nhl/golden-knights-sign-nicolas-roy-two-year-contract-extention/ "Golden Knights sign Nicolas Roy to two-year contract extension"]. sportsnet.ca. 22.4.2020. Vaadatud 12.5.2022</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021–22]] tegi Roy NHL-is ülekaalukalt oma resultatiivseima hooaja, kui lõi 15 väravat ja andis 24 väravasöötu. 2015. aastal võitis Roy Kanada kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistrivõistlustel pronksmedali ja 2017. aastal kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus osales ta [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nicolas-roy-8478462 Nicolas Roy NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=169632 Nicolas Roy hockeydb.com lehel] {{Vegas Golden Knightsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Roy, Nicolas}} [[Kategooria:kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 69dohrddnr0y9rtjgpdnjx7br2ta23v Morgan Geekie 0 629689 7241206 7098498 2026-09-24T20:12:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241206 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Morgan Geekie (48039925217).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]]|}} }} '''Morgan Geekie''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1998]] [[Strathclair]]is [[Manitoba]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Boston Bruins]]. Aastatel 2015–2018 mängis ta [[Western Hockey League]]'i klubis [[Tri-City Americans]]. 2017. aastal valis [[Carolina Hurricanes]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 67. valikuna. Hooajal 2018/19 asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Hurricanesi tütarklubis [[Charlotte Checkers]], kellega võitis 2019. aastal [[Calder Cup]]'i. NHL-is debüteeris ta Hurricanesi meeskonnas 7. märtsil 2020 mängus [[Pittsburgh Penguins]]i vastu ja lõi selles mängus kaks väravat.<ref>[https://www.sportsnet.ca/hockey/nhl/morgan-geekie-scores-twice-nhl-debut-hurricanes-hammer-penguins/ "Morgan Geekie scores twice in NHL debut as Hurricanes hammer Penguins"]. sportsnet.ca. 8.3.2020. Vaadatud 12.5.2022</ref> Ka oma järgmises NHL-i mängus lõi ta värava. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2020–2021|2020/21]] sai Geekie NHL-is 36 mänguga kirja kolm väravat ja kuus väravasöötu. 2021. aasta juulis valis [[Seattle Kraken]] Geekie NHL-i ''Expansion Draft''{{'}}s. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] lõi Geekie Krakeni meeskonnas NHL-is seitse väravat ja andis 15 väravasöötu. Järgmisel hooajal jäi tema arvele üheksa väravat ja 19 väravasöötu. 2023. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu [[Boston Bruins]]iga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-announce-july-1-transactions/c-345166498 | title = Bruins announce July 1 transactions | publisher = [[Boston Bruins]] | date = July 1, 2023 | accessdate = July 1, 2023 | archive-date = 2023-07-11 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230711073800/https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-announce-july-1-transactions/c-345166498 | url-status = dead }}</ref> 29. veebruaril 2024 tegi ta mängus [[Vegas Golden Knights]]i vastu oma esimese [[kübaratrikk|kübaratriki]] NHL-is. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2024–2025|2024/25]] tegi Geekie NHL-is seni oma edukaima hooaja (33 väravat, 24 väravasöötu). Bruinsi meeskonnas oli ta sel hooajal resultatiivsuselt ja väravate arvult [[David Pastrnak]]i järel paremuselt teine mängija. [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus võitis Geekie [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] hõbemedali. Tema noorem vend [[Conor Geekie]] on samuti jäähokimängija. == Statistika == {| border="0" cellpadding="1" cellspacing="0" style="text-align:center; width:60em" |- bgcolor="#e0e0e0" ! colspan="3" bgcolor="#ffffff" | ! rowspan="99" bgcolor="#ffffff" | ! colspan="5" | Põhihooaeg ! rowspan="99" bgcolor="#ffffff" | ! colspan="5" | Väljalangemismängud |- bgcolor="#e0e0e0" ! Põhihooaeg ! Meeskond ! Liiga ! <span style="color: " class="explain" title="Mängud">M</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Väravad">V</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Söödud">S</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Punktid">P</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Karistusminutid">KM</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Mängud">M</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Väravad">V</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Söödud">S</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Punktid">P</span> ! <span style="color: " class="explain" title="Karistusminutid">KM</span> |- | 2018/19 || [[Charlotte Checkers]] || [[American Hockey League|AHL]] | 73 || 19 || 27 || 46 || 22 | 19 || 8 || 10 || 18 || 6 |- bgcolor="#f0f0f0" | 2019/20 || Charlotte Checkers || AHL | 55 || 22 || 20 || 42 || 54 | — || — || — || — || — |- | [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019/20]] || [[Carolina Hurricanes]] || [[National Hockey League|NHL]] | 2 || 3 || 1 || 4 || 2 | 8 || 0 || 1 || 1|| 0 |- bgcolor="#f0f0f0" | [[NHL-i hooaeg 2020–2021|2020/21]] || Carolina Hurricanes || NHL | 36 || 3 || 6 || 9 || 10 | 3 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | 2020/21 || [[Chicago Wolves]] || AHL | 2 || 4 || 1 || 5 || 2 | — || — || — || — || — |- bgcolor="#f0f0f0" | [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] || [[Seattle Kraken]] || NHL | 73 || 7 || 15 || 22 || 18 | — || — || — || — || — |- | [[NHL-i hooaeg 2022–2023|2022/23]] || Seattle Kraken || NHL | 69 || 9 || 19 || 28 || 24 | 13 || 2 || 2 || 4 || 12 |- bgcolor="#f0f0f0" | [[NHL-i hooaeg 2023–2024|2023/24]] || [[Boston Bruins]] || NHL | 76 || 17 || 22 || 39 || 28 | 13 || 4 || 1 || 5 || 6 |- | [[NHL-i hooaeg 2024–2025|2024/25]] || Boston Bruins || NHL | 77 || 33 || 24 || 57 || 22 | — || — || — || — || — |- bgcolor="#e0e0e0" ! colspan="3" | NHL-is kokku ! 333 !! 72 !! 87 !! 159 !! 104 ! 37 !! 6 !! 4 !! 10 !! 18 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/morgan-geekie-8479987 Morgan Geekie NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=172640 Morgan Geekie hockeydb.com lehel] {{Boston Bruinsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Geekie, Morgan}} [[Kategooria:kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Seattle Krakeni mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] hvvjenc5imms54kcttg5u18cz1repb6 Nate Schmidt 0 629948 7241331 7038571 2026-09-25T03:10:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241331 wikitext text/x-wiki [[File:Nate Schmidt 2018-02-04 3.jpg|pisi|Nate Schmidt (2018)]] '''Nathan Thomas Schmidt''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1991]] [[St. Cloud]]is [[Minnesota]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Winnipeg Jets]]. Hooajal 2009/10 mängis ta [[United States Hockey League]]'i klubis Fargo Force ja aastatel 2010–2013 [[Minnesota Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. 2013. aasta aprillis sõlmis ta kaheaastase lepingu NHL-i klubiga [[Washington Capitals]]. Hooaja 2012/13 lõpus debüteeris ta [[American Hockey League]]'is (AHL) Capitalsi tütarklubis [[Hershey Bears]]. NHL-is debüteeris Schmidt Capitalsi meeskonnas 12. oktoobril 2013 mängus [[Colorado Avalanche]]'i vastu. Esimese värava lõi ta sama aasta 7. detsembril mängus [[Nashville Predators]]i vastu. Capitalsi põhikoosseisu kuulus Schmidt aastatel 2015–2017. 2017. aastal valis [[Vegas Golden Knights]] Schmidti NHL-i ''Expansion Draft''{{'}}is, misjärel sõlmis ta klubiga kaheaastase lepingu. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017/18]] tegi Schmidt NHL-is oma resultatiivseima hooaja, kui lõi viis väravat ja andis 31 väravasöötu. Samal hooajal jõudis ta Golden Knightsiga [[Stanley karikas|Stanley karika]] finaali, kus kaotati Schmidti eelmisel koduklubile Capitalsile. 2020. aasta oktoobris kaubeldi Schmidt Golden Knightsist [[Vancouver Canucks]]i.<ref>[https://www.tsn.ca/vancouver-canucks-acquire-d-nate-schmidt-from-vegas-golden-knights-1.1538099 "Vancouver Canucks acquire D Nate Schmidt from Vegas Golden Knights - TSN.ca"]. TSN. 12.10.2020. Vaadatud 16.5.2022</ref> Pärast ühte hooaega kaubeldi 2021. aasta juulis Winnipeg Jetsi.<ref>[https://web.archive.org/web/20220516184557/https://www.nhl.com/news/canucks-trade-nate-schmidt-to-jets/c-325831954 "Schmidt traded to Jets by Canucks for draft pick"]. NHL.com. 27.7.2021. Vaadatud 16.5.2022</ref> [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus osaleb Schmidt [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nate-schmidt-8477220 Nate Schmidt NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=123400 Nate Schmidt hockeydb.com lehel] {{Winnipeg Jetsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Schmidt, Nate}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]] [[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]] [[Kategooria:Vancouver Canucksi mängijad]] [[Kategooria:Winnipeg Jetsi mängijad]] [[Kategooria:Utah Mammothi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] olr81ljwk67qzksny0aht3imjc18n56 Mikko Koskinen 0 630882 7241141 7201118 2026-09-24T18:27:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241141 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Mikko_Koskinen_(cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]|jäähoki}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|jäähoki}} }} [[File:Mikko Koskinen - KalPa 2011 (cropped).jpg|thumb|right|180px|Koskinen KalPas (2011).]] '''Mikko Koskinen''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1988]] [[Vantaa]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[väravavaht (jäähoki)|väravavahina]] [[NHL]]-i klubis [[Edmonton Oilers]]. Soome kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2007/08 [[Espoo Blues]]i meeskonnas. Klubi üheks põhiväravavahiks tõusis ta järgmisel hooajal. 2009. aastal valis [[New York Islanders]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 31. valikuna. Sama aasta juulis sõlmis ta Islandersiga kolmeaastase lepingu. Hooaja 2009/10 alguses asus Koskinen mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Islandersi tütarklubis [[Bridgeport Sound Tigers]]. Vigastuse tõttu jäi ta suuremast osast hooajast eemale. NHL-is debüteeris ta Islandersi meeskonnas 8. veebruaril 2011 mängus [[Toronto Maple Leafs]]i vastu. Pärast seda sai ta Islandersi meeskonnas kirja veel kolm mängu. 2011. aasta novembris naasis Koskinen Soome kõrgliigasse, liitudes [[KalPa]]ga. Hooaja 2013/14 alguses mängis ta lühikest aega oma esimeses koduklubis Espoo Bluesis. 2013. aasta septembris liitus ta [[KHL]]-i klubiga [[Novosibirski HK Sibir|Novosibirski Sibir]]. 2014. aastal osales ta [[KHL-i tähtede mäng]]ul. Hooaja 2014/15 keskel kaubeldi Koskinen Sibirist [[Alexander Salák]]i vastu [[Peterburi SKA]]-sse. Seal mängis ta kuni hooaja 2017/18 lõpuni. Aastatel 2015 ja 2017 võitis ta SKA-ga [[Gagarini karikas|Gagarini karika]]. Hooajal 2014/15 valiti Koskinen KHL-i hooaja parimaks väravavahiks. Hooajal 2015/16 oli ta KHL-i väljalangemismängudes parimatõrjeprotsendiga väravavaht (94,9%) ja lasi hooaja 2016/17 väljalangemismängudes endale lüüa keskmiselt kõige vähem väravaid mängu kohta (1,64).<ref>https://www.eliteprospects.com/player/12807/mikko-koskinen (vaadatud 7.6.2022</ref> 2018. aasta mais sõlmis ta üheaastase lepingu Edmonton Oilersiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220809202232/https://www.nhl.com/oilers/news/release-oilers-agree-to-terms-with-free-agent-goaltender-mikko-koskinen/c-298371276 "RELEASE: Oilers agree to terms with free agent goaltender Mikko Koskinen"]. NHL.com. 1.5.2018. Vaadatud 7.6.2022</ref> 2019. aasta jaanuaris pikendas ta Oilersiga lepingut kolme aasta võrra.<ref>[https://web.archive.org/web/20190122094659/https://www.nhl.com/news/edmonton-oilers-sign-goalie-mikko-koskinen-to-three-year-contract/c-304127460 "Koskinen signs three-year contract with Oilers"]. NHL.com. 21.1.2019. Vaadatud 7.6.2022</ref> Aastatel 2014 ja 2016 võitis Koskinen [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali. [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016. aasta maailmameistrivõistlustel]] valiti ta turniiri parimaks väravavahiks ja turniiri sümboolsesse koosseisu (üheksa mänguga oli tema tõrjeprotsent 94,67). Ta kuulus Soome koondisse ka [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/mikko-koskinen-8475156 Mikko Koskinen NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=112570 Mikko Koskinen hockeydb.com lehel] {{Edmonton Oilersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Koskinen, Mikko}} [[Kategooria:Soome jäähokiväravavahid]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Edmonton Oilersi mängijad]] [[Kategooria:Peterburi SKA mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] kfln1wzgfr3nhu6qm6lo28t1dp48upe Mīlādi torn 0 631264 7241299 6700806 2026-09-25T01:10:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241299 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimeta}} {{Hoone |Nimi = Mīlādi torn |Omakeelne nimi = |Pilt = |Asukoht = [[Teheran]], [[Iraan]] |Stiil = telekommunikatsioon, kaubandus, restoran |Ehituse algus = 1998 |Ehituse lõpp = 2008 |Sissepühitsemine = |Avamine = 7. oktoober 2008 |Maksumus = |Juurdeehitus = |Renoveeritud = |Aadress = |Kõrgus = 435 m |Vundamendi pindala = |Korruseid = 12 |Lifte = 6 |Ehitusmaterjal = [[teras]], [[betoon]] |Liigitus = |Arhitekt = Mohammad Reza Hāfezi |Omanik = Teherani linnavalitsus |Töövõtja = Boland Payeh Co |Ehitusinsener = |Laiuskoord = |Pikkuskoord = |Veel = <ref name="skyscraper">{{cite web|title=Borj-e Milad, Tehran - SkyscraperPage.com|url=http://skyscraperpage.com/cities/?buildingID=6767|publisher=Skyscraperpage.com|access-date=2012-12-29}}</ref><ref name="iitk">{{cite web|last=Zafarani|first=H.|title=Seismic Response Analysis of Milad Tower in Tehran, Iran|url=http://www.iitk.ac.in/nicee/wcee/article/14_05-01-0449.pdf|publisher=Iitk.ac.in|access-date=2012-12-29}}</ref><ref name="emporis">{{cite web|title=Milad Tower {{!}} Buildings|url=http://www.emporis.com/building/miladtower-tehran-iran|publisher=Emporis.com|access-date=2012-12-29|archive-date=2014-12-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20141202183434/http://www.emporis.com/building/miladtower-tehran-iran|url-status=dead}}</ref> }} '''Mīlādi torn''' ([[pärsia keel]]es ''برج میلاد'' ''Borj-e Milād'') on 435 meetri kõrgune torn [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is. Torn avati 7. oktoobril 2008. aastal. ==Galerii== <gallery> Aerial_View_of_Tehran_and_Tochal.JPG Tochal_and_Milad_Tower_from_Chitgar_Park.jpg Tehran_panorama_in_winter.JPG </gallery> == Viited == {{viited}} {{-}} ==Välislingid== {{Commons}} [[Kategooria:Teherani ehitised]] [[Kategooria:Tornid]] 47xb02s3o8egvkb2xx27aeoao6klbgf Kasutaja:W.A. von Schlippenbach 2 631974 7241013 7236383 2026-09-24T14:46:48Z W.A. von Schlippenbach 163078 7241013 wikitext text/x-wiki Wolmar Anton von Schlippenbach {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] märtsis 2023. Suur tänu Vikipeedia paremaks muutmise eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. aprill 2023, kell 18:41 (EEST) |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Azure Barnstar.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht (september 2023)]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] septembris 2023. Suur tänu jätkuva olulise panuse eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. oktoober 2023, kell 00:29 (EEST) |} == Minu loodud artiklid == === Põhjasõja Rootsi väejuhid ja ohvitserid === {{div col|colwidth=22em}} ==== [[:Kategooria:Eestimaa aadlilipkonna ohvitserid|Eestimaa aadlilipkonna ohvitserid]] ==== * [[Fabian Reinhold von Aderkas]] * [[Levin Reinhold Frietzcky]] * [[Joachim Friedrich von Liewen]] * [[Heinrich Nauckhoff]] * [[Reinhold Nauckhoff (1660–1700)|Reinhold Nauckhoff]] * [[Johan Martens (leitnant)|Johan Martens]] * [[Reinhold von Liewen]] * [[Rudolf Friedrich von Stackelberg]] * [[Jürgen von Tiesenhausen]] * [[Fritz Wachtmeister]] ==== [[:Kategooria:Albedyhli tragunirügemendi ohvitserid|Albedyhli tragunirügemendi ohvitserid]] ==== * [[Gustav Ernst von Albedyhl]] * [[Gustav Georg von Albedyhl]] * [[Lorentz Heinrich von Bellingshausen]] * [[Ewert Wolmar von Brackel]] * [[Carl Otto von Freymann]] * [[Reinhold Johann von Freymann]] * [[Otto Reinhold von Hammelstierna]] * [[Gustav Magnus von Patkul]] * [[Gustav Carl von Schreiterfelt (surnud 1711)|Gustav Carl von Schreiterfelt]] * [[Heinrich Johann von Schreiterfelt]] * [[Magnus Siegfried von Taube]] * [[Burchard Ernst von Trautwetter]] * [[Engelbrecht von Vietinghoff (surnud 1709)|Engelbrecht von Vietinghoff]] ==== [[:Kategooria:Ingerimaa tragunirügemendi ohvitserid|Ingerimaa tragunirügemendi ohvitserid]] ==== * [[Carl von Borckhausen]] * [[Heinrich Otto von Brackel]] * [[Anders Patkul]] * [[Gustav Wilhelm von Schlippenbach]] ==== [[:Kategooria:Schlippenbachi tragunirügemendi ohvitserid|Schlippenbachi tragunirügemendi ohvitserid]] ==== * [[Arvid Johann von Kaulbars]] * [[Johann Heinrich von Rosenkampff]] * [[Christer Reinhold von Schlippenbach]] * [[Heinrich Johann von Schlippenbach]] * [[Reinhold Johann von Schlippenbach]] ==== [[:Kategooria:Virumaa jalaväerügemendi ohvitserid|Virumaa jalaväerügemendi ohvitserid]] ==== * [[Wolf Heinrich von Anrep]] * [[Rutger Johann Baggehufwud]] * [[Wilhelm Heinrich Hastfer]] * [[Arend Wilhelm von Rehbinder]], * [[Berend von Rehbinder (surnud 1726)|Berend von Rehbinder]] * [[Rötger von Tiesenhausen]] * [[Adam Johann von Treiden]]. ==== [[:Kategooria:Läänemaa jalaväerügemendi ohvitserid|Läänemaa jalaväerügemendi ohvitserid]] ==== * [[Gotthard Heinrich von Bistram]] * [[Herman von Fersen]] * [[Gustav von Wrangell]] [[:Kategooria:Järvamaa jalaväerügemendi ohvitserid|Järvamaa jalaväerügemendi ohvitserid]] * [[Jakob Baggehufwud]] * [[Eberhart von Strahlborn]] * [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]] Harjumaa jalaväerügemendi ohvitserid * [[Bogislaus von der Pahlen]] * [[Otto Constantin von Uexküll]] Liivimaa aadlilipkonna ohvitserid * [[Otto Friedrich Brakel]] * [[Georg Leopold von Glasenapp]] * [[Gabriel Horn]] * [[Otto Johann von Rosen]] * [[Christoffer von Rehbinder (1672–1735)|Christoffer von Rehbinder]] Hans Heinrich von Lieweni jalaväerügemendi ohvitserid * [[Hans Heinrich von Liewen (1664–1733)|Hans Heinrich von Liewen]] * [[Christoffer Gottfried Schröder]] * [[Magnus Reinhold von Ungern-Sternberg]] Liivimaa tragunieskadroni ohvitserid * [[Adam Johann von Schlippenbach]] * [[Georg Reinhold Skogh]] Eesti maatragunieskadroni ohvitserid * [[Evert von Klambeck]] * [[Andreas Ludwig von Rosen]] Eesti ratsarügemendi ohvitserid * [[Ernst Carl von Glasenapp]] * [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] * [[Johannes Heinrich von Tiesenhausen]] Turu ja Pori ratsarügemendi ohvitserid * [[Gustaf Eneskjöld (surnud 1719)|Gustaf Eneskjöld]] * [[Berend von Rehbinder (1671–1729)|Berend von Rehbinder]] * [[Magnus Gabriel von Tiesenhausen]] Karjala ratsarügemendi ohvitserid * [[Hermann Johann von Borckhausen (surnud 1708)|Hermann Johann von Borckhausen]] * [[Christoffer Freidenfelt (1654–1724)|Christoffer Freidenfelt]] * [[Lorentz Löschern von Hertzfelt]] * [[Hans Heinrich von Rehbinder]] Uusimaa ja Viiburi ratsarügemendi ohvitserid * [[Bernhard Wilhelm von Rehbinder]] Saaremaa maatragunieskadroni ohvitserid * [[Heinrich Johan von Brandt]] * [[Mathias Giezing]] * [[Jakob von Kaulbars]] Liivimaa jalaväepataljonide ohvitserid * [[Heinrich Johann von Buddenbrock]] * [[Heinrich von Hastfer]], * [[Johann Friedrich von Liphart]] * [[Franz Bernhard von Liphart]] * [[Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735)|Friedrich Wilhelm von Liphart]] * [[Reinhold von Lünow]] * [[Johann Gustav von Osten-Sacken]] * [[Fabian von Rosen (Rootsi ooberstleitnant)|Fabian von Rosen]] * [[Bernhard Wilhelm von Taube]] * [[Otto Reinhold von Tiesenhausen]] * [[Wolmar Johann von Tiesenhausen]] * [[Magnus Friedrich von Wolffelt]] {{div col end}} [[Abraham Kronhjort]], [[Adam Carl De la Gardie]], [[Gustav Reinhold Skogh]], [[Berend Johann von Mellin]], [[Andreas Zöge von Manteuffel]], [[Erik von Pistohlkors]], [[Carl Johan von Hüene]], [[Jakob Heinrich von Schwengelm]], [[Jonas Höckflycht]], [[Carl Gustav Löschern von Hertzfelt]], [[Zacharias Aminoff]], [[Carl Magnus Stuart]], [[Bernhard von Rehbinder]], [[Magnus von Brömsen]], [[Berndt Gustav Schulmann|Berndt Gustav Scholmann]], [[Gotthard Wilhelm von Uexküll]], [[Florian Thilo von Thilau]], [[Berndt Reinhold von Wrangell]], [[Gideon von Numers]], [[Carl von Numers]], [[Gustav Lorentz von Numers]], [[Lorentz von Numers (1673–1736)|Lorentz von Numers]], [[Johann Hermann von Campenhausen]], [[Georg Gustav von Schlippenbach]], [[Jakob von Sonnenberg]], [[Heinrich Johann von Brackel]], [[Hans Georg von Leijon]], [[Mauritz Posse (surnud 1724)|Mauritz Posse]], [[Carl Gustav von Löwenburg]], [[Lorentz von Lauterbach]]. === Lahingud ja sõjaoperatsioonid === [[Kastre jõelahing]], [[Vinni lahing]], [[Räpina-Lokuta lahing]], [[Muska lahing]], [[Vastse-Kasaritsa lahing]], [[Asperni-Esslingi lahing]], [[Ambergi lahing]], [[1796. aasta Reini sõjakäik]], [[Ettlingeni lahing]], [[Würzburgi lahing]], [[Neresheimi lahing]], [[Lodi lahing]], [[Fombio lahing]], [[Mondovì lahing|Mondovi lahing]], [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu piiramine]], [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides]], [[Emmendingeni lahing]], [[Schliengeni lahing]], [[Varja lahing]], [[Kaliszi lahing]], [[Wimpfeni lahing]]. === Vana-Rooma ajalugu === [[Hostilianus]], [[Philippus II]], [[Herennius Etruscus]], [[Glycerius]], [[Martinianus]], [[Kolmkümmend türanni (Rooma)]], [[3. sajandi kriis]]. === Austria väejuhid === [[Joseph Alvinczy von Berberek]], [[Michael von Melas]], [[Franjo Jelačić|Franjo Jelačic]], [[Johann I (Liechtensteini vürst)]], [[Peter Vitus von Quasdanovich]], [[Franz Seraph von Orsini-Rosenberg]], [[Friedrich Josias]], [[Johann Kollowrat]], [[Heinrich von Bellegarde]], [[Karl von Vincent]], [[Friedrich von Kottulin|Friedrich Franz Georg Kottulinsky von Kottulin]], [[Johann von Hiller]], [[Friedrich Franz Xaver (Hohenzollern-Hechingeni prints)|Friedrich Franz Xaver von Hohenzollern-Hechingen]], [[Michael von Kienmayer]], [[Johann Peter Beaulieu]], [[Karl Friedrich von Lindenau]], [[Michelangelo Alessandro Colli-Marchi]], [[Ludwig von Vogelsang]], [[François Sébastien de Croix, Clerfayt' krahv]], [[Julius Jacob von Haynau]], [[Leopold Joseph von Daun]], [[Maximilian Anton Karl Baillet de Latour]], [[Peter Karl Ott von Bátorkéz]], [[Vinko Knežević]], [[Joseph Armand von Nordmann]], [[Josip Filip Vukasović]]. === Põhjasõja Rootsi väeüksused === [[Eesti maatragunieskadron]], [[Saaremaa maatragunieskadron]], [[Eesti ratsarügement]], [[Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)]], [[Liivimaa tragunirügement (Schlippenbach)]], [[Virumaa jalaväerügement]], [[Läänemaa jalaväerügement]], [[Eestimaa jalaväerügement (Mellin)]], [[Järvamaa jalaväerügement]], [[Harjumaa jalaväerügement]], [[Liivimaa tragunieskadron (Schlippenbach)]], [[Liivimaa tragunirügement (Albedyhl)]], [[Ingerimaa tragunirügement]]. === Katoliku vaimulikud ja pühakud === [[Mainzi peapiiskop]], [[Emmerich Joseph von Breidbach zu Bürresheim]], [[Carl Gottlob von Schönaich-Carolath]], [[Jānis Mendriks]], [[Dietrich Schenk von Erbach]], [[Diether von Isenburg]], [[Adolf II (Mainz)|Adolf II]], [[Adalbert III (Mainz)|Adalbert III]], [[Berthold von Henneberg]], [[Hermann Lange]], [[Ceratius Grenoble'ist]], [[Barnabas]], [[Jakob von Liebenstein]], [[Willigis]], [[Dětmar]], [[Maarjamaa Ema]], [[Alfonso Liguori]], [[Antonijs Springovičs]], [[Jāzeps Grišāns (1891–1988)]], [[Jāzeps Grišāns (1914–1986)]], [[Kazimirs Sosnovskis]], [[Vincas Dejnis]], [[Bruno Borucki]], [[Ludwik Grabarczyk]], [[Alfonso Di Giovanni]], [[Rudolph (kardinal)|Rudolph]], [[Karl Joseph (1649–1664)|Karl Joseph]], [[Wilhelm (Mainz)|Wilhelm]], [[Karl Ambrosius]], [[Konstanzi piiskop]]. === Mulgimaa mõisnikud === [[:Kategooria:Abja mõisnikud|Abja mõisnikud]], [[:Kategooria:Kaubi mõisnikud|Kaubi mõisnikud]], [[:Kategooria:Penuja mõisnikud|Penuja mõisnikud]], [[:Kategooria:Pornuse mõisnikud|Pornuse mõisnikud]]. [[Friedrich Adolf von Stackelberg]], [[Georg Gotthard von Stackelberg]], [[Reinhold Johann Woldemar von Stackelberg]], [[Karl Adam Eduard von Stackelberg]], [[Karl Magnus Posse (1728–1773)|Karl Magnus Posse]], [[Hans Reinhold von Fersen]], [[Reinhold Fabian von Fersen]], [[Moritz Posse (1699–1734)|Moritz Posse]], [[Wolmar von Scheiding (1670–1750)|Wolmar von Scheiding]], [[Karoline von Patkul]], [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann von Knorring]], [[Ernst Johann von Dücker]], [[Paul Christoph von Ceumern]], [[Reinhold Axel von Oettingen]], [[Heinrich Ludwig Valentin von Bock]], [[Hugo von zur Mühlen]], [[Jobst Friedrich von Dücker (1632–1686)|Jobst Friedrich von Dücker]], [[Kaspar von zur Mühlen (1796–1836)|Kaspar von zur Mühlen]], [[James von zur Mühlen]], [[Arthur Gustav Valentin von Bock]], [[Elisabeth Juliana von Bock]], [[Friedrich Johann von Schlippenbach]], [[Eberhard Gustaf Posse (1729–1791)|Eberhard Gustaf Posse]], [[Erich Johann von Smitten]]. === Saksi-Poola väejuhid Põhjasõjas === [[:Kategooria:Sandomierzi konföderatsiooni liikmed|Sandomierzi konföderatsiooni liikmed]]. [[Adam Heinrich von Steinau]], [[Johann Matthias von der Schulenburg]], [[Hieronim Augustyn Lubomirski]], [[Adam Mikołaj Sieniawski]], [[Stanisław Ernest Denhoff]], [[Janusz Antoni Wiśniowiecki]], [[Stanisław Mateusz Rzewuski]]. === Habsburgid === [[Karl (Tescheni hertsog)]], [[Friedrich (ertshertsog)]], [[Johann (ertshertsog)]], [[Ferdinand Karl Joseph]], [[Ludwig (ertshertsog)]], [[Francesco IV (Modena)]], [[Rainer Joseph]], [[Heinrich Anton]], [[Karl Ferdinand]], [[Sigismund (ertshertsog, 1826–1891)|Sigismund]], [[Ferdinand Karl (ertshertsog, 1821–1849)|Ferdinand Karl]], [[Ernst (ertshertsog, 1824–1899)|Ernst]], [[Francesco V]], [[Albrecht (ertshertsog, 1817–1895)|Albrecht]]. === Muu === [[Alfred Cortot]], [[Vanamõisa ülestõus]], [[Heinrich Christoph Treiden]], [[Alfonsism]], [[Amadeo I]], [[Inhaber]], [[Vassili Šulgin]], [[Oskar Dirlewanger]], [[Joseph Alexander von Hübner]], [[Henry Clinton]], [[Kanoonik]], [[Frederik IV]], [[Nahksepa Tiidu Märdi ülestõus]], [[Orava mõisa ülestõus]], [[Metztacken]], [[Siitame mõis]], [[Sika mõis]], [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Gustav von Ungern-Sternberg]], [[Rakitse mõis]], [[Lorentz von Numers (1614–1671)|Lorentz von Numers]], [[Johann von Brackel (surnud 1651)|Johann von Brackel]], [[Arend Dietrich von Metztacken]], [[Mihhail Šeremetev]], [[Carlo Emanuele IV]], [[Ercole III]], [[Vittorio Amedeo III]], [[Franz Georg von Oettingen]], [[Frankfurdi sinod (1007)]], [[Ereste mõis]], [[Posse (aadlisuguvõsa)|Posse]], [[ertskantsler]], [[feldzeugmeister]], [[Maria Theresia militaarorden]], [[Hofkriegsrat]], [[Mainzi toomkirik]], [[toompraost]], [[Tartu Maarja-Magdaleena klooster]], [[Eberhard Gustaf Posse (1763–1815)|Eberhard Gustaf Posse]], [[Friedrich Wilhelm von Sivers (1748–1823)|Friedrich Wilhelm von Sivers]], [[Otto Friedrich von Budberg]], [[Sandomierzi konföderatsioon]], [[Konstanzi piiskopkond]], [[Petershauseni klooster]], [[Weißenau klooster]], [[Nikolai Tšernõševski]]. == Lingid kirjandusele == * ''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/e60c62ac-6bc2-42cc-a47a-849f1fa98d19/content Archiv der Familie von Stackelberg]''. Kd. 2. Peterburi. 1900. * Elgenstierna, Gustaf. ''[https://runeberg.org/elgenst/ Den introducerade svenska adelns ättartavlor]''. 1925–1936. * ''"[https://www.digitale-sammlungen.de/en/search?filter=volumes%3A%22bsb00000558%2FBV019649125%22 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften]''" köited. * Hagemeister, Heinrich von. ''Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands.'' [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10782487?page=1 Kd. 1] (1836) ja [https://books.google.ee/books?id=1J9mAAAAcAAJ&source=gbs_navlinks_s kd. 2] (1837). * Jung, Jaan. ''[https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/20751 Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu: Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks 29. okt. 1892]''. 1893. * [https://www.napoleon-series.org/research/biographies/Austria/AustrianGenerals/c_AustrianGeneralsIntro.html Kudrna ja Smithi Austria väejuhtide digitaalsed biograafiad.] 2008. * Lewenhaupt, Adam. ''[https://runeberg.org/karlxiioff/ Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar]''. 1920. * Nordensvan, Carl Otto. [https://runeberg.org/nosvarme/ ''Svenska arméns regementen 1700–1718'']. 1920. * Stryk, Leonhard von. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00001239?page=,1 Kd. 1] (Eesti distrikt, 1877) ja [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb11887853?page=,1 kd. 2] (Läti distrikt, 1885). * Thürheim, Andreas Joseph von. ''[[iarchive:thurheim-die-reiter-regimenter-der-k.-k.-osterreichischen-armee-1862-63-band-1-3/Thürheim, Die Reiter-Regimenter der k. k. österreichischen Armee (1862) - Volume 1/|Die Reiter-Regimenter der k. k. österreichischen Armee]]''. Kolm köidet. * Sundberg, Ulf. [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/156474/sundberg_ulf.pdf ''Swedish defensive fortress warfare in the Great Northern War 1702–1710'']. 2018. * Wrede, Alphons von. ''[[iarchive:geschichtederkun00wred/mode/2up|Geschichte der K. und K. Wehrmacht]]''. 1898. * Wurzbach, Constantin von. "''[https://de.wikisource.org/wiki/Biographisches_Lexikon_des_Kaiserthums_Oesterreich Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich]"'' köited. n0b0w0bupx2s7ywl3rzbn07qdgm1pt0 Pärsama Püha Innokenti kogudus 0 632744 7241051 6185620 2026-09-24T16:15:16Z Amherst99 15496 /* Ajaloost */ 7241051 wikitext text/x-wiki '''Pärsama Püha Innokenti kogudus''' on [[Õigeusu kirik|õigeusu]] [[kogudus]] [[Saaremaa]]l. [[Pärsama Püha Innokenti kirik]] asub [[Pärsama|Pärsama küla]]s<ref>https://www.eoc.ee/kogudus/parsama-puha-innokenti-kogudus/?v=a57b8491d1d8</ref>. == Ajaloost == Kogudus asutati 23. juulil 1902. aastal Leisi, Ööriku, Piila ja Reomäe kogudustest eraldamise teel, sest õigeusklike arv piirkonnas oli jõudsalt kasvanud. Tolleaegne kirikuseadustik lubas uue koguduse avamist vaid tungival vajadusel ja kui uue koguduse hingekirjas oli vähemalt 700 hinge. 1905. aastal oli kogudusel 1648 liiget. Esimene jumalateenistus peeti Pärsama mõisa ruumides. Hiljem ehitati koguduse jaoks lihtne piklik kivist kirikuhoone [[Innokenti Irkutskist|püha piiskopi Innokenti]] auks, kirik valmis 1909. aastal. Ehitus läks maksma 2500 rubla. Hariduse levitamiseks tegutsesid koguduses alates 1902. aastast [[õigeusu kihelkonnakool|kihelkonnakool]] ning Koikla, Nihatu, Mätja ja Pärsama [[õigeusu abikool|abikoolid]]. Kogudust on teeninud preester Mihail Bobkovski aastatel 1902–1908, ülempreester Georgi Endrekson (Karmla) aastail 1909–1944, ülempreester [[Aleksander Riisik]] aastail 1944–1956, preester [[Aleksei Särel]] aastail 1956–1961, ülempreester [[Innokenti Hiet]] 1961–2010.<ref>Üpr. A. Põld. EAÕK Pärsama Püha Innokenti kogudus. - Metropoolia, nr 44, Detsember 2008. lk 8</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]] [[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] [[Kategooria:EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond]] [[Kategooria:Karja kihelkond]] heyu2v7mf7vm94fcyua2d66djkwgh3a Oliņi 0 633441 7241481 7040117 2026-09-25T09:08:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241481 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Oliņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,147ı | elanikke = 30 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2595 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Oliņi''' (nõukogude perioodil '''Augstroze''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Umurga vald|Umurga vallas]]. Külas asub Oliņi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/1541 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220717151622/https://www.atd.lv/pieturvietas/1541 |arhiivimisaeg=2022-07-17 |url-olek=ei tööta}}</ref> Oliņis asus [[Augstroze vald|Augstroze]] vallamaja. Asula jääb [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 30 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Umurga vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] gw2ays3ptrqwdkkdzzmgfesn3b6mt3q Mežaciems 0 633456 7241058 7040057 2026-09-24T16:28:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241058 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežaciems | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,055 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežaciems''' (vanasti '''Limbažu dārzkopis''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Umurga vald|Umurga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=72871 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas [[Limbaži]] piiril. Külas asub nimetu bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14515 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-17 |arhiivimisaeg=2022-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220717160704/https://www.atd.lv/pieturvietas/14515 |url-olek=ei tööta}}</ref> Mežaciems jääb [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Umurga vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] npzvfaxgznl5f9lrtt3043s6tidv81u Muižkalni 0 633541 7241222 7040113 2026-09-24T20:50:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241222 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Muižkalni | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,095 | elanikke = 36 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Muižkalni''' ehk '''Kalnmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]]. Küla asub valla idaosas. Külas asub Kalnmuiža bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12289 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-17 |arhiivimisaeg=2022-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220717161613/https://www.atd.lv/pieturvietas/12289 |url-olek=ei tööta}}</ref> Muižkalni jääb [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le. Looduskaitse all on Kalnmuiža tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 36 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=32694 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Limbaži vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] m0dq1asuw1zn5gh80bgnhx4f8kaj7gc Sündinud 1997 0 633800 7240989 7240508 2026-09-24T14:11:37Z Raamaturott 56450 /* September */ 7240989 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Kristo Enn Vaga]], eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Michel Aebischer]], Šveitsi jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[17. jaanuar]] – [[Jake Paul]], USA poksija, sisulooja *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja *[[30. jaanuar]] – [[Unai Nuñez]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Tsuyoshi Watanabe]], Jaapani jalgpallur *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Veini Vehviläinen]], Soome jäähokimängija *13. veebruar – [[Siim-Markus Post]], eesti korvpallur *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[15. veebruar]] – [[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[20. veebruar]] – [[Jorge de Frutos]], Hispaania jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *19. märts – [[Robin Valting]], eesti sisulooja *[[23. märts]] – [[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kike Barja]], Hispaania jalgpallur *[[4. aprill]] – [[Ketlin Oja]], eesti baleriin * 4. aprill – [[Mārtiņš Dzierkals]], läti jäähokimängija *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur * 13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja * 25. aprill – [[Kurtis Marschall]], Austraalia teivashüppaja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Chiedozie Ogbene]], Iirimaa jalgpallur *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[5. mai]] – [[372Kaspar]], eesti muusikaprodutsent *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[22. mai]] – [[Lauri Markkanen]], soome korvpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur *[[28. mai]] – [[Ionuț Radu]], Rumeenia jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja *23. juuni – [[Bozhidar Kraev]], Bulgaaria jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Jacob Elordi]], Austraalia näitleja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[12. juuli]] – [[Jean-Kévin Duverne]], Haiti jalgpallur *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[25. juuli]] – [[Álvaro Valles]], Hispaania jalgpallur *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *4. august – [[Mark Sykes]], Iirimaa jalgpallur *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *8. august – [[Irvin Cardona]], Prantsusmaa-Malta jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * 9. august – [[Luisa Stefani]], Brasiilia tennisist * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika Ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[18. august]] – [[Renato Sanches]], Portugali jalgpallur *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[13. september]] – [[Utoopia (muusik)|Utoopia]], eesti räppar *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[20. september]] – [[Lee Dong-gyeong]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[21. september]] – [[Andreas Melts]], eesti koomik, sisulooja *[[24. september]] – [[Dodi Lukébakio]], Belgia jalgpallur *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja *[[30. september]] – [[Asier Villalibre]], Hispaania jalgpallur ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja * [[13. oktoober]] – [[Henri Karpov]], eesti sisulooja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur *24. oktoober – [[Elina Masing]], eesti laulja, näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[19. detsember]] – [[Matheus Henrique]], Brasiilia jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] 1ua39amm8lb4k2h0em2294bmmslswzz Sündinud 2001 0 634329 7241513 7239541 2026-09-25T09:43:30Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7241513 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2001]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2001}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Cole Caufield]], USA jäähokimängija * 2. jaanuar – [[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur * 2. jaanuar – [[Juleisy Angulo]], Ecuadori odaviskaja *[[3. jaanuar]] – [[Yū Hirakawa]], Jaapani jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Lola Young]], inglise laulja *[[6. jaanuar]] – [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti teivashüppaja *[[11. jaanuar]] – [[Simo Atso]], eesti muusik *[[14. jaanuar]] – [[Luiz Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Enzo Fernández]], Argentina jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Mõhhailo Kohhan]], ukraina vasaraheitja *22. jaanuar – [[Félix Correia]], Portugali jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Matthias Seidl]], Austria jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Merilin Mälk]], eesti laulja * 30. jaanuar – [[Curtis Jones]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Amin Tabatabaei]], Iraani maletaja *[[9. veebruar]] – [[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[10. veebruar]] – [[Sergio Camello]], Hispaania jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *13. veebruar – [[Jason Knight]], Iirimaa jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Jordan Díaz]], Hispaania kolmikhüppaja *[[25. veebruar]] – [[Igor Jesus]], Brasiilia jalgpallur ==Märts== *[[8. märts]] – [[Emily J]], eesti laulja, laulukirjutaja ja juutuuber *[[13. märts]] – [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]], Inglismaa jalgpallur *[[16. märts]] – [[Anis Ben Slimane]], Taanis sündinud Tuneesia jalgpallur * 16. märts – [[Oblique Seville]], Jamaica sprinter *[[17. märts]] – [[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur *[[22. märts]] – [[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Angelo Stiller]], Saksamaa jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Neco Williams]], Walesi jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Pia Skrzyszowska]], poola jooksja * 20. aprill – [[Jan Štefela]], tšehhi kõrgushüppaja *[[28. aprill]] – [[Anthony Volpe]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Katrina Merily Reimand]], eesti laulja, laulukirjutaja ja viiuldaja * [[10. mai]] – [[Michel-Ange Balikwisha]], Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallur *[[23. mai]] – [[Aleksandr Selevko]], Eesti iluuisutaja *23. mai – [[Albert Grønbæk]], Taani jalgpallur *[[30. mai]] – [[Timo Lõhmus]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Iga Świątek]], poola tennisist ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Takefusa Kubo]], Jaapani jalgpallur *[[6. juuni]] – [[Cole Hocker]], USA jooksja *6. juuni – [[Junior Adamu]], Austria jalgpallur *[[10. juuni]] – [[Julien Alfred]], Saint Lucia sprinter *[[11. juuni]] – [[Ben Waine]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Éric Perrot]], Prantsusmaa laskesuusataja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Mika Mármol]], Hispaania jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Kishane Thompson]], Jamaica sprinter *[[27. juuli]] – [[Sven Roosen]], eesti kümnevõistleja *27. juuli – [[Miguel Gutiérrez]], Hispaania jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Jacob Italiano]], Austraalia jalgpallur ==August== *[[1. august]] – [[Rauno Gutman]], eesti laulja *[[1. august]] – [[Jaagup Tuisk]], eesti laulja *[[5. august]] – [[Märten Männiste]], eesti laulja *[[16. august]] – [[Jannik Sinner]], Itaalia tennisist *[[23. august]] – [[Marco Tilio]], Austraalia jalgpallur ==September== *[[2. september]] – [[Merilii Jalg]], eesti kabetaja *[[9. september]] – [[Bryan Zaragoza]], Hispaania jalgpallur *[[10. september]] – [[Ajna Késely]], Ungari ujuja *[[11. september]] – [[Gedly Tugi]], eesti odaviskaja *[[12. september]] – [[Geórgios Vagiannídis]], Kreeka jalgpallur *[[19. september]] – [[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kõrgushüppaja *[[21. september]] – [[Gustavo Caballero]], Paraguay jalgpallur *[[24. september]] – [[Tanner Tessmann]], USA jalgpallur *[[26. september]] – [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]], Brasiilia jalgpallur ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Liel Abada]], Iisraeli jalgpallur *3. oktoober – [[El Bilal Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Flavien Enzo Boyomo]], Kameruni jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Viljami Sinisalo]], Soome jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Erick Noriega]], Peruu jalgpallur * 22. oktoober – [[Santiago Hezze]], Argentina jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Elisabeth (Belgia printsess)|Elisabeth]], Belgia printsess (troonipärija) *[[30. oktoober]] – [[Mohamed Diomande]], Elevandiluuranniku jalgpallur ==November== *[[12. november]] – [[Sem Steijn]], Hollandi jalgpallur *[[16. november]] – [[Aidan Morris]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[26. november]] – [[Pau Víctor]], Hispaania jalgpallur *[[27. november]] – [[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane *27. november – [[Kevin Schade]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[11. detsember]] – [[Armel Bella-Kotchap]], Saksamaa jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Billie Eilish]], ameerika laulja *[[22. detsember]] – [[CC (kass)|CC]], kass, esimene kloonitud lemmikloom * 22. detsember – [[Markus Rooth]], norra kümnevõistleja qjgrhivx4awcwxczd2nmwmdy0j662zu Michael Norman 0 634398 7241098 7184022 2026-09-24T17:21:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241098 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Michael Norman | pilt = 2018 NCAA Division I Indoor Track and Field Championships (26869506658).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Michael Norman (2018) | riik = USA | sünniaeg = {{süv|1997|12|3}} | sünnikoht = [[San Diego]] | pikkus = 185 cm | kaal = 78 kg <ref>{{Netiviide |url=https://www.teamusa.org/usa-track-and-field/athletes/Michael-Norman |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-07-30 |arhiivimisaeg=2020-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200623214112/https://www.teamusa.org/usa-track-and-field/athletes/Michael-Norman |url-olek=ei tööta}}</ref> | treener = [[Quincy Watts]] ja Caryl Smith Gilbert | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x400 meetrit|4x400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused##4x400 meetrit|4x400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016 Bydgoszcz]]|200 m}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016 Bydgoszcz]]|4x100 m}} }} '''Michael Arthur Norman Jr.''' (sündinud [[3. detsember|3. detsembril]] [[1997]] [[San Diego]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[jooks]]ja. Ta kuulus [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s olümpiavõitjaks tulnud Ameerika Ühendriikide 4x400 meetri teatemeeskonda. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli ta 400 meetri jooksus tulemusega 44,29 maailmameistriks. Teise kuldmedali võitis Norman 4x400 meetri teatejooksus, joostes USA meeskonnas teist vahetust. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is sai ta 8. koha ajaga 45,62. Normanile kuulub kõigi aegade kiireim sisetingimustes joostud 400 meetri jooksu aeg '''44,52'''. Kuna [[College Station (Texas)|College Station]]is toimunud võistlused ei vastanud [[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] tingimustele, ei arvestata Normani tulemust maailmarekordina. Välitingimustes jagab Norman isikliku rekordiga 43,45 kõigi aegade edetabelis [[Jeremy Wariner]]iga neljandat kohta. 2020. aastal sai Normanist [[Wayde van Niekerk]]i järel teine sportlane, kes suutnud joosta 100 meetrit alla 10 sekundi, 200 meetrit alla 20 sekundi ja 400 meetrit alla 44 sekundi. == Isiklikud rekordid == ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''9,86''' || [[20. juuli]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fort Worth]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''19,70''' || [[6. juuni]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''34,52''' || [[25. veebruar]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Murrieta]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''43,45''' || [[20. aprill]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Torrance (California)|Torrance]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,99''' || [[20. veebruar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Pocatello]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,75''' || [[11. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''33,60''' || [[10. jaanuar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Arcadia (California)|Arcadia]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,52''' || [[10. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[College Station (Texas)|College Station]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Olümpiavõitjad meeste 4×400 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 400 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 4×400 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Norman, Michael}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 3nqaf8gqg85yyep01hz2pie7nc36xrn Micis 0 634687 7241101 7054987 2026-09-24T17:30:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241101 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Micis | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,135 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Micis''' (ka '''Miči''' või '''Vanagi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=32696 Vietvārdu datubāze]</ref> Micis asub valla lõunaosas, [[Aģe järv]]e edelakaldal. Micises asub Vanagi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/2432 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-06 |arhiivimisaeg=2022-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220806152158/https://www.atd.lv/pieturvietas/2432 |url-olek=ei tööta}}</ref> Pandase vaher on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 34 (1989) * 59 (2006) * 57 (2013) </table> ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 97t2iwyw7jxtyl7q5szwknf46z11ftd Melderi 0 634990 7240995 6965389 2026-09-24T14:22:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240995 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Melderi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Melderi | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 10 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Melderi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]. Küla asub [[Riia]]st 169 kilomeetri kaugusel valla lääneosas Svārbe jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Māli veskijärv, varem asus seal ka [[hüdroelektrijaam]]. Asulas on Darbnīcase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14307 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Seal asuvad Melderi muinaskalmed on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/841 Melderu senkapi]</ref> Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=52011 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Lejasciemsi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] llbi8doirz9192uzs7a5ynshaxuvb2t Mālmuiža 0 634991 7241283 6965655 2026-09-24T23:45:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241283 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mālmuiža | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mālmuiža | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 10 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Mālmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]. Küla asub valla keskosas, valla keskusest [[Lejasciems]]ist 8 ja [[Riia]]st 147 kilomeetri kaugusel, [[Tirziņa]] jõe kaldal. Asulas on Mālmuiža bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/11445 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-27 |arhiivimisaeg=2022-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220827053311/https://www.atd.lv/pieturvietas/11445 |url-olek=ei tööta}}</ref> Seal asus [[Mālmuiža mõis]]a keskus. Mālmuiža mõisa hooned,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/5043 Mālmuižas apbūve]</ref> sealhulgas ait<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/5045 Klēts]</ref> ja häärber,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/5044 Kungu māja]</ref> on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all. Aastal 2007 oli külas 10 elanikku. Looduskaitse all on Mālmuiža lossi tamm ja Mālmuiža tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=52000 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Pilt:Mālmuižas pils 2000-09-14.jpg|pisi|tühi|Mõisa häärber]] == Viited == {{viited}} {{Lejasciemsi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] k1jeogxix5clhuomtnmxh3fmrbp284m Oldermaņi 0 635088 7241468 7070920 2026-09-25T08:38:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241468 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Oldermaņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Oldermaņi | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,058 | elanikke = ~10 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Oldermaņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]. Küla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Lejasdzirnavase veskijärv. Asulas on Priede bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/11446 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220827054047/https://www.atd.lv/pieturvietas/11446 |arhiivimisaeg=2022-08-27 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 2007 oli külas ligikaudu 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=57333 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Lejasciemsi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 3icuq27k0qc2frhpq2yx1gf6fe17xg2 Mili 0 635107 7241149 6966320 2026-09-24T18:38:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241149 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mili | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mili | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mili''' (ka '''Andzēni''', vanasti '''Andzani''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=57983 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas Asarupe jõe kaldal. Asulas on Pienakalnsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3169 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Seal asuvad Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/797 Andzēnu senkapi (Kara kapi)]</ref> == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] ci8gpuygxxxncw03entaz2irslui6j7 Ozolkalns 0 635114 7241619 7070924 2026-09-25T11:42:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241619 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Beļava valla külast; Mētriena valla küla kohta vaata artiklit [[Ozolkalns (Mētriena vald)]]}} {{linn | nimi = Ozolkalns | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ozolkalns | pindala = 0,95 | elanikke = 209 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ozolkalns''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2203 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 140 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 182, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 5 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 12 kilomeetri kaugusel. Külas on kultuuri- ja spordikeskus «Zīļuks». Varem asus seal ka postkontor. Külas on Kļaviņi<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/2763 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220826040410/https://www.atd.lv/pieturvietas/2763 |arhiivimisaeg=2022-08-26 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Blome bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/2761 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220824132328/https://www.atd.lv/pieturvietas/2761 |arhiivimisaeg=2022-08-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> Asula on tekkinud [[Blome mõis (Gulbene kihelkond)|Blome mõisa]] (''Blumenhof'') keskuse juurde. Aastani 1979 oli see Ozolkalnsi külanõukogu halduskeskuseks. Nõukogude perioodil oli küla Gulbene [[kolhoos]]i keskasulaks.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lpp. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 2012 suleti sealne põhikool. Blome mõisa hooned,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4974 Blomes muižas apbūve]</ref> sealhulgas ait<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4976 Klēts]</ref> ja häärber,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4975 Kungu māja]</ref> on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all. Osaliselt külas asuvad Pärlimäe muinaskalmed on regionaalse kaitse all.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2203 Pērļu kalns - senkapi]</ref> Osaliselt külla jäävad Lazdi mäe linnamägi ning muinaskalmed ehk Kruusamägi on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/805 Lazdu kalns - pilskalns un senkapi (Grantskalniņš)]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 47 (1965) * 249 (1989) * 271 (2000) * 229 (2011) <td> * 202 (2017) * 203 (2021) * 209 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] gyu2oipuova6cqsowxjbghv4hrsh0ns Naglene 0 635146 7241310 7070806 2026-09-25T02:01:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241310 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Naglene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Naglene | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,113 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Naglene''' (ka '''Nagliena''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2206 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla idaosas. Asulas on Naglene bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/3164 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-26 |arhiivimisaeg=2022-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220826035954/https://www.atd.lv/pieturvietas/3164 |url-olek=ei tööta}}</ref> Naglene on tekkinud [[Nagliena mõis]]a keskuse juurde. Nagliena mõisa hooned,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4977 Naglenes (Naglienas) muižas apbūve]</ref> sealhulgas ait<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4979 Klēts]</ref> ja häärber,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4978 Kungu māja]</ref> on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all, mõisa kõrts aga regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4980 Krogs]</ref> == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] qiw2ushhi15lolldypk1qep7s9rafse Namsadi 0 635168 7241315 7070807 2026-09-25T02:30:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241315 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Namsadi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Namsadi | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,08 | elanikke = 30 (2000) | asendikaardi_pilt = }} '''Namsadi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stāmeriena vald|Stāmeriena vallas]]. Küla asub valla lääneosas paigas, kus Ludzupīte ([[Pogupe]]) jõgi [[Ludzi järv]]est välja voolab. Asulas on Punakrogsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/3159 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-25 |arhiivimisaeg=2022-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220825180835/https://www.atd.lv/pieturvietas/3159 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 2000 oli külas 30 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2265 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Stāmeriena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] knr3rccqn1lx5uedxeh2ttek1ad1xfz Nātiņi 0 635251 7241424 7070814 2026-09-25T06:52:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241424 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nātiņi | pindala = 0,523 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Nātiņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=57981 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas Krustalīce jõe ääres. Nātiņi jääb [[Gulbene]] linna piirile. Asulas on Tiltakalnsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3550 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Looduskaitse all on külas kasvav Vainagi tamm ümbermõõduga 4 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 3xg07amb08evminky7gmrehruqp3pyx Mācītājmāja 0 635253 7241280 7070758 2026-09-24T23:36:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241280 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mācītājmāja | pindala = 0,19 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mācītājmāja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=57972 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas. Mācītājmāja jääb [[Gulbene]] linna piirile. Asulas on Mācītājmāja bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/3551 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-25 |arhiivimisaeg=2022-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220825144856/https://www.atd.lv/pieturvietas/3551 |url-olek=ei tööta}}</ref> Looduskaitse all on külas kasvav paju ümbermõõduga 4,78 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] ghlt51z0hyu782ot7d8gpisyc5eaul1 Musteri 0 635328 7241243 7070803 2026-09-24T21:50:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241243 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Musteri | pindala = 0,24 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Musteri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2227 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas endise [[Ieriķi–Gulbene–Abrene raudtee]] ääres. Asulas on Zāģētava bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/3701 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-24 |arhiivimisaeg=2022-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220824132843/https://www.atd.lv/pieturvietas/3701 |url-olek=ei tööta}}</ref> Musteri jääb [[Tirza jõgi|Tirza jõe]] ja Galgauska veskijärve kaldale. ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 3eipzu8md38o61jvxitxiaovpj1wack Mežkleivas 0 635636 7241061 7070799 2026-09-24T16:38:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241061 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežkleivas | pindala = 0,14 | elanikke = ~15 (2004) | asendikaardi_pilt = }} '''Mežkleivas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''nazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]]. Küla asub valla põhjaosas. Asulas on Mežkleivase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/3670 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-24 |arhiivimisaeg=2022-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220824150450/https://www.atd.lv/pieturvietas/3670 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 2004 oli külas ligikaudu 15 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2220 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Druviena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 0dojl5mwan6fgw8a0qexqnm9fseyjgj Mazvasaraudzi 0 635645 7240962 7070795 2026-09-24T13:05:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240962 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mazvasaraudzi | pindala = 0,35 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mazvasaraudzi''' (ka '''Mazvasaraudži''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2219 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas. Seal asuv Druviena vallakooli hoone on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/22 Druvienas pagastskola]</ref> Asulas on Poruka muzejsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3681 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Druviena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 9rmr2gx1q7zfkpii8xftxitk1i1u0cr Pierre Vidal-Naquet 0 635960 7241265 6184555 2026-09-24T23:00:06Z Morel 26171 7241265 wikitext text/x-wiki '''Pierre Emmanuel Vidal-Naquet''' [pjeer vid'al-nak'ee] ([[23. juuli]] [[1930]] [[Paris]] – [[29. juuli]] [[2006]] [[Nice]]) oli prantsuse ajaloolane, kes tegeles peamiselt [[Vana-Kreeka]], aga ka tänapäeva ajalooga. Teda mõjutasid [[Georges Dumézil]]i ja [[Claude Lévi-Strauss]]i ideed. Ta kuulus nn Pariisi ajaloolise antropoloogia koolkonda, mille liikmed olid ka [[Jean-Pierre Vernant]], [[Nicole Loraux]] ja [[Marcel Detienne]]. Eesti keeles on ilmunud tema kirjutis "Must kütt ja Ateena efeebia päritolu" ([[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 2, 1995, lk 355–380, tõlkinud [[Kristjan Toomaspoeg]]).<ref>Digar: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:101558/161649/page/133</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.pierre-vidal-naquet.net/ Pierre Vidal-Naquet.net] {{JÄRJESTA:Vidal-Naquet, Pierre}} [[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolased]] [[Kategooria:Kultuuriantropoloogid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2006]] qrjl8ryuq3m7fcrwpkfkgsjejxfhdhs Aston Martin Vormel 1-s 0 636031 7241329 7039885 2026-09-25T03:09:19Z Kruusamägi 1530 7241329 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}}{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast F1 võistkond | nimi = {{riigi ikoon|GBR}} Aston Martin Aramco-Mercedes | täisnimi = Aston Martin Aramco Cognizant F1 Team<ref>{{cite web|url=https://www.astonmartinf1.com/en-GB/news/announcement/amf1-and-aramco-enter-a-long-term-strategic-partnership|title=AMF1 and Aramco enter a long-term strategic partnership|date=3. veebruar 2022|website=Aston Martin Aramco Cognizant F1 Team}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/lifestyle/sports/aston-martin-f1-team-sign-long-term-deal-with-saudis-aramco-2022-02-03/|title=Aston Martin F1 team sign long-term deal with Saudi's Aramco|date=4. veebruar 2022|website=Reuters}}</ref> | logo = | peakontor = [[Silverstone]], Suurbritannia<br>(2021 –)<br>{{nowrap|[[Newport Pagnell]], Suurbritannia<br>(1959 – 1960)}} | juht = [[Lawrence Stroll]]<br>{{smaller|(esimees)}}<br />[[Mike Krack]]<br>{{smaller|(tiimijuht)}}<ref>{{cite web|title=Former BMW motorsports head Mike Krack appointed Aston Martin Team Principal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.former-bmw-motorsports-head-mike-krack-appointed-aston-martin-team-principal.2k4Tn5UZNJ5EBQ6jGTwIHf.html|date=14. jaanuar 2022|website=Formula 1}}</ref><ref>{{cite web|title=Krack joins Aston Martin as F1 team principal|url=https://www.reuters.com/lifestyle/sports/krack-appointed-aston-martin-f1-team-principal-2022-01-14/|date=14. jaanuar 2022|website=Reuters}}</ref><br />[[Martin Whitmarsh]]<br>{{smaller|(tegevdirektor)}}<ref>{{cite web|title=Former McLaren boss Martin Whitmarsh returns to F1 with Aston Martin|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.former-mclaren-boss-martin-whitmarsh-returns-to-f1-with-aston-martin.3XhRXCbUaQhC3hkvNbMr8N.html|date=21. september 2021|website=Formula 1}}</ref><ref>{{cite web|title=Aston Martin hire Martin Whitmarsh: Former McLaren boss returns to F1 in newly-created role|url=https://www.skysports.com/f1/news/12477/12413582/aston-martin-hire-martin-whitmarsh-former-mclaren-boss-returns-to-f1-in-newly-created-role|date=21. september 2021|website=Sky Sports}}</ref> | direktor = [[Dan Fallows]]<ref>{{cite web|title=Red Bull aero chief Fallows to join Aston Martin in April after agreement on early release|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.red-bull-aero-chief-fallows-to-join-aston-martin-in-april-after-agreement-on.5SXTRYMbhlDMSmu1ZZuZC5.html|date=19. jaanuar 2022|website=Formula 1}}</ref><ref>{{cite web|title=Red Bull's Dan Fallows to join Aston Martin in April|url=https://www.bbc.com/sport/formula1/60047418|date=19. jaanuar 2022|website=BBC Sport}}</ref> | peainsener = [[Andrew Green (insener)|Andrew Green]]<ref>{{cite web|title=Aston Martin hire new Engineering Director and promote Andrew Green in tech team reshuffle|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.aston-martin-hire-new-engineering-director-and-promote-andrew-green-in-tech.43vUeM4ltCcZGb05gPIFSR.html|date=17. juuni 2021|website=Formula 1}}</ref> | peainseneri_ametinimetus = Tehniline juht | eelmine_nimi = [[Racing Point F1 Team]] | veebileht = {{URL|https://www.astonmartinf1.com/en-GB/}} <!-- Jäta 2022 informatsioon kuni 1. jaanuarini 2023 --> | 2022_sõitjad = {{0}}5. {{riigi ikoon|DEU}} [[Sebastian Vettel]]<ref name="2022 details">{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry|title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[FIA]]|date=9. veebruar 2022|access-date=22. august 2022}}</ref><br>18. {{riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]]<ref name="2022 details"/><br/>27. {{riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]]<ref name="2022 details"/> | 2022_testisõitjad = 27. {{riigi ikoon|DEU}} [[Nico Hülkenberg]]<ref>{{cite web|url=https://www.gpblog.com/en/news/104299/hulkenberg-stays-with-aston-martin-as-test-and-reserve-driver.html|title=Hulkenberg stays with Aston Martin as test and reserve driver|publisher=GPBlog|date=10. veebruar 2022|access-date=22. august 2022}}</ref> | 2022_šassii = [[Aston Martin AMR22|AMR22]] | 2022_jõuallikas = [[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] F1 M13 E Performance<ref name="2022 details"/> | 2022_rehvid = [[Pirelli]] | debüüt = {{nowrap|[[1959. aasta Hollandi Grand Prix]]}} | viimane = {{Viimane F1GP}} | sõidud = {{F1kstat|AST|osalused}} ({{F1kstat|AST|stardid}} starti) | jõuallikad = Aston Martin, [[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | konst_tiitlid = 0 | sõitjate_tiitlid = 0 | võidud = {{F1kstat|AST|võidud}} | poodiumid = {{F1kstat|AST|poodiumid}} | punktid = {{F1kstat|AST|punktid_kokku}} | parimad_stardikohad = {{F1kstat|AST|parimad_stardikohad}} | kiireimad_ringid = {{F1kstat|AST|kiireimad_ringid}} | viimane_hooaeg = 2021 | viimane_koht = 7. (77 p) }} {{Infokast F1 jõuallika tarnija | nimi = Aston Martin | logo = | täisnimi = | peakorter = | asutajad = | personal = | debüüt = [[1959. aasta Hollandi Grand Prix]] | viimane = {{nowrap|[[1960. aasta Suurbritannia Grand Prix]]}} | sõidud = 6 (5 starti) | šassii = Aston Martin | konst_tiitlid = 0 | sõitjate_tiitlid = 0 | võidud = 0 | poodiumid = 0 | punktid = 0 | parimad_stardikohad = 0 | kiireimad_ringid = 0 }} [[Aston Martin]] on Suurbritannia autotootja, mis on osalenud [[Vormel 1]] sarjas mitmes vormis. Ettevõte osales Vormel 1-s esimest korda {{F1|1959}}. aastal, kasutades [[Aston Martin DBR4|DBR4]] šassiid ja oma jõuallikat, aga ei saanud hooaja jooksul ühtegi punkti. Nende kehv punktivaba vorm jätkus {{F1|1960}}. aastal, pärast seda otsustati Vormel 1-st loobuda. [[Racing Point F1 Team|Racing Pointi]] ümberstruktureerimine tõi kaasa Aston Martini naasmise Vormel 1-te alates {{F1|2021}}. aastast, kasutades [[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedese]] jõuallikaid. Võistkonna omanik on [[Lawrence Stroll]] ja sõitjad [[Sebastian Vettel]] ning [[Lance Stroll]]. Peakontor asub [[Silverstone]]'is. == Ajalugu == === David Brown Corporation (1959–1960) === {{Vaata|David Brown Limited}} [[Fail:Aston Martin DBR4 Mallory Park.JPG|thumb|left|[[Aston Martin DBR4]], mida juhtisid [[Roy Salvadori]] ja [[Carroll Shelby]].]] Aston Martini debüüt Vormel 1 sarjas toimus [[Aston Martin DBR4|DBR4]] masinaga, mis oli ettevõtte esimene vormelauto. DBR4 ehitati 1957. aastal, aga tegi oma debüüdi alles 1959. aastal. Hilinemine oli tingitud [[Aston Martin DBR1|DBR1]] sportauto arendamisest, mis võitis [[1959. aasta Le Mansi 24 tunni võidusõidu|1959. aasta Le Mansi 24 tunni võidusõidu]]. Selleks ajaks, mil DBR4 [[1959. aasta Hollandi Grand Prix]]'l oma debüüdi tegi, oli see juba vananenud mudel ja ei suutnud konkurentidele vastu astuda. [[Carroll Shelby]] kvalifitseerus kümnendana ja [[Roy Salvadori]] 13. kohal 15 sõitjast.<ref name="DBR4">{{cite web|url=https://www.ultimatecarpage.com/car/17/Aston-Martin-DBR4.html|title=Aston Martin DBR4|website=ultimatecarpage.com|date=18. märts 2016|access-date=22. august 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=https://database.motorsportmagazine.com/database/races/1959-dutch-grand-prix|title=1959 Dutch Grand Prix|website=motorsportmagazine.com|access-date=22. august 2022}}</ref> Salvadori katkestas sõidu alguses jõuallika probleemide tõttu ja Shelby võistluse lõpus samade probleemidega.<ref>{{cite web|url=https://www.motorsportmagazine.com/archive/article/july-1959/55/dutch-grand-prix-a-brm-victory-at-last|title=1959 Dutch Grand Prix race report: Bonnier makes his mark|author=Denis Jenkinson|website=motorsportmagazine.com|access-date=22. august 2022}}</ref> Võistkond osales järgmisena [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|Suurbritannia Grand Prix]]'l, kus Salvadori üllatas kvalifikatsioonis teise kohaga.<ref>{{cite web|url=https://www.grandprix.com/gpe/rr080.html|title=British GP, 1959|website=grandprix.com|access-date=22. august 2022}}</ref> Sõidu algfaasis lagnues Shelby auto üks [[magneeto|magneetodest]]. Teine magneeto lagnues sõidu lõpus, sundides teda katkestama. Salvadori suutis hoida kõigest kuuendat kohta, jäädes napilt punktidelt välja.<ref>{{cite web|url=https://www.motorsportmagazine.com/archive/article/august-1959/9/12th-british-grand-prix|title=1959 British Grand Prix race report - A walk-over for British cars|author=Denis Jenkinson|website=motorsportmagazine.com|access-date=22. august 2022}}</ref> [[1959. aasta Portugali Grand Prix|Portugali Grand Prix]]'l jõudsid mõlemad autod probleemideta finišisse, aga sellegi poolest jäid napilt punktideta, lõpetades kuuendana ja kaheksandana.<ref>{{cite web|url=https://www.motorsportmagazine.com/archive/article/october-1959/28/viii-grand-prix-of-portugal-moss-and-cooper-walker|title=1959 Portuguese Grand Prix race report: Moss trounces the field|author=Denis Jenkinson|website=motorsportmagazine.com|access-date=22. august 2022}}</ref> Aston Martini viimane etapp sellel hooajal oli [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|Itaalia Grand Prix]], kus mõlemad autod jätkasid probleemide küüsis, kvalifitseerudes 17. ja 19. kohal.<ref>{{cite web|url=https://database.motorsportmagazine.com/database/races/1959-italian-grand-prix|title=1959 Italian Grand Prix|website=motorsportmagazine|access-date=22. august 2022}}</ref> Sõidus oli Salvadori isegi seitsmendal kohal, kuni mootoririke sundis teda katkestama. Shelby lõpetas sõidu kümnendana.<ref>{{cite web|url=https://www.motorsportmagazine.com/archive/article/october-1959/15/the-xxxth-italian-grand-prix|title=1959 Italian Grand Prix race report: Walker's cunning bests the reds|author=Denis Jenkinson|website=motorsportmagazine.com|access-date=22. august 2022}}</ref> Aston Martin ehitas {{F1|1960}}. aasta hooajaks [[Aston Martin DBR5|DBR5]] mudeli. See baseerus oma eelkäijal, aga oli sõltumatu vedrustusega ja kergem. Seevastu oli autol raske eesmootor, mis jäi pidevalt alla tagamootoriga konkurentidele.<ref name="DBR4" /><ref>{{cite web|url=https://www.espn.co.uk/f1/story/_/id/20867563/a-brief-history-aston-martin-f1|title=A brief history of Aston Martin and F1|last=Hamilton|first=Maurice|date=30. september 2017|website=ESPN|access-date=23. august 2022}}</ref> Võistkonna esimene etapp oli [[1960. aasta Hollandi Grand Prix|Hollandis]], aga DBR5 polnud võistlemiseks valmis. Selle tulemusel osales etapil ainult Salvadori varu DBR4-ga. Ta kvalifitseerus 18. kohal 21 osaleja hulgast.<ref>{{cite web|url=https://database.motorsportmagazine.com/database/races/1960-dutch-grand-prix|title=1960 Dutch Grand Prix|website=motorsportmagazine.com|access-date=23. august 2022}}</ref> Auto küll lubati starti, aga võistluse organisaator andis tiimile teada, et võidufondist jäetakse nad välja. Selle peale otsustas Aston Martin üldse mitte osaleda.<ref>{{cite web|url=https://www.motorsportmagazine.com/archive/article/july-1960/62/the-dutch-grand-prix-7|title=1960 Dutch Grand Prix race report: Brabham throws kitchen sink (and more) at Moss to win|author=Denis Jenkinson|website=motorsportmagazine.com|access-date=23. august 2022}}</ref> DBR5 sai valmis võistkonna järgmiseks etapiks [[1960. Suurbritannia Grand Prix|Suurbritanniaks]], kus Salvadori ja [[Maurice Trintignant]] osa võtsid. Salvadori katkestas roolisüsteemi probleemide tõttu ning Trintignant lõpetas kõigest 11. kohal, viis ringi võitjast maas.<ref>{{cite web|url=https://database.motorsportmagazine.com/database/races/1960-british-grand-prix|title=1960 British Grand Prix|website=motorsportmagazine.com|access-date=23. august 2022}}</ref> Pärast pooltteist aastat kehvasid tulemusi ja ühtegi maailmameistrivõistluste punkti,<ref>{{Cite web|last=|first=|date=|title=Aston Martin - Seasons|url=https://www.statsf1.com/en/aston-martin/saison.aspx|access-date=23. august 2022|website=www.statsf1.com}}</ref> otsustas Aston Martin pärast Suurbritannia Grand Prix'd lõplikult Vormel 1-st loobuda ja keskenduda ainult sportautode sarjadele.<ref>{{cite web|url=https://www.espn.com/f1/story/_/id/20867563/a-brief-history-aston-martin-f1|title=A brief history of Aston Martin and F1|website=ESPN|date=30. september 2017}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.motorsportmagazine.com/articles/single-seaters/f1/aston-martins-f1-history-60-years-since-its-last-race|title=Aston Martin's F1 history: 60 years since its last race|website=Motor Sport|date=31. jaanuar 2020}}</ref> === Võimalik naasmine ja sponsorlus (2008, 2010, 2016–2020) === {{Vaata|Prodrive F1}} 2006. aastal sai Aston Martini konsortsiumi juht David Richards ja tema ettevõte [[Prodrive]] Vormel 1 kandidaatkoha {{F1|2008}}. aasta hooajaks.<ref>{{Cite web|date=22. juuni 2007|title=Q & A With FIA President Max Mosley|url=http://www.fia.com/mediacentre/Press_Releases/FIA_Sport/2006/April/280406-02.html|access-date=23. august 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20070622161822/http://www.fia.com/mediacentre/Press_Releases/FIA_Sport/2006/April/280406-02.html|archive-date=22. juuni 2007}}</ref> Kui hakkasid levima jutud, et Aston Martin võib naasta Vormel 1 sarja, andis Richards kohe mõista, et Aston Martinil on veel pikk tee ees, et Vormel 1 võistkonnaks saada. Tema hinnangul oli mõistlikum teha koostööd mõne olemasoleva võistkonnaga, uue võistkonna loomise asemel.<ref>{{Cite news|date=13. märts 2007|title=Aston Martin owner rules out F1|language=en-GB|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/motorsport/formula_one/6443609.stm|access-date=23. august 2022}}</ref> 2009. aastal teatas Richards taas kavatsusest naasta Vormel 1-te {{F1|2010}}. aastal kasutades Aston Martini nime, aga sellest ei saanud midagi.<ref>{{Cite news|date=23. aprill 2009|title=Richards keen on Formula 1 return|language=en-GB|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/motorsport/formula_one/8014273.stm|access-date=23. august 2022}}</ref> 2016 ja 2020 vahel oli Aston Martin [[Red Bull Racing|Red Bull Racingu]] peasponsor ning 2018 ja 2020 vahel nimisponsor.<ref>{{Cite web|title=Red Bull announce Aston Martin tie-up|url=https://www.formula1.com/en/latest/headlines/2016/3/red-bull-announce-aston-martin-tie-up.html|access-date=23. august 2022|website=Formula 1® - The Official F1® Website|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Aston Martin to become Red Bull title sponsor in 2018|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.aston-martin-to-become-red-bull-title-sponsor-in-2018.1HIhDOGGzuugSuoscKceK2.html|access-date=23. august 2022|website=www.formula1.com|language=en}}</ref> === Aston Martin Formula One Team (2021 –) === {{Vaata ka|Racing Point F1 Team|AMR GP}} [[Fail:Sebastian Vettel, F1 British Grand Prix 2021.jpg|thumb|Sebastian Vetteli AMR21 2021. aasta Suurbritannia Grand Prix'l]] 2020. aasta jaanuaris investeeris [[Racing Point F1 Team|Racing Pointi]] omanik [[Lawrence Stroll]] [[Aston Martin|Aston Martinisse]] ja sai läbi selle 16.7% osakutest enda kätte.<ref name=":0">{{Cite web|title=Racing Point set to become Aston Martin works team for 2021|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.racing-point-set-to-become-aston-martin-racing-for-2021.2YwShWhMbZr2NK1M4Q1nMn.html|access-date=24. august 2022|website=formula1.com|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.aston-martin-f1-team-will-need-to-be-competitive-from-the-outset-says-stroll.16XdSSa55VUn8N4oDLfShS.html|title=Aston Martin F1 team 'will need to be competitive from the outset' says Stroll|date=1. aprill 2020|website=formula1.com|access-date=24. august 2022}}</ref> Selle tulemusena sai [[AMR GP|Racing Point UK]] omatavast [[Racing Point F1 Team|Racing Pointist]] Aston Martin alates {{F1|2021}}. aasta hooajast.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/uk-motor-f1-astonmartin-idUKKBN1ZU1EK|title=Racing Point F1 team to become Aston Martin in 2021|publisher=Reuters|date=31. jaanuar 2020}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/11922412/racing-point-to-become-aston-martin-team-from-f1-2021|title=Racing Point to become Aston Martin team from F1 2021|publisher=Sky Sports|date=31. jaanuar 2020}}</ref> Võistkond hakkas kasutama [[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedese]] jõuallikaid, mida nad on juba erinevate nimede all kasutanud 2009. aastast alates.<ref name=":1">{{Cite web|date=14 March 2015|title=2020 & 2021 FIA Formula One World Championship Entry List|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2020/2020-2021-fia-formula-one-world-championship|access-date=24. august 2022|website=Federation Internationale de l'Automobile|language=en}}</ref> [[Sergio Pérez|Sergio Pérezil]] oli võistkonnaga leping kuni 2022. aastani, aga ta asendati endise Ferrari piloodi ja neljakordse maailmameistri [[Sebastian Vettel|Sebastian Vetteliga]] 2021. aasta hooajaks.<ref>{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.sergio-perez-reveals-he-is-leaving-racing-point-at-the-end-of-2020-in-shock.7zanCyJajiMZvL3vrit5FU.html|title=Sergio Perez reveals he is leaving Racing Point at the end of 2020 in shock announcement|date=9. september 2020|website=formula1.com|language=en|access-date=24. august 2022}}</ref><ref>{{Cite web|date=10. september 2020|title=Vettel to make sensational Racing Point switch in 2021 as they re-brand as Aston Martin|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.confirmed-vettel-to-make-sensational-racing-point-switch-in-2021-as-they-re.2fFFG6zJLTZssQg9EBrA5H.html|access-date=24. august 2022|website=formula1.com}}</ref> Võistkond vahetas roosa [[BWT]] värvi traditsioonilisema Aston Martini [[British Racing Green]] värvi vastu.<ref>{{Cite web|title=Aston Martin reveal new title partners ahead of F1 return|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.aston-martin-reveal-new-title-partners-ahead-of-f1-return.6W4e4TqPqZ4IDZUXvRazs8.html|date=7. jaanuar 2021|website=Formula 1}}</ref><ref>{{Cite web|title=Aston Martin ditches pink F1 livery with new title sponsorship|url=https://www.autosport.com/f1/news/aston-martin-ditches-pink-f1-livery-with-new-title-sponsorship-4975937/4975937/|date=7. jaanuar 2021|website=Autosport}}</ref> Uueks nimisponsoriks sai [[Cognizant]].<ref>{{Cite web|title=Cognizant take title sponsorship of Aston Martin F1 team|url=https://www.reuters.com/article/motor-f1-astonmartin-idINKBN29C1VO|date=7. jaanuar 2021|website=Reuters}}</ref><ref>{{cite web|title= Aston Martin reveal title sponsor for F1 2021 season, tease green car|url= https://www.skysports.com/f1/news/12433/12181564/aston-martin-reveal-title-sponsor-for-f1-2021-season-tease-green-car|date=7. jaanuar 2021|website=Sky Sports}}</ref> [[Aston Martin AMR21]] autot esitleti 2021. aasta märtsis ja sellest sai esimene Aston Martini vormel 1 auto pärast 61 aastat eemalolekut.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.aston-martin-are-back-see-the-first-pictures-of-vettel-and-strolls-2021-f1.YqSMfNe7Ogyx5ALO8PhwV.html|title=Aston Martin are back: See the first pictures and video of Vettel and Stroll's 2021 F1 car|website=Formula 1|date=3. märts 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.cnbc.com/2021/03/03/aston-martin-launches-amr21-f1-car-to-be-driven-by-vettel-and-stroll.html|title=Aston Martin launches first F1 car in over 60 years|website=CNBC|date=3. märts 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/f1/news/12477/12234426/aston-martin-licenced-to-thrill-in-formula-1-return-as-2021-car-revealed-with-historic-green-livery|title=Aston Martin licensed to thrill in Formula 1 return as 2021 car revealed with historic green livery|website=Sky Sports|date=3. märts 2021}}</ref> Aston Martinil on 2023. aastal valmimas uus 37000 ruutmeetrine tehas Silverstone'i baasis.<ref>{{cite news|url=https://www.ft.com/content/4bf870a2-ef7d-48c4-8303-43bd00cf07e7|title=Aston Martin pumps £200m into new campus for Formula One success|website=Financial Times|date=14. september 2021|access-date=24. august 2022|last1=Agini|first1=Samuel}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.aston-martin-start-work-on-new-f1-factory-and-wind-tunnel-campus-at.4YqlraU3xlRgsVv5zqlZ9m.html|title=Aston Martin start work on new F1 factory and wind tunnel campus at Silverstone base|website=Formula 1|access-date=24. august 2022}}</ref> Tehasel on kolm ühendatud hoonet ja asub 12 hektari suurusel alal [[Silverstone Circuit|Silverstone'i ringraja]] vastas.<ref>{{cite web|url=https://www.motorsportmagazine.com/articles/single-seaters/f1/new-factory-will-make-aston-martin-f1-title-contenders-within-5-years|title=New factory will make Aston Martin F1 title contenders within 5 years|website=Motor Sport|date=14. september 2021}}</ref> Esimeses hoone on peamaja ja selles asuvad disaini, tootmise ja turundamise personal. Teises hoones on uus tuuletunnel ning kolmas hoone paikneb vana tehase aladel, mis kohendatakse töötajate mugavaks äraolemiseks. Kolmandas hoones paiknevad auditooriumid, simulaatorid, ajaloomuuseum kui ka logistikakeskus.<ref>{{cite web|url=https://the-race.com/formula-1/well-be-aston-martin-forever-full-factory-plan-revealed/|title='We'll Be Aston Martin Forever' – Full Factory Plan Revealed|website=The Race|date=14. september 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bdcnetwork.com/aston-martin-breaks-ground-new-f1-headquarters|title=Aston Martin breaks ground on new F1 headquarters|website=Building Design+Construction|date=15. september 2021}}</ref> Aston Martin on alates 1991. aastast kuues erinev konstruktor, kes Silverstone'i baasi kasutab.<ref>{{Cite news|url= https://www.autosport.com/f1/news/jordan-191-to-pink-mercedes-the-shifting-fortunes-of-astons-f1-forebearers-/5759316/|title= Jordan 191 to 'Pink Mercedes' - The shifting fortunes of Aston's F1 forebearers|work=Autosport|date=17. märts 2021|access-date=24. august 2022|last=Turner|first=Kevin}}</ref> Vettel teenis Aston Martini esimese poodiumi teise kohaga [[2021. aasta Azerbaijani Grand Prix]]'l.<ref>{{Cite web|last=Valantine|first=Henry|date=2021-06-06|title=Sebastian Vettel 'over the moon' with first Aston Martin podium in Baku|url=https://www.planetf1.com/news/sebastian-vettel-first-aston-martin-podium/|access-date=24. august 2022|website=Planet F1}}</ref><ref>{{Cite web|date=6. juuni 2021|title=Vettel 'over the moon' with maiden Aston Martin podium after 'very rough' start of the season|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettel-over-the-moon-with-maiden-aston-martin-podium-after-very-rough-start.U2kcq3xpHH4w4tOgcTafl.html|access-date=24. august 2022|website=Formula 1}}</ref> Vettel lõpetas taas teisel kohal sama aasta [[2021. aasta Ungari Grand Prix|Ungari Grand Prix]]'l, aga diskvalifitseeriti kütuseproovi probleemide tõttu.<ref>{{Cite web|date=1. august 2021|title=Vettel loses second-place finish in Hungary after disqualification for fuel sample issue|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-loses-second-place-finish-in-hungary-after-disqualification.1hHxDLG0ARyAw6q2TCDkiS.html|website=Formula 1}}</ref><ref>{{Cite web|date=1. august 2021|title=Sebastian Vettel disqualified from Hungarian Grand Prix after finishing second|url=https://www.bbc.com/sport/formula1/58050375|website=BBC Sport}}</ref> 2021. aasta juunis teatas võistkonna juht [[Otmar Szafnauer]], et võistkonna liikmete arvu suurendatakse 535 pealt 800 peale.<ref>{{cite web|url=https://www.planetf1.com/news/aston-martin-expansion-800-staff/|title=Aston Martin target expansion to around 800 staff|website=Planet F1|date=10. juuni 2021|access-date=24. august 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.szafnauer-says-aston-martin-will-increase-workforce-to-800-as-they-aim-to.GWFec3iB1nVF0N4cpLp2y.html|title=Szafnauer says Aston Martin will increase workforce to 800 as they aim to bridge gap to rivals|website=Formula 1|access-date=24. august 2022}}</ref> Septembris andis Aston Martin teada, et nad jätkavad järgmisel hooajal samade sõitjatega.<ref>{{Cite web|last=Aston Martin|title=Aston Martin Cognizant Formula One™ Team announces 2022 driver line-up|url=https://www.astonmartinf1.com/en-GB/news/feature/aston-martin-cognizant-formula-one-tm-team-announces-2022-driver-line-up|date=16. september 2021}}</ref> 2022. aasta jaanuaris lahkus võistkonna juht [[Otmar Szafnauer]] pärast 12 aastat ametist.<ref>{{Cite web|title=Aston Martin announce departure of Team Principal Otmar Szafnauer {{!}} Formula 1®|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.aston-martin-announce-departure-of-team-principal-otmar-szafnauer.7orq4yhy6bKbh4hEgAb36v.html|access-date=24. august 2022|website=www.formula1.com|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12509476/otmar-szafnauer-aston-martin-formula-one-ceo-and-team-principal-departs|title=Otmar Szafnauer: Aston Martin Formula One CEO and team principal departs|website=Sky Sports|date=5. jaanuar 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/sport/formula1/59881786|title=Otmar Szafnauer: Aston Martin Formula One team principal leaves|website=BBC Sport|date=5. jaanuar 2022}}</ref> [[Mike Krack]], kes eelnevalt töötas [[BMW]] ja [[Porsche]] mootorispordi osakondades, nimetati tema asendajaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/sport/formula1/59997307|title=Aston Martin appoint Mike Krack as team principal|website=BBC Sport|date=14. jaanuar 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/f1/news/12477/12515736/aston-martin-hire-mike-krack-as-new-formula-1-team-principal-to-replace-otmar-szafnauer|title=Aston Martin hire Mike Krack as new Formula 1 team principal to replace Otmar Szafnauer|website=Sky Sports|date=14. jaanuar 2022}}</ref> Veebruarist sai võistkonna teiseks nimisponsoriks [[Aramco]].<ref>{{cite web|url=https://www.autocar.co.uk/car-news/motorsport-f1/aston-martin-formula-1-team-partners-oil-giant-aramco|title=Aston Martin Formula 1 team partners with oil giant Aramco|website=Autocar|date=3. veebruar 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.motorsport.com/f1/news/aston-martin-f1-team-seals-aramco-sponsorship-deal/7857438/|title=Aston Martin F1 team seals Aramco sponsorship deal|website=Motorsport.com|date=4. veebruar 2022}}</ref> Vettelil jäi 2022. aasta hooaja kaks esimest etappi vahele positiivse [[COVID-19|koroona]]testi tõttu. Ta tegi oma hooaja debüüdi kolmandal etapil [[2022. aasta Austraalia Grand Prix|Austraalias]].<ref>{{Cite web|url=https://www.reuters.com/lifestyle/sports/vettel-fit-race-australia-after-covid-19-absence-2022-03-31/|title=Vettel fit to race in Australia after COVID-19 absence|date=31. märts 2022|website=Reuters}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/sport/formula1/60879914|title=Sebastian Vettel: Aston Martin driver fit for Australian GP after Covid-19|date=31. märts 2022|website=BBC Sport}}</ref> Juulis teatas Vettel, et lõpetab oma karjääri pärast {{F1|2022}}. aasta hooaega.<ref>{{Cite web|title=BREAKING: Four-time champion Sebastian Vettel to retire from Formula 1 at the end of the 2022 season|date=28. juuli 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-four-time-champion-sebastian-vettel-to-retire-from-formula-1-at-the.65j625XK4FPq6qf2Qn5gb5.html|access-date=24. august 2022|website=Formula 1}}</ref> Tema asendajaks saab Alpine'i piloot ja kahekordne maailmameister [[Fernando Alonso]].<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-fernando-alonso-signs-to-aston-martin-for-2023-on-multi-year.1i8QwJht5v7dBCWFCcrqml.html|title=BREAKING: Fernando Alonso signs to Aston Martin for 2023 on multi-year contract|website=Formula 1|access-date=24. august 2022}}</ref> == Vormel 1 tulemused == === 1959–1960 === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:85%;" ! Aasta ! Šassii ! Jõuallikas ! Rehvid ! Sõitja ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! Punktid ! Koht |- ! rowspan="3" | {{F1|1959}} | rowspan="3" | [[Aston Martin DBR4|DBR4]] | rowspan="3" | Aston Martin RB6 2.5 L6 | rowspan="3" | {{Avon}}<br>{{Dunlop}} | | [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]] | [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]] | [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]] | [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]] | [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]] | [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]] | [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]] | [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]] | [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]] | ! rowspan="3" | 0 ! rowspan="3" | {{abbr|NC|Mitte klassifitseeritud}} |- | align="left"| {{riigi ikoon|GBR}} [[Roy Salvadori]] | | | style="background:#EFCFFF;"| Ret | | style="background:#CFCFFF;"| 6 | | style="background:#CFCFFF;"| 6 | style="background:#EFCFFF;"| Ret | | |- | align="left"| {{riigi ikoon|USA|1959}} [[Carroll Shelby]] | | | style="background:#EFCFFF;"| Ret | | style="background:#EFCFFF;"| Ret | | style="background:#CFCFFF;"| 8 | style="background:#CFCFFF;"| 10 | | |- ! rowspan="4" | {{F1|1960}} | rowspan="2" | [[Aston Martin DBR4|DBR4]] | rowspan="4" | Aston Martin RB6 2.5 L6 | rowspan="4" | {{Dunlop}} | | [[1960. aasta Argentiina Grand Prix|ARG]] | [[1960. aasta Monaco Grand Prix|MON]] | [[1960. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]] | [[1960. aasta Hollandi Grand Prix|NED]] | [[1960. aasta Belgia Grand Prix|BEL]] | [[1960. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]] | [[1960. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]] | [[1960. aasta Portugali Grand Prix|POR]] | [[1960. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]] | [[1960. aasta USA Grand Prix|USA]] ! rowspan="4" | 0 ! rowspan="4" | {{abbr|NC|Mitte klassifitseeritud}} |- |rowspan=2 align="left"| {{riigi ikoon|GBR}} [[Roy Salvadori]] | | | | style="background:#FFFFFF;"| DNS | | | | | | |- | rowspan=2| [[Aston Martin DBR5|DBR5]] | | | | | | | style="background:#EFCFFF;"| Ret | | | |- | align="left"| {{nowrap|{{riigi ikoon|FRA}} [[Maurice Trintignant]]}} | | | | | | | style="background:#CFCFFF;"| 11 | | | |- ! colspan="17" |Allikad:<ref>{{cite book|last=Small|first=Steve|title=The Guinness Complete Grand Prix Who's Who|date=1994|publisher=Guinness|pages=333, 352 and 383 |isbn=0851127029}}</ref><ref name="Constructor results">{{Cite web|url=https://www.statsf1.com/en/aston-martin/grand-prix.aspx|title=Aston Martin - Grands Prix started|website=statsf1.com|access-date=26. august 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.statsf1.com/en/aston-martin/non-participation.aspx|title=Aston Martin - Grands Prix not started|website=statsf1.com|access-date=26. august 2022}}</ref> |- |} === Pärast 2021. aastat === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:85%;" ! Aasta ! Šassii ! Jõuallikas ! Rehvid ! Sõitja ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 12 ! 13 ! 14 ! 15 ! 16 ! 17 ! 18 ! 19 ! 20 ! 21 ! 22 ! Punktid ! Koht |- ! rowspan="3" | {{F1|2021}} | rowspan="3" | [[Aston Martin AMR21|AMR21]] | rowspan="3" | Mercedes<br>M12 E Performance 1.6 V6 t | rowspan="3" | {{Pirelli}} | | [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]] | [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]] | [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]] | [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]] | [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]] | [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]] | [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]] | [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]] | [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]] | [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]] | [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]] | [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]] | [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]] | [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]] | [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]] | [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]] | [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]] | [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]] | [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]] | [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]] | [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]] | [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]] ! rowspan="3" {{Coltit|x=}} 77 ! rowspan="3" {{Coltit|x=}} 7. |- | align="left" | {{riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | style="background:#DFFFDF;"| 10 | style="background:#DFFFDF;"| 8 | style="background:#CFCFFF;"| 14 | style="background:#CFCFFF;"| 11 | style="background:#DFFFDF;"| 8 | style="background:#EFCFFF;"| Ret | style="background:#DFFFDF;"| 10 | style="background:#DFFFDF;"| 8 | style="background:#CFCFFF;"| 13 | style="background:#DFFFDF;"| 8 | style="background:#EFCFFF;"| Ret | style="background:#CFCFFF;"| 20 | style="background:#CFCFFF;"| 12 | style="background:#DFFFDF;"| 7 | style="background:#CFCFFF;"| 11 | style="background:#DFFFDF;"| 9 | style="background:#CFCFFF;"| 12 | style="background:#CFCFFF;"| 14 | style="background:#EFCFFF;"| Ret | style="background:#DFFFDF;"| 6 | style="background:#CFCFFF;"| 11 | style="background:#CFCFFF;"| 13 |- | align="left"| {{riigi ikoon|GER}} [[Sebastian Vettel]] | style="background:#CFCFFF;"| 15 | style="background:#CFCFFF;"| 15{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF;"| 13 | style="background:#CFCFFF;"| 13 | style="background:#DFFFDF;"| 5 | style="background:#DFDFDF;"| 2 | style="background:#DFFFDF;"| 9 | style="background:#CFCFFF;"| 12 | style="background:#CFCFFF;"| 17{{pistoda}} | style="background:#EFCFFF;"| Ret | style="background:#000; color:#FFF;"| DSQ | style="background:#DFFFDF;"| 5{{topeltrist}} | style="background:#CFCFFF;"| 13 | style="background:#CFCFFF;"| 12 | style="background:#CFCFFF;"| 12 | style="background:#CFCFFF;"| 18 | style="background:#DFFFDF;"| 10 | style="background:#DFFFDF;"| 7 | style="background:#CFCFFF;"| 11 | style="background:#DFFFDF;"| 10 | style="background:#EFCFFF;"| Ret | style="background:#CFCFFF;"| 11 |- ! rowspan="4" | {{F1|2022}} | rowspan="4" | [[Aston Martin AMR22|AMR22]] | rowspan="4" | Mercedes<br>M13 E Performance 1.6 V6 t | rowspan="4" | {{Pirelli}} | | [[2022. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]] | [[2022. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]] | [[2022. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]] | [[2022. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]] | [[2022. aasta Miami Grand Prix|MIA]] | [[2022. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]] | [[2022. aasta Monaco Grand Prix|MON]] | [[2022. aasta Sserbaidžaani Grand Prix|AZE]] | [[2022. aasta Kanada Grand Prix|CAN]] | [[2022. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]] | [[2022. aasta Austria Grand Prix|AUT]] | [[2022. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]] | [[2022. aasta Ungari Grand Prix|HUN]] | [[2022. aasta Belgia Grand Prix|BEL]] | [[2022. aasta Hollandi Grand Prix|NED]] | [[2022. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]] | [[2022. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]] | [[2022. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]] | [[2022. aasta USA Grand Prix|USA]] | [[2022. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]] | [[2022. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]] | [[2022. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]] ! rowspan="4" {{F1kstat|AST|hooaeg_punktid}}* ! rowspan="4" {{F1kstat|AST|hooaeg_koht}}* |- | align="left" |{{riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | {{F1R2022|STR|BHR}} | {{F1R2022|STR|SAU}} | {{F1R2022|STR|AUS}} | {{F1R2022|STR|EMI}} | {{F1R2022|STR|MIA}} | {{F1R2022|STR|ESP}} | {{F1R2022|STR|MON}} | {{F1R2022|STR|AZE}} | {{F1R2022|STR|CAN}} | {{F1R2022|STR|GBR}} | {{F1R2022|STR|AUT}} | {{F1R2022|STR|FRA}} | {{F1R2022|STR|HUN}} | {{F1R2022|STR|BEL}} | {{F1R2022|STR|NED}} | {{F1R2022|STR|ITA}} | {{F1R2022|STR|SIN}} | {{F1R2022|STR|JPN}} | {{F1R2022|STR|USA}} | {{F1R2022|STR|MXC}} | {{F1R2022|STR|SAP}} | {{F1R2022|STR|ABU}} |- | align="left" |{{riigi ikoon|GER}} [[Sebastian Vettel]] | {{F1R2022|VET|BHR}} | {{F1R2022|VET|SAU}} | {{F1R2022|VET|AUS}} | {{F1R2022|VET|EMI}} | {{F1R2022|VET|MIA}} | {{F1R2022|VET|ESP}} | {{F1R2022|VET|MON}} | {{F1R2022|VET|AZE}} | {{F1R2022|VET|CAN}} | {{F1R2022|VET|GBR}} | {{F1R2022|VET|AUT}} | {{F1R2022|VET|FRA}} | {{F1R2022|VET|HUN}} | {{F1R2022|VET|BEL}} | {{F1R2022|VET|NED}} | {{F1R2022|VET|ITA}} | {{F1R2022|VET|SIN}} | {{F1R2022|VET|JPN}} | {{F1R2022|VET|USA}} | {{F1R2022|VET|MXC}} | {{F1R2022|VET|SAP}} | {{F1R2022|VET|ABU}} |- | align="left" nowrap|{{riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]] | {{F1R2022|HUL|BHR}} | {{F1R2022|HUL|SAU}} | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- ! colspan="29"| Allikad:<ref name="Constructor results"/> |} ;Märkmed * <sup>{{pistoda}}</sup> – sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist * <sup>{{topeltrist}}</sup> – pooled punktid, sest läbiti vähem kui 75% võistlusdistantsist * <nowiki>*</nowiki> – käimasolev hooaeg === Maailmameistrivõistluste arvestusse mitte minevad Vormel 1 tulemused === {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:85%" |- ! Aasta ! Šassii ! Jõuallikas ! Sõitja ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 |- ! rowspan="3" | {{F1|1959}} | rowspan="3" | [[Aston Martin DBR4|DBR4]] | rowspan="3" | Aston Martin RB6 2.5 L6 | | [[1959 Glover Trophy|GLV]] | [[1959 BARC Aintree 200|AIN]] | [[1959 BRDC International Trophy|INT]] | [[1959 International Gold Cup|OUL]] | [[1959 Silver City Trophy|SIL]] |- | align="left"| {{riigi ikoon|GBR}} [[Roy Salvadori]] | | | style="background-color:#DFDFDF"| ''2'' | | |- | align="left"| {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Carroll Shelby]] | | | style="background-color:#CFCFFF"| 6 | | |- ! rowspan="2" | {{F1|1960}} | rowspan="2" | [[Aston Martin DBR4|DBR4]] | rowspan="2" | Aston Martin RB6 2.5 L6 | | [[1960 Glover Trophy|GLV]] | [[1960 BRDC International Trophy|INT]] | [[1960 Silver City Trophy|SIL]] | [[1960 Lombank Trophy|LOM]] | [[1960 International Gold Cup|OUL]] |- | align="left"| {{riigi ikoon|GBR}} [[Roy Salvadori]] | | style="background-color:#EFCFFF"| Ret | | | |- |} == Viited == {{reflist}} [[Kategooria:Vormel 1 meeskonnad]] fnb4r6ntkccxheso2mvo3j23bffyogt Mežmaļi 0 637267 7241063 7051400 2026-09-24T16:41:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241063 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežmaļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mežmaļi | pindala = 0,06 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežmaļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]. Küla jääb [[Riia]]st 92 kilomeetri kaugusele. Asula jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Sinna jääb Mežmaļi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12589 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-27 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927092051/https://www.atd.lv/pieturvietas/12589 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 2022 oli külas 45 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=43584 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Vaive vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] s9ug87bysqau8603sst2pkow6o9kr12 Naukšēni (Jaunpiebalga vald) 0 637342 7241334 7051687 2026-09-25T03:22:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241334 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Naukšēni | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,238 | elanikke = 13 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Naukšēni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]. Küla asub valla lääneosas. Seal asub Naukšēni bussipeatus.<ref>https://web.archive.org/web/20220930133817/https://www.atd.lv/pieturvietas/15260 Autotransporta direcija]</ref> 2007. aastal oli seal 13 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=48224 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpiebalga piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Jaunpiebalga vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] b0io2er315756t7207e390ccb3re63n Mostene 0 637382 7241212 7051481 2026-09-24T20:28:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241212 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mostene | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,13 | elanikke = 11 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Mostene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]. Küla asub valla põhjaosas. Seal asub Mostene bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/795 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-30 |arhiivimisaeg=2022-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220930133918/https://www.atd.lv/pieturvietas/795 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastail 2009-2021 jäi küla [[Jaunpiebalga piirkond]]a. Aastal 2007 oli seal 11 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2133 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Jaunpiebalga vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] 3xmzxt4ckls8hivkegezgrfy79n2o5n Mentes (küla) 0 638834 7241017 6974233 2026-09-24T14:49:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241017 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mentes | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mentes | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mentes''' (vanasti ka ''Riteņmuiža'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=52558 Vietvārdu datubāze]</ref> Mentes asub valla loodeosas [[Tirza jõgi|Tirza jõe]] kaldal. Külas on Mentese bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11190 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Cesvaine piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Cesvaine vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] tc0dw4s0l72qp8irlggvy5jp9pz1hxr Moroza 0 639080 7241208 6970835 2026-09-24T20:17:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241208 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Moroza | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 10 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Moroza''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Indrāni vald|Indrāni vallas]]. Moroza asub valla keskosas [[Aiviekste]] jõe kaldal. Seal asub Moroza bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4330 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2007–2021 kuulus küla [[Lubāna piirkond]]a. Kälas kasvavad Dravnieki tamm ja Stīgase tamm on looduskaitse all. Külla ulatub kaitsealune Lubāna-Meirāni allee.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=58894 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Indrāni vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] rmyyyxtmpcywlng06ovbim42h0dn8jo Nick Cousins 0 639741 7241355 6873380 2026-09-25T04:05:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241355 wikitext text/x-wiki [[File:Nick Cousins 2013-10.jpg|pisi|Nick Cousins (2013)]] '''Brian Nicholas Cousins''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1993]] [[Belleville (Ontario)|Belleville]]'is [[Ontario|Ontario provints]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Florida Panthers]]. Aastatel 2009–2013 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Sault Ste. Marie Greyhounds]]. 2011. aastal valis [[Philadelphia Flyers]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 68. valikuna. Flyersiga sõlmis ta 2012. aasta märtsis kolmeaastase lepingu. Ta mängis enne NHL-i [[American Hockey League]]'is (AHL) Flyersi tütarklubis [[Lehigh Valley Phantoms|Adirondack/Lehigh Valley Phantoms]]. NHL-is tegi Cousins debüüdi 17. märtsil 2015 mängus [[Vancouver Canucks]]i vastu. Esimesel hooajal ta NHL-is 11 mänguga ühtegi resultatiivsus punkti ei kogunud, kuid järgmisel, [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015/16.]] hooajal, 38 mänguga 6+5. 2017. aasta juunis kaubeldi Cousins Flyersist [[Arizona Coyotes|Arizona Coyotesisse]].<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/coyotes/news/coyotes-acquire-cousins-and-madsen-from-flyers/c-289967808 | title = Coyotes acquire Cousins and Madsen from Flyers | publisher = [[Arizona Coyotes]] | date = 2017-06-16 | accessdate = 2017-06-16 | archive-date = 2017-09-09 | archive-url = https://web.archive.org/web/20170909190959/https://www.nhl.com/coyotes/news/coyotes-acquire-cousins-and-madsen-from-flyers/c-289967808 | url-status = live }}</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017/18]] lõi ta liigas 12 väravat. Hooaeg [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018/19]] on jäänud NHL-is tema seni resultatiivseimaks (7+20). 2019. aasta juulis sõlmis Cousins üheaastase lepingu [[Montreal Canadiens]]iga.<ref>{{cite web |title=Habs sign F Cousins to one-year, $1M contract |url=https://www.tsn.ca/montreal-canadiens-sign-f-nick-cousins-to-one-year-1m-contract-1.1333501 |website=[[The Sports Network]] |accessdate=July 5, 2019 |date=July 5, 2019 |archive-date=July 5, 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190705204843/https://www.tsn.ca/montreal-canadiens-sign-f-nick-cousins-to-one-year-1m-contract-1.1333501 |url-status=live }}</ref> 2020. aasta veebruaris kaubeldi Cousins [[Vegas Golden Knights]]i, kus ta mängis hooaja lõpuni. 2020. aasta oktoobris sõlmis ta kaheaastase lepingu [[Nashville Predators]]iga.<ref>{{cite web | url = https://www.thescore.com/nhl/news/2037032 | title = Predators add Nick Cousins on 2-year deal | publisher = thescore.com | date = October 9, 2020 | accessdate = October 9, 2020 | archive-date = May 10, 2021 | archive-url = https://web.archive.org/web/20210510213031/https://www.thescore.com/nhl/news/2037032 | url-status = live }}</ref> 2022. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu Florida Panthersiga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/panthers/news/florida-panthers-agree-to-terms-with-forward-nick-cousins-on-a-two-year-contract/c-334965484 | title = Florida Panthers agree to terms with Nick Cousins | publisher = [[Florida Panthers]] | date = July 13, 2022 | accessdate = July 13, 2022 | archive-date = 2022-11-17 | archive-url = https://web.archive.org/web/20221117123244/https://www.nhl.com/panthers/news/florida-panthers-agree-to-terms-with-forward-nick-cousins-on-a-two-year-contract/c-334965484 | url-status = dead}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nhl.com/player/nick-cousins-8476393 Nick Cousins NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=121947 Nick Cousins hockeydb.com lehel] {{Florida Panthersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Cousins, Nick}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Philadelphia Flyersi mängijad]] [[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]] [[Kategooria:Montreal Canadiensi mängijad]] [[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] r3d8d1wtmacaisjxtyfq1x4zxuwpg88 Obsenieki 0 640406 7241445 6978105 2026-09-25T07:15:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241445 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Obsenieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 25 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Obsenieki''' (ka '''Opsinīki''', [[Latgali keel|latgali]] ''Opsenīki'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]. Obsenieki asub Riiast 181 kilomeetri kaugusel valla põhjaosas. Sinna jääb Priežukalnsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4370 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla jääb osaliselt [[Teiči looduskaitseala]] kaitsevööndisse.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 1897 oli seal katoliiklaste küla, kus oli 126 elanikku. Aastal 2008 oli külas 25 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=59384 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Barkava vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] gyzdyvwuht75cx7hp4dbhqx95isu3m6 Osogols 0 640482 7241534 6978051 2026-09-25T10:23:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241534 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Osogols | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 9 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Osogols''' (ka '''Osagols''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]. Osogols asub valla idaosas. Sinna jääb Osagalsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5045 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217081853/https://www.atd.lv/pieturvietas/5045 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külas kasvav Dzeņusili tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 1897 oli seal katoliiklaste küla, kus oli 259 elanikku. Aastal 2008 oli külas 9 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2625 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Barkava vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] 6glhkrnifu2awxhfkhuj4mycnqqduih Ozoli (Liezēre vald) 0 640613 7241613 7098659 2026-09-25T11:35:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241613 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ozoli | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | pindala = 0,658 | elanikke = 244 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ozoli''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2664 Vietvārdu datubāze]</ref> Ozoli asub valla keskosas merepinnast 220 meetri kõrgusel Dziļūkste ja Sieži järvede kaldal. Küla jääb valla keskusest [[Liezēre]]st 4, piirkonna keskusest [[Madona]]st 21 ja Riiast 146 kilomeetri kaugusele. Külas on Liezēre põhikool. Sinna jääb Ozoli bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5064 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217121000/https://www.atd.lv/pieturvietas/5064 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |url-olek=ei tööta}}</ref> Ozoli on kujunenud endise [[Ozolamuiža mõis]]a (''Eckhof'') keskuse juurde. Nõukogude perioodil ehitati see välja kui Liezēre [[sovhoos]]i keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 605. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Seal asuvad Ozolmuiža muinaskalmed on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1738 Ozolmuižas senkapi]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 171 (1970) * 287 (1979) * 383 (1989) * 347 (2000) * 311 (2011) <td> * 311 (2011) * 268 (2019) * 260 (2021) * 244 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Liezēre vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] 6pmddq8fu87p2igzo2hx6ivxi702swy Miķelēni (Liezēre vald) 0 640622 7241183 6974613 2026-09-24T19:24:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241183 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Miķelēni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Miķelēni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=72453 Vietvārdu datubāze]</ref> Miķelēni asub valla idaosas. Sinna jääb Stukulese bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14435 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217120052/https://www.atd.lv/pieturvietas/14435 |url-olek=ei tööta}}</ref> Lejasstukuļese muinaskalmed on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1749 Lejasstukuļu senkapi]</ref> Looduskaitse all on külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,22 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Liezēre vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] nkl0fh1v4x79kq7z75awcxlt7s2d842 Namdari 0 640706 7241313 6974621 2026-09-25T02:20:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241313 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Namdari | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Namdari''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=72454 Vietvārdu datubāze]</ref> Namdari asub valla keskosas. Sinna jääb Namdari bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14913 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217121107/https://www.atd.lv/pieturvietas/14913 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Liezēre vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] olhkdxkgnl0jngp400zos93zs8vkxly Muižnieki (Bērzaune vald) 0 640789 7241225 6974991 2026-09-24T20:56:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241225 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Muižnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 30 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Muižnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Bērzaune vald|Bērzaune vallas]]. Muižnieki asub valla lõunaosas merepinnast 180 meetri kõrgusel. Asula jääb valla keskusest [[Sauleskalns]]ist 2, piirkonna keskusest [[Madona]]st 13 ja Riiast 159 kilomeetri kaugusele. Sinna jääb Muižnieki bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14949 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218070323/https://www.atd.lv/pieturvietas/14949 |url-olek=ei tööta}}</ref> Muižnieki on tekkinud endise [[Grosdona mõis]]a (''Großdohn'') keskuse juurde.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 120. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Küla jääb [[Vestiena maastikukaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2008 oli külas 30 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=54136 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Bērzaune vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] cw4s3nr8wnhzzq9837trz0zzb2p661f 90K 0 640867 7240915 7230988 2026-09-24T12:03:25Z ~2026-49114-55 237309 7240915 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Reisisadam|number=90K|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=90|järgmine liin=90A|järgmine=90A (Tallinna bussiliin)|eelmine=90 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=2011|suleti=2012}} '''90K''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 90K alustas tööd [[2011]]. aastal. Liini teenindas [[Hansabuss]] marsruudil Lennujaam – Kaubamaja – Reisisadam. Liin suleti [[2012]]. aastal. == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rj4r3pv73u3b5sizazj2j3hgwct79qs Ozolkrogs 0 640868 7241624 6974987 2026-09-25T11:51:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241624 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ozolkrogs | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ozolkrogs''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Bērzaune vald|Bērzaune vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=49392 Vietvārdu datubāze]</ref> Ozolkrogs asub valla keskosas Adažiņa jõe kaldal. Sinna jääb Ozolkrogsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4282 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218070435/https://www.atd.lv/pieturvietas/4282 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |url-olek=ei tööta}}</ref> Küla jääb osaliselt [[Vestiena maastikukaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Bērzaune vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] kpsrsbnqq3sjve6jgkx2nxujsh9cd8g 90A 0 640875 7240916 7231000 2026-09-24T12:03:56Z ~2026-49114-55 237309 7240916 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Linnahall|number=90A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=90K|järgmine liin=91|järgmine=91 (Tallinna bussiliin)|eelmine=90K (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=1994|suleti=1995}} '''90A''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Linnahall|linnahalli]]. Bussiliiin 90A alustas tööd [[1. juuni|1. juunil]] [[1994]]. Liin avati universaalliinina, see ühendas Tallinna tähtsamaid punkte: hotelle "Kungla", [[Olümpia hotell|"Olümpia"]], [[Viru hotell|"Viru"]], [[Hotell Palace|"Palace"]], "Tallinn" ning [[Tallinna bussijaam|autobussijaama]], [[Balti jaam|Balti jaama]], reisisadamat ja lennujaama. Liini teenindas MRP Liinide AS "Scania CR112” ja "Volvo B10M" tüüpi bussidega. Väljumiste intervall oli 20 minutit ja pilet maksis 4 krooni. Liin suleti [[1995]]. aastal. {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1wq5ps8q2a05yjqphkox9brv8etmdhx Ozolkalns (Mētriena vald) 0 640937 7241620 6978003 2026-09-25T11:48:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241620 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ozolkalns | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 8 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ozolkalns''' (vanasti ka ''Odziena'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2679 Vietvārdu datubāze]</ref> Ozolkalns asub Riiast 166 kilomeetri kaugusel valla keskosas Odziena järve loodekaldal. Külas on Ozolkalnsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11591 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ziedi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/13977 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218074735/https://www.atd.lv/pieturvietas/13977 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |url-olek=ei tööta}}</ref> Küla jääb osaliselt [[Teiči looduskaitseala]] kaitsevööndisse. Külasse ulatub looduskaitsealune Ozolkalnsi allee. Looduskaitse all on Alejase pärn, Parunivaher, jalakas ümbermõõduga 4,79 meetrit, neli tamme ja kaheksa pärna.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 10 (2019) * 8 (2022) * 8 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Mētriena vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] msti82ywk9wwm2ddvvth6ln84phzvgy Odziena 0 640938 7241451 7084290 2026-09-25T07:30:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241451 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Vietalva valla asulast; Mētriena valla küla kohta vaata artiklit [[Ozolkalns (Mētriena vald)]]}} {{linn | nimi = Odziena | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Odziena | pindala = 0.69 | elanikke = 40 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Odziena''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=1179 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas. Odziena asub valla keskusest [[Vietalva]]st 6, piirkonna keskusest [[Aizkraukle]]st 37 ja [[Riia]]st 100 km kaugusel. Külas asub Odziena bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3446 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Odziena alad asustati rauaajal.<ref>Latvijas PSR arheoloģija. Rīga: Zinātne, 1974. 336. lpp.</ref> Esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1455 (''Odensee, Odze''). Hiljem asus seal [[Odziena mõis]]a keskus. Mõisa häärber on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8841 Odzienas pils]</ref> Aastatel 2009–2021 jäi asula [[Pļaviņase piirkond]]a. Küla jääb [[Koknese-Odziena maastikukaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 118 (1970) * 160 (1979) * 139 (1989) * 108 (2000) <td> * 69 (2011) * 52 (2021) * 40 (2026) </table> ==Viited== {{viited}} {{Vietalva vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] 7psbzw1fvbohi3kf1gqr158241yxump Kriitservik (perekond) 0 641543 7241573 6889111 2026-09-25T11:13:40Z Svencapoeira 67038 7241573 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kriitservik | pilt = Nothopanus_candidissimus_(Berk._%26_M.A._Curtis)_Singer_174732.jpg | pildi_seletus = [[Kriitservik]] ''Cheimonophyllum candidissimum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cyphellaceae]]'' | perekond = '''Kriitservik''' ''Cheimonophyllum'' }} '''Kriitservik''' (''Cheimonophyllum'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Cheimonophyllum candidissimum'' – [[kriitservik]] *''[[Cheimonophyllum haedinum]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|121909}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] jayts7itopkcy0toy06bd1m1kojhson 7241574 7241573 2026-09-25T11:15:02Z Svencapoeira 67038 7241574 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kriitservik | pilt = Nothopanus_candidissimus_(Berk._%26_M.A._Curtis)_Singer_174732.jpg | pildi_seletus = [[Kriitservik]] ''Cheimonophyllum candidissimum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cyphellaceae]]'' | perekond = '''Kriitservik''' ''Cheimonophyllum'' }} '''Kriitservik''' (''Cheimonophyllum'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Cheimonophyllum haedinum'' – [[kriitservik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|121909}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] bk7t6w3f3w4cuc85cus4ii0njbxmpct 7241582 7241574 2026-09-25T11:18:01Z Svencapoeira 67038 7241582 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kriitservik | pilt = Nothopanus_candidissimus_(Berk._%26_M.A._Curtis)_Singer_174732.jpg | pildi_seletus = [[Kriitservik]] ''Cheimonophyllum haedinum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cyphellaceae]]'' | perekond = '''Kriitservik''' ''Cheimonophyllum'' }} '''Kriitservik''' (''Cheimonophyllum'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Cheimonophyllum haedinum'' – [[kriitservik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|121909}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] gh11ls1t5s16l9fnumm66niviet9t36 Mārtiņēni 0 641722 7241291 6975914 2026-09-25T00:35:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241291 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mārtiņēni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mārtiņēni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2660 Vietvārdu datubāze]</ref> Mārtiņēni asub valla keskosas Antonīca jõe kaldal. Sinna jääb Silavase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5100 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218154000/https://www.atd.lv/pieturvietas/5100 |url-olek=ei tööta}}</ref> Külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,2 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Kalsnava vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] 90fki1qklyn0lfgfg5uiv3zl7wrorol Michael Dal Colle 0 645606 7241094 6827173 2026-09-24T17:17:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241094 wikitext text/x-wiki [[File:Michael Dal Colle crop.jpg|pisi|Michael Dal Colle (2019)]] '''Michael Dal Colle''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1996]] [[Richmond Hill]]is [[Ontario|Ontario provintsis]]) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis [[Iserlohn Roosters]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Aastatel 2012–2016 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i (OHL) klubis [[Oshawa Generals]], viimasel hooajal lisaks [[Kingston Frontenacs]]is. 2015. aastal tuli ta Generalsiga OHL-i meistriks. 2014. aastal valis [[New York Islanders]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is viienda valikuna. Hooaja 2015/16 lõpus debüteeris Dal Colle [[American Hockey League]]'is (AHL) Islandersi tütarklubis [[Bridgeport Sound Tigers]]. 2019. aastal valiti Dal Colle AHL-i tähtede mängule. NHL-is debüteeris Dal Colle 13. jaanuaril 2018 mängus [[New York Rangers]]i vastu. NHL-is hakkas Dal Colle enam mänguaega saama hooajal [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018/19]]. Esimese värava lõi ta NHL-is 17. jaanuaril 2019 mängus [[New Jersey Devils]]i vastu. Tema kõige resultatiivsem hooaeg NHL-is oli [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019/20]], mil ta lõi neli väravat ja andis kuus väravasöötu. Hooajal 2021/22 mängis ta taas peamiselt Islandersi tütarklubis AHL-is. 2022. aasta oktoobris sõlmis ta lepingu TPS-iga.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/152047/michael-dal-colle (vaadatud 1.2.2023)</ref> Hooajal 2022/23 jäi tema arvele Soome kõrgliigas neli väravat ja 19 väravasöötu. 2023. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Iserlohn Roosters]]iga.<ref>{{citeweb| url = https://iserlohn-roosters.de/2023/07/27/ehemaliger-top-fuenf-pick-michael-dal-colle-wechselt-nach-iserlohn/ | title = Former top five NHL draft pick, Michael Dal Colle is moving to Iserlohn | publisher = [[Iserlohn Roosters]] | date = July 27, 2023 | accessdate = July 27, 2023 | language = de}}</ref> Dal Colle on isa kaudu Itaalia päritolu ja ema kaudu iiri päritolu.<ref>{{Cite web|title=Family First for Dal Colle|url=https://www.nhl.com/islanders/news/family-first-for-dal-colle/c-317361406|access-date=2020-07-10|website=NHL.com|archive-date=2022-10-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20221018213750/https://www.nhl.com/islanders/news/family-first-for-dal-colle/c-317361406|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |last1=Graham |first1=Doug |title='Family is everything' for Kingston star Dal Colle |url=https://www.thewhig.com/2016/02/24/family-is-everything-for-kingston-star-dal-colle/wcm/0bc808f3-18a5-43e6-7be7-5d155c694d3a |website=The Kingston Whig-Standard |access-date=August 29, 2018 |date=February 24, 2016 |quote=Dal Colle also credits his Italian grandfather... |archive-date=2020-11-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108101639/https://www.thewhig.com/2016/02/24/family-is-everything-for-kingston-star-dal-colle/wcm/0bc808f3-18a5-43e6-7be7-5d155c694d3a |url-status=dead}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/michael-dal-colle-8477936 Michael Dal Colle NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=145014 Michael Dal Colle hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Dalcolle, Michael}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:HC TPS-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] gpm36l5mc046qo6dsgcebu25m5kz2wv Max Görtz 0 645619 7240938 6510875 2026-09-24T12:30:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240938 wikitext text/x-wiki [[File:2023-10-27 Eisbären Berlin gegen Schwenninger Wild Wings (Deutsche Eishockey-Liga 2023-24) by Sandro Halank–037.jpg|pisi|Max Görtz, 2023]] [[File:Max Görtz2.JPG|pisi|Max Görtz 2014. aastal [[Frölunda HC|Frölunda]] mängijana]] '''Max Görtz''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1993]] [[Höör]]is) on [[Rootsi]] [[jäähokimängija]], kes mängib Soome kõrgliigaklubis [[KalPa]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Rootsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2011/12 [[Färjestad BK|Färjestadi]] meeskonnas, aastatel 2013–2015 mängis Rootsi kõrgliigaklubis [[Frölunda HC]]. 2012. aastal valis [[Nashville Predators]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 172. valikuna. Põhja-Ameerikasse suundus Görtz mängima 2015. aastal. Hooajal 2015/16 tegi ta eduka hooaja [[American Hockey League]]'is (AHL) Predatorsi tütarklubis [[Milwaukee Admirals]], kui lõi 18 väravat ja andis 29 väravasöötu. Järgmine hooaeg algas Görtzil aga märkimisväärsemalt tagasihoidlikumalt. 2017. aasta jaanuaris kaubeldi Görtz [[Anaheim Ducks]]ile.<ref>{{cite web |url=https://www.nhl.com/ducks/news/ducks-acquire-gortz-from-nashville/c-285888684 |title=Ducks Acquire Gortz from Nashville |publisher=[[Anaheim Ducks]] |date=2017-01-19 |access-date=2017-01-19 |archive-date=2017-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170126064644/https://www.nhl.com/ducks/news/ducks-acquire-gortz-from-nashville/c-285888684 |url-status=dead}}</ref> Ta mängis hooaja lõpuni AHL-is Ducksi tütarklubis [[San Diego Gulls]], kuid NHL-is jäi debüüt tegemata. Aastatel 2017–2020 mängis Görtz Rootsi kõrgliigaklubis [[Malmö Redhawks]]. Aastatel 2020–2022 mängis ta Saksamaa kõrgliigas, esimesel hooajal [[Grizzlys Wolfsburg]]is ja teisel hooajal [[Schwenninger Wild Wings]]is. 2022. aasta juunis sõlmis ta kaheaastase lepingu KalPaga.<ref>{{cite web| url = https://kalpa.fi/fi-fi/article/uutiset/maalintekovoimaa-hyokkaykseen-tervetuloa-kalpaan-max-gortz/6019/ | title = Max Gortz comes to KalPa | publisher = [[KalPa]] | date = 11 June 2022 | accessdate = 11 June 2022 | language = soome}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=152776 Max Görtz hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Görtz, Max}} [[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Färjestad BK mängijad]] [[Kategooria:Frölunda HC mängijad]] [[Kategooria:Malmö Redhawksi mängijad]] [[Kategooria:Grizzlys Wolfsburgi mängijad]] [[Kategooria:KalPa mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] j1te0ov2dwm4arl1tbfr57u73rrcf00 Michael Stone (jäähokimängija) 0 646179 7241099 6318116 2026-09-24T17:22:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241099 wikitext text/x-wiki [[File:Michael Stone.jpg|pisi|Michael Stone [[Arizona Coyotes|Coyotesi]] mängijana 2014. aastal]] '''Michael Robert Stone''' (sündinud [[7. juuni]]l [[1990]] [[Winnipeg]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Calgary Flames]]. Aastatel 2006–2010 mängis ta [[Western Hockey League]]'i (WHL) klubis [[Calgary Hitmen]]. Viimasel hooajal tuli ta Hitmeniga WHL-i meistriks.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/11708/michael-stone (vaadatud 8.2.2023)</ref> 2008. aastal valis [[Phoenix Coyotes]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 69. valikuna. Hooajal 2010/11 debüteeris ta [[American Hockey League]]'is (AHL) Coyotesi tütarklubis [[San Antonio Rampage]]. NHL-i debüteeris ta Coyotesi meeskonnas 18. veebruaril 2012 mängus [[Dallas Stars]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 10. märtsil mängus [[San Jose Sharks]]i vastu. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015/16]] tegi Stone NHL-is oma resultatiivseima hooaja, kui lõi kuus väravat ja andis 30 väravasöötu. 2017. aasta veebruaris kaubeldi Stone Coyotesist [[Calgary Flames]]i.<ref>{{cite web |title=FLAMES ACQUIRE STONE FROM ARIZONA |url=https://www.nhl.com/flames/news/flames-acquire-stone-from-arizona/c-286971884 |website=Calgary Flames |accessdate=February 20, 2017 |archive-date=2017-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170222191912/https://www.nhl.com/flames/news/flames-acquire-stone-from-arizona/c-286971884 |url-status=dead}}</ref> Tema noorem vend [[Mark Stone]] on samuti jäähokimängija. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/michael-stone-8474628 Michael Stone NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=96696 Michael Stone hockeydb.com] {{Calgary Flamesi mängijad}} {{JÄRJESTA:Stone, Michael}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]] [[Kategooria:Calgary Flamesi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 90tjuvutuonfoqe0r1ear3lj0u1x8vy Clitocella 0 646626 7241621 7220792 2026-09-25T11:48:36Z Svencapoeira 67038 7241621 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Clitocella'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Homobasidiomycetae'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = '''''Clitocella''''' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Clitocella''''' on perekond seeni sugukonnast [[punalehikulised]]. ==Endisi liike== *''Lulesia colorata'' – [[mustuv punaheinik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|140002}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Punalehikulised]] fac4obykszz3gzzx01l6zwj7reau5uv Matthew Boldy 0 648945 7240924 7102077 2026-09-24T12:06:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240924 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Matthew Boldy 2019.jpg | pildisuurus = 230px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|U20 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|Kanada 2021]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|U18 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|Rootsi 2019]]|}} }} '''Matthew Boldy''' (sündinud [[5. aprill]]il [[2001]] [[Millis]]is [[Massachusetts|Massachusettsi osariigis]]<ref>https://www.eliteprospects.com/player/375501/matt-boldy (vaadatud 24.3.2023)</ref>) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Minnesota Wild]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Aastatel 2017–2019 kuulus ta ''U.S. National Development Team''{{'}}i. Aastatel 2019–2021 mängis ta [[Boston College]]'i jäähokimeeskonnas. 2019. aastal valis Minnesota Wild ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 12. valikuna. 2021. aasta märtsis sõlmis ta Wildiga kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/wild/news/matt-boldy-contract-033021/c-323087786 | title = Wild sign forward Matt Boldy to three-year, entry-level contract | publisher = [[Minnesota Wild]] | date = March 31, 2021 | access-date = March 31, 2021 | archive-date = 2021-05-13 | archive-url = https://web.archive.org/web/20210513053302/https://www.nhl.com/wild/news/matt-boldy-contract-033021/c-323087786 | url-status = dead}}</ref> Seejärel mängis ta kuni hooaja lõpuni [[American Hockey League]]'is (AHL) Minnesota Wildi tütarklubis [[Iowa Wild]], kus ta lõi 14 mänguga kuus väravat ja andis 12 väravasöötu. NHL-is tegi Boldy debüüdi 6. jaanuaril 2022 mängus [[Boston Bruins]]i vastu ning lõi 3:2 Minnesota Wildiga lõppenud mängus Wildi võiduvärava. 14. veebruaril 2022 tegi ta mängus [[Detroit Red Wings]]i vastu oma esimese [[kübaratrikk|kübaratriki]] NHL-is. Debüüthooajal lõi Boldy NHL-is 15 väravat ja andis 24 väravasöötu. 2023. aasta jaanuaris pikendas ta Wildiga lepingut seitsme aasta võrra.<ref>{{cite web |title=Boldy signs 7-year, $49 million contract with Wild |url=https://www.nhl.com/news/matt-boldy-signs-seven-year-contract-with-minnesota-wild/c-340005824 |website=[[Minnesota Wild]] |access-date=January 16, 2023 |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207142335/https://www.nhl.com/news/matt-boldy-signs-seven-year-contract-with-minnesota-wild/c-340005824 |url-status=dead}}</ref> 2019. aastal võitis Boldy USA kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistrivõistlustel pronksmedali. 2021. aastal tuli ta USA kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus osales ta [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/matt-boldy-8481557 Matthew Boldy NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=209491 Matthew Boldy hockeydb.com lehel] {{Minnesota Wildi mängijad}} {{JÄRJESTA:Boldy, Matthew}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] cm93o450lb1u3ulohmfd1ipyzuo6sxx Oskar Sundqvist 0 648953 7241527 6684405 2026-09-25T10:14:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 5 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241527 wikitext text/x-wiki [[File:Oskar Sundqvist 2016-04-28 1.JPG|pisi|Oskar Sundqvist 2016. aastal [[Pittsburgh Penguins]]i mängijana]] '''Nils Oskar Sundqvist''' (sündinud [[23. märts]]l [[1994]] [[Boden (Rootsi)|Bodenis]]) on [[Rootsi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Minnesota Wild]]. Ta alustas klubikarjääri Rootsi klubis [[Skellefteå AIK]]. Ta debüteeris Rootsi kõrgliigas hooajal 2012/13. 2012. aastal valis [[Pittsburgh Penguins]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 81. valikuna. Penguinsiga sõlmis ta lepingu 2014. aasta mais, kuid hooajaks 2014/15 jäi ta veel Skellefteåsse. Hooaja lõpus debüteeris ta [[American Hockey League]]'is (AHL) Pittsburgh Penguinsi tütarklubis [[Wilkes–Barre/Scranton Penguins]]. NHL-is debüteeris Sundqvist 5. veebruaril 2016 mängus [[Tampa Bay Lightning]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 2. aprillil mängus [[New York Islanders]]i vastu, kuid see jäi ta ka tema ainsaks väravaks Pittsburgh Penguinsi meeskonnas. Sundqvist osales hooajal [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015/16]] lisaks kahes [[Stanley karikas|Stanley karikavõistluste]] väljalangemismängus; Stanley karika finaalis võitis Penguins [[San Jose Sharks]]i, kuid Sundqvist ei olnud piisavalt paljudes mängudes osalenud, et tema nimi oleks Stanley karikale graveeritud.<ref>{{cite web |title=Penguins Recall Frank Corrado and Oskar Sundqvist |url=https://www.nhl.com/penguins/news/corrado-and-sundqvist-recalled/c-287918818 |website=nhl.com |publisher=National Hockey League |access-date=14 June 2020 |date=21 March 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230324153018/https://www.nhl.com/penguins/news/corrado-and-sundqvist-recalled/c-287918818 |archive-date=2023-03-24 |url-status=dead}}</ref> Hooajal 2016/17 lõi Sundqvist Wilkes–Barre/Scranton Penguinsis mängides AHL-is 20 väravat ja andis 26 väravasöötu, kuid NHL-is ei saanud ta samal hooajal kümne mänguga kirja ühtegi resultatiivsuspunkti. 2017. aasta juunis kaubeldi Sundqvist Penguinsist [[St. Louis Blues]]i.<ref>{{cite web |title=Ryan Reaves traded to Penguins by Blues |url=https://www.nhl.com/news/penguins-acquire-ryan-reaves-from-the-blues-for-sundqvist-31st-pick/c-290099848 |website=nhl.com |publisher=National Hockey League |access-date=23 June 2017 |date=23 June 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170828185404/https://www.nhl.com/news/penguins-acquire-ryan-reaves-from-the-blues-for-sundqvist-31st-pick/c-290099848 |archive-date=2017-08-28 |url-status=dead}}</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017/18]] sai ta 42 mänguga kirja vaid ühe värava ja neli väravasöötu, kuid suurem roll oli tal mängudes ajal, kui meeskond pidi mängima vähemuses.<ref name = "Ground">{{cite web |last1=Ground |first1=Stephen |title=Blues' Sundqvist: An Unexpected Bright Spot |url=https://thehockeywriters.com/st-louis-blues-sundqvist-unexpected-bright-spot/ |website=thehockeywriters.com |publisher=The Hockey Writers |access-date=14 June 2020 |date=14 November 2018}}</ref> 2018. aasta juulis sõlmis Sundqvist Bluesiga uue üheaastase lepingu.<ref>{{cite web |title=Blues sign Oskar Sundqvist to 1-year deal |url=https://www.sportsnet.ca/hockey/nhl/blues-sign-oskar-sundqvist-1-year-deal/ |website=sportsnet.ca |publisher=Sportsnet |access-date=14 June 2020 |date=6 July 2018}}</ref> [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018/19]]. põhihooaeg on olnud tema NHL-i karjääri seni kõige resultatiivsem (14+17). Lisaks tuli ta Bluesiga sel hooajal [[Stanley karikas|Stanley karika]] võitjaks. Väljalangemismängudes, kus ta mängis neljandas ründeliinis koos [[Ivan Barbašov]]i ja [[Alexander Steen]]iga, lõi Sunqvist neli väravat ja andis viis väravasöötu. 2019. aasta juulis pikendas ta Bluesiga lepingut nelja aasta võrra..<ref>{{cite web |title=Sundqvist agrees to four-year contract with Blues |url=https://www.nhl.com/news/oskar-sundqvist-signs-contract-with-st-louis-blues/c-308221600 |website=nhl.com |publisher=National Hockey League |access-date=14 June 2020 |date=21 July 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411030308/https://www.nhl.com/news/oskar-sundqvist-signs-contract-with-st-louis-blues/c-308221600 |archive-date=2021-04-11 |url-status=dead}}</ref> 2022. aasta märtsis kaubeldi Sundqvist Bluesist [[Detroit Red Wings]]i.<ref>{{cite web |url=https://www.nhl.com/redwings/news/oskar-sundqvist-jake-walman-2023-second-round-pick-nick-leddy-trade/c-332080962 |title=Detroit acquires Sundqvist, Walman and 2023 2nd-round pick from St. Louis |website=NHL.com |first=Alex |last=DiFilippo |date=21 March 2022 |access-date=21 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220525172502/https://www.nhl.com/redwings/news/oskar-sundqvist-jake-walman-2023-second-round-pick-nick-leddy-trade/c-332080962 |archive-date=2022-05-25 |url-status=dead}}</ref> 2023. aasta märtsis kaubeldi ta sealt [[Minnesota Wild]]i.<ref>{{cite web |title=Minnesota Wild Acquires Oskar Sundqvist from the Detroit Red Wings |url=https://www.nhl.com/wild/news/wild-acquires-sundqvist-030323/c-341787550 |website=NHL.com |access-date=3 March 2023 |date=3 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230303205422/https://www.nhl.com/wild/news/wild-acquires-sundqvist-030323/c-341787550 |archive-date=2023-03-03 |url-status=dead}}</ref> 2014. aastal võitis Sundqvist Rootsi kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/oskar-sundqvist-8476897 Oskar Sundqvist NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=155343 Oskar Sundqvist hockeydb.com lehel] {{Minnesota Wildi mängijad}} {{Stanley karikas 2019}} {{JÄRJESTA:Sundqvist, Oskar}} [[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:St. Louis Bluesi mängijad]] [[Kategooria:Detroit Red Wingsi mängijad]] [[Kategooria:Skellefteå AIK mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] ecpunt3u912tv5vdn2odztl48sfjb00 Neal Pionk 0 651545 7241336 6380315 2026-09-25T03:23:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241336 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Neal Pionk (51833498269) (cropped).jpg | pildisuurus = 250px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} '''Neal Robert Pionk''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1995]] [[Omaha]]s, [[Nebraska]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Winnipeg Jets]] Aastatel 2013–2015 mängis ta [[United States Hockey League]]'i (USHL) klubis [[Sioux City Musketeers]] ja 2015–2017 [[Minnesota Duluthi Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. Pionk paistis silma juba noorteliigades, kui ta valiti hooajal 2014/15 USHL-i hooaja parimaks kaitsemängijaks.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/196583/neal-pionk (vaadatud 20.4.2023)</ref> 2017. aasta mais sõlmis ta kaheaastase lepingu NHL-i klubiga [[New York Rangers]]<ref>{{cite news |last=Stephenson |first=Colin |title=Rangers' Neal Pionk and Tony DeAngelo are the same, but different |url=https://www.newsday.com/sports/hockey/rangers/rangers-neal-pionk-and-tony-deangelo-are-the-same-but-different-m73370 |work=[[Newsday]] |date=September 24, 2018 |access-date=May 29, 2022}}</ref>. Hooaja 2017/18 alguses asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Rangersi tütarklubis [[Hartford Wolf Pack]]. 2018. aasta veebruaris kutsuti ta Rangersi meeskonda ning NHL-is debüteeris ta 9. veebruaril mängus [[Calgary Flames]]i vastu. Esimese värava lõi ta NHL-is sama aasta 24. märtsil [[Buffalo Sabres]]i vastu. 28 mänguga sai ta sel hooajal NHL-is kirja ühe värava kõrvale 13 väravasöötu. 2019. aasta juunis kaubeldi Pionk Rangersist [[Winnipeg Jets]]i.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/jets/news/jets-acquire-neal-pionk-and-a-first-round-draft-pick/c-307887432 | title = Jets acquire Neal Pionk and a first-round draft pick | publisher = [[Winnipeg Jets]] | date = June 17, 2019 | accessdate = June 17, 2019 | archive-date = 2023-04-20 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230420114805/https://www.nhl.com/jets/news/jets-acquire-neal-pionk-and-a-first-round-draft-pick/c-307887432 | url-status = dead}}</ref> Hooaeg [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019/20]] on olnud tema senise NHL-i karjääri resultatiivseim (6+39). 2021. aasta augustis pikendas ta Jetsiga lepingut nelja aasta võrra.<ref>{{cite web|url=https://www.nhl.com/news/neal-pionk-signs-deal-with-winnipeg/c-325947174?tid=281072352|title=Pionk signs four-year contact with Jets, avoids arbitration hearing|website=National Hockey League|accessdate=August 12, 2021|archive-date=2023-04-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20230420120307/https://www.nhl.com/news/neal-pionk-signs-deal-with-winnipeg/c-325947174?tid=281072352|url-status=dead}}</ref> [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Pionk [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/neal-pionk-8480145 Neal Pionk NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=161716 Neal Pionk hockeydb.com lehel] {{Winnipeg Jetsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Pionk, Neal}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:Winnipeg Jetsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] id5g5iq54oso8nx7tonl1p099f10pek Niko Mikkola 0 651673 7241374 7102255 2026-09-25T04:30:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241374 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Niko_Mikkola_(cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Slovakkia 2019]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|U20 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|Soome 2016]]|}} }} '''Niko Jaakko Mikkola''' (sündinud [[27. aprill]]il [[1996]] [[Kiiminki]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Florida Panthers]]. Mikkola alustas klubikarjääri Soome klubis [[KalPa]], mille meeskonnas debüteeris ta Soome kõrgliigas hooajal 2014/15. Klubi põhimeeskonda murdis ta ennast järgmisel hooajal. Hooajal 2017/18 mängis ta Soome kõrgliigaklubis [[Tappara]]. 2017. ja 2018. aastal võitis Mikkola Soome meistrivõistlustel vastavalt KalPa ja Tapparaga hõbemedali. 2015. aastal valis [[St. Louis Blues]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 125. valikuna. 2018. aasta juunis sõlmis ta Bluesiga kaheaastase lepingu.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/blues/news/blues-sign-mikkola-to-two-year-entry-level-deal/c-298848136 | title = Blues sign Mikkola to entry-level deal | publisher = [[St. Louis Blues]] | date = 2018-06-01 | accessdate = 2018-06-01 | archive-date = 2019-06-21 | archive-url = https://web.archive.org/web/20190621065111/https://www.nhl.com/blues/news/blues-sign-mikkola-to-two-year-entry-level-deal/c-298848136 | url-status = dead}}</ref> Hooajal 2018/19 asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Bluesi tütarklubis [[San Antonio Rampage]]. NHL-is debüteeris Mikkola Bluesi meeskonnas 7. jaanuaril 2020 mängus [[San Jose Sharks]]i vastu. Püsivalt kuulus ta Bluesi põhimeeskonda alates järgmisest hooajast. 2023. aasta veebruaris kaubeldi Mikkola koos [[Vladimir Tarassenko]]ga Bluesist [[New York Rangers|New York Rangersisse]].<ref>{{cite web |title=Tarasenko traded to Rangers by Blues |url=https://www.nhl.com/news/vladimir-tarasenko-traded-to-new-york-rangers-by-st-louis-blues/c-340859794 |website=NHL.com |date=9 February 2023 |access-date=9 February 2023 |archive-date=9 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209195931/https://www.nhl.com/news/vladimir-tarasenko-traded-to-new-york-rangers-by-st-louis-blues/c-340859794 |url-status=live }}</ref> Rangersis mängis Mikkola vaid kuni hooaja lõpuni. 2023. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Florida Panthersiga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/panthers/news/florida-panthers-agree-to-terms-with-defenseman-niko-mikkola-on-a-three-year-contract/c-345163038 | title = Panthers agree to terms with defenseman Niko Mikkola on a 3-year contract | publisher = [[Florida Panthers]] | date = 1 July 2023 | accessdate = 1 July 2023 | archive-date = 2023-08-04 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230804213336/https://www.nhl.com/panthers/news/florida-panthers-agree-to-terms-with-defenseman-niko-mikkola-on-a-three-year-contract/c-345163038 | url-status = dead}}</ref> 2016. aastal tuli Mikkola Soome kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus tuli ta maailmameistriks 2019. aastal. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/niko-mikkola-8478859 Niko Mikkola NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=176927 Niko Mikkola hockeydb.com lehel] {{Florida Panthersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Mikkola, Niko}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:St. Louis Bluesi mängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:KalPa mängijad]] [[Kategooria:Tappara mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 0cqp8y6bhmfqwiyqcravl8voyzh3hqp Noel Acciari 0 652096 7241391 6384699 2026-09-25T05:12:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241391 wikitext text/x-wiki [[File:Noel Acciari - Boston Bruins.jpg|pisi|Noel Acciari 2016. aastal [[Boston Bruins]]i mängijana]] '''Noel Acciari''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1991]] [[Johnston (Rhode Island)|Johnston]]is, [[Rhode Island]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründjana]] [[NHL]]-i klubis [[Toronto Maple Leafs]]. Aastatel 2012–2015 mängis ta [[Providence College]]'i jäähokimeeskonnas. 2015. aastal tuli ta Providence College'iga ülikoolide meistriks. 2015. aasta juunis sõlmis ta kaheaastase lepingu NHL-i klubiga [[Boston Bruins]].<ref>{{cite news| url = https://www.bostonglobe.com/sports/2015/06/08/bruins-sign-providence-college-forward-noel-acciari/zvarZXr93LiYokUBrTSzLJ/story.html | title = Bruins sign Providence College forward Noel Acciari | newspaper = [[Boston Globe]] | date = 2015-06-08 | accessdate = 2015-06-08}}</ref> Hooaja 2015/16 alguses asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Boston Bruinsi tütarklubis [[Providence Bruins]]. NHL-is debüteeris ta 1. märtsil 2016 mängus [[Calgary Flames]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas 28. märtsil 2017 mängus [[Nashville Predators]]i vastu. 2017. aasta juunis pikendas ta Bruinsiga lepingut kahe aasta võrra.<ref>{{cite web|title=Bruins Sign Noel Acciari To 2-Year Contract|url=https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-sign-noel-acciari-to-2-year-contract/c-290193982|website=NHL.com|accessdate=June 28, 2017|date=June 28, 2017|archive-date=2017-09-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20170908083257/https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-sign-noel-acciari-to-2-year-contract/c-290193982|url-status=dead}}</ref> Acciari resultatiivseim hooaeg Bruinsis oli [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018/19]], mil ta lõi kuus väravat ja andis kaheksa väravasöötu. Samal hooajal jõudis ta Bruinsiga [[Stanley karikas|Stanley karikavõistlustel]] finaali, kus kaotati [[St. Louis Blues]]ile. 2019. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu NHL-i klubiga [[Florida Panthers]].<ref>{{cite web |title=Panthers Agree to Terms on 3-Year Contract with Forward Noel Acciari |url=https://www.nhl.com/panthers/news/florida-panthers-agree-to-terms-on-a-3-year-contract-with-forward-noel-acciari/c-308152768 |publisher=National Hockey League |access-date=March 6, 2023 |date=July 1, 2019 |archive-date=2023-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230425151628/https://www.nhl.com/panthers/news/florida-panthers-agree-to-terms-on-a-3-year-contract-with-forward-noel-acciari/c-308152768 |url-status=dead}}</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019/20]] tegi Acciari NHL-is seni oma resultatiivseima hooaja (20+7). 2022. aasta juunis sõlmis ta üheaastase lepingu St. Louis Bluesiga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/blues/news/acciari-signs-one-year-deal-with-blues/c-334960510 | title = Acciari signs one-year deal with Blues | publisher = [[St. Louis Blues]] | date = July 13, 2022 | accessdate = July 13, 2022 | archive-date = 2023-04-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230423224721/https://www.nhl.com/blues/news/acciari-signs-one-year-deal-with-blues/c-334960510 | url-status = dead}}</ref> 2023. aasta veebruaris kaubeldi ta koos [[Ryan O'Reilly]]ga Bluesist [[Toronto Maple Leafs]]i.<ref>{{cite web |title=O'Reilly, Acciari traded to Maple Leafs from Blues for draft picks |url=https://www.nhl.com/news/oreilly-acciari-traded-to-maple-leafs-from-blues/c-341197080 |website=[[National Hockey League]] |access-date=February 18, 2023 |archive-date=2023-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230518074539/https://www.nhl.com/news/oreilly-acciari-traded-to-maple-leafs-from-blues/c-341197080 |url-status=dead}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/noel-acciari-8478569 Noel Acciari NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=160732 Noel Acciari hockeydb.com lehel] {{Toronto Maple Leafsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Acciari, Noel}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:St. Louis Bluesi mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ofxxzcp5a3wgsuzrsgipzrtw5xhkrgd Nick Bjugstad 0 652181 7241353 6385332 2026-09-25T04:05:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241353 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Nick Bjugstad playing with the Coyotes in 2022 (Quintin Soloviev).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]]|}} }} '''Nicholas Jay Bjugstad''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1992]] [[Blaine]]'is [[Minnesota|Minnesota osariigis]]) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Edmonton Oilers]]. Aastatel 2010–2013 mängis Bjugstad [[Minnesota Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. 2010. aastal valis [[Florida Panthers]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 19. valikuna. 2013. aasta aprillis sõlmis ta Florida Panthersiga kolmeaastase lepingu. Seejärel osales ta Panthersi meeskonnas [[NHL-i hooaeg 2012–2013|2012/13]]. põhihooaja viimastes mängudes. Põhihooaja viimases mängus 27. aprillil 2013 lõi ta värava [[Tampa Bay Lightning]]u vastu. [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013/14]] oli Bjugstadi esimene täispikk hooaeg Panthersi meeskonnas (16 väravat, 22 väravasöötu). 2014. aasta detsembris pikendas ta Panthersiga lepingut kuue aasta võrra.<ref>{{cite web| url = http://espn.go.com/nhl/story/_/id/12101995/florida-panthers-sign-center-nick-bjugstad-six-year-deal | title = Panthers sign Center Nick Bjugstad to 6-year deal | publisher = [[ESPN]] | date = 2014-12-31 | access-date = 2014-12-31}}</ref> Tema resultatiivseim hooaeg Panthersis oli [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017/18]], mil ta lõi 19 väravat ja andis 30 väravasöötu. Enim väravaid lõi ta hooajal [[NHL-i hooaeg 2014–2015|2014/15]] (24 väravat). 6. märtsil 2018 tegi ta mängus Tampa Bay Lightningu vastu oma esimese [[kübaratrikk|kübaratriki]] NHL-is. 2019. aasta veebruaris kaubeldi Bjugstad koos meeskonnakaaslase [[Jared McCann]]iga Panthersist [[Pittsburgh Penguins]]i.<ref>{{cite web |title=Brassard, Sheahan traded to Panthers by Penguins for Bjugstad, McCann |url=https://www.nhl.com/news/derick-brassard-riley-sheahan-traded-to-florida-panthers-by-pittsburgh-penguins/c-304375216?tid=278542340 |publisher=National Hockey League |access-date=March 25, 2023 |date=February 1, 2019 |archive-date=2021-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210413054740/https://www.nhl.com/news/derick-brassard-riley-sheahan-traded-to-florida-panthers-by-pittsburgh-penguins/c-304375216?tid=278542340 |url-status=dead}}</ref> Vigastuse tõttu jäi Bjugstad eemale suuremast osa hooajast 2019/20. 2020. aasta septembris kaubeldi Bjugstad [[Minnesota Wild]]i.<ref>{{cite web|url=https://www.nhl.com/news/nick-bjugstad-traded-to-wild-by-penguins-for-draft-pick/c-318994426?tid=278542340|title=Bjugstad traded to Wild by Penguins for draft pick|access-date=September 11, 2020|date=September 11, 2020|website=NHL.com|archive-date=2022-07-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20220720152910/https://www.nhl.com/news/nick-bjugstad-traded-to-wild-by-penguins-for-draft-pick/c-318994426?tid=278542340|url-status=dead}}</ref> 2022. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Arizona Coyotes]]iga.<ref>{{Cite web |author=TSN ca Staff |date=2022-07-13 |title=Coyotes sign Bjugstad, Brown - TSN.ca |url=https://www.tsn.ca/nick-bjugstad-josh-brown-arizona-coyotes-1.1824979 |access-date=2022-07-13 |website=TSN |language=en}}</ref> 2023. aasta märtsis kaubeldi ta Coyotesist [[Edmonton Oilers]]i.<ref>{{cite web |title=RELEASE: Oilers acquire Bjugstad, Dineen from Coyotes |url=https://www.nhl.com/oilers/news/release-oilers-acquire-bjugstad-dineen-from-coyotes/c-341732796 |website=NHL.com |access-date=March 3, 2023 |date=March 2, 2023 |archive-date=2023-04-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230423160353/https://www.nhl.com/oilers/news/release-oilers-acquire-bjugstad-dineen-from-coyotes/c-341732796 |url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.sportsnet.ca/nhl/article/oilers-acquire-forward-nick-bjugstad-from-coyotes/ |title=Oilers acquire forward Nick Bjugstad from Coyotes |website=Sportsnet.ca |date=March 2, 2023 |accessdate=March 3, 2023}}</ref> 2011. aastal võitis Bjugstad USA kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali. [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta [[Ameerika Ühendriikide jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. Tema onu [[Scott Bjugstad]] on endine jäähokimängija. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nick-bjugstad-8475760 Nick Bjugstad NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=127782 Nick Bjustad hockeydb.com lehel] {{Edmonton Oilersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Bjugstad, Nick}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]] [[Kategooria:Edmonton Oilersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] dyurxfxd7r3sj3s6y652d1saepxmb8x Mall:Võrkpalli Balti liiga 10 653125 7240943 6984765 2026-09-24T12:43:14Z Angmar Brekker 94578 7240943 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Võrkpalli Balti liiga | päis = [[Võrkpalli Balti liiga]] klubid 2026/27 | olek = autocollapse | liststyle = text-align:center; | grupp1 = [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga klubid]] | loend1 = {{rõhtloend| *[[Audentes/Solarstone]] *[[Barrus Võru VK]] *[[Bigbank Tartu]] *[[Pärnu VK]] *[[Selver x TalTech]] }} | grupp2 = [[Läti meistrivõistlused võrkpallis|Läti meistriliiga klubid]] | loend2 = {{rõhtloend| *[[Daugavpils Universitate|Ezerzeme/DU/Homelike]] *[[Jēkabpils Lūši]] *[[RTU/Robežsardze|Robežsardze/RSU]] }} | grupp3 = [[Leedu meistrivõistlused võrkpallis|Leedu meistriliiga klubid]] | loend3 = {{rõhtloend| *[[Šiauliai Elga-Grafaitė-S-Sportas]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Võrkpallimallid]] </noinclude> kbl07tnnydj0qzrx4va0lifcm81yzry Miloš Kelemen 0 653248 7241154 7102807 2026-09-24T18:41:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241154 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Milos_Kelemen_(cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]]|}} }} '''Miloš Kelemen''' (sündinud [[6. juuli]]l [[1999]] [[Lucenec]]is) on [[Slovakkia]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[American Hockey League]]'i (AHL) klubis [[Tucson Roadrunners]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Ta alustas klubikarjääri kodulinnaklubis [[HKM Zvolen]], mille meeskonnas debüteeris ta Slovakkia kõrgliigas hooajal 2016/17. Hooajal 2018/19 sai ta kirja kaks mängu [[KHL]]-is [[Bratislava HK Slovan|Bratislava Slovani]] meeskonnas, kuid jätkas seejärel Zvolenis, kus mängis kuni hooaja 2020/21 lõpuni. 2021. aastal tuli ta Zvoleniga Slovakkia meistriks. Hooajal 2021/22 mängis Kelemen Tšehhi kõrgliigaklubis [[BK Mladá Boleslav]]. Ta paistis silma väljalangemismängudes, kus lõi 14 mänguga üheksa väravat. Mladá Boleslaviga kaotas ta väljalangemismängude poolfinaalseerias. Kelemen valiti sel hooajal Tšehhi kõrgliiga parimaks uustulnukaks.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/272381/milos-kelemen (vaadatud 4.5.2023)</ref> 2022. aasta mais sõlmis ta kaheaastase lepingu [[NHL]]-i klubiga [[Arizona Coyotes]].<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/coyotes/news/coyotes-sign-kelemen-to-two-year-entry-level-contract/c-333799330 | title = Coyotes sign Kelemen to two-year, entry-level contract | publisher = [[Arizona Coyotes]] | date = 6 May 2022 | accessdate = 6 May 2022 | archive-date = 2023-05-04 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230504192656/https://www.nhl.com/coyotes/news/coyotes-sign-kelemen-to-two-year-entry-level-contract/c-333799330 | url-status = dead}}</ref> Suurem osa hooajast 2022/23 mängis ta AHL-is Coyotesi tütarklubis [[Tucson Roadrunners]]. NHL-is sai ta sel hooajal kirja 14 mängu. Ainsa värava lõi ta sel hooajal NHL-is 1. aprillil 2023 mängus [[San Jose Sharks]]i vastu. [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el võitis Kelemen [[Slovakkia jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/milos-kelemen-8483597 Miloš Kelemen NHL.con lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=194671 Miloš Kelemen hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Kelemen, Miloš}} [[Kategooria:Slovakkia jäähokimängijad]] [[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] dhkh3fpm5zst7afx3w0r1ivge5kf4xi Oleksandra Matviitšuk 0 653758 7241471 7200477 2026-09-25T08:46:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241471 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = | pilt = Oleksandra Matviichuk - 2022 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Matviitšuk 2022. aastal | sünninimi = Олександра Матвійчук | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|10|08}} | sünnikoht = [[Bojarka]], [[Kiievi oblast]], [[Ukraina NSV]], [[NSVL]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = [[Kiievi ülikool]] | tegevusala = jurist, inimõiguste aktivist | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Oleksandra Vjatšeslavivna Matviitšuk''' ([[ukraina keel]]es Олександра В’ячеславівна Матвійчук; sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1983]]) on Ukraina [[Inimõigused|inimõiguste]] [[Advokaat|jurist]] ja [[Kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] juht. Ta juhib mittetulundusühingut [[Kodanikuvabaduste keskus]] ning on [[Demokratiseerimine|demokraatlike reformide]] eest võitleja oma riigis ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] piirkonnas.<ref>{{Cite web|title=Oleksandra Matviychuk – Ukraine|url=https://www.coalitionfortheicc.org/oleksandra-matviychuk-ukraine|access-date=17 August 2021|publisher=Coalition for the International Criminal Court}}</ref> ==Haridus== Oleksandra Matviitšuk õppis [[Kiievi ülikool|Tarass Ševtšenko nimelises Kiievi Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas 2007. aastal [[Õigusteadus|õigusteaduse]] [[Magistrikraad|magistrina]]. 2017. aastal sai temast esimene naine, kes osales [[Stanfordi ülikool|Stanfordi ülikooli]] Ukraina tärkavate juhtide programmis.<ref>{{Cite web|title=Ukrainian Emerging Leaders Cohort 2017-18|url=https://fsi.stanford.edu/content/ukrainian-emerging-leaders-cohort-2017-18|access-date=17 August 2021|website=fsi.stanford.edu|language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web|date=27 April 2018|title=Oleksandra Matviichuk {{!}} CivilMPlus|url=https://civilmplus.org/fr/experts/oleksandra-matviichuk/|access-date=17 August 2021|language=fr-FR}}</ref> ==Töö== Matviitšuk alustas tööd mittetulundusühingus [[Kodanikuvabaduste keskus]] 2007. aastal, mil see asutati.<ref name="freiheitMatviichuk">{{Cite web |last=Todorov |first=Svetoslav |title=Meet Oleksandra Matviichuk from Ukraine |url=https://www.freiheit.org/east-and-southeast-europe/meet-oleksandra-matviichuk-ukraine |date=2022-02-14 |access-date=2022-10-07 |website=[[Friedrich Naumann Foundation]] |language=en-UK |archive-date=2022-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221210095244/https://www.freiheit.org/east-and-southeast-europe/meet-oleksandra-matviichuk-ukraine |url-status=dead }}</ref> 2012. aastal sai Matviitšukist Ukraina parlamendi ([[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]]) inimõiguste voliniku juures tegutseva nõuandekomisjoni liige.<ref>{{Cite web|title=Про створення консультативної ради|url=https://zakon.rada.gov.ua/go/v06_8715-12|access-date=17 August 2021|website=Офіційний вебпортал парламенту України|language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-07 |title=Women Pursue a Democratic Future for Ukraine |url=https://www.ned.org/women-pursue-a-democratic-future-for-ukraine-message-from-oleksandra-matviychuk/ |access-date=2022-06-13 |website=National Endowment for Democracy |language=en-US}}</ref> Pärast rahumeelsete meeleavalduste vägivaldset mahasurumist [[Kiiev]]is [[Maidan Nezaležnosti|Iseseisvuse väljakul]] 30. novembril 2013 koordineeris ta Euromaidani SOS kodanikualgatust. Euromaidani SOS-i eesmärk oli pakkuda õigusabi [[Euromaidan]]i ohvritele Kiievis ja teistes Ukraina linnades, samuti koguda ja analüüsida teavet meeleavaldajate kaitsmiseks ning anda olukorrale vahehinnanguid.<ref>{{Cite web|title=Євромайдан SOS|url=http://maidanmuseum.org/storinka/yevromaydan-sos|access-date=17 August 2021|website=maidanmuseum.org|language=uk}}</ref> Sellest ajast alates on Matviitšuk korraldanud mitmeid rahvusvahelisi mobilisatsioonikampaaniaid [[Meelsusvang|meelsusvangide]] vabastamiseks, nagu kampaania "#letmypeoplego" ja ülemaailmne aktsioon "#Save[[Oleg Sentsov|OlegSentsov]]" ebaseaduslikult vangistatud inimeste vabastamiseks Venemaal ning [[Krimmi annekteerimine|okupeeritud]] [[Krimm]]is ja [[Donbass]]is.<ref>{{Cite web|title=Oleksandra Matviichuk|url=https://religiousfreedom.in.ua/public/en/secretariat/co-coordinator|access-date=17 August 2021|website=religiousfreedom.in.ua|archive-date=2022-10-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20221007101916/https://religiousfreedom.in.ua/public/en/secretariat/co-coordinator|url-status=dead}}</ref> Ta on koostanud mitu aruannet [[ÜRO]] organitele, [[Euroopa Nõukogu]]le, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]], OSCE-le ja esitanud avaldusi [[Haag|Haagi]] [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule]].<ref>{{Cite web|title=Oleksandra Matviichuk|url=https://summit.yihr.org/speaker/oleksandra-matviichuk/|access-date=17 August 2021|website=Skopje Youth Summit|language=en-US|archive-date=2022-10-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20221009012416/https://summit.yihr.org/speaker/oleksandra-matviichuk/|url-status=dead}}</ref><ref name=":1" /> 4. juunil 2021 nimetati Matviitšuk ÜRO piinamise vastase komitee liikmeks<ref name=":0">{{Cite web |title=18th Meeting of States parties - Elections 2021 |url=https://www.ohchr.org/EN/HRBodies/CAT/Pages/Elections2021.aspx |access-date=17 August 2021 |website=www.ohchr.org}}</ref> ja tegi ajalugu Ukraina esimese naiskandidaadina ÜRO lepinguorganisse.<ref>{{Cite web |date=2021-06-04 |title=Оголошення про результати добору кандидата для висунення на обрання членом комітету ООН проти катувань |url=https://minjust.gov.ua/news/ministry/ogoloshennya-pro-rezultati-doboru-kandidata-dlya-visunennya-na-obrannya-chlenom-komitetu-oon-proti-katuvan |access-date=2022-04-01 |website=minjust.gov.ua |language=ru |archive-date=2021-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210609092808/https://minjust.gov.ua/news/ministry/ogoloshennya-pro-rezultati-doboru-kandidata-dlya-visunennya-na-obrannya-chlenom-komitetu-oon-proti-katuvan |url-status=dead }}</ref> Ta lõi platvormi, et piirata vägivalda naiste vastu konfliktis. Ajavahemikul [[Väärikuse revolutsioon|Väärikuse revolutsioonist]] kuni 2022. aastani keskendus ta Donbassi sõja ajal toimunud sõjakuritegude dokumenteerimisele. Kohtudes 2014. aastal USA toonase [[Ameerika Ühendriikide asepresident|asepresidendi]] [[Joe Biden]]iga, pooldas ta sõja lõpetamiseks suuremat relvatoetust.<ref>{{Cite web |date=2022-03-29 |title=Activist who met Biden in 2014 says 'Putin war crimes could have been stopped' |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-biden-russian-war-crimes-putin-b2046018.html |access-date=2022-06-13 |website=The Independent |language=en}}</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on Matviitšuk esinenud paljudes rahvusvahelistes meediakanalites, et esindada Ukraina kodanikuühiskonda, eelkõige seoses riigisiseselt ümber asustatud inimestega ning sõjakuritegude ja muude inimõigustega seotud küsimustega. Foreign Policy andmetel pooldas ta spetsiaalse „hübriidkohtu” loomist, mis uuriks [[Sõjakuritegu|sõjakuritegusid]] ja inimõiguste rikkumisi, kuna teemasid on palju.<ref>{{Cite web |last=Mackinnon |first=Robbie Gramer, Amy |title=Ukraine's 'Nuremberg Moment' Amid Flood of Alleged Russian War Crimes |url=https://foreignpolicy.com/2022/06/10/ukraines-nuremberg-moment-amid-flood-of-alleged-russian-war-crimes/ |access-date=2022-06-13 |website=[[Foreign Policy]] |language=en-US}}</ref> Matviitšuk kutsus üles andma [[Vladimir Putin|Vladimir Putini]] ja Vene sõdurid eritribunalis kohtu alla sissetungi eest Ukrainasse, väites, et sellel võib olla jahutav mõju "Vene vägede toime pandud inimõiguste rikkumiste jõhkrusele".<ref>{{Cite news |last=Rankin |first=Jennifer |date=2023-02-27 |title=Ukrainian Nobel peace laureate calls for special tribunal to try Putin |language=en-GB |work=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |access-date=2023-02-27 |issn=0261-3077}}</ref> ==Tunnustus== 2007. aastal pälvis Oleksandra Matviitšuk [[Vassõl Stuss|Vassõl Stussi]] nimelise auhinna "selle valdkonna silmapaistvate saavutuste, selge kodanikupositsiooni ja aktiivse kohaloleku eest Ukraina kultuuriruumis". Ta on noorim selle auhinna võitja.<ref name=":2">{{Cite web|title=Премія імені Василя Стуса|url=https://pen.org.ua/award/premiya-im-vasylya-stusa/|access-date=17 August 2021|website=PEN Ukraine|language=uk}}</ref> 2015. aastal sai Matviitšuk Norra "Lindebrække auhinna demokraatia ja inimõiguste eest" laureaadiks. Žürii esimees ja endine Norra välisminister [[Jan Petersen]] põhjendas nende valikut: "Oluline on toetada ja austada neid, kes osalesid Ukraina demokraatia liikumises. Need, kes töötasid ööd ja päevad, kõnelesid Ukraina demokraatliku arengu eest – ja hiljem uurisid Maidanil aset leidnud kuritegusid. Tänavune Sjur Lindebrække demokraatia inimõiguste auhinna saaja on selline hääl.”<ref>{{Cite web|date=24 April 2015|title=Awarded for human rights efforts in Ukraine|url=https://humanrightshouse.org/articles/awarded-for-human-rights-efforts-in-ukraine/|access-date=17 August 2021|website=Human Rights House Foundation|language=en-US}}</ref> 24. veebruaril 2016 tunnustasid 16 OSCE delegatsiooni Matviitšukki oma esimese "Demokraatia kaitsja" auhinnaga eksklusiivse panuse eest demokraatia ja inimõiguste edendamisse. <ref name=":3">{{Cite web|date=24 February 2016|title=Ukrainian Activist Oleksandra Matviychuk Receives Democracy Defender Award|url=https://osce.usmission.gov/ukrainian-activist-oleksandra-matviychuk-receives-democracy-defender-award/|access-date=17 August 2021|website=U.S. Mission to the OSCE|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230330164735/https://osce.usmission.gov/ukrainian-activist-oleksandra-matviychuk-receives-democracy-defender-award/|archive-date=2023-03-30|url-status=dead}}</ref> Seejärel tunnustas USA saatkond Ukrainas Matviitšukki 2017. aasta Ukraina vapraks naiseks "tema pideva ja julge pühendumise eest Ukraina rahva õiguste kaitsmisel".<ref name=":4">{{Cite web|date=31 March 2017|title=Remarks by Ambassador Yovanovitch at the "Honoring Ukrainian Women of Courage" Event|url=https://ua.usembassy.gov/remarks-ambassador-yovanovitch-honoring-ukrainian-women-courage-event/|access-date=17 August 2021|website=U.S. Embassy in Ukraine|language=en-US|archive-date=2021-06-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210602230627/https://ua.usembassy.gov/remarks-ambassador-yovanovitch-honoring-ukrainian-women-courage-event/|url-status=dead}}</ref> Septembris 2022 pälvisid Matviitšuk ja [[Kodanikuvabaduste keskus]] (organisatsioon, mida juhib Matviitšuk) [[Õige elamisviisi auhind|Õige elamisviisi auhinna]] töö eest Ukraina demokraatlike institutsioonidega ja sõjakuritegude eest vastutusele võtmise eest.<ref>{{cite news |title=Ukrainian activist among winners of 'Alternative Nobel' |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-africa-stockholm-somalia-59f01ab04b551304af3957e424de6a31 |access-date=29 September 2022 |work=AP NEWS |agency=[[Associated Press]] |date=29 September 2022 |language=en}}</ref> Ta valiti 2022. aasta detsembris BBC 100 väljapaistva naise hulka.<ref>{{Cite web |title=BBC 100 Women 2022: Who is on the list this year? |url=https://www.bbc.co.uk/news/resources/idt-75af095e-21f7-41b0-9c5f-a96a5e0615c1 |access-date=2022-12-10 |website=BBC News |language=en-GB}}</ref> Kodanikuvabaduste keskus pälvis 2022. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] koos [[Aless Bjaljatski]] ja Venemaa organisatsiooniga [[Memorial]].<ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Nobel Peace Prize to activists from Belarus, Russia, Ukraine |url=https://www.onmanorama.com/news/world/2022/10/07/nobel-peace-prize-to-activists-from-belarus-russia-ukraine.html |access-date=2022-10-07 |website=Onmanorama |language=en}}</ref> See oli esimene Nobeli auhind, mis anti Ukraina kodanikule või organisatsioonile.<ref>{{cite news |last1=Ryan |first1=Missy |last2=Khudov |first2=Kostiantyn |date=12 October 2022 |title=Ukrainian Nobel laureate demands new approach for wartime justice |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/14/ukrainian-nobel-laureate-demands-new-approach-wartime-justice/ |newspaper=[[The Washington Post]] |url-access=subscription |archive-url=https://archive.today/20230509070648/https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/14/ukrainian-nobel-laureate-demands-new-approach-wartime-justice/ |archive-date=9 May 2023 |url-status=live}}</ref> 16. veebruaril 2023 anti talle Université Catholique de Louvaini audoktori kraad (''doctor honoris causa'').<ref>{{cite news |last=Rankin |first=Jennifer |date=27 February 2023 |title=Ukrainian Nobel peace laureate calls for special tribunal to try Putin |url=https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |newspaper=[[The Guardian]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20230508083508/https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |archive-date=8 May 2023 |url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |last=de Boeck |first=Philip |date=17 February 2023 |title=Oleksandra Matviichuk (prix Nobel de la paix 2022): «Si on n’arrête pas Poutine en Ukraine, il ira plus loin» |trans-title=Oleksandra Matviichuk (Nobel Peace Prize 2022): "If we don't stop Putin in Ukraine, he will go further" |url=https://www.lesoir.be/495751/article/2023-02-17/oleksandra-matviichuk-prix-nobel-de-la-paix-2022-si-narrete-pas-poutine-en |newspaper=[[Le Soir]] |url-access=subscription |language=fr |archive-url=https://archive.today/20230509071352/https://www.lesoir.be/495751/article/2023-02-17/oleksandra-matviichuk-prix-nobel-de-la-paix-2022-si-narrete-pas-poutine-en |archive-date=9 May 2023 |url-status=live}}</ref> ===Kokkuvõte=== * 2022 – [[Õige elamisviisi auhind]] * 2021 – Ukraina kandidaat ÜRO piinamisvastasesse komiteesse<ref name=":0" /> * 2017 – USA saatkonna auhind "Ukraina julge naine".<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Cite web|date=2 July 2020|title=Citizens need to hold power to account because 'even an angel can turn into the devil' — EUAM Ukraine|url=https://www.euam-ukraine.eu/news/opinion/citizens-need-to-hold-power-to-account-because-even-an-angel-can-turn-into-the-devil/|access-date=17 August 2021|language=en-GB}}</ref> * 2016 – Demokraatia kaitsja auhind, OSCE parlamentaarne assamblee<ref name=":3" /><ref>{{Cite web|title=Ukrainian Wins Democracy Defender Award|url=https://editorials.voa.gov/a/ukrainian-wins-democracy-defender-award/3224330.html|access-date=17 August 2021|website=VOA|language=en}}</ref><ref name=":5" /> * 2015 – "Sjur Lindebrække demokraatia ja inimõiguste auhind", mille annab välja Norra paremtsentristlik erakond [[Høyre]]<ref>{{cite web | url=https://humanrightshouse.org/articles/awarded-for-human-rights-efforts-in-ukraine/ | title=Awarded for human rights efforts in Ukraine | date=24 April 2015 }}</ref> * 2007 – Vassõl Stussi auhind, [[PEN-klubi]] Ukraina keskus<ref name=":2" /> ==Artikleid suuremates ingliskeelsetes väljaannetes== * "Hirmu poolsaar: Krimmi okupatsiooni ja inimõiguste rikkumise kroonikad".<ref>{{Cite book|last1=Zayets|first1=Sergiy|url=https://books.google.com/books?id=FRTqCAAAQBAJ&pg=PA75|title=The Fear Peninsula: Chronicle of Occupation and Violation of Human Rights in Crimea|last2=Matviichuk|first2=Oleksandra|last3=Pechonchyk|first3=Tetyana|last4=Svyrydova|first4=Dariya|last5=Skrypnyk|first5=Olga|date=20 April 2015|publisher=Crimea is Ukraine|language=en}}</ref> * "Vabaduse hind" – kokkuvõte inimõigusorganisatsioonide avalikust aruandest Euromaidani ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude kohta.<ref>{{Cite web|title=Summary of the public report of human rights organizations on crimes committed during Euromaidan|url=https://issuu.com/irf_ua/docs/hr-2015-2engl|access-date=2 September 2021|website=Issuu|language=en|archive-date=2023-03-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20230303171040/https://issuu.com/irf_ua/docs/hr-2015-2engl|url-status=dead}}</ref> * "28 Kremli pantvangi" – peamised rikkumised ja vabastamise väljavaated.<ref>{{Cite web|date=20 January 2016|title='28 hostages of the Kremlin': main violations and prospects for the release|url=https://en.odfoundation.eu/a/7213,28-hostages-of-the-kremlin-main-violations-and-prospects-for-the-release/|access-date=2 September 2021|website=Open Dialogue Foundation|language=en-US}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Matviitšuk, Oleksandra}} [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] admxzxsnr3urtz5zd968p9o93g3hmbp Orebić 0 654528 7241509 6405380 2026-09-25T09:40:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241509 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Orebić | hääldus = | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Sabbioncello | pilt = Panorama Orebića1140358.JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1794 (31.12.2021) | asendikaart = Horvaatia }} '''Orebić''' on [[sadamalinn]] [[Horvaatia]]s [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonnas]]. Linn asub [[Aadria meri|Aadria mere]] ääres [[Dalmaatsia rannik]]ul [[Pelješac]]i poolsaarel. Orebić on [[Dubrovnik]]ist 112 km kaugusel. Elanike arv on 2021. aasta seisuga 1794.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Orebić. Hrvatska enciklopedija |url=https://www.enciklopedija.hr/Natuknica.aspx?ID=45427 |vaadatud=2023-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231102173444/https://www.enciklopedija.hr/natuknica.aspx?id=45427 |arhiivimisaeg=2023-11-02 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Horvaatia linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] atmu38e5yw9gcimpfj43w2bftjbjeym Nico Sturm 0 654593 7241361 6405874 2026-09-25T04:06:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241361 wikitext text/x-wiki [[File:2023-05-09 Deutschland gegen USA (Eishockey-Länderspiel) by Sandro Halank–086.jpg|pisi|Nico Sturm 2023. aastal Saksamaa koondises]] '''Nico Sturm''' (sündinud [[3. mai]]l [[1995]] [[Augsburg]]s) on [[Saksamaa]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[San Jose Sharks]]. Sturm alustas jäähoki mängimist Saksamaa klubis [[ESV Kaufbeuren]]. 2014. aastal siirdus ta Põhja-Ameerikasse ja asus mängima USA noorteliigas [[North American Hockey League]]. Aastatel 2016–2019 mängis Sturm [[Clarksoni Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. 2019. aasta aprillis sõlmis ta lepingu NHL-i klubiga [[Minnesota Wild]].<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/wild/news/minnesota-wild-signs-nico-sturm-040119/c-306336590 | title = Wild signs Nico Sturm to one-year, entry-level contract | publisher = [[Minnesota Wild]] | date = April 1, 2019 | accessdate = April 1, 2019 | archive-date = 2023-05-22 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230522175835/https://www.nhl.com/wild/news/minnesota-wild-signs-nico-sturm-040119/c-306336590 | url-status = dead}}</ref> NHL-is debüteeris ta sama aasta 4. aprillil mängus [[Boston Bruins]]i vastu. Hooajal 2019/20 mängis Sturm põhiliselt [[American Hockey League]]'is (AHL) Minnesota Wildi tütarklubis [[Iowa Wild]]. NHL-is lõi Sturm esimese värava hooaja 2019/20 väljalangemismängude eelringi neljandas mängus [[Vancouver Canucks]]i vastu. Minnesota Wildi põhikoosseisus asus Sturm mängima hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]]. Samal hooajal sai ta NHL-is kirja 11 väravat ja kuus väravasöötu. 2022. aasta märtsis kaubeldi Sturm Minnesota Wildist [[Tyson Jost]]i vastu [[Colorado Avalanche]]'i..<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/avalanche/news/avalanche-acquires-sturm/c-331853474 | title = Avalanche acquires Nico Sturm from Wild | publisher = [[Colorado Avalanche]] | date = March 16, 2022 | accessdate = March 16, 2022 | archive-date = 2022-04-14 | archive-url = https://web.archive.org/web/20220414001916/https://www.nhl.com/avalanche/news/avalanche-acquires-sturm/c-331853474 | url-status = dead}}</ref> Samal aastal võitis Sturm Avalanche'iga [[Stanley karikas|Stanley karika]], kuid Sturmi panus jäi selles tagasihoidikuks, sest 34 mänguga sai ta sel hooajal Avalanche'is kirja vaid viis väravasöötu. 2022. aasta juulis sõlmis Sturm kolmeaastase lepingu [[San Jose Sharks]]iga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/sharks/news/sharks-sign-forward-nico-sturm/c-334968532 | title = Sharks sign forward Nico Sturm | publisher = [[San Jose Sharks]] | date = July 13, 2022 | accessdate = July 13, 2022 | archive-date = 2023-07-01 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230701233619/https://www.nhl.com/sharks/news/sharks-sign-forward-nico-sturm/c-334968532 | url-status = dead}}</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2022–2023|2022/23]] tegi ta NHL-is seni oma resultatiivseima hooaja, kui lõi 14 väravat ja andis 12 väravasöötu. [[Saksamaa jäähokikoondis]]e koosseisus osaleb Sturm [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/nico-sturm-8481477 Nico Sturm NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=173468 Nico Sturm hockeydb.com lehel] {{San Jose Sharksi mängijad}} {{Stanley karikas 2022}} {{JÄRJESTA:Sturm, Nico}} [[Kategooria:Saksamaa jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 7rf6djj0ubaf177wot06ol1cahxnrnm Mall:Naiste Balti liiga võrkpallis 10 654821 7240948 6985342 2026-09-24T12:53:53Z Angmar Brekker 94578 7240948 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Naiste Balti liiga võrkpallis | päis = [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Võrkpalli Balti liiga]] klubid 2026/27 | olek = autocollapse | liststyle = text-align:center; | grupp1 = [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga klubid]] | loend1 = {{rõhtloend| *[[Audentes SG/NT]] *[[Rae Spordikool/Viaston]] *[[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] }} | grupp2 = [[Läti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Läti meistriliiga klubid]] | loend2 = {{rõhtloend| *[[RSU/MSG]] *[[RVS/LU]] *[[LAT U18/RVS]] }} | grupp3 = [[Leedu naiste meistrivõistlused võrkpallis|Leedu meistriliiga klubid]] | loend3 = {{rõhtloend| *[[TK Kaunas-VDU]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Võrkpallimallid]] </noinclude> galc6nsrmzkxs7i1u72000aa6ip04xz Rõngasjalg-vöödik 0 659601 7241028 6888678 2026-09-24T15:16:03Z Svencapoeira 67038 7241028 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rõngasjalg-vöödik | värvus = seened | pilt = Rõngasjalg-vöödik1.jpg | pildi_seletus = Rõngasjalg-vöödik ''Cortinarius trivialis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Cortinariaceae'' | perekond = [[Vöödik]] ''Cortinarius'' | liik = '''Rõngasjalg-vöödik''' | binaarne = ''Cortinarius trivialis'' | binaarse_autor = [[Jakob Emanuel Lange|J.E. Lange]], 1940 }} '''Rõngasjalg-vöödik''' (''Cortinarius trivialis'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[vöödikulised|vöödikuliste]] sugukonda [[vöödik]]u perekonda kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]]. Eestis kasvab rõngasjalg-vöödik segametsades. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Vöödikulised]] p6wqauupll0u6c72iqbkt3epobya3qw Nani provints 0 661529 7241316 6952748 2026-09-25T02:32:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241316 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Nani provints | nimi1_keel = tai | nimi1 = จังหวัดน่าน | nimi1_latin = Changwat Nan | lipp = ธงประจำจังหวัดน่าน.svg | lipu_link = Nani provintsi lipp | vapp = Seal Nan.png | vapi_link = Nani provintsi pitsat | pindala = 12130 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Nan]] | asendikaart = Tai }} '''Nani provints''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Tai]]s. See asub riigi põhjaosas ning piirneb põhjas ja idas [[Laos]]ega. 2020. aastal oli provintsi rahvaarv 475 875.<ref>{{Netiviide |url=http://stat.bora.dopa.go.th/stat/pk/pk_64.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-09-21 |arhiivimisaeg=2024-07-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240724033401/https://stat.bora.dopa.go.th/stat/pk/pk_64.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref> Provints jaguneb 15 ringkonnaks (''amphoe''). Nani provintsis on 7 rahvusparki. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.nan.go.th/ {{THA}} [[Kategooria:Tai provintsid]] crn70bx2lugw9chg9tzlulfjac3s4kr Mall:Võrkpalli Balti liiga hooajad 10 661706 7240944 7107533 2026-09-24T12:44:07Z Angmar Brekker 94578 7240944 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Võrkpalli Balti liiga hooajad | päis = [[Võrkpalli Balti liiga]] hooajad | olek = autocollapse | loend1 = {{rõhtloend| *[[Võrkpalli Balti liiga 2005/06 hooaeg|2005/06]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2006/07 hooaeg|2006/07]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg|2007/08]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg|2008/09]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2009/10 hooaeg|2009/10]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2010/11 hooaeg|2010/11]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2011/12 hooaeg|2011/12]] *[[Schenkeri Liiga hooaeg 2012–2013|2012/13]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2013/14 hooaeg|2013/14]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2014/15 hooaeg|2014/15]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2015/16 hooaeg|2015/16]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2016/17 hooaeg|2016/17]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2017/18 hooaeg|2017/18]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2018/19 hooaeg|2018/19]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2019/20 hooaeg|2019/20]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2020/21 hooaeg|2020/21]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2021/22 hooaeg|2021/22]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2022/23 hooaeg|2022/23]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2023/24 hooaeg|2023/24]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg|2024/25]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2025/26 hooaeg|2025/26]] *[[Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg|2026/27]] *''[[Võrkpalli Balti liiga 2027/28 hooaeg|2027/28]]'' }} }}<noinclude> [[Kategooria:Võrkpallimallid]] </noinclude> k49fgvaunc3leh84f3f7u2tax6gxybm Noah Dobson 0 663288 7241387 6505280 2026-09-25T05:10:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241387 wikitext text/x-wiki [[File:Noah Dobson.png|pisi|Noah Dobson (2019)]] '''Noah Dobson''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[2000]] [[Summerside]]'is [[Prints Edwardi saar]]el) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[New York Islanders]]. Aastatel 2016–2019 mängis ta noorteliigas [[Quebec Major Junior Hockey League]] (QMJHL), esimesed kaks ja pool hooaega [[Acadie–Bathurst Titan]]is ja viimase hooaja teises pooles [[Rouyn-Noranda Huskies]]is. 2018. ja 2019. aastal tuli ta vastavalt Titani ja Huskiesiga QMJHL-i võitjaks, lisaks võitis ta samadel aastatel vastavate klubidega ka [[Memorial Cup]]'i. Hooajal 2018/19 pälvis Dobson QMJHL-i väljalangemismängude väärtuslikumale mängijale antava [[Guy Lafleur Trophy]]. 2018. aastal valis New York Islanders ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 12. valikuna. Sama aasta augustis sõlmis ta klubiga kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web |title=Dobson Agrees to Terms on Three-Year, Entry-Level Contract |url=https://www.nhl.com/islanders/news/dobson-agrees-to-terms-on-three-year-entry-level-contract/c-299742972 |website=NHL.com |access-date=August 13, 2018 |date=August 13, 2018 |archive-date=2023-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230203055202/https://www.nhl.com/islanders/news/dobson-agrees-to-terms-on-three-year-entry-level-contract/c-299742972 |url-status=dead}}</ref> NHL-is debüteeris Dobson 8. oktoobril 2019 mängus [[Edmonton Oilers]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas 14. jaanuaril 2020 mängus [[Detroit Red Wings]]i vastu. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] tegi Dobson NHL-is seni oma resultatiivseima hooaja, kui lõi 13 väravat ja andis 38 väravasöötu. 2022. aasta augustis sõlmis ta Islandersiga uue kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web |title=Islanders Sign Dobson |url=https://www.nhl.com/islanders/news/islanders-sign-dobson/c-335341552 |website=NHL.com |access-date=November 8, 2022 |date=August 22, 2022 |archive-date=2022-11-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221108161616/https://www.nhl.com/islanders/news/islanders-sign-dobson/c-335341552 |url-status=dead}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/islanders/player/noah-dobson-8480865 Noah Dobson NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=195929 Noah Dobson hockeydb.com lehel] {{New York Islandersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Dobson, Noah}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 27mnvw4cyd7303psau8lkc98hjlw5j2 Iisraeli-Ḩamāsi sõda 0 663291 7241337 7095115 2026-09-25T03:24:12Z Kruusamägi 1530 7241337 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2023. aastal alanud sõjast; varasema sõja kohta vaata artiklit [[Operatsioon Sulatina]]}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}{{ajakohasta}} {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = | osa = [[Iisraeli-Palestiina konflikt]]ist | pilt = File:October 2023 Gaza−Israel conflict.svg | pildisuurus = | pildiallkiri = <div style="text-align:left;"> {{legend2|#F08080|Palestiina kontrolli all olev ala|border=1px solid #000000}}<br /> {{legend2|#5788FF|Iisraeli kontrolli all olev ala [[Gaza sektor|Gazas]]|border=1px solid #000000}}<br /> {{legend2|#9BF7F0|Iisraeli kaugeim edenemine Gazas|border=1px solid #000000}}<br /> {{legend2|#FFFF00|Evakueeritud piirkonnad Iisraelis|border=1px solid #000000}}<br /> {{vasem|1={{legend-joon|red dotted 2px|Hamasi edenemise suurim ulatus}}}}<br /> {{vasem|1={{legend-joon|blue dotted 2px|Piirkond, mille suhtes kehtib Iisraeli evakueerimis&shy;korraldus}}}}<br /><br /></div> | aeg = alates 7. oktoober 2023 | koht = [[Iisrael]], [[Palestiina]], [[Liibanon]]<ref name="auto3" />, [[Süüria]]<ref>{{cite news|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/israel-carrying-out-artillery-strikes-in-syria-after-mortar-fire/|title=Israel carrying out artillery strikes in Syria after mortar fire|work=[[The Times of Israel]] |access-date=10 October 2023 |url-status=live}}</ref> | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = käimasolev<br> Palestiina võitlejad murravad läbi [[Gaza–Iisraeli barjäär]]i ja [[Operatsioon Al-Aqsa üleujutus|tungivad]] Iisraeli [[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkond]]<br> 200+ Iisraeli ja välismaallasest [[Gaza pantvangikriis|pantvangi]] Palestiinlaste poolt pantvangi võetud<br> Iisraeli sõjavägi korraldab [[Gaza sektor]]is õhurünnakuid ja kehtestab [[Iisraeli Gaza sektori blokaad 2023. aasta oktoobris|täieliku blokaadi]]<br> *Iisrael annab käsu [[Gaza põhjaosa evakueerimine|Gaza põhjaosa evakueerida]], sealhulgas [[Gaza linn]] | osaline1 = '''[[Fail:Flag of al-Qassam Brigades.svg|20px]] [[Hamas]]'''<ref name="UNRWA Report 1">{{cite web|author1=[[UNRWA|United Nations Relief and Works Agency for Palestine Refugees in the Near East]] (UNRWA)|title=UNRWA Situation Report #1 on the Situation in the Gaza Strip|url=https://www.un.org/unispal/document/unrwa-situation-report-1-on-the-situation-in-the-gaza-strip/|publisher=[[United Nations]] |access-date=16 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231016003630/https://www.un.org/unispal/document/unrwa-situation-report-1-on-the-situation-in-the-gaza-strip/ |archive-date=16 October 2023|language=en|format=Situation Report|date=7 October 2023|quote=At 06:30 on the morning of 7 October 2023, Hamas launched [[Operation Al-Aqsa Flood]] with more than 5,000 rockets reportedly fired towards Israel from multiple locations in Gaza, as well as ground operation into Israel. |url-status=live}}</ref><br> [[Palestiina islami džihaad|PIJ]]<ref name="toi9oct">{{Cite news|last=Fabian|first=Emanuel|title=Officer, 2 soldiers killed in clash with terrorists on Lebanon border; mortars fired|url=https://www.timesofisrael.com/mortars-fired-from-lebanon-infiltrators-killed-as-6-israelis-hurt-in-gunfight/ |access-date=9 October 2023|work=[[The Times of Israel]]|language=en-US |archive-date=9 October 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231009170223/https://www.timesofisrael.com/mortars-fired-from-lebanon-infiltrators-killed-as-6-israelis-hurt-in-gunfight/ |url-status=live}}</ref><br> [[Palestiina vabastamise rahvarinne|PFLP]]<ref>{{Cite news|url=https://www.alahednews.com.lb/fastnewsdetails.php?fstid=217239 |script-title=ar:الجبهة الشعبية: قرار الإدارة الأمريكية بتوفير الدعم للكيان هدفه تطويق النتائج الاستراتيجية لمعركة طوفان الأقصى|language=ar|title=aljabhat alshaebiatu: qarar al'iidarat al'amrikiat bitawfir aldaem lilkian hadafuh tatwiq alnatayij alastiratijiat limaerakat tufan al'aqsaa |trans-title=Popular Front: The American administration’s decision to provide support to the entity aims to circumvent the strategic results of the Al-Aqsa Flood Battle|website=alahednews.com.lb |access-date=8 October 2023 |archive-date=9 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009000624/https://www.alahednews.com.lb/fastnewsdetails.php?fstid=217239 |url-status=live}}</ref><br> [[Fail:Flag of the Democratic Front for the Liberation of Palestine.svg|20px]] [[Palestiina Vabastamise Demokraatlik Rinne|DFLP]]<ref name="auto9">{{Cite news|url=https://english.almayadeen.net/news/politics/al-qassam-fighters-engage-iof-on-seven-fronts-outside-gaza:|title=Al-Qassam fighters engage IOF on seven fronts outside Gaza: Statement|date=8 October 2023|website=Al Mayadeen English |archive-url=https://web.archive.org/web/20231008121355/https://english.almayadeen.net/news/politics/al-qassam-fighters-engage-iof-on-seven-fronts-outside-gaza: |access-date=8 October 2023 |archive-date=8 October 2023}}</ref><br> [[Lions' Den (sõjaline rühmitus)|Lions' Den]]<ref name="roya">{{Cite news|title=Qassam Brigades announces control of 'Erez Crossing'|url=https://en.royanews.tv/news/44975/2023-10-07|work=Roya News|date=7 October 2023 |access-date=7 October 2023 |archive-date=7 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231007102147/https://en.royanews.tv/news/44975/2023-10-07 |url-status=live}}</ref><br> [[Hizbollah]]<ref name="auto3">{{cite news|title=Israel Army Fires Artillery at Lebanon as Hezbollah Claims Attack|url=https://english.aawsat.com/arab-world/4591836-israel-army-fires-artillery-lebanon-hezbollah-claims-attack |access-date=8 October 2023|work=[[Asharq Al-Awsat]]|language=en |archive-date=8 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231008055038/https://english.aawsat.com/arab-world/4591836-israel-army-fires-artillery-lebanon-hezbollah-claims-attack |url-status=live}}</ref><!-- Per [[Template:Infobox military conflict]], "Supported by" subheadings are deprecated and require page-specific consensus to be inserted --> | osaline2 = '''{{PisiLipp|Iisrael}}'''<ref name="UNRWA Report 1"/> <!-- Per [[Template:Infobox military conflict]], "Supported by" subheadings are deprecated and require page-specific consensus to be inserted --> | osaline3 = | väejuht1 = [[Fail:Flag of al-Qassam Brigades.svg|20px]] [[Ismail Haniyeh]]<br> [[Fail:Flag of al-Qassam Brigades.svg|20px]] [[Yahya Sinwar]]<br> [[Fail:Flag of al-Qassam Brigades.svg|20px]] [[Mohammed Deif]]<br> [[Fail:Flag of al-Qassam Brigades.svg|20px]] [[Abu Obaida (Hamas)|Abu Obaida]]<br> [[Fail:Flag of al-Qassam Brigades.svg|20px]] [[Murad Abu Murad]]{{KIA}} [[Ziyad al-Nakhalah]]<br> [[Abu Hamza (Palestiina islami džihaad)|Abu Hamza]]<br> [[Fail:Flag of the Democratic Front for the Liberation of Palestine.svg|20px]] [[Nayef Hawatmeh]]<br> [[Hassan Nasrallah]] | väejuht2 = {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Benjamin Netanyahu]]<br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Benny Gantz]]<br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Yoav Gallant]]<br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Herzl Halevi]]<br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Yoel Strick]]<br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Tomer Bar]]<br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Kobi Shabtai|Yaakov Shabtai]]<br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Ronen Bar]] | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Fail:Flag of al-Qassam Brigades.svg|20px]] [[Al-Qassam Brigades]]<br> [[Fail:Flag of al-Qassam Brigades.svg|20px]] [[Nukhba (Hamas)|Nukhba]]<br> [[Al-Qudsi brigaadid]]<ref>{{Cite news|url=https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/10/09/At-least-two-infiltrators-from-Lebanon-killed-in-border-clash-Israel-channel-13-TV|title=Palestinian Al Quds Brigades claim responsibility for attack at Lebanon-Israel border|work=[[Al Arabiya]]|date=9 October 2023|access-date=18 October 2023}}</ref><br> [[Abu Ali Mustafa brigaadid]]<ref>{{Cite web|url=https://bianet.org/haber/hamide-rencus-israil-ilk-defa-gazze-sinirindaki-kontrolu-kaybetmis-durumda-285983|title=Hamide Rencüs: İsrail ilk defa Gazze sınırındaki kontrolü kaybetmiş durumda|language=tr |trans-title=Hamide Rencüs: Israel has lost control of the Gaza border for the first time|work=[[Bianet]] |access-date=18 October 2023 |archive-date=9 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009000610/https://bianet.org/haber/hamide-rencus-israil-ilk-defa-gazze-sinirindaki-kontrolu-kaybetmis-durumda-285983 |url-status=live}}</ref><br> [[Fail:Flag of the Democratic Front for the Liberation of Palestine.svg|20px]] [[Rahvuslikud vastupanubrigaadid]]<ref name="auto9"/><br> [[Hizbollah' relvastatud jõud|Hizbollah' poolsõjaline tiib]]<br> [[Al-Aqsa märtrite brigaadid]]<ref name="plo">{{Cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/iran-update-october-17-2023|title=Iran Update, October 17, 2023|publisher=[[Institute for the Study of War]]|date=17 October 2023}}</ref> | väeüksused2 = [[Fail:Flag_of_the_Israel_Defense_Forces.svg|20px]] [[Iisraeli kaitsejõud]]<br> [[Fail:Flag_of_Israel_Police_V2.svg|20px]] [[Iisraeli politsei]]<ref name="shinbet">{{Cite news|url=https://www.timesofisrael.com/authorities-name-44-soldiers-30-police-officers-killed-in-hamas-attack/|title=Authorities name 299 soldiers, 54 police officers killed in 2023 terror clashes|first=Emanuel|last=Fabian|work=[[The Times of Israel]] |access-date=8 October 2023 |archive-date=8 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231008151607/https://www.timesofisrael.com/authorities-name-44-soldiers-30-police-officers-killed-in-hamas-attack/ |url-status=live}}</ref><br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Shin Bet]]<ref name="shinbet"/><br> {{Riigi ikoon|Iisrael}} Iisraeli partisanid<ref>{{cite web|url=https://voz.us/heroes-of-israel-armed-members-of-several-kibbutzim-managed-to-fight-off-terrorists/?lang=en|title=Heroes of Israel: Armed members of several kibbutzim managed to fight off terrorists|first=Israel|last=Duro|work=VOZ|access-date=11 October 2023}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.timesofisrael.com/young-dad-of-6-absorbed-blast-to-protect-family-in-attack-on-kibbutz-kerem-shalom/|title=Young dad of 6 absorbed blast to protect family in attack on Kerem Shalom|first=Enee|last=Ghert-Zand|work=[[The Times of Israel]]|access-date=18 October 2023}}</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = [[Izz ad-Din al-Qassami brigaadid|Al-Qassami brigaadid]]: 40 000<ref>{{cite news|title=How Hamas secretly built a 'mini-army' to fight Israel|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/how-hamas-secretly-built-mini-army-fight-israel-2023-10-13/ |access-date=13 October 2023|work=[[Reuters]]|date=13 October 2023}}</ref><br />2 500 imbus Iisraeli{{efn|Iisraeli andmetel<ref name="strength1">{{cite news |script-title=he:ההערכה: 2,500 מחבלי חמאס חדרו בשבת לישראל |trans-title=The estimate: 2,500 Hamas terrorists infiltrated Israel on Saturday|url=https://www.news1.co.il/Archive/001-D-475427-00.html |access-date=13 October 2023|work=News 1|date=13 October 2023|language=he}}</ref>}} | jõud2 = 529 500 IDF-i jõud kokku{{efn|Sealhulgas 169 500 tegevtöötajat<ref>{{cite book|url=https://www.iiss.org/publications/the-military-balance/the-military-balance-2021|title=The Military Balance 2021|author1=International Institute for Strategic Studies |author1-link=International Institute for Strategic Studies|date=25 February 2021|publisher=[[Routledge]]|location=[[London]]|page=344|isbn=978-1-032-01227-8 |access-date=13 October 2023 |archive-date=21 January 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220121114152/https://www.iiss.org/publications/the-military-balance/the-military-balance-2021 |url-status=live}}</ref> ja 360 000 reservväelast<ref>{{cite news|title=Israel's massive mobilization of 360,000 reservists upends lives|url=https://www.washingtonpost.com/world/2023/10/10/israel-military-draft-reservists/ |access-date=13 October 2023|newspaper=[[The Washington Post]]}}</ref>}} | jõud3 = | kaotused1 = '''Gaza sektor''':{{efn|[[Hamas]]i juhitud [[Gaza tervishoiuministeerium]]i väitel}} * 3 785 tapetud{{efn|Sealhulgas 1524 last ja 1000 naist<ref name="cas1">{{cite news |title=Gaza health ministry: 3,785 Palestinians killed in Israeli strikes since 7 Oct |url=https://www.tbsnews.net/hamas-israel-war/gaza-health-ministry-3785-palestinians-killed-israeli-strikes-7-oct-722374 |access-date=19 October 2023 |publisher=The Business Standard |date=19 October 2023}}</ref>}}<ref name="cas1"/> * 12 493 vigastatud{{efn|Sealhulgas 2450 last ja 1536 naist<ref name="cas1x">{{cite news |script-title=ar:محرقة الاحتلال بغزة .. 2670 شهيدًا و9600 جريح اقرأ المزيد عبر المركز الفلسطيني للإعلام|title=|trans-title=|url=https://palinfo.com/news/2023/10/15/854490/ |access-date=15 October 2023|work=Palestine News & Info Agency|date=15 October 2023|language=ar}}</ref>}}<ref name="cas1"/> '''Iisraeli sees (Iisraeli väide)''':<!-- This is being highlighted and not placed in a note since it is claimed by the opposing side. --> * 1000+ terroristi tapetud<!-- Do not change this to 1,500. This was revised down to 1,000 by the IDF on 12 October. --><ref name="casclaim1">{{cite news|title=Israel killed at least 1,000 Gaza infiltrators, reinforcing nationwide, military says|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-killed-least-1000-gaza-infiltrators-reinforcing-nationwide-military-2023-10-11/ |access-date=14 October 2023|work=[[Reuters]]|date=11 October 2023}}</ref> '''Läänekallas''':{{efn|[[Palestiina tervishoiuministeerium]]i väitel}} * 69 tapetud<ref name="caswb">{{cite news|title=خلال 12 ساعة.. 7 شهداء بينهم 4 أطفال في الضفة اقرأ المزيد عبر المركز الفلسطيني للإعلام|url=https://palinfo.com/news/2023/10/19/855537/ |access-date=19 October 2023|publisher=The Palestinian Information Center|date=19 October 2023|language=ar}}</ref> * 300 vigastatud<ref name="caswb2">{{cite news |script-title=ar:51 شهيدًا منذ السبت .. 14 شهيدا برصاص الاحتلال في الضفة والقدساقرأ المزيد عبر المركز الفلسطيني للإعلام|title=51 shhydan mundh alsabt .. 14 shahidan birasas alaihtilal fi aldifat walqudsaqra almazid eabr almarkaz alfilastinii lil'iielam|language=ar |trans-title=51 martyrs since Saturday... 14 martyrs shot by the occupation in the West Bank and Jerusalem. Read more via the Palestinian Information Center|url=https://palinfo.com/news/2023/10/13/854160/ |access-date=13 October 2023|work=Palestine News & Info Agency|date=13 October 2023|page=Arabic}}</ref> '''Liibanon''':{{efn|Hizbollah', Iisraeli ja Liibanoni väitel}} * 27–29 tapetud{{efn|Sealhulgas: * 11–13 Hizbollah' võitlejat<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/israeli-military-says-its-troops-killed-gunmen-who-infiltrated-lebanon-2023-10-09/|title=Israel kills three Lebanon militants; Israeli officer killed in raid|first1=Laila|last1=Bassam|first2=Maya|last2=Gebeily|first3=Timour|last3=Azhari|date=9 October 2023|work=[[Reuters]]}}</ref><ref>{{cite news|title=Lebanon's Hezbollah Says Fighter Killed By Israel Fire|url=https://www.barrons.com/news/lebanon-s-hezbollah-says-fighter-killed-by-israel-fire-5f4c060b |access-date=14 October 2023|work=Barron's|date=14 October 2023}}</ref><ref>{{cite news|title=Lebanon-Israel border clashes escalate, 5 Hezbollah fighters killed|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/israeli-military-says-killed-four-people-who-tried-infiltrate-lebanon-plant-2023-10-17/ |access-date=17 October 2023|work=[[Reuters]]|date=17 October 2023}}</ref><ref>{{cite news|last1=Fabian|first1=Emanuel|title=Hezbollah announces deaths of 2 more members apparently killed in IDF counter-strikes|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/hezbollah-announces-deaths-of-2-more-members-apparently-killed-in-idf-counter-strikes/ |access-date=18 October 2023|publisher=The Times of Israel|date=18 October 2023}}</ref> * 4 tuvastamata võitlejat<ref>{{cite news|title=Israeli army says killed four people trying to infiltrate from Lebanon|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/israeli-military-says-killed-four-people-who-tried-infiltrate-lebanon-plant-2023-10-17/ |access-date=17 October 2023|work=Reuters|date=17 October 2023}}</ref> * 3 Hamasi terroristi<ref>{{Cite news|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/hamas-says-3-members-who-infiltrated-israel-from-lebanon-were-killed-in-iaf-strike/|title=Hamas says 3 members who infiltrated Israel from Lebanon were killed in IAF strike|work=[[Times of Israel]]}}</ref> * 2 Palestiina Islami Džihaadi võitlejat<ref>{{cite news|title=Israeli soldiers and militants killed in confrontation on Lebanon frontier|url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67065338 |access-date=14 October 2023|work=[[BBC News]]|date=11 October 2023}}</ref> * 7 tsiviilisikut<ref>{{cite news|title=Two Civilians Killed In Israel Shelling Of Lebanon: Mayor|url=https://www.barrons.com/news/two-civilians-killed-in-israel-shelling-of-lebanon-mayor-d8985f85 |access-date=14 October 2023|work=Barron's|date=14 October 2023}}</ref><ref>{{cite news|title=Reuters journalist killed in Lebanon in missile fire from direction of Israel|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/reuters-videographer-killed-southern-lebanon-2023-10-13/ |access-date=14 October 2023|work=[[Reuters]]|date=14 October 2023}}</ref><ref>{{cite news|title=At least four killed in Lebanon near Israel border, Red Cross says|url=https://efe.com/en/latest-news/2023-10-17/at-least-four-killed-in-lebanon-near-israel-border-red-cross-says/|access-date=17 October 2023|work=EFE|date=17 October 2023|archive-date=2023-10-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20231018003609/https://efe.com/en/latest-news/2023-10-17/at-least-four-killed-in-lebanon-near-israel-border-red-cross-says/|url-status=dead}}</ref>}} | kaotused2 = '''Iisrael''': * 1 400+ tapetud{{efn|Sealhulgas: * 854 tsiviilisikut, 304 IDF sõdurit ja 57 politseinikku,<ref name="shinbet"/> nende hulgas 180 välis- või topeltkodakondsusega kodanikku (täielik nimekiri [[2023. aasta Iisraeli-Hamasi sõda#Välis- ja topeltkodakondsusega ohvrid|vaata siit]])}}<ref name="cas2">{{cite news|title=Over 1,400 Killed In Hamas Attacks On Israel: PM Office|url=https://www.barrons.com/news/over-1-400-killed-in-hamas-attacks-on-israel-pm-office-787d2b0f?refsec=topics_afp-news |access-date=15 October 2023|work=Barron's|date=15 October 2023}}</ref> * 4 629 vigastatud<ref name="cas2,2">{{cite news|title=משרד הבריאות: 309 פצועים מאושפזים בבתי החולים, בהם 80 במצב קשה|url=https://www.ynet.co.il/news/article/syeuws0116 |access-date=19 October 2023|publisher=Ynet|date=19 October 2023|language=he}}</ref> * 203 röövitud{{efn|Sealhulgas vähemalt 120 tsiviilisikut,<ref>{{Cite news|date=14 October 2023|title=Bodies of several Israelis retrieved in Gaza raids - IDF|work=[[The Guardian]]|url=https://www.theguardian.com/world/live/2023/oct/14/israel-hamas-war-live-un-says-tens-of-thousands-have-fled-south-in-gaza-israel-strikes-hezbollah-target-in-lebanon-says-idf?filterKeyEvents=false&page=with:block-652a18b18f081db094840ef0#block-652a18b18f081db094840ef0 |url-status=live |access-date=14 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231014123101/https://www.theguardian.com/world/live/2023/oct/14/israel-hamas-war-live-un-says-tens-of-thousands-have-fled-south-in-gaza-israel-strikes-hezbollah-target-in-lebanon-says-idf?filterKeyEvents=false&page=with:block-652a0cdb8f080e3e7b6d755c |archive-date=14 October 2023|quote=Israel's military said earlier this morning that it has confirmed that more than 120 civilians are being held hostage in Gaza by Hamas.}}</ref><ref>{{Cite news|date=14 October 2023|title=A Week Into War, Gazans Flee Homes As Israeli Ground Offensive Looms|work=Barron's|agency=[[Agence France-Presse]]|url=https://www.barrons.com/news/one-week-into-war-thousands-on-the-run-in-gaza-fearing-israel-ground-offensive-1dd6953c?refsec=topics_afp-news |url-status=live |access-date=14 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231014122741/https://www.barrons.com/news/one-week-into-war-thousands-on-the-run-in-gaza-fearing-israel-ground-offensive-1dd6953c?refsec=topics_afp-news |archive-date=14 October 2023|quote=Israel's army has confirmed contacting the families of 120 civilian hostages so far.}}</ref> 17 nepallast,<ref name="nepal">{{Cite news|url=https://www.indiatodayne.in/international/story/at-least-7-nepali-injured-17-held-captive-by-hamas-in-israel-690676-2023-10-07|title=At least 7 Nepali injured, 17 held captive by Hamas in Israel|work=[[India Today]]|date=7 October 2023 |access-date=7 October 2023 |archive-date=7 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231007122157/https://www.indiatodayne.in/international/story/at-least-7-nepali-injured-17-held-captive-by-hamas-in-israel-690676-2023-10-07 |url-status=live}}</ref> 11 tailast<ref name="bkpost">{{cite news|title=2 Thais killed, 8 injured, 11 kidnapped in Hamas attack on Israel|url=https://www.bangkokpost.com/thailand/politics/2659873 |access-date=8 October 2023|work=Bangkok Post|language=en |archive-date=9 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009001424/https://www.bangkokpost.com/thailand/politics/2659873 |url-status=live}}</ref> ja 2 mehhiklast<ref>{{Cite news|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/two-mexican-citizens-believed-to-be-held-captive-in-gaza/|title=Two Mexican citizens believed to be held captive in Gaza|work=[[The Times of Israel]] |access-date=8 October 2023 |archive-date=9 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009001618/https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/two-mexican-citizens-believed-to-be-held-captive-in-gaza/ |url-status=live}}</ref>}}<ref name="cas2,3">{{cite news|title=דובר צה"ל מעדכן: ידוע על 203 חטופים בעזה|url=https://www.ynet.co.il/news/article/r1sgtirbp |access-date=19 October 2023|publisher=Ynet|date=19 October 2023|language=he}}</ref> | kaotused3 = | märkused = 1 000 000 Palestiinlased Gazas ümberasustatud{{efn|ÜRO sõnul<ref name="displaced1">{{cite news|title=Gaza's desperate civilians flee or huddle in hopes of safety, as warnings of Israeli offensive mount|url=https://apnews.com/article/israel-palestinians-gaza-hamas-war-785e0eb833715354cade4694e8ccbf67 |access-date=15 October 2023|work=[[AP News]]|date=15 October 2023|quote=...Juliette Touma, a spokesperson for the U.N. agency for Palestinian refugees. An estimated 1 million people have been displaced in Gaza in one week, she said.}}</ref>}}<br> 500 000 iisraellast on ümberasustatud<ref>{{cite news|title=Approximately 500,000 people displaced in Israel|url=https://www.i24news.tv/en/news/israel-at-war/1697526771-around-half-a-million-people-displaced-in-israel |access-date=18 October 2023|publisher=i24 News|date=18 October 2023}}</ref> }} '''Iisraeli-Ḩamāsi sõda''' ehk '''Gaza sõda''' on 2023. aasta oktoobris pingelisemaks muutunud relvastatud vastasseis [[Ḩamās]]i{{efn|Rühmade nimekirjas olid [[Ḩamās]], [[Palestiina Islami Džihaad|Islami Džihaad]], [[Palestiina Vabastamise Rahvarinne]], [[Demokraatlik Palestiina Vabastamise Rinne]] ja [[Lions' Den]].}} juhitud [[Palestiina]] rühmituste ja [[Iisrael]]i vahel, mis algas 7. oktoobril 2023<ref>{{Cite news|last=Erlanger|first=Steven|date=7 October 2023|title=An Attack From Gaza and an Israeli Declaration of War. Now What?|language=en-US|work=[[The New York Times]]|url=https://www.nytimes.com/2023/10/07/world/middleeast/israel-gaza-war-hamas-palestinians.html |access-date=11 October 2023|issn=0362-4331 |archive-date=7 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231007195542/https://www.nytimes.com/2023/10/07/world/middleeast/israel-gaza-war-hamas-palestinians.html |url-status=live |url-access=limited}}</ref><ref name="United Nations Fact Sheet">{{cite web|author1=[[United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs]] (OCHA)|title=Fact Sheet: Israel and Palestine Conflict (9 October 2023)|url=https://reliefweb.int/report/occupied-palestinian-territory/fact-sheet-israel-and-palestine-conflict-9-october-2023|website=[[ReliefWeb]]|publisher=[[United Nations]] (UN) |access-date=13 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231013173556/https://reliefweb.int/report/occupied-palestinian-territory/fact-sheet-israel-and-palestine-conflict-9-october-2023 |archive-date=13 October 2023|language=en|format=pressiteade|date=9 October 2023|quote=On Saturday, 7 October — a Jewish sabbath day, the end of the weeklong Jewish festival of Sukkot, and a day after the 50th anniversary of the Yom Kippur War — Hamas and other Palestinian armed groups launched Operation al-Aqsa Flood, a coordinated assault consisting of land and air attacks into multiple border areas of Israel. |url-status=live}}</ref> koordineeritud üllatuspealetungiga ([[Operatsioon Al-Aqşá üleujutus]]) Iisraeli vastu. Rünnak algas hommikul Hamasi kontrolli all olevast [[Gaza sektor]]ist Iisraeli pihta saadetud vähemalt 3000 raketiga.<ref name="scmp8oct">{{cite news|title=Around 1,000 dead in Israel-Hamas war, as Lebanon's Hezbollah also launches strikes|work=[[South China Morning Post]]|date=8 October 2023|url=https://www.scmp.com/news/world/middle-east/article/3237210/hundreds-dead-israel-hamas-war-lebanons-hezbollah-launches-attacks |access-date=9 October 2023 |archive-date=8 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231008185151/https://www.scmp.com/news/world/middle-east/article/3237210/hundreds-dead-israel-hamas-war-lebanons-hezbollah-launches-attacks |url-status=live}}</ref> Paralleelselt murdis umbes 2500 Palestiina võitlejat [[Gaza-Iisraeli barjäär|Gaza ja Iisraeli vahelise barjääri]] ja mõrvas tsiviilisikuid naabruses asuvates [[Gaza ümbrik|Iisraeli kogukondades]].<ref>{{Cite news|date=10 October 2023|title=Hamas Leaves Trail of Terror in Israel|language=en-US|work=[[The New York Times]]|url=https://www.nytimes.com/2023/10/10/world/middleeast/israel-gaza-war-hamas-deaths-killings.html |access-date=14 October 2023|issn=0362-4331 |url-access=limited}}</ref> Vähemalt 1400 iisraellast tapeti<ref name="cas2"/>, sealhulgas 260 inimest [[Re'imi muusikafestivali veresaun|Re'imi muusikafestivalil]].<ref name="Gillett">{{cite news|last1=Gillett|first1=Francesca|date=8 October 2023|title=How an Israel music festival turned into a nightmare after Hamas attack|agency=[[BBC News]]|url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67047034 |url-status=live |access-date=8 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231008143208/https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67047034 |archive-date=8 October 2023}}</ref><ref>{{cite news|last1=Tabachnick|first1=Cara|date=8 October 2023|title=Israelis search for loved ones with posts and pleas on social media|work=[[CBS News]]|url=https://www.cbsnews.com/news/israelis-search-loved-ones-posts-pleas-social-media-hamas-attack/ |url-status=live |access-date=8 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231008061931/https://www.cbsnews.com/news/israelis-search-loved-ones-posts-pleas-social-media-hamas-attack/ |archive-date=8 October 2023}}</ref><ref name="natureparty">{{cite news|date=7 October 2023|title=Thousands flee rocket and gunfire at all-night desert 'Nature Party'; dozens missing|work=[[The Times of Israel]]|url=https://www.timesofisrael.com/thousands-flee-rocket-and-gunfire-at-all-night-desert-nature-party-dozens-missing/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231007231525/https://www.timesofisrael.com/thousands-flee-rocket-and-gunfire-at-all-night-desert-nature-party-dozens-missing/ |archive-date=7 October 2023 |access-date=8 October 2023}}</ref> [[Inimröövid 2023. aasta Iisraeli-Hamasi sõja ajal|Gaza sektorisse viidi]] relvastamata tsiviilpantvangid ja vangistatud Iisraeli sõdurid, sealhulgas naised ja lapsed.<ref name="guardian7oct">{{Cite news|last=McKernan|first=Bethan|date=7 October 2023|title=Hamas launches surprise attack on Israel as Palestinian gunmen reported in south|url=https://www.theguardian.com/world/2023/oct/07/hamas-launches-surprise-attack-on-israel-as-palestinian-gunmen-reported-in-south |url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20231007101214/https://www.theguardian.com/world/2023/oct/07/hamas-launches-surprise-attack-on-israel-as-palestinian-gunmen-reported-in-south |archive-date=7 October 2023 |access-date=7 October 2023|work=[[The Guardian]]}}</ref><ref>{{Cite news|date=7 October 2023|title=Video appears to show Hamas taking Israeli civilian hostage|work=[[NBC News]]|url=https://www.youtube.com/watch?v=6FVUxvp6Ah0|via=YouTube}}</ref><ref>{{Cite web|title=Holocaust survivor who uses a wheelchair was dragged into Gaza as Israel-Hamas war rages on|url=https://www.usatoday.com/story/news/world/2023/10/09/holocaust-survivor-wheelchair-gaza-israel-hamas-war/71122480007/ |access-date=12 October 2023|website=USA Today|language=en-US}}</ref><ref name="aj92">{{cite news|title=Hamas says it has enough Israeli captives to free all Palestinian prisoners|work=[[Al Jazeera]]|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/hamas-says-it-has-enough-israeli-captives-to-free-all-palestinian-prisoners |url-status=live |access-date=7 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231007163709/https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/hamas-says-it-has-enough-israeli-captives-to-free-all-palestinian-prisoners |archive-date=7 October 2023}}</ref> Iisrael alustas vastulöökide korraldamist<ref name="georgeWapo20231009">{{Cite news|last1=George|first1=Susannah|last2=Dadouch|first2=Sarah|last3=Parker|first3=Claire|last4=Rubin|first4=Shira|date=9 October 2023|title=Israel formally declares war against Hamas as more than 1,000 killed on both sides|language=en-US|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/world/2023/10/08/israel-hamas-war-gaza/ |access-date=12 October 2023|issn=0190-8286}}</ref>, enne kui kuulutas päev hiljem ametlikult Hamasile sõja.<ref name="georgeWapo20231009" /> Veresaun tantsumuusika festivalil "Supernova Sukkot Gathering" väljaspool [[Re'im|Re'imi kibutsi]]t oli ajaloo ohvriterohkeim kontserdirünnak.<ref name="RS-Browne">{{Cite magazine|last1=Browne|first1=David|last2=Dillon|first2=Nancy|last3=Grow|first3=Kory|title='They Wanted to Dance in Peace. And They Got Slaughtered'. Israel's Supernova festival celebrated music and unity. It turned into the deadliest concert attack in history|url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/hamas-israel-nova-music-festival-massacre-1234854306/|date=15 October 2023|magazine=[[Rolling Stone]] |access-date=18 October 2023}}</ref> Hamas alustas rünnakuid juudi pühade [[Sukkot]]i lõpus ja päeval pärast Yom Kippuri sõja lõpu 50. aastapäeva.<ref name="United Nations Fact Sheet"/><ref>{{cite news|last=Margalit|first=Ruth|date=7 October 2023|title=Waking to an Attack from Hamas|url=https://www.newyorker.com/news/dispatch/waking-to-an-attack-from-hamas|newspaper=[[The New Yorker]]|quote=In Israel, there is already talk about this being the beginning of a protracted 'Sukkot War.' |access-date=9 October 2023 |archive-date=8 October 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231008235309/https://www.newyorker.com/news/dispatch/waking-to-an-attack-from-hamas |url-status=live}}</ref> [[Gaza-Iisraeli konflikt]] on kestnud alates 2006. aastast. Hamas vältis 2022. aastal ja suurema osa 2023. aastast suuremaid kokkupõrkeid Iisraeliga,{{efn|2023. aastal, enne pealetungi algust, hukkus Iisraeli ja Palestiina vägivallas vähemalt 247 palestiinlast, 32 iisraellast ja 2 välismaalast. Siiski näis, et Hamas ei mängi neis kokkupõrgetes olulist rolli.<ref name="france24">{{cite news|title=More than 200 Israelis killed in surprise Hamas assault on Israel, 232 killed in Gaza|url=https://www.france24.com/en/middle-east/20231007-sirens-heard-as-dozens-of-rockets-fired-from-gaza-towards-israel|quote=Before Saturday's violence, at least 247 Palestinians, 32 Israelis and two foreigners had been killed this year, including combatants and civilians, according to Israeli and Palestinian officials.}}</ref><ref name="apn1">{{Cite news|date=7 October 2023|title=Israel declares war, goes after Hamas fighters and bombards Gaza|website=[[Associated Press]]|url=https://apnews.com/article/israel-palestinians-gaza-hamas-rockets-airstrikes-tel-aviv-ca7903976387cfc1e1011ce9ea805a71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231008051308/https://apnews.com/article/israel-palestinians-gaza-hamas-rockets-airstrikes-tel-aviv-ca7903976387cfc1e1011ce9ea805a71 |archive-date=8 October 2023 |access-date=7 October 2023}}</ref><ref>{{Cite news|last1=Bergman|first1=Ronen|last2=Kingsley|first2=Patrick|date=11 October 2023|title=How Israel's Feared Security Services Failed to Stop Hamas's Attack|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/2023/10/10/world/middleeast/israel-gaza-security-failure.html |access-date=13 October 2023|issn=0362-4331 |url-access=limited}}</ref><ref>{{Cite web|last=Shaath|first=Azzam|date=13 June 2023|title=Hamas: From Resistance to Restraint?|url=https://carnegieendowment.org/sada/89951 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230621211149/https://carnegieendowment.org/sada/89951 |archive-date=21 June 2023 |access-date=13 October 2023|website=Carnegie Endowment}}</ref><ref name="saulReuters20231008">{{cite news|last1=Nakhoul|first1=Samia|last2=Saul|first2=Jonathan|title=How Israel was duped as Hamas planned devastating assault|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/how-israel-was-duped-hamas-planned-devastating-assault-2023-10-08/ |access-date=9 October 2023|publisher=[[Reuters]]|date=8 October 2023|language=en |archive-date=9 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009020650/https://www.reuters.com/world/middle-east/how-israel-was-duped-hamas-planned-devastating-assault-2023-10-08/ |url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|title=Israel pounds Gaza as PM Netanyahu warns of 'long and difficult war'|url=https://www.straitstimes.com/world/middle-east/israel-battles-hamas-as-pm-netanyahu-warns-of-long-and-difficult-war|quote=Before Saturday, the violence this year had killed at least 247 Palestinians, 32 Israelis and two foreigners, including combatants and civilians, according to Israeli and Palestinian officials.}}</ref>}} valmistudes selle asemel varjatult<ref name=wapo>{{cite news|title=What's behind the violence in Israel and Gaza? Here's what to know.|url=https://www.washingtonpost.com/world/2023/10/07/israel-gaza-violence-conflict-faq/|first1=Brian|last1=Murphy|first2=Adam|last2=Taylor|first3=Sammy|last3=Westfall|first4=Bryan|last4=Pietsch|first5=Steve|last5=Hendrix|newspaper=The Washington Post|date=9 October 2023 |access-date=18 October 2023 |url-access=limited}}</ref><ref>{{Cite news|first1=Paul P.|last1=Murphy|first2=Tara|last2=John|first3=Brent|last3=Swails|first4=Oren|last4=Liebermann|date=12 October 2023|title=Hamas militants trained for its deadly attack in plain sight and less than a mile from Israel's heavily fortified border|url=https://www.cnn.com/2023/10/12/middleeast/hamas-training-site-gaza-israel-intl/ |access-date=18 October 2023|work=[[CNN]]|language=en |archive-date=13 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231013024259/https://www.cnn.com/2023/10/12/middleeast/hamas-training-site-gaza-israel-intl/index.html |url-status=live}}</ref> oma suureks pealetungiks, [[Operatsioon Al-Aqsa üleujutus|operatsiooniks Al-Aqsa üleujutus]]. Hamas teatas, et sai [[Iraan]]ilt toetust rünnakule, mis oli tema sõnul vastus Iisraeli asunike vägivallale, [[Gaza sektori blokaad]]ile, [[Jeruusalemm]]a [[Al-Aqsa mošee]] rüvetamisele ning Iisraeli poolt aastakümnete jooksul palestiinlaste vastu suunatud julmustele.<ref>{{cite news|url=https://www.wsj.com/livecoverage/israel-hamas-gaza-rockets-attack-palestinians/card/hamas-says-attacks-on-israel-were-backed-by-iran-kb2ySPwSyBrYpQVUPyM9#:~:text=A%20spokesman%20for%20Hamas%2C%20Ghazi,the%20broadcaster%20without%20naming%20them|last=Said|first=Summer|title=Hamas Says Attacks on Israel Were Backed by Iran|date=9 October 2023|work=Wall Street Journal}}</ref><ref>{{cite news|title=Fears of a ground invasion of Gaza grow as Israel vows 'mighty vengeance'|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/world-is-watching-fears-grow-of-a-massive-gaza-invasion-by-israel |url-status=live |access-date=8 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231008024318/https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/world-is-watching-fears-grow-of-a-massive-gaza-invasion-by-israel |archive-date=8 October 2023|quote=Hamas said its unprecedented offensive by land, air and sea was in response to the desecration of the Al Aqsa Mosque as well as Israeli atrocities against Palestinians over the decades. These include the 16-year blockade of Gaza, Israeli raids inside West Bank cities over the past year, increasing attacks by settlers on Palestinians as well as the growth of illegal settlements.}}</ref> Iisrael alustas Hamasi vägede puhastamist mõjutatud piirkondadest ja õhurünnakuid Gaza sektorile,<ref>{{cite news|title=Israel prepares for ground offensive in Hamas-ruled Gaza as war's death toll soars|url=https://www.cbsnews.com/live-updates/israel-hamas-palestinian-war-attacks-gaza-strip/|work=[[CBS News]]}}</ref> milles on 15. oktoobri seisuga hukkunud 2750 palestiinlast.<ref name="cas1"/> [[ÜRO]] teatas, et umbes 1 miljon palestiinlast, peaaegu pooled Gaza elanikkonnast, on [[Riigisiseselt ümberasustatud isik|riigisiseselt ümber asunud]].<ref>{{cite news|title=Palestinians struggle to evacuate northern Gaza amid growing Israeli warnings of ground offensive|work=[[AP News]]|date=14 October 2023|url=https://apnews.com/article/israel-palestinians-gaza-hamas-war-785e0eb833715354cade4694e8ccbf67|ref={{sfnref |AP News |2023}} |access-date=14 October 2023}}</ref> Hirm humanitaarkriisi ees suurenes pärast seda, kui Iisrael katkestas toidu-, vee-, elektri- ja kütusetarned Gazasse, mis olid juba blokeeritud nii [[Egiptus]]e kui ka Iisraeli poolt.<ref name="Rushdi">{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67051292|work=[[BBC News]]|title=Gaza 'soon without fuel, medicine and food' – Israel authorities |access-date=11 October 2023|date=10 October 2023|first1=Rushdi|last1=Abu Alouf|first2=Oliver|last2=Slow |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009192127/https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67051292 |archive-date=9 October 2023}}</ref><ref name="cnbc20231012">{{Cite news|url=https://www.cnbc.com/2023/10/12/israel-hamas-war-live-updates-latest-news-on-gaza.html|title=Israel-Hamas war live updates: Israel calls for evacuation of 1.1 million Palestinians in Gaza; at least 27 Americans killed|work=[[CNBC]]}}</ref> Iisrael saatis sõnumeid, milles kutsus 1,1 miljonit Gaza elanikku Gaza põhjaosast evakueeruma, samal ajal kui Hamas kutsus elanikke oma kodudesse jääma ja blokeeris lõunasse viivad teed.<ref name="roadblocks">{{cite news|last1=Fabian|first1=Emanuel|date=14 October 2023|title=IDF says it's completing preparations to strike Gaza 'from air, sea and land'|url=https://www.timesofisrael.com/idf-says-its-completing-preparations-to-attack-gaza-from-air-sea-and-land/ |access-date=15 October 2023|work=www.timesofisrael.com}}</ref><ref name="Corder-2023">{{cite web|url=https://apnews.com/article/israel-hamas-gaza-war-crimes-icc-1a42212b95a7f6ce54909fb22e0d681d|first1=Mike|last1=Corder|first2=Julia|last2=Frankel|title=Experts say Hamas and Israel are committing war crimes in their fight|work=[[AP News]]|date=13 October 2023 |access-date=18 October 2023}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/hamas-tells-gaza-residents-stay-home-israel-ground-offensive-looms-2023-10-13/|title=Hamas tells Gaza residents to stay put as Israel ground offensive looms|work=[[Reuters]]|date=13 October 2023 |access-date=14 October 2023}}</ref> ÜRO ja paljud riigid nõudsid viivitamatut [[relvarahu]].<ref name="Office of the High Commissioner of Human Rights-2013">{{Cite web|date=14 October 2013|title=UN expert warns of new instance of mass ethnic cleansing of Palestinians, calls for immediate ceasefire|url=https://www.ohchr.org/en/press-releases/2023/10/un-expert-warns-new-instance-mass-ethnic-cleansing-palestinians-calls|website=Office of the High Commissioner of Human Rights}}</ref> Inimõigusrühmad kutsusid üles võtma vastu sõjast põhjustatud Gaza põgenikke.<ref name="France 24-2023">{{Cite news|date=14 October 2023|title=Live: Gaza witnessing 'unprecedented human catastrophe', UN says|url=https://www.france24.com/en/middle-east/20231014-%F0%9F%94%B4-live-israel-prepares-ground-assault-on-gaza-as-palestinians-flee |access-date=15 October 2023|work=[[France 24]]|language=en}}</ref><ref name="Levine-2023">{{Cite news|last=Levine|first=Jon|date=14 October 2023|title=Progressives call for US to take refugees from Gaza|url=https://nypost.com/2023/10/14/progressives-call-for-us-to-take-refugees-from-gaza/|work=[[The New York Post]] |access-date=15 October 2023|language=en-US}}</ref> Vähemalt 44 riiki mõistsid hukka Hamasi ja mõistsid selle käitumist selgesõnaliselt "[[terrorism]]iks", sealhulgas [[USA]], [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[Itaalia]] ja [[Saksamaa]] ühisavalduses.<ref name="WI-Waldo">{{Cite web|last1=Waldo|first1=Cleary|first2=Gabriel|last2=Epstein|first3=Sydney|last3=Hilbush|date=11 October 2023|title=International Reactions to the Hamas Attack on Israel|url=https://www.washingtoninstitute.org/policy-analysis/international-reactions-hamas-attack-israel|website=[[The Washington Institute for Near East Policy|The Washington Institute]] |access-date=13 October 2023|series=PolicyWatch 3793}}</ref><ref name="Guardian-Michaelson">{{Cite news|last=Michaelson|first=Ruth|date=7 October 2023|title=Condemnation and calls for restraint after Hamas attack on Israel|newspaper=[[The Guardian]]|url=https://www.theguardian.com/world/2023/oct/07/condemnation-and-calls-for-restraint-after-hamas-attack-on-israel |url-status=live |access-date=7 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231007155544/https://www.theguardian.com/world/2023/oct/07/condemnation-and-calls-for-restraint-after-hamas-attack-on-israel |archive-date=7 October 2023|issn=0261-3077|quote=International leaders condemned an unprecedented incursion by Palestinian militants into southern Israel, while governments across the Middle East called for restraint after an attack that shook the Israeli security establishment. [...] The US defence secretary, [[Lloyd Austin]], said his organisation would send support to Israel. 'Over the coming days the [[United States Department of Defense|Department of Defense]] will work to ensure that Israel has what it needs to defend itself and protect civilians from indiscriminate violence and terrorism,' he said.}}</ref><ref name="auto2">{{cite news|title=World reaction to surprise attack by Palestinian Hamas on Israel|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/we-are-at-war-reactions-to-palestinian-hamas-surprise-attack-in-israel |access-date=8 October 2023|agency=[[Al Jazeera]]|language=en |archive-date=7 October 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231007201341/https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/we-are-at-war-reactions-to-palestinian-hamas-surprise-attack-in-israel |url-status=live}}</ref> Seevastu nõudsid Lähis-Ida riigid deeskaleerimist<ref name="Guardian-Michaelson"/> ja taunisid Iisraeli aastakümnete pikkust [[Palestiina alad]]e [[Iisraeli okupeeritud alad|okupatsiooni]] kui algpõhjust.<ref name="WI-Waldo"/><ref name="auto2" /><ref name="NYT-Nereim">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2023/10/09/world/middleeast/mideast-palestine-support-gaza.html|title=Across the Mideast, a Surge of Support for Palestinians as War Erupts in Gaza|first=Vivian|last=Nereim|date=9 October 2023|work=[[The New York Times]] |access-date=9 October 2023 |archive-date=9 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009191534/https://www.nytimes.com/2023/10/09/world/middleeast/mideast-palestine-support-gaza.html |url-status=live |url-access=limited}}</ref> Iraan hoiatas, et kui Iisrael ei peata kohe sõda Gazas, avanevad paljud teised sõja rinded ja Iisraeli tabab "tohutu maavärin",<ref>{{Cite news|url=https://apnews.com/article/lebanon-iran-israel-hezbollah-2e0b7fdb0d55e379f48bda56703b776b|title=Iran's foreign minister warns Israel from Beirut to stop Gaza attacks or risk 'huge earthquake'|date=14 October 2023|work=[[AP News]]}}</ref><ref>{{Cite news|last=Motamedi|first=Maziar|date=15 October 2023|title=Iran warns Israel of regional escalation if Gaza ground offensive launched|language=en|work=[[Al Jazeera]]|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/10/15/iran-warns-israel-of-regional-escalation-if-gaza-ground-offensive-launched |url-status=live |access-date=15 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015205945/https://www.aljazeera.com/news/2023/10/15/iran-warns-israel-of-regional-escalation-if-gaza-ground-offensive-launched |archive-date=15 October 2023}}</ref> ning ähvardas sekkuda, kui Iisrael alustab maapealset sissetungi Gazasse.<ref>{{Cite news|last=Ravid|first=Barak|date=14 October 2023|title=Scoop: Iran warns Israel through UN against ground offensive in Gaza|language=en|work=Axios|url=https://www.axios.com/2023/10/14/iran-warning-israel-hezbollah-hamas-war-gaza |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231016022054/https://www.axios.com/2023/10/14/iran-warning-israel-hezbollah-hamas-war-gaza |archive-date=16 October 2023}}</ref><ref>{{Cite news|date=15 October 2023|title=Iran threatens Israel with 'intervention' in case of ground operation in Gaza|language=en|work=Business Today|url=https://www.businesstoday.in/latest/world/story/iran-threatens-israel-with-intervention-in-case-of-ground-operation-in-gaza-402051-2023-10-15 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015094816/https://www.businesstoday.in/amp/latest/world/story/iran-threatens-israel-with-intervention-in-case-of-ground-operation-in-gaza-402051-2023-10-15 |archive-date=15 October 2023}}</ref> Alates 8. oktoobrist on Hizbollah ja Iisraeli vägede vahel toimunud pidevad [[2023. aasta Hizbollah-Iisraeli tulevahetus|tulevahetused]] pärast seda, kui [[Hizbollah]]' võitlejad tulistasid [[Liibanon]]ist rakette Iisraeli ja Iisrael vastas õhurünnakutega Liibanonis.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/live/2023/10/09/world/israel-gaza-war-hamas/d1c0c33d-387c-51d8-b6ce-d965fb8fe870?smid=url-share|title=Israel Orders 'Complete Siege' of Gaza as Troops Battle to Secure Border Areas|date=9 October 2023|work=[[The New York Times]] |access-date=9 October 2023 |archive-date=9 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009170245/https://www.nytimes.com/live/2023/10/09/world/israel-gaza-war-hamas/d1c0c33d-387c-51d8-b6ce-d965fb8fe870?smid=url-share |url-status=live}}</ref> USA paigutas [[Vahemere idaosa|Vahemere idaossa]] kaks lennukikandja lahingugruppi<ref>{{Cite news|last1=Raddatz|first1=Martha|last2=Martinez|first2=Luis|title=Exclusive: US to send 2nd aircraft carrier to eastern Mediterranean|url=https://abcnews.go.com/International/exclusive-us-send-2nd-aircraft-carrier-eastern-mediterranean/story?id=103984246 |access-date=15 October 2023|work=[[ABC News]]|language=en}}</ref>, Ühendkuningriik teatas, et saadab sõjalaevu ja lennukeid<ref>{{Cite news|last=Sheridan|first=Danielle|date=12 October 2023|title=Britain to send ships and aircraft to support Israel|language=en-GB|work=[[The Daily Telegraph]]|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2023/10/12/royal-navy-ships-aircraft-support-israel-downing-street/ |access-date=14 October 2023|issn=0307-1235}}</ref> ning Saksamaa hakkas Iisraelile sõjalist abi andma.<ref>{{Cite news|date=11 October 2023|title=Germany clears Israel's use of two Heron TP combat drones, source says|language=en|work=[[Reuters]]|url=https://www.reuters.com/world/germany-clears-use-two-heron-tp-combat-drones-by-israel-spiegel-2023-10-11/ |access-date=12 October 2023}}</ref> Tsiviilelanikke on hukkunud laialdaselt ning ÜRO eriraportööridest koosnev rühm ja inimõigusrühmitused on süüdistanud nii Iisraeli kui Hamasi sõjakuritegudes.<ref>{{cite web|title=Israel/occupied Palestinian territory: UN experts deplore attacks on civilians, call for truce and urge international community to address root causes of violence|url=https://www.ohchr.org/en/press-releases/2023/10/israeloccupied-palestinian-territory-un-experts-deplore-attacks-civilians |access-date=15 October 2023|website=[[Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights]]}}</ref><ref name="Corder-2023" /> 18. oktoobril vastas Iisrael USA presidendi [[Joe Biden]]i palvele lubada toimetada Gaza sektorisse humanitaarabi. Egiptuse presidendi [[Abdel Fattah el-Sisi]] loal kasutab 20 abiveokit [[Rafahi piiripunkt]]i, et sõita läbi Egiptuse Gazasse.<ref>{{Cite web|date=18 October 2023|title=Israel will let Egypt deliver some aid to Gaza, as doctors struggle to treat hospital blast victims|url=https://apnews.com/article/israel-palestinians-gaza-hamas-war-biden-hospital-d9606e0ead1f8c4e9fd00b602ed14a38 |access-date=19 October 2023|website=AP News|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|last=Kalin|first=Margherita Stancati, Yaroslav Trofimov, Nancy A. Youssef and Stephen|date=19 October 2023|title=U.S., Experts Say Evidence Suggests Palestinian Militants’ Rocket Hit Gaza Hospital|url=https://www.wsj.com/world/middle-east/israel-tries-to-back-up-claims-it-didnt-attack-gaza-hospital-a8cc3405 |access-date=19 October 2023|website=WSJ|language=en-US}}</ref> ==Vaata ka== *[[Tapmised Gaza sektori humanitaarabipunktides aastal 2025]] *[[Gaza humanitaarkriis]] *[[2025. aasta pealetung Gaza linnale]] *[[2025. aasta Gaza sõja relvarahu]] ==Märkused== {{Märkused}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Iisraeli ajalugu]] [[Kategooria:Palestiina ajalugu]] [[Kategooria:Iisraeli-Palestiina konflikt]] [[Kategooria:2023]] 2k5s9a0b4v0ursgv4zabedf4azqdqpg Johann von Helmersen 0 666386 7241497 7094036 2026-09-25T09:26:17Z RobertRSMN 5495 7241497 wikitext text/x-wiki '''Johann von Helmersen''' (aastani 1651 ''Helmes''; suri enne 26. juunit 1673) oli Rootsi riigiametnik ning mõisnik Liivimaal. Johann Helmes sündis tõenäoliselt 1622. aastal Riia raehärra [[Paul Helmes]]e ja Wendula Wellingki pojana. Tema emapoolne vanaisa oli Riia bürgermeister [[Gotthard Wellingk]], kes hukati [[Riia raad|Riia ra]]e poolt 1586. aastal reetmissüüdistuse tõttu<ref name="EAA"/>, kui andis Riia luterlasyr kiriku Poola kuninga [[Stefan Batory|Stephan Bathory]] korraldusel katoliku kiriku jumalateenistusteks. Johann Helms õppis [[Riia gümnaasium]]is, kus osales 1642. aastal disputatsioonil. 25. novembril 1644 immatrikuleeriti ta [[Leideni ülikool]]i õigusteaduse üliõpilasena ning 1646. aastal kaitses ta seal [[Bernhard Schotanus]]e juhendamisel õigusteadusliku disputatsiooni. Seejärel immatrikuleeriti ta 5. augustil 1646 [[Uppsala ülikool]]i, 1647. aasta suvesemestril [[Leipzigi ülikool]]i ja 1648. aastal [[Baseli ülikool]]i.<ref name="Tering"/> 1652. aastal oli ta [[Riia kindralkuberner]]i sekretär, 1655. aastal [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] sekretär ning alates 1657. aastast assistentnõunik (''Assistenz-rat'').<ref name="EAA"/> 31. mail 1651 tõsteti ta [[Helmersen]]i nime all Rootsi aadliseisusse.<ref name="EAA"/> Kuninganna [[Hedwig Eleonora]] annetas talle 29. novembril 1660 [[Sāviena mõis]]a (''Sawensee'') rentnik [[Ļaudona kihelkond|Ļaudona kihelkonnas]]. Alates 18. märtsist 1664 oli ta [[Krimulda mõis]]a (''Schloß Kremon'') rentnik [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]] ning alates sama aasta 20. märtsist [[Kapsta mõis]]a (''Engelhardtshof'') rentnik [[Valga kihelkond|Valga kihelkonnas]].<ref name="EAA"/> ==Perekond== Johann von Helmersen oli abielus Anna Hintzega (suri pärast 19. juunit 1679), kes oli Riia raehärra [[Benedikt Hintze]] ja Barbara Rammi tütar. Anna emapoolne vanaisa oli Riia bürgermeister ja Padise mõisnik [[Thomas von Ramm]] (suri 1631). Abielust sündisid:<ref name="EAA"/> *[[Magnus Benedict von Helmersen]] (1656–1701), Rootsi sõjaväelane (ooberst) *Johann von Helmersen (1662–1688), keiserlik sõjaväelane (kapten) *[[Klaudius Gotthard von Helmersen]] (1668–1753), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Liivimaa maanõunik, Sāviena ja Kapsta mõisnik ===Esivanemad=== {{Sugupuu3 |pealkiri=Johann von Helmerseni esivanemad |nimi=Johann von Helmersen<br>(suri enne 1673) |isa= Riia raehärra<br>[[Paul Helmes]]<br>(suri 1634) |isaisa= ... |isaisaisa= ... |isaisaisaisa= ... |isaisaisaema= ... |isaisaema= ... |isaisaemaisa= ... |isaisaemaema= ... |isaema= ... |isaemaisa= ... |isaemaisaisa= ... |isaemaisaema= ... |isaemaema= ... |isaemaemaisa= ... |isaemaemaema= ... |ema= Wendula Wellingk |emaisa= Riia bürgermeister<br>[[Gotthard Wellingk]]<br>(1546–1586) |emaisaisa= Kuramaa hertsogi nõunik<br>[[Philipp Wellingk]]<br>(suri 1563) |emaisaisaisa= [[Adam Wellingk]] |emaisaisaema= Sophia von Undäss |emaisaema= Margaretha von Tepel |emaisaemaisa= [[Heinrich von Tepel]] |emaisaemaema= Gertrud von Vellin |emaema= Wendula Rigemann<br>(suri 1585) |emaemaisa= Riia bürgermeister<br>[[Heinrich Rigemann]]<br>(suri 1576) |emaemaisaisa= Riia suurgildi oldermann<br>[[Palamedes Rigemann]]<br>(suri 1557) |emaemaisaema= Anna vom Have<br>(suri pärast 1570) |emaemaema= Anna Durkop<br>(suri 1619) |emaemaemaisa= Riia bürgermeister<br>[[Conrad Durkopp]]<br>(suri 1546) |emaemaemaema= Wyndela Loddermann }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EAA">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.99:18 Helmersen, von; EAA.1674.2.99]</ref> <ref name="Tering">[[Arvo Tering]], ''Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800'', lk 176.</ref> }} {{JÄRJESTA:Helmersen, Johann von}} [[Kategooria:Helmersenid|Johann]] [[Kategooria:Krimulda mõisnikud]] [[Kategooria:Kapsta mõisnikud]] rj7cbiq0jzuht30d0xmj3cf0jgfbqze 7241499 7241497 2026-09-25T09:26:44Z RobertRSMN 5495 7241499 wikitext text/x-wiki '''Johann von Helmersen''' (aastani 1651 ''Helmes'', ka ''Helms''; suri enne 26. juunit 1673) oli Rootsi riigiametnik ning mõisnik Liivimaal. Johann Helmes sündis tõenäoliselt 1622. aastal Riia raehärra [[Paul Helmes]]e ja Wendula Wellingki pojana. Tema emapoolne vanaisa oli Riia bürgermeister [[Gotthard Wellingk]], kes hukati [[Riia raad|Riia ra]]e poolt 1586. aastal reetmissüüdistuse tõttu<ref name="EAA"/>, kui andis Riia luterlasyr kiriku Poola kuninga [[Stefan Batory|Stephan Bathory]] korraldusel katoliku kiriku jumalateenistusteks. Johann Helmess õppis [[Riia gümnaasium]]is, kus osales 1642. aastal disputatsioonil. 25. novembril 1644 immatrikuleeriti ta [[Leideni ülikool]]i õigusteaduse üliõpilasena ning 1646. aastal kaitses ta seal [[Bernhard Schotanus]]e juhendamisel õigusteadusliku disputatsiooni. Seejärel immatrikuleeriti ta 5. augustil 1646 [[Uppsala ülikool]]i, 1647. aasta suvesemestril [[Leipzigi ülikool]]i ja 1648. aastal [[Baseli ülikool]]i.<ref name="Tering"/> 1652. aastal oli ta [[Riia kindralkuberner]]i sekretär, 1655. aastal [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] sekretär ning alates 1657. aastast assistentnõunik (''Assistenz-rat'').<ref name="EAA"/> 31. mail 1651 tõsteti ta [[Helmersen]]i nime all Rootsi aadliseisusse.<ref name="EAA"/> Kuninganna [[Hedwig Eleonora]] annetas talle 29. novembril 1660 [[Sāviena mõis]]a (''Sawensee'') rentnik [[Ļaudona kihelkond|Ļaudona kihelkonnas]]. Alates 18. märtsist 1664 oli ta [[Krimulda mõis]]a (''Schloß Kremon'') rentnik [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]] ning alates sama aasta 20. märtsist [[Kapsta mõis]]a (''Engelhardtshof'') rentnik [[Valga kihelkond|Valga kihelkonnas]].<ref name="EAA"/> ==Perekond== Johann von Helmersen oli abielus Anna Hintzega (suri pärast 19. juunit 1679), kes oli Riia raehärra [[Benedikt Hintze]] ja Barbara Rammi tütar. Anna emapoolne vanaisa oli Riia bürgermeister ja Padise mõisnik [[Thomas von Ramm]] (suri 1631). Abielust sündisid:<ref name="EAA"/> *[[Magnus Benedict von Helmersen]] (1656–1701), Rootsi sõjaväelane (ooberst) *Johann von Helmersen (1662–1688), keiserlik sõjaväelane (kapten) *[[Klaudius Gotthard von Helmersen]] (1668–1753), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Liivimaa maanõunik, Sāviena ja Kapsta mõisnik ===Esivanemad=== {{Sugupuu3 |pealkiri=Johann von Helmerseni esivanemad |nimi=Johann von Helmersen<br>(suri enne 1673) |isa= Riia raehärra<br>[[Paul Helmes]]<br>(suri 1634) |isaisa= ... |isaisaisa= ... |isaisaisaisa= ... |isaisaisaema= ... |isaisaema= ... |isaisaemaisa= ... |isaisaemaema= ... |isaema= ... |isaemaisa= ... |isaemaisaisa= ... |isaemaisaema= ... |isaemaema= ... |isaemaemaisa= ... |isaemaemaema= ... |ema= Wendula Wellingk |emaisa= Riia bürgermeister<br>[[Gotthard Wellingk]]<br>(1546–1586) |emaisaisa= Kuramaa hertsogi nõunik<br>[[Philipp Wellingk]]<br>(suri 1563) |emaisaisaisa= [[Adam Wellingk]] |emaisaisaema= Sophia von Undäss |emaisaema= Margaretha von Tepel |emaisaemaisa= [[Heinrich von Tepel]] |emaisaemaema= Gertrud von Vellin |emaema= Wendula Rigemann<br>(suri 1585) |emaemaisa= Riia bürgermeister<br>[[Heinrich Rigemann]]<br>(suri 1576) |emaemaisaisa= Riia suurgildi oldermann<br>[[Palamedes Rigemann]]<br>(suri 1557) |emaemaisaema= Anna vom Have<br>(suri pärast 1570) |emaemaema= Anna Durkop<br>(suri 1619) |emaemaemaisa= Riia bürgermeister<br>[[Conrad Durkopp]]<br>(suri 1546) |emaemaemaema= Wyndela Loddermann }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EAA">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.99:18 Helmersen, von; EAA.1674.2.99]</ref> <ref name="Tering">[[Arvo Tering]], ''Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800'', lk 176.</ref> }} {{JÄRJESTA:Helmersen, Johann von}} [[Kategooria:Helmersenid|Johann]] [[Kategooria:Krimulda mõisnikud]] [[Kategooria:Kapsta mõisnikud]] tb86nq1mq2zth5nzhozw1icq401f8ie 7241507 7241499 2026-09-25T09:34:34Z RobertRSMN 5495 7241507 wikitext text/x-wiki '''Johann von Helmersen''' (aastani 1651 ''Helmes'', ka ''Helms''; suri enne 26. juunit 1673) oli Rootsi riigiametnik ning mõisnik Liivimaal. Johann Helmes sündis tõenäoliselt 1622. aastal Riia raehärra [[Paul Helmes]]e ja Wendula Wellingki pojana. Tema emapoolne vanaisa oli Riia bürgermeister [[Gotthard Wellingk]], kes hukati [[Riia raad|Riia ra]]e poolt 1586. aastal reetmissüüdistuse tõttu<ref name="EAA"/>, kui andis Riia luterlasyr kiriku Poola kuninga [[Stefan Batory|Stephan Bathory]] korraldusel katoliku kiriku jumalateenistusteks. Johann Helmess õppis [[Riia gümnaasium]]is, kus osales 1642. aastal disputatsioonil. 25. novembril 1644 immatrikuleeriti ta [[Leideni ülikool]]i õigusteaduse üliõpilasena ning 1646. aastal kaitses ta seal [[Bernhard Schotanus]]e juhendamisel õigusteadusliku disputatsiooni. Seejärel immatrikuleeriti ta 5. augustil 1646 [[Uppsala ülikool]]i, 1647. aasta suvesemestril [[Leipzigi ülikool]]i ja 1648. aastal [[Baseli ülikool]]i.<ref name="Tering"/> 1652. aastal oli ta [[Riia kindralkuberner]]i sekretär, 1655. aastal [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] sekretär ning alates 1657. aastast assistentnõunik (''Assistenz-rat'').<ref name="EAA"/> 31. mail 1651 tõsteti ta [[Helmersen]]i nime all Rootsi aadliseisusse.<ref name="EAA"/> Kuninganna [[Hedwig Eleonora]] annetas talle 29. novembril 1660 [[Sāviena mõis]]a (''Sawensee'') rentnik [[Ļaudona kihelkond|Ļaudona kihelkonnas]]. Alates 18. märtsist 1664 oli ta [[Krimulda mõis]]a (''Schloß Kremon'') rentnik [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]] ning alates sama aasta 20. märtsist [[Kapsta mõis]]a (''Engelhardtshof'') rentnik [[Valga kihelkond|Valga kihelkonnas]].<ref name="EAA"/> ==Perekond== Johann von Helmersen oli abielus Anna Hintzega (suri pärast 19. juunit 1679), kes oli Riia raehärra [[Benedikt Hintze]] ja Barbara Rammi tütar. Anna emapoolne vanaisa oli Riia bürgermeister ja Padise mõisnik [[Thomas von Ramm]] (suri 1631). Abielust sündisid:<ref name="EAA"/> *Paul von Helmersen (suri 1673), Rootsi sõjaväelane (leitnant) *[[Magnus Benedict von Helmersen]] (1656–1701), Rootsi sõjaväelane (ooberst) *Barbara Christina von Helmersen, oli abielus Rootsi sõjaväelase [[Christian Reinhold von Woldeck]]iga *Anna Elisabeth von Helmersen, oli abielus Eestimaa ökonoomiadirektori [[Matthias von Porten]]iga *Johann von Helmersen (1662–1688), keiserlik sõjaväelane (kapten) *[[Klaudius Gotthard von Helmersen]] (1668–1753), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Liivimaa maanõunik, Sāviena ja Kapsta mõisnik ===Esivanemad=== {{Sugupuu3 |pealkiri=Johann von Helmerseni esivanemad |nimi=Johann von Helmersen<br>(suri enne 1673) |isa= Riia raehärra<br>[[Paul Helmes]]<br>(suri 1634) |isaisa= ... |isaisaisa= ... |isaisaisaisa= ... |isaisaisaema= ... |isaisaema= ... |isaisaemaisa= ... |isaisaemaema= ... |isaema= ... |isaemaisa= ... |isaemaisaisa= ... |isaemaisaema= ... |isaemaema= ... |isaemaemaisa= ... |isaemaemaema= ... |ema= Wendula Wellingk |emaisa= Riia bürgermeister<br>[[Gotthard Wellingk]]<br>(1546–1586) |emaisaisa= Kuramaa hertsogi nõunik<br>[[Philipp Wellingk]]<br>(suri 1563) |emaisaisaisa= [[Adam Wellingk]] |emaisaisaema= Sophia von Undäss |emaisaema= Margaretha von Tepel |emaisaemaisa= [[Heinrich von Tepel]] |emaisaemaema= Gertrud von Vellin |emaema= Wendula Rigemann<br>(suri 1585) |emaemaisa= Riia bürgermeister<br>[[Heinrich Rigemann]]<br>(suri 1576) |emaemaisaisa= Riia suurgildi oldermann<br>[[Palamedes Rigemann]]<br>(suri 1557) |emaemaisaema= Anna vom Have<br>(suri pärast 1570) |emaemaema= Anna Durkop<br>(suri 1619) |emaemaemaisa= Riia bürgermeister<br>[[Conrad Durkopp]]<br>(suri 1546) |emaemaemaema= Wyndela Loddermann }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EAA">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.99:18 Helmersen, von; EAA.1674.2.99]</ref> <ref name="Tering">[[Arvo Tering]], ''Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800'', lk 176.</ref> }} {{JÄRJESTA:Helmersen, Johann von}} [[Kategooria:Helmersenid|Johann]] [[Kategooria:Krimulda mõisnikud]] [[Kategooria:Kapsta mõisnikud]] hwyr240hplxqyold7tko8ri20shv6bb 7241521 7241507 2026-09-25T10:03:42Z Kruusamägi 1530 7241521 wikitext text/x-wiki '''Johann von Helmersen''' (aastani 1651 ''Helmes'', ka ''Helms''; suri enne 26. juunit 1673) oli Rootsi riigiametnik ning mõisnik Liivimaal. Johann Helmes sündis tõenäoliselt 1622. aastal Riia raehärra [[Paul Helmes]]e ja Wendula Wellingki pojana. Tema emapoolne vanaisa oli Riia bürgermeister [[Gotthard Wellingk]], kes hukati [[Riia raad|Riia ra]]e poolt 1586. aastal reetmissüüdistuse tõttu<ref name="EAA"/>, kui andis Riia luterlaste kiriku Poola kuninga [[Stefan Batory|Stephan Bathory]] korraldusel katoliku kiriku jumalateenistusteks. Johann Helmess õppis [[Riia gümnaasium]]is, kus osales 1642. aastal disputatsioonil. 25. novembril 1644 immatrikuleeriti ta [[Leideni ülikool]]i õigusteaduse üliõpilasena ning 1646. aastal kaitses ta seal [[Bernhard Schotanus]]e juhendamisel õigusteadusliku disputatsiooni. Seejärel immatrikuleeriti ta 5. augustil 1646 [[Uppsala ülikool]]i, 1647. aasta suvesemestril [[Leipzigi ülikool]]i ja 1648. aastal [[Baseli ülikool]]i.<ref name="Tering"/> 1652. aastal oli ta [[Riia kindralkuberner]]i sekretär, 1655. aastal [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] sekretär ning alates 1657. aastast assistentnõunik (''Assistenz-rat'').<ref name="EAA"/> 31. mail 1651 tõsteti ta [[Helmersen]]i nime all Rootsi aadliseisusse.<ref name="EAA"/> Kuninganna [[Hedwig Eleonora]] annetas talle 29. novembril 1660 [[Sāviena mõis]]a (''Sawensee'') [[Ļaudona kihelkond|Ļaudona kihelkonnas]]. Alates 18. märtsist 1664 oli ta [[Krimulda mõis]]a (''Schloß Kremon'') rentnik [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]] ning alates sama aasta 20. märtsist [[Kapsta mõis]]a (''Engelhardtshof'') rentnik [[Valga kihelkond|Valga kihelkonnas]].<ref name="EAA"/> ==Perekond== Johann von Helmersen oli abielus Anna Hintzega (suri pärast 19. juunit 1679), kes oli Riia raehärra [[Benedikt Hintze]] ja Barbara Rammi tütar. Anna emapoolne vanaisa oli Riia bürgermeister ja Padise mõisnik [[Thomas von Ramm]] (suri 1631). Abielust sündisid:<ref name="EAA"/> *Paul von Helmersen (suri 1673), Rootsi sõjaväelane (leitnant) *[[Magnus Benedict von Helmersen]] (1656–1701), Rootsi sõjaväelane (ooberst) *Barbara Christina von Helmersen, oli abielus Rootsi sõjaväelase [[Christian Reinhold von Woldeck]]iga *Anna Elisabeth von Helmersen, oli abielus Eestimaa ökonoomiadirektori [[Matthias von Porten]]iga *Johann von Helmersen (1662–1688), keiserlik sõjaväelane (kapten) *[[Klaudius Gotthard von Helmersen]] (1668–1753), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Liivimaa maanõunik, Sāviena ja Kapsta mõisnik ===Esivanemad=== {{Sugupuu3 |pealkiri=Johann von Helmerseni esivanemad |nimi=Johann von Helmersen<br>(suri enne 1673) |isa= Riia raehärra<br>[[Paul Helmes]]<br>(suri 1634) |isaisa= ... |isaisaisa= ... |isaisaisaisa= ... |isaisaisaema= ... |isaisaema= ... |isaisaemaisa= ... |isaisaemaema= ... |isaema= ... |isaemaisa= ... |isaemaisaisa= ... |isaemaisaema= ... |isaemaema= ... |isaemaemaisa= ... |isaemaemaema= ... |ema= Wendula Wellingk |emaisa= Riia bürgermeister<br>[[Gotthard Wellingk]]<br>(1546–1586) |emaisaisa= Kuramaa hertsogi nõunik<br>[[Philipp Wellingk]]<br>(suri 1563) |emaisaisaisa= [[Adam Wellingk]] |emaisaisaema= Sophia von Undäss |emaisaema= Margaretha von Tepel |emaisaemaisa= [[Heinrich von Tepel]] |emaisaemaema= Gertrud von Vellin |emaema= Wendula Rigemann<br>(suri 1585) |emaemaisa= Riia bürgermeister<br>[[Heinrich Rigemann]]<br>(suri 1576) |emaemaisaisa= Riia suurgildi oldermann<br>[[Palamedes Rigemann]]<br>(suri 1557) |emaemaisaema= Anna vom Have<br>(suri pärast 1570) |emaemaema= Anna Durkop<br>(suri 1619) |emaemaemaisa= Riia bürgermeister<br>[[Conrad Durkopp]]<br>(suri 1546) |emaemaemaema= Wyndela Loddermann }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EAA">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.99:18 Helmersen, von; EAA.1674.2.99]</ref> <ref name="Tering">[[Arvo Tering]], ''Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800'', lk 176.</ref> }} {{JÄRJESTA:Helmersen, Johann von}} [[Kategooria:Helmersenid|Johann]] [[Kategooria:Krimulda mõisnikud]] [[Kategooria:Kapsta mõisnikud]] 7jdumzj767pec281jo03uza8qvz2l5u Wachau (Austria) 0 667099 7241327 7212545 2026-09-25T03:02:56Z Kruusamägi 1530 pildiparandus 7241327 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=detsember}} {{keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} [[Pilt:Wachau (2).JPG|thumb|upright=1.35|]] [[Pilt:Kulturlandschaft Wachau (Übersichtskarte).JPG|thumb|upright=1.35|Wachau kultuurmaastiku kaart]] [[Pilt:Melk - Stift (2).JPG|thumb|upright=1.35|[[Melki klooster]]]] '''Wachau''' ([vaˈxaʊ̯]) on Austria org, mille moodustab [[Doonau]] jõgi. See on [[Alam-Austria]] üks silmapaistvamaid turismisihtkohti, mis asub [[Melk]]i ja [[Krems an der Donau|Kremsi]] linna vahe ning on tuntud kvaliteetveinide tootmise piirkonnana. See on 36 km pikk ja asustati juba eelajaloolistel aegadel. Tuntud koht ja turismiobjekt on [[Dürnstein]], kus Inglismaa kuningas [[Richard I]] oli Austria hertsogi [[Leopold V (Austria)|Leopold V]] käes vangis. Selle iidsete kloostrite ([[Melki klooster]] ja [[Göttweigi klooster]]), losside ja varemete arhitektuuriline elegants koos linnade ja külade linnaarhitektuuriga ning viinapuude kasvatamine olulise põllumajandussaadusena on oru domineerivad omadused. Wachau kanti selle arhitektuuri- ja põllumajandusajaloo tunnustamiseks 2000. aasta detsembris [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kui Wachau kultuurmaastik. == Ajalugu == === Iidne ajalugu === [[paleoliitikum]]i ajastu asustuse jälgedena on leitud Venuse kujukesi [[Galgenbergi Venus|Galgenbergis]] ja [[Willendorfi Venus|Willendorfis]]. Need on ajastust enne kui [[neoliitikum]] tõi kaasa muutusi oru looduskeskkonnas. Kujukeste vanus on vastavalt 32 000 aastat ja 26 000 aastat. Krems ja Melk olid hästi väljakujunenud asulad varases neoliitikumis ajavahemikus 4500–1800 eKr. Wachau oru iidne ajalugu [[neoliitikum]]is algas elanike poolt metsade raadamisest harimiseks ja asustamiseks. === Rooma aeg ja keskaeg === 15. aastal eKr sai [[Keldid|keltide]] [[Noricum]]i kuningriik [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] osaks. Sellest ajast alates kulgesid keisririigi piirid piki Doonaud, nii ka Wachaus, ja piki selle lõunakallast rajati kindlustused ''([[limes]])'', eriti [[Castra|Castrum]] ''Favianis'' (nüüd [[Mautern an der Donau]]) orus allavoolu ja mõned ''[[Burgus|burgi]]'' (s.o. väikesed vahitornilaadsed linnused) [[Rossatz-Arnsdorf]] piirkonnas. Nende jäänuseid on näha ka tänapäeval, eelkõige Bacharnsdorfis. Rooma võim Doonau lõunakaldal lõppes, kui kuningas [[Odoaker]] andis 488. aastal pKr korralduse evakueerida ladina keelt kõnelev elanikkond. Nime "wachu" mainiti kui "locus Wahowa" 853. aastal pKr ja nime "Krems" mainiti "Urbs Chremisa" 995. aastal pKr. See märgib seda Austria vanima linnana. [[Babenbergid]]e [[markkrahv]]id, kelle esimene kuningas oli [[Leopold I (Austria)|Leopold I]], valitsesid Wachaus 976. aastast pKr. 11. sajand tähistas Babenbergide Austria hertsogiriiki Heinrich I juhtimisel 1156. aastal; see kuulus Wachau suure rüütliperekonna Kuenringide alla ja läks hiljem edasi Babenbergidele. Selle valitsemisliini hääbumisega tuli 1430. aastal võimule hertsog Albrecht V (kuningas [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]). Ajavahemikus 1150–1839 pKr tegutsesid neli linna – Saint Michael, [[Wösendorf in der Wachau]], Joching ja [[Weißenkirchen in der Wachau]] – iseseisvalt. Ühe üksuse Wachau või Tal Wachau moodustasid nad aga alles 1972. aastal. Huvitav osa 12. sajandi ajaloost on [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] Richard Lõvisüdame vangistus [[Dürnsteini loss|Kuenringerburgi lossis]] (praegu varemeis) Dürnsteini linna kohal põhjusel, et ta solvas Babenbergi hertsog [[Leopold V (Austria)|Leopold V-t]], näidates üles lugupidamatust [[Austria lipp|Austria lipu]] suhtes (ta oli selle kraavi visanud). Kuigi ta reisis Austrias (Pühalt Maalt naastes) maskeeritult (ta oli äratundmise vältimiseks habeme kasvatanud), tuvastati ta Erdbergi võõrastemajas, mis on praegu [[Viin]]i eeslinn. Lõpuks vabastati ta pärast kuningliku lunaraha, 35 000 kg hõbeda maksmist. Müüdi järgi hõlbustasid kuninga vabadust tema [[Prantsusmaa|prantslasest]] abi [[Blondel de Nesle|Blondel]]i pingutused. Väidetavalt kasutati seda hõbedast saaki [[Wiener Neustadt]]i ehitamisel. Ajavahemikus 1150–1839 tegutsesid neli linna Saint Michael, [[Wösendorf in der Wachau]], Joching ja [[Weißenkirchen in der Wachau]] iseseisvalt. Ühe üksuse Wachau või Tal Wachau moodustasid nad aga alles 1972. aastal. Wachaus oli ka omajagu sissetungi. [[Ungari|Ungarlased]] tungisid sisse 15. sajandil ning Mátyás Hunyadi okupeeris 1477. aastal Kremsi ja Steini. Kirikureformijate tegevus avaldas mõju ka aastatel 1530–1620, kusjuures aastatel 1612–1631 alistas [[Protestantism|protestandid]] lõpuks [[Göttweigi klooster|Göttweigi]] [[abt]] Georg II Falb; üksteist [[Austria]] [[Benediktlased|benediktiini]] [[Klooster|kloostrit]] toetasid seda võitu täielikult. Sellel oli sügav mõju oru usukultuurile, kuna orgu ehitati palju kirikuid, kabeleid ja muid monumente. Wachaus aset leidnud ja ajastu poliitikat kujutav eepiline [[Saksa keel|saksakeelne]] poeem "[[Nibelungide laul]]" kirjutati 1200. aasta paiku pKr. Selle eepose fragmendid avastati Melki kloostri raamatukogust, mis on ka seal välja pandud. Kuid keskajal toimusid alates 9. sajandist [[Baieri]] ja [[Salzburg]]i [[Klooster|kloostrite]] rajamisega maastikus olulised muutused. Selle arenguprotsessi käigus tingisid majanduslikud vajadused veini tootmiseks ja turustamiseks viinapuuterrasside loomise. 17. sajandil oli viinamarjaistanduste ala väga erinev, olenevalt kliimast ja ka veini turustatavusest. Mäenõlvadel tegeleti viinamarjakasvatusega alates 18. sajandist, kuid piirkonna majanduslike tingimuste täitmiseks muutusid vajalikuks viinamarjakasvatuse ja karjamaa ning viinamarjakasvatuse ja aianduse (puuviljade) kasvatamine. Samal ajal hakkas arenema ka maapiirkond ja see mõjutas tugevalt piirkonna põllumajandustavasid. Orus asuvate linnade arengu ajalugu ulatub 11. ja 12. sajandisse. Seda homogeense iseloomuga, ebakorrapärase kujuga tänavatele elamuteks ehitatud puithoonetega arendust on näha tänaseni. Kivi kui ehitusmaterjal võeti aga talupoegade ja linnakodanike poolt vanade puitkonstruktsioonide asemele kasutusele 15. ja 16. sajandil. Alates 1950. aastast on elamukompleksid tekkinud oru ülemisse perifeeriasse. Oru tähelepanuväärne eripära on viinamarjakasvatajate talude paigutus. Põhimõtteliselt on need paigutatud "pikliku või U-kujulise või L-kujulisena" kahe paralleelse hoonekomplektina. Taludel on ka tavapärased väravaseinad, fassaadid, teenindushooned ja võlvkäigud, mida on sajandite jooksul muudetud. [[Barokkarhitektuur]] on domineeriv tunnus, mille tänavafassaadidel on kujutatud "hiliskeskaegseid/postkeskaegseid ärkleid tugevatel kronsteinidel, kujusid niššides, seinamaalinguid ja [[kuivmaalitehnika]] töid või värvkatte jäänuseid või rikkalikke barokkfassaade". Wachau majakatuse arhitektuursed omadused hõlmavad järsku tõusva kelpkatusega kallet. === Tänapäeva ajalugu === Alates 1700. aastast (uusajal) on ajaloolisi hooneid palju renoveeritud. Nende hulka kuulusid 1702. aastal ümberehitatud Melki klooster, kanoonikute kloostri renoveerimine Dürnsteinis aastatel 1715–1733 ja [[Göttweigi klooster|Göttweigi kloostri]] ulatuslikud ümberehitustööd, mis algasid 1719. aastal. Kuid 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil selle tähtsus vähenes, kuna kloostrid suleti [[Baieri|baierlaste]] ilmaliku võimu all. Paljud sündmused muutsid aga olukorda, kuna kõik kohalikud kogukonnad Kremsi ja Melki vahel tulid kokku, et tagada alates 1904. aastast Wachau majanduslik areng, integreerides ajaloolise pärandi modernsusega. Valitsusseadustega kaitstud turismi- ja viinamarjaistanduste arendamine on nüüd "Kuldse Wachau" hüüdsõna, nagu seda nüüd hüüdnimega nimetatakse. Tänapäeval on aga 18. sajandist pärit hooned linnaplaaniga integreeritud ning neid kasutatakse kaubanduse ja käsitöö edendamiseks. 15. ja 16. sajandi hõngust annavad tunnistust "linnade kõrtsid või võõrastemajad, veohobuste vahetusjaamad, paadijuhtide ja maksude majad, veskid, sepikojad või soolaladu". Orus ja linnades on endiselt säilinud mitmeid vanaaegse väärtusega losse. Wachau kanti 2000. aasta detsembris [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kui "Wachau kultuurmaastik" kategoorias (ii) selle jõemaastiku ja kategoorias (iv) keskaegse maastiku jaoks, mis kujutab arhitektuurimälestisi, inimasustust ja selle maa põllumajanduslikku kasutamist. Juba enne UNESCO tunnustust, 5. septembril 1994 viidi Wachau piirkond ametlikult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Euroopa]] "Natura 2000" alade võrgustiku alla, et tagada, et areng määratud aladel järgiks kõiki eeskirju ja eeskirju. Määratud alal on 5000 ajaloolist monumenti, kuigi enamik neist on eraomandis. Wachau ajaloolise kultuurmaastiku säilitamise eest vastutavad aga föderaalne ajaloomälestiste amet (need peavad ka täielikku nimekirja kõigist Austria ajaloomälestistest) ja ''Landeskonservatorat für Niederösterreich''. == Geograafia == {{mitu pilti | joondus = paremal | kogulaius = 400 | pilt1 = Lower Wachau.png | pilt2 = Upper Wachau.png | jalus = Wachau oru kaardid (selgeks kuvamiseks klõpsake neid kolm korda). Vasakul: Ülem-Wachau, edelas Melki linn. Paremal: Alam-Wachau, kirdes Kremsi linn. }} Doonau orgu Austrias Alam-Austrias Melki ja Kremsi linna vahel nimetatakse Wachauks. See oru osa hõlmab kõrgendikke ja külgnevat [[Dunkelsteinerwald]]i (Dunkelsteini mets) ning [[Waldviertel]]i piirkonna lõunaosa. Doonau jõgi voolab põhja-kirde suunas Melkist [[Dürnstein]]i läbi jõelooke, kust voolab kagusse, sealt Kremsi linnast mööda itta. Wachaus asub Doonau läänekaldal [[Spitz]]i linn ja selle idakaldal Melki linn. Teised olulised linnad orus on [[Dürnstein]], [[Weißenkirchen in der Wachau]] ja [[Emmersdorf an der Donau]], kus on 6. sajandi keskpaigast pärit vanade taluhoonete plejaad. 1909. aastal Kremsi ja Emmersdorfi vahele rajatud raudteeliin on topograafiline ime. Teised tähelepanuväärsed asulad Wachau orus on [[Aggsbach]], Bachamsdorf, [[Bergern im Dunkelsteinerwald]], [[Furth bei Göttweig]], Joching, [[Maria Laach am Jauerling]], [[Mautern an der Donau]], [[Mühldorf (Alam-Austria)|Mühldorf]], Oberamsdorf, Oberloiben, [[Rossatz-Arnsdorf]], Rührsdorf, [[Schwallenbach]], [[Schönbühel-Aggsbach]], Unterloiben ja [[Willendorf in der Wachau|Willendorf]]. Doonau jõel on hea võrgustik, mis koosneb sisevee navigatsioonisüsteemist. Wachau oru ajaloolisi vaatamisväärsusi saab külastada aurulaevadega; parim hooaeg külastamiseks on maist septembrini. Viinist on saadaval ka kiirteeteenused, et külastada kõiki Wachau olulisi kohti. Hästiarenenud teedevõrk Melki ja Kremsi vahel järgib oru kontuuri. Siiski ei ole selles piirkonnas sildu üle Doonau jõe ja ainus viis jõe ületamiseks on parvlaevad. [[Pilt:Danube In The Wachau Valley.jpg|thumb|center|800px|[[Doonau]] Wachau orus ([[Dürnstein]] jõe ääres taamal vasakul ja [[Krems an der Donau|Krems]] taamal paremal)]] === Melk === {{vaata|Melk}} {{mitu pilti | joondus = paremal | kogulaius = 475 | pilt1 = Melk stripe2.jpg | allkiri1 = | pilt2 = Melk - Stift, Prälatenhof.JPG | allkiri2 = | jalus = Vasakul: Melk vaadatuna kloostri kõrguselt. Paremal: kloostri hoov. }} Melk on väike linn Doonau kaldal Wachau piirkonna alguses 228 meetri kõrgusel. Iidne linn, mille ajaloolisus on seotud [[Rooma riik|roomlastega]] (piiripostina) ja ka Babenbergide aegadega (nende tugeva kindlusena), tuntud kui Namare kindlus, mida elanikud kutsuvad Nibelungide laulu Medelkeks või Babenbergi kindluseks. Selle praegune elanikkond on väidetavalt 5300. Selle suur ahvatlev populaarsus tuleneb [[Benediktlased|benediktlaste]] kloostrist (asutatud 1089. aastal), mis on suurepärane näide "baroksest kunstide sünteesist", mis moodustab läänepoolse värava Wachausse, mis asub 61 m kõrgusel kaljul. Sissepääsu juures on barokkvärav. Kloostri all oleva linna põhiplaan on dateeritud 11. ja 12. sajandisse. Paljud tänapäevased ajaloolised hooned linna peatänavatel on aga pärit 16.–18. sajandist. Raekoja platsilt (''Rathausplatz'') algavad silmapaistvamad tänavad on ''Hauptstrasse'' (peatänav) ja ''Sterngasse'', mis on linna vanim tänav. Mõned tähelepanuväärsed hooned, mis neil tänavatel ja väljakul näha on, on: endine ''Lebzelterhaus'' 1657. aastast (praegu apteek) ja raekoda 1575. aastast, millel on suur puidust ja vasest valmistatud sissepääsuuks, mõlemad raekoja platsil; ja üle neljasaja aasta vana sindelkatusega pagariäri. Hästisäilinud iidne viinapuu renn asub ''Haus am Stein'' kõrval ''Sterngasse'' taga. Doonau jõe kaldal on laevandusmeistri majas eelmise üleujutuse jäljed. Samuti pakub huvi vana postkontorihoone 1792. aastast, mille rajas tollane postimeister vabahärra von Furnberg; see toimib nüüd konverentsikeskusena. Veel üks domineeriv linnaosa on Birago kasarmud, mis ehitati aastatel 1910–1913. Linna äärealal on näha 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses ehitatud hooneid nende algses seisukorras. Kuid praegu on seal näha ka ''Wiener Cottage Vereini'' jäljendavat villade linnaosa. Viini ja Salzburgi vahelisel kiirteel A1 on jaam kesklinna lähedal. Melkis on ka palju populaarseid jalgrattaradasid. [[Pilt:Krems and mautern from ferdinandswarte.jpg|thumb|right|[[Krems an der Donau|Krems]]i linna lääneosa [[Doonau]] põhjakaldal]] === Krems === {{vaata|Krems an der Donau}} Kremsis, mis hõlmab Steini linna, ''Kremser Tori'' (15. sajand) ja ''Gottweigerghofi'' (13. ja 14. sajand) vahel asuvat vanalinna, on palju ajaloolisi hooneid ning ka "ainult jalakäijate" tänavad ''Obere'' ja ''Untere Landstrasse''. Ajaloolistest aegadest on Krems veinikaubanduses populaarne tänu terrassiga viinamarjaistandustele. Minoriitide kirik oli vanalinna kihelkonnakirik ja praegu kasutatakse seda kunstinäituste korraldamiseks. Peale selle gooti kiriku on linnas ka Püha Nikolause kihelkonnakirik, mis kujutab altari- ja laemaale, mis on omistatud kuulsale maalikunstnikule [[Martin Johann Schmidt|Kremser Schmidtile]], kes elas 1756. aastast kuni surmani ''Linzer Toris''. Ta oli Austria hilis[[Barokk|baroki]] juhtiv [[maalikunst]]nik, [[Joonistamine|joonistaja]] ja [[Ofort|söövitaja]]. Aastast 1263 pärinevad iidsed ülestähendused mainivad, et põllumehed maksid [[Passau]] [[Zehenthof]]i piiskopile 10% maksu. Teised Mauthausi linna mälestised on [[Renessanss|renessansi]]aegne hoone ja 1721. aastal ehitatud barokkpalee, mida tuntakse [[Ludwig von Köchel]]i sünnikohana, kes uuris [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i kohta. 1480. aastal rajatud keskaegne värav, tuntud kui ''Steiner Tor'', on veel üks tähelepanuväärne iseärasus. === Spitz === {{vaata|Spitz}} Spitz on väike linn munakivisillutisega tänavatega keset viinamarjaistandusi ja vaateid Doonau orule. See on Kremsist 17 km. Asustatud alates keldi aegadest, on seda esmamainitud 830. aastal. Spitzist lõuna pool asub Hinterhausi kindlus. === Dürnstein === [[Pilt:Dürnstein - Luftaufnahme.JPG|thumb|370px|Vaade Dürnsteinile õhust]] {{vaata|Dürnstein}} [[Pilt:Dürnstein 2004.jpg|pisi|Dürnsteini linn]] Dürnsteini linn rajati 1019. aastal kaljusele neemele piki Doonau jõe lauget kurvi, Wachau oru keskosas. Sel ajal tuntud kui Tirnstein ja hiljem kirjeldatud kui "kõige romantilisem koht maaliliste iidsete terrassidega viinamarjaistanduste ja monumentide jaoks Wachaus", see ehitati 190 m kõrgusele, kindlustustega asulale ja kaitsega üleujutuste eest. See asub Viinist 73 km ülesvoolu. Praegu elab seal 936 inimest. Väike müüriga ümbritsetud linn, mis asub Kremsist 9 km ülesvoolu, on tuntud oma maalilise keskkonna poolest. Linn on tuntud ka mõne peatänava elamu poolest; üks selline hoone on renoveeritud Chorherrenstifti hoone, mis oli algselt 1410. aastal ehitatud klooster. See taastati 18. sajandil. Kronoloogiliselt on linnaga seotud ajaloolised pärandid järgmised: Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame vangistus Kuenringi lossis (nüüd varemeis) 1192. aasta detsembrist 1193. aasta märtsini; Babenbergi hertsogi Friedrich II vallutus Kuenringi mässuliste üle 1231. aastal; Püha Kunigunde kiriku ehitus 1231. aastal; raekoja ehitamine (mida hiljem 1547. aastal renessanss-stiilis muudeti) koos tornide ja väravatega 13. ja 14. sajandil; tunnustamine linnana 1347. aastal; Dürnsteini dünastia valitsemise lõpp Kuenringide poolt 1355. aastal; Habsburgid omandasid Dürnsteini suveräänidena Austria hertsogi Albrecht III valitsemise ajal 1356. aastal; augustiinlaste ordu kloostri – "Augustiner-Chorherren" – ja gooti kloostri rajamine aastatel 1410–1440; keiser Friedrich III andis linnale vapi 1476. aastal; Püha Klara ordu nunnakloostri (ehitati 1330. aastal) kaotamine ja selle üle kontrolli üleandmine augustiini munkadele 1571. aastal; 16. sajandist pärit unikaalses stiilis elamute ehitamine, mis on oma erilise kunstiväärtuse poolest tunnustatud tänaseni; uue lossi ehitamine 1630. aastal; barokk-kloostri ehitamine aastatel 1710–1740; veinikeldrilossi ehk Keller-Schlößli ehitamine 1714. aastal; augustiinlaste kloostri laialisaatmine keiser Joseph II poolt 1788. aastal; võitlus prantslaste sissetungiga 11. novembril 1805 ([[Napoleoni sõjad]]), mida tuntakse [[Dürensteini lahing]]una, tuntud kui Dürensteini lahing, mis peeti jõe ja mägede vahelistel lammidel jõelõigul, mis kõverdub poolkuukujulisena Dürnsteini ja Krems an der Donau vahel; esimesed linnapeavalimised 1850. aastal; raudteeliini avamine piki Doonaud 1909. aastal; kloostri barokkstiilis torni renoveerimine ja värvimine algsesse sinisesse värvi. Dürnsteinist ida pool Kremsi viiva tee ääres asuvad Oberloibeni, Unterloibeni ja Rothenhofi külad kuuluvad nüüd linna jurisdiktsiooni alla. Dürnstein on kuulus ka ''Wachauer-Laberli'' nime all tuntud leiva poolest, mida serveeritakse veinibaarides. See on ümmargune küpsetatud leib nimega ''Gebäck'', mis on valmistatud [[Rukis|rukki-]] ja [[nisu]]jahust. Leiva retsept on omistatud Dürnsteini Schmidli perekonnale ja see on hoolikalt kaitstud saladus. Veinitootmisküla on Weißenkirchen in der Wachau, mis asub Dürnsteinist 6 km kaugusel. See on võluv kitsaste munakivisillutisega tänavatega küla, kus tõmbenumbriks on 16. sajandist pärinev arkaadsete siseõuetega Teisenhoferhof. Seal on 18. sajandist pärit veinipress ja ka muuseum, mida tuntakse ''Wachamuseumi'' nime all. Muuseumis on välja pandud 19. sajandi maalid Wachau maalilisest maastikust, ''Baechanalismi'' nime all tuntud ofordid ning Kremser Schmidti tehtud autoportreed ja perekonnapildid. === Teised linnad === [[Pilt:Weißenkirchen in der Wachau - Zentrum.JPG|thumb|upright|[[Weißenkirchen in der Wachau]]: vaade turuplatsilt kihelkonnakirikule]] Teised olulised kohad orus on: ==== Willendorf ==== {{vaata|Willendorf in der Wachau}} Willendorf, 21 km kaugusel Kremsist, on koht, kus 1908. aastal avastati ürgne alasti kuju "[[Willendorfi Venus]]" - valmistatud kriidikivist, 11 cm pikk. Üks esiajaloolise kunsti silmapaistvamaid näiteid, seda peetakse laialdaselt viljakusejumalannaks. Kuju on hinnanguliselt 25 000 aastat vana ja nüüd on see välja pandud Viini loodusloomuuseumis; koopiat võib näha Willendorfi muuseumis. 7. augustil 2008 anti välja "Willendorfi Venuse" postmark nimiväärtusega 3,75 [[euro]]t, tähistamaks 100 aasta möödumist Venuse avastamisest. ==== Artstetten-Pöbring ==== {{vaata|Artstetten-Pöbring}} Artstetten-Pöbring on väikelinn Melki ringkonnas, mis on tuntud eeskätt sibulakujuliste kuplitega [[Artstetteni loss]]i järgi. Lossi on viimase 700 aasta jooksul korduvalt renoveeritud. See on kuulus selle poolest, et lossi endine omanik oli ertshertsog [[Franz Ferdinand]]. Lossis asuvas muuseumis on pilte "ühe ja ainsa hertsogi" ning tema naise eluloost nende lossis viibimise ajal. Hertsog ja tema naine mõrvati nende visiidi ajal [[Sarajevo]]sse, mis vallandas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Lossis on ka nende haud. === Geoloogia === Jõeoru geoloogiline moodustis koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest, mis on oru laiemal alal tertsiaari ja kvaternaari ladestustega ning ka Spitzi [[alang]]us. Maa moodustumist orus määravad [[Weißenkirchen in der Wachau]] ümbruses ja Wachau lõigu alguses olevad savi- ja [[Põhjamuda|muda]]lademed. Peamine lisajõgi, mis ühineb Doonauga Wachaus selle vasakul kaldal, on Spitzer Graben, mis väidetavalt on "osa ürgsest Doonaust". Tertsiaariajal oli selle jõe vool Wachaust läänes, selle põhjapiiril. Praegu nähtava jõe kulg on Spitzist edasi. Jõgi voolab piki nõrka [[murrang]]uvööndit [[Tšehhi massiiv]]i lõunapiiril. == Vein == {{vaata|Wachau veinipiirkond}} [[Pilt:Wachau Unterloiben Oberloiben Panorama.jpg|thumb|center|800px|Wachau org, [[Dürnstein]]i lähedal (Unterloiben vasakul ja Oberloiben)]] Viinamarjakasvatuse traditsiooni päritolu Austrias ja eriti Wachau orus ning selle populaarsust väljaspool piire on seostatud Rooma asunduste keskaegse perioodiga. ''Vinea Wachau Nobilis'' ringkonnad pärinevad [[Leutold I von Kuenring-Dürnstein]]i (1243–1313) ajast. Veinitootmine saavutas haripunkti [[Karolingid]]e ajal. Kremsil on pikk ajalugu Wachau veinikaubanduse keskusena, samas kui [[Dürnstein]]i linn on tuntud ka ühe Wachau veinikeskusena. 1983. aastal asutatud ''Vinea Wachau'' on veinitootjate ühendus, kes lõi Wachau veinide klassifikatsiooni kategooriad. ''Vinea Wachau'' viinamarjakasvatajad väidavad, et toodavad kvaliteetset veini kuue ''Vinea Wachau'' veinivalmistamise seaduse manifesti alusel, mida tuntakse ka kuue Wachau käsuna. Nende puhtuse poolest tuntud tooted on märgistatud Steinfederi, Federspieli või Smaragdi kategooriate all. [[Pilt:Terrassenweingaerten Wachau.jpg|right|thumb|Terrassiga [[viinamarjaistandus]]ed Wachau piirkonnas.]] Wachau org on tuntud oma [[aprikoos]]ide ja [[Viinamari|viinamarjade]] tootmise poolest, neid mõlemaid kasutatakse spetsiaalsete likööride ja veinide tootmiseks. Veinipiirkonna lainjad viinamarjaistandused toodavad kompleksseid valgeid veine. Wachau on Austria hinnatuimate kuivade [[Riisling]]ite ja [[Grüner Veltliner]]ite allikas, millest mõned on ühed parimad [[Doonau]] kõrval asuvatelt järskudelt kivistel nõlvadel, millele viinapuud on istutatud. Oru temperatuurikõikumised päevade ja külmade ööde vahel mängivad viinamarjade küpsemise protsessis olulist rolli. Vees peetav soojus ja kivised nõlvad koos õhukese pinnasega hõlbustavad seda peenete viinamarjade kasvatamise protsessi, mille tulemuseks on orus toodetud keerukad veinid. Kuna sademete hulk ei ole veinide kasvatamiseks õhukesel pinnasel piisav, on veiniaedade veevarustuse tagamiseks hädavajalik kastmine. == Ajaloomälestised == Wachau orus on rohkem kui 5000 ajaloomälestist. Mõned neist: Melki (''Stift Melk'', massiivne barokne [[Benediktlased|benediktlaste klooster]]) ja Göttweigi (regulaarkanoonikute klooster) benediktlaste kloostrid, Doonau oru maalilise Wachau lõigu alguses ja lõpus, kust saab visuaalselt nautida Melki linna; [[Schallaburgi loss]], renessanss-stiilis loss 4 km kaugusel Melkist; [[Steiner Tor]] Kremsis või Krems an der Donaus, hilisgooti piaristlik kirik; Dürnstein veinikasvatuspiirkonna poolest ja [[Dürnsteini loss]]; ning [[Aggsteini linnus]] (varemeis). === Melki klooster === {{vaata|Melki klooster}} [[Pilt:Wachau-AbteiMelk.JPG|250x200px|right|Täielik vaade Wachau kloostrile Melkis]] {{mitu pilti | laius = 125x125px | reas = 3 | pilt1 = 070526 Stift Melk 08.jpg | allkiri1 = Kirik ja altar kloostris | pilt2 = Melk - Abbey - Library.jpg | allkiri2 = Kloostri raamatukogu | pilt3 = 070526 Stift Melk 09.jpg | allkiri3 = Trepp raamatukogu ja kiriku vahel | pilt4 = Melk5 Museum.JPG | allkiri4 = Melki muuseum | pilt5 = Melk34.jpg | allkiri5 = Marmorsaal | pilt6 = Ceiling painting of the Marble Hall - Melk Abbey - Austria.jpg | allkiri6 = Marmorsaali laemaal }} Melki klooster või ''Stift Melk'' on [[Benediktlased|benediktlaste]] [[klooster]] ja üks maailma kuulsamaid kloostripaiku. See asub [[Alam-Austria]]s umbes 40 km Kremsist ülesvoolu [[Melk]]i linna kohal 228 meetri kõrgusel merepinnast graniidist kivipaljandil vaatega [[Doonau]] jõele, külgnedes Wachau oruga. See on ehitatud 17 500 ruutmeetri suurusele alale. Klooster asutati 1089. aastal pKr, kui Austria markkrahv [[Leopold II (Austria)Leopold II]] andis ühe oma lossidest [[Lambachi klooster|Lambachi kloostri]] benediktiini munkadele. Mungad on seal sellest ajast peale elanud. Kool asutati 12. sajandil ja kloostriraamatukogu sai peagi kuulsaks oma ulatusliku käsikirjade kogu poolest. Raamatukogus on 100 000 raamatust koosnev kogu, sealhulgas käsikirjad ja 750 köidet, mis on trükitud enne 1500. aastat ja mida kirjeldatakse kui "inkunaablit". Kloostri [[skriptoorium]] oli ka peamine käsikirjade valmistamise koht. 15. sajandil sai kloostrist "Melki reformiliikumise" keskus, mis elavdas Austria ja Lõuna-Saksamaa kloostrielu. Tänane muljetavaldav sinepikollast värvi [[barokk]]-klooster ehitati aastatel 1702–1736 [[Jakob Prandtauer]]i kavandite järgi, mille tellis abt Berthed Dietmayer kõikvõimalike raskuste kiuste, millega ta kaasmungad silmitsi seisid. See monument, sealhulgas Machau ja teised, nagu Krems ja Gottweig, on üks "kogu Austria kõige olulisematest ja suurejoonelisematest barokk-kloostritest" ja on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Kloostrikompleks on ehitatud ümber seitsme siseõue ja peakirik, mille sisemust kirjeldatakse kui "barokseks muutunud tõuke, lõputute hüplevate inglite ja kullakeeristega", on orienteeritud religioossetele tavadele. Kloostril on 362 m pikkune esifassaad ja 64 m kõrgune kuppel. Kloostri kitsas läänepoolne sein on värvitud erkkollase ja valge rikkalikus originaalvärvikombinatsioonis. Kloostril on hulk aknaid, täpsemalt 1888. Eriti tähelepanuväärne on kloostrikirik [[Johann Michael Rottmayr]]i 1722. aasta [[fresko]]dega (eelkõige püha Benedictuse apoteoosiga) ja muljetavaldav raamatukogu lugematute [[keskaeg]]sete käsikirjadega, sealhulgas kuulus muusikaliste käsikirjade kogu, ning [[Paul Troger]]i sümboolsete usufreskodega (1731–32) laes. 190 m pikkune ''Kaisergangi'' nime all tuntud galerii võimaldas juurdepääsu 88 keiserlikule ruumile (ühes neist tubadest oli ööbinud [[Napoleon I]]); paljud neist ruumidest on nüüd osa muuseumist. Kiriku peaaltar ja kuppel on valgustatud loomuliku valgusega, mis tundub väga muljetavaldav. Kirikus asuval [[transept]]il on püha Kolomani [[sarkofaag]]. Muud muljetavaldavad kiriku tunnused on apostlite Peetruse ja Pauluse kujud, laemaal [[Kolmainsus]]est, mida ääristavad mitmed pühakud. Hiljutine lisand on H. Hunteri ja F. Frosti kujundatud altar, mis ehitati 1976. aastal ja mis sisaldas barokkstiili. Marmorsaal (punases ja hallis värvitoonis; saksa keeles: ''Marmorsaal''), mis tuleb pärast raamatukogu, on ka barokse interjööriga, kus marmorist on ainult ukselengid. Kuid see saal, mis oli varem kuninglik söögisaal, toimib nüüd ametlike tseremooniate ja vastuvõttude keskusena ning on ka osa muuseumist. Selles saalis on valgustusajastu fresko, mille on teinud Paul Troger. Rõdult, mis ühendab raamatukogu ja marmorsaali, avaneb erakordne vaade Wachu orule keset Doonau jõge. Kloostris asub ka väga muljetavaldav muuseum, kus eksponeeritakse kloostri aardeid ja räägitakse ka kogu Austria ajaloost; muuseumis on konserveeritud (varakambris) hiliskeskaegse (14. sajandi) "Melki risti" illustreeriv kujutis. Seda risti, mis on üle külvatud vääriskividega, nagu akvamariin ja pärlid, koos veel kahe kloostriaardega, nimelt 11. sajandi kaasaskantava Swanhildi altariga, mis kujutab [[Morsk|morsa]]kihvale nikerdatud [[Jeesus]]e elu, ja relikviaariga Kolomani alumisest lõualuust ja hambast, mida muuseumis regulaarselt ei eksponeerita ja hoitakse turvaliselt kloostri varakambris. Need kolm kloostri aaret tuuakse avalikkuse ette kord aastas 13. oktoobril, mida tähistatakse püha Kolomani päevana. Klooster meelitab igal aastal pool miljonit külastajat. Tänu oma kuulsusele ja akadeemilisele staatusele õnnestus Melkil keiser [[Joseph II]] ajal laialisaatmisest pääseda, kui paljud teised Austria kloostrid aastatel 1780–1790 konfiskeeriti ja laiali saadeti. Klooster suutis üle elada ka muud ohud oma eksistentsile [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal ja ka pärast natside ''[[anšluss]]i'', mis võttis Austria 1938. aastal oma kontrolli alla, mil riik konfiskeeris kooli ja suure osa kloostrist. Kool anti kloostrile tagasi pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ja mahutab nüüd ligi 700 mõlemast soost õpilast ning see on üks Austria mainekamaid asutusi. 15. sajandil oli klooster kloostrireformide keskmes, mida nimetati "Melki reformideks". Alates 1625. aastast on klooster Austria koguduse liige, nüüdseks Benediktiini Konföderatsiooni koosseisus. === Schallaburgi loss === [[Pilt:Schallaburg - Schloss, nordseitig.JPG|thumb|Schallaburg]] {{vaata|Schallaburgi loss}} Schallaburgi loss [[Schollach (Alam-Austria)|Schollachi]] vallas on üks tuntumaid [[renessanss]]-stiilis losse Alam-Austrias Alpidest põhja pool. Schallaburgi renessanssloss asub Melkist 5 km kaugusel Mostvierteli piirkonnas. Lossi keskosa ehitas keskajal, 1572. aastal Lose Steineri dünastia. See kujutab ainulaadset kombinatsiooni [[romaani stiil]]is elamulossist ja gooti kabelist, mis on kujundatud tollal moes olnud itaalia ''palazzo'' stiili järgi. Esteetiliselt ehitatud, sellel on hästikaunistatud kahekorruseline arkaadväljak koos elegantsete konsooltreppidega ja sisehoov. Kaunistused on [[terrakota]][[mosaiik|mosaiigiga]], mis kujutab elavalt mütoloogilisi tegelasi, jumalaid, maske ning tähelepanuväärseid inimesi ja loomi; legendaarne müütiline kujuke seal on tuntud kui "Hundefräulein" (naissoost koera peaga inimkuju). Lossi väravasissepääsu juures on kaks suurt "suitsu ajavat draakonit", kumbki 30 m pikk ja 6 m kõrge, mis on saanud liulaskeradadena laste lemmikatraktsioonideks. Selle kultuuriliselt rikkas maneristlikus aias on lai valik roose, ilupuid ja põõsaid ning linna aedadesse istutatud maitsetaimi, samuti kaks renessansiaegset õunaaeda. === Steiner Tor === {{vaata|Steiner Tor}} {{mitu pilti | kogulaius = 300 | pilt1 = Steinertor.JPG | allkiri1 = | pilt2 = Steinertor-Landstraße.JPG | allkiri2 = | jalus = Vasakul: Steiner Tor. Paremal: Steiner Tori maastik. }} Steiner Tor on säilinud [[värav]] [[Krems an der Donau|Kremsi]] linnas, algselt ehitatud 15. sajandi lõpus, kuid barokkstiilis ümber ehitatud. Seda peetakse linna sümboliks. Kuni 19. sajandi viimase kolmandikuni oli Kremsi linn müüriga ümbritsetud. Seda lõhuti süstemaatiliselt ja eemaldati ka kolm väravat. Alates 2005. aastast, tähistades linnaõiguste 700. aastapäeva, taastati Steiner Tor nii palju kui võimalik. Väljaspool väravat on tornid, mis asuvad mõlemal pool ja pärinevad nagu värava alumine korruski hiliskeskajast. Võlvkaarest paremal on väike kivist vapp, kus mainitakse keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III-t]], ja aastaarv 1480 Rooma numbritega. Arvatakse, et tegu on kindlustuste taastamise aastaga, mis oli muutunud vajalikuks, kuna Ungari vägede poolt tehti 1477. aastal hävitustöö. Tornihoone pärineb palju hilisemast ajast, barokkperioodist [[Maria Theresia]] valitsusajal 1756. aastal. Väljaspool väravat ohustasid Steiner Tori algselt Doonau üleujutused. Kiviukse siseküljele on paigaldatud mälestusmärk, mis mälestab sellist katastroofi 1573. aastal. Steiner Tori lähedal asub kaubanduskeskus. === Gooti stiilis piaristlik kirik === Gooti stiilis piaristlik kirik Kremsis ehitati 1014. aastal. Seda renoveeriti 15. sajandi keskpaigas. Selle koor pühitseti 1457. aastal ja hiljem pärast kohandamist taas 1508. aastal. Selle freskod ja altari tegi kuulus kunstnik [[Martin Johann Schmidt]] barokkstiilis. Kirik oli aastatel 1636–1641 ka pianistide teoloogiakõrgkool. === Göttweigi klooster === {{vaata|Göttweigi klooster}} [[Pilt:Furth bei Göttweig - Stift Göttweig (a).JPG|thumb|Göttweigi klooster]] Göttweigi klooster, [[Krems an der Donau|Krems]]i lähedal asuv [[Benediktlased|benediktlaste]] klooster, asutati [[Passau piiskop]]i õndsa [[Altmann (Passau piiskop)|Altmanni]] poolt [[regulaarkanoonik]]ute kloostrina. Seda tuntakse ka "Austria Montecassino" nime all, mis on saanud nime Itaalia algse benediktiini kloostri järgi. Kiriku kõrgaltar pühitseti 1072. aastal, kuid klooster ise asutati alles 1083. aastal: 9. septembriga 1083 dateeritud asutamisharta on siiani säilinud kloostri arhiivis. 1094. aastaks oli kogukonna distsipliin muutunud nii lõdvaks, et Passau piiskop Ulrich võttis paavst [[Urbanus II]] loal kasutusele [[Püha Benedictuse reegel|püha Benedictuse reegli]]. Prior Hartmann Schwarzwaldi Püha Blasiuse kloostrist valiti abtiks. Ta tõi Püha Blasiuse kloostrist endaga kaasa hulga valitud munkasid, kelle hulgas olid õnnis [[Wirnto]] ja õnnis [[Berthold von Garsten|Berthold]], hiljem vastavalt [[Vornbachi klooster|Vornbachi]] ja [[Garsteni klooster|Garsteni]] abtid. Hartmanni (1094–1114) ajal sai Göttweigist kuulus õppimise ja range munkluse järgimise koht. Ta asutas kloostrikooli, organiseeris raamatukogu ja ehitas mäe jalamile nunnakloostri, kus arvatakse olevat elanud [[Anahoreedid|anahoreedina]] varaseim nimeliselt tuntud [[Saksa keel|saksakeelne]] poetess [[Ava (poetess)|Ava]] (suri 1127. aastal). Hiljem mäe tippu viidud nunnaklooster eksisteeris kuni 1557. aastani. [[Pilt:Erentrudis z01.JPG|thumb|Erentrudis Chapel]] 15. ja 16. sajandi jooksul mandus klooster aga nii kiiresti, et aastatel 1556–1564 polnud sellel üldse abti ning 1564. aastal ei jäetud sinna ainsatki munka. Selle kriisi ajal saabus Göttweigi keisri saadik, kes valis abtiks [[Melki klooster|Melki kloostri]] munga Michael Herrlichi. Uus abt, kes oli oma ametis 1604. aastani, taastas kloostri vaimselt ja rahaliselt ning ehitas selle uuesti üles pärast seda, kui see oli 1580. aastal peaaegu täielikult tulekahjus hävinud. [[Reformatsioon]]i ajal paistsid silma abtid Georg Falb (1612–1631) ja David Corner (1631–1648), kes seisid edukalt [[protestantism]]i leviku vastu piirkonnas. [[Pilt:Apotheosis of Charles VI - Fresco of Paul Troger (1739) - Imperial Stair Case - Göttweig Abbey.jpg|thumb|left|Keisritrepp: [[Karl VI]] apoteoos ([[Paul Troger]]i fresko, 1739)]] 1718. aastal põles klooster maha ja ehitati [[Gottfried Bessel]]i (1714–1749) ametiajal osaliselt suuremas mahus uuesti üles [[Johann Lucas von Hildebrandt]]i [[San Lorenzo de El Escoriali kuninglik klooster|Escorialist]] inspireeritud kavandite järgi, mis oli nii uhke, et abt Gottfriedi ähvardas seetõttu tagandamisoht. Keisritreppi kaunistavat freskot peetakse [[Austria]] [[barokkarhitektuur]]i meistriteoseks. [[Paul Troger]]i poolt 1739. aastal teostatuna kujutab see Saksa-Rooma keiser [[Karl VI]]-t [[Apollon]]ina. Metsasel künkal asuv kloostrikompleks on samuti osa UNESCO pärandist ja on Kremsist mõne kilomeetri kaugusel. Kompleksi kirikul on kaks ebatavalist lameda püramiidi kujuga torni. Tornide vahele on ehitatud ka neli Toscana sammast. See on värvitud väljast roosaks, sisemus aga kuldse, pruuni ja sinise värviga. 1639. aastal ehitatud altar on muljetavaldav ja kõrge ning sellel on klaasakende taust. Altari taga on näha ka kloostri asutaja puusärk, 1703. aastast pärinev dekoratiivne oreliesine, [[Altmanni krüpt]] ja koorilaud. Teised tähelepanuväärsed arhitektuurilised objektid kloostri läänetiivas on: 1738. aastal ehitatud kolmekorruseline Kalserstiege, barokktrepid (tuntud kui keisritrepp), mille lakke on maalitud Paul Trogeri fresko keiser Karl VI apoteoosi teemal (1739. aastast). Sealne muuseum, mis asub endistes keisri ja printsi kambrites, korraldab igal aastal elavat väljapanekut kloostri kunstikogudest. Kloostris on 130 000 raamatu ja käsikirjaga raamatukogu ning eriti oluline religioossete gravüüride kogu, lisaks väärtuslikele mündikogudele, antiikesemetele, muusikalistele käsikirjadele ja loodusloole, mis kõik elasid peaaegu kaotusteta üle [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ohud ja selle vahetud tagajärjed. Alates 1625. aastast on klooster Austria koguduse liige, nüüdseks Benediktiini Konföderatsiooni koosseisus. === Aggsteini loss === [[Pilt:Ruine Aggstein 03.JPG|thumb|right|Aggsteini lossi varemed]] {{vaata|Aggsteini loss}} Aggsteini loss on lossivare Doonau paremkaldal, Melkist 15 km põhja pool. Lossi vundamendi arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal on järeldatud, et loss ehitati 12. sajandi alguses. Lossi vana nimi oli ''Dunkelsteinerwald''. Lossi ehitas kurikuulsast Kuenringide perekonnast pärit Manegold III Aggsbach Getbeen ja tema poeg Aggstein Manegold IV päris selle kui Baieri lääni. Nad hakkasid lossis elama alates 1180. aastast. Selle kurikuulsus tulenes Schonbuheli lossi ja Agsteini linnuse "röövelparunitest", kes vangistasid oma rivaale lunaraha eest ja sidusid nad kogu aeg kaljunuki külge, ähvardades neid kuristikku visates tappa. Lossi ehitas Acchispachi Manegold III umbes 91 m kõrgusele jõekaldast 46 m kõrgusele kaljunukile. 1181. aastal läks see Kuenringide Aggsbach-Gansbachi valdusse. Lossi piirati Austria aadli mässu ajal [[Albrecht I (Saksa kuningas)|hertsog Albrecht I]] vastu aastal 1295/96. Kuenringide Leutold hõivas lossi aastatel 1348–1355 ja seejärel see lagunes. 1429. aastal lubas [[Albrecht II (Saksa kuningas)|hertsog Albrecht V]] varemeis lossi uuesti üles ehitada selle strateegilise asukoha tõttu Doonau ääres. Eesmärk oli koguda makse möödasõitvatelt laevadelt. 1438. aastal ehitas ta jõekaldale tollimaja, et reguleerida laevaliiklust Doonaul, ja kasutas seda rindena, et koguda varandust laevadelt röövimise teel. Hiljem vallutas lossi teine ebaaus parun Georg von Stain, kuid 1476. aastal ta tabati ja saadeti välja ning oli sunnitud lossi loovutama. Hertsog Leopold III võttis lossi üle 1477. aastal. See oli hõivatud rentnike ja hooldajatega, et peatada eelmistel aastakümnetel jõel toimunud rüüstamine. 1529. aastal põletas rühm [[Osmanite riik|türklasi]] lossi Viini esimese piiramise ajal türklaste poolt. See ehitati ümber ja varustati suurtükiväe abil kaitseks mõeldud aukudega. 1606. aastal omandas Anna paruness lossi, kuid pärast tema surma jäi loss hooletusse. 1685. aastal läks loss krahv Ernst Rüdiger von Starhembergi omandusse. 1819. aastal müüs üks tema järeltulijaid Ludwig Josef Gregor von Starhemberg lossi krahv Franz von Beroldingenile, kes renoveeris lossi 19. sajandil. Beroldingeni perekonna käes oli loss 1930. aastani, mil mõis ja Schönbühel Aggsteini varemed müüdi krahv Oswald von Seilern Aspangile. === Schönbüheli loss === {{vaata|Schönbüheli loss}} Schönbüheli loss on samuti 12. sajandi loss, mis asub künkal umbes 5 km kaugusel Melkist. == Välismõju == Austria Wachauga on seotud [[Wachovia]] piirkond [[Põhja-Carolina]]s, mis hõlmab suuremat osa [[Forsythi maakond (Põhja-Carolina)|Forsythi maakonnast]]. 1753. aastal [[Hernhuutlus|Moraavia kiriku]] liikmete poolt asutatud 400 km² suurune koloonia nimetati Austria oru järgi "die Wachau", kuna [[Lääne-Põhja-Carolina]] meenutas nende juhile piiskop [[August Gottlieb Spangenberg]]ile moraavlaste patrooni [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i esivanemate kodu. {{koord | NS = 48/21/52/N | EW = 15/26/3/E | tüüp = }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Austria geograafia]] 3kviu0kh3smzfb2wly4nmmp0ht5fo6j Josh Radnor 0 667981 7241514 7201670 2026-09-25T09:46:00Z Kuriuss 38125 7241514 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Näitleja info | nimi = Josh Radnor | pilt = Josh Radnor (9448570254).jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = Josh Radnor (2013) | sünninimi = Joshua Thomas Radnor | sünniaeg = 29. juuli 1974 | sünnikoht = [[Columbus (Ohio)|Columbus]], [[Ohio]], Ameerika Ühendriigid | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja, filmilavastaja, produtsent | tegev = 2000– | abikaasa = | elukaaslane = }} '''Joshua Thomas Radnor''' (sündinud 29. juulil 1974)<ref>{{Cite web|url=https://twitter.com/JoshRadnor/status/279099977245016064|title=Josh Radnor on Twitter|date=Dec 12, 2012}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.hellomagazine.com/film/2014072920161/horoscopes-josh-radnor-star-signs/|title=Happy birthday, Josh Radnor: See his star sign and read your horoscope|work=[[Hello! (magazine)|Hello!]]|date=July 29, 2014|access-date=February 21, 2020}}</ref> on USA näitleja, filmitegija, autor ja muusik. Ta on tuntud [[Ted Mosby]] kujutamise poolest [[Emmy|Emmy auhinna]] võitnud [[CBS]]-i komöödias "[[Kuidas ma kohtasin teie ema]]". == Elukäik == Radnor sündis [[Columbus (Ohio)|Columbuses Ohio]] osariigis juudi perekonnas, keskkooli nõustaja Carol Radnori (neiuna Hirsch) ja meditsiiniliste rikkumiste advokaadi Alan Radnori pojana.<ref>{{Cite web|url=https://www.dispatch.com/story/news/2010/06/30/bexley-natives-to-premiere-award/23228876007/|title=Bexley natives to premiere award-winning film at Drexel|publisher=ThisWeek Community News|date=June 30, 2010|access-date=February 28, 2022}}</ref> Radnoril on kaks õde Melanie Radnor Silverman ja Joanna Radnor Vilensky.<ref>{{Cite news|last=Weiss|first=Vered|url=https://jewishbusinessnews.com/2015/01/05/josh-radnor-may-go-on-the-road-after-disgraced-closes-on-broadway/|title=Josh Radnor May Go on the Road after 'Disgraced' Closes on Broadway|work=[[Jewish Business News]]|date=January 5, 2015|access-date=February 21, 2020}}</ref> Ta kasvas üles Ohio osariigis [[Bexley]]s, Columbuse eeslinnas.<ref>{{Cite news|last=Williams|first=Halie|url=https://www.thelantern.com/2013/09/met-mother-star-josh-radnor-gets-intimate-ohio-state-students/|title=Josh Radnor: 'I love being from Columbus'|work=[[The Lantern]]|date=September 25, 2013|access-date=February 21, 2020}}</ref> Ta õppis õigeusklike juutide päevakoolis Columbus Toraa Akadeemias, enne kui läks Bexley keskkooli<ref name="Jewish Daily Forward">{{Cite web|last=Spence|first=Rebecca|url=http://www.forward.com/articles/12901/|title=Radnor: Not Your Average TV Star|publisher=[[The Forward]]|date=March 12, 2008|access-date=March 13, 2008}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://blogs.forward.com/the-arty-semite/162698/josh-radnor-on-talmud-and-liberal-arts/|title=Josh Radnor on Talmud and 'Liberal Arts'|work=[[The Forward]]|date=September 13, 2012|access-date=November 14, 2012|archive-date=2015-04-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20150403111035/http://blogs.forward.com/the-arty-semite/162698/josh-radnor-on-talmud-and-liberal-arts|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.thejc.com/arts/arts-interviews/84692/josh-radnor-heart-versus-head-its-a-big-theme-my-life|title=Josh Radnor: Heart versus head - 'it's a big theme of my life'|work=[[The Jewish Chronicle]]|date=October 4, 2012|access-date=November 14, 2012|archive-date=2013-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20131029200557/http://www.thejc.com/arts/arts-interviews/84692/josh-radnor-heart-versus-head-its-a-big-theme-my-life|url-status=dead}}</ref> ja seejärel [[Kenyon College|Kenyoni kolledžisse]], kus tema kooli teatriosakond andis talle [[Paul Newman]]i auhinna. Ta lõpetas Kenyonis draama [[Bachelor of Arts|bakalaureusekraadiga]] 1996. aastal<ref name="CBS">{{Cite web|url=http://www.cbs.com/primetime/how_i_met_your_mother/bio/josh_radnor/bio.php|title=Josh Radnor: How I Met Your Mother on CBS|publisher=[[CBS]]|archive-url=https://web.archive.org/web/20080403060133/http://www.cbs.com/primetime/how_i_met_your_mother/bio/josh_radnor/bio.php|archive-date=April 3, 2008}}</ref> Radnor omandas kaunite kunstide magistrikraadi näitlemise erialal 1999. aastal [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi ülikooli]] näitlejaprogrammis [[New York University Tisch School of the Arts|Tischi kunstikoolis]].<ref name="CBS" /><ref>{{Cite web|url=http://gradacting.tisch.nyu.edu/object/ga_alumbios.html|title=NYU Graduate Acting Alumni|access-date=December 1, 2011|archive-url=https://archive.today/20120530061847/http://gradacting.tisch.nyu.edu/object/ga_alumbios.html|archive-date=May 30, 2012}}</ref> Ta debüteeris stsenaristi ja režissöörina 2010. aasta komöödiadraamafilmiga "Happythankyoumoreplease", mille eest ta võitis [[Sundance'i filmifestival]]i publikuauhinna ja kandideeris žürii peaauhinnale. 2012. aastal kirjutas ta, lavastas ja mängis oma teises filmis "Liberal Arts", mis esilinastus 2012. aasta Sundance'i filmifestivalil. 2014. aastal kehastas Radnor Isaacut Broadway näidendis "Disgraced", mis kandideeris parima näidendi Tony auhinnale. Seejärel mängis ta dr Jedediah Fosterit PBS-i [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika kodusõja]] draamasarjas "Mercy Street", Lou Mazzuchelli muusikasarjas "Rise" ja Lonny Flashi seriaalis "Hunters". == Isiklikku == Ta tegeleb [[Transtsendentaalne meditatsioon|transtsendentaalse meditatsiooniga]].<ref name="lat2008">{{Cite news|last=Sachs|first=Mark|url=http://articles.latimes.com/2008/nov/28/entertainment/et-faveweekend28|title=Plenty of spots to meet|work=[[Los Angeles Times]]|date=November 28, 2008|access-date=April 24, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305230422/http://articles.latimes.com/2008/nov/28/entertainment/et-faveweekend28|archive-date=March 5, 2016}}</ref> Radnor on innukas Cloud Culti fänn. Ta tegi bändiga koostööd 2016. aasta filmis "The Seeker".<ref>{{Cite news|last=Jackson|first=Josh|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/04/cloud-cult-made-a-gorgeous-one-hour-movie-with-jos.html|title=Cloud Cult Made a Gorgeous One-Hour Movie with Josh Radnor|work=[[Paste]]|date=April 2016|access-date=January 22, 2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.starpulse.com/interview-how-i-met-josh-radnor-1847878772.html|title=Interview: 'How I Met Josh Radnor'|website=StarPulse|date=January 15, 2009|access-date=February 12, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20170831044039/http://www.starpulse.com/interview-how-i-met-josh-radnor-1847878772.html|archive-date=August 31, 2017}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Radnor, Josh}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 07nu9xwuxwwelvmvbmsn0a24rqmhq8d Mary Douglas 0 672302 7241600 7110573 2026-09-25T11:26:40Z Morel 26171 7241600 wikitext text/x-wiki {{ Teadlane | nimi = Mary Douglas | pilt = | pildiallkiri = | sündinud = {{Sünniaeg|1921|03|25}} | sünnikoht = [[San Remo]], [[Itaalia]] | surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2007|05|16|1921|3|25}} | surmakoht = [[London]], [[Inglismaa]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = inglane | tegevusala = [[antropoloogia]] | töökoht = | haridus = | tuntumad_tööd = "Puhtus ja oht" | autasud = | autogramm = | märkused = }} '''Mary Douglas''' (neiupõlvenimi '''Margaret Mary Tew'''; [[25. märts]] [[1921]] – [[16. mai]] [[2007]]) oli inglise [[antropoloog]]. Tema [[1966]]. aastal ilmunud teost "Purity and Danger" ("[[Puhtus ja oht]]") peetakse üheks [[sotsiaalantropoloogia]] võtmetekstiks. Douglas alustas õpinguid Oxfordi ülikoolis, kuid pidi need katkestama sõja-aastatel. Ta lõpetas ülikooli 1948. aastal sotsiaalantroploogina ja kaitses 1951. aastal doktorikraadi. 1949, 1950 ja 1953 uuris ta [[Belgia Kongo]]s [[leled]]e kultuuri. 1951. aastast alates töötas ta Londonis [[University College London|University College]]'is. 1981–1985 töötas ta [[Northwesterni Ülikool]]i professorina. Tema loomingut on enim mõjutanud [[Émile Durkheim]] ja tema õpetaja [[Edward E. Evans-Pritchard]]. ==Teoseid== * "Peoples of the Lake Nyasa Region" (1950, nime all Mary Tew) * "The Lele of the Kasai" (1963) * "Purity and Danger" (1966), eesti keeles "Puhtus ja oht: mõistete "rüvetus" ja "tabu" analüüs". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]]. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015. * "Natural Symbols: Explorations in Cosmology" (1970) * "In the Active Voice" (1982) * "How Institutions Think" (1986) == Välislingid == {{vikitsitaadid}} *[https://www.theguardian.com/news/2007/may/18/guardianobituaries.obituaries Nekroloog] {{JÄRJESTA:Douglas, Mary}} [[Kategooria:Suurbritannia teadlased]] [[Kategooria:Antropoloogid]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu daamkomandörid]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2007]] eqfewnor8y7lrpncw1b1lguhignawob 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis 0 672945 7241487 7240678 2026-09-25T09:16:29Z Kuriuss 38125 7241487 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = CEV EuroVolley W 2026 logo.png | kuupäevad = 9.-26. september | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} }} | osalejaid = 24 | meister = | eelmine = [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | järgmine = [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on 34. [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit|Euroopa Võrkpalliliit (CEV)]]. Finaalturniir toimub neljandat korda neljas riigis: [[Bulgaaria]]s, [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, ja [[Rumeenia]]s. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist. ==Toimumisaasta muutus== 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas kontinentaalseid meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu lükkus võistlus planeeritust aasta edasi.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> ==Korraldajad== * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} 5. detsembril 2022 kuulutati esimeseks korraldajaks [[Rumeenia]].<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/romania-to-host-cev-eurovolley-2025-men-pool-phase/ Romania to host CEV EuroVolley 2025 Men pool phase!] CEV, 05.12.2022.</ref> Teise korraldajana tehti 26. veebruaril 2024 teatavaks [[Bulgaaria]], kellest sai sellega esimene riik, kes on järjestikustel turniiridel korraldaja olnud.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/bulgaria-joins-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Bulgaria joins pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 26.02.2024.</ref> [[Soome]] linn [[Tampere]] kuulutati 14. märtsil 2024 üheks alagrupi korraldajaks.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/tampere-finland-to-welcome-back-cev-eurovolley-men-in-2026/ Tampere, Finland to welcome back CEV EuroVolley Men in 2026!] CEV, 14.03.2024.</ref> Viimase korraldajana tehti teatavaks 25. märtsil 2024 [[Itaalia]], kes samuti oli üks korraldajatest ka eelmistel võistlustel.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/italy-completes-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Italy completes pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 25.03.2024.</ref> == Kvalifitseerunud võistkonnad == [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], [[Soome võrkpallikoondis|Soome]], [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ja [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] kvalifitseerusid finaalturniirile korraldajatena. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-i]] kaheksa parimat pääsesid otse finaalturniirile (va korraldajatena juba koha saanud). Läbi valiksarja kvalifitseerus lisaks 12 Euroopa võrkpallikoondist. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik ! colspan="2" width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik |- | rowspan="4" |Korraldaja |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | rowspan="12" |Kvalifikatsioon |A alagrupp |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |B alagrupp |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |C alagrupp |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |D alagrupp |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |- | rowspan="8" |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023 EM]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |E alagrupp |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |F alagrupp |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G alagrupp |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] | rowspan="5" |Parimad alagrupi<br>teised |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- ! colspan="5" |Kokku 24 võistkonda finaalturniiril |} == Alagruppide protseduur == === Alagruppide moodustamine === # Korraldaja riigid asetatakse erinevatesse alagruppidesse (Itaalia alagrupis A, Bulgaaria alagrupis B, Soome alagrupis C ning Rumeenia alagrupis D). # Eelnevate meistrivõistluste kaks parimat loositakse erinevatesse alagruppidesse (Poola ei saanud olla ühes alagrupis Itaaliaga). # Korraldajad saavad valida oma alagruppi ühe võistlustele kvalifitseerunud võistkonna (Rootsi valiti A alagruppi, Põhja-Makedoonia B alagruppi, Eesti C alagruppi ja Läti D alagruppi). # Ülejäänud võistkonnad jagatakse CEV rahvuste edetabeli koha alusel alanevas järjekorras erinevatesse loosikaussidesse ning loositakse alagruppidesse. Loosimine toimus 5. oktoobril 2025 [[Bari]]s, [[Itaalia]]s.<ref>Adrian Costeiu: [https://www.cev.eu/articles/volleyball/mouthwatering-clashes-stem-from-drawing-of-lots-for-the-cev-eurovolley-2026-men/ Mouthwatering clashes stem from Drawing of Lots for the CEV EuroVolley 2026 Men] CEV News, 04.10.2025.</ref> === Edasipääseja selgitamine === # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis selgitatakse võitja alljärgnevas järjekorras: #* Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #* Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. #* Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete meeskondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem meeskonda, siis arvestatakse ainult nende meeskondade omavahelisi mänge. == Alagrupiturniir == * Iga alagrupi neli paremat võistkonda pääsevad väljalangemismängudele. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud väljalangemismängudele. |} ''Tulemused uuendatud alagrupiturniiri lõpus.'' === A-alagrupp === * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Modena]] ja [[Napoli]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kreeka}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rootsi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''5''' |0 |14 |15 |4 |3,75 |459 |380 |1,208 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |2:3 | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3''' |2 |'''10''' |12 |7 |1,71 |447 |403 |1,109 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |0:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3''' |2 |'''9''' |10 |9 |1,11 |430 |429 |1,002 |- bgcolor="#ccffcc" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |1:3 |1:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3''' |2 |'''8''' |11 |9 |1,22 |446 |448 |0,996 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |0:3 |0:3 |1:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''1''' |4 |4 |6 |13 |0,46 |400 |435 |0,920 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |1:3 |0:3 |1:3 |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''0''' |5 |'''0''' |3 |15 |0,20 |359 |446 |0,805 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="272" align="center"| Geimid !width="98" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|21:05 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center|('''25:22''', '''25:21''', '''25:17''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84508&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center|('''25:21''', '''25:17''', 23:25, '''25:23''' ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84509&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-GRE] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center|('''29:31''', '''15:25''', '''18:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84510&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' || align=center|('''22:25''', '''23:25''', 25:23, 25:17, '''13:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84511&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-TCH] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''23:25''', '''16:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84512&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:16''', '''25:21''', '''25:12''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84513&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}'''|| align="center" |'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ('''25:17'''; 25:27; '''25:10'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84514&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SVK] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]'''|| align="center" | ('''21:25'''; '''14:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84515&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-TCH] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]'''|| align="center" | ('''18:25'''; 25:19; '''23:25'''; '''20;25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84516&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:23''', '''25:21''', 17:25, '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84517&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | (25:23; '''16:25'''; '''20:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84518&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| (19:25, '''25:23''', '''25:21''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84519&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-SVK] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center| (26:24, '''13:25''', '''25:27''', '''23:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84520&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} '''[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]''' || align=center| ('''17:25''', 25:21, '''22:25''', '''17:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84521&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-GRE] |- | align=center|21:05 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}'''|| align="center" |'''3 - 2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ('''25:19'''; '''25:22'''; 27:29; 19:25; '''15:9''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84522&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SLO] |} ===B-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Varna]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Ukraina}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Portugal}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iisrael}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |2:3 |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''4''' |1 |'''13''' |14 |3 |4,67 |420 |319 |1,317 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''12''' |12 |5 |2,40 |398 |360 |1,106 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |'''3:2''' |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''11''' |13 |6 |2,17 |454 |408 |1,113 |- bgcolor="#ccffcc" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |0:3 |0:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |2:3 |'''1''' |4 |'''4''' |5 |12 |0,42 |335 |382 |0,877 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |0:3 |0:3 |0:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''1''' |4 |'''3''' |3 |12 |0,25 |284 |366 |0,776 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |0:3 |1:3 |1:3 |'''3:2''' |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''1''' |4 |'''2''' |5 |14 |0,36 |388 |444 |0,874 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="200" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="210" align="center"| Riik !width="345" align="center"| Geimid !width="110" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center|('''25:17''', '''25:19''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84477&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-MKD] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center|('''25:12''', '''25:18''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84811&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Iiraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' || align=center|('''22:25''', '''19:25''', 25:22, '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84479&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ('''25:22''', '''25:22''', '''25:10''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84480&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| ('''18:25''', '''18:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84481&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| ('''25:16''', '''25:17''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84482&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''22:25''', 25:21, '''21:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84483&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} '''[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]]''' || align=center| (25:19, '''20:25''', 25:20, '''22:25''', '''7:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84484&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' || align=center| ('''19:25''', '''16:25''', '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84485&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center| '''25:18'', '''25:18''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84486&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| (23:25, '''25:22''', '''25:15''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84487&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-ISR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]]''' || align=center| ('''13:25''', '''20:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84488&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}}'''|| align="center" |'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] || align=center| ('''25:20'''; '''25:13'''; '''25:22''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84489&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} '''[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]]''' || align=center| ('''21:25''', '''23:25''', '''22:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84490&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| (25:20, '''29:31''', '''23:25''', 25:19, '''18:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84491&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-BUL] |} ===C-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Nokia Arena]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Belgia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Soome}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Serbia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Taani}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] | bgcolor="Silver" | |2:3 |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''13''' |14 |6 |2,33 |454 |301 |1,132 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |'''3:2''' | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''3:0''' |2:3 |'''3:2''' |'''4''' |1 |'''11''' |14 |7 |2,00 |472 |431 |1,095 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |0:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:1''' |'''3:2''' |'''3''' |2 |7 |9 |11 |0,818 |442 |463 |0,955 |- bgcolor="#ccffcc" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |1:3 |0:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |3 |'''7''' |9 |9 |1,00 |407 |396 |1,028 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] |1:3 |'''3:2''' |1:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''2''' |3 |'''5''' |8 |12 |0,67 |440 |472 |0,932 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] |1:3 |2:3 |2:3 |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''0''' |5 |2 |6 |15 |0,40 |433 |485 |0,893 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="269" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|20:00 || align=right|'''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center|('''25:22''', '''25:17''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84579&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''14:25''', 25:18, '''17:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84580&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center|('''25:23''', '''26:24''', 26:28, '''25:22''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84581&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|15:00 || align=right|'''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ('''25:17''', '''25:20''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84582&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-NED] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| (25:23, '''20:25''', '''19:25''', 25:23, '''10:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84583&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} '''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' || align=center| ('''26:28''', '''22:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84584&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-DEN] |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center|('''25:19''', '''25:21''', '''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84585&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-SRB] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| (20:25, 23:25, '''30:28''', '''25:15''', '''17:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84586&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-NED] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''17:25''', 25:18, '''21:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84587&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-BEL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| (19:25, '''25:20,''' '''25:19''','''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84588&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-DEN] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]'''|| align="center" | (25:18; '''21:25'''; 26:24; '''20:25'''; '''11:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84589&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' || align=center| (25:19, 25:21, '''21:25''', '''23:25''', '''14:16''' ) ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84590&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-SRB] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]]''' || align=center| ('''25:27''', '''22:25''', 25:18, '''23:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84591&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center| ('''19:25''', '''21:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84592&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]]''' || align=center| (25:22, '''21:25''', '''22:25''', 25:20, '''11:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84593&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-EST] |} ===D-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Cluj-Napoca]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Türgi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Šveits}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |2:3 |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''4''' |1 |'''13''' |14 |4 |3,50 |445 |370 |1,203 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''11''' |12 |7 |1,71 |429 |408 |1,052 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |'''3:2''' |2:3 | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3''' |2 |9 |12 |10 |1,20 |501 |486 |1,031 |- bgcolor="#ccffcc" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |1:3 |0:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |1:3 |'''2''' |3 |6 |8 |11 |0,73 |405 |446 |0,908 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |0:3 |1:3 |1:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''1''' |4 |'''3''' |6 |12 |'''0,50''' |392 |429 |0,914 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |0:3 |1:3 |1:3 |'''3:1''' |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''1''' |4 |'''3''' |5 |13 |'''0,38''' |396 |429 |0,923 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="158" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="158" align="center"| Riik !width="275" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|20:00 || align=right|[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center|('''24:26''', 25:18, '''21:25''', '''24:26''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84492&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:23''', '''31:29''', '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84493&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center|(25:23, '''22:25''', '''21:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84494&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ('''25:20''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84495&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center|('''21:25''', '''23:25''', 25:13, '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84496&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-ROU] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84497&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center| ('''22:25''', '''23:25''', 25:22, 25:15, '''13:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84498&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]]''' || align=center| ('''23:25''', '''19:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84499&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' || align=center|('''12:25''', '''16:25''', 25:22, '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84500&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:19''', '''25:17''', 22:25, '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84501&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:21''', 20:25, '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84502&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} '''[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]]''' || align=center| ('''22:25''', '''19:25''', 25:16, '''22:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84503&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}'''|| align="center" |'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] || align=center| ('''25:21'''; '''25:17'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84504&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center| ('''24:26''', 25:23, '''24:26''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84505&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center| (25:16, 27:25, '''20:25''', '''33:35''', '''12:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84506&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-ROU] |} ==Väljalangemismängud== {{Turniiritabel16 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- 1/8 finaal --> |20. september – [[Torino]]|'''{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]|0 |20. september – [[Torino]]|'''{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]|2 |20. september – [[Sofia]]|'''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]]|0 |20. september – [[Sofia]]|{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]|0|'''{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]'''|'''3''' |21. september – [[Torino]]|'''{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]|1 |21. september – [[Torino]]|'''{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]|0 |19. september – [[Sofia]]|'''{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]|0 |19. september – [[Sofia]]|'''{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]|2 <!-- veerandfinaalid --> |23. september – [[Torino]]|{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]|2|'''{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]'''|'''3''' |22. september – [[Sofia]]|'''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]|0 |23. september – [[Torino]]|{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]|1|'''{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]'''|'''3''' |22. september – [[Sofia]]|'''{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]'''|'''3'''|{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]|0 <!-- poolfinaalid --> |25. september – [[Milano]]|{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]||{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]| |25. september – [[Milano]]|{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]||{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]| <!-- finaal --> |26. september – [[Milano]]|||| <!-- 3. koha mäng --> |25. september – [[Milano]]|||| }} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ===1/8 finaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 19.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = 1376 |võistkondA = '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{riigi ikoon|Poola}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |G1 = 25:17 |G2 = 25:16 |G3 = 25:16 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85075 |punkte1 = Fornal 19 |punkte2 = Landzāns 11 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 19.09.2026 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = 12 198 |võistkondA = '''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |G1 = 21:25 |G2 = 21:25 |G3 = 25:19 |G4 = 25:23 |G5 = 15:12 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85076 |punkte1 = Röhrs 20 |punkte2 = A. Nikolov 23 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = 544 |võistkondA = [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] {{riigi ikoon|Ukraina}} |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' |G1 = 22:25 |G2 = 21:25 |G3 = 28:30 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85078 |punkte1 = Plotnytskyi 15 |punkte2 = Rață 16 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = 2861 |võistkondA = '''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{riigi ikoon|Soome}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = {{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |G1 = 22:25 |G2 = 25:16 |G3 = 22:25 |G4 = 25:23 |G5 = 15:13 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85080 |punkte1 = L. Marttila 21<br>N. Marttila 21 |punkte2 = Márkou 20 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.09.2026 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = 644 |võistkondA = '''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |G1 = 25:21 |G2 = 25:22 |G3 = 25:21 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85077 |punkte1 = Clévenot 12<br>Henno 12 |punkte2 = Ferreira 13<br>Martins 13 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.09.2026 |aeg = 21:05 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = 7580 |võistkondA = '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |G1 = 25:22 |G2 = 25:16 |G3 = 25:11 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85079 |punkte1 = Romanò 14 |punkte2 = Jensen 14 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid =1021 |võistkondA = '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{riigi ikoon|Belgia}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |G1 = 20:25 |G2 = 26:24 |G3 = 25:14 |G4 = 25:15 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85081 |punkte1 = Reggers 24 |punkte2 = Vašina 14<br>Indra 14 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.09.2026 |aeg = 21:00 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = 1153 |võistkondA = '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{riigi ikoon|Sloveenia}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |G1 = 25:14 |G2 = 25:13 |G3 = 25:22 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85082 |punkte1 = Mujanović 14 |punkte2 = Ivović 8 }} ===Veerandfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = 2844 |võistkondA = '''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |G1 = 25:16 |G2 = 25:19 |G3 = 25:19 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85084 |punkte1 = Faure 19 |punkte2 = Chițigoi 11 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = 7174 |võistkondA = '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{riigi ikoon|Poola}}''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |G1 = 25:23 |G2 = 25:17 |G3 = 25:17 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85083 |punkte1 = [[Wilfredo León|León]] 17 |punkte2 = Röhrs 12 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = 2447 |võistkondA = [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{riigi ikoon|Belgia}} |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' |G1 = 22:25 |G2 = 22:25 |G3 = 25:20 |G4 = 13:25 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85086 |punkte1 = Reggers 23 |punkte2 = Možič 18 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = 21:05 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = 8260 |võistkondA = [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{riigi ikoon|Itaalia}} |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' |G1 = 25:21 |G2 = 26:28 |G3 = 16:25 |G4 = 25:20 |G5 = 13:15 |statistika = https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchStatistics.aspx?ID=85085 |punkte1 = Romanò 20 |punkte2 = Jokela 28 }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{riigi ikoon|Sloveenia}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = 21:00 |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{riigi ikoon|Soome}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Kolmanda koha mäng=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |-style="background:#ccffcc;" |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"| |-style="background:#ccffcc;" |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"| |-style="background:#ccffcc;" |[[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"| |- |4 |style="text-align:left"| |-style="background:#dfefff;" |5 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |- |6 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |7 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |- |8 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |- |9 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |- |10 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |- |11 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |12 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |13 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |- |14 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |15 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |16 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |- |17 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] |- |18 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |19 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |20 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- |21 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |22 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |23 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] |- |24 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |} {| class="wikitable" style="text-align:left" |- |width=10px bgcolor=#ccffcc| ||Taganud pääsu [[2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2027. aasta maailmameistrivõistlustele]] |- |width=10px bgcolor=#dfefff| ||Varem kvalifitseerunud 2027. aasta maailmameistrivõistlustele (tiitlikaitsja või korraldajana) |} {{col-2}} {{col-end}} ==Vaata ka== *[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ Euroopa Võrkpalliliidu koduleht] *[https://www.cev.eu/national-team/rankings/ CEV Senior Continental Ranking - Men] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 2026. aasta võrkpallis (meeste)]] 1o8wptqo2aj6vt2vpq2n132fw4r6awr Jalgpall 2024. aasta suveolümpiamängudel 0 673252 7241244 7091184 2026-09-24T21:53:36Z Kruusamägi 1530 7241244 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="2" |'''Jalgpall 2024. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:2024 Summer Olympics text logo.svg|pisi|150px|]] [[Pilt:Football pictogram.svg|80x40px|Jalgpall]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Prantsusmaa}}, [[Pariis]] |- | '''<''': '''[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 2020]]''' | '''[[Jalgpall 2028. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 2028]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Jalgpall 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]]{{,}}[[Jalgpall 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]]{{,}}[[Jalgpall 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]]{{,}}[[Jalgpall 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]]{{,}}[[Jalgpall 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]{{,}}[[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]{{,}}[[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]]{{,}}[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]{{,}}[[Jalgpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]]{{,}}[[Jalgpall 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]{{,}}[[Jalgpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]]{{,}}[[Jalgpall 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]]{{,}}[[Jalgpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]]{{,}}[[Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]]{{,}}[[Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]]{{,}}[[Jalgpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]{{,}}[[Jalgpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]]{{,}}[[Jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]]{{,}}[[Jalgpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]]{{,}}[[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]]{{,}}[[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]]{{,}}[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]{{,}}[[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]{{,}}[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]{{,}}[[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]{{,}}[[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]{{,}}[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]]{{,}}[[Jalgpall 2028. aasta suveolümpiamängudel|2028]] |} '''[[Jalgpall]]iturniir [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el''' peeti 24. juulist 10. augustini 2024 [[Prantsusmaa]]l. Loosimine toimus [[Pariis]]is 20. märtsil 2024. Lisaks olümpiamängude korraldajalinnale Pariisile peeti matše ka [[Bordeaux]]’s, [[Décines-Charpieu]]s ([[Lyon]]i lähedal), [[Marseille]]s, [[Nantes]]’is, [[Nice]]’is ja [[Saint-Étienne]]’is. Toimusid nii meeste kui naiste turniirid. [[FIFA]]-ga seotud ühendused võisid saata võistkondi turniiril osalema. Meeste võistkondades võis osaleda alla 23-aastased mängijad (sündinud 1. jaanuaril 2001 või hiljem), lubatud on maksimaalselt kolm vanemaealist mängijat, samas kui naiste võistkondadel vanusepiiranguid ei olnud. [[Kanada]] on naiste tiitlikaitsja ja [[Brasiilia]] oli kahekordne meeste tiitlikaitsja, kuid ei suutnud kvalifitseeruda. ==Võistluspaigad== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! [[Paris]] ! [[Bordeaux]] ! [[Décines-Charpieu]] ! [[Marseille]] |- |[[Parc des Princes]] |[[Stade Matmut-Atlantique|Stade de Bordeaux]] |[[Groupama Stadium|Stade de Lyon]] |[[Stade Vélodrome]] |- |Istekohti: '''47.929''' |Istekohti: '''42.115''' |Istekohti: '''59.286''' |Istekohti: '''67.394''' |- |[[Pilt:Paris-Parc-des-Princes.jpg|160px]] |[[Pilt:Match de football Bordeaux Liverpool le 17 septembre 2015 02.jpg|160px]] |[[Pilt:Groupama Stadium 3.jpg|160px]] |[[Pilt:Marseille Basilique Notre-Dame-de-la-Garde Vue sur le Vélodrome 2.jpg|160px]] |- ![[Nantes]] ![[Nizza]] ![[Saint-Étienne]] |- |[[Stade de la Beaujoire]] |[[Stade de Nice]] |[[Stade Geoffroy-Guichard]] |- |Istekohti: '''35.322''' |Istekohti: '''35.624''' |Istekohti: '''41.965''' |- |[[Pilt:Stade de la Beaujoire.jpg|160px]] |[[Pilt:Allianzcoupdenvoi.jpg|160px]] |[[Pilt:AS Saint-Étienne v Olympique Lyonnais, 10 November 2013.jpg|160px]] |} ==Võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |- |bgcolor="#FFBBBB" align=center|AM||Alagruppide mängud |bgcolor="#BBF3FF" align=center|VF||Veerandfinaalid |bgcolor="#BBF3BB" align=center|PF||Poolfinaalid |bgcolor="#FEDCBA" align=center|3.||3. koha mängud |bgcolor="#FFFFBB" align=center|F||Finaalid |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;text-align:center" ! Kuupäevad || K 24.07 || N 25.07 || R 26.07 || L 27.07 || P 28.07 || E 29.07 || T 30.07 || K 31.07 || N 1.08 || R 2.08 || L 3.08 || P 4.08 || E 5.08 || T 6.08 || K 7.08 || N 8.08 || R 9.08 || L 10.08 |- | align="left"| Mehed || bgcolor="#FFBBBB" |AM || || || bgcolor="#FFBBBB" |AM|| || || bgcolor="#FFBBBB" |AM || || || bgcolor="#BBF3FF" |VF || || || bgcolor="#BBF3BB" |PF || || || bgcolor="#FEDCBA" |3. || bgcolor="#FFFFBB" |F || |- | align="left"| Naised || || bgcolor="#FFBBBB" |AM || || || bgcolor="#FFBBBB" |AM || || || bgcolor="#FFBBBB" |AM || || || bgcolor="#BBF3FF" |VF || || || bgcolor="#BBF3BB" |PF || || || bgcolor="#FEDCBA" |3. || bgcolor="#FFFFBB" |F |} ==Kvalifikatsioon== ===Meeste turniir=== Kokku osales meeste jalgpalliturniiril 16 meeskonda. Osaleda saaid ainult U-23 võistkonnad. Tähtaeg oli 1. jaanuar 2001, igas meeskonnas võib olla enne seda sündinud maksimaalselt kolm mängijat. 24. veebruaril 2022. aastal kiitis FIFA nõukogu heaks 2024. aasta suveolümpiamängude osalemise jaotuse. Võõrustajariik Prantsusmaa pääses automaatselt olümpiaturniirile. Ülejäänud 15 koha puhul said [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon|AFC]] ja [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon|CAF]] kumbki 3,5 kohta (7 koha selgitavad omavaheliselt), [[UEFA]] 3 kohta, [[CONCACAF]] ja [[CONMEBOL]] 2 kohta ning [[Okeaania Jalgpallikonföderatsioon|OFC]] 1 koha. Olümpiaurniir koosnes 4 alagrupist, igaühes 4 meeskonda. Iga grupi kaks paremat meeskonda pääsesid veerandfinaali. Seejärel jätkus väljalangemise süsteem. ===Naiste turniir=== Lisaks võõrustajariigile Prantsusmaale pääses 11 naiste rahvusmeeskonda kuuest eraldi mandrikonföderatsioonist. FIFA nõukogu otsusel kiideti heaks 2024. aasta suveolümpiamängude naiskondade osalemise jaotus. Lisaks võõrustajariigi Prantsusmaa automaatsele kvalifitseerimisele anti igale konföderatsioonile kaks osalemise kohta, välja arvatud OFC, kellele anti üks osalemise koht. ===Kvalifikatsiooni kokkuvõte=== {| class="wikitable sortable" width=400 style="text-align:center; font-size:90%" |- ! Riik || Mehed || Naised || width=55|Osalejate arv |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina 2024. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]]|| style="background:#cfc;"|x || || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia 2024. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]]|| ||style="background:#cfc;"|x || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia 2024. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]]|| || style="background:#cfc;"|x || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada 2024. aasta suveolümpiamängudel|Kanada]]|| || style="background:#cfc;"|x || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia 2024. aasta suveolümpiamängudel|Colombia]]|| || style="background:#cfc;"|x || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaani Vabariik 2024. aasta suveolümpiamängudel|Dominikaani Vabariik]]|| style="background:#cfc;"|x || || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptus 2024. aasta suveolümpiamängudel|Egiptus]]|| style="background:#cfc;"|x || || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa 2024. aasta suveolümpiamängudel|Prantsusmaa]]|| style="background:#cfc;"|x || style="background:#cfc;"|x || '''36''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa 2024. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]]|| || style="background:#cfc;"|x || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael 2024. aasta suveolümpiamängudel|Iisrael]]|| style="background:#cfc;"|x || || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Japan 2024. aasta suveolümpiamängudel|Jaapan]]|| || style="background:#cfc;"|x || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Mali}} [[Mali 2024. aasta suveolümpiamängudel|Mali]]|| style="background:#cfc;"|x || || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko 2024. aasta suveolümpiamängudel|Maroko]]|| style="background:#cfc;"|x || || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa 2024. aasta suveolümpiamängudel|Uus-Meremaa]]|| style="background:#cfc;"|x || style="background:#cfc;"|x || '''36''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay 2024. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]]|| style="background:#cfc;"|x || || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania 2024. aasta suveolümpiamängudel|Hispaania]]|| style="background:#cfc;"|x || style="background:#cfc;"|x || '''36''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina 2024. aasta suveolümpiamängudel|Ukraina]]|| style="background:#cfc;"|x || || '''18''' |- | style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|USA}} [[USA 2024. aasta suveolümpiamängudel|USA]]|| style="background:#cfc;"|x ||style="background:#cfc;"|x || '''36''' |- !Kokku: 18 riiki !! 12/16 !! 10/12 !! 396/504 |} =Medalitabel= {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Prantsusmaa]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40px|Jalgpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Hispaania}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|USA}}||1||0||0||1 |- |rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- |bgcolor=#ccccff align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}*||0||1||0 ||1 |- |rowspan=2|5.||align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||0||0||1||1 |- | align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||0||0||1 ||1 |- !colspan=2| Kokku (6 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} =Tulemused= ==Meeste turniir== Eelmiste [[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020. aasta]] [[Tokyo]] olümpiamängude kolm paremat meeskonda olid: * [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''[[Brasiilia]]''' – olümpiavõitja * [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] [[Hispaania]] – hõbemedal * [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] [[Mehhiko]] – pronksmedal ===Alagrupi mängud=== Konkureerivad riigid jagati nelja nelja meeskonnaga gruppi, mida tähistatakse rühmadena A, B, C ja D. Iga grupi meeskonnad mängivad omavahel, kusjuures iga grupi kaks paremat meeskonda pääsevad veerandturniirile. ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=170| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(Pantone).svg|25px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_New_Zealand.svg|25px|Uus-Meremaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Guinea.svg|25px|Guniea]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''1:0'''||3 ||3 ||0 || 0||7:0 ||+ 7 || '''9''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''4:1''' || '''3:0''' ||3 ||2 ||0 || 1 ||7:4 || + 3 ||'''6''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0:2 || 1:4 ||bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||3 ||1 ||0 ||2 ||3:8 ||- 5 || '''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Guinea}} |0:1 ||0:3 ||1:2 ||bgcolor=Silver|X||2 ||0 ||0 ||3 ||1:6 ||- 5 || '''0''' |} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="170" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="170" align="center"| Riik !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|17:00 || align=right| [[Guinea]] {{Riigi ikoon|Guinea}} ||align=center|'''1:2''' || align=left| '''{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}''' ||align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018527] |- | align=center|21:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{PisiLipp|USA}} || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018528] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[27. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| [[Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} || align=center|'''1:4''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018530] |- | align=center|21:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''1:0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Guinea}} [[Guinea]] || align=center | [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018526] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| [[Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} || align=center|'''0:3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018529] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''3:0''' ||align=left|{{Riigi ikoon|Guinea}} [[Guinea]] || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018525] |} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=170| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Argentina.svg|25px|Argentina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Ukraine.svg|25px|Ukraina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Morocco.svg|25px|Maroko]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Iraq.svg|25px|Iraak]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Maroko}} |bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||1:2 ||'''3:0''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||6:3 ||+ 3 || '''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Argentina}} |1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''2:0''' ||'''2:0''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||6:3 ||+ 3 || '''6''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Ukraina}} ||'''2:1''' ||0:2 ||bgcolor=Silver|X|| 1:2 ||3 ||1 || 0||2 ||3:5 ||- 2 || '''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Iraak}} |0:3 ||0:2 ||'''2:1''' ||bgcolor=Silver|X||3 ||1 || 0||2 || 3:7||- 4 ||'''3''' |} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="170" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="170" align="center"| Riik !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|15:00 || align=right|[[Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''1:2''' || align=left| '''{{PisiLipp|Maroko}}''' ||align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018531] |- | align=center|19:00 || align=right|'''[[Iraak]]''' {{Riigi ikoon|Iraak}} || align=center|'''2:1''' ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018535] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[27. juuli]] || align=center|15:00 || align=right| '''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} || align=center|'''3:1''' ||align=left| {{PisiLipp|Iraak}} || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018533] |- | align=center|17:00 || align=right| '''[[Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} || align=center|'''2:1''' ||align=left| {{PisiLipp|Maroko}} || align=center |[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018532] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Maroko]]''' {{Riigi ikoon|Maroko}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Iraak}} || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018536] |- | align=center|17:00 || align=right| [[Ukraina]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} || align=center| '''0:2''' ||align=left|{{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina]]''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018534] |} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=170| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Egypt.svg|25px|Egiptus]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Dominican_Republic.svg|25px|Dominikaani Vabariik]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Uzbekistan.svg|25px|Usbekistan]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Egiptus}} |bgcolor=Silver|X||'''2:1''' || '''3:0''' ||'''1:0''' ||3 ||2 || 1||0 || 3:1 ||+ 2 ||'''7''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} |1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''2:1''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||6:4 || + 2 || '''6''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 1:1 || 3 || 0||2 ||1 ||2:4 ||- 2 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Usbekistan}} | 0:1 ||1:2 || 1:1 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||2:4 ||- 2 || '''1''' |} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="170" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="170" align="center"| Riik !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|15:00 || align=right|[[Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} ||align=center|'''1:2''' || align=left| '''{{PisiLipp|Hispaania}}''' ||align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018537] |- | align=center|17:00 || align=right|[[Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} || align=center|'''0:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018541] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[27. juuli]] || align=center|15:00 || align=right| [[Dominikaani Vabariik]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} || align=center|'''1:3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Hispaania}}''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018540] |- | align=center|17:00 || align=right| [[Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} || align=center|'''0:1''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Egiptus}}''' || align=center |[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018542] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || align=center|15:00 || align=right| [[Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} || align=center|'''1:2''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Egiptus}}''' || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018539] |- | align=center|15:00 || align=right| [[Dominikaani Vabariik]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} || align=center| '''1:1'''||align=left|{{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018538] |} ====D-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=170| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|25px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Paraguay.svg|25px|Paraguay]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mali.svg|25px|Mali]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Israel.svg|25px|Iisrael]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |bgcolor=Silver|X||'''5:0''' ||'''1:0''' ||'''1:0''' ||3 || 3||0 ||0 ||7:0 ||+ 7 ||'''9''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Paraguay}} |0:5 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||'''4:2''' ||3 ||2 ||0 || 1 ||5:7 || - 2 ||'''6''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mali}} ||0:1 ||0:1 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||3 ||0 ||1 ||2 ||1:3 ||- 2 ||'''1''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Iisrael}} |0:1 ||2:4 || 1:1 ||bgcolor=Silver|X||2 ||0 ||1 ||2 ||3:6 ||- 3 ||'''1''' |} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="170" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="170" align="center"| Riik !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''5:0''' || align=left| {{PisiLipp|Paraguay}} ||align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018547] |- | align=center|21:00 || align=right|[[Mali]] {{Riigi ikoon|Mali}} || align=center|'''1:1''' ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018544] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[27. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| [[Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center|'''2:4''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Paraguay}}''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018543] |- | align=center|21:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''1:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Mali}} || align=center |[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018546] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || align=center|21:00 || align=right| '''[[Paraguay]]''' {{Riigi ikoon|Paraguay}} || align=center|'''1:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Mali}} || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018545] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center| '''0:1'''||align=left|'''{{PisiLipp|Jaapan}}''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/512/286056/286057/400018548] |} ===Väljalangemismängud=== {{Turniiritabel8 <!--Veerandfinaalid--> | 2 August – [[Bordeaux]] | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' |'''1''' | {{PisiLipp|Argentina}} | 0 | 2 August – [[Marseille]] | '''{{PisiLipp|Egiptus}}'''&nbsp;([[Penalti|pen.]]) |'''1(5)''' | {{PisiLipp|Paraguay}} | 1(4) | 2 August – [[Pariis]] | '''{{PisiLipp|Maroko}}''' |'''4''' | {{PisiLipp|USA}} | 0 | 2 August – [[Décines-Charpieu]] | {{PisiLipp|Jaapan}} |0 | '''{{PisiLipp|Hispaania}}''' | '''3''' <!--Poolfinaalid--> | 5. august – [[Décines-Charpieu]] | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' ([[lisaaeg|l.a.]]) |'''3''' | {{PisiLipp|Egiptus}} |1 | 5. august – [[Marseille]] | {{PisiLipp|Maroko}} |1 | ''' {{PisiLipp|Hispaania}}''' |'''2''' | 9. august – [[Pariis]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3 |'''{{PisiLipp|Hispaania}}''' ([[lisaaeg|l.a.]])| '''5''' <!--Kolmanda koha mäng--> | 8. august – [[Nantes]] |{{PisiLipp|Egiptus}} |0 |'''{{PisiLipp|Maroko}}''' | '''6''' }} ===Medalivõitjad=== {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#F7F6A8;" |style="width:120px; text-align:center;"| '''Olümpiavõitja'''<br />'''{{PisiLipp|Hispaania}}''' || [[Álex Baena]], [[Pablo Barrios]], [[Adrián Bernabé]], [[Sergio Camello]], [[Pau Cubarsí]], [[Eric García]], [[Joan García]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Sergio Gómez]], [[Miguel Gutiérrez]], [[Alejandro Iturbe]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Diego López]], [[Fermín López]], [[Juan Miranda]], [[Cristhian Mosquera]], [[Samu Omorodion]], [[Aimar Oroz]], [[Jon Pacheco]], [[Marc Pubill]], [[Abel Ruiz]] ([[Kapten (sport)|K]]), [[Juanlu Sánchez]], [[Arnau Tenas]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Beñat Turrientes]]<br />'''Peatreener:''' [[Santi Denia]] |} {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#DCE5E5;" |style="width:120px; text-align:center;"|'''Hõbemedal'''<br />'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' || [[Maghnes Akliouche]], [[Loïc Badé]], [[Rayan Cherki]], [[Joris Chotard]], [[Andy Diouf]], [[Désiré Doué]], [[Arnaud Kalimuendo]], [[Manu Koné]], [[Alexandre Lacazette]] ([[Kapten (sport)|K]]), [[Johann Lepenant]], [[Bradley Locko]], [[Castello Lukeba]], [[Soungoutou Magassa]], [[Jean-Philippe Mateta]], [[Chrislain Matsima]], [[Enzo Millot]], [[Obed Nkambadio]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Michael Olise]], [[Guillaume Restes]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Kiliann Sildillia]], [[Adrien Truffert]]<br />'''Peatreener :''' [[Thierry Henry]] |} {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#FFDAB9;" |style="width:120px; text-align:center;"|'''Pronksmedal'''<br />'''{{PisiLipp|Maroko}}''' || [[Ilias Akhomach]], [[Oussama El Azzouzi]], [[Benjamin Bouchouari]], [[Mehdi Boukamir]], [[Abde Ezzalzouli]], [[Rachid Ghanimi]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Achraf Hakimi]] ([[Kapten (sport)|K]]), [[Munir Mohand Mohamedi|Munir El Kajoui]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Yassine Kechta]], [[Bilal El Khannous]], [[Haytam Manaout]], [[Mehdi Maouhoub]], [[Akram Nakach]], [[Zakaria El Ouahdi]], [[Soufiane Rahimi]], [[Amir Richardson]], [[Eliesse Ben Seghir]], [[Adil Tahif]], [[Oussama Targhalline]]<br />'''Peatreener :''' [[Tarik Sektioui]] |} ===Lõplik paremusjärjestus=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht !width=180| Riik !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}}||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} |6 ||5 ||0|| 1||16:8 ||+ 8 ||'''15''' |-bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}}||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Prantsusmaa}} |6 ||5 ||0||1 ||14:6 ||+ 8 || '''15''' |-bgcolor="#FFDAB9" |{{PronksOlümpia}}||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Maroko}} |6 ||4||0||2 ||17:5||+ 12 ||'''12''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Egiptus}} |6 ||2 ||2||2 ||5:11 ||- 6 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |4||3 ||0||1 ||7:3 ||+ 4 ||'''9''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Paraguay}} |4 ||2 ||1||1 ||6:8 ||- 2 ||'''7''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Argentina}} |4 ||2 ||0||2 ||6:4 ||+ 2 ||'''6''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |4 ||2 ||0||2 ||7:8 ||- 1 ||'''6''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Ukraina}} |3||1 ||0||2 || 3:5 ||- 2 ||'''3''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Iraak}} |3||0 ||1||2 || 3:7 ||- 4||'''3''' |- |'''11.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} |3||1 ||0||2 ||3:8 ||- 5 ||'''3''' |- |'''12.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} |3||0 ||2||1 ||2:4 ||- 2 ||'''2''' |- |'''13.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Usbekistan}} |3||0 ||1||2 || 2:4 ||- 2||'''1''' |- |'''14.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mali}} |3||0 ||1||2 ||1:3 ||- 2||'''1''' |- |'''15.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Iisrael}} |3||0 ||1||2 || 3:6 ||- 3||'''1''' |- |'''16.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Guinea}} |3||0 ||0||3 || 1:6 ||- 5||'''0''' |} =Tulemused= ==Naiste turniir== Eelmiste, 2020. aasta Tokyo olümpiamängude kolm paremat naiskonda olid: * [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''[[Kanada]]''' – olümpiavõitja * [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] [[Rootsi]] – hõbemedal * [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] [[USA]] – pronksmedal ===Alagrupi mängud=== Võistlevad riigid jagati kolme neljast võistkonnast koosnevasse gruppi, mida tähistatakse rühmadena A, B ja C. Iga grupi võistkonnad mängivad omavahel, kus iga grupi kaks paremat võistkonda ja kaks paremat kolmanda koha võistkonda, kes pääsevad veerandfinaali. ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France_(1794–1815,_1830–1974).svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Canada.svg|25px|Kanada]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Colombia.svg|25px|Colombia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_New_Zealand.svg|25px|Uus-Meremaa]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |bgcolor=Silver|X||1:2 ||'''3:2''' ||'''2:1''' || 3||2 ||0 ||1 ||6:5 ||+ 1 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} |'''2:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||'''2:1''' ||3 ||3 || 0||0 ||5:2 ||+ 3 ||'''3''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Colombia}} | 2:3|| 0:1||bgcolor=Silver|X||'''2:0''' ||3 ||1 ||0 ||2 ||4:4 ||0 || '''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} |1:2 ||1:2 ||0:2 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||6:4 ||- 4 || '''0''' |} 27. juulil 2024 arvas FIFA Kanadalt maha 6 punkti nende treenerite seotuse eest ebaseaduslikus drooniga luuramises ametlikus treeningupaigas. CAS jättis otsuse jõusse 31. juulil. {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="150" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[25. juuli]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Kanada]]''' {{Riigi ikoon|Kanada}} ||align=center|'''2:1''' || align=left| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015666] |- | align=center|21:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3:2''' ||align=left| {{PisiLipp|Colombia}} || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015668] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:00 || align=right| [[Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} || align=center|'''0:2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Colombia}} '''[[Colombia]]''' || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015669] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''1:2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Kanada}} '''[[Kanada]]''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015667] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|21:00 || align=right| [[Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} || align=center|'''1:2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015670] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} || align=center|'''0:1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Kanada}} '''[[Kanada]]''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015671] |} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(Pantone).svg|25px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px|Saksamaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Australia.svg|25px|Austraalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Zambia.svg|25px|Sambia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |bgcolor=Silver|X||'''4:1''' ||'''2:1'''|| '''3:0'''|| 3|| 3||0 ||0 ||9:2 ||+ 7 ||'''9''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} |1:4 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''4:1''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||8:5 ||+ 3 || '''6''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Austraalia}} |1:2 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''6:5''' ||3 ||1 ||0 ||2 ||7:10 || - 3 || '''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sambia}} |0:3||1:4 ||5:6 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||6:13 ||- 7 || '''0''' |} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="150" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[25. juuli]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Austraalia}} ||align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015673] |- | align=center|21:00 || align=right|'''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Sambia}} || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015676] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| '''[[Austraalia]]''' {{Riigi ikoon|Austraalia}} || align=center|'''6:5''' ||align=left| {{PisiLipp|Sambia}} || align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015677] |- | align=center|21:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''4:1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015674] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| [[Sambia]] {{Riigi ikoon|Sambia}} || align=center|'''1:4''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa]]''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015672] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} || align=center|'''1:2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015675] |} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|25px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|25px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Nigeria.svg|25px|Nigeeria]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} |bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||'''2:0''' ||'''1:0''' ||3 ||3 ||0 ||0 ||5:1 ||+ 4 ||'''9''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||'''1:0''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||6:4 ||+ 2 ||'''6''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Brasiilia}} |0:2 ||1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||3 ||1 ||0 ||2 ||2:4 ||- 2 || '''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Nigeeria}} |0:1 ||1:3 ||0:1 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||1:6 ||- 4 ||'''0''' |} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="150" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[25. juuli]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Hispaania]]''' {{Riigi ikoon|Hispaania}} ||align=center|'''2:1''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} ||align=center| [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015681] |- | align=center|19:00 || align=right|[[Nigeeria]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} || align=center|'''0:1''' ||align=left|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia]]''' || align="center" |[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015679] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:00 || align=right| [[Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''1:2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Jaapan}} '''[[Jaapan]]''' || align="center" |[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015678] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Hispaania]]''' {{Riigi ikoon|Hispaania}} || align=center|'''1:0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria]] || align="center" |[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015682] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''3:1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria]] || align="center" |[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015683] |- | align=center|17:00 || align=right| [[Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''0:2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Hispaania]]''' || align=center|[https://www.fifa.com/en/match-centre/match/509/286068/286069/400015680] |} ===Väljalangemismängud=== {{Turniiritabel8 <!--Veerandfinaalid--> | 3. august – [[Décines-Charpieu]] | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0 | '''{{PisiLipp|Brasiilia}}''' |'''1''' | 3. august – [[Décines-Charpieu]] | '''{{PisiLipp|Hispaania}}'''&nbsp;([[Penalti|pen.]]) |'''2(4)''' | {{PisiLipp|Colombia}} | 2(2) | 3. august – [[Pariis]] | '''{{PisiLipp|USA}}''' ([[lisaaeg|l.a.]]) | '''1''' | {{PisiLipp|Jaapan}}|0 | 3. august – [[Marseille]] | {{PisiLipp|Kanada}} |0(2) | '''{{PisiLipp|Saksamaa}}'''&nbsp;([[Penalti|pen.]]) |'''0(4)''' <!--Poolfinaalid--> | 6. august – [[Marseille]] |'''{{PisiLipp|Brasiilia}}''' |'''4''' |{{PisiLipp|Hispaania}} | 2 | 6. august – [[Décines-Charpieu]] |'''{{PisiLipp|USA}}''' ([[lisaaeg|l.a.]])|'''1''' |{{PisiLipp|Saksamaa}} | 0 <!--Finaal--> | 10. august – [[Pariis]] |{{PisiLipp|Brasiilia}} |0 |'''{{PisiLipp|USA}}''' |'''1''' <!--3. koha mäng--> | 9. august – [[Décines-Charpieu]] | {{PisiLipp|Hispaania}} |0 |'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' |'''1''' }} ===Medalivõitjad=== {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#F7F6A8;" |style="width:120px; text-align:center;"| '''Olümpiavõitja'''<br />'''{{PisiLipp|USA}}''' || [[Korbin Albert]], [[Croix Bethune]], [[Sam Coffey]], [[Tierna Davidson]], [[Crystal Dunn]], [[Emily Fox]], [[Naomi Girma]], [[Lindsey Horan]] ([[Kapten (sport)|K]]), [[Casey Krueger]], [[Rose Lavelle]], [[Casey Murphy]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Alyssa Naeher]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Jenna Nighswonger]], [[Trinity Rodman]], [[Emily Sams]], [[Jaedyn Shaw]], [[Sophia Smith]], [[Emily Sonnett]], [[Mallory Swanson]], [[Lynn Williams]]<br />'''Peatreener:''' [[Emma Hayes]] |} {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#DCE5E5;" |style="width:120px; text-align:center;"|'''Hõbemedal'''<br />'''{{PisiLipp|Brasiilia}}''' || [[Adriana Leal da Silva|Adriana]], [[Ana Vitória Angélica Kliemaschewsk de Araújo|Ana Vitória]], [[Angelina Alonso Costantino|Angelina]], [[Antônia]], [[Duda Sampaio]], [[Gabi Nunes]], [[Gabi Portilho]], [[Jheniffer]], [[Kerolin]], [[Lauren]], [[Lorena]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Luciana Maria Dionizio|Luciana]], [[Ludmila da Silva|Ludmila]], [[Marta Vieira da Silva|Marta]] ([[Kapten (sport)|K]]), [[Priscila]], [[Rafaelle Souza]], [[Tainá]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Tamires]], [[Tarciane]], [[Thais Ferreira]], [[Yasmim Assis Ribeiro|Yasmim]], [[Vitória Yaya]]<br />'''Peatreener :''' [[Arthur Elias]] |} {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#FFDAB9;" |style="width:120px; text-align:center;"|'''Pronksmedal'''<br />'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' || [[Nicole Anyomi]], [[Ann-Katrin Berger]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Jule Brand]], [[Klara Bühl]], [[Sara Doorsoun]], [[Vivien Endemann]], [[Laura Freigang]], [[Merle Frohms]] ([[Väravavaht (jalgpall)|VV]]), [[Giulia Gwinn]], [[Marina Hegering]], [[Kathrin Hendrich]], [[Sarai Linder]], [[Sydney Lohmann]], [[Janina Minge]], [[Sjoeke Nüsken]], [[Alexandra Popp]] ([[Kapten (sport)|K]]), [[Felicitas Rauch]], [[Lea Schüller]], [[Bibiane Schulze Solano]], [[Elisa Senß]]<br />'''Peatreener :''' [[Horst Hrubesch]] |} ===Lõplik paremusjärjestus=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht !width=180| Riik !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}}||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |6 ||6 ||0|| 0||12:2 ||+ 10 ||'''18''' |-bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}}||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Brasiilia}} |6 ||3 ||0||3 ||7:7 ||0 || '''9''' |-bgcolor="#FFDAB9" |{{PronksOlümpia}}||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} |6 ||3||1||2 ||9:6||+ 3 ||'''10''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} |6 ||3 ||1||2 ||9:8 ||+ 1 ||'''10''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |4||2 ||0||2 ||6:5 ||+ 1 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |4 ||2 ||0||2 ||6:6 ||0 ||'''6''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} |4 ||3 ||1||0 ||5:2 ||+ 3 ||'''4''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Colombia}} |4 ||1 ||1||2 ||6:6 || 0 ||'''4''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austraalia}} |3||1 ||0||2 || 7:10 ||- 3 ||'''3''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} |3||0 ||0||3 || 2:6 ||- 4||'''0''' |- |'''11.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Nigeeria}} |3||0 ||0||3 ||1:5 ||- 4 ||'''0''' |- |'''12.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sambia}} |3||0 ||0||2 ||6:13 ||- 7 ||'''0''' |} {{Small| Allikas:}} [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/FBL/OG2024_FBL_C76_FBLWTEAM11------------------------.pdf Pariis 2024] =Vaata ka= *[[Jalgpall olümpiamängudel]] =Välislingid= *[https://www.paris2024.org/en/sport/football/ Jalgpall Paris 2024 veebilehel] {{Spordialad2024Suveolümpiamängudel}} {{Jalgpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:Spordialad 2024. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Jalgpall olümpiamängudel]] mztcdld2rat5v7wbnghxu4sdmsj2gqf 82 (Tallinna bussiliin) 0 674299 7241076 7240885 2026-09-24T17:02:30Z MorsMe 217455 7241076 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|number=82|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=81|järgmine liin=83|järgmine=83 (Tallinna bussiliin)|eelmine=81 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|avati=*1997 *2010 *2023 (viimasel kujul)|suleti=*2000 *2012 *2023}} '''82''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. 2. juulil 2023 kasutas numbrit 82 laulupeo ja tantsupeo buss ning oli planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1997 |2000 |[[Vanasadam|Reisisadam]] - [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] - [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] | |- |2010 |2012 |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] - [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] - [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Teenindas [[MRP Linna Liinid]] |- |2023 |2023 |[[Laulupidu]] - [[Taevakivi tänav|Taevakivi]] | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Laulupidu - Taevakivi !Taevakivi - Laulupidu |- |'''Laulupidu''' '''Laulupidu''' '''Taevakivi''' |'''Taevakivi''' '''Taevakivi''' '''Sabatähe''' '''Laulupidu''' |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] e55xp6fzd4uou7s7ze5z50ywr112ch2 7241077 7241076 2026-09-24T17:03:43Z MorsMe 217455 7241077 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|number=82|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=81|järgmine liin=83|järgmine=83 (Tallinna bussiliin)|eelmine=81 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|avati=*1997 *2010 *2023 (viimasel kujul)|suleti=*2000 *2012 *2023}} '''82''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. 2. juulil 2023 kasutas numbrit 82 laulupeo ja tantsupeo buss ning oli planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1997 |2000 |[[Vanasadam|Reisisadam]] - [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] - [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] | |- |2010 |2012 |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] - [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] - [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Teenindas [[MRP Linna Liinid]] |- |2023 |2023 |[[Laulupidu]] - [[Taevakivi tänav|Taevakivi]] | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Laulupidu - Taevakivi !Taevakivi - Laulupidu |- |'''Laulupidu''' '''Laulupidu''' '''Taevakivi''' |'''Taevakivi''' '''Taevakivi''' '''Sabatähe''' '''Laulupidu''' |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] tjtkrtpyey5acarsd0a10fdzy1fwu0g 97 (Tallinna bussiliin) 0 676584 7241448 7240882 2026-09-25T07:22:23Z ~2026-49114-55 237309 7241448 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Kaubamaja|lõpppeatus=Seli|number=97|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=96|järgmine liin=98|järgmine=98 (Tallinna bussiliin)|eelmine=96 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=25. september 2026|pilt=|avati=*1995 *1997|suleti=1997}} '''97''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin.{{lisa viide}} See ühendas [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] ja [[Seli (Tallinn)|Seli]]. Bussiliiin 97 alustas tööd [[1995]]. aastal. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Juhan Smuuli tee|Smuuli]] ja [[1997]]. aastal marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]].{{lisa viide}} Liin suleti [[1997]]. aastal.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] jo46azb6vwoqxu4dmp6rkk3401jdsj3 98 (Tallinna bussiliin) 0 676585 7240913 6789968 2026-09-24T12:02:46Z ~2026-49114-55 237309 7240913 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Kaubamaja|lõpppeatus=Priisle|number=98|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=97|järgmine liin=99|järgmine=99 (Tallinna bussiliin)|eelmine=97 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=24. september 2026|pilt=|avati=1995|suleti=1999}} '''98''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] ja [[Priisle]]. Bussiliiin 98 alustas tööd [[1995]]. aastal. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]]. Liin suleti [[1999]]. aastal. == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] kzluvt3n111ts0kj1ae31sczt7v0pj2 99 (Tallinna bussiliin) 0 676586 7241453 6789969 2026-09-25T07:34:43Z ~2026-49114-55 237309 7241453 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Kaubamaja|lõpppeatus=Mähe tee|number=99|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=98|järgmine liin=99A|järgmine=99A (Tallinna bussiliin)|eelmine=98 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=25. september 2026|pilt=|avati=*1994 *1995 *1997|suleti=1997}} '''99''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] ja [[Mähe tee]]. Bussiliiin 99 alustas tööd [[1994]]. aastal. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] aastal [[1994]] marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]], [[1995]]-[[1996]] marsruudil [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] ja [[1997]] samal marsruudil nagu [[1994]]. Liin suleti [[1997]]. aastal. == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] 0tc2dg46jhcl4ydh76768pron1g5dxs 99A 0 677486 7241454 6789970 2026-09-25T07:34:43Z ~2026-49114-55 237309 7241454 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Reisisadam|lõpppeatus=Merivälja|number=99A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=99|järgmine liin=|järgmine=|eelmine=99 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=25. september 2026|pilt=|avati=1995|suleti=1996}} '''99A''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Vanasadam|Reisisadam]] ja [[Merivälja]]. Bussiliiin 99A alustas tööd [[1995]]. aastal. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] marsruudil [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]]. Liin suleti [[1996]]. aastal. == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] gvxgj1glovo8dquvhjpkl8rk1awuaig Kambodža linnade loend 0 677757 7241349 7190909 2026-09-25T03:57:40Z Kruusamägi 1530 pildiasendused 7241349 wikitext text/x-wiki Siin artiklis on loetletud '''Kambodža linnad'''. ==Loend== {| class="wikitable sortable" |- !Nimi!!Provints!!data-sort-type="number" | Rahvaarv<ref>{{Cite web|url=http://nis.gov.kh/nis/Census2019/Final%20General%20Population%20Census%202019-English.pdf|title=General Population Census of the Kingdom of Cambodia 2019 – Final Results|publisher=[[Planeerimisministeerium (Kambodža)|Planeerimisministeerium]]|work=National Institute of Statistics|date=26 January 2021|access-date=7 February 2021|archive-date=2022-10-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20221026124420/https://nis.gov.kh/nis/Census2019/Final%20General%20Population%20Census%202019-English.pdf|url-status=dead}}</ref>!!Pilt |- |[[Phnom Penh]] |[[Phnom Penh]] |2 281 951 | |- |[[Siem Reap]] |[[Siem Reapi provints|Siem Reap]] |245 494 | |- |[[Bătdâmbâng]] |[[Bătdâmbângi provints|Bătdâmbâng]] |119 251 |[[File:Battambang-Kambodscha-Skyline.jpg|200px]] |- |[[Sisŏphŏn]] |[[Bântéay Méan Chey provints|Bântéay Méan Chey]] |99 019 |[[File:Crossroads centrum - panoramio.jpg|200px]] |- |[[Poipet]] |[[Bântéay Méan Chey provints|Bântéay Méan Chey]] |98 934 |[[File:Border crossing cambodia.jpg|200px]] |- |[[Ta Khmau]] |[[Kândali provints|Kândal]] |75 629 |[[File:Ta Khmau locator.svg|200px]] |- |[[Sihanoukville]] |[[Sihanoukville'i provints|Sihanoukville]] |73 036 | [[File:Sihanoukville Skyline August 2022 View from 2-Lion Roundabout.jpg|frameless]] |- |[[Samraong (linn)|Samraong]] |[[Ŏtdâr Méan Chey provints|Ŏtdâr Méan Chey]] |70 944 |[[File:Samraong.jpg|200px]] |- |[[Poŭthĭsăt]] |[[Poŭthĭsăti provints|Poŭthĭsăt]] |58 355 |[[File:Pursat Skyline.jpg|200px]] |- |[[Kâmpóng Thum]] |[[Kâmpóng Thumi provints|Kâmpóng Thum]] |53 118 |[[File:Kampong Thom.jpg|200px]] |- |[[Chbar Mon (linn)|Chbar Mon]] |[[Kâmpóng Spœ provints|Kâmpóng Spœ]] |50 359 |[[File:Chbar Mon locator.svg|200px]] |- |[[Bavet]] |[[Svay Riĕngi provints|Svay Riĕng]] |43 783 |[[File:Bavet Boder 2.JPG|200px]] |- |[[Doun Kaev (linn)|Doun Kaev]] |[[Takêvi provints|Takêv]] |43 402 |[[File:Takeo Independence Monument 4051.jpg|200px]] |- |[[Svay Riĕng]] |[[Svay Riĕngi provints|Svay Riĕng]] |41 424 |[[File:Svay Rieng University.jpg|200px]] |- |[[Kâmpóng Chhnăng]] |[[Kâmpóng Chhnăngi provints|Kâmpóng Chhnăng]] |41 080 |[[File:Kampong Chhnang 2019-1.jpg|200px]] |- |[[Kâmpóng Cham]] |[[Kâmpóng Chami provints|Kâmpóng Cham]] |38 365 |[[File:View over Town at Sunset - From LBN Asian Hotel - 16 x 9 Photo - Kampong Cham - Cambodia (48337436232).jpg|200px]] |- |[[Pailĭn]] |[[Pailĭni provints|Pailĭn]] |37 393 |[[File:Pailin Provincial Hall.jpg|200px]] |- |[[Prey Vêng]] |[[Prey Vêngi provints|Prey Vêng]] |36 254 |[[File:Prey Veng (city) locator.svg|200px]] |- |[[Suong]] |[[Tbong Khmŭmi provints|Tbong Khmŭm]] |35 054 |[[File:Suong locator.svg|200px]] |- |[[Kâmpôt]] |[[Kâmpôti provints|Kâmpôt]] |32 053 | |- |[[Banlung]] |[[Rôtânăh Kĭri provints|Rôtânăh Kĭri]] |30 399 |[[File:Banlung 2018.jpg|200px]] |- |[[Krŏng Kaôh Kŏng]] |[[Kaôh Kŏngi provints|Kaôh Kŏng]] |28 836 |[[File:Kohkongbridge2007.jpg|200px]] |- |[[Krâchéh]] |[[Krâchéhi provints|Krâchéh]] |28 317 |[[File:Arhitektura kmerskog grada Kratiea.jpg|200px]] |- |[[Preăh Vĭhéar (linn)|Preăh Vĭhéar]] |[[Preăh Vĭhéari provints|Preăh Vĭhéar]] |24 360 |[[File:Koh Ker temple(2007).jpg|200px]] |- |[[Senmonorom|Sen Monorom]] |[[Môndôl Kĭri provints|Môndôl Kĭri]] |13 195 | |- |[[Kêb]] |[[Kêbi provints|Kêb]] |5470 |[[File:Kep National Park 2.jpg|200px]] |- |[[Koh Rong (linn)|Koh Rong]]<ref>{{Cite news|url=https://www.khmertimeskh.com/575652/koh-rong-islands-to-form-kingdoms-newest-city|title=Koh Rong islands to form Kingdom's newest city|work=[[Khmer Times]]|date=6 February 2019|accessdate=7 February 2021}}</ref> |[[Sihanoukville'i provints|Sihanoukville]] |4000 |[[File:Koh Rong viewing Koh Koun and Koh Rong Sanloem.jpg|200px]] |- |} ==Vaata ka== * [[Kambodža haldusjaotus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kambodža linnad| ]] [[Kategooria:Linnade loendid]] 9rd4hobsv9nkpb2tu0id4gs2m8566cp Võrkpall 2024. aasta suveolümpiamängudel 0 678572 7241242 7134553 2026-09-24T21:48:37Z Kruusamägi 1530 /* Osalevad riigid */ 7241242 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 2024. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:2024 Summer Olympics text logo.svg|120px|Pariis 2024]] [[Pilt:Volleyball (beach) pictogram.svg|50px|Rannavõrkpall]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]], [[Pariis]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 2020]]''' | '''[[Võrkpall 2028. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 2028]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpalliturniir]] [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Pariis]]is oli kavas 27. juulist 11. augustini 2024. Turniiril osaleb 24 võrkpalli- ja 48 rannavõrkpallivõistkonda. Saalivõrkpallivõistlused toimusid Paris Expo Porte de Versailles'il koos rannavõrkpalliturniiriga, mis toimus [[Marsi väljak (Pariis)|Champ de Marsi]] [[Eiffeli torn|Eiffeli torni]] lähedal selleks ehitatud staadionil. See on esimene kord võrkpalli olümpiavõistluste ajaloos, kus igal mängudel osaleval võistkonnal on õigus kaasata sportlase asendamiseks meditsiinilistel põhjustel üks mittevõistlev (AP) sportlane. Seetõttu suurenevad meeskondade nimekirjad 12 sportlaselt 13-le. ==Võistluste formaat== 6. aprillil 2022 kiitis [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon]] [[ROK|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] otsust kiita heaks mitmed muudatused võrkpalli olümpiaprogrammis ja selle kvalifikatsioonisüsteemis, eelkõige Pariisi 2024. aasta kvoodikohtade jaotamise reeglite osas. Saalivõrkpalliturniiril osaleb 12 võistkonda soo kohta. Võõrustajariigina Prantsusmaa, valitsev meeste meister, jätab endale nii meeste kui ka naiste võistkondadele otse koha. Ülejäänud kaheteistkümnest meeskonnast koosnev valik soo kohta peab läbima kaks kvalifikatsiooniteed, et kindlustada 2024. aasta Pariisi kvoodikohad. Esiteks kvalifitseeruvad kõigi kolme olümpiakvalifikatsiooniturniiri võitjad ja teiseks jäänud võitjad otse mängudele. Teiseks omistatakse viimased viis kohta FIVB maailma edetabeli alusel 2024. aasta juuniks sobivatele [[Rahvuslik olümpiakomitee|NOC]]-idele, järgides samas universaalsuse põhimõtet, st eelistades 2024. aasta Pariisi turniiril osalema neid kontinente, kellel pole veel kvalifitseeritud võistkonda. Rannavõrkpalliturniiril osaleb 24 võistkonda soo kohta maksimaalselt kaks võistkonda NOC-i kohta. Võõrustava riigina saab [[Prantsusmaa]] endale otsese koha nii meeste kui ka naiste rannavõrkpallivõistkondadele. Ülejäänud 24 meeskonnast koosnev valik peab läbima kolmepoolse kvalifikatsioonitee, et saada Pariisi 2024 pilet, järgides universaalsuse põhimõtet ja austades kahe võistkonna NOC limiiti. Esialgse koha saavad otse 2023. aasta FIVB maailmameistrivõistlused, mis toimuvad 6.–15. oktoobril [[Mehhiko]]s [[Tlaxcala osariik|Tlaxcalas]], vastavalt meeste ja naiste võitjatele, kusjuures seitseteist kõrgeima asetusega võistluspaari liituvad nendega FIVB kaudu. Olümpia edetabel (paaris saavutatud kaheteistkümne parima esituse põhjal) ajavahemikus 1. jaanuar 2023 kuni 10. juuni 2024. Viimased viis kohta omistatakse iga viie mandri kvalifikatsiooniturniiri (Aafrika – CAVB, Aasia ja Aasia) sobivatele NOC-idele. Okeaania – AVC Euroopa – Põhja-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkond – NORCECA. ==Osalevad riigid== {|class="wikitable sortable" width=730 style="text-align:center; font-size:90%" |- ! Riik ||Mehed võrkpall||Naised võrkpall ||Mehed rannavõrkpall ||Naised rannavõrkpall ||width=55|Sportlasi |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Argentina}} ||style="background:#cfc;"|X || || || ||'''12''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Austraalia}}|| || || style="background:#cfc;"|X 2 || style="background:#cfc;"|X ||'''6''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Austria}} || || || style="background:#cfc;"|X || ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||style="background:#cfc;"|X ||style="background:#cfc;"|X|| style="background:#cfc;"|X 2 || style="background:#cfc;"|X 2 ||'''32''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || || style="background:#cfc;"|X|| || ||'''12''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Egiptus}} ||style="background:#cfc;"|X || || || style="background:#cfc;"|X ||'''14''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Hiina}} || || style="background:#cfc;"|X|| || style="background:#cfc;"|X ||'''14''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Hispaania}} || || || style="background:#cfc;"|X || style="background:#cfc;"|X 2 ||'''6''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Holland}} || || style="background:#cfc;"|X || style="background:#cfc;"|X 2|| style="background:#cfc;"|X||'''18''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Itaalia}} ||style="background:#cfc;"|X ||style="background:#cfc;"|X || style="background:#cfc;"|X 2 || style="background:#cfc;"|X ||'''30''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Jaapan}} ||style="background:#cfc;"|X ||style="background:#cfc;"|X || || style="background:#cfc;"|X ||'''26''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Kanada}}||style="background:#cfc;"|X || || style="background:#cfc;"|X|| style="background:#cfc;"|X 2 ||'''18''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Katar}} || || || style="background:#cfc;"|X || ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Keenia}} || || style="background:#cfc;"|X || || ||'''12''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Kuuba}} || || || style="background:#cfc;"|X || ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Leedu}} || || || || style="background:#cfc;"|X ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Läti}} || || || || style="background:#cfc;"|X ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Maroko}} || || || style="background:#cfc;"|X || ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Norra}} || || || style="background:#cfc;"|X || ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Paraguay}} || || || || style="background:#cfc;"|X ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||style="background:#cfc;"|X ||style="background:#cfc;"|X || style="background:#cfc;"|X 2 || style="background:#cfc;"|X 2||'''32''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Poola}} ||style="background:#cfc;"|X||style="background:#cfc;"|X || style="background:#cfc;"|X || ||'''26''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Rootsi}} || || || style="background:#cfc;"|X || ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||style="background:#cfc;"|X || || style="background:#cfc;"|X || style="background:#cfc;"|X 2 ||'''18''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Serbia}} ||style="background:#cfc;"|X ||style="background:#cfc;"|X || || ||'''24''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||style="background:#cfc;"|X || || || style="background:#cfc;"|X ||'''12''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Šveits}} || || || || style="background:#cfc;"|X 2 ||'''4''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Tšehhi}} || || || style="background:#cfc;"|X || style="background:#cfc;"|X ||'''4''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Tšiili}} || || || style="background:#cfc;"|X || ||'''2''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|Türgi}} || || style="background:#cfc;"|X|| || ||'''12''' |- |style="text-align:left;" |{{PisiLipp|USA}} ||style="background:#cfc;"|X || style="background:#cfc;"|X|| style="background:#cfc;"|X 2 || style="background:#cfc;"|X 2 ||'''32''' |- !Kokku: 31 riiki !! 144 !! 144 !! 48 !! 48 !! 384 |} ==Võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |- | style="background:#fbb;"|EV||Eelvoor | style="background:#ccf;"|⅛||Eelvoor | style="background:#bbf3ff;"|¼||Veerandfinaalid | style="background:#bbf3bb;"|½||Poolfinaalid | style="background:#fedcba;"|3.||3. koha mäng | style="background:#ffb;"|F||Finaal |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" !|Alad&nbsp;↓|Kuupäev&nbsp;→||L 27.07||P 28.07||E 29.07||T 30.07||K 31.07||N 1.08||R 2.08||L 3.08||P 4.08||E 5.08||T 6.08||K 7.08||N 8.08|| R 9.08||L 10.08||P 11.08 |- |align="left"|[[Võrkpall 2024. aasta suveolümpiamängudel#Mehed|Võrkpall mehed]] ||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||||bgcolor="#BBF3FF"|¼||||bgcolor="#BBF3BB"|½||||style="background:#fedcba;"|3.||bgcolor="#FFFFBB"|F |- |align="left"|[[Võrkpall 2024. aasta suveolümpiamängudel#Naised|Võrkpall naised]] || |style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||||bgcolor="#BBF3FF"|¼||||bgcolor="#BBF3BB"|½||||style="background:#fedcba;"|3.||bgcolor="#FFFFBB"|F |- |align="left"|[[Võrkpall 2024. aasta suveolümpiamängudel#Mehed|Rannavõrkpall mehed]] |style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#ccf;"|⅛||style="background:#ccf;"|⅛||bgcolor="#BBF3FF"|¼||bgcolor="#BBF3FF"|¼||bgcolor="#BBF3BB"|½||||bgcolor="#FFFFBB"|F|| |- |align="left"|[[Võrkpall 2024. aasta suveolümpiamängudel#Naised|Rannavõrkpall naised]] |style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#fbb;"|EV||style="background:#ccf;"|⅛||style="background:#ccf;"|⅛||bgcolor="#BBF3FF"|¼||bgcolor="#BBF3FF"|¼||bgcolor="#BBF3BB"|½||style="background:#fedcba;"|3.||bgcolor="#FFFFBB"| F || |} ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Prantsusmaa]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] - [[Pilt:Volleyball (beach) pictogram.svg|40px|Rannavõrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||1||2 |- |rowspan=3|2.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||1||0||0||1 |- |bgcolor=#ccccff align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}*||1||0||0 ||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||1||0||0||1 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||0||1||1||2 |- |rowspan=3|6.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Poola}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||0||1||0||1 |- |rowspan=2|9.||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||0||0||1||1 |- | align=left|{{PisiLipp|Šveits}}||0||0||1 ||1 |- !colspan=2| Kokku (10 riiki)|| 4 || 4 || 4 || 12 |} ==Meeste võrkpalliturniir== Eelmiste [[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020. aasta]] [[Tokyo]] olümpiamängude kolm paremat meeskonda olid: * {{Kuld}} '''Olümpiavõitja''': {{PisiLipp|Prantsusmaa}} * {{Hõbe}} Hõbemedal: [[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] * {{Pronks}} Pronksmedal: {{PisiLipp|Argentina}} ===Alagrupimängud=== ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Slovenia.svg|25px|Sloveenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Serbia.svg|25px|Serbia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Canada.svg|25px|Kanada]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Punktid !width=20 | Geimid !width=50 | Geimide suhtarv !width=50 | Punktid<br>geimidest |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sloveenia}} |bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:1'''||3 ||3 ||0 ||'''8''' ||9:3 ||3,000 || 282:252 |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''||'''3:0''' ||3 ||2 ||1 ||'''6''' || 8:5 ||1,600 || 290:260 |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Serbia}} |0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 || 1||2 ||'''3''' ||5:8 ||0,625 || 256:293 |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} |1:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X ||3 ||0 ||0 ||'''1''' ||3:9 ||0,333 || 254:277 |} {{Small| Allikas:}} [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C76A_VVOMTEAM6-------------GP----------.pdf Pariis 2024] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="125" align="center"| Riik !width="45" align="center"| Tulemus !width="100" align="center"| Riik !width="235" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || 17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center| '''3:2''' || align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || align=center|23-25, 25-17, 25-17, 21- 5, 15-6||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19065/ FRA-SRB] |- | 21:00 || align=right|'''[[Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center| '''3:1'''||align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|25-21, 25-20, 20-25, 25-21 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19066/ SLO-CAN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || 17:00 || align=right|'''[[Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center| '''3:0 '''|| align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || align=center|25-21, 25-19, 25-19 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19069/ SLO-SRB] |- | 21:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || align=center| 25-20, 25-21, 25-17 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19070/ FRA-CAN] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. august]] || 17:00 || align=right|[[Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''2:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia]]''' || align=center| 20-25, 23-25, 27-25, 25-22, 11-15 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19075/ FRA-SLO] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[3. august]] ||21:00 || align=right|[[Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} || align=center|'''2:3'''||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} '''[[Serbia]]''' || align=center|25-16, 25-22, 24-26, 19-25, 16-18 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19078/ CAN-SRB] |} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|25px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Egypt.svg|25px|Egiptus]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Punktid !width=20 | Geimid !width=50 | Geimide suhtarv !width=50 | Punktid<br>geimidest |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||3 ||3 ||0 ||'''9''' ||9:2 || 4,500 || 269:224 |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1 || '''5''' || 7:5 || 1,400 || 260:256 |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1 ||2 ||'''4''' ||6:6 || 1,000 || 273:241 |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Egiptus}} |0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X ||3 ||0 ||3 ||'''0''' ||0:9 ||0,000 || 144:225 |} {{Small| Allikas:}} [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C76A_VVOMTEAM6-------------GP----------.pdf Pariis 2024] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="100" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="100" align="center"| Riik !width="235" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[27. juuli]] || 13:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3:1''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|25-23, 27-25, 18-25, 25-21 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19062/ ITA-BRA] |- | 17:00 || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} || align=center|25-21, 25-19, 25-13 ||align=center|[https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19063/ POL-EGY] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[30. juuli]] || 9:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} || align=center| 25–15, 25–16, 25–20 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19067/ ITA-EGY] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[31. juuli]]|| 9:00 || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3:2''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|22–25, 25–19, 19–25, 25–23, 15–12||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19071/ POL-BRA] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. august]] || 13:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3:0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptus]] || align=center| 25–11, 25–13, 25–16 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19074/ BRA-EGY] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[3. august]] ||17:00 || align=right|[[Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''1:3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia]]''' || align=center|15–25, 18–25, 26–24, 20–25 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19077/ POL-ITA] |} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|25px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px|Saksamaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|25px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Argentina.svg|25px|Argentina]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Punktid !width=20 | Geimid !width=50 | Geimide suhtarv !width=50 | Punktid<br>geimidest |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||3 ||3 || 0 ||'''8''' ||9:3 ||3,000 || 270:232 |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||3 ||2 || 1||'''6''' ||8:5 ||1,600 || 287:264 |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 || 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1 ||2 ||'''4''' ||6:7 ||0,857 || 278:292 |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Argentina}} |0:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X ||3 ||0 ||3 ||'''0''' ||1:9 || 0,111 || 196:243 |} {{Small| Allikas:}} [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C76A_VVOMTEAM6-------------GP----------.pdf Pariis 2024] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="100" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="100" align="center"| Riik !width="235" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[27. juuli]] || 9:00 || align=right|[[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''2:3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' || align=center|17-25, 25-23, 25-20, 28-30, 12-15 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19061/ JPN-GER] |- | 21:00 || align=right|'''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=center|25-20, 25-19, 25-16 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19064/ USA-ARG] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[30. juuli]] || 13:00 || align=right|'''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|25–21, 25–17, 17–25, 20–25, 15–11 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19068/ USA-GER] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[31. juuli]]|| 13:00 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center| '''3:1''' ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=center|25–16, 25–22, 18–25, 25–23 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19072/ JPN-ARG] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || 9:00 || align=right|[[Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''0:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa]]''' || align=center|13–25, 21–25, 21–25 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19073/ ARG-GER] |- | 21:00 || align=right|[[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''1:3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || align=center|16–25, 18–25, 25–18, 19–25 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19076/ JPN-USA] |} === Väljalangemismängud === {{#invoke:RoundN|N8 |widescore=yes|bold_winner=high |3rdplace=yes | RD1=Veerandfinaalid | RD2=Poolfinaalid | RD3=Kullamäng | Consol=Pronksimäng <!-- Date-Place/Team 1/Score 1/Team 2/Score 2 --> <!-- quarter finals --> |5. august|'''{{PisiLipp|Itaalia}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|Jaapan}} | 2 |5. august|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|Saksamaa}} |2 |5. august|{{PisiLipp|Sloveenia}} |1 |'''{{PisiLipp|Poola}}''' |'''3''' |5. august|'''{{PisiLipp|USA}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|Brasiilia}} |1 <!-- semi finals --> |7. august|{{PisiLipp|Itaalia}} |0 |'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' |'''3''' |7. august|'''{{PisiLipp|Poola}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|USA}} |2 <!-- final --> |10. august|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|Poola}} |0 <!-- third place --> |9. august|{{PisiLipp|Itaalia}} |0|'''{{PisiLipp|USA}}''' |'''3''' }} ====Veerandfinaal==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="80" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="235" align="center"|Geimide tulemused !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[5. august]] || 9:00 || align=right| [[Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''1:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola]]''' ||align=center|20–25, 26–24, 19–25, 20–25 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19081/ SLO-POL] |- | 14:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3:2 ''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] ||align=center|20–25, 23–25, 27–25, 26–24, 17–15 || align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19082/ ITA-JAP] |- | 18:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3:2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] ||align=center|18–25, 26–28, 25–20, 25–21, 15–13 ||align=center|[https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19079/ FRA-GER] |- | 21:30 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''3:1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] ||align=center|26–24, 28–30, 25–19, 25–19 || align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19080/ USA-BRA] |} ====Poolfinaal==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="80" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="235" align="center"|Geimide tulemused !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[7. august]] || 16:00 || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3:2''' || align=left| {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] ||align=center|25–23, 25–27, 14–25, 25–23, 15-13 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19084/ POL-USA] |- | 20:00 || align=right| [[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''0:3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' ||align=center|20–25, 21–25, 21–25 || align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19083/ ITA-FRA] |} ====3. koha mäng==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="80" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="235" align="center"|Geimide tulemused !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[9. august]] || 16:00 || align=right| [[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''0:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' ||align=center|23-25, 28-30, 24-26 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19085/ ITA-USA] |} ====Finaal==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="80" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="235" align="center"|Geimide tulemused !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[10. august]] || 13:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3:0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] ||align=center|25-19, 25-20, 25-23 ||align=center| [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/schedule/19086/ FRA-POL] |} ====Lõplik paremusjärjestus==== {| class="wikitable" !Koht !! Riik |-bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}}||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}}||{{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}}||{{PisiLipp|USA}} |- |align=center|4.||{{PisiLipp|Itaalia}} |- |align=center|5.||{{PisiLipp|Sloveenia}} |- |align=center|6.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- |align=center|7.||{{PisiLipp|Jaapan}} |- |align=center|8.|| {{PisiLipp|Brasiilia}} |- |align=center|9.||{{PisiLipp|Serbia}} |- |align=center|10.||{{PisiLipp|Kanada}} |- |align=center|11.||{{PisiLipp|Argentina}} |- |align=center|12.||{{PisiLipp|Egiptus}} |}<section end=standings /> ==Naiste võrkpalliturniir== Eelmiste [[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020. aasta]] [[Tokyo]] olümpiamängude kolm paremat naiskonda olid: * {{Kuld}} '''Olümpiavõitja''': {{PisiLipp|USA}} * {{Hõbe}} Hõbemedal: {{PisiLipp|Brasiilia}} * {{Pronks}} Pronksmedal: {{PisiLipp|Serbia}} ===Alagrupimängud=== ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_People's_Republic_of_China.svg|25px|Hiina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|25px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Serbia.svg|25px|Serbia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France_(1794–1815,_1830–1974).svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Punktid !width=20 | Geimid !width=50 | Geimide suhtarv !width=50 | Punktid<br>geimidest |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hiina}} |bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||3 ||3 ||0 ||'''8''' ||9:3 ||3.000 || 277:249 |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0 ||3 ||2 ||1||'''6''' ||8:5 ||1.600 || 286:278 |-bgcolor=#d7fffe |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Serbia}} |1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1 ||2||'''4''' ||6:6 ||1.000 || 271:257 |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0:3 ||0_3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X ||3 ||0 ||3 ||'''0''' ||0:9 || 0.000|| 183:233 |} {{Small| Allikas:}} [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/standings/women/ FIVB] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="125" align="center"| Riik !width="45" align="center"| Tulemus !width="100" align="center"| Riik !width="235" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || 17:00 || align=right|[[USA]] {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''2:3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Hiina}}''' || align=center|20-25, 19-25, 25-17, 25-20, 13-15 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000100--.pdf USA-CHN] |- | 21:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center| '''0:3'''||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || align=center|17-25, 17-25, 22-25 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000200--.pdf FRA-SBR] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[31. juuli]] || 17:00 || align=right|'''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3:2''' || align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || align=center|25-17, 25-20, 20-25, 14-25, 17-15 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000300--.pdf USA-SBR] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[1. august]]|| 21:00 || align=right|[[Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''0:3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Hiina}}''' || align=center|18-25, 16-25, 19-25 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000400--.pdf FRA-CHN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[4. august]] || 13:00 || align=right|[[Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''0:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || align=center|27-29, 27-29, 20-25 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000500--.pdf FRA-USA] |- | 17:00 || align=right|'''[[Hiina]]''' {{Riigi ikoon|Hiina}} || align=center|'''3:1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia]] || align=center|21-25, 25-20, 25-22, 29-27 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000600--.pdf CHN-SRB] |} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|25px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|25px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Kenya.svg|25px|Keenia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Punktid !width=20 | Geimid !width=50 | Geimide suhtarv !width=50 | Punktid<br>geimidest |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||3 ||3 ||0 ||'''9''' ||9:0 ||MAX || 238:165 |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' || 3||2 ||1||'''6''' ||6:4 ||1.500 || 244:230 |-bgcolor=#d7fffe |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1 ||2||'''3''' ||4:6 ||0.667 ||226:224 |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Keenia}} |0:3 ||0:3 ||3:3 ||bgcolor=Silver|X ||3 ||0 ||3||'''0''' ||0:9 ||0.000 || 136:225 |} {{Small| Allikas:}} [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/standings/women/ FIVB] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="125" align="center"| Riik !width="45" align="center"| Tulemus !width="100" align="center"| Riik !width="235" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[28. juuli]] || 13:00 || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3:1''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|20-25, 25-22, 25-23, 28-26 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPB-000100--.pdf POL-JPN] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[29. juuli]] ||13:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|25-14, 25-13, 25-12 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPB-000200--.pdf BRA-KEN ] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[31. juuli]] || 21:00 || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|25-14, 25-17, 25-15 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPB-000300--.pdf POL-KEN] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[1. august]]|| 13:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|25-20, 25-17, 25-18 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPB-000400--.pdf BRA-JPN] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. august]] || 13:00 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3:0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia]] || align=center|25-17, 25-22, 25-12 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPB-000500--.pdf JPN-KEN] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[4. august]] ||21:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] || align=center|25-21, 38-36, 25- 14 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPB-000600--.pdf BRA-POL] |} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=160| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Turkey.svg|25px|Türgi]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Dominican_Republic.svg|25px|Dominikaani Vabariik]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands.svg|25px|Holland]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Tulemus !width=50 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||3 || 3||0||'''9''' ||9:1||9.000 ||253:199 |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Türgi}} | 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||1||'''5''' ||6:6 || 1.000 || 250:262 |-bgcolor=#d7fffe |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} |1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1 ||2||'''3''' || 5:7||0.714 || 264:284 |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |0:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X ||3 ||0 ||3||'''0''' ||3:9 ||0.333 ||260:282 |} {{Small| Allikas:}} [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/standings/women/ FIVB] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="80" align="center"| Riik !width="45" align="center"| Tulemus !width="175" align="center"| Riik !width="215" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[28. juuli]] || 9:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3:1''' || align=left| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|25-19, 24-26, 25-21, 25-18 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPC-000100--.pdf ITA-DOM] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[29. juuli]] ||9:00 || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3:2''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|19-25, 19-25, 25-22, 25-22, 15-13 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPC-000200--.pdf TUR-NED] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[1. august]] || 9:00 || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3:1''' || align=left| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|21-25, 25-18, 25-22, 25-15 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPC-000300--.pdf TUR-DOM] |- | 17:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|29-27, 25-18, 25-19 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPC-000400--.pdf ITA-NED] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. august]] || 9:00 || align=right|[[Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} '''[[Dominikaani Vabariik]]''' || align=center|25-22, 21-25, 17-25, 26-28 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPC-000500--.pdf NED-DOM] |- | valign=top rowspan=1 align=center|[[4. august]] ||9:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi]] || align=center|25-14, 25-16, 25-21 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------GPC-000600--.pdf ITA-TUR] |} {{Small| Allikas:}} [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/volleyball-olympic-games-paris-2024/standings/women/ FIVB] === Väljalangemismängud === {{#invoke:RoundN|N8 |widescore=yes|bold_winner=high |3rdplace=yes | RD1=Veerandfinaalid | RD2=Poolfinaalid | RD3=Kullamäng | Consol=Pronksimäng <!-- Date-Place/Team 1/Score 1/Team 2/Score 2 --> <!-- quarter finals --> |6. august|'''{{PisiLipp|Brasiilia}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} |0 |6. august|'''{{PisiLipp|USA}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|Poola}} |0 |6. august|{{PisiLipp|Hiina}} |2 |'''{{PisiLipp|Türgi}}''' |'''3''' |6. august|'''{{PisiLipp|Itaalia}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|Serbia}} |0 <!-- semi finals --> |8. august|{{PisiLipp|Brasiilia}} | 2|'''{{PisiLipp|USA}}''' |'''3''' |8. august|{{PisiLipp|Türgi}} |0 |'''{{PisiLipp|Itaalia}}''' |'''3''' <!-- final --> |11. august|{{PisiLipp|USA}} |0 |'''{{PisiLipp|Itaalia}}''' |'''3''' <!-- third place --> |10. august|'''{{PisiLipp|Brasiilia}}''' |'''3''' |{{PisiLipp|Türgi}} |1 }} ====Veerandfinaal==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="88" align="center"| Riik !width="40" align="center"| Tulemus !width="175" align="center"| Riik !width="225" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[6. august]] || 9:00 || align=right| [[Hiina]] {{Riigi ikoon|Hiina}} ||align=center|'''2:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi]]''' ||align=center|23–25, 21–25, 24–26, 25–21, 12-15 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------QFNL000300--.pdf CHN-TUR] |- | 13:00 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaani Vabariik]] ||align=center|25-22, 25–13, 25-17|| align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------QFNL000100--.pdf BRA-DOM] |- | 17:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3:0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] ||align=center|25-22, 25-14, 25-20 ||align=center|[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------QFNL000200--.pdf USA-POL] |- | 21:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3:0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia]] ||align=center|26–24, 25–20, 25–20 || align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------QFNL000400--.pdf ITA-SRB] |} ====Poolfinaal==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="80" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="235" align="center"|Geimide tulemused !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[8. august]] || 16:00 || align=right| [[Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''2:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' ||align=center|23-25, 25–18, 15–25, 25–23, 11-15 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------SFNL000100--.pdf BRA-USA] |- | 20:00 || align=right| [[Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''0:3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia]]''' ||align=center|22–25, 9–25, 22–25 || align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------SFNL000200--.pdf TUR-ITA] |} ====3. koha mäng==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="80" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="235" align="center"|Geimide tulemused !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[10. august]] || 17:15 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3:1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi]] ||align=center|25-21, 27-25, 22-25, 25-15 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------FNL-000200--.pdf BRA-TUR] |} ====Finaal==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="80" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="235" align="center"|Geimide tulemused !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[11. august]] || 13:00 || align=right| [[USA]] {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''0:3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia]]''' ||align=center|18-25, 20-25, 17-25 ||align=center| [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/VVO/OG2024_VVO_C73_VVOWTEAM6-------------FNL-000100--.pdf USA-ITA] |} ====Lõplik paremusjärjestus==== {| class="wikitable" !Koht !! Riik |-bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}}||{{PisiLipp|Itaalia}} |-bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}}||{{PisiLipp|USA}} |-bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}}||{{PisiLipp|Brasiilia}} |- |align=center|4.||{{PisiLipp|Türgi}} |- |align=center|5.||{{PisiLipp|Hiina}} |- |align=center|6.|| {{PisiLipp|Poola}} |- |align=center|7.||{{PisiLipp|Serbia}} |- |align=center|8.|| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} |- |align=center|9.||{{PisiLipp|Jaapan}} |- |align=center|10.||{{PisiLipp|Holland}} |- |align=center|11.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- |align=center|12.||{{PisiLipp|Keenia}} |}<section end=standings /> ==Vaata ka== *[[Võrkpall olümpiamängudel]] ==Välislingid== *[https://olympics.com/en/paris-2024/sports/volleyball Võrkpalli ametlik koduleht Pariisi OM-il] {{Spordialad2024Suveolümpiamängudel}} {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:Spordialad 2024. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] k7hax1nn6olw0pn36cyaus481ddpaeh Michael Kurilla 0 678727 7241097 7112429 2026-09-24T17:20:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241097 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = General Michael Kurilla in 2025 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Michael Kurilla (2025) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Michael Kurilla | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = Michael Erik Kurilla | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|5|16}} | sünnikoht = [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = [[Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia]] <br/> [[Regise Ülikool]] <br/> [[Riiklik Sõjakolledž]] | truudusvanded = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | teenistused = [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] | teenistusaeg = 1988– | auaste = [[Kindral]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = [[Ameerika Ühendriikide Keskväejuhatus]] (2022–) | sõjad/lahingud = [[Ameerika Ühendriikide sissetung Panamasse]] <br/> [[Lahesõda]] <br/> [[Iraagi sõda]] <br/> [[Afganistani sõda (2001–2021)]] <br/> [[Operatsioon Inherent Resolve]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Michael Erik Kurilla''' (snd 16. mail 1966) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[sõjaväelane]] ([[kindral]]), aastatel 2022–2025 [[Ameerika Ühendriikide Keskväejuhatus]]e ülem.<ref>{{Cite web|url=https://books.google.com/books?id=xXreAAAAMAAJ&q=%22Leopoldo+Aquino+Quintas%22|title = Register of Graduates and Former Cadets of the United States Military Academy|year = 1991}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.congress.gov/nomination/117th-congress/1606?s=1&r=46|title=PN1606 — Lt. Gen. Michael E. Kurilla — Army, 117th Congress (2021-2022)|date=2022-01-05|access-date=2021-02-19|website=[[U.S. Congress]]}}</ref><ref name="MilitaryTimes">{{cite web|last=Myers|first=Meghan|url=https://www.militarytimes.com/news/pentagon-congress/2022/01/06/xviii-airborne-corps-commander-set-to-be-next-centcom-boss/|title=XVIII Airborne Corps commander set to be next CENTCOM boss|date=2021-01-07|website=[[Military Times]]}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.defense.gov/News/Releases/Release/Article/2892890/general-officer-announcement/|title=General Officer Announcement|date=2021-01-07|access-date=2021-01-08|language=en-US|website=U.S. Department of Defense|archive-date=2022-11-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20221110195450/https://www.defense.gov/News/Releases/Release/Article/2892890/general-officer-announcement/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.dvidshub.net/webcast/28237|title=Webcast: CENTCOM Welcomes New Commander|date=2022-04-01|website=DVIDS}}</ref> Varem on ta olnud [[XVIII õhudessantväekorpus]]e ülem ning Keskväejuhatuse staabiülem.<ref name="GOMO">{{Cite web|url=https://www.gomo.army.mil/public/Biography/usa-8164/michaele-kurilla|title=Lieutenant General Michael E. Kurilla – General Officer Management Office|website=www.gomo.army.mil}}</ref><ref name="Corps CoC">{{Cite web|url=https://www.army.mil/article/228288/xviii_airborne_corps_hosts_change_of_command_welcomes_familiar_fort_bragg_leader_to_the_helm|title=XVIII Airborne Corps hosts change of command, welcomes familiar Fort Bragg leader to the helm|website=www.army.mil}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kurilla, Michael}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide maaväe kindralid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] f9a014ved26zuotcqsflh68diysf32s Sündinud 1981 0 679370 7241021 7234182 2026-09-24T14:52:49Z Sjur 66496 /* Märts */ 7241021 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1981]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1981}} == Jaanuar == * [[2. jaanuar]] – [[Paul-Henri Sandaogo Damiba]], Burkina Faso sõjaväelane * [[11. jaanuar]] – [[Jamelia]], Suurbritannia laulja * [[13. jaanuar]] – [[Klaas Dijkhoff]], Hollandi poliitik * [[13. jaanuar]] – [[Luis Zubeldía]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener * [[15. jaanuar]] – [[Pitbull]], USA räppar * [[24. jaanuar]] – [[Johan Wiland]], Rootsi jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Alicia Keys]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[28. jaanuar]] – [[Elijah Wood]], Ameerika näitleja * [[31. jaanuar]] – [[Justin Timberlake]], Ameerika Ühendriikide poplaulja == Veebruar == *[[4. veebruar]] – [[Alecsandro]], Brasiilia jalgpallur * [[5. veebruar]] – [[Pape Thiaw]], Senegali jalgpallitreener ja jalgpallur * [[8. veebruar]] – [[Bertrand Grospellier]], Prantsusmaa elukutseline pokkerimängija * [[11. veebruar]] – [[Kelly Rowland]], ameerika poplaulja ([[Destiny's Child]]) * [[17. veebruar]] – [[Paris Hilton]], USA modell ja näitleja * 17. veebruar – [[Joseph Gordon-Levitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja. * [[20. veebruar]] – [[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja. * [[21. veebruar]] – [[Ilia Dartšiašvili]], Gruusia poliitik * [[22. veebruar]] – [[Jeanette Biedermann]], saksa laulja * [[24. veebruar]] – [[Lleyton Hewitt]], Austraalia tennisist * [[25. veebruar]] – [[Marek Plawgo]], Poola kergejõustiklane == Märts == *[[8. märts]] – [[Pirjo Manninen]], soome murdmaasuusataja *[[10. märts]] – [[Samuel Eto'o]], Kameruni jalgpallikoondise ründaja * 10. märts – [[Rainer Vakra]], Eesti poliitik * 10. märts – [[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane *[[15. märts]] – [[Mikael Forssell]], [[Soome]] jalgpallur * 15. märts – [[Jens Salumäe]], eesti suusakahevõistleja *[[17. märts]] – [[Baiba Skride]], läti viiuldaja *[[18. märts]] – [[Lina Andersson]], rootsi murdmaasuusataja *[[20. märts]] – [[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[27. märts]] – [[John Kristian Dahl]], Norra murdmaasuusataja *[[28. märts]] – [[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja *[[30. märts]] – [[Jens-Erik Madsen]], Taani jalgrattur * 30. märts – [[Sergei Mozjakin]], vene jäähokimängija == Aprill == * [[5. aprill]] – [[Hanna-Liina Võsa]], eesti laulja * [[11. aprill]] – [[Alessandra Ambosio]], Brasiilia modell * [[12. aprill]] – [[Juri Borzakovski]], [[Venemaa|vene]] kergejõustiklane * 12. aprill – [[Tulsi Gabbard]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[14. aprill]] – [[Jacques Houdek]], Horvaatia laulja * [[18. aprill]] – [[Birgit Itse]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja koolitaja Šotimaal * [[19. aprill]] – [[Hayden Christensen]], Kanada näitleja * [[22. aprill]] – [[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja * 22. aprill – [[Lauri Laats]], eesti ettevõtja ja poliitik * 22. aprill – [[Kathleen Funchion]], Iirimaa poliitik * [[25. aprill]] – [[Anja Pärson]], rootsi mäesuusataja * [[28. aprill]] – [[Jessica Alba]], USA näitleja * [[30. aprill]] – [[John O'Shea]], iiri jalgpallur * 30. aprill – [[Kunal Nayyar]], Suurbritannia näitleja * 30. aprill – [[Pjotr Nalitš]], Venemaa laulja. == Mai == * [[10. mai]] – [[Majbritt Birkholm]], Taani politseinik ja poliitik * [[12. mai]] – [[Hannah]], eesti laulja * 12. mai – [[Rami Malek]], ameerika näitleja * 12. mai – [[Naohiro Ishikawa]], Jaapani jalgpallur * [[15. mai]] – [[Zara Tindall]], Briti kuningliku perekonna * [[17. mai]] – [[Shiri Maimon]], Iisraeli laulja * [[21. mai]] – [[Zdeněk Hřib]], Tšehhi poliitik * 21. mai – [[Craig Anderson]], USA jäähokimängija * 21. mai – [[Anna Rogowska]], poola teivashüppaja * [[26. mai]] – [[Eda-Ines Etti]], eesti laulja * [[30. mai]] – [[Gianmaria Bruni]], itaalia vormelisõitja == Juuni == * [[7. juuni]] – [[Anna Kurnikova]], vene tennisist * 7. juuni – [[Larisa Oleynik]], USA näitleja * [[9. juuni]] – [[Natalie Portman]], Iisraeli-USA näitleja * [[12. juuni]] – [[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell * 12. juuni – [[Klemen Lavrič]], Sloveenia jalgpallur * [[13. juuni]] – [[Chris Evans]], ameerika näitleja * [[15. juuni]] – [[Veljo Reinik]], eesti näitleja * 15. juuni – [[Kaarel B. Väljamäe]], eesti luuletaja * [[21. juuni]] – [[Brad Walker]], USA teivashüppaja * 21. juuni – [[Riina Raudne]], eesti sotsioloog == Juuli == *[[7. juuli]] – [[Omar Naber]], Sloveenia laulja *[[8. juuli]] – [[Anastassija Mõskina]], vene tennisist *[[14. juuli]] – [[Matti Hautamäki]], soome suusahüppaja *[[15. juuli]] – [[Peter Odemwingie]], Nigeeria jalgpallur *15. juuli – [[Marius Stankevičius]], Leedu jalgpallur *[[23. juuli]] – [[Lisa Aisato]], norra illustraator * 23. juuli – [[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja * 23. juuli – [[Jarkko Nieminen]], soome tennisist *[[29. juuli]] – [[Fernando Alonso]], hispaania vormelisõitja *[[30. juuli]] – [[Indrek Turi]], eesti kümnevõistleja *[[31. juuli]] – [[Ira Losco]], Malta laulja * 31. juuli – [[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja == August == * [[1. august]] – [[Vaiko Eplik]], eesti muusik * [[1. august]] – [[Stephen Hunt]], Iirimaa jalgpallur * [[4. august]] – [[Jana Kolukanova]], [[Eesti]] ujuja * 4. august – [[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja * 4. august – [[Meghan Markle]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell * 4. august – [[Gintarė Skaistė]], Leedu poliitik * [[5. august]] – [[Erik Guay]], Kanada mäesuusataja * [[6. august]] – [[Vitantonio Liuzzi]], Itaalia Vormel 1 sõitja * [[8. august]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist * 8. august – [[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja * [[16. august]] – [[Roque Santa Cruz]], [[Paraguay]] jalgpallur * [[20. august]] – [[Artur Kotenko]], eesti jalgpallur * [[24. august]] – [[Chad Michael Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[30. august]] – [[André Niklaus]], saksa kümnevõistleja * 30. august – [[Alo Joosepson]], eesti kultuuriuurija * 30. august – [[Tomasz Majewski]], poola kuulitõukaja == September == * [[4. september]] – [[Beyoncé Knowles]], ameerika poplaulja ([[Destiny's Child]]) *[[7. september]] – [[Darius Henderson]], Inglismaa jalgpallur * [[12. september]] – [[Jennifer Hudson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[16. september]] – [[Alexis Bledel]], USA näitleja * [[20. september]] – [[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur * [[21. september]] – [[Nicole Richie]] (Nicole Camille Escovedo) * [[23. september]] – [[Robert Doornbos]], hollandi vormelisõitja * [[26. september]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * [[26. september]] – [[Christina Milian]], USA laulja, näitleja * [[29. september]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja == Oktoober == * [[3. oktoober]] – [[Zlatan Ibrahimović]], [[Rootsi]] jalgpallur * 3. oktoober – [[Andreas Isaksson]], rootsi jalgpallur * 3. oktoober – [[Ramon Luijten]], hollandi jalgpallur * 3. oktoober – [[Aleksandr Kutšmezov]], Eesti näitleja * [[5. oktoober]] – [[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Jelena Dementjeva]], vene tennisist * [[26. oktoober]] – [[Guy Sebastian]], Austraalia laulja. * [[28. oktoober]] – [[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur * [[29. oktoober]] – [[Amanda Beard]], USA ujuja * [[30. oktoober]] – [[Ivanka Trump]], USA ettevõtja, modell ja seltskonnadaam * [[31. oktoober]] – [[Frank Iero]], Ameerika Ühendriikide korvpallur == November == * [[11. november]] – [[Raphael Gualazzi]], Itaalia laulja * [[21. november]] – [[Mirko Põldma]], eesti jalgrattur * [[25. november]] – [[Barbara ja Jenna Bush]], president [[George W. Bush|George W. Bushi]] tütred * [[26. november]] – [[Natasha Bedingfield]], inglise laulja == Detsember == * [[2. detsember]] – [[Britney Spears]], USA laulja * [[3. detsember]] – [[David Villa Sánchez]], hispaania jalgpallur * [[10. detsember]] – [[Fábio Rochemback]], Brasiilia jalgpallur * [[11. detsember]] – [[Ly Lumiste]], eesti laulja * [[11. detsember]] – [[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur * 11. detsember – [[Mohamed Zidan]], Egiptuse jalgpallur * [[13. detsember]] – [[Amy Lee]], ameerika poplaulja ([[Evanescence]]) * [[18. detsember]] – [[Erkki Jallai]], eesti murdmaasuusataja * [[24. detsember]] – [[Dima Bilan]], karatšai päritolu Venemaa laulja 0qfvw7ett7m2xgpa9org09xstpnxwa2 Sündinud 1967 0 679513 7241255 7237041 2026-09-24T22:19:17Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7241255 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1967]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1967}} == Jaanuar == * [[1. jaanuar]] – [[Riho-Bruno Bramanis]], Eesti käsipallur * [[4. jaanuar]] – [[Igor Šuvalov]], Venemaa poliitik * [[5. jaanuar]] – [[Joe Flanigan]], USA telesarjade näitleja * 5. jaanuar – [[Markus Söder]], Saksamaa poliitik * [[6. jaanuar]] – [[A. R. Rahman]], India helilooja * [[7. jaanuar]] – [[Nick Clegg]], Suurbritannia poliitik * [[8. jaanuar]] – [[R. Kelly]], Ameerika Laulja ja näitleja * [[9. jaanuar]] – [[Steve Harwell]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[18. jaanuar]] – [[Pieter Huistra]], Hollandi jalgpallur * [[23. jaanuar]] – [[Magdalena Andersson]], Rootsi poliitik * 23. jaanuar – [[Robert Golob]], Sloveenia ettevõtja ja poliitik. * [[24. jaanuar]] – [[Andrei Beljanin]], vene kirjanik == Veebruar == * [[2. veebruar]] – [[Edu Manga]], Brasiilia jalgpallur * [[10. veebruar]] – [[Laura Dern]], USA filminäitleja * 10. veebruar – [[Vince Gilligan]], USA stsenarist * [[14. veebruar]] – [[Mark Rutte]], Hollandi poliitik * [[18. veebruar]] – [[Roberto Baggio]], Itaalia jalgpallur * [[20. veebruar]] – [[Kurt Cobain]], USA muusik, ansambli [[Nirvana]] solist * 20. veebruar – [[Lili Taylor]], ameerika näitleja * [[21. veebruar]] – [[Sari Essayah]], Soome poliitik ja endine kergejõustiklane * [[23. veebruar]] – [[Tetsuya Asano]], Jaapani jalgpallur * [[24. veebruar]] – [[Brian Schmidt]], austraalia astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * [[27. veebruar]] – [[Jony Ive]], Briti arhitekt ja tootedisainer * [[28. veebruar]] – [[Gǎlǎb Donev]], Bulgaaria poliitik == Märts == * [[1. märts]] – [[Steve Jurvetson]], eesti päritolu USA riskikapitalist * [[4. märts]] – [[Željka Cvijanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik * [[6. märts]] – [[Glenn Greenwald]], USA uuriv ajakirjanik * [[8. märts]] – [[Aslı Erdoğan]], türgi füüsik, ajakirjanik, kirjanik ja kodanikuaktivist. * [[12. märts]] – [[Jenny Erpenbeck]], Saksamaa filmirežissöör * 12. märts – [[Jorge Dely Valdés]], Panama jalgpallurtaja * [[14. märts]] – [[Michael Fincke]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut. * [[16. märts]] – [[Lauren Graham]], [[USA]] filminäitleja. * [[29. märts]] – [[Michel Hazanavicius]], Leedu juudi päritolu prantsuse filmilavastaja == Aprill == * [[2. aprill]] – [[Renée Estévez]], USA näitleja. * [[5. aprill]] – [[Kalle Kirsimäe]], eesti geoloog * [[6. aprill]] – [[Jonathan Firth]], Suurbritannia näitleja * [[9. aprill]] – [[Sam Harris]], USA neuroteadlane, filosoof ja kirjanik * 9. aprill – [[Tarmo Kruusimäe]], eesti muusik ja poliitik * [[12. aprill]] – [[Shinkichi Kikuchi]], Jaapani jalgpallur * [[27. aprill]] – [[Willem-Alexander]], Madalmaade kuningas * [[28. aprill]] – [[Melissa Fahn]], ameerika näitleja * [[29. aprill]] – [[Dan Ariely]], Iisraeli Psühholoog * [[30. aprill]] – [[Filipp Kirkorov]], vene-armeenia poplaulja ja laulukirjutaja == Mai == * [[1. mai]] – [[Tim McGraw]], USA laulja * [[15. mai]] – [[Simen Agdestein]], norra maletaja * [[17. mai]] – [[Mnatsakan Iskandarjan]], armeenia päritolu Venemaa maadleja * 17. mai – [[Mohamed Nasheed]], [[Maldiivid|Maldiivide]] poliitik * 17. mai – [[Joseph Acaba]], Ameerika Õpetaja ja hüdrogeoloog * [[23. mai]] – [[Philip Selway]], inglise muusik * [[25. mai]] – [[Aleksandr Kolpakov]], Venemaa riigiametnik * [[27. mai]] – [[Paul Gascoigne]], inglise Endine jalgpallitreener * [[29. mai]] – [[Noel Gallagher]], inglise muusik == Juuni == * [[2. juuni]] – [[Remigija Nazarovienė]], seitsmevõistleja * [[3. juuni]] – [[Anderson Cooper]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik. * [[4. juuni]] – [[Marie NDiaye]], prantsuse kirjanik * [[6. juuni]] – [[Paul Giamatti]], ameerika näitleja * [[10. juuni]] – [[Heimir Hallgrímsson]], Islandi jalgpallitreener * [[16. juuni]] – [[Jürgen Klopp]], Saksamaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur * [[17. juuni]] – [[Alex Azar]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[19. juuni]] – [[Bjørn Dæhlie]], norra murdmaasuusa * 19. juuni – [[Mia Sara]], USA filminäitleja * [[20. juuni]] – [[Nicole Kidman]], USA filminäitleja * [[27. juuni]] – [[Inga Babakova]], NSV Liidu ja Ukraina kergejõustiklane * [[28. juuni]] – [[Gil Bellows]], Kanada näitleja * 28. juuni – [[Lars Riedel]], saksa kergejõustiklane == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Pamela Anderson]], Kanada Ühendriikide näitleja, modell ja loomakaitseaktivist. * [[5. juuli]] – [[Ott Maaten]], Eesti muusik * 12. juuli – [[Luis Abinader]], Dominikaani ettevõtja ja poliitik * [[16. juuli]] – [[Will Ferrell]], USA näitleja, koomik ja produtsent * [[17. juuli]] – [[Janne Jaakkola]], [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväe]] juhataja * [[18. juuli]] – [[Vin Diesel]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * [[20. juuli]] – [[Giorgi Kvirikašvili]], Gruusia poliitik * [[23. juuli]] – [[Philip Seymour Hoffman]], USA näitleja * [[25. juuli]] – [[Matt LeBlanc]], ameerika filminäitleja * 25. juuli – [[Magdalena Forsberg]], Rootsi endine murdmaa- ja laskesuusataja * 25. juuli – [[Günther (laulja)|Günther]], Rootsi laulja * [[26. juuli]] – [[Jason Statham]], briti näitleja == August == * [[7. august]] – [[Jeannette Baljeu]], Hollandi poliitik * [[9. august]] – [[Ralph Hasenhüttl]], Austria Jalgpallitreener ja endine jalgpallur * [[21. august]] – [[Carrie-Anne Moss]], Kanada näitleja * [[20. august]] – [[Etgar Keret]], Iisraeli kirjanik ja lavastaja * [[21. august]] – [[Serj Tankian]], Ameerika Ühendriikide muusik * 21. august – [[Stéphane Charbonnier]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik * [[22. august]] – [[Layne Staley]], USA muusik * 22. august – [[Paul Ereng]], Keenia kergejõustiklane * [[24. august]] – [[Michael Thomas]], inglise jalgpallur * [[25. august]] – [[Michael Gove]], Suurbritannia poliitik * [[28. august]] – [[Valeri Heletei]], Ukraina Poliitik == September == * [[6. september]] – [[Igor Potapovitš]], Kasahstani teivashüppaja * 6. september – [[Guntis Valneris]], läti kabetaja * 6. september – [[Macy Gray]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[8. september]] – [[Eerik-Niiles Kross]], Eesti poliitik * [[9. september]] – [[Akshay Kumar]], india näitleja * [[13. september]] – [[Michael Johnson]], USA kergejõustiklane * [[18. september]] – [[Masami Ihara]], Jaapani jalgpallur * [[19. september]] – [[Mamoru Hosoda]], jaapani filmilavastaja ja animaator * 19. september – [[Aleksandr Karelin]], Venemaa maadleja ja poliitik * [[21. september]] – [[Faith Hill]], USA laulja * [[28. september]] – [[Mira Sorvino]], ameerika näitleja == Oktoober == * [[2. oktoober]] – [[Frank Fredericks]], Namiibia kergejõustiklane * [[3. oktoober]] – [[Denis Villeneuve]], Kanada Näitleja * [[7. oktoober]] – [[Toni Braxton]], USA laulja * 7. oktoober – [[Ain Prosa]], eesti teatrilavastaja ja filmirežissöör * [[12. oktoober]] – [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]], Namiibia peaminister * [[13. oktoober]] – [[Javier Sotomayor]], Kuuba kergejõustiklane * 13. oktoober – [[Kate Walsh]], USA näitleja * 13. oktoober – [[Trevor Hoffman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur * [[21. oktoober]] – [[Paul Ince]], Inglismaa jalgpallitreener ja jalgpallur * [[22. oktoober]] – [[Rita Guerra]], Portugali laulja * [[26. oktoober]] – [[Keith Urban]], Uus-Meremaa-Austraalia laulja * [[27. oktoober]] – [[Scott Weiland]], USA muusik * [[28. oktoober]] – [[Julia Roberts]], USA näitleja == November == * [[1. november]] – [[Steve Fritz]], USA kümnevõistleja * [[7. november]] – [[David Guetta]], prantsuse [[DJ]] ja produtsent * 7. november – [[Kaie Holm]], eesti raamatukogundustegelane * [[8. november]] – [[Courtney Thorne-Smith]], ameerika filminäitleja * [[9. november]] – [[Daphne Guinness]], inglise Sotsialiit ja moedisainer * [[13. november]] – [[Jimmy Kimmel]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik * [[14. november]] – [[Leo Kunnas]], Eesti kirjanik, sõjaväelane ja poliitik * [[19. november]] – [[Margit Maleva]], Eesti sõudja * [[22. november]] – [[Mark Ruffalo]], USA näitleja * [[25. november]] – [[Anthony Nesty]], Suriname ujuja * [[28. november]] – [[Anna Nicole Smith]], USA modell ja näitleja. * 28. november – [[Marcel Ciolacu]], Rumeenia poliitik == Detsember == * [[1. detsember]] – [[Terry Virts]], Ameerika Kosmonaut * [[5. detsember]] – [[Pavlo Klimkin]], Ukraina diplomaat * 5. detsember – [[Knez]], Montenegro laulja * [[13. detsember]] – [[Jamie Foxx]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * [[16. detsember]] – [[Donovan Bailey]], Kanada kergejõustiklane * 16. detsember – [[Indrek Kaseorg]], Eesti kergejõustiklane * [[17. detsember]] – [[Gigi D'Agostino]], Itaalia DJ ja muusikaprodutsent. * [[19. detsember]] – [[Criss Angel]], USA mustkunstnik * [[21. detsember]] – [[Mihhail Saakašvili]], Gruusia poliitik * [[23. detsember]] – [[Carla Bruni]], prantsuse laulja * [[25. detsember]] – [[Boris Novković]], Horvaatia laulja. * [[28. detsember]] – [[Peeter Võsa]], Eesti teleajakirjanik ja poliitik 5afz3a62zrr2soge7wgtanc888j51ob Metüülmaloonhape 0 681870 7241048 7043748 2026-09-24T16:08:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241048 wikitext text/x-wiki '''Metüülmaloonhape''' on [[Dihape|dikarboksüülhapete]] rühma kuuluv [[keemiline ühend]]. See koosneb [[Maloonhape|maloonhappe]] põhistruktuurist ja kannab ka [[Metüülrühm|metüülrühma]]. Metüülmaloonhappe [[Soolad|soolasid]] nimetatakse '''metüülmalonaatideks'''. == Ainevahetus == [[Fail:Propionate_pathway.svg|vasakul|pisi|Propionaadi metabolismirada metüülmaloonhappe kõrvalproduktina]] Metüülmaloonhape on [[Propioonhape|propionaadi]] metabolismirada kõrvalprodukt.<ref name=":3">{{Cite journal|last=Tejero|first=Joanne|url=https://doi.org/10.1016/j.tem.2023.11.001|title=Methylmalonic acid in aging and disease|journal=Trends in Endocrinology & Metabolism|volume=35|issue=3|pages=188–200|date=March 2024|last2=Lazure|first2=Felicia|last3=Gomes|first3=Ana P.|doi=10.1016/j.tem.2023.11.001|issn=1043-2760|pmc=10939937|pmid=38030482}}</ref> Selle lähteallikad on järgmised, sulgudes on esitatud vastav ligikaudne osa kogu keha propionaadi metabolismist:<ref name=":4">{{Cite journal|last=Chandler|first=R.J.|title=Genetic and genomic systems to study methylmalonic acidemia|journal=Molecular Genetics and Metabolism|volume=86|issue=1–2|pages=34–43|date=September 2005|language=en|last2=Venditti|first2=C.P.|doi=10.1016/j.ymgme.2005.07.020|pmc=2657357|pmid=16182581}}</ref> * [[asendamatud aminohapped]]: [[metioniin]], [[valiin]], [[treoniin]] ja [[isoleutsiin]]<ref name=":1">{{Cite journal|title=Proposed guidelines for the diagnosis and management of methylmalonic and propionic acidemia|journal=Orphanet Journal of Rare Diseases|volume=9|issue=1|pages=130|date=September 2014|displayauthors=6|doi=10.1186/s13023-014-0130-8|pmc=4180313|pmid=25205257|doi-access=free}}</ref> (~ 50%)<ref name=":4" /> * paaritu ahelaga [[rasvhapped]]<ref name=":1" /> (~ 30%)<ref name=":4" /> * [[propioonhape]] bakteriaalsest fermentatsioonist<ref name=":1" /> (~ 20%)<ref name=":4" /> * [[Kolesterool|kolesterooli]] külgahela<ref name=":1" /> * [[tümiin]]<ref name=":2">{{Viide |perekonnanimi=Kovachy |eesnimi=Robin J. |pealkiri=[49] d-methylmalonyl-CoA hydrolase |kuupäev=1988 |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0076687988660514 |väljaanne=Methods in Enzymology |aastakäik=166 |lehekülg=393–400 |väljaandja=Elsevier |keel=en |doi=10.1016/s0076-6879(88)66051-4 |isbn=978-0-12-182067-1 |perekonnanimi2=Stabler |eesnimi2=Sally P. |perekonnanimi3=Allen |eesnimi3=Robert H.}}</ref> Propionaadi [[derivaat]], [[propionüül-CoA]], muudetakse [[Propionüül-CoA karboksülaas|propionüül-CoA karboksülaasi]] abil D-[[Metüülmalonüül-CoA|metüülmalonüül-CoAks]] ja seejärel [[Metüülmalonüül-CoA epimeraas|metüülmalonüül-CoA epimerase]] abil L-metüülmalonüül-CoAks.<ref>{{Cite journal|last=Diogo|first=Rui|title=Methylmalonyl Coenzyme A (CoA) Epimerase Deficiency, an Ultra-Rare Cause of Isolated Methylmalonic Aciduria With Predominant Neurological Features|journal=Cureus|volume=15|issue=10|date=2023-10-31|language=en|last2=Rua|first2=Inês B|last3=Ferreira|first3=Sara|last4=Nogueira|first4=Célia|last5=Pereira|first5=Cristina|last6=Rosmaninho-Salgado|first6=Joana|last7=Diogo|first7=Luísa|doi=10.7759/cureus.48017|issn=2168-8184|pmc=10687495|pmid=38034150|doi-access=free}}</ref> [[Tsitraaditsükkel|Tsitraaditsüklisse]] sisenemine toimub L-metüülmalonüül-CoA konverteerimise teel [[Metüülmalonüül-CoA mutaas|L-metüülmalonüül-CoA mutaasi]] poolt [[Suktsinüül-CoA|suktsinüül-CoA-ks]], kusjuures [[Kofaktor|kofaktorina]] on vajalik [[B12-vitamiin|vitamiin B<sub>12</sub>]] [[Adenosüülkobalamiin|adenosüülkobalamiini]] kujul.<ref name=":3" /> See lagunemisviis propionüül-CoA-st suktsinüül-CoA-ks kujutab endast tsitraaditsükli üht kõige olulisemat [[Anaplerootilised reaktsioonid|anaplerootilist]] rada.<ref>{{Cite journal|last=Collado|first=M. Sol|title=Biochemical and anaplerotic applications of in vitro models of propionic acidemia and methylmalonic acidemia using patient-derived primary hepatocytes|journal=Molecular Genetics and Metabolism|volume=130|issue=3|pages=183–196|date=July 2020|language=en|last2=Armstrong|first2=Allison J.|last3=Olson|first3=Matthew|last4=Hoang|first4=Stephen A.|last5=Day|first5=Nathan|last6=Summar|first6=Marshall|last7=Chapman|first7=Kimberly A.|last8=Reardon|first8=John|last9=Figler|first9=Robert A.|doi=10.1016/j.ymgme.2020.05.003|pmc=7337260|pmid=32451238}}</ref> Metüülmaloonhape tekib selle metabolismiraja kõrvalproduktina, kui D-metüülmalonüül-CoA lõhustatakse [[D-metüülmalonüül-CoA hüdrolaas|D-metüülmalonüül-CoA hüdrolaasi]] poolt metüülmaloonhappeks ja [[Koensüüm A|CoA-ks]].<ref name=":3" /><ref name=":2" /> Ensüüm [[ACSF3|atsüül-CoA-sünteaasi perekonna liige 3]] (acyl-CoA synthetase family member 3, ACSF3) vastutab omakorda metüülmaloonhappe ja CoA muundamise eest metüülmaloonüül-CoA-ks.<ref>{{Cite web|url=https://medlineplus.gov/genetics/gene/acsf3/|title=ACSF3 gene|website=Medlineplus|access-date=2024-04-15}}</ref> Intratsellulaarsed [[Esteraas|esteraasid]] on võimelised eemaldama metüülmaloonhappelt metüülrühma (-CH<sub>3</sub>) ja seega tekitama maloonhapet.<ref>{{Cite journal|title=Methylmalonate toxicity in primary neuronal cultures|journal=Neuroscience|volume=86|issue=1|pages=279–290|date=September 1998|doi=10.1016/S0306-4522(97)00594-0|pmid=9692761|doi-access=free}}</ref> == Kliiniline tähtsus == === B<sub>12</sub>-vitamiini puudus === {{Vaata|B12-vitamiini puudus}} Suurenenud metüülmaloonhappe tase võib viidata B<sub>12</sub>-vitamiini puudulikkusele. Test on väga tundlik (B<sub>12</sub>-vitamiini puudulikkusega patsientidel on peaaegu alati kõrgenenud tase), kuid mitte väga spetsiifiline (ka neil, kellel ei ole B<sub>12</sub>-vitamiini puudulikkust, võib olla kõrgenenud tase).<ref>{{Cite web|url=https://www.med.emory.edu/EMAC/curriculum/diagnosis/sensand.htm|title=Sensitivity and Specificity|website=Emory University School of Medicine|archive-url=https://web.archive.org/web/20121001105756/https://www.med.emory.edu/EMAC/curriculum/diagnosis/sensand.htm|archive-date=1 October 2012}}</ref> 90–98%-l B<sub>12</sub>-vitamiini puudulikkusega patsientidest on metüülmaloonhape kõrgenenud. Spetsiifilisus on väiksem, sest 20–25% üle 70-aastastest patsientidest on metüülmaloonhappe tase kõrgenenud, kuid 25–33% neist ei ole B<sub>12</sub> puudulikkus. Seetõttu ei soovitata metüülmaloonhappe taseme testimist rutiinselt eakatel.<ref>{{Cite web|url=http://www.dizziness-and-balance.com/disorders/central/b12.html|title=B12 Deficiency and Dizziness|website=www.dizziness-and-balance.com}}</ref> === Ainevahetushaigused === Liigne on seotud [[Metüülmaloonhappeemiad|metüülmaloonhappeemiatega]]. Kui kõrgenenud metüülmaloonhappe tasemega kaasneb ka kõrgenenud [[Maloonhape|maloonhappe]] tase, võib see viidata [[Kombineeritud maloon- ja metüülmaloon-atsiduuria|kombineeritud maloon- ja metüülmaloonhappeuuriale]] (''combined malonic and methylmalonic aciduria'', CMAMMA). Arvutades vereplasmas maloonhappe ja metüülmaloonhappe suhet, saab CMAMMA-d eristada klassilisest metüülmaloonhappeseemiast.<ref>{{Cite journal|title=A New Approach for Fast Metabolic Diagnostics in CMAMMA|publisher=Springer Berlin Heidelberg|journal=JIMD Reports|volume=30|pages=15–22|date=2016|location=Berlin, Heidelberg|displayauthors=6|doi=10.1007/8904_2016_531|isbn=978-3-662-53680-3|pmc=5110436|pmid=26915364}}</ref> === Vähk === Lisaks sellele on 2020. aasta uurimus seostanud metüülmaloonhappe kogunemist veres vanusega kasvajate progresseerumisega.<ref>{{Cite journal|title=Age-induced accumulation of methylmalonic acid promotes tumour progression|journal=Nature|volume=585|issue=7824|pages=283–287|date=September 2020|displayauthors=6|doi=10.1038/s41586-020-2630-0|pmc=7785256|pmid=32814897}}</ref> === Bakteriaalne ülekasvamine peensooles === Bakteriaalne ülekasvamine peensooles võib samuti põhjustada metüülmaloonhappe taseme tõusu, kuna bakterid konkureerivad B<sub>12</sub>-vitamiini imendumisprotsessis.<ref>{{Cite journal|last=Dukowicz|first=Andrew C.|title=Small Intestinal Bacterial Overgrowth|journal=Gastroenterology & Hepatology|volume=3|issue=2|pages=112–122|date=February 2007|last2=Lacy|first2=Brian E.|last3=Levine|first3=Gary M.|issn=1554-7914|pmc=3099351|pmid=21960820}}</ref><ref>{{Cite journal|title=Competition between bacteria and intrinsic factor for vitamin B 12 : implications for vitamin B 12 malabsorption in intestinal bacterial overgrowth|journal=Gastroenterology|volume=62|issue=2|pages=255–260|date=February 1972|doi=10.1016/s0016-5085(72)80177-x|pmid=4629318}}</ref> See kehtib nii toidust kui ka suukaudselt manustatava B<sub>12</sub>-vitamiini puhul ning seda saab vältida B<sub>12</sub>-vitamiini süstimisega. Samuti on [[Lühikese soole sündroom|lühikese soole sündroomiga]] patsientide juhtumiuuringute põhjal oletatud, et soolestiku bakterite ülekasvamine põhjustab propioonhappe, mis on metüülmaloonhappe eelkäija, suurenenud tootmist.<ref name=":0">{{Cite journal|title=Vitamin B12 status, methylmalonic acidemia, and bacterial overgrowth in short bowel syndrome|journal=Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition|volume=48|issue=4|pages=495–497|date=April 2009|doi=10.1097/MPG.0b013e31817f9e5b|pmid=19322060|doi-access=free}}</ref> On näidatud, et nendel juhtudel pöördus metüülmaloonhappe tase [[Metronidasool|metronidasooli]] manustamisel tagasi normaalseks.<ref name=":0" /><ref>{{Cite journal|title=Is Serum Methylmalonic Acid a Reliable Biomarker of Vitamin B12 Status in Children with Short Bowel Syndrome: A Case Series|journal=The Journal of Pediatrics|volume=192|pages=259–261|date=January 2018|doi=10.1016/j.jpeds.2017.09.024|pmc=6029886|pmid=29129351}}</ref> == Mõõtmine == Metüülmaloonhappe kontsentratsiooni veres mõõdetakse [[Gaasikromatograafia-massispektromeetria|gaasikromatograafilise massispektromeetria]] või [[vedelikkromatograafia-massispektromeetria]] (LC-MS) abil ja metüülmaloonhappe eeldatavad väärtused tervetel inimestel jäävad vahemikku 73–271 nmol/l.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Isber |eesnimi=Sonia |kuupäev=2006 |teised=Universität Des Saarlandes, Universität Des Saarlandes |pealkiri=The role of poor nutritional status and hyperhomocysteinemia in complicated pregnancy in Syria |url=https://publikationen.sulb.uni-saarland.de/handle/20.500.11880/20894 |keel=en |doi=10.22028/D291-20838 |vaadatud=2024-09-22 |arhiivimisaeg=2024-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240921221404/https://publikationen.sulb.uni-saarland.de/handle/20.500.11880/20894 |url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://ltd.aruplab.com/Tests/Pub/0099431|title=Methylmalonic Acid, Serum or Plasma (Vitamin B12&nbsp;Status)|website=ltd.aruplab.com}}</ref> == Vaata ka == * [[Maloonhape]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Keemilised ained]] oo9ag0xmwk3m7up5uwrhonb5tvphxdv Oskar Raudmets 0 681929 7241172 7000958 2026-09-24T19:06:07Z Velirand 67997 7241172 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} '''Oskar Raudmets''' ([[6. juuni]] [[1914]] [[Tallinn]] – [[11. august]] [[2003]]) oli eesti [[Kodulugu|koduloolane]] ja harrastus[[arheoloog]]. == Elulugu == Oskar Raudmets lõpetas 1929. aastal [[Kurna algkool]]i, 1936–1937 teenis Eesti kaitseväes reamehe ja kirjutajana. Töötas Püssi, Lüganuse ja Kuimetsa [[vallavalitsus|vallavalitsuses]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1943. aasta septembris põgenes Soome ja [[Soomepoisid|astus Soome armeesse]], oli rindel Rajajoel JR6-s, väljaõppel Jalkalas ja Taavettis ohvitseride kursusel. Tõrjelahinguis Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse [[200. jalaväerügement|200. jalaväerügemendiga]] 19. augustil 1944, võitles [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendis]] Tartu rindel. Taandus Saksamaale, oli väljaõppel Neuhammeris (Świętoszów), langes vangi 18. märtsil 1945 Neustadtis. Oskar Raudmets vabanes Nõukogude sõjavangilaagrist [[Komi ANSV]]-s 1946. aastal ja seejärel töötas kuni 1974 Harju rajooni TREV-is teetöölisena. Oskar Raudmets hakkas tegelema harrastusarheoloogiaga keskeas, 1965. aastast kuulus [[Tallinna Linnamuuseum]]i kodulooringi, uurimisteemaks Tallinna ümbruse muistne minevik. Avastas sadu [[Kultuskivi|kultuskiv]]e, [[muinasasula]]id ja rauasulatuskohti, [[kivikalme]]id. Raudmetsa tähtsamateks avastusteks peetakse [[Proosa kivikalmistu|Proosa kivikalme]]t Tallinna lähedal Lool, 1965. aastal avastatud [[Jüri rauasulatuskoht]]a ja 405 lohuga [[Assaku Nõiakivi]]. On maetud [[Jüri kalmistu]]le. ==Artikleid== * Raudmets, O. Üle endise lageda linnavälja... Õhtuleht, 22. sept. 1962 * Raudmets, O. Arheoloogiamälestisi [[A. Sommerlingi nimeline sovhoos|Sommerlingi nimelisest sovhoos]]ist. Harju Elu, 18. jaan. 1966 * Raudmets, O. Muistiseid „Töötava Talupoja kolhoosist. Harju Elu, 22. juuni 1965 * Raudmets, O. Kivid kõnelevad... Harju Elu, 28. märts, 1964 * Raudmets, O. Uusi muistiseid Tallinna lähedalt. Õhtuleht, 9. juuni 1964 (Ei ole kaustas) * Raudmets, O. Ülemiste järve äärest algavad meie muistised. Rahva Hääl, 1. nov. 1964 * Raudmets, O. Arheoloogilisi ridu Mitšurini nim. kolhoosist. Harju Elu, 10. dets. 1964. * Raudmets, O. Muinasleide Mitšurini nim. kolhoosist. Õhtuleht, 11. dets. 1964 * Raudmets, O. Haruldasi muinasleide Tallinna lõunapoolsest ümbrusest. Pilt ja Sõna nr. 2 1965 * Raudmets, O. Muinasleide „Töösangari“ kolhoosist. Harju Elu, 30.märts 1965 * Raudmets, O. Muistsetel jälgedel Sõjamäe ümbruses. Harju Elu, 15. juuni 1965 * Raudmets, O. Uusi muinasleide Irust. Õhtuleht, 3. august 1965 * Raudmets, O. Uued muinasleid. Rahva Hääl, 15. aug. 1965 * Raudmets, O. Muinasasula Ülemiste ääres. Rahva Hääl, 15. okt. 1965 * Raudmets, O. Mineviku tummad tunnistajad. Harju Elu, 4. juuni 1966 * Raudmets, O. Hoidkem muinasleide. Õhtuleht, 29. juuni 1966 * Raudmets, O. Vaskjala. Pilt ja Sõna 1966/8 * Raudmets, O. Assaku küla. Pilt ja Sõna 1966/11 * Raudmets, O. Tähelepanu kinnismuististe kaitsele ! Rahva Hääl, 6. juuli 1966 * Raudmets, O. Muistseid jälgi Lehmjalt. Harju Elu, 17. sept. 1966 * Raudmets, O. Õpilased – arheoloogide abilised. Noorte Hääl, 3. dets. 1966 * Raudmets, O. Mõnda Patikast. Harju Elu, 14. jaanuar 1967/3. juuni 1969 Harju Elu, * Raudmets, O. Esivanemate jäljed. Harju Elu, 3. juuni 1967 * Raudmets, O. Muinasleiduderikas aasta. Rahva Hääl 23. juuni 1967 * Raudmets, O. Tallinna muististerikkas ümbruses. Rahva Hääl 20. juuli 1967 * Raudmets, O. Ohvrikivid juhivad muinasasulatele. Horisont 1967 nr 11, 58–62, * Raudmets, O. Iru ämm kutsub. Eesti Loodus 1968:10, 632–636, * Raudmets, O. Rahvamälestusi Saha kabelist. Horisont 1968:11, 58–61, * Raudmets, O. Üle 1000 muinasleiu Tallinna ümbrusest. Rahva Hääl, 8. veebruar 1969 * Raudmets, O. Nastik puu otsas. Õhtuleht, 13. juuni 1969 * Raudmets, O. Lehmja-Loo muistised. Õhtuleht, 8. august 1969 * Raudmets, O. Mõnda Tallinna lähikonna kinnismuististest ja nende kaitsest. Sirp ja Vasar, 24. okt. 1969 * Raudmets, O. Ohvrikivid Tallinna piires. Õhtuleht, 27. jaan. 1970 * Raudmets, O. Sinisalu muistised. Harju Elu, 16 mai 1970 * Raudmets, O. Jalgsi Tallinna Linnuvabriku ümbruses. Eesti Loodus, 1970 nr 7 lk. 442–444 * Raudmets, O. Hilistoomingad Raudala metsas. Eesti Loodus, 1970 nr 9 lk. 520 * Raudmets, O. Osaliselt albinootilised kuldnokad. Eesti Loodus, 1970 nr 9 lk. 537 * Raudmets, O. Jalgsi Tallinna Linnuvabriku ümbruses. Советскаяа Эстония, 30. juuni 1970 * Raudmets, O. Kurna muinasasulakohad. Harju Elu, 4. august 1970 * Raudmets, O. Muinasleide Tallinna ümbrusest. Rahva Hääl, 5. september 1970 * Raudmets, O. Muinasleide Lehtse külast. Harju Elu, 12. september 1970 * Raudmets, O. Hoidkem Tallinna ümbruse kinnismuistiseid! Õhtuleht, 28. mai 1971 * Raudmets, O. Nabala muistse asustuse jälgedel. Harju Elu, 3. juuli 1971 * Raudmets, O. Iru ämm. Õhtuleht, (1971) 3. aug. * Raudmets, O. Linnud kivipurusti ümber. Eesti Loodus, 1971 nr 8 lk. 502 * Raudmets, O. Sõgula kinnismuistised. Harju Elu, 4. sept. 1971 * Raudmets, O. Paeknal on palju muistised. Harju Elu, 23. okt. 1971 * Raudmets, O. Muististerikkal Rael. Rahva Hääl 26.dets. 1971 * Raudmets, O. Leide Lehmja küla vanalt asemelt. Rahva Hääl, 26. märts 1972 * Raudmets, O. Kultusekivid Tõnismäe külje all. Õhtuleht, 31. juuli 1972 * Raudmets, O. Leide Tõnismäe veerult. Õhtuleht, nr 246 19.okt. 1972 * Raudmets, O. Kostivere kandi kinnismuististest. Harju Elu nr 36, 24. märts 1973 * Raudmets, O. Lehmja tammik ja muistised. Horisont, 1973/10 lk. 31- 33 * Raudmets, Oskar. Mida kultusekivid jutustavad muinasajast. Harju rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 12.-14. juulini 1974. Artiklite kogumik. Tallinn 1974, 142–152, * Raudmets, O. Asustamata, aga ometi tihedasti asustatud. Horisont, 1975/4 lk. 35–37 * Raudmets, O. Muistised Padiküla kandist. Harju Elu, 9. apr. 1977 * Raudmets, O. Leiti iidse asula jäljed. Rahva Hääl, 16 mai 1978 * Raudmets, O. Raud kohalikust maagist. Horisont nr 4 1978, ill. * Raudmets, O. Uusi iidse asustuse jälgi. Õhtuleht, 3. juuli 1978 * Raudmets, O. Härjapea jõe ääres oli muinasasula. Õhtuleht, 22. märts 1980 * Raudmets, O. Kükita muistised. Harju Elu, 14. märts 1981 * Raudmets, O. Muinasasustusest Härjapea jõe ääres. Horisont, nr. 7 1981 * Raudmets, O. Asjahuvistelt muinasteadusele. Horisont, 1984 nr 7 * Raudmets, O. Mõnda Jaan Jungi eluloost. Harju Elu (1985) 18. nov. * Raudmets, O. Jaan Saalverk Jaan Jungi töö toetajana. Harju Elu (1985) 18. nov * Raudmets, O. Asjahuviliselt muinasteadusele. Horisont, 1984/7 lk. 28–29 * Raudmets, O. Tallinna ja tema ümbruse kultusekivisid uurimas. Kodu-uurimise teateid nr 13. 1988. lk. 81–88 * Raudmets, O. Põltsamaaga tutvumine linna matkaradadelt. Põltsamaa Teataja, 23. veebr. 1990 * Raudmets, O. Tallinnast Põltsamaale üle kantud uurimistegevusest. Põltsamaa Teataja, 1991, nr 12 * Raudmets, O. Jään Teilt vastust ootama...//Vanad kirjad. Kultuur ja Elu, 1994/3 lk. 65–78 * Soome pagemise lood / Karl Mutso, Virgo Mitt, Villem Ahas ... [jt.] Põgenemine kodumaalt 1943–1944. Keila, 2005. Harjumaa uurimusi nr 7, lk. 124–141 * Oskar Raudmets. Kastepiisad kivilohkudes. Koostajad: Varje Malsroos ja Anni Mehide, toimetanud Varje Malsroos. Tallinn, Mixi Kirjastus, 2014, 360 lk<ref>[https://teeneteplaat.weebly.com/oskar-raudmets.html Oskar Raudmets (06.06.1914 – 11.08.2003), Bibliograafia & Ilmunud artiklid]</ref> ==Tunnustus== * [[Oskar Raudmetsa kivi|Oskar Raudmetsa mälestuskivi]] [[Ülemiste järv]]e idakaldal * Rae vallavapi teeneteplaat (1996) == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Lavi, A. Oskar Raudmets – Eesti harrastusarheoloogia suurkuju // [[Eesti Kodu-uurimise Selts]]i, [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i, [[Eesti Genealoogia Selts]]i aastaraamat 2009. – Tallinn, 2010. – Lk. 18–21 * Malsroos, V., Lavi, A., Kraut, A. Oskar Raudmetsa elutöö – Raudmets, O. Kastepiisad kivilohkudes. Tallinn, 2014, lk. 34–67 * Sepp, A. Väsimatu kodu-uurija. Rahva Hääl, 24. märts 1968 * Deemant, K. Muistne kalmeväli Tallinna lähedal. // Horisont, nr. 9 1977 * Lauringson, A. Kodu-uurijalt muinasteadusele. Horisont nr. 6 1981 * Lauringson, A. Kodu-uurija Oskar Raudmets [Surume kätt]. Harju Elu (1984) 5. juuni, : Foto * Reinsalu, E. Aegade side. Kultuur ja Elu nr 6 1984. ill. * Tillo, J. Rauamees Raudmets. Punalipp, 11. august 1988 * EASi uus auliige Oskar Raudmets. [[Eesti Arheoloogiaseltsi Teataja]], nr 1 (5) 1991. Lk. 4–6 : Foto * Lavi, A. Jätkugu ainulaadseid avastusi. Õhtuleht, 28. juuni 1994 * Kerner, K. Kodu-uurija Oskar Raudmets. Õpilaste kodu-uurimistöid. 21. Tallinn, 1999. Lk. 69–77. Varje Malsroosi juhendatud uurimistöö O. Raudmetsa muinasaja uurimustest == Välislingid == *[http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel511_482.html Oskar Raudmets – raudne mees, 6. juuni 1914 – 11. august 2003], [[Eesti Loodus]], 10/2003 {{JÄRJESTA: Raudmets, Oskar}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Jüri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2003]] i2htmoxqv2aijft1m93rj57pcy94iln Rattanakosini Kuningriik (1782–1932) 0 682401 7241324 6754468 2026-09-25T02:54:40Z Kruusamägi 1530 aaa? 7241324 wikitext text/x-wiki :''"Rattanakosin" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Rattanakosin (täpsustus)]].'' {{Endine riik |nimi = Rattanakosini Kuningriik |omakeelne-nimi = อาณาจักรรัตนโกสินทร์ <br/> ''Anachak Rattanakosin'' |algusaasta = 1782 |lõppaasta = 1932 |lipp = Flag of Siam (1855).svg |lipp-tekst = [[Tai lipp|Lipp]] (1832–1916) |vapp = Coat of arms of Siam (greater).svg |vapp-tekst = [[Tai vapp|Vapp]] (1873–1910) |asendikaart = |valitsusvorm = [[Mandala (valitsusvorm)|Mandala monarhia]] <br/> (1782–1892) <br/> [[Absoluutne monarhia]] <br/> (1892–1932) |osa = |riigipea = [[Tai kuningas|Kuningas]] |riigipea-nimi = [[Rama I]] <br/> (esimene, 1782–1809) <br/> [[Prajadhipok]] <br/> (viimane, 1925–1932) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Bangkok]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[Theravaada]] (riigiusk) |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = 1 000 000 – 4 000 000 <br/> (19. saj algus)<ref>{{cite book |last1=Lieberman |first1=Victor |title=Strange Parallels: Volume 1, Integration on the Mainland: Southeast Asia in Global Context, c. 800–1830 (Studies in Comparative World History) |date=2003 |page=295 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0521800860|edition=Kindle}} "Siam's population must have increased from c. 2,500,000 in 1600 to 4,000,000 in 1800."</ref><ref>{{cite book |title=Thailand, economy and politics |date=1995 |publisher=Kuala Lumpur; New York : Oxford University Press |isbn=978-967-65-3097-4 |url=https://archive.org/details/thailandeconomyp0000pasu_w7w9/page/8/mode/2up?view=theater}}</ref><ref>{{cite book |last1=Baker |first1=Chris |last2=Phongpaichit |first2=Pasuk |title=A History of Thailand |date=2022 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-009-01483-0 |pages=26 |url=https://books.google.com/books?id=sxNkEAAAQBAJ}}</ref> <br/> 11 506 207 <br/> (1929)<ref>{{cite web |title=Number of population in Thailand : 1911–1990 census years |url=http://web.nso.go.th/eng/en/stat/poph/popt1.htm |website=web.nso.go.th |publisher=National Statistical Office |access-date=14 January 2022 |date=2004 |archive-date=24 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220324131319/http://web.nso.go.th/eng/en/stat/poph/popt1.htm |url-status=dead }}</ref> |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Tai keel|Tai]] |peamised-keeled = |rahaühik = [[Photduang]] (–1904) <br/> [[Baat]] (1860–) |deviis = "สพฺเพสํ สงฺฆภูตานํ สามคฺคี วุฑฺฒิ สาธิกา" <br/> "''Sabbesaṃ Saṅghabhūtānaṃ Sāmaggī Vuḍḍhi Sādhikā''" <br/> ("Ühtsus nende seas, kes ühendavad, toob edu ja õitsengu") |hümn = "สรรเสริญพระบารมี" <br/> "[[Sansoen Phra Barami]]" <br/> ("Ülistage Tema prestiiži") <br/> {{center|[[File:Thai Royal Anthem - US Navy Band.ogg]]}} |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = {{flagicon image|Flag of Thailand (Ayutthaya period).svg}} [[Thonburi Kuningriik]] <br/> {{flagicon image|Seal of Chiang Mai (1802–1899).png}} [[Chiang Mai Kuningriik]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Kingdom of Vientiane (1707–1828).svg}} [[Vientiane Kuningriik]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Kingdom of Luang Phrabang (1707-1893).svg}} [[Luang Phrabangi Kuningriik]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Kingdom of Champasak (1713-1947).svg}} [[Champasaki Kuningriik]] <br/> [[Nakhon Si Thammarati Kuningriik]] |järgnes = {{riigi ikoon|Tai}} [[Tai ajalugu (1932–1973)|Siiami Kuningriik]] <br/> {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Briti Malaia]] <br/> {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsuse Indohiina]] <br/> {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Briti Birma]] }} '''Rattanakosini Kuningriik''' (ka '''Siiami Kuningriik''' või '''Rattanakosini Riik''') oli [[Tai]] (ehk Siiami) [[kuningriik]].<ref>{{cite book |last1=Lieberman |first1=Victor B. |last2=Victor |first2=Lieberman |title=Strange Parallels: Southeast Asia in Global Context, c. 800–1830 |date=2014 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-511-65854-9 |page=302 |url=https://books.google.com/books?id=vQl2AQAACAAJ}}</ref><ref>{{cite book |last1=Wyatt |first1=David K. |title=Thailand: A Short History |date=2003 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-08475-7 |pages= 122|url=https://books.google.com/books?id=8YBujWXwkakC}}</ref> See periood algas 1782. aastal kui rajati [[Bangkok]]i linn (ehk Rattanakosin), millest sai [[Thonburi Kuningriik|Thonburi]] asemel Siiami uus pealinn. Rattanakosini perioodi lõpuks peetakse [[1932. aasta Siiami revolutsioon]]i. Rattanakosini Riigi mõjualasse jäid ka [[Angkori-järgne periood|Kambodža]], [[Laose ajalugu|Laose]], [[Šani Riigid|Šani]], [[Malaisia ajalugu|Malaisia]] vasallriigid. Riigi rajas [[Chakri dünastia]]sse kuulunud [[Rama I]]. Ajajärgu esimest osa iseloomustasid Siiami ülemvõimu kinnitamine [[Kagu-Aasia]] mandriosas ning sõjad [[Konbaungi dünastia|Birma]] ja [[Nguyễni isandad|Vietnamiga]].<ref>{{cite book |last1=Lieberman |first1=Victor B. |last2=Victor |first2=Lieberman |title=Strange Parallels: Southeast Asia in Global Context, c. 800–1830 |date=2014 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-511-65854-9 |url=https://books.google.com/books?id=vQl2AQAACAAJ}}</ref> Perioodi teist poolt iseloomustasid kokkupõrked [[Briti impeerium|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa koloniaalimpeerium|Prantsusmaa]] koloniaalimpeeriumitega. Siiam oli ainus Kagu-Aasia riik, millel õnnestus jääda iseseisvaks.<ref> {{cite web |url= http://www.globalsecurity.org/military/world/thailand/history-rattanakosin.htm |title=Rattanakosin period (1782–present) |publisher=GlobalSecurity.org |access-date=1 November 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151107223323/http://www.globalsecurity.org/military/world/thailand/history-rattanakosin.htm |archive-date=7 November 2015 |url-status=live}}</ref> Rattanakosini Riik oli tsentraliseeritud võimuga, absolutistlik rahvusriik, mille piirid pandi paika läbirääkimistel Lääne jõududega. Aastate jooksul kuninga võim laienes, riik läks üle agraarmajandusele, tugevnes kontroll kaugete vasallriikide üle, tekkisid [[tailased|tai]] rahvuslus ning linnastunud keskklass. Demokraatlikest reformidest keeldumine viis lõpuks 1932. aasta revolutsiooni ja konstitutsioonilise monarhiani. ==Vaata ka== * [[Tai monarhi kroonimine]] * [[Tai monarhide loend]] * [[Tai monarhide sugupuu]] * [[Bangkoki ajalugu]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tai ajalugu]] [[Kategooria:Aasia uusaja riigid]] 5lsh3ihw5zjgmdcp6sml4qyn3zctymj Keiko (mõõkvaal) 0 682495 7241508 7199172 2026-09-25T09:37:14Z Kuriuss 38125 7241508 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Keiko''' (1976 – 12. detsember 2003) oli isane [[mõõkvaal]], kes sai üle maailma kuulsaks 1993. aasta mängufilmis "[[Päästke Willy]]" ("Free Willy"), kus ta kehastas Willy-nimelist vaala. Keiko lugu sümboliseerib inimeste püüdlusi vabastada vangistuses elavaid loomi ja tagada neile paremad elutingimused looduses. Ta on üks väheseid vangistatud mõõkvaalu, kes on vabastatud ja elanud looduses pärast vangistust. <ref name="keiko-orca">{{Viide |pealkiri=Keiko (orca) |kuupäev=2024-09-09 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Keiko_(orca) |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-10-07}}</ref> === Päritolu ja vangistus === Keiko püüti kinni 1979. aastal Islandi vetes, kui ta oli umbes kaks aastat vana. Algul viidi ta Islandil asuvasse kohalikku akvaariumi, kuid peagi müüdi ta [[Kanada]]s [[Niagara Fallsi]]s asuvasse [[Marinelandi]] lõbustusparki. Seal viibis ta kolm aastat, enne kui ta müüdi [[Reino Aventura]] lõbustusparki [[Mexico Citysse]] 1985. aastal. Keiko uued elamistingimused Mehhikos olid ebasobivad: akvaarium oli ehitatud [[delfiin|delfiinide]] jaoks ning vesi oli liiga soe ja ebapiisavalt soolane, mis ei vastanud tema loomulikele vajadustele. Need tingimused mõjutasid tema tervist halvasti, põhjustades nii naha- kui ka hingamisteede probleeme.<ref name="keiko-the">{{Netiviide |perekonnanimi=Project |eesnimi=International Marine Mammal |kuupäev=2023-07-19 |pealkiri=KEIKO, THE ORCA STAR OF FREE WILLY, FAQ |url=https://savedolphins.eii.org/news/keiko-the-orca-star-of-free-willy-faq |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=International Marine Mammal Project |keel=en}}</ref> === Filmi "Päästke Willy" edu === Keiko saavutas ülemaailmse kuulsuse pärast osatäitmist 1993. aasta filmis "Päästke Willy". Film jutustab noore poisi ja basseinis elava mõõkvaala vahelisest sõprusest, mille keskmes on poisi soov vabastada vaal vangistusest. Filmi edu tõi Keiko olukorra laialdase avalikkuse tähelepanu alla ning algas rahvusvaheline liikumine, mille eesmärk oli Keiko päriselt loodusesse vabastada.<ref name="keiko-the" /> === Keiko vabastamise kampaania === Pärast filmi edu loodi kampaania Keiko vabastamiseks ja tema tervise taastamiseks. Warner Bros. koos mitmete loomakaitseorganisatsioonidega, sealhulgas [[Free Willy-Keiko Foundation]] ja [[National Marine Mammal Foundation]], alustasid tööd, et parandada Keiko elutingimusi ja valmistada teda ette loodusesse naasmiseks. 1996. aastal viidi Keiko [[Oregoni Newporti]] linna, [[Oregon Coast Aquariumi]], kus talle ehitati spetsiaalne rajatis. Seal sai ta vajalikku meditsiinilist hoolt ja treeningut, et taastada oma tervis ning õppida taas iseseisvalt looduses hakkama saama.<ref name="keiko-the" /> === Tagasi Islandil === 1998. aastal viidi Keiko tagasi Islandile, kus ta paigutati suuremasse merelisse tarandikku, et aidata tal uuesti kohaneda ookeanikeskkonnaga. Tema treeningud keskendusid kalapüügi õppimisele ja tema looduslike instinktide arendamisele. Islandi vetes püüti valmistada teda ette lõplikuks vabastamiseks, kuigi tema seotus inimestega oli veel tugev ja tegi täieliku iseseisva elu keeruliseks.<ref name="keiko-orca" /> 2002. aastal vabastati Keiko Islandi vetesse. Kuigi ta suutis iseseisvalt jahti pidada ja ellu jääda, ei liitunud ta kunagi täielikult looduslike mõõkvaalade parvedega. Keiko jätkas inimeste otsimist ja veetis sageli aega paatide läheduses, mis näitas, et tema täielik kohanemine looduses ei olnud edukas. Sellegipoolest peetakse tema vabastamist märkimisväärseks edusammuks vangistatud mereloomade vabastamise katses.<ref name="the-story">{{Netiviide |perekonnanimi=Barrantes |eesnimi=Nicole |kuupäev=2024-04-28 |pealkiri=The Story of Keiko, the First Captive Orca Returned to the Wild |url=https://www.worldanimalprotection.us/latest/blogs/story-keiko-first-captive-orca-returned-wild/ |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=World Animal Protection US |keel=en-US}}</ref> === Surm === 12. detsembril 2003 suri Keiko [[Norra lahes]] [[kopsupõletik]]ku, olles umbes 27-aastane. Keiko vabastamise lugu ja tema elu lõpp tõstsid esile keerulised küsimused vangistuses elavate loomade vabastamise ja rehabilitatsiooni kohta. Kuigi Keiko ei kohanenud täielikult looduslike mõõkvaalade eluga, jääb tema lugu oluliseks sümboliks püüdluses pakkuda vangistatud loomadele vabadust ja paremaid elutingimusi.<ref name="keiko-orca" /> === Keiko pärand === Keiko lugu on jätnud märkimisväärse jälje loomakaitse ja vangistuses elavate mereloomade rehabilitatsiooni liikumistesse. Tema elu ja vabastamine inspireerisid paljusid inimesi ja organisatsioone, tõstatades samal ajal olulisi arutelusid selle üle, kuidas saaks vangistuses elavatele loomadele pakkuda paremat hoolt ja võimalust naasta loodusesse. Keiko lugu on kajastatud paljudes dokumentaalfilmides ja raamatutes, mis käsitlevad vangistatud loomade vabastamist ja rehabilitatsiooniga seotud eetilisi küsimusi.<ref name="the-story" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tuntud loomad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2003]] 356iikmjhpz3wl3yru4oeiux3pefbed Sebastian Brock 0 685149 7241562 7228599 2026-09-25T11:02:25Z Morel 26171 7241562 wikitext text/x-wiki '''Sebastian Paul Brock''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1938]] [[London]]is) on Briti [[sürioloog]]. Ta on lõpetanud [[Cambridge'i Ülikool]]i bakalaureusekraadiga ([[Heebrea keel|heebrea]] ja [[aramea keel]]e alal) ning kaitsnud 1966. aastal [[Oxfordi Ülikool]]is [[doktoritöö]]. Oli aastatel 1974–2003 Oxfordis [[sürioloogia]] ''[[reader]]''. 2003. aastal [[Emeeritus|emeriteerus]] Oxfordi ülikoolis (''Emeritus Reader'').<ref name="e1"/> Tema uurimistöö hõlmab [[vanasüüria keel]]e, klassikalise [[süüria kirjandus]]e, aga ka [[Süüria kristlus]]e kultuuriloo erinevaid aspekte. Teda peetakse üldiselt üheks väljapaistvamaks sürioloogiks ja [[arameistika]] uurijaks.<ref name="e2"/><ref name="e3"/> Ta valiti 1977. aastal [[Briti Akadeemia]] liikmeks (sürioloogia alal).<ref name="e1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e1">[https://www.thebritishacademy.ac.uk/fellows/sebastian-brock-FBA/ Dr Sebastian Brock]. thebritishacademy.ac.uk.</ref> <ref name="e2">Abouzayd, Shafiq (1993). "[https://www.aramsociety.org/periodical/published-papers/ Sebastian Paul Brock: elu ja töö]". ARAM perioodiline väljaanne. 5 (1–2): p. 2.</ref> <ref name="e3">{{Cite journal|last=Kiraz|first=George A.|author-link=George A. Kiraz|title=Sebastian Paul Brock: Haddaya of Syriac Studies|journal=Journal of Assyrian Academic Studies|year=2004|volume=18|number=1|pages=5–8|url=http://www.jaas.org/edocs/v18n1/Sebastian%20Brcok-Kiraz-Final.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20081120011620/http://www.jaas.org/edocs/v18n1/Sebastian%20Brcok-Kiraz-Final.pdf|archive-date=2008-11-20}}. </ref> }} {{JÄRJESTA:Brock, Sebastian}} [[Kategooria:Suurbritannia teadlased]] [[Kategooria:Sürioloogid]] [[Kategooria:Cambridge'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] 6unetwdoqa2ipre9au7hq1g4ewtosi0 Eve Kask 0 685751 7241108 7239900 2026-09-24T17:43:30Z ExRat 71877 7241108 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eve Kask. Kunstnikud. 2020.jpg|pisi|Eve Kask 2020. aastal]] '''Eve Kask''' (sündinud [[3. september|3. septembril]] [[1958]]) on eesti graafik. 1984. aastal lõpetas ta [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] graafika osakonna raamatugraafika erialal.<ref>[https://www.e-kunstisalong.ee/Kask_9705 E-Kunstisalong]</ref> Ta on illustreerinud ja teinud kaanekujundusi paljudele raamatutele.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=a&searcharg=Kask%2Ceve&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI E-kataloog ESTER]</ref> Aastatel 1998–2014 oli ta [[Tallinna Graafikatriennaal]]i president.<ref>[https://www.artun.ee/et/inimesed/eve-kask/ Eesti Kunstiakadeemia. Eve Kask]</ref> Ta on [[Eesti Kunstiakadeemia]] vabade kunstide teaduskonna graafika dotsent.<ref>[https://www.artun.ee/et/kategooria/erialad/vabade-kunstide-teaduskond/?post_type=eka_contacts Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]</ref> ==Tunnustus== *1999 [[Kristjan Raua preemia]] *2004 [[AkzoNobeli kunstipreemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kask, Eve}} [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] bn4pc82pzlsku2noigrq9yyqgtrjd03 Alfred Tarski 0 686857 7240957 6935809 2026-09-24T13:04:07Z Morel 26171 7240957 wikitext text/x-wiki [[Pilt:AlfredTarski1968 (cropped).jpeg|pisi|Alfred Tarski (1968)]] '''Alfred Tarski''' (sünninimi '''Alfred Teitelbaum'''; [[14. jaanuar]] [[1901]] [[Varssavi]] – [[26. oktoober]] [[1983]] [[Berkeley]], [[California]]) oli poola [[loogik]] ja [[matemaatik]]. Ta oli [[Lvivi-Varssavi loogikakoolkond|Lvivi-Varssavi loogikakoolkonna liige]]. Ta õppis [[Varssavi Ülikool]]is. Ta emigreerus Ameerika Ühendriikidesse aastal 1939 ning töötas seal [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]]. {{JÄRJESTA:Tarski, Alfred}} [[Kategooria:Poola teadlased]] [[Kategooria:Poola matemaatikud]] [[Kategooria:Loogikud]] [[Kategooria:Varssavi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 18e2a3lj3bsgiw0bfhisj514g583i67 Kurdi-Türgi konflikt 0 694208 7241407 7220943 2026-09-25T06:05:43Z Kruusamägi 1530 7241407 wikitext text/x-wiki :''Vaata ka: [[Kurdide ülestõusude ajajoon]]'' {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kurdi-Türgi konflikt | osa = | pilt = Lost girls of Dersim.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Tunceli|Dersimlased]] (1938) | aeg = 6. märts 1921 – | koht = [[Türgi Kurdistan]] <br/> [[Iraagi Kurdistan]] <br/> [[Süüria Kurdistan]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = ''Käimasolev'' | osaline1 = {{flagicon image|Flag of the Ottoman Empire (1844–1922).svg}} [[Suure Rahvaasamblee Valitsus]] <br/> (1920–1923) ---- {{pisilipp|Türgi}} * [[Türgi]]meelsed [[kurdid]] (2015–) ---- {{flagicon image|Flag of Kurdistan.svg}} [[Iraagi Kurdistan]] <br/> (ainult [[PKK]]-meelsete vastu) | osaline2 = 1921–1938: * Erinevad [[kurdid|kurdi]] hõimud * [[Kurdistani Tõusu Selts]] ---- {{flagicon image|Kurdish flag (Khoiboun).svg}} [[Ararati Vabariik]] <br/> (1927–1930) * {{flagicon image|Kurdish flag (Khoiboun).svg}} [[Xoybûn]] ---- {{flagicon image|Flag of Kurdistan Workers' Party.svg}} [[Kurdistani Töölispartei]] <br/> (1978–2025) * {{flagicon image|Flag of Koma Civakên Kurdistanê.svg}} [[Kurdistani Kogukondade Liit]] <br/> * {{flagicon image|Flag of Hêzên Parastina Gel.svg}} [[Kurdistani Kogukondade Liit]] <br/> (2000–2025) * {{flagicon image|Flag of YJA-Star.svg}} [[Vabade Naiste Üksused]] <br/> (2004–2025) * [[YDG-H|Patriootlik-Revolutsiooniline Noorteliikumine]] <br/> (2013–2015) * {{flagicon image|Flag of the YPS - Horizontal.png}} [[Tsiviilkaitse Üksused]] <br/> (2015–2025) ---- {{flagicon image|Kurdish Hezbollah flag.svg}} [[Kurdi Hezbollah]] <br/> (1983–2002) ---- [[Kurdistani Vabaduse Kullid]] <br/> (2004–) | osaline3 = | väejuht1 = [[Mustafa Kemal Atatürk]] <br/> [[Nureddin Pasha]] ---- [[Kâzım İnanç]] <br/> [[Mürsel Bakû]] <br/> [[Naci Eldeniz]] ---- [[İsmet İnönü]] <br/> [[Kâzım Orbay]] ---- [[Fevzi Çakmak]] <br/> [[İbrahim Tali Öngören]] <br/> [[İzzettin Çalışlar]] <br/> [[Salih Omurtak]] ---- [[Osman Pamukoğlu]] <br/> [[Esat Oktay Yıldıran]] '''[[Atentaat|X]]''' <br/> [[Kenan Evren]] <br/> [[Turgut Özal]] <br/> [[Süleyman Demirel]] <br/> [[Ahmet Necdet Sezer]] <br/> [[Abdullah Gül]] <br/> [[Bülent Ecevit]] <br/> [[Mesut Yılmaz]] <br/> [[Necmettin Erbakan]] <br/> [[Tansu Çiller]] <br/> [[İlker Başbuğ]] <br/> [[Gaffar Okkan]] '''[[Atentaat|X]]''' <br/> [[Yaşar Büyükanıt]] <br/> [[Hilmi Özkök]] <br/> [[Hüseyin Kıvrıkoğlu]] <br/> [[İsmail Hakkı Karadayı]] <br/> [[Doğan Güreş]] <br/> [[Necip Torumtay]] <br/> [[Necdet Üruğ]] <br/> [[Nurettin Ersin]] <br/> [[Recep Tayyip Erdoğan]] <br/> [[Ahmet Davutoğlu]] <br/> [[Binali Yıldırım]] <br/> [[Hulusi Akar]] | väejuht2 = [[Nuri Dersimi]] <br/> [[Alişer]] ---- [[Halid Beg Cibran]] {{Hukatud}} <br/> [[Sheikh Said]] {{hukatud}} ---- [[Ihsan Nuri]] <br/> [[Ibrahim Heski]] <br/> [[Ferzende]] <br/> [[Halis Öztürk]] ---- [[Abd al-Salam Barzani]] ---- [[Seyid Riza]] {{hukatud}} ---- [[Abdullah Öcalan]] ([[sõjavang|POW]]) <br/> [[Şemdin Sakık]] ([[sõjavang|POW]]) <br/> [[Osman Öcalan]] <br/> [[Mahsum Korkmaz]] {{KIA}} <br/> [[Nizamettin Taş]] <br/> [[İbrahim Parlak]] <br/> [[Mazlum Doğan]] <br/> [[Haki Karer]] {{KIA}} <br/> [[Murat Karayılan]] <br/> [[Bahoz Erdal]] <br/> [[Cemîl Bayik]] <br/> [[Mustafa Karasu]] <br/> [[Duran Kalkan]] <br/> [[Ali Haydar Kaytan]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 9064+ hukkunud <br/> 21 128 haavatud | kaotused2 = 60 000+ hukkunud <br/> 20 700+ vangi langenud | kaotused3 = | märkused = }} '''Kurdi-Türgi konflikt''' on [[sõda|konflikt]], mille käigus on [[kurdi rahvuslus|kurdi rahvuslased]] aeg-ajalt üles tõusnud [[Türgi]] vastu. Konflikt algas [[Türgi vabadussõda|Türgi vabadussõja]] ning [[Osmanite Riik|Osmanite Riigi]] muutumisega Türgi Vabariigiks. Konflikt on tänapäeval peamiselt [[Kurdistani Töölispartei]] (PKK) ja Türgi vahel. Osmanite Riigi sõjaväearhiivide järgi on [[kurdid]]e mässud [[Anatoolia]]s toimunud enam kui kahe sajandi jooksul.<ref>{{cite news|url=http://www.turkishdailynews.com.tr/article.php?enewsid=92683|title=How many Kurdish uprisings till today?|work=[[Hürriyet Daily News]]|access-date=2008-07-30|date=2008-01-03|first=Mehmet Ali|last=Birand}}{{dead link|date=September 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} Translated from Turkish by Nuran İnanç.</ref> Suuremad kurdide ülestõusud raputasid Osmanite Riiki selle viimastel aastakümnetel, konflikti kaasaegne faas algas 1922. aastal, kui paralleelselt Türgi riigiga tekkis organiseeritud kurdi rahvuslus.<ref name="uca.edu2">{{cite web|url=http://uca.edu/politicalscience/dadm-project/middle-eastnorth-africapersian-gulf-region/turkeykurds-1922-present/|title=16. Turkey/Kurds (1922–present)|website=uca.edu|access-date=27 August 2018|archive-date=2019-04-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20190419011719/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/middle-eastnorth-africapersian-gulf-region/turkeykurds-1922-present/|url-status=dead}}</ref> 1925. aastal suruti maha [[Sheikh Saidi mäss]] ning [[Sheikh Said]] koos 36 kaasteelisega hukati. Järgmised suuremad ülestõusud olid [[Ararati mäss]] 1930. aastal ja [[Dersimi veresaun|Dersimi mäss]] 1937. aastal. [[Tunceli|Dersimile]] lähim diplomaatiline esindus ehk [[Suurbritannia]] konsul [[Trabzon]]is kajastas sealseid sündmusi ning kirjeldas neid brutaalsete ja valimatute vägivallategudena, mida saab võrrelda [[armeenlaste genotsiid]]iga. Konsul kirjeldas, kuidas tapeti tuhandeid kurde, sealhulgas naisi ja lapsi, ning kuidas kurdi lapsi visati [[Eufrat|Eufrati jõkke]]. Vähem vaenulikes piirkondades elanud kurdidelt konfiskeeriti nende vara ning nad küüditati Kesk-Türgi [[Türgi provintsid|vilajettidesse]]. Ta kirjutas, et võimude sõnul lahendas see "kurdi küsimuse".<ref>{{cite journal|url=https://www.academia.edu/2521265|title=Genocide in Kurdistan? The Suppression of the Dersim Rebellion in Turkey (1937–38) and the Chemical War Against the Iraqi Kurds (1988)|author=Martin van Bruinessen|journal=George J. Andreopoulos (Ed.), Conceptual and Historical Dimensions of Genocide, University of Pennsylvania Press, 1994, Pp. 141–70|date=January 1994}}</ref> Kurdid süüdistavad Türgi valitsust kurdi identiteedi mahasurumises, näide sellest on [[kurdi keel]]e keelustamine. [[Mustafa Kemal Atatürk]] uskus, et riigi ühtsus ja stabiilsus peitub ühtses poliitilises kuuluvuses ning et kultuurilised ja rahvuslikud küsimused on eraasjad. Siiski ei loobunud paljud kurdid enda kultuurist ja keelest.<ref>{{cite web|work=A Country Study: Turkey|title=Kurds|date=January 1995|publisher=[[Library of Congress|U.S. Library of Congress]]|url=http://countrystudies.us/turkey/28.htm}}</ref> 1980.–1990. aastatel toimusid suuremad kokkupõrked [[Türgi sõjavägi|Türgi sõjaväe]] ja Kurdistani Töölispartei vahel, milles hukkus üle 35 000 inimese.<ref>{{cite news|url=https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2007/02/23/AR2007022301909.html|title=Turks Charge Kurd With Inciting Hatred|newspaper=Washington Post|date=2007-02-23|access-date=2008-08-01|agency=Associated Press|pages=A12}}</ref> ==Vaata ka== * [[Kurdistani Töölispartei vastuhaku ajajoon (1978–2015)]] * [[Loend Türgi operatsioonidest Põhja-Iraagis]] * [[Iraagi Kurdistani-PKK konflikt]] * [[RAF Iraq Command]] * [[Kaasaegsete Lähis-Ida konfliktide loend]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{cite journal|author=Arin, Kubilay Yado|title=Turkey and the Kurds – From War to Reconciliation?|journal=Working Paper at Uc Berkeley's Center for Right-Wing Studies|series=UC Berkeley Center for Right Wing Studies Working Paper Series|date=March 26, 2015|url=https://www.academia.edu/11674094}} * {{Cite book |last = Olson |first = Robert W |year = 1989 |publisher = University of Texas Press |location = Austin |isbn = 0-292-77619-5 |url = http://www.xs4all.nl/~tank/kurdish/htdocs/his/said.html |title = The Emergence of Kurdish Nationalism and the Sheikh Said Rebellion, 1880-1925 |url-status = dead |archive-url = https://web.archive.org/web/20080917035343/http://www.xs4all.nl/~tank/kurdish/htdocs/his/said.html |archive-date = 2008-09-17 }} * {{Cite journal | last = Olson | first = Robert |date=March 2000 | title = The Kurdish Rebellions of Sheikh Said (1925), Mt. Ararat (1930), and Dersim (1937–8): Their Impact on the Development of the Turkish Air Force and on Kurdish and Turkish Nationalism | journal = Die Welt des Islams | volume = 40 | issue = 1 | pages = 67–94 | doi = 10.1163/1570060001569893 }} * {{Cite book |title=Agha, Shaikh and State: On the Social and Political Organization of Kurdistan |publisher=University of Utrecht |location=Utrecht |year=1978 |first=Maarten Martinus |last=van Bruinessen |isbn=1-85649-019-X }} (ka London: Zed Books, 1992) * {{cite book|last=Küpeli|first=Ismail|editor1=Marcus Hawel|title=Work in Progress: Doktorand*innen Jahrbuch 2019|chapter=Machbarkeit der türkischen Nation: Diskursive Exklusion und physische Vernichtung als Säulen von nation building|year=2019|publisher=Rosa-Luxemburg-Stiftung|location=Berlin|isbn=978-3-96488-042-0|pages=129–139}} * {{cite book |last=Eccarius-Kelly |year=2011 |first=Vera |title=The Militant Kurds: A Dual Strategy for Freedom |publisher=[[Praeger Publishers|Praeger]] |isbn=978-0-313-36468-6 |url={{Google books|DhtRxs4CVSUC|plainurl=y}}}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Türgi sõjandus]] [[Kategooria:Kurdistan]] bbvtoxcyarqjx92fjrmwf01ngquqejb Pasquale Villari 0 694395 7241266 6890200 2026-09-24T23:00:28Z Morel 26171 7241266 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pasquale Villari.jpg|pisi|Senaator Pasquale Villari]] '''Pasquale Villari''' (3. oktoober 1827 Napoli – 7. detsember 1917 Firenze) oli Itaalia ajaloolane ja poliitik.<ref>''Die kleine Enzyklopädie'', Encyclios-Verlag, Zürich, 1950, Band 2, Seite 855</ref> Ta oli [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|kuningriigi]] {{ill|d|Kuningriigi senat (Itaalia)|Q3510898|senati}} senaator 15. seadusandliku kogu koosseisus ning X, XI, XII ja XIV kogu saadik ja haridusminister aastatel 1891–1892. Villari olulisemad teosed on kaheköiteline "Storia di G. Savonarola e dei suoi tempi" (‘[[Girolamo Savonarola|G. Savonarola]] ja tema aja lugu’) (1859–1861) ning kolmeköiteline "Niccolò Machiavelli e i suoi tempi" (‘[[Niccolò Machiavelli]] ja tema aeg’) (1877–1882).<ref name="Otavan">{{Cite book| title=Otavan iso tietosanakirja | page=Osa 9, palsta 1561, hakusana Villari, Pasquale | location=Helsinki | publisher=Otava | year=1965}}</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} == Isiklik arhiiv == Osa Villari arhiivist,<ref>{{Cite web|url=http://siusa.archivi.beniculturali.it/cgi-bin/pagina.pl?TipoPag=comparc&Chiave=412729|title=Fondo Villari Pasquale|website=SIUSA Sistema Informativo Unificato per le Soprintendenze Archivistiche|access-date=2018-01-08}}</ref> mille annetas [[Alessandro Galante Garrone]], säilitatakse Fondazione Spadolini Nuova Antologia's. Teised dokumendid on [[Firenze Ülikool|Firenze ülikooli]] humanitaarteaduste teaduskonna raamatukogus Pasquale Villari fondis, suurem osa tema dokumentidest asub Roomas, [[Vatikani raamatukogu]]s.<ref>{{Cite web|url=https://opac.vatlib.it/all/|title=Biblioteca apostolica vaticana|access-date=2020-11-03}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://siusa.archivi.beniculturali.it/cgi-bin/pagina.pl?TipoPag=comparc&Chiave=10410&RicProgetto=personalita|title=Villari Pasquale|access-date=2020-11-03}}</ref> == Teoseid == * Sull'origine e sul progresso della filosofia della storia. Saggio, Firenze: Tipografia Galileiana, 1854. * La storia di [[Girolamo Savonarola]] e de' suoi tempi. Firenze: Le Monnier, 1859-1861. * Antiche leggende e tradizioni che illustrano [[Jumalik komöödia|la Divina Commedia]]. Sala Bolognese: Arnaldo Forni, 1865. * [[Niccolò Machiavelli]] e i suoi tempi. Firenze: Le Monnier, 1877-1882. * Lettere meridionali. Firenze: Le Monnier, 1875. * Arte, storia e filosofia. Firenze: Sansoni, 1884. * I primi due secoli della Storia di Firenze. Firenze: Sansoni, 1893-1894. * Le invasioni barbariche in Italia. Milano: U. Hoepli, 1901. * L'Italia da Carlo Magno ad Arrigo VII. Milano: U. Hoepli, 1910. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Villari,Pasquale}} [[Kategooria:Itaalia ajaloolased]] [[Kategooria:Itaalia poliitikud]] [[Kategooria:Briti Akadeemia korrespondentliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1827]] [[Kategooria:Surnud 1917]] 87jfkjwliiqcoxitfdcl0gxekri5txy Matiņi 0 699356 7240907 6950820 2026-09-24T11:59:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240907 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Matiņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 144 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2882 Vietvārdu datubāze], vaadatud 7.08 2025</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Matiņis''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub Lorupe jõel asuva Ancīši tiigi ääres. Külast läheb läbi maantee V58. Seal asub looduskaitsealune Saltavots.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külla jäävad Ancīši<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/6337 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-08-11 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807151714/https://www.atd.lv/pieturvietas/6337 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja Saltavotsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12856 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-08-11 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807154043/https://www.atd.lv/pieturvietas/12856 |url-olek=ei tööta}}</ref> 2025. aastal oli külas 144 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 08sl6cak0t72en3kh4gm5pcrzbp7o92 Nõukogude Liidu ja USA tippkohtumiste loend 0 699843 7241627 7199430 2026-09-25T11:55:58Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:USA C-1860 (26246410746).jpg]] → [[File:Clement Attlee, Harry S. Truman, and Joseph Stalin at the Potsdam Conference, July 1945, USA C-1860 (26246410746).jpg]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] · More precise and not just a meaningless number 7241627 wikitext text/x-wiki [[Fail:The Soviet Union 1988 CPA 5950 stamp (Soviet-American Summit, Moscow. Flags, Spasskaya Tower and handshake).jpg|pisi|213x213px|[[Moskva tippkohtumine (1988)|Moskva tippkohtumise (1988)]] postmark]] '''Nõukogude Liidu ja USA tippkohtumised''' toimusid 1943. aastast 1991. aastani. [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] ja [[NLKP KK peasekretär|Nõukogude Liidu peasekretäri]] või [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe]] tippkohtumistel arutatud teemad ulatusid [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Teljeriigid|teljeriikide]] vastu võitlemisest kuni kahe suurriigi vahelise relvastuskontrollini [[Külm sõda|külma sõja]] ajal. == Teine maailmasõda == {{Vaata|Teise maailmasõja liitlased|Teise maailmasõja tippkohtumised}} [[Fail:Yalta Conference (Churchill, Roosevelt, Stalin) (B&W).jpg|vasakul|pisi|[[Winston Churchill]], [[Franklin Delano Roosevelt|Franklin D. Roosevelt]] ja [[Jossif Stalin]] (vasakult paremale) 1945. aasta veebruaris [[Jalta konverents|Jalta konverentsil]].]] [[Fail:Clement Attlee, Harry S. Truman, and Joseph Stalin at the Potsdam Conference, July 1945, USA C-1860 (26246410746).jpg|vasakul|pisi|[[Clement Attlee]], [[Harry Truman]] ja Jossif Stalin 1945. aasta juulis [[Potsdami konverents|Potsdami konverentsil]].]] {| class="wikitable" !Kuupäev !Toimumiskoht !Riik ![[Ameerika Ühendriikide president]] ![[NLKP KK peasekretär]] või [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] !Märkmed |- |28. november &#x2013; 1. detsember 1943 |[[Teheran]] |{{PisiLipp|Iraan}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=Office of the Historian - Department History - Travels - Travels of the President - Franklin D. Roosevelt |url=http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/roosevelt-franklin-d |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111109045932/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/roosevelt-franklin-d |arhiivimisaeg=2011-11-09 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=history.state.gov |keel=en}}</ref> | rowspan="2" align="center" |[[Franklin Delano Roosevelt|Franklin D. Roosevelt]] | rowspan="3" align="center" |[[Jossif Stalin]] |{{Main|Teherani konverents}} Toimus Teheranis Nõukogude Liidu saatkonnas. Kohal viibis ka Ühendkuningriigi peaminister [[Winston Churchill]]. Lõppes lääneliitlaste otsusega avada teine rinne [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] vastu kavandatud [[Operatsioon Overlord|Normandia dessantrünnaku]] kaudu. Samuti nõustusid nad toetama Jugoslaavia partisanide täielikku sekkumist [[Tšetnikud|tšetnikute]] vastu. Vastutasuks nõustus Nõukogude Liit toetama [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] loomist pärast sõda ja astuma liitlastega [[Sõda Vaiksel ookeanil|sõtta Jaapani vastu]]. Samuti nõustusid nad jagama Saksamaa okupatsioonitsoonideks ja tunnustama Iraani pärast sõda iseseisva riigina. |- |4. &#x2013; 11. veebruar 1945 |[[Jalta]] |{{PisiLipp|Nõukogude Liit}}<ref name="FDR">{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/roosevelt-franklin-d|title=Travels of President Franklin D. Roosevelt|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111109045932/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/roosevelt-franklin-d|archive-date=2011-11-09|url-status=dead}}</ref> |{{Main|Jalta konverents}} Toimus Livadia palees. Kohal viibis ka Ühendkuningriigi peaminister Winston Churchill. Esimene Ameerika Ühendriikide presidendi visiit Nõukogude Liitu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Russia - Travels of the President - Travels - Department History - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/russia |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=history.state.gov}}</ref> Esitati deklaratsioon, milles kutsuti üles looma pärast sõda Euroopas demokraatlikke institutsioone. Saksamaa ja [[Berliin]] jagati Ameerika, Briti, Prantsuse ja Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonideks. Kehtestati sõjajärgsele Saksamaale [[Reparatsioon|reparatsioonid]], [[denatsifitseerimine]] ja demilitariseerimise. Lääneriigid tunnustasid Nõukogude nukuvalitsust Poolas. Otsustati viia pärast sõda Natsi-Saksamaa sõjakurjategijad kohtu ette. |- |17. juuli &#x2013; 2. august 1945 |[[Potsdam]] |[[Saksamaa 1945–1949]]<ref>{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/truman-harry-s|title=Travels of President Harry S. Truman|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111109045201/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/truman-harry-s|archive-date=2011-11-09|url-status=dead}}</ref> | align="center" |[[Harry Truman]] |{{Main|Potsdami konverents}} Toimus [[Cecilienhofi palee|Cecilienhofi palees]]. Kohal oli ka Ühendkuningriigi peaminister Winston Churchill, kelle vahetas konverentsi ajal välja [[Clement Attlee]], sest [[1945. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|1945. aasta]] [[1945. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|Suurbritannia parlamendivalimistel]] võitis [[Leiboristlik Partei]]. Pandi paika sõjajärgne kord ja rahulepingute tingimused. Nõuti natside poliitiliste institutsioonide ja seaduste täielikku kaotamist Saksamaal, algatati [[Demokratiseerimine|demokratiseerimisreforme]]. Määrati Oderi-Neisse'i liin Poola ja Saksamaa läänepiiriks. Loodi tingimused, mis võimaldasid Nõukogude Liidul pärast sõda luua [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] satelliitriike. |} == Külm sõda == === Külm sõda (1953–1962) === {{Vaata|Külm sõda}} [[Fail:John Kennedy, Nikita Khrushchev 1961.jpg|pisi|[[Nikita Hruštšov]] kohtumas [[John Kennedy|John F. Kennedy'ga]] Viini tippkohtumisel 1961. aasta juunis.]] {| class="wikitable" !Kuupäev !Toimumiskoht !Riik !Ameerika Ühendriikide president !NLKP KK peasekretär või NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees !Märkmed |- |18. &#x2013; 23. juuli 1955 |[[Genf]] |{{PisiLipp|Šveits}}<ref name="Eisenhower">{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/eisenhower-dwight-d|title=Travels of President Dwight D. Eisenhower|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111205124528/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/eisenhower-dwight-d|archive-date=2011-12-05|url-status=dead}}</ref> | rowspan="3" align="center" |[[Dwight Eisenhower|Dwight D. Eisenhower]] | align="center" |[[Nikita Hruštšov]] ja [[Nikolai Bulganin]] |{{Main|Genfi tippkohtumine (1955)}} Kohal olid ka Ühendkuningriigi peaminister [[Anthony Eden]] ja [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa peaminister|peaminister]] [[Edgar Faure]]. Esimene nelja suurriigi juhtide kohtumine pärast teist maailmasõda. Selle eesmärk oli vähendada [[Külm sõda|külma sõja]] ajal kasvavaid rahvusvahelisi pingeid. Lisaks arutati veel kaubanduspoliitika, tuumarelvavõidujooksu ja [[Desarmeerimine|desarmeerimise]] üle. [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemise]] küsimuses kokkuleppele ei jõutud, kuna lääs keeldus [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaad]] [[NATO|NATO-st]] välja viimast. |- |15. ja 27. september 1959 |[[Washington]] ja Camp David |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref>{{cite web|url=http://www.upi.com/Audio/Year_in_Review/Events-of-1959/Khrushchev-Visits-the-United-States/12295509433704-8/|title=1959 Year In Review Khrushchev Visits the United States|publisher=[[United Press International]]|archive-url=https://web.archive.org/web/20120106033705/http://www.upi.com/Audio/Year_in_Review/Events-of-1959/Khrushchev-Visits-the-United-States/12295509433704-8/|archive-date=2012-01-06|url-status=live}}</ref><ref name="russia-vis">{{Netiviide |pealkiri=Russia - Visits by Foreign Leaders - Department History - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/departmenthistory/visits/russia |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=history.state.gov}}</ref> | rowspan="3" align="center" |Nikita Hruštšov |{{Main|Nikita Hruštšovi riigivisiit Ameerika Ühendriikidesse}} Esimene Nõukogude Liidu juhi visiit Ameerika Ühendriikidesse. |- |16. &#x2013; 17. mai 1960 |[[Pariis]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}<ref name="Eisenhower" /> |Kohal olid ka Ühendkuningriigi peaminister [[Harold Macmillan]] ja [[Prantsusmaa president]] [[Charles de Gaulle]]. Hruštšov lahkus tippkohtumiselt [[U-2 vahejuhtum|U-2]] [[U-2 vahejuhtum|vahejuhtumi]] ümber tekkinud vaidluse tõttu. |- |3. &#x2013; 4. juuni 1961 |[[Viin]] |{{PisiLipp|Austria}}<ref>{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/kennedy-john-f|title=Travels of President John F. Kennedy|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111109041857/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/kennedy-john-f|archive-date=2011-11-09|url-status=dead}}</ref> | align="center" |[[John F. Kennedy]] |{{Main|Viini tippkohtumine}} Kutsuti kokku pärast nurjunud [[Sigade lahe dessant|Sigade lahe dessanti]] ja [[1961. aasta Berliini kriis|Berliini kriisi]]. Saavutati lahendus [[Laose kodusõda|Laose kodusõjale]], kuid ei saavutatud lõplikku kokkulepet Berliini osas. Konverentsi ebaõnnestumine aitas kaasa Ameerika rangema hoiaku kujundamisele Nõukogude Liidust. |} === Külm sõda (1962–1979) === [[Fail:Glassboro-meeting1967.jpg|vasakul|pisi|[[Aleksei Kossõgin]] ja Ameerika Ühendriikide president [[Lyndon Johnson]] tippkohtumisel]] [[Fail:Leonid Brezhnev and Richard Nixon talks in 1973.png|vasakul|pisi|[[Leonid Brežnev]] kohtumas [[Richard Nixon|Richard Nixon'iga]] Ameerika Ühendriikides 1973. aasta juunis.]] [[Fail:Carter Brezhnev sign SALT II.jpg|vasakul|pisi|[[Jimmy Carter]] ja Leonid Brežnev allkirjastamas SALT II lepingut 18. juunil 1979. aastal [[Viin|Viinis]].]] {| class="wikitable" !Kuupäev !Toimumiskoht !Riik !Ameerika Ühendriikide president !NLKP KK peasekretär või NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees !Märkmed |- |23. ja 25. juuni 1967 |[[Glassboro]] |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="Russia2">{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/visits/russia|title=Visits By Foreign Leaders of Russia|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111109054346/http://history.state.gov/departmenthistory/visits/russia|archive-date=2011-11-09|url-status=live}}</ref> | align="center" |[[Lyndon Johnson|Lyndon B. Johnson]] | align="center" |[[Aleksei Kossõgin]] |{{Main|Glassboro tippkohtumise konverents}} Toimus Glassboro osariigi kolledži Hollybush'i häärberis. Kutsuti kokku [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ja [[Kuuepäevane sõda|kuuepäevase sõja]] ägenemise tõttu. Konkreetsete kokkulepeteni ei jõutud, kuid paranesid Nõukogude Liidu ja USA suhted ning algas [[pingelõdvendus]]. |- |22. &#x2013; 30. mai 1972 |[[Moskva]] |{{PisiLipp|Nõukogude Liit}}<ref name="Nixon">{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/nixon-richard-m|title=Travels of President Richard M. Nixon|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111109053919/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/nixon-richard-m|archive-date=2011-11-09|url-status=live}}</ref> | rowspan="3" align="center" |[[Richard Nixon]] | rowspan="2" align="center" |[[Leonid Brežnev]] ja Aleksei Kossõgin |{{Main|Moskva tippkohtumine (1972)}} Ameerika riigipea esimene visiit Nõukogude Liitu pärast teist maailmasõda. Toimus [[Suur Kremli palee|Kremli palees]]. Allkirjastati raketitõrjerakettide leping, esimene strateegilise relvastuse piiramise leping (SALT I) ja USA-Nõukogude Liidu mereintsidentide leping. Lepingud piirasid strateegilisi tuumarelvi ja täpsemalt raketitõrjerakette. |- |18. &#x2013; 25. juuni 1973 |[[Washington]] |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="Russia2" /> |{{Main|Washingtoni tippkohtumine (1973)}} Tuumasõja ennetamise lepingu allkirjastamine [[Valge Maja|Valges Majas]]. |- |28. juuni &#x2013; 3. juuli 1974 |[[Moskva]] |{{PisiLipp|Nõukogude Liit}}<ref name="Nixon" /> | rowspan="4" align="center" |Leonid Brežnev |{{Main|Moskva tippkohtumine (1974)}} Tuumarelvade katsetusi piirava läviväärtustestimise lepingu allkirjastamine. |- |23. &#x2013; 24. november 1974 |[[Vladivostok]] |{{PisiLipp|Nõukogude Liit}}<ref name="Ford">{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/ford-gerald-r|title=Travels of President Gerald R. Ford|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111109054750/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/ford-gerald-r|archive-date=2011-11-09|url-status=live}}</ref> | rowspan="2" align="center" |[[Gerald Ford]] |{{Main|Vladivostoki tippkohtumine relvastuskontrolli teemal}} Toimus Okenskaja sanatooriumis. Kohtumine lõppes kokkuleppega, mis kehtestas võrdsuse strateegilistele tuumasõidukitele, sealhulgas [[Mandritevaheline ballistiline rakett|mandritevaheliste ballistiliste rakettidele]] ja allveelaevadelt lastavate ballistiliste rakettidele koos mitme sihtmärgiga lõhkepeade süsteemiga. |- |30. juuli ja 2. august 1975 |[[Helsingi]] |{{PisiLipp|Soome}}<ref name="Ford" /> |{{Main|Helsingi lepped}} Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi viimane etapp. Asutati [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] ning Moskva Helsingi grupp. Hõlmas Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja suurema osa Euroopa riikide lubadusi toetada oma territoriaalset terviklikkust. |- |15. &#x2013; 18. juuni 1979 |[[Viin]] |{{PisiLipp|Austria}}<ref>{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/carter-jimmy|title=Travels of President Jimmy Carter|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111206234843/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/carter-jimmy|archive-date=2011-12-06|url-status=dead}}</ref> | align="center" |[[Jimmy Carter]] |Teise strateegilise relvastuse piiramise lepingu (SALT II) allkirjastamine [[Hofburg|Hofburgi]] palees. |} === Külm sõda (1985–1991) === [[Fail:Reagan and Gorbachev signing.jpg|pisi|Mihhail Gorbatšov ja Ronald Reagan allkirjastamas [[Keskmaa-tuumarelvastuse leping|keskmaa-tuumarelvastuse lepingut]] [[Valge Maja|Valges Majas]] 1987. aasta detsembris.]] [[Fail:Bush Gorba P15623-25A.jpg|pisi|[[George H. W. Bush]] ja [[Mihhail Gorbatšov]] 1990. aasta [[Helsingi tippkohtumine (1990)|Helsingi tippkohtumisel]].]] {| class="wikitable" !Kuupäev !Toimumiskoht !Riik !Ameerika Ühendriikide president !NLKP KK peasekretär või NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees !Märkmed |- |19. &#x2013; 21. november 1985 |[[Genf]] |{{PisiLipp|Šveits}}<ref name="Reagan">{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/reagan-ronald|title=Travels of President Ronald Reagan|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111109042140/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/reagan-ronald|archive-date=2011-11-09|url-status=dead}}</ref> | rowspan="5" align="center" |[[Ronald Reagan]] | rowspan="12" align="center" |[[Mihhail Gorbatšov]] |{{Main|Genfi tippkohtumine (1985)}} Esimene tippkohtumine Ameerika ja Nõukogude Liidu riigipeade vahel pärast pingelõdvenduse lõppu. Kokkuleppeid ei saavutatud, kuna Ameerika keeldus [[Strateegilise kaitse algatus|strateegilise kaitse algatusest]] (SDI) loobumast. Siiski paranesid kohtumisel Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelised suhted. |- |11. &#x2013; 12. oktoober 1986 |[[Reykjavík]] |{{PisiLipp|Island}}<ref name="Reagan" /> |{{Main|Reykjavíki tippkohtumine}} Kohtumine toimus [[Höfði maja|Höfði majas]]. Saavutati peaaegu kokkulepe kahepoolse tuumadesarmeerimise osas, kuid see kukkus ootamatult läbi kuna Ameerika keeldus strateegilise kaitse algatuse ära kaotamisest. Sellegipoolest tõi see kaasa olulisi diplomaatilisi edusamme Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhtes. |- |8. &#x2013; 10. detsember 1987 |[[Washington]] |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="Russia3" /> |{{Main|Washingtoni tippkohtumine (1987)}} Allkirjastati keskmaa-tuumarelvastuse leping, mis piirab lühi- ja keskmaa ballistiliste rakettide kasutamist. Samuti hõlmas see arutelusid tava- ja keemiarelvade, inimõiguste ja varikonfliktide üle [[Kolmas Maailm|kolmandas maailmas]]. |- |29. mai &#x2013; 3. juuni 1988 |[[Moskva]] |{{PisiLipp|Nõukogude Liit}}<ref name="Reagan" /> |{{Main|Moskva tippkohtumine (1988)}} Toimus [[Suur Kremli palee|Kremli palees]]. Jätkusid läbirääkimised Washingtoni tippkohtumisel käsitletud teemadel ja koostati ühisavaldus relvastuskontrolli kohta. |- |7. detsember 1988 |[[New York]] |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="Russia3" /> |Toimus [[Governors Island|Governorsi saarel]]. Kohal viibis ka [[George H. W. Bush|George]] [[George H. W. Bush|H. W. Bush]]. Gorbatšov lahkus tippkohtumiselt varem [[1988. aasta Spitaki maavärin|1988. aasta Spitaki maavärina]] tõttu, mis tabas samal päeval [[Armeenia NSV|Armeenia NSV-d]]. |- |2. &#x2013; 3. detsember 1989 |[[Valletta]] |{{PisiLipp|Malta}}<ref name="Bush">{{cite web|url=https://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/bush-george-h-w|title=Travels of President George H. W. Bush|publisher=U.S. Department of State Office of the Historian|archive-url=https://web.archive.org/web/20111109044558/http://history.state.gov/departmenthistory/travels/president/bush-george-h-w|archive-date=2011-11-09|url-status=dead}}</ref> | rowspan="7" align="center" |[[George H. W. Bush]] |{{Main|Malta tippkohtumine}} Kohtumine toimus mitu nädalat pärast "esmaspäevaseid meeleavaldusi" Ida-Saksamaal ja Berliini müüri langemist, mis lõpetas [[Marksism-leninism|marksism-leninismi]] võimu [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Ida-Saksamaal]]. Kohtumine toimus Nõukogude kruiisilaeva [[Maxim Gorkiy]] pardal. Konverents lõppes otsusega, et külm sõda on lõppenud. |- |30. mai &#x2013; 3 juuni 1990 |[[Washington]] |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="russia-vis" /> |1990. aasta keemiarelvade kokkuleppe allkirjastamine. |- |9. september 1990 |[[Helsingi]] |{{PisiLipp|Soome}}<ref name="Bush" /> |{{Main|Helsingi tippkohtumine (1990)}} Teemaks tuli [[Iraagi sissetung Kuveiti]] ja [[Saksamaa taasühinemine]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint News Conference of President Bush and Soviet President Mikhail Gorbachev in Helsinki, Finland {{!}} The American Presidency Project |url=https://www.presidency.ucsb.edu/documents/joint-news-conference-president-bush-and-soviet-president-mikhail-gorbachev-helsinki |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=www.presidency.ucsb.edu}}</ref> |- |19. november 1990 |[[Pariis]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}<ref name="Bush" /> |Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu allkirjastamine. |- |17. juuli 1991 |[[London]] |{{PisiLipp|Ühendkuningriik}}<ref name="Bush" /> |Toimus seoses 17. [[G7]] tippkohtumisega. |- |30. &#x2013; 31. juuli 1991 |[[Moskva]] |{{PisiLipp|Nõukogude Liit}}<ref name="Bush" /> |Strateegilise relvastuse vähendamise lepingu (START I) allkirjastamine. |- |29. &#x2013; 30. oktoober 1991 |[[Madrid]] |{{PisiLipp|Hispaania}}<ref name="Bush" /> |Toimus seoses 1991. aasta Madridi konverentsiga [[Madridi kuningapalee|Madridi kuningapalees]], kus osales ka Iisraeli peaminister [[Yits'ẖak Shamir|Yitzhak Shamir]]. Ameerika ja Nõukogude Liidu riigipeade viimane kohtumine seoses [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] ja võimu üleandmisega uue [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] president [[Boriss Jeltsin|Boriss Jeltsinile]] 1991. aasta detsembris. |} == Vaata ka == * [[Külm sõda]] * [[Pingelõdvendus]] * [[Venemaa ja USA tippkohtumiste loend]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Diplomaatia]] 9ggmvf7j1rms64jgkf7achinwlpmc6t 2027. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 700669 7241038 7240014 2026-09-24T15:38:07Z Kalle 51 7241038 wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2027|Hiina|Peking|2025|2025 Tokyo|2029|2029 Nairobi}} '''2027. aasta [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' ([[hiina keel|hiina keeles]]: 2027年世界田径锦标赛) toimuvad 11.–19. septembrini 2027. aastal [[Pekingi Rahvusstaadion|rahvusstaadionil]] [[Peking]]is, [[Hiina]]s. See on teine ​​kord, kui Peking korraldab [[kergejõustik]]u MM-i pärast [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlusi]]. == Osavõtunormid == Maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonisüsteem põhineb osalemisnormide ja maailma edetabelikohtade kombinatsioonil. Osalemisnormid<ref>[https://assets.aws.worldathletics.org/document/6a156f9f527e379c9a3c765f.pdf World Athletics Championships Beijing 2027 Qualification System] www.worldathletics.org</ref> kehtestati eesmärgiga tagada pääse ligikaudu 40%-le sportlastest. Induaalalade (välja arvatud maraton) piirkondlikud meistrid loetakse maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooninõuded täitnuks, eeldusel et samal alal ja samast piirkonnast ei ole üles antud ühtegi teist kvalifitseerunud sportlast. Kvalifikatsiooniperioodil toimunud „Platinum Label“ taseme maratonide viis parimat ning ajavahemikus 2027. aastast kuni 2. maini toimunud „Gold Label“ taseme maratonide võitjad loetakse kvalifikatsiooninõuded täitnuks. {| class="wikitable" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Kokku !! Naised !! Kokku |- | style="text-align:left;"| [[100 meetri jooks]] | align=center|9,95 || align=center|48 || align=center|10,96 || align=center|48 |- | style="text-align:left;"| [[200 meetri jooks]] | align=center|20,07 || align=center|48 || align=center|22,45 || align=center|48 |- | style="text-align:left;"| [[400 meetri jooks]] | align=center|44,45 ||align=center| 48 || align=center|50,00 ||align=center| 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 meetri jooks]] | align=center|1.43,00 || align=center|56 || align=center|1.57,50 || align=center|56 |- | style="text-align:left;"| [[1500 meetri jooks]] | align=center|3.30,00 || align=center|56 || align=center|3.58,00 || align=center|56 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] / 5&nbsp;km maantee | align=center|12.50,00 || align=center|42 || align=center|14.36,00 || align=center|42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 meetri jooks]] / 10&nbsp;km maantee | align=center|26.48,00 || align=center|27 || align=center|30.40,00 || align=center|27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | align=center|2.06,00 || align=center|100 || align=center|2.23,20 || align=center|100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 meetri takistusjooks]] | align=center|8.08,00 || align=center|36 || align=center|9.06,00 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[110 meetri tõkkejooks]] / [[100 meetri tõkkejooks]] | align=center|13,18 || align=center|40 || align=center|12,60 ||align=center| 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 meetri tõkkejooks]] | align=center|48,00 || align=center|40 || align=center|54,00 || align=center|40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | align=center|2.30 || align=center|36 || align=center|1.96 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | align=center|5.90 || align=center|36 || align=center|4.75 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | align=center|8.25 || align=center|36 || align=center|6.86 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | align=center|17.35 || align=center|36 || align=center|14.40 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | align=center|21.50 || align=center|36 || align=center|19.30 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | align=center|67.20 || align=center|36 || align=center|64.50 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | align=center|78.30 || align=center|36 || align=center|74.00 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | align=center|85.50 || align=center|36 || align=center|63.40 || align=center|36 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]] / [[seitsmevõistlus]] | align=center|8820 || align=center|24 || align=center|6550 || align=center|24 |- | style="text-align:left;"| [[Poolmaratoni käimine]] | align=center|1:23.00 || align=center|50 || align=center|1:33.10 || align=center|50 |- | style="text-align:left;"| [[Maratonikäimine]] | align=center|3:01.00 || align=center|50 || align=center|3:28.00 || align=center|50 |- | style="text-align:left;"| [[4 × 100 meetri teatejooks|4 x 100 m]] | 2026. aasta teatejooksude<br /> MM-i 12 paremat<br />+ 4 edetabeli alusel || align=center|16 || 2026. aasta teatejooksude<br /> MM-i 12 paremat<br />+ 4 edetabeli alusel || align=center|16 |- | style="text-align:left;"| [[4 × 400 meetri teatejooks|4 x 400 m]] | 2026. aasta teatejooksude<br /> MM-i 12 paremat<br />+ 4 edetabeli alusel || align=center|16 || 2026. aasta teatejooksude<br /> MM-i 12 paremat<br />+ 4 edetabeli alusel || align=center|16 |- | style="text-align:left;"| 4 × 400 m segateatejooks | 2026. aasta teatejooksude<br /> MM-i 12 paremat<br />+ 4 edetabeli alusel || align=center|16 || | 2026. aasta teatejooksude<br /> MM-i 12 paremat<br />+ 2 edetabeli alusel || align=center|16 |} == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2027. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2027. aasta kergejõustiku]] [[Kategooria:Peking]] cdwx39isfik15tcfnmu5yuzkit898j0 Kerdo Mölder 0 700679 7241115 7107276 2026-09-24T17:53:06Z ~2026-51803-62 238279 /* */ 7241115 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Kerdo Mölder on eesti laulja (2025).jpg|pisi|Kerdo Mölder 2025. aastal]] '''Kerdo Klas''' (sündinud [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1982]] [[Keila]]s) on eesti laulja. Ta on ansambli [[Respekt (ansambel)|Retspekk]] asutaja ja solist. == Isiklikku == Tal on 2 tütart ja poeg. [https://www.ohtuleht.ee/melu/394440/uskumatu-kerdo-molder-sai-bandikaaslasega-lapse] Tema endine elukaaslane on [[Priidu Heinroos]], kellega ta oli koos üheksa aastat. Nende kooselu lõppes [[2022]]. aastal. [[2024]]. aasta detsembris teavitas kooselust näitleja ja laulja [[Diana Klas|Diana Klasiga]], kellega abiellus [[22. mai]]l [[2025]]. 4. märtsil 2026 teatasid nad sotsiaalmeedias, et elavad juba kuu aega lahus. {{JÄRJESTA:Mölder, Kerdo}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] mzvxnxihre645oi3ful5fblf94ryg5p Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel 4 701906 7241446 7233861 2026-09-25T07:15:46Z NDG 207703 Reporting [[Special:Contributions/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] ([[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]] v3.1c) 7241446 wikitext text/x-wiki : ''Sellel leheküljel võib anda teada probleemidest, mis vajavad administraatorite tähelepanu. Siin võib muu hulgas arutada kindlate kasutajate blokeerimise üle.'' == Report concerning [[Special:Contributions/217.199.233.163|217.199.233.163]] == * {{user|217.199.233.163}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 10. august 2025, kell 11:07 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/83.166.44.175|83.166.44.175]] == * {{user|83.166.44.175}} Spam <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 11. august 2025, kell 16:51 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/Mavemuhekartul555|Mavemuhekartul555]] == * {{user|Mavemuhekartul555}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 23. august 2025, kell 16:57 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-59163-6|~2025-59163-6]] == * {{user|~2025-59163-6}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:21 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 12:26 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61260-8|~2025-61260-8]] == * {{user|~2025-61260-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 17:24 (EEST) :Blokeerisin kolmeks päevaks --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:24 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61803-9|~2025-61803-9]] == * {{user|~2025-61803-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:기나ㅏㄴ|기나ㅏㄴ]] ([[Kasutaja arutelu:기나ㅏㄴ|arutelu]]) 15. september 2025, kell 20:49 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:28 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-63367-9]] == * {{user|~2025-63367-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 17. september 2025, kell 11:53 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-26683-22]] == * {{user|~2025-26683-22}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 30. september 2025, kell 14:45 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27284-11]] == * {{user|~2025-27284-11}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 09:16 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-39]] == * {{user|~2025-27415-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 11:31 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-90]] == * {{user|~2025-27415-90}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27427-39]] == * {{user|~2025-27427-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27618-95|~2025-27618-95]] == * {{user|~2025-27618-95}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 09:58 (EEST) :https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:17 (EEST) ::Thank you @[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] I have some Issues with XReport. I checked on my recent edits here and found [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Information to @[[Kasutaja:TenWhile6|TenWhile6]], that this is the correct page. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:21 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27962-27|~2025-27962-27]] == * {{user|~2025-27962-27}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 7. oktoober 2025, kell 12:17 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Skibidi2627|Skibidi2627]] kohta == * {{kasutaja|Skibidi2627}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 10. november 2025, kell 09:57 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33219-61|~2025-33219-61]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33219-61}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33088-52|~2025-33088-52]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33088-52}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:50 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33246-38|~2025-33246-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33246-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:52 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33240-54|~2025-33240-54]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33240-54}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:53 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33310-69|~2025-33310-69]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33310-69}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 13. november 2025, kell 15:17 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33507-40|~2025-33507-40]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33507-40}} Vandalism. Please check IP, several tempaccounts were vandalizing here. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. november 2025, kell 11:20 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-34949-14|~2025-34949-14]] kohta == * {{kasutaja|~2025-34949-14}} Vandalism. See also IP and second tempaccount <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. november 2025, kell 12:07 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Oliverorav1234086|Oliverorav1234086]] kohta == * {{kasutaja|Oliverorav1234086}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. november 2025, kell 09:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-37698-60|~2025-37698-60]] kohta == * {{kasutaja|~2025-37698-60}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 13:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-38186-02|~2025-38186-02]] kohta == * {{kasutaja|~2025-38186-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 14:10 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-39825-38|~2025-39825-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-39825-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:范|范]] ([[Kasutaja arutelu:范|arutelu]]) 10. detsember 2025, kell 11:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Kadrikangsa12|Kadrikangsa12]] kohta == * {{kasutaja|Kadrikangsa12}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 14. detsember 2025, kell 18:46 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-40441-23|~2025-40441-23]] kohta == * {{kasutaja|~2025-40441-23}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Ppolar bear|Ppolar bear]] ([[Kasutaja arutelu:Ppolar bear|arutelu]]) 15. detsember 2025, kell 09:55 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-41271-47|~2025-41271-47]] kohta == * {{kasutaja|~2025-41271-47}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Paloi Sciurala|Paloi Sciurala]] ([[Kasutaja arutelu:Paloi Sciurala|arutelu]]) 17. detsember 2025, kell 17:28 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Jan Karjam.ee|Jan Karjam.ee]] kohta == * {{kasutaja|Jan Karjam.ee}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 22:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-43683-42|~2025-43683-42]] kohta == * {{kasutaja|~2025-43683-42}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:42 (EET) ::Blokeerisin kolmeks päevaks. [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-13576-4|~2026-13576-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-13576-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 15:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-17494-5|~2026-17494-5]] kohta == * {{kasutaja|~2026-17494-5}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:25 (EET) == 3 Löwi == Peaksime selle kasutaja lõpuks blokeerima ka siin ühes tema varikontodega (praegu kasutab aktiivsemalt kontot D1Hondt). Tegu on inglise vikis blokeeritud kasutajaga, ülevaade tema varikontodest on [[:en:Wikipedia:Sockpuppet investigations/3 Löwi|siin]]. Blokeeriti ta seal algselt pideva redigeerimissõdade pidamise ja sinna juurde käiva sõimlemise tõttu. Rohkelt stiilinäiteid tema sõimlemisest ja ironiseerimisest leiab [[Eri:Püsilink/7063032#Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit|viimasest üldise arutelu teemast]], kus alustab juttu pöördumisega "soldat". Inglise vikis blokeeritud varikontodest paari on ta siin üldises arutelus hiljuti taaskasutanud tühipaljaks ironiseerimiseks: [[Eri:Erin/7033112]], [[Eri:Erin/7036743]]. Sageli redigeerib sisse logimata, eriti kui lisab resümeedesse krõbedamaid märkuseid (nt [[Eri:Erin/6988260]]), aga tema kaastöö tegemise stiil on ka siis üsna hõlpsasti äratuntav: tegeleb valdavalt poleemiliste teemadega, teeb artiklites korraga palju segaseid või küsitava väärtusega muudatusi, postitades seejuures resümeedesse kõrvalisi või norivaid kommentaare, mis muudatusi eriti kuidagi ei selgita. Iseloomulikud on veel teatud väljendite süstemaatiline eemaldamine artiklitest (nt "Liivi ordu", mille kohta talle on korduvalt märkusi tehtud) või jutumärkide lisamine teatud sõnadele, mida ta peab naljakaks (nt [[Eri:Erin/6796356|sõnale "liiduvabariik"]]). Muu hulgas teeb sisulisi parandusi nii, et tekst ei vasta enam viidatud allikatele või [[Eri:Erin/7035880|lihtsalt eemaldab viidatud tekstilt viited]] või kommenteerib välja või eemaldab tekstilõike arusaamatul põhjusel. Kui paluda tal arutelus selgitada, siis selleks ta kuigivõrd ei vaevu. Näiteks [[Arutelu:Saaremaa mäss#c-Pikne-20240107205300-Jätkuvad probleemid ("punase") allika toimetamisel|siinse arutelu]] järele pöörasime tema muudatused üksvahe tagasi, aga hiljem on ta samas artiklis samalaadset tegevust jätkanud. Tema sarnaste vaieldavate muudatuste üle mitmes artiklis kaebab Andres nüüd [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Redigeerimissõda|siin]]. Teha artiklites korraga palju vaieldavaid muudatusi, mida keegi ei jõua kontrollida ega arutada, ei ole konstruktiivne. Hulk tema probleemseid muudatusi on sel põhjusel jäänud siin lihtsalt vajaliku tähelepanuta. Eri kontosid ja ajutisi kontosid ei kasuta ta mitte ainult jälgede segamiseks, vaid ka otsesemaks eksitamiseks, väites nüüd viimati [[Eri:Erin/7063032|siin]], et ei tea oma teise konto kaastööst üldse midagi. Kõik see on kestnud aastaid ja kuna tal pole inglise vikis enam sama lihtne toimetada nagu enne, siis selle võrra on ta nüüd siin aktiivsem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 15:19 (EET) : Vaieldava kaastöö kõrvalt on ta kohati teinud ka mõningaid asjakohaseid ja tegelikult häid parandusi, kuid eriti see teiste kaastööliste teadlik eksitamine ja pidev sopaloomine muutub väljakannatamatuks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:49 (EET) Blokeerisin kaks nimetatud kontot ja veel ühe varikonto, millega ta jätkas [[Eri:Erin/7064680|eksitavate väidete esitamist]] seoses mitme konto kasutamisega. Sama inimesega pole selle viimase konto taga tegu mitte ainult inglise vikis kontrollitud IP-aadresside põhjal, vaid ka siinse tegevuse järgi pole kuigivõrd kahtlust, et tegu on sama inimesega. Näiteks [[Eri:Erin/6835419|siin]] on ta "Ivan IV" asemele kirjutanud "Ivan Julm" ja see jälle selline asendus, mida 3 Löwi ka mitmel pool mujal on teinud ([[Eri:Erin/7047943|näide]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Hubertonjuut|Hubertonjuut]] kohta == * {{kasutaja|Hubertonjuut}} Vandalism. Also the TA on the same page <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Lp0 on fire|Lp0 on fire]] ([[Kasutaja arutelu:Lp0 on fire|arutelu]]) 14. jaanuar 2026, kell 10:38 (EET) :{{done}}. Blokkisin tähtajatult sobimatu kasutajanime tõttu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-31205-4|~2026-31205-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-31205-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 15. jaanuar 2026, kell 12:49 (EET) :{{done}}. Nädal aega blokki. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-49481-4|~2026-49481-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-49481-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 23. jaanuar 2026, kell 13:33 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. jaanuar 2026, kell 14:44 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-54811-0|~2026-54811-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-54811-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/VisaViidikas|VisaViidikas]] kohta == * {{kasutaja|VisaViidikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 10:50 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56276-8|~2026-56276-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56276-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 11:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56076-7|~2026-56076-7]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56076-7}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 15:38 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:01 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-58249-0|~2026-58249-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-58249-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. jaanuar 2026, kell 12:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-60849-3|~2026-60849-3]] kohta == * {{kasutaja|~2026-60849-3}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 10:45 (EET) :Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 11:21 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Tibladkadugeminema91|Tibladkadugeminema91]] kohta == * {{kasutaja|Tibladkadugeminema91}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 00:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-26490-2|~2026-26490-2]] kohta == * {{kasutaja|~2026-26490-2}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:36 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-74474-8|~2026-74474-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-74474-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/LI Mintian|LI Mintian]] kohta == * {{kasutaja|LI Mintian}} Long-term abuse <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 06:24 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10899-22|~2026-10899-22]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10899-22}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 10:40 (EET) :@[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] you blocked that tempaccount for 1 day. Please check their IP. Since december there were several vandalizing tempaccounts, a IP block would help there. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:51 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10966-49|~2026-10966-49]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10966-49}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:25 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14430-02|~2026-14430-02]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14430-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MinhVN1863|MinhVN1863]] ([[Kasutaja arutelu:MinhVN1863|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 08:37 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14872-08|~2026-14872-08]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14872-08}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 9. märts 2026, kell 16:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-15124-76|~2026-15124-76]] kohta == * {{kasutaja|~2026-15124-76}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 10. märts 2026, kell 12:54 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16092-25|~2026-16092-25]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16092-25}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 11:23 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16882-79|~2026-16882-79]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16882-79}} Spambot <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 10:45 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-23162-67|~2026-23162-67]] kohta == * {{kasutaja|~2026-23162-67}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 15. aprill 2026, kell 01:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-24181-48|~2026-24181-48]] kohta == * {{kasutaja|~2026-24181-48}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 11:51 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29816-51|~2026-29816-51]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29816-51}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 09:33 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29784-96|~2026-29784-96]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29784-96}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:15 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30273-17|~2026-30273-17]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30273-17}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 16:52 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-21742-16|~2026-21742-16]] kohta == * {{kasutaja|~2026-21742-16}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 09:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30556-28|~2026-30556-28]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30556-28}} Vandalism. Please check IP. 5 vandal-tempaccs <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 11:34 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Peeterkaalikas|Peeterkaalikas]] kohta == * {{kasutaja|Peeterkaalikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 19. juuni 2026, kell 19:06 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-37788-43|~2026-37788-43]] kohta == * {{kasutaja|~2026-37788-43}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 21:50 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Silikkon|Silikkon]] kohta == * {{kasutaja|Silikkon}} Long-term abuse. Spam / spambot. [[Special:CentralAuth/Nousefordead]], Spam at [[Ruslan Saberov]] ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ruslan_Saberov&diff=prev&oldid=7184659&diffmode=source]) <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 16:01 (EEST) :No, it's not spam. Meets the criteria of significance, the article is well written. And anyone can copy and paste articles, but a person doesn't necessarily follow a bad motive and you can make mistakes. And now why not understand the situation? In your opinion, everyone is bad and vandalizing, and it's easier for you to put a template to remove from here and conclude that you just don't want to work. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38780-41|&#126;2026-38780-41]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38780-41|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:02 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-42982-20|~2026-42982-20]] kohta == * {{kasutaja|~2026-42982-20}} Spam / spambot <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 5. august 2026, kell 10:07 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-45020-15|~2026-45020-15]] kohta == * {{kasutaja|~2026-45020-15}} Vandalism. Cross-wiki abuse. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:ChemicalCatalyst|ChemicalCatalyst]] ([[Kasutaja arutelu:ChemicalCatalyst|arutelu]]) 17. august 2026, kell 08:08 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-47069-70|~2026-47069-70]] kohta == * {{kasutaja|~2026-47069-70}} Vandalism. Cross-wiki <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:USSR-Slav|USSR-Slav]] ([[Kasutaja arutelu:USSR-Slav|arutelu]]) 2. september 2026, kell 12:30 (EEST) :Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. september 2026, kell 12:45 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-48409-28|~2026-48409-28]] kohta == * {{kasutaja|~2026-48409-28}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Enbi|Enbi]] ([[Kasutaja arutelu:Enbi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 00:30 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-47683-68|~2026-47683-68]] kohta == * {{kasutaja|~2026-47683-68}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. september 2026, kell 10:20 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] kohta == * {{kasutaja|~2026-51893-62}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. september 2026, kell 10:15 (EEST) rbds4x630ufyahyom1z97nbkuf9qwnr Miguel 0 702616 7241111 6997446 2026-09-24T17:45:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241111 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib lauljast; jalgpalluri kohta vaata artiklit [[Miguel (jalgpallur)]]; eesnime kohta vaata artiklit [[Miguel (eesnimi)]]}} {{Infokast muusik | nimi = Miguel | pilt = 2022 Gershwin Prize for Popular Song (51930552459) (cropped).jpg | pildiallkiri = Miguel 2022. aastal | taust = soolo_laulja | sünninimi = Miguel Jontel Pimentel | alias = {{hlist|Miguel Jontel|Jontel Johnson}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|10|23}} | sünnikoht = [[Los Angeles]], [[California]], USA | stiil = {{hlist|R&B|alternatiivne R&B}} | amet = {{hlist|Laulja|laulukirjutaja|plaadiprodutsent|näitleja}} | pill = Kitarr | tegev = 2000. aastast | plaadifirma = {{hlist|RCA|ByStorm|Jive|Black Ice}} }} '''Miguel Jontel Pimentel''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1985]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] laulja ja laulukirjutaja, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele ja alternatiivsele [[Rütm ja bluus|R&B-le]]. Ta kasvas üles [[California|Californias]] San Pedros ning alustas muusikukarjääri kolmeteistkümneaastaselt. Miguel sõlmis 2007. aastal lepingu plaadifirmaga [[Jive Records]] ning 2010. aasta novembris andis ta välja debüütalbumi "''All I Want Is You"''. Kuigi albumi ilmumist ei reklaamitud suurelt, sai sellest ikkagi hitt, mis tõi Miguelile palju edu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miguel: Kaleidoscope Dream |url=https://www.avclub.com/miguel-kaleidoscope-dream-1798174517 |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=AV Club |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=All Shows {{!}} BET US |url=https://www.bet.com/shows |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=BET |keel=en |arhiivimisaeg=2025-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251015000251/https://www.bet.com/shows |url-olek=ei tööta}}</ref> 2023. aastal läks albumi teine singel „''Sure Thing''“ [[TikTok|TikTokis]] populaarseks, jõudes [[Billboard Hot 100]] edetabelis 11. kohale ning saades Migueli seni edukaimaks singliks. == Viited == <references /> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] n0iu3g3vrmkkpw6ohbbd2gywxpvbu9p Carl von Güldenschantz 0 702935 7241522 7239435 2026-09-25T10:04:21Z Kapa1964 208720 7241522 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Carl oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Carl koos venna Georgi ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Carl von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õppeasutuse, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 24.04.1807 || [[[[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] || praporštšik || Armee koosseisus olnud praporštšik Güldenschantz määrati Peterburi grenaderirügementi.<ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[titulaarnõunik]]<ref name="Lipkani 1826"/> → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi 30 aastat väljaspool tegevteenistust naasis Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti komandandina avaldas ta tänu kohalikele linnakodanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 25.09.1852 | 5. jalaväekorpus | major / vanemvoorimeister | Keiserliku vägede ülevaatuse ajal puudus teenistuskohalt; tema ülesandeid täitis 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.<ref name="25.09.1852 Güldenschantz"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli Carl [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=87&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Всевысочайшие приказы, отданные в присутствии е.и.в. государя императора.''] – [СПб.: Гос. воен. коллегии, 1808], lk 83 (digivaaturis lk 87). ''Кремпинъ и Гильденшанцъ въ Санктпетербургской Гранодерской.''</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Karl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="25.09.1852 Güldenschantz">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961220?page=127&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Дополнение к Высочайшему приказу, отданному Сентября 25-го дня 1852 года'', lk 127]. 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrit major Güldenschantzi nimetatakse keiserlikus käsus; tema äraolekul täitis tema ametikohustusi 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 5nq4a2g7ly6gfi21kvyr2ivu8btsmhg 7241523 7241522 2026-09-25T10:05:06Z Kapa1964 208720 7241523 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Carl oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Carl koos venna Georgi ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Carl von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õppeasutuse, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 24.04.1807 || [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] || praporštšik || Armee koosseisus olnud praporštšik Güldenschantz määrati Peterburi grenaderirügementi.<ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement"/> |- | 16.08.1810 | Peterburi grenaderirügement | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[titulaarnõunik]]<ref name="Lipkani 1826"/> → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi 30 aastat väljaspool tegevteenistust naasis Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti komandandina avaldas ta tänu kohalikele linnakodanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 25.09.1852 | 5. jalaväekorpus | major / vanemvoorimeister | Keiserliku vägede ülevaatuse ajal puudus teenistuskohalt; tema ülesandeid täitis 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.<ref name="25.09.1852 Güldenschantz"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli Carl [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=87&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Всевысочайшие приказы, отданные в присутствии е.и.в. государя императора.''] – [СПб.: Гос. воен. коллегии, 1808], lk 83 (digivaaturis lk 87). ''Кремпинъ и Гильденшанцъ въ Санктпетербургской Гранодерской.''</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Karl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="25.09.1852 Güldenschantz">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961220?page=127&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Дополнение к Высочайшему приказу, отданному Сентября 25-го дня 1852 года'', lk 127]. 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrit major Güldenschantzi nimetatakse keiserlikus käsus; tema äraolekul täitis tema ametikohustusi 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 8regr1kepdyh9yqemfbzx6rry4ztzp7 Otto Hermann von Güldenschantz 0 703204 7240934 7240732 2026-09-24T12:24:30Z Kapa1964 208720 7240934 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German, [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] gnhubm9bg5prnbphxcqrp9y6x4f2z51 7240993 7240934 2026-09-24T14:19:38Z Kapa1964 208720 7240993 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German, [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || major || Rügemendi staap; majori auastmes; väeüksus paiknes [[:ru:Богучар|Bogutšaris]].<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55 (PDF-is lk 75).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] g9mquv12e0a53fsnj84nhjhywnq09ib 7240994 7240993 2026-09-24T14:20:17Z Kapa1964 208720 7240994 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German, [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes; väeüksus paiknes [[:ru:Богучар|Bogutšaris]].<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55 (PDF-is lk 75).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] czoqtnmj3n2chyb5kh695cx2t7awpvi 7241000 7240994 2026-09-24T14:26:17Z Kapa1964 208720 7241000 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German, [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes; väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55 (PDF-is lk 75).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 9m1x2jfjxxpvk7d6z5jtwnzx0zxxsod 7241127 7241000 2026-09-24T18:07:43Z Kapa1964 208720 7241127 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German, [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes; väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''Майоры отъ Инфантеріи'') nr 114.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55, 68 (PDF-is lk 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] bryx166o8y6g6wfpnnt0hk9tsjf113j 7241131 7241127 2026-09-24T18:15:05Z Kapa1964 208720 7241131 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German, [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes; väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''Майоры от инфантерии'') nr 114.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55, 68 (PDF-is lk 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] ovn5ii5ngruv2r2jupqf1nh65fykrpe 7241144 7241131 2026-09-24T18:31:55Z Kapa1964 208720 7241144 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German, [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''Майоры от инфантерии'') nr 114.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55, 68 (PDF-is lk 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 6dneu6a9bvhgv2mw6uvx9qreec1fctx 7241146 7241144 2026-09-24T18:37:12Z Kapa1964 208720 7241146 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German, [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55, 68 (PDF-is lk 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 0kl1uu5sz5jcb93s9x4hnt4xtbp7jv8 7241156 7241146 2026-09-24T18:43:23Z Kapa1964 208720 7241156 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjaviisis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55, 68 (PDF-is lk 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] m8emg9b8q49buh7qpvl9h9f622n7q1l 7241158 7241156 2026-09-24T18:45:50Z Kapa1964 208720 7241158 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55, 68 (PDF-is lk 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] jv0pra0k2td5bdtuvgvvpaurj2q0q7p 7241163 7241158 2026-09-24T18:49:38Z Kapa1964 208720 7241163 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]], väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55, 68 (PDF-is lk 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] t53x08xitf1bfhkop5vymyeu4u4kwv1 7241164 7241163 2026-09-24T18:51:24Z Kapa1964 208720 7241164 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 55, 68 (PDF-is lk 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 6k3ko7fsven6j7lz0sbp3aa51ya9z0g 7241174 7241164 2026-09-24T19:09:36Z Kapa1964 208720 7241174 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] r06b9v3rd0m2mjz97fn4xs2djy5zcft 7241193 7241174 2026-09-24T19:43:06Z Kapa1964 208720 7241193 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188).</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk 196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] r3s8b0j39u2syoqntulusb3si8a47fi 7241198 7241193 2026-09-24T19:47:20Z Kapa1964 208720 7241198 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 2oxyo9jv5bzs4vvihrwf1g7ii3ikg6x 7241221 7241198 2026-09-24T20:48:58Z Kapa1964 208720 7241221 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с Высочайших ЕИВ Приказов, отданных в С. Петербурге в 1802 году'']; 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] hivqrpdhn94ac5t64lidhr9py0uhl8c 7241226 7241221 2026-09-24T20:57:51Z Kapa1964 208720 7241226 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''. 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] hfwx6j7vrhuntym3fsp875utk2l1xnk 7241228 7241226 2026-09-24T21:00:02Z Kapa1964 208720 7241228 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (endine Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i ja major [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 8ohywp3ywi6ho9z2k4kh20qg230hzpy Mercedes-Benz W111 0 704687 7241024 7197670 2026-09-24T15:00:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 5 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241024 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Auto | nimi = Mercedes-Benz W111 | pilt = Mercedes-Benz 220 SEb (4343883849).jpg | pildiallkiri = Mercedes-Benz 220 SEb sedan | tootja = [[Mercedes-Benz]] | tootmine = 1959–1971 | klass = [[Luksusauto]] | keretüüp = 4-ukseline [[sedaan]]<br>2-ukseline [[kupee]]<br>2-ukseline [[kabriolett]] | paigutus = eesmootor, tagavedu | mootor = 2,2 l R6 (M180 / M127)<br>2,3 l R6 (M180)<br>2,5 l R6 (M129)<br>2,8 l R6 (M130)<br>3,5 l V8 (M116) | ülekanne = 4-käiguline manuaal<br>4-käiguline automaat | teljevahe = 2750 mm | pikkus = 4875 mm (sedaan)<br>4880 mm (kupee/kabriolett) | laius = 1845 mm | kõrgus = 1445 mm | mass = 1340–1660 kg | eelkäija = [[Mercedes-Benz W180|W180]], [[Mercedes-Benz W128|W128]] ("Ponton") | järeltulija = [[Mercedes-Benz W108/W109|W108]] (sedaan)<br>[[Mercedes-Benz R107/C107|C107]] (kupee) | disainer = Friedrich Geiger (sedaan)<br>Paul Bracq (kupee/kabriolett) }} '''Mercedes-Benz W111''' on luksusautode seeria, mida tootis Mercedes-Benz aastatel 1959–1971. See moodustab koos W110 ja W112-ga Mercedese nn Heckflosse (sabauime) perekonna. 1950. aastatel tootis Mercedes-Benz autosid kolmel platvormil: kandevkerega kolmemahulised Ponton-keredega masstoodetud neljasilindrised W120/W121 (neljaukselised sedaanid) koos 190SL rotsteriga ja kuuesilindrised W105/W180/W128 (neljaukselised sedaanid, viimased kaks saadaval ka kupeede ja kabrioletina); ristraamile ehitatud kerega 300-seeria luksusautod "Adenauer" (W186/W189) ja kaheukselised grand tourer kupeed/kabrioletid 300Sc (W188), ning terasest toruraamil sportauto 300SL (W198). Kuigi suurema kuulsuse saavutas Mercedes Adenauerite ja 300SL autodega, olid ettevõtte tähtsaimateks, suurema läbimüügiga autodeks lihtsad, masstoodetud Pontonid. Mastaabisäästu huvides otsustas Mercedes kogu mudelivaliku ühtlustada ühele platvormile.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Introduction |url=https://heckflosse.nl/introccv.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> Septembris 1956 toimusid Daimleris juhatuse koosolekud, mille järel algatas peainsener Fritz Nallinger Pontoni 220-seeria järeltulija nullist projekteerimise. Ta andis oma alluvatele sisuliselt vabad käed, esitades vaid kolm põhinõudmist: auto pidi olema reisijatele võimalikult turvaline ja ruumikas; ajatu disaniga, mis oleks selgelt äratuntava Mercedese esiosaga; ja olema tootmisvalmis hiljemalt 1959. aasta lõpuks. Seega pidid palavikuliselt töötama kõik osakonnad: Josef Mülleri juhitud mootoriosakond arendas edasi Pontonitel kasutatavaid 2.2-liitrisi kuuesilindrilisi mootoreid; Rudolf Uhlenhauti meeskond arendas auto juhitavust ja sõidumugavust, sealhulgas ka Mercedese kurikuulsalt kehve pidureid ja Karl Wilferti juhitud stilistide ja kereinseneride tiimi põhiülesandeks oli kere disain, mis oleks õnnetuse korral reisijatele võimalikult turvaline.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Design and Development |url=https://heckflosse.nl/dad4.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> W111-l arendati edasi Pontonitel algselt kasutusele võetud Bela Barenyi nn turvakere kontseptsiooni: auto keskosas asuv sõitjateruum disainiti jäigana ning eesosas olev mootoriruum ja tagaosas olev pagasiruum disainiti nn. kokkupõrketsoonidena, et need kokkupõrke korral neelaksid saadud kineetilist energiat ja hoiaksid sõitjaid turvalisena. Palju pandi rõhku ka sõitjateruumi turvalisusele: armatuurlaud oli tugevalt polsterdatud, et ei jääks ohtlikke teravaid servi, tahavaatepeegel disainiti kokkupõrke korral kinnitusest lahti murduma, ka tuuleklaas pidi kokkupõrke korral välja kukkuma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Safety |url=https://heckflosse.nl/safety4.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> Auto põhijooned visandati 1957. aastaks, esimesed prototüübid valmisid 1958. Veebruaris 1959 käisid Nallinger, Uhlenhaut, Müller ja Wilfert nelja prototüübiga pikal sõidul, sõideti Mercedese peakontorist Stuttgardis üle Alpide Napolisse ja tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andreina |eesnimi=Don |kuupäev=2023-12-02 |pealkiri=Automotive & Design History: Mercedes-Benz W110/111/112 Fintails - Béla Barényi And The Elusive Pluckenheckflosse |url=https://www.curbsideclassic.com/automotive-histories/automotive-history-mercedes-benz-fintail/ |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=Curbside Classic |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-18 |pealkiri=Mercedes 220b series, the car for the American market |url=https://benz-books.com/blog/346/mercedes-220b-series-car-america/ |vaadatud=2025-11-25 |keel=en-US}}</ref> W111 esitleti septembris 1959 Frankfurdi autonäitusel neljaukselise sedaanina. Erinevalt eelkäijatest oli W111 palju kandilisema kerega, tagaosa äärtes olid toonastest USA autodest inspireeritud terava väljanägemisega sabauimed, mille järgi saigi auto hüüdnimeks Heckflosse, lisaks kasutati 300SL (W198) rotsterist inspireeritud vertikaalseid esitulesid Pontonite ümmarguste asemel Esimesteks mudeliteks olid '''220b''' (111.010), mis vahetas välja W105 219, kasutades M180 2195 cm<sup>3</sup> reaskuuest bensiinimootorit kahe Solex 34 PJCB karburaatoriga, võimsusega 95 hj (180.940), hinnaks 11500 DEM; '''220Sb''' (111.012), mis vahetas välja W180 220S, see kasutas sama mootorit, kuid Solex 34 PAJTA karburaatoreid, mis andsid võimsuseks 110 hj (180.941), hinnaks 13250 marka; ja tippmudeliks '''220SEb''' (111.014), mis vahetas välja W128 220SE, kasutades M127 mootorit - sama mootor, kuid Boschi kütuse sissepritsega, võimsuseks 120 hj (127.982), hinnaks 14950.<ref>{{Netiviide |pealkiri=220 b |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/220-b.xhtml?oid=4897 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=220 Sb |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/220-Sb.xhtml?oid=4895 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=220 SEb |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/220-SEb.xhtml?oid=4898 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref> 220l oli võrreldes 220S ja 220SEga mõningaid erinevusi: sel polnud tagauimedel kroomriba, ning ka tagaosas kasutati vähem kroomi ning 220S/220SE olid topeltkaitserauaga, ka tagatuled olid 220l väiksemad, numbrituli ei olnud integreeritud tagatuledesse nagu 220S/SE-l, vaid oli eraldi. Ka sisemuses oli 220 esiistmete seljatugi erinevalt 220S/SE-st fikseeritud ja puudusid uksetaskud ja tagaistmel lahtivolditav käetugi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The 220, 220S and 220SE models |url=https://heckflosse.nl/220sse.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> 220, 220S ja 220SE toodeti ligikaudu vahekorras 1:2:1, ehk lõviosa olid 220S. W111 oli standardis neljakäigulise manuaalkäigukastiga, lisatasu eest võis saada ka Hydrak automaatsiduri, millega sai käiku vahetada ilma siduripedaalita. Käigukang asus üldjuhul veel roolisambal, kuid lisatasu eest sai selle paigaldada põrandale. Kriitikat pälvis aga autode kandiline näidikuteplokk, sealhulgas spidomeeter, mis oli vertikaalse skaalaga ja kiiruse suurenedes ülespoole kasvava ribaga, mis saavutas kriitikat kehva loetavuse tõttu.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Fintail Mercedes", six-cylinder models (W 111, W 112), 1959 - 1968 |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/Fintail-Mercedes-six-cylinder-models-W-111-W-112-1959---1968.xhtml?oid=4888 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Behind the wheel |url=https://heckflosse.nl/wheel4.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> Esimene uuendus tuli 1961. aastal, kui Heckflosse-sarjast tulid välja ka neljasilindrised W110 ja suurema, kolmeliitrise mootoriga W112. Aprillist 1961 oli tippmudelile 220SE lisavarustusena saadaval ka Mercedese esimene majasisene 4-käiguline hüdraulilise siduriga automaatkäigukast K4A 025. Augustist 1962 oli see saadaval ka 220 ja 220S mudelitele. W111 oli disainitud ka kupee ja kabrioletina juba 1957. aastast, disaini tegi Paul Bracq. Kuigi algselt olid kupeed ja kabrioletid sarnaselt sedaanidele suurte sabauimedega, siis 1960. aastate alguseks läksid sabauimed kiirelt moest välja, mistõttu kupeel ja kabrioletil neid kärbiti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Design and Development |url=https://heckflosse.nl/dadccv.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> Ka sedaanidel kasutavast vertikaalsest spidomeetrist loobuti, selle asemel said need konventsionaalsemad ümmargused spidomeetrid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Behind the wheel |url=https://heckflosse.nl/wheelccv.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> Kupeed esitleti esimest korda veebruaris 1961 Mercedes-Benzi muuseumi avamisel Stuttgardis Untertürkheimis, kui tähistati ka ühe Mercedes-Benzi eelkäija, Karl Benzi loodud Benz & Cie. 75. aastapäeva. Kupee oli saadaval ainult kütuse sissepritsega mudeliga 220SE (111.021), hinnaga 23 500 DEM.<ref>{{Netiviide |pealkiri=111 and 112 series coupés, 1961 - 1971 |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/111-and-112-series-coups-1961---1971.xhtml?oid=4533 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=220 SEb Coupé |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/220-SEb-Coup.xhtml?oid=4535 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref> Kuus kuud hiljem esitleti Frankfurdi autonäitusel ka kabrioletti, mis oli samuti saadaval vaid 220SE mudelina (111.023), hinnaks 25 500 marka.<ref>{{Netiviide |pealkiri=111 and 112 series convertibles, 1961 - 1971 |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/111-and-112-series-convertibles-1961---1971.xhtml?oid=4627 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=220 SEb Cabriolet |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/220-SEb-Cabriolet.xhtml?oid=4628 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The 220SE Coupe and Convertible models |url=https://heckflosse.nl/220seccv.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> 1965. aastal korraldati Mercedese mudelivalik ümber. 220, 220S ja 220SE tootmine lõpetati augustis, septembris vahetas 220 välja sedaanmudel '''230S''' (111.010), mis kasutas 2306 cm<sup>3</sup> M180 mootorit kahe Zenith 35/40 INAT karburaatoriga, võimsuseks 120 hj (180.947) hinnaga 13 750 DEM.<ref>{{Netiviide |pealkiri=230 S |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/230-S.xhtml?oid=4890 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}}</ref> See polnud enam Mercedese tippmudel - 220S, 220SE ja 300SE (W112) vahetas välja uus lipulaev W108 mudelitega 250S, 250SE ja 300SEb, 230S-st oli nüüd saanud keskklassi mudel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The 200, 200D, 230 and 230S models |url=https://heckflosse.nl/200230.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> Kupee ja kabriolett said nüüd mudelinimeks '''250SE''', neil hakati kasutama sama nimetusega W108 mudelil kasutatavat 2496 cm<sup>3</sup> Boschi sissepritsega M129 150 hj mootorit (129.980), hinnaks kupeel 24 350 ja kabrioletil 26 350 marka.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The 250SE Coupe and Convertible models |url=https://heckflosse.nl/250seccv.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=250 SE Coupé |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/250-SE-Coup.xhtml?oid=4540 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106091940/https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/250-SE-Coup.xhtml?oid=4540 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=250 SE Cabriolet |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/250-SE-Cabriolet.xhtml?oid=4636 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1968. aastaks korraldati Mercedese mudelivalik taaskord kardinaalselt ümber, 1967. aasta lõppedes saadeti Heckflosse sedaanid, sealhulgas W111 230S, lõplikult manalateele. W110/W111 vahetasid nüüd välja Mercedese uued keskklassi autod W114/W115 hüüdnimega "/8" (Strich-Acht). Kupeesid ja kabriolette toodeti veel edasi, kuna nende väiksemate uimedega disaini peeti palju õnnestunumaks ja mitte nii aegunuks kui sedaane, mistõttu otsustati kallis arendustöö ära jätta ning W108/W109 ei toodetud kunagi kupeede või kabriolettidena, ainult 4-ukseliste sedaanidena. Nii 250SE kui ka suurema, iganenud M189 mootoriga 300SE (W112) vahetas välja nüüd mudel '''280SE''' (kupee 111.024, kabriolett 111.025), mis kasutas 2778 cm<sup>3</sup> M130 reaskuuest Boschi D-Jetronicu elektroonilise sissepritsega võimsusega 160 hj (130.980), hinnaks kupeel 26 510 ja kabrioletil 28 545 DEM.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The 280SE Coupe and Convertible models |url=https://heckflosse.nl/280seccv.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=280 SE Coupé |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/280-SE-Coup.xhtml?oid=4541 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=280 SE Cabriolet |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/280-SE-Cabriolet.xhtml?oid=4633 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106134153/https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/280-SE-Cabriolet.xhtml?oid=4633 |url-olek=ei tööta}}</ref> 1970. aastal lisandus W111 mootorivalikusse ka uus 3499 cm<sup>3</sup> V8-mootor M116, mis kasutas samuti D-Jetronicu sissepritset, võimsuseks 200 hj (116.980). Selle mootoriga autosid nimetati '''280SE 3.5''' (kupee 111.026, kabriolett 111.027), hinnaks kupeel 30 636 ja kabrioletil 34 133 marka.<ref>{{Netiviide |pealkiri=280 SE 3.5 Coupé |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/280-SE-35-Coup.xhtml?oid=4542 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=280 SE 3.5 Cabriolet |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/280-SE-35-Cabriolet.xhtml?oid=4630 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=marsClassic |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Samas ei aidanud lõpuks ka V8-mootor tõsiasja vastu, et juba ligi 10 aastat tootmises olnud W111 oli juba vägagi aegunud. Algselt kavandati sellele ka suurema, 4,5-liitrise V8-mootori kasutamist, kuid lõpuks otsustati, et selle kasutamine madalate tootmismahtudega ja aegunud disainiga autol oleks liiga kallis, mistõttu see plaan maeti maha ning selle asemel saadeti W111 lõplikult pensionile.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The 280SE 3.5 Coupe and Convertible models |url=https://heckflosse.nl/28035ccv.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> Viimased R6 mootoriga 280SE kupeed ja kabrioletid toodeti mais 1971, V8-mootoriga veel juulini. Lõpphinnad 1971. aastal olid R6-mootoriga kupeel 30 636 ja kabrioletil 32 856 DEM, V8-mootoriga kupeel 33 869 ja kabrioletil 37 352 marka. W111 kupee vahetas välja uue R107 SL-klassi põhjal disainitud C107 SLC, millel ei jaganud W116 S-klassi arhitektuuri; kabriolett otsest järglast ei saanudki, kuna Mercedese uus suurem luksusrotster R107 oli nüüd firma tipp-avaauto, kuid ainult kaheistmeline. Uuesti hakkas neljaistmelist avaautot Mercedes tootma alles 20 aasta pärast, kui tuli välja W124 kabriolettversioon A124. Augustist 1959 augustini 1965 toodeti kokku 69 688 220b sedaani (lisaks 3 šassiid), 161 119 220Sb sedaani ja 66 086 220SEb sedaani; lisaks toodeti samal perioodil (alates 1961. aastast) 220SEb 14 173 kupeed ja 2729 kabrioletti. Septembrist 1965 kuni 1967. aasta lõpuni toodeti 40 766 230S sedaani, 250SE toodeti 5259 kupeed ja 954 kabrioletti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Production figures |url=https://heckflosse.nl/prod4.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> Viimasel tootmisperioodil 1968. aasta algusest kuni juulini 1971 toodeti 280SE R6-mootoriga 3797 kupeed ja 1390 kabrioletti, 280SE 3,5 V8-mootoriga 3270 kupeed ja 1232 kabrioletti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Production figures |url=https://heckflosse.nl/prodccv.htm |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> W111 220SE oli edukas ka mootorispordis: 1960 võitis Walter Schock Monte Carlo ja Akropolise ralli, Monte Carlo rallilt võeti ka kolmikvõit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Did you know...? |url=https://heckflosse.nl/DYK.htm#3 |vaadatud=2025-11-26 |väljaanne=heckflosse.nl}}</ref> 1961. aastal Rauno Aaltonen Soomes 1000 järve ralli ja 1962. aastal tuli Eugen Böhringer Monte Carlo rallil teiseks, kuid võitis Akropolise ja Liege-Sofia-Liege ralli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mercedes-Benz 220 SE (W 111), 1960 – 1964 |url=https://mercedes-benz-publicarchive.com/marsClassic/en/instance/ko/Mercedes-Benz-220-SE-W-111-1960--1964.xhtml?oid=6909 |vaadatud=2025-11-26 |väljaanne=marsClassic |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Luksusautod]] [[Kategooria:Mercedes-Benz|W111]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] 0qpomel6pf0ma5jakcgz11tq0640u7o Mazsālijas 0 705369 7240953 7033660 2026-09-24T13:02:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240953 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mazsālijas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mazsālijas | pindala = 0,057 | elanikke = 42 (2005) | asendikaardi_pilt = }} '''Mazsālijas''' (vanasti ka '''Mazsalijas''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Snēpele vald|Snēpele valla]]s.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=65909 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 70 meetri kõrgusel, valla keskusest [[Snēpele]]st 4,5, piirkonna keskusest [[Kuldīga]]st 10,5 ja [[Riia]]st 161 kilomeetri kaugusel. Mazsālijas on kujunenud endise Mazsalijase mõisa (''Massale, Klein-Sahlingen'') keskuse Mazsalijase kõrtsi ja Mazsālijase veski juurde.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 2. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2002. 408. lk.</ref> Aastal 1847 püstitatud veskihoones tegutseb võõrastemaja. Küla teenindab Mazsālijase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8242 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas asuvad regionaalse kaitse all olevad Krauļi muinaskalmed,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1268 Krauļu senkapi]</ref> riikliku kaitse all on Mazsālijase linnamägi ja asulakoht.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1266 Mazsāliju pilskalns ar apmetni]</ref> Käla lähistel asuvad Mazsālijase muinaskalmed on regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9224 Mazsāliju senkapi]</ref> [[Pilt:Mazsālijas_Watermill.jpg|pisi|tühi|Mazsālijase veski]] ==Viited== {{viited}} {{Snēpele vald}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] fmi8hcor75ao4xld7xqnnwmmnwccjjk Ozoli (Bebri vald) 0 705841 7241598 7040200 2026-09-25T11:24:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241598 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ozoli | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ozoli | pindala = 0,184 | elanikke = 56 (2015) | asendikaardi_pilt = }} '''Ozoli''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] [[Bebri vald|Bebri vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=44697 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas. Ozoli asub valla keskusest [[Vecbebri]]st 7, piirkonna keskusest [[Aizkraukle]]st 26 ja [[Riia]]st 102 km kaugusel. Külas asub Ozoli bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3316 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Bebri vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] eg5gpxbs399ye2xu4twzklyb3x2vogh In memoriam 2026 0 706690 7241082 7240769 2026-09-24T17:09:35Z Velirand 67997 /* September */ 7241082 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *[[23. september]] – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) [[Kategooria:2026]] dg5cadm0i1kvfblx9ttntn750oy9rmu 7241089 7241082 2026-09-24T17:14:25Z Velirand 67997 /* September */ 7241089 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *[[23. september]] – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) [[Kategooria:2026]] 0egl3o6wbr4fkuxh62e3pfu78mvvh5b 7241171 7241089 2026-09-24T19:03:49Z Velirand 67997 /* September */ 7241171 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *[[23. september]] – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) [[Kategooria:2026]] atwnge3abnt8ps42pxuue12cwycnhr9 7241599 7241171 2026-09-25T11:26:22Z Sendrasendra 225202 /* August */ 7241599 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *[[23. september]] – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) [[Kategooria:2026]] tn4u3po6b9dzd8j2n4zpsrs04064apl 2026. aasta Vormel 1 hooaeg 0 706933 7241556 7201945 2026-09-25T10:58:04Z Kasparkelk 204517 7241556 wikitext text/x-wiki {{F1 hooaeg | aasta = 2026 | eelmine = 2025 | järgmine = 2027 | meistrid = Sõitjate maailmameister: TBD<br> {{nowrap|Konstruktorite maailmameister: TBD}} }} '''2026 FIA Vormel 1 maailmameistrivõistlused''' on 77. [[Vormel 1]] hooaeg, mille käigus selgitatakse välja nii sõitjate kui konstruktorite maailmameister. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlusega vormelivõidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Autoliit]] (FIA). Hooaeg algas 8. märtsil 2026 [[2026. aasta Austraalia grand prix|Austraalia ''grand prix'']]'ga ning lõpeb 6. detsembril 2026 [[2026. aasta Abu Dhabi grand prix|Abu Dhabi ''grand prix'']]'ga. Hooaega on planeeritud märtsist detsembrini 24 etappi. Maailmameistrid selgitatakse nii sõitjate kui konstruktorite arvestuses. [[Lando Norris]] on valitsev maailmameister sõitjate arvestuses ning [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] konstruktorite arvestuses.<ref>[https://sport.err.ee/1609879042/vormel-1-maailmameistriks-krooniti-lando-norris Vormel-1 maailmameistriks krooniti Lando Norris] ERR, 07.12.2025.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609821045/mclaren-kindlustas-singapuris-konstruktorite-mm-tiitli McLaren kindlustas Singapuris konstruktorite MM-tiitli] ERR, 05.10.2025.</ref> ==Sõitjad ja võistkonnad== Alltoodud võistkonnad ja sõitjad on sõlminud lepingu, et osaleda 2026. aasta Vormel 1 maailmameistrivõistlustel. Kõik võistkonnad sõidavad [[Pirelli]] rehvidega.<ref>[https://www.fia.com/news/pirelli-confirmed-fia-formula-one-world-championship-sole-tyre-supplier-2025-2027 Pirelli confirmed as FIA Formula One World Championship Sole Tyre Supplier for 2025-2027] FIA, 10.10.2023.</ref> Igal võistkonnal on võistlustel kaks autot ning kohustus esitada mõlema auto kohta sõitja. {|class="wikitable sortable" style="font-size:85%" !scope="col" rowspan="2"| Võistkond !scope="col" rowspan="2"| Konstruktor !class="unsortable" rowspan="2"| Šassii !scope="col" rowspan="2" nowrap| Jõuallikas !colspan="3" scope="col" class="unsortable"| Sõitjad |- !scope="col" class="unsortable"| Nr. !scope="col" class="unsortable"| Sõitja nimi !class="unsortable" | Etapid |- | data-sort-value="BWT" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[BWT (company)|BWT]] Alpine F1 Team ![[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]] | A526 | Mercedes | style="text-align:center" |10<br>43 | nowrap="" |{{riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]]<br>{{riigi ikoon|Argentina}} [[Franco Colopinto]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | nowrap="" data-sort-value="Aston" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Aston Martin [[Saudi Aramco|Aramco]] F1 Team ! nowrap="" |[[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | AMR26 | Honda | style="text-align:center" |14<br>18 | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fernando Alonso]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | data-sort-value="Will"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Atlassian]] Williams Racing ![[Atlassian]] [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | FW48 | Mercedes | style="text-align:center"|23<br>55 |nowrap| {{Riigi ikoon|Tai}} [[Alexander Albon]]<br>{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]] | align="center" nowrap|1–11<br>1–11 |- | data-sort-value="Audi" |{{Riigi ikoon|GER}} Audi [[Recolut]] F1 Team ![[Audi F1 Team|Audi]] | R26 | Audi | style="text-align:center" |5<br>27 | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Bortoleto]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Hülkenberg]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | data-sort-value="Cadillac" |{{Riigi ikoon|USA}} Cadillac F1 Team ![[Cadillac F1 Team|Cadillac]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | MAC-26 | Ferrari | style="text-align:center" |11<br>77 | {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Sergio Pérez]]<br>{{Riigi ikoon|Soome}} [[Valtteri Bottas]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | data-sort-value="Scuderia Fer" |{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia Ferrari [[HP]] ![[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | SF-26 | Ferrari | style="text-align:center" |16<br>44 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Charles Leclerc]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lewis Hamilton]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | data-sort-value="Haas" |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Toyota Gazoo Racing|TGR]] Haas F1 Team ![[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | VF-26 | Ferrari | style="text-align:center" |31<br>87 | nowrap="" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Esteban Ocon]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Oliver Bearman]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | scope="row" data-sort-value="McL" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} McLaren [[Mastercard]] F1 Team ! scope="row" nowrap="" |[[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | MCL40A | Mercedes | style="text-align:center" |1<br>81 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lando Norris]]<br>{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Oscar Piastri]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | data-sort-value="Merc" |{{nowrap|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Mercedes-AMG [[Petronas]] F1 Team}} ![[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] | F1 W17 | Mercedes | style="text-align:center" |12<br>63 | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George Russell]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | data-sort-value="Recing Bulls" |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Visa]] [[Cash App]] Racing Bulls F1 Team ! nowrap="" |[[Scuderia AlphaTauri|Racing Bulls]]-[[Red Bull Powertrains]] | VCARB 03 | {{nowrap|Red Bull Ford}} | style="text-align:center" |30<br>41 | {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Liam Lawson]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} [[Arvid Lindblad]] | align="center" nowrap="" |1–11<br>1–11 |- | data-sort-value="Oracle"|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Oracle Corporation|Oracle]] Red Bull Racing !nowrap=""|[[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains]] | RB22 | {{nowrap|Red Bull Ford}} | style="text-align:center"|3<br>6 |nowrap| {{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Max Verstappen]]<br>{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Isack Hadjar]] | align="center" nowrap|1–11<br>1–11 |- class="sortbottom" | colspan="7" align="bottom" style="background-color:#EAECF0; text-align:center" |'''Viited:''' <ref>[https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2026/2026-fia-formula-one-world-championship-entry 2026 FIA Formula One World Championship Entry List] FIA, 19.12.2025.</ref> |} ===Muudatused võistkondade nimekirjas=== Üheteistkümnenda võistkonnana liitub Vormel 1 sarjaga [[USA]] autotootja [[Cadillac F1 Team|Cadillac]]. Esimestel hooaegadel kasutatakse Ferrari jõuallikat, kuid samal ajal arendatakse välja ka oma jõuallikat tulevateks hooaegadeks.<ref>[https://sport.err.ee/1609532426/usa-autotootja-liitub-vormel-1-sarjaga USA autotootja liitub vormel-1 sarjaga] ERR, 25.11.2024.</ref> ===Muudatused sõitjate nimekirjas=== Vormel 1 sarja naasevad [[Cadillac F1 Team|Cadillaci]] sõitjatena [[Valtteri Bottas]] ja [[Sergio Pérez]].<ref>[https://sport.err.ee/1609779417/cadillaci-vormeli-rooli-taha-istuvad-bottas-ja-perez Cadillaci vormeli rooli taha istuvad Bottas ja Perez] ERR, 26.08.2025.</ref> Bottas osales viimati põhisõitjana sarjas [[2024. aasta Vormel 1 hooaeg|2024.]] hooajal [[Sauber Motorsport|Sauberi]] sõitjana. Pérez osales viimati põhisõitjana sarjas [[2025. aasta Vormel 1 hooaeg|2025.]] hooajal [[Red Bull Racing]]u piloodina. [[Red Bull Racing]]u eest sõidab [[Yuki Tsunoda]] asemel põhisõitjana endine [[Scuderia AlphaTauri|Racing Bullsi]] piloot [[Isack Hadjar]]. Tsunoda jätkab tiimi varusõitjana. Racing Bullsi teiseks põhisõitjaks, [[Liam Lawson]]i kõrvale, palgati Vormel 2 piloot [[Arvid Lindblad]].<ref>[https://sport.err.ee/1609874184/red-bulli-vormelimeeskond-asendab-tsunoda-hadjariga Red Bulli vormelimeeskond asendab Tsunoda Hadjariga] ERR, 02.12.2025.</ref> ==Kalender== 2026. aasta kalender avaldati FIA poolt 10. juunil 2025 ning koosnes sarnaselt kahele eelnevale hooajale 24. etapist.<ref name="F1 2026 calendar">[https://www.formula1.com/en/latest/article/formula-1-reveals-calendar-for-2026-season.YctbMZWqBvrgyddrnauo8 Formula 1 reveals calendar for 2026 season] Formula 1, 10.06.2026.</ref> Kuuel neist on planeeritud sprindivõistlus.<ref name="F1 2026 calendar"/> {| class="sortable wikitable" width="650px" style="font-size: 85%;" !data-sort-type="number" | Etapp !''Grand prix'' !Rada !class="unsortable" | Kuupäev |- !1 | [[Austraalia grand prix|Austraalia ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|AUS}} [[Albert Parki ringrada]], [[Melbourne]] | 8. märts |- !2 | [[Hiina grand prix|Hiina ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|CHN}} [[Shanghai rahvusvaheline ringrada]], [[Shanghai]] | 15. märts |- !3 | [[Jaapani grand prix|Jaapani ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|JPN}} [[Suzuka ringrada]], [[Suzuka]] | 29. märts |- ! | <s>[[Bahreini grand prix|Bahreini ''grand prix'']] | <s>{{Riigi ikoon|BHR}} [[Bahreini rahvusvaheline ringrada]], [[Sakhir]] | <s>12. aprill |- ! | <s>[[Saudi Araabia grand prix|Saudi Araabia ''grand prix'']] | <s>{{Riigi ikoon|SAU}} [[Jiddah Corniche ringrada]], [[Jiddah]] | <s>19. aprill |- !4 | [[Miami grand prix|Miami ''grand prix'']] | {{nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} [[Miami rahvusvaheline autodroom]], [[Miami Gardens]]}} | 3. mai |- !5 | [[Kanada grand prix|Kanada ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|CAN}} [[Gilles Villeneuve'i ringrada]], [[Montréal]] | 24. mai |- !6 | [[Monaco grand prix|Monaco ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|MON}} [[Monaco tänavarada]], [[Monaco]] | 7. juuni |- !7 | [[Barcelona-Kataloonia grand prix|Barcelona-Kataloonia ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|ESP}} [[Kataloonia ringrada]], [[Montmeló]] | 14. juuni |- !8 | [[Austria grand prix|Austria ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Ring]], [[Spielberg]] | 28. juuni |- !9 | [[Suurbritannia grand prix|Suurbritannia ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|GBR}} [[Silverstone'i ringrada]], [[Silverstone]] | 5. juuli |- !10 | [[Belgia grand prix|Belgia ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|BEL}} [[Spa-Francorchamps ringrada]], [[Stavelot]] | 19. juuli |- !11 | [[Ungari grand prix|Ungari ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|HUN}} [[Hungaroring]], [[Budapest]] | 26. juuli |- !12 | [[Hollandi grand prix|Hollandi ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|NED}} [[Zandvoorti ringrada]], [[Zandvoort]] | 23. august |- !13 | [[Itaalia grand prix|Itaalia ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Monza ringrada]], [[Monza]] | 6. september |- !14 | [[Hispaania grand prix|Hispaania ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|ESP}} [[Madring ringrada]], [[Madrid]] | {{nowrap|13. september}} |- !15 | [[Aserbaidžaani grand prix|Aserbaidžaani ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|AZE}} [[Bakuu tänavarada]], [[Bakuu]] | {{nowrap|26. september}} |- !16 | [[Bahreini grand prix|Bahreini ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|Malaisia}} [[Sepangi ringrada]], [[Sepang]] | {{nowrap|4. oktoober}} |- !17 | [[Singapuri grand prix|Singapuri ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|SIN}} [[Marina Bay tänavarada]], [[Singapur]] | 11. oktoober |- !18 | [[USA grand prix|USA ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Circuit of the Americas]], [[Austin]] | 25. oktoober |- !19 | [[Mehhiko grand prix|Mehhiko ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|MEX}} [[Autódromo Hermanos Rodríguez]], [[México]] | 1. november |- !20 | [[São Paulo grand prix|São Paulo ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|BRA}} [[Interlagose ringrada]], [[São Paulo]] | 8. november |- !21 | [[Las Vegase grand prix|Las Vegase ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Las Vegase tänavarada]], [[Las Vegas]] | 21. november |- !22 | [[Katari grand prix|Katari ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|QAT}} [[Losaili ringrada]], [[Losail]] | 29. november |- !23 | [[Abu Dhabi grand prix|Abu Dhabi ''grand prix'']] | {{Riigi ikoon|AÜE}} [[Yas Marina ringrada]], [[Abu Dhabi]] | 6. detsember |- class="sortbottom" | colspan="4" align="bottom" style="background-color:#EAECF0; text-align:center" |'''Viited:''' <ref name="F1 2026 calendar"/> |} ===Ära jäetud ''grand prix'''d=== Aprillis toimuma pidanud [[Bahreini Grand Prix|Bahreini ''grand prix'']] ja [[Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia ''grand prix'']] jäeti [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani sõja]] puhkemise tõttu turvakaalutlustel ära. Neid ei lükatud edasi ega asendatud, mistõttu koosnes kalender seejärel 22 ''grand prix'''st.<ref>[https://sport.err.ee/1609968044/vormel-1-kalender-kahaneb-kahe-etapi-vorra Vormel-1 kalender kahaneb kahe etapi võrra] ERR, 15.03.2026.</ref> Hiljem otsustati Bahreini ''grand prix'' korraldada oktoobris [[Sepangi ringrada|Sepangi ringrajal]]. == Tulemused == === ''Grand prix''{{'}}de kokkuvõte === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;" !Etapp !''Grand prix'' !nowrap|Kvalifikatsiooni võitja ! nowrap="" |''Grand prix'' võitja !nowrap|Konstruktor !Sprindi võitja |- !1 |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[2026. aasta Austraalia grand prix|Austraalia ''grand prix'']] |data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] |data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] |data-sort-value="MER" nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |– |- !2 |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[2026. aasta Hiina grand prix|Hiina ''grand prix'']] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="MER" nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] |- !3 |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2026. aasta Jaapani grand prix|Jaapani ''grand prix'']] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="MER" nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |– |- !4 |{{Riigi ikoon|USA}} [[2026. aasta Miami grand prix|Miami ''grand prix'']] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="MER" nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |data-sort-value="NOR" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] |- !5 |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[2026. aasta Kanada grand prix|Kanada ''grand prix'']] |data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="MER" nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] |- !6 |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[2026. aasta Monaco grand prix|Monaco ''grand prix'']] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="MER" nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |– |- !7 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[2026. aasta Barcelona-Kataloonia grand prix|Barcelona-Kataloonia ''grand prix'']] |data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] |data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] |data-sort-value="FER" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |– |- !8 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[2026. aasta Austria grand prix|Austria ''grand prix'']] |data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] |data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] |data-sort-value="MER" nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |– |- !9 |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[2026. aasta Suurbritannia grand prix|Suurbritannia ''grand prix'']] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] |data-sort-value="FER" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |- !10 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2026. aasta Belgia grand prix|Belgia ''grand prix'']] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="ANT" nowrap|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Andrea Kimi Antonelli]] |data-sort-value="MER" nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |– |- !11 |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[2026. aasta Ungari grand prix|Ungari ''grand prix'']] |data-sort-value="NOR" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] |data-sort-value="NOR" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] |data-sort-value="MCL" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] |– |- !12 |{{Riigi ikoon|Holland}} [[2026. aasta Hollandi grand prix|Hollandi ''grand prix'']] | | | | |- !13 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2026. aasta Itaalia grand prix|Itaalia ''grand prix'']] | | | |– |- !14 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[2026. aasta Hispaania grand prix|Hispaania ''grand prix'']] | | | |– |- !15 |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[2026. aasta Aserbaidžaani grand prix|Aserbaidžaani ''grand prix'']] | | | |– |- !16 |{{Riigi ikoon|Singapur}} [[2026. aasta Singapuri grand prix|Singapuri ''grand prix'']] | | | | |- !17 |{{Riigi ikoon|USA}} [[2026. aasta USA grand prix|USA ''grand prix'']] | | | |– |- !18 |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[2026. aasta Mehhiko grand prix|Mehhiko ''grand prix'']] | | | |– |- !19 |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2026. aasta São Paulo grand prix|São Paulo ''grand prix'']] | | | |– |- !20 |{{Riigi ikoon|USA}} [[2026. aasta Las Vegase grand prix|Las Vegase ''grand prix'']] | | | |– |- !21 |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2026. aasta Katari grand prix|Katari ''grand prix'']] | | | |– |- !22 |{{Riigi ikoon|AÜE}} [[2026. aasta Abu Dhabi grand prix|Abu Dhabi ''grand prix'']] | | | |– |} ==Viited== {{viited}} {{F1 hooajad}} [[Kategooria:Vormel 1]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Vormel 1, 2026. aasta hooaeg]] m5699uf605ztxky5kjlly4xrq7phe3a Mālkalni 0 709324 7241282 7085527 2026-09-24T23:42:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241282 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mālkalni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mālkalni | pindala = | elanikke = 14 (2009) | asendikaardi_pilt = }} '''Mālkalni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=49373 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas. Mālkalni asub valla keskusest [[Kriškalni]]st 9,9 ja [[Riia]]st 131 km kaugusel. Külas asub Mālkalni bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4444 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2026-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200217154701/http://atd.lv/pieturvietas/4444 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 1897 asus seal 37 elanikuga luterlaste küla, aastal 2009 oli elanikke 14. Aastatel 2009–2021 jäi asula [[Pļaviņase piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Aiviekste vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] lrbsoo1fual6pxzgvd70t16w2bmp20c Mazblīdene 0 709574 7240940 7116492 2026-09-24T12:36:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240940 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mazblīdene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mazblīdene | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mazblīdene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Blīdene vald|Blīdene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2894 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub maantee [[A9 (Läti|A9]] ääres. Külas asub Mazblīdene bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6364 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Looduskaitse all on Vecšķietnieki tamm ja Vecšķietnieki Tee tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastail 2001–2021 kuulus küla [[Brocēni piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Blīdene vald}} [[Kategooria:Salduse piirkonna külad]] r0mv0r2ba4vhibucumtdeim2im62ygu Misa 0 709875 7241176 7093468 2026-09-24T19:12:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241176 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Misa | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Misa | pindala = 0,244 | elanikke = 24 (2013) | asendikaardi_pilt = }} '''Misa''' (ka '''Misas lauki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonna]] [[Baldone vald|Baldone vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2799 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas merepinnast 20 meetri kõrgusel. Asula jääb piirkonna keskusest [[Ķekava]]st 20 ja [[Riia]]st 36 kilomeetri kaugusele. Küla teenindab Misas lauki bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/16106 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Misa rajati suvilapiirkonnana, seal on 226 suvilakrunti. Aiandusühistu loodi aastal 1881 [[Läti Ülikool]]i eestvedamisel, projektiga liitusid ka prokuratuur, [[Riia Polütehnikum|Riia Polütehniline Instituut]], Kõrghariduse ministeerium, Teaduste akadeemia, Siseministeerium, Parteiajaloo instituut, tsiviilkaitse, vanglate süsteem, ülemkohus, Kvalifikatsioonitõstmise instituut, riiklik autoinspektsioon, Meditsiiniinstituut, Ametiühingute Kesknõukogu, Üldhariduskool ja teised. Aastal 1999 hakkas aianduskooperatiiv kandma nime Misas lauki. Kooperatiiv on külla rajanud ka poe ja veetorni. Aastatel 2008–2021 jäi asula [[Baldone piirkond]]a. Aastal 2013 oli külas 24 elanikku. [[Pilt:Vasarnīcu_ciems_Misa.JPG|pisi|tühi|Misa]] ==Viited== {{viited}} {{Baldone vald}} [[Kategooria:Ķekava piirkonna külad]] 3w09tj68dt4hddsvvv4zb5bnp0yhqmf Mercendarbe 0 709883 7241026 7093466 2026-09-24T15:07:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241026 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mercendarbe | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mercendarbe | pindala = 0,826 | elanikke = 139 (2021)<ref>Oficiālās statistikas portāls</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mercendarbe''' (vanasti ka '''Mencendarbe''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonna]] [[Baldone vald|Baldone vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2791 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas merepinnast 33 meetri kõrgusel. Asula jääb piirkonna keskusest [[Ķekava]]st 21 ja [[Riia]]st 37 kilomeetri kaugusele. Mercendarbes asub Baldone metskond. Küla teenindab Mercendarbe bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6303 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on kujunenud endise [[Mercendarbe mõis]]a (''Merzendorf'') keskuse juurde. Mõisa häärberi uksed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4196 Durvju komplekts]</ref> Looduskaitse all on Mencendarbe pärnaallee, kolm mõisa juures kasvavat pärna, üks [[läänepärn]], üks [[raagremmelgas]] ja üks [[Euroopa lehis]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastail 1939–2012 oli mõisa häärberis lastekodu. Aastatel 2008–2021 jäi asula [[Baldone piirkond]]a. Aastast 2017 asub mõisa häärberis Baldone muuseum. [[Pilt:Mercendarbes_pils_2000-02-20.jpg|pisi|tühi|Mercendarbe mõisa häärber aastal 2000]] ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 163 (1970) * 191 (1979) * 153 (1989) * 142 (2000) <td> * 132 (2005) * 125 (2011) * 139 (2021) </table> ==Viited== {{viited}} {{Baldone vald}} [[Kategooria:Ķekava piirkonna külad]] 1tkpefbw2di9ed0rhac6kofmorqr4m4 Mellupi 0 711406 7241002 7232816 2026-09-24T14:30:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241002 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mellupi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mellupi | pindala = 1,15 | elanikke = 151 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Mellupi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonna]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=6846 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas. Asula jääb valla ja piirkonna keskusest [[Ķekava]]st 18 ning [[Riia]]st 29 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad bussipeatused Mellupi 1<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14406 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Štrausi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14429 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Mellupi 2.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6215 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mellupi hakkas kasvama, kui küla juurde rajati Dārznieki ja Dzintari aianduskoperatiivid. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 75 (1989) * 90 (2000) * 118 (2011) <td> * 145 (2021) * 151 (2026) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ķekava vald}} [[Kategooria:Ķekava piirkonna külad]] pwqede3sgh91n2ryb9v8djmw0en5dx8 Namiķi 0 711923 7241314 7117193 2026-09-25T02:27:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241314 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Namiķi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 =Namiķi | pindala = 0,34 | elanikke = 323 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Namiķi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Lutriņi vald|Lutriņi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2906 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas merepinnast 100 meetri kõrgusel. Namiķi jääb valla keskusest [[Lutriņi]]st 1,5, piirkonna keskusest [[Saldus]]est 9 ja [[Riia]]st 125 kilomeetri kaugusele. Küla teenindavad Meliorācija<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6516 Autotransporta direcija] {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Namiķi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/9438 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2026-03-23 |arhiivimisaeg=2026-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260428052027/https://www.atd.lv/pieturvietas/9438 |url-olek=ei tööta}}</ref> Küla rajati teise maailmasõja järgsetel aastatel kui maaparandustöötajate teehooldevalitsuse keskasula.<ref>''Latvijas pagasti. Enciklopēdija.'' Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0</ref> Nõukogude perioodil olid külas nii klubi kui ka raamatukogu; nende asemel tegutseb tänapäeval ööklubi. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Salduse piirkond (2009–2021)|Salduse piirkonda]]. Aastal 2021 oli külas 322 elanikku, aastal 2026 oli elanikke 323. [[Pilt:ČTZ_pie_Namiķiem.jpg|pisi|tühi|Mälestusmärk maaparandustöötajatele]] ==Viited== {{viited}} {{Lutriņi vald}} [[Kategooria:Salduse piirkonna külad]] fzstyx7ieuvc6n303xrby11e4mikjwn 2026. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis 0 712058 7240925 7170013 2026-09-24T12:10:54Z Kasparkelk 204517 7240925 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|eelmine=2025|järgmine=2027|aasta=2026|võistlus=[[Eesti meistrivõistlused autokrossis|Eesti autokrossi meistrivõistluste]]|eelminelink=2025. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis|järgminelink=2027. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis}} [[Fail:Martin Talv, Misso 2022.jpg|pisi|240x240px|Martin Talv tuli meistriks Veobagi Superi klassis.]] '''2026. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''' on meistrivõistluste 58. hooaeg. Meistrivõistluste korraldaja on [[Eesti Autospordi Liit]]. Meistritiitel antakse välja klassides GAZ-51, GAZ-53 ja Veobagi Super. Karikavõistlused toimuvad klassides SSV Bagi ja Truck Open. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Rada !Kuupäev !Klass !Võitja |- ! rowspan="3" |1 | rowspan="3" |[[Raassilla rallikrossirada]], [[Vilimeeste|Villimeeste]] | rowspan="3" |18. aprill |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|EST}} Veiko Hirsnik |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Andri Roos |- |Veobagi |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |- ! rowspan="3" |2 | rowspan="3" |[[Piiroja rallikrossirada]], [[Alastvere]] | rowspan="3" |6. juuni |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Toime |- |Veobagi |''polnud osalejaid'' |- ! rowspan="3" |3 | rowspan="3" |[[Misso rallikrossirada]], [[Misso]] | rowspan="3" |27. juuni |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|EST}} Veiko Hirsnik |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Tajo Aasaroht |- |Veobagi |{{Riigi ikoon|LAT}} Ainārs Ramats |- ! rowspan="3" |4 | rowspan="3" |Spordi kompleks "Teperis", [[Smiltene]] | rowspan="3" |22-23. august |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Tajo Aasaroht |- |Veobagi |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |- ! rowspan="3" |5 | rowspan="3" |[[Matsi krossirada]], [[Matsi (Rõuge)|Matsi]] | rowspan="3" |12. september |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|EST}} Mikk Mäesaar |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Toime |- |Veobagi |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autokross |url=https://autosport.ee/sport/autokross/ |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |keel=et}}</ref> ! ! |} == Tulemused == === GAZ-51 === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis |BrunoLeimanisTeam |Kõik |108 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Veiko Hirsnik |TM Rally Team |Kõik |94 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Kaido Orro |MTÜ AMK Setopoisid |Kõik |69 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Taavi Pindis | |1-4 |45 |- !5 |{{Riigi ikoon|LAT}} Artis Kirkis | |2-5 |41 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Mikk Mäesaar | |5 |26 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Reinar Vissel | |5 |12 |- !8 |{{Riigi ikoon|LAT}} Ingus Stasko | |4 |8 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ESTime - Rally events results and management solutions |url=https://estime.ee/events/TARu6p0RuRjPT3X5JR2o/participants |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=estime.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Veoautokrossi Eesti meistrivõistluste punktitabel 2026 |url=https://autosport.ee/wp-content/uploads/2026/09/2026-punktitabel-EMV-autokrossis.pdf |vaadatud=24. septembril 2026 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit}}</ref> |} === GAZ-53 === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Toime |Ligur Motors |Kõik |94 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Tajo Aasaroht | |Kõik |93 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Andri Roos |Märjamaa rally team |Kõik |76 |- !4 |{{Riigi ikoon|LAT}} Andris Ribaks |Team Allaži |Kõik |59 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Heigo Ojasaar |Märjamaa rally team |1-2, 4-5 |54 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Rainer Rüütli |BTR Racing |Kõik |47 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Rainar Vissel | |4-5 |21 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |} === Veobagi Super === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |TH |1, 3-5 |96 |- !2 |{{Riigi ikoon|LAT}} Ainārs Ramats |Team Allaži |1, 3-5 |77 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Mart Henning | |1, 3-5 |65 |- !4 |{{Riigi ikoon|LAT}} Dinars Ramats | |4 |18 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Igor Korobov | |5 |14 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Heino Tänavots | |3 |9 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Marten Neemeste | |5 |9 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Arvi Neemeste |MTÜ AMK Setopoisid |4 |8 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Markus Häidberg | |4 |8 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |} === Truck Open karikavõistlused === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Illimar Hirsnik |TM Rally Team |1 |20 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Tõnu Tikerpalu |TM Rally Team |1 |15 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Autokrossi Eesti karikavõistluste punktitabel 2026 |url=https://autosport.ee/wp-content/uploads/2026/09/2026-punktitabel-EKV-autokrossis_2.pdf |vaadatud=24. septembril 2026 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit}}</ref> |} === SSV Bagi karikavõistlused === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Lauri Soots | |Kõik |67 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Mario Karuse | |Kõik |53 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Andrus Lutt | |1-3 |42 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Toomas Veske |S.M.A Racing |1, 4 |35 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Jaan Kollo | |3 |9 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Indrek Naar | |1 |8 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Raul Kirt | |3 |8 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0" /> |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:Eesti autosport]] fbganx17ljvsnubj6jobaxsr8hegn0v 7240926 7240925 2026-09-24T12:11:37Z Kasparkelk 204517 7240926 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|eelmine=2025|järgmine=2027|aasta=2026|võistlus=[[Eesti meistrivõistlused autokrossis|Eesti autokrossi meistrivõistluste]]|eelminelink=2025. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis|järgminelink=2027. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis}} [[Fail:Martin Talv, Misso 2022.jpg|pisi|240x240px|Martin Talv (pildil 2022. aastal) tuli meistriks Veobagi Superi klassis.]] '''2026. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''' on meistrivõistluste 58. hooaeg. Meistrivõistluste korraldaja on [[Eesti Autospordi Liit]]. Meistritiitel antakse välja klassides GAZ-51, GAZ-53 ja Veobagi Super. Karikavõistlused toimuvad klassides SSV Bagi ja Truck Open. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Rada !Kuupäev !Klass !Võitja |- ! rowspan="3" |1 | rowspan="3" |[[Raassilla rallikrossirada]], [[Vilimeeste|Villimeeste]] | rowspan="3" |18. aprill |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|EST}} Veiko Hirsnik |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Andri Roos |- |Veobagi |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |- ! rowspan="3" |2 | rowspan="3" |[[Piiroja rallikrossirada]], [[Alastvere]] | rowspan="3" |6. juuni |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Toime |- |Veobagi |''polnud osalejaid'' |- ! rowspan="3" |3 | rowspan="3" |[[Misso rallikrossirada]], [[Misso]] | rowspan="3" |27. juuni |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|EST}} Veiko Hirsnik |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Tajo Aasaroht |- |Veobagi |{{Riigi ikoon|LAT}} Ainārs Ramats |- ! rowspan="3" |4 | rowspan="3" |Spordi kompleks "Teperis", [[Smiltene]] | rowspan="3" |22-23. august |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Tajo Aasaroht |- |Veobagi |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |- ! rowspan="3" |5 | rowspan="3" |[[Matsi krossirada]], [[Matsi (Rõuge)|Matsi]] | rowspan="3" |12. september |GAZ-51 |{{Riigi ikoon|EST}} Mikk Mäesaar |- |GAZ-53 |{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Toime |- |Veobagi |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autokross |url=https://autosport.ee/sport/autokross/ |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |keel=et}}</ref> ! ! |} == Tulemused == === GAZ-51 === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis |BrunoLeimanisTeam |Kõik |108 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Veiko Hirsnik |TM Rally Team |Kõik |94 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Kaido Orro |MTÜ AMK Setopoisid |Kõik |69 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Taavi Pindis | |1-4 |45 |- !5 |{{Riigi ikoon|LAT}} Artis Kirkis | |2-5 |41 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Mikk Mäesaar | |5 |26 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Reinar Vissel | |5 |12 |- !8 |{{Riigi ikoon|LAT}} Ingus Stasko | |4 |8 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ESTime - Rally events results and management solutions |url=https://estime.ee/events/TARu6p0RuRjPT3X5JR2o/participants |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=estime.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Veoautokrossi Eesti meistrivõistluste punktitabel 2026 |url=https://autosport.ee/wp-content/uploads/2026/09/2026-punktitabel-EMV-autokrossis.pdf |vaadatud=24. septembril 2026 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit}}</ref> |} === GAZ-53 === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Toime |Ligur Motors |Kõik |94 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Tajo Aasaroht | |Kõik |93 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Andri Roos |Märjamaa rally team |Kõik |76 |- !4 |{{Riigi ikoon|LAT}} Andris Ribaks |Team Allaži |Kõik |59 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Heigo Ojasaar |Märjamaa rally team |1-2, 4-5 |54 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Rainer Rüütli |BTR Racing |Kõik |47 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Rainar Vissel | |4-5 |21 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |} === Veobagi Super === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |TH |1, 3-5 |96 |- !2 |{{Riigi ikoon|LAT}} Ainārs Ramats |Team Allaži |1, 3-5 |77 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Mart Henning | |1, 3-5 |65 |- !4 |{{Riigi ikoon|LAT}} Dinars Ramats | |4 |18 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Igor Korobov | |5 |14 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Heino Tänavots | |3 |9 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Marten Neemeste | |5 |9 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Arvi Neemeste |MTÜ AMK Setopoisid |4 |8 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Markus Häidberg | |4 |8 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |} === Truck Open karikavõistlused === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Illimar Hirsnik |TM Rally Team |1 |20 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Tõnu Tikerpalu |TM Rally Team |1 |15 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Autokrossi Eesti karikavõistluste punktitabel 2026 |url=https://autosport.ee/wp-content/uploads/2026/09/2026-punktitabel-EKV-autokrossis_2.pdf |vaadatud=24. septembril 2026 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit}}</ref> |} === SSV Bagi karikavõistlused === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Etappe !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Lauri Soots | |Kõik |67 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Mario Karuse | |Kõik |53 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Andrus Lutt | |1-3 |42 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Toomas Veske |S.M.A Racing |1, 4 |35 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Jaan Kollo | |3 |9 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Indrek Naar | |1 |8 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Raul Kirt | |3 |8 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref name=":0" /> |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:Eesti autosport]] jczb1j9bi3j8310xyssgvbnb5cqw80i Jonathan Rea 0 712081 7241452 7121756 2026-09-25T07:33:21Z Kasparkelk 204517 Tulemused 7241452 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Jonathan Rea | pilt = Jonathan Rea, Donington 2016 (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonathan Rea (2016) | riik = Põhja-Iirimaa | sünniaeg = {{süv|1987|2|2}} | sünnikoht = [[Larne]], [[Põhja-Iirimaa]], Ühendkuningriik | spordiala = [[mootorratta võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 65 }} '''Jonathan Rea''' (sündinud [[2. veebruar|2. veebruaril]] [[1987]]) on [[Põhja-Iirimaa]] mootorrattavõidusõitja ja kuuekordne Superbike'i maailmameister. Ta võistles [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlusel]] põhisõitjana aastatest [[2009. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2009]] kuni [[2025. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2025]]. Rea teatas karjääri lõpetamisest 2025. aasta augustis,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Youngster |eesnimi=His Dad as a |perekonnanimi2=MotoGP |eesnimi2=Josh became a fan of |perekonnanimi3=WorldSBK |perekonnanimi4=many |eesnimi4=BSB Like |perekonnanimi5=himself |eesnimi5=Josh became a huge Valentino Rossi supporter…little did he know that years later he would ask a question or two to the man |pealkiri=Six-time world superbike champion announces his retirement |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/world-superbikes/2025/august/jonathan-rea-retires/ |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gasnier |eesnimi=Mathilde |kuupäev=2025-08-25 |pealkiri=WSBK: Jonathan Rea Will Retire at The End Of The Season |url=https://www.roadracingworld.com/news/wsbk-jonathan-rea-will-retire-at-the-end-of-the-season/ |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> kuid naasis Hondasse 2026. aastal testsõitja rollis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-11 |pealkiri=WorldSBK legend Jonathan Rea will join Honda... |url=https://honda.racing/features/worldsbk-legend-jonathan-rea-will-join-honda-hrc-as-official-test-rider |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> == Meeskonnad == Superbike'i maailmameistrivõistlustel kuulus ta järgnevatesse meeskondadesse: * [[2009. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2009]]–[[2010. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2010]]: Hannspree Ten Kate Honda * [[2011. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2011]]: Castrol Honda * [[2012. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2012]]–[[2014. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2014]]: Honda World Superbike Team * [[2015. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2015]]–[[2023. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2023]]: Kawasaki Racing Team * [[2024. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2024]]–[[2025. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2025]]: Pata Yamaha Prometeon WorldSBK == Tulemused == === Kokkuvõte === {| class="wikitable" style="text-align:right;" ! colspan="2" |Võistlussari !Aastad !Sõite !Kval.v !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} ! style="background:#FFFFBF;" |Võite ! style="background:#DFDFDF;" |2. kohti ! style="background:#FFDF9F;" |3. kohti !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Tiitleid !Punkte |- | colspan="2" style="text-align:left;" |[[Briti Superbike'i meistrivõistlused]] | style="text-align:left;" |{{small|2005–2007}} |72 |7 |20 | style="background:#FFFFBF;" |5 | style="background:#DFDFDF;" |11 | style="background:#FFDF9F;" |4 |5 |0 |719 |- | colspan="2" style="text-align:left;" |[[Superspordi maailmameistrivõistlused]] | style="text-align:left;" |{{small|2008}} |12 |0 |6 | style="background:#FFFFBF;" |3 | style="background:#DFDFDF;" |1 | style="background:#FFDF9F;" |2 |0 |0 |164 |- | colspan="2" style="text-align:left;" |[[Superbike'i maailmameistrivõistlused]] | style="text-align:left;" |{{small|2008–2025}} |470 |44 |264 | style="background:#FFFFBF;" |119 | style="background:#DFDFDF;" |86 | style="background:#FFDF9F;" |58 |104 |6 |6382.5 |- | colspan="2" style="text-align:left;" |[[MotoGP]] | style="text-align:left;" |{{small|2012}} |2 |0 |0 | style="background:#FFFFBF;" |0 | style="background:#DFDFDF;" |0 | style="background:#FFDF9F;" |0 |0 |0 |17 |- ! colspan="3" |Kokku !556 !51 !289 !127 !98 !64 !109 !6 !7282.5 |} === Briti Superbike'i meistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on loodud kvalifikatsioonivõidud, ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! colspan="2" |7 ! colspan="2" |8 ! colspan="2" |9 ! colspan="2" |10 ! colspan="2" |11 ! colspan="2" |12 ! colspan="2" |13 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Pnt |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2005 ![[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |[[Brands Hatch|BHI]] <small>13</small> | style="background:#CFCFFF;" |[[Brands Hatch|BHI]] <small>18</small> | style="background:#CFCFFF;" |[[Thruxton Circuit|THR]] <small>16</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Thruxton Circuit|THR]] <small>12</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Mallory Park|MAL]] <small>14</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Mallory Park|MAL]] <small>14</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Oulton Park|OUL]] <small>12</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Oulton Park|OUL]] <small>9</small> | style="background:#EFCFFF;" |'''[[Mondello Park|MOP]]''' <small>Ret</small> | style="background:#EFCFFF;" |'''[[Mondello Park|MOP]]''' <small>Ret</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Croft Circuit|CRO]] <small>7</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Croft Circuit|CRO]] <small>Ret</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Knockhill|KNO]] <small>Ret</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Knockhill|KNO]] <small>9</small> |[[Snetterton Circuit|SNE]] |[[Snetterton Circuit|SNE]] | style="background:#DFFFDF;" |[[Silverstone Circuit|SIL]] <small>12</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Silverstone Circuit|SIL]] <small>11</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Cadwell Park|CAD]] <small>Ret</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Cadwell Park|CAD]] <small>Ret</small> |[[Oulton Park|OUL]] |[[Oulton Park|OUL]] | style="background:#EFCFFF;" |[[Donington Park|DON]] <small>Ret</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Donington Park|DON]] <small>11</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Brands Hatch|BHGP]] <small>10</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Brands Hatch|BHGP]] <small>10</small> !16. !64 |- !2006 ![[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |[[Brands Hatch|BHI]] <small>5</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Brands Hatch|BHI]] <small>Ret</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Donington Park|DON]] <small>8</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Donington Park|DON]] <small>5</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Thruxton Circuit|THR]] <small>4</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Thruxton Circuit|THR]] <small>5</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Oulton Park|OUL]] <small>8</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Oulton Park|OUL]] <small>4</small> | style="background:#FFFFFF;" |[[Mondello Park|MOP]] <small>C</small> | style="background:#FFFFFF;" |[[Mondello Park|MOP]] <small>C</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Mallory Park|MAL]] <small>Ret</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Mallory Park|MAL]] <small>8</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Snetterton Circuit|SNE]] <small>4</small> | style="background:#CFCFFF;" |[[Snetterton Circuit|SNE]] <small>20</small> | style="background:#DFFFDF;" |'''[[Knockhill|KNO]]''' <small>4</small> | style="background:#DFDFDF;" |'''[[Knockhill|KNO]]''' <small>2</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Oulton Park|OUL]] <small>5</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Oulton Park|OUL]] <small>4</small> | style="background:#DFDFDF;" |'''[[Croft Circuit|CRO]]''' <small>2</small> | style="background:#DFFFDF;" |'''[[Croft Circuit|CRO]]''' <small>13</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Cadwell Park|CAD]] <small>Ret</small> | style="background:#FFDF9F;" |[[Cadwell Park|CAD]] <small>3</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Silverstone Circuit|SIL]] <small>4</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Silverstone Circuit|SIL]] <small>5</small> | style="background:#CFCFFF;" |[[Brands Hatch|BHGP]] <small>18</small> | style="background:#FFDF9F;" |[[Brands Hatch|BHGP]] <small>3</small> !4. !248 |- !2007 ![[Honda]] | style="background:#FFDF9F;" |'''[[Brands Hatch|BHGP]]''' <small>3</small> | style="background:#DFDFDF;" |'''''[[Brands Hatch|BHGP]]''''' <small>2</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Thruxton Circuit|THR]] <small>Ret</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Thruxton Circuit|THR]] <small>4</small> | style="background:#DFDFDF;" |[[Silverstone Circuit|SIL]] <small>2</small> | style="background:#FFDF9F;" |[[Silverstone Circuit|SIL]] <small>3</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Oulton Park|OUL]] <small>4</small> | style="background:#DFFFDF;" |''[[Oulton Park|OUL]]'' <small>5</small> | style="background:#DFDFDF;" |[[Snetterton Circuit|SNE]] <small>2</small> | style="background:#DFDFDF;" |[[Snetterton Circuit|SNE]] <small>2</small> | style="background:#DFFFDF;" |'''[[Mondello Park|MOP]]''' <small>4</small> | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Mondello Park|MOP]]''''' <small>1</small> | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Knockhill|KNO]]''''' <small>1</small> | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Knockhill|KNO]]''''' <small>1</small> | style="background:#EFCFFF;" |'''[[Oulton Park|OUL]]''' <small>Ret</small> | style="background:#FFFFBF;" |'''[[Oulton Park|OUL]]''' <small>1</small> | style="background:#DFDFDF;" |[[Mallory Park|MAL]] <small>2</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Mallory Park|MAL]] <small>Ret</small> | style="background:#DFDFDF;" |[[Croft Circuit|CRO]] <small>2</small> | style="background:#DFDFDF;" |[[Croft Circuit|CRO]] <small>2</small> | style="background:#EFCFFF;" |[[Cadwell Park|CAD]] <small>Ret</small> | style="background:#FFFFBF;" |[[Cadwell Park|CAD]] <small>1</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Donington Park|DON]] <small>5</small> | style="background:#DFFFDF;" |[[Donington Park|DON]] <small>7</small> | style="background:#DFDFDF;" |[[Brands Hatch|BHI]] <small>2</small> | style="background:#DFDFDF;" |[[Brands Hatch|BHI]] <small>2</small> ! style="background:#DFDFDF;" |2. ! style="background:#DFDFDF;" |407 |} === Superspordi maailmameistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on loodud kvalifikatsioonivõidud, ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !Koht !Pnt |- !2008 ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |QAT <small>Ret</small> | style="background:#dfffdf;" |AUS <small>5</small> | style="background:#dfffdf;" |ESP <small>6</small> | style="background:#dfdfdf;" |NED <small>2</small> | style="background:#efcfff;" |ITA <small>Ret</small> | style="background:#dfffdf;" |GER <small>6</small> | style="background:#ffdf9f;" |SMR <small>3</small> | style="background:#ffffbf;" |CZE <small>1</small> | style="background:#ffffbf;" |GBR <small>1</small> | style="background:#ffdf9f;" |EUR <small>3</small> | style="background:#ffffbf;" |ITA <small>1</small> | style="background:#dfffdf;" |FRA <small>10</small> |POR ! style="background:#dfdfdf;" |2nd ! style="background:#dfdfdf;" |164 |} === Superbike'i maailmameistrivõistlused === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2008 | style="text-align:left;" |[[Honda CBR1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Ten Kate Racing|Hannspree Ten Kate Honda]] |2 |0 |0 |0 |0 |14 |26. |- !2009 | style="text-align:left;" |[[Honda CBR1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Ten Kate Racing|HANNspree Ten Kate Honda]] |28 |2 |8 |0 |2 |315 |5. |- !2010 | style="text-align:left;" |[[Honda CBR1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Ten Kate Racing|HANNspree Ten Kate Honda]] |23 |4 |10 |1 |5 |292 |4. |- !2011 | style="text-align:left;" |[[Honda CBR1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Ten Kate Racing|Castrol Honda]] |18 |2 |5 |2 |0 |170 |9. |- !2012 | style="text-align:left;" |[[Honda CBR1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Ten Kate Racing|Honda World Superbike Team]] |27 |2 |6 |0 |0 |278.5 |5. |- !2013 | style="text-align:left;" |[[Honda CBR1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Ten Kate Racing|Pata Honda World Superbike]] |18 |1 |4 |0 |1 |176 |9. |- !2014 | style="text-align:left;" |[[Honda CBR1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Ten Kate Racing|Pata Honda World Superbike]] |24 |4 |9 |1 |2 |334 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2015 | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Ninja ZX-10R]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team]] |26 |14 |23 |2 |11 |548 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2016 | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Ninja ZX-10R]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team]] |26 |9 |23 |2 |6 |498 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2017 |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki Ninja ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team]] |26 |16 |24 |6 |14 |556 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2018 |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki Ninja ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team|Kawasaki Racing Team WorldSBK]] |25 |17 |22 |2 |14 |545 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2019 |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki Ninja ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team|Kawasaki Racing Team WorldSBK]] |37 |17 |34 |7 |12 |663 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2020 |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki Ninja ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team|Kawasaki Racing Team WorldSBK]] |24 |11 |17 |4 |11 |360 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2021 |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki Ninja ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team|Kawasaki Racing Team WorldSBK]] |37 |13 |30 |8 |14 |551 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2022 |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki Ninja ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team|Kawasaki Racing Team WorldSBK]] |36 |6 |30 |5 |8 |502 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2023 |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki Ninja ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Racing Team|Kawasaki Racing Team WorldSBK]] |36 |1 |18 |3 |4 |370 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2024 | style="text-align:left;" |[[Yamaha YZF-R1]] | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Pata Yamaha Prometeon WorldSBK]] |31 |0 |1 |1 |0 |127 |13. |- !2025 | style="text-align:left;" |[[Yamaha YZF-R1]] | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Pata Yamaha Prometeon WorldSBK]] |26 |0 |0 |0 |0 |83 |16. |- ! colspan="3" |Kokku |'''470''' |'''119''' |'''264''' |'''44''' |'''104''' |'''6382.5''' | |} === Mootorrataste Grand Prix' võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Klass !Tootja !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2012 |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Honda]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |2 |0 |0 |0 |0 |17 |21. |- ! colspan="4" |Kokku |'''2''' |'''0''' |'''0''' |'''0''' |'''0''' |'''17''' | |} ('''paksus kirjas''' on loodud kvalifikatsioonivõidud, ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Hooaeg !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !Koht !Pnt |- !2012 !MotoGP ![[Honda]] |QAT |SPA |POR |FRA |CAT |GBR |NED |GER |ITA |USA |IND |CZE | style="background:#DFFFDF;" |RSM <small>8</small> | style="background:#DFFFDF;" |ARA <small>7</small> |JPN |MAL |AUS |VAL !21. !17 |} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Rea, Jonathan}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] o7rs6ktk0wuw84u6oe2yw30gk7pvhfv Minamoto no Yoshitsune 0 714999 7241510 7221464 2026-09-25T09:40:45Z Kuriuss 38125 7241510 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast sõjaväelane | pilt = Minamoto_no_Yoshitsune.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Yoshitsune portree Chusonji kogust | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Minamoto no Yoshitsune (源 義経) | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = Minamoto no Yoshitsune (源 義経) | sünninimi = Ushiwakamaru (牛若丸) | hüüdnimi = | sünniaeg = 1159 | sünnikoht = Heian-kyō (tänapäeva [[Kyōto]]), Jaapan | surmaaeg = 15. juuni 1189 (30-aastaselt) | surmakoht = Hiraizumi, Jaapan | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = [[Uji lahing]]<br>[[Awazu lahing]]<br>[[Ichi-no-tani lahing]]<br>[[Yashima lahing]]<br>[[Dan-no-ura lahing]]<br>[[Koromo jõe lahing]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = Satō Gozen | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | autogramm = Minamoto no Yoshitsune kao.jpg | autogrammi_suurus = | autogrammi_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Minamoto no Yoshitsune''' (源 義経 u 1159 – 15. juuni 1189) oli väejuht [[Jaapan|Jaapanis]] [[Heiani ajastu]] lõpust [[Kamakura ajastu]] alguseni. Ta on üks kuulsamaid [[samurai|samuraisid]] Jaapani ajaloos suuresti [[Genpei sõda|Genpei sõja]] tõttu, mille kirjandusteos [[''Heike monogatari'']] populariseeris. Ta oli ka Kamakura ajastu esimese ''[[šogun|shōguni]]'', [[Minamoto no Yoritomo]] vend. Temast sai aja jooksul legendaarne tegelane, kellele omistatakse paljutki, mida ta tegelikult korda ei saatnud. Yoshitsune kui väejuhi lahingud olid olulised Genpei sõja lõpetamiseks. Ta lõpetas oma elu enesetapuga, mis oli Yoritomoga tekkinud lahkhelide tulemus.<ref name="chronicle" /><small>3-10</small> ==Noorpõlv== Minamoto no Yoshitsune oli noorim üheksast Minamoto no Yoshitomo pojast, kes aga varsti pärast tema sündi võimuvõitluses hukkus, mille järel pidi poiss emaga põgenema. Yoshitsune noorpõlve kohta on vähe fakte; on teada, et Yoshitsune elas oma teismeeas [[Kurama|Kurama templi]] aladel, kus teda mõnda aega treeniti mungaks. Yoshitsune aga ei soovinud olla munk ja lahkus, et minna Fujiwara klanni juurde [[Hiraizumi|Hiraizumis]], kes olid Minamoto klanni toetajad. Aja jooksul on täidetud informatsiooni puudusel seda etappi tema elus erinevate väljamõeldistega.<ref name="chronicle" /><small>10-16</small><ref name="ezo" /> ==Genpei sõda== Kui Yoshitsune kuulis, et tema vend Yoritomo juhib sõda [[Taira klann|Taira klanni]] ja ka [[Minamoto no Yoshinaka]] vastu, otsustas ta tema vägedega liituda. Peagi tõestas ta end taktikaliselt geniaalse väejuhina. 1184. aastal saavutas ta Uji lahingus võidu Minamoto no Yoshinaka armee üle, misjärel jätkus sõda Taira klanni vastu. Yoshitsune juhtimisel tehti 70 mehega rünnak Ichi-no-tani kindlusele, kus roniti mäest üles, et vastast üllatada.<ref name="kamakura" /><small>84-86</small> Sõja lõppfaasis olid tema kõige mõjukamad lahingud, kus ta saavutas Taira klanni alistamise kaua tasavägisena püsinud sõjategevuse järel. Tema vend Noriyori ei olnud suutnud olukorda parandada. Yoshitsune alustas sõjakäiku 150 mehe ja viie laevaga. Mõni päev pärast teekonna alustamist 1185. aastal oli ta vallutanud Yashima kindluse, millest mõni nädal hiljem Dan-no-ura merelahingus Taira klanni väed lõplikult purustati. Yoshitsune oli selleks ajaks kogunud armee, mis ületas Taira klanni oma – viimaseks lahinguks oli tal 840 laeva Taira 500 vastu. Taira klannil oli piirkonna osas eelis, kuid võitlus kestis nii kaua, et see eelis (hoovus) kadus ja Yoshitsune suuremad väed olid võidukad. Pole täpselt teada, kuidas ta kokku umbes kuu ajaga selle kõik korda saatis, kuid fakt on, et tal õnnestus veenda suur hulk Taira klanni toetajaid pooli vahetama. Nii kiire võit tuli üllatusena ka Yoritomole. Sellega Genpei sõda ka lõppes ning samal aastal algas Kamakura ajastu.<ref name="kamakura" /><small>95-99</small> [[Fail:Yoshitsune_with_benkei.jpg|pisi|Yoshitsune ja Benkei, talle lähedaim vasall, autor [[Yoshitoshi Tsukioka]].]] ==Sõjajärgsed aastad ja surm== Juba sõja ajal oli Yoshitsune ja Yoritomo vahel mitmeid lahkhelisid, peamine neist õukonna poolt pakutud ametikõrgenduste ja tiitlite vastuvõtt Yoshitsune poolt ilma venna loata. Sõja lõppedes oli Yoshitsune veel populaarsem ja austatud nii õukonna kui sõdalaste poolt ning Yoritomole hakkas tunduma, et Yoshitsune kujutab endast ohtu tema positsioonile. Tülid ja konfliktid ning eks-keisri [[Go-Shirakawa]] sekkumine viisid lõpuks Yoshitsune sisulise eksiilini (Yoritomo võttis ära tema maad, ametikohad ja tiitlid) ja vendade pöördumatu vastasseisuni.<ref name="kamakura" /><small>122-134</small> Yoshitsune põgenes [[Fujiwara klann|Fujiwara klanni]] juurde, kus ta üles oli kasvanud. Yoritomol aga õnnestus 1189. aastal survestada Fujiwara juhti Yasuhirat Yoshitsune vastu pöörduma. Pärast kaotatud Koromo jõe lahingut võttis Yoshitsune endalt elu, sooritades ''[[harakiri|seppuku]]''. Põhjuseid, miks Yoritomo nii kaugele läks, kindlalt ei teata, kuid levinud on arvamus, et see oli kadedus venna populaarsuse üle, kahtlused tema kavatsustes ning n-ö lahtine ots, keda ta ei saanud oma võimu kindlustamiseks alles jätta.<ref name="kamakura" /><small>122-134</small><ref name="chronicle" /><small>3-10</small> ==Pärast surma== Yoshitsune saavutas järgnevatel sajanditel suure populaarsuse jaapanlaste seas, mille alguseks oli ilmselt „Heike monogatari“, kus ta oli ühes osas peategelane. Aja jooksul tekkisid tema kohta mitmed legendid – ta olevat tegelikult põgenenud Ezo (tänapäeva [[Hokkaidō]]) saarele või mandrile, tema varajane elu üleloomulike tegelaste seltsis ja müüt, et Yoshitsune oli hilisemas elus [[Tšingis-khaan]] ning mitmed muud. <ref name="khaan" /><small>123-132</small><ref name="ezo" /> Tšingis-khaani legendi populariseeris [[Kenchō Suyematsu]] pika artikliga, kus tõi välja selle toetuseks mitmeid mitte eriti tõsiselt võetavaid argumente. Legendid saidki eriti populaarseks [[Meiji restauratsioon|Meiji restauratsiooni]] ja varase [[Showa]] ajastutel ning neid kasutati Jaapani erilisusele rõhumiseks, samuti [[Teine maailmasõda|II MS]] ajal ja sellele eelnevatel aastatel propagandaks.<ref name="prewar" /><small>131-132</small><ref name="khaan" /><small>123-132</small> Ühegi legendi puhul pole alust arvata, et need oleksid reaalselt toimunud. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="chronicle">Helen Craig McCullough. "Yoshitsune: A Fifteenth-Century Japanese Chronicle.", Stanford, California: Stanford University Press, 1966.</ref> <ref name="kamakura">Minoru Shinoda. "The Founding of the Kamakura Shogunate, 1180-1185." New York: Columbia University Press, 1960.</ref> <ref name="khaan">Junko Miyawaki-Okada. "The Japanese Origin of the Chinggis Khan Legends", Inner Asia 8, 2006. Lk 123-134 https://doi.org/10.1163/146481706793646819</ref> <ref name="prewar">Kazumi Hasegawa. "Resurrection of a Premodern Hero. The Debates over the Legends of Minamoto no Yoshitsune in Interwar/1920s – 1940s Japan." Radical History Review 130 jaanuar, 2018. Lk 131-156 https://doi.org/10.1215/01636545-4217916</ref> <ref name="ezo">Sarah Rebecca Schmid. "The survival of Minamoto no Yoshitsune: a mythological narrative in Edo-period historiography." Bochumer Jahrbuch Zur Ostasienforschung 45, 2022. Lk 151–173 https://doi.org/10.5167/uzh-248585</ref> }} [[Kategooria:Jaapani inimesed]] t9ifhgn7m1e14am3ayar7zc86vmedk6 Matěj Blümel 0 715277 7240931 7156665 2026-09-24T12:16:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7240931 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = 20240204 AHL Skills Competition (53509889935) (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]]|jäähoki}} }} '''Matěj Blümel''' (sündinud [[31. mai]]l [[2000]] [[Tábor]]is) on [[Tšehhi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] [[American Hockey League]]'i (AHL) klubis [[Providence Bruins]]. Ta alustas jäähoki mängimist Tšehhi klubis [[HC Dynamo Pardubice|Pardubice Dynamo]]. 2017. aastal siirdus Blümel USA-sse ning asus mängima noorteliiga [[United States Hockey League]]'i klubis [[Waterloo Black Hawks]]. Ta mängis seal kaks hooaega ning naasis seejärel Pardubice Dynamosse. Aastatel 2019–2022 mängis ta kolm hooaega Pardubice Dynamo põhimeeskonnas Tšehhi kõrgliigas. 2019. aastal valis [[Edmonton Oilers]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 100. valikuna. 2022. aasta juunis sõlmis ta kaheaastase lepingu NHL-i klubiga [[Dallas Stars]].<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/stars/news/dallas-stars-sign-forward-matej-blumel-to-two-year-entry-level-contract/c-334493634 | title = Stars sign forward Matej Blumel to two-year, entry-level contract | publisher = [[Dallas Stars]] | date = 7 June 2022 | accessdate = 7 June 2022 | archive-date = 2022-06-13 | archive-url = https://web.archive.org/web/20220613210558/https://www.nhl.com/stars/news/dallas-stars-sign-forward-matej-blumel-to-two-year-entry-level-contract/c-334493634 | url-status = dead}}</ref> NHL-is lõi ta esimese värava 13. novembril 2022 mängus [[Philadelphia Flyers]]i vastu.<ref>{{Cite web |date=13 November 2022 |title=Stars rookie Matěj Blümel's first NHL goal came at an ideal time for his family |url=https://www.dallasnews.com/sports/stars/2022/11/13/stars-rookie-matej-blumels-first-nhl-goal-came-at-an-ideal-time-for-his-family/ |access-date=16 November 2022 |website=Dallas News |language=en}}</ref> NHL-i kõrval sai Blümel peamiselt mänguaega AHL-is Dallas Starsi tütarklubis [[Texas Stars]]. Hooajal 2024/25 oli Blümel AHL-is enim väravaid visanud mängija (39 väravat). Resultatiivsuselt (39+33) oli ta sel hooajal liigas [[San Jose Barracuda]] mängija [[Andrew Poturalski]], kes kogus temast vaid ühe resultatiivsuspunkti enam, järel teisel kohal. Samal hooajal valiti Blümel ka AHL-i sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www.eliteprospects.com/player/272376/matej-blumel Matěj Blümel]. eliteprospects.com. Vaadatud 18.5.2026</ref> 2025. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu NHL-i klubiga [[Boston Bruins]].<ref>{{cite web| url = https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-announce-july-1-transactions-x3998 | publisher = [[Boston Bruins]] | date = July 1, 2025 | accessdate = July 1, 2025 | title = Bruins announce July 1 Transactions }}</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2025–2026|2025/26]] sai ta NHL-is kirja vaid neli mängu ning mängis taas suurema osa hooajast AHL-is, kus kuulus Bruinsi tütarklubi [[Providence Bruins]]i koosseisu. [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Blümel [[Tšehhi jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/bruins/player/matej-bl%C3%BCmel-8481712 Matěj Blümel NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=209494 Matěj Blümel hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Blümel, Matej}} [[Kategooria:Tšehhi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Dallas Starsi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] t3fod0ki89ob6ytcuac8fx439epbaot Jevgeni Brusilovski 0 716281 7241498 7170701 2026-09-25T09:26:17Z Kuriuss 38125 7241498 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:Brusilovskiy.jpg|pisi|Jevgeni Brusilovski Kasahstani margil]] '''Jevgeni Grigorjevitš Brusilovski''' ([[Vene keel|Vene keeles]]: '''Григорьевич Брусиловский''' {{VanaKalendriAeg|12 November|1905|30 October}} – 9. mai 1981) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ja [[Vene NFSV|Vene]] helilooja, kes asus elama [[Kasahstan|Kasahstani]]. Ta kirjutas esimese Kasahstani ooperi, oli Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni muusika kaasautor ning oli Kasahhi NSV rahvakunstnik.<ref>{{Cite web|url=https://www.kino-teatr.ru/kino/composer/sov/31002/bio/|title=Евгений Брусиловский|website=Кино-Театр.РУ|access-date=2020-12-10}}</ref> ==Elukäik== Brusilovski sündis 1905. aastal [[Rostov Doni ääres|Rostov-na-Doni]] linnas.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.kazpravda.kz/articles/view/nasledie-evgeniya-brusilovskogo|title=Наследие Евгения Брусиловского|website=www.kazpravda.kz|date=|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta õppis [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Moskva konservatooriumis]] ja hiljem [[Peterburi konservatoorium|Leningradi konservatooriumis]] Maximilian Steinbergi juhendamisel.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}</ref> 1933. aastal saadeti ta [[Almatõ]]sse Kasahstani (tollal [[Kasahhi NSV|Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]) piirkonna rahvamuusikat õppima ja jäi sinna elama. Aastatel 1934–1936 oli ta Kasahstani Rahvusteatri muusikajuht ning aastatel 1949–1951 Filharmoonia kunstiline juht.<ref name="scribd" /> Ta asutas 1934. aastal [[Abaj-nimeline Kasahhi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater|Abay ooperimaja.]]<ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}</ref> Brusilovski õpetas Alma-Ata konservatooriumis (nüüd [[Kasahstani muusika|Kurmangazõ Kasahstani Riiklik Konservatoorium]]) alates 1944. aastast ja sai 1955. aastal kompositsiooniprofessoriks. Tema õpilaste hulgas olid [[Aleksandr Zatsepin|A. Zatsepin]], B. Baikadamov, M. Tulebaev, B. Jerzakovitš, K. Kuzhamyarov, E. Rakhmadijev ja S. Mukhamedžanov.<ref name="scribd" /><ref>{{Cite web|url=https://mk-kz.kz/culture/2020/04/22/geniy-evgeniya-brusilovskogo-podarivshiy-kazakhstanu-kyzzhibek.html|title=Гений Евгения Брусиловского, подаривший Казахстану «Кыз-Жибек»|website=mk-kz.kz|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta suri Moskvas 1981. aastal 75-aastaselt. Ta maeti [[Kuntsevo kalmistu]]le. == Teosed == Jevgeni Brusilovski kasutas oma kompositsioonides sageli Kasahstani muusikat ja legende.<ref>{{Cite web|url=https://kipd.kz/ru/brusilovskiy-evgeniy-grigorevich-1905-1982-gg|title=Брусиловский Евгений Григорьевич (1905-1982 гг.) {{!}} НАО «Казахстанский институт общественного развития «Рухани жаңғыру»|website=kipd.kz|access-date=2020-12-10}}</ref> Nende hulka kuuluvad: * 9 ooperit ** "Кыз-Жибек" ("Kõz Žibek") (1934) ** "Жалбыр" ("Žalbõr") (1935) ** "Ер-Таргын" ("Er Torgyn", "Er-Targhin") (1936) ** "Айман-Шолпан" ("Aiman-Šolpan") (1938) ** "Золотое зерно" ("Zolotoe zerno" ehk "Kuldne tera")(1940) ** "Гвардия, вперед!" ("Valvurid, edasi!") (1942) ** "Амангельды" ("Amangeldõ") (1945, kaasautor M. Tulebajev) ** "Дуда-рай" ("Duda-rai")(1953) ** "Наследники" ("Nasledniki" ehk "Pärijad") (1962) * 4 balletti ** "Guljandom" (1940; esimene Usbekistani rahvusballett) ** "Козы-Корпеш и Баян-Сулу" ("Kozõ-Korpeš ja Bajan-Sulu") (1967) * 8 sümfooniat ** "Sümfoonia nr 1" (1931) ** "Sümfoonia nr 2" (1932) ** "Sümfoonia nr 3 Kuldne stepp" (1944) ** "Sümfoonia nr 4 c-moll" (1957) ** "Sümfoonia nr 5 d-moll" (1961) ** "Sümfoonia nr 6 G-duuris "Kurmangazõ teemal"" (1965; Kasahstani riiklik preemia, 1967) ** "Sümfoonia nr 7" (1969) ** "Sümfoonia nr 8" (1972) * Lüüriline poeem "Одинокая берез" ("Üksildane kask") orkestrile (1942) * Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn (1945, koos M. Tulebajevi ja L. Hamidiga) * Klaverikontsert d-moll (1947) * Trompetikontsert (1967) * Tšello- või vioolakontsert (1969) * "Желдірме. Памяти Байзакова" ("Želdirme. Pamjati Baizakova" ehk "Želdirme. Baizakova mälestused") rahvaorkestrile * 2 keelpillikvartetti (1944, 1951) * Viiulisonaat * "Boz Aygir" (''"''Metsik hobune", viiul ja klaver)<ref name=":0" /> * "Scherzo", viiul ja klaver * Suur hulk koori- ja vokaalteoseid ** "Dzhambul", tsükkel tenorile ja orkestrile ** "Nõukogude Kasahstani kantaat", jutustaja, solistid, koor ja orkester ** "Elulaulud" häälele ja klaverile * 500 laulu ja ballaadi == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] gr153y7nlialbtexvykkjdx3dgyhqsc Lapis lazuli 0 716283 7241405 7225452 2026-09-25T06:01:07Z Kruusamägi 1530 7241405 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles kasutatakse kivi nimetust [[sünonüüm]]sena mineraali lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na<sub>7</sub>Ca(Al<sub>6</sub>Si<sub>6</sub>O<sub>24</sub>)(SO<sub>4</sub>)(S<sub>3</sub>)·H<sub>2</sub>O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Koktša oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700. aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole<ref>{{Netiviide |url=https://smarthistory.org/the-astonishing-book-of-kells/ |pealkiri=The Book of Kells. - smarthistory.com |vaadatud=2026-06-06 |arhiivimisaeg=2026-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260115232120/https://smarthistory.org/the-astonishing-book-of-kells/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' pigmenti on külluslikult kasutatud [[Berry hertsogi tundideraamat]]ute [[illuminatsioon]]is, mis on üks luksuslikumaid näiteid 15. sajandi raamatumaalist<ref>[https://www.metmuseum.org/press-releases/sumptuously-illustrated-medieval-manuscriptthe-ibelles-heuresi-of-jean-de-france-duc-de-berryon-view-at-metropolitan-museum-2010-exhibitions Sumptuously Illustrated Medieval Manuscript—The Belles Heures of Jean de France, Duc de Berry—On View at Metropolitan Museum. March 4, 2010. - The Metropolitan Museum of Art]</ref>. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast<ref>[https://sites.courtauld.ac.uk/illuminating-objects/objects/17th-c-frame/lapis-lazuli/ Lapis Lazuli. - Illuminating Objects]</ref><ref>[https://www.noteaccess.com/Texts/Cennini/2a.htm Cennino D' Andrea Cennini. On The Character of Ultramarine Blue, and How to make it. Chapter LXII. - Il Libro dell' Arte. Second Section. ]</ref>. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. ''Lapis lazuli'' pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslikku ''lapis lazuli'' pigmenti, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Vaata ka == * [[kuningsinine]] * [[asuursinine]] * [[lasuursinine]] == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kivimid]] [[Kategooria:Vääriskivid]] 41811ovd0ltxazfhncrd426z4561107 Nicolò Bulega 0 716471 7241365 7231250 2026-09-25T04:12:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7241365 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Nicolò Bulega | pilt = Nicolo Bulega 2024.jpg | pildiallkiri = Nicolò Bulega (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|10|16}} | sünnikoht = [[Montecchio Emilia]], Itaalia | spordiala = [[Superbike'ide võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 11 | isiklik_rekord = '''[[MotoGP]]'''<br>2 starti<br>2 punkti<br>'''[[Moto2]]'''<br>49 starti<br>'''[[Moto3]]'''<br>50 starti<br>2 poodiumit<br>2 kvalifikatsioonivõitu<br>2 kiireimat ringi<br>'''[[WorldSBK]]'''<br>90 starti<br>38 võitu<br>74 poodiumit<br>15 kvalifikatsioonivõitu<br>41 kiireimat ringi<br>'''[[WorldSSP]]'''<br>48 starti<br>16 võitu<br>30 poodiumit<br>10 kvalifikatsioonivõitu<br>14 kiireimat ringi<br> }} '''Nicolò Bulega''' (sündinud 16. oktoobril 1999) on Itaalia [[Mootorrattavõidusõit#Superbike'i võidusõit|motoringraja]] sõitja, kes võistleb [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlustel]] Ducati tehasevõistkonnas. 2023. aastal võitis ta [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistluste]] tiitli<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Venugopal |eesnimi=Vishal |kuupäev=2021-09-23 |pealkiri=Aruba.it Ducati to participate in 2022 WorldSSP with Nicolo Bulega |url=https://www.webbikeworld.com/aruba-it-ducati-to-participate-in-2022-worldssp-with-nicolo-bulega/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=webBikeWorld |keel=en-US}}</ref> ning on ka võistelnud [[FIM Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused|CEV Moto3 meistrivõistlustel]] 2014. ja 2015. aastal, tulles 2015. aastal meistriks. [[2027. aasta MotoGP hooaeg|2027. aastast]] võistleb Bulega [[MotoGP]]-s [[VR46 Racing Team|Pertamina Mandalika VR46 Racing Teamis]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Karjäär == === Superbike'i maailmameistrivõistlused === [[2024. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2024. aastal]] lõpetas Bulega oma esimese hooajal üldarvestuse teisena. Hooaja jooksul ta võitis 5 sõitu ja lõpetas teisena 16 sõidus. [[2025. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2025. aastal]] lõpetas Bulega taas üldarvestuse teisena. Ta saavutas 20 võitu. === MotoGP === ==== Asendussõitjana (2025) ==== [[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025. aastal]] asendas Bulega [[Marc Márquez|Marc Marquez]]'i viimasel kahel etapil Portugalis ja Valencias pärast privaatset testi Jerezis 30. ja 31. oktoobril.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Ducati Lenovo |kuupäev=2025-10-31 |pealkiri=Nicolo Bulega to replace Marc Marquez in Portugal and Valencia |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/10/31/nicolo-bulega-to-replace-marc-marquez-in-portugal-and-valencia/www.motogp.com/en/news/2025/10/31/nicolo-bulega-to-replace-marc-marquez-in-portugal-and-valencia/762638 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==== Ducati testisõitjana ==== [[Ducati Corse]] võttis 2026. aastaks Bulegat oma testisõitjaks, liitudes [[Michele Pirro|Michele Pirroga]] testimis meeskonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Bulega signs 2026 Ducati MotoGP test rider contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/bulega-signs-2026-ducati-motogp-test-rider-contract/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/bulega-signs-2026-ducati-motogp-test-rider-contract/751922 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==== VR46 Racing Team (2027–) ==== 9. septembril 2026 avalikustati, et alates [[2027. aasta MotoGP hooaeg|2027. aastast]] võistleb Bulega [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Teamis]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tulemused == === CEV Moto3 === ('''paksus kirjas''' on loodud kvalifikatsioonivõidud, ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2014 !KTM | style="background:#cfcfff;" |JER1 {{small|16}} | style="background:#dfffdf;" |JER2 {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |LMS {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|7}} | style="background:#cfcfff;" |CAT1 {{small|16}} | style="background:#dfffdf;" |CAT2 {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |ALB {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |NAV {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |ALG {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |VAL1 {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |VAL2 {{small|7}} | !6. !95 |- !2015 !KTM | style="background:#FFDF9F;" |'''ALG''' {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |LMS {{small|6}} | style="background:#FFDF9F;" |CAT1 {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |CAT2 {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |ARA1 {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |ARA2 {{small|5}} | style="background:#DFDFDF;" |ALB {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |NAV {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |'''''JER1''''' {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |'''JER2''' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |'''''VAL1''''' {{small|4}} | style="background:#FFDF9F;" |'''VAL2''' {{small|3}} ! style="background:#FFFFBF;" |1. ! style="background:#FFFFBF;" |189 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõidus === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2015 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |1 |0 |0 |0 |0 |4 |31. |- !2016 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |18 |0 |2 |1 |2 |129 |7. |- !2017 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |17 |0 |0 |1 |0 |81 |12. |- !2018 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |14 |0 |0 |0 |0 |18 |26. |- !2019 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |18 |0 |0 |0 |0 |48 |17. |- !2020 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Federal Oil Gresini Moto2]] |15 |0 |0 |0 |0 |32 |20. |- !2021 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Federal Oil Gresini Moto2]] |16 |0 |0 |0 |0 |12 |26. |- !2025 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] |2 |0 |0 |0 |0 |2 |27. |- ! colspan="4" |Kokku |'''101''' |'''0''' |'''2''' |'''2''' |'''2''' |'''326''' | |} === Superbike'i maailmameistrivõistlustel === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2024 | style="text-align:left;" |[[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4R]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Corse|Aruba.it Racing – Ducati]] |36 |6 |24 |4 |11 |484 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2025 | style="text-align:left;" |[[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4R]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Corse|Aruba.it Racing – Ducati]] |36 |14 |32 |5 |14 |603 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2026 | style="text-align:left;" |[[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4R]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Corse|Aruba.it Racing – Ducati]] |18 |18 |18 |6 |16 |372* | style="background:#FFFFBF;" |'''1.'''* |- ! colspan="3" |Kokku |'''88''' |'''38''' |'''74''' |'''15''' |'''41''' |'''1459''' | |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Bulega, Nicolò}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] e4a487c57b12mq9tmn1apxlgonctttw 2027. aasta MotoGP hooaeg 0 716570 7241557 7239551 2026-09-25T10:59:59Z Kasparkelk 204517 7241557 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''63''' |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''72''' |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''23''' |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''25''' |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''37''' |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''93''' |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |'''36''' |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |'''54''' |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |'''5''' |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''20''' |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''49''' |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''73''' |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |'''10''' |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|AUS}} [[Senna Agius]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=BREAKING: Aussie young gun gets MotoGP call-up with KTM for 2027 season |url=https://www.foxsports.com.au/motorsport/moto-gp/breaking-aussie-young-gun-gets-motogp-callup-with-ktm/news-story/f5241503dd81972b0518f381dfcc0f7d |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=Fox Sports |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''79''' |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''89''' |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |'''7''' |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} {| class="wikitable" |+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US |arhiivimisaeg=2025-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251117011104/https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. * [[Izan Guevara]] teeb [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnaga oma MotoGP-klassi debüüdi ning võistleb [[Jack Miller|Jack Milleri]] asemel, kes siirdub [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i MM]]-le, et võistelda Yamaha tehasevõistkonnas. * [[Nicolò Bulega]] teeb oma põhisõitja debüüdi [[VR46 Racing Team|VR46 Racing Teamiga]]. * [[Senna Agius]] teeb oma tippklassi debüüdi [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]-e võistkonnas. == Eeskirjade muudatused == === Tehniliste eeskirjade muudatused === * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga sessiooni lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Reeglimuudatused === * Kontsessiooni süsteem, mida on 2023. aastast kasutatud püsib, kuid kõik tootjad alustavad sel hooajal B-tasemelt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-06 |pealkiri=Welcome to the future of MotoGP™: new bikes in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/497238 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> * ''Wild-card'''id on keelatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-30 |pealkiri=MotoGP wildcards banned from 2027: reg updates from the GPC |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/1062841 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Kalender == Järgmistel 20. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |- !2 |12–14. märts |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |- !3 |2–4. aprill |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !4 |9–11. aprill |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |- !5 |23–25. aprill |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |- !6 |7–9. mai |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |- !7 |14–16. mai |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |- !8 |28–30. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix]] |Mugello Circuit |- !9 |11–13. juuni |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !10 |25–27. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |- !11 |9–11. juuli |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |- !12 |16–18. juuli |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |- !13 |13–15. august |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |- !14 |27–29. august |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |- !15 |10–12. september |{{flagicon|SMR}} San Marino ja Rimini Riviera Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli |- !16 |17–19. september |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |MotorLand Aragon |- !17 |1–3. oktoober |{{flagicon|POR}} Portugali mootorrataste Grand Prix |Algarve International Circuit |- !18 |15–17. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |- !19 |22–24. oktoober |{{flagicon|MAL}} Malaisia mootorrataste Grand Prix |Sepang International Circuit |- !20 |29–31. oktoober |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |- !21 |12–14. november |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |- !22 |26–28. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |- ! colspan="4" |Allikad:<ref>{{Netiviide |pealkiri=MotoGP™ 2027 Calendar {{!}} Circuits {{!}} Schedule {{!}} Information |url=https://www.motogp.com/en/calendar/www.motogp.com/en/calendar/2027 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-25 |pealkiri=MotoGP 2027 calendar revealed with Buenos Aires and Adelaide joining the schedule |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-2027-calendar-revealed-with-buenos-aires-and-adelaide-joining-the-schedule/10858748/ |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |} === Hooajaeelne testimiskalender === {| class="wikitable" !Kuupäevad !Test !Ringrada |- |1. detsember 2026 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test |Circuit Ricardo Tormo |- |29.–30. jaanuar 2027 |{{flagicon|MAL}} Shakedown Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |31. jaanuar–1. veebruar |{{flagicon|MAL}} Sepang Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |6.–7. veebruar |{{flagicon|THA}} Buriram Test |Chang International Circuit |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] t894x8gk960vpuhppkqa47329c4e8pf 7241572 7241557 2026-09-25T11:12:03Z Kasparkelk 204517 /* Kalender */ 7241572 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''63''' |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''72''' |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''23''' |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''25''' |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''37''' |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''93''' |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |'''36''' |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |'''54''' |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |'''5''' |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''20''' |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''49''' |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''73''' |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |'''10''' |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|AUS}} [[Senna Agius]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=BREAKING: Aussie young gun gets MotoGP call-up with KTM for 2027 season |url=https://www.foxsports.com.au/motorsport/moto-gp/breaking-aussie-young-gun-gets-motogp-callup-with-ktm/news-story/f5241503dd81972b0518f381dfcc0f7d |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=Fox Sports |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''79''' |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''89''' |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |'''7''' |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} {| class="wikitable" |+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US |arhiivimisaeg=2025-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251117011104/https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. * [[Izan Guevara]] teeb [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnaga oma MotoGP-klassi debüüdi ning võistleb [[Jack Miller|Jack Milleri]] asemel, kes siirdub [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i MM]]-le, et võistelda Yamaha tehasevõistkonnas. * [[Nicolò Bulega]] teeb oma põhisõitja debüüdi [[VR46 Racing Team|VR46 Racing Teamiga]]. * [[Senna Agius]] teeb oma tippklassi debüüdi [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]-e võistkonnas. == Eeskirjade muudatused == === Tehniliste eeskirjade muudatused === * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga sessiooni lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Reeglimuudatused === * Kontsessiooni süsteem, mida on 2023. aastast kasutatud püsib, kuid kõik tootjad alustavad sel hooajal B-tasemelt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-06 |pealkiri=Welcome to the future of MotoGP™: new bikes in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/497238 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> * ''Wild-card'''id on keelatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-30 |pealkiri=MotoGP wildcards banned from 2027: reg updates from the GPC |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/1062841 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Kalender == Järgmised 22 Grand Prix'd on 2027. aasta hooajaks planeeritud. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |- !2 |12–14. märts |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |- !3 |2–4. aprill |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !4 |9–11. aprill |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |- !5 |23–25. aprill |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |- !6 |7–9. mai |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |- !7 |14–16. mai |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |- !8 |28–30. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix]] |Mugello Circuit |- !9 |11–13. juuni |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !10 |25–27. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |- !11 |9–11. juuli |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |- !12 |16–18. juuli |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |- !13 |13–15. august |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |- !14 |27–29. august |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |- !15 |10–12. september |{{flagicon|SMR}} San Marino ja Rimini Riviera Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli |- !16 |17–19. september |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |MotorLand Aragon |- !17 |1–3. oktoober |{{flagicon|POR}} Portugali mootorrataste Grand Prix |Algarve International Circuit |- !18 |15–17. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |- !19 |22–24. oktoober |{{flagicon|MAL}} Malaisia mootorrataste Grand Prix |Sepang International Circuit |- !20 |29–31. oktoober |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |- !21 |12–14. november |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |- !22 |26–28. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |- ! colspan="4" |Allikad:<ref>{{Netiviide |pealkiri=MotoGP™ 2027 Calendar {{!}} Circuits {{!}} Schedule {{!}} Information |url=https://www.motogp.com/en/calendar/www.motogp.com/en/calendar/2027 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-25 |pealkiri=MotoGP 2027 calendar revealed with Buenos Aires and Adelaide joining the schedule |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-2027-calendar-revealed-with-buenos-aires-and-adelaide-joining-the-schedule/10858748/ |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |} === Hooajaeelne testimiskalender === {| class="wikitable" !Kuupäevad !Test !Ringrada |- |1. detsember 2026 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test |Circuit Ricardo Tormo |- |29.–30. jaanuar 2027 |{{flagicon|MAL}} Shakedown Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |31. jaanuar–1. veebruar |{{flagicon|MAL}} Sepang Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |6.–7. veebruar |{{flagicon|THA}} Buriram Test |Chang International Circuit |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] dbdyqydsu742nyou76sffz8bo871dlp Daniel Shemtob 0 717696 7241525 7206660 2026-09-25T10:07:43Z Kuriuss 38125 7241525 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast persoon | nimi = Daniel Shemtob | pilt = Daniel Shemtob 2026 home (cropped).jpg | pildiallkiri = Shemtob 2026. aastal | sünniaeg = 1988 (37–38aastane) | elukutse = kokk, ettevõtja }} '''Daniel Shemtob''' (sündinud 1988. aastal<ref name="ocregister-2016">{{Cite news|last=Tanaka|first=Jenn|url=https://www.ocregister.com/2016/08/26/bite-sized-news-nuggets-for-foodies/|title=Bite-sized news nuggets for foodies|work=The Orange County Register|date=August 26, 2016}}</ref>) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kokk ja ettevõtja, kes elab [[Los Angeles]]es. Ta on asutanud [[Toiduauto|toiduautofirma]] The Lime Truck, mis võitis 2011. aastal Food Networki võistlussaate "The Great Food Truck Race" ja 2021. aastal meelelahutussaate "All-Stars".<ref name="Eckerling-2025">{{Cite web|last=Eckerling|first=Debra L.|url=https://jewishjournal.com/culture/food/378699/daniel-shemtob-rebuilding-community-and-world-central-kitchen/|title=Daniel Shemtob: Rebuilding, Community and World Central Kitchen|website=[[Jewish Journal]]|date=3 January 2025}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Chabrán |eesnimi=Gab |kuupäev=2025 |pealkiri=The TV chef who lost his house to the Palisades fire — but not his food trucks |url=https://laist.com/news/food/the-lime-truck-chef-who-lost-his-house-to-the-fires |vaadatud=23. aprillil 2026 |väljaanne=LAist}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Eckerling |eesnimi=Debra L. |kuupäev=3. jaanuar 2025 |pealkiri=Daniel Shemtob: Rebuilding, Community and World Central Kitchen |url=https://jewishjournal.com/culture/food/378699/daniel-shemtob-rebuilding-community-and-world-central-kitchen/ |väljaanne=Jewish Journal}}</ref> Shemtobil on restorane ka [[Lõuna-California|Lõuna-Californias]]. Ta on tööjalatsibrändi Snibbs kaasasutaja ja on korraldab ka nende jalatsite tootmist.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://fesmag.com/topics/the-latest-news/https%3A%2F%2Ffesmag.com%2Ftopics%2Fthe-latest-news%2F19476-from-the-lime-truck-hopes-franchising-is-fruitful|title=Born From The Lime Truck Hopes Franchising is Fruitful|website=[[Foodservice Equipment & Supplies]]|date=2021-07-12|access-date=2026-04-25|language=en-gb}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Verry |eesnimi=Peter |kuupäev=7. märts 2025 |pealkiri=Snibbs’ Collaboration With Hedley & Bennett Benefits Food and Beverage Workers Impacted by Los Angeles Wildfires |url=https://wwd.com/footwear-news/sneaker-news/snibbs-hedley-bennett-los-angeles-wildfire-victims-1237708170/ |vaadatud=23. aprillil 2026 |väljaanne=Footwear News}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=1. november 2024 |pealkiri=Our Favorite Chef-Designed Clog Is BOGO Today |url=https://www.eater.com/2024/11/1/24285533/snibbs-bogo-sale |vaadatud=23. aprillil 2026}}</ref> == Noorpõlv == Shemtob sündis ja kasvas üles Californias [[Newport Beach|Newport Beachis]] ja [[Irvine|Irvine'is]],<ref name="ocregister-2016" /> Irvine'i Turtle Rock Village'i naabruskonnas.<ref name="irvinestandard-2021">{{Cite news|last=Basheda|first=Lori|url=https://www.irvinestandard.com/2021/lime-truck-races-past-food-network-competition/|title=Home-grown chef wins title on the Food Network|work=Irvine Standard|date=August 2, 2021}}</ref> Ta on pärit Iraani juudi perest, kus toit oli kesksel kohal. Üks tema esimesi kokandussaavutusi oli [[Matsa|matsapitsa]] valmistamine oma perele kuue- või seitsmeaastaselt.<ref name="jewishjournal-2024">{{Cite news|last=Eckerling|first=Debra L.|url=https://jewishjournal.com/culture/food/374444/daniel-shemtob-snibbs-hospitality-and-matzo-pizza/|title=Daniel Shemtob: Snibbs, Hospitality and Matzo Pizza|work=Jewish Journal|date=August 28, 2024}}</ref> Ta lõpetas Irvine'i Ülikooli Keskkooli (University High School in Irvine) 2006. aastal.<ref name="irvinestandard-2021" /> Shemtob töötas juba teismelisena restoranides, sealhulgas teenindas Gina's Pizzat.<ref name="socalpulse">{{Cite news|url=https://socalpulse.com/socal/the-craft-of-comfort-inside-the-nancy-silverton-x-snibbs-collaboration/|title=Inside the Collaboration of the Utility Chic: Nancy Silverton x Snibbs|work=SoCalPulse}}</ref> Ta ei käinud kokanduskoolis. Ta asutas The Lime Trucki 2010. aastal, nädal enne oma 21. sünnipäeva.<ref name="jewishjournal-2024" /> == Töö ja looming == [[Fail:Lime_Truck_Shoot_With_Daniel_-_By_Lime.jpg|vasakul|pisi|Shemtob (2025)]] Shemtob asutas Lime Trucki 2010. aastal, pakkudes California stiilis [[Mehhiko]] menüüd Los Angelese ja [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakonna]] piirkondades.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McMillan |eesnimi=Bo |kuupäev=8. juuli 2015 |pealkiri=TV chef isn’t crying over spilled ‘milk and cookies’ |url=https://www.ocregister.com/2015/07/08/tv-chef-isnt-crying-over-spilled-milk-and-cookies/ |vaadatud=23. aprillil 2026 |väljaanne=The Orange County Register}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Kandil |eesnimi=Caitlin Yoshiko |kuupäev=8. juuli 2016 |pealkiri=The Lime Truck offshoot, TLT, opening in Newport |url=https://www.latimes.com/socal/daily-pilot/tn-wknd-et-tlt-opens-newport-beach-20160709-story.html |vaadatud=23. aprillil 2026 |väljaanne=Daily Pilot |väljaandja=Los Angeles Times}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Resnick |eesnimi=Ross |kuupäev=18. jaanuar 2016 |pealkiri=When Foodie Met Truckie: The Story of Food Trucks in LA |url=https://www.thrillist.com/eat/los-angeles/history-of-la-food-trucks |vaadatud=23. aprillil 2026 |väljaanne=Thrillist}}</ref> 2011. aastal võitis toiduautofirma Food Networki saate "The Great Food Truck Race" teise hooaja ja 2021. aastal võitis see All-Starsi hooaja.<ref name="Eckerling-2025" /><ref name=":0" /> Shemtob avas Westwoodis ja hiljem Newport Beachis restorani TLT Food.<ref name=":3" /> Ta müüs oma osa TLT Foodist 2021. aastal.<ref name=":0" /> Tema teised restoraniettevõtted on Hatch Yakitori + Bar Los Angelese kesklinnas, mis nimetati ajakirja LA Weekly 2019. aasta "Best of Los Angeles" toidu- ja joogi auhindade parima Yakitori baariks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stuven |eesnimi=Michele |kuupäev=17. oktoober 2019 |pealkiri=L.A. Weekly’s Best of Los Angeles Food & Drink: A-Z |url=www.laweekly.com/l-a-weeklys-best-of-los-angeles-2019-food-drink/ |vaadatud=23. aprillil 2026 |väljaanne=LA Weekly}}</ref> === Snibbs === Shemtob asutas kaasasutajana jalatsifirma Snibbs, mis toodab libisemiskindlaid jalatseid majutus-, tervishoiu- ja muude teenindussektori töötajatele.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web|last=Ehrlich|first=Michael|url=https://www.si.com/fannation/sneakers/off-court/this-chef-approved-tank-boot-built-survive-restaurant-life|title=This Chef-Approved ‘Tank Boot’ is Built to Survive Restaurant Life|website=[[Sports Illustrated]]|date=2025-04-12|access-date=2026-04-25|language=en-US}}</ref> 2025. aastal sõlmis Snibbs partnerluse põlletootja Hedley & Bennettiga, mille tulu läks Los Angelese toidu- ja joogitööstuse töötajatele, keda mõjutasid 2025. aasta jaanuari Los Angelese metsatulekahjud.<ref name=":1" /> == Isiklikku == Shemtob on abielus.<ref name="Eckerling-2025" /> 2025. aasta jaanuaris Los Angelesese Palisadesi tulekahjus kaotasid tema ja ta naine oma kodu. Ajutise elukoha otsimisel töötas ta José Andrési mittetulundusühingus [[World Central Kitchen]], et kasutada Lime Trucki evakueeritute ja tulekahjudes kannatanute toitlustamiseks.<ref name="Eckerling-2025" /><ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} {{DEFAULTSORT:Shemtob, Daniel}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Kokad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] self16z431ewwecetii6j93kc4mvg22 1948. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis 0 719532 7241209 7218921 2026-09-24T20:21:10Z Kalle 51 7241209 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1948. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = 24.-26. september | korraldaja = [[Rooma]] {{PisiLipp|Itaalia}} | osalejaid = 6 | meister = {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | eelmine = esimene | järgmine = [[1950. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1950]] }} '''1948. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid esimesed [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Need toimusid [[Rooma]]s [[Itaalia]]s 24.–26. septembrini 1948. aastal. Mänge peeti Stadio del Tennis del Foro Italicos. Tšehhoslovakkia oli ainus [[Ida-Euroopa]] võistkond, kes osales. Jugoslaavia ei tulnud kohale, kuigi oli osalemise kinnitanud. Nõukogude Liit liitus [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB-ga]] vaid kuu aega varem. == Võistluste formaat == Kuus osalejat paigutati ühte alagruppi ja mängisid ringturniiri. Esimese koha saavutanud võistkond võitis turniiri. == Osalejad == Osalesid järgmised rahvusvõistkonnad: *{{PisiLipp|Belgia}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Portugal}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} == Ringturniir == {| class="wikitable " style="font-size:96%; text-align: center" |- !width=50 | Koht tabelis !width=160| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Portugal.svg|25px|Portugal]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands.svg|25px|Holland]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Punktid !width=20 | Geimid !width=50 | Geimide suhtarv !width=50 | Punktid<br>geimidest |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||5 ||0 ||'''10''' ||15:0 ||MAX || 225:72 |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1 ||'''9''' || 12:6 ||2,000 || 230:199 |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 || 3||2 ||'''8''' ||11:6 ||1,833 || 208:181 |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Portugal}} |0:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||'''7''' ||7:9 ||0,778 || 179:172 |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3 ||0:3 ||0:3 ||3:0 ||bgcolor=Silver|X ||'''3:1''' ||5 ||1 ||4 ||'''6''' ||3:13 ||0,231 || 125:220 |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |0:3 ||0:3 ||2:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X ||5 ||0 ||5 ||'''5''' ||1:15 ||0,067 || 109:232 |} {{Small| Allikas:}} [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1948.html volleyball/Europe] == Mängud == {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="160" align="center"| Riik !width="45" align="center"| Tulemus !width="140" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=5 align=center|[[24. september]] || align=center|09:30 || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center| '''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:1''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11119&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-NED] |- | align=center|10:30 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15:8''', '''15:5''', '''15:6''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11120&ID=257&CID=2663&PID=566 ITA-BEL] |- | align=center|11:30 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center| '''3:1'''||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|('''15:11''', '''15:9''', 10:15, '''15:10''' ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11118&ID=257&CID=2663&PID=566 FRA-POR] |- | align=center|16:30 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:4''', '''15:5''', '''15:13''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11121&ID=257&CID=2663&PID=566 ITA-NED] |- | align=center|17:30 || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:16''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11122&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-POR] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[25. september]] || align=center|09:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center| '''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15:8''', '''15:7''', '''15:7''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11123&ID=257&CID=2663&PID=566 FRA-BEL] |- | align=center|10:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|('''15:8''', '''15:9''', '''15:10''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11124&ID=257&CID=2663&PID=566 ITA-POR] |- | align=center|15:00 || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15:7''', '''15:5''', '''15:5''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11125&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-FRA] |- | align=center|15:00 || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center| '''3:1'''||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:11''', '''15:8''', 7:15, '''15:6''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11126&ID=257&CID=2663&PID=566 BEL-NED] |- |valign=top rowspan=6 align=center|[[26. september]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Portugal]]''' {{Riigi ikoon|Portugal}} ||align=center| '''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:1''', '''15:2''', '''15:6''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11128&ID=257&CID=2663&PID=566 POR-NED] |- | align=center| - || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15:4''', '''15:5''', '''15:5''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11129&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-BEL] |- | align=center| -|| align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center| '''3:2'''||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:8''', 8:15, '''15:9''', 15:17, '''15:13''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11127&ID=257&CID=2663&PID=566 FRA-ITA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:4''', '''15:5''', '''15:13''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11130&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-ITA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:11''', '''15:10''', '''15:4''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11131&ID=257&CID=2663&PID=566 FRA-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Portugal]]''' {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15:1''', '''15:4''', '''15:13'''''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11132&ID=257&CID=2663&PID=566 POR-BEL] |} ==Lõplik paremusjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" ! Koht !! Riik |-bgcolor="#F7F6A8" |align="center"|1. |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |-bgcolor="#DCE5E5" |align="center"|2. |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|3. |{{PisiLipp|Itaalia}} |- |align="center"|4. |{{PisiLipp|Portugal}} |- |align="center"|5. |{{PisiLipp|Belgia}} |- |align="center"|6. |{{PisiLipp|Holland}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1948. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}<br>1 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''Koosseis''' |- |[[Josef Brož]], [[Karel Brož]], [[Josef Češpiva]], [[Jaroslav Fučík]], [[Vladislav Linke]], [[František Mikota]], [[Jaromír Paldus]], [[Josef Reicho]], [[Josef Tesař]], [[Josef Votava]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Josef Češpiva]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=257&PID=566 1948. aasta EM-i veebileht] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1948.html Tulemused] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1948. aasta spordis]] bimpgeqlirjwuw1o3h5gcqcl42utcow 7241210 7241209 2026-09-24T20:25:19Z Kalle 51 7241210 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1948. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = 24.-26. september | korraldaja = [[Rooma]] {{PisiLipp|Itaalia}} | osalejaid = 6 | meister = {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | eelmine = esimene | järgmine = [[1950. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1950]] }} '''1948. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid esimesed [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Need toimusid [[Rooma]]s [[Itaalia]]s 24.–26. septembrini 1948. aastal. Mänge peeti Stadio del Tennis del Foro Italicos. Tšehhoslovakkia oli ainus [[Ida-Euroopa]] võistkond, kes osales. Jugoslaavia ei tulnud kohale, kuigi oli osalemise kinnitanud. Nõukogude Liit liitus [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB-ga]] vaid kuu aega varem. == Võistluste formaat == Kuus osalejat paigutati ühte alagruppi ja mängisid ringturniiri. Esimese koha saavutanud võistkond võitis turniiri. == Osalejad == Osalesid järgmised rahvusvõistkonnad: *{{PisiLipp|Belgia}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Portugal}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} == Ringturniir == {| class="wikitable " style="font-size:96%; text-align: center" |- !width=50 | Koht tabelis !width=160| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Portugal.svg|25px|Portugal]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands.svg|25px|Holland]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Punktid !width=20 | Geimid !width=50 | Geimide suhtarv !width=50 | Punktid<br>geimidest |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||5 ||0 ||'''10''' ||15:0 ||MAX || 225:72 |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1 ||'''9''' || 12:6 ||2,000 || 230:199 |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 || 3||2 ||'''8''' ||11:6 ||1,833 || 208:181 |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Portugal}} |0:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||'''7''' ||7:9 ||0,778 || 179:172 |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3 ||0:3 ||0:3 ||3:0 ||bgcolor=Silver|X ||'''3:1''' ||5 ||1 ||4 ||'''6''' ||3:13 ||0,231 || 125:220 |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |0:3 ||0:3 ||2:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X ||5 ||0 ||5 ||'''5''' ||1:15 ||0,067 || 109:232 |} {{Small| Allikas:}} [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1948.html volleyball/Europe] == Mängud == {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="160" align="center"| Riik !width="45" align="center"| Tulemus !width="140" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="100" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=5 align=center|[[24. september]] || align=center|09:30 || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center| '''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:1''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11119&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-NED] |- | align=center|10:30 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15:8''', '''15:5''', '''15:6''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11120&ID=257&CID=2663&PID=566 ITA-BEL] |- | align=center|11:30 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center| '''3:1'''||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|('''15:11''', '''15:9''', 10:15, '''15:10''' ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11118&ID=257&CID=2663&PID=566 FRA-POR] |- | align=center|16:30 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:4''', '''15:5''', '''15:13''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11121&ID=257&CID=2663&PID=566 ITA-NED] |- | align=center|17:30 || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:16''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11122&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-POR] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[25. september]] || align=center|09:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center| '''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15:8''', '''15:7''', '''15:7''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11123&ID=257&CID=2663&PID=566 FRA-BEL] |- | align=center|10:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|('''15:8''', '''15:9''', '''15:10''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11124&ID=257&CID=2663&PID=566 ITA-POR] |- | align=center|15:00 || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15:7''', '''15:5''', '''15:5''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11125&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-FRA] |- | align=center|15:00 || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center| '''3:1'''||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:11''', '''15:8''', 7:15, '''15:6''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11126&ID=257&CID=2663&PID=566 BEL-NED] |- |valign=top rowspan=6 align=center|[[26. september]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Portugal]]''' {{Riigi ikoon|Portugal}} ||align=center| '''3:0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:1''', '''15:2''', '''15:6''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11128&ID=257&CID=2663&PID=566 POR-NED] |- | align=center| - || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15:4''', '''15:5''', '''15:5''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11129&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-BEL] |- | align=center| -|| align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center| '''3:2'''||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:8''', 8:15, '''15:9''', 15:17, '''15:13''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11127&ID=257&CID=2663&PID=566 FRA-ITA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:4''', '''15:5''', '''15:13''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11130&ID=257&CID=2663&PID=566 TCH-ITA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:11''', '''15:10''', '''15:4''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11131&ID=257&CID=2663&PID=566 FRA-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Portugal]]''' {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center| '''3:0'''||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15:1''', '''15:4''', '''15:13'''''') ||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11132&ID=257&CID=2663&PID=566 POR-BEL] |} ==Lõplik paremusjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" ! Koht !! Riik |-bgcolor="#F7F6A8" |align="center"|1. |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |-bgcolor="#DCE5E5" |align="center"|2. |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|3. |{{PisiLipp|Itaalia}} |- |align="center"|4. |{{PisiLipp|Portugal}} |- |align="center"|5. |{{PisiLipp|Belgia}} |- |align="center"|6. |{{PisiLipp|Holland}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1948. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}<br>1 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''Koosseis''' |- |[[Josef Brož]], [[Karel Brož]], [[Josef Češpiva]], [[Jaroslav Fučík]], [[Vladislav Linke]], [[František Mikota]], [[Jaromír Paldus]], [[Josef Reicho]], [[Josef Tesař]], [[Josef Votava]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Josef Češpiva]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=257&PID=566 1948 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1948.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1948-o6411 European Championship 1948] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1948. aasta spordis]] r6e3teupb5b1bxya0decy8jih66npjv Alfred Teearu 0 720061 7241418 7216818 2026-09-25T06:42:55Z Kruusamägi 1530 7241418 wikitext text/x-wiki '''Alfred Teearu''' (4. juuli ([[vkj]])/ [[17. juuli]] [[1904]] [[Pati vald]], [[Saarde kihelkond]], [[Pärnumaa]] – [[14. märts]] [[1943]] [[Sevurallag]], [[Sverdlovski oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti maadleja ja [[poks]]ija. Õppis [[Pärnu]]s kaubanduskoolis ja reaalkoolis. Ta võttis osa [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjast]] vabatahtlikuna Pärnu kooliõpilaste roodus. Alates 1924. aastast asus politseiteenistusse. Aastatel 1930–1931 viibis [[USA]]-s, et tutvuda sealse politseispordiga. Ta arreteeriti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude võimu]] poolt 14. juunil 1941. Suri vangilaagris. ==Sportlasena== Sportimist alustas 1920. aastal Pärnu Kaitseliidu spordiringis. Oli Pärnu Tervise, VS Spordi ja Tallinna Politseiametnike Kogu spordisektsiooni liige. Aastal 1925 tuli esmakordselt Eesti meistriks vabamaadluse raskekaalus. 1926. ja 1928. aastal võitis aga Eesti meistritiitli raskekaalu mõlemas maadlusliigis. 1929. aastal tuli eelviimast korda Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses poolraskekaalus. Viimast, seitsmendat korda tuli Eesti meistriks alles 1940. aastal vabamaadluse raskekaalus. Mitmekordne internatsionaal Eesti–Soome ja Eesti–Läti maadluse maavõistlustel. Võistles ka Euroopa meistrivõistlustel Dortmundis (1929) ja Stockholmis (1930) kreeka-rooma maadluses. Sai Eesti meistrivõistlustel [[poks]]is aastatel [[1926. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1926]] ja [[1927. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1927]] [[Raskekaal (poks)|raskekaalus]] (üle 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg) 2. koha. Ta oli ka Eesti meister [[Raskusheide|raskusheites]] 1931. aastal (12,5 kg, 16,17 m). Oli mitmekordne politseimeister maadluses, poksis, raskusheites, suusatamises ja käsipallis. Oli USA-s New Yorgi osariigi vabamaadluse meister aastal 1931. Osales USA vabamaadluse meistrivõistlustel Grand Rapidsis aastal 1936. ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Alfred-Teearu/6000000023696140915 Profiil]. Geni.com *[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=97926 "Alfred Teearu - Eesti raskekaalu maailmameister 1926-1928"]. [[Eesti Rahvusarhiiv]]i Filmiarhiiv, RA EFA.322.0.17991 *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=108284 Alfred Teearu sporditulemused] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000079166 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Teearu, Alfred}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1943]] 0kezg8nwq3g38b77h0u6vqx119xdls7 2026. aasta Berliini parlamendivalimised 0 720253 7241148 7221592 2026-09-24T18:37:41Z ~2026-51499-36 238292 7241148 wikitext text/x-wiki '''2026. aasta Berliini parlamendivalimised''' on kavandatud toimuma [[20. september|20. septembril]] [[2026]] Berliini Saadikutekoja 20. koosseisu valimiseks, samal päeval [[Mecklenburg-Vorpommern]]i valimistega. Valimiste eel on võimul CDU-SPD suur koalitsioon, ülemlinnapeaks [[Kai Wegner]] (CDU). Saksamaa pealinn [[Berliin]] on samaaegselt ka liidumaa. Nii linnavolikoguks kui ka Maapäevaks (''Landtag'', liidumaa parlament) on Berliini Saadikutekoda (''Abgeordnetenhaus von Berlin''), kes valivad ka linnapea (''Regierender Bürgermeister von Berlin''). Valimised toimuvad segasüsteemiga: Saadikutekoja miinimumsuurus on 130 liiget, kellest 78 valitakse majoritaarselt ühemandaadilistes ringkondades "esimeste häältega" (''Erststimmen'') ja 52 proportsionaalselt parteinimekirjadest "teiste häältega" (''Zweitstimmen''), vajadusel lisatakse ülevõidetud ja tasandusmandaate. Valimiskünniseks on 5% nimekirjahäältest või vähemalt ühe ühemandaadilise koha võitmine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wahlen |url=https://www.berlin.de/sen/inneres/buerger-und-staat/wahlen-und-abstimmungen/wahlen/ |väljaanne=Berlin Senatsverwaltung für Inneres und Sport |keel=de}}</ref> 26. septembril 2021 toimunud valimiste järel moodustati puna-puna-roheline koalitsioon (SPD, rohelised ja Vasakpartei), ülemlinnapeaks Franziska Giffey (SPD). Kuid valimiste läbiviimisel esinesid suured ebakorrapärad, mispeale valimistulemused vaidlustati. Peale ligi aasta kestnud uurimist ja istungeid langetas Berliini konstitutsioonikohus 16. novembril 2022 lõpliku otsuse, millega valimistulemused annuleeriti ja kästi korraldada järelvalimised 90 päeva jooksul, mis toimusid 12. veebruaril 2023.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-24 |pealkiri=Verfassungsgerichtshof des Landes Berlin erklärt die Wahlen zum 19. Berliner Abgeordnetenhaus und den Bezirksverordnetenversammlungen vom 26. September 2021 für ungültig |url=https://www.berlin.de/gerichte/sonstige-gerichte/verfassungsgerichtshof/pressemitteilungen/2022/pressemitteilung.1265423.php |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260821225916/https://www.berlin.de/gerichte/sonstige-gerichte/verfassungsgerichtshof/pressemitteilungen/2022/pressemitteilung.1265423.php |arhiivimisaeg=2026-08-21 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.berlin.de |keel=de |url-olek=töötab }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Berlin state elections declared void |url=https://www.dw.com/en/berlin-state-elections-declared-void-following-polling-chaos/a-63773961 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=dw.com |keel=en}}</ref> Nendel valimistel tuli CDU esimeseks ja moodustas koos SPDga suure koalitsiooni, ülemlinnapeaks Kai Wegner.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-13 |pealkiri=Berliinis võitis valimised üle pika aja taas CDU |url=https://www.err.ee/1608883340/berliinis-voitis-valimised-ule-pika-aja-taas-cdu |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Valimised tuleb pidada 56-59 kuud peale Saadikutekoja lõppeva koosseisu avaistungit, mis toimus 4. novembril 2021.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=rbb24.de |kuupäev=2021-11-04 |pealkiri=Berliner Abgeordnetenhaus konstituiert sich |url=https://www.rbb24.de/politik/wahl/abgeordnetenhaus/agh-2021/beitraege/berlin-abgeordnetenhaus-konstituierende-sitzung-praesidium.html |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=rbb24.de |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-03 |pealkiri=Verfassung von Berlin - Abschnitt III: Die Volksvertretung |url=https://www.berlin.de/rbmskzl/politik/senat/verfassung/artikel.41546.php |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250720050858/https://www.berlin.de/rbmskzl/politik/senat/verfassung/artikel.41546.php |arhiivimisaeg=2025-07-20 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.berlin.de |keel=de}}</ref> Järelvalimised ei olnud ennetähtaegsed valimised, seega ei mõjutanud need ajakava. 3. jaanuari 2026 varahommikul kella 6 ajal leidis Steglitz-Zehlendorfi rajoonis Lichterfelde linnaosas aset Berliini elektrivõrgu süütamisrünnak.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-01-04 |pealkiri=Tulekahju jättis kümned tuhanded Berliini majapidamised elektrita |url=https://www.err.ee/1609900552/tulekahju-jattis-kumned-tuhanded-berliini-majapidamised-elektrita |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ülemlinnapea Wegnerit kritiseeriti, kuna ta reageeris sellele suhteliselt hilja, hiljem selgus, et ta oli hommikul koos oma elukaaslase, linna haridussenaator Katharina Günther-Wünschiga (CDU) tennist mänginud. Skandaal tekitas koalitsioonisiseseid pingeid, ka oppositsiooniparteid süüdistasid Wegnerit valetamises. 7. juulil avaldas Der Tagesspiegel senati kantselei raportit tsiteerides, et Wegner oli esimesed telefonikõned rünnaku asjus teinud alles kella 12:45 ajal, ligi seitse tundi peale rünnakut, minnes vastuollu tema eelmise avaliku väitega, et ta olnud probleemile reageerinud juba kella 8 ajal. Parteisisese surve tagajärjel teatas Wegner 10. juulil, et jääb partei kandidaadiks Spandau 5. valimisringkonnaks, kuid loobub ülemlinnapea kandidaadi kohast ja ei osale uue valitsuse koosseisus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=rbb24.de |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=Berlins Regierender Bürgermeister Wegner gibt Spitzenkandidatur auf |url=https://www.rbb24.de/politik/beitrag/2026/07/kai-wegner-berlin-cdu-kritik-verzicht.html |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=rbb24.de |keel=de}}</ref> CDU uueks ülemlinnapeakandidaadiks nimetati rahandussenaator Stefan Evers.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Berlin-Wahl 2026: Finanzsenator Stefan Evers soll CDU in Wahl führen |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/politik/stefan-evers-finanzsenator-als-cdu-spitzenkandidat-in-berlin-nominiert-a-abe83c86-2e6b-49a6-99e4-8d905afc6091 |vaadatud=2026-08-23 |issn=2195-1349}}</ref> Valimisõiguslikke kodanikke Berliinis oli 2487318, valimas käis 1846170 ehk 74.22%.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse Wahl zum 20. Abgeordnetenhaus von Berlin am 20. September 2026 in Berlin |url=https://www.wahlen-berlin.de/wahlen/BE2026/Afspraes/AGH/index.html |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.wahlen-berlin.de}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Partei !Ühemandaadilised hääled !% !Kohad !Võrreldes eelmisega !Valimisnimekirja hääled !% !Võrreldes eelmisega !Kohad !Kokku kohti !Võrreldes eelmisega |- |Vasakpartei |LINKE |435898 |24.05 |28 | +24 |468060 |25.65 | +13.45% |19 |47 | +25 |- |Kristlik-Demokraatlik Liit |CDU |367302 |20.27 |27 | -21 |342516 |18.77 | -9.46% |7 |34 | -18 |- |Alternatiiv Saksamaale |AfD |289372 |15.97 |12 | +10 |296601 |16.26 | +7.17% |17 |29 | +12 |- |Rohelised |GRÜNE |297065 |16.39 |10 | -10 |260700 |14.29 | -4.10% |16 |26 | -8 |- |Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei |SPD |248501 |13.71 |1 | -3 |220939 |12.11 | -6.28% |21 |22 | -12 |- |Sahra Wagenknechti Liit |BSW |75788 |4.18 |0 |Uus |86041 |4.72 |Uus |0 |0 |0 |- |Vaba Demokraatlik Partei |FDP |40370 |2.23 |0 |0 |46341 |2.54 | -2.10% |0 |0 |0 |- | colspan="2" |Muud |58175 |3.21 |0 |0 |103316 |5.66 | -3.40% |0 |0 |0 |- ! colspan="2" |Kokku !1812471 !100 !78 ! !1824514 !100 ! !80 !158 !-1 |- | colspan="2" |Kehtetuid sedeleid |33699 |1.83 | | |21656 |1.17 | colspan="4" | |} <ref name=":1" /> Esimest korda peale 1933. aastat ei tulnud esimeseks kas SPD või CDU. Vasakpartei pea kahekordistas oma 2023. aasta tulemust, ka AfD tulemus paranes.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-21 |pealkiri=AfD tegi Saksamaa kahe liidumaa valimistel tugeva tulemuse |url=https://www.err.ee/1610143543/afd-tegi-saksamaa-kahe-liidumaa-valimistel-tugeva-tulemuse |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026]] d7fy559i3b37e6xv3b4e5qmuv6ygd2j 2026. aasta Mecklenburg-Vorpommerni parlamendivalimised 0 720391 7241147 7224845 2026-09-24T18:37:13Z ~2026-51499-36 238292 7241147 wikitext text/x-wiki '''2026. aasta Mecklenburg-Vorpommerni parlamendivalimised''' on kavandatud toimuma 20. septembril 2026 9. Maapäeva valimiseks, samal päeval koos Berliini valimistega. Valimiste eel on võimul puna-punane SPD-Vasakpartei koalitsioon, liidumaa peaministriks [[Manuela Schwesig]] (SPD). Mecklenburg-Vorpommerni põhiseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma 58-61 kuud peale senise Maapäeva avaistungit<ref>{{Netiviide |pealkiri=Landesrecht Mecklenburg-Vorpommern |url=https://www.landesrecht-mv.de/bsmv/document/jlr-VerfMVV4Art27 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.landesrecht-mv.de}}</ref> - mis toimus 26. oktoobril 2021, seega ajavahemikus 30. august-22. november 2026. 29. juulil 2025 kinnitati valimispäevaks 20. september 2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ndr.de |pealkiri=Landtagswahl 2026: Mecklenburg-Vorpommern wird am 20. September wählen |url=https://www.ndr.de/nachrichten/mecklenburg-vorpommern/landtagswahl/landtagswahl-2026-in-mv-termin-steht-jetzt-fest,landtagswahlmv-100.html |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ndr.de |keel=de}}</ref> Valimised toimuvad segasüsteemiga - Maapäeva miinimumsuurus on 71 liiget, kellest 36 valitakse esmahäältega (''Erststimmen'') majoritaarselt otsestest valimisringkondadest, ülejäänud proportsionaalselt Hare-Niemeyeri meetodiga. Valimiskünniseks on 5% teistest häältest, ringkonnamandaadi klauslit ei ole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Landesrecht Mecklenburg-Vorpommern |url=https://www.landesrecht-mv.de/bsmv/document/jlr-NNLMV00007242NN00000000100 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.landesrecht-mv.de}}</ref> Valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 16-aastased Saksamaa kodanikud, kes on liidumaal elanud vähemalt 37 päeva.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Landesrecht Mecklenburg-Vorpommern |url=https://www.landesrecht-mv.de/bsmv/document/jlr-NNLMV00007242NN00000000011 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.landesrecht-mv.de}}</ref> Valimiste eel on ennustatud suuremat edu AfDle, mis on endistel Ida-Saksamaa liidumaadel tõusnud esimeseks - ka Mecklenburg-Vorpommernis sai partei 2024. aasta Euroopa parlamendi valimistel 28.3% ja 2025. aasta Liidupäeva valimistel 35% hääli, alates 2023. aasta suvest on partei juhtinud kõikides arvamusküsitlustes. Samas pole parteile ennustatud absoluutenamust ja teised parteid ei soovi AfDga koostööd teha, kuid võib saavutada ühe kolmandikuse vetovähemuse (''Sperrminorität'') ja saab nii vetostada teatud toiminguid, mis nõuavad kaht kolmandikku häälteenamust, nagu kohtunikke ametissenimetamine või põhiseaduse muutmine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wahlumfragen zur Landtagswahl 2026 in Mecklenburg-Vorpommern (#ltwmv) – Sonntagsfrage |url=https://www.wahlrecht.de/umfragen/landtage/mecklenburg-vorpommern.htm |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Wahlrecht.de |keel=de-DE}}</ref> Valimisõiguslikke kodanikke Mecklenburg-Vorpommernis oli 1311294, valimas käis 1024251 ehk 78.11%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnis der Landtagswahl in Mecklenburg-Vorpommern am 20. September 2026 - Landesergebnis |url=https://wahlen.mvnet.de/dateien/ergebnisse.2026/landtagswahl/html/l_99.html |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=wahlen.mvnet.de}}</ref> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Partei !Ühemandaadilised hääled !% !Kohad !Võrreldes eelmisega !Valimisnimekirja hääled !% !Võrreldes eelmisega !Kohad !Kokku kohti !Võrreldes eelmisega |- |Alternatiiv Saksamaale |AfD |400086 |39.51 |22 | +21 |388026 |38.22 | +21.50% |10 |32 | +18 |- |Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei |SPD |378532 |37.38 |14 | -20 |360393 |35.50 | -4.09% |15 |29 | -5 |- |Vasakpartei |LINKE |78886 |7.79 |0 |0 |66388 |6.54 | -3.40% |5 |5 | -4 |- |Rohelised |GRÜNE |28427 |2.81 |0 |0 |57587 |5.67 | -0.63% |5 |5 |0 |- |Kristlik-Demokraatlik Liit |CDU |63212 |6.24 |0 | -1 |49629 |4.89 | -8.41% |0 |0 | -12 |- |Sahra Wagenknechti Liit |BSW |40497 |4.00 |0 |0 |49036 |4.83 |Uus |0 |0 |Uus |- |Vaba Demokraatlik Partei |FDP |15441 |1.52 |0 |0 |10415 |1.03 | -4.77% |0 |0 | -5 |- | colspan="2" |Muud |7583 |0.75 |0 |0 |33849 |3.33 | -5.02% |0 |0 |0 |- ! colspan="2" |Kokku !1012664 !100 !36 ! !1015323 !100 ! !35 !71 !-8 |- | colspan="2" |Kehtetuid sedeleid |11587 |1.13 | | |8928 |0.87 | colspan="4" | |} <ref>{{Netiviide |pealkiri=Landtagswahl 2026 in M-V |url=https://wahlen.mvnet.de/wahl/land |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=wahlen.mvnet.de}}</ref> CDU kaotas esmakordselt ühelgi liidumaal esindatuse täielikult, puudu jäi 1138 häält; ka FDP langes Maapäevast välja. BSW jäi sarnaselt CDUle napilt alla 5% valimiskünnise. Sarnaselt Saksi-Anhalti valimistele kahe nädala eest kahekordistas AfD oma häältesaaki; kuid jäi siiski nelja kohaga alla absoluutenamuse. SPD, Vasakpartei ja eriti roheliste kaotused olid suhteliselt minimaalsed, kasuks tuli ka peaminister Schwesigi isiklik populaarsus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-17 |pealkiri=In Germany’s east, a rare center-left star looks to stem the far right’s rise |url=https://www.politico.eu/article/in-germanys-east-a-rare-center-left-star-manuela-schwesig-spd-looks-to-stem-the-far-rights-rise/ |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> Ametisolev SPD-Vasakpartei koalitsioon kaotas absoluutenamuse, jäädes kahe häälega sellest allapoole, kuid roheliste kaasamisega oleks see saavutatav. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Saksamaa liidumaade valimised]] pvx20doap0ymz7j7td5k9j0unci5tfq Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...) 0 720779 7241152 7240284 2026-09-24T18:40:15Z Hannesvalk 176021 /* 23. september */ 7241152 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas ühurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju [[Novorossiisk]]i naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema VIDEO | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted. Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 41yv8jogp7uqqbt1n00y530igdni6rv 86 (Tallinna bussiliin) 0 720822 7240908 7229581 2026-09-24T11:59:36Z ~2026-49114-55 237309 7240908 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 5. september 2026 |number = 86 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = |pilt_width = |pilt_alt = <!-- pildi sõnum --> |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = suletud |avati = 1994 |suleti = 1995 |eelkäija = [[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]], [[Maardu]] {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]], [[Maardu]] |vaatamisväärsused= <!-- Liinile lähedal asuvad vaatamisväärsused --> |algpeatus = Hobujaama |lõpppeatus = Kallavere |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |kaart = <!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or {{Infobox rdt}} --> |kaardi nimi = <!-- kaardi nimi --> |eelmine liin = 85 |eelmine = 85 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin = 88 |järgmine = 88 (Tallinna bussiliin) |märked = }} '''86''' oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussilliin, mis teenindas reisijaid marsruudil Hobujaama - Kallavere. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |mai 1994 |Hobujaama - Kallavere | |Juulis 1995 muudeti liiniks 186 |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[6 (Tallinna bussiliin)|6]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] exfn2ltebtusxmbvn4nmd8b5hq19ees 2026. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 720825 7240964 7229601 2026-09-24T13:06:45Z Angmar Brekker 94578 7240964 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2026<br>''Aadu Luukase karikas 2026'' | kuupäevad = 30. september – 16. detsember 2026 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 11 | meister = | eelmine = [[2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2025]] | järgmine = [[2027. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2027]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2026''' (sponsornimega '''Aadu Luukase karikas''') on 79. korda toimuvad karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Karikavõistlused lõppevad suure ja väikese karikafinaaliga 16. detsembril [[Unibet Arena]]l. Võistlustest võtab osa 11 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi. Tiitlikaitsja on [[Pärnu VK]]. Teist korda mängitakse välja ka väike karikas.<ref name=loos>[https://volley.ee/loositi-meeste-ja-naiste-karikavoistluste-paarid/ Loositi meeste ja naiste karikavõistluste paarid] Eesti Võrkpalli Liit, 03.09.2026.</ref> ==Võistkonnad== 2026. aastal osaleb karikavõistlustel 11 Eesti võrkpalliklubi (5 meistriliiga klubi ja 6 esiliiga klubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2026. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=7 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]<br>EMÜ/Embach</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.421166 |long=26.767875 |sildi_suurus=80 |paigutus=1 |silt=<small>Structura/Tartu vald</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Selver x TalTech]]<br>AB Premium/Rae vald<br>Audentes/Solarstone<br>Tallinna Ülikool</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303295 |long=24.840778 |sildi_suurus=80 |paigutus=6 |silt=<small>EstNor/Kiili</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.334793 |long=26.355137 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="5"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Audentes/Solarstone]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]] | |- |[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |[[Võru]] |[[Võru spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] | |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] | |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] | |- |[[Selver x TalTech]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] | |- !colspan="5"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Advokaadibüroo Premium/Rae vald]] |[[Rae]] |[[Kindluse spordihoone]] | | |- |[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] | | |- |[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]] |[[Tartu]] |[[Eesti Maaülikooli spordihoone]] | | |- |[[EstNor/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] | | |- |[[Structura/Tartu vald]] |[[Kõrveküla]] |[[Kõrveküla Spordihoone]] | | |- |[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Ülikooli spordihoone]] | | |} ==Turniiri protseduur== ===Paaride loosimine=== Eesti karikavõistluste loosimine toimus 3. septembril 2026 [[Kalevi spordihall]]is. Kohtadele 1 ja 2 loositi [[2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|eelmise aasta]] finalistid [[Bigbank Tartu]] ja [[Pärnu VK]]. Kohtadele 3–4 loositi [[Selver x TalTech]], [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] ja [[Audentes/Solarstone]]. Ülejäänud osalejad loositi kohtadele 5–11.<ref name=juhend>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2026/09/EKV-uldjuhend-2026.pdf EESTI 2026.a. VÕRKPALLI KARIKAVÕISTLUSTE juhend 2026] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 05.09.2026).</ref> ===Edasipääseja selgitamine=== Eelringis ja poolfinaalis mängitakse 2 mängu ning edasi pääseb mõlema mängu võitja. Viigi korral selgitatakse edasipääseja kuldse geimiga.<ref name=juhend/> Veerandfinaalis selgitatakse edasipääseja ühe mänguga, mis toimub madalama asetusega võistkonna kodusaalis.<ref name=juhend/> Karikavõitja selgitatakse ühest finaalmängust.<ref name=juhend/> ===Väikese karika süsteem=== Veerandfinaali kaotanud võistkonnad jätkavad mängimist väikese karika arvestuses (välja arvatud meistriliiga klubid). Kui meistriliiga klubi(d) kaotab veerandfinaali, siis asendab teda väikese karika turniiril eelringist välja langenud parim(ad) "õnnelik kaotaja". "Õnneliku kaotaja" määramisel arvestatakse eelringi tulemusi: # Võitude arv. # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Üldist geimide suhet. # Geimi-punktide suhet. ==Turniiritabel== ===Põhiturniir=== '''Eelring''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Peetri]] |mängupaik = Kindluse spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = Advokaadibüroo Premium/Rae vald |geimidA = |geimidB = |võistkondB = Structura/Tartu vald |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 11.10.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Kõrveküla]] |mängupaik = Kõrveküla kooli SH |pealtvaatajaid = |võistkondA = Structura/Tartu vald |geimidA = |geimidB = |võistkondB = Advokaadibüroo Premium/Rae vald |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 27.09.2026 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = EstNor/Kiili |geimidA = |geimidB = |võistkondB = EMÜ/Embach |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.10.2026 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = EMÜ/Embach |geimidA = |geimidB = |võistkondB = EstNor/Kiili |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |geimidA = |geimidB = |võistkondB = Tallinna Ülikool |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.10.2026 |aeg = 19:45 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna Ülikooli spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = Tallinna Ülikool |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |14. november – [[Võru]]|[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]||[[Selver x TalTech]]| ||TBD||[[Bigbank Tartu]]| ||TBD||[[Audentes/Solarstone]]| ||TBD||[[Pärnu VK]]| <!-- poolfinaalid --> ||||| ||||| <!-- finaal --> |16. dets – [[Tallinn]]|||| <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaal|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} '''Veerandfinaalid''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 14.11.2026 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Võru]] |mängupaik = Võru spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Selver x TalTech]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Bigbank Tartu]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Audentes/Solarstone]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Poolfinaalseeriad''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Finaal''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.12.2026 |aeg = |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Unibet Arena]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Väike karikas=== {{Turniiritabel4 <!-- poolfinaalid --> ||||| ||||| <!-- finaal--> |16. dets – [[Tallinn]]|||| <!-- parameetrid --> | RD1 = Poolfinaalid | RD2 = Finaal <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} '''Poolfinaalseeriad''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Finaal''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.12.2026 |aeg = |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Unibet Arena]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Eesti karikavõistlused võrkpallis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} 549r1yr5z2x292o2oqybcec15n0jwp1 Nipkowi ketas 0 720927 7241124 7235441 2026-09-24T18:04:43Z Eiusmod 200998 Auguga 7241124 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketta patenteeris saksa leiutaja [[Paul Nipkow]] 1885. aastal. Kuid pikemat aega seda ei kasutatud, kuna sellega kujutise edastamiseks ei olnud veel piisavalt tundlikku [[fotodetektor]]it. Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris 16 auguga Nipkowi kettaga kujutise edastamist 1925. aastal kaupluses Londonis, kasutades väidetavalt 1918. aastal leiutatud tallium sulfiidiga fotodetektorit. Nipkowi ketast kasutati [[mehaaniline televisioon|mehaanilises televisioonis]], mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928. aastal. Algselt kasutati Nipkowi kettaid, mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. Eestis valmistasid asjaarmastajad Nipkowi kettaga vastuvõtjaid, mis aastatel 1934 kuni 1938 võimaldasid pikal ja kesklainel näha teleülekandeid Berliinist, Londonist ja Moskvast.<ref>[https://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/tv_ajalugu_eestis.html TV ajalugu eestis] Telekommunikatsiooni alused.</ref> == Vaata ka == == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] 7mh79qfbh5k5ipq2d8l23rsbw9wz030 Umar Kremljov 0 721254 7241482 7238667 2026-09-25T09:08:54Z Trummiglehn 175900 7241482 wikitext text/x-wiki [[Fail:TX3A0355.jpg|pisi|Umar Kremljov 2017. aastal]] '''Umar Nazarovitš Kremljov''' (''Ума́р Наза́рович Кремлёв;'' pärisnimi Lutfullojev (''Лутфуллоев''); sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1982]] [[Serpuhhov]]is, [[Moskva oblast]]is, [[Venemaa]]l) on Venemaa ja rahvusvaheline spordiametnik. Ta on [[Rahvusvaheline Poksiliit|Rahvusvahelise Poksiliidu]] (IBA) president (alates 12. detsembrist 2020) viies IBA tegevuse Venemaale, peatas [[Ukraina]] liikmelisuse IBA-s ja tegi Venemaa riikliku energiagigandi [[Gazprom]]i IBA ainsaks sponsoriks. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas IBA akrediteeringu ja võttis kontrolli poksivõistluste üle nii [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta Pariisi olümpiamängudel]] kui ka neile eelnevatel [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]].<ref>Ken Thor Abrams "Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis Putini sõbra üle parda. Venelane kukkus märatsema" ''DelfiSport.'' 22.06.2023</ref> Ta on tuntust kogunud, kui USA president [[Donald Trump]]i poja Donald Trump jr. pulmade sponsor.<ref>[[Kaarel Kressa]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/120610943/trumpi-poja-sponsor-umar-kremljov-on-vene-joustruktuuridega-tihedalt-seotud-endine-kriminaal "Trumpi poja sponsor Umar Kremljov on Vene jõustruktuuridega tihedalt seotud „endine“ kriminaal" ''Delfi.'' 15.09.2026]</ref> == Elulugu == Tema sünninimi on Umar Lutfullojev, rahvuselt [[tadžikid|tadžikk]]. Nooruses tegeles aktiivselt poksiga tuntud poksitreener Aleksei Galejevi käe all, kuid lahkus poksimisest 19-aastaselt. Lõpetas Moskva Riikliku Kommunaalteenuste ja Ehituse Akadeemia. 2004–2015 tegeles ettevõtlusega: takso-, ehitus-, turva- ja toitlustussektoris.<ref>"Умар Кремлёв. Биография и деятельность президента Международной ассоциации бокса" ''Весъма.'' 17.02.2022</ref> Ta on kohtu poolt süüdi mõistetud väljapressimise (2004) ja kehalise väärkohtlemise (2007) eest.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2009–2012 Strateegilise Arengu ja Moderniseerimise Keskuse president. 2010. aastal muutis ta oma perekonnanime Kremljoviks. 2015. aastal alustas ta oma karjääri poksipromootorina, asutades reklaamiagentuuri "Patriot". Töötas koos kuulsate poksijate Fjodor ja Dmitri Tšudinovi, ameeriklase Roy Jones juuniori (korraldas tema kohtumise [[Vladimir Putin]]iga okupeeritud Krimmis), Mihhail Alojani ja teistega. 2013. aastal liitus kurikuulsa mootorrattaklubiga [[Ööhundid]], kus kohtus Venemaa oluliste inimestega (klubi üritusi väisas Putin isiklikult), hiljem lahkus klubist.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2016. aastal sai temast Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Kaitseteenistuse juhtkonna, eelkõige Venemaa presidendi julgestusteenistuse (SBP) ülema Aleksei Rubežnõi (kellega ta oli tutvunud "Ööhuntides" ja kes oli Venemaa Poksiliidu nõukogu eesotsas) toel Venemaa Poksiliidu peasekretär ja 2017. aastal president. 2019. aastal määras Venemaa valitsus ühe Kremljovi ettevõtetest riikliku loterii operaatoriks. Sellest loteriist sai peagi poksiliidu uus „strateegiline partner“. Aastatel 2022–2023 omandas Kremljov kihlveokontorid Fonbet, Pari ja Liga Stavok, mille kogutulu 2023. aastal oli 625,6 miljardit rubla. See moodustab enam kui poole kogu Venemaa legaalsest kihlveoturust. 2021. aasta augustis määrati Putini korraldusega Kremljovile kuuluv TSUPIS kõigi kihlveokontorite panuste ainsaks operaatoriks Venemaal. Kihlveokontorite kontrollimiseks moodustati Hasartmängude Ühtne Regulaator (URG), mis läks Kremljovi kontrolli alla .„Tänu ühele inimesele on tänapäeval tegelikult piiramatud võimalused nii raha teenida, kui ka edasi püüelda. See inimene on loomulikult meie president Vladimir Vladimirovitš Putin,“ ütles Kremljov ühes oma hiljutises intervjuus. <ref>https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2. septembril 2024 sai temast Venemaa riigivõimu toel Venemaa suurima automüügifirma "Rolf" (mis oli eelnevalt Vene riigi poolt äravõetud opositsioonipoliitik Sergei Petrovilt) omanik.<ref>"Умар Кремлев стал владельцем "Рольфа"" RBC. 02.09.2024</ref> 2018. aasta novembris valiti Kremljov Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) täitevkomiteesse. 2019. aasta veebruarist on ta IBA turunduskomisjoni esimees ja sama aasta novembrist IBA arendus-, investeerimis- ja turunduskomisjoni esimees. 2019. aasta veebruaris valiti Euroopa Poksiföderatsiooni (EUBC) esimeseks asepresidendiks. 12. detsembrist 2020 IBA president.<ref>"Биография нового президента Международной ассоциации бокса Умара Кремлева" ''Тасс'' 12.12.2020 https://web.archive.org/web/20211021031534/https://tass.ru/sport/10242187</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kremljov, Umar}} [[Kategooria:Sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] ht7tmk1xx8jg69itv4gs55egl48ahwc 7241506 7241482 2026-09-25T09:33:47Z Trummiglehn 175900 7241506 wikitext text/x-wiki [[Fail:TX3A0355.jpg|pisi|Umar Kremljov 2017. aastal]] '''Umar Nazarovitš Kremljov''' (''Ума́р Наза́рович Кремлёв;'' pärisnimi Lutfullojev (''Лутфуллоев''); sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1982]] [[Serpuhhov]]is, [[Moskva oblast]]is, [[Venemaa]]l) on Venemaa ja rahvusvaheline spordiametnik. Ta on [[Rahvusvaheline Poksiliit|Rahvusvahelise Poksiliidu]] (IBA) president (alates 12. detsembrist 2020) viies IBA tegevuse Venemaale, peatas [[Ukraina]] liikmelisuse IBA-s ja tegi Venemaa riikliku energiagigandi [[Gazprom]]i IBA ainsaks sponsoriks. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas IBA akrediteeringu ja võttis kontrolli poksivõistluste üle nii [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta Pariisi olümpiamängudel]] kui ka neile eelnevatel [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]].<ref>Ken Thor Abrams "Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis Putini sõbra üle parda. Venelane kukkus märatsema" ''DelfiSport.'' 22.06.2023</ref> Ta on tuntust kogunud, kui USA president [[Donald Trump]]i poja Donald Trump jr. pulmade sponsor.<ref>[[Kaarel Kressa]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/120610943/trumpi-poja-sponsor-umar-kremljov-on-vene-joustruktuuridega-tihedalt-seotud-endine-kriminaal "Trumpi poja sponsor Umar Kremljov on Vene jõustruktuuridega tihedalt seotud „endine“ kriminaal" ''Delfi.'' 15.09.2026]</ref> == Elulugu == Tema sünninimi on Umar Lutfullojev, rahvuselt [[tadžikid|tadžikk]]. Nooruses tegeles aktiivselt poksiga tuntud poksitreener Aleksei Galejevi käe all, kuid lahkus poksimisest 19-aastaselt. Lõpetas Moskva Riikliku Kommunaalteenuste ja Ehituse Akadeemia. 2004–2015 tegeles ettevõtlusega: takso-, ehitus-, turva- ja toitlustussektoris.<ref>"Умар Кремлёв. Биография и деятельность президента Международной ассоциации бокса" ''Весъма.'' 17.02.2022</ref> Ta on kohtu poolt süüdi mõistetud väljapressimise (2004) ja kehalise väärkohtlemise (2007) eest.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2009–2012 Strateegilise Arengu ja Moderniseerimise Keskuse president. 2010. aastal muutis ta oma perekonnanime Kremljoviks. 2015. aastal alustas ta oma karjääri poksipromootorina, asutades reklaamiagentuuri "Patriot". Töötas koos kuulsate poksijate Fjodor ja Dmitri Tšudinovi, ameeriklase Roy Jones juuniori (korraldas tema kohtumise [[Vladimir Putin]]iga okupeeritud Krimmis), Mihhail Alojani ja teistega. 2013. aastal liitus kurikuulsa mootorrattaklubiga [[Ööhundid]], kus kohtus Venemaa oluliste inimestega (klubi üritusi väisas Putin isiklikult), hiljem lahkus klubist.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2016. aastal sai temast Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Kaitseteenistuse juhtkonna, eelkõige Venemaa presidendi julgestusteenistuse (SBP) ülema Aleksei Rubežnõi (kellega ta oli tutvunud "Ööhuntides" ja kes oli Venemaa Poksiliidu nõukogu eesotsas) toel Venemaa Poksiliidu peasekretär ja 2017. aastal president. 2019. aastal määras Venemaa valitsus ühe Kremljovi ettevõtetest riikliku loterii operaatoriks. Sellest loteriist sai peagi poksiliidu uus „strateegiline partner“. Aastatel 2022–2023 omandas Kremljov kihlveokontorid Fonbet, Pari ja Liga Stavok, mille kogutulu 2023. aastal oli 625,6 miljardit rubla. See moodustab enam, kui poole kogu Venemaa legaalsest kihlveoturust. 2021. aasta augustis määrati Putini korraldusega Kremljovile kuuluv TSUPIS kõigi kihlveokontorite panuste ainsaks operaatoriks Venemaal. Kihlveokontorite kontrollimiseks moodustati Hasartmängude Ühtne Regulaator (URG), mis läks Kremljovi kontrolli alla .„Tänu ühele inimesele on tänapäeval tegelikult piiramatud võimalused nii raha teenida, kui ka edasi püüelda. See inimene on loomulikult meie president Vladimir Vladimirovitš Putin,“ ütles Kremljov ühes oma hiljutises intervjuus. <ref>https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2. septembril 2024 sai temast Venemaa riigivõimu toel Venemaa suurima automüügifirma "Rolf" (mis oli eelnevalt Vene riigi poolt äravõetud opositsioonipoliitik Sergei Petrovilt) omanik.<ref>"Умар Кремлев стал владельцем "Рольфа"" RBC. 02.09.2024</ref> 2018. aasta novembris valiti Kremljov Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) täitevkomiteesse. 2019. aasta veebruarist on ta IBA turunduskomisjoni esimees ja sama aasta novembrist IBA arendus-, investeerimis- ja turunduskomisjoni esimees. 2019. aasta veebruaris valiti Euroopa Poksiföderatsiooni (EUBC) esimeseks asepresidendiks. 12. detsembrist 2020 IBA president.<ref>"Биография нового президента Международной ассоциации бокса Умара Кремлева" ''Тасс'' 12.12.2020 https://web.archive.org/web/20211021031534/https://tass.ru/sport/10242187</ref> Tema eelkäija, usbeki päritolu kriminaalsete sidemetega Gafur Rahhimov (hüüdnimega Must Gafur ehl Gafur Tšornõi), sunniti Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) poolt lahkuma. „Kremljov tegutses sihikindlalt: Rahhimovile helistas (tõenäoliselt Rubežnoi või isegi Putini palvel) [[Ramzan Kadõrov]] [Tšetšeenia diktaator] – keda seovad sõprus- ja ususidemed usbeki maffiaga – ja soovitas Umar oma kohale lubada. [[Adam Delimhanov|Delimhanov]] [Venemaa Riigduuma liige, tšetšeen Adam Delimhanov) - käis temaga isegi isiklikult vestlemas,“ räägib väljaande "Projekt" allikas. 57% organisatsiooni liikmetest hääletas Kremljovi poolt. IBA algatas uue juhi mineviku suhtes distsiplinaarkontrolli. Siinkohal mängis rolli uus perekonnanimi: erinevalt Lutfullojevist puudub Umar Kremljovil kriminaalkaristus. Olles IBA president, sõlmis Kremljov Venemaa riikliku gaasigigandi Gazpromiga sponsorlepingu, mis tegi ta IBA ainusponsoriks ja võimaldas IBA võlad tasuda. Kuid tema vastasseis ROK-iga on veelgi süvenenud.Nüüd kritiseerib Kremlev ägedalt ROK-i ja isiklikult selle presidenti Thomas Bachi. Samal ajal korraldab ta turniire, mida ülemaailmne olümpialiikumine ei tunnusta.<ref>https://www.proekt.media/en/guide-en/kremlev-rubezhnoy/</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kremljov, Umar}} [[Kategooria:Sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 7wak1ia681drinzr46ar6g3lopyryld 7241518 7241506 2026-09-25T09:57:42Z Trummiglehn 175900 7241518 wikitext text/x-wiki [[Fail:TX3A0355.jpg|pisi|Umar Kremljov 2017. aastal]] '''Umar Nazarovitš Kremljov''' (''Ума́р Наза́рович Кремлёв;'' pärisnimi Lutfullojev (''Лутфуллоев''); sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1982]] [[Serpuhhov]]is, [[Moskva oblast]]is, [[Venemaa]]l) on Venemaa ja rahvusvaheline spordiametnik. Ta on [[Rahvusvaheline Poksiliit|Rahvusvahelise Poksiliidu]] (IBA) president (alates 12. detsembrist 2020) viies IBA tegevuse Venemaale, peatas [[Ukraina]] liikmelisuse IBA-s ja tegi Venemaa riikliku energiagigandi [[Gazprom]]i IBA ainsaks sponsoriks. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas IBA akrediteeringu ja võttis kontrolli poksivõistluste üle nii [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta Pariisi olümpiamängudel]] kui ka neile eelnevatel [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]].<ref>Ken Thor Abrams "Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis Putini sõbra üle parda. Venelane kukkus märatsema" ''DelfiSport.'' 22.06.2023</ref> Ta on tuntust kogunud, kui USA president [[Donald Trump]]i poja Donald Trump jr. pulmade sponsor.<ref>[[Kaarel Kressa]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/120610943/trumpi-poja-sponsor-umar-kremljov-on-vene-joustruktuuridega-tihedalt-seotud-endine-kriminaal "Trumpi poja sponsor Umar Kremljov on Vene jõustruktuuridega tihedalt seotud „endine“ kriminaal" ''Delfi.'' 15.09.2026]</ref> == Elulugu == Tema sünninimi on Umar Lutfullojev, rahvuselt [[tadžikid|tadžikk]]. Nooruses tegeles aktiivselt poksiga tuntud poksitreener Aleksei Galejevi käe all, kuid lahkus poksimisest 19-aastaselt. Lõpetas Moskva Riikliku Kommunaalteenuste ja Ehituse Akadeemia. 2004–2015 tegeles ettevõtlusega: takso-, ehitus-, turva- ja toitlustussektoris.<ref>"Умар Кремлёв. Биография и деятельность президента Международной ассоциации бокса" ''Весъма.'' 17.02.2022</ref> Ta on kohtu poolt süüdi mõistetud väljapressimise (2004) ja kehalise väärkohtlemise (2007) eest.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2009–2012 Strateegilise Arengu ja Moderniseerimise Keskuse president. 2010. aastal muutis ta oma perekonnanime Kremljoviks. 2015. aastal alustas ta oma karjääri poksipromootorina, asutades reklaamiagentuuri "Patriot". Töötas koos kuulsate poksijate Fjodor ja Dmitri Tšudinovi, ameeriklase Roy Jones juuniori (korraldas tema kohtumise [[Vladimir Putin]]iga okupeeritud Krimmis), Mihhail Alojani ja teistega. 2013. aastal liitus kurikuulsa mootorrattaklubiga [[Ööhundid]], kus kohtus Venemaa oluliste inimestega (klubi üritusi väisas Putin isiklikult), hiljem lahkus klubist.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2016. aastal sai temast Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Kaitseteenistuse juhtkonna, eelkõige Venemaa presidendi julgestusteenistuse (SBP) ülema Aleksei Rubežnõi (kellega ta oli tutvunud "Ööhuntides" ja kes oli Venemaa Poksiliidu nõukogu eesotsas) toel Venemaa Poksiliidu peasekretär ja 2017. aastal president. 2019. aastal määras Venemaa valitsus ühe Kremljovi ettevõtetest riikliku loterii operaatoriks. Sellest loteriist sai peagi poksiliidu uus „strateegiline partner“. Aastatel 2022–2023 omandas Kremljov kihlveokontorid Fonbet, Pari ja Liga Stavok, mille kogutulu 2023. aastal oli 625,6 miljardit rubla. See moodustab enam, kui poole kogu Venemaa legaalsest kihlveoturust. 2021. aasta augustis määrati Putini korraldusega Kremljovile kuuluv TSUPIS kõigi kihlveokontorite panuste ainsaks operaatoriks Venemaal. Kihlveokontorite kontrollimiseks moodustati Hasartmängude Ühtne Regulaator (URG), mis läks Kremljovi kontrolli alla .„Tänu ühele inimesele on tänapäeval tegelikult piiramatud võimalused nii raha teenida, kui ka edasi püüelda. See inimene on loomulikult meie president Vladimir Vladimirovitš Putin,“ ütles Kremljov ühes oma hiljutises intervjuus. <ref>https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2. septembril 2024 sai temast Venemaa riigivõimu toel Venemaa suurima automüügifirma "Rolf" (mis oli eelnevalt Vene riigi poolt äravõetud opositsioonipoliitik Sergei Petrovilt) omanik.<ref>"Умар Кремлев стал владельцем "Рольфа"" RBC. 02.09.2024</ref> 2018. aasta novembris valiti Kremljov Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) täitevkomiteesse. 2019. aasta veebruarist on ta IBA turunduskomisjoni esimees ja sama aasta novembrist IBA arendus-, investeerimis- ja turunduskomisjoni esimees. 2019. aasta veebruaris valiti Euroopa Poksiföderatsiooni (EUBC) esimeseks asepresidendiks. 12. detsembrist 2020 IBA president.<ref>"Биография нового президента Международной ассоциации бокса Умара Кремлева" ''Тасс'' 12.12.2020 https://web.archive.org/web/20211021031534/https://tass.ru/sport/10242187</ref> Tema eelkäija, usbeki päritolu kriminaalsete sidemetega Gafur Rahhimov (hüüdnimega Must Gafur ehl Gafur Tšornõi), sunniti Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) poolt lahkuma. „Kremljov tegutses sihikindlalt: Rahhimovile helistas (tõenäoliselt Rubežnoi või isegi Putini palvel) [[Ramzan Kadõrov]] [Tšetšeenia diktaator] – keda seovad sõprus- ja ususidemed usbeki maffiaga – ja soovitas Umar oma kohale lubada. [[Adam Delimhanov|Delimhanov]] [Venemaa Riigduuma liige, tšetšeen Adam Delimhanov) - käis temaga isegi isiklikult vestlemas,“ räägib väljaande "Projekt" allikas. 57% organisatsiooni liikmetest hääletas Kremljovi poolt. IBA algatas uue juhi mineviku suhtes distsiplinaarkontrolli. Siinkohal mängis rolli uus perekonnanimi: erinevalt Lutfullojevist puudub Umar Kremljovil kriminaalkaristus. Olles IBA president, sõlmis Kremljov Venemaa riikliku gaasigigandi Gazpromiga sponsorlepingu, mis tegi ta IBA ainusponsoriks ja võimaldas IBA võlad tasuda. Kuid tema vastasseis ROK-iga on veelgi süvenenud.Nüüd kritiseerib Kremlev ägedalt ROK-i ja isiklikult selle presidenti Thomas Bachi. Samal ajal korraldab ta turniire, mida ülemaailmne olümpialiikumine ei tunnusta.<ref>https://www.proekt.media/en/guide-en/kremlev-rubezhnoy/</ref> Ta on viinud suure osa IBA tegevusest Šveitsist Lausanne'ist Venemaale, kulutanud märkimisväärseid summasid näilisele enesereklaamile ning seisnud vastu kohtunike ja matšijuhtide sõltumatule määramisele.<ref>https://www.washingtonpost.com/sports/olympics/2022/09/27/umar-kremlev-russia-olympic-boxing/</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kremljov, Umar}} [[Kategooria:Sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 56koj5r1ai67gjss97im3ocn7no5b32 Kasutaja:Neptuunium/BALTNET 2 721274 7241463 7238536 2026-09-25T08:22:07Z Neptuunium 58653 Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid 7241463 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[BALTnet]]-iga, mis oli [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] projekt arvutivõrkude arendamiseks Baltikumis.}} '''BALTNET''' (varem ka ''BaltNet'', ''Baltnet''), ingliskeelse täisnimega '''Baltic Air Surveillance Network and Control System''' ('Balti õhuseirevõrk ja juhtimissüsteem'), on [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine [[õhuseire]]- ja juhtimissüsteem, mis tegeleb [[Balti regiooni õhuruum|Baltikumi õhuruumi]] [[lennuliiklus]]e tuvastamine, vaatluse ja juhtimisega.<ref name="Mil1" /> Süsteem loodi 1998. aastal.<ref name="NATO" /> Operatiivkäivitus toimus 2000. aasta juunikuus.<ref name="KAMIN" /> Pärast Balti riikide ühinemist [[NATO]]-ga 2004. aastal integreeriti BALTNET alliansi laiemasse [[õhukaitsesüsteem]]ide juhtimisahelasse [[NATINAMDS]] (nüüd NATO IAMD; ''Integrated Air and Missile Defence''<ref name="Sõdur" />). Selle osana sai BALTNET-i ülesanneteks ka [[lennujuhtimine|lennujuhtimise]] ja [[õhuturbeoperatsioon]]ide taktikalise juhtimise.<ref name="Mil1" /> Kuni 2019. aasta struktuurireformini paiknes süsteemi põhiüksus [[Karmelava]]s Leedus, olles komplekteeritud kõigi kolme riigi esindajatest ja korraldades operatsioone kogu Baltikumis.<ref name="Sõdur" /> == Ajalugu == "In 1994, U.S. President Bill Clinton suggested establishment of a joint Eastern and Central European air control system, and the three Baltic states were invited to join the project in 1995."<ref name="BT" /> === Loomine ja varasem toimimine=== Sõjaväelised ettevalmistused süsteemi rajamiseks algasid 1996. aastal.<ref name="EPL">https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1999/08/18/13.12</ref> establisehed 1996 and "aimed at the development of a unified air space surveillance system in the Baltic states which is compatible with relevant Western and NATO air defence systems."<ref name="EE" /> 1997. aastal teatas Eesti kaitseminister [[Andrus Öövel]] teatab, et Leetu Karmelavasse luuakse BALTNET-i Regionaalne Õhuseire Kordinatsioonikeskus<ref name="Mil2" /> (RASCC; ''Regional Air Surveillance Co-ordination Centre''<ref name="EE" />).<ref name="ÕL" /> 16. aprillil 1998 allkirjastati BALTNET-i raamleping,<ref name="Delfi2" /> mis mh vormistas ametlikult RASCC-i rajamise. "RASCC alustas tööd 1999. aasta oktoobris. RASCC võtab vastu, töötleb ning kuvab primaar- ja sekundaarradarite andmeid kolmes Balti riigis, algatab ja koordineerib kõigi radarite seireulatusse sattunud lennukite jälgimist ja tuvastamist ning koordineerib regionaalse informatsiooni vahetamist kolmandate pooltega. Integreeritud informatsioon võimaldab Balti riikide asjaomastel võimudel jälgida, tuvastada ja kontrollida lennuliiklust kogu regiooni õhuruumis. Lisaks RASCC-ile on Eestil, Lätil ja Leedul igaühel ka oma riiklik õhu-seirekeskus, mis võtab vastu ja kuvab RASCC-is kolmerahvuselise meeskonna tööna kokku pandud üldist integreeritud õhuruumipilti ning on tagavarasüsteemiks RASCC-i avarii korral. Riiklike keskuste põhiülesandeks on rahvusliku õhuruumi puutumatuse jälgimine."<ref name="Mil2" /> RASCC avati 30. mail 2000.<ref name="BT">https://dea.digar.ee/article/baltictimes/2000/06/08/12.5</ref> 6. juunil 2020 ???<ref name="ME">https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/2000/07/05/53.1</ref> 11. oktoobril 2000 avati [[Ämari lennubaas]]is [[Eesti Riiklik Õhuseirekeskus]].<ref name="d2wwl" /> rahvuslik õhusuveräänsuskeskus<ref name="Delfi" /> (Air Sovereignty Operation Centre; ASOC).<ref>EDF 2003-06 eng, lk 10.</ref> 2001. aasta jaanuarist viidi BALTNET-is sisse õhuruumi 24-tunnine valvekord.<ref name="VÄM" /><ref name="Delfi" /> 2003. aasta oktoobris sai esimese eestlasena BALTNET-i ülemaks õhuväekapten [[Eero Neemla]].<ref name="Mil2" /> 2003. aasta aprillis ja novembris tarnis [[Lockheed Martin]] vastavalt Eestile ja Lätile [[TPS-117]] radareid, mis lülitati ühtlasi BALTNET-i süsteemi.<ref name="LM">{{Netiviide |url=https://news.lockheedmartin.com/2003-11-18-Latvia-Accepts-Lockheed-Martin-Radar-for-BALTNET-Air-Surveillance-Program |aeg=18. november 2003 |kasutatud=25. september 2026 |pealkiri=Latvia Accepts Lockheed Martin Radar for BALTNET Air Surveillance Program |väljaandja=[[Lockheed Martin]] |keel=inglise}}</ref> BALTNET-i arendamist toetasid ka erinevad välisriigid eesotsas Norraga: Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Poola, Rootsi, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.<ref name="EE" /> 1997. aastast andis Norra RASCC-i rajamiseks aastas miljon USA dollarit, mille eest osteti nt sidevahendeid ja ehitati 1999. detsembris valminud väljaõppekeskus. Ameerika Ühendriigid toetasid RASCC-i ja riiklike keskuse asutamist kokku 10,3<ref name="ME" /> miljoni dollariga.<ref name="ME" /><ref name="BT" /> Norra ja Taani tegelesid ühtlasi ka BALTNET-is teenivate ohvitseride väljaõpetamisega, 2000. aasta juuni seisuga oli väljaõppe läbinud 30 Balti riikide sõjaväelast.<ref name="BT" /> süsteemi keskjuhtimine toimus [[Leedu]]s [[Karmelava]]s [[Piirkondlik Õhuseire Koordinatsioonikeskus|Piirkondlikus Õhuseire Koordinatsioonikeskuses]] (RASCC), mida mehitasid kõigi kolme riigi tegevväelased. Seal töödeldi kolmest riigist laekuvat radariinfot ning koordineeriti seirevahendite vaateväljas olevate õhusõidukite tuvastamist ja infovahetust kolmandate osapooltega. Igas riigis asus kohalik juhtimis- ja seirekeskus, mille ülesandeks oli riikliku õhuruumi jälgimine, selles paiknevate õhusõidukide tuvastamisel osalemine ning süsteemis kombineeritud andmete kohalik kuvamine. Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus asus [[Ämari õhubaas]]is.<ref name="Mil1" /><ref name="KAMIN" /> === Liitumine NATO õhukaitsesüsteemiga === Pärast Balti riikide liitumist NATO-ga liideti BALTNET alliansi integreeritud õhukaitsesüsteemiga (tollase nimega NATIENDAS, ''NATO Integrated Extended Air Defence System''). Liitumistseremoonia toimus Leedus RASCC-is 7. aprillil 2004.<ref name="PM1" /><ref name="Delfi2" /> 2004. aastal alustas [[Šiauliai]]š BALTNET-i süsteemis tegevust esimene [[Balti õhuturbe missioon]]i üksus. === Seire- ja juhtimissüsteemi arenduskokkulepe === 2005. aastal otsustasid Balti kaitseministrid, et Leedus Karmėlevas luuakse RASCC-i asemele<ref name="RT2" /> uus juhtimis- ja teavituskeskus (CRC) ning 1999. aasta pakti asemele sõlmitakse ka uus BALTNETi leping. "Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkulepe" allkirjastati ühiselt 2. märtsil 2007 [[Saksamaa]] Wiesbadenis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel.Eesti valitsus andis leppele heakskiidu septembris.<ref name="PM2" /> Kolme riigi parlamendid ratifitseerisid lepingu 2007. aasta oktoobris.<ref name="ERR2" /> Lepinguga nähti BALTNET-i struktuuris ette mitmeriigilise koosseisuga CRC Karmėlava taktikalise õhujuhtimisüksusena, mille ülesanneteks on õhuseire ja relvajuhtimise operatsioonid. Selle kõrval loodi riiklikute taktikaliste üksustena vastavalt juhtimis- ja teavituspostid (CRP) ning teavituspostid (RP). CRC Karmėlava ülem oli ühtlasi ka ülemaks (OIC) kogu BALTNET-ile. Ametikoht roteerus kolme riigi vahel. Süsteemi töökorralduse haldamiseks ja juhtimiseks nähti kõrgemalseisvate organitena ette kaitseministritest koosnev Balti ministrite komitee (MC), Balti sõjaline komitee (MilC) ja Sõjaline koordinatsioonirühm (MCG). Seal kinnitati mh BALTNET OIC ameti täitja.<ref name="RT2" /> 2009. aastal sai BALTNET hävituslennukite sihitusvõime.<ref name="EKVAR" /> === Keskjuhtimisega struktuuri ümberkorraldamine === Seoses NATO uue õhuoperatsioonide juhtimissüsteemi ACCS (''Air Command and Control System'') arendamisega otsustati 2012. aastal, et tulevikus korraldatakse BALTNET-i hierarhia ümber: senine mitmeriigiline ühisjuhtimiskeskus Karmėlavas suletakse ning selle asemele luuakse kolm riiklikku.<ref name="EKVAR" /> 2013. aasta seisuga teenis Karmelava juhtimiskeskuses pidevalt ligemale kümme Eesti kaitseväelast.<ref name="Delfi4" /> RKK raport Baltneti shortfallidest ja muuust BALTNET-i puudutavast<ref>https://dea.digar.ee/article/JVraport/2018/05/0/8.4</ref> https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2018/07/0/11.1 Ametlik otsus Karmelava keskuse sulgemiseks ja sellega seotud struktuurimuudatusteks tehti 24. mail 2018 [[Klaipeda]]s toimunud Balti kaitseministrite kohtumisel.<ref name="ERR3" /><ref name="EKVAR" /> BALTNET-i struktuuri uuendamise kokkuleppe allkirjastasid Balti riikide kaitseministrid 24. oktoobril 2019 [[Brüssel]]is NATO kohtumisel.<ref name="ERR1" /> Eesti valitsus andis lepingule heakskiidu 2020. aasta jaanuaris ning Riigikogu ratifitseeris lepingu sama aasta aprillis.<ref name="ERR2" /><ref name="Riigikogu1" /> BALTNET-i keskjuhtimine pandi reformiga ühe fikseeritud keskuse asemel roteeruma kohalike samatasemeliste riiklike kontrollkeskuste (CRC) vahel.<ref name="ERR1" /> Uuendatud struktuur pidi parandama ühilduvust ja koostegutsemisvõimet NATINADS-iga, seejuures nt [[mitmeriigilise õhuoperatsioonide keskusega]] (CAOC) [[Uedem]]is [[Saksamaa]]l ning alliansi [[AWACS]]-itega. Eesti õhuväemajori Tõnis Pärna järgi oli tegu üleminekuga rahuajale omaselt struktuurilt "kriisi- ja konfliktivalmidusega arhitektuurile", mis muudab BALTNET-i ühendusliinide lülid järjestikuse asemel paralleelseteks, parandades seeläbi süsteemi [[hukukindlus]]t. Seda aspekti tõstis esile ka [[Leedu õhuvägi|Leedu õhuväe]] ülem kolonel [[Dainius Guzas]], viidates et uus süsteem lisab tulevikus võimalusi uuteks rahuaja- ja kaitseoperatsioonideks. Järgmiseks arenguetapiks peeti CRC-de varustamist uuendatud NATO lennujuhtimissüsteemi (ACCS) tarkvaraga.<ref name="NATO" /> 10. jaanuaril 2020 avati Tallinnas Eesti CRC rolli täitva õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse (ÕJKe) hoone.<ref name="ERR3" /><ref name="NATO2" /><ref name="Sõdur">[[Madis Toomla]]. "[https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2020/02/0/8.1 Tallinnas avati uus õhuoperatsioonide juhtimiskeskus", [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] (märts 2023), lk 10–13.</ref> Keskuse juhi [[Madis Toomla]] võimaldas uuendatud taristu rahuaegsetele ülesannetele lisaks vajadusel juhtida liitlasvägede hävitajaid ja maapealseid õhutõrjesüsteeme. Samuti poleks keskus vanas kompleksi Ämaris olnud võimalik mahutada ACCS-is vajalikku tarkvara ASBE (''ACCS Software Based Element''). Viimase kasutusulevõtu järel pidi CRC Tallinn saama NATO IAMD-s uueks tähistuseks ARS Tallinn (''Air Control Centre, Recognized Air Picture Production Centre and Sensor Fusion Post'').<ref name="Sõdur" /> 2020. aasta seisuga oli BALTNET-i raames alates 1998. aastast autoriseeritud ligemale 1000 alfa- ja 5000 tango-kategooria [[kiirstart]]i ning 2000 treeninglendu.<ref name="NATO" /> == Ülesanded == {{pooleli}} == Struktuur == === Juhtkond === BALTNET-i üldist korraldust ja juhtimist korraldatakse riikideüleselt kolmel tasandil: Balti ministrite komitee (MC), Balti sõjaline komitee (MilC) ja Sõjaline koordinatsioonirühm (MCG).<ref name="RT" /><ref name="RT2" /> MC koosneb kolme riigi kaitseministritest või nende esindajatest ja tegeleb BALTNET-i kõrgeima poliitilise juhtimise ja järelvalvega tegeleb. Lisaks poliitiliste suuniste andmisele kinnitatakse seal süsteemi üldine paigutus ja lahendatakse MilC-s tekkinud vaidluseid. MilC koosneb riikide relvajõudude juhatajatest või nende esindajatest ja tegeleb BALTNET-i sõjalise juhtimisega. Samuti antakse MC-le süsteemi puudutavat poliitilisi ja arenduslikke soovitusi ning sõjalist nõu. MC-s kinnitatakse ka süsteemi operantsioonikavandid ja muud tegevusdokumendid.<ref name="RT" /> MCG koosneb õhuväe ülematest või nende esindajatest ning kooskõlastab ja juhib BALTNET-i tegevust, andes samuti MilC-le erinevate probleemide lahendamiseks abi. Nii MilC kui MCG juurde võidakse vajadusel luua töörühmasid.<ref name="RT" /> ==== RASCC-i ülemad ja BALTNET OIC-id (XXXX-2019) ==== Kuni BALTNET-i struktuuri ümberkorraldamiseni XXXX-l, juhtis süsteemi operatiivtasandit RASCC-i õhuoperatsioonikeskuse ülem Karmelavas. BALTNET-i uue kokkuleppe järel võttis {{kas|2008.}} aastast töö üle CRC Karmelava ülem, kes oli ühtlasi BALTNET OIC (''Officer in Charge''). Algselt oli ametiaeg kaks aastat, 2010. aastast (ilmselt varem) kolm aastat. RASCC-i juhtivad ametikohad jaotati kolme riigi esindajate vahel. Sõltuvalt ülema rahvusest, määrati tema asetäitjateks kahe teise riigi esindajad, kes roteeruvad kolme aasta tagant..<ref name="Delfi4" /> * ???? ** {{Riigi ikoon|Eesti}}: [[Jaak Tarien]] (1999–2001)<ref name="Mil2" /> * ???? ** {{Riigi ikoon|Eesti}}: [[Riivo Valge]] (2001–2003)<ref name="Mil2" /> * {{Riigi ikoon|Eesti}}:[[Eero Neemla]] (08.10.2003-2005)<ref name="Mil2" /><ref name="PM3" /> * {{Riigi ikoon|Eesti}}: [[Fredi Karu]] (09.04[??].2010-30.04.2013)<ref name="PM3" /><ref name="PM4" /> * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Povilas Cicenas]] - 30.04.2013-2016?<ref name="PM4" /> ** {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Margo Ütt]] (a. 01.05.2013-?)<ref name="Delfi4" /> === Koosseis === NATO IAMD<ref name="Sõdur" /> [[Link 16]] andmesidesüsteemi ollakse võimelised jagama BALTNET-is kombineeritud regionaalset õhupilti operatiivselt ka teistele piirkonnas tegutsevatele alliansi üksustele.<ref name="Sõdur" /> BALTNET-i kuulub kolm riiklikku [[kontrolli- ja ettekandekeskus]]t (''Control and Reporting Centre'', CRC), mis teostavad ööpäevaringselt oma riigi territooriumil õhuseiret ja sihtavad vajadusel hävitajaid. Keskused jagavad omavahel õhupilti, radariandmeid, lennuplaaniteavet ning maa-õhk-maa raadiovõimekust. Kõigis kolmes riigis toimuvate relvajuhtimisoperatsioonide eest konkreetne roteeruv juhtimiskeskus (''Control and Reporting Centre in Charge'', CRCiC), millele määratakse roteeruv varuüksus (''Control and Reporting Centre in Back-Up'', CRCiB).<ref name="RT" /><ref name="ERR3" /> * {{Pisilipp|Eesti}}: CRC Tallinn<ref name="EKVAR" /<ref name="Sõdur" /> (Õhuoperatsioonide juhtimiskeskus; ÕJKe<ref name="EKVAR" />) * {{Pisilipp|Läti}}: CRC [[Lielvārde]]<ref name="NATO" /><ref name="Sõdur" /> * {{Pisilipp|Leedu}}: CRC [[Karmelava]]<ref name="NATO" /><ref name="Sõdur" /> Riiklike taktikaliste üksustena kuuluvab BALTNET-i radaripostid (RP), mis asuvad iga riigi territooriumil. * [[Kellavere radarijaam]]<ref>https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2003/04/21/3.2</ref><ref>https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2002/12/18/7</ref><ref>https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2003/04/22/5.10</ref> * [[Tõikamäe radarijaam]]<ref>https://dea.digar.ee/article/valgamaalane/2015/01/29/6.1</ref> ("Koos teiste Eesit õhuväe radaritega")<ref>https://dea.digar.ee/article/lounaleht/2015/01/29/5</ref><ref>https://dea.digar.ee/article/estdagbladet/2015/02/11/17</ref> * [[Muhu radarijaam]]<ref name="PM4" /> * [[Audriņi]]<ref>https://dea.digar.ee/article/baltictimes/2003/10/30/8.3</ref> == Vaata ka == * [[BALTDEFCOL]], Balti riikide ühine [[sõjaväeakadeemia]] * [[BALTRON]], Balti riikide ühine miinitõrjelaevastik * [[BALTPAT]], endine ühine XXx == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Mil1">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/baltnet-i-projekt/ |pealkiri=BALTNET-i projekt |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |kasutatud=16. september 2026}}</ref> <ref name="KAMIN">{{Netiviide |url=https://kaitseministeerium.ee/uudised/pressiteade-nr-45-kaitseminister-juri-luik-baltneti-susteemi-piirkondliku-ohuseire |pealkiri=PRESSITEADE nr 45 Kaitseminister Jüri Luik BALTNETi süsteemi Piirkondliku Õhuseire Koordinatsioonikeskuse avamisel |aeg=9. aprill 2003 |kasutatud=16. september 2026 |väljaandja=[[Eesti kaitseministeerium]]i strateegilise kommunikatsiooni osakond}}</ref> <ref name="Delfi">https://www.delfi.ee/artikkel/50912678/tallinnas-kohtuvad-nato-ja-balti-riikide-ohukaitsespetsialistid</ref> <ref name="Delfi2">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/7586541/eesti-ohk-sai-nato-ohuks |pealkiri=Eesti õhk sai NATO õhuks |aeg=8. aprill 2004 |kasutatud=25. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> <ref name="VÄM">{{Netiviide |url=https://vm.ee/uudised/nato-liikmelisuse-tegevuskava-eesti-riiklikust-aastaprogrammist |pealkiri=NATO liikmelisuse tegevuskava Eesti riiklikust aastaprogrammist |aeg=25. september 2001 |kasutatud=20. september 2026 |väljaandja=[[Eesti välisministeerium]]i pressitalitus}}</ref> <ref name="EE">https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2002/08/14/61</ref> <ref name="PM1">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/1407483/balti-ohuseire-liitub-nato-ohukaitsesusteemiga |pealkiri=Balti õhuseire liitub NATO õhukaitsesüsteemiga |aeg=7. aprill 2004 |kasutatud=16. september 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="PM2">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/1700011/valitsus-kiitis-heaks-baltnet-i-arendamise-kokkuleppe |pealkiri=Valitsus kiitis heaks BALTNET-i arendamise kokkuleppe |autor=Martti Kass |aeg=6. september 2007 |kasutatud=20. september 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="RT2">https://www.riigiteataja.ee/et/akt/12882121?leiaKehtiv</ref> <ref name="EKVAR">https://dea.digar.ee/article/JVarmteestikaitse/2020/04/0/6</ref> <ref name="ERR1">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/995946/baltimaade-kaitseministrid-allkirjastasid-baltnet-i-uuendatud-kokkuleppe |pealkiri=Baltimaade kaitseministrid allkirjastasid BALTNET-i uuendatud kokkuleppe |aeg=25. oktoober 2019 |kasutatud=16. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1027060/government-give-go-ahead-to-baltnet-nato-air-security-ratification |pealkiri=Government give go-ahead to BALTNET NATO air security ratification |aeg=23. jaanuar 2020 |kasutatud=16. september 2026 |keel=inglise |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="Riigikogu1">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-ratifitseeris-balti-riikide-ohuseirealast-kaitsekoostood-puudutava-kokkuleppe/ |pealkiri=Riigikogu ratifitseeris Balti riikide õhuseirealast kaitsekoostööd puudutava kokkuleppe |autor=Liisa Johanna Lukk |väljaandja=[[Riigikogu]] pressiteenistus |aeg=22. aprill 2020 |kasutatud=16. september 2026}}</ref> <ref name="NATO">{{Netiviide |url=https://ac.nato.int/archive/2019/page87502614.aspx |pealkiri=Baltic Air Surveillance Network to Enhance NATO Air Posture |aeg=3. detsember 2019 |kasutatud=20. september 2026 |väljaandja=[[NATO õhuväejuhatus]] |keel=inglise}}</ref> <ref name="ERR3">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1022726/tallinnas-avati-uus-ohuoperatsioonide-juhtimiskeskus |pealkiri=Tallinnas avati uus õhuoperatsioonide juhtimiskeskus |aeg=10. jaanuar 2020 |autor=Vahur Lauri |kasutatud=16. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="NATO2">{{Netiviide |url=https://ac.nato.int/archive/2020/estonian-air-force-inaugurates-control-and-reporting-centre |pealkiri=Estonian Air Force inaugurates Control and Reporting Centre |aeg=10. jaanuar 2020 |kasutatud=25. september 2026 |keel=inglise väljaandja=[[NATO õhuväejuhatus]]}}</ref> <ref name="Delfi4">https://www.delfi.ee/artikkel/66056466/eesti-ohuvaelane-andis-balti-ohuoperatsioonide-keskuse-juhtimise-ule-leedukale</ref> <ref name="Mil2">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/eesti-ohuvae-ohvitser-juhib-kolme-balti-riigi-uhtset-ohuseiresusteemi/ |pealkiri=}}</ref> <ref name="PM3">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/247980/eesti-ohvitser-saab-baltneti-ohuoperatsioonikeskuse-ulemaks |pealkiri=Eesti ohvitser saab Baltneti õhuoperatsioonikeskuse ülemaks |autor=[[BNS]] |aeg=9. aprill 2010 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="PM4">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/1220716/balti-ohuoperatsioonide-juhtimise-vottis-ule-leedukas |pealkiri=Balti õhuoperatsioonide juhtimise võttis üle leedukas |aeg=30. aprill 2013 |kasutatud=20. september 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="RT">[Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkulepe https://www.riigiteataja.ee/et/akt/206052020002].</ref> <ref name="ÕL">https://www.ohtuleht.ee/1412/baltimaade-merevaeeskaadrit-juhib-eesti</ref> <ref name="d2wwl">https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/2000/10/17/2</ref> }} [[:Kategooria:Baltimaad]] [[:Kategooria:Eesti õhuvägi]] [[:Kategooria:Läti sõjandus]] [[:Kategooria:Leedu sõjandus]] cjzujmr6tfbd86vaj6mf3uv38zq8xmr Arutelu:Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis 1 721322 7241175 7238513 2026-09-24T19:10:26Z Estopedist1 278 Enn Raud? 7241175 wikitext text/x-wiki ==Vassili Gnezdilov?== kas siit on puudu [[Vassili Gnezdilov]] (sündinud 02.03.1935)? Raamat "Valitud ja valitsenud" nii väidab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. september 2026, kell 12:53 (EEST) == Sobimatu pealkiri == Pealkiri võiks olla "[[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]]", vt ka Riigikogu artiklid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:14 (EEST) :Niisugust väljendit ei kasutatud, me ei peaks seda välja mõtlema. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 21:13 (EEST) :: Jätkasin yldises arutelus, aga see pole leiutis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:07 (EEST) ==Linda Jüsma?== Kas [[Linda Jüsma]] või [[Linda Jüsmä]]. Viimast nimekuju kasutab raamat "Valitud ja valitsenud"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. september 2026, kell 23:15 (EEST) :Tolles raamatus olla ka väga palju vigu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 10:28 (EEST) ::Ilmselt Jüsmä on õige. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. september 2026, kell 10:05 (EEST) ==Lia Lall?== kas siit on puudu [[Lia Lall]] (sündinud 1944)? Raamat "Valitud ja valitsenud" nii väidab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. september 2026, kell 11:40 (EEST) ==Enn Raud?== kas siit on puudu [[Enn Raud]] (1947-1995)? Raamat "Valitud ja valitsenud" nii väidab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. september 2026, kell 22:10 (EEST) ir2k7bglr9vp3jsnzvwg52e21smogih 7241577 7241175 2026-09-25T11:16:47Z Estopedist1 278 Tiit Suviste 7241577 wikitext text/x-wiki ==Vassili Gnezdilov?== kas siit on puudu [[Vassili Gnezdilov]] (sündinud 02.03.1935)? Raamat "Valitud ja valitsenud" nii väidab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. september 2026, kell 12:53 (EEST) == Sobimatu pealkiri == Pealkiri võiks olla "[[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]]", vt ka Riigikogu artiklid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:14 (EEST) :Niisugust väljendit ei kasutatud, me ei peaks seda välja mõtlema. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 21:13 (EEST) :: Jätkasin yldises arutelus, aga see pole leiutis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:07 (EEST) ==Linda Jüsma?== Kas [[Linda Jüsma]] või [[Linda Jüsmä]]. Viimast nimekuju kasutab raamat "Valitud ja valitsenud"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. september 2026, kell 23:15 (EEST) :Tolles raamatus olla ka väga palju vigu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 10:28 (EEST) ::Ilmselt Jüsmä on õige. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. september 2026, kell 10:05 (EEST) ==Lia Lall?== kas siit on puudu [[Lia Lall]] (sündinud 1944)? Raamat "Valitud ja valitsenud" nii väidab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. september 2026, kell 11:40 (EEST) ==Enn Raud?== kas siit on puudu [[Enn Raud]] (1947-1995)? Raamat "Valitud ja valitsenud" nii väidab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. september 2026, kell 22:10 (EEST) ==Tiit Suviste== kas siit on puudu [[Tiit Suviste]] (sündinud 1947)? Raamat "Valitud ja valitsenud" nii väidab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. september 2026, kell 14:16 (EEST) 40ipl3qx1dxw6ufp6qdcc3wedi8kdeo 2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis 0 721539 7241050 7240704 2026-09-24T16:12:44Z Kalle 51 7241050 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[2. september|2.]]–[[11. september|11. september]] 2005 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Itaalia}}<br />{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] | järgmine = [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] }} '''2005. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 24. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' ehk CEV). Need olid esimene kontinentaalne võrkpalliturniir, mida korraldasid kaks riiki – [[Serbia ja Montenegro]] ning [[Itaalia]] –, täpsemalt nende pealinnad [[Belgrad]] ja [[Rooma]]. Meistrivõistlused toimusid 2.–11. septembrini 2005. Itaalia võitis meistrivõistlused kuuendat korda, alistades finaalis Venemaa 3:2 (25-22, 14-25, 15-25, 25-19, 15-10). Nad kaitsesid kaks aastat tagasi võidetud tiitlit. Itaalia söötja [[Alberto Cisolla]] nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). == Võistluste formaat == Turniiril osales 12 võistkonda, mis olid jagatud kahte alagruppi: I- ja II-alagrupp. Igast alagrupist pääsesid poolfinaali esimese ja teise koha saavutanud võistkonnad, ülejäänud võistkonnad lõpetasid turniiri (oma alagruppides kolmanda koha saavutanud võistkonnad said 5.–6. koha, neljanda koha 7.–8. koha, viienda koha 9.–10. koha ja kuuenda koha 11.–12. koha). Pärast alagrupimänge toimusid väljalangemismängud. See hõlmas poolfinaale, kolmanda koha mängu ja finaali, kus selgus Euroopa meister. == Eelvoorud ja osalejad == 2005. aasta Euroopa meistrivõistlustele kvalifitseerusid otse kuus parimat võistkonda eelmistelt Euroopa meistrivõistlustelt koos turniiri korraldajariikide Itaalia ning Serbia ja Montenegroga. Ülejäänud kuus finaalturniiril osalejat selgitati välja kvalifikatsiooni voorude abil. Need algasid 14. mail 2004 ja kestsid kuni 19. septembrini. Kvalifikatsioonis osales kuusteist rahvuskoondist. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Rooma]] *{{PisiLipp|Horvaatia}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Portugal}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Ukraina}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Belgrad]] *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Kreeka}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Hispaania}} *{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=190| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Horvaatia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Portugal}} !width=20 | {{riigi ikoon|Ukraina}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:5 ||485:444||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||13:4|| 453:370 || '''9''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||10:7 ||413:387 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Horvaatia}} | 2:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||9:9 ||427:442 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Portugal}} |1:3|| 0:3||0:3 ||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''||5 ||1||4 ||6:14 ||409:458 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Ukraina}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||3:15 ||380:426 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=143 CEV 2004/2005 European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[3. september|3. sept]] || align=center|15:30 || align=right| '''[[Poola]]''' {{riigi ikoon|Poola}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center| ('''25:22''', '''25:19''', '''25:21''')||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|('''25:19''', '''25:21''', '''25:20''')||align=center|- |- | align=center|20:30 || align=right| [[Ukraina]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|('''22:25''', '''23:25''', '''21:25''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[4. september|4. sept]] || align=center|15:30 || align=right|[[Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left|'''{{PisiLipp|Horvaatia}}''' || align=center|('''23:25''', 25:20, 25:21, '''21:25''', '''7:15''')||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|('''25:17''', '''25:23''', '''25:23''')||align=center|- |- | align=center|20:30 || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left|'{{PisiLipp|Poola}} || align=center|(25:27, '''29:27''', '''29:27''', '''25:21''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[5. september|5. sept]] || align=center|15:30 || align=right| [[Ukraina]] {{riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Portugal}}''' || align=center| ('''22:25''', 25:20, 25:20, '''21:25''', '''13:15''') ||align=center|- |- | align=center|18:30 || align=right| [[Poola]] {{riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Itaalia}}''' || align=center|('''24:26''', '''22:25''', '''19:25''')||align=center|- |- | align=center|20:30 || align=right| [[Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|(25:21, '''18:25''','''20:25''', 25:21, '''11:15''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|15:30|| align=right| [[Ukraina]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center|('''18:25''', 25:21, '''20:25''', '''21:25''')||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right| [[Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|(25:23, '''22:25''', '''21:25''', '''18:25''')||align=center|- |- | align=center|20:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|(20:25, '''26:24''', '''25:17''', '''25:19''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|15:30|| align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|('''25:23''', '''25:18''', '''25:16''')||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Horvaatia]]''' {{riigi ikoon|Horvaatia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|('''25:21''', '''25:22''', '''25:21''')||align=center|- |- | align=center|21:00 || align=right| '''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(22:25, '''25:22''', '''25:22''', '''25:22''')||align=center|- |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=190| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} !width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}} !width=20 | {{riigi ikoon|Kreeka}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:3 ||432:358||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||2:3 ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2||11:10|| 458:469 || '''8''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:2''' ||5 ||3||2 ||10:11 ||472:482 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 2:3 ||2:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||2 ||3 ||12:10 ||491:488 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |1:3|| '''3:2'''||1:3 ||0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''||5 ||2||3 ||8:11 ||425:431 ||'''7''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | 0:3 ||1:3 ||2:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||4:15 ||391:441 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=143 CEV 2004/2005 European Championships] {| class="wikitable" style="width:115%;" !width="7" align="center| Kuupäev !width="3" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="200" align="center"| Geimid !width="50" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[2. september|2. sept]] || align=center|15:30 || align=right| '''[[Kreeka]]''' {{riigi ikoon|Kreeka}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''25:20''', 15:25, 23:25, '''25:21''', '''15:11''')||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|('''25:23''', '''25:22''', '''25:20''')||align=center|- |- | align=center|21:00 || align=right|'''[[Serbia ja Montenegro]]''' {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''25:22''', '''25:17''', '''25:15''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[3. september|3. sept]] || align=center|15:30 || align=right| [[Holland]] {{riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' || align=center| ( '''17:25''', '''22:25''', 25:16, '''20:25''') ||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Hispaania]]''' {{riigi ikoon|Hispaania}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''25:21''', 24:26, '''25:21''','''25:20''')||align=center|- |- | align=center|21:00 || align=right| '''[[Serbia ja Montenegro]]''' {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|(20:25, '''25:23''', '''25:21''', '''25:22''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[4. september|4. sept]] || align=center|15:30 || align=right| [[Prantsusmaa]] {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Hispaania}}''' || align=center| ( 30:28, 25:16, '''23:25''','''31:33''', '''9:15''')||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''25:18''', '''25:22''', '''26:24''')||align=center|- |- | align=center|21:00 || align=right|[[Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}}''' || align=center|('''20:25''', '''15:25''', '''27:29''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[6. september|6. sept]] || align=center|15:30|| align=right| [[Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Tšehhi}}''' || align=center|('''17:25''', 25:22, 25:17, '''14:25''', '''11:15''')||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right|'''[[Serbia ja Montenegro]]''' {{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''25:20''', '''25:18''', '''25:19''')||align=center|- |- | align=center|21:00 || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''25:22''', 26:28, 20:25, '''28:26''', '''15:12''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|15:30|| align=right| [[Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Hispaania}}''' || align=center|(25:21, '''20:25''', '''21:25''', '''18:25''')||align=center|- |- | align=center|18:00 || align=right| [[Tšehhi]] {{riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Kreeka}}''' || align=center|(32:30, '''22:25''',, '''19:25''','''16:25''')||align=center|- |- | align=center|21:00 || align=right| [[Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}}''' || align=center|('''16:25''', 25:20, 25:23, '''19:25''', '''9:15''')||align=center|- |} == Väljalangemismängude voor == === Mängud kohtadele 1.–4. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |10. september|{{PisiLipp|Venemaa}} |3|{{PisiLipp|Hispaania}} |2 |10. september| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |3|{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}}|2 <!-- final --> |11. september|{{PisiLipp|Venemaa}}|2|{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |3 <!-- third place --> |11. september|{{PisiLipp|Hispaania}}|0|{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}}|3 }} {| class="wikitable" style="width:106%;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="184" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|18:00 || align=right| '''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] || align=center| (15:25, '''27:25''', '''25:12''', 19:25, '''15:13''')||align=center|- |- | align=center|21:00 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left|{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia ja Montenegro]] || align=center| ('''25:15''', 19:25, '''25:19''', 23:25, '''15:8''')||align=center|- |- |} ==== 3. koht ==== {| class="wikitable" style="width:106%;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="194" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|18:00 || align=right| [[Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} '''[[Serbia ja Montenegro]]''' || align=center| ('''18:25''', '''21:25''', '''22:25''')||align=center|- |} ==== '''Finaal''' ==== {| class="wikitable" style="width:106%;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|21:00 || align=right|[[Venemaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' || align=center| ('''22:25''', 25:14, 25:15, '''19:25''', '''10:15''')||align=center|- |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" center; style="width:55%; " !width=20|Koht !width=140|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} |- align=center |4. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} |- align=center |5. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center |8. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Horvaatia}} |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Portugal}} |- align=center |11. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |- align=center |12. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ukraina}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|2005. aasta Euroopa meistrid<br>{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]<br>6 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Matej Černič]], [[Alberto Cisolla]], [[Mirko Corsano]], [[Paolo Cozzi]], [[Alessandro Fei]], [[Michal Lasko]], [[Luigi Mastrangelo]], [[Alessandro Paparoni]], [[Cristian Savani]], [[Giacomo Sintini]], [[Luca Tencati]] ja [[Valerio Vermiglio]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Gian Paolo Montali]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=143 CEV 2004/2005 European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2005.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2005-o102 European Championship 2005] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2005. aasta spordis]] r6u9xmhamqsu4mv9k0px8lg92ujn0jz Edith Hall 0 721625 7241614 7239339 2026-09-25T11:36:08Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]]; lisatud [[Kategooria:Briti Akadeemia auliikmed]] 7241614 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Edith Hall.jpg|pisi|Edith Hall (2023)]] '''Edith Hall''' (sündinud [[4. märts]]il [[1959]] [[Birmingham]]is) on [[Suurbritannia]] [[klassikaline filoloog]]. ==Haridus== Edith Hall lõpetas [[Oxfordi Ülikool]]i [[Wadham College]]'i klassikalise filoloogia alal 1982. aastal. Doktorikraadi sai ta Oxfordi Ülikooli [[St Hugh's College]]'ist 1988. aastal. Tema doktoriväitekiri pälvis [[Hellenic Foundation]]i auhinna.<ref name="EH">[https://edithhall.co.uk/about/ Edith Halli koduleht]</ref> ==Töökäik== Aastail 1990–1995 oli ta õppejõud [[Readingi Ülikool]]is, seejärel suundus Oxfordi, kus oli ''fellow'' [[Somerville College]]'is. Seal rajas ta 1996. aastal koos [[Oliver Taplin]]iga interdistsiplinaarse Kreeka ja Rooma draamaetenduste arhiivi (''[[Archive of Performances of Greek and Roman Drama]]''). Aastail 2001–2006 oli ta [[Durhami Ülikool]]i Leverhulme'i kreeka kultuuriloo professor, seejärel professor [[Londoni Ülikool]]i [[Royal Holloway]] kolledžis, kus ta muu hulgas asutas Kreeka ja Rooma Retseptsiooni Keskuse (''[[Centre for the Reception of Greece and Rome]]''). Aastast 2012 oli ta Londoni [[King's College London|King's College]]'i professor, aastast 2022 on Durhami ülikooli professor. 2014. aastal valiti ta [[Academia Europaea]] liikmeks, 2022. aastal [[Briti Akadeemia]] liikmeks. == Raamatuid == * "Inventing the Barbarian: Greek Self-Definition through Tragedy" (1989) * "Sophocles' ''Antigone'', ''Oedipus the King'', ''Electra''" (1994) * "Aeschylus' ''Persians'': Edited with Translation and Commentary" (1996) * "Medea in Performance" (2000) * "Dionysus since 69: Greek Tragedy at the Dawn of the Third Millennium" (2004) * "Greek Tragedy and the British Theatre 1660–1914" (2005, koos [[Fiona Macintosh]]iga) * "The Theatrical Cast of Athens: Interactions between Ancient Greek Drama & Society" (2006) * "Agamemnon in Performance" (2007) * "Cultural Responses to the Persian Wars" (2007, koos [[Emma Bridges]]i ja [[P. J. Rhodes]]'iga) * "Aristophanes in Performance" (2007) * "The Return of Ulysses: A Cultural History of Homer's ''Odyssey''" (2007) * "New Directions in Ancient Pantomime" (2008, koos [[Rosie Wyles]]iga) * "Sophocles and the Greek Tragic Tradition" (2009, koos [[Simon Goldhill]]iga) * "Greek Tragedy: Suffering Under the Sun" (2010) * "Theorising Performance" (2010) * "Reading Ancient Slavery" (2010) * "India, Greece and Rome 1757–2007" (2010) * "Ancient Slavery and Abolition" (2011) * "Adventures with Iphigenia in Tauris: A Cultural History of Euripides' Black Sea Tragedy" (2013) * "Introducing the Ancient Greeks: From Bronze Age Seafarers to Navigators of the Western Mind" (2014) * "Women Classical Scholars: Unsealing the Fountain from the Renaissance to Jacqueline de Romilly" (2016, koos Rosie Wylesiga) * "Aristotle's Way: How ancient wisdom can change your life" (2018, 2020, ) * "A People's History of Classics: Class and Greco-Roman Antiquity" (2020, koos [[Henry Stead]]iga) * "Tony Harrison: Poet of Radical Classicism" (2021) * "Aeschylus' ''Agamemnon'': edited with Translation, Introduction and Commentary" (2024) * "Facing down the Furies: Suicide, the Ancient Greeks, and Me" (2024) * "Epic of the Earth: Reading Homer’s ''Iliad'' in the Fight for a Dying World" (2025) * "A Very Short Introduction to Sophocles" (2025) * "Classical Civilisation and Ancient History in British Secondary Education" (2025, koos [[Arlene Holmes-Henderson]]iga) * "Time, Tense and Genre in Ancient Greek Literature" (2025, toimetanud koos Connie Bloomfield-Gadêlhaga) Suur osa Edith Halli raamatuid on vabalt allalaaditavad tema veebilehel. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid == * [https://edithorial.blogspot.com/ Edith Halli blogi] * [http://www.edithhall.co.uk/ Edith Halli koduleht] {{JÄRJESTA:Hall, Edith}} [[Kategooria:Suurbritannia klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Academia Europaea liikmed]] [[Kategooria:Briti Akadeemia auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 9jddp6szpvjtc58hm77xsestur9m0q5 7241615 7241614 2026-09-25T11:36:28Z Morel 26171 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Morel|Morel]] ([[User talk:Morel|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]]. 7239339 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Edith Hall.jpg|pisi|Edith Hall (2023)]] '''Edith Hall''' (sündinud [[4. märts]]il [[1959]] [[Birmingham]]is) on [[Suurbritannia]] [[klassikaline filoloog]]. ==Haridus== Edith Hall lõpetas [[Oxfordi Ülikool]]i [[Wadham College]]'i klassikalise filoloogia alal 1982. aastal. Doktorikraadi sai ta Oxfordi Ülikooli [[St Hugh's College]]'ist 1988. aastal. Tema doktoriväitekiri pälvis [[Hellenic Foundation]]i auhinna.<ref name="EH">[https://edithhall.co.uk/about/ Edith Halli koduleht]</ref> ==Töökäik== Aastail 1990–1995 oli ta õppejõud [[Readingi Ülikool]]is, seejärel suundus Oxfordi, kus oli ''fellow'' [[Somerville College]]'is. Seal rajas ta 1996. aastal koos [[Oliver Taplin]]iga interdistsiplinaarse Kreeka ja Rooma draamaetenduste arhiivi (''[[Archive of Performances of Greek and Roman Drama]]''). Aastail 2001–2006 oli ta [[Durhami Ülikool]]i Leverhulme'i kreeka kultuuriloo professor, seejärel professor [[Londoni Ülikool]]i [[Royal Holloway]] kolledžis, kus ta muu hulgas asutas Kreeka ja Rooma Retseptsiooni Keskuse (''[[Centre for the Reception of Greece and Rome]]''). Aastast 2012 oli ta Londoni [[King's College London|King's College]]'i professor, aastast 2022 on Durhami ülikooli professor. 2014. aastal valiti ta [[Academia Europaea]] liikmeks, 2022. aastal [[Briti Akadeemia]] liikmeks. == Raamatuid == * "Inventing the Barbarian: Greek Self-Definition through Tragedy" (1989) * "Sophocles' ''Antigone'', ''Oedipus the King'', ''Electra''" (1994) * "Aeschylus' ''Persians'': Edited with Translation and Commentary" (1996) * "Medea in Performance" (2000) * "Dionysus since 69: Greek Tragedy at the Dawn of the Third Millennium" (2004) * "Greek Tragedy and the British Theatre 1660–1914" (2005, koos [[Fiona Macintosh]]iga) * "The Theatrical Cast of Athens: Interactions between Ancient Greek Drama & Society" (2006) * "Agamemnon in Performance" (2007) * "Cultural Responses to the Persian Wars" (2007, koos [[Emma Bridges]]i ja [[P. J. Rhodes]]'iga) * "Aristophanes in Performance" (2007) * "The Return of Ulysses: A Cultural History of Homer's ''Odyssey''" (2007) * "New Directions in Ancient Pantomime" (2008, koos [[Rosie Wyles]]iga) * "Sophocles and the Greek Tragic Tradition" (2009, koos [[Simon Goldhill]]iga) * "Greek Tragedy: Suffering Under the Sun" (2010) * "Theorising Performance" (2010) * "Reading Ancient Slavery" (2010) * "India, Greece and Rome 1757–2007" (2010) * "Ancient Slavery and Abolition" (2011) * "Adventures with Iphigenia in Tauris: A Cultural History of Euripides' Black Sea Tragedy" (2013) * "Introducing the Ancient Greeks: From Bronze Age Seafarers to Navigators of the Western Mind" (2014) * "Women Classical Scholars: Unsealing the Fountain from the Renaissance to Jacqueline de Romilly" (2016, koos Rosie Wylesiga) * "Aristotle's Way: How ancient wisdom can change your life" (2018, 2020, ) * "A People's History of Classics: Class and Greco-Roman Antiquity" (2020, koos [[Henry Stead]]iga) * "Tony Harrison: Poet of Radical Classicism" (2021) * "Aeschylus' ''Agamemnon'': edited with Translation, Introduction and Commentary" (2024) * "Facing down the Furies: Suicide, the Ancient Greeks, and Me" (2024) * "Epic of the Earth: Reading Homer’s ''Iliad'' in the Fight for a Dying World" (2025) * "A Very Short Introduction to Sophocles" (2025) * "Classical Civilisation and Ancient History in British Secondary Education" (2025, koos [[Arlene Holmes-Henderson]]iga) * "Time, Tense and Genre in Ancient Greek Literature" (2025, toimetanud koos Connie Bloomfield-Gadêlhaga) Suur osa Edith Halli raamatuid on vabalt allalaaditavad tema veebilehel. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid == * [https://edithorial.blogspot.com/ Edith Halli blogi] * [http://www.edithhall.co.uk/ Edith Halli koduleht] {{JÄRJESTA:Hall, Edith}} [[Kategooria:Suurbritannia klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Academia Europaea liikmed]] [[Kategooria:Briti Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 6j21cbpne51qcfa1kpmxhnf71b28ldq Ruff Enuff 0 721649 7241477 7239615 2026-09-25T08:55:29Z L G 96892 Viited toimetatud. 7241477 wikitext text/x-wiki '''Ruff Enuff''' oli 1996. aastal [[Rakvere|Rakveres]] loodud ansambel, mille omaloomingus segunesid [[hiphop]], [[metal]], [[reggae]], [[ska]], [[punk]] ja [[elektrooniline muusika]]. Bändi debüütesinemine toimus 26. detsembril 1996 [[Rakvere Kultuurimaja]]s alternatiivse muusika peol "Deep In Da Groove 5", millest sai alguse [[Green Christmas]] muusikafestivali traditsioon<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alternatiivne aastalõpupidu |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja19961221.2.9.4 |vaadatud=2026-09-22 |väljaanne=Virumaa Teataja|kuupäev=21. detsember 1996|lehekülg=7}}</ref>. Samal festivalil esines Ruff Enuff ka 1997. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere muusika-aasta lõpetatakse roheliste jõuludega |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja19971206.2.6.4 |vaadatud=2026-09-22 |väljaanne=Virumaa Teataja|kuupäev=6. detsember 1997|lehekülg=3}}</ref> ja 1998. aastal<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. detsember 1998 |pealkiri=Noorrokkarid teevad jõulud roheliseks |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/1998/12/11/24 |vaadatud=22. septembril 2026 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=5}}</ref>. == Tunnustus == 1997. aasta aprilli alguses Rakvere Kultuurimajas toimunud [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] muusikute kokkutulekul hinnati Ruff Enuff parimaks uustulnukaks ja nende lugu "Poison" pälvis parima loo tiitli. Bändi kitarrist [[Alana Proosa|Alan Proosa]] hinnati samal sündmusel kohalviibijate poolt parimaks kitarristiks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maakonnas domineerib noorterock |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja19970405.2.10.1 |vaadatud=2026-09-22 |väljaanne=Virumaa Teataja|kuupäev=5. aprill 1997|lehekülg=7}}</ref>. 1998. aasta kevadel jõudis bändi lugu "Looking For Some Inspiration" [[Raadio Viru]] eesti lugude edetabelisse „Viru kange"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raadio Viru eestimaiste lugude edetabel „Viru kange" |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja19980512.2.9.3 |vaadatud=2026-09-22 |väljaanne=Virumaa Teataja|kuupäev=12. mai 1998|lehekülg=5}}</ref>. 1999. aastal avaldati see lisaloona [[Lejal Genes]] plaadimärgi kogumikul "Higha Collection 2". == Koosseis == Bändi kuulusid Argo Libert (bass), [[Alana Proosa|Alan Proosa]] (kitarr, vokaalid), [[Päär Pärenson]] (vokaalid) ja Remi Prual (trummid, elektroonika, vokaalid). Samaaegselt tegutses vähendatult ka hiphop-kooslus Ruff Enuff MC's, mis esines muuhulgas Wesenberg Rock klubiõhtutel ja mujal Eestis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wesenberg Rock |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja19970708.2.10.1 |vaadatud=2026-09-22 |väljaanne=Virumaa Teataja|kuupäev=8. juuli 1997|lehekülg=6}}</ref>. == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti ansamblid]] d13nmfeymlr40cgmjlioksdnvd6s965 2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 721710 7240961 7240352 2026-09-24T13:05:17Z Sjur 66496 7240961 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Nairobi | Kuupäevad = 18.–22. august | Staadion = [[Kasarani staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:A few minutes before the match, Kasarani, Nairobi.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 958 | Osalevaid riike = 116 | Võistlusalasid = 45 | Eelmine = [[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018]] | Järgmine = [[2022. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] }} '''2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' toimusid [[18. august|18]].–[[22. august]]ini [[Keenia]]s [[Nairobi]]s. Need olid 18. [[juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Võistlused pidid toimuma 2020. aastal, kuid [[koroonapandeemia]] tõttu lükati need aasta võrra edasi. Eestit esindas viis sportlast. Hõbemedali võitsid [[Anna Maria Millend]] 100 meetri tõkkejooksus ja [[Pippi Lotta Enok]] seitsmevõistluses. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Keenia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |-style="background:#ccccff;" | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Keenia}} || 8 || 1 || 7 || 16 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 4 || 1 || 0 || 5 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Nigeeria}} || 4 || 0 || 3 || 7 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Etioopia}} || 3 || 7 || 2 || 12 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Jamaica}} || 3 || 6 || 2 || 11 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 3 || 2 || 4 || 9 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Botswana}} || 3 || 1 || 0 || 4 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 3 || 0 || 0 || 3 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 4 || 2 || 8 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Namiibia}} || 1 || 3 || 0 || 4 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 1 || 3 || 5 |- | rowspan=2|13. ||align=left| {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | rowspan=3|16. ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 2 || 3 || 5 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 2 || 2 || 4 |- | rowspan=2|21. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|India}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | 23. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=2|25. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | rowspan=3|27. ||align=left| {{PisiLipp|Alžeeria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Colombia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=2|30. ||align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=4|32. ||align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Eritrea}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Uganda}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 35 || 43 || 44 || 45 || 132 |} {{Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2021. aasta spordis]] o9xgbejyflkprrug7sxjq563629ia5g Põhjahiina keel 0 721718 7241049 7240836 2026-09-24T16:12:28Z Koidutar 212587 morf. tüpoloogia lisatud 7241049 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 普通话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 普通話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: pǔtōnghuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == === Süntaktiline tüpoloogia === Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} === Morfoloogiline tüpoloogia === Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == ivmeqhcknqgsp1lfowg9i2qua7eju1z 7241059 7241049 2026-09-24T16:29:54Z Koidutar 212587 fonoloogia lisatud 7241059 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 普通话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 普通話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: pǔtōnghuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == nkkt5z71yhtua5naw2jgs12euucsos1 7241066 7241059 2026-09-24T16:45:27Z Koidutar 212587 keele näited lisatud 7241066 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 普通话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 普通話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: pǔtōnghuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Keele näited == === Inimõiguste ülddeklaratsioon === ====== Traditsiooniline kiri ====== 人人生而自由，在尊嚴和權利上一律平等。他們賦有理性和良心，並應以兄弟關係的精神相對待。 ====== Lihtsustatud kiri ====== 人人生而自由，在尊严和权利上一律平等。他们赋有理性和良心，并应以兄弟关系的精神相对待。 ====== Pinyin ====== Rén rén shēng ér zìyóu, zài zūnyán hé/hàn quánlì shàng yīlǜ píngděng. Tāmen fùyǒu lǐxìng hé/hàn liángxīn, bìng yīng yǐ xiōngdì guānxì de jīngshén xiāng duìdài. ====== Tõlge ====== Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ''Ülemine näide oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Chinese (Mandarin) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/chinese |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == cupuw0yzh64zqcbh1lbm06xw5o0dwyp 7241070 7241066 2026-09-24T16:48:42Z Koidutar 212587 pilt lisatud 7241070 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 普通话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 普通話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: pǔtōnghuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == [[Fail:Beijing Mandarin monophthongs chart.svg|pisi|199x199px|Pekingi murde vokaalidiagramm]] All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Keele näited == === Inimõiguste ülddeklaratsioon === ====== Traditsiooniline kiri ====== 人人生而自由，在尊嚴和權利上一律平等。他們賦有理性和良心，並應以兄弟關係的精神相對待。 ====== Lihtsustatud kiri ====== 人人生而自由，在尊严和权利上一律平等。他们赋有理性和良心，并应以兄弟关系的精神相对待。 ====== Pinyin ====== Rén rén shēng ér zìyóu, zài zūnyán hé/hàn quánlì shàng yīlǜ píngděng. Tāmen fùyǒu lǐxìng hé/hàn liángxīn, bìng yīng yǐ xiōngdì guānxì de jīngshén xiāng duìdài. ====== Tõlge ====== Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ''Ülemine näide oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Chinese (Mandarin) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/chinese |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == 4dj54h70psugofmc3w95ri8ltu34ohi 7241073 7241070 2026-09-24T16:54:58Z Koidutar 212587 7241073 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 普通话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 普通話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: pǔtōnghuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == [[Fail:Beijing Mandarin monophthongs chart.svg|pisi|199x199px|Pekingi murde vokaalidiagramm]] All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5-6 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Keele näited == === Inimõiguste ülddeklaratsioon === ====== Traditsiooniline kiri ====== 人人生而自由，在尊嚴和權利上一律平等。他們賦有理性和良心，並應以兄弟關係的精神相對待。 ====== Lihtsustatud kiri ====== 人人生而自由，在尊严和权利上一律平等。他们赋有理性和良心，并应以兄弟关系的精神相对待。 ====== Pinyin ====== Rén rén shēng ér zìyóu, zài zūnyán hé/hàn quánlì shàng yīlǜ píngděng. Tāmen fùyǒu lǐxìng hé/hàn liángxīn, bìng yīng yǐ xiōngdì guānxì de jīngshén xiāng duìdài. ====== Tõlge ====== Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ''Ülemine näide oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Chinese (Mandarin) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/chinese |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == 34h81yfmgg2el7kgcd7fywunlzfahgj 7241139 7241073 2026-09-24T18:25:21Z Sendrasendra 225202 7241139 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 普通话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 普通話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: pǔtōnghuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == [[Fail:Beijing Mandarin monophthongs chart.svg|pisi|199x199px|Pekingi murde vokaalidiagramm]] All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5-6 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Keele näited == === Inimõiguste ülddeklaratsioon === ====== Traditsiooniline kiri ====== 人人生而自由，在尊嚴和權利上一律平等。他們賦有理性和良心，並應以兄弟關係的精神相對待。 ====== Lihtsustatud kiri ====== 人人生而自由，在尊严和权利上一律平等。他们赋有理性和良心，并应以兄弟关系的精神相对待。 ====== Pinyin ====== Rén rén shēng ér zìyóu, zài zūnyán hé/hàn quánlì shàng yīlǜ píngděng. Tāmen fùyǒu lǐxìng hé/hàn liángxīn, bìng yīng yǐ xiōngdì guānxì de jīngshén xiāng duìdài. ====== Tõlge ====== Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ''Ülemine näide oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Chinese (Mandarin) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/chinese |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == 0ab1oeumc99eh9uarbctqzm676fnetu 7241185 7241139 2026-09-24T19:26:53Z Koidutar 212587 putonghua =/= põhjahiina keel parandus 7241185 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == [[Fail:Beijing Mandarin monophthongs chart.svg|pisi|199x199px|Pekingi murde vokaalidiagramm]] All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5-6 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Keele näited == === Inimõiguste ülddeklaratsioon === ====== Traditsiooniline kiri ====== 人人生而自由，在尊嚴和權利上一律平等。他們賦有理性和良心，並應以兄弟關係的精神相對待。 ====== Lihtsustatud kiri ====== 人人生而自由，在尊严和权利上一律平等。他们赋有理性和良心，并应以兄弟关系的精神相对待。 ====== Pinyin ====== Rén rén shēng ér zìyóu, zài zūnyán hé/hàn quánlì shàng yīlǜ píngděng. Tāmen fùyǒu lǐxìng hé/hàn liángxīn, bìng yīng yǐ xiōngdì guānxì de jīngshén xiāng duìdài. ====== Tõlge ====== Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ''Ülemine näide oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Chinese (Mandarin) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/chinese |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == prn12cnvvk0tb6pph03c31k61pfiru6 7241188 7241185 2026-09-24T19:29:25Z Koidutar 212587 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7241185|7241185]], mille tegi [[Special:Contributions/Koidutar|Koidutar]] ([[User talk:Koidutar|arutelu]]) 7241188 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 普通话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 普通話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: pǔtōnghuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == [[Fail:Beijing Mandarin monophthongs chart.svg|pisi|199x199px|Pekingi murde vokaalidiagramm]] All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5-6 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Keele näited == === Inimõiguste ülddeklaratsioon === ====== Traditsiooniline kiri ====== 人人生而自由，在尊嚴和權利上一律平等。他們賦有理性和良心，並應以兄弟關係的精神相對待。 ====== Lihtsustatud kiri ====== 人人生而自由，在尊严和权利上一律平等。他们赋有理性和良心，并应以兄弟关系的精神相对待。 ====== Pinyin ====== Rén rén shēng ér zìyóu, zài zūnyán hé/hàn quánlì shàng yīlǜ píngděng. Tāmen fùyǒu lǐxìng hé/hàn liángxīn, bìng yīng yǐ xiōngdì guānxì de jīngshén xiāng duìdài. ====== Tõlge ====== Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ''Ülemine näide oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Chinese (Mandarin) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/chinese |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == 0ab1oeumc99eh9uarbctqzm676fnetu 7241189 7241188 2026-09-24T19:37:44Z Koidutar 212587 putonghua -> guanhua 7241189 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''', tuntud ka kui '''mandariini''' või '''hiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 官话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 官話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: Guānhuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Viide |pealkiri=Guanhua |kuupäev=2026-07-05 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=Guanhua&oldid=91484340 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-09-24}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''pǔtōnghuà'' (普通话)''.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == [[Fail:Beijing Mandarin monophthongs chart.svg|pisi|199x199px|Pekingi murde vokaalidiagramm]] All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5-6 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Keele näited == === Inimõiguste ülddeklaratsioon === ====== Traditsiooniline kiri ====== 人人生而自由，在尊嚴和權利上一律平等。他們賦有理性和良心，並應以兄弟關係的精神相對待。 ====== Lihtsustatud kiri ====== 人人生而自由，在尊严和权利上一律平等。他们赋有理性和良心，并应以兄弟关系的精神相对待。 ====== Pinyin ====== Rén rén shēng ér zìyóu, zài zūnyán hé/hàn quánlì shàng yīlǜ píngděng. Tāmen fùyǒu lǐxìng hé/hàn liángxīn, bìng yīng yǐ xiōngdì guānxì de jīngshén xiāng duìdài. ====== Tõlge ====== Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ''Ülemine näide oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Chinese (Mandarin) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/chinese |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == hjdqxr7e3m4awrmwk4v1zhwrqaq3buv 7241539 7241189 2026-09-25T10:33:45Z Sendrasendra 225202 7241539 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeled|nimi=Põhjahiina keel|keelkonnavärv=Hiina-Tiibeti|keelkond=[[Hiina-Tiibeti keelkond]]<br>[[Hiina keel|Hiina keeled]]|originaalnimi=普通話|kood 3=cmn|kaart=Mandarin sphere.svg|kaardi legend={{legend|#000075|Kohad, kus keel on peamine emakeel}} {{legend|#439DD4|Kohad, kus keelt kasutatakse <i>[[de facto]]</i>}} {{legend|#9FCEFF|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#D5E8FF|Enam kui 500 000 kõnelejat}} {{legend|#F7D5FF|Enam kui 100 000 kõnelejat}}|riigid=[[Hiina|Hiinas]] <i>(ametlik)</i><br>[[Taivan|Taivanil]] <i>(ametlik)</i><br>[[Singapur|Singapuris]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i><br>[[Malaisia|Malaisias]] <i>(mitteametlik, laialt levinud)</i>|rääkijad=1,184 miljardit<br>[[Emakeel|Emakeelena]] 988 miljonit<br>[[Võõrkeel|Võõrkeelena]] 194 miljonit}} '''Põhjahiina keel''' ehk '''mandariinihiina keel''', (''[[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud kirjas]]:'' 官话 ''[[Hiina kiri|traditsioonilises kirjas]]:'' 官話, ''[[Pinyin|pinyinis]]: Guānhuà)'' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] ja [[Taiwan|Taivani]] ametlik keel.<ref>{{Viide |pealkiri=Guanhua |kuupäev=2026-07-05 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=Guanhua&oldid=91484340 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-09-24}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Affairs |eesnimi=Ministry of Foreign |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=- |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |väljaandja=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref> See kuulub [[Hiina-tiibeti keeled|Hiina-Tiibeti]] [[Hiina-tiibeti keeled|keelte]] sekka ning seda kõneleb ligikaudu 1,2 miljardit inimest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-09-23}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref> Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''pǔtōnghuà'' (普通话)''.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Tüpoloogia == ==== Süntaktiline tüpoloogia ==== Mandariinihiina keel järgib [[SVO]] ''([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]])'' lausejärge ''(näited 1a, 1b ja tõlge 1c)''. Väga harvadel juhtudel ilmneb ka [[OSV]] lausejärg. ''(näited 2a, 2b ja tõlge 2c).''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tremblay |eesnimi=Antoine |pealkiri=Word Order in Mandarin Chinese and Grammatical Relations |kirjastus=[[Alberta Ülikool]] |koht=[[Edmonton]], [[Kanada]] |lehekülg=4 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mandarin |eesnimi=Dig |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=Chinese for Beginners: Your Comprehensive Guide to Mastering Mandarin |url=https://www.digmandarin.com/chinese-for-beginners.html |vaadatud=2026-09-24 |keel=en-US}}</ref> {| class="wikitable" |+ !1a |他吃完了一笼饺子 !2a |一笼饺子他吃完了 |- !1b |ta1 chi1−wan2−le yi4−long2−jiao3.zi !2b |yi4−long2−jiao3.zi ta1 chi1−wan2−le |- !1c |ta lõpetas söömise ühe korvitäie pelmeene !2c |ühe korvitäie pelmeene ta lõpetas söömise |} ==== Morfoloogiline tüpoloogia ==== Põhjahiina keel on [[isoleeriv keel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Syntactic Typology: Studies in the Phenomenology of Language: 5. Mandarin |url=https://lrc.la.utexas.edu/books/typology/5-mandarin |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=lrc.la.utexas.edu}}</ref> See tähendab, et keeles on igal [[Morfeem|morfeemil]] eraldi tähendus ja et tähendust kantakse üldiselt üle [[Sõnajärg|sõnajärje]] ja [[Muutumatu sõna|muutumatute sõnade]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Overview of Isolating Languages |url=https://www.scribd.com/document/851558731/The-isolating-languages-type |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.scribd.com}}</ref> == Fonoloogia == [[Fail:Beijing Mandarin monophthongs chart.svg|pisi|199x199px|Pekingi murde vokaalidiagramm]] All on toodud standardhiina keele [[fonoloogia]], mis põhineb [[Peking|Pekingi]] murdel. ==== Täishäälikud ==== Mandariinihiina keele täishäälikute arv ja olemus on veel vaidluse all, kuid levinuim usk on et hiina keeles on u 5-6 täishäälikut. On ka väidetud, et keeles esineb maksimaalselt 19 ja minimaalselt 2 üksiktäishäälikut (monoftongi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wu |eesnimi=Chen-Huei |perekonnanimi2=Shih |eesnimi2=Chilin |kuupäev=2009-12-05 |pealkiri=Mandarin Vowels Revisited: Evidence from Electromagnetic Articulography |url=https://www.researchgate.net/publication/291246853_Mandarin_Vowels_Revisited_Evidence_from_Electromagnetic_Articulography |ajakiri=Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society |aastakäik=35 |lehekülg=329 |doi=10.3765/bls.v35i1.3622}}</ref> == Keele näited == === Inimõiguste ülddeklaratsioon === ====== Traditsiooniline kiri ====== 人人生而自由，在尊嚴和權利上一律平等。他們賦有理性和良心，並應以兄弟關係的精神相對待。 ====== Lihtsustatud kiri ====== 人人生而自由，在尊严和权利上一律平等。他们赋有理性和良心，并应以兄弟关系的精神相对待。 ====== Pinyin ====== Rén rén shēng ér zìyóu, zài zūnyán hé/hàn quánlì shàng yīlǜ píngděng. Tāmen fùyǒu lǐxìng hé/hàn liángxīn, bìng yīng yǐ xiōngdì guānxì de jīngshén xiāng duìdài. ====== Tõlge ====== Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ''Ülemine näide oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHCHR {{!}} Universal Declaration of Human Rights - Chinese (Mandarin) |url=https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/chinese |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=OHCHR |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Hiina keel|Hiina keeled]] == Viited == 4uhqtas8ervhc9mqkgxhhznud01q3nq Arutelu:Põhjahiina keel 1 721726 7241192 7240502 2026-09-24T19:39:02Z Koidutar 212587 /* */ Vastus 7241192 wikitext text/x-wiki Siin on segadus. ''Pǔtōnghuà'' on hiina kirjakeel ehk standardkeel. Põhjahiina keel ehk mandariinihiina keel on hiina keele murderühm või hiina keelte hulka kuuluv keel, mille ühel variandil põhineb hiina standardkeel. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 24. september 2026, kell 02:01 (EEST) :Alguses 2. lõigus on selgitus: "Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref>". Esimeses lõigus sulgudes olev on parandatud [[Kasutaja:Koidutar|Koidutar]] ([[Kasutaja arutelu:Koidutar|arutelu]]) 24. september 2026, kell 22:39 (EEST) jv5cqsvenwm5pb0r641yslpcsvq7dp3 7241547 7241192 2026-09-25T10:47:58Z Sendrasendra 225202 7241547 wikitext text/x-wiki Siin on segadus. ''Pǔtōnghuà'' on hiina kirjakeel ehk standardkeel. Põhjahiina keel ehk mandariinihiina keel on hiina keele murderühm või hiina keelte hulka kuuluv keel, mille ühel variandil põhineb hiina standardkeel. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 24. september 2026, kell 02:01 (EEST) :Alguses 2. lõigus on selgitus: "Põhjahiina keelel põhineb standardhiina keel e ''putonghua.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-23 |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-09-23 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref>". Esimeses lõigus sulgudes olev on parandatud [[Kasutaja:Koidutar|Koidutar]] ([[Kasutaja arutelu:Koidutar|arutelu]]) 24. september 2026, kell 22:39 (EEST) Võta aluseks [https://eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/#stc:-hiina-keeled see]. Nii saab eestikeelsed terminid paika. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 25. september 2026, kell 13:47 (EEST) ovhn2xynn0wc0n4m0nr6p2mr5fy1hs2 Red Bull KTM Factory Racing 0 721737 7241161 7240726 2026-09-24T18:48:10Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorrattasport]] 7241161 wikitext text/x-wiki '''Red Bull KTM Factory Racing''' on [[KTM]]-i tehasevõistkond, mis võistleb [[MotoGP]]-s ja [[Motokross|motokrossis]] ning mida toetab [[Red Bull]]. == MotoGP == {{Infokast MotoGP võistkond|nimi=Red Bull KTM|Täisnimi=Red Bull KTM Factory Racing|logo=KTM-Logo.svg|Peakontor=[[Munderfing]], Austria|Võistkonna juht=[[Aki Ajo]]<br>[[Pit Beirer]]|Võistlusjuht=[[Aki Ajo]]|Sõitjad='''Põhisõitjad'''<br>33. {{flagicon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Brad Binder]]<br>37. {{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<br>Testisõitjad<br>26. {{flagicon|ESP}} [[Dani Pedrosa]]<br>44. {{flagicon|ESP}} [[Pol Espargaró]]<br>82. {{flagicon|FIN}} [[Mika Kallio]]<br>94. {{flagicon|DEU}} [[Jonas Folger]]|Mootorratas=[[KTM RC16]]|Rehvide tootja=[[Michelin]]}} '''Red Bull KTM Factory Racing''' on [[MotoGP]]-s [[KTM]]-i tehasevõistkond. Võistkonna debüüt oli ''wild-card'' 2016. aasta Valencia Grand Prix'l koos sõitja [[Mika Kallio|Mika Kallioga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=KTM on Track With MotoGP Regulars for Debut Weekend in Valencia « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2016/11/ktm-on-track-with-motogp-regulars-for-debut-weekend-in-valencia/ |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><gallery widths="160"> Fail:KTM MotoGP-Maschinen.jpg|[[Mika Kallio]] (36) ja [[Alex Hofmann|Alex Hofmanni]] (66) [[KTM RC16]] 2016. aastal Fail:Brad Binder 2020 European GP (cropped).jpg|[[Brad Binder]] 2020. aastal Fail:MotoGP 2025 Malaysian Grand Prix - KTM Factory Racing - Brad Binder.jpg|[[Brad Binder]] 2025. aastal </gallery> == Motokross == == Vaata ka == * [[KTM]] * [[KTM RC16]] == Viited == [[Kategooria:Mootorrattasport]] 3cngeuhzpzi42ptt4xrs2vu7bssydj4 Jüri Kull 0 721746 7240951 7240897 2026-09-24T12:59:14Z Juhan121 25066 7240951 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Jüri Kull | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[31. märts]] [[1964]] | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | spordiala = [[murdmaasuusatamine]] | treener = Rein Lellep, Tõnu Kinks, Hain Kinks | klubi = [[Kalev (spordiselts)|Tartu "Kalev"]] | tähelepanuväärsed tulemused = NSV Liidu üliõpilasmeister (1987)<br>Tartu Maratoni kolmikürituse võitja (1986) }} '''Jüri Kull''' (sündinud [[31. märts]]il [[1964]] [[Tartu]]s) on eesti endine murdmaasuusataja ja sporditegelane.<ref name="esbl" /> == Haridus == Ta lõpetas 1982. aastal Tartu 1. Keskkooli (praegune [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]). Kõrghariduse omandas ta Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas, mille lõpetas 1989. aastal, ning [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1996. aastal. == Sportlaskarjäär == Jüri Kull alustas suusatreeninguid Tartus Rein Lellepi juhendamisel. Hiljem treenis ta spordiühingu [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] koondises Tõnu Kinksi käe all ning Eesti koondises Hain Kinksi treeningurühmas. Aastal 1985 täitis ta NSV Liidu [[meistersportlane|meistersportlase]] normi. === Saavutused === * '''1983''' – Eesti meister U20 vanuseklassi 15 km distantsil * '''1984''' – Eesti meistrivõistluste pronksmedal U20 vanuseklassi 15 km distantsil * '''1984''' – Eesti meistrivõistluste pronksmedal 4×10 km teatesõidus * '''1986''' – [[Tartu Maraton]]i kolmikürituse üldvõitja * '''1987''' – NSV Liidu üliõpilasmeister 15 km distantsil * '''1988''' – Eesti meistrivõistluste hõbemedal 4×10 km teatesõidus == Tegevus spordijuhi ja arendajana == Aastatel 2000–2005 töötas Jüri Kull Eesti Olümpia Õppetreeningkeskuse (EO ÕTK) Tehvandi peadirektorina ning osales selle moderniseerimisel ja ümberkujundamisel sihtasutuseks [[Tehvandi Spordikeskus]]. Pärast sihtasutuse moodustamist jätkas ta sealsamas haldusjuhina kuni 2006. aastani. Keskuses töötades osales ta rahvusvaheliste suurvõistluste korraldusmeeskondade töös (FIS Cross-Country World Cup, EOS Rally, Tartu Maraton jt). Hiljem on ta tegelenud ärikinnisvara arendamise ja projekti-, haldus- ning toimepidevuse juhtimisega. == Ühiskondlik tegevus == Jüri Kull on [[Klubi Tartu Maraton]], [[Eesti Olümpiaakadeemia]] ja Haapsalu Rotary Klubi liige (aastatel 2023/2024 klubi president). == Isiklikku == Tema abikaasa on Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja ja tervisekasvatuse kaasprofessor Merike Kull. Alates 2008. aastast elab ta Lääne-Nigula vallas (endises Noarootsi vallas). Peres on täiskasvanud tütar ja poeg. == Viited == <references> <ref name="esbl">[https://esbl.ee Jüri Kull] Eesti Spordi Biograafiline Leksikon (vaadatud 24.09.2026)</ref> </references> {{JÄRJESTA:Kull, Jüri}} [[Kategooria:Eesti murdmaasuusatajad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] hn6579kjk6npn4ofs9od73oz0qvsnzz 7241114 7240951 2026-09-24T17:49:29Z Kruusamägi 1530 7241114 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Jüri Kull | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[31. märts]] [[1964]] | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | spordiala = [[murdmaasuusatamine]] | treener = Rein Lellep, Tõnu Kinks, Hain Kinks | klubi = [[Kalev (spordiselts)|Tartu "Kalev"]] | tähelepanuväärsed tulemused = NSV Liidu üliõpilasmeister (1987)<br>Tartu Maratoni kolmikürituse võitja (1986) }} '''Jüri Kull''' (sündinud [[31. märts]]il [[1964]] [[Tartu]]s) on eesti endine murdmaasuusataja ja sporditegelane.<ref name="esbl" /> == Haridus == Ta lõpetas 1982. aastal Tartu 1. Keskkooli (praegune [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]). Kõrghariduse omandas ta [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas]], mille lõpetas 1989. aastal, ning [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas]], mille lõpetas 1996. aastal. == Sportlaskarjäär == Jüri Kull alustas suusatreeninguid Tartus Rein Lellepi juhendamisel. Hiljem treenis ta spordiühingu [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] koondises Tõnu Kinksi käe all ning Eesti koondises [[Hain Kinks]]i treeningurühmas. Aastal 1985 täitis ta [[NSV Liidu meistersportlane|NSV Liidu meistersportlase]] normi. === Saavutused === * '''1983''' – Eesti meister U20 vanuseklassi 15 km distantsil * '''1984''' – Eesti meistrivõistluste pronksmedal U20 vanuseklassi 15 km distantsil * '''1984''' – Eesti meistrivõistluste pronksmedal 4×10 km teatesõidus * '''1986''' – [[Tartu Maraton]]i kolmikürituse üldvõitja * '''1987''' – NSV Liidu üliõpilasmeister 15 km distantsil * '''1988''' – Eesti meistrivõistluste hõbemedal 4×10 km teatesõidus == Tegevus spordijuhi ja arendajana == Aastatel 2000–2005 töötas Jüri Kull Eesti Olümpia Õppetreeningkeskuse (EO ÕTK) Tehvandi peadirektorina ning osales selle moderniseerimisel ja ümberkujundamisel sihtasutuseks [[Tehvandi Spordikeskus]]. Pärast sihtasutuse moodustamist jätkas ta sealsamas haldusjuhina kuni 2006. aastani. Keskuses töötades osales ta rahvusvaheliste suurvõistluste korraldusmeeskondade töös (FIS Cross-Country World Cup, [[E.O.S. ralli|EOS Rally]], Tartu Maraton jt). Hiljem on ta tegelenud ärikinnisvara arendamise ja projekti-, haldus- ning toimepidevuse juhtimisega. == Ühiskondlik tegevus == Jüri Kull on [[Klubi Tartu Maraton]], [[Eesti Olümpiaakadeemia]] ja Haapsalu Rotary Klubi liige (aastatel 2023/2024 klubi president). == Isiklikku == Tema abikaasa on Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja ja tervisekasvatuse kaasprofessor Merike Kull. Alates 2008. aastast elab ta [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] (endises Noarootsi vallas). Peres on täiskasvanud tütar ja poeg. == Viited == <references> <ref name="esbl">[https://esbl.ee Jüri Kull] Eesti Spordi Biograafiline Leksikon (vaadatud 24.09.2026)</ref> </references> {{JÄRJESTA:Kull, Jüri}} [[Kategooria:Eesti murdmaasuusatajad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 3hmmmgk2nr0px4xlcx6neazvpcpkfhk Arutelu:Algteguriteks lahutus 1 721748 7241145 7240893 2026-09-24T18:36:18Z Sendrasendra 225202 7241145 wikitext text/x-wiki == Algtegurite järjekord == Artiklis: ''Et naturaalarvude korrutamine on kommutatiivne ja assotsiatiivne, on algtegurite järjekord arvuteooria seisukohast ebaoluline.'' Siin on vastuolu teoreetiliselt "õige" ja tegelikkuses kasutatava vahel. Tuleks siiski lisada, et korrapära ja selguse huvides alustatakse arvu algteguriteks lahutamist alates vähima algarvuga jagamisest ja jätkatakse võimalusel tulemuse jagamist sama algarvuga, kui see ei sobi, proovitakse tulemust jagada järgmise algarvuga jne. Selline (alates vähimast) järjekord on ka kõikides näidetes. Seega on artikli tekst eksitav, sest algtegurite järjekord on oluline. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 24. september 2026, kell 14:49 (EEST) :See on kirjutamise tava, millel ei ole matemaatilist tähtsust. Sa võid lisada, et algtegurid tuuakse ära tavaliselt kasvavas järjekorras. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 24. september 2026, kell 21:36 (EEST) 301m2kzv2v201by5nzs0xnlveou1ajb 7241151 7241145 2026-09-24T18:40:15Z Sendrasendra 225202 7241151 wikitext text/x-wiki == Algtegurite järjekord == Artiklis: ''Et naturaalarvude korrutamine on kommutatiivne ja assotsiatiivne, on algtegurite järjekord arvuteooria seisukohast ebaoluline.'' Siin on vastuolu teoreetiliselt "õige" ja tegelikkuses kasutatava vahel. Tuleks siiski lisada, et korrapära ja selguse huvides alustatakse arvu algteguriteks lahutamist alates vähima algarvuga jagamisest ja jätkatakse võimalusel tulemuse jagamist sama algarvuga, kui see ei sobi, proovitakse tulemust jagada järgmise algarvuga jne. Selline (alates vähimast) järjekord on ka kõikides näidetes. Seega on artikli tekst eksitav, sest algtegurite järjekord on oluline. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 24. september 2026, kell 14:49 (EEST) :See on kirjutamise tava, millel ei ole matemaatilist tähtsust. Sa võid lisada, et algtegurid tuuakse ära tavaliselt kasvavas järjekorras. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 24. september 2026, kell 21:36 (EEST) :Tekstis on mainitud kanoonilist algteguriteks lahutust, see on see, mida Sa mõtled. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 24. september 2026, kell 21:40 (EEST) ot0m2qb3g8wg24eitzmu7vm2ec4scdb Hinricus 0 721749 7240905 7240902 2026-09-24T11:59:02Z ~2026-51457-86 238261 7240905 wikitext text/x-wiki '''Hinricus''' oli Tartu katoliku Maarja koguduse preester 1345. aastal. Iohannes Russenberch Longus pärandas oma 29. mail 1345 tehtud testamendis talle, oma pihiisale, ühe hõbemarga.<ref>https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691395?page=292,293</ref><ref>https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691395?page=58,59</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vaimulikud]] d4cpukd9brwysqcfosdxgpgowc4eadw 7240935 7240905 2026-09-24T12:25:26Z ~2026-51457-86 238261 7240935 wikitext text/x-wiki '''Hinricus''' oli Tartu katoliku Maarja koguduse preester 1345. aastal. Iohannes Russenberch Longus pärandas oma 29. mail 1345 tehtud testamendis talle, oma pihiisale, ühe hõbemarga.<ref>https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691395?page=292,293</ref><ref>https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691395?page=58,59</ref><ref>L. Arbusow. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. S. 19. Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1901. Mitau, 1902.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vaimulikud]] 97yrdtoe9uxkjgsnjhmn6u4p1jdida9 7240936 7240935 2026-09-24T12:29:13Z ~2026-51457-86 238261 7240936 wikitext text/x-wiki '''Hinricus''' oli Tartu katoliku Maarja koguduse preester 1345. aastal. Iohannes Russenberch Longus pärandas oma 29. mail 1345 tehtud testamendis talle, oma pihiisale, ühe hõbemarga.<ref>https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691395?page=292,293</ref><ref>https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691395?page=58,59</ref><ref>[[Leonid Arbusow vanem|L. Arbusow]]. [[Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert]]. S. 19. [[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]. 1901. Mitau, 1902.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vaimulikud]] 6q594e35bt52jtrnliq0x0hsjzkc2p8 Arutelu:Hinricus 1 721750 7240909 7240903 2026-09-24T11:59:56Z ~2026-51457-86 238261 7240909 wikitext text/x-wiki Artikli pealkiri on ebaõnnestunud (liiga üldine). Kes paremini teab, võiks uue pealkirja panna. Peaks olema kategooria: Tartu piiskopkonna vaimulikud, aga sellist kategooriat ei ole. [[Eri:Kaastöö/~2026-51457-86|~2026-51457-86]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-51457-86|arutelu]]) 24. september 2026, kell 14:57 (EEST) hfzdg7pe32u8j5c6i85q2rjo6kat024 Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg 0 721751 7240947 2026-09-24T12:50:29Z Angmar Brekker 94578 Uus lehekülg: '{{Infokast turniir | nimi = Balti liiga 2026/27 hooaeg<br>''Elme Messer Balti liiga 2026/27 hooaeg'' | kuupäevad = 17. oktoober 2025 – TBA | korraldaja = | osalejaid = 9 | meister = TBD | eelmine = [[Võrkpalli Balti liiga 2025/26 hooaeg|2025/26]] | järgmine = [[Võrkpalli Balti liiga 2027/28 hooaeg|2027/28]] }} '''[[Võrkpalli Balti liiga]] 2026/27 hooaeg''' (sponsornimega '''Elme Messer Balti liiga''') on 22. korda toimuv kõrgeim iga-aastane liiga [[Baltikum]]i v...' 7240947 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Balti liiga 2026/27 hooaeg<br>''Elme Messer Balti liiga 2026/27 hooaeg'' | kuupäevad = 17. oktoober 2025 – TBA | korraldaja = | osalejaid = 9 | meister = TBD | eelmine = [[Võrkpalli Balti liiga 2025/26 hooaeg|2025/26]] | järgmine = [[Võrkpalli Balti liiga 2027/28 hooaeg|2027/28]] }} '''[[Võrkpalli Balti liiga]] 2026/27 hooaeg''' (sponsornimega '''Elme Messer Balti liiga''') on 22. korda toimuv kõrgeim iga-aastane liiga [[Baltikum]]i [[võrkpall]]iklubidele. Hooaeg algab 17. oktoobril 2026. Liigas osaleb 9 Baltikumi võrkpalliklubi. ==Võistkonnad== 2026/27 hooajal osaleb liigas 9 Baltimaade võrkpalliklubi (5 [[Eesti]]st, 3 [[Läti]]st ja 1 [[Leedu]]st).<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionTeamSearch.aspx?ID=29 Elme Messer Men`s Baltic League 2026/2027 Teams] Dataproject (vaadatud 24.09.2026).</ref> {{Asendikaart+ |Baltimaad |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Balti liiga 2026/27 hooaja''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=59.433333 |long=24.750000 |sildi_suurus=80 |paigutus=3 |silt=<small>[[Selver x TalTech]]<br>Audentes/Solarstone</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=56.499444 |long=25.878333 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[SK Jēkabpils Lūši|Jēkabpils Lūši]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=55.875000 |long=26.535556 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[Daugavpils Universitate|Ezerzeme/DU/Homelike]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=56.967380 |long=24.125432 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[RTU/Robežsardze|Robežsardze/RSU]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=55.928250 |long=23.303187 |sildi_suurus=80 |paigutus=3 |silt=<small>[[Šiauliai Elga-Grafaitė-S-Sportas]]</small>}} }} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionHome.aspx?ID=29 Statistika] {{Mall:Võrkpalli Balti liiga hooajad}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] [[Kategooria:Võrkpalli Balti liiga]] qciz3c5v3529pdbid2y8ch7g6sscly3 2024. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 721752 7240952 2026-09-24T13:01:55Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Lima | Kuupäevad = 27.–31. august | Staadion = [[VIDENA staadion]] | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 1720 | Osalevaid riike = 134 | Võistlusalasid = 45 | Eelmine = [[2022. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] | Järgmine = [[2026. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2026]] }} '''2024. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' toimu...' 7240952 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Lima | Kuupäevad = 27.–31. august | Staadion = [[VIDENA staadion]] | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 1720 | Osalevaid riike = 134 | Võistlusalasid = 45 | Eelmine = [[2022. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] | Järgmine = [[2026. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2026]] }} '''2024. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' toimusid [[27. august|27]].–[[31. august]]ini [[Peruu]]s [[Lima (Peruu)|Limas]]. Need olid 20. [[juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Eestit esindas 19 sportlast. Kõrgushüppaja [[Karmen Bruus]] võitis pronksmedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Peruu)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || 8 || 4 || 4 || 16 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Etioopia}} || 6 || 2 || 2 || 10 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Hiina}} || 4 || 4 || 3 || 11 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Jamaica}} || 4 || 0 || 1 || 5 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Keenia}} || 3 || 3 || 1 || 7 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 3 || 2 || 2 || 7 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Austraalia}} || 2 || 7 || 5 || 14 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2 || 2 || 2 || 6 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | rowspan=3|11. ||align=left| {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | rowspan=6|15. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Usbekistan}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 3 || 1 || 4 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | 23. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | rowspan=4|25. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Uganda}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=2|29. ||align=left| {{PisiLipp|Taiwan}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Tai}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | rowspan=2|31. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Mehhiko}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 33. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=5|34. ||align=left| {{PisiLipp|Barbados}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|India}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 38 || 45 || 45 || 45 || 135 |} {{Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2024. aasta spordis]] klb6ausstapicvn7lveugmd5lrnt1pa 2024. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused 0 721753 7240954 2026-09-24T13:02:45Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[2024. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] 7240954 wikitext text/x-wiki #suuna[[2024. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] n2y1923ohgad5a2db39g778xq2lix4i 2026. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 721754 7240969 2026-09-24T13:12:33Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Eugene | Kuupäevad = 5.–9. august | Staadion = [[Hayward Field]] | Staadioni pilt = [[Pilt:2024 United States Olympic trials (track and field) (53814348675).jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1659 | Osalevaid riike = 137 | Võistlusalasid = 46 | Eelmine = [[2024. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2024]] | Järgmine = 2028. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|202...' 7240969 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Eugene | Kuupäevad = 5.–9. august | Staadion = [[Hayward Field]] | Staadioni pilt = [[Pilt:2024 United States Olympic trials (track and field) (53814348675).jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1659 | Osalevaid riike = 137 | Võistlusalasid = 46 | Eelmine = [[2024. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2028]] }} '''2026. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' toimusid [[5. august|5]].–[[9. august]]ini [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Eugene]]'is. Need olid 21. [[juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Eestit esindas 14 sportlast. Teivashüppaja [[Henri Apri]], kettaheitja [[Sten-Erik Iir]] ja seitsmevõistleja [[Mia Mireia Uusorg]] võitsid hõbemedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Ameerika Ühendriigid)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |-style="background:#ccccff;" | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || 12 || 7 || 5 || 24 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Keenia}} || 4 || 3 || 4 || 11 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 3 || 0 || 2 || 5 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Jamaica}} || 2 || 3 || 3 || 8 |- | rowspan=2|5. ||align=left| {{PisiLipp|Austraalia}} || 2 || 3 || 1 || 6 |- | align=left| {{PisiLipp|Etioopia}} || 2 || 3 || 1 || 6 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 2 || 2 || 6 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Hiina}} || 2 || 1 || 2 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1 || 3 || 4 || 8 |- | rowspan=2|11. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 1 || 0 || 3 || 4 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | rowspan=2|15. ||align=left| {{PisiLipp|Maroko}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Uganda}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=8|17. ||align=left| {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Nigeeria}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 25. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 3 || 0 || 3 |- | 26. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 0 || 2 || 4 || 6 |- | rowspan=3|27. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|India}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | 30. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | rowspan=6|31. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Ecuador}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=6|37. ||align=left| {{PisiLipp|Barbados}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Taiwan}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Dominica}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Guyana}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 42 || 46 || 46 || 46 || 138 |} {{Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] 3quqdsi6m54e1f2c5ipu0qbyc4zg0w1 2026. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused 0 721755 7240971 2026-09-24T13:13:37Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[2026. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] 7240971 wikitext text/x-wiki #suuna[[2026. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] 1lcvmp2godxzordcxsarfljjgtmvioo Michael Mørkøv Christensen 0 721756 7241004 2026-09-24T14:31:16Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Michael Mørkøv]] 7241004 wikitext text/x-wiki #suuna[[Michael Mørkøv]] 04g6wqdbd8rwgrfr8e6u4d9chn0m2p0 Nikolai Tšernõševski 0 721757 7241012 2026-09-24T14:45:53Z W.A. von Schlippenbach 163078 Uus lehekülg: '[[Fail:Nikolaj G. Černyševskij 1888.jpg|pisi|Nikolai Tšernõševski. Foto 1888. aastast]] '''Nikolai Gavrilovitš Tšernõševski''' ('''Никола́й Гаври́лович Черныше́вский'''; [[12. juuli]] [[Juliuse kalender|vkj]]/ [[24. juuli]] [[Gregoriuse kalender|ukj]] [[1828]] – [[17. oktoober]]/ [[29. oktoober]] [[1889]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=N.G. Chernyshevsky |url=https://www.britannica.com/biography/N-G-Chernyshevsky |vaadatud=22.09.2026 |v...' 7241012 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nikolaj G. Černyševskij 1888.jpg|pisi|Nikolai Tšernõševski. Foto 1888. aastast]] '''Nikolai Gavrilovitš Tšernõševski''' ('''Никола́й Гаври́лович Черныше́вский'''; [[12. juuli]] [[Juliuse kalender|vkj]]/ [[24. juuli]] [[Gregoriuse kalender|ukj]] [[1828]] – [[17. oktoober]]/ [[29. oktoober]] [[1889]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=N.G. Chernyshevsky |url=https://www.britannica.com/biography/N-G-Chernyshevsky |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=Britannica}}</ref>) oli [[Venemaa Keisririik|Vene]] literaat ja [[Sotsialism|sotsialistlik]] filosoof, kes oli seotud nii [[Vene nihilistide liikumine|nihilistide]] kui ka [[Narodniklus|narodnikute]] liikumisega. Tšernõševski teosed olid hinnatud nii kaasaegsete kui ka hilisemate sotsialistlike haritlaste seas, nagu [[Karl Marx]] ja [[Friedrich Engels]], [[Georgi Plehhanov]] ja [[Vladimir Lenin]]. == Elulugu == Nikolai Tšernõševski sündis 1828. aastal Gavriil Ivanovitš Tšernõševski perekonda. Gavriil Ivanovitš oli [[Õigeusu kirik|õigeusu]] preester ning teenis [[Tšernõševo (Penza)|Tšernõševo]] külas diakonina (Gavriil Ivanovits sai küla järgi ka oma perekonnanime). Ka Gavriil Ivanovitši abikaasa isa oli preester<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nikolay Chernyshevsky |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/nikolay-chernyshevsky |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=EBSCO}}</ref>. Nikolai alustas õpinguid kirikukoolid, kuid suurema osa haridusest sai ta kuni 14. eluaastani oma isalt ja onult. Kuna Tšernõševskitel oli suur raamatukogu, oli Nikolai varajaselt lugemisest huvitatud. Kuna Nikolail oli ka tugev [[Lühinägevus|müoopia]], siis ei saanud ta teiste lastega õuetegevustes osaleda<ref>{{Netiviide |pealkiri=Николай Гаврилович Чернышевский |url=https://book-hall.ru/event/1132 |vaadatud=22.09.2026}}</ref>. 1842. aastal astus Tšernõševski [[Saratov|Saratovi]] Teoloogia Seminari. Kuna Nikolai oli selleks ajaks selgeks saanud mitu võõrkeelt ja väga suure lugemusega, paistis ta teiste õpilaste seast kohe välja. Eriti kiitis teda kirjandusõpetaja, kes teatas seminari administratsioonile, et tema esseed on märkimisväärsed, mistõttu neid seminari raamatukogus mitmeid aastaid ka säilitati. Tšernõševski õppis eraldi ka [[Gordii Sablukov|Gordii Semjonovitš Sablukovi]] all araabia, heebrea ja tatari keelt.<ref name=":2">Lk 284 (Borozdin, 1905)</ref> Seminaris tutvus ta lisaks hilisematele Lääne-Euroopa autoritele ka [[Aleksandr Herzen|Aleksandr Herzeni]] ja [[Vissarion Belinski]] teostega<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=24. juuli 2022 |pealkiri=The Identity and Deeds of Nikolay Chernyshevsky |url=https://www.prlib.ru/en/news/1344468 |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=Presidential Library}}</ref>. Tšernõševski lahkus seminarist ning astus 1846. aastal [[Peterburi ülikool|Peterburi Keiserlikku Ülikooli]] filosoofiafakulteedi kirjanduse osakonda. Peterburis kohtus ta [[Ismail Sreznevski]] ja [[Irinarh Vvedenski|Irinarh Vvedenskiga]], kelle sõprusringkonnas tutvus Tšernõševski kaasaegse majandusteooria ja loodusteadustega.<ref name=":2" /> 1851. aastal lõpetas Tšernõševski ülikooli kandidatuuri (akadeemiline aste Vene keisririigi ülikoolides, enne magistrikraadi) ning siirdus taas Saratovisse, kus töötas kohalikus gümnaasiumis õpetajana. 1853. aastal abiellus Ternõševski Olga Sokratovna Vasiljevaga. Koos naasid nad Peterburi, kus Tšernõševski oma magistritööd koostama hakkas. Oma 1855. aastal avaldatud töös väitis ta, et kunst peaks kujutama reaalsust. Teos kutsus üles paljude õppejõudude ja ühiskonnategelaste kriitikat, eriti kirjanik [[Ivan Turgenev|Ivan Turgenevi]] oma<ref name=":1" />. [[Fail:Чернышевский на смертном одре.jpg|pisi|Nikolai Tšernõševski surivoodil]] 1854. aastal liitus Tšernõševski ajalehega [[Sovremennik]] (Современник - Kaasaegne), kus ta avaldas koos [[Nikolai Dobroljubov|Nikolai Dobroljubovi]] ja [[Nikolai Nekrassov|Nikolai Nekrassoviga]] ühiskonnakriitilisi artikleid. 1862. aastal pandi Tšernõševski oma artiklite eest [[Peeter-Pauli kindlus|Peeter-Pauli kindlusesse]] vangi. Siiski oli tal edasi kirjutamiseks luba olemas, mistõttu valmis Tšernõševskil vangistuses ligi 200 kirjutist, nende seas romaan "[[Mida teha?]]", mille Nekrassov kindlusest välja toimetas ning hiljem Sovremennikus avaldas. 1864. aasta veebruaris mõisteti Tšernõševski seitsmeks aastaks Siberisse sunnitööle. 1883. aastal Tšernõševski karistust leevendati, mille järgi ta saadeti [[Astrahan|Astrahani]]<ref name=":1" />. 1889. aasta suvel jõudis ta tagasi Saratovisse, kuid nakatus kolm kuud hiljem malaariasse ja suri sama aasta 29.oktoobril.<ref name=":3" /> == Viited == <references /> * Borozdin, Aleksandr. "Чернышевский, Николай Гаврилович". ''Русский биографический словарь.'' Peterburi: N. Skorohhodova, 1905. [[Kategooria:Vene kirjanikud]] mfcxs4p8qfsv3rw8bkdlrgboh8rmr7j 7241116 7241012 2026-09-24T17:56:05Z Juhan121 25066 7241116 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nikolaj G. Černyševskij 1888.jpg|pisi|Nikolai Tšernõševski. Foto 1888. aastast]] '''Nikolai Gavrilovitš Tšernõševski''' ('''Никола́й Гаври́лович Черныше́вский'''; [[12. juuli]] [[Juliuse kalender|vkj]]/ [[24. juuli]] [[Gregoriuse kalender|ukj]] [[1828]] – [[17. oktoober]]/ [[29. oktoober]] [[1889]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=N.G. Chernyshevsky |url=https://www.britannica.com/biography/N-G-Chernyshevsky |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=Britannica}}</ref>) oli [[Venemaa Keisririik|Vene]] literaat ja [[Sotsialism|sotsialistlik]] filosoof, kes oli seotud nii [[Vene nihilistide liikumine|nihilistide]] kui ka [[Narodniklus|narodnikute]] liikumisega. Tšernõševski teosed olid hinnatud nii kaasaegsete kui ka hilisemate sotsialistlike haritlaste seas, nagu [[Karl Marx]] ja [[Friedrich Engels]], [[Georgi Plehhanov]] ja [[Vladimir Lenin]]. == Elulugu == Nikolai Tšernõševski sündis 1828. aastal Gavriil Ivanovitš Tšernõševski perekonda. Gavriil Ivanovitš oli [[Õigeusu kirik|õigeusu]] preester ning teenis [[Tšernõševo (Penza)|Tšernõševo]] külas diakonina (Gavriil Ivanovits sai küla järgi ka oma perekonnanime). Ka Gavriil Ivanovitši abikaasa isa oli preester<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nikolay Chernyshevsky |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/nikolay-chernyshevsky |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=EBSCO}}</ref>. Nikolai alustas õpinguid kirikukoolid, kuid suurema osa haridusest sai ta kuni 14. eluaastani oma isalt ja onult. Kuna Tšernõševskitel oli suur raamatukogu, oli Nikolai varajaselt lugemisest huvitatud. Kuna Nikolail oli ka tugev [[Lühinägevus|müoopia]], siis ei saanud ta teiste lastega õuetegevustes osaleda<ref>{{Netiviide |pealkiri=Николай Гаврилович Чернышевский |url=https://book-hall.ru/event/1132 |vaadatud=22.09.2026}}</ref>. 1842. aastal astus Tšernõševski [[Saratov]]i Teoloogia Seminari. Kuna Nikolai oli selleks ajaks selgeks saanud mitu võõrkeelt ja väga suure lugemusega, paistis ta teiste õpilaste seast kohe välja. Eriti kiitis teda kirjandusõpetaja, kes teatas seminari administratsioonile, et tema esseed on märkimisväärsed, mistõttu neid seminari raamatukogus mitmeid aastaid ka säilitati. Tšernõševski õppis eraldi ka [[Gordii Sablukov|Gordii Semjonovitš Sablukovi]] all araabia, heebrea ja tatari keelt.<ref name=":2">Lk 284 (Borozdin, 1905)</ref> Seminaris tutvus ta lisaks hilisematele Lääne-Euroopa autoritele ka [[Aleksandr Herzen|Aleksandr Herzeni]] ja [[Vissarion Belinski]] teostega<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=24. juuli 2022 |pealkiri=The Identity and Deeds of Nikolay Chernyshevsky |url=https://www.prlib.ru/en/news/1344468 |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=Presidential Library}}</ref>. Tšernõševski lahkus seminarist ning astus 1846. aastal [[Peterburi ülikool|Peterburi Keiserlikku Ülikooli]] filosoofiafakulteedi kirjanduse osakonda. Peterburis kohtus ta [[Ismail Sreznevski]] ja [[Irinarh Vvedenski]]ga, kelle sõprusringkonnas tutvus Tšernõševski kaasaegse majandusteooria ja loodusteadustega.<ref name=":2" /> 1851. aastal lõpetas Tšernõševski ülikooli kandidatuuri (akadeemiline aste Vene keisririigi ülikoolides, enne magistrikraadi) ning siirdus taas Saratovisse, kus töötas kohalikus gümnaasiumis õpetajana. 1853. aastal abiellus Ternõševski Olga Sokratovna Vasiljevaga. Koos naasid nad Peterburi, kus Tšernõševski oma magistritööd koostama hakkas. Oma 1855. aastal avaldatud töös väitis ta, et kunst peaks kujutama reaalsust. Teos kutsus üles paljude õppejõudude ja ühiskonnategelaste kriitikat, eriti kirjanik [[Ivan Turgenev]]i oma<ref name=":1" />. [[Fail:Чернышевский на смертном одре.jpg|pisi|Nikolai Tšernõševski surivoodil]] 1854. aastal liitus Tšernõševski ajalehega [[Sovremennik]] (Современник - Kaasaegne), kus ta avaldas koos [[Nikolai Dobroljubov]]i ja [[Nikolai Nekrassov]]iga ühiskonnakriitilisi artikleid. 1862. aastal pandi Tšernõševski oma artiklite eest [[Peeter-Pauli kindlus]]esse vangi. Siiski oli tal edasi kirjutamiseks luba olemas, mistõttu valmis Tšernõševskil vangistuses ligi 200 kirjutist, nende seas romaan "[[Mida teha?]]", mille Nekrassov kindlusest välja toimetas ning hiljem Sovremennikus avaldas. 1864. aasta veebruaris mõisteti Tšernõševski seitsmeks aastaks Siberisse sunnitööle. 1883. aastal Tšernõševski karistust leevendati, mille järgi ta saadeti [[Astrahan]]i<ref name=":1" />. 1889. aasta suvel jõudis ta tagasi [[Saratov]]isse, kuid nakatus kolm kuud hiljem malaariasse ja suri sama aasta 29.oktoobril.<ref name=":3" /> == Viited == <references /> * Borozdin, Aleksandr. "Чернышевский, Николай Гаврилович". ''Русский биографический словарь.'' Peterburi: N. Skorohhodova, 1905. {{JÄRJESTA:Tšernõševski, Nikolai}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1828]] [[Kategooria:Surnud 1889]] 3vs0ko3rfvahjf63om2gg60pp050fdb 7241118 7241116 2026-09-24T17:59:23Z Kruusamägi 1530 7241118 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nikolaj G. Černyševskij 1888.jpg|pisi|Nikolai Tšernõševski. Foto 1888. aastast]] '''Nikolai Gavrilovitš Tšernõševski''' ('''Никола́й Гаври́лович Черныше́вский'''; [[12. juuli]] [[Juliuse kalender|vkj]]/ [[24. juuli]] [[Gregoriuse kalender|ukj]] [[1828]] – [[17. oktoober]]/ [[29. oktoober]] [[1889]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=N.G. Chernyshevsky |url=https://www.britannica.com/biography/N-G-Chernyshevsky |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=Britannica}}</ref>) oli [[Venemaa Keisririik|Vene]] literaat ja [[Sotsialism|sotsialistlik]] filosoof, kes oli seotud nii [[Vene nihilistide liikumine|nihilistide]] kui ka [[Narodniklus|narodnikute]] liikumisega. Tšernõševski teosed olid hinnatud nii kaasaegsete kui ka hilisemate sotsialistlike haritlaste seas, nagu [[Karl Marx]] ja [[Friedrich Engels]], [[Georgi Plehhanov]] ja [[Vladimir Lenin]]. == Elulugu == Nikolai Tšernõševski sündis 1828. aastal Gavriil Ivanovitš Tšernõševski perekonda. Gavriil Ivanovitš oli [[Õigeusu kirik|õigeusu]] preester ning teenis [[Tšernõševo (Penza)|Tšernõševo]] külas diakonina (Gavriil Ivanovits sai küla järgi ka oma perekonnanime). Ka Gavriil Ivanovitši abikaasa isa oli preester<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nikolay Chernyshevsky |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/nikolay-chernyshevsky |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=EBSCO}}</ref>. Nikolai alustas õpinguid kirikukoolis, kuid suurema osa haridusest sai ta kuni 14. eluaastani oma isalt ja onult. Kuna Tšernõševskitel oli suur raamatukogu, oli Nikolai varajaselt lugemisest huvitatud. Kuna Nikolail oli ka tugev [[Lühinägevus|müoopia]], siis ei saanud ta teiste lastega õuetegevustes osaleda<ref>{{Netiviide |pealkiri=Николай Гаврилович Чернышевский |url=https://book-hall.ru/event/1132 |vaadatud=22.09.2026}}</ref>. 1842. aastal astus Tšernõševski [[Saratov|Saratovi]] Teoloogia Seminari. Kuna Nikolai oli selleks ajaks selgeks saanud mitu võõrkeelt ja oli väga suure lugemusega, paistis ta teiste õpilaste seast kohe välja. Eriti kiitis teda kirjandusõpetaja, kes teatas seminari administratsioonile, et tema esseed on märkimisväärsed, mistõttu neid seminari raamatukogus mitmeid aastaid ka säilitati. Tšernõševski õppis eraldi ka [[Gordii Sablukov|Gordii Semjonovitš Sablukovi]] all [[araabia keel|araabia]], [[heebrea keel|heebrea]] ja [[tatari keel]]t.<ref name=":2">Lk 284 (Borozdin, 1905)</ref> Seminaris tutvus ta lisaks hilisematele Lääne-Euroopa autoritele ka [[Aleksandr Herzen|Aleksandr Herzeni]] ja [[Vissarion Belinski]] teostega<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=24. juuli 2022 |pealkiri=The Identity and Deeds of Nikolay Chernyshevsky |url=https://www.prlib.ru/en/news/1344468 |vaadatud=22.09.2026 |väljaanne=Presidential Library}}</ref>. Tšernõševski lahkus seminarist ning astus 1846. aastal [[Peterburi ülikool|Peterburi Keiserlikku Ülikooli]] filosoofiafakulteedi kirjanduse osakonda. Peterburis kohtus ta [[Ismail Sreznevski]] ja [[Irinarh Vvedenski|Irinarh Vvedenskiga]], kelle sõprusringkonnas tutvus Tšernõševski kaasaegse majandusteooria ja loodusteadustega.<ref name=":2" /> 1851. aastal lõpetas Tšernõševski ülikooli kandidatuuri (akadeemiline aste Vene keisririigi ülikoolides, enne magistrikraadi) ning siirdus taas Saratovisse, kus töötas kohalikus gümnaasiumis õpetajana. 1853. aastal abiellus Ternõševski Olga Sokratovna Vasiljevaga. Koos naasid nad Peterburi, kus Tšernõševski hakkas koostama oma magistritööd. Oma 1855. aastal avaldatud töös väitis ta, et kunst peaks kujutama reaalsust. Teos kutsus üles paljude õppejõudude ja ühiskonnategelaste kriitikat, eriti kirjanik [[Ivan Turgenev|Ivan Turgenevi]] oma<ref name=":1" />. [[Fail:Чернышевский на смертном одре.jpg|pisi|Nikolai Tšernõševski surivoodil]] 1854. aastal liitus Tšernõševski ajalehega [[Sovremennik]] (Современник - Kaasaegne), kus ta avaldas koos [[Nikolai Dobroljubov]]i ja [[Nikolai Nekrassov]]iga ühiskonnakriitilisi artikleid. 1862. aastal pandi Tšernõševski oma artiklite eest [[Peeter-Pauli kindlus|Peeter-Pauli kindlusesse]] vangi. Siiski oli tal edasi kirjutamiseks luba olemas, mistõttu valmis Tšernõševskil vangistuses ligi 200 kirjutist, nende seas romaan "[[Mida teha?]]", mille Nekrassov kindlusest välja toimetas ning hiljem Sovremennikus avaldas. 1864. aasta veebruaris mõisteti Tšernõševski seitsmeks aastaks Siberisse sunnitööle. 1883. aastal Tšernõševski karistust leevendati, mille järgi ta saadeti [[Astrahan|Astrahani]]<ref name=":1" />. 1889. aasta suvel jõudis ta tagasi Saratovisse, kuid nakatus kolm kuud hiljem [[malaaria]]sse ja suri sama aasta 29. oktoobril.<ref name=":3" /> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Borozdin, Aleksandr. "Чернышевский, Николай Гаврилович". ''Русский биографический словарь.'' Peterburi: N. Skorohhodova, 1905. {{JÄRJESTA:Tšernõševski, Nikolai}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1828]] [[Kategooria:Surnud 1889]] 1cs2je9gfwc62ir0ohyj5af295vcbuq Viltjas vöödik 0 721758 7241027 2026-09-24T15:10:57Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Viltjas vöödik | värvus = seened | pilt = Viltjas vöödik.jpg | pildi_seletus = Viltjas vöödik ''Cortinarius cotoneus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Cortinariaceae'' | perekond = [[Vöödik]] ''Cortinarius'' | liik = '''Viltjas vöödik''' ''Cortinarius cotoneus'...' 7241027 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Viltjas vöödik | värvus = seened | pilt = Viltjas vöödik.jpg | pildi_seletus = Viltjas vöödik ''Cortinarius cotoneus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Cortinariaceae'' | perekond = [[Vöödik]] ''Cortinarius'' | liik = '''Viltjas vöödik''' ''Cortinarius cotoneus'' }} '''Viltjas vöödik''' (''Cortinarius cotoneus'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[vöödikulised|vöödikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|141813}} [[Kategooria:Vöödikulised]] lt3jczoikb7aehx32heali0c29sjhfk Burgundia romaanika 0 721759 7241064 2026-09-24T16:42:43Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]])]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on Burgundia ajaloolises piirko...' 7241064 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]])]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on Burgundia ajaloolises piirkonnas kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti kirikute paikkondlik stiil, mis valitses 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaanika kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii Cluny benediktlased kui ka tsistertslaste ordu ehitustraditsioon ja dekoor. 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mistõttu korduvalt hävisid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. Sellele järgnenud suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem Karolingide ja Ottode arhitektuur. Nii on Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirikul, Châtillon-sur-Seine’i kirikul ja Mâconi katedraalil lääneehitis. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on Tournus' Saint-Philiberti klooster, mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Selle põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhjast kui ka lõunast. Kiriku 11. sajandist pärineva pikihoone võlv on ainulaadne: rida suuri kaari toetab silindervõlvi lõike, mis on paigutatud kiriku pikiteljega risti. Pikihoone ees asub lääneehitis narteksiga, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja petikud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat Chapaize'i Saint-Martini kirikut sealhulgast üle 35 m kõrgust kellatorni, ja Mâconnais', Dijoni ja Beaune'i kandi väikekirikuid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] 8p40uf5qevsxu9j1x98fakq9lcz29he 7241065 7241064 2026-09-24T16:43:28Z Evlper 104506 7241065 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]])]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on Burgundia ajaloolises piirkonnas kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti kirikute paikkondlik stiil, mis valitses 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaanika kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii Cluny benediktlased kui ka tsistertslaste ordu ehitustraditsioon ja dekoor. 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mistõttu korduvalt hävisid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. Sellele järgnenud suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem Karolingide ja Ottode arhitektuur. Nii on Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirikul, Châtillon-sur-Seine’i kirikul ja Mâconi katedraalil lääneehitis. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on Tournus' Saint-Philiberti klooster, mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhjast kui ka lõunast. Kiriku 11. sajandist pärineva pikihoone võlv on ainulaadne: rida suuri kaari toetab silindervõlvi lõike, mis on paigutatud kiriku pikiteljega risti. Pikihoone ees asub lääneehitis narteksiga, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja petikud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat Chapaize'i Saint-Martini kirikut sealhulgast üle 35 m kõrgust kellatorni, ja Mâconnais', Dijoni ja Beaune'i kandi väikekirikuid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] theiqcc9o8mrzfa57caib1nn68bnf8a 7241080 7241065 2026-09-24T17:07:39Z Evlper 104506 7241080 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tpius on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mis korduvalt hävitasid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. == Varane stiil == Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on Tournus' Saint-Philiberti klooster, mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhjast kui ka lõunast. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] 2h79fsck2jhrcvuyg2i8icu5ot4yw97 7241085 7241080 2026-09-24T17:11:57Z Evlper 104506 /* Varane stiil */ 7241085 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tpius on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mis korduvalt hävitasid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. == Varane stiil == Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on Tournus' Saint-Philiberti klooster, mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] k9hfo7507r350sc3552uo32lxaxk6cx 7241087 7241085 2026-09-24T17:12:39Z Evlper 104506 /* Varane stiil */ 7241087 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tpius on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mis korduvalt hävitasid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. == Varane stiil == Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on Tournus' Saint-Philiberti klooster, mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. == Cluny stiil == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] nchnseu94mbk6gi6in7pvj0o9gcfbdb 7241103 7241087 2026-09-24T17:39:05Z Evlper 104506 7241103 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tpius on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mis korduvalt hävitasid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas Cluny suures kloostrikirikus realiseerunud ristikujuline põhiplaani tüüp kujutas endast varakristliku basiilika põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: Vézelay Sainte-Madeleine'i kirikule (u 1104), Paray-le-Moniali kirikule (u 1109), Saulieu kirikulele (u 1119), Beaune’i kirikule (u 1120–1140) ja Autuni katedraalile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on Tournus' Saint-Philiberti klooster, mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] t0yoiqrr9beaoycscw1j2qc3z8dous9 7241105 7241103 2026-09-24T17:41:03Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7241105 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tpius on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mis korduvalt hävitasid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik|Cluny suures kloostrikirikus]] realiseerunud ladina risti kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ulele (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on Tournus' Saint-Philiberti klooster, mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] lj6p7agidy9vtl4rnkkuveyjnjgsq2e 7241120 7241105 2026-09-24T18:01:30Z Evlper 104506 /* Varane stiil */ 7241120 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tpius on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mis korduvalt hävitasid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik|Cluny suures kloostrikirikus]] realiseerunud ladina risti kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ulele (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on [[Tournus' Saint-Philiberti klooster]], mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] 6xgjnnw2oqh099nlq0yb6ntedriy5oe 7241128 7241120 2026-09-24T18:07:46Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7241128 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tpius on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord romaani kunsti varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas ungarlaste rünnakud Burgundiale, mis korduvalt hävitasid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik#Cluny II|Cluny II kloostrikirikus]] realiseerunud ladina risti kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ulele (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on [[Tournus' Saint-Philiberti klooster]], mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] r8jy2mvg9bmbxsm1jghwpsbcihh1ia3 7241157 7241128 2026-09-24T18:45:39Z Kruusamägi 1530 7241157 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tipus on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord [[romaani kunst]]i varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, sealhulgas [[ungarlased|ungarlaste]] rünnakud Burgundiale, mis korduvalt hävitasid ilmalikud ning kiriklikud ehitised. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada ja kaunistada suurejoonelisi ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik#Cluny II|Cluny II kloostrikirikus]] realiseerunud [[ladina rist]]i kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ulele (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on [[Tournus' Saint-Philiberti klooster]], mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} == Viited == {{Viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] 1teiaqdoer5bp9eyhr6aanp6g466m7b 7241237 7241157 2026-09-24T21:40:10Z Evlper 104506 7241237 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tipus on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:Tournus 45.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kiriku võlvid]] [[File:Eglise Saint-Vorles, Châtillon-sur-Seine (21), France.JPG|thumb|10. sajandil alustatud Châtillon-sur-Seine'i Saint-Vorlesi kirik vaatega idat apsiidi poolt; nelitistorni ja transepti kaunistavad petikud ja kaarfriisid]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord [[romaani kunst]]i varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, muuhulgas ka [[ungarlased|ungarlaste]] rünnakud Burgundiale, milles eluhooned ja kirikud korduvalt hävisid. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada suurejoonelisi raiddekooriga ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik#Cluny II|Cluny II kloostrikirikus]] realiseerunud [[ladina rist]]i kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ulele (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on [[Tournus' Saint-Philiberti klooster]], mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} == Viited == {{Viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] hqlc52alokqsncwg49k3sekgay8tqiz 7241238 7241237 2026-09-24T21:44:04Z Evlper 104506 7241238 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tipus on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:Tournus 45.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kiriku võlvid]] [[File:Eglise Saint-Vorles, Châtillon-sur-Seine (21), France.JPG|thumb|10. sajandil alustatud Châtillon-sur-Seine'i Saint-Vorlesi kirik vaatega idat apsiidi poolt; nelitistorni ja transepti kaunistavad petikud ja kaarfriisid]] [[File:F09.St-Vorles de Châtillon-sur-Seine.0018.JPG|thumb|Saint-Vorlesi kesklööv ja altariruum]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord [[romaani kunst]]i varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, muuhulgas ka [[ungarlased|ungarlaste]] rünnakud Burgundiale, milles eluhooned ja kirikud korduvalt hävisid. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada suurejoonelisi raiddekooriga ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik#Cluny II|Cluny II kloostrikirikus]] realiseerunud [[ladina rist]]i kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ulele (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on [[Tournus' Saint-Philiberti klooster]], mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} == Viited == {{Viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] clahoo8m243z4uk7eb22ajmqeb9qud6 7241239 7241238 2026-09-24T21:45:45Z Evlper 104506 7241239 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tipus on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:Tournus 45.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kiriku võlvid]] [[File:Eglise Saint-Vorles, Châtillon-sur-Seine (21), France.JPG|thumb|10. sajandil alustatud Châtillon-sur-Seine'i Saint-Vorlesi kirik vaatega idast apsiidi poolt; nelitistorni ja transepti kaunistavad petikud ja kaarfriisid]] [[File:F09.St-Vorles de Châtillon-sur-Seine.0018.JPG|thumb|Saint-Vorlesi kesklööv ja altariruum]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord [[romaani kunst]]i varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, muuhulgas ka [[ungarlased|ungarlaste]] rünnakud Burgundiale, milles eluhooned ja kirikud korduvalt hävisid. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada suurejoonelisi raiddekooriga ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik#Cluny II|Cluny II kloostrikirikus]] realiseerunud [[ladina rist]]i kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ulele (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on [[Tournus' Saint-Philiberti klooster]], mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} == Viited == {{Viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] cf3oxa0ue6k1i4iodfucpqpluze84wy 7241240 7241239 2026-09-24T21:46:02Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7241240 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tipus on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:Tournus 45.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kiriku võlvid]] [[File:Eglise Saint-Vorles, Châtillon-sur-Seine (21), France.JPG|thumb|10. sajandil alustatud Châtillon-sur-Seine'i Saint-Vorlesi kirik vaatega idast apsiidi poolt; nelitistorni ja transepti kaunistavad petikud ja kaarfriisid]] [[File:F09.St-Vorles de Châtillon-sur-Seine.0018.JPG|thumb|Saint-Vorlesi kesklööv ja altariruum]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord [[romaani kunst]]i varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, muuhulgas ka [[ungarlased|ungarlaste]] rünnakud Burgundiale, milles eluhooned ja kirikud korduvalt hävisid. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada suurejoonelisi raiddekooriga ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik#Cluny II|Cluny II kloostrikirikus]] realiseerunud [[ladina rist]]i kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ule (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on [[Tournus' Saint-Philiberti klooster]], mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} == Viited == {{Viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] mx6ehdukmsrbhh6h1qi3wohpg2s83z2 7241411 7241240 2026-09-25T06:15:22Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7241411 wikitext text/x-wiki [[File:Tournus - Église Saint-Philibert - 05.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kirik ([[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]) lääneehitise poolt; vasakpoolse torni tipus on hilisem romaani juurdeehitis]] [[File:Tournus 45.jpg|thumb|Tournus' Saint Philiberti kiriku võlvid]] [[File:Eglise Saint-Vorles, Châtillon-sur-Seine (21), France.JPG|thumb|10. sajandil alustatud Châtillon-sur-Seine'i Saint-Vorlesi kirik vaatega idast apsiidi poolt; nelitistorni ja transepti kaunistavad petikud ja kaarfriisid]] [[File:F09.St-Vorles de Châtillon-sur-Seine.0018.JPG|thumb|Saint-Vorlesi kesklööv ja altariruum]] [[File:2016 Basilique du Sacré-Cœur de Paray-le-Monial (12).jpg|thumb|Cluny stiilis Sacré-Cœur de Paray-le-Moniali kirik]] [[File:Abbaye de Fontenay - 03.jpg|thumb|Tsistertslaste [[Fontenay kloostrikirik]]u siseruum [[Marmagne]]'is ([[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]])]] '''Burgundia romaanika''' on [[Burgundia |Burgundia ajaloolises piirkonnas]] kujunenud ja seal valitsenud romaani ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil 11. ja 12. sajandil. Burgundia romaani kirikuehitust on tugevalt mõjutanud nii [[Cluny klooster|Cluny]] [[benediktlased]] kui ka [[tsistertslaste ordu]] ehituse ja dekoori traditsioonid. == Ajalooline taust == 11. sajandil soosis ajalooline olukord [[romaani kunst]]i varajast ja loovat arengut ning levikut Burgundias. Umbes aastal 1000 lõppes Euroopas rahutuste ja sissetungide ajastu, muuhulgas ka [[ungarlased|ungarlaste]] rünnakud Burgundiale, milles eluhooned ja kirikud korduvalt hävisid. 11. sajandi suhtelise stabiilsuse periood võimaldas rajada suurejoonelisi raiddekooriga ehitisi. == Üldised jooned == Burgundia romaanikas [[Cluny kloostrikirik#Cluny II|Cluny II kloostrikirikus]] realiseerunud [[ladina rist]]i kujuline [[põhiplaan]]i tüüp kujutas endast [[varakristlik basiilika|varakristliku basiilika]] põhiplaani ulatuslikku edasiarendust. See oli eeskujuks teistele suurtele Cluny ordu kirikutele Burgundias: [[Vézelay Sainte-Madeleine'i kirik]]ule (u 1104), [[Paray-le-Moniali kirik]]ule (u 1109), [[Saulieu kirik]]ule (u 1119), [[Beaune’i kirik]]ule (u 1120–1140) ja [[Autuni katedraal]]ile (u 1130–1140). Selle põhiplaani variatsioone kasutati ka Hispaanias [[Santiago de Compostela katedraal]]i puhul ja teistes suurtes [[palverännukirik]]utes.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani ehitisi iseloomustavad * kõrged hoonemahud * ehitiste valdav [[võlv]]imine lamedate puidust [[Tala (ehitus)|tala]]lagede asemel * [[teravkaar]]sed silindervõlvid kesklöövis, kitsamates külglöövides kasutati ristvõlvi * [[kimppiilar]]id tugedena.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia ehitistel võib leida algelisel kujul [[roidvõlv]]i ja [[tugipiilar]]it, mis hiljem täiustatuna on osa [[gooti arhitektuur]]i põhilistest konstruktsioonielementidest. Ka Burgundia romaanikale omane ruumide kõrgus ja selle esteetiline mõju liiguvad edasi gooti arhitektuuri.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> Burgundia romaani [[ehitusplastika]], eelkõige [[kapiteel]]ide, [[Portaal (arhitektuur)|portaalide]] ja [[tümpanon]]i [[kõrgreljeef]]sed skulptuurid kuuluvad kunstiajaloo tippteoste hulka. Iseloomulik on keerukate [[pildiprogramm]]ide rakendamine ja [[Metafüüsika|metafüüsilised]] teemad [[viimne kohtupäev]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatu]] sõnumid. Skulptuure iseloomustab rahulik ja majesteetlik rangus, mida kannab figuuride väljavenitatus ja nurgelisus, lamedate joontena tihedalt korduvad rõivavoldid, samuti meisterlikult edasi antud ilmed.<ref>[https://www.britannica.com/art/Burgundian-Romanesque-style Burgundian Romanesque style. Encyclopedia Britannica]</ref> === Varane stiil === Varast Burgundia romaanikat mõjutas tugevasti varasem [[Karolingide arhitektuur|Karolingide]] ja [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuur]]. Nii on [[Tournus' Saint-Philiberti kloostrikirik]]ul, [[Châtillon-sur-Seine'i kirik]]ul ja [[Mâconi katedraal]]il [[lääneehitis]]. Samuti olid ehitistel varakult [[Lombardia]] [[langobardide arhitektuur]]ist pärit [[kaarfriis]]id. Heaks näiteks varasest Cluny kloostri ehitamise eelsest Burgundia romaanikast on [[Tournus' Saint-Philiberti klooster]], mis pärineb peamiselt 11. ja 12. sajandist. Kloostrikiriku põhiplaan, ruum ja dekoor kannavad Karolingide arhitektuuri mõjusid nii põhja- kui ka lõunapoolsetest piirkondadest. Kiriku 11. sajandist pärineva [[pikihoone]] [[võlv]] on ainulaadne: rida suuri kaari toetab kiriku pikiteljega risti paigutatud [[silindervõlv]]i lõike. Pikihoone ees asub [[narteks]] kahe torniga lääneehitises, mida kaunistavad lõunapoolse päritoluga kaarfriisid ja [[petik]]ud. Samuti kaunistavad kaarfriisid, nn lombardia kaared 11. sajandi viimasest veerandist ja 12. sajandist pärinevat [[Chapaize'i Saint-Martini kirik]]ut, sealhulgas üle 35 m kõrgust kellatorni, ja [[Mâconnais]]', [[Dijon]]i ja [[Beaune]]'i ümbruse väikekirikuid. === Cluny stiil === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} == Viited == {{Viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] 0iop2i7yq6j6k0s2yebd0ai474ey6x3 Cortinarius cotoneus 0 721760 7241091 2026-09-24T17:15:32Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Viltjas vöödik]] 7241091 wikitext text/x-wiki #suuna[[viltjas vöödik]] ecqpj6vi69964g36uau4h4ve6xwig6m Vikipeedia:Nädala pildid/40 (2026) 4 721761 7241153 2026-09-24T18:41:06Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Stukkdekoor Eesti Kirjandusmuuseumis 04.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Stukkdekoor Eesti Kirjandusmuuseumis |tekst='''[[Eesti Kirjandusmuuseum]]''' on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hallatav riiklik [[teadus- ja arendusasutus]] [[Tartu]]s, mis ühtlasi täidab riigi keskse [[mäluasutus]]e ülesandeid, hallates olulisi [[kultuurilugu|kultuuriloo]] ja [[rahvaluule]] ([[folkloristika]]) teadus[[arhiiv]]e ning eesti rahvus[[trükis]]e- ja vanaraam...' 7241153 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Stukkdekoor Eesti Kirjandusmuuseumis 04.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Stukkdekoor Eesti Kirjandusmuuseumis |tekst='''[[Eesti Kirjandusmuuseum]]''' on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hallatav riiklik [[teadus- ja arendusasutus]] [[Tartu]]s, mis ühtlasi täidab riigi keskse [[mäluasutus]]e ülesandeid, hallates olulisi [[kultuurilugu|kultuuriloo]] ja [[rahvaluule]] ([[folkloristika]]) teadus[[arhiiv]]e ning eesti rahvus[[trükis]]e- ja vana[[raamatukogu]]sid ning tagades nende arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.<P>Pildil on kirjandusmuuseumi hoonel asuv [[stukk]]dekoor. |autor=[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] }} 9k1dvhtf34tvpka0ju1qvw4gpwgave5 Vikipeedia:Nädala pildid/41 (2026) 4 721762 7241160 2026-09-24T18:47:42Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Pühajärve sõjatamm udus.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Pühajärve sõjatamm udus |tekst='''[[Pühajärve sõjatamm]]''' asub [[Pühajärve]]l.<P>[[Harilik tamm|Tamm]] on nime saanud [[1841]]. aastal toimunud [[talupoeg]]ade vastuhakust [[Pühajärve mõis]]niku vastu.<P>Tamme ümbermõõt on tamme juures oleva teabetahvli järgi 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanus arvatakse olevat 300-400 aastat. |autor=[[:Commons:user:Amadvr|Janno Loide]] }}' 7241160 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Pühajärve sõjatamm udus.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Pühajärve sõjatamm udus |tekst='''[[Pühajärve sõjatamm]]''' asub [[Pühajärve]]l.<P>[[Harilik tamm|Tamm]] on nime saanud [[1841]]. aastal toimunud [[talupoeg]]ade vastuhakust [[Pühajärve mõis]]niku vastu.<P>Tamme ümbermõõt on tamme juures oleva teabetahvli järgi 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanus arvatakse olevat 300-400 aastat. |autor=[[:Commons:user:Amadvr|Janno Loide]] }} a3f1wt0zfbktghl5dy822bwh8chbq5y Vikipeedia:Nädala pildid/42 (2026) 4 721763 7241165 2026-09-24T18:53:02Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Koeru kirikuaed 1 - OlariPilnik.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Koeru kirikuaed |tekst='''[[Koeru]]''' on [[alevik]] [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Järva vald|Järva vallas]]. Koerus asus enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal [[Koeru vald|Koeru valla]] keskus. |autor=[[:Commons:user:OlariP|Olari Pilnik]] }}' 7241165 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Koeru kirikuaed 1 - OlariPilnik.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Koeru kirikuaed |tekst='''[[Koeru]]''' on [[alevik]] [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Järva vald|Järva vallas]]. Koerus asus enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal [[Koeru vald|Koeru valla]] keskus. |autor=[[:Commons:user:OlariP|Olari Pilnik]] }} 2dwhtrx1icv7nfre93o7xi6yzo5kgb6 Vikipeedia:Nädala pildid/43 (2026) 4 721764 7241169 2026-09-24T18:57:15Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Vahastu kalmistu (1).jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Vahastu kalmistu |tekst='''[[Vahastu kalmistu]]''' on [[kalmistu]] [[Raplamaa]]l [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Vahastu]] külas. Kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini [[2017]]. aastal asus ta [[Kaiu vald|Kaiu vallas]].<P>Kalmistu asub [[Vahastu kirik]]u juures, mis valmis [[1883]]. aastal [[Türi]] abikirikuna. Samasse aega jäi ka kalmistu avamine. |autor=Kairi Kalmann }}' 7241169 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Vahastu kalmistu (1).jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Vahastu kalmistu |tekst='''[[Vahastu kalmistu]]''' on [[kalmistu]] [[Raplamaa]]l [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Vahastu]] külas. Kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini [[2017]]. aastal asus ta [[Kaiu vald|Kaiu vallas]].<P>Kalmistu asub [[Vahastu kirik]]u juures, mis valmis [[1883]]. aastal [[Türi]] abikirikuna. Samasse aega jäi ka kalmistu avamine. |autor=Kairi Kalmann }} 1c0t0ifowvpeuxfijamaalvd3tkl673 1950. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis 0 721765 7241203 2026-09-24T20:02:15Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{{Infokast turniir | nimi = 1950. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[14. oktoober|14.-22. oktoober]] 1950 | korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px]] [[Bulgaaria]] | osalejaid = 6 | meister = {{PisiLipp|NSVL}} | eelmine = [[1948. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1948]] | järgmine = [[1951. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1951]] }...' 7241203 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1950. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[14. oktoober|14.-22. oktoober]] 1950 | korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px]] [[Bulgaaria]] | osalejaid = 6 | meister = {{PisiLipp|NSVL}} | eelmine = [[1948. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1948]] | järgmine = [[1951. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1951]] }} '''1950. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 2. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Need toimusid [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s 14.–22. oktoobrini 1950. aastal. Euroopa meistrivõistluste mängud toimusid õues Sofia velodroomil. Osalesid ainult [[Ida-Euroopa]] võistkonnad. Meistritiitli võitis Nõukogude Liit, edestades tiitlikaitsjat Tšehhoslovakkiat. == Võistluste formaat == Kuus osalejat mängis ühes alagrupis ja mängiti ringturniiri. Esimese koha saavutanud võistkond tuli Euroopa meistriks. == Osalejad == Osalesid järgmised rahvusvõistkonnad: *[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union_(1936_–_1955).svg|24px]] [[NSVL]] *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1949-1956;_1-2_aspect_ratio).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1948–1952).svg|24px]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} == Ringturniir == == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=258&PID=567 1950 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150626135516/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1950.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1950-o6410 European Championship 1950] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1950. aasta spordis]] gonvjtw8p4qwdtix4n7ilqd2gzn8cv0 Sündinud 1966 0 721766 7241211 2026-09-24T20:25:42Z Mees9 118868 Lehekülje loomine 7241211 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1966]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1966}} == Jaanuar == * [[1. jaanuar]] – [[Maris Lauri]], eesti poliitik * [[4. jaanuar]] – [[Alar Sikk]], eesti alpinist * [[10. jaanuar]] – [[Taavi Aas]], eesti poliitik * [[12. jaanuar]] – [[Ragnar Kond]], eesti ajakirjanik * 12. jaanuar – [[Verni Leivak]], eesti ajakirjanik * [[13. jaanuar]] – [[Patrick Dempsey]], USA näitleja * [[31. jaanuar]] – [[Madis Eek]], eesti arhitekt * 31. jaanuar – [[Hendrik Sal-Saller]], eesti laulja == Veebruar == * [[4. veebruar]] – [[Piret Kalda]], eesti näitleja * [[6. veebruar]] – [[Rick Astley]], inglise laulja * [[17. veebruar]] – [[Heiki Hepner]], eesti poliitik * [[24. veebruar]] – [[Ben Miller]], inglise näitleja == Märts == * [[2. märts]] – [[Ann Leckie]], USA kirjanik * [[26. märts]] – [[Michael Imperioli]], USA näitleja == Aprill == * [[7. aprill]] – [[Angela Aak]], eesti kitarrist * [[8. aprill]] – [[Harri Rovanperä]], soome rallisõitja * [[15. aprill]] – [[Samantha Fox]], briti laulja * [[20. aprill]] – [[Margus Saar]], eesti ajakirjanik * [[22. aprill]] – [[Jeffrey Dean Morgan]], USA näitleja == Mai == * [[11. mai]] – [[Veronika Einberg]], eesti tõlkija * [[16. mai]] – [[Janet Jackson]], USA laulja * [[20. mai]] – [[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja * [[25. mai]] – [[Tauno Kangro]], eesti skulptor * [[27. mai]] – [[Oleg Ossinovski]], eesti ettevõtja * [[30. mai]] – [[Raul Adlas]], eesti arst == Juuni == * [[22. juuni]] – [[Michael Park]], inglise autorallisõitja * [[27. juuni]] – [[J. J. Abrams]], USA režissöör * [[28. juuni]] – [[Peeter Allik]], eesti kunstnik * 28. juuni – [[John Cusack]], USA näitleja * [[30. juuni]] – [[Mike Tyson]], USA poksija == Juuli == * [[8. juuli]] – [[Helle-Moonika Helme]], eesti poliitik * 8. juuli – [[Uku Kuut]], eesti muusik * [[14. juuli]] – [[Matthew Fox]], USA näitleja * [[29. juuli]] – [[Richard Steven Horvitz]], USA näitleja == August == * [[2. august]] – [[Alar Haak]], eesti laulja * [[27. august]] – [[Juhan Parts]], eesti poliitik == September == * [[2. september]] – [[Salma Hayek]], Mehhiko näitleja * [[8. september]] – [[Carola Häggkvist]], rootsi laulja * [[9. september]] – [[Adam Sandler]], USA näitleja * [[20. september]] – [[Kaarel Tarand]], eesti ajakirjanik * [[22. september]] – [[Erdoğan Atalay]], saksa näitleja * [[24. september]] – [[Toomas Anni]], eesti laulja * [[28. september]] – [[Rainer Nõlvak]], eesti ettevõtja == Oktoober == * [[1. oktoober]] – [[Külli Palmsaar]], eesti näitleja * [[29. oktoober]] – [[Peep Ehasalu]], eesti kirjanik == November == * [[2. november]] – [[David Schwimmer]], USA näitleja * [[8. november]] – [[Gordon Ramsay]], briti kokk * [[23. november]] – [[Raivo Hein]], eesti ettevõtja * [[25. november]] – [[Antti Kammiste]], eesti muusik == Detsember == * [[5. detsember]] – [[Patricia Kaas]], prantsuse laulja * [[8. detsember]] – [[Sinéad O'Connor]], iiri laulja * [[10. detsember]] – [[Rein Ahas]], eesti geograaf * [[17. detsember]] – [[Kristiina Ojuland]], eesti poliitik * [[28. detsember]] – [[Toomas Tross]], eesti kloun * [[30. detsember]] – [[Rain Lõhmus]], eesti ettevõtja [[Kategooria:Sündinud 1966]] [[Kategooria:Sündinute loendid]] ji7df7h54t9omd09x0y10ildhoxfgwo Mathieu van der Poel 0 721770 7241247 2026-09-24T22:04:05Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Jalgrattur | nimi = Mathieu van der Poel | pilt = MSR2026-06 MVDP.jpg | täisnimi = | hüüdnimi = |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1995|1|19}} |sünnikoht = [[Kapellen]], [[Belgia]] | pikkus = 184 cm | kaal = 75 kg | riik = {{Pisilipp|Holland}} | hetketiim = [[Alpecin–Premier Tech]] | ala = tsüklokross<br>maantee<br>maastikukross<br>gravel | roll = rattur | ratturitüüp = puncheur |amatööraastad1 = 2012–2013 |amatöörtiimid1 = IKO Enertherm–BKCP |profiaastad...' 7241247 wikitext text/x-wiki {{Jalgrattur | nimi = Mathieu van der Poel | pilt = MSR2026-06 MVDP.jpg | täisnimi = | hüüdnimi = |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1995|1|19}} |sünnikoht = [[Kapellen]], [[Belgia]] | pikkus = 184 cm | kaal = 75 kg | riik = {{Pisilipp|Holland}} | hetketiim = [[Alpecin–Premier Tech]] | ala = tsüklokross<br>maantee<br>maastikukross<br>gravel | roll = rattur | ratturitüüp = puncheur |amatööraastad1 = 2012–2013 |amatöörtiimid1 = IKO Enertherm–BKCP |profiaastad1 = 2014– |profitiimid1 = [[BKCP–Powerplus]] |saavutused = '''Suurtuurid''' :'''[[Tour de France]]''' :4 etapivõitu (2021, 2025, 2026) :'''[[Giro d'Italia]]''' ::1 etapivõit (2022) '''Mitmepäevasõidud''' : [[Tour of Belgium]] (2023) : [[Renewi Tour]] (2020) : [[Tour of Britain]] (2019) '''Ühepäevasõidud''' : [[File:Jersey rainbow.svg|15px]] [[Maanteesõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameister]] grupisõidus ([[2023. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2023]]) : [[File:MaillotHolanda.svg|20px]] [[Hollandi meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus|Hollandi meister]] grupisõidus (2018, 2020) : [[Milano-Sanremo]] (2023, 2025) : [[Ronde van Vlaanderen]] (2021, 2022, 2024) : [[Paris-Roubaix]] (2023, 2024, 2025) : [[Strade Bianche]] (2021) : [[Amstel Gold Race]] (2019) : [[E3 Saxo Classic]] (2024, 2025, 2026) : [[Omloop Nieuwsblad]] (2026) : [[Dwars door Vlaanderen]] (2019, 2022) : [[De Brabantse Pijl]] (2019) |medalid = }} {{medalitabel | nimi = ei | pilt = | pildisuurus = | medalid = {{Olümpia2|[[Maanteesõidu maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2023 Glasgow]]|Grupisõit}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2024 Zürich]]|Grupisõit}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused maanteesõidus]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused maanteesõidus|2018 Glasgow]]|Grupisõit}} {{Olümpia2|[[Maasikukrossi maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta maastikukrossi maailmameistrivõistlused|2018 Lenzerheide]]|Kross}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused maastikukrossis]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused maastikukrossis|2019 Brno]]|Kross}} {{Võistlus|[[Tsüklokrossi maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2015. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Tábor 2015]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2019. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Bogense 2019]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2020. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Dübendorf 2020]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2021. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Oostende 2021]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2023. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Hoogerheide 2023]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2024. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Tábor 2024]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2025. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Liévin 2025]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2026. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Hulst 2026]]|Tsüklokross}} {{Medal|hõbe|[[2017. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Bieles 2017]]|Tsüklokross}} {{Medal|pronks|[[2018. aasta tsüklokrossi maailmameistrivõistlused|Valkenburg 2018]]|Tsüklokross}} {{Võistlus|[[Euroopa meistrivõistlused tsüklokrossis]]}} {{Medal|kuld|[[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused tsüklokrossis|Tábor 2017]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused tsüklokrossis|Rosmalen 2018]]|Tsüklokross}} {{Medal|kuld|[[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused tsüklokrossis|Silvelle 2019]]|Tsüklokross}} {{Medal|hõbe|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused tsüklokrossis|Pontchâteau 2016]]|Tsüklokross}} {{Võistlus|[[Graveli maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2024. aasta graveli maailmameistrivõistlused|Flandria 2024]]|Gravel}} {{Medal|pronks|[[2022. aasta graveli maailmameistrivõistlused|Veneto 2022]]|Gravel}} }} '''Mathieu van der Poel''' (sündinud [[19. jaanuar]]il [[1995]] [[Belgia]]s [[Kapellen]]is) on [[Holland]]i [[Jalgrattasport|jalgrattur]]. Ta on kümnekordne maailmameister (8 tiitlit [[tsüklokross]]is, 1 [[maanteesõit|maantesõidus]], 1 [[gravel]]is). Ta on ainuke meesrattur, kes võinud maailmameistritiitli kolmel erineval jalgrattaspordi alal. Ta on üks kõigi aegade edukamatest tsüklokrossisõitjatest. Maanteesõidus üks oma aja edukamaid ühepäevasõitjaid. Ta võitnud maailma mainekamatest klassikutest, [[Monumendid (jalgrattasport)|Monumentidest]] [[Ronde van Vlaanderen]]i (2020, 2022, 2024), [[Milano-San Remo]] (2023, 2025) ja [[Paris-Roubaix]]' (2023, 2024, 2025) ning tulnud kaks korda grupisõidus Hollandi meistriks. Tema kauaaegset rivaliteeti belgase [[Wout Van Aert]]iga on spordiajakirjanduses peetud üheks rattaspordi ajaloo suurimaks<ref name="rival">{{Cite web |title=Van Aert vs. Van der Poel: A Rivalry for the Ages |url=https://www.welovecycling.com/wide/2023/04/12/van-aert-vs-van-der-poel-a-rivalry-for-the-ages/ |access-date=25 September 2026 |website=welovecycling.com }}</ref>. == Klubid == * 2014 – [[BKCP–Powerplus]] == Isiklikku == Van der Poeli perekonnas on mitmeid professionaalseid rattureid. Mathieu vend [[David van der Poel|David]] sõitis samuti tsüklokrossi ja oli maanteesõidus Mathieu pikaaegne tiimikaaslane. Nende isa [[Adri van der Poel]] on endine Hollandi tipprattur, tsüklokrossi maailmameister ja Tour de France'i etapivõitja. Emapoolne vanaisa oli Prantsusmaa rattalegand [[Raymond Poulidor]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ProCyclingStats}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Poel, Mathieu van der}} [[Kategooria:Hollandi jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] ny9nj50dnvy99czi82w9j8qhykso1oh Jérémy Jacquet 0 721771 7241257 2026-09-24T22:25:31Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Fail:Jacquet asse srfc 2425.png|pisi|Jérémy Jacquet Rennes'i särgis (2025)]] '''Jérémy Jacquet''' (sündinud [[13. juuli]]l [[2005]] [[Bondy]]s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa kõrgliigaklubis [[Liverpool FC]]. == Klubikarjäär == Jacquet alustas jalgpallimängimist 2011. aastal AS Outre Mer du Bois l'Abbé noortesüsteemis. Aastatel 2013–2019 kuulus ta RC Joinville'i noortevõistkondadesse ning 2019. aastal liitus St...' 7241257 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jacquet asse srfc 2425.png|pisi|Jérémy Jacquet Rennes'i särgis (2025)]] '''Jérémy Jacquet''' (sündinud [[13. juuli]]l [[2005]] [[Bondy]]s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa kõrgliigaklubis [[Liverpool FC]]. == Klubikarjäär == Jacquet alustas jalgpallimängimist 2011. aastal AS Outre Mer du Bois l'Abbé noortesüsteemis. Aastatel 2013–2019 kuulus ta RC Joinville'i noortevõistkondadesse ning 2019. aastal liitus [[Stade Rennais FC|Rennes'i]] noorteakadeemiaga.<ref>[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10332-jacquet-jeremy/fiche.html Jérémy Jacquet]. Prantsusmaa Jalgpalliliit. Vaadatud 24.9.2026.</ref> Rennes'is mängis Jacquet esialgu poolkaitsjana, kuid klubi noortetreenerid hakkasid teda kasutama keskkaitses. Hiljem on ta oma suure eeskujuna nimetanud Liverpooli ja Hollandi koondise keskkaitsjat [[Virgil van Dijk]]i.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/jeremy-jacquet-factfile-aerial-dominance-van-dijk-respect-and-lfc-homework|title=Jeremy Jacquet factfile: Aerial dominance, Van Dijk respect and LFC homework|publisher=Liverpool FC|language=en|date=1 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 2022. aastal hakkas Jacquet mängima Rennes'i reservmeeskonnas ning sõlmis klubiga esimese profilepingu. Rennes'i reservmeeskonna eest pidas ta Prantsusmaa tugevuselt viiendas liigas 31 kohtumist ja lõi kolm väravat. Rennes'i esindusmeeskonnas ja [[Ligue 1|Prantsusmaa kõrgliigas]] debüteeris Jacquet 13. jaanuaril 2024, kui sekkus kohtumise lõpus vahetusest [[OGC Nice]]'i vastu. Rennes võitis kodus peetud kohtumise 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.staderennais.com/en/news/depart-jacquet-officiel|title=Jérémy Jacquet has signed for the Reds|publisher=Stade Rennais FC|language=en|date=1 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Sama kuu lõpus siirdus Jacquet hooaja lõpuni laenule teise Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Clermont Foot]]. Ta pidas hooaja 2023/24 teises pooles Clermonti eest kuus liigakohtumist. Clermont lõpetas hooaja Prantsusmaa kõrgliigas viimasel kohal ja langes [[Ligue 2]]-sse. 2024. aasta suvel pikendati Jacquet' laenulepingut Clermontis veel ühe hooaja võrra. Hooaja 2024/25 esimeses pooles kujunes temast klubi põhikoosseisu mängija. Esimese värava lõi Jacquet profikarjääris 10. jaanuaril 2025, kui tegi Clermonti ainsa värava 1:0 võidumängus [[FC Martigues]]i vastu. Kaks nädalat hiljem, 25. jaanuaril, lõi ta värava ka 2:3 kaotusmängus [[FC Lorient]]i vastu.<ref>[https://fbref.com/en/players/cef70c94/matchlogs/2024-2025/Jeremy-Jacquet-Match-Logs Jérémy Jacquet – 2024/25 Match Logs]. FBref. Vaadatud 24.9.2026.</ref> Hooaja jooksul pidas Jacquet Clermonti eest Prantsusmaa esiliigas 17 kohtumist ja lõi kaks väravat. Lisaks mängis ta ühes Prantsusmaa karikavõistluste kohtumises. Kokku kogunes talle kahe Clermontis veedetud poolhooaja jooksul 24 ametlikku kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-complete-signing-jeremy-jacquet|title=Liverpool complete signing of Jeremy Jacquet|publisher=Liverpool FC|language=en|date=1 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 2025. aasta veebruari alguses lõpetas Rennes Jacquet' laenulepingu ennetähtaegselt ja kutsus ta tagasi põhimeeskonda. Rennes'i eest naasis ta väljakule 8. veebruaril 2025, kui mängis kõik 90 minutit 2:0 võidumängus [[AS Saint-Étienne]]i vastu. Jacquet tõusis kiiresti Rennes'i põhikoosseisu. Hooaja 2024/25 teises pooles alustas ta algkoosseisus 11 liigakohtumist ja andis ühe väravasöödu.<ref>{{cite web|url=https://www.staderennais.com/en/news/jeremy-jacquet-poursuit-son-aventure-avec-les-rouge-et-noir|title=Jérémy Jacquet extends his contract|publisher=Stade Rennais FC|language=en|date=26 May 2025|access-date=24 September 2026}}</ref> 26. mail 2025 pikendas Jacquet Rennes'iga lepingut 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.staderennais.com/en/news/jeremy-jacquet-poursuit-son-aventure-avec-les-rouge-et-noir|title=Jérémy Jacquet extends his contract|publisher=Stade Rennais FC|language=en|date=26 May 2025|access-date=24 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 kinnistas Jacquet oma koha Rennes'i kaitseliinis. Ta kuulus algkoosseisu kõigis hooaja esimeses pooles peetud liigamängudes. Hooaja jooksul pidas ta Prantsusmaa kõrgliigas 19 kohtumist, kõik algkoosseisus.<ref>[https://www.staderennais.com/equipe-pro/jeremy-jacquet Jérémy Jacquet]. Stade Rennais FC. Vaadatud 24.9.2026.</ref> 2. veebruaril 2026 teatasid Rennes ja [[Liverpool FC]], et klubid olid jõudnud kokkuleppele Jacquet' üleminekus Liverpooli. Lepingu järgi jäi Jacquet hooaja lõpuni Rennes'i ja pidi liituma Liverpooliga 1. juulil 2026.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-agree-deal-sign-jeremy-jacquet|title=Liverpool agree deal to sign Jeremy Jacquet|publisher=Liverpool FC|language=en|date=2 February 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Meedia andmetel oli üleminekusumma 55 miljonit naelsterlingit ning tulemuspõhiste lisatasudega võis see tõusta 60 miljoni naelani. Jacquet sõlmis Liverpooliga lepingu 2031. aasta suveni ning klubil on võimalus seda veel aasta võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/transfer/news/13502234/jeremy-jacquet-transfer-news-liverpool-sign-rennes-defender-in-60m-deal-with-20-year-old-moving-to-anfield-this-summer|title=Jeremy Jacquet transfer news: Liverpool sign Rennes defender in £60m deal|publisher=Sky Sports|language=en|date=2 February 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Vaid viis päeva pärast Liverpooli ülemineku väljakuulutamist sai Jacquet Rennes'i 1:3 kaotusmängus [[RC Lens]]i vastu vasaku õla raske vigastuse.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/liverpool-new-signing-jacquet-suffers-serious-injury-2026-02-08/|title=Liverpool new signing Jacquet suffers 'serious' injury|publisher=Reuters|language=en|date=8 February 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Märtsi alguses tehti talle Pariisis operatsioon ning vigastuse tõttu ta hooajal enam väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.staderennais.com/actualites/equipe-pro/bon-retablissement-jeremy|title=Bon rétablissement Jérémy !|publisher=Stade Rennais FC|language=fr|date=6 March 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas Jacquet Rennes'i eest kõigis võistlussarjades 21 kohtumist. Kokku jäi tema arvele Rennes'i esindusmeeskonnas 33 ametlikku kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-complete-signing-jeremy-jacquet|title=Liverpool complete signing of Jeremy Jacquet|publisher=Liverpool FC|language=en|date=1 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 1. juulil 2026 sai Jacquet' üleminek Liverpooli ametlikult teoks. Liverpoolis sai ta särginumbriks 5, mida oli enne teda kandnud kaasmaalane [[Ibrahima Konaté]].<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/jeremy-jacquets-liverpool-squad-number-confirmed|title=Jeremy Jacquet's Liverpool squad number confirmed|publisher=Liverpool FC|language=en|date=16 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Suveks oli Jacquet õlavigastusest paranenud ning sai osaleda Liverpooli hooajaeelses ettevalmistuses.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/he-has-all-tools-andoni-iraolas-admiration-jeremy-jacquet|title='He has all the tools' – Andoni Iraola's admiration for Jeremy Jacquet|publisher=Liverpool FC|language=en|date=18 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Liverpooli eest mängis Jacquet esimest korda 16. augustil 2026 hooajaeelses [[sõprusmäng]]us Itaalia klubi [[Como 1907]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja lõi 44. minutil Liverpooli teise värava. Liverpool võitis kohtumise 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/gakpo-and-jacquet-score-liverpool-close-pre-season-anfield-win-over-como|title=Gakpo and Jacquet score as Liverpool close pre-season with Anfield win over Como|publisher=Liverpool FC|language=en|date=16 August 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Ametlikus kohtumises ja [[Premier League]]'is debüteeris Jacquet 23. augustil 2026. Ta kuulus Liverpooli algkoosseisu hooaja avamängus [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu ning kohtumine lõppes 2:2 viigiga.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/confirmed-liverpool-line-v-newcastle-united-9|title=Confirmed Liverpool line-up v Newcastle United|publisher=Liverpool FC|language=en|date=23 August 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> [[UEFA Meistrite Liiga]]s debüteeris Jacquet Liverpooli eest 9. septembril 2026. Ta kuulus algkoosseisu liigafaasi avamängus [[Madridi Atlético]] vastu ning Liverpool võitis kohtumise 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-comeback-clinches-champions-league-win-over-atletico-madrid|title=Liverpool comeback clinches Champions League win over Atletico Madrid|publisher=Liverpool FC|language=en|date=9 September 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Jacquet alustas algkoosseisus kõiki Liverpooli hooaja 2026/27 esimest viit Premier League'i kohtumist. Septembrikuu kolmes liigamängus ei lasknud Liverpool endale ühtegi väravat lüüa ning 24. septembril nimetati Jacquet Premier League'i septembrikuu parima mängija auhinna kandidaatide hulka.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/isak-and-jacquet-shortlisted-premier-league-player-month|title=Isak and Jacquet shortlisted for Premier League Player of the Month|publisher=Liverpool FC|language=en|date=24 September 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Jacquet on esindanud Prantsusmaad erinevates noortekoondistes. 2022. aastal mängis ta ühe kohtumise Prantsusmaa U17-koondises. Aastatel 2022–2023 pidas ta U18-koondises üheksa kohtumist.<ref>[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10332-jacquet-jeremy/fiche.html Jérémy Jacquet]. Prantsusmaa Jalgpalliliit. Vaadatud 24.9.2026.</ref> Aastatel 2023–2024 mängis Jacquet [[Prantsusmaa U19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U19-koondises]]. Ta pidas koondises 14 kohtumist ja lõi kaks väravat. 2024. aasta suvel kuulus Jacquet Prantsusmaa U19-koondisse [[2024. aasta Euroopa U19 jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa U19 meistrivõistlustel]] Põhja-Iirimaal. Ta kuulus algkoosseisu kõigis viies Prantsusmaa kohtumises. Jacquet lõi alagrupimängus Taani vastu penaltist Prantsusmaa 4:2 võidumängu otsustava värava. Prantsusmaa jõudis turniiri finaali, kus kaotas Hispaaniale 0:2. Jacquet valiti turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/under19/news/028f-1b7b0d4d62bc-f2cde904ed61-1000--2024-under-19-euro-team-of-the-tournament/|title=2024 Under-19 EURO Team of the Tournament|publisher=UEFA|language=en|date=31 July 2024|access-date=24 September 2026}}</ref> 2024. aasta novembris mängis Jacquet kaks kohtumist Prantsusmaa U20-koondises. 16. novembril lõi ta 1:1 viigimängus Taani vastu värava. U20-koondises jäi tema arvele kaks kohtumist ja üks värav.<ref>[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10332-jacquet-jeremy/fiche.html Jérémy Jacquet]. Prantsusmaa Jalgpalliliit. Vaadatud 24.9.2026.</ref> [[Prantsusmaa U21 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U21-koondises]] debüteeris Jacquet 21. märtsil 2025 sõprusmängus Inglismaa vastu. Ta sekkus kohtumise lõpus vahetusest ning Prantsusmaa võitis 5:3. Kolm päeva hiljem kuulus ta esimest korda U21-koondise algkoosseisu ning mängis kõik 90 minutit 4:0 võidumängus Slovakkia vastu. 2025. aasta sügisel mängis Jacquet U21 Euroopa meistrivõistluste valikturniiril Fääri saarte, Eesti ja Šveitsi vastu. 2026. aasta septembri seisuga oli ta pidanud Prantsusmaa U21-koondises viis kohtumist.<ref>[https://www.transfermarkt.com/jeremy-jacquet/nationalmannschaft/spieler/1004301/verein/9323/plus/0 Jérémy Jacquet – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 24.9.2026.</ref> 18. septembril 2026 kutsus Prantsusmaa A-koondise uus peatreener [[Zinédine Zidane]] Jacquet' esimest korda [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|A-koondisse]].<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/jacquet-among-new-faces-zidanes-first-france-squad-2026-09-18/|title=Jacquet among new faces in Zidane's first France squad|publisher=Reuters|language=en|date=18 September 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;Prantsusmaa U19-koondis *[[Euroopa U19 jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa U19 meistrivõistlused]]: teine koht 2024 ;Individuaalsed *Euroopa U19 meistrivõistluste sümboolne koosseis: 2024 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.liverpoolfc.com/teams/mens-team/jeremy-jacquet Jérémy Jacquet] Liverpooli kodulehel *[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10332-jacquet-jeremy/fiche.html Jérémy Jacquet] Prantsusmaa Jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/jeremy-jacquet/profil/spieler/1004301 Jérémy Jacquet] Transfermarkti lehel {{Liverpool FC mängijad}} {{JÄRJESTA:Jacquet, Jeremy}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 6203e13y5r8icxu0scx479giha3n9fi Jeremie Frimpong 0 721772 7241261 2026-09-24T22:39:57Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Fail:Jeremie Frimpong 04012026 (3) (cropped).jpg|pisi|Jeremie Frimpong (2026)]] '''Jeremie Agyekum Frimpong''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[2000]] [[Amsterdam]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib paremkaitsja, paremäärekaitsja või paremäärena Inglismaa kõrgliigaklubis [[Liverpool FC]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Frimpong sündis Amsterdamis [[Ghana]] päritolu perekonnas. Kui ta oli seitsmeaastane, kolis per...' 7241261 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jeremie Frimpong 04012026 (3) (cropped).jpg|pisi|Jeremie Frimpong (2026)]] '''Jeremie Agyekum Frimpong''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[2000]] [[Amsterdam]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib paremkaitsja, paremäärekaitsja või paremäärena Inglismaa kõrgliigaklubis [[Liverpool FC]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Frimpong sündis Amsterdamis [[Ghana]] päritolu perekonnas. Kui ta oli seitsmeaastane, kolis perekond Inglismaale [[Manchester]]i. Noorpõlves mängis ta Manchesteri Claytoni linnaosas klubides AFC Clayton ja Clayton Villa. Üheksa-aastaselt märkasid teda noorteturniiril nii [[Manchester City FC|Manchester City]] kui ka Liverpooli skaudid. Frimpong valis Manchester City, kuna selle treeningbaas asus tema kodukohale lähemal.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/10-things-know-about-jeremie-frimpong|title=10 things to know about Jeremie Frimpong|publisher=Liverpool FC|language=en|date=30 May 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> 2010. aastal liitus Frimpong Manchester City noorteakadeemiaga. Ta läbis klubi eri vanuseklasside võistkonnad ning mängis hiljem Manchester City U23-meeskonnas Premier League 2-s ja U19-meeskonnas [[UEFA Noorteliiga]]s. Klubi esindusmeeskonnas ta ametlikku kohtumist ei pidanud. 2. septembril 2019 siirdus 18-aastane Frimpong Šotimaa kõrgliigaklubisse [[Celtic FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/16756/|title=New Bhoys already making an impact with the Scottish champions|publisher=Celtic FC|language=en|date=3 September 2019|access-date=25 September 2026}}</ref> Celticu esindusmeeskonnas debüteeris Frimpong 25. septembril 2019 Šotimaa liigakarika veerandfinaalis [[Partick Thistle FC|Partick Thistle'i]] vastu. Celtic võitis kohtumise 5:0 ning Frimpong valiti oma debüütmängus kohtumise parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/16861/|title=Jeremie Frimpong determined to build on dream Celtic debut|publisher=Celtic FC|language=en|date=26 September 2019|access-date=25 September 2026}}</ref> Šotimaa kõrgliigas debüteeris ta sama aasta 19. oktoobril 6:0 võidumängus [[Ross County FC|Ross County]] vastu. Esimese värava lõi Frimpong profikarjääris 27. oktoobril 2019, kui Celtic alistas võõrsil [[Aberdeen FC|Aberdeeni]] 4:0. Frimpong lõi kohtumise 15. minutil Celticu teise värava.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/17003/|title=Frimpong elated after scoring his first goal for Celtic|publisher=Celtic FC|language=en|date=28 October 2019|access-date=25 September 2026}}</ref> 8. detsembril 2019 kuulus Frimpong Celticu algkoosseisu Šotimaa liigakarikafinaalis [[Rangers FC|Rangersi]] vastu. Celtic läks [[Christopher Jullien]]i väravast juhtima, kuid 63. minutil eemaldati Frimpong väljakult, kui ta tegi karistusalas vea [[Alfredo Morelos]]e vastu. Celticu väravavaht [[Fraser Forster]] tõrjus Morelose penalti ning Celtic võitis kümnekesi mängides finaali 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/17222/|title=Ten-man Celtic defeat Rangers to win League Cup final|publisher=Celtic FC|language=en|date=8 December 2019|access-date=25 September 2026}}</ref> Hooajal 2019/20 tuli Frimpong Celticuga Šotimaa meistriks. Samuti võitis klubi Šotimaa karika ja liigakarika, saavutades neljandat hooaega järjest kõik kolm kodumaist tiitlit. Frimpong pidas oma esimesel hooajal kõigis võistlussarjades 21 kohtumist ja lõi kaks väravat. 2020. aasta juunis valisid Celticu poolehoidjad Frimpongi klubi hooaja parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/18179/|title=Oh my days! Jeremie Frimpong wins Celtic Young Player of the Year|publisher=Celtic FC|language=en|date=8 June 2020|access-date=25 September 2026}}</ref> Hooajal 2020/21 jäi Frimpong Celticu põhikoosseisu. Enne 2021. aasta jaanuaris klubist lahkumist pidas ta sel hooajal kõigis võistlussarjades 30 kohtumist ja lõi ühe värava. Kokku mängis ta Celticu eest 51 ametlikus kohtumises ja lõi kolm väravat. 27. jaanuaril 2021 siirdus Frimpong Saksamaa kõrgliigaklubisse [[Leverkuseni Bayer]]. Ta sõlmis klubiga nelja ja poole aasta pikkuse lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/sport/football/55824174|title=Jeremie Frimpong: Celtic right-back joins Bayer Leverkusen|publisher=BBC Sport|language=en|date=27 January 2021|access-date=25 September 2026}}</ref> Saksamaa kõrgliigas debüteeris Frimpong 6. veebruaril 2021 kohtumises [[VfB Stuttgart]]i vastu. Leverkusen võitis mängu 5:2. Oma esimese poolhooaja jooksul pidas ta Leverkuseni eest kõigis võistlussarjades 13 kohtumist. Esimese värava lõi Frimpong Leverkuseni eest 27. oktoobril 2021 Saksamaa karikavõistluste kohtumises [[Karlsruher SC]] vastu. Hooajal 2021/22 lõi ta kõigis võistlussarjades kahe värava. Hooajal 2022/23 kujunes Frimpong Leverkuseni üheks resultatiivsemaks mängijaks. Ta pidas Saksamaa kõrgliigas kõik 34 kohtumist ja lõi kaheksa väravat. Kõigis võistlussarjades mängis ta 48 kohtumises ja lõi üheksa väravat. Leverkusen jõudis [[UEFA Euroopa Liiga]]s poolfinaali. 3. oktoobril 2023 pikendas Frimpong Leverkuseniga lepingut 2028. aastani. Hooaeg 2023/24 kujunes nii Frimpongi kui ka Leverkuseni jaoks ajalooliseks. Peatreener [[Xabi Alonso]] juhendamisel võitis Leverkusen esimest korda klubi ajaloos Saksamaa meistritiitli. Meistritiitel kindlustati 14. aprillil 2024, kui [[SV Werder Bremen|Werder Bremen]] alistati 5:0.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/bayer-leverkusen-are-2023-24-bundesliga-champions-26930|title=Bayer Leverkusen are 2023/24 Bundesliga champions!|publisher=Bundesliga|language=en|date=16 April 2024|access-date=25 September 2026}}</ref> Leverkusen lõpetas hooaja Saksamaa kõrgliigas kaotuseta – 34 kohtumisest võideti 28 ja viigistati kuus. Sellise saavutusega sai Leverkusenist esimene klubi Bundesliga ajaloos, kes oli läbinud terve hooaja kaotuseta.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/bayer-leverkusen-receive-meisterschale-title-after-augsburg-matchday-34-27388|title=Bayer Leverkusen lift the Meisterschale after beating Augsburg|publisher=Bundesliga|language=en|date=18 May 2024|access-date=25 September 2026}}</ref> Frimpong lõi hooajal 2023/24 Saksamaa kõrgliigas 31 kohtumisega üheksa väravat. Üks tema tähelepanuväärsemaid tabamusi sündis 10. veebruaril 2024 Müncheni Bayerni vastu, kui ta lõi üleminutitel 3:0 võidumängu viimase värava. 25. mail 2024 võitis Leverkusen ka Saksamaa karikavõistlused, alistades finaalis [[1. FC Kaiserslautern]]i 1:0. Euroopa Liigas jõudis Leverkusen finaali, kuid kaotas seal [[Atalanta BC|Atalantale]] 0:3. Kõigis võistlussarjades pidas Frimpong hooajal 2023/24 47 kohtumist, lõi 14 väravat ja andis 12 väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/10-things-know-about-jeremie-frimpong|title=10 things to know about Jeremie Frimpong|publisher=Liverpool FC|language=en|date=30 May 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> 17. augustil 2024 võitis Frimpong Leverkuseniga ka Saksamaa superkarika. Leverkusen mängis [[VfB Stuttgart]]iga normaalajal 2:2 viiki ja võitis penaltiseeria 4:3.<ref>[https://datencenter.dfb.de/personen/jeremie-frimpong/spieler Jeremie Frimpong]. Saksamaa Jalgpalliliit. Vaadatud 25.9.2026.</ref> Hooajal 2024/25 pidas Frimpong Saksamaa kõrgliigas 33 kohtumist ja lõi viis väravat. Kõigis võistlussarjades kogunes talle 48 mängu ja viis väravat. Nelja ja poole Leverkusenis veedetud hooaja jooksul pidas Frimpong klubi eest kokku 190 ametlikku kohtumist, lõi 30 väravat ja andis Liverpooli andmetel 44 väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-agree-signing-jeremie-frimpong-bayer-leverkusen|title=Liverpool agree signing of Jeremie Frimpong from Bayer Leverkusen|publisher=Liverpool FC|language=en|date=30 May 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> 30. mail 2025 teatas [[Liverpool FC]], et oli jõudnud Leverkuseniga Frimpongi üleminekus kokkuleppele. Frimpong sõlmis Liverpooliga pikaajalise lepingu; tema leping kehtib 2030. aasta juunini. Üleminekusummaks oli ligikaudu 29,5 miljonit naelsterlingit.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-agree-signing-jeremie-frimpong-bayer-leverkusen|title=Liverpool agree signing of Jeremie Frimpong from Bayer Leverkusen|publisher=Liverpool FC|language=en|date=30 May 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> Liverpoolis sai Frimpong särginumbriks 30, mida ta oli kandnud ka Leverkusenis. Esimese ametliku kohtumise pidas Frimpong Liverpooli eest 10. augustil 2025 Inglismaa superkarikamängus [[Crystal Palace FC|Crystal Palace'i]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja lõi 21. minutil Liverpooli teise värava. Frimpong on hiljem öelnud, et üritas olukorras tegelikult tsenderdada, kuid pall lendas väravavahist üle võrku. Kohtumine lõppes 2:2 ja Crystal Palace võitis penaltiseeria 3:2.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/jeremie-frimpong-my-first-lfc-goal-was-cross-it-still-felt-so-good|title=Jeremie Frimpong: My first LFC goal was a cross... but it still felt so good|publisher=Liverpool FC|language=en|date=14 August 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> [[Premier League]]'is debüteeris Frimpong 15. augustil 2025 hooaja avamängus [[AFC Bournemouth]]i vastu. Ta kuulus Liverpooli algkoosseisu, kuid vahetati 60. minutil välja reielihasevigastuse tõttu. Liverpool võitis kohtumise 4:2.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/lfc-injury-update-jeremie-frimpong-out-conor-bradley-back-training|title=LFC injury update: Jeremie Frimpong out, Conor Bradley back in training|publisher=Liverpool FC|language=en|date=21 August 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> Vigastuse tõttu jäi ta järgmistest mängudest Newcastle Unitedi ja Arsenali vastu kõrvale. 2025. aasta sügisel jagas Frimpong paremkaitsja positsioonil mänguaega [[Conor Bradley]]ga ning teda kasutati ka parema ääre ründavamates rollides. 12. jaanuaril 2026 lõi Frimpong oma esimese värava [[Anfield]]il. Inglismaa karikavõistluste kolmandas ringis alistas Liverpool [[Barnsley FC]] 4:1 ning Frimpong lõi avapoolajal meeskonna teise värava.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/meant-lot-jeremie-frimpong-first-anfield-goal-win-over-barnsley-and-fa-cup-aim|title='Meant a lot' – Jeremie Frimpong on first Anfield goal|publisher=Liverpool FC|language=en|date=13 January 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Jaanuari lõpus sai Frimpong Meistrite Liiga kohtumises [[Qarabağ FK]] vastu kubemepiirkonna vigastuse ja jäi mitmest järgmisest mängust kõrvale. Veebruari lõpus naasis ta väljakule. Hooajal 2025/26 pidas Frimpong Liverpooli eest kõigis võistlussarjades 35 kohtumist ja lõi kaks väravat. Premier League'is osales ta 21 mängus ja andis ühe väravasöödu. Liverpool lõpetas Inglismaa kõrgliiga viienda kohaga ja pääses järgmiseks hooajaks Meistrite Liigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-secure-champions-league-qualification-final-day-draw-brentford|title=Liverpool secure Champions League qualification with final-day draw against Brentford|publisher=Liverpool FC|language=en|date=24 May 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Frimpong on esindanud Hollandit U19-, U20- ja U21-koondises. Hollandi U19-koondises pidas ta kolm, U20-koondises kaks ja U21-koondises kuus kohtumist. 2022. aasta novembris kutsuti Frimpong esimest korda [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi A-koondisse]], kui peatreener [[Louis van Gaal]] valis ta [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] koosseisu. Holland jõudis turniiril veerandfinaali, kuid Frimpong üheski mängus väljakule ei pääsenud. A-koondises debüteeris Frimpong 13. oktoobril 2023 Euroopa jalgpallimeistrivõistluste valikturniiri mängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu. Ta sekkus teisel poolajal vahetusest ning Holland kaotas kodus 1:2.<ref>[https://www.onsoranje.nl/teams/185184/speler/25677 Jeremie Frimpong]. OnsOranje. Vaadatud 25.9.2026.</ref> Esimese värava lõi Frimpong Hollandi A-koondises 6. juunil 2024 [[sõprusmäng]]us [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] vastu. Ta viis Hollandi 48. minutil 2:0 juhtima ning andis samas kohtumises väravasöödu [[Memphis Depay]]le. Holland võitis 4:0.<ref>[https://www.onsoranje.nl/teams/185184/speler/25677 Jeremie Frimpong]. OnsOranje. Vaadatud 25.9.2026.</ref> 2024. aasta suvel kuulus Frimpong Hollandi koondisse [[2024. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] Saksamaal. Ta sekkus vahetusest alagrupimängus [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] vastu ning kuulus algkoosseisu 0:0 viigimängus Prantsusmaaga. Samuti sai ta mõneks minutiks väljakule veerandfinaalis [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu. Holland jõudis poolfinaali, kus kaotas [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaale]] 1:2. 2026. aasta mais Hollandi peatreener [[Ronald Koeman]] Frimpongi [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] koosseisu ei valinud.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/netherlands-ronald-koeman-squad-announced|title=Netherlands name FIFA World Cup 2026 squad|publisher=FIFA|language=en|access-date=25 September 2026}}</ref> 2026. aasta 25. septembri seisuga oli Frimpong pidanud Hollandi A-koondises 15 kohtumist ja löönud ühe värava.<ref>[https://www.transfermarkt.com/jeremie-frimpong/nationalmannschaft/spieler/484547/verein/3379/plus/0 Jeremie Frimpong – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 25.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Celtic FC]] *[[Scottish Premiership|Šotimaa meister]]: 2019/20 *[[Scottish Cup|Šotimaa karikas]]: 2019/20 *[[Scottish League Cup|Šotimaa liigakarikas]]: 2019/20 ;[[Leverkuseni Bayer]] *[[Bundesliga|Saksamaa meister]]: [[Bundesliga hooaeg 2023–2024|2023/24]] *[[Saksamaa jalgpalli karikavõistlused|Saksamaa karikas]]: 2023/24 *[[DFL-Supercup|Saksamaa superkarikas]]: 2024 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: teine koht [[UEFA Euroopa Liiga hooaeg 2023–2024|2023/24]] ;Individuaalsed *Celtic FC hooaja parim noormängija: 2019/20 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.liverpoolfc.com/team/mens/player/jeremie-frimpong Jeremie Frimpong] Liverpooli kodulehel *[https://www.onsoranje.nl/teams/185184/speler/25677 Jeremie Frimpong] Hollandi Jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/jeremie-frimpong/profil/spieler/484547 Jeremie Frimpong] Transfermarkti lehel {{Liverpool FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Hollandi koondis}} {{UEFA Euro 2024 Hollandi koondis}} {{JÄRJESTA:Frimpong, Jeremie}} [[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]] [[Kategooria:Celtic FC mängijad]] [[Kategooria:Leverkuseni Bayeri mängijad]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 3aqnrrv74ab5fn4ht3qkj29qd8vuijk Al-Hilal SFC 0 721773 7241274 2026-09-24T23:24:44Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Al Hilal SFC]] 7241274 wikitext text/x-wiki #suuna[[Al Hilal SFC]] kp84hn9bsp6i5yi4es95hm3tcokgjqj Víctor Muñoz 0 721774 7241275 2026-09-24T23:26:37Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|2003. aastal sündinud jalgpallurist|1957. aastal sündinud jalgpalluri|Víctor Muñoz (sündinud 1957)}} [[Fail:Victor Munoz Argentina v Spain 19 July 2026-020.jpg|pisi|Víctor Muñoz Hispaania koondisega 2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] '''Víctor Muñoz Villanueva''' (sündinud [[13. juuli]]l [[2003]] [[Barcelona]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängija või ründajana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Liverpool FC]] ja Hispaani...' 7241275 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|2003. aastal sündinud jalgpallurist|1957. aastal sündinud jalgpalluri|Víctor Muñoz (sündinud 1957)}} [[Fail:Victor Munoz Argentina v Spain 19 July 2026-020.jpg|pisi|Víctor Muñoz Hispaania koondisega 2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] '''Víctor Muñoz Villanueva''' (sündinud [[13. juuli]]l [[2003]] [[Barcelona]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängija või ründajana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Liverpool FC]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. 2026. aastal tuli ta Hispaania koondisega [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]]. == Klubikarjäär == Muñoz alustas jalgpallimängimist 2012. aastal Barcelona klubi CE Sant Gabriel noortesüsteemis. 2014. aastal, 11-aastaselt, liitus ta [[FC Barcelona]] kuulsa noorteakadeemia [[La Masia]]ga. Kolme aasta pärast lahkus ta Barcelonast ja jätkas 2017. aastal arengut teises Kataloonia klubis [[CF Damm]], mille noortesüsteemi kuulus 2021. aastani.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/career-path-spain-impact-and-history-maker-get-know-victor-munoz|title=Career path, Spain impact and history-maker – get to know Victor Munoz|publisher=Liverpool FC|language=en|date=18 June 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> 2021. aasta suvel siirdus Muñoz [[Madridi Real]]i noorteakadeemiasse. Esimesel hooajal kuulus ta klubi U19-meeskonda ja tuli 2022. aastal Hispaania noorte karikavõistluste ''Copa del Rey Juvenil'' võitjaks.<ref>[https://www.realmadrid.com/es-ES/futbol/cantera-masculina/castilla/victor-munoz-villanueva Víctor Muñoz]. Real Madrid. Vaadatud 25.9.2026.</ref> Hooajal 2022/23 mängis Muñoz Real Madridi teise reservmeeskonna RSC Internacional FC eest Hispaania tugevuselt viiendas liigas. Ta pidas kõigis võistlussarjades 31 kohtumist ja lõi kümme väravat. 2023. aasta suvel edutati ta [[Real Madrid Castilla]]sse, mis mängis Hispaania tugevuselt kolmandas liigas [[Primera Federación]]. Oma esimese värava Castilla eest lõi Muñoz 16. septembril 2023 Madridi Atlético reservmeeskonna vastu. Hooajal 2023/24 pidas ta Castillaga 29 liigakohtumist ja lõi kaks väravat. 24. veebruaril 2024 lõi ta värava 5:1 võidumängus [[Real Murcia CF|Real Murcia]] vastu, kui pääses vahetusest väljakule teise poolaja alguses.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/academy/reports/cronica-24-02-2024|title=5-1: Castilla goal-fest at the Di Stéfano|publisher=Real Madrid|language=en|date=24 February 2024|access-date=25 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 sai Muñozest Castilla üks põhimängijaid. 11. jaanuaril 2025 lõi ta [[CD Alcoyano]] vastu viie minuti jooksul kaks väravat ja kindlustas Castillale 2:0 võidu.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/academy/reports/el-castilla-derrota-al-alcoyano-con-un-doblete-de-victor-munoz-11-01-2025|title=Castilla defeat Alcoyano thanks to a Víctor Muñoz brace|publisher=Real Madrid|language=en|date=11 January 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 pidas Muñoz Castilla eest 34 kohtumist, lõi 11 väravat ja andis seitse väravasöötu. Kahe Castilla hooaja jooksul jäi tema arvele Primera Federaciónis 63 kohtumist ja 13 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/career-path-spain-impact-and-history-maker-get-know-victor-munoz|title=Career path, Spain impact and history-maker – get to know Victor Munoz|publisher=Liverpool FC|language=en|date=18 June 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Madridi Reali esindusmeeskonda kutsuti Muñoz esimest korda 2024. aasta detsembris. Ametliku debüüdi tegi ta 11. mail 2025 [[El Clásico]]s [[FC Barcelona]] vastu. Ta sekkus 88. minutil [[Vinícius Júnior]]i asemele. Real kaotas Barcelona olümpiastaadionil peetud kohtumise 3:4.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/academy/latest-news/victor-munoz-debuto-en-partido-oficial-con-el-real-madrid-11-05-2025|title=Víctor Muñoz makes his official Real Madrid debut|publisher=Real Madrid|language=en|date=11 May 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> Juba minut pärast väljakule pääsemist tekkis Muñozil võimalus viigivärava löömiseks, kui ta pääses üks ühe vastu väravavaht [[Wojciech Szczęsny]]ga, kuid tema löök läks väravast mööda.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/first-team/reports/barcelona-real-madrid-j35-10-05-2025|title=Defeat in Barcelona|publisher=Real Madrid|language=en|date=11 May 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> Muñoz sai samal hooajal Hispaania kõrgliigas veel ühe korra väljakule. 2025. aasta suvel kuulus ta Real Madridi koosseisu [[2025. aasta klubide jalgpalli maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustel]] Ameerika Ühendriikides. Ta mängis turniiril kahes kohtumises. Esimest korda sai ta väljakule 18. juunil alagrupimängus Saudi Araabia klubi [[Al-Hilal SFC|Al-Hilal]] vastu, kui sekkus 80. minutil Vinícius Júniori asemel. Kohtumine lõppes 1:1 viigiga.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/career-path-spain-impact-and-history-maker-get-know-victor-munoz|title=Career path, Spain impact and history-maker – get to know Victor Munoz|publisher=Liverpool FC|language=en|date=18 June 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Kokku pidas Muñoz Madridi Reali esindusmeeskonnas neli ametlikku kohtumist. 11. juulil 2025 siirdus Muñoz Hispaania kõrgliigaklubisse [[CA Osasuna]]. Ta sõlmis klubiga viieaastase lepingu 2030. aasta juunini. Osasuna maksis Madridi Realile viis miljonit eurot 50 protsendi eest mängija majanduslikest õigustest ning leping sisaldas veel kuni miljoni euro väärtuses lisatasusid. Muñozi väljaostuklausliks määrati 40 miljonit eurot ja Real säilitas järgmiseks kolmeks hooajaks mängija tagasiostuõiguse.<ref>{{cite web|url=https://www.osasuna.es/en/news/read/36628/el-club-atletico-osasuna-ficha-a-victor-munoz-para-las-proximas-cinco-temporadas|title=Club Atlético Osasuna signs Víctor Muñoz for the next five seasons|publisher=CA Osasuna|language=en|date=11 July 2025|access-date=25 September 2026}}</ref> Osasunas sai Muñozest kohe põhikoosseisu mängija. Hooajal 2025/26 mängis ta Hispaania kõrgliigas 34 kohtumises, neist 31 algkoosseisus, ning lõi kuus väravat ja andis kaks väravasöötu.<ref>[https://fbref.com/en/players/f8b5680f/ Víctor Muñoz]. FBref. Vaadatud 25.9.2026.</ref> Esimese värava lõi Muñoz Osasuna eest 8. detsembril 2025, kui aitas meeskonna Hispaania kõrgliigas 2:0 võidule [[Levante UD]] üle. 2026. aasta alguses jõudis Muñoz väga heasse väravavormi. Jaanuaris lõi ta värava nii [[Real Oviedo]] kui ka [[Villarreal CF]] vastu. 21. veebruaril 2026 kohtus Osasuna kodus Muñozi endise klubi Madridi Realiga. Muñoz viis Osasuna kohtumist juhtima ja aitas meeskonna 2:1 võidule. Veebruari kolme liigamängu jooksul jäi Osasuna kaotuseta ning Muñoz valiti esimest korda Hispaania kõrgliiga kuu parimaks alla 23-aastaseks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/en-GB/news/victor-munoz-laliga-ea-sports-25-26-best-under-23-player-in-february|title=Víctor Muñoz, LALIGA EA SPORTS 25/26 Best Under-23 Player in February|publisher=LaLiga|language=en|date=26 February 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Märtsis jätkus Muñozi hea vorm. Nelja liigakohtumisega lõi ta ühe värava ja andis ühe väravasöödu ning valiti teist kuud järjest Hispaania kõrgliiga parimaks alla 23-aastaseks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/en-GB/news/victor-muoz-laliga-ea-sports-under-23-player-of-the-month-for-march|title=Víctor Muñoz, LALIGA EA SPORTS Under-23 Player of the Month for March|publisher=LaLiga|language=en|date=24 March 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Hispaania karikavõistlustel pidas Muñoz Osasuna eest kaks kohtumist, lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. Kokku jäi tema ainsal Osasuna hooajal kõigis võistlussarjades arvele 36 kohtumist, seitse väravat ja viis väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.osasuna.es/en/osasuna-transfers-winger-victor-munoz-to-liverpool-fc|title=Osasuna Transfers Winger Víctor Muñoz to Liverpool FC|publisher=CA Osasuna|language=en|date=18 June 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> 18. juunil 2026 teatas [[Liverpool FC]], et oli jõudnud Osasunaga Muñozi üleminekus kokkuleppele. Liverpool maksis tema lepingus olnud 40 miljoni euro suuruse väljaostuklausli.<ref>{{cite web|url=https://www.osasuna.es/acuerdo-liverpool-traspaso-victor-munoz|title=Acuerdo con el Liverpool F. C. para el traspaso de Víctor Muñoz|publisher=CA Osasuna|language=es|date=18 June 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Briti meedia teatel sõlmis ta Liverpooliga kuueaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/liverpool-sign-spains-world-cup-forward-munoz-osasuna-2026-06-18/|title=Liverpool sign Spain's World Cup forward Munoz from Osasuna|publisher=Reuters|language=en|date=18 June 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Liverpoolis sai Muñoz särginumbriks 23.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/revealed-victor-munozs-squad-number-liverpool|title=Revealed: Victor Munoz's squad number for Liverpool|publisher=Liverpool FC|language=en|date=5 August 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Liverpooli eest mängis ta esimest korda 9. augustil 2026 hooajaeelses sõprusmängus [[AS Monaco FC|Monaco]] vastu. Muñoz sekkus vahetusest ja Liverpool kaotas Anfieldil kohtumise 2:3.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/photos-victor-munoz-debuts-liverpools-pre-season-clash-monaco-anfield|title=Photos: Victor Munoz debuts in Liverpool's pre-season clash with AS Monaco at Anfield|publisher=Liverpool FC|language=en|date=9 August 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Ametlikus kohtumises ja [[Premier League]]'is debüteeris Muñoz 23. augustil 2026 võõrsilmängus [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu. Ta sekkus 63. minutil [[Rio Ngumoha]] asemel. Liverpool jäi hiljem 1:2 kaotusseisu, kuid Muñoz teenis üheksandal üleminutil penalti, kui [[Lewis Hall]] ta karistusalas kukutas. [[Dominik Szoboszlai]] realiseeris penalti ja kohtumine lõppes 2:2 viigiga.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/szoboszlai-scores-late-penalty-rescue-point-liverpool-season-opener-newcastle|title=Szoboszlai scores late penalty to rescue point for Liverpool in season-opener at Newcastle|publisher=Liverpool FC|language=en|date=23 August 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> 29. augustil kuulus Muñoz esimest korda Liverpooli algkoosseisu, kui meeskond kohtus Anfieldil [[Nottingham Forest FC|Nottingham Forestiga]]. Liverpool jäi kaks korda kaotusseisu, kuid Muñoz lõi kohtumise viimase kümne minuti jooksul 2:2 viigivärava. See oli tema esimene värav Liverpooli ja ühtlasi Premier League'is.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/isak-and-munoz-score-liverpool-draw-nottingham-forest|title=Isak and Munoz score as Liverpool draw with Nottingham Forest|publisher=Liverpool FC|language=en|date=29 August 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Liverpooli toetajad valisid Muñozi Nottingham Foresti vastu meeskonna kohtumise parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/who-was-liverpools-carlsberg-player-match-v-nottm-forest|title=Who was Liverpool's Carlsberg Player of the Match v Nottm Forest?|publisher=Liverpool FC|language=en|date=29 August 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> [[UEFA Meistrite Liiga]]s debüteeris Muñoz 9. septembril 2026 liigafaasi avamängus [[Madridi Atlético]] vastu. Ta sekkus teisel poolajal vahetusest ning Liverpool võitis 2:1. == Koondisekarjäär == Muñoz kutsuti [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania A-koondisse]] esimest korda 2026. aasta märtsis. A-koondises debüteeris ta 27. märtsil 2026 [[sõprusmäng]]us [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] vastu [[Estadio de la Cerámica]]l. Ta sekkus 63. minutil kaks väravat löönud [[Mikel Oyarzabal]]i asemele. Üheksa minutit hiljem lõi Muñoz oma esimese koondisevärava, tehes [[Ferran Torres]]e kannasöödu järel välisküljelöögiga seisuks 3:0. Sama tulemusega kohtumine lõppes.<ref>{{cite web|url=https://rfef.es/es/noticias/dos-nuevos-debutantes-victor-munoz-y-cristhian-mosquera|title=Dos nuevos estrenos: Víctor Muñoz y Cristhian Mosquera|publisher=Hispaania Jalgpalliliit|language=es|date=27 March 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Neli päeva hiljem mängis Muñoz oma teise A-koondise kohtumise, kui Hispaania viigistas sõprusmängus [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptusega]] 0:0.<ref>[https://rfef.es/es/selecciones/jugadores/victor-munoz-absoluta Víctor Muñoz]. Hispaania Jalgpalliliit. Vaadatud 25.9.2026.</ref> 2026. aasta mais valis peatreener [[Luis de la Fuente]] Muñozi Hispaania koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusteks]] Kanadas, Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/es/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/dorsales-espana-mundial-2026|title=Los dorsales de España en el Mundial 2026|publisher=FIFA|language=es|date=1 June 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Muñoz saabus turniirile vigastusega. Ta jäi avamängus [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaarte]] vastu pingile ning ei saanud vigastuse tõttu turniiril üheski kohtumises väljakule.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/victor-munoz-interview-i-join-liverpool-full-ambition-and-am-very-happy-be-here|title=Victor Munoz interview: 'I join Liverpool full of ambition and am very happy to be here'|publisher=Liverpool FC|language=en|date=5 August 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Hispaania jõudis 19. juulil New Yorgis peetud finaali, kus alistas [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] lisaajal 1:0 ja tuli teist korda maailmameistriks.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/es/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/espana-la-campeona-del-mundo-que-controlo-todo-en-la-copa-mundial|title=España, la campeona del mundo que controló todo|publisher=FIFA|language=es|date=20 July 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> Muñozest sai ühtlasi esimene varem Primera Federaciónis mänginud jalgpallur, kes tuli maailmameistriks.<ref>{{cite web|url=https://rfef.es/es/noticias/victor-munoz-421-dias-despues|title=Víctor Muñoz: 421 días después|publisher=Hispaania Jalgpalliliit|language=es|date=20 July 2026|access-date=25 September 2026}}</ref> 24. septembri 2026 seisuga oli ta pidanud Hispaania A-koondises kaks kohtumist ja löönud ühe värava.<ref>[https://www.transfermarkt.com/victor-munoz/nationalmannschaft/spieler/935231/verein/3375/plus/0 Hispaania A-koondise mängud]. Transfermarkt. Vaadatud 25.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Hispaania *[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameister]]: [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026]] ;Real Madrid Juvenil A *Hispaania noorte karikas (Copa del Rey Juvenil): 2022 ;Individuaalsed *[[La Liga]] kuu parim alla 23-aastane mängija: veebruar 2026, märts 2026 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.liverpoolfc.com/teams/mens-team/victor-munoz Víctor Muñoz] Liverpooli kodulehel *[https://rfef.es/es/selecciones/jugadores/victor-munoz-absoluta Víctor Muñoz] Hispaania Jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/victor-munoz/profil/spieler/935231 Víctor Muñoz] Transfermarkti lehel *[https://www.laliga.com/en-GB/player/victor-munoz Víctor Muñoz] La Liga kodulehel {{Liverpool FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Munoz, Victor}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:CA Osasuna mängijad]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] jnsxk7wn3wlsq5ztpqnv1qj66l0k3wy Jeremie Agyekum Frimpong 0 721775 7241379 2026-09-25T04:55:48Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jeremie Frimpong]] 7241379 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jeremie Frimpong]] 82qk8wc8sgnlt8fruxf02hk1pssvqgx Mall:Google books 10 721776 7241406 2026-09-25T06:03:32Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '{{#if:{{{plainurl|{{{plain-url|}}}}}}|https://books.google.com/books?id={{trim|{{{1|{{{id}}}}}}}}{{#if:{{{page|}}}|&pg=PA{{{page|}}}|{{#if:{{{pg|}}}|&pg={{{pg}}}}}}}{{#if:{{{text|}}}|&dq={{urlencode:"{{{text|}}}"}}}}{{#if:{{{keywords|}}}|&q={{urlencode:{{{keywords}}}}}}}|''[https://books.google.com/books?id={{trim|{{{1|{{{id}}}}}}}}{{#if:{{{page|}}}|&pg=PA{{{page|}}}|{{#if:{{{pg|}}}|&pg={{{pg}}}}}}}{{#if:{{{text|}}}|&dq={{urlencode:"{{{text|}}}"}}}}{{#if:{{{keywords|}}}|&q=...' 7241406 wikitext text/x-wiki {{#if:{{{plainurl|{{{plain-url|}}}}}}|https://books.google.com/books?id={{trim|{{{1|{{{id}}}}}}}}{{#if:{{{page|}}}|&pg=PA{{{page|}}}|{{#if:{{{pg|}}}|&pg={{{pg}}}}}}}{{#if:{{{text|}}}|&dq={{urlencode:"{{{text|}}}"}}}}{{#if:{{{keywords|}}}|&q={{urlencode:{{{keywords}}}}}}}|''[https://books.google.com/books?id={{trim|{{{1|{{{id}}}}}}}}{{#if:{{{page|}}}|&pg=PA{{{page|}}}|{{#if:{{{pg|}}}|&pg={{{pg}}}}}}}{{#if:{{{text|}}}|&dq={{urlencode:"{{{text|}}}"}}}}{{#if:{{{keywords|}}}|&q={{urlencode:{{{keywords}}}}}}} {{{2|{{{title|{{PAGENAME}}}}}}}}]''{{#if:{{{page|}}}|, lk {{{page}}},}} [[Google Books]]}} rjlqb2dwxdjond6gtaw815eqveqlr6g BaltNet 0 721777 7241465 2026-09-25T08:24:56Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[BALTNET]] 7241465 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[BALTNET]] kxp5dk0xhw9rulyzorzs7wmxts9xd01 AWACS 0 721779 7241493 2026-09-25T09:22:31Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Boeing E-3 Sentry]] 7241493 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Boeing E-3 Sentry]]] dvf12qf20j45745p9jpcwdsxtuy30jp 7241494 7241493 2026-09-25T09:22:42Z Neptuunium 58653 7241494 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Boeing E-3 Sentry]] jvet9tgc3ntvy63s314rnftmv9orfde Arutelu:Josh Radnor 1 721780 7241515 2026-09-25T09:48:24Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Radnor on innukas Cloud Culti fänn. Ta tegi bändiga koostööd 2016. aasta filmis'' – artiklis jääb arusaamatuks, mis koostööd see fänn ansambliga filmis tegi. ~~~~' 7241515 wikitext text/x-wiki ''Radnor on innukas Cloud Culti fänn. Ta tegi bändiga koostööd 2016. aasta filmis'' – artiklis jääb arusaamatuks, mis koostööd see fänn ansambliga filmis tegi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. september 2026, kell 12:48 (EEST) o8hdajthkgu32k92dhmkup6kb9f7jeg Poolkuu udukogu 0 721781 7241549 2026-09-25T10:55:05Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{infokast astronoomiline objekt | nimi = Poolkuu udukogu | pilt = Crescent nebula.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Poolkuu udukogu Luige tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas | tähtkuju = [[Luik (tähtkuju)|Luik]] | otsetõus = 20<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 7<sup>s</sup> | kääne = | punanihe = | radiaalkiirus = | kaugus = 5000 ly | magV = +7.4 | absmagV = | nurkdiameeter = | mass...' 7241549 wikitext text/x-wiki {{infokast astronoomiline objekt | nimi = Poolkuu udukogu | pilt = Crescent nebula.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Poolkuu udukogu Luige tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas | tähtkuju = [[Luik (tähtkuju)|Luik]] | otsetõus = 20<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 7<sup>s</sup> | kääne = | punanihe = | radiaalkiirus = | kaugus = 5000 ly | magV = +7.4 | absmagV = | nurkdiameeter = | mass = | diameeter = | nimed = NGC 6888, Sharpless 105, Caldwell 27 }} '''Poolkuu udukogu''' (tuntud ka kui '''NGC 6888''', '''Caldwell 27''' ja '''Sharpless 105''') on [[emissioonudu]] [[Luik (tähtkuju)|Luige tähtkujus]], mis asub [[Maa]]st umbes 5000 [[valgusaasta]] kaugusel. Selle avastas [[William Herschel]] 1792. aastal.<ref name="BBC" /> Udukogu on tekkinud [[Wolf-Rayet' täht|Wolf-Rayet' tähe]] [[WR 136]] (HD 192163) kiire [[tähetuul]]e kokkupõrkel aeglasema tähetuulega; viimane paisati tähest välja umbes 250 000 aastat tagasi. Kokkupõrke tulemusena tekivad kest ja kaks lööklainet, millest üks liigub väljapoole ja teine ​​sissepoole. Sissepoole liikuv lööklaine kuumutab tähetuule temperatuurini, mille juures kiirgub [[röntgenkiirgus]]t. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="BBC">{{netiviide |pealkiri=The Crescent Nebula is a cosmic cloud glowing as it's blasted by radiation from a rare type of star |väljaanne=BBC Sky at Night |url=https://www.skyatnightmagazine.com/astrophotography/nebulae/crescent-nebula |vaadatud=2026-09-25}}</ref> }} jvug9sccxf1mw8uj0s3sthzzn38qutw 7241550 7241549 2026-09-25T10:55:22Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Udukogud]]; +[[Kategooria:Luik (tähtkuju)]] 7241550 wikitext text/x-wiki {{infokast astronoomiline objekt | nimi = Poolkuu udukogu | pilt = Crescent nebula.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Poolkuu udukogu Luige tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas | tähtkuju = [[Luik (tähtkuju)|Luik]] | otsetõus = 20<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 7<sup>s</sup> | kääne = | punanihe = | radiaalkiirus = | kaugus = 5000 ly | magV = +7.4 | absmagV = | nurkdiameeter = | mass = | diameeter = | nimed = NGC 6888, Sharpless 105, Caldwell 27 }} '''Poolkuu udukogu''' (tuntud ka kui '''NGC 6888''', '''Caldwell 27''' ja '''Sharpless 105''') on [[emissioonudu]] [[Luik (tähtkuju)|Luige tähtkujus]], mis asub [[Maa]]st umbes 5000 [[valgusaasta]] kaugusel. Selle avastas [[William Herschel]] 1792. aastal.<ref name="BBC" /> Udukogu on tekkinud [[Wolf-Rayet' täht|Wolf-Rayet' tähe]] [[WR 136]] (HD 192163) kiire [[tähetuul]]e kokkupõrkel aeglasema tähetuulega; viimane paisati tähest välja umbes 250 000 aastat tagasi. Kokkupõrke tulemusena tekivad kest ja kaks lööklainet, millest üks liigub väljapoole ja teine ​​sissepoole. Sissepoole liikuv lööklaine kuumutab tähetuule temperatuurini, mille juures kiirgub [[röntgenkiirgus]]t. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="BBC">{{netiviide |pealkiri=The Crescent Nebula is a cosmic cloud glowing as it's blasted by radiation from a rare type of star |väljaanne=BBC Sky at Night |url=https://www.skyatnightmagazine.com/astrophotography/nebulae/crescent-nebula |vaadatud=2026-09-25}}</ref> }} [[Kategooria:Udukogud]] [[Kategooria:Luik (tähtkuju)]] 3wbvuwlaoatgk8u4mvp9ukbtmoiptdq 7241618 7241550 2026-09-25T11:40:33Z Kruusamägi 1530 7241618 wikitext text/x-wiki {{infokast astronoomiline objekt | nimi = Poolkuu udukogu | pilt = Crescent nebula.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Poolkuu udukogu Luige tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas | tähtkuju = [[Luik (tähtkuju)|Luik]] | otsetõus = 20<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 7<sup>s</sup> | kääne = | punanihe = | radiaalkiirus = | kaugus = 5000 ly | magV = +7.4 | absmagV = | nurkdiameeter = | mass = | diameeter = | nimed = NGC 6888, Sharpless 105, Caldwell 27 }} '''Poolkuu udukogu''' (tuntud ka kui '''NGC 6888''', '''Caldwell 27''' ja '''Sharpless 105''') on [[emissioonudu]] [[Luik (tähtkuju)|Luige tähtkujus]], mis asub [[Maa]]st umbes 5000 [[valgusaasta]] kaugusel. Selle avastas [[William Herschel]] 1792. aastal.<ref name="BBC" /> Udukogu on tekkinud [[Wolfi-Rayet' täht|Wolfi-Rayet' tähe]] [[WR 136]] (HD 192163) kiire [[tähetuul]]e kokkupõrkel aeglasema tähetuulega; viimane paisati tähest välja umbes 250 000 aastat tagasi. Kokkupõrke tulemusena tekivad kest ja kaks lööklainet, millest üks liigub väljapoole ja teine sissepoole. Sissepoole liikuv lööklaine kuumutab tähetuule temperatuurini, mille juures kiirgub [[röntgenkiirgus]]t. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="BBC">{{netiviide |pealkiri=The Crescent Nebula is a cosmic cloud glowing as it's blasted by radiation from a rare type of star |väljaanne=BBC Sky at Night |url=https://www.skyatnightmagazine.com/astrophotography/nebulae/crescent-nebula |vaadatud=2026-09-25}}</ref> }} [[Kategooria:Udukogud]] [[Kategooria:Luik (tähtkuju)]] 1oif6d8u9h8lhcamvjth3dihehalcw0 NGC 6888 0 721782 7241553 2026-09-25T10:56:14Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Poolkuu udukogu]] 7241553 wikitext text/x-wiki #suuna[[Poolkuu udukogu]] 5rbx5ubbmvmktfduog06c8rn8sh9fs1 Caldwell 27 0 721783 7241554 2026-09-25T10:56:49Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Poolkuu udukogu]] 7241554 wikitext text/x-wiki #suuna[[Poolkuu udukogu]] 5rbx5ubbmvmktfduog06c8rn8sh9fs1 Sharpless 105 0 721784 7241555 2026-09-25T10:57:19Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Poolkuu udukogu]] 7241555 wikitext text/x-wiki #suuna[[Poolkuu udukogu]] 5rbx5ubbmvmktfduog06c8rn8sh9fs1 Arutelu:Óbudai saar 1 721785 7241575 2026-09-25T11:16:26Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Mulle tundub, et tuleks tõlkida "Óbuda saar" või jätta kõik tõlkimata: "Óbudai-sziget".' 7241575 wikitext text/x-wiki Mulle tundub, et tuleks tõlkida "Óbuda saar" või jätta kõik tõlkimata: "Óbudai-sziget". l03twt72wf5yf6oz1xp2bpgfffd09m1 Kriitservik 0 721786 7241579 2026-09-25T11:17:05Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kriitservik | pilt = | pildi_seletus = [[Kriitservik]] ''Cheimonophyllum haedinum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cyphellaceae]]'' | perekond = [[Kriitservik_(perekond)|Kriitservik]] ''Cheimonophyllum'' | liik = '''Kriitservik''' ''Cheimonophyllum haedinum'' }} '''...' 7241579 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kriitservik | pilt = | pildi_seletus = [[Kriitservik]] ''Cheimonophyllum haedinum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cyphellaceae]]'' | perekond = [[Kriitservik_(perekond)|Kriitservik]] ''Cheimonophyllum'' | liik = '''Kriitservik''' ''Cheimonophyllum haedinum'' }} '''Kriitservik''' (''Cheimonophyllum haedinum'', varem ''C. candissimum'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|1209209}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] krd1mw2s9vp4tsixhkeakhbcvs0d0cw Arutelu:Laine Merikalju 1 721787 7241584 2026-09-25T11:18:21Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Surmakuupäev on, aga aastat ei ole. --~~~~' 7241584 wikitext text/x-wiki Surmakuupäev on, aga aastat ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 25. september 2026, kell 14:18 (EEST) mbgz6houac1fom8h5cdct9eeb7ldz2o 7241593 7241584 2026-09-25T11:20:48Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7241593 wikitext text/x-wiki Surmakuupäev on, aga aastat ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 25. september 2026, kell 14:18 (EEST) ::Panin sisse. :[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 25. september 2026, kell 14:20 (EEST) tusp67f52ca1x9371cgk89eohia62ii Cheimonophyllum haedinum 0 721788 7241616 2026-09-25T11:38:09Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Kriitservik]] 7241616 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kriitservik]] cqkshpaj1rg0pu06eu1roiym8ubgdm0